Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 08.03.2018  
Istungi number: 4  
Istungi aeg: 16:00 - 20:45  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-08.03.2018.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 8. märtsi istungiga.
Kõigepealt palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda avaldustega. Selleks vajutage puldil klahvi "Kõne". Ja registreerunud on Ülle Rajasalu ja Riina Solman. Viimasena saab kõnega esineda Riina Solman.
Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorra projektis on meil praegu 8 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Priidu Pärna, palun!
Sõnavõtt - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Mul on ettepanek vahetada ära päevakorrapunktid 4 ja 5. Et me kõigepealt räägiksime revisjoni tulemustest, mis puudutab Ühistupanga asutamist, ja seejärel arutaksime juba linnavalitsuse ettepanekuid, mis puudutab Ühistupanga tulevikku. Et nii oleks loogilisem.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Nõustume sellega. Kas on veel ettepanekuid? Ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 8. märtsi istungi päevakorraprojekti koos muudatusettepanekuga. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 63 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.
Nüüd on mul traditsiooniline küsimus sõnavõtuks registreerunutele. Kas keegi soovib esitada umbusaldusavaldust? Ei soovi. Aga meil on veel üks traditsioon. Enne kui me alustame päevakorraga, mul on heameel õnnitleda sünnipäevalapsi. Ja 3. märtsil oli sünnipäev Keit Pentus-Rosimannus. Aga sünnipäev 23. veebruaril, üks päev enne vabariigi aastapäeva, oli veel üks sünnipäev ja ka ilus number. Õnne Pillak.
Head kolleegid, kallid daamid! Mul on heameel teid õnnitleda naistepäeva puhul. Ma arvan et meile, meestele, on suur au, aga ka mõnes mõttes kingitus see, et te enda mõtetega ja enda iluga kaunistate meie volikogu tööd. Palju õnne! Ja mis saab olla parem kingitus naistepäevaks, kui väärikas mees.
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
16:08 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 1. Annan sõna Põhja Prefektuuri prefektile, Kristian Jaanile, palun!
Ettekanne - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh volikogu esimehele sellise hea sissejuhatuse eest ja loomulikult ilusat naistepäeva kõikidele asjaosalistele ja ka ühele sünnipäeva... ja rohkematele sünnipäevalastele! Nii et palju õnne ka minu poolt!
Aga, mul on suur au jälle teie ees siin olla. Nagu meil kombeks on olnud, siis selline kiire turbomenetlusega ülevaade, mis on Tallinnas eelmisel aastal juhtunud ja loomulikult pärast siis veelgi huvitavamaid küsimusi ootan teie poolt.
Aga kui edasi minna, siis hästi lühidalt kohe, et miks me üldse midagi teeme, et miks on politsei, miks ta käib tänavatel ringi. Ja alati mitte ka tänavatel, siis, et ... mida see turvalisuse loomine üldse meie jaoks tähendab. Siis see tähendab ikkagi ainult ühte ja väga konkreetset asja, et oleks turvaline keskkond kõikidel inimestel, et saaks siin turvaliselt tööd teha, saaks turvaliselt õppida, saaks ennast teostada, saaks perele pühenduda ja loomulikult kõige asja kõige olulisem asi on see, et meie Pikas Hermannis oleks alati lehvimas sinimustvalge lipp. Et see on see, millest kõik meie tegevused on alati ajendatud. Väga oluline sissejuhatus, mis tasub meelde jätta.
Kui me räägime Tallinnast ja räägime 2017. aasta võtmes ja selliselt väga lühidalt olulisteks punktideks lahti võetud, mis see tähendab meie 1300 inimese jaoks, kes Põhja prefektuuris töötab, siis sellised numbrid. Et me sõidame ööpäevas Tallinnas inimestele appi circa 180 korda. See teeb siis kuskil niimoodi 8 väljakutset igas tunnis Tallinna linnas. Ja kui me räägime siis patrulle palju meil Harjumaal on - see on 35 partrulli on siis iga ajahetk Harjumaal abipalvetele reageerimas. 45 000 süüteomenetlust ühes aastas. Kui ma räägin süüteomenetlusest, siis seal on ühes kohas korraga koos nii kriminaalasjad kui ka väärteoasjad ja kui me räägime nüüd, et millise osa Tallinn annab kogu nendest süüteomenetluste osas, siis see on kuskil 80% Harjumaast siis tuleb Tallinna piirest. Kui me räägime liikluse poole pealt ja räägime, mis on olulised prioriteetsed asjad, siis eesmärk, et igaüks läheks rooli ja juhiks oma sõidukit kaine peaga. Paraku see nii ei ole. Aastas me kontrollime üle 200 000 sõidukijuhi kainust ja kõrvaldame roolist 2300 joobes juhti.
Meie ülesanne on välja anda ka isikuid tõendavaid dokumente. Tallinnas me anname aastas välja circa 100 000 ID-kaarti ja passi. Ja Tallinnas siis, tuletan veel meelde, meil on kaks teenindussaali. Üks on Pinna tänaval politseijaoskonnas, teine on siis Tammsaare teel.Meie asi on ka piiri valvata siin Harjumaal. Ja kui me räägime piiriületustest Harjumaa vaates ... tegelikult siis ainult Tallinna vaates, sest piiriületused suures ulatuses kolmandatesse riikidesse on Tallinnas kas siis Vana-Sadam või Tallinna Lennujaam ja see on 2,4 miljonit inimest aastas. Ja võib-olla Tallinna mõttes nagu huvitav see, et meil käis eelmine aasta kruiisilaevasid 311, kes tõid Tallinna linna circa 700 000 kruiisituristi. Nad kõik käisid Tallinna linnast läbi, nägid ilusat vanalinna, kesklinna ja kindlasti jätsid siia ka korraliku summa raha. Nii et see on nagu väga oluline. Väga paljud kruiisilaevad küll tulevad kolmandatest riikidest ja me peame ka siis tegema lihtsalt piirikontrolli nendele. Nii et sellepärast siis ka piirikontroll.
Nii! Registreeritud süütegudest nagu terves Eestis laiemalt, siis ka Tallinnas mitmeid aastaid juba süütegude arv on vähenemas. Aastas Tallinnas see on 25% vähenenud. Kui me räägime väärtegudest, siis kuskil 28%, ja kuritegusid 7%. Kui midagi nagu välja tuua nendest süütegudest, siis kohati suurenes alaealiste poolt toime pandud väärtegude arv. Eelkõige räägime siis alkoholiseadusest. Aga väärteod ja nende numbrite suurenemine-vähenemine on alati seotud ka sellega, milline ressurss sellega parajasti tegeleb. Või kui me räägime näiteks Põhja-Tallinnast, siis näiteks Põhja-Tallinnas tuleb esile alkoholiseaduse rikkumist ja Lasnamäel tuleb esile võib-olla teistega võrreldes natukene rohkem narkoväärtegusid. Aga need numbrid iseenesest võrdluse mõttes ei ole väga suured.
Kui me räägime, kuidas kuriteod täna jagunevad Tallinnas, siis laias laastus circa pooled on jätkuvalt varavastased kuriteod ja ülejäänud osa siis moodustab vägivald, aga paraku siis selline vägivald, mis meil toimub kodus nelja seina vahel ehk siis lähisuhte vägivald. Aga selleni jõuame pisut hiljem.
Nii! Viimasel ajal väga palju ka meediapildist läbi käinud temaatika, mis puudutab siis narkosõltlaste temaatikat, narkotemaatikat laiemalt, kogu võib-olla riigi sellist narkopoliitikat, siis sellised iseloomustavad numbrid võib-olla. Et me võime küll öelda, et meil on üledoosist tingitud väljakutsete ja narkosurmade arv Tallinnas pisut vähenenud. 109 inimest suri eelmine aasta narkoüledoosi. Kui me vaatame, mida see number tähendab Euroopas tervikuna, Euroopa Liidus, siis kui Euroopa Liidu keskmine miljoni elaniku kohta on kuskil 20 narkosurma aastas, siis Eestis on see miljoni elaniku kohta pisut üle 100. Nii et see on nagu tõsine häbiplekk tegelikult Eesti riigile, et mis toimub meil tegelikult narkosõltlastega, haigete inimestega. Ma tahan siin kindlasti ära rõhutada, et süüteomenetlusega me mitte kuidagi narkosõltlaste probleeme ja neid väljakutseid ei lahenda. Et see ei ole kindlasti see koht. Et karistame ja paneme vangi, siis saavad inimesed terveks. Et keegi seal terveks ei saa.
Tallinna mõttes me aasta jooksul peame kinni kuskil 700 narkomüüjat. Vabandust, terves Eestis kuskil 700 diilerit aasta jooksul püüame kinni. Seal ei ole väga palju dubleerimist. Need ongi 700 eraldiseisvat. Ja kui me räägime Tallinnast, siis Tallinnas aasta jooksul erinevate kogustega me saame kätte kuskil 350 diilerit.
Ma küll ütlesin, et 109 inimest suri narkoüledoosi tõttu. Aga kui me vaatame seda, kui palju kiirabi on reageerinud üledoosi väljakutsetele, siis see kiirabi väljakutsete arv on 1500 tegelikult. Kiirabi reageerimine tähendab seda, et naloksooni süst ja lihtsalt see narkomaan tuuakse ellu tagasi. Kui kiirabi jääb natukene hiljemaks, siis me võima rääkida sellest, et meil on 1500 narkosurma tegelikult. Nii et need numbrid on väga karmid. Kui me räägime narkosurmadest natukene veel iseloomustavat, siis keskmine vanus narkosurmade osas on 34 eluaastat ja eelmine aasta noorim inimene, kes narkoüledoosi suri, oli 19-aastane.
Kindlasti on hea see, et me turult eemaldasime eelmisel aastal üle 5 kg fentanüüle. Fentanüül ongi see, mis tapab täna. Põhimõtteliselt üks süst ja sa jääd sõltlaseks ja varsti on ka surm sul tulemas. Nii et need on väga karmid numbrid ja me räägime hinnanguliselt Tallinnas kuskil 6000 süstivast narkomaanist. Ehk siis need on need sõltlased, kellega süüteomenetluslikult ei ole nagu mitte midagi tegelikult teha, vaid see on puhas ravi, rehabilitatsioon jne jne jne. Nii et narkotemaatika ... kindlasti võib-olla hiljem jõuame diskuteerida, on tõsine väljakutse meile jätkuvalt ja kindlasti julgen öelda, et mingisugust suuremat seltsi paranemismärki siin selles osas kindlasti toimunud ei ole.
Liiklus. Väga oluline temaatika. Meil küll jalakäija osalusel liiklusõnnetuste arv kasvas Tallinnas eelmine aasta 4%. Samas, noh iga liikluses surmasaanu on muidugi liiast, aga eelmine aasta Tallinna linnas, ma küll julgen öelda, sai hukka ainult - kole öelda! - aga siiski ainult 4 inimest. Aasta tagasi oli 9 inimest. Tervel Harjumaal hukkus eelmisel aastal 6 inimest liikluses, kogu Harjumaa peale. Et mitte kunagi tegelikult nii väikest hukkunute arvu ei ole olnud. Paraku vigastatute arv ei ole väga nagu suurt paranemismärki näidanud ja kui me räägime Tallinnast, siis vigastatutega liiklusõnnetusi oli 480. Nii et paraku see vigastatute hulk ei ole kuhugi muutunud. Ja kui me räägime, et inimesed jäävad rohkem ellu, siis ma pigem ütlen seda, et autod on turvalisemad ja autod on turvalisemad ka selles mõttes, et ka jalakäija, kes jääb autole ette, siis auto on sellisena disainitud, et sealt on suurem tõenäosus ellu jääda.
Tahan välja tuua Tallinna linna ja kiiruspiirangud. Võib-olla jõuame ka hiljem natukene rääkida. Aga küsimus puhtalt selles, et kas peab olema meil põhimõtteliselt igal pool 50 km lubatud või võiks ta olla meil kuskil magalarajoonides – ma ei räägi hoovialast, hoovialas on teine regulatsioon –, aga magalasisestel tänavatel näiteks 40 km piirkiirus. Ma olen sellest ka varasemalt rääkinud. Toon näiteks selle, et eakate elanike osakaal on kasvamas. Meil on Mustamäel ... circa kolmandik elanikest on 65+ vanuses, kes on jalakäijad, kellega liikluses hakkamasaamine on keerulisem, kes jäävad väga palju auto alla. Mustamäel eriti on näha, et on jalakäijate õnnetuste arv tõusnud. Nii et tegelikult kiirus on see, mis tapab ja ka 10 km väiksem piirkiirus, kui sellest ka kinni peetakse, võib jätta inimese ellu. Haabersti täpselt samasugune: eakate osakaal 25%. Räägin 65 plussist. Nii et see on asi, mida me keskkonna mõttes peame arvestama ja see on asi, mida kohalik omavalitsus saab ise reguleerida.
Kesklinna osas toon välja lihtsalt väga huvitava näite. Et kui meil on Kesklinnas jalakäijad, kes on kannatada saanud, on vanuserühmas 20–29, siis kellaajad, millal need inimesed vigastada saavad liikluses, on vahemikus 10 õhtul kuni 7 hommikul. Arvake ära, miks. See on ööklubidest kojuminek ja kesklinn hakkab sellega silma ka statistiliselt, et selline sihtgrupp jääb meil ... saab autolt lööki, öisel ajal just nimelt.
Nii! Lähisuhte vägivallast. See on võib-olla narkootikumide kõrval üks teine kõige suuremaid väljakutseid mitte ainult politseile, vaid kindlasti väga suurele osale ka partneritest, siis me räägime ... võime küll öelda seda, et meil lähisuhte- ja vägivallakuriteod, see, kus asi läheb juba süüteomenetluseks, on küll pisut vähenenud, aga kui me räägime infoteadaannetest - igasugune info alati ei lõppe kuriteomenetlusega või süüteomenetlusega -, siis selliseid infoteateid on meil Tallinnas, eelmine aasta oli üle 12 000. Ja see on tegelikult tõusvas trendis.
Ja järelkontrolle ... Järelkontroll on see, mida politsei läheb koos kohaliku omavalitsusega tegema. Me viime läbi kuskil 70% juhtudest. Ehk siis me lähme korduvalt ja korduvalt käime selle perekonna juures ära koos kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga ja kontrollime, milline olukord seal perekonnas on.
Ja kui linnaosadest eraldi rääkida osakaalude mõttes, siis paistab silma Lasnamäe linnaosa, kus siis kõikides kuritegudes, mis puudutavad lähisuhte vägivalda, 35% on Lasnamäe linnaosas. Nii et päris suur number.
Kui me räägime kannatanutest lähisuhte vägivallas, siis kõige nooremad kannatanud lähisuhte vägivallas on alla 1-aastased - 3 tüdrukut ja 2 poissi. Alla 1-aastased. Ja kõige vanemad on 93-aastased. Lapsi peksid nende vanemad ja kasuvanemad ja 93-aastast eakat inimest nende lapsed. Nii et see on see vanuseline näide.
Kui me läheme lähisuhte vägivallaga edasi, siis mis on nüüd kellegi roll lähisuhte vägivallaga võitlemisel. Siin on politsei, siin on ohvriabi ja siin on hästi oluline roll kohalikul omavalitsusel. Kohalikul omavalitsusel ja politseil isegi võib-olla kõige suurem roll, kogu see järelkontrolli temaatika, sest kõik järelkontrollid, kõik külaskäigud me teeme alati koos lastekaitsespetsialistidega kohalikust omavalitsusest või siis sotsiaaltöötajaga.
Kui me räägime sellest, kui palju on olnud lähisuhte vägivalda selliseid, mis on olnud lapse osalusel, siis neid on olnud 388. Siis see tähendab seda, et laps vaatab pealt, kuidas siis perekonnas lähisuhte vägivald toimub. Ja kui me räägime sellest, kui palju on sellist lähisuhte vägivalda, mis on olnud lapse suhtes, siis neid on 103. Ehk siis lähisuhte vägivald, kus selleks kannatanuks on olnud konkreetselt laps. Ja võib-olla veel selline number, et ühel politseinikul kulub aastas umbes 1000 töötundi puhtalt järelkontrollide peale. Ehk siis see on see, mis ta käib kodudes tegemas kontrolli, kus on eelnevalt ka siis infoteade olnud või siis ka konkreetne süüteomenetlus läbi viidud. Aga võib-olla saame pärast natukene pikemalt diskuteerida.
Oluline temaatika praegu kindlasti ebaseaduslik ränne, puhtalt läbi selle vaatenurga, mis puudutab ebaseaduslikku töötamist. Et nagu te näete, siis eelmisel aastal on väga oluliselt pilti tulnud just nimelt siseriigis ebaseadusliku rände tuvastamine. Kui varasemalt tuvastasime seda näidet puhtalt piiripunktides ehk siis riiki sisenemisel, siis täna meie järelevalve on suunatud siseriiklikult ja me tuvastame ebaseaduslikku rännet just nimelt siseriiklikult. Ja kõige suurem osakaal nende hulgas on muidugi ebaseaduslikud töötajad. Et me räägime tegelikult nüüd sellest olukorrast, kus tööandja ei tee nüüd seda, et ta ei registreeri töötajat, keda ta toob kolmandast riigist. See on kohustus, et see töötaja peab olema registreeritud. Tänane seadus lubab, et välismaa töötaja tohib järjest töötada Eestis 270 päeva ja see peab olema registreeritud. Ja kui seda ei registreerita, siis tegelikult selle asja nagu tagajärg on ebaterve tööturu konkurents, ei maksta tegelikult normaalset palka välistööjõule, ehituskvaliteet jne, jne, jne. Nii et seda temaatikat on viimasel ajal paraku väga palju ja just nimelt selle poole pealt, et ei fikseerita või ei registreerita oma töötamist, või on siis viisa väärkasutamist. See põhiline näide on see, kus tullakse riiki tavalise turistiviisaga, aga hakatakse tegema tööd, ja sellisel kujul see asi olla ei saa.
Niimoodi. Mõni sõna koostööst kohaliku omavalitsusega. Mõnedest ennetusprogrammidest. Abipolitseinikutest nii palju, et meil on täna Harjumaal, sh Tallinnas, üle 300, ligi 400 abipolitseinikku, kes teevad aastas ära 55 000 töötundi erinevates valdkondades. Olgu nendeks patrull, olgu nendeks loengute andmised, olgu nendeks erinevad lastega tegelemised jne jne jne. Ja see 55 000 töötundi on circa 28 politseiniku kogu aasta siis tööhulk n-ö. Ja abipolitseinikute osas jällegi mul on väga hea meel, et abipolitseinikuid, või üleüldse vabatahtlikku tegevust toetab väga hästi ja väga palju ka kohalik omavalitsus, mis on väga positiivne. Eelkõige siis räägime linnaosa valitsustest, aga maakondlikus võtmes siis loomulikult ka erinevad vallad ja erinevad linnad, mis siis Harjumaal asuvad.
Aga kuna aeg on läbi, siis ma pikemalt sellel slaidil ei peatu. Ja tegelikult rohkem slaide ei olegi. Et see on minu viimane slaid. Aga ma tõesti loodan, et võib-olla läbi küsimuste saame rohkem avada, sest rääkida oleks palju. Aga väga lühidalt minu esitlus selline eelmise aasta kohta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nüüd on igal linnavolikogu liikmel õigus kuni kahele suulisele küsimusele. Palun, kes soovib küsida? Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Ma tänan põneva ettekande eest! Selle lähisuhte vägivalla osas tahtsin küsida. Et kas teil on ka olemas statistika, et palju on neid tülisid ja vägivalda nagu soodustanud alkoholi tarbimine? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Numbrit ei ütle hetkel täpselt, aga väga suures ulatuses iseloomustavaks asjaoluks on kindlasti see, et üks osapooltest on alkoholijoobes. Ma kohe korraks vaatan, kas mul siit kuskilt .... Mul seda hetkel siin kirjas ei ole, aga see käib läbi, nii narkojoove kui ka alkoholijoove, ja see on kindlasti üks asjaolu, mis alati käib kaasas. Mitte alati, aga kindlasti rohkem kui pooltel juhtudel, jah. Ja kui me räägime üldse nüüd, et natukene iseloomustada seda lähisuhte-vägivallaohvrit, siis ohver on üldjuhul 18–40-aastane põhi- või keskharidusega naine, üldjuhul. Aga on ka ohvreid nagu ma ütlesin lapsi ja on ka ohvreid muidugi meesterahvaid, et see on ka teistpidi. Aga üldjuhul siis sellisel kujul. Ja üldjuhul ka see vägivallatseja on samasugune. Ühesõnaga alkohol mängib rolli, lühidalt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Julia Timerbulatova, palun!
Küsimus - Julia Timerbulatova Julia Timerbulatova
Tere! Suured tänud huvitava ettekande eest! Ja hea ettekandja, palun öelge, kas seoses Põhja-Tallinnas Sitsi tänaval süstlavahetuspunkti avamisega on politsei väljakutsete arv suurenenud või mitte?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Ma väidan ... mul selle aadressi kohta konkreetselt ei oska öelda, aga ma väidan, et need ... üleüldse eelmise aasta vaates kõik väljakutsed, mis puudutasid mingil määral narkootikume, siis see on langenud. Me saame aastas üleüldse kokku üle 11 000 infoteate erinevate narkootikumide, mis puudutab siis kuidagi narkootikume. Kas kuskil on keegi diiler, kuskil korteris või kuskil tänaval on mõni narkojoobes inimene, siis selliseid teateid on 11 000. Mis puudutab süstlavahetuspunkti, siis ma väidan, et see ei ole muutnud väljakutsete arvu sinna. Ma olen enam kui veendunud selles. Ma tahan öelda ka seda, et süstlavahetuspunktid on äärmiselt olulised Tallinna linnas. Neid peaks olema rohkem, neid peaks olema kindlasti rohkem Lasnamäel, mitte ainult Põhja-Tallinnas. Nii et see on väga oluline, et meil on olemas sellised kohad, kus saab nii süstalt vahetada. Aga tegelikult me ju ei räägi ainult mitte süstlavahetusest, vaid kogu see temaatika on ju tüki maad laiem. Me räägime ju kahjude vähendamise keskustest n-ö, kus saab nagu ka muud abi, kui ainult see, et sa puhta süstla sealt kaasa saad. Aga see ei ole väljakutseid tõstnud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Härra prefekt! Te ise juhtisite ka sellele tähelepanu, et olukord narkootikumidega on ikka pealinnas väga hull. Et 109 inimest, seda on ju oluliselt rohkem, kui näiteks üle Eesti hukkub liikluses praegu inimesi, ja 6000 süstivat narkomaani. Et kas politseil on ka mingi pikaajalisem tegevusplaan, kuidas me reaalselt selle epideemiaga suudaksime nagu tõhusamalt linnas võidelda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Politseil üksi ei ole, aga politseil koos erinevate koostööpartneritega on. Meie põhiressurss politsei poole pealt läheb täna ainult diilerite tabamisele. Me ei püüa mitte ühtegi narkotarvitajat kuskil tänava peal. See ei ole meie eesmärk. Küll aga on eesmärk püüda kinni kõik diilerid ja sellest tulenevalt see mõju on see, et tänavatel peaks olema narkootikumide kättesaamine väga raske. Paraku on muidugi täna olukord see, et iga narkosõltlane, iga ... ütleme siis natukene vähem võib-olla kui iga, on samal ajal ka diiler, mis on nagu selles mõttes problemaatiline, et "olen küll ise sõltlane", "kui ma oleks ainult ise sõltlane", siis me ei vii mitte mingisugust süüteomenetlust üldjuhul temaga läbi. Meie eesmärk on viia ta kainestusmajja näiteks, turvalises kohas saab kaineks ja siis me anname ta tegelikult, tahame anda ta üle siis kellelegi sotsiaaltöötajale, kes temaga tegeleks, ja kui läheb hästi, äkki saab inimene terveks.
Nii et see pikk strateegia on see, et kogu ressurss diilerite tabamisele, narkootikumide kättesaadavuse raskendamisele, ennetusefookus ainult lastele ... Ma siin mainin ka selle ära, et mis on nagu ühtepidi positiivne, on see, et süstivate narkomaanide keskmine vanus on tõusnud, mis näitab seda, et noori sõltlasi ei tule nii palju peale. Aga kui vaadata nüüd paralleelseid teisi uuringuid, siis te olete kindlasti tutvunud, et uuringud ütlevad, et alaealised tarvitavad vähem alkoholi. Aga mis on asemele tulnud?! Asemele on tulnud tegelikult need nn, see sõna mulle üldse ei meeldi, aga noh - "kerged narkootikumid". No ei ole olemas "kergeid narkootikume". Räägitakse kanepist, on ju, aga see tegelik olukord on siis täna tõesti see, et noor tarbib vähem alkoholi, aga selle alkoholi on asendanud tegelikkuses kanep. Nii et ennetus noortele, järelevalve diileritele ja koostöö partneritega, eelkõige Tervise Arengu Instituudiga täna väga suured ja head projektid käivitamisjärgus, mis tegeleksid konkreetselt sõltlastega.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jah, aitäh! Härra prefekt! Ma küsin veidi teisest valdkonnast, millest Te ei kõnelenud. Varem, kui kodutud inimesed kesklinnas, oli ka nende varjupaiku või supikööke, siis me neid nägime. Ja teie tööst mingi osakaal kuulub ka nendega tegelemisele. Et kas see osakaal on muutunud? Kas nende arv on jäänud vähemaks? Või on need väljakutsed sarnased ja teie ressurss kulub ka sinna?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Ressurssi kulub, aga kodutud ei paista kuidagi sellisel kujul silma. Et ma ei tea, kui partrulli või konstaabli käest küsida, siis ta tõenäoliselt esimese vastusena ei ütle, et meil on probleem kodututega. Täna on kodututel olemas võimalused ööbida, süüa saada. Päris mitmes kohas väga positiivne, et on külmal ajal ka ööpäevaringselt avatud. Nii et, on mingisugused kohad, kus kodutud hakkavad rohkem silma. Keskturu ümbrus ... Ja miks ta silma hakkab rohkem Keskturu ümbruses, siis tegelikult on küsimus selles, et seal on võimalik saada toidujäätmeid, mis visatakse prügikastidesse. Ja sellepärast näiteks kodutud väga paljud kogunevad Keskturu ümbrusesse ja me vaates, kui üldse Tallinna linnas mingisugune koht välja tuua, siis selleks on Keskturu ümbrus, mis kodutuid puudutab. Aga jällegi - see on puhas keskkonnateema. Turul kauplejad lihtsalt jätavad vedelema toidujäätmeid, millest siis teine inimene saab endal kõhu täis.
Üks huvitav asjaolu, mis veel puudutab kodutuid, ilmnes trammipeatuse avamisega lennujaamas eelmisel aastal. Kodutud on hakanud kogunema mingil määral lennujaama, mis on 24/7 avatud, sest sinna sõidab tramm, sinna saab ligi. Ja see on väga huvitav sihukene keskkonna muutus, mis ehedalt jällegi näitab, et millised mõjud võivad olla siis mingisuguse trammiliini või bussipeatuse, mis iganes, avamisega mingisuguses piirkonnas. Praegu väga ilusasti saab lennujaama kõrvale, soe koht, ööpäevaringselt avatud. Ja täna on tõepoolest olukord, kus hakkab silma, et kodutud valivad soojaks kohaks Tallinna Lennujaama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lähisuhte vägivalla juures Te tõite välja kaks numbrit, mis puudutas lapsi ja oli 103 ja 188. Et kas on mingi plaan selline ... või kuidas Tallinna linn saab omalt poolt kaasa aidata, et need numbrid tulevikus ideaalis oleks null?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Tallinna linn täna on väga hästi meiega paadis nende asjadega, nagu ma ütlesin: sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid. Mida saab alati rohkem teha, siis ... ja ma isegi jään praegu vastuse võlgu, kui palju üldse Tallinnas selliseid kohti on. Aga kas meil on? Küsingi, tõstatan küsimuse. Kas meil on täna kohti, kuhu vägivallaohver saab minna varjule Tallinna linnas ja kas neid kohti on piisavalt? Vot see on nagu küsimus, et muidugi teine teema on alati see, et miks peab minema alati ohver ära turvalisse kohta, vaid tegelikult teisalt peavad olema ka kohad, kuhu vägivallatseja saab ära isoleerida. Vägivallatseja ei lähe kunagi otse kodust vanglasse, vaid samamoodi peab olema mingisugune koht, kuhu tema panna n-ö, mingiks ajaks siis ta kõrvaldada sellest kodusest olust.
