Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 07.02.2019  
Istungi number: 2  
Istungi aeg: 16:00 - 20:42  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-07.02.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Head kolleegid! Alustame tänase istungiga! Head kolleegid! Palun teie tähelepanu! Eelmisel nädalal meie hulgast on lahkunud meie hea kolleeg Jüri Pihl. Palun teid püsti tõusta!


....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Annan teada, et linna valimiskomisjon on 4. veebruaril oma otsusega number 1 nimetanud linnavolikogu liikmeks Erki Savisaare. 7. veebruaril otsustas Keskerakonna fraktsioon võtta Erki Savisaar fraktsiooni liikmeks.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist ja selleks palun vajutage klahvi "Kõne". Soovijaid ei ole.
Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorra projektis on meil 15 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Ei ole. Mul on ettepanek võtta päevakorrast välja päevakorrapunktid nr 5, nr 4, nr 6 ja nr 7. Veel üks kord. Võtta välja päevakorra projektist punktid nr 4, nr 5, nr 6 ja nr 7. Kas on veel ettepanekuid? Ei ole. Kas keegi soovib hääletada ettepanekuid? Ei soovi.
Nüüd, lugupeetud linnavolikogu, panen hääletusele 7. veebruari istungi päevakorra projekti koos muudatusettepanekutega. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 54 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Nüüd on mul küsimus ka fraktsioonidele. Enne päevakorra juurde asumist, kas on soov ka sõna võtta? Palun registreeruda. Nii! Kas linnavalitsuse esindaja soovib ka võtta sõna? Jah. Ehk siis Kalle Klandorf ka linnavalitsuse poolt.
Nii! Palun, Ivi Eenmaa!
Kõne - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Austatud juhataja, lugupeetud ja head kolleegid! Kõigepealt me soovime üle anda eelnõu ... vabandust, arupärimise seoses Westholmi Gümnaasiumi veninud juurdeehitusega. Ja ka Teie, olles veel abilinnapea, lubasite, et kõik tehakse kiiresti ära. Tänaseks on 14 aastat lapsed ootanud ja lapsevanemad ootanud juurdeehitust, mida paraku pole juhtunud. See on esiteks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Kõne jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Teiseks. Meie erakond täiesti kohe tõsiselt äratas ja me peame vajalikuks avaldada oma arvamust seoses ikkagi selle järjepidevusega ja kindla suundumusega Tallinnas korraldada "Русский диктант" ettevõtmisi. Ja me arvame küll, et tegelikkuses on see ... noh me teame ju, et on olemas Puškini vene keel ja on olemas Bloki vene keel ja palju juurde kaasaegsed kirjanikud - kõik õigus. Aga tegelikult, härra volikogu esimees, meie arvates on siiski sügavalt maitsetu luua või proovida luua maailmale pilti nagu oleksime me siin Vene impeerium ja Eesti Krimmi staatuses, et korraldada siin siis "Русский диктант". Ja see on nagu tegelikult natuke isegi haige mõte nagu, nagu mõelda ka sellest, et kui me nüüd loome vene ärikeskuse Tallinnas, nagu see midagi äripidamisele juurde annab. Äri käib kõik teistes keeltes paraku. Jah, Venemaal võib-olla ja Eesti vahel seni see on nii. Aga kas see ärimaja loomine midagi juurde ... ? Vastupidi. Minu arvates see halvendab, võib luua arusaamatusi tihti ja kõhklusi ka rahapesu, illegaalsuse, mõjutustegevuse ja kõige selle suhtes. Ja see, et neid asju ajab meie lugupeetud volikogu esimees, kellesse mina tegelikult suhtun suure sümpaatiaga, ja Keskerakond, siis see tekitab meis sügavat küsimärki tegelikest eesmärkidest. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Maksim Volkov, palun!
Kõne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! "Русский диктант" mind ei häiri, kuna selle projekti maailmas ei ole. On "Тотальный диктант". Aga "Тотальный диктант" ei häiri mind ka. Ma tahaksin teiega rääkida infrastruktuurist. Ma arvan, see on huvitav ja see on hea küsimus.
Ma tahaksin jagada teiega oma mõtteid, mis on seotud linnadevahelise ja rahvusvahelise bussiliikluse infrastruktuuriga ja mida vajaksid tallinlased. Alustaksin sellest, et räägiksin bussijaama üleviimisest tallinlastele harjumuspärasest praeguse Kesklinna kohast äärelinna, Ülemiste piirkonda, kui täpselt jah.
Rahvusvahelise bussiliikluse korraldamise kogemused näitavad, et bussiliikluse infrastruktuur – ma räägin bussijaamadest, bussipeatustest – peavad asuma seal, kus on see harjumuspärane reisijate jaoks. Selline olukord on ka mugav vedajate jaoks. Loogika on väga lihtne. Kui koht on mugav reisijate jaoks, siis nad seda kasutavad ja samas tulevad ka vedajad. Aga on meil väga hea näide selle kohta, kuidas võib teisiti teha. Ma räägin uue bussijaama ehitusest Madriidis. Seal tekkis selline olukord, et mitte täielikult läbi mõeldud koha valik viis selleni, et reisijad ei võtnud seda bussijaama omaks. Ning tagajärg - ei tulnud sinna ka vedajad. Samas, kui me räägime positiivsest kogemusest, meie naabrid, Skandinaavia pealinnad on teinud just suuri jõupingutusi selle nimel, et bussijaama säilitada või üle tuua võimalikult linna südamesse. Ma räägin näiteks Helsingist, Oslost. Ja Stockholmist on väga hea näide - Cityterminalen.
Aga Tallinnas on ajalooliselt välja kujunenud olukord, et nii tallinlastele kui ka Tallinna linna külalistele on praegune bussijaama asukoht igatepidi mugav ja sobiv. Ja kui rääkida bussijaama ühendusest Ülemiste raudteejaamaga ja Tallinna Lennujaamaga, siis sinna jõuab väga lihtsalt ja kiiresti trammiga.
Aga siin tahaks veel kord rõhutada, et pakutud bussijaama üleviimine tähendab tallinlaste ja Tallinna linna külaliste harjumuste muutmist. Head kolleegid, nagu näitavad teiste riikide kogemused, see on väga pikk ja väga kulukas protsess. Ja me ei saa öelda, et iga kord see viib soovitud tulemuseni. Ma arvan, et tuleb lähtuda tallinlaste harjumusest ja mugavusest ja tuleks Tallinna linna piires arendada linnadevaheliste ja rahvusvaheliste busside peatuste võrgustikku.
Statistika andmed näitavad, et tallinlastel ja Tallinna külalistel on välja kujunenud vähemalt kaks kohta, kus nende jaoks oleks mugavad sellised bussipeatused. Antud juhul, rääkides bussipeatustest, meie peame silmas peatust, kus on lubatud ametlik ... Aeg on läbi, jah? Kus on lubatud ametlikult peale- ja mahaminek ka linnadevahelistele ja rahvusvahelistele bussidele.
Kuna aeg on läbi, siis ... kui tekib selline mõnus... jätkame järgmine kord, aga see on väga oluline küsimus. Me peame arutama siin saalis ja rääkima sellest rohkem kui "Русский диктант'ist" või teistes projektides, mida maailmas ei ole. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Head kolleegid, ma annan nagu ühe minuti juurde tavaliselt isegi küsimata, aga teine minut, see on juba liiga palju. Kaido Kukk, palun!
Kõne - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere, head kolleegid! Sooviksin anda enda ja Priidu Pärna nimelt edasi ühe eelnõu, mis teeb linnavalitsusele ülesandeks kahekordistada korteriühistute renoveerimistoetusi linnapoolseid. Nimelt, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine üks omavalitsuse põhiülesannetest ja seega peaks omavalitsus kaasa aitama linnaelanike amortiseerunud kortermajade ja hoovialade renoveerimisse. Toome näite. 2017 aastal KredExi abil tehti 231 kortermaja korda 66 miljoni euro ulatuses, mis väljendab väga hästi seda, et väga suur huvi on ühistutel renoveerimise-rekonstrueerimise vastu olemas. Paraku on aga Tallinnas renoveerimisse suunatud vahendite hulk vaeslapse rollis, arvestades linnaeelarve enda võimalusi. Näiteks aastatel 2017–2019 on Tallinna linna poolsed toetused ühistute haljastuseks, hoovide korrastuseks ja fassaadide korrastuseks püsinud muutusteta ja ulatunud kokku vaid ligi 800 000 euroni aastas. Näiteks projekti "Fassaadid korda" puhul 2016. aastal rahuldati vaid 13 taotlust, 2017 vaid 9 taotlust ja eelmine aasta vaid 14 taotlust. Olgem ausad, et Tallinn on suur linn ja nii suure linna kohta on see hulk ikkagi piinlikult väike. Me teame, et Tallinna keskmine kortermaja pärineb Nõukogude ajast, mil ehituskvaliteet ei olnud kiita. Ning eks ka ajahammas on teinud korteritega oma töö ja nende soojusvastupidavus on märksa vähenenud.
Niisiis, antud eelnõu kahekordistab "Fassadid korda", "Hoovid korda" ja "Roheline õu" toetusi kahekordseks. See võimaldab linnal motiveerida ühistuid rohkem panustama renoveerimisse ja sellega muutub kogu linna kinnisvara hinnalisemaks. Ja see oleks kõik. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!
Kõne - Urmas Reitelmann Urmas Reitelmann
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Konservatiivne erakond tahab esitada kolm arupärimist.
Esimene neist puudutab märtsipommitamise ohvrite mälestamist pealinnas. Tegemist on siis ilmselt Tallinna ajaloo kõige ohvriterohkema rünnakuga, kus hukkus 757 inimest. Ja eelmisel aastal Keskerakonna juhitud linnavalitsus keeldus märtsipommitamise mälestamisest leinalippude heiskamise äraütlemisega. Ja sellest johtuvalt me tahaksime küsida kuus küsimust.
Esimene on: kas linnavalitsus mälestab sel aastal seda barbaarset terrorirünnakut ja milliste ettevõtmistega? Kas linna lipud heisatakse ohvreid mälestades leinalippudena? Juhul, kui ei, siis kui 757 hukkunut ei ole mälestamist väärt hulk inimesi, siis millisest arvust see algab? Küsime ka seda, et punaarmee mõrvas 121 sõjavangi ehk siis venelast Tallinnas, kas nende mälestus väärib mälestamist ja kui, siis millisel moel? Küsime, kas Eesti linnade ja Tallinna barbaarset pommitamist ei soovi Keskerakond mäletada põhjusel, et seda tegid venelased? Ja viimane küsimus puudutab Maarjamäel asuvat saksa poolel langenute kalmistut. Teadupärast sõjaväekalmistu hoitakse piinlikult korras ja puhtana, aga tänasel päeval on Maarjamäel ainult hanged, isegi teid ei ole puhastatud.
Siis me esitame arupärimise veel ratastooliga inimeste ühistranspordi kasutamise võimalustest Tallinnas.
Ja kolmas arupärimine on sellest toredast ja kuulsast roosast uksest, millest on viimasel ajal Tallinnas palju räägitud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Helve Särgava, palun!
Kõne - Helve Särgava Helve Särgava
Austatud volikogu esimees ja head kolleegid! Eelmisel korral, kui volikogu lõppes, siit ära minnes tekkisid mul äärmiselt omapärased tunded. Ma mõtlesin, kas tõepoolest me oleme siia selleks kokku tulnud, et meid on volitatud, et öelda üksteisele just nimelt n-ö kas keele ... või puhul, kõikvõimalikke solvanguid ja samal ajal jätta kõrvale nii olulise küsimuse nagu lasteaedade kohatasu arutelu.
Ja mõtlesin, et kindlasti kõik algab ju peale - te olete minuga nõus - kodunt. Samas, mida on siis hariduse ja keele jaoks teinud, mida on tehtud? Võtsin huvi pärast, vaatasin. Meie Eesti riigi kehtivuse ajal 12 aastat on seda hariduse tooli hoidnud Isamaa, 6 aastat Reformierakond, 4 aastat Keskerakond ja teised juba päris vähe. Nii et kõik peavad endale koputama tõsiselt südamele. Seda enam, et eelmisel nädalal, aidates oma naabril panna ennast eesti keele kursustele - ma olen ka võib-olla veidikene saamatu - 5 minutit! ja ma ei suutnud teda panna, sellepärast et aeg oli täis. Vaadake, see on asi, mille peale me peaksime mõtlema.
Ning sotsiaaldemokraatide nimel ma tahaksin esitada, anda ülesande Tallinna Linnavalitsusele kaotada linna koolieelsetes lasteasutustes kohatasu. Ja eesmärk on selles, et kaotada 1. jaanuarist 2020 kohatasu, leida selleks siis vajalik eelarvevahendid ja samuti siis esitada volikogule vastav määruse eelnõu. Kahtlemata ma arvan, et see on väga vajalik ja väga ausameelne ülesanne Tallinnale, kuna Tallinn on juba alustanud. Sest, nagu me teame, et toidu eest juba Tallinnas ei pea maksma. Ja teeme siis veel ühe täiendava sammu. Toetame ka seda, et ei peaks ka siis lasteaiakoha eest maksma. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ja Kalle Klandorf, palun!
Kõne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Lugupeetud volikogu esimees ja volikogu liikmed! Ma pidasin vajalikuks tulla teie ette esinema ja rääkima veidi olukorrast Tallinna bussitranspordis pärast seda, kui MRP liinid loobus lepingu täitmisest.
Niisiis alates 1. veebreuarist teenindab Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts lisaks senisele 62 bussiliinile veel kokku 11 bussiliini. TLT alustas uute liinide teenindamist omal jõul, rakendades kõik busside, bussijuhtide ja tehnilise personali reservid. Niimoodi kattis TLT alguses 95,3% kõikidest väljumistest. Lisaks tihendas TLT trammiliinide 2 ja 4 sõidugraafikuid. TLT bussijuhid ja tehniline personal töötavad täna veel tavapärasest suurema koormusega, aga see aitab olukorral toime tulla. Hetkel tähendab MRP liinide ülevõtmine kõige tihedamate graafikutega bussiliinide puhul graafikute muutmist ja osadel liinidel pikenevat intervalli. Uued graafikud on üleval nii bussipeatustes kui ka veebilehel transport.tallinn.ee. Graafikute muudatuste kohta tegime me eraldi teavituskampaania. Hetkel on hommikusel ja õhtusel tipptunnil korraga bussiliinidel 380 bussi. 1. veebruarile eelnenud graafiku taastamiseks peab see tõusma 410 bussini. Hiljemalt märtsi lõpuks on taastatud kõik tavapärased bussigraafikud. Tavapäraste bussigraaafikute taastamiseks, mis kehtis enne 1. veebruarit, hangib TLT täiendavalt 55 bussi ja värbab rohkem kui 100 bussijuhti. Kõik vajalikud toimingud busside hankimiseks ja bussijuhtide värbamiseks on juba ette võetud. TLT on sõlminud töölepingu rohkem kui 50 uue bussijuhiga ja jätkab aktiivselt värbamiskampaaniat.
TLT võtab kasutusse ainult kuni 5 aastat vanu ja heas tehnilises seisus busse. TLT hinnangul on hiljemalt veebruari lõpuks sõlmitud lepinguid kõigi 55 bussi, nende hulgas ka esimesed gaasibusside kasutusse võtmiseks. Hiljemalt märtsi lõpuks on kõik lisandunud bussid liinidel. Uute busside lisandumisel ja tehnilise kontrolli läbimisel suunatakse need kohe liini teenendama, taastades senised graafikud järk-järgult.
Kuna nii kiirelt pole võimalik leida vaid kasutatud busse, peab TLT veenduma busside heas tehnilises seisukorras. Selleks toimub tehniline kontroll bussitootjate juures ja TLT viib ise läbi täiendava kontrolli, mis võtab paratamatult aega. Esimesed neli uut bussi tulevad liinidele juba homme, st 8. veebruaril, millega taastatakse bussiliinidel nr 12 ja nr 13 enne 1. veebruari kehtinud graafik. Järgmised uued bussid saadetakse plaani kohaselt liinile järgmisel nädalal.
Bussiliinide teenendaja asendamine oli kindlasti keeruline. Kuid TLT-l õnnestus 2 nädalaga asendada peaaegu Tartu linna mahus bussiliine ilma suurema tõrgeteta. See on väga hea tulemus. Pärast tavaolukorra taastamist Tallinna bussiliinidel lubab uute hangitud busside arv isegi bussigraafikuid tihendada rohkem kui enne 1. veebruari. Samuti on linnal planeeritud liinide pikendamist ja avada täiesti uusi bussiliine. Tuletan veel meelde, et Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust selgub, et ühistranspordi korraldusega on rahul 83% kasutajatest ja linlaste rahulolu Tallinna Linnatranspordi pakutavate teenustega on kasvanud rekordilise 4,15 pallini viiepallisüsteemis.
Ma ütlesin siin, et me saame uusi bussiliine avada ja täiendada busside graafikuid. Siis ma nimetaksin mõned asjad, mida me sellel aastal veel teeme. 2019. aasta kevadel, maikuus on kavandatud avada uus bussiliin Väike-Õismäelt mööda Paldiski maanteed kuni Tähetorni Tehnopargini; sõitjate teenendamise parandamiseks on kavandatud lisada busse suure koormusega töötavatele liinidele tipptundidel ja äärepiirkondi teenindavatele suure intervalliga liinidele; Ülemiste City teenindamiseks on kavandatud tööpäeval tipptundidel uus ekspressbussiliin Mustamäe - Väike-Õismäe - Ülemiste City; samuti on pärast Reidi tee valmimist kavandatud uus bussiliin Lasnamäelt Põhja-Tallinnasse. Need liinid on tekkinud vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli uuringute, mis meil siin eelmise aasta lõpus ilmus, või sügisel. Ja TLT on võtnud nüüd selle siis n-ö enda eesmärgiks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kahjuks ...
Kõne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ja ongi mul põhimõtteliselt kõik. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nüüd on kõik soovijad sõna saanud ja võime alustada päevakorra arutamisega.
Aga enne päevakorra juurde asumist soovin traditsiooniliselt õnnitleda sünnipäevalapsi. Liis Klaar! Andres Kollist! Ja Mart Kallas!
16:28 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 1 "Ülevaade õiguskorrast Tallinnas". Sõna ettekandeks saab Põhja Prefektuuri prefekt Kristian Jaani. Palun!
Ettekanne - Kristian Jaani Kristian Jaani
Tervist! Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed, head kuulajad! Palju õnne sünnipäevalastele minugi poolt! Väga uhke, kui sünnipäevasid ka peetakse! Aga hea meel olla jälle teie juures, et võtame 2018 aasta kokku ja eks see kokkuvõte pigem sihukene lühem, aga seda huvitavamad kindlasti pärast küsimused ja hea meelega siis hiljem vastame küsimustele.
Nii, aga ma hakkan kohe minema. Et esimese slaidiga mõned sellised üldisemad arvandmed, mis puudutavad siis Tallinna linna. Et meie patrullid sõidavad keskmiselt igas ööpäevas kuskil 80 korda inimestele appi ja aasta peale siis Tallinna linnas kuskil 30 000 väljakutset, mida siis meie politsei patrullid teenindavad ja inimesed abistavad. Kui me vaatame, kuidas need väljakutsed meil Tallinna linnas erinevate piirkondade vahel jaotuvad, siis suuresti on nii, et kuskil 50% väljakutsetest jaguneb ära siis Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa vahel. Ja võib-olla küll veel niimoodi vaadata, et millised on väljakutse sisud, siis Kesklinnas kuskil 30% väljakutsetest seotud erinevat sorti vägivallaga ja sama iseloom on ka Lasnamäel. Aga seal siis, Lasnamäel n-ö vägivald selline, mis on siis lähisuhtes.
Süütegudest nii palju, et 7% on kogu süütegude arv meil langenud. Kui me süüteod nüüd kaheks lööme, siis kuskil natukene alla 10 000 kuriteo ja 30 000 siis väärtegu.
Toon eraldi välja veel kruiisilaevade külastamised Tallinnasse. Et sellel aastal, vabandust, siis eelmisel aastal kruiisiperioodil külastas Tallinna linna ja ületasid sellega ka siis piiri Tallinna sadamas üle 300 kruiisilaeva ja tõi Tallinna linna üle poole miljoni kruiisituristi. Nii et iseenesest kasvav trend ja kindlasti ka suur väljakutse nii meile, kes me suurematel kruiisituristide perioodidel oma jalgsipatrulle vanalinnas teeme.
Meie anname välja ka isikut tõendavaid dokumente Tallinna linnas. Ja lihtsalt siin juhin tähelepanu ja palun ka teie suurt abi võib-olla. Et kui vähegi võimalik, siis levitage informatsiooni, et e-keskkonnas on võimalik esitada korduvale ID-kaardile taotlusi ja ei pea kohapeale tulema. Sest kohapealsed järjekorrad võivad olla päris pikad. Aga me saame täna e-riigis e-taotluskeskkonnas väga palju ära teha. Nii et, kui vähegi võimalik, levitage seda.
Linnaosade vaates nüüd kuritegude arv taandatuna siis 10 000 elaniku kohta. Need, kus on punased hüüumärgid ja punased nooled, siis seal on olnud selline tõus, ja tõus üldiselt vägivallakuritegudes, mis on lihtsalt meile silma jäänud. Üleüldine kuritegude arv näitab küll langust, samas vägivallategude arv on 17% tõusnud. Ja kui me selle vägivallakuritegude arvu omakorda vaatame protsentuaalselt, siis üle 60% vägivallakuritegudest moodustab lähisuhtevägivald. Nii et lähisuhte vägivald Tallinna linnas, Eestis tervikuna, kindlasti väga suur väljakutse meile kõigile. Siin on ka Tallinna linn väga palju head ära teinud, aga hiljem siis seda ka natukene puudutan rohkem.
Nii et üldiselt ei midagi hullu. Tallinna linn on jätkuvalt väga turvaline. Üldkuritegude arv langeb ja lähisuhtevägivald on see, mis on meile suureks väljakutseks. Kui linnaosasid eraldi vaadata lähisuhte vägivalla vaates, siis hakkab silma Põhja-Tallinn, hakkab silma Lasnamäe linnaosa.
Natukene narkotemaatikatest. Kui saab üldse positiivse trendina välja tuua, aga siiski toon, et eelmisel aastal narkootikumide üledoosi suri Tallinna linnas 21 inimest, mis on tegelikult 70% vähem, kui seda oli aasta tagasi. Väga ootan, et see oleks pikemaajalisem trend, aga ka 1 aasta vältel ikkagi väga suur osa inimesi, kes on haiged, on tegelikult hetkel vähemalt ellu jäänud. Et meie, politsei suund ja Tervisearengu Instituudi suund kindlasti on see, et rohkem inimesi, kes on sõltuvuse küüsis, suunata erinevatesse programmidesse. Sellel aastal me oleme koos Tervisearengu Instituudiga siin Tallinnas ja ka Harjumaal laiemalt kahe suure sellise programmiga alustanud. "Sütik" nimetusega on mõeldud puhtalt fentanüülisõltuvuses olevatele narkomaanidele. Nad saavad endale tugiisiku, ühtegi süüteomenetlust nendega läbi ei viida ja saavad n-ö läbi vastava tugiisiku siis erinevatesse programmidesse ja väga usun, et sellest ka pikas vaates on kasu. Ja juba tuttav on meile kindlasti see "Puhta tuleviku" projekt, kus lööb kaasa ka Tallinna linn ja see on siis alaealistele-esmatarvitajatele juba päris mitmeid aastaid toiminud programm. Ja kui me vaatame numbreid selle "Puhta tuleviku" programmi osas, siis 80% noortest ja alaealistest, kes on sealt programmist läbi käinud, rohkem meie silma ei ole hakanud. See on küll kvantitatiivne hinnang, selles mõttes, et võib-olla ei ole lihtsalt vahele jäänud. Et kui nüüd kvalitatiivselt seda hinnata, et kas tegelikult ka on olukord nagu paremaks, siis loomulikult mõte siin mõnele teadusasutusele anda, siis tuleb ka kvalitatiivselt hinnata, intervjuud läbi viia ja sel moel seda hinnata. Aga samas ikkagi ka suur näitaja see, et 80% nendest noortest läbi aastate ei ole meile uuesti silma hakanud. Nii et kindlasti võib ka selles mõttes natukene hinnata seda, et see programm vähemalt noored narkootikumidest eemale viib.
Alaealised eelmise aasta vältel ka mitu korda meil siin pildis olnud. Järjest rohkem alaealiste puhul tegeletakse väga konkreetselt ainult juhtumipõhiselt, mis tähendab ka seda, et väga palju rakendatakse erinevaid alternatiivseid meetmeid noorte karistamisel. Siin on erinevaid, huvitavaid näiteid, kuni selleni, et, ma ei tea, pestakse mingisugune tänavapink ära, putkasein ära, trepikoda koristatakse, mida iganes, et kus on näiteks mingisugune vandaalitsemise akt läbi viidud.
Murekoht kindlasti jällegi see, et kui me vaatame seda tabelit, mis siin on, et kui palju me oleme saatnud erinevatesse linnaosadesse siis teateid abivajava lapse kohta, see abivajav laps võib tähendada olukorda siis, kas on seal perekonnas olnud meil mingisugune väljakutse, kas on koolist mingisugune informatsioon tulnud, kas ta on meil jäänud alkoholi, suitsetamisega kuskil meie kätte. Siis lastekaitseseadus ütleb, et me peame teavitama sellistest lastest. Ja kohalikul omavalitsusel on oma meetmed, kuidas tegeleda nendega. Siis kogu linna peale üle 1000 sellise teate siis eelmisel aastal. Ja paraku jälle ei taha linnaosasi välja tuua. Aga meil on kindlasti kohad, kuhu ka meie ja teie ja üheskoos peame rohkem tähelepanu pöörama. Aga väga suur osa nendest teadetest, üle poolte, on Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ja kolmandik kuskil siis Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsusele. Et kindlasti murekoht, millega tuleb kindlasti tegeleda.
Riskiaadresside vaade ehk siis need kaardi peal need linnaosad, mis on välja toodud, on lihtsalt numbrid all. Kui mitu riskiaadressi on mingisuguses konkreetses linnaosas. Riskiaadress tekib sellel pinnal, kui jooksva aasta jooksul kaks korda me saame sinna mingisuguse väljakutse, mis on seotud jällegi kas koduvägivallaga, alkoholi liigtarvitamisega, avaliku korra rikkumisega jne. Nii et sellisel kujul need riskiaadressid tekivad. See tähendab jällegi seda, et sotsiaaltöötajad hoiavad rohkem tähelepanu. Lasekaitsetöötajad, politseinikud - loomulikult üheskoos kõik. Ja selliseid riskiaadresse on meil aasta jooksul paraku 17% tulnud juurde. Ja kui jällegi aasta jooksul seal midagi ei juhtu selles kodus, siis see riskiaadress n-ö meie andmebaasides ka kaob ja peale seda ta meie jaoks enam pildis ei ole. Nii et,alaealised lapsed, noored - kindlasti teema, mis väga tugevalt pildis on. Süütegude vaates, kui me seda trendijoont küll vaatame, siis kõik süüteod kokku näitab seda, et alaealiste süütegevus on vähenemas. Kui me vaatame kuritegusid, siis natukene vargusi pannakse rohkem toime, aga vägivallakuritegusid jällegi vähem. Räägin siis Tallinnast konkreetselt. Ja välja tuleb veel ka see olukord siis, kus väiksem osa alaealisi panem toime rohkem kuritegusid siis n-ö. Et kuritegelikul teel laste osakaal on küll väiksem, aga see vähene hulk suudab rohkem muresid tekitada.
