Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 04.10.2018  
Istungi number: 16  
Istungi aeg: 16:00 - 19:44  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-04.10.2018.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud kolleegid! Alustame tänase istungiga!
Ja kõigepealt sooviks täna üle anda tšeki Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhatajale Inna Kramerile ja ka tänada reedese ürituse kunstilist juhti Risto Joosti selle suurepärase ürituse eest! Ma tean, et paljud volikogu liikmed olid kohal. Mulle tundub, et sellest tuli välja väga positiivne projekt, rahvusvaheline projekt, heategevuslik projekt. Ja mul on hea meel, et volikogu initsieeris seda üritust, korraldas ja ka osales! Ja mul on väga hea meel, et täna siin kohal viibivad nii Inna kui ka Risto. Ja ma palun teid siia ette! Ja lugupeetud kolleegid Mart Luik ja Toivo Tootsen! Palun!
Nii! Kõigepealt siis meie tagasihoidlik panus, see kontserditulu, ja me anname üle Tallinna Lastehaigla Toetusfondile! Palju õnne! Ja ka suur tänu Risto Joostile. See oli tõepoolest väga eriline kontsert ja ma tänan, sest Sa leidsid ka aega ja tahtmist sellega tegeleda.
Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja - Inna Kramer Inna Kramer
Omalt poolt me annaksime väikese raamatu, kus on meie toetusfondi tegemistest veidikene rohkem lugeda. Nii et kellel huvi on, võib seda vaadata. Ja muidugi tänan kõiki - volikogu esimeest, kõiki teisi volikogu liikmeid - selle toreda algatuse eest. Ja ma ka loodan, et see ei olnud esimene.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja viimane!
Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja - Inna Kramer Inna Kramer
Ja muidugi mitte viimane ....
Dirigent - Risto Joost Risto Joost
Aitäh! Ja ma omalt poolt ka sooviks tänada härra Kõlvartit ja linnavolikogu sellepärast, et muusika tervendab ja ühendab. Ja ma loodan, et me leiame ka tulevikus ühise keele, vähemalt läbi Tallinna Filharmoonia, aga võib-olla ka teistel tandritel. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, tuleb tõdeda, et tõepoolest me mõnikord tervendust vajame.
Aga kui on meil juba praegu selline positiivne meeleolu, meie sünnipäevalapsed ka. Et kõigepealt Anastassia Kovalenko! Kaupo Nõlvak! Taavi Rõivas! Ja ka tänane sünnipäevalaps Urmo Saareoja!
Tallinna Linnavolikogu liige - Urmo Saareoja Urmo Saareoja
Suured tänud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Head kolleegid! Tegelikult mul on veel tänusõnu. Et sel nädalal toimus esmakordselt Eestis omavalitsuspäev ja me oleme seda ka tähistanud avatud uste üritusega. Ja mis on märkimisväärne, et seda tegelikult korraldasid fraktsioonide nõunikud ja volikogu liikmed. Et nende ideed, nende aktiivne tegevus, kohalolek ja selline initsiatiiv, aga ka looming muidugi. Ja mul on eriline tänu kõigile volinikele, kes osalesid: Priidu Pärna, Jaak Juske, loomulikult meie staarid Helle-Moonika Helme, Eduard Toman! Suur tänu teile! Kui ma kedagi veel pole nimetanud ... Jaaku vist ei ole kohal? Et ma arvan, et sellest on tekkinud juba praegu traditsioon, me juba oleme arutanud, kuidas me võiksime seda järgmine kord läbi viia. Ja ma arvan, et järgmine kord tuleb veel võimsam üritus. Ja veel üks kord, et suur tänu fraktsioonide nõunikele, et nad väga palju sellega tegelesid.
Nii, ja veel üks teema, noh peaks olema ka positiivne teema, aga kahjuks sellest on saanud natuke selline isegi mitte arutelukoht, vaid selline teema, kus mingit arutelu tegelikult ei peaks olema, rääkimata skandaalist, mis võib nagu tekkida. Aga noh kahjuks tasapisi sellest tekib skandaal. Ma loodan, et ikkagi mõistus võidab ja me suudame väärikalt suhtuda ja väärikalt otsuseid teha.
Et nimelt, nagu te teate, et siiralt me kõik soovisime leida suurele riigilipule sobilikku asukohta ja selleks oleme pöördunud ka eksperdi poole. Ja ma olen saanud ka kirjaliku seisukoha saali kujundusprojekti autorilt, kelle sõnul ei ole lipu asukoht kõnepuldi taga sobilik põhjusel, et sel asukohal pole lipule piisavalt ruumi ja lipp ei pääse mõjule. Arhitekti sõnul ei ole istungite saalis lipule väärikat asukohta ning tema ettepanekul paigutasime riigilipu aatriumisse. Muidu see koht oli ka eksperdi poolt välja pakutud. See ei olnud mingi suvaline koht. Ja ma väga loodan, et kõik siinviibijad austavad riigilippu ja tema uut asukohta ja ei liiguta seda omatahtsi, omavoliliselt, nagu juhtus reedel, et kuidagi lipp jälle leidis ... Jah. ....
Aga kui meil ei ole ühist väärikat suhtumist, siis ma ütlen ka teistmoodi. Et mina volikogu esimehena ei luba mitteväärikat suhtlemist, suhtumist ja kohtlemist riigilipu vastu! Ja riigilippu sellisel viisil siia saali ei tule, sest see ei ole õige!
Nii! Aga mul on veel siin ka tehniline informatsioon. Et kõigepealt teavitan teid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tänasest otsusest valida fraktsiooni uueks esimeheks Maris Sild. Palju õnne!
Ning on ka veel üks otsus. Et valida siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimeheks volikogu liige Anastassia Kovalenko. Palju õnne! Aseesimeestena jätkavad ka Jaak Juske ja Anto Liivat.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks traditsiooniliselt vajutage puldil klahvi "Kõne". Nii, ja praegu on registreerunud ... Kas see on peale istungit?
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ei, enne.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Praegu me registreerime neid volinikke, kes soovivad esineda peale istungit. .... Peale istungit. Praegu peale istungit. Ja registreerunud on Ivi Eenmaa, Riina Solman ja Merike Martinson.
Nüüd asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorraprojektis on meil 12 päevakorrapunkti. Kas kellegil on ettepanekuid päevakorra osas? Ei ole. Nii. .... Kui teil ettepanekuid ei ole, siis mulle on laekunud Helve Särgava avaldus päevakorrapunkti 9 kohta, milles ta ei soovi arupärimisele suulist vastust, kuna kirjalik on piisav. Ehk siis 9. päevakorrapunkt langeb välja.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 4. oktoobri istungi päevakorra projekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 61 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Nüüd mul on küsimus sõnavõtuks registreerunutele. Kas keegi soovib esitada umbusaldusavaldust? Ei soovi.
Nii! Ja enne päevakorra juurde asumist kõikide fraktsioonide esindajatel ja linnavalitsuse esindajatel on õigus esineda ühe 2-minutilise sõnavõtuga. Kas fraktsioonid soovivad seda võimalust kasutada? Jah, palun nüüd: Isamaa, EKRE, Reform ...
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
.... puldil klahvile "Kõne".
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, nüüd saab ...
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Tekib nimekiri.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aga Ivi Eenmaa, palun!
Kõne - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Härra esimees, mul on tõesti väga kahju, ma lootsin selle lühikese sõnavõtuga esineda siiski Eesti riigilipu taustal, aga tuleb välja, et ei õnnestu.
Aga ma soovin üle anda kaks arupärimist, millest üks on minu arvates Tallinna linna erilise haldussuutlikkuse kohta ja see puudutab linnavalitsuse poolt korraldatud välireklaami Tallinna linnas, mis on lausa mõttetus, et nagu Kesklinn, südamega linn jne jne ja selle kohta on meil esitada, arupärimises on esitada fraktsiooni nimel kaheksa küsimust ja ma loodan, et meedia hakkab sellel silma peal pidama sellepärast, et kas see on dessant valimisteks, ettevalmistumine või mis, aga tahame teada.
Ja teine on ... ma kardan tõelisest haldussuutmatusest ja palju traagilisem ja tõeliselt traagiline ja see on muidugi Tallinnale riigi poolt raske ja sügava puudega lastele teenuste osutamiseks eraldatud rahast. Ja möödunud aastal, '17. aastal rohkem kui 700 000 euro tagastamisest riigile, sest me ei tea, tundub, et ka sel aastal linn ei suuda kulutada ära seda raha, mis ... Ja seda rääkis ka härra Mölder nagu lausa televisioonis. Ja ma ei tea, on see ükskõiksus, on see halastamatus, on see rumalus, asjatundmatus. Mis see on? Aga see on traagiline küsimus ja selle kohta on meil edasi anda viis küsimust.
Ja me väga paluksime, ma usun, me kõik ootame vastuseid. Ja ma arvan, ka Keskerakond peaks südamest ikka läbi mõtlema ja järele mõtlema, kui tegemist on raske ja sügava puuetega lastega, kellele on riik edastanud raha, ja Tallinna linna abilinnapea vastab televisioonis, et "linnal ei olegi vaja seda raha"! Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Merike Martinson, palun!
Kõne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! 1. oktoobril oli rahvusvaheline eakate päev, mida tähistatakse 5. oktoobril Tallinnas Salme Kultuurikeskuses ja mida alati Tallinna linn toetab.
Lubage veidi hilinenult soovida meie eakatele õnne, tervist ja ikka jõudu aktiivseks eluks!
Eelmisel aastal täitus 25 aastat sotsiaalhoolekandest Tallinnas. Ja selle puhuks oli toimunud konverents, kus esinejad tunnustasid Tallinnas sotsiaalhoolekande arengut ja taset, mida hetkel võib tunnistada. Ja peab ütlema seda, et 25 aastat tagasi esimene teenus oli avahooldus eakatele, mis tänasel päeval on arenenud kõikidesse linnaosadesse ja mida osutatakse edukalt kõikide päevakeskuste ja sotsiaalkeskuste kaudu.
Tahan öelda, et Tallinn austab oma eakat ja tunnustab teda. Ja selle tõestuseks on mitmed materiaalsed toetused: sünnipäevatoetus, retseptiravimite toetus vähekindlustatud inimestele ja samuti ka mitmesugused teised soodustused teenuste osas. Viimastel aastatel on eakate hoolekande objektidesse investeeritud oluliselt: Iru hooldekodu täielik renoveerimine, päeva- ja sotsiaalkeskuste renoveerimine Haaberstis, Nõmmel, praegu Põhja-Tallinnas, ja paljud mitmed teenused, mis on alustatud Tallinnas, ja on jäänud ka prevaleeruvalt Tallinnas toimuvaks, on näiteks häirenuputeenus, omaste hooldajate asendusteenus jne, samuti elukoha kohaldamise teenus.
Hea meel on see, et Tallinna Linnavalitsus jätkab väga suurte ja oluliste objektide ja programmide elluviimist käesoleval aastal ja ütleksin, tooksin ära teile kolm olulist: õenduskodu Iru hooldekodu juurde, et integreerida täielikult õendus ja hooldus; teiseks, ligipääsetavuse programm, mis on nii linnaruumi kohta kui ka kodudes ja sellest võtavad osa väga mitmed ametkonnad; kolmandaks, seeniorite maja koos teenustega toetavaks eluks oma elukohas. Viimane on olnud mitme aasta jooksul Tallinnas ideeks ja ka kontseptsioon on välja töötatud ja mul on hea meel, et praegu hakkab lõpule jõudma projekteerimine ja me loodame, et järgmisel aastal valmib esimene seeniormaja toetavate teenustega.
Lõpuks tahaksin öelda, et kõikide nende projektide jaoks soovin teile jõudu, linnavalitsus, ja eduka ... Et lõppude lõpuks võiksime rõõmu tunda nende valmisolekust! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!
Kõne - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Härra volikogu esimees, head kolleegid! Konservatiivne erakond tahab esitada arupärimise teemal "Seksuaalvähemuste propagandast Tallinna lasteasutustes ja koolides". Ma ei taha päris pikalt seda sissejuhatust siin ette lugeda. Teen väikese lõigu.
Selle asemel, et näidata LGBT agendat kui uut normaalsust, peame hoopis austama meie laste tervet mõistust ja vabatahtlikke valikuid hilisemas eas, eeskujuks tooma peremudeli, milles on ema ja isa, ning jätma lastele õiguse õnnelikuks lapsepõlveks. Täiesti lubamatu on õrnas eas noortele serveerida seksuaalseid hälbeid ja pentsikuid kooseluvorme normaalsuse pähe!
Eeltoodut silmas pidades palun vastata järgnevatele küsimustele. Esiteks, kas linn omab ülevaadet viimasel 5 aastal linna lasteaedades ja koolides toimunud "seksuaalvähemusi" tutvustavatest või propageerivatest üritustest? Teiseks, kui palju on neid toimunud eesti ja vene koolides eraldi arvestuses? Kolmandaks., millised on olnud meetmed, et tõkestada Sotsiaalministeeriumi ja seksuaalhälbeid propageerivate huvigruppide ning lobistide ajupesu lastele? Neljandaks, kas linna haridusasutuste juhtidel on vabad käed laste kaitsmisel taolise "rahvavalgustusliku" tegevuse tõkestamisel? Ja viimasena, viiendaks, mida kavatseb linn teha selleks, et väärtustataks traditsioonilist perekonda ja seksuaalsust? Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Tere, head kolleegid! Kõnelen täna kahest olulisest teemast Isamaale ja nendeks on siis kaht abilinnapead puudutavad tegevusvaldkonnad. Üks on lastekaitse ja teine on roheline Tallinn.
Täna nüüd pärast päevakorra lõppu, või õigemini päevakorra lõpus täpselt on kaks arupärimist ka abilinnapea Tõnis Mölderile, kes on täna juba kohal ja see puudutab linna lastekaitse süsteemi. Ka minu poole on pöördunud mitu lapsevanemat pärast väikese Martini loo ilmsikstulekut oma küsimustega ja ma pean tunnistama, et mul on hea meel, et selle nädala saates "Suud puhtaks" tegelikult ka abilinnapea tunnistas, et väikese Martini juhtumi puhul oli viga linna sotsiaalkaitsesüsteemis ja see on tegelikult esimene kord, kus ma linnavolinikuna näen, et abilinnapea tunnistab probleemi. Ja tunnistamine on esimene samm vigadeparanduse tegemist. Ja ma siiralt soovin, et abilinnapeal avaneks see võimalus need vead süsteemis ära parandada, kuna need puudutavad kõige nõrgemaid - need puudutavad meie lapsi. Ja lapsevanemana ma ei saa tolereerida ka seda, kui laste õnnetut olukorda ja kannatusi viiakse meediasse poliitiliste punktide teenimise huvides. Et ma kutsun tegelikult kõiki volinikke siinkohal üles, et need probleemid ilma meedia vahenduseta ära lahendada - see on võimalik.
Ja teine küsimus puudutab rohelist Tallinnat. Siin ei ole küll Züleyxa Izmailovat, meie rohelist linnapead, aga täpselt nädal tagasi langes väga suur hõberemmelgas, mida linnas on rohelised harjunud teistes kohtades kaitsmas käima, minu maja ees otse peale minu perele ja imekombel meetri kauguselt, keegi viga ei saanud. Pärast seda kui minu abikaasa oli avalikult sõna võtnud sellel teemal, teatas Züleyxa Izmailova, et talle ei meeldi Solmanite toon. Et tegelikult puid tuleb ikkagi linnas kaitsta ja nad on ka seda teed läinud. Aga minule ei meeldi selline suhtumine, kus mädanenud puud saavad kallimateks inimeludest. Nimelt, me sellesama hõberemmelga kohta olime teinud 2. juunil teate, küsinud raieluba ja seda me ei saanud, kuna linna keskkonnaametnikud leidsid, et pügamisest aitab küll. Seesama hõberemmelgas on laste mänguväljaku kõrval. Ja see kukkus 1. juunil, lastekaitsepäeval, osaliselt laste mänguväljakule, akendele. Ja kuna me luba ei saanud, siis oli vaja ära oodata see suur sügistorm, mil see puu siis, suurte harudega, palkidena täiesti alla lendab taevast, kusjuures ta lendas ka teise korruse aknasse, inimesele korterisse sisse. Hea, et seal diivanil seda inimest ei istunud parasjagu. Et selles mõttes on mul küsimus, et kas me teame, kui palju meil on linnas ohtlikke mädanevaid puid, mida, mina ei ütleks et rohelised, aga mürkrohelised, soovivad kaitsta. Ja sellisel juhul me ei räägi enam rohelisest Tallinnast, vaid mürkrohelisest Tallinnast, kui inimelud ei ole nii tähtsad, kui on mädanevad puud.
Selle kohta ma teen ka sisulise arupärimise ja lähen teemaga edasi ja loodan, et te aitate mind selles töös. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Nüüd on kõik soovijad sõna saanud ja võime alustada päevakorra arutamisega!
16:28 Päevakorra punkti alustamine - 1. Informatsioon Tallinna arengukava 2021+ koostamisest ning koostöö korraldamisest linnavolikogu ja strateegiaüksuse vahel 1. Informatsioon Tallinna arengukava 2021+ koostamisest ning koostöö korraldamisest linnavolikogu ja strateegiaüksuse vahel
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
1. päevakorrapunkt "Informatsioon Tallinna arengukava 2021+ koostamisest ning koostöö korraldamisest linnavolikogu ja strateegiaüksuse vahel". Sõna saab Tallinna linna finantsteenistuse strateegiabüroo juht Toomas Haidak. Palun!
Ettekanne - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh, austatud volikogu esimees! Austatud volikogu liikmed! Enne suvepuhkuseid olin ma siin ja tutvustasin uue Tallinna pikaajalise arengukava koostamise ettepanekut, mis toona sai heaks kiidetud. Ja nüüd on piisavalt palju aega mööda läinud, et on mõistlik üle vaadata, kus me selle protsessiga oleme. Ja peamise küsimusena see, et kuidas volikogu ja strateegiaüksus kui selle dokumendi koostaja võiksid siis lähikuudel koostööd teha.
Aga enne, kui ma selleni jõuan, ma kõigepealt vabandan nende ees, kes osalesid arengukava koostamise avaseminaril ja nüüd kuulevad seda ettekannet teist korda! Aga lihtsalt ma arvan, et selle põhiküsimus, et kuidas koostööd teha, selle arutamiseks on hea teada kõigil seda tausta. Nii et ma kordan põhimõtteliselt oma ettekannet.
Aga taustaks paar slaidi, mille tegi mõttekoja Praxis juhatuse esimees Tarmo Jüristo, kasutades Eesti Startup ettevõtte Teleport tööriista. Et põhimõtteliselt Teleport on selline ettevõte, kes tegeleb linnade rankinguga, ränkimisega. Ja iga inimene põhimõtteliselt võib seda kasutada. Et kui ta tahab kuhugi kolida, mõnda teise maailma linna, riiki, siis ta saab seda tööriista kasutades võrrelda nende linnade erinevaid parameetreid. Ja siin on Tarmo toonud näite Tallinna, Helsingi, Stockholmi ja Riia kohta kuues erinevas parameetris, kus Tallinn on siis sinine. Mida väljaspool sellest ringist või kuustahukast, seda parem. Ja kui te vaatate, siis Tallinn on siin päris hea positsioonis meie lähinaabritega.
Ja kui lähinaabritega võrdlus ei päde, võib-olla ta jääb, siis siin on ka võrdlus mõnede kaugemate linnadega. Ja jälle näeme, et neid erinevaid kategooriaid arvestades Tallinna positsioon on päris hea. Et ma nüüd ei pretendeeri ütlema sellele, et see Telepordi metoodika või mis iganes linnade ränkimise süsteemilt maailmas olemas on, on teaduslikus mõttes adekvaatsed ja annavad meile õiget infot. Aga ma arvan, et siiski laias laastus see kuvab seda üldist seisu, et meil tegelikult läheb päris hästi. Meie linn on päris hea elukeskkond, kui me võrdleme seda teiste, meie jaoks oluliste linnadega, olgu need naaberlinnad või mõned teised tuntumad linnad.
Miks on see oluline uue arengukava koostamise kontekstis? Sellepärast, et reeglina on nii, et kui meil läheb hästi, siis on meil vähem julgust teha muudatusi, sest kui juba asjad toimivad, milleks teha muudatusi. Aga kiiresti muutuvas maailmas paraku võib olla nii, et muudatusi on vaja teha ka siis, kui asjad lähevad hästi. Ja teiseks, meil võib olla vähem ambitsioone või soovi pingutada selle nimel, et asjad oleksid paremini. Sest isegi, kui nad lähevad hästi ka siin - võtame mõned kommentaarid tagasi, mis olid tehtud erinevate valdkondade kohta -, alati saab teha paremini, eks. Ja volikogu innovatsioonikomisjonis Indrek Neivelt küsis meie käest, et miks me teeme seda arengukava nii pikalt. Ja see vastus tegelikult peitubki siin selles, et kui põhimõtteliselt on hästi asjad, siis leida neid kohti, kus on vaja teha muutusi, selleks on vaja pikaajalisi ja laiapõhjalisi arutelusid. Ja selletõttu kogu see protsess on nii pikk, nagu ma kohe hakkan tutvustama.
Aga nüüd millest me põhimõtteliselt siis räägin, on see, et kus me selle protsessiga oleme nii protsessi korraldusliku poole pealt kui ka mõned sisulised punktid, aga ma alustuseks veel räägiksin natukene Tallinna linna strateegilise planeerimise ja kogu linna juhtimise süsteemi uuendamisest. Sellepärast, et kui me ütleme sõna "arengukava", siis ma olen reeglina harjunud sellega, et inimesed kipuvad pööritama silmi ja ega see nagu eriti huvitav teema ei ole. Arengukavad on saanud kuidagi sellise staatuse või imago, et nad pigem on riiulisse kirjutatud dokumendid ja neist kasu ei ole. Ja ma nüüd tahaksin natukene seda skepsist maha võtta. Et me mitte ainult ei koosta seda arenguplaani, vaid me tegelikult proovime uuendada kogu strateegilise planeerimise protsessi linnas, nii et tõepoolest, need plaanid, mis me teeme, ka suudetakse hästi ellu viia. ´
Ja selle aasta terve selle planeerimise protsessi ... ma pikalt sellel ei peatu, aga mõned olulisemad märksõnad, mis ma arvan, et oleks mõistlik välja tuua. Kõigepealt - lihtsustamine. Et me oleme viimase 15-20 aasta jooksul jõudnud kuidagi selleni, et me oma planeerimisprotsessi oleme teinud liiga keeruliseks, meil on liiga palju arengudokumente. See ei puuduta ainult Tallinnat, see puudutab Eesti riiki, see puudutab kindlasti ka teisi nii riike kui ka kohalikke omavalitsusi igal pool maailmas. Need protsessid on läinud keeruliseks, neid on vaja lihtsustada. Teiseks see, et on vaja kokku viia strateegilise planeerimise, operatiivse planeerimise ja finantsplaneerimise seni suhteliselt eraldiseisvad "silotornid". Ka see, ma arvan, et teil ei ole eriline uudis, selle tõttu ma sellel pikemalt ei peatu. Ja kolmandana tegelikult on meil vaja organisatsiooni, kes kõik meie plaanid ellu viib. Strateegilist planeerimist ei tee asjana iseenesest, me lõpuks kohaliku omavalitsusena osutame mingisuguseid teenuseid. See plaan on ainult selleks, et kuidas neid teenuseid osutada, milliseid neid teenuseid meil mingil ajahetkel vaja on ja kõikide nende teenuste osutamiseks on meil vaja efektiivsemalt toimivat organisatsiooni. Ehk siis teile taustaks, kinnitamiseks, et jah, paralleelselt arengukava koostamisega me tegeleme sellega, et me parandaksime teenuste juhtimisvõimekust ja me arendaksime organisatsiooni, mis kõike seda on võimeline edukalt ellu viima.
