Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 30.05.2019  
Istungi number: 11  
Istungi aeg: 16:00 - 19:25  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-30.05.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine I lugemine (ME 108)
2. Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 muutmine ja 8. märtsi 2018 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamine (ME 97)
3. Astangu, Nõmme ja Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine (ME 80)
4. Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas (OE 93)
5. Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve I lugemine (ME 102)
6. Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1913-k kehtestatud Osmussaare tn 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 73)
7. Tallinna Linnavalitsuse 12. novembri 2003 korraldusega nr 2587-k kehtestatud Keemia tn 39 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 82)
8. Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2007 korraldusega nr 894-k kehtestatud Tallinna Ratsaspordibaasi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 103)
9. Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 104)
10. Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001 otsusega nr 188 kehtestatud Tanuma tn, Lõuka tn, Vabaõhumuuseumi tee ja Õismäe raba vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 105)
11. Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis „HUPMOBILE – terviklik linna ja linnalähedane liikuvus“ ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale (OE 107)
12. Osalemine EL projektis „StratKIT – avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad“, nõustumine oma- ja sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Haridusameti juhatajale (OE 91)
13. Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu seaduslikkuse kontroll (OE 75)
14. Põhja-Tallinna lasteaia- ja koolikohtadest
15. Tallinna lasteaiaõpetajate palkadest
16. Kalda tänava korvpalliplatsi renoveerimisest
17. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone rajamisest
18. Erahuvikoolide toetamise kriteeriumide väljatöötamise venimisest
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid, palun teid võtta sisse oma kohad, et me saaksime alustada Tallinna Linnavolikogu istungiga!
Austatud linnavolikogu! Enne kui me saame alustada oma 30. mai 2019 istungi päevakorra menetlemisega, on minu käes üks linnavolikogu otsus, mille te olete langetanud 2. mail, anda Tallinna teenetemärk Ants Leemetsale aastatepikkuse töö eest Tallinna Linnavolikogu liikmena ning tunnustada tema panust Tallinna linna arengusse. Seetõttu ma palun siia teie kõigi ette härra Leemetsa, et koos linnapeaga teda sellel puhul õnnitleda ja üle anda ka märk!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu liikmed! Ma tahaksin kõigepealt tänu avaldada Ivi Eenmaale, meie fraktsioonile, Tallinna Linnavalitsusele ja linnapeale, ja kõigile teile, kes te olete volikogu liikmed ja selle otsuse tegite! Ma ei ole seda taotlenud, aga mulle see anti. Järelikult on minu asi tunda uhkust selle üle ja kiita kõiki teid, kes te selle otsuse tegite! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Lisaks härra Leemetsale on meil põhjust esile tõsta veel kolme linnavolikogu liiget, kes tähistasid hiljuti oma sünnipäeva. Ja ma palun teie ette Priidu Pärna! Aga temaga ühel päeval pidas sünnipäeva ka Eduard Toman. Ja loomulikult Enno Tamm!
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist ja selleks vajutage palun puldil klahvile "Kõne". Registreerunuid peale päevakorra ammendumist, soove ei näe.
Asume siis tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra projektis on meil 19 päevakorrapunkti. Ja kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Kui ei ole, siis mina teeksin küll ettepaneku. Linnapea on palunud, et tema ettekantav punkt, mis puudutab lisaeelarvet ja on täna teile väljasaadetud kutses esimeseks päevakorrapunktiks märgitud, et me võiksime selle tõsta 5. päevakorrapunktiks ja proua Särgavalt on tulnud palve päevakorrast välja võtta 14. päevakorrapunkt. Sellised oleksid minu parandusettepanekud. Kas teile sobib see? Kui sobib, siis tänan!
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette hääletusele 30. mai istungi päevakorra projekti nende väikeste muudatustega. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 63 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, on päevakord kinnitatud. Nüüd on mul küsimus sõnavõtuks registreerunutele. Kas ... Aga kuna neid ei olnud, siis küsimust ka ei ole. Ning samuti on enne päevakorra juurde asumist kõigil fraktsioonidel ja linnavalitsuse esindajatel võimalik esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Ja ma näen, et vähemalt üks soov neist on. Kui on ka teisi, siis palun soovijatel vajutada klahvile "Kõne". Aga palun kõnepulti Eerik-Niiles Kross!
Kõne - Eerik-Niiles Kross Eerik-Niiles Kross
Väga austatud esimees, head volikogu liikmed! Mul on kaks eelnõud üle anda. Esimene neist on Reformierakonna fraktsiooni ja erakond Isamaa esindajate ja samuti sotsiaaldemokraatide esindajate poolt ettepaneku tegemine Tallinna Linnavalitsusele. See puudutab Boriss Nemtsovi mälestust, kes oli endine Vene asepeaminister. Me teame kõik, mis temaga juhtus. Ta oli suur Eesti sõber ja sildade ehitaja Eesti ja Venemaa vahel. Mitmel pool maailmas on taoline ettevõtmine juba läbi viidud. Ja ettepanek on nimetada Tallinnas mõni tänav või plats Boriss Nemtsovi nimega.
Nüüd meie ettepanek sisaldab ka konkreetse mõtte, et see võiks olla see plats, mis jääb Maiasmoka kohviku - Ajaloomuuseumi ette. Aga tajudes, et kindlasti leidub igasuguseid kõikvõimalikke vastuväiteid, miks see ei peaks sobima, siis me jätame ka võimaluse, kui see ei peaks asjatundjate arvates või linnavalitsuse arvates olema piisavalt hea koht, siis jätame võimaluse leida mõni teine koht. Ja loomulikult kõik, kes ei ole selle ettepanekuga veel liitunud, on oodatud liituma. Võib-olla teadmiseks, et selline asi on tehtud Vilniuses ja Washingtonis ja praegu peaks olema menetluses ka Toronto linnavalitsuses.
Ja teiseks on meil Reformierakonna fraktsiooni poolt üle anda linnavalitsusele see ettepanek tõsta linna poolt makstavat koolitoiduraha toetust. Järjekordselt selline ettepanek. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui rohkem kõne- ja sõnavõtu soove ei ole, saame liikuda tänase päevakorra arutamise juurde!
16:09 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME108 Tallinna Linnavolikogu 17.?detsembri 2009 määruse nr?44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine I lugemine 2. ME108 Tallinna Linnavolikogu 17.?detsembri 2009 määruse nr?44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine I lugemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja esimese punktina "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu! Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Menetluses olev eelnõu on lihtne. Lühidalt võiks ta kokku võtta siis selliselt, et tõstame maksu! Aga maksude tõstmisel on oma eellugu. Teatavasti tehnoloogia meie elus iga päevaga areneb ja järjest rohkem ja rohkem me näeme, kuidas linnapilti tekib vahelduva pildiga ehk siis lihtsamas keeles öeldud elektroonseid või digitaalseid reklaamkandjaid ja linn selgelt näeb sellel tulevikku. Meie soovitused ka kõikidele uusehitistele ja linnaplaneerijatele on sellist stiili, et me tulevikus uusehitustel ja uutel tänavatel näeksime selgelt reklaamkandjatele kohta. Ja üsna selge on see, et neid sinna paigutades täna enam keegi lihtsalt stendi nagu ülesse panema ei hakka.
Kohtusime mitmetel kordadel reklaamifirmadega, reklaamfirmade alal ... või parandan, ametiliiduga. Ja selle eelnõu sisu on siis lühidalt kokkuvõttes selline, et kõigepealt 1. aprillist järgmisel ... parandan, 1. aprillist 2020 kuni 1. septembrini 2021 kehtib pooleteistkordne maksumäär vahelduva pildiga ekraanidele ja sealt edasi rakendub 2-kordne maksumäär. Ja selle eelnõu koostamise tegi erakordselt lihtsaks see, et ettevõtjad ise ütlesid, mis on selle eelnõu sisu. Linnavalitsus sisuliselt muutmata kujul võttis ettevõtjate ettepaneku aluseks, mis näitab seda, et normaalse dialoogi korral on koostöö avaliku sektori ja ettevõtluse vahel täielikult võimalik. Ja ka kõik reklaamfirmad näevad, et selline maksumäära muutmine on õiglane, ajaga kaasas käiv ja selle tõttu mul on erakordselt hea meel seda eelnõud teile täna siin tutvustada.
Piisavalt pika etteteatamisaja tõttu võib öelda, et tegemist on ka hea õigusloome tavaga ehk kõik sellised otsused võiksid olla ettevõtjatele pikalt ette teada. Ja minul on teile palve võimalusel seda eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Enne kui me toetamise juurde asume, on ka mõned küsimused. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Väga tervitatav initsiatiiv! Siiani oligi täiesti arusaamatu, kuidas Tallinna linn maksustab erinevaid välireklaamipindu täiesti erineval alusel ja tekitab sellise ebavõrdsuse seal.
Aga mul on küsimus. Et kas see on nüüd ... See on väga järsk tõstmine tegelikult nendele digiekraanidele, see maksu tõstmine. Kui palju Tallinna linn selle eest teenib ja kas on ka arvutatud, kui palju see n-ö reklaamiturul tekitab mingit inflatsiooni? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Nagu ma rõhutasin ... hinnanguliselt võiks öelda, et pooleteisekordse maksumäära rakendamise perioodil me tänaseid mahte aluseks võttes saame juurde kusagil 300 000 tuuris. Ja kui maksumäär siis lõpuks 2-kordistub, siis võib-olla võib see summa isegi, võttes aluseks dünaamikat, kasvada umbes 600 000 juurde.
Üleüldse korjab Tallinna linn täna umbes 5 miljonit eurot aastas reklaamimaksu, mis ju teatavasti on ainus kohalik maks, mida meil on õigus sisuliselt täna ... või mis meil täna nagu sisuliselt selgelt nagu ettevõtluspiiritlusega on. Tänavasulgemistasud ja need kõik on muu operatsiooni küsimus.
Aga nagu ma rõhutasin, et see võib ju tunduda õudne, aga see on ettevõtjate ettepanek. Ehk meie ütlesime, et "te saate aru, meie soov on rakendada meie uus elektroonne terakeskkond, mis täna juba täiesti normaalselt toimib. Me saame endale ette pildi, mis meil Tallinnas üleüldse on". Ja ma arvan, et mingil määral selline areng tagab selle, et me saame ühel hetkel linnapildist kõigepealt ära koristada ebaseaduslikud reklaamkandjad. Sealt edasi sellised lihtsamad lahendused hakkavad ära kaduma, sest neil ei ole mõtet. Reklaamiostjal ei ole mõistlik osta reklaami olukorras, kus tema paigutus ei ole enam hea jne jne. Ehk selles osas me oleme näiteks, soovituslikult ütleme, et "kõikidele uutele hoonetele palun projekteerige reklaamkandjatele kohad". Ja minu meelest näiteks Telia maja on üks suurepärane näide sellest, kus väga võimas valgusreklaam on paigutatud kaasaegsele hoone fassaadile väga jõuliselt. Linnaga loomulikult ju on see kõik olnud koostöös. Ehk see võib mõnele inimesele isegi tunduda nagu liiga pompoosne, aga tegelikult see on tulevik ja see maksutõus on ettevõtjatega, ma rõhutan veel kord, läbi arutatud tulevikuvisioon ja piisava etteteatamise ajaga ja nad on ise seda heaks kiitnud ja tegelikult olnud väga rahul, et selline koostöö toimib.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea ettekandja! Et ma lihtsalt ütleks, et olles olnud ka linna teenistuses mäletan mina, kuidas Kaubamaja ristil palusime valgusreklaamil juba 10 aastat tagasi eredust maha keerata. Nii et see tulevik oli juba 10 aastat tagasi käes.
Aga nüüd küsimus, et kas see on juhuslik või kuidagi sihilik, et see reklaamimaks või -määr on madalam täpselt kohalike omavalitsuste valimiste reklaamikeelu alguseni? Ja teine pool küsimusest. Et kas vastab tõele, et SMS-laen saab kuidagi madalama koefitsiendiga reklaamida ennast? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
SMS-laen, kui Te seda eelnõu seletuskirjas, härra Michal, loete, siis Te näete, et SMS-laen peab maksma 5-kordse maksumäära. Selle ma jätsin ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Viie. Jah, 5-kordse.
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Seitsmelt viiele ....
Tallinna Linnavolikogu liige - Ants Leemets Ants Leemets
Viis on väiksem number.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mul on hea abiline kaasas. Kas SMS-laenule täna kehtib 7-kordne määr?
Tallinna Ettevõtlusameti reklaami- ja müügimaksu osakonna juhataja - Riina Koit Riina Koit
Riina Koit Ettevõtlusametist. SMS-ile kehtib täna 5-kordne määr. Kuid see 7-kordne määr kehtib juhul, kui seda eksponeeritakse mobiilsel konstruktsioonil. Kuna me mobiilsel konstruktsioonil 2-kordse maksumäära kaotame ära, siis kaob automaatselt ka 7-kordne maksumäär ära.
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Et selles mõttes, kas küsimus on vastatud, härra Michal? Ma loodan, et on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Just.
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Soodsamaks läheb.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oma küsimuse saab Remo Holsmer! Palun!
Küsimus - Remo Holsmer Remo Holsmer
Jaa, aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Et kõik väga ilusad sõnad olid, et ettenägemine ja ettevõtjatega läbirääkimine. Aga mulle jäi ka arusaamatuks septembrikuu järgmisel aastal või mingil aastal. Et mis siis juhtub, et see määr peaks järsku tõusma pooleteist korra pealt kahe korra peale?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ettevõtjad arvasid niimoodi, et see võiks nii olla. Mina ei saa ... Mul on taasesitatavalt võimalik Teile nende palvekiri meile ... nende kiri meile Teile edastada, lugupeetud volikogu liige. Ja ütleme ka siis, kui keegi ikkagi on sellisel seisukohal ja teeb konstruktiivset koostööd, siis mina leian, et miks me ei peaks arvestama selle võimalusega! See ei ole linna poolt surveabinõuna välja mõeldud tärmin ja see ei ole linna poolt surveabinõuna välja mõeldud maksumäär. Ehk ma omakorda rõhutan, et linn teeb ettevõtjatega koostööd, et korrastada linnapilti.
Ja mis puudutab veel ... Härra Michali küsimusele mul on hea vastata nüüd selle küsimuse vastamise käigus. Ehk mobiilsete reklaamkandjate osakaal Tallinna linna reklaamiturul on selgelt alla 1%. Ehk selles mõttes 0,0 ... ütleme, alla 1% reklaamkandjatel, omades 7-kordset maksumäära, see võis küll mingitel väga mikrohetkedel anda, nagu öeldakse maksu ... Või no ütleme niimoodi, et võis seda kõrgendatud maksumäära, 7-kordset maksumäära tegelikust reklaamimahust me rakendasime nii mikroosas, et sisuliselt 5-kordse maksumäära säilimine muudel kandjatel ei ole arvestatavalt neile vastutulemine, vaid endise olukorra säilimine ja ma ei nimetaks seda arvestatavaks leevenduseks.
Aga see, mis puudutab nüüd teist poolt tehnoloogia arengus ehk reklaamide ... parandan, ekraanide eredust ja kõike seda, see on jätkuv rindesõda. Ja loomulikult tehnoloogia arenedes valgusreostus on üks selgelt riskikoht. Aga siin on ka tegelikult meil olemas tehniline lahendus. Ehk sellel hetkel, kui me suudame täielikult oma TeRa programmi kasutusele võtta ehk kõik linna reklaamkandjad on ühes selges keskkonnas arvel, sellel hetkel me läheme üle sellele süsteemile, et ekraanide valgustugevuse reguleerimine tuleb linna kätte läbi sama keskuse, mis reguleerib täna fooride töötsükleid ja selliseid linna toiminguid ehk arvestatavates liiklussõlmedes, kui me räägime nüüd korraks innovatsioonist. Reidi tee on esimene näide, kuhu me paneme targad liiklusmärgid, mis hakkavad ise reguleerima liikumiskiirust, ise reguleerima ummikute korral fooride sagedusi. Ja täpselt samamoodi tahame me jõuda targa linna raames selleni, et ka ekraanide valgustugevust kuni väljalülitamiseni peale näiteks öörahu kehtestamist, me võtame ka selle ühel hetkel ... Mitte et nüüd kuidagiviisi jõudu rakendades, aga jällegi koostöös ettevõtjatega võtame selle ühtse juhtimise alla, sest nii on kõigil lihtsam ja kõigil parem. Ei pea vaidlema ja elu on ühetaoline ja kõigile ühtlase ja võrdse kohtlemisega tagatud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Räägime kuludest. Et lisaks pompoossetele ekraanidele-ehitistele, mis kannavad neid liikuvaid toredaid pilte ja reklaame, et tekib kindlasti ka 10 000 näiteks 1 m² ekraane, telereid kõiksugu vaateakendel uste kõrvale, kuhu iganes, terves linnas. Küsimus on - kui suur hulk inimesi täna tegeleb reklaami järelevalve ja kontrolliga? Ja kuidas Sa näed, milline hulk neid peaks tekkima juurde linnaametnikena, kes kogu seda teemat siis haldaks?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma ei tea, kas ma tohin minna natukene personaalseks, aga härra Nõlvak, proovige. Ehk pange üles enda mingi kinnisvara aknale reklaam ja ärge seda meile öelge ja ma kinnitan Teile, et kolme päeva pärast saate Te arve. .... Ei, see on vastus. Ehk mure on Teil seotud sellega, et kas me suudame hallata .