Lähisuhte vägivald. Väga hea, et me sellest väga palju viimasel ajal oleme rääkinud. Mul on väga hea meel, et Tallinna linn on ka vastava uuringu teinud ja vastava kavandi välja töötanud, kuidas n-ö kohaliku omavalitsuse poolt siis anda panus sellele lähisuhtevägivalla varajasele ennetamisele. Ja seal on väga palju väga asjalikke punkte sees, väga konkreetseid ettepanekuid, koostöömomente politseiga, erinevate teiste partneritega. Kui me numbrite põhjal vaatame, siis kindlasti jällegi lapsed mängu tuua, siis ligi 50% juhtumitest on laps see, kes on lähisuhtevägivallas osaline. Selles mõttes osaline, et kas ta näeb seda pealt või on ta vahetult ohver. Vahetult ohver on laps kuskil 30% juhtumitest. Aga 50 siis kokku, kus on lapse osalusel. Igas ööpäevas Tallinna linnas kuskil 13 infot meile selle kohta, et kuskil on lähisuhtevägivalda. Ja igas ööpäevas circa 5–6 kuritegu registreerime siis ... ehk siis juhtumid, kus on konkreetsed süüteotunnused ja alustame kriminaalmenetlust. Eelmisel aastal iga seitsmes kuritegu Tallinna linnas oli seotud lähisuhtevägivallaga. Aasta enne seda iga kuues. Nii et kuritegude vaates on see trend kahjuks kasvav. See kasvamise põhiolemus on eelkõige selles, et mis on nagu jällegi positiivne, et inimesed julgevad ja tahavad meile rohkem sellest murekohast ka teada anda.
Hästi oluline kindlasti ka see, et me peame ka õpetama kogukonda ennast, et kogukond oskaks ära tunda, kui kellegi kogukonna liikmel on lähisuhtevägivald, kui naabritel on lähisuhtevägivald. Tihtipeale inimesed ise väga ei kipu teatama. Aga õnneks on kasvamas ka see trend, kui kolmandad osapooled annavad meile teada, olgu nad õpetajad, olgu nad naabrid, olgu nad tuttavad, mida iganes, või tuleb sotsiaalmeedias näiteks midagi välja. Nii et see on väga varjatud kuriteoliik. Tõenäoliselt 40–50% jääbki teavitamata. Ja täiesti mõistetav see ohvri seisukohast tihtipeale ka on. Et tihtipeale ollakse sõltuvussuhtes ja on väga raske sellest välja tulla. Häbitunne jne jne jne. Nii et siin on jällegi väga oluline see koht, et kui see olukord on tekkinud, et kas meil on Tallinna linnas - ja ma tean, et meil on need võimalused olemas -, kus me saame suunata ohvri, kus me saame suunata vägivallatseja, kuidas me tegeleme selle vägivallatsejaga ja ohvriga. Ja just nimelt tegeleme süüteoväliselt. Süüteo menetlemine on iseenesest väga lihtne, aga see süüteo menetlemine tavaliselt inimeste olemuses mingisuguseid positiivseid näiteid, vähemalt lähisuhte vägivallas, toonud ei ole. Sellele viitab ka see, et retsidiivsus lähisuhte vägivallakuritegudes on väga suur.
Liiklusest Tallinna linnas. Eelmine aasta ka kogu Eestis iseenesest liikluses hukkunute arv tõusis. Vigastatute arv jäi enam-vähem samale tasemele, aga samas peab vaatama ka seda, et 2017 aasta oli muidugi anomaalselt väikeste numbritega, et kole küll öelda, aga tegelikult oli ka kohe näha, et see ei saa sellisel kujul jätkuda, et lihtsalt sellist langust korraga ei saa mitte kuskilt tulla. Et kui näiteks Harjumaal hukkus 2017. a kuus inimest. Piirkonnas, kus elab ligi 50% Eesti elanikkonnast, kõige suurem liiklusintensiivsus, siis see on väga hea ja super, kui ainult kuus inimest. Aga, noh, jah. Pikk trend näitab seda, et nii suurt langust korraga lihtsalt - see ei ole nagu võimalik ja tõenäoliselt läheb üle. Ja läkski üle, nii et järgmisel aastal tegelikult Harjumaal kokku 16 hukkunut, mis jällegi muidugi on väga väike number, kui me vaatame viimast 5 aastat Harjumaal. Tallinnas hukkus meil 7 inimest. Samas alates septembrist mitte ühtegi inimest Tallinna linnas liikluses ei hukkunud enam ja tõepoolest ka politsei poole pealt me käivitasime väga jõulised tegevused suvekuudel, eelkõige justnimelt kiirusmõõtmisele, väga nähtavale tegevusele. Ja see tegevus tõesti ka nähtav oli, et siin Maanteeamet on ka erinevaid uuringuid läbi viinud ja küsinud ka seda, et kui nähtav siis politsei on Eestis olnud ja seal circa 40% uuringutes on ka välja toonud, et tõepoolest politsei meie tänavatel on nähtav.
Kui veel natukene liiklusõnnetustest rääkida, siis Tallinna linna iseloomustab võib-olla see, et iga kolmas inimkannatanuga liiklusõnnetus Tallinnas on see, kus siis mootorsõidukilt või ükskõik, milliselt sõidukilt saab pihta jalakäija. Nii et, aga noh jällegi teistpidi ka loogiline, arvestades jalakäijate kontsentratsiooni Tallinna linnas jne. Nii et põhilised õnnetused jah siis sellised, kus jalakäija jääb autole ette.
Kui natukene veel liiklusest rääkida, siis üle veerandi vigasaanutest olid vanusest 60+ ja siin joonistub ka välja üks selline iseloomustav joon ja need on ühistranspordis kukkumised. Ja need hakkavad silma ja siin saab ära teha kindlasti nii inimene ise bussis, hoides kas siis kinni, nii nagu peaks kinni hoidma või istudes, kui see võimalus on, aga kindlasti saab ära teha ka bussijuht ise, kes hoiab pikivahet, on tähelepanelik jne jne. Nii et päris palju Tallinna linnas hakkab silma neid järskusid pidurdamisi. Eakas inimene kukub ja saab vigastada ja see on liiklusõnnetus.
Kui me vaatame liiklusõnnetuste põhjustajaid, siis Tallinna linnas kõige sagedamini siis 30–39-aastane sõiduauto juht ja mis võib-olla veel huvitavat silma hakkab, et 2/3 õnnetusse sattunud jalgratturitest olid ise selles õnnetuses n-ö siis põhjustaja pooleks. Nii palju liiklusest.
Nii! Ja natukene sellist koostöömomente ja kuidas võib-olla siin üheskoos edasi minna. Väga palju asju on juba siin ka eelmise aasta lõpus koostöös linnaga ära tehtud. Aga jällegi toon välja kõik selle, mida me üheskoos teeme laste ja noorte ja perede hoolitsemise eest. Mul on väga hea meel, et see vastav nõuandekomisjon on vaikselt Tallinna linnaosadesse loodamas. Siin tuleb väga konkreetselt eristada ära, et tegemist ei ole kunagise alaealiste komisjonidega, mis oli selline repressiivorgan, vaid tegemist ongi väga konkreetselt just nimelt sellise juhtumipõhise ja nõuandva töökomisjoniga, kus on partneriks ka politsei, aga vedavas rollis siis kohalik linnaosavalitsus.
Mul on väga hea meel, et me oleme sellel aastal läbi viimas või tegelt juba läbi viinud siis MARAC'i koolitused, mis on siis koostöös politseiga, ohvriabiga, Sotsiaalkindlustusametiga jne jne jne. Ja puudutab siis n-ö Multi-Agency Risk Assessment Conference'i. Ehk siis selle asja nagu sisu on selles, et iga konkreetne lähisuhtevägivalla juhtum vaadatakse individuaalselt, personaalselt läbi ekspertide poolt ja leitakse see kõige õigem lahendus. Jällegi, ma ei räägi süüteost. Süütegu vaatame teistpidi. Aga ma räägin sellest, et kuidas siis teha nii, et ohver saaks abi, vägivallatseja saaks abi. Kuni selleni välja, et nagu ma ka enne mainisin, et kuhu see ohver saaks minna, kui ta ei saa koju minna; kuhu saaks vägivallatseja minna jne jne jne. Et need koolitused on nüüd siin jaanuarikuus kogu Tallinna vaates ka ära tehtud. Selles on osalenud ka linnaosade töötajad, lastekaitsetöötajad, sotsiaaltöötajad ja veebruarist-märtsist juba sisuliselt need juhtumikorralduse töögrupid hakkavad koos tööle.
Liiklusest veel. Kohalik omavalitsus kindlasti saab väga palju ära teha selleks, et liikluskeskkond meile turvalisem oleks. Ideaalne lahendus on see, kui näiteks jalakäijad ja mootorsõidukid kokku ei saagi - erinevatele tasanditele viia. Rahalises vaates muidugi mitte kõige odavam variant, samas kõige turvalisem. Ja kõik erinevad elektroonilised liikluskorraldusvahendid on täiesti teretulnud, et mida paindlikumalt me liiklust Tallinna linnas juhime, seda parem on. Kord peab kuskil piirkonnas olema 30 km tunnis ja on see täiesti mõistetav, teine kord öisel ajal võib-olla võib seal olla ka 70 km lubatud ja elektroonilised liiklusvahendid - väga hea.
Toon eraldi välja koostöö munitsipaalpolitseiga. Jätkuvalt teeb kurvaks see osa, et ei ole edasi liikunud munitsipaalpolitsei õigustepakett ja pädevuste pakett. Kui meil oleks täna see olemas, siis meie koostöömoment ja ka munitsipaalpolitsei eraldiseisev tegutsemine Tallinna linnas, Tallinna elanike hüvanguks oleks tüki maad efektiivsem, kui ta täna on. Täna võib isegi öelda, et see on natukene ressursi raiskamine, kui arvestades seda, et need inimesed on saanud korrakaitseametniku kvalifikatsiooni ja vastava väljaõppe jne. Nii et ma väga loodan, et selle õiguste ja pädevuste paketiga, mis loob võimaluse, ma ei tea, isikute kainenemisele toimetamiseks, näiteks - üks ainult pisikene osa sellest - või isiku läbi vaatamiseks või isiku vallasasja hoiule võtmiseks, siis see oleks suur samm kindlasti edasi nii meie koostöömomendi poole pealt Tallinna korrakaitseüksusega, munitsipaalpolitseiga, kui ka seda, kuidas nad saaksid iseseisvalt Tallinna linnas pisut paremini oma tööd teha.
Ja meie enda suur väljakutse kindlasti politseiametnike pensioniseerimine. Ek siis läbikäinud teema, aga aastaks '20–'23 tekib 936 politseiametnikul õigus minna pensionile. Ja see on päris suur hulk meie inimesi. Et me oleme täna ka vastavate ettepanekutega juba Riigikogus, muuta eripensionid sellisel kujul, et politseiametnik saaks vormistada ära endale eripensioni ja ta saaks ka jätkata politseiametnikuna. Politseiametnikuna jätkamine on selles mõttes jälle oluline, sest üldkorrakaitseorganina politseiametnik ehk siis eriteenistuja on see, kes saab rakendada sundi. Ja seetõttu peaks ta jätkama pagunikandjana. Ja tänase järgi 50-aastaselt ehk siis noor mees või noor naine saaks minna ja väga paljud ka lähevad pensionile. Oleks neil võimalus jätkata politseiametnikuna, siis nad kindlasti seda ka teeksid.
Kui me räägime Tallinnast ja Põhja Prefektuurist, siis eelmisel aastal 30 politseiametnikku läksid pensionile ja umbes samasugune hulk on oodata, et neil tekib õigus n-ö minna ka sellel aastal pensionile. Nii et see on päris suur hulk politseiametnikke. Noored mehed, 50-aastased. Eripensionisüsteem küll alates 2020 kaob ära, aga nendele, kes siis astuvad n-ö siis politseiteenistusse. Nii et peaksime neid inimesi suutma hoida edasi meie ridades. Inimestel endal see soov ja huvi on. Aitäh! Aeg on läbi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh väga põneva ettekande eest! Mul on selline küsimus, et kas Te olete täheldanud ka rassistlike kuritegude kasvu, mis tähendab, et need on siis pööratud näiteks mõne mustanahalise või asiaadi vastu või kellegi teise, kes siit pärit ei ole? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah, aitäh küsimuse eest! Et mingisugust kasvutrendi Tallinna vaates märganud ei ole. Et iga aasta mõned sellised kaasused meil on, aga ei mingisugust kasvu ega sellist kindlasti täheldada ei saa.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Rostislav Troškov, palun!
Küsimus - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud prefekt! Vot Teie rääkisite, et Mupo võiks olla teile abiks. Aga mul on selline küsimus. Teie ei meenutanud. Vot näiteks Tallinna liikluses Mupo tegeleb ainult selle parkimisega, jah, minu meelest. Aga kui ta oleks abiks teile liiklusjärelevalvel no näiteks ilma turvavööta sõitmine ja siis mobiiltelefoniga rääkimine roolis ja mida puudutab ülekäijaid, no sõidutee ületamine vales kohas. Kui nad võiksid siin olla abiks, kas see oleks teile noh suur asi või?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Noh kindlasti oleks, aga ... Aitäh küsimuse eest! Kindlasti oleks, aga täna seal õigustepaketis ja pädevustepaketis seda liiklusjärelevalve poolt sellisel kujul sees ei ole. Samas kui me räägime, ma ei tea, kellegile märkuse tegemisest, kes vales kohas üle tee läheb, siis see on igamehe õigus. Ja ma olen täiesti kindel, et munitsipaalpolitseiametnik, kes on väljas ja vormis, siis kindlasti sekkub ja selle märkuse ka teeb sellele jalakäijale. Nii et see ei ole kindlasti probleemiks. Täna sellist laiemapõhjalist liiklusjärelevalvepoolt kujul, mida teeb täna politsei, siis seda täna meil jah lauas ei ole.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jüri Ennet, palun!
Küsimus - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud Kristian Jaani! Põhjalik, ilus ja laiahaardeline etteaste, et tegevusväli ja tööpõld on suur. Tahaks tuua ühe lause kiituseks, et ID-kaarti oli vaja vahetada ja interneti kaudu võttis see mul 4 päeva aega ja naisterahval, abikaasal läks päev kiiremini. Ja seal oli näha, et tööpõld ka seal kujuneb hästi. Sissejuhatus on tehtud.
Küsimus on nüüd selline, et Mupo ja siis politsei, et mismoodi nüüd? Jutuks Teie poolt oli ka, et neid võimalusi, mis tuleks nüüd Mupole juurde anda - ühe näite Te tõite -, mis see võiks veel olla, mida Mupole juurde anda? Ja teiseks siis, et koostöö Mupo ja politseiga.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest, härra Ennet! Et see koostöö on meil piirkondade tasandil praktiliselt igapäevane. Konstaabel ja kohalik munitsipaalpolitseitöötaja erinevates valdkondades koos erinevate, kas või ma ei tea, mahajäetud majade kontrollimisel - sellised asjad. Aga ma toon võib-olla mõned näited veel, kus me saaksime täna tüki maad paremini oma ressurssi võib-olla jagada.
Ma tegelt mainisin ära ka: ka isikute joobe tuvastamine, kainenemine, toimetamine. Tallinna kainestusmaja tegelikult, nagu te ju teate, on Tallinna linna asutus tegelikult. Aga kuna linnal endal õigust ei ole n-ö isikute ... või kainemise ... ei kainenemisele toimetada ega ka siis n-ö kainenemisel hoida, siis sellega tegeleb politsei. Minu teada on täna Tallinna Munitsipaalpolitseil vastav transport olemas ja kõik asjad olemas. Et miks ei võikski olla see, et inimene, kes on abitus seisundis, vajab abi, on tänaval kuskil ja selle inimese juurde sekkub kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus, eks ole, n-ö oma kogukonna liikme suunas. Võtab ta ilusti auto peale ja viib ta Tallinna kainestusmajja Merelahe teele. Ja ka seal võtab ta vastu, miks mitte siis kohaliku omavalitsuse töötaja. Sest kainenemine ei ole n-ö kinnipidamine. See on ... ametlikus mõttes ta on täiesti eraldiseisev, n-ö ongi kainenemise toimetamine inimesed suhtes. Ja see ei ole asi, mida tegelikult peaks tegelema ... või peaks tegema politsei. Või kas või seesamane joobe tuvastamine. Kuskil noorte seltskond, vaja vaadata, kontrollida. Täna Munitsipaalpolitsei joovet tuvastada ei tohi. Selles seaduse eelnõu muudatuse paketis on joobe tuvastamine näiteks sisse toodud. Ja väga palju muid asju, nagu ma ütlesin: isiku läbivaatus, vallasasja hoiule võtmised, kõik sellised asjad. Kuni selleni välja, et ... võib-olla ei ole hea näide, aga ühistranspordis piletikontroll, eks ole. Siis täna ... no siin on üldse seadusloome juures ju olnud teemaks see, et kui suur riive see ilma piletita sõitmine või siis Tallinna mõttes, mis see pileti ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Valideerimine.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
... valideerimine üldse nagu on, on ju, ja kas see on koht, kus nagu sunniga keegi välja tõsta. Aga täna see oleks nagu võimalus siis n-ö sunniga lõpetada selle inimese tasuta sõitmine ühistranspordis ja tõsta ta lihtsalt ühistranspordist näiteks välja. Täna seda õigust Munitsipaalpolitseil ei ole näiteks. Nii et ... Aga okei, see võib-olla ei ole hea näide ja hea olukord. Või toome näiteks avaliku korra rikkumised, millega kindlasti Tallinna linnas võib paraku veel kokku puutuda siis avaliku korra rikkumise mõttes n-ö. Selle ühe konkreetse rikkumise mõttes anda ka isikute kinnipidamisõigus Munitsipaalpolitseile. Siis jällegi politsei poole pealt võtaks ja annaks rohkem ressurssi tegeleda võib-olla, ma ei tea, organiseeritud kuritegevusega jne. Et neid näiteid on palju, need on kõik seaduse eelnõus tegelikult toodud ja väga konkreetselt põhjendatud. Ja see ei ole terve nüüd ampluaa igasuguseid asju, vaid väga konkreetselt põhjendatud ja välja toodud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest ka! Küsimus selline, et sain aru, et kuritegevus on 17% kasvanud ja suure osa sellest moodustab siis lähisuhte vägivald. Et sooviks nagu aru saada, et mis see probleem või kes siis peaks selle lähisuhte vägivallaga tegelema? Et kas see on politsei probleem, et karistused on ikka liiga leebed või karistusi üldse ei ole, või see on koolide probleem, et ei ole siis nagu piisavalt kasvatust, või on see omavalitsuse probleem või et noh, kes siis peaks selle asjaga tegelema Teie arvates? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Kuritegevus ei ole kasvanud. Vägivalla kuriteod on kasvanud. Üldine kuritegevus on langenud, aga kuritegude sees siis vägivald paistab rohkem silma.
Kes peab lähisuhte vägivallaga tegelema? Me kõik peame tegelema. Nii lihtne see ongi. Ei politsei üksinda, ei kohalik omavalitsus üksinda või õpetajad või kasvatajad, kes iganes. See on, kui ma ennem mainisin ära MARAC'i, mis on siis väga konkreetselt teaduslikult läbitöötatud ja teaduslik lähenemine, kuidas selliseid olukordi ennetatakse, et seda tulevikus ei juhtuks, siis sellessamas juhtumi korralduses on väga konkreetselt ära toodud, milline roll kellegil seal on: kohalikul omavalitsusel, politseinikel, Sotsialkindlustusametil, ohvriabil jne jne. Nii et see ühene vastus ja kõige lihtsam on see, et me kõik peame tegelema. See, kui ranged on karistused või kas keegi üldse saab karistada või mitte, lähisuhte vägivallas väga pilli ei mängi, sest ma ütlesin, et retsidiivsus on väga suur. Kui me lihtsalt viime läbi süüteomenetluse, et keegi saab vangistuse, tuleb sealt vangistusest välja, siis üldjuhul see olukord jätkub, kui midagi muud ei ole vahepeal tehtud, ei ole tegeldud vägivallatsejaga või ei ole tegeldud ohvriga jne jne.
Nii et veel kord. Me kõik peame sellega tegelema. Me peame tekitama, et oleks usaldusväärsed n-ö partnerid ohvrile, et ohver julgeks ka pöörduda ja selle informatsiooni meile anda.

Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud prefekt! Tänan ettekande eest! Kui mulle nüüd jäi õigesti kõrva ja ma kuulsin õigesti, siis riskiaadresside hulk oli samuti 17% võrra kasvanud. Kas selle taga on ka mingisugused metoodilised või töökorralduslikud muutused? Või me tõepoolest peame möönma, et selliseid probleemseid kodusid on politsei vaatevälja pea viiendiku võrra aastate võrdluses lisandunud?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah! Aitäh küsimuse eest! Kahe viimase aasta võrdluses on neid lisandunud. Mis see metoodika on, kuidas tekib see riskiaadress, siis loen selle täpselt ette. Et see on siis aasta jooksul vähemalt kaks juhtumit, mis vastab siis kindlatele kriteeriumidele: alkohoolikute kogunemine, avaliku korra rikkumine, tulirelvadega seotud, kehalise väärkohtlemisega seotud, koolivägivallainfoga seotud, narkootikumidega seotud, peretüli-vägistamine. Et kui selline informatsioon mingisuguse korteri või aadressi kohta tuleb, siis ta ... ja seda on nagu kaks korda jooksva aasta jooksul, siis ta meie jaoks muutub riskiaadressiks, mida peab n-ö siis meie poolt järelevalvet tegema ja kohaliku omavalitsuse poolt. Ta üldiselt käib üles-alla, nii et ma seda 1 aasta võnget nagu väga suure n-ö kella külge ei paneks selle asja juures.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea prefekt! Minu küsimus selline, et juhul kui seaduseandja tõepoolest annaks Munitsipaalpolitseile juurde pädevust. Kuidas Teie arvate, kas sel juhul saaks ka neid siis kasutada - just ma mõtlen nende n-ö riskiaadresside järelevalvajana, sellepärast et loomulikult politsei. Aga noh kohalikud omavalitsused - ma ei pea seda nagu väga realistlikuks. Aga n-ö politseid koos Mupoga ma pean küll väga realistlikuks.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, politseiga koos ... Aitäh küsimuse eest! Politseiga koos kindlasti saab. Mul ei ole kogu seda seaduse eelnõu paketti nüüd peas, aga seal oli minu teada ka näiteks isikute küsitlemine sees ühe erimeetmena, mida saaks nagu Munitsipaalpolitsei rakendada. Nüüd on küsimus selles jah, et kui see küsitletav ust ei ava, siis seal see pädevus lõpeb, eks ole. Et seal nagu seda sunnikasutamise õigust ei ole. Ja ei ole mõistlik kasutada muidugi. Aga kindlasti me saaksime. Iga ressurss, mida me saaksime suunata sinna, et vaadata, kuidas inimesel läheb, mis tal mured on, kuidas me sekkuda saaksime. Ja jällegi, et väga suur sekkumise võimalus ja vabadus on just nimelt kohalikul omavalitsusel endal. Ja see on ju ideaalne olukord, kui kohalik omavalitsus ja korrakaitseüksus on nagu üks lüli selles näiteks. Nii et absoluutselt, kindlasti saaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Andres Kollist, palun!
Küsimus - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud prefekt! Aitäh ettekande eest! Mõni aeg tagasi tekitas palju elevust meil noortekampade probleem poliitikutel, volikogus siin. Ja eelarve arutuse juures linnavalitsus planeeris teatud töötajaid, kes nende noortekampadega tegeleks. Et kuidas nendel on läinud? Ja kui Mupost juttu, siis kas oleks mõistlik võib-olla anda Mupole õigusi nendega tegeleda, dokumente kontrollida, võib-olla kinni pidada neid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Seaduse eelnõus, mida ei ole vastu võetud, on need punktid tegelt sees, kus Mupo saaks õiguse rakendada, kui avaliku korra rikkumine pannakse toime. Siis näiteks selles eelnõus on kirjas see, et Mupol või, ütleme, siis ... mitte aint Mupol siis, vaid no me räägime Mupost, me mõtleme Tallinna. See puudutab tegelt kogu Eestit, kõiki kohalikke omavalitsusi, kõiki korrakaitse ametnikke ükskõik, millises kohalikus omavalitsuses. Aga seal tekib ka siis, kui on avaliku korra rikkumine, siis tekib ka õigus näiteks isik kinni pidada. Alaealiste joobe kontrollimine, joobe tuvastamine - need on seal seaduse eelnõus sees. Ja loomulikult läbi selle saaks ka paremini sekkuda ja vestelda nende noortega. Ja kui vestlusest ei aita, siis ka võib-olla järgmise meetmena n-ö natuke rangemalt nende noortega tegeleda.
Kui me räägime nüüd sellest, mis meil suvel oli noorte seltskondadega Tallinna linnas, siis kui sealt midagi positiivset välja tuua, siis kindlasti see, et näiteks Lasnamäe linnaosas suurenes lastekaitsjate arv linnaosas. Me täna oleme oma Lasnamäe politseijaoskonnas teinud eraldi ruumid, kus töötavad koos meie noorsoopolitseinikud ja Lasnamäe linnaosa lastekaitseametnikud. Teatud aja töötavad ka ühes ruumis, kogu aeg ühes inforuumis. Ja see sai alguse kõik sellestsamadest suvekuudest, kui see noorte seltskondade teema meile lauda tuli. Pluss ka see laste ja noorte ja perekondade nõustamiskomisjon tegelikult, mis sealt pilti tuli ja tänaseks minu teada enamus linnaosades ka moodustatud on. Nii et väga palju selliseid negatiivse näite pealt väga palju selliseid käimalükkavaid tendentse tuli sinna ka juurde.
Paraku jah, täna on ka see, et osad nendest on tänaseks ka kohtuotsuse kätte saanud, kui korraks nende noorte seltskondade juurde minna, ja ka vangistused. Nii et, aga nagu ka tookord juttu oli, et paraku on nii, et alati on mingi seltskond, kelle osas ei aita mitte miski muu, kui vahi alla võtmine. Ja lõpuks tuleb ka nii karm kohtuotsus, et tal tuleb reaalne vangistus. Nii et ... Aga need on ikkagi valdavalt vähemuses ja enamus noortega ikkagi tuleb muudel viisidel hakkama saada. Aga kui ei saa, siis me peame olema resoluutsed ja seaduse täie karmusega reageerima.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Julia Timerbulatova, palun!
Küsimus - Julia Timerbulatova Julia Timerbulatova
Austatud prefekt! Suured tänud sisuka ettekande eest! Ja minu küsimus on selline. Kas käesoleval ajal saab Munitsipaalpolitsei Amet kohaliku omavalitsuse tasandil hakkama neile politsei poolt delegeeritud tööülesannetega?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Politsei ei saa delegeerida munitsipaalpolitseile ülesandeid. Et meil on, mitmetes seadustes on meil n-ö mõlemal õigus sekkuda. Näiteks parkimine. Parkimine on selline, kus saame nii meie sekkuda, on meil see õigus olemas liiklusseaduses, kui on ka Mupol see õigus olemas. Või, ütleme, õiguses on niimoodi, et kes enne reageerib, siis tegeleb ka. Ja tegelikult me oleme siis ka munitsipaalpolitseiga, meil on omavaheline koostööleping olemas. Ja me oleme tegelikult paika pannud, et seal, kus meil on n-ö dubleerivad õigused ehk siis meil mõlemal on õigus sekkuda, siis me oleme omavahel kokku leppind, et kumb tegelikult siis nende asjadega tegeleb. Ja sellisel kujul ta on. Otseselt meie delegeerida midagi munitsipaalpolitseile ei saa. Ei olegi võimalik riigil kohalikule omavalitsusele midagi delegeerida. Aga me oleme omavahel kokku leppinud dubleerivates õigustes, kumb reageerib, kumb sekkub.
Küsimus jätkub - Julia Timerbulatova Julia Timerbulatova
.... saab hakkama.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, saab hakkama.
