Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 04.04.2019  
Istungi number: 6  
Istungi aeg: 16:00 - 18:10  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-04.04.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja saabus - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Lugupeetud linnavolikogu! Alustame 4. aprilli istungiga!
Kõigepealt teavitan teid muudatustest linnavolikogu koosseisus. Linna valimiskomisjoni 1. aprilli otsusega number 10 taastati Vladimir Velmani volitused linnavolikogu liikmena alates 2. aprillist ja lõppesid Ilona Uzlova volitused; lõpetati Urmas Reitelmanni volitused ja linnavolikogu liikmeks nimetati Urmas Espenberg, jah; pikendati Maris Lauri volituste peatumist 1. aprillini 2020 ja linnavolikogus jätkab Merilin Anijärv; pikendati Jevgeni Ossinovski volituste peatumist 1. oktoobrini 2019 ja linnavolikogus jätkub Karl Martin Sinijärv ning loeti Eiki Nestori volitused lõppenuks seoses tema püsiva elukoha registreerimisega väljaspool Tallinna linna ning linnavolikogus jätkab Kadri Kõusaar.
Keskerakonna fraktsiooni 4. aprilli otsusega võeti Vladimir Velman fraktsiooni liikmeks. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 2. aprilli otsusega võeti fraktsiooni liikmeks Urmas Espenberg ning 4. aprilli otsusega valiti fraktsiooni esimeheks Mart Kallas.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ei näe soovijaid.
Asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorraprojektis on meil 8 päevakorrapunkti. Kas kellegil on ettepanekuid päevakorra osas? Ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen hääletusele 4. aprilli istungi päevakorraprojekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 56 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud.
Aga enne päevakorra juurde asumist kõikidel fraktsioonide esindajatel on õigus esineda sõnavõtuga. Ja ma näen, et on ka soovijaid. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!
Kõne - Viktoria Ladõnskaja-Kubits Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Head linnavolinikud! Mul on kaks arupärimist linnapeale ja ikkagi lõimumise temaatikaga seoses. Et paar aastat tagasi tõstatasid koalitsioonikõnelustele eesti keele majade ID. On heameel tõdeda, et selle aasta jaanuaris sai ideest reaalsus ning Integratsiooni SA avas Tallinna Eesti keele maja uksed. Eesti keele maja on koht, kus erinevatest rahvustest ja erineva emakeelega inimesed saavad õppida ja harjutada eesti keelt ning praktilist nõu Eestis elamise, õppimise ja töötamise teemadel. Tallinna Eesti keele maja on üks neist kingitustest, mida ühiskond tõesti vajas. Idees on põimitud riiklik eesmärk ja tavakodaniku huvi. See on toimiv, täiskasvanutele mõeldud keeleõpetamise keskus ning on siis suur ja märkimisväärne koht ka Tallinnale.
Just seoses sellega mul on küsimus, et märkimisväärse osa Tallinna elanikkonnast moodustavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Kas ja milliste tegevustega plaanib Tallinn Eesti keele maja tegevusse panustada? Riiklikult on see projekt toetatud, aga ei saa välistada, et ta vajab ka linnapoolset tuge. Küsimus puudutab nii rahalist panustamist kui ka võimalikku inimressurssi.
Ja lühidalt ka teine teema, mis on seotud ETV+ga on selge, et ETV+ kui lõimumisprojekt on väga oluline nii riiklikult kui ka linna tasemel ja mul on peamine küsimus: kas Te ei leia, et ETV+ vajab linna tuge ning linnakodanike raha eest levitatud Stolitsa peaks seda telekanali kava avaldama? Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Lugupeetud linnapea, kes enam ei ole linnapea, Taavi Aas! Nimelt tahtsin ma täna Taavile tuua lilled, närtsinud lilled, kuna sellel aastal möödub 10 aastat sellest ajast, kui ma hakkasin esitama arupärimisi Linnahalli saatuse kohta. Ja alates 2009. aastast on antud vastus kogu aeg üks – asi saab korda, küll ühel moel või teisel moel. Aga kuna tänane olukord on muutunud, siis Taavi neid lilli ei saa. Eks ta saab siis juba mingid teised lilled.
Aga tulevasele linnavalitsusele on väga suur palve. Et 10 aastat on väga pikk aeg, kus mitte midagi ei ole toimunud. Võib-olla saaks nüüd lühendada seda aega, kus võetakse vastu reaalne otsus. Ja ma väga loodan, et uus linnavalitsus, kes pannakse paika, hakkab seda küsimust võtma ikkagi nii, et kesklinna mereäär tuleb välja arendada. Ma väga palun, et seda võetakse arvesse!
Teine palve on veel uuele linnavalitsusele ja see puudutab ühiskondlikku transporti. See, et te tegite otsuse tasuta ühistranspordi kohta, tundub olema hea valik, paljud inimesed on rahul. See on õige. Aga pange tähele! Autostumine ei ole mitte vähenenud, ühiskondlikus transpordis ei liigu rohkem inimesi. Ja väga suur palve on see, et mõelda linna tulevikule. Ei saa nii, et autode võidukäik jätkub, teid ehitatakse juurde, aga ühiskondliku transpordi reisijate arv ei kasva. Ma väga palun uut linnavalitsust ja linnapead, kelleks ilmselt saab tänane volikogu esimees, tegeleda ka selle asjaga. Et see ei ole nagu ükskõik. Ei saa linna arendada muudkui ehitades teid juurde ja panna autosid rohkem käima. See ei vii meid mitte kuhugi.
Ma arvan, et häid soove uuele linnavalitsusele on teisigi. Aga kuna ma ei teadnud, et täna on just see päev, kus siis selgub, et kes siis on nagu uus linnapea kandidaat ja missugune tuleb uus linnavalitsus, ma arvan, et neid soove Reformierakonnal on teisigi. Ja tänane kohtumine fraktsioonis Mihhail Kõlvartiga möödus väga sõbralikus meeleolus. Nii et me loodame head koostööd! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Nüüd on kõik soovijad sõna saanud. Aga enne seda, kui me alustame päevakorra arutamisega, soovin ma õnnitleda ka sünnipäevalapsi, mis on saanud heaks traditsiooniks. Ja kõigepealt Märt Sults! Sergei Ptšjolkin! Ja Vladimir Afanasjev!
Jaa, palun teie tähelepanu, et järgmisel nädalal meil toimub erakorraline istung. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõigete 1 ja 3 alusel kutsun kokku linnavolikogu istungi neljapäeval 11. aprillil algusega kell 16.00. Ja on üks päevakorrapunkt "Tallinna linnapea valimine". Ehk siis, veel üks kord. Järgmine nädal erakorraline istung neljapäeval kell 16.00. Üks päevakorrapunkt.
16:11 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE59 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine 1. OE59 Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aga nüüd alustame ka päevakorra arutamisega ja esimene päevakorrapunkt "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esimees, täpsemalt aseesimees. Heidy Purga, palun!
Ettekanne - Heidy Purga Heidy Purga
Aitäh! Käesoleva otsuse eelnõu sisuks on siis linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Tallinna põhimäärusele on linnavolikogu komisjoni koosseisus muudatuste tegemine linnavolikogu ainupädevuses. Ja lähtudes eeltoodust ja arvestades Tallinna Linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakorra fraktsiooni avaldust, teen ettepaneku kinnitada komisjoni liikmeks Annela Ojaste, kes oli kohe algusest peale linnavolikogu liige, kuid loobus sellest kohast, peatas oma kuuluvuse ja kelle asemel siis täitis ülesandeid Maris Sild. Nii et Annela Ojaste on asunud tagasi oma kohustusi täitma. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas ...
Ettekanne jätkub - Heidy Purga Heidy Purga
Kas on küsimusi?
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Heidy Purga Heidy Purga
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii! Kaasettekannet selles küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 62 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
16:14 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE58 Muumipere Lastesõime ja Rõõmutarekese Lasteaia ümberkorraldamine Rõõmutarekese Lasteaiaks 2. OE58 Muumipere Lastesõime ja Rõõmutarekese Lasteaia ümberkorraldamine Rõõmutarekese Lasteaiaks
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 2 "Muumipere Lastesõime ja Rõõmutarekese Lasteaia ümberkorraldamine Rõõmutarekese Lasteaiaks". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Lugupeetud volikogu liikmed! Et mõte on siis see, et ühendada Muumipere Lastesõim, mis tegutseb siis aadressil Endla tn 17, ja liita see Rõõmutarekese Lasteaiaga, mis tegutseb aadressil Toom-Kuninga 13a. Iseenesest füüsiliselt see midagi ei muuda. Küll aga lapsed jäävad sinna, kus nad praegu on, ja struktuur töötab ilusti edasi. Aga seda restruktureerimist on meil kindlasti vaja, kuna niimoodi saab tõhusamalt asutust juhtida ja ressursse otstarbekamalt kasutada. Et palun siis teie heakskiitu! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimusi. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Loomulikult me toetame Muumitarekese ühendamist Rõõmuperega.
Aga mul oli küsimus seletuskirja kohta. Et siin lugesin välja, et Rõõmutarekese Lasteaias on nimekirjas praegult 128 last, aga koha ootel on 465 last. Linnavalitsus kogu aeg väidab, et ei ole probleeme lasteaiakohtadega. Et kuidas Te seda kommenteerite, et koha ootel on 465 last sellesse lasteaeda?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Linnavalitsus pole kunagi väitnud, et kui inimene tahab väga konkreetsesse lasteaeda saada nagu, siis ta ka sinna saab. Mõned lasteaiad on loomulikult palju populaarsemad kui teised. Mõned asuvad seal, kus on elanikke palju rohkem, kui mõnes teises kohas. Nii et öelda niimoodi, et "Sa saad igasse lasteaeda, kuhu Sa tahad", nagu loomulikult ei ole võimalik. Aga küll, kui on vaja kohta lasteaias, siis kindlasti laps lasteaeda ka saab. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea esimees! Et hea ettekandja! Et ega ongi keeruline nagu olla vastu Muumipere ja Rõõmutarekese liitmisele. Et nad ongi nagu üksteisele määratud kuidagi.
Aga mul on küsimus. Et kas sihukseid plaane on veel linnas? Ja kuidas sellised plaanid peale selle, et kaks asutust paremini koos töötavad, aitavad seda saba ja lasteaedade olukorda parandada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Loomulikult, et selles mõttes me jätkame n-ö optimeerimisega, kui seal, kus see võimalik on, ja seal, kus nii vanemad kui ka töötajad on sellega päri. Ja ütleme niimoodi, et see aitab kaasa niimoodi, et näiteks meie suur programm lasteaedade renoveerimine aastaks 2030, kus linn sellel aastal esimest korda eraldas 10 miljonit eurot lasteaedade renoveerimiseks ja meil on plaanis vähemalt sama summaga igal aastal siis neid lasteaedu renoveerida. Et tänu sellele saab, ütleme niimoodi, seda järjekorda ka väiksemaks keerata, kuna uued ... või uuendatud hooned, kuskil nagu tegelikult on nad ka uued, saavad siis võtta vastu rohkem lapsi võrreldes olemasoleva olukorraga. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Rääkides optimeerimisest, siis on ka lasteaedasid - näiteks võtame Mustamäe -, kus on suured majad, hooned vajavad remonti, aga samas seal jääb ka lapsi vähemaks. Et kas on plaanis ka uuendusi või muudatusi seoses näiteks lasteaedade rahastamisega, sest suur maja ja vähem lapsi tähendab ka vähem pearaha ja väiksemat eelarvet. Et kuidas selle probleemiga tegeletakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Et loomulikult, on ka selliseid kohti. Tõepoolest Mustamäe on üks selline linnaosa, kus see probleem on praegu päris aktuaalne, seal me läheneme väga individuaalselt. Me vaatame, kui näiteks lasteaia kõrval asub mõni kool, kes vajab näiteks nagu ruumi juurde, selliseid tendentse on meil kindlasti olemas, et siis näiteks algklassid võiksid kasutada neid lasteaiaruume, juhul kui koolis piisavalt palju ruumi ei ole, ja siis tänu sellele saab siis nagu ka rahaliselt seda katta juhul, kui lasteaed nagu ise ei sa enam sellega hakkama, sellepärast et kui lapsi on vähem, siis teatavasti ka rahastus on väiksem.