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Palju linna kulu on?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei, linna kulu väheneb. Sellel lihtsal põhjusel, et selleks hetkeks, kui ... Ühesõnaga, tehnoloogia võidukäik toob kindlasti kaasa selle, et summaarselt linnas reklaamikandjate arv väheneb. Ehk meie ju peame ... Kui see on linna maal, siis valdavalt sõlmivad lepinguid linnaosad. Ehk kui mehaanilised reklaamkandjad linnaruumist ära kaovad ja selle asemele tekivad tegelikult valdavalt eraterritooriumil asuvad digiekraanid, siis see tegelikkuses tähendab seda, et linnal ei ole seal üleüldse midagi võimalik administreerida. Sellepärast et ega eraettevõtlust meie piirata ei saa.
Ja mis puudutab reklaamimaksu, siis sellesama eelnõu juures on ka erinevad deklaratsioonidevormid. Ja meil on täna päris hästi välja kujunenud maksukogumise süsteem. Ja ma arvan, et meie reklaamimaksu kogumise mehhanismist meil kokku töötab osakonnas, ma arvan, umbes kuus inimest. Jah, mul oli õigesti meeles. Ja nad korjavad kuuekesi kokku selle 5 miljonit linna pealt rahulikult ja tegelikult reageerivad suhteliselt operatiivselt ka erinevatele kavalpeadele. Et ma arvan, et see süsteem nüüd nende uute lahenduste kaudu kindlasti ei nõua täiendavat ressurssi. Pigem annab võimaluse operatiivselt ja efektiivselt linnale seda maksu korjata.
Ja ma usun seda, et tegelikult selle maksumäära üks võlu on ka see, et ... või maksu tõstmise võlu on ka üks see, et tegelikult natukene võiks täna öelda, et meil hakkab liiga palju saama kõike seda meie ümber. Ja ma olen võtnud endale pisut südameasjaks, et järsku neid esimesena, millega õnnestuks tegeleda ... See ei ole lihtne, sellepärast et see on taas kord sekkumine, nagu öeldakse, ka teatud mõttes äriühingute tegevusse. Et need kangasreklaamid võiks linnapildist ära kaduda.
Aga see ei ole väga lihtne ülesanne sellepärast, et Tallinna Linnavalitsus väga selgelt tunnustab erasektori õigust piiranguteta äri teha. Aga ma loodan, et ka seal on läbi dialoogi võimalik olla kõige efektiivsem. Üks dialoog on meil pooleli, kus 25 kangasreklaamikohta võivad linnapildist juba ära kaduda. Ettevõtja ise tegi sellise ettepaneku ja ta küsib teatud võimalusi juurde ja on hetkel läbirääkimistefaasis. Ehk proovige aru saada, et tehnoloogia tuleb! Ja kui tehnoloogia tuleb ja ettevõtjad ütlevad, et nad on nõus selle kasutuselevõtus saades rohkem kasumit, ka rohkem maksu maksma, siis minu meelest on tegemist ülipositiivse trendiga, kus ei toimu mingit genotsiidi, vägivalda, vaid toimub dialoog. See on hästi tähtis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud abilinnapea! Et minu küsimus on selline, et Te rääkisite siin silma riivavatest ja ebaseaduslikest reklaampindadest. Et Magistraali ees ja siis kuskil Mustamäe teel on ka veel, minu meelest Mustamäe linnaosa mingid reklaamid, mis on roostes metallkobakad telliskivihunniku otsas. Et kas te neid pidasite silmas, et need linnaruumist eemaldada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mulle küll ei meenu, et minu suust oleks tulnud sõna "ebaseaduslik". Ehk ma ei saa mitte ühegi asja kohta väita, et ta on ebaseaduslik. Ma saan väita seda, et Tallinnas on kahte tüüpi reklaamkandjaid: ühed on erasektori maal ja teised on linna maal. Linna maal asuvate reklaamkandjate lepinguid sõlmivad valdavalt linnaosad, eramaal asetsevate reklaamkandjate suhtes on linnal õigus ainult korjata reklaamimaksu. Ja rendiraha ju selle eest, kui keegi üldse saab, siis on see eraettevõtja. Kui kusagil on kivihunniku otsas roostes reklaam, siis kõigepealt ... see ongi selle uue elektroonse TeRa keskkonna mõte, et kui see reklaamkandja - tänasest nüüd natukene on seda maha tiksunud - ütleme, umbes kolme ja poole aasta pärast selles registris ei ole, siis on tegemist ebaseadusliku reklaamkandjaga. Ta võib olla ebaseaduslik ka täna, aga ei ole ... On kõigepealt vaja selgeks teha, kas see on linnamaa või eramaa. Kui ta on eramaa, siis meil ei ole väga palju alust minna ja võtta see maha. Sellel lihtsal põhjusel, et ma arvan, et mitte kellelegi ei meeldi see, kui linn hakkab jõuga toimetama mingeid asju. Ehk seal saab äärmisel juhul algatada menetlust, kas tegemist on ebaseadusliku maaga püsivalt ühendatud ehitise või rajatisega.
Aga ma kinnitan Teile, et see täna ei ole meie põhieesmärk. Meie põhieesmärk on täna korrastada süsteem, võttes kasutusele elektroonse keskkonna. Ja pärast seda, kui see on kasutusele võetud, ma arvan, on meie linnapilt oluliselt paremini jälgitav ja palju-palju operatiivsemalt saame sekkuda ka sellistele probleemidele nagu Te välja tõite. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Selline küsimus. Et kolleeg Kristen Michal juba juhtis tähelepanu, et üks n-ö selle digiekraani maksu tõstmise samm on ajatatud vahetult järgmiste kohalike valimiste n-ö reklaamipiirangu ette. Ja sellega seoses mul on küsimus. Kas Tallinna Linnavalitsusel ja/või abilinnapeal on seisukoht, et kas tänasel päeval üldse välireklaami piirang poliitilisele reklaamile on põhjendatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma ei saanud selles mõttes küsimusest aru. Et poliitiline reklaam on poliitiline reklaam. Seda me üldse ei käsitlenud ettevõtjatega, seda reklaami sisu. Ja ma tunnistan Teile, et pärast Riigikogu valimisi ma olin päris hirmul, et kas ma üldse jätkata saan siin abilinnapeana. Selle tõttu mina ei mõelnud küll järgmiste kohalike valimiste peale. Ja ma arvan, et veel vähem mõtlesid kohalike valimiste peale need ettevõtjad, kes meile, ma kinnitan veel kord, ka härra Holsmeri küsimusele vastates taasesitatavalt saatsid meile kirja, kus nad ütlesid, et "Me teeme sellise ettepaneku, liit on selle läbi arutanud. Kas te võiksite seda kaaluda?". Meie kaalusime seda ja mina ei mõelnud, et selle kuupäeva taga, mida ettevõtjad meile kirjutasid, on kohalikud valimised. Kui ettevõtjad seda mõtlesid, siis tuleb neile tagantjärgi ainult tänulik olla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma tulen korra tagasi selle n-ö SMS-reklaamide juurde. Et Te väga õigesti ütlesite, et need määrad, see 5-kordne määr siis ühtlustati, sest üks lõik võetakse välja. Aga kas linnavalitsus ka kaalus, et mitte siis soodsamale poole, vaid 7-kordse määra poole ühtlustada? Sest teatavasti SMS-laen on ikkagi sihuke paharet, kus inimesed on endale majanduslikult väga-väga palju teinud liiga. Et äkki peaks olema ikka see reklaam kallim? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Linnavalitsuse ülesanne ei ole tsenseerida reklaamide sisu. Aga vähemalt visuaalis ma tunnetan täna, et selline laenureklaami tegevus on valdavalt kolinud üle sellistesse reklaamkanalitesse nagu Facebook ja muud sellised elektroonsed keskkonnad. Ja loomulikult, kui Te küsite minu ja ka linnavalitsuse tänast seisukohta, siis ma olen Teiega 200% nõus, et SMS-laenud on saatanast. Ja olles veel ise Riigikogus omal ajal, me proovisime ju selgelt neile ka raame peale panna ja natukene see ka õnnestus, võib-olla küll mitte päris lõpuni. Aga igal juhul me ei tervita seda. Aga ma arvan, et SMS-laenude karistamine 5-kordse määraga on täna põhjendatud. Sellepärast et me tahtsime tegelikult neid maksumäärasid isegi mitte nii palju tõsta, kui neid täna ettevõtjad arvasid, et võiks tõsta.
Ja selle tõttu ma olen seisukohal, et selle 5-kordse määra üle ei ole väga palju mõtet täna nuriseda. See on piisavalt suur võrreldes muu maailmaga. Ja ma usun, et Eesti inimesed on nii targad, eriti olukorras, kus Reformierakonna toetus on 33%, nad lihtsalt ei võta SMS-laenu. Kas seda reklaamitakse või ei reklaamita, pole üldse tähtis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Toppi, palun!
Küsimus - Taavi Toppi Taavi Toppi
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mul on küsimus. Te olete korduvalt maininud mobiilseid siis n-ö välireklaami kandjaid. Et kas antud ... Siin on kirjas, et vitriintahvel, digi- või LED-ekraan. Et liidestatakse kõik ühe süsteemiga. Aga kuidas on nendega, mis on mobiilsed ehk siis näiteks Tulika Takso katusel, kusagil järelkärus? Kuidas Te hakkate neid siis n-ö monitoorima sarnaselt nendele, mis on statsionaarsed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vastab spetsialist!
Sõnavõtt - Riina Koit Riina Koit
Riina Koit, Ettevõtlus- ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
See on täiesti normaalne muuseas. Linnavalitsuse juhtimine ongi meeskonnatöö.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Absoluutselt!
Sõnavõtt - Riina Koit Riina Koit
Riina Koit Ettevõtlusametist. Tähendab, mis puudutab taksovedajaid ja ühistransporti, siis nendele kehtib täna 1-kordne maksumäär. Nemad ei ole nn mobiilse konstruktsiooni omanikud.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ehk oluline selle eelnõu juures on see vahelduva pildiga ehk vahelduva kujutisega. Mis tähendab tegelikkuses seda, et takso katusel ei ole elektrooniliselt vahetuvat reklaamkandjat.
Aga kui on vaja, me keelame taksod ka ära. Näiteks ma palun siin vägagi volikogu abi, et mida ette võtta velotaksodega. See on tõsine mure Tallinna vanalinnas. Seadus linnal eriti palju seda teha ei võimalda. Ja näiteks meie head volikogu kaaslased võiksid mõelda tõsiselt selle peale, kuidas need Tallinna vanalinnast ära saada. Sest kohalik omavalitsus ei oma õigust ettevõtlusvabadust arvestatavalt piirata. Tõsi, neid seadusi saavad muuta Riigikogu liikmed ja neid on siin saalis päris palju. Nii et mul on teile palve - mõelge selle peale. Ja meie tublide kodanikena teeme teile selle eest sügava kummarduse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Toppi teine küsimus palun!
Küsimus - Taavi Toppi Taavi Toppi
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Te vastasite osaliselt mu küsimusele koos siis spetsialisti abiga. Aga võib-olla soovitus. Et Tulika Takso on kasutusele võtnud juba tegelikult digitaalsed ekraanid oma katustel. Viimased pool aastat on nad seal kusagil olnud. Et vaadake avatud silmadega ringi ja mõelge, kuidas neid ka siis hakata kuidagimoodi piiritlema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kuna meil on esimese astme jõustumiseni aega natuke rohkem, tegelikult noh aastakene, siis me saame ju loomulikult seda siin teiega koos kõike menetleda. Ega siis ükski eelnõu ei ole kummist. Ja ma tänan Teid selle ettepaneku eest ja me tõsiselt analüüsime seda. Ja kui on vaja, toome Teie ette muudatuse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 11 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Kui sõnavõtu soove ei ole, siis, lugupeetud volikogu, vastavalt linnavolikogu töökorra § 14 lõikele 3 arutab linnavolikogu kohalikku maksu puudutavat eelnõu kahel lugemisel. Sellest tulenevalt panen hääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine" I lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise II lugemisele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Suunata II lugemisele
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige


Pult ei tööta ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Katkestan hääletuse! Palun härra Kallase pulti ... Seal veel ....
Ma saan aru, et meie tehnilised probleemid on lahendunud. Hea linnavolikogu! Palun teil nüüd võtta seisukoht reklaamimaks Tallinnas muutmine ja esimese lugemise lõpetamine ning saatmine teisele lugemisele. Palun hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 58 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on määruse eelnõu esimene lugemine lõpetatud ning eelnõu on saadetud teisele lugemisele.
16:36 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME97 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 muutmine ja 8. märtsi 2018 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamine 3. ME97 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 muutmine ja 8. märtsi 2018 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 muutmine ja 8. märtsi 2018 määruse nr 6 kehtetuks tunnistamine". Sõna saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea esimees ja head volikogu liikmed! Mina olen alati suhtunud oma tööandjasse, kelleks on volikogu, väga sügava lugupidamisega. Ja selle tõttu oleme toonud teie ette eelnõu, mis teeb teie elu palju mõistlikumaks ja sisulisemaks. Ehk eelnõu sisu lühidalt öeldes on see, et tulevikus me peame õigeks, et erinevatel viisidel Tallinna linnas müügitegevust teostatavates kohtades müüdavate müügipiletite hindu ei peaks kehtestama Tallinna Linnavolikogu, vaid seda võiks rahulikult teha kas siis allasutuste puhul Tallinna Ettevõtlusamet ja linnaosade puhul Tallinna Linnavalitsus. Ehk ma arvan, et volikogu on piisavalt lugupeetud kogu, kes ei peaks sellise hinnakujundusega tegelema.
Et lühidalt on see kõik ja loodan, et te toetate seda mõistlikku bürokraatiavähendamise eelnõu, mis teeb elu lihtsamaks ja operatiivsemaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aga et asi oleks veel selgem, palun siia õiguskomisjoni esimees Margarita Tšernogorova kaasettekandeks!
Kaasettekanne - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Hea volikogu! Õiguskomisjon omal istungil arutas seda eelnõu ja toetati ühel häälel. Meid oli kohal 9 inimest ja kõik hääletasid poolt. Palun seda eelnõu toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Tundub, et sõnavõtu soove ei ole.
Austatud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006. aasta määruse nr 27 muutmine ja 8. märtsi 2018. aasta määruse nr 6 kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 53 poolt, vastu ei ole, 2 saadikut jäid erapooletuks, määrus on vastu võetud!
16:39 Päevakorra punkti alustamine - 4. ME80 Astangu, Nõmme ja Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine 4. ME80 Astangu, Nõmme ja Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Astangu, Nõmme ja Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis osaliselt õigustehnilise, osaliselt õigusselgusele suunatud punktiga. Nimelt vahepeal on jõustunud uus seadus, ehitusseadustik ja planeerimisseadus, mis kaotas volitusnormi ehitusmäärustele. Ja seetõttu on ehitusmääruste näol tegemist sisuliselt seadusega mitte kooskõlas olevate õigusaktidega ja nende tühistamiseks palun ka teie toetust!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on küsimusi? Jaa! Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud abilinnapea! Ma arvan, et punkt iseenesest on ju õige, aga ma küsin sisu poole pealt, et kas see on liiga etteruttav, et kui siin on räägitud Nõmme üldplaneeringust, mida tegelikult on menetletud aastast 2003 ja tegelikult on ka siin volikogu poolt vastu võetud, aga siiamaani ei ole teda kehtestatud. Et mille taga see on ja millal me tegelikult saame sellele punktile n-ö öelda, et see on nagu lõpetatud või et kui me oleme seda 2003. aastast menetlenud, et me teeme seda veel 20 aastat?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et 20 aastat ei tee. Tegelikult praegu kehtib Tallinna üldplaneering ja ka erinevad teemaplaneeringud, mis suuresti ei tekita seda vaakumit. Samuti linn tegelikult juhindub paljudest punktidest koostamisel olevast Nõmme üldplaneeringust.
Nii et hetkel on käimas kooskõlastusring ja ma usun, et selle järgselt olid pikad vaidlused elevaatori piirkonnas, mis on tänaseks minu teada jõudnud finaalstaadiumisse. Ja ütleme, see protsess käib, noh, kuna tegu on seadusest tulenevalt tugevalt reglementeeritud õigusloomeprotsessiga, siis millal see konkreetne tähtaeg on, on tegelikult võimatu nii mul, kui kellel iganes öelda. Aga me kindlasti soovime, et see oleks võimalikult kiiresti kehtestatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Rainer Vakra, teine küsimus!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud abilinnapea! Te küll peaaegu vastasite sellele küsimusele. Et ma usun ka ja tundes Teid, et Te näete selle kallal vaeva, et nii Põhja-Tallinn kui ka Nõmme lõppkokkuvõttes üldplaneeringuga ühele poole jõuaks.