Küsimus jätkub - Julia Timerbulatova Julia Timerbulatova
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud prefekt! Te mainisite, et süvenev probleem on see, et inimesed kukuvad ühistranspordis. Et millega see seotud on? Kas see on bussijuhtide lohakas sõit? On see meie lumest koristamata tänavad? Näiteks praegu on ju linn täiesti lumest koristamata. Või kehv tee tehniline seisukord? Et millega Te ennekõike seletaks seda ja kuidas seda olukorda lahendada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Ma kõigepealt seletaksin seda sellega, et väga suur osa nendest on eakad inimesed, 60+, kes puhtalt juba ka sellest, et ei jõua võib-olla nii kõvasti kinni hoida või ka selleni välja, et kas nooremad neile istet pakuvad ühistranspordis. Siin ei saa välja tuua erinevaid aastaaegasid, see on terve aasa vältel esineb neid, kus bussis kukutakse. Nii et siin nagu kas talv või suvi või teehoole, et see nagu väga siin rolli selles kohas ei mängi. See arv on olnud suhtkoht stabiilne, pisut kasvav. Miks ta kasvab, on jällegi see lugu, et no kas või see, et näiteks elanikkond vananeb lihtsalt. Tallinna linnas, kui me vaatame, võtame Mustamäe linnaosa eakate osakaalu, siis see on ikka päris suur seal, üle poole minu teada. Nii et lihtsalt ka Tallinna linna liiklejad on aina vanemad ja vanemad ja ongi keerulisem neil kas või bussis toime tulla sellega, kui on väiksemgi pidurdus, keegi sõidab ette, kukutakse maha ja ongi vigastused. Kui kõik vanemad inimesed saaks bussis ilusti, kenasti istuma igal ajal, siis tõenäoliselt neid õnnetusi nii palju ei oleks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle Kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Kõigepealt suur tänu kõigile prefektuuri töötajatele selle tänuväärse töö eest! Ja loomulikult ka Teie ettekande eest! Kuulsime täna väga palju Mupoga, lastekaitsega koostööd. Aga kuidas on teie koostöö lähinaabritega? Nii Viimsi, Kuusalu - nende kohalike omavalitsustega. Ja samamoodi kindlasti te arutate ka teemasid, kuidas paremini kohaliku omavalitsuse tööd teha. Et millised on Teie ettepanekud olnud koos lõuna-, lääne-, ida-prefektidega, kuidas tõhustada, milliseid koostöövorme veel teha ja millised üksused moodustada, või kõike neid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Et jah, Põhja Prefektuur siis teenindab nii Tallinnat kui ka kogu Harjumaad. Et kõik Harjumaa vallad ja linnad on siis Põhja Prefektuuri teeninduspiirkonnaks. Ja loomulikult see koostöö, nii nagu ta on Tallinnaga, suurima kohaliku omavalitsusega, on täpselt sama intensiivne ja ka väga hea kõikide Harjumaa teiste omavalitsustega. Et täpselt samamoodi, nagu ma käin volikogus siin kord aastas, siis lausa paaril korral ma käin Harjumaa Omavalitsus Liidu volikogu ees täpselt samasuguseid ülevaateid andmas. Lisaks on Harjumaal olemas ka Harjumaa turvalisuse nõukogu, kus on nii kohalike omavalitsuste esindajad olemas kui ka erinevate vabakondade ja kogukondade esindajad. Nii et neid erinevaid koostöö formaate, mida politsei viib siis läbi koostöös kohalike omavalitsustega, on päris palju. Ja enamjaolt on ta siis ... ongi meil piirkonna konstaabli tasandil, linnaosas, vallas, külas. Loomulikult ka jaoskonna juhid väga tihti suhtlevad just nimelt linnaosade vanematega. Ja ka mina käin väga tihti nii Tallinnas nii linnapeaga kohtumas, abilinnapeaga kohtumas, volikogus, Harjumaa Omavalitsus Liidus. Nii et see töö on väga intensiivne ja väga mitmetes valdkondades, olgu ta kas või selles, kuidas on kohalikel teedel liikluskorraldus ära korraldatud; väga palju koostööd on selles, kuidas on üles ehitatud videovalvesüsteemid näiteks nii maakonnas kui ka Tallinna linnas. Nii et neid koostöömomente on väga-väga palju. Väga palju erinevaid nõukogusid ja töörühme ja komisjone, kus me töötame koos kohaliku omavalitsusega.
Kui me räägime nüüd tervest Eestist ja kuidas toimib see koostöö Lõuna prefektuuris, Lääne või Ida prefektuuris, siis eks ta on enam-vähem samalaadne igal pool ja need teemad on ka suhtkoht sarnased. Et kui seda nagu väga laialt, seda valdkonda, kokku võtta, siis kõik, mis on seotud lastega; kõik, mis on seotud lähisuhtevägivallaga; kõik, mis on seotud kohalikel teedel liikluskorraldusega jne, et need on need põhivaldkonnad. Ja ega Eesti väga nagu selles osas ei erine. Et võib-olla jah, need piirkonnad, kus meil on välispiir, näiteks Kagu-Eesti poole peal, kus ka kohalik omavalitsus saab üht koma teist ära teha, siis sealt tulevad mingisugused täiendavad koostöömomendid sisse. Meil siin Harjumaal sellist klassikalist välispiiri kolmanda riigiga ei ole. Aga see koostöö on väga intensiivne ja ei olegi võimalik muudmoodi. Sest jällegi, et täna ikkagi kohalik omavalitsus peakski olema see oma kogukonna vaates turvatunde tekitamisel selline veduri rollis. Ja nii ta on ka.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maris Sild, palun!
Küsimus - Maris Sild Maris Sild
Aitäh, austatud ettekandja, väga põneva ettekande eest! Mina tahtsin küsida selle kohta. Et MTÜ Eesti Naabrivalve, et kuidas Te hindate koostööd nendega ja mida saaks võib-olla Tallinna linna või linnaosade poolt selles osas veel parandada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Jällegi, MTÜ Eesti Naabrivalve – väga hea ja asjalik koostööpartner meile. Ja koostööpartneriks on ju ka kohalik omavalitsus Naabrivalvele, eelkõige siis linnaosa või valla tasandil. Et praktiliselt iga kuu me moodustame mingisuguse naabrivalvesektori kuskil, olgu ta kuskil kaugemas Eesti nurgas või Tallinna linnas. Ja jällegi. Et ma väga kiidan ja kiidan takka selliseid olukordi, kus kogukond ise võtab initsiatiivi ja teeb midagi omaenda turvalisuse ja turvatunde tegemiseks ära. Ja see MTÜ Naabrivalve n-ö sellise katuseorganisatsioonina, ega mis ta teeb? Ta ju tõmbab need kohalikud elanikud lihtsalt kokku ja paneb nad ise töötama n-ö MTÜ selle Naabrivalve katuse alla. Ega see kogukond ise ikkagi teeb selle suure töö seal ära. Nii et kiidan väga ja koostöö on väga tihe. Seal on roll nii politseile; seal on kolmepoolne leping: politsei, naabrivalve ja siis kohalik omavalitsus. Igaühel on oma konkreetne roll seal olemas. Ja kindlasti väga kiidan. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Enno Tamm, palun!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Austatud prefekt! Küsiks nii. Et kõigepealt, et annaks jumal, et mitte. Aga kui mingil põhjusel leiaksid aset sellised pronksiöö-sarnane massiline avaliku korra rikkumine, kas peaksite sellisel juhul võimalikuks avaliku korra tagamise protsessi kaasata munitsipaalpolitsei töötajaid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti oleks neil mingisugune roll sellises olukorras olemas. Tänases õigusruumis pisut kehvem roll; tulevikus, kui nende õiguste pakett või pädevuste pakett peaks suurenema, siis kindlasti parem, aga kindlasti mingisugune roll nendel oleks. Et veel kord, et need on inimesed, kes on täna saanud korrakaitseametniku kutsekvalifikatsiooni, nad on koolituse saanud, nii et kindlasti oleks mingisugune roll olemas, mida nad saaksid katta.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kalev Kallo, palun!
Küsimus - Kalev Kallo Kalev Kallo
Aitäh ettekande eest, härra prefekt! Mul on üks selline küsimus. Aeg-ajalt kui kuulda, tekitab mõningat no,h nihukest nõutust see, et kui öeldakse, et meil terves riigis, ma nüüd Tallinna arve täpselt ei tea, on kaduma läinud ja jäänudki kaduma inimesi. Noh, need numbrid on ikka tuhandetes. Ja noh, mõned küll tulevad välja, mõned leitakse hiljem surnuna, aga väga palju on neid, keda üldse ei leita. Et kuivõrd see Tallinnas on ja kas nende inimeste kadumise korral on võimalik kaasata ka munitsipaalpolitseid, et kiiresti, ütleme otsida, et nagu hilja on? Või kuidas? Ja kuidas on jah nende kadumaläinud inimestega Tallinnas probleem?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, see mure on, mure tõesti on. Et inimesed jäävad kaduma ja Tallinn on selles mõttes kehva keskkond kadumise mõttes, et väga keeruline on Tallinnas otsida inimest. Et kui inimene metsas ära kaob, siis on lihtne otsida, n-ö lihtne, et võtad piirkonna ja saad läbi kammida või kopterid või droonid või mis iganes. Tallinna linn oma olemuselt inimeste otsimiseks on küllaltki keeruline. Jaa, inimesi kaob. Paljud tahavadki kaduda. Mõned leiame meie ülesse ja nad ütlevad, et nad ei taha enam mitte mingit tegemist teha näiteks oma lähedastega. Ja meie ei saa ka endale seda õigust võtta, et me anname selle informatsiooni edasi, kui selgelt mõtleva inimese soov on see, et ta ei taha, et keegi temaga tegemist teeks. See on muidugi vähemus, neid ei ole väga palju.
Viimase aja näidetest on ka see, et hakkame inimest otsima ja avastame, et ta on Soomes kinni peetud või Venemaal kinni peetud ja vanglasse pandud, näiteks, eks ole, inimene. Jällegi, neid ei ole väga palju, sellised juhtumeid loomulikult. Et väga paljud tulevad ise välja. Eile otsisime viimati ühte inimest Tallinnas taga, erivajadusega inimest, ja tuli ka õnneks õhtuks Tallinnas ühest kaubanduskeskusest välja. Leidsid turvatöötajad ta ülesse.
Nii et väga suure hulga me ikkagi leiame üles. Kahjuks mõned jäävad kadunuks, kahjuks mõned leiame surnuna ülesse. Mis need tagamaade taustad on, on väga keeruline öelda. Et üks kõige võib-olla viimase aja nagu nihuke huvitav näide on see, kui meil oli septembris maailmakoristuspäev, siis Lasnamäe karjäärist me leidsime inimese säilmed. DNA-ga tegime kindlaks, ta oli kadunud alates 2007 aastast ja nüüd septembris tuli siis Lasnamäe karjäärist välja, Pae karjäärist välja. Ja see oli enesetapp. Nii et, ei tea. Väga palju on selliseid kindlasti isiklikke põhjuseid. Kindlasti ei saa öelda, et selle taga oleks kuritegevus mingisugune. Et seda tänasel päeval enam ei ole. Et eksimine ongi enda tahe, et tahadki olla kadunud, ei taha kellegagi tegemist teha. Aga osad eksivadki, jäävadki kadunuks ja neid on ka. Ja loomulikult seal me peame kõvasti otsima. Ja mida rohkem meil on vabatahtlikke abis, kes meiega koos aitavad otsida ... Ennem käis siin Munitsipaalpolitsei roll läbi. Et loomulikult täpselt samamoodi. Et inimese otsimisel ei ole vahet, kes sa oled või millist vormi sa kannad.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan! Hea juhataja, lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et lähisuhtevägivald ja noorte kuritegevus, et esimesel kohal on Lasnamäe. Kas Te olete ka uurinud või olete teadlik, miks see nii on? Kas see on seotud sellega, et seal on palju näiteks sotsiaalpinda, kus elatakse? Või millega see on? Kas Te teete koostööd nagu ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusega? Ja kuidas Te üldse nagu ... no kuidas Te nagu toimetate selle probleemiga?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Toimetame selle probleemiga väga intensiivselt. Nagu ma ka ennist ütlesin, et meil on lausa Lasnamäe politseijaoskonnas ruum, kus me töötamegi linnaosa töötajatega koos mingi aja tagant. See on statistiline vaade, et mõned linnaosad joonistuvad välja. Seda võib tuua ka positiivses mõõtmes välja, et inimesed julgevad seal teada anda ja mujalt lihtsalt ei julgeta võib-olla teada anda. Näiteks. Nii et ma ei tahaks nagu kuidagi etteheitvas toonis tuua välja erinevaid linnaosasid.
Kui me üldiselt räägime, et miks üldse mingisuguseid süütegusid kuskil panna või mis võivad olla need sellised soodustegurid, siis tihtipeale sellise sarnase, kehvema sotsiaalse taustaga inimesed, kes on kogunenud ühte kohta, näiteks erinevad sotsiaalmajad, siis see on natukene selline kasvupinnas, kus erinevaid süütegusid võidakse toime panna. Ja ka selliste elukohtade osas me teeme ... Jällegi, ei vaata kõrvalt pealt. Et nii arendajaga teeme koostööd, nii linnaosaga teeme koostööd jne jne jne. Katsume leida lahendusi, et kui ... Noh, jällegi, et see ei ole hea, kui sellise kehva sotsiaalse taustaga inimesed väga väiksesse piirkonda kokku kogunevad. Et Tallinna linn on suur ja lai. Et kui seal hakkavad mured tekkima, siis me peame leidma lahendused, kuidas see seltskond oleks natukene rohkem võib-olla hajutatud erinevate majade vahel. Aga see on nagu ainult üks tegur, mis võib nagu mõjutada seda olukorda.
Teine tegur on alati see ... on alati alkohol, ja väga palju see alkohol seal läbi käib. Nii et tõenäoliselt, kui alkoholi ei oleks leiutatud, siis tõenäoliselt neid muresid meil täna praktiliselt ei oleks nii.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra prefekt! Et tänan Teid informatiivse ettekande eest! Et mul Teie ettekandest jäi kõrvu, et rääkisite muunduvatest elektroonilistest liiklusmärkidest, või. Et mis faasis see idee on ja kus ja millal võime neid näha? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Kui me korraks Tallinnast välja lähme, siis kõige paremini võime näha neid näiteks Pärnu maanteel, kus Maanteeamet on ülesse pannud elektroonilised liiklusmärgid, mis näitavad liiklejale näiteks teeolusid, mis võivad ees olla. Aga saavad siis ka paindlikult muuta piirkiiruseid. Et ma arvan, te olete paljud tähele pannud, et kui varasemalt olid plekitüki peal kiiruspiirangud, siis kehtis meil põhimõtselt suvel 110 Pärnu maanteel ja suvel 90 ... vabandust, suvel 110 ja talvel 90. Siis täna olete kindlasti tähele pannud, et isegi jaanuarikuus on Pärnu maanteel vahest 110 km lubatud, kui tee on puhas, lund ei saja. Ja see ongi paindlik liikluskorraldus.
Tallinnas on tänasel päeval olemas infotahvlid, elektroonilised mitmeski kohas, kust linna sisse sõita. Jällegi, kui Pärnu poolt tulla, siis Laagris on näha sellised, mis jällegi hoiatavad, kas kuskil on teeremont, kas kuskil on liiklusõnnetus. Või kas või see, et tee on libe, võtke hoog maha. Uskuge mind, et osadele see mõjub ja nad vaatavad seda ja võtavad selle informatsiooni kaasa. Et need on siis sellised hoiatavad sildid või informatiivsed sildid.
Teine asi on konkreetne liiklusmärk, mis kuvab sulle liikluspiirangud. Ka neid võiks kindlasti Tallinnas olla tükimaad rohkem, mis näitaksid jällegi, et, ma ei tea, päevasel ajal kuskil Mustamäel võib-olla võiks olla kvartalisisestel teedel, minu pärast, kiirus isegi 30 või 40 km/h. Ma ei pea silmas hooviala, kus ongi teistsugune liikluskorraldus. Ja võib-olla öisel ajal võiks ta olla hoopis 70 km/h, näiteks, kui teed seda lubavad. Et elektrooniliste märkidega saaks seda kõike teha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Küsimus liiklusest. Et olles ise igapäevane liikleja, märkan, et tegelikult liikluskultuur pigem nagu läheb kehvemaks kui paremaks. Et ääretult palju on selliseid rikkumisi, kus ei järgita ei sõiduradasid, liiklusmärke, fooritulesid. Enne sellest ettekandest tuli välja, et põhiliselt politsei jätkuvalt keskendub kiirusele ja tegelikult siis sellised muud rikkumised, need justkui jäävad märkamata. Et kas Te ei arva seda, et keskendudes ainult ühele rikkumisele ja lubades kõiki muid rikkumisi silmi pilgutamata teha, kasvabki see juhtide arusaamine, et tegelikult need eeskirjad ei ole nagu järgimiseks ja võib teha kõike, mis parasjagu pähe tuleb? Ja sealhulgas siis hiljem ka kiirust ületada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! Iseenesest õige lähenemine, aga täna lihtsalt on see, et kiirus on see, mis tapab meid liikluses ja sellepärast pöörame tähelepanu just nimelt kiirusele. Mis puudutab kõiki muid rikkumisi, sh loomulikult ka kiirust, siis ma ikkagi tahaks nagu rõhuda siin ka juhi enda vastutusele. Et lõppkokkuvõttes ikkagi juht on see, kes vastutab tagajärgede eest, mida ta seal roolis olles toime paneb. Ja ma olen nõus, et loomulikult, et ega meil liikluskultuuris, nagu ma ka ennist ka ütlesin, meil on suhtkoht paigalseis, et veel 10 aastat tagasi oli suur hüpe paremuse suunas, aga rohkem me ei ole väga nagu arenenud ei ühele ega teisele poole.
Nii et, mis teeb veel väga palju muret kindlasti on nutiseadmete kasutamine. Et, ja siin tunnistan ausalt, et ega ka väga head lahendust ei näe, sest meil on peale kasvamas või juba olemas põlvkond liikluses, kes ongi üles kasvanud ainult nutiseadmetega. Ja kes ei suuda seda käest ära panna ka siis, kui ta liikleb, olgu ta siis jalakäija või olgu ta autoroolis. Nii et märkus on õige. Tähelepanu peab pöörama kõikidele rikkumistele. Aga jällegi, kui probleem tuleneb antud ajakontekstis konkreetselt ühest rikkumisest ja sellel on rasked tagajärjed, siis me suuname kogu ressursi lihtsalt kiiruse ületamisele. Ei ole välistatud, et mingi hetk tuleb kogu see ressurss suunata sellele, et vaatad ja kontrollid inimesi, kes punase tulega teed ületavad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud prefekt! Ma küsiks üht päevakajalist teemat puudutavat Teie käest. Ja see puudutab siis praegu käimasolevat valimiskampaaniat. Et kuidas käituvad poliitikud? Kas nad ka Teile meelehärmi teevad? On olnud väärteomenetlusi, on olnud kaebusi kampaania ajal käitumise kohta?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Hetkel on olnud küllaltki rahulik. Aitäh küsimuse eest! Aga laiemas mõttes loomulikult igati teretulnud kogu see poliitilise välireklaami temaatika laiemalt. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nikolai Korb, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Et mul on selline küsimus. Et kuidas Te prefektina näete, kas Mupole tuleks anda õigus kasutada füüsilist jõudu avaliku korra rikkumiste lõpetamiseks ning ühistranspordis isikute suhtes, kes oma tegevusega häirib reisija turvalisust ning käituvad ebaviisakalt kaaskodanike suhtes?
Toon Teile ka ühe näite. See, et näiteks meil on ... hetkel ei ole Mupol õigust isiku keeldumisel lumehanges lamajat püsti tõsta, vaid peab ta selle jaoks kutsuma politseinikud. Kuidas sellega lahendada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! No küll nad ikka sealt lumehangest inimesi püsti tõstavad. Et see on jällegi nagu inimlik nagu väärtus pigem.

Aga veel kord. Seaduse eelnõus seesama näide, mida Te tõite, eelnõus on seesama loogika täna kirjas, seesamane ühistranspordiseaduse muudatus n-ö, kus saaks siis ... see ei ole küll ühistranspordiseaduse muudatus, aga n-ö see käitumine, kus siis piletita sõitjad saaks nagu füüsilist jõudu kasutades trsanspordivahendist välja tõsta. Et täna on ta sees. Aga jällegi, seda ei saa võtta sellisena, et kõik juhtumid on ühesugused ja igal pool üks suur sunnikasutamine. Et ikkagi, iga inimene, kellel on õigus kasutada kuskil füüsilist jõudu või sundi, iga sündmus peab olema kaalutletud just konkreetselt sellest sündmusest lähtuvalt. Nii et see ei saa olla selline, et iga kell ja kõikide suhtes, vaid ikkagi igast konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Ja veel kord, et võib-olla see piletita sõitmine ühistranspordis ei ole kõige parem näide, kui me räägime füüsilise jõu kasutamisest.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Suur tänu ettekande eest! Väga hea ja hea oli kuulda, et kuritegevus üldiselt on langenud. Küll jäi kõrva või ka silma, et Pirita linnaosas on kuritegevus 15% tõusnud. 129 kuritegu aastas, see on iga 3 päeva tagant justkui. Ise elades ja hästi tundes seda linnaosa, et kuidagi tundub uskumatu, et millest selline anomaalia? Või oskate seletada, mis seal Pirital siis nüüd äkki lahti on, et on seal mingisuguse asumi või konkreetse sündmusega selline tõus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Pirital jällegi üldarvudes ei ole midagi hullu, et see on 10 000 elaniku kohta see number seal. Ja tõusu annavad varavastased kuriteod ehk siis vargused on need, mis Pirital on pisut rohkem pildis võrreldes siis aastaga 2017. Nii et varguste pinnalt see mõningane kuritegude tõus - 15% siis Pirita linnaosas. Et 10 000 elaniku kohta on see kuritegude arv toodud. Jaa, okei, selge pilt.
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
19 000 elanikku on ....
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jajaa, okei. Selge pilt. Lihtsalt ma mõtlen, kuidas seal andmed on välja toodud, see 129. Et suhtarvuna.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Anto Liivat, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Härra prefekt, ma sain aru, et riskiaadresside määratlemise metoodika on olnud pikki aastaid samasugune ja seega aastad omavahel hästi võrreldavad.
Küll aga ma küsiksin edasi. Millised on ikkagi need jätkutegevused, mida politsei seoses riskiaadresside hulka sattunud elukohtadega edasi teeb pärast seda, kui need aadressid on andmebaasi kantud?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah, aitäh! Et iga see riski ... Kui see mingisugune konkreetne elukoht jõuab sinna riskiaadressina, siis nagu ma ennem lugesin, seal on all mingisugune süütegu. Ehk siis kõigepealt politsei tegeleb konkreetselt ka selle süüteo toimepanijatega, et olgu ta siis mingisugune alkoholi kuritarvitamine, naabrite rahu rikkumine jne jne jne.
Nüüd teine asi on see, et kui seal on näha, et on ka selline mingisugune olukord, mida oleks võimalik ka siis muude meetmetega lahendada, siis on see täpselt samasugune, nagu on see lähisuhtevägivallaga. Näiteks koostöös kohaliku omavalitsusega, sotsiaaltöötajaga, järelkontrollid, et mis on need juurpõhjused, miks selles konkreetses aadressis toimuvad näiteks naabrite rahu rikkumised jne jne jne, koostöö korteriühistutega. Nii et on see on jällegi see, et erinevate partneritega külastamine, suhtlemine, juurpõhjuste selgitamine, väljaselgitamine, nende likvideerimine koostöös erinevate partneritega jne. Ja lisaks siis muidugi see konkreetne süütegu, mis seal aadressil on olnud. Noh, seda menetletakse siis eraldiseisvalt. Nii et ta on selline konstaabli suhtkoht igapäevane tööpõli.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helve Särgava, teine küsimus, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea prefekt! Minu küsimus ka n-ö tänapäevane, aktuaalne. Kuidas Te hindate, kas meie karistusregister on absoluutselt täiuslik, nii et selle X isiku nimi, kes seal on, see vastab ka tõele, et tõepoolest tal karistus ei ole veel kustunud? Kuna me teame, et praegu on n-ö sadu ja sadu isikuid välja toodud, kellel karistused ei ole kustunud. Sel juhul loomulikult me ei saa tema kohta öelda, et ta on karistamata, nii nagu õigusriigis kohane. Kuidas Te hindate meie karistusregistrit?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Mina väga loodan, et karistusregistri pidaja teeb nii, nagu karistusregistri seaduses kirjas on. Et politsei ei ole karistusregistri pidaja. Ja mina ei ole küll oma karjääri jooksul puutunud kokku sellega, et karistusregistris oleksid valed andmed olnud sees osaliselt, kas nad on siis kehtivad või juba kustunud või arhiveeritud andmed. Nii et mina hindan seda olukorda küll täiesti heaks.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Karl-Martin Sinijärv, palun!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Tere, hea prefekt! Ja suur aitäh! Ma olen juba saanud tüki maad targemaks. Aga mul on selline kirjanikule kohaselt täiesti kirjanduslik küsimus. Et mu meelest on meil hea Eesti kriminulli ja politseiromaanidega eriti natukene nõrgasti. Ütleme, kui Jo Nesbø suudab mulle Oslo linna läbi politseitöö elavaks kirjutada ja Ian Rankin Edinburgi ja Michael Conneley Los Angelese, siis näiteks Tallinnat ja eriti Põhja-Tallinnat ei ole keegi eriti suutnud. Tostap mul on säherdune küsimik. Et ma saan küll aru, et omal ajal ... noh võib-olla ei ole veel üle läinud see, et kirjanik ei taha selle miilitsaga seonduda nagu omal ajal ka politseiga ei ole ka suhestutud. Võib-olla tuleks mingisugune politseiromaani auhind välja kuulutada või mis iganes. Aga tahan küsida. Et kuidas Te suhtuksite sellesse, kui näiteks küsib Teie käest audientsi mõni kirjanik ja ütleb, et "olge hea, politseiisand, ja lubage mul natukene oma tööd lähemalt vaadata. Tahaksin selle inimestele arusaadavamaks kirjutada koos selle linnaga, kus see toimub". Kas saadate kuu peale või ütlete, et "hm, huvitav mõte"!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Et kindlasti huvitav mõte. Et absoluutselt! Et politsei olustiku ja tegevuse dokumenteerimine on ju väga teretulnud nagu nähtus. Muidugi neid romaanikujulisi asju ja ilukirjanduslikke asju on ju küll ja küll tegelikult olnud kriminullide näol. Ja keskaegsest Tallinnast on ju ka väga palju kriminulle siin Indrek Hargla poolt kirjutatud, nii et ... Aga ruumi oleks kindlasti veel, nii et mina võtaks kindlasti kahe käega vastu.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Märt Sults, palun!
Küsimus - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Tähendab, täna hommikul juhtus selline ekssess ... Muidugi aitäh hea ettekande eest! Eksess, Laagna tee peal, võeti vastassuuna vööndis Kaja Kallase reklaambuss rajalt maha. Kas Te oskate kommenteerida, millega Kaja Kallas, reklaambussijuht või reklaambuss eksis? Aitäh! See on värske uudis, aga see täna hommikul juhtus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Ei oska kommenteerida, aga täenäoliselt oligi vaja siis hinnata seda poliitilise välireklaami temaatikat, ma arvan. Aga ma ei tea.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaido Kukk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma tahtsin küsida seda, et kuidas on politseil koostöö Tallinnas abipolitseinikega ja kui suurt panust nad annavad igapäevasesse korra tagamisse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Tallinna linnas on üle 300 abipolitseiniku. Ja koostöö abipolitseinikutega loomulikult ongi väga hea, sest abipolitseinikud tegelevadki n-ö siis politsei egiidi all, et nad saavad oma ülesanded meie käest ja töötavadki meiega külg külje kõrval.
