Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 13.06.2019  
Istungi number: 12  
Istungi aeg: 15:00 - 19:35  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-13.06.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu muutmine (OE 125)
2. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine (II lugemine) (ME 108)
3. Erahuvikooli toetuse andmise kord (ME 117)
4. Erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine (ME 118)
5. Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks“ (OE 112)
6. Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemine ning kinnistutele valitsejate määramine (OE 113)
7. Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 11 „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“ muutmine (ME 110)
8. Kakumäe jahisadama detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas (OE 111)
9. Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Lasnamäe linnaosas (OE 115)
10. Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas (OE 119)
11. Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2007 korraldusega nr 1726-k kehtestatud Kloostrimetsa tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 120)
12. Paekaare tn 40-150 korteriomandi otsustuskorras müük (OE 106)
13. Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve (II lugemine) (ME 102)
14. Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine (OE 114)
15. Ohtlikest raudteeülekäikudest Tallinnas
16. Harju tänavast
17. Koolilaste toidu arvelt raha kokku hoidmisest
18. Ettepanekutest linna ettevõtete juhtimise läbipaistvaks ja korruptsioonivabaks muutmiseks
19. Tallinna esinduse Euroopa Liidus tegevuse ja finantseerimise kohta
20. Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus tegevuse kohta
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:02 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head kolleegid! Kui õpilastele kõlab koolides viimane koolikell, siis ka meil on põhjust alustada selle hooaja viimase linnavolikogu istungiga.
Ja ka kõigepealt ma palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist ja selleks palun valige puldil klahv "Kõne". Registreerunuid ja kõnesoovijaid ei ole, asume tänase päevakorra juurde.
Tänases päevakorra projektis on meil 22 päevakorrapunkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas ja oma soovist teha ettepanekuid? Saate mulle märku anda vajutades klahvile "Sõna". Ja Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees! Et meil on kujunenud välja üks nihuke imelik olukord. Meil on kujunenud välja üks sihuke imelik olukord. Meil on kinnitatud ametisse üks abilinnapea, kes rohkem sarnaneb fantoomiga, keda nagu ei ole. Kui ma annan sisse 25. aprillil arupärimise ja ta ei leia aega tulla volikokku vastama - see tundub mulle kummaline olema. Kas, ütleme, Beškina üldse töötab meil? Kas ta tegelt on olemas?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ma, hea kolleeg, juhin Teie tähelepanu. Abilinnapea on seal ja ka tänases päevakorras on tal teile ette kanda mõned punktid.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Aga ma juhin tähelepanu, et minu .... ei ole päevakorda lülitatud. Ja põhjendatakse sellega, et Beškina on nõus aint sügisel vastama. Ma tahaks öelda, et Te .... Te peaksite linnavalitsuse võtma ette ja ütlema, et nii ei kõlba, lugupeetud esimees! Nii lihtsalt ei kõlba!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Võtan Teie märkuse arvesse ja kindlasti linnavalitsuse tähelepanu sellele juhin.
Nüüd, kui muud sõnasoovi saada ettepanekuid ei ole, siis linnapea palvel teen ettepaneku võtta tänasest päevakorra projektist välja punkti 4 ning tõsta päevakorrapunktid 2 ja 3 vahetult numbri 16 ette. Ja lisaks on arupärija soovinud välja võtta ka päevakorrast punkti 22, kuna arupärija ei soovi suulist vastust saada. Ja siis Mart Luik, palun!
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Mul oli tegelt samal teemal, nii et ... see punkt 22 küsimuses. Nii et, ma ... Kuidas ma nüüd selle ära kustutan, ennast siin?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kui muid ettepanekuid päevakorras ei ole, siis lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette hääletusele 13. juuni 2019. aasta istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
60 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud, on päevakord kinnitatud.
Nüüd on enne päevakorra juurde asumist mul kõikide fraktsioonide esindajatele ka küsimus traditsiooniliselt ja ka linnavalitsuse esindajatele. Kas on soovi esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga? Ja Kristen Michalil see soov on olemas. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Hea esimees, head volikogu liikmed, miljonid televaatajad! Et me anname üle siin suve alguses kaks arupärimist. Üks puudutab eesti keele oskust. Hiljuti tulid ka uudised, kus selgub, et Tallinna haridusasutustes on sellega ikkagi halvasti ja keelekontroll erinevates gümnaasiumides on sellega vaeva näinud; leidnud endiselt, et sellega on probleeme. Küsime linnapealt, et mis on siis kavatsus ette võtta.
Teine teema on avalikkuses võib-olla isegi suurema tähelepanuga olnud, ta on ka volikogus arutelul olnud ja ma arvan, et see on üsna selline ülepoliitiline, et see ei puuduta ühtegi erakonda. Aga meie poole on pöördunud sihukeselt aadressilt nagu Liivalaia 5 elanikud. Ma arvan, et see on tuttav kauplus "Dünamona" kõigile. Ja seal on toimunud mingisugune terve mõistuse vastane olukord, kus keegi, kes on soetanud selle alumise ruumi, on sinna rohkem korteriomandeid suutnud moodustada, kui ülejäänud majas elanikel on. Ja nüüdseks on jõudnud asi nii kaugele, et elanikud on Tallinna otsuste vastu kohtus olnud juba kahes astmes edukad, aga endiselt nad istuvad selles olukorras, kus nende eest otsustatakse asju.
Kujutage nüüd ette olukorda, kus linnas mistahes suure maja alla keegi ostaks mingisuguse pinna, moodustaks sinna suure hulga korteriomandeid ja võtaks selle maja üle, hakkaks seal korraldama erinevaid üritusi, määrama tasusid jne. See on ikka täiesti uus vorm mingisugusest 90-ndate reiderlusest. Nii et see on nüüd küll puhas kommunaalküsimus, mis ei küsi erakondlikku piiri. Ma arvan, et linnal tuleks sellega tegeleda, ja ma arvan, linn on loonud ebaõiglust. Nii et see on koht, kus tuleks midagi ette võtta. Aitäh! Nii! Palju õnne!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Et oleks tahtnud palkadest teile rääkida, aga õnneks te saite ise aru. Et see võeti välja. Et üks osa minu alguse kõnest on juba n-ö täidetud. See on kena.
Aga paar sõna siiski kommenteeriks praegu lisaeelarvet kohe ette ära. Et Isamaa fraktsioon ei saa toetada seda lisaeelarvet ja selle heakskiitmist. Ja seda ühel lihtsal põhjusel. Et vaata, me inimesed muutuvad, uus volikogu esimees on meil, uus linnapea on, aga põhimõtted on Keskerakonnal ikka samaks jäänud. Kas esitab opositsioon neid muudatusettepanekuid või ei esita - ühtegi neid arvesse ei võeta. Tõsi, seekord Reformierakonnalt üks ettepanek summas 12 000 eurot leidis linnavalitsuse toetuse. Ei tea, kas see väljendab nüüd uut n-ö uut piirkondlikku koalitsiooni, mille Keskerakond ja Reformierakond on Pirital sõlminud, või on seal mingid muud allhoovused, aga ikkagi meie kui opositsioonierakonna esindajate ettepanek on, et paluks arvestada ka selle osa linnakodanike esindajate häälega, kes täna võimul ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Meil küll on sõnavõtud ainult fraktsioonide esindajatele, aga ma usun, et viimase hooaja istungi puhul kolleegid ei pahanda, kui ka Raimond kaljulaid sõna saab. Aga järgnevalt me järgneme protseduuri järgi. Palun!
Kõne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Ma tänan! Ma tänan!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja et see ei korduks!
Kõne jätkub - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Et see ei korduks. Ma tänan esimeest, et Te olite nii lahke. Ja muidugi see on mulle lisamotivatsioon mõelda mõne fraktsiooniga siis võib-olla niimoodi tihendava koostöö peale tulevikus. Ma tänan!