Et Te küll ütlesite, et ei oska Teie tähtaega nimetada, aga kas Te kuidagi suudaksite seda ikkagi ennustuse poolt endale võtta või seda tähtaega? Et kas Te olete ametisiseselt pannud endale siis töö eesmärgiks, et aastaks 2021 või '22 ... Et ma saan aru, et Te ei saa anda garantiikirja, et Teist olenemata põhjustel, et seda ei juhtu. Aga kas Te iseendale sellise n-ö aja olete pannud kirja?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ütleks, et me ... Ma arvan, et me teeme teatud ümberkorraldusi ametisiseselt, mis kiirendavad üldplaneeringute protsesse ja eriti, mis puudutavad Nõmmet, mis on kolmest linnaosa üldplaneeringust, mis on praegu koostamisel, kõige kaugemal, ka Põhja-Tallinn ja ka Kesklinn, et nendele suuremat rõhku panna. Me ei saa kehtestada planeeringut, kuni seal on vaidlused. Kuni need vaidlused ei ole lõpuni selgeks vaieldud, meil puudub see planeering, mis on tegelikult n-ö avalikult kokkulepe, selle kokkuleppe sõlmimise õigus. Ma ise loodaks, et Nõmmega saab ühele poole lähima 2 aasta jooksul. Aga pead ma anda ei saa, millal see protsess lõpeb. See ei sõltu lihtsalt ei minust, ei teist, ei kellegist üksikisikust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Jaa, aitäh! Austatud abilinnapea! Mul on selline küsimus. Et kui see vastuolu tekkis juba 2015. aasta seaduse pinnal, .... seaduse pinnal, et miks me seda arutame nüüd 4 aastat hiljem, nii pikalt?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sest seal oli antud üleminekuperiood.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas on ettekandjale veel küsimusi? Kui ei ole, siis ma tänan! Ja palun kaasettekandeks komisjoni poolt Andrei Birov!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud esimees, lugupeetud linnapea, lugupeetud kolleegid! Meie linnamajanduskomisjon komisjoni aseesimehe Kaupo Nõlvaku juhtimisel arutas seda küsimust 7. mail. Ja ühehäälselt - 10 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud - toetas eelnõu esitatud kujul. Palun ka teil eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Astangu, Nõmme ja Pelgulinna ehitusmääruste kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 59, vastu ja erapooletuid ei olnud, on määrus vastu võetud!
16:45 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE93 Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas 5. OE93 Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
.... vale päevakord ....
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
.... esimene punkt viiendaks ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selge. Siis ümbertõstmistega on ka kaustad vahetusse läinud. Ja me saame võtta selle punkti, mis me tõstsime eelnevalt ümber.
16:46 Päevakorra punkti alustamine - 4. ME102 Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve I lugemine 4. ME102 Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve I lugemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja saame minna linnapea punkti juurde, mis käsitleb Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarvet. Ja alustame selle eelnõu esimese lugemisega. Ja sõna ettekandeks saab linnapea Mihhail Kõlvart! Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Nii! Nagu te mäletate, eelmisel aastal linnavalitsus tuli lisaeelarvega sügisel. Sel aastal me otsustasime lisaeelarvet pakkuda arutamiseks juba maikuus. Aga selleks oli ka vajadus. Ja eelnõu kohaselt suureneb linna eelarve lisaeelarvega 25, peaaegu 26 miljoni euro võrra ehk linna käesoleva aasta eelarve uueks täpsustatud mahuks kujuneb 787 miljonit eurot. Ja võime öelda, et Tallinnal läheb hästi ja vaid mõned nädalad tagasi kinnitas linna tugevat finantspositsiooni ka reitinguagentuur Fitch. Ja linna head käekäiku toetab üldine soodne majanduskeskkond. Noh, kas see on üldine soodne majanduskeskkond, selle üle võib vaielda. Aga linnal tõepoolest läheb hästi.
Käesoleva aasta 4 kuuga on linn saanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12,3% enam tulumaksu ja Maksuameti andmetel on Tallinnas tulusaajaid 231 000 ja keskmine tulu kuus on 1326 eurot ühe saaja kohta. Ja töötuse määr on jätkuvalt madal. Jätkub ka linlaste palkade kasv, mis omakorda avaldab soodsat mõju linna maksutuludele. Ja sellest tingituna prognoosime lisaeelarves tulumaksu tulu suurenemist 13 miljoni euro võrra. Ka linnaasutused on aasta I kvartaliga oodatud tulemusi ületanud, mis võimaldab suurendada nende omatulu prognoosi ligi 2,8 miljoni euro võrra. Suuremas summas saab linn ka toetusi, mille tulemusena lisandub eelarvesse 1,8 miljonit eurot enam, kui algselt kavandasime. Ja sellest toetused riigilt 1,4 miljonit eurot ning välisrahastus umbes 400 000 eurot. Lisaks suurendame lisaeelarvega ka oodatavat reklaamimaksu tulu. Noh, ootame, et täiendavalt tuleb umbes 150 000 eurot ning muid väiksema osakaaluga tulusid. Kokku umbes 234 000 eurot.
Ja loomulikult lisaeelarvega soovime tuua ka häid uudiseid erinevates valdkondades. Alustame haridusvaldkonnast. Ja haridusvaldkonnas on hea uudis see, et alates 1. septembrist tõstame munitsipaallasteaedade ja huvikoolide õpetajate palga alammäära 1250 eurole ning juhtide töötasu tõuseb, noh, 5–7,5%. Ja haridusasutuste palgatõusudeks oleme lisaeelarvesse ette näinud 1,8 miljonit eurot. Lisavahendeid näeme ka ühistranspordile. See vajadus on tekkinud eelkõige seoses MRP case'iga. Ma arvan, et linnavolikogu liikmed mäletavad, et eelmisel aastal meil tekkis väike kriis, millega linn sai hästi hakkama minu arvates. Lisavahendeid see valdkond ikkagi vajab ja me peame eraldama täiendavalt 2 miljonit eurot.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See on väga põnev teema. Palun kuulame!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Täiendavaid vahendeid näeb lisaeelarve ette ka teerajatiste puhastamiseks ja korrashoiuks, aga ka liiklusohutuste suurendamiseks. Tavapärasest lumerohkem talv tõi linnale kaasa suuremad kulutused lume äraveole ja selleks, et meil eelarves oleks piisavalt vahendeid ka järgmiseks talveks, peame juba praegu täiendavalt eraldama 600 000 eurot. Jalgrattaradade ja teekatte märgistuse uuendamiseks on täiendavalt ette nähtud 300 000 eurot.
Saab täiendavaid vahendeid ka sotsiaalhoolekande valdkond summas 265 000 eurot. Saavad sellised asutused nagu Käo Tugikeskus ning Tallinna Tugikeskus Juks ja tänu nende vahenditele saab osutada teenuseid suuremas mahus. Ja täiendavalt eraldame ka 244 000 eurot, kuna suurenevad ka eakate hoolekande ööpäevase üldhoolduse teenuse kulud, eeskätt väljaspoolt Tallinna asuvatelt hooldekodudel.
Täiendavad vahendid on ette nähtud nii Tallinna linna kui atraktiivse reisikoha ja rahvusvaheliste kultuuri- ning spordisündmuste paiga turunduseks kui ka erinevateks algatusteks ja ürituste korraldamiseks; nähakse ette linnapoolne toetus Kelly Sildaru olümpia ettevalmistusteks; lisavahendid saavad ka mitmed olulised kultuurivaldkonna sündmused, sealhulgas filmifestival PÖFF, muusikafestival MustonenFest, valgusfestival Kadriorus, aga ka Tallinna päev, mis sel aastal oli pühendatud eesti keelele; samuti vanalinna päevad, mis sel aastal on pühendatud Tallinna esmamainimise 800 aastapäevale ja mille raames on kavas Linnamuuseumis korraldada ka näitused; nii, ja sel suvel Tallinnas toimuva üldlaulupeo ja ka juubeli tantsupeo auks luuakse fotonäitus laulu- ja tantsupidude rongkäigud Tallinnas; toetame ka Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise targa linna tippkeskuse TalTech City loomist; ja mõeldes ette juba ka talvekuudele, kavandame Mustamäe linnaosas uisuväljaku avamist; Kristiine Linnaosa Valitsus aga saab tööd alustada ja linnakodanikke teenindada uutes tänapäevastes ruumides aadressil Metalli tn 5.
Ja kui me räägime olulisematest investeeringutest, siis eelkõige me peame mainima Reidi tee projekti. Täiendavalt lisaeelarves me eraldame 12 miljonit. Tingitud on see eelkõige sellest, et esialgu oli plaanis lõpetada projekti järgmisel aastal. Nüüd me näeme, et on võimalus seda lõpetada juba aasta lõpuks. See omakorda tähendab, et on vaja eraldada ka täiendavaid vahendeid. Aga projekt ka kallines iseenesest, sest me oleme otsustanud rakendada ka kaasaegseid tehnoloogiaid. See tähendab, et me katsetame: elektroonilised märgid, aga ka targad foorid, mis on omavahel seotud ühe süsteemiga.
Ja saab lisada veel, et Georg Otsa, Konstantin Pätsi ja Jaan Krossi mälestusmärkide rajamiseks nähakse lisaeelarvega täiendavalt ette 300 000 eurot, samuti Tallinna Heleni Kooli renoveerimise projekti koostamiseks 250 000 eurot ning Salme Kultuurikeskuse kohvik-restorani ruumide rekonstrueerimiseks 235 000 eurot. Täiendavaid investeeringuid nähakse veel ette ka erinevatele linnaasutustele. Loetelu on olemas.
Ja mulle tundub, et meil lisaeelarves on kolm põhilist prioriteeti: see on haridusvaldkond; lasteaiaõpetajate palgatõus ja see on transport, vajalikud kulud seoses MRP tegevuse lõpetamisega ja see on tee-ehitus ja eelkõige muidugi Reidi projekt.
Austatud Tallinna Linnavolikogu liikmed! Palun teid lisaeelarvet toetada! Ja ootan teie küsimusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja küsimusi tõepoolest on. Alustab Ants Leemets! Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Et Tallinn kavatseb võtta laenu 6,8 miljonit. Ja iseenesest, nagu ma sain eelnevalt selgitusest aru, et see võetakse eelmise aasta limiidi piires ja nüüd on see limiit täis. Samas antakse TLT-le, ütleme Tallinna Linnatranspordile 2 miljonit juurde. Et kuivõrd ikkagi saaks nagu natuke selgust, et kuivõrd ta on ikkagi vajalik see andmine, ütleme? Millega seoses täpsemalt see 2 miljonit siis kulub?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kust ma alustan? Et esiteks, mis puudutab vajadust võtta laenu.
Noh, teoreetiliselt saaks seda ka mitte võtta, aga praegune finantsiline olukord annab võimaluse tõepoolest seda laenu võtta kahel põhjusel. Esiteks raha hind on suhteliselt madal ja teiseks, praegu me oleme täitnud ainult 34% limiidist. Teadaolevalt meie krediidi maksimumpiir on 60% jooksvatest kuludest. Tänaseks me oleme täitnud ainult 34%. Et me tegelikult ei saa öelda, et selle laenuga, mis on umbes 7 miljonit, me nüüd ületasime või oleme piiri lähedal.
Mis puudutab MRP case'i, siis loomulikult me ei võta laenu jooksvateks kuludeks. Laenu me võtame ainult investeeringuteks. Ja jooksvad kulud tõepoolest on kasvanud seoses sellega, et me pidime MRP Liinilt üle võtma, aga see on ka suuremas plaanis loogiline, sest just sellepärast, et MRP Liinide hinnad ei olnud adekvaatsed, nad ei saanud ka hakkama. Nende töötasu oli madalam, nende kütusekulud olid madalamad ja, noh, umbes 50% võrra madalamad. Nüüd, kui TLT sellega tegeleb, siis TLT peab lähtuma reaalsest olukorrast ja loomulikult nii palgad on kõrgemad, noh rääkimata sellest - see on eraldi teema muidugi -, et meid ootavad ka vajalikud investeeringud selleks, et neid liine ülal pidada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Väga positiivne on see, et kergliiklusteede teekattemärgistuse uuendamiseks on eraldatud 100 000 eurot. Kas Te ehk oskate mulle vastata, kui palju kilomeetreid kergliiklusteid selle raha eest saab markeerida? Ning ühtlasi, kas on plaanis markeeringut parandada ka nendel kergliiklusteedel, mis ei asu siis sõiduteel, vaid on eraldi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! On kavas parandada mõlemad teed, aga kilomeetrite arvu me ei oska öelda. Ja ma tegelikult arvan, et seda ei oska öelda ka finantsteenistuse esindajad. Ma ei ole kindel, et kui oleks siin Kommunaalameti esindaja, et ta suudaks seda ka niimoodi peast öelda. Ma arvan, et praegu seda ei ole ka täpselt teada, kui palju me selle raha eest suudame ära teha.
Aga viimaste aasta jooksul ma arvan, et see on võib-olla suurem investeering selles valdkonnas. Samas me näeme, et vajadus on tegelikult veel suurem.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! No kahjuks taas kord, kui me vaatame seda lisaeelarvet, siis siit vaatab vastu selline linnavalitsuse suhtumine volikokku, et lööge see kummitempel peale ja lähme kõik rahulikult koju, on ju. Ja siin toon ühe näite. Et meil palutakse heaks kiita täiendavad kulud 105 000 eurot Otepääl toimuva suusavõistluse toetamiseks, mis toimus jaanuarikuus ehk see on juba pool aastat tagasi ära kulutatud.
Ja minu küsimus on ... No tegelikult mul on ka täiendav küsimus. Et miks me üldse peaks Tallinna maksumaksja raha eest Otepääl toimuvaid suusavõistlusi toetama ja miks me peaksime pool aastat hiljem seda siin heaks kiitma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et võib-olla selline küsimus võiks tekkida iga spordi- või kultuuriürituse puhul: kas me üldse peaksime nagu toetama spordi- või kultuuriüritusi? Kahjuks Tallinnas ei ole võimalik selliseid üritusi ja selliseid võistlusi korraldada. Ja erandkorras Tallinn toetab selliseid üritusi, kus formaat ei näe võimalust seda korraldada Tallinnas, ka väljaspool Tallinna haldusterritooriumi. See oli päris suur üritus, kus oli ka päris võimas teleülekanne ja igal pool oli näha, et see on mingil määral ka Tallinna üritus.
Kui te küsite minult, kui suur oli selle mõju - no mina praegu seda ei oska hinnata. Aga ma arvan, et iga kultuuri-, aga ka spordiürituse puhul seda mõju niimoodi matemaatiliselt täpselt ei ole võimalik hinnata.
Nüüd, mis puudutab, miks me praegu seda kinnitame. Tegelikult tuleb tunnistada, et sellest on kujunenud tavapraktika, et mõned suuremad kulud, mida linn teeb, mis ei olnud ette nähtud esialgu eelarves, linnavalitsus loodab, et pärast volikogu kinnitab - kui kinnitab - tagantjärgi. Ja kui Te nüüd küsite, kas see on korrektne? No mis on alternatiiv?! Meil ju tekkivad sellised vajadused. Ma arvan, et tegelikult see on korrektsem, kui linnavalitsus lihtsalt eraldaks sellele üritusele 100 000 reservfondist. Siis me ei arutaks seda üritust üldse. Ja võib-olla austatud volikogu liikmed ei paneks ka tähele, et selline üritus toimus ja linn eraldas. Aga see, et me toome seda volikokku siia saali arutamiseks, tekitab ka arutelu võimaluse. Ma veel üks kord kordan, et tegelikult oleks võimalik lihtsalt eraldada raha linnavalitsuse otsusega reservfondist, aga võib-olla just see ei oleks korrektne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud linnapea! Minule meeldib ilus ja lilleline linn ja on hea meel, et näiteks seoses Taani kuninganna külastusega Tallinnasse ja lipu kinkimisega ja selle sisseõnnistamisega Toomkirikus hakkavad juhtuma juunikuus väga pidulikud sündmused. Aga minule teada olevalt Taani Kuningriik kingib roosiaia meile. Aga Teil on eelarves heakorra all küll pandud, nagu on pandud, et planeeritakse istutada 800 roosi, 138 jugapuud ja mis iganes. Mida see tähendab, kui Taani Kuningriik kingib roosiaia ja Tallinn annab raha või?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Väga õiguspärane küsimus tegelikult. No alustame sellest, et meil siin vahepeal tekkis debatt, kas üldse see oleks õige sündmus, et seda tähistada. Ja oli ka selline debatt. Et me ju mäletame ajaloost, millega on seotud see sündmus.
Aga kui vastata Teie küsimusele, siis tihti ongi nii, et see kingituse hind või maksumus on väiksem kui tegevuskulud, mis tekivad seoses selle kingituse vastu võtmisega. Meile kingiti roosid - roosid on meile tasuta. Aga selleks, et seda korraldada ja selleks et meil oleks ilus park ja aed ja selleks, et istutada - kahjuks raha ei antud. Peame ise eraldama. Mis on valik? No teoreetiliselt oli valik öelda, et meile see kingitus ei sobi. Aga vist seda valikut ikkagi ei olnud. Et meid ootab, jah out of topik:India saatkond või siis antud juhul India riik soovib meile kinkida meile puid, vist 100 tükki. Aga me ütleme, et noh selleks, et istutada - see ei ole nii et lihtsalt inimesed tulevad ja istutavad. Et see on professionaalne tegevus. Selle peale kulub kaks korda rohkem vahendeid. No ja siis saatkond meile annab nagu sellise vihje, et no tegelikult see võiks olla Tallinna linna panus, et "kui me kingime teile puid, et ...". No vot selline see olukord on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Hea linnapea! Et minu küsimus puudutab valgusfestivali "Ajaloomustrid". Et vaatan, et 57 000 antakse juurde sellele. Et palju selle festivali siis 250 inimesele korraldatud festivali lõppmaksumuseks kujuneb siis ja et palju see üldse kokku siis maksab? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tuleb tunnistada, et mõne suure ürituse puhul on, on see MustonenFest või siis PÖFF, iga aasta ootus kasvab ja taotluse maht kasvab samamoodi. Et võib-olla mingi hetk me peame otsustama, et nüüd on see piir. Aga no praegu on võimalus suuri sündmusi toetada ja ka antud juhul me otsustasime, et oleks võimalik eraldi täiendavaid vahendeid eraldada. Aga vot ma pean tunnistama, et ma peast ei mäleta, mis on selle festivali üldmaksumus. Ja ma arvan ... Kui palju?
