Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 07.03.2019  
Istungi number: 4  
Istungi aeg: 16:00 - 18:50  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-07.03.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 7. märtsi istungiga. Head kolleegid, palun teie tähelepanu!
Nii, kõigepealt, meie armsad daamid, soovin teid õnnitleda homse naistepäeva puhul! Laua peal on teile ka väike kingitus. Ma täna juba meie kolleegidele linnakantseleist ütlesin, et siin majas töötavad Tallinna linna kõige targemad, aga ka kõige ilusamad naised. Ja seda me näeme ka siin saalis praegu! Et palju õnne!
Nii! Samas ma soovin õnnitleda kolleege valimistulemuste puhul, eelkõige siis kolleege Reformierakonnast. Palju õnne võimsa tulemuse puhul ja valimiste võidu puhul! Meie aplaus. Ja on näha, et tegemist on praegu palju Reformierakonnal. Ja ma loodan, et kõik meie volikogu liikmed, kes on pääsenud ka Riigikokku, loomulikult seisavad Tallinna asjade eest.
Nii! Aga nüüd vaatame meie koosseisu muudatusi. Et linna valimiskomisjoni 27. veebruari otsusega number 2 taastati Raivo Aegi volitused linnavolikogu liikmena alates 5. märtsist ja lõppesid Kaido Kuke volitused; taastati Maarika Tuus-Laulu volitused linnavolikogu liikmena alates 2. märtsist ja lõppesid Erki Savisaare volitused; lõpetati Vladimir Panovi volitused 1. märtsist ja linnavolikogu liikmeks kinnitati Inga Rumjantseva. Valimiskomisjoni 7. märtsi otsusega number 6 taastati Eerik-Niiles Krossi volitused linnavolikogu liikmena ja lõppesid Eero Merilinnu volitused.
Keskerakonna fraktsiooni 7. märtsi otsusega võeti Maarika Tuus-Laul ja Inga Rumjantseva fraktsiooni liikmeteks. Isamaa fraktsiooni 7. märtsi otsusega võeti fraktsiooni liikmeks Raivo Aeg.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks saab traditsiooniliselt vajutada klahvi "Kõne". Ei näe soovijaid.
Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorraprojektis on meil 23 päevakorrapunkti. Kas kellelgil on ettepanekuid päevakorra osas? Jaa, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Palun tühistada .... päevakorrapunktid 17 ja 18. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Võtame välja päevakorra projektist? Ja see oli 17 ja .... 18. Ja põhjus?
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Kersti Kracht on haige. Antud piisavad vastused.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Et, me loeme, et arupärimised on vastatud.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Jah!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Helve Särgava on esitanud avalduse, kus ta loobub päevakorrapunktis 19 toodud arupärimisele suulisest vastamisest. Ja see on 19. Kas on veel ettepanekuid? Ei ole. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 7. märtsi istungi päevakorra projekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 55 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Nüüd tahaks õnnitleda sünnipäevalapsi. Aga ma näen, et Õnne Pillak ja Keit Pentus-Rosimannus puuduvad saalis ja nad vist ei tule ka. Jah? Aga ikkagi meie poolt aplaus kolleegidele!
Nii! Enne päevakorra juurde asumist kõikide fraktsioonide esindajatel, linnavalitsuse esindajal ja istungi juhatajal on õigus esineda ühe kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Kas on täna soovijaid?
Tallinna Linnavolikogu liige - Ants Leemets Ants Leemets
.... Kaupo Nõlvak.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jajaa, ma näen. Kaupo Nõlvak, Mart Kallas. Kaupo Nõlvak, palun!
Kõne - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan, härra esimees! Head volinikud! Õnnitlen võitjaid ja tervitan kaotajaid!
Aga mitte sellest ei taht rääkida, vaid talvest. Väljas lund sajab ja täna on minu üks arupärimisele vastamine, mis puudutab just nimelt talve ja neid suusaradasid, mis Tallinna linnas on. Nimelt, Pirita ja Nõmme spordikeskused haldavad Tallinna linna spordiradasid, mida kasutab kümneid-kümneid tuhandeid tallinlasi ja lähtuvalt sellest jaanuari algul esitasin arupärimise, mis oli seotud nende suusaradade korrashoiuga. Mõneti ülekohtuselt seal ehk mõnda fakti käsitlesin, ja ka nädala aja pärast said ka kõik suusarajad korda. Veidi uurisin olukorda ja sain tõdemuse, et asi on natukene laiem, kui mõne kilomeetri suusaraja korrashoid või mittekorrashoid. Ja seetõttu, võttes arvesse, et tõesti kümned-kümned tuhanded kasutavad Tallinnas suusaradu, mis on sportimine ja vaba aja veetmine, siis on selline kavatsus Tallinna Linnavalitsusele esitada mõned ettepanekud, mida ma praegu lihtsalt suuliselt käsitlen ja kirjalikult ilmselt siis fraktsiooni poolt esitame mõnevõrra hiljem.
Nimelt asi on selles, et Tallinna linnaeelarves ei ole mitte ühtegi senti, millelt võiks lugeda, et suusaradu üldse hooldatakse. Nii see päris ei ole, suusaradu hooldatakse ja hooldatakse nende spordikeskuste majandamise omatuludest, lisaks on sihtasutus Eesti Terviserajad ja näiteks Pirital on siis ka RMK, kellele kuuluvad Kloostrimetsa needsamused ....
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Soovite lisaminuti?
Kõne jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Kui tohib, üks minut? Ja sellega seoses oleks vaja lahendada nii linna, Eesti terviseradade kui ka RMK ühiskokkuleppega mingisugune pikaajaline rahastus nende suusaradade hooldamiseks ja rajamiseks. Ja mitmed ka siis pikaajalisemad projektid, mis vajaksid ka linnaeelarves sellise rea lisamist, mis nimelt just seda kümneid-kümneid tuhandeid tallinlasi puudutab.

Head kolleegid! Suusatamine on väga mõnus sport ja seda tallinlased kasutavad. Soovin kõigile teile jätkuvat suusailma kuni märtsi lõpuni vähemalt! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mart Kallas, palun!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Lugupeetud volikogu! Et 24. veebruaril vabariigi sünnipäeval, kui enamus inimesi istus televiisorite ees ja kuskil 10 000 kuulasid Tõnis Mäe hingelist isamaalilisi laule ja marssisid vanalinnas, korraldas Tallinna Linnakantselei Islandi väljakul kingituse Eesti Vabariigile. Ja "Aja mustrid", mis erinevatel hinnangutel maksis siin 250 000 maksumaksja raha ja osavõtjate arv Tallinna Televisiooni andmetel oli 500 inimest ainult. Et see tuleb kuskil 500 eurot siis iga publiku kohta.
Et EKRE fraktsioon seetõttu esitabki arupärimise. Et kas selline Tallinna maksumaksja raha kulutamine oli põhjendatud ja miks seda ei arutatud volikogus, sellist raha? Et see tuli niimoodi näpu nipsuga lihtsalt. Ja siin on teisi küsimusi veel. Et annaks üle sellise arupärimise. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Nüüd on kõik soovijad sõna saanud ja võime alustada päevakorra arutamisega!
16:12 Päevakorra punkti alustamine - 1. Tallinna linna ombudsmani tööst 2018. aastal 1. Tallinna linna ombudsmani tööst 2018. aastal
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 1 "Tallinna linna ombudsmani tööst 2018. aastal". Sõna ettekandeks saab Tallinna ombudsman Jüri Kaljuvee. Palun!
Ettekanne - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolinikud ja linnavalitsuse liikmed! Järgnevalt annan ülevaate Tallinna ombudsmani tööst 2018. aastal, tuues välja siis mitmeid probleeme, aga ka õnnestumisi, mis väärivad volikogu tähelepanu.
Aruandeperioodil kerkis esile põhiliselt lihtsalt kaks keskset suunda. Ühelt poolt on siis tulnud tegelda kodanike individuaalsete kaebustega linnaametite ja ametnike kohta. Seda ülesannet võib kirjeldada kui haldusomavoli valdkonnaga tegelemist. See tähendab, et kodanikud, kes on tundnud, et neid on ebaõiglaselt või tõrjuvalt koheldud ja nad soovivad saada õiguslikku kaitset ja ametnikega kontakti just ombudsmani abiga. Kui tavaliselt on linnakodanikud mõistnud ombudsmani kui ühte õiguskaitsetööriista, mis neil on võimalik linnaametnikega suhtlemisel abiks võtta, siis sageli ilmneb, et see võib olla ka eelpostiks või esimeseks proovikiviks enne kohtusse pöördumist.
Põhjuse annab selleks üha enam ka see, et Tallinna täitevvõimu poolt võetaks kasutusse õiglase valitsemise põhimõtted ja teiselt poolt ka ombudsmani poolt rõhutatud hea haldustava standardid.
Õiglase valitsemise põhimõtted sisaldavad süsteemielemente nagu põhiseaduslikud aluspõhimõtted, õiguslik kaitse, usaldusväärsus, võrdne kohtlemine, otsuste põhjendatus, täpsus asjaajamises ja proportsionaalsus. Just viimane hõlmab punkte nagu kodanikke austusega kohtlemine, proaktiivsus klienditeeninduses ning teabe kiire edastamine, inimlikult mõistetav kirjavahetus, kohene kättesaadavus ja asjakohane haldamine.
Nüüd teiselt poolt aga on tulnud tegeleda just linnakodanike abistamisega. Selle sisulise poolega olen ka varasemalt sellele tähelepanu juhtinud, et ombudsman on oma olemuselt vahemees. Kogu oma tegevuse vältel olen püüdnud taastada ja parandada suhet linnakodanike ja linnavõimu vahel, mis on mõnikord tasakaalu kaotamas.
Tõsi, siin on kaks selget piirangut. Esitaks, see, et ombudsmani ametil puudub igasugune reaalne võim hoolimata institutsiooni püüdest heastada tunnetatud täitevvõimupoolseid möödalaske. Näiteks alates lihtsast teavitamisest kuni konkreetsete lahenduste väljapakkumiseni, ei saa ombudsman kunagi asuda täitevvõimu kohale, see tähendab, kelle vastu kaebused on adresseeritud. Ombudsman ei saa kunagi vastu võtta ka sisulisi otsuseid. Alati sõltub ombudsmani menetluse lõppresultaat võimulolijate valmidusest ja heast tahtest aktsepteerida kaebuse sisu: kas võtta tarvitusele meetmed selle heastamiseks või mitte. Tõsi, tänu võimalustele tutvuda linna dokumentidega, esitada selgitustaotlusi ja märgukirju ning toetudes seaduses fikseeritud põhiõiguste kaitsele, võib mõjutada täitevvõimu ka ilma reaalsete võimumehhanismideta.
Oma olemuselt on siis Tallinna ombudsmani institutsioon ikka nn edasikaebamisorgan. See tähendab, et täitevvõimuvälise organi poole saab pöörduda juba siis, kui linnaametite sisemiste mehhanismide kasutamist peab kaebaja ebapiisavaks.
Nagu ka eelnevatel aastatel, on ka 2018. aastate pöördumiste ampluaa olnud väga lai. Põhilised kaebused linnaametnike tegevuse või tegevusetuse kohta, korteriühistute juhatuse või naabrite peale, rahulolematus kohtuotsustega.
Nüüd, kogu ombudsmani tegevuse vältel on ombudsmani büroosse pöördutud vahetult või otse 1822 korral. Kui siia arvestada juurde veel telefoni teel pöördumised, siis see arv kahekordistub. Sealhulgas 2018. aastal 230 korral, kirjalikke pöördumisi (st e-mailide ja paberkandjate all) siis 129. Ja alates tegutsemise algusest on büroost välja saadetud 690 vastuskirja, sealhulgas selgitustaotlusi, märgukirju linnavalitsuse liikmetele ja ametite juhtidele 346, nendest 2018. aastal 50 selgitustaotlust ja märgukirja.
Lisaks ülalnimetatule on siis aasta-aastalt kasvanud nüüd telefoni teel pöördujate arv. Aruandeperioodil oli see ka kuskil üle 200. Palju on olnud just telefoni teel pöördumistest igasuguste surmatõendite väljastamise kohta, matusetoetuse saamise kohta. Ja telefonitsi ja kirjalikke pöördumisi on tulnud ka üle Eesti. Ja umbes pooled telefoni teel pöördumistest on olnud seotud linna valdkonna küsimustega ja ametnike tööga. Ülejäänud on kimpus lihtsalt inimlike probleemidega.
No vahest isegi mõned niisugused naljakad pöördumised. Kui siin 10 päeva tagasi Mustamäe valimisjaoskonnas oli käinud 90-aastane proua ja helistas väga pahaselt, et miks ei ole valimisjaoskonnas kepihoidjat. Tema oli oma jalutuskepiga või toetuskepiga läinud sinna ja see oli kaks korda maha kukkunud ja kuskile ei olnud seda panna, ja oli väga pahane, et miks linnavalitsuse juhtkond sellega ei tegele. Vot ka selliseid pöördujaid on.
Nüüd, kümnetel pöördujatel on aruande perioodil probleemid näiteks olnud korteriühistutega. Nii pöördus ombudsmani poole korteriühistu Kivila 11 ja Kivila 13 korteriühistu juhatus murega, et nädalavahetusel ei veeta jäätmeid ära ja need kuhjuvad ning loobitakse uue nädala alguseks laiali. Linnaosavalitsusest ei olnud nad abi saanud. Ombudsman pöördus selgitustaotlusega Tallinna Keskkonnaameti poole ja koostöös Tallinna Keskkonnaametiga leiti probleemile lahendus. Sisuliselt selline, et paigaldati eraldi konteiner pakendijäätmetele, mis moodustas suurema osa jäätmetest.
Ja tuletan meelde, et nõuetekohaselt kasutatud pakendikonteineri rent ja tühjendamine on korteriühistutele tasuta, aga see eeldab liigiti sorteerimist.
Vat siin olekski palve nagu Tallinna linnale, et ilmselt peaks nagu aitama korteriühistuid, esiteks jäätmete sorteerimisel ka koolitustega, ka tekitada motivatsioonipaketid ja samuti ka rahaline toetus, sest vastasel juhul seda Euroopa direktiivi mitte kunagi me ei täida. Aga kui siia pannakse õlg alla ja siis korteriühistud on nõus ka ise sellega kaasa minema.
Või teine näide. Veebruaris pöördus Põhja-Tallinna korteriühistute juhatuse liige M. G. probleemiga, et seoses parkimiskohtade küsimusega oli ta soovinud linnaosa vanema vastuvõtule, kuid et ametnikud ei võimaldanud talle seda. Ombudsmani selgitustaotluse peale korraldas linnaosa vanem siis selle vastuvõtu, põhjendades esialgset äraütlemist sellega, et soovis, et kodanik kohtuks eelnevalt juristiga ja saaks selle kohtumise siis ette valmistada. Möödunud aastal osalesin ka korteriühistute koosolekul näiteks Mustamäel, kus arutati siis probleemi korteriühistutega. Pean ütlema, et ombudsmani büroo on aktiivselt ka korteriühistute probleemidega tegelenud, kuid ombudsman ei saa sekkuda korteriühistute juhatuse ja korteriomanike vahelistesse sisemistesse vaidlustesse. Siin saavad nad otsustada ise või siis läbi kohtu.
Nüüd selle kohta, et Tallinna Linnavalitsuse ametiasutustes on vahel suhtutud kodanike pöördumistele lubamatult hooletult ja pealiskaudselt, võin tuua ka mõned näited. Näiteks Tallinna elanik J. W., teda esindanud advokaat Kuke kirjale vastamata jätmist põhjendati Linnatranspordi Ametis sellega, et selle pöördumisega tegelenud Transpordiameti töötajal olevat olnud suur töökoormus ja ta oli piisavaks telefonitsi vastamist pidanud. Ja talle vastati alles pärast seda, kui ombudsman oli sellekohase selgitustaotluse esitanud.
Nüüd, O. K., kodanik O. K., septembris saadetud kirjale ja oktoobris ka meeldetuletuskirjale vastamistähtaegade ületamise põhjendas Tallinna Linnaplaneerimise Amet töötaja inimliku eksitusega. Kirjale vastati alles novembris, pärast seda, kui linna ombudsman oli saatnud sellekohase selgitustaotluse abilinnapeale.
Ka kodanik A. J.-i poolt abilinnapeale saadetud e-kirjale vastamist, hilinemist põhjendati sellega, et kiri oli sisulise kuuluvuse kohaselt saadetud vastamiseks linnavalitsuse Spordi- ja Noorsooameti juhatajale, kuid viimane oli vabastatud teenistusest ning ameti juhataja asetäitja ei taganud vastamistähtaegadest kinnipidamist. Ka vastuse sai kodanik alles kaks ja pool kuud hiljem pärast ombudsmani meeldetuletust.
Ka juunis G. K. saadetud kirjale vastamistähtaja ületamist põhjendati näiteks Keskkonnaameti poolt töötajate puhkuste ajaga. Vot selliseid oleks veel ja veel, neid näiteid. Ma ei hakka siin pikemalt käsitlema.
Nüüd, 2018. aastal pööraski ombudsman just erilist tähelepanu kodanike kaebustele ja nende avalduste menetlemise kohta linnaametnike poolt, erilist tähelepanu ja kus ilmnesid siis ebakorrektsed vastused, vastuolulised selgitused, vastamata jätmised või vastamisega hilinemised. Ka Riigikohus on rõhutanud, et isikute pöördumistele õigeaegne ja korrektne vastamine on põhiõiguste menetluse tagamise lähtekoht. Ja põhiõiguste järgimise kohustus välistab avaliku võimu, sealhulgas ka Tallinna linnavõimu õiguse meelevaldsusele. Niisiis peab ka Tallinna Linnavalitsus ja linnaametid alati järgima kodanike põhiõigusi ja vabadusi. Linnavõim on põhiõiguste ja vabadustega seotud ka siis, kui nad otsustavad ja korraldavad kohaliku elu küsimusi, kui ka siis, kui täidavad riiklikke ülesandeid.
Ütleks, et üheks probleemiks on olnud ka see, et ... kodanike mitteärakuulamine. Ja Riigikohus on rõhutanud, et aus menetlus on mõeldamatu ilma õiguseta ära kuulata enne otsuse tegemist. Ärakuulamisõigus on üks olulisemaid korraldus- ja menetlusõiguse koostisosi, mistõttu haldusmenetluses on ärakuulamata jätmist hakatud kohtupraktikas käsitlema ka nn absoluutse menetlusveana ehk rikkumisena.