Tegelikult ma lihtsalt leidsin, et see küsimus on nii oluline, et seda võiks adresseerida siin linnavolikogu istungi alguses. Ma tahan loomulikult rääkida jalgrattaga sõitmisest. Et see on teatavasti üks linna strateegilise tuleviku seisukohast olulisemaid küsimusi. Me näeme seda, et üha enam tallinlasi soovib liigelda jalgrattaga, aga see ei ole Tallinnas kahjuks ei ohutu ega mugav ja politseistatistika näitab, et õnnetuste arv on ikkagi väga tugevalt kasvanud. Ja linn on teatavasti vastu võtnud sellise asja nagu "Tallinna jalgrattastrateegia", mille täitmine oleks pidanud algama juba 2018. aastal ja sellest ka tegelikult minu teada jõudumööda püütakse lähtuda. Aga no selle valdkonna asjatundjad, kellega mina olen rääkinud, ikkagi ütlevad, et "selles kahjuks linn ei ole piisavalt järjepidev olnud". Ja osade linna-, noh mõjukate ametnike väljaütlemised meedias ikkagi viitavad sellele, et ega nad seda linnavalitsuse poolt kinnitatud paberit paljuks ei pea ja sellest ei lähtu. Lähtuvad mingitest ainult neile teadaolevatest põhimõtetest.
Sellepärast ma siis küsingi, ja kuna see on selline valdkondadeülene küsimus, puudutab mitmeid eriameteid, puudutab linnavalitsuse otsuste täitmist, siis ma küsin ikkagi linnapealt, mitte siis selle transpordi- ja kommunaalvaldkonna abilinnapealt seda, et kas linn endiselt lähtub oma jalgrattastrateegiast; kas sellest peetakse kinni; on see kohustuslik vastavatele ametitele, on see soovituslik ja milline on uue linnapea ja uue linnavalitsuse seisukoht?
Nii et sellise arupärimise tahtsin üle anda. Ja ma veel kord tänan esimeest selle võimaluse eest teha seda siit puldist! Et aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oleks teadnud, poleks andnud.
Kõne jätkub - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Vot, ma annan Sulle ainult ... Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Kõne jätkub - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Suur-suur tänu kolleegidele ka! Head suvepuhkust, kui see on kõik tulemas!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head kolleegid! Me oleme sõnavõtud ära kuulanud. Enne seda, kui saame hakata päevakorda arutama, vahepealsel ajal on kolm meie kolleegi tähistanud oma sünnipäeva nii Edgar Savisaar, Ivi Eenmaa kui ka Karl Martin Sinijärv. Silm tabab neist vaid ühe. Palju õnne!
15:13 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE125 Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu muutmine 1. OE125 Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd aga teie poolt kinnitatud päevakorra juurde. Esimene punkt "Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Merike Martinson. Palun!
Ettekanne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud volikogu esimees! Oi kui kõrge!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sealt nupust saab allapoole lasta.
Ettekanne jätkub - Merike Martinson Merike Martinson
Ma ei ole kunagi pidanud seda alla laskma. Aitäh!
Lugupeetud volikogu liikmed! Käesoleva otsuse eelnõu sisuks on linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni muutmine. Ja lähtuvalt siis nii Keskerakonna kui ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekust teen siis mina ettepaneku siin arvata sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisust välja Helle-Moonika Helme ja Tõnis Mölder. Ja kinnitada komisjoni liikmeteks Kairet Remmak-Grassmann ja Elmar-Johannes Truu. Palun toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Selles küsimuses meil kaasettekannet ei ole. Küll aga pean läbirääkimised, kui keegi seda soovib? Ka seda soovi ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 62 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
15:15 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME108 Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine (II lugemine) 2. Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ muutmine (II lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine". Sõna teise lugemise ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea esimees. Ja head volikogu liikmed! Ega mul teile midagi ülearu palju juurde lisada teise lugemise puhul ei ole. Eelnõu on teie ees olnud nüüd mõnda aega ja mis räägib meile siis sellest, kuidas 1. aprillist 2020 jõustub pooleteistkordne maksumäär vahelduva pildiga reklaamkandjatele ja aasta hiljem siis 2-kordne maksumäär. See maksutõus on linnale, ma arvan, positiivne. Me kogume täna umbes 5 miljonit eurot reklaamimaksu, mis on ainukene kohalik maks, mida me täna sisuliselt korjata saame, välja arvatud sellised protseduurilised maksud nagu tee sulgemistasud või kaevetasud.
Ja mul on palve, et te seda eelnõud toetaksite! Ettevõtlusringkondadega on see läbi räägitud ja nad toetavad seda. Pigem ongi selles eelnõus hea õigusloome tava kohaselt kõik nende ettepanekud sisuliselt kirja pandud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et kõik on selge. Aitäh! Kaasettekandeks saab sõna komisjoni poolt Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõud veel 27. mail, enne seda, kui me esimest korda seda siin kavatsesime lugeda. Ja ühehäälselt, 11 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja kui me saame saalis natukene vaikust, siis me saame kuulata ka küsimusi. Neid siiski ei ole. Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovi sõna? Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Hea volikogu! Panen teie ette ...
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Kohaoleku kontroll.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa! Ja palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kohal on 66 linnavolikogu liiget ja puudub 13.
Ja kuna selle eelnõu vastuvõtmiseks on meil vaja koosseisu häälteenamust, siis see nõue on meil ka täidetud ning me saame liikuda lõpphääletuse juurde. Hea volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 63 poolt, vastu ei ole, erapooletuks jäi 3 linnavolikogu liiget, on määrus vastu võetud.
15:19 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME117 Erahuvikooli toetuse andmise kord 3. Erahuvikooli toetuse andmise kord
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Erahuvikooli toetuse andmise kord". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Betina Beškina. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Esitan Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu "Erahuvikooli toetuse andmise kord", mille eesmärgiks on tagada lastele ja noortele vanuses 7–19 aastat mitmekülgne huviharidus. Kuna erakooliseaduse kohaselt võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, siis kehtestame Tallinna Linnavolikogu määrusega Tallinna linna eelarves ette nähtud vahendite arvelt erahuvikooli toetuse andmise korra.
Erahuvikoolide toetamine laiendab õpilaste võimalusi tegeleda erinevate huvialadega. Linnapoolse toetuse andmise tingimuste välja töötamisel on aluseks võetud Eesti Erahuvialakoolide Liidu ettepanekuid.
Määruse kohaselt hakkavad erahuvikoolid toetust saama tingimustel, et kool on tegutsenud Tallinnas vähemalt 5 aastat, et sellel ei ole maksuvõlgu ega võlgnevusi linnaasutustele; et õppekavad on registreeritud EHIS-es ja et koolis õpib üle 100 õpilase ning nende õpilaste elukoht on loomulik Tallinn, Tallinna linn.
Erahuvikoole hakatakse toetama riigi poolt linnale eraldatud huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvelt ning käesoleval aastal kavatsetakse erahuvikooli toetuseks maksta kokku 200 000 eurot. Palun määruse eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! See on väga tervitatav, et lõpuks olete peale palju aastaid opositsiooni poolt tehtud ettepanekuid, et erahuvikoole tuleks rohkem toetada, olete seda ka arvesse võtnud. Aga minu küsimus on selline, et kas Te praegu näete ette, et nende noh, arvestatavat kasvu ka selle sama korra muutmisega või kas erahuvikoolide kätte võib ka jääda mingisugune selline osa erahuviharidusest tervikuna, mida linn ja riik üldse ei paku? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aga tegelikult see nii ongi, et paljud erahuvikoolid pakuvadki neid võimalusi, mida munitsipaalhuvikoolid ei paku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! 200 000 on selleks summaks, mida Te mainisite. Et kui suur on ühe erahuvikooli poolt taotletav summa? Et mis need piirmäärad on; mis need ühikud on; millises suurusjärgus neil on üldse võimalik ühel koolil näiteks toetust saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma paluks Haridusameti juhataja abi sellega!