Aga no kindlasti on see, et kindel on see, et lasteaed ei jää hätta, et kui näiteks rühmasid on vähem nagu ja lasteaed on siis sunnitud mõne rühma kinni panema, siis kindlasti me vaatame, kuidas on võimalik teha niimoodi, et siis need kulud sellele majale nagu optimeeritaks ka niimoodi nagu, et lastaed ei peaks rohkem maksma, kui ta tegelikult vajab. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kas Te natuke seletaksite lähemalt, et kuidas see lasteaiastruktuur hakkab välja nägema? Kas need lasteaiad jäävad siis ühendatuna kahte erinevasse füüsilisse kohta? Ja seletuskirjas on kirjas, et ei ole ka personali koondamise vajadust. Et kas siis ka selle lastesõime direktor jääb tööle? Mis ta siis tegema hakkab?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tõepoolest, majad jäävad sinna nagu nad on. Et üks lastesõim tegelikult tegutseb siis rendipinnal - see on suur kortermaja - ja teine on siis oma hoones. Lapsed jäävadki praegu sinna, kus nad on. Siis, mis puudutab personali, siis tõepoolest personalis muudatusi ei toimu. Mis puudutab direktorit, siis siiamaani see Muumipere Lastesõime direktor oli samal ajal ka Rõõmutarekese Lasteaia direktori kt. Nüüd on ta Rõõmutarekese Lasteaia direktor, sai siis selle koha. Ja põhimõtteliselt see on üks ja sama inimene, kes jätkuvalt tegeleb sellega. Nii et põhimõtteliselt seal ei ole niimoodi, et kahes asutuses oleksid nagu eraldi kaks direktorit. Praegu on see üks ja sama inimene. Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ma tänan!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsus, kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel koosolekul 27. märtsil arutas seda küsimust. Ja otsustati hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun mõelge, üldistage, otsustage ja palun toetage! Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Muumipere Lastesõime ja Rõõmutarekese Lasteaia ümberkorraldamine Rõõmutarekese Lasteaiaks". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Häältega 61 poolt, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Nii! Lugupeetud kolleeg Toivo Tootsen! Palun mind asendada!
16:22 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE57 Tallinna linna liitumine linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030 3. OE57 Tallinna linna liitumine linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii. Aitäh! Kolmas päevakorrapunkt "Tallinna linna liitumine linnapeade kliima- ja energiapaketikaga 2030". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova. Palun!
Ettekanne - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Head volinikud! Palun siis teil toetada eelnõud, kus palume Tallinna linnal liituda linnapeade kliima- ja energiapaktiga 2030. Asja sisu siis seisneb tegelikult selles, et uusi kohustusi me selle eelnõuga endale ei võta ja seda siis nimelt sel põhjusel, et aastal 2009 liitus Tallinna linn sellise paktiga nagu "Linnapead kohanevad" ... või vabandust "Linnapeade pakt" ja 2015 liitusime „Mayors Adaptiga” . Ja täna oleme siis jõudnud sellisesse punkti, kus oleks mõistlik need kaks kokkulepet siis nagu ühe dokumendi alla panna, et meil oleks lihtsam endil viidata ja ka tulevases asjaajamises oleks lihtsam. Et seda teevad kõik need linnad praegu, kes on nagu eelnevalt nendega liitunud. Ja ma siin pööraksin veel tähelepanu sellele ja paluksin selles eelnõus muuta siis seda kohta, kus on öeldud, et volitused edasivolitamise õigusega linnapea Taavi Aasale", et võtta siis nimi välja palun!
Ja nende siis sisu pikemas perspektiivis on see, et aastaks 2030 vähendada CO2 emissioone 40% ja aastaks 2050, et oleksime siis kliimaneutraalne linn.
Ja palun toetada volikogul seda eelnõud! Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh ettekande eest! Kas on küsimusi ettekandjale? Jah, on. Kolleeg Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Mis see neutraalne kliima tähendab? Et ei ole kliimat või? Mis mõiste tähendab? Ma ei saa aru.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
See mõiste on "süsinikuneutraalne". Aitäh küsimuse eest! Et see tähendab seda, et me ei paiskaks rohkem välja, kui me suudame siis siduda süsinikku. Et see sisu ongi selles. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Õnne Pillak, palun küsimus!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Kuigi Te oma ettekandes ütlesite, et uusi kohustusi me ei võta, et siin põhimõtteliselt midagi ei muutu, et milleks meil siis seda üldse vaja on? Et mis linnas paremaks läheb? Ja mis selle paktiga seoses siis tehakse? Sest mina loen siit seletuskirjast välja, et ikkagi sellele tuleb tegevusplaan. Tegevusplaan tähendab ka uusi tegevusi ja väljaminekuid. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ennist ka mainisin, siis oleme juba liitunud varasemalt aastatel 2009 ja 2015 kahe erineva paktiga. Nüüd selle eelnõuga me sisuliselt võtame need kaks tükki kokku. Et tegevused, mis on nende kahe eelneva liitumisega siis nagu kohustustena meile tulnud, et nende tegevustega me juba tegeleme.
Ja üheks peamiseks tegevuseks siis on tegevuskava loomine ja mida esitletakse meile juba siis tuleval sügisel. Et linn on selle teemaga tegelenud juba aastaid ja oleme päris heal järjel. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ants Leemets, teine küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ja lugupeetud abilinnapea! Te ütlesite imeliku lause, et "võtke see nimi välja sealt". Kellele Te seda ütlesite? Tavaliselt tuleks teha ettepanek eelnõu muudatuseks.
Ettekanne jätkub - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh! Et konsulteerisin eelnevalt ka volikogu sekretäriga. Et mulle öeldi, et sellist muudatust on võimalik teha ka siin puldis kohapeal. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh! Paistab, et rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Ja sõna kaasettekandeks saab keskkonnakomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu aseesimees, head kolleegid! Komisjonis oli päris pikk arutelu. Oli palju küsimusi, sest ta on väga oluline dokument, no rohkem poliitilises mõttes. Puudutab meie elu, puudutab meie tööd.
Ja pööran teie tähelepanu näiteks sellele punktile, et dokumendis räägitakse, et tuleb üle vaadata taksoveo korraldus Tallinnas. Aga me peame arvesse võtma ka seda, et taksoveoäri muutub väga kiiresti ja seda, mida me saame siin reguleerida, see on üks asi. Aga erinevad ideelahendused ja digitaalinfrastruktuur elab oma eluga. Ja kuna siin saalis päris palju inimesi, kes praegu Riigikogus, võtke arvesse, et see on meie ühine eesmärk. Kui me hakkame reguleerima, siis see on meie tulevane koostöö.
Aga 25. märtsil komisjon arutas seda küsimust ja hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Ma saan aru, linnapead meil praegu ei ole. Aga siis kirjeldusest loen, et esimene võimalus linnapeade kliima- ja energiapaktiga liituda on 3. aprillil 2019 Genovas. Kes meil praegu Genovas on, mis siis eile pidi millegagi liituma ja allkirjastama?
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
No ma arvan, et järgmisel nädalal me saame otsustada seda küsimust. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Ülle Rajasalu, palun küsimus!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh, austatud esineja! Kas komisjonis oli ka juttu sellest, et milliste meetoditega siis komisjoni ettekandja soovib vähendada Tallinna territooriumil CO 2 heitekogust 40% võrra?
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
Jah, oleme seda arutanud. Ja jutt oli sellest, kuidas Utilitas töötab selle eesmärgi saavutamiseks. Teine asi - see on meie ühistranspordi areng. Ja me teame, et TLT juba ammu tegeleb sellega. Ja kui ma ei eksi, juba trammid kasutavad vaid rohelist energiat jne. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Ja rohkem küsimusi ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh kaasettekande eest! Ja avan läbirääkimised! Kolleeg Andres Kollist, kõne puldist!
Kõne - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud volikogu, lugupeetud volikogu juhataja! Jah, see, ütleme, midagi uut selles mõttes ei ole, et need suured otsused on tehtud, aga ma natukene hakkasin vaatama ja tundsin selle asja vastu huvi ja ma ütleksin, et see on täielikult ikkagi vägagi ambitsioonikas plaan. Kõigepealt see, et kui me 40% vähendame, siis on oluline aru saada, mis on see baasnumber, millest? Tavaliselt CO 2 emissiooni võrreldakse 1990. aasta emissioonitasemega, aga ma saan aru, et meie võtame selleks algnumbriks 2007. Ja 40% võrra vähendamine - seda annab teha. Ma tunnustaks igate pidi linnavalitsuse julgust ja pealehakkamist sellega sedaviisi edasi minna.
Võrdluseks lihtsalt statistika, mis on riikide kohta. Ja seal on nii, et võrreldes siis selle 90. aastaga on 2016. aastaks Eesti tervikuna, mitte Tallinn, vähendanud, viinud selle 49%-ni ligikaudu, Läti 43, Leedu 42 ja Rumeenia 45. Nii et me oleme nende riikide hulgas, kes on tegelikult nende aastate jooksul juba CO 2 emissiooni kõvasti alla viinudki võrreldes näiteks selliste riikidega nagu Iirimaa, kus see on 113%, Hispaania 116, Austria 103, Portugal 115, Island 145, Norra muide 104 ja Türgi 239. Nii et kui me globaalselt mõtleme oma pingutusi, siis on mõistlik aru saada sellest kontekstist, kuhu me ennast asetame. Ja see, et viia ennast süsinikuneutraalseks, siis muide Pariisi kliimaleppe kohaselt on siis, see kliimalepe ütleb, et 2030 peaks olema 40%, muide võrreldes 1990-ndaga, ja aastaks 2050 - 80%. Ka siin tegelikult me siis püüame olla nagu eriti tublid.
Ja väga õige küsimus oli muidugi see, et kust see Tallinn võiks suuta seda saavutada. Süsihappegaasi ... või õieti noh, seal see arvutatakse ümber teiste gaasidega ka lõpuks selle CO 2 protsendi peale, on elektrijaamad; transpordisektor, mis on Tallinnal endal jõukohane teha; tööstussektor - seda meil eriti ei ole siin; kommerts, mis on valgustus, soojendus, jahutamine - kõik need asjad; elamumajandus - see ka. Ja see tähendab, et nendel aladel, olgu see siis Utilitas või meie transpordi aktsiaselts, mõned veel, ummikute vähendamine - sellega peaksime me suutma seda hakkama saada ja küllap me siis saame ka.
Ma arvan, tuleks seda eelnõud toetada. Aitäh teile!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Linnavolinikel rohkem sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnavõtuga? Aitäh! Palun!
Kõne - Züleyxa Izmailova Züleyxa Izmailova
Aitäh! Head volikogu liikmed! Ma tahaksin siinkohal meelde tuletada, et miks me seda kõike teeme. Ja selleks on meie enda inimesed. Nagu te teate, siis suurte globaalsete kliimamuutuste kontekstis on tänavatele astunud ka koolilapsed, kes on liitunud Rootsi koolitüdruku Greta Thunbergi eeskujul selle suure liikumisega. Et püüda meie, täiskasvanute, tähelepanu viia sellele faktile, et need noored, kes täna käivad koolis ja lasteaias, et nemad on need, kes peavad hakkama selles tulevikus elama. Tallinnal on väga paljudest linnadest võtta eeskuju, aga samas me oleme ka paljudele ise eeskujuks. Ja me peaksimegi eelkõige mõtlema sellele, et kuidas tagada oma inimestele selles linnas hea ja väärikas elu ka tulevikus. Ja kõik need sammud, mida praegu linn on teinud tegelikult aitavad sellele väga-väga hästi kaasa.
Ja ma täpsustaksin nende heitmete osas veel eelkõnelejat. Et me ei ole viimast CO2 inventuuri veel saanud teha, et seda me teeme iga 5 aasta tagant, kuna siis Statistikaameti andmed võimaldavad meil neid andmeid lihtsalt saada. Aga kokkuvõtvalt võiks öelda seda, et kuigi eesmärgid on ambitsioonikad, oleme me tegelikult juba päris hästi ennast näidanud. Ja ütleme nii, et sellest 2030 eesmärgist on meil sisuliselt pool täidetud. Ja ma loodan, et järgmisel aastal tehtav inventuur ka tõendab seda ja annab meile veelgi suuremat põhjust optimismiks. Ja palun teil siis veel kord toetada seda eelnõu! Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur aitäh! Läbirääkimised on lõppenud. Algselt arvati tõesti, et võib-olla ei ole vaja hääletada eraldi muudatusettepanekuna seda, et välja võtta nimi "Taavi Aas". Aga et segadusi ära hoida ja et kolleeg Leemets sellele tähelepanu juhtis, ma palun selle siiski vormistada muudatusettepanekuna. Ja ma näen, et see ongi juba valmis. Panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku "Teen ettepaneku jätta otsuse eelnõu punktist 2 välja sõnad "Taavi Aas" põhjusel, et alates 4. aprillist 2019 on Taavi Aasa volitused linnapeana lõppenud seoses tema asumisega Riigikogu liikmeks". Nii et jätame välja need kaks sõna. Kas keegi soovib hääletada?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Jaa, ikka.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun, hääletame! Kes on selle poolt? Võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek Ettepanek
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Muudatusettepaneku poolt hääletas 47 volikogu liiget, vastu oli 8 ja erapooletuid 1. Muudatusettepanek läheb eelnõusse. Ja nüüd panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna liitumine linnapeade kliima- ja energiapaketiga 2030". palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Eelnõu poolt hääletas 56 volikogu liiget, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid oli 3. Eelnõu on vastu võetud otsusena.