Nii et linn, ma julgen küll täna öelda, teeb selles osas piisavalt. Meil on väga hea koostöö just nimelt linnaosade sotsiaaltöötajatega, lastekaitsespetsialistidega, sh ohvriabiga. Aga tõepoolest ühe asja tõstaksin üles, see on see - et kas on piisavalt kohti, kuhu viia vägivallaohver näiteks. Ja paralleelselt, või tegelikult samal ajal, nagu ma ka ütlesin, et mõnikord siis ka vägivallatseja.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andres Koldre, palun!
Küsimus - Andres Koldre Andres Koldre
Jah, ma tänan! Räägime detailidest natuke. Et kas möödunud aastal on politsei narkogrupi poolt avastatud ka uuemad liigid narkootikumide osas või noh, teistmoodi küsides, et mis on meil praegu trendis, kas sünteetika või opiaadid või mis iganes?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Kõige populaarsem narkootikum on kanep - kõige populaarsem. Kõige tapvam narkootikum on fentanüül ja see on sünteetika ja fentanüüli on meil erinevates, erineval kujul. Kui kunagi oli fentanüül puhtal süstitav narkootikum, siis tänapäeval on fentanüül nii suitsetatav, nuusutatav, joodav - igasugused variandid. Mitte väga palju, aga sünteetilist narkootikumi tuleb meil ka posti teel Hiinast sisse. Väga keeruline avastada, kui kujutate ette, millised on postimahud näiteks Hiinaga. Päris suur töövõit oli see tõesti, et me eelmise aasta jooksul siin koostöös Keskkriminaalpolitseiga saime turult kõrvaldada üle 5 kilo fentanüüli lühikese ajaga. Siis see näitas, et turul tekkis hetkeline auk fentanüüli osas. Ehk, siit võib teha natukene järelduse, et kui 5 kilo korraga ära võtta, eks ole, siis ... ja kui nüüd saaks kohe ise vahele astuda ja hakata tegelema sõltlastega, siis just kui nagu on soodusolukord. Aga me nii nobedad ei olnud. Kui fentanüül ära kadus mingiks ajaks, siis tekkis suurem nõudlus amfetamiinile näiteks, LSD-le, kokaiinile jne. Ehk siis neid asendusaineid hakati rohkem otsima, rohkem tarbima. Aga paraku oli nii, et see ... Noh, jällegi, see ei salli tühja kohta, see narkoturg, ja päris kiiresti paraku see fentanüüli osakaal n-ö siis narkoturul taastus. Ja see on tõepoolest väga ohtlik narkootikum. Et väiksem kui soolatera võib tappa ja põhimõtteliselt ühest süstist jääd sõltlaseks. Nii et, selline see olukord on.
Mingisuguseid uusi aineid või mingisuguseid uusi asju siis ... Ega fentanüül on ka väga mitme erinevate n-ö nende keemiliste ühendite mõttes nagu kokku pandud. Et me küll nimetame fentanüüliks, aga keemiliselt võib olla seal nagu väga erinevad neid struktuure selle fentanüüli sees.
Mis oli huvitav muidugi, eelmine aasta oli kokaiinipakikesed Harjumaa rannas, mida väga tihti just ei ole. Et see on nagu huvitav, eks ole. Aga see ei olnud Tallinn, see oli Harjumaa. Aga see natukene jääb muidugi ilmestama sellist eelmise aasta kokkupuudet narkootikumidega. Et meil väga tihti sellist olukorda ei ole, kus Läänemeri nagu randa uhub sellised pakikesed.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh. Lugupeetud ettekandja! Et seda kanepi teemat siin juba puudutati. Aga ma siiski küsiksin veel üle, et milline on ... Kas võib olla kindel, et olukorras, kus meil tegelikult ikkagi teatud ringkonnad seda legaliseerimist väga tugevalt nagu pooldavad. Meil isegi üks abilinnapea on öelnud, et kanep on tore asi, aga ... et kas me võime nagu lõpuni loota, et politsei- ja piirivalveametnikud jäävad lõpuni kindlaks sellele, et kanepit legaliseerida ei tohiks ja et see on halb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Igasugune diskussioon on alati teretulnud. Politsei- ja Piirivalveamet täna ütleb, et Eesti ühiskond ei ole kindlasti valmis ükskõik, milliste narkootikumide legaliseerimiseks hetkel. Euroopas, maailmas on näiteid erinevaid, aga nendesamade näidetega käib kaasas ka väga palju legende. Toon kas või näiteks selle, et väga palju tuuakse näiteks Portugali, kus justkui öeldakse, et on narkootikumid legaliseeritud, siis tegelikult ei ole mitte legaliseeritud, vaid lihtsalt sanktsioon võeti ära, ehk tarbida sa ei tohi, aga lihtsalt, kui sa tarbid, siis sellel ei ole sanktsiooni. Mis iseenesest on nagu mõistlik, sest jällegi, kui me räägime lihtsalt tarvitamisest, tarvitamise eesmärgil, haigest inimene, kes on sõltlane, siis noh tõepoolest, ega see rahatrahv või arest seda inimest tervemaks ei tee ja see on põhimõtteliselt riigi raha raiskamine. Aga lühidalt jah, ei poolda narkootikumide legaliseerimist, aga diskussioonid huvitavad, alati teretulnud, miks mitte.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Austatud prefekt! Kõigepealt lubage teid tänada siira ja emotsionaalse ettekande eest siin. Kuid kui kuulata seda kõike, millest oli ja on jutt, siis minu küsimus hoopiski puudutab politseitööd teisest aspektist. Ja nimelt. Kas teil on võimalusi ja kas teil on programmid näiteks politseinike endi rehabili-... taastumiseks ja kas ka Tallinna linn aitab teil neid programme kuidagi kas kinni maksta või mingil moel toetada teid?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Siiamaani oleme ise hakkama saanud. Aga olen täiesti veendunud, et vajadusel saaksime ka kohalikust omavalitsusest abi. Politsei- ja Piirivalveametis on olemas oma kaplanaad, kaplaniteenistus, mis on esimene selline tugi n-ö siis politseiametnikele, kes on siis mingil määral hädas. Kui on vaja minna psühholoogi juurde, siis see makstakse kinni tööandja poolt. Kui on vaja erinevasse programmi, siis sinna saab ja need programmid on olemas ja loomulikult tööandja maksab kinni. Nii et jah, need on olemas. Kas neid võiks olla rohkem? Loomulikult! Politsei töö on väga pingeline ja võiks olla alati rohkem neid erinevaid. Toon kas või sellise näite, et olete kindlasti kuulnud, et meil on olemas kõikides prefektuurides sellised üksused nagu lastekaitse seksuaalkuritegude grupid. Siis kujutage ette seda uurijat, kes päevast päeva tegeleb lapspornoga, pedofiiliaga jne, jne, jne, peab virnade viisi läbi vaatama uurimismaterjali, mis on seotud ja visualiseeritud selle temaatikaga, siis see ei ole kindlasti lihtne nende inimeste jaoks ja kuskil peab see inimene ka ennast nagu maha laadima.
Kui me räägime sellest ja kui lubate natukene pikemalt üleüldse nagu Politsei- ja Piirivalveameti ressursist kui sellisest, siis meil ei ole täna jätkuvalt järjekorda ukse taga, et inimesed suure hulgana meile tööle tahaksid tulla. Meil on sellel aastal väga suur hulk politseiametnikke minemas pensionile, sest lihtsalt pensionistaaž ja vanus on käes. Meie suur eesmärk on see, et politseiametniku miinimumpalk oleks võrdne Eesti keskmisega ja siit me oleme täna pikalt maas, sest Eesti keskmine täna on kuskil 1280 Harjumaal, minu teada. Politseiametniku miinimumpalk ... Ehk, see on tegelikult see inimene, kes tuleb tööle, läheb patrulli ja puutub kokku ühel hetkel kiiruse mõõtmisega, teisel hetkel allakukkunud lennukiga, saab täna 975 eurot. Nii et Eesti keskmine, sealt lähevad maksud maha. Regioonide tasud on küll juures. Harjumaal saab natukene rohkem, Harjumaal on see number kuskil 1000 n-ö miinimumpalga mõttes politseiametnikuna, aga Eesti keskmine on täna eest ära läinud. Meie eesmärk on see, et politseiametniku miinimumpalk, esimene palk oleks kõigepealt võrdne Eesti keskmisega. Lisaks on toidukorvi kallinemine ka kiiremini eest läinud kui politseiametnike palgatõus ja et natukenegi järgi jõuda sellele, siis tegelikult järgmise aasta riigi eelarvest oleks vaja kõigepealt kiiresti saada 15 miljonit eurot. Nii et see on nagu järgmise n-ö siis riigi eelarve seaduse mõttes meie ettepanekud-taotlused, millega täna siis Politsei- ja Piirivalveamet on lauda tulnud. 2020 - 20 miljonit eurot jne. Aga aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ma küsiks passi ja ID-kaardi vahetamise ülipikkade järjekordade kohta. Et inimesed praegu juba noh kuude kaupa või peaaegu üle poole aasta vist ja peavad väga pikalt järjekorras seisma, tunde, et saada oma dokumente vahetatud? Et millal see olukord nüüd normaliseerub ja mis te selleks ette võtate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah, aitäh! Ma olen nõus, et järjekorrad on, eelmine nädal ka. Ma ei ütle, et keskmine ootejärjekord tegelikult nii hull ei olegi. Keskmine ootejärjekord on kuskil 20 minutit, kui ma õigesti mäletan. Aga tippajal minna, siis tund aega on garanteeritud kindlasti kohe. Meil on järjekordselt periood, kus väga suur hulk isikut tõendavad dokumendid kaotavad kehtivuse, tulevad uued. Sellest aastast antakse ka välja 10-aastase, n-ö siis 10 aastase kehtivusajaga isikut tõendavaid dokumente. Paljud ootasidki seda aega, et tulla just nüüd, et saada n-ö see pikema kehtivusega isikut tõendav dokument.
See ressurss, mis meil täna on, sellega me töötame oma teenindussaalides. Lauad ja töökohad on füüsiliselt kogu aeg täis. Meil ei olegi rohkem inimesi kuskile isegi istuma panna, kui me tahaksime rohkem tööle võtta. Üleskutse on igal juhul see, et täna on väga palju võimalik ära teha e-kanalite kaudu, broneerida endale aeg, millal minna ja saada kohe n-ö teenindaja juurde. Et iseenesest e-keskkonnas neid võimalusi on. Pikendamised, või tähendab, ütleme siis kehtivusaja lõppemisel uue taotlemine, ma räägin siis ainult ID-kaarti, soovitan siiralt teha seda e-keskkonnas. See on tõesti väga lihtne. Olen ise teinud seda viimasel ajal iseendale, oma emale. Kui on pilt ennem tehtud, pildi saab alla laadida sinnasamasse e-keskkonda, broneerida aeg, minna sinna ja saad kohe oma dokumendi kätte. See puudutab küll ainult ID-kaarti. Passiga on natukene keerulisem, tuleb hõivata sõrmejäljed jne. Aga jällegi, ega meil passi tänapäeval väga palju pole vajagi ja kohustuslik dokument on ID-kaart täna.
Nii et võimalikult palju kasutada lihtsalt seda e-taotluskkeskonda, ongi ametlik nimetus e-taotluskeskkond, ja selle kaudu teha oma taotlusi, siis kindlasti saab kiiremini. Aga ma olen nõus, et rahvast on palju ja ootama peab. See on tõepoolest väljakutse meile ka.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea ettekandja! Aitäh ettekande eest! Ja küsimus selline. Et millised on Teie plaanid nagu selle politseimainega? Et täna siiski väga paljude inimeste silmis politsei on nagu karistaja, selline, kellega puututakse kokku siis, kui on mingisugune jama. Ja samas nagu sellist rolli, et politsei võiks olla abistaja või toetaja, seda nagu politseis ikkagi väga vähe nähakse. Ja selleks annab ka põhjust see, et politsei sõidab linnas mööda, kui autod pargivad parkimist keelava märgi juures ja ei tee sellest välja ja päris mitmed sellised asjad, mis nagu seda mainet rikuvad. Et kas on mingi plaan sellega ka tegeleda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! Politseid usaldab täna üle 80% Eesti elanikkonnast. Et minu isiklik seisukoht - jah, võib öelda, et ma ei ole võib-olla väga objektiivne, kannan vormi, ise ka politseinik -, ütlen, et politsei mainel ei ole täna häda midagi. Ja pigem on politseimaine, mitte pigem, vaid politseimaine on täna hea. Näide parkivad sõidukid. Siis tõepoolest meie esmane ressurss ja kiire reageerimine läheb väljakutsetele-infodele, kus on ohus inimeste elu, inimeste vara ja kõik muu selline. Valesti parkiv auto kannatab oodata ja kannatab oodata väga kaua ja siin aitab meid alati ka Tallinna linna munitsipaalpolitsei, kellele tegelikult me eelisjärjekorras ... Kui see väljakutse peakski meile tulema, siis me tegelikult palume Mupol selle ära lahendada, sest Mupol on ka sellised õigused olemas.
Karistav organisatsioon kindlasti enam mitte, ammu juba. Võib-olla miilitsa ajast, aga politsei ajast enam nii mitte väga, sest kui me vaatame kas või väärtegude arvu langust, mis on päris korralik, siis see väärtegude arvu langus tuleb väga paljus ka sellest, et rikkumine ei päädi enam karistusliku otsusega, vaid rikkumine piirdub tihtipeale hoiatusega, selgitamisega. Kui on vaja ja ametnik saab aru, et hoiatusest, selgitusest ei piisa, siis loomulikult võib sellele järgneda ka karistus. Aga väga palju täna on ikkagi meil selliseid programme, kus karistuse asemel läheb inimene programmi. Isegi joobes juhid - täna on olemas sihuke programm nagu KOJU (KOrralik JUht), siis väga suur osa joobes juhtidest, kes vahele jäävad, suunatakse tegelikult rehabilitatsiooniprogrammi. Kui ta selle programmi läbib, siis karistust temale ei järgne. Kui ta katseperioodil uuesti rikub, siis tuleb karistus. Nii et täna tegelikult me räägime ka laias mõttes kogu n-ö karistuspoliitika osas ju n-ö taastavast õigusest ja me räägime siis n-ö mittekaristuslikest meetmetest eelkõige. Et need on need olulised suunad, mis on tegelt politseil juba väga pikki aastaid.
Aga loomulikult, ega alati peab, selle peale iga politseiametnik peab mõtlema, et iga tema otsus, iga tema suhtlemine, kuidas ta välja näeb, mida ta teeb, on alati see, mis mõjutab politsei mainet. Aga veel kord. Politseid usaldab täna, kui ma õigesti mäletan, 86%. Meist kõrgemal on ainult Kaitsevägi, Päästeamet ja jumal. Nii et ma arvan, et väga hea seis on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Et siin eelmises küsimuses, eelmise küsimuse vastuses sai juba Mupo korraks ära mainitud. Et mina kui korra- ja tarbijakaitsekomisjoni aseesimees, ma tegelikult küsikski. Et kuidas on teie koostöö siis Mupo ehk siis ... uue nimega siis korrakaitseüksusega? Ja kas Te olete mõelnud, et kui Teil ka eelmises küsimuses tuli välja, et ressurssi alati ei jätku, et äkki võiks anda siis korrakaitseüksusele natukene seda volitusi juurde? Ja ma tean ka, et seoses haldusreformiga nüüd on omavalitsused läinud suuremaks ja ka rikkamaks ja tahaksid samamoodi oma korrakaitseüksusi ka mujal Eestis. Et kuidas ... milline on Teie suhtumine ja kas Te ... Kui see tuleks nüüd, ütleme, kuskil riiklikult arutusele, kas Te toetaksite seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Munitsipaalpolitsei Tallinna linnas on väga hea partner. Minu arvamus nendest on väga positiivne. Me teeme väga palju asju koos. Me teeme isegi järelkontrolle täna näiteks lähisuhte vägivallas tihtipeale koos Munitsipaalpolitseiga. Nii et suurel kohalikul omavalitsusel enda korrakaitseüksuse hoidmine, kelle esmane järelevalve eesmärk on just nimelt linna enda õigusaktide üle järelevalve teostamine, on väga mõistlik. Sinna ei peagi riigi politsei tihtipeale tulema.
Euroopas näiteid. Kõige lähem Riia linn, kus Riia linna väljakutsed enamus, kõik väljakutsed praktiliselt lahendatakse Munitsipaalpolitsei poole pealt; Madriidi linn, kus väga suur roll kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksusel; Itaalia erinevad vallad-linnad. Et see ei ole mitte midagi imelikku, et kohalikul omavalitsusel on oma korrakaitseüksus oma pädevustega.
Mis puudutab nüüd õiguste ja volituste juurde andmist, siis nii Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekud kui ka Siseministeeriumi ettepanekud seda toetasid ja need ettepanekud on tehtud. Aga see ei jõudnud edasi. Ma väga loodan, et see aeg on mingi aeg küpsem ja see jõuab kunagi ka Riigikogu menetlusse, et tõepoolest neid volitusi ja õigusi korrakaitseüksustele juurde antakse. See ei puuduta ainult Tallinna linna. See võib olla Tartus, Narvas - ükskõik kuskohas.
Nii et tegelikult see pakett on olemas, väga hea pakett, mis annab teatud juhtudel isegi sunni kasutamise õigust väga konkreetsetes olukordades, sõidukite peatamist mingisugustes olukordades. Aga see lihtsalt ei jõudnud edasi. Ministeerium toetab, PPA toetab. Väga head ettepanekud! Aga see jäi paraku toppama ei mitte Siseministeeriumist ega PPA-st olenematul tingimustel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra esimees! Härra prefekt! Tallinn on Eesti suurim linn. Järelikult on siin ka kõige suurem kogus seksuaalperverte. Kas võitlus pedofiilidega on Teie meelest tõhus ja mis seis meil Tallinnas üldse selle hälbega on?
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Võitlus on tõhus. Hea oleks ju öelda nii, et neid ei ole ja lähtume sellest, et me ei ole kedagi kätte saanud. Tegelik olukord on see, et päris mitte iga nädal, aga üle nädala seesama, mis ma ennem ütlesin, see meie lastekaitse ja seksuaalkuritegude grupp peab kinni siis pedofiile. Noh, meie teeninduspiirkond on laiem - kogu Harjumaa, sealhulgas Tallinn, eks ole. Ja üle nädala me umbes sellise inimese kinni peame, kes siis üritab läbi ... Eelkõige tänane nagu sihukene lähenemisviis on läbi siis küberkeskkonna, eks ole,
läbi erinevate keskkondade siis n-ö ohvrite leidmine, eks ole, kokkusaamine ja pärast siis n-ö nende ärakasutamine, siis tõepoolest me seal tabame neid. Noh, kui ma ütlen, palju, siis see on ... ta ühtepidi hea, sest tõesti me pöörame sinna nagu tähelepanu, aga viimastest nädalatest mäletan siin vähemalt kahe sellise inimese kinnipidamist. Kui me räägime nüüd sellest seltskonnast, kes laeb internetist alla lapspornot näiteks, siis kui meil mõned aastad tagasi veel kaardistus näitas, et Harjumaal on selliseid inimesi, kes laevad internetist alla lapspornot, kuskil 100. Meil oli väga konkreetne eesmärk need isikud kätte saada ja see tegevus lõpetada, siis täna ma võin öelda, et selliseid inimesi võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kes Harjumaal, sh Tallinnas, lapspornot alla laeb. Et neid isikuid on väga lihtne tänapäeval tabada ja kätte saada iseenesest. Et noh lihtne selles mõttes, et on erinevad arvutiprogrammid ja asjad, mis tuvastavad ära IP-aadressid ja kõik need asjad. Nii et meil oli tõesti mitu aastat väga konkreetne siht ja eesmärk - lapsporno allalaadijad. Paari aastaga sajast on saanud 0. Aga need, kes internetikeskkonnas, küberkeskkonnas ahvatlevad alaealisi n-ö ja neid ärakasutamiseks nendega kokku saavad jne ja pakuvad neile igasuguseid toredaid asju, siis neid paraku esineb. Väga suur hulk on töös ja see on väga suur eesmärk, väga suur n-ö töösuund meile ka. Eraldi grupp täiesti tegeleb selliste inimestega.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, teine küsimus, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma veel jätkaks natukene selle maineteemaga, et mis selle mundrisaagaga siis saanud on? Et praegu, kui vaadata neid meie politseinikke, siis kohati nende munder jätab küll sellise, noh, ütleme siis, natukene tagasihoidliku mulje. Et kas on lootust, et saab nad siis lähiajal viisakamalt riidesse ka panna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Täiesti nõus. Ise ka ootan, et minu inimesed juba viimased mitu aastat saaks uued ja uhked vormid selga. Kui kõik läheb hästi, ei vaidlustata hankeid jne, jne, siis selle aasta lõpus, näiteks detsembrikuus võiks saada uued vormid. Aga neid tähtaegasid paraku on ka eelnevalt päris mitmeid olnud ja need siiamaani ei ole meil paraku erinevatel asjaoludel õnnestunud. Aga jätkuvalt. Mina elan täna teadmises, et kui kõik läheb hästi, siis detsember 2018 võiks olla vähemalt nendel inimestel, kes tänavatel igapäevaselt töötavad, uued vormid seljas.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Täname ettekande eest!
Ettekanne jätkub - Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani Kristian Jaani
Selge pilt. Aga aitäh teile ja kena õhtu jätku!
16:53 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME27 Tallinna Turgude müügipiletite hindade kehtestamine 2. ME27 Tallinna Turgude müügipiletite hindade kehtestamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 2 "Tallinna Turgude müügipiletite hindade kehtestamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu, palun!
Ettekanne - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Hea volikogu esimees, head linnavolinikud! Toon teile arutamiseks eelnõu, mis eelkõige on ellu kutsutud õigusselguse loomiseks. Nimelt on Tallinnas turupiletite hindade kehtestamine seni käinud kohaliku omavalitsuse seaduse alusel. Selgub, et on olemas ka kaubandustegevuse seadus ja kaubandustegevuse seaduse seletuskiri loob meile teatud mõttes õigusselgusetuse ja tekitab olukorra, kus turupiletite hinna kehtestamise regulatsioon ei ole üheselt mõistetav.
Täna loome me lõplikult siis selles osas korra majja, tuues turupiletite hinnakirja teile siia volikokku. Aga sama eelnõuga me loomulikult algatame ka kaubandustegevuse seaduse menetluse. Me oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse maja... territooriumil toimuva majandustegevuse reguleerimine sellistes pisikestes detailides ei peaks olema volikogu ülesanne. Ja tegelikult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kinnitanud, et nad on selle seisukohaga päri. Aga hetkel on see eelnõu teil laual ja ma palun seda eelnõu toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Ja tere, hea ettekandja! Sel korral, kui nendele Tallinna lilleturule n-ö välja kuulutati siis enampakkumine, oli see ikkagi n-ö munitsipaalturu osa. Ehk, siin täna on ju selgelt ebaseaduslikkus olema. Et mida Te nüüd kavatsete teha sellesamase tänase enampakkumisega? Sellepärast et nii nagu ma aru saan, on siin eiratud nii seda erikorda kui ka mitmeid muid asju. Et kas see jääb nüüd kehtima praegu, see enampakkumine, mis oli, või Te kavatsete seda nagu muuta?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Antud küsimus ei ole Teil laual oleva eelnõuga küll kuidagiviisi seotud. Aga ma võin sellele küsimusele lühidalt vastata.
Ma olen seisukohal ja Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et Tallinnal on õigus oma vara staatust oma äranägemist järgi muuta, kujundada ja reguleerida. Täna me räägime Viru tänava lillekeskusest, mida me käsitleme selgelt kinnisvaraobjektina, kus on toimunud 14 müügikoha avalik suuline enampakkumine. Enampakkumise võitjad on selgunud. Hetkel on nendega sõlmitud ajutised lepingud, kuna inimesed või ettevõtted, kellele linna oma varaga mõistlik käitumine ei meeldi, on protsessi kohtus vaidlustanud. Meie oma otsustest taganeda ei kavatse. Meil on turgude põhimäärus muudetud ja seal ei ole tegemist turuga. Ja selle tõttu me ootame ka kohtult siis lõppresultaadis otsuseid.
Aga, hea volinikud! Ma juhin teie tähelepanu asjaolule, et kui Viru tänava lillekeskuse varasem renditulu oli linnale 100 000 eurot aastas, siis uute lepingutega on see 650 000 eurot aastas. Ja siin on volinikele mõttekoht, kas viie ja poole kordne hinnatõus on linnakodanike suhtes lugupidamise ülesnäitamine linnavalitsuse poolt nende varaga hästi majandades või oleme me käitunud halvasti kellegi suhtes, kellel võib-olla on mingisugused kummalised ootused ja kes on selgelt asunud ka isiklikult ründama mind kui abilinnapead. Nagu te teate, teie ees seisab hetkel psühhopaat – ma ei tea, kas see kiri teieni jõudis –, turumaffia ja kes iganes. Ehk saate aru, et kui sa teed midagi korralikult, hästi ja läbipaistvalt, siis nii kehv mees sa ei ole, et sul vaenlasi ei ole. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Härra Riisalu! Samamoodi saaks ju siis Nõmme turgu käsitleda kinnisvaraobjektina kui lilleturgu, et siin ei ole ju suurt vahet. Aga mu küsimus on selles, et ma saan aru, et Tallinna linnas on siis aastaid ebaseaduslikult Ettevõtlusameti poolt kehtestatud müügikoha maksumust. Et nüüd me siis viime selle kooskõlla kaubandustegevuse seadusega ja need hinnad kehtestatakse volikogu tasandil. Et kas kõik need turutädid ja -onud võiksid tulla nüüd raha tagasi küsima Tallinna Linnavalitsusest?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Päris kindlasti nad ei saaks tulla linnavalitsuselt raha tagasi küsima, selleks on mitmed õiguslikud põhjused. Esimene põhjus on see, et mitte keegi ei saa Tallinnas kaubelda, kui Tallinna Linnavalitsus ja tema pädevad struktuurid ei ole andnud selleks luba. Linnavalitsus on andnud oma määrusega Ettevõtlusameti juhataja käskkirjaga sellised võimalused ja see tegevus on toimunud selles mõttes selle dokumendi alusel täiesti legaalselt.
Nüüd me võime minna veel õiguslikku vaidlusesse selle üle, et mis asi ... kas Tallinna Linnavalitsus korraldab kauplemist või kauplemist korraldab Tallinna Ettevõtlusameti alluvuses olev ettevõte. Ja ütleme, kui tekiks selleks vajadus, ilmselt me võimegi lõpuni jääda võitlema selle üle, kellel on õigus. Ja kui on vaja, siis võib-olla tuleks selles osas asjast huvitatud osapooltel pöörduda kohtu poole ja paluda kohtul seda menetleda, et siis lõplik õigusselgus tekiks. Aga mina väidan, et keegi ei ole kahju kannatanud, linn on saanud tulu, kauplejad on saanud tegeleda oma ettevõtlusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi näol seadusandja möönab, et seletuskirjas on vastuolulist õigusselgust piisavalt olemas ja on valmis täna omalt poolt seda viga parandama. Et see on, nagu öeldakse, asjasse puutuvate isikute otsus kas siis vaielda või mitte vaielda või proovida elada elu sisuliselt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Härra abilinnapea! Et me kõik võisime lugeda vandeadvokaat Alar Eiche kirju. Et me oleme üsna kursis ja tema tõepoolest pidas seda varasemat perioodi ebaseaduslikuks.
Aga ma küsiks siis veel kord üle, et meil oleks kõigil selge. Et käesolevas eelnõus siis ... sinna kuulus varasemalt munitsipaalturgude hulka ka Viru tänava lilleturg. Ja millistel kaalutlustel, korrake äkki üle, Te otsustasite selle sealt eemaldada ja miks ta tehti just enampakkumise ajal? Vot see oli tema küsimus.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kaalutlus on väga lihtne. Ehk, ma arvan tänasele linnavalitsusele meeldib selge, lihtne ja läbipaistev asjaajamine. Ja ka algselt varasemad plaanid, mis minu ametiajast jäävad väljapoole, oli plaan ju selline, et turupilet on 0-hinnaga ja tegelikult ikkagi viiakse läbi enampakkumine ja sõlmitakse rendileping. Mina mõtlesin, et milleks sellist topelt ... kuidas ma ütlen, topeltstandardite küsimust. Ja kui me räägime turgudest Tallinnas laiemalt, siis me oleme täiesti legaalsel teel muutnud Tallinna Turgude põhimäärust ehk lilleturust on saanud lillekeskus. Ja ma arvan, et lähiaegadel me muudame veel Tallinna Turgude põhimäärust.