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu! Summad on toodud ja, selles määruses, nad sõltuvad õpilaste arvust. Kuni 100–200 õpilasega kohta on 6000 eurot selle huvikooli kohta ja näiteks üle 500-se õpilaste arvuga huvikoolil on ta 17 000, kõik ülejäänud jäävad sinna vahele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud abilinnapea! Mul on heameel näha, et üks abilinnapea külastab vahest ka volikogu ja ... Aga mul on ikkagi küsimus, küll otseselt mitte selle punkti kohta, aga miks Te siis ei suuda arupärimistele vastata? On Teil mingeid probleeme sellega?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Minu teada me saatsime Teile vastuse ja loodetavasti see jõuab ka volikogu päevakorda. Nüüd siis kahjuks peale suve.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea abilinnapea! Mul on selline küsimus. Et kas ma saan õigesti aru, et tegelikkuses selle aasta eelarves on juba 200 000 sellel eesmärgil eraldatud? Ainult et nüüd võtame vastu määruse, kuidas siis see jagamise kord mustvalgel välja näeb. Kas see on nii?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jah. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsimusi ettekandjale rohkem ma ei näe. Aitäh! Kaasettekande selles küsimuses teeb Märt Sults! Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsus, kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel koosolekul 5. juunil arutas seda teemat. Ja otsustati, hääletati kusjuures, 8 poolt, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid ka ei olnud, et toetada eelnõu antud kujul. Mõelge, otsustage, unistage ja hääletage! Palun toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Ja palun Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud linnavalitsuse liikmed, volikogu liikmed, istungi juhataja! See eelnõu on väga oluline ja väga hea eelnõu, mida on Tallinnas oodatud mitte vähem ega rohkem kui 10 aastat, sest viimati erahuvialakoole Tallinna linn toetas aastal 2009. Siis see lõpetati. Ehk siis võib öelda, et justkui juubelikingitus erahuvialakoolidele. Mina südamest loodan, et see nüüd ei ole selline ühekordne projekt. Kui ma vaatan seda määrust, siis pisut tekib usk, et see läheb edasi, sest selles määruses on ka kirja pandud, kuidas järgnevatel aastatel aasta alguses seda toetust hakatakse eraldama.
Aga pisut ka ajaloost. Et ükski hea asi ei tule kergelt ja nimelt selle uue koosseisuga selle teemaga on tegelenud ka mitmed koosseisud varem. Aga mina pean tunnistama, et enda südameasjaks võtsin ma seda aastal 2017 sügisel, kui ma kohtusin erahuvialakoolide liidu esindajatega. Ja 2018 märtsis oli meil ümarlaud, kus osales ka abilinnapea Belobrovtsev ja selle ümarlaua lõppedes erahuvialakoolid ei olnud väga optimistlikud ja ka minu entusiasm oli pisut kärbitud. Et tundus, et me kuulasime üksteist ära, aga et see tulemus ei tundunud nii lähedal olema. Ja see, mis täna siin laua peal on, see on nüüd aasta aega väga tõsist koostööd. Just koostööd! Ja mina pean ütlema, et üks sihuke esimene väga konstruktiivne koostöö minul linnavalitsusega. Ja ma tõesti ... mul on kahju, et ei ole siin abilinnapea Belobrovtsevit ega ka linnapead, sest nemad mõlemad aitasid eesmärgini jõuda. Ja nii mina kui erahuvialakoolid oleme väga tänulikud. Kuid veel rohkem olen ma selle üle tänulik, et need samad erahuvialakoolid, kes kui laua taha tulles ütlesid, et "me oleme nii mitu aastat sellega tegelenud ja mitte midagi ei ole muutunud", et just kui poleks mõtet. Siis pärast ütlesid, et "hea küll, proovime seekord veel". Ja nad on väga kindlalt seisnud nende õpilaste eest, kes erahuvialakoolides käivad. Nad ei ole grammigi järele andnud. Ja nagu näha, läheb aastaid, aga jõutakse tulemus, kui siht on kindel silme ees.
Nii et ma loodan, et see ei jää nüüd viimaseks sammuks, kus me leiame sihukese konstruktiivse tulemuse. Ja tulevikus erahuvialakoolides käivaid lapsi toetatakse ka rohkem. Sest siit puldist on see number küll korduvalt ja korduvalt käinud läbi, aga neid lapsi, kes erahuvialakoolides käivad, on üle 20 000. Ja munitsipaalhuvialakoolides - ma rõhutan, just huvialakoolides, mitte lihtsalt huvitegevus -, neid lapsi on kõigest 6000. Nii et see proportsioon on väga erinev. Ja need üle 20 000 lapsed olid need, keda 10 aastat linn ei toetanud. Aga huviharidust, neid andeid, neid talente peaks toetama ikkagi kõigi laste puhul. Aitäh! Ma palun väga seda eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem sõnavõtu soove ei näe. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Seega saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Erahuvikooli toetuse andmise kord". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
64 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei ole, määrus on vastu võetud!
15:30 Päevakorra punkti alustamine - 4. ME118 Erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine 4. Erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine punkt "Erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Betina Beškina. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Esitan "Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine". Määruse eelnõuga teeme ettepaneku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevaid Haridusameti juhatajale delegeeritud ülesandeid. Teeme ettepaneku delegeerida kooskõlas erakooli seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesanded Haridusameti juhatajale. Palun määruse eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekandega palun volikogu ette Jüri Ennet!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud kolleegid, esimees! Komisjon oli otsustusvõimeline. Arutas küsimust mitme kandi pealt ja leidis ühehäälselt, et see asi tuleks lõpuni viia ja selle asja poolt hääletada! Ettepanek on siis, et teie toetaksite kõrgeauliku komisjoni kõrget otsust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neid tundub, et ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole. Eelnõu esitaja lõppsõnaga esineda tõenäoliselt ei soovi. Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Erakooliseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 65, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Me liigume päris heas tempos, nii et mulle tundub, et väljasaadetud kutse hooaja lõpetamisele, mis saab olema volikogu hoovis peale istungi lõppu hiljemalt kell 19, annab meie koosolekule päris hea hoo.
15:32 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE112 Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks“ 5. Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks“
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Betina Beškina. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Esitan Tallinna volikogu otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis "Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks"". Vastava otsusega volitatakse Haridusameti juhatajat allkirjastama projektis osalemiseks vajalikke dokumente.
Nimetatud projekti eesmärk on luua uus lasteaed, kus oleks 264 kohta, Haabersti linnaosas. Antud projekt aitab kaasa Tallinna koolieelsete munitsipaalasutuste arendamise programmis "Lasteaiakoht igale lapsele" ja selle programmi seatud eesmärkide saavutamist. Uude lasteaeda tuleb 12 rühma; luuakse ajakohane turvaline õpi- ja mängukeskkond; hoone tuleb energiasäästlik; korrastatakse ka lasteaia õueala. Projekti kogu eelarve on 2,6 miljonit eurot, millest välistoetus on 2,2 miljonit eurot, seega on omafinantseering ligi 400 000 eurot. Sellele lisandub projektiga seotud lisafinantseering summas 1,7 miljonit eurot ehk koos lisafinantseeringuga on kogumaksumus siis 4,3 miljonit eurot. Palun määruse eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja küsimustevooru avab Annela Ojaste. Palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Jaa, austatud abilinnapea! Et Õismäe ringil on päris mitu 260-kohalist lasteaeda ja tean, et tegelikult on seal alatäituvus juba mõnda aastat lasteaiarühmades. Et kas te mõne renoveerimata, väga halvas lasteaia Õismäe ringi peal siis lammutate või panete kinni? Et kas on mingi selline kava ka olemas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh! No esiteks Haabersti on kiirelt arenev piirkond. Kindlasti on neid lasteaiakohti ... kindlasti on vaja sinna veel kohti, aga Andres Pajula aitab selle vastusega.