16:39 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE44 Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ ning volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale 4. OE44 Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ ning volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Järgmine päevakorrapunkt. "Osalemine ühtekuuluvusfondi välisprojektis "Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp" ning volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu juhataja, volikogu liikmed! Palun nõustuda siis selle otsusega, mille pealkirja volikogu juhataja nimetas. Projekti kogumaksumus ... et see on siis esimene etapp Tallinna välisvalgustuse rekonstrueerimisest. Projekti kogumaksumus on 4 742 981 eurot. Mida siis selle eest saab? Selle eest me vahetame tänavatel välja 1494 valgustit, mis projekti käigus asendatakse. Samuti asendatakse 578 valgustimasti ning 4,2 km välisvalgustuse kaabeldusi. Selle töö tulemusena on energiasääst 597 MWh aastas.
Ja kui tulla eelmise eestkõneleja juurde, siis siin oli juttu CO2 emissioonist, siis tänavavalgustuse väljavahetamisega on see CO2 vähenemine 547,71 tonni.
Kui te nüüd küsite, kuhu pannakse need 1494 valgustit, siis on ka olemas tänavad, kuhu need lähevad: Kadaka tee lõigul (Akadeemia - Kadaka); Kadaka puiestee lõigul (Kadaka tee - Kalda tänava); Narva mnt lõigul (Oru tänav - Pärnamäe tee); Pirita tee; Ehitajate tee (Ehitajate tee 114 kuni Tammsaare tee); lõigul Ehitajate tee kuni Lelle tänav; Paldiski mnt lõigul (Mõisa kuni Mustamäe tee) ja Sõle tänav.
Me loodame selle projektiga jätkata, olgu see siis Euroopa rahadest või oma vahenditest, aga üldiselt on vaja Tallinna tänavavalgustid vahetada. Mitte kõik muidugi, uutel tänavatel on juba uued valgustid, aga kokku on Tallinnas 60 000 valgustit. Aitäh! Palun toetada seda eelnõu!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! et kas Te oskate või saate praegu kirjeldada, mis see seis Tallinna sellise välisvalgustusega üldisemalt on, sest mingitel aastatel, kus siin oli soov jooksvatelt kuludelt kokku hoida, ma mäletan me pimendasime linna ja see tekitas ka turvalisuseprobleeme. Et mis see üldine suund on, et kas linn on jälle valge siin pimedal ajal ja kas need uued lahendused kuidagi aitavad inimestel turvalisemalt ka liikuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Muidugi, iga uus asi, mida üles pannakse, aitab loomulikult valgustada tänavaid paremini, inimestel on turvalisem liikuda ja nagu ma ütlesin, ka hoiab kokku elektrienergiat ehk on säästlikumad. Sellest tuleb ka säästud, rahalised säästud. Nii et, nii ta on. Ja nagu ma ka ütlesin, et uutel tänavatel, mida me rekonstrueerime, seal vahetatakse nii või teisiti need välja. Aga need just ... See projekt puudutab nüüd eelmise sajandi 60-ndatel, 70. aastatel ehitatud tänavaid, mis tihtipeale on üpris pimedad. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, küsimus palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kindlasti on tegemist vajaliku projektiga. Et ma olekski tahtnud küsida selle energiasäästu kõrval, et kas sellel on ka mingi rahaline väärtus perspektiivis antud? Palju me sellega raha siis hiljem kokku hoiame?
Ja valgustite endi kohta ka. Et millised need valgustid tulevad? Et kas nad on n-ö targad valgustid, mis lähevad ise pimeduse saabumisel põlema? Saab nende värvust muuta, näiteks rahvusvärvid panna, kui on pidupäev? Jne.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Et tänavavalgusti eesmärk on üldiselt mitte rahvusvärvides põleda, aga tänavavalgusti eesmärk on valgust näidata. Need, mis puudutavad rahvusvärve, siis kui Te olete tähele pannud, me saame erinevaid lipuvärve panna Vabaduse väljakule nende postide külge, mis me panime. Seal näitavad iga ... ükskõik, millise riigi lipuvärve. Ja pidupäevadel, kui nende riikidel on mingid sünnipäevad,juubelid, siis me kasutame seda.
Peale selle, mis siin oli toodud ... See küll ei hõlma seda projekti. Aga kui on huvi, siis ma võin öelda, et Tallinnas näiteks ülekäigukohad on meil valgustatud. Me valgustame, seda programmi juba teeme aastaid. Ja praegu on, Tallinnas üle 600 ülekäigukoha on valgustatud. Aga see töö jätkub.
Mis puudutab rahalisse säästu, ma seda praegu, rahalist säästu, ei oska öelda. Kui on kellelgi mingi arvuti kaasas või tabel, siis 597 MWh aastas, selle peaks nagu välja arvutama.
Ma ei tea, kas ma ütlesin veel Teile. Et selle projekti maksumuse ütlesin, aga riigipoolne osa on siis seal 3 miljonit, ülejäänud siis on linna finantseering. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Väga hea, et lugupeetud ettekandja rääkis ka nendest lisaprojektidest, mis linnaruumi valgustamiseks siis tehakse. Näiteks needsamad ülekäigurajad. Et hästi positiivne. Aga samamoodi näiteks on erinevates linnaosades, taas kord ma saan Mustamäe näite tuua, et on hingelähedane see, kus on alleed sõidutee ja siis nende korrusmajade vahel ja seal need kõnniteed on väga pimedad ja kehva valgustusega. Tihtipeale neil ei olegi valgustust seal. Et kas on planeeritud ka selles osas mõnda uut projekti või investeeringuid, et just neid kõnniteid valgustada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Jaa, me oleme selle küsimusega tegelenud. Noh kõnniteede valgustuse peale praegu niisugust projekti ei ole, aga samamoodi need valgustid vajavad vahetust, nagu me oleme rääkinud, aga konkreetselt nüüd nad kõnniteid ei hõlma. Kuigi need valgustid - see 60 000 -, need hõlmavad ka kõnniteede valgust. Aga täna me teeme magistraalteedel. Seal kõnniteedel on veel teine probleem ka, et on nagu, puud on kasvanud, puude võrad varjavad seda valgustust ära. Selle puude võrade lõikamisega me ka tegeleme. Loomulikult me kohe igale poole kõik ei jõua, aga nagu ma ütlesin, me alustame sealt kandist, kus kohas on need 60-ndatel, eelmise sajandi ehitatud tänavad ja teed. Ja ma usun, et me jätkame ka. Me oleme vahetanud ka kõnniteedel valgusteid ja ma usun, et me jätkame ka seda. Muuseas - eelmise küsimuse juurde tagasi tulles - me oleme teinud ka seda, kus valgus kõnniteel kustub ja süttib, kui inimene tuleb. Et neid kohti on meil ka. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Edgar Savisaar, palun küsimus!
Küsimus - Edgar Savisaar Edgar Savisaar
Lugupeetud abilinnapea! Võib-olla ma ei ole päris kursis, aga kui pikalt on arvestatud, kaua selle projekti elluviimine võtab aega?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! See esimene etapp on meil arvestatud kuni ... See aasta käivad projekteerimistööd ja alustame ehitamist. See esimene etapp lõpeb ära aastaks 2021. Aga peale seda meil ei ole praegu riigirahastust välja kuulutatud. Aga me oleme arutanud linnavalitsuse rahandusinimestega seda, et võimalik, et me lähme selle projektiga edasi. Umbes ... no hea küll, ma ei tahaks arvu öelda, mitu miljonit aastas. Aga kusagil me loodame siis need mastid ja asjad välja vahetada pärast 4 aasta jooksul. Et ma arvan, et kui see on esimene etapp, siis tuleb umbes neli sarnast projekti veel ja selle käigus me püüame siis välja vahetada kõik need vajaminevad mastid, kaabeldused ja lambid. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Mart Kallas, palun küsimus!
Tallinn Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Sama küsimus ....
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Sama küsimus oli jah? Aa, aitäh jah! Sama vastus.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh! Kui vastus on sama, siis veel kord aitäh! Ja rohkem küsimusi volinikel ei ole.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud eesistuja, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas siis osalemist Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimine I etapp“ ning volituste andmine oma 12. märtsi koosolekul. Ja otsustas hääletamistulemustega 8 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Paistab, et kaasettekandjale ei ole küsimusi. Veel kord tänan. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib võtta sõna selles küsimuses? Sõnavõtu soove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Ja lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“ ning volituse andmine Tallinna Kommunaalameti juhatajale". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Häältega 56 poolt, vastu ega erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
16:49 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE55 Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017 5. OE55 Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016-2017
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Päevakorrapunkt number 5 "Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2016–2017". Sõna ettekandeks saab volikogu revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna. Palun!
Ettekanne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Lugupeetud koosoleku juhataja, lugupeetud volinikud! Kuna siin Ants Leemets alustas selle Linnahalli teemaga ja võttis lilled kaasa, siis ma võin pärast need lilled endale võtta, kuna mina teen siis ettekande täna Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi tegevuse revisjonist aastate kohta 2016–2017.
Kuna mina teen siis ettekande täna Tallinna Linnahalli AS tegevuse revisjonist aastate kohta 2016-2017. Ja tuleb tõesti nõustuda, et see on üks väga pika vinnaga asi olnud Tallinna linnas ja see, mis seal ka selgus, ei olnud kõiges väga ilus. Käisime siis revisjoni tegemas koosseisus: Priidu Pärna, Enno Tamm, Kersti Kracht. Sellel perioodil juhtis Linnahalli AS Tõnu Prööm ja ka Väino Sarnet ja praegusel ajal siis Kaia Jäppinen. Nõukogu esimees on olnud Meelis Pai ja praegusel ajal Mihhail Kõlvart. Kahju, et ta on meie seast hetkel lahkunud, et see info oleks kindlasti väga oluline olnud ka tema kõrvadele.
Mis puudutab Kaia Jäppineni, aktsiaseltsi juhti, siis juhtus revisjonikomisjoni ajaloos täiesti pretsedenditu olukord. Nimelt aktsiaseltsi juht kahel korral hoolimata revisjonikomisjoni kutsele, ei tulnud revisjonikomisjoni ette siis seda küsimust arutama. Et sellist asja pole mitte kunagi varem olnud, et ühe linna ettevõtte juht mitte kuidagi ei suhtu revisjonikomisjoni või linnavolikogu ühesse tähtsamasse organisse ja ei tule aru andma ega seletusi jagama, mille peale siis revisjonikomisjoni esinaine tegi ka vastava kirja aktsiaseltsi nõukogu esimehele härra Mihhail Kõlvartile. Et oleks teda ka siin tahtnud praegult noomida ja korrale kutsuda, aga kahjuks asendus ta härra Tootseniga.
Meie siis vaatasime 2016–2017 Linnahalli n-ö majandustegevust ja samamoodi siis seda, et kuidas siis Linnahalli Aktsiaselts on ette valmistamas Linnahalli renoveerimist. Ja tõesti, Linnahall täna ju ei tegutse n-ö etendus- või kontsertasutusena selliselt ... või spordiasutusena nii, nagu ta algselt oli planeeritud ja töötas. Nimelt siis jäähall on suletud seal juba 2009. aastast ja kontserthalli osa 2010. aastast. Ja tänane siis põhiline aktsiaseltsitegevus ongi seotud selle hoone n-ö haldamisega, ülalpidamisega, torude remontimisega, sooja õhu seeshoidmisega, et ta siis kokku ei kukuks, ja n-ö pättide ja vandaalide eemalepeletamisega. Ja sellega tegeleb siis circa 10–11 inimest. Praegusel hetkel jah, 11 inimest. Ja mõningaid ruume siis õnnestub sellel Linnahallil ka anda üürile. Et see läbi aastate oli circa kümnekonna üürilepingu ringis. Ja aastate lõikes õnnestus teenida seal ka siis omatulu. 2016. aastal üüri pealt siis circa 85 000 eurot ja 2017. aastal circa 75 000 eurot.
Mis siis veel? Enne, kui probleemide juurde jõuda, siis mõned veel majandusnäitajad. Et 2016 oli aktsiaseltsi üldkulu alla 400 000 euro veidi, 2017 oli see üldkulu 481 880 eurot ja aktsiaseltsi kahjum oli 74 736 eurot.
Et selles mõttes tegemist on aktsiaseltsiga, et tema raamatupidamine peab olema ka auditeeritud ja selles osas audiitorid ei ole leidnud probleeme. Mis on positiivne - aktsiaseltsi n-ö raamatupidamise korraldamine on üle antud linna finantsteenistusele aastast 2017. Et kui nüüd revisjonikomisjon just eelmisel istungil arutas raamatupidamisteenuse n-ö tsentraliseerimist linnakeskselt ja mitmed linna aktsiaseltsid on sellele väga tugevalt vastu, siis Linnahalli AS-i puhul on see raamatupidamise üleandmine toimunud.