Kui me räägime töötundidest, mida abipolitseinikud aasta jooksul panustavad, siis see on võrdne igakuiselt 20 politseiametniku täistöötunniga. Ehk siis iga kuu vabatahtlikult annavad puhtalt töötundide pealt siis 20 politseiametniku töötunnid. Nii et seda on väga palju. Ja see ei ole ainult patrullimine. Meil vabatahtlikud käivad erinevatel loengutel, tegelevad lastega, ennetusüritustel käivad, merepäästega puutuvad kokku jne jne jne, objekti valvega näiteks abipolitseinikuna. Nii et see vabatahtlikute roll, abipolitseinikute roll on väga lai. Ja meil on tõesti ... Eestis kokku on vabatahtlikke või abipolitseinikke kuskil 1000 kanti. Nii et üleskutse teile ka. Kõik teretulnud! Nii et ... Praegugi üks kursus varsti-varsti lõpetamas, nii et ... koostöö on väga hea.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud prefekt! Kuidas läheb Tallinna linna kodututel? Et kui Te nüüd viimase 5 aasta lõikes hindate, kas nendega seotud väljakutsete arv on vähenenud? Ja kui me vaatame, et varjupaikade teenus on siin aastate jooksul välja arendatud, et me võime eeldada, et inimeste käsi käib paremini. Et kas ka Teie hinnangul eluheidikutel läheb paremini?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Kodutute teema ei ole kindlasti midagi sellist, mis meil oleks igapäevaselt kuidagi murekohana pildis. Et Tallinna linnas on minu teada 120 kohta iga hetk pakkuda n-ö varjupaiga näol siis inimestele, kel seda vaja on. Ja tõesti, pildis ta meil ei ole. On erinevad piirkonnad, kus erinevatel põhjustel kodutud hakkavad rohkem silma. Keskturu piirkond näiteks, millega päris palju meie Kesklinna konstaablid puutuvad kokku. Nii et see on piirkond, millega tuleks tegeleda just nimelt selles vaates, et jällegi, et miks kodutu sinna koguneb ja kuidas teda siis aidata, kuhu ta sealt siis suunata. Et see ei ole kindlasti see olukord, et politsei läheb ja peaks ta kuskile ära viima. Ma mitte selle koha pealt ei räägi, vaid siin tuleks ikkagi aru saada, miks seal on. Ollakse sellepärast - seal antakse süüa nendel turumüüjate poolt jne jne jne ja see toob neid sinna kokku. Kui nad ei tüüta, ei häiri linnaelanikke, kui nad ei jäta mustust maha või midagi muud sellist, siis meie jaoks ta ei ole nagu ei ohu- ega murekoht. Kui ta on ebakaine, häirib kaaslinlasi, laseb midagi kuskil nurka, siis on teine lugu. Kui ta mitte midagi sellist ei tee, siis las ta seal olla, aga pigem siis omavalitsus peaks mõtlema jah, et miks nad seal on ja kuidas neid aidata.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud prefekt! Te ütlesite väga meeldivaid sõnu abipolitseinike kohta. Ma küsiks nõnda, et kui see nüüd täitsa Teie teha oleks, et kas politsei vähestest patrullidest jääva tühiku Te täidaksite - kui on n-ö valida ainult üks pool - abipolitseinike või Mupoga. Et kumba te eelistaksite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Väga huvitav küsimus! Et hea meelega võtaks nagu mõlemad, on ju. Aga on ju jällegi, et me ei saa nagu teha, ütleme, me ei saa võtta nagu, või jällegi delegeerida oma ülesandeid kohaliku omavalitsuse või munitsipaalpolitsei näitel. Et me ei saa minna nendega üheskoos politseipatrulli. Me võiksime kaasa võtta munitsipaalpolitsei, aga me ei saaks kuidagi delegeerida neile mingisuguseid ülesandeid seal ja seal tekivad ka need olukorrad, kus on väga palju väljakutseid, kuhu me munitsipaalpolitseiga koos näiteks reageerida ei saaks. Näiteks ohtlikud väljakutsed. Et mingisugustes vahendites ja sunnimeetmetes on siiski riigipolitsei monopoolses seisus, olgu nad näiteks tulirelva kasutamised ja sellised lood. Samas näiteks abipolitseinikutel on tulirelv täiesti võimalik omada teenistuses, kui nad on vastava koolituse läbinud, eksamid teinud jne. Küll selle tulirelva kasutamine on ainult enesekaitseks, mitte siis samadel alustel, nagu politsei seda kasutab. Nii et, küsimus on hea, aga tänases õigusruumi mõttes munitsipaalpolitsei oma uute ja heade õigustega, mis tulevikus äkki tulevad, on oma patrullis head partnerid meile, meie neile ja meie siis vabatahtlikega koos.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Elmar-Johannes Truu, palun!
Küsimus - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh! Austatud prefekt! Et Te juba Mart Luigele vastates ka minu küsimusele põhimõtteliselt vastasite. Sest et tahaks ka teada ... Kurikaelad teavad, et Mupol ei ole neid vahendeid ja võimalusi. Aga mis on ikka Teie nägemus? Milliseid erivahendeid võiks Mupo kasutada ja milliseid erimeetmeid võiksid nad kasutada, need Mupo ametnikud? Kas siiski saaks natukene rohkem öelda? Jaa, aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Nendest erimeetmetest ma ennem ka pikalt rääkisin. Need on seaduse eelnõus üheselt välja toodud, see loetelu erinevatest paragrahvidest, alates veel kord joobe tuvastamisest, kainenema toimetamisest, isiku läbivaatusest, vallasasja hoiule võtmisest. Neid on palju-palju veel. Need on meil korrakaitseseaduses toodud alates seal § 32, kui ma õigesti mäletan, ja vahepeal seal 40 ja 50 kandis ka. Et see on seal ilusti-kenasti olemas ja kirjas. Nii et ... Aga veel kord. See on täna eelnõu tasandil ja seda ei ole kuskilt täna vastu võetud.
Mis puudutab erinevaid muid sunnivahendeid, siis on täna lauas olnud nii politseinuia temaatika kui ka politseigaasi temaatikad jne jne jne. Diskussiooni kohad. Et need on täpselt samamoodi täna lauas. Et veel kord. Et ega tuleb ka mõelda sellele, et kui vormikandjale, kellel on mingisugused korrakaitseorgani õigused, anda siis mingisuguseid sekkumise õigusi, siis peab mõtlema ka selle peale, kuidas see korrakaitseametnik saab ka iseennast kaitsta mingisugustes olukordades. Nii et, diskussioonikoht. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Tänan, härra esimees! Austatud prefekt, ma hakkaksin peale sellise oma arvamusega. Ma arvan, et Te esinete meie ees uues politseivormis. On nii?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! See tõesti nii on.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ja see mõjub väga hästi, ma ütleksin, n-ö kõrvalt vaadatuna. Aga, ja see on ka kompliment Eesti politseile. Kuid minu küsimus. Me siin rääkisime abipolitseinikest ja Mupost ja mind huvitab, palju teil on naisi, Teie teenistuses Tallinnas näiteks ja milliseid teenistusülesandeid nemad täidavad.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Läbi huumoriprisma siis võib öelda nii, et politseiametnikel sugu ei ole ja ülesanded on kõik samad, olenemata sellest, kas sa oled naisterahvas või meesterahvas. Laias laastus kuskil kolmandik on naisterahvad politseis, jah. Isegi kolmandik ja peale, et just nimelt politseiametnikest. Kui me kõik kokku paneme, Põhja Prefektuuris töötab täna natuke üle 1400 inimese, siis meil on väga palju näiteks teenindussaalid meil ju - meil on Tallinnas kaks suurt teenindussaali -, siis seal enamjaolt töötavad naisterahvad, üle 100 inimese. Nii et veel kord, et politseivaates ei ole vahet, mis on sinu sugu. Et tööülesanne on täpselt sama, mitte mingisuguseid järeleandmisi ei ole, sealhulgas füüsilistes katsetes. Nii et ühtsetel alustel ja koos töötame - pole teema! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Märt Sults, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Härra prefekt, see pole absoluutselt mitte kiuslik küsimus. Tähendab, et kas me oleme praegu Tallinna linna kõige kõrgema võimu esindaja ehk volikogu ees ja Te esinete väga kihvtilt ja sisukalt ja sõna otseses mõttes väga hästi. Kas lahingrelv kuulub ka avaliku esinemise hulka? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Hea küsimus! Aitäh! Kui ma käin ringi politseivormis, siis ma eeldan, et mul võib tekkida – ma loodan, et ei teki –, aga võib tekkida olukordi, kus ma pean ka sekkuma. Ja kui ma sekkun, siis ma tahan, et see sekkumine oleks turvaline. Nii et minu hinnangul politseivormi juurde, kui see on väljastatud, siis käib ka tulirelv. Ja see on meie enda turvalisuseks. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole ja sel positiivsel noodil ... Jah, ma tänan!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh teile! Järgmise korrani!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Jaa, me oleme töötanud küll juba poolteist tundi. Aga võtaks veel ühe päevakorrapunkti.
17:39 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE19 Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine 2. OE19 Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 2 "Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine".
Ja enne seda, kui lugupeetud ettekandja alustab, mul on üks nagu märkus. Me oleme kutsunud prefekti siia saali, ta on ilusti vastanud meie küsimustele. Aga vahepeal oli ausalt öeldes natuke piinlik. Et üks lugupeetud volikogu liige, hea kolleeg klaarib suhteid linnavalitsuse liikmetega; mõned head kolleegid viimasel pingil räägivad sellise häälega, et mina kuulan selle jutu detaile siin jne. Et loomulikult võib-olla see ei olnud päris see olukord, kus lugupeetud prefekt peaks nagu enda relva kasutama. Aga oli väga lähedal.
Jaa, palun! Palun vabandust! Palun!
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Mina olen siin teie ees täna kahe eelnõuga, mida ma hea meelega loodaks mõlemad enne vaheaega ära veel menetleda. Aga see sõltub teie heast soovist.
Esimene eelnõu puudutab valimisi. Ja võib öelda, et ettevalmistused Riigikogu valimisteks on käimas mitte ainult poliitikute hulgas, vaid ka meie valimiskomisjoniga toimetame usinasti. Jaoskonnad on meil asukohtade mõttes paigas, käib nende sisustamine, IT-vahenditega varustamine, koolitused, teavitustöö. Ilmselt on mõnedele teile juba ka linnaosalehed kodudesse tulnud, kus siis on alati keskel siis see kogu valimisinfo, kus on linnaosas jaoskonnad, kes konkreetselt kandideerivad teie ringkonnas ja missugustel aegadel või mis vormis saab hääletamisest osa võtta. Kui kõigis linnaosades ei ole, siis need lähiaegadel jõuavad teile. Ja ka meie veebileht on väga informatiivne linnaosas, kus meil on siis, vabandust, terve valimiste plokk Tallinna veebilehel paika pandud ja loodan, et hästi ülevaatlik.
Eelnõu, millega ma täna teie ees olen, puudutab siis jaoskonnakomisjonide koosseisu. Ja võib öelda, et hea meel on tõdeda, et erakondade esindajatega oli päris konstruktiivne koostöö, ja suures osas saime me sellega hästi hakkama.
Meil on moodustatud Tallinnas 85 jaoskonda. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on kahe võrra vähemaks jäänud neid. Lihtsalt koolimajades olevad mitu jaoskonda panime üheks jaoskonnaks kokku. Selles mõttes, et nagunii inimene läks samasse kohta ja tekkisid ainult probleemid, et kuhu ma nüüd täpselt seal minema pean. Ja kokku on siis jaoskonnakomisjonides 854 liiget, 652 põhiliiget ja 202 asendusliiget selles eelnõus, mis teile on esitatud. Ja ma hiljem teen ka ühe täienduse selle eelnõu osas, kus ma siis pakun veel kaks asendusliiget juurde.
Mis siin olid võib-olla sellised väiksed omavahel meil n-ö lahendamist vajavad küsimused. Et mõned erakonnad siin esitasid mõne linnaosa suhtes rohkem kandidaate, kui oli linnaosas jaoskondi. Siis me koostöös siis erakondadega saime neid inimesi paigutada ka teistesse linnaosadesse nende nõusolekul. Aga edaspidiseks võib-olla see soov - kuna europarlamendi valimised on ka ukse ees ja teil tuleb selle tööga nagunii uuesti tegelda, et siis ka saaksite seda arvestada meie uute kandidaatide esitamisel.
Ja kuna siis eelnõu menetlemise käigus kahe inimese osas meil töö veel jätkus, siis ma teen siin ka puldis täna ettepaneku täiendavalt lülitada Mustamäe jaoskonnakomisjoni number 48 koosseisu asendusliikmeks Maive Anijärv - need on Reformierakonna poolt - ja teiseks siis Nõmme jaoskonnakomisjoni 59 juurde asendusliikmeks Evelin Ilves-Lepp. Et need oleks siis kaks parandusettepanekut, mida ma teeksin ja annan need üle volikogu esimehele. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Kas ettekandjale on küsimusi? Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et hea ettekandja! Et mul on võib-olla sarnasest ooperist või samast suunast küsimus, et kas vabariigi valimiskomisjoniga ja võib-olla ka politseiga Te olete läbi arutanud võimalikud valimiste riskikohad, kaasa arvatud võimalikud pettusevõimalused. Sest me mäletame kuskil Eestis - ma nüüd ei mäleta täpselt millises linnas, kas see oli Tallinnas - oli kunagi üks koolidirektor, kes näiteks tublidusest viis valimiskasti koju, et see soojas püsiks jne. Sihukesi inimesi on olnud. Et on meil Tallinnas selliseid juhtumid välistatud?
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh küsimuse eest! Siin ilmas ei ole midagi välistatud. Ja kui on 85 jaoskonda ja üle 800 liikme, siis juba statistika ütleb, et igal pool võivad väiksed jõnksud toimuda. Senine praktika küll näitab seda, et me kogemuste baasil oleme seni hakkama saanud ja usun, et saame ka nendel valimistel hakkama. Erisus võib-olla kohalikest valimistest on see, et suurem töökoormus sellisel puhul on praegu riigi valimiskomisjonil. Kõik see töö, mis puudutab kandidaate ja nende registreerimist ja nagu te siin teate, siin olid juba ühe erakonnaga sellised probleemid, et kes neid täpselt esindab - meil neid probleeme ei ole olnud. Ja tänan veel kord koostöö eest nende erakondade esindajaid, kes meiega jaoskonnakomisjonide liikmete osas suhtlesid!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Hea ettekandja! Isamaa fraktsioon soovib Teile edu! Et tundub, et ka Teie valimiskomisjoni esimehena olete igavene.
Aga ma tahtsin küsida kaubanduskeskustes hääletamise üle. Et see on muutunud järjest populaarsemaks iga valimisega. Et kas seekord on mingeid uuendusi või ebatraditsiooniliste valimiskohtade osas? Või on plaanis laiendada just kaubanduskeskustes hääletamist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! See on jah selline huvitav küsimus. Et võib-olla meie seisukohad Vabariigi Valimiskomisjoniga selles suhtes ei ole päris ühesugused. Vabariigi Valimiskomisjon väga ei toeta seda ettepanekut, et minna jaoskondadega rohkem n-ö kaubanduskeskustesse. Ja seekord siis see väljendus konkreetselt eelarves. Meile anti kaheksa jaoskonna avamise raha maakonnakeskuste mõttes. Parematel aegadel meil on olnud neid asukohti ka 13. Siin on mõttekoht. Me oleme lähtunud sellest, et igas linnaosas – Pirita on nii väike ja tema lähedal on teisi võimalikke kohti –, on meil vähemalt üks selline jaoskond olemas, mis on kas kaubanduskeskuses või mõnes muus suures hoones, kus on seda võimalik teha. Ja sel puhul on mul võib-olla ainult kaks sellist tähelepanekut. Et nii Rocca al Mare keskuses kui ka Kristiine keskuses nüüd kokkuleppel nende hoonete omanikega, keda ma tahan ka kõiki tänada, sest meie käest selle eest üüri ei küsita, nende jaoskondade asukohad on muutunud, need on läinud II korrusele. Aga kindlasti on üks meie töö ka, mida me valimiskomisjoniga teeme, et nende asukohtade juurde juhtimiseks tulevad nii klipid sisetelevisioonis, kui ka siis sellised valimisjaoskondade juurde suunavad suunaviidad hoone välisküljel ja ka hoone sees.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnasekretär! Kui me vaatame seda erakondade ja valimisjaoskondade liikmekandidatide nimekirja, siis hakkab silma, et mõni erakond on väga vähe oma inimesi saatnud ja mõni ei figureeri üldse selles nimekirjas. Et kas te oskate kommenteerida, et miks mõned erakonnad ei taha selles töös kaas lüüa? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Ma kommenteerida seda võiksin erinevat moodi, aga ma arvan, et minu kommentaarid siin ei ole asjakohased. Asjakohased oleksid samad küsimused nende erakondade esindajatele. Meil oli valimiskomisjoniga võimalus käia vaatamas Brüsselis kohalikke vali,misi ja seal jaoskonnakomisjonidesse määrab kohtunik inimesed - suvalised inimesed ja nad saavad seal kokku ja teevad oma töö ära ja see on ühiskondlik töö nende jaoks. Meil on sinna veel aega natukene.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Minu küsimus puudutab jaoskondade esimehi ja õigemini, mille alusel neid määrati, sest mina vaatasin seda, et enamus esimeestest kuuluvad Keskerakonda, kui me räägime poliitilisest tagapõhjast ehk siis, mul läks natuke küsimus nüüd segamini. Ma tahtsin küsida tegelikult seda, et ... teate, ma ei küsigi praegu, mul läks sassi kõik.
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Ma nüüd ei teagi, kas ma peaksin vastama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ma hakkan otsast peale. Lihtsalt ettekandja oli tegevuses vahepeal. Aga minu mäletamist pidi on teatud rikkumised, aga mitte ainult rikkumised, alti tulevad Tallinna linnas hääled, ükskõik on need siis kohalikud või rääkimata Riigikogu valimised. Noh Lasnamäe piirkondadest tulevad kõige lõpuks. Millest see tingitud on, ma ei tea, aa ma tulen tagasi nende mõtete juurde, mida esitas siin Krisen Michal. Kas see tähendab ikkagi kuidas on tagatud noh, et kõik oleks korrektne enne häältelugemist ja ei toimuks häälte lugemise ajal ja muidugi kokkuvõtete tegemise ajal? Kas on - millised meetmed on kavandatud näiteks valimiskastidele, et nad ei kõnniks ära või keegi läheks paneks midagi juurde või? On siin midagi noh tõeliselt kindlat välja mõeldud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! valimiste läbiviimise protseduurid on kirjeldatud väga täpselt vabariigi valimiskomisjoni poolt antavates juhendites. See, millest härra Michal räääkis, mul küll ei tule meelde, et see Tallinnas oleks olnud. Ma arvan, et see oli pigem kuskil mujal. Ükski kast pole meil küll kunagi jalutama läinud.
On plommimise süsteem kastil. Üks meede, et tagada jaoskonnakomisjonide erapooletus, on ka see, miks ma täna siin teie ees olen, et jaoskonnakomisjonides on erakondade esindajad. Ja see ongi üks meede, mis peaks nagu tagama seda, et jaoskonnakomisjoni töö on avalik. Mis puutub sellesse, et Lasnamäelt või ka mõnest muust linnaosast mõned jaoskonnad tulevad hiljem, siis tuleks ka vaadata, kui palju on selles jaoskonnas valijaid. Need on reeglina suured jaoskonnad, kus on 8000 ja rohkem valijat. Ja seal võtab rohkem aega. Ja lõppkokkuvõttes oleme me kõik inimesed. Kokku saab valimisjaoskonnas üks meeskond, kes on juhuvalimi põhjal, ma võiks öelda, ja see peab koostööd tegema. Ja protokolli täitmisel, lugemisel, igas aspektis võib tekkida inimestel erinevaid arvamusi, hakatakse numbreid klapitama, mis omavahel ei peagi klappima ja siis ongi häda käes. Aga ma arvan, et need asjad ei ole Tallinnas probleemiks täna. Meil toimuvad ka kõigis linnaosades eraldi kõigi jaoskonnakomisjonide liikmete koolitused, kuhu ma palun ka teie inimestel kindlasti minna, et kõik need teemad saaks eraldi läbi käidud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Lugupeetud linnasekretär! Lipsas läbi Teie väide, et Pirita on väike linnaosa, et kas ma sain õieti aru, et sinna ei tulegi neid jaoskondi, või sain valesti aru ja mitu sinna tuleb ikkagi?
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh küsimuse eest! Jah, ma võib-olla ei väljendunud väga täpselt. Küsimus on nendes kaubanduskeskuste jaoskondades. Tõepoolest
Pirita linnaosas sellist kaubanduskeskuse jaoskonda ei tule. Küll oli meie soovitus, arvestades seda, kus rahvas ka elab, et Viimsis võiks olla küll üks jaoskond, aga seal on ju mitu kaubanduskeskust tekkinud, aga see on nagu vabariigi valimiskomisjoni otsustada Viimsi valla ettepanekul, kas sinna tuleb ja kuhu see tuleb sinna.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaido Kukk, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma proovin nüüd uuesti selle küsimuse esitada, et erakondliku kuuluvuse alusel on kõige rohkem esimeestest just Keskerakonda kuuluvusega. Et kas selline ebaproportsionaalsus on teie hinnangul probleemiks potentsiaalselt Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Minha ütlen ausalt, et jaoskonnakomisjonid on komplekteeritud sellisel moel, et poole koosseisust või nii palju kui te andsite, olid teie liikmed, ülejäänud osa on komplekteeritud meil linnaosade haldussekretäride poolt, kes on mul valimiste korraldamisel abiks. Ja siin on kindlasti vaadatud mitte erakondlikku kuuluvust, vaid ühe või teise inimese senist kogemust valimiste korraldamisel ja ma ei tea küll täna ühtegi juhtumit, kus ma võiks kahelda mingi inimese erakondlikus kuuluvuses. Ka teie poolt esitatud kandidaatide hulgas on üks erakond, õigemini mitu erakonda esitanud teise erakonna nimekirjas olevaid isikuid. Nii et ma ei näe selles probleemi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra linnasekretär, et valimiskampaania ajal kohtasin ühte liikumispuudega inimest, kes kurtis, et eelmistel Riigikogu valimistel oli ühte valimisjaoskonda tal võimatu sisse pääseda omal käel.
Et kas need, ütleme need puudused on nüüd võimaldatud ja kuidas seda vaadatakse või kontrollitakse seda üldse või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! See on tõepoolest täna üks meie valukohti. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler, kes saatis kirja kõigile valimiste korraldajatele. See kiri on edasi läinud minu poolt kõigile linnaosa valitsustele ja ka kõigile, ka Haridusametile, kelle valdusalas need hooned valdavalt on, palvega vaadata, tagada juurdepääs. Tõepoolest mõnele koolile ei olegi võimalik tänastes ruumides ratastooliga juurdepääsu võimalust teha, aga kõik jaoskonnad peavad olema valmis seda kasvõi siis oma inimjõul seda inimest jaoskonda saama tuua ratastooliga. Nii et sellele on kõikide jaoskondade tähelepanu juhitud, et nad peavad selle juurdepääsu tagama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et meil on jaoskonnakomisjone on 85 ja minu küsimus on, et kas need komisjonide esimehed, kes määratud on ja kes siin nimekirjades on. Kuidas neid nagu määrati ja kas need on Keskerakondliku kuuluvusega?
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh küsimuse eest! Ma juba korra enamvähem sellele küsimusele vastasin. Mina ei ole jälginud nende erakondlikku kuuluvust, pigem ma olen vaadanud, kuidas on nad seni jaoskonnakomisjonide tegevuses osalenud, kellel on kogemust jaoskonna juhtimiseks, sest seal on ikkagi üksjagu protseduure, mis tuleb läbi viia täpselt korrektselt ja peab lõppema tegevus korrektse valimisprotokolli sisestamisega infosüsteemi. Mina pean olema kindel selles, et need inimesed saavad selle tööga hakkama. Ma tõepoolest ei ole teinud enda jaoks ka mingit statistikat, mis erakonda keegi kuulub. See on pigem tehtud senise kogemuse baasil, kes on seni selle tööga tegelend ja kes on sellega hästi hakkama saanud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!
Küsimus - Viktoria Ladõnskaja-Kubits Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Austatud Toomas Sepp! Ma pärin ühe probleemi kohta, mis võib-olla tundub väike, aga võib-olla ei ole üldse väike. Kui palju panustatakse seekord teavituskampaaniasse, kuidas õigetpidi hääletada, et siis see inimene ikkagi teaks, et rikutud sedelid saab koheselt välja vahetada samal kohal? Et juhul kui ikkagi rikutud sedel on jõudnud juba valimiskasti, siis seda tühistatakse. Et sinna sedeli peale ei pea juurde midagi ei kirjutama ega ka joonistama. Isegi kui sa väga armastad oma kandidaati, ei pea seda musitama ka. Et ühesõnaga, mul on küsimus. Kas Te panustate teavituskampaaniasse ja selleks, et ei toimuks järjekordset ülelugemist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh küsimuse eest! Meid seob üks ühine kogemus. Huvitav. Aga pärast seda ma arvan, et me enam-vähem saame ühtemoodi aru valimistoimingutest. Niikaua, kuni inimesel on võimalus number omakäeliselt kirjutada, jääb see risk, et seda üks inimene tõlgendab ühtemoodi, teine inimene teistmoodi. Me oleme erinevaid ettepanekuid esitanud. Ka seda, et võiks võtta eeskujuks, nii nagu oli kunagi, ma ei taha öelda, Nõukogude ajal, aga sel ajal, ümbrikule koodeks ... või nende indeksi kirjutamise ruudud. Aga ma arvan, et see aitaks meid võib-olla edasi. Aga kindlasti ei lahenda ka see probleeme. Teistes riikides kasutatakse ka teisi süsteeme. Sealsamas Belgias, kus me käisime, seal käibki hääletamine ainult läbi masina, kus sa vajutad numbreid ja sa ei saagi muud teha. Aga need on laiemad küsimused ja nõuavad suuremaid otsuseid ja ettevalmistusi.
Mis puudutab meie koolitust, siis nendes kohtades, kus jaoskondade liikmeid koolitatakse linnaositi meil praegu, selles koolituskavas on nendele juhitud tähelepanu. Ma olen veendunud, et need, kes tahavad kirjutada õigesti, need reeglina seda oskavad. Kes tahavad joonistada, need jäävadki joonistama. Kes tahavad midagi sinna kirjutada, need jäävadki kirjutama. Ja mul on aint meediale palve, et kõige suurem huvi ei peaks olema pärast valimisi see, et näidake meile rikutud sedeleid. Paraku on see ebaterve huvi kõige suurem huvi pärast valimisi, mis minu käest küsitakse meedias. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Hea Toomas! Mul ei tunne muret kastide pärast. Ei pea neid ära varastama. Muidu ei ole võimalik neid rikkuda.
Mina tunnen hoopis muret e-hääletamise osas. Et me teame väga hästi, et hiljuti oli ju kõik meie ID-kaartidega probleem. Vahepeal oli võimalus proovida hääletamist, ja mina pean ütlema, minule vastati, et minu ID-kaart jälle ei tööta ja ei oleks saanud teha. Pidin uuesti vahetama. Täna kuulsime prefekti esinemist, et järjekorrad on pikad. Et kuidas see turvalisus on seekord ... ja kuidas on, et ei tule kaks tundi hiljem kokkuvõte e-hääletamise kohta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! E-hääletamisega linna ega maakonna komisjonid pole kunagi tegelenud ja ei tegelegi. Meie puutumus sellega on ainult sellest aspektist, et me saame pühapäevale eelneval reedel kätte nimekirjad, kus on näidatud meile, kes on e-hääletanud. Ja seetõttu, kuidas need mehhanismid seal täpselt toimivad, kuidas on seal tagatud see turvalisus, need küsimused on kindlasti vabariigi valimiskomisjonile ka selles osas, kuidas kokkuvõtteid ja kui kiiresti neid tehakse. Nii et ma nendes küsimustes pigem ei ole õige vastaja. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Et mu kolleegile Viktoria Ladõnskaja-Kubitsale vastasite just teavituse kohta, et sellist eraldi kampaaniat ei ole vist plaanitud. Aga ütleme, kuidas puuetega inimene, kes tahab seda kasti koju tellida, seda teenust, teada saab ja kas ta saab teada?
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Jaa, no meil on kindlasti veebilehel on meil olemas kogu informatsioon, kuidas saab hääletada, kuidas saab koju kutsuda inimesi. Kindlasti me sellest ka meedias räägime ja ma olen ka valmis erinevates meediakanalites neid võimalusi tutvustama, kui keegi seda soovib. Valimiste puhul meil tulevad ka linnalehes, Pealinnas, tulevad vastavad artiklid ja nendele küsimustele ma siis, aitäh tähelepanu juhtimist, katsun siis ka seal võib-olla rohkem tähelepanu pöörata. Aitäh! Aga koolitustes on need küsimused meil alati tähelepanu keskpunktis, jah.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Selles küsimuses meil kaasettekannet ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Nüüd vaatame läbi muudatusettepaneku. Nii! Muudatusettepanek: "Palun muuta linnavolikogu otsuse eelnõu number 19 "Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine" punktiga 1 kinnitatud lisa ja lisada Mustamäe jaoskonnakomisjoni number 48 juurde asendusliikmeks Maive Anijärv ning Nõmme jaoskonnakomisjoni number 59 juurde asendusliikmeks Evelin Ilves-Lepp." Nii! Kas keegi soovib muudatusettepanekut hääletada? Ei soovi.