Nüüd tulles natuke konkreetsemalt arengukava kui dokumendi juurde, et mida me tahame sellest arengukavast kui siiski sellisest lõpp-produktist ka, sest päeva lõpuks see siiski on üks dokument, siis esiteks me tahaksime seal näha ambitsiooni. Et ambitsiooni selles mõttes, et eesmärk võib olla ka tagasihoidlik. Eesmärk võib olla hoida olukorda samasugusena, nagu see on. Eesmärk võib olla hoopis kokku tõmmata, kahaneda - midagi sellist. Aga selle jaoks meil võib-olla ilmtingimata väga sellist laiapõhjalist arutelu ja plaani ei olegi vaja teha. Et meil eksisteerib süsteem, mis suudab n-ö rinnet hoida. Aga kui me räägime suurtest ambitsioonidest, siis on meil vaja sellist kollektiivset kokkulepet.
Teine, mis seostub eelmise slaidiga, et see peaks olema ka juhtimistööriist, see peaks paigutuma sellesse strateegilise, operatiivse ja finantsjuhtimise raamistikku, mida ametnikud tõepoolest suudavad oma piltlikult öeldes igapäevase tööriistana kasutada.
Ja kolmas. Et isegi, kui me kirjutame selle ametnike jaoks nagu arusaadavas keeles ja kasutatava tööriistana, siis tegelikult inimeste jaoks me peame selle tegema veel lihtsamaks. Me peame rääkima mingisuguse loo. Et inimesi ei huvita ei kümne-, sajalehelised dokumendid. Nad on võimelised haarama sellist suhteliselt lihtsat lugu. Nii et me peaksime rääkima ka loo, mida me tavaliselt varasemalt oma planeerimisdokumentides teinud ei ole.
Ma toon ühe lihtsa näite, see seostab ka ambitsiooniga. Ma isiklikult arvan, et üks paremaid lugusid, mida avalik sektor kunagi on rääkinud planeerimise kontekstis, on see, kui ameeriklased eelmise sajandi 60-ndate alguses ütlesid, et kümnendi lõpuks me saadame inimese Kuule. Absoluutselt hea lugu, absoluutselt hea ambitsioon! Inspireeriv, selge. Väga hea ka see, et see on mõõdetav. Ja selline ambitsioon, selline lugu, mis toob erinevad valdkonnad kokku ühe eesmärgi saavutamiseks. Et kas me nüüd leiame nii hea loo ja nii hea ambitsiooni, võib-olla mitte. Aga tuues paralleele, milliseid lugusid üritavad praegu rääkida Euroopa tasemel Euroopa Komisjon, siis näiteks need on plastikuvaba ookean ja 100 süsinikneutraalset linna aastaks 2030. Et see on see meie praegune diskursus loo rääkimisest.
Nüüd, mis siis käesoleval hetkel meil tehtud on? Et kõigepealt, teie poolt on algatatud otsusega arengukava koostamine. Selleks on loodud töörühm nimega strateegiaüksus, millel on loodud ka juhtrühm, kus on siis nii volikogu esimees kui linnapea. Ja on loodud linnavalitsuse väline ekspertidest koosnev nõukoda. Ja kogu selle struktuuri teenindamiseks on siis loodud ka struktuurisisene üksus, strateegiabüroo, mille juht olen mina. Ning strateegiaüksus on I poolaastal kaardistanud olemasolevad arengudokumentidega seatud eesmärgid, vaadanud selliseid globaalseid trende ja kogu sellist tausta, mis me seni oleme teinud, ja kirjutanud selle kohta ka esimese n-ö mõttepaberi.
Veel korraks uuesti joonisena see, et milline see juhtimisstruktuur on. Et nagu ma ütlesin, strateegiaüksus sellise töörühmana keskel vastutab juhtrühma ees, saab nõu nõukojalt ja nende teenindamiseks töötab siis sellise sekretariaadina strateegiabüroo.
Nüüd me oleme selle punktiirjoone juures. Et nagu öeldud, arengukava koostamine on algatatud strateegiaüksuse poolt, mõttepaber on koostatud. Ja nüüd kaks nädalat tagasi me läksime selle protsessiga ka avalikuks. Ja mõte selle järgmise pooleteist aasta jooksul on teha arengukava koostamist võimalikult sellises koosloomes, anda inimestele võimalus erinevatel ajahetkedel erinevate meetoditega kaasa rääkida.
Ja esimene kaasarääkimisvõimalus inimestel ongi juba praegu 1. oktoobrist lahti läinud, kui Tallinna kodulehel on võimalik kuu aja jooksul osaleda ideekorjes siis internetilehel. Sellele järgnevad selle aasta jooksul veel neli temaatilist töötuba, pärast mida me soovime veebruarikuuks kokku võtta saadud info ja kirjutada esimese tööversiooni, kus siis oleksid sellised esimesed seisukohad, et milline Tallinn võiks aastal 2030 olla. Sellele järgmisel aastal järgneb uus ideekorje internetis ja täiendavad töötoad-seminarid, kuni siis selleni, et me aasta lõpuks kirjutame kogu selle info erinevate analüüside-uuringute põhjal kokku eelnõu. Teeme sellele veel viimase avalikustamisraundi 2020 alguses ja nagu arengukava algatamise otsuses juba lubatud, siis 2020 enne suvepuhkusi võiks eelnõu olla teil arutamiseks volikogus.
Ja nüüd tulles natuke rohkem protsessist sisu poole, et siin on tegelikult korraks kokku võetud ka veel siis need arengukavas osalemise võimalused, mida ma kordama ei hakka. Aga sisu poole pealt. Esiteks seda, sisu poole pealt kõigepealt on oluline märkida seda, et käib vilgas planeerimistegevus ka riigi tasemel, Euroopa Liidu tasemel. Põhimõtteliselt kõik planeerivad perioodi 2020+ ja selles kontekstis on oluline teha nende plaanide teostamisel koostööd. Näiteks, üks näide siin on see, et kuna riik koostab riiklikku strateegiat 2035 ja selle raames parajasti kaardistatakse globaalseid trende ja nende mõjusid Eestile, siis meie eraldi ei hakka sellist trendide kaardistamise protsessi tegema, vaid me osaleme selles riigi poolt juhitavas protsessis ja kasutame selle tulemusi ka Tallinna arengukava koostamisel. Ehk siis selline tihe koostöö erinevate riigi valdkondadega, mis meie jaoks on olulised - haridus, tervishoid, liikuvus -, kus igas selles valdkonnas koostatakse riiklikke arengukavasid. Et me üritame võimalikult palju nendes protsessides osaleda ja samamoodi ministeeriumite ja riigiametnike inimesi kaasata meie töötubadesse, aruteludesse, et me tõesti saaksime sellise koherentse plaani.
Ja siis üks oluline asi, mida märkida eeldusena, on see, et vähemalt praegu ja lähiperspektiivis on selge, et Tallinn kasvab. Ehk siis me planeerime kasvavat linna ja sellest tulenevalt on siis teatud ka väljakutsed.
Aga nüüd, kui veel edasi minna sisu poolelt, et mis me siis selle esimese poole aasta jooksul oleme kokku koondanud, mis on selle mõttepaberi esimesed mõtted, siis, kui ma mainisin, et meil peaks olema ambitsioon, siis laias laastus see ambitsioon ei peaks olema midagi väiksemat, kui olla maailma parim. Nüüd küsimus on selles, et milles maailma parim, sest kõiges maailma parim olla ei saa. Me peaksime leidma nagu selle koha, kus on meie konkurentsieelis, et kus on see, mida meie inimesed soovivad oma elukeskkonnalt kõige rohkem. Et selle maailma parima diskursusega me kindlasti ei räägi seda, et me konkureerime Londoni, Tokyo või New Yorgiga, sest nemad mängivad hoopis nagu teistsugust mängu. Aga kui ma näitasin teile ennem võrdlust Helsingi, Riia, Kopenhageni ja selliste linnadega, siis elukeskkonna kontekstis meil on kindlasti potentsiaali. Et see ei ole nagu tühi jutt rääkida, et meil võiks olla maailma parim elukeskkond nende inimeste jaoks siin, kes elavad.
Ja mida see siis ... Et kuidas me seda hakkame otsima, seda kohta või neid valdkondi, kus me võiksime olla maailma parimad selle diskussiooni raamistamiseks, et see päris nagu lappama ei läheks? Me oleme alguses kaardistanud, või seadnud kolm teemablokki, mille raames me võiksime neid suuri ambitsioone otsida. Need on linnaruum, linna inimesed ja kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja selles linnaruumis nende inimeste jaoks. Ja kui ma mainisin alguses seda, et me võiksime rääkida ka mingi loo, siis esimese sellise näpuharjutusena, et illustreerida, et milline see lugu võiks olla, siis me üritasime panna nendele teemablokkidele ka natukene inspireerivamaid nimetusi, et linnaruum võiks olla kui lugu ägedatest naabruskondadest. Et me ei räägi kvaliteetsest linnaruumist ainult Kesklinna või Kalamaja kontekstis, vaid igas linnaosas, asumites, inimesed võiksid tunda, et nende naabruskond on ka selline, kus nad tahaksid elada ja kus ka teised inimesed tahaksid elada. Siis linna inimeste osas me otseselt sellist lugu veel pole leidnud, aga paar märksõna, mis nagu võiks välja pakkuda selliste kandvate teemadena Tallinna inimeste kohta oleksid aktiivsus ja hoolivus ning linna poolt osutatavate teenuste või selline kohalik omavalitsus kui teenuste osutaja linnaruumis. Selle me näiteks pakuksime välja, et alustuseks võiks sellest rääkida kui parimast argipäevast. Ehk linnavalitsus kui selliste väikeste argiste murede lahendaja, et oleks liikuvus tagatud, oleks haridus tagatud jne.
Aga kui need teemad jäävad veel natukene abstraktsemaks, siis konkreetsemalt viis valdkonda, mida me alustuseks pakuksime välja, kui need potentsiaalsed kohad, mis võiksid ühest küljest olla kas meie konkurentsieelised või teisest küljest need valdkonnad, mis hea linnaolu seisukohast inimestele olulised on. Need on haridus, eluase, avalik ruum, liikuvus ja hoolivus. Et, kas mul hakkab aeg otsa saama .... ?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Veel paar minutit.
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Paar minutit? Siis paar märksõna lihtsalt selle kohta, et haridus ... Tulenevalt lihtsalt sellest, et kui rääkida majanduse konkurentsivõimest, et ega meil millelegi muule peale oma inimeste harituse ja hariduse, nutikuse oma konkurentsis tugineda, ei ole. Et maavarad, geopoliitiline asukoht, kõik selline lihtsalt ei ole meie konkurentsieelis. Inimesed on meie eelis ja ilmselgelt haridusel on siin oluline roll mängida.
Eluase on pigem sellise globaalse trendi kontekstis, kus me näeme seda, et linnastumine ja targa majanduse selline mõju sellele, kuidas globaalsetes suurlinnades on eluase järjest rohkem ... või järjest vähem kättesaadav inimestele, kuidas tekib selline ruumiline segregeeritus. Et ühest küljest me tahame, et see ei korduks Tallinnas. Teisest küljest, kui me suudame seda ära hoida, siis see oleks konkurentsieelis paljude teiste linnadega.
Avalik ruum on selline hästi mitmetahuline asi, mis sõltub nii ehitatud keskkonnast, looduskeskkonnast. Aga võib-olla sellise ühe mõttena kokku võtta, et milline võiks olla avalik ruum, siis hea avalik ruum selline, kus iseseisvalt, turvaliselt ja hästi saab hakkama nii 8- kui 80-aastane inimene. Et me ei planeeriks avalikku ruumi sellise terve, tugeva, iseendaga vabalt hakkama saava inimese seisukohast ainult, vaid ka vähem sellise endaga hakkama saava inimese seisukohalt.
Liikuvus on teema, millel vist pikemalt peatuma ei pea. Igaüks puutub sellega kokku, igalühel on nagu oma arvamus siin, kuidas liikuvus peaks olema korraldatud. Et see väljakutse leida mõistlik tasakaal erinevate liikumisviiside vahel on see ambitsioon.
Ja hoolivus kui selline, ütleme, et liim, mis seob kõik ülejäänud asjad kokku. Et meil võib olla hea haridus, hea liikuvus, hea keskkond jne, aga lõpuks inimeste jaoks on olulised nendevahelised suhted ja kuna linn on selline ökosüsteem, kus me paratamatult puutume kokku võõraste inimestega. Linn oma olemuselt ongi tegelikult võõraste inimeste kokkutulemise koht, siis selles kontekstis on ülioluline, et nende inimeste vahel oleksid usalduslikud suhted, oleks hoolivus, sest ainult see on see, mis lõpuks linnaelu kvaliteetseks teeb.
Et sellega ma selle ülevaate lõpetaksin ja mu küsimusepüstitus oleks see, et kuidas nüüd selles kontekstis võiks teha koostööd volikoguga, sest päeva lõpuks on see tegelikult volikogu arengukava. Meie, nagu ma ennem ütlesin, strateegiabüroo, laiemalt strateegiaüksus, on lihtsalt see nagu koostöö ajendamise nagu vorm või sekretariaat, kes aitab teha erinevaid töötubasid, asju kirja panna, aga see, mis ambitsioonid saavad sellesse kavasse, peaks tulema meie kõigi koosloomeprotsessis ja see võiks alata ammu enne seda, kui 2020. aasta kevad on käes. Et minu küsimus, et kas see saaks, võiks toimuda kuidagi fraktsioonides, komisjonides valdkonniti, laiemalt saalis, on pigem see nagu küsimuse pool, millega ma täna siia saali tulin.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, tänan ülevaate eest! Kas ja kuidas te olete mõelnud teemaderingi peale ettevõtluse ja konkurentsivõime, pean siin silmas siis ennekõike majanduslikku konkurentsivõimet. Räägitakse ju üha rohkem sellest, et konkurentsivõime, noh, kellele kuidas meeldib, kas mootoriteks või katalüsaatoriteks kipuvad olema pigem isegi linnad kui riigid tõmbekeskustena?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Jaa, kindlasti kogu see diskursus on sellest aruteludest läbi käinud ja tõesti on üks nagu valikukoht, et kas rohkem rõhutada ettevõtlust eraldi või rääkida sellest, et ettevõtete jaoks on tegelikult olulised kõik need asjad, kogu see taust, kogu see sujuvalt toimiv süsteem. Et kohaliku omavalitsuse ülesanne niimoodi otseselt ettevõtlust toetada ei ole, aga see eesmärk, et need asjad, mis me teeme hästi, viivad selleni, et siin on kõrge lisandväärtusega ettevõtted kindlasti nagu üks selline lõpp-produkt sellel peaks olema. Aga kuidas seda eraldi rõhutada selles dokumendis, see on veel lahtine.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et mul on väga hea meel Toomas, et Sa sellega tegeled. Ma tean, et sul silm säras majandusministeeriumis ka kolleegidega arutades, kuidas Eesti tulevik peaks kujundatud olema. Nii et selles mõttes mu süda puhkab rahulikult seda ettekannetki kuulates.
Aga mul on küsimus. Et kui me vaatame kaugemale tulevikku, siis kas sellised suured projektid nagu näiteks Tallinn-Helsingi tunnel ja kõik sihukesed asjad peaksid olema sellistes arengukavades, et me alustaks juba täna planeerimist ja mõtleks kaugemale?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Kindlasti ju arengu planeerimises on nagu see huvitav ... või noh keeruline asi, et me 2 aasta jooksul või mis iganes see periood on, mil me teeme sellist suurt plaani, ei suuda tegelikult järgmist 10-t või 20 aastat detailselt ära planeerida ja kõiki otsuseid vastu võtta. Et üks väljakutse on kindlasti see, et kuidas meie planeerimisprotsess oleks agiilsem, kuidas me ei raiu ilmtingimata asju kivisse, vaid me teeme kokkuleppeid, mida on võimalik siis vajadusel ka muuta. Aga samas sellise loo ambitsiooni seisukohalt meil võiks olla ikkagi mingid n-ö flagship asjad, mille puhul me ütleme, et me teeme need ära selle, n-ö inimese saadame Kuule, piltlikult öeldes heas mõttes, mitte nagu halvas mõttes. Et mingid sellised suured asjad ju võiksid olla ja kindlasti me oleme seda Helsingi kaksiklinna, sh ka füüsilise ühenduse osa siin mitu aastat ju ajanud ja see on pigem nagu positiivses suunas liikunud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! See ettekanne oli väga huvitav ja natukene kurb, et suur osa linna juhtivast erakonnast seda ei kuulanud, vaid lausa kõrvulukustavalt omavahel lobises sel ajal.
Aga mu küsimus puudutab kahte nendest teemadest, mis teil ka sellel viimati eesoleval slaidil kirjas on, ehk siis avalik ruum ja eluase. Ja küsimus on selline, et kas arengukava käsitleb ka seda, kuidas linnaruumi planeerida senisest vähem krunt krundi kaupa ja senisest rohkem strateegilise vaatena. Et kui me räägime näiteks Paljassaare poolsaart, Kopli poolsaart või ka muid alasid, siis kas on võimalik selle arengukavaga kaasa aidata sellele, et me näeksime suurt pilti ja mitte ainult konkreetset krunti ja korruseid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Üks asi, mida me saaksime teha nendes valdkondades, kus võib-olla kohaliku omavalitsuse otsustusroll on piiratud, et temal ei ole konkreetselt seadusega ülesanne mingeid asju teha, või seadused on niimoodi, et käed on piiratud , me saaksime teha ettepanekuid riigile, mida teatud seadusandluses muuta. Et kindlasti eluase on ju see teema, millega kohalik omavalitsus ei tegele muidu, kui ainult sotsiaalkontekstis. Ja meie ees on tegelikult suur küsimus, et kas sellega peaks tegelema rohkem. Ja avaliku ruumi puhul tõepoolest on see, et meie selline planeerimispraktika ja diskursus on pigem varasemalt olnud krunt krundi haaval planeerimisele ja see on nagu suur väljakutse, sest kogu see õigusruum pigem nagu soodustab seda, et linnal on suhteliselt vähe oma omanduses olevat maad; soodustab seda, et me ei planeeri tervikuna. Aga ma arvan, et see olekski koht, kus lauale tuua aruteluks ja proovida leida võib-olla mingeid kohti, mida muuta. Mina isiklikult seda kindlasti jagan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Kahtlemata on tegemist väga olulise ja põneva ettevõtmisega, aga ma panin tähele sellel esitlusel Kultuurikatlas ka, et inimestele tekkis nagu küsimus, et Tallinna arengukava '20–'21+, et millisest ajalisest perspektiivist me ikkagi selgelt räägime. Et kas me teeme seda 100 aastaks või lühemaks perioodiks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma tunnistan tõesti, et me võib-olla alahindasime seda, et kui selge on see plussi panemine sinna taha, et me ei tahtnud öelda konkreetset ajaraamistikku, sest me tõepoolest hetkel ei tea seda. Meil ei ole nagu piisavalt palju olnud arutelusid selle kohta, no kas me siis planeerime 10, 15 või 20 aastaks ja selge on ka see, et mida kaugemale tulevikku me vaatame, seda vähem asju me suudame ette planeerida. Et minu isiklik arvamus on, et sellistel plaanidel need numbrid taga on pigem ka võib-olla selle loo jutustamise, mingi brändi loomise asi, kui reaalne sisu. Et kui me vaatame Londonit, siis neil on London plan, kui me vaatame New Yorki, siis neil on plan NWC. Kindlasti on siin veel võimalik nimetada linnasid, kes ei kasuta sellist numbrit üldse.