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Tõesti tegelikult õige ta on, et Haabersti ringis on väga palju lasteaedu, aga ühtegi neist lasteaedadest ei ole plaanis kinni panna. Pigem tegelikult see on Euroopa Liidu meede, kus siis tehakse koostööd lähedalasuvate omavalitsustega. Kui me vaatame mitte ainult Õismäed, vaid seda tagamaad, siis sinna tuleb väga palju uusi elamuarendusi ja kindlasti lasteaiakohtade vajadus seal jätkuvalt kasvab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Jah, just see iseenesest on väga positiivne otsus, mis Taavi Rõivase valitsuse ajal ju tehti, kui me nüüd tuletame meelde. Et Tallinnas puudutas see kolme linnaosa, kus lasteaiakohti rajati juurde, sh ka Nõmmel. Aga kas on nüüd tulevikus samamoodi? Täna me räägime lasteaiakohtadest, aga teatavasti on probleem järgnevatel aastatel koolikohtadega, mis puudutab põhikooli osa ja siis gümnaasiumi osa. Et kas on siis riigi või Euroopa Liidu vahendite toel planeeritud ka sarnaseid projekte edasi üldharidusosas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Vastab Haridusameti juhataja, palun!
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Tänasel päeval on koostamisel haridusstrateegia aastaks 2040 ja seal kõik need küsimused leiavad käsitlust ja selge on see, et mingi periood koolikohtade arv on piisavalt stabiilne, aga samas siis tuleb arvestada ka sellega, et Euroopa Liidu vahenditest ehitatakse riigigümnaasiumeid ja kindlasti riigigümnaasiumidele tähendab see täiendavaid koolikohti. Nii et see tähendab ka leevendust koolivõrgule. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud abilinnapea! Et ma kuulen siin oma kolleegide käest ja kõik kiidavad seda projekti. Ma nagu ei teadnud sellest eriti midagi, et riik on Euroopa Liidu vahendeid selleks eraldanud.
Aga minu küsimus on hoopis see, et kui siin kõlas, et Haaberstis on lasteaiakohti üle, siis ma tahan öelda, et Pirital neid kohti on puudu. Pirita-Kose Lasteaed sai küll valmis ja sinna jäi väga suur ilus krunt maad, mis tegelikult oleks vaja Pirita erivajadustega lastele. Vähemalt meie poliitikutest halduskogu liikmed nii arvavad. Aga järsku ilmus meie ette mingisugune maa planeerimine eramuteks. Et kas Teie arvate, et on õige lasteaiamaad planeerida eramuteks? Kusjuures ta asub Pirita maastikukaitseala vahetus läheduses.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Mul on selles mõttes raske vastata, sest see läheb nagu natuke meie kontekstist või selle eelnõu kontekstist välja. Aga ma võin Teile kirjalikult vastata, kui Te olete nõus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Kõigepealt kommentaar. Et mitte muhvigi ei kuule siia tahapoole. Et kas kuskilt kõvemaks keerata ei kannata neid kõlareid?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui saaks vaiksemaks keerata volinikke, siis kindlasti.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jah. Aga küsimus ise on selline. Et mis alustel tegelikult see lasteaedade renoveerimine ja ehitamine üldse planeeritud on? Et teada on, et Tallinnas on linnaosasid, kus lasteaiakohtadega ei ole probleeme, ja teistes linnaosades jällegi on neid probleeme. Et näiteks Nõmmel seal Mäepealsel ja kuhu iganes järjest ehitatakse maju juurde, lapsi kuskile panna ei ole. Et miks on linn langetanud otsuse, et teeme just selle lasteaia korda, samas kui kuskil teises kohas on vajadus võib-olla palju suurem? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma tahan uskuda, et seda vajadust on ikkagi uuritud. Haridusameti juhataja, palun!
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Antud eelnõu on saanud alguse aastal 2014. Ja see oli piirkonnaülene projekt ja piirkonnaülesel projektil selles meetmes me saime ka Nõmmele Kraavikrõlli Lasteaia laienduseks raha, mis tehti 2018. aastal; samuti Koidula tänava lahendamisel. Ja tookord vaadati linna tervikuna ja see on tolleaegsed otsused. Ja mis on hästi oluline lasteaedade rajamisel - meil peavad olema vabad maad. Ühe lasteaia ehitamiseks on vaja piisavalt vaba maad, et ehitada korralik lasteaed vähemalt 10-rühmaline. Ja seal oli lasteaiakrunt olemas ja seal oli taga arendus. Et see tingis selle.
Aga mis puudutab lasteaedade renoveerimist, siis selle kohta on 10-aastane strateegia või renoveerimisplaan olemas ja sellest lähtutakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Noo Järveotsa on selles mõttes huvitav koht, et seal on ühel pool järv ja teisel pool kõrged majad. Ja mingeid suuri uusi elamuarendusi sinna minu teada plaanis ei ole ega saagi olla, sest pole ruumi selleks. Küll aga Haabersti linnaosas väga jõuliselt areneb see piirkond, mis on siis, saab alguse Haabersti ringilt ja läheb Kakumäe poolsaare suunas, sh Pikaliiva, sh Kakumäe poolsaar ise jne. Kas Teie hinnangul ei oleks loogilisem lasteaeda ehitada lastele lähemale? Või ehitame lihtsalt sinna, kus meil parajasti maad on? Et kuidas sellega nüüd täpsemalt on siis?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Osaliselt on sellele küsimusele vastatud, aga ma ütleksin, et selle hoone kõrval on 6 suurt uut elamumaja. Pöörise tänav seal on ja seal minu teada kerkib veel maju. Et ma usun, et see vajadus on olemas, nende lasteaiakohtade järgi seal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Jätkan sealt, kus kolleeg Taavi Rõivas just lõpetas. Et väga teretulnud on Järveotsa teel lasteaia rekonstrueerimine. Aga Tiskre, Pikaliiva, Kakumäe ja Vismeistri piirkonnas ei ole üldse. Seal on üks lasteaed, mis täitus enne seda, kui linnajuhid lindi läbi lõikasid. Ja seal elab 11 000 inimest selles piirkonnas ja nad asuvad Õismäe koolidest ja lasteaedadest 5–6 km kaugusel. Need ei ole linnalähedased koolid nende jaoks, Õismäe kohad. Et millal siis nende asumite lapsed saavad endale kooli - põhikoolist räägime - ja lasteaia? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Põhjendatud küsimus. Ma arvan, et seda teemat tuleb ette võtta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma saan aru, et Te asendate siin kolleegi. Sellepärast Te olete aegajalt pisut hädas. Aga Taavi Rõivase küsimusele ma oleks vastanud küll, et põhiline ongi, et laps ja lasteaed omavahel kokku saavad. Et see on selline pikaajaline teadmine.
Aga nüüd mul on küsimus Teie enda haldusalast. Et kas sarnaseid sihukseid renoveerimis- või arendusprojekte on plaanis ka eakamatele inimestele Tallinnas rajada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jah, meil valmib järgmisel aastal eakatele mõeldud maja Maleva tänaval. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oma eelnõusse puutuva küsimuse saab esitada nüüd Taavi Rõivas.
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! No Järveotsa on selles mõttes huvitav kant, et seal on olemas juba ka Järveotsa Lasteaed ja Lasteaed Sinilill. Ja see, et kui nüüd tuleb kuus uut maja, et siis veel üks lasteaed teha just nimelt sinna kohta, ei kõla ülearu veenev. Samal ajal, kui nii, nagu ka siin kolleegid on öelnud, kogu Kakumäe poolsaar, mis on ülejäänud Õismäest ikkagi väga kaugel ja mis on geograafiliselt üsna n-ö suur, et seal tegelikult on lasteaiakohtade puudus väga terav. Et kas tõesti ei oleks loogilisem lasteaeda rajada sellesse piirkonda, kus on lapsed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Kindlasti oleks loogilisem. Nagu ma ütlesin, me arvestame selle mõttega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, teine küsimus palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Ma paluks silmaringi laiendamiseks, et Te kirjeldaksite natukene seda, et kuidasmoodi siis Tallinna linnas käib lasteaedade planeerimine, et missuguseid vahendeid selleks kasutatakse, mis alused need on, kuidas otsustatakse, et "vot me teeme lasteaia nii suure ja just sellisesse geograafilisse asukohta"? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Andres!
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Lasteaedade planeerimine käib selle järgi - kus on lapsed, sinna planeeritakse ka lasteaed -, kui selleks on olemas vaba maa. Oleme nende plaanidega ... kõige keerukam nendest piirkondadest on olnud kindlasti Kesklinn, kus on väga palju lapsi ja kus vaba maa olemasolu on väga problemaatiline. Aga kõikides teistes piirkondades ikkagi, kus on lapsi, sinna rajatakse ka lasteaed. Sellest põhimõttest on.
