Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 24.01.2019  
Istungi number: 1  
Istungi aeg: 16:00 - 21:51  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-24.01.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine (OE 11)
2. Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks (OE 228)
3. Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustikuga World Tourism Cities Federation (OE 231)
4. Linnavara tasuta üleandmine aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid (OE 3)
5. Tallinna linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded (ME 213)
6. Tee seisunditasemete ja -nõuete ning hooldustsükli aegade kehtestamise pädevuse ja planeerimisseaduse §‑s 131 nimetatud ülesannete delegeerimine (ME 232)
7. Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile (OE 219)
8. Osalemine EL välisprojektis "Park4SUMP – innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale (OE 223)
9. Tatari tn 56, Tatari tn 56b, Tatari tn 56c kinnistu ja Tatari tn 58, Tatari tn 58a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas (OE 222)
10. Paljassaare tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas (OE 6)
11. Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas (OE 226)
12. Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 otsusega nr 6 kehtestatud "Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Valukoja tn 7 kinnistu osas (OE 227)
13. Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2006 otsusega nr 315 kehtestatud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Veerenni tn 37 kinnistu ja Veerenni tänav T2 kinnistu osa osas (OE 206)
14. Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1999 otsusega nr 231 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 80d, 80e, 80f kinnistute osas ja Tallinna Linnavolikogu 28. juuni 1995 otsusega nr 95 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 82 kinnistu osas (OE 210)
15. Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paavli tn 6b kinnistu osas (OE 225)
16. Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006 korraldusega nr 2187-k kehtestatud „Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Mere pst 10e kinnistu osas (OE 4)
17. Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Narva mnt 1 kinnistu, Narva maantee T100 kinnistu osa ja Hobujaama tänav kinnistu osa osas (OE 5)
18. Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine (OE 2)
19. Revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine (OE 1)
20. Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum tegevuse ja eelarvevahendite kasutamise järelkontroll (OE 230)
21. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele ühtlustada Tallinnas haridussüsteem (OE 154)
22. Omandireformi lõpetamisest Tallinnas
23. LGBT propagandafilmi näitamine koolilastele kinos Sõprus
24. Kentmanni 13 hotelli ehitus
25. Tallinna hallatavate asutuste juhtide valimise korrast
26. Enno Tammest ja korruptsiooniohust Tallinnas
27. Siselinna kalmistu ja ümbruse seisukorrast
28. Uutest trammiteedest Tallinnas
29. Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi reklaamplakatid
30. Venekeelsete õppeasutuste eesti keelseks muutmine
31. Tallinna Linnavolikogu fraktsioonide debatt
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:01 Istungi algus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 24. jaanuari istungiga! Palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Selleks traditsiooniliselt vajutage puldil klahvi "Kõne". Ei näe soovijaid.
Nii! Asume tänase päevakorra juurde! Ja tänases päevakorra projektis on meil 32 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Ei näe. Ja mulle on laekunud ettepanek võtta tänasest päevakorra projektist välja punkt 20 ja arutada revisjonikomisjoni poolt ettevalmistatud otsuse eelnõu järgmisel istungil. Kas on veel ettepanekuid? Kas keegi soovib ... No tegelikult siin pole midagi hääletada, sest Kersti Kracht ei osale lihtsalt tänasel istungil. Kas on veel ettepanekuid? Nii, ei ole. Siis see muudatusettepanek on vastu võetud.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 24. jaanuari istungi päevakorra projekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 56 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.
No nii. Ja enne seda, kui me alustame meie päevakorraga, mul on hea võimalus õnnitleda meie sünnipäevalapsi. Irina Antonjuk! Ruslana Veber! Miroslav Berezovski! Nikolai Korb! Noormehel oli ka väike juubel. Palju õnne sünnipäevaks! Ja Natalia Malleus! Tegelikult 20 on ka juubel. Palju õnne!
Nii! Head kolleegid! Enne päevakorra juurde asumist on kõikide fraktsioonide esindajatel võimalus esineda 2-minutilise sõnavõtuga. Kas fraktsioonid soovivad? Soovivad, jah. Ants Leemets, Maris Sild, Riina Solman. Ants Leemets, palun!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Reformierakonna fraktsiooni nimel tahaks üle anda kolm arupärimist, mis kõik käsitlevad meie jaoks olulisi teemasid. Esimene on see, et me ei ole täpselt kursis sellega, kui kaugel on raha põletamine Ühispangas ... või Ühistupangas või nüüd ümber muudetud asutuses. Ja seetõttu me tahamegi teada, palju tegelikult on läinud sinna raha; mis seisud seal on. Ja loodan, et meile antakse selle kohta põhjalik vastus. Ja üleüldse Tallinna Linnavalitsus võiks anda rohkem informatsiooni välja, mis nende asjadega toimub. Tegelikult me ju ei tea selle kohta peaaegu mitte midagi. Nii et seega on siis seitse küsimust esitatud ja loodame nendele saada vastused. Annan esimese arupärimise üle.
Meie teine arupärimine puudutab teist suurt projekti - see on Tallinna haigla. Võib-olla on temaga kõik hästi, aga protsess algas aastal 2012. Volikogu on teinud otsuseid erinevatel aastatel, näiteks 2016. Aga me ei tea täna, kaugel me sellega oleme. Meil oli olemas umbes aimdus, kui palju kulub raha selle projekti jaoks, aga tänane olukord on see, et volikogu liikmed ei ole teadlikud selle suurprojekti liikumisest ja selle peale kulunud rahast ja kuna me ei soovi, et Tallinna linna raha kuskil põleb teadmata, siis see informatsioon selle kohta on vajalik ja paluks vastata arupärimisele.
Kolmas arupärimine puudutab seda, et Eesti on üks 14-st Euroopa Liidu liikmesriigist, kellel ei ole piisavalt tehtud tööd selleks, et prügi oleks taaskasutuses. Eesti Vabariiki ähvardab selle eest trahv, et ladestamine mitte ei vähene, vaid suureneb ja eesmärk on jõuda 50%-ni taaskasutuseni, siis Eestis see on natuke üle 30% ja olukord ei parane. Kuna see puudutab tervet Eestit, siis meid huvitab, milline on olukord Tallinnas ja milline on linnavalitsuse plaan hakkama saada selle ülesandega ja milline panus siin on. Seetõttu oleme esitanud rida küsimusi ja loodame, et peale nende vastamist saame siis tulla välja kas siis vastavate eelnõudega või oleneb, kuidas linnavalitsus on valmistunud nende probleemide lahendamiseks. Nii et anname üle ka kolmanda arupärimise. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Maris Sild, palun!
Kõne - Maris Sild Maris Sild
Austatud linnavolikogu! Sotsiaaldemokraadid esitasid linnavolikogule eelnõu, millega teeme ettepaneku muuta Tallinna ühistransport tasuta kõigile selle kasutajatele. Nii Tallinna arengukava kui ka teised pikaaegsed strateegiad näevad ette, et Tallinn muutub keskkonnasäästlikumaks ning suunab inimesi rohkem ühistransporti kasutama. Kui soovime, et ühistransport oleks kõigile kättesaadav ning eelistatuim liikumisviis, peame tegema selle tasuta kättesaadavaks kõigile inimestele, kes Tallinnas liiklevad. Täna suuname väljaspoolt Tallinna tulevad inimesed endiselt autoga linnas liikuma, sest neile tasuta ühistransport ei kehti.
Kui veel detsembris lükkasid keskerakondlased linna eelarve arutelu ajal tasuta ühistranspordi kõigile laiendamise mõtte tagasi, siis nüüd on see idee jõudnud ka Keskerakonna valimisprogrammi. Seetõttu loodame, et see annab julgust ka linnavolinikele seekord antud eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Kõne - Riina Solman Riina Solman
Lugupeetud kolleegid! Austatud volikogu esimees loomulikult ka! Et minul on arupärimine üle anda abilinnapea Vadim Belobrovtsevile. Ja nii nagu igal aastal, me teeme selle Tallinna pedagoogide keeleoskuse ja haridusasutuste vastutuseküsimuse kohta. Eelmiselgi aastal tegime vastava arupärimise ja saime vastuseks, et eesti keele oskus ei vasta seaduses ette nähtud nõuetele ühel koolijuhi asetäitjal, 298 koolieelse lasteasutuse pedagoogil ei vasta keelenõuetele ja 112 kooliõpetajat. Lisaks märkis härra abilinnapea, et Tallinna linn ei korja eraldi andmeid Keeleinspektsiooni ettekirjutuse täitmise kohta, kuigi neid ettekirjutusi peavad täitma kõik pedagoogid.
Ja kuna linn ei korja andmeid, siis me edastame abilinnapeale need andmed. Hiljutisest meie teabenõudest Keeleinspektsioonile selgus, et eelmisel aastal kontrolliti 802 lasteaia töötajat. Ja kokku koostati 308 kontrollakti, millest 243 olid ettekirjutusega sooritada ametikohal nõutava taseme eesti keele eksam. Sunniraha hoiatus tehti 151 töötajale ning sunniraha rakendati 74 korral.
Ja meil on ka nüüd abilinnapeale järgmised küsimused üle anda. Nimelt, me peame seda keeleoskust siiski haridusasutuse juhi vastutuseks ennekõike. Ja me tahame teada, mida Tallinna linn teeb, et tõsta pedagoogide motivatsiooni eesti keelt osata. Ja siin on kokku üheksa küsimust. Annan need üle ja jääme vastuseid ootama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nüüd kõik soovijad on sõna saanud. Ja võime alustada päevakorra arutamisega!
16:12 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE11 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine 1. OE11 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 1 "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman. Palun!
Ettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Tallinna põhimäärusest ja arvestades Tallinna linna noortevolikogu avaldust, teen ettepaneku arvata haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisust välja Sanne Org ja kinnitada komisjoni liikmeks noortevolikogu liige Mihkel Teinemaa. Palun toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 62 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
16:14 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE228 Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks 2. OE228 Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 2 "Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks". Ja selleks, et ma saaksin eelnõu ette kanda, kutsun istungit juhatama linnavolikogu aseesimehe härra Toivo Tootseni. Palun!
Juhataja saabus - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Palun, härra esimees! Ettekanne!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Austatud linnavolikogu, head kolleegid! Mul on siis täna au ette kanda eelnõu, mille pealkirjaks on "Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks". Ja selle eelnõu sisuks on lihtsate sõnadega rääkides volikogu koosseisu vähendamine.
Teadaolevalt 10 aastat tagasi oli vastu võetud seadusmuudatus, kus oli muudetud just ainult Tallinna Linnavolikogu koosseisu piirmäära. Ja kui varem see oli 63 liiget, siis praegu see on 79. Ehk siis, sellega suurendati Tallinna Linnavolikogu koosseisu. Seadusandja enda seletuskirjas tõi välja kaks põhjust. Esimene põhjus oli soov tagada valimisliitude pääsemine Tallinna Linnavolikokku, ja teine tagada linnaosadele esindust Tallinna Linnavolikogus. No tegelikult see esindus oli tagatud ka väiksema koosseisuga. See oli tagatud kvootidega, nagu ka praegu.
Ja teiseks, 10 aasta jooksul juba kolm korda on toimunud valimised, munitsipaalvalimised ja ei olnud ühtegi korda, et valimisliidud pääseksid linnavolikokku. Ja võib-olla ei oleks ka õige tagada seda võimalust matemaatiliselt mingi valemiga. Tegelikult see peaks olema rahva soov ja rahva valik ja seda tänase päevani ei olnud. Ehk siis, ükski eesmärk ei olnud saavutatud ja me näeme, et oli ainult üks tulemus: koosseisu suurendamine ja sellega ka erakondade ja fraktsioonide koosseisude suurendamine; kõik erakonnad proportsionaalselt said suurema koosseisu ehk siis rohkem volinikke. Ei ole ka ühtegi matemaatilist ega ka sisulist valemit, mis näitaks meile, et sellega oli saavutatud suurem linnavolikogu efektiivsus. Kui see valem on olemas, siis ma arvan, siis täna on hea võimalus ja ka isegi kohustus seda valemit läbi arutada. Ei ole ka korrektne ja tegelikult ka adekvaatne öelda, et koosseisu vähendamine on ühe erakonna huvides. Ja sel lihtsal põhjusel, et keegi ei suuda seda matemaatiliselt põhjendada. Lihtsalt seda valemit jällegi ei ole olemas. Seega see väide on tühine. Jutt on tõepoolest linnavolikogu efektiivsusest. Aga see efektiivsus ei saa olla tagatud suurema koosseisuga.
Head kolleegid! Palun teid eelnõud toetada! Ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja ongi küsimusi. Kolleeg Jaak Juske, palun küsimus!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austatud volikogu esimees! 100 aastat tagasi, 1917 elas Tallinnas mitu korda vähem inimesi, natuke üle 100 000. Toona oli linnavolikogu suurus ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
.... ei kuule mitte midagi ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Mina kahjuks ei saa midagi teha. Mina ei ole praegu istungi juht. Võib-olla Teie kolleegid ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Istungi juht palub tõesti vaikust. Aitäh teile!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Mina kordan.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
1917 elas Tallinnas natuke üle 100 000 inimese, mitu korda vähem kui täna. Toona oli linnavolikogu suurus tublisti üle 70 saadiku. Täna Te tahate vähendada volikogu liikmete arvu olukorras, kus rahvaarv on, elanike arv on no, ütleme, neli korda suurem kui 100 aastat tagasi. Miks Te tahate vähendada demokraatiat Tallinnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tänan Teid Teie küsimuse eest! Tegelikult ma ei arva, et demokraatia sõltub volinike arvust. Ja võrrelda saab minevikuga, aga saab võrrelda ka teiste riikidega ja teiste linnadega. Ja tegelik olukord on selline. Kui me võrdleme meie arve teiste linnadega, meie arvud teiste linnadega, mis on meie naaberriigid, naaberlinnad, naaberpealinnad, siis me näeme, et Tallinnas üks linnvolinik teenindab, kui võib niimoodi öelda, 5738 tallinlast. Aga näiteks Helsingis üks volinik, noh teenindab jällegi 7635 elanikku; Riias 10683; Londonis 308 000 elanikku. Ma arvan, et näidates neid kogemusi erinevates pealinnades me ei saa väita, et tänu sellele on Riias või Helsingis vähem demokraatiat kui Tallinna linnas.
Üks tuntud poliitik pakkus välja, et tegelikult võiks olla, kui vaadata seda minevikku, üldse 16 raehärrat Tallinna linnas. Ma ei arva, et see mõte oli seotud selle sooviga vähendada demokraatiat. See oli üks selline huvitav arvamus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees! Räägime Tallinnast nagu ta on. Et meil on siin selline unikaalne linn, kus üks linna asub teise linna sees. Et Lasnamäel elab 120 000 inimest, see on suuruselt teine linn Eestis, kui ta eraldi linnana oleks mõõdetav. Ja kui me toome selle kontrasti välja, siis tema naabruses asuvas Pirita linnaosas elab alla 20 000 inimese. Et Teie ettepanek sisuliselt näeb seda ette, et me ikkagi n-ö selle, mis Pirita sai, sai oma hääled ka siia volikokku mingis mõttes. Et Te tahate nüüd uuesti ära võtta ja kantida Lasnamäele. Kas see on õige?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, vot, ma isegi ei tea, kuidas vastata sellele küsimusele. Ma tänan selle küsimuse eest!
Ma lugesin siin hiljuti ühe meie kolleegi arvamust, et praegu Tallinnas on selline olukord, et Tallinna juhitakse Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti häältega, mis ei ole normaalne! Et ma saan aru, et Teie mõte on umbes päris sarnane, et on mingi linnaosa, kus häälte väärtus ei ole võrdne teiste linnaosade häälte väärtusega. Et ma ei tea, mis võiks olla selleks põhjuseks. Et kas mingi üks territoorium, linnaosa on väärikam kui teine või mingi sotsiaalne taust, inimeste sotsiaalne taust on tähtsam kui teise linnaosa sotsiaalne taust?! Ma arvan, et see ei ole esiteks korrektne. See tekitab inimestel tunnet, et nende õigused on ebavõrdsed. Ja see, ma arvan, ka solvab inimesi.
Tallinna linna juhitakse Tallinna elanike häältega, mitte ühe või teise linnaosa häältega. Tallinna elanikud elavad Nõmmel, Tallinna elanikud elavad Pirital ja Tallinna elanikud elavad Lasnamäel. Ja kuna üks linnaosa on suurem ja teine väiksem, ühes linnaosas on vähem elanikke, teises linnaosas on rohkem elanikke. Kui lähtuda Teie loogikast, siis tuleb välja,kui Lasnamäe elanik kolib Piritale, siis tema hääl peab kaaluma rohkem. Ja vastupidi. Kui juhtub selline õnnetus ja Pirita elanik satub Lasnamäele, siis tema hääl juba ei maksa niipalju, kui siis, kui ta elas Pirital. See ei ole minu arvates korrektne mõtlemisviis ja Tallinnas sellist lähenemist ei saa olla. Iga hääl on ühe hääle väärtusega. Mitte rohkem ja mitte vähem.
Samas, kui vastata nagu sisuliselt Teie küsimusele, siis see ei ole ka nagu väga korrektne. Sest kui oli 63-liikmeline koosseis, siis igal linnaosal oli kvoot. Et ükskõik, kui palju seal oleks hääli, siis miinimum saadikutearv oli tagatud igal juhul. Ja ka praegu on olemas see kvoot. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud eeskõneleja! Et me oleme selle üle nüüd siin omajagu arutanud. Aga ma ei ole kuulnud siiani ühtegi positiivset efekti, mida see kaasa tooks. Peale selle, et midagi muuta muutmise pärast.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Väga hea küsimus. Tänan Teid selle eest! Mulle tundub, et tihti on just vastupidi. Väiksem koosseis toob arutelu ja otsuste kontsentratsiooni. Et vähem inimesi suudavad sisulisemalt ja rohkem teemasid arutada. Jah, see võiks olla selline teoreetiline väide. Aga tegelikult mul on selleks ka statistiline tõendus.
Et huvitaval kombel 2008. aastal, kui koosseis oli ... viimane aasta, kui koos oli 63 liiget, siis oli vastu võetud 53 määrust. 10 aastat hiljem, ehk siis eelmisel aastal, oli vastu võetud 21 määrust. 10 aastat tagasi oli vastu võetud 251 otsust ja 10 aastat hiljem 185 otsust, vaatamata sellele, vaatamata sellele!, et volikogu koosseis suurenes. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! kallid kolleegid! Tõepoolest see saal on imelise akustikaga, isegi kui te omavahel väga tasa räägite, siis on kõik kuulda, nii et palun hoidke oma rääkimised vaheajaks! Ja küsib kolleeg Urmas Reitelmann!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra juhataja! Härra ettekandja! Ma ikkagi ei saa aru. Vesse juba viitas siin sellele, et muutmine muutmise pärast. Kui me siin midagi muudame, siis eesmärk peaks olema ikkagi volikogu töö kvaliteedi tõstmine. Et kust see kvaliteeditõus peaks tulema, kui volikogu liikmeid on vähem? Me teame seda, et mitte kõik volikogu liikmed ei ole kõige teravamad pliiatsid. Kui me neid liikmete arvu veelgi vähendame, siis me saame selliseid arukaid inimesi veelgi vähem siia saali. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, tänan Teid selle küsimuse eest. Aga kui Te saaksite nimeliselt öelda, kes on terav pliiats ja kes ei ole üldse pliiats, siis võib-olla mul oleks ka lihtsam Teie küsimusele vastata. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Maris Sild, palun küsimus!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Austatud ettekandja! Ma arvan, et Te olete kindlasti minuga nõus, et Tallinnas on väga oluline roll linnaosadel ja seetõttu on minu arvates palju olulisem küsimus tegeleda sellega, et linnaosa kogudel oleks Tallinna juhtimises suurem roll ja otsustusõigus. Et kas Teie arvates ei peaks pöörama tähelepanu hoopis sellele, mitte volikogu koosseisu vähendamisele, mis, ma arvan, midagi positiivselt küll linnaosade suhtes kaasa ei too? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jah. Tegelikult, kui ma rääkisin ühest seisukohast, ma püüdsin tsiteerida seda, et Tallinna linna juhitakse Lasnamäe, Haabersti ja Mustamäe häältega, siis ma loodan, et see minu viide oli korrektne. See oli viide Teie tsitaadile.
Küsimus jätkub - Maris Sild Maris Sild
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ja minu jaoks see oli muidugi mõnes mõttes kultuuriline šokk. Et ma saan aru, et kui sellise mõttega tuleks välja konservatiivsema erakonna esindaja. Aga kui selle mõttega tuleb välja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja! Ehk siis ta püüab öelda, et ühe linnaosa hääled ei oma sama väärtust kui teise linnaosa hääled, et see muidugi tekitab mul küsimusi. Aga iga volinik omab õigust enda arvamusele.
Mulle jätkuvalt tundub, et Tallinna elanikud elavad nii Mustamäel kui ka Pirital, nii Lasnamäel kui ka Nõmmel, sõltumata sellest, mis on territoorium. Sest linnaosa on traditsioonid, on ajalugu. Aga ka eelkõige territoorium, mida võib soovi korral ka muuta.
Ja mis puudutab linnaosakogude teemat, siis üks teema ei välista teist. Ja ka selle ettepanekuga võib välja tulla kas mingi fraktsioon või konkreetne volinik konkreetsete ettepanekutega. Siin ei ole vastuolu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud esinejad! Umbes 125 000 hoiab kokku. Et see on eelnõuna niisugune suhteliselt väike plaan. Et kas see ongi niisugune reform, mida siis teeme selle ära, aga tervikuna Tallinna valitsemises me midagi rohkemat ei muuda?
Minu küsimus on siis see, et kas see plaan ei ole natuke liiga väike, et tegeleda ainult ühe sellise küsimusega, mille tagajärjeks oleks finantsiliselt kokkuhoid, mis ei ole väga tähelepanuväärne. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aitäh! Jah, ma meelega ei toonud välja seda argumenti, et meie peamine eesmärk on raha kokku hoida. Et ma tean, mis on seletuskirja sisu ja numbrid ja tegelikult see on ka formaalne vajadus, et kui on mingi finantsiline muutus, seda ka välja tuua. Aga see kindlasti ei ole peamine eesmärk.
Mis puudutab muutusi, siis mulle tundub, et positsioonikriitika, mis tuli aasta lõpus seoses linna otsusega suurendada linnastruktuuri töötajate arvu, ei olnud antud juhul adekvaatne, sest kui head kolleegid süveneksid ja vaataksid, mis on selle muutuse peamine sisu, siis nad paneksid tähele, et suurem osa lisatöötajatest on tulnud sotsiaalvaldkonnast: sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad, lastekaitsespetsialistid. Ja on tõepoolest sellised valdkonnad linnasüsteemis, kus inimene on tähtis, linna töötaja on tähtis. Ja on ka sellised valdkonnad, kus me tänase päevani tunneme, et töötajaid võiks olla veel rohkem. Iga IT-lahendus ei saa asendada inimest, eriti sotsiaalvaldkonnas, eriti noorsootöö valdkonnas, eriti lastekaitse valdkonnas. Ja kui on vaja rohkem selliseid spetsialiste, siis tulebki selliseid spetsialiste võtta veel rohkem. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud volikogu esimees! Esimesele küsimusele vastates Te natuke vastasite mööda. Aga ärme selle peale pikalt vaidlema jää. Me ilmselt jäämegi eriarvamusele, et laiem, minu arvates laiem volikogu koosseis esindab paremini linnaosade eripärasid. Aga Teie seda arvamust ei jaga.
Ma pigem küsin hoopis teise küsimuse. Et miks Te selle ettepanekuga praegu üldse välja tulete jaanuari lõpus? Me teame, et see ei ole selle volikogu ... see ei ole volikogu asi otsustada, eks ole, lõpuks. See ettepanek tuleb teha Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus, mis veel poolteist kuud on ametis, ei kavatse sellega midagi ette võtta. Et kas see ettepaneku kogu mõte täna on see, et Mihhail Kõlvart saaks lihtsalt valimiste eel tähelepanu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ja minu aus vastus ongi jah, et see teema saaks rohkem tähelepanu. Aga mitte sellepärast, et Mihhail Kõlvart saaks rohkem tähelepanu. Aga selleks, et just see küsimus oleks üleval ka peale valimisi ja ka siis, kui hakkavad toimuma koalitsiooni läbirääkimised. Et see teema oleks laua peal. Jah, just sellepärast, et varsti on valimised. Ja peale valimisi me saame teada, millega Vabariigi Valitsus ehk siis tegelikult Riigikogu - sest see on Riigikogu otsus, mitte Vabariigi Valitsuse -, millega hakkab tegelema, millega ei hakka tegelema, mida võetakse vastu, mida ei võeta vastu. Ja jah, et me soovimegi, kui me seda loomulikult otsustame täna, et see teema oleks peale valimisi ka laua peal.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Palun, kolleeg Ivi Eenmaa!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Lugupeetud härra Kõlvart! Mina kuulun nende inimeste hulka, kes tegelikkuses ... Ma ei pea seda ohuks demokraatiale, kui linnavolikogu koosseis ka väheneb. Ma olen ise töötanud palju väiksemas koosseisus ja tean seda lihtsalt.
Aga kahjuks ei kõlanud Teie vastustes selliseid, mis sisendaks tehtavasse otsusesse usaldust. Sest ei tulnud ka vastust siiski sellele küsimusele, et mida, kuidas Te kavandate, et Pirita, Nõmme - väiksed linnaosad -, et nende elanikud oleksid esindatud linnavolikogus. Kõik. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ja ma tänan Teid Teie seisukoha eest! Ja tegelikult mul on väga konkreetne ja väga matemaatiline vastus sellele. See on tagatud kvootidega. Praegu iga linnaosa omab kvooti ja see ei sõltu linnaosa suurusest ja inimeste arvust. Et vähemalt viis volinikku igast linnaosast peavad olema volikogus. Ja see on rohkem kui pool, kui praegust koosseisu vaadata. Et Pirital võib elada 10 000 inimest, Lasnamäel 100 000, aga kvoot on sama. Ja sellega on see ka tagatud.
Samamoodi oli ka siis, kui oli 63 liiget. Lihtsalt see kvoot oli väiksem, mis on ka loogiline. Aga see oli proportsionaalselt väiksem. See ei olnud nii, et Pirital oli siis neli, aga Lasnamäel oli viis. Samamoodi, Pirital oli neli ja Lasnamäel oli ka kvoot viis. Ja see on väga hea võimalus ja väga konkreetne ja matemaatiline võimalus seda esindust tagada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Jaak Juske, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Austatud volikogu esimees! Et Maris Sild siin tõstatas linnaosakogude õiguste küsimuse. Et mind huvitab Teie isiklik arvamus. Et kas Te toetate linnaosakogude õiguste suurendamist ja linnaosakogudele kohalikes küsimustes n-ö reaalse otsustusõiguse andmist, mida neil tegelikult täna paraku ei ole? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kui ma sooviksin lühidalt ja mitte sisuliselt vastata Teie küsimusele, siis ma ütleksin, et jah, ma toetan. Aga sisuline vastus on, et iga nagu õiguse kohta peab tekkima arutelu, kas siin linnavolikogus või kas Riigikogus. Et see on arutelu koht. Ei saa, minu arvates ei ole õige laiendada volitusi laienduse pärast. Et see ei ole matemaatiline valem, et me ütleme, et mida rohkem on volitusi linnaosakogul, seda rohkem on demokraatiat. Et tuleb seda sügavamalt läbi vaadata ja läbi mõelda ja öelda, mis on see otsus, mille mõju on positiivne ja kus võiks olla nagu rohkem analüüsi ja võib-olla ka seda otsust ei ole vaja. Siin, ma arvan, et iga õiguse puhul, iga nagu pädevuse puhul võiks toimuda eraldi arutelu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ants Leemets, teine küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa. Minu küsimus ilmselt ... Ma ikkagi tulen selle juurde tagasi, et kui kuskilt võetakse demokraatiat vähemaks, võiks kuskile juurde panna. Et need mõtted on nagu õiged, mis siin kõlavad, et linnaosade õigusi peaks nagu suurendama. Aga minu küsimus on rohkem selles, et vaadake Linnakantselei eelarve on 30 miljonit. 30 miljonit euri! Ja siis selle projekti siis nagu väärtus on 125 000. Et mida me arutame?! Et arutaks nagu asju suuremalt, et siis saaks nagu võib-olla igas mõttes nagu leida, et see on mõistlik tegu. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No kõigepealt, kui kuskil peaks midagi vähenema, siis teises kohas midagi peaks suurenema. Füüsikas tõepoolest selline reegel on olemas, nii palju, kui mina mäletan. Aga ma hakkasin mõtlema, et kui ka riigi korralduses või demokraatia puhul peaks kehtima sama reegel, et mida siis võiks tähendada Lennart Meri ettepanek vähendada Riigikogu koosseisu, mida ta tegi veel 2003. aastal. Tema ettepanek oli, et Riigikogu koosseis võiks olla 81 liiget. Et kus peaks siis ... Riigikogu vähendamine. Kus siis peaks koosseis olema suurem? Et kuidas see vähendus peaks mõjutama nagu suurendamist? Kus see koht on? Kus pidi kasvama, siis kui see tema ettepanek oleks vastu võetud? Muide, huvitav on see, et samal aastal lugupeetud Juhan Parts, Isamaa liige vist, kui ma õigesti mäletan, ütles selle peale, et "jah, see on õige", ehk siis see presidendi ettepanek, "ja tuleb ka mõelda, et ka omavalitsustel oleks volikogude koosseisud palju väiksemad". Nii et, "63 liiget Tallinna Linnavolikogus - see on tarbetult suur", tsitaat. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Et mina olen ka arvamusel, ma saan hiljem küll kõnes seda väljendada, et ambitsioon võiks olla suurem kui see 14 volinikku sisus võrdub ju tegelikult mõne ametnikuga. Aga mõte ju volinike arvu vähendamisest, eriti Keskerakonna arvelt on meeldiv seetõttu, sest siia mahuks siis paremini ka Eesti lipp, millest me oleme pikalt rääkinud. Minu küsimus on, et kas Te olete mõelnud ka edasi, et mis siis volikogust saab, et kumb aseesimees Teile armsam on, et üks aseesimees siis tuleb ka koondada ja kas ametnikke on ka plaanis koondada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Teate, tegelikult mulle väga meeldiks see mõte, et meie linnavolikogu õhkkonna kirjelduseks, peamiseks sõnaks oleks armastus. Aga reaalsus on see, et isegi kui me täna otsustame, et meile see väiksem koosseis sobib ja isegi, kui peale valimisi sama meelt on nii riigi valitsus kui ka riigikogu, siis see muutus hakkab kehtima ainult järgmisest koosseisust. See on see reaalsus. Ehk siis, sellist valikut ma ei pea tegema, et mõlemad kolleegid on auväärsed linnavolinikud, kes teevad pühendumisega enda tööd.