Ehk lugupeetud voliniku küsimuse peale, et kas ka teistel turgudel võiks käsitleda ruume kui kinnisvaraobjekte, ei ole välistatud. Näiteks Lasnamäe turul on täna alustanud tegevust Toidupank ja ma väidan Teile täie vastutustundega, et mõne aja jooksul ei ole meil mõistlik enam rääkida Tallinna turust ... ma parandan, Lasnamäe turust turukontekstis sellepärast, et turulist kauplemist turupileti alusel seal ei toimu. Minnakse üle rendisuhetele. Ühel juhul siis munitsipaalkauplus ja teisel juhul toidupank. Ehk see turg kui selline, kaob ära oma sisu poolest. Järelikult on meil mõistlik ka turgude põhimäärust selliselt muuta, et seda turgu Tallinnas enam ei ole ja siis võib-olla koostöös linnaosaga, kui vajadus on olemas, ta teha kuhugi uue koha peale. Tark inimene muudabki oma otsuseid, juhul, eriti, kui nad on põhjendatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Otsapidi juba vastasite mu küsimusele ennem kui ma jõudsin ta esitada. Et miks, kui me näeme lilleturu näite varal, et tegelikult Tallinna linnal on jäänud väga palju raha saamata, on ju, nende kaubanduspindade eest. Et miks me ei rakenda sedasama põhimõtet nagu üle linna kõikidel turgudel võimalusel, kõikide püsipindade osas? Sest et ma küsisin seda ka rahanduskomisjonis. Ei saanud mingit selget vastust. See n-ö hinnastamine, nende lettide hinnastamine, no see tundub ... Ainus seletus oli seal see, et see on nagu ajalooliselt välja kujunenud nõnda, et piimal on 5,67 ja lihal on umbes 6,43. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Härra Luik! Te puudutate väga õiget teemat. Et Te saate ise ka hiilgavalt ja hästi aru ... ma ei peaks võib-olla niimoodi ütlema, aga me saame ju tegelikult, kõik mõistlikud inimesed, aru, et sellise eelnõu siin menetlemine ei ole väga otstarbekas. Mis puudutab ... Turupiletid lõpuni nendelt müügilettidelt ei saa ära kaduda sellepärast, et turu ülesanne on ju anda tegelikult väiketootjale, inimesele, noh piltlikult öeldes maalt, võimalus oma kaubaga tulla talle sobival päeval kauplema. Ja seda võimalust me jätkuvalt kindlasti võimaldame. Aga mis puudutab kõiki püsivaid lepinguid, siis ma kinnitan teile, et selles osas on Tallinnas suured muutused tulemas. Me hakkame oma varaga hästi teenima. Ma luban teile seda!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea ettekandja! Et mina ka tahaks küsida selle Lasnamäe turu kohta, et tegelikult Te ütlesite ka juba, et seal mingisugust tegevust ei toimu, et noh nii ongi. Et kui mingisugune turuline tegevus Lasnamäel toimub, siis võib-olla Pae turul. Aga mul on küsimus, et kas linnal on ka plaan siis Lasnamäele mingi selline mõistlik toimiv turg luua? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Lasnamäe linnaosa vanem, kes on ka isiklikult praegu siin, võib tegelikult Teie sellele küsimusele paremini vastata. Mulle teadaolevalt selline plaan on, või ... jah, ütleme Maria Jufereva on siin olemas, kui Te annate talle võimaluse, kuidas volikogu esimees ütleb - ta võib sellele küsimusele vastata. Või ei ole vajadust? Ehk, plaan on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, noh tegelikult protseduur ei näe ette, kui küsimus ei ole otse seotud eelnõu menetlemisega, siis me ei saa anda sõna. .... Aga kui Maria teeb seda lühidalt, siis ma annan seda.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Sealtsamast, sealtsamast!
Sõnavõtt - Maria Jufereva Maria Jufereva
Jah, tõepoolest, me kavatseme korraldada rahvaküsitluse Lasnamäel. .... et uurida, kuhu kohta nemad tegelikult soovivad turgu. .... sellist küsitlust korraldada 4 nädalat.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea ettekandja! Küsiks natuke eelnõu kohta ka. Et ma olen selles mõttes täiesti nõus, et seda eelnõu ja seda asja ei peaks volikogu kindlasti mitte arutama ja ma loodan, et see seadusemuudatus tuleb ka.
Aga kui see olukord on täna nii, nagu ta on, siis küsiks. Et mis takistas linnal senini siis seda seadust täitmast ja need hinnad siin volikogus siis kinnitamast?
Ja teine küsimus sinna juurde on ka. Et kas näiteks antud olukorra põhjal Teil tekkis nagu mõte, et võiks läbi viia auditi? Et äkki on veel mingisuguseid selliseid asju, et mida seadus nõuab, peaks tegema, aga mis tegelikult on tegemata jäetud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Küsida seda küsimust abilinnapealt, kes on ametis olnud täna umbes, täpselt 4 kuud, on väga hea ja üsna kelmikas. Et, ma ei tea! Ja vastangi ausalt, ma ei tea, miks ei ole seda varem tehtud. Aga ma arvan ja ma rõhutan veel kord, ka eelkõige stenogrammi huvides, et minu isiklik seisukoht on endiselt selline, et õigusselgus nende kahe seaduse teineteisega suhestumises ei ole lõplik. Kui me loeme kaubandustegevuse seaduse seletuskirja ja hakkame seda teisendama sellele tegevusele, mida Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Ettevõtlusamet on nende aastate jooksul teinud, siis mina olen siiral sisemisel veendumusel, et kui keegi tahaks neid protsesse kuidagiviisi vaidlustada või öelda ja minnes vaidlema, ei ole kindel, et me oleme tegelikult midagi rikkunud. Me oleme käitunud oma paremas äratundmises, milleks annab meile täieliku seadusliku aluse kohaliku omavalitsuse seadus. Ja nii on. Mul teine läks ...
Küsimus jätkub - Argo Luude Argo Luude
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
See küsimus ei ole kindlasti ettevõtlusala abilinnapea kompetents. See on pigem õigusteenistuse ja linna õigus- ... no ütleme siis linnakantselei teema. Et ma arvan, et sellele küsimusele ei oska keegi vastata, kas kohalikul omavalitsusel või Tallinna suurusega kohalikul omavalitsusel võiks olla mingeid vastuolusid veel mingite üldriiklike aktidega. Ma arvan, et see ei ole väga tõenäoline.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh! Lugupeetud härra linnapea! Mina, ... vabandust, ...
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Veel ei ole linnapea, aga saan ...
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Võib-olla küll, jah. Võib-olla on minus prohvet, võib-olla peitub minus prohvet. Aga ütleme siis niimoodi, et mulle meeldib Teie suhtumine - selline heaperemehelik ja linnavara siis säästev, hoidev jne, hästi majandav. Ja nüüd ma küsin, kui lilleturg kukkus ära, kui Lasnamäe turg kukub ära, siis minu teada on linnal olemas selline väljaanne nagu Tallinna Turud. Kas ei oleks heaperemehelik ka seda sulgeda? Mis te sellest arvate?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Juba kukkus ära. Juba ongi kukkunud. Te ei näe teda enam kunagi. See kukkus ära peaaegu et kohe.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Hea abilinnapea, kas ma saan õigesti aru, et see eelnõu ei puuduta mitte mingil määralgi Tallinna keskturgu. Aga lihtsalt teadmiseks. Mis sellest Keskturust üldse saama hakkab, sellest mülkast Tallinna kesklinnas?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Minule teadaolevalt on Tallinna keskturg eraomandis ja sellega seonduvalt ei ole Tallinna Linnavalitsusel ja ka minu valdkonnal mitte mingisugustki juriidilist võimalust kuidagiviisi seda tegevust seal reguleerida. Kui kõrvale jätta see, et nad peavad täitma kõiki linna õigusakte, mis puudutavad heakorda ja muud sellist. Aga kindlasti see eelnõu nende majandustegevust reguleerima ei saa. Kahjuks on see nii. Et kas erastamisotsused, mis meil taasiseseisvumise järel Eestis tehtud on, on õiged või valed, pole minu asi arutada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tean, et see on eraomandis muidugi. Kuid kui linnal on siiski võimalus ja teatud seaduslikud aktid, millega on võimalik ka heakorda, ligipääsetavust ja muud seesugust nagu toimetada, siis miks Te seda senini ei ole teinud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma väga ... ma pean, proua Eenmaa, Teist väga lugu. Aga ma kindlalt kinnitan Teile, et ma ei suuda vastata ei liikluskorralduse ega heakorra tagamise alastele küsimustele või, ütleme, vähe sellest ... Et ma ei ole väga hästi kursis, kui suured need probleemid seal siis tegelikult on, sellepärast et see eelnõu reguleerib seda haldusala, mis on otseselt minu vastutusele pandud.
Ma lugupidamisest Teie vastu kindlasti tõstatan selle küsimuse kabinetis ja me kindlasti vaatame selle olukorra üle. Eriti tähtis on see sellepärast, et kui Te ütlete, et liiklusskeem võiks olla parem ja heakorraga on asju, meil on olemas hoovad, millega seda kontrollida ja me kindlasti seda Teie ettepanekut võtame tõsiselt arvesse ja kavatseme selle asja üle vaadata. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab korra- ja tarbijakaitsekomisjoni esindaja Toivo Tootsen, palun!
Kaasettekanne - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Linna korrakaitse- ja tarbijakaitsekomisjon käsitles seda eelnõu oma 7. märtsi istungil. Ülevaate, ja väga põhjaliku, andis linna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse osakonna juhataja proua Aave Jürgen. Ta vastas ka väga mitmetele küsimustele. Suur osa küsimusi ei käsitlenud tõesti seda eelnõu, vaid üldse turgude olukorda, näiteks miks Kalaturg töötab ainult ühe päeva nädalas. Ja vastus oli, et lihtsalt ei ole pakkumist, kuna neid kalamehi, kes seal tahaksid oma toodangut müüa, eriti ei ole.
Küsiti ka seda, et kas hinnatase tõuseb selle volikogu määrusega võrreldes nüüd praegusega. Vastati, et ei tõuse. Nii et on samad hinnad, mis on kasutusel olnud. Ainult et nüüd juba volikogu määrusega kehtestatakse.
Ja siis komisjoni lõppotsus oli konsensuslik. 15 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõu toetada esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Turgude müügipiletite hindade kehtestamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 56 poolt, vastu ei ole, 4 erapooletut, on määrus vastu võetud.
17:14 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME28 Välireklaami ja teabe paigaldamise kord 3. ME28 Välireklaami ja teabe paigaldamise kord
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 3 "Välireklaami ja teabe paigaldamise kord". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu, palun!
Ettekanne - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Head volinikud! Ma loodan, et koosoleku juhataja annab mulle andeks, et ma stenogrammi huvides teen veel ühe täpsustuse eelmise punkti osas. Kõikidele turuhoone ... ütleme, nimetame neid siis turupaviljonidele, on Tallinna linnas kogu aeg viidud läbi enampakkumisi ja enampakkumise võitjale on väljastatud 0-hinnaga turupilet. Stenogrammi! Aitäh!
Teil on nüüd laual eelnõu, mis on pika ajalooga. Eelnõu on väga oluline meie jaoks sellepärast, et see puudutab meie linnapilti ja puudutab eelkõige linnapilti, milline ta võiks välja näha tulevikus. Meil on väga palju erinevaid reklaamikandjaid ja me tunnistame ausalt, et eramaadel asuvate reklaamkandjate osas meil sisuliselt täna ülevaadet ei ole. Antud eelnõu sätestab Tallinnas reklaamkandjate paigaldamise, väljanägemise, teabe ja järelevalve menetlused. See kõik viiakse elektroonilisse keskkonda. Ja tegelikult meil oli väga suur vaidlus selle üle, eelkõige kabineti tasemel, et kas me anname sellele eelnõule tagasiulatuva jõu. Me seda täielikult menetlusliku poole pealt ei teinud. Aga samas me paneme selle eelnõuga kohustuse ettevõtjale ülemineku perioodi jooksul ära registreerida kõik linna territooriumil olevad reklaamkandjad.
Nüüd, väga palju on küsitud ettevõtlusringkondades ja ütleme asjast huvitatud osapoolte poolt, et kas see teeb elu keerulisemaks. Tegelikult ta ei tee elu keerulisemaks, sellepärast et ta viib kõik menetlused ühte keskkonda. Ja menetlustega on selline lugu, et alati on ettevõtjatel see hirm, et "millise aja jooksul ma saan vastuse". Selles eelnõus on selgelt kirjas näiteks selline oluline nüanss, et kooskõlastuseks on aega 10 päeva. Sa kas motiveerid, miks sa keeldud, või kooskõlastad ära. Kui ei kooskõlastanud ja ei teinud mitte midagi, siis loetaksegi asi kooskõlastatuks.
Aga, ütleme, kuna tegemist on väga tehnilise eelnõuga, siis ma ei hakkaks teid võib-olla tema selliste faktiliste nüanssidega kiusama. Seda eelnõud on Tallinnale väga vaja sellepärast, et see eelnõu korraldab kogu välireklaami ja reklaamkantide valdkonna Tallinnas, annab põhimõtted paigaldusele ja selged menetlusreeglid edaspidiseks ning loob võimaluse ka linnapildi korrastamiseks, kui mingis asukohas selline vajadus eksisteerib. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kas ma saan õigesti aru, et kui ma linnakodanikuna panen oma akna peale sildi, et müüa korter, müüa minu korter, et kas ma siis allun sellele korrale ja pean maksma reklaamimaksu või ei pea? On tegemist välireklaamiga või mitte?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Põhimõtteliselt on ju tegemist olukorraga, kus reklaamimaks on ainus kohaliku omavalitsuse ... või noh, ainus kohalik maks. Mina arvan, et kui Te paigutate aknale mingisuguse teate, milles on majandustegevuslik sisu, siis ma loodan, me oleme täna nii efektiivse linna loonud, et umbes teisel päeval on meie maksuhaldur kohal ja ütleb, et "Tuleb maksta!".
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Siin väga palju kõlab sellist määratlust nagu otsustuskorras, tahetakse jätta asju n-ö otsustamisele ka ainult linnavalitsuse suva järgi ja kui me võtame § 17 punkt 1, siis võib ka lugeda selgelt, et põhjendatud juhul avaliku huvi olemasolu korral vms, on ju, võib pinna anda otsustuskorras kasutusse tasuta. Kuidas see reaalselt reguleeritud saab? Kuidas saab välditud olukord, et tegelikult seda ei kuritarvitata ja ei anta oma sõpradele n-ö tasuta kasutada?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma vastan sellele küsimusele kõigepealt üldiselt. Tallinna linnas, ma loodan, on tasuta asjade aeg möödas, eelkõige tasuta asjade aeg oma sõpradele, mis puudutab otsustuskorras otsustamisi. Tasuta ühistransport kindlasti säilib ja võib-olla veel mõningasedki teenused võivad Tallinnas tasuta olla.
Vaadake, see küsimus ei ole selle eelnõuga kuidagiviisi haakuv. Mul ei ole võimalik vastata küsimusele, kui kellegi tegevus 5 aasta pärast, 10 aasta pärast või 15 aasta pärast on kuidagiviisi seadusega teistpidi vastuolus. See on väga keeruline vastata. Me täna proovime Tallinnas luua sellist kultuuri, et me oleme efektiivsed. Me proovime maksimaalselt viia e-keskkonda menetlustoiminguid. Meil on väga ... planeeringud on juba väga selgelt elektroonsed. Meie reklaamkandjate registreerimise protsess - seal on kõik vormid ette antud. Inimesel ei ole vaja väga palju vaeva näha, eriti, mis puudutab nüüd minevikku. Ta saab lihtformulariga ära registreerida oma andmekandja või reklaamkandja ja sisestatakse see süsteemi. Linnaosad toetavad seda protsessi.
Ja saage aru, et reklaamimaksu näol ainsa kohaliku omavalitsuse kehtestatava maksuna on meie jaoks väga suur tähtsus ja selle tõttu ma arvan, et sellised tasuta asjad ei ole mõistlikud. Aga Tallinn kindlasti teeb soodustusi. Reklaamimaksu soodustuse eelnõusid on meil tihti linnavalitsuse istungil sellepärast, et nendes olukordades, kus linn toetab oma eelarvest mingisuguseid mittetulundusühinguid või mingeid üritusi või mida iganes. No meil ei ole mõistlik nende käest teistpidi kasseerida täies mahus. On olemas erijuhused, kus see on tasuta, aga reeglina antakse pool, 50% soodustust. reklaamimaksu.
Ehk vaadake, meil ei ole mõtet ehitada ülesse elu selliselt, et me kogu aeg kahtlustame üksteist, et võib-olla keegi kunagi teeb midagi. Me võitleme selle nimel, et seda ei oleks. Me võitleme selle nimel, et kõigil oleks võrdsed võimalused ja et asi oleks efektiivselt teostatud. Kui te tähele panete, siis 10-päevane menetlusaeg on ka küllaltki uuenduslik sellepärast, et varasemalt oli ju praktikates ikkagi et 30 päeva noh, ja siis hakkame vaatama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Härra abilinnapea! Te ütlesite, et eelnõu on sihiks, et me teaksime, kuidas näeb linn tulevikus välja. Seda eelnõu lugedes küll jääb mulje, et eelnõu lihtsustab reklaamimaksu korjamist, k.a siis ka eramaadel paiknevatelt objektidelt. See eelnõu on küürakas ühes mõttes juba algselt - ta ei defineeri ära, mis on reklaamikandja. Te lasite selle võimaluse seda eelnõud koostades käest ja siit mul on esimene küsimus sellest, et osad ettevõtjad siis - reklaamiettevõtjad - investeerivad tõepoolest reklaamikandjasse ja nad ehitavad selle siis, kas ta on mingi LED-tabloo või on mingid alused, mingisugused rajatised. Ja siis ilmub teine reklaamiostja või pinnaostja, kes linnale kuuluvate elektri- või trolliliinipostide vahele tõmbab mingisuguse suure ja koleda plagu nelja nööriga ja see on samamoodi reklaamikandja. Et kus on siin nüüd siis see ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiip? Ühed investeerivad ja teised investeerivad tükki plastikusse ja nelja nööri. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Selle eelnõu üldine iseloom reguleerib eelkõige paigaldamise korda. Mis puudutab ühe või teise asja väljanägemist, siis taas kord meil selles eelnõus on väga selgelt kirjas põhimõtted, millele reklaam peab vastama ja ma arvan, et kõik saavad aru, et tulevik ongi LED-tehnoloogial ja kõigel sellel.
Mis puudutab neid purireklaame, siis nende vastu võitlemiseks on täna linnaametnikel juba piisavalt palju võimalusi, sellepärast et ega tegelikult neid ilma loata ülesse panna ei tohi mitte keegi. Ja ma loodan, et täna, kui me loome ühtse menetluskeskkonna, siis nemad peaksidki hakkama linnapildist järjest ja järjest ära kaduma.
Mis puudutab LED-ekraane, siis mina olen praegu päris palju näinud vaeva sellega, et ... Levinud praktika Tallinnas on see, et mulle meeldib see koht; ma lähen, valan öösel salaja vundamendi maha, panen sinna LED-ekraani üles, mis blingib läbi valgusfooride autojuhtidele näkku ja ettevõtjad vilistavad selle peale, et võiks, nagu öeldakse, protsessi läbida seaduslikult. Ja ma proovin oma ametist tulenevalt ja ise ettevõtjataustaga inimesena leida kompromisse, ja neid kompromisse otsitakse kogu aeg. Aga uskuge mind, et ignorantsus ja selline ... noh, kuidas ma ütlen, reeglitele vilistamine ei ole hea tava. Ja mina arvan, et see eelnõu väga palju teeb seda olukorda paremaks, sellepärast et kui keegi vilistab mingile ... või ütleme paigaldab ebaseaduslikult mingisuguse asja, siis ta võib seda teha kahel põhjusel. Üks äärmus on see, et ta ongi selline inimene, et talle lihtsalt meeldibki asju niimoodi; aga teine äärmus on see, et ta on meeleheitele viidud, sest ta ei saa vastuseid, talle ei öelda, miks ta näiteks ühte või teist asja ei saa või miks ta seda saab. Ja need kaasused on erinevad.
Ja mina väidan, et see eelnõu eelkõige just instrument, kus need kaasused hakkavad välistuma, sest kui süsteemi siseneb selgelt kirjeldatud reklaamkandja ja süsteemis hakatakse teda menetlema ja vaadatakse üle tema parameetrid ja nende vastavus; antakse kooskõlastused jne jne jne, siis selliseid asju enam tekkida ei saa. Ehk, kui nad edasi tekivad, siis nad on kuritegelikud ja nende menetlemine on juba politsei pärusmaa. Et ma ei välista täna, et me oleme olnud väga viisakad ja me räägime teatud reklaamkandjatest, mis on Tallinna südalinnas ja meil on see ettevõte teada. Me tegeleme temaga personaalselt. Ma käisin isiklikult üleeile, sõitsin koos ettevõtja esindaja ja Tallinna liiklusteenistuse juhiga mööda neid reklaamkandjaid ja me arutasime, kuidas nendest olukordadest väljuda. See on meie tänane töökvaliteet. Me proovime leida kompromisse. Aga saage aru, seadusetusele ei saa me ilma nagu vastupanuta legaliseerivat otsust anda. Kahjuks on niimoodi. Et kui keegi otsustab, et "ma lähen panen öösel mingi plagu ülesse", siis tegelikult tuleb see maha võtta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et eelnõus on kirjas siis reklaami paigaldamise põhimõtted ja siit ma loen ka välja, et teabe avalikustamisel tuleb järgida keeleseadust. Et, ja kui Te ütlesite, et selle eelnõu eesmärk on, et milline hakkab meie linn välja nägema siis tulevikus, siis ma küsiksin, et kas meie linn hakkab tulevikus välja nägema nagu Eesti pealinn Tallinn või nagu Pihkva või Peterburi või mõni muu, teine Euroopa linn? Ma pean just silmas seda välireklaami, mis on läinud meil täiesti käest ära, eriti vene keele osas, aga loomulikult ka ingliskeelseid välireklaame on väga palju.
Ja teeme selle haakuvaks siis sedasi, et ma küsin, kuidas Te hakkate tagama siis seda järelevalvet keeleseaduse täitmise üle välireklaamis ja kas Teil on selleks tahtmist, ja eriti vene keele osas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mul on väga raske vastata küsimusele olukorras, kus juba on nagu ära positsioneeritud, et "speak English, it's very well - говорить по-русски плохо". Eks ju.
Küsimus jätkub - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Vabandust! Ma nimetasin ka inglise keelt.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jaa, ma saan aru. Aga eriti vene keeles. Ma saan eesti keeles sellest väga hästi aru, et eriti vene keeles on kuidagi halvem. Ehk, ma ei taha ... minul ei ole õigust minna linnavolinikuga selles osas debateerima. See ei ole minu õigus. Linnavolinik on minu tööandja ja mina pean olema tema suhtes aupaklik.
Aga mis puudutab ... Et, ma väljendan siin oma isiklikku seisukohta ja arvan, et linn kindlasti jälgib reklaamkandjate esteetilist tähendust. Aga ma tahan kõikidele eestimaalastele meelde tuletada ühte olulist asja. Mis on parem? Kas see, et inimesed saavad aru, kus nad elavad ja mis nende ümber toimub? Ja kui on selleks vajadus ühel või teisel moel, näiteks inglise keeles kirjutada, siis kas meil on mõistlik seda täielikult nagu eitada ja öelda, et neid inimesigi pole olemas, kes veel eesti keelt ei oska, aga Indiast eelmisel nädalal kolisid siia elama? Või me oleme siiski, nagu öeldakse, tolerantsed, et räägime ja säilitame head eesti keelt, aga anname sealjuures võimaluse ka teistele? Mina arvan, et see viimane variant sobib mulle isiklikult palju rohkem. Aga ma ei saa siin oma isiklikku seisukohta väga palju väljendada, sellepärast et mina tahan ... Mina armastan inimesi, mulle meeldivad inimesed ja kui nad räägivad erinevaid keeli, mul oleks tohutu soov neid osata. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, härra eesistuja! Härra abilinnapea! Ma siiski jätkaks Helle-Moonika Helme tõstatust. Et ta rääkis keeleseadusest. See on tegelikult oluline ja tõepoolest ka inglise keele suhtes. Küsin kohe portsu küsimusi korraga. Et kes siis tegelikult seda reklaami sobivust otsustab, kes see kontrollib? Ja ma küsin ka, kas see puudutab ka helireklaame? Sest helireklaamide hulgas on täpselt samamoodi mitte ainult eesti keeles, vaid ka inglise ja vene keeles reklaame. Et kas see, sama paigaldamise kord kontrollib ja määrab ka nende sobivust?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tallinna linnas ei ole peale seda, kui ERR paneb ETV+ kinni, mitte ühtegi venekeelset reklaami. Peaks nii vist vastama, mulle tundub, noh.
Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest et Tallinna linnal ei ole ... Selle jaoks on Keeleinspektsioon ja Tallinna linna ülesanne ei ole tema territooriumil askeldavate äriühingute poolt avalikku ruumi paigutatavat informatsiooni sisu analüüsida, sest me ei ole Keeleinspektsiooni rollis. Kui selleks on olemas mingid ... keeleseadus meil on selle jaoks olemas ja on olemas mingisugused regulatsioonid, siis kindlasti neid tuleb täita. Aga ma kardan, et Tallinna Linnavalitsusel ei ole võimalik selliseid menetlusi läbi viia. Mulle tundub isiklikult, et see on nii. Mul on kaasas jurist. Kas ta oskab mind täiendada, ma ei tea. Aga ma arvan, et keeleline sisu väljub ka, proua Koolberg, Teie haldusalast.
Tallinna Ettevõtlusameti jurist - Kaialiisa Koolberg Kaialiisa Koolberg
Aitäh! Austatud volikogu, tegelikult peaks ....

....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Istu ja räägi mikrofoni jah.
Sõnavõtt - Kaialiisa Koolberg Kaialiisa Koolberg
Vabandust! Tegelikult teabe sisu ... linnavalitsus siiski hindab kogu välireklaami ja sisu hindamine on ka linnavalitsuse pädevuses ja see on siis sellesama eelnõuga delegeeritud linnaosadele ja Ettevõtlusametile. Pluss me hindame ka kandjaid loomulikult. Et need on kaks erinevat asja.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aga ma siiski läheksin siit selles mõttes jälle edasi, et ma ei saa praegu Teile absoluutselt ja adekvaatselt vastata, et kaovad ära vene- ja inglisekeelsed reklaamid. Ma ei näe seda võimalust, sellepärast et meie ei tooda neid ju.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Muidugi sellel teemal, kuidas Te käitusite praegu oma vastuses proua Helmele, sellel teemal ma võtan sõna.
Aga minu küsimus Teile on, kui mitu uut töökohta luuakse, kui täna kiidetakse heaks see eelnõu? Sellepärast et nagu ma saan aru, et kui linna kätte jääb seesama - ühte kohta see jäme ots: otsustan, poon, lasen, tahan -, siis kui palju see lisatööjõudu vajab?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Kõigepealt ma südamest vabandan, kui minu käitumine kuidagiviisi kedagi võis riivata.
Ehk, proovime mõista ühte olulist asja, mis puudutab eelkõige ettevõtluskeskkonda. Meil on Eestis sadu ja tuhandeid ettevõtteid, mille nimed on äriregistrist läbi lastud ingliskeelsete, nagu öeldakse, sõnadega sisalduvad nimed. Ehk, ma küsin. Kas me peame kõik need ettevõtted siis likvideerima? Ja minu meelest ...
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Mu küsimus oli Teile ...
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma vastan sellele ka. Ma ei näe, et ...
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma proovisin vastata küsimusele, mis on tekitanud saalis pingeid.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Protseduur ei näe ...
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Pingeid ei ole meile kellelegi vaja.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud ettekandja! Ma ...
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mitte ühtegi töökohta antud eelnõu Tallinna Linnavalitsusse hetkel kindlasti juurde ei tekita. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud kolleegid! Protseduur ei näe ette arutelu ettekandjaga. On küsimus, on vastus. Pärast võib sõna võtta. Urmas Reitelmann, teine küsimus, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra esimees! Härra aselinnapea! Eks me ju kõikidel elujuhtumitel peame lähtuma seadusest ja kõik määrused ja seadused on ju tehtud johtuvalt sellest, et me asjadest ühtviisi aru saaksime.