Tallinna finantsdirektor - Katrin Kendra Katrin Kendra
297 000.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
297 000. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, teine küsimus palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Et Tallinna Linnateatrit on juba kaua aega projekteeritud ja kuidagi ei taha õnnestuda. Asja ajab linnakantselei. Ja nüüd siis võetakse maha 2,5 miljonit. Lisaks sellele Kalevi staadionilt tuleb maha 554 000 ja Saksa Gümnaasiumilt miljon. Et äkki Te seletate nende kolme objekti, miks need asjad liiguvad aeglaselt või mis selle põhjus on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No eelkõige muidugi see ei tähenda, et me loobume nendest projektidest. See muidugi ei tähenda ka seda, et me vähendame eelarvet.
Jah, kahjuks on see nii, et Linnateatri projekteerimine venib. See võtab veel aega. Ja praegu ei ole mõtet ka raha eelarves hoida. Kas me oskame praegu täpsemalt öelda, millal projekt oleks valmis ja millal me alustame ehitamisega - no see ju sõltub ka sellest, millal me saame täpsustada ka riigi toetuse perioodi, aga ka määra. See päris selge ka ei ole.
Nüüd Saksa Gümnaasiumi puhul meil oli tõepoolest vajadus projekti täpsustada, millega me ka tegelesime. Ja kuna sel aastal me vist ehitusega lõpetada nagunii ei jõua, siis me nii palju lihtsalt ei suuda kulutada.
Ja nüüd kolmas objekt oli? .... Kalevi staadion. Samamoodi. Üks positiivne uudis on muidugi see, et Toonela tänav on peaaegu valmis ja tantsupeoks on kindlasti valmis, aga muid arenguid ei oleks ka praegu võimalik algatada. Praegu tuleb ikkagi mõelda selle peale, et tantsupidu oleks korralikult läbi viidud ja pärast seda edasi liikuda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma nõustun Teiega, et üks väga positiivne asi, mis selles lisaeelarves on, on lasteaiaõpetajate palgatõus. Küll see 1. september, või 1. jaanuar, millal see võiks olla, küll me selle üle jõuame siin veel vaielda lähitulevikus.
Aga ma igaks juhuks küsin, sest elu on õpetanud, et kui midagi ei ole must-valgel kirjas, siis küsi järgi. Ja ma ei näinud seletuskirjas ja Te ise ei toonud ka välja, et kui palju tõusevad lasteaia õpetajate abide palgad ja kas need tõusevad. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et ma palun täpsustust.
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Õpetaja abide palgad tõusevad nagu varasematel aastatel samas taktis. Aga ma hetkel ... kui ma nüüd ei eksi, siis nad tõusevad 610 eurole.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et me kõik tegelikult teame seda, et Pirita linnaosa on Kesklinna-Lasnamäe inimeste puhkealaks, vähemalt suveperioodidel. Talvel muidugi ka, aga siis juba suusatamises, uisutamises jne.
Nüüd, kui ma võrdlen heakorrale juurde antavat raha, näiteks Mustamäe 90 000, Pirita ainult 19 000. Et kas Pirita ei oska küsida? Või kust see ebavõrdsus hakkab tekkima? Kas Te oskate vastata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No see ju eelkõige sõltub ruutkilomeetritest ja baassummast. Et linn on võtnud eesmärgiks iga aasta täiendavalt eraldada vahendid ja no seda on ka tehtud. Ma mäletan, et kui me arutasime lisaeelarvet koos linnaosavanematega, et sellist täiendavat taotlust sealt ei olnud.
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No võib-olla. No võib-olla uus linnaosa vanem küsib rohkem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Et see on jätkuvalt üheks meie prioriteediks ja me püüdsime rahuldada linnaosade taotlused just selles valdkonnas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun, jah!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Minu küsimus on seoses Maleva 2a tänaval oleva sotsiaalmaja soklikorruse sanitaarremondiga, kuhu on ette nähtud 100 000. Et tegemist on suhteliselt uue majaga ja sanitaarremont on üldiselt suhteliselt väike. Et millest see 100 000 võib nagu kujuneda? Et kus on vaja uut maja 100 000 eest remontida? Et mis põhjustel?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, vat ma pean tunnistama, et nii detailset arusaamist mul ei ole. Ma ei tea, kas finantsteenistus ... ma ei usu, et ka teil on see detailne kirjeldus? .... Maleva 2a sotsiaalkeskuse sanitaarremont 100 000.
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Sanitaarremonti on keeruline detailides kirjeldada. Sanitaarremont tähendabki seda, et uuendatakse sisustust ja värskendatakse selle maja korterite seisundit.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Linnaplaneerimise Ameti koosseisu võetakse tööle täiendavalt üks jurist, kes hakkab tegelema sundvalduste seadmisega Tallinna linnas. Et esimest korda, kui me siin sundvaldust hiljuti seadsime Harju tänavale, tekkis pärast seda üks kartulipõld. Et kas on plaanis mingit suuremat sundvalduste seadmise lainet Tallinnas alustada, et kogu linn saaks täidetud kartulipõldudega? Või mida see spetsialist tegema hakkab? Mis sundvalduste seadmisest on juttu?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No jah. Tegelikult mulle tundub, et just vastupidi. Et praegune olukord on tekkinud sellepärast, et eraomanik rakendab enda õigust teha enda maal seda, mida ta soovib, ja me praegu veel ei leidnud õigusliku võimaluse mõjutada tema käitumist. Mis minu arvates ei ole pehmelt öeldes adekvaatne. Mulle tundub, et just vastupidi. Linnal võiks olla rohkem võimalusi ja see on selleks hea näide mõjutada eraomanike käitumist ja vajadusel ka sundvõõrandada. Aga, noh, ma ei tea. Kas keegi soovib täiendavalt kommenteerida?
Sõnavõtt - Eha Võrk Eha Võrk
Ma olen igati linnapeaga nõus. Aga ma räägin lihtsalt sellest kohtade kohapealt. Kuigi need on Linnaplaneerimise Amet, siis ma olen lihtsalt kursis. Nimelt, ma usun küsijagi on kursis, et seadus muudeti ja sundvalduse taotlusi on palju tulnud. Ja sundvaldus ei ole mitte ainult linna ja eraisiku vahel, vaid antud olukorras on tööpõld lai ja väga palju avaldusi juba laekunud eraisikutelt, kes tahavad teise eraisiku vara peale sundvaldust. Nii et selle menetluse jaoks on vajalik praegu linnaplaneerimises koosseisu juristi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud linnapea! Tore on näha, et kultuurisündmusi toetatakse lisaeelarves samuti. Mu küsimus käib aga MTÜ MustonenFest täiendava eralduse kohta - 15 000 eurot. Siit võib lugeda, et kuna tegemist on täiendava eraldusega olnud. Kui suur on olnud Tallinna linna toetus sellele festivalile kokku?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kui ma õigesti mäletan, oli see 50 pluss 15 .... 60 pluss 15? 60 pluss 15 .... Aaa! No siis 50 ... siis õige ikkagi 50 pluss 15 .... Aruandlus loomulikult. Kõik organisatsioonid, kes saavad linna toetust, loomulikult koostavad aruandlust Tallinna linnale eelkõige.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Lugupeetud linnapea! Mu küsimus on selle ühistranspordi liiniveole eraldatava 2 miljoni kohta. Et mäletamist mööda EMRP, eraettevõte EMRP suruti linnatranspordi teenusepakkumisest välja ja, ma võin eksida, aga minu meelest nende ebareaalsete n-ö kulude ja tulude vahekorras oli see peamine põhjus, ning ma võin eksida, aga minu arust nad küsisid linnalt juurde raha ja see jäi alla miljoni. Et kas see nüüd on nagu mõistlik, et eraettevõte suruti välja ja selle tulemusel on vaja nüüd linnatransporti äkki 2 miljonit juurde lisada, kuigi oleks võib-olla saanud odavamalt linnale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mulle tundub, et see definitsioon "suruti välja" ei ole päris korrektne, sest tegelikult eraettevõtja osales konkursil, pakkus enda poolt ka hinda ja selle hinnaga võitis. Ja seda hinda pole nagu linna poolt peale surutud, vaid ettevõtja poolt oli see välja pakutud. Ja tegelikult see ei ole ainult ettevõtja õigus, vaid ka kohustus. Ja ei ole ainult ettevõtja kohustus, vaid ka linna kohustus lähtuda sellest hinnast. Jah, tõepoolest, juba enne seda, kui oli lõplikult näha, et MRP ei saa hakkama, meil oli juba info, et selles ettevõttes on probleeme. Ja tõepoolest nad pöördusid ka linna poole, et "andke rohkem raha". Aga mis alusel?! Et kuidas on võimalik, kui on võidetud riigihange ühe hinnaga ja siis linn veel millegipärast annab raha juurde? Ma arvan, et kui see peaks juhtuma või kui see juhtuks, siis kindlasti siit saalist tuleksid arupärimised, kui mitte kuriteo avaldused. Ja see on üks asi, aspekt.
Ja teine aspekt. Et loomulikult hind on tähtis. Aga on tähtis ka kvaliteet. Et selle hinnaga, ja isegi, kui see hind oleks miljoni võrra suurem, nagu me saame aru ja näeme praegu, kvaliteetset teenust ei olnud võimalik osutada. Aga linnatransport peab olema mugav ja ka ohutu. Ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes, tegelikult kui oleks olnud õiguslik võimalus, siis üle võtta oli vaja veel varem, aga meil selleks ei olnud õiguslikku võimalust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Hea linnapea! Et ma tulen tagasi, siin kolleeg Reformierakonnast juba põgusalt puudutas palliplatse. Et Mustamäel, siin on kirjas teil, et korrastatakse palliplatsid aadressidel Akadeemia tee 60b ja Mustamäe tee ja Sõpruse puiesteel seal ja. Ma küsin nüüd niimoodi, et kuidas on võimalik korrastada, mida ei ole olemas? Ma ka täna käisin Akadeemia teel läbi - seal ei olnud absoluutselt midagi palliplatsi moodigi. Seal oli pikk põlvini muru ja kõik! Ja lagunenud laste mänguväljak. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Alustame sellest, et me lähtume eelkõige linnaosa taotlusest, aga selles ongi asi, et tulebki korda viia ja loomulikult jutt ei ole kunstmurukattest, mis maksaks vähemalt 250–300 tuhat. Jutt on sellest, et korrastada nii palju, et lapsed saaksid kasutada ja sellistel tänavatingimustel spordiga tegeleda. Ja selleks vahendeid loomulikult me eraldame mitte nii palju, kui tegemist oleks professionaalse staadioniga, kus oleks päris jalgpalliväljak. Et veel üks kord kordan, et päris jalgpalliväljak, selleks et kunstmuru välja vahetada, oleks vaja nagu ette näha 250–300 tuhat iga sellise platsi puhul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma vaatan, et minu kolleegid kasutavad võimalusi esitada juba teine kord oma küsimus. Aga näed, ma proovin ka omalt poolt esitada küsimus. Mul on ammu-ammu aastaid juba südames. See on meie 5-korruselise maja saatuse kohta. Need majad, mida me nimetame hruštšovkad. Nad ümber tehtud, natukene on korras, tehtud ja kõik nagu paistab, et meil on väga hästi. Ma mäletan, et mitu aastat tagasi meil Mustamäe Tehnikaülikoolis oli üks suur konverents, kus me arutasime nende saatus. Oli palju ettepanekuid, kõik ettepanekud kadusid ära. Ja nüüd probleem on, kõige suurem probleem on selles liftiga. Inimesed, kes elavad V, IV, III korrusel, mõned neist üldse ei saa alla minna.
Probleem on selles, et me peame võib-olla, ma pakun vähemalt arutada seda küsimust, et teeme tipp-, pilootprojekti selle kohta, kas üldse sinna tehniliselt mõne majade peale võib ehitada lifti ja kes võtab enda peale need rahalise kulutusi. See võivad korteriühistud teha, elanikud või keegi muu. Aga see on väga suur probleem muidu meile vanades magamisrajoonis umbes 40% nende majadest. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No tegelikult see on nii lai küsimus. Ma isegi ei tea, kust alustada. Alustame sellest, et üldse on suur küsimus, mida tulevikus teha nende vana paneelmajadega. Et me ju teame analüüsist, et nende eluiga varsti lõpeb lihtsalt ja see on nagu suurem küsimus üldse, mis nende majadega teha. Aga eelkõige see on suurem küsimus ka sellepärast, et nagu me teame, et kõik majad on suuremas plaanis eraomandis. Korteriühistu on ühe või teise elamumaja omanik ehk siis elanikud on nende majade omanikud. Ja see on nagu jällegi suur küsimus, et kui palju ja mis mahus me saame toetada üldse eraomanikuid. Aga me loomulikult seda teeme, noh: "Hoovid korda", "Fassaadid korda". Aga kas me peame ka igale majale lifti tegema, eriti olukorras, kui see projektiga ei olnud ette nähtud? Vot ma isegi ei ole kindel, et see oleks õige, rääkimata sellest, et see oleks väga-väga kulukas projekt. Et me oleme seda isegi analüüsinud.
Ja kui rääkida pilootprojektist, no siis see kindlasti ei oleks õiglane, et me ühele majale teeme sellise lifti, et anname signaali, et nagu linn võiks seda teha. Aga me ju tegelikult ei ole võimelised seda igas majas tegema. Aga ootust me tekitame. Mulle tundub, et see ei oleks õige. Seal, kus meil tegelikult puudub võimekus, ei ole õige ka anda vale signaali. Samas meil on erinevad projektid, mis annavad võimaluse erivajadustega inimestele kohandada eluruume ja sealhulgas ka spetsiaalsed tõstukid. Ehk siis, kui on väga konkreetne väga konkreetse inimese vajadus, siis väga konkreetse projektiga seda saab lahendada. Aga see, et igas paneelmajas, 5-korruselises majas me hakkame lifti ehitama, mulle lihtsalt tundub, et see on absoluutselt ebareaalne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Kuidagi ei tahaks leppida selle seletusega, mis Te andsite juba tehtud kulutustele, mida me lisaeelarves või põhieelarves, vahet ei ole, kummas dokumendis menetleme. Et kui ma loen nüüd "Tallinna linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda", siis see ütleb ühemõtteliselt: "Eelarve vastu võtmisega annab linnavolikogu linnavalitsuse ja tema ametiasutuste ja hallatavate asutuste kaudu ning linnavolikogu kantselei volituse teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks". Kasutame sedasama suusatamise näidet jaanuaris tehtud kulutusele. Me ei ole Teile tegelikult ... mitte Teile, vaid Tallinna Linnavalitsusele seda voli andnud. Mille alusel see kulutus tehakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma ei tea. Et tundub, et ei oleks korrektne korrata seda, mida ma juba ütlesin. Aga ausalt öeldes mul ei ole midagi muud lisada. Nagu ma ütlesin, et linnavalitsusel on võimalus linnavalitsuse otsusega eraldada vahendeid reservfondist ja varem seda väga tihti tehti ka. Me viimasel ajal püüame loobuda sellest praktikast, et eraldada ürituste läbiviimiseks regulaarselt, eriti selliseid summasi, reservfondist. Ja mõnikord tagantjärgi ikkagi pakume seda läbi arutada volikogule.
Et ma arvan, et normtehniliselt siin vastuolu ei ole. Jah, tõepoolest, võib mitte leppida sellega, et selline kulu oli tehtud ja lähtuvalt sellest ka seda eelarvet toetada või mitte toetada. Aga noh, selline võib olla natukene demagoogiline vastus. Et sisuliselt ma jätkuvalt arvan, et kui tuleb selline suur kulu, mida linnavalitsuse arvamusel oleks õige teha ja see ei ole eelarves ette nähtud ja kui linnavalitsus otsustab, et seda oleks vaja teha ja raha eraldada, siis korrektsem on ikkagi pigem tuua seda välja lisaeelarves, kui lihtsalt eraldada reservfondist. Jah, jaa, palun!