Küll on üks printsiip, et alla 8-rühmalist lasteaeda ei ole mõtet rajada, sest selle ülalpidamine ja haldamine on oluliselt kulukam kui 10-rühmalise lasteaia rajamine. Nii et sellest printsiibist lähtuvalt ka neid rajatakse ja sellest printsiibist lähtuvalt ka neid lasteaedu renoveeritakse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud ettekandja! Te küll lubasite Ülle Rajasalule vastata kirjalikult, aga mina sooviks küll, et Te siin volikogu saalis vastaksite. Et miks Haridusamet on plaaninud olukorras, kus Pirita linnaosas on puudu lasteaiakohti, eriti erivajadustega lasteaiakohti, et esiteks vana lasteaed lammutada ja siis see krunt jagada eramuteks? Miks selline plaan on võetud ja palun vastata!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
See ei ole otseselt selle eelnõuga seotud. Et ma pakun, et Te küsite seda minu kolleegi Vadim Belobrovtsevi käest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, teine küsimus palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud ettekandja! Et ma saan nüüd aru küll, et see küsimus ei ole nüüd Teile küll. Kuigi ma kuulasin Haridusameti juhti, kes väitis seda, et ei ole piisavalt vaba maad. Ma tahan öelda, et Kose Lasteaia juures on piisavalt vaba maad ja 5 km ka Kesklinna laste jaoks ei oleks sugugi mitte palju sõita, mändide alla tulla. Et mida Teie arvate sellest?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma julgen usaldada Haridusameti pädevust. Et ma arvan, et ju nad tegutsevad ikkagi lähtudes mõistusest ikkagi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kairet Remmak-Grassmann, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh! Hea abilinnapea! Selline küsimus. Et kas olemasolev lasteaed Järveotsa tee 15 läheb sulgemisele peale seda, kui uus valmis saab? Või tõesti vajab see koht kahte nii suurt lasteaeda?
Ja veel üks küsimus. Kas tuleb ka taas kord keelekümblusega lasteaed või tuleb eestikeelne lasteaed?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Nii! Andres!
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Järveotsa tee 33 lasteaia renoveerimisega ei ole plaanis ühtegi lasteaeda sulgeda. Et nii ta on.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aga keel?
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Kõik lasteaiad, nende sisu ja vorm pannakse paika siis, kui juht on paigas ja siis, kui see vajadus on kaardistatud. Selles mõttes keelekümblust ei keela keegi täna kõikides lasteaedades teha. Nii et, see sõltub sellest, kas on vanemaid, kas on soovijaid. Kui need on olemas, siis seda saab teha.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et kui juba keelest räägitud, siis millal me jõuame Tallinnas sinnamaani, et lasteaiast alates on haridus eestikeelne? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Praegu sellist, minu teada ei ole sellist otsest eesmärki, et kõik lasteaiad oleksid eestikeelsed Tallinnas. Seda eesmärki ei ole. Et praegu me lähtume sellest, et lapsevanem võib valida, kas ta läheb vene keelega lasteaeda, eesti keelega lasteaeda või keelekümbluse programmiga lasteaeda. Aga ma ütleks veel kord, et see ei ole otseselt selle eelnõuga seotud. Ja ma saan aru, mis eesmärgiga Te küsite seda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Kairet Remmak-Grassmann, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh! Siin kõlab kogu aeg sellised vastused, et "vast on vaja" ja "küllap on vaja" ja "siis kui hoone on valmis, siis selgub, mida meil on vaja". Et kas Teil siis tänaseks ei ole selge, et sinna kindlasti on seda lasteaeda vaja ja millise keelega lasteaeda sinna vaja on? Või Te lihtsalt teete selle hoone, et vast on vaja?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma usun, et see on üsna kindel, et sinna tuleb lasteaed. Aga mis õppekeelega, see on hetkel veel arutlusel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et ma sooviks, et küsimusele vastab Haridusameti juhataja. Et minu küsimus on talle see. Et kas siis tõesti Teil ei ole programmi? Kõik erakonnad, kaasa arvatud Keskerakond on tunnistanud, et lasteaed on koht, kus tuleb hakata eesti keelt õppima. Et kas siis ei ole ühtegi programmi, kuidas üle minnakse? Te tahate uut lasteaeda teha, aga teil ei ole plaani ja ütlete "vaatame, mis juhataja me sinna paneme, siis selle järgi otsustame". Paluks sellele andke kommentaari!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma rõhutaksin veel kord, et see ei ole selle punkti teema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ma ettekandjale ei näe. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, siiski teine küsimus! Tulevikus palun natuke kiiremini. Aga abilinnapea kindlasti vastab Teile. Kui see on päevakorrapunktiga seotud. Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ma saan aru, aga ma ju Teilt ei saa küsida midagi. Te ju ei tea. Ilmselgelt Te ei tea, ei oska vastata. Miks ma ei või saada vastust. Ma küsin siis teistmoodi, aga mitte Teie käest, jumala eest noh, ma ei looda Teilt vastust saada. Europrojekt on juba otsustatud küsimus, et see 2,2 miljonit, otsus selle kohta, eraldada, kas see on juba otsustatud asi või ei ole, just sellele objektile? .... Ärge öelge, kui Te ei tea, ärge öelge midagi.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
No Andres vastab.
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Nii nagu ma ütlesin, need otsused, need objektid on määratud 2015. aastal ja selle kohta on otsused tehtud ja see on määratud sellele konkreetsele objektile, seda ei saa ringi kanda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Rohkem küsimusi ma abilinnapeale ei näe. Aitäh! Tuletan headele kolleegidele meelde, et grillimine algab kell 19. Küll aga kaasettekande teeb Eduard Toman komisjoni poolt. Palun!
Kaasettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud esimees, head kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon arutas seda küsimust oma 5. juuni koosolekul, ja vaatasime ka slaidiprogrammi, mis näitas, et projekt on tõesti väga huvitav. Ja kunagi kultuurikomisjon, haridus- ja kultuurikomisjon ka külastas Lotte Lasteaeda Kadriorus, kus oli tehtud renoveerimine samal viisil. Ja jõudsime otsuseni, et hääletamistulemustega 8 poolt ja vastu keegi ei olnud ja erapooletuid ei olnud, toetasime seda eelnõud. Palun ka teie toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib selles päevakorrapunktis sõna? Sõnavõtu soove ei näe.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Regionaalarengu Fondi välisprojektis „Järveotsa tee 33 hoone rekonstrueerimine lasteaiaks“. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega poolt 57, vastu 3 ja erapooletuid ka 3, on otsus vastu võetud!
15:54 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE113 Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemine ning kinnistutele valitsejate määramine 6. Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemine ning kinnistutele valitsejate määramine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemine ning kinnistutele valitsejate määramine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Head linnavolikogu liikmed! Seekord tulen teie ette heade uudistega ja kuna me oleme täna saanud järjekordse arupärimise linnapeale rattateede arengu kohta, siis antud eelnõu astub kaks suurt sammu rattaliikluse parandamisele Tallinna linna territooriumil.
Nimelt, oleme me Eesti riigiga suutnud kokku leppida selle, et Kadaka puiestee 18 kinnistu Nõmme linnaosas, mis on vajalik Tallinna linna poolt kinnistule ehitatud kergliiklustee avaliku kasutuse tagamiseks; suurus on 3359 m² ja pildid peaksid jooksma selja taga. Teatavasti kergliiklustee oma olemuselt ongi progressiivse liikluse tagamiseks mõeldud infrastruktuur ja jääb üle olla õnnelik, et RMK on meie püüdlusi õigesti mõistnud.
