Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 22.03.2018  
Istungi number: 5  
Istungi aeg: 16:00 - 20:05  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-22.03.2018.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2017. aastal
2. Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine" ning volituste andmine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajale ja Tallinna Kommunaalameti juhatajale (OE 47)
3. Osalemine Interreg 2014–2020 Läänemere programmis "E-TICKETING – Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutusvõime loomine" projektiga ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale (OE 31)
4. Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tn – Reidi tee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale (OE 42)
5. Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale (OE 46)
6. Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas (OE 35)
7. J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas (OE 36)
8. Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud "E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9 (positsioon 08), Vinkli tn 10 (positsioon 03), Vinkli tn 11 (positsioon 05) kinnistute ja Vinkli tänav T3 (positsioon 09) osas (OE 32)
9. Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 368 kehtestatud "Paldiski mnt, Mustjõe tn, Rõika tn 54, 56, 58 kinnistute, Mustjuure tn ja Humala tn piiratud maa-ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 97 kinnistute osas (OE 33)
10. Kruusaranna tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas (OE 41)
11. Linnamäe tee 43-55 korteriomandi müük (OE 38)
12. Puhangu tn 34-1 korteriomandi müük (OE 39)
13. Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine (OE 44)
14. Kopli 88 olukorrast
15. Tallinna linna poolt saadete tellimisest PBK telekanalis
16. Linna väljaannete kasutamise kohta
17. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning ametiasutuste teenistujate lahkumishüvitistest
18. Riigihankest linnapea Taavi Aasale uue sõiduauto soetamiseks
19. Tallinna linnahalli arendamisest
20. Ühistupangast
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 22. märtsi istungiga.
Kõigepealt palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda avaldustega. Registreerunud on Riina Solman ja Anto Liivat. Ja viimasena saab kõnega esineda Anto Liivat.
Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorra projektis on meil 20 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Ei näe. Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 22. märtsi istungi päevakorra projekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Nüüd on mul küsimus sõnavõtuks registreerunutele. Kas keegi soovib esitada umbusaldusavaldust?
Tallinna Linnavolikogu liige - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh lahke ettepaneku eest! Ei soovi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei soovi.
Aga siis enne päevakorra arutamist tahaks õnnitleda sünnipäevalapsi. Ja siin viimase aja jooksul oli sünnipäev Rainer Vakral. Ei ole täna. Anna Krõloval! Jüri Pihl! Heidy Purga!
Head kolleegid, ma juhin teie tähelepanu, meie seas on inimene, kes tänaseks päevaks on olnud Tallinna Linnavolikogu liige 24 aastat 5 kuud ja 3 päeva ja temal on ka täna sünnipäev. Ja tema nimi on Margarita Tšernogorova.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 1 "Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2017. aastal". Ja annan sõna Tallinna linna ombudsmanile Jüri Kaljuveele, palun!
16:04 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2017. aastal 1. Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2017. aastal
Ettekanne - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud ja linnavalitsuse liikmed! Ombudsmani ülesanne on olnud jätkuvalt aidata lahendada pealinna elanike probleeme suhetes Tallinna linna ametnike ja ametiasutustega. Võib ka öelda, et ombudsmani büroo eesmärk on olnud maandada läbi põhiseaduslikkuse kaitseprisma pingeid, mis linnakodanikel on tekkinud suhetes linnavõimuga, ning sellega vältida ka nn tekkinud väikseid probleeme, mis sageli võivad ka kasvada suuremateks rahulolematusteks ja kaebusteks.
Põhiseaduslikkuse järelevalve rakendamisel saab ombudsman toimida ainult selle piirini, kus algavad poliitilised valikud. Käesoleva aruandeaastasse jäid ka kohalikud valimised, kus vabariigi pealinnas elav rahvas tegi oma poliitilised valikud, andes volinikele oma mandaadi. Saadud mandaadi alusel lahendavad kohalik volikogu ja tema poolt moodustatud täitevorgan - linnavalitsus - kõige parema äranägemise järgi kohalikke küsimusi.
Pealinna elanikkond on kasvanud pidevalt, circa 7–8%, ja lähitulevikus ilmselt ületab 450 000 piiri. Kõigi nende inimeste teenistuses on ka linna ametnikkond, kelle ülesandeks on kodanike põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Ombudsmani vastuvõttudel ja kirjalikule avaldustele vastamistel tuleb sageli ka selgitada põhiseaduse ja seaduste olemust. Eesti Vabariigi põhiseaduses, mille kehtima hakkamisest möödus käesoleva aruande perioodil 25 aastat ja mille koostamisega tegelenud Põhiseaduse Assamblees osales eksperdina ka siinkõneleja, on sätestatud omavalitsuste sõltumatuse ja kodanike põhiõiguste kaitse printsiibid. Ja peab ütlema, et need printsiibid on Eestit hästi teeninud.
Konkreetsete kaebuste lahendamine võimaldab ombudsmanil juhtida tähelepanu struktuursetele pikaajalistele muudatuste võimalusele linnavõimu tegevuses. Pean ütlema, et tulenevalt linnavolikogu põhimäärusest ja ombudsmani pädevusest on minu soovitused muidugi siiski ainult kaebustega tegelemise käepikenduseks. Ütleksin, et ombudsmani büroo on mõnel juhul olnud linnavõimule teatud mõttes antenniks, mis on peilinud välja haldussuutmatuse teatud valdkonnas ja teinud ka ... toiminud ka ennetava mõjujõuna. Nimetaksin ombudsmani ettepanekuid ja soovitusi ka tagasiside vormiks linnavõimu poliitika kohta ja teatud õppetundideks, millele on tähelepanu juhitud. Muidugi jääb linnavõimule nende toimingute elluviimisel viimane sõna.
Peab tõdema, et ombudsmani institutsioon ei eksisteeri valitsemisvaakumis, vaid see sõltub valitsemisstruktuurist ja kultuurist kohalikus omavalitsuses. Eriti on see nii Tallinnas, kus kohalik omavalitsus toimib mitmetasandilises juhtimiskontekstis, kus ühes ja samas täitevvõimu esindusvaldkonnas põimuvad läbi valitsemise mitmed tasandid. Nii on linnaosa valitsused ja teiselt poolt linnavalitsus, linnavolikogu ja linnaosakogud. Aga samuti ka horisontaalsed hierarhiad (avalikkuse ja erasektori partnerlus) ja võrgustikud, näiteks kolmanda sektoriga ja linnaosa asumiseltsidega kodanikuühiskonna poolt. Linna valitsemise viisid sõltuvad nendest teguritest igal juhul.
Siin leiab ka seoseid hiljutise seaduse muudatusega haldusreformi läbiviimisel ja maavalitsuste kadumisega. Ilmselt lähtuvalt legitiimsuspõhimõtetest pöördutakse tulevikus rohkem ka Tallinna linnavõimu poole traditsioonilistes laiapõhjalistes otsustusprotsessides, et taastada usaldus uues poliitilises kultuuris. Ka minu menetluspraktikas on kodanikud teatanud, et varem on nad pöördunud Harju Maavalitsuse poole, kes teostas Tallinna linnavõimu suhtes järelevalvet laias probleemide sektoris. Nüüd tulevikus ilmselt peetakse ombudsmani institutsiooni üheks selle eesmärgi saavutamise vahendiks osalus- ja otsedemokraatia täiendavate mehhanismide korral.
Kui isemoodi ja moodne termin "hea haldustava" ka poleks, toimib see teenuste vallas instrumentalismi ja tulemuspõhise loogika najal. Läbi selle toimib kvaliteetse juhtimise taotlus, kliendikeskne lähenemine valitsemises. Sellekohase märgukirja koostasin ka linnaametitele möödunud aasta lõpus. Samuti juhtisin eraldi märgukirjaga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, linnaosade sotsiaalhoolekande osakonna juhatajat ja õigusloome eest vastutavate instantside tähelepanu seaduslikkuse põhimõtete järgimise korraldavate sotsiaalteenuste puhul.
Positiivse tagasisidena ülalmärgitud märgukirjale on linnaosade hoolekande osakondadest teatatud, et erinevate sotsiaalteenuste saamise korrad vajavad üle vaatamist ja et ka nende arvates on haldusmenetlust reguleerivates aktides vastuolud seadustega. Ka linna õigusteenistusest vastati vastuseks märgukirjale, et neil on kavas koostöös Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga käesoleval aastal uuendada sotsiaalvaldkonna õigusakte, eesmärgiga kaasajastada seniseid regulatsioone.
Kogu ombudsmani tegevuse toimimise ajal on büroosse pöördutud kirjalikult ja vastuvõttudel 1592 korral, seejuures möödunud aastal 194 korral, sellest kirjalikke pöördumisi on olnud 101. Välja on saadetud 591 kirja, vastuskirja, sh selgitustaotlusi ja märgukirju 296 ja möödunud aastal oli neid 43.
Ombudsmani vahetul vastuvõtul on käidud tegutsemisaja vältel 728 korral ja sellest möödunud aastal 93 korral. Lisaks nüüd ka ülalnimetatud pöördumistele on möödunud aastal kasvanud väga palju just telefoni teel helistajate arv ja kuskil pooled nendest on olnud umbes need, mis on seotud linnaga. Noh küsimused on olnud siin erinevad, näiteks matusetoetuse saamise korrast, kuidas linnas tööd saada. Aga on ka väga paljud niisugused, pooled nendest on olnud niisugused, kus inimesed lihtsalt on hädas. On pretensioonid selle kohta, et tööandjad koguvad nende kohta informatsiooni. Oli ka näiteks see, et kus inimene on ära surnud, aga tema e-posti ei pääse ja ta ei tea seda salasõna, kuidas toimida? No erinevaid niisugusi küsimusi on väga palju.
Nüüd ombudsmani büroos möödunud aastal menetletud avaldusi on kõige rohkem laekunud just Linnaplaneerimise Ameti, Linnavaraameti ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti koha. Alljärgnevalt nimetan siin mõned ainult, sest mu kirjalikus ettekandes on pikemalt nendest räägitud, aga ... noh, põhiliselt ei ole ju näiteks kinni peetud kodanike pöördumistele kirjade vastamise tähtaegadest, kus hooneühistu Tööstuse 52c kirjale ei olnud Kommunaalametist vastatud 8 kuu jooksul ja vastati alles pärast ombudsmani selgitustaotlusele. Samuti ei olnud kirjas vastatud, miks see nii toimus. Ka ombudsmani kirjale, teisele arupärimisele, vastati alles 3 kuu möödudes.
Ka näiteks Linnaplaneerimisameti ametnike poolt tehtud vea mittetunnistamine. Tahe ilmnes näiteks kodanike V. H. ja teda esindava vandeadvokaadi pöördumiste menetlemisel. Kui vandeadvokaat, väite kohaselt ta kontrollis taotluse üle ja teatas, et taotluses on märgitud lokaal- ja kohtküte, siis Linnaplaneerimiseamet rääkis hoopis kaugküttest. Ja aeti segamini mõisted ja terminid. Ka seda viga tunnistati alles kolmandal sellekohasel nõudmisel ombudsmani poolt. No sarnastele puudustele Linnaplaneerimise Ametiga suhtlemisel kodanikega on leidnud kajastust ka õiguskantsleri kirjades möödunud aasta oktoobrikuus- novembrikuus, kus õiguskantsler on öelnud, et menetluse käigus kodanikule antud selgitused on eksitavad, piiravad isiku subjektiivseid õigusi ja rikutakse head haldustava ja on viivitatud probleemide lahendamisega. See oli konkreetselt Kreutzwaldi tn 23 asuva hoone ventilatsiooniga.
On ka niisuguseid näiteid, kus näiteks kodanik, kes kasutas Akadeemia tee 34 sotsiaalmajutusteenust, pöördus ombudsmani poole, et ta oli eelnevalt pöördunud ka Sotsiaal- ja Tervishoiuametisse selle kohta, et seal rikutakse ... on pidevalt korrarikkumised, kasutatakse füüsilist vägivalda, kuid selle peale ei reageerita. Ombudsman tegi selgitustaotluse. Ombudsmanile vastati, et esitatud väited ei ole tõesed, ei vasta tegelikkusele. Kodanik pöördus meedia poole ja 2 kuud hiljem olid Päevalehes pikad artiklid, kui mäletate selle Akadeemia tee 34 kohta, kus mitmed-mitmed inimesed, kes kasutavad seda teenust, kirjeldasid olukorda. Võin tagantjärele ainult tõdeda, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet jättis kasutamata võimaluse ametisiseste kontrollmehhanismide käivitamiseks ilma avalikkuse ja meedia sekkumiseta.
Või näide näiteks Haabersti liiklussõlme rekonstrueerimisega, millega likvideeriti 50 meetri laiune elamuid kaitsnud keskkonnavöönd. Paldiski maantee elanikega ei räägitud piisavalt ega selgitatud olukorda. Ombudsmani poole oli mitmeid ja mitmeid pöördumisi ja ombudsman tegi ka Tallinna linnapeale oktoobrikuus selgitustaotluse, märgukirja, kus juhtis tähelepanu, et kohalikud omavalitsused vastavalt põhiseaduse § 14 on kohustatud tagama kodanike põhiõigused. Oluline on siin õigusselgus ja hea halduse tavapõhimõtted, kodanike kaasamine ja asjakohane selgitamine.
Nagu näha, siis linnavalitsus on nimetatud olukorrast õppinud ja Reidi tee rekonstrueerimisega on võetud suund kodanike kaasamisele ja nendega läbirääkimistele. Sellest annab tunnistust ka kaasamisnõuniku ametikoha sisseviimine linnapea büroos.
Lõpetuseks võib-olla veel, et tihe koostöö on ombudsmani bürool õiguskantsleriga, õiguskantsleri kantseleiga, eriti seda just nõunikega, kes tegelevad kodanike vastuvõtuga, kus vahetame informatsiooni ja samuti on väga hea koostöö olnud näiteks Tallinna sõpruslinna Kenti ombudsmaniga Rita Passemiers, kes hiljuti küll lahkus töölt, olles 12 aastat Kenti linna ombudsman ja asus tööle Helena Naetrgael ja ka temaga on meil infovahetus ja kohtusin ka hiljuti temaga Tallinnas.
Kokkuvõtteks tänan kõiki asjaliku koostöö eest ja loodan, et see jätkub kõigi linnaelanike ja kogu pealinna igakülgse arengu huvides ka edaspidi. Tänan!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Tahtmata kuidagi alavääristada neid igasuguseid selgitustaotlusi ja info küsimisi, mis on kindlasti ka kodanike jaoks olulised, on mul küsimus. Et kui kodanikul peaks olema selline tõsisem mure, näiteks ei jätku puuetega laste transpordiks raha põhjusel, et see raha löödi panka mängides sirgeks, või mingid muud sedalaadi suuremad mured, et kas Te siis ka ütlete, et kas linn tegutseb kõiki oma tegevusi tehes ja prioriteete seades, seadusi järgides ja ka linna enda õigusakte järgides? Või on see liiga suure kaaluga teema Teie jaoks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh küsimuse eest! Ma olen seda öelnud ja ma ka siin ettekandes ütlesin, et mina saan tegutseda ... minu kompetents on põhimääruse järgi selle piirini, kus algavad poliitilised valikud. Ja paraku ma nimetasin juba, et pärast kohalikke valimisi need, kes said mandaadid, nemad ka moodustasid linna täitevorganid ja nemad teevad poliitilisi valikuid. Nende osas mina kaasa rääkida ei saa.
Ja ma veel kord ütlen, et kui õiguskantsleri poole pöördutakse ja kui õiguskantsler võib ise võtta ka küsimusi meediast või tõsta küsimusi üles, siis minu pädevuses on ainult need, milles kodanikud minu poole pöörduvad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Minu küsimus on Teile, härra ombudsman, selline. Kas Te omate ülevaadet, kui paljudel juhtudel pole linna ametnikud tähtaegselt kodanikele vastanud? Noh, otse öeldes, rikkudes kodanikele vastamise tähtaega, näiteks 2017. Küsin seda sellepärast, et ka minu poole on kodanikud selle probleemiga pöördunud. Kuigi ...
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Minul on ülevaade ... Aitäh küsimuse eest! Minul on ülevaade sellest, mis minu poole on kodanikud pöördunud ja tähtaegade rikkumise osas on kuskil ... ma praegu arvuliselt ei oska öelda, ma ütlen, et see arv on kõvasti üle 50. Üle poolte nendest on just tähtaegade rikkumised.
Ja hiljuti oli ... ma ütlen, ka sel aastal näiteks üks härrasmees, kes tegi linna kaks–kolm kirja ja sealt vastust ei saanud, siis pöördus minu poole. Ta ka helistas mulle neli-viis korda. Ja linn küll vabandas, et jah, 40 päeva oli sellest tema vastusest, ja pärast minu kirja tegi vastuse ja teatas, et kuna see puudutas linna spordi- ja noorsooteenistust, et kuna sealt direktor oli lahkunud, siis ta selle tõttu ka viibis.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh, härra esineja ja ombudsman! Et täna sai siis lõpuks pärast 15 aastat kestnud saagat ... Merivälja direktori ametist vabastamise teade tuli. Et mind lihtsalt väga huvitab. Et kas Teie olete saanud ka vastavaid kaebusi ja kui Te olete saanud, siis kas Te olete sellele reageerinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ei, kahjuks minule ei ole ühtki kaebust Merivälja kooli direktori kohta kirjutatud. Küll on see aasta juba kirjutatud Merivälja muuli kohta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Arto Aas, palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! Hea ettekandja! Ei ole olnud Teiega varasemat kokkupuudet. Aga kasutaksin seda võimalust ja juhiksin tähelepanu ühele probleemile.
Mõni aasta tagasi lõi riik kohalike omavalitsustega koostöös sellise telefoni äpi "Anna teada", mis siis peaks lihtsustama inimeste suhtlemist omavalitsusega: kuskil on mingid heakorraprobleemid, prügi koristamata jne. Ka mina olen paar korda seda kasutanud, aga paraku tundub, et need teavitused lähevad siiski musta auku, et formaalselt tehakse sinna küll linnuke, et teavitus on kätte saadud, aga probleemi ennast ei lahendata, ja seda korduvalt. Kas Te olete selle küsimusega kokku puutunud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ei, minule kahjuks ei ole sellega pöördutud. Kuid ma ütleksin, et õiguskantsleri juures ümarlaual me ka arutasime selliseid probleeme, et kuna digiajastul praegu üha rohkem tekib inimesi, kes vahetult saavad kas siis e-maili või mailboxi kaudu saata teate ja tahavad sellele kohe vastust. Kui veel 5–6 aastat tagasi toimis asi nii, et kirjutati kirjalik avaldus ja oodati selle vastust kuu aega, siis praegu on tõesti läinud selleni, et inimesed soovivad neid vastuseid kohe ja praegu. Kui täna öösel kirjutasin, siis homme hommikul ta soovib seda vastust. Ja ma olen ka ettepanekuid, ka eelmine aasta tegin, et linn peaks siin koordineerima oma neid küsimusi ja tegema ... kas keegi spetsialist või kes vastutaks selle eest kõigi nende pöördumiste küsimuste eest. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Aitäh ettekande eest, härra ombudsman! Milline on Teie koostöö linna sisekontrolli teenistusega ja kui palju te vastastikku informatsiooni vahetate?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Informatsiooni me vahetame ja alles lõpus ma saatsin ühe materjali sisekontrolörile, mis minu poole oli pöördutud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Lugupeetud Jüri Kaljuvee! Igal isikul, kelle arvates on Tallinna linna ametnik oma avalike ülesannete täitmisel kohelnud teda hea halduse tava vastaselt, näiteks käitunud ebaviisakalt või viivitanud vastamisega, on õigus pöörduda linna ombudsmani poole. Ma kasutangi võimalust ja pöördun Teie poole seoses Taavi Aasa vastusega minu arupärimisele linnameedia kasutamise kohta.