Aga siiski, et ka vastata sellele küsimusele lõpuks, siis laias laastus on see ikkagi selline 15 aasta perspektiiv. Ma tõin selle paralleeli, et nii Euroopa Liit kui riik planeerivad. Riik on välja öelnud, et võiks olla plaan 2035, et laias laastus see ikkagi arvatavasti sellesse ajaraami tuleb ja võib-olla siis ka lõpuks on selle nimi Tallinn 2035.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Silver Meikar, palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh! Ka mina pean ütlema suur, suur aitäh, et Te tekitasite minus optimismi. Et ma olen näinud siin volikogu saalis mingit populistlikku lipulehvitamist ja mingit homopropaganda teemat ja lõpuks on üks teema, kus ma ütlen, et jah, vot sellega peakski volikogu tegelema. Ja Teie olete ... Te küsite oma ettekande lõpus, et kuidas saaks volikogu liikmed, volikogu laiemalt veel rohkem kaasatud. Et kindlasti lõpuks peate olema suures saalis, kindlasti te käite komisjonides, fraktsioonides jne. Aga nagu Te ise arengukava strateegiadokumentide koostamisest teate, et sellist, suur saal ei ole nagu see õige koht, kus arutada. Et mina pigem tahaks Teie käest küsida, kuidas ma saaks osaleda?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Üks on kindlasti, et niimoodi kodanikuna on võimalik kasutada kõiki neid kanaleid, mis siin välja sai toodud. Aga siiski nagu volikogu liikmete puhul minu pakkumine on see, et võib-olla on kõige mõistlikum vaadata valdkonniti komisjonides. Et võib-olla see komisjoniformaat on piisavalt mitte suur, aga siiski nagu esinduslik ja me vaatame asju valdkonniti. Sellisel juhul jääb siiski küsimus, et kuidas me vaatame selliseid horisontaalseid teemasid, et kuidas me seda suurt lugu kokku lepime. Ja ma pean tunnistama, et mul ei ole siin nagu head vastust, et kas siis iga komisjoniga eraldi räägime seda ja me üritame kuidagi pärast kokku traageldada. Või fraktsioonid võtame kokku, et iga fraktsiooni esindaja, mõni, üks, kaks ja siis teeme sellise fraktsioonide põhjal arutelud. Et ma ei ole kindel, et mis see parim formaat on. Aga muidu jah, teemade kaupa võiks ju arutada komisjonides.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh! Mulle väga meeldis Teie üks mõte. Ma sain Teid aru nii, et me võime lubada endale ambitsiooniks ka olla. Ja seoses sellega ma küsin. Meil on päris palju meie linnas väga palju rajoone, kus on 5-korruselised elumajad, nn hruštšovkad. Ma ei räägi nende olukorrast. Nad välja näevad päris kaunis, aga probleem on sellest, et sees ei ole midagi muutunud. Mida me võime pakkuda? Inimesed ootavad mingisuguseid muutusi selle kohta. Mida me võime üldse pakkuda? Kas me lammutame? Ehitame uusi maju, reorganiseerime üldiselt? Ja peale selle see eluase nende kõrval on seotud sellega, et seal seisavad kogu aeg masinad, seal ei ole midagi erilist panna sellepärast, et maja ja maja juurde seisavad sajad masinad. Mida me üldse võime teha, mille peale me peame lootma ja mida me võime pakkuda?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh! Ma tõin eluaseme ühe sellise viie olulise teemana välja, samas on see ka arvatavasti kõige keerulisem teema, kus lahendusi leida, kuna see otseselt ei ole selline avalik teenus, mida kohalik omavalitsus korraldab ja olgem ka ausad, selle teemaga tegelikult head kolleegid, teadlased on nagu aastaid seda arutatud ja ega ei ole jõutud. Nii et ma ei ole ka selles mõttes sinisilmne, ma ütleksin, et iga nende viie või kümne teema osas me järgmise poolteist aasta jooksul leiame lahenduse, mis kõiki rahuldab, aga ma siiski loodan, et me leiame piisavalt paljudes teemades selliseid lahendusi, mis viivad meid edasi. Kas see on eluasemes või mitte? Ma selle eluaseme osas ise olen võib-olla kõige skeptilisem, et ma näen, et see on nagu niivõrd keeruline teema, aga lihtsalt ma leian, et see oleks nagu väärt arutamist.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Jah! Kõigepealt aitäh juhataja! Ja kõigepealt eelmisele küsijale vastuseks. Minu meelest see veel puudub, et te tuleksite nüüd inimeste kodusid lammutama. Et hoidke palun eemale, et ärge seda küll tehke! Tänapäeval ikkagi need samad 5-kordsed majad on inimeste omad ja ei ole vajagi ühtegi linnavalitsust neid lammutama.
Aga ma jätkaks sellel planeeringute teemal, et iseenesest on ju võimalik teemaplaneeringutega, üldplaneeringutega ja lihtsalt nagu suure pildi nägemisega otsustada ära, et mida me tahame näiteks Paljassaare poolsaarel näha ja kogu see maa ei pea sugugi linnamaa olema. Saabki teha selliseid kokkuleppeid või ka nagu vaadata ära, et kust tulevad trassid, kust tuleb liikluskoormus, kui palju on vaja mingeid sotsiaalobjekte jne. Et iseenesest see kõik nagu ... legaalselt on see kõik võimalik. Aga küsimus ongi, et kas see arengukava seda adresseerib ja kas Teil on nagu planeeritud kaasata selliseid planeerimiseksperte.
Et miks ma sellest räägin või miks ma selle kohta küsin, on see, et mulle tundub, et sellises poliitiliselt mitte laetud õhustikus, kus eksperdid seda arutavad, on seda võib-olla natuke lihtsam teha kui mõnikord poliitikute poolt. Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Huvitav ongi see, et kui me vaatame kogu seda jälle planeerimisdiskursust ja nende ekspertide arvamusi, siis tegelt kõik jagavad seda. Ja küsimus on, aga miks see praktikas ei toimi. Et kõik on nagu nõus, et me peaksime planeerima rohkem terviklikult. Ja ma pean tunnistama, et siin ma ei ole nagu piisavalt ekspert, et öelda, et mis siis nagu varasemalt on need nüansid olnud; et miks ei ole toimunud, kui enam-vähem kõik nagu jagavad, et peaks niimoodi toimuma.
Küll aga me oleme arutanud seda, et tõepoolest selle arengukavaga võiks tekkida ka sellised mõned põhimõttelised lähteseisukohad kas uue üldplaneeringu või mingite teiste alamplaneeringute n-ö lähtekohtadeks, kus me tõesti ütleme ära mingid suuremad piirkonnad, mille kohta, ütleme, me tahame, et seal juhtuksid sellised asjad. Et ei oma planeeringu jõudu, aga annab järgnevatele planeeringutele siiski mingisuguse aluse.
Et tõsi, et üks asi, mida ma siin võib-olla ei rõhutanud, aga mis võiks selles arengukavas tõesti olla, on ka selline geograafiline mõõde. Et me ei räägi ainult Tallinnast kui sellisest üldkogumist, vaid ka geograafiliselt suudame ära öelda kas linnaosade või mingite muude piirkondade kohta, et mida me sooviksime seal tulevikus näha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Eestis on umbes 50 nihukest riiklikku arengukava, millest väga paljud dokumendid on tegelt dokument dokumendi pärast, kui aus olla. Et palju tunde on kulutatud ja paljudel koosolekutel käidud, aga tulemusest väga palju midagi ei sõltu. Et see on üks probleem.
Ja teine probleem on see, et väikeses riigis on väga sageli n-ö ühed ja samad, kuigi väga targad inimesed, on ju, ajavad n-ö kõiki neid asju samaaegselt ... Et kas on ka mingeid mõtteid, et kuidas selliseid vigu nüüd Tallinna arengukava puhul vältida, et see ei oleks liiga kitsas, oleks ühiskondlikult tõesti võimalikult lai ja et ta ei oleks dokument dokumendi pärast? Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Eks see on nagu planeerimisvõimekuse, kultuuri küsimus on see, mis nagu ajas peab nagu arenema, eks. Ja ka riigile viidates, ka riik on suht ammu sellest aru saanud, et seda süsteemi on vaja lihtsustada, arengudokumentide hulka on vaja vähendada. See on nüüd sealt kuskilt 100+ pealt tulnud alla 50 peale ja nüüd üritatakse seda veel seal 20 peal võib-olla isegi alla saada.
Et põhimõtteliselt meil on seesama asi. Et üks on lihtsustamine kirjutada vähem arengudokumente, keskenduda rohkem sooritusele.
Ja teine põhjus, mis minu isikliku arvamuse põhjal nüüd ei ole toiminud, on see, et need on antud dokumendi vastuvõtjatele - ehk siis olgu see Riigikogu, volikogu - lihtsalt liiga hilja. Et nad tulevad liiga hilja arutamiseks. Ja see on üks asi, mida me tahaksime siin nagu parandada, et me ei tule sellega 2020 kevadel, kui lihtsalt enam ei jõua põhjalikult arutada, vaid teeks seda võimalikult vara.
Ja võib-olla siis kolmas asi ka. Et hoolimata sellest, et ametnikuna me tahame võib-olla kõiki asju ära planeerida ja reguleerida ja teha selgeks, siis tegelikult ei ole seda vaja. Et ühiskonna arengu seisukohalt meil on vaja üks, kaks, kolm, neli, viis mingit võtmeasja. Lihtsalt küsimus on selles, kas me suudame kokku leppida selles, mis need võtmeasjad on, et me saaksime keskenduda nende arutamisele. Et läbi selle. Ma loodan parimat, et äkki õnnestub seekord.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Austatud esineja! Muidugi on järgmised 10, 15, võib-olla 20 aastat väga põnev kõike seda ette planeerida jne ja mõtiskleda selle võimaliku elukeskkonna üle Tallinnas.
Aga minu küsimus puudutab seda, et enne kui Te asusite-asute seda kõike tegema, kas Teil on ka olemas mingisugune kokkuvõte, mingid seisukohad viimase 15–20 aasta arengu kohta Tallinnas? Ja mis oleks siis kas või mingisuguse stardipositsiooni aluseks?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Tõsi on see, et sellise hea, lihtsa ülevaate või kergesti loetava materjalina see ei ole. Et selliste töömaterjalide Exceli tabelitena. See, et kuidas erinevaid seatud eesmärke ja mõõdikuid on täidetud, mida on täidetud, mida ei ole täidetud, et see ülevaade meil enda jaoks on olemas, aga see on suhteliselt nii mahukas ja raskesti loetav, et seda ei ole nagu võimalik kõrvaltvaatajal isegi aru saada. Aga samas, kui selline ootus on, siis iseenesest mingid põhipostulaadid võib-olla suudaksime me ka panna kahele A4-le nendes valdkondades, mis volikogu jaoks tunduvad olulised olevat.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Silver Meikar, teine küsimus, palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Hea lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan Mart Luige küsimust, mis puudutab riiklikke arengukavasid. Ja kui tema küsis seda, et noh, ei ole mõtet nagu sahtlisse kirjutada, siis ma küsin, et mõned ikkagi uued tulevad. Näiteks on järgmiseks aastaks plaanis algatada Kultuur 20–30 kirjutamist. Et kas Teil on olemas ka mingi mehhanism või tee, mismoodi te nende uute riiklike arengukavade koostamise juures koostööd teete? Mingidki teemad kattuvad on ju, kui me räägime sellest horisontaalsest visioonist?
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Eks see sõltub täiesti valdkonnast, kui avatud ja koostööaltide või sellise avatud protsessiga iga plaani koostamine on. Näiteks Eesti 2035 on väga avatud, väga kaasav ja selge, mis toimub. Kui me võtame haridusestrateegia, siis tahtmata kedagi sellest valdkonnast kritiseerida, mulle jääb mulje, et see on oluliselt nagu suletum. Ja me siin selle aasta lõpus veel nüüd üritame hakata vaeva nägema, et ennast sellesse protsessi rohkem sisse süüa. Et siis väga palju sõltub isiklikest kontaktidest, sellisest võimest ise olla aktiivne ja nendes protsessides osaleda. Ja kindlasti seal tuleb ka nagu prioritiseerida. Et nagu ma ütlesin, haridus, tervishoid, liikuvus on kindlasti need valdkonnad, kus me tahame aktiivsemalt olla. Kultuuri peale pigem me ei ole mõelnud nii aktiivselt. Aga eks seal saab ka seda ümber mõelda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Ma kardan, et Te liiga kergekäeliselt lubate siin kahte A4 põhipostulaatidega. Sellepärast et kas Teie meeskonnal - minu küsimus - jätkub ausust, printsipiaalsust, tarkust välja ütelda arengu kohta kõik see, mis seal peaks olema? Sest kahjuks ei ole linn olnud mitte linnana tervikuna, vaid ühe erakonna parteilise dokumendina võib käsitleda tema arengut. Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Mida ma mõtlesin, see, et kui ma ütlesin, et meil on selline suur Exceli tabel, kus on erinevate nii riiklike kui linna erinevate arengudokumentidega varem seatud eesmärgid ja siis nende algtasemed ja praegused tasemed, et kuhu me oleme jõudnud. Ja me võime teha sealt väljavõtte nagu nendes valdkondades, mis siis konkreetsemalt huvitavad, ja pakkuda välja need näitajad, mis meie arvates on adekvaatsemad. Ehk me saame seda teha siis, kui tuleb konkreetne tellimus. Et näidake meile näiteks haridusest või liikuvusest või keskkonnast ... Et siis me nopiksime need näitajad välja ja selles mõttes ei ole see keeruline.
Mida me ei teeks tõesti võib-olla, on hakata kirjutama sellist bullat. Et see ei ole mõistlik. Aga tuua näiteks välja peamised hariduse indikaatorid või peamised keskkonna indikaatorid, et seda me suudaksime küll.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh! Hea ettekandja! Minu mälu järgi on Tallinnas vist hetkel ainult kolmel linnaosal olemas kehtivad arengukavad ja seetõttu küsingi selle kohta. Et kuidas ja kas olete mõelnud linnaosadepoolse kaasamise peale? Sest et kaheksa linnaosa on tegelikult ju hästi erinäolised Tallinna puhul. Aitäh!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Jaa, see on kindlasti adekvaatne küsimus. Tulles tagasi selle esimeste slaidide lihtsustamise juurde, siis pigem meie ettepanek on olnud, et linnaosad eraldi ei peaks arengukavasid tegema. Samas see võimalus on kõigile jäetud, et need linnaosad, kes siiski leiavad, et nende sellise planeerimise korraldamiseks on see mõistlik, nad võivad seda teha. Me oleme nüüd kõikide linnaosadega kohtunud selle protsessi raames ja pigem on meelsus ikkagi selline, et eraldi linnaosade arengukavasid ei soovita teha, kuna ei ole näha olnud, et selleks oleks mingit olulist kasu tõusnud.
Ma nüüd ei julge täpselt nende eest rääkida, kas keegi mõtleb ümber ja siiski tahab seda teha. Aga just ka see, kui ma mainisin, et me tahaksime sellise geograafilise mõõtme sisse tuua, et see ei oleks ainult üldine, vaid kaardi peal näitaks midagi ka linnaosade või asumite kohta. Et siis võib-olla sellest ka täiesti piisab ja linnaosad otsustavad, et neile eraldi arengukavasid vaja ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Ja läbirääkimisi selles päevakorrapunktis ei avata. Ja seega on päevakorrapunkt ammendunud!
Ettekanne jätkub - strateegiabüroo juht Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
17:08 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE164 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine 2. OE164 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! 2. päevakorrapunkt "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman. Palun!
Ettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud esimees, head kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena esitasin eelnõu, mille sisuks on linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine. Ja lähtudes Tallinna õigusaktidest ja arvestades Isamaa fraktsiooni ettepanekut, tegin ettepaneku arvata haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisust välja Hendrik Agur ning kinnitada komisjoni liikmeks Riina Solman. Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku alusel kinnitada komisjoni liikmeks Maris Sild. Seega oli tehtud otsus linnavolikogu esimehe poolt ja otsus on selline: "Muuta Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2017 otsusega nr 155 kinnitatud haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu alljärgnevalt: arvata komisjoni koosseisust välja Hendrik Agur, kinnitada komisjoni liikmeteks Riina Solman ja Maris Sild". Palun ka seda toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kaasettekannet selles küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 57 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
17:10 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE178 Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine 3. OE178 Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 3 "Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov. Palun!
Ettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Arvestades Tallinna Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni avaldust, teen ettepaneku muuta komisjoni koosseisu ja kinnitada komisjoni liikmeks Silver Meikar. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Mul ei ole mitte konkreetse isiku muutuse kohta küsimus, vaid puht niimoodi natuke uudishimust ja natuke nagu protseduuriline. Et ka eelmist teemat puudutavalt. Me kunagi kinnitasime nende komisjonide suuruse, kui ma õigesti mäletan, volikogus ja nüüd tegelikult mõlema otsusega me ühe võrra suurendame. Et kas see otsus, mis me kunagi tegime, kas see ka kuidagi sellega muutub? Või tegelikult on kuskil varem keegi sealt veel välja tulnud, lihtsalt ma ei ole seda märganud? Aitäh! Mõlemast komisjonist. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Antud olukorras on tegemist sellega, et see koht ei olnud täidetud. Et see kvoot, mis me peale valimisi kehtestasime igale fraktsioonile igas komisjonis, oli lihtsalt vakantne ja just sotsiaaldemokraatide poolt täitmata.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 51 poolt, 6 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
17:12 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE141 Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas 4. OE141 Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas Paljassaare lahe ääres Kopli liinide läänepoolses osas. Ajalooline puitasum. Kopli liinid on tänaseks kahjuks suures osas hävinud.
Eelnõuga soovitakse jätkata ajaloolist kvartali hoonestusstruktuuri, ümber ehitada säilinud hooned, kavandada täiendavad 27 3–4-korruselist korterelamut, 9-korruseline korterelamu, 3-korruseline ärihoone, lasteaed, kohvik-vaateplatvorm. Kõrgema kuni 4-korruselise hoonestuse kavandamisel tuleb detailplaneeringu staadiumis esitada lahendust põhjendav linnaehituslik analüüs ning 3D vaated. Lisaks kavandatakse alale avalikult kasutatav rannapromenaad ja rannapark.
Detailplaneeringu algatamine on volikogu pädevuses, sest sellega soovitakse muuta Tallinna üldplaneeringut, taotledes kohvik-vaateplatvormi ehitamisega ranna ehituskeeluvööndi osalist vähendamist.
Palun teil nimetatud eelnõud toetada! Arendajaks on siin Fund Ehitus Osaühing.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimus. Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Teades seda ala päris hästi, siis loomulikult on meil, ma usun, kõigil hea meel, kui see lõpuks korda saab. Et selle ajalugu on üksjagu värvikas ja ka see praegune seis kindlasti kedagi ei rahulda.
Mul on väga hea meel, et sellest plaanitakse teha ka 3D vaated. Sest tegemist on minu silmis ühe kõige atraktiivsema piirkonnaga kogu Tallinnas ja see, milline see piirkond hakkab välja nägema, on kriitilise tähtsusega.
Mu küsimus ongi see. Et kas on meil ka võimalik kuidagi neid 3D vaateid näha või peaksime rahulduma ainult selle 2D vaatega, mille pealt nagu kogemuslikult võib öelda, et see saab olema päris tihe, see hoonestus seal? Et kas on sellega veel plaanis volikogu ette tulla? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kindlasti. Kuna siin on tegu algatamise staadiumiga, siis arusaadaval põhjusel praegu, kui te otsustate, et nii võib edasi minna, siis on arendajal mõtet ka edasi minna.
Kuna menetluslikult näeb välja volikogus algatatud detailplaneering niimoodi, et kõik menetlusstaadiumid tuleb ka läbida volikogus ehk siis nii vastu võtmine kui kehtestamine, siis kindlasti ma selle teemaga tulen veel kaks korda siia. Ja siis on ka need vaated ja analüüs tehtud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Arto Aas, palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Jaa, aitäh! Ma arvan ka, et see on üks Tallinna ägedamaid piirkondi tegelikult ja seal jätkub tegemist 10, 20 aastaks.
Kas ma kuulsin õigesti, et on 4-kordsete majade kõrval plaanitud rajada ka üks 9-kordne maja? Et see lõi mul tulukese põlema. Et miks peaks sinna piirkonda nii kõrget hoonet rajama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, sinna on antud võimalus. Kindlasti see ei pruugi olla 9-kordne. See on kuni 9-kordne, ja see selgub planeeringu menetluse käigus.
Aga üldiselt, kui me vaatame seda piirkonnahoonestust, siis osas selles piirkonnas, ma arvan, et see 9-kordne ... Kui seda plaani, mis teil on ka tegelikult AKTAL-is, kui niimoodi lähemalt vaadata, siis näeb seda kavandatud kohta ja üldiselt ma ei näe, et sinna ei oleks sobilikum kõrgem kui enamuses 3–4-kordsed hooned. Et see on suur maa-ala ja kui me vaatame, et siin on 27 erinevat hoonet, siis kindlasti leiab koha ka, kus see 9-kordne või ütleme kõrgem kui enamjaolt siit 3–4-korruselised, on sobilik. Aga samas avatud protsess, nagu see planeerimismenetlus on, võib tuua kaasa ka selle, et selleni ei jõuta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet abilinnapea! Et on väga hea, et see täna räämas piirkond korda saab. Aga näidake palun, millised vanad hooned säilivad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin plaanilt on seda mul hetkel keeruline näidata. Kui Te võtate ProKapitali kodulehekülje, siis sealt on tegelikult ... see ei ole küll ametlik, aga selles osas on seal väga hästi näha, missuguses osas toimub hoonete rek, missuguses osas toimub täiesti uued ehitused. Ja ka siin tegelikult, selle plaani pealt ma ei saa teile hetkel seda näidata. Kui Teil on selle vastu põhjalikum huvi, siis ma kindlasti saadan Teile vastava plaani, kus on see täpselt näidatud. Et kuna siin on tõesti 27 hoonet, ma igaühe osas ei oska sellist vastust koheselt anda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud ettekandja! Et kena lahendus ja planeering küll, aga kas Te olete võtnud ka arvesse, et 30 kortermaja, üks neist 9-kordne veel, et kas see suur hulk elanikkonda, mis sinna siis elama asub, ja oma vastuses palun mainige, kui suur hulk sinna asub elama, kas neile on plaanitud ja kavandatud ka piisav kättesaadavus elutähtsaid teenuseid: arstiabi, lasteaiad, koolid, transpordiküsimused? Et kuidas on selle planeeringu puhul need ette nähtud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Austatud küsija! Tõepoolest, siin on kavandatud ka vaba aja veetmise võimalused, näiteks kohvik-vaateplatvorm või siis rannapromenaad. Ühtlasi ka lasteaed ja ärihoonestus, mis annab aluse eeldada, et seal tulevikus võib tekkida ka näiteks kauplus, mida kindlasti sellises piirkonnas oleks vaja. Sest tegelikult ei tuleks seda vaadata vaid Kopli liinidena, vaid ma lisaks siia ka plaanid, mis on näiteks Meeruse sadamal või teistel aladel, mis jäävad vahetult lähedusse. Et tegelikult nad hakkavad sümbioosina mingi hetk tööle.
Kindlasti see toob kaasa liikluskoormust. Mitu korterit sinna täpselt tuleb, seda tõtt-öelda täna ei ole võimalik selles staadiumis lihtsalt öelda, et kuna ei ole selge, kus tuleb 3-korruseline hoone, kus tuleb 4-korruseline, kus tuleb 9-korruseline ja kas see tuleb 1-korruseline hoone või 4-korruseline või mis iganes, kui suured need korterid on. Seda on raske prognoosida. Aga ma arvan, et kuskil 800 korterit võiks sinna tulla.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Jah. No eks see on väga tundlik küsimus ka teisalt. Et tegemist on, ütleme, ühe võimalusega see Kopli poolsaare peaaegu et tipp korda teha. Ja seal tõepoolest on hingematvalt kaunid vaated merele. See on potentsiaalselt tõesti Tallinna üks kõige ilusamaid kohti. Nii et sellega tasub väga niimoodi õrna ... ütleme siis pieteeditundeliselt läbi käia või ümber käia.
Aga mu küsimus on hoopis ... Mul hakkas silma sellest eelnõust, et loobutakse ka keskkonnamõjude hindamisest. Et see on ... Samal ajal, kui kuskil Russalka ristmiku juures on iga üksik puu tohutu tähtsusega, siis sedavõrd suurel alal keskkonnamõju teha ei taheta.
Et kas ma saan õigesti aru, et ka Teie koalitsioonipartner Zuzu Izmailova toetas seda, et keskkonnamõjusid ei ole vaja hinnata sedavõrd suures planeeringus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Üldiselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise juures on põhikaalutluseks see, et kas see plaanitav hoonestus või mingi tegevus, mis sinna tuleb ühte või teise kohta, muudab asja keskkonna mõttes kuidagi halvemaks, kui oli eelnev või olemasolev, või mitte. Meie nägemuse kohaselt sisuliselt vana asustuse taastamine, küll aga kaasaegsete kommunikatsioonidega, ei muuda mitte mingil juhul seda ala kuidagimoodi keskkonna mõttes ohtlikumaks.