Teine kinnistu, mida me riigilt taotleme, asub Põhja-Tallinnas Kaluri tn 2b. Tegemist on korterelamute vahelisele alale jääva sisuliselt hoovialaga, mis varasemalt oli siis mõtiskletud säilitada tootmismaana, kuid sellisest detailplaneeringust on tänaseks loobutud ja sinna on võimalik luua siis avalikku kasutusse täiendavat haljasmassiivi, mis muudab elukeskkonna selles korteriühistute piirkonnas palju-palju ilusamaks. Ja kinnistu valitsejaks määratakse Põhja-Tallinna Valitsus. Pilte näete seinal.
Ja kolmas kinnistu on samuti Põhja-Tallinnas Ristiku tn 97. See on vajalik linnale perspektiivse teedevõrgu rajamiseks. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringul on kinnistule mõeldud raudtee ... rattatee ja pikemas perspektiivis ka trammitee. Eesti Raudtee on selle kinnistu kasutamisest loobunud ja teinud ettepaneku võõrandada see Tallinna linnale. Valitsejaks määratakse Kommunaalamet.
Nii et antud otsusega, ma arvan, me oluliselt parandame sellist progressiivset liikuvust Tallinnas ja muudame elukeskkonda kaunimaks ja inimsõbralikumaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsimustega alustame. Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Auväärt ettekandja! Et küsimus sellesama pildi kohta. Et kas see olemasolev raudteeviadukt on kavas lammutada?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Seda raudteeviadukti me viisil või teisel lammutada ei saa sellel lihtsal põhjusel, et sellel raudtee viaduktil võib perspektiivis olla mingisugune tähendus. Hetkel ei ole me selle peale isegi ju väga sisuliselt mõtlema saanud hakata, sest teatavasti lammutamist võõrale territooriumile ei planeeri mitte keegi. Ja ma arvan, et renoveerimise käigus ... ma ei ole veendunud, et sealt alt raudtee läbi ei lähe. Nii et me seda lammutame. Ei lammuta? Lammutame? Kui on võimalik - lõhume maha. Kõik vana betoon tuleb linnaruumist välja viia. Vaatame, mis teha annab. Õige küsimus, härra Juske! Ratastele roheline tee! Ka mina olen selle poolt. Varsti on meie linnatänavatel, juulist alates on meie linnatänavatel sadu elektriskuutreid, mis oma liikluses on võrdsustatud jalakäijaga. Ja kui minusugune 120-kilone jõmm sõidab teisele jalakäijale selle skuutriga 25 km/h otsa, siis ei taha ma selle jalakäija nahas olla. Aga tegemist ei ole liiklusõnnetusega, vaid kahe jalakäija vahelise intsidendiga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud ettekandja! Et minu küsimus on. Mis sihtotstarbega see maa Tallinna linnale üle antakse või millega ...
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Te küsite Ristikut?
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ma küsin neid kõike kolme. Ja kas need kinnistud vajavad ka eraldi detailplaneeringut?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Antud kinnistud päris kindlasti ei vaja detailplaneeringut selles osas, piirkondades, kus infrastruktuur on juba valmis. Selles osas, kus infrastruktuur läheb arendamisele, detailplaneeringu vajadus võib tekkida. Projekteerimisvajadus on igal juhul. Ja sihtotstarve on ikkagi avalik kasutus ehk tegemist on linna omandis oleva avalikus kasutuses oleva maaga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Et volinikud saaksid selgema pildi enne otsuse tegemist, ma näen, et Alo Brandt soovib seda teemat kommenteerida linnavalitsuse poolt samuti.
Sõnavõtt - Alo Brandt Alo Brandt
Austatud volinikud! Et need kolm maatükki taotletakse munitsipaalomandisse. Esimene, kus oli kergliiklustee, on transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Teine, kus on õue haljastus, on sotsiaalmaa, üldkasutatav maa, nii nagu kõigis teistes elurajoonides. Ja kolmas, nüüd see, mille pilt siin on, see on transpordimaa. Ta on perspektiivis linnaplaneeringuteks kavandatud teedevõrgu osaks. Nii et kõik on nagu õige sihtotstarbega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsib Wesse Allik. Palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Jaa, et austatud ettekandja! Et mul oleks see küsimus, et....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Palun rääkige mikrofoni, mitte midagi ei kuule!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Et küsimus on siis järgmine, et kust need inimesed kuhu liikuma hakkavad? Minu teada seal on ühes otsas on põhimõtteliselt Tähetorni tänav ja sellega nagu linna piiri enam-vähem lõpp ja ...?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Sealt sinna hakkavad liikuma. Sellepärast, et linnapiir ei tähenda seda, et sealt inimesed edasi liikuda ei tohi.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
.... peamiselt ainult, mis läheb siis Paldiski maanteele edasi, et ja seal ei ela ka inimesi, et ...?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma arvan, et kui me liigume täna Eestis ringi, siis me oleme näinud tavapäratult kummalisi kergliiklusteid tavapäratult imelikes inimtühjades paikades. Parim, mis mulle meelde tuleb, on sinna ... Mustlast Viljandi poole suunduv kergliiklustee, kus ma ei ole 20 aasta jooksul näinud sõitmas ... parandan, umbes 10 aasta jooksul, näinud sõitmas mitte kunagi mitte ühtegi inimest. Vaadake, selle asjaga ongi niimoodi, et selleks, et jõuda helgesse tulevikku on vaja astuda samme. Ja selle maa taotlemisega astume me ühe sammu edasi. Ja kui sellele sammule kunagi tulevikus on võimalik astuda edasi järgmine samm ja elukeskkond sellest ainult paremaks muutub, siis me astume ka selle järgmise sammu. Sellepärast et teile tundub, et seal lõpeb miski otsa, ei ole meil mõistlik riigilt seda maad taotlemata jätta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jah, hea ettekandja! Selline küsimus. Et no ei jõua mina kõiki neid pabereid läbi lugeda, aga ettekandja kindlasti teab, et kas see tehing on lihtsalt nii, et riik annab maa ja asi mutt? Või on seal kuskil mingisugune salaprotokoll, et linn peab midagi riigile ka vastu andma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kuna riigis on praegu EKRE võimul ja süvariik jälgib absoluutselt kõike meie ümber toimuvat, siis mingeid salaprotokolle selles riigis kindlasti enam ei ole. Sellist ausat Eestit, nagu nüüd on saabunud, oli meile vaja just selle koalitsiooni saabumisega ja see tallinlastele ka väga meeldib.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Kaasettekanne. Palun Kalev Kallo!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Tallinna Linnavolikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõud oma 10. juuni istungil. Kuulanud ära ettekandjad, jõudis seisukohale konsensuslikult 13 poolthäälega, vastu, erapooletuid ei olnud, toetada seda eelnõu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtu soove ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute tasuta Tallinna linna omandisse taotlemine ning kinnistutele valitsejate määramine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega poolt 56, vastu ei ole ja 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks, otsus on vastu võetud!
16:04 Päevakorra punkti alustamine - 7. ME110 Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 11 „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“ muutmine 7. Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 11 „Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas“ muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 11 "Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas" muutmine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Selle eelnõu eesmärk on sätestada täpsemad lõbusõidurongi kasutamise tingimused. Sest faktiliselt on täna juhtunud olukord, kus sõidetakse lõbusõidurongiga Tallinnas suhteliselt kaootiliselt. Ja selleks, et seda turgu ja seda olukorda korrastada, olekski tarvis muuta õigusakte nii, et edaspidi saaks linnaosavalitsus - no tegelikult Tallinna kontekstis käib jutt eeskätt Kesklinnast ja vanalinnast -, saaks korraldada hanke, mille käigus selgitatakse välja parim pakkuja. Ja see parim pakkuja oleks ka edaspidi tegelikult vabastatud loa kohustusest, mis on tänaste õigusaktidega ette nähtud, et lisaks sellele, et sa pead läbima teatud konkursitingimused, et sisuliselt sa pead hiljem taotlema ka tasulise sõitjateveo luba. Ehk siis sisuliselt, kui edaspidi linnaosavalitsus korraldaks hanke, siis sellega oleks ka n-ö luba antud ja see lõbusõidurong saaks liikuda. See kindlasti korrastab nii turgu kui ka korrastab liiklust Tallinna vanalinnas, mis on kohati täna suhteliselt kaootilised.