Esitasin linnapeale arupärimise 2017 aasta 16. novembril, kuid suulise vastuse saan alles täna, 4 kuud hiljem. Millist eeskuju annab Teie hinnangul linnapea sellise käitumisega Tallinna ametnikele? Ja kas Te kiidate ise selle heaks?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ma juba siin nimetasin, et on ... just selle viivitamise küsimuses on väga palju probleeme. Aga mis puutub Teie avaldusse, siis ma olen ka eelnevatel aruandeperioodidel siin ettekannetes öelnud, et paraku linnavolikogu liikmed ombudsmani poole ei saa pöörduda. Sama on ka õiguskantsleri poole. Et see on ... Riigikohtu lahend on konkreetselt, kus ... kuna teile kui volinikele on antud vastav mandaat, kus teie võite ise esitada järelepärimisi ja teostada kontrolli linna täitevvõimu üle. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helve Särgava, teine küsimus, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Jah, härra ombudsman. Jätkaksingi siitsamast. Kuna Te ka ise ütlesite, et tõeline probleem on kodanike, linnaelanike õiguste rikkumine nendele vastamisega, siis minu küsimus on selline, kas Te olete pöördunud linnapea poole või plaanite pöörduda linnapea poole, see et ta selgitaks siis välja, mispärast linna ametnikud rikuvad kodanike õigusi saada tähtaegne vastus?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Jah, kindlasti tuleb see jutuks. Tähendab, on selline tava või kord, et ma pärast volikogu ees esinemist tutvustan ka seda aruannet linnapeale ja kuskil tavaliselt tunni aja jooksul me arutame need probleemid kõik läbi. Ja ka eelmine aasta oli just ...Linnaplaneerimise Ameti näiteks probleem tõusis seal vastamisega viivitamise pärast ja linnapea tookord selgitas mulle eelmise aasta aruande peale, et töökoormus on väga suur, mis võib-olla ka vastab tõele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ombudsman! Siin täna koosolekul tuleb ka pikemalt juttu ühest suurest kortermajast Koplis, Kopli 88, mille puhul tuleb küll nentida, et seal linnavalitsus vaatab täiesti osavõtmatult pealt, kuidas enamus korterite omanik terroriseerib n-ö vähemust. Et kas need inimesed on ka Teie poole pöördunud ja kas Te olete selle teemaga tegelenud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ei, paraku ei ole. Aga analoogseid teemasid on päris palju ja minu poole on ka pöördutud. Paraku ... ja ka seda küsimust me oleme õiguskantsleri juures ümarlaual arutanud, korteriühistute küsimust. Paraku, ma tegin ka ettepaneku korteriühistu uue seaduse kohta õiguskantslerile, et minu arust on seal põhiseaduslik riive ja ta lubas seda, tema ettevõtlusosakond lubas seda analüüsida, sest uus seadus annab veel suuremad hoovad - korteriomandi ja korteriühistu seadus, mis hakkas kehtima nüüd 1. jaanuarist - ja annab suuremad hoovad just korteriühistu juhatusele ja on võimalik koosolekuid läbi viia näiteks koosolekut kokku kutsumata teatud volituste alusel, mida varem ei olnud, on viidud sisse hüpoteegivõimalus näiteks korteri pantimise kohta ja väga jõuliselt antakse võimalus praegu uutel korteriühistute juhatustel tegutseda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Aitäh, lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus, et kui Te ütlesite, et suurem osa pöördumisi kodanike poolt Teie poole sisaldab seda, et linnaametnikud ei vasta nende küsimustele, siis, kas Teil on mingit mehhanismi, kuidas panna siis ametnikud vastutama selle eest, et nad oma tööd ei tee? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Paraku mingil mingisugusi mehhanisme ka käesoleval aastal siin, kui mulle viis korda on helistatud ja nõutud, et ma karistaksin neid linnaametnikke, siis minul seda võimalust ei ole, minu võimalused on see, et ma teen esialgu selgitustaotluse antud asja kohta ja kui ei anta õiglast selgitust, teen teise, ja ma saan teha kas siis abilinnapeale või linnapeale märgukirja, kus ma näitan need konkreetsed rikkumised ja teen ka vastavad ettepanekud siis selgitada välja, et kes on antud asjas süüdi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Läbirääkimisi selles punktis ei avata. Võtame informatsiooni teadmiseks ja täname ettekande eest!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
16:31 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE47 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine" ning volituste andmine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajale ja Tallinna Kommunaalameti juhatajale 2. OE47 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine" ning volituste andmine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajale ja Tallinna Kommunaalameti juhatajale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 2 "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine" ning volituste andmine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajale ja Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, linnavolikogu liikmed! Tegu on Regionaalarengu Fondi meetmega. Projekti kogumaksumus on ... kogumaht on 2,2 miljonit eurot, millest Tallinna omafinantseeringu osa on siis 15% ehk 321 000 eurot. Kui on võimalik, palun ka selle presentatsiooni panna siia. Kas on võimalik sealt arvutist presentatsioon panna siia ette? Ma vabandan selle tehnilise viivituse pärast, et ehk saab sealt arvutist lasta, kui sealt ei ole võimalik? Ahahh! nüüd tuli ette.
See on siis Vana-Kalamaja tänav, mis algab tegelikult Kalaranna tänavalt ja lõppeb vanalinnaga. Kogu see projekt puudutab siis kogu seda osa. Vana-Kalamaja tänava osas on tänaseks läbi viidud ka ideekonkurss ning kui rääkida sellest ajakavast, siis kavandatud projekt lõpetada 20. aastaks. Projektiga muudetakse täna autokeskne tänav jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks. Samuti on projekti eesmärgiks vanalinna ja mere vahelise sidususe parandamine. Nimetatud eelnõuga antakse siis Kommunaalametile ja Linnaplaneerimise Ametile volitus allkirjastada projekti elluviimiseks vajalikud dokumendid. Palun teid nimetatud eelnõu toetada! Nimetatud eelnõu toetamine võimaldab saada Euroopa Liidult siis need vastavad vahendid.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kindlasti on tegemist väga olulise projektiga. Et küsimus on, et kas selle projekti realiseerimiseks on vaja ka linnal omandada lisamaatükke või viia läbi sundvõõrandamisi? Et olete selles kursis?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkel ei ole seda kavandatud minu teada. Aga see on tegelikult ainulaadne projekt selle osas, et me tavaliselt tänavate rekonstrueerimise käigus ideekonkursse ei tee ja selles osas on see mõnes mõttes ainulaadne ja tänaseks on see ideekonkurss juba läbi viidud ja kogu selle projekti raames rekonstrueeritakse sisuliselt alates vanalinnast Balti jaama, siis Vana-Kalamaja tänav ja lõpuks tekib selline võimalus, n-ö jalutada vanalinnast merele. Et Tallinna merele avamise seisukohalt ma arvan, et see on üks selliseid esimesi pääsukesi, mis on n-ö vanalinna taas sidumine merega.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet abilinnapea! Et selle väga toreda projektiga haakub tegelikult ka Reisijate tänava tulevik. Et mis plaan linnal ongi? Et kas Reisijate tänava asemele tuleb autotee või jääb sinna ikkagi jalakäijate tänav, nagu see täna on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud eelnõu raames seda kahjuks ei lahendata. Aga ma arvan, et see on Kommunaalameti rida. Ma praegu jään siinkohal vastuse võlgu. Kui Te soovite, ma võin selles osas Teile täpsustada. Aga ma usun, et kui Reisijate tänavast rääkida, siis kindlasti on seal kavandatud ka kergliiklustee võimalust nagu igal rekonstrueeritaval tänaval.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Aga kõigepealt anname sõna ka kaasettekandjale. Palun Andrei Birov!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Nii! Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid, mu kallid ja armsad meie daamid ja neiud! Kõigepealt ma tahaks õnnitleda, ma loodan, et te ka liitute selle õnnitlusega, meie vanemat seadusandlusvenda - Riigikogu juhatust-, kes täna valiti meie kõige kõrgemasse seadusandlusorganisse. Ja mainiks ära, et meie Riigikogu esimees Eiki Nestor on üks aasta rohkem olnud Riigikogu liige, kui Margarita Tšernogorova on olnud meil linnavolikogu liige. Nii et palju õnne neile!
Siis, mis puudutab arutelu meie linnamajanduskomisjonis, siis see arutelu oli väga aktiivne. Ma võib-olla ütleks paar sõna. Et kui me astusime Euroopa Liitu, siis esimesed aastad, 5–6 aastat me ei osanud ei riigivalitsuse tasandil kui ka KOV-i tasandil kasutada ära kõiki neid Euroopa Liidu rahasid, mis oli meile ette nähtud. Ja nüüd viimased aastad, ma arvan niimoodi kuskil 7–8 aastat, niisiis meie valitsused, kõik ministeeriumid, asutused ja ka Tallinn on praktiliselt ära kasutanud kõiki neid Euroopa erinevate fondide vahendeid ja rahasid, mis on siis nii Tallinnale kui ka riigi tasandile suunatud.
Ja meil siis praegu kolm on punkti meil täna päevakorras, kus siis raha tuleb Euroopa regionaalarengu fondidest. Ja on lausa vajalik, et me Tallinna tasandil kasutaksime ära kõik need vahendid. Need on reeglina 85% ja siis omafinantseering on 15%. Et see annab väga suure lisa, finantsilise panuse meie linna arenguks.
Linnamajanduskomisjonis leidis see eelnõu toetust. Kõik 11 liiget olid poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid ei olnud.
Mis puudutab seda Vana-Kalamaja tänavat, siis me Põhja-Tallinna nii halduskogus kui nüüd linnaosakogus olime aastate jooksul kolmes koosseisus koos meie kolleegidega Märt Sultsiga, Jaak Juskega kogu Kalamaja arengut väga aktiivselt arutanud ja ka Kalamaja ja Vana-Kalamaja rekonstrueerimist ja uuesti ülesehitust nagu taotlenud. Nii et praegust me jõudsime nii kaugele, et nüüd siis koos Euroopa Regionaalarengu Fondiga me saame selle kuni 2020. aasta lõpuni selle siis ellu viia. Nii et ma paluks teie toetust selle eelnõule! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine" ning volituste andmine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhatajale ja Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 57 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
16:41 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE31 Osalemine Interreg 2014–2020 Läänemere programmis "E-TICKETING – Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutusvõime loomine" projektiga ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale 3. OE31 Osalemine Interreg 2014–2020 Läänemere programmis "E-TICKETING – Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutusvõime loomine" projektiga ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 3 "Osalemine Interreg 2014-2020 Läänemere programmis "E-TICKETING - Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutusvõime loomine" projektiga ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Ma ei hakka seda pikka pealkirja uuesti ette lugema ja kordama. Selle eelnõu sisu on siis selline, et Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutust võtta, selleks peame me looma vastavad tingimused. Projekti juhtpartner on siis Tallinn, Tallinna Transpordiamet. Projekti kogumaksumus on 2,6 miljonit, millest Tallinna omaosalus on 146 000. Projekti kestus on 3 aastat. Me alustame selle projektiga 1. mail 2018. Lõpetame 30 aprillil 2021. Ja kuna Eestis on integreerunud samasse süsteemi juba lisaks Tallinnale, Tallinnaga samas süsteemis on Tartu, ka Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Harjumaa ja paljud teised maakondlikud liinid, annaks Helsingiga ühildumine enamusele Eestimaa elanikest võimaluse kasutada oma sõidukaarti Soomes ja vastupidi.
Viiakse ellu see projekt kolmes etapis. Alguses luuakse kontseptuaalne ärimudel. Teises etapis toimub tarkvara arendamine ja katsetamine. Kolmandaks viiakse läbi loodud ühise piletimüügisüsteemi testimine nii Tallinnas, Tartus kui Helsingis. Palun seda eelnõu toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Helle Kalda, palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! 13. märtsil linnamajanduskomisjon oma korralisel istungil arutas eelnõud OE31. Eelnõu kandis ette Tiit Siimon, Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja. Ja komisjonis oli hästi palju küsimusi. Kõikidele vastas juba abilinnapea ja komisjon toetas ühehäälselt - 11 poolt - nimetatud eelnõud ja kiideti komisjonis väga heaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Interreg 2014-2020 Läänemere programmis "E-TICKETING - Eesti ja Soome elektrooniliste piletimüügisüsteemide ristkasutusvõime loomine" projektiga ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 51 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
16:45 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE42 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tn – Reidi tee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale 4. OE42 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tn – Reidi tee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tn - Reidi tee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Siin on siis ka see pilt kuvatud, mida me teeme.
Aga lühidalt. Palume teie nõusolekut siis sellele, et me võtame osa, Tallinna Kommunaalamet osaleb siis Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna - Reidi tee. Selle projekti kogumaksumus on veidi üle 3 miljoni euro. Mida me siis teeme? Selle projekti tulemusena ehitatakse 1,55 km pikkune sadamaala kergliiklustee, mis ühendab Kalaranna tänavat Reidi teega. Kui te nüüd vaatate seda kaarti, siis olemasolev või varemalt projekteeritud on see must joon seal üleval, see on siis Rumbi tänava ääres. Edasi rohelisega on planeeritav kergliiklustee ja punasega on siis AS Tallinna Sadama poolt kavandatav kergliiklustee. Kohe ma jõuan selle juurde ka.
See objekt siis asub kesklinnas ja Põhja-Tallinna linnaosas. Läbib järgnevaid tänavaid siis: Põhja puiestee, Sadama tänav, Kai tänav, Kuunari tänav, Laeva, Lootsi tänav. Et me püüame siis selle projektiga ühendada mereääre linnakeskusega. Sellest oleme palju rääkinud, et inimestel see mereäärne liikuvus linnakeskusesse oleks parem, Linnahallist siis kuni Uus-Sadama tänavani.
See punane osa - ehitab siis sadam oma territooriumile välja kergliiklustee. Üle selle Admiraliteedi basseini tuleb siis ka sild. See on nende masterplanis ja sadama projektis ka kirjeldatud. Nagu ma ütlesin see hinnanguline maksumus on praegu siis üle 3 miljoni. Välistoetus on 2,5 miljonit sellele. Palun siis toetada seda projekti!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus. Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet abilinnapea! Et volikogu ja linnavalitsus toetas paari aasta eest minu ettepanekut tähistada linnaruumis paremini maa alla suletud Härjapea jõgi. Kas ka see projekt kuidagi hõlmab Härjapea jõe tähistamist?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ei, see projekt kindlasti hetkel praegu ei hõlma seda Härjapea jõe tähistamist. Minu meelest me tähistasime Härjapea jõe seal kuskil panga juures ära ja seal on täitsa nagu olemas see tähis, et Härjapea jõgi voolab sealt. Ma ei mäleta, et me pidime selles terves ulatuses ära markeerima.
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
Kümmekond punkti.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Kümmekond punkti. Kui see punkt satub sellele teele, siis me kindlasti markeerime selle ära.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mul on selline lihtne küsimus, et kergliiklusteed on kahtlemata väga toredad asjad, aga miks neid paralleelselt on vaja, mõlemal puhul, nii põhjas kui siit nüüd alt läbi tulles? Et miks nagu kaks kergliiklusteed mõlemal lõigul?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Sellepärast, et see noh ülemine ja alumine kergliiklustee ... Esiteks, see alumine siis ka läheb ümber selle kvartali, on võimalik sõita, kus on ka paljud poed ja muud asjad, et inimeste ligipääs oleks sinna paremini, et nad ei peaks minema sõiduteele. Ja üldse, see projekt ju tegelikult on selleks, et, kui Te mäletate, siis Tallinna Linnavolikogu kinnitas strateegia "Tallinn 2030" ja seal oligi see probleem, et meie kergliiklusteed ei ole ohutud ja ei hõlma kõiki punkte, kus nad võiksid olla ja see projekt on niimoodi heaks kiidetud ja ma arvan, et see on hea projekt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov, palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Kui tohib selle skeemi tagasi panna, mis oli ees? Et me siis arutasime ka seda teist Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojekti, mis on siis teie ees ja millest Kalle Klandorf rääkis. Ja siin on siis, mis meil tekkisid nagu ettepanekud ja ideed. Näiteks Ants Leemets ütles, et oleks vaja ette näha, et need kergliiklusteed oleks ühendatud teiste kergliiklusteedega ja et siis meie üldplaneeringus oleks ette nähtud nagu kõikide kergliiklusteede terviklikkus. Siis selle arutelu juures veel Kaupo Nõlvak tuletas meelde, et kui Ants Leemets oli abilinnapea, siis oli vist aselinnapea, siis tema oli üks esimesi, kes siis algatas omal ajal sellel ametipostil just selle kergliikluse arenduse. Nii et siis avaldame talle tunnustust selle eest. See oli kuskil siis '95–'97. Oli nii, Ants, jah? Siis selle kergliiklusteede veel omapärasus seisneb selles, et siin Tallinna linn osaleb koos riikliku aktsiaseltsiga Tallinna Sadam. Ja siis see punane osa, kus läheb ... üle Admiraliteedi basseini läheb sild, siis see saab olema umbes nagu Sankt-Peterburis üle Neeva jõe, et see sild siis käib lahti ja kinni. Et see saab meil olema siis nihuke esimene sild Tallinnas.
Nii! Ja siis tulemustega 10 poolt, vastu ei olnud ja 1 oli erapooletu, linnamajanduskomisjon toetas seda projekti. Loodan ka teie toetusele. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi ei ole? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kõne puldist Ants Leemets, palun!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Komisjonis oli tõsine arutelu selle üle, kuidas linnavalitsus peaks oma projektidega esinema. Et kõigepealt kolleeg Helle Kalda juhtis mu tähelepanu, et peab olema viisakas ja ma olen temaga nõus, ma ei olnud seal piisavalt viisakas. Aga linnavalitsusele tahaks öelda, et sellise ebaviisakuse kutsus esile linnavalitsuse töötaja – ma paluks seda skeemi korra veel panna –, kes tuli pulti, luges paberi pealt maha eelnõu ja palus seda toetada. Ma ütlesin talle, et kulla mees, et võta nüüd, näita ära, mis siis tegelikult tahetakse teha. Ja siin ongi see Tallinna kergliiklusteede probleem. Kõik Tallinna kergliiklusteed on katkendlikud. Kui sa tahad sõita kuskilt kuhugi, siis sa sinna ei saa. Proovige näiteks tulla Tiskrest volikokku, Piritalt volikokku - tee lõppeb ära. Igal juhul lõppeb tee ära. Ja sellepärast kasutatakse enamus Tallinna kergliiklusteid spordi tegemiseks, tervise tegemiseks, mis on väga hea.
Aga kui me tahame, et jalgrattateed muutuvad ka alternatiiviks ühiskondlikule transpordile, siis peab jõudma kuskilt kuhugi ilma et sa vahepeal pead minema ohtlikku liiklusesse. Ja siis kui tuleb ettekandja ja tema käest küsitakse, kust see tee algab ja kuhu see tee lõppe ja mis selle tee eesmärk on, siis ei osata seda hästi seletada. Öeldakse, et eelnõu käsitleb seda tükki ja ongi kõik. Me ei saa Tallinna volikogus vaadata tulevikus ainult ühte tükki, kus pannakse 2 miljonit sinna, meil on sinna 3 miljonit, vaid peab hakkama juba vaatama, missugune see terviklik võrk siis ikkagi on. Millist me tahame luua? Kas me tahame tekitada olukorda, et inimesed saavadki jalgrattaga asju ajada? Te vaadake täna, kui vähe pargivad jalgrattaid kaubanduskeskuste juures ja küsige, miks nad ei pargi seal? Väga vähe! Noh, ütleme võrreldes jalgrattamaadega neid on ikka ülimalt vähe.
Ma pean ütlema, et me olime kunagi tõesti innukad ja oli ka autovaba päev ja näiteks oli üks selline aeg, kus ma olin linnavalitsuses tööl ja koos abilinnapea Pakostaga otsustasime tulla ratastega tööle. Mina ütlesin talle, et mina panen oma ratta, mis mulle on kingitud, ikkagi sisse ja Liisa ütles, et "Ei! ei! maja ette tuleb panna". Kujutage ette, linnavalitsuse paraadna ette pani Liisa siis oma selle ratta ära ja kui ta töölt ära tuli, oli ratas ära varastatud. Ehk siis, linlased hakkavad uskuma jalgrattateid siis, kui nad on loogilised. Kui nad on sellised, et sa saadki ajada asju, saad minna tööle, tulla volikokku, käia poes. Ja sellepärast mul on palve linnavalitsusele. Saatke komisjoni inimesed, kes on nõus rääkima tervikpilti, kes seal aduvad tervikpilti. Paraku ütleme, et see peab käima läbi sõja. See ei pea läbi sõja käima. See on väga normaalne.
Selle eesmärki tegelikult ma väga hästi ei teagi. Vahepeal käib see sild ülesse teatavasti, kus siis nagu laevu läbi lastakse. Sel ajal liiklust ei toimu. Me küsisime ära, et kas see kuidagi aitab ka linna külalistel, kes sadamast tulevad, kuidagi teenindada. Ütleme, et päris nagu selged ei olda.
Mul on nagu palve. Ma loomulikult toetan seda eelnõud ja sellel eelnõul on ka siis positiivsed asjad, kus tehakse katkendlikud asjad vähe paremaks ja tehakse mingit uut kvaliteeti. Nii et seda eelnõu võib nagu toetada. Aga tuleviku jaoks on linnavalitsusele tõsine palve vaadata tervikpilti, vallata teadmist, kui palju kilomeetreid on juba rajatud, mis on jalgrattatee, kuhu ta viib ja kelle jaoks ta mõeldud on. Kui nendele küsimustele ei suudeta vastata, tekitab probleemi.
Mul ei ole Kalle Klandorfi ettekande peale midagi öelda. Küll aga püüdsin rääkida asju, mis tekkisid ülesse komisjonis. Nii et aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ei, ma loobuks praegu. Ma vastan järgmise küsimuse ... täpselt sama ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei soovi.

Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Sadamaala kergliiklustee lõigus Kalaranna tn - Reidi tee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
16:58 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE46 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale 5. OE46 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 5 "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees ja volikogu liikmed! Ma alustaks võib-olla natuke tagantpoolt siis härra Leemetsa küsimustele ... Jah, siia tuleb vajutada. ... Härra Leemetsa ... Nii! Tuli uus pilt ette jah? Et ma vastaks, alustaks sellega, et ma vastan härra Leemetsa mõnele küsimusele.
Kõigepealt muidugi väga vabandan, kui komisjonis oli ebapädev töötaja Kommunaalametist. Seda juhtub üsna harva, et Kommunaalametis mingi ebapädev töötaja on, kes tuleb ja räägib midagi.
Siis teine küsimus on see, et mina küll tean, palju Tallinnas on jalgrattateid. Neid on veidi üle 260 kilomeetri. Kui me need kaks eelnõud vastu võtame, siis ühest tuli 3,05 vist kilomeetrit ja teisest tuli 1,20 kilomeetrit juurde. Et siis me saame juba 265 kilomeetrit vähemalt, mida ma praegu tean. Nii et siis sellega tuleb ka arvestada.
Kui me rääkisime siin sellest, et mida nad siis nüüd ühendavad, siis siin on kujukas näide, et siin ühendatakse siis ... Lasnamäe rajooni ühendatakse kesklinnaga. Ja needsamad olemasolevad kergliiklusteed on punasega tehtud. Planeeritud kergliiklustee on siis rohelisega ja sinisega siin on siis Peterburi tee 2, Ülemiste ühisterminali arendus ja see kergliiklustee läheb sinna ka. Nii et me saame öelda, et tegelikult, kui rongi pealt maha tulla, siis põhimõtteliselt, kui me sõidame nüüd seda tulevast kergliiklusteed mööda Kadriorgu ja Kadriorust me saame Reidi teele ja Reidi tee kaudu me saame juba sadamasse, et siis me võime tulla lennukiga, rongiga ... tähendab, lennukiga või rongiga ja sõita jalgrattal sadamasse või siis vastupidi. Nii et eks me tasapisi neid ühendame, neid kergliiklusteid. Et eks igal pool on omad probleemid, miks üks või teine tükk varem tehakse. Siin Õismäe kandis oli meil pikka aega maaprobleemid, samamoodi Mustamäe kandis. Nii et eks neid probleeme on.