Võib-olla keskkonnamõju hindamise kriteerium siin on osaliselt seotud ka ehituskeeluvööndi vähendamisega. Nimelt, see väike kohvik, mis tuleb, ta tuleb lihtsalt rannale lihtsalt lähemale. See on ka üks argument. Aga ka siin juba pelgalt peale vaadates on keeruline öelda, kas ... on keeruline välja tuua kas või mingisugust ohtu keskkonnale. Russalka või kuskil mujal, seal on pisut teistsugune olukord, ka teistsugune võib-olla see ehituslaad, mis sinna on kavandatud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Austatud ettekandja! Tegelikult Taavi Rõivas jõudis ette oma küsimusega. Et mul on analoogne küsimus just. Me käsitleme seda planeeringut siis üldplaneeringut muutvana ja just ainult tänu sellele, et sinna see kohvik tuleb. Aga Teie ju ei tea tegelikult, kui suur see kohvik tuleb, või. Praegu on alles ta algatamise staadiumis. Ja ma tahtsin täpselt sama küsida, et kuna me teame kõik, et Tallinna linna eeskõneleja puude säilitamise ja remmelgate ja pajude säilitamise küsimuses on Izmailova kõige suurem sõnavõtja, siis kuidas on võimalik, et ta sellise juhuse jätab kasutamata ja ei nõua keskkonnamõjude hindamist, sest tegelikult ei tea, kuidas see keskkond muutub?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Meie esmased analüüsid näitavad, et keskkonna mõttes see ala omandab uue kuue, uued kommunikatsioonid, uue haljastuse ja selles osas mina julgen väita, et see keskkond läheb seal hoopis paremaks. Kindlasti paremaks nii füüsilises mõttes kui ka atraktiivsemaks linna elanikule - see on üheselt selge.
Ja kui rääkida sellest, kuidas toimus selle eelnõu läbimine linnavalitsuses, siis vastu küll keegi ei olnud, kõik toetasid. Ma usun, et ka siin saalis tegelikult keegi vastu ei ole, sest ala on tõesti väärt seda, et see areng sinna tuleks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan! Lugupeetud juhataja ja hea ettekandja! Öelge kas te kavatsete, nüüd kui sinna hakkab tõesti palju neid kortermaju tulema, midagi kavandada ka liiklusega, sest täna on ikkagi sealt Põhja-Tallinnast väga keeruline n-ö kesklinna saada ja teiselt poolt tuleb ju ka - on Soo tänav ja siis, mis seda mööda mereäärt tuleb - ja tegelikult on need ummikud seal ikkagi väga kergesti nagu tekkima. Et kella viie–kuue ajal on juba üsna lootusetu nii üht- kui teistpidi liikuda. Et mis teil seal kavas on või plaanis?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma olen nõus, et Põhja-Tallinna üks suuremaid murekohti tegelikult seondub liiklusega. Ja mis puutub sellesse piirkonda pääsu, siis eeskätt põhineb see täna trammil. Trammi tihendamise küsimus on suuresti seotud ... Kogu Tallinna trammiliikluse sõlmküsimus on tegelikult siinsamas, 20 m eemal Viru ringist kuni Hobujaamani, kus tegelikult, ilma et me seda küsimust lahendaksime, ei ole meil võimalik täiendavaid trammiliine juurde panna. Sest tipptunni ajal elementaarselt tekib trammidest juba täna ... Noh, ütleme, täna on maksimum.
Ehk siis, kui me räägime kuskil olulisest tihendamisest või pikendamisest, siis tuleb lahendada ka see sõlmkoht, mida täna kavatsetakse lahendada Rail Baltica raames trammitee pikendamiseni kuni D-terminalini. Nimelt, see trass peaks n-ö läbi lõikama selle ... tulema mööda Laikmaad ja läbi lõikama selle Narva maantee sõlmkoha. Ja siis tekib n-ö ümbersõit või potentsiaalne teine koridor, mis võimaldab tuua juurde veel trammiliiklust või tihendada seda kuidagi mõistlikult vastavalt sellele, kuidas sinna elanikud tekivad. Sest paratamatult tõesti, sinna on täna näha, et tuleb elanikke juurde. Ja Põhja-Tallinna tänast olukorda arvestades ma arvan, et Põhja-Tallinna põhiraskus on liiklus ja tulevikus see ei muutu lihtsamaks. Ehk siis, see peaks olema põhinev pigem ühistranspordil või, ütleme nii, et alternatiivsel transpordiliigil kui eraauto.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Lugupeetud esimees, härra ettekandja! Et minu küsimus jätkub siitsamast. Et kas sinna parkimiskohti tuleb siis minimaalselt või üldse ei tule või?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Parkimiskohti tuleb vastavalt normile.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Ja norm on?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Keskelt läbi 1,2. Sõltub mitu korterit nad kavandavad, et ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun teine küsimus!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Et jah. Et selle kandi looduskeskkond on viimase sajandiga läbinud mitu suurt muutust. Et möödunud sajandi alguses oli seal veel mets, siis seal sajandi eest töötas ja elas 6,5 tuhat töölist. Täna on seal tühjus, varsti läheb jälle mitusada inimest.
Aga mul on küsimus selle kohta, et sellesse alasse jääb väga pikk rand. Et Te rääkisite sellest rannakohvikust, mis on tore. Kas linnal on ka muidu kavas see rannaala korrastada? Teha sinna näiteks ametlik, näiteks, supelrand?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sinna on kavas esmajärgus teha promenaad ja ma usun tegelikult, et kui tulevikus rääkida täiendavatest randadest, siis mina oleksin kahe käega poolt, et kui need olud seal võimaldavad, siis teha sinna ka rand. Viimane rand, mis avati, oli 2006, kui ma ei eksi, Pikakari.
Nii et, Tallinna merele avamise raames ma usun, et Tallinnas ei ole randade juurdetuleku potentsiaal veel ammendunud ja kindlasti, kui on kuskile võimalik, siis mina isiklikult toetan küll kahe käega selle teket.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mulle tundub ka seda kuulates, et üldiselt on tegemist igati positiivse arenguga, et üks ala saab korda ja äkki muutub paremaks ja kõike muud.
Et ma lihtsalt tahtsingi küsida, ma ei saanud enne hästi aru, et kas keskkonnavaldkonna eest vastutav abilinnapea küsis ka midagi selle punkti kohta või tegi märkusi, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta? Või pigem kõik olid nõus, nagu Te kirjeldasite, ja istuti vaikides?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et tavaliselt meil on selline komme, et kui on kõik arusaadav ja erilisi vastuväiteid ei ole või pigem on toetus, siis seda väljendatakse kas vaikides või poolt hääletades. Siin keegi vastu ei olnud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea abilinnapea! Jäi mul kõrvu see tõdemus, et ega teil ei ole nagu head plaani transpordiühenduste jaoks. Ma saan aru, et linnal tegelikult ei ole ka mingeid väga selgeid plaane koolide ja lasteaedade osas Põhja-Tallinnas Koplini välja liikudes.
Et kuidas me selle lõpuks olukorra lahendame? Et mulle tundub, et praegu lubatakse nagu järjest täis ehitada Põhja-Tallinnat, eks, ja lõpuks ongi selline pudelikael, kus ei pääse keegi linna ja seal kohapeal ka nagu ei saa oma asju aetud. Et kuidas me selle olukorra siis ikkagi tulevikus pikas vaates lahendame?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Paraku nii transpordi kui ka lasteaeda ... no ütleme sotsiaalse infrastruktuuri, nimetame seda niimoodi, väljaehitamine on linna vaatenurgast järgmine etapp pärast seda, kui eraomanik, kelleks on siin antud juhul arendaja, on oma arendustega ... Kusjuures meil ei ole teda õigust kuidagimoodi sundida sellega kiirustama või aeglaselt ... Kes teab, mis juhtub paari aasta pärast, arvestades tänast ehitusturgu, ja millal need konkreetsed, nii esiteks detailplaneering ise kui ka reaalne ehitustegevus läheb käiku. Et ilma, et arendaja sinna konkreetset n-ö ehitusloa ja kopa n-ö peale paneks, ilma selleta ei ole meil mõtet eelnevalt sinna ei lasteaeda teha, ei mingisugust ühistransporti tihendada, ei midagi muud.
Aga selles osas on linn n-ö järeltulija. Ta oma loomult ei saa panna alguses bussi käima ja lootuses, et 10 aasta pärast tekib sinna x arv sõitjaid.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, teine küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh!: Austatud abilinnapea! Et täna me võtame vastu siin – ma loodan, et me võtame vastu – detailplaneeringu koostamise. Ja see on algatamine alles. Aga enne seda algatamist, kas Teil on olnud nüüd selle ärisektoriga - Pro Kapitaliga, jah? - ka läbirääkimised lepingu osas, kes teed välja arendab?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah.
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Et kas see jääb nüüd erasektori kanda või Tallinna linn ise teeb seda? Sest viimasel ... Eelmine nädal ma vist just pidasin läbirääkimisi ühes planeeringus Pirita osas, kus ma nägin, kuidas linn survestas erasektorit välja ehitama kõnniteed ja kõik need, mis tegelikult ei puutunud absoluutselt sellesse planeeringusse. Ma loodan, et selle planeeringu juures selliseid läbirääkimisi ei ole. Või võib-olla Te vastate, et mida peab tegema ärisektor ja mida siis Tallinna linn ise teeb?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Mina loodan, et siin on selliseid läbirääkimisi peetud. Õigemini ma tean, et on. Ja ma loodan, et linn on siin võimalikult palju oma huve kaitsnud ja leidnud sellise mõistliku kompromissi.
Ma usun, et ühegi linnavoliniku ega linnelanike huvides ei oleks see, et arendaja ehitab välja majad ja seejärel tulevad nende majade elanikud linnavalitsusse või linnavolikokku sõnumiga, et "teate, et meil ei ole kuskil parkida või meil on küll planeeringuga ette nähtud tee, aga seda ei ole välja ehitatud., et ehitage palun teie". Et see on täiesti normaalne praktika, et teede ja tehnovõrkude lepingud sõlmitakse juba alguses ära. Ja ma usun, et ka siin on need võlaõiguslikud lepingud sõlmitud ja võimalikult kaitstes linna huve. Ehk siis pannes võimalikult suure kohustuse arendajale. Mina näen siin linna huvi just nimelt selles.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kersti Kracht, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, lugupeetud juhataja, hea ettekandja! Ma loen siit eelnõust, et 2009 otsusega number 21 on kehtestatud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks. Nüüd selle koostatava üldplaneeringuga siis lõpetatakse see miljööväärtuslik ala.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah.
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Aga mida see nagu konkreetselt tähendab?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See tähendab seda, et tänaseks on toonane ajalooline puitasum Kopli liinid suuremas osas hävinenud. Ehk siis faktiliselt seal miljööd säilinud sellisel kujul nagu oli 2009 aastal, ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea ettekandja! Selline küsimus. Et siin koosoleku alguses rääkisime pikalt sellest linna arengukavast. Et kas nüüd see planeering ja kõik, mis me seal teha tahame, et kas see on siis täna kehtiva selle arengukava või visiooniga, või mis ta siis iganes oli, kooskõlas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, planeerimisvaldkonna põhilised arengukavad - nendeks võib pidada üldplaneeringuid või linnaosa üldplaneeringuid. Ja selles osas on nimetatud dokument kindlasti kooskõlas koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Kui me räägime sellest arengukavast, mis eelnevalt oli, ta kindlasti ei ole niivõrd detailsusastmega, et käsitleda mingit ühte konkreetset planeeringut või midagi sellist.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Härra esimees, härra abilinnapea! Tallinna tänane praktika, et eraettevõtja esmalt rajab midagi ja siis linn tuleb teede ja infraga järele, see on ju kokkulepete küsimus, see on praktika küsimus. Et ma toon Teile teise näite. Et kui Taani kaitsevägi müüs ühe tohutusuure laskevälja Kopenhageni lähedal, siis Kopenhageni linn kõigepealt vajas teed ja kommunikatsiooni ja rajas sinna kiirtrammivõrgu ja siis hakati alles seda rajooni väljaehitama. Et see on niisugune pikaajaline strateegia. Aga see on ainult näide.
Ma tahtsin küsida . Lugupeetud linnaarhitekt ühes linnamajanduskomisjoni istungis poetas sellise mõtte, et selle Põhja-Tallinna sealt Kultuurikatla ja sealt kõik need arendused lisavad umbes Tallinna liikluskoormusse sellel suunal kuskil 8–9 tuhat sõidukit, mootorsõidukit, eraautot. Ja ta ütles nõnda, et "kui see arv ületab 3000 piiri ehk siis 1/3 sellest arengust, siis on sellesuunaline Tallinna liiklus paralüseeritud täiesti". Et kas me ei peaks ikkagi enne, kui me sinna midagi ehitame, mõtlema, kuidas need inimesed kesklinna ja mujale pääsevad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Me kindlasti mõtleme selle peale ja ma olen Teiega nõus, et Põhja-Tallinna elanike arvu kasv protsentuaalselt, ma arvan, et saab olema lähiaastatel üks suurimaid. Kui me vaatame Tallinna arenguid üldse, siis hetkel on käes see aeg, kus ehitatakse täis endised vabrikud ja üldse suletud territooriumid linna ääres ja paraku kõige suurem osa neist asub alates Russalkast, siis Vanasadam näiteks, sinna tuleb suurt hoonestust ja siis edasi mööda Põhja-Tallinna piiri. Vähemal määral teistes linnaosades. Nii et selles osas ma olen nõus, et ka liiklusprobleem ... meil on täna liikluse juurdekasv suurusjärk 5% aastas Tallinnas. Ehk siis paratamatult me peame tegema samme, mis inimesi suunavad kasutama ühistransporti. Ja sellel põhinev liiklus on ka Põhja-Tallinna tulevik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Et lugupeetud ettekandja! Et ei, ei ole vastu jah. Aga kahetisi mõtteid tekitab ikkagi see. Te ju ise väidate, et seal on täna tühjus. Ma tean, seal on täna tühjus. Siin mitu aastat on räägitud, et kui te tulete planeeringuga välja, et siis ehk manate seinale tehnilise toe abil ka olemasoleva olukorra.
Täna ei ela seal mitte keegi. Ehk siis võib-olla mõni. Sinna tuleb 800 korterit, pluss-miinus. See on 2 ja pool tuhat elanikku, pluss-miinus. See on 1000 autot, pluss-miinus, 1000 last, pluss-miinus. Ja ikkagi väide, et see mitte kuidagi keskkonnale mingit mõju ei avalda, olukorras, kus täna ei ole seal mitte midagi.
Et kas Te kuidagi veel püüaks selgitada? Et 2 ja pool tuhat, pluss-miinus, elaniku lisandumine suhteliselt väikesele piirkonnale mere ääres ei anna mitte mingisugust mõju keskkonnale. Et millele rajaneb selline väide? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma tahaks öelda, et kui siia oleks kavandatud tootmine, näiteks, siis see kindlasti oleks teistsugune olukord. Kui sinna oleks kavandatud massiivne mere täitmine või mingisuguste muulide või sadamate ehitus, siis oleks kindlasti kohane teha seal erinevaid keskkonnauuringuid. Antud juhul ei tehta siin näiteks ei lageraiet, suurem osa haljastust säilib. Isegi olemasolev tänavavõrk suuresti säilib, vaid see pannakse uue katte alla ja koos kaasaegsete kommunikatsioonidega. Ma ei näe siin ühtegi põhjust, miks see olemasolev keskkond peaks saama kuidagimoodi kahjustatud.
Me peame ka mõistma, et me oleme linnas. Et paratamatult siin on linnalik keskkond. Ja selles osas ma ei näe tõesti - tõesti siiralt ütlen Teile -, miks siia peaks keskkonnamõjude strateegilist hindamist kavandama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, teine küsimus, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma jätkan siit, kust hea kolleeg Urmas pooleli jäi. Ehk, ma sain aru, et Te ise ka tunnistate, et see on probleem, et sinna tuleb tegelikult nüüd kas või sellesama arendusega päris palju autosid juurde ja see liikluskoormuse lahendamine ei ole ikkagi päris selge.
Et siis ma küsingi. Et kas ikkagi on õige aeg nagu seda detailplaneeringut sellisena kehtestada? Ja ma saan aru, et ehitaja, loomulikult tema tahab ehitada, raha kätte saada ja minema. Aga linna poolt peaks nagu mõtlema ikkagi natukene laiemalt. Et teeme selle liikluseasja seal vähekene korda ja siis läheme edasi. Et miks on vaja see just nüüd ja täna ära teha, kui liikluse asi on lahendamata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Lihtsalt väike täpsustus. Et tegu on koostamise algatamisega.
Aga esiteks, see planeering on vajalik selleks, et ettevõtja saaks liikuda kaasaegsema lahendusega, mitte sellega, mille osas on tal tegelikult juba täna võimalus liikuda.
Ma arvan, et igaühel on õigus kasutada oma kinnisvara või vallasvara nii, nagu ta seda õigeks peab. Antud juhul on tegu elumaaga ... elamumaaga, ja nii normaalsest loogikast kui ka õigusaktidest tulenevalt on tal tegelikult õigus sinna midagi ehitada. Selle õiguse realiseerimine sõltub antud juhul kaasavast protsessist, mis on planeerimisprotsess, ja mille algatamise otsus on teie käes.
Kui te selle protsessi otsustate mitte algatada - siis see on teie valik.
Kui selle algatamise käigus tekivad erinevad protestid, mis kujundavad ümber selle hoonestuslaadi, hoonestusmahu või midagi sellist, see on täiesti aktsepteeritav. Ja see ongi alles protsessi algus.
Küll aga ma ei toeta seda mõtet, et me peaksime Põhja-Tallinnas n-ö ütlema, et me ei algata ühtegi planeeringut, me ei väljasta ühtegi projekteerimistingimust ja kõik, mis seal on, peaks niimoodi säilima ja edasi mädanema. Ja tegelikult konkreetse näite puhul Kopli liinid on tänaseks miljöö mõttes kadunud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 11. septembri koosolekul ja otsustas hääletamistulemusega 9 poolt, vastu ei ole ja erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 58 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
Austatud kolleegid, me oleme töötanud enam kui poolteist tundi, 15 minutit vaheaeg.
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Head kolleegid, palun hakkame kogunema saali! Vaheaeg on läbi, istung jätkub.
17:59 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE142 Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Nõmme linnaosas 5. OE142 Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Nõmme linnaosas
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Austatud kolleegid, jätkame istungiga. Päevakorra järgmine punkt on "Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Nõmme linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu liikmed, lugupeetud linnavolikogu aseesimees! Planeeritud ala asub Nõmme linnaosas Pääsküla asumis Pärnu maantee, Kadaka tee ja Rohula tänava ringristmiku ja raudtee vahelisel alal. Soovitakse sotsiaalmaa sihtotstarbega Pärnu mnt 441 kinnistu jagada üheks ärimaa krundiks, üheks üldkasutatava maa krundiks, transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning ärimaa krundile soovitakse kavandada ärihoone kuni kaks korrust ja katusekorrus, st kuni kolm korrust. Kuna ÜP-s on seal maakasutuse otstarbeks liiklusala ja seda soovitakse osaliselt muuta ärimaaks, ehk siis ettevõtluse ja segahoonestusalaks, on detailplaneeringu vastuvõtmine volikogu pädevuses. Sinna on kavandatud lemmikloomakliinik ja arendaja on OÜ Maxi lemmikloomakliinik. Palun teil eelnõud toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kas on ettekandjale küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu aseesimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon 11. septembril arutas seda eelnõud ja hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, kes soovib sõna võtta? Sõnavõtu soove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja läheme üle hääletamise juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine Nõmme linnaosas". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Häältega 42 poolt, vastu ega erapooletuid ei olnud, otsus on vastu võetud.
18:02 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE143 Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 korraldusega nr 1921-k kehtestatud Tehnika tn 37 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tehnika tn 35 kinnistu osas 6. OE143 Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 korraldusega nr 1921-k kehtestatud Tehnika tn 37 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tehnika tn 35 kinnistu osas
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 korraldusega nr 1921-k kehtestatud Tehnika tn 37 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tehnika tn 35 kinnistu osas". Ettekande teeb taas Tallinna abilinnapea härra Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu liikmed! Detailplaneeringus määrati ehitusõigus Tehnika tn 35 kinnistule jääva põhihoone rekonstrueerimiseks kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hooneks olemasoleva abihoone rekonstrueerimiseks. Kavatsus on rekonstrueerida nimetatud hoone miljöössesobivaks ja taastada hoone ajalooline katusekuju. Kuid seda kahjuks kehtiv detailplaneering ei võimalda, see tähendab, et detailplaneeringus määratud hoone suurim lubatud katuseharja kõrguse näitaja. Hoone pööningukorrus soovitakse võtta ühtlasi kasutusele ja laiendada hoone mahtu üle 33%. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on võimalik taotleda projekteerimistingimusi Tehnika 35 hoone laiendamiseks üle 33% ja eesmärgiga rekonstrueerida ja laiendada ja taastada hoone autentne väljanägemine, ajalooline katusekuju. Ja taotluse esitaja on kinnistu omanik CHR Invest Osaühing. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh ettekande eest! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei paista olevat. Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! Et 11. septembril antud eelnõu oli arutletud linnamajanduskomisjonil ja hääletulemustega 9 poolt, vastu, erapooletuid ei olnud, otsustas toetada eelnõud. Pakun seda teha teile ka. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kes soovib oma arvamust avaldada? Keegi ei soovi. Sulgen läbirääkimised.
Ja panen teie ette nüüd lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 2005 korraldusega nr 1921-k kehtestatud Tehnika tn 37 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tehnika tn 35 kinnistu osas". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Häältega 50 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
18:05 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE149 Juhkentali tn 44 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas 7. OE149 Juhkentali tn 44 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja järgmine päevakorrapunkt "Juhkentali tn 44 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volinikud! Nimetatud ,planeeritav ala asub Kesklinnas Juhkentali tänava ja Filtri tee nurgal, see on see nurgapealne hoone. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotleti eesmärgiga muuta Juhkentali tn 44 kinnistu elamumaa sihtotstarve 60% ulatuses ärimaaks ja 40 ulatuses elamumaaks ning määrata ehitusõigus kahe maa-aluse, kuni seitsme maapealse korrusega äriruumidega ärihoone ehitamiseks, eluruumidega ärihoone ehitamiseks.
Detailplaneeringu algatamise korralduses on määratud detailplaneeringu kooskõlastamiseks nõue koostada linnaruumiline analüüs krundi ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustiheduse määramiseks. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna ÜP-kohane väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks, mis on põhimõtteliselt kahe enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted ja muud keskkonnaohutud ettevõtted.
Pärast üldplaneeringu kehtestamist 2001. aastal on toimunud linnaehituslik areng, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida. Ja tänased objektiivsed, linnaehituslik situatsioon ütleb, et maakasutuse juhtotstarbe määramisel lähtuti toona olnud olukorrast, mis on tänaseks muutunud.
Ja planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt on ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekus sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamine linnavolikogu pädevuses.
Seega palun teil nimetatud eelnõud toetada! Ja kinnistu on siis eraomaniku R. Kioleini käes.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kristen Michal!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Siin, ma vaatan, on taas selline märksõna nagu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Kuidas selle punkti juures oli keskkonna eest vastutava abilinnapeaga? Oli ta kohal? Mis ta arvas? Hääletas ta poolt? Kuidas läks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ei mäleta nüüd täpselt, kas ta oli kohal või mitte. Aga kui linnavalitsuse istungil ei ole konsensust, siis reeglina see punkt linnavalitsuse istungile päevakorda ei jõua. Või siis väikese erandiga. Üks selline erand on mul senimaani meeles. Ühe välislepingu puhul võib keegi jääda erapooletuks. Kogu viimase aasta jooksul on üks erand olnud, kus on üks abilinnapea jäänud erapooletuks. Siin kõik kohalolnud abilinnapead – võimalik, et keegi kedagi neist asendas valdkonna mõttes – olid selle eelnõu poolt.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kaupo Nõlvak, palun küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ma tänan! Et 2001 kehtestati üldplaneering. Et kas sealt alates sinna kinnistule üldplaneeringuga vastavuses olevaid kavasid ka on olnud?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Minu teada mitte.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 11. septembri koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kes soovib sõna võtta selles küsimuses? Sõnavõtu soove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Juhkentali tn 44 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Häältega 50 poolt, vastu ega erapooletuid ei olnud, on eelnõu vastu võetud, otsus vastu võetud!
18:11 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE145 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele töötada välja Tallinna linna tegevuskava Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks 8. OE145 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele töötada välja Tallinna linna tegevuskava Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Ja meie 8. päevakorrapunkt "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele töötada välja Tallinna linna tegevuskava Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Palun!
Ettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Tere! Aitäh, hea juhataja! Ma siis proovin anda lühikese ülevaate, miks see eelnõu võiks olla vajalik, miks seda eelnõud võiks toetada ja mida arvas sellest siis jõudumööda komisjon. Ehkki komisjoni ettekandja ka kindlasti teeb sama ülevaate. Seetõttu ma väga pikalt, välja arvatud võib-olla tehnilisel aspektil, ei peatugi, ja sellel, mida arvas linnavalitsus.
Lühidalt öeldes. Aastate vältel on Tallinn-Helsingi tunnelist, ja noh, see ei ole nüüd kuidagi esmakordne leiutis. Minu meelest pärineb üks joonis, mida erinevad presentatsioonid kasutavad, aastast umbes 1871. Seda kasutab nii Majandusministeerium kui Harju Maavalitsus, kus Ülle Rajasalu, Kaarel Kose seda ajasid, kui Tallinna Linnavalitsuse vastav projektijuht jne. Et seda teemat on aastasadu arendatud.
See ühendus on mõneti ka üsna loomulik. Et kui te mõtlete maailmakaardile ja sellele, mida Tallinn sellest võita võiks, siis konkurentsis Riiaga, konkurentsis näiteks Stockholmiga, milles võib-olla on rohkem Helsingi, on ikkagi sarnane keeleruum, sarnane selline ühisväärtuste ruum. Ja Eesti ja Soome jaoks see kindlasti tähendaks, ja Tallinn-Helsingi jaoks tähendaks see ikkagi sellist kaksikpealinna, mis oleks maailmas atraktiivsem, mis oleks põnevam, kuhu oleks huvitavam tulla tööle, mis oleks suurema majandusliku mõjuga. Ja võib-olla keerulistel aegadel, nii majanduskriiside ajal tugevam kui ka julgeolekukriiside ajal võimeline üksteisele toetuma.
See on ka põhjus, miks see Eesti jaoks on oluline ja miks seda eelnõud tasuks toetada.
Ma arvan, et Tallinn selliste suuremate projektide puhul peaks kindlasti olema osaline. Ja kui ma nüüd vaatan riiki tervikuna, siis kui me Soome kolleegi Anne Berneriga sõlmisime majandusministriks olles, või Majandusministeeriumis sõlmisime ühe lepingu, mille alusel siis Eesti riik on tänaseks saanud suure hulga raha - ja mitte ainult Eesti riik, vaid kuus osapoolt -, siis seal laua taga oli ka näiteks Harju Maavalitsus ja Taavi Aas Tallinna linna esindajana. Nii et ma pigem ütleks niimoodi, et siin isegi võib-olla pole väga tugevat poliitilist rivaliteeti. Seda on ajanud erinevad osapooled omavahel koos ja see pigem on positiivne.
Ka täna seda eelnõud toetama kutsudes ja enne ka komisjonis ma ütlesin, et sellesse tuleks suhtuda kui võimalusse. Sest kui vaadata järgmised 5, 10, 15 aastat ette, siis ... või 20, 25 aastat ette, siis Rail Balticu rajamine on üks suund, Tallinn-Helsingi kiirem ja võimsam ühendus kindlasti teine suund. Soomlased planeerivad täna juba oma põhjakoridori, mis siis läheks ülesse kas siis läbi Norra, Murmanski, kust iganes, kui Barentsi meri muutub laevatatavaks. Ja oleks kiire ühendus kaupadele, erinevatele asjadele otse Euroopa südamesse.
Tallinna jaoks tegelikult tuleks läbi mõelda, et mis on need liikumiskoridorid, mis on vaatekoridorid; kas kuskil tuleb midagi reserveerida; kas transpordis tuleks midagi ette võtta. Ja mulle tegelikult valmistas üsna kurba meelt Tallinna Linnavalitsuse hoiak, kes ütles, et Tallinn on nii pisike selle projekti juures, et Tallinn-Helsingi tunnel praktiliselt ei puudutagi Tallinna linna. Et omavahel öeldes, eks me volikogus võime erinevaid asju arutada. Aga minu meelest üks volikogu ülesanne on ikkagi kavandada Tallinna inimestele paremat tulevikku. Ma ei tea, mis sellest volikogu koosseisust meelde jääb. Tallinn-Helsingi tunneliga tegelemine on kindlasti asi, mis jääb järgmisest kolmest-neljast koosseisust ja Eesti riigist meelde, kui see vähegi õnnestub.
Nii et ma soovitaks pigem vaadata kaugemale ja mõelda sellele, et see ei ole päris selline tavaline igapäeva nähtus, vaid see on asi, kus Tallinna linn peaks võtma oma plaane, teha koostöös riigiga ja peaks natuke vaeva nägema.
Võib-olla üks nüanss veel. Et komisjonis toimus arutelu. Minu jaoks täiesti uus kogemus, mitte et ma ei oleks erinevates komisjonides arutelusid pidanud, juhatanud ja teinud. Ma vaatan, kas ma leian selle protokolli üles. See vist jäi mulle lauale. Ühesõnaga komisjonis toimus arutelu, misjärel pani komisjoni esimees - ei, see protokoll on ikkagi siin - komisjoni esimees Andres Kollist pani hääletusele. Tegi ettepaneku, et komisjon seda eelnõud ei toetaks. Komisjon otsustas häältega 4 poolt, komisjoni esimehe ettepanekul, 4 vastu, 1 erapooletu. See tähendab seda, et komisjon otsustas eelnõud toetada ja sellega oli otsus langenud. 4 poolt, 4 vastu. Komisjoni esimehe ettepanek ei leidnud toetust, eelnõu leidis. Seejärel komisjoni esimehele seda märgiti. Komisjoni liige Arto Aas seda märkis, ütles, et komisjonis üldiselt on selline kogemus. Misjärel ma näen, et komisjoni on ilmunud protokolli täiesti uus rida. Hääletamistulemusega … korraldati veel täiendav hääletus, peale mida meie lahkusime komisjonist, sest üldiselt me ei olnud kunagi sellises tööviisis osalenud, et kui hääletus läheb valesti, siis proovime uuesti hääletada. Siis on ilmunud rida: "Hääletamistulemusega 1 poolt, 4 vastu, 1 erapooletu, otsustati eelnõud mitte toetada.". Ka see on minu jaoks müsteerium, sest kuidas sa saad mingi otsuse vastu võtta, 1 poolt ja 4 vastu korral. Üldiselt on selle komisjoni tegevusega päris kõva segadus. Ma arvan, et selle komisjoni töö eest makstakse ka palka ja tegelikult võiks aru saada, et kui komisjoni esimehe ettepanekut eelnõud mitte toetada, see saab samapalju hääli, siis tegelikult on eelnõud toetatud. Ja sellisena peaks seda ka protokollis kajastama. Ja mul on tegelikult piinlik sellise mätsimise või vassimise pärast, mis siin on.
Ja see natukene minu meelest rikub kogu seda suurt asja. Mul on teadmine või taju olemas, et Keskerakonnale on sõnad peale loetud, et seda kindlasti ei tohi toetada. Mul on sellest pigem kahju. Aga ütleme nii, et ma arvan, ajalugu mäletab Tallinn-Helsingi tunnelit ja võib-olla ei mäleta kõiki keskerakondlasi siit. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Arto Aas, palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! Tõepoolest see, mis komisjonis eelmisel nädalal toimus hääletustega, oli päris häbiväärne ja ei peaks meie poliitilise kultuuri juurde kuuluma. Et kui üks hääletus ebaõnnestub, siis tehakse mingeid kõverkäike ja üritatakse uuesti hääletada, niikaua kui saadakse sobilik tulemus. Aga see selleks.
Ma tahtsin küsida. Et kas Sina said aru komisjonis, miks siis osad komisjoni liikmed või linnavalitsus või keskerakondlased ei taha, et Tallinna Linnavalitsus väga konkreetselt selle tunneliprojektiga tegeleks? Mis oli see sisuline vastuseis?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma tunnistan, et ega lõpuni ei saanudki. Et nagu ma enne ütlesin, mul on pigem kurb meel selle kirjaliku vastuse üle, mille saatis linnavalitsus. Südamest kurb. Meil on tihtipeale poliitilisi eriarvamusi ja noh, Te teate, kui kõrgelt või madalalt ma linnavalitsust parajasti hindan. Aga see jutt oli seal umbes selline, ma ei hakka seda ette lugema, aga refereerin vabalt, et Tallinnal ei ole mõistlik tegeleda Tallinn-Helsingi tunneliga, kuna see kuigi palju Tallinnasse ei puutu, üldsegi see on väga suur projekt, las riik tegeleb. No mina mäletan majandusministriks olles, et laua taga oli Harju maavanem ja Tallinna linnapea. Mis nad seal siis tegid, kui see puudutas ainult riiki?!
Et Tallinnal võiks ikkagi plaan olla. Ja kui me teeme arengukavasid tuleviku jaoks, kõikides nendes asjades peaks olema vaatekoridorid. Kui me räägime mingitest strateegilistest plaanidest, siis need plaanid ei käi päris hooviaukude lappimise lisaeelarvete kaupa.
Nii et seetõttu ma vastan, hea küsija, et ma ei ole kindel, kas ma sain aru, mis see põhjus on. Võib-olla see põhjus on poliitiline. Aga ma kardan, et eeskätt see põhjus on keskendumine mastaabile, mis puudutab Haabersti purskkaevu kordategemist, aga mitte Tallinna-Helsingi tunnelit. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, palun küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Mul sihukene küsimus, et noh, kuna ei ole ise väga selle teemaga kursis niimoodi detailselt, aga tundub väga asjalik asi olema, et kas see siis tähendab nüüd seda, et kui me siin hääletame ja ütleme, see hääletus läheb siis nii nagu läheb, siis põhimõtteliselt võibki nagu öelda, et Tallinna linn Tallinn-Helsingi tunneliga enam ei tegele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No ma südamest loodan, et see üks eelnõu ju ei muuda seda kuidagi, sest mulle vähemalt jäi nagu mulje, et Tallinnas on vähemalt üks inimene, särasilme projektijuht. Ja Toomas Haidak, kes ma tean, on samamoodi, kes siin enne esines, on suur tunnelifänn, nii et ma loodan, et üks, kaks, kolm tunnelifänni on ka Tallinnas olemas. Ja selle teemaga igal juhul tegeletakse. Ja ütleme et ma ka ei kaotaks lootust, et peale kevadisi valimisi on riigis mõistlikum valitsus, millel on ikkagi kaugelevaatav suund Eesti majandust kasvatada, mitte ainult ringi jagada ja mis eelistab kvaliteeti lihtsalt kvantiteedile ehk laialijagamisele. Siis kindlasti tegeletakse. Ja kui Tallinn tahab öelda, et Tallinna mastaap on tegeleda ainult päevateemadega, noh siis see on Tallinna juhtide valik. Ma arvan, et Tallinna valijad annavad sellele ka hinnangu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Mul on selline küsimus. Kuna ma töötasin päris kaua logistikavaldkonnas ja ma tean, kuidas näeb välja reaalelu. Mul on selline küsimus. Praegu, mis ma loen meedias, orienteeruvalt selle projekti hind 14–20 miljardit. Aasta tagasi see number oli 9–13.
Näete! Vahe on praktiliselt 2-kordne. Kas üldse selline projekt teostatav? Mis Te arvate? Ja argumenteerige palun. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No vot selliseid küsimusi oleks pidanud ka komisjonis, igal pool mujal küsima. See on konkreetne küsimus. Kaks erinevat hinnangut on ... pärineb erinevatest uuringutest. Esimene oli selline eeluuring, mis - mõlemad uuringud on avalikud, kättesaadavad - esimene oli eeluuring, mis hindas selle maksumuseks 9–13 miljardit. Teine nüüd oli põhjalikum, mis kirjeldas ka selle maksumust.
Kui Te küsite, kas see on teostatav, ma vastan jah. Kui küsite, mis võib olla rahastuse allikas, ma vastan – tõenäoliselt segarahastus. Ma loodan Euroopa Liit, erasektor jne.
Soome poolel, ütleme, võib-olla tuntum neist on ainult Peter Vesterbacka siin Eesti maastikul, kes on selle Angry Birdsi üks loojaid ja turundajaid. Aga seal on suur hulk väga tõsiseid ettevõtjaid, kes on konsortsiumis, kellel on nii tunnelite puurimise, sildade ehitamise kui ka riskikapitali korjamise kogemus nii Soomes, Skandinaavias kui ka Ameerika Ühendriikides. Et tegelikult on olemas ka suur hulk ettevõtjaid, kes on valmis omal riisikol juba osaliselt sellele panustama, sellega tegelema hakkama. Nii et, ma arvan, et sellest kõigest selle kokku saab jah. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ivi Eenmaa, küsimus!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! No igal juhul see asi on kahetsusväärne. Aga minu arust pole imestada nüüd siin mitte midagi., sellepärast et kui Tallinna Linnavalitsus ei suuda korraldada ühistransportigi punktist A punkti B ja sinna, sealt punkti D, no mis Soome, Helsingi tunnelist ja selle tulevikus ehitamisest!
Aga minu küsimus. Kas Teie arvates ... Millega on siis ikka tegemist? Kas haldussuutmatusega, ametnike tahtepuudusega või lihtsalt oma igapäevase elu, noh, mugavalt elamisega? Mis on ikka põhjus, et visioonidega ei soovita tegelda selles linnas?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No ma ei oska öelda. Ma arvan, et eks see on iga linnapea, linnavalitsuse käekiri. Et Teie linnapeaks olles kindlasti, või Sinu linnapeaks olles kindlasti olid Sul oma nägemused, milline võiks Tallinn olla, kuhu jõuda. Ja ma natukene arvan, et kui Sinu asemel oleks olnud raamatukogu ehitamise juures mõni sellise mastaabi mõtlemisega inimene, siis me oleksime saanud liikuva raamatubussi ja sinna see rahvusraamatukogu olekski jäänud. Inimesed lihtsalt peaks vaatama kaugemale tulevikku ja nägema suuremat pilti. See on see vastus tegelikult.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Et kahtlemata on see väga vajalik projekt, kui see on teostatav mingite aastate pärast. Aga mu küsimus on see, et milline oleks see Tallinna Linnavalitsuse roll Sinu nägemuses? Et see on nii suur projekt ju, et see on kahe riigi vaheline ettevõtmine kindlasti ja isegi võimalik tunneli n-ö väljatuleku ots ei ole isegi mitte Tallinna linnas, vaid on Harjumaal eks, kui ta teostub. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma püüan seda pisut kirjeldada just näitlikult. Et noh ega see tunneli väljatulemise ots on küll jah, Viimsist tuleb välja, aga ta peaks ikkagi n-ö see lõppjaam, vähemalt esialgne arutletav lõppjaam on Ülemiste transportaalis, kui seda niimoodi nimetada või kuidas iganes me seda jaama nimetame. See tähendab seda, et ka linna jaoks … Ülemiste teadupärast on ju väga kiiresti arenev koht. Tegelikult ka seal tuleks vaadata 10–15–20 aasta mõttes ikkagi erinevad liikumiskoridorid, kes, kui palju, millised on need vood, kuidas kaup, inimesed, kõik muu kokku saab. Nagu üks president kunagi ütles "Inimesed hulga kaupa ja kiiresti liiguvad", eks ju. See kõik tuleks läbi vaadata ja samamoodi planeerida linnasisene transport, kaasa arvatud see, et kas näiteks Ülemistest on vaja võimsamat ühendust nüüd trammile lisaks või kuidagi seda trammiühendust tihendada - noh näiteks sellised asjad. Et ja noh sellele lisaks on meil veel erinevaid ettepanekuid, ütleme arengukavades on ka kirjas näiteks Ülemiste kaubajaama kohta ühte-teist. Ütleme nii, et analüüsida tuleks ka Tallinna jaoks, kui tuleb mõni uuem lahendus. Ütleme me täna ei tea, me ei oska täna vastata, aga 5 aasta pärast tõenäoliselt juba oskame vastata, kas hyperloop on kasutatav või mitte. On erinevaid projekte, on isegi arenenud riigid ... noh ma ei tea, Lõuna-Koeras on ostetud tegelikult, tehtud kahasse, kus peaks mõne aasta vältel midagi valmima sellele teemal. See on standard, mida me näeme, kas see hakkab kasutama ja kasutust leidma ja see tähendab seda, et ka Tallinna jaoks tuleks läbi mõelda, et kui see läheb kasutusse, kuidas me seda ette näeme. Et hiljem seda kõike taga ajada, küsida, et noh mis siin maalapil nüüd toimus, kas siin vaatekoridoris poleks võinud paremini läbi mõelda, kas ühistransport ei oleks võinud olla paremini läbi mõeldud. Hiljem on seda ju keerulisem teha. Täna 10-20 aastat ette vaadata on märksa lihtsam. See ongi see plaan, milles linn peaks osalema ja noh, kus ma nagu ütlen, et linn tegelikult ju on osalenud, on see, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud erinevate plaanide juures - nad on ikkagi jõudumööda kohal käinud ja osalenud nendes taotlustes. Aga noh ütleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on see vedav üksus Eestis, kes tegelikult seda valdkonda veab. Nii et noh, ma ütleks tänane valitsus pigem on võtnud suhteliselt rahuliku hoiaku, et neil on see sinivalge silt bussiaknal tundub olevat nagu see ideede lagi. Aitäh
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann, palun küsimus!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Hea ettekandja! Ma pean kurbusega tõdema, et see ettepanek Tallinna linnale selle projektiga tegeleda, oli esimene innovatiivne ettepanek, mis selles komisjonis üldse kõikidel istungitel on kõlanud. Ja sellest on ääretult kurb, et sellele järgnes ka see hääletusfarss, mille teises voorus ma keeldusin samuti osalemast,. Aga selge on see, et elu ei jää seisma ja see tunnel tõenäoliselt ühel hetkel tuleb.
Et olles nüüd suhteliselt elava fantaasiaga inimene ma tahaksin Sinu käest küsida, et mis Sa arvad, kui suureks kujuneb maksumaksja koorem, kui me oleme ühel hetkel lõhkise küna ees, et me peame hakkama mingeid kinnistuid sundväljaostma et cetera, et cetera, et kas see on, on see sadade miljonite eurode või on see juba miljardiklassi bisness? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Esiteks ma muidugi olen pigem kurb kuuldes, et innovatsioonikomisjonis ei ole olnud varem ühtegi innovaatilist ideed. Ma ikka arvasin, et on. Aga noh, asi seegi.
Ja teiseks, ma ei oska öelda, mis need kahjud on, aga ma arvan, et eks seda tuleks ligikaudselt hinnata ja võrrelda ikkagi sellega, mis on maanteede juures ja erinevate trasside rajamise juures. Et linnas lihtsalt erinevate ühenduste, ühistranspordiliinide vedamiseks, koridoride tegemiseks, kõigeks muuks on see ikkagi oluliselt kallim. Nii et pigem on see ikkagi kümnetes ja sadades miljonites, kui mitte selle peale. Nii et, kõik asjad, mis on enne võimalik teha, on alati odavamad, kui need, mis pärast. See otsuse tegematajätmine ja võib-olla see etteplaneerimatus läheb ühel hetkel järgmistele volikogu koosseisudele, linnavalitsustele läheb kindlasti kallimaks maksma kui see, et näeks natukene vaeva, arutaks läbi. Ja noh kaasa arvatud tegelikult, mõelge ettevõtjate peale. Et ettevõtjad ju tõenäoliselt üritavad ka planeerida oma tegevusi - linn areneb ju. Et sellised asjad tasuks läbi mõelda. Noh siin volikogus on erinevaid inimesi. Ma tean, Märt Sultsiga me oleme korduvalt vestelnud, tema tahab tehissaari rajada. Soome poolel, ma tean, ettevõtjad tahavad ka tehissaari rajada. Et sellised asjad kõik tegelikult võiks ju läbi arutada, läbi mõelda, mitte olla hiljem üllatuse ees, et oi! me tõesti ei mõelnud sellele.