Ka Munitsipaalpolitsei saab endale õigusi juurde määrata edaspidi trahve juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Need rongid, mis täna sõidavad, nende osas jääb esialgu määrus kehtima. Määrus hakkab kehtima 31. märtsist 2020.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettekandjale on ka küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kui ma loen seda ettepaneku seletuskirja, siis ma saan aru, et plaanis oleks saada heakskiit korrale, kus ... kui nüüd keegi selle riigihanke võidab, siis ka tema üksi opereerib selle. Kas ma saan õigesti aru, et Tallinna Linnavalitsus plaanib selle ühe ettevõtte kätte praegu selle otsusega suunata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkel on kavas, jah, teatud linnaosale anda see õigus korraldada. Kui seal on teatud omapärast, noh näiteks, kui on ainult ülal linnas kavas ... noh ütleme, kui me võtame vanalinna näiteks. Kui keegi soovib ainult ülal vanalinnas teha seda tiirutamist ja ei soovi näiteks all teha, noh, seda võib määrata, et tulenevalt sellest faktilisest vajadusest. Noh, kui me võtame siin vanalinna näite. Aga üldjuhul jah, et see oleks üks partner välja valitud. Sest täna on olukord selline, et tuleb mitu partnerit, üks tahab ühte kohta peatust, teine tahab teise kohta peatust. Nad peavad küll need kõik asjad ka kooskõlastama, aga faktiliselt, kui need mitu rongi liiguvad, siis see on suhteliselt kaootiline ja sellest on tekkinud praktikas probleem.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Mina ei ela vanalinnas ja ma täpselt ei tea ja seepärast ma Teie käest küsingi. Et mitu firmat siis on, kes omavad selliseid ronge, mis munakividel sõidavad ja et selleks on vaja korraldada riigihange?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Täna on Tallinnas, kui ma ei eksi, vanalinna puhul 2. Palju neid mujal linnas on ... võib-olla on kellegil veel analoogne teenus. Edaspidi saaks ... ütleme nii, et täna ei ole võimalik panna piiri, kas neid oleks kaks või kolm, tulevikus on seda võimalik ja ühtlasi ka korrastada seda turgu. See on selle eelnõu eesmärk.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Hea abilinnapea! Et Te rääkisite rongid sõidavad kaootiliselt. Aga meil on siin velotaksod, mis veel kaootilisemalt sõidavad. Et kuidas Tallinna Linnavalitsuses võitlus nendega läheb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Velotaksod ei ole antud eelnõu osa, kuna tegelikult nende reguleerimisel faktiline probleem on see, et meil jäävad käed lühikeseks, jah. Juriidiliselt lühikeseks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Te olete nüüd mitu korda maininud turu korrastamise vajadust ja eelnõu tekstis on ka see. Aga mil moel saab rääkida turu korrastamisest, kui Te sisuliselt lõpetate turu toimimise, jättes vaid ühele siis õiguse neid teenuseid osutada. Et miks ei saa teha riigihanget kahele võimalikule, et toimiks ka mingisugune loomulik konkurents? Ja siis saaks rääkida ka turust.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sõltuvalt vajadusest seal võib esitada ka ühispakkumisi. Või kui on tõesti see piirkonnale, mingisugusele piirkonnale mingisugune eriline vajadus, siis seal on teatud paindlikkus, mida riigihangete seadus ette näeb ja seda on võimalik selles raames ka tagada. Aga üldjuhul antud kontekstis on see suunatud eeskätt vanalinna lõbusõidurongide olukorra korrastamiseks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma tegelikult jätkan sealt, kust eelküsija lõpetas. Et kuidagi ei tundu see hea mõte olevat riigihankega turg nagu lukku panna. Et kas poleks palju mõistlikum see, et linn määraks ära need peatused, kus näiteks see rong tohib peatuda? Ja siis tegelikult need, kes siis opereerida soovivad, lähtuvad nendest tingimustest ja otsustavad, kas nad siis tahavad sõita rongiga või mitte. Jääks hulga bürokraatiat ära ja võib-olla konkurents paneks nagu kvaliteedi ka paremini paika. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on tegu sellega, et vanalinn on oma loomult piiratud ressurss, kus ka autodele ... me oleme võtnud selle suuna, et see on enamvähem jalakäijateala täies ulatuses. Seetõttu ka liikumine on selles suhtes oma loomult selles piirkonnas piiratud ressurss, mida on mõistlik reguleerida just nimelt selliselt, et puuduks ... noh, ütleme, et likvideerida tänane olukord, mis ongi enam-vähem selline, mida Te kirjeldasite, kus need bussid ... ega nad ei tule ju ainult bussipeatusesse, nad ju sõidavad edasi. Ja kui te tänav vanalinna tänavatel liigute, siis te mõistate, kuivõrd suur rahvamass tegelikult ühes või teises kohas jääb nende liikumisteele. Ja see oht, mida selline mõneti reguleerimatus kaasa toob, ongi tinginud selle, et meil on täna faktiliselt liiklusohutuse, eeskätt liiklusohutuse jaoks seda eelnõud vaja.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mina küll ei tea, kus Te seda suurt kaost näete. Et ma liigun nii Toompeal kui all-linnas, vanalinna piirkonnas tööalaselt ja ei näe seal, et lõbusõidurongid oleks nagu vanalinna üle võtnud. Küll aga tunneksin ma muret selle üle, kui see määrus tõesti pakutud kujul saaks jõustatud. Et kas Te kujutate ette, mis need hinnad siis teeksid sellesama rongisõidu eest? Me juba täna näeme, et Raekoja platsis maksavad karastusjoogid ebareaalset hinda. Et mis maksaks see rongipilet, kui seal on üks monopoolne operaator?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, Teie maailmavaatega peaks eeskätt käima kaasas see, et turg paneb asja paika, et ma usun, et ka siin nii juhtub. Aga linna eesmärk ei ole siin tulu saada. See ei ole kindlasti eesmärk, vaid pigem turgu korrastada. Ja see on number üks eesmärk. Ja saadaksegi parim hind läbi hanke.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mart Luige küsimus pani mind tõesti mõtlema, et konkurentsi puudumine võibki viia sinnani, et linn tõstab lõbusõidurongi hinda inimestele. Et see on selline ...
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Linn ei määra seda ka täna.
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
... päris muret tegev trend. Aga ma nüüd küsiks pigem seda. Et olnuna ka Kesklinna vanem, ma mäletan, kunagi meil oli samasugune probleem näiteks muusikutega, kes oskasid mängida ühte lugu ja iga kord, kui grupp turiste tuli, siis nad üritasid mängida ühte lugu. See muutus kaunis tüütuks. Et siis Venno Laul võttis enda peale selle komisjoni, mis suutis hinnata, kas on inimene võimeline mängima ka mitut lugu. Et kas linn ühtegi paindlikumat mehhanismi ei mõelnud välja, et linnaosavalitsus või linnavalitsus tegeleks sellega ilma riigihanketa? Et see kõlab nagu natukene jäigana.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See on vastupidi paindlik süsteem, sest see vastava olukorra hindamine ongi viidud rohujuure tasandile ehk siis linnaosade tasandile, meie mõistes. Et ei pea sellega linnavalitsus tegelema, vaid on see viidud linnaosadele, kes lähtuvalt oma spetsiifikast ja lähtuvalt sellest, kuidas nad hoolivad ettevõtjast, külalisest või linnaelanikust, korraldavad väga paindlikult ja mõistlikult neid hankeid.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaak Juske, palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet ettekandja! Et kui me nüüd selle määruse eelnõu täna vastu võtame, siis kuidas on tulevikus lahendatud selline olukord: meil on olemas Meremuuseum Lennusadamas, kes on endale ostnud toreda rongi, mis toob rahvast kesklinnast, vanalinnast mere äärde Lennusadamasse, ja samal hetkel võib olla vanalinnas ainult, ütleme, üks rong. Et kuidas Lennusadam saab oma rongi edasi pidada?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma tõtt-öelda ei ole kursis Lennusadama rongiga, et kas ta on samasugune n-ö kommertsliin. Et kui ta sõidab muuseumi territooriumil, siis pole probleemi, midagi ei muutu; kui ta kasutab selleks linna infrastruktuuri, siis võimalik jah, et seal tuleb sellele läheneda ka läbi nimetatud eelnõu. Kuna ma praktikas ei ole kursis Lennusadama lõbusõidurongiga, siis ma võin selle küsimuse täpsustada ja siis teile selle vastuse anda. Küsimus on praegu pigem just vanalinnas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, teine küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, aitäh! Et mulle jääb ikkagi arusaamatuks, et kuidas ... kui eelnõu kirjelduses on, et praegu osutab teenust mitu ettevõtjat, siis Te vastasite, et need mitu on kaks ja nüüd te plaanite siis kahest teha ühe. Enne räägite turu korrastamisest, nüüd mainisite olukorra korrastamise. Et mis olukord siis korrastab, kui tegelikult hakkab toimima monopol?!