Mis puudutab Eesti lippu, siis mina küll ei uskunud, et Te tulete välja sellise argumendiga, sest mul oli küll see soov öelda, et vähendame volikogu liikmete arvu ja siis meil on rohkem ka kohta selleks, et panna ka Eesti lippu. Aga mulle tundus, et see kuidagi ei ole korrektne niimoodi seda välja öelda. Aga kui Teile tundub, et see on korrektne, no siis jah, siis kohta oleks tõepoolest rohkem. Aga kelle arvelt? Kas Keskerakonna arvelt või mõne muu erakonna arvelt - seda me kahjuks ei saa otsustada. Seda otsustab valija - selline on seadus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Wesse Allik, teine küsimus!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud eeskõneleja! Et nüüd kuulsime ära kaks argumenti: et raha kokku hoida ja et parem töövõime oleks. Ma hakkasin siin mõtlema selle peale, et ka abilinnapeade arv on oluliselt suurenenud viimase 15 aasta jooksul, kes on oluliselt suuremad kuluallikad. Ning ka võib-olla siis ka töö ja ka samas töövõime kasvu nagu ei ole juurde tulnud, nagu Te varem märkisite. Et kas äkki alustaks nagu rasvasematest kaladest kõigepealt ja siis jõuaks n-ö silkudeni välja. Kui hakata raha kokku hoidma.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jajah, aitäh! No esiteks ma spetsiaalselt rõhutasin, et raha kokkuhoid ei ole peamine eesmärk. Aga üheks eesmärgiks, kui Te näete, et seda võiks niimoodi sõnastada, ma hea meelega toetan Teid. Jah, teine argument on efektiivsus ja kolmas, ma arvan, on ka vigade parandamine. Et kui me näeme, et see seadusmuudatus, mida tehti 10 aastat tagasi, ei toonud tulemusi, no siis seda tuleb tunnistada.
Mis puudutab linnavalitsuse liikmeid, siis on ju olnud erinevad koosseisud, suuremad ja väiksemad. Ma täpselt juba ei mäleta, aga praegune koosseis kindlasti ei ole kõige suurem, kui vaadata seda ... Või ma eksin? Ja mulle tundub, et ei ole. Aga me ei saa ju selle eelnõu raames ... See on konkreetse seaduse muudatuse eelnõu ja siin me saame rääkida linnavolikogu liikmetest, linnavolikogu koosseisust.
Mis puudutab linnavalitsuse koosseisu, no, nagu ma teame, see on linnavõimu otsus. Ja see sõltub sellest, missugused on siis prioriteedid ühel või teisel linnavalitsusel. Ja see on teine teema, eraldi teema. See ei ole hea või halb, aga lihtsalt, see on teine teema. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!
Küsimus - Viktoria Ladõnskaja-Kubits Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Austatud Mihhail Kõlvart! Ma tahtsin täpsustada. Nii palju, kui mina sain aru Teie tekstidest ja ka tekstidest, mis ilmusid meedia vahendusel, et Te alguses plaanisite rääkida mitte ainult volikogu liikmete arvust, vaid ka nn kahe tooli seadusest. Et siis, öelge palun, kas Te selle osaga tulete hiljem välja? Või siis võib-olla ka oma erakonna toetust ei olnud, selleks et nüüd siis arutada seda teist küsimuse osa?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jaa. Tegelikult ma küll ei mäleta, kui ma tegin esimest ettekannet, kas Te viibisite saalis või mitte. Aga siis ma kohe ütlesin, et volikogu koosseisu puhul on tegemist seadusmuudatuse ettepanekuga. Ja mis puudutab nn kahe tooli seadust, siis see on minu avaldus, poliitiline avaldus ja ettepanek Riigikogu liikmetele.
Aga mina jätkuvalt olen seisukohal, et kahe tooli seadus ei ole adekvaatne. Ma ei hakkaks võib-olla pikemalt sellest rääkima. Ma olen sellest kirjutanud ka arvamusloo ja minu seisukoht pole muutunud. Ja ma arvan, et tõepoolest Riigikogu ise peaks seda otsustama. Sest eelkõige juttu on sellest, et Riigikogu liige ei peaks omama võimalust olla samal ajal ka volikogu liige. Aga oleks korrektne, et seda omavahel Riigikogu liikmed veel üks kord arutaksid läbi peale valimisi ja kujundaksid enda seisukohta.
Mis puudutab seadusmuudatuse eelnõu, siis see on ainult Tallinna linna teema. Sest see seadusmuudatus, mida kehtestati 10 aastat tagasi, oligi mõeldud ainult Tallinna linnale. See on reaalsus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ivi Eenmaa, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan Teid! Härra Kõlvart, ma pean siiski välja ütlema, et ega Lennart Meri, tema käest tuli teisi seisukohti, noh hästi palju, ütleks viisakalt. Ja ta oli ka valmis vahetama Eestimaa ära baskidega ja eestlased baskimaale ja et siis kuna mõlemil sõjakad naabrid, et las siis kemplevad omavahel. Nii et, see on ka nagu ta on ja minule teadaolevalt ei ole tema kunagi ametlikult teinud ettepanekut Riigikogu liikmeskonna vähendamiseks. 101 on ikkagi Riigikogu esimesest koosseisust teatavasti peale.
Minu küsimus. Kui Te nüüd arutasite oma mõttes ja oma kolleegidega Tallinna linnavolikogu koosseisu vähendamist, kas Te arutasite ja kas Te mõtlesite siis ka selle peale, et Riigikogu koosseisu vähendada?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma pean tunnistama, et seda teemat ma pole kellegagi arutanud. Samas mulle tundub, et tõepoolest Lennart Meri on teinud erinevaid ettepanekuid ja on jätnud meile väga palju huvitavaid mõtteid. Ja pole välistatud, et osa nendest me veel jõuame ka ellu viia. No võib-olla mitte maade vahetust. Ja mis puudutab Riigikogu koosseisu vähendamist, siis see teema on ju ka üleval. Sellest regulaarselt räägitakse, aga seda saab otsustada ka ainult Riigikogu. Ehk siis mina seda teemat pole kolleegidega fraktsioonis arutanud ja mulle tundub, et me seda ka praegu siin ei suuda lahendada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Urmas Reitelmann, teine küsimus!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh, härra eesistuja! Härra ettekandja! Te olete kindlasti teinud ju arvutusi. Ja ma tahaksin täpsustada seda Teie kurikavalat kvoodisüsteemi. Et oletame 10 esindajat volikogusse igast linnaosast. Lasnamäe 100 000 elaniku juures tuleb ju sellele 10 000-le olulist lisa. Kui palju näiteks?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt ma päris ei saa aru, mis selle Lasnamäega viga on?
Küsimus jätkub - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
See on kõige suurem, selle pärast!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, ma saan aru, aga seal elavad inimesed ja niimoodi tuligi välja, et ühes linnaosas on rohkem inimesi. See on lihtsalt territoorium, antud juhul, minu arvates, on territoorium, kus elab rohkem inimesi. Kas sellepärast, et sellel territooriumil inimesi elab rohkem, kui teisel territooriumil, nende häälte või iga inimese hääle väärtus või kaal peaks olema väiksem, kui teise territooriumi inimese hääl, et see ... ma ei saa sellest loogikast päris aru. Kui rääkida matemaatikast, siis praegune kord näeb ette, et 5 mandaati igale linnaosale on tagatud igal juhul. Ükskõik, kas seal on 10 000 valijat või seal on 100 000 valijat. Aga ülejäänud mandaatide arv ja selle jagamine, sõltub juba sellest, kui palju on elanikke igas linnaosas.
Ja nüüd selle mõttega edasi. Tegelikult sellise kvootide süsteemi üheski teises omavalitsuses ei ole ja selle peale on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler kunagi. Et kus üldse see mõte tekkis, et peavad olema kvoodid? Aga nad on olemas ja on see võimalus, et tagada linnaosade esindust. Aga see ei saa sõltuda ainult sellest, kui palju on meil linnaosasid. See peaks sõltuma ka sellest, kui palju meil on elanikke ja rahva arvust. See on ju loogiline. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, palun küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Austatud volikogu esimees! ... Jah. On minu kord, eks ole? Ja austatud volikogu esimees! Et jätkan sama koha pealt - rahvaarvust. Et Tallinna linn on teiste omavalitsustega võrreldes erandlikus seisus ja linnaelanike arv kasvab igal aastal circa 5000 elaniku võrra. Kasv jätkub. Ja samal ajal Te teete ettepaneku esindusorgani arvu kahandada. Et kas Te ei näe seal vastuolu?
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Head kolleegid, mul on väga piinlik teid kogu aeg manitseda nagu klassijuhataja! Olge ometi rahulikud ja ärge siin saalis rääkige! Ja kui seal ees räägitakse, säält on ka siia kuulda. Keskenduge asjale, head inimesed! Aitäh! Ja palun vastata.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa! Mulle tundub, et ma olen sellele küsimusele juba vastanud, aga ma püüan vastata veel üks kord. No esiteks selle aasta tulemus on see, et 10 000 võrra on Tallinna elanike arv vähenenud tänu seaduse muudatusele. Ehk siis ei kasva iga aasta. Teiseks, et isegi kui meil sama tempoga hakkab see inimeste arv, elanike arv kasvama, mis on iseenesest positiivne, siis meil on veel pikk maa minna selleks, et meie volinike arv oleks võrreldav Helsingiga või Riiaga. See on jätkuvalt - inimese arv ei ole nii suur. Londonist isegi ei räägi. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Maris Sild, teine küsimus!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seoses kahe tooli seadusega, mille osas meil on üsna sarnane seisukoht, et ka mina endise noorteorganisatsiooni juhina arvan, et see ei peaks Eestis kehtima.
Aga Teie enda kohta, et kui Teid tõenäoliselt valitakse järgmisesse Riigikogu koosseisu, et kas Te astute siis tagasi Tallinna Linnavolikogu esimehe kohalt? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult, kui Teile tundub, et see teema on meie jaoks tähtis ja südamelähedane, siis mina teen ettepaneku, et kui Te esitate selle muudatusettepaneku eelnõu, siis mina toetan seda kahe käega. Mis puudutab seda nn kahe tooli seadust. Ja siis, ma arvan, et kolleegid Keskerakonna fraktsioonist seda toetavad ka ja kui seda toetavad ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kolleegid, siis tõenäoliselt me saame selleks linnavolikogu toetuse ja see ei oleks jällegi teemaks enne valimisi ehk siis ka koalitsiooniläbirääkimiste laua peal. Teeme ära!
Ja teine küsimus ka. Mina, kui juhuslikult juhtub nii, et ma osutun valituks Riigikogu liikmeks, siis mina ei hakka istuma kahe tooli peal. Kas ma jätkan enda tööd linnavolikogu esimehena, kui te lubate loomulikult, või siis ma tõepoolest hakkan töötama Riigikogus. Ma arvan, no see ei ole lihtsalt võimalik teha nii olulist tööd nii Riigikogus kui ka linnavolikogus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Jaa! Austatud esimees, et ma ise loen seletuskirjast, et ikkagi seda ettepanekut põhistab üldine suund sellise bürokraatliku aparaadi vähendamisele. Aga Te ütlesite, et näiteks sotsiaalvaldkonnas on vastupidi - rohkem ametnikke vaja, või töötajaid. Et mis Te arvate, mis ikkagi see suund võiks olla, noh mitte sellel aastal, järgnevatel aastatel? Et kas see aparaat väheneb või suureneb ikkagi?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tänan Teid küsimuse eest! Et mulle tundub, et aparaadi vähendamine või suurendamine ei saa olla, seda ei saa teha nagu ilusate numbrite pärast või poliitiliste avalduste pärast või ilusa aruande pärast, et me ütleme, et nüüd on vähendatud. Et igas valdkonnas see peab olema nagu mõistlik ja lähtuvalt valdkonna vajadustest. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Austatud volikogu esimees! Mulle tundub, et väga paljud küsimused on kerkinud üles just selle ajahetke valiku tõttu. Et Te teete selle sellisel väga vastutusrikkal kampaaniaperioodil, kus küsimus on tõusnud väga kõrgele ja seepärast, kuidas kommenteerite oletust, et te ju ometi tunnistate, et täna on Tallinnas Keskerakonnal pingeline ainuvõimul püsida ja võib-olla selle muudatusettepaneku tõttu just loodate proportsionaalselt vähendada ka opositsiooni liikmete arvu?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jällegi mulle tundub, et ma olen juba sellele küsimusele vastanud, aga ma hea meelega vastan veel üks kord sellele küsimusele.
Esiteks. Ma veel üks kord ütlen ja täitsa siiralt, et jah, tõepoolest, just enne valimisi selleks, et see teema oleks peale valimisi laua peal. Teiseks. Ma arvan, et ei oleks õige, kui linnavolikogu esimees tuleks selle ettepanekuga välja siis, kui ta oleks enda ametikohal ainult üks kuu või kolm kuud. Aasta pärast, lähtuvalt kogemusest ja analüüsist, selline ettepanek on palju mõistlikum.
Ja mis puudutab ainuvõimu pinget, siis ma arvan, et see väide, et see oleks seotud mingi ainuvõimu pingega, et see väide vist ei ole päris korrektne eelkõige matemaatilise põhjuse pärast. Et see ainuvõim ei sõltu volikogu koosseisust. Kui oleks 63 liiget ja oleks üks hääle ülekaal, jah, siis oleks ka Keskerakonna fraktsioon väiksem, aga ka Isamaa fraktsioon väiksem ja ka Reformierakonna fraktsioon väiksem. Ma ei näe nagu matemaatilist ja sisulist seost nende kahe fakti vahel - et ainuvõim ja volikogu liikmete arv. Need kaks asja ei ole kuidagi omavahel seotud ja ei ole ühtegi valemit. Kui on, siis ma väga tahaksin näha seda valemit. Aga ma väidan, et ei ole ühtegi valemit, mis tõestaks seda seost. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun küsimus!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga hea meel kuulata sellist toredat ja avatud debatti siin ja igasuguseid väga põhjendatud küsimusi ja sama põhjendatud vastuseid. Aga mulle jäi kõrva üks Teie arvamusavaldus, et koosseisu vähendamise sellise, no positiivse poole pealt, et see teeks volikogu otsused kuidagi, selle otsustusprotsessi kuidagi kiiremaks ja efektiivsemaks. Et ma küsiks siis, et mis on Teie arvates see kõige efektiivsem volinike arv, et probleemideta saaks siis otsused vastu võtta ja kes Teie arvates on need volinikud, kes noh, ütleme siis suurema koosseisu juures või hetkel praegu seda otsustusprotsessi siis segavad või pidurdavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma mäletan, et ma just mõni minut tagasi sama küsimust esitasin Teie kolleegile, et kes siis on see teravam pliiats ja kes ei ole nagu terav pliiats. Et esiteks, ma pole öelnud, et otsus ... siis oleks see protsess kiirem. Seda sõna ma pole ... ma ütlesin, et oleks suurem kontsentratsioon, mitte kiirus oleks suurem. Suurem kontsentratsioon. Ja mida ma selle alla nagu mõtlen. Et tegelikult, no kui seda mõtet arendada ja võib-olla see praegune minu mõtlemisviis ei oleks väga populaarne, aga mulle tundub, et ka komisjonide arv võiks olla väiksem ja võiks olla väiksem ka komisjonide koosseis. Ja kui komisjonides oleks vähem liikmeid, siis ka seal arutelu oleks sisulisem ja see kontsentratsioon oleks suurem. See kindlasti ei ole eesmärk, et mõned otsused läheksid läbi kiiremini. Seda ma pole öelnud ja seda ma pole ka mõelnud. Ma rääkisin sellest, et väiksem inimeste arv tagab arutelu kontsentratsiooni. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees! Et minul isiklikult ei oleks midagi ise selle vastu, et 79, 63. Kõik see nagu justkui tunduks üsna ratsionaalne. Aga kas ei ole tegemist natukene sellise tasalülitamisega, kui ei ole selles eelnõus või sellesse arutellu ikkagi kaasatud linnaosakogude arv, linnaosakogude liikmete arv ja linnaosakogude siis otsustusõigus? Et vaadake näiteks Rakveres on 15 000 elanikku ja seal on 21 volikogu liiget ja nad kõik otsustavad selle 15 000 elaniku elukeskkonna üle. Pirital on ligi 20 000 ja on 15 linnaosakogu liiget ja nad ei otsusta mitte midagi. Käivad koos ja jutustavad, sest mitte midagi ei ole enam võimalik otsustada - ei ole sellist õigust antud. Et Te küll mitu korda nimetasite, et see rahaline kokkuhoid ei ole Teie eesmärk olnud, ometi nagu see aina-aina tuleb nagu uuesti esile. Et linnaosa valitsuste asetäitjad panite juurde kaheksasse linnaosasse, mis te ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
kõik saavad mitu tuhat palka ja nende kokkuhoid oleks oluliselt suurem. Et minu küsimus on see, et kas ei võiks seda ettepanekut uuesti kaaluda selliselt, et kaasata ka linnaosakogude liikmete arv ja linnaosakogude vastutus- ja otsustusõigus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jah, tõepoolest tihti on jutt sellest, et Tallinna linn on suur linn, meil on linnaosad, mille suurus on võrreldav teiste Eesti linnadega. Aga, mida me teeme sellega? Kas tuleb Tallinna linn jagada kolmeks-neljaks-kaheksaks linnaks? Linn on ka süsteem, infrastruktuur, taristu. Ja kui see on üks linn, siis väga paljud teenused ja väga paljuski süsteem on üles ehitatud nii, et kõik linnaosad on omavahel seotud ja suurem osa nendest võimalustest, mida pakub Tallinna linn, tulevadki tsentraalselt. Nad ei ole eraldi korraldatud. Et haridussüsteem ei ole eraldi korraldatud Pirital ja eraldi Lasnamäel; transpordisüsteem ei ole eraldi korraldatud Nõmmel ja eraldi Mustamäel - see kõik on üks süsteem. Ja selleks, et see toimiks, peakski olema üldpildi nägemus ja tajumine. Ei ole võimalik jagada Tallinna linna igas valdkonnas eraldi linnadeks - siis see ei ole enam linn. Ma veel ükskord kordan, et suurem osa Tallinna linna süsteemist ongi mõeldud terve linna peale, mitte eraldi igale linnaosale. Ja sellepärast me räägimegi, et meil on linnavolikogu, kus on esindatud Tallinna elanike huvid, aga on tagatud ka linnaosade esindus.
Mis puudutab linnaosakogude koosseisu, kas see peaks olema suurem või väiksem ... Ma pean tunnistama, et mul antud juhul ei ole ette valmistatud seisukohta. Ma tunnetuslikult võiksin öelda, mida ma arvan selle peale, et mul on arvamus olemas, aga mul ei ole selle taga veel analüüse. Ja tihti ongi nii, et mina ütlen välja ühe numbri, võrdlen ühe omavalitsusega või teise pealinnaga teises riigis; Teil on teine võrdlusmoment, teised omavalitsused. Meil on Eestist ka veel, mul on siin ka veel näiteid Pärnust, Tartust, Narvast, kus on erinev volikogu liikmete arv ja see arv ei ole seotud mingi valemiga. Aga mis on 100%-liselt tänaseks tõestatud, et kõik eesmärgid, mis olid püstitatud seadusmuudatusega 10 aastat tagasi, et ükski nendest eesmärkidest ei ole saavutatud ja tagatud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Silver Meikar, palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh lugupeetud juhataja! Lugupeetud volikogu esimees! Et Te kindlasti nõustute minuga, et tark valitsemine tähendab, et enne otsuste tegemist viiakse läbi analüüsid ja uuritakse, mida teadlased arvavad. Ja politoloog Rein Taagepera on kunagi välja pakkunud valemi, et kui suur peaks olema esinduskogu. Ja ta on öelnud, et see võiks olla ja siis ka näitena seda väidet põhistanud, kuupjuur elanike arvust ehk nii 1,3 miljonist kuupjuur on umbes 109 liiget. Eesti parlamendis on 101 liiget. Ise ütlesite ka, et Tallinna elanike arv on vähenenud 10 000 elaniku võrra, aga selleks, et me jõuaksime arvuni 63, peaks Tallinna linna elanike arv olema 250 000. Ja seetõttu küsin, et mida Te kavatsete teha, et saavutada siis selline elanike arv, mis vastaks volikogu suurusele?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Tänan Teid küsimuse eest! Kui ma ... lugupeetud politoloogi valem, ehk siis see kuupjuur, oleks see kehtestatud igas seadusandlikus organis, siis esiteks, meil oleks teine riigikogu liikmete arv, see oleks 110. Millegipärast oli otsustatud, et see kuupjuur on miljonist pluss 1, aga tegelikult meil on elanikke miljon 300. Et siis, kus on nende 300 elaniku huvid või siis esindus, kui lähtuda sellest valemist.
Ja kui me vaatame teiste omavalitsuste volikogude kooseisu, siis sellele kuupjuurele ei vasta Tallinna linn, ei vasta Pärnu linn, ei vasta Tartu linn, ei vasta Narva linn. Ja samas meil ei olnud ka põhjalikku - Te rääkisite analüüsist ja diskussioonist -, et meil ei olnud ka põhjalikku diskussiooni selles osas, et just see valem on kõige adekvaatsem ja tagab demokraatiat. Ja seesama kuupjuur ei ole ka igas teises Euroopa pealinnas või mõnes teises omavalitsuses. Ehk siis ma arvan, see on üks arvamus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Silver Meikar, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Jaa, mul on väga hea meel selle üle, et ei ole seadusesse kirjutatud, et peab täpselt järgima mingit põhimõtet, aga arvestades tänast rahvaarvu ja Rein Taagepera pakutud valemit, siis õige oleks Tallinnas vist 76 või midagi väga ligilähedast, aga kindlasti mitte midagi 6-ga algavat. Ehk siis täpselt ei saagi seda järgida, aga pigem vastab see rohkem sellele, mida on teadlased välja pakkunud, kui see, mida Teie pakute.
Aga mul on Teile küsimus, et teine küsimus, et Te vastasite Maris Silla esitatud küsimusele Teie enda tuleviku kohta, et Te eelistate jätkata volikogu esimehena. Pole kahtlust, et Teie fraktsioon seal Teid toetab sellena. Ja küsin, et kas Te nüüd enne valimisi võite kinnitada, et Te olete põhimõtteliselt kui peibutuspart? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ma näen välja sedamoodi või? Jah, aitäh! Et ma arvan, et igal volikogu liikmel ja ka Riigikogu liikmel on õigus teha otsus peale valimiste tulemusi. Ja ka teil on see võimalus olemas. Et ei ole välistatud, et Teid valitakse Riigikogu liikmeks, aga võib-olla Te otsustate, et Teie soov on rohkem panustada linnavolikogusse. Aga võib-olla Te otsustate, et Teie kolleegi arvamus, et kahe tooli seadus ei ole adekvaatne, Teie arvates on ikkagi adekvaatne, ja Te otsustate olla kahe tooli peal. Ehk siis, see on Teie otsus. Ja mulle millegipärast tundub, et ka mul on see õigus olemas otsustada peale valimisi, kas ma töötan edaspidi Riigikogus. Juhul muidugi, kui inimesed annavad mulle seda usaldust. Seda me veel ka ei tea. Ja kui ma otsustan, et ma soovin jätkata linnavolikogu esimehena ja kui te lubate seda, ehk siis lugupeetud volikogu, siis ka see õigus mul on olemas. Ja kui Te lubate, siis ma teeksin selle valiku peale valimisi.
Mis puudutab seda valemi ... Jah, ma veel üks kord nagu tuletaks meelde, et see valem millegipärast oli võetud miljonist. Ehk siis Tallinna linna puhul siis oleks vaja ka võtta, ma ei tea, ühe kolmandiku numbrist linnaelanike arvust maha ja sellest siis arvutada kuupjuur. Aga miks nii? Miks kolmandiku võrra väiksem peaks olema see number? Selle kohta oli ühe lugupeetud inimese arvamus kunagi välja toodud, sealhulgas ka meedias. Et ta arvas, et igas ühiskonnas on umbes kolmandik inimesi, kes eriti ei oska nagu osaleda ühiskonnaelus. Ehk siis lähtuvalt sellest võiks ühe kolmandiku sellest valemist maha võtta. Mina küll ei jaga sellist lähenemist. Ja mulle tundub, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja ka ei saa seda toetada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh, härra esimees! Rohkem küsimusi ei ole ja Te saate jätkata istungi juhatamist.
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Sõna kaasettekandeks saab õiguskomisjoni esindaja Jüri Ennet. Palun!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud esimees, kolleegid! Esmaspäeval 21. jaanuaril oli õiguskomisjoni koosolek ja see teema oli seal siis arutusel. Kohal oli siis 12 komisjoni liiget. 10 volikogu liikmest oli 7 volikogu liiget kohal. Kvoorum oli olemas.
Ettekanne kanti ilusti ja põhjalikult ja teatud rõhkude asendiga aktsentueeritult ette, ja siis tulid ka küsimused. Küsimuste osas tuleks esile tuua seda asja, mis ka Kõlvarti ettekandes seal oli ja mis ka siin oli ja mis vajaks ka veidi rõhutamist, oli see, et see seadus, mida me praegult arutame, või see eelnõu, et see number, millest jutt on, et see on miinimum. Alla selle ei tohi olla. Ja üle selle, kas ta läheb nüüd 10 või 20 korda, ükski seadus ei sega. Ehk teiste sõnadega, see tuline arutelu, mis siin praegult päevakorras oli, selle me arutasime seal komisjonis läbi. Ja lõpuks pani veel ühe punkti Toomas Sepp ette ja ütles, et see kõik on õigesti arvutatud. Et need numbrid, need on ainult miinimum sellest, mida me taotleme. Kõrgemad numbrid võivad olla.
Jutt oli ka siis aastast 2008, kui oli siis see 63, ja pärast seda tuli siis 79. Kahel korral, see oli siis aastal 2010 ja 2015, oli see arutusel veel kord siin ja siis taheti see number alla viia 51-ni. Tähendab, see 63 on sellega võrreldes ... ei olegi midagi väga hullu. Aga kaks korda lükati see tagasi ja nüüd tänasel päeval me siis otsustame numbrit, mis siis läheb tagasi ajalooliselt sinna aastasse 2008 ehk number, mille eest me vaidlesime - 63. Väga ilus arutelu oli seal. Väga meeldiv arutelu oli siin. Ettepanek: komisjon 12 liiget oli, 1 oli vastu, 11 oli poolt. Ettepanek on toetada. Kõik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kristen Michal, palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Et me seda eelnõud arutasime ja mis seal salata, et võib-olla mõned küsimused-vastused käisid ka siit läbi. Et esiteks, ütleme, et see eelnõu mõneti liigub õiges suunas, et Tallinna juhtimisstruktuuri tuleks üle vaadata, reformida. Miks mitte kaaluda seda ka volikogu osas. Ja ma arvan, et see on ka peamine põhjus, mis me avansina seda eelnõud ja mõtet toetame. Eelnõus on, ütleme räägitud kokkuhoiust 140 000. Ettekandja ütles, et see ei ole peamine. Ma arvan, et see on tõepoolest üks detail, aga ma väidaks, et Tallinnas on siiski erinevatel hinnangutel väga palju inimesi, kes on tööle võetud millekski muuks, kui linnarahva vajaduse tõttu, eeskätt ikkagi poliitilistel alustel. See hinnang on välise hindamise pealt 200 kuni 400 ametikoha, mis võiks kokku võtta. Sellel oleks linnale palju suurem mõju. Menetluses volikogus on üks eelnõu, mille nimi on "Tallinna linna tervemõistusliku juhtimise pakett". Ma väga loodan, et keskerakondlased loevad selle samamoodi läbi, kõik teised ka, ja toetavad seda. Seal on, nagu mainitud, ametnike koomaletõmbamine; seal on ühe abilinnapea ametikoha koondamine, kes on loodud pigem selleks, et näha võib-olla parem välja või meelitada inimesi üle jne; Vene Lütseumi Sihtasutuse kokkutõmbamine, Tallinna Televisiooni sulgemine jne. Ühesõnaga, jutu mõte on see, et linna reformimine ja kulude kokkutõmbamine võiks olla märksa suurem, kui me räägime ainult 14 volikogu liikmest ja 140 000-st.
Ja ütleme nii, et ega ma ei salga, et mulle meeldib ka see mõte, et kui me võtame siit 14 liiget maha, siis umbes 7–8 tükki läheb Keskerakonnast. Eks te peate ise mõtlema, kes need on. Ja nende asemel mahub hästi Eesti lipp küll. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaak Juske, palun!
Kõne - Jaak Juske Jaak Juske
Austet volikogu esimees, head kolleegid! Et eks see eelnõu on ka natukene selline maailmavaate küsimus. Et minu, ja ma arvan, ka enamike sotside jaoks on oluline märksõna see, et rohkem demokraatiat on alati parem kui vähem demokraatiat. Ja selle eelnõu ikkagi eesmärk on demokraatiat Tallinna juhtimises vähendada.
Nüüd, kui volikogu esimees esitas sellise retoorilise väite või siis küsimuse, et kas äkki üldse võiks võtta eeskuju sellest ajast, kui Tallinna juhtis raad ja kui meil oli 16 raehärrat ... Et kui tõesti härra Kõlvart niimoodi mõtleb, siis ta toetab mitte demokraatlikku linna valitsemist, vaid siis tagasiminekut keskaega, kus meil oli seisuslik linna valitsemine, kus ainult linna ülemkiht, jõukad kaupmehed pääsesid siis raehärra seisusesse. Ma väga loodan, et see ei ole härra Kõlvarti eesmärk. Kusjuures siis, kui raad viimati Tallinna linna juhtis, oli elanike arv linnas umbes 25 000 ainult. Et Tallinn on kõvasti ikkagi kasvanud. Ja kui ma tõesti tõin selle näite, 100 aastat tagasi elas Tallinnas neli korda vähem inimesi ja volikogu liikmete arv oli 80. Isegi suurem, kui täna. Nii et minu arust on oluline see, et võimalikult palju linnakodanikke, nende huve saaksid volikogus esindada. Ja väiksem volikogu kindlasti seda ei võimalda või seda n-ö õigust ka piirab.