Nüüd eraldi tahaks peatuda ka just hea haldustava põhimõtete käsitlemisel viisil, et see on kohaldatav ka avaliku võimu sees endas, st et linnaametnike ja -töötajate seas, see pole üksnes linnakodanik ja avalik võim. Nii on ombudsmani poole pöördunud ka linna ametnikud ja töötajad. Teisisõnu on igal avalikul teenistujal (nii ametnikul kui töötajal) õigus sellele, et teenistussuhtes koheldaks teda kui subjekti. Olgu selleks siis ametite juhtkonna kohustus tagada töökorraldust, teenistujate kaasamist oluliste küsimuste arutellu. Või samas võib hea haldustava põhimõtte sisu ametitesisestes ja haldusvälistes suhetes erineda. Ja hea haldus hõlmab ka näiteks abivalmidust ja heatahtlikkust, st kodanikusõbralikkust kõige laiemas mõttes.
Nüüd eraldi tahaks peatud sotsiaalteenuste pakkumisel Tallinna linnavõimu poolt. Ka selles valdkonnas on 2018. aastal on olnud hulgaliselt pöördumisi. Nii näiteks pöördus raske puudega kodanik M-S. M. ombudsmani poole, et kokku kaheksal korral taotles ta Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt munitsipaalkorteri üürimist ja iga kord sai ta eitava vastuse. Ombudsman pöördus selgitustaotluse ja märgukirjaga sotsiaalteenuseid kureeriva linnavalitsuse liikme poole. Ja kodaniku väitel ei olnud teda ka kunagi kaasatud. Nüüd,abilinnapea sekkumisel esitas siis lõpuks Lasnamäe Linnaosa Valitsus linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekul ja alusel linnavalitsusele korralduse eelnõu munitsipaaleluruumi aadressil Pikri tn 10 ja kodanik M-S. M.-le üürile andmise kohta. Kohe võeti kodanikuga siis ka ühendust ja tänu sellele sekkumisele lahenes küsimus positiivselt.
Tuleb rõhutada, et omavalitsuste tegevus sotsiaalvaldkonnas peab olema kohene, vajalik ja proportsionaalne ja seda on viimasel ajal hakanud rõhutama ka õiguskantsler oma esinemistes ja isegi president. Nii et Riigikohus on ka jõudnud seisukohale, et sotsiaalteenuste osutamisel peab lähtuma inimese vajadustest, mitte kohaliku omavalitsuse võimalustest. Kui Tallinna linnal ei ole munitsipaaleluruumi parajasti pakkuda, tuleb leida sobiv eluruum üüriturult - arvab nii õiguskantsler kui Riigikohus. Riigikohus on ka rõhutanud, et eluruumi tagamise kohustus pole täidetud eluruumi taotlejate järjekorda võtmisega. Ka minule on mitmed ... linnaosadest vastatud, et "me oleme võtnud selle kodaniku järjekorda ja asi on lahendatud, saab 5 aasta pärast või 6 pärast". Riigikohus on aga leidnud, et linn peab looma abivajajale ka reaalse võimaluse eluaseme kasutamiseks. Ka põhiseaduse §-le 27 ja 28 järgi on riik ja omavalitsus kohustatud inimesi teatud sotsiaalsete riskide (siin kas puue või vanadus) ilmnemisel abistama. Selles kohustuses väljendub sotsiaalriigi põhimõte. Ja sotsiaalriigi ja inimväärikuse põhimõtted on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise.
Nüüd tuletan meelde veel, et seadus sätestab sotsiaalteenuste puhul, et tegu on just kohustusliku omavalitsusliku ülesandega. Ja kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul on omavalitsusüksus põhimõtteliselt vaba otsustama üksnes seda, kuidas vastavat ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda üldse teha.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kui palju veel lisaaega Te soovite? Tegelikult on juba ...
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
5 minutit.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma palun, et 2 minutiga.
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Okei, okei. Võtan kokku. Nüüd, üks küsimus on veel, mida ka aasta lõpus sai arutatud õiguskantsleri nõunikega, sest rahvastikuregistri seaduse järgi jõustumise järel 2. jaanuari seisuga tulenevat kohaliku omavalitsuse täpsusega aadressi kadumisest tekkis olukord, kus üle riigi oli kuskil 30 000 inimest ... jäi ilma sissekirjutuseta. Tallinnas üksi oli neid 15 000. Ja sellega kaotasid nad nii elukoha kui aadressi teenused kui ka järjekorra näiteks sotsiaalkorteri taotlemisel. Ilmselt oleks pidanud Vabariigi Valitsus valima selle seadusmuudatuse ettevalmistamiseks pikema perioodi. Ka ombudsmani büroosse aasta lõpul ja selle aasta algul pöördusid kodanikud mitmel korral.
Nüüd võib-olla veel, et ka välissuhtluses on teiste kolleegidega olnud näiteks veebruaris, möödunud aastal toimus kohtumine Tallinna sõpruslinna Kenti ombudsmani Helen Nactergaelega, oktoobris kohtusin ka Peterburi ombudsmani Aleksander Sišloviga, kellega arutasime ka Euroopa hea haldustava põhimõtete kohaldamist ja linnaplaneerimise alaseid ja ka transpordiküsimusi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Palun küsimused! Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh selle ettekande eest! Te räägite igal aastal sellest õiglasest valitsemisest ja hea haldustava rakendamisest Tallinna linnas. Ja Te olete seda ametit teinud juba vist ka üle 10 aasta, et kui vaadata nüüd läbi aastate natuke seda arengut ja dünaamikat, et kuidas Te siis hindate, et kas Tallinna linnas on nende printsiipide rakendamine läinud paremaks? Kas kaebuste arv on läinud väiksemaks? Et mis see üldine tendents siis Tallinna linnajuhtimises on?
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Nüüd täpsustuseks, et volikogu otsustas ombudsmani institutsiooni luua 2011 ja tegutsema hakkas alles 2012. aasta II pooles. Nii et päris 10 aastat ei ole. Aga ma olen ka siin enne jah, rääkinud. See hea haldustava, mis on Euroopas nagu kasutusele võetud ja mida nüüd on kuskil võib-olla 4–5 aastat tagasi seda nii palju ka ei rõhutatud. Kuid seda on viimasel rõhutanud nii õiguskantsler kui ka Riigikohus. Riigikohtu lahendeid on väga palju selle kohta. Ja no ma ütleksin, et teatud valdkondades on pöördumisi ja kaebamisi vähemaks jäänud, näiteks sotsiaalvaldkonnad. Ja ma siin rõhutasin juba kommunaalvaldkondades, ütleme prügimajandus, ja seal on vastupidi kasvanud see, korteriühistute probleemid. Ja sellepärast ma ka ettepanekut linnale olen teinud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Selline küsimus. Et kuna need probleemid korduvad siin ka tihti nagu aastast aastasse, et kas Te olete teinud mingisuguse sihukese kokkuvõtte ja ettepanekute paketi, et mida siis võiks nagu muuta? Et noh, näiteks, ütleme, siis sellised elementaarsed küsimused nagu siin oli selle jäätmeveo ja kõige selle kohta, et nendega inimesed saaksid siis lihtsamalt oma vastused ja ei peaks siis ombudsmani poole pöörduma. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! No mul on, igal aastal pärast oma ettekannet on kohtumine ka linnapeaga ja ma olen esitanud kõik need seisukohad, üle andnud kokkuvõttes linnapeale, mis minu arvates tuleks muuta ja mida teha. Kuidas linn seda rakendab? Ma juba siin nimetasin, et ombudsmanil oma institutsiooniga sellist reaalset võimu ei ole. Ja tema ettepanekuid, kas linnavalitsus ja linnapea arvestavad või mitte, ma arvan, et küllaltki mitmetes ma ka nende näidetega tõin, et nende ettepanekutega on arvestatud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud ombudsman! Mul on selline küsimus. Et kui palju Teil sellest üldistest pöördumistest on selliseid, mis ei ole nagu Teie institutsiooni mõttes asjakohased, et millest ei saagi midagi teha? Ja kas ja kuidas linnakodanikud üldse saavad teada, et milline on täpselt Teie roll? Et kust nad seda lugeda võivad ja selgelt sellest aru saavad, et nad küsiks Teilt asju, millega Te tegelikult tegelete. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Tähendab kuskil 10–15% on küll niisuguseid küsimusi, millega ombudsman aidata ei saa. Seal väga palju - ma juba nimetasin - on näiteks kohtuküsimused, millega ei olda rahul, kohtusüsteemi kohtuotsuste kohta. Samas on ka üle vabariigi, ma ei tea, kas see on Pealinna lehe järgi või, kus Pealinna lehtedes on mul mitmeid pöördumisi olnud ja seisukohti, kuidas kodanikke ma aidata saan. Aga on helistatud nii Narvast, Kohtla-Järvelt, Tartust, noh Maardust ja siit lähivaldadest rääkimata, aga isegi vanglast on helistatud ja abi palutud. Nii et on ka niisuguseid küsimusi. Aga, mis puutub sellesse, et ütleme kui inimene on pöördunud ja ma vähemalt püüan aidata ja suunata, sest minu missioon ongi see, et, võib-olla, aidata inimesi.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linna ombudsman! Minu küsimus puudutab Teie võimupiire. Mina olen ise käinud kodanikuga Teie juures ja jäänud teenusega väga rahule. Tõepoolest Te seisate inimese poolel, aga mul on küsimusi just, kas ei peaks seda, neid pädevusi üle vaatama? Et tegelikult ka võiks olla rohkem, nagu õiguskantslerilgi, mõjutamise roll või ettekirjutuse roll. Kas seda võimupiiri peaks laiendama Teie arvates?
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ma arvan, et see on tulevikus volinike kätes ja küsimuses. Et, on erinevaid. On kohalikke ombudsmanne, kellega ma olen rääkinud nii ... Ma juba nimetasin siin Hollandis Kenti linnas, kus on õigus algatada ka näiteks distsiplinaarmenetluse ettepanekut. Ka Peterburi ombudsmaniga ma kohtusin. Ka temal oli ... noh, selge, mastaabid on teised. Aga ka temal on õigus teha ettepanekuid, näiteks ametnikud, kes on rikkunud otseselt ja distsiplinaarmenetluse algatamise. Ehkki tema seda algatada ei saa. Ta saab ainult ettepaneku teha. Et see on tulevikus volinike kätes, et kui seda analüüsida kunagi ja vaadata võib-olla tõesti.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No teadupärast õiguskantsler näitab ka ise ülesse päris palju initsiatiivi. Et ta käib kohapeal erinevates asutustes, on nad siis hoolekandeasutused või vanglad või mingid muud spetsiifilised. Et kas Te ka ise olete üles näidanud initsiatiivi või Teil on tööplaan, et Te käite nendes probleemsetes Tallinna linna asutustes ja vaatate, kuidas seal seda head haldustava rakendatakse? Et näiteks meile saadikutena tuleb väga palju signaale Linnaplaneerimise Ametist, et ei vastata kirjadele, ehituslubade väljaandmine, kogu aeg pikendatakse tähtaegu. Tegelikult minnakse mööda seaduses sätestatud tähtaegadest. Et võtate ise ka initsiatiivi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Seda, kui ma ei eksi, siis Te olete seda ka varem mult küsinud. Aga ma pean veel ütlema, et põhimäärusega on need piirid pandud ja minu pädevus on ainult kodanike pöördumiste osas. Minul omal initsiatiivi õigust, näitamist ei ole. Ja me oleme ka seda õiguskantsleriga rääkinud ja arutanud. Aitäh!
Aga mis puutub, jah, Linnaplaneerimise Ametisse, siis tõesti, seal probleem on, nagu siin nimetasin enne, just nende vastamistega. Ja ka sel aastal on juba mitu inimest minu juures käinud pretensioonidega.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud ombudsman! Olen nüüd käinud, eks ole, Teie juures ja täheldanud, et inimesed, kes abi vajavad, nad soovivad, nad tunnevad ennast üksinda süsteemi vastu olevana, ja soovivad, et neid lihtsalt mõistetaks, keegi oleks nende poolt. Kogesin – Teie olete. Kas Te olete tänu sellele ka kogenud linnaametnike poolt tagakiusu või negatiivset tagasisidet, et Te olete olnud linnakodanike eest seismas?
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Jah, ma pean ütlema, et nagu Teiegi, kui Te käisite selle noore daamiga, et siis ombudsmanil puudub reaalne võim sekkuda kuskile ja mina mingisuguseid otsuseid muuta ei saa. Ja ka mina ... kui öeldakse mulle, et "võta kätte ja helista sinna selle ametile ja ütle, et see asi ära lõpetataks", eks ole, siis niisugust asju mina teha ei saa. Sellist pädevust minul ei ole.
Ja nüüd, mis puutub Teie viimasesse küsimusse, siis selge, et mingil määral ma ebameeldivusi tekitan. Aga pean ütlema, et otseseid ähvardusi ei ole siiani olnud.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ombudsman! Te tõite oma ettekandes välja sellise huvitava nüansi, et need n-ö sissekirjutuse korrektsioon, et see võib olla põhiseaduslik riive seal võimalik, on ju. Olete jõudnud sellise, ühiselt sellise arvamuseni. Et mis sellest järeldub? Kas me nüüd astume mingeid samme selles küsimuses?
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Kui Te mäletate, siis seda seadust muutis Parlament – kes siin Riigikogust on, teab – kaks korda. Sest algul tehti ta kehtivaks 1. jaanuarist, kuid omavalitsuste liidud leidsid, et sel juhul tulumaksu eraldus kaoks ka 1. jaanuarist neile ära. Ja siis Riigikogus lepiti see kokku ja tehti 2. jaanuarist. Aga ma ütlen, no ilmselt selle tagapõhjaks ... Ma rääkisin ka õiguskantsleri nõunikega ja arutasime, et oli ilmselt selle Statistikaameti palvel nagu elanikkonna arvestuse läbiviimine. Et see oli nagu eesmärgiks. Kuid seda paraku tehti, jah, niimoodi, et ... Minu juures on praegu käinud inimesed, kes ütlevad, et "me oleme nagu linnukesed". Ja neid oli Tallinnas 15 000. See ei olnud mingi 1000 inimest. Sellega Tallinna linn kaotas ka oma elanike arvus, praegu 15 000. Ja selle registreerimine, see on raskendatud praegu inimestel leida.
Sest no, kui siin rääkida veel seda tausta, et paljud üürileandjad ei ole nõus nagu sisse registreerima, ehkki on võimalus seda ... Ka mina olen selgitanud seda, et kui on ... üürilepingut isegi ei ole ja on tõendatavad kommunaalmaksed ja siis on võimalik taotleda linnaosalt ka sisseregistreerimist. Aga see inimeste arv on ikkagi väga suur. Ja inimesed jäeti sellega praktiliselt väga lühikese aja jooksul ilma kindla sisseregistreerimiseta. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh! Austatud ettekandja! Suur tänu selle ülevaate eest! Et kahtlemata Te teete tänuväärset tööd.
Aga ma küsiks siis seda. Et mitmel korral Te olete ütelnud, et Teil nagu sellised tugevad õigused reageerimiseks puuduvad. Et mille taha see siis nüüd jäänud on? Et Teil on ikka pikaaegne praktika juba seljataga. Et võib-olla on aeg, et Te teete konkreetsed ettepanekud ja arutate seda tänase võimul oleva parteiga ja tulete volikogu ette nendega, et see asi töötaks tõhusamalt.
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh! Ma olen seda korra teinud üks 3 või 4 aastat tagasi ja ka need ettepanekud. Aga ma võin need uuesti teha, jah, ja siis see on teie otsustada ja kaaluda.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Jüri Kaljuvee Jüri Kaljuvee
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja selles küsimuses meil kaasettekannet ei ole ja läbirääkimisi ei avata. Võtame saadud informatsiooni teadmiseks!
Et ma paluks lugupeetud kolleeg Toivo Tootsenit asendada mind järgmiseks päevakorrapunktiks!
16:43 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME14 Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 määruse nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord” muutmine 2. ME14 Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 määruse nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord” muutmine
Juhataja saabus - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh, head kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 määruse nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord" muutmine". Ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Palun!
Ettekanne - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Jah, aitäh! Lugupeetud volikogu liikmed! Ka minu poolt suured õnnitlused teile selle puhul, et valimised on nüüd läbi natukeseks ajaks!
Ja järgmise määruse muutmisega on meil koos võimalik teha ajalugu. Selles mõttes, et kui Riigikogu valimiste ajal ma vaatasin koos teiste rohelistega läbi erakondade keskkonnaprogramme, siis päris mitmed olid juba nii nutikad ja nägid võimalust selles ja lisasid selle ühekordsete plastnõude teema ka oma programmidesse.
Nimelt siis aastal 2021 on Euroopa Parlament siis sellest aastast otsustanud, et keelab ühekordselt kasutatavad plasttooted. Ja minagi siin täna palun, et toetaksite eelnõud, millega siis Tallinna linnas esimesest ... või tähendab, augustikuust oleksid siis keelatud üritustel ühekordsed plastiknõud. Ja selle määrusega me siis veel kehtestame ka nõude, et kõikidel avalikel üritustel oleks korraldaja poolt siis organiseeritud vähemalt kolme liiki jäätmete kogumise punktid. Ja nendeks on siis biojäätmed, sega-, olme- ja pakendijäätmed.
Ja palun teil seda eelnõud toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on küsimusi? Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Kas Te olete umbes ka arvutanud või palunud mõnel spetsialistil arvutada, kui palju see läheb maksma, kõik need n-ö ära keelata? Ja kuidas see avalike ürituste korraldajate jaoks, kui palju see nende taskule lisakulu on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Me teame seda, et tegelikkuses pikemas perspektiivis kulud hoopiski vähenevad, sellepärast et hakkab toimuma liigiti kogumine, suurem liigiti kogumine, ja materjalide ringluses hoidmine. See tähendab, et me tekitame vähem jäätmeid, või tähendab siis korraldajad tekitavad vähem jäätmeid. Ja selle võrra nad saavad kokku hoida ressursse. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Karl-Martin Sinijärv, palun küsimus!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Mul on täitsa tehniline huvi siin. Selles mõttes, et kui ma korraldan näiteks ürituse, ütleme, panen telgi keset Vabaduse platsi, ma ise ei korralda mingisuguse söögi ega joogi müümist ega asja, kas ma pean ikkagi kõigi nende erinevate jäätmete kogumise ja äraveo korraldama? Sest no ega ma ei saa ju teada, kas mõni inimene tuleb kõrvalasuvast kohvikust oma joogiga või võtab midagi poest ühes. Et kuidas sellisel juhul on? Et kui ma ise midagi ei müü ega paku, kas mul see äravedu peab ikkagi olema korraldet?