Mul on ka siin hea kolleeg Merilin Anijärv avaldus taandamisest, mis tegelikult ei ole obligatoorne antud juhul.
Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Jaoskonnakomisjonide moodustamine ja liikmete nimetamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 62 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Mul on ettepanek, et me võtame veel ühe punkti menetlemiseks.
18:06 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME12 Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi nimetuse muutmine Tallinna Linnavolikogu määrustes 3. ME12 Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi nimetuse muutmine Tallinna Linnavolikogu määrustes
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja päevakorrapunkt number 3 "Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi nimetuse muutmine Tallinna Linnavolikogu määrustes". Sõna ettekandeks saab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Palun!
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh vastutuleku eest! 13. detsembril eelmisel aastal linnavolikogu siin, te ise otsustasite muuta ära mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi nime konkreetses selles infosüsteemi asutamise otsuses. Nüüd on tegemist määrusega, kus me peame samale infosüsteemile viitamise korrastama ka meie teistes õigusaktides. Ja põhjuseks on see, et selles infosüsteemis ei menetleta enam ainult mittetulundustegevuse toetusi, vaid ka erinevaid muid projekti- ja tegevustoetusi, reservfondi eraldisi jne. Nii et selline kohustuslik muudatus meie õigusaktides. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab õiguskomisjoni esindaja Miroslav Berezovski. Palun!
Kaasettekanne - Miroslav Berezovski Miroslav Berezovski
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Õiguskomisjonis oli see küsimus arutlusel 4. veebruar. Kuna nagu härra Sepp ütles, et rohkem küsimus oli tehnilist laadi, siis midagi väga pikalt arutada ei olnud.
Kohal oli 10-st volikogu liikmest 5. Oli pädev. Ja hääletustulemustega 11 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, ja palun ka teie toetust.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Miroslav Berezovski Miroslav Berezovski
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi nimetuse muutmine Tallinna Linnavolikogu määrustes". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 61 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on määrus vastu võetud.
Vaheaeg 15 minutit!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Jätkame istungiga.
18:25 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE8 Tallinna linna omandis olevat Haabersti tn 5 kinnisasja koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine 8. OE8 Tallinna linna omandis olevat Haabersti tn 5 kinnisasja koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 4 "Tallinna linna omandis olevat Haabersti tn 5 kinnisasja koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on siis olemsoleva hoonestusõiguse lepingu tingimuste muutmisega. Nimelt Haabersti tn 5 asubspordihoone, kus on muuhulgas ka ujula, kus on spordivõimlemine ja kus on ka tenniseväljakud ning ühed tenniseväljakud on siis ajutise PVC tennisehalli sees. Nüüd eelmise aasta lõpus kehtestati piirkonnas detailplaneering, millega anti siis ehitusõigus just nimelt sellel territooriumil püstitada mitte enam ajutine tennisehall, vaid püsiv tennisehall ning selles ulatuses ja osas ongi ettepanek hoonestusõiguse tingimusi muuta, et tänasel hoonestusõiguse omanikul oleks õigus detailplaneeringu järgselt ehitusõigust ellu viia. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt 9 poolthäälega otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna omandis olevat Haabersti tn 5 kinnisasja koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:28 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE18 Rahu tn 3 ja Rahu tn 4a kinnisasjadele hoonestusõiguse seadmine 9. OE18 Rahu tn 3 ja Rahu tn 4a kinnisasjadele hoonestusõiguse seadmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 5 "Rahu tn 3 ja Rahu tn 4a kinnisasjadele hoonestusõiguse seadmine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Usun, et paljud tallinlased teavad, kus on Nõmmel tennisekeskus Rahu tänaval. Ja paljud on ilmselt seal ka käinud sporti tegemas. Ja me oleme ka kursis, kui halvas olukorras tänaseks on tennisekeskuse hoone. Ja aeg on sealmaal, et leida teed, kuidasmoodi sportimistingimusi ka Nõmmel parandada.
Ja sarnaselt, nagu me oleme viimastel aastatel Tallinna linnas sportimiseks rajatisi ja ehitisi loonud, siis ka siin on ettepanek teha seda läbi hoonestusõiguse. Kui ma nüüd toon mõned näited veel, mida me oleme viimasel ajal teinud läbi hoonestusõiguse, siis vast kõige tuntum ja rahva hulgas armastatud on Mustamäel nn spaa, kus on nii spaa kui ujumisvõimalused kui sportimis-, muud võimalused. Aga kohe-kohe on nurgakivi Õismäe 130 pallimängukeskus ja nii samamoodi ka Pae pargis pallimängukeskus. Nii et samad head praktikad. Ja just eelnenud päevakorrapunkt ju samamoodi spordikeskus läbi eraarendaja finantside.
Ja ka Rahu tn 3 ja Rahu tn 4 me soovime siis kaks kinnistut korraga panna hoonestusõiguse konkurssi. Aga tegemist kindlasti siis läbirääkimistega konkursiga. Ja kui rääkida pindaladest, siis Rahu tn 3 kinnistu pindala on 7793 m² ja Rahu tn 4a, kus paiknevad ka ehitised, on pindala 4564 m². Ja nii, nagu ma juba mainisin, et kinnistul paiknevad hooned on amortiseerunud ja keskus vajab kindlasti kaasajastamist. Hoonestusõiguse tähtaeg oleks 50 aastat. Ja kui nüüd rääkida projekteerimise, või, tähendab projekti realiseerimist, siis pärast seda, kui on õnnestunud leida partner, siis kolme aasta vältel peaks olema detailplaneering kehtestatud, ning sealt edasi kolme aasta vältel peaks olema ka saavutatud see, et on hoonel kasutusluba. Ehk kokku siis 6 aastat. Ja nagu ma juba mainisin, eeldame kindlasti ka detailplaneeringut. Ja pakkumise hindamise kriteeriumid on kindlasti suunatud sellele, et saada hea spordikeskus, mitte panustada rahalisele summale, siis ongi, et hoonestusõiguse tasu, mille algsuurus on kolmekordne hoonestusõiguse aastatasu ehk kokku 3129 eurot, et see koguhinnangust moodustaks üksnes 20%. Oluline on kindlasti äriplaan ja see on koguhinnangust 40% ja samamoodi oluliseks peame ka detailplaneeringu eskiislahendust, mis on ka omakorda 40%. Ja kogu seda pakkumist siis hindaks ka komisjon ning komisjoni siis kuuluks Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti, Tallinna Transpordiameti ja Nõmme Linnaosa Valitsuse esindajad. Ja selline see eelnõu ongi meil koostatud, nüüd ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Jaa, meie nõmmekatena väga ootame, et see Hiiu tennisekeskus korda saaks. Et minu küsimus on, et kas see läheb müüki avalikul enampakkumisel või läbirääkimistega enampakkumisel?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Jah, tegemist on hoonestusõigusega. Kõigepealt me ei müü teda, vaid hoonestusõigust ja ta on kindlasti - läbirääkimised, nii et ta ei ole mitte kirjalik enampakkumine, vaid just seetõttu, et saada parim avalikkusele suunatud teenus, siis on avalik läbirääkimine.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Silver Meikar, palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsisin seda ka komisjonis ja küsin siit ka siis üle, et tegemist on väga kauni alaga ja seal on kõrval eramud. Kas selleks, et selline elukeskkond saaks olema seal võimalikult kvaliteetne, kui sinna tulevad ka sisehall jne, kas selleks on Teil plaanitud linnavalitsuses viia läbi või panna sisse ka nõue, et toimuks arhitektuurikonkurss?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Praegu siin, hetkel eelnõus seda ei ole. Küll aga loomulikult ei ole välistatud, et nii detailplaneeringus või hiljem projekteerimise tingimustesse see sisse kirjutatakse. Nii et miski pole välistatud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Erki Savisaar, palun!
Küsimus - Erki Savisaar Erki Savisaar
Aitäh, austatud ettekandja! Et kui Teil on juba visioon olemas, mida sinna teha, miks on vaja veel planeerida kolm aastat detailplaneeringu koostamiseks? Et kas seda kuidagi kiiremini ei saaks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Vot, detailplaneeringu menetluses on teadupärast kolm etappi. Kõigepealt koostatakse see detailplaneeringu eskiis ära. Aga siis on algatamine, siis on avalikustamine ehk vastuvõtmine ja sellele järgneb kehtestamine. Nii et see kolm aastat on üsnagi normaalne, aga samas ka seaduses piiratud. Ega rohkem ei kujutagi ette. Parem on, kui ta saab rutem. Aga see on siis n-ö varuga. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esindaja Silver Meikar. Palun!
Kaasettekanne - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh, lugupeetud juhataja, lugupeetud volikogu! Linnavarakomisjon arutas seda eelnõud 30. jaanuaril. Leidis, et see on väga oluline algatus. Ka mu enda lapsed käivad seal tennist mängimas ja mul oleks väga hea meel, kui see mõne aasta pärast korda saaks. Aga mitte see ei olnud seal teemaks. Üks teema, mis kerkis, oli see sama arhitektuurivõistlus ja ma väga loodan, et see vastus, mille andis siin ka linnavalitsuse esindaja, et ahitektuurivõistlus pole välistatud, siis me võiksime mõelda ja tagada selle, et see arhitektuurivõistlus igal juhul tuleks. Ehk siis selle mittetoimumine oleks välistatud. Aga see on minu isiklik arvamus, sest ma tõesti arvan, et selles piirkonnas see hoonestu ja hooned 50-ks aastaks peavad nägema väga kaunid välja. Aga linnavarakomisjon otsustas hältega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, antud eelnõu totada sellisel kujul.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Tiit Terik, palun!
Kõne - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea volikogu esimees! Head kolleegid! Nõmme tennisekeskuse teema on tegelikult hästi pikalt olnud arutusel Nõmmel ja kõik, kes Nõmmega tihedalt seotud, teavad et see ulatub aegadesse, mille kuupäevasid keegi isegi ei mäleta. Hästi hea ja positiivne on jõuda lõpuks ühe järgmise verstapostini ja see on kahel korral linnaosa kogus arutusel olnud ja linnavalitsus on kõikide erakondade esindajatelt sealt ka kiita saanud. Küll aga on meil üks tagasihoidlik palve linnaosa kogu poolt, mis osas ma esitan ka muudatusettepaneku. "Täiendada punktis 4 selle komisjoni koosseisu ja lisada sinna ka Nõmme linnaosa kogu esindaja.". Nii et jõudu ja jaksu läbirääkimisteks ja loodame, et Nõmme saab endale siis lähiajal kauni tennisekeskuse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Priidu Pärna, palun!
Kõne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka Isamaa fraktsioonil on hea meel seda eelnõud toetada. Eks volikogu esimees on alati rõhutanud spordi tähtsust ja terveid eluviise ja nende propageerimist Tallinnas. Siiamaani on väga palju spordiinvesteeringuid läinud Tallinnas n-ö mägedele. Et on tõesti hea meel tõdeda, et ka Tallinna väiksemad linnaosad sellised investeeringud endale lõpuks saavad. Ja Isamaa on Hiiu spordihalli või tennisehalli renoveerimise teemat tõstatanud läbi erinevate volikogu koosseisude rohkem kui 10 aastat, ja hea meel on tõesti ka meil, et täna see mingisugusesse vahepunkti jõuab. Selle on oma südameasjaks võtnud meie tubli erakonna liige ja tänane linnaosakogu juht Urmas Mardi, kes ka palus edastada oma tänusõnad volikogule. Et ka tema jaoks on see üks töövõit.
Ka meie fraktsioonil oli tegelikult ettepanek täiendada seda komisjoni koosseisu, kes hakkab siis seda hoonestusõigust n-ö seadma, neid pakkumisi hindama. Et seal on praegult komisjoni koosseisust linnavalitsuse ja linna ametite esindajad. Et sinna selle nõmmekate jaoks väga olulise otsuse langetamisse oleks kaasatud ka tõesti linnaosakogu esindaja. Aga kuna Keskerakond selle ettepaneku juba tegi, siis ma uuesti ei hakka kirjalikult seda ettepanekut üle andma. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Nii! Aga vaatame läbi siis muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku sisu on: "Täiendada punkti 4 ja lisada läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustatava komisjoni koosseisu Nõmme Linnaosakogu esindaja". Mis on eelnõu esitaja seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Toetan ettepanekut. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Rahu tn 3 ja Rahu tn 4a kinnisasjadele hoonestusõiguse seadmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 56 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:41 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE229 Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017 10. OE229 Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 6 "Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Kersti Kracht. Palun!
Ettekanne - Kersti Kracht Kersti Kracht
Hea juhataja, lugupeetud volinikud! Me kontrollisime Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontrolli 2016 ja 2017. Meie revisjoni gruppi kuulusid peale minu veel Priidu Pärna ja Helle Kalda. Ja Larissa Škurat oli kontrollitalituse juhtivspetsialist siis, kellega me selle asja lõpule viisime. Ingaga me alustasime. Ja ma teeksin teile lühikokkuvõtte sellest tegevusest või sellest kontrollist, mida me tegime siis.
Me kontrollisime kolme Tallinna Keskkonnaameti siis haldusalas olevast ettevõtet, mis on siis Tallinna Jäätmekeskus. On siis Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus. Tallinna Jäätmekeskuse tegevusvaldkond jäätmekäitlusteenuste pakkumine. Järgmine, mida me kontrollisime, on Aktsiaselts Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. On 100% Tallinna linna omandis olev aktsiaselts ehk siis äriühing. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse Aktsiaseltsi põhitegevusaladeks on tavajäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Ja kolmandaks on siis Mittetulundusühing Keskkonnateenused, mis on siis asutatud Tallinna ja Loksa linna poolt. Mittetulundusühingu Keskkonnateenused peaeesmärgiks on oma tegevusega suurendada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutusse võtmist ning arendada jäätmemajandust.
Siis tänases olukorras on Tallinn siis jagatud 13 veopiirkonnaks. Iga piirkonna kohta sõlmitakse leping eraldiseisvalt, mille mahuks on kindlas piirkonnas asuvate jäätmevaldajate konteinerite arv. Kontrollijad leidsid, et uute jäätmeveo piirkondade ülevõtmisel esines probleeme, protsess toimus puudulikult. Jäätmekäitlus on piirkonniti erinevalt korraldatud ja killustunud ning jätkuvad kohtuvaidlused. Tallinna Linnavalitsus selgitas, et praegu toimub korraldatud jäätmevedu kõikides Tallinna Jäätmekeskuse poolt teenindavates veopiirkondades tõrgeteta ning Tallinna Jäätmekeskus on lahendanud veopiirkonna ülevõtmisel tekkinud ajutised probleemid. Kõik pooleli olnud korraldatud jäätmeveoga seotud kohtuvaidlused on saanud lõpliku kohtulahendi. Aga selle juurde ma tulen veel eraldi tagasi.
Ma saan aru, et osasid volinikke ei huvita. Aga siis te võiksite saalist ära minna ja lasta mul nagu rääkida! Mind segab, kui te seal kõik lobisete!
Kontrollijad leidsid, et Tallinna elanike seas on vaja läbi viia rahulolu-uuring peale omavalitsuskesksele jäätmekorraldusele üleminekujärgselt vastavas veopiirkonnas ning kaasata linnavolikogu liikmed ja piirkonna asumiseltsid. Tallinna Linnavalitsus nõustus, et elanike seas on vaja läbi viia rahulolu-uuring. Kuna tegu on küsitlusega, mis viiakse läbi vastava veopiirkonna elanike seas, ei ole võimalik kaasata linnavolikogu liikmeid, kui nad ei ela Tallinna Jäätmekeskuse poolt teenindavas veopiirkonnas. Asumiseltside liikmed on ka vastava veopiirkonna elanikud ja saavad küsitlusele vastata piirkonna elanikuna. Rahulolu-uuringus osalemine asumiseltsi liikmena võimaldaks ühel isikul samale küsimustikule kaks korda vastata ja uuringu tulemusi moonutada. Tallinna Jäätmekeskusel on kehtestatud hinnakiri, mis on sama kõigis teenindavates piirkondades. Aga mis oli ka meie revisjonikomisjoni liikmetel niisuguse suure küsimärgiga asi, oli see, et Tallinna Jäätmekeskuse kasumimarginaal oli siis 2017. aastal 33%. Ja antud hetkel on siis pooleli Tallinna linna ja Konkurentsiameti vaheline kohtuvaidlus, mis annab vastuse, kas Tallinna Jäätmekeskuse kasumimarginaal on põhjendatud ja kui suur tohib olla kasumimarginaal. Kui jäätmeseadust ei muudeta eesmärgiga võimaldada kohalikul omavalitsusel ka edaspidi korraldatud jäätmeveoteenust pakkuda, ei ole Tallinna Jäätmekeskusel enam võimalik jätkata korraldatud jäätmeveoteenuse osutamist ning Tallinna Jäätmekeskuse tegevus tuleb ümber korraldada või lõpetada. See on seoses sellega, et 6. jaanuaril 2015 võeti vastu uus seadus.
Nüüd edasi läheme selle MTÜ Keskkonnateenused juurde ja tema siis opereerib jäätmejaamu. Ja 2017. aasta alguses oli Tallinas siis avatud neli jäätmejaama: Pääsküla, Suur-Sõjamäe, Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaam. Paljassaare jäätmejaam on ajutiselt suletud. Tallinn tellib Ragn-Sells AS-ilt teenust ja jäätmejaama käitlemiseks Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänaval ja inimesed kurdavad. On ka olnud ajalehtedes mitmeid artikleid, et probleemid tekivad tavaliselt kevaditi, kui jäätmejaamades on pikad järjekorrad. Kontrollijad tegid ettepaneku, et Tallinna Keskkonnaamet tagaks jäätmejaamade tegevuse linnaelanike teenindamisel optimaalsel ajal ning korraldaks 2019 jooksul ümber jäätmekäitlusega seonduva juhtimisstruktuuri vastavalt Tallinna jäätmekavas sätestatule. Tallinna Linnavalitsus siis omakorda selgitas meile, et Tallinna jäätmekava aastateks 2017-2021 näeb ette Tallinna linna uute jäätmejaamade ehitamise Lasnamäele Punasele tänavale ja Mustamäele Mustjõe tänavale. Lisaks on plaanis pärast renoveerimist taasavada Paljassaare jäätmejaam. Uute jäätmejaamade avamisel väheneb olemasolevate jäätmejaamade koormus, mis omakorda vähendab ka järjekordade probleemi. Tallinna jäätmekavas 2017-2021 ei ole sätestatud nõudeid Tallinna linnaasutuste juhtimisstruktuurile ja viide Tallinna jäätmekavale on asjakohatu. Antud ettepanek ei ole isegi piiritletud, et ümber tuleb korraldada Tallinna linnaga seotud jäätmekäitlusega tegelevate asutuste juhtimisstruktuur. Tallinna Linnavalitsus palus antud ettepanek välja jätta.
Nii, aga nüüd nende asjade juurde, mida siin selles seletuskirjas ei ole, mille ma teile ette lugesin. Ma räägiksin natukene nendest kohtulahenditest. Kui me hakkasime kontrollima, siis oli hetkel pooleli kolm kohtuasja. Ja esimene neist, millele ma siin ka selles seletuskirjas juhtisin tähelepanu, on siis Tallinna linna ja Konkurentsiameti vahel vaidlus halduskohtus, mis puudutas seda kasumimarginaali ja siin on siis ära toodud, et Tallinna Jäätmekeskuse juurdehindlus moodustaks mitte rohkem kui 15% jäätmevaldjatelt laekuvates tasudest. Konkurentsiameti poolt ettenähtud 15% juurdehindluse piirmäär ei puuduta mahutite renditeenust ja muid Tallinna Jäätmekeskuse poolt otsutatavaid lisateenuseid, mille osutamise puhul ei oma Tallinna Jäätmeskus ainuõigust. Et need olid siis Tallinna linna põhjendused ja paluti siis ettekirjutus tühistada. Nüüd, minul kahjuks puudub täna teadmine, kuna meie enam selle revisjoniga ei tegele, aga 23.01 pidi siis toimuma Tallinna Halduskohtus kohtuistung, millest siis oleks pidanud selguma kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja missugune otsus siis vastu võeti. Nii et tänaseks päevaks hetkel me ei tea, mis sellest saab.
Nüüd halduse asi, mis oli Riigikohtus. Ja sealt tuli meile ... 5. novembril tegi Riigikohus otsuse, millega jättis jõusse Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused, milles kohtud tuvastasid, et Tallinna linna ja ühispakkujate Baltic Waste Management OÜ ja Osaühingu Tapa Autobussipark vahel Nõmme veopiirkonnas number 2 ja Lasnamäe veopiirkonnas 10 korraldatud jäätmeveoteenuse osutamiseks sõlmitud kontsessioonilepingud on tühised, sest lepingute täitmine anti üle Aktsiaseltsile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ja selline lepingute üleandmine on riigihangete seadusega vastuolus. Seega siis kohustasid kohtud Tallinna linna alustama kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uusi riigihankeid Nõmme veopiirkonnas number 2 ja Lasnamäe veopiirkonnas number 10 korraldatud jäätmeveo rakendamiseks. Nii! Et see tuleb siis nagu korda teha. Riigikohtu otsus olemas.
Nüüd edasi kolmas kohtuasi, mis oli õiguskantsleri poolt. Oli pöördutud Riigikohtusse taotlusega tunnistada Tallinna jäätmehoolduseeskirja paragrahv 35¹ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 30.10.2018 tegi Riigikohus otsuse, millega jättis õiguskantsleri taotluse rahuldamata ja leidis, et Tallinna jäätmehoolduseeskirja paragrahv 35¹ on põhiseadusega kooskõlas. Ehk siis üks nendest kohtuasjadest siis tänaseks peaks ka lõppenud olema Halduskohtus, kui see muidugi jälle kuhugi edasi ei kaevata.
Ja nüüd veel natukene sellest, mida me siis nüüd kogesime selle kontrolli läbiviimise ajal. Tallinna Jäätmekeskus, mis siis korraldab jäätmevedu ja mis on sattunud siis täna n-ö seadusandluses hammasrataste vahele seoses selle uue seadusemuudatusega, millele ma juhtisin tähelepanu, et jäätmekeskuse tulevik on selles mõttes üldse nagu tume. Kas nad üldse saavad jääda neid lepinguid sõlmima ja mis saab. Ma saan aru, et Keskkonnaministeerium on esitanud ka mingi seaduseelnõu, on täna Riigikogus, aga see vist ei jõua enne valimisi nagu mitte kuhugi. Et selles mõttes on probleem selle asutusega üldse. Nüüd Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus - siin juhtusid meil kummalised asjad selles mõttes, et meid väga huvitas, kuidas see hind kujuneb, millega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus siis oma teenust müüb ja prügi vastu võtab. Ja meile siis teatas juhatuse esinaine Kertu Tiitso, et revisjonikomisjoni liikmetele nad selliseid andmeid avaldada ei saa sellepärast, et kõik, kogu hinnakujundus on ärisaladus. Vaatamata sellele, et see on Tallinna linnale kuuluv äriühing. Ja nii et meie ei pääsenud ligi sellele, kuidas seda hinda n-ö siis kujundati. Ja kolmandaks siis MTÜ Keskkonnateenused, mis täna, nii nagu me teame, need uued jäätmejaamad, mis tegelikult peavad olema, siis täna on vaidlus pooleli. Seal kuskil Mustjões on mingisugune probleem linnaosas, et ma loodan, et see saab ka lahenduse. Ja seoses sellega on siis olemas otsuse projekt "Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017".
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48 lg 3 ja Tallinna põhimääruse § 33 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu revisjoni 10. septembri 2018 revisjoniaktist nr 2 2018 "Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste (jäätmevedu, jäätmete taaskasutus, jäätmejaamad) seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017, revisjonikomisjoni 22. oktoobri 2018 otsusest nr 6 ja Tallinna Linnavalitsuse 28. novembri 2018 seisukohast nr L-3/27864, revisjonikomisjoni otsuse ja revisjoniakti kohta. Punkt 1. Võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks. Märkida, et aastatel 2016-2017 vastasid Tallinna jäätmekäitlusega seonduvad tegevused jäätmeseadusele. 3. Märkida, et Tallinna Jäätmekeskuse poolt uute jäätmeveopiirkondade ülevõtmisel esines probleeme ja protsess toimus puudulikult. Punkt 4. Tallinna Keskkonnaametil korraldada omavalitsuskesksele jäätmekorraldusele ülemineku järgselt vastavas veopiirkonnas elanike rahulolu-uuringute läbiviimine. 5. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele. Nii, ja tänan tähelepanu eest!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Et ma sooviksin sellist üldistust ja hinnangut Tallinna jäätmekäitluse olukorrale, sest tegemist on ju linnaelanike jaoks väga olulise küsimuse ja valdkonnaga. Et kui nüüd kogu seda ajalugu vaadata ja kuulata, et on siin kohtuvaidlusi mitmeid, siis on korruptsioonisüüdistused olnud üleval, keegi on sinna oma ametikoha isegi linnavalitsuses sellega seoses kaotanud. Et kuidas, millise üldise hinnangu Te Tallinna jäätmekäitluse olukorrale annaksite? On see rahuldav?
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
No ma ütleksin niimoodi, et vaadates kõiki kolme asutust ja ka Keskkonnaametit, keda me käisime n-ö intervjueerimas ja kuulamas, ja nende põhjendusi, ma ütleksin, et see on n-ö kolm kahe miinusega, ja tulenevalt ka nendest kohtulahenditest.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kui see on kolm kahe miinusega, et siis ma ei saa hästi aru sellest meile ette pandud eelnõust, et: "Märkida, et Tallinna jäätmekäitlusega seotud tegevused vastavad jäätmeseadusele". Et siin sai välja toodud kas või see Riigikohtu poolt välja toodud selge seisukoht, et Nõmmel ja Lasnamäel Baltic Waste Management'i poolt veoteenuse üleandmine Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, et see oli riigihangete seadusega vastuolus. Et kuidas me saame siis märkida, et Tallinnas jäätmekäitlusega seotud tegevused vastavad jäätmeseadusele?
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
Nii nagu Priidu Pärna, kes oli samuti sellega seotud, selle kontrollimisega, selle revisjoniga, nii nagu minagi, teab väga hästi, et see, mis meil õnnestus revisjonikomisjonis n-ö läbi suruda, oli see, et me vähemalt ei kirjutanud siia akti sisse seda, et see oli seaduslik ja otstarbekas, nagu tavaliselt kontrollaktidesse kirjutatakse. Me panime selle sisse siia, et seonduvad tegevused vastavad jäätmeseadusele. Selles osas, et mis nagu ei vastanud, et siin on olemas n-ö need kohtulahendid. Et me kahjuks oleme opositsiooniga n-ö nõrgem pool revisjonikomisjonis, ja hääletatakse ikkagi sisse nii, nagu siis koalitsioon soovib. Mina loen ette seda, mida me revisjonikomisjonis nagu otsustasime ja hääletasime.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea ettekandja! Et see Teie viimane vastus pani ka mind mõtlema. Et kas siis taas on jälle see olukord, kus enamus otsustas tegelikult kontrollakti kuidagi ära nudida sellisel viisil, et kõik teravad küsimused välja võtta? Et see on küll, ma ei taha öelda, ennekuulmatu, aga väga inetu praktika. Et mis sealt siis välja jäi, mis seal tegelikult peaks sees olema?
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
Me tegelikult nii nagu ... Mina tegin eriarvamuse selle kohta. Alguses ma kirjutasime ... või see projekt valmis, siis oli kirjutatud, et see on seaduslik ja otstarbekas, oli see aastatel 2016 ja 2017. Et me ei saa öelda, et see oli seaduslik ja otstarbekas, kuna kõikides nendes allasutustes on probleemid. Ja Jäätmekeskus on täna üldse küsimärgi all, mis tast saab. Ja sellisel juhul tehti ettepanek panna sisse, et jäätmekäitlusega seonduvad tegevused, et nad tegutsesid ... Tegelikult ei peaks siin olema "vastasid Tallinna jäätmekäitlusega seonduvad tegevused jäätmeseadusele", vaid peaks olema, et "Tallinna jäätmekäitlust teostati jäätmeseaduse alusel". Siis nii hästi või halvasti, kui nad seda oskasid teha. Ma ütleksin siis niimoodi. Pigem peaks see olema nii.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks natukene üldisem küsimus. Et kas selline olukord, nagu meil täna valitseb linnas, kus revisjonikomisjoni kontrollib seesama võimuliit, on ju, võim, kas sellel revisjonikomisjonil on sellisel kujul üldse nagu mõte, sisulisel tööl on sisuline mõte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
No ikka on. Selles mõttes, et me ikkagi saime välja tuua neid puuduseid ja ma saan ju teile need siin ette kanda. Ja need on ikkagi noh n-ö suuremalt jaolt on nad ikkagi must-valgel olemas ja me oleme välja toonud kohtuotsused ja me saame täna ikkagi anda adekvaatset pilti Tallinna linnavolinikele ja ka linna elanikele, kes tahavad meid kuulata, et missugune see olukord täna on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Selles küsimuses meil kaasettekannet ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Helle Kalda, palun!