Ja millest on ka siin juttu olnud. Et ma tahaks pöörduda ikkagi auväärt Keskerakonna fraktsiooni saadikute poole. Mul on tunne, et te ei ole ikkagi täpselt mõistnud seda, et see eelnõu, mis on sündinud teie fraktsiooni juhi kabinetis, tegelikult kõige rohkem puudutab teid. Kui tõepoolest Vabariigi Valitsus selle eelnõu peaks algatama Riigikogus ja seda Riigikogus toetatakse mingil põhjusel, siis uskuge mind, järgmises linnavolikogus pooled teist ei saa rahvalt mandaati. Et teie hulk järgmises volikogus olemiselt saab olla oluliselt väiksem. Et teil on põhjust, ma arvan, täna mõelda selle peale, et selle eelnõu vastu ikkagi hääletada. Sest ma loodan, et te väärite kohta ka järgmises linnavolikogus.
Aga ühe härra Kõlvarti väitega ma ei saa veel kohe üldse mitte nõus olla, kui ta tõi oma eelnõu üheks siis argumendiks selle, et volikogu on muutunud 10 aastaga saamatumaks. Luges ette, et kui palju siin, eks ole, 10 aasta eest enne liikmete arvu tõstmist võeti vastu määruse, määruse eelnõud said siis n-ö määrusteks, ja palju see täna on vähenenud, siis ma tuletan meelde härra Kõlvartile ja teile kõigile, et enamik määruste otsuste eelnõusid tuleb linnavalitsusest. See näitab, et linnavalitsuse efektiivsus on 10 aastaga kõvasti vähenenud. Ja ma arvan, see on ka igati loogiline, sest tänane Keskerakonna võim on stagneerunud, ja see on märk sellest hoopis, et tuleb linnavalitsus välja vahetada. Et hakkame äkki nüüd hoopis sellest pihta.
Aga, tulles tagasi eelnõu sisu juurde, ma arvan, et see teema iseenesest, kuidas linna juhtimist muuta efektiivsemaks, on kahtlemata õige. Aga see ettepanek on ainult üks osa võimalikust tervikust. Kui siin kõrval oleks tõesti täna konkreetne ettepanek, kuidas meie täna väga õnnetus seisus linnaosakogude n-ö võimu suurendada, andes neile kohalikes küsimustes reaalse otsustusõiguse, mida neil täna ei ole ja mis on väga kahetsusväärne, kui siin oleks kõrval see ettepaneku pakett, võiks isegi seda ettepanekut kaaluda. Aga täna on see väga poolik ja demokraatiat vähendav, mitte suurendav. Ja sellepärast sotsiaaldemokraadid näitavad sellele eelnõule punast!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Argo Luude, palun!
Kõne - Argo Luude Argo Luude
Hääd volikogu liikmed! Ütleks ka selle asja kohta mõned sõnad. Kuulanud, või kõigepealt lugenud seda eelnõu ja siis kuulanud siis diskussiooni, ühtpidi tõesti nõus, et suund on õige. Kulusid tuleks vähendada. Aga see ka minu arust ainukene asi, mis selles asjas siin nagu õiget on. Et tegelikult sihukeses normaalses elus, kui sa hakkad mingit asja tegema, kodus näiteks, ma ei tea, hakkad seina värvima, siis sa ju lahendad mingit probleemi. Sa, ma ei tea, tahad mingisuguse mõra kinni katta või sul on mingi mure. Ja kuulates nüüd kogu seda diskussiooni siis, siis ausalt öeldes mina küll aru ei saa, et mis probleemi see konkreetne eelnõu lahendab, mis eesmärki ta täidab. Miks see just täna nüüd laua peal on, ei saa aru. Et kui mingit asja teha, noh näiteks ka siin selles volikogus, siis tegelikult oleks ju ikkagi mõistlik, et ta eesmärk on üheselt aru saada ja kõik mõistavad, et see on hea asi, mida me teeme.
Nüüd edasi. Kui, nagu öelda, et tõepoolest võtame neid volikogu liikmete arvu vähemaks, siis jällegi ma ei saa aru, et miks see on just 63, miks mitte 53, 43, 21, 11, mis iganes. Et olen ju ma ka seda ütlend, et tänane poliitiline süsteem on selline, et väga vabalt saaks ka ju niimoodi ära valitseda, et valimised tehakse ära, saadakse n-ö need hääled kokku ja siis volikogusse tulevadki ainult n-ö parteide esindajad, kellel siis on täpselt nii palju hääli nagu nad sealt nendelt valimistelt said, ehk noh näiteks ütleme, et tuleb viis inimest volikogusse. Ühel on 20 häält, teisel on võib-olla 15 häält, kolmandal on mingisugune, ma ei tea, 30 häält ja nii nad otsustav eks ju, et tegelikult tulemus on täpselt samasugune. Sest kui me vaatame siin tänagi neid hääletamisi, siis üldjuhul on ju näha, et Keskerakond hääletab ühtemoodi ja kõik nagu üks mees, ja opositsioon siusuliselt ka ühtemoodi nagu üks mees ja tõepoolest kulutame siin üksteise aega. Et kui nagu teha, siis minu arusaamist mööda tuleks see asi ikkagi põhjalikult läbi mõelda. Kaaluda läbi kõik erinevad alternatiivid, et mis on üks võimalus, mis on teine võimalus, mida me võidame ühel juhul, mida me võidame teisel juhul ja siis kui need asjad on põhjalikult läbi arutatud, siis öelda, et jah, teeme niimoodi.
See on nagu kõige parem tulemus, mis kõigile võiks sobida ... ja tegelikult annaks siis nagu mingi lisaväärtuse ka. Täna ausalt öeldes selles eelnõus mina mingit lisaväärtust ei näe. Ja Konservatiivse Rahvaerakonna nimel võin öelda, et meie oleme sellele eelnõule sellisel kujul kindlasti vastu. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu esimees, head kolleegid! Me kuulsime varem volikogu esimehe ettepanekus siis seda n-ö ülesande püstitust, et tahaks teha asju efektiivsemalt ja tõhusamalt ja vähendada raiskamist. Kõlab just kui päris üllalt. Ja ettepanek on siis vähendada Tallinna volikogu koosseisu 79-lt 63-le. Tallinna linna palgal on üle 20 000 inimese. Tallinna linna ametites töötab 1400 inimest. Ainuüksi linnavalitsuses töötab kuus ja poolsada inimest. Millest me räägime!? Et kui me tahame ... Kui tegelikult on linnal ja Keskerakonnal on soov bürokraatiat vähendada ja kulusid kärpida, siis tegeleme ikka päris asjadega. Ärme tegele sellise asendustegevusega. Et see ... Mina isiklikult ei suuda kuidagi uskuda, et sellise poliitilise kogemusega inimene nagu Mihhail Kõlvart ei annaks endale aru, et praegu jaanuari lõpus, viis nädalat enne Riigikogu valimisi selle ettepaneku tegemise kogu mõte saab olla ainult see, et tema isiklikult saab sellest tähelepanu. Ja kogu lugu. Sest konkreetselt selle ettepanekuga väga palju rohkemat midagi Toompeal ei sünni kuni valimisteni. Ja mis valimistel saab, see on ise küsimus.
Nii et Isamaa seda tänast ettepanekut kindlasti ei toeta. Paljud need põhjused on juba siit puldist maha öeldud. Me oleme paljude nendega samal seisukohal. Küll aga meil on üks teine ettepanek. Et elame nüüd rahulikult need valimised läbi ja hääletame täna selle ettepaneku maha ja võtame siis uuesti jutuks selle, et kas Tallinn näiteks võiks olla ... kas Tallinnal võiks olla omaette pealinna seadus, kuna tõesti Tallinn on omavalitsusena niivõrd eriilmeline struktuur Eesti riigi mõttes, et seal ei pruugi olla mõistlik kõiki n-ö kohaliku omavalitsuse korralduse reegleid rakendada sarnaselt Tallinnas ja kõikides ülejäänud 78-s Eesti omavalitsuses. Et seda Isamaa on kindlasti valmis arutama. Võib-olla see pealinna seadus on ja see samamoodi saab tulla võib-olla siis Tallinna Linnavolikogu initsiatiivina ja loomulikult ta peakski seadusena sündima Riigikogus. Aga noh tänane ettepanek on, olgem ausad, see on asendustegevus. Me imiteerime mingit protsessi, mis väga palju siin sisulist kaalu ei oma. Ja noh isegi, seal on nagu see vastuolu sees, et kui võtta jutuks, tuua näiteks seesama Lasnamäe ja Pirita ja, eks ole, ja kartus, et kui me vähendame volikogu liikmete arvu, et siis tegelikult see linnaosade, mis oli võib-olla kõige positiivsem efekt üldse selle laiendamisel, et linnaosade n-ö erisused natuke rohkem tulevad esile, et selle kaitseks öeldi, et "ei! seda ei juhtu, et need erisused ei kao kuhugi ära, et selleks on kvoodid". Aga kui need kvoodid on olemas, aga mis on siis üldse kogu selle protsessi mõte?! Nii et sellepärast lühidalt, Isamaa ei saa seda ettepanekut toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Andres Kollist, palun!
Kõne - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud volikogu! Lugupeetud volikogu esimees! Ma lubaks endale paar remarki. Esiteks, eks Isamaal ole seda seaduseelnõud raske toetada, sest et mäletatavasti see volikogu liikmete arvu viimine 79-le toimus Urmas Reinsalu ettepanekul soolise võrdõiguslikkuse seaduse sabasse haagituna viimasel hetkel enne üle-eelmisi volikogu valimisi. Ja küllap selle taga oli teatav lootus, et volikogu liikmete selline suurendamine annab võib-olla ka mingeid soovitud tulemusi. Seda ei juhtunud. Ja ma igatahes tean seda, et selle ettepaneku puhul selliseid arvestusi ei ole tehtud ja neid lootusi kellelegi, et selle kaudu oleks võimalik valimistulemusi kallutada, ei ole. Ja ta on tehtud ka nii kaua enne järgmisi volikogu valimisi, et kes teab, mis selle aja peale juhtunud on. See on üks.
Teiseks. Taagepera kuupjuure seadus või soovitus käib riigi kohta, mitte kohalike volikogude kohta. 63³ on 250 000. 79³ on 493 000, mis nagu täpselt klapiks. Aga nagu siin on korduvalt palju näiteid toodud, neid on igasuguseid ja demokraatiat saab harrastada ühte-, teist- ja kolmandat moodi. Ma arvan, see ei ole probleem.
Ja siis ka see linnaosade kvoot. Õiguskantsler Indrek Teder on omal ajal tähelepanu juhtinud sellele, et kvoodid linnaosade kaupa ei oleks nagu õiged. Ma arvan, et nad on väga õiged. Sest Pirital ja Nõmmel oma spetsiifika, Lasnamäel oma, Mustamäel oma. Ja seega, et volikokku erinevate linnaosade eripärad kokku tuua, on mõistlik neid kvoote harrastada. Ja arvud on niisugused, et kui 79 puhul, nagu praegu on, siis 5 on iga linnaosa kvoot. 5 x 8 on 40. See tähendab, 40 on iga linnaosa kvoot niigi. Ja 39 jagatakse elanike arvu järgi. Kui oli 63, siis oli see arv 4. Ja 4 x 8 on 32 ja 31 jagati sel juhul siis elanike arvu järgi. See tähendab, Tallinna volikogu kujundatakse nii, et pooled volinikud jagatakse nagu igale linnaosale ja pooled jagatakse vastavalt elanike arvule. Minu arvates väga mõistlik.
Ja ma loodan, et selline jagamine, kui me lähme 63 juurde tagasi, mis on kenasti ka traditsioon ... Tallinna Linnavolikogu, kui ta hakkas n-ö peale Vene aja lõppu uuesti tegutsema, siis 63 see arv oli. Ja miks me ei võiks siis selle juurde tagasi minna. Nii et, ma arvan, mõistlik on seda eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Margarita Tšernogorova, palun!
Kõne - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Head kolleegid! See eelnõu, mis me täna praegu arutame, andis meile täna võimaluse iga ühele vaadata, kes me oleme, kellega koos me töötame ja kust me üldse siia sattusime, kes meid valis. Kui me räägime täna, et võib-olla Nõmmel või noh kuskil teisel linnaosades on rohkem vajadusi esindada, olla esindatud siin linnavolikogus, siis ma ütlen teile, meil peale elanike arvu, meil on veel pindala arv, hetk tagasi praegu härra Berezovski abistas mulle, ta vaatas. Meil Pirita linnaosas on 18 000 elanikke. Nad elavad 18 kilomeetrit, aga linna Mustamäe linnaosa, neil on 64 linnaelanikke, aga meil on ainult 5% Tallinna linna pindala. Kui me võtame endale midagi muud, teised mõõtmed, kuidas me hakkame valima, formeerima meie volikogu, siis ma ei tea, kuhu me võime minna. Probleem on selles, kuidas meie nagu teiega koos töötame. Ma väga palun Teid, vaadake, kui palju võtab, meid on 79. Praegu momendil meid on 68. Kui me alustasime tööd, meid oli 59. Väga harva, kui meil on rohkem kui 60 inimesed. Probleem on, tuleb sellest, kas kõik osalevad selles töös. Meil on 2 töövormi. Üks vorm, see on linnavolikogu istung ja teine komisjoni istung. Ja kui ma kuulan, kui meie komisjoni esindajad ütlevad volikogus, et täna meil oli koosolek ja sellest koosolekust võtsid osa 9 komisjoni liikmed ... Aga komisjoni liikmetes on 18, 19, mõnedel on 21 liiget. Siis inimesed, kellel on võimalus osaleda meie linna töös, nad sellest ei osale. Ja tuleb siis küsimus, milleks nad siia käivad, milleks nad siin on. Probleem on sellest, et kõik, kes on valitud, peavad siia tulla, osaleda töös. See on kõige tähtsam asi.
Peale selle, kui täna meie räägime, et meil see vähendab meie demokraatiat ... Me unustasime sellest, et meil on kaheksa linnaosa. Igas linnaosas on oma kogu. Üldiselt seal on umbes 150 inimesed. Ja mida nad teevad? Mida nad annavad meie demokraatia arengule? Mis ettepanekuid nad teevad ja kuidas meie koos töötame? Vot, ma leian, et väga hea ettepanek täna oli härra Mihhaili poolt, selleks et me võiksime sellest vaadata ja küsida. Me räägime "andke rohkem võimalusi, andke rohkem võimu". Aga probleem on selles, kuidas kasutatakse seda võimalusi, mida pakuvad meie volikogu liikmed ja mida pakuvad seal kohapeal meile halduskogu liikmed. Probleem on selles, probleem on selles.
Ja üks mõte, vot kolleeg enne mind praegu rääkis ... Ma juba mitu korda ütlen ja olen absoluutselt kindel selles, et meil on vaja meie Tallinna statuuti. Nagu me oleme Tallinna ... Eesti Vabariigi pealinn. Ja meil peab olema mingisugune põhi seadus meie kohta, kuidas me töötame, kuidas töötavad meie halduskogud, meie linnaosad ja kõik teised asjad. See on probleem. Ma leian, vot see just eelnõu täna andis meile võimaluse lihtsalt läbi mõelda, kes me oleme, kuidas me töötame ja mida me teeme. Aga üldiselt ma väga toetan seda eelnõu. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kalev Kallo!
Kõne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Tahaksin oma väga lühikeses sõnavõtus toetada volikogu esimehe mõtet, et kui 10 aastat tagasi tehti viga, siis see viga tuleb lihtsalt parandada. Mõned oraatorid on siin kutsunud üles põhjalikule analüüsile ja igasugustele arvutustele, aga 10 aastat tagasi, olin tol korral Riigikogu liige ja Riigikogu menetluses oli soolise võrdõiguslikkuse seadus ja nagu öeldakse üleöö teiseks lugemiseks ilmus sinna äkki muudatusettepanek, mis nägi ette suurendada Tallinna linnavolikogu liikmete arvu. Mitte keegi ei saanud aru, mis on sellel pistmist soolise võrdõiguslikkusega. Aga kõik küsimused, mis lugupeetud koalitsiooni esindajatele tookord said esitatud, ega sealt vastuseid ei tulnud, et kas on analüüsid tehtud, millega see põhjendatud on. Vastu kõmas hääl nagu tühjast tünnist. Ja seetõttu ei ole mõtet täna rääkida analüüsidest, sest ennem seda volikogu töötas hästi ja tõenäoliselt 63 liikmega töötab ka edaspidi hästi, sest see tehtud viga tehti ilma igasuguse arvutuse ja analüüsideta.
Ja härra Juske mure kohta Keskerakonna liikmete vähenemisest - võiksin kinnitada, et mure on asjata. 40 keskerakondlast mahub ka 63 liikme hulka ära. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud kolleeg, kui tohib, ma palun, Mart, Teid mind asendama. Ma võtaks lõppsõna ka.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Palun!
Kõne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et kõigepealt, lugupeetud kolleeg Jaak Juske! Ma pean tunnistama, et mulle alati meeldib Teid kuulata. Sest ajalugu on minu lemmikala ja iga kord ma imestan, kui palju teadmisi Teil on, eriti Tallinna linna ajaloost. Aga see viide keskajale oli tsitaat. Tegelikult see ei olnud minu mõte, vaid lugupeetud härra Reinsalu mõte.
Siis teine küsimus, kas linnavolikogu on saamatu. Et loomulikult ei ole ja ma seda ka pole välja öelnud. Rääkimata sellest, et ma ei soovinud kedagi solvata. Et ma arvan, et lugupeetud kolleeg Jaak Juske ei soovinud solvata ka linnavalitsust.
Tallinna Linnavolikogu liige - Jaak Juske Jaak Juske
....
Kõne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aga kui rääkida statistikast, siis kui tuua välja numbreid, siis tegelikult on vähenenud ka ettekannete, just linnavolinike ettekannete arv. Aga nagu me teame, tavaliselt nii volikogus kui ka Riigikogus opositsioon on alati aktiivsem. Ja sõnavõttude arv on ka vähenenud. Vot selline huvitav tendents, aga see ei tähenda omakorda, et kas linnavalitsus on saamatu või lugupeetud opositsioon on saamatu. Ma arvan, et meie opositsioon on väga aktiivne, väga sisuline ja mõnikord isegi konstruktiivne. Ma arvan, et arvud midagi näitavad, aga ma ei tahaks hinnangutega kedagi solvata.
Ja viimane mõte. Et ma arvan, et see on ju positiivne, et Keskerakond saab aru, et puht proportsionaalselt just Keskerakonna fraktsioon peaks kaotama kõige rohkem liikmeid, aga on valmis seda toetama. Ma olen kindel nii Keskerakonna fraktsiooni liikmete kui ka Reformierakonna fraktsiooni liikmed kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed, kui ka EKRE fraktsiooni liikmed võtavad vastu otsuseid mitte lähtuvalt enda isiklikest huvidest ja kui kunagi hakatakse hääletama ka nn kahe tooli seadust, ka siis keegi ei hakka lähtuma enda huvidest, enda võimupositsioonist, enda võimalustest, aga kõik hakkavad lähtuma meie ühiskonna huvidest. Ma olen selles kindel. Aitäh!
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 48 poolt, 13 vastu, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud!
Nii! Head kolleegid! Jah, ma näen, et te olete juba .... Vaheaeg 15 minutit! Aitäh!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid, jätkame istungiga!
18:03 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE231 Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustikuga World Tourism Cities Federation 3. OE231 Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustikuga World Tourism Cities Federation
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 3 "Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustikuga World Tourism Cities Federation". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Tegemist on väga konkreetse ja lihtsa eelnõuga. Nimelt me palume volikogul kiita heaks Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustiku World Tourism Cities Federationiga ja anda volitus Tallinna linnapea Taavi Aasale selle liitumislepingu allakirjutamiseks.
Tegemist on suurepärase rahvusvahelise organisatsiooniga, millesse kuulub 140 linna ja 71 erinevat suurt rahvusvahelist turismiha seotud korporatsiooni. Lähiringkonnast kuulub sellesse organisatsiooni Peterburg, Riia, Kopenhaagen ja Helsingi. Ja võttes aluseks turismi suundumusi Hiina suunal, Aasia suunal, siis ma arvan, et see liitumine on mõistlik. See toob meile kaasa kulu 2000 dollarit aastas liikmemaksuna ja ma arvan, et nendest avanevatest võimalustest tulenev kasu kaalub selgelt üle selle liikmemaksu suuruse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, kolleegid! Rahanduskomisjonis arutati antud küsimust 21. jaanuaril k.a ja protokolli number oli number 1 ja otsustati, hääletamistulemustega 8 poolt, vastu ei olnud kedagi, 1 erapooletu, toetati eelnõu esitatud kujul. Mõelge, üldistage, otsustage, palun toetage antud eelnõu! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaasettekandjale on ka küsimus. Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud ettekandja! Et palju see asi meil maksma võib minna, et meil siin varem oli väga suur arutelu kulude kokkuhoiu osas. Et sellega kaasnevad ka mingid lisakulud?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Tähendab, seal on liikmemaks 2000 dollarit aastas. Nii et ma arvan, seda ei saa kuluna käsitleda. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Suur tänu!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen Teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna liitumine rahvusvahelise turismilinnade võrgustikuga World Tourism Cities Federation". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:07 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE3 Linnavara tasuta üleandmine aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid 4. OE3 Linnavara tasuta üleandmine aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Linnavara tasuta üleandmine aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ma loodan, et pannakse üles ka slaidid ning eelnõu sisu ise selline. Tallinna linnale kuulub kinnistu aadressil Paljassaare 17. Kinnistul paiknevad amortiseerunud hooned ning selleks, et ellu viia eesmärk, mis on ... No nii, saimegi pildid ka. Siin on siis näha kinnistu asetsemine Põhja-Tallinnas ning siin on näha lähemalt olemasolevad hooned ning kinnistu piirid ning kõnealuse kinnistu siis soovimegi anda tööstusparkidele, Tallinna Tööstusparkidele mitterahaliseks sissemakseks ning väärtus on 479 500 eurot. Ning eesmärk on siis kahes etapis: arendada seal maa-ala ning peamiselt kultuuriga seotud ja loometegevusega seotud ettevõtetele see siis ka üürile anda. Nii et ma arvan, et see on õige ja otstarbekas ning lähtub ka linnaosa arengukavast ja arengusuundadest. Nii et ma palun seda eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Linna rahanduskomisjon arutas oma korralisel istungil 21. jaanuaril nimetatud eelnõud OE3. Ja kohal oli 10. Poolt 8, vastu, erapooletuid ei olnud. Nii et palun ka teil toetada nimetatud eelnõud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Nii! Avan läbirääkimised! Leonid Mihhailov, palun!
Sõnavõtt - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Ma tahaks selle küsimuse edaspidisest arutelust ja hääletamisest taandada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Sellist kohustust ei ole. Aga see õigus on olemas. Võtame arvesse. Kas keegi veel soovib sõna? Ei soovi. Nii! Jah. Margarita Tšernogorova, palun!
Sõnavõtt - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
.... et ma ka ei osale hääletamises.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! On protokollitud.

Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Linnavara tasuta üleandmine aktsiakapitali suurendamiseks mitterahalise sissemaksena Aktsiaseltsile Tallinna Tööstuspargid". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 48 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:11 Päevakorra punkti alustamine - 5. ME213 Tallinna linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded 5. ME213 Tallinna linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 5 "Tallinna linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Määruse eelnõu koostamise aluseks on hädaolukorra seaduse § 37 lõige 2, mille kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel ehk kohalikul omavalitsusel kehtestada määrusega elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded, mis tulenevad hädaolukorra seadusest § 37 lõige 3.
Kohaliku omavalitsuse elutähtsateks teenusteks on veega varustamine ja kanalisatsioon, kaugküttega varustamine ning kohaliku tee sõidetavuse tagamine. Elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded kehtestatakse elutähtsaid teenuseid osutatavatele ettevõtjatele.
Määruse eelnõu on kooskõlastanud elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtjad, kokku 11 ettevõtet. Palun seda määrust toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, austatud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust 15. jaanuaril ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna linna korraldavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 53 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:14 Päevakorra punkti alustamine - 6. ME232 Tee seisunditasemete ja -nõuete ning hooldustsükli aegade kehtestamise pädevuse ja planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud ülesannete delegeerimine 6. ME232 Tee seisunditasemete ja -nõuete ning hooldustsükli aegade kehtestamise pädevuse ja planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud ülesannete delegeerimine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 6 "Tee seisunditasemete ja -nõuete ning hooldustsükli aegade kehtestamise pädevuse ja planeerimisseaduse §-s 131 nimetatud ülesannete delegeerimine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Selle määruse mõte on siis selles, et tee seisundinõuete või hooldustsükli aegade muutmise menetlus peab olema senisest paindlikum, et neid oleks vajaduse korral lihtsam muuta. Seetõttu on otstarbekas anda seisundinõuete ja -tasemete ning hooldustsükli aegade nõuete muutmise pädevus Tallinna Linnavalitsusele, kellel on eelarveliste vahendite piires võimalik täpsustada, millisel linnatänavatel rakendatakse kõrgemat seisunditaset või -nõudeid, ning millised on optimaalsed hooldustsükli ajad.
Nüüd planeerimisseadus § 131 kohaselt võib kohalik omavalitsus sõlmida arendajaga lepingu, mille kohaselt arendaja ehitab valmis detailplaneeringus kavandatavad avalikud kasutatavad teed ja tehnovõrgud ning rajab haljastuse. Praktikas sõlmitakse analoogseid lepinguid ka projekteerimistingimuste menetluse käigus ning kohtupraktikast tulenevalt lepitakse kokku ka seaduses otseselt loetlemata avalikult kasutatavate ehituste ehitamises, näiteks mänguväljakud. Praegu tuleneb Tallinna Kommunaalameti volitus neid lepinguid sõlmida Tallinna linna ehitusmäärusest. Praktikas on välja kujunenud, et linn sõlmib arendajatega kaasfinantseerimislepingu, juhul kui linna enda arenguplaanides on juba mõne tee- või tehnovõrgu rekonstrueerimine või uue ehitamine. Arendajate võrdsemaks kohtlemiseks tuleb koostada selgemad kaasfinantseerimise ja tasu arvutamise põhimõtted. Lisaks on vaja reguleerida, kuidas tagada arendaja kohustuse täitmine ja valmis ehitatud avalike ehituste üleandmine linnale.
Tulenevalt eeltoodust on määruse §-s 3 volitatud Tallinna Linnavalitsust välja töötama muude detailplaneeringu elluviimiseks vajalike kokkulepete, näiteks lasteaedade ehitamiseks, põhimõtteid ning määrama lepete allkirjastajad. Palun seda eelnõu toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! See ettepanek lõhnab sellise legaalse väljapressimise järele ja annab ka võimaluse küsida meelehead, nii nagu Tallinna linnas on seda korduvalt tehtud. Et kuidas Te nüüd ikkagi kujutate ette, et Te ütlete arendajale, kes nagunii rajab näiteks mõned kvartalisisesed teed, ehitab mänguväljakud et cetera et cetera, et ta peaks nüüd veel panustama näiteks tee-ehitusse linnamaadel. Et kas see ei tundu mitte ebaõiglane?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Nagu ma juba mainisin, et planeerimisseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus sõlmida arendajaga lepingu ja just nimelt, et see leping oleks läbipaistvam, me proovime panna need asjad valemisse, et kõiki arendajaid kohelda ühesuguselt, mitte nii nagu Teie arvate. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Kui me räägime näiteks elamuarendusest, siis lõpptarbija maksab selle lõbu kõik kinni, mille tegelikult peaks Tallinna linn maksumaksja raha eest kinni maksma. See viib näiteks korteri ruutmeetri hinna ebanormaalselt kõrgele. Kuidas Te kommenteerite seda?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ma tänan küsimuse eest! Et tegelikult on nii, et iga arendaja, iga ehitaja, sh ka Tallinna linn, peab ehitama välja taristu. Sest tihtipeale on juhtunud meil niimoodi, et meil on küll plaanides, et on lasteaed ette nähtud kuskil, aga meil ei ole lepitud kokku, kes selle peab valmis ehitama ja lõppkokkuvõttes sinna lasteaeda ei tule. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, austatud kolleegid! Linnamajanduskomisjon 15. jaanuaril arutas seda küsimust. Ja hääletamistulemustega 8 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tee seisunditasemete ja -nõuete ning hooldustsükli aegade kehtestamise pädevuse ja planeerimisseaduse §‑s 131 nimetatud ülesannete delegeerimine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, 4 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:20 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE219 Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile 7. OE219 Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 7 "Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Kalev Kallo Kalev Kallo
.... Protseduuriline!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, palun! Kalev Kallo, palun!
Küsimus - Kalev Kallo Kalev Kallo
Aitäh! Ma palun ennast selle punkti puhul taandada seoses võimalike huvide konfliktiga. Ja seetõttu lahkun saalist selle punkti arutelul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Protokollis. Deniss Boroditš, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Deniss Boroditš Deniss Boroditš
Mina ka palun ennast antud päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest taandada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, arusaadav. Protokollitud.
Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Veel on keegi seal. Veel on üks käsi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Toivo Tootsen, palun!
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun ka taandada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Igor Kravtšenko Igor Kravtšenko
Sama lugu. Aitäh! Taandan ennast selle punkti arutamisest. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, tänan täpsustuse eest! Protokollitud. Nii! Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees ja volikogu liikmed! Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt antakse sõitjateveo avaliku teenindamise kohustus pärast riigihanke sõitjateveo bussiliikluse korraldamine avaliku teenindamise lepingu alusel tulemusel sõlmitud lepingu lõppemist Tallinna linnas täies liiniveo ulatuses üle Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile. Käesoleval ajal toimub Tallinna linnas sõitjateveo avalik teenindamine kahe lepingu alusel. Tallinna linn ja Osaühing MRP Linna Liinide vahel on 31 oktoober 2014 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping tähtajaga kuni 31 märts 2022 ja teine leping on siis Tallinna linna ja Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi vahel 21. jaanuaril 2015 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping tähtajaga kuni 20 jaanuar 2025.
Nüüd MRP Linna Liinid teavitas meid kirjalikult, et nad lõpetavad meiega lepingu alates 1. veebruarist 2019. Ja meil ongi siis palve, et me anname selle edaspidi nende liinide teenendamise, neid on 10-11 liini Tallinnas, nende teenindamise Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile üle.