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Täiendaks nii palju, et tegelikkuses on juba põhieelarves Ettevõtlusametile ette nähtud Tallinna linna turundamiseks ja turismi turundusteenusteks vahendid. Ja kuna avanes võimalus teha koostööd Kelly Sildaru olümpiaettevalmistustega, sõlmiti vastav kokkulepe eelmise linnapea poolt - Taavi Aas - ja toimus ka see Otepää MK etapp, siis Ettevõtlusamet eraldaski need vahendid ja nüüd lisaeelarvega sisuliselt taastatakse seda turundusteenuste eelarvet, kuna teine poolaasta on alles ees ja Ettevõtlusametil võib tekkida vajadus ka teisel poolaastal taolisi turunduslikke üritusi toetada. Ja selleks tal ei oleks muidu võimalusi.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, kui jällegi ... kui mitte eraldada seda reservfondist. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, teine küsimus palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Kohe ütlen ära, et ma lihtsalt pean seda küsimust küsima, selleks et anda erahuvialakoolidele või mitte anda, aga õigemini öelda, et tõsta nende kindlustunnet. Nimelt põhieelarves oli eraldatud erahuvialakoolidele 200 000 eurot, mille väljamaksmine nüüd seisab selle taga, et ei ole neid kriteeriume siiamaani veel kinnitatud. Ja nüüd, kui me vaatame seda lisaeelarvet, siis huvikoolide õpetajate palgatõusuks see suurusjärk on umbes sama summa, 201 000 eurot, kui ma nüüd eksi. Võin pisut eksida. Ja erahuvialakoolidel on nüüd see mure, et kas see 200 000, mis põhieelarves neile oli eraldatud, kas see ikkagi siis antakse nende toetuseks nüüd. Või on see ümber tõstetud huvikoolide õpetajate palgatõusuks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Noh, tegelikult, kui see oleks nii, seda oleks ka näha. Et ei oleks võimalik seda lihtsalt linnavalitsuse otsusega ära teha. Aga no tegelikult see muidugi ei ole nii. Et raha on tõepoolest juba eelarvega eraldatud. Ja eile me võtsime vastu ka kriteeriumid, mille alusel saab raha eraldada. Praegu on selline plaan, et koolid saavad, erahuvikoolid saavad raha septembrist.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja aasta lõpuni, kalendriaasta lõpuni. Et tulevikus ma arvan, et võib-olla oleks õigem raha eraldada juba jaanuarist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, teine küsimus palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Esmalt ma tahaksin kindlasti toetada proua Tšernogorova ettepanekut, et linnavalitsus töötaks põhjalikult läbi kortermajade toetamise programmi. Poolteist kuud tagasi Isamaa vastav eelnõu Keskerakonna poolt lükati tagasi kahekordistada toetusi. Et alles oli uudis, et kortermajadele riigi poolt eraldatavad toetused said sisuliselt otsa, ma ei tea, loetud minutitega. Et linna panus peaks siin kindlasti oluliselt kasvama.
Aga minu küsimus on Vana Baskini Teatrist. Et teadupärast meil on Linnateater, kes teeb tõsist repertuaari ja keda me toetame. Et kas me nüüd tõesti võtame Vana Baskini Teatri linna tiiva alla ja hakkamegi seda n-ö komöödiateatrit ka avalikest vahenditest toetama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No tegelikult nii palju, kui mina mäletan, seda on juba päris pikalt tehtud. Vana Baskini Teater sai toetust ka varem. Aga, kas me soovime midagi täpsustada?
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Vana Baskini Teater saab sel aastal kokku 58 000 eurot, mis kindlasti Linnateatri finantseeringuga võrreldav ei ole. Ja see eraldus tuleneb kunagisest kokkuleppest. Kui Vana Baskini Teater tegutsema hakkas, siis oli seal kokkuleppes ette nähtud, et kui kaua see teater nendes ruumides, kus ta tegutses, tegutseb ja et linn siis nendel aastatel ka seda tegevust toetab. Ja nii palju, kui mina mäletan, on käesoleva aastaga selle kokkuleppe kohaselt viimane aasta.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud linnapea! Ma loen nüüd tugiteenuseid siit ja siin seisab paberil, et tugiteenuskohtade perestamiseks antakse 29 640. Kas see tähendab, et me võtame oma lapsed ja vanemad ja vanaemad ka kaasa? Või mis see perestamine tähendab?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, ausalt öeldes ka mul tekkis see küsimus, kui me seda arutasime. See oli meie linnakantselei ehk siis linnasekretäri ettepanek, st töö ümberkorraldust. Et ma ei tea, kas Toomas tahab sellest nagu rohkem rääkida? Palun!
Sõnavõtt - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Sõltub, palju mulle aega antakse, aga põhimõtteliselt on küsimus selles, et töökohtade hindamised on läbi viidud kogu riigi süsteemis. Ka meil on läbi Fontese uuringu tehtud linna töökohtade hindamised ja nüüd viimane toimus meil 2000 .... igatahes tükk aega tagasi ja nüüd on meil vaja seda uuesti hinnata, sest on tekkinud uued töökohad ja nende väärtused ei ole enam need, mis on teised. Tööjõuturu olukord on muutunud ja me peame oma palgakorralduses lähtuma just nimelt tööjõuturu olukorrast ja mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka erasektoris, mis on Tallinnas ja Tallinna ümbruses. Aitäh! .... Perestamine tähendab seda, et ühesugused, samalaadsed töökohad liigitatakse ühtedesse tööperedesse ja nendele antakse samaväärne hinnang, näiteks nagu juristid, nagu lastekaitsjad, nagu raamatupidajad. Seal nimekirjas volikogu liikmeid ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Tegelikult jah, see definitsioon tekitab rohkem küsimusi, kui sisu. Et sisu on ju väga lihtne. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et ma ei tea, kas ma olen õigel teel, kui ma tunnustan Teid selle eest, mida siin eelarves ei ole. Et hiljuti tuli paljude silmarõõm, ja meie arvates Tallinna maksumaksjale liigne koorem, uudis, et Tallinna Televisioon on sügavas miinuses. On äärmiselt positiivne, et maksumaksja ei tõtta siit eelarve kaudu seda õlga alla panema. Kas ma eksin, kui ma Teid selle eest tunnustan, ja loodan, et sinna enam sentigi ei lähe? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Kui Te mind tunnuste - Te ei eksi kindlasti. Teine küsimus, mille eest.
Aga kui rääkida tõsiselt, siis jah, tuleb tunnistada, et selline taotlus oli. Ma ei näe praegu võimalust seda teemat arutada siin volikogu saalis ja pakkuda teile siis need vahendid eraldada, kuna kõigepealt ma tahan aru saada, mis on selle vajaduse sisu ja miks selline probleem tekkis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Kiisler, palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Aitäh! Austatud linnapea! Ma tuleks tagasi ikkagi selle eelarvedistsipliini juurde, et "Tallinna linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra" punkt 12.3 ütleb, et: "Ametiasutuse juhil ei ole õigust muuta eelarvega kinnitatud kulutuste otstarvet". Ometi ma sain Teie vastustest aru, et see on Teil täitsa tavaline praktika, et lõdvalt sinna-tänna, et muudate ... enne eelarve ju muutmist muudate kulutuste otstarvet. Et kui oli juttu siin selle Suusaliidu kulutusest, siis vastuses öeldi, et võetakse, muudetakse otstarve ära ilma eelarvet muutmata ja nüüd siis paigutatakse raha tagasi. Et kas Teil sihuke mingi järelevalve ka selle üle toimub, kui niimoodi rikutakse seda punkti korras? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mulle tundub, et Te vist ikkagi valesti saite aru. Et Ettevõtlusametil see rida oli olemas. Lihtsalt sõnastus oli üldsõnaline. Ja siis, kui tekkis ka reaalne vajadus, siis sellest reast raha eraldati. Ja praegu me lihtsalt täpsustame seda sõnastust konkreetsete projektidega, kuhu see raha oli eraldatud. Ja praegu, kuna see vajadus võib tekkida järgmise poole aasta jooksul veel kord, siis me arvame, et selles reas raha peab olema. Sest rahvusvahelised projektid, mis tõstavad linna rahvusvahelist imidžit ja toovad turiste Tallinnasse, kindlasti aasta jooksul tulevad veel. Ja Ettevõtlusametil peab säilima võimalus rahastada selliseid ettevõtmisi ja selleks me ka palume ka volikogu toetust. Et me midagi ei muuda, ja rääkimata sellest, et linnavalitsus seda pole teinud.
Mida ma ütlesin? Et teoreetiliselt, no kui tekib mingi selline vajadus, siis on võimalik raha ka eraldada reservfondist. Aga me seda ei soovi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ma linnapeale ei näe. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja kaasettekande selles küsimuses rahanduskomisjoni poolt teeb Maksim Volkov! Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõud 13. mail ja otsustas hääletamistulemustega 13 poolt, vastu ei olnud, 2 inimest olid erapooletud, otsustas lõpetada eelnõu esimene lugemine komisjonis ja suunata eelnõu esimesele lugemisele linnavolikogu istungil. Muudatusettepanekute esitamise aeg on 31 mai kell 12.
Ja sooviksin lisada kaks–kolm sõna sekka sellest, kuidas see arutelu läks. Head kolleegid! Meie praegune reglement näeb ette, et iga volikogu liige saab võtta osa koosolekust. Ja kahjuks seekord ma ei saa öelda, et saalis, ja ka koosolek oli siinsamas saalis, ei saa öelda, et oli palju inimesi. Ma arvan, et me saame kasutada paremini seda võimalust arutada eelarvet, arutada lisaeelarvet. Ja kuna komisjoni ajal too atmosfäär on teine ja töörütm on teine, ma arvan, see on hea võimalus koostööd teha. See on minu isiklik arvamus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Vastavalt volikogu töökorra § 15 lõikele 2 arutab linnavolikogu eelarve eelnõu kahel lugemisel. Ja sellest tulenevalt panen hääletusele määruse eelnõu "Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve" esimese lugemise lõpetamine ja eelnõu saatmine teisele lugemisele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 57 poolt, vastu 1, erapooletuid 2, on määruse eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja eelnõu on saadetud teisele lugemisele!
Tuletan veel kord teile meelde, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on homme, s.o 31. mail kell 12.
Te olete ära teeninud tubli töö eest 15-minutilise vaheaja!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu liikmed! Meie paus on läbi! Ja et me kõik jõuaksime kenasti punktid menetletud ja kella 20-st Tallinna vanalinna päevadele, siis liigume oma päevakorraga edasi.
18:03 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE93 Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas 5. OE93 Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja järgmine punkt on "Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis kahe kinnistuga Tartu mnt 13 ja 15. Ja nende sihtotstarve on 50% äri- ja 50% elu-. Ja Tartu maantee kinnistu 13 aadressil plaanitakse 13 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ehitust ning Tartu mnt 15 kinnistule kuni 18 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega eluruumidega ärihoone ehitust.
Tegu on Tallinna kõrghoonete piirkonnaga. Antud krundi tiheduseks, ehitustiheduseks saab olema 3,8. Ning seda planeeringut on menetletud 5 aastat. Selle raames on läbi viidud keskkonnamõju strateegilist hindamist, tehtud väga põhjalikku tööd. Ja ma usun, et see planeering on tänaseks vastuvõtmiseks, kehtestamiseks küps. Kokku tuleb alale 73 + 114 korterit ehk siis 187 korterit ja autoparkimiskohti saab olema 287. Palun teilt nimetatud detailplaneeringu kehtestamist toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas abilinnapeale on küsimusi? Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et kui kõrge see hoone võib siis tulla seal?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kõrgus on 18 maapealset ja 13 maapealset korrust. Ta on n-ö astmetena pandud.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mis see 130 m tegelikult tähendab siis? Et kuidas ta nende teiste kõrgete majade hulgas silma paistab pärast seda?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Absoluutkõrgused on ... Üks hetk, ma täpsustan üle.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Suurim kõrgus on 130.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Aga kuidas ta selles hoonetekompleksis hakkab välja paistma?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See illustreeriv pilt ma palun võimalusel panna seinale.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nii, pilt on seinal.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Umbes selline, aga see on illustratsioon, mis võib veel muutuda. Aga ta paneb printsiibid paika.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui ei ole, siis ma .... Jaa, Priidu Pärna siiski!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma vabandan! Ma saan aru, et seal kõrval asub ka n-ö kuulus "Turisti" pood vist jah, et seal oli pikka aega arutelu, kas see objekt võtta muinsuskaitse alla, aga ma saan aru, et praegult seda ei ole plaanis. Et kas selle turistipoe planeering on ka töös praegu
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, ta on ka töös
Küsimus jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Või mis perspektiiv seal on?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ta peaks tulema, kui ma ei eksi vastu võtmise ... ta on praegu sellises vastuvõtueelses faasis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, teine küsimus palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud abilinnapea, et minu küsimus on, et mind ikka huvitab see, et kas ta on Ühispangast kõrgem, Radissonist kõrgem, Swissist kõrgem?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ta on Ühispangast madalam.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Okei, okei!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aga tegu on kõrghoonete teemaplaneeringu alasse jääva alaga. Nii et seal kõrgused on määratud enamasti vaatekoridoridega ja Lennuameti nõuetega ja tihedusega kindlasti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuna see on tõesti, ehitatakse või plaanitakse ehitada siis Citysse veel õhte n-ö kõrghoonet, et mul on selline küsimus, et kas te olete spetsialistidega arutanud, - kas seal on juba tekkimas oht nihukestest tuulekoridoridest ja nihukesed lisamõjud, mis tekivad kõrghoonete vahele? Eks ole New Yorgis ja igal pool me teame, et see on üks jagu probleemne?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin tuulekoridoride osas ma kardan, et ei ole seda probleemi. Siin oli väga suur probleem vaatekoridori osas ja seda hoone paiknemist on tõesti selle raames nihutatud. Küll aga tänaseks nii muinsuskaitselised kui ka Lennuameti kui ka erinevad nõuded on selles osas täidetud. Nii et need vaatekoridorid ja liikuvused ja ütleme logilistiline pool on n-ö paika loksutatud. Et seal on väga pikalt selle detailplaneeringuga tegelikult tegeldud.
Et mis puudutab konkreetselt tuulekoridore, siis mul on keeruline siin vastata. Aga ma ei tea, et meil oleks nii väga palju nendega tegeldud. Siin, ma arvan, et see ei ole tegelikult selle planeeringu mõttes olnud selline väga täpne arutelu koht.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Küsin täpsustava küsimuse veel selle poole pealt, et seal on kõrval kohe elumaja ka, kui ma õigesti mäletan, eks.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Gonsiori tänava pool.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Et kas ta varjab valgust nagu ka märkimisväärselt sellel elumajal ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal oli küsimus insolatsioonist. Tänaseks on tehtud ka insolatsiooni ehk siis valguseuuringud. Gonsiori tänava poolsel osal tõesti oli küsimus valgustusega. Kuid nende uuringute käigus selgus tegelikult ... seal on väga huvitav arhitektuur, kus on rõdu tegelikult väljatulev. Ja juba Nõukogude-aegses ... Ütleme, ka täna nad ei tule oma valgustingimustega välja lihtsalt arhitektuursetel põhjustel. Seal on n-ö väljaulatuv rõdu, mis on kinni kaetud ja tuppa tegelikult paistab normidest vähem valgust. Et see mitte kuidagi ei mõjuta selle hoone ehitust seal. See oli tõesti seal vaidluse koht, aga niimoodi sai see lahendatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi abilinnapeale ma ei näe. Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni poolt Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 7. mai koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõnaga esineda? Ei soovi.
Head linnavolikogu liikmed! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tartu mnt 13 ja Tartu mnt 15 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 50 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:11 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE73 Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri?2006 korraldusega nr?1913-k kehtestatud Osmussaare tn 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 6. OE73 Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri?2006 korraldusega nr?1913-k kehtestatud Osmussaare tn 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1913-k kehtestatud Osmussaare tn 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis Osmussaare tee 10 kinnistu osas otsuse langetamisega. Tegu on Nissani müügikeskusega, nii rahvakeeles öeldes, mis asub Peterburi tee ja Mustakivi tee nurgal. Nemad soovivad oma müügisaali pinda suurusjärgus 170 m² laiendada. Paraku kehtiv detailplaneering seda ei võimalda ja nad on esitanud taotluse selleks detailplaneeringu tühistamiseks. Pärast seda on neil võimalik oma laiendus teha ja see on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekande teeb Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon 7. mail arutas seda küsimust ja hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kas keegi soovib sõna läbirääkimiste puhuks? Ka seda soovi ei ole. Lõppsõna soovi eelnõu esitajal ei ole, me saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud linnavolikogu! Palun teil võtta seisukoht "Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006. aasta korraldusega nr 1913-k kehtestatud Osmussaare tn 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise" osas. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
49 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:14 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE82 Tallinna Linnavalitsuse 12. novembri 2003 korraldusega nr 2587-k kehtestatud Keemia tn 39 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 7. OE82 Tallinna Linnavalitsuse 12. novembri 2003 korraldusega nr 2587-k kehtestatud Keemia tn 39 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt. "Tallinna Linnavalitsuse 12. novembri 2003 korraldusega nr 2587-k kehtestatud Keemia tn 39 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolinikud! Tegu on siis omaniku taotlusega tunnistada osaliselt kehtetuks Keemia tn 39 osas kinnistu detailplaneering. Tänaseks on möödunud 15 aastat selle planeeringu kehtestamisest ning elamukrundid on hoonestatud ja omanik soovib nüüd jagada krunti, mis on üle 2000 ruudu, mis on väga suur krunt, kuid olemasolev detailplaneering seda ei võimalda. Selleks, et tal oleks selle krundi jagamise võimalus, selleks tuleks detailplaneering kehtetuks tunnistada ja see otsus ongi teie ees.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb Natalia Malleus. Palun!
Kaasettekanne - Natalia Malleus Natalia Malleus
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon oma koosolekul 7. mail arutas antud päevakorrapunkt ja otsustati hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu lõppsõna ei soovi ka eelnõu esitaja. Me saame liikuda hääletuse juurde.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 12. novembri 2003. aasta korraldusega nr 2587-k kehtestatud Keemia tn 39 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 48 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:17 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE103 Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2007 korraldusega nr 894-k kehtestatud Tallinna Ratsaspordibaasi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 8. OE103 Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2007 korraldusega nr 894-k kehtestatud Tallinna Ratsaspordibaasi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2007 korraldusega nr 894-k kehtestatud Tallinna Ratsaspordibaasi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab taas abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolikogu liikmed! Nimetatud intrigeeriva pealkirja taga on tegelikult loomaaia ees asuva toitlustuskoha saatuse muudatus, ütleme nii. Täna on seal ärimaa. Selleks, et sinna rajada busside parkla, mida loomaaial tegelikult hädasti vaja on, selleks on tänaseks see toitlustuskoht likvideeritud. Ja selleks, et taotleda edaspidi projekteerimistingimusi, selleks et seal toitlustuskoha asemel teha siis busside parkla, selleks olekski vaja detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada nimetatud positsiooni osas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on küsimusi? Selles päevakorrapunktis ei ole. Aitäh! Kaasettekandega palun Nikolai Korb! .... Jaa, Ivi Eenmaa siiski nüüd. Jah, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Vabandan! Austatud abilinnapea! Mul on küsimus, et ta on tõesti nihukese intrigeeriva nagu pealkirjaga eelnõu. Ega hobused ei kannata midagi sellest ümberkorraldusest?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ainult hobujõud võidavad, mis on bussidel olemas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See oli see vast hea vastus. Rohkem küsimusi tõesti ei näe. Ja palun kaasettekandeks Nikolai Korb!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! Linnamajanduskomisjon 21. mail arutas antud eelnõud ja tulemustega 9 poolt, vastu ja erapooletu ei ole, otsustas toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas teil on kaasettekandjale küsimusi? Neid ei ole, aitäh! Avan läbirääkimised. Kui keegi soovib sõna? Seda soovi ei näe. Eelnõu esitaja lõppsõna ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 16. mai 2007 korraldusega nr 894-k kehtestatud Tallinna Ratsaspordibaasi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle eelnõu poolt on 52 volikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
18:20 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE104 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 9. OE104 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena päevakorrapunktina "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu "Rand" detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun abilinnapea Andrei Novikov!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis kinnistu omaniku sooviga jagada oma krunt kaheks, selleks et taotleda edaspidi projekteerimise tingimusi hoone püstitamiseks jagatud hoonestamata kinnistu osale. Selleks, et seda võimalust talle anda, oleks vaja osaliselt kehtetuks tunnistada detailplaneering, mis oli koostatud kogu alale ja kus asus ka see väiksem krunt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekande selles punktis teeb Kalev Kallo! Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Volikogu linnamajanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. mai istungil. Kuulanud ära ettekande, otsustas eelnõud toetada. Kaheksa osalenud liikmetest oli poolt, vastu ja erapooletuks ei jäänud keegi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kui keegi soovib sõna ka seda soovi ei ole. Lõppsõna soovi eelnõu esitajal tundub, et ka ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu "Rand" detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 51 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:23 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE105 Tallinna Linnavolikogu 14.?juuni 2001 otsusega nr 188 kehtestatud Tanuma tn, Lõuka tn, Vabaõhumuuseumi tee ja Õismäe raba vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 10. OE105 Tallinna Linnavolikogu 14.?juuni 2001 otsusega nr 188 kehtestatud Tanuma tn, Lõuka tn, Vabaõhumuuseumi tee ja Õismäe raba vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001 otsusega nr 188 kehtestatud Tanuma tn, Lõuka tn, Vabaõhumuuseumi tee ja Õismäe raba vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab abilinnapea Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Tanuma 32 kinnistu omaniku sooviga nihutada kinnistul oleva, detailplaneeringuga lubatud kinnistul oleva hoone asukohta. Kuna praegune detailplaneering seda ei võimalda, siis selleks, et maja krundil paigutada pisut teistmoodi, olekski vaja seda hoone detailplaneeringut tühistada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei näe. Aitäh! Kaasettekande selles küsimuses teeb Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Ka seda eelnõu arutas linnamajanduskomisjon oma 21. mai istungil. Kuulanud ära ettekandja, komisjon otsustas hääletamistulemustega 8 oli poolt, vastu ei olnud keegi, erapooletu vist ei olnud samuti keegi, otsustati eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Seda soovi ei näe. Lõppsõna soovi tundub, et ka eelnõu esitajal ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001. aasta otsusega nr 188 kehtestatud Tanuma tn, Lõuka tn, Vabaõhumuuseumi tee ja Õismäe raba vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 52 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:26 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE107 Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis „HUPMOBILE – terviklik linna ja linnalähedane liikuvus“ ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale 11. OE107 Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis „HUPMOBILE – terviklik linna ja linnalähedane liikuvus“ ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis "HUPMOBILE - terviklik linna ja linnalähedane liikuvus" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolinikud! Tegu on siis adaptiivse foorisüsteemi tasuvusuuringu eeluuringuga. Välisprojektiga, millel on pealkiri HUPMOBILE ja selleks, et meie teedel suurendada läbilaskevõimsust ja tegelikult laiemalt võttes selleks, et Tallinn läheks üle adaptiivsele või siis targale foori juhtimisele, oleks täna võimalik kasutada välisvahendeid ja teostada eeluuringuid, et hakata tulevikus paigaldama foore, mis oma režiimid sätivad vastavalt sellele, millised on liiklusvood, tagades sellega tegelikult selle, et meil on vähem ummikuid ja teede läbilaskevõime on maksimaalne, võimaldades ka tulevikus liigelda kiiremini ja saastada keskkonda vähem. Selleks, et seda teha, on projekti raames kavas analüüsida mõistlikkust ja tasuvust adaptiivsetele foorijuhtimissüsteemidele üleminekul; erinevaid võimalusi, kus neid rakendada. Võetakse ka arutusele mingid testlõigud, näiteks Tartu maanteel või Tammsaarel või Sõpruse puiesteel. Ja ka muidugi erinevate loendussüsteemide ja andurite paigaldamise mõttekust ja võib-olla tehakse ka selliseid testpaigaldusi.
Nii et kokku on eelarve 1,9 miljonit eurot, peaaegu 2 miljonit. Tallinna eelarve ... Kogu selle projekti meetme eelarve on umbes 2 miljonit. Tallinna eelarves on see kajastust leidnud 213 000 eest ja omaosalus on seal 32 000 eurot. Enamasti on tegu personali- ja uuringute kuludega. Projekti partnerid on Aalto Ülikool, Tallinna linn, Hamburgi linn, Riia linn, Turu linn, Rootsi Kuninglik Tehnikainstituut, ITL DIGITAL LAB MTÜ. Kestvus 1. jaanuar 2019 kuni 30 juuni 2021. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ootan ettekandjale ka küsimusi, mida tundub, et ei ole. Aitäh! Kaasettekande teeb linnamajanduskomisjoni esindajana Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 21. mai koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas teil on kaasettekandjale küsimusi? See eelnõu ei tekita küsimusi ka kaasettekandjale. Avan läbirääkimised. Kui keegi soovib sõna? Ka seda soovi ei ole. Eelnõu esitaja lõppsõna tõenäoliselt ei soovi. Hea linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis "HUPMOBILE - terviklik linna ja linnalähedane liikuvus" ning volituse andmine Tallinna Transpordiameti juhatajale". Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 50 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:31 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE91 Osalemine EL projektis „StratKIT – avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad“, nõustumine oma- ja sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Haridusameti juhatajale 12. OE91 Osalemine EL projektis „StratKIT – avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad“, nõustumine oma- ja sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Haridusameti juhatajale
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Osalemine EL projektis "StratKIT - avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad", nõustumine oma- ja sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Haridusameti juhatajale". Palun ettekandeks abilinnapea Vadim Belobrovtsev!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Tere õhtust, head volikogu liikmed! Et palun siis teie toetust, et meie saaksime osaleda lihtpartnerina EL projektis "StratKIT - avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad", mille eesmärk on siis edendada avaliku sektori toitlustusteenuse mudelite arendamist ja kasutuselevõttu Läänemere piirkonna riikides. Ja põhirõhk on suunatud kohalike omavalitsuste poolt läbiviidavate toitlustushangete arendamisele.
Selle projekti kogumaksumus on siis 2 miljonit, isegi natuke rohkem. Aga meie osa on väga väike. Nii et see on meie jaoks ka minu meelest väga kasulik tänu sellele. Meie osalus on siis ainult 9000 eurot ja ka see on jagatud siis kolmeks aastaks: 2019, 2020 ja 2021. Nii et palun siis teie toetust sellele eelnõule! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Esimese küsimuse selles punktis esitab Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Et kas Te selgitaksite mõne lihtsama näitega, et millised need on, need avaliku sektori toitlustusteenuse mudelid, mida arendatakse ja kavatsetakse kasutusele võtta Läänemere piirkonna riikides? Ja milline võiks olla see jätkusuutlike toitlustusteenuste alane platvorm?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Selle projekti eesmärk, ütleme niimoodi, on välja töötada teatud strateegia, mida siis osalejad ... Ja seal on erinevad riigid. Lisaks Eestile on seal Taani, Soome, Rootsi, Poola ja Venemaa, võib-olla veel keegi, võib-olla ei ole praegu meeles. Et siis selline strateegia, mis lubab meile paremini koostada meie toitlustushankeid nagu, et nad oleksid siis vastavad meie tänase päevale, nõudmistele, reaalsustele. Ja see iseenesest tähendab seda nagu, et see toitlustamine oleks kaasaegne, kvaliteetne ja tõepoolest arvestaks sellega nagu, mis on meil täna needsamad trendid meie toitlustuses, olgu selleks näiteks suurema mahetoidu kasutamine, kohaliku tooraine kasutamine jne jne. Et ühesõnaga selleks seda põhimõtteliselt ongi vaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Ma nagu natukene sain Teie vastusest ka oma küsimusele ... Aga mis sealt siis välja peab tulema? No kas on need soovitused või? Ei saa aru noh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei, need ongi soovitused põhimõtteliselt. See on selline dokument, mida võib nimetada strateegiaks. Seal on teatud kriteeriumid-juhendid-mõtted, kuidas siis saaks seda toitlustamist ja neid hankeid teha nagu kaasaegsemaks. Ja loomulikult siis on igal riigil võimalus seda ka rakendada oma territooriumil, ja ma loodan, et me Tallinnas saame seda kindlasti niimoodi teha.
Aga see ei ole niimoodi, et lihtsalt meile öeldakse, kuidas seda tegema peab ja siis me teemegi seda. Loomulikult see on soovituslik. Aga ma arvan, et need soovitused on väga väärtuslikud. Nii et me hakkame neid kindlasti kasutama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Et kuulan nagu hiina keeles. Et kas Te põhimõtteliselt saate aru, millega see lõpeb või? Et ma küsiks täpsustavalt. Et kas see on mingi endise abilinnapea Züleyxa Izmailova initsiatiiv, mida Te lihtsalt viite lõpuni, võiduka lõpuni? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Vastates esimesele küsimusele. Jaa, ma saan ise aru nagu, millega see asi lõpeb n-ö ja mis on selle eesmärk. Vastates teisele küsimusele - jaa! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, teine küsimus palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Tähendab, härra Belobrovtsev! Kas ma saan siis õigesti aru, et 60 000 eest Tallinna linn, oma 60 000 eest, Tallinna linn saab näpuotsatäie häid soovitusi või, kuda süüa, mida süüa?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult Tallinna osalus on 9000 eurot ja ma arvan, et selle dokumendi eest nagu ei ole see väga suur summa. Aitäh!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Tegemist on innovaatilise strateegiaga. Kas see tähendab seda, et see hakkab käsitlema no näiteks vetikate rohkem söömist ja proteiiniallikana hakkame rohkem kasutama putukaid? Või milles seisneb innovaatilisus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et innovaatilisus seisneb selles, et näiteks viimased tendentsid on selgelt näitamas, et meie inimesed eelistavad süüa väga erinevat toitu nagu. Võib-olla kas osaliselt, ka osaliselt seda, mida Teie mainisite. Tegelikult, kui me vaatame ja loeme näiteks uudiseid, siis Soomes nagu see putukaköök nagu on tegelikult päris populaarne olnud viimastel aastatel.
Aga ma arvan, et kui tõsiselt rääkida, siis ma arvan, et pigem nagu siin võetakse arvesse ikkagi seda, et aina rohkem inimesi põevad siis mingisugustest allergiatest, näiteks nagu, nad ei saa süüa kõike, mis neile pakutakse. Pluss on meil näiteks taimetoitlustus päris levinuks saamas. Nii et ma arvan, et pigem me räägime sellest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No ma ei tea, minu ja meie fraktsiooni jaoks on 9000 eurot küll suur raha, et selle võiks suunata Tallinna koolilaste toitlustamisse, kus rahasid on kokku kärbitud. Et natukene paremini aru saada siis sellest projektist. Et milliseid toitlustusteenuseid Tallinna linnas siis tegelikult silmas peetakse? Et kas on koolide toitlustamine, lasteaedade toitlustamine või on see siin II korruse suures saalis cateringi pakkumine? Et mis toitlustusteenuseid siin silmas peetakse?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Esiteks, ma parandan nagu, et laste toitlustus ei olnud meil kärbitud Tallinnas. See on asi number üks.
Asi number kaks on see, et jutt eelkõige käib loomulikult hangetest, nagu siin on kirjas, toitlustushangetest nagu, ja need puudutavad meie organisatsiooni asutusi: koole, sotsiaalasutusi jne. Nii et kõik need asutused ühesõnaga, kus see toitlustusteenus pakutakse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mina ja ma usun, et teised, me ei hakanud ju küsima paljalt kiusu pärast. Et me tõepoolest ei saa aru, mis innovatiivne strateegia see on. Ja kui Te ütlete, et 9000 eest me saame - ma loodan Teid nüüd täpselt tsiteerida -, saame teada, et inimesed eelistavad süüa erinevat toitu, siis äkki selle 9000 asemel selle teadmise võiks ka võtta kuskilt Erik Orgult või kelleltki odavamalt. Et kas Te kaalusite ka alternatiive?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et alternatiivid olid kindlasti kaalutletud. Aga samas ma pean ütlema, et see järeldus nagu, millele me jõuame nagu selle dokumendiga, ei ole see nagu, et inimesed söövad erinevat toitu nagu. See järeldus on see, et kuidas viia läbi need toitlustushanked meie asutustes niimoodi, et nad vastaksid mitte eilsele, vaid tänasele päevale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaal on küll kolmas küsimus. Paraku me saame piirduda kahega. Vabandan! Aga ma arvan, et abilinnapea meeleldi viib Teid kurssi kõikide üksikasjadega.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Kindlasti! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Aitäh! Kaasettekandeks Vladimir Afanasjev palun!
Kaasettekanne - Vladimir Afanasjev Vladimir Afanasjev
Lugupeetud kolleegid! See küsimus meil oli arutusel sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis. Ja ma pean ütlema, et arutamine oli ka väga põnev ja küsimused oli mitu ja ikkagi samad, nagu on praegu saalis. Kuid see kokku: see hääletati 11 inimesed, vastu sellest projektist ei olnud, erapoolelised ka ei olnud ja komisjon toetas eelnõu esitatud kujul. Ja ma loodan, et saal ka teeb samad otsused. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Eenmaa siiski kolmandat küsimust ei saa. Soovitan Teil oodata näiteks läbirääkimiste juures sõnavõtu osas oma järge. Kas keegi teine soovib küsimust esitada kaasettekandjale? Kui ei, siis aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Vladimir Afanasjev Vladimir Afanasjev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine EL projektis „StratKIT – avaliku toitlustamise innovaatilised strateegiad“, nõustumine oma- ja sildfinantseeringuga ning volituste andmine Tallinna Haridusameti juhatajale". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 44 poolt, 3 vastu, 4 erapooletut, otsus on vastu võetud!
18:41 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE75 Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu seaduslikkuse kontroll 13. OE75 Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu seaduslikkuse kontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu seaduslikkuse kontroll". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava! Palun!
Ettekanne - Helve Särgava Helve Särgava
Austatud volikogu esimees ja head kolleegid! Nagu te ju kõik olete kindlasti korralikult läbi lugenud selle pika ja põhjaliku revisjoniakti ja täpselt samamoodi ka seletuskirja siis selle otsuse juurde ... Kuid ma tahaksin eelkõige siis puudutada siin mõningaid selliseid küsimusi, mida me sellel kontrollimisel siis oluliseks pidasime.
Selle kontrolli viisime läbi siis mina ja revisjonikomisjoni teine liige Helle Kalda. Päris mitmel korral me kohtusime Linnavaraameti töötajatega, saatsime ka päris mitmeid järelepärimisi. Ja lõpuks koorus meile siis selline teave.
Miks, millised eesmärgid me püstitasime enne kontrollimist. Eelkõige kahtlemata esimene eesmärk oli meil selgeks teha, et miks Tallinna linnal oli vaja üldse rentida eluruume; kuidas siis see rentimine toimus; milliste õiguslike aktide alusel. Aga täpselt samamoodi väga oluline on siis konkreetselt juba Raadiku Arenduse OÜ leping Tallinna linnaga: millised on siis Tallinna linna kohustused; millised olid siis Raadiku Arenduse kohustused; kuidas on kujunenud siis üürid, kuidas saadakse kätte n-ö üüre võlglastelt. Ja ma mäletan, et mõni aeg tagasigi oli siin ka küsimusi, et millised on siis need linnale vajalikud töötajad, kindlasti täpselt sedasama ka uurida.
No täiesti selge, et loomulikult põhieesmärk saigi olla, et kas leping, mille on Tallinna linn koos kõigi omale võetud kohustustega sõlminud siis Raadiku Arenduse OÜ-ga, kas see on igatepidi seaduslik. Ja loomulikult jälgisime ka kõigi eesmärkide puhul praegusel ajal väga levinud euroopalikku mõtet, et kas on kõik toimunud hea tava kohaselt.
Võib-olla siis veidikene selgituseks, kuis see kõik siis alguse sai. Alguse sai ta väga pragmaatiliselt. Nagu te väga hästi ju mäletate, et ühel päeval tekkis tõeliselt palju n-ö sundüürnikke. See tähendab ... millised on sundüürnikud, ma ei hakka ju siin selgitama, sest siin saalis ei istu ühtegi inimest, kes ei tea, kes on sundüürnikud, ja et nendel on vaja eluruumi. Kahtlemata linn oli probleemi ees, et probleem oli olemas ja väga tõsine ja see tuli lahendada. Ning kes siis ikkagi lahendama asusid? Lahendama asus linnavalitsus. Aga loomulikult mitte ilma linnavolikogu heakskiiduta ei olnud see võimalik. Ja sisuliselt saabki see kõik alguse detsembrikuust 2005 n-ö linnavalitsuse otsusest ja siis juba edasi loomulikult on Tallinna Linnavolikogu.
Nagu materjalidest nähtus, siis algselt asuti seisukohale, linnavolikogus oli algselt esitatud siis otsuse eelnõu, et sõlmida rendileping arendajaga ja linna vahel 10 aastaks. Aga teisel lugemisel siis - see oli, teine lugemine oli juba augustis 2007 - siis tehti ettepanek, et see rendileping võiks siis sõlmida 20 aastaks. Ning see leping kehtima hakkab siis, see tähtaeg 20 aastat hakkab siis kehtima sellest kuupäevast, kui antakse siis üle viimane maja. Nii et antud momendil on siis see rendileping meil kehtiv 2031. aastani. Kuigi meile tundub, et see on veel väga kauge n-ö tulevik, tegelikkuses, noh nagu me näeme, et ega aastad lähevad kiiresti ja varsti see tähtaeg saabub.
Mis meile nagu eelkõige tekitas siis just selle tähtaja saabumisega ka meile küsimuse ja seda küsimust me esitasime siis Tallinna Linnavara ametnikele nii suulises kui tegime ka järelpärimise kirjalikus vormis, kuivõrd meie ei leidnud ühtegi konkreetset dokumenti selles osas, et kust me näeksime, et mis siis saab nendest inimestest, kes seal siis elavad 2031. aastal. Kuivõrd me küll lepingust nägime, et lepingus on kirjas, et põhimõtteliselt, kui see aeg saabub, siis on Tallinna linnal õigus need elamud või, ütleme, majad siis, majad ära osta. Loomulikult hind on siis tollel ajal, kuidas siis, eks ole, hinnatakse. Aga samal ajal on küsimus nüüd selles, et vaadake, seda õigust kasutada sa saad ikkagi ainult siis, kui omanik on nõus. Ja nende majade omanik on kes? Nende majade omanik on Raadiku Arenduse OÜ. See oli tegelikult juba ka linnal, ühesõnaga, alguses kindel seisukoht, et eluruumid peavad olema n-ö pakkuja omandis. Jah. Nii et need kuuluvad, eks ole, nüüd kõik need elamud kuuluvad siis Raadiku OÜ-le. Nii!
Ja linn omalt poolt siis soovis veel seda, et seesama Raadiku OÜ või siis eluruumi pakkuja, et oleksid need eluruumid n-ö korras, korrashoiu eest. Ja täpselt samamoodi, et nad siis esindaksid linna ka elanikega nende üürilepingute sõlmimisel. Ja noh, nagu me tema siin vahepeal ühte n-ö kõlavat juhtumit, eks ole, et siis noh, ongi ka võimalik tõepoolest, et arendajal on õigus nagu öeldakse, noh, linna nimel sõlmida siis ka üürilepingud.
Nii et nagu me näeme, et kui saabub nüüd see tähtaeg, kus üürileping, eks ole, lõpeb '31, täiesti selge, et inimeste jaoks, kes seal elavad on see siiski silme ees väga tõsine probleem, sellepärast et arendaja võib iga kell öelda, et "ma ei müü neid maju". See on täiesti selge. Või "ma müün need sellise hinnaga", mis ei ole linnale vastuvõetavad. Kuid fakt on see. Ja loomulikult ka leping on kahepoolne. Nagu teame me kõik - kahepoolne n-ö akt. Kas siis lepingut pikendatakse või mitte ja millistel tingimustel pikendatakse, ka täpselt samamoodi see on ju kahepoolselt nagu öeldakse sõlmitav. Ja samal ajal loomulikult, mis meile ka ikkagi silma jäi, ega tegelikkuses linn, nüüd ütleme need eluruumide rentimisega kannab päris korralikke kohustust materiaalseid.
Nii et vaatasime 2017. a lõpuks oli juba sisuliselt linn maksnud kuskil ligi 54 miljonit, 53 miljonit, vist oli 900 000, noh 54 miljonit. Nii, ja kui me nüüd võtame sealt eks ole selle nagu öeldakse selle lepingu lõppemiseni, noh siis see tuleb igatahes kuskil võib-olla et seal 110 miljonit, või noh, seda ma nüüd praegu natuke utreerin, ma ei ole seda niimoodi ka arvutanud.
Siis, millest see võib-olla koosneb. No täiesti selge, et kui me nüüd vaatame, kui palju ka linn siis, palju need, kes seal sees inimesed siis ütleme elavad, et kas nemad, mis kulutusi nemad kannavad. Noh, täiesti loomulik, et nad kannavad kõik need enda kommunaalkulutused eks ole, noh nagu ikka: kõik vesi, kanalisatsioon, küte. Ja nemad maksavad siis ka n-ö renti, sest linn maksab renti siis Raadiku n-ö sellele arendajale 10,53 ruutmeetri kohta. Nüüd konkreetselt seal sees elavad inimesed on jaotatud n-ö ütleme siis kahte hinnakategooriasse - ja kindlasti selles osas Helle Kalda selgitab teile, kuna temaga koos me kontrollisime -, siis nii et ühed maksavad 1.60 eurot ruutmeeter ja teised siis 1.92 eurot ruutmeeter.
Nii et noh selles mõttes nüüd noh linn nagu, ütleme et on teinud tõepoolest sellise suure vastutuleku küll selles rendisummas. Nii et noh, sisuliselt iga ruutmeetri pealt kuskil üle 8 euro siis umbes katab, eks ole, linn. Noh, täiesti selge, et elavad seal, eks ole, erinevad inimesed ja loomulikult kaesime siis ka seda, et kes need linnale ka vajalikud töötajad on. Noh, täitsa selge, et ega linnale vajalikud töötajad, noh, see ongi terve loetelu, aktist te kindlasti nägite. Seal oli meil välja lausa toodud, et kes need kõik on. Noh, võib-olla et siit, kui mõned ma teile siit ütleks meeldetuletuseks, need on õpetajad ja üldharidus- ja kutsekoolide töötajad, koolieelsete lasteasutuste töötajad ja kultuuritöötajad ja ühesõnaga politseinikud, päästeametnikud. No see oli terve loetelu, mis me siia tõime. Kahtlemata nad on kõik, kahtlemata, vajalikud töötajad. Täiesti selge. Aga ka meil tekkis ka nende üüride osas siin väikseid selliseid küsitavusi mõlemil kontrollijal. Ja nagu ma ütlesin, selle koha pealt Helle Kalda kõneleb.
Võib-olla, mis ma siin veel tahaksin siiski ära märkida. Ära märkida ma tahaksin siiski seda, et omanik, selle arenduse omanik, see omanik on mitmel korral vahetunud. Tegemist on nagu ikkagi eraomandiga ja eraomandi, nagu öeldakse, omanik ise teab, millal ja kellele ta, eks ole, seda edasi müüb. Ja omanikel on õigus olla ükskõik ja elada ükskõik ja olla ükskõik kus kohas.
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
kuidas öelda, noh, siin toimingu piirangut eks ole seaduses ei ole ja nii nagu me ka siin mõlemad revideerijad ütlesime, et oleme siis meie ja eks siis ka volikogu lähtub siis heas usus, et jumala eest ei juhtu, et aasta pärast sealt korruptsioonisuitsu hakkab tulema. Nii et noh lähtume siis seda pidi ja tolle pärast ma noh ka pidasin vajalikuks just nimelt ka sellest kõnelda, et no siis ei hakka sealt mitte mingil juhul suitsu tulema, kui see kõik on tõepoolest ka siin teada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui palju Te soovite lisaaega?
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Aitäh! Mina siin rohkem lisa ... 1 minut lisaaega. Ja mis olid meie lõppjäreldused austatud volikogule. Iseenesest Tallinna linna ja Raadiku Arenduse vahel 25. märtsil 2008 sõlmitud leping on seaduslik. Pole kahtlust. Tallinna Linnavaraametil me palume, et kontrolliks ta, kas üüripindasid kasutatakse heaperemehelikult ja et eluruume poleks antud allüürile. Ja Tallinna Linnavalitsusel koostada tegevuskava eluruumi arendajalt väljaostmiseks või üürnikele muud eluruumide pakkumiseks hiljemalt aasta enne Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu lõppemist. Nii! Aitäh! Minul kõik ja Helle Kalda meil seda täiendab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sinnani me veel jõuame.
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vahepeal on meil küsimused. Priidu Pärna, palun!
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Nii!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Suur tänu selle suure töö eest! Ja hea, et Te lõpuks ka selle n-ö onupojapoliitika välja tõite selle akti puhul.
Aga ma tahan sellist üldist hinnangut. Et kuidas siis nüüd linna seisukohalt vaadatuna anda üldine hinnang sellele projektile? Et kas ta nüüd linnale on olnud n-ö õige ja kasumlik projekt või ta tegelikult ikkagi perspektiivis tulevikku vaadates on linnale kahjumlik projekt, et mida poleks tasunud teha ja mitte edaspidi tulevikus plaanida sellist varianti?
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Ma arvan, et aastad tagasi, toda hetke arvestades, ma arvan, et see oli mõistlik projekt. Sellepärast et tolle hetke just nimelt see olukord, sundüürnike suur hulk ja nende probleemide lahendamine, tollel hetkel oli see minu arvates mõistlik ja asjalik. Aga, kui nüüd siin juba nüüd edasi minna n-ö veel majade ja veel majadega, siis on see juba küsitav. Aga tolle hetke seisu ja ütleme need esimesed majad, ma pean seda mõistlikuks. Ja alati mõistlikkus võibki tihti olla nii, et see ei ole väga kasumlik, sest kasumlikkust siit nüüd küll ei paista.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et onupojapoliitikast olime me juba kuulnud. Siin ei tulnud, ei siin reas ega seal reas, ei tulnud see inimestele üllatusena millegipärast. Nii et heast usust kuuleme me esimest korda sellises valdkonnas. Aga loodame, et hea usk on põhjendatud.
Minu küsimus pigem on. Et nagu Te viitasite ilmselt Igor Mangi juhtumil, et seal oli tšakrate avamine käis edasiüüritud toas. Et palju on selliseid edasiüürimise juhtumeid? Sest nagu Te kirjeldate, siis see n-ö rendi vahe ja kompenseerimine on tõesti suur. Et on sellest mingit nagu adekvaatset ülevaadet ka? Sest linna käest me oleme küsinud ja alati on öeldud, et "raske kontrollida".
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
No kõigepealt esimesele küsimusele vastus. Täitsa selge see, et me revisjonikomisjonis arutasime, ja Priidu Pärna, olles revisjonikomisjoni liige, oli selle n-ö looga loomulikult kursis. Ja see ei saanudki talle üllatus olla, kuna ta ise ka osales. Täiesti selge, et siin on Linnavaraametil ... ja me nendega kohtudes ka rääkisime, väga tõsine, nagu öeldakse, järelevalve ja töö veel, et selgitada välja neid allüüri juhtumeid. Aga mina ... See on minu täiesti isiklik arvamus ja võtan sõnad tagasi, kui eksin. Ma isiklikult julgen küll arvata, et ma ei tahaks hästi uskuda, et see Mangi juhtum nüüd oli üks ja ainuke. Aga mul ei ole konkreetset fakti sinna vastupidiselt lisada. Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et kas Te kohtusite selle kontrollimise käigus ka teadmisega - linn vist ostab selle majandamise teenust kuidagi sisse mingilt ettevõttelt. Et kuidas see majandamine on korraldatud? Mis need teenused on? Kuidas see sisseostmine käib? Kas see käib hankega? Ja milline on selle majandava ettevõtte võim nende elanike üle?
Ettekanne jätkub - Helve Särgava Helve Särgava
Kõik need ostud teeb seesama arendus, see Raadiku Arendus. Kõik need. Täpselt samamoodi tema ka, nagu öeldakse, teeninduskorras kasutab ka ühte firmat, kes siis ka tegeleb üürivõlglastega. Sest et linn tegeleb nüüd üürivõlglastega nii palju, noh,kes on sotsiaalpinnal ja kes vajavad sotsiaalabi, aga muidu ka seesama arendus n-ö ostab need kõik sisse, teenused.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Tundub, et ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kaasettekannet selles küsimuses meil ei ole. Selles küsimuses on aga võimalik läbirääkimiste osas sõna võtta. Ja soovi on avaldanud Helle Kalda. Palun!
Kõne - Helle Kalda Helle Kalda
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Mina kui endine tagastatud maja elanik tean väga hästi, mis tähendab jääda ilma oma kodust teadmata, mis on sinu süü; teadmata ... kuna seesama riik, kes omandireformi tulemusena andis tagasi eluasemed, kus inimesed elasid vastavalt üürilepingutega ja tingimusel, et nende inimeste küsimused lahendatakse ära.
Oli aasta 2005, kui olukord oli tõesti ääretult raske ja nendele lisandus veel ilma jäänud kodudest, lisandusid veel Mustamäel Fennovara maja elanikud, kus oli 1070 peret. Jah, mõistan, et sel momendil tehti otsus, et need inimesed, kes magasid, Fennovara inimesed linnavalitsuses, ja pidevalt need inimesed, kes tõsteti omanike poolt, nn omanike poolt tänavatele, ilmselt paljud ei mäleta. Ja ega peab ütlema, et kui endal ei ole nii raske olukord, siis ega sellest momendist ka ei pööra nii palju tähelepanu ka meie täna igapäevases elus. Kui mul on kõht täis, ega ma siis ei mõista alati seda inimest, kes on ilma söömata.
Me uurisime seda ja see teema - eluase ja need küsimused - on olnud teravad aastate jooksul nii ühtepidi kui ka teistpidi. Kahjuks ühiskonnas ei ole jõutud konsensuseni selles osas, et see küsimus lõpuks lahendada.
Jah, algselt tõesti Raadiku tänava projektina oli ette nähtud, et need lähevad tegelikult, ja siinsamas saalis on stenogramm ja teil on materjalides, et need lähevad tagastatud maja elanikele ja lähevad nendele inimestele, kes olid Akadeemia teel. Kui me võtsime ja vaatasime seda, siis me saime andmed, kust tuli tegelikult välja, et 1199 korterit ja selles on 141 kõigest sundüürnikku ja Kopli elanikud Akadeemias üldse 88. Ülejäänud kõik on munitsipaalelamispinnad. Me ei ole selle vastu, absoluutselt ei mingit. Aga me tegime ettepaneku, kuna linn maksab väga suure summa arendajale ja see maksukoormus on linnal väga suur ja kuna me ei leidnud kahjuks sellestsamast andmetest, mida me saime Linnavaraametist, et need inimesed oleks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusega saanud elamispinnad. Väga võimalik ja me usume seda ... Ja meil jäigi sellessamas aktis eriarvamus, meie ja linna poolt eriarvamus, ja sellepärast me otsustasime - selgitame. Et me tegime ka ettepaneku, et 10 aastat pole üüre vaadatud ja olnud. Et võib-olla peaks vaatama üürid läbi ja algatama siiski võib-olla teatud inimeste osas, kes ei vaja sotsiaalabi vastavalt, nemadel peaks tõstma pealt üüri. Et kahjuks me ei jõudnud selle seisukohale. Me ei ole sellega mõelnud, kumbki Helvega, et me tahame üüre tõsta ja tekitada sotsiaalseid pingeid. Kuid kui me vaatasime, et 10 aasta jooksul, ja kui me vaatasime, et nendes majades tegelikult toimetulekutoetust sai aint 146 peret ja sotsiaalabi 57, et siis peaks nagu linn vaatama siis kord veel läbi need üürilepingud, üüri piirmäärad selles kontekstis, et oleks võrdne kohtlemine, sellepärast et koormus on suur, võrdne kohtlemine teiste inimeste suhtes. Et kindlasti need inimesed võib-olla enam ei ole ...
Ja teine on ka see, et võib-olla ei peaks need kõik pinnad olema munitsipaalpinnad, vaid osad pinnad peakski olema majas sotsiaalpinnad. Eha Võrk meile selgitas täna, et ongi palju inimesi, kes on sotsiaalabi vajajad. Siis peaks ka üürilepingud, meie arust peaks muutma vastavalt seadusele, et oleks selge. Sest täna, kui võtame akti, siis tekib tunne, et me lihtsalt doteerime teadmata, kas ta tegelikult vajab dotatsiooni või ta ei vaja dotatsiooni. Et see oli üks asi, et mis meie tekitasime, et ei jääks kuvand, et meie tahame tõsta tohutult üüri. Me lihtsalt tahtsime selgust saada ja saada, et selle teemaga tegeldakse edasi.
Jah, me taunime seda ja revisjonikomisjonis ei läinud see punkt sisse otsusele ja me ka täna ei taotle kumbki, et see peaks sisse minema, aga meil oleks palve, et seda teemat siiski vaadatakse ja arutatakse, et oleks kindel reglementatsioon olemas - sotsiaalkorterid, munitsipaalkorterid. Ja vastavalt selle ka üürilepingud tehtud, et on. Ja samamoodi ikka me loodame, et tagastatud maja elanike küsimus lahendatakse ära.
Võib-olla ainult neile võiks see dotatsioon maksta, mis läheb eraettevõttele, ja nemad saaks laenu hoopis ja tagastamata laenu linnalt ja need inimesed läheksid hoopis omadele elamispindadele. Et neid küsimusi, elamupoliitikat võiksime rohkem linnas arutada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Kõne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh, ei!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Raadiku elamurajooni arendajaga sõlmitud lepingu seaduslikkuse kontroll". Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
44 poolt, erapooletuid ja vastu hääletanuid ei ole, otsus on vastu võetud.
19:10 Päevakorra punkti alustamine - 15. Põhja-Tallinna lasteaia- ja koolikohtadest 15. Põhja-Tallinna lasteaia- ja koolikohtadest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head linnavolikogu liikmed, me saame liikuda arupärimiste juurde. Ja Mart Luige arupärimine "Põhja-Tallinna lasteaia- ja koolikohtadest". Vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev! Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Tere jälle! Tegelikult mul on juba vastatud. Aga kui on lisaküsimusi, siis hea meelega vastan.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Luigel on lisaküsimusi. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, austatud abilinnapea! Aitäh vastuse eest! Jutt oli lühike, aga mitte piisavalt konkreetne ja ma pean sellepärast täpsustavalt siiski küsima. Et siin oli küll viidatud sellele arenguprogrammile, mis on peaaegu lõpetatud, 2013–2021, ja siis haridusstrateegia aastateks 2020–2030. Et kirjeldaks nüüd lihtsas keeles. Et Põhja-Tallinn on 60 000 elanikuga linnaosa, mille osad asumid on väga kiire elanike kasvuga, eks, sinna kolivad paljud noored pered. Kas ja milliseid lasteaedu ja kooliprojekte me ikkagi plaanime seal lähema 10 aasta jooksul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Mulle ei pea isegi nagu seletama nagu, kui kiiresti see kasvab nagu. Ma olen ju Põhja-Tallinna elanik. Ja õige, see jutt ei ole konkreetne. Ja tegelikult praegu see ei saagi nagu väga konkreetne olla veel, sellepärast et praegu on koostamisel selline dokument nagu haridusstrateegia. Ja põhimõtteliselt praegu nii Haridusamet kui ka Cumulus Consulting OÜ, see firma, mis tegelikult tegi prognoosi, mis näitas loomulikult väga kiiret ja suurt kasvu Põhja-Tallinnas aastani 2024, seal võib-olla see natuke pidurdub. Et see uusarendus nagu seal võib-olla ja loodetavasti ikkagi peatub. No vähemalt me need andmed, mis meil on olemas nagu, need näitavad seda. See strateegia kindlasti paneb paika, kui palju uusi lasteaedu tuleb, kui palju uusi koole tuleb.
Noh, ütleme niimoodi, et praegu on selline suund võetud, et proovime mitte ehitada uusi maju ja investeerida betooni n-ö nagu öeldakse, aga proovime vaadata üle nagu need majad, mis meil juba olemas on ja näiteks praegu ei tööta, ütleme selle funktsiooniga, nagu mis neil olla võiks. Noh, lihtne näide Sõle 40, kus kunagi oli, kui mälu mind ei peta, Keskkool nr 8, Nisu bussipeatuse kõrval. Ehk praegu on seal igasugused MTÜ-d sees, aga see kool nagu 100% oma funktsiooni loomulikult ei täida. Nii et see võiks olla näiteks üks lahendus, et kui seda koolimaja renoveerida, siis sinna võiks tulla näiteks üks, noh, põhikool või isegi võib-olla gümnaasium, aga ma arvan, et pigem põhikool.
Gümnaasiumidest rääkides. Me teame, et riigil näiteks on plaan ehitada Tallinnasse kuni 3 riigigümnaasiumit. Me oleme siin volikogus sellest palju rääkinud ja oleme isegi hääletanud. Mäletatavasti te olete hääletanud selle lepingu poolt. Üks nendest riigigümnaasiumidest idee järgi, vähemalt olemasoleva idee järgi, peakski tulema sinna Põhja-Tallinnasse Kolde puiestee kanti. Ehk seesama politseimaja, mis seal Kolde puiesteel on, nagu selle taga nagu on riigimaa ja põhimõtteliselt ma tean et ministeerium kindlasti omavahel seal arutab nagu seda võimalust, et sinna võiks üks riigigümnaasium tulla, mis kindlasti leevendaks ka olukorda Põhja-Tallinnas gümnaasiumitega.
Lasteaedadega. Praegu vaatame, kuhu nad tulla võiksid ja praegu põhimõtteliselt siis, kui on mingi uus arendus, siis arendajaga kogu aeg räägime sellest, et nende elamute kõrval ju, elamute vahel võiks kindlasti olla näiteks lasteaed. Tavaliselt nad võtavad kuuldele. Nii et ma ei välista nagu, et meil õnnestub koostöös nendega lasteaedade arvu kindlasti suurendada lähiaastatel. Aga praegu ei saa öelda nagu, kas tuleb üks, kaks, kolm ja kuhu nad konkreetselt tulevad, sellepärast et see kõik nagu läheb sinna dokumenti. See dokument saab valmis kuskil ... olen optimist, et septembris on see olemas. Ma tean, et Haridusamet on sellega natuke ettevaatlikum. Nad ütlevad sügisel. Nii et sügis, võib-olla september, võib-olla oktoober, võib-olla november nagu. Mina loodan, et septembriks on meil mingisugune visioon juba olemas. Aga kui see läheb näiteks oktoobrisse nagu, noh siis see läheb oktoobrisse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Luigel on ka teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea meelega siis võtame abilinnapea lubadusest kinni ja sügisel kindlasti arutame seda veel detailselt. Aga ma küsiks praegu selles kontekstis ära. Et kas ... Vot, me oleme linnaga tegelikult nagu vaielnud mõnigigi kord selles olukorras, et linn ütleb näiteks, et "lasteaiakohti on piisavalt", on ju, ja võtab selle üldnumbri, on ju. Et nad kuskil on olemas, tõesti väga kaugel sellest konkreetsest perest, aga see koht on tõesti seal olemas. Et kas selles strateegias kirjeldatakse ka ära, mida tähendab elukohalähedane kool, lasteaed, millised need kriteeriumid ... ? Kuhu, millisesse raadiusesse peab üldse see n-ö mahtuma, et ta kvalifitseeruks? Et ei öeldaks, et "mine vii Mustamäele ja kõik on väga hästi". Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Me tegelikult räägime sellest, kui meil tekib see küsimus, kas on piisavalt palju lasteaiakohti nagu. Ja me ütleme, et neid on olemas. Me peame silmas ikkagi mitte seda nagu, et näiteks Pirita elanik läheb Mustamäele nagu sellepärast, et seal on kohti, kuna Pirital ei ole. Me ikka räägime sellest, et konkreetses linnaosas on see koht olemas. Jah, kui me räägime näiteks, ma ei tea, no Lasnamäest nagu, mis on päris suur linnaosa, siis kui inimene elab kuskil seal kas Ümera kandis näiteks nagu, mis on põhimõtteliselt Lasnamäe lõpp. Ja me ütleme talle nagu, et vot Majakas on nagu mingisugune koht olemas, aga noh, see on jah, sama linnaosa, nagu tegelikult vahe on päris korralik.
Ma arvan, et me strateegiasse võime seda kindlasti panna. Samas, aga kui kohti ei ole nagu, ega see strateegia meid ei päästa - me peame neid kohti lihtsalt juurde tekitama. Nii et ma pigem paneks rõhku seal selles strateegias selle peale nagu, et neid kohti tekitada rohkem ja just nendesse piirkondadesse, kus nõudlus on kõige suurem. Kui me lihtsalt paneme nagu, et OK nagu et 2 kilomeetri raadiuses näiteks nagu peab midagi olema, aga kui nagu seda füüsiliselt ei ole ja neid kohti näiteks lasteaias füüsiliselt ei ole, no siis pole midagi teha ka. Nii et neid kohti tuleb lihtsalt juurde tekitada vastavalt sellele prognoosile, mida see Cumulus meie jaoks hiljuti tegi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsimused abilinnapeale? Tundub, et on ammendunud. Aitäh! Ja rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud.
19:17 Päevakorra punkti alustamine - 16. Tallinna lasteaiaõpetajate palkadest 16. Tallinna lasteaiaõpetajate palkadest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Arupärimisele vastamine", Õnne Pillak küsib Tallinna lasteaiaõpetajate palkadest. Ja vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Vastan lisaküsimustele, kui nad tekivad.
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ei ole. Linnapea täna vastas küsimused ära juba.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suurepärane. Ei ole ühelgi linnavolikogu liikmel täiendavaid küsimusi. Ka see arupärimine on vastatud.
Küll aga ka järgmises punktis pärib Õnne Pillak Nõmme tänava korvpalliplatsi renoveerimisest Kalda tänaval.
19:17 Päevakorra punkti alustamine - 17. Kalda tänava korvpalliplatsi renoveerimisest 17. Kalda tänava korvpalliplatsi renoveerimisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja vastab abilinnapea Belobrovtsev, kuna on vähemalt üks küsimus. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Kindlasti vastan. Kirjalikult juba vastasime, aga kuna ma eeldan, et ka linnavolikogu esimeest see teema kindlasti huvitab, siis olen valmis ka lisaküsimustele vastama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga Õnne Pillakul on ka esimeseks küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Kõigepealt ma ütlen, et väga positiivne on, et see asi nüüd lõpuks pärast 5 aastat on saanud lahenduse! Plats on valmis, loodetavasti tulevad ka võrgud. Need on veel hetkel puudu. Ja ma loodan, et edaspidi selliste sporditingimuste loomine läheb pisut kiiremini kui 5 aastat. Sest ma tean, et Mustamäel neid korvpalliplatse tuleb nagu seeni pärast vihma. Et tooks ka teistesse linnaosadesse seda praktikat.
Aga ma nüüd küsingi, hoopis mu küsimus ... Et millal on pidulik avamine, et kuhu tulla? Mis kell, mis kuupäeval? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kindlasti anname teada ja saadame kutse välja. Praegu on seal puudu minu teada, no vähemalt selle nädala alguse seisuga oli siis puudu veel valgustus täies mahus, mis sinna tuleb; madaldatud kõrgusega korvpallilauad ja -võrgud. See kõik peaks tulema. Arendaja ise lubas, et parimal juhul selle nädala lõpuks. Nagu ma ütlen, et ma võin olla optimist. Aga ma ikkagi ütleks, et kuskil võib-olla järgmisel nädalal nagu peaks see kõik juba seal kohal olema.
Aga praegu nagu seda üritust niimoodi väga plaanis ei olnud veel siiamaani. Et kindlasti mõtleme midagi välja, et saaks seda avada. Ja nagu ma ütlesin, kutse siis tuleb postkasti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jälgime oma postkasti. Rohkem küsimusi ei ole, ka see arupärimine on vastatud!
19:19 Päevakorra punkti alustamine - 18. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone rajamisest 18. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone rajamisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küll aga küsib Õnne Pillak taas ja seekord Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone osas. Ning taas vastab abilinnapea Belobrovtsev, kui neid küsimusi täiendavalt on.
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Kui neid on.
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei ole?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja neid hetkel ei näe. Jah.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Nii palju võin sellest ise öelda, et kui meil siin seisab, et spordihoone valmimise aeg on siis 2022. aasta suvi, siis me praegu loodame, et saame võib-olla kiiremini hakkama selle teemaga. Sellepärast, et ühel hetkel meil lihtsalt tekkis üks selline, nimetame seda juriidiline tõrge. Praeguseks see on juba ammu lahendatud. Nii et ma loodan, et see tempo, milles me liigume võib olla lubab meil seda isegi varem avada võrreldes sellega, mis meil praeguses plaanis on. Aga igaks juhuks. Praegu vastu on: et jah, et spordihoone valmimise aeg 2022 suvi peab endiselt paika.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Tundub, et ka siin rohkem täiendavaid küsimusi ei ole. Ka see arupärimine on vastatud.
19:20 Päevakorra punkti alustamine - 19. Erahuvikoolide toetamise kriteeriumide väljatöötamise venimisest 19. Erahuvikoolide toetamise kriteeriumide väljatöötamise venimisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja viimaseks pärib Õnne Pillak Tallinnast "Erahuvikoolide toetamise kriteeriumide väljatöötamise venimisest" ja abilinnapea Vadim Belobrovtsev vastab.
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Vastan kindlasti küsimustele. Samas ka see asi paistab, et meil on nüüd ühele poole jõudnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga Õnne Pillakul siiski on üks täpsustav küsimus, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Vastab tõele, jällegi linnapeaga siin küsimusi ja vastusi vahetades tuleb välja, et eile siis need kriteeriumid lõpuks kinnitati, mis on väga hea. Aga minu küsimus puudutab nüüd seda rahasummat, mida ma küsisin ka linnapea käest, sest erahuvialakoolidel tekkis küsimus, et mis see summa nüüd on, mis läheb jagamiseks? Et kas see on seesama 200 000?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Lühike vastus on jah! Pikem vastus on see, et seesama eelnõu näeb siis ette, kuidas seda hakatakse jagama. Et suuremad koolid saavad loomulikult rohkem raha, väiksemad saavad vähem, mis on ka loogiline. Ja see 200 000 on siis ... no nimetame seda pilootprojektiks. Et meil õnnestus kokku leppida nagu, et see rahastamine sellel aastal siis on 200 000 ja me oleme ka nende erahuvikoolidega kokku leppinud, et võtame seda pilootprojektina. Ehk pärast, kui see raha on eraldatud ja aruandlus on esitatud, siis me kindlasti kohtume ja suhtleme selles vaimus, et mida võiks siis teisiti teha. Loomulikult arutame seda võimalust nagu, et näiteks see summa võiks olla suurem või väiksem. Aga ma millegipärast arvan nagu, et väiksemaks see ei lähe. Ja siis, kui on vaja nagu võib-olla natuke teistmoodi midagi teha nagu, siis me kindlasti arutame seda ja siis vaatame edasi. Et ühesõnaga, ma arvan, et see on positiivse asja algus ja kindlasti jätkame samas vaimus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siiski on Õnne Pillakul ka teine küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Kas Te mainisite, et Teil on koolide kaupa siis summad juba ära otsustatud? Või natuke võib-olla selgitaksite, et mis need kriteeriumid endast kujutavad ja kuidas koolid saavad taodelda. Ja kuidas koole teavitatakse ka sellest?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah. Nii! Et nõuded, taotlejale esitatavad nõuded: erahuvikool on tegutsenud Tallinna haldusterritooriumil vähemalt 5 aastat; erahuvikoolil ei ole maksuvõlgu ega võlgnevusi Tallinna linna asutustele; erahuvikooli õppekavad on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHIS-es; erahuvikoolis õpib vähemalt 100 õpilast, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn ja erahuvikool ei ole spordikool, sest spordikoolide jaoks on hoopis teine programm olemas. Ja toetuse suurus oleneb siis õpilaste arvust: 100 kuni 199 õpilast - 6000, 200 kuni 299 - 9000, 300 kuni 399 - 11 500, 400 kuni 499 - 14 500 ja 500 ja rohkem õpilast on 17 000 eurot. Põhimõtteliselt kõik need asjad olid, kõik need nõudmised ja numbrid olid siis koostöös nende erahuvikoolide esindajatega nagu paberile pandud, nii et nemad on väga hästi kursis.
Ja taotlus on imelihtne. Tuleb esitada taotleja andmed, erahuvikooli tegevuskoht ja erahuvikooli õpilaste arv EHIS-e andmetel käimasoleva aasta 5. jaanuari seisuga. Ja siis pärast seda nagu raha eraldatakse, me kindlasti teavitame neid koole, me kindlasti teavitame kõiki teisi ka nagu avalike kanalite kaudu. Aga ma arvan, et nad teavad seda juba niigi sellepärast, et me oleme ju pidevas kirjavahetuses. Nii et ma täna saatsin neile vastava kirja ka. Nii et võib-olla lihtsalt nad ei ole veel teisi teavitanud sellest. Jah, aga täna see läks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui rohkem küsimusi ei ole ...
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
... on ka see arupärimine vastatud. Aitäh, hea linnavolikogu! Päevakorrapunktid on läbi käidud.
Natuke rohkem kui poole tunni pärast avatakse järjekordsed Tallinna vanalinna päevad.
Järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 13. juunil. Aitäh kõigile, head koduteed!
19:25 Istungi lõpp