Kõne - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Tahaks tegelikult tänada kõigepealt Kerstit, et see oli väga suur töö. See oli ääretult suur ja peab ütlema, et mulle väga meeldis, et ta juhtis seda ja tõi mõningad asjad välja ja pikk ja põhjalik arutelu oli ja suvel ka. Aga ma tahaksin mõningate asjade suhtes nagu tuua täpsustusi. Esiteks, võtame see sama kasumimarginaal - 33%. Et selle kohta on olnud tegelikult kohtus ja selle sama kasumimarginaali osas, kus 33% on tegelikult klienditeenindus ka sees. Ja see kohtulahend on olnud Lääne-Virumaa Jäätmekeskuse osas ja kus temal seda aktsepteeriti. Et täna on jah, oli kohus, aga vastus, mis nüüd selle protsessi osas tuleb, on alles 18. märtsil. Me kuuleme, aga täna on kohtulahend selles osas, et see kasumimarginaal, mille kuulub sisse, veel kord ütlen, klienditeenendus, on selles. Ja kui palju see osa on, seda me kuuleme. Nii et selles täpsustuse suhtes ...
Nüüd, teine kohtulahend, mis oli ja mis Tallinn kaotas, see on ka natukene kahe otsaga. Sellepärast et kui me arutasime ja oli, siin on siiski seadusandjal kahtepidi lähenemine. Ja kindlasti on ka see küsimus, et kui tehti leping ja ei saanud üks firma hakkama, seda me ise nägime, ka Tallinna linn ju selles osas otsis lahendeid, siis oli küsimus, et kas alltöövõtuleping ja lepingu üleandmine, kuidas seda lepingut formuleeritakse. Ja küsimus oli tegelikult ju lepingu formuleerimises, mitte selles ei olnud küsimus, et kas ta halvasti või mitte halvasti. Aga jah, selles osas Tallinn kaotas. Seda leiti, et see on mitte alltöövõtuleping, vaid see on lepingu üleandmine.
Täna võib öelda, et Tallinn on uued hanked välja kuulutanud. Jah, me sellel ajal juba olime töö lõpetanud, juba linnas olnud. Et need lepingud ja hanked käivad ja selles osas on nagu edasiminek olnud.
Samamoodi seesama, et peaks olema nagu rahulolu-uuring. Põhja-Tallinnas, kus on juba lepingud ja kõik juba tehtud, on juba uuring tehtud. Ma arvan samuti, nii nagu täna me just siin arutasime Nõmmel, et võiks olla esindajad, kas revisjonis või volikogu esindajad võiksid nihukestes uuringutes kaasata. Ma arvan, et see ei oleks üldse halb. Et see on nagu mõtlemise küsimus.
Ja kolmas asi, mis oli kohtulahend - see oli õiguskantsleriga ja kus kantsler kaotas. Nii et selles küsimuses ei saa öelda - ühtegi korruptsiooniasja me selle uuringuga ei leidnud. Samamoodi ma tahaks öelda, et SAPi linnapea ei astunud selle pärast tagasi, vaid tal on oma tervislik põhjus. Et ärme hakkame siin saalis kujundama tervisega - see ei olnud kohtu..., see ei ole ka tunnistanud, et oleks midagi teinud. Et ma mõistan teid, valimised on tulemas, aga ma pean ütlema, et see sama, kui oli ka jäätmete, et on üle kuhjunud ühte kohta jäätmete kogunemine. Siis oli väga ilusti, et tehakse uute jäätmete piirkonnad. Ja seda me arutasime ka revisjonikomisjonis, et tegelikult uute jäätmepiirkondade avamine on kindlasti parem lahend, kui teha seda ühes kohas. Esiteks on juba transpordiga ja kindlasti Mustamäel, on palju parem viia jäätmeid, kui hakata viima jäätmeid kaugele. Et tegelikult, noh, ma ei ütleks - keskkonnaamet ja kõik need kestkusjäätmed on teinud minu arust head tööd. Kindlasti ei saa üelda, et ei saaks teha paremini. Ikka saab paremini teha. Kindladsti on õigusaktid, mida saab lugeda - seda on juba kohtutes - mitte ainult Tallinnas, vaid ka teiste. Ida-Virumaal on olnud, et ... seadusandlik, mis tehakse Toompeal. Ja Toompeal, kes täna on Riigikogus ja lähevad, palun tehke seadused täpsemalt, et kohalikud omavalitdsused ja elanikud ei kannataks selles osas. Et, aga Kerstile suur aitäh, selle suure töö eest!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Maksim Volkov, palun!
Kõne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Sooviksin paar-kolm sõna sekka öelda ka. Inimeste harjumustest see on mingil määral seotud sellega, millest ma olen rääkinud istungi alguses. Praegu Tallinna inimesed on väga halvasti informeeritud, kuidas liigiti sorteerida, kuidas näeb välja kaasaegne jäätmeveo protsess jne. Vaadake palun, lugege palun meie Tallinna jäätmekava. Seal on päris palju numbreid. Ja kõik ütlevad seda, et meie inimesed lihtsalt ei ole kursis. Ja samas linnas on päris hea meediaressurss. Ja ma arvan, see on linnaosade tegemata töö. Tallinna linnaosad peavad sellega tegelema. Seal on ajalehed, seal on linnaosavanemate asetäitjad, kes saavad sellega hakkama. Ja ma arvan, et kuna praegu Tallinna linna jäätmekavas selline osa üldse on puudu, me peame seda lisama ja võimalikult kiiresti, kuidas me informeerime meie inimesi sellest, kuidas liigiti sorteerida, kuidas näeb välja kaasaegne jäätmeveo protsess jne. Me peame seda tegema. Ja tulevikus sellega peavad tegelema juba meie linnaosad. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Aitäh!
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna jäätmekäitlusega seonduvate tegevuste seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 41 poolt, vastu ei ole, 11 erapooletuid, on otsus vastu võetud!
19:08 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE224 Vabaduse pst 207-50 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine 11. OE224 Vabaduse pst 207-50 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 7 "Vabaduse pst 207-50 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine". Sõna ettekandeks saab Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Palun!
Ettekanne - Grete Ššillis Grete Ššillis
Austatud Tallinna Linnavolikogu esimees, head volinikud! Tänase istungi 7. päevakorrapunkt on otsuse eelnõu, mis puudutab Vabaduse pst 207-50 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamist. Tallinna Linnavolikogu 25. veebruari 1999. aasta otsusega tunnistati antud eluruum tööandja eluruumiks, ning selle osas sõlmiti üürileping Nõmme Linnaosa Valitsuse töötajaga, kes asus sinna ka elama. Üürnik elas seal kuni 2017. aasta septembrikuuni. Ja peale eluruumi vabastamist hindas linnaosavalitsus eluruumi seisukorda ning tegi Linnavaraametile ettepaneku eluruum enampakkumisel võõrandada. Seda põhjusel, et eluruum vajas hädasti kapitaalremonti, kuid rahalisi vahendeid linnaosavalitsusel selle kordategemiseks ei olnud. Linnavaraamet leidis need vahendid ning tänaseks on eluruumis remont teostatud. Nõmme Linnaosa Valitsuses ei ole töötajaid, kes vajaksid tööandja eluruumi, mistõttu teeme ettepaneku arvata tööandja eluruumide nimistust välja Vabaduse pst 207-50 ning anda see eluruum üürile läbi linnaosavalitsuse eluasemekomisjoni eluruumi hädasti vajavale isikule? Elanikke, kes hädasti vajavad täna eluruumi, on Nõmme Linnaosa Valitsusel arvel sadakond. Ma palun antud otsuse eelnõule volinike toetust! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esindaja Silver Meikar. Palun!
Kaasettekanne - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõud 30. jaanuari istungil. Tegemist on väga hea eelnõuga, sest selle tulemusena, nagu me seal vastu võtame, lahendatakse loodetavasti ära ühe inimese mure, kes on olnud järjekorras selleks et saada endale vajalik eluruum. Ja komisjon otsustas toetada eelnõud. 9 oli poolt, kedagi vastu ei olnud, erapooletuid ka ei olnud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu. Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Vabaduse pst 207-50 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 53 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
19:11 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE220 Kopli tn 61 korteriomandite koosseisude muutmise ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse heakskiitmine ja volituse andmine 12. OE220 Kopli tn 61 korteriomandite koosseisude muutmise ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse heakskiitmine ja volituse andmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt nr 12. "Kopli tn 61 korteriomandite koosseisude muutmise ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse heakskiitmine ja volituse andmine".
Nii! Ja kuna antud eelnõu sisaldab eraelulisi isikuandmeid, avaliku interneti ülekannet selles punktis ei toimu. Ja muus osas menetletakse eelnõu ettenähtud korras.
Nii! Ja sõna ettekandeks saab Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid. Palun!
Ettekanne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Tervist! Aitäh teile! Et siis Kopli 61 kinniasjal asub elamu, kus on kaheksa korterit. Ja neist üks, number 6, kuulub Tallinna linnale. Ja selle elamu omanikud on siis pöördunud Põhja-Tallinna Valitsuse poole, et suurendada siis neid korteriomandeid. Ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet on leidnud, et selline korterite suurendus kaasomandi arvelt on ehituslikult võimalik. Kui nüüd need majad kuuluksid kõik siis eraomandisse, siis piisaks omanikel lihtsalt sellest, et minna notarisse. Aga kuna üks korteritest selles majas kuulub Tallinna linnale, siis linna õigusaktide kohaselt on selleks vaja siis volikogu otsust. Ja ma väga palun, et te toetaksite sellise otsuse langetamist!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esindaja Vladimir Afanasjev. Palun!
Kaasettekanne - Vladimir Afanasjev Vladimir Afanasjev
Lugupeetud kolleegid! Linnavarakomisjon arutas antud küsimuse oma istungil. Osa võtsid 9 inimesed.
Kõik oli poolt, vastu, erapooletu ei olnud. Ja otsus oli positiivne siis. Ja ma loodan, et teie siis ka ... te hääletate positiivselt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kopli tn 61 korteriomandite koosseisude muutmise ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse heakskiitmine ja volituse andmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 53 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
19:14 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE205 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele asutada Tallinnas asumifond 13. OE205 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele asutada Tallinnas asumifond
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele asutada Tallinnas asumifond". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni liige Ülle Rajasalu. Palun!
Ettekanne - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Hea esimees! Head volinikud siin saalis! Et selle eelnõu ma olen juba ühe korra ette kandnud, siis kui ma tutvustasin seda.
Aga ma kordan siis, et Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga tehakse Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks asutada Tallinna asumifond, millega antakse miljon eurot, igale Tallinna linnaosale igal aastal elanike otsustada üks miljon krooni, vabandust, eurot. Kroon on liiga väike summa jah.
Tallinna Linnavalitsus sellega ei nõustunud. Ja põhjenduseks tõi see, et 2019. aasta eelarve eelnõu kohaselt eraldatakse ideekorjelt nn, mida Tallinna linn just nagu läbi viis aastaid tagasi siin, inimestelt ideid, saadud projektide rahastamiseks orienteeruvalt 140 miljonit eurot. Jah, see on suur raha. Ainult, kui palju sellest linnaosadele siis jagub? Ega ... Oodake nüüd natukene.
Mina tahan öelda, et kohalikel elanikel peab olema õigus kaasa rääkida oma linnaosa arengus. Ja linnaosakogude roll, kes esindab tegelikult ju linnaelanikke antud linnaosas, peaks olema ka linnaosavanemale ka suur nõuandev roll. Aga täna linnaosavalitsuste roll piirdub pigem esindusfunktsioonidega, kui mitte linnaosa sisulise arengu kavandamisega. Ja tegelikult on see suur probleem. Sest tihtipeale need ametnikud, kes seal töötavad, ei tunne linnaosa, nad ei ela seal ja tegelikult linnaosa elanike vajadusi nad päris täpselt ei mõista.
Ma võin teile tuua näited. Pirita Spordikeskus ehk Pirita velodroom, nii nagu te kõik selle nimetuse all teda tunnete.
Täna on seal terviserajad, ehk suusarajad, mis saavad alguse siis Pirita nn Keskuse stardipositsioonilt. Igal aaastal peab lume tootmiseks, radade tegemiseks, korrastamiseks - kuluma 40 000 eurot. Muuseas KMK - Riigimaa Metsamajanduse Keskus andis need rajad kasutuslepinguga üle Tallinna linnale. Tallinna linna panus sellesse on tegelikult ju 0. Ei ole teda isegi mitte eelarves. Ma rääkisin Eha Võrguga täna sellel teemal ja ta ütleb, ja, Spordiamet unustas selle ära. Aga kust see raha tuleb? MTÜ Terviserajad finantseerivad oma eelarvest 15 tuhande euroga, aga Tallinna linn? Jah, me kaebame selle peale, et rajad ei olekorras, aga kust see raha tuleb siis? Et me unustame ära tegelikult sellised asjad, kui oleks Pirita Linnaosa Valitsusel see raha, siis ma arvan, et need rajad oleksid korras. Ja kaebusi linnapeale selles osas ei saabuks. Toon järgmise näite. Täna härra Terik rääkis siin väga ilusasti Nõmme suusahallide rajamisest, vajalikkusest jne. Kui Sa olid Pirita linnaosa vanem, siis Pirita-Kosel on 4 tenniseväljakut, mis minu poolt jäi omal ajal pooleli, sai ainult asfaldikatte. Te olete olnud 12 aastat ka Pirital võimul. Enno Tamm, Sina, härra Terik, Mölder - me oleme palunud sinna peale teha pehme katte, et inimesed oma jalgu ei lõhuks. See maksab ca 50 000 eurot. See on siiamaani tegemata. Ja kui küsiti - linnapea küsis linnaosa vanema käest - tänase linnaosa vanema käest ei ole vaja - nad ei tea sellest tegelikult mitte midagi. Aga linnaosa elanikud ju tegelikult teavad.
Võtame kas või sademetesüsteemi, millest ma olen siin päris pikalt rääkinud, kus inimeste keldrid upuvad, aiad on vee all jne. Me saaksime ju selle raha eest midagi teha kohalike elanike jaoks. Ma toon siis Lasnamäelt näite, minu poole pöördus üks lapsevanem, kes ütleb, et kui ma lähen Lasnamäe Linnaosa Valitsusse, siis kõik särab tuledes. Aga, Mahtra kool ja Kuristiku kool? Lasnamäel mõlemil pool teed - lapsed liiguvad mööda teed, tee ülekäik on valgustamata, aga autod kiirteena liiguvad mõlemas suunas ja tihti on seal ka juurdepääsuteed. Miks see valgustamata on? Et tihtipeale on sellised probleemid, mis võib-olla linna tsentraalvõim ei näe seda ette, aga linnaosa valistsused, omades raha, saaksid need küsimused kohapeal lahendada. Sellepärast ma väga palun Teid, toetage seda eelnõud, ja uskuge mind, Tallinn läheb õitsele!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on. Anto Liivat, palun!
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui Te vaatate Tallinna Linna eelarvet tervikuna ja nende vahendite osakaalu eelarvest, mille jaotamise üle saavad otsustada linnaosa valitsused, siis kuidas Teile need proportsioonid paistvad ja kui suure hulga vahendite üle linnaeelarves võiksid Teie nägemust mööda otsustada linnaosad?
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Täna, kui ma vaatan linnaosade eelarveid, siis on ta üldaeelarvest kuskil 1%. Näiteks Pirital on linnaeelarvest, et ma arvan, et kui me nüüd võtame 8 miljonit asellest, ma ei mäleta, kas see oli ligi 700 miljonit
See on siis 10% või on ta natukene vähem. Aga tegelikult linnaosad, me peame nendele rohkem raha juurde andma. Praegu on 1%, kogueelarvest saavad linnaosad, kaasa arvatud ülalpidamiskulud. Aga seal ei ole investeeringute rahasid. Investeeringud otsustatakse tsentraalselt siinsamas keskelt.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ja vabandan, et ma kõva häälega siin "1%" hüüdsin.
Aga hea kolleeg Ülle Rajasalu! Kas Sa oled rääkinud sellel teemal, see miljon euro eraldamisest või vajalikkusest, linnaosvanematega, kas või ka Pirital? Kas nad ise peavad seda vajalikuks? Või ütlevad, et "aitäh kõige selle eest, mida linnavalitsus annab"?
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah. Loomulikult on see ju läbi käinud meil nii linnaosakogust kui ... kus on ju kohustus olla linnaosavanemal kohal. Aga nagu ma juba tõin siin näite, eks ole, ju, et isegi nihukesed lihtsad nagu asjad inimeste kaebused aedade uputamisega, keldrite ujumisega, tenniseväljakute parandamisega ... Kui ta ütleb linnapeale, et ei, meil ei ole seda vaja, mida ma saan nendest siis arvata? Sest lugu on niimoodi, et nad ei ela seal. Või, kui on tulnud elama, siis elavad seal võib-olla aasta. Nad ei tunne oma linnaosa. Ma olen seda meelt, et linnaosavanem peab tundma oma linnaosa ja olema linnaosavanem ööpäevaringselt. Kui elanikud tegelikult tulevad sinu juurde kaebusega, sa pead olema suuteline seda lahendama.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet ettekandja! Iseenesest väga hea algatus. Aga mul on nagu tunne, et siin on nagu natuke läinud sassi nüüd n-ö linnaosa mõiste ja asumi mõiste. Et Te räägite linnaosadest, aga samas on tegemist asumifondiga. Et meil on teatavasti kaheksa linnaosa, aga tervenisti 84 asumit. Et kuidas see raha ikkagi jõuab kõikide asumiteni? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
No tegelikult on see lihtsalt selle fondi nn nimi. Me saame kõik aru, et tegelikult see läheks ikkagi tervele linnaosale, mitte nüüd eraldi 84 asumile.
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
....
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
See lihtsalt on ... jah, me panime selle nimeks asumifond.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea ettekandja! Et minu meelest on muidugi tegemist hea eelnõuga, kus inimesed saaksid ise kaasa rääkida enda elukeskkonna kujundamisel. Et kuidas Te kujutate ette? Et igal linnaosal oleks siis miljon eurot ja iga aasta tegelikult elanikud võiksid siis valida parimate projektide vahel?
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah, ma arvan küll nii. Sellepärast et inimestel on palju häid ideid. Kui nad ikka tulevad ja sa oma kohalikus lehes teavitad inimesi, et tulge oma ideedega lagedale, teeme oma linnaosale investeeringud, meil on see raha olemas, siis uskuge mind, need ideed tulevad.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Arto Aas, palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! No täiesti juhuslikult lugesin eile Keskerakonna valimisprogrammi riigi tasandil, ja minu arust seal oli kirjas, et tehakse mingi summa ulatuses kaasav eelarve. Ma arvan, et ma mäletan, et see niimoodi oli seal sõnastatud. Et miks siis Tallinnas ei võiks teha? Et see on just sihuke kogukondlik asi, täpselt selline, mida ühes omavalitsuses peaks tegema, inimestele lähedal. Et ma riigi tasandil ausalt öeldes hästi ei kujuta seda ette. Need summad on nii väiksed. Et mis siis vastuargumendid kõlasid komisjonides?
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Komisjonis ei olnd vastuargumente üldse. Keegi vastu ... keegi midagi ei rääkinud. Lihtsalt hääletati ja hääletati selle eelnõu vastu.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et hea ettekandja! Olles ise rääkinud erinevate seltside ja kodanikuühiskonna esindajatega, siis tegelikult sellist asja oodatakse üsnagi. Ja öeldakse, et on räägitud ka teiste erakondadega, kes just kui sõnades toetavad, aga tegudes pole ju midagi näidanud.
Nüüd on see eelnõu siin. Et kui see peaks ka täna läbi kukkuma, ma arvan, et see ei jää viimaseks korraks. Et kas on ka plaanis seda täiendavalt erinevatele seltsidele, asumiseltsidele ja kodanikuühiskonna esindajatele tutvustada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, ma olen seda tutvustanud. Ja tegelikult inimesed on väga seda meelt, et see peaks olema, selline linnaosade inimeste jaoks ideede nn korje. Me korjame ideed, me viime need ellu, kui meil on raha olemas. Linnaosa tasandil.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tiit Terik, palun!
Küsimus - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea esimees! Hea Ülle! Palun, äkki Sa selgitaksid meile. Kui nüüd juhtub see tõesti, et see asumifond, mis nime poolest võib-olla on natukene eksitav, nagu Sa Jaak Juskele vastasid, siis kuidas see raha reaalselt nende projektide vahel või ideede või mõtete vahel siis jaguneb? Kes on see seltskond, see auväärt inimeste kogum, kes selle raha üle otsutama hakkab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Mina arvan, et ... Pirital näiteks on 15 linnaosakogu liiget. Ja kui head projektid tulevad, ja need on ka välja käidud, neid häid projekte, siis ma arvan, et me leiame konsensuse, kuhu see raha peaks minema. Võtame kas või Pirita Majandusgümnaasium. Me oleme seal juba ettepaneku teinud, et sinna võiks aatriumi teha, ehitada katus peale. On teatud sellisekujuline, et sinna võiks rohkem klassiruume tulla. Meil on Padriku rajoonis on reserveeritud sotsiaalmaa kooli ehitamiseks. Teatavasti Pirital on koolikohtade nappus. Meil on palju selliseid probleeme tegelikult, mida me saaksime sellega lahendama hakata.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Ja palun toetage!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid!Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõud 4. veebruaril. Ja nii nagu ütleme, et erilist diskussiooni ei olnud. Poolt oli 3, vastu oli 8. Nimetatud eelnõud ei toetatud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kas Te oskate siis seda ka põhjendada, miks see küsimus ei väärinud arutelu, et teadupärast Keskerakond Tartus koos Reformierakonnaga seda kaasavat eelarvet igati viib ellu ja toetab?
Kaasettekanne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Ma tean küll, et Eestis on viimasel ajal väga populaarne, et kõik teavad, mida keegi mõtleb ja sensitiivide saated on, aga mina ei ole, või ma tõesti ei oska öelda, mida keegi rahanduskomisjonis mõtles ja arvas. Mina küsisin ühe küsimuse õigusaktide kohta, et vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 2 lg 1 prim ütleb, et Tallinna linna eelarve kinnitab ja mitte keegi, see on seadusest tulenevalt, seda kindlasti Arto Aas mäletab ka, on aint Tallinna volikogu. Et asumifondi keegi ... seda ei ole, et see võib küsida, olla arvamust ... Ja viimases haldusreformi seadus, mis vastu võeti, ja kus muudeti siis halduskogud ümber nüüd siis linnaosakogudeks, ka seal mitte ükski erakond, ka teie erakond ei teinud muudatusettepanekut, et seda muuta ja anda õigusi asumikogudele.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ivi Eenmaa, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ikka esimene küsimus. Ma ei ole Helle Kaldale esitanud küsimusi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Eelnõu käigus saab esitada kaks küsimust.
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Okei. Lugupeetud Helle Kalda! Sa oled ise väga suurte ja praktiliste kogemustega inimene, kes juhtis edukalt Mustamäe linnaosa jne, jne. No ma küsin otse. Kas siis tõesti ei ole vaja olnud mitte kunagi, ja veel rääkimata praegu, sellist, et linnaosal oleks kasutada raha, mida nad saaksid ise otsustada, mille jaoks?
Kaasettekanne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh komplimentide eest! Aga see kõik, mida ma Mustamäel tegin, ongi seesama küsitluse tulemus, mida linnaosa elanikud tahtsid. Ja koos tolle nimetatud halduskoguga, Igor Kravtšenkoga me väga palju võitlesime. Ja läbirääkimised olid linnas sel teemal, et kõik need asjad ka ellu saavad. Ja aitäh, Tallinna volikogu! Sest teie otsuse tulemusena sai need rahad ka tulla.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud kaasettekandja! Me oleme selle kaasava eelarve teemal Teiega juba pikalt arutlenud siin alles hiljuti. Nii et ei hakka samal teemal väitlema. Aga ma küsin hoopis nõnda. Et mis Teie arvates on siis linnaosakogude tegevuse mõte? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Mina olen aastaid öelnud, et juba siis, kui olid halduskogud, et linnaosakogudel peaks olema ikka mingid õigused ja vastutused. Kahjuks ei ole seda Toompeal. Ka ma rääkisin tollaselt Reformi ... ja rääkisin ka, kui ma olin Toompeal Riigikogu liige ja olin opositsioonis, et anda need õigused. Ma ei tahaks hakata täna diskuteerima. Ja väga hästi teate, et käib lobitöö. Ja öelda, et "milleks sul seda vaja on, on sul nüüd vaja veel, et keegi sulle hakkab midagi ütlema või arvama". Et palju lihtsam on ju selliselt, et me ise otsustame. Et võib-olla et on tagantjärgi tarkus. Need, kes olid tookord koalitsioonis, arvasid, on väga hea juhtida. Ja kui on opositsioonis, arvatakse natuke teistmoodi.
Et mina pean ütlema, et elus mina olen vaadanud alati oma juhtimisele kaks sammu ette. Ja et oleks ... Et teil, poliitikud, kõik, kes sinna Toompeale lähete, mõelge kaks sammu ette. Et te võite küsida Arto Aasalt, miks näiteks ei ole õiguseid antud, miks ei ole näiteks ... On olemas ju enne, kui me võtame volikogus vastu eelarve, siis on olemas ju finantsjuhtimise seadus, mis reguleerib ära eelarve vastuvõtmise, kus me anname linnale õigused. Siis on eelarvestrateegia, mis on esimene dokument, mis hakkab eelarvega ... pärast saab kontrollida. Et need võimalused tegelt on.
Mida ma vaatasin, et ... ja seletuskirja, mis oli Toompeal arutamisel, kui haldusreformil oli, siis seal oli küll räägitud linna õigustest ja rohkem nagu linnadele antud õigusi rohkem. See tähendas tsentraliseerimist. Et kahjuks seal nagu kogukondadele oli vähe antud. Et nii ta on. Miks ta on? Ma ei tea. Hea kolleeg on seal, et miks seda ei olnud. Või ei peetud tookord tähtsaks seda ja ei mõelda midagi muud. Ma ei tea. Ma ei oska öelda. Ja ma ei tea, mida keegi mõtleb.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Arto Aas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Arto Aas Arto Aas
Aitäh! Ma ei saanud nüüd päris täpselt aru, kas Te väidate, et seadus keelab omavalitsusel seda raha jagamist linnaosa kogudes. Kui Te nii väidate, siis Te eksite. Kindlasti ei keela seadus seda. See on omavalitsuse enda otsustada, see autonoomia on ja haldusreformi seadus seda kindlasti ei keela. Me ei andnud kohustust neid asju seal n-ö allpool otsustada, aga kindlasti omavalitsus saab seda ise teha ja see omavalitsuse õigus on ka Tallinna linnal. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud hea kolleeg! Kohaliku omavalitsuse seadus § 22 ütleb väga selgelt prim 1 ja annab ka seaduses ette regulatsiooni. Volikogu ainupädevusse kuulub linnaeelarve kinnitamine, strateegia kinnitamine. Nii et selles osas on märgitud täpselt ära, et kinnitab eelarve ja sellele finantsjuhtimisseadus ütleb väga selgelt ja haldusreformi seadus ütleb selgelt, mis on linnaosade õigused ja kohustused.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Jah, palun!