Ühistranspordiseaduse § 12 kohaselt kavandavad ja korraldavad ühistransporti või selle alusel sätestatud korras valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsus. Ühistranspordiseaduse § 13 kohaselt sõlmib omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil vedajaga avaliku teenindamise lepingu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse alusel teatud juhtudel, nimetatud juhtudel panna vedajale avaliku teenindamise kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses avaliku teenindamise otselepinguga ja eelkäisitletud õigusaktidest tulenevalt võimaldab siseriiklik õigus sõlmida Tallinna linnas sõitjateveo avaliku teenindamise otselepingu. Ma arvan, et Tallinna linn osaleb ettevõtluses eesmärgiga tagada linnaelanikele avalike teenuste kättesaadavus parima võimaliku kvaliteediga. Linna äriühingu prioriteet ei ole mitte kasumi teenimine, vaid linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmine kvaliteetselt ja järjepidevalt. Palun toetada seda eelnõu!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Et kuna tegemist on erakorralise olukorraga, et kas see ülesande andmine, lepingu sõlmimine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsiga, et kas Te näete seda ajutise meetmena ja ikkagi on plaanis kaasata Tallinna veoturule siis eraettevõtjaid avaliku konkursi kaudu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Praegu on see sellise meetmena nagu ma siin ette lugesin. Kindlasti me mõne aja möödudes võime seda küsimust uuesti arutada. Pealegi on Tallinna TLT-l võimalik allhanke korras ka eraettevõtjatega lepinguid sõlmida. Ja vaatame, kui meie bussifirmad tugevnevad selle transpordi valdkonnas, siis kindlasti edaspidi on need võimalused olemas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et ma ei saa tegelt aru, kumb nüüd räägib: abilinnapea või nõukogu esimees, või?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Siin vahet ei ole. Ma ei taanda ennast. Ma võin Teile ettekande teha. Ma ei hääleta. Aitäh!
Küsimus Ants Leemets Ants Leemets
Okei. Aga see on see, et kumb nagu räägib ja kumma nimel ta nagu räägib siis.
Aga minu küsimus on see. Et mida tähendab, et linnal ei ole vaja kasumit realiseerida dividendi näol, vaid ta suunab selle tagasi ettevõttesse ehk investeerib ühistranspordi arengusse? Ütleme, et ühel juhul nagu ei ole vaja, aga teisel juhul ta suunab juba nad sinna. Et tegelikult finantseeritakse seda bussiparki ikkagi väga kummalisel viisil. Aga mis see lause nagu tähendab? Dividende ei taha, aga suuname selle investeeringutesse sinna. Tahate siis või ei taha?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! TLT ei võta dividende välja. TLT-l on omatulu ka täiesti olemas, nimelt piletitulu, ja selle ta suunab tagasi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et selline kummaline lause seletuskirjas, et "linna äriühingul ei saa ega või tekkida maksuvõlgnevusi". Sellised laused ei saa ega või kirjutada kuskile. Et ikka saab ja ikka võib. Aga ma usun, et ei teki. Aga miks sellised imelikud väljendused? Tegemist on ju äriühinguga ja tegemist on aktsiaseltsiga, mis tegutseb iseseisvalt, millel oma juhtorganid ja siis sellised deklaratsioonid linnavalitsuse poolt.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
No aitäh! Hea küsimus. Aga täiesti arusaamatu minu jaoks. Sest Tallinna linnal, nii palju, kui mina mäletan, ei ole siiamaani ajaloos ühtegi äriühingut, kellel oleks maksevõlad ja kes oleks likvideeritud või kes oleks ... või mis oleks pankrotti läinud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Kas ... ? Jah. Küsimusi ikkagi rohkem ei ole. Nii! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust 15. jaanuaril, siis "Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile". Ja otsustas tulemustega 6 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No tõenäoliselt Te komisjonis arutasite tekkinud olukorda ja ka siis Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi valmisolekut seda ülesannet enda peale võtta. Et kas Te ka volinikele kirjeldaksite, milline see seis täna on ja milline siis on aktsiaseltsi valmisolek hakata neid liine 1. veebruarist teenendama? Ja mida peab selleks veel tegema?
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Kõigepealt ma pean ütlema, et ma juba pool aastat ise ei tööta Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsis. Aga loomulikult me komisjonis seda küsimust arutasime. MRP Linna Liinid teenindavad Tallinna autobussiliinidest ümmarguselt 10% linna liinidest. Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts seega teenindab 9–10% autobussi linnaliinidest. 10% lisandumine on tegelikult päris suur maht ja selle täiendava teenindamisvõimekuse saavutamine on tegelikult ettevõttele nii või teisiti keeruline väljakutse. Aga nii palju, nagu mul on informatsiooni, ja nii palju, kui me seda ka komisjonis arutasime, Linnatranspordi Aktsiaseltsi juhatus on sellega juba mitmeid nädalaid tegelenud ja on põhjust arvata, et probleem saab lahendatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Et ma põhimõtteliselt tahaks muidugi arvata, et kui nüüd keegi ütleb ootamatult lepingu üles ja siis on vajalik, et keegi tuleb appi ja teeb ära. Ja selle lühikese ajaga teha konkurss on nagu raske. Aga selles mõttes on see käik nagu õige. Aga tulevikus on vaja ikkagi see ühiskondlik transport muuta efektiivsemaks ja avada ka konkurentsile. Ja kui suur osa võiks teha siis mõni teine firma, et see ei ole nagu nii tähtis. Tähtis on pakkuda seda võimalust ja konkursi teel selgitada välja parimad.
Täna on ikkagi ... turul on, Tallinna linna toel linnatransport on väga soodsas seisus. Et talle mitte ainult kasumit ei suunata tagasi, vaid talle antakse isegi, ma ei tea, busside pesemiseks, seadmete ostmiseks raha. Ja, ütleme, temaga ei käituta nagu vedajaga, kellega lepitakse kokku liinikilomeetrite arv, hind, ja siis üks pool täidab siis lepingut ja teine pool täidab lepingut. Siin on nagu avatud lepinguga tegemist. On raha puudu, vaja busse juurde - ostame. Et, ütleme, see nagu ... te peaksite selle tegema äriühingust munitsipaalettevõtteks. Võib-olla siis on nagu ... hakkavad kõik asjad kuidagi paika minema.
Aga tulevikus tuleks ikkagi mõelda selle peale, kuidas ühiskondlik transport oleks efektiivsem. Aga antud juhul tuleb see MRP asi lahendada ja selles mõttes ei ole suure tõenäosusega teist pakkujat selle lühikese ajaga kuskilt võtta. Nii et, võib ka nii käima lasta. Aga ei tasu ära unustada, et ikkagi tegemist on nagu äriühinguga. Ja Eestis on olemas äriseadustik jne. Nii et, aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!
Sõnavõtt - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Olles komisjoni istungil, siis ma pean tõdema, et need jutud siin MRP Liinide sellest force majeure'ist on tekkinud põhimõtteliselt peale komisjoni istungit. Algselt oli kohustuse andmine TLT-le ikkagi mõeldud siis, kui leping MRP Liinidega lõpeb. Ehk siis nii nagu tunnistas viimases hädas jurist, kes meile seda asja ette luges, see on Tallinna Linnavalitsuse tahe, et koondada kõik linna transpordiliinid TLT alla. Ja minu küsimusele, kuidas tagatakse sellisel juhul kvaliteet, siis ei saanud ma siit ühtegi adekvaatset vastust. Nii et mul on rõõm tõdeda, et kui miski siin Keskerakonnale kallis on, siis on kolhoosikord. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Sõnavõtt - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ma vastaks härra Reitelmanni küsimusele, et kuidas kvaliteeti parandada. Kvaliteeti me parandame sellega, et selle aasta lõpuks TLT ostab 100 uut bussi. See on kindlasti kvaliteedi näitaja. Me avalikustame uuringu, mis tehti ... ühistranspordiuuringu, mis tehti. Inimestelt küsiti, kuidas nad rahul on ühistranspordi ja kõige selle juurde kuuluvaga. Aga seda te kuulete alles 6. veebruaril. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõitjateveo avaliku teenindamise kohustuse andmine Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsile". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 40 poolt, 3 vastu, 4 erapooletu, on otsus vastu võetud!
18:34 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE223 Osalemine EL välisprojektis "Park4SUMP – innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale 8. OE223 Osalemine EL välisprojektis "Park4SUMP – innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 8 "Osalemine EL välisprojektis "Park4SUMP – innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Head volikogu liikmed! Ma võib-olla paari sõnaga tutvustaks seda programmi. Projekti üldine eesmärk on võtta Euroopa parimad parkimise juhtimise näited ja kanda need laialdaselt ja parimal viisil üle uutele linnadele, linnaosadele, antud juhul Tallinna linnale. See hõlmab teadlikkuse tõstmist ja vastavate sidusrühmade hoiakute muutmist, suutlikkuse suurendamist linnades, millel on raskusi selliste poliitikate rakendamisel.
See kogu projekti maksumus üle Euroopa on siis 3 581 879 eurot, millest Tallinna linna poolne eelarve on 83 868 eurot ja omaosaluseks on 0 eurot. Ehk see tähendab seda, et kogu rahastus tuleb Euroopa Liidust.
Ja tulemused, mida me siis loodame Eestis saada, on järgnevad. Parkimispoliitika auditi läbiviimine Tallinnas. Need on tegevused, mida me teeme ise. Parkimispoliitika ja säästva linnaliikuvuse kava väljatöötamise integreerimine, tasulise parkimisala laiendamise erinevate lahenduste kaalumine ja selgitamine. Uute tehnoloogiate mõju analüüsimine parkimisnõudlusele ja parkimislahendustele. Projektiga seotud seminaridel osalemine ja ühe seminari/koolituse korraldamine Eestis.
Projekti partnerid on Londonist, Belgia Kuningriigist, Austriast, Saksamaalt, Poolast, Albaaniast, Rumeeniast, Serbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Ja ma võin lugeda siin terve hulga neid partnereid üles. Ja see projekt vastab "Tallinna arengukava 2014–2020" eesmärkidele. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimus. Ivi Eenmaa, palun! Ivi Eenmaa, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma vabandan, aga ma loobusin. Ma juba sain lõpuks küsimusele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Vabandust! Et hea ettekandja! Et mis see tasulise parkimisala laiendamise vihje siin tähendab? Et on Teil mingid konkreetsemad ideed juba, kuidas seda laiendada? Või mis see idee on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Seda me õpimegi nüüd teistelt Euroopa linnadelt ja see ongi kindlasti üks arutluse teema. Ja see on ka üks Tallinna arengukava alleesmärk. Ma loen selle ette. "Alleesmärk 1.2 on tasulise parkimisala laiendamise erinevate lahenduste kaalumine ja selgitamine, uute tehnoloogiate mõju analüüsimine parkimisnõudlusele ja parkimislahendustele, kus liikumisteed on integreeritud ühtseks linnapõhiseks terviklikuks, mugavaks, ohutuks, ressursi- ja energiasäästlikuks liikumiskeskkonnaks, mis tagab tallinlastele hea ligipääsu kodule, töökohale, teenindus- ja kaubandusasutustele ning puhketsoonidele." Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas siis "Osalemist Euroopa Liidu välisprojektis "Park4SUMP – innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmist Tallinna Transpordiameti juhatajale" 15. jaanuaril. Ja otsustas hääletamistulemusega 10 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaasettekandjale on küsimus. Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Siin on kirjutatud Park4SUMP. Mis see tähendab?
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
See on parkimise temaatika.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Minu teine küsimus on sama, mis on esimene. Kuulge, kas on selles volikogu saalis kedagi, kes teab, mis see tähendab? Imelik on, kui keegi ei tea ja kõik tahavad poolthääli.
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Osalemine Euroopa Liidu välisprojektis "Innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas". Juba lugesin alguses selle ette, härra Leemets. Aga lisaks sellele ma võin ütelda, minu võõrkeel peale kohalike keelte on prantsuse keel ja mitte inglise keel.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Et ma tahaks ka nüüd teada, et mida see lühend siis tähendab? Et äkki on ikkagi keegi kolleegidest, kes projekti läbitöötamise käigus luges selle ingliskeeles läbi?
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Kordan veel kord - innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas on selle eelnõu pealkirjas.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! ....
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Üks hetk. Ma palun transpordiameti juhatajal see ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vabandust, et mina saan paluda, mitte kaasettekandja. Aitäh! Et küsimusi rohkem ei ole. Sõnavõttude osas. Avan läbirääkimised. palun, Andrei Birov!
Sõnavõtt - Andrei Birov Andrei Birov
Ma võib-olla võtan julguse Antsule ja Kristenile vastata. Et ma mäletan, kui ma Välisministeeriumis töötasin ja kõik need Euroopa Komisjoni, Liidu paberid, nad tulid alati, et oli mingi nihukene koodnimi, eks ole, ja siis oli lahti kirjutatud, täpselt nagu siin on. Nii et ma arvan, et see on nagu sama case. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Sõna case on selge ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aga nüüd ma pakun lõppsõna ettekandjale või ettekandja esindajale. Ma arvan, et praegu me saame ka vastuse. Palun!
Sõnavõtt - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Tõepoolest, nagu härra Tamm ütleski, et me anname ... ma palun sõna anda härra Andres Harjole, kes tegeleb selle projektiga. Ehk tema siis teatab täpsemalt, kuidas see pealkiri on. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun!
Sõnavõtt - Andres Harjo Andres Harjo
Nii! Tere õhtust, härra volikogu esimees ja härrased-prouased volinikud! Ja mida see siis lahtidešifreeritult tähendab? Kui me nelja viimast tähte SUMP vaatame, siis tegelikult inglise keeles tähendab see Sustainable Urban Mobility Plan ehk jätkusuutlik linna arengukava. Ja neli esimest tähte Park, see peaks olema kõigile arusaadav, et tegemist on parkimisteemaga. "Four" tähendab ühesõnaga moodsas väljenduses, nii nagu on Home4You, käib "4" keskel. Ehk siis tegelikult see tähendab sisuliselt esimese ja viimase väljendi sidusust. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Elukestev õpe.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Head kolleegid! Kui te lubate, mina pikka definitsiooni ei kasuta. Et siis lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine EL välisprojektis "Park4SUMP - innovatiivsed parkimislahendused linnakeskkonnas" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 54 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
18:43 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE222 Tatari tn 56, Tatari tn 56b, Tatari tn 56c kinnistu ja Tatari tn 58, Tatari tn 58a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas 9. OE222 Tatari tn 56, Tatari tn 56b, Tatari tn 56c kinnistu ja Tatari tn 58, Tatari tn 58a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Tatari tn 56, Tatari tn 56b, Tatari tn 56c kinnistu ja Tatari tn 58, Tatari tn 58a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Sõna ettekandeks saab Tallinn abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis alaga, mis paikneb Kesklinnas Veerenni asumis Tatari tänava, Pärnu maantee, Liivalaia tänava ja Veerenni tänava vahelisel alal. Praegu paiknevad seal endised autobaasi hooned ja parkla. Ja soov on muuta valdavalt elamumaaks nimetatud ala ning planeerida sinna 7-korruselised korterelamud ning ärihoone. Kokku on siis jutt 230 hoonest ja 367 parkimiskohta. Samas on määratud ka tingimused. Näiteks see, et Tatari 56 hoonet ei tohi lammutada ja tuleb ka tagada haljastus 30%.
Kehtivas Tallinna üldplaneeringus on seal ettevõtluse segahoonestusala ja kuna soovitakse rajada elamuid, ongi detailplaneeringu algatamine toodud teie ehk siis volikogu ette, kuna siis sisuliselt on tegu üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Linnaehituslikult on algatusettepanek põhjendatud ja ma palun ka teid toetada seda eelnõud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Kas ettekandjale on küsimusi? On küll. Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et on võimalik näidata, mis see tänane pilt on seal? See uus pilt on väga ilus. Okei.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Igal juhul jah. Seal on sisuliselt kasutusest väljasolevad autobaasi hooned.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Okei.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Kellele need praegused hooned seal kuuluvad?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Osaühing Roosi.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Kuidas?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Roosi Osaühing on arendaja. Juriidiline isik selles suhtes.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Okei.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Seletuskirja kohaselt asub sel alal üks väärtuslik Tatari 56 pärinev või asuv 1987. aastal ehitatud kontor, mis on üks ehedamaid näiteid uusratsionalismist mõjutatud postmodernistlikust arhitektuurist Tallinnas, mis iganes see ka ei tähenda. Et mis selle uusratsionalismist mõjutatud postmodernistlikust kontorist saab? Kas see lammutatakse ära?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tatari 56 hoonet ei tohi lammutada. See on ka tingimustes sees. Nii et see jääb alles.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! 15. jaanuaril linnamajanduskomisjon arutles antud eelnõu ja tulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletu ei ole, otsustas toetada eelnõud. Pakun teile ka seda toetada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tatari tn 56, Tatari tn 56b, Tatari tn 56c kinnistu ja Tatari tn 58, Tatari tn 58a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 51 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:48 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE6 Paljassaare tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas 10. OE6 Paljassaare tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 10 "Paljassaare tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud volinikud! Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas Paljassaare tee ja Paljassaare lahe ääres. Omanikuks on Eesti Vesiehituse Aktsiaselts ja tema soov on kinnistul tootmine lõpetada ja kinnistule rajada 4-, 9- ja 14-korruselised äri- ja eluhooned. Kokku on tegu 110 korteri ja 264 parkimiskohaga. Kehtivas ranna üldplaneeringus on seal kauba- ja tootmissadamate ala ja seda soovitakse muuta elamu- ja ärihoonete alaks. Seetõttu on detailplaneeringu algatamine ka volikogu pädevuses.
Kui rääkida laiemalt, siis nimetatud algatusettepanek on kooskõlas juba 2007 aastal kehtestatud Paljassaare struktuurplaaniga. Nii et tegelikult umbes samasuguses võtmes peaks toimuma ka edaspidi Paljassaare poolsaare areng.
Palun teid nimetatud eelnõud toetada! Ma usun, et see on mõistlik nii linnaehituslikult kui ka linna elukeskkonna mõttes.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jah, aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite 14-korruselist äri- ja kortermaja. Et tänasel päeval ei kujuta seda ju mitte keegi ette. Seal on ju sellised 2–3-kordsed maksimaalsed majad. Et kas Tallinna linn näeb Paljassaare poolsaarele ette selliseid kõrgemat sorti maju? Või mis see detailplaneering või arengukava Teil ütleb selle Paljassaare kohta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal on koostatud aastal 2007, kui mälu mind ei peta, Paljassaare struktuurplaan. Kahjuks mul seda praegu arvutist Teile näidata ei ole. Sisuliselt on seal tõesti keskmisest kõrgem tihedus, mis ühtlasi tähendab ka keskmisest kõrgemat hoonestust. Kuni 14 korrust ei ole tegu kõrghoonetega. Nii et see on ka maksimaalne lubatud. Ehk siis, siin on tegu "kuni". Palju sinna reaalselt tuleb, see selgub detailplaneeringu käigus. Iseenesest, kui me vaatame seda Paljassaare poolsaart ja seda struktuuri, hoonestusstruktuuri, ja laadimist, mis sinna peaks edasi tulema, siis tõepoolest, ta tasapisi hakkab teisenema millegikski, mille sarnane on võib-olla tänane Noblessner. Ehk siis selline modernne äri- ja elamupiirkond. See on linna on nägemuse kohaselt ja ka sealsete ettevõtete nägemuse koheselt Paljassaare poolsaare tulevik ja ma usun, et linnaehituslikult on see kindlasti põhjendatud.
Ühtlasi ka linn jätkab seda liini, mis tal on olnud rannapromenaadi mõttes. Nii et kogu see ala, mis on täna sadama käes, peaks selle struktuurplaani realiseerimise tulemusena saama linnaelanikele rohkem avatud ja ühtlasi ka võimaldades luua tervikliku rannapromenaadi, mis algaks Piritalt ja lõppeks ja kulgeks mööda Tallinna kogu mereäärt. Ma usun, et see on üks esimesi samme selles protsessis ja lõppkokkuvõttes ma usun, et see tulemus on igatepidi Tallinnale positiivne.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mul on selline natuke imelikum küsimus, et me arutame eelnõud OE number 6. Ennem oli meil siin 225. Kas see viitab sellele, et see on väga kaua olnud menetluses? Ja kui ta on kaua on olnud menetluses, mis selle probleem oli siis?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui ma vaatan, millal see oli algatatud, siis kui lugupeetud auväärt volikogu esimees lubab, siis ma palun Arvo Rikkineni täpsustada, millal see algatamine, kuivõrd kaua see menetlus oli, aga sisuliselt ei ole see keskmisest kauem kestnud menetlus. Selles suhtes ta ... Ma arvan, et see ei ole väga pikalt olnud. Et algatamine linnavalitsusest ja siia ... Et sel aastal sisuliselt, õigemini eelmisel aastal. Ma ei näe, et see protsess on olnud kauem.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun! Kui Te soovite sõna võtta, siis palun!
Sõnavõtt - Arvo Rikkinen Arvo Rikkinen
Lugupeetud volinikud! Eelnõu numbrid pannakse volikogus. Et linnavalitsuseset tuli detsembris. Ja vahepeal olid pühad. Ja siis ta ei ole kauem kindlasti mitte, kui teised eelnõud olnud menetluses. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Urmas Reitelmann, teine küsimus, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Ma tahaksin võib-olla natukene üldisema küsimuse esitada. Et öelge palun oma või enda kogemusest. Et detailplaneeringu muutmise avaldusest kuni ehitusloa väljastamiseni, kui pikk on see protsess tavaliselt Tallinna linnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See on umbes nagu keskmise patsiendi temperatuuri välja toomine haiglas. Sama keeruline öelda. Sest iga detailplaneering on omaette rätsepatöö. Sõltub, mis on selle taga, missugused on omaniku soovid, kas need on põhjendatud, kuivõrd omanik ise ... kuna tegu on tegelikult 99% eraomanikuga, millised on tema plaanid, millised on tema soovid. Meil on olnud ka juhuseid, kus inimene pärast 5 aastat menetlust lihtsalt mõtleb ümber. Ja mitte sellepärast, et teda on menetletud 5 aastat, vaid lihtsalt andis avalduse sisse, siis paar aastat mõtles, siis tegi ühe sammu, siis mõtles veel paar aastat ja siis mõtles ümber. Et sellist aega on väga keeruline öelda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Nii! Lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma istungil 15. jaanuaril. Ja häältega 9 poolt, 1 erapooletu, võttis selle eelnõu vastu. Palun ka teid toetada!
Ja veel siis tahaks ... Urmas Reitelmann seal küsimuse ta küsis nende 14-korruselise hoone kohta. Et meil üks hea nihukene näide on. On meil, seal, kus on Stroomi keskus, siis selle taga on just ehitatud uus, väga uhke 14-korruseline hoone. See paistab nii merelt kui ka kõrvalt väga uhke välja. Kolde puiesteel on meil viis punasest tellisest maja ka 14-korruselist. Nii et ma arvan, et see siin 14-korruseline hoone peaks ka väga hästi sobima. Ja seal on niimoodi tehtud, et siis on nagu ... järgmine on viis korrust madalam. On siis 14, 9 ja 4. Nii et ta arhitektuurselt peaks olema nagu ilus pilt. Ja kes on seal Paljassaares käinud, siis, no siin te nägite seda pilti. Et ma arvan, see on igati kohane, et see tootmismaa muudetakse elamumaaks ja seal saab olema uhked, ilusad hooned. Nii et kui laevad seal mööduvad, siis neile, kes nende laeva pardadel on, siis see pilt saab olema kindlasti palju ilusam. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Tänud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Paljassaare tee 6 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 54 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:57 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE226 Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas 11. OE226 Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 11 "Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Punane 48a kinnistuga ja ta on teie ees, kuna täna on sellel alal ettevõtlus- ja tootmismaaga tegu ja tulevikus soovitakse sinna rajada kuni 3-korruseline sotsiaalsuunitlusega hoone ja selleks, et oleks võimalik maasihtotstarvet muuta, ongi detailplaneering teie ees. Avalikul väljapanekul keegi vastuväiteid ega arvamusi ei esitanud. Palun ka teid nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Veel kord tervist! Et 15. jaanuaril see eelnõu linnamajanduskomisjonil oli arutletud. Pikka arutelu ei tekkinud, kuna kõik osalejad toetanud eelnõud. 10 poolt, vastu, erapooletu ei ole. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Punane tn 48a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 51 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
19:00 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE227 Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 otsusega nr 6 kehtestatud "Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Valukoja tn 7 kinnistu osas 12. OE227 Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 otsusega nr 6 kehtestatud "Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Valukoja tn 7 kinnistu osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 12 "Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2011 otsusega nr 6 kehtestatud "Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Valukoja tn 7 kinnistu osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Tegu on siis Dvigateli territooriumil asuva endise tootmishoonega. Ja ühtlasi on ka tema maa sihtotstarve tootmismaa. Ülemiste City soovib seda võtta kasutusele büroohoonena ja seetõttu tuleks ka maa sihtotstarvet muuta ja seetõttu ka detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada. Palun teil nimetatud ettepanekut toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! 15. jaanuaril linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust ja hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 27. .... Tühistame! .... 2 minutit vaheaega. Tehniline vaheaeg 2 minutit.
Vaheaeg
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jätkame istungiga ja hääletamisega!
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2011. aasta otsusega nr 6 kehtestatud "Suur-Sõjamäe, Lõõtsa, Sepise, Valukoja ja Ääsi tänava vahelise ala detailplaneeringu" osaline kehtetuks tunnistamine Valukoja tn 7 kinnistu osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 45 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
19:05 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE206 Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2006 otsusega nr 315 kehtestatud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Veerenni tn 37 kinnistu ja Veerenni tänav T2 kinnistu osa osas 13. OE206 Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2006 otsusega nr 315 kehtestatud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Veerenni tn 37 kinnistu ja Veerenni tänav T2 kinnistu osa osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 13 "Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2006 otsusega nr 315 kehtestatud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Veerenni tn 37 kinnistu ja Veerenni tänav T2 kinnistu osa osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Kinnistu omanik, Veerenni 37 kinnistu omanik on pöördunud sooviga, et ehitada endale täiendav abihoone. Kehtiv detailplaneering seda ei võimalda ning seetõttu ongi teie ees detailplaneeringu kehtestamine, mille järele saab üldplaneeringu alusel väljastada talle nimetatud hoone jaoks projekteerimistingimused. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Natalia Malleus. Palun!
Kaasettekanne - Natalia Malleus Natalia Malleus
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon oma koosolekul 15. jaanuaril arutas antud päevakorrapunkt. Ja otsus oli selline: hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2006 aasta otsusega nr 315 kehtestatud Kauna, Kodu, Tare ja Veerenni tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Veerenni tn 37 kinnistu ja Veerenni tänav T2 kinnistu osa osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 45 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
19:07 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE210 Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1999 otsusega nr 231 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 80d, 80e, 80f kinnistute osas ja Tallinna Linnavolikogu 28. juuni 1995 otsusega nr 95 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 82 kinnistu osas 14. OE210 Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1999 otsusega nr 231 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 80d, 80e, 80f kinnistute osas ja Tallinna Linnavolikogu 28. juuni 1995 otsusega nr 95 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 82 kinnistu osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 14. "Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1999. aasta otsusega nr 231 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 80d, 80e, 80f kinnistute osas ja Tallinna Linnavolikogu 28. juuni 1995. aasta otsusega nr 95 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 82 kinnistu osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Nagu ka tegelikult pealkirjast aru saab, on tegu väga tehnilist laadi küsimusega. Kokku soovitakse siis alal asuvat neli krunti liita üheks krundiks. Ja kuna varasemalt kehtestatud maakorraldusliku iseloomuga detailplaneering seda ei võimalda, siis tulekski vana detailplaneering kehtetuks tunnistada Tartu mnt 82 kinnistu osas, misjärel on võimalik edasi minna maakorralduslike küsimustega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi?
Küsimus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mul on küsimus. Vaadates selle eelnõu pealkirja, tegelikult terve eelnõu koos seletuskirjaga võiks olla pealkirja sisuks. Kas ei oleks võimalik edaspidi mõelda pealkirjade peale, et terve eelnõu sisu ei oleks välja toodud pealkirjas?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Me võimalusel katsume sellega arvestada. Samas, ma arvan, siin on normitehnilised piirangud, mis ütlevad eeskätt seda, et vana pealkiri peab olema terviklikult kajastatud, kui me seda tühistame. Ja seetõttu ka osaliselt see nii pikk on. Aga võimalusel me kindlasti arvestame seda nimetatud ettepanekut.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Nii nagu ütles abilinnapea, see on rohkem tehniline küsimus. Ja seetõttu arutelu oli väga lühikene. Ja linnamajanduskomisjon 15. jaanuaril hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 1999. aasta otsusega nr 231 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 80d, 80e, 80f kinnistute osas ja Tallinna Linnavolikogu 28. juuni 1995. aasta otsusega nr 95 kehtestatud Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali üldplaneeringu kehtetuks tunnistamine Tartu mnt 82 kinnistu osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud!
19:12 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE225 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paavli tn 6b kinnistu osas 15. OE225 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paavli tn 6b kinnistu osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 15 "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paavli tn 6b kinnistu osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volinikud! Tegu on siis jällegistki omaniku taotlusega, kus tänane ehitusalune pind on 320 ruutu ja kehtiv detailplaneering ei võimalda rajada kaasaegne tootmis- ja laohoone, mis oleks 400 ruutu, mis on ka omaniku tahe. Nii et sisuliselt 80 ruudu võrra laiendusega on tegu. Ja kui see kinnistu osas see detailplaneering tühistada, siis omanikul on võimalik oma soov realiseerida ja rajada kaasaegne tootmis- ja laohoone. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma istungil 15. jaanuaril ja häältega 10 poolt, vastu, erapooletuid ei olnud, toetas seda eelnõud esitatud kujul. Palun ka teid toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997. aasta otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Paavli tn 6b kinnistu osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 47 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
19:15 Päevakorra punkti alustamine - 16. OE4 Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006 korraldusega nr 2187-k kehtestatud „Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Mere pst 10e kinnistu osas 16. OE4 Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006 korraldusega nr 2187-k kehtestatud „Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Mere pst 10e kinnistu osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 16 "Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri "2006 korraldusega nr 2002 nr 187-k kehtestatud "Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu" kehtetuks tunnistamine Mere pst 10e kinnistu osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!

Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Tegu on siis krundiga, millel asub alajaam. Nimetatud eelnõu eesmärgiks on osaline detailplaneeringu tühistamine, et selle krundi kaudu anda tulevikus juurdepääs selle taga asuvatele hoonetele. Paraku seda olemasolev detailplaneering ei võimalda. Nii et tegu on tehnilise punktiga ja palun teid nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Natalia Malleus. Palun!