Nii et ma arvan, et see vastus küllap oli Teie küsimuses olemas, või Sinu küsimuses oli olemas. Et eks see ilmselt ka kalliks läheb. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Küsib kolleeg Kaido Kukk!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Kas Te teate, kui palju selle küsimusega viimasel ajal on tegeletud Helsingi linnavolikogus või linnavalitsuses? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Tean omast ajast, küll suhtlesin ministeeriumi tasandil, et ministri tasandil tegeleti sellega päris hulga. See leping tegelikult, mis puudutab Soome-Eesti ühistranspordi liitumist, erinevat suhtlust ja mille alusel ka taotleti erinevaid rahastusi, mis ületasid siin mõnda miljonit, nendel tasanditel me suhtlesime ministritega ja ministeeriumite vahel. Et meil olid, osapooled olid olemas, ka Helsingi ümbritsev regioon, Eestis Harju Maavalitsus ja Helsingi linn ja Tallinna linn. Aga ütleme linnasisest suhtlust ma ise ei hallanud. Ei tea täpselt. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Maksim Volkov, teine küsimus!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! On väga hea raamat "12 tooli". Autorid on Ilya Ilf ja Yevgeny Petrov. Ja seal on väga hea tegelane Ostap Bender, kelle üks projekt oli New-Vasjuki. Ja praegu, rääkides sellest tunnelist, võib rääkida, et see on New-Vasjuki ja lähed sinna, kuhu ei tea, võtta seda, mida ei tea.
Ja mul on selline küsimus. Reformierakond väga tihti küsib, kuidas me kasutame maksumaksjate raha. Kas see on õige, kui linnavalitsuse töötajad, abilinnapead, linnapea, kes saavad palka, tegelevad sellega, mille perspektiiv on ebaselge? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea Maksim! Et ma olen kindel, et Sinu lugemus ei piirdu ainult selle teosega. Ma olen täiesti kindel selles. Ma isegi ei kahtle.
Kui nüüd küsida, et kas abilinnapead ja linnavalitsuse liikmed või Vabariigi Valitsus ja ministeeriumi ametnikud peaksid tegelema millegagi, millel on potentsiaal suurendada, kasvatada Eesti ja Soome majandust, siis ainuvõimalik vastus on jah, loomulikult.
Tegelikult on, ma ütleks lubamatult, lausa kuritegelikult vähe Eestis projekte. Soomes, kus iganes otsitakse tikutulega taga projekte, mis kasvataks majandust. Terve volikogu või, ütleme saalitäis või Riigikogu saali täis on alati neid inimesi, kes teavad, kuidas vähest ümber jagada. Aga väga vähe on neid, kes näevad seda, kust juurde kasvatada. Ma soovitan olla üks neist ja pigem juurde kasvatada. Sellisel juhul on seda "12 tooli" ka palju lõbusam lugeda. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Arto Aas, teine küsimus!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! No viimasel ajal üldse on suurte projektidega Eestis väga kehvasti. Et Rail Balticu juhtimisest kuuleb halbu uudiseid, Ülemiste multimodaalse transpordikeskuse hange linnas ebaõnnestus. Ja ka selle hanke puhul seal, nagu me nüüd näeme linnavolikogus ka suhtumise puhul tunnelisse, on ikka linnas see komme, et süüdistatakse valitsust või MKM-i. Just kui nagu arusaamatu, et see on mõlemad Keskerakonna juhitud asutused hetkel.
Et äkki Sa valgustad? Et kuidas siis MKM suhtub tunnelisse? Et minu teada suhtuvad nad ju positiivselt. Miks siis Tallinna linn, sama erakonna inimesed ei võiks siin suhtuda sellesse sama positiivselt? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma sellepärast olengi pigem üllatunud linnavalitsuse seisukohast. Ma tegelikult arvasin, et me esitasime eelnõu, mida peavad oluliseks erinevad poliitilised jõud. Et kui ma toon näite, siis Riigikogus ju paljud Riigikogu liikmed, ma arvan kõigist fraktsioonidest, kõigist erakondadest on Tallinn-Helsingi tunneli toetusrühmas. Seal on Erki Savisaarest, ma arvan, Arto Aasani on liikmeid. Et ma küll ei ole näinud, et oleks poliitilist erimeelsust selles osas, et laiendada toetust ja ajada asja, kohtuda ettevõtjatega, et Tallinn-Helsingi tunnel saaks asjaks.
Ja mis puudutab Vabariigi Valitsuse tasandit, siis, ma arvan, küsimus on väga hea, sest ka keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas oma kohtumistel on seda teemat ju käsitlenud. Me ju sellestsamast toetusrühmast teame seda. Ja on sõlmitud isegi erinevaid lühikesi memorandumeid, mis ütlevad, et sellega tuleks edasi minna.
Nii et seetõttu minu jaoks ongi kõik see väga müstiline. Et tegemist on suure projektiga, millegagi, mis kasvataks Tallinna suuremaks, teeks seda atraktiivsemaks, põnevamaks, oleks Eesti majandusele kasulik, oleks kindlasti soomlaste huvi. Ja kui vaadata geopoliitilist kaarti, siis tegelikult avaks ka uue kaubakoridori või võimendaks uut kaubakoridori põhjast lõunasse, mis on, ütleme, ka Aasia vaates üsna perspektiivikas.
Ainukene seltskond, kes sellele võiks vastu olla, ja nüüd ma ei tee meelega torget, vaid ma lihtsalt ütlen, et see on objektiivne reaalsus, on tõenäoliselt need, kelle jaoks ikkagi, noh ütleme, idasuunaline kaubandus on põhiline. Aga ma arvan, et ka väga paljud neist orienteeruvad ühel hetkel põhja-lõuna peale ümber.
Nii et ma tõesti, hea küsija, ei saa aru, miks see vastasseis on. Riigis keskerakondlased pigem on alati tulnud üritustele kohale, pigem seda toetanud. Nii et seetõttu on see minu jaoks üllatav. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Nikolai Korb!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Suur tänu! Et mõte ehitada seda tunnelit kahe pealinna vahel on mitte uus ja juba päris palju aastaid me seda läbiräägime. Ja miks ta ei ole tänapäeval ehitatud? Vastus on lihtne. Meil ei ole lihtsalt raha. See on päris suur summa. Kuidas seda vahendada? Lihtsalt on vaja leida kuskil investorid, kes seda ehitavad.
Ja mul on küsimus selline, et kas need investorid või inimesed lasevad Tallinna Linnavalitsuse oma tegevuskavaga reguleerida selline protsess, mis Teie pakute praegu välja töötada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma nüüd ei ole päris kindel, kas ma sain küsimusest õigesti aru. Kui ei saand küsige uuesti. Aga kui Te küsite, et kas investorid või kes iganes võiksid sinna investeerida, siis kindlasti, nad ootavadki avaliku sektori hoiakut.
Et ütleme ka juba täna huvilised investorid ju ootavad seda, mis on avaliku sektori hoiak. Kindlasti tulevad arutelud erinevate liiklustrasside planeerimisest, võimalikust rahastamisest, noh ütleme kõikidest juurdepääsudest erinevatele võimalustele, mis selleks ehituseks vaja on. Nii et tegelikult kui Te küsite, et kas investorid võiksid rahastada, siis on isegi seesama Peter Vesterbacka konsortsium näiteks on öelnud, et nemad võiksid seda teha ilma riigi vahelesegamiseta. Ma arvan, et siiski keskkonnauuringud ja erinevad uuringud on hädavajalikud. Ja esimesed, nagu ka juba teine põhjalikum uuringuring on tehtud, mis puudutab võimalikku trassikoridori ja kõike muid asju, nii et igal juhul avalik ja erasektor peavad töötama koos ja selleks on Tallinnal ka tegevuskava vaja . Teisiti ei olegi võimalik. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg, Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Mul selline küsimus, et Reformierakond teadupärast on Viimsi vallas võimul ja noh Viimsi on ka tõesti üks väga oluline lüli selles asjas. Et kas Sa oskad kommenteerida, mis viimsikad teevad? Kas neil on seal mingid töögrupid, tegevuskavad? Kuidas nemad saavad panustada asjasse?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Noh natukene naljaga pooleks, et Viimsi meestega ma olen sellest rääkinud, olenemata poliitilisest kuuluvusest ja üldiselt on öeldud, et nad hea meelega juhiks selle kaubavoo pigem enda juurde ära, et üldse mitte Tallinnasse ei tuleks. Nii et see huvi tegelikult on olemas.
Aga noh ütleme nii, et Viimsi pool on see, kust see välja tuleb, et ega ta lõpuks jõuab ikkagi Ülemistele. Ja Tallinna jaoks on pigem see, et kuidas sa reisijate kaubavooga suhestud, kuidas see linna laiali läheb, kas sealt tuleb teine trass näiteks Kesklinna, kuhugi mujale. Noh, lõppkokkuvõttes peaks tervet Tallinna transpordivõrku ju niimoodi vaatama. Et me arutame siin, et kas peaks tulema tramm Haaberstisse, kas tramm peaks tulema Lasnamäele jne. Need on kõik detailid, eks. Aga need on olulised. Transpordivoo mõttes peaks ikkagi vaatama 10, 20, 30 aastat edasi. Transport, kõik sihukesed suured infraprojektid on väga suure inertsiga ja väga pika ajaga tuleb ette vaadata. Et seda tuleb mõista.
Nii et noh, ütleme nii, et ma olen kindel, et Viimsi mehed on nõus euro küsima igast rongist või hyperloopi vagunist, mis sealt läbi läheb. Ei ole mingit kahtlust.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kaupo Nõlvak, küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, aitäh! Et lugupeetud kolleeg! Ma pidin peaaegu tooli pealt maha kukkuma. Aga et kuuldes ... Või kas ma sain õigesti aru, mis ma siin praegu just kuulsin, et Tallinna linna, Eesti Vabariigi pealinna, võrreldi eelmise sajandi 20. aastate Venemaa oblasti linna Ülem-Vasjukiga? Ja kas ma sain õigesti aru, et selle kuulsusrikka või kuulsusetu Ülem-Vasjuki tegemised ongi kuidagi võrreldavad tänase linnavalitsuse visionäärsusega? Või mis ma peaks sellest nagu aru saama?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma arvan, et Teie küsimus on väga hea, väga terane ja väga terav. Seetõttu ma ei hakka sellele midagi lisama. Ma arvan, et see täpselt ... küsimus tabab asja üdi. Ja härra Volkov võib hiljem seletada, mida ta mõtles, Teile privaatselt. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, teine küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh, hea esimees! Selline küsimus. Et enne tuli siin nagu jutust välja, et Keskerakond just kui valitsuse tasemel projekti toetab ja on seal mitmeid saadikuid, kes sellesse toetusrühma kuuluvad Riigikogus ka. Et kas võib olla probleem selles, et mingisugune kommunikatsiooniahel on katki läinud. Ehk siis n-ö Keskerakond Tallinna linnas ei ole saanud infot Keskerakonnalt Toompeal, et see projekt siiski väärib toetamist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Nii väga, kui ma sellesse tahaks uskuda, ma südamest kahtlen, et tegelikult inimesed ju praktiliselt kattuvad. Samad inimesed on erinevates ringides Keskerakonnas. Et Keskerakond on pigem selle olukorra ees, kus nad riigis on pidanud mitut projekti valima toetada, sh näiteks Real Balticut ja ongi hea, et nad võimule tulles on pidanud seda toetama. Täna see liigub küll, nagu Arto Aas viitas üsna konarlikult, sest see suhtumine on althõlma, et noh, "mis see meie mure on", eks ju, "meie pigem mõtleme siin kuidas sõidaks tasuta buss ühe valla sees", eks ju. Et ma arvan, et seal ei ole mingit kommunikatsioonihäiret, pigem on tegemist arusaamisega, et kui suur on Tallinn ja millesse ta puutub.
Aga mina väidan, et Tallinn on ikkagi suurem kui tänane linnavalitsus arvab ja ma arvan, et Tallinn tegelikult võiks 10, 20, 30, 40 aastat ette vaadata suurte projektide puhul, vastasel korral ei ole väga õigustust hiljem öelda, et "näete, sellele me ei mõelnud". Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg, Õnne Pillak, palun küsimus!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ma jätkan siit eelmise küsimusega. Et väga tore, et Sa siiski inimestest eeldad head ja sihukest soovi omavahel suhelda ja mõistmist. Aga võib-olla on hoopis see, et kui riigi tasandil keskerakondlased ühelt poolt siis toetavad seda projekti, aga Tallinnas siin ütlevad, et ei sobi. Et võib-olla on hoopis tegu see, et on nende enda meeskonna sees, et kaks juhti, et Tallinnas Mihhail Kõlvart ütleb, et see ei lähe eesmärkidega kokku, riigis Jüri Ratas ütleb, et läheb. Ja siis nad peavad, kus siis nad parajasti on, seda juhti kuulama. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No mina tahan ikkagi endiselt head eeldada. Ehkki mul juba nagu Teie küsimusest väike kahtlus tekib. Sest näiteks Eesti lipuga meil oli selline ettepanek, et saalis võiks olla Eesti lipp. Ja ma olen kindel, et Jüri Ratas, kui talt küsitaks, seda kindlasti toetab, Eesti lipu paigaldamist volikogu saali. Mihhail Kõlvart ütles, et tema kindlalt seisab vastu, et seda lippu siia ei tule. Nii et, vot mina ka ei tea. Aga mõned näod ju selgelt Riigikogus kattuvad. Nii et ma ei usu, et nad üksteisest nüüd nii kaugel on. Terik teeb, kirjutab praegu märkmeid. Pärast küsib järgi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Helle Kalda, küsimus!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Hea kolleeg Kristen! Nagu Sa mainisid, et ... Ja me teame, et Sa olid minister ... Hea oli kuulda ka, et Sa tegelesid riigi tasandil selle küsimusega, mis peabki tegelikult riik tegelema. Kurb on, et Sa ei jõudnud sellega eriti kaugele.
Aga mul on väga palju kurb see, et Sina ... ma saan aru, Sinu kolleegidest pole Tallinna õigusaktidega kursis. Aga Sina ju oleks pidanud olema õigusaktidega kursis ja teadma, kui kaugele sellesama küsimusega on Tallinn jõudnud.
Palun küsin. Kui Sa minister olid, miks Sa ei lugenud Tallinna õigusakte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea Helle Kalda! Et ma võin kinnitada, et ministril jätkub tööd. Ja ma olen peaaegu kindel, et isegi praegune minister ei sisusta vaba aega Tallinna õigusaktide lugemisega. Aga ma võin Kadri võimekuse osas muidugi eksida.
Aga mis puudutab seda, et Tallinnal võiks olla plaan ennast puudutavate suuremate arengute ja kaasa arvatud arengukava osas, mis on meie ettepanek ... Ja otse öeldes, näiteks planeerimine, transpordi planeerimine arengukavades ja ütleme ka detailplaneeringud, suuremad planeeringud tegelikult on ikka väga omavalitsuse ülesanne.
Nii et seetõttu ma arvan, et Su väide ei ole päris korrektne. Ma arvan, et see on igati kooskõlas. Ja ka linnavalitsus sellele ei viidanud, vaid ta lihtsalt viitas, et Tallinna linn on liiga pisikene, et tegeleda Tallinn-Helsingi tunneliga. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Me siin mõne aja eest just leppisime volikogu esimehega kokku, et me tulevikus hakkame arutama Tallinna arengukava. Et kas Sa oled optimist selles mõttes, et meil ehk õnnestub "pimeduse jüngritele" nagu väikene aken kuskile valguse poole poetada ja neid panna liikuma mõistlikus suunas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma jah võib-olla selliseid määratlusi ei kasutaks. Aga ma tegelikult südamest loodan, et Eestis ei ole üldist erimeelsust selles osas. Et Eesti peaks saama pigem Euroopaga ühendatud. Ja kui on, siis ma arvan, et Eesti rahva enamus siiski tahaks meie ühendust Euroopa, Soome ja teiste selliste riikidega, mitte mugavamat ja suuremat restoranivagunit Moskva rongi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh, hea Kristen! Sa ei saanud täpselt aru. Nimelt, ma väitsin, et ja lootsin, et Sa Tallinna õigusakte oled lugenud. See õigusakt, mida Sa täna tahad siin saalis nagu uuesti tuua, on ju tegelikult juba Tallinnas olemas. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma viitan tagasi ka erinevatele vestlustele. Siinsamas puldis on olnud Taavi Aas, kes on linnapea, ja tema käest ma olen igakord küsinud, nagu aeg-ajalt ma küsin ka harrastuskalameeste kohta. Aga kui Te tähele panete, siis ma küsin ka tihti Tallinn-Helsingi tunneli kohta, just tagamõttega, et kas see on arengukavades kirjas. Keegi ütleb "jah, suurepärane idee, paneme arengukavasse kirja". Taavi Aas on öelnud, et ei ole. Seetõttu ma arvan, et see tuleks kirja panna, ja ma arvan, et tuleks ka läbi mõelda.
Ja Tallinn samamoodi nagu Tallinna ametnikud vajavad suunist, et me liigume sellega edasi, me hakkame läbi mõtlema transporti, erinevaid koridore, erinevaid planeeringuid selles suunas. Ma ei näe selles isegi midagi halba, kui selline suunis anda. Ja ma olengi pigem segaduses, miks Keskerakond Tallinnas seda ei taha. Sest ma tegelikult eeldasin teistpidi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ivi Eenmaa, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Hea ettekandja! Minule teada olevalt, kui innovatsioonikomisjon volikogus loodi, siis olid kõik täis usku ja veendumust, et see hakkabki Tallinna arengu jaoks tööle, see komisjon, ja leitakse just läbi selle komisjoni töö ettepanekuid, mida siis arvestada arengukavades ja mis iganes. Ma ei mäleta, vist ainuke asi, mis käiku on läinud, olid mesilased presidendi aias või kusagil veel.
Aga kas siis üldse on mõtet innovatsioonikomisjonil tema tänases vormis, kui kõik see, mis on tõeliselt innovatiivne, noh, torpedeeritakse seal maha, ära? Järsku peaks ... Mis on Teie seisukoht? Järsku võiks siis ettepaneku teha, on see meie erakond või keegi teine, lihtsalt lõpetada innovatsioonikomisjoni tegevus selles majas. Mis on Teie seisukoht?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma kardan, et see lähenemine oleks volikogu enamusele vastuvõetamatult innovaatiline niimoodi komisjoni tegevus järsku lõpetada, sellepärast et seal ei sünni ühtegi komisjoni nimega seoses olevat ideed. Seetõttu ma ei usu, et see läbi läheks. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Sõna kaasettekandeks saab innovatsioonikomisjoni esimees Andres Kollist. Palun!
Kaasettekanne - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud volikogu, lugupeetud istungi juhataja! Me nägime nüüd ühte n-ö tüüpilist poliitilist lugu, kus tegelikult suur, hea idee, milles valitseb, võiks öelda isegi konsensus ja ühtne arusaamine, sinna aetakse kunstlikult mingi niisugune pinge sisse, et on raske rahu säilitada ja n-ö mõistust panna sinna kanti tööle, et tuleb ikka koos edasi minna ja see tunnel muidugi ära teha.
Ma kavatsesin rääkida innovatsioonikomisjoni istungil toimunust. Ja kõigepealt, kui refereerida, Kristen, Sinu esinemist, siis mõned märksõnad seal olid: linnade konkureerimine omavahel, vennasrahvaste kultuuriline lähedus, kaksikpealinn, mõlemal pool lahte avanemine suurele turule, Soome kapitalile, vähendada majanduse haavatavust, luua uusi töökohti, sissetulekuid, jõukuse kasvu jne.
Siinsamas volikogus me võtsime vastu Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi. See juhtus poolteist aastat tagasi, 19 mai 2016. Ja seal lõpus pika perspektiiviga arengusuundadena tehakse linnavalitsusele ülesanne tegeleda kahe asjaga. Need on Rail Baltic ja Tallinna-Helsingi tunnel. Meie tookord viitasime kohe selle tunneli teksti alguses 5. jaanuaril samal aastal sõlmitud lepingule, kus siis alla kirjutasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister, Helsingi linnapea kohusetäitja, Uusimaa piirkonna maavanem, meie Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michal, linnapea kohusetäitja Taavi Aas ja maavanem Ülle Rajasalu.
Noh, mul on kahju, et Sina nagu oma ettekandes ei pidanud kinni n-ö tavalisest viisakusest ja ei teinud viidet, nagu meie tegime tookord viite minister Michalile, sellele, mis Tallinn juba teinud on. Ja need märksõnad, mis meil seal kirjas on, on kaksiklinn, kaubandus ja töökohad, sünergia, laiem regionaalne areng ja sidumine Rail Balticuga. Eesmärk on luua Tallinnasse kompaktne transpordisüsteem, kus sadamad, lennujaam, raudtee, bussijaam asuvad väga lähestikku ja omavahel oleks hästi seotud ja luua ühtne majandus- ja kultuurikeskkond, tagada investeeringute juurde meelitamine. Sisuliselt täpselt seesama. Ma ei tea, kas Sa lugesid seda ja võtsid sealt või n-ö head ideed ja arusaamad, noh, tekivad iseenesest mitmes peas korraga, mis tegelikult noh niimoodi nagu juhtubki.
Siis meie komisjonis oli arutelu minu arvates äärmiselt üksmeelne ja sõbralik ja kõik said sellest eesmärgist ühteviisi aru, mingit vastuolu ma seal ei näinud.
Tekkisid küsimused. Noh näiteks Arto Aas küsis keskkonnauuringute läbiviimise kiiruse kohta. Siis seal oli arvamus, et eriplaneeringu tegemise võimalus annab Eestile võib-olla eelise. Tiit Terik ütles, et oli Soome ministriga kokkusaamine, sealt erilist optimismi ei paistnud. Ja väga huvitav oli tegelikult see, mida küsis Indrek Neivelt n-ö rahastamise mõttes. Et see rahastamise valem võiks olla proportsioonis kas siis meie riikide SKP-ga või elanike arvuga, st kas siis 1/10-le, 1/5-le. Ja kui see, ma nagu täiendasin teda, ma olen seda n-ö maksumust mõelnud lihtsalt peast arvutusena. Kui võtta nii, et me teeme selle tõesti 1/10
või 1/5-le, siis Eesti osa oleks kuskil ütleme 1,6 - 3,2 miljardit ja kui see ära jagada 10 või 20 aasta peale, siis see tuleks alla 100 miljoni aastas. See tähendab, et meie praeguste võimekuste juures see on tehtav. See ei ole mingisugune Kuu ekspeditsioon, mida ei tasu üldse Eesti-sugusel riigil arutada, vaid see on täiesti selgelt tehtav asi.
Siis võib-olla sellest komisjonilõpust ka. Lõppes see komisjon nii, et mina suures vaimustuses ütlesin, et minu ettepanek on tänada härra Michalit ja kirjutada sinna otsusesse see sisse, et me mõtleme ühtemoodi. Ja ma panin hääletusele niisuguse asja, kes on eelnõu tagasilükkamise poolt? Ja see ettepanek ei leidnud toetust, kuna hääled läksid pooleks. Minu arusaamise järgi tekkis segadus, ma ei saanud aru, mida see nüüd siis selline veider hääletamisele panemise, või hääletamisele pandud formulatsioon tegelikult tähendab. Me arutasime asja ja sai siis hääletusele pandud see,nagu tavaliselt küsitakse: kes on eelnõu poolt - 4 poolt -, kes on vastu - 4 vastu. Härra Neivelt jäi mõlemal puhul, hääletuste puhul erapooletuks. Ja see teine ettepanek, et mitte eelnõu poolt olla, noh leidis nagu ka toetust.