Mida me siis avastasime, et kus on probleemid. Aga üks vahemärkus, muidu ununeb ära, et kellele üldse kuulub täna Linnahall kui ehitis. Et juriidilises mõttes ta siiski kuulub Tallinna linnale, et ta ei ole selle aktsiaseltsi omandis, ta ei ole selle aktsiaseltsi vara. Nimelt see aktsiaselts ise ka üürib seda Linnahalli 1 euro eest kuus Tallinna linnalt, kuna tegemist on äriühinguga.
Kui nüüd vaadata selle ettevõtte n-ö probleeme, siis kui välja toodud revisjoni otsuses on, et selle aktsiaseltsi eelarve võiks olla detailsem, rohkem lahtikirjutatud, avastasime, et mitmed ostud, ostuhanked ei ole järginud Tallinna linna hankekorda ja nimelt ei ole võetud siis pakkumisi mitmelt pakkujalt, mis on ilmselge rikkumine. Ja selle kohta on siis ka revisjoniotsuses viide, et seda hankekorda ka väikeste hangete puhul võtta mitu pakkumist tuleb järgida.
Samamoodi oli korralagedus asjaajamises. Dokumente-lepinguid ei registreeritud, puudusid töötajatel paljudel ametijuhendid. Ja üks meie ettepanek oli, et aktsiaseltsil peaks olema ka oma asjaajamiskord kehtestatud ja asjaajamine korda seatud. Et siis nüüd novembris 2018 see asjaajamiskord sai ka kehtestatud. Et seda ettepanekut enam aktis ei ole.
Selgus, et ka need üürilepingud, mis sõlmitakse, neid oli läbi aastate siis jah, kuskil kümnekonna ringis, et seal ei ole siis kehtestatud n-ö üürihindade sellist hinnakirja, millest lähtuda. Et kõikide ruumide puhul lepitakse siis üürihind eraldi kokku. Ja meie ettepanek oli, et need üürihinnad võiks olla ikkagi kehtestatud. Linnavalitsus selle seisukohaga ei nõustunud ja sellist ettepanekut siis ka n-ö akti teksti, otsuse teksti sisse ei läinud. Kuna tõesti need ruumid on niivõrd erinevas tehnilises olukorras, et kuidagi neid hinnakirjaga nende n-ö ruutmeetri hinda paika panema hakata on tõenäoliselt jah suhteliselt raske.
Aga jõuame siis mille juurde? Linnahalli tuleviku juurde ehk tema n-ö renoveerimise ja ümberehitamisega seotud probleemide juurde. Ja millele me siis ka tähelepanu pöörasime, oli n-ö Linnahalli supergrafiti teostamine. Püüdsime välja selgitada, kes olid selle avantüüri taga ja kuidas neid inimesi vastutusele võtta ja kuidas nendelt inimestelt kahju välja nõuda. Et see oli kindlasti revisjoni üks eesmärk.
Mis puudutab Linnahalli rekonstrueerimist-renoveerimist, siis võttis ju seesama Tallinna Linnavolikogu vastu vastava otsuse 2016. aasta maikuus ja linnavalitsus kehtestas Linnahalli ümbruse detailplaneeringu 2017 veebruaris. Ja kui linnavolikogu andis linnavalitsusele 2016 mai ülesande, et milline peaks olema Linnahalli renoveerimise ajakava, siis väga kena on praegult seda kava vaadata. Nimelt pidi Linnahall siis valmis olema ja uksed avama, härra Leemets!, 2019 kevadel. Ehk Mihhail Kõlvart kõigi eelduste järgi ju peaks saama varsti avada Tallinna Linnahalli, aga asi on kaugel sellest ja meie revisjonikomisjoni otsuse üks järeldus on ka välja toodud, et seda volikogu otsust ei ole linnavalitsusel ega aktsiaseltsil siis õnnestunud järgida, nad ei ole seda ülesannet täitnud.
Kus siis selle renoveerimise probleemid olid! Ajalised probleemid on seotud siis sellega, et Jüri Ratase valitsuse formuleerimisel tõesti lepiti kokku, et riik tuleb appi. Ja kui Linnahalli renoveerimise eelarveks on hinnatud circa 110 miljonit eurot, millest 40 miljonit võiks olla riigi osa, ülejäänud siis linna osa, pluss siis ka kasu linnavara võõrandamisest, siis eelarvestrateegias on see ilus. 2017 eelarves eraldati Linnahallile juba 3 miljonit eurot. Kuid selgus, et neid vahendeid ja ka riigipoolseid vahendeid ei saa võtta kasutusele ennem, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks nõusoleku, et sellest ei kujuneks jälle ühte keelatud riigiabi juhtumit, nagu juhtus Estonian Aer-iga.
Jaa. Aprillis 2018 esitati siis vastav riigiabi taotlus ka Brüsselisse Euroopa Komisjonile. Hiljem sügisel vastati veel tervele heale reale lisaküsimustele ja äriplaani küsiti ja selle äriplaani tasuvusanalüüsi. Nii! Tasuvusanalüüs teostati Ernst & Youngi poolt ja selle tähtaeg oli detsember 2018. Nii! Mida me kuulsime alles nüüd paar nädalat tagasi pressiteate vahendusel, et Linnahall, Aktsiaselts Tallinna Linnahall, ja ka linnavalitsus siis suutsid selle tasuvuse analüüsi esitada Euroopa Komisjonile alles käesoleva aasta märtsi alguses. Et see protsess on kõik lootusetult jäänud venima, mis puudutab riigiabi osas Euroopa Komisjonilt vastava loa saamist. Ja ega me ka ei tea, kuidas see teema kajastub uue loodava valitsuse koalitsioonilepingus, kas riigitoetus sellele projektile jätkub.
Praeguse ... kui meie revisjoni lõpetasime, siis aktsiaseltsi juhtkond ise oli seda meelt, et 2019 võiks toimuda siis projekteerimine. Praegult pole sellega alustatud, kuna Euroopa Komisjoni seisukoht pole teada. 2020 võiks toimuda ... või alustada ehitamisega ja 2022 võiks olla siis Linnahall valmis ja avatud vastavalt sellele äriplaanile konverentsikeskusena. Ja tõesti sõltub ka sellest, milliseks kujuneb n-ö keskvalitsuse toetus sellele projektile.
Mis puudutab selle halli ... Härra Klandorf, kas Te saate mind kuulata?! Te olete linnapea kohusetäitja!
Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Kuulan ....
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jah. Te teete ... Te olete Napoleon. Et Te räägite ja kuulate korraga.
Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ei ole. ....
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Te olete ... Selge, kultuursem.
Nii! Üks probleem, mida saab sellele protsessile ja linnavalitsusele ette heita, oli ka see, kuidas viidi läbi siis projekteerimishanget. Nimelt siis sõlmiti 2016 arhitektuuribürooga Allianss Arhitektid siis projekteerimise lähteülesande koostamise leping. See töö sai ka tehtud ja projekteerimise lähteülesanne koostatud. Kuid sellele järgnesid juba veidike kahtlased toimingud. Nimelt sõlmisid siis Allianss Arhitektid, Tallinna Linnahalli Aktsiaselts ja Tallinna Linnahalli esialgsed arhitektid eesotsas siis Raine Karbiga sellise kolmepoolse lepingu, kus Riina Altmäe ja Raine Karbi n-ö autoriõigused n-ö all-litsentsi korras transporditi edasi Allianss arhidektidele, millega loodi nendele n-ö juba konkurentsieelis teiste võimalike projekteerijate ees, kui oleks jõutud projekteerimishankeni. Ja juhtuski nii, et Tallinna Linnavalitsus 18. jaanuaril 2017 ei kuulutanudki välja avalikku projekteerimishanget, vaid tegigi suunatud projekteerimishanke Allianss arhitektidele, kuna nemad olid selle n-ö kolmepoolse teatud mõttes kokkuleppeks sobingu - sobing ongi kokkulepe, on ju - tulemusena saanud juba n-ö esialgsetest ... Ma palun 3 minutit!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Lisaaega 3 minutit.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jah. Siis all litsentsi. Selle peale Arhitektide Liit selle protesteeris. Pöördus Rahandusministeeriumi poole. Rahandusministeerium tegi järelepärimise ja hoiatas, et see hange kui ebaseaduslik tunnistatakse tühiseks. Mille peale 13. märtsil ka Tallinna Linnahalli AS selle n-ö projekteerimishanke tühistas. Et see ei olnud läbipaistev ja avatud tingimustega projekteerimishange.
Ja viimane teema on siis Linnahalli grafit. Paljud volikogu liikmed võib-olla ei märganudki, et 2017. aasta lisaeelarves me ise eraldasime 15 000 eurot Tallinna Linnahalli supergraafika teostamiseks, nii oli kirjas selle lisaeelarve seletuskirjas. Aga sellele 2017 juunis tehtud otsusele olid juba eelnenud teatud sündmused. Nimelt märtsikuus 2017 Linnahalli AS nõukogu liige Märt Sults, kes meil istub ka ilusti siin saalis, oli juba tutvustanud nõukogu liikmetele ettepanekut selline supergraafika rajada ja siis linna eelarveliste vahendite toel. Härra Sults muidugi võiks seda kronoloogiat ja detaile ise kommenteerida, aga meie revisjonikomisjonis saime sellest selliselt aru. Mis veelgi hullem, juba veebruaris 2017 oli Linnahalli AS juhatus sõlminud lepingu sellise supergraafika teostamiseks, kuigi nõukogule tutvustati seda supergraafikat alles märtsis ja linna eelarveline toetus tuli siis 2017 juunis lisaeelarvega. Sellega need segadused veel ei lõppenud. Nimelt maksti siis välja sellele tööde teostajale PRDS OÜ-le tasu selle grafiti teostamise eest augustis 2017, aga töödega alustati pihta septembris 2017. Nii et see lugu on olnud kõik n-ö tagurpidi sündmuste jada, kuidas ta ei tohiks olla. Septembris muidugi muinsuskaitseamet peatas selle töö. Grafit linna kulul alles sai kõrvaldatud 2018 suveks ja meie püüdsime väita, et see kulu tuleb aktsiaseltsi juhatuselt sisse nõuda. Linnavalitsus sellega ei nõustunud, kuna aktsiaseltsi juhatuse liige, kes selle lepingu sõlmis, on vahepeal surnud.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii, ma arvan, et see jutt on seal ka kõik kirjas ilusti olemas.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ei ole. See oli väga vajalik jutt, mis ma rääkisin.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Jah, ei. Ma andsingi lisaaega. Nii et ...
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja veel saate ka lisaküsimusi. Kolleeg Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa! Lugupeetud Priidu Pärna! Et me kulutame Linnahallile juba pikka aega miljoneid. Ja tegelikult tulemus ongi see, et püüame nagu sooja õhku sees hoida. Ja vahepeal, kui Sarnet seal tegutses, läks nagu asi aktiivseks. Hiljem vaibus täiesti ära.
Ja viimane pärl minu jaoks on see, et meie ranna koristajad korjasid Linnahalli ümbrusest 1500 liitrit prahti. Et isegi oma kinnistut ei suuda nad korras hoida. Et kas selle juhtkonna aeg ei ole nagu läbi? Minu küsimus.
Kõne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Mina arvan küll, et selle juhtkonna aeg on läbi. Sest kuigi linnavalitsus oli seisukohal, et revisjonikomisjoni otsuses välja toodud ettepanek, et linnavalitsusel välja selgitada selle kahju tekitamisest vastutavad isikud, kes selle ebaseadusliku grafiti loomisega olid seotud, kas need siis on juhatuse liikmed, on need nõukogu liikmed, siis linnavalitsus oli seisukohal, et kuna juhatuse liige, kes selle lepingu sõlmis, on surnud, et siis kahjutekitajaid ei ole võimalik välja selgitada. No mina isiklikult arvan, et on küll võimalik välja selgitada.
Lisaks sellele oli proua Jäppinen juba aktsiaseltsi juhatuse liige, kui maksti siis välja need grafiti eest teostatavad summad, ennem kui neid töid hakati tegema. Ja seda grafitit ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta tehti ka sellel ajal, kui praegune juhatuse esimees oli juba ametis.
Ja lisaks kogu see protsessi viibimine. Et tõesti, see tasuvusanalüüs äriplaani kohta esitati Brüsselisse alles paar nädalat tagasi. Et see kõik on võtnud lubamatust ... lubatust rohkem aega. Lisaks aktsiaseltsi juhi suhtumine linnavolikogu revisjonikomisjoni, et ei vaevuta isegi tulema kohale selgitusi andma. Et noh, see on ennekuulmatu. Et mina küll teeks ettepaneku härra Kõlvartile mõelda, kes võiks Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi juhtida.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, küsimus!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Hea ettekandja! Ma tegelikult jätkakski kohe sealt sellestsamast lõpust. Et kui n-ö see juhatuse liige või juhatuse esimees, kes seal iganes on, keeldus nagu tulemast, et kas ta esitas ka mingisuguseid põhjendusi, et miks ta ei tule? Olid seal mingisugused n-ö mõjuvad põhjused? Või oli siis nii, et ta üldse mingisugust ... ta kontakti ei andnud? Ja kas Te olete nagu siis ka veendunud, et ta ikkagi sai selle kutse kätte? Aitäh!