Kaasettekanne - Natalia Malleus Natalia Malleus
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon oma koosolekul 15. jaanuaril arutas antud päevakorrapunkti ja hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, oli vastu võetud otsus toetada eelnõu esitatud juhul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 1. novembri 2006. aasta korraldusega nr 2187-k kehtestatud „Admiraliteedi basseini ja Mere pst vahelise ala detailplaneeringu“ kehtetuks tunnistamine Mere pst 10e kinnistu osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
19:17 Päevakorra punkti alustamine - 17. OE5 Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Narva mnt 1 kinnistu, Narva maantee T100 kinnistu osa ja Hobujaama tänav kinnistu osa osas 17. OE5 Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Narva mnt 1 kinnistu, Narva maantee T100 kinnistu osa ja Hobujaama tänav kinnistu osa osas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 17 "Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Narva mnt 1 kinnistu, Narva maantee T100 kinnistu osa ja Hobujaama tänav kinnistu osa osas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Tegu on siis sellega, et Narva mnt 1 kinnistu ja, mida rahvas teab Postimaja nime all, ja selle taga asuv Coca-Cola Plaza kinnistu, nendel on üks omanik. Ja tal on soov ehitada sinna midagi sellist, mis oleks kinnistuteülene ehk siis sisuliselt ühendada Postimaja ja Coca-Cola Plaza. Ja kuna tänane detailplaneering seda ei võimalda, siis ongi teie ees otsustamisel punkt, mis nimetatud kinnistu detailplaneeringu ka tühistab. Pärast seda on võimalik väljastada kas projekteerimistingimused või sõltuvalt omaniku tahtest, kui on tegu millegi suuremaga, siis tuleks teha detailplaneering ja luua sinna peale seda, mida omanik soovib. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Austet abilinnapea! Küsin üle. Et kui tuleb see siis juurdeehitus nende kahe hoone vahele, eks ole, kas siis see tänav jääb seal alles mingisugusel kujul, mis on seal täna selle vana n-ö kino ja Postimaja vahel?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See sõltub juba konkreetsest lahendusest ja projekteerimistingimusest, mis väljastatakse järgmise etapina. See, kas sinna tuleb galerii, see, kas need hooned ehitatakse kokku nii, et ehitatakse täiesti vundamendist midagi uut sinna, see sõltub juba edasistest sammudest. Hetkel, selleks et saaks edasi liikuda, oleks tarvis nimetatud krundi osas see detailplaneering tühistada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Arto Aas, palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! Palun harige mind natuke. Et mis regulatsioon seal kehtima siis jääb, kui me selle detailplaneeringu kehtetuks tunnistame? Et on see siis mingid linna üldplaneeringu piirangud? Või mille alusel seal siis edasi tuleb toimetada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et seal on eeskätt Tallinna üldplaneering. Siis võimalik, et sinna ulatub ka vanalinna kaitsetsoon. Kindlasti vaadetekoridor on oluline piirang. Hiljem sõltuvalt sellest, mis on omaniku tahe, kuivõrd suures mahus ta näeb faktilist juurdeehitust, kui see on alla 33%, siis on võimalik PT-ga, kui ... projekteerimistingimustega, vabandust, kui on üle, siis tuleks koostada detailplaneering. Ja erinevad teised piirangud seavad juba erinevad võrguvaldajad ja teised, kes on selle alaga otseselt n-ö seonduvalt tehnorajatiste mõttes seal juures.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Et on mingit arusaamist ka ... Tähendab, et mis suunas omaniku plaanid liiguvad selle ehituse suhtes seal? On ta nagu ärihoone, kõrge ärihoone, tuleb sinna lõbustusasutus või midagi nihukest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkel need indikatsioonid, mis on, on olemasoleva mahu kuni 33%-line laiendus. Piirangud, kõrguselised, on seal kindlasti ees. Need on kuni 7 korrust kokku. Ehk siis sisuliselt Coca-Cola Plaza kõrgus. Olemasolevad konstruktsioonid, mis on Postimajal, sinna midagi peale ehitada ei võimalda. See ehitusaudit on läbi viidud. Nii et, nähtavasti on tegu suurema kompleksiga. Kuidas see lahendatakse arhitektuurselt ja kuidas see saab välimusena olema, see selgub juba järgmises etapis.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Ma tahtsin natukene lisa uurida. Te ütlete, et seitse korrust. See on ... enam Tallinna südalinnas rohkem olla ei saagi, eks ole. Et maa on kohutavalt kallis. Ja sealsamas on ju juba, Maakri kandis on juba kõrghooned. Et miks see seitse korrust just Narva maantee selles osas nagu nii tähtis on? Viru hotell on ju vastas palju kõrgem. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui me vaatame üle 14-kordseid hooneid, kus nad võiksid paikneda, siis selleks on koostatud Tallinna kõrghoonete teemaplaneering. Ja sellest lähtuvalt ka kõrgemad, näiteks Maakri, mida Teie mainisite, see kuulub kõrghoonete ala sisse ja seal võivad ka olla kõrgemad kui 14 korrust hooned.
Siin on tavaliselt üldplaneeringu piirangud, mis sõltuvad väga paljudest asjaoludest: kas on tagatud vaatekoridorid, eriti selles kohas, kus on sisuliselt tegu vanalinna naabrusega; kas on tagatud naaberhoonetega samasugune kõrgus jne. Kui on soov teha midagi, midagi, mis jääb tava mõistes sellest välja ehk siis nendest üldistest kriteeriumitest välja, siis tuleks kindlasti algatada detailplaneering. Projekteerimistingimused ongi oma loomult ja eesmärgilt suunatud sisuliselt samasuguste hoonete või sama laadi hoonete loomiseks olemasolevasse keskkonda. Et, ma loodan, et ma vastasin.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea ettekandja! Et ma vabandan, ma võib-olla algust Teie ettekandest ei kuulnud. Aga mis see plaan nüüd selle, kogu selle naabruskonnaga on? Sest kõrval tegelikult on ju arhitektuur või sisuliselt uus linnaosa või, ma ei tea, asum, mis on tegelikult väga õnnestunult ehitatud ja välja arendatud, mida peetakse väga ilusaks. See hoone nüüd või see seal ehitis just kõige kaunim ei ole, eks ju. Et mis see täpsem plaan on? Et teate juba nagu tulevikku, et midagi on arutatud? Või kuidas see kõik välja hakkab nägema? Ei tea?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Järgmise etapina antakse omanikule, kahe hoone omanikule, see on üks ja sama isik, projekteerimistingimused sõltuvalt sellest, mis on tema taotlus. Antakse talle ka need tingimused, et selle realiseerimiseks kindlasti on siinkohal tegu omapärase paigaga ja arhitektuurile tuleks siin pöörata erilist rõhku. Nii et, aga see kõik on järgmine etapp, et ta saaks n-ö sellesse järgmisesse etappi on vaja alguses see läbi käia. Projekteerimistingimused - ma usun, et kui nad väljastatakse, siis on see avalikult ka kättesaadav, see on kindlasti selline koht, kus need tuleks avalikustada.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Et jah, et aitäh, et miks ma seda küsin, et kui kõrval on see Rotermanni kvartal sisuliselt, mis on ju kena ja kustkaudu tegelikult turistid ka liiguvad ja me räägime, et linnasüda võiks olla atraktiivne. Seal on erinevad platsid, kohvikud, kõik jne. See on ju üsna õnnestunud, eks ju. Siis noh, ma arvan, et linn loomulikult ei pea selles suunas liikuma, et öelda eraomanikule, et ta peab ütleme ainult viisil elama, kuidas linn ette kirjutab, aga arhitektuurselt me võiksime ikkagi pürgida selle poole, et linnasüda oleks ikkagi tervikuna ilus ju.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma olen Teiega absoluutselt nõus ka siinkohal. Ma usun, et kui see linnaplaneerimise ameti komisjonis tuleb arutusele, siis arhitektuursed nõuded seal esitatakse ja lisaks, kui eskiis hakkab läbima erinevaid menetlusstaadiume, siis kindlasti seda vaadatakse ka arhitektuurse pilguga eriti võib-olla teravalt, kuna tegu on tõepoolest sellise paigaga, kus arhitektuur jääb kõigile silma, ütleme niimoodi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Natalia Malleus. Palun!
Kaasettekanne - Natalia Malleus Natalia Malleus
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon oma koosolekul 15. jaanuaril ka arutas see päevakorrapunkt. Ja otsus oli selline: hääletamistulemustega 10 poolt ja vastu ja erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005. aasta otsusega nr 186 kehtestatud Narva mnt 1 ning Viru väljak 2 ja 2a kruntide detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine Narva mnt 1 kinnistu, Narva maantee T100 kinnistu osa ja Hobujaama tänav kinnistu osa osas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 53 poolt, vastu ei ole, 2 erapooletu, on otsus vastu võetud!
19:28 Päevakorra punkti alustamine - 18. OE2 Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine 18. OE2 Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 18 "Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volinikud! Tegu on siis planeerimisseaduse § 92-st tuleneva kohustusega kord nelja aasta tagant anda ülevaade, milline on olnud üldplaneeringute ja teemaplaneeringute seis; millised on need arengusuunad, kus oleks vaja muuta üldplaneeringut; millises ulatuses ja sisuliselt antakse ülevaade nendest suundadest, kus on linn oma arengus minemas teist teed, kus on näiteks tootmisalad asendamas elamutega või kus on muudetud miljööalade piire.
Palun teil nimetatud informatsioon võtta teadmiseks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Nii! Lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust 15. jaanuaril ja häältega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, toetas eelnõud esitatud kujul. Palun ka teid toetada! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma ei jõudnud põhiettekandjalt seda nüüd küsida. Aga mis sellise informatsiooni esitamise nõue on? Et millest see tuleb, et sihuke informatsioonipakett meile esitatakse? Ja kui tihedalt, perioodiliselt see käib? Korra aastas või paari aasta tagant või kuidas?
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
See esitatakse minu teada üks kord. Andrei, üks kord 5 aasta jooksul vist jah? Kui saaks täpsustada. On nii vist jah? Kui selline pakett esitatakse üks kord 5 aasta jooksul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Et praegu vastab kaasettekandja.
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Jah, jah. ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas me anname ... Jajaa. Et anname lõppsõna praegu vajadusel ka ettekandjale.
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
No, ma jään, Kristen, praegu Sulle vastuse täpselt võlgu, kui tihti. Minu teada on üks kord 4 aasta jooksul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandja soovib lõppsõna? Jaa, palun!
Sõnavõtt - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Selline ülevaade tehakse kord 4 aasta tagant.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
19:32 Päevakorra punkti alustamine - 19. OE1 Revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine 19. OE1 Revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 19 "Revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava. Palun!
Ettekanne - Helve Särgava Helve Särgava
Austatud volikogu esimees ja head kolleegid! Jälle on uus aasta käes ja nüüd ma tahangi, et te annaksite heakskiidu siis 2019. aasta revisjonikomisjoni tööplaanile.
Ma tahan alguses kohe öelda, et kui siin vahepeal oli juttu, et komisjoni istungitel volinikud ei osale, siis ma pean ütlema, et revisjonikomisjoni on küll sattunud ilmselt ka kõik sellised volinikud, kes istuvad ainult ühe tooli peal ja sellepärast meie komisjoni istungitel on küll absoluutselt alati volinikud kõik kohal. Nii ka sellel komisjoni istungil, kui me siis selle aasta tööplaani tegime.
Peab seda ütlema, et kõigepealt nagu ikka me anname võimaluse kõigile fraktsioonidele, õigemini kõigile volinikele, teha oma ettepanekud, milliseid n-ö kontrollimisi, järelevaatamisi nad tahaksid siis, et revisjonikomisjon teeks. Ja loomulikult ka revisjonikomisjon kõiki teie ettepanekuid väga põhjalikult arutas ja nagu ka näha ja nagu te olete ka juba kindlasti tutvunud, et just nimelt sellised, ütleme, tõsisemad valukohad, kus nagu on probleeme olnud, need on ka meie tööplaani siis pandud.
Ning siis ma palungi teie kinnitust revisjonikomisjoni 2019 aasta tööplaanile alljärgnevalt. "Tallinna Tugikeskus JUKS rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018". Teiseks. "AS Ida-Tallinna Keskhaigla rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018"; "Tallinna Transpordiameti rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018"; "Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018"; "Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel 2016–2018"; "Tallinna linna välimeedia kulude seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2018"; "Tallinna linna ametisõidukite kasutamise ning isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2017–2018"; "Põhja-Tallinna Valitsuse eelarveliste vahendite kasutamise kontroll aastatel 2016–2018"; "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018"; "Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018"; "Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll 2017–2018". Ning ma paluksin, et linnavolikogu kinnitaks siis revisjonikomisjoni poolt ette kantud tööplaani 2019. aastaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Hea ettekandja! Teie selles kavas on 1.6 "Tallinna linna välimeedia kulude seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2018". Minu arvates on see ääretult vajalik punkt. Aga kas on revisjonikomisjonile ka saabunud mingeid teateid või suuniseid selle rikkumiste kohta?
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Ei! Revisjonikomisjonile ei saa keegi anda mingeid suuniseid. Revisjonikomisjon ise kontrollib ja ise arutab ja ise võtab vastutuse endale. Nii et ei, suunistega meie ei tegele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Ja selles küsimuses kaasettekannet ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani kinnitamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 59 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
Head kolleegid, me oleme töötanud poolteist tundi, kas te soovite vaheaega või jätkame? Jätkame.
19:38 Päevakorra punkti alustamine - 21. OE230 Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum tegevuse ja eelarvevahendite kasutamise järelkontroll 21. OE230 Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum tegevuse ja eelarvevahendite kasutamise järelkontroll
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 20 "Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum tegevuse ja eelarvevahendite kasutamise järelkontroll". Ja sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Õnne Pillak. Palun!
Ettekanne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, head volikogu liikmed! Revisjonikomisjon kontrollis sihtasutus Tallinna Vene Lütseum, selle tegevust ja eelarvevahendite kasutamist eelmisel aastal. Alustasime kontrolliga enne suve ja lõpetasime - läks päris pikalt -, lõpetasime sügisel siin aasta lõpus päris. Kontrollgrupis osalesid volikogu liikmetest Jaak Juske, Merike Martinson ja mina siis.
Kontrolli käigus me kohtusime sihtasutuse juhatuse liikmetega ja käisime ka kohapeal vaatamas, millega see sihtasutus tegeleb. Sellepärast et kuna tegu on haridustegevusega ja selles mõttes omanäolise huvialakooliga, et sellist huvialakooli, mille tegevus on järelõpe üldhariduskooli ainetest, tegelikult ei ole. Ja seetõttu me tahtsime näha ja tutvuda ka selle tegevusega kohapeal, et enda silmaringi ka laiendada.
Kontrolli käigus selgus siis, et sihtasutusel Tallinna Vene Lütseum puudub tegevusluba, aga sihtasutus on loonud endale huvialakooli kui struktuuriüksuse ja sellele on Haridusministeerium andnud välja 2015. aastal tegevusloa. Ma tõin selle praegu siin sellepärast eraldi välja, et kui me oma kontrolli tegime, siis see oli sihuke, ütleme, segaduse koht, sest kui me küsisime sihtasutuse tegevusluba, siis meile esitati sellesama huvialakooli tegevusluba, mis iseenesest nende tegevuses ei ole vale, aga see ei ole otseselt selle sihtasutuse tegevusluba. Et need kaks asja oleksid eraldi arusaadavad ja sellepärast on ka siin selle volikogu otsuse punktides, mis komisjon ette pani, see eraldi ka välja toodud.
Lisaks tegime kindlaks, et sihtasutus ei võta õpilastelt õppemaksu, mis ei ole kuidagi selles mõttes keelatud, et see ei ole ka nende kohustus, see on nende vaba valik. Sihtasutus on rahastatud Tallinna linna poolt ja kuskilt mujalt nad oma tegevuseks toetust rohkem ei saa. Mõlemal aastal, nii 2016 kui ka 2017 on sihtasutus saanud linnalt 60 000 eurot enda tegevuse toetuseks ja seda on siis kasutatud nii töötajate ehk siis juhatuse liikmete, kui ka siis nende õpetajate, kes on võetud käsunduslepinguga neid aineid andma, nende töötasudeks ja üldkuludeks.
Nagu ma ütlesin, nendel aastatel 2016–2017 sihtasutus lisaraha kuskilt ei ole juurde taotlenud. Kontrolli käigus me raha väärkasutamist ei tuvastanuid. Samuti vaatasime üle asjaajamise poolt protokollid ja otsused - ja ka need olid korrektselt vormistatud. Asjaajamise poole pealt küll aga me märkisime ära seda, et sihtasutus, siis kui me läksime esimene kord sinna, siis need kontaktandmed ja see asukoht, mis olid sihtasutuse kodulehekülje peal märgitud, ei olnud korrektsed ja seega seal oli, ütleme, segadust külastamise osas. Ja tegelikult see on ka segane, kui näiteks õpilane tahab minna sinna kohapeale, aga ei ole korrektsed kontaktandmed, siis me pidasime vajalikuks seda ära märkida. Aga positiivne on see, et kontrolli käigus see viidi kõik ilusti tegelikkusega kooskõlla.
Nii! Ma vaatan, kas mul on siin veel välja tuua eraldi ... Otseselt ei ole. Ja revisjonikomisjon siis pärast mitmeid arutelusid otsustas järgmist. Võtta kontrollimise tulemused teadmiseks. Märkida, et Sihtasutusel Tallinna Vene Lütseum on ajavahemikul 2016–2017 eelarvelisi vahendeid kasutatud sihtpäraselt. Märkida, et sihtasutusel puudub põhi- ja üldkeskhariduse tegevusluba. Märkida, et huvihariduse läbiviimiseks on haridus- ja teadusminister 10. veebruaril 2015 käskkirjaga number 61 andnud tegevusloa Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseumi erahuvialakoolile SATVeL järgnevate õppekavade osas: matemaatika, bioloogia, keemia ja "Keelte kohvik". Tutvustada rohkem sihtasutuse tegevust avalikkusele. Sihtasutusel taotleda tulevikus rahastamist erinevatelt fondidelt. Tallinna Linnavalitsusel kaaluda erahuvialakoolide rahastamise põhimõtete väljatöötamist.
Ja ma palun teid seda otsust toetada. Kui on küsimusi, vastan hea meelega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on küsimusi. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et meil on ... volikogu päevakorras on täna tõepoolest suurepäraselt pandud kõrvuti, ma saan aru, eeskätt vene haridusega tegelev sihtasutus, millel ei paista olevat tegevuslube, ja siis ettepaneku üle minna eestikeelsele haridusele. Et ma küsiks Teie käest, et mis selle sihtasutuse siis tegelik mõte on? Ja kas Teil oli ka vaidlusi selle üle, kuidas kontrollakti sõnastada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah. See tegelik mõte, see, mis nii ... See põhikirjaline tegevus nendel on üld- ja keskhariduse andmine. Kuid nii, nagu ma ütlesin, tegevus toimub neljas aines. Antakse lühidalt öeldes järeltunde õpilastele, kes ei saa koolis hakkama. Me käisime, vaatasime neid tunde. Tunnid toimusid vene keeles. Ja kui nüüd küsida, et kas seda näiteks saaks teha ka lihtsalt koolides, et õpilastele järelaitamistunde anda, siis ma arvan, et saaks küll. Et see ei oleks probleem, et lihtsalt see rahastus andagi koolidele, et nad õpilasi, kes ei saa ainetes hästi hakkama, aitaksid kohapeal. Miks on valitud selline vorm? Raske öelda.
Teine pool küsimuses. Tunnistan, et minu jaoks oli see esimene kogemus akti üldse ... akti ja kontrolli läbiviimist selliselt juhtida. See oli väga hea kogemus. Sest veel varem ei ole minule ette antud eelnõud, et see sõnastus võiks olla selline. Siin juhtus see nii. Aga see ei ole see eelnõu. Me siiski arutasime asjad enda komisjonis läbi ja jõudsime ühistele kokkulepetele. Et ma loodan, et tulevikus sellist, et me oleme sõnastanud ja et see eelnõu võiks olla selliselt, et sihukest asja rohkem ei juhtu. Aga mul on hea meel selle üle, et lõpuks me jõudsime tulemuseni, mis on meil komisjonis läbi arutatud ja erinevad siis osapooled on leidnud selle ühisosa. Et see on jälle tore.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma saan Teie jutust õigesti aru, et tunnistusi selles koolis ei anta, et lihtsalt järeleaitamistunde antakse ainult. Ja lapsevanemad noh nagu ei saa ütelda uhkusega, et mu laps lõpetas Tallinna Vene Lütseumi. Lütseum on midagi suurt ja õilist - ma mäletan tsaariaegadest peale vähemalt. .... No enam-vähem on nii. Ja ühesõnaga, et see on nagu mingisugune abi-, ta ei ole isegi abikool. Mis ta siis õieti on?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
See mida ... Aitäh küsimuse eest! See, mida meie nägime olid järeleaitamistunnid. See sihtasutus tegeleb, mul oli siin eraldi välja toodud ka, et mis ma tahtsin ka tulevikuks öelda, et see sihtasutus tegeleb munitsipaalkoolis Linnamäe Vene Lütseum, kui ma nüüd ei eksi ja need tingimused, mis linn on sellele lütseumile loonud, need on suurepärased. Tõesti, vat selle eest ma kiidan ja kui tehakse nüüd üldhariduskoolides remonti, sportimistingimusi luuakse - vat see võiks olla see eeskuju. See oli väga kena. Aga see otseselt nüüd ei puuduta selle sihtasutuse tingimusi või tegevust. Sihtasutuses olidki järeleaitamistunnid neljas aines. Mina käisin, nägin bioloogiatundi ja "Keelte kohvikut". Miks või mis? Jällegi, kuna ei ole ... mina omal ei olnud ... ei toetanud selle sihtasutuse loomist ka, siis ma ei oska öelda, et mis nagu see ajend oli. Või ... tõesti ma näen, et neid tunde võiks anda ka üldhariduskoolides nendele õpilastele, kes ei saa nii hästi hakkama. Aga valitud on selline tee.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud ettekandja! Ma siin päris huviga loen, et tegemist on ju erahuvikooliga. Mis see erahuvi siia üldse nagu puutub, kui toimuvad järeleaitamise tunnid nimetatud ainetes? Et ma olen päris segaduses. Et kus eesti koolides siis sellised sihtasutused on või kus õpilastel järeleaitamise tunde antakse või? Ma ei saa aru sellest. Kas Te oskate seletada, mis on erahuvikoolil pistmist järeleaitamistundidega?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Selles mõttes, et mis ei keelatud, on ju ... Et ega sihtasutusel endale erahuvialakooli loomist ei ole keelatud ja seda võimalust on kasutatud. Tõsi on see, nii nagu me enda kontrolli käigus ka jõudsime arvamusele ja tõdemusele, et ta on omataoline. Sellist, nii palju, kui me uurisime, ei ole ühtegi teist sellise sisuga erahuvialakooli. Eesti keeles ei tea ka. Erahuvialakool ... tavaliselt erahuvialakool luuakse ... Pigem on olnud sihuke klassikaline, kaunite kunstide koole. Ma tõesti, mina jään ka vastuse võlgu, et miks see on niimoodi loodud. Sest meil endal, kui me hakkasime seda kontrolli tegema, oli samamoodi segadus. Me küsisime väga selgelt Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseumi tegevuskava ja meile anti erahuvialakooli tegevuskava, ilma et seda oleks mainitud või tähelepanu juhitud. Meie viga oli see, et me ei osanud seal ühte tähte märgata. Ja me ka tunnistasime seda, et see oli meie viga. Aga samas, teiselt poolt, kui me räägime maksumaksja raha läbipaistvast kasutamisest, kui me räägime juhtimise läbipaistvusest, kui me räägime üldse, et kuidas linnastruktuuris või linna poolt asutatud sihtasutuses kõik peaks olema läbipaistev, siis antud juhul see ei olnud. Aga täna on jälle hea, et me saame paremini aru. Me saame selles mõttes aru, et on sihtasutus, kuhu alla on huvialakool loodud. Et see struktureerituse läbipaistvus on täna parem.
Miks seda ... Ma arvan, et tõenäoliselt ... See on minu spekulatsioon. Ma ei saa öelda, et see nii täpselt oli. Aga tõenäoliselt see probleem oli see, et kuna nad ei saanud enda sihtasutusele üld- ja keskhariduse tegevusluba, nii nagu soov oli, aga neil oli oma tegevus vaja seadustada, siis selleks loodigi erahuvialakool ja sellele võeti tegevusluba teatud õppeainete raames siis.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Et vaatan, siin mingi projekt on "Avasta lähedast". Et 2046 eurot. Et ma lihtsalt otsisin natuke netist, ma ei leidnud mitte midagi selle projekti kohta. Kas Te saite teada, et on see tõesti mingi projekt? Või on ta lihtsalt mingi raha kantimine või midagi?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ei saanud. Ei, konkreetsemalt. See oli fakt, et seda tehti ja seda rahastati. Aga ei saanud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Kuuldavasti sellel koolil ei ole isegi ametlikku direktorit. Ei ole, või? On kohusetäitja. Minu küsimus Teile. Mitu aastat on ühel koolil sellepärast, et kooli juhataja, direktor ei oska riigi keelt, mitu aastat on see kohusetäitja? Ja kuidas see läheb kokku riigis valitseva seadusandlusega? Seda enam, et see koolidirektor veenab Lasnamäe teiste koolide natuke nigelamaid, võib-olla viletsamalt eesti keelt oskavaid lapsi, et "kui te ei taha eesti keelt õppida, tulge kõik minu kooli".
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea Ivi, siin nüüd läks pisut kaks asja sassi. Et me räägime sihtasutusest, kus on juhatuse liige, kes on jah, tõesti üks juhatuse liige seal kolmest on härra Garanža, kes on kohusetäitja siis sellessamas munitsipaallütseumis, kus see sihtasutus tegeleb. Et sihtasutuse juhil ei ole seda keeleoskuse nõuet selliselt. Aga jah, ka kontrollimise käigus, et see sama, et Sinul läks praegu pisut segamini kaks asutust. Et oli ka seal aeg-ajalt ... ma arvan, et see on lihtsalt inimlikult sellest, et kui üks inimene ühes asutuses, sul ongi mitu sellist keha või vormi, mida sa juhid, et siis võibki segadus tekkida. Aga antud juhul härra Garanža keeleoskus selle asutuse juhtimisse ei puutu.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Aitäh! Hea ettekandja! Et ma saan niimoodi aru, et sihtasutuse põhikirjaline peamine eesmärk on tasuta põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine. Ja 6 aastat ei ole tahetud või ei ole saadud põhi- ja üldkeskhariduse tegevusluba. Kas revisjon ei võinud sellisele .... , et selline sihtasutus tuleks kas koheselt likvideerida või reorganiseerida või põhikiri ümber teha? Et see on ju täiesti arusaamatu, et 6 aastat ei täideta oma põhikirjalisi eesmärke. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah. See oli meil revisjonikomisjonis arutlusel. Aga see punkt ega ettepanek ega mõte, ükskõik, kuidas me seda nimetame, ei leidnud enamuse toetust.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ülle Rajasalu, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et austatud ettekandja! Et minu teada on olemas Tallinnas Vene Lütseum.
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Kaks.
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Nüüd meie räägime sihtasutusest Vene Lütseum, mis kätkeb ennast just nagu erahuvikooli. Tavaliselt erahuvikoolid on ikka loodud selliseks, kus inimestel on mingid anded, mille poole nad püüdlevad, on see siis bioloogia, matemaatika, füüsika - no kõik, mis siin loetletud on. Nüüd me järsku näeme sellist erahuvikooli, mis annab nendele õpilastele tasuta järeleandmistunde, kui nad ei viitsi koolis õppida.
Kas Te võiksite seletada, et mitu õpilast siis tegelikult on seal selle aasta jooksul või õppeaasta jooksul nõustatud, õpetatud. Sest ma tean, et lapsevanemad on tihtipeale hädas sellega. Aga nad palkavad eraõpetajaid. Miks siin on siis venekeelsetele lastele kuidagi nagu teistmoodi tehtud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Kõigepealt, ma astun õpilaste kaitseks välja. Sellepärast et ma ei arva, et kõik need õpilased on sellepärast, et nad oleksid laisad või ei viitsiks. Kindlasti mitte. Seda ma ei usu.
Aga mul ei ole seda numbrit. Meile anti küll ilusti ülevaade, et mitu õpilast seal on käinud selles sihtasutuses nende 2 aasta jooksul. Seal on nii eesti kui vene koolidest tegelikult õpilasi. Et viimasel aastal on ka mõnest eesti koolist. Jällegi miks on valitud selline tee või miks ainult siin ühe sihtgrupi puhul? Ma ei tea, ma tõesti ei oska seda öelda. Ma jään vastuse sellele võlgu. Küll aga veel kord ma juhin tähelepanu - Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum ise ei ole erahuvialakool. Ta on lihtsalt üks sihtasutus. Ta on loonud enda alla struktuuriüksuse, kes on erahuvialakool.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Olles ise revisjonikomisjoni liige, ma mäletan hästi neid arutelusid ja otsuste vastuvõtmist, kuidas Keskerakonna enamus jälle tasalülitas selle n-ö hea otsuse eelnõu ja ta muutus selliseks ümmarguseks, aga hea kolleeg Kaupo Nõlvak küsis ära tegelikult minu küsimuse. Et kui põhimäärus näeb ette, et ta tegutseb tegelikult gümnaasiumi või lütseumina ja ta sellena tegelikult ei tegutse, et kas Te siis olete nõus sellega, et tegelikult see sihtasutus rikub oma põhikirja, ei tegutse põhikirja kohaselt?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea Priidu! Komisjonis, nagu Sa mäletad, see arutelu oli meil pikk, jah. Ma arvan, et ta ei tegutse praegu oma peamise eesmärgipäraselt, mis on pandud. Aga ma kasutan ka siinkohal võimalust, et märkida seda ära, et mulle tundub, et ka sihtasutuse näiteks juhatuse liikmed tõenäoliselt juriidiliselt päris ei mõista, et millistel alustel üks sihtasutus ja üks munitsipaalkool tegeleb. Sest pidevalt meile korrutati, et tegu on munitsipaalhuvialakooliga, sellepärast et linn on ainuomanik. Ei ole. Kui on sihtasutus, siis see ei ole mitte kuidagi munitsipaalkool või munitsipaalhuvialakool. Aga selles mõttes jah, et täna see sihtasutus endale seatud peamist eesmärki ei täida.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et, lugupeetud ettekandja! Et ma ei saa aru sellest, et kui ühel sihtasutusel ei ole koolitusluba ja ta koolitab, et siis on ju midagi ikkagi tõsiselt valesti. Kes sinna sihtasutuse nõukogusse kuuluvad? Kes seda juhivad ja kontrollivad selle tegevust, peaks juhtima ja kontrollima selle tegevust?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Iseenesest sihtasutuse nõukogu liikmed on volikogu esimees Mihhail Kõlvart, europarlamendi saadik Yana Toom ja Levi Šer. Juhatuses on Sergei Garanža, Urve Läänemets ja Svetlana Jantšis.
Et kui nüüd juriidilise poole pealt öelda, siis uurisin ka ise juristide käest. Selline vorm, et sihtasutus loob enda alla struktuuriüksuse ja sealt alt siis, kui neil on koolitusluba - see on lubatud. Et iseküsimus, kui läbipaistev selline asi on. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea ettekandja Õnne! Et kas Sa näed siin vastuolu, et linn osasid erahuvikoole toetab rahaliselt ja n-ö enamikke nendest mitte?
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Jah, nii nagu ma enda kontrollgrupi kohtumistel ka arutasime, et minu arust ei ole õige see, et ühte erahuvialakooli rahastatakse, aga teisi mitte. Kuid samas ma pean tunnistama, et positiivne muutus on ju see aasta. Nii nagu linna eelarve arutelulgi linnapea ütles, et 200 000 eurot see aasta sellest toetusest, mis riik huvitegevuseks linnale annab, läheb erahuvialakoolidele. Ma loodan, et ... ma tunnistan, et ma ei ole täna sellega kursis, kas need kriteeriumid, mille alusel nüüd seda raha jagatakse, kas need lõplikult on välja töötatud, aga ma loodan, et see saab tehtud ja pisutki seda, sellist ebaõiglast kohtlemist vähendatud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud ettekandja! Et ma jällegi ei saanud aru. Et sihtasutus ise nagu ei osuta koolitusteenust, aga mis vormis, mis vormi ta on siis endale loonud? Et see ei saa ka õhus hõljuda, tal peab olema ka mingi juriidiline kest.
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah. Sihtasutus ongi loonud erahuvialakooli enda alla.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mis vormis. ....
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Just. Ta ongi registris erahuvialakool SATVeL. .... On koolitusluba olemas ja põhikiri on olemas.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Milleks seda lütseumi vaja on?! Ei saa aru.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Küsimus selline. Et kui palju need tublid sihtasutuse nõukogu liikmed Kõlvart, Toom ja Levi Šer palka saavad 6 aasta jooksul mittepõhikirjalise tegevuse täitmise eest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ma selle numbri jään praegu võlgu.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaasettekannet ses küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna?
Jah, mulle tundub, et volikogu esimehele oli siin küsimusi. Hea meelega vastaks nendele küsimustele, kui lugupeetud kolleeg Mart Luik saab mind asendada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii, palun!
Kõne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud kolleegid! Kõigepealt vastus kõige huvitavamale küsimusele, et kui palju nõukogu esimees on saanud 6 aasta jooksul tasu. Ja see number on 0 eurot. Et selles nõukogus nõukogu liikmed teevad enda tööd tasuta.
Aga nüüd võib-olla minu poolt ka teised vastused mõnedele küsimustele, mis on siin kõlanud, aga ei saanud vastust. Kõigepealt, lugupeetud kolleeg Õnne Pillak, ma tänan Teid Teie ettekande eest! See oli sisuline ja mulle tundub ka objektiivne.
Aga kõigepealt. Sihtasutus ei vaja enda tegevuseks tegevusluba üldjuhul. Kui see on näiteks heategevus, selleks tegevusluba keegi ei anna välja. Sihtasutus vajab enda tegevuseks tegevusluba, juhul kui see tegevus on litsentseeritud. Ja tõepoolest, esialgu üheks eesmärgiks selle sihtasutuse loomiseks oli üldhariduse andmine. Aga selleks sihtasutus tegevusluba ei saanud. Aga ka ta seda tegevust ei vii ka ... Seda tegevust ei ole. Ei ole litsentsi - ei ole ka tegevust.
Huvihariduse andmine - see on ka sihtasutuse eesmärk. Ja selleks oli taotletud ka tegevusluba. Ja sihtasutus on saanud selleks tegevusloa ja selle tegevusloa alusel seda tegevust ka korraldatakse. Ükski erahuvikool või siis erakool ei oma nagu sellist juriidilist keha nagu huvikool või siis erakool. Kõik koolid omavad mingit juriidilist keha, kas see on mittetulundusühing, kas see on äriühing või see on sihtasutus. Antud juhul on sihtasutus.
Seega, veel üks kord. Juriidiline isik, sihtasutus, omab enda põhikirjas sealhulgas ka huvitegevuse arendamist, ja selleks on taotlenud ka huvitegevuse luba, tegevusluba ja seda see sihtasutus on ka saanud. Ja selle tegevusloa alusel seda tegevust ka viiakse läbi. Ehk siis siin ei ole ühtegi juriidilist vastuolu. Kõik on loogiline, nii nagu peabki olema.
Jah, selle sihtasutuse omapära ongi see, et see 100%-liselt kuulub Tallinna linnale. Ja Tallinna linna raha eest seda tegevust viiakse läbi. Ja ka sellepärast Tallinna linna õpilased ei maksa ka osalustasu.
Vastab tõele ka see, mida lugupeetud kolleeg Õnne Pillak juba ütles, et sellest aastast hakkab linn toetama ka erahuvikoole. Selleks on välja töötatud, mitte veel lõplikult, aga koostöös Erahuvikoolide Liiduga seda kehtestatakse ja selle alusel hakatakse erahuvikoole ka rahastama. Samas ma veel ükskord rõhutan, et antud juhul tegemist on linna munitsipaalsihtasutusega ja sellel munitsipaalsihtasutusel on tegevusluba huvikooli tegevuse läbiviimiseks.
Nüüd siin kõlas selline mõte, et miks üks sihtrühm, miks vene lapsed saavad sellist võimalust tasuta. No esiteks, mitte ainult vene lapsed, vaid ka eesti lapsed. Et seal käivad nii vene koolide lapsed kui ka eesti koolide lapsed. Teiseks, ei ole ainult järeleaitamine, vaid ka võimalus saada lisateadmisi, mida koolis ei jõuta anda. Need lisateadmised on vajalikud selleks, et pärast teha sisseastumiseksameid. Ja minu arvates see on väga hea võimalus.
Jah, tõepoolest esialgu see oli tehtud vene õpilastele. Esimene aasta vist see oligi ainult vene õpilastele. Ja selleks oli ka väga matemaatiline põhjendus. Asi on selles, et vene koolid, eesti koolid, on rahastatud samadel printsiipidel, aga samas rahastamise mahus vene koolides on ka eesti keele õpe, mis on päris mahukas. Eesti koolides sellesama ressursi abil saab rahastada lisaaineid, valikaineid. Saab rahastada õpet väikestes gruppides. Vene koolides seda puht matemaatiliselt ei ole ja siis just sellepärast esialgu oligi see mõte, et anda seda lisaainete võimalust just sihtasutuse kaudu. Aga pärast oli näha, et ka Eesti koolide, mitte kõikide koolide, aga mõnede koolide õpilased vajavad seda tuge. Ja nad seda on saanud.
Lugupeetud kolleeg Ivi Eenmaa! On olemas munitsipaalkool Linnamäe Vene Lütseum. On olemas munitsipaalkool Õismäe Vene Lütseum. Ja tõepoolest, Linnamäe Vene Lütseumi direktoriks on härra Garanža. Aga see väide, et härra Garanža kutsub teistest koolidest õpilasi, rääkides nendele, et "tulge minu kooli, sellepärast et minu koolis te saate eesti keelt mitte õppida", see on ju vale! Seda Te ju praegu mõtlesite välja! Seda Te pole kuskil kuulnud ja selleks ei olegi ühtegi tõendit. Aga mida saab tõendada, see on Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi eesti keele eksami tulemused, mis on kõrgemad kui Tallinna keskmised ja kõrgemad kui Eesti keskmised. Ja mitte ainult eesti keele tulemused, riigieksami tulemused, vaid ka matemaatika eksami tulemused. Vot see on fakt ja seda fakti saab kontrollida.
Ma väga loodan, et kellelgi siin saalis ei ole soovi kuidagi tekitada vastuseisu vene õpilaste huvide ja eesti õpilaste huvide vahel. Seda ei ole ja seda ei ole mõtet kunstlikult tekitada. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aga on tekkinud veel küsimusi.
Kõne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mulle ei saagi küsimusi esitada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Õige, õige ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Sõnavõtt - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma arvan, et seda vastuseisu keegi ei tahagi tekitada, aga linna poolt asutatud sihtasutused ja ettevõtted, nende tegelik tegevus ja juriidilised dokumendid peaksid olema kooskõlas. Esiteks. Sihtasutuse nimi Tallinna Vene Lütseum tekitab ka volinikes endis segadust. Ei saada aru, mis asi on linnakool, mis on sihtasutus, mis on tema huvikeskus. Ja tänases olukorras, kus tegelikult selle sihtasutuse põhieesmärk asutada üks lütseum ehk gümnaasium, pole täitunud, siis peaks tegelikult selle sihtasutuse põhikirja ära muutma, nime ära muutma ja viima selle vastavusse siis sellega, millega see sihtasutus tegelikult tegutseb ehk siis huvihariduse andmisega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Wesse Allik, palun!
Sõnavõtt - Wesse Allik Wesse Allik
Olen seda sihtasutuse tegevust omajagu jälginud. Ja seal on üks põhiline probleem selles, et nagu härra Kõlvart väga hästi ütles, tegemist on järeleaitamisega ja täiendkoolitusega, et inimesed saaks paremini sooritada riigieksameid ja minna edasi ülikooli, mis on väga õige ja mõistlik teha. Kui te meile ... Eestis on enamik haridusest, ülikooliharidusest, eestikeelne ja kuna terve see õppeprotsess toimub ainult seal vene keeles, siis on, ütleme niimoodi, et kui inimene isegi teeb korralikud õppetulemused, siis on sealt edasi minna ülikooli ülimalt keeruline. Et seal peaks olema kindlasti sees sellisel juhul juures mingisugune keelekoolitus, mis sealt puudub. ... Nii et tänud!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mina sõna praegu võtta ei saa, aga ma ütlen teile, et see olemas. Ivi Eenmaa, palun!
Sõnavõtt - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Aga ikkagi ma ei saa aru, miks ühe lihtsa asja nagu järeleaitamistunnid tegemiseks, mis iseenesest ei ole halb asi, on vaja välja mõelda niivõrd keeruline ja tõele mittevastav konstruktsioon. Ja minu jaoks jääbki arusaamatuks, miks selle sihtasutuse nimi on Vene Lütseum. Ükskõik, mida te sealt ka ei räägiks. Ja see on tekitanud arusaamatusi ja miks ei ole sellisel juhul võrdset kohtlemist linna poolt ka teistele huvialakoolidele, kellele ehitatakse ... kellegile pole ehitatud mingisuguseid suuri elamisi ja majapidamisi nagu seal. Jah, ma olen kuulnud, et on suurepärased sporditegemise võimalused, mis jällegi on iseenesest hea, aga see ebavõrdne kohtlemine, ütleme erinevate huvialakoolide suhtes, see jätabki ja tekitabki küsimusi ja mitte kunagi ei saa arusaadavaks. Tehke ometi need asjad korda ja pange asjadele õiged nimed. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kristen Michal, palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Ma ka lühidalt kohapealt ütleks, et mina olen ka pigem päri sellesama seisukohaga, et see nimi tekitab küsimusi. Me oleme teinud ka varem ettepaneku see sulgeda. Ja noh täna seda juttu kuulates, siis on see ikkagi üsna selline kummaline nähtus, mis seal toimub, et hoolimata selle kontrolli nüanssidest: et eraldi üksused, puuduvad põhi- ja üldkeskhariduse tegevusload jne. Ja noh, ma arvan, et see nüanss, mis siin võib-olla kõigile polnud kohe teada, vähemalt mitte nendele, kes ei ole asjasse pühendatud, et istuvad seal Mihhail Kõlvart, Jaana Toom, Levi Šer - see tekitab mulje millestki muust mida selle asutusega ka varem seotud. Et see üldiselt on ikkagi sama seltskond, kes on eestikeelse hariduse vastu ka väga reipalt sõna võtnud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Maksim Volkov, palun!
Sõnavõtt - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Tallinna Vene Lütseum. Kui näiteks selle asutuse nimi oleks näiteks Lasnamäe Lütseum. Mis siin muutub?! Ei muutu mitte midagi. Me vaatame, kuidas töötab sihtasutus, mis annab selle sihtasutuse töö. Ja me näeme, et tulemus on olemas. Sihtasutus töötab edukalt. Aga kui häirib sõna "vene", see on väga kurb, et see sõna häirib siin volikogus kedagi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!
Sõnavõtt - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Sõna "lütseum" on täiesti ebakohane kasutada, et kui on otsitud mingit väga kõlavat sõna, siis te võite seda nimetada ka Akadeemiaks või milleks iganes. Tegemist on lihtsalt järeleaitamise rühmaga. Nii et, andke talle mingi normaalne nimetus ja tuld! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sõnavõtu soovijaid rohkem ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Lugupeetud kolleeg ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum tegevuse ja eelarvevahendite kasutamise järelkontroll". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu ei ole, 5 erapooletu, on otsus vastu võetud!
20:17 Päevakorra punkti alustamine - 22. OE154 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele ühtlustada Tallinnas haridussüsteem 22. OE154 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele ühtlustada Tallinnas haridussüsteem
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 21 "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele ühtlustada Tallinnas haridussüsteem". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Palun!
Ettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Hea esimees, head volikogu liikmed! Reformierakonna poolt me oleme esitanud eelnõu, mis sisaldab kahte komponenti. Üks on eestikeelsele õppele üleminek, mis toimuks lasteaiast alates. Eestikeelne õpe, nagu me oleme neid ettepanekuid ka korduvalt teinud. Ülemineku periood oleks 5 aastat.
Ja teine on ettepanek kaotada lastevanemate poolt makstav lasteaia kohatasu Tallinna lasteaedades alates 1. jaanuarist 2020.
Ma nüüd räägin võib-olla mõnest ... mõne sõnaga mõlemast põhimõttest. Et esimene mõte eestikeelsele õppele üleminekust oli teema, millele meie küsisime mandaati 2017. aasta kohalikel valimistel. Ja valimiste teemade sõnastamisel või programmi sõnastamise järgselt tuli välja ka Eesti inimarengu aruanne, mille koostasid Eesti parimad rahvastikuteadlased, sotsiaalteadlased jne. Nii selles kui hiljem avaldatud integratsiooni monitooringus oli näha küsitlustest, et muuhulgas ka üle 70% vene emakeelega vanematest arvasid, et kvaliteetse eesti keele oskamine algusest peale, lasteaiast peale on põhimõtteliselt õige valik.
Kui vaadata nüüd inimarengu aruannet – ma ei tea, kui paljud on seda jõudnud lugeda või üldse jälgivad, soovitan kindlasti –, siis ka see kirjeldab väga hästi ühte lihtsat põhimõtet. Seda on inimarengu aruandes nimetatud segregatsiooni põhimõtteks. Ehk siis niimoodi, et kui keegi omandab kehvema riigikeele oskuse ehk eesti keele oskuse, siis vastavalt sellele on piiratud ka tema valikud tööturul, misjärel on piiratud tema valikud eluaseme valikul. Ja kõik see tsükkel algab ühel hetkel otsast peale, kuna haridus on valdavalt paikkondlik. Ja see tähendab seda, et inimesed, kellel on võimalus saada kehvem eestikeelne haridus, ühel hetkel on tööturul kehvemas olukorras ja samamoodi ka teistes varalistes suhetes kehvemas olukorras. Selle parandamiseks on meil ka konkreetne ettepanek, et eestikeelne õpe algaks lasteaiast peale. Haridussüsteem oleks ühtne ja ühetaoline.
Oleme ka konsulteerinud erinevate pedagoogidega, erinevate haridusteadlastega, debatte on ka olnud erinevaid. Küsimus sellest, et kas see võimaldab paremini omandada, enamuses on saanud vastuse, et küllap võimaldab. Küsimus kas emakeel satub ohtu, võib ununeda, on pigem saanud eitava vastuse. Tänapäeval, kaasajal erinevad sellised hariduskoolkonnad, niipalju kui mul nendega kokkupuudet on, ütlevad, et mänguliselt ja mida varem mitut keelt omandada, seda paremini see mõjub erinevatele oskustele.
Ja noh lõppkokkuvõttes on nii, et üks viis on täna, et kui lapsed jõuavad kooli, maadlevad kõikide muude muredega ja siis hakkavad omandama riigikeelt ja nad on hädas. Teine on see, kui nad alustavad sellega lasteaiast peale, neil on see olemas ja ühel hetkel meil kaob ära ka selline probleem, et inimesed peavad kahe keelerühma vahel üksteisele võib-olla erinevat informatsiooni edastama. Tekib ka sellest tingituna erinevaid arusaamisi.
Nii et ma arvan, et see on sisuliselt õige valik. Eeskätt ka nende noorte huvides, kes täna võib-olla on saanud kehvema eesti keele oskuse. Ma arvan, et see on terve Eesti huvides, mis tähendab seda, et nendel inimestel on paremad võimalused osaleda ühiskonna elus-majanduses, ja see ka tähendab seda, et nendel lastel on tulevikus paremad valikud. Seetõttu ma loodan, et see printsiip leiab siin toetust. Ülemineku ajaks me oleme pannud 5 aastat. Kui ma õigesti mäletan, siis keeleteadlane Mart Rannut arvas, et see üleminekuaeg võiks tehtav olla 3 aastaga. Parlamendis esinedes ta ütles ka seda, et üleminekuaeg 3 aastat või pluss natukene peale tähendaks seda, et seda tuleks intensiivselt teha erinevates etappides. Me oleme pannud varuga 5 aastat, ei pahanda ka kui see on mõni aasta siia-sinna.
Nüüd teine osa puudutab kohatasu kaotamist. Kui me vaatame lasteaia kohatasu, Tallinnas on sellest eelarve tuluks märgitud taas tõusvalt. See on 16 miljonit eurot. Ühe lapse kohatasu on 65 eurot ja sendid peale, mis tegelikult tähendab seda, et ühe lapse pealt lapsevanem ajal, kui laps on väike, ongi majanduslikult keerulisem, maksab umbkaudu 724 eurot. Kahe lapse pealt on see 1449 eurot ehk peaaegu poolteist tuhat eurot aastas. See ei ole väikeste lastega peredele just väike summa. Ma pigem julgen arvata, et see on asi, millega enamus poliitilisi jõude ühel hetkel nii või teisiti nõustub. Vaadates valimisprogramme, siis on erakondi, kellel selles programmis on kirjas punkt, et lasteaia kohatasu automaatne tõus tuleks pidurdada. On ka neid, kes sarnaselt meiega toetavad lasteaia kohatasu kaotamist. Ja ma arvan, et ühel hetkel see tuleb igal juhul ette võtta.
Mis see eelnõu tervikuna ütleb? Ütleb tegelikult seda, et Eesti haridussüsteem on üks ja ühtne, algusest peale eestikeelne ja kohatasuta. Kohatasuta sellepärast, et ometi ei tule kellelgi pähe küsida põhihariduses, gümnaasiumihariduses, mis on kohustuslikud, kohatasu. Ja kui vaadata palju lapsi käib, siis Tallinnas on umbes 96–97% lasteaias. See tähendab seda, et enamus. Eestis keskmisena umbes 93,6%. Ütleme, et 94. Nii et, tegelikult enamus osaleb. Eestis on ka nii, et kui kõrgharidus, mis on vabatahtlik, teha ära õige ajaga, on ka seegi tasuta. Mis tähendab seda, et nii vabatahtlikus kui kohustuslikus hariduses on valdavalt seesama printsiip – inimene omandab haridust, selle eest täiendavat osalustasu ei ole. Alusharidus on tegelikult üks osa sellest. Ja seetõttu meil on konkreetne ettepanek: alusharidus üks ja ühtne, eestikeelne ja kohatasuta.
Kellel on küsimusi, jõudumööda vastan. Ja see eelnõu on olnud siin pikalt ja ma väga loodan, et te seda toetate. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ettekandjale on küsimus. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Et kaks suuremat omavalitsust, kus Reformierakond täna on võimul, on Tartu linn ja Viimsi vald. Ja mõlemal pool on lasteaiatasu. Kui ma ei eksi, Tartu linna lasteaia kohatasu on üldse riigis kõige kõrgem. Ja mõlemal pool ... Viimsi valla kohta ei tea, aga Tartu linnas on ka venekeelne n-ö kooliharidus ja lasteaiandus täiesti toimib.
Et miks te nendes omavalitsustes, kus te tegelikult võimul olete ja kus te saaksite selle reformi ka ellu viia, miks te pole seda teinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et Reformierakond on pannud selle oma üleriigilisse programmi. Ja Riigikogus jäi täpselt üks hääl puudu sellest, et eestikeelsele haridusele täna valitsusega üle minna. Minu mäletamist mööda olid osad IRL-i saadikud sellel hetkel põõsas, nagu ka vist endine IRL-i esimees Margus Tsahkna.
Mis puudutab Tartut, siis Tartu minu teada on umbes 5 eurot või isegi 10 eurot kallim, kui Tallinna lasteaia kohatasu. Ja ütleme nii, et täna on ka tartlased ja kõik teised päri, et Eestis võikski lasteaia kohatasu tervikuna kaotada. Urmas Klaas on täpselt samamoodi nagu mina Reformierakonna juhatuses selle programmi kinnitasime. Nii et nemad tegelikult seda ideed minu teada toetavad. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Võite aplodeerida, kui tahate, Mart Luigele!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale küsimusi ...? Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Ma mäletan, et kui haridus- ja kultuurikomisjonis see eelnõu oli arutlusel, siis kõige rohkem küsimusi tekitas, et kuidas on võimalik minna ikka eestikeelsele õppele üle, sest meil ei ole õpetajaid ju selleks. Et kuidas Teile tundub, et kas on võimalik koolitada näiteks õpetajaid või kuidas siis pedagooge, vajalikke pedagooge selleks üleminekuks ette valmistada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et noh täna on umbes haridusasjatundjad hinnanud seda nii, et erinevad killukesed ja komponendid käivad kokku õpetajate kvalifikatsiooni tõusust. Ja kindlasti õpetajate palgatõusust samamoodi, mis tähendab seda, et noh, kui sa tõstad kvalifikatsiooni, ka palk tõuseb. Meie ettepanek on olnud tõsta õpetajate palk 2000 euroni ja tegelikult see tähendab seda, et olemasolevatele õpetajatele antaks ka aeg ja võimalus ümber õppida, et oleks võimalik haridust anda eesti keeles.
Et Eesti on nii väike, et ma ei kujuta ette, et kellegil võiks olla ettekujutust, et seda ei tee needsamad õpetajad, kes saavad parema tasu ja parema kvalifikatsiooni, et keegi kolmas tuleb seda kuskilt tegema. Et ei tule! Ja ise tuleb teha, lihtsalt tuleb selle eest ka rohkem panustada haridusse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et kuidas selle eelnõu ettevalmistamisel kulgesid läbirääkimised teiste opositsiooni erakondadega? Küsimus johtub sellest, et ma vaatan, et sotsid on kõik saalist jalga lasknud, ainult auväärt Helve Särgava on üksi jäänud kui kõige eakam. Et kas sotsidele ei lähe see teema korda või on tegemist siin suure juhusega? Et, aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
No mina ütleks niimoodi, et minule täitsa piisab, et Helve Särgava siin on. Et ma ei oska teiste kohta midagi öelda, et kui Helve on, siis me ei tunne teistest puudust. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Hea ettekandja! Kas Sa tead ajaliselt ... kas Sa tead, mis ajast peale Eesti Vabariigis toimuvad arutelud ülemineku kohta ühtsele eestikeelsele õppele? Ja kus linnades on sellega probleeme?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No ma ei usu, et meie pretendeerime selle mõtte esmaavastamisele. Ma arvan, et see debatt on käinud vähemalt nii kaua, kui Eesti Vabariigi iseseisvus jälle taastati. Aga võib-olla selline põletavam vaidlus algas märtsist 2017, kui me selle n-ö välja käisime programmiliselt, et küsida selleks rahvamandaati. Ja ma väidaks, et valimistel me sellele ju toe saime. Et tollal ma mäletan mitmeid poliitikuid, kes tänaseks võib-olla tahaks seda kõike ära unustada ja öelda, et nad ei ole seda öelnud. Aga mäletan mitmeid poliitikuid, kes ütlesid, et ... keegi ütles, et "jätke lapsed rahule", ja keegi ütles, et "see on märatsev rahvuslus" ja midagi sellist. Paljud neist, ma arvan, täna on teiste pealkirjadega, ütlevad, et see üldiselt on väga mõistlik põhimõte.
Ja veel kord ma ütleks niimoodi, et kui rahulikult debateerida, järjekindlalt asja ajada, siis mina väidan, et kes iganes sellele teele ette asetub ja ükskõik, kuidas see eelnõu täna hääletatakse, ei ole Eestis teist teed, kui ühtsele eestikeelsele haridusele üleminek. Sest maksumaksja väikses Eestis kindlasti ei pea ülal pidama mitut haridussüsteemi. See on ikkagi eestikeelne ja eestikeelne algusest peale. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No Isamaa kindlasti ühineb siin Helve Särgavaga ja Teiega ja toetame seda eelnõud. Aga ma tahtsin korra tulla tagasi selle Tartu teema juurde. Et kas ma sain õigesti aru, et Reformierakond oleks Tartus selle lasteaia kohatasu ammu ära kaotanud, kui teie koalitsiooni partner Keskerakond oleks seda lubanud?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Vastus on, et ei! Ma ei ole seda väitnud, ma ei tea, kas Sa oled õigesti aru saanud. Sõltub, kellelt Sa seda kuulnud oled. Aga kui keskerakondlased seda väitsid, siis nad kindlasti õigel teel ei olnud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud ettekandja! Ma ka väga tänan ja kiidan selle eelnõu eest ja toetan teda.
Küsiks veidi spetsiifilisemaid küsimusi. Nüüd siis keeleteadlane Mart Rannut on Isamaast ja ta on tõesti optimistlik selles osas, mis puudutab eesti keelele üleminekut haridusasutustes. See 3 aastat - ta arvab, et see kulu ei saa suur olema, et õpetajaid oleks ka kohe võtta. Aga ma küsin, et kas Teie olete nagu, ütleme mingi konkreetse kava läbi mõelnud tegevuskava ja kulud näiteks sinna taha arvestanud, et tegelikult ju õpetajaid ikkagi vist kohe niimoodi nipsust ei võta 3 aasta jooksul. Et mis see võiks maksma minna? Ja siis ka lasteaedades kohatasu kaotamine, et mis see võib Eesti riigile maksma minna!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Jah, oleme. Et tegelikult sama arutelu on ka ju riigis peetud ja ma arvan, ma isegi ei tea, mis on ju Isamaa haridusprogrammis. Et seda, et Mart Rannut Isamaasse kuulub, ei vähenda minu silmis tema kui haridusteadlase väärtust ega optimism ei vähenda tema arvamuse kaalukust. Et tema oligi jah tõepoolest optimistlikum, arvas, et see on võimalik 3 aastaga, me seetõttu panime ülemineku riigis kui Tallinnas 5 aastat ja nagu ma enne ettekandes ütlesin, mõni aasta siia-sinna. See kõik sõltub nüanssidest.
Põhilised kulud. Mart Rannut oma esinemises Riigikogu ees, nagu mina siin saan seda korrata, on tõenäoliselt õpetajate palga tõusuga seotud, st seda, et kui praeguse tempoga õpetaja palk tõuseks sinna 1850-ni, siis meie plaan on umbes 2000-ni tõsta. Need arvutused on avalikud ja mis puudutab lasteaia kohatasu, siis Tallinna eelarves on see 16 miljonit, kui küsida täpselt. Riigis on seda hinnatud ... natukene pealt 50 miljoni on, kui see kaotada ja omavalitsustele kompenseerida või mingil muul moel lahendada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Hea oli kuulda, et Tartu linn varsti ... noored pered saavad varsti, ma saan aru, lasteaia kohatasust vabaks, kuna Reformierakond seda selgelt toetab. Et millal see plaanis on Tartus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea Mart! Et Sa ilmselt mõtlesid vahepeal Tallinna Televisiooni saate peale. Sa ei kuulanud. Et mõte on hästi lihtne. Kogu Eestis tuleks see kaotada. Jälgi nüüd! Kogu Eestis. Kui Sa lähed meedia nullpunkti, siis ütle, et Reformierakonda valides kogu Eestis kaotatakse lasteaia kohatasu. Meil on see plaan. Võite meid valida. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
.... Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Aga siis palun, sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja Mart Kallas! Palun!
Kaasettekanne - Mart Kallas Mart Kallas
Lugupeetud esimees, lugupeetud kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul arutati seda eelnõud 21. novembril 2018. Arutelu oli tuline ja kestis koguni poolteist tundi. Osales 15 komisjoni liiget, sealhulgas 12 linnavolikogu liiget 9-st ja komisjon oli otsustusvõimeline. Otsustati, häältetulemusega 5 poolt, 9 vastu, 1 erapooletu, mitte toetada eelnõud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Maksim Volkov, palun!
Kõne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Ma ise olen isa ja mul on 2-aastane laps. Ma olen tavaline isa ja muidugi tahan, et minu laps on edukas, tal läheb hästi, ta elab Eestis, tal on karjäär, töö jne. Ja muidugi me oleme huvitatud sellest, et ta oskab ja õpib eesti keelt. See on fakt ja see on as default.
Aga mul on selline küsimus. Kas õppida keelt ja õppida keeles on üks ja sama? Ei, sorry. Austatud kolleeg Kristen Michal, ma tean, et Sul on suurepärane vene keel. Arvatavasti Sa räägid paremini kui mina. Austatud kolleeg Mart Luik, Sul on suurepärane vene keel. Aga ma kardan, et Sa ei ole käinud, Kristen, vene lasteaias ja vene koolis. Ma arvan, et mitte. Ja see tähendab seda, et selleks, et õppida keelt on vaja lihtsalt õppida keelt ja ongi kõik.
Mul tekib selline küsimus. Kuidas muutub olukord meie riigis või näiteks Tallinnas, kui me seda teeme. Kui me oleme kohustatud, kui mina olen kohustatud seda tegema, et minu laps ei saa õppida emakeeles. Kas see muudab olukorda paremini või halvemini? Ma ei ole kindel, et paremini. Palun jätke rahule ja andke vanematele võimalusi valida, kuidas tema laps õpib eesti keelt.