Nii et kokkuvõttes formaalselt, ütleme nii, komisjon seda eelnõud ei toetanud, aga ma ütlen ausalt, see ei ole rõõmus tulemus, mul ei ole selle asja üle sugugi hea meel. Tegelik sisuline olukord oli see, et hääled läksid pooleks.
Aga mis puudutab mu isiklikku arvamust, kuidas selle eelnõuga edasi minna, siis see on selge. Kui ma rääkisin teile, et me oleme kaks ja pool aastat tagasi selle asja otsustanud, poliitiliselt selgelt välja öelnud - Tallinn tahab olla kambas ja teha nii raudteed kui tunnelit -, siis praegu, tulla siia vahele mingi lisaeelnõuga, see on lihtsalt tarbetu,. Aga et me ühtemoodi mõtleme ja seda koos teha tahame, see on vahva ja ei ole mõtet seda ära sumbutada lihtsalt, noh, poliitilisse mängu ja sellisesse etendusse nagu me praegu äsja nägime. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Küsimusi rohkem ei ole. Kolme küsimust ei saa esitada. Aitäh! Avan läbirääkimised. … Mõlemale kokku võib ainult kaks küsimust ühes küsimuses. Nii ja avan läbirääkimised. Sõnavõtt kohalt. Maksim Volkov, palun!
Sõnavõtt - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Kõigepealt vaatamata sellele, et meil ei ole siin kirjanduse loeng või tund informeerin, et New-Vasjuki, see on projekti nimi. See ei ole geograafia, see ei ole oblast ei ole linn - see on mitteteostatav projekt. See on esimene küsimus.
Teine moment. Iseenesest idee on hea ja keegi ei ole vastu arutada seda, aga praegu me räägime sellest, millega tegeleb edasi linnavalitsus. Ja seal on konkreetsed asjad. Aga praegu sisu on puudu. Ja me peame lihtsalt ootama. Ja minuga, arvatavasti minister Kadri Simson, kuna ma loen praegu, mis ta ütles selle tunneli kohta. Ta ütles, et tegemist on väga kalli investeeringuga ning praegu pole veel selge, kust oleks realistlik nii ambitsioonika projekti jaoks rahastust leida. Ja kuna olukord on praegu selline, siis sorry, ootame, kuna veel kord ütlen, praegu meil info on puudu ja las edasi linnavalitsus tegeleb oma tööga. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kõne puldist. Arto Aas, palun!
Kõne - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! Austatud volikogu! Loomulikult on tunneliprojekt täiesti teistsugusest dimensioonist, kui me oleme senini harjunud. Et see ei ole üks 100-meetrine teelõik, mida me linnas iga aasta parandame. Ja selliseid projekte on Eestis väga vähe tehtud, mis on niivõrd mahukad, niivõrd mitmetahulised, niivõrd pikaajalised ja ongi uus kogemus kõigi jaoks. Aga ma arvan, et kui me tahame jõuda arenenud riigiks, siis selliseid projekte tuleb ette võtta.
Nüüd me ise teame reaalsest elust, mis asjad õnnestuvad, kuidas õnnestuvad suured asjad. Peab olema väga selge vastutaja, väga selge meeskond, selge ajakava, selge protsessikirjeldus, siis asjad õnnestuvad. Aga mida me täna paraku selle tunneli arutelu juures näeme, noh siin saalis vähem, võib-olla komisjonis tundus, jäi see tunne tugevamalt, et käib üks palli veeretamine. Et Tallinn ütleb, et Viimsi võiks teha või ministeerium võiks teha. Ja ministeeriumis keegi ütleb, et "ahh, Tallinna linn võiks teha". Või eestlased ütlevad, et soomlased võiks teha, ja soomlased ütlevad, et eestlased võiks teha. Ja ametnikud ütlevad, et ettevõtjad võiks teha ja ettevõtjad ootavad jälle riigilt mingit panust. Et käib sihuke klassikaline vastutuse äralükkamine.
Ja see oligi minu arvates meie ettepaneku üks tuum, et vähemalt Tallinna linn, keda see projekt kõige rohkem mõjutab, Tallinna elanikke, meie ettevõtjaid, et oleks väga selge tegevuskava, kes siis vastutab, mida teeb, mis on eelarve ja et see ei vajuks nagu laiali erinevate osapoolte vahel. Et me pigem oleks liidrid, kes võtavad vedada selle asja, mitte et me istume tagaistmel ja ootame, et keegi teeb midagi meie eest ära. Et Tallinna linn võiks siin initsiatiivi näidata.
Ja loomulikult Tallinna linn ei hakka seda ise ehitama. Me ei ole täna selles faasiski üldse. Aga oma planeeringute, oma suhtumisega me kindlasti saame teha selle protsessi palju lihtsamaks. Ja see oligi meie ettepaneku tuum. Ei olnud üldse parteipoliitika. Aga natukene paraku seal komisjoni lõpus ta nii välja kukkus, sest et hääletused läksid käest ära. Aga siin saalis meil oleks võimalus seda kõike parandada. Aitäh!
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ma võtan ise ka sõna. Head kolleegid! Ega ei ole ju kenaks kombeks, et kui üks volikogu koosseis on ühe otsuse teinud, et siis teine volikogu koosseis täpselt sama otsuse nii-ütelda kordab. Ma olin ka eelmises koosseisus. Ja seda, mida härra Kollist ütles, nii on. See ülesanne on siit volikogu poolt juba linnavalitsusele antud. Nii et ei pea tõesti vajalikuks uuesti ja uuesti ja uuesti seda teha. Hea on, kui nad hakkavad sellega tõesti tõsiselt tööle.
Aga kui rohkem sõnavõtjaid ei ole, siis ... Aa, kõne puldist .Kristen Michal, palun!
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! …. Et ma polekski tulnud täiendavalt lisama. Et Arto Aas ütles selle ju ära, miks seda projekti on vaja ja sedasama otsust on vaja. Et ma lihtsalt leidsin üles, mul ei olnud seda paberit kaasas, selle linnavalitsuse seisukoha. Et see küll ei kinnita jah Toivo Tootseni väidet, et Tallinna Linnavalitsusel oleks selge, millega nad tegelevad, ja et neil oleks konkreetne plaan.
Oma vastuses nad viitavad, et tunneliteema on ulatuselt oluliselt laiem kui linnadevaheline koostöö; regiooni taristu mõjud on kaugemal. Siis ei saa rääkida Tallinna-Helsingi linna tegevuskavast. Mastaabid olla erinevad. Ja ainukene viide on koostöö memorandumile Tallinna-Helsingi vahel, ühised huvid ja teemad. Kuid tegemist olla kahe linna vahelise halduskoostööga. Ei enamaga. Nii et see tegelikult viitab ikkagi sellelesamale, et Tallinna linnal ei ole konkreetset tegevuskava.
Ja ütleme nii, et ega siin saalis on suhteliselt selge. Et kui Keskerakond arvab, et võiks olla tunneli poolt ja Eesti võiks saada suuremaks ühendatuna Soomega, siis see tuleb, ja kui ei, küll siis valija otsustab. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
No nii! Kas on veel sõnavõtu soove? No nüüd tõesti rohkem soove ei ole. Nii et sulgen läbirääkimised.Ja panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele töötada välja Tallinna linna tegevuskava Tallinn-Helsingi tunneli rajamiseks". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Eelnõu poolt hääletas 15 volinikku, vastu oli 33, erapooletuid 1, eelnõu ei leidnud toetust.
19:04 Päevakorra punkti alustamine - 10. Tallinna lastekaitsest 10. Tallinna lastekaitsest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Jätkame arupärimistele vastamisega. "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak "Tallinna lastekaitsest". Arupärimisele vastab abilinnapea Tõnis Mölder. Palun!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu esimees, head volinikud! Olen saanud linnavolikogu liikmelt Õnne Pillakult 10. augustil arupärimise ja vastanud sellele arupärimisele kirjalikult 27. augustil. Nii et olen valmis vastama täpsustavatele küsimustele, kui neid on.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja kolleeg Õnne Pillakul on täpsustavaid küsimusi. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Nende vastuste eest, on küll täpsustavaid küsimusi. Esimene puudutab seda, et oma vastustes Te ka viitasite, et kui lapsele on määratud eestkostja ja siis hakatakse teda, seda lapsendamise protsessi ja tegelikult ka eestkosteprotsess üldse nagu algatatakse, siis kõigepealt otsitakse ülesse tema perekond ja esimene eelistus on, et laps saaks perekonna ehk siis antud juhul lähisugulaste juurde minna.
Kui me räägime nüüd sellest konkreetsest loost, mis siin suve alguses avalikkusesse jõudis, siis antud juhul lükati perekond kõrvale, samuti ei küsitud lapse käest arvamust, tema seisukohta, mis samuti on oluline ja on õigusaktides ka kirjas.
Ent mis põhjusel ei küsitud lapse arvamust ega ei arvestatud selle perekonna soovidega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Antud juhtumi puhul on tegelikult rakendatud kokku nelja kohtuastet ja Tallinna linn on neist kohtuastmetest ... vastavalt nendele kohtuastmetele ka käitunud.
Nüüd, mis puudutab koostööd, siis siin ma olen ka juba seda avalikkuses öelnud ja minu arvates kogu selle loo puhul oli üks kitsaskoht see, et Tallinna linna töötajad oleksid pidanud tegema rohkem koostööd lähisugulastega ning arvestama selle lapse huvisid. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann küsimus!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Suur tänu! Hea abilinnapea! Ma olen nüüd põgusalt jälginud kõike seda möllu, mis on meedias olnud. Ja mul siis, tavakodanikuna tekib mul kuri kahtlus, et linna palgal olnud inimesed olid kas juba n-ö ettemaksu saanud ära. või igal juhul lõhnab see, kogu see käitumine lõhnab jõhkra inimkaubanduse järele. Oli, kuidas ta oli. Igal juhul on selge, et selle Sotsiaalministeeriumi laste heaolu hindamise käsiraamatu kasutamist linnaosa inimesed, kes pidanuks seda kasutama, ei teinud.
Et küsimus on, et kuidas Te mõtlete tulevikus vältida selliseid juhtumeid, kus esmatähtsaks ei peeta lapse heaolu? Ja kas Teil on plaan alustada ka selles küsimuses teenistuslikku järelevalvet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Antud kaasusest ... ma muidugi ei tea, millist kaasust Te silmas peate, ma võin ainult oletada. Antud kaasuses on Sotsiaalkindlustusamet alustanud Mustamäe Linnaosa Valitsuse üle järelevalvet. Ma ei tahaks anda ühelegi lastekaitse töötaja tööle lõplikku hinnangut enne, kui me ei ole saanud kätte Sotsiaalkindlustusameti poolt läbiviidud auditi tulemusi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Õnne Pillak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Kui te saite teada, et on Tallinnas üks selline juhtum, kus laps on jäänud turvakodusse väga pikaks ajaks ja kus on selgelt probleem üleval ja osapoolte vaheline konflikt. Kas Te sellelt lastekaitsetöötajalt küsisite, kas on küsitud lapse arvamust ja miks ei ole arvestatud tema lähisugulaste sooviga. Ning kui Te käisite sellelsamal tädil külas Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laatsiga, kas Te ütlesite tädile, et 6. juulil on allkirjastatud linna poolt tema väikese sugulase lapsendamise otsus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Siin on väga palju delikaatseid isikuandmeid, mida ma ei saa teile avalikustada. Küll ma saan öelda seda, et nii lastekaitsetöötajate, lähisugulastega kui ka kõigi nende töötajatega, kes selles loos on osalenud, on mul olnud vestlus, ma olen seda infot kogunud väga mitmest allikast.
Aga ma veel kord rõhutan, et Tallinna linn täitis siin Eesti riigi poolt tehtud kohtuotsuseid ja need kohtuotsused võivad meile meeldida või mitte, aga need kohtuotsused on kõigile osapooltele täitmiseks. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Merike Martinson, küsimus. Palun!
Küsimus - Merike Martinson Merike Martinson
Aitäh! Minul isiklikult on väga kahju, et meie tublid lastekaitsetöötajad, praegu ikkagi üldiselt lastekaitsesüsteem on praktiliselt risti löödud. Ja tahaksin öelda, et ka need Mustamäe lastekaitsjad, kes selle küsimusega ... mitte ei tegelenud üks, vaid sellega tegeles nii lastekaitse juht kui ka hoolekande osakonna juhataja. Ja tegelikult see on väga keeruline juhtum. Tihtipeale need juhtumid tuuakse pere ja laste pere ümarlauda. Ja ka seal põrkume kokku sellega, et need menetlused kestavad kohtus väga kaua. Ja see ongi sageli selleks põhjuseks.
Ja ma küsingi. Kas põhisüüdlane on, nagu me igalt poolt ... nüüd on välja see koorunud, on need lastekaitsetöötajad Mustamäel? Või see juhtum venis seetõttu, et kohtumenetlus kestis peaaegu aasta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma arvan, kogu selle juhtumi valguses ma tahaksin kõigepealt öelda seda, et Tallinna linnas töötab kokku ligemale 70 lastekaitsetöötajat. Alates 1. novembrist lisandub veel 9 lastekaitsetöötajat. Kokku ligemale 80 lastekaitsetöötajat. Ma arvan, et see juhtum kindlasti ei peegelda kogu Tallinna lastekaitse olukorda. Ma usun ja tean, et enamus Tallinna lastekaitse töötajaid teevad oma tööd väga hästi ja teevad seda tööd südamega ja panustavad sellesse, et laste huvid oleksid võimalikult hästi kaitstud.
Nüüd, mis puudutab sellesse, kui kaua kestis kohtumenetlus, siis tegelikult Tallinna linn on teinud Riigikogule siitpoolt, omalt poolt väga selged ettepanekud, et kohtuvaidlused, mis puudutavad lapsi, peaksid saama võimalikult kiired ja võimalikult selged lahendused, et siin ei tekiks kaheti mõistmisi. Ja et lapsed, kelle elu nooruspõlves seetõttu kannatab, et käib tema üle mingisugune kohtuvaidlus, peaks olema selgelt ja ajaliselt raamitletud, et see kohtuvaidlus ei saaks kesta aastaid. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, palun küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud abilinnapea! Küsimus sellesama juhtumi kohta, väikese Martini kohta. Nimelt, "Suud puhtaks" saates küsis saatejuht Teilt ühe olulise lünga kohta küsimuse. Ja see puudutas seda, et nn väikese Martini ema viis lapse turvakodusse põhjusel, et ta oli hiljuti sotsiaalpinnalt välja tõstetud, ilmselt hammasrataste vahele sattumise tõttu. Kas Te peate seda loomulikuks, et eluraskustes naine nii pisikese lapsega tõstetakse sotsiaalpinnalt välja? Ja kui tõstetakse, kas talle antakse ka abi?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Teie küsimuses on väited, mida ma ei saa kommenteerida, kuna ma ei tohi öelda, kes on linnateenusel või mitte. Nii et siin on tegemist delikaatsete isikuandmetega. Nii et kahjuks ma ei saa sellele küsimusele vastata. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kristen Michal, palun küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Et üksikjuhtumid on ... tihtipeale saavad väga palju tähelepanu, aga vahel nad näitavad ka seda, kui süsteemis on ikkagi vead sees ja kuskil keegi ei tee oma tööd päris nii, nagu ta peaks. Et ma lihtsalt olen lugenud kõrvalt seda. Pole ju otse minu valdkond, aga inimlikult ikkagi häirib selline asi.
Et ma ei saanudki päris hästi vastust küsimusele, et kas, kui Teie nüüd väikse Martini tädiga kohtusite, kas Te informeerisite, et Te selleks hetkeks juba olite allkirjastanud paberid Martini mujale saatmiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Nii, nagu ma eelnevalt ka ütlesin, siis kogu selles loos on kahtlemata õppida kõigil osapooltel, eelkõige ka Tallinna linnal. Sest see näitas ära kogu selle meie lastekaitsesüsteemi kitsaskohad. Ja selle nimel me oleme valmis tööd tegema, et need kitsaskohad likvideerida. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann, teine küsimus!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Hea abilinnapea! Just ma tulen tagasi Teie selle viimase vastuse juurde. Et see on tore, et sotsiaalkaitse on nüüd alustanud järelevalve menetlust. Aga et meil on õppida, siis öelge palun, kas me saame olla ikkagi väga kindlad, et need vastused, mida me sellest järelevalve menetlusest saame, või hinnangud, et nad on objektiivsed?Sest siin on kuri kahtlus, et meie linnapalgal olevad inimesed on samas ikkagi kuidagi Sotsiaalministeeriumi mingite asutuste käepikendused. Et seal on mingi nende omavaheline kummaline sünergia. Kas me õpime ikkagi piisavalt, et vältida tulevikus võimalike olukordade kordumist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! No Eesti riigis on teadupärast seadused, mis kehtivad ja nende seaduste järgi tuleb elada. Et kui seadus näeb ette, et lastekaitsetöötajate üle saab järelevalvet teha Sotsiaalkindlustusamet, kes on riigiamet, no siis me peame uskuma ja teadma ja lootma, et nende poolt läbi viidud menetlus ja järelevalve on erapooletu ja et see on sisuline.
Nii et kõigepealt ootaks ära selle vastuse, et anda sellele auditisisule mingisugust hinnangut. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, hea eesistuja,! Hea abilinnapea! Ma ei puuduta nüüd seda juhtumit konkreetselt, millest me kõneleme. Aga ma küsin hüpoteetiliselt. Kui Tallinna linnas jääb väikelapse vanem, kas noor naine või noor mees, hammasrataste vahele sellise pisikese lapsega, siis kas enne sotsiaalpinnalt väljatõstmist ta saab abi, kui sellest on teada? Ja kui ta tõstetakse välja, kas keegi teda aitab? Et ei juhtuks taolist asja, nagu juhtus eelnimetatud juhtumis.
Ettekanne jätkub - Mölder Tõnis Mölder
Teie küsimuses olid jälle väited, mida ma kindlasti ei kinnita.
Aga kui me räägime hüpoteesidest, siis kui Tallinna linna pinnal on olemas perekond, kes on sattunud makseraskustesse, siis kindlasti teda nõustatakse. Võimalusel ja vajadusel leitakse talle soodsamad pinnad Tallinna linnas, sotsiaalpinnad, võimalusel-vajadusel tasutakse tema eest ka üüriarveid kuni see on võimalik ja kuni see on mõistlik. Ja kui tõesti osutub üks hetk sinnamaani, et sellel inimesel on tekkinud võlad nii suured ja see inimene tuleb vastavalt kehtinud reeglitele sotsiaalpinnalt eemaldada, siis sellistel puhkudel on olemas Tallinnas kaks naiste ja väikelaste turvakodu, mis on just nimelt eelkõige mõeldud sotsiaalraskustesse sattunud peredele ja eelkõige lähisuhte vägivalla ohvriks langenud peredele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubits, küsimus palun!
Küsimus - Viktoria Ladõnskaja-Kubits Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Aitäh! Isikuandmete kaitse eksisteerib selleks, et kaitsta inimest. Antud juhul Te kasutate seda lauset selleks, et kaitsta iseennast, sest küsimusele, kas Te olete öelnud sugulasele, et laps läheb teise perekonda, Te ikka võite vastata, sest sellest algab Teie enda vastutus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Siinkohal ma arvan, veel kord ma ütlen, et poliitikutel peaks olema piisavalt palju nagu eneseväärikust, et ühte väga rasket lugu mitte poliitikavankri ette vedada.
Nüüd teine asi, mis ma tahan selle loo juures öelda, et kõik need väited, mis on ka meedias olnud ja läbi käinud, siis ma soovitan Teil lugeda Eesti Ekspressi, kus väga selgelt oli kirjas see, mis suhtlused ja mis infovahetus on toimunud tädi esindaja ja Tallinna linna vahel. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Merike Martinson, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Merike Martinson Merike Martinson
Aitäh! Et minu küsimus on ... Ma eelnevalt nagu ütleksin, et turvakeskuses oli see laps veidi üle aasta. Ja turvakeskust on kõigis nendes küsimustes, samuti, kui ma vaatasin ka "Suud puhtaks", on kirjeldatud nagu "vanglat". Mul on väga kahju, et "Suud puhtaks", selles osales küll turvakeskuse juhataja Priit Siig, aga tema käest ei küsitud kahjuks. Ta oleks kindlasti natuke selgitanud. Aga see selleks. Aga minu teada turvakeskuses töötab nii psühholoog kui ka sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja. Ja kindlasti ma mõtlesin, et ka see meeskond oli sellesse Martini juhtu ju kindlasti kaasa haaratud.
Ma küsiksingi. Et kuivõrd palju siiski ka turvakeskuse seisukohti lapse turvalisuse seisukohast arvestati? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda, et Tallinna turvakeskus ja turvakodu on, ma arvan, väga õige ja väga hea asutus.
Teine asi, mida ma kindlasti tahaksin öelda. Et mis puudutab nüüd seda telesaadet, siis tõesti, ka minul on siiralt kahju, et turvakodu juht ei saanud sõna, kes on tegelikult oma valdkonna vaieldamatult Eesti tipptegija. Aga selle saate juht ei olnud mina. Nii et ei saanud ka mina kelleltki sõna võtta ega sõna anda.
Nüüd, mis puudutab turvakodu, siis kindlasti kogu selle kohtumenetluse juures oli ka üks osapool, kes sai sellele toimingutele hinnangut anda - turvakodu. Nii et tema hinnangud olid ka nendes kohtumenetlustes kajastatud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kristen Michal, teine küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et ma tegelikult ju eelmisele küsimusele päris vastust ei saanud, et kas selle allkirjastamise järel tädiga kohtudes sai talle öeldud, et selline paber on allkirjastatud, aga eks Te ise teate, kas Te vastate.
Pigem on mul küsimus, et - noh, abilinnapea töö on siiski tippjuhi töö, kui nii arvata -, et kas tippjuhina Te teete ka mingisugused järeldused, Te ütlete ka vastutuse osas enda jaoks, ja kas Te kaalute ka näiteks, kuna Te räägite, ütlete siin ka Merike Martinson mainis, et "Suud puhtaks" saates polnud ruumi sellele. Ka näiteks Tallinna munitsipaalmeedias arutleda saates, mis läks valesti, mida saaks paremini? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma arvan, et sellise loo puhul on hästi tähtis võtta vastutus. Ma arvan, et Tallinna linn on selles küsimuses võtnud väga tugevalt vastutuse ja positsiooni.