Kõne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No ma ise neid kutseid ei ole ju edastanud. Ja revisjonikomisjoni ametnikud selle info aktsiaseltsi juhile edastasid. Esimesel korral tuli see minu mäletamist mööda väga viimasel hetkel, see teade, et ta ei saa osaleda. Mõtlesime, et siis kutsume järgmisel korral ta revisjonikomisjoni istungile. Siis minu mäletamist mööda ei tulnud üldse mingisugust teadet, kas proua juhataja osaleb või mitte. Et pigem see, jah, näitas sellist suhtumise küsimust, kus ühelgi juhul ei olnud võimalust tulla revisjonikomisjoni ette selgitusi andma. Iseenesest me kohtusime Linnahalli Aktsiaseltsi juhtkonnaga Linnahallis ja vaatasime revidentidega ka ise Linnahalli n-ö üle, mis seisukorras see hall seestpoolt on. Ja kehvas seisus. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Edgar Savisaar, palun küsimus!
Küsimus - Edgar Savisaar Edgar Savisaar
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on ainult eelmise küsimuse jätkuks küsimus, et võib-olla proua Jäppinen oli sel ajal raskelt haige või olid mingid muud objektiivsed põhjused, miks teda kohale ei tulnud? Kas Te teate neist?
Kõne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Nii palju, et mina ei juhi revisjonikomisjoni istungeid - seda teeb proua Särgava. Et ta võiks seda siin ka kommenteerida. See suhtlus juhtkonnaga ja nende kutsete edastamine käis ju revisjonikomisjoni ametnike tasandil ja ka nemad ei osanud meile komisjoni istungil öelda selgeid vastuseid ja kommentaare, miks proua Jäppinen ei saanud osaleda nendel istungitel. Et see jäi meile arusaamatuks. Me ei oleks niisama ju õelad siin, kui me saaksime aru, miks proua Jäppinen ei tulnud kohale. Ma arvan, et proua Särgava revisjonikomisjoni esinaisena ei oleks teinud ju niisama nalja pärast kirja aktsiaseltsi nõukogu esimehele aktsiaseltsi tegevjuhi käitumise kohta, kui proua Särgaval poleks olnud selleks siis tõsiseid põhjuseid sellist pöördumist teha. Ka proua Särgaval puudus siis info selle kohta, miks proua Jäppinen ei osalenud revisjonikomisjoni istungitel. Või et kas selleks oleks olnud siis selline mõjuv põhjus kahel korral mitte tulla. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Kaupo Nõlvak, küsib!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! No minul puudub küll igasugune illusioon, et Märt Sults on võimeline või ka soovib üldse millegi eest vastutada, et mis ta seal Linnahallis kokku on siis plätserdanud või keeranud. Et see selleks. Et tont temaga, nagu öeldakse.

Aga küsimus on sellest volikogu otsusest, mis siis tehti 5. mai 2016, ja seal kinnitatud ajakavast, mida linnavalitsus mitte lihtsalt ei ole kinni pidanud, vaid on räigelt rikkunud volikogu otsust. Et juristina, kas Sa oskad mulle nagu öelda, et kas, kui linnavolikogu otsust ei täideta ja rikutakse sellega meie otsust, et milline võiks olla selline vastutuse määr linnavalitsusel ja kuidas see võiks välja näha? Aitäh!
Kõne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh hea küsimuse eest! Tõesti, kui me vaatame seda kulu, mida linnavolikogu eraldas selle grafiti, supergraafika n-ö loomiseks, linnavolikogu eraldas linnaeelarvest selleks 15 000 eurot. Ja nagu ma aru saan, siis pärast ka eelarve muudatuste käigus see kajastati hoopis Tallinna Kunstigümnaasiumi eelarves. Siis, kui me vaatame, mis oli selle grafiti eemaldamise kulu, siis see summa tegelikult läks kaks korda suuremaks kui see kulu, mis selle rajamiseks ilma Muinsuskaitseameti loata kulutati. Nii et me kulutasime raha selle tegemiseks ja me kulutasime kaks korda rohkem raha selle grafiti, supergraafika likvideerimiseks.
Ja mille vastu ma tõesti olen ja mida revisjonikomisjonis, millist poliitikat või suunda ma olen ka ajanud? Et siin ei saa olla sellist põhimõtet, et "Linna köis, las lohiseb". Et kulutame ära, ebaseaduslikult likvideerime kahjusid ja mitte keegi ei vastuta. Et ka linnasüsteemis nii nagu äriühingute puhul tegelikult peab olema konkreetsete inimeste konkreetne vastutus oma tegude eest. Ja eriti aktsiaseltsi puhul, linna aktsiaseltsi puhul, mis on ka äriühing, konkreetsed juhatuse, nõukogu liikmete vastutus aktsiaseltsi omanike ehk Tallinna elanike ees.
Tulles selle ajakava juurde, siis jah, seda on rikutud. See on olnud tõenäoliselt siis liiga optimistlik. Tuleb tähelepanu juhtida, et ka kulutati ju aega ja tegelikult ka sadu tuhandeid eurosid ju läbirääkimistele Linnahalli kordategemiseks n-ö ühe USA suurinvestori kaasabil. Ka see kulu kirjutati ju korstnasse ja alustati uuesti nullist.
No mis on selliste volikogu otsuste mittetäitmise puhul linnavalitsuse tulevik või saatus? No loomulikult, kui selliseid otsuseid ei täideta korduvalt, siis linnavolikogu peaks linnavalitsusele avaldama umbusaldust.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Argo Luude, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Repliigi korras ütlen, et kunstikauge inimesena minule meeldis see Märt Sultsi grafiti seal. Et Linnahall nägi palju ilusam välja selle grafitiga, kui ta oli enne või praegu.
Aga küsimus on see. Et ma sain aru, nõukogu esimehele saadeti ka kiri seoses sellega, et juhatuse liige keeldus nagu ... või no ei tulnud põhimõtteliselt revisjonikomisjoni. Kas nõukogu esimees on midagi vastanud? Ja kui ta on vastanud, siis mida ta vastas? Aitäh!
Kõne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa! Hakkame siis sellest supergraafika kaunidusest pihta. Et tõesti, sellel oli terve rida toetajaid. Isegi petitsioon.ee keskkonnas oli vist lausa kaks petitsiooni üleval, kus kutsuti rahvast selle supergraafika kustutamise vastu võitlema. Et Märt Sultsi n-ö andunud toetajad tõenäoliselt. Aga härra Kõlvartilt jah vastust ei ole tulnud. Et ma lootsin, et ta on täna siin, et ta saab ise repliigi korras sekkuda ja meile vastust anda, aga tõenäoliselt teades, et see küsimus täna päevakorras on ja need küsimused kerkivad, et tõenäoliselt selle pärast ta andiski juhtimise härra Tootsenile üle.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Mitte sellepärast. Küsib Enno Tamm!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Et see küll on väikene arvamusavaldus, aga võib ka küsimusevormis. Et jah, et hea ettekandja, Te ütlesite, et kontrollijad asusid seisukohale, et siis supergraafika seintele kandmise puhul, asusid kontrollijad seisukohale, et see tuleb süüdlaselt sisse nõuda, need rahasummad. Ma pean ütlema, et juba tollel hetkel ma jäin revisjonikomisjonis eriarvamusele, mille ma ka kirjalikult esitasin. Ja viitasin just nimelt sellele, et Linnahalli juhatus oli ja on üheliikmeline. Antud konkreetsed väljamaksed tegi juhatuse liige, kes on meie hulgast tänaseks lahkunud. Teie, ettekandja, ettepanek oli, et sellisel juhul peaks linn esitama kahjunõude siitilmast lahkunud juhatuse liikme pärijatele. Minu seisukoht oli, et see ei ole tõsiseltvõetav ettepanek. Nii! Ja et ma siiski arvan, et see ei ole mõistlik mõte.

Nüüd teine asi, miks on veninud ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Paluks formuleerida küsimus ilusti!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Kuidas?
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Palun formuleerida küsimus!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Jah.
Ettekandja - Priidu Pärna Priidu Pärna
Sõnavõtud on pärast.
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Et ... Ei, küsimust ei ole. Et ma lihtsalt küsin seda, et ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Siis palun võtta pärast sõna! Aitäh!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Jah, aitäh!
Kõne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
No ma siiski ...
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Kuna küsimusi ei ole ja küsimus ei olnud ka see, siis ma tänan ettekandjat! Kuna kaasettekannet selles küsimuses ei ole, siis avan läbirääkimised. Ja palun! Nüüd on aeg võtta sõna või pidada kõne. Palun, kes soovib võtta sõna? Enno Tamm, palun! Sõnavõtt kohalt!
Sõnavõtt - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Ja teine asi, mis ma tahtsin öelda jutu jätkuks. Et tegelikult Linnahalli renoveerimine on tänasel hetkel ikkagi selgelt riigiabi loa taga. Et, see riigiabi loa on Tallinna linn esitanud Brüsselisse. Sellel ei ole otseselt Linnahalli juhatuse liikme tegevuse või tegevusetusega põhjust. Ja Brüsselist ei ole veel tänaseks vastust saabunud.
Nii et, ma tahan ütelda, et teie ees olev linnavolikogu otsuse eelnõu on küllaltki tõetruu ja sellisena revisjonikomisjoni liikmena ma seda ka toetan. Aga ilma mitmete põhiettekande tegija isiklike täiendavate seisukohtadega. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Sõnavõtt kohalt, kolleeg Ants Leemets!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud koosoleku juhataja! Et kõik need jutud, mis nagu kipuvad ütlema, et on objektiivseid põhjendusi, miks Linnahall ei arene, on suur möga eesti keeles öelduna! See kestab nii palju aastaid! See kestab nii palju aastaid ja kogu aeg on lubatud, et lahendused on olemas. Et uuele linnavalitsusele sooviks ikkagi veel kord seda, et ärge keskenduge minevikule, et tuleb ikkagi välja mõelda, mis see tegelik plaan on. Ja võiks volikogu saada ka teada, mis on see tegelik plaan Linnahalliga. Seda, et me saadame alles siin märtsikuus välja arvestused Euroopa Komisjoni, mille tähtaeg oli detsember. No see näitab seda, kuidas seda asja aetakse ja kui lohakad ollakse ikkagi selle Linnahalli juhtimisel, nii kinnistu korrashoidmisel kui arendustööde tegemisel. Nii et ma arvan, et väga sooviks, et uus linnavalitsus võtaks uue suhtumise ja kindla plaani, mille alusel tegutseda. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg Taavi Rõivas, sõnavõtt kohalt.
Sõnavõtt - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No täna on selles mõttes ajalooline päev, et Toompeal Riigikogu saalis, kus Riigikogu XIV koosseis pidas avaistungi, astus tagasi Jüri Ratase juhitav valitsus ja sellise tagasiastumise puhul on loomulikult põhjust ka kokkuvõtteid teha. Kui me vaatame seda kõnet, mida Jüri Ratas pidas ametisse astumisel, siis oli tal kaks suurt eesmärki: üks oli teha Linnahall korda ja teine oli täita kogu maa üürikorteritega. Ja mõlemad need eesmärgid pidid ka väga oluliselt mõjuma Eesti majanduskasvule, täpsemalt siis Eesti seisakust välja tooma. Nüüd kui me vaatame, kuidas nende asjadega on läinud, jättes need üürikorterid, mida õnneks ei ole, jätame need kõrvale, siis ega selle Linnahalliga ka eriti palju paremini ei ole läinud. Ja mulle tundub, et see objektiivne põhjus, miks seda Linnahalli ei ole korda saadud, on väga lihtne, et sellele lihtsalt ei ole riigieelarvest eraldatud - ma võin nüüd eksida, aga mitte suurelt -, et minu teada ei ole eraldatud mitte ühtegi eurot selleks, et seda Linnahalli korda teha. Ja niimoodi, kui eurosid ei eralda, on korda tegemine üsna keeruline. Ja noh, me võime seda värvida ühtepidi või teistpidi. Minu meelest see, mida siin kolleeg Priidu Pärna oma komisjoniga tuvastas, on tegelikult ikkagi teatud mõttes ka korruptsioonitunnustega, sellepärast et on näha, et selle värvimise ja raha eraldamisega on seotud ka Linnahalli enda nõukogu liikmed jne jne jne. Et kogu see asi näeb muidugi väga halb välja. Aga see kõik, nagu me ju aru saame, on alles kõrvalmäng selle kõrval, et kas sellest Linnahallist on kunagi tolku üldse või võimalus, et ta korda saab või mitte. Ja kui sellele raha ei eralda, siis ma võin olla üsna kindel, et ei saa ta ka tulevikus korda. Aitäh!

Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Suur tänu! Paistab, et keegi ei enam ei taha sõna võtta. Sulgen läbirääkimised.
Ja lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnahalli Aktsiaseltsi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2017". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Otsuse poolt hääletas 53 volinikku, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 1, otsus on vastu võetud!
17:26 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE28 Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele kahekordistada korteriühistute toetused 6. OE28 Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele kahekordistada korteriühistute toetused
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Päevakorrapunkt number 6 "Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele kahekordistada korteriühistute toetused". Sõna ettekandeks saab Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna. Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Priidu, Sa alles käisid!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Unustasid midagi või?
Ettekanne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Isamaa on töökas ja igavene! Nii! Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud volinikud! Et tõesti, poliitiline olukord on põnev, kõik tegelevad siin valitsuse moodustamisega. Tõesti, Jüri Ratase valitsus on tagasi astunud, linnapead ka meil ei ole, linnavalitsus ka on lagunemas. Aga peame tegelema igapäevaste Tallinna inimeste probleemide-muredega, sest Tallinn on ju igavene nii nagu Isamaagi. Ja Tallinna linn koosneb ju inimestest ja majadest ehk inimeste kodudest, kus nemad elavad.
Ja meie fraktsioon tõesti on esitanud eelnõu, et me võiksime linna eelarvest rohkem toetada Tallinna elanikke, et Tallinna linna hooned, õued oleksid korras, ilusam oleks linnakeskkond, oleks rohkem rohelust ja selleks peaksid olema linna toetused sellele valdkonnale suuremad.
Meie eelnõu tõesti näeb ette, et suurendada 2-kordselt järgmise aasta linnaeelarvest toetusi siis juba aastaid Tallinnas töös olnud n-ö toetusprojektidele "Roheline õu", "Fassaadid korda" ja "Hoovid korda". Et teadupärast me võtsime eelmise aasta lõpus vastu ka nende toetuste eraldamise uue korra. Et kõik kord on olemas. Toetusi laekub iga-aastaselt palju rohkem, kui me linnaeelarvest oleme eraldanud vahendeid. Et see oli ka meie eelnõu esitamise üks põhjus.
Et statistika näitab, et alati esitatakse taotlusi nendele rahastusprojektidele oluliselt rohkem, kui me suudame neid projekte toetada. Ja kui selle aasta eelarves on toetussumma 792 500 eurot, siis meie ettepanek linnavalitsusele on järgmise aasta eelarvesse leida neid summasid 2-kordselt nii palju kui täna ehk circa 1,6 miljonit eurot.
Ja me lähtume siis sellest, et tegelikult, kui me vaatame kohaliku omavalitsuse n-ö tuumikülesandeid, siis elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine ja arendamine on kohaliku omavalitsuse üks põhiülesannetest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 tähenduses. Ja see tähendab, et ka linn oluliselt rohkem panustab sellesse linnakeskkonda ja aitavad inimestel oma kodusid-hoove korrastada ja Tallinna linna rohelisemaks muuta. Et kunagi Tiina Mägi alustas selle n-ö projektiga ju Tallinna vanalinnas. Aga vahepeal on meie omanikering palju suuremaks saanud. Samas meie kortermajade remondivõlg nõukogudeaegsel elamufondil on hästi suur. Ja linna ülesanne oleks motiveerida inimesi ise rohkem vahendeid leidma, laenu võtma, kui linn paneb sinna juurde oma teatud protsendi.
Mäletan eelmisest aastast ühte ERR-i uudist, kus ... Riias, kus on elamufondi seisukord veelgi hullem kui meil Eestis, see Eesti on hakanud elamute renoveerimise toetamisega riigi tasandil pihta juba aastaid tagasi. Siis Riia Linnavalitsus võttis seisukoha, et iga maja, kes paneb oma kortermaja korrashoidu 1 euro, sellele lisab Riia Linnaduuma veel 1 euro. See oli selge signaal.
Mida teeb Tallinna Linnavalitsus, seda me näeme, kui me võtame välja selle toetuste n-ö proportsionaalse suhte linna kogu eelarvesse. Et kui Tallinna linna eelarve on sellel aastal 760 miljonit eurot, siis nende projektide kogutoetus jääb alla 800 000 euro. Olukorras, kus näiteks avalike suhete eelarve on 2,3 miljonit eurot, Tallinna TV-le kulub alla 4 miljoni euro, siis selliste projektide toetamiseks nagu "Hoovid korda","Fassaadid korda" ja Roheline õu" me kulutame 0,1% rahalisi vahendeid linna eelarvest ja see on ilmselgelt ebapiisav. Kui vaatame ka aastaid tagasiulatuvalt, siis sisuliselt viimased 6 aastat see summa on olnud ka kogu aeg ühesugune ja isegi viimasel kolmel aastal veidi 50 000 euro võrra vähenenud võrreldes sellega, mis ta oli varasematel aastatel. Noh arvestades elukallidust, ehitushindade tõusu, Tallinna linna panus on liiga väike. Et see kõik väga tore, et linn neid rahasid eraldab. Kui me läheme Vabaduse väljaku alt läbi tunneli Vabaduse väljakule või linnavalitsusse, siis me näeme, et seal linnavalitsus on üles pannud ilusad fotod ja pildid, kuidas linnavalitsus on aidanud teha korda kortermajade fassaade, aidanud haljastada hoove, korrastanud hoove. Lugesin just siin 1. aprilli Pealinna lehte, kus härra Klandorf - ma loodan, et see on nali - annab siin intervjuu, et "näed, inetu maja muutus toetuse abil kauniks kui luik". Et see on kõik tore. Aga need vahendid peaksid olema suuremad, sest vajadus selle järgi on palju suurem. Ja me saaksime oma kodulinna muuta ilusamaks, kaunimaks ja ka rohelisemaks, kui me tahame rohelise linna tiitli poole liikuda. Ja seetõttu mul on ka kummaline, et linnavalitsus, mille koosseisu ka rohelised kuuluvad, seda meie head initsiatiivi ei kipu toetama.
Nii et ma kutsun linnavolikogu seda eelnõud toetama! Et siin ei ole ju midagi n-ö poliitilist. Selle eelnõu eesmärk on ja on suunatud meie Tallinna linna endi kodanikele. Et riik teadupärast toetab ju kogu aeg kortermajade tervikrenoveerimist ja väga suurtes summades. Et Jüri Ratase valitsus otsustas, et 4 aasta jooksul investeeritakse 100 miljonit eurot. Selles valguses ka Tallinna linna panus peaks olema palju suurem ja see on lihtsalt meie siiras soov. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Kolleeg Kristen Michal, palun küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea ettekandja! Et tänan suurepärase ja emotsionaalse ettekande eest, eriti selle Isamaa ja korteriühistute sarnasuse rõhutamise eest!
Et minu küsimus on see. Et kui me seda eelnõud arutasime ja see on tõepoolest suurepärane eelnõu, kus öeldakse, et mingid toetused tuleks täpselt 2-kordistada. Kas Te analüüsisite ka võimalust toetusi 2,5 kordistada, igaks juhuks küsin. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Me seda võimalust ei arutanud. Me arutasime, et täiesti ilus ettepanek oleks olnud toetusi suurendada kolm korda, et see on kuidagi selline alati käibes levinud, et teha mingeid asju kolm korda, et kolm on kohtu seadus, aga me ei tahtnud linnavalitsusele väga selles mõttes eelarvesurvet ühe korraga väga suurt peale panna ja siis me otsustasime jääda, et võiks olla märgiline, kui neid toetusi suurendatakse kaks korda ehk 0,1%-lt linna eelarves me viime selle toetuse 0,2%-le linna eelarvest. Ja noh kui oli ka rahanduskomisjonis juttu, et "noh, mis me nüüd hakkame siis avaliku raha eest tegema eraomanike majasid korda ja miks me ei toeta siis ka näiteks eramuid, et miks me ainult kortermaju toetame, et see on nagu justkui ennekuulmatu", siis eesmärk on ikkagi inimesi endid motiveerida selle ühe linna euro kõrvale panema viis enda eurot. Et kui me vaatame neid toetuste määrasid näiteks selles korras, siis näiteks renoveerimistoetus, mis on mõeldud ka fassaadidele, saaks olla linna poolt kaetud ainult 10% ulatuses, haljastustoetus ehk "Hoovid korda" 60% võimalikust eelarvest ja hoovikorrastuse puhul 15–70% võimalikust eelarvest. Isegi supergraafikat võib toetada 3000 euro ulatuses. Nii et ma arvan, et see oleks väga mõistlik inimeste indu selle avaliku raha toel n-ö õhutada rohkemakski veel. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud ettekandja! Et nagu Te väga hästi mainisite, siis riik toetab niigi umbes 100 miljoniga kortermajade renoveerimist. Et võib-olla Tallinnal oleks hoopis mõistlikum tegeleda eramajade toetamisega, sest Nõmmel, Pirital ja igal pool mujal on ka palju eramaju, kes vajaksid ka toetust?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jah. Aitäh! See on hea küsimus. Meie siin Tallinna Linnavolikogus oleme väga sageli harjunud tegelema kõrgtasemel poliitiliste küsimustega. Aga tegemist Tallinna linna ja volikogu puhul on ju kohaliku omavalitsuse n-ö esindusorganiga ja kohalik omavalitsus peabki lahendama kohaliku elu küsimusi. Ja lihtsalt kohaliku elamufondi ja inimeste elukeskkonna parandamine on tegelikult eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja me võime küsida, et miks riik peaks üldse panustama sellises suures mahus rahalisi vahendeid korterelamute korrashoidu. No sageli need vahendid tulevad tõesti Euroopa Liidust ja on seotud energiatõhususe tõstmisega. Aga ka Euroopa Liidu raha on ju Eesti maksumaksjate raha kokkuvõttes. Ja lihtsalt kohaliku omavalitsuse tasandil me peame muutma oma mõtlemist selles mõttes, et mis on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Et selle asemel, et siin tegeleda sageli poliitiliste küsimustega, me peame just rohkem tähelepanu panema nendele ülesannetele, mis seaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Ja elamupoliitika ja see valdkond on omavalitsuse ülesanne ja siia peab ka rohkem eelarveraha suunama.
Ja miks kortermajasid on eelkõige toetatud, on see, et seal see võitjate ring on kõige suurem ja seal ka see remondivõlg läbi aastakümnete on olnud kõige suurem.
Et kuna ma olen ka Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees, siis me riigile oleme tõesti teinud ettepanekuid, et KredExi toetusmeetmed peaksid olema suuremal määral suunatud ka n-ö eramajade ehk üksikpere valduses olevate eramute energiatõhususe tõstmisele või küttesüsteemide väljavahetamisele. Ja teatud meetmeid KredExil on ka eramute renoveerimiseks olnud.
Et kui riik toetab täna selle 100 miljoni euroga järgmise 4 aasta jooksul juba varasemalt elamute tervikrenoveerimist, et seal tehakse põhimõtteliselt algusest lõpuni kogu energiasäästu programm uuesti, soojustus-ventilatsioon, siis see on tõesti õige lähenemine. Et seekaudu energia sääst oleks suurem, inimesed kütaks vähem õhku ja kulutaksid vähem raha. Ja Tallinna linna meetmed peaksid just sinna kõrvale sobima väga hästi: hoovid korda, fassaadid ilusaks, uksed remondituks, hoovid turvalisemaks, rohkem haljastust. Et linn oma suurte renoveerimisprojektide kõrval täna neid väiksemaid meetmeid ei paku. Et linn peaks siin kindlasti riigitoetusi täiendama oma pakutuga, on minu seisukoht ja meie seisukoht. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mul on just siin KredExi leht ees. Et siiski väikeelamuid ... päris erinevad meetmed on, millega KredEx toetab alates aastast 2016.
Aga kui ma kuulasin seda pikka selgitavat vastust, siis ma saan aru, et Teil on see kõik väga läbi mõeldud, analüüsitud. Aga ma siiski küsiks uuesti. Et miks Te jõudsite selleni, et ... nagu Sa ise ütlesid, et kohalik omavalitsus oma elanikke peab toetama ja see ongi just see koht. Et kas siis eramajaomanikud ei ole piisavalt Tallinna elanikud või volikogu ei peaks nende eest seisma, sest antud juhul see ettepanek ei puuduta neid. Et miks see nii on?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa, aitäh selle küsimuse eest! Selle küsimuse tõstatas ka Ülle Rajasalu rahanduskomisjonis. Ja mina ütlesin, et mina toetan seda ettepanekut, kui Reformierakond selle teeks, et Tallinna Linnavalitsus hakkaks toetama ka eramuid kortermajade kõrval. Et see olekski õige, kui sinna oleksid teatud meetmed suunatud. .... me praegult võtame korteriühistuid ja kortermaju, kuna seal on n-ö see võitjatering kõige suurem. Et meie ettepanek oli selles suhtes kitsas, arvestades olemasolevaid meetmeid ja korda, mitte seda avada, me lihtsalt näeme, et sinna peaks tegema strateegilise otsuse ja rohkem rahalisi vahendeid panema, kuna nii paljud taotlused jäävad rahuldamata ja ma tean, et ka paljud ei esita seda, kuna nad teavad, et nagunii raha ei jätku. Ma kuidagi ei välista seda või et see ei võiks nii olla, et ka eramuid rohkem toetatakse näiteks kanalisatsiooniolude parandamisel, ventilatsioonisüsteemide, küttesüsteemide väljaehitamisel. Ma ei ole seda kuidagi välistanud ja pigem ma kindlasti toetaksin seda, kui oleks vahendeid.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Rostislav Troškov!
Küsimus - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud ettekandja! Kas Te analüüsisite seda, et oli eraldatud nagu 800 000. Aga kas sellest ... palju oli kasutatud? Et kas kõik korteriühistud või eraisikud, kes taotlesid, et said ikka toetuse? Või mõned taotlejad võib-olla mingisugused tingimused ei täitnud, mingisugused tingimused, et selle tõttu nad ei saanudki seda toetust?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Seda infot ei ole mina ega Isamaa fraktsioon analüüsinud, sest selle kohta meil puudub ju informatsioon. Et see on kõik linnavalitsuse n-ö suletud ukse taga. Me ei tea ju paljusid asju, mida Keskerakonna juhitav linnavalitsus teeb või mida otsustab või kuidas te neid otsuseid langetate. Et meid ei ole ju nende otsuste juurde kaasatud. Meil on lihtsalt statistika, mis näitab, et näiteks 2016 "Hoovid korda", 128 taotlust, rahuldati aint 74. Et no see viitab ju sellele, et vajadus tegelikult on palju suurem. Ühest küljest.
Teine näitaja. Linna eelarvest 0,1% meie elukeskkonna parandamiseks eraldada - no see juba iseenesest on proportsionaalselt liiga väike summa selle maksuraha arvelt, mida Tallinna linna elanikud linna eelarvesse kõik toovad ja maksavad.
Ja kolmandaks KredExi info. Ja mis näitab seda, et vajadus tegelikult kortermajade n-ö suuremahuliseks renoveerimiseks on circa 14 000 elamut, millest enamus asub Tallinna linnas. Nii et me peame siin neid vahendeid suurendama. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Hea kolleeg Õnne Pillak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mis puudutab nüüd märgilist lähenemist, siis see eramajade sissetoomine oleks olnud märgiline. Antud juhul on minu meelest, täiesti minu isiklik arvamus, on see lihtsalt eelarve ettepanek, et teatud ridasid suurendada, mitte eraldiseisev eelnõu ega otseselt märk.
Aga mu küsimus puudutab hoopis statistikat. Sa tõid vist, kui ma ei eksi praegu, 2016 välja. Aga mul on kuidagi meeles, et eelmine aasta oli siin uudistes, et korteriühistud ei küsi kõike seda raha välja. Kas Te olete ka sellega kursis, kui neid analüüse ja arvutusi tegite või mis see viimase 2 aasta statistika on?
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! 2018 aasta statistikat meil ei ole, kuna see polnud meile kättesaadav. 2017. aasta statistika näitab meile küll, et näiteks "Hoovid korda" 109 taotlust - rahuldati 79. Et ma küll, jälgides ka avalikku meediat ja suheldes inimeste/omanikega noh pigem ei saa küll väita, et kõik majad ja hoovid on korda tehtud. Hoovid on rohelised, parkimisprobleemid seal kvartalites on lahendatud, et linna toetuste vajadus pigem nagu väheneb, et sellega ma küll ei taha nõustuda.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Ma ütlen kolleegile nii palju, et kõigi asjade kohta on linnavalitsusest võimalik aru pärimisega saada igasuguseid andmeid. Aga veel kord, küsimuse esitab nüüd kolleeg Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ja mul on selline küsimus, et majade kaupa haljastamine väga nihukesele heale tulemusele hea linna loomisel ei vii. Et see on ikkagi mingisugune väga väike projekt. Et pigem tuleks mõelda seda, et kas meil üldse kehtib mingisuguse, näiteks Õismäe või Mustamäe või ma ei tea, mis piirkonna kohta veel mingi haljastuskava millega siis see läheb sünkrooni. Mitte nii, et igaüks teeb oma esise kuidagi omamoodi. Et linnahaljastus moodustab ühe terviku ja ma ei saa praegu aru, kuidas see on seotud üldisega.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Minul on sellele küsimusele mõnes mõttes raske vastata. Ja mina ei pea sellele ka vastama selles mõttes, et meie ju teeme ettepaneku, et rahalisi vahendeid linnaeelarves peaks järgmiseks aastaks rohkem ette nägema ja planeerima. Et see on selles mõttes tugeva signaali andmine linnavalitsusele, et sinna rohkem rahalisi vahendeid planeerida. Et kuidas need projektid peavad olema kooskõlas, ma ei tea, linna planeeringutega, haljastamiskavadega,no seda nad peavad juba tõenäoliselt olema täna, kui neid rahalisi vahendeid on eraldatud ju tegelikult aastaid. Et need on ju tegelikult kortermajade kinnised hoovid, mida nende vahendite toel on ju arvukalt siiamaani renoveeritud. On sinna pandud nende auklike, mudaste platside asemel kiviparkett, on sinna rajatud äravoolud, on loodud uusi lisaparkimiskohtasid, on sinna pandud lokaalseid ampleid, puid, põõsaid - see kõik on ju ... no hoovide näiteid kasutades on muutnud seda linnakeskkonda palju ilusamaks, linna elamissõbralikumaks. Ja kindlasti see kord, mis kehtib ka haljastustoetuste puhul, näevad ette, et see haljastusprojekt peab olema esitatud ja et seda hinnatakse. Et mitte nii, et võtke 10 000 eurot ja tehke seal hoovi peal, mida tahate, mänguväljakuid või laduge kiviparketti või pange potte ja põõsaid. Et see allub kõik kindlatele reeglitele, ka täna need toetused. Me lihtsalt väidame, et need summad peaksid olema suuremad ja vajadus on suurem. Sest Tallinn on pealinn ja Tallinna elamufondil on aastatepikkune remondivõlg, nagu me väga hästi teame.
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Suur aitäh! Paistab, et volinikel enam küsimusi ei ole. Veel kord tänan!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt eesistuja, linnavalitsus, kallid kolleegid! Rahanduskomisjon oma koosolekul 1. aprillil, ja see ei ole aprillinali, arutas seda teemat, ja arutas väga emotsionaalselt ja väga sisuliselt. Ja üks arutelu nagu järeldus oli selline, et ei ole võimalik või ei ole mõtet või ei ole aus, ei ole teha linnaeelarveliste vahendite arvelt turu peale ebavõrdset olukorda, sellepärast et nende lisarahade juurdeandmisega omanikel - ehk ühistutel on ju omanikud -, omanikel nende turuväärtus, linnavara turuväärtus kasvab, aga nemad oma selle turuväärtuse kasvu pealt mitte mingit protsenti ju linnale tagasi ei maksa.
Ja vastavalt sellele arutelule, tähendab, et küll eelkõneleja rääkis selle asja väga ilusaks ja ümmarguseks ja kuidasmoodi keegi on mingeid valesid otsusi vastu võtnud, otsustas rahanduskomisjon 1. aprilli istungil hääletamistulemustega 9 vastu, 2 erapooletut, poolt ei olnud keegi, mitte toetada antud eelnõu. Palun üldistage, mõelge, otsustage ja palun toetage rahanduskomisjoni otsust!
Härra Nõlvakule tahaksin öelda. Ma vastutan väga oma tegude eest ja oma tegevuste eest. Ja see on minu õnnetus tegelikult, võib-olla erinevalt Sinust. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on kaasettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord tänan!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu teile!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna võtta? Soovib küll. Kolleeg Helle Kalda, palun kõne puldist!
Kõne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ma võin kindlalt öelda, et rahanduskomisjonis ei arutatud, kas linnavalitsus laguneb või mitte. Ja võib öelda, et ta ei lagune.
Aga kindlasti olen nõus, et kortermajad ja ka väikeelamud ja ka noored pered, kes ehitavad uusi elamuid, võtavad laenu, kortermajad, keda ... on ka väga vanad ja peavad remontima. Ja ka korterelamud, mis on eraomandis, vajavad remonti. Kuid ma ei ole nõus sellega, et eelnõu autor neid võtab ebavõrdselt. Kortermajadele, olen nõus, et nad on kõik eraomandis. Need on erastamisseaduses. Tänu Isamaaliidule on meil terves maailmas kõige suurem erastatud korterite arv üldse.
Samamoodi inimesed, kes elavad väikeelamutes, peavad remontima, tegema parkimiskohad enda territooriumile, maa-alale ja ka koristama neidsamu majade ümbruseid. Samamoodi noored pered, kes võtavad 30 aastat laenu ja peavad ehitama endale elamispindasid, need eelnõus ei kajasta see. Me peaksime, kui me tahame niisugust asja teha, siis me peaksime võrdselt kohtlema. Ei ole selline asi, et vot Keskerakond on millegi vastu. Ei ole vastu!
Ma arvan, et ma olen täitsa nõus eelneva autoriga, nagu ta ütleb, et see on motivatsioon. Tema oma ettekandest, ma kirjutasin paberi peale - "motiveerib Tallinna linn juba 10%"Rääkimata, Õnne Pillak tõi välja, kui palju motiveerib ka nendele kortermajadele tegelikult riik. Et oma panus oma majadele peaks olema võrdselt, nii kõigile kategooriatele. Kuid ma ei ole nõus selle väitega, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on just motiveerida ainult eraomandit.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne elamumajanduses: oma elamispindasid, sotsiaalpindasid ehitada ja remontida. Vastavalt seadusele on hästi reguleeritud ära, kellele peab kohalik omavalitsus andma elamispindasid. Vot see küsimus on täna Tallinna linnas palju rohkem vaja arutada ja teha. Sellepärast me teame, et korterikomisjonid vastavalt mitte linna õigusaktidele, vaid seadusest tulenevatele kohustustele peavad kindlustama oma järjekorda võetud elamispindadele, kuid seal on pikalt järjekorrad.
Et täna peab ütlema, et hea kolleeg, väidetavalt koos Teie erakonnaga on valitsus, nii et te saate väga ilusti seal rääkida, et kui riik on ja motiveerib ka teisi kategooriaid, siis täna arvan, et küsimus ei ole Keskerakonnal vastu, et me hääletame, aga täna see eelnõu ei ole eelnõu, kus meie kõiki kategooriaid siiski võrdselt kohtleks. Ja täna me peame mõtlema, et me peame raha panema rohkem nendele sotsiaalkortereid vajavatele inimestele, noortele peredele, et aidata. Aitäh teile!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kas on veel sõnavõtusoove? Sõnavõtu soove rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Ja lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna linnavalitsusele kahekordistada korteriühistute toetused". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh! Häältega poolt 9, vastu 36, erapooletuid 4, ei leidnud eelnõu toetust!
Kas soovitakse vaheaega või läheme edasi? Keegi ei soovi vaheaega? Nii! Siis läheme edasi!
17:55 Päevakorra punkti alustamine - 7. Ratastooliga ühistranspordi kasutamise võimalustest Tallinnas 7. Ratastooliga ühistranspordi kasutamise võimalustest Tallinnas
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
"Arupärimistele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Kersti Kracht "Ratastooliga ühistranspordi kasutamise võimalustest Tallinnas". Ja kuna Urmas Reitelmanni volitused linnavolikogu liikmena lõppesid 1. aprillil, siis jääb antud küsimuse arupärijaks ainult Kersti Kracht. Eelnevalt oli siis arupärija ka Urmas Reitelmann.

Ja palun! Vastab abilinnapea Kalle Klandorf!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu juhataja, lugupeetud küsija ja volikogu liikmed! Küsimus oli siis selles, et kuidas saab ratastooliga ühistransporti kasutada Tallinna linnas. Tõepoolest, kahetsusväärselt on olnud Tallinna linnas mõningad juhtumid, kus siis ei ole ratastooli inimene saanud ühistransporti minna. 2018. aastal oli siis kokku 10 kaebust.
Ühest küljest, kui vaadata, et 10 kaebust on nagu vähe, kui võrrelda seda, et Tallinnas on 140 miljonit sõitu aastas. Aga teisest küljest, et palju neid ratastooliga inimesi ikka siis bussi peale tahab minna, et siis kindlasti on see märkimisväärne lugu. Nüüd, põhjused on siis selles, et ... kaks erinevat põhjust põhimõtteliselt, kas bussi ramp ei ole tehniliselt korras, et selle avamisega on raskusi, eriti talvisel ajal, või siis bussijuht ei soovigi seda avada.