Ja veel üks väike nüanss. Rääkides maksumaksjate rahast. Mina olen ka maksumaksja, aga mina ei ole eesti maksumaksja. Ma olen vene keelt kõnelev maksumaksja. Kuidas sellega teeme? Kuidas defineerida, kes maksab mille haridussüsteemi ees? See on kahtlane küsimus ja see meie ühiskonna jaoks väga oluline küsimus.
Ja ütlen veel kord. Andke palun võimalus vanematel valida. See on ... see annab rohkem võimalusi meie ühiskonna jaoks ja see töötab meie ühiskonna heaks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ülle Rajasalu, palun!
Kõne - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Austatud esimees, austatud volikogu liikmed! Ma kuulsin siin ühte isa juttu nüüd. Aga mina räägin nüüd selle lapse silmade läbi, mida vene lapsed mulle räägivad.
Teatavasti ... Mis siin naljakat on?! Teatavasti ma elan Pirita-Kosel. Ma käin iga päev oma väikese koeraga jalutamas. Ja käin seal nimelt Kose pargis, kus hästi paljud vene lapsed käivad mängimas. Nad ütlevad mulle: "Можно гладить Вашу собаку?" Mina ütlen, et jaa, loomulikult võib. Üks oli suurem laps ja teine oli väiksem laps. No väiksem võis olla kuskil 5-aastane, suurem võis käia juba koolis. Ta küsib mu käest, see väikene: "Kas Teie oskate eesti keelt?" Mina ütlen: "Jaa. Et ma olen eestlane." See laps vaatas mulle selliste silmadega otsa, et nagu ufot oleks ta näinud. Ta on tõenäoliselt olnud ainult selles vene keskkonnas. Ta ei olnud mitte midagi kuulnud, ei muud kuulnud. Aga see suurem laps ütles mulle niimoodi, suurem tüdruk ütles nii: "Mina hakkasin õppima ka koolis eesti keelt, aga mina tahan seda rääkida nii, nagu teie räägite." Ja tegelikult ma läksin ja ma mõtlesin, et seal on nii suur sügav mõte sees nendel lastel, mida me tegelikult ... ja ma sain aru tegelikult, kui palju me oleme lõhestanud. Erinevad poliitilised jõud lõhestavad just nimelt meie rahvast sellesama keele baasil. Et me ei räägi eesti keelest, meie räägime meie riigi keelest. Üks asi, mida te peate aru saama - eesti keel on riigikeel ja räägime riigikeelest. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Kõne - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Ma ei tea, kas riigikeel ... Tähendab, mina olen isiklikult seda meelt, et emakeel on ema keel, on ta eesti keel või on ta vene keel või on ta inglise keel, ja vaevalt kodus väga tahetakse rääkida, kui ei ole tegemist teise või kolmanda põlvkonnaga, et tahetakse rääkida riigikeeles, on siis Rootsis või kus iganes. Emakeeles, aga mitte riigi keeles.
Aga ma tahan enda kohta ütelda, kuna siin täna emotsionaalselt esinetakse. Enda kohta ütlen seda, et mina räägin suurepärast vene keelt. Ja ma olen uhke selle üle. Ma olen õppinud Moskvas, ma olen kaitsnud oma väitekirja Peterburis, tol ajal Leningradis. Ja tegelikult minu jaoks ei tähenda üldse see, oled sa venelane, eestlane või tadžikk või kes iganes. Ja mitte selle järgi ei saa märgistada või jätta märgistamata inimesed. Kuid, teades, et täna tuleb selline huvitav teema meile volikogusse, ma juba eile hakkasin tuhnima. Aga kas Teie teate? Ma küsisin, Kristen, Sinu käest, et kas Sa tead, mis ajast peale käivad need arutelud keeleküsimuse üle ja eestikeelsele õppekeelele üle riigikeelsele õppele koolides ülemineku teemal, kaua see kestab. Ma ütlen teile seda kõigile teadmiseks - see on kestnud 26 aastat. 26 aastat 1993. aastast, kui võeti vastu gümnaasiumi- ja põhikooliseadus. 26 aastat! Need inimesed, kes täna on 26 aastat, neil on omal juba lapsed ja tõenäoliselt nad võivad olla ka juba 4–5-aastased, muide. Ja ka see ei ole ...
Aga ma tahan ütelda seda, et sellel teemal on kirjutatud üheksa raamatut Eestis, aga lahendusi me pole leidnud. Me räägime segregatsioonist, migratsioonist, ma ei tea, millest. Aga lähemale see meid ei too. Ja see ei too senikaua tegelikult rahulikule kokkuleppele lähemale, kui poliitikud vaidlevad siin nagu meie ja kus teadlikult tegelikult takistatakse isegi neid, ütleme perekondi, kus tahetakse, et vähemalt lapsed oskaksid head riigikeelt.
Ja ega neid linnugi, kui jätta välja, noh ütleme, tegelikult ei ole ju palju. Olen kuulnud, et isegi Narva linnas räägitakse eesti keelt juba rohkem kui Tallinnas. Ja see tähendab seda, et on võetud siin, Tallinnas, on ühe erakonna poolt püstitatud sellest, just nimelt selle poliitilise võitluse koht ja see on see tulem, mistõttu kannatavad lapsed. Ja need lapsed ja need kodud, kus võib-olla suhtumine hoopiski teine.
Minul ei ole vahet on tegemist eestlase, venelase, vene lapsed, oma majaski. Ja näen, kui püüdlikult püütakse. Aga kui ma siin volikogus kuulen sellist rasket ja nihukese sisemise küünarnuki vihaga seda vastuseisu, siis mina ütlen - poliitikud, keskerakonnad, mida te teete oma lastega! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Õnne Pillak, palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, head linnavalitsuse liikmed, head volikogu liikmed! Ivi Eenmaa just siitsamast puldist küsis, et kui kaua on eestikeelse hariduse ehk siis Eesti riigikeelse hariduse üle vaieldud, veennud teisi osapooli ja mina väidan, et seda on tehtud üle 100 aasta. Sest minu vanavanavanaisa oli esimese Harju, tänapäeval siis Harju maakonna eestikeelse kooli juht. Jaanuaris, jaanuari alguses Hageri kool tähistas 110. aastapäeva esimese eestikeelse kooli loomisest. Isegi siis, kui oli venestamise tipphetk Eestis, isegi siis sellises olukorras suudeti luua eestikeelne kool. Toona oli see väga suur samm. Täna me räägime eestikeelsest haridusest Eestis, mis minu meelest on elementaarne.
Ma mõistan neid emotsioone, sest see on äärmiselt inimlik teema. Emakeel, keeleoskus, võimalused – see on inimestele oluline teema. Ka mina olen lapsevanem nagu enamus meil siin volikogu saalist. Ja ma olen varem ka siin rääkinud seda, et minu poja sõber, esimene sõber lasteaias, vene poiss, siiamaani väga hästi saavad läbi. Mul poeg kutsub seda poissi enda vennaseks. Ja kui eelmine aasta tema vanemad ei olnud ... Ma arvan, et pigem nad ei olnud kindlad oma keeleoskuses, et liiga palju teiste vanematega suhelda, meie peamine vestlus omavahel oli "Tere", "Head päeva" ja rohkem lapsed rääkisid omavahel. Siis täna me oleme sinnamaani jõudnud, et seesama poiss ei ole nõus minema autoga koju enam, sest lihtsalt tal on teiste lastega tore. Talle meeldib see keskkond, ta saab suurepäraselt hakkama ja ka vanematega. Isaga vähem; emaga. Täitsa hästi tuleb juba välja keeleoskus, sest ta on seda kindlust saanud.
See näitab seda, et mida varem inimesed omavahel hakkavad suhtlema, nii et nad üksteist mõistavad, saavad aru, on koos, seda paremini nad ennast tunnevad. Mida varem me hakkame lastele õpetama eesti keelt, muukeelsetele lastele, seda lihtsam neil on. Neil on lihtsam keelt selgeks saada. Keegi ei tule ütlema, et vanem, kes tahab enda lapsele venekeelset haridust pakkuda, et ta ei võiks seda teha oma raha eest. Muidugi! See on lubatud. Keegi ei saa seda keelata.
Kuid Eesti riigis on minu meelest elementaarne see, et maksumaksja raha eest meil on ühtne eestikeelne haridussüsteem. Ja just alates lasteaiast, sest nii on lastel lihtsam. Mõelge ise kas või enda kogemuselt, et ükskõik, mida te hakkate õppima, mida hilisemas eas, sealhulgas ka keeleoskus, seda raskem ju on. Ma täiesti mõistan neid õpilasi, kes täna lähevad gümnaasiumisse ja nad on harjunud eelmised astmed õppima vene keeles ja nüüd nad peavad hakkama eesti keeles õppima. Muidugi on raske, kui neil varem seda kogemust ei ole, kui nad ei oska keelt. Aga kui me hakkame õpetama alates lasteaiast, kui haridussüsteem on alates lasteaiast eestikeelne, neil on põhikoolis, gümnaasiumis, ülikoolis ja edaspidi elus palju lihtsam. Küsimus on see, et millal me hakkame seda oskust andma.
Ma loodan väga, et seda eelnõud enamus saadikuid toetavad. Sest üks pool on eestikeelne haridus. Teine pool on kohatasu, mis lapsevanematele on aastas väga suur kokkuhoid. Ja aina rohkem, kui ma lastevanematega räägin, nad küsivad, millal lasteaiakohatasu kaotatakse? Nad ootavad seda väga. Tuleme peredele vastu. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Meil on kujunenud täna ... Kahtlemata, alustame sellest, et see otsus loomulikult on ju üleriigiline otsus, et ega Tallinn võib siin eeskuju näidata. Tartu linn võiks eeskuju näidata Reformierakonna näite varal, kus tal on see võim olemas, aga tegu on tegemata. Aga noh, tervikuna Eesti hariduskorralduse üleviimine täies mahus eesti keele peale, see on riiklik otsus. Ja nüüd on meil kujunenud välja selline olukord, kus Reformierakond on seda meelt, Isamaa on seda meelt ja EKRE on seda meelt, sotsid, ma saan aru, on seda meelt. Põhimõtteliselt meil on ainult üks suur erakond, mis seisab veel, mille meelemuutuse taga see asi seisab, et me suudaksime ka konsensuslikult sellise otsuse teha.
Ja nüüd ma loen lihtsalt kaks nagu punkti Keskerakonna Riigikogu valimisprogrammist ja siin on väga selgelt öeldud, eks ju. Et toetame kvaliteetset eesti keele õpet kakskeelsetes vene ning muu õppekeelega lasteaedades. Teine punkt. Peame oluliseks, et kõik koolilõpetajad valdavad vabalt eesti keelt, on võimelised jätkama oma õpinguid eesti kõrgkoolides ja on konkurentsivõimelised tööturul. Nii et te olete nagu seal poole sammu kaugusel reformierakondlased .... või keskerakondlased. Ja võiksite juba täna ka n-ö järgmisele Riigikogule eeskuju näidata ja selle toetava hääle anda, et me tõesti suudaksime mõistliku aja jooksul kõikide huve arvestades minna Eestis üle täielikule eestikeelsele hariduskorraldusele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sergei Ptšjolkin, palun!
Kõne - Sergei Ptšjolkin Sergei Ptšjolkin
Head kolleegid! Teate, õpetajana ütlen teile ka paar sõnad. 26 aasta eest me ei suutnud seda teha. Ivi Eenmaa väga hästi ütles. Nüüd 3 aastaga teeme kähku. Kuulge! Me ei taha seda ühtlustamist. Iga lapsevanem tahab kvaliteetset haridust. Kui me tõesti tahame ühtlustada süsteemi, siis me peame alustada millest? Õpetajast, kes läheb klassi ette ja esineb. Meil neid pole. Neid ei ole nii eesti koolis kui ka vene koolis. Neid ei ole Eestis. Üldse meil nii vähe õpetajaid. Meil praegu selline olukord koolides, kus meil õpetavad inimesed, kes ei vasta kvalifikatsiooninõudmistele.
Lasteaedadest. Kuulge! Mõnedes lasteaedades meil on 200 vene keelt kõnelevat last. Nendega töötavad lasteaiaõpetajad, kes valdavad eesti keelt kesktasemel. Ja võib-olla nad õpiksid, saaksid kõrgema kategooria, ja mõnedki saavad. Aga nad ei julge õpetada eesti keeles. Eesti inimesed millegipärast ei lähe vene lasteaeda ega vene kooli. Miks? Selline küsimus ka tekib.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
See on vale!
Kõne jätkub - Sergei Ptšjolkin Sergei Ptšjolkin
Ei ole see vale! Kui Te räägite üksikutest juhtumitest, siis ei ole ... Üldine pilt on hoopis teine.
Mis ma tahan öelda? Me tahame kvaliteetset haridust. Valmistame ette õpetajad riigi poolt, anname riigile ülesanne valmistada õpetajad; valmistame õppematerjalid, sest vene lapsevanem soovib, et tema laps elaks Eestis, räägiks riigikeeles. Ta soovib seda ja me peame teda aitama. Aga mitte niimoodi, et me 3 aastaga hops! ja teeme midagi, ei tea, mida. Plaani ei ole, mitte midagi ei ole. Et mõelge lastest. Ja seda tuleb ikkagi teha mõistlikult, see peab olema läbi mõeldud ja õpetajad, peavad olema valmistatud õpikud, lapsevanemad jne. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Sõnavõtud kohapealt. Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud volikogu liikmed! Vaadake, venelasi on terve maailm täis ja see on niisugune fakt. Ja ma ükskord sattusin vaatama Youtube'ist ühte sellist saadet, kuidas venelane seletas, kuidas kohaneda Kanadas ja kas Kanadasse tasub emigreeruda. Hiljem ma vaatasin läbi veel, kuidas Soomes on, kuidas on Prantsusmaal, kuidas on Belgias. Ja olen läbi vaadanud umbes kümme venelase jutustust, kuidas kohaneda ühel või teisel maal. Nad kõik ütlevad ühte asja: "Ärge unustage ära, et õppige keel ära, õppige kohalik keel ära. Ilma selleta kohalikul maal on väga raske hakkama saada, nii tööl kui õpingutes. Ja õppige see ära." Nii et ma soovitan teil Youtube'i vaadata, mida räägivad teie enda rahvuskaaslased keeleõppest. Ja keeleõpe ja eesti keele oskamine käib Eestis siia asja juurde.
Mul on kaks sugulast väikest, elavad Luxembourgis. Oma emaga räägivad nad hispaania keeles, isaga eesti keeles ja koolis käivad nad prantsuse keeles. Nad ei saa kuidagi protestida Luxembourgi võimude otsuse vastu. Muidugi, on veel üks kool, mis siis on Luxembourgis, seda keelt õpetatakse. Aga see palju keele oskuse, et inimesed oskavad lapsest peale hakkavad õppima paljusid keeli, on see, mis meid päästab, mis meid edasi viib. Jutt ei ole ainult eesti keelest ega vene keelest. Ja praegusel juhul on Eestis liiga palju inimesi, kes seda eesti keelt halvasti mõistavad. Meil on seda palju kergem teha sellisel kombel.
Ja juhin tähelepanu. Selle eelnõu mõte on nagu see, et see on ülesande andmine linnavalitsusele, kes peakski siis selle programmiga nagu välja tulema. Ja samas, ütleme, et aga millestki tuleb ju alustada. Ei saa nii, et kõigepealt töötame läbi programmid ja siis võtame otsuse vastu, et hakkame tegema. Võib-olla ikka teeks ennem otsuse, et hakkame tegema ja siis tulevad kõik muud asjad järgi. Ja 5 aastat on selline aeg, üleminekuaeg, mis peaks olema igati piisav.
Nii et tunnustagem vajadust, et keeli tuleb osata ja see oleks kasulik kõikidele. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Riina Solman, palun!
Sõnavõtt - Riina Solman Riina Solman
Jaa, suur tänu! Head kolleegid! Mina olen see näide lapsevanemast, kes tahtis oma eesti perekonna lapse panna vene lasteaeda, kuna see oli kõige kodulähedasem ja ma mõtlesin ka pragmaatiliselt, et laps saab vene keele oskuse juba maast madalast kätte, see on väga hea oskus. Ja venekeelse lasteaia juhataja soovitas mul seda mitte teha lapse huvides. Et on ka selliseid näiteid lastevanematest, eesti lastevanematest.
Aga mis puudutab Isamaad ja Isamaa valimisprogrammi, siis see on meie programmi üks põhipunkte, siis üleminek eesti keele õppele haridusasutustes ja ka lasteaedades. Aga mitte keegi ei ole siinjuures öelnud, et see peab toimuma kohe, homme või 3 aasta pärast. Ka siin saalis ei öelnud Reformierakond, et kohe ja homme või 3 aasta pärast. See peab toimuma samm-sammult, kindlate tähtaegadega ja plaani järgi. Ja igas Eesti paigas ei saagi olla see ühetaoline, vaid on oma näoga. Igal pool on probleemid.
Ja mina mõistan vene perekondade hirmu. Mina mõistan soovi kasvatada last oma keeleruumis. Sest varem, veel 10 aastat tagasi kõneleti sellest, et lapsel tekib muukeelses keskkonnas keelekonflikt. Täna räägivad keeleteadlased hoopis muust, et just nimelt lasteaias õpivad lapsed keelt kõige paremini, kui õpetajad on selleks ette valmistatud ja kui seda tehakse rõõmu ja mänguga.
Me oleme täna kasvatanud üles ühe põlvkonna maksumaksjaid, kes ei valda keelt ja kes selle tõttu on tööturul palju halvemas ja kehvemas olukorras. Ja paralleelsüsteemi pidamine on Eesti riigile palju kulukam ja ka Eesti kultuuri levikule ta ei ole kuidagi hea, vaid ta on pidurdav.
Igal juhul võrdsed võimalused tagab keeleoskus ja selleks tegelikult tuleb tegelikult kokku leppida poliitilisel tasandil. Ja empaatiat, ma usun, leidub meie ühiskonnas selleks piisavalt. Nagu ütles ka Mihhail Kõlvart, et kõige tähtsam on armastus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Wesse Allik, palun!
Sõnavõtt - Wesse Allik Wesse Allik
Mind on isiklikult kõige rohkem häirinud selle debati puhul asjaolu, et sellele sõdib kõige rohkem vastu Keskerakonna n-ö venekeelne tiib, kes tegelikult ongi saanud oma head palgad, oma hea elu tänu Eesti riigikeele oskusele. Kas Yana Toom oleks europarlamendis, kellel on muuseas keskharidus, kui ta ei oskaks ka sõnagi eesti keelt? Ei, ta ei oleks. Samuti kõik ülejäänud linna ametnikud. Ilma keeleoskuseta, eesti keele oskuseta nad oleks, ütleme, kindlasti mitte selles praeguses ametis. Ja siin tekibki küsimus. Miks inimesed, kes on Eesti mõistes küllaltki edukad, üritavad oma kaasmaalastele, kes ei ole nii edukad, selgeks teha, et keelt ei ole vaja?!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Kes ütles, et ei ole vaja?
Sõnavõtt - Wesse Allik Wesse Allik
No, see igasugune debatt, mis sealt tuleb, hakkab pihta sellest, et miks ei saa ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kui keegi soovib sõna, siis palun vajutage vastava nupule.
Sõnavõtt - Wesse Allik Wesse Allik
Mitte sellest, et kuidas saaks või kuidas saaks parem! Kõik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mart Kallas, palun!
Sõnavõtt - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Mul on naljakas kõrvalt vaadata, kuidas Keskerakond, Reformierakond ja Isamaa siin omavahel etteheiteid teevad. Et teie erakonnad on kõik olnud, juhtinud Haridusministeeriumi. Miks te seda siiani teinud ei ole? Ainult palgatõusu lubamisega me õpetajaid kooli ei saa. Õpetaja töö ei ole prestiižne ja igasugune plaan puudub, kuidas seda prestiižseks teha. Ja vaadakem parem peeglisse! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud kolleeg Mart Luik! Kas ma tohin Teid paluda veel üks kord mind asendama?
Kõne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud kolleegid! Kõigepealt mulle tundub, mida vähem on emotsioone, seda parem. Eriti, kui tegemist on rahvusküsimusega. Ja kahjuks meie ühiskonnas õppekeele küsimus, vene kooli küsimus, ei ole haridusküsimus, see on rahvusküsimus. Ja sellepärast see tekitab nii palju emotsioone. Aga ei peaks olema rahvusküsimus. Peakski olema haridusküsimus.
Aga alustaks ma sellest ja ma arvan, et selles osas me võiksime kõik juba ammu kokku leppida, et sellist probleemi, et keegi ei soovi õppida eesti keelt, Eesti ühiskonnas ei eksisteeri. Võib-olla on mõned üksikud inimesed, kes ütlevad, et "mulle eesti keelt ei ole vaja, ma niigi saan hakkama". Ma siin vahepeal käisin kesklinnas ühes suures kaupluses ja seal oli juuksur, kes ei suutnud minuga eesti keeles rääkida, sest tema soovis minuga rääkida ainult inglise keeles. Ei rääkinudki eesti keeles minuga! Ma olen käinud siin vanalinnas ühes poes, tahtsin osta seal endale šokolaadi, meeldib mulle šokolaad, ja müüja otsustas, et on päris normaalne minuga rääkida inglise keeles. Ma kaks korda püüdsin temaga rääkida eesti keeles, et ei! räägib ainult inglise keeles ja ei ole nagu mingeid probleeme. Ja selline on nagu olukord. Ja see on praegune Tallinna linn ja meie riik.
Aga venekeelsete inimeste seas, lastevanemate seas, laste seas ei ole see juba ammu probleem, et keegi ütleks, et "mulle eesti keelt ei ole vaja". Kõik saavad aru, et on vaja. Ja muide ma tahan teile öelda, kõik teavad ka seda, et eesti keel on riigikeel. Ja ma ütlen teile ka veel rohkem, et sel aastal me tähistame eesti keele juubelit. 100 aastat on möödunud sellest päevast, kui eesti keel oli seadustatud riigikeelena. Ja rahvuskeel on iga rahva identiteedi selgroog. Ilma rahvuskeeleta ei ole tegelikult rahvuskultuuri, ilma rahvuskultuurita ei ole haridust ja ei ole ka rahvast. See on tõde, mida iga inimene teab. Aga sama tõde kehtib ka teiste rahvaste osas, kes elavad siin Eestis. Ja ma juba ammu, jälgides seda diskussiooni püüan aru saada, et kui ongi selline suhtumine, et vene kool on probleem. Ei, vene kool ei ole nagu kultuuriline väärtus, ei ole nagu ressurss, mis toodab inimeste mentaalsust, mis on natuke teistmoodi kui eesti inimese mentaalsus, aga see ongi ühiskonna suur ressurss, mis annab võimaluse koos lahendada erinevaid probleeme, erinevatest nurkadest vaadates. Tänu sellele, et ongi teistmoodi maailmapildi arusaam. Just sellepärast Ameerika Ühendriikides oli võimalik üles ehitada sellist ühiskonda, sest seal väga erinevad inimesed, väga erineva mentaalsusega on loonud riigi, kus nad suutsid erinevad ressursid panna kokku. Ja see on kõige võimsam riik.
Siin oli öeldud sellest, kuidas mõned head kolleegid tundsid, õppisid tundma venekeelseid inimesi tänu Youtube'ile. No selleks on, ma arvan, ka meie ühiskonnas rohkem võimalusi. Ka siin saalis on venekeelseid inimesi, tänu kellele võiks seda vene inimesi tundma õppida.
Ja kui me räägime maailma kogemusest, see on ... on väga erinevaid kogemusi. Kanadas, Soomes. Soomes teadaolevalt on 5% rootslasi. 5%! Soomes on rootsikeelne üldhariduskool, Soomes on rootsikeelne lasteaed ja Soomes on rootsikeelne ülikool. Ma ei taha öelda, et see on selline näide, mis kindlasti peaks kehtima ühes teises riigis, näiteks Eestis. Aga ma lihtsalt tahan öelda, et on erinevaid võimalusi. Ja ma arvan, et seal on ka võimalik ka mõned ajaloolised paralleelid tuua, kui rääkida Soomest ja Rootsist.
Aga tegelikult, kui me räägime sellest, et iga inimene Eestis võiks ja peaks teadma eesti keelt, ma arvan, et selles suunas me juba ammu liigume. Ja mõned protsessid, mida rohkem surutakse peale, seda väiksem see kiirus on. 26 aastat ei ole palju. Tegelikult ei ole palju. Suuremate protsesside puhul seda ei ole palju. Ja tihti on nii, ja seda näitab ka ajalugu, kui hakatakse midagi peale suruma, siis see kiirus on palju väiksem. Aga ei ole vajagi midagi peale suruda. Inimesed tahavad õppida eesti keelt. Väga paljud tahavad, et nende lapsed õpiksid eesti koolis. Aga nüüd on küsimus, kas eesti kool on selleks valmis. Kas eesti lapsevanem on selleks valmis?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Kõne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Me kõik räägime mingist enda kogemusest. Aga on tehtud ka uuringud. Siin oli juttu uuringutest. On tehtud uuring, sealhulgas ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga mõni aasta tagasi. Selle uuringu pealkiri on "Muukeelne laps Eesti koolis". Ja seal on välja toodud kaks väga tähtsat ohtu. Esimene oht, et venekeelne laps ei suuda 100%-liselt realiseerida enda potentsiaali. Ja teine probleem on seal välja toodud, et eesti laste tõrjuv suhtumine vene laste suhtes. See ei ole minu sõnad. See on selle uuringu tulemus. Et ma ei taha öelda, et see ei ole võimalik, et seda ei saa teha, et mitte mingil juhul. Vastupidi! Ma tahan öelda, et peab seda tegema. Ongi vaja luua neid võimalusi vene lastele eesti koolis. Aga see ei ole nii, et nüüd venelased ei taha eesti keelt õppida või Keskerakond ei anna eesti keelt õppida. Kust selline mõte on üldse tulnud?!
Lugupeetud kolleeg Kristen Michal! Palun minu tsitaati, kus ma olen öelnud, et mina olen eestikeelse hariduse vastu. Palun tsitaati! Te olete seda välja öelnud. Ma palun tõestust selleks! Ma kunagi pole öelnud, et ma olen eestikeelse hariduse vastu! Ja mulle tundub, et meil ka praegu on ühtne haridus. Aga mõnedes koolides mõned ained antakse inglise keeles, mõnes prantsuse keeles, aga mõnes vene keeles. Ja aga samas meil on ühtne haridussüsteem.
Mõne aja pärast, ma arvan, et vajadus vene kooli järele või huvi või soov vene kooli vastu hakkab kahanema. Aga ma arvan, et Eesti ühiskonna huvides on, et vene kool Eestis säiliks, sest vene kooli ajalugu Eestis algab aastal 1715. Ja see on kestnud kõik need ajad, sealhulgas ka II maailmasõja ajal, saksa okupatsiooni ajal. See on ajalugu. Kas me tahame tõepoolest öelda, et vene kool on kurjast? Kas me tõepoolest ei saa aru, mida tähendab haridus, mida tähendab mentaalsus ja missugust väärtust see toob?
Ja viimane. Õpetajatest. Palun veel 1 minuti. Õpetajaid meil kahjuks ei ole ka eesti koolis - see on reaalsus. Ei ole füüsikaõpetajaid, ei ole keemiaõpetajaid, ei ole bioloogiaõpetajaid. Ja see on, ma olen Teiega, hea kolleeg Mart, nõus, see on meie jaoks eksistentsiaalne probleem. Ei ole ette valmistatud õpetajaid ja neid ei tule 2, 3, isegi 5 aasta jooksul nii palju, kui neid oleks vaja. See on eksistentsiaalne probleem meie jaoks.
Aga ma toetan, et meil oleks tasuta lasteaed. Muidu ma ei saanud aru, eelnõu pealkiri on "Ülesande andmine Tallinna linnale", aga te olete öelnud, et tegelikult see on ju üleriigiline eesmärk. On küll! Kui peale valimisi kõik lepivad kokku ja leiavad raha tervele riigile, siis mina igati toetan seda. Aga nii kaua ma tuletaks teile meelde, et võrreldes teiste omavalitsustega Tallinna linnas on tasuta toit lasteaedades. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii. Ühes olen ma eelkõnelejaga nõus, et emotsionaalseks seda liiga ajada ei tasuks. Mul on kahju, et ta seda ise tegi. See nägi siin välja nagu Keskerakonna parteikongressi lõpukõne katarsis juba, et .... embus oli ainult puudu.
Millele ma viitan. Ma viitan näiteks Mihhail Kõlvarti varasemale väljaütlemistele ja tema kohtuvaidlusele kaitsepolitseiga, kus ta jäi kaotajaks, mis on ajakirjanduses viidatud, et tegemist oli venekeelsete koolide eesti keelele ülemineku vastu võitlemisel. Delfis on sihuke uudis olemas. Aga see selleks. See ei olnud minu jutu mõte ja sellest ma üldse ei arutanud. Ma ei oleks seda käsitlenud, kui Mihhail Kõlvart ei oleks seda küsinud.
Ma üritan pisut vastata ja täiendavalt lisada siia nendele väidetele, mis esitati. Et Maksim Volkov ütles, et "jätke see valik". See valik tegelikult on täna. Päris paljud eestikeelsed vanemad teavad, et venekeelsed vanemad toovad oma lapsed hea meelega eestikeelsesse lasteaeda just sellepärast, et nad teevadki selle valiku. Ja nagu ma viitasin enne, on integratsioonimonitooringus nagu inimarengu aruandes üle 70% vanematest, kes arvavad, et eestikeelne haridus algusest peale on väärtus. Ja minu mälu järgi, ma loodan, et ma olen enamvähem täpne, umbes 15% inimesi, venekeelseid vanemaid arvab, et haridus peaks olema ainult vene keeles. Nii et tegelikult see on üsna väike protsent ja vahekord.
Laste tulevikule viitas samamoodi Maksim Volkov. Et sellest ma ju üritasingi tegelikult siin ka rääkida, et kõik see, mis puudutab alushariduse valikuid, keelevalikuid, oskusi Eestis, tegelikult tähendabki laste tuleviku jaoks olulist valikut. Kui osataks riigikeelt, eesti keelt, siis see annab täpselt seda samamoodi, mida inimarengu aruanne kirjeldab, annab paremad valikud hariduselus, annab paremad valikud tööelus. Nii et tegelikult see valik, mida poliitikud teevad, teevad tegelikult mitte ainult oma lastele, vaid tegelikult kõigile lastele, kes täna võib-olla kaaluvad, kas õppida eesti või vene keeles lasteaiast alates. See võib mõnes põhjustada siin mingisugust muud ärevust ja arvamust, et see otsus on ammu langetatud. Aga ma kinnitan, et eks kõik venekeelsed emad-isad mõtlevad samamoodi oma laste tulevikule ja saavad sellest aru.