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Et kui tegu ei ole sellise kutsetega üritusega, kuhu on kõigil inimestel vaba ligipääs ehk siis avalikkusele on ligipääs, siis jah, siis Te peate garanteerima selle, et seal koha peal oleksid siis need vähemalt kolm urni, kuhu on inimestel võimalik eri liiki jäätmeid panna. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, palun küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Selline küsimus. Et olete Te suhelnud selliste suuremate ürituste korraldajatega ka, et mis nemad välja toonud on, mis võiksid olla kõige suuremad ohud selle määruse rakendamisel?
Ja küsin kohe teise küsimuse ka otsa. Et kuidas nad ise hindavad enda valmisolekut nüüd minna siis niimoodi üle, et neid ühekordseid nõusid ei kasutata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Jah, aitäh küsimuse eest! Et tõepoolest oleme siis 22. oktoobril 2018 teavitanud ja küsinud siis erinevatelt ürituste korraldajatelt, just suuremate ürituste korraldajatelt, selle kohta tagasisidet, ja oleme selles määruse muudatuses võimalusel ka arvestanud nendega. Loomulikult kõige suuremad küsimused tekkisid võib-olla meie nendelt suurtelt karastusjookide ettevõtetelt nagu Saku ja A. Le Coq ja nemad käisid meie juures isegi konsultatsioonis. Ja praeguseks on küll olukord selline, et suuremaid nagu murekohti ei ole, et pigem võib-olla see lihtsalt, et kuna asi on uus, oli vaja natukene aega ... ja inimestel tekkisid küsimused, kuidas neid lahendada. Ja ma võin praegu seda öelda, et selle määruse muudatuse valguses on tegelikult toimunud selline, noh, kuidas öelda, mõnes mõttes isegi ökoinnovatsioon, et on mingisugused startup'id juba tekkinud, kes tahavad pakkuda mingit uut laadi teenuseid, et kuidas siis neid asendada, neid nõusid ja kuidas see kogu see teenus oleks võimalikult mugav. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! kolleeg Riina Solman, palun küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, lugupeetud volikogu aseesimees! Ja hea abilinnapea! Et tunnustan Teid kõigepealt selle eest, et Te olete tubli öine FB kommentaator, et selle pealt siis tunnustus kõigepealt.
Aga küsimus asjasse puutuv. Nimelt - keelame ära ühekordsed plastnõud! Me oleme riigis kogenud, mida tähendab ärakeelamine, et keelamine ei pruugi kõige tõhusam meede olla, aga olgu siis peale. Kas Te olete ka mõelnud kampaaniale, et teavitada inimesi selle kõrval ka, et targem on kasutada ökotoidunõusid. Ja täpselt samuti, et mida Te olete teinud selleks, et väikeettevõtjad hakkaksid neid pakkuma või et ise linna poolt siis ürituse korraldajatena sellist teenust pakkuda ja ettevõtjatele abiks, et oleksid olemas need ühekordsed nõud, mis ei ole siis loodust kahjustavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh! Et hea volikogu liige! Küsimus oli küll keeruline, sellepärast teatavasti olete ju Teie selle erakonna esindaja, mida on siis pidanud praegu ... kust on siis meie keskkonnaminister, istuv keskkonnaminister, või siis lahkuv keskkonnaminister, kui lubate öelda. Et tõepoolest, meie, Tallinna linn, Keskkonnaamet on alati olemas, kui on küsimusi erinevatel siis ürituste korraldajatel, nagu ma juba eelmises küsimuses ka ütlesin. Ja loomulikult on Keskkonnametil pidevalt erinevad siis kampaaniad inimeste teadlikkuse suurendamiseks. Ja ka selle määruse muudatusega kaasneb samasugune kampaania, teavitus, kus meie räägimegi sellest, kuidas ja miks on oluline liigiti kogumine ja kuidas ja millised on siis erinevad alternatiivid ühekordsete plasttoodete kasutamisele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Raivo Aeg, palun!
Küsimus - Raivo Aeg Raivo Aeg
Aitäh, hea ettekandja! Mõnes mõttes tänuväärne Teie initsiatiiv meie looduse puhtana hoidmisena, ja kõik me seda ju tahame.
Ma saan aru sellest esimesest punktist, et proovime seda liigiti koguda ja paneme vastavad ... loome vastavad võimalused, et inimestel oleks nendest jäätmetest võimalik vabaneda.
Aga nüüd see teine punkt. Te viitasite siin mingile Euroopa Liidu reglemendile. Et ma tahaks selles osas natuke täpsustust, et millele Te täpselt viitasite, siis selle ära keelab ja mis ajast. Ja teine pool on see, et ega ma ju ei saanud ka vastust härra Luige küsimusele, et mis ta siis nagu lõpuks maksma läheb. Et kui palju Teie seisukohalt ja Teie arvutuste järgi protsentuaalselt on need komposteeruvad sööginõud kallimad, mis siis praegu kasutatakse, et mis siis nagu ... ega siis korraldajale see hind kallimaks ei lähe. See läheb ikkagi korraldajale ... osalejale kalliks. Korraldaja paneb ju selle hinna, või selle turustaja paneb selle hinna sellele kaubale otsa. Et palju ta protsentuaalselt siis ühe joogi või mingi sardelli taldriku peal seal kallimaks muudab?
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh küsimuse eest! Et Teie esimene küsimus oli siis selle Europarlamendi direktiivi kohta, mille siis Europarlament 24. oktoobril aastal 2018 kiitis heaks, siis millega keelustatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttooted aastal 2021. Ja praegu käib siis direktiivi eelnõu jõustamiseks vajalike läbirääkimiste pidamine Euroopa Liidu nõukoguga. Ja see teine küsimus oli siis, et kui palju see läheb maksma?
Küsimus jätkub - Raivo Aeg Raivo Aeg
Palju protsentuaalselt ....
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Et ma täpsustaksin, et siinkohal ei ole ainsaks alternatiiviks kompostitatavad nõud. Et on täiesti sellised korduvkasutatavad nõud, mida on võimalik kasutada suurematel üritustel ja mida siis ... mille operaatoriteenust pakuvad erinevad ettevõtted. Ja meil on infot sellise paari ettevõtte osas. Et nemad on oma selle äriplaani siis üles ehitanud selliselt, et inimesed saavad pärast peo lõppemist selle topsi tagasi anda. Ja see summa on tõesti marginaalne, mis on seal n-ö selle teenuse pealt. Et see on kindlasti odavam kui prahistamine. Linnale on see odavam, sellepärast et see plastjääde ei lendle meil igal pool. Ja see on tõesti mõistlik samm. Ja ma ei näe küll mitte ühtegi takistust, miks Tallinn ei peaks selle otsusega edasi minema. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, palun teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Te küll ütlesite, et Te olete kohtunud ka suuremate ürituste korraldajatega. Ma küsiks kahe konkreetse korraldaja kohta. Et kas Te olete kohtunud ja rääkinud sellest initsiatiivist laulu- ja tantsupeo korraldajatega ja näiteks Tallinna Maratoni korraldajatega? Mõlemal juhul me räägime kümnetest tuhandetest osavõtjatest. Kas nad reaalselt, kui Te olete kohtunud, kas nad kujutavad endale ette, kuidas Te jõustaks selle seal? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Nendega on kohtunud Keskkonnaameti ametnikud. Ja nendele on saadetud ka välja kohe ... Siis kui ma juba alguses mainisin, et 21. oktoobril saadeti välja neile see kiri, siis nende poolt on tulnud ka küsimusi. Aga pigem on tagasiside ikkagi positiivne. Sest et tegelikult ürituste korraldajate mainele mõjub see juba väga halvasti, kui nende üritusel kasutatakse selliseid väga reostavaid tooteid. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma arvan, et see iseenesest on väga hea mõte, kogu see asi, mida Te siin ajate. Aga kas Te olete läbi mõelnud ka selle, et see kõik saab ju toimuma nüüd Tallinna linna haldusterritooriumil, eks? Et kui paljud sellised suuremad üritused võiksid Tallinnast siis väljapoole kolida ja seetõttu, kui palju tulu võiks siis Tallinna linnal selle läbi saamata jääda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh küsimuse eest! Et praegu me küll ei näe ette, et see oleks põhjuseks, miks üritused ei saa toimuda Tallinnas. Et pigem on see just selline isegi nagu turunduslik meede ürituste korraldajatele, mille pärast paljud inimesed, kes võib-olla muidu ei lähekski sinna, nüüd lähevad kohale, sellepärast et keskkonnateadlikkuse tase tegelikult tõuseb ja inimestele on oluline see, et kuidas nad tarbivad ja et see oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Küsimus see, et esiteks ütleks, et mina ka väga tunnustan seda ja minu arvates õige suund. Ma lihtsalt huvi pärast uuriks sellist asja, et kas on teada ka, et kuhupoole need ürituse korraldajad nagu kalduvad? Et kas pigem siis need biolagunevast plastist asjad või see ringlussevõtt. Näiteks ütleme, et ongi seesama tops, mis siis pestakse jälle puhtaks ja läheb uuesti kasutusse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Mul ei ole täpseid andmeid, aga nii palju, kui mina olen nendega, kellega mina olen kohtunud, siis pigem see ringluses olev tops ikkagi. Et tegelikult see on ka see, mida me ... mina ka eelistan, sellepärast et siis me tegelikult raiskame vähem. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Kuna minu esimene küsimus oli liiga keeruline, siis ma küsin kaks täpsustavat konkreetset küsimust. Mida konkreetset, mis tegevusi olete teinud ettevõtjate toetamiseks ökonõude kasutusele võtul peale selgitamise, kohtumise ja nõustamise? Ja kas linnal on kavas selliste ökoettevõtete sisulisem toetamine? Näiteks linna ettevõtlusameti kaudu.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh! Jaa, et linna ettevõtlusametit kureeriv abilinnapea ei ole praegu saalis, aga kindlasti saate talle selle küsimuse esitada mõnel teisel korral. Et selle kohta ma ei oska vastata. Et üldiselt linn ei tegele ettevõtete sellise abistamisega just nagu nende ettevõtluse vormis. Aga nagu ma juba ennem Teile ütlesin, et me konsulteerime vajadusel ja see määruse muudatus on avanud uutele ettevõtetele lihtsalt turu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Raivo Aeg, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Raivo Aeg Raivo Aeg
Aitäh! Hea ettekandja! Siin see punkt 19, ma loen seda viimast lauset, et "... lubatud on kasutada biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeruvad ja millel on EVSN tunnustatud standardile või sellega samaväärselt standardile vastav tõendi sertifikaat. Te haarasite sealt laua alt ühe plastmasstopsi. Kas see on nüüd selle sertifikaadiga siis samaväärne või on see midagi muud. Sest selle kohta siin määruses, sihukesest plastmassitopsist, mis peaks komposteeruma selle määruse järgi, tuleks seda välja lugeda niimoodi. Seal ei ole seda, et siin võib korduvkasutusega ja ülepestud topse kasutada. Mina siit punktist seda välja ei loe.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh küsimuse eest! Et see tops, mis mul siin laua peal on, see ei ole kompostitav tops ja see ei ole ühekordseks kasutuseks mõeldud plasttops.
Küsimus jätkub - Raivo Aeg Raivo Aeg
....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Vabandust!
Küsimus jätkub - Raivo Aeg Raivo Aeg
Lugege, mis teil siin määruse muudatuses kirjas on. See 19, viimane lause. Seal ei ole .... topsi kohta mitte sõnagi.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Millise topsi kohta ei ole sõna? Korduvkasutatava. Määrus keelab ühekordsed plasti sisaldavad topsid.
Küsimus jätkub - Raivo Aeg Raivo Aeg
Ja teine lause on see, mis lubatakse. Lugege läbi ....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun nüüd diskussioon praegu sellisel kujul lõpetada. Ja kui on vaja veel selgitust, siis ma arvan, et pärast on seda võimalik saada. Karl-Martin Sinijärv, hea kolleeg, teine küsimus!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Mõtlen, et äkki oleks võimalik korraldajatele sammukene vastu tulla ja toodaks näiteks terve hunniku selliseid tugevaid ja korralikke, ütleme, Tallinna topse ja Tallinna toope. Et lähed kontserdile, ostad viieka eest omale kruusi näppu ja pärast on oma asi, kas lõhud ära, pistad kotti või müüd ukse peal tagasi. Oleks korduvkasutatav ja ilus linna meene ka.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Küsimärk on lõpus seal.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh, jah, selle ettepaneku eest. Aga ma arvan, et pigem ürituste korraldajatel on huvi, et nendel topsidel ja nendel nõudel oleksid nende siis see sümboolika. Ja ma arvan, et Tallinna linnal võib-olla, kuna me ei ole otseselt ... ei tegele ürituste korraldamisega kui sellisega, et siis jah, see ... Võib-olla linn peaks jah mõtlema, et teha oma topse nagu meenetena. Aga ma arvan, et neid ei peaks kuskil üritustel jagama.
Küsimus jätkub - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Aitäh, aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Selge. Võtan selle ettepaneku arvesse.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Paistab, et rohkem küsimusi ettekandjale enam ei ole. Ja kui küsimusi on, siis pärast. Aitäh!
Nii! Ja sõna kaasettekandeks saab keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud eesistuja, head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas siis „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise korra” muutmist oma 28. jaanuari koosolekul. Ja otsustas hääletamistulemusega 11 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun teil seda toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh kaasettekande eest! Avan läbirääkimised! Ja palun, kolleeg Ants Leemets, sõnavõtt kohalt!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud abilinnapea! Et selline muudatus ette võetakse, on väga positiivne. Maailma plasti probleem on täiesti drastiline ja katastroofiline. Nii maailma maad kui ookeanid on täis plasti. Ja kuidagi tuleb alustada. Ja see, et Tallinn hakkab sellega varem peale, on ainult kiiduväärt.
Küll on kõlanud siin saalis juba ka seda, et sellele peaks kaasnema ka väga põhjalik selgitustöö, väga paljudele küsimustele ette ära vastamine. Ja isegi need, kes sellega tegelevad, peavad täpselt teadma igasuguste topside hindu ja oskama öelda, palju see on kallim ja palju see on odavam. Siis inimesed hakkavad seda uskuma.
Aga uskuge mind, et ühtegi teist väljapääsu ei ole ja selle peale minnakse üle ikkagi terves Euroopas väga kiiresti. Probleem on nii suur, et kuidagi peab oma panuse andma. Ja Tallinn võiks anda oma panuse juba sel aastal. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja ma võtan kohapealt sõna ka keskfraktsiooni nimel.
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Meie fraktsioon arutas seda eelnõu oma paaril koosolekul ja loomulikult kiidame selle heaks.
Aga meil on siiski ka muudatusettepanek, nimelt jõustumise tähtajast. Sest ei ole väga loogiline, et ta jõustuks, ütleme, suvise hooaja keskel, kui kõik sellised üritused veel käivad. Ja meie ettepanek ongi: "Käesolevaga teen fraktsiooni nimel ettepaneku muuta määruse eelnõud "Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2014 määruse nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise kord” muutmine" paragrahvi 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahv 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2019"". Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Kas on veel sõnavõtu soove? Ei ole. Sulgen ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Oi, vabandust! Raivo Aeg, palun!
Sõnavõtt - Raivo Aeg Raivo Aeg
Jaa, aitäh! Loomulikult keskkonnakaitse teema aktualiseerimine igati teretulnud ja vajalik. Aga millele ma oma küsimuses tähelepanu juhtisin ja millest ka siin see väike diskussioon tekkis, on see, et antud määrus ei ole meie arvates täielik. Seesama ... siin on väga selgelt öeldud, mida on keelatud, ja teine pool sellest punkt 19-st, mis asi on siis lubatud. Aga samas see korduvkasutusega topsikute teema, mis siin ülesse kerkis, sellest ei ole siin määruses mitte sõnagi.
Et ma arvan, et korrektne oleks see, kui me selle määruse sisustaksime ära ka täielikult täiendavate võimalustega. Mitte me ei ütle ainult seda, et lubatud on ainult komposteeruvad need sööginõud. Täna on määruses niimoodi kirjas. Et võib-olla tuleks seda, jah, proovida täiendada, et ta oleks ammendav ja selgemini arusaadav, see määrus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja sõna kohapealt Argo Luude. Palun!
Sõnavõtt - Argo Luude Argo Luude
Aitäh minu poolt kah! Et kuna ma oma igapäevaelus teeningi leiba jäätmetega või puutun nendega päris palju kokku, siis leian, et see on väga õige suund. Täna jäätmekäitluses on ikkagi mõistlik minna sinna, et jäätmed võetakse taaskasutusse. Ja kõige parem on, kui nad lähevad taaskasutusse ringlussevõtu näol. Ja tegelikult see probleem, mis võib siin nagu tunduda probleemina, et kuidas siis need üritused ära korraldatud saavad, see ei ole enam väga suur probleem, sest juba siin näiteks viimane, kui Viljandi Folk oli, seal lahendati asi, et olid siis ... need joogitopsid olid ringluses. Ehk põhimõtteliselt ei visatud neid minema, vaid pesti puhtaks ja jagati uuesti välja. Ja ma arvan, et neid asju saab täpselt samamoodi korraldada ka taldrikute ja nugade ja kahvlitega.
Et ütlen ka omalt poolt, et väga hea. Ja Tallinn võib siin ilma teha ja tasub kindlasti toetada seda eelnõu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Nüüd paistab küll, et volinikel enam sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja tahaks lõppsõnaga esineda? Züleyxa Izmailova! Jah, palun!
Kõne - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Võib-olla omalt poolt siis ütleks, et oleksin nõus selle muudatusega seoses selle kuupäevaga. Ja palun siis kõiki toetada! Ja need, kes toetavad, suur aitäh teile!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Nüüd vaatame läbi muudatusettepaneku. Muudatusettepanek on, et muuta § 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Paragrahv 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2019". See on keskfraktsiooni ettepanek. Kas eelnõu esitaja nõustub sellega?
Tallinna abilinnapea - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Jah, nõustun küll.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kas keegi soovib hääletamist? Ei soovita. Ja nüüd ma panen eelnõu koos muudatusettepanekuga teie ette otsustamisele. Nii et palun võtta oma seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Häältega poolt 49, erapooletuid 2, vastu ei olnud, on otsuse eelnõu vastu võetud.
17:09 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE233 Paljassaare tee 85 ja Paljassaare tee 87 kinnisasjade ning nendel asuvate hoonete tasuta kasutusse andmine (Varjupaikade mittetulundusühing) 3. OE233 Paljassaare tee 85 ja Paljassaare tee 87 kinnisasjade ning nendel asuvate hoonete tasuta kasutusse andmine (Varjupaikade mittetulundusühing)
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Jah, järgmine päevakorrapunkt "Paljassaare tee 85 ja Paljassaare tee 87 kinnisasjade ja nendel asuvate hoonete tasuta kasutamisse andmine (Varjupaikade mittetulundusühing)", otsuse eelnõu 233. Palun sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Olge hea!
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Ettekanne - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova

Aitäh! Hea volikogu! Et 2018. aastal viis Tallinna Keskkonnaamet läbi avatud hankemenetlusega riigihanke "Tallinnas hulkuvate loomate püüdmise ja varjupaiga pidamise teenuse tellimine". Hanke võitis varjupaikade MTÜ, kes pakub operaatorteenust Paljassaare tee 85 ja 87 asuvates hoonetes ja alal. Ja hankeleping on siis sõlmitud kuni 31. detsembrini aastal 2020. Ja siinkohal palungi volikogu luba, et anda need ruumid ja see ala Varjupaikade MTÜ-le tasuta kasutusse.
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Kõik ettekandega? Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei paista olevat. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnavarakomisjoni esindaja Vladimir Afanasjev. Aga ma sain aru, et teda ei ole. Kas oli Leonid Mihhailov?
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu juhataja, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõu ja hääletustulemusega 9 poolt, vastu, erapooletuid ei olnud, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Paistab, et küsimusi ei ole. Aitäh! Ja avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna võtta? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõnaga esineda?
Tallinna abilinnapea - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Ei soovi.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ei soovi. Aitäh!
Nii! Ja lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Paljassaare tee 85 ja Paljassaare tee 87 kinnisasjade ning nendel asuvate hoonete tasuta kasutusse andmine (Varjupaikade mittetulundusühing)". Otsuse eelnõu 233. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Eelnõu on üksmeelselt heaks kiidetud: 52 poolthäält, vastu, erapooletuid ei olnud. Aitäh! Eelnõu on vastu võetud!
17:12 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE32 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Samm Eesti tööellu”, nõustumine kaasfinantseerimisega 4. OE32 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Samm Eesti tööellu”, nõustumine kaasfinantseerimisega
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Päevakorrapunkt number 4 "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Samm Eesti tööellu", nõustumine kaasfinantseerimisega". Otsuse eelnõu number 32. Ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder. Palun!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu aseesimees, austatud volikogu liikmed! Esitan Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Samm Eesti tööellu", nõustumine kaasfinantseerimisega". Projekt "Samm Eesti tööellu" on koolitus- ja tugiteenuste pakett, mis keskendub tööturu juurdepääsu parandamisele ja tööturult väljalangemise ennetamisele. Projekti sihtrühmaks on inimesed, kes on olnud üle 6 kuu tööta, vähese või puuduva eesti keele oskusega elanikud, samuti noored ning teised inimesed, kellel on erinevatel põhjustel takistatud ligipääs tööturule. Projekt lähtub komplekssest teenusest, pakkumise põhimõttest, kus rakendatakse tööotsingu koolituste õppeprogramme, vajadusel eesti keele õpet ning tugiisiku- ja tööklubiteenuseid. Lisaks nendele teenustele võimaldatakse projekti käigus töötajatel tööpraktikat, erialast kvalifikatsiooni tõstvat koolitusi ja muid vastavaid teenuseid. Projekti tulemusena on osalejatel võimekus ja paremad tööoskused asuda tööturule Tallinna linnas, mistõttu suureneb osalus tööhõives. Tallinna linnas saab projekti kestvusel aastatel 2019–2020 meetmest abi ligikaudu 60–70 inimest. Euroopa sotsiaalfondi toetus on sellele projektile 85% ning kaasfinantseering 15% koos kõigi teiste Harjumaa omavalitsustega. Tallinna linna kaasfinantseering 2 aasta peale kokku on 37 500 eurot. Projekti juhtivpartner on MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Palun teil antud eelnõud esitatud kujul toetada! Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Miks selle asjaga tegeleb linn? Et miks sellega ei tegele Töötukassa?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et kuna see projekt võimaldab ... eelkõige see oli suunatud kohalikele omavalitsustele, kes said läbi Euroopa Liidu struktuurvahendite seda meedet taodelda. Ja kuna selleks üheks partneri osapooleks pidi just olema kohalik omavalitsus, siis Tallinn, kellel on ka selliseid inimesi, kes selle projekti sihtrühma kuuluvad, otsustas selles projektis osaleda. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Hea kolleeg Argo Luude, palun küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea ettekandja! Mul selline küsimus. Et meil oma ettevõttes on kogu aeg töökäsi puudu ja otsime igalt poolt ja koolitame välja ja ikka on puudu inimesi, kuskilt võtta ei ole. Et mis ime läbi siis see projekt - nüüd me kulutame tegelikult ju päris palju raha -, mis ime läbi siis see projekt neid inimesi siis siia tööturule ikkagi tooma hakkab, kui me teame, et on mingi hulk inimesi, kes ei tahagi tööd teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et kindlasti on väga suur hulk inimesi, kes mingitel erinevatel põhjustel ei taha tööd teha. Aga on kindlasti väga suur hulk ka neid inimesi, kes lihtsalt ei suuda iseseisvalt tööjõuturul hakkama saada ja neid on vaja selles abistada. Tegemist on kas siis erivajadustega inimestega, kellel on vaja tugiisikut, et tööjõuturul hakkama saada. Teine võimalus on see, et inimesed, nii nagu siin ka sihtrühmana on ära toodud, võib olla lihtsalt takistuseks eesti keele oskus. Ja selle projekti raames õpetatakse neile ka väga suures mahus just nimelt eesti keelt. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, küsimus palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu aseesimees! Lugupeetud abilinnapea! Mind huvitavad nüüd need projekti juhtpartner MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus ja rakendusüksus Sihtasutus Innove. Et kuidas see siis välja selgitati, see MTÜ valik või kes hakkab seda teostama? Et äkki sellest natuke lähemalt meile, sellest partnerist.
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma annaks sõna projekti eestvedajale, Sotsiaal- ja Tervishoiuametile korra.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun!
Sõnavõtt - Aire Johanson Aire Johanson
Aire Johanson mina. Johannes Mihkelsoni Keskus ise kirjutas selle projekti ....
Tallinna Linnavolikogu liikmed Tallinna Linnavolikogu liikmed
Ei kuule!
Sõnavõtt - Aire Johanson Aire Johanson
Niimoodi jah? Aire Johanson mina. Et Johannes Mihkelsoni Keskus ise kirjutas selle projekti ja n-ö võttis ise meiega ühendust. Et meie ei otsinud seda MTÜ-d.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun küsimus!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh. Lugupeetud ettekandja! Johannes Mihkelsoni Keskus on teada-tuntud pagulaste maaletooja. Ja kui me vaatame, et ... Ma kangesti ei taha uskuda, et Euroopa struktuurid tunneksid väga muret selle kontingendi töölesaamise pärast, keda mu hea kolleeg Argo Luude silmas pidas. Et mina ikkagi näen, et see projekt on puhas pagulasprogramm. Ja ma küsiksin, et miks Tallinna linn sellistes asjades osaleb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ma täpsustan veel kord. Et projekti sihtrühmaks on ikkagi eelkõige Tallinna elanikud, kes on olnud 6 kuud või enam tööta, et aidata neid tööjõuturul. Et tegemist ei ole esmajärjekorras nende inimestega, kes lähevad kvoodipagulaste alla. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ants Leemets, palun küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, minu küsimus on see, et kes nendest omab seda kompetentsi? Sest Euroopas on selle probleemiga tegelenud väga paljud riigid. Ja see eeldab teatud kogemust, et kuidas sa saad pikalt tööturult eemalt olnud inimesi tagasi. Ja see on kallis ja see ei ole lihtne. Et kes seda kompetentsi nendest nüüd omab siis?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Selle projekti elluviijaks ja eestvedajaks on ikkagi MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma paluks täpsustada veel seda. Et natuke ebaselgeks jäi see, et millist väljaõpet selle programmi raames siis tehakse. Mitu korda rõhutati keele teemat. Okei, õpetame eesti keelt on see. Kas see on nüüd eesti keele õpetamise programm lihtsalt pikaajaliste töötute programmi raames esitatud? Või mis õpet seal veel tehakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! See projekt hõlmab väga palju erinevaid teenuseid. Nii, nagu ma ütlesin, üks osa sellest on ka keeleõpe vastavalt vajadusele. On nõustamisteenused, on tööpraktikateenus, on erialane koolituspraktika või n-ö kompetentsi tõstmiseks. Ja veel kord. Vajadusel on ka tugiteenuse olemasolu pakkumine. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Kallas, palun küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et siin eelmine aasta oli meil arupärimine, kus kohtusid Sotsiaalministeeriumi asekantsler härra ..., mis ta nüüd on ... Rait Kuuse ja linnapea Taavi Aas. Ja kus Rait Kuuse palus paigutada Tallinna linna 70 pagulast. Siin eelnõus on täpselt samad arvud millegipärast ja teatavasti Johannes Mihkelsoni Keskus saab oma rahastuse ... saab ka Sotsiaalministeeriumist. Kuidas kommenteerite?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Eks selliseid n-ö teooriaid on väga raske kommenteerida. Et on inimesi, kes arvavad, et on olemas lame maakera. On inimesi, kes on ... olemas ümmargune maakera. Et inimestel on arvamusi erinevaid ja täpselt sellele võib ka oma seisukohti kujundada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, teine küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Mul on selline küsimus. Et sellest paberist ei tule välja, et kui palju sellest rahast paneb oma taskusse see MTÜ, mis ta iganes on. Ja siis kui palju sellest rahast läheb reaalselt nende inimeste aitamiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Täpsustuseks nii palju, et projekti kogumaksumus üle Eesti 2 aasta peale on 397 000. Tallinna linna finantseering sellesse projekti 2 aasta jooksul on 37 000. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Riina Solman, palun teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu aseesimees! Lugupeetud abilinnapea! Et väike sõbralik nõuanne. Et ärge neid lamemaalasi meenutage. Et see annab põhjust tegelikult valida just nimelt meie häid lauanaabreid. Inimesed ei saa sellest aru, sellest naljast.
Aga küsimus. Kas selle projekti tulemusena antakse Teile ka pärast aruandlus üle? Kas tehakse järelkontrolli, et ei saaks vandenõuteoreetikud üldse selle üle nagu küsimusi tekitada? Milline on see järelkontroll?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Selles mõttes sellele projektile on pandud ka ajalised tähtajad ja projektist tehakse kindlasti kokkuvõtted ja aruanded. Ja õnnestumise eesmärgiks on pandud see, kui vähemalt 50% või üle selle leiavad järgmise 2 aasta jooksul tööjõuturult endale töökoha. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Kallas, teine küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea, et minu küsimus on niimoodi, et ma arvutasin siin kiiresti, et üle 5000 läheb siis ühe abisaaja kohta raha tööturule naasmiseks. Ma ei saa aru.
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et veel kord. Ma rõhutan siis seda nii palju, et mina rääkisin täna, et selle projekti raames 2 aasta jooksul saavad Tallinna linnast abi circa 80 inimest ja Tallinna linna osalus kogu selles projektis on 15% koos teiste omavalitsustega Harjumaal ja meie esitatav summa on 37 500. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Raivo Aeg, palun küsimus!
Küsimus - Raivo Aeg Raivo Aeg
Aitäh! Hea ettekandja! Et minul selline küsimus, et seesama MTÜ. Te ütlesite, et erinevaid teenuseid pakutakse: keeleõpet, praktikat mingit tööväljaõpet. Kas neil on omal kõik need võimalused olemas või kuidas see siis nagu päriselus nagu realiseerub, kõik see tööpraktika ja täiendavate kompetentside andmine ja keeleõpe jne?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Ma annan vastuse korra sinnapoole. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun!
Sõnavõtt - Aire Johanson Aire Johanson
Et Johannes Mihkelsoni Keskusel endal on kõik see kompetents olemas, et nemad on selle meeskonna komplekteerinud, kes tegelevad nende töötutega.
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Okei.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Paistab, et küsimused on vastatud. Aitäh ettekande eest! Sõna kaasettekandeks saab sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esindaja Jüri Ennet. Palun!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud kolleegid! 27. veebruaril komisjon arutas, kvoorum oli olemas. Küsimusi oli sama tormiliselt nagu siin. Aga resümee oli selline, et kõik olid selle poolt, et seda võimalust ära kasutada, et neid inimesi tööturule tagasi tuua. Palun olla poolt. Kõik.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Paistab, et küsimusi ei ole. Veel kord aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Samm Eesti tööellu”, nõustumine kaasfinantseerimisega". Otsuse eelnõu 32. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Poolt 45, vastu 3, otsus on vastu võetud!
Ja juhatamist jätkab esimees!
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
17:25 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE43 Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2019 otsuse nr 28 muutmine 5. OE43 Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2019 otsuse nr 28 muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Päevakorrapunkt number 5 "Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2019 otsuse nr 28 muutmine".
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Head kolleegid! Käesoleva eelnõuga teen ettepaneku muuta 21. veebruari istungil valitud rahvakohtuniku kandidaatide nimekirja ja täiendada seda antud otsuse eelnõus toodud kuue kandidaadiga. Nimetatud kuue kandidaadi tähtaegselt esitatud avaldused jäid tehnilistel põhjustel registreerimata ja seetõttu jäid nad rahvakohtunikukandidaatide valimise eelnõust välja. Et seda tehnilist viga parandada, ongi teie ees otsuse eelnõu kuue täiendava kandidaadi valimise kohta.
Kantselei on kontrollinud kandidaatide vastavust seadusele: kas kandidaat on vanuses 25–70 aastat, kas ta elukoht on olnud vähemalt aasta Tallinna linn, kas ta on süüdi mõistetud kuriteo eest ning kas ei esine teisi välistavaid asjaolusid.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Ja protseduuri järgi kõigepealt panen hääletusele kandidaatide nimekirja sulgemise. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Kandidaatide nimekirja sulgemine Kandidaatide nimekirja sulgemine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 49 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on kandidaatide nimekiri suletud!
Ja vastavalt seadusele on isiku valimised salajased. Hääletamine toimub elektrooniliselt ning me hääletame kogu nimekirja korraga.
Ja asume nüüd lõpphääletuse juurde! Ja hääletamiseks on aega 20 sekundit. Hääletuspuldil saate kasutada "Poolt" ja "Vastu" klahve. Kas on küsimusi protseduuri osas? Ei ole. Kuulutan välja hääletuse!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Valimised Valimised
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii! Hääletamine on lõppenud. Häältega 48 poolt, vastu ei ole, on kandidaadid valitud ja otsus on vastu võetud!
Nii! Päevakorrapunkt number 6 "Arupärimisele vastamine" Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Maris Sild ja fraktsiooni liige Silver Meikar "Jäätmeveo korraldamisest Tallinnas". Arupärimisele vastab Tallinna linnapea Taavi Aas. Palun!
17:29 Päevakorra punkti alustamine - 6. Jäätmeveo korraldamisest Tallinnas 6. Jäätmeveo korraldamisest Tallinnas
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Hea arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Silver Meikar, palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Mul oleks hea meel, kui ... volikogu liikmed kindlasti ei ole kursis selle arupärimise tekstiga, et kui Te annaksite lühikese nihukese vastuse, et kõik saaksid teada, millest me räägime. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
"2016. aastal sõlmis Tallinn Nõmmel ja osas Lasnamäest prügiveoteenuse osutamiseks lepingu Baltic Waste Management OÜ-ga (BWM), mida algusest peale seostati toonase abilinnapea Arvo Sarapuuga. Oma vastuses abilinnapeana linnapea ülesannetes vastasite linnavolinik Hanno Matto arupärimisele mullu 12. aprillil, et abilinnapea Sarapuu on eitanud oma seost nimetatud ettevõttega. Samas vastuses arvasite, et BWM-i lisandumine Tallinna jäätmekäitlusturule oli tervitatav hoolimata sellest, et tegemist paistis olevat kogemusteta riiulifirmaga, millel ei õnnestunud isegi jäätmeveoluba hankida. Pärast teenuse osutamise algust hakkas saabuma kaebusi BWM-i töö kvaliteedi kohta, mille kohta arvasite: „Tallinna linnale on tulnud kaebusi nii enne kui ka pärast korraldatud jäätmeveo rakendamist.“ Justkui konkreetne ettevõte ei oleks erilisi rikkumisi teenuse osutamisel toime pannud.
Kuid juba 24. mail samal aastal teatas ERR, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus on BWM-ilt teenuse osutamise üle võtnud, sest ettevõte ei tulnud toime teenuse osutamisega. Teenuse osutamise ülevõtmine käis aga ootamatult allhanke korras ehk linn vahendas ettevõtte teenust, kes vahendas linna ettevõtte teenust. Sisuliselt sõlmis linn läbi BWM vahenduse sisetehingu, mida tuvastasid ka kõik kohtuastmed. Riigikohtu 5. novembri otsus lõpetas senise ebaseadusliku korralduse päevapealt, mis lõpetas Nõmmel ja Pae-Ülemiste piirkonnas jäätmeveolepingute kehtivuse kohtuotsuse jõustumisega. Abilinnapea Züleyxa Izmailova ütles pressikonverentsil, et negatiivne otsus oli ette aimata. Endisele abilinnapeale Sarapuule on esitatud kahtlustus teadvalt toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ehk Kapo andmetel oli abilinnapeal siiski varjatud seos BWM-iga."
Nii ja siis on küsimused. "Miks ei korraldatud uut jäätmeveohanget Nõmme ja Ülemiste-Pae piirkonna jaoks kohe kui selgus, et Baltic Waste Management teenuse osutamisega hakkama ei saa ning prokuratuur esitas kahtlustuse, et abilinnapea Arvo Sarapuu on seotud BWM-iga? Miks kulutas linn aega ja rahalisi vahendeid kõigi kohtuastmete läbimiseks, kui oli üpriski selge, et tulemuseks on igal juhul sama kohtuastmest kohtuastmesse?
Miks ei teinud linn ettevalmistusi tänase olukorra vältimiseks? Millist vastutust peaks kandma linnapea Taavi Aas, kes veel 1,5 aastat tagasi linnapea ülesandeid täites kinnitas, et kõik on korras, kuid Riigikohtu otsuse valguses nüüd oma sõnu sööma peab? Kes vastutab tekkinud korralageduse eest Tallinna jäätmeveos? Millal selle jandi eest keegi lõpuks vastutusele võetakse? Kuidas tagatakse Nõmme ja Ülemiste-Pae elanikele katkematu jäätmeveoteenuse osutamine? Kas teenus jääb osutamata seniks kuni linna vea tõttu jäätmeveo lepingust ilma jäänud elanikud endale uue pakkujaga lepingu sõlmivad?"
Nii! No vastus on päris pikk. Ma ei hakka kõiki ette lugema. Aga põhimõtteliselt vastuses siis teatan seda, et tegelikult Riigikohus asja sisulise aruteluni ei jõudnud, sellepärast et kui teise astme kohus andis siis Riigikohtusse pöördumiseks 30 päeva, siis Riigikohus leidis, et tegelikult oleks pidanud seda tegema 2 nädalaga. Ja seetõttu asja sisuliselt ei arutatudki. Aga Nõmmel ja Lasnamäel on jäätmeveoteenus tagatud. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Silver Meikar, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Silver Meikar Silver Meikar
Aitäh! See on nihuke juriidilise aspekti taha pugemine. Ehk 30 päeva, 14 päeva ja avaliku huvi puudus või miks see menetlus seal üldse kunagi lõpetati.
Et küsiks Teie käest sellist nagu hinnangut, nihukest poliitilist hinnangut. Et kas Teie arvates on kõik toimitud õigesti? Ja kuidas Te suhtute sellesse, et tegelikult on päris palju inimesi, kes piirkonnas elavad, olnud selles suhtes kriitilised?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! No kõigepealt. Juriidiliselt kindlasti on toimitud õigesti, sellepärast et allhanketeenus on lubatud. Allhanketeenust kasutavad ka teised jäätmekäitlejad, näiteks Eesti Keskkonnateenused, nii nagu ma kirjalikult Teile selgitasin. Nii et selles ei ole midagi ebatavalist. Aga loomulikult, selleks et teenust pakkuda, selleks et teenus ei katkeks, oli linnal vaja toimida väga kiiresti. Ja leitud lahendus oli kõige kiirem, kuidas teenus saab jätkuda. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Mul on selline küsimus. Et kui Baltic Waste Management sai lepingud linnaga, kas Taavi Aas isiklikult teadis, et tema kolleeg Arvo Sarapuu on seotud selle ettevõttega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kaks täpsustust. Kõigepealt, Baltic Waste Management ei saanud neid. Ta osales hankel. Teiseks. Nii, nagu ma olen ka korduvalt kinnitanud, ei ole mina teadlik Arvo Sarapuu osalusest, seotusest selle ettevõttega. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Küsime siis natuke teistmoodi. Et Baltic Waste Management võitis need hanked sellepärast, et Tallinna Linnavalitsus lõdvendas hanke korda ja lubas hankele veoettevõtted, kellel puudus igasugune eelnev prügiveo kogemus, mistõttu Tallinna linnas väidetavalt veeti prügi ka lahtise veoautoga. Et kas Te olite sellest hanketingimuste leevendamisest teadlik ja kiitsite selle heaks?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei toiminud teadlikult. Et ei, ei olnud teadlik.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Seega arupärimine on vastatud!
17:36
17:36 Päevakorra punkti alustamine - 7. Ilutulestike korraldamise eeskirjade ja seaduse täitmisest Tallinna linnas 7. Ilutulestike korraldamise eeskirjade ja seaduse täitmisest Tallinna linnas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 7 "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni liige Kaupo Nõlvak "Ilutulestike korraldamise eeskirjade ja seaduse täitmisest Tallinna linnas". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Reformierakonna fraktsiooni liige Kaupo Nõlvak "Ilutulestike korraldamise eeskirjade ja seaduse täitmisest Tallinna linnas". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud linnapea! Tänan vastuse eest! Vastus on oskuslikult koostatud ja mõneti üllatavate faktidega. Sest et saan siit teada, et ilutulestike korraldamise lube on minule lähedalolevates asumites 2018 antud Lasnamäel üks ja Pirital neli välja. Samuti, et on tehtud n-ö rikkumise avaldusi üks ja väljakutseid kaks. Need kakski on Põhja-Tallinnas. Ja rikkumisi-tuvastamisi on null. Ehk just kui probleemi üldse ei olegi.
Aga uskuge mind, ilutulestikud minu kodulähedastes asumites, s.o on siis Lasnamäe ja Pirita-Kose, minu hinnangul on neid aastas umbes 50–60. Ehk siis kuni jaanipäevani nad kestavad kõik nädalavahetused. Mõnikord on nädalas iga päev. Mingisugune paus on peale jaanipäeva kuni seal septembrini ja siis läheb jälle edasi. Et kas Te oskaksite palun öelda, et mis selle probleemiga teha? Et sotsiaalmeedia kajab sellisest nurinast. Kui mul endal on koer, kes ronib või majaseina mööda üles, kui ilutulestik on.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aeg on ammu möödas.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ja mis sellega nagu teha päris nagu siiralt? Aga samas numbrid näitavad, nagu mingisugune täiesti teine paralleelmaailm oleks.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Jah, aitäh! Tõepoolest, teravalt tõusis see probleem esile sellel uusaasta öösel ja ka linnavalitsus seda arutas ja tegelikult me oleme jõudnud otsuseni, et me peaksime tegema volikogu kaudu siis pöördumise Vabariigi Valitsusele, et vaadataks üle seadusandlus, mis on selle ilutulestikuga seotud. Kindlasti on tegemist keerulise küsimusega, et kuidas reguleerida siis ilutulestiku korraldamist. Ja suuremate ilutulestike puhul tõepoolest see käib läbi linna. Aga ilutulestikku müüakse meil suhteliselt vabalt. Kas ja kuidas seda müüki piirata, see on keeruline küsimus, sellepärast et ega ilutulestiku järgi võib ka sõita näiteks Lätti, kui Eestis teha piirangud. Nii et kindlasti ei ole see lihtne. Ma arvan, et õige oleks linnal ikkagi pöörduda seadusandja poole, et seadusandja siis mõtleks läbi need kohad, kuidas ja mil moel on võimalik ilutulestiku kasutamist piirata, aga nii piirata, et see oleks ka järelevalvatav. Et piiranguid lihtsalt seada ja keelata ei ole selles mõttes mõistlik, et kui järelevalvet ei suudeta teostada. Järelevalve teostamise õigus siinkohal on ikkagi politseil. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No üks asi on seaduse muutmine, aga ma saan aru, et linnavalitsus ja linnakantselei analüüsis läbi ka võimalused muuta siis Tallinna linna enda avaliku korra ja heakorra eeskirju. Et kas nende kohalike omavalitsuse aktidega ei saa siis täiendavaid piiranguid kehtestada?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Me saame piirangud kehtestada ainult nendele juhtumitele, mis jõuavad meieni. Aga need meieni jõudvad juhtumid ei ole tegelikult need, mis on põhiprobleemi olemus. Probleemi olemus on ikkagi see, et kaubandusvõrgust on võimalik osta väga suuri ilutulestikupakette ja neid kasutada. Ja kui need suuremad ära keelata, siis on võimalik osta ka palju väiksemaid ja ikkagi sellest mööda minna. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, teine küsimus! 30 sekundit, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Toetan muidugi Teie plaani Vabariigi Valitsuse poole pöördumiseks. Aga linna omakorralduslikult ... Kas ei oleks mõistlik ja võimalik korrakaitse, ma mõtlen siin Mupot, näiteks, Teie valduses on hulk igasugu linna kaameraid ja asju, et jälgida, kus toimuvad, milliste majade juures toimuvad need nihukesed ilutulestikud. Ja see on ju lindistatu, see on kõik tuvastatav. Sellele lihtsalt, ma kardan, ei ole nagu püütud tähelepanu pöörata, kuna ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aeg!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
... nagu Teie statistikast sõltub ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Palun vastus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
... et puudub just kui probleem.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ei, ma ei ole kunagi öelnud, et probleem puudub. Aga kui me vaatame ilutulestiku laskmist, siis see piirkond, mida Teie nimetasite - Pirita väikestel teedel, kvartalite sees -, meil kindlasti kaameraid ei ole. Väga linna kaameraid ei ole üldse kvartalite sees. Jah, tõepoolest võib olla kaameraid, mida kasutavad korteriühistud. Siis sealt võib olla midagi tuvastatav. Aga ilutulestiku lask, ka lihtsalt laskmine ei ole meil ju seadusega karistatav. Et need ilutulestikud on kõik poes müügil.
Ja tõepoolest, kui on kellaajaliselt ... no pärast kella 11-st ei tohi ilutulestikku lasta, et kui siis on rikkumine ja loomulikult siis saab ka linn sekkuda, sellepärast et siis on linna korda konkreetselt rikutud. Aga siin jällegi küsimus on see, et see tuleb fikseerida ja tuvastada. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!
17:42 Päevakorra punkti alustamine - 8. Kloostrimetsa suusaradade korrashoiust Pirita linnaosas 8. Kloostrimetsa suusaradade korrashoiust Pirita linnaosas
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 8 "Arupärimisele vastamine" Reformierakonna fraktsiooni liige Kaupo Nõlvak "Kloostrimetsa suusaradade korrashoiust Pirita linnaosas". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui Teil on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Vastus ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma paluks Teid klahvi vajutada ka. Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Vastus kena ja põhjalik ja tänan! Ja ühtlasi ka möönan, et osad faktid minu poolt ei olnud päris täpsed ja samuti ka suusaradade kord on väga oluliselt muutunud paremaks.
Ma volikogu algul ka teisi volinikke teavitasin minu soovist teha linnavalitsusele mõned ettepanekud. Ja küsin Teie arvamust näiteks selle kohta, et linna eelarves kas ei võiks olla suusaradade korrastamiseks mingi teatav rida, sest et kümned-kümned tuhanded kasutavad nii Nõmmel kui Pirital ...
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aeg!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
... linna suusaradasid.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma saan aru tõesti, et linna eelarves eraldi rida meil ei ole, sellepärast et nende suusaradade korrastamisega tegelevad siis allasutused, kus siis neil on oma eelarves need kulud ette nähtud. Seetõttu ma ei pea ka vajalikuks seda eraldi linnaeelarves välja tuua. Et allasutuste eelarvetes on see olemas. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kaupo Nõlvak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Aitäh! Kas linnavalituses on olnud arutusel võimalus või kava haarata Pirita suusaradadega ka Lillepi park? Et ometi on rajatud ju tunnel Rummu tee alt, mis võimaldaks suusaradade pikendamist Kloostrimetsast kuni Lillepi parki, kus on olemas suvised rulluisurajad, mis talvel on kasutamata. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Seda ettepanekut kindlasti tasub kaaluda, aga loomulikult me peame arvestama siin seda, et Lillepi parki suusaradade tegemine eeldab seda, et meil oleks ka selline talv, kus tõesti on stabiilselt lumi maas, sest tõenäoliselt kunstlumega tervet seda pargiringi katta oleks suhteliselt keeruline. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud.
17:45 Päevakorra punkti alustamine - 9. Tallinnas kogutud jäätmete taaskasutusest 9. Tallinnas kogutud jäätmete taaskasutusest
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets "Tallinnas kogutud jäätmete taaskasutusest". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija. Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mul on üks küsimus, lugupeetud linnapea! Et kas Te olete nõus sellega, et taaskasutuse probleem on väga terav ja ta tuleb nagu Eestile ... Eestile on ette heidetud, see ei ole nii hea. Tallinna prügi moodustab väga suure osa. Et kas Te olete, üle-eestilisest prügist, kas Te olete nõus, et kõik plaanid tuleks üle vaadata lähtuda sellest, et kuidas ikkagi taaskasutamist suurendada. Lihtsalt läbi vaadata, revideerida, et kas see viib õigesse sihti välja, milleni tuleks jõuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Nii nagu ma ka arupärimises vastasin, siis tegelikult Tallinn on selle taaskasutamise poole pealt päris eesrindlik. Loomulikult Tallinna puhul tuleb arvestada seda, et siin meil on prügipõletustehas, kus väga suur osa sellest .... täpselt nii ongi, et see ei lähe taaskasutusse, aga samas prügipõletusse jõuab meil väga palju prügi. Tallinna linnale kuuluv prügiettevõte on teinud väga palju selleks, et võimalikult palju sinna jõudvat prügi jõuaks taaskasutusse. Ma kutsun teid sinna vaatama seda ettevõtet, kui palju on tehtud, kui palju on seal arendatud. Et tegelikult on nad olnud väga tublid.
Ja nüüd töö lõpetav, või lõpetanud Riigikogu koosseis uue jäätmeseadusega paraku ühele poole ei saanud, seal tehti väga palju parandusettepanekuid. Ma väga loodan, et uus koosseis jäätmeseaduse juurde tagasi tuleb ja me saame tõesti tervele Eestile jäätmeseaduse, mis innustab inimesi liigiti jäätmeid koguma ja sealtkaudu ka, et jõuaks rohkem taaskasutusse. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Seega arupärimine on vastatud.
17:48 Päevakorra punkti alustamine - 10. Ühistupangast 10. Ühistupangast
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 10 "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni liige Ants Leemets "Ühistupangast". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine Ühistupanga kohta on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Mul on ainult üks küsimus, et tuleviku jaoks nagu. Et kes selle küsimusega Teie tööjaotuse järgi tegeleb, et tulevikus saaks küsida tema käest, kas ta teab kõike asjaolusid jne? Ma mõtlen linnavalitsuse liikmeid. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Linnavalitsuse liikmetest siis see valdkond on Ettevõtlusameti valdkond ehk siis abilinnapea Aivar Riisalu.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!
17:49 Päevakorra punkti alustamine - 11. Tallinna korruptsioonivastasest strateegiast 11. Tallinna korruptsioonivastasest strateegiast
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 11 "Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman ja liige Mart Luik "Tallinna korruptsioonivastasest strateegiast". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud arupärija! Vabandust! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan Teile.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! See on üks huvitav projekt, kuhu, mulle tundub Teie vastuste põhjal, on Isamaa saanud väga palju ka panustada oma teadmisi ja aidata kaasa selle valmimisele.
Nüüd meie arupärimise mõte seisnes selles, et miks siis ikkagi me ei ole veel jõudnud näha seda tulemust. Et esialgu lubati ju detsembrikuus ja nüüd on asi veninud. Et lugesin vastusest, et olete koostamas rakendusmeetmete kava veel lisaks. Et kas siis seda esialgu plaanis ei olnud? Ja kas siis selle võrra läheb see maksumus kallimaks?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See töö on olnud väga mahukas. Võin Teile kinnitada, et suuri üllatusi see töö ei paku. Ja tõepoolest, esitada lihtsalt neid tulemusi, ma arvan, ei ole mõistlik. Mõistlik on nendele ettepanekutele kirjutada sinna juurde ka, et mis siis nende ettepanekutega saab, millal, kuidas ja kelle poolt hakatakse siis ettepanekuid täitma või siis vastavad dokumendid koostatakse. Aga julgen kinnitada, et lähiajal on see kõik volikogus. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Tahaks just seda viimast lubadust täpsustada, et see lähiajal tähendab mida? Et detsembri ... kas novembri lõpus või detsembri alguses on juba Teie poolt palgatud spetsialistid oma ettepanekud esitanud. Täna on meil õues juba märtsi algus. Millal lähiajal me siis volikogus seda arutame? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! See juhtub kindlasti selle aasta esimeses pooles.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud ettekandja ja volikogu esimees! Et ma täpsustaks üle selle linnapea väite, mida ta ütles, et see tulemus oli ette arvatav või ette aimatav. Et mida Te selle all nüüd mõtlesite. Et kas see tähendabki seda, et siis nagu avastati, et korruptsioon on Tallinna linnas suur probleem ja see oligi asi, mida oli ette teada?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Te tõlgendasite nüüd küll minu sõnu meelevaldselt. Mina ütlesin, et see töö ei paku suuri üllatusi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Lugesin rõõmuga viimast küsimust ja vastust sellele, et Isamaa poolt esitatud ettepanek, veebipõhine test linnaametnikele kiideti töörühma poolt heaks. Ja seda tuleks hõlmata nüüd kõigi linnas töötavate ametiisikute puhul ja ka äriühingute ametiisikute puhul. Siis ma küsiksin niimoodi. Et kas võib aru saada, et see Isamaa ettepanek leiab seal ühe rakendusmeetmena ka kasutust?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Jah!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Ahah. Ja siis oli veel see ka, et kas see läheb ka kallimaks - see jäi eelmine kord vastamata -, et nüüd selle rakenduskava osas, võrra.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Eks see lõplik hind selgub siis, kui see töö on päriselt lõppenud. Küll aga see, mis puudutab nüüd nende rakenduslike ettepanekute rakendamise väljatöötamist, siis see on ikkagi linna enda töö. Nii et see otseselt seda maksumust ei tõsta. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Kuivõrd sellega läheb veel kuni jaanipäevani natukene aega, ma saan aru, selle plaani endaga, siis ma ikkagi küsiks. Et üks olulisi korruptsiooniallikaid on olnud ajalooliselt selline võimude läbikasvamine, kus keskerakondlased, ühtlasi volikogu liikmed või linnavalitsuse liikmed on kõik ... samal ajal iseennast kontrollivad seal volikogudes ja juhatustes. Kas selles rakendusplaanis nüüd on võimalik ette näha, et näiteks need volikogude ... või, vabandust, nõukogude, ettevõtete nõukogude koostamise aluseid muudetakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Meie kindlasti kõik võimalused rakenduskava koostades kaalume läbi. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud!

17:54 Päevakorra punkti alustamine - 12. Märtsipommitamise ohvrite mälestamine 12. Märtsipommitamise ohvrite mälestamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 12 "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja liige Mart Kallas "Märtsipommitamise ohvrite mälestamine". Arupärimisele vastab linnapea Taavi Aas. Palun!
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Austatud arupärija! Teie arupärimine on saanud kirjaliku vastuse. Kui on täiendavaid küsimusi, hea meelega vastan.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Tänan, volikogu esimees! Härra linnapea! Mu küsimus on ikkagi see. Et Te kirjutasite küll, et Eesti Muinsuskaitse Selts tegeleb sellega. Aga no see on Tallinna suhtes ju nii tähelepanuväärne ja kurb sündmus. Et miks Tallinn rohkem ei tegele sellega, et ...? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! No nii, nagu ka vastasin ... Ja kui Te jälgite linnavalitsuse istungeid, linnavalitsuse otsuseid, siis just viimasel linnavalitsuse istungil me eraldasime täiendavaid vahendeid selleks, et Kesklinna Valitsuse korraldusel saaks Vabaduse väljakul toimuma siis mälestus ... No seda ei saa mälestusürituseks nimetada. Sinna paigaldatakse ekraanid, kus siis terve päeva jooksul näidatakse erinevaid lugusid, mis on selle kurva sündmusega seotud. Ehk et Tallinn kindlasti seda kurba päeva meenutab. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Ma jätkan siitsamast punktist. Et see on hea, et see videoinstallatsioon ja need lood seal Vabaduse platsil sellel päeval inimestele esitatakse. Kuid olgem ausad, ega väga paljud linlased ei pruugi isegi kuulda, et seal selline üritus on ega seal osaleda. Et kas ei oleks mõeldav siis Teie arvates, et linna väga tubli meediaaparaat võtaks sellest päevast, nendest sündmustest põhjalikult teavitada?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kindlasti nendest, sellest Vabaduse väljaku sündmusest teavitatakse. Me oleme selle kohta teinud ka pressiteate. Et ma väga loodan, et ka muu ajakirjandus tuleb siin kaasa ja aitab teavitada.
No lisaks on Tallinna linn tegelikult ju koos Harju tänava äärsete kinnistute korrastamisega paigaldanud sinna nii teadetetahvlid või sellised ajaloo tutvustavad tahvlid. Nõelasilmas on ekraan, mis näitab jooksvalt nii Harju tänava ajalugu, seal olnud sündmusi. Nii et tegelikult Tallinn on selle kurva päeva meenutamiseks teinud päris palju. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Kallas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra linnapea! Et 2019. eelarves eraldasime, volikogu siis, 60 000 vastuolulise Konstantin Pätsi ausambale. Et kas Te ei leia, et selle märtsipommitamise ausammas võiks olla päevakorral?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
No, nii nagu ma ütlesin, tegelikult Harju tänaval on see märtsipommitamise lugu kirjeldatud. Nii et mälestus sellest on Tallinna linnapildis jäädvustatud.
Nüüd, mis puudutab eraldi mälestusmärgi püstitamist, siis loomulikult ka volikogu liikmena on Teil õigus selline ettepanek teha. Küll aga ma tuletaks meelde, et meil on järjekorras ootel, kui ma ei eksi, siis neli või viis mälestusmärki. Nii et meil on päris palju enne ära teha, kui me jõuame järgmiste ettepanekuteni. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Riina Solman, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Kuidas Teie suhtute Isamaa ettepanekusse kuulutada 9. märts Tallinnas mälestuspäevaks? Mitte leinapäevaks, vaid mälestuspäevaks, mis tähendaks ka linnaasutustel lipu heiskamist. See on siis meenutamaks neid langenuid ja ohvreid. Sest ma tulen selle juurde tagasime, et veel aasta aega tagasi sellel päeval osa volikogust oli korraldamas Nõukogude estraadikontserdit samal päeval sisuliselt pommiaugus. Et nad ei teadnud tegelikult.

Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Mis puudutab nüüd lippude heiskamist, siis siin tuleb ikkagi lähtuda lipuseadusest, et see oleks korrektne; et need lipud linnaruumis oleks ühtlaselt, mitte selliselt, et Tallinna linnaga seotud asutuste lipud on siis leinalipud ja muud lipud ei ole leinalipud. Nii et ma arvan, et siinkohal, kui Te soovite muutust, siis mõistlikum on seaduse muutmine tervikuna. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Tallinna on tõesti tabanud selline ausammaste rajamise hoogtöö. Et mina osalen Jaan Krossi ausamba rajamise komisjoni töös. Ja seal oli juttu ka sellestsamast Harju tänavast. Linnaplaneerimise Ameti juht avaldas seisukohta, et tema seisukoht on, et see tuleks tervikuna hoonestada, nii nagu kunagi oli plaanis. Mis on linnavalitsuse seisukoht? Või on seda arutatud üldse, et Harju tänavat võidaks hakata uuesti hoonestama täies mahus?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Tõepoolest, Harju tänava äärsete kinnistute puhul on tegemist Tallinna linna kõige väärtuslikumate kinnistutega. Ja ma pean endiselt õigeks seda, et Tallinna linn need kinnistud omandas. Kuigi omal ajal tähendas see tollasele linnavalitsusele ka umbusalduse avaldamist. Need on vanalinnas tulenevalt meie reeglitest hoonestatavad kinnistud ehk et tegelikult muinsuskaitse reeglid neid kinnistuid hoonestada lubavad. Samas me ei pea kõike ise või meie põlvkond ei pea kõike ise ära hoonestama. Et midagi võib jääda ka tulevastele põlvkondadele. Aga kinnistud ise kindlasti on hästi väärtuslikud. Ja enne seda, kui üldse saab hakata rääkima nende hoonestamisest, siis kui mõelda nüüd ajaloos natukene tagasi, kui see teema oli üleval, kas neid hoonestada või neid mitte hoonestada, siis esimene vaidlus, mis tekkis, oli kohe tänava joonest, et kas ta peaks olema vana tänava joone järgi või uue tänava joone järgi; mil moel neid kinnistuid hakatakse hoonestama. Nii et siin on väga pikk vaidlus vaja enne ära pidada, kui saab teha lõplikke otsuseid. Aga kõike ei pea ka meie tegema. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Oma kolmandas küsimuses Te vastate ... või vastuseks kolmandale küsimusele Te ütlete niimoodi, et "hukkunute puhul ei saa tuua kuidagi välja ühtegi arvu, millest alates nende mälestus väärib jäädvustamist". Ja mälestamise vormidest Te räägite, et oleneb paljugi hukkumise asjaoludest.
Ma tean, et me oleme siin volikogu saalis ka ise mälestanud hukkunuid. Ja ma küsiksin, et kas me äkki võiksime ... Äkki need 757 ohvrit vääriksid siiski seda, et me võiksime kas või siin volikogus leinaseisakuga nende mälestust kuidagi jäädvustada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Minu mälu järgi on volikogu istungipäevad või päev trehvanud ka sellele konkreetsele päevale ajaloos. Ja minu teada siis ka neid mälestati. Ma võin praegu eksida. Aga mul on selline tunne, et see on juhtunud niimoodi, et ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Vähemalt üks kord ...
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Jah, Toivo Tootsen kinnitab mu sõnu. Et jah. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Kuivõrd minu kolleegi Riina Solmani küsimusele sisuliselt Te ei vastanud, siis ma natukene kordan selle üle. Ja sellise täpsustusega, et Riigikantselei sümboolika nõunik on tegelikult kinnitanud, et võib mälestuspäeval Tallinna linna asutustel heisata lipud. Nii et selleks mingit piirangut seadusest tulenevalt ei ole. Küsiks üle. Et kas linnapea Taavi Aas peab seda Isamaa initsiatiivi põhjendatuks ja toetab?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma iseenesest ei ole selle initsiatiivi vastu. Küll aga ma pean õigemaks seda, et lipud linnapildis oleksid ühtlaselt. Ehk et, kui me oleme Vabaduse väljakul ja vaatame siis Pika Hermanni suunas, sinna vahele jäävad siis Tallinna linna poolt paigutatud lipud ja pilt. Kui need lipud oleksid leinalipud ja Pika Hermanni lipp ei oleks leinalipp, siis see näeks natukene linnapildis kummaline välja. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh, härra linnapea! Teil on vist viimane arupärimine vastata. Et ma küsin. Et kas Te olete otsustanud, kas Te lähete Riigikokku?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Ma olen sellele küsimusele korduvalt vastanud. Minu eelistus on jääda Tallinna linna, linna teenistusse. Aga poliitika on meeskonnamäng. Kõik lõplikud otsused saavad tulla siis, kui asjad on selged. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Veel täpsustan seda. Et me tegelikult Isamaa poolt ei paku välja leinalippu. Me pakume välja mälestuspäeval lipud n-ö on ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Riina Solman Riina Solman
Täisvardas.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
On täisvardas. Et kas Te sellist lahendust toetate?
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Aga lipud on ju täisvardas kogu aeg.
Tallinna Linnavolikogu liige - Riina Solman Riina Solman
.... Kõigil asutustel ei ole.

Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kõigil linnaasutustel on iga päev ...
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Kõikidel linnaasutustel ... Kui linnaasutusel ei ole linnalippu, siis see on nüüd hoopis teine küsimus ja siis tuleb selgeks teha, miks linnaasutusel ei ole linnalippu. Kui on sellised linnaasutused, siis palun andke sellest teada. Me hakkame kohe tegelema sellega, miks neil ei ole linnalippu.
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole, seega arupärimine on vastatud.
Nüüd hea kolleeg Toivo Tootsen, palun Teid mind asendada!
18:05 Päevakorra punkti alustamine - 13. Kavandatavast Tallinna Haiglast 13. Kavandatavast Tallinna Haiglast
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja jätkame arupärimistega. "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets "Kavandatavast Tallinna Haiglast". Arupärimisele vastab abilinnapea Tõnis Mölder. Palun!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu aseesimees, austatud volinikud! Olen saanud arupärimise volinikult Ants Leemetsalt ja olen talle ka kirjalikult vastanud, nii et olen valmis vastama täiendavatele küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja täiendavaid küsimusi on. Palun, kolleeg Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
.... et teatavasti Eestis on kaks suurt haiglat ja nüüd on tekkimas kolmas. Ja võtmeküsimus on tegelikult tööjaotuse asi. Kas te tänaseks olete jõudnud Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga arutada seda, kuidas see tulevane tööjaotus jääb, et mitte tekitada haiglate sellist mõttetut võidurelvastumist. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et tõesti, Tallinna Haigla arengukavad on heaks kiitnud nii Sotsiaalministeerium kui ka Haigekassa. Ja kokkulepete alusel on ikkagi tänane Ida-Tallinna Keskhaigla – ma rõhutan veel kord Keskhaigla - ja Lääne-Tallinna Keskhaigla mahud liidetud kokku Tallinna Haiglasse. Ja regionaalset funktsiooni jääksid ikkagi esialgu teenindama Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Ants Leemets, palun teine küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ma ikkagi küsin. Et kas eraldi on arutatud seda tööjaotuse küsimust või ei ole? Hästi lühike ei või jaa. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et veel kord. Kui me esitame arengukavad, siis arengukavades on väga selgelt ära toodud ka need teenused ja need erialad, mis selles haiglas sisalduvad. See ongi samamoodi tööjaotus ju. Kui Haigekassa ja ministeerium on selle heaks kiitnud, siis järelikult on vastus jah. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Hea abilinnapea! Kuidas kulgeb nüüd Tallinna Haigla planeerimisel ja ehitamisel koostöö riigiga? Kas seal läheb ladusalt või on seal erimeelsusi?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et minister Riina Sikkutiga oli võimalus paar head nädalat tagasi sõlmida koostöölepe riigi ja linna vahel rajamaks siis või moodustamaks lähiaastatel ühisettevõte nimega Sihtasutus Tallinna Haigla. Kindlasti, mis puudutab selle haigla tulevikku, siis väga palju sõltub sellest rollist, milline saab olema tulevikus Vabariigi Valitsus ja milline on tema positsioon Tallinna Haigla suhtes. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Hea abilinnapea! Võib-olla Te täpsustate siis seda Teile teadaolevat kava, et millised need haiglahooned siis, mis täna tegutsevad Tallinnas - ja rajatavat ju veel ei ole -, millised on plaanis alles jätta või millised jäävad alles? Ja millised kaovad?
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Ida-Tallinna Keskhaigla hooned, mis siis asuvad kokku viiel erineval aadressil, sh Tõnismäe, Ravi tänav, need liiguksid Lasnamäele, Magdaleena haigla või polikliinik jääks alles. Mis puudutab nüüd Lääne-Tallinna Keskhaigla erinevatel aadressidel asuvaid haiglahooneid, siis need on hetkel plaanis küll täies mahus kõik liigutada sinna ühte suurde Tallinna Haiglasse. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Küsib kolleeg Mart Luik!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Kui siin nüüd arvutatakse seda investeeringut n-ö orienteeruvalt siis koos sisustusega 402 miljonit eurot, et kas seda nüüd saab osaliselt katta nende müüdavate kinnistute arvelt ja kui suures mahus hinnanguliselt Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Hetkel oleme projektis ... Kindlasti täpsemaid arvutusi eeldab see, kui projekt on lõpuni valmis ja on kokku lepitud, et mis aastal see ehitus täpsemalt pihta hakkab. Aga hetkel oleme me tõesti sellises faasis, et kokku leppinud, et kõik kinnistutelt võõrandatult saadav tulu läheb siis otse sinna haiglasse ja enamjaolt me oleme panustanud selle haigla sisustamisse. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud.
18:09 Päevakorra punkti alustamine - 14. Puuetega inimeste teenindamisest 14. Puuetega inimeste teenindamisest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine arupärimine. "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets "Puuetega inimeste teenindamisest". Arupärimisele vastab abilinnapea Tõnis Mölder. Palun!
Ettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volinikud! Olen saanud linnavolinik Ants Leemetsalt arupärimise ja olen sellele ka kirjalikult vastanud, nii et olen valmis vastama täiendavatele küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Härra Leemetsal on küsimus.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jah! Kuna lugupeetud abilinnapea, et kuna kirjalikus vastuses on kirjas, et kes siis koolitab neid bussijuhte, vastus oli see, et need teie koolitajad, siis mul on pigem nagu mitte küsimus, aga no võin ka küsimusena vormistada, aga pigem ettepanek, et neid koolitajaid tuleks lasta läbi korra näiteks Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu inimeste poolt või, et anda ikkagi see tõeline teadmine, mida siis on võimalik edasi anda ja sellega läheks asjad veidi paremaks.
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et 2 nädalat tagasi Tallinna linnas toimiv invakomisjon arutas seda teemat ja seal jäi ka kõlama see Teie poolt väljakäidud idee. Seda on ka eelnevalt tehtud, et Tallinna Puuetega Inimeste Koda ja Tallinna linna AS TLT siis teevad omavahel koostööd, et veel kord koolitada bussijuhte, just nimelt instrueerida, kuidas erivajadustega inimesi ühistransporti aidata. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Volinikel rohkem küsimusi ei ole, arupärimine on vastatud.
Ettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh!
18:11 Päevakorra punkti alustamine - 15. Eesti keele nõuete eiramisest Tallinna haridusasutuste töötajate poolt 15. Eesti keele nõuete eiramisest Tallinna haridusasutuste töötajate poolt
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine punkt. "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak ja fraktsiooni liige Ivi Eenmaa. Arupärijaid saalis ei ole, loeme arupärimise vastatuks.
18:11 Päevakorra punkti alustamine - 16. Tallinna pedagoogide keeleoskusest ja haridusasutuste vastutusest 16. Tallinna pedagoogide keeleoskusest ja haridusasutuste vastutusest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
"Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni esimees Riina Solman ja fraktsiooni aseesimees Mart Luik "Tallinna pedagoogide keeleoskusest ja haridusasutuste vastutusest". Arupärimisele vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Lugupeetud siiajäänud volinikud. Väga palju teid küll ei ole, aga te oletegi sellepärast nagu tublimad. Keegi ei taha koju minna, ma saan aru. Kirjalik vastus oli saadetud, siis vastan lisaküsimustele, kui need juhtuvad olema.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Jaa, küsimusi on. Kolleeg Riina Solman, palun!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh! Hea volikogu aseesimees ja lugupeetud abilinnapea! Siin tänase päevakorra esimeste punktide ajal me arutasime taaskasutatavate nõude, mis iganes, keelamist näiteks on ju. Ja see puudutas .... jaa, jaa, et tuleks ära keelata, see puudutab inimesi, kes peavad seda rakendama. Aga nüüd me millegipärast ei keela, vaid anname võimalusi õpetajatele muudkui oma nõudeid mitte täita või siis nagu anname soovituse, et õppige. Et miks me siin ei võiks sama sellist keelamiste välistamist rakendada?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Hea küsimus nagu, aga ma ei hakkaks paralleele tõmbama nagu nõude ja inimeste vahel. Ja ikkagi meie eesmärk on ikkagi see, et kui inimesed ise üritavad ja on valmis pingutama ja keelt õppima, nagu siis loomulikult peab neile võimalusi andma. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, palun küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Sellest vastusest võib välja lugeda umbes sellise lähenemise või mõtteviisi, et see keeleõpe on õpetajate asi, mitte koolijuhtide ja mitte linna asi. Kas Te ei arva, et just selle suhtumise pärast on meil tegelikult 3% kontrollitud inimestest, töötajatest üldse oma varasema ettekirjutuse osa täitnud? Et niimoodi see ei lahenegi, kui see on õpetajate asi ja õpetajad midagi ei tee? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Loomulikult on see õpetajate asi, aga mitte ainult õpetajate asi. Ja tegelikult minu vastusest saabki lugeda seda, et Tallinna linn eelmisest aastast on hakanud korraldama kursuseid, mille maksab ise kinni ja mis ongi suunatud sellele, et meie õpetajate keeletase tõuseks. Kui see oleks puhtalt õpetajate asi, siis me oleksimegi öelnud, et "minge ja õppige keelt ja siis kui selgeks õpite, siis tulge tagasi ja siis räägime edasi". Loomulikult nii ei ole ja suhtumine on selline, et inimene loomulikult peab ise tahtma. Sest kui inimesed ise mitte midagi taha nagu, siis on jõle raske, isegi kasutades hulgaliselt raharessurssi, seda meelt muuta. Aga mina julgen väita, et meie õpetajad kindlasti tahavad keelt õppida. Ja seesama infopäev näiteks, mis meil toimus, kuhu tulid õpetajad, no ma ei tea, neid vist oli rohkem kui 100 korraga, kes kõik tahtsid siis ennast kirja panna kursustele, ma julgen väita, et see tahe on neil kindlasti olemas. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra abilinnapea! Et Te kirjutate siin, et Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanikest õpetajate kohta, et meile teadaolevalt nimetatud riikidest saabuvate pedagoogide hulk ei ole suurenenud. On ta mingi stabiilne arv, mis kogu aeg saabub või? Saan ma niimoodi aru sest.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Mingi arv, et ...?
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Tähendab, on mingi kvoorum, mis kogu aeg saabub, aga et on suurenenud see arv.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei. Ma arvan, et siin on lihtsalt mingid statistilised andmed kasutatud. Ma ei tea. Andres, kas Sa võid nagu midagi lisada omalt poolt? Aga ma arvan, et lihtsalt, kui inimesed tulevad, siis nad panevad ennast kirja nagu, et kust nad tulnud on n-ö. Et mingi kas või ... mis riigi pass neil on ja mis riigi kodanikud nad on. Ja ma arvan, et lihtsalt vaadates seda statistikat, me väidamegi, et see hulk ei ole eriti suurenenud.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Hea kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud linnapea! Ma julgen teha märkuse ...
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Veel abilinnapea.
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Jaa. Veel abilinnapea. Jaa, veel abilinnapea. Ikkagi ma julgen teha Teile märkuse, et mina ei võrrelnud inimesi nõudega. Ja see nõu oli vahend ja ma ütlesin ilusasti, et inimestel keelatakse ära nende kasutamine. Samamoodi on eesti keel vahend, et täita oma kodaniku kohustust – Eesti keeleseadust. See on üks asi.
Aga küsimus. Tallinnas avati, oli see vist aasta alguses, Keelte Maja ja see täitus tegelikult ... küsimus oli vist päevades isegi ainult ...
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Kui mitte tundides?
Küsimus jätkub - Riina Solman Riina Solman
Jah, 2 tundi vist, kui ma mäletan täpselt. Et kas siin ka Tallinna linn saab oma õlga alla panna või on panemas, kui näha on, et inimestel, linnakodanikel on tegelikult eesti keele õppimise vastu, tasuta õppimise vastu, suur huvi?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Vajadusel võib loomulikult linn oma õla panna, aga keeleõpe on ikkagi eelkõige riigi ülesanne. Ja noh, mina võin ise väita, et tegelikult siiamaani, v.a võib-olla viimased paar–kolm aastat, ei ole riik piisavalt palju panustanud eesti keele õppesse. Nii et ma arvan, et nüüd on see olukord muutumas ja nüüd me näemegi, et kui näiteks integratsiooni sihtasutus kuulutab kursused välja, kui tasuta kursused inimestele, kui eesti keele maja kuulutab midagi taolist välja, siis me näeme, et tung sinna on hiigelsuur. Ja mis tegelikult annab meile märku sellest, et inimesed tahavad eesti keelt õppida ja väga palju inimesi tahab eesti keelt õppida, aga siiamaani neid võimalusi oli väga vähe. Nii et mul on heameel, et riik on hakanud selle peale mõtlema rohkem, kui see oli eelnevalt ja kindlasti, kui linn saab siin abiks olla, siis me kindlasti tuleme appi, kui riik palub meie abi. Ja omalt poolt siis meie panus on praegu see, et meie õpetajad saavad siis tasuta eesti keelt õppida. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Kas Te olete arvutanud ka välja, kui palju Tallinna linnale maksaks see, et me võimaldaks nüüd kõigile, kõigile, kes seda tahavad, ma mõtlen just pedagoogidest ja abipedagoogidest, tasuta keeleõpet täpselt selles mahus, et nad kõik saaksid oma selle keeleoskuse kätte?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ma oletan, et ... Andres, mäletad Sa, palju meil läks seekord, 2018? Oli vist 40 000, kui ma ei eksi.
Tallinna Haridusameti juhataja - Andres Pajula Andres Pajula
47 000.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
47 000. See on umbes sada. Siis, kui Te korrutate, 300 on siis 100 ... Ütleme niimoodi, 150 000 umbes ühesõnaga. Et see oleks 300.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh. Korrutatud. Kolleeg Mart Kallas, palun küsimus!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Mul ei ole kalkulaatorit siin käepärast.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Tahtsin küsida nihukest asja siis. Et oskate, härra abilinnapea, öelda, et palju meie vene koolides, Tallinna vene koolides siis on kolmandate riikide kodakondsusega õpetajaid? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Meil vist oli juba selline küsimus, millele me vastasime.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Ma ei saanud vastust sellele.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Miks ei saanud?
Küsimus jätkub - Mart Kallas Marika Kallas
.... Te ei vastanud lihtsalt.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei, see oli arupärimine. Me vastasime arupärimises konkreetselt, kui palju seal on.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun mitte sekkuda enam vestlusse!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Siis oli see niimoodi nagu, et ... Siis me ei saa vastata, sellepärast et isikuandmete seadus nagu ei luba seda.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
No seda Te võite ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
... meie juristidele öelda.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh, aitäh! Kolleeg Raivo Aeg, palun küsimus!
Küsimus - Raivo Aeg Raivo Aeg
Jaa, aitäh! Ma ei tea. Ma ei suuda jagada Teie optimismi selles, et toimub tohutu, plahvatuslik hüpe selle poole, et kooliõpetajad ja kõik hakkavad siin omandama eesti keelt maru kiiresti. Aga kindlasti on teatud sellised mõju või teenäitaja roll, võiks ka linnavalitsus ikkagi siin omada, kui me räägime kas või selle Tallinna Vene Lütseumi direktori kohusetäitja Garanža jätkuvast mitte keelenõuetele vastamisest. Et linn, kas ei saaks siis vähemalt, kui ta ei suuda kõikide õpetajatega tegeleda, võib-olla siis koolijuhtidega võiks natuke tegeleda.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Sergei Garanža küsimus oli eelmises punktis arupärimises küsitud ja tegelikult me sellele kirjalikult ka vastasime. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun küsimus!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, ma ikkagi küsiksin, et kui nüüd Tallinna linn leidis see 250 000 lihtsalt sõrmenipsust selle läbikukkunud vabariigi aastapäevaürituse korraldamiseks, siis kuidas ei leita seda 300 000-ndet kuidagi siis eesti keele õppeks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Selle küsimuse esimest poolt ma nagu ei hakka kommenteerima, aga mis puudutab raha leidmist, siis ma arvan, et küll me leiame. Et ma arvan, et aastal 2018 me alustasime sellega pilootprojektina. See näitas ennast väga heast küljest ja ma arvan, et me kindlasti jätkame ja selle projekti finantseerimine kindlasti kasvab.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Raivo Aeg, teine küsimus!
Küsimus - Raivo Aeg Raivo Aeg
Ma palun, et Te vastaksite suuliselt ka sellele Sergei Garanžad puudutavale küsimuse osale.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mis küsimus Teil sellega seoses konkreetselt on? Siin oli, vist kui ma ei eksi oma üheksa küsimust. Et mis konkreetne küsimus Teid huvitab sellest arupärimisest?

....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! See küsimus on juba korra päevakorras olnud niimoodi, et kui veel on küsida, siis tehke järgmine arupärimine. Aitäh! .... Raivo Aeg, kolmandat küsimust ei ole enam võimalik. .... Ettekandja vastab nii palju nagu ta vastab.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei, ma võin vastata. Aga ma ei saa aru nagu. Ma ütlesin, et ma vastasin sellele kirjalikult eelmises arupärimises, mis oli konkreetselt sellel teemal. Te ütlete nagu "saaksite suuliselt vastata". Kas ma nüüd loen üheksa vastust üheksale küsimusele, mis oli eelmises arupärimises või Teid konkreetselt huvitab mingi üks konkreetne küsimus?
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Luik Mart Luik
Kas Garanža ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Raivo Aeg Raivo Aeg
Jah, ma soovin üheksa vastust.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Üheksa vastust?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

Jah.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun! See oli eelmine kord meil päevakorras. Oli võimalik küsida ka lisaküsimusi. Ja kuna .... Kas sellele konkreetsele arupärimisele on veel kellelgi küsimusi? Kolmandat küsimust enam ei saa. Arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
18:23 Päevakorra punkti alustamine - 17. Lahepea tänava kõnnitee puudumisest 17. Lahepea tänava kõnnitee puudumisest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen

Nii! Ja järgmine "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Urmas Reitelmann ja fraktsiooni liige Mart Kallas "Lahepea tänava kõnniteede puudumisest. Ja vastab Kalle Klandorf!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud volikogu liikmed ja küsijad! 28. jaanuaril esitasime kirjaliku vastuse. Ja kui on täiendavaid küsimusi, siis ma hea meelega olen nõus vastama. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Hea kolleeg Mart Kallasel on.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et küsimus tekkis selles, et kõnniteede ehituse kohustus on pandud arendajatele. Aga seal on mitu arendajat, seal tänaval. Et mismoodi Te kavatsete nagu seda asja lahendada selles suhtes?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui Te mõtlete nüüd seda esimest punkti, mis puudutab Soodi tänav - Paldiski maanteed, siis tõepoolest on see arendajatele pandud. Ja me peame jälgima, et arendajad seda teevad. Ma saan aru, et esimesed arendajad, kes seal olid, neil seda kohustust ei olnud ja kui see arendus seal lähikonnas lõppeb, siis Tallinna linn vaatab üle ja ilmselt peab oma raha eest tegema, sest arendaja jättis selle tegemata lihtsalt. Arendajal ei olnud õigemini seda kohustust. ui teid huvitab nüüd teine küsimus Soodi ja Paldiski maantee, siis siin on selgitatud, mis praegu tehakse: jagatakse kinnistuid, detailplaneeringuid koostatakse. Aga Paldiski maantee 74 ja 80B arendustel on kohustus siis ühendustee teha. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja kolleeg Mart Kallas, teine küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et ma küsin nüüd, kas mingid konkreetsed tärminid on ka paika pandud, et millal need tööd valmis peaksid olema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ei ole.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh! Ja paistab, et rohkem küsimusi ka selle arupärimise kohta ei ole. Arupärimine on vastatud.
18:25 Päevakorra punkti alustamine - 18. Lume koristamisest 18. Lume koristamisest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
"Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni aseesimees Mart Luik "Lume koristamisest". Arupärimisele vastab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja ja volikogu liikmed, härra Mart Luik! 18. veebruaril oleme saatnud teile vastuse ja palun siis küsimusi sellele vastusele, kui veel on! Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Jah, kolleeg Mart Luigel on küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Aitäh vastuse eest! Küsiks mõnda asja täpsustavalt. Te ei anna siin üldhinnangut sellele olukorrale, et ma meenutan, see arupärimine sai vormistatud siis, kui eelmine lumi oli maas, nüüd on vahepeal uus lumi maha sadanud ja vahepeal on jõudnud ka ära sulada. Aga kuidas Te ikkagi hindate seda olukorda, eriti just väiksematel tänavatel, kus tiheda lumesajuga sisuliselt .... Ma mäletan, et ma vormistasin seda arupärimist neljandal päeval ja Sikupilli ... või vabandust, see Kassisaba piirkond, Kalamaja piirkond seal olid, tänavad olid läbimatud. Et Te ... ma küsisin ka, et kuidas, millise hinnangu Te annate lume koristamise olukorrale linnas. Te sisuliselt ei vastanud sellele küsimusele. Paluks siis proovida uuesti! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh küsimuse eest! Et üldiselt ma andsin rahuldava hinnangu, sellepärast et ühistransport käib meil. On olnud aastaid, kus on lume hulk nii suur, et ühistransport meil isegi ei ole mitte liikunud kuhugi poole. Et täna on ühistransport kasutatav, rahuldatav. Tõepoolest, mis puudutab sisekvartaalseid teid, siis lumetõrjega tegeleti ka. Ma võin öelda Teile, et tänaseks on esitanud linnaosad oma kulutuste arved ja see ületab poolt miljonit eurot seoses lume väljaveoga. Aga lume väljavedu on suhteliselt noh, tänamatu töö, kulukas, rahakulukas töö.
Aga siin on veel 23. küsimus ka, et siin on nagu, mis Tallinn on siis nüüd ette võtnud ja kuidas on selle lumega toime tulnud. Te ise andsite mulle volitused üks kuu aega tagasi, et karmistada tänavahoolduse korda Tallinnas. Ja seda me ka tegime. Kolmapäeval me võtsime siis selle vastu nüüd, sellel kolmapäeval linnavalisuse istungil, ja nüüd on oluliselt kiiremini vaja alustada linna koristust meie hooldepartneritel. Kui ennem oli libeduse tõrje algus tund aega peale libeduse teket, siis nüüd on 30 minutit. Kui ennem oli lumekoristuse algus tund peale lumesadu ... vabandust 2 tundi peale lumesadu, siis nüüd on see tunnini viidud. Nii et ma arvan, et suhteliselt edukalt tulime sellest välja, sellest olukorrast ja mitte midagi väga hullu ei juhtunud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Nendele arupärimistele vastamine tõesti on sattunud heale ajale, et õues praegult ka vist sajab lund. Et kuidas Te kommenteerite Korteriühistute Liidu poolt väljatoodud kriitikat, et kui majaomanikud-ühistud peavad tänavad või kõnniteed puhtaks rookima, siis tulevad need linna tellitud lumesahad ja lükkavad selle lume jälle kõnniteedele tagasi. Et kas sellist edasi-tagasi lumelükkamist nagu Piibeleht ja Vestmann, et kas see on õige?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui Teil on parem variant, siis võite mulle selle ette öelda. See on umbes samalaadne küsimus kumb oli ennem, kas muna või kana? Et kumb oli ennem? Et üldjuhul on niimoodi, et sahad ju suurtel teedel lükkavad ära enne, kui ühistransport tuleb nii palju kui võimalik. Siis tuleb tipptund peale seda, kui meil ühistransport tuleb. Aga kojameestel on kästud teha kella 7-ks see ära. Ega me ei saa nüüd iga majaga eraldi kokku leppida, mis kell kojamees nendel välja tuleb ja kas üldse tuleb ja millal meil sahad sõidavad. See on loomulik. Ma ise elan ka ja ma ise roogin ka rahulikult lund siis, kui sahk on ajanud. No mitte midagi ... ei ole mul käed otsast ära kukkunud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Te kõige pessimistlikumalt vastate sellele lume äravedamisele just nendelt väiksemalt tänavatelt. Et sisuliselt ütlete, et see on mõttetu tegevus. Et mis Te siis soovitate nendele Kalamaja inimestele? Mis nad reaalselt peavad talvel tegema? Tänav on läbimatu. Tänavad - mitmuses - on läbimatud.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Üks asi on tänavapuhastus, teine asi on lume äravedu - need on kaks erinevat asja. Tänavad ei ole läbimatud. Kui Te räägite nüüd viimasest lumesajust, siis eile ma sõitsin ise mööda linna. Kui hommikul tuli lumesadu, siis õhtuks oli see kõik nagu - see oli üleeile tegelikult - oli väga ilusti ära aetud nii Mustamäelt, Piritalt, Lasnamäelt. Ma sõitsin kolm linnaosa läbi, kuna mul sinna oli ka asja. Kõik oli väga hästi.
Lihtsalt, sellel aastal meie ilmastikutingimus on suht koht erinev võrreldes eelnevate aastatega. Viimane selline lumesadu oli 2010. aastal. Ma mäletan seda väga hästi, sest sellel aastal sündis minu lapselaps. Kui ma käisin tal sünnitusmajas järel, siis oli nihuke lumi, et oi-oi-oi. Ja vahepeal ju lund ei olnud meil. Sellel aastal meie lumi: me koristame teda, ta sulab, tekib jää, uus lumi, uus jää. Nagu tänagi - hommikul sadas vihma, õhtul külmetab, tekib uuesti jää.
Nii et me peame arvestama, kus me elame. Me peame oma tingimused selle järgi, oma elu veidi selle talve järgi sättima. Meil peab ju olema head jalanõud, sest ju heidetakse meile ette koguaeg, et oi-oi, inimesed kukuvad. Tegelikult statistika näitab, et ... Noh, kui statistikale vaadata silma, siis ta on ... Härra Adlas Kiirabist meile annab iga päev informatsiooni. Ja see ei ole oluliselt tõusnud, see kukkunute arv. Pealegi, me peame alati arvestama, mis jalanõuga inimene liigub. Me peame arvestama seda, kus ta täpselt kukkus. Inimene ... me oleme kontrollinud mõningaid väljakutseid. Inimene teatab Kiirabis või arsti juurde läheb, et ta kukkus seal bussipeatuses. Me lähme sinna bussipeatusse, Mupo on käinud kontrollimas. Meil on selline kord, praegu veel kehtib, et Kiirabi teatab, meie lähme, kontrollime. Ja inimene on kukkunud hoopis 50 m eemal. Aga see orientiir, mis tal on, on hoopis bussipeatus. Tegelikult bussipeatustes nagu ei kuku. Et see on tohutu kompleks tegelikult asju.
Ja mina ikkagi ütlen ... Ja nüüd viimati, kui lumi ära sulas, väga paljud mul enda tuttavadki on rääkinud ja inimesed räägivad, et juba osad sõidavad suvekummidega. Nii, kui selline lumi tuleb, on liiklusummik. Ja meil olidki, bussid üleeile olid natuke graafikust maas, sellepärast et inimesed lihtsalt ei saanud, oma autodega ei saanud sõita, sest juba olid suvekummid alla vahetanud. Nii et noh, see on suur kompleks.
Aga ma ütlen - lõppkokkuvõttes on Tallinn suhteliselt hästi sellest välja tulnud. Jah, me veel ... vot see läheb nüüd jälle teise küsimuse, et see on nihuke kompleks, et ärge pahandage, kui ma räägin teise küsimused ka ära. Et me oleme võtnud ka otsuse vastu Kommunaalametiga, et tuleval aastal ... Alalõpmata on see kõnniteede küsimus, eks ole? Me proovime alustada kesklinnas mitte kõigi ühistute, vaid suuremate keskuste ja suuremate kõnniteede, laiemate kõnniteede puhastamist ise. Aga see annab meile täiendavat ressurssi. Terves linnas, nagu ma olen öelnud, on see 20 miljonit kusagil, jah, aga me proovime hakata kesklinnast peale. Sest mis siin salata, ega siis Stockmanid ja Solarise keskused ei suuda ka oma lumetõrjega ja oma jäätõrjega hakkama saada. Et tegelikult me peame võtma mingisugused trajektoorid, laiemad kõnniteed, kus on rohkem liiklust ja proovime ise hakata neid puhastama. Selline mõte meil on. Hea küll, aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kolleeg Mart Kallas!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Et mul selline küsimus, et vaatan lumevedu, et suured ilusad numbrid kõik ja millest ma järeldan, et lumevedu käib, tasustamine käib kuupmeetripõhiselt. Et tellimus ja täitmine, et ses seda kontrollib või vedu toimub nagu usaldusel veofirma vastu, et veofirma lihtsalt esitab arveid ja? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Sain küsimusest aru. See, mis puudutab Kommunaalameti lume väljavedu, lume koristamist, on meil koostööpartnerid. Nad esitavad oma aruanded. Meil on inimesed, kes kontrollivad ka seda väljavedu ja sama toimib ka linnaosades. Nendel on omad partnerid, kes siis sisekvartaalsetest viivad välja. Ja nüüd me palusimegi viimased andmed saata linnaosadel. Ja siis näiteks - mul siin on need andmed ka olemas - ja me kontrollisime ära, et linnaosad või keegi meile siis nagu ei puhu kärbseid, ei aja päh. Ja me saime sellise tulemuse, et siis on poole miljoni eest ligikaudu ehk 474 891 tuhat eurot on välja viidud ja näiteks Haabersti linnaosal ei olnudki vaja täiendavat ressurssi. Ma ei tea, mis imekombel nad selle said teha. Nemad soovisid linnalt täiendavalt 0 eurot saada. Aga oli linnaosasid, kes soovis 20, kes soovis 7, kes soovis 15 000, nii et kokku täiendav ressurss tuli siis selline. Pluss linna enda raha.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh! Kolleeg Riina Solman, küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud abilinnapea! Et ärge nüüd pahandage, aga on ju käibel selline nali, et linnale tuleb alati lumi ootamatult maha. Aga mind huvitab puht tehniline pool. Et kas Te jälgite niimoodi visuaalselt, kui lumi hakkab tulema, või Teil on kontakt näiteks ka ilmajaamaga, kes juba eelhoiatusi annab, või on teil mõni ametnik, kes eelhoiatusi küsib?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui Te tegite nalja, ma luban endale ka vastunalja. Siiamaani mul oli koer, kes ennustas ilma. Mul oli tohutu suur koer, ma olen seda siin volikogu saalis ka ennem rääkinud, ta paraku suri ära, nüüd on mul juba ilmaennustus natuke raskemaks läinud. Aga, me vaatame loomulikult prognoosi, me vaatame jooksvalt prognoosi. Kahjuks see viimane lumesadu, mis öösel tuli üleeile või mitu päeva tagasi, paar päeva tagasi tuli, seda ilmaennustus isegi ei prognoosinud nii suurt lumesadu. Nii et see oli täielik üllatus. Minule üllatus oli see, et ma ehmatusega vaatasin kell 5 aknast välja, panin riidesse ja läksin kohe rookima, sest muidu ma poleks kodust välja sõitnud lihtsalt autoga. Ei! Me vaatame, prognoosime, hindame prognoosi ja üldiselt me selle järgi ka töötame. Kõik.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, teine küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma saan aru, et ega abilinnapea elu ei ole kerge. Et ennem, kui ta jõuab siia linnavalitsusse, ta peab oma kinnistu ära rookima ja südaöösel peab igaks juhuks üles tõusma, vaatama aknast välja, et kas lund sajab.
Aga ma küsiksin selle ... Noh, omanike kohustus on need teed ära rookida, kui ma ei eksi, siis kella 8-ks vist hommikul. Et kas ... Linn ju hooldab ka ise jalgrattateid ja kergliiklusteid. Et miks siis linn ise kella 8-ks ei taga oma hooldatavate kõnni- ja jalgrattateede puhastamist?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Üldjuhul me ikkagi teeme need korda. Ja nagu ma ütlesin, siiamaani oli see määrus, mis meil oli, see nõudis hoopis teist aega. Ja üldjuhul me selle aja raamis olime. Jah, võib siin teinekord võib-olla kvaliteedi üle nuriseda, mille üle mina ka nurisen päevast päeva. Aga üldjuhul need on ka läbitavad.
Veel kord ütlen. Lähim oli see viimane lumesadu. Kell 6 tuli postiljon mulle, kui ma lund rookisin, ja ütles, et näed, ta peab nüüd 14 km jalgsi käima, sest jalgrattaga ta sõita ei saa. Muidu ta on sõitnud jalgrattaga kogu see talv. Et ta peab 14 km posti laiali viima. Selleks ta peab kolm korda kodus käima, et uued lehed võtta. Muidu talle on see väga raske. No ma tundsin talle kaasa, olin tõesti, et traktorit veel kell 6 ei olnud. Aga kui ma õhtul koju tulin, oli tänav õnneks juba puhas, ja täna sõitis postiljon rõõmsalt jalgrattaga. Nii et niisugused lood on. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Hea kolleeg Riina Solman, teine küsimus!
Küsimus - Riina Solman Riina Solman
Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Hea abilinnapea! Meil siin juba naljatamiseks läheb. Siis ma lihtsalt tagasisidena ütlen, et ma ka mäletan seda 2010 lumesadu. Ma harrastasin autoga jalutamist. Sealt Piritalt sõita, siis ei olnud võimalik autoga jalutada, sest lumevaalud olid nii suured. Nii oli, lund oli palju.
Aga nüüd see libedus. See libedus! Et kui me siin rääkisime ennem, et me keelustame plastnõud ... Ja kas me ei saaks ka niimoodi käsu korras omanikele panna kohustust liivatada teid? Sest ma saan aru, et inimeste põhiprobleem oli tegelikult libedus. Et no tõesti oli jäine teatud juhtudel.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Tallinna n-ö seadused ütlevad, et me ei tohi panna liiva kõnniteele ja autoteele. Meil on graniitkillustik ja siis sõiduteele pannakse soola, soolvett või neid kemikaale. Samuti ei tohi me soola kasutada ka kõnniteedel, eks ole, jää sulatamiseks, sest siis inimesed nurisevad nende kingad hukkuvad. Nii see on ka paraku. Ja tegelikult ongi niimoodi, et linn jagab siis linna ühistutele, kes soovivad graniitkillustikku, et oma majaesised ja oma kõnniteed ühistud saaksid ära teha. Oleme jaganud, ka Pirital ja Nõmmel on võimalus saada inimestel, ka eramajade omanikel on võimalus saada seda graniitkillustikku. Nii et sellega linn tegeleb. Aga jah, kahjuks liiv keelati ära. Liiv on tegelikult üsna efektiivne, aga siis tekkis see küsimus, et järgmised küsimused, kui ma järgmine kord tulen pulti, on, et miks on tänavas augud, miks on tolm Tallinnas. No vat see ongi see põhjus, et seda tolmu oleks vähem, siis seda liiva ei panda.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen

Nii, aitäh! Paistab, rohkem küsimusi ... et seda...
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Paneme seda nii kui ... Meil oli ülesanne panna, tähendab me ei öelnud, palju peate sõelmeid panema, me olime nii et nagu Tootsi selles rosina saias. Noh nii palju peab olema, et oleks näha, et kogu aeg oleks jala all. Aga me hakkame neid ka koristama kevadel, see on ka päris ränk.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud.
18:39 Päevakorra punkti alustamine - 19. Lennujaama trammi sõidugraafikutest 19. Lennujaama trammi sõidugraafikutest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
"Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni aseesimees Mart Luik "Lennujaama trammisõidugraafikutest". Ja arupärimisele vastab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa, aitäh! Vastasin, aitäh, sellele küsimusele, siin kohe ütlen, millal ma vastasin, mul on siin see kirjas. Ja kui on täiendavaid - 15. veebruaril vastasin -, ja kui on täiendavaid küsimusi, siis palun esitada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Ja on täiendav küsimus. Kolleeg Mart Luik!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Selle põhilisele küsimusele, kas ma saan aru, et Te vastasite eitavalt? Kuigi Te otseselt seda ei kirjutanud, et Te ei kooskõlasta kuidagi trammi number 4 graafikut Lennujaama saabuvate lendudega. Sest see oleks ju igati loogiline. Neil on see pikalt ette tehtud ja Te saaksite selle järgi planeerida ka võimalikke n-ö reisijaid.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah, aitäh! Te olete natuke valesti aru saanud. Mitte selles ei ole asi, et me ei kooskõlasta. Jah, me tõepoolest praegu, noh ütleme, et ei saa panna tramme. Viimased trammid lähevad sealt Pärnu maantee depoosse kell 0.00, 0.21 ja 0.45. Selle ajaga on põhilised reisijad läinud. Nüüd kella ühest kuni kella neljani me peame tegema siis ... trammiteenistus peab remontima infrastruktuuri, mingisugused tänavaparandused, mingisugused kanalisatsiooni ... Tallinna Vesi tahab aeg-ajalt, kus luugid on, parandada midagi. Ja selleks ajaks on nagu trammil puhkus. Sest saabuvad veel siis 01.25 Varssavi ja Kopenhaageni lennuk ja väljalend 02.45 on Moskvasse. Et me ei pea nagu selles vahemikus, noh, ei ole võimalik lihtsalt igapäevaselt seal trammi kasutada. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ja Mart Luik, teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! No selles see asja uba ju ongi. Et ega ma ei ... ma ju seal arupärimises ei rääkinud ka mingitest hilinevatest lendudest ja erakorralistest, vaid täiesti regulaarliinid Kopenhaagen, Varssavi, meile väga olulised liinid, eks, kus on ... väga sageli lennuk on puupüsti rahvast täis. Ja sellise lähenemisega, nagu me praegu harrastame, see on nihuke nokk kinni,saba lahti. Et keegi ei hakkagi nendega sõitma, sellepärast et nad ei saa sellega arvestada, on ju. No nii nagu Tiskre bussiga, eks ole. Et Klandorf ei ava Tiskre bussi linna, sellepärast et seal ei ole sõitjaid, on ju. Ja sõitjaid ei ole, sellepärast et ei ole bussi, on ju.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ma nii ei vastanud. Ma vastasin, et remonttööd toimuvad kella ühest kella neljani. Ja kui peaks nüüd see Varssavi lennuk 01.25 hilinema, mis me siis teeme? Siis on inimesed tigedad, et tramm sõitis ära vastavalt graafikule, aga "me ikka ei saa". Tegelikult see asi nii hull ei ole. Ja trammid hakkavad jälle kella viiest käima. Nii et inimesed, jah, küll Moskva lennukile ei saa ja Varssavist on ka tõesti ja Kopenhaagenist on keeruline tulla. Aga taksod on seal, päris hästi töötavad. Nii et, midagi teha ei ole, me peame leidma selle varuaja, millal trammid ei sõida linnatänavatel ja me saame teha oma töid. No nagu ma siin ütlesingi.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud!
18:43 Päevakorra punkti alustamine - 20. Linnatänavate talvisest hooldusest 20. Linnatänavate talvisest hooldusest
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
"Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna "Linnatänavate talvisest hooldusest". Ja vastab abilinnapea Kalle Klandorf!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Et ma olen vastanud täna nii mitmele sellele küsimusele, eelnevatele, nende arupärimise küsimustele. Nii et, ma ei tea. Et kui on veel midagi küsida, siis ma vastan ....
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
On. Ikka jätkub.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa, aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Priidu Pärna, palun küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud aseesimees, lugupeetud abilinnapea! Et tõesti, vaadates aknast välja, on põhjust sellest ju rääkida, et midagi järgmine aasta võiks tõesti muutuda.
Et oma olemuselt see tänavate koristamine omaniku enda kinnistu peal kui ka linna kinnistu peal, et see on selline avalik-õiguslik koormis. Omanikud on nagu linna tööriistad mõnes mõttes avalike ülesannete täitmisel. Et sõelmete jagamine on linna poolt kindlasti tänuväärne.
Et ma küsiks nüüd üle. Et kas neid sõelmeid on nagu piisavalt, mida jagada? Kas kõik, kes soovivad neid, saavad? Või siin on ikkagi mingid piirid ees, et need saavad nagu otsa ja neid ei ole kõigile soovitav anda? Ja kas võiks mõelda näiteks, et ka mingisugust muud inventari soetamist toetatakse nagu luuad, labidad, ämbrid jne?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Et sõelmeid on piisavalt. Ühel hetkel siin, kui see hirmus libedus algas siin kuu aega tagasi, siis keegi püüdis väita, ajakirjanikud, et sõelmed on otsas. Ma isiklikult kontrollisin, mitte midagi otsas ei olnud. Lihtsalt ei käidud küsimas. Võimalik, et meie teavitus oli natuke kehvem. Aga eks me oleme ka harjunud sellega, et inimesed ja ühistud käivad, iga aasta saavad. Ja võib-olla see teavitus oli selles mõttes selle võrra kehvem meil. Aga 2018 ... No praegu mul veel lõplikke andmeid ei ole, palju graniitsõelmeid ... Aga 2018 said siis linnaosad, väärtuses 28 780 eurot said sõelmeid ja nad võisid neid ka juurde võtta. Aga rohkem vajadust ei olnud. See oli eelmisel aastal. Sellel aastal on ilmselt see summa palju suurem. Aga sõelmeid on. Nii et seda ma võin kindlasti öelda. Selle taha nagu ei jää kunagi midagi.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Nüüd, mis puudutab veel - see teine küsimus - koormist. Tõepoolest, see on koormis. Ma mäletan seda aega, Eesti aja algus, Vene aja lõppu ma esimest korda soetasin endale nagu elamise väljsapool südalinna. Et siis oli kohustus veel kõnnitee ja pool sõiduteed ka teha. Ja ma tegin seda oma kätekestega, jah. Aga nüüd on see koormis ju tagasi tulnud. Nüüd aint on vaja kõnnitee teha oma see, eks ole. Et see on paraku nii. Jällegi, Tallinn siin ... Ma ütlen, et me tuleme appi. Me ei saa ... kuidas öelda, eraomanikele kõigile luudasid kätte panna, et "näete, vot see on nüüd tööriist ja nagu ise" ... See on see nagu õng ja kalapüüdmine, eks ole. Aga ma ütlesin, et me tuleval aastal plaanime natuke seda tehnikat üle vaadata; Kesklinna koostööpartnerid, et oleks võimalik ka väiksema tehnikaga siis neid kõnniteid Kesklinnas teha paremini. Et see on meil plaanis selle aasta kogemuse põhjal. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh, kolleeg Mart Luik küsib!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Küsiks sarnase kaasneva koormisega. Et talvine probleem on ka ohtlikud jääpurikad. Eks et kuidas, kui, millise süsteemiga seda kontrollitakse, et nad meie linnakodanikele kaela ei kukuks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Põhiline abi selleks on meil munitsipaalpolitsei ametnikest ja kokku on neid ametnikke ... siis seda eelkõige peavad kontrollima patrullekipaažid, kes linnas sõidavad, ja peavad kontrollima piirkonna munitsipaalpolitsei töötajad. Ehk igas linnaosas on 2–3 munitsipaalpolitseitöötajat. Praegu on meil siis neid 17 piirkonnapunktides ja nemad käivad väljas ja siis teevad ettekirjutusi-hoiatusi ja lõppkokkuvõttes ka siis menetlusi, kui on vaja. Ja ma võin siis öelda niimoodi, et on alustatud ikka neid päris palju menetlusi. 2019. aastal on alustatud kokku 96 menetlust, s.o siis jaanuarist kuni veebruarini, kuu aja jooksul. Ja 28 menetlust on alustatud seoses jääpurikatega, 68 menetlust seoses kõnniteedega. Vot selliseid asju. Need on menetlused. Peale selle on veel teavitused ja kirjalikud teavitused ja suulised teavitused. Aga ütleme nii, et päris hästi on läinud, et need jääpurikad püütakse ikkagi ühistute poolt üsna kiiresti likvideerida. See asi on meil natuke paremaks läinud võrreldes algaastatega, kui hakkas munitsipaalpolitsei kontrollima neid asju.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, teine küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Nii, ega me jah selles kojameeste sajandis ei ela, et tehnika on vahepeal oluliselt edasi arenenud ja läinud väiksemaks, et neid hooldustöid sageli on mõistlik teha kvaliteetsemalt ja kiiremalt läbi kohaliku omavalitsuse, kui ressurssi panustada omanike üle järelevalvamisse.
Et vastuses arupärimisele ei olnud juttu sellest, et linn plaanib suuremas mahus kõnniteede hooldust üle võtta. Et selles mõttes oli hea meel sellest kuulda. Et kui me vaatame Soome poole või Helsingi, seal linn palju suuremas mahus hooldab kõnniteid. Et olete juba arvutanud ka, mis see eelarve lisa sellele valdkonnale siis järgmine aasta peaks olema?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ma parandan, väikse paranduse teen, et valesti aru ei saadaks. Mitte suuremas mahus me ei võta kõnniteede, vaid, ütleme, vastupidi suhteliselt väikse mahu, mis on linna kõnniteede hulk, eks ole. Ja Tallinna linnas on siis jalgrattateid ainuüksi, eks ole, mis seal oli, 283 km, eks ole, mida me peame puhastama veel väiksemate masinatega jne. Ja kõnniteid on üldse hoomamatu hulk praegu. Et me teeme ... kesklinnas proovime teha ja proovime teha just selliseid suuremaid kõnniteid, kuhu me siis saame tehnikaga peale. Et käsitööbrigaade ... me selles mõttes nagu päris käsitööd me ei hakka nüüd ettevõtete eest ära tegema, kes seal on, need laiemad tänavaosad. Aga seal, kus vähegi on võimalik ka, ütleme, jalgrattaga liikuda või on laiemad kõnniteed, et lapsekärud läbi saaksid, seal me püüame kesklinna piires teha. Täpseid piirkondi me veel ei ole märgistanud, täpseid tänavaid ma ei oska veel praegu öelda. Aga kindlasti see ... suve jooksul teavitame sellest.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea, pidage vastu! Varsti on kevad. Saab paremaks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh, aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud!
Nii! Päevakorrapunktid on läbi arutatud. Kui ma õigesti mäletan, siis sõnavõtu ja kõne soove ei olnud. Jääb üle ainult teatada, et järgmine linnavolikogu istung toimub 21. märtsil 2019. Ja tänase istungi kuulutan lõppenuks!
18:50 Istungi lõpp