Aga ma palun seda eelnõud toetada. See on siis ka jällegi rahvusvahelise n-ö raha eest suuremas osas. Et tähendab, selle projekti maksumus oli üle 1 miljoni ja Tallinna osa sellest on siis 1,464 miljonit ja Tallinna ... siis riik paneb ... välisrahastus on 85%.
Et palun seda eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mul on ainult üks lihtne küsimus. Et miks see kergliiklustee on planeeritud läbi kalmistu?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Sellepärast et ... Aitäh! Sellepärast et see on päris hea võimalus. Seal on juba üsna lai tee ees. Ja ma eeldame seda, et seda just ei kasutata. Nagu härra Leemets ütles, et enamus jalgrattateid kasutatakse sportlikuks vahendiks ... See on nüüd puhas ... Ja eelmine tänavate võrgustik, ka kergliiklusteede võrgustik on tegelt puhas see, mida nüüd spordiks ei tasu kasutada. Meil on spordiks muud võimalused, kus sõita. Meil on Lillepi park, meil on muud, kus on spetsiaalsed trassid, kus saab kiirust arendada. Aga see just on nüüd liikuvuse pärast. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jüri Ennet, palun!
Küsimus - Jüri Ennet Jüri Ennet
Ettekanne oli väga põnev ja vajalik. Aga küsimus on selline. Et kaks aastat tagasi plussis hakkasime tegema rahvarada ümber Ülemiste järve. Nüüd, kui on Järvevana tee ja Tartu maantee tee ... Kui me saame sinna siis kas Järvevana tee peale või Tartu maantee otsa peale, tuleme siis lennukiga või ilma, et siis me saame suure ringiga ümber Ülemiste järve ehk seda rahvarada teha, mis on, nagu öeldakse, maailma parim.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa, aitäh! See on kindlasti üks see osa. Kui Te vaatate, siis see tee läheb suhteliselt Juhkentali juurest, kus on siis ... seal all on näha Kalevi staadion, kuhu me endiselt planeerime siis rahvaraja alguse. Tallinna Linnavalitsus praegu võõrandab sealt garaažibokse, et me pääseksime staadionist välja just siiapoole ja hakkame, plaanis on tee-ehitus ka lähemal ajal. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov, palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahaks vastata Antsule, kuidas saab Tiskrest Tallinna Linnavolikokku sõita kergliiklusteed pidi. Et kõigepealt tuleb siis, näiteks Sa tuled rattaga, sõidate kuni Rocca al Mareni, seal on Hannes Tamjärve kool. Seal tuleb rannapromenaad, mida 2009. aastal avasid Edgar Savisaar ja Deniss Boroditš, kes oli abilinnapea. Ma mäletan veel nihukese, hästi nihukese originaalse avatud autoga sõitsite ringi. Ja sealt siis edasi läbi kahe pargi Pelgulinna ... ja mis see järgmine park seal on, kui Pelgulinna park lõppeb, jõuate pärast Kalaranna teeni ja sealt juba kuni vanalinnani ja oletegi Tallinna Linnavolikogus.
Aga Antsul oli muidugi õigus, et kergliiklusteed tuleb väga aktiivselt ka edaspidi arendada ja siin ma võiks tuua sellise näite oma kogemusest Hiinas. Et Hiinas, kes on käinud, olete tähele pannud, et seal on kõik kergliiklusteed, nad on kõik paralleelselt suurte teedega. Isegi kus on kiirteed linnade vahel, te leiate mingi kergliiklustee. Aga see tuleneb sellest, et Hiinas ennem suurem mass kasutas jalgrattaid ja siis nende jaoks spetsiaalselt ehitati need kergliiklusteed. Nii et kogu Hiina, kõik linnad on ühendatud omavahel samamoodi kergliiklusteedega kui ka tavaliste teedega. Nii et võib muidugi lähtuda sellest kogemusest, aga see võtab meie eelarvest väga palju raha, nii et ma kardan isegi, et Euroopa Regionaalfondi abiga kuni 85%, me vist lähiaastatel nii kaugele ei jõua.
Aga linnamajanduskomisjon toetas seda projekti. Kõik 11 olid poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid ei olnud ja palun ka teid, toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee" ja volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 58 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:06 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE35 Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas 6. OE35 Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 6 "Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Aadress asub siis Pae linnaosas. Tegu on Pae tänava ääres asuva majaka krundiga, siin on ka selle situatsiooni skeem, mis täna on liiklusmaa, mille peal on tegelikult olnud ajalooliselt majakas ja mille Veeteede Amet mõni aasta tagasi siis maha müüs.
Nimetatud otsusega muudetakse Lasnamäe elamualade üldplaneeringukohane otstarve tänavamaast elamute alaks. Täna asuvad sellel alal vanad amortiseerunud hooned ja ala on suletud. Hiljem siis ajaloolised hooned rekonstrueeritakse ja muus osas luuakse uued korterelamud. Vanadesse majadesse planeeritakse üks–kaks korterit, uued saavad olema nelja–kuue korteriga. Majade kõrgus on kuni kolm korrust. Alale on planeeritud 90 parkimiskohta. Alal on viidud läbi ka reostusuuring ning kinnistu seisukohta on hinnatud heaks. See tähendab, et reostuse jälgi pole leitud.
Harju maavanem on planeerimislahenduse heaks kiitnud ning palun ka teil nimetatud eelnõu toetada. Et siin on siis tegu majakaga ja siis selle ümber on nii vanad hooned kui ka rajatavad uued hooned.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Nikolai Korb, palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! Antud detailplaneering oli arutletud 13. märtsil ja otsustusega 11 poolt, vastu ja erapooletu keegi ei olnud, otsustati toetada eelnõu. Rohkem midagi ei ole. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:10 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE36 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas 7. OE36 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 7 "J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse kõrval asuva alaga, kus on täna peal paekivihoone, kus äri- ja teenindusfunktsioon. Planeeringuga nähakse sellele juurde uusehitus kuni viis korrust, millel on tervishoidu toetav funktsioon. Tehtud on erinevaid uuringuid ja arvestades nende uuringute tulemust, siis hoone ehitus ei avalda olulist mõju keskkonnale. Parkimine lahendatakse nii omal kinnistul kui ka luuakse täiendavad avalikud parkimiskohad Retke tee 30 juurde. Kinnistule luuakse siis ... Retke tee 30 kinnistule luuakse 50 täiendavat parkimiskohta. Samuti ehitatakse avalikult kasutatav kergliiklustee. Planeering vastab Mustamäe üldplaneeringule ning palun teil nimetatud eelnõud ka toetada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Helle Kalda, palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! 13. märtsil arutas linnamajanduskomisjon oma korralisel istungil eelnõud OE36. Toetas 10, 1 oli vastu nimetatud eelnõule.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Mustamäe linnaosas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
17:13 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE32 Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud "E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9 (positsioon 08), Vinkli tn 10 (positsioon 03), Vinkli tn 11 (positsioon 05) kinnistute ja Vinkli tänav T3 (positsioon 09) osas 8. OE32 Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud "E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9 (positsioon 08), Vinkli tn 10 (positsioon 03), Vinkli tn 11 (positsioon 05) kinnistute ja Vinkli tänav T3 (positsioon 09) osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 8 "Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud "E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9 (positsioon 08), Vinkli tn 10 (positsioon 03), Vinkli tn 11 (positsioon 05) kinnistute ja Vinkli tänav T3 (positsioon 09) osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan teid, austatud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolikogu liikmed! Detailplaneering, mille osalist kehtetuks tunnistamist täna arutame, kehtestati omal ajal suurema tööstusala jagamiseks. Linnal on huvi, et sinna võimaldatakse linnatänava rajamine. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise järgselt tekib linnal võimalus saada tänavamaad. Täna asuvad sellel alal vanad tööstushooned ... vanad tootmishooned, vabandust, estakaad ja muidu on ala suhteliselt räämas. Tulevikus tekib võimalus rajada sinna tootmis-ärihoone ning selle ääres tekib linlastele avalik tänav. Taotlus vastab Mustamäe üldplaneeringule ning palun teid nimetatud eelnõud ka toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Helle Kalda, palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! 13. märtsil arutas linnamajanduskomisjon oma korralisel istungil eelnõud OE32. Ja selle eelnõu poolt olid kõik komisjoni liikmed ja ootame toetust ka teilt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 5. märtsi 2008 korraldusega nr 380-k kehtestatud "E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Vinkli tn 9 (positsioon 08), Vinkli tn 10 (positsioon 03), Vinkli tn 11 (positsioon 05) kinnistute ja Vinkli tänav T3 (positsioon 09) osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 53 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:17 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE33 Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 368 kehtestatud "Paldiski mnt, Mustjõe tn, Rõika tn 54, 56, 58 kinnistute, Mustjuure tn ja Humala tn piiratud maa-ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 97 kinnistute osas 9. OE33 Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 368 kehtestatud "Paldiski mnt, Mustjõe tn, Rõika tn 54, 56, 58 kinnistute, Mustjuure tn ja Humala tn piiratud maa-ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 97 kinnistute osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 368 kehtestatud "Paldiski mnt, Mustjõe tn, Rõika tn 54, 56, 58 kinnistute, Mustjuure tn ja Humala tn piiratud maa-ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 97 kinnistute osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan! Austatud linnavolikogu esimees, linnavolikogu liikmed! Tegu on siis taas kord detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega. Asukoht on selguse huvides umbes Paldiski maantee Renault keskuse juures. Täna on sellel alal õigus rajada ühepereelamu ... See on veel vana pilt. ... ühepereelamu. Samas ... jah, see on õige. Tegu on siis selle alaga. Täna on siin õigus rajada ühepereelamu. Samas on olukord võrreldes 2002. aastaga, mil see planeering kehtestati, tugevalt muutunud. Nimelt Paldiski maantee müratase viimased mõõtmised näitavad, et tegelikult ei ole sellel alal kõige mõistlikum rajada ühepereelamuid ning vahepeal on sinna rajatud ka suuremaid büroopindasid. Ning sama korraldusega ühe krundi osas soovitatakse muuta tänaseid ehituspiire. Ja lõppkokkuvõttes on omanikul soov tulevikus taotleda projekteerimistingimused elu- ja ärihoone ehituseks kuni kolm korrust. Ja Haabersti üldplaneering on määranud selle ala segahoonestusalaks ning seetõttu taotletav muudatus oma kasutusotstarbe mõistes sobib sinna isegi paremini kui olemasolev. Palun teil nimetatud eelnõud ka toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No mulle tundub, et sellel alal mitte ainult müra ei ole see küsimus, vaid tegelikult ka see, et sellest alast de facto on kujunenud juba ju Tallinna kesklinna ääreala ja sinna igal juhul sobivad veidi suuremad majad suure tee äärde kui individuaalelamud.
Aga mu küsimus on lihtsalt puhas uudishimu, et kas põhjus, et see kolm korrust te sinna lubate, tulenebki sellest üldplaneeringu piirangust või on see nagu veel täiendav piirang? Et kas see ongi see, et üldplaneeringut ei taheta muuta ja sellepärast kolm korrust?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Ei, üldplaneering sinna võimaldab tegelikult isegi vist - Arvo, täiendage või parandage - kuni viis korrust sellele alale. Aga taotlus oli kuni kolm korrust. Nii et ja faktiline olukord on ka seal ümbruses selline, et umbes nii kõrged need hooned on. Aga tõepoolest, hoolimata sellest, et täna on sellel omanikul õigus ehitada sinna ühepereelamu, ta näeb, et see sinna lihtsalt ei sobi ja siin ongi tegelikult tehniline olukord ühelt poolt, kus me järjekordselt tunnistame vana planeeringu kehtetuks inimese enda algatusel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Seal piirkonnas praktiliselt ei ole kuskil parkida. Kas selle detailplaneeringuga on ette nähtud ka, et suur maja ehitatakse koos parkimiskohtadega?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, parkimine lahendatakse reeglina omal kinnistul, kuid see on juba järgmine etapp, hetkel on n-ö detailplaneeringu osaline tühistamine, selle vana planeeringu ... Et siis on võimalik taotleda projekteerimistingimused, mille käigus see kõik ka lahendataks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Ants Leemets, palun!
Kaasettekanne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Komisjon toetas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist ja palun toetada seda ettepanekut. Tundub olema igati mõistlik. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 19. septembri 2002 otsusega nr 368 kehtestatud "Paldiski mnt, Mustjõe tn, Rõika tn 54, 56, 58 kinnistute, Mustjuure tn ja Humala tn piiratud maa-ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Paldiski mnt 95 ja Paldiski mnt 97 kinnistute osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 57 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
17:23 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE41 Kruusaranna tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas 10. OE41 Kruusaranna tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 10 "Kruusaranna tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Tegemist on Haabersti linnaosas Kruusaranna tee 5 kinnistuga ja selle lähiala detailplaneeringu algatamisega. Planeeritava maa-ala suurus on 5,14 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus uue pereelamu ehituseks ning paadisadama rajamiseks ning ühtlasi ka seda teenindavate hoonete püstitamiseks. Väikesadama kavandamise eesmärgil on ... eesmärgiks on teenindada kohalikku elanikkonda, pakkudes vajalikke sadamateenuseid, näiteks paatide hoiustamist, merepäästet, aga ühtlasi luues ka mereäärsele alale lisakvaliteeti purjespordiklubi, näiteks, näol. Ühtlasi antakse detailplaneeringus heakorrastuse-haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude varustamise põhimõtteline lahendus
Samuti otsusega algatatakse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu menetluse käigus selgub täpselt, mida saab ehitada ja kui suures mahus. Kruusaranna tänava rekonstrueerimise vajadus jääb seejuures arendajale. Ala jääb edaspidigi avatuks.
Palun teid nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma ei tea, kas Te teate, aga Kakumäel juba on sadam. Et meil ei ole ilmselt ... See on suhteliselt väike poolsaar. Et sinna ei ole vaja kahte sadamat teha. Et see kirjeldatud ala on kallasrada, kus Kakumäe elanikud jalutavad poolsaare tippu ja tõenäoliselt nad ei tahaks kuidagi näha, et nende kallasrada muudetakse sadamaalaks, pealegi piirkonnas, kus juba on väga suur sadam Lesta tänaval. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Siin on tegu väikse sadamaga, mis ei ole selles suhtes sadam, vaid pigem sellised ujuvkaid, kus saab hoida selliseid väikseid õppe purjespordivahendeid. Ja ühtlasi, mida ma tahaks rõhutada, on see, et see ala jääb ka endiselt avatuks. Nii et nendel kõigil inimestel saab olema ka edaspidi seal võimalik jalutada.
Aga mida võib-olla ma ei rõhutanud siin, kuid mis tegelikult on tähtis, on see, et see on alles algatamine. Ehk siis selle käigus selgub täpselt, mida sinna kui suures mahus on võimalik rajada. Ja tegelikult see on mõnes mõttes ka esmakordne, kus algatamine tuuakse volikogu ette. Nimelt, muudetud planeerimisseadus tegelikult sätestab uue nõude, mis on minu isikliku ja ka võib-olla ameti seisukohalt üleliigne, kus me tegelikult tehnilise poole toome liigselt volikokku. Et nüüd, kui on tarvis keskkonnamõju strateegilist hindamist algatada, nüüd peab selle otsustama volikogu, mis on tegelikult väga tehniline küsimus ja mida on senimaani tehtud linnavalitsuse tasandil.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No minu meelest see väga tehniline ei ole, sellepärast et tegemist on ikkagi potentsiaalselt sadama ehitusega. Ja ma ei tea, kas eelmine küsija teab, aga tegelikult on juba Kakumäel ka teise sadama ehituseks üsna ammu luba antud ja planeering tehtud. Nii et kaks sadamat on seal potentsiaalselt juba, küll poolsaare teisel küljel, niikuinii.
Aga kui Te ütlete, et see on väga väike sadam, põhimõtteliselt surfilaudadele ja ujukitele, siis olete Te ikkagi päris kindel, et tegemist on sadamaga? Või on siin kellelgi soov saada ehitusõigust merele väga lähedale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma olen kindel, et tegu on selles mõttes omapärase sadamaga, et see ei ole, seal ei hakata ehitama merre kaisid, vaid pannakse ujuvpontoonid, mille peal on siis ... mida talvel võetakse välja. Ja selles suhtes ta ei ole sadamamõõtu, kui nii võib öelda. Mere äärde ehitamise mõttes, jah, seal suhteliselt lähedale tehakse näiteks need paadi hoiukohad. Ja ka tegelikult osaliselt on seal elamumaa, kus on ka täna võimalik juba ehitada. Aga see arendaja, ütleme, isegi kinnistu omanik pigem, näeb selles potentsiaali ka eeskätt võib-olla sellise merele avamise ja mereriigi loogikast lähtuvalt pigem pakkuda sellist mereõpet ja just nimelt sellistele lastele, ... noh, nagu ütleme nii, et kui täna saab seda eeskätt Pirital teha, siis tulevikus ka Haaberstis. Ma olen kohtunud ka selle arendajaga eelnevalt, kus ta seletas lahti oma pikemad plaanid ja seal jäi kõlama just nimelt see suund ja see mõte.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Kas Te palun täpsustaksite seda ehitusmahtu, et millise majaga, millise elamuga on seal tegemist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tegu on algatamise staadiumiga. Ehk siis seda ehitusmahtu ja kõike ei olegi võimalik nii täpselt öelda. See kõik selgub menetluse käigus, et see ei ole detailplaneeringu n-ö kehtestamise staadium, ma ütlengi mõnes mõttes on see ainulaadne ja esmakordne, kus tuuakse algatamine volikokku. Tavaliselt on need algatamised olnud linnavalitsuse tasandil. Ehk siis see kõik selgub selle menetluse käigus, need täpsed mahud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ma natukene jagan võib-olla seda skepsist, mida siin eesistuja oma küsimuses ka nagu esitas. Et kas Te ise olete ikka kindlad, et kas mitte ei taheta lihtsalt elumajale n-ö teha võimalust ehitada mereni välja? Sest muidu on seal klassikaline ehituskeeluvöönd nagu ikka kallasrajal. Ja kas ... Ma küsin siis nõnda. Et vestluses nendega, kas inimesed, kes seda plaanivad, kas nad täna tegelevad väikesadama pidamisega? On neil mingi selline tegevus olemas või pigem nad mõtlevad oma krundi ja oma uue elamu peale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, nad tegelevad ka täna ... ütleme, merendusega on väga tihedalt seotud. Üks neist oli, ütleme, purjetamisega väga tihendalt seonduv oma igapäevases töös. Nii et selles suhtes neil ei olnud see niisama n-ö linnukese pärast, see plaan, vaid just nimelt ... kui nii võib öelda, nii palju, kui mina hinge suudan näha. Minu arvates tuli see kuskil hingest, ütleme nii. Et neil on ka täna võimalus ehitada tegelikult sinna, sest osaliselt on tegu elamumaaga ning osaliselt on võimalik sinna ... Ma usun, et see, kas nüüd tuleb viis meetrit veele lähemale või kaugemale, see ei oma sisuliselt tähtsust. Neil on ka täna see võimalus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No ma ei ole ilmtingimata selle planeeringu vastu, kuna me ei tea ju, mis seal täpselt soovitakse. Aga lihtsalt ajaloo meenutamise huvides. Sinna on tahetud ehitada juba circa 14 aastat tagasi, kui mina viimati linnaosa vanem olin, ja juba toona käisid suured vaidlused. Ja seal tegelikult see vahe on täiesti olemas. Küsimus on selles, et kummalt poolt teed saab maja olla. Et kas ta saab olla mere pool teed või siis n-ö maismaa pool teed? Et selles mõttes see on mingi ... mingi nagu selline loogiline sisu on olemas, et miks võidakse tahta merele lähemale.
Et minu peamine huvi ongi see, et ei juhtuks seda, nagu on kunagi ehitatud Harku järve üks–kaks maja niimoodi, et on aed veetud vette välja umbes poole meetri kõrgusele ja kallasrada on siis läbitav ujudes, eks, mis ei ole ka päris asja mõte. Et sellest võiks nagu loobuda.
Aga minu küsimus Teile on see. Et kas see looduslik olukord seal võimaldab üldse sadamat luua? Et tegemist on ju ... ta ei ole nüüd üldse tuultele avatud. Aga kas seal vähemalt mingi süvis on või on seal nagu ... sõidavad oma esimese purjetamisega sinna kiiluga rannikusse kinni?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, see algataja ise väitis, et see sobib. Kõik need detailid tehakse selgeks täpselt keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, mida praegu ka tegelikult selle eelnõuga ühtlasi algatatakse. Võib-olla see selgub, et sinna ei olegi võimalik midagi rajada. Ka selline olukord on võimalik. Võib-olla selle menetluse käigus selgub, et seda ei ole võimalik rajada seetõttu, et on objektiivsed, teised põhjused. Siin ongi just nimelt tegu alles algatamise staadiumiga, kõige esimese staadiumiga.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Kui nüüd selgub, et sadamat sinna ikkagi rajada ei ole võimalik ja on võimalik rajada näiteks 3-kordne korterelamu, siis me oleme natukene pentsikus olukorras.
Aga oletame nüüd, et see sadam sinna siiski tuleb. Me kõik ju teame, kui kitsad on teed, mis seal on ja kui palju on sinna tekkinud uusarendusi ja lisandunud autosid. Et kas linn on kuidagi nüüd mõelnud selle peale ka, et kuidas need lapsed sinna uude sadamasse hakkavad saama või mis nendest teedest üldse saab? Et ehitatakse sinna kogu ju juurde. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Teede osas säilib olemasolev olukord. Ehk siis nimetatud teed saavad uue ülekatte, mis jääb ka selle arendaja teha. Kindlasti on selline asi välistatud, et sinna mere äärde tekiks maja. See on üheselt välistatud selle algatamise korraldamisega juba eos. Tegu on siiski konkreetse eesmärgi nimel sisuliselt uuringute algatamisega. Ehk siis, kui see konkreetne eesmärk rajada sinna selline väikehoonestus ja paadikuur ja see kai, mis vette läheb, see ei osutu selle uuringu käigus võimalikuks, siis seda ei tehta ja sellega ongi lugu lõppenud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud esineja, et ... Kas ma võin küsida? Et Te rääkisite, et planeeringu käigus tehakse keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kui minu kogemus näitab seda, et see, kes tellib selle, antud juhul siis arendaja, selle laulu lauldakse. Kas ei oleks õigem ja loogilisem, kui Tallinna linn selle telliks, siis võib-olla selgub tõde, sest ma ole aru saanud, et ta on liivarand, kus inimesed täna käivad päikest võtmas.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
See ei ole päris liivarand, see on pigem selline kivirand, kus inimesed kindlasti ei käi päikest võtmas. Aga ma keskkonnamõju strateegilise hindamise osas ütleksin nii palju, et riik on kehtestanud korra, kus on antud volitus teatud organisatsioonidel seda läbi viia. Kui me ei usu riiki või ütleme, et see kord ei ole pädev, siis tuleb muuta korda, mis ei ole kahjuks linna vastutusel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Küsimus lihtsalt. Ma enne ei kuulnud siin debatis võib-olla siin lihtsalt oli suminat, et kas kohalike inimestega, ma mõtlen halduskogus, linnaosas elanikega ja seltsidega, aktiivsete inimestega, on ka kohapeal seda plaani arutatud ja kas sealt on ka mingit tagasisidet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Pärast seda algatamist on võimalik asuda n-ö selle avaliku kaasamise ja avaliku .... Eelnõu staadiumisse ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Ants Leemets, palun!
Kaasettekanne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud kolleegid, volikogu esimees! Komisjon toetas, 1 erapooletu, ülejäänud poolt. Aga ma räägin nüüd asjast natukene tegelikult. Või mis seisukohad sealt komisjonist ka läbi arutati.
Loomulikult, kõik teavad, et Kakumäel on ju sadam olemas, mis tekitas tohutu vastuseisu, aga täna on ta olemas ja kõik, kes seal käivad, ütlevad, et see on päris hea. Nüüd, mis elu me elame tegelikult siis Tallinnas, need, kes elavad mere ääres? Ma elan Tiskres ja mereni ei ole sealt palju maad, aga ma ei saa sealt isegi ujuma minna, rääkimata mingist paadisõidust. Ja nii on terve Tiskre rand, ütleme siis nii, et sajad-sajad inimesed elavad mere ääres ilma et nad saaks minna merele.
Terve Tallinn ongi nii välja arendatud, et tehakse kõik selleks, et mere äärde ei pääse. Võib-olla on see õige stiil ja jätkata seda, mis nõukogude ajal välja kujunes, et teeme kõik selleks, et keegi mere äärde ei satu. Nii et ühest küljest võtame ikka seisukoha sellise, et elu mere ääres tähendab pääsu mere äärde. Uskuge mind, et Tiskre inimesed võitlevad selle eest, et saaks sisse rajad roostikku, kus elavad linnud, et saaks minna mere äärde. Seal on palju kortermaju, kus on siis rajad sisse tallatud iseeneslikult ja on ju loomulik - võiks keegi ära keelata, et ei tohi minna mere äärde. Kuulge! Mere äärde peabki minema.
Nüüd tagasi tulles selle Kruusa tänava juurde, et seal ei ole tõepoolest päevitajaid. Seal võib-olla mõni päevitab, aga see ei ole selline koht. Nüüd, kas me tahame näha, et meil on Tallinnas väiksesadamaid olemas või me ei taha näha? Et see ongi see küsimus. Mina tahaksin näha, et on.
Nüüd samas komisjoni aruteludes selgub ju kohe see, et Eestis on väga palju praktikat selle kohta, kus võetakse eurorahad, ehitatakse valmis sadam ja hiljem ehitatakse tara ümber. See oli jutuks, ma võin tuua mitu Eesti sadamat näiteks, kus nii on läinud. Ei saagi enam sinna ligi, mitte kuidagi ei saa ja see häirib elanikke hästi palju. Kui me aga suudame ehitada paadisadama, kus inimestel jääb mööda rannaäärt võimalus käia ilma, et sinna oleks ehitatud ühtegi tara, ilma et sinna ei oleks kunstlikult mõeldud, siis on see ju normaalne, et ma panen oma paadi vette ja lähen aegajalt sõidan selle paadiga. Või on see parem, et ei, ei, et ranna ääres ei tohi midagi teha? Aga miks ei tohi midagi teha? Miks ei peaks olema igal perel paat, kes elab mere ääres? Miks ei võiks nii olla? Ja miks ma pean minema nii kaugele sadamasse, sõitma autoga, kui ma võin minna kodu juurest sinna?
Samas jällegi ei ole ühest vastust selle kohta olemas, et kas see on hea plaan või ei ole hea plaan. Ja seetõttu ma arvan, et volikogu võiks täna südamerahuga otsustada seda, et me algatame selle, aga ei mitte midagi rohkemat, ja siis selgub, mis sinna siis ikkagi tuleb. Sest et oht on olemas, see on täiesti selge.
Näiteks ohtu selle Kakumäe sadamaga hinnati palju suuremaks, kui ta osutus. Aga võib-olla sellega oht ongi suur, ega ma täpselt ei tea. Ma pean tunnistama, et Tiskre elanikuna, Kakumäel käijana ega ma ei tea, et võib-olla tuleb mingi jama. Aga praegu võiks selle ära algatada, uurida ja väga innukalt tegeleda siis, kui selle detailplaneeringuga tullakse välja.
Nii et mina isiklikult toetan seda eelnõu sel lihtsal põhjusel, et ma arvan, et inimesed, kes elavad mere ääres, peavad saama minna merele. See on nii loogiline ja nii normaalne.
Kui te vaatate Soomet, vaatate mingit teisi riike mere ääres, siis sellist jama nagu Eestis on, ei ole. Meri on selleks, et seal peal sõita. Meri on seal aega veeta. Nii et kohad mere ääres peavad olema ka tõepoolest merele pääsetavad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kruusaranna tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Haabersti linnaosas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 52 poolt, 3 vastu, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
Head kolleegid! Me oleme töötanud üle pooleteise tunni. 15 minutit vaheaeg.
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
17:57 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE38 Linnamäe tee 43-55 korteriomandi müük 11. OE38 Linnamäe tee 43-55 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Punkt number 11 "Linnamäe tee 43-55 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk, palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! .... Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on eelnõuga, kus me võõrandame siis eestkostel olevat vara ning seega on aluseks ka kohtuotsus. Enampakkumisele läheb Linnamäe tee 43 korter 55 ning vastavalt hindamisaktile oleks siis alghinnaks 56 000 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 9 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaasettekandjale on küsimus. Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Tegelikult mul oli küsimus abilinnapeale, aga ta juba jõudis ära minna. Et kelle eestkostjaks Tallinna linn oli?
Kaasettekanne jätkub - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Ma ei tea. Meil on praegu ülekanne. ... Tähendab, eelnõus on linn H.S. eestkostjaks. See on inimene, kes elab Iru Hooldekodus, siin seda nime ei ole avaldatud. Aga kohtuotsusega on linn siis saanud õiguse võõrandada seda korterit.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Linnamäe tee 43-55 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 46 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:00 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE39 Puhangu tn 34-1 korteriomandi müük 12. OE39 Puhangu tn 34-1 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 12 "Puhangu tn 34-1 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk, palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka siin ei ole tegemist Tallinna linnale kuuluva varaga, vaid kohtuotsuse alusel teostame siis eestkostet ja eestkostet teostab Tallinna linn Põhja-Tallinna valitsuse kaudu. Ning kui pärast on kellelgi huvi, kellele kuulub, siis ma saan siit näidata. Tegemist on siis ka hooldekodus, Keila Hooldekodus viibiva inimesega.
Ning Puhangu tn 34-1 korteriomandi üldpind on 39,1 m² ning alghinnaks on eksperthinnangu kohaselt määratud 52 900 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Rostislav Troškov, palun!
Kaasettekanne - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu koosolekul 19. märtsil ja otsustati hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ega erapooletu ei olnud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Puhangu tn 34-1 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:03 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE44 Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine 13. OE44 Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 13 "Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk, palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tallinna linna poole on pöördunud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi peapiiskop palvega võõrandada tasuta kirikuhoone kogudusele ning sellest tulenevalt ongi see eelnõu koostatud ning ettepanek on erandkorras tasuta võõrandada Toomkooli tn 6 kinnisasi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplikule Toomkogudusele.
Ja see kirikuhoone on juba Toomkoguduse valduses olnud aastast 1927. Tallinna linn on panustanud selle kirikuhoone säilimisse nii väljastpoolt kui ka seestpoolt üsna märkimisväärselt. Ja kui ka tulevikus on vajadus kirikuhoone säilimise eesmärgil, sest tegemist on arhitektuurimälestisega ning esinduskirikuga, et kindlasti selle toetamisega võimalusel ka jätkatakse. Aga otstarbekas on, et kogudus, kes seda kasutab, oleks ka varaomanik. Ning ka eelnevalt on Tallinna linn sarnast praktikat juba kasutanud. Ja kui ma nüüd meenutan, Tallinna linn on võõrandanud tasuta ka muid hooneid avalik-õiguslikele isikutele. Näiteks Eesti Kunstiakadeemiale viimati võõrandasime tasuta parkimisala Kotzebue tänaval.

Nii et ma palun seda eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus ... küsimusi. Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet abilinnapea! Et kui vaadata niisuguses ajaloolises plaanis, et kes oleks osanud keskajal ette kujutada, et all-linna rae armust sõltub, kellele saab ülalinnas toomkirik kuuluma. Aga nii on läinud. Küsin seda, et palju veel Tallinna linnale kuulub kirikuhooneid?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Ma praegusel hetkel kipun arvama, et kirikuhooneid, selliseid hooneid rohkem ei kuulu, küll aga sakraalhoonetena kasutatavaid, kas mitte vana Vene Õigeusu laste veel ... Kannikese tänaval näiteks kuulub Tallinna linnale. Ja erinevate muude ususektide kasutuses olevaid hooneid kuulub Tallinna linnale veel teisigi. Aga selliseid suuri minu mälu järgi küll rohkem ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea juhataja, austatud ettekandja! See on kindlasti vajalik ja mõistlik otsus. Mul on sarnane küsimus eelmisele küsijale, küll mitte hoonete kohta aga kirikute hoonete aluse maa kohta ja kinnistute kohta.
Et kuidas maaga lood on, kas linn omalt poolt saab kuidagi kaasa aidata, et seal, kus maa ei ole veel koguduse oma, see protsess kiiremini liiguks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Ma siin kipun ka .... Ma väga vabandan, kui ma nüüd eksin mõne faktiga, aga minu mäletamist mööda ka maaga ... tähendab maaga on niimoodi, et maa kahe koguduse puhul tegelikult kuulub Tallinna linnale ja seda me kindlasti ei anna üle. Kaks väga värskelt: üks värskelt ehitatud kirik ja teine, mida ehitatakse. Üks on Mustamäe koguduse ja teine on Lasnamäel olev - et need on need maad, mis on Tallinna linna omad. Aga ma küll ei arva, et seal peaks praegu võõrandama hakkama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eerik-Niiles Kross, palun!
Küsimus - Eerik-Niiles Kross Eerik-Niiles Kross
Suhteliselt detailne küsimus, aga võib-olla see muutub soovituseks, et selles kirikus on üsna palju vara, mis on antud hoiule ja mis on kuulunud või võib-olla ka õiguslikult kuulub teistele asutustele. Näiteks Rüütelkonna hoonest Ferseni kabelis on need pannood Napoleoni sõja omad, mis on olnud juttu, et need lähevad tagasi Rüütelkonna hoonesse siis kui see saab valmis. Et kas see sisustus läheb ka üle või tehakse mingi eraldi nimekiri nendest asjadest, mis jäävad nende hoiule ja kui ei tehta, et siis võiks teha, et seal eraldi inventar. Et ei satuks kiriku omandisse midagi, mis tegelikult neile ei kuulu. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Ma ilmselt vastan väga teoreetiliselt, et kõik, mis on vallasvara, see ei kuulu selle kinnisvara juurde. Et praegu me anname üle üksnes selle hoone. Et kui härra Pärtelpoeg pani tähele küsimust, et kas ma ... Arvan, et ma vastasin õigesti, eks ole. Et need, mis seal sees on, need on lahusvara ja see ei kuulu lepingusse, jah.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa. Ja mul on, lugupeetud abilinnapea, täpsustav küsimus ikkagi. Et teatavasti on seal vapiepitaafid seina peal. Et see ei kuulu kinnisasja juurde. Nad on sealt äravõetavad ja Tallinna linn on ja neid on ... ütleme, linn on maksnud ja neid on korrastatud. Kas sellega lähevad ka need näiteks üle või tehakse mingi eraldi akt? Või on seal veel mingeid selliseid asju, mida kinnisasja võõrandamisega kaasa ei käi?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Ma nüüd mõtisklen praegu selle vapi kohtade pealt. Ma kipun arvama, aga see on arvamus, mitte teadmine, et need vapid, mis on seina peal, need on ikkagi ju seal kirikus alati olnud, seal kirikuhoones ja neid vaevalt keegi hakkab kuidagi eraldi arvele võtma ja mitte üle andma. Et nii võiks see vastus olla. Aga jälle, härra Pärtelpoeg, kas Sa täpsustad ja aitad mind selle koha pealt?
Sõnavõtt - Priit Pärtelpoeg Priit Pärtelpoeg
Austatud volikogu! Et lugu on nii, nagu proua Võrk ütles, et kogudus tegutseb kirikus aastast 1927. Linnal on omand maale ja hoonele. Linnal puudub otsene valdus. Et ehk kõik see, mis on selle ehitise sees, kas on selle koguduse oma või selle koguduse lepingu alusel kogudusega keegi teine on sinna sisse pannud. Et see ei ole linna diktsiooni all ja selles me ei saa midagi kaasa rääkida. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Et ei juhtuks tõesti nii, et hoone anname kogudusele, aga pingid jäävad linnale, et palun jälgida seda!
Et küsimus selles, et mis õiguslikul alusel kogudus on siis praegult seda linnavara kasutanud ja miks see küsimus praegult on just päevakorda jõudnud, et kas see on kuidagi seotud ka valitsuse otsusega maksta kirikutele kompensatsiooni?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ma küll ei näe seal seost sealt lõpust nüüd alustades vastamist. Nimelt on pöördutud meie poole palvega vara võõrandada juba ka sügisel. Ja pöörduti veel kord, ning siis koostasime eelnõu. Pingid loomulikult sinna lepingusse ei kuulu. Ja kuidas nüüd see üks osa, see esimene ots ...
Küsimus jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Mis alusel kirik seda täna kasutab?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aaa, jaa, just. Ma mõtlesin juba, et vastus mul oli olemas, unustasin ära, vabandust! Rendilepingu alusel Kesklinna poolt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, teine küsimus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Tõukuvalt teie eelmisest vastusest, kas teised kirikud, mille hooned täna kuuluvad linnale, ei ole pöördunud palvega seda sarnaselt võõrandada ja kirikutele ... või kogudusele üle anda? Ja kui nad seda teevad, siis kas te kasutate samasugust praktikat ja ikkagi, ma saan aru, et teil hetkel ei ole siin peast võimalik vastata, millised kirikuhooned täpselt linnale hetkel kuuluvad? Et kui seda on võimalik hiljem täpsustada, siis oleks selle eest tänulik. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Kahtlemata ma pärast täpsustan, aga nii palju kui ma eelmises vastuses püüdsin mainida, siis kirikuhooneid ei ole peale selle vene vanausuliste kasutuses oleva hoone, oli Kannikese tänaval, oli vist Kannikese 7, ma võin siin eksida, aga täpsustan. Nüüd teistele sektidele kuuluvaid, kasutuses olevaid hooneid on küll. Näiteks krišnad kasutavad linna omanduses olevat hoonet. Sellist hoonet Endla tänaval ei ole meil olnud küll plaanis võõrandada. Seal on olnud taotlusi, aga kuna, et jah, siin on küll olnud esiotsa seisukoht, et ei võõranda, kuivõrd nendel ei ole võimekust seda hoonet nagunii korda teha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, teine küsimus, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No iseenesest, kui 25 aastat on möödas omandireformi seadusest, et nüüd jõutakse selle hoone kirikule üleandmiseni, et tekitab küsimusi, et kas üks põhjus võib olla ka see, et luterikirik on näiteks olnud Tallinna linna koostööpartner Eesti Ühistupangas? Et kas see on see üks põhjuseid, miks te olete selle päevakorda nüüd võtnud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Päris põnevaid seoseid hakkab siit tulema. Omandireform tõepoolest käib aastast '91, aktiivselt tegelikult teadupärast talumaid hakati juba '89 vist andma taluseaduse järgi, aga vaadake sellist pöördumist pole enne tehtud. Nagu ma ütlesin, et sügisel oli esimene analoogne. Ma usun, et teema oleks olnud laua peal enne arutatud, kui oleks ka varasemalt sellist pöördumist tehtud, et "palun anda üle".
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud abilinnapea! Et ma saan aru, et me anname praegu kogudusele üle Toomkooli hooned. Aga teatavasti hoone on ju kuskil maa peal. Kas maa jääb Tallinna linnale?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Me anname ... Kui nüüd lugeda täpselt eelnõud, ma võtan eelnõu praegu ette ning siia on kirjutatud "kinnisasja võõrandamine". Et selles mõttes võib-olla tõesti mu ettekanne jäi puudulikuks selle koha pealt, et ma rääkisin pigem hoonest. Aga me anname kinnistu. Eelnõu pealkiri on "Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine". See sisaldab nii hoonet kui maad. Et aitäh täpsustava küsimuse eest!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov, palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon menetles antud eelnõud ja ühehäälselt, 12 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Protseduuriline!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, palun! Ma igaks juhuks tuletan Teile meelde, et Te olete ennast taandanud selle küsimuse ...
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Jah. Ma tahtsin ütelda, et ma ei saa osaleda hääletamisel ja mul ei lubatud ka küsida. Kuna ma olen Toomkiriku ja koguduse nõukogu liige, siis õigem on ennast taandada hääletamisest.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ja vastav kirjalik avaldus on ka minu laua peal.
Ja ma saan aru, et sõna keegi ei soovi. Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Toom-Kooli tn 6 kinnisasja võõrandamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:17 Päevakorra punkti alustamine - 14. Kopli 88 olukorrast 14. Kopli 88 olukorrast
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakord number 14 "Arupärimisele vastamine". Arupärimisele vastab Tallinna abilinnapea Eha Võrk, palun! Jah. Eha Võrk, palun! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe poolt ehk siis kolleeg Mart Luik arupärimine "Kopli 88 olukorrast".
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Lugupeetud arupärija! Oleme väga põhjalikult, kirjalikult vastanud ja kui on suulisi küsimusi veel, kindlasti vastan juurde.
Võib-olla lihtsalt nii palju siin kommentaariks, et antud aadressil ja ilmselt antud ... Ma kujutan ette, et ilmselt on üks proua Teie poole abipalvega pöördunud. Et ka varasemalt vähemasti kolmel korral olen ma siin puldis nendele sarnastele küsimustele vastanud. Aga vastan meeleldi ka nüüd.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, palun! Võib esitada küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Olin ka küsimustes võimalikult põhjalik, kuna tõesti etteheiteid on seal väga palju. Ja olulise infona, et seal ei ole ... See proua, keda me mõlemad silmas peame, on ka protsessi kaasatud. Aga tegelikult see puudutab kõiki neid alles jäänud elanikke, mis on ... umbes kuues korteris 70-st elatakse täna suhteliselt ebainimlikes tingimustes.
Ja ma lugesin Teie põhjalikku aruannet. Ma saan aru, et see on üks habemega lugu. Aga reaalses elus ju tegelikult nagu linn ei paku mingeid lahendusi nendele inimestele. Et kuidas me selle olukorraga siis saaksime edasi liikuda, kus enamuskorterite omanik terroriseerib seda väikest vähemust, kes tegelikult linnas elab? Et majal pole aknaid ees, radiaatorid on välja lõhutud trepikodades, osades korterites on temperatuur 6–7 kraadi väidetavalt. No niimoodi ei saa! Need on meie inimesed. Niimoodi nad ei saa seal elada.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Vastamist algan ka sealt kuskilt ajaloost. Et kui ma umbes 10 aastat, juba rohkem kui 10 aastat tagasi võtsin selle vastutusrikka ülesande olla selle valdkonna abilinnapea, minu arvates kuskil teisel või kolmandal aastal eelpool nimetatud proua käis vastuvõtul ja pöördus suure murega meie poole, et tal oli kaks korterit, tema perekonnal kasutada. Üks oli ühel pool koridori ja teine oli teisel pool. Ja me tegime kõik selleks, et tema perekond saaks kasutada neid kahte, et tal oleks kodu ühes koridoris, et oleks nagu üks kodu. Ehk nii palju kui meil on olnud võimalik seadusest lähtuvalt, me oleme appi tulnud.
Nüüd teil on ees seal üks härra Priidu Pärna, kes kindlasti oskab selles valdkonnas rohkem selgitusi anda, aga nimelt tänasel hetkel, kus on tegemist eraomanikega, korteriomanikega korteriomandi seadused reguleerivad. Ega omavalitsustel, kas Tallinn või Valga või mistahes muu, sekkuda tegelikult nendesse suhetesse ei saa. Mida me oleme teinud ... ja saata ehk nendele kuuele inimesele ka veel edasi anda, et me oleme loonud sellise lepituskomisjoni või lepitusorganisatsiooni pilootprojektina esiotsa Lasnamäele, pärast kas toome linnavalitsuse majja või teeme mõne lisapunkti veel juurde ka näiteks Põhja-Tallinnasse, kus just inimesed saavad tulla juristide juurde mitte ainult konsultatsiooni saama, vaid seal on eesmärk, et vajadusel seesamane inimene, kes on tööle võetud, läheb ka sinna korteriühistu näiteks koosolekule erapooletu inimesena andma nõu ja jälgima, et ühistu koosolek ikkagi oleks kõikide reeglite järgi korraldatud.
Nüüd konkreetselt antud majas, ma tean, et veel sellel aastal viimati on pöördutud oma murega ka Põhja linnaosa valitsuse poole, siin on ka esindaja, ning just härra Raivoga enne rääkisime, et ka selle enamus korteriomandite omanikuga on ka nüüd võetud ühendust. et ikkagi püüda seda olukorda normaliseerida. Aga kui see pole senimaani õnnestunud, väga suurt usku pole, et läheb palju paremaks, aga loodame siiski, et need kuus korteriomandi omanikku on nii vaprad ja suudavad oma õigusi kaitsta. Kui teisiti ei saa kaitsta, siis saab ju minna kohtusse. Aga meil otse selliseid hoobasid ju ei ole, et seda olukorda paremaks teha.
Aga jah, me oleme kursis, me oleme andnud endast parima. Linnaosa töötajad, kes seal on asjaga tegelenud, on oma parimat andnud, aga kus meil ikkagi seadusest tulenevaid võimalusi ei ole, seal me ikka sekkuda ei saa.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Võib-olla Te siis puldist olete nõus andma mulle sellise lubaduse, et vähemalt kui seal läbi viiakse remondi- ja ehitustöid, siis on nendel inimestel, kes tegelikult majas elavad, elekter, kanalisatsioon ja vesi, mida kahjuks on seal ka olukordi, kus lihtsalt kõik lülitati välja ja nad pidid samal ajal elama majas edasi. Ja et Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus seda ka käib kontrollimas, et need elamistingimused oleks n-ö minimaalsed vähemalt. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ma ei saa sellist lubadust anda, kuivõrd Tallinna linnal ei ole seal puutumust. Loomulikult ma sooviks, et elekter, vesi ja muu oleks, aga meil ei ole seda võimalust tagada. Küll aga kõik sotsiaalabi ja muud nõuannet. Põhja-Tallinna esindaja Raivo Tammus on siin ja kas Sa ju lubad tagada sotsiaalset nõuannet ja kõike muud?

....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi abilinnapeale rohkem ei ole. Seega on arupärimine vastatud!
18:24 Päevakorra punkti alustamine - 15. Tallinna linna poolt saadete tellimisest PBK telekanalis 15. Tallinna linna poolt saadete tellimisest PBK telekanalis
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nüüd päevakorrapunkt number 15 "Arupärimisele vastamine", Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal, aseesimehed Ants Leemets ja Õnne Pillak, liikmed Eerik-Niiles Kross, Ülle Rajasalu, Ivi Eenmaa, Kaupo Nõlvak, Liis Klaar, Remo Holsmer, Taavi Rõivas, Heidy Purga ja Arto Aas "Tallinna linna poolt saadete tellimisest PBK telekanalis". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Ettekanne - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Austatud arupärijad! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et see diskussioon ei alanud täna ja tõenäoliselt ei lõppe täna. Et kui me vaatame nüüd seda, kuidas Tallinna linnal on kiindumus Kremlile üsna sõbralikus kanalis jätkuvalt Eesti maksumaksja raha kasutada, siis kas Te endiselt olete täna sellel arvamusel, et need summad peavad järjest suurenema? Kui ma vaatan neid aastaid, me oleme alustanud natukene üle 300 000-st. Täna oleme praktiliselt poole miljoni juures juba sellise propaganda tellimisega. Et arvate, et jätkuvalt peaks edasi minema ja neid summasid suurendama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma alustaksin sellest, et need summad kujunevad vastavalt hankele. Teiseks. Seda ... neid saateid, mis seal toimuvad, ma ei nimetaks kindlasti propagandaks. Ja see, mis puudutab, kas tegemist on Kremli-sõbraliku kanaliga või mitte, see on teie seisukoht. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ma loen linnapea vastust arupärimisele ja siin on välja toodud teil, kui palju on Tallinna linn aastate lõikes maksnud PBK-le. Ja siinsamas on kirjas: "Tallinna linnal ei ole PBK-ga ühtegi lepingut. Lepingupartner on hoopis BMA Estonia osaühing.". Kellele siis tegelikult see Tallinna linn maksab? Ma ei saa aru, palun selgitage.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Meie lepingupartner on tõepoolest BMA Estonia osaühing. Ja küsimus kõlas, kui palju me oleme maksnud saadete eest "Tere hommikust, Tallinn", "Meie pealinn" ja "Vene küsimus". Ja siia on ka need summad kokku välja toodud. .... Lepingupartner on BMA Estonia OÜ, järelikult maksime BMA-le. ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eerik-Niiles Kross, palun!
Küsimus - Eerik-Niiles Kross Eerik-Niiles Kross
Remargi korras, et 70% selle kanali saadetest on otseselt ülekanded Moskva esimesest kanalist, mistõttu tegemist ei ole mitte lihtsalt Kremli-sõbraliku kanaliga, vaid 70% ulatuses lihtsalt Kremli kanaliga. Aga see selleks.
Te ütlete oma kirjalikus vastuses, et saadete "Tere hommikust, Tallinn" ja meie peamine eesmärk on Eesti venekeelsetele vaatajatele Tallinna linnaga seotud teabe edastamine. Nüüd kontentanalüüs näitab, et üle poole nende saadete mahust edastab infot, mis ei ole seotud Tallinna linna eluga. Et linn on sõlminud lepingud kanaliga, teil on võimalik korrigeerida sisu ja teha nõudmised. Kas Te olete kutsunud üles neid lepingut järgima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma ei oska öelda, kus Teil on need numbrid, et midagi nendes saadetes ei ole seotud Tallinna linna küsimustega. "Tere hommikust, Tallinn", "Meie pealinn" on päris kindlasti seotud praktiliselt 100% Tallinna küsimustega. "Vene küsimus" on diskussioonsaade. Aga nii palju, kui mina olen saates külaline olnud, on teemaks olnud ikkagi ... või teemad olnud seotud ühel moel või teisel Tallinna linnaga. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! 2016. aastal IRL-i fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe tegi ettepaneku, mille kohaselt oleks võinud linnavolikogu istungite stenogrammid tõlkida vene keelde ja põhjenduseks oleks, et see just tagaks venekeelse elanikkonna informeerituse Tallinnas. Kahjuks ei toetanud seda ei Keskerakonna linnavalitsus ega tema kontrolli all olev volikogu. Nüüd Te rõhutate seda vajadust, et on vaja venekeelset elanikkonda linnas n-ö hoida informeerituna ja selleks tehakse need suured investeeringud. Et kuidas Te need kaks nagu seisukohta kokku viite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See, mis puudutab stenogrammide tõlkimist, siis naljaga pooleks võiks öelda, et me tahtsime Tarmo Kruusimäed säästa selle ... nende tõlkimiste tulemustest. Nii et ma jään selle juurde, et stenogrammide tõlge ka tegelikult ei anna pilti sellest, mis elu Tallinnas tegelikult elatakse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et nagu Eerik-Niiles Kross juba ütles, et sisu analüüs näitab hästi palju selle kanali meelestatuse kohta ja Kremli seose kohta. Ma arvan, et teile linnavalitsusse on tellitud maksumaksja raha eest ka näiteks ajaleht Postimees, kes on avaldanud põhjaliku analüüsi ja Delfi võib-olla käib lausa tasuta arvutisse. Seal on Oleg Smorodin teinud analüüse erinevaid, mis kirjeldavad, kuidas valimiste ajal Keskerakond edastab vene keeles erinevaid propagandistlikke sõnumeid. Kas Teil ei ole tunnet, et sellel propagandamasinal võiks nüüd auru maha keerata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Analüüse võib kindlasti teha mitmesuguseid ja ma arvan, et tellides mõne teise analüütiku käest analüüsi, saame me risti vastupidise tulemuse. Nii et ma ühe inimese analüüsi ei võta küll kindlasti tegevuse aluseks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea esimees! Austatud linnapea! Kuidas peaks vastama teise Euroopa Liidu pealinna kolleegile, kes viitab sellele, et Eestis ajatakse silmakirjalikku poliitikat ja mängitakse topeltmängu? Sest ühe suu läbi räägitakse vajadusest võidelda Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide suhtes vaenuliku Venemaa propagandaga ja teise suu läbi sõlmitakse lepinguid, millega sedasama propagandakanalit rahastatakse. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Mina ei saa Teile küll kuidagi ette kirjutada, kuidas Teie peaksite vastama oma kolleegile. Aga ma soovitaks vastata - kui Te minu käest juba küsite -, vastata nii, et iga kohalik omavalitsus peab informeerima oma elanikke omavalitsuses toimuvast, tegema seda neile arusaadavalt ja seetõttu ka on Tallinna linn korraldanud hanked venekeelsete inimeste informeerimiseks. See, et nende hangete tulemusena edastatakse seda informatsiooni kanalis PBK, on hanke tulemus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ja lugupeetud linnapea! Et kogu Tallinna meedia, või vähemasti suur enamus sellest, toodab rohkem nagu vaatevinklist, mida mõtleb Keskerakond ja mitte niivõrd seda, mis siis nagu Tallinnas juhtub. Et kui võtta nüüd laiemalt, mitte ainult PBK, vaid võtta ka kõik need ajalehed ja kõik muud saated, kas Teile ei tundu, et praegu nüüd mitmed organid siin tegutsevad selle analüüsiga ... Aga kas Teile ei tundu ... või milline on Teie seisukoht, et nüüd tulevalt valimisi ... Kas Te mingigi korrektiivi plaanite teha selles, et mitte esindada niivõrd Keskerakonda, kuivõrd esindada Tallinna linna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Mis puudutab Tallinna linna meediat, siis tegelikult nende esimeste kuudega on linnavalitsus korrektiive teinud. Nelja ajalehe asemel ilmub kaks ajalehte. Me oleme pööranud tähelepanu Tallinna Televisiooni saadete sisule. Ja siinjuures mul on hästi kurb märkida, et Tallinna Televisiooni nõukotta kõik ülejäänud volikogus esindatud fraktsioonid oma esindaja nimetasid, Reformierakond jättis kahjuks selle võimaluse kasutamata. See oleks kahtlemata olnud ka teile võimalus, et saada panustada sellesse, et see kanal paremini töötaks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et teatavasti Eesti on paljurahvuseline riik. On isegi välja käidud 250 erinevat rahvust, kes siin siis meie riigis elavad ja valdav enamus on ju ... kolmandik rahvast elab Tallinna linnas.
Et minu küsimus on see, et miks ei ole siis tehtud niisugust saadet nagu "Ukraina küsimus", "Armeenia küsimus", "Juudi küsimus". Miks me teeme ainult "Vene küsimust" ja mis asi see on Eesti riigis vene küsimus? Palun, kas Te võiksite lahti seletada mulle, mis tähendab Eesti riigis vene küsimus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See on Teil tegelikult päris hea ettepanek. Tõepoolest, et kui niimoodi otseselt tõlkida, siis vene küsimus kui selline, see jääb mõnevõrra kitsaks. Et tõesti meil on palju rohkem rahvuseid ja võib-olla selle saate pealkirja üle tasuks tõesti mõelda. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eerik-Niiles Kross, teine küsimus, palun!
Küsimus - Eerik-Niiles Kross Eerik-Niiles Kross
Aitäh! Te äsja ütlesite siin suuliselt vastates - et kolmest saatest me räägime "Tere hommikust, Tallinn", "Meie pealinn" ja "Vene küsimus" - ja Te väitsite, et ka "Vene küsimuses" käsitletakse Teie kogemuse kohaselt Tallinna linna küsimusi, Tallinna linna teemasid. Nüüd selles kirjalikus vastuses, mille ma sain, või me fraktsioonis saime, Te ütlete, et ""Vene küsimus" on ühiskonna protsesse ja integratsioonitemaatikat käsitlev venekeelne diskussioonisaade". Siin pole nagu Tallinna linnast sõnakestki juttu. Et kumb see siis on? Ja kui see nüüd vastab tõele, mida Te kirjutate mulle, siis mis ... Tallinna põhimäärusest, kust tuleneb, et Tallinna linn peab finantseerima saateid, mis arutavad integratsiooni ja ühiskonna protsesse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Need inimesed, kes on seotud ühiskonna protsesside ja integratsiooniga, need inimesed elavad Tallinnas ja see puudutab neid kõige otsesemalt. Nii et mõlemad vastused on õiged. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud linnapea! Et meediast olen lugenud, et PBK-sse ostetakse linna poolt ligi 600 000 euro eest saatemahtu ja välisel vaatlusel ja ka eelpool nimetatud Smorodini uuringu kohaselt osaleb kõige enam nendes saadetes Keskerakonna liikmeid. Ja minu küsimus Teile on, kes kutsuvad Tallinna linna poolt tasutud saadetesse saatekülalised? Kas Tallinna linna avalikud suhted, kas saatejuhid või nad kahe peale kokku?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kahe peale kokku toimub saate ettevalmistus. See, et seal on Keskerakonna liikmed ... Paraku on tõesti niimoodi siiamaani olnud, et linna asjadest ongi rääkinud keskerakondlased, sest Tallinna linnas on Keskerakond võimul. Kui alustati saadete tellimist raadios Kuku, siis selle lepingu kirjutas alla tolleaegne Tallinna linnapea Ivi Eenmaa Reformierakonnast ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
See oli Koonderakond. Koonderakond.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Vabandust! Koonderakond jah. Tänasest Reformierakonnast. Ja siis nendes saadetes käisid ka inimesed, kes olid tollel hetkel Tallinna linnas võimul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andrei Birov, palun!
Küsimus - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud linnapea! Kuna Baltic Media Alliance ehk siis BMA, kellel on linnavalitsusel koostööleping, on 100% Eesti firma ja kellel ei ole mitte mingit pistmist ei Kremliga, ei Kremli propagandaga. Ja need viis saadet, mis siis BMA teeb, on siis "Hommiku uudised", "Õhtused uudised", "Tere hommikust, Tallinn", siis "Vene küsimus" ja "Meie pealinn". Kusjuures "Vene küsimus", selle nime ja selle saate autor on siis meie ühed väljapaistvamad teleajakirjanikud Aleksander Zukerman ja Mihhail Vladislavlev. Ja kõik need saated on venelaste ja vene keelt kõnelevate inimeste seas ülipopulaarsed.
Siis kas Te ei ole mõelnud selle peale, et koostööd siis selle BMA-ga just vastupidi suurendada ja teha ka uusi saateid, mille vastu inimesed, kes eelistavad vene keelt, oleks väga huvitatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, linna kohapealt me ei ole seda küll mõelnud ega plaaninud. Küll aga ma olen selle diskussiooni käigus korduvalt väljendanud oma arvamust, et selleks, et Eesti riik oma probleemide ja lahendustega jõuaks paremini nende inimesteni, võiksid ka nemad kasutada selliseid kanaleid, mida väga palju jälgitakse. Ja ma arvan, et tõsiselt mõtlen ka nii, et meil jääksid väga paljud probleemid olemata ja inimesed oleks palju rohkem informeeritud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ja lugupeetud linnapea! Et kõigepealt repliik selle Tallinna Televisiooni nõukoja kohta. Et televisioonil, kellel on olemas nõukogu ja selleks on veel vaja talle nõukoda sinna peale panna, siis likvideerimiskomisjonis me osaleksime hea meelega. Aga see nii repliigi korras.
Et meedia ülevaates on juhitud tähelepanu sellele, on see PBK või teised lehed, et Tallinna linn ei tee vahet, mis asi on avalik kommunikatsioon, kus nad esindavad omavalitsust ja seal ei ole tähtis, mis erakonna liige on linnapea või abilinnapea, ja erakondlik kommunikatsioon. Et te peate nagu ikkagi ühel hetkel hakkama sellel vahet tegema ja see on nagu see põhiprobleem. Sügisest alates me hakkame järjekordselt tegema meediaanalüüsi ja kui selgub, et ikkagi, et see ei ole avalik, mis on linna huvides, vaid see on erakondlik ... Ja see on väga selge vahe. Et kui näiteks peaminister Ratas räägib erakonna probleemidest, siis see on erakondlik kommunikatsioon. Nii et kas Te suudaksite hakata tulevikus selles nagu suurt vahet tegema?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et seda monitooringut sügisest alustada on hilja. Ma võin Teile kinnitada, et Tallinna Televisioonis on alustatud monitooringut ja registreeritakse kõik need saate külalised, kes on ühest või teisest erakonnast, et oleks selge ülevaade, kui palju siis ühe või teise erakonna esindajaid olid saates esindatud. Aga ma pean Teile ütlema ka seda, et registreeritakse ka see, kui kutsutakse kedagi saatesse ja ta saatesse tulemisest keeldub. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Väga suur osa sellest kriitikast on ju otseselt seotud sellega, et see pall käib ainult ühe ... see mäng käib ainult ühte väravasse. Et kas ma sain nüüd ühest Teie eelmisest vastusest aru, et nii ongi okei, et põhimõtteliselt ei ole vahet, kui mitu poliitilist jõudu on Tallinna volikogus esindatud Tallinna maksumaksja raha eest ülalpeetavas meedias, ükskõik mis keeles, ükskõik millises kanalis peabki olema esindatud, ainuesindatud ainult see võim, ainult see erakond, mis on võimul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, Te saite kindlasti väga valesti aru. Aga ma toon Teile näite, näiteks ajalehe Stolitsa. On tehtud ettepanek koostööle Isamaa ja Res Publica Liiduga seotud poliitikutele, kuid toimetuse e-kirjadele ei vastatud või ei oldud koostööst huvitatud. Näiteks, jäid tulemuseta toimetuse ettepanekud 13.09 Tunne Kelam, 19.09 Andrei Võssoven, 20.09 Kristiina Herodes, 02.10 Urmas Reinsalu, 09.10 Urmas Reinsalu, 11.10 Kalle Muuli, 16.10 Viktorija Ladõnskaja, 03.11 Viktorija Ladõnskaja, 10.11 Marko Mihkelson, 13.11 Urmas Reinsalu. Oleks võinud kasutada võimalust. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Te siin mainisite, et Tallinna Televisioon on läbimas teatud muutusi. Et olen siis ka julgenud hakata piiluma, mis muutusi seal Tallinna Televisioonis toimub. Ja tõesti eelmisel nädalal ennem Venemaa presidendi valimisi Teie erakonna kaaslased härra Lenk ja Urmi Reinde arutasid seda küsimust ja leidsid, et Skripali mürgitamine on brittide provokatsioon ja kuidas Putini ajal viljasaak on kaks korda kasvanud ja üldse tuleks Eestis kaitsekulusid vähendada. Et kas see on siis näide muutunud Tallinna Televisioonist?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Igas telekanalis on saateid, mis tekitavad erinevaid emotsioone. Ja ma kindlasti ei kinnita siit puldist, et kõik saated, mis on Tallinna Televisioonis, et ka neid mina ... ma vaatan. Aga nii on kõikide kanalitega. Nii et ma arvan, et tuleks rohkem vaadata Tallinna Televisiooni ja Te leiate kindlasti seal saateid, mis ka Teie maitsele vastavad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Ja suur tänu! Küsimus PBK kohta veel. Et Tallinna olukord on muidugi väga skisoidne ja meenutab pigem sellist situatsiooni, kui Souli linnavalitsusel tuleks pähe hakata tellima mingisuguseid propagandasaateid Fenyangilt.
Aga kui meil õnnestub Teid kukutada, ma loodan, see juhtub kiiresti, siis öelge palun, milline leping PBK-l Tallinna linnaga on? Et kas õnnestub need saated momentaalselt lõpetada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Sellele küsimusele jään küll vastuse võlgu, et kas lepingut on võimalik koheselt lõpetada. Et ma pigem arvan, et see nii ei ole ja on ka Teil võimalus siis käia PBK-s esinemas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Austatud linnapea! Eelmisel nädalal arutati Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena eesti keelt, eesti keele õpet ja sellega puudutavaid küsimusi. Me oleme kõik üsna ühel nõul, et eesti keelt kõnelev elanikkond ja vene keelt kõnelev elanikkond on Tallinnas kui Narvas erinevates inforuumides.
Nüüd, kas Te olete arutanud ideed, et teha eesti keele õpet sellesama suure rahasumma eest, mida tegelikult linn maksab PBK-le? Et teha selliseid keelesaateid. Kui mina olin väike tüdruk, siis ma mäletan, et oli telesaade lastele, mida ma vaatasin ja oli kasulik. Kui iseseisvus taastati, Lauri Leesi õpetas prantsuse keelt. Ka oli tore saade, vaatasin.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ka Tallinna Televisioonis on olnud tõepoolest, me oleme rääkinud sellest, et võiks alustada keeleõppe saateid ja ma väga loodan, et see kanal jõuab ka nii kaugele, et tõepoolest seal hakatakse keeleõppe saateid näitama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Ma mõtlesin, et nagunii Te olete veendunud oma vastuses ja oma õigsuses, et ma ei küsi mitte midagi. Aga kui Te hakkasite rääkima mingist naljakast monitooringust, et Te hakkate kutsuma saatesse lõputult mitte koalitsiooni või mitte Keskerakonda kuuluvaid inimesi ja kõiki neid hakkate kirja panema, et kui palju siis selline monitooring maksma võiks minna ja mitu inimest selleks tuleks siis tööle võtta, et neid kutsuda ja jälgida? Et noh, jah, ma juba vastust tean.
Aga teine pool küsimust puudutab mul siiski ka Tallinna Televisiooni saateid, millele Te küll eriti vastata ei taha või ütlete, et kõik on korras. Aga näiteks minu arvates võiks ühe saatejuhi küll ikkagi korralikult läbi vaadata ja mõelda, kas doktor Vassiljevilt ei peaks ära võtma arstikutset, sest see on ikkagi päris hirmus, mida ta selles saates teeb. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Monitooring ei maksa täiendavalt mitte midagi, kedagi täiendavalt tööle ei palgata. Seda tehakse oma tavatöö kõrvalt ja nende vahendite piires, mis on tänaseks Tallinna Televisioonile eraldatud.
Mis puutub doktor Vassiljevi saadet, siis ... kõike, mis televisioonis toimub, ei maksa ju tõsiselt võtta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, palun! Annela Ojaste!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Et ma tuleks selle PBK juurde tagasi. Et siit käis läbi, tegelikult see oli vist volinik Birovi öeldud, et PBK on väga populaarne venekeelse elanikkonna seas Eestis. Et mina täitsa tegelikult küsisin tuttavate inimeste käest, kolleegide käest, kes on vene rahvusest, et kui palju ja miks nad siis PBK-d vaatavad. Nemad ütlesid mulle küll enamus, et nad tegelikult üldse ei jälgi seda. Et kas on nagu olemas mingisugune tõsiselt võetav uuring ka, et kes siis vaatavad ja miks ja mida nad sealt vaatavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Jaa, tegelikult on küll. Kui Te nüüd küsite minu käest numbreid, siis ma hetkel Teile neid numbreid ei oska vastata, aga PBK on kõige vaadatuim kanal venekeelsete elanike hulgas. Ja ma pean Teile ka seda ütlema, et pärast seda, kui algas see diskussioon PBK ümber, on ka paljud eestikeelsed inimesed hakanud huvi tundma, et mis kanal see siis selline on ja on hakanud seda vaatama. Ja mul on ka sellist tagasisidet, et inimesed on sattunud seal väga huvitavate kontsertide otsa, näiteks. Nii et see diskussioon on teatud mõttes mõjunud ka reklaamina sellele kanalile. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia seab ühe tegevusena ülesandeks tarka immigratsiooni soodustava keskkonna loomise pealinnas, sh avalike teenuste ingliskeelse kättesaadavuse tagamise ning info koondamise. Eesmärgiks on seatud, et 90% avalikest teenustest oleks kättesaadavad inglise keeles. Saan aru, et Te peate väga oluliseks Tallinna avalike teenuste kohta info jagamist vene keeles. Millal me jõuame sinnamaani, et Tallinna linn hakkab tellima ka ingliskeelseid telesaateid? Miks mitte ka raadiosaateid. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Vaevalt, et hakkame tellima ingliskeelseid tele- ja raadiosaateid, küll aga tõepoolest me peame mõtlema selle peale, kuidas me suudaksime inglise keeles nii turiste kui siin elavaid välismaa kodanikke paremini informeerida. Aga ma arvan, et siin on veebipõhised lahendused kõige mõistlikumad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Keit Pentus-Rosimannus, teine küsimus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Tänan väga! Ma mõtlen, et Moskvas tõenäoliselt mõnes kabinetis avatakse täna šampanjasid, kui siin kuulatakse seda juttu, kuidas Te Euroopa Liidu ühe liikmesriigi pealinna linnapeana tegelikult õigustate Venemaa propagandakanali rahastamist Eesti maksumaksja rahaga ja kiidate siin neid kauneid ja meloodilisi kontserte, mida sealt kanalilt jälgida võib.
Mu küsimus on, miks peaks edaspidi keegi võtma tõsiselt Eesti ekspertide juttu sellest, et Venemaalt tuleva propagandaga tuleb võidelda?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
See oli väga huvitav küsimus. See kõlab umbes niimoodi, et kas ma olen juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Protseduuriline küsimus. Et kuna ilmselt hoolimata sellest, et meie vahel on üks pingirida, siis linnapea ei kuulnud mu küsimust. Mu küsimus oli, miks edaspidi peaks keegi võtma tõsiselt Eesti ekspertide juttu sellest, et Venemaalt tuleva propagandaga tuleb võidelda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Mina arvan, et see arupärimine puudutab tegelikult Tallinna linna informatsioonisaateid telekanalis PBK. See arupärimine ei puuduta kuidagi Venemaalt tulevat propagandat. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vilja Toomast, teine küsimus, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jah, aitäh! Härra linnapea! Kas Te olete ikkagi väga kindlalt veendunud, et avaliku raha eest ostetud saadete sisu vastab siiski avaliku meedia sisu nõuetele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma olen veendunud selles, et enamasti see sellele vastab. Juhul kui on olukordi, kus see ei vasta, siis tuleb seda parandada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet linnapea! Et kuna see arupärimine puudutab telekanalit, kes suure osa oma saateid ostab sisse Vene telekanalitest, siis paluks Teie seisukohta. Kas Teie arvates tänane Vene Föderatsioon on täieliselt demokraatlik riik? Kas seal toimuvad vabad demokraatlikud valimised? Kas seal on sõnavabadus ja kõik okei? Kas seal on meedia- ja trükivabadusega kõik okei? Ei või jaa? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See küsimus ei puuduta antud arupärimist. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andrei Birov, teine küsimus, palun!
Küsimus - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud meer! Kuna mul on olnud suur au esineda sellessamas saates "Vene küsimus" koos tollase Reformierakonna liikme ja tollase Europarlamendi liikme Kristiina Ojulandiga, samuti IRL-i väga väljapaistva poliitiku Martinsoniga ja ka teiste kolleegidega teistest erakondadest. Et küsimus on - mulle oleks väga suur au, kui ma saaks sellessamas saates olla koos näiteks Eerik-Niiles Krossiga ja Riina Solmaniga ja Martin Helmega -, et kas ei oleks võimalik linnavalitsusel sõlmida ka teiste erakondadega selline kas või suusõnaline kokkulepe, et nad võtaksid osa nendest saadetest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et sellise ettepaneku nende saadete tegijatele kindlasti võib teha ja ma usun, et nad kindlasti kasutavad võimalust ja kutsuvad inimesi saatesse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Merike Martinson, palun!
Küsimus - Merike Martinson Merike Martinson
Aitäh! Hea linnapea! Kas Te võite öelda, et misukesed võimalused on olnud eelmistel aastatel ja ka praegu kasutada Tallinna linna uudiseid ja kogu Tallinna linna tegevust tutvustada riiklike telekanalite ja ka meedia kaudu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Jah, tõepoolest, et me peame arvestama siin sellega, et Tallinn on üks kolmandik Eestist ja Tallinnas toimub väga palju sündmusi. Tallinn on kiiresti arenev linn. Ja paraku tõesti tuleb tõdeda, et ERR, siis Rahvusringhäälinguna kajastab terve Eesti sündmusi ja tõepoolest sealne ... Tallinna jaoks seda mahtu jääb mõnevõrra väikseks. Nii et see ongi tegelikult see põhjus, miks on Tallinna kanalid ellu kutsutud, et tegevusi Tallinnas tutvustataks.
Ja mis puudutab linna meediat, siis praktiliselt kõikidel omavalitsustel on olemas oma meediakanalid, meediaväljaanded, mille kaudu tegevusest informeeritakse. Tallinn on lihtsalt kõige suurem ja seda mahtu on kõige rohkem. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun teine küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Volikogu protokolli huvides küsimus. Et teadupärast Keskerakond on võimul nii Tallinna linnas kui ka riigi tasandil ja kannab vastutust nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Et kindlasti peaminister Ratasele on teada ETV+-i rahamured, et sinna võiks panustada parema tulemuse saavutamiseks maksumaksja raha. Et miks siis Tallinna linn oma maksumaksja rahaga ei võiks neid saateid tellida ETV+-is, mis on eelkõige venekeelsele elanikkonnale suunatud kanal?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, saame küll ja selleks ongi ... selleks viiaksegi läbi hange selle kanali leidmiseks. Paraku tuleb tõdeda, et ETV+-i vaatajaskond on nii väike, et ei olnud edukas hankel. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, teine küsimus, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet linnapea, et ma paluksin vastata volinike küsimustele, mis on sisuliselt seotud arupärimisega. Seega ma kordan. Kas Teie arvates need vene telekanalid, mis moodustavad PBK eetriajast suurema osa, kas nende puhul on tegemist vaba sõltumatu meediaga? Või on tegemist vene valitsuse kontrolli all olevate telekanalitega? Ei või jaa! Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Veel kord - arupärimine on seotud Tallinna linna raha eest tellitava informatsiooni edastamisega telekanalis PBK. Kinnitan Teile, et see, mis on tehtud Tallinna linna raha eest, on tehtud kindlasti demokraatlikul viisil. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud linnapea! Me teame, et PBK, see on ülipopulaarne telekanal ja seda ütleb EMOR. Iga kuu me näeme, et esimesel kohal. Ja kui see on propagandatelekanal, siis kas on see hea, et samal ajal, selle kanali prime time eetris on meie Eesti visioon, meie Eesti vaade? Kas see on hea või see ei ole hea idee? Kui seda eetris ei ole, kas me saame midagi teha paremaks või mitte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Tõepoolest "Linna uudised" on tõesti eetris sellel ajal, kui on kanalil kõige suurem vaadatavus ja ma arvan, et see on õige. Kahtlemata oleksid sellel ajal siis seal mingid teised saated. Et seal on meie Tallinna saated, ma arvan, et see on ainult positiivne. Ja veel kord. Ma arvan, et kui sama taktikat kasutaks ka Eesti riik, siis oleks meie riigi elanikel, muukeelsetel elanikel, palju rohkem võimalik vaadata seda, mis toimub Eestis, kui seda, mis toimub kuskil mujal. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, teine küsimus, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Palun täpsustage, mida Te pidasite silmas, vastates kolleeg Jaak Juske küsimusele, et see, mida PBK-s tehakse Tallinna linna raha eest, on tehtud demokraatlikul viisil. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma pidasin silmas seda, et tegemist ei ole mitte mingil juhul vaenuliku propagandaga. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Kuna tegemist on ju maksumaksja raha põletamisega, siis Te kindlasti olete välja arvestanud, kui palju maksab üks n-ö läbi PBK propaganda kanali saavutatud kontakt. Kui palju Eesti maksumaksja selle ühe niisuguse "sheeri" eest on sunnitud välja käima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, me ei ole seda välja arvestanud.
Mis puudutab nüüd Teie väidet, et tegemist on raha põletamisega, siis need vahendid on eraldatud läbi linna eelarve. Kui Te väidate, et linna eelarve on raha põletamine, siis ma arvan, Te küll eksite. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Kuulates neid küsimusi, kuulates Teie vastuseid, ma mõtlen juba vähemalt viimase tunni aja jooksul siin saalis Teie peale ja küsin. Kas Teil, lugupeetud linnapea, ei ole tulnud pähe üks tegelikult väga hea mõte? Ja nimelt, minna Mihhail Kõlvarti juurde, võtta tal pintsakunööbist kinni ja ütelda: "Miša, jätame selle PBK jama ja leiame õigemad lahendused!" On Teil tulnud see mõte pähe või ei ole?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Saan vastata täiesti ausalt ja siiralt - ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh, hea esimees! Hea linnapea! Selline küsimus, et aga miks ei võiks nagu Tallinna TV-s olla siis mingi venekeelne osa ja siis ei peaks nagu raha kulutama seal ja saaks Tallinna TV-s näidata kõik selle informatsiooni ära ja oleks kirik keset küla tehtud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et sellega juhtuks täpselt samamoodi nagu juhtus ETV+-iga. Paraku ei ole seal ETV+-s vaatajaid ja me leidsime, et palju otstarbekam on kasutada võimalust, et tellida need saated kanalilt, mida tõepoolest väga palju vaadatakse. Jah, nii ongi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Martin Helme, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud linnapea! Et ma nüüd oma kolleegi Urmas Reitelmanni küsimusest innustatuna küsin, et kas Te üldse nagu seal arvutate sihtgruppi - kui suur see sihtgrupp on, kui mitu korda see sihtgrupp näeb neid saateid, kui palju nad seda kordusena näevad -, et mingisugunegi kulu- ja kasunumber kätte saada, sest see tõepoolest on ju meie kõigi raha. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, seda kindlasti arvestatakse sellepärast, et üks hanke, tingiva hanke põhimõtteid ongi see, et kui palju sellel telekanalil on vaatajaid. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Tegelikult, see, mis siin saalis praegu toimub, on lihtsalt, kuid ma ütleksin viisakalt, mõtlen kohe, et see on väike või kerge üksteise mõnitamine ja üksteise lollitamine. Teie meid, meie teid. Ja selles mõttes Te teate väga hästi, et kõik need inimesed, kes kõnelevad kodus ja on vene keelt, tegelikult nad ei vaata seda PBK-d ka. Nad vaatavad Pervõi Kanali, RenTV-sid, kõike muud. Ja mina aeg-ajalt vaatan ka, kuigi ma vaatan Дождь ja selliseid teisi kanaleid, kus ka tõtt kuuleb.
Ja minu küsimus on ikkagi. Kas siis tõesti keskerakondlikul linnavalitsusel ei jätku sisemist jõudu tulla kokku, arutada ja leida see ... selline lahendus, mis ei solvaks võib-olla neid inimesi, kes elavad sellel maatükil tuhandeid aastaid juba? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma ei ole Teiega nõus selles osas, et muukeelsete inimeste informeerimine solvaks kedagi, kes elab siin maal tuhandeid aastaid. Et mina pean tunnistama, et ma ei ela siin küll tuhandeid aastaid, aastast 1966, aga ei tunne ennast sellest küll kuidagi solvatuna. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Martin Helme, teine küsimus, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Jah, aitäh! Ühesõnaga, nagu ma sain aru, on hange, on mingisugused parameetrid, kui palju, mida, keda kätte saadakse. Et sellisel juhul Teil peab ju olema võimalik välja arvutada selle kontakti hind. Peab ju olema võimalik.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Põhimõtteliselt on Teil õigus, tõepoolest, et rahasumma on teada, saadete vaatajaskond on teada. Loomulikult on võimalik ajaühikus see välja arvutada, aga ma ei ole seda mitte kunagi teinud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, teine küsimus!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud linnapea! PBK eetris pühapäeviti ilmub saade "Meie pealinn" ehk "Наша столица", ja ma täpselt tean, et saade ilmub juba mitu aastat, isegi kui linnapea kabinetis oli Tõnis Palts ja teised linnapead. Arvatavasti me räägime praegu erinevatest erakondadest. Miks selline saade on nii populaarne ja miks erinevad erakonnad on nõus sellega, olid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ega populaarsuse põhjus saab olla ainult üks – inimesi huvitab. Ja järelikult inimesi huvitab see, mis Tallinnas toimub. Täpselt nii, nagu huvitab see eestikeelseid linlasi, nii huvitab see ka muukeelseid linlasi.
Ja veel kord. Mina jään selle juurde, et selle informatsiooni pakkumine on õige, see on ainuõige ja tegelikult veel kord kutsun üles ka riiki seda tegema. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, teine küsimus, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Lugupeetud linnapea! Et siit on ju korduvalt läbi käinud see, et Teil on kõik andmed olemas vaadatavuse kohta ja kes vaatavad ja mis põhjustel, ja nagu Martin Helme küsis, ka saaks maksumuse välja arvutada. Et kuna volikogu liikmete poolt on ju huvi nii suur, et millal me siis võiksime saada kõik need andmed niimoodi detailselt teada?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et need andmed on teil kõik olemas, sellepärast et minu arupärimise vastuses on toodud saadete tellimuse maksumus. Ja kui te vaatate meedia monitooringut, siis on seal kirjas ka see, et kui palju ühel või teisel telekanalil on vaatajaid. Ehk sealt saab ka PBK vaatajate arvu. Jagades summa arvuga, saate teada, mida, palju maksab üks kord vaatamist. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jüri Ennet, palun!
Küsimus - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud linnapea! Rahvas üle Eesti ja kaugemaltki vaatab siis meie meediat ja loeb, mis seal Tallinnas siis toimub ja saavad oma informatsiooni ja teevad omad järeldused. Küsimus on selline. Palju viimase 5 või 6 või 7 aasta jooksul Tallinna elanike arv on suurenenud? Palju see rahakotile juurde annab ja selles valdkonnas palju neid inimesi on?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Tallinna elanike arv kasvab kuskil 2–3–4 tuhande inimese võrra aastas, sõltuvalt aastast. Aastal 2013 oli kasv kuskil 12 000 inimest. Ma usun, me jõuame sellel aastal 450 000-ni. Ja kahtlemata, kuna need telekanalid levivad üle terve Eesti, siis ma arvan, et ka siin on teatud ... ka sellel on oma osa, et elanikkond Tallinnas kasvab, inimesed saavad informeeritud, mis Tallinnas toimub ja ma arvan, et jah, sellepärast ka paljuski siia tullakse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega on arupärimine vastatud!
19:07 Päevakorra punkti alustamine - 16. Linna väljaannete kasutamise kohta 16. Linna väljaannete kasutamise kohta
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 16 "Arupärimisele vastamine", Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Riina Solman "Linna väljaannete kasutamise kohta".
Head kolleegid! Ma saan aru, et eelmine arupärimine oli seotud poliitilise ja emotsionaalse teemaga ja ma olen andnud võimaluse ka mitte ainult küsimusi esitada, vaid ka sõna võtta. Aga nüüd ma palun teid jälgida protseduuri ehk siis 30 sekundit. Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh .... eesistuja! Lugupeetud linnapea! Kuidas Te seletate seda asjaolu, et Te minu arupärimises ei vastanud otseselt küsimusele selle kohta, kui palju on ajalehes Stolitsa mainitud Keskerakonnaga seotud inimesi? Kuid, seoses küsimustega teiste erakondadega seotud inimeste kohta, oli Teil välja toodud artiklite loetelu. Kas Te pelgasite, et loetelu keskerakondlastest tuleks muidu liiga pikk?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma kindlasti ei pelga seda, et loetelu keskerakondlastest tuleb liiga pikk. Keskerakond ongi suur erakond. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jah! Hea ettekandja, lugupeetud linnapea! Käsi südamel palun vastake, kas teie hinnangul on ajaleht Stolitsa puhul tegemist sõltumatu väljaandega?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Stolitsa on Tallinna linna väljaanne ja Stolitsa sisu peegeldab elu Tallinna linnas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andrei Birov, palun!
Küsimus - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud linnapea! Kui ma täna Sillamäelt Tallinnasse sõitsin, siis ma kuulasin Kuku raadios väga head Riina Solmani intervjuud. Ta muidugi seal natuke kritiseeris meie Tallinna Ühistupanga ideed, aga üldiselt ta oli väga heatahtlik. Ja küsimus on, kas me ei saaks meie Tallinna linna väljaannetes rohkem kaasata Riina Solmanit selles meediatöös? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Väga hea ettepanek. Et veel kord, mina olen tõsiselt seda meelt, et kui linna meediast keegi pöördub opositsioonierakondade poole, siis mina kutsun tõsiselt üles, et sellele vastata ja anda intervjuud, mitte nendest keelduda. Ja kui teie poole pöördutakse, siis ma loodan, te teete seda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et eelmise punkti juures see debatt jäi natukene poolikuks. Minu küsimus on, et kas Te ise mõistate, kui Eesti riik kulutab iga aasta suure hulga raha propaganda, Vene propaganda mõjutustegevuse vastu võitlemisele, ja täpsemalt Kremli propaganda ja mõjutustegevusega võitlemisele. Samal ajal me osa linna, ütleme, finants- või sellest meedia eelarvest suuname erinevatesse kanalitesse, mis võimendavad ja edastavad selliseid seisukohti. Kumba rahakulutust Te vajalikumaks peate?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Teate, mina pean vajalikuks seda, et seda propagandavastast võitlust tehtaks nendes kanalites, mida vaadatakse. Ma arvan, et ka see vastupropaganda oleks siis oluliselt efektiivsem. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Paluks natukene täpsustada ühte asja. Te just puldist ütlesite, kutsusite üles opositsiooni n-ö võtma toru, on ju, või vastama kõnedele, kui helistatakse Stolitsast või Pealinnast või mõnest muust linnameedia kanalist. Ja samas arupärimisele vastates kirjutasite Te, et ajalehe Stolitsa sisuloomes ei lähtuta erakondlikest printsiipidest ja nende üle mingit arvestust üldse toimetuses ei peeta. Et kuidas need kaks asja nagu kokku viia? Et kas Te siis nagu arvestate erakondliku kuuluvusega või ei arvesta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Arvestatakse selles mõttes, et oleks võimalikult palju arvamusi seal siis kajastatud. Ma lugesin ette, ma ei hakka uuesti ette lugema neid nimesid, kes ei reageerinud või ei tahtnud vastata, kui nende poole pöörduti. Ma lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et kui pöördutakse, siis oleks mõistlik vastata. Ja siis tõepoolest, kui ei taheta vastata, ei taheta pöördumisele reageerida, siis ei ole ka põhjust süüdistada selles, et arvamus on kajastamata.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea linnapea! Et Te olete siiralt väga tore inimene. Te olete palju parem linnapea kui Teie eelkäija. Et ma seepärast küsin, et kas Teil nagu sisimas mõnikord, mõnel päeval, ei ole nagu piinlik ja häbi, kuidas Teie juhitud linnavõim tuimalt ja küüniliselt teeb maksumaksja raha eest linnameedias Keskerakonna propagandat? Ausalt!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma siiralt tahan pürgida selle poole, et see informatsioon, mis lehtedes jagatakse, oleks Keskerakonna propagandavaba. Kui seal on propagandat, siis ma tõesti tunnen seda, et see ei ole õige, et see peaks olema teisiti. Informatsiooni peab jagama, propagandat teha ei tohi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mul on kavas kirjutada üks pikem artikkel umbes nagu need Taavi Aasast ilmunud artiklid suure pildi ja terve lehekülg, kus Taavi Aas ütleb, et teda rünnatakse ilmaasjata. Kas see avaldatakse? Mul on nimelt kriitiline artikkel linnavalitsuse suhtes plaanis. Kui ma selle nüüd esitan, kes seda otsustab, et avaldatakse või ei avaldata?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Artikkel tuleks saata toimetusele. See on toimetuse otsus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Lugupeetud linnapea! Mul on väga rõõm kuulda, et Te arvate, et mingit propagandat ei tohiks olla linnameedias, aga öelge, et mis ma siis nüüd tegema pean, kui ma näen nagu räiget propagandat. Et mis nüüd siis edasi saab?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Ma arvan, siis tuleks sellele reageerida. Võite kas või mulle teada anda sellest. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Jaa, aitäh! Austatud linnapea, et ma olen jah saatnud kommentaare Stolitsale ja need on isegi avaldatud, aga ainult kahjuks netis. Et äkki tulevikus saaks kaaluda seda, et mõned minu kommentaarid ja artiklid oleksid avaldatud ka paberkandjal.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Saatke toimetusele. Ma loodan, toimetus reageerib sellele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Jätkame sedasama liini pidi siis. Et Jüri Ratas tegelikult on ka möönnud, et Vene telekanalite kaudu käib suhteliselt agressiivne infosõda Eesti vastu. Ma südamest loodan, et Te tegelikult saate ka sellest aru, et selle Tallinna maksumaksja rahaga me toetame neid telekanaleid. Ja ma endiselt tahaks küsida. Et kas Te jääte selle juurde, et Tallinna maksumaksja rahaga peaks toetama telekanaleid, mis teevad suures osas Eesti riigi vastast mõjutustegevust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Vaadake, me räägime täna ühest telekanalist, see on PBK, ja et seal Teie väitel tehakse Eesti-vastast propagandat, ja see, et Tallinna linn ostab sealt saateid, see aitab sellel kanalil teha seda propagandat. On väga palju kanaleid veel, kus Tallinna linn ei osta mitte minutitki saateaega ja sellest hoolimata Teie väitel tehakse seal seda propagandat. Nii et ma arvan, pigem on mõistlik teha meie oma propagandat just nimelt nendes kanalites, mida vaadatakse, et seal jääks vähem aega teha meievastast propagandat. Aitäh!
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aga Te teete Keskerakonna propagandat ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus, palun!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Ma ei öelnud Keskerakonna propagandat. Teie küsimus oli riigi propaganda kohta.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et võib-olla Keskerakonna inimesed loevad nii Pealinna kui Stolitsat ja opositsioonist, ma arvan, ma olen üks väheseid, kes kõik need Pealinnad ja Stolitsad läbi vaatab. Et see on nagu uskumatu Keskerakonna propaganda. Täiesti uskumatu! Ja minu küsimus on nüüd see. Et kes on see salapärane toimetus ja kes see koosseisus on ja mis päeval nad koos istuvad, et saaks nagu vaadata, kas selline toimetus on ikkagi olemas? Või on see nii, et Stolitsas on Tšaplõgin see, kes otsustab, kas minu artikkel avaldada? Ja ma isegi ei oska öelda, kes see Pealinnas siis on. Et kuidas ma ikkagi oma artikli lehte saan? Kes see toimetus on selline?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Toimetused on mõlemas ajalehes olemas. Peatoimetaja on tõepoolest ühes lehes Tšaplõgin, teises Maarja-Liis Arujärv. Töötajaid on mõnevõrra rohkem kui üks nendes. Nii et pöörduge toimetuste poole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Mina olen austatud linnapeaga nõus selles asjas, et kui nagu üldse kaasa ei lööks selles meedias, et siis nagu on ka väga keeruline seda kritiseerida. Aga üldjuhul ka mitmed inimesed, sealhulgas ka mina oleme ikka nagu vastanud, kui Pealinnast keegi mõne küsimuse küsib. Aga väga harva tehakse seda.
Ja seetõttu ma ikkagi tuleks natukene selle eelmise küsimuse täienduse juurde. Et kas Te ei pea otstarbekaks siiski monitoorida sisemiselt? Kuna me näeme, et väljaspool monitooritakse ja jõutakse tulemuseni, et 100 ühikut Taavi Aasa või Mihhail Kõlvartit võrdub üks ühik Rainer Vakrat, eks. Et kas siiski Te ei pea otstarbekaks seda monitoorida sellesama meedia siseselt, et natukenegi tasakaalu saavutada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Nii, nagu ma eelmisele arupärimisele vastates juba ütlesin, et selline monitooring on näiteks Tallinna Televisioonis käima pandud, et võrrelda siis, kui palju on erakonnad ... keegi erakondadest sõna saanud. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Aga lehtede puhul?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Lehtede puhul ma ei tea, kas seda monitooringut tehakse. Ma pean seda täpsustama. ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, teine küsimus, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Lugupeetud linnapea! Siin mõni aeg tagasi Teie erakonna kaaslane Maria Jufereva avaldas arvamust, et tegelikult linnameediat on vähe ja üks väljaanne tuleks kindlasti juurde teha. Et mis Teie sellest arvate?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma ei ole selles küsimuses temaga kindlasti mitte nõus. Nii, nagu ma ütlesin, neljast lehest sai kaks lehte. Nii et see on olnud nagu pigem meie tegevus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andrei Birov, teine küsimus, palun!
Küsimus - Andrei Birov Andrei Birov
Hea meer! Ega Te ei oska öelda, miks meie opositsioonierakondadel on ... neil on mingi nihuke paaniline hirm Vene meedia ees? Mina näiteks loen uudiseid, nii Ameerika uudiseid, Euroopa, Hiina, sealhulgas ka Vene uudiseid ja minul on täielik immuunsus, ütleme, propaganda vastu. Mina lihtsalt võtan igalt poolt informatsiooni. Aga täna kuulates meie opositsiooni siin, volikogu liikmeid, neil on ... tõepoolest mulle tundub niimoodi, et on lihtsalt paaniline hirm.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma olen selles suhtes Teiega nõus, et igasuguse propagandaga võitlemisest palju efektiivsem on oma informatsiooni adekvaatne edastamine ja see mõjub kindlasti paremini. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud linnapea! Siin saalis räägitakse, et ajaleht Stolitsa tegeleb Keskerakonna propagandaga. Mina olen Keskerakonna liige ja teate, juba no vähemalt 6 kuud minu artiklit ei ole seal vaatamata sellele, et ma saadan regulaarselt. Miks Keskerakonna propaganda ei töötagi?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma ei oska siin muudmoodi vastata kui nii, nagu ma vastasin eelmistele küsimustele, et tuleb pöörduda toimetuse poole. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Ants Leemets Ants Leemets
Peab pöörduma Tšaplõgini poole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega on arupärimine vastatud!
19:19 Päevakorra punkti alustamine - 17. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning ametiasutuste teenistujate lahkumishüvitistest 17. Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning ametiasutuste teenistujate lahkumishüvitistest
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 17 "Arupärimisele vastamine", Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Mart Luik "Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute ning ametiasutuste teenistujate lahkumishüvitistest". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas, palun!
Ettekanne - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse, kui on täiendavaid küsimusi, heameelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun! Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! No minu peamine küsimus siiski ei saanud arupärimises vastatud ja selle sisu on ju väga lihtsalt kokkuvõetav. Et kui inimene lahkub ametikohalt vabatahtlikult, siis ta teeb selle nagu teadliku valiku, läheb mingit uut tööd tegema kuhugi, eks. Ja peaaegu mitte kuskil, ei avalikus ega erasektoris, ei eeldata, et sellele inimesele peaks maksma väga piraka kompensatsiooni, n-ö kaasa panema. Et see kompensatsioonimehhanism on ikkagi mõeldud ennekõike nende inimeste jaoks, kes ei lahku ametist sugugi mitte vabatahtlikult ja kellel ei ole ka võib-olla seda uut töökohta silmapiiril. Nii et miks Te seda printsiipi siis eirate? Et milleks motiveerida inimest, kes läheb lihtsalt teisele tööle? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Meie lähtume nende kompensatsioonide määramisel Tallinna linna põhimääruses sätestatust. Ja ma isiklikult pean ka seda õigeks, sest see on inimestele motivatsioon võimalikult pikka aega Tallinna linnas töötada. Mida pikaajalisem on töötaja, seda reeglina tema panus on suurem, tema kogemus on suurem. Nii et ma arvan, et on õige motiveerida inimesi pikalt või pikemalt ühes ametikohas töötama. See on üks osa motivatsioonist. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jah, aitäh, härra eesistuja! Härra linnapea! Et küsiks siis kohe jätkuks, et mida siis Tallinna linna põhimäärus töölt lahkujate kompensatsiooni kohta täpselt sätestab?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Põhimääruse § 54 lõige 9 punkti 2 järgi määratakse hüvitiseks kuni 4 kuu põhipalk, kui isik on töötanud oma või muudel lõikes 9 nimetatud teenistuskohtadel kokku vähemalt 3 viimast aastat ning linna ametiasutustes pidevalt 6–10 aastat. See personalidirektor oli töötanud 9,5 aastat personalidirektorina. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Ma ikka natukene jätkaks samal teemal, et kuidas Teie arvates motiveerib see organisatsioonis töötavaid inimesi, neid, kes seal edasi jäävad tööd tegema, kui lahkujat väga heldelt premeeritakse? Et iga organisatsiooni eesmärk on pingutada selle nimel, et need inimesed, kes töötavad meie majas, oleksid väga motiveeritud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Eks nad tunnevad ennast motiveerituna seda kaudu, et nad teavad, et kui ka nemad ühel hetkel lahkuvad, siis nad saavad ka teatud hüvitise ja nad teavad ka seda, et mida kauem nad töötavad, seda suurem saab see hüvitis nende jaoks olema. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Seega on arupärimine vastatud.
19:23 Päevakorra punkti alustamine - 18. Riigihankest linnapea Taavi Aasale uue sõiduauto soetamiseks 18. Riigihankest linnapea Taavi Aasale uue sõiduauto soetamiseks
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 18 "Arupärimisele vastamine", Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Annela Ojaste "Riigihankest linnapea Taavi Aasale uue sõiduauto soetamiseks". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Ettekanne - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud eesistuja, volikogu esimees! Austatud volikogu liikmed, hea arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Jaa. Et ma sain kirjalikest vastustest aru, et seda ametiautot siis Te põhjendasite, et Te kasutategi siis ainult siin linnas ametisõitudel. Et ma saan aru, et siis sinna kaugele rajooni, kus Te siis päriselt elate, et sinna Te sõidate oma isikliku autoga.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Jah, vastab tõele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Et minu arust auto oleks võinud ju olla ka Mercedes ja soomustatud. Aga mind huvitab rohkem see naelkummide värk. Et ise linnavalitsus on kogu aeg olnud seisukohal, kogu aeg olnud seisukohal ... naastrehvid. Ma olen kuulnud nii palju abilinnapäid esinemas siin ja rääkinud, et see tuleb ära keelata. Peale selle, et ta purustab teid, siis nad tekitavad veel neid peenosakesi, mis siis satub hingamisteedesse. Ja nüüd on siis see olukord käes, eks ole. Sõnad ja teod. Et sellest ma ei saa aru. Kõik ülejäänud on mulle arusaadav, Volvo ja värk, see ei ole huvitav. Aga naastrehvid ja lamellid.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Pean Teile tunnistama, et mina ei osalenud hanke kokkupaneku juures. Kuulsin nendest naastrehvidest tegelikult ajakirjanduse kaudu ja kinnitan Teile, et autol ei ole all naastrehvid. Autol on all lamellrehvid. Palusin nad kohe ära vahetada, kui sellest kuulsin.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Hea eesistuja, lugupeetud linnapea! Oma vastuses arupärimisele Te pöörate tähelepanu asjaolule, et ametiautot kasutavad lisaks Teile veel väliskülalised ja teised linnavalitsuse liikmed. Kui tihti Te oma autot teistele kasutada annate ning kas saaksite edastada sellest ka ülevaate, kes need kasutajad on?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Auto on siis kasutuses alates sellest nädalast. Järgmisel nädalal tulevad Tallinnale külla ... tuleb üks delegatsioon Hiinast ja hakkavad järgmisel nädalal ka seda autot kasutama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Hea lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Et kas jõuliselt rohelisest Tallinnast rääkiv linnapea oleks äkki võinud endale suure sisepõlemismootoriga auto asemel hoopis ühe säästliku elektriauto soetada, nii nagu Te soovitate kõikidel teistel teha? Et käige minu sõnade ja tegude ... Või kuidas, mille järgi me siis peame käituma, kodanikud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kahtlemata oleks hea meelega soetanud elektriauto. Paraku peab tõdema, et selline elektriauto, millega on sobilik ka väliskülalisi sõidutada, maksab märgatavalt rohkem kui see auto, mis sai soetatud. Ja odavamad elektriautod paraku on ...
Küsimus jätkub - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
....
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Jaa. Väga ... need on tõesti need ... ma tean küll, millega nad sõidavad. Need on väga väikesed. Ja ma kardan, et see Hiina delegatsioon, kes järgmine nädalal tuleb, läheks lennuki peale tagasi, kui neile sellise autoga vastu minna. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Annela Ojaste, teine küsimus, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Lugupeetud linnapea! Mitu sõidukit kokku ja mitu autojuhti kokku üldse linnavalitsuse palgal on?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma pean nüüd tunnistama, et ma vastan peast ja ma võin eksida. Aga minu teada linnakantseleil on siis kokku kaks sõidukit. Üks on siis see, millest me räägime ja teine sõiduk on linnakantselei käsutuses ja ka sellel sõidukil on juht. Nüüd, kas on veel, jään hetkel vastuse võlgu. Ei tea, et oleks. Aga ei saa ka 100% kindel olla.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet linnapea! Miks Te ei võiks näidata linnapeana eeskuju ja näiteks kesklinna piires sõita rattaga? Oleks nagu ilgelt äge. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma sõidan kesklinna piires ... tähendab, vanalinna piires käin enamasti jala. Kesklinna piires sõidan tihtipeale trammiga, kui see sihtpunkt on selline, et sinna saab trammiga lähedale. Rattaga sõitmiseks peaksid olema enamasti kaasas vahetusriided ja päeva jooksul paraku seda on väga raske kasutada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Üldiselt pean ma ebasoliidseks esitada küsimusi palga, auto, blä-blä-blä, nihukeste asjade kohta. Aga siiski, uudishimu lihtsalt sunnib mind Teie käest küsima. Ja nimelt, kas Teie auto on siis kuulikindel või ei ole?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Vot see vastus on nüüd nii, nagu klaveri mängimisega, et ei tea, ei ole proovinud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Austet linnapea! Tahtsin Teile lihtsalt remargina meelde tuletada, et delegatsiooni vedamiseks ei pea ilmtingimata autot omama. Et näiteks Hansabussist ühe telefonikõne kaugusel on Teile suurepärane sõiduvahend koos juhiga, väga puhtad ja väga mugavad ja väga taskukohased.
Aga on imekspandav, et kui Te seda ... või kui linn hanke välja kuulutas, et selles hanketingimustes ei olnud ka ära märgitud, et selle auto nimi peab olema viietäheline ja algama V-ga. Aga see selleks. Küsimus on selline. Et kuidas maksumaksja elukvaliteet Tallinnas paraneb teadmise juures, et linnapea hommikul ja õhtul sõidab edeva luksussedaaniga? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kõigepealt, ma ei nimetaks seda autot kindlasti mitte edevaks luksussedaaniks.
Nüüd, mis puudutab seda, et kas see pidi, kas see hanketulemus pidi olema V-tähega viietäheline sõna, siis mina mäletan alguses ajakirjanduse spekulatsiooni, et see hange on koostatud nii, et sellel saaks osaleda ainult Audid. Nii et ma arvan, et siin võib anda väga erinevaid hinnanguid. See, kas linnapea tegevuse tulemusena muutub inimeste elu paremaks - teate, selle hinnangu nad annavad aastal 2021 sügisel. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud linnapea! Ma olen küll usin meediatarbija, aga ütleme siis, sellenädalane uudis jäi minul kõrvust ja silmist välja. Ja meid jälgib ka kindlasti hulk inimesi interneti vahendusel. Et ütleme siis välja, mis on selle auto mark ja mis on selle mootorivõimsus. Ma saan aru, et viie tähega ja V.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Selle auto mark on Volvo ja selle mootorivõimsus on, kui ma ei eksi, 175 kW. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, teine küsimus, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea linnapea! Mul on nihukene küsimus. Et kas auväärt abilinnapea Zuzu kiitis Teie auto ostmise otsuse heaks või Te tegite otsuse üle tema pea? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Me diskuteerisime selle üle, et miks nimelt just sellised parameetrid on sellesse hankesse tulnud, kui see asi läks ajakirjandusse. Linnavalitsus ei pea kõikides küsimustes olema 100% üksmeelt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Läbirääkimisi selles punktis ei avata. Seega on arupärimine vastatud!
Head kolleegid! Ma pean paluma Toivo Tootsenit mind asendama, kuna tõenäoliselt lennuk ei hakka mind ootama. Et ma paluks mind asendada.
Ja mul on veel üks palve. Et meil on jäänud kaks punkti. Peale seda esinevad sõnavõttudega Riina Solman ja Anto Liivat. Riina Solmanil on ka üks informatsioon ja enne seda, kui te hakkate lahkuma, ma paluks teid teda ära kuulata. Aitäh!
19:33 Päevakorra punkti alustamine - 19. Tallinna linnahalli arendamisest 19. Tallinna linnahalli arendamisest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Head kolleegid! Päevakorrapunkt number 19 "Arupärimisele vastamine", Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets "Tallinna linnahalli arendamisest". Vastab linnapea Taavi Aas, palun!
Ettekanne - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud eesistuja, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud ka kirjaliku vastuse, aga kui on täiendavaid küsimusi, siis heameelega vastan.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Täiendavaid küsimusi on. Palun, Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et on ikka. Lugupeetud linnapea, et siis te olite veel abilinnapea, aasta oli 2009 ja kui me hakkasime siis neid arupärimisi esitama, kuidas see arendamine edeneb, ja siis igal kevadel öeldi, et sügiseks peaks asi korras olema. Ja igal sügisel öeldi, et kevadeks. Ja nii on need aastad läinud ja varsti möödub siis 10 aastat sellest. Minu arvates on võtnud praegu linnavalitsus selle linnahalli arendamise nagu peaaegu et maha oma prioriteetide hulgast ja ma ei näe ühtegi võimalust, et lubatud tähtaeg teie poolt, mis oli 2019, seal ma ei näe ühtegi võimalust. Ja mis siis nüüd on see reaalne arenduse tähtaeg, mida Te ise silmas peate ja Tallinna kesklinnas asuv linnahall mere ääres saab natukenegi muutuda paremaks, kui ta täna on?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma kinnitan Teile, et linnahall ei ole kindlasti linnavalitsuse prioriteetide hulgast maha võetud. Tõepoolest, selle projekteerimise alustamisega on läinud kauem. Põhjuseks on, nii nagu ma olen ka korduvalt rääkinud, see, et juristid jõudsid järeldusele, et selleks, et linn ja riik, nii nagu me oleme kokku leppinud, sinna ühiselt panustada saaks, tuleb esitada Brüsselisse riigiabiloa taotlus. Riigiabiloa taotluse esitamine on ka võtnud plaanitust rohkem aega, aga paraku siin tuleb tunnistada, et erinevate ametkondade vahel on kooskõlastamine olnud ääretult pikaajaline ja keeruline, sest see taotlus, mille üks osa on ka äriplaan, peaks saama kooskõlastuse siis ka erinevatelt riigi institutsioonidelt, kuna riik on üks partneritest. Ja paraku tõesti tuleb tõdeda, et see kooskõlastuse saamine on olnud arvatust pikaajalisem ja keerulisem. Aga prioriteetide hulgas on ta kindlasti. Tänaseks on nii äriplaan kui riigiabi taotlus koos ja on tõlkimisel siis inglise keelde.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ja mis ajaks ta valmis saab?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige


Kevadel.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
No ma natuke jah ütleks, et mulle nagu ei meenu, et päris nii oleks olnud, et ma oleks puldis seisnud ja öelnud kevadel, et sügisel on valmis ja sügisel oleks öelnud, et kevadel on valmis. Aga tõesti, selles mõttes tuleb .... tuleb tõdeda, et tõepoolest olen püüdnud eesmärgiks seada erinevaid tähtaegu. Täna, kui riigiabi taotlus saaks vastuse sellel aastal, sellepärast et ka Brüsseli menetlusprotsess võib olla kuni 6 kuud ... Kui pikk ta tegelikult on, seda ei oska keegi täna täpselt ette ennustada. Aga kui oleks võimalus saada see riigiabi taotluse vastus sellel aastal, siis 2019–2020 projekteerimine, 2021–2022 ehitus.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Miks Tallinna linn ikkagi ei ole huvitatud sellest, et kaasatud oleks Linnahalli renoveerimisprojekti ka eraettevõtted? Et oleks nihukene klassikaline PPP projekt. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, me oleme kindlasti huvitatud, et oleks eraettevõtteid kaasatud. Ma arvan, siin vanemad kolleegid volikogu saalist teavad, kui pikalt oleme me püüdnud partnerit leida selle Linnahalli renoveerimiseks. Paraku on selle investeeringumaht niivõrd suur, et erainvestoril on väga keeruline näha, kuidas ta sealt selle tagasi teeniks.
Aga veel kord. Kui peaks ilmuma välja erainvestorid, kes on huvitatud selles projektis osalema ja kui see sobib täna mõlemale partnerile ... Täna me peame arvestama siin ka riigi seisukohtadega, sest riik on üks kaasrahastajatest. Kui see mõlemale partnerile sobib, siis miks mitte. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Martin Helme, küsimus, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud linnapea! Minul on väga eredalt meeles üks debatt ennem valimisi, kus Urmas Sõõrumaa tagus vastu lauda ja kolm korda ja ütles, et: "Ma olen teinud pakkumisi Linnahalli jaoks. Ma olen teinud. Ärge rääkige, et ei ole keegi tahtnud!"
Aga mul on küsimus nagu teisest ooperist. Et see õnnetu, kole ja ebapraktiline maja on seal nagu üks nuhtlus kaelas kõigil, sellepärast et keegi loll võttis ta muinsuskaitse alla. Et kas linn ei võiks keskendada oma energiat sellele, et võtta sealt muinsuskaitse maha ja see kole maja sealt ära lõhkuda, et saaks seal midagi mõistlikku teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Ma ei hakka ... Tähendab, ma ei ole nõus kõigepealt Teie hinnanguga muinsuskaitsealase tegevuse kohta. Ma arvan, et Tallinnas teevad muinsuskaitsjad väga tänuväärset tööd. Tänu neile on meil olemas vanalinn ja tänu sellele, et meil on vanalinn, on meil nii palju turiste, mis väga meie majandust elavdab.
Nüüd, mis puudutab ka Teie hinnangut selle kohta, et tegemist on koleda hoonega. See on tõenäoliselt maitse küsimus, sellepärast et väga palju on neid, kes ütlevad, et tegemist on arhitektuuriliselt väga huvitava hoonega. Nii et ma ei ole Teiega selles suhtes nõus, et see hoone tuleks lammutada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ants Leemets, teine küsimus, palun!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Kui läheneda kõikidele probleemidele nii, et lihtsam on nad lammutada, kui see probleem lahendada, siis uskuge mind, meil ei oleks ka vanalinna. Aitäh!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et minu küsimus, lugupeetud linnapea, on ikkagi see, et tegelikult on käibest väljas mitte ainult Linnahalli maa ja selle ümbrus, vaid on väljas ka kõik see, mis on seal endise betoonitehase alused Logi tänava maad ja seda juba mitte isegi 10 aastat, vaid võib-olla 15 või 20 aastat. Ütleme, et ... pigem ütleme, et ikkagi, kui üks plaan ikkagi ei pea ja nüüd siis tahetakse ehitada veel, et umbes jäähall lubatakse maha lammutada ja muinsuskaitse lubab siis selle taastada samas mahus, mis ütleme tundub juba mõttes nagu tobe olevat, sest see on poole kallim, kui uus ehitada. Et kuidas ikkagi selle arendusega siis ikkagi toime tullakse ja kuidas need Logi tänava ja muu tänava kruntide arendamine siis läheb ja millal see müügiküsimus üles tuleb?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma saan aru nüüd, küsimus rohkem puudutas neid Linnahalli kõrvalkrunte. Kõrvalkruntidele on detailplaneering kehtestatud. Ja meil oli tegelikult plaanis see ... vabandust, juba möödunud aastal kõrvalkruntide müük läbi viia, aga kuna me linnahalli endaga ei ole jõudnud projekteerimisfaasi, ja arvestades seda, et need kaks arendust peaksid omavahel olema seotud, siis me leidsime, et ei ole mõistlik veel seda müügiprotsessi läbi viia. Nii et, kui linnahall jõuab projekteerimisfaasi, siis viiakse läbi ka nende kõrvalkinnistute müük. Siin on sama küsimus jällegi, nii nagu oli üks eelnev, et äkki peaksid, näiteks erainvestor, kes soovib investeerida kõrvalkinnistutesse, neid osta, äkki on ta valmis panustama ka linnahalli. Nii et ma vaataks neid kahte objekti siiamaani veel koos.
Mis puutub sellesse, et nad on kaua aega väljaarendamata, siis ma arvan tegelikult, et see on tulnud kasuks. Kui neid kõrvalkinnistuid oleks hakatud arendama enne 2008. aasta kriisi, siis ma arvan, et me oleks praegu päris õnnetud selle üle, mis seal võiks olla. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! No, muidugi, kui aastate jooksul ei ole õnnestunud sinna erafirmasid kaasata, et kas see ei ole juba iseenesest nagu selge indikatsioon, et projekt olemasolevas või plaanitavas mahus, on lihtsalt liiga n-ö üle jõu käiv, liiga ambitsioonikas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Arvestades seda, et tegemist on kontserdisaaliga, siis üldiselt igal pool Euroopas, ma usun, et ka maailmas tegelikult, enamasti kontserdisaalidesse panustab suuremas osas avalik sektor, sellepärast et kultuuritegevus reeglina on selline, et sealt investeeringud tagasi saada on praktiliselt lootusetu. Nii et me peame siinjuures arvestama sellega, et tegemist on ühe objektiga, mis on kaitse all, mida on väärtustatud ja me peame püüdma ta korda teha. Ja kui seda ei õnnestu erasektoriga koostöös teha, siis tuleb teha seda avalikul sektoril.
Täpselt samasugune objekt on tegelikult Patarei kindlus. Täpselt samas olukorras, täpselt sama keeruline saab olema sinna leida erasektorist investeerijat. Nii et ega ma üldse ei välista, et tegelikult lähemas tulevikus Patarei merekindlus tuleks konserveerida ja panna ootama seda aega, kui Eesti riik on nii rikas, et suudab ta ise korda teha. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Martin Helme, teine küsimus, palun!
Küsimus - Martin Helme Martin Helme
Aitäh! Härra linnapea. Te ometi ei võrdle Patarei kindluse arhitektuurilist väärtust Linnahalli käkiga?! Ja mulle jäi mulje, ma loodan, et ma sain valesti aru ... Mulle jäi Teie vastusest ennem mulje, et tänu tänastele muinsuskaitsjatele on meil olemas vanalinn. Ehk siis ma tahaks kohe teada, milline muinsuskaitsja käis siis XIII sajandil meil mingeid kirikuid üles ladumas?!
Ikkagi ma tuleks tagasi sellesama asja juurde, mis Te ennem ütlesite, et sealt ei ole lootustki, et erainvestor raha tagasi saaks. Järelikult ei ole ju lootustki - erainvestor oskab oma raha ikka paremini lugeda kui tavaliselt avalik võim -, siis ei ole ka lootustki, et avalikul võimul see kunagigi mingil moel seal majanduslikult toimima hakkaks. Ehk mitte ainult ei lähe sinna ehitusraha, vaid see on must auk ka tulevikus edaspidiseks. Sellisel juhul on see vastutustundetu maksumaksja rahaga ümberkäimine ja tuleb mingisugune uus plaan välja mõelda. Või mis?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kui Teie mõtet edasi arendada, siis see tähendaks seda, et me peaksime lammutama kõik kultuurikeskused, sellepärast et sealt ei ole ka kunagi lootust investeeritud raha tagasi saada. Ma arvan, et see ei ole õige mõtlemine. Kultuur on tõesti selline koht, kuhu tulebki panna jätkuvalt raha juurde ja nii aegade lõpuni. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, esimene küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Austatud linnapea! Üsna hiljuti me rääkisime Linnahallist veidi teises kontekstis. Me rääkisime fassaadimaalingutest, mis said sinna KOV-kampaania ajal tehtud keskerakondlase Märt Sultsi poolt ja tuleb välja, et meie endi linnarahva raha eest ja ka volikogu otsusega, mida tookord volikogulased ei saanudki aru, et kampaania rahade eest läheb värvimiseks. Küsiks, millises seisus on linnahalli fassaad täna selle maalinguga?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Pean tunnistama, et jään vastuse võlgu. Ei ole käinud seda fassaadi vaatamas. Aga arvestades varasemaid kogemusi, siis isegi, kui seal on midagi ära pestud, siis tõenäoliselt on sinna jälle midagi muud peale tekkinud. Nii et ega see pind paraku seal kasutusest väljas olevas hoones kaua puhas ei püsi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Härra linnapea! See õnnetu hoone, V. I. Lenini nimeline Kultuuri- ja Spordipalee, on ju ehitatud kommunistliku partei sellisteks ühisteks orgiateks või koosolemisteks. Kui Te uurite kogenud kontserdikorraldajate käest Eestis, siis te saate vastuseks, et sellist nii suurt saali ei ole võimalik tänapäeval enam välja müüa. Et võib-olla Solarise keskuse saal või mis iganes nime ta seal kannab, on selline optimaalne variant. Kui nüüd te kujutate ette, et te ehitate sellest monstrumist mingi konverentsikeskuse, siis andke mulle andeks, kust tulevad need inimesed konverentsile. Tallinn on isoleeritud urgas, mingisugune kauge koht, meil ei ole lennuühendusi enamuste Euroopa pealinnadega. Et kas, minu küsimus on see, et kas Teie puhul on nüüd ... või Tallinna linnavalitsuse puhul, on tegemist nüüd põhimõttekindluse või arengupeetusega? Ma kahtlustan viimast.
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Mnjah. No kõigepealt, esiteks ma ei ole Teiega nõus, et Tallinn on urgas. Ja teiseks, mis puudutab Teie väidet, et tegemist oli kompartei orgiateks ehitatud hoonega, see on tegelikult hoone sildistamine. Muide, Eesti Vabariigi välisministeerium asub ka ühes hoones, mis on ... või oli kunagi väga tihedalt kommunistliku parteiga seotud. Nii et see, mis seal kunagi oli, ei määra kindlasti seda, mis on seal ... või mis seal võiks olla täna ... on tänapäeval või võiks tulla tänapäeval. Nii et ma ei saa Teiega kuidagi nõus olla kahjuks. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, esimene küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Riigi muinsuskaitse nõukogu liikmena ma tahaksin küll võrrelda Linnahalli ja Patarei vanglat ja kindlasti ma ei nõustu sellega, et Tallinn on urgas. Aga küsida tahaksin ma seda, et kas spekulatsioon, et sinna võiks Estonia teater kuidagi asuda, et kas see plaan on kuidagi läbi arutatud või arutamisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Jaa, aitäh! See plaan on tegelikult täna arutamisel. Sellel plaanil on omad plussid, sellel plaanil on tegelikult ka teatud miinused. Lähiaegadel osalen ka ise päris mitmel koosolekul, kus seda teemat käsitletakse. Kuidas see arutelu lõpeb, täna ei võtaks küll ette spekuleerida. Nii et on plussid, on miinused - tuleb kaaluda. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Märt Sults, siin läbirääkimisi ei avata. Nii et kui sul küsimust ei ole, siis me peame .... Nii! See arupärimine on vastatud! Aitäh!
19:49 Päevakorra punkti alustamine - 20. Ühistupangast 20. Ühistupangast
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine päevakorrapunkt number 20 "Arupärimisele vastamine", Reformierakonna fraktsiooniaseesimees Ants Leemets "Ühistupangast". Vastab härra linnapea, Taavi Aas, palun!
Ettekanne - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud eesistuja, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse, kui on täiendavaid küsimusi, hea meelega vastan.

....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Paluks vajutada klahvi "Küsimus". Palun, kolleeg Ants Leemets, küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Esimest korda! Lugupeetud linnapea! Et abilinnapea esines meil mõnda aega tagasi suurepärase plaaniga, kuidas päästa Ühistupank ja viia ta tulevikus kasumisse, et oleks võimalik edukalt nagu toime tulla. 13 oli koosolek. Kuidas teil seal plaani arutamine läks? Ja millised on nüüd siis selle panga perspektiivid?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Üldkoosolek põhimõtteliselt kiitis selle ettepaneku heaks. Ma ei ole ise nende läbirääkimiste juures, mis toimuvad siis hetkel Coop Pangaga. Nii et hetkel ei saa, ei oska teile vastata, kas tehing on toimunud või mis on tehingu toimumise kuupäev?
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ants Leemets, teine küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et mul ongi selline küsimus, et põhikapital või osakapital on 6 268 215 euri, millest Tallinna linna oma on seal 6 miljonit. Sellest on üksjagu ära kulutatud. Teie enda väitel 650 000 laenudeks ja peale selle juhatus peab ka kuskilt raha saama. Kuna muid tulusid sellel ei ole, siis tahetakse osta Inbanki käest ära aktsiad. Et kui palju seal on nagu raha jäänud, mille eest osta ja mille eest siis juhatus palka saab, kui nad ära ostavad need aktsiad?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Nii palju, kui minule on teada, siis tegelikult täna need välja antud laenud juba toodavad ka raha tagasi. Nii et päris nii see ei ole, et seda .... seda peetakse üleval ainult .... et seda peetakse üleval ainult osakapitali arvelt.
Mis on tänane täpne rahajääk, jään hetkel vastuse võlgu. Aga mul ei ole ühtegi põhjust mitte usaldada selle panga tegevjuhtkonda, kes on siis võtnud ette selle tee, et omandada Coop Panga aktsiad. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, esimene küsimus!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Vabandust! Inpanga aktsiad Coop Pangas.
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Et kui vaadata nüüd Inpanga osalust täna Coop Pangas, et siis selle aktsiate väärtus vist nominaalis on mingi 7 miljoni euro ringis. Et vähe tõenäoline, et keegi nominaalväärtusega sellist osalust müüb. Et kust see raha ikkagi tuleb, et see osalus välja osta või kas Tallinna linn peab hakkama juurde panustama, selleks et seda osalust omandada? Või Te ütlete kindla ei?
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Kõigepealt sõltub see sellest, milline ... kui suur osa sellest osalusest omandatakse. Et kui see on 100%, siis tuleb otsustada, kas selleks on raha või kust hankida täiendavaid vahendeid. Kui see on vähem kui 100% Inpangi osalusest, siis on vahendid olemas. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Mart Luik, esimene küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! See muidugi on kena, et me nüüd panka ikkagi ei tee Tallinnasse Keskerakonna juhtimisel. Aga seal selles uues tulundusühistu vormis on ikkagi põhiprobleem nagu säilib, ja see on see, et Tallinna linna maksumaksja raha eest pannakse n-ö kogukapital sisse, aga hääli on ainult üks. Et minu küsimus on, et kui me lähme selle Coop Panga osalust ostma, ehk see ühistuline tegevus, mida me tahame toetada, tuleb justkui nagu ühistulise omandi ... ühistupanga Coop Panga kaudu see toetus, et miks me siis ei võiks selles vahelülis, juriidilises kehandis, loobuda ühistulisest vormist tervikuna ja siis me pääseks ka sellest probleemist. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kõigepealt, ühistut ei ole võimalik muuta ühekski teiseks vormiks. See tuleneb puhtalt seadusandlusest, et siin ei ole võimalik teistmoodi teha. Ta kas on, või teda ei ole. Aga mõned asjad, millega pole nõus, et ... minul on väga kahju, et seda panka sellisel kujul ei tule. Mis puutub Keskerakonna juhtimisse, siis uskuge mind, Ühistupanga nõukogus ei ole mitte ühtegi keskerakondlast. Ühistupanga juhatuses ei ole mitte ühtegi keskerakondlast. Nii et kuidagi ei saa öelda, et tegemist oleks keskerakondliku juhtimise all oleva ettevõttega. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud. Tänan, härra linnapea!
Päevakord on ammendunud, nüüd lähme üle avalduste ärakuulamisele. Palun kõne puldist, Riina Solman!
19:55 Päevakorra punkti alustamine - Avalduste ärakuulamine Avalduste ärakuulamine
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Aitäh eesistujale! Tänan lugupeetud kolleege, kes on jäänud veel saali kuulama! Ja ma õiendan ära ühe väikse täpsustuse, et ennem kui härra volikogu esimees siit lahkus, siis ta palus, et te kuulaksite ära minu üleskutse. Ja kolleeg Vilja Toomast seepeale kahtlustavalt ütles, et "oi! kus sul on kaitsjad". Et ei, ma tulin vaheajal tegelikult volikogu esimehe juurde küsima, et mul on üle anda arupärimine, aga ma tahaks teha ka ühe üleskutse, et kas ma tohin need ühes kõnes teha. Ja ta ütles, et jah. Ja kui ma ütlesin, mis üleskutse see on, siis ta ütles, et "alusta siis sellest, et inimesed peavad selle info ikkagi ära kuulma".
Nii! Ja nüüd siis üleskutse. 25. märtsil 1949 pandi toime Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus ja selle mälestuseks korraldavad MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut Vabaduse väljakul ja Vabadussõja võidusamba jalamil mälestustseremoonia. See on 25. märtsil, pühapäeval algusega kell 17.00. Vabadussõja võidusamba jalamile asetatakse pärjad ja pärast, kell kuus süüdatakse küüditatute mälestuseks küünlad Vabaduse väljakul. See on väga ilus üritus. Igaüks saab tulla sinna austust avaldama. Nii et olete kõik oodatud!
Ja nüüd arupärimise juurde. Käisin selle nädala algul esmaspäeval Tallinna Haridusametis. Kuulasin tähelepanelikult eelmisel nädalal Riigikogus riiklikult tähtsa küsimuse ettekandjat professor Martin Ehalat Tallinna Ülikoolist, kes rääkis eesti keelest, eesti keele õppest, keelekümblusest Tallinna koolides ja lastaedades. Ja Haridusametis ma küsisin juhi Andres Pajula käest, et millised on plaanid seoses keelekümblusega ja professor Ehala viidatud meetodiga, et kõige paremini õpivad lapsed keelt ühises kakskeelses lasteaias. Ja austatud Haridusameti juht ütles, et "ei ole plaane, kuna ei ole nõudlust", mille peale ma siis küsisin, et kas omavalitsus peabki käituma turumajanduslikult, et pakkuma alles nõudluse peale või ta võiks tegelikult mõelda keeleõppe peale, millest me kõik tegelikult Tallinna linnas puudust tunneme.
Seega, ma pöördun abilinnapea Vadim Belobrovtsevi poole, sest me teame, et vene koolis on eesti keele õppimine keerulisem kui eesti keele õppega koolis. Ja juba aastaid teame, et keeleliselt eraldatud koolisüsteem toodab keeleliselt eraldatud ühiskonda ning edasises elus avaldab riigikeele mitteoskamine negatiivset mõju inimese majanduslikule heaolule. Ja meil lasub seetõttu suur vastutus, lasteaedade ja koolide personalil, et eesti keele õpet edendada. Kahjuks ei vastanud 2017. aastal Eestis kontrollitud 1024 pedagoogist 872 keeleoskus seaduses kehtestatud nõuetele.
Lähtuvalt eelpooltoodud kõnest ma annan üle arupärimise, mille palun edastada abilinnapeale! Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Olen arupärimise vastu võtnud ja kui see vastab nõuetele, edastatakse ta abilinnapeale.
Ja kõne puldist, palun, kolleeg Anto Liivat!
Tallinna Linnavolikogu liige - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Hea juhataja! Ka minul on üle anda arupärimine ja sellele arupärimisele on alla kirjutanud meie fraktsiooni liikmed: Jaak Juske, Annela Ojaste, Anastassia Kovalenko, Helve Särgava, Kadri Kõusaar, Karl-Martin Sinijärv ja mina ka. Ja arupärimine puudutab linnavalitsuse liikmetele linna ettevõtete ja sihtasutuste nõukogude töös liikmena osalemise eest tasu maksmist.
Teadupärast siis on olukord tõepoolest selline, et Tallinna Linnavalitsuse liikmed on ühtlasi ka erinevate linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste nõukogude liikmeks. See olukord on mõnevõrra tavapäratu, sest tõtt-öelda ei pea sugugi omaniku esindaja tingimata osalema nõukogu kui ettevõtte või sihtasutuse juhtorgani töös. Väga tihti on riigi ettevõtetes ikkagi praktika olnud ja ka on teistsugune. Ehk siis omaniku esindaja nimetab ametisse nõukogu liikmed, kes omakorda nimetavad juhatuse liikmed ja ei sekku vahetult ja igapäevaselt organisatsioonide juhtimisse, olenemata siis sellest, et nende organisatsioonide või asutuste omanikuks või ka üldkoosolekuks on siis riik või tema esindaja, näiteks ministri isikus.
Küll aga tõepoolest loob kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sellise võimaluse, mida siis ka Tallinna linn on ära kasutanud ja tõepoolest määranud linnavalitsuse liikmeid linna sihtasutuste ja äriühingute nõukogu liikmeteks. Ja tõtt-öelda sellest ning ka linna põhimäärusest tuleneb, et linnavalitsuse liikmete tööülesandeks ongi linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste nõukogudes linna esindada.
Erakond Eestimaa Rohelised on koalitsioonis Tallinnas Keskerakonnaga ja just abilinnapea Züleyxa Izmailovale ongi meie arupärimine adresseeritud. Teadupärast saavad siis linnavalitsuse liikmed igakuiselt nõukogu liikmeks olemise eest kõik kokku 10 250 eurot lisatasuna nn palgalisa ja me palumegi abilinnapea Izmailoval vastata järgmistele küsimustele. Kõigepealt sooviksime me teada, kui suured ikkagi on nõukogu liikmete ja nõukogude esimeeste tasud Tallinna linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste nõukogudes? Ning me palume seda ülevaadet siis kõigi nimetatud organisatsioonide lõikes? Me tahaksime ka teada seda, kuivõrd eetiliseks või põhjendatuks peab koalitsioonierakonna juht linnavalitsuse liikmetele lisaks palgale lisatasu maksmist, sisuliselt nende igapäevatöö hulka kuuluva tegevuse eest nõukogude liikmetena? Ja soovime teada ka seda, millised siis ikkagi on abilinnapea ja Roheliste Erakonna juhi arvates need linnale kuuluva ettevõtte või sihtasutuse nõukogu liikme tööülesanded, mis jäävad välja linnavalitsuse liikme tavapäraste tööülesannete hulgast ning tingivad selle, et nende täitmise eest makstakse siis täiendavat tasu.
Ja me palume sellele arupärimisele nii kirjalikku kui ka suulist vastust. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Olen arupärimise vastu võtnud. Kui see vastab nõuetele, edastatakse ta abilinnapeale.
Kõned on meil kuulatud, päevakord on ammendunud. Kuulutan istungi lõppenuks! Järgmine istung on korraline, kahe nädala pärast 5. aprillil.
20:04 Istungi lõpp