Nüüd, mis puudutab sedasama juttu ... Et Mart Kallas vist küsis, et "miks te seda seni teinud ei ole". Siis ma arvan, et oluline on ka hariduse element igas eelnõu menetlemisel. Olgu siis öeldud, et Andrus Ansipi valitsus oli see, kes otsustas koolides eestikeelsele haridusele ülemineku ära, et seda kuupäeva enam edasi ei lükataks. Seda lükati pidevalt edasi. Sellel hetkel tehti otsus, oli tohutu vaidlus. Tollel hetkel tekkisidki erinevad aktivistid – üks, keda ma ka enne mainisin –, kes võitlesid selle vastu, et venekeelsetes koolides üle minna. Nii et Mart Kallasele ka teadmiseks, et teinekord tuleb lihtsalt ajalugu tunda. Ja nüüd selle järgmine samm on lasteaiast edasiminek, mis on täiesti loogiline.
Mihhail Kõlvart küsis, et lasteaiad võiksid olla kohatasuta, et miks seda mitte üle riigi teha. Ma ka viitasin, see on meil programmis. Ma loodan, et teised seda tegelikult toetavad, et seda üle riigi teha. Aga Tallinn on jõukas omavalitsus. Ma ei tea. Ma loodan peale valimisi, et me jõuame selles kõik kokkuleppele. Mis on üsna tõenäoline, sest see on paljudel programmis. Aga Tallinnal on see võimalus ka täna ära teha. 16 miljonit on kokkuhoitav väga lihtsalt. Need ettepanekud me oleme ka esitanud siia. On võimalik hoida kokku nii avalike suhete kulude pealt kui ametnike kulude pealt kui kõikide muude mittevajalike kulude pealt. See pakett on samamoodi olemas. Nii et see nüüd eelnõust.
Nüüd, mis puudutab kõike seda arutelu, et 26 aastat on piisav või mitte. Et ma siiski meenutan, et see eelnõu sisu on see, et linnavalitsusele antakse ülesanne korraldada ühtsele haridusele üleminek 5 aasta jooksul. See on meie nägemus. Sellisel viisil see võiks olla korraldatud. Kas 31 aastat 26 aasta asemel on piisav? 35 aastat, 50 aastat?! Mitu aastat seda olema peaks? Et kui te ei usalda tänast linnavalitsust seda tegema, siis nii öelgegi. Meil ei ole kahjuks teist varianti. Meie usaldame. Me loodame, et Tallinna Linnavalitsus saab selle ülesandega hakkama, õpetajate palgad tõusevad, kvalifikatsioon tõuseb ja lapsed saavad parema tuleviku. Ma loodan, et sellest teie ka lähtute, kui te hääletate. Sest lõppkokkuvõttes, paljud meist peavad vastama nii eesti- kui venekeelsetele valijatele, et mis on siis laste tulevikuga plaanis. Ja see on väga oluline otsus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele ühtlustada Tallinna haridussüsteem". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 21 poolt, 38 vastu, ei leidnud otsust toetust!
21:17 Päevakorra punkti alustamine - 23. Omandireformi lõpetamisest Tallinnas 23. Omandireformi lõpetamisest Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nüüd, päevakorrapunkt number 22 "Arupärimisele vastamine" Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna "Omandireformi lõpetamisest Tallinnas". Kuna arupärijat saalis ei viibi, seega arupärimine on vastatud!
21:18 Päevakorra punkti alustamine - 24. LGBT propagandafilmi näitamine koolilastele kinos Sõprus 24. LGBT propagandafilmi näitamine koolilastele kinos Sõprus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 23 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "LGBT propagandafilmi näitamine koolilastele kinos Sõprus". Arupärimisele vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Nii! Lugupeetud siia jäänud volinikud! Teid ei ole küll palju, aga ma ikka tervitan teid kõiki. Te olete kõige vapramad. Arupärimisele tegelikult sai juba vastatud kirjalikult. Nii et kui on mingisugused lisaküsimused, siis proovin neile siit puldist vastata. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud abilinnapea! Et mul on nihuke küsimus, et ma loen siit uudistest, et õpetajatel lubati valmistada õppematerjalid antud filmifestivali kohta, mis aitavad filmi analüüsida. Kas saaks nendega kuskil ka tutvuda ja kas on kavas ka need lülitada õppekavva? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mina küll ei tea nendest õppematerjalidest mitte midagi, aga õppekava koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Nii et kui Te pöördute nende poole, ma arvan, et nad vastavad Teile. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Te vastasite, et õpilased olid kahest koolist. Et ma eeldan, et need olid ilmselt eesti koolid. Et kas tulevikus on plaanis selliseid kutseid jagada, ja kas neid üldse jagati vene koolidele? Tänan!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma seda eriti ei oska kommenteerida, kuna need kutsed jagatakse selle organisatsiooni poolt, mis oli siis minu vastuses. Ja seal on igasugused filmid, kuhu õpilasi kutsutakse ja siis õpilased ise otsustavad, kas nad tahavad sinna mina või mitte, sellepärast et see on kooliväline tegevus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra abilinnapea! Et ma tsiteerin ERR-i uudist, et "Eesti LGBT Ühing taunib Haridusameti päringuid koolijuhtidele. Ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmises kasutatakse. Samuti eeldab ühing, et haridusamet on kursis õppekavades olevate teemade ja nende alaväärtustega". Tsitaadi lõpp. Kas mingil ühingul on õigus sekkuda õppekavade loomisesse? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et sekkuda ei ole. Aga kui näiteks Haridus- ja Teadusministeerium, kes, nagu ma ütlesin, paneb õppekava kokku, tahab kedagi kaasata selle protsessi, siis arvatavasti on Haridus- ja Teadusministeeriumil selline võimalus olemas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Et minu küsimus tõukub ka sellest eelmisest küsimusest. Et kuna siis LGBT ühing on protestinud selle vastu, et Haridusamet n-ö EKRE arupärimise peale tormas kohe siis koolidest omakorda aru pärima ... Et nende meelest on see ... niimoodi ei tohi teha ja üleüldse ... Et kui nad nüüd ... Et nüüd ma saan aru, et Haridusamet on langenud nagu kahepoolse surve alla. Et ühelt poolt meie nagu survestame, et no et selliseid asju ei ole vajalik teha, eks ole, või läbi viia koolides. Ja teiselt poolt nemad, kes ütlevad, et just nimelt, eks ole, seda peaks tegema ja miks Haridusamet ei seisa LGBT noorte eest.
Et ma küsiks nagu Teie isiklikku seisukohta. Et kui nüüd see selline ... Haridusamet on langenud, mis on nagu Teie alluvuses, on langenud sellise kahepoolse surve alla ... Et esiteks, kumma poolt nagu Teie võib-olla rohkem olete? Et kelle toel ... kes võib siis rohkem Teie toetusega arvestada, kui need asjad võib-olla lähevad veelgi edasi, eks ole? Et jah, selline küsimus.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Hea kolleeg! Palun jälgida protseduuri!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et minu toetusega saavad arvestada eelkõige koolilapsed, nende vanemad, koolid ise, koolijuhid, loomulikult ka Haridusamet.
Rääkides Haridusametiga, ma pean ütlema nagu, et ma küll ei saanud niimoodi aru nagu, et neid survestatakse või nad oleksid mingisuguses seisundis, kui see surve on kahelt poolt. Ja ma võin siinkohal ka Andres Pajulalt küsida nagu, kas Andres, oled Sa survestatud? Kas tunned Sa seda survet mõlemalt poolt või mitte?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma igaks juhuks tuletan meelde, et mina saan küsida ja paluda. Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Aitäh! Lugedes Keskerakonna valimisprogrammi, siis ma saan aru, et Keskerakond on liitunud progressiivsete ja edumeelsete jõududega. Seal on küll läbi lillede, aga on sees väide, et Keskerakond toetab siis seda samasooliste abielu ja muid kõikvõimalikke samasoolisi vigureid.
Ning siit on ka küsimus. Et kui nüüd progressiivne Keskerakonna poolt juhitud Haridusministeerium tuleb toredate programmidega lagedale, siis ma eeldan, et see samasooliste värk laieneb ka vene koolidele, eks ole. Et siin ei tehta enam mingeid ... selle koha peal ei ole enam segregatsiooni, et venelastele ei, aga eestlastele kuhjaga. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Minu teada meie haridussüsteem on ühtne ja õppekavad näevad välja ühesugustena nii eesti kui ka vene koolidele. Ja ühe või teise erakonna programmi ma siin küll ei kommenteeriks, eriti läbi lillede. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Selline küsimus. Kas Eesti Vabariigis LGBT propaganda on lubatud või nagu Vene Föderatsioonis, see on karistatav tegevus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Minu teada sellist seadust, kus oleks kirjutatud, et LGBT propaganda on meil keelatud, Eestis ei ole. Võib-olla proua Särgava nagu võib siin ... Ei ole.
Ja loomulikult omaette küsimus, mis asi on LGBT propaganda jne. Aga no see on juba pikema diskussiooni teema ja ma arvan, et see ei ole siin kohane. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ma tänan!
21:25 Päevakorra punkti alustamine - 25. Kentmanni 13 hotelli ehitus 25. Kentmanni 13 hotelli ehitus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 24 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "Kentmanni 13 hotelli ehitus". Arupärimisele vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud arupärijad! Olen vastanud arupärimisele kirjalikult. Kui on Teil täiendavaid küsimusi, olen hea meelega nõus ka neile vastama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Ma võtsin oma küsimused ära. Vabandust!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
No ma siis küsin esimesena. Et härra Novikov, kõigepealt minu siiras kompliment Teile! Te olete linnavalitsuses vaieldamatult kõige kompetentsem abilinnapea ja ei tahaks Teid selle inetu looga siis nagu üldsegi tülitada. Aga selle jama on muidugi kokku keeranud Teie alluvad.
Ja küsimus on nüüd Kentmanni 13 hotelli ehitusest, mida nüüd on asutud ehitama siis ilma lubadeta ja kuidagi naaberkinnistuid kaasamata. Ülepea on selle hotelli ehitusega muidugi kummaline lugu. Et ma enne Teilt küsisin ka menetluste aegu. Et veebruaris on antud sisse maa sihtotstarbe muutmine ja mai alguses on juba ehitusluba väljastatud. Et see on nagu maailma rekordkiirus Tallinna Linnavalitsuses, mis teadupärast peedistab arendajaid ja nõuab altkäemaksu. Et kuidas on ikkagi niimoodi, et ehitajate huvi või arendaja huvi surub alla naaberkinnistute elanike huvid, kellega isegi mingeid kooskõlastusi ei ole tehtud?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud kolleeg! Tõepoolest ei tahaks Teid katkestada, aga järgmine kord ma olen sunnitud seda tegema. Küsimuse esitamiseks protseduur näeb ette 30 sekundit. Praegu Te olete esitanud küsimust poolteist minutit.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Hoolimata sellest, et Te oma alustuses ütlesite, et ma olen vaieldamatult kõige kompetentsem, ma siinkohal vaidleksin Teile vastu. Ma ütleksin, et kõik linnavalitsuse liikmed on kompetentsed ja igal juhul suur tänu, et Te linnavalitsust kompetentseks peate, sest tavaliselt siit saalist, mitte koalitsiooni poole pealt, on selliseid sõnu harva kuulda.
Mis puudutab antud hotelli, motelli või külalistemaja, nagu ütleb ehitusluba, mille alusel see püstitatud on, ehk siis need kolm võimalikku sihtotstarvet võiksid siin olla, siis tegu on tõesti kohtuhoonega, mille riik müüs maha ja edaspidi uuel omanikul on tekkinud soov sinna püstitada majutusasutus. See on püstitamisel hetkel ehitusloa alusel. Ehitusloa alusel mitte ainult hotellile, vaid ka erinevate rajatiste, olgu siis nende juurde viivad soojatorud või kõnniteed. See ehitusluba on läbinud kõik seaduses ettenähtud kooskõlastusringid ja arvamused. Paraku nende käigus mingisuguseid eriarvamusi kellegil ei tekkinud. Ja ma ausalt öeldes ei näe ka erilisi põhjusi, miks peaks seal neid eriarvamusi tekkima. Nimelt, sisuliselt sinna midagi uut ja väga suurt ei ehitata, vaid toimub olemasoleva hoone asendamine sisuliselt mõnevõrra teistsuguse funktsiooniga. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud abilinnapea! Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastuskirjas mööndi, et kui Kentmanni 13 ehitusloa menetlemisse oleks kaasatud naaberkinnistu Kentmanni 11b omanikud, siis ei oleks ehitusluba sellisel kujul väljastatud. Vastuseta jäi küsimus, millisel kujul oleks siis ehitusluba väljastatud ja kas üldse oleks väljastatud. Kogu selles protsessis ongi põhiprobleem selles, et Kentmanni 13 hoovi ligipääsuks ilma Kentmanni 11b hoovi kasutamata tulnuks projekt suures mahus ringi teha.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, siin on niivõrd palju "kuisid", kui tehtud on menetlusviga, ja sellele menetlusveale on juhitud tähelepanu. Ma arvan, et seda on võimalik lahendada kas vaide korras või edaspidi seadusega ette nähtud protseduuride raames. Kaasamine on ka Riigikohtu senise praktika kohaselt väga oluline element erinevate menetluste raames, mida teeb linn või riik, vahet ei ole. Nii et selles osas, kui on tõesti jäänud kaasamata, siis mul on selle üle väga kahju. On linnas tõesti olukordi, kus on jäänud kas siis näiteks korteriühistu või keegi oluline isik kaasamata. Ja tavaliselt on see käsitletav olulise menetlusveana.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa! Tähendab, tuleme selle ehitusloa juurde tagasi. Et see on väljastatud tingimuslikult, et enne ehituse alustamist tuleb teha projektile ekspertiis. Praegu tehakse juba ehitustegevust seal 3-ndat kuud ja sisuliselt, noh, midagi ei loe, eks ole. Siis Linnaplaneerimise Amet tegi niisuguse naljaka vastukirja Kentmanni elanikele, kus öeldakse, et lubatakse projektiekspertiis esitada kasutusloa taotlemisel ehk siis peale ehitamist. Et siin tekib nagu imelik olukord, et ühest küljest peab nagu amet tegelema järelevalvega ja siis teeb selliseid tohutuid mööndusi arendajale?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sõltub olukorrast. Ma ütleks, et siin, kui on tegu ekspertiisiga, siis antud juhul on see kindlasti põhjendatud kasutusloaks. Ma pean tunnistama, et ma ei ole niivõrd peensustesse, antud kirjavahetusse, mida Teie tsiteerisite, süüvinud. Kuid ma siinkohal ütleksin küll, et kui seda nõutakse kasutusloa staadiumis, sõltub, millele seal konkreetselt on viidatud. Et kohati on see täiesti põhjendatud just nimelt selles staadiumis. Näiteks kui me räägime - analoogne juhtum -, näiteks kui me räägime lasteaia ventilatsioonitorustiku ehitamisest. Et miks mitte teha täiendav ekspertiis siis, kui see on valmis ehitatud ja vaadata, kas see toru toob juurde piisavalt õhku ja võtab ära, et see tulemus oleks nõuetele vastav. Selles suhtes see on kohati tavapärane praktika.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud abilinnapea! Et ma küsin niimoodi, et mis juhtub siis, kui naaberkinnistu Kentmanni 11b ei kooskõlasta praegu alles koostamisel olevat Kentmanni 13 põhiprojekti?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sõltub, milliste argumentidega.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Küsimus on siis, kuidas on korraldatud Kentmanni 13 maja ees olev liikluskorraldus ja mis on ette võetud, et see ei häiriks kõiki ümberkaudseid majasid?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tavaliselt on projekti kooskõlastusringis erinevad ametid. Selleks on Keskkonnaamet, kes vaatab eeskätt puid. Näiteks siinkohal konkreetselt on öeldud, et haljastuse uuendamisel tuleks võimalusel kasutada n-ö käsijõudu ja kaevata labidaga, et vältida puudejuurte kahjustamist. Samasuguseid eritingimusi on vajadusel seadnud ka teised ametid. Antud juhul on seda kooskõlastanud ka linna transpordiamet, nii et ma usun, et seal on need kõik ammendavalt analüüsitud ja teades Transpordiametit nad pigem kalduvad minu isikliku arvamuse kohaselt nõudma rohkem kui vähem.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Seega arupärimine on vastatud.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan teid!
21:34 Päevakorra punkti alustamine - 26. Tallinna hallatavate asutuste juhtide valimise korrast 26. Tallinna hallatavate asutuste juhtide valimise korrast
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 25 "Arupärimisele vastamine". Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Maris Sild ja fraktsiooni liige Helve Särgava "Tallinna hallatavate asutuste juhtide valimise korrast". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Täiendavate küsimuste korral vastan hea meelega. Aitäh!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Jah, tänan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma paluks veel vajutada nuppu. "Küsimus".
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Jajah. "Küsimus", jah? Vabandust jah!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun! Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Jah, tänan! Vastus oli tõesti põhjalik. Ainus minu küsimus on, kuna vastus oli juba eelmisel aastal, siis järsku Te oskate ütelda, kas on ka seal juba Teil linnavalitsuses alustatud tegevusega. Kuna aega on lihtsalt nõks mööda läinud.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Jaa. Nii, nagu ma ... Aitäh! Nii, nagu ma vastasin, et I kvartali jooksul peab see eelnõu jõudma linnavalitsuse istungile. Ja selline tähtaeg kehtib endiselt ja minu teada on ka tegevusega alustatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!
21:35 Päevakorra punkti alustamine - 27. Enno Tammest ja korruptsiooniohust Tallinnas 27. Enno Tammest ja korruptsiooniohust Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 26 "Arupärimisele vastamine" Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Maris Sild ja fraktsiooni liige Helve Särgava "Enno Tammest ja korruptsiooniohust Tallinnas". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Ka see arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Tänan! Ja ka see vastus on tõepoolest põhjalik. Ja mul ei ole küsimusi, kuna revisjonikomisjoni selle aasta tööplaanis, just siin volikogu kinnitas, ongi Transpordiameti seaduslikkuse kontroll. Ja küllap me seal juba siis ise saame n-ö vastused ka nendele küsimustele, juhul kui need vastused erinevad. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!
21:36 Päevakorra punkti alustamine - 27. Siselinna kalmistu ja ümbruse seisukorrast 27. Siselinna kalmistu ja ümbruse seisukorrast
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 27 "Arupärimisele vastamine". Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Jaak Juske "Siselinna kalmistu ja ümbruse seisukorrast". Kuna arupärija saalis ei viibi, seega arupärimine on vastatud!
21:37 Päevakorra punkti alustamine - 28. Uutest trammiteedest Tallinnas 28. Uutest trammiteedest Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 28 "Arupärimisele vastamine". Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Jaak Juske "Uutest trammiteedest Tallinnas". Kuna arupärija ei viibi saalis, seega arupärimine on vastatud!
21:37 Päevakorra punkti alustamine - 29. Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi reklaamplakatid 29. Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi reklaamplakatid
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 29 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi reklaamplakatid". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Head arupärijad! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra linnapea! Et mul on selline küsimus. Et kas Mustamäe linnaosal ei ole nii palju vabu vahendeid, et linnaosa poolt tervitada Mustamäe rahvast, et linnaosavanem peab oma rahakotist selle tervitused kinni maksma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Volinikuna on Teil kahtlemata õigus teha vastav ettepanek. Ja kui Te selle ettepaneku teete, siis ma kindlasti edastan selle ka Mustamäe Linnaosa Valitsusele. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Seda Teie vastust lugedes, ma ei tea, milline mõttehiiglane selle koostas, aga sellele kirjale vastaja kas ei oma funktsionaalset lugemisoskust või puudub tal esimese astme üldistusvõime. Aga no, see ei ole esimene kord, kui Teie kontorist tulevad sellised vigased ja küürakad vastused.
Te ju saate aru, et mida me küsisime. Et kuna võrdusmärk Keskerakonna ja korruptsiooni vahel on olemas. Et te olete enne sigatsenud linna rahadega, siis me eeldasime, et te vastate ja näitate meile, et linnaosavanem on oma raha eest selle tellinud, kas siis tellimiskirja näol või siis arvele mingisuguse maksmise kviitungi näol. Tänasel juhul see on 0 bitti sisaldav vastus, mida Te saatsite. Neid ei ole mõtet saata.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma siis selgitan Teie küsimust. Kes reserveeris reklaamipinnad, kes on reklaami eest tasunud ja palun esitage maksedokumendid? Ja vastus. "Vastuseks Teie küsimusele teatan, et linnavalitsus ega Mustamäe Linnaosa Valitsus ei ole reklaamipindu reserveerinud ega nende eest tasunud." Mis on siin segast?! "Seda on teinud Lauri Laats isiklikult. Samuti ei ole Tallinna Linnavalitsus ega Mustamäe Linnaosa Valitsus nende reklaamide eksponeerimise eest tasunud, mistõttu ei ole võimalik esitada maksedokumente." Minu meelest peaks olema kõik selge. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea, et ma küsin siis teistmoodi, et kas äkki Mustamäe linnaosa vanema palga peaks üle vaatama, et kui siin terve kuupalga ulatuses kannatab oma raha eest mustamäelasi tervitada, et siis äkki on palk liiga kõrge? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma arvan, et see, mida keegi oma väljateenitud tasuga teeb, on igaühe enda otsustada. Kui ta otsustas tervitada Mustamäe linnaosa elanikke, siis miks mitte. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun! 30 sekundit! ....
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Ma viitasin funktsionaalse lugemisoskuse puudumisele ennem. See vastus, mida Te saatsite, eeldanuks seltsimees linnaosavanema poolt esitatud tellimiskirja või maksmise kviitungi koopia esitamist. Väga lihtne. Te saate ju aru!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Selleks, kui Te tahate saada linnaosavanemalt mingisuguseid dokumente, mida ta on oma isikliku rahaga teinud, siis Te peaksite pöörduma linnaosavanema poole. Tallinna linnal selliseid dokumente ei ole. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen Toivo Tootsen


Ja ei ole ka seda õigust seda küsida.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et hea linnapea! Et ma mõtlesin samamoodi nagu Teie, et kui raha jääks üle või saabuks ootamatu väike lotovõit, siis eks ilmselt esimene mõte oleks mulgi tervitada Mustamäe inimesi plakatil. Pole kahtlust. Aga selles ma olen nõus, et igaüks on vaba oma raha kasutama kuidas tahes.
Mind huvitaks pigem see. Et omal ajal oli Tallinnas erinevaid ... ma nüüd ei mäleta, kas nad olid keskerakondlased, aga linnaosavanemad, erinevad linna tegelased, kes said hämmastavaid soodustusi erinevate reklaamide puhul. Isegi kuni 97%, keegi väitis. Kas Te olete teadlik, mis hinnaga ta ostis? Kas see oli hinnakirjajärgne ost ja on sellest ka mingit paremat ülevaadet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma ei ole teadlik, mis hinnaga ta ostis. Aga arvestades seda, et tegemist on ajaga, mis langeb suhteliselt valimiseelsesse perioodi, siis ma arvan, et reklaamibürood sellel ajal mõistavad küsida päris kopsakat tasu. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Et ega loomulikult ei peagi eeldama kohe halba ja muutuma kahtlustavaks. Aga minu küsimus pigem on, et tegelikult ilmselt peale valimisi neid juhtumeid jälle vaadatakse üle ja selgub erinevaid asjaolusid, aga väga tihti on ka nii, et kui keegi linnas võimul olev isik tellib mingit reklaami, siis ta on võimeline ka varem või hiljem kooskõlastama, milline firma, kuhu mingisuguse reklaami paigutada saab, mistõttu võimalik hinnakirjaväline või tavatu soodustus võib kvalifitseeruda millekski muuks. Et kas teil on kavatsus sisekontrollil seda kuidagi kontrollida paluda?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ka volinikuna on teil ju õigus pöörduda linna sisekontrolöri poole ja paluda linna sisekontrolöril midagi kontrollida. On olemas ka täiesti vihjetelefon, kuhu võib anda vihje, kui Teil on kahtlusi ühe või teise protseduuri kohta. Nii et sinna võib julgesti pöörduda ja kinnitan Teile, et linna sisekontrolör kõikidesse sellistesse kõnedesse suhtub väga tõsiselt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud linnapea! Kas Google aitab leida seda telefoni? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See telefon on olemas linna kodulehel, nii et seda soovitan kasutada. Peast, peaks olema number 640 4102. Aga ma võin peast öeldes eksida, nii et kontrollige kodulehelt üle.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud.
21:44 Päevakorra punkti alustamine - 31. Venekeelsete õppeasutuste eesti keelseks muutmine 31. Venekeelsete õppeasutuste eesti keelseks muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 30 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "Venekeelsete õppeasutuste eesti keelseks muutmine". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, head arupärijad! Ka see küsimus on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis vastan. Aga ei sooviks küll siit puldist diskuteerida selle üle, et millised on ühe või teise erakonna programmilised seisukohad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra linnapea! Et mina küsisin, tähendab, seda küsimust selle mõttega, et siin eelmine aasta oli küsimus vene kooli õpetajate kodakondsusest ja abilinnapea Belobrovtsev vastas siis, et ta võib mulle tunde ja tunde rääkida, mis plaanid tal tulevikus on vene koolidega. Et võiks kindel olla, et need koolid on hästi hoitud, et seal lapsed saavad hea hariduse või midagi. Ja sellest tingitud oli mul ka küsimus, et millal võiks Belobrovtsevit näiteks näha kas või hariduskomisjonis näiteks?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Aga Teil oli kindlasti võimalus see küsimus esitada ka abilinnapea Vadim Belobrovtsevile ja siis ta oleks saanud Teile siitsamast puldist sellele küsimusele vastata. Nii et kui Te soovite tema käest seda küsida, siis hästi lihtne - esitage palun talle arupärimine ja ta tuleb siia pulti Teile vastama. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Jaa, aitäh! Võtsin õppust Teie viitest Keskerakonna nelikaasta programmi lugeda, mille teie keskkomitee on heaks kiitnud ja lugesin sealt rõõmuga, et segregatsioon Keskerakonna valijate rõõmuks jääb. Mulle meenus siin üks intervjuu Yana Toomiga, kes ütles, et "vene koolide õpetajad on tema eakaaslased ehk siis nagu juba küpses eas inimesed 50–60 vahel". Et noh, ei ole midagi teha. Kas on mingi plaan venekeelse hariduse jätkamisel ka vene koolidele õpetajaid juurde koolitada?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! No kõigepealt, õpetajate koolitamisega tegelevad ülikoolid, nii et see on küsimus siis pigem riigi valitsusele. Tallinn omalt poolt tõepoolest pakub lisakoolitust nendele õpetajatele, kes soovivad täiendavalt õppida keelt, eesti keelt. Aga ma usun, Te olete sama hästi kui mina kursis sellega, et õpetajate koolitamisega ikkagi tegeleb meil Haridusministeerium. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Ma küsin veel jätkuks, et kui need õpetajad saavad ju varem või hiljem otsa. Et on teil äkki, Keskerakonnal, nagu tore mõte pöörduda oma lepingupartneri Ühtse Venemaa poole ja saada Venemaalt õpetaid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Oma eelmises küsimuses Te rääkisite mingisugusest keskkomiteest. Mina ei tea, mida Te selle keskkomitee all mõtlesite ja ka see Teie viimane küsimus ausalt öeldes jääb mulle selgusetuks. Eestis koolitavad õpetajaid ikkagi haridusasutused ja eelkõige ülikoolid ja ma arvan, et see on mõistlik. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud.
21:48 Päevakorra punkti alustamine - 32. Tallinna Linnavolikogu fraktsioonide debatt 32. Tallinna Linnavolikogu fraktsioonide debatt
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Viimane päevakorrapunkt number 31 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "Tallinna Linnavolikogu fraktsioonide debatt". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ausatatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärijad! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Mõistagi olen valmis täiendavatele küsimustele vastama. Aga heameel selle üle, et tõesti on laekunud ka sisuline arupärimine. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
Küsimus - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Me ei saanud Teie vastusest ikkagi aru, miks meid ei kutsutud?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Nii nagu ma Teile vastasin, kutsumisega tegeles siis ajaleht, ajalehe toimetus ja nii nagu arupärimises on kirjas, on nad ka vabandanud, et Teid sellele ... või Teie erakonna esindajat sellele debatile ei kutsutud. Nad on oma veast aru saanud ja ma usun, et nad parandavad ennast. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra linnapea! Et mul selline küsimus, et kas, ütleme linnaasutustele on antud mingisugune nihukene, kuidas ma ütlen, siis nihukene ringkiri, et isegi mul näide oli konkreetselt sellest nädalavahetusest Nõmme Majas, kus meil keelati teavitada Nõmme Majas toimuvat kandidaatide tutvustamist ja väideti, et selliseid reklaame me siia välja ei pane. See oli lihtsalt teavitus, et toimub üritus. Ja see on nagu Eesti põhiseaduse rikkumine §-d 42 ja 14 nagu ma tuletaks meelde. Et mismoodi nihuke asi võimalik on? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei oska tõesti Nõmme Maja eest vastata. Miks, mis põhjusel seal midagi on tehtud. Kinnitan, et mingisugust ringkirja välja antud ei ole. Ja ma usun, et selle kinnituseks on fakt, et Tallinna Televisiooni debatisaadetes on kõik erakonnad oodatud, kaasa arvatud siis EKRE. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Tänan, hea esimees! Lugupeetud linnapea, et täpselt samuti puutus meie teine ringkond kokku, kui pidas oma üritust Laululava ruumides, siis tuli samasugune jutt, et "te saate ainult sama päeva hommikul välja panna ja juhatava sildi ja kõik, rohkem mingeid teavitusi ei tohi te anda siin". Aitäh teile!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See küsimus tuleks jällegi suunata Tallinna Lauluväljaku juhtkonnale. Veel kord kinnitan, et mingisugust ringkirja, mis oleks välja antud, et ühte või teist erakonda ei tohi siis kas tutvustada, kutsuda üritusele või et oleks keelatud kellegi reklaami välja panna. Seda kindlasti ei ole toimunud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud. Ja tänane päevakord on ammendatud.
Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub 7. veebruaril. Kuulutan istungi lõppenuks.
21:51 Istungi lõpp