Ma arvan, teine asi, mis selles küsimuses on, kindlasti see, et sellest juhtumist tuleb õppida, teha suur analüüs ja vaadata üle, kus olid need kitsaskohad, et selliseid juhtumeid tulevikus ei tekiks. Ma tean, et aastast 2018 1. november tuleb juurde üheksa lastekaitsetöötajat. Ma tean, et eelmisel aastal tuli juurde kaheksa lastekaitsetöötajat. Mul on usku, et järgmisel eelarveaastal võiks tulla veel juurde lastekaitsetöötajaid. Me liigume väga selgelt sellel trendil, et Tallinnas oleks iga tuhande lapse kohta üks lastekaitsetöötaja.
Teine probleem, mis ma näen, on see, et väga tugev tendents on olemas: lastekaitsejuhtumite arv hüppab aastast aastasse mitte enam sadadega ülesse, vaid juba tuhandega või enamgi. See on päris tõsine tendents ja see on ohumärk tervele ühiskonnale.
Nüüd küsimus oli meedia kohta, munitsipaalmeedia. Siis ma veel kord ütlen, seda teemat ja sellist laia filosoofilist teemat püstitatuna, mida võiks lastekaitses paremini teha, mida saavad kõik ametid sellest loost õppida, see on kindlasti mõttekoht ja selle hea mõtte ma võtan kaasa.
Aga üksikjuhtumit lahata avalikkuse ees, ma ei pea seda väga eetiliseks. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läbirääkimisi ei avata arupärimise juures. Nii et arupärimine on vastatud!
19:21 Päevakorra punkti alustamine - 11. Tallinna lastekaitsejuhtumite korraldusest 11. Tallinna lastekaitsejuhtumite korraldusest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine arupärimine ."Arupärimisele vastamine" Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman "Tallinna lastekaitsejuhtumite korraldusest". Ja arupärimisele vastab abilinnapea Tõnis Mölder. Palun!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu aseesimees, austatud volinikud! Olen saanud linnavolinik Riina Solmanilt 11. septembril arupärimise ja vastanud talle kirjalikult 25. septembril. Ja olen valmis vastama ka täiendavatele küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Kas ... Jah, palun, Riina Solman!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, tänan, hea härra eesistuja! Hea abilinnapea! Kasutangi võimalust, et jätkata samal teemal. Millal valmib antud kõnealuse juhtumi kohta sisekontrolli järelduste raport? On tähtaeg plaanis ka või on Teil süsteemis kuidagi ka kindlalt määratletud, kui kiiresti neid asju tuleb menetleda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma nüüd ei tea täpselt, millisest juhtumist Te räägite. Aga meil on selline silmside ja ma eeldan ja võin pakkuda, millisest juhtumist Te räägite. Siis tõesti, see linna sisekontrolli audit peaks valmima lähinädalatel. See on audit, mis läheb kindlasti siis ka nendele huvitatud isikutele ja osapooltele, kes seda peavad nägema ja kes selle kaebusega on linna poole pöördunud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Küsiks siis niipidi. Et peale väikese Martini juhtumit on mõnedki lapsevanemad veel märku andnud lastekaitsjate otsustest, mis puudutavad just laste õigusi. Siis minul on Teile küsimus. Kuidas Te näete lastekaitsja rolli ise? See on raske amet. Kas see inimene peab lihtsalt vahendama inimesi linnateenusele, mida linn siis tasuta pakub abivajajatele? Või tal on ka siiski mingisugune psühholoogi ... rohkem kui teenuste vahendaja roll ehk siis nagu isiklikum roll hädasolijate suhtes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Veel kord. Ma julgustan seda, et kui isikud pöörduvad linnavolinike poole või ükstakõik kelle poole, ja nad viitavad mingitele lastekaitsejuhtumitele, siis nendele võiks olla ka soovitus, et nad pöörduksid ka Tallinna linna poole, et me oskaksime neid juhtumeid vajadusel veel kord analüüsida ja veel kord põhjalikult üle vaadata. Ma võin öelda, et ükski juhtum ja ükski kaebus sellesisuline ei jää üle vaatamata.
Nüüd lastekaitsetöötaja roll. Lastekaitsetöötajad teevad väga rasket ja väga tubli tööd. Nende roll eelkõige ühiskonnas on see, et nad on märkaja rollis, abistaja rollis, nõustaja rollis. Nad pakuvad tuge ja teenuseid. Aga oma otsuseid ja kõiki tegevusi läbi planeerides peavad nad lähtuma eelkõige laste huvidest ja laps peab olema kogu selle töö fookuses. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Merike Martinson, palun küsimus!
Küsimus - Merike Martinson Merike Martinson
Aitäh! Et minu teada on läbi viidud juba eelnevalt kevadel, see vist lõpetati kuskil varasuvel, meie lastekaitsetöö hinnang, riiklik järelevalve. Ja see teema on võetud meil sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juba järgmisel korral. Et me oleme seda oodanud ja nüüd ma küsin eelnevalt, kuigi me seda arutame väga põhjalikult järgmises komisjonis, aga misukene on tulemus selle riikliku järelevalve, meie lastekaitse töö süsteemi ja töö kohta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Kõigepealt SKA hinnangust nii palju, et SKA viis läbi 2017. aastal auditi Tallinna linna lastekaitsetöö kohta. Selle töö ja auditi tulemusi pidime me ootama oluliselt pikemalt, kui SKA esialgu planeeris. Üldhinnang Tallinna lastekaitsetööle on positiivne, aga kahtlemata oli seal neid kohti, millele ka SKA tähelepanu juhtis, eelkõige dokumentide dokumenteerimine, ajagraafikust kinni pidamine ja tegelikult üks väga selge kontseptsioon, mis sealt välja joonistub, et Tallinna linnas oleks teenus võimalikult ühtlaselt ja hästi kätte saadud, st see, et igal pool oleks tagatud maksimaalne tööjõud. Ja just nimelt sellega me olemegi täna ka linnavalitsuses tegelenud, et anda linnaosadele juurde lastekaitsetöötajaid arvestades selle linnaosa elanike arvu, eelkõige laste arvu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, arupärimine on vastatud.
19:26 Päevakorra punkti alustamine - 12. Tallinna haigla rajamisest 12. Tallinna haigla rajamisest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja viimane arupärimine. "Arupärimisele vastamine", Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman "Tallinna haigla rajamisest". Arupärimisele vastab abilinnapea Tõnis Mölder!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu aseesimees, austatud volinikud! Linnavolinik Riina Solman on siis 24. augustil minu poole pöördunud Tallinna haigla arupärimisega ja olen talle
5. septembril saatnud ka vastused. Olen valmis täiendavatele küsimustele vastama. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Riina Solmanil on küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, hea volikogu aseesimees! Lugupeetud linnapea! Vabandust! Võib-olla nüüd ma kõlasin prohvetlikult. Abilinnapea.
Olete mulle vastanud. Ja ma küsiks tegelikult täna veel korra. Et aega on juba merre voolanud. Millises etapis on hetkel linn Tallinna Haigla rajamisega?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Tallinna linn ... Ma võib-olla ütleksin väga selgelt kolm verstaposti, kus me täna jõudnud oleme. Üks on see, et Tallinna linnas on valminud haigla arengukava, kaks arengukava, mida me oleme esitanud ministeeriumile. Ja ootame nendele väga selget tagasisidet, et kas ministeerium näeb Eesti tervishoius samamoodi Tallinna Haiglat nii, nagu meie oma arengukavades oleme ette näinud.
Teine etapp on kindlasti see, et hetkel käib detailplaneeringu menetlemine. Ja me oleme sellega heas ajagraafikus ja me loodame detailplaneeringu lõplikult vastu võtta või kehtestada 2019. aasta viimases kvartalis.
Kolmas osapool on kindlasti see, et me oleme pidamas läbirääkimisi riigiga erinevate finantsvahendite leidmiseks selle haigla rajamiseks. Ja selle teine osa on kindlasti see, et kes ja millisel kujul hakkab seda haiglat omama … või milline on see sihtasutus, aktsiaselts või midagi muud, kes selle haigla omandusse tuleb ja kes on need osapooled, kes seal on. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kristen Michal!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et no minu küsimus olekski tegelikult selleks jätkuks, mida Te siin just kirjeldasite või mida Sa just kirjeldasid. Et mis see nüüd selline Tallinna linna tänane ettekujutus on? Et ma saan aru, et plaan on nii koha osas olemas kui võimaliku rahastuse küsimise osas riigist. Kas see idee, mis on ka olnud varem arutelul, ma arvan, et kuskil ajakirjanduses, kuskil mujal, et tegelikult Tallinna tänased haiglad mitte vaid digiregistratuurina, vaid ka laiemalt ühendada ja võib-olla oleks see uue haigla seemneks. Et kas seda ka kuidagi arutatakse või tegelikult see tuleb pärast seda, kui riigiga rahastus on selgem?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Kõigepealt nii, et jah, haigla asukoht on täna selge ja see on Narva mnt 129/129a. Teine pool on kindlasti see, et me oleme kokku leppinud selle, et meie esimene eesmärk ja pakkumine riigile on olnud kogu aeg see, et kui nemad näevad seda ühe suure osana Eesti tervishoiust, mida see kahtlemata on, sest oma mahtudelt jääb ta teenindama ligemale poolt Eestit, siis meie ettepanek on olnud riigile see, et üheks finantseerijaks võiks olla riik. Ja riigi roll selles finantseerimises võiks siis olla kas läbi riigieelarve eraldise või siis mõne Euroopa Liidu vahendi kaudu. Need on kindlasti kohad, mida me oleme täna läbi rääkinud. Teine pool selles on kindlasti see, et nii nagu ma olen ka ise öelnud, ma hetkel ei keeraks erasektorile selga, aga see ei ole kindlasti prioriteet, millega me täna igapäevaselt tegeleksime.
Nüüd siin oli küsimus, et mis see tähendab tulevikus - Tallinna haigla rajamine Tallinna kahe keskhaigla osas -, siis jah, hetkeline selline mõttelaad selles on ikkagi see, et selle haigla mahud on arvestatud tänase kahe keskhaigla mahu baasilt, need on siis Ida-Tallinn ja Lääne-Tallinn ja tõesti tulevikus peaksid need kaks haiglat siis kolima kokku uude rajatavasse Lasnamäe haiglasse või Tallinna haiglasse või kuidas iganes me seda nimetame. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud abilinnapea! Et minu poole pöördusid Paevälja elanikud, kelle vahetusse lähedusse see haigla rajatakse. Ja nad oma sõnul ostsid kodud eeldusega, et tegemist on vaikse, rahuliku piirkonnaga.
Ma küsingi. Et kas Te olete arvestanud mõjudega, mida haigla rajamine Paevälja elanike elukeskkonnale avaldab? Seal on ilmselt kiirabiautosid ja helikoptereid silmas isegi peetud, kuna tegemist on ju ka väga raskete juhtumite puhul abiandva asutusega. Ning kas Te olete nende elanikega veel kord läbi rääkimas?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et mis puudutab kõrvalkinnistu omanikke, siis meil on olnud nendega eelnevatel aastatel erinevaid diskussioone. Viimane diskussioon, kus ka mina osalesin, oli 5. juunil. Ja tegelikult neid diskussioone on ka siin viimasel septembrikuus peetud ka Lasnamäe Linnaosa Valitsuse initsiatiivil, eelkõige tutvustada seda projekti lähiümbruse naabritele, tutvustada seda projekti selle vaatenurga alt, mis toob see kaasa nende elukeskkonna muudatuses.
Kui nüüd oli siin juttu, et elukeskkond, müra ja see pool, siis me oleme teinud kindlasti väga palju erinevaid uuringuid. Aga tegelikult, kui me võtame korra lahti Tallinna kaardi, siis täna Tallinna suured haiglad, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, asub suurte elamute piirkonnas. Ida-Tallinna Keskhaigla asub otse kesklinna südames. Ja kui siin on ... Ja ka seal on kortermajad otse kõrval. Mis puudutab ka Lääne-Tallinna haiglaid ja osasid nende üksuseid, ka siis seal samamoodi on kõrval suured elumajad. Nii et ma arvan, et haigla lähedus pigem tegelikult on positiivne kui negatiivne. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik küsib!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Te oma vastuses kirjeldate, et tundus, et eelmine tervise- ja tööminister, siis Jevgeni Ossinovskist on ilmselt juttu, tundus suhtuvat selle haigla rajamise plaanidesse ükskõikselt. Et kas Te oskate kirjeldada, milles see ükskõiksus seisnes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Tuleb tunnistada, et ma ütleks, ma ei usu, et see on väga kinni nii ministris, kui pigem ka valitsustes. Et tänane valitsus on pigem väga positiivse hoiaku võtnud selle haigla rajamise suhtes, on valmis pidama läbirääkimisi. Ja esitatud paberid ja dokumendid, nendele me saame vastuseid oluliselt kiiremini. Ehk nad mõtlevad n-ö üheskoos Tallinna linnaga kaasa, kuidas Eesti tervishoidu paremaks teha.
Aus vastus on tõesti see, et eelnevatel perioodidel suhtlus riigiga, eelkõige ministeeriumiga, on olnud hästi pikaldane ja nende vastuste ja analüüside ja muudele küsimustele siis sellise hinnangu saamine on võtnud oodatust pikemat aega. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja kolleeg Kristen Michal, teine küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mul on võib-olla päevakajalisem küsimus. Et kui me juba rääkisime siin haiglast ja haiglate ühendusest ja tervishoiuteenusest ka Lasnamäel, siis öelge, kas Teie olete ka mures selle pärast, mis toimub meil praegu. Sest paljud Lasnamäe elanikud tegelikult on segaduses erinevate arstihangete tulemusel, millega ilmselt ei saa väga keegi rahul olla, ja ka ajakirjandus on suhteliselt kriitiline olnud.
Et kas Teie olete rahul, arvate, et kõik on hästi tehtud? Või mida võiks sellest õppida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Kõigepealt tuleb tunnistada, et tõesti, ka mina olen olnud selles suhtes väga murelik. Aga juba täna olen ma oluliselt optimistlikum. Nimelt, siin paari päeva jooksul on olnud erinevaid kohtumisi ja nõupidamisi. Ja ka eile õhtul oli siis linnavalitsusse kutsutud haigekassa esimees Rain Laane, kes kirjeldas meile tekkinud olukorda, andis ülevaate. Tallinna linn ulatas Haigekassale omalt poolt abikäe, et viia eriarstiabi läbi Tallinna keskhaiglate Lasnamäele ja pakkuda seal seda teenust. Tänaseks me teame, et need läbirääkimised on olnud edukad ja õnnelikud ja ma võin kinnitada, et alates 1. detsembrist alustab siis Ida-Tallinna Keskhaigla oma lepingumahtudega Punase tänava Medicumi ruumides tööd. Nii et nendel erialadel arstiabi kättesaadavus jääb Lasnamäele alles. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja kolleeg Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ja ma küsiks teise küsimusena seda. Et mind kõige rohkem üllatas 7. küsimusele siis vastuse andmisel, kus Te väitsite, et selle uue haigla puhul tegevusmahu muutusi ülejäänud Eesti haiglavõrguga võrreldes tänasega ei toimu. See tähendab, selle haigla mõju oleks nagu Eesti haiglavõrgule minimaalne või puuduks üldse. Et kuidas see nii saab olla? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma ei hakka oma vastust üle lugema, aga ma siiski võib-olla täpsustan oma vastuse sisu. Selles mõttes, et tõesti, see haigla mõjutab olulisel määral Eesti tervishoidu ja Eesti tervishoiu kättesaadavust. Kui küsimus oli pigem selles, et mis on need mahud, millega me täna opereerime ja mida me tulevikus sinna rajatavasse Tallinna haiglasse planeerime, siis eelkõige lähteülesandeks ja lähteseisukohaks on meil täna nii Lääne-Tallinna Keskhaigla kui ka Ida-Tallinna Keskhaigla tänased mahud. Me oleme võtnud rahvastikuprognoosi ja teinud sealt omad kalkulatsioonid. Me oleme pannud selle dokumendi kokku, selle arengukava kokku, esitanud ministeeriumile. Ja tegelikult nüüd ongi see koht, kus meil on ministeeriumiga siin lähiajal erinevad kohtumised, kus me arutame tulevase Tallinna haigla sisu. Tahaksime teada, mis näeb riik tervishoius prioriteedina, kas on erialasid, mida täna Tallinna keskhaiglad ei paku ja mida tulevane Tallinna haigla võiks pakkuda ja kas on erialasid, mida täna Tallinna haiglad pakuvad, aga mille koht võib-olla ministeeriumi hinnangul ei peaks tulevases rajatavas Tallinna haiglas olema.
Nii et need läbirääkimised on ees. Aga mõju üldse Eesti tervishoiule on kahtlemata olemas, sest et kui me korra maname endale ette Eesti kaardi, siis tegelikult Lõuna-Eestit teenindab Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eestit teenindab täna PERH ja meie kaks keskhaiglat, pluss siis regionaalhaigla ja lastehaigla veel seal PERH-i kõrval. Ja kui me nüüd võtame siia veel korra Tallinna pildi, siis tegelikult tulevikus saaks olema nii, et ühel poolel Tallinnat jääb kestma siis n-ö PERH koostöös lastehaiglaga ja teisel pool Tallinna tiivas oleks siis teine suur haigla, Tallinna haigla, mis on siis eelkõige kokku pandud tänase kahe keskhaigla baasilt. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Küsib kolleeg Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Haigekassa ju, kui ta läks seda hanget tegema, siis eesmärk ju oli, et teenuse pakkumist võtta siis erasektorist juurde. Aga täna me oleme selles olukorras, kus laiendatakse avaliku sektori osakaalu. Ja tegelikult, kui me nüüd siin viimaste päevade uudiseid vaatame, siis ju Tallinn läheb seda tulemust lappima, et Lasnamäe inimesed ikkagi eriarstiabi saaksid, mitte ei peaks bussiga sõitma teise linnaosasse, nagu Haigekassa juht seda soovitab. Et mis on see Teie hinnang, et tegelikult see hange ju ebaõnnestus ikkagi?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma lihtsalt tuletan kolleegile meelde, et arupärimine puudutas Tallinna haiglat, aga ma vastan siiski ka sellele küsimusele. Et kõigepealt ma tahan öelda, et Tallinna linn kõige esimeses variandis on pakkunud välja väga selge tulevikuvaate: rajada aastaks 2021 Lasnamäele tervisekeskus, mille mahud katab ära tegelikult tänaste Tallinna keskhaiglate baasilt. Ehk, sellist olukorda, kus riik teeb hankeid, kus ta kaasab eraarste ja eriarstiteenuse osutamiseks, era-eri, siis tegelikult sellist olukorda tulevikus ei saaks juhtuda. Ja Tallinna kõige suuremas linnaosas oleks olemas oma tervisekeskus, mis on juba kaetud läbi haiglavõrgu arengukava haiglate haigekassa lepinguga.
Nüüd teine asi. Mis puudutab seda, kas haigekassa on oma hankes eksinud või mitte,. Ma ei taha siin anda hinnanguid. See ei ole minu roll. Minu roll on tulla Tallinna elanikele appi, kui nad on sattunud sellisesse olukorda, kus eriarstiabi nende linnaosas ja selle kättesaadavus on halvenenud. Ja seda lahendust just nimelt Tallinn pakkus.
Nüüd teine pool kindlasti, mis soovituse me andsime Rain Laanele kaasa, on see, et kui ta läheb ka järgmine nädal Riigikogu liikmetega kohtuma, siis andku ka seaduseandjale või -loojale see sõnum edasi, et kui tulevikus tehakse riigihankeid, siis riigihangete puhul peaks tervishoiul olema kindlasti eraldi võib-olla lahtrid ja seadusepügalad kirjutatud just nii, et tervishoiuhangetel saaks arvestada geograafilist asukohta ja rahvaarvu. Täna seda kahjuks vist teha võimalik ei ole. Vähemalt selline on haigekassa ja ka seaduseandja n-ö sõnum meile olnud. Ja see on kindlasti murekoht, et ka tulevikus ei tehtaks hanget, kus hankel saavad osaleda Harjumaa ja Tallinn. Tegelikult võiks seal hankes olla eraldi toodud välja nii Harjumaa kui Tallinn. Ja arvestades Tallinna rahvaarvu, võiks olla ka Tallinn omakorda mitmeks osaks jaotatud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Seega on arupärimine vastatud!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh!
19:41 Päevakorra punkti alustamine - Avalduste ärakuulamine Avalduste ärakuulamine
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja nüüd on meil päevakorrapunktid läbi arutatud, võime hakata kuulama avaldusi. Palun, Ivi Eenmaa! … Keda ei ole. Ja järgmine Riina Solman. Ole hea, hea kolleeg!
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Hea volikogu aseesimees, lugupeetud kolleegid! Ma tänan teid, kes on veel saali jäänud! Näen, et olete juba väsinud, kaua kinni ei pea. Annan lihtsalt üle arupärimise. See puudutab Tallinna liikluskorraldust. Nimelt, mina kesklinna elanikuna, väikelapse emana, veel peres lapsi kasvatanud, elades kesklinnas, ei saa läbi ilma sõiduautota, kuigi on siin head volikogu liikmed, roheliste vaadetega, soovitanud jalgrattasõitu jne. Aga siiski, kui sul on väike laps, töökoht ja lasteaed asub näiteks kesklinna teises servas, siis lasteaeda-huviringi-tööle-koju jõudmiseks kulub ühistransporti kasutades täna ikkagi tunde, mida ei ole tegelikult töisel inimesel aega kulutada. Ja seetõttu olen ma märganud, et Tallinna linnas on võetud suund sõiduautode kasutamise ebamugavaks muutmisele ja Gonsiori saab varsti valmis, saab rekonstrueeritud, see muutub muutsuunaliseks, mis tähendab, et Lasnamäelt on võimalik ühtepidi sõita, teistpidi võimalik ei ole ja pärast õhtul koju jälle teistpidi. See kindlasti tekitab ebamugavusi seal piirkonnas, seal on ka lasteaiad-koolid. Lisaks ma tean, et on kavas Pärnu maanteed kitsendada. Jutud on ka, et Süda ja Roosikrantsi tänavat on tarvis kitsendada. Just nimelt kitsendada! Ja teid ehitatakse ümber viisil, mis vägisi jätavad mulje, et sõiduautod ei ole enam linna teretulnud.
Ja sellega seoses on mul üle anda arupärimine abilinnapea Kalle Klandorfile. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Ja kolleeg Merike Martinson!
Tallinna Linnavolikogu liige - Merike Martinson Merike Martinson
Ma vabandan! Ma loobun oma sõnavõtust.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja sellega on meil siis sõnavõtud ka ära kuulatud!
Nii et mul jääb üle ainult ütelda, et järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 18. oktoobril käesoleval aastal. Ja tänane istung on lõppenud!
19:44 Istungi lõpp