Kõne - Helle Kalda Helle Kalda
Jah, ma esinen uuesti sellepärast, et neid teemasid, mida te küsisite, komisjonis ei räägitud. Ja ma tahaksin natukene seda teemat lahata kui volikogu liige. Tallinna linn koosneb kaheksast linnaosast. Täna oleme me jõudnud nii kaugele, et me oleme tsentraliseerinud, et meil on olemas ametid. Need samad: transpordiamet, haridusamet, kultuuriväärtuste amet - need viivad ellu täpselt vastavalt nende põhikirjadele Tallinna arengut. Kõikide linnaosade arengut. Ei ole olemas eraldi sellist, et meil on kaheksa linnaosa ja meil on ametitel kuskil veel mingisugune linn. See ongi üksik terviklinn, mis moodustub kaheksast linnaosast. Meil on olemas Tallinnas linnavalitsus, meil on ametijuhid, kellel ongi kohustus täita vastavalt linna detailplaneeringutele, arengukavadele, linna juhtida. Täpselt on haridusametil arengukava, millised koolid ja kuskohal tuleb remonti teha. Nii on ka kõikides teistes valdkondades. Täna oleme viinud meie vastavalt sellele, et hoida noh struktuuris vähem inimesi, oleme koondanud kokku. Teine, mis on kindlasti põhjus on, mis on kokku viidud, et üks linnaosa ei ole suuteline kõiki väga suuri, mahukaid riigihankeid läbi viima. Riigihangete läbiviimiseks on vaja siis kaheksa linnaossa eraldi veel spetsialiste. Täna on ta koonduda seda ametitele ja selle tulemusena nad ongi tehtud. Täna on olemas linnaosad ja on linnaosakogud. Ja kui te võtate välja linnaosakogude õigusi, seal on väga selgelt öeldud uues, mis ongi, et see ongi, kus saadakse esitada nii arengukavadele, linna eelarvestrateegiale oma ettepanekuid. See on koht, kus on võimalik halduskogu liikmetel, vabandage, linnaosakogu liikmetel teha oma asumi inimestega koostööd, nendega arutada, nendega koos rääkida, millised ettepanekud, ükskõik mis mänguväljak, milline kool või mingisugused asjad. See peaks tegelikult esitama linnaosavanemaga, koos läbi arutama ja esitama juba linnale enne seda, kui eelarvestrateegia vastu võetakse. Need kõik õigusaktid tegelikult on olemas. Ka keegi ei ole ju kuskil öelnud ... Kui ma vaatan, seesama haldusreformi seadus, mis vanasti seal ei olnud, on väga selgelt öeldud, et ka algatust võib esitada, kui kogutakse teatud linnaosakogu poolt või ka näiteks kogu liikme poolt, näiteks mingisugune arv, inimeste arv, ja esitada see linna, et arutada. Kahjuks ma vaatasin, et ma pole kuskil ühelgi linnaosakogus eriti seda näinud.
Selles osas ma kutsun teid ülesse. Tegelge linnaosakogudes, rääkige linnosavanematega, tehke oma ettepanekud, ja sellega saabki see asi edasi lahendada. Vot see oligi, enne küsiti, Ivi, hea sõbranna, ütles mulle, et tegi Mustamäel. Vot täpselt nii me Mustamäel tegimegi.
Me arutasime koolidega, me arutasime kogumiga. Me rääkisime mikrorajoonidega, nagu Mustamäel nimetatakse. Ja selle tulemusena on ... Aga kui on juba, kui me võtame seadusandlus, on juba eelarve, siin ja hakata tegema, siis see küsimus on natuke hilja. Küsimus tuleb algatada täna juba oma linnaosakogudes ja ettepanekuid tegema hakata juba linnale koos linnaosavalitsustega.
Täna me kuuleme kohe hea kolleegi ettekannet, kus vähendame meie inimeste arvu, töötajate arvu linnas. No kuulge! Kui me veel vähendame töötajaid, siis me ei saa üldse enam edasi. Siis läheb ju ... kuskilt tuleb kokku hoida. Ma arvan, et ma ei ole veendunud, et kõik asjad on õigesti tehtud, et vot linnaosast ära võetud. Võib-olla tuleks arutada, et mõnda asjagi võiks linnaossa tagasi viia. Et see on me arutamise koht, mõtlemise koht. Et ühtepidi jah, tsentraliseerimine hoiab kokku. Aga kas ta on, alati see kokkuhoidmine on kõige õigem? Võib-olla et me võõrdume inimestest rohkem sellega. See on mõtlemise koht.
Mõelgem siis koos sellele tulevikus. Ja ootan, et strateegias oleks juba linnaosakogudel ettepanekuid. Aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Õnne Pillak, palun! See oli kõnesoov, jah? Mitte sõnavõtu soov?
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ma tahtsin kõne jah. Vabandust!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Oota, ma vajutan Sul ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud saalisolijad! Mina olen üks nendest, kes alates 2009. aastast ja enne seda veel, kui ma olin toona siis veel halduskogu liige, iga aasta tegin ettepanekuid. Neid ettepanekuid, mida Nõmme inimesed on soovinud. Ma võin mõned näited siin ka tuua. Näiteks vaatasin just hiljuti seoses selle aasta eelarvega, et mis aasta oli see, kui ma edastasin ka siin volikogu saalis ettepaneku Vabaduse parki Nõmmele teha pere mänguväljak. See aasta lõpuks saab see tehtud, ma loodan. Aga toona öeldi - seda ei ole vaja. Seda soovis kogukond. Ma tegin selle ettepaneku - ei olnud vaja. Või näiteks lastesõim Mõmmik, mille pilte ma siin näitasin mitu-mitu aastat järjest, selle fassaadi pilte, mis väga lagunenud oli. Eelmine linnapea Edgar Savisaar ütles - pole vaja. Tegi veel nalja, et lähme koos vaatama.
Või võtame nüüd. Kalda tänava korvpalliplats, mille soov on tulnud väga selgelt kogukonna poolt. Mitte minu välja mõeldud see ei ole. Alles eelmine nädal seal inimesed kirjutasid, küsisid, et millal saab. Saatsin linnalt saadud arupärimise vastused, kus selgitati, miks ei ole kahe aasta jooksul seda suudetud korda teha. Ei ole keeruline see. Kogukonna soov on see. Ja me räägime siin, et tehke oma ettepanekuid eelarvesse ja siis otsustame ära. No ei ole tõsiseltvõetav see jutt ju selliselt. Mitte ükski määrus, mitte ükski seadus, mitte ükski õigusakt ei keela teha fondi, mille kasutamist otsustab kogukond. Täpselt samamoodi linnosavalitsused, nii nagu just siin Helle Kalda rääkis ametitest, teevad ka enda plaanid, enda strateegiad, enda eelarvekava, mille nad esitavad Tallinna eelarvesse. Ja selle me võtame siin vastu. Täpselt nii võib seal olla üks rida, asumifond, mille kasutamise otsustab siis see kogukond kohapeal, mis on neile kõige olulisem. Selles mõttes see jutt, et seda ei ole võimalik teha sellepärast, et seadus ei luba või kui me oleme siin võtnud eelarve vastu, siis on juba kogu rong läinud. No ei ole päris tõsi see jutt. Asumifondi saab teha ja on täiesti normaalne, kui inimesed oma kogukonnas saavad kaasa rääkida, öelda, mida nad kõige rohkem soovivad. Ma arvan, et mina näiteks Nõmme ja Mustamäe inimesena, ma ei tea, mida on kõige rohkem vaja Lasnamäel või Pirital. Ma tõesti ei oska seda öelda. Ma ei tunne neid linnaosasid nii, aga ma tean, mis eelmises kahes on vaja. Ja ma arvan, et seal kohapeal inimesed teavad ka, mis on nende soovid ja mida on vaja - kuulame neid inimesi! Ma väga soovin, et me leiaks üksmeele ja enamus toetaks seda eelnõud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sõnasoovijaid rohkem ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Kõne - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Hea esimees ja volinikud! Jah, meie Õnne Pillakuga selle eelnõu esitasime. Meil on selge vaade ja selge sott sellest tegelikult, mida me tahame. Me tahaksime, et meie linnaosad õitseksid ja elanikud saaksid kaasa rääkida. Aga ma ütlen Helle Kaldale - ma ei saanud aru, mida Sa räägid. Sa tõid siia sisse seadused ja regionaalpoliitika ja kõik see, mis ei olnud tegelikult asjakohane. Ei ole vaja vett sogada. Me saame kõik volikogu otsusega ilusasti eelarvesse planeerida iga linnaosa asumifondid, nimetage, kuidas te tahate seda. Aga inimesed peavad olema kaasatud. See küll nüüd ei sega, et Toompea peaks otsustama, et kas asumifond luuakse või mitte ei looda. See on tegelikult meie enda volinike otsus. Aga aitäh teile!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Kõne jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Palun hääletage kaasa teie enda inimeste pärast!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele asutada Tallinnas asumifond". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Häältega 19 poolt, 37 vastu, ei leidnud otsust toetust!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
19:46 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE216 Tallinna linnajuhtimise tervemõistuslikumaks muutmine 14. OE216 Tallinna linnajuhtimise tervemõistuslikumaks muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 10 "Tallinna linnajuhtimise tervemõistuslikumaks muutmine". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal, palun!
Ettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Jah. Ma arvan, et te olete selle eelnõu kõik põhjalikult läbi töötanud. Ma isegi täpsemalt ei kahtle selles, et te olete selle kõik põhjalikult läbi töötanud.
Ma isegi täpsemalt ei kahtle selles, et te olete selle kõik põhjalikult läbi töötanud, sest Helle Kalda, kes juba puldis käis demonstreeris seda, et ta mõtleb kaasa ja arvab, et juhtimiskulusid tulekski kärpida ja ka ametnikke tuleks vähendada. See mulle meeldib. Et ma teen võib-olla sellise lühikese sissejuhatuse, kuna aeg on ka õhtune. Et meie eelnõu tegelikult on ikkagi võib-olla samm edasi sellest, mida siin on ka arutatud. Väiksemas mahus me siin vist eelmine kord või üle-eelmine kord ju arutasime seda, et volinike arvu võiks vähendada. Me ütlesime, me avansina oleme nõus seda ettepanekut toetama just sellepärast, et juhtimiskulusid kärpida ja noh mis seal salata, eks meil oli väike lootus, et siin Keskerakonna ridade arvelt tehakse Eesti lipule ka ruumi. Aga see selleks. Et meie plaan kulusid kärpida on ikkagi oluliselt suurem. Et kui vaadata neid numbreid, siis volikogu liikmete arvu vähendamine 79-lt 63-le säästaks linnale umbes 142 000 eurot, natukene otsa, siis Tallinna Televisiooni sulgemine, mis justkui siis raha juurde, oleks 3,8 miljonit. Sihtasutus Tallinna Vene Lütseum oleks 55 000. Tallinna Munitsipaalkaupluse sulgemine oleks 140 000. Linnavalitsuse liikmete arvu vähendamine oleks ligikaudu 70 000. 300 mittevajalikku ametikoha koondamine oleks ligikaudne aastane kokkuhoid umbes 6 miljonit eurot. Tallinna linna avalike suhete kärpimine 2 miljonit. Tallinna koolide haldamiseks sõlmitud lepingud linnale soodsamaks 1,5–2 miljonit. Seda on Taavi Aas meile siit lubanud. Munitsipaalpolitsei Ameti ümberkorraldamine - kokkuhoid 1 miljon eurot. ja lõpetada Tallinna Linnavalitsuse liikmetele, see on see sama eelnõu, millega me oleme siin ka käinud, töötasu maksmine linna äriühingute nõukogude töös osalemise eest - kokkuhoid circa 150 000. Me oleme ka korduvalt varem teinud ettepanekuid, et linnavalitsuse liikmed ei peaks olema nendes nõukogudes ja lisatasu saama. Analoogia ministritega. Ja üldiselt see on, ma arvan, mõistetav põhimõte.
Samamoodi oleme teinud ettepaneku Ühistukapitalis, endise nimega Ühistupangas, osalemisest loobumisest. Et selle rahaline võit on suurusjärgus 4,5 ehk 5 miljonit.
Kogu selle paketi kokkuhoid Tallinnale oleks umbkaudu 20 miljonit. Suur osa sellest on jooksvad kulud. Nii et ma arvan, et isegi kui Tallinn on jõukas linn, eelarvega on asjad enam-vähem hästi, siis selle raha eest võiks teha palju mõistlikku, kas või sellesama asumifondi, millest me just rääkisime. Ma arvan, et Tallinna inimesed oleks meile tänulikud.
Ja ka järgmise punkti puhul on näiteks ju raha vaja. Mis tähendab seda, et kui me tahame, et Tallinnas oleks meditsiiniline teenindamine parem, meil on mõned ettepanekud, mis, ma arvan, osaliselt kattuvad ka linnavalitsuse tänaste vaadetega, siis ka seal oleks seda raha vaja. Nii et ma arvan, et meie ettepanekud on mõistlikud.
Nüüd võib-olla paar sõna sellest, et me esitasime eelnõu. Komisjonis oli see debatt, ma ütleks, üsna sihuke sõbralik, rahanduskomisjonis. Põhiline teema keskendus sellele, et oh, miks ometi me soovime koondada linnavalitsusest ühe liikme, Aivar Riisalu. Tunnistan ausalt, on mitmeid põhjuseid. Üks põhjus on see, et see ametikoht loodi tegelikult hoopis muudel põhjustel kui Tallinna linna inimeste vajadused. See pigem loodi ju, me kõik saame aru, miks ja millise sooviga keegi üle meelitada. Teiseks. Aivar Riisalu, kui te mäletate, 2017. aastal ju käis igalpool ringi. Rääkis, kuidas Tallinna Televisioon müüakse kohe. Vähemalt mulle ta seda kuskil Juku-Kalle raadios rääkis. Siis lubas ta väljuda kiiresti Ühistupangast. Täna me oleme endiselt otsapidi sees. Munitsipaalkauplus pidi kaduma jne. Ta on meile siit puldist teinud ohjeldamatult nalja. Aga selle nalja tegemise eest, ma arvan, päris ei peaks inimese, abilinnapea palka maksma. Aga no lõppkokkuvõttes, eks see on enamuse otsustada. Ja kui ta on taas leidnud tee Keskerakonna rüppe, eks te siis peate teda embama. See on ilmselt teie saatus, mitte meie. Meie saame välja öelda, et Aivar Riisalu tegelikult ikkagi on, noh, mitte liiga tõsiselt võetav abilinnapea selle kohapeal. No vot. Aga üldiselt see pakett ei puuduta ainult teda, see peab olema palju laiem ja aastas Tallinnale kokkuhoid on 20 miljonit 300 ametikohta ja suur hulk puna palgele jääb tulemata, kui me peame mõtlema, et mida sealt Tallinna Televisioonist jälle näidatakse ja kui palju see tegelikult loeb. Nii et minu ettepanek on seda paketti toetada ja isegi kui üllatust ei sünni, minu soovitus on sellele mõelda, sest ka headel aegadel tuleb vaadata kaugemale ja Tallinnas igal juhul juhtimisreforme tuleks teostada, sellest ei saa ilmselt mööda vaadata. Ka siin tuleb seda teha. No vot. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet ettekandja, et mul siiski üks küsimus on. Et teil olemas ka oma n-ö siis hukatavate nimekiri. Et kes need siis 300 on, kes tuleb nagu lahti lasta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No see on analoogia võib-olla riigiga, et riigis meil oli, meie valitsuse ajal oli - siin on Arto Aas, ma ei tea nüüd, kus ta on, kas ta läks korra teed või kohvi jooma, tema oli riigihalduse minister, kes pani riigis eesmärgiks, et iga aasta vähendatakse 1000 ametikohta, ja me seda tegime. Mina majandusministrina, majandus- ja taristuministrina sain ülesandeks, kui ma õigesti mäletan, meie ministeeriumis umbes 55 ametikohta iga aasta koondada ja seda me tegime. Et selleks ei antud nimekirja ette. Samamoodi on linnavalitsuse ja linna süsteemiga, et kui sa tead, et sul tuleb ametikohti kokku tõmmata, siis sa teed selle valiku ära ja tegelikult tõstad neid tegevusi ringi. Kui küsida, milles see nagu hinnang on, siis enne valimisi oli sotsidel suurepärane linnapea kandidaat Rainer Vakra, kes hindas mitte, ütleme, mittevajalikeks ehk päris keskparteilisteks ametnikeks umbes 400 ametikohta. Mina olen natuke tagasihoidlikum, temast lühem ka, tagasihoidlikum ja ütlen 300. Kui me niimoodi kokkuleppele saame, siis ma umbes selle järgi hindaks, et umbes 300 ametikohta on võimalik kokku tõmmata küll. Ja ma arvan, et ei ole suur patt, kui alustada näiteks 100-st. Et see on signaal linnainimestele, et ka linnaametnikel ei ole sellist hoiakut, et muudkui linn kasvab, igaüks teeb muudkui tööd ja omad saavad ametisse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Hea härra Kristen! Mul on üks väga ... võib esitada, iga Teie punkti kohta võib esitada küsimus. Mul on ainult ... ma praegu küsin Teilt ainult punkti 6 kohta. "Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks töötada välja kava linnaametnike vähendamiseks 300 võrra" või nii. Ja seletuskirjas ... Seletuskirjas: "Koondada 300 linnale ebavajalikku keskerakondlikku töötajat". Avalike andmete kohaselt on Tallinna linnas tööl 300 Keskerakonna töötajat. Ettepanek on neid ebavajaliku töödelt koondada.
Ja mul on seoses sellega, et ma arvan, et meil on õiguslik riik. Kas meil ... kus meie seadus näeb ette kas koondada või võtta tööle või teha, mis teha inimestega, alusel, et nad on mingisugune erakonna kuuluvad inimesed? Ja kes üldse peale selle praegu võib öelda, et need inimesed, kes meil ei ole vaja, neil on 300 või 1500 või 30 või üldse kedagi? Mis alusel me võime üldse sellest rääkida? Ja peale selle kõige tähtsam küsimus on see. Mis alusel me võime vallandada inimesele, et nad on selles või teises erakonnas? Ma väga vabandan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Hea kolleeg! Palun Teid jälgida protseduuri. Head kolleegid opositsioonist! Ma saan aru, et kui teie erakonna kaaslased võtavad rohkem aega, see ei tekita emotsioone.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei tekita. Sest ma lugupidamisega suhtun kolleegide vastu, sõltumata sellest, kas on nad ühest või teisest erakonnast. Ja täna head kolleegid kõik võtsid rohkem aega, kui lubab protseduur, sealhulgas ka Reformierakona fraktsioonist. Et suhtume üksteise vastu lugupidavalt! Et palun!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Siin ma võin volikogu esimehega harukordselt nõustuda. Et minu meelest kõik praktiliselt on üle serva lasknud selle punase ajaga. Aga üldiselt, kuna kõik lasevad üle, siis ei peaks lihtsalt seda nagu liiga pikaks laskma.
Aga ma vastan hea meelega küsimusele.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, küsimus on esitatud. Küsimus on esitatud ja aru saadud.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
.... erakonna kaaslast või kes nad on. Kas kuskilt ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud kolleeg! Küsimus on esitatud ja arusaadav. Las ettekandja vastab.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
....
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah. Proua Tšernogorova, ma püüan vastata jõudumööda. Vastus ei pruugi meeldida, aga ma püüan.
Et eelnõus endas ongi kirjutatud, et ülesandeks välja töötada linnaametnike vähendamiseks 300 võrra töökulude kärpimiseks. Selgituskirjas on "keskerakondlikud töötajad" ja täpselt sellise terminiga neid ka avalikes andmetes ja ajakirjanduses tähistati. Et eeskätt on need inimesed, kes on võetud tööle kas isikliku või parteilise eelistuse alusel, kellel ei ole tegelikku põhjendust Tallinnas töötada. Selliseid inimesi on linna aktsiaseltsides, selliseid inimesi on igal pool mujal. Ja see kahjuks on fakt.Seda avalikkus näeb. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõus on mitmeid asjalikke ettepanekuid, aga ta on nihuke kogumina selline pudru ja kapsad natukene, et seal on ka selliseid intellektuaalselt huvitavaid ettepanekuid. Et kas Sa võib-olla natukene seletaksid lahti, et ma ei saanud hästi aru selle Ühistupanga - kust see kokkuhoid tuleb? Et me, tegelikult linn omandas Coop pangas osaluse, sealt teenib n-ö juba tänavu täiendavat raha, et kust see kokkuhoid üldse tuleb? Ülejäänud osas vähendati siis teiste osanike arvu eks ole ühistukapitalis, et ... kust Sa selle raha leidsid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh! Et tegelikult Ühistupanga puhul oli võimalik sellel hetkel vähemalt, ma arvan, kui see eelnõu esitati, oli võimalik sealt ka väljuda ja osa oma rahast välja võtta või mitte sellega ühineda. Nii et tegelikult see olekski olnud ühekordne. Kõik muud on ju jooksvate kulude kokkuhoiud, mis on palgakulude kokkuhoiud on pidevad eksju. Jah, ja veelkord, tegelikult sellel hetkel Tallinnal olekski olnud võimalus sealt oma osaga väljuda, jah, mitte sinna minna, see oli see valik tegelikult. Meie ei ole kunagi pooldanud selle ühistukapitaliga sellist toimetamist, nagu siin omal ajal on toimetatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Aab, palun!
Küsimus - Jaak Aab Jaak Aab
Tänan! Hea ettekandja! Et Te korra mainisite siin seda riigireformi, mida Te usinasti tegite. Seda tehti Exceli tabeliga. juhtus nii, et näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaiglale ja Tartu Ülikooli Kliinikumile kirjutati ka ette suured numbrid, mida nad peavad koondama. Samas te teate väga hästi, et arstiabi vajadus järjest suureneb ja arste ja õdesid on pigem puudu, kui neid tuleks koondada. Et huvitav, millise Exceli tabeli Te Tallinna Linnavalitsusele nüüd soovitate. Kust neid inimesi siis koondama hakatakse. Ja äkki juhtub sinna ka mõni reformierakondlane sisse, mis siis saab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea Teidki näha. Sellest eilsest debatist jäi mul mulje, et Te jäite väga hätta pensionivastustega. Ja ma just lugesin Postimehest, kus selgub, et viiest lubadusest üheksast pole ühtegi täidetud. Lugege Teiegi! Aga nüüd, mis puudutab seda koondamisi, siis riigis tegelikult öeldi ka haiglatele ja haiglasüsteemile - ma mäletan, see ütleja minu meelest oli minister Ossinovski, et nende ülesanne oli ka selle võrra väiksem, et tegelikult oli see eesmärk ikkagi administratiivsete kulude kokku tõmbamine ja see tõmmati riigiasutuste peale kokku. Nii lihtne oligi. Te endise valitsusliikmena peaksite seda teadma. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle Kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Mind huvitab teema, mis oli linnavalitsuse liikmete vähendamises. Et te vähendate ettevõtluse abilinnapea koha. Abilinnapea koht ettevõtluses on olnud juba siis, kui oli hea Ivi Eenmaa. Et kas Teie leiate, et ettevõtlusega ei peaks Tallinna linn tegelema? Aga kui Te arvate, et peaks tegelema, siis milline abilinnapea töökorraldus peaks olema, siduma ettevõtlusega?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Kõigepealt ma usun, et Teie, hea Helle Kalda, ei arva, et abilinnapea olemasolu on ainukene võimalus, kuidas Tallinnas inimesed saavad ettevõtlusega tegeleda tegelikult. Et kui Aivar Riisalut või abilinnapead ei oleks, siis ükski ettevõtja ei suudaks Tallinnas tegeleda. Ma arvan, et vastupidi, kõik ettevõtjad hingaks kergendatult, kui nad ei peaks Tallinna linnavõimuga või riigiga asju ajama. Kui vaadata viimaseid majandusspidomeetreid - ma arvan, et te loete neid samamoodi, siis nii negatiivset hinnangut valitsuse majanduspoliitikale kui praegu, ei ole antud. Nüüd tulles teema juurde - minu poolest võivad need ülesanded üle võtta linnapea, kes iganes, aga Aivar Riisalu koht tegelikult loodi ju ainult selleks, et Isamaa tollane Tartu linnapea kandidaat üle meelitada. Me ju mõlemad teame seda. Aitäh!
Küsimus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mul on ka üks küsimus. Kas te kuulasite prefekt Kristian Jaani ettekannet algusest peale lõpuni? See ongi küsimus.
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Osaliselt kuulasin jah.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, kolleegid! rahanduskomisjon arutas 4. veebruaril k.a seda väga innovatiivset projekti, mida esitas härra Kristen Michal. Kristen Michal tegi hästi lühidalt sellepärast, et ta ütles, et läheb tugevaks arutamiseks suures saalis. Ja see meie rahanduskomisjon võttis vastu ka otsuse. Ja otsustamine oli selline, et 2 poolthäält oli, 9 vastuhäält oli, 2 erapooletut häält oli ja otsus oli selline, et mittetoetada eelnõu esitatud kujul. Ja kaasettekandjaks määrati mind. Aitäh! Palun mõelge, kalkuleerige, otsustage ja palun toetada rahanduskomiosjoni otsust! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
Kõne - Jaak Juske Jaak Juske
Austet volikogu esimees, head kolleegid ja eriti hea kolleeg Kristen! Sinu toredas eelnõus on pealkirjas nihukene huvitav mõiste nagu "tervemõistuslikkus". Et see on nii ilus sõna eesti keeles, et huvitav, milline selle sõna nihukene õiguslik jõud ja õiguslik sisu on. Et selle üle võib eks ole vaielda. Kellele meile ei meeldiks olla terve mõistusega inimene. Juhtida linna tervemõistluslikult. Ja siit edasi mõeldes, et mis ikkagi tuleks siis linnas muuta, et linn oleks siis võimalikult tervemõistluslik. Et Sa tegid siin terve rea väga asjalikke ettepanekuid, millega võib ju nõustuda, aga ma arvan, et Sa oled jäänud nagu selle tervemõistluslikkusega, selle saavutamisega, nagu poolele teele seisma. Ja ma tahaks teha ühe muudatusettepaneku Sinu suurepärasesse eelnõusse. Ja sellest inspiratsiooni ma sain, kui ma vaatasin Sinu valimisreklaami, kus ma arvan, olles terve mõistluse juures, teatasid, et Sina oled rajanud kõikvõimsaid olulisi teid, viadukte, või vähemalt olete oluliselt sellele kaasa aidanud. Ja ma loodan, et Sa seda rääkides olid terve mõistluse juures. Ja siit edasi mõeldes ma tahaks teha ühe väga väärika muudatusettepaneku, mida ma arvan, et ka volikogu enamus toetab. Et nimelt ma sooviks siis teha muudatuse, lisada ühe punkti nendesse ülesannetesse. Et nimetada Haabersti ristmik ümber Kristen Michali nimeliseks ristmikuks. Et palun toetada seda! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Sõnavõtt - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Mina võtaks ka kohapealt sõna. Kahjuks lugupeetud ettekandja ei saanud tähelepanelikult kuulata prefekti ettekannet koos küsimustega. Aga tõepoolest, see oli küllaltki pikk. Kui ta kuulaks, siis ta kindlasti paneks tähele, et päris mitu korda lugupeetud prefekt ütles, et ta väga hindab koostööd Munitsipaalpolitseiga ja see töö ja see koostöö ja Munitsipaalpolitsei töö on vajalik Tallinna linnale ja ka vajalik riiklikule politseile. Ehk siis, ma arvan, et ei saa kuidagi nõustuda selleks, et me peaksime reorganiseerima Munitsipaalpolitsei üksust. See oleks mitte ainult väga mõistlik, vaid ka kahjulik Tallinna linnale.
Ja veel üks tähelepanek prefekti sõnavõtust. Ta ütles, et tänu sellele, et linn täiendavalt suurendas enda süsteemi koosseisu, tulid juurde lastekaitsespetsialistid, kellega koos nad jällegi töötavad, ja et see oli väga positiivne otsus. Ma tuletan meelde, et linna otsus laiendada linnastruktuuri ehk siis suurendada koosseisu, linnaametnike koosseisu oli tingitud just sellega, et tuli rohkem sotsiaaltöötajaid ja laistekaitsespetsialiste. Ja seda otsust just praegu prefekt toetas ja kiitis.
Muidugi on ka veel siin terve rida veel mõistlikuid ettepanekuid ja mõtteid. Aga selleks tõepoolest ei ole väga palju aega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Kas lugupeetud ettekandja soovib lõppsõna? Soovib. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Aitäh! Ma lühidalt lihtsalt ütleks, et seda osa prefekti jutust ma kuulsin jah. Ja ma ütleks pigem seda, et vaadake, ega te, ma arvan, sama hästi teate, kui palju on tegelt administratiivsel tööl inimesi, keda üldiselt on sinna palgatud ainult selle jaoks, et hoida posti või sobivaid inimesi panna. Ma arvan, et see on päris suur number Tallinna linnasüsteemis ja kesksüsteemis.
See, mis puudutab Munitsipaalpolitseid, siis ka selle kohta ütleme nii, et minu arvates Eesti riigis peab olema tugev politsei. Munitsipaalpolitsei tegelikult on võib-olla partner. Aga minu ettekujutuses ei ole see selline nagu võib-olla keskerakondlaste ettekujutuses, et Munitsipaalpolitsei seisab ukse ees ja kontrollib siin ära näiteks Jaak Juske joobe hiljem, eks ju. Mida muidugi ei ole, ma rõhutan. Aga ütleme nii, et kontrollib ära. Et see ei kuulu ju tegelikult sellesse maailma. Politseil on jõu rakendamise monopol, nagu prefekt ütles, ja sellisena ma kujutan teda ka ette. Aga see selleks.
See, mis puudutab nüüd Jaak Juske ettepanekut, ma väga tänan. Minister tõesti olin mina. Taavi Aasaga me oleme seda debatti pikalt pidanud. Minu meelest see debatt ongi naljakas, sest Taavi Aasa vanune mees juba peaks teadma, et ristmikke ehitavad ehitajad ja planeerivad ehitajad. Millegipärast ta siiamaani veel kahtleb selles. Ja faktid on hästi lihtsad jah. Haabersti ristmik, Gonsiori ristmik, tegelikult Reidi tee sai eelarvesse sellel ajal, kui mina minister olin. Kose-Mäo tegelikult algas sellel ajal, kui valitsuses lepiti kokku. Muuseas, ka sotsid olid seal. Aga ma ei ole kindlalt nii suureline, et arvata, et ühtegi ristmikku peaks minu nime järgi nimetama, vähemalt mitte niipea. Aga üldiselt siia eelnõusse ma seda ettepanekut ei tee. Aga küll ma leian koha. Ma arvan, et Tallinnas me leiame tuulelipu, mis saab Jaak Juske nime. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nüüd vaatame läbi muudatusettepaneku. Nii! Muudatusettepaneku sisu on: "Teen ettepaneku muuta linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna linnajuhtimise tervemõistuslikumaks muutmine", lisades punkti järele uus punkt ... " Punkti nr 11 ehk siis "uus punkt nr 12 nimetada Haabersti ringristmik ümber Kristen Michali nimeliseks ristmikuks. Muudatusettepaneku põhjus seisneb vajaduses märkida ära Reformierakonna fraktsiooni liikme Kristen Michali panus Haabersti ringristmiku rekonstrueerimisse ning uue turboringi rajamisse". Nii! Mis on eelnõu esitaja seisukoht?
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Mina igatahes ei toeta seda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei toeta. Ma praegu küsin teie käest hääletamise kohta. Ja mul on suur palve, head kolleegid! Võib-olla meil ikkagi ei ole vaja nagu seda tsirkust. Aga no teile otsustada. Kas keegi soovib hääletada?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No kui üks volikogu liige soovib, siis meil ei ole valikut.
Et panen muudatusettepanek hääletamisele. Kes on selle poolt, palun hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek Ettepanek
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 9 poolt, 26 vastu, 3 erapooletu, ei leidnud muudatusettepanek toetust!
Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linnajuhtimise tervemõistuslikumaks muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 14 poolt, 37 vastu, 1 erapooletu, ei leidnud otsus toetust!
20:13 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE194 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tagada linna toel valveperearstiteenuse kättesaadavus igas linnaosas õhtusel ajal ning liita kõikide Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava üleriigilise digiregistratuuriga 15. OE194 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tagada linna toel valveperearstiteenuse kättesaadavus igas linnaosas õhtusel ajal ning liita kõikide Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava üleriigilise digiregistratuuriga
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja viimane päevakorrapunkt "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tagada linna toel valveperearstiteenuse kättesaadavus igas linnaosas õhtusel ajal ning liita kõikide Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava üleriigilise digiregistratuuriga". Sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Palun!
Ettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Aitäh, hea esimees! Head volikogu liikmed! Et antud eelnõu, ma eeldan, olete samamoodi läbi vaadanud. Seda arutas põhjalikult ka sotsiaalkomisjon. Tutvustan lühidalt.
2017. aastal me küsisime mandaati ideele, et valveperearstiteenus – ja noh, seda terminit me kasutame võib-olla parema termini puudumisel – oleks kättesaadav õhtuti linnaositi ja ülelinnalisena nädalavahetustel. Seda miks? Sest täna on tegelikult ju olukord selline, me oleme ka paljud seda lugenud, kui erakorralise meditsiini osakonnad on ülekoormatud tihti patsientidega, kes sinna võib-olla ei peaks minema. Sotsiaalkomisjonis arutelus tegelikult siin oli päris palju erinevaid haiglate esindajaid ja perearstide esindajaid, kes kirjeldasid neid protsente, mis on väga kõrged. Ja ütleme, need numbrid on Riigikontrolli sellessamas raportis kättesaadavad. Kui ma põgusalt mainin, siis 2017. aastal oli EMO-sse pöördunud inimestest üle poole neid, kes tegelikult üldjuhul kiiret erakorralist abi ei vajanud. Lisaks lihtsate hädade ravi, see on nüüd Riigikontrolli raportist EMO-s, on keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. Olukorra normaliseerumise hinnang on seesama perearstiabi ühtlane tase ... ebaühtlane tase ja kättesaadavus.
Nüüd, kui toodi näide Riigikontrolli raportist, siis viidati PERH-ile. Öeldi, et EMO-s nende patsientide osakaal, kes pöördusid EMO-sse kergemate terviseprobleemidega, kuid kes oleks võinud saada abi perearstilt – umbes 55%. Ja EMO-de ülekoormatus on tekitanud ka olukorra, kus ligi viiendikul pöördumistest ei jõutud õigel ajal määrata, kui ohtlik on patsiendi seisund, ja kümnendikul juhtudest ei jõudnud patsient ettenähtud aja jooksul arstini. Nii et neid numbreid ja selliseid fakte on ju hulga veel.
Et kui ma vaatan riigikontrolöri auditi kommentaari, sedasama arstiabi teemalise auditi kommentaari, siis tema soovitus oligi kasutada enam e-konsultatsioone, rakendada ühtne digiregistratuur, uued tervisekeskused ja võimalus pikendada vajadustele vastavalt nende lahtiolekuaega nii tööpäeva õhtuti kui lühiajaliselt nädalavahetusteti.
See tegelikult on ka selle eelnõu mõte. Et väga tihti ka praktikast tulenevalt on nii, et inimesed ei jõua tööajal minna arsti juurde ja tahaksid seda teha hiljem. Ja kui nad jätavad selle käigu tegemata, siis ühiskonnale ja meditsiinisüsteemile kõik need käigud hiljem on kallimad. Ma arvan, et see on üldiselt suhteliselt mõistetav printsiip.
Nüüd, kui vaadata selle eelnõu edasist menetlust, me andsime selle sisse menetlusse. Ja ühte osa sellest eelnõust Tallinna Linnavalitsus ka toetas. Ta toetas seda, et Tallinna haiglad saaksid liidetud digiregistratuuriga. Digiregistratuur on kohustuslik selle aasta suvest. Aga kui keegi tahab vaadata, kas ta tegelikult toimib, ehkki minister Sikkut väitis, et ta toimib, siis võite minna Eero Merilinnu ... Tema on perearst, istub seal taga, kes veel ei tea, hallis särgis. Ta võib teile lehvitada, kui tahate. Võib panna ka diagnoosi. Et minge tema Facebook'i kodulehele. Ta tegi just ühe katsetuse, proovis digiregistratuuri. Ja seal on tegelikult olukord selline, et ei ilma saatekirjata ega saatekirjaga ei saa järgmise kuue kuu jooksul mitte kuhugi vastuvõtule. Et see digiregistratuur veel ei toimi.
Seetõttu on väga aktuaalne nii meie ettepanek kui linnavalitsuse sellele pooldav hoiak, et ka Tallinna haiglad liituksid digiregistratuuriga, kus klient saaks sealt valida. Ja minu isiklik arvamus on see, et seal peaks siis olema ka võimalikult palju erategijaid, et kliendil oleks valida erinevate võimaluste vahel, patsiendil oleks võimalik valida erinevate võimaluste vahel nii ajaliselt jne. Ja seda süsteemi kindlasti tuleb edasi arendada, et ühel hetkel ka vabanenud aega oleks võimalik teavitada jne. Olen suhelnud erinevate erategijatega, kes kirjeldavad, kuidas nende süsteemid toimivad jne. Et üldiselt, ma arvan, ühiskonnas on see hoiak olemas, et see võiks olla see tee ja suund, kuhu minna.
Nüüd, teine pool, mis puudutab valveperearstiteenust või mistahes üldarstiabiteenust õhtusel ajal, nädalavahetustel. Ma tegin meie eelnõule ka ühe paranduse ja selle paranduse ma annan kohe siin volikogu esimehele ka üle. Paranduse tegin sellest lähtuvalt, mida me arutasime siin sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjonis oli linna esindaja proua Tomberg, kes on linnas selle valdkonnaga tegelev. Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist vist on tema, ma loodan, õige ametinimetus. Ma loodan, ma ei eksi. Ja tema tegi ettepaneku ja ütles, et Tallinna linn on nõus või kaalub, juba tegelikult on nõus samas vaimus edasi mõtlema, et isegi mitte ei ole kaheksani õhtul need perearstiteenused kättesaadavad või valveperearstiteenused, kui me seda nii tähistame – ja veel kord, see on parema puudumisel lihtsalt selle nimetus –, vaid oleks kümneni. Nii et ma teen selle ettepaneku, et meie eelnõus ära muuta.
See sõnastus on selline, et: "Tallinna Linnavalitsusel asuda läbirääkimistesse Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega, kaasates läbirääkimistesse ka Eesti Perearstide Seltsi esindajad, et linnaosades oleks tööpäeva õhtuti tagatud üks valveperearstiteenust pakkuv vastuvõtt kella 22-ni". See on nüüd seesama ettepanek, mille proua Tomberg siinsamas saalis tegi komisjonis. Ja "Linnavalitsusel kaaluda ka ülelinnalise valveperearstiteenuse lahtioleku tagamist nädalavahetustel, võimalusel erakorralist abi pakkuva meditsiiniasutuse lähedal, et tagada koostöö".
See teine osa, mis puudutab nädalavahetust, vastab täpselt sellele, mida on abilinnapea Tõnis Mölder avalikult rääkinud nendes väljaannetes, mida, ütleme, mina harva loen. Aga nende nimed on ajaleht Pealinn ja kõik need muud väljaanded, mida linn välja annab. Ja kinnitanud, et ta tegelikult sellist plaani toetab. Nii et need ettepanekud meie eelnõu muudatuses on täpselt sellised, mida on linna esindaja proua Tomberg ja abilinnapea härra Mölder välja käinud. Täpselt selle järgi me selle oleme sõnastanud.
Ja tegelikult ma usun, et need ettepanekud teevad inimeste elu ka paremaks. Nii et seetõttu selline muudatus siia tuleb. Ma ütlesin ka komisjonis proua Martinsonile, et me selle muudatuse teeme. Me hea meelega kuulame, mida meile räägitakse. Ja ma arvan, et kui lõpptulemus on mistahes kompromiss, et inimesed saavad peale tööpäeva õhtut paremini arsti juurde ja tuleb selline teenus, kus inimesel on võimalik võib-olla kergema murega pöörduda ühest uksest ja keerulisema murega minna teisest uksest, siis ma arvan, et Tallinna inimesed on meile tänulikud. Nii et igal juhul ma loodan teie toetusele. Ja ma arvan, et see lahendus tuleb igal juhul, ükskõik, kuidas selle konkreetse eelnõuga läheb. See on praktiliselt möödapääsmatu. Ma arvan, et inimeste soov ja tellimus selle järgi on. Ja Tallinna Linnavalitsus minu hinnangul ka seda sõnades toetab.
Nii et see oleks sisuline siis selline tutvustus ja sissejuhatus. Ja ma annan selle paranduse ka üle. Ja aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Helle Kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Ma toetan väga digiregistratuuri. Aga ma ei saa täpselt aru. Et kas mõte oli selles, et siis sellega saab vähendada järjekordasid või? Et kui jah, kuidas Te seda põhjendad, kuidasmoodi digiregistratuur vähendab järjekordasid?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et selle eelnõu pealkiri tegelikult on tagada linna toel valveperearstiteenuse kättesaadavus linnaosas õhtusel ajal ja liita kõiki Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava digiregistratuuriga. Selline pealkiri on sellel.
Aga kui Te küsite minu käest või Sa küsid minu käest, nagu omavahel pigem vestleme. Et minu jaoks kui patsiendi jaoks on igal juhul mugav, kui ma saaks ühtses digiregistratuuris ... Sest käia mistahes teenust otsimas kui mitmes ... Digiregistratuur ei toimi, kui igal haiglal või igal meditsiiniasutusel on erinev süsteem ja patsient peab otsima. Ja tean minagi, mäletan, olen lastega samamoodi otsinud arsti vastuvõttu. Ja tean tegelikult tuttavatelt sõpradelt samamoodi, kes on olnud hädas, et nad on pidanud helistama teatud ajal, arsti vastuvõtule registreeruma ja pärast seda umbes 5 või 10 või 15 minutiga on selle kuu norm täis. Nii et tegelikult oleks vaja korralikku digiregistratuuri. Eesti riik selles suunas liigub. Aga veel kord. Et nagu debatt Eero Merilinnu Facebook'is näitab, et seal on isegi juba Sotsiaalministeeriumi esindajad juba sekkumas ja seletamas, mis täpselt toimumas on. Et meil on ikka päris pikk ma veel sellega minna. Aga igal juhul tuleb seda teed käia ja mul on hea meel, et seda toetatakse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle Kalda, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Minu küsimus on perearstisüsteemi kohta. Et nagu ma sain aru, et Te plaanite neidsamu perearste võtta nagu tööle. Et perearstil on oma nimistu, 200 haiget ja tema teise nimistu inimesi või haigeid vastu võtta ei saa. Kuidas see on võimalik? Ma saan aru, kui ta võtaks, ja tuleks õhtu tööle, aga kuidasmoodi saab võtta perearst teisi haigeid vastu, mu küsimus?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! See on hea küsimus ja kindlasti vajab selgitamist. Et minu teada perearsti nimistu ei ole ainult 200 inimest, eksju, Eero Merilind? - siis ma kuulsin Teid valesti, väga hea. Et see on lähemal number jah. Et mis puudutab valveperearstiteenust, nagu ma ütlesin, siis sellise nimega me oleme seda tähistanud võib-olla parema termini puudumisel. Selle teenuse kohta, seda teenust siin samas saalis - istus seal linnavalitsuse aedikus istus Jaanus Vool, kes on Medicumi juhataja - Lasnamäel suur tervisekeskus. Ja tema kirjeldas, et nemad oleksid valmis sellist teenust pakkuma. Nemad nimetavad seda valvetoaks. Kuidas iganes me seda soovime nimetada - nimetage kasvõi Helle Kaldaks seda teenust, et mul ei ole ka midagi selle vastu. Et sellist teenust pakuvad, nemad oleks nõus pakkuma kella 10ni, kui vaid oleks kokkulepe linna Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga, et sellist teenust pakutakse. Et tegelikult täna on valmisolek ja soov olemas, lugesin juba kuskilt uudistest, et Medicum ja Tallinna Linnavalitsus ja Sotsiaalministeerium juba arutasid seda. Minu meelest see on väga positiivne. Igal juhul ma arvan, et ühel hetkel sinna jõutakse. Kuidas seda nimetatakse, ma ei oska seda hinnata. Veelkord - mul ei ole midagi selle vastu, kui sellel on teine nimetus, aga eesmärk peaks olema see, et kui me istume siin tööl, noh näete, täna läheb meil poole üheksani, no üheksani läheb ära. Kui meist keegi peaks nüüd minema veel arsti juurde, tahaks minna, siis ainukene võimalus vist on minna EMOsse. Et see üldiselt ei ole mõistlik, või siis Eero Merilinnuga kokku leppida. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Merike Martinson. Palun!
Kaasettekanne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed! See väga tähtis küsimus oli arutusel 30. jaanuaril käesoleval aastal. Ja osales selles siis 11 komisjoni liiget. Nendest 7 olid linnavolikogu liikmed. Ja lisaks oli kutsutud osalema kõikide Tallinna haiglate juhid, Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse liige, ka perearst. Ja tõepoolest osales ka Aktsiaselts Medicumi juhatuse esimees.
Ettekandja juba rõhutas, et oli üsna intensiivne sõnavõtt, arvamuste avaldus. Aga lubage, et ma kõigepealt loen siis lõplikult teile ette selle lõpliku otsuse. Ja hääletamistulemusega: poolt ei olnud, vastu oli 9 ja 1 oli erapooletu, see eelnõu toetust ei leidnud.
Et lubage nüüd, et ma võtaks natuke lühidalt kokku selle sotsiaalkomisjoni arutelu, ja ütleksin ka mõned sõnad oma isikliku kogemusega, kuna selle teemaga olen ma tegelenud väga mitmete aastate jooksul.
Kõigepealt, see muudatusettepanek digiregistratuuri, riikliku digiregistri ... Võin ma korraga võtta sõna ka ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jajaa, loomulikult.
Kaasettekanne jätkub - Merike Martinson Merike Martinson
... ja oma isiklik arvamus?
Aitäh! Riikliku digiregistratuuriga ühinemine, et teha ülesanne linnavalitsusele, andke andeks, see on, seda kinnitasid ka kõik haiglajuhid, et sellel ei ole, meil ei ole vaja anda enam täiendavat kohustust linnavalitsuse poolt haiglatele, kui juba eelmise aasta lõpul konstateerisid kõikide haiglate nõukogude juhatuse esimehed, et nad on selle teemaga alustanud. Neil on programmeerijatega juba kõik tegevus alanud ja nüüd võiks öelda, et haiglavõrgu arengukavas olevad haiglad ja need on kõik Tallinna haiglad, on kohustus ühineda riikliku digiregistratuuriga. 15. jaanuaril teatas Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes esines pilootprojektis, et nendel on valmis ja nüüd edasi oodatakse siis teisi Eesti haiglavõrgu arengukava haiglaid ja isegi, ma võin öelda teile, et haiglate nõukogudes jaanuarikuus konstateeriti ja siin ka selles komisjonis konstateerisid haiglajuhid, et see protsess toimib ja 1. juuliks peavad nad olema sellega ühinenud. Seetõttu ma leian, et see on praegu antud juhul, andke andeks, ei ole mingit vajadust seda tuua eelnõuna, kui see tegevus juba toimub. See on sama, kui Tallinna linn peaks tegema korralduse haiglatele, hakake palun haigeid ravima! Aitäh!
Nii! Aga nüüd teine eelnõu, või see põhieelnõu. Tõepoolest, mul on väga hea meel, et see teema uuesti üles tõsteti. Muidugi ma pean ütlema, et selle tõuke andis loomulikult Riigikontroll, kes ametlikult tõi need kitsaskohad välja. Ja ma pean ütlema, et siiamaale on olnud, jäänud meedikute, haiglate häälekandja jäänud, võiks öelda, hüüdjaks hääleks kõrbes. Aga peab ütlema seda, et pärast Riigikontrolli loomulikult ma saan aru, et nüüd kogu ühiskond aktiviseerus. Ja võin öelda ka oma kogemuse järgi, et peale perearstisüsteemi loomist, 2002. aastal läks Tallinna linn lõplikult üle, hakkaski see järk-järgult EMO osakondades ja haiglate hulk kasvama. Ja tõepoolest on ka tänasel päeval veel väikse kasvutendentsiga. Mitte isegi osades haiglates mitte 50, vaid isegi näiteks Lastehaiglas on juba kuni 60% neid haigeid. Ja kui küsitleda, siis nad ei tule sugugi mitte väljaspool, õhtusel ajal, vaid kõige ... 30% tuleb kella 8-st kella 16-ni. See räägib seda, et süsteemis on ikka midagi vale. Mitte see, et kindlasti peab olema õhtustel tundidel.
Aga võin öelda seda, et 2006. aastal olin mina väga suur optimist abilinnapeana ja alustasime perearstidega läbirääkimisi valveteenistuse rajamiseks. Ja tookord oli selline ettepanek, et oleks 22-ni. Ja seda meenutas ka praegu proua Tomberg siin selles ettekandes, et see oli, selline ettepanek oli tookord. Ja mille vastu me põrkasime? Perearstid on eraettevõtjad. Nendel on oma, tervishoiu korraldamise seadusega on pandud maha nende tööaeg, töötunnid.
Nemad võtavad vastu 20 tundi nädalas. Ja peale selle nende tööaeg on kella 8-st kella 18-ni. Järelikult selle, ma võiks ütelda, et peaaegu aastase läbirääkimise tulemusena olime me lõhkise küna ees, et neil ei õnnestunud ühtegi perearsti saada nõusse, et alustada siis valveteenistust. Ja võiks öelda, et tol korral Tallinna linn finantseeris perearste. 2006. aastal, kui ma ei eksi, oli see 8 miljonit krooni, vaatamata sellele, et oli olemas finants, ei saanud seda valveteenistust. Ja nii ta nagu jäi. Nüüd see, et nüüd uuesti see üles on tõstetud, see on ainult, ma tõesti kahe käega toetan seda - ainult ma tahaks öelda, lugupeetud ettekandja - te olete valest otsast alustanud! Miks Te ei ole teinud seda ettekannet Riigikogus? Miks Te ei ole teinud sinna eelnõud? Sest tegelikult on ju olukord selline, et perearst ja perearsti töö ja tema töökorraldus on seotud tervisekorralduse seadusega. Ja teiseks, saab seda korraldada ainult Sotsiaalministeerium, Terviseamet ja ühtlasi ka loomulikult perearstide enda nõusolek. Tänavu aasta saavad perearstid juurde 9 miljonit, aga palun väga, sellega saab täiesti korraldada. Ja samal ajal ma ütlen, et Tallinna linn oli, on, ja ka täna, nõus tegema koostööd, aga algatus peab tuleme siiski seadusandja poolt, mitte Tallinna Linnavolikogu poolt. Ja ma usun, et nii meie Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kui ka kõik haiglad on nõus seda koostööd tegema ja et edaspidi on nõus seda koostööd tegema ja et edasi minna. Ainult et tegelikult see algus peab tulema sealt, kes on loonud määruse ja kes on loonud seaduse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea Merike Martinson! Ma mäletan jah seda aega, kui Te olite abilinnapea, ja siis me käisime rääkimas valve ... Ma ei räägi siis perearstikeskusest, ma räägin valve üldarstikeskusest. Ja peale seda loodi kiiresti munitsipaalpolikliinik.
Et minu küsimus on see. Et igas linnaosas on praegu munitsipaalpolikliinik ja siin saalis on ka munitsipaalpolikliiniku nõukogu liikmeid. Et miks ei saa munitsipaalpolikliiniku baasil avada pikendatud üldarsti vastuvõtuaega?
Kaasettekanne jätkub - Merike Martinson Merike Martinson
Nii! Aitäh! Ja tõepoolest munitsipaalperearstikeskus ... pärast seda see idee tekkiski. Ja kuna seadusandlus ka muutus, siis loodi munitsipaalperearstikeskus. Ja tõepoolest, munitsipaalperearstikeskusele tookord Tallinna linn tegi ettepaneku õhtusteks valveteks. Tookord oli aint kaks ... Meil on 260 perearsti. Aga tookord oli meil ainult kaks munitsipaalperearsti. Aga vaatamata sellele nad lahendasid selliselt, et nad olid koduses valves kella 22-ni, ja vajadusel, eriti väikelaste juurde ja vanurite juurde, kes vajasid, tegid koduvisiite. Laupäeval ka üksikutel ... alustati ka laupäeval valveteenistust. Kuid elu näitas, et laupäeval patsiente praktiliselt ei olnud; üks-kaks. Ja niiviisi see, väga kiiresti nad muutsid selle olukorra.
Praegu meil on 260 eraettevõtjat perearsti. Aga tegelikult on, munitsipaalis on 20. Nii et tegelikult siin on ikkagi küsimus sellest, et see peaks olema väljakutse meile kõikidele Tallinna linna perearstidele, et nemad tuleksid siis sooviga see valveteenistus luua. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Tavaliselt ma annan lõppsõna siis, kui keegi vahepeal võtab sõna. Siis on võimalik võtta ka lõppsõna, aga ma saan aru, et on soov ikkagi olemas, kuna kaasettekandja tõi välja enda argumente. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma väga pikalt aega ei võta, et proua Martinson ju viitas sellele samale, et PERH-is juba 15. jaanuarist töötab. See on see sama, millele ma viitasin ka, et Eero Merilind seda nüüd katsetas ja see endiselt veel ei tööta. Et pressiteade Sikutilt ütles, et see töötab, aga see tegelikult veel ei tööta, ei saatekirjaga ega ilma. Et seda tasuks lihtsalt vaadata. See kahjuks nii on, jah. Nüüd ma tegelikult loen teile ühe postituse ette - ma arvan, et teil kõigil on facebook olemas ja ma ei leiuta siin praegu jalgratast öeldes, et meil on Facebook siin. Et siin on keegi Tõnis Mölder. Eile 17.02 on pannud üles postituse, kus on kaks pilti. Üks on äratuntavalt proua Tombergi nägu, üks on tema nägu, üks on Jaanus Voolu nägu ja on öelnud seda, et kohtusime kolmapäeva pärastlõunal AS Medicumi tervishoiuteenuste juhtidega, arutasime lähemalt arstiabi kättesaadavuse teemadel Lasnamäel. Toetan kindlasti näiteks ühte ideed, millega saaks võimaldada valveperearstidel võtta patsiente vastu ka õhtustel kellaaegadel jne. Et mul on tegelikult heameel, et abilinnapea ja Keskerakonna esindaja meditsiiniküsimustes seda toetab. Me oleme teinud ka parandusettepaneku. Ma soovitaks kõigil sellega heameelega tutvuda ja ma ikkagi paluks seda toetada, sest tegelikult see on kooskõlas sellega ka, mida sõnades räägitakse linnavalitsuse poolt! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine ...
Menetleme kõigepealt kaks muudatusettepanekut.
Esimene muudatusettepanek, mille sisu on "Muuta otsuse eelnõu punkti 1.1 ja sõnastada see järgmiselt:"1.1 Tallinna Linnavalitsusel asuda läbirääkimistesse Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega, kaasates läbirääkimistesse ka Eesti Perearstide Seltsi esindajad. Et linnaosades oleks tööpäeva õhtuti tagatud üks tagatud üks valveperearstiteenust pakkuv vastuvõtt kella 22-ni. Linnavalitsusel kaaluda ka ülelinnalise valveperearstiteenuse lahtioleku tagamist nädalavahetusel, võimalusel erakorralist abi pakkuva meditsiiniasutuse lähedal, et tagada koostöö". Panen muudatusettepanek hääletusele.
Tallinna Linnavolikogu liige - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Mis on linnavalitsuse arvamus?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
See on ju ettekandja enda muudatusettepanek jah.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
See ei ole linnavalitsuse eelnõu. Nii! Panen muudatusettepanek hääletamisele. Palun hääletame! Kes on poolt?
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek nr 1 Ettepanek nr 1
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 15 poolt, 32 vastu, ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Nii! 2. muudatusettepanek, mille sisu on järgmine: "Täiendada otsuse eelnõu punktiga 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks liita kõikide Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava üleriigilise digiregistratuuriga"".
Lugupeetud kolleegid! Palun teid, võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek nr 2 Ettepanek nr 2
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 16 poolt, 34 vastu, ei leidnud muudatusettepanek toetust.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tagada linna toel valvearstiteenuse kättesaadavus igas linnaosas õhtusel ajal ning liita kõikide Tallinna linnale kuuluvate haiglate digiregistratuurid loodava üleriigilise digiregistratuuriga". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 15 poolt, 35 vastu, ei leidnud otsus toetust!
Nii! Sellega on päevakord ammendatud! Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub 21. veebruaril. Kuulutan istungi lõppenuks!
20:43 Istungi lõpp