Ma ei hakka siin väga täpselt asju kirjeldama, aga üldiselt on need bussijuhid saanud karistada, kes seda ei ole teinud ja ei ole aidanud ratastooliga inimest bussi peale või temast mööda sõitnud, et ühissõidukijuhtidel on teada, kuidas tuleb käituda, mida teha, kui ühistransporti soovib siseneda vaegliikuja. Kuidas edasi vältida selliseid olukordi, siis lihtsalt Tallinna linnatranspordil on kohustuseks tagada kõigi sõitjate eeskujulik teenindamine ja juhid saavad täiendkoolitust, sh koolitavad juhte ka liikumispuudega koja inimesed. Kuidas karistamine käib, siis kui niisugune asi on juhtunud, on siis: esmakordne juhtum - vesteldakse bussijuhiga, selgitatakse põhjused, täiendav instruktaaž, täiendav kontroll ja lisatasu vähendamine; korduv on siis kirjalik hoiatus või töölepingu lõpetamine. Ja sellest viimasest juhtumist, mis oli, oli see, bussijuhi puhul oli tegemist esimese korraga, kui ta eksis selle vastu. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Aga on ka täiendavaid küsimusi. Palun, kolleeg Kersti Kracht!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan, ettekandja ja juhataja! Tänan põhjaliku vastuse eest! Aga mul on veel küsimus. Et need andmed olid toodud nüüd 2018 kohta. Meil on tänaseks juba ka I kvartal n-ö läbi, esimesed 3 kuud. Et kõigepealt küsimuse üks osa on see, et kas sellel aastal on neid juhtumeid olnud. Ja siin Te kirjeldasite päris põhjalikult, kuidas siin karistatakse ja kuidas siin struktaaž toimub.
Aga seoses sellega, et praegu ju järjest rohkem tuleb ... No, ütleme, see tehnika kogu aeg täiustub ja need ratastoolid ja kõik neid tuleb järjest rohkem tänavatele, neid puudega inimesi, kui palju nagu, no ütleme, siis nüüd päris mitte igapäevaselt, aga jooksvalt, kui palju tuletatakse nagu bussijuhtidele seda meelde või no juhitakse tähelepanu, et nad nagu ära ei unustaks neid liikumispuudega inimesi?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kõigepealt, kui bussijuht tuleb tööle, siis tutvustatakse teda sõitjaveo ... temaga sõlmitakse sõitjaveo leping, avaliku teenindamise leping. Ja ühissõiduki juhile tehakse vastav koolitus. Ja no üldjuhul, nagu Te näete, et neid asju, juhtumeid ei ole väga palju. Sellel aastal on ka olnud küll paar juhust. Aga see oli seotud ilmselt rohkem nagu selle ilmastikutingimustega, mis meil olid. Ja aeg-ajalt toimub ka siis täiendav koolitus bussijuhtidele. Ja nagu ma ütlesin, et sellest võtab osa ka siis liikumispuudega koja inimesed, kes siis räägivad bussijuhtidega.
Muidugi, üks probleem on veel. Et erinev töökultuuri kvaliteet oli Tallinna Linnatranspordi AS-s ja MRP Liinides, mida me üle võtsime. Et eks need bussijuhid ... Nagu ma ütlesin, teeninduskultuur on erinev. Ja ega bussijuhtidest on ka aeg-ajalt puudus üsna tihti ja üsna voolav seltskond on see - bussijuhid. Aga neid kõiki koolitatakse, õpetatakse. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg Mart Kallas, palun küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra aseesimees! Härra abilinnapea! Et mul on selline küsimus, et tihti liigeldes ma olen märganud, et mõned bussijuhid räägivad telefoniga ka sõidu aeg, et kuidas on see probleem nagu teil linna transpordiametis plaanis lahendada, et võib-olla isegi mõned invaliidi mahajätmised on sellega seoses olnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! No vast see ei ole seotud omavahel - invainimese mahajätmine ja telefoniga rääkimine. Aga samamoodi bussijuhile tehakse ju selgeks, mida võib ja ei või ja pealegi meil on olemas liikluseeskirjad selle kohta - ei tohi rääkida telefoniga roolis ja kui politsei seda märkab, siis kindlasti politsei ka trahvib. Politsei teeb ka spetsiaalseid reide püüdes neid, kes siis telefoniga autos räägivad või kellel turvavöö on lahti jne. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg, Argo Luude!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea abilinnapea! Selline küsimus, et tõenäoliselt me mõlemad teame väga hästi, kui raske on üldse leida n-ö normaalset juhti ükskõik, missuguse mehhanismi peale. Et kas on ette tulnud ka seda, et mõni bussijuht on isegi noh mitu korda näiteks eksinud mingisuguste selliste reeglite vastu?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Minu meelest on ka korduvaid eksimisi olnud jah, kuigi ma praegu täpselt seda statistikat ei tea, see ei olnud nagu selle küsimuse idee. Lihtsalt oli küsimus selles, kuidas me õpetame bussijuhte ja mida iganes. Aga tõepoolest on probleeme juhtide leidmisega, nagu me oleme ka ajakirjandusest lugenud ja igapäevaselt kokku puutudes bussipargi tööga, see on selge probleem. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud.
18:02 Päevakorra punkti alustamine - 8. Parkimise piirangud Maakri tänaval ja Pärnu maanteel 8. Parkimise piirangud Maakri tänaval ja Pärnu maanteel
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ja viimane päevakorrapunkt täna "Arupärimisele vastamine". Eesti Konservatiivse Rahvaerakorra Fraktsiooni liikmed Argo Luude ja Mart Kalla "Parkimise piirangud Maakri tänaval ja Pärnu maanteel". Arupärimisele vastab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Austatud volikogu juhataja ja lugupeetud küsijad! Et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet pöörab tähelepanu parkimisrikkumistele kogu Tallinna linnas, mitte ainult ei ole need kaks tänavat eriti valvsa pilgu all. Loomulikult teostatakse, nagu ma ütlesin, ka igapäevaselt parkimiskontrolörid käivad. Peale Munitsipaalpolitseid Tallinnal on koostööleping Ühisteenustega, kes siis korraldab ... või vaatab ka parkimist linnatänavatel.
Nüüd ... nimetatud piirkondades, et kas on tehtud analüüsi. Kui me seda Pärnu maanteed tegime, siis me lähtusime sellest, milline oli linnade liikuvuse ja liikluskorralduse põhimõtted mujal maailmas ka. Et see antud koht on oluline ühistranspordi jaoks, sest üsna kitsal tänaval sõidavad bussid, sõidavad trammid, jälle jalakäijaid käib seal. Arvestades tee laiust, oleks võimalik parkida üksnes jalakäijate või ühistranspordi arvelt. Pealegi, seal on ka, kui Te olete tähele pannud, on jalgratta eraldusriba. Tähendab, on tehtud tee äärde. Ja seal hiljuti ju rajati, avati parkimismaja Pärnu mnt 22. Kõigil inimestel on võimalik seal parkida. On võimalik parkida kõrvaltänavatel, on võimalik Vabaduse väljaku all olevas parklas parkida. Nii et seal, selle kohal on päris palju võimalusi parkida. On ka eraparkimiskohti.
Et ei ole seal väga palju parkijaid. Seal tihtipeale lihtsalt tulevad, keegi tõstab kaupa maha ja keegi ootab oma tuttavat, paneb need ohutuled põlema. Munitsipaalpolitsei on seal teinud korduvalt märkusi. Muidugi on ka mõned pahatahtlikud üksikud, eriti Roosikrantsi tänava otsas mõned üksikud poeomanikud, kes siis arvavad, et nende BMW-l on kõige paslikum seista kõnniteel, sest autoteel ju seista ei tohi. No eks te olete jälginud ajakirjandusest. Seal on ka konflikte olnud kuni lahutuseni. Nii et see, et keegi eirab reegleid seal tänaval, see ei ole nagu alus, et linna ... muuta kaasaegset linna parkimiskorraldust. Et nagu ma ütlen, sinna on rajatud parkimisvõimalusi küllalt. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg Argo Luude küsib!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Mul on sihuke küsimus. Et tegelikult ju parkimis- ja peatumisnõuete eiramine, nende liikluseeskirjade eiramine, et kas riigipolitsei ka tegeleb üldse selliste rikkumistega Tallinna linnas? Või on nemad nagu vaikselt oma käed üldse puhtaks pühkinud ja tegelikult peale Munitsipaalpolitsei selliste rikkumistega keegi teine ei tegelegi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Põhimõtteliselt jah tegeleb sellega Munitsipaalpolitsei. Ja nagu ma ütlesin, parkimiskorraldajad on meil olemas, kes seda parkimist kontrollivad. Tasulises parkimisalas on nende ülesanne põhiliselt. Munitsipaalpolitsei ülesanne on parkimisrikkujaid mitte nüüd vaadata, kas ta on pannud oma auto parkima kellaajaliselt õigesti, vaid et kas nad ei pargi muru peal, kas nad ei pargi kõnniteel jne. Riigipolitsei nagu jah seda asja eriti praegu ei tegele sellega, välja arvatud erijuhtumid. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Suur tänu! Kolleeg Priidu Pärna, palun küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma ise elan Tõnismäel ja olen aastaid liikunud mööda Pärnu maanteed ja ei pea seda parkimis- ja peatumiskorraldust päris õnnestunuks, kuna ajalooliselt need eestiaegsed majad on ehitatud selliselt, et seal all on ju poed ja ärid ja töökojad ja juuksurid ja restoranid ja kõik väikekauplmehed ehk väikeettevõtlus ja pärast seda, kui sinna tuli see parkimis-peatumiskeeld hakkas juhtuma see, et seal ei suudeta neid ärisid enam pidada, kuna sul ei ole võimalik isegi peatuda selleks, et peale võtta oma, ma ei tea, toidukorv, mida sa oled tellinud. Et see on ettevõtjatele suur probleem ja mitte niivõrd parkimine, vaid peatumise keeld, et kas võiks selle siis ikkagi asendada ... parkimiskeeld on minu arvates õige seal piirkonnas, aga et peatuda võiks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Üldjuhul on peatumine see, et lasta maha inimene või võtta peale keegi inimene ja üldjuhul on autojuht siis autos, aga kui me laseme vabaks täiesti, siis jäävad autod lihtsalt sinna tundideks ja tundideks parkima. Täna on olukord selline Tallinnas linnas, et see parkimis- ... mitu tundi parkida Tallinna tänavatel ja trahvi saada seal, on odavam trahvi saada üks kord, kui seal seda ajaliselt panna parkimist. Nii et meil on natuke proportsioonist ajapikku välja läinud need trahvide suurused ja see aeg, mida inimesed saavad parkida. Aga ma ei arva, et see väga hea oleks, sest et see tee peab olema meil väga sõidetav, väga korras, eriti talvisel perioodil, kus on lumehanged ja nagu ma ütlesin, seal sõidavad ka jalgratturid, eraldi jalgrattateed seal ei ole, sest kesklinnast on ju nagu väga raske mööda magistraali eraldi jalgrattatee veel teha, vaid seal on siis see äär, märgistatud tee, kus jalgrattur võib sõita. Ma arvan, et see rikuks veel rohkem ära. Aga nagu ma ütlesin, sealsamas parklas on ju toidupood, kohe lausa parkla majas, et igaüks saab oma toidukaubad kätte. Jah, tõepoolest seal poodide omanikud võib-olla on vahetunud, aga minu arvates ei ole ühtegi poodi ega söögikohta seal tänava ääres kinni pandud. Kõik on lahti. Lihtsalt võib-olla seal on omanikud vahetunud. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Kolleeg Priidu Pärna, teine küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma jalutan seal Pärnu maanteel juba 20 aastat kaks korda päevas praktiliselt ja võin kinnitada, et väga paljud restoranid, poepidajad vahetuvad seal päris tihti. Kui see parkimiskord tuli, siis Arvo Sarapuu vist vastutas selle valdkonna eest. Et tema igastahes lubas seda peatumise keeldu analüüsida teatud aja möödumisel ja teha nende ettevõtjate seas ka küsitlus, kes nendes ajaloolistes äripindades ja restoranipindades oma ärisid peavad, et mis nende tagasiside on. Ja et äkki Te teete seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Me kindlasti võib-olla isegi teeme seda. Aga ma ei tea, mida Arvo Sarapuu Teile lubas, sest tema pole kunagi vastutanud transpordi eest linnas. Aitäh!
Juhataja - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Suur tänu! Paistab, et rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud! Ja kõik arupärimised ongi vastatud ja päevakorrapunktid on ka läbi. Ega ei olnud vist ühtegi kõnesoovi? Ei olnud.
Ja hea volikogu! Kordan veel kord seda, et volikogu esimees kutsus järgmise volikogu istungi kokku neljapäeval 11. aprillil käesoleval aastal algusega kell 16.00 ja päevakorras on üks punkt "Tallinna linnapea valimine".
Aga tänase istungi kuulutan ma lõppenuks! Aitäh teile!
18:10 Istungi lõpp