Et nüüd tagasi tulles selle venekeelse välireklaami juurde, siis keeleseadus ütleb, et Eesti riigis on asjaajamise keel ja riigikeel on eesti keel ja see kehtib ka linnaruumi kohta. Ehk siis avalikus ruumis otse loomulikult peab linnavalitsus hea seisma selle eest, et tegemist oleks keeleseaduse täitmisega.
Küsimus on aga mul hoopis teisest vallast. Et see kooskõlastusring on küllaltki erinev, pikk ja keeruline, mis siis, et lihtne ja elektrooniline. Et Tallinna Linnavalitsuse aastatepikkune kriminaalkroonika näitab seda, et linnaametites ollakse meelsasti valmis vastu võtma meelehead. Kuidas Te nagu välistate sellises pikas kooskõlastusprotsessis selle, et keegi digiallkirja eest mingit meelehead ei saa?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma võtan endale õiguse sellele küsimusele mitte vastata. See ei puutu eelnõusse. Mitte kuidagi!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ma küsiks selle pilguga ... Ma lugesin seda korda selle pilguga, et kas nüüd pakutavas vormis on võimalik näiteks välistada olukord nagu oli meil ... või noh selline kurikuulus plakat nagu näiteks Hiiu staadioni avamine, kus kõik löövad trummi ja puhuvad pasunat. Ja lugesin nii- ja naapidi ja pean tõdema, et mina ei suutnud nagu seda tuvastada. Et miks te ei tee n-ö korruptsioonivabamat siis korda kohe nagu volikogus kinnitatuna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma arvan, et ... Aitäh küsimuse eest! Valimiste eel tahavad linnaruumi paigaldada oma informatsiooni ilmselt kõik poliitilised erakonnad. Ja ma arvan, et linnavalitsusel ei ole mõistlik selles eelnõus kehtestada näiteks poliitilise välireklaami keeldu. See, millistel asjaoludel on üks või teine poliitiline välireklaam toodetud oma sisu poolest ja kuidas on teda rahastatud - ma arvan, et selles osas on üheselt selge, et tuleb täita seadust. Ja kui seadust on rikutud, siis sellele peab järgnema karistus. Ja kui tulevikus peaks maailmas aset leidma mingi Hiiu staadioni-laadne poliitiline välireklaam, siis sellele annavad hinnangu õiguskaitseorganid vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud seadusele. Tallinna Linnavalitsusel ei ole sellel hetkel, kui ta ühe või teise poliitilise erakonna reklaami lubab, mitte mingit võimalust ega õigust analüüsida, kas see reklaam on tasutud nii, naa või kolmandat pidi. See võib puudutada ju tegelikult ka näiteks mingit teist erakonda, kellel on ka ebaseaduslikult see reklaam. Näiteks ettevõte on kinni maksnud. Meie ei saa seda ju sellel hetkel tuvastada. Need on teised protseduurid. Aga meile, ma arvan, et mitte ühegi poliitilise erakonna huvides ei ole see, et me ütleme, et Tallinnas mitte ühtegi poliitilist välireklaami ... kuna nende sisu me paneksime siia eelnõusse kirja, laseme volikogust läbi ja ütleme, mitte üht poliitreklaami enam kunagi ei ole. See ei ole ju mõistlik. Ma loodan, et me saame sellest ühetaoliselt aru.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Härra abilinnapea! Mina sain küll oma eelmisele küsimusele vastuse. Et aitäh selle eest! Et Ettevõtlusamet siis kontrollib ja sobivust ja ilmselt siis ka mittesobivust.
Aga mul jäi see vastus saamata küsimusele, et kas see puudutab ka helireklaame. Ja seal, rääkimata keelest, on tegemist ju müraga. Ta võib teinekord olla liiga tugev, vali, häirida, mis iganes.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Absoluutselt nõus, hea küsija. Ja ma kinnitan Teile, et me igapäevaselt tegeleme väga selgelt nii valgustugevuse menetlustega kui helitugevuse menetlustega. Sellepärast et kahjuks me liigume tehnoloogiliselt selles suunas, kus ... Mõned aastad, mõned teistkümned aastad tagasi mingisugune helireklaami teema ei olnud meie jaoks üldse probleem. Täna seoses digitehnoloogia pealetulekuga see on niimoodi. Üks lahendus on see, mida me linnas täna võimaldame, aga seda ei taha ettevõtjad väga laialdaselt kasutada. Nimelt on meil täna valgusfooride juhtimissüsteem ja selle juhtimissüsteemi kaudu läbi liikluskaamerate me oleme pakkunud ettevõtjatele abi, et vastavalt ilmastikutingimuse muutumistele, kui te usaldate oma valgustugevuse reguleerimise meie kätte, siis me võime kaaluda, ütleme, liiklusohtlike ... Või, ütleme, digiekraane loetakse suhteliselt liiklusohtlikuks nii ehk naa, kuna seal informatsioon vaheldub, plingib ja võib tekitada autojuhi tähelepanu kõrvalejuhtimist.
See on pidev selline analüütiline protsess, sest et ettevõtjad tahavad ju paigutada eelkõige neid kaasaegseid kalleid ekraane. Ja meie tahame, et tehnoloogia tuleks just ristmikele ja suure liiklusintensiivsusega kohadele. Ehk see on selles mõttes nagu lõputu võitlus. Aga kohalikul omavalitsusel on ju teist otsa pidi kohustus tagada ka liiklusohutus. Ja ütleme, et nii mürareostus kui valgusreostus on täna reostusliigid ja nendega tuleb tegeleda väga karmilt. Aitäh!
Küsimus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mul on ka küsimus, aga ma suunaks enda küsimuse otse juristile. Et palun täpsustada, mida tähendab "Linnavalitsus annab hinnangu või kontrollib reklaami sisu". Millal linnavalitsus seda teeb? Peale seda, kui reklaam on paigaldatud või enne seda?
Sõnavõtt - Kaialiisa Koolberg Kaialiisa Koolberg
Aitäh küsimuse eest! Linnavalitsus teostab järelevalvet reklaamiseaduse üle. Ehk siis, me saame teha ta järelevalve korras. Me ei kooskõlasta mingeid reklaame enne, kui need on avalikustatud. See on juba reklaami olemusega vastuolus, et reklaam, kui ta avalikustatakse, ta peab olema uudis kellegile. Ja kui me siis järelevalve käigus avastame, et ta on kas siis vastuolus heade tavadega või keelatud või mida iganes, siis järelevalvekorras me saame selle reklaamiga tegeleda. ... rahadega või ettekirjutustega, teisaldamisega - kuidas parasjagu vaja on. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov, palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud esimees, head kolleegid! 27. veebruaril linnamajanduskomisjon arutas eelnõu. Ausalt öeldes see arutelu oli pikk, küsimusi oli palju, aga praktiliselt sama teema oli ka komisjonil ja lõppkokkuvõttes komisjon otsustas hääletamistulemustega 10 poolt, 2 vastu ja 1 erapooletu, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sõnavõtt kohapealt Ivi Eenmaa, palun!
Sõnavõtt - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ja ma tulengi tagasi selle peaaegu tekkinud konflikti juurde, härra Riisalu, mille Te korraldasite siin saalis, sest ma ei pea võimalikuks, et volikogu saalis mõnitatakse, eriti naistepäeval ja naisterahvast, kuigi see ei peaks olema igapäevaselt, mida kahjuks Te tegite. Ja teades küll, et Te tegelikult olete heatahtlik inimene ja emotsionaalne inimene, kuid see ei anna siiski Teil õigust minna üle sellisele, noh, kuidas öelda, otsitud poliitilise diskussiooni alustamiseks siin. Inglise keel või muidugi kõik korrigeerimised vene keele suhtes ja muidugi ma sain ka aru, kui rõõmsad olid üks osa meie volikogu liikmetest siin saalis, kuid ärge neid eksperimente enam siin saalis rohkem korraldage. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Head kolleegid! Ma sooviksin täpsustada selle eelnõu sisu, et meil oleks ühine arusaam. Et linnavalitsusel ei ole võimalust, ma loodan, et ka sellist soovi ei ole, kehtestada tsensuuri. Ja isegi, kui selline soov oleks, seadusandlus ei anna sellist võimalust. Keegi ei saa kooskõlastada reklaami sisu. Saab teostada järelevalvet. Samas, seda puudutab ka keeleküsimus. Ei saa linnavalitsus teostada või kehtestada tsensuuri ja seda järelevalvet saab teha Keeleinspektsioon. Ja meil on ka vastavad seadused, mis reguleerivad seda ala. Ükski seadus ei keela avaldada reklaami teises keeles, aga seesama reklaam peab olema ka, kindlasti ka eesti keeles, riigikeeles. Ja siin ei ole mingit probleemi, mida oleks vaja arutada. Selleks on vastav seadus ja vastavad riigiametid, kes teostavad järelevalvet. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandja soovib lõppsõna?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun! Saab kohapealt ka.
Kõne - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Olen juba teel ... Aitäh! Head volinikud, eelkõige proua Helme! Ma kinnitan siiralt, et kui ma oma käitumisega kuidagiviisi riivasin Teie au ja uhkust või kuidagiviisi solvasin Teid, siis ma vabandan!
Aga ma olen endiselt sellel seisukohal, et volikogu esimehe poolt öeldu tõepoolest on adekvaatne ja juristi seisukoht. Linnavalitsus saab omalt poolt selle eelnõu abil tegelikult päris palju kaasa aidata linnaruumi väljanägemise paranemisele. Ja viimastel nädalatel, kui see eelnõu on olnud minu laua peal, ka praktikas, suheldes ettevõtjatega, ja ma olen sõitnud linnas ringi selle pilguga, et vaadata, mis siis tegelikult toimub. Ja ütlen teile ausalt ja otse, et reklaamkandjate osas meil on ära teha suur töö ja see eelnõu loob selleks väga head eeldused. Kõigepealt me saame teada, mis meil on ja tulevik annab meile selle võimaluse, et kui eelmised lepingud lõpevad, siis uued asjad tulevad täiesti teistmoodi ja ma loodan, tulevad palju-palju paremad, kaasaegsed ja meie linnaruum saab palju-palju paremaks.
Ma tänan teid, kui te sellele eelnõule kaasa mõtlete, sest teine lugemine on ees. Ja uskuge mind, seda asja on aetud 11 aastat ja me oleme täna jõudnud sellesse seisu, et ta on siin ja teie ees. Palun, võtame seda siis sõbralikult ja kui ühist asja. Veel kord vabandan ja veel kord tänan! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu! Vastavalt linnavolikogu töökorra § 14 lõige 3 punktile 3 peab kohaliku maksu muutmise eelnõu arutama kahel lugemisel. Sellest tulenevalt panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Välireklaami ja teabe paigaldamise kord", esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 43 poolt, vastu ei ole, 10 erapooletut, on määruse eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja eelnõu on saadetud teisele lugemisele!
Nüüd, head kolleegid! Me oleme töötanud peaaegu kaks tundi. Vaheaeg 15 minutit! Palun!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Jätkame istungiga!
18:04 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE22 Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse rahaliste vahendite kontroll aastatel 2015 ja 2016 5. OE22 Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse rahaliste vahendite kontroll aastatel 2015 ja 2016
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse rahaliste vahendite kontroll aastatel 2015 ja 2016". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna, palun!
Ettekanne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Võtke nüüd istet, palun teie tähelepanu!
Nii! Ma saan aru, et meil on kaks punkti täna, mis Eesti Ühistupanga tegevusel peatub. Et lihtsalt leidsin, et õigem oleks rääkida kõigepealt sellest, mida revisjonikomisjon pani tähele Ühistupanga asutamisel ja siis järgmise päevakorrapunktina kuulata ära linnavalitsuse ettepanekuid selle panga tuleviku osas. Et siit sai ka päevakorda muudetud. Aitäh selle eest!
Selle revisjoni punkti puhul on tegemist tegelikult eelmise volikogu koosseisu tööplaanis üleval olnud revisjoniaktiga. Lihtsalt, eelmise volikogu koosseisu viimasele istungile volikogu esimees härra Kallo, kes praegu minu poole seljaga on, keeldus seda punkti panemast enne valimisi, mis oli arusaadav, et see tekitas, tekitab küsimusi ja arutelusid. Et nüüd on ta päevakorras siis tegelikult eelmise volikogu koosseisu revisjonikomisjoni tööplaani punktina. Ja selle revisjoni viisid läbi siis lisaks minule veel härra Mihhailov ja Mati Raidma Reformierakonna fraktsioonist.
Ja ka selle revisjoni puhul oli tegemist siis n-ö jätkurevisjoniga, sest esimene kord revideerisime Ühistupanga Asutamise Sihtasutust juba 2015. aastal ja see puudutas siis perioodi 2014–2015 juuli ehk sihtasutuse asutamisest kuni 2015. aasta juulini. Ja praegune revisjoni periood on siis 2015–2016 ehk tegelt ka 2017. aasta I kvartalini, kui see sihtasutus registrist kustutati. Et selle sihtasutuse puhul on siis kogu selle sihtasutuse tegevus ka revisjonikomisjoni luubi all olnud. Et praegult ma kannan ette siis revisjonikomisjoni seisukohti, aga ka kindlasti enda isiklikke seisukohti selle revisjoni läbiviijana.
Tänaseks on seis siis selline, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutus sihtasutusena on tegelikult registrist kustutatud. Et see juhtus siis 13. aprillil 2017 aastal ja linnavalitsus küll püüdis jätkata sama sihtasutuse egiidi all Tallinna Haigla projektiga, aga see ei leidnud, see muudatus ei leidnud siis registripidaja aktsepti ja sihtasutus on tänaseks kustutatud. Sihtasutuse majandustegevust ja lõpparuannet on auditeerinud ka KPMG ning ei leidnud siis nendes raamatupidamisdokumentides olulisi puudusi.
Kui nüüd vaadata tagasi selle sihtasutuse tegevuse edukusele või kas ta täitis oma ülesanded, siis tõesti kui sihtasutuse ülesanne oli panga asutamise ettevalmistamine, siis ühest küljest tõesti see ülesanne täideti. 18. juunil 2015 Estonias pidulikus õhkkonnas see pank sai asutatud ja sellele järgnes veel siis ka tegevusloa taotluse esitamine, mis käis ka läbi sihtasutuse ja sihtasutuse vahendite. Ja olid raskused panga registrisse kandmisega. Nii et lõplikult see kanne Ühistupanga äriregistrisse kandmise kohta tehti alles 3. veebruaril 2016. Ehk et juba äriregistri kandega läks aega circa 8 kuud ja nagu me teame, tänaseni pangal siis tegevusluba ei ole ja tegevusloa taotlemine käib siiamaani. Et ta on kanaliseerunud kohtuvaidlustesse.
Nagu ma ütlesin, panga asutamise sihtasutusel oli siis kaks põhiülesannet: esiteks äriplaani väljatöötamine ja teiseks asutamisdokumentide ettevalmistamine. Ja kuidas siis sihtasutus nende ülesannetega hakkama sai? Noh, äriplaaniga tutvumiseks oli meil revidentidena teatud raskusi, et meile ei tahetud seda dokumenti saata. Nii et me pidime sellega tutvuma siis Ettevõtlusametisse, kus meile siis valvsa pilgu all anti võimalus sellega tutvuda. Aga noh on selge, et selle panga äriplaan on algusest peale olnud tegutseda üle-eestilise pangana, mida reedab ka tema nimi Eesti Ühistupank. Ja üle-eestilise haarde peaks siis pank saama 10 aastaga. Ehk et kuna Tallinna linn on siis selle panga n-ö osakapitali või aktsiakapitali sissemakse teinud 95% ulatuses, saanud ühe hääle, siis on selge, et ambitsioon on olnud Tallinna maksumaksjate rahaga luua üle-eestilise haardega krediidiasutus, millele viitab siis ka selle panga nimi. Ja äriplaan koostati tõesti siis sihtasutuse sees ja nende oma jõududega.
Teine ülesanne oli siis asutamisdokumentide ettevalmistamine, milleks siis ka just kui ju sihtasutus rahalisi vahendeid sai. Et selle ülesande täitmisega, vähemalt minu hinnangul, sihtasutus enam hakkama ei saanud. See on minu hinnang. Aga revisjonikomisjonis me jõudsime lõpuks formuleeringuni, mis on revisjonikomisjoni otsuses, et Ühistupanga asutamisdokumendid valmistas ette sihtasutus koos Tallinna Linnakantseleiga. Aga tegelikult tellis advokaadibüroolt Ühistupanga asutamise dokumendid Tallinna Linnakantselei. See tegevus tegelikult toimus väljapool sihtasutust. Ja siit tekibki küsimus, et kas sihtasutusele eraldatud vahendid, need on päris suured summad, et kuidas me hindame nende vahendite kasutamist sellisel juhul.
Et jõuame siis eelarve numbriteni. 2015 ja 2016, mis oli see kontrolli periood, 2015 eraldati siis linna eelarvest 275 000 eurot sihtasutusele, 2016 aasta 300 000 eurot ehk kokku peaaegu 600 000 eurot, täpsemalt 575 000 eurot. Ja peame siis siia veel täiendavalt lisama 200 000 eurot, mida linnakantselei finantseeris oma eelarve rea pealt, mis puudutas asutamisdokumendite ettevalmistamist ja tellimist siis advokaadibüroolt. Et läbi siis kõigi tegevusaastate läheneb siis sihtasutuse n-ö tegevuskulu ikkagi ... no asutamisele kulunud kulud miljoni euroni.
Kui me tuleme siis tagasi sihtasutusele eraldatud vahendite juurde neil aastatel, siis palgakulu on olnud kõige suurem ehk et sihtasutuse palgal on olnud... noh, kes on saanud palka, kolm töötajat, kaasa arvatud üks nõukogu liige. Tallinna linna esindajad nõukogus härra Aas ja Savisaar palka pole saanud. Aga siiski palgakuludeks kulus aastatel 2015–2017 aprill, kui ta siis registrist kustutati, sihtasutus, 564 167 eurot kolme töötaja palgakuludeks, mis on tõesti märkimisväärne osa siis kogu sihtasutusele eraldatud vahenditest. Ja muud kulud olid siis juba väiksemad: reklaamikulud ja sidekulud ja majandamiskulud.
Kokkuvõttes revisjonikomisjon siis leidis, et Ühistupanga Asutamise Sihtasutus kasutas siis sellel perioodil rahalisi vahendeid seaduslikult ja sihtasutus täitis talle põhikirjaga seatud eesmärgid. Selles mõttes, et raha kulutati panga asutamiseks ja ta tõesti täitis põhikirjaga pandud ülesandeid. Et seda me ei saa vaidlustada, et kas see kulutus oli otstarbekas, kas palgad olid kõrged või mitte, et see nüüd on hinnanguline küsimus. Ja see, et siis asutamisdokumendid valmistas ette Tallinna Linnakantselei koos selle sihtasutusega, mis noh minu hinnangul tähendab seda, et sihtasutus ikkagi ise nende panga asutamisdokumentide ettevalmistamisega hakkama ei saanud, mis oli tema üks põhiülesanne.
Kokkuvõttes tahan öelda seda, et selle Eesti Ühistupanga osas on täitunud see ennustus, mida 2015. aastal, kui me tegime härra Mattoga koos sihtasutuse revisjoni, on täitunud, et me leidsime 2015. aasta revisjoniaktis, tuginedes - härra Riisalu, tähelepanu! - tuginedes Riigikontrolli ja kohtupraktika seisukohtadele, et avalike vahendite kasutamine sellisel ärilisel eesmärgil krediidiasutuse asutamiseks kui Tallinna põhiülesanded, milleks Tallinna maksumaksjad makse maksavad ja millised põhiülesanded tulenevad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, et kui kõik need ülesanded pole heal või väga heal tasemel täidetud - teed, tänavad, koolid, lasteaiad -, ei ole legitiimne rahalisi vahendeid sellises ulatuses kasutada äritegevuse edendamiseks ja täiesti ebaproportsionaalses võtmes, kus Tallinna linn sai selles pangas ühe hääle, aga panustas 95% aktsiakapitalist.
Ja 2015. aasta revisjoniaktis me tegime ettepaneku, et Tallinna linn peaks seetõttu selle panga asutamislepingust taganema, kuna Tallinna maksumaksjate raha kasutamine ei ole selles pangas legitiimne.
No nagu me näeme, on see ennustus osutunud prohvetlikuks. Järgmises päevakorrapunktis peab härra Riisalu tõdema läbikukkumist-lüüasaamist ja on tulnud lagedale muuta Eesti Ühistupank tavaliseks tulundusühistuks. Isegi tema nime on meie eest varjatud. Me ei tea, mis selle ühistu nimigi saab olema.
Et kokkuvõttes tuleb kogu seda häbiväärset projekti nimetada suureks, suureks läbikukkumiseks. Ja siin peab keegi võtma ka vastutuse. Ja antud juhul sihtasutust juhtis ju selle nõukogu ja nõukogu liikmed olid härra Savisaar, härra Aas ja Ahti Kallas. Et algusest peale panga asutamine oli valedel radadel ja ma arvan, härra Aas selle sihtasutuse nõukogu esimehena, kes vastutas siis selle töö ja töö tulemuslikkuse eest, peaks võtma ka vastutuse. Ja kuna härra Aasa ei ole, siis ma saan, et ta ongi juba vastutuse võtnud, ja härra Riisalu juba nimetas ennast järgmiseks linnapeaks. Märkasite?! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimusi. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Et mulle väga meeldis Teie ettekanne ja see kokkuvõttev osa. Minu meelest sellest revisjonist tuleb üsna selgelt välja, et peaaegu miljon eurot ja tulemus - ei midagi! Peale selle veel piinlik jätk sellele. Et kas Te olete pöördunud ka nende inimeste poole ja neile seda auditit tutvustanud, keda Te mainisite? Eeskätt tänast linnapead Aasa, et ta võtaks ka selle eest vastutuse. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, see revisjon tegelikult valmis meil juba enne kohalikke valimisi 2017. aasta suvel ja ta pidi minema linnavolikogus viimasele istungile, aga mingil põhjusel härra Kallo seda enam päevakorda ei pannud. Ja selles mõttes, linnavalitsusele sai see revisjoniakt saadetud tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks, pluss revisjonikomisjoni otsus nii 2017. aasta kevadel, kuid kuna ta nüüd otsustati uuesti panna linnavolikogu praeguse koosseisu päevakorda, siis revisjonikomisjoni otsuse eelnõu ja akt saadeti ka uuesti linnavalitsusele seisukoha võtmiseks. Ja tõesti, linnavalitsusest on tulnud täiesti Taavi Aasa allkirjaga seisukoht, et nad võtavad selle akti teadmiseks. Mitte ei kiida heaks, ei lükka tagasi, vaid võtavad teadmiseks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Kuulan seda "imede põllu" juttu ja mind imestama paneb see, et seal oli kolm palgalist juhatuse liiget, ma saan aru, sihtasutusel. Et millega need inimesed nagu tegelesid? Kui 6 kuud pandi .... Ei! Aga no juhatuses olid ju päris palgalised inimesed ja 6 kuud tehti äriregistrisse ... nagu registreeriti, ma saan aru, seda sihtasutust ainuüksi. Rääkimata kõigest muust. Et kas revisjoni käigus selgus, millega need inimesed kõik need kuud tegelesid?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
No seal olid jah kaks palgalist juhatuse liiget ja nõukogu liikmetest sai siis palka sihtasutus Ahti Kallaste. Et enamus palgafondist kulus ikkagi juhatuse liikmete töötasuks. Vahepeal töötas seal ka Ester Tuiksoo, kelle tööülesanne oli siis asutamisperioodil pangale asutajaliikmete leidmine. Et kui ma käisin sihtasutuse kontoris dokumentidega tutvumas, siis ma püüdsin üritada tuvastada, kus on Ester Tuiksoo töölaud. Aga nii palju laudu seal ruumis küll ei olnud, et kõik oleksid laua taha istuda saanud. Et eks see kulu, tööjõukulu ja töö seisnes erinevatel etappidel erinevates tegevustes. Et algus oli ta tõesti asutajate leidmine, ärarääkimine, et "tulge koos Tallinna linnaga, teeme ühistulist panka, panete igaüks 500 eurot sisse, meie paneme 5 miljonit; et mängime ühistulist tegevust". Kindlasti omad tegevused olid siis seotud äriplaani koostamisega. Õigusaktide ettevalmistamine n-ö outsource'ti või telliti väljast läbi linnakantselei. Pärast toimus siis, kui toimus selle panga registrisse kandmise menetlus, siis juba hakkasid ka kohtuvaidlused selles mõttes, et äriregister keeldus panka registreerimast ja ka see juba jõudis Ringkonnakohtusse. Et eks juhatus oli seotud ka nende kohtuvaidluste ettevalmistamisega. Et nagu näha, et algusest peale on see olnud üks õiguslik vaidluste rada.
Ja ma olen aru saanud, linnavalitsus on tunnistanud, et sellel ei ole enam mõtet ja tuleb leida plaan B. Et lihtsalt on küsimus, et miks see pidi maksma miljon eurot. Ja 5 miljonit on ka veel ju kuskil mujal teises juriidilises isikus, Aktsiaseltsis Eesti Ühistupank.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Martin Helme, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et sellel juriidilisel isikul on pretensioonikas nimi - pank - pealkirjas. Ja siin oli põgusalt juttu, millega nad tegelesid, aga ma tahaks küsida, ja me teame, et nad ei saanud finantsinspektsioonilt panganduslitsentsi, aga kas nad on tegelenud ka mingisuguse äritegevusega, mis pangale justkui sarnaneks? Laenude andmisega või mingi tulu saamisega või kui palju nad on kellegile laenanud, kui palju sellest on tulu saadud? On midagi selle kohta meil? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Selle kohta on infot nii ajakirjanduse vahendusel kui ka Eesti Ühistupank pole seda ise ka eitanud, et nad on laene välja andnud omamata panga tegevusluba. Revisjonikomisjon nüüd alles veebruari alguses tegi linnavalitsusele järelepärimise, et mis seisus Eesti Ühistupanga tegevus ja majandustegevus praegult on. Ja Taavi Aas on meile vastanud 15. veebruaril, et Eesti Ühistupank pakub täna laenu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele Eestis asuva kinnisvara tagatisel. Laenu antakse tähtajaga kuni 36 kuud summas kuni 150 000 eurot ja välja on antud 650 000 eurot laenu hetkel. Nii et tegeletakse väljapool pangalitsentsi siis laenu andmisega kommertsalusel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Et ma küsiks ühe väga lihtsa küsimuse ja mis oleks kõigile ka siis interneti teel jälgijatele võib-olla vajalik teave. Kui palju maksumaksja raha me nüüd korstnasse selle projektiga kirjutame ja mis täpselt oli siis töötajate palgafond, pindade kulu? Võimalikult palju neid erinevaid kulusid siis saate välja tuua.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Tallinna maksumaksjate jaoks on see tänane revisjonikomisjoni akt kindlasti kättesaadav ka internetis Tallinna linna koduleheküljelt AKTAL-i kaudu. Aga kordame need numbrid siis veel korra üle. Et meie revisjon ei puudutanud nüüd kogu sihtasutuse majandusperioodi, vaid aastaid 2015 ja 2016. Et palgakulud siis sellel perioodil kuni registrist sihtasutuse kustutamiseni oli brutosummana 304 016 eurot pluss sotsiaalmaks 100 325 eurot. Siis turundus-reklaamikulud 27 044 eurot, õigusabi kulud veel circa 40 000. Lisaks siis 200 000, mis läks linnakantselei arvelt. Et selle aktiga täpsemalt linnaelanikud saavad tutvuda Tallinna linna koduleheküljelt volikogu materjalide all. Aga laias laastus kogu selle sihtasutuse tegevuskulu on olnud circa miljon eurot. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mul on selline natukene nagu õpetlikumat laadi küsimus ettekandjale. Et Te ütlesite, et see raport on ka kättesaadav, veebilehelt vaadatav. Et kas sellest raportist tuleb ka välja selline ütleme õpetlik lugu võib-olla tulevastele tudengitele ja kõigile huvilistele, et kaua linnas sellise avatud arve põhimõttel toimetamine käib? Et inimesed toimetasid suure agarusega mitu aastat ja lõpetasid eimillegiga. Et kas neil endil ei tekkinud tunnet, et äkki see ikka ei õnnestu?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma arvan, et meil ei ole mõtet süüdistada, jah, juhatuse liikmeid, kes ju tegid seal oma tööd ja rääkisid välja just sellise palga nagu Tallinna linn selle sihtasutuse asutajana ja meie ise, Tallinna Linnavolikogu, oli valmis neile maksma ja eelarvelisi vahendeid eraldama. Et tuletagem meelde, et linnavolikogu opositsioon pole kunagi ühtegi rahaeraldust sellele sihtasutusele toetanud ega ka sihtasutuse asutamist toetanud. Et me jõuame ikkagi tagasi selleni, et kala mädaneb peast ja kõik need initsiatiivid, mis nüüd härra Riisalu peab siin kuidagi siluma, ümber lükkama, kinni panema - on saanud alguse ikkagi eelmise linnapea härra Edgar Savisaare, teatud munitsipaalutoopia loomisest Tallinnas. See pidi olema riik riigis, kus on oma televisioon, ajakirjandus, politsei, pangad. Ja kindlasti ei saa me selles läbikukkumises kuidagi vähendada ka Edgar Savisaare süüd ja tema mõjuvõimu linnavalitsuse ja Keskerakonna üle, kes Savisaart õigel ajal tagant ei pidurdanud ja lubasid tal välja mõelda igasuguseid asju, mis vähegi pähe tuli, mida Tallinna maksumaksja raha eest saab teha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea ettekandja! Selline küsimus. Jäi Teie sellest jutust nagu kõrva, et käisite seal vaatamas ja siis avastasite, et justkui töökohti ei olnudki nii palju, nagu inimesi kirjas oli. Kas tuvastasite või jäi üles kahtlus, et võis olla ka nii, et hingekirja oli võetud inimesi, kes tegelikult ei olnudki selle sihtasutuse tööga ja ei pidanudki olema selle sihtasutuse tööga seotud, vaid n-ö kellelegi oli lihtsalt loodud ametikoht ja läbi selle siis midagi kompenseeriti? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma pidasin silmas, et sihtasutuse tööruumides oli kaks töölauda, kus istusid kaks inimest. Et lihtsalt ma ei tuvastanud, et oleks olnud Ester Tuiksoo töölauda. Aga küsimuse peale, mis on tema tööülesanded ja kus ta viibib, oli vastus, et ta sõidab väga palju mööda Eestit ringi ja otsib pangale asutajaid. Et, seda fakti oli mul väga raske juba kontrollida. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Oli juttu sellest, et me tänaseks teame, et Ühistupangast on antud välja siis seal laene 650 000 euro eest. Kas oskad seda revisjoni vaatevinklist kommenteerida? Et mõningatel andmetel see ei ole õiguslikult korrektne tegevus üldse oma ... Nad laenavad väidetavalt omakapitali arvelt raha välja. Et kas see on korrektne tegevus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
See otsus tõenäoliselt ... Aitäh! Panga nõukogu tasandil, et alustada siiski majandustegevusega, sest kogu see aktsiakapital on ju jõude seisnud seal - üle 5 miljoni euro. Et järelikult see otsus on tehtud nõukogu tasandil ja pärast seda muidugi, kui meie revisjon oli oma töö lõpetanud ja korrakem veel üle, et meie ei ole kindlasti revideerinud Aktsiaseltsi Eesti Ühistupank, et meil oli ikkagi eesmärk revideerida sihtasutust, mis tegelikult oli ka selleks hetkeks juba likvideeritud ja registrist kustutatud, kui meie sellega tegelesime. Ja ma arvan, et kas see tegevus on õiguslikult korrektne või mitte, selles osas peab seisukoha kujundama ikkagi finantsinspektsioon ja mul puudub info, et kas selles osas finantsinspektsioonis on käimas mingeid menetlusi või võetud vastu mingeid seisukohti. Sest iseenesest noh pole ju keelatud, et üks osaühing annab teisele osaühingule laenu, aga ta ei tohiks minu hinnangul olla samas kellegi jaoks kutsetegevus. Et kui ta on ametlik kutse- ja majandustegevus, siis peab ta alluma juba mingitele finantsturu reeglitele. Et minu jaoks on see tõesti kummaline, et selline tegevus nõukogu heakskiidul toimub, aga siin peaks sekkuma ja järelevalvet teostama finantsinspektsioon.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Martin Helme, teine küsimus, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh! Ma ennem küsisin, ma ei tea, kas võib-olla Te ei tea seda numbrit või läks meelest ära, et kas sellest rahalaenamisest on ka mingit tulu teenitud? Et äkki saab seda üle täpsustada. Ja teine minu olulisem küsimus on praegu see, et hea küll, no nii palju on sinna sisse uputatud, kas on olemas mingi skeem? No ütleme, unistada ei ole keelatud - Tallinnas vahetub linnavõim ja järgmine linnavõim otsustab selle panga kinni. Kas on olemas mingisugune nähtav skeem, et sellest projektist on võimalik väljuda ilma olulist majanduslikku kahju kannatamata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh küsimuse eest! Veel kord kordan, et meie revideerisime Ühistupanga Asutamise Sihtasutust ja meil puudub igasugune info nende laenulepingute kohta, mida Ühistupank ise on nüüd välja laenanud, mis intressiga, millist tulu on seal saadud. See ei ole olnud meie revisjoni eesmärk. Et me ei ole revideerinud Aktsiaseltsi Eesti Ühistupank ja neid laene, mis täna välja antud.
Eesti Ühistupangast väljaastumiseks on kindlasti teid. Et üks tee on siin härra Riisalul laual, mida ta hakkab meile tõenäoliselt kohe tutvustama. Aga ma arvan, et esimesel volikogu istungil IRL-i fraktsioon tegi hea ettepaneku, esitas sisse eelnõu. Et meie hinnangul on täna ka piisavalt õiguslikku alust, et sellest Ühistupanga asutamislepingust Tallinna linn üksinda ja eraldi võiks taganeda ja neid sissemakseid siis tagasi nõuda. Põhikiri ütleb küll, et see tagasimakse on võimalik, aga see tuleb juhatusega läbi rääkida. Nii et õiguslik tee sealt pangast väljatulekuks meie hinnangul on olemas olnud ja selle eelnõu me ka esitasime. Aga seda eelnõud ju selle volikogu koosseis ei toetanud.
Et mõnes mõttes on hea meel, et härra Riisalu on oma lubadusi täitnud ja mingisuguste teiste variantidega lauale ... teised variandid lauale pannud. Et ma saan aru, et linnavalitsus on aru saanud, et kui nüüd jätkuks finantsinspektsiooniga kohtuvaidlus, et see kestab veel aastaid ja panga ja linna kulud kasvavad. Ma muidugi ei saa aru, et kust Ühistupank peaks võtma rahalisi vahendeid, et omandada osalus mõnes teises Eesti kommertspangas. Sest väide, et Coop Pank on kuidagi ühistuline pank, ei vasta mingil juhul tõele. Tegemist põhikirja järgi, mida ma just vaatasin, on tegemist tavalise aktsiaseltsi krediidiasutusega, mis kindlasti ei tegutse ühistulisel põhimõttel. Ehk et ka see plaan B ilmselgelt on läbikukkumine võrreldes sellega, mida Tallinna linn algselt lubas, et ta arendab maksumaksja raha eest ühistegevust terves Eestis. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ma mäletan peaaegu et peast, oli teatavasti ju selle nn Ühistupangal oli ju kolm juhatuse liiget, kuus nõukogu liiget, kusjuures nõukogu esinaine elab ju Saksamaal, minule teadaolevalt, ja käib siia siis nõukogu koosolekutele. Ja kõigele lisaks professionaalne jurist on seal. Aga kas te revisjoni käigus suutsite selgeks teha, kuna eelmine aasta läks ... üle-eelmine aasta, läks ligi 300 000 läks advokaadibüroole teenuste ostmiseks. Mis teenuseid - kui panka ei ole, lubasid pole -, mis teenuseid osteti seal siis advokaadibüroo kaudu, et oli vaja maksta ligi 300 000?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Proua Eenmaa, siin on natukene nüüd asjad segamini. Et tõesti, AS Eesti Ühistupank on oma juhatus ja väga arvukas nõukogu, kuhu näiteks kuulus alguses ka Jüri Mõis, kes on selles idees pettunud ja sealt ära tulnud. Et me ei ole kuidagi auditeerinud Ühistupanga, Eesti Ühistupanga tegevust ja meil puudub ülevaade sellest, millised on Eesti Ühistupangas juhatuse või nõukogu tööülesanded või palgad või kulud. Et me ikkagi auditeerisime sihtasutust, mis Ühistupanga asutamist ette valmistas. Ja seal oli kaks juhatuse liiget ja kolm nõukogu liiget: Ahti Kallaste, Taavi Aas ja Edgar Savisaar. Alguses ka figureeris seal Üllar Talviste.
Õigusabi kulude osas ka olgu üle täpsustatud, et asutamisdokumendid panga asutamiseks tellis linnakantselei advokaadibüroost. Selleks kulus 200 000 eurot. Jooksvalt sihtasutus muudeks õigusabikuludeks kulutas circa 30 000 ja eks see oli seotud nende panga asutamise alguses kohe tekkinud kohtuvaidlustega. Et see oli juba õigusabikulu, mis oli seotud kohtuvaidlustega. Et olgem täpsed numbrites.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea juhataja, austatud ettekandja! Kas Te võiksite volikogule täpsustada, milline advokaadibüroo see oli, kellele selliseid kulusid kompenseeriti? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Nii! Mis puudutab Ühistupanga asutamisdokumentide ettevalmistamist ja mida tellis Tallinna Linnakantselei, need dokumendid telliti Advokaadibüroost Lextal ja siin ei viidud läbi eraldi mingit õigusabiteenuste pakkumist või konkurssi. Selles mõttes linna seisukoht on olnud, et linn on leidnud omale õigusteenuse pakkujad avaliku konkursi kaudu ja seal on terve list, või nimekiri õigusbüroodest-advokaadibüroodest, kes mis hinnaga õigusteenust Tallinna linnale pakuvad. Ja kuna nad sellise nimekirja olid kokku pannud, avalikult, siis linnavalitsuse seisukoht oli, et nad eraldi nüüd Ühistupanga asutamisdokumentide ettevalmistamiseks ja tellimiseks mingit eraldi hanget või konkurssi läbi viima ei pea ja ei pidanud, vaid võtsid siis teenust ühelt Eesti, noh, suuremalt ja tuntumalt advokaadibüroolt, kes selles nimekirjas siis ka oli.
Ja püüdsime uurida, et kelle korraldusel just see advokaadibüroo välja valiti, et seda meil ei õnnestunudki välja selgitada. Et selle peale naeratati meeldivalt.
Lisaks siis sihtasutus ise ostis õigusteenust advokaadibüroolt COBALT, advokaadibüroolt TARK, TGS Baltic ja Ellex Raidla, kellelt siis võeti pakkumisi ja parimaks pakkumiseks tunnistati siis TGS Baltic, kellelt siis osteti õigusteenust juba siis jooksvate õigusabikulude katteks. Ehk et LEXTAL-ilt osteti 2015 ka veel õigusteenuseid sihtasutuse enda poolt 32 000 euro ulatuses. Me peame eristama neid õigusabikulusid, mida sihtasutus ise võttis erinevatelt advokaadibüroodelt jookvaks õigusteenuseks ja siis asutamisdokumentide ettevalmistamist, mida tellis linnakantselei ehk siis n-ö peamaja otse 200 000 euro ulatuses Advokaadibüroolt LEXTAL.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Austatud ettekandja! Et nagu ma aru saan, on see olnud läbimõeldud tegevus ja just nagu ühemehesõu. Et Edgar Savisaar ... Aga kui ma olen ajakirjandust jälginud, siis on seal pidevalt intervjuusid andnud ka tänane linnapea Taavi Aas.
Võib-olla siin saalis on ka palju selliseid, neid volinikke, kes omal ajal nupule vajutasid ja selle sihtasutuse loomise poolt olid. Kas Te olete märganud seda, et neil pilgud maas on ja natukene häbenevad oma tegevust? Või õigemini mu küsimus on, et kes tegelikult vastutab sellise asja eest?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma arvan, et ... jah, pilgud on paljudel maal. Et praegult härra Sults paistab sealt tagant, kes ei jälgi diskussiooni. Aga jah, sihtasutuse nõukogu esimees oli tegelikult Taavi Aas. Et tema pidi vastutama selle eest, et pank asutatakse ja ta hakkaks ka tegutsema. Ma arvan, et siin on kindlasti Taavi Aasa kui sihtasutuse nõukogu esimehe vastutus. Edgar Savisaar on nendest protsessidest juba ammu kõrval, aga ta on käivitanud kõik meie Lipod, pangad ja muud tegevused, mida praegune linnavalitsus püüab korrigeerida ja pakkuda mingit mõistlikumat lahendust.
Et ma arvan, et kokkuvõttes kes selle eest vastutab? Vastutab Keskerakond ja vastutab kohalikel valimistel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, teine küsimus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! 200 000 eurot Advokaadibüroole LEXTAL dokumentide ettevalmistamise eest - no see on väga suur summa. Mu küsimus on ... ilma hanketa. Mu küsimus on kuidas te hindate ise advokaadina selle mahtu ja selle vastavust siis 200 000 eurole ja Te mainisite, et nende ... ma ei saanud täpselt aru, kas nõukogus või asutamise juures figureeris ka Üllar Talviste, kes teadupoolest on advokaadibürooga LEXTAL otseselt seotud. Et milline see seos seal täpselt oli ja kuidas seda huvidekonflikti kommenteeriksite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Kui Tallinna Linnavolikogu võttis vastu otsuse, et sihtasutus asutada, siis pidi see sihtasutus ka kuidagi tekkima. Ja sealt edasi pakkuski sihtasutuse reaalseks käivitamiseks õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL ja Üllar Talviste, kui ma ei mäleta, oli selle sihtasutuse esimene juhataja, juhatuse liige. Et ta oligi õiguslikult advokaadibüroo poolt loodud sihtasutus. Tavaliselt on need dokumendid, mis siia volikogusse jõudsid sihtasutuse asutamiseks, olid juristide-advokaatide poolt üle vaadatud ja pärast nad käivitasid seda sihtasutust kui sihtasutust, et sinna leiti siis edasi juba finantsala spetsialistid. Juhatusse läksid meil ju Roul Tutt, Ülle Mathiesen ja Katrin Orav, kelledest Ülle Mathiesen ka praegult jätkab Aktsiaselts Eesti Ühistupanga juhatuses. Ja nõukogu liikmeteks said siis sihtasutusel Taavi Aas, Ahti Kallaste ja Edgar Savisaar.
Ja siis kui see sihtasutus oli mehitatud, siis ta hakkas ette valmistama äriplaani ja asutamisdokumente. Aga kummalisel kombel asutamisdokumentide ettevalmistamine delegeeriti sealt sihtasutusest välja ja tellija positsiooni võttis üle linnakantselei, kes tõesti 200 000 euro eest neid dokumente siis tellis. Ja mina olen seda dokumentide pakki iseenesest näinud. Et see on sihuke, selline pakk dokumente. Et hinnata, kas see summa on vähe või palju ... No õigusteenuse hinnad on Tallinnas kõrged ja ühe panga asutamisega seoses dokumente on päris palju: need on erinevad finantstegevuse reeglid; rahapesu reeglid ... rahapesu reeglid ... rahapesu vastu võitlemise reeglid; siis raamatupidamiseeskirjad. Et nad võivad olla sageli ka n-ö copy-paste tüüpi dokumendid. Aga neid dokumente, mida tuleb esitada finantsinspektsioonile tegevusloa taotlemiseks ja panga asutamiseks, et neid oli märkimisväärne kogus. Et see nimekiri oli mingi 20-30 dokumenti. Aga linnavalitsus võttis selle töö vastu. Järelikult ta leidis, et see töö ja hind oli ... töö oli tehtud ja hind oli see, mida Tallinna maksumaksja sai selle eest maksta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ja minu küsimus on see. Et kui nüüd ... Kas oli nii, et LEXTAL oli sõlminud linnakantseleiga mingi raamlepingu ja selle käigus tehti seda tööd ka? Et see on nagu üks pool.
Ja teine pool see. Et kui oleks tehtud konkurss, kas oleks saanud odavamalt selle pakkumisega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
No raske öelda. Ma kordan veel kord üle. Tallinna linn kasutab advokaadibüroode teenust selliselt, et nad iga kahe aasta tagant, kui ma ei eksi, viivad läbi konkursi. Et kõik advokaadibürood, kes tahavad Tallinna linnale õigusteenust osutada, teevad oma pakkumise, et "me tahame teile õigusteenust osutada ja meie tunnihind on selline". Ja eksisteerib terve nimekiri advokaadibüroodest, kus tegelikult on kirjas kõik Tallinna suuremad advokaadibürood, sest kõik tahavad linnale teenust osutada. Ja linna seisukoht on olnud ja Rahandusministeerium on tegelt seda ka toetanud, et selline kord selles mõttes vastab riigihangete seadusele, et kui õigusteenuse pakkujad on sellise nimekirja näol linnal iga paari aasta tagant välja selgitatud, siis sealt nimekirjast võibki advokaadibüroosid ja õigusteenuse osutajaid võtta. Võib võtta! Aga mitte miski ei oleks keelanud nii suure asja ettevalmistamisel linnakantseleilt võtta ikkagi täpsemaid pakkumisi erinevatelt õigusbüroodelt, advokaadibüroodelt, mis sinna nimekirja olid kantud. Et riigihangete puhul kehtib see üldine hea tava, et oluliste, suurte hangete puhul, mis ületavad 140 000 eurot, et peaks olema vähemalt kolm pakkumist võetud. Et antud juhul seda enam täiendavalt ei tehtud ja valiti välja üks konkreetne advokaadibüroo, kellega siis seda koostööd jätkati, kes tegi oma pakkumise, ütles, et selleks kulub nii palju tunde ja see maksab nii palju. Kes selle valiku nimeliselt tegi, meil ei õnnestunud välja selgitada. Öeldi, et see on linnavalitsuse otsus. Linnavalitsus on kollegiaalne organ. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ma ikka küsin üle nagu jurist juristi käest. Et kas Sa arvad, et rikuti hangete korda selle teenuse ostmisel või tundub Sulle, et kõik on nagu õige?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Me tegelikult selle teenuse, õigusteenuse ostmisega, puutusime kokku ja analüüsisime hoopis teise revisjoni käigus, mida jällegi mina juhuslikult läbi viisin. See oli Tallinna linna poolt õigusteenuste osutamine aastatel kas 2015–2016. Ja selle raames me vaatasime kõik ostetud õigusteenused üle ja analüüsisime, arutasime seda ja tuginedes Rahandusministeeriumi seisukohtadele, siis Rahandusministeeriumi seisukoht tollel hetkel kehtinud riigihangete seaduse kontekstis oli, et Tallinna linn võib niimoodi käituda. Et see on iseenesest õiguspärane, et kui sul on õigusteenuste osutajate nimekiri, kes sul iga kahe aasta tagant on oma pakkumise teinud ja oma tunnihinna, et sa võid nende hulgast valida. Ja see on kooskõlas riigihangete seadusega.
Aga ma ütlen, mitte miski ei keela, lähtudes riigihangete heast tavast võtta rohkem pakkumisi, kui sul on suur ja oluline hange, on ju. Aga seda pole tehtud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Kaasettekannet meil ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Hea lugupeetud volikogu esimees! Head lugupeetud volikogu liikmed! Kes olid nüüd eelmises koosseisus olemas, need muidugi mäletavad seda lugu. Ja mäletavad, kuidas äkki tuli kellegile geniaalne idee luua sihtasutus, millega asutatakse Ühistupanka. Kusjuures geniaalne idee oligi selles, et kulutati ära miljon. Keskerakonna fraktsioon andis sellele ideele tugeva toetuse ja Taavi Aas pidas pikki kõnesid selle kohta, kuivõrd kasulik see Tallinna linnale on. Ehkki kõik need, kes olid neid numbreid vaadanud, oli algusest peale selge, et tegemist on mingi bluffitud organisatsiooniga. Ja ka see sai õite kiiresti selgeks, et tegelik dokumentatsioon asutamiseks telliti hoopiski linnakantselei kaudu. Nii et tegelikult on siis tegemist siis ajaloolise juhtumiga, millele me juhtisime siis tähelepanu. Ja tuletame nüüd kõigile meelde, et nii kulutati ära 1 miljon, nii raisati ära 1 miljon. Ja see ei ole nagu täna mitte kellegi süü. Tundub, et tehti nagu vajalikku tööd.
Kui me vaatasime üle selle sihtasutuse kulud nendel aastatel kui ta tegutses, siis ma võin teile kinnitada, et kõige suurem osa oli palgakulu. Palgakulu nii juhatusele, palgakulu nõukogule. Ja näiteks majanduskulu oli nii väike, et jäi mulje, et neil ei olegi kontorit. Praegu ma kuulsin Priidu Pärnalt, et kontor ikkagi oli ja oli kaks lauda. Ja tõepoolest, need kulud olid nii väikesed võrreldes palgakuludega, et mitte ükski organisatsioon nii töötada ei saa. Tegemist oli sõnaselgelt bluffitud sihtasutusega, mille eesmärk oligi tuhlata raha ja millele volikogu eraldas raha mitu korda. Et nüüd sellele jätkuks sündis uus Ühistupank ja seda Ühistupanga asja me arutame täna edasi.
Nii et ma loodan, et kellegile on midagi õpetuseks ja keegi siit midagi õpib. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Nüüd panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ühistupanga Asutamise Sihtasutuse rahaliste vahendite kontroll aastatel 2015 ja 2016". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 52 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:52 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE30 Tulundusühistus (kehtiva ärinimega Tulundusühistu Eesti Ühistupank) osalemise jätkamise otsustamine 4. OE30 Tulundusühistus (kehtiva ärinimega Tulundusühistu Eesti Ühistupank) osalemise jätkamise otsustamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 5 "Tulundusühistus (kehtiva ärinimega Tulundusühistu Eesti Ühistupank) osalemise jätkamise otsustamine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu, palun!
Ettekanne - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea esimees, head volikogu liikmed! Eelnõu on suhteliselt lakooniline. Ja selle sügavam mõte on siis selles, et me palume volikogult luba jätkata, või hääletada Tallinna Ühistupanga üldkoosolekul ühistulise tegevuse jätkamise poolt ja selleks oleme me selles eelnõus ära toonud ka väga selged põhjused. Ja ma need loeksin siinkohal ette.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1, § 25 ja äriseadustiku § 2 lõige 1 alusel ning lähtudes Tallinna Linnavalitsuse ettepanekust ja eesmärgil toetada Tallinna regionaalset arengut, piirkondlikku ettevõtlust ja selleks majanduskeskkonna soodsate arengutingimuste loomist läbi investeeringute ja äriühingute tegevuses osalemise, sh tulundusühistu kaudu ühistulistest väärtustest kantud pangandusettevõtete tegevuses osalemine.
Ja see on selline õilis eesmärk, mille nimel ju Tallinna Ühistupank kunagi loodud sai. Tuleb möönda, et valitud tee on olnud okkaline ja aeglane ja selle tõttu oleme me seisukohal, et proovime minna eluga edasi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma nüüd ei saanud sellest viimasest osast aru. Et küsiks konkreetse küsimuse, et kui täna meil on, tänane seis on selline, et linnavalitsus loobub panga tegemisest. Ehk et sellel tulundusühistul on kaks varianti: kas ta omandab osaluse - noh, nagu avalikest allikatest võib aru saada, et on plaan omandada osalus, näiteks Coop Pangas - või tal ei õnnestu seda omandada. Ja sellisel juhul ta lihtsalt tuleb likvideerida. Et miks me täna seda panga nime sealt tulundusühistult peame ära ... või miks me seda tegevust praegu peame muutma? Miks me ei vii neid protsesse nagu loogilises järjekorras lõpuni? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tänane linnavalitsus on seisukohal, et finantsinspektsiooniga läbirääkimised on olnud edutud. Kohtuvaidlus on veninud ja meile on ette heidetud seda, et selle ühistu nimes on sõna "Pank", mis ei ole kooskõlas ju tema sisuga. Ja me mööname seda. Selle tõttu me leiame, et selle nime korrigeerimine ja põhikirja korrigeerimine lihtsaks tulundusühistuks on põhjendatud.
Enne siin revisjoniakti käsitlemisel või kusagil kõlas selline mõtteavaldus, et seda ühistu nime on teie eest varjatud - seda ei saagi teile avaldada sest meil pole seda endalgi. See selgub alles sellel hetkel, kui üldkoosolek on omad otsused teinud ja äriregistrisse kandeid hakatakse tegema. Ehk seda nime täna ei ole.
Ma rõhutan ja juhin tähelepanu ühele olulisele asjale, mille vastu me ei tohi keegi eksida. Tallinna linnal on selles ühistus üks hääl ja me täna küsime siin ja teie käest volitust seda ühte häält seal esindada. Milliseks kujuneb üldkoosoleku otsus, kas see uus põhikiri, millele me ka toetust küsime praegu volikogust nüüd linnavalitsuse nimel ehk selle põhikirja poolt hääletamise luba, milline saab olema üldkoosoleku otsus, mina ei tea. Sellepärast et minu suureks, ma tunnistan, üllatuseks on keskerakondlaste osakaal selles Tallinna Ühistupangas väga tagasihoidlik. Ehk seal on 75% muid osanikke. Näiteks EKRE, Rahvaliidu inimesi on seal tervelt: üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa. IRL-ist on viis inimest. Sotsiaaldemokraatidest on kolm inimest. Ja milliseks kujuneb nende isikute otsus üldkoosolekul, mina ei tea.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ants Leemets Ants Leemets
Kui palju Keskerakonnast on?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Keskerakonnast on ainult 40. Jah. .... Aga kokku, juhin tähelepanu! on 162 osanikku. Ja kui te arvutate kümne piiris ilma vigadeta, siis te saate aru, et keskerakondlaste osakaal on tõepoolest väike ehk Keskerakonna mõju sellele asjale ei ole üldse suur. Mina olen ka üllatunud, et siin on väga palju teiste partei ... lisaks veel Vabaerakonnaga seotud isikuid. Ja selle tõttu on koosolek täiesti ... Reformierakonnast üks inimene muuseas täiesti olemas. Ei no see ei ole juttu ... siin selgelt on aktsionäride, või see ühistu liikmete nimekiri. Ega ma ei saa sinna midagi teha. Võib-olla mõni neist on vahepeal parteist välja visatud, seda ma ei tea. Aga ma väga vabandan. Ma ei suuda prognoosida selle koosoleku toimumist. Mina küsin linnale linna ainult ühe hääle volitust.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Minu küsimus on see, et kui nüüd sihtasutusele, mis valmistas ette Ühistupanka, kulus ära miljon, kui palju täna on kulutanud ära see pank oma tegevuse jooksul? Et tulusid tal nagu ei ole ja see on teada. Aga kui suured on siiamaani kulud olnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Selle eelnõu menetlemises ei ole kuludest mitte ühtegi sõna kuulnud ja selle tõttu ma ei oska vastata sellele küsimusele. See pole minu vastutusala hetkel. Ma väga vabandan! Ei ole selle eelnõuga seotud küsimus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, austatud abilinnapea! Rõhutasite tõesti, et vaatamata 96%-lisele osamaksele tulundusühistus on Tallinna linnal üldkoosolekul siiski ainult üks hääl. Millisel alusel Te väidate, et Coop Pangas Inbanki võimaliku osaluse omandamine tulundusühistu kaudu on Tallinna linnale kasumlik või kasulik tehing olukorras, kus Tallinna linnal ei ole võimalik sekkuda ei Coop Panga teenuste portfelli kujundamisse, ei tulundusühistu äristrateegia kujundamisse ega tõtt-öelda võimalik isegi otsustada tulundusühistu nõukogu liikmete nimetamist rohkem, kui lihtsalt ühe häälega 162-st?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mis puudutab tehinguid Coop Pangaga, mis on ka selle eelnõu seletuskirjas ära märgitud kui tulevikku ulatuv mõttekäik, selles osas ma täna jääksingi napisõnaliseks, sellepärast et me saame sellest kõigest rääkida sellel hetkel, kui see tehing peaks toimuma. Mis puudutab selle tehingu mõttekust, siis ma arvan, et lugupeetud linnavolinik, kes on eelkõige ka majandusinimene, saab aru, et kui sa oled elus natukene kahju kannatanud ja otsid võimalusi selle kahju hüvitamiseks läbi vara kasvu ehk tulevastel perioodidel teatud tulu saamise võimalust kasutades, siis on see üks jumalale meelepärane tegu. Ehk tsiteerides Oskar Lutsu: "Poeg, kus me oleme kahju kannatanud, ei saa me seda asja mitte pooleli jätta." Ehk see on selle asja sügavam mõte.
Ja sügavam mõte on ka see loomulikult poliitiline tahe, et olge ausad, Tallinna linna prestiižiga Eesti pangandusele n-ö kaasa elada ei ole mitte üksi vastikute ja pahade keskerakondlaste seisukoht, vaid tegelikult ütlevad sellele toetussõnu väga paljud. Ka pangandusega seotud Eesti ettevõtjad. Ja Indrek Neivelt näiteks on lubanud ennast tsiteerida, kus ta kirjutab, et "Tallinna osalemine mõnes Eesti kapitalile valdavalt kuuluvas väikepangas on üks mõistlik tegevus. Annab sellele pangale usaldusväärsust ja tegelikult täidab neid eesmärke, mis Eesti ühiskonnas on mõnevõrra hetkel kaldu". Me kõik koos oleme harjunud muretsema selle üle, kui palju viivad välispangad siit kasumina lihtsalt ressurssi välja. Proovime nagu mõelda tervelt ja proovime nagu mõelda niimoodi - no on läinud nii nagu on läinud -, aga hetkel me otsime mõistlikke lahendusi ja selle eest ei peaks meile kohe auku kaevama hakkama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea juhataja! Austatud abilinnapea! Nagu ma eelmises päevakorrapunktis kuulsime, siis Tallinna Linnavalitsus maksis Tallinna Ühistupanga asutamisel advokaadibüroole LEXTAL ilma hanketa 200 000 eurot. Kas sama advokaadibüroo, Advokaadibüroo LEXTAL nõustab ka seda praegust protsessi, millega Te meie ees eelnõu kujul olete? Ja kui nõustab, siis millise summa advokaadibüroo seal teenib? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina selle praeguse protsessi nõustamise eest saan Tallinnast palka ja LEXTAL-it meil pole hetkel küll minule teadaolevalt olnud kuidagiviisi vaja kaasata. Selle eelnõu ettevalmistamisel aitasid meid Ettevõtlusameti juristid ja töötajad. Ja mina saan aru, et meil praegu on tegelikult ikkagi ... me oleme konstruktiivses faasis sellest asjast nagu normaalselt väljuda ja selle tõttu on kõik kontrolli all.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea abilinnapea! Näen juba Teie näost, et väga teravaid küsimusi enam küsida ei tohi. Aga katsun siis niimoodi ümmarguselt, ümmarguselt hakkama saada.
Et mainisite oma jutus, et seal igasuguses Coop Pangas ja kus iganes ja selle Ühistupangas üldse osalemise mõte on nagu regionaalne areng. Et nii palju, kui mina aru saan, siis Eesti on tegelikult Põhja-Eesti poole nagu väga kaldu, eriti Tallinna poole kaldu, ja nüüd, kui Tallinn läheb veel kuhulegi panka ja siis hakkab sealt mujalt Eestist saama kasumit ja seda siis kunagi Tallinna eelarvesse tooma, siis minu arust see on nagu just ju mitte nagu kõige parem regionaalpoliitika. Või kuidas Te kommenteerite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! No ütleme, selle eelnõuga seonduvalt ma tegelikult ei peakski seda kommenteerima. Aga ma siiski vastan sügavast lugupidamisest, härra Luude, Teie vastu. Mina kardan siin puldis praegu palju rohkem kui Teie, kes Te väidate, et Te ei julge mulle küsimusi esitada. Mina olen praegu meeleheitele viidud.
Aga ma ütlen, et on kõlanud ka ähvardusi jagada Eesti kahekiiruseliseks ehk Tallinnale ja Harjumaale ei ole tulevikus eurorahasid enam loota. Ju meil võiks võib-olla siis järsku olla oma pank, et me saaks finantseerida mõningaidki objekte, mida tallinlastel vaja on. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Martin Helme, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker. Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi selle proportsionaalsuse küsimuse juurde. Et keegi ei vaidle vastu, mina olen ka ühistulise tegevuse toetaja ja muuhulgas ka ühistulise pangandustegevuse suhtes positiivselt meelestatud. Aga üks asi on kena teooria ja teine asi on Tallinna praktika. Ja selles mõttes on vähemalt rõõm kuulda, et te räägite siin ausalt katastroofilisest ettevõttest võimalikult väikeste kahjudega väljumisest. Aga noh, igaks juhuks küsime siis üle, et kas see on Teie meelest tõepoolest siis õige viis olles kõige suurem osanik, olla nii väikese hääleõigusega, et kas paremaid lahendusi siis tõesti ei leitud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Hetkel ei ole paremaid lahendusi välja pakkuda, jah, sest olemasolev põhikiri on selline ja ütleme nii, et me täna tegeleme selle olukorra piirides, mis meil on. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et mis ... et raha on ära kulutatud, aga seda Te ei tea, kui palju on, aga mis raha eest siis kavatasetakse osta Inpangalt neid Coopi aktsiaid, sest et krediidiinfo järgi on raha järgi seal varades natuke üle 5 miljoni. Peale selle on välja antud laene 650 000, ehk raha on läinud välja, seal nagu vähe väga nagu raha jääb nagu alles. Et kas see on üldsegi ... lõppeb see asi sellega, et tahetakse saada lisaraha juurde, et te saaks osta sinna aktsiaid sisse? Või on mingi teine plaan? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Minu jaoks ajalooliselt väga lugupeetud pankurina meelde jäänud härra Leemets. Ma kinnitan Teile, et ma ei ole hetkel ... mul ei ole isegi hetkel võimalik ega vajadust vastata selle tehingu sisu ja selle rahastamise skeemile sellel lihtsal põhjusel, et me ei tea seda sisu olemust täna. Ja ütleme siis niimoodi, et antud eelnõu kontekstis me räägime volikogult küsitavat võimalust protsessidega edasi liikuda. Ma olen siiral sisemisel veendumusel ja loodan hinges, et kõik läheb niimoodi, et sinna ei ole vaja raha juurde panna. Ehk olemasoleva ressursiga ma hinges loodan, on võimalik kõik see küsimustik intelligentselt lõpuni viia. Aga ma olen üsna veendunud, et lisaraha küsimine ei ole päevakorras.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Jah, selle viimase küsimuse kohta võib ju härra abilinnapeaga täitsa nõustuda. Varasid on praegu detsembri lõpu seisuga 7,6 miljonit seal. Nii et päris palju.
Aga ma tuleks selle ühistulisuse juurde tagasi. Et tegelikult see probleem meil ei kao ära ka isegi siis, kui me omandame näiteks osaluse Ühistupangas. Et ma olen ka teoreetiliselt vägagi tulundusühistu meelt, aga kahjuks Eesti Ühistupank ei ole ühistu oma printsiibis, sellepärast et seal kõik arved maksab Tallinna maksumaksja, aga hääletavad kõik 162 inimest, või nagu 162 osanikku võrdselt. Et sisuliselt me paneksime kõik need miljonid näiteks Coop Panka praegu osanikuks, on ju, kaoks ära see probleem, et Keskerakond tõesti ei opereeri oma taskupangaga. Aga samas see probleem ei kao kuhugi ära, et me tegelikult seda omaosalust isegi ei kontrolli seal. Et miks me nagu ei loobu sellest konkreetsest juriidilisest kehandist siis, ühistu põhimõttest, et Tallinn saaks oma hääled seal kätte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma arvan, et meil hetkel on kiireks edasiliikumiseks ainukene võimalus, ütleme siis niimoodi, et võtta vastu see uus põhikiri, loobuda krediidiasutuse staatuse taotlemisest ja liikuda normaalse ühistuna edasi. Sest selle ühistu põhikirjas lisaks sellele häälte probleemile on üks suur pluss ka, et tulu saades jagatakse see proportsionaalselt sisse pandud rahale. Ehk selle tõttu Tallinna huvid on seal väga hästi selles osas kaitstud.
Ja ütlen Teile ausalt ja otse, et kui ühel ühistul on mingi vara, nimetame seda aktsiaosalust siis varaks, mis, ma loodan siiralt, ajas kasvab. Ja selle opereerimiseks ei ole just väga palju raketiteadust vaja, sest et eelkõige on selle vara kasvamine võimalik näiteks läbi börsi perspektiivi tulevikus jne jne. Et ma siiski väidan Teile endiselt ja ... ja, okei, andke mulle andeks siis väljend jäärapäiselt, et ma näen, et see on parim lahendus olukorrast väljumiseks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, teine küsimus, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud abilinnapea! Vaatamata oma kriitilisusest käesoleva eelnõu suhtes hindan ma täiesti siiralt Teie ponnistusi linna esindajana väljuda Ühistupanga tulundusühistust.
Nüüd minu küsimus puudutab eelnõule lisatud põhikirja punkti 3.11, millega me anname linna esindajale volituse ... või vabandust! Et seda eelnõud heaks kiites anname me linna esindajale volituse hääletada eelnõule lisatud põhikirja poolt, mille punkt 3.11 ütleb, et "Tallinna linn võtab endale kohustuse olla Ühistupanga tulundusühistuga seotud veel vähemalt 5 aastat, omamata siis tõepoolest ühistus tegelikult märkimisväärset otsustusõigust". Õnneks sätestab sellesama põhikirja punkt 3.12, et "Liikmel on õigus ühistust välja astumisel või välja arvamisel saada tagasi tasutud osamaks 3 aasta jooksul liikmelisuse lõppemisest arvates". Miks me siis ei võiks kasutada punkti 12 ja ühistust väljuda?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Hea kolleeg, Anto Liivat, palun järgmine kord .... Palun!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ehk ma tegelikult majandusinimese küsimusest saan väga selgelt aru ja tõepoolest, väljumise võimalused on olemas. Põhikirjaga sätestatakse mingisuguse protsessi kestus eelkõige sellepärast, et protsess oleks stabiilne. Meie ei tea täna ... ma rõhutan veel kord, et ma küsin ju täna linnavalitsusele ja linna esindajale õigust seal üldkoosolekul hääletamiseks ja käitumiseks selgeid volitusi. Ehk, milliseks see üldkoosolek kujuneb, mis seal tegelikult juhtub - mina ei saa seda teile täna öelda. Võib-olla suur osa ühistu liikmeid näiteks otsustavadki ju väljumise võimalust kasutada, mina seda ei tea. Selles mõttes ma arvan, et need protsessid, mille me nagu natukene minu initsiatiivil proovime käima panna, peaksid meil ikka elutöö poolest ikka positiivses mõttes edasi viima ja lahendame siis probleeme nende saabumise järjekorras. Sellepärast, et tõepoolest, maksumaksja raha tagasiteenimine on meie ülesanne ka. Ja me proovime seda praegu sellisel moel toimetada, et lõpetada ära kahjumi kandmine ja soetada likviidne vara, mis ajas muutub positiivses suunas. Ja nagu ma rõhutasin, aitab aidata natukene võib-olla ka ühiskonna tasakaalustatud arengule kaasa just pangandussektoris. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra abilinnapea! Mul on selline sõnum Teile, et ma usun, mitte keegi siin saalis ei taha Teile auku kaevata ja kõik hindavad seda konstruktiivset meelt lahendust leida. Aga mida ma volinikuna tahaksin? Ma tahaksin, et Te oleksite aus ja tunnistatakse tõtt. Taavi Aas möödunud oktoobris veel avalikult ütles, et "raha paigutamine Ühistupanka on igati mõistlik ning et raha pole põletatud". Kas linnavalitsuse seisukoht on muutunud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No väljend "raha pole põletatud" on selles mõttes kindlasti õige. Ehk me kõik, kes me oleme ettevõtlusega kokku puutunud, teame väga selgelt, et kui me tahame hakata millegagi tegelema, siis me kõigepealt leiame selleks ressursi, mille eest me suhteliselt suure tõenäosusega kas rendime või ostame mingi tootmishoone, ostame mingid tootmisvahendid, ostame mingi tooraine, hakkame midagi tegema ja sellega raha teenima. Panga tegemisega on niimoodi: me korjame kokku kapitali ja siis me hakkame selle pangaga majandama ja tulu tekib võib-olla alles 2–3–4 aasta pärast. See, et see protsess on veninud ja selle protsessi käigus on olnud kulud, seda ma möönan. Aga kas need kulud on olnud nii-, naa- või kolmandasugused, mina ei ole see inimene, kes seda saab öelda. Aga ma kindlalt kinnitan, et see selles mõttes kulude tegemine mingi protsessi loomisel on elu loomulik osa. Ja ma ei tahaks seda nimeta, või seda ei ole õiglane nimetada põletamiseks. Aga me tahame tekitada olukorra, et need kulud oleksid minimaalsed ja tegelikult, et võimalikult lühikeses ajaühikus see investeering pöörduks positiivseks ja me kõik näeme, et see vara tegelikult kasvab ja siis, kui meil tekibki soov n-ö õiges kasvufaasis või kus iganes, näiteks mingist ühistust või protsessist väljuda, meil on see võimalus. Ja keegi pole kahju kannatanud ja kõik on hästi. Ma arvan, et see on mõistlik käitumine, et ... Me ei saaks nimetada mingi asja asutamist ja protsessi kulusid nagu põletamiseks. See ei ole aus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Jah, aitäh Teile! See on tõesti tore, et Sa siin meie ees vähemalt aus oled asjadest rääkides. Tagasihoidlik, aga praktiliselt aus. See on tunnustus.
Aga minu küsimus, et kui plaan A oli luua Ühistupank, nüüd on plaan B, kui ta seal kuidagi ka siis väljuda või vähemalt püüda leida mingisugune nišš või ... Aga mis siis saab, kui me anname täna loa minna ühistu koosolekule omades ühte häält, mis siis saab, kui vahepeal Coop Pank või Inbank mitmetel emotsionaalsetel, ütleme, põhjustel, nagu ka teatud mõttes selle ühistupanga väga vilets maine ja rahva teadmine sellest pangast, kui nad loobuvad, kas on olemas ka plaan C?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Ehk see tänane plaan tõepoolest on seotud sellega, et minna edasi pangandusega teiste vahenditega ehk siis ise mitte litsentsi taotledes. Kui see plaan ei õnnestu, siis on uus olukord ja mina ei ole siin võimeline ja ei oma volitust teile öelda, mis selles uues olukorras saama hakkab. Kui te küsite minu kui eraisiku arvamust ja kui ettevõtja arvamust, siis tasuks ühiselt mõelda, mis on see järgmine vara, mis võiks ajas kasvada ja aitaks meil selle kahjumi nagu ära katta.
Et mina arvan, et sellisel kujul käitumine ... aga see on ühise arutelu küsimus ja ärme seda siin ... ärme, noh, ütleme niimoodi, et ma saan tegelikult ka küsija soovist aru. Küsija tahab aru saada, noh ... ütleme, me kõik tahame lõplikku tõde. Ehk kahjuks selles olukorras see lõplik tõde hetkel ei ole minu võimuses teile ette kanda, sest ma võin eksida. Aga eksida ma ei taha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, teine küsimus, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea ettekandja! Mina ei ole nii kaua ettevõtluses olnud kui Teie, seetõttu Teil on kindlasti rohkem kogemust. Ja küsikski seepärast, et kui jutt juba läks n-ö kahjude maha kandmiseks ja platsi puhtakslöömiseks, mis no aeg-ajalt on täiesti õige teha, et kas siis mõistlik ei oleks n-ö see keeruline ühistustruktuur korstnasse kirjutada, kui Tallinn tahab omandada osalust näiteks Coop Pangas, miks ei võiks Tallinna linn siis minna kohale, öelda, et linn soovib osta Coop Pangas osalust, siis on nagu konkreetne osalusprotsent, mingisugune esindaja määratakse linna poolt, kes siis selle osaluse ulatuses saab teha seal otsuseid ja ei ole vaja teha mingit koomuskit läbi mingi ühistu, kus on üks hääl ja siis kõik need põhikirjad-värgid, et teeks asja siis veel lihtsamaks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Küsimuse püstitus on väga õige. Mina olengi sellel meelel, et Tallinna linnal peaks ammu olema normaalne varahaldusfirma nagu on Riigi Kinnisvara AS, mis võib-olla kohati ei ole normaalne, aga ta on ideeliselt nagu mõistlik asi. Ja Tallinn peaks täpselt samamoodi kõik oma potentsiaalse rahavooga sellised hallatavad asutused liitma ühe võimeka manegemendi alla ja see aitaks linnakassat oluliselt paremini täita. Mingil hetkel vilksatas peas selline plaan, et järsku see olekski see ettevõte, aga kui seal on meil ikkagi veel teised osanikud nagu kaasas, siis me seda hetkel selliselt lahendada ei saa. Aga selles osas ma olen nagu sellel seisukohal, et kui koos mindi panka tegema, siis praegu, kui me räägime puhtalt ikkagi panganduse jätkamisest ja väga ideoloogilistel ja põhjendatud kaalutlustel panganduses jätkamisest, siis ma ei näe põhjust, et me peaksime kuidagiviisi minema linnaga otse mingeid tehinguid tegema. See ei ole enam, ma arvan hetkel, noh mõistlik.
Ja samas ma julgen siiski öelda, et kaudselt on ju ka kõik need teised osanikud, kes sinna ikkagi raha panid, võib-olla kellelegi on tema pandud raha oluliselt suurema turuosaga isiklikus eelarves, kui näiteks Tallinna pandud raha, kus tõesti on ju Tallinna eelarve väga kopsakas. Et me ei saa suhtuda üleolevalt nende inimeste panusesse - ka nemad on kaudselt seda kahju kannatanud. Ja ütleme siis niimoodi, et väide, et on kasutatud ebasihipäraselt üksinda Tallinna maksumaksja raha, on selles osas ebaõige, sest need inimesed on ka. Ja nagu ma siin teile ütlesin, ka erinevatest erakondadest inimesed on kahju kannatanud. Et proovime praegu niimoodi edasi liikuda ja ma arvan, sellest saab hea asi. Kui ei õnnestu, siis mõtleme midagi muud välja, aga ajame asja õigesti.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et mulle ka meeldib, et Te suhteliselt tagasihoidliku või sellise mureliku tooniga sellesse suhtute, sest ütleme, hulk rahva raha on ju minu meelest juba kaduma läinud, eks ju.
Et Te ütlete, et kulude tegemine on mõistlik ja vajalik äri alguses - saan aru. Aga minu küsimus ongi pigem ka ettevõtluslaadil. Et kui linn tahab reserve teha, tahab soetada mingisuguseid varasid, siis kas poleks mõistlikum ja ausam seda teha otse, mitte läbi mingisuguse kehandi? Nagu eelmise revisjoni näitel me nägime miljon on juba läinud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No aitäh küsijale! Ma möönsin ju, et linnavarahalduse ettevõtte loomine võiks olla perspektiivis täiesti põhjendatud. Aga ma endiselt jään sellele seisukohale, et hetkel meil on selline olukord, nagu meil on, ja selle muutmine ... No ütleme, et ma ei ole volitatud täna siin puldis ütlema, et "me likvideerime selle ettevõtte", sest et mul ei ole seda õigust. Saate aru, et ma heas mõttes ja siiralt proovin teile selgeks teha seda, et sellisel teel minnes me tegelikult loome täiesti mõistliku olukorra ja proovime sellest mõistlikust olukorrast nagu tulevikus õppida. Ja ma loodan, et ... Ma arvan, et tänane Keskerakond on selgelt näidanud, et linnavalitsemise kultuur on mõtlev ja me proovime neid võib-olla kohati rutakaid otsuseid või mis iganes otsuseid praegu ikkagi normaalselt ära lahendada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Aitäh, hea abilinnapea, et Te andsite nendele otsustele õiglase hinnangu. Natuke see partei propaganda mind segas, aga tühja sest.
Ma küsin tegelikult küsimuse. Et kas Te olete ka analüüsinud, et kui siin saalis nüüd on sellesama Ühistupanga liikmeid, väidetavalt vist Toivo Tootsen ja Mihhailov jne, siis kas nad on kasusaajad ja kas selle otsuse tegemisel peaksid nad ennast kuidagi taandama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Äriühingu või siis selles mõttes ühistu varasoetamine on juba täiesti teine protseduur ja see on juhatuse pädevus. Ehk piltlikult öeldes Tallinna linna osalus ... Parandan. Tallinna linna jätkamise otsuse juures nende kasusaamise motiiv mitte kuidagi juriidiliselt välja ei paista ehk seda ei ole olemas. Sellel lihtsal põhjusel, et esiteks arutletakse ühe hääle üle ja hilisemalt, kui üldkoosolek teeb omad operatsioonid ja muudab asju ja langetab mingisuguseid majandusotsuseid, siis ei ole sellel ju enam meie tänase diskussiooni ja linna eelarve ega mitte mingi muu linna puutumisega minu arusaamist mööda mitte mingisugust seost. Ehk seal ei ole huvide konflikti, ütleme siis lühidalt. Mina saan niimoodi aru, nii palju, kui ma olen elus juristiks õppinud. Ma olen tegelt raamatupidaja elukutselt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Kalev Kallo!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Tallinna Linnavolikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 5. märtsil oma korralisel koosolekul. Ka koosolekul esitati rida küsimusi, enamus muidugi tulevastest perioodidest ehk väljaspool konkreetset eelnõu. Nagu te isegi näete, eelnõu on ise väga lakooniline, koosneb kolmest punktist.
Aga siiski rahanduskomisjon, enne kui eelnõud toetada, otsustas sinna teha rida muudatusi. Ja need oleks siis järgmised. Kõigepealt otsustati muuta otsuse eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Tulundusühistus (kehtiva ärinimega Tulundusühistu Eesti Ühistupank) osalemise jätkamise otsustamine ja põhikirja uue projekti heakskiitmine.".
Teiseks. "Muuta otsuse eelnõu preambulat ja sõnastada see järgmiselt: "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 25 ja äriseadustiku § 2 lõige 1 alusel ning lähtudes Tallinna Linnavalitsuse ettepanekust", ja edasi juba täiendus, "ja eesmärgist toetada Tallinna regionaalset arengut, piirkondlikku ettevõtlust ja selleks majanduskeskkonna soodsate arengutingimuste loomist läbi investeeringute ja äriühingute tegevuses osalemise, sealhulgas tulundusühistu kaudu ühistulisest väärtusest kantud pangandusettevõtete tegevuses osalemine.".
Ja kolmandaks. "Muuta otsuse eelnõu punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Nõustuda tulundusühistu Eesti Ühistupank tegevuse jätkamisega tulundusühistuna ning kiita heaks linna osalemise jätkamine tulundusühistus.".
Ja neljandaks: "Muuta otsuse eelnõu punkt 2 ja sõnastada see järgmiselt: "2. Kiita põhimõtteliselt heaks juurde lisatud tulundusühistu põhikirja uus projekt.". Ja siis loomulikult muuta otsuse eelnõu punktide numeratsiooni ja lugeda senised punktid 2 ja 3 punktideks 3 ja 4. Ja edasi otsustas veel ka komisjon, et ettekande komisjonis toimunust teeb siin Kalev Kallo ehk ettekandja praegu.
Ja koos etteloetud muudatustega otsustas siis komisjon häältega 8 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu, toetada eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaasettekandjale on ka küsimus. Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud esineja! Et Teie olite volikogu esimees, kui sihtasutus loodi ja kui loodi Ühistupank. Täna Te olete järgmises rollis - likvideerija osas. Kas Te mingit vastutust ka tunnete selle eest, mis tegelikult toimunud on?
Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo Kalev Kallo
Kui otseselt vastata, siis, kuna ma olen siin komisjoni kaasettekandja, siis see küsimus kahjuks ei ole kooskõlas tänase eelnõuga ja seetõttu ma ei näe võimalikuks olevat sellele vastata.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
On küll, allapoole.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et lisana ei ole pandud, eelnõu tekstis teda ka ei ole. Kuhu allapoole? Võib-olla ma saan valesti aru. Äkki .... selgitab, kus see põhikiri on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Üks hetk, me vaatame.

....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eelnõu juures see on olemas. Kuidas see AKTAL-ist näeb välja, ma ei oska kommenteerida praegu. ....
Avan läbirääkimised! Sõnavõtt kohapealt Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mul on üks protseduuriline küsimus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et AKTAL ei näita, et on olemas põhikiri lisana? Et kus see põhikiri on olemas, mida siis ... AKTAL-is seda ei ole.
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Ja lugupeetud volikogu liikmed! Et see on nüüd järjekordne etapp, kuhu me nagu liigume. Ja ma saan nagu abilinnapea Riisalu murest nagu aru. Et tõepoolest mingisugune käik tuleb ette võtta ja mingisugune lahendus leida. Aga ei tasu unustada ära, et see kõik oli ette teada, kuidas see võib lõppeda, ja selles ei ole mitte mingisugust üllatust. Keskerakonna fraktsiooni liikmed muidugi uskusid oma juhtidesse ja leidsid, et kindlapeale see litsents saadakse ja hakkab pangana tööle. Ja kusjuures pank pidi olema siis selline, mis siis kõigepealt annab odavaid laene ja teiseks siis teenib palju kasumit. Et selline eesmärk oli siitsamast volikogu saalist välja käidud korduvalt ja no ütleme, kui keegi selliseid lubadusi annab, siis see ongi niisugune ette teada, millega see lugu nüüd lõpeb.
Sellest eelnõust, mis on esitatud isegi koos selle täiendusega, ma nagu väga hästi aru ei saanud punktist 1 "Jätkata liikmena". Mis see tähendab? Et kas siis on veel tulemas mingeid eelnõusid, kus siis me jätkame või ei jätka? Mis see tähendab? Me oleme liikmed või ei ole liikmed. Et see ei ole ju mingi otsus jätkata liikmena. Ja kui abilinnapea ütles, et tema on seal linnaesindaja, siis siin küll ei ole kirjas, et tema on esindaja. Et seda ilmselt otsustab siis linnavalitsus või ma ei tea, kes. Aga ma ei saa sellisest otsusest aru. Mis tähendab "jätkata liikmena"?
Aga põhimõtteliselt, mida nagu sellest, kogu sellest kurvast loost, mille selle pangaga on nagu toimunud ja kes usub, et see kõik, see raha, mis sinna on pandud, on alles, et need muidugi sügavalt eksivad. Et ega ikkagi palgad nõuavad maksmist ja raha nagu kulub.
Et tuleks otsida lahendust tõepoolest, mis see on. Aga igal juhul me ei peaks tegema nii, et kohalik omavalitsus võtab maksumaksja raha ja mängib sellega pangas. Milline lahendus vastu võetakse ühistu poolt, seda me kahjuks ei tea, ja 13-l pidi see toimuma. Aga seal on tõepoolest väga palju seotud isikuid, kes siin saaliski istuvad ja eks nad siis vaatavad, millise otsuse nad teevad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Head kolleegid! Palun ikkagi jälgida protseduuri. Kristen Michal, palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et no ma jätkan sealt, kus Ants Leemets tegelikult lõpetas. Et ma väidaks ka, et see otsus on olnud ikkagi üsna keskpärane. Nagu abilinnapea Riisalu üsna ausalt ütles koos lisandiga, et Keskerakond kangelaslikult murrab nüüd läbi. Aga, noh ütleme, et uute selliste lahendustega minnakse tegelikult sama rada pidi edasi ettekujutusega, et linn peab pidama poodi ja osalema panganduses. Ma saan aru varade omamisest, reservide soetamisest, kõigest muust. Kuid see, et ühele veale tehakse teine viga otsa, ei muuda seda esimest viga õigeks, eks ju. Et kui Lipo poena tegelikult ei muutnud mitte midagi maastikul peale selle, et tekitas piinlikkust, siis Lipo asendamine näiteks suurema Lipoga ei muudaks seda probleemi. See selleks. See on minu arvamus.
Nüüd teiseks. Ma soovitaks siiski küsida ka juristidelt ja üle hinnata, et ma ei küsinud abilinnapea Riisalult seda niisama. Et ma vaatasin ka Ühistupanga asutajaid. Nende hulgas on hulk inimesi, kes istuvad siin saalis. Siin on Tiit Terik, Mihhail Kõlvart, Merike Martinson, Helle Kalda, Kalev Kallo, Märt Sults. Tegelikult otsustatakse, et linn, kes on olnud põhiline doonor, osaleb sellessamas, noh, minu hinnangul kahtlases, teiste hinnangul väga asjalikus ettevõtmises, see võib ühel hetkel mõjutada ka selle osanike varalist käekäiku, seetõttu tuleks ära hinnata, kas nendel otsustajatel on ka siin huvideriive. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kõne puldist. Anto Liivat, palun!
Kõne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Head kolleegid! Sellest, kuidas linnapea Edgar Savisaar endale panka luua soovis, on täna juba palju räägitud. Ja seetõttu ma Ühistupanga kuulsusetul ja kurbloolisel ajalool rohkem ei peatu. Küll aga jääb mulle äärmiselt ebaselgeks, miks peaks Tallinna linn Ühistupangas või selle õigusjärglaseks olevas tulundusühistus jätkuvalt osalema. Jaa, ma tean, et mõned majandusinimesed, sh volikogu aseesimees Mart Luik on juba kiitnud linna plaani omandada tulundusühistus osalemise kaudu Inbanki osalus Coop Pangas, sest see olevat väidevasti kasumlik investeering. Aga lubage, et küsin siiski. Kui Tallinna linn soovib investeerida krediidiasutustesse kasumi teenimise eesmärgil, siis miks ometigi teha seda läbi tulundusühistu, mitte otse? Või miks just Coop Pank, mitte näiteks samuti Eesti panganduse eest heaseisva LHV aktsiad, mis on börsil vabalt kaubeldavad, kus Tallinna linna osaluse väärtus on läbipaistvamalt hinnatav ja millede müümine oleks ka soovi või vajaduse korral oluliselt lihtsam?
Kui linna tulundusühistus osalemise eesmärk on aga pakkuda võimalikult soodsatel tingimustel valitud abivajajatele või siis ka Tallinna linna heaks töötavatele inimestele soodsatel tingimustel laene, nagu eelnõu seletuskiri väidab, jääb mulle taas ebaselgeks, kuidas ometi aitab kommertspangas tulundusühistu kaudu vähemusosaluse omandamine seda eesmärki täita. Sisulist õigust Coop Panga juhtimisse sekkuda ju pangas vähemusosalust omaval tulundusühistul ei ole ja veel vähem on tulundusühistu üldkoosolekul ühte häält enam kui 160-st omaval Tallinna linnal võimalust rääkida kaasa Coop Panga teenuste kujundamisel. Samas, nagu juba räägitud, moodustab Tallinna linna osa Ühistupanga enam kui 6,27 miljoni suuruses osakapitalis 96% ehk pea 6 miljonit eurot.
Ja eelnõu lisana on kirjas põhikirja projektis, et kasumi jaotamisel osalevad õigustatud liikmed vastavalt osamaksu suurusele. See tundub esmapilgul kena punkt, aga taas kord on oluline meenutada, et Tallinna linnal on tulundusühistu äristrateegiat kujundavate nõukogu liikmete nimetamist ja kasumi jaotamist otsustaval üldkoosolekul ikkagi ainult üks hääl. Seega ei ole meil Tallinna maksumaksjatena tõtt-öelda vähimatki kindlust, et saame Coop Panga või Ühistupanga tulundusühistu heast käekäigust osa.
Nii samuti nagu ei pruugi olla alust abilinnapea Aivar Riisalu enesekindlal väitel, et Tallinna linn hakkab oma varaga enneolematut raha teenima. Tegelikult, oleme ausad ja ärme siin saalis siis vähemalt iseendale valeta - me toetume täna vaid eeldusele, et 161 ülejäänud Ühistupanga liiget, kelledest tõesti mõned on ka meie hulgas, käituvad Tallinna püüdluste suhtes Ühistupangast väljuda või väiksemate kahjudega väljuda, heatahtlikult.
Lisaks eelnevale, head kolleegid, me võtame käesoleva eelnõu toetamisega Tallinna linnale kohustuse olla Ühistupanga tulundusühistuga seotud veel vähemalt 5 aastat, omamata tõesti selles ühistus märkimisväärset otsustusõigust. Ja õnneks on tõesti olemas see põhikirja punkt 3.12, mis ütleb, et liikmel on ühistust välja astumisel või välja arvamisel õigus saada tagasi asutus osamaks 3 aasta jooksul arvates liikmelisuse lõppemisest. Ja seda punkti ma soovitangi Tallinna linnal kasutada, et Ühistupangast või selle tulundusühistust väljuda. Ja ma tegelikult mõistan, et kuigi Edgar Savisaare pärandi koorma raskus abilinnapea Aivar Riisalu õlul on rõhuv, on selle munitsipaalpanganduse õudne lõpp siiski parem kui lõputu õudus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu esimees, head kolleegid! Möödunud aasta hilissügisel, kui ma esitasin ja kaitsesin eelnõud Eesti Ühistupangast välja astuda, ühel hetkel võttis mul nööbist kinni abilinnapea Aivar Riisalu ja ütles, et "ära muretse, me tuleme sellest pangast välja enne, kui su lapsed kooli lähevad". Võib-olla ma pidin talle muidugi pettumuse valmistama, et mul lapsed kõik käivad juba koolis. Et seda tähtaega ei õnnestu täita.
Aga järgnevas jutuajamises ma sain tõesti aru, et tema plaan on nagu tõsine ikkagi sellele umbsõlmele ... see umbsõlm lahti raiuda, kui seda lahti arutada ei õnnestu. Me oleme nüüd 3 aastat ... Ja see oli tegelikult ju esimene kord 3 aasta jooksul, kus me kuulsime linna juhtiva Keskerakonna poolse esindaja poolt ... Võib-olla Riisalu tol hetkel ei olnud veel Keskerakonna liige, nüüd ta taas on selles rivis. Aga see pole antud juhul oluline. Kuulsime esimest korda nagu mööndust, et "jah, tegelikult me ei oska panka teha, ei oska ja ei saa seda teha ja väga hea, ja otsime siis nüüd lahendust".
Nüüd ongi abilinnapea tulnud välja lahendusega, mis, ma möönan, et see on ennekõike täna Keskerakonna näo päästmise operatsioon. Ja just sellepärast mina olen tegelikult valmis seda sammu toetama, sellepärast et minu meelest opositsiooni ülesanne on tulla ka kaasa nende olukordade lahendusega, kus n-ö on tulla poolele teele vastu. Ja minu meelest on võib-olla õige tulla poolele teele vastu. Väga oluline on see esimene samm tegelikult ju, mis nüüd 13., ma saan aru, märtsil ühistu üldkoosolekul otsustatakse, et loobutakse n-ö pangaks hakkamisest. See vormistatakse ka põhikirjaliselt ära ja nagu ma olen aru saanud, kuigi seda nime meile välja ei öelda, aga üldkoosolekul kaob sealt nimetusest, ka tulundusühistu nimetusest, ka panga nimetus, mis on igati korrektne käitumine.
Nüüd jääb muidugi alles seesama probleem, et kui seda näopäästmise operatsiooni ei oleks, loomulikult, kõige lihtsam oleks tegelikult see, et kui Tallinnal on linnavolikogust alates poliitiline tahe osaleda ühe panga tegevuses osanikuna, siis oleks kõige lihtsam kutsuda see raha n-ö koju tagasi, mis on Eesti Ühistupangas ja siis pidada läbirääkimised ja omandada osalus ilma igasuguste nende n-ö vahelülideta. Aga noh, see ajalugu meil nüüd on, eks ole. Et meil on see justkui Savisaare n-ö taskupanga tegemise aktsioon, mis ebaõnnestus ja püüame sellele leida noh n-ö läbi saali nagu toimiva mingi lahenduse.
Et vastab tõele, Keskerakonna inimestel selles mõttes on õigus, kapitalil on tegelikult rahvus. Ja selles kontekstis võib-olla Tallinna osalus ühes Eesti kapitalil põhinevas krediidiasutuses polegi n-ö mõõdukal moel väikese osanikuna ... Olgem ausad, ega siis Coop Pank ei vaja meie 6 miljonit, ta tegelikult vajab Tallinna linna kui n-ö staatusega aktsionäri selles asutuses. Et kui nüüd vaadata neid kahte, kes meil täna on, suuremad Eesti kapitalil põhinevad krediidiasutused, siis nii LHV kui Coop Pank on mõlemad väga tublid tegijad. Nende peamine erinevus seisneb selles, et kuigi jah Coop Pank iseenesest juriidiliselt ei ole ühistu, aga kuna ta kuulub, tema enamus aktsionäre on Eesti Tarbijate Keskühistu, mis ongi nagu Eesti ühistulise liikumise kõige olulisem institutsioon, ja kuulates ka nende plaane, mis avalikest allikatest saada on, et tõesti Coop Pank plaanib näiteks täita selle tühiku, mille Rootsi pangad jätavad mitmetes maapiirkondades ... nad jätavad lihtsalt maainimesed ilma pangad ... pangast ilma. Et Coop plaanib selle tühiku täita. Mulle tundub see väga ülla eesmärgina.
Nii et kui mõistlikel tingimustel õnnestuks omandada Coop Pangas osaluse, osalus, siis võiks seda teha tõesti selle tulundusühistu kaudu ja siis tegeleks selle pangaga juba professionaalid. Tallinna linn teeniks sellest reaalset tulu, sest Coop Pank minu teada on juba praegu kasumlik ettevõtmine. Nii et, seetõttu ma leian, et üllatus-üllatus, opositsiooni esindajana olen ma valmis seda ettepanekut toetama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Andres Kollist, palun!
Kõne - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud volikogu, lugupeetud volikogu esimees! Eesti kõige enam tsiteeritud teadlane on psühholoog Endel Tulving ja tema põhiline asi, mispärast teda tsiteeritakse, on see, et ta on defineerinud või avastanud inimese võime ajas rännata, st oma mõtetes minna tagasi, tunda seda, mis oli minevikus ja samamoodi projekteerida tulevikku. Muu hulgas on seesama Endel Tulving öelnud ka seda, et ühte asja tuleb korrata vähemalt kuus korda, sest inimese vaim on vintske. Ma vaatasin järgi, ma olen selle panga tegemise teemadel sõna võtnud 2015., 2016., 2017. aastal ja siis nüüd sellel aastal ka.
Ja see jutu mõte, mida ma olen rääkinud, on olnud umbes nii, et Swedbank Eesti, tema kasum on erinevatel aastatel siin 176, 198, 175 miljonit, SEB-il 75, 73, 84 miljonit, NORDEA sinna juurde veel. Kokku see on 250–300 miljonit ja see on see raha, mis Eestist välja läheb. Ma arvan samamoodi nagu Mart Luik, et rahvus on kapitalil vägagi olemas ja kui LHV-sse siis samaviisi suhtuda, siis LHV kasum on 20 miljonit. See on kuskil 6–7% panganduse tulust.
Ja mis ühistupangandusse puutub, siis Soome, meie nagu eeskuju ja kena naaber, seal pealt 40% on turuosa ühistupankade käes. Ja nende idee selle juures on tasuta õppelaen ja kodulaenud, väikelaenud ja selliste asjadega tegelemine. Ja minu meelest selle Tallinnas Ühistupanga tegemise suur idee on olnud just nimelt seesama.
Ma olen toonud ühe võrdluse veel. Taavi Rõivase valitsus 2016, kui anti riigi eelarve üle, siis see oli kasvueelarve. Kasv oli 600 miljonit. Selle aasta riigi eelarve kasvas lausa 1,1 miljardit. Aga pangad viivad välja siit kas kasvueelarvest poole või siis nüüd sellest eelarvest neljandiku. See on väga tähelepanuväärne raha.
Ja möödunud kord, kui oli juttu ütleme siis Ühistupanga likvideerimisest, siis ma ütlesin kuidagi nii, et tasub mõelda selle panga põhikirja ringivaatamisele ja teiste vormide leidmisele. Ja lugupeetud Mart Luik esines siis ka ja tema kritiseeris minu mälu järgi põhiliselt seda, et kui Tallinnal on 1 hääl ja kõigil teistel on ka 1 hääl, et see asi nagu ei ole nagu päris mõistlikult sätitud. Ja ma kutsusin ülesse siis tegelikult sellele, et kui teil, opositsioonil, on tarku ideid, kuidas selle asjaga edasi minna, siis kuidagi tuleks ju edasi minna. Ja nüüd, kui tulevikust ja lahendusest mõelda, siis palju on räägitud siin Coop Pangast ja sellest, et Priidu Pärna ütles, et ta pole mingi Ühistupank, ta on aktsiaselts ja Anto Liivat rääkis, et meie mõju, kui me sinna ka läheme, on liiga väike. Aga see Coop Pank on siiski Eesti pank ja tema n-ö suunad on väga lähedased sellele, mida Ühistupank on seadnud. Ja selles mõttes ma arvan, et ei läinud päris nii, nagu me soovisime. See, mis nüüd võiks juhtuma hakata, pole see, mida alguses kavandati, aga tasuks ikkagi teha mis võimalik ja samas mitte suurt sihti silme eest ära kaotada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Argo Luude, palun!
Kõne - Argo Luude Argo Luude
Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Mina ei ole ennem üheski kohaliku omavalitsuse organis tööd teinud. Esimest korda volikogus. Olen osalenud erinevates komisjonides, kuhu mind on valitud ja saanud üsna pea aru, või üsna kiiresti aru, et ega ma sellest kohaliku omavalitsuse tööst nagu kõike väga hästi tea. Ja mõistnud ära ühe asja, et selleks, et siis selles töös nagu mingit moodi kaasa aidata, tuleb õppida, tuleb kuulata, tuleb vaadata, kuidas teised teevad, kasvada ja areneda. Aga olen olnud oma elu, n-ö aktiivse elu, toimetamas äris ja arvan, et tean ettevõtlusest päris palju. Ja nüüd see kogemus, mis mul siin volikogus on, ütleme need mõned kuud ja vaadates või kuulates sedasama asja, mis me siin täna nagu arutame, siis ma järjest enam ja enam saan aru, et tegelikult hea on ikkagi see, et need inimesed, kes teavad, kuidas juhtida ühte omavalitsust ja toimetada omavalitsuses, siis nemad juhiksid omavalitsust ja toimetaks omavalitsuses. Ja need inimesed, kes teavad, kuidas teha äri ja kuidas tegutseda turgudel, kuidas võtta riske, kuidas hinnata riske, need siis tegutseksid äris ja toimetaksid seal.
Et minu arust nagu see Ühistupanga näide on hea näide sellest, kuidas noh, inimesed, kellel ei ole vastavat kogemust, on hakanud tegema midagi, mida nad ei peaks tegema. Ja tulemused ei lasegi ennast nagu pikalt oodata. Ja selliseid näiteid on ju küll ja veel, kus, noh ütleme siis, kas riik või omavalitsus või mis iganes, on siis oma ettevõtete läbi, kus nad on tulnud toimetama turgudele, kus tegelikult konkurents on olemas, on teinud pigem kahju kui kasu.
Ehk siis ütleme, et minu arust nagu see õppetund sellest panga asjast võiks olla ikkagi selline, et kui tõepoolest linn leiab, et kuskil on puudus, et mõningatele peredele oleks vaja toetust jagada või teha mingeid selliseid asju, siis linn võiks välja töötada vastavad toetusskeemid ja jagada siis neid toetusi eelarvest, nii nagu neid seal võimalus jagada on. Aga kui minna nagu laenamise ja kõige selle peale, siis seda võiksid teha ikkagi need, kes selle asjaga hakkama saavad. Ja lihtsalt veel, siin nagu eelkõnelejat täpsustaks ka, et eelkõneleja ütles, et kui palju raha pangad Eestist välja viivad. Tegelikult ta jättis ütlemata selle, et kui palju needsamad Rootsi pangad on Eestisse raha toonud, ehk tegelikult ju kõik see raha, mis on siia toodud ja välja laenatud, see on ju päeva lõpuks jõudnud väga paljude inimeste palkadeks, ehitajateks, tohutud tehased, mis töötavad-toimetavad - kõik see raha on ju tulnud siia. Ja selle najal nagu Eesti majandus toimibki.
Ehk siis, veel kord, lugupeetud volinikud, kui tulevikus mingisugused sellised asjad on, siis pigem ikkagi kuulame eksperte ja las turg toimib seal, kus turg toimib ja omavalitsus seal, kus omavalitsusel on oskused ja kogemused. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on esitatud rahanduskomisjoni poolt.
Nii! Muudatusettepanek number 1. "Muuta otsuse eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Tulundusühistus (kehtiva ärinimega Tulundusühistu Eesti Ühistupank) osalemise jätkamise otsustamine ja põhikirja uue projekti heakskiitmine"". Mis on linnavalitsuse seisukoht? Linnavalitsus, teie seisukoht!
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Muudatusettepanek number 2 "Muuta otsuse eelnõu preambulat ja sõnastada see järgmiselt: "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 25 ja äriseadustiku § 2 lg 1 alusel ning lähtudes Tallinna Linnavalitsuse ettepanekust ja eesmärgist toetada Tallinna regionaalset arengut, piirkondlikku ettevõtlust ja selleks majanduskeskkonna soodsate arengutingimuste loomist läbi investeeringute ja äriühingute tegevuses osalemise, sealhulgas tulundusühistu kaudu ühistulistest väärtustest kantud pangandusettevõtete tegevuses osalemise."". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Linnavalitsuse seisukoht on endiselt toetav. Et paluks sellisel kujul muudatust toetada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige


Ei soovi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei soovi.
Muudatusettepanek number 3. "Muuta otsuse eelnõu punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Nõustuda tulundusühistu Eesti Ühistupank tegevuse jätkamisega tulundusühistuna ning kiita heaks linna osalemise jätkamine tulundusühistus."". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu


Palun toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Ja 4. muudatusettepanek. "Muuta otsuse eelnõu punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Kiita põhimõtteliselt heaks juurde lisatud tulundusühistu põhikirja uus projekt."". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Toetame.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Ja viimane muudatusettepanek on tehniline ja ei vaja hääletamist.
Nüüd on muudatused läbi vaadatud ja asume lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tulundusühistus osalemise jätkamise otsustamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 37 poolt, 12 vastu, erapooletuid ei ole, otsus leidis toetust.
19:56 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE25 Loobumine Tallinna linna 4,2 miljoni euro suurusest garantiist Eesti Ühistupangale 6. OE25 Loobumine Tallinna linna 4,2 miljoni euro suurusest garantiist Eesti Ühistupangale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid, ma küsin igaks juhuks. Kas te soovite vaheaega? Ei vaja. Töötame edasi. Päevakorrapunkt number 6 "Loobumine Tallinna linna 4,2 miljoni euro suurusest garantiist Eesti Ühistupangale". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets, palun!
Ettekanne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! 2016. aastal võeti vastu eelarvega koos lisa number 8, mis kõlas niimoodi: "Pikaajaliste kohustuste võtmine". Ja kohustuste sisu "Tallinna linna osamakse suurendamine Eesti Ühistupangas 2018. aastal kuni 2 400 000 ja 2019 kuni 1 800 000.". Tallinna linn võtab kohustuse suurendada osamakseid nii, et sinna läheb juurde 4,2 miljonit. Vastav kiri väljastati ka finantsinspektsioonile. Et selleks, et selle punktiga lühemalt võiks hakkama saada, kuna meie rahanduskomisjonis selle üle vaidlesime ja on tulnud siis ka juriidilised arvamused ja on tulnud siis ka finantsteenistuse seisukohad, siis, lugupeetud volikogu esimees, mul on ettepanek, et kui protokolli jaoks linnavalitsuse liige ütleb, et see garantii käiku ei lähe, saan ma oma eelnõu menetlusest välja võtta vastavalt Tallinna põhimäärusele. Aga protokolli jaoks oleks vajalik, et keegi linnavalitsusest ütleb selle sõna ära. Ja kui see on võimalik, peale seda võtaks menetlusest välja ja saame kiiremini hakkama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, tõepoolest. Nii linna õigusdirektor kui ka linna finantsdirektor kinnitasid, et antud, nimetatud garantiikiri ei oma võlaõiguslikku tähendust ja selle alusel ei saa nõuda linna poolt väljamakset ja ka linnavalitsusel ei ole ka õigust neid vahendeid välja maksta ilma selleta, et volikogu annaks selleks volitust. Et see on see seisukoht ja ma saan aru, et linnavalitsuse esindaja saab ka seda kinnitada.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, ma saan seda kinnitada, sest antud garantii sisuline olemus ju tänaste otsuste valguses muutub järjest sisutumaks. Ehk selles mõttes see garantii ei pöördu täitmisele mitte mingil tingimusel. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Sellisel juhul, lugupeetud esimees, võtan esitatud eelnõu tagasi ja palun menetlemine lõpetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
19:59 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE26 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele lõpetada linnavalitsuse liikmetele tasu maksmine linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute töös osalemise eest 7. OE26 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele lõpetada linnavalitsuse liikmetele tasu maksmine linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute töös osalemise eest
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 7 "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele lõpetada linnavalitsuse liikmetele tasu maksmine linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute töös osalemise eest". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets, palun!
Ettekanne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed! Tegemist on eelnõuga, mis lähtub hea valitsemise tavast. Selle kohta, et iseendale ei saa määrata juurde palka, ametikohti ja paraku on see niimoodi juhtunud.
Vaadake, kui te püüate vaadata nüüd seda olukorda, kuidas linnavalitsus käitub omale lisatasude määramisega, siis olukord on selline. Kui me võtame näitena, et praeguse linnapea Taavi Aasa töötasu on 5288 eurot 40 senti. Päris korralik palk! Üritage võrrelda keskmise palgaga - 5200 ja 1200 - umbes 4000 suurem kui on Eesti keskmine palk. Ja nüüd, ütleme, kes siis otsustab ära, et millises nõukogus võiks istuda veel näiteks linnapea? Ehkki ükski teine linnapea ei ole juhtinud sellisel kombel. Ei Savisaar ega keegi eelnevatest ei ole istunud nõukogudes ja võtnud sealt lisatasu. Linnavalitsus ise otsustab, millisesse nõukogusse keegi läheb. Taavi Aas koos linnavalitsusega on otsustanud, et ta läheb Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu esimeheks. Õigemini esimees valitakse küll nõukogus, aga ta läheb sinna, selle eest saab 1000 juurde. Siis ta otsustas, et ta läheb Keskhaiglasse, Ida-Tallinna, sealt saab 1000 juurde. Või televisiooninõukogu liikmena, või esimehena saab ta 750. Kokku teenib linnapea juurde 2750 euri lisaks oma palgale, mis siis kokku moodustab 8038 ja 40. Küsime, kas see on linnapea tööks? Linnapeal on veel vähe tööd, et ta peab juhtima veel kolme organisatsiooni. Milleks on seda vaja?! Ja seetõttu eelnõu ütlebki, et linnavalitsuse liikmed ei tohiks olla. Ja paraku ei ole linnapea ju mingi erand. Kõik linnavalitsuse liikmed on saanud endale väärilise ametikoha või siis nooremad liikmed nagu abilinnapea Riisalu, tema on siis saanud võib-olla natuke vähem esialgu. Ainult Tööstuspargi nõukogu liige - 750 euri. Aga noh, ütleme, asi seegi alguse jaoks.
Või et olukord on selline, et linnavalitsus ise kinnitab tasu suuruse. Linnavalitsus ise kinnitab, kes istub mingis nõukogus. Volikogu palkas linnavalitsuse liikmed, määras neile palga ja nad siis otsustavad, milliseid lisatasusid juurde võtavad. See ei ole normaalne, see ei ole aus valitsemine ja seetõttu teen ettepaneku .... Enamus neid palkasid on avaldatus ka Eesti Ekspressis, saate vaadata üle, koos piltidega, et kes millist tasu saab. Aga ma arvan, et selline praktika, kus siis linnapea juhib veel väga paljusid asju ... ja mul on rahanduskomisjonis püütud, või õiguskomisjonis öelda, et "kuidas ikkagi, miks ei saa, kui ikka keegi on nõukogus, peab palka saama". Küsimus ongi selles, et miks ta üldse peab seal nõukogus olema. Kui me võtame keskvalitsuse käitumise ehk siis kui üks minister määrab kellegi nõukogusse, ei määra ta kunagi ennast. Kui üks minister määrataksegi nõukogusse, võib juhtuda nii, et näiteks rahandusminister määrab keskkonnaministri sinna, siis tema palka selle eest ei saa. Tallinna linnas leitakse, et see on normaalne lisatasu. Paljud jutud räägivad ka selle kohta, et muidugi, osa sellest rahast läheb ka erakonna kassasse. Väga võimalik! Et mina selle kohta kinnitust ei oska öelda. Võib-olla see on selline viis, aga ta ei ole päris normaalne. Kui lisatasusid määratakse, võiks olla see volikogu. Linnavalitsus ei ole ...
Kui minu eelmine eelnõu käis selle kohta, et linnaametnikud ja linnavalitsuse liikmed ei pea olema komisjonide liikmed, te ütlesite "ah, ei, peavad olema muidugi. Normaalne, muidu ei saagi hakkama". Nüüd te ütlete, ma pean silmas keskfraktsiooni, "ah, ei! et nad saavad lisad. Las see olla. See 2750 euri, see pole mingi raha. Mis te nüüd jamate, eks ole. Miks nad ei võiks saada?". Ei, ei, see on nagu üle kahe keskmise palga. Kuskil peab ju hakkama see mõistus tööle ja ütlema, et nii ei saa või nii ei peaks tegema, teeks kuidagi teistmoodi.
Ja see eelnõu ei puuduta mitte kuidagi seda, et volikogu liikmete osalemist või teiste inimeste osalemist. Ikka, kui seal nõukogus keegi on, peaks ta tasu saama. Mul ei ole mitte midagi selle vastu. Aga aus valitsemine oleks nagu parem ja seetõttu ma arvan, et te võiksite seda eelnõud toetada. Ja ka keskfraktsioon võiks anda selle poolt hääle, ehkki mul on selleks väga vähe lootust. Aga ma tulen välja varsti uue eelnõuga, kus teil on jälle võimalus näidata oma suhtumist ausasse valitsemisse. See on teie otsus. Pikapeale tulevad need vead ikkagi välja. Nii et aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud ettekandja! Et siin saalis on päris mitu inimest, kes on olnud linnapea või abilinnapead. Ja minu mäletamist mööda vähemalt siin 10 aastat tagasi oli ju tegelikult volikogu see, kes otsustas ja määras linnaasutustesse nõukogu liikmeid. Kas Te oskate öelda, millal see kord jälle muutus? Kas jälle siis, kui Keskerakond sai ainuvõimu?
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ütleme, et minu mälu järgi ei ole kunagi linnavolikogu teinud, välja arvatud siis, kui asutus asutatakse. Siis pannakse küll. Ma ei mäleta, Ülle, lihtsalt seda, et see niimoodi oleks olnud. Ka mina olen olnud abilinnapea, ka mina olen olnud nõukogus ja olen saanud ka tasu. Mis ei tähenda seda, et nüüd selle alusel kõik võikski niimoodi kogu aeg olla.
Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ei no te muidugi võite arvata, et see ongi niimoodi normaalne, et panna endale kolm ametit juurde, et see on normaalne. Tol ajal, päriselt, ükski linnapea seda ei teinud. Nii et ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Austet ettekandja! Milline võiks Teie arvates olla õiglane linnavalitsuse liikmete palgatase või palgamäär?
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ei, mina arvan, et praegune palgamäär, mis on määratud, tundub olema täiesti hea, vaadates seda palgamaastikku. Ja see ei peaks tähendama, et me peame kuskilt saama juurde. Kui me tahame maksta lisatasusid mingite asjade eest, siis peaks seda otsustama volikogu. Siis peaks tulema volikogu poolt palgatud isikutele volikokku ja kui volikogu ütleb, et "jaa, linnapea peab kolme nõukogu juhtima", siis nii on. Mul ei ole midagi teha, siis on see volikogu otsus. Aga praegu teeb linnavalitsus ise otsuseid, kuhu ma lähen ja palju ma palka saan seal.
Nii et normaalne palk, 5200 on päris normaalne palk Eesti tingimustes. See on ainult 4000 eurot kõrgem kui keskmine palk. Väga paljud inimesed ei ole kunagi sellist palka saanud. Ja pealegi, muuseas ühed uurimised kinnitavad seda, et kui palk on 5000, et siis see peaks tagama sellise õnneliku tunde, kus sul rahapuudust ei esine. Nii et soovin teile kõikidele 5000 palgaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea ettekandja! Palun veel korra täpsustada, et kas Teie nagu siis mõte on see, et need linnapead ja abilinnapead ei tohiks üldse sinna nõukogusse kuuluda. Või et nad võiksid kuuluda, aga tasu ei tohi saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Nad võivad sinna kuuluda, aga kuna paljud on seotud tööga ja tööalaselt nad võiksid sinna kuuluda. Aga nii nagu on keskvalitsusel, kui sa oled minister, sa ei saa palka selle eest, kui sa kuulud sinna nõukogusse. Nii et saavad osaleda, aga mitte raha eest. Kui sa ei ole minister, siis saad juba seda tasu. Ehk siis, nii kaua, kui volikogu poolt palgatud linnavalitsuse liige tahab kuskil olla, peaks ta saama selleks volikogult nõusoleku, mitte ise endale andma.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea ettekandja! Et mina olen selle printsiibiga väga nõus, et riigis on täpselt samamoodi, et ministrid ei saa tasu. Ja mul on pigem küsimus, kui ma vaatan neid nõukogusid ja vaatan, kuidas siin Taavi Aas on üle 8000 palgaga ja Belobrovtsev üle 5000 palgaga ja Klandorf kuus pool peaaegu, et kas nendes nõukogudes olemisel Te olete leidnud ka olevat huvidekonflikti näiteks mingite teenuste tellimisel või otsuste tegemisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, kindlasti. Vaadake, ma toon näitena selle, kui linnavalitsuse liige juhib nõukogu kaudu linnatranspordi aktsiaseltsi ja samas linnavalitsus on see, kes otsustab, kui palju me anname raha vedajale ehk siis sellele Linnatranspordi AS-le. See on otsene huvide konflikt, kus ühelt poolt otsustatakse, et me anname nii palju ja teiselt poolt siis võtad selle raha vastu. Loomulikult on see huvide konflikt ja sellist olukorda ei tohiks tulla. Aga see on ainult siis huvide konflikt, kui me lähtume ausast valitsemisest. Kui me lähtume sellest, et kuidas teenida rohkem, siis noh, päris õnnelik olukord.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Mart Luik, palun!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu esimees ja austatud kolleegid! Rahanduskomisjon siis oma viimasel istungil arutas linnavolinik Leemetsa ettepanekut. Ja seal oli väga põhimõtteline vaidlus. Keskerakonna esindajad esitasid põhimõtteliselt kaks väidet. Üks oli see, et seda tasu ei saa ära kaotada sellepärast, et need inimesed ju teevad tööd, millega võib põhimõtteliselt nõustuda, et nad teevad tõesti seal nõukogu koosolekutel osalemisega, või nõukogu töös osalemisega tööd.
Aga teine oli hoopis kummastav avaldus. Kui ma ei eksi, siis see oli Urmo Saareoja, kes teatas rahanduskomisjoni istungil, et "seda ei saa sellepärast ära kaotada, et see tegelikult ei ole nende tööülesanne". Et mille puhul jäi mulle küll täiesti arusaamatuks, et kui see ei ole nende tööülesanne, mida siis linnapea või abilinnapea teeb seal nõukogus, kui see ei ole tema tööülesanne.
Aga nii ta läks. Kui asi pandi hääletamisele, siis otsustati häältetulemusega 2 poolt ja 8 vastu ja 1 erapooletu seda eelnõud mitte toetada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vabandust! Tekkis küsimus. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et ma võib-olla vajutasin nuppu natukene aeglaselt. Et ma mõtlesin Teie sõnade üle järgi. Et linnas on meil palju häid tasuta asju. Et kas linnavalitsuse liikmed keskerakondlased ei arutanud, et linnavalitsuse liikmed võiks lausa tasuta teha oma põhitööle juurdekuuluvates nõukogudes tööd? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Ei, seda nad võimalikuks ei pidanud, kahjuks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised! Sõnavõtt koha pealt Ülle Rajasalu, palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud esimees! Et jäi kõlama härra Leemetsa esituses, et ta ei mäleta seda aega, millal volikogu nõukogu kohti siis nagu jagas või ettepanekuid tehti. Mina mäletan seda väga hästi. Sa olid tol aeg abilinnapea, sind see võib-olla ei puudutanud.
Aga Leemetsa kõnest ja sõnast jäi ... või kõnest jäi nagu mulje, et küsimus on pelgalt rahas. Tegelikult ei ole! Küsimus on põhimõttes. Põhimõttes see, et kas linnapea jõuab linna valitseda, kui ta peab olema nii mitmes nõukogus. Et kui see on tema tööülesanne valitseda tervet linna, siis ka linnaasutused kuuluvad nende hulka. Selleks ei pea lisatasu saama.
Teie, härra Kõlvart, olete tark mees. Ma juba silmavaate järgi seda näen. Ma väga loodan, et Teie panete need asjad ükskord paika ja korda! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Argo Luude, palun!
Sõnavõtt - Argo Luude Argo Luude
Aitäh, austatud esimees! Hea volikogu! Tegelikult ma jätkaks sealtsamast, kust eelkõneleja lõpetas. Ja loodan ise ka väga, et volikogu esimees, kes on saanud Tallinnas väga paljude valijate toetuse, võiks selle asja peale mõelda.
Et tegelikult jällegi toon näite enda elust. Töötan juhatuse liikmena, mul on juhatuse liikme leping ja juhatuse liikme lepingus on punkt, et minu töötasu sisaldab osalemist kõikide tütarettevõtete nõukogudes ja juhatustes, kui neid peaks olema. Ja minu arust see on nagu väga õige ja see võiks täiesti vabalt olla ka Tallinnas. Nii et isiklikult mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui linnapea palk olekski näiteks 8000 eurot või mis iganes, aga see tõepoolest võiks olla nii, et linnapea saab linnapea palga ja selle eest ta teeb ära oma töö, sh osaleb ka nõukogudes jne. Et see ongi linnapea üks tööosa ja nii defineeritakse ja öeldakse, siis kaovad ka ära need sellised võib-olla huvikonflikti moodi asjad, et "istun seal nõukogus ja siis tahan seal võib-olla mingisuguseid otsuseid teha, selliseid, et ikka mul see tasu sealt jookseks". Et minu ettepanek oleks küll see teha läbipaistvaks nii nagu siin ennegi just abilinnapea Riisalu ütles, et teha Tallinna linna valitsemine läbipaistvamaks, siis see oleks jällegi üks viis seda nõndamoodi teha. Nii et ettepanek oleks siis see, et vajadusel kas või korrigeerida siis nende palkasid ülespoole, et nad saavad nagu lisatööülesannet juurde. Aga siis tõesti on see, et see on palk, mille nad saavad ja rohkem mingisuguseid umbmääraseid tasusid sinna ei lisandu. Nii et, aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Enno Tamm, palun!
Sõnavõtt - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Selle diskussiooni juurde tahaks öelda seda, et on mitte lihtsalt normaalne, vaid möödapääsmatult vajalik, et omaniku esindaja osaleks siis Tallinna linna valitseva mõju all oleva äriühingu nõukogu töös. Seda esiteks.
Nüüd teiseks. Ei ole sugugi vähe tähtis, kas esindajana osaleb nõukogu töös kompetentne või vähemkompetentne omaniku esindaja. Linnapea ja linnapea on kindlasti kõige kompetentsemad inimesed, mis puudutab eelarve küsimusi, arengustrateegiaid. Seetõttu on see ülioluline.
Nüüd, nõukogude töös osalevad nad valdavalt töövälisel ajal ehk siis vabast ajast. See tähendab, on täiesti normaalne, et nad saavad selle töö eest ka hüvitist. Kui nad ei saaks hüvitist, peaksime me tsiteerima ühte ajalukku varisenud ühiskonda, et igaltühelt tema võimete kohaselt lihtsalt niisama ilusate silmade eest. See on nüüd asja sisuline pool.
Nüüd, kui me ettekandjast natuke räägime, siis nagu härra Leemets ka ise ütles, oli ta Raeapteegi nõukogus ja on olnud ka veel mitmete teiste äriühingute nõukogus. Mina olen siin saalis ühe või teise tooli peal istunud 1997. aastast ja mina küll ei mäleta, et härra Leemets oleks läinud pulti ja ütelnud, et "see on karjuv ebaõiglus, et mulle töö eest tasu makstakse, palun minu tasu mitte mulle maksta". Mina ei mäleta, et ta seda oleks ütelnud ja mitte kunagi ei ole ta seda ütelnud. Aga kui ilusasti ja sütitavalt ta täna leiab, et nüüd peaks seda tööd tegema teisiti. Lausa kaunis! Ma ütlen ausalt, et see kõlas väga õõnsalt. Kui selle sõnavõtuga oleks näiteks Urmas Reitelmann pulti läinud, ma pean ütlema, et oleks mõtlema pannud. Antud juhul kindlasti mitte. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Sõnavõtt - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Mind ... Ma ei kavatsenud üldse sekkuda sellesse diskussiooni. Aga ma, Enno Tamm, tuletan Sulle küll meelde, et 1997. aastal olin ka mina linnapea ja ma mäletan väga hästi, et linnapea pidi vajadusel igal pool nõukogudes käima ja osalema jne, aga raha selle eest ei makstud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, kõne puldist, palun!
Kõne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Ka minul ei olnud sugugi plaanis käesoleva päevakorrapunkti raames siia pulti tulla, aga eelnevad sõnavõtud mõneti kohustavad.
Esiteks, härra Leemets, ma arvan, et see on väga hea eelnõu ja ma olen nõus ka härra Luude seisukohaga, et üldiselt ei ole juhtidele tavaks maksa lisatasu ülesannete eest, mida täites, või mida täitmata jättes, ei olekski neil võimalik tegelikult oma tööd teha. Ei linnapea ega abilinnapea, saa täita sisuliselt neid ülesandeid, mida nende rollis olemine eeldab, kui nad ei osaleks omaniku esindajana linna ettevõtete või sihtasutuste nõukogus. Selle eest lisatasu maksmise häda on asjaolus, et see vähendab palkade läbipaistvust.
Nüüd teine asi, millest me peaks aru saama, on tõtt öelda see, et linnavalitsuse liikmeks olemine ei ole tõtt-öelda mitte pelgalt mingisuguse ametiülesande täitmine, vaid on ikka, oleme ausad, suuresti ka auamet. Ma olen täiesti seda meelt, et me peame mõtlema selle peale, et Tallinna linna heaks töötavate inimeste palgatasu oleks tööturu arenguid silmas pidades konkurentsivõimeline. Küll aga ei peaks me liigselt muretsema sellepärast, kas linnavalitsuse liikmed oma töö eest nüüd ikka saavad piisavalt väärilist tasu ja looma neile järjest täiendavaid võimalusi teenida tihtipeale lisatasusid, milledele ei ole õigust enamikul linnaametnikel ja millede põhjal lisatasude kokkuarvutamine tõtt-öelda võibki olla üsna keerukas ülesanne.
Nüüd, mis puudutab numbrit 5000, olgu ta siis maagiline number või mitte, siis selle osas minul täna mõneti kindlus puudub, et see võiks olla number, mis paneks linnavalitsuse liikmeid kuidagi asjadele teise pilguga vaatama. Aga ma olen nõus, et kuskil see number siiski on. Näiteks Canadas Quebeci osariigis kirjutas enam kui 700 arsti hiljaaegu alla petitsioonile, millega nad paluvad ära jätta riiklikult ettenähtud palgatõus. Tõsi, muidugi arstide palk seal on ka pisut üle 30 000 euro kuus, aga ma usun, et kuskil see piir on. Ja see piir, millest alates me hakkame linnajuhtidena vaatama palganumbrile teistmoodi, on selle võrra madalamal, mida rohkem me linnajuhtimist tajume auameti, mitte pelgalt rahateenimise kohana. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mul on lihtsalt olemas tabel, kus on kirjas, kui palju meie erinevad linnajuhid lisa teenivad. Et ma arvan, et see ei ole suur saladus, et ... Kui ma vaatan, et Taavi Aasa töötasu on 5300 eurot ja juurde teenib ta ligi 3000 eurot nõukogudest kuus, jah. Vadim Belobrovtsevi töötasu on 4200 eurot ja lisatasud nõukogudest on vaid seni 875 eurot. Kalle Klandorf näiteks töötab reipamalt. Tema töötasu on 4200 eurot ja juurde teenib ta 2000 eurot ehk pool palgast kuus. Tõnis Mölder teenib 1500 eurot juurde jne, Eha Võrk. Et ma ei loe seda ette kadedusest, ma arvangi tegelikult, et Tallinna linnajuhtide töötasu peab olema vastav ja väärikas. Ja see töötasu peaks olema tegelikult selline, et linnajuhid ei peaks nõukogudest lisa käima teenimas. Seda me oleme mitu korda öelnud ja ei häbene seda korrata. Ma arvan, et Antsu esitatud eelnõu on üsna kohane ja ma arvan, et koalitsioonil tuleks selle üle pikemalt mõelda, mida võtta ette, et linnavalitsuse liikmed ei peaks rääkima juttu, et nad käivad vabast ajast nendes nõukogudes head tööd tegemas. Ja nagu siin keegi saalist hästi sõbralikult ütles, et nemad on just need kompetentsed inimesed. Et kes need ülejäänud siis on? Mul on jäänud mulje, et koalitsioonis on veel kompetentseid inimesi, siin saaliski on kompetentseid inimesi. Et meil ei ole mõtet mängida seda mängu omavahel. Me saame aru, et see on lisatasu. Linnavalitsuse töö on keeruline. Määrake neile korralik palk või lõpetame selle näitemängu ära. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Jaa, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu liikmed! Et minu jaoks ei ole ka mitte see, et kui me siin arutame, et kui palju peaks linnapea palk olema, ja mõni ütleb 15000, mõni ütleb 5000. Võib-olla on see number, aga see on alati volikogu otsustada. See ei tohi olla nii, et linnavalitsus ise mõtleb, palju ma endale panen palka juurde. Läbi nõukogude või läbi muude asjade. Kui volikogu palkab linnavalitsuse liikmed, siis volikogu peab ka otsustama. Loomulikult nad ei peaks käima seal nõukogudes lisaraha teenimas. Kui tõepoolest leitakse, et tasud on madalad linnavalitsuse liikmetele, võiks tulla keegi välja eelnõuga nende tasude tõstmise suhtes ja ma olen täiesti kindel, et see rahuldab inimesi rohkem kui selline näilik tegevus, kus nad ise otsustavad. Linnavalitsus otsustab ehkki volikogu võttis nad tööle ja peaks kontrollima ja kõik lisatasud peaks tulema läbi volikogu. Volikogu ise nagu loobub linna valitsemise üle valitsemast. Keskerakonna fraktsioonil on selline rumal arvamus, et linnavalitsus on see kõige tähtsam ja volikogu peab kuulama, mis linnavalitsus ütleb. Tegelikult peaks olema nii, et volikogu kontrollib linnavalitsuse tööd ja see ei ole praegu nagu aus mäng. Teeks selle olukorra läbipaistvaks, ausaks ja tasud on võimalik tõepoolest tõsta, kui leitakse, et see on nagu vajalik. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele lõpetada linnavalitsuse liikmetele tasu maksmine linna äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute töös osalemise eest". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 13 poolt, 35 vastu, erapooletuid ei ole, ei leidnud otsust toetust!
20:26 Päevakorra punkti alustamine - 8. Raha eraldamisest Lasnamäe Linnaosa Valitsusele Kultuurikeskus Lindakivi kontserdisaali lava remondiks 8. Raha eraldamisest Lasnamäe Linnaosa Valitsusele Kultuurikeskus Lindakivi kontserdisaali lava remondiks
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 8 "Arupärimisele vastamine". Arupärimisele vastab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, palun!
Ettekanne - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Tere õhtust, head volikogu liikmed, hea volikogu esimees! Eelkõige ma tahaksin soovida kõikidele, kes on siia saali jäänud naistele ilusat naistepäeva! Või siis, kui palju sellest alles jäänud on. Ja loomulikult palju õnne, armastust ja kõige nagu positiivsemat!
Arupärimisele seoses Lindakivi Kultuurikeskuse lava remondiga vastasime kirjalikult, väga põhjalikult. Nii et kui on lisaküsimusi, siis olen valmis neile ka vastama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja on ka lisaküsimusi. Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, austatud ettekandja! Et Te ütlete, et Te olete väga põhjalikult vastanud. Mul oli kolm küsimust ja kolmele küsimusele Te olete vastanud täpselt ühte-samamoodi, et see on eraline kulu. Viimase kahe nädalaga trambiti lava täiesti sodiks, liistud lendasid, ja mida kõike. Muuseas ma täna olen rääkinud Teie erakonna inimestega ja küsinud, kas on see võimalik - lavaliistud lendavad 2 nädala jooksul, kus lastel enam tantsida ei ole võimalik. Nad ütlevad, et see ei ole võimalik, kui ei ole materjalides tehtud vigu. Kuid see lava ei ole ju praegu tehtud. See on tehtud ju ... mis puust? Kas te ütlete? Ma tahan lihtsalt küsida seda, et erakorraline kulu ei ole lava remont, seda enam, et ta oli 2018. aasta eelarves küsitud raha. Seda raha ei antud. Miks siis ei antud ja mis põhjusel ei antud seda raha ja miks ta anti erakorraliselt selle aasta alguses?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ütleme niimoodi, et kui sul on kodus pesumasin ja see töötab, aga see on juba päris vana ja sa saad ise aru, et ühel hetkel võib ta remonti vajada, siis põhimõtteliselt sa planeerid kuidagi, et see remont võiks juhtuda näiteks järgmisel aastal, kuna praegu sul raha selleks ei ole. Aga masin ju töötab! Et selles mõttes ei paista praegu nagu, et kuskilt võib see rike nagu tulla, vaatamata masina vanusele. Siis ühel hetkel lähebki see katki ja läheb see katki mitte siis, kui sa planeerisid, vaid tiba varem. Ja siis raha sul selleks remondiks ei ole ja siis sa hakkadki nagu oma reserve kasutama. Enamvähem selline paralleel.
Kui Lindakivi Kultuurikeskus taotles raha linna eelarvest, siis linnavalitsuse spetsialistid küsisid, kas "me teeme seda remonti täies mahus, mitte ainult lava remonti, vaid lisame sinna ka valgustust ja kõike muud", siis põhimõtteliselt Lindakivi Kultuurikeskus vastas, et "jah, oleks vaja kõiki neid asju ära teha". Kas oli avariiline seisund? Ei olnud.
Siis otsustati, et raha eraldatakse 2019. aasta eelarvest ja 2018 siis saavad mõned teised asjad raha võib-olla, mis on natuke akuutsemad kui see remont. Siis tõepoolest kuskil kahe kuu pärast see kulu oli juba selline, et tekkis avariiline olukord.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei, seal on ikka nagu rohkem seda aega olnud. Ja ma võin öelda, et investeeringuid pannakse eelarve sisse ikkagi ... hakatakse neid sinna panema eelarve projekti sisse kuskil juba suvel põhimõtteliselt.
Nii et ma ütlen niimoodi, et kui sul tekibki erakorraline olukord, siis see ongi see nagu, kuhu eraldatakse raha reservfondist. Nii et mina arvan nagu, et see raha nagu eraldati väga õigesti. Kohal käisid spetsialistid, eksperdid, kes ütlesidki, et tõepoolest see avariiremont on praegu vajalik. Ja iseenesest mina siin ei näe suurt probleemi ka sellepärast, et kuna see remont oleks ikka tulnud, siis seesama raha oleks selle lava remondile selle suurema remondi käigus läinud. Nii et põhimõtteliselt see on sama kulu. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea Et Teie näitel siis vana pesumasin läks katki ikkagi, jah? Et eks siis püüan täpsustada. Et kas siis täna on seal ohutu? Ja kui täna ei ole ohutu, millal see korda saab?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Riigihange oli läbi viidud. Võitja on selgunud ja ma saan aru, et selle kuu jooksul hakatakse juba seda lava remontima.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah, aitäh! Et terve novembrikuu me menetlesime eelarvet. Linnapea vastas siin, et me jätame reservi raha. Tegelikult oleks võinud ta eelarvesse lülitada, kui sellega nii kiire oleks olnud. Te olete oma arupärimises vastanud, et detsembris, viimase kahe nädala jooksul on tegelikult see lava katki läinud. Mul on niisugune tunne, et kas Te tõesti saate aru, mis on erakorraline raha või mis on planeeritud raha? Kas Te saate aru, millele kulutatakse reservfondi raha või millele ei kulutataks?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Lihtne vastus oleks, et jah, ma saan aru. Lisan sellele, et selles vastuses oli ka olemas, et tegelikult, kuna see lava tõepoolest oli juba hästi kulunud, see ei olnud uus lava. Ja kaks viimast nädalat olid jõulu- ja aastavahetuse nädalad, siis seal toimus väga palju igasuguseid üritusi, mille käigus nagu see lava põhimõtteliselt viidi sellisesse seisundisse, kus see pärast seda oli ja nüüd see vajab nagu avariiremonti. Nii et mina siin mingit vastuolu ei näe ausalt öeldes.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Kas ma nüüd sain õigesti aru, et korralise kasutamise käigus lava lihtsalt kulus ära? Või mis seal täpselt juhtus?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, ütleme niimoodi, et see lava oli, nagu ma ütlesin juba, päris vana ja ühel hetkel loomulikult vajas, nagu ka mõned teised elemendid, Lindakivi Kultuurikeskuses remonti. Kahjuks just aasta viimaste kasutuste jooksul tekkis see vajadus, et remont pidi juhtuma nagu nüüd natuke varem, kui kultuurikeskuse spetsialistid arvasid. Ja tõepoolest seal hakkasid juhtuma juba sellised intsidendid, ütleme niimoodi, kus sai selgeks nagu, et see lava nagu on vaja kiiremas korras ära remontida.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et tegelikult mul jääbki natukene nagu segaseks. Et kas sellistel juhtudel või sellisel juhul ei peaks mitte olema enne juba selge, et lava on kuidagi kulunud ja vajaks korrastamist ja parandamist, mitte see ei ole erakorraline tegevus? Mis siis oleks juhtunud, kui ei oleks raha olnud? Oleks keegi lavast läbi kukkunud või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Õnneks ei ole keegi lavast läbi kukkunud. Ja ütleme niimoodi, et kultuurikeskuse spetsialistid vaatasid lava üle ja iseenesest, nagu ma rääkisin siin alguses, teavitasid linnavalitsust, et seda avariiremonti vaja ei ole, et remont võiks olla terviklik, võiks kaasata nagu ka lava sinna remonti. Aga see, et läheb seda avariilist remonti vaja, sellest me saime teada juba hiljem.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Seega on arupärimine vastatud!
20:36 Päevakorra punkti alustamine - Avalduste ärakuulamine Avalduste ärakuulamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nüüd on päevakorrapunktid läbi arutatud ja võime asuda avalduste ärakuulamise juurde! Esimesena saab sõna Ülle Rajasalu, palun!
Kõne - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Austatud esimees! Nagu te näete, ongi pool saali tühi juba. Et milleks me siis ütlesime, et arupärimised ja kõik võiksid olla eespool, aga mitte lõpus? Sellepärast et enamus Keskerakonna liikmeid ju lahkub saalist.
Aga mina elan Pirital ja see, mis Pirita lastega ja koolidega toimub, on mulle väga südamelähedane. Ja tahan rääkida teile nüüd Merivälja koolist, ja need probleemid Merivälja kooliga on minu teada juba vähemalt 15 aastat.
Olin ise linnaosa vanem aastal 2000, kui Erkki Piisang, kes on täna Haridusministeeriumi ministri nõuandja, oli tol aeg Pirita linnaosa haridusosakonna juhataja. Ta tuli minu juurde ettepanekuga ... ja siis haridusosakond allus linnaosa vanemale. Ta tuli minu juurde ja ütles nii, et "koolis on nii palju rikkumisi, et Kaja Laanmäe tuleb lahti lasta". Mina olin täiesti hämmingus ja ütlesin, et jumal, ma oma karjääri ei alusta küll kellegi direktori lahtilaskmisega. Muuseas, ma nägin teda paar nädalat tagasi. Ta ütles mulle: "Aga mida ma sulle, Ülle, tol aeg ütlesin!"
Ja tegelikult on see, et kõik need aastad oleme me saanud kaebekirju, mitte ainult mina, aga ka Tallinna Haridusamet. Oleme saanud lastevanematelt kaebekirju, oleme saanud õpetajatelt kaebekirju. Me kõik teame seda, et Kaja Laanmäe mees Peeter Laanmäe, oli võimlemisõpetaja, rentis ujulat välja, sai kõige suuremaid preemiaid õpetajatest. Nüüd lisandus sellele, et kui me saime raha Merivälja kooli võimla ehitamiseks, siis võimlat hakkas välja üürima tema poeg, kes on tänaseks ka kriminaalkorras karistatud narkootikumide pärast. Ma ei tea, kas selline direktor väärib kaitsmist.
Üks asi jäi mul tegelikult vahele, et aasta oli vist 2001, võib-olla Toivo Tootsen isegi mind parandab, kui me muutsime Merivälja 6-klassilise kooli põhikooliks. Selle asemel, et seda kooli arendama hakata, läks ta 1. septembril lastevanemate ette ja ütles nii, et nii, meil on 6-klassiline kool ja edaspidi pärast seda valige endale mõni teine kool. Ma ei mäleta päriselt seda aastaarvu, aga ma olin tol ajal igal juhul linnavalitsuses istungil kui tänane peaminister, kes oli härra Savisaare nõunik, oli pannud linnavalitsuse istungile eelnõu, et muuta Merivälja põhikool tagasi 6-klassiliseks kooliks. Ma muidugi sekkusin ja see võeti päevakorrast maha. Teatavasti meid eemaldati linnavalitsusest ja seda käekäiku ma olen pärast hiljem lihtsalt kuulanud. Nüüd on uuesti muudetud ta põhikooliks. Aga öelge mulle, kas selline direktor väärib seda, et ta kasvataks meie lapsi, et ta õpetaks meie lapsi, et me saame kogu aeg neid kaebusi. Ma käin iga päev jalutamas. Ka isegi Pirita-Kose lapsed õpivad Meriväljal. Ilus, pisikene kool. Me oleme sinna palju raha pannud, palju raha süstinud. Seal on korralikud klassid, armas, väike kool. Aga mitte keegi ei ole direktoriga rahul.
Ma väga loodan, et Tallinna Haridusameti juht ... Kus on see Belobrovtsev? Juba lasi jalga või? Tema ... Et tegelikult ma väga loodan just seda, et selle direktori koht ei ole Merivälja kooli juhtimisel. Ma tegelikult tegin selle arupärimise juba ... allkirjastasin digitaalselt. See on Teile edastatud, eks? Nii et ma väga loodan, et sellistel direktoritel ei ole linna koolidirektorite keskel kohta! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Riina Solman, palun!
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud kolleegid, kes on jäänud saali! Aitäh teile selle eest, et jaksate ära kuulata! Ja mul on üle anda üks otsuse eelnõu, ühe otsuse eelnõu tekst ja seda kirjutama ajendas hiljutine väike ehmatus, mille põhjustas soov korraldada Nõukogude estraadikontserti märtsipommitamise aastapäeval. Jahmatas just see, et ei pruugi meie haritud linnakodanikud kõik teada fakte. Seepärast see otsuse eelnõu sündiski. Et sellel kuupäeval, 9. märtsil pommitati puruks koht, kus täna asub Solarise Keskus. Ja sisuliselt seega seda toredat kontserti sooviti nautida kohtas, kus 9. ja 10. märtsil tegelikult tassiti laipu ära 44. aastal sõna otseses mõttes ja Estonia teater tossas seal vastas.
Seetõttu ma teen ettepaneku, et linnavolikogu annaks linnavalitsusele ülesande märtsipommitamise mälestuspäeval Harjumäel heisatud riigilipp lasta poolde masti. 9. märts ei ole lipuseaduse järgi leinapäev, aga see päev on piisavalt oluline, et me märkaksime seda päeva. Ja Eesti lipu seaduses sätestatu ei keela kohalikul omavalitsusel mälestada märtsipommitamise ohvreid vastavalt oma tahtele.
Et meil, volikogu liikmetel, oleks faktimälu, ma räägin üle. 44. aasta Tallinna pommitamine toimus 9. märtsi õhtul ja sellele järgnenud ööl. Nende rünnakute käigus heitsid punalendurid Tallinnale umbes 1725 lõhkekeha ja süütepommi omakorda. Kahes rünnakulaines hävis 1549 ja kokku sai purustusi 5073 hoonet. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta, 554 inimest hukkus. Neid hukkunuid oli veel sõdurite ja sõjavangide hulgas.
Ja kuna üks Tallinna suurima tähtsusega lippe asub Vabaduse väljaku ääres Harju mäel. Riigilipp on sümbol ja riigilipu heiskamine leinalipuna on ka sümbol. Sümbolid on selleks, et inimesi rasketel hetkedel ühendada, seetõttu ma arvan, et Tallinn peab näitama üles solidaarsust ja mõistmist ning heiskama Harju mäel asuva Eesti Vabariigi lipu märtsipommitamise ohvrite mälestuseks poolde masti.
Ja ma annan selle otsuse eelnõu üle nüüd volikogu esimehele ja ma loodan, et me võtame seda tõsiselt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nüüd on avaldused ära kuulatud. Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 22. märtsil. Kuulutan istungi lõppenuks!
20:44 Istungi lõpp