Aga mu küsimus on siiski natukene teine, et kas selle ettenähtava avaliku konkursi või riigihankega on ette näha ka mingisugune tehniline kriteerium nende sõidukite osas. Et erinevatel aegadel on Tallinna vanalinnas näha hullumeelseid kaarikuid kuni tõldadeni välja. Et kas tehnilises osas ka mingisuguseid tõkkeid või piiranguid olete ette näinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkel on määruse näol tegu üldaktiga. Kui hakatakse panema kokku ka konkreetseid konkursitingimusi, siis seda haldusakti saab vaidlustada, või see pannakse juba konkreetses olukorras, sõltuvalt konkreetsetest vajadustest kokku.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, teine küsimus palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Ma küsin seda, et mis see siis selle riigihanke nagu aluseks on? Või selles mõttes, et millele siis ... mida nagu pakkuja pakub? Et kas ta hakkab maksma linnale mingit raha ja see, kes kõige rohkem raha maksab, saab siis selle liini endale? Või mille peale see hange korraldatakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See hange korraldatakse lähtuvalt nimetatud määrusest selles suhtes, see määrus annab võimaluse korraldada hanke. See, milline see hanke sisu on, tuleb edaspidi hankemenetluse raames paika panna. Ehk siis see annab õiguse. Aga hanget ennast hakkavad korraldama hiljem linnaosa valitsused, kes panevad ka need tingimused. Selle konkreetse määrusega ei panda paika ühtegi muud tingimust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas Te ei leia, et kui korraldatakse sihitatud hange ühe isiku leidmiseks antud teenuse pakkumisel, et see ei suurenda niigi linnas olevat riski korruptsioonile, et eelistatakse juba näiteks linnale meeldivat teenusepakkujat? Näiteks konkurents selle võimaluse välistaks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui Te vihjate siin sellele, kas see õigusakt on suunatud kellelegi konkreetsele äriühingule, siis minu teada mitte. Kui aga selline olukord peaks leidma aset, et konkreetse hanke korraldamine - ma ütlen veel kord, see on üldõigus -, konkreetse hanke korraldamise raames peaks midagi sellist juhtuma, siis kindlasti see on seadusevastane ja seda asja ei tohiks olla.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud esimees! Hea abilinnapea! Ma täpsustan seda Jaagu küsimust, et kui vastate sellele ka kirjalikult. Et seesama küsimus oli, mis puudutas siis seda muuseumirongi. Siis selle probleem on selles, et see muuseumirong Meremuuseumist Paksu Margareeta juurde n-ö läbibki mõlemat linnaosa. Ehk kui siis ühes linnaosas tehakse hange ehk siis ... et kas kaks linnaosa saavad siis teha koos hanke või vastupidi?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Või et kas siis muuseumirong välistab selle, et tegelikult Raekoja platsis saaks teine rong olla? Et ka Paks Margareeta on vanalinnas. Et see oli lihtsalt see murekoht. Ja võib-olla neid näiteid on veel. Et kui Te neid hankeid teete või seda korda loote, et lõpuks keegi selles mõttes ei jääks pihtide vahele, oli see küsimuse mõte. Aitäh, hea juhataja!

Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Nimetatud eelnõu näeb ette võimaluse ka mitme linnaosa peale hanke korraldamist, kusjuures hanke juhtivlinnaosa on see, kelle territooriumile jääb enamus sellest marsruudist.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et see tundub väga naljakas olevat - kaks rongi ja me teeme nüüd hanke selleks, et üks rong välja kukub. Et sellel ei tundu olema ühtegi head mõtet. Pigem on kaks rongi Tallinna vanalinnale just see õige arv, et kolm, neli, viis oleks juba tõesti palju. Mis Te selle hankega ikkagi tahate saavutada? Et see ei ole, see ei tundu olema aus hange. See ei tundu olema vajalik hange. Miks Te ikkagi tahate seda tingimata teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sest kui täna esitavad avalduse veel 10 ettevõtet, siis mis on meie alus öelda neile, et te ei saa. .... Selles suhtes, kas meil on piisavalt alust selle näol, et vanalinn on piiratud ressurss ja 10 erinevat ettevõtjat sinna ei saa. Selles suhtes see turg korrastatakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, teine küsimus palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et linnavalitsuse peal on organ nagu volikogu. Volikogu võtab vastu ... Teie toodetud eelnõu siia - volikogu võtab vastu otsuseid. Nüüd Te nimetasite, et tahate viia selle otsustamise linnaosa ehk rohujuure tasandile. Nüüd ma küsin, et kas nüüd linnaosakogu on linnaosade üle siis see otsustaja? Et, ja kas Te kavatsete anda siis linnaosadele veel rohkem õigusi juurde ka näiteks planeerimisküsimustes, millega me oleme pidevas konfliktis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Ma alustaks võib-olla sellest, et oli kunagi üks härrasmees Montesquieu, kes tegi sellise võimude lahususe põhimõtte, kus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldi. Seadusandja olete teie tõesti, linnavolikogu, kes võtab antud juhul vastu üldakti, mille põhjal edaspidi täidesaatev võim ehk siis linnavalitsus või siis linnaosavalitsus korraldab konkreetse hanke konkreetsel territooriumil. Linnaosa halduskogu või nüüdse nimetusega linnaosakogu on tegelikult üks nõuandev organ, mille poole võib pöörduda erineva nõu saamiseks. Aga ta ei muutu kunagi täidesaatva võimu osaks selles suhtes, et temale mingisuguseid tegevülesandeid antaks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Minu küsimus koosneb kahest osast. Et esimene osa on sellest, et kas linn, Tallinn linn eeldab või arvab, et ta on ettevõttesõbralik omavalitsus. Ja teine osa sellest küsimusest on see, et kas konkurentsi keelamine, monopolide loomine, eeldamine, et kuhugi turule ilmub kümneid ja kümneid teenuse osutajaid ja selle eelreguleerimine, et kas see on Teie arvates ettevõttesõbralik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal, kus see on põhjendatud, seal on kindlasti ettevõttesõbralik. Näiteks, kui me võtame kommunaalteenuste osutamise, seal me näeme, et see on põhjendatud. Kui me võtame viimase kogemuse näiteks bussihanke osas, siis kui minul oleks valida, siis mina teeksin niimoodi, et edaspidi saaks Tallinna teenindada vaid üks ettevõte ja milleks oleks soovitavalt ka linnaga seonduv. Noh, viimane MRP kogemus. On ka näiteks teisi kogemusi, kus enam see põhjendatud ei ole, näiteks elektrituru avamise kogemused. Iga kord tuleb vaadata konkreetset olukorda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Härra abilinnapea! Et kas Te olete kuskilt kuulnud, et on nagu rohkem ronge tulemas siia? Et mis probleeme me lahendame sellega, et praegu on kaks teenusepakkujat ja võim vist võiks nende tööd reguleerida? Või on neid tulemas kohe siin kümnete kaupa? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Täna probleem on see, et on ühelt poolt liiga korrastamata turg, kus linnal on suhteliselt vähe võimalusi mõjutada seda, et linna elanike ja külaliste turvalisus vanalinnas just nimelt rongide vaatevinklist, