Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 18.10.2018  
Istungi number: 17  
Istungi aeg: 16:00 - 19:02  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-18.10.2018.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Ülevaade Tallinna linna noortevolikogu tööst
2. Muudatus Tallinna linnaosakogude haldamise komisjoni koosseisus (OE 177)
3. Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseerimisega (OE 176)
4. Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas (OE 173)
5. Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003 korraldusega nr 2001-k kehtestatud "Käo põik 15/ Nepi tn 4 kinnistu detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Kukulinnu tn 5 (endine Käo põik 15) kinnistu osas" (OE 156)
6. Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 125 kehtestatud Merivälja tee 66 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Rätsepa tee 6, Rätsepa tee 8, Rätsepa tee 12, Rätsepa tee 14, Merivälja tee 74, Merivälja tee 76 ja Randvere tee 1 kinnistute osas (OE 158)
7. Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2005 korraldusega nr 2121-k kehtestatud Taime tn 20 ja Ristiku tn 72 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (OE 159)
8. Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 139 osaliselt kehtestatud Nõmme Keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Piiri tänav T4 kinnistu (krundi positsioon 62b) ja Turu plats 6 kinnistu (krundi positsioon 34) osas (OE 160)
9. Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll 2016–2017 (OE 162)
10. Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017 (OE 163)
11. Vene tn 10 // 10a-8 korteriomandi otsustuskorras müük (OE 157)
12. Sõpruse pst 179-M1 korteriomandi müük (OE 165)
13. Siili tn 25-M1 korteriomandi müük (OE 166)
14. Sõpruse pst 225-M1, Sõpruse pst 225-M2 ja Sõpruse pst 225-M3 korteriomandite müük (OE 167)
15. Sõpruse pst 209a // 211a // 213a kinnisasja müük (OE 168)
16. Sõpruse pst 237 kinnisasja müük (OE 169)
17. J. Pärna tn 3-42 korteriomandi müük (OE 170)
18. Õismäe tee 144-71 korteriomandi müük (OE 171)
19. Kibuvitsa tn 15-2 korteriomandi müük (OE 172)
20. Järveotsa tee 25-42 korteriomandi müük (OE 174)
21. Ehitajate tee 21-16 korteriomandi müük (OE 175)
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud kolleegid! Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 18. oktoobri istungiga!
Head sõbrad! Me kõik teame, et Tallinnas juhtus suur õnnetus, suur tragöödia. Üks pere kaotas kolm last. Pole mõtet rääkida detailidest ja sellest, kes on süüdi. Ainuke, mida me saame teha – mälestada! ... Aitäh!
Nii! Aga elu on selline, et meil on ka positiivseid sündmusi ja ka hea traditsioon. Lubage mulle õnnitleda täna sünnipäevalast, kelleks on Merike Martinson!
Head kolleegid, meie hulgas on kaks inimest, kes istusid selles saalis 25 aastat järjest - 8 koosseisu. Ja just täna või homme, ülehomme. .... Ongi 25 aastat käes. Ma arvan, et me peame õnnitlema meie kolleege suure aplausiga, aga ka lilledega ja aukirjaga. Margarita Tšernogorova! Leonid Mihhailov!
Nüüd teavitan teid muudatustest linnavolikogu koosseisus. Tallinna linna valimiskomisjoni 17. oktoobri 2018. aasta otsusega nr 15 peatati Marika Tuus-Lauli volitused linnavolikogu liikmena kuni 1. märtsini 2019 ja linnavolikogu liikmeks nimetati Elmar-Johannes Truu. Sama otsusega peatati Yoko Alenderi volitused 17. aprillini 2019 ja linnavolikogu liikmeks nimetati Ants Leemets. Tere tulemast!
Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobri otsusega võeti Elmar-Johannes Truu fraktsiooni liikmeks. Ja Reformierakonna fraktsiooni 18. oktoobri otsusega võeti fraktsiooni liikmeks Ants Leemets.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks traditsiooniliselt palun vajutage puldil klahvi "Kõne". Ahaa! Soovijaid täna ei ole. Aa, Riina Solman ikka?
Tallinna Linnavolikogu liige - Riina Solman Riina Solman

....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Peale, peale. Nüüd peale. Viis minutit peale istungit. Kas Te soovite? .... Ei soovi. ....
Nii! Aga asume siis tänase päevakorra juurde! Tänases päevakorra projektis on meil 22 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Ei ole.
Üks ettepanek on laekunud eelnevalt. Oma soovist teha ettepanekuid päevakorra osas andis teada Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon. Ja 22. päevakorrapunkt langeb päevakorrast välja. Nii! Kas keegi soovib seda ettepanekut hääletada? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 18. oktoobri istungi päevakorraprojekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 60 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.
Nüüd on enne päevakorra juurde asumist kõikide fraktsioonide esindajatel, aga ka linnavalitsuse esindajatel, võimalus esineda 1–2-minutilise sõnavõtuga. Palun, fraktsioonid! Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon, Isamaa fraktsioon. Aitäh! Aga siis alustame. Palun, Helve Särgava!
Kõne - Helve Särgava Helve Särgava
Austatud volikogu esimees ja head volinikud! Nagu me ju kõik väga hästi teame, et praeguses selles saalis ja kindlasti märtsist võib-olla veelgi rohkem saab olema Riigikogu liikmeid. Aga nagu me teame, et Riigikogu liikmed on ju seadusandjad.
Ja mida ma tahaksin just siin nüüd öelda, et kui seadusandjad võtavad vastu seadusi, siis ei juubeldaks me mitte selle üle, et me võtsime vastu mingi uue seaduse või täienduse või täpsustuse, vaid meil oleks hea meel selle üle, et rõõmu tunneks ka sellest seadusest meie kõige kõrgema võimu kandja - see on rahvas.
Aga kahjuks ma pean küll ütlema, et 1. jaanuarist sellest aastast hakkas kehtima uus korteriühistute seadus. Ja mulle isiklikult tundub küll, et kahjuks need seadusekirjutajad ei vaadanud piisavalt ette ja nad ei näinud neid kuritarvitamise riske, või õigemini ei suutnud neid õigesti hinnata.
Ja nimelt, miks ma sellisele järeldusele olen tulnud, aga selle tõttu, et viimastel nädalatel on minu poole pöördutud korteriühistute juhatuste poolt ja nimelt, väga tõsise probleemiga, et suurtes korteriühistutes toimub n-ö kõrvaltseisjate juhatuse liikmeteks panek. Mis see tähendab? See tähendab seda, et meie korteriühistutes on niimoodi, et kui esimene kord ei tulnud kvoorumit, teine kord ükskõik mitu liiget sinna kohale tuli, ja on juba väga lihtne vahetada juhatus ja panna kõrvalseisjad nagu öeldakse juhatusse. Nüüd need kõrvalseisjad alustavad tegevust ja kahjuks, nagu ma nendelt, tõepoolest murelikelt inimestelt, olen nüüd nii palju kuulnud, et see ei ole mitte nende huvides, vaid otse vastupidi, sealt on väga lihtne kõrvalseisjatel n-ö hakata korteriomandeid üle võtma. No ülevõtmine tähendab seda, et kui on kas suured kohustused, suured laenud, ei suuda seda korteriomanik tasuda, on need siis, eks ole, pensionärid või muidu vähekindlustatud pered, ning millega see lõppeb? See lõppeb loomulikult tema korteri müügiga ja temale, sellele inimesele lõpeb see piltlikult öelda tänavaga. Nii et selles suhtes oleme kõik, kellel on tulevikus ja ka praegu õigus neid seadusi muuta-täiendada, oleme ikkagi tõepoolest näoga n-ö nende poolt, kelle jaoks see seadus on. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kristen Michal, palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Hea esimees, head volikogu liikmed! Austatud külalised! Mul on täna kaks teemat. Nagu te minu kaelas olevast sallist võite näha ja nagu suur osa volikogust juba on selle salli endale kaela pannud, siis me meenutame, et endiselt ei ole volikogu saali tagasi tulnud suur riigilipp, suur sinimustvalge. Ja samal ajal, kui Mihhail Kõlvart räägib, et see ei sobi puldi juurde, näitas Jüri Ratas talle eeskuju. Ja ma arvan, et Mihhail Kõlvart ei teinud talle etteheidet selle eest, et tema selja taga seisis Keskerakonna valimisloosungit avalikustades suur Eesti riigilipp. Ta ei käinud ilmselt ka küsimas, et ega Jüri Ratase selg või ometi mõni muu koht ei puutu selle lipu vastu. Aga ometi volikogus ta seda juttu räägib. Siin saalis on piisavalt ruumi sinimustvalgeks Eesti lipuks alati olemas.
Ja seetõttu me tegime sellised kenad sallid. Me jagame neid soovijatele. Selle peal on üksainus logo "Teeme Tallinna sinimustvalgeks". Kes soovib, saab neid meie fraktsioonist. Ka Keskerakonna fraktsiooniga, sotsiaaldemokraatidele hea meelega jagame. Me kuidagi ei häbene. See on punkt üks.
Ja sellega seoses me anname ka üle ühe eelnõu, mis puudutab seda, kuidas Tallinnas riigilippu kasutatakse. Et see peaks olema saalis; see peaks Tallinnas erinevates ametiasutustes olema. Me oleme juba vaadanud linnaosavalitsusi, saale. On kohti, kus seda on, on kohti, kus seda ei ole.
Ja teine eelnõu puudutab samuti üsna tõsist teemat. Tallinnas Päevaleht kirjutas täna ühe väga põhjaliku ja minu meelest harukordselt faktirikka loo. Ma soovitan seda lugeda. Faktid on iseenesest ju järgmised, et aastate vältel on ühistranspordi kasutamine Tallinnas alla läinud. Võrrelda aastaid, siis 2012 oli ühistranspordi kasutajaid 42%, aastaks 2017 oli see langenud 35%-le. Nii et tegelikult tuleb Tallinnas hästi palju samme astuda selleks, et inimesed saaks mugavalt ja kvaliteetset transporti kasutada. Selleks teeme ettepaneku rajada neli uut trammiliini, alustada seda analüüsi Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Pirita suunal ning kontrollida, millised on meie ühendused lähiomavalitsustega ja uurida, kas on vaja ka täiendavaid leppeid või liine selleks teha.
Nii et kaks sellist eelnõud antakse üle. Loodame, et toetate neid ja ma arvan, et need on Tallinna inimeste jaoks kahtlemata vajalikud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Ka minul on täna kaks teemat. Need on tõsised teemad, palun ka kuulata!
Kõigepealt. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku alustada sel sügisel Tallinnas kaasava eelarve koostamist summaga 1% linna eelarvest. Ettepanekud võiksid esitada kõik linnakodanikud. Kaasava eelarve eesmärgiks on kaasata linlasi kodulinna puudutavas enam osalema, soodustada ka linnavalitsuse koostööd linnakodanikega, et leida värskeid ideid ja likvideerida valupunkte.
Isamaa on küsinud ka 2007 aasta valimiste programmis mandaati kaasava eelarve rakendamiseks Tallinnas ja 2018 tegi Mart Luik eelarves ettepaneku kaasava eelarve rakendamiseks. Toon näiteks, et oma kõnes Keskerakonna volikogul ütles peaminister Jüri Ratas riigi eelarve kohta: "Samuti võiksime järgmisel valitsusperioodil rakendada kaasava eelarve printsiipi ehk lasta inimestel ise otsustada teatud summade üle riigi eelarves. Tegemist ongi ju maksumaksjate endi tööga teenitud rahaga." Isamaa fraktsioon leiab, et Keskerakonna Tallinna volikogu fraktsioon peaks erakonna esimehe ettepanekut toetama ka linnas. See on üks teema.
Teine teema puudutab ohtlikke langevaid puid Tallinnas. Nimelt, probleem ei ole paranenud. Pärast minu ülesastumist on andnud mitmed linnakodanikud märku, et neid ohtlikke puid on ka linnaasutuste ehk lasteaedade juures, kus siis tegelikult teostatakse hoolduslõikust, aga ohtlikke puid ei eemaldata. Veelgi enam. Ajakirjandus siis Postimehe näitel on kaasanud Heiki Hanso, arboristi, kes juba 2015 aasta tegi kindlaks ja näitas ära, kus on Tallinna linnas ohtlikud puud. Ta näitas, kuidas toimub täna linnavalitsuse või siis linna Keskkonnaameti teadmisel tegelikult puude ohtlikuks tegemine. Nimelt, kui ehitatakse teid, siis lõigatakse puujuured raksti läbi, ja nad kaetakse möödujate silmadele lihtsalt kattega, et me ei näeks. Tee ehitatakse valmis ja puu on ohtlik möödujatele. Vaadake Postimehest Heiki Hanso videot selle kohta. Ta näitab ära koha, kus autoga sõitjale võib järgmiste kuude jooksul kergesti puu peale langeda.
Nii et ma kutsun lausa linnapea tasemel ülesse Zuzu Izmailovat seda olukorda linnas lõpetama, et me ei elaks mürkrohelises linnas, vaid elanikele eelkõige turvalises linnas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud kolleegid! Soovin ka mina volikogu esimehena sõna võtta ja teha seda puldist. Et ma paluks, et minu hea kolleeg Toivo Tootsen asendaks mind!
Juhataja saabus - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun, härra esimees!
Kõne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud volikogu, head kolleegid! Mulle küll tundub, et me oleme lipu teema käsitlemisel väärikusest juba liiga kaugele läinud. See väiklane arutelu riivab mind, aga ka minu õiglustunnet. Arvan, et see on kahjulik ka volikogu mainele. Asi pole ju ainult lipus, mis tegelikult on olemas laualipu kujul volikogu saalis, suure riigilipu kujul hoone fassaadil ja samuti volikogu esimehe kabinetis. Asi pole isegi selles, kellel on õigus. Asi on selles, et me anname avalikkusele signaali, et volikogu, Eesti Vabariigi pealinna esinduskogu, ei suuda riigi sümboli kohtlemisel väärikat lahendust leida. Inimesed astuvad tänaval ligi ja küsivad "Millega te tegelete seal?". Tõepoolest, millega me tegeleme seal?! Et head kolleegid Reformierakonnast ei suuda lipule kohta leida, kas see peaks olema laua peal, tooli peal või enda peal.
Veelgi halvem on aga see, et me näitame ilmekalt, et poliitikud püüavad igal pool vaid vastandamist leida. Me ei tohi ühiskonnale anda signaali, et vastandumine on tähtsam kui teema sisu. Vastandamine ei vii edasi. Kui mina tahaksin vastandamisega kaasa minna, siis ma rõhutaks, et suurt riigilippu ei ole siin saalis lihtlabasel ruumipuudusel just sel põhjusel, et Reformierakonna juhitav koalitsioon otsustas 10 aasta eest Riigikogus, et Keskerakonna mõju vähendamiseks on vaja Tallinna Linnavolikogu saadikute arv kasvatada 63 volinikult 79-le. Kui ma tahaksin vastandamist, siis ma heidaksin teile seda ette, aga ma ei tee seda.
Kui tahaksin vastandamist, siis ma ootaksin teilt vastust. Head kolleegid Reformierakonnast, kas te tõesti olete nii liberaalsed, et arvate, et saate riigilipu saali tuua ilma, et saalisviibijad ei peaks püsti tõusma ja et kõlaks riigihümn nagu reglement ette näeb? Ilma austuseta! Kas te olete tõesti nii liberaalsed, et riigilipu võib saalis panna suvalisse kohta, arvestamata lae kõrgusega, lipu kallakuga ja mõjuga, arvestamata lipu väärikusega?! Või vastupidi. Kas te olete tõesti nii konservatiivsed, et arvate, et lipp laual ei olegi mingi lipp?! Kas tõesti on teie patriotism mõõdetav lipu suurusega?!
Aga ma ei oota vastust ja ma ei lähe vastandamise teed. Vastupidi. Ma soovin leida lahendust. Lahenduse leidmiseks moodustasime ekspertidest koosneva töörühma - just töörühma, mitte komisjoni -, kuhu kuuluvad Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnavolikogu istungite saali kujundusprojekti autor arhitekt Siiri Nõva. Ja needsamad tunnustatud eksperdid, mitte poliitikud, siis otsustavad, kas volikogu istungite saalis on lipule väärikas koht. Ja kui eksperdid leiavad sobiliku koha, siis toomegi lipu väärikalt sisse koos saatjate ja hümniga. Aga kui eksperdid leiavad, et väärikas koht puudub ning see ei ole ka mõistlikul viisil rajatav, siis peame lubama, et lõpetame sellise ebaväärika käitumise oma riigilipuga!
Mina isiklikult ei saa lubada riigilipu ebaväärikat kohtlemist! Ja ma meelega seda lauset kordan. Ja seda mitte ainult sellepärast, et ma olen volikogu esimees, vaid eelkõige sellepärast ... Jah, minu eesti keel ei ole ideaalne, rääkimata välimusest. Jah, ma olen õppinud vene koolis ja võib-olla kellegi silmis see ei sobi siia, aga mul on seost sinimustvalge lipuga vähemalt sama palju, kui igal teisel volikogu liikmel. Mul on sama palju õigust tunda uhkust oma riigi lipu üle, kui teistelgi kodanikel. Ja mul on ka sama palju kohustust olla vastutav oma riigi ja selle lipu eest, minul, aga ka veel enam kui 300 000 mõnda teist keelt kõneleval eestimaalasel. Me oleme seotud sinimustvalge lipuga, me oleme seotud, mida see lipp sümboliseerib ja me oleme seotud Eesti Vabariigiga. Ja mitte keegi ei saa meile öelda, et me peame sellest saalist või sellest riigist ära kaduma. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kõige tähtsam on see, et see sinimustvalge oleks meil südames. Aitäh! Ja istungi juhatamist jätkab esimees. Palun!
16:25 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna linna noortevolikogu tööst 1. Ülevaade Tallinna linna noortevolikogu tööst
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Esimene päevakorrapunkt "Ülevaade Tallinna linna noortevolikogu tööst". Sõna saab Tallinna linna noortevolikogu esimees Karl Mattias Sepp. Palun!
Ettekanne - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jaa, tere kõigile! Kas kõik kuulevad mind! Mina olen Karl Mattias Sepp ja esindan siis noortevolikogu. Olen hetkel selle organisatsiooni esimees. Esiteks tahaks öelda, et loomulikult mul on tore siia tulla ja kuulda, et linnavolikogus ikkagi toimuvad väga südikad vestlused oluliste teemade üle. Aga liiguksin edasi ettekandega sellest, millega noortevolikogu see aasta tegelenud on, sest et neid tegevusi pole ka vähe. Ja olulisi teemasid oleme võtnud üles palju.
Eks meil oli kokku 10 istungit. Nende kuupäevad ma võiks ka ette lugeda, aga ma arvan, et ma loeks ette siis meie suuremad üritused, mis me siis ette võtsime. Esiteks ma arvan, et noortevolikogul üleüldiselt organisatsioonina on tähtis roll selles, et noored mõistaksid, kuidas linnasüsteem toimib ja kuidas inimesed saavad üldse suhestuda linnasüsteemiga. Seepärast hetke seisuga väga vähesed noored tegelikult teavad, kuidas töötab linnavolikogu ja kuidas töötab linnavalitsus ja mis on üldse nende vahe. See on kahjuks reaalsus. Linnavalitsust ja linnavolikogu panevad väga paljud noored ühte. Ja selleks, et rääkida noortele ja noortevolikogule sellest, kuidas linnavalitsus töötab, me tegime üritus-seriaali "Kohtumine linnajuhtidega", kus me kohtusime põhimõtteliselt kõikide abilinnapeadega, linnapeaga ja linnavolikogu esimehega. Need toimusid siis aasta esimeses pooles.
Järgmiseks me korraldasime koos ... Tallinna Ülikooliga korraldasime koos Riigikogu simulatsiooni, kus me tõime kokku üle 100 noore, selleks et rääkida riigitasandil toimuvatest asjadest ja anda noortele võimaluse esineda suurema rahvamassi ees, enne kui nad peavad seda n-ö päriselt tegema. See andis meile võimaluse selleks, et jätkata traditsiooni, milleks on Riigikogu simulatsiooni korraldamine. Ja loodetavasti järgneval aastal teeb seda noortevolikogu uuesti.
Korraldasime ka Spordi- ja Noorsooametiga koostöös "Pop-up" tervisesarja, kus käsitlesime vaimsest tervisest tulenevaid probleeme. Ja rääkisime erinevatest nendest probleemidest, näiteks nagu ärevusest, depressioonist, enesetapu mõtetest ja paljudest teistest. Tõime kokku kuue erineva üritusega rohkem kui sada noort, selleks et rääkida läbipõlemisest, rääkides rasketest teemadest, mis praegusel hetkel väga suurel määral noori puudutab. Ja loodaks, et linnavolikogus tõstetakse neid teemasid ka igapäevaselt. Ja äkki keegi tooks lõpuks ka salli selle puhul, et noored ei tapaks enam ennast 16-aastaselt ära!
Järgmiseks võtsime ette natukene kergema teema, milleks oli Kultuuriralli, kus tahtsime siis näidata noortele erinevaid võimalusi Tallinna päeva raames, kuidas siis saad erinevat kultuuri tarbida linnaruumis. Ma arvan, et see on oluline osa ka tegelikult meie kultuurist, et me mõistaksime, et meil tegelikult Tallinnas pakutakse väga palju erinevaid kultuuriteenuseid. Aga see, kui palju noori neid külastab, eriti veel oma raha eest, on meeletult vähe. Äkki võiks teha neid kultuurirallisid rohkem, selleks et anda noortele võimaluse kaasa rääkida, millist kultuuri võiks neile pakkuda linnaruumis.
Järgmiseks me külastasime ... meie kultuuri esinaine ja aseesimees külastasid BSSSC Annual Conference'i Poolas, Gdanskis. Seal saime me rahvusvahelisi tutvusi ja näitasime, et Tallinn ikka veel eksisteerib selles Läänemere riikide ühenduses.
Ja viimaseks korraldasime suurema ürituse, mis oli inspiratsioonipäev noortele "Mul on suhted", mis toimus nüüd oktoobris. Selleks kokku tõime kohale umbes 50 noort, kus rääkisime erinevatest suheteprobleemidest ja sellest, kuidas erinevad suhted võivad toimida. See on ka üks eriti oluline teema, sellepärast et linnaruumis me väga harva oskame öelda, millised on need suhted, millesse me tahaksime astuda ja millistesse me peaksime jääma. Ma arvan, et see võiks ka olla üks läbiv teema, selleks et tegelikult tegeleda erinevate probleemidega, mis on linnaruumis tulnud ülesse viimaste kuude jooksul, puudutamaks ka noorte erinevaid enda suhteprobleeme.
Sellega ma hetkel lõpetaks enda ettekande. Ja kui teil on küsimusi, siis ma vastan nendele väga hea meelega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Aitäh huvitava ettekande eest! Mind arstina huvitab, et mis see põhjustab noortel nii palju läbipõlemist ja selliseid kurbi mõtteid?
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Suured ootused endale ja endast, ma arvan. See on üks läbiv probleem. Et praeguse hetke maailmas, kus me mõistame, et kõik on ... kui me teeme piisavalt, siis kõik tuleb mulle lihtsalt kätte. Aga kahjuks tegelikult asjade saamiseks või asjade saavutamiseks on vaja ühe poole pealt rasket tööd, aga teise poole pealt ka õnne.
Ja kolmandaks kindlasti ka raha. Aga kui sul on need kolm asja garanteeritud, siis sa võib-olla tõesti saad lihtsasti igale poole. Aga kui neid kolme asja ei ole, siis kahjuks, isegi kui sa teed meeletult palju head ja rasket tööd, siis ei pruugi tulla need tulemused. Aga samas sulle kogu aeg öeldakse, et "sina oled see eriline laps, sina oled see eriline inimene; sina võid ju saada järgmiseks teadlaseks, peaministriks, arstiks", ükskõik milleks. Aga kahjuks, kui siis see reaalsus sinuni jõuab, et võib-olla tegelikult igast inimesest ei saa peaministrit või igast inimesest ei saa tipparsti, igast inimesest ei saa tippteadlast, siis see võib olla päris rusuv. Ja ma arvan, et sellistest ootustest tuleneval, ja ka sellest, et sa lõpuks siis sellises meritokraatlikus või selles, et kui ma teen piisavalt, siis ma peaksin ju jõudma kuskile, siis sellest probleemist sõltuvalt inimesed hakkavad ennast süüdistama. Ja selle asemel, et nendest probleemidest rääkida ... sest et tegelikult ju kõik nende probleemide all kannatavad inimesed tunnevad, et ma olen nõrk tänu nendele probleemidele. Ja see tekitab sihukese olukorra, kus inimesed ei taha nendest asjadest eriti avalikult rääkida. Või räägitakse sellises võtmes, et "mul kunagi oli, aga nüüd enam ei ole. Nüüd, kui ma sain edukaks lauljaks, artistiks, peaministriks, ükskõik, arstiks, siis nüüd minul enam depressiooni ei ole, nüüd mul enam ärevust ei ole, nüüd mul enam enesetapu mõtteid ei ole", mis tekitab noorte seas sihukese olukorra, et "eks ma siis, kui ma saan edukaks, kui ma saan selle palganumbri kõrgemaks, siis mul lähevad probleemid ära". Aga kahjuks väga tihti nad ei lähe.
Ehk siis ma arvan, et vähem ootusi ja rohkem realistlikku suhtumist võib-olla nende inimeste poolt, kes on võimupositsioonidel, tooks muutuse.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud ettekandja! Kuuldavasti teil olid raskused siin, likvideerimisraskused, ja küsikski, et kas nüüd olete madalseisust üle saamas ning kas Spordi- ja Noorsooamet teid nende raskuste ajal toetas piisavalt?
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Spordi- ja Noorsooamet oli üks organisatsioon, kes toetas meid kõige paremini ja tahaks tänada sealseid inimesi toetuse eest. Just ka selle eest, et kõige raskematel hetkedel nad ütlesin meile, et isegi kui kõik asjad ei saa selle MTÜ-ga korda, millega siis tekkisid need probleemid, millest arvatavasti kõik on siin ka kuulnud, siis meie tegevused ei jää tegemata selle pärast. Ehk siis nad leidsid meile vahendid selleks, et me saaksime kultuurirallit korraldada; nad leidsid meile vahendid selleks, et me saaksime korraldada teisi tegevusi. Nii et tõesti väga suured tänud Spordi- ja Noorsooametile.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh! Austatud noortevolikogu esimees! Tahtsin küsida koostöö kohta linnavolikoguga. Et kuidas hindate senist koostööd ja mida saaksime me linnavolinikena edaspidi paremini teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
See on väga hea, aga samas keeruline küsimus. Sellepärast, et ma arvan, et üks osa koostööst näitab ka seda, et noortevolikogu ise otsib konstantset koostöövõimalust. Aga minu praeguse hetke kogemus - üks aasta esimehena, üks aasta aseesimehena - näitab seda, et tegelikult noortevolikogul on väga piiratud ressursid ja just inimressursid selleks, et üldse midagi teha. Kahjuks juhtub noortevolikogus niimoodi, et alustavad ... meil on 21 liiget, kes kandideerivad või kes saavad, aga siis loodetavasti alustab ka 21. Meil alustas näiteks 20 ja peale esimest istungit, kui esimesed valimised ära tehakse, siis kukub see tavaliselt kuskil 15 peale. Ja siis sealt edasi kukub see kuskile 10 peale ja siis, kui üks poolaasta läheb ära, siis võib-olla neid inimesi, kes aktiivselt midagi teevad, on äkki 5 või 6.
Ja eks see on väga keeruline positsioon, kus olla ka esimehena, sellepärast et tegelikult noortevolikogus sa oled sihukeses raskes olukorras, kus sul ei ole ei präänikut ega piitsa. Sellepärast, et koht on ju tegelikult vabatahtlik. Sa ei saa ähvardada sellega, et "Me laseme su lahti", sellepärast et ega sellega ju mitte midagi ei kaasne. Ja sa ei saa ka premeerida inimesi selle eest, et "sa oled käinud hästi palju kohal või midagi suurt ära teinud", sest et noortevolikogu eelarvest ju me palka maksta ei saa. Ja selles mõttes, et ... Ja kui tekivadki kas siis ... kuidas ma ütlen, kas siis välismaised pakkumised, et minna sinna tööle, või siis näiteks tehakse pakkumine, et tulla linnavolikokku tööle, siis kahjuks kaovad noortevolikogust inimesed päris kiiresti ära.
Et nagu tulles tagasi selle vastuse juurde, et kuidas seda koostööd rohkem saaks teha. Ma arvan, et see on sihukene koht, kus me näeme, et meil noortevolikogu on, eks, see aasta, kui me tegime neid tervisesarju, siis meil oli, Spordi- ja Noorsooametiga oli palju konkreetsem koostöövõimalus. Ehk siis et ma arvan, et tegelikult võiks olla nii palju inimesi kaasatud kui võimalik. Aga jällegi, seal tekib ajaline ressurss, mis on piiratud. Ja loomulikult oleks hea, kui kõik nendest asjadest kuuleksid. Aga samas ma ei tea, kas 100% koostöö ükskõik, millise organisatsiooniga, on tegelikult võimalik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle Kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud noortevolikogu esimees! Te rääkisite ju väga nagu raskest teemast. Aga mul oleks küsimus. Et väga suur teema on koolivägivald ja alkoholi teema. Kas Te olete ka noortevolikogus sellest teemast lahanud? Või on Teil töö plaanis sellel teemal? Sellepärast et meil on väga võrratu Lastehaigla, kus on Vaimse Tervise Keskus, kes on ka - küsimus - ja kindlasti oleks nad ka teatud mõttes partnerid ja ka oleks abiks ja ka nõustamine ja ka loengute osas. Et kas Te olete selle peale mõelnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Aitäh küsimuse eest! See on kindlasti üks neist teemadest, mis puudutab praegusel hetkel väga paljusid noori. Ja see on ka üks nendest teemadest, mis me tõstatasime selle viimase konverentsiga - suhetest ja sallivusest. Ja üks nendest asjadest, mida ma sealt tahaks edasi siia ruumi ka kanda on see, et me tegelikult mõtleksime läbi, kui tõstatada näiteks koolivägivallajuhtum, et tõstatada see teema just sellises võtmes, et mis on need strateegilised asjad, kui sa näed koolivägivalda, või kui sa näed üleüldiselt tegelikult vägivalda enda ümber, kas see on verbaalne või füüsiline, siis kuidas sina inimesena käitud. Sest praegusel hetkel mul on selline tunne, et me räägime nendest teemadest hästi palju, aga tegevust võib-olla ei ole sama palju kui on seda rääkimist. Ehk siis, et meil oleks konkreetne lähenemine sellele, et kui me näeme, et on näiteks koolikiusamine, siis, kas sa lähed õpetaja juurde, kas sa lähed direktori juurde, või kui asi on nii hulluks läinud, et lähed politseisse? Samamoodi võiks kõikide nende teemadega täpselt samamoodi olla, et sul oleks konkreetne lähenemine, mis tuleks kas näiteks linna poolt - võiks neid juhendada - või siis politsei poolt, ma praegult ausalt ei oska siit puldist öelda, kelle poolt see peaks tulema, aga selline strateegia, millega inimesed saaksid edasi minna. Ehk siis, kas lapsevanem, sõber, õde, vend, vanaema, vanaisa - ükskõik, kes see on, kes tahab seda inimest aidata. Aga ehk ka vastupidi, on ju, samas kui laps tahab aidata oma ema või isa, et tal oleks konkreetne, ma ei tea näiteks viis sammu, kellele helistada, kuhu edasi minna. Ja ma arvan, et nende asjadega saaks tegelikult tegeleda paremini.
Aga noortevolikogul ma arvan, et on olnud probleem selliste küsimustega tegelemise juures just sellepärast, et võib-olla meil ei ole ekspertiisi endal piisavalt, aga teise poole pealt ma arvan, et seal tekib hästi suur probleem, kui sa räägid nendest teemadest ausalt. Sellepärast, et kui sa räägid koolivägivallast liiga ausalt või kui sa räägid narkootikumidest liiga ausalt või kui sa räägid alkoholist liiga ausalt, siis inimestel vahepeal tekib sihukene tunne, et sa võiksid ju, mitte küll koolivägivalla osas, aga just meelemürkide osas, et sa võiksid ju neid nagu propageerida. Sellepärast et, jah, siin on jällegi ... Need on hästi selles osas keerukad teemad, millest noortega rääkida, sellepärast et noortele on juba piisavalt räägitud ... mitte piisavalt, aga on juba väga palju räägitud seda, et need on väga halvad asjad. Aga millegipärast noored jätkavad nende tarbimist.
Mina isiklikult, mitte siis noortevolikogu esindajana, võib-olla näen seda, et me peaksime võib-olla võtma natuke teistsuguse lähenemise, kui lihtsalt hirmutamise. Aga eks see on jällegi pikem teema teiseks õhtuks võib-olla.
Aga aitäh küsimuse eest! Kas ma vastasin?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Aitäh hea ettekande eest! Mis puudutab seda koolivägivalda, siis lapsevanemana ma soovitaks, et linnal ... Lihtsalt kasutan võimalust. Et soovitus – hakkame tegelema sellest lasteaias. Minu lapsed lasteaias, on neil programm, kus nad siis õpivad üksteisest hoolimist jne. Ja väga hea on. Jõuab kooli teistsugune kultuur ka üksteise suhtes.
Aga minu küsimus puudutab sedasama, mis Eero Merilind küsis, mis Sa enda ettekandes ka ütlesid, et "ootused". Ootused on need, mis noortele kohati mõjuvad rusuvalt ja kui need ootused ei täitu. Et seesama depressiooni ja stressi teema on väga tugev teema täna.
Minu küsimus on, et kuidas me volikogus, või üldse täiskasvanud, kuidas me saame noori toetada või neid aidata, et nad ei põleks selliselt läbi ja et nad ei tunneks iseendas pettumust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Aitäh! See on jällegi väga hea küsimus. Ma arvan, et esimene asi, vähemalt jällegi, mida mina isiklikult näen, on see, et lapsevanemad või ... Selles mõttes, lapsevanem on ka tegelikult inimene, kes on võimupositsioonil, on ju. Ja seepärast ma kasutaks seda sõna just "võimupositsioonil" sellepärast, et võimupositsioonil olev inimene võib olla linnapea, võib olla lapsevanem, võib olla õpetaja. On ju! Selles mõttes, et see ei olene. Aga minu arust, mis on hästi oluline, on see, et need inimesed, kes on võimupositsioonil, näiteks lapsevanem, ta võiks rääkida enda lapsele ka enda kannatustest.
Ma saan aru, et tegelikult lapsevanem teeb enda arust meeletult palju tööd selleks, et näidata ennast tugevana selleks, et laps peaks vähem muretsema, aga samas, mida ta tegelikult tekitab selles suhtes, on see, et kõik need probleemid, mis lapsel siis tekivad, tekivad sihukeses keskkonnas, kus sellele inimesele, kellele sa saaksid rääkima sellest minna, siis sellel inimesel ei ole neid probleeme. Ehk siis laps mõtleb, et kuidas tema saab minuga suhestuda, kui temal on selline perfektne maailm, kus ta teeb kõiki asju - ta käib tööl, on ju, ta tegeleb hobidega, tegeleb minuga, tegeleb oma kaasaga näiteks - ja selles mõttes, ja siis tal ei ole ühtegi probleemi. Nüüd laps tunneb, et nagu kui mina lähen oma probleemidega rääkima, siis sa tahad ikka ju lapsena näidata oma vanemale, et sul on põhjust olla uhke minu üle. Aga kuidas sa saad olla uhke, kui mina olen vigadega, aga sina oled veatu.
Ehk siis see, mida mina soovitaks lapsevanematel teha, on see, et näidata rohkem oma vigu välja ja mitte karta seda, et tal on vead. Sellepärast, et siis võib-olla rohkemad lapsed julgeksid ka oma lapsevanemaga rääkida ja minu arvates selline suhe lapse ja lapsevanema vahel on kõige olulisem. Sellepärast, et kui selline suhtlus, selline aus suhtlus nendest erinevatest probleemidest kaob ära kuskil vanuses 12–13, siis sellise suhtluse saad võib-olla tagasi alles siis kui laps on äkki 25, kui ta enam ei näe seda, et lapsevanem on vanem, vaid et lapsevanem on inimene, kellega sa võid tegelikult näiteks õhtusöögilaua taga veini juua, on ju, ja siis rääkida võib-olla ... vabandust, limonaadi juua, ja siis tuua üles neid probleeme, mis juhtusid näiteks 12 aastat tagasi, mis viisid selle suhtluse lahku. On ju!
Ja kõige olulisem minu arust tegelikult sellise suhtluse vahel on, lapsevanemaga, on see, et väga tihti lapsed, mina ka, jäin väga tihti kinni ühesse või kahesse lausesse, mida mu vanem ütles mingisugusel hetkel, või reaktsiooni. Ja kuna neid raskeid teemasid ei tõstata üles või ei tooda üles tavavestluses, siis on tegelikult väga raske öelda, kuidas sinu vanem suhtub erinevatesse eluvalikutesse, erinevatesse probleemidesse, mis sinu elus võivad üles tulla. Ja siis laps võtab sellest ühest lausest kinni ja kannab seda järgmised 10 aastat ja ta arvabki, et tema lapsevanem mõistabki sellist asja hukka. Ja minu arust, kui me lihtsalt räägiksime, n-ö pläkutaksime lihtsalt rohkem erinevatest nendest teemadest, mis meie elus toimuvad, ja räägiks sellest, mis meie peas toimub, siis me ei peaks kartma seda monstrumit, kelle me oleme ise enda peas loonud.
Jah! Ehk siis, aus suhtlus just selles osas, et sa näitad ka välja oma nõrkusi ja siis aus suhtlus. Või vaba suhtlus kõikidest erinevatest teemadest, mis kas see võib olla siis seksuaalsus, erinevad meelemürgid, häbitunne, seksuaalväärkohtlemine - kõik sihukesed teemad võiksid olla tegelikult lapse ja lapsevanema suhtluses siis sees.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet noortevolikogu esimees! Nagu näha, n-ö no jutt Teil jookseb hästi. See on hea! Aga küsin seda, et te uhkusega rääkisite, kuidas Te olete kohtunud noh linnajuhtidega nii linnavalitsuses kui volikogus. Aga kas Te olete kohtunud ka opositsiooni fraktsiooni esindajatega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jah, kahjuks praegusel hetkel läks niimoodi, et me tahtsime kohtuda linnavolikogu esimehega ja abilinnapeadega. Ja selles mõttes, et nad kahjuks jah, selles mõttes, et kõik, peale siis ühe, kuuluvad ühte erakonda. Ja selles mõttes ... Ja kindlasti järgmisel aastal tahaks kohtuda rohkemate inimestega, aga juba selles mõttes nende ürituste korraldamine ... Jah, loodetavasti siis järgmine aasta kohtutakse rohkemate inimestega.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Lähme ajaloomatkale näiteks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Merilin Anijärv, palun!
Küsimus - Merilin Anijärv Merilin Anijärv
Austatud linnavolikogu esimees ja ettekandja! Kuidas on Tallinna Linnavolikogu tööd mõjutanud erinevad linnaosakogud, linnaosa noortekogud?
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Ma ei oska tegelikult linnavolikogu tööd nii hästi kommenteerida.
Küsimus jätkub - Merilin Anijärv Merilin Anijärv
Noortevolikogu.
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jah. Aga noortevolikogu töö erinevate linnaosadega - see on hetkel, ma arvan, et jäänud pigem selleks, et me suhtleme nii paljude noortega, kui tulevad meie üritustele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite kenasti eelmise aasta tegevustest, andsite ülevaate. Mõne sõnaga ka nüüd siin juba jutu sees märkisite oma plaanidest. Aga võib-olla üks–kaks asja veel, mis Teil kavas on.
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Hetkel on kavas uued valimised, sellepärast et me peakski ... järgmine nädal peaksid toimuma uued valimised. Ja nagu Te ... Või kui veel ei teadnud, siis iga-aastaselt koosseis muutub noortevolikogus, mis kindlasti on jätkusuutlikkusele mitte võib-olla nii hea. Aga eks uus koosseis annab teada, kuidas, mis on nende uue aasta plaanid, siis, kui nad valitakse.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eero Merilind, teine küsimus, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea ettekandja! Esimesele küsimusele Te vastasite, et Te tahaksite väga olla peaminister ja riiki juhtida. Et kui Te peaksite tegema nüüd poliitilisi otsuseid, kas Te legaliseeriksite kanepi või mitte?
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
No see on küll väga ilus küsimus minult siit puldist küsida, et pärast saaks seda välja võtta ja sellest artikli kirjutada, aga ... Ma arvan, et see küsimus on tegelikult suunatud rohkem üldisele kogukonnale ehk siis tervele Eestile. Sellepärast, et ma arvan, et kui me võtaksime lihtsalt ühe inimese arvamuse, siis me ei saaks seda pilti, kuidas inimesed sellega päriselt oskavad suhestuda.
Ma arvan, et see on väga suur mull, mida ma praegu siit küll vastasin, aga ma võin n-ö ausalt öelda, aga selles mõttes, et aga see on täpselt selline probleem, millega ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole valmis tegelema. Ja ma arvan, et meil on palju suuremaid küsimusi, kui kanepi legaliseerimine, mis me võiksime enne ära lahendada, kui see, et me tooksime enda mõnuainete ampluaasse veel ühe asja juurde. Nii et ma ütleksin praegusel hetkel ei!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud Tallinna noortevolikogu juht! Ma hea meelega - mina olen see, kes küsib -, et ma olen Teid nüüd tähelepanelikult jälginud ja mul on ääretult hea meel Teid kuulata. Et see ausus ja siirus mis Teist tegelikult välja hoomab, on tegelikult see, et meie noortega ei ole sugugi kõik halvasti.
Et minu küsimus on see, et kas te pole kunagi kaalunud oma noortega näiteks vanematele esinemas täpselt sama asja, mida Te praegu olete rääkinud - hoolivusest, siirusest, koolikiusamisest, mitterääkimisest - kõigest sellest. Sest tegelikult ma tahan öelda, vaadates lapsevanemaid, uskuge mind, mõned lapsed on targemad kui nende emad-isad kodus.
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jah, ma arvan, et selles mõttes, et tarkus ei ole alati ignorantsus või teadmatus. Nagu ma arvan, et väga tihti inimesed on lihtsalt targad erinevates kohtades. Ja selles mõttes, et ... Aga ma arvan, et see on hästi palju keerulisem, on just sellele vanemale n-ö rahvamasside ees esineda. Sellepärast et kui sa saad nooremaid motiveerida niimoodi, et sa ütled neile, et te saate koolist kaks või kolm tundi vabaks ja kõik hõiskavad ja tulevad kaasa ja tulevad kuulama, siis loomulikult, kui me saaksime näiteks öelda, et te saate töölt vabaks kaheks või kolmeks tunniks ja see on makstud, näiteks, et siis võib-olla lapsevanem tuleks. Aga eks seal on kindlasti ka sihukene autoriteedi küsimus. Et kui sulle 18-, 20- või 22-aastane räägib sellest, et kuidas sina elama peaksid ja kuidas sa oma last kasvatama peaksid või sellest suhtlusest üldiselt, siis ma kujutan ette, kuidas ja mida sa tunned. Aga siiski selles mõttes, et seal ma näen, et kuidas väga paljude lapsevanematega võib tulla see blokk ette.
Ehk siis selles mõttes, et sihukest, kuidas ma ütlen, vahepeal sellist tõde on raske kuulda, mida laps tegelikult soovib. Ja see vestlus, ma näen, et on palju parem, kui seda saadakse teha alguses kodus. Ehk siis kui õpetada noortele, kuidas oma vanemaga rääkida ja nad saaksid teha seda kodus niimoodi, et see lapsevanem ei peaks tundma seda häbi teiste lapsevanemate ees, et mina olen alt vedanud nagu enda last või siis üleüldist ühiskonda halva lapsevanemana, siis võib-olla saaks see vestlus kiiremini edasi liikuda. Aga see on jällegi ainult minu arvamus. Selles mõttes, et see ei pruugi olla nii.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere! Ja aitäh! Nii nagu meie siin saalis arutame Tallinna oleviku ja tuleviku üle, siis kindlasti teete Teie noortevolikogus sama asja. Et sellest lähtuvalt mind väga huvitab, et mis on noorte hinnangul täna Tallinna linna kõige põletavamad probleemid, millega tuleks tegeleda ja kus on võimalik ... või ütleme, kus on arenguruumi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jaa, aitäh küsimuse eest! Ma ühe hetke mõtlen. Ma tahtsin visata siia ühe nalja algusesse, aga vist pole vaja.
Ma arvan, et üks kõige põletavamatest probleemidest on just seesama, et mida enda vaba ajaga teha ja kuidas ennast rakendada niimoodi, et see vaba aeg oleks ühelt poolelt lõbus, aga teiselt poolelt ka arendav. Ja selles mõttes, et loomulikult huviringid on üks osa sellest. Aga teine osa on ka see, et huviringid ei suuda praegusel hetkel pakkuda kuigi palju võrreldes ühe nutitelefoni, ühe läpaka või ühe telekaga. Ehk siis võib-olla linnasüsteemis meil peaks olema rohkem võimalusi selleks, et teha midagi sellist, mida ma kodus teha ei saa.
Ja see praegusel hetkel kahjuks jällegi ausalt öeldes väga paljude noorte jaoks on see, et sa ostad endale pool liitrit viina, natukene pealekat ja lähed, soojendad, ja peale seda lähed, üritad kuskile tasuta klubisse sisse saada. Ja selles mõttes ... Ja kui Te mind ei usu või Te arvate, et ma räägin siin udujuttu, siis seda võib minna vaatama kõikidesse vanalinna baaridesse ja klubidesse, ja samamoodi võib ka sinna Kultuurikatla, EKKM-i ja sihukestesse kohtadesse võib ka minna vaatama, et kuidas see tegelikult käib.
Või siis Nublu kontserdile. Kui me suudaks tuua, ma ei tea, kas Nublu poliitikasse või siis vähemalt need rahvamassid, kes kogunevad Nublu kontsertidele ja oleksid sama huvitatud nendest teemadest, mida me siin räägime, kui sellest loost, mis räägib lihtsalt sellest ka, et tema ka, on ju ... Et võib-olla näiteks poliitikas võiks olla samamoodi, et mina ka olen huvitatud poliitikast, on ju ... Et selles mõttes, et kui me saaks teha poliitika nii huvitavaks, siis ... või vähemalt poliitika ehk siis ühiskonnaelu puudutavad tegevused nii huvitavaks, siis ma arvan, me saaksime palju paremini edasi liikuda. Aga hetke seisuga ma arvan, et ... noh, see on küll kahju, aga väga paljusid noori meie vestlused siin ei puuduta. Ja väga paljud noored ei kuulegi mitte kunagi, millest me siin räägime.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maris Sild, teine küsimus, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh! Austatud noortevolikogu esimees! Te mainisite oma ettekandes probleeme noortevolikogu liikmete passiivsusega. Ja kuna Tallinnal on üsna selline eripärane valimissüsteem noortevolikogu jaoks kolmest huvigrupist - õpilased, üliõpilased ja noorteühendused -, siis ma olen ise mõelnud, et äkki võiks olla asi selles, et kõik noored tegelikult ei saa selles valimisprotsessis osaleda ja teki seda soovi sinna pürgida. Et kas noortevolikogu enda sees on olnud ka arutelusid sellel teemal, et võib-olla peaks hoopis valimissüsteemi muutma, et nii rohkem noori kaasata Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Aitäh küsimuse eest! Neid vestlusi ja arutelusid on olnud väga palju ja eks see ole üks demokraatia kõige lõbusam osa, et igal ühel on oma arvamus ja oma hääl. Ja kui, selles mõttes, et ma olen alati selles osas natukene kadestanud linnavolikogu, et teil tekivad, teil on siin fraktsioonid ja koalitsioonid ja opositsioonid - noh, tavalises vähemalt linnavolikogus on -, aga siis noortevolikogus iga inimene on enda eest. Ja mis siis juhtub, on see, et kui üheks aruteluks läheb, siis 21 inimest räägivad ja kui sul otseselt sihukeseid poliitilisi leppeid ei teki, siis kõik annavad lõpuks hääle enda asja eest. Ja siis sul tekivad kõik need küsimused, et kas meil peaks olema 21 liiget või peaks olema 11 liiget. Siis üks inimene tuleb välja äkki meil võiks olla 16 liiget, järgmine inimene tuleb välja, et võiks olla 17 liiget, siis võiks olla 18 liiget. Siis nad võiksid olla hoopis nendest gruppidest, et teeme gruppe juurde, siis järgmine inimene tuleb, et ei, meil võiks olla vähem gruppe, siis kolmas inimene, ütleme, võiks olla 9 gruppi. Siis järgmine inimene ütleb, et me ei peaks üldse mitte midagi muutma, sest see süsteem on ju aastaid niimoodi toiminud jne, jne. Mis tekitab selle muutmise tegelikult meeletult keeruliseks. Ja sellel hetkel, kui noortevolikogu on kõik läbi arutanud, siis loomulikult on vaja konsulteerida linnavolikoguga. Siis tahavad linnavolikogu kõik fraktsioonid natukene mingisugust osa sellest saada, tahavad rääkida. Siis me lähme räägime Spordi- ja Noorsooametiga, kes ütleb, et meie ei saa ju tegelikult linnavolikogu kuulata sellepärast, et siis see on liiga poliitiliselt mõjutatud ja siiski poliitiliselt neutraalne organisatsioon, nii et "te peaksite kõik ise tegema". Siis jällegi linnavolikogust ütlevad inimesed, et "see ei ole ju hea sellepärast, et linnavolikogu tahaks ka ju ikkagi aidata". Siis rääkida linnavalitsusega ei tohi, sellepärast et siis me oleme liiga poliitiliselt kallutatud.
Ehk siis need muutused on kindlasti võimalikud ja ma usun, et järgmine koosseis kindlasti tõstatab ka uuesti need küsimused ja kindlasti igasugune arvamus selle osas, et kuidas neid asju peaks muutma, on ... me võtame selle vastu, aga küsimus nüüd selles, et kuidas siis lõpuks seda teha. Sellepärast, et kuna kellelgi ei ole sellist 100%-list visiooni ja siis isegi kui sul see on, siis sul ei ole n-ö seda võimu, et seda üksikisikuliselt ära teha. Ja sa ei taha ka seda teha, muidu kutsutakse sind veel türanniks ja ükskõik milleks, on ju. Siis on, ütleme nii, et sihukeseid muutusi on keeruline teha, aga kindlasti loodetavasti inimesed saavad sellega hakkama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Sepp! Kõik on väga muljetavaldav, aga kui oli konkreetne küsimus, et kas Te toetate kanepi legaliseerimist, siis oli vastus, et tegelikult peaks küsima kelleltki teiselt midagi muud ja et ei saa vastata, kuna äkki keegi tsiteerib. Et palun siiski proovige, mis Teie seisukoht on ja põhjendage poolt- või vastuargumente? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Kui lüüa see kahte leeri, ravikanep, siis mina ütleksin, et ravikanep juba praegusel hetkel Eestis on lubatud. Selles mõttes, kui arstid seda välja kirjutaks. Ravikanepi puhul, kui seda kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil, siis jah, palun, kui arst näeb, et sellel on tegelikult päris palju meditsiinilisi kasutus- nagu viise, millega saab tegelikult kas ravida või leevendada vähemalt päris paljude erinevate haiguste sümptomeid.
Aga siis tavakasutuses mina ei poolda seda, sellepärast et inimeste haridus narkootikumidest on väga madal. Ja nendest narkootikumidest, mida siis koos tarvitada, on veel madalam. Ehk siis, kui sa praegusel hetkel lähed ükskõik millisele peole, kõikidest nendest kohtadest, millest ma rääkisin ... No ma arvan, et kõige lihtsam on lihtsalt minna Nublu kontserdile. Seal näeb sihukest läbilõiget siis sellest nooruse nagu hukkusest äkki või ... hukatusest, siis ... Ei, see on jällegi ... see on nii halb ... Erinevatest noortest lihtsalt näeb läbilõiget. Ja selles mõttes ... ja siis see, mis on levinud, on see, et inimesed ei lõpeta ühe asjaga. Ehk siis õhtut alustatakse joomisega, siis suitsetatakse midagi peale, siis tõmmatakse midagi ninna, siis pannakse üks tablett alla ja õhtu lõpetuseks suitsetatakse midagi veel peale, selleks et magama jääda. Ja kahjuks see on hetkeseisuga Eesti reaalsus. Ehk siis mina ütleks, et tavakasutuses kanepit ei peaks legaliseerima.
Küsimus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Ja lugupeetud kolleeg! Mul ka on üks küsimus. Tegelikult hea kolleeg Maris Sild püüdis seda küsida, aga ma täpsustan. Et mis on ikkagi Teie ettepanekud järgmise koosseisu osas? Et mida võiks muuta struktuuris ja töö korralduses? See jutt, et ei ole midagi võimalik muuta või see on väga keeruline, eriti ei päde. Et mul on kogemus teise koosseisuga ja inimesed on käinud enda ettepanekutega ja väga palju nendest ettepanekutest oli võimalik ka realiseerida.
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
No mina näen struktuurimuutust sellisena, et noortevolikogu, vähemalt juhtivad positsioonid, peaksid olema tasustatud, selleks et me tekitaksime konkurentsi nendele kohtadele. Sellepärast, et hetkeseisuga, kus juba eelmisel aastal ja üle-eelmisel aastal ja ka üle-üle-eelmisel aastal sulle 21 positsioonile kandideerib äkki 25, 35 või 40, sellises olukorras sa tegelikult ei saa sinna väga palju inimesi, kes oleksid midagi nõus ära tegema. Inimeste ressurss, mis sinna siis tuleks sisse, peaks olema konkurentsivõimeline. Ma arvan, et tegelikult 21 liiget võib-olla on liiga palju noortevolikogu jaoks. Ja selles mõttes ... ja seda võiks vähendada. Aga ma arvan, et ühtlasi see, et siduda linnavolikogu päriselt noortevolikoguga selles osas, et kui noorte arvamust tahetakse kuulda, siis hetkeseisuga meil on ühes komisjonis koht, ja see on haridus- ja kultuurikomisjonis. Minu arust neid kohti võiks olla igas komisjonis selleks, et tuua, kui meil on näiteks 11 liiget või 12 liiget, siis see, et üks liige istub igas komisjonis, siis oleks näha seda, et noored päriselt saavad midagi kaasa rääkida, noored saavad päriselt midagi teha. Ühtlasi näidata noortele, et linn eksisteerib palju rohkemates valdkondades kui ainult haridus ja kultuur, või ainult rahateemad. Mingisugusel hetkel võib-olla noortel jääb selline mulje, et linn on väga ühetahuline. Tegelikult linn tegeleb ju kõikide erinevate probleemide ja asjadega, mis siis hetkeseisuga tehtakse.
Ma arvan, et see ühtlasi tõstaks motivatsiooni, et noortevolikokku kandideerida, sellepärast sa saaksid anda konkreetse siis, kuidas ma ütlen, kas boonuse või siis konkreetse n-ö prääniku selle eest, et kui sa noortevolikokku saad, sa saad ka linnavolikogu komisjoni.
Suuremat koostööd peaks kindlasti tegema ka erinevate ülikoolidega, kes õpetavad riigiteadusi, sellepärast et see tundub olevat täpselt sihukene koht, kus sa peaksid saama vähemalt mingisuguse kas hinde või mingisuguse kursuse kaetud. Samamoodi ka, kui sa oled noortevolikogu liige, siis sa võiksid saada, kui sa koolis käid, siis võiksid vähemalt ühiskonna tunnis saada ühe "5" näiteks. Vähemalt. Tõstame näiteks selle sinna, et nagu ühe "5" ühes tunnis näiteks tunnihindena, kas või. Või miks mitte aastahinde, kui sa saad näiteks, ma ei tea, aseesimeheks või esimeheks. Need on praeguse hetke ideed.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No ma ei ole päris kindel, kas rahaline motivatsioon on kõige parem. Et iseenesest see, kui keegi on õpilasena või üliõpilasena aktiivne olnud, on kindlasti väga arvestatav argument tööandjate jaoks tulevikus. Ja selline ühiskondlik aktiivsus ja missioonitunne on kindlasti väärtuslikud. Ja volikogu komisjonis osalemist ma väga toetan. Et see on mõistlik.
Aga mu küsimus on see. Et mida peaks tegema selleks, et noortevolikogul tuleks selliseid suuri ja nagu suurema plaani, visiooniga ideid, mis tõesti aitaks joonistada seda, et milline on Tallinn näiteks 25 aasta pärast? Et mida me peaks selleks tegema, et nagu sellist suurt pilti vaadataks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Ma tahaks küll loomulikult vastu küsida, et millised on praegusel hetkel need suured ideed, mis on näiteks linnavolikogust tulnud, kuidas 25 aasta pärast Tallinn ....
Küsimus jätkub - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
....
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
No see on küll ikka väga täiskasvanulik vastus Sinu poolt. Aga selles mõttes, et ma lihtsalt ... See on täpselt selline asi, et tegelikult praegusel hetkel me võtame eelduse, et noored oskavad näiteks kirjutada eelnõusid, noored oskavad ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Kuulge, noored kolleegid on meie ees ja meie käitume niimoodi! Palun!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Ma ei ole just eriti šokeeritud. Aga ... ja see mind ei heiduta. Aga selles mõttes, et see on üks eeldus, mis tuleb lõhkuda noortevolikogu puhul on see, et sinna tulevad kõik ainult võimekad noored. Me eeldame, et nad oskavad kirjutada e-maile, me eeldame, et nad oskavad helistada inimestele, me eeldame, et nad oskavad esineda, me eeldame, et nad oskavad kirjutada, me eeldame, et nad oskavad mõelda, me eeldame, et nad oskavad kõike põhimõtteliselt teha. Tegelikult, mida meil oleks vaja teha, on see, et näidata või kirjutada valmis mingisugune dokument, kuidas kirjutada eelnõu. Kas linnavolikogul eksisteerib how to do it in five simple steps, vabandust - inglise keeles. Kuidas seda teha viie lihtsa sammuga? Või midagi sellist, mis tegelikult tooks inimesi kiiremini ligi sellele protsessile, sellepärast et ... ühtlasi kuidas kirjutada ametlikku e-maili; ühtlasi kui sa tahad mingisugust üritust läbi viia ja sa tahaksid rahastust saada, kellele sa peaksid kirjutama; kuidas sa peaksid seda protsessi läbi viima; kuidas sa peaksid seda projekti kirjutama; kellega sa peaksid suhtlema, et saada mingisuguseid ruume; kellega sa peaksid suhtlema, et teha kõiki neid samme, mis mulle nüüd praeguseks hetkeks tunduvad nii elementaarsed, aga kui ma tulin noortevolikokku kaks aastat tagasi, siis nad ei tundunud üldse nii elementaarsed. Ja samas ma ei arvanud, et ma olen loll inimene, seega ma ei tahtnud nende asjade kohta eriti küsida ja siis ma pidin lihtsalt nagu õppima läbi konaruste.
Aga ma arvan, et just see osa, et õpetada noortele tegelikult juba varasest east saadik. See on nagu minu tulevikunägemus. Varasest east saadik, seda, et kuidas neid asju läbi viia, kuidas neid taotlusi teha ja kuidas näha siis seda suuremat visiooni. Sellepärast et see ei ole sihukene tavaline jututeema.
Jällegi, mida me saame ise parandada enda tutvusringkondades, on see, et järgmisel hetkel, kui sa oled õhtulaua ääres, siis rääkida nendest asjadest, et mis on sinu arust siis see visioon; kuidas sa tahaksid, et linnatänavad välja näeksid; kuidas sa tahad, et ... ma ei tea, meie pargid välja näeksid; kuidas sa tahad, et meie koolid välja näeksid; kuidas sa tahad, et meie kinod välja näeksid.
Kõik sihukesed teemad on asjad, mida me võiksime omavahel ju tegelikult arutada. Aga me ei tee seda. Selle asemel me arutame, kus peaks olema riigilipp!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
No ma arvan, et kui tulla noortevolikogu esindajana volikogu ette kõnelema, siis esmatähtis ei ole volikogu õpetada! Et kui volikogu leiab, et Eesti Vabariigi riigiasutuses võiks riigilipp olla, siis on volikogul õigus seda absoluutselt arutada.
Aga mu küsimus on ikkagi see. Nii linnavolikogul kui noortevolikogul on tegelikult ju võimalus kujundada ka nagu suuremat pilti. Ja volikogu tegevusest üks väga suur osa on linna planeerimine.
Et ma kutsuks ülesse siis, kui seda debatti ei ole veel peetud, arutlema sel teemal, et millisena te tahaksite mitte ainult näha, millised koolimajad on ... Me kõik tahame, et koolimajad oleksid remonditud. Siin ei ole küsimust, ma arvan, ega suurt vaidlust. Aga et kutsuks üles nagu arutama, et mida teha Kopli poolsaarega, mida teha Paljassaare poolsaarega. Kuidas tagada jätkusuutlik transport 25 aasta pärast? Vot sellised nagu suuremad ideed.
Sest ma ei taha seda üldse kuidagi kriitikana öelda, vaid vastupidi. Ma arvan, et noortel tegelikult on vähem neid piirajaid, mis segavad mõtlemist suurelt. Ja ma arvan, et see oleks väärtuslik sisend ka Tallinna Linnavolikogule. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jah, aitäh! Ma vastaks sellele otseselt mitteküsimusele sellega, et tegelikult me ei saa alati öelda, et unistamine on hea. Unistamine ei ole ka halb. Aga see, et kui sa annad kõikidele noortele kätte selle, et milline võiks minu riik välja näha 25 aasta pärast, siis väga paljud noored tegelt ei ole kursis sellega, missugused piirajad tegelikult nende asjade peal on või kui palju mingisugune asi aega võtab, kui palju mingisugune asi raha võtab.
Ja sellepärast minu arust enne seda, kui me teeme selle, sihukese unistuste konverentsi, me võiksime teha ka võimaluste konverentsi. Ehk siis et rääkida, et tegelikult võib-olla Eestis ei olegi asjad nii halvasti ja võib-olla ka tegelikult Eestis asjad liiguvad edasi sellise sammuga nagu nad peaksid. Aga me ei saa unistada niimoodi, et me paneme miljoneid või triljoneid või sihukeseid summasid raha paneme kuskile sisse ... Palun, Te võite vajutada ja võite küsida.
Aga küsimus on just selles, et noortel tekiks sihukene suhe sellega, et mis on meie praeguse hetke võimalused ja selles mõttes, mida me saame tegelikult ära teha. Ja siis tuua sinna vahele see, et mis on see, et kui me paneme raha ühte kohta, siis me peame selle kuskilt teisest kohast ära võtma. Ja sihukest teadvustustööd võiks olla minu arust palju rohkem. See, et me oskaksime päriselt öelda, et kas mingisugune maantee on võimalik, kas mingisuguse kooli renoveerimine on võimalik, kas mingisugune, näiteks, vaimse tervise teenuse pakkumine on võimalik. Meil oleks vaja rohkem sellist juttu nendest teemadest, mis on võimalik ja mis ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet volikogu esimees! Kas noortevolikogu ka plaanib mingisuguseid tegevusi, et suurendada noorte valimisaktiivsust parlamendi valimistel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Jah. Aitäh küsimuse eest! See on alati hästi keeruline asi, mida teha, sellepärast et me oleme poliitiliselt neutraalne organisatsioon. Mis tähendab seda, et me ei tohi teha mitte kellelegi valimiskampaaniat. Samas mulle tundub see alati nii imelik, et kui sa siis noorena näed, et on mõned erakonnad, kes pakuvad näiteks rohkem noortele kui teised, siis poliitiliselt neutraalsena sa ei tohiks tegelikult isegi seda välja öelda. Samas sa näed ju enda küsimustega ka, kuidas tekivad probleemid, kui me räägime nendest asjadest. Sellepärast kui me toome inimesi esile, siis me peame tooma kõiki esile. On ju? Ehk siis valimisaktiivsuse tõstmine tähendaks seda, et me räägiksime noortele otseselt, mida neil on vaja, selleks et nad läheksid hääletama selle poolt, mida meil vaja on. Aga sellel hetkel, kui me ütleme, et see partei on X .... Ehk siis me ütleme lihtsalt, et näete, siin on asjad, mida tahaksite saada, aga me ei anna teile mitte mingisugust väljundit. Kas selline häma ajamine, arvad, et tõstaks valimisaktiivsust noorte seas?!
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
Ma ei saa Sinuga pidada praegu dialoogi.
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Okei. Aga mina arvan, et see ei tõstaks, vaid see rohkem, veel rohkem tekitaks valijate seas või noorte seas apaatsust. Sellepärast et isegi need noored, kes tahaksid rääkida nende hääletamisest, räägivad neile mingisugust mula.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Karl Mattias Sepp Karl Mattias Sepp
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Läbirääkimisi selles päevakorrapunktis ei avata. Ja seega päevakorrapunkt on ammendunud!
17:11 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE177 Muudatus Tallinna linnaosakogude haldamise komisjoni koosseisus 2. OE177 Muudatus Tallinna linnaosakogude haldamise komisjoni koosseisus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 2 "Muudatus Tallinna linnaosakogude haldamise komisjoni koosseisus". Sõna ettekandeks saab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Palun!
Ettekanne - linnasekretär Toomas Sepp Toomas Sepp
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mida poliitterminoloogiat kasutades võiks nimetada peenhäälestuseks. Nimelt on tegemist muudatusega linnaosakogude haldamise komisjonis. Komisjoni koosseisu kuuluvad linnaosade haldussekretärid, volikogu esindajana Hele Põld ja sekretärina õigusteenistuse töötaja Heiki Soome ja mina komisjoni esimehena. Ja kuna ühes linnaosas, nimelt Haabersti Linnaosa Valitsuses, on haldussekretär vahetunud, siis et oleks õige inimene komisjonis ja esindaks linnaosa seal. On ettepanek Madis Meristo volitused komisjoni liikmena lõpetada ja Natalja Akulina nimetada komisjoni liikmeks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Muudatus Tallinna linnaosakogude haldamise komisjoni koosseisus". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Avalik: Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 52 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
17:13 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE176 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseerimisega 3. OE176 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseerimisega
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 3 "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseeringuga". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea volikogu esimees, hea volikogu! Tõepoolest, mul on hea meel esitleda teile eelnõud, kus me siis küsime omafinantseeringut ühele Euroopa projektile, mille tagajärjel me proovime ja kindlasti saavutame ka edu viies koduhooldusteenuse uuele kvaliteedistandardile. Ehk, eelkõige puudutab selle projekti sisu neid isikuid, kes täna on omaste hooldusega seotud ja on tööealised ja võiksid osaleda aktiivsel tööjõuturul.
Ja selle uuringu tagajärjel siis Euroopa abiga ma olen veendunud, et me 3 aasta jooksul saame uusi teadmisi. Ja kuna linna prioriteediks on sotsiaalvaldkonnas kindlasti selle teenuse kvaliteeti tõsta, viia ta efektiivsemaks, operatiivsemaks ... Ja me ju kõik teame, et omaste hooldus on üks selline valdkond, kus tõepoolest on tegemist ühest küljest inimeste tohutu missiooniga ja teisest küljest siis ülejäänud ühiskonna kohustusega neid isikuid toetada. Ja tulevikus ma arvan, et on meil läbi selle projekti, selle uue teadmise kaudu võimalik seda teha paremini. Aitäh!
Ja lisaks sellele on alati ka väike eksimusekurat ju kusagil nurgas. Ja linnavalitsus teeb ettepaneku, teeb muudatusettepaneku sellesse eelnõusse, kus me tehniliselt reguleerime seletuskirja ühte punkti, kus meil tekkis väikene arvudega nihe. Aga nüüd on see kõik õigeks aetud ja ma annaksin selle muudatusettepaneku ka volikogu esimehele siin üle. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimusi. Vilja Toomas, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
No aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab ... on väga lihtne. Et kas selle pilootprojekti raames ka reaalselt üht, kedagi, ühte inimest teenindatakse? Või see on ainult teenuse väljatöötamine? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei, selles pilootprojektis osalevad füüsilised isikud ja reaalselt teenindatakse abivajajaid. Ehk läbi praktika luuaksegi uusi väärtusi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud abilinnapea! Et komisjonis oli juttu, et see on 2-aastane projekt. Te väitsite äsja pukist, et 3-aastane projekt.
Ja teine küsimus on see. Et ma sain aru niimoodi, et 6100 abivajajat on meil praegusel hetkel, aga abi saavad ainult 40 inimest selle projekti raames. Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mis puudutab tema kestvust, siis ma ... no kui Te aru saate, ma vist ei ole väga sotsiaalabi abilinnapea näoga ehk selle tõttu ma võib-olla vääratasin. Aga ma seletuskirjast lugedes nägin, et see toimub meil siis selliselt, et lõpeb aastal 2020. Ja kuna praegu on 2018, siis võib-olla see eksimus tuleb sealt.
Aga mis puudutab küsimuse teist poolt ... Mida Sa küsisid? Ma ei mäleta.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Abivajajaid on 6100, aga abi saab ainult 40 inimest. Et kuidas nii vähe?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah. Aga proovime mõista seda selliselt, et kui on olemas üks projekt, mille tagajärjel on plaanis luua uut teadmist, siis uue teadmise väljatöötamisel me ei saa kaasata kogu abivajajate seltskonda. Selles mõttes, et nendega me ju tegeleme igapäevaselt niikuinii. Ehk oluline on just see ... Ütleme, suuremaks kitsaskohaks täna ... Ega meil eakamad, hooldust vajavad isikud on suhteliselt hästi kaardistatud. Nendega tegelikult me oleme ... Meil on nendega tegelemisel olemas pikad traditsioonid. Täna on ühiskonnas kerkinud ülesse uus olukord. Meil on tööjõuturul keerulised ajad. Ja kuna isikud, kes ... täistööjõus inimesed, kes tulenevalt oma sügavast missioonist istuvad hooldust vajavate lähisugulastega või lastega või kellega iganes nagu tööjõuturult eemal, siis meil on juba kas või lugupidamisest nende inimeste vastu, kes on seda kõike vedanud, vaja eelkõige järgi aidata seda osa sellest omaste hooldusest. Ja see projekt seda võimaldab ideaalselt.
Me ei saa ju tõepoolest seda tõmmata laiali, sest me tahamegi selle kaudu jõuda selleni, et meie teadmine muutuks paremaks ja et me oleksime tulevikus efektiivsed. Eelkõige kas või näiteks läbi selle, et tänapäeval on ju kaasaegsed lahendused igasuguses logistikas. Täna terved ja targad inimesed saavad alates 25 eurost endale toidu koju tellida, ei pea enam poodi rüselema minema. Aga pahatihti võib olla ju see olukord, et abivajaja seda isegi ei oska. Ja no see on üks näide lihtsalt sellest, kuidas meie teenuse kvaliteet ja meie elustandard muutub läbi erinevate tarkade lahenduste. Ja meie ülesanne on teha endale selgeks, kuidas me saame arengut ja progressi kasutada selleks, et eluolu läheks paremaks ka nendel isikutel, kes täna viisil või teisel on siis ühiskonnaelust välja lülitatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vilja Toomast, teine küsimus, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Veel üks väga konkreetne küsimus. Pilootprojekt on pilootprojekt. See lõpeb ära ja lõpeb Euroopa rahastus ära. Mis saab edasi? Kui suur on rahastus, mis on perspektiivid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tallinna Linnavalitsus täna on algatanud oma süsteemianalüüsi väga konkreetselt. Me ju oleme lähiaegadel kuulnud probleemidest lastekaitses; meil on siin plaanis väga selged ja konkreetsed muudatused; me järgmisest aastast juurdevärvatavad lastekaitsjad viime eksterritoriaalseks; me ka võtame sinna kindlasti tööle väga kompetentse juristi, et vältida selliseid olukordi, mis meil siin hiljuti ühiskonnas turbulentsi tekitasid.
Täpselt sama plaan on meil ka omaste hoolduse valdkonnas. Ehk tegelikult see teenus peab olema keskusepõhine, kus on hea väljaõppega isikud; kus on kaardistatud isikud, kes oleksid valmis selles protsessis osalema; kus on tagatud madalaima ja mõistlikuma hinnaga näiteks toiduainete juurdeveo logistika. Ehk pehmelt öeldes üksus varustatakse kõige parema teadmisega, et abi jõuaks abivajajateni piltlikult öeldes 24/7 laupäeval, pühapäeval ja millal iganes.
Kindlasti me ju kõik teame, et meil on olemas militaarstruktuurides vabatahtlik Kaitseliit; meil on politseil abipolitseinikud. Ka linna selliste teenuste juures on kindlasti tulevikus efektiivistamise mõttes pärast teatud ettevalmistuse saamist needsamad isikud, kes täna praktikas ilma igasuguse abita, tihti varjul olles, tegelevad oma mingi lähedase isiku aitamisega, sellepärast et neil on lihtsalt see kohus sünnijärgselt, või kuidas iganes. Ja ma väidan, et seda süsteemi on võimalik teha kombineerituna, tsentraliseerituna ja kasutades kaasaegseid, kommunikatsioonist alustades ja lõpetades logistikaga ja ka vabatahtlike tööd siia juurde pannes. Ja läbi efektiivsuse on meil võimalik kindlasti ka motiveerida neid isikuid, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Väga lihtsal põhjusel. Et me ei saa kasvatada lõputult oma struktuure, võttes tööle uusi inimesi. Ja olukorras, kus elanikkond vananeb, ega probleem piltlikult öeldes võib ka tulevikus laieneda. Ja kuna meil ei ole tööjõuga ülearu hästi, siis me peame otsima teisi teid, et kõik abivajajad siiski abi saaksid. Ja ma arvan, et selles osas on meil plaanid väga head. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
.... esimees. Härra abilinnapea! Et tahtsin küsida nihukest asja. Kas teenus ostetakse sisse erasektorist?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kindlasti on olemas teenuseid, mida võib osta sisse erasektorist. Täna on linnal endal struktuurid olemas, kes teemaga tegelevad. Antud eelnõu käsitleb eelkõige neid kodanikke, kes täna tegelevad oma lähedaste hooldamisega ja tänu sellele istuvad kodus. Linna erinevad sotsiaalmeetmed on nende isikute suhtes ühel viisil või teisel olemas. Aga see puudutab eelkõige neid kodanikke, kes ei saagi hetkegi iseseisvalt hakkama. Noh, ma ei tahaks siin hakata diagnoosidest rääkima. Aga ma arvan, et Te saate aru, millest ma nagu proovin viisakalt ... mida ma proovin viisakalt öelda. Ehk see eelkõige puudutab neid isikuid, kes täistööjõus hooldavad täna haigeid lapsi, näiteks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jah, tänan! Et lugupeetud abilinnapea asetäitja abilinnapea ...
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ülesannetes.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ülesannetes jah, eks ole. Et ligi pool miljonit maksev projekt - ma paluks täpsustada, et see tundub võib-olla kordamisena - ligi pool miljonit maksev projekt on mõeldud siis, mille tulemuseks on teenus, mis on siis abivajajatele .... Et mitte üks sent tegelikult teenusele endale ei lähe, et see on nagu teenuse disainimise projekt, mitte teenuse enda projekt. Et raha läheb kõik, ütleme siis kõrgelt kvalifitseeritud juristidele, kõrgelt kvalifitseeritud teadlastele, võib-olla veel kõrgelt kvalifitseeritud ametnikele - kõigile muule -, et siis saab valmis kõrgelt kvalifitseeritud teenus. Aga teenus ise, mis on siis tegelikult sinna vajajatele, seal see seda ei sisalda mitte üks sent?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ehk selle raha eest toitu ei osteta. Aga selge on see, et kui Kaupo Nõlvak astub Kaitseliitu ja läheb sõduri baaskursusele, siis ta tahab, et teda õpetaks välja spetsialistid, kes annavad talle õige teadmise.
Ja selle projekti põhimõtteline paralleel ongi samasugune, et me tegelikkuses läbi praktika tegeledes inimestega, kes on selles valdkonnas täna ilma väljaõppeta praktikuna haaratud, saaksid välja õpetatud ja selle tagajärjel meile tekib metoodika ja standard, mille kaudu seda teenust tulevikus edasi kanda nendele isikutele, kes seda teenuse osutamise oskust ja teadmisi vajavad. Ehk et ühiskonda summa summaarum efektiivsemalt rakendada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan, lugupeetud volikogu esimees! Ja hea ettekandja! Et ma loen siit eelnõust välja, et üks projekti rakendusüksusi on SA Innove. Et kas Teil on teada, kui suure osa sellest rahast napsab endale Innove, sellest projekti rahast?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Sellele küsimusele mul on voli paluda vastata minu headel abilistel, kes selles projektis praktiliselt tegutsevad, meie sotsiaalametist. Ja palun mikrofon sisse ja saate öelda.
Sõnavõtt - Aire Johanson Aire Johanson
Mina Aire Johanson. Ja Innove ei saa sellest rahast küll mitte midagi.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud abilinnapea! Vastu võetud 2018 aasta lisaeelarves vähendati eakate ööpäevast üldhooldusteenust 100 000 euro võrra ja Kesklinna sotsiaalkeskuse koduteenuste rahastust 25 000 euro võrra. Miks vähendati, kui nüüd suurendate välisfondide abiga?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ütleme nii, et linna eelarve koostamine on alati väga keeruline protsess. Erinevatel vähendustel, eriti, mis puudutab vähendusi nõrgemate suunas, on kindlasti mingid väga selged ja käegakatsutavad põhjused. Ja sellele küsimusele minu teadmine täna ei võimalda üks ühele vastata. Aga ma arvan, et ma olen üsna veendunud selles, et tänane linnavalitsus, isegi kui ta pidi seda tegema, tegi seda raske südamega.
Mis puudutab antud projekti, siis antud projekti omafinantseering toob meile sellesse süsteemi juurde päris arvestatava rahasumma. Ja ma olen täiesti veendunud, et ka mina saan samamoodi nagu lugupeetud volikogu liikmed, eelkõige Teie, proua Solman, asjast aru, et nõrgemate järgiaitamine ongi meie kohus. Ja ma arvan, et see projekt teenib seda eesmärki, kus me tõepoolest tulevikus suudame rohkem aidata.
Ja eakate probleem on, ma arvan, linnas, vaatamata kõigele, isegi kui kusagil ajutiselt midagi vähendatakse, on suhteliselt normaalselt hoitud. Aga kindlasti ei ole hoitud nende inimeste probleemid, kes täis elujõus näiteks hooldavad oma vanemat, haiget last, mida iganes. Ehk tegelikult me ei suuda elus ette kujutada ennast olukorda, kus me peame olema 24/7 oma lähedase kõrval ja me teame, et ta on ravimatult haige; meil ei ole ühtegi vaba päeva; meie ei saa rääkida, et meil on vaja puhkust; meie ei saa rääkida, et tahaks sõita Egiptusesse. Need inimesed peavad ka elama. Ja me proovime neid eelkõige selle projekti kaudu aidata. Just läbi selle, et saada seda uut teadmist, et kuidas nende inimesteni paremini jõuda, et anda neile ka võimalus elus teha midagi muud ja olla kindel, et tema lähedane on sellejuures hoitud. Uskuge mind, linnavalitsusel ei ole mitte mingeid muid eesmärke peale ... See on valdkond, kus poliitikat ei tehta. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Kas linnavalitsusel on olemas ka visioon, mis printsiibil te need 40 esimest ja õnnelikku välja valite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Valikukriteeriumide osas minul teadmine puudub. Kas minu lugupeetud abistajad soovivad seda kuidagiviisi laiendada, siis oleks neil see võimalus, aga ma arvan, et selle kriteeriumi või valitud isikute osas on kindlasti meie tublidel ametnikel see arusaam, et kuidas seda teha. Soovid Sa vastata? Jah, annan sõna üle.
Sõnavõtt - Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna peaspetsialist - Maarja Seppel Maarja Seppel
Tere! Olen Maarja Seppel Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametist. Ja need n-ö potentsiaalsed pered koos hooldust vajavate inimestega leiame läbi Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ehk siis igapäevasest elust võetakse see teadmine, keda sinna projekti kaasatakse. Ja ma olen üsna veendunud, et see valik saab olema hea, õiglane ja tulemuslik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma loen siit paberist niisugust asja, et "Annab võimaluse arendada ja säilitada täisealiste hooldusvajadusega inimeste võimetekohast toimetulekut koduses keskkonnas". Te kogu aeg räägite lastest ja laste hooldamised. Siin tuleb välja see, et lapsed ei ole siin üleüldse mitte kuidagi mõeldud, vaid see on ainult täisealised hooldust vajavad inimesed, kellele see projekt on suunatud. Ja kuidas me siis aitame neid, kellel on lapsed, kes vajavad hooldust täisajaga?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma väga vabandan. Aga nüüd Te ründategi mind läbi selle, et hakkate kinni nagu sõnast. Ehk Te ei taha aru saada, et me räägime süsteemi terviklikust parendamisest läbi ühe konkreetse euromeetme. Ja selle hulka minu arusaamises ei ole oluline, mis on kirjas seletuskirjas. Oluline on, et meil on hooldust vajavad täiskasvanud, meil on hooldust vajavad lapsed, meil on hooldust vajavad vanemad. Ja see teema on ühiskonnale kohustuslik ja siduv! Selle tõttu ei ole mõtet hakata välja rebima poliitilist profiiti lõigates ühte rida sellest seletuskirjast, sellepärast et see ei anna meile mitte midagi juurde. Mina tõin lapsed sisse siia selleks, et teile probleemi avada. Sest need lapsed on olemas ja nii on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Austatud abilinnapea! Et mulle iseenesest sellised projektid meeldivad. Ja meeldivad just sellepärast, et meie inimesed, needsamad hooldajad, kes peaksid aitama meie hooldatavaid, vajavad erilist väljaõpet. Aga vajavad ka juhid erilist väljaõpet.
Mina oma haiget ema hooldasin 6 aastat. Pirita Linnaosa Valitsusega mul oli sõlmitud leping, et kaks korda päevas käisid nemad ja kõik pühad, laupäevad, pühapäevad tegin ma seda tööd kõik ise. Ma tean, mis see tähendab. Aga paraku oli niimoodi, et järsku tehti ettepanek leping lõpetada. Ma käisin 2 aastat kohut Tallinna linnaga just selle pärast ja lõppude lõpuks Tallinna linn kaotas. Ja just selle pärast kaotaski, et see, mida antud juhul sotsiaalosakond siis tegi, ei olnud õige.
Sellepärast ma tahangi just öelda, et kas Te olete minuga ühte meelt, et meie ametnikud, kes seda tööd teevad, just nimelt otsustajad ametnikud, nemad peaksid saama küll koolitust just selles osas, mida tegelikult hooldatavad vajavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Selles osas ma täielikult toetan Teie seisukohti. Meil liiga tihti tuleb ette olukordi, kus majanduslik pragmaatika, teatud kohtades võib-olla isikuomadused, mis iganes, tekitavad tegelikult traagilisi olukordi ja seda selgem on ka minu selline toetus Teie seisukohale. Kui kohtus Te olete võitnud ehk lõpuks siis õigust mõistabki meil kohus. Ja ma olen üsna veendunud, et see projekt on üks suur samm selles suunas, et selliseid olukordi tulevikus vältida. Ja nagu ma juba ütlesin ehk saage aru, et probleem tegelikult laieneb.
Jättes nüüd grupid kõrvale nagu ... ma enam ei julge ühtegi konkreetset gruppi nimetada, sellepärast et pärast on midagi pahasti. Aga ma igal juhul ütlen, et elanikkond vananeb. Ma ei usu, et me oleme hakanud kõik homsest nagu sporti tegema sama tublilt näiteks nagu lugupeetud volinik Jürgen Ligi, kes hoolitseb oma tervise eest hommikust õhtuni. Ehk meie kõigiga võib juhtuda midagi fataalset. Ja kindlasti meie olukord selles osas ei lähe paremaks. Ja meie ülesanne ongi jõuda välja olukorrani, kus mitte keegi ei pea mitte kedagi kohtusse kaebama, sellepärast et ta tunneb, et talle on tehtud liiga. See ongi eesmärk. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Ma natukene jätkaksin. Et ma väga sooviksin, et täna volikogu liige proua Martinson, kes oli tol aeg abilinnapea, ja tänane abilinnapea, kes on Tõnis Mölder - need mõlemad olid tegelikult need inimesed, kelle poole ma pöördusin ja kust ma abi ei saanud. Kas Te lubate, et ka nemad lähevad koolitusse?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Sellele küsimusele vastamiseks mul puudub teadmisvajadus. Ehk, mina ei saa suunata linnavolikogu liiget koolitusele. Ja tegelikult ei saa ma suunata koolitusele ka Tallinna abilinnapead, sest vastavalt subordinatsioonile nad ei kuulu minu üksusesse, ei ole minu alluvad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Merike Martinson, palun!
Kaasettekanne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Käesolev eelnõu oli arutusel sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosolekul 10. oktoobril 2018. Sellest võttis osa 14 komisjoni liiget ja arutati, kuulati ära ettekanne ja palju küsimusi oli ja otsustati hääletamistulemusega 14 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, ja nõustuti esitatud eelnõuga ja toetati seda.
Aga lubage, et ma võtan siiski sõna sellel teemal, kuna ikka väga pikka aega osalesin selle valdkonna juhtimises koos Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialistidega, koos linnaosadega, linnaosade spetsialistidega ja ma ütleksin nii palju, et koduhooldus, koduteenus linnaosades on aastad-aastaid kasvanud ja nende teenuse vajadusel olevaid inimesi kah järjest kasvab. Te teate isegi, et seoses vanuse kasvamisega.
Ja peab ütlema, et selle koduteenuse osas on tehtud mitu reformi ja üks viimane, mis on väga oluline, on see, et koduhooldus viidi kokku päevakeskuste ja sotsiaalkeskustega. Mis võimaldas siis selles linnaosas kontsentreerida siis juhtimine, sest paljud koduhooldusel olevad inimesed elavadki meie sotsiaalmajades. Ja samal ajal võib tõesti öelda, et koduhooldus erinevates linnaosades võib olla tõesti erineva kvaliteediga seetõttu, et just selle tõttu, et meil ka väga raske on saada koduhooldajaid. Ja tõepoolest võiks rohkemgi seda koduteenust osutada, aga lihtsalt nende inimeste saamine seda teenust osutama on küllalt piiratud.
Nüüd, teiseks, see eelnõu, mis puudutab praegu just omaste hooldajate asendusteenust, selle teenuse tõi välja 2 aastat tagasi Tallinna Linnavalitsus ja seda hakati tegema ja osutama pilootprojektina. See pilootprojekt oli väga väike ja see oli võiks öelda vastus omaste hooldajate kohtumisele meie juhtidega ja sellest kujunes välja esmakordselt omaste hooldajate asendusteenus. Ja võiks öelda, et kui esialgu oli planeeritud projekt aastaks, siis tegelikult neid inimesi, kes seda vajasid, neid 24/7 omaste hooldajaid oli ... järjest tuli juurde ja nii iga aasta. Nagu te mäletate, ka eelmisel aastal suurendati juba seda omaste hooldajate asendusteenuse mahtu oluliselt. Ja käesoleval aastal on ta juba tunduvalt, mitmekordselt kasvanud.
Ja ma pean ütlema, et selle eelnõu väärtus, kõige suurem väärtus on see, et esmakordselt tänu siis sotsiaalfondi toetusele ja ka linnapoolse finantseerimisega, esimest korda teenuse kvaliteedile osutatakse, finantseeritakse. Ja võimaldatakse välja töötada nn ideaalne teenus, sest ma olen kindel, et meil teenus ei saa ollagi ideaalne, sest et üks pool on koduhooldus, siis õendushooldus ja siis on asendushooldus, omaste asendushooldusteenus. Et tegelikult see aitab nagu ühtlustada ja välja töötada.
Siin küsiti 40, et kas tõesti 40. Meil on 6000, kes vajaksid. Me ei tea. Võib-olla neid on isegi rohkem kui 6000. Kui ei ole teenust, siis ei ole ka ... me ei tea, kas on ka vajajaid. Ja me nägime seda juba selle meie teenuse kasutamisel.
Ja ma pean ütlema, et tegelikult see ... siia töörühma on plaanitud, seda vastati ka meie komisjonis, väga erinevad spetsialistid, kes seda teenust aitab välja töötada, nn teenusedisain. Ja samal ajal nii Sotsiaal- ja Tervishoiuameti spetsialistid kui ministeeriumi spetsialistid, kui ka erinevatest valdkondadest ... Ja 40, seda omaste hooldajat, valitakse tõesti välja ja nagu nende teenuse osutamise kaudu siis töötatakse välja nagu ideaalne teenus. Samal ajal ju kogu koduhoolduse teenus, õendusteenus ja nn, nagu ma ütlesin, asendus-, omaste hooldajate asendusteenus jätkub vastavalt eelarvele. Et need kõik jätkuvad. Ja ma usun, et kui see töötatakse välja, see ideaalne, nähakse neid kitsaskohti, ja ma usun, et siis ka inimestega, austatud volikogu liikme rahulolematus ... kindlasti selliseid rahulolematusi ei saagi tulla, kui töötatakse välja ideaalne disain. Loomulikult üks oluline osa on ka olemasolevate, nii koduhooldajate kui ka asendushooldustöötajate väljaõpe. Ja see kindlasti on väga oluline.
Nii et ma usun, et ma tunnen siirast head meelt, et üle pika aja on võimalus panustada vahendeid teenuse kvaliteedi väljatöötamisele ja kitsaskohtade lahendamisele. Nii et mul on väga hea meel. Ja tõepoolest ma soovin jõudu sellele töörühmale, kes sellega hakkab tegelema.
Ja kindlasti sotsiaalkomisjon hoiab ka silma peal, võib-olla kuulame vahepeal neid sotsiaalkomisjonis, nende ettekannet. Ja ma usun, et see on väga vajalik. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Nii! Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Üks ettepanek on laekunud.
Ja see kõlab järgmiselt: "Palun muuta Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõus "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseerimisega" punkti 3 sõnastust järgnevalt: "Nõustuda projekti kogu eelarvega summas 489 624 eurot, millest välistoetus on 367 218 eurot, 2018. aastal 404 950 eurot, 2019. aastal 193 794 eurot ja 2020. aastal 168 474 eurot. Ning Tallinna linna omafinantseering kokku 122 406 eurot. 2018. aastal 1650 eurot, 2019. aastal 64 598 eurot ning 2020. aastal 56 158 eurot"". Muudatusettepanek on tulnud linnavalitsuse poolt. Nii! Kas keegi soovib hääletada seda muudatusettepanekut? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Koduteenuse kvaliteedihüpe", nõustumine omafinantseerimisega". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Head kolleegid! Oleme töötanud enam kui poolteist tundi. Vaheaeg 15 minutit!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Jätkame istungiga!
18:01 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE173 Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas 4. OE173 Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Planeeritav ala paikneb Külvi ja Saagi tänavate ning Pääsküla jõe ning raba vahelisel alal linna piiril. Kinnistu on kokku 4,5 ha suur ning valdavalt kaetud kõrghaljastuse ja põõsastikuga.
Üldplaneeringus on seal täna roheala, kuid volikogu poolt vastu võetud Nõmme üldplaneeringus on ala põhjapoolne osa pereelamute ala. Detailplaneeringus soovitakse kavandada Külvi tänava loogiliseks lõpetuseks viis pereelamukrunti suurusega 1500 m². Ülejäänud ala, 3,3 ha, jääb rohealaks ning antakse tasuta linnale üle. Arendaja ehitab ühtlasi välja ka vajalikud teed ning rajad ning samuti silla üle kraavi ning millega sisuliselt tagatakse elanikele vaba juurdepääs Pääsküla rappa. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Miroslav Berezovski. Palun!
Kaasettekanne - Miroslav Berezovski Miroslav Berezovski
Austatud volikogu esimees, kallid kolleegid! 9. oktoobril oli komisjonis arutlusel Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine. Hääletustulemustega 9 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetati seda eelnõud. Samuti palun toetust ka teilt!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Miroslav Berezovski Miroslav Berezovski
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Külvi tn 27 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Nõmme linnaosas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 41 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:04 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE156 Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003 korraldusega nr 2001-k kehtestatud "Käo põik 15/ Nepi tn 4 kinnistu detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Kukulinnu tn 5 (endine Käo põik 15) kinnistu osas" 5. OE156 Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003 korraldusega nr 2001-k kehtestatud "Käo põik 15/ Nepi tn 4 kinnistu detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Kukulinnu tn 5 (endine Käo põik 15) kinnistu osas"
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 5 "Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003 korraldusega nr 2001-k kehtestatud "Käo põik 15/ Nepi tn 4 kinnistu detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Kukulinnu tn 5 (endine Käo põik 15) kinnistu osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Kukulinnu tn 5 kinnistu omanik esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Kukulinnu tn 5 kinnistu osas, kuna soovib rajada krundile abihooneid. Hetkel on tal tiheduseks 0,29. Samas Kristiine linnaosa üldplaneering võimaldab juba täna 0,4 keskmiseks tiheduseks. Kui nimetatud eelnõud toetate, siis on kinnistu omanikul võimalik realiseerida oma tahet ning rajada abihoone. Palun teil eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud esimees, kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutles antud eelnõud 9. oktoobril ja tulemustega 9 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustas toetada eelnõu. Palun teile ka seda teha! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 10. septembri 2003. aasta korraldusega nr 2001-k kehtestatud "Käo põik 15 // Nepi tn 4 kinnistu detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Kukulinnu tn 5 (endine Käo põik 15) kinnistu osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:07 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE158 Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 125 kehtestatud Merivälja tee 66 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Rätsepa tee 6, Rätsepa tee 8, Rätsepa tee 12, Rätsepa tee 14, Merivälja tee 74, Merivälja tee 76 ja Randvere tee 1 kinnistute osas 6. OE158 Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 125 kehtestatud Merivälja tee 66 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Rätsepa tee 6, Rätsepa tee 8, Rätsepa tee 12, Rätsepa tee 14, Merivälja tee 74, Merivälja tee 76 ja Randvere tee 1 kinnistute osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 6 "Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 125 kehtestatud Merivälja tee 66 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Rätsepa tee 6, Rätsepa tee 8, Rätsepa tee 12, Rätsepa tee 14, Merivälja tee 74, Merivälja tee 76 ja Randvere tee 1 kinnistute osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolinikud! Tegu on siis analoogse punktiga eelmisega, nüüd küll Pirita linnaosas. Ja hetkel nendel aadressidel on maksimaalne täisehituse protsent 10. Samas üldplaneering lubab 25%. Ning kinnistu omanikud on pöördunud Linnaplaneerimise Ameti poole sooviga laiendada oma hoonet või ehitada juurde abihoone. Kui te nimetatud eelnõud toetate, siis neil tekib ka see võimalus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 9. oktoobri koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!

Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 6. aprilli 2000 otsusega nr 125 kehtestatud Merivälja tee 66 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Rätsepa tee 6, Rätsepa tee 8, Rätsepa tee 12, Rätsepa tee 14, Merivälja tee 74, Merivälja tee 76 ja Randvere tee 1 kinnistute osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 50 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:10 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE159 Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2005 korraldusega nr 2121-k kehtestatud Taime tn 20 ja Ristiku tn 72 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine 7. OE159 Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2005 korraldusega nr 2121-k kehtestatud Taime tn 20 ja Ristiku tn 72 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 7 "Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2005 korraldusega nr 2121-k kehtestatud Taime tn 20 ja Ristiku tn 72 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolinikud! Detailplaneeringus oli sellele krundile ette nähtud olemasoleva hoone asemel püstitada 160 m² suuruse ehitusaluse pinnaga 3-korruseline ärihoone. Hetkel on omaniku huvid vahetunud ning ta soovib, et samale kohale oleks võimalik samas mahus püstitada viie korteriga korruselamu ehk siis muuta ärifunktsioonist elamufunktsiooniks. Kui te nimetatud eelnõud toetate, siis on see ka võimalik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Et siis praegu n-ö see olemasolev planeering tühistatakse ja algab uue koostamine?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Ei, muudetakse sisuliselt maa sihtotstarvet ja täpselt samasugune hoone nagu seal oli äripinnana - see on detailplaneering kehtiv peal -, seda on võimalik realiseerida, aga elupinnana.
Arvestades seda, et tegelikult üldplaneeringu kohaselt on see korruselamute ala ja seal ümberringi ongi tegelikult korruselamud, noh, 2- või 3-korruselised, siis sisuliselt see sobib sinna isegi paremini.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, teine küsimus, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Ja kuidas on seal lahendatud parkimine?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Vastavalt parkimisarengukava normidele. Et sellega probleeme ei ole. Et need normatiivid, mis seal on, need saavad ka tulevikus seal olema.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon eesotsas komisjoni aseesimehe Kaupo Nõlvakuga arutas seda küsimust oma viimasel istungil ja kõik 9 liiget, kes olid kohal, hääletasid ka poolt. Vastu, erapooletuid ei olnud.

Ja Jaagu võib-olla küsimusele täiendavalt veel ütleks, et me Sinuga mõlemad kasutame seda Ristiku tänavat väga tihti, kuna elame seal läheduses. Et seal ma pole märganud, et seal mingiski kas või kohas on probleem nagu parkimisega, sest et seal on need väiksed tänavad. Ka siin annavad võimalust maja omanikel, kellel on rohkem kui üks auto, siis vabalt parkida.

Ja tõepoolest. Et see hoone, mis seal püstitatakse, saab olema sama suur. Ja nagu Andrei Novikov ütles, et muudetakse ainult maa sihtotstarvet. Mistõttu ma palun ka linnavolikogu liikmeid seda eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh! Austatud kaasettekandja! Ma küsin veel kord selle parkimise kohta. Et kuidas on see lahendatud? Oskate Te öelda, kas ta tuleb hoovi või maa alla? Et seal tänaval tegelikult on ikkagi ka parkimisprobleeme. Et olen selle kandiga ka üsna hästi tuttav. Just tänaval.
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Ma ei tea. Mul elavad sugulased seal Ristiku 25 ja ma olen nende käest küsinud. Ja kuna ma ise iga päev sõidan tööle ja töölt tagasi mööda seda Ristiku tänavat, siis ma pole küll märganud, et sel tänaval on Tallinnas parkimisega probleeme. Ütleme, Kalamajas on meil teatud kohad, kus on parkimisega probleeme, aga Ristiku tänaval ei ole. Aga võib-olla Arvo Rikkinen aitaks mind selle parkimisega. Kas see on seal ... Mitu parkimiskohta on seal nagu eraldi ette nähtud?
Minu teada nii palju, kui oli ette nähtud selle ärihoonele, et sama palju on ette nähtud ka vastavalt sellele uuele sihtotstarbele.
Sõnavõtt - Arvo Rikkinen Arvo Rikkinen
Lugupeetud volinikud! Sama palju ei ole, kuna äripindade parkimisnorm on palju väiksem, aga kuna tegemist on miljööalaga, tuleb lahendada viie korteri kohta viis parkimiskohta, mis mahuvad sinna krundile ilusti ära, nii et probleemi ei ole. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linnavalitsuse 9. novembri 2005 korraldusega nr 2121-k kehtestatud Taime tn 20 ja Ristiku tn 72 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine" Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
18:15 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE160 Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 139 osaliselt kehtestatud Nõmme Keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Piiri tänav T4 kinnistu (krundi positsioon 62b) ja Turu plats 6 kinnistu (krundi positsioon 34) osas 8. OE160 Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 139 osaliselt kehtestatud Nõmme Keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Piiri tänav T4 kinnistu (krundi positsioon 62b) ja Turu plats 6 kinnistu (krundi positsioon 34) osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 8 "Tallinna linnavolikogu 19. juuni 2008 otsusega nr 139 osaliselt kehtestatud Nõmme Keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Piiri tänav T4 kinnistu (krundi positsioon 62b) ja Turu plats 6 kinnistu (krundi positsioon 34) osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Tegu on siis tehnilise korrastusprotsessiga. Nimelt, müügikioski ehitusliku dokumentatsiooni korrastamiseks on vajalik muuta kinnistu piire, mida kehtiv detailplaneering ei võimalda. Krundi piiride muutmiseks, et kiosk jääks tervikuna Turu plats 6 kinnistule ning hiljem oleks võimalik andmed esitada ehitusregistrisse, on vajalik detailplaneeringu osalemine kehtetuks tunnistamine. Tegu on siis linna asutuse Tallinna Turud oleva varaga ning looduses tegelikult siin midagi ei muutu. Et tegu on tehnilise korrastusprotsessiga.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon eesotsas komisjoni aseesimehe Kaupo Nõlvakuga arutas seda küsimust. Kohal olid 9 komisjoni liiget, kõik hääletasid poolt. Vastu, erapooletuid ei olnud.
Nagu ütles Andrei Novikov, et siin on tegu puhta tehnilise küsimusega, kuna füüsiliselt midagi ei muutu. Me lihtsalt seal nihutame seda kinnistu piiri. Nii et kes elab Nõmmel või teab ... või käib Nõmme turul, teab seda hoonet väga hästi. See on see vasakpoolne siis kiosk, kui vaadata näoga. Et me lihtsalt nihutame seda piiri niimoodi, et oleks nagu üks tervikkinnistu. On nii, Andrei, eks ole? Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2008. aasta otsusega nr 139 osaliselt kehtestatud Nõmme Keskuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Piiri tänav T4 kinnistu (krundi positsioon 62b) ja Turu plats 6 kinnistu (krundi positsioon 34) osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:19 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE162 Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll 2016–2017 9. OE162 Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll 2016–2017
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll 2016–2017". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni esindaja Leonid Mihhailov. Palun!
Ettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Teile pakutakse otsustamiseks volikogu eelnõu "Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll aastatel 2016–2017".
Tallinna Ettevõtlusametis on Tallinna Linnavalitsuse korraldusega moodustatud mittetulundustegevuse toetuse taotluste läbivaatamise komisjon. Esitatud taotlused vaadatakse üle kolm korda aastas. Kõigi taotluste esitamine, menetlemine ja aruandlus toimub Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemis. Seal genereeritakse, allkirjastatakse ning arhiveeritakse kõik toetusega seotud dokumendid. 2016. aastal oli Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetuse eelarve 40 250 eurot ja 2017. aastal oli eelarve 40 250 eurot. Samas suuruses.
Nüüd kontrollitaval perioodil otsustas Tallinna Linnavalitsus kahel erandjuhul toetuse eraldamise reservfondist oma korraldusega, kuna ettevõtlusvaldkonnas vastavaks eelarveaastaks ette nähtud taotlusvoorud olid lõppenud.
Kontrollijad tuvastasid, et taotluste tagasilükkamise ja äraütlemise põhjused olid Tallinna Ettevõtlusameti poolt mittetulundustegevuse registris välja toodud. Valesti vormistatud taotlusi ja äraütlemiste korral Tallinna Ettevõtlusamet teavitas taotlejaid. Äraütlemised olid põhjendatud. Kahel juhul vormistati aga tagasimakse nõue, sest toetatud üritused jäid ära.
Kontrollijad tutvusid projektide aruannete esitamisega mittetulundustegevuse registris. Õigeaegselt olid esitatud 38 aruannet ja hilinemisega oli esitatud 24 aruannet. Kontrollijad leiavad, et vastav Tallinna Ettevõtlusameti teenistuja peab ka ise jälgima aruandluse tähtaegset esitamist ja ennetavalt aruannete esitajatega suhtlema, et tagada aruannete õigeaegne esitamine.
Lähtuvalt eelöeldust on pakutud volikogu otsuse eelnõu, kus põhipunktideks on võtta kontrollimise materjalid teadmiseks; märkida, et Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamine aastatel 2016–2017 oli seaduslik ja otstarbekas; Tallinna Ettevõtlusametil jälgida mittetulundustegevuse toetuste kasutamise aruannete õigeaegset esitamist. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kaasettekannet selles küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Ettevõtlusameti mittetulundustegevuse toetamiseks eraldatavate vahendite jaotamise seaduslikkuse kontroll 2016–2017". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 43 poolt, 1 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:24 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE163 Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017 10. OE163 Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 10 "Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni aseesimees Enno Tamm. Palun!
Ettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrolli kohta 2016–2017 on teile olnud kättesaadav.
Kontrollimise eesmärgiks oli siis saada ülevaade Tallinna Keskraamatukogu 2016 ja 2017 aasta eelarve kasutamisest, eelarve täitmisest, eraldatud summade kasutamise otstarbekusest. Peamist tähelepanu pöörati raamatukogu eelarve täitmisele, kuluarvestuse arveldamisele ja selle kajastamisele.
Kontrollitaval perioodil Tallinna Kultuuriamet kontrollis samuti Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogude sularaha kassajääke. Antud kontrolli käigus esitatud sularaha toimingutest dokumentide vormistamisel puudusi ei avastatud. Asjaajamine ja dokumendihaldus on reguleeritud vastavate õigusaktidega.
2016. aasta eelarvest moodustusid tulud Tallinna linnalt, s.o siis Keskraamatukogule, 2 841 278 eurot, kasv eelmise aastaga võrreldes siis 8,1%, ning tulud riigilt 363 220 eurot. Niimoodi. Omatulu planeerimise aluseks oli omatulu tegelik laekumine eelneval aastal. Omatulu alatäitmise korral vähendati ka kulusid.
Projekti toetus oli taotletud peamiselt Hasartmängumaksu Nõukogult, Kultuuriministeeriumilt, Eesti Kultuurkapitalilt. Tegemist on siis traditsiooniliste üritustega, millele on toetust taotletud juba mitmeid aastaid järjest.
Majanduskulutuste arvestamisel lähtub Tallinna Keskraamatukogu haldusala raamatupidamise sisekorrast, finantsalasest korraldusest ja juhenditest. Majanduskulude dokumenteerimisel ja vormistamisel olulisi puudusi ei tuvastatud. Majandustehingute kirjeldamise ja väljamaksete tegemise aluseks olevate algdokumentide pistelisel kontrollimisel tuvastati nende vastavus raamatupidamise seaduses kehtestatud nõuetele. Samuti kontrollisime Keskraamatukogus sõlmitud lepinguid erinevate tarnijatega. Tallinna Keskraamatukogu juhib pr Holm, kes on raamatukogu juhtinud juba aastakümneid ja paraku peab ütlema, et suure üllatusena revisjon siiski tuvastas, et kahe lepingu osas, mis olid arhiveeritud, ei olnud allkirju. Ehk siis tegelikult oli tegemist suhteliselt sarnase olukorraga nagu Jäähalli, Tondiraba jäähalli, revisjonikomisjon tuvastas. Aga kuna tegemist oli täiesti sellise marginaalse veaga ja võib-olla hooletusveaga, siis asusid kontrollijad, aga samuti revisjonikomisjon, seisukohale, et punkt 1, võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks; märkida, et 2016. ja 2017. aasta eelarvelisi vahendeid on Tallinna Keskraamatukogu kasutanud seaduslikult ja otstarbekalt. Ning punkt 3, Tallinna Keskraamatukogus pöörata rohkem tähelepanu lepingute vormistamisele. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele. Ja punkt 5, otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus. Selline on siis lühiülevaade sellest revisjoniaktist.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kaasettekannet selles küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Keskraamatukogu eelarveliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Avalik: Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 46 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:29 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE157 Vene tn 10 // 10a-8 korteriomandi otsustuskorras müük 11. OE157 Vene tn 10 // 10a-8 korteriomandi otsustuskorras müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 11 "Vene tn 10 // 10a-8 korteriomandi otsustuskorras müük". J
uhin teie tähelepanu, et kuna antud otsuse eelnõu sisaldab isikuandmeid, millele juurdepääs on avaliku teabe seaduse järgi piiratud, siis antud eelnõu arutelu internetis üle ei kanta. Muus osas toimub arutelu tavapärases korras.
Sõna ettekandeks saab Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet. Palun!
Ettekanne - Vladimir Svet Vladimir Svet
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:37 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE165 Sõpruse pst 179-M1 korteriomandi müük 12. OE165 Sõpruse pst 179-M1 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakord number 12 "Sõpruse pst 179-M1 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu liikmed, lugupeetud volikogu esimees! Tegemist on enampakkumisega aadress Sõpruse pst 179-M1. See tähendab, tegemist on mitte eeluruumiga ning tegemist on siis - Mustamäe elanikud kindlasti teavad, Vana Mauruse raamatupood - sealsete ruumide müügiga. Ning pakkumise alghinnaks on eksperthinnanguga määratud väärtus, milleks on 288 000 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Austatud abilinnapea! Ma saan aru, et praegu tegutseb seal perearstikeskus ja ma tahtsingi küsida, et mis sellest perearstikeskusest edasi saab? Et kas see ka elanikele muresid tekitab?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Ei ta ei tekita muresid. Kõigepealt, üürileping kehtib aastani 2022 ning oleme just linnavaraga pidanud nõu, et mismoodi tagada üürilepingu jätkumine ka juhul, kui tänane perearstikeskus mingil põhjusel ei osale või ei saa omanikuks, siis paneme piiratud asjaõigusena selle kinnistusraamatusse üürilepingu märkena sisse. Et selline on meie mõte.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Jaa, aitäh! Ma küsin ka, kuna tegemist on kolleegide ruumiga seal. Et miks ei tahtnud seda korteriomandit müüa otsustuskorras, vaid te müüte avalikul pakkumisel?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Me müüme otsustuskorras väga harvadel ja väga kaalutletud põhjustel. Näiteks põhjusel, et seda ei ole teistmoodi võimalik kasutada. Nii nagu just siin Vene tänav oli teemaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 15. oktoobril arutas eelnõud. Eelnõud toetas 11, vastu, erapooletuid ei olnud. Palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõpruse pst 179-M1 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, 1 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:41 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE166 Siili tn 25-M1 korteriomandi müük 13. OE166 Siili tn 25-M1 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 13 "Siili tn 25-M1 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on samuti mitteeluruumiga Mustamäel Siili tn 25 mitteelruum 1. Ning alghinnaks oleks siis eksperthinnangu kohaselt 195 300 eurot. Ja tegemist on siis mitteeluruumiga, mille üldpind on 342,1 m². Ja tegemist on siis nii esimesel kui II korrusel paiknevate ruumidega.
Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 11 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Siili tn 25-M1 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 44 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:43 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE167 Sõpruse pst 225-M1, Sõpruse pst 225-M2 ja Sõpruse pst 225-M3 korteriomandite müük 14. OE167 Sõpruse pst 225-M1, Sõpruse pst 225-M2 ja Sõpruse pst 225-M3 korteriomandite müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 14 "Sõpruse pst 225-M1, Sõpruse pst 225-M2 ja Sõpruse pst 225-M3 korteriomandite müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka see maja on ammusest ajast tuntud. See on maja, kus I korrusel oli Ekstra pood. Ja samuti on seal olnud väikses ruumis kunagi ka raamatukauplus. Ehk, väga oluline on pöörata tähelepanu sellele, et kõik need kolm mitteeluruumi müüakse eraldi. Et need ei ole n-ö pakis.
Aga M1 korteriomand müüakse siis alghinnaga 237 700 eurot, mis on hindamisaktijärgne hind, M2 alghinnaga 90 800 eurot ning M3 oleks siis alghinnaks 56 300 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 15. oktoobril arutas nimetatud eelnõud OE167. 11 komisjoni liiget olid poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud. Palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõpruse pst 225-M1, Sõpruse pst 225-M2 ja Sõpruse pst 225-M3 korteriomandite müük" Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 46 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:46 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE168 Sõpruse pst 209a // 211a // 213a kinnisasja müük 15. OE168 Sõpruse pst 209a // 211a // 213a kinnisasja müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 15 "Sõpruse pst 209a // 211a // 213a kinnisasja müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Kui ma siin mõne sõnaga iseloomustan, mis hoone see on, siis selle kompleksi üheks võib-olla kõige tuntumaks kohaks oli postkontor, mis oli pikka aega, aga nüüd me teame, et seal enam ei ole postkontorit. Aga tegemist on siis eraldi kinnisasjaga. Pindalaks on 3970 m². 100% ärimaa sihtotstarve ning enampakkumise alghinnaks oleks siis vastavalt hindamisaktile 784 900 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus. Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Austatud abilinnapea! Ma tahtsin küsida, et kuna mitmed need objektid on olnud just Mustamäel, et kas sel on mingi kindel põhjus või vaadatakse linnaosade kaupa läbi linnavara? Et mis sellega seotud on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Jaa, aitäh! Vastus ongi tegelikult küsimuses. Et eks ta linnaosade kaupa käibki. Et enne kui me hakkame müüma linnaosa vanem teeb ettepanekud. Siis seda arutatakse, vaadatakse finantsteenistusega kindlasti üle ja just nimelt see ongi vastus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel koosolekul 15. oktoobril arutas nimetatud eelnõud OE168. Hääletustulemusega 11 poolt, vastu, erapooletuid ei olnud. Palun toetada nimetatud eelnõud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu" Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõpruse pst 209a // 2011a // 213a kinnisasja müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 46 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:48 Päevakorra punkti alustamine - 16. OE169 Sõpruse pst 237 kinnisasja müük 16. OE169 Sõpruse pst 237 kinnisasja müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 16 "Sõpruse pst 237 kinnisasja müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka siin on siis 100% ärimaa ja pindalaks, kinnistu pindalaks 749 m². Aga kui ma jälle tutvustan seda hoonet, siis see on olnud ajalooliselt tuntud kui Agro lillepood Sõpruse puiesteel. Ja enampakkumise alghinnaks oleks eksperthinnangu kohaselt 366 500 eurot.
Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsus, kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 15 oktoober käesoleval aastal, protokollis number 12 ja päevakorrapunktina "Sõpruse pst 237 kinnisasja müük", numbriga OE169, otsustati hääletamistulemusega 11 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul. Mõelge, kujundage oma arvamus, otsustage ja palun toetage! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõpruse pst 237 kinnisasja müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 45 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:51 Päevakorra punkti alustamine - 17. OE170 J. Pärna tn 3-42 korteriomandi müük 17. OE170 J. Pärna tn 3-42 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 17 "Pärna tn 3-42 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu liikmed, austatud volikogu esimees! Kõik järgmised punktid, mida ma ette kannan on oluline tähelepanek see, et need korteriomandid, need eluruumid ei kuulu Tallinna linnale, vaid vastavalt kohtumäärusele Tallinn eestkostjana täidab seda kohustust. Ehk siis Pärna tn 3 korteriomand 42 on alghinnaga müügis 69 900 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 11 poolthäälega, otsustas toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pärna tn 3-42 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 45 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:53 Päevakorra punkti alustamine - 18. OE171 Õismäe tee 144-71 korteriomandi müük 18. OE171 Õismäe tee 144-71 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 18 "Õismäe tee 144-71 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Tegemist on siis eestkostjale kuuluva varaga ... eestkostetavale kuuluva varaga ning alghinnaks on 60 600 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Mul on lihtsalt üks tähelepanek selle seletuskirjaga, kus on kirjeldatud, et tegemist on 9-kordse majaga Ehitajate tee vahetus läheduses. Et kõik inimesed, kes on Õismäel käinud või Õismäel elanud, teavad, et Ehitajate tee vahetus läheduses ei ole mitte 9-kordseid maju. Ja see konkreetne maja, kui ma nüüd ei eksi, siis on pigem ikkagi Õismäe tee ääres ja sinna jääb terve ports maju veel vahele, enne kui jõutakse Ehitajate tee äärde. Lihtsalt selline väike sõbralik tähelepanek seletuskirja muutuseks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Ning anname kindlasti ka kinnisvarahindajale selle edasi, sest et oleme sealt üks ühele maha kirjutanud. Aga tänud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Kalev Kallo!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Rahanduskomisjon arutas päevakorras olevat eelnõu 15. oktoobri korralisel istungil. Diskussiooni ei tekkinud. Komisjon toetas eelnõud ühehäälselt, 11 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Õismäe tee 144-71 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 45 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:55 Päevakorra punkti alustamine - 19. OE172 Kibuvitsa tn 15-2 korteriomandi müük 19. OE172 Kibuvitsa tn 15-2 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 19 "Kibuvitsa tn 15-2 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Vot enne tõttasin ajast ette. Üks on siiski enampakkumisel ja see ongi Kibuvitsa tn 15 korter 2. Ehk see on Tallinna linna omandis.
Aga aluseks on siis loomulikult hindamisakt. Tegemist on eluruumiga, puitmajas, väga halvas seisukorras. Pindala on 31,4 m². Ja ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Urmo Saareoja. Palun!
Kaasettekanne - Urmo Saareoja Urmo Saareoja
Aitäh! Hea volikogu esimees, austatud kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 15. oktoobril menetles antud päevakorrapunkti ja otsustati häältetulemusega 11 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kibuvitsa tn 15-2 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:57 Päevakorra punkti alustamine - 20. OE174 Järveotsa tee 25-42 korteriomandi müük 20. OE174 Järveotsa tee 25-42 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 20 "Järveotsa tee 25-42 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! See on eestkostetavale kuuluv vara ning alghinnaks, müügiks on siis enampakkumisel eksperthinnangu kohaselt 48 400 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Nii! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Ka seda päevakorrapunkti arutas rahanduskomisjon oma korralisel istungil 15. oktoobril. Ja komisjon toetas eelnõu ühehäälselt - 11 poolt, vastu, erapooletuid ei olnud. Ja komisjon toetas eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Järveotsa tee 25-42 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 46 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
19:00 Päevakorra punkti alustamine - 21. OE175 Ehitajate tee 21-16 korteriomandi müük 21. OE175 Ehitajate tee 21-16 korteriomandi müük
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja viimane päevakorrapunkt number 21 "Ehitajate tee 21-16 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka see kuulub eestkostetavale. Ning alghinnaks on 45 100 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Kas ettekandjale on küsimusi? ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Rostislav Troškov!
Kaasettekanne - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Rahanduskomisjon 15. oktoobril arutas nimetatud eelnõu ja hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ega erapooletuid ei olnud, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Tänan!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ehitajate tee 21-16 korteriomandi müük". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud. Sellega on tänane päevakord ammendatud. Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 1. novembril 2018. Kuulutan istungi lõppenuks.
19:02 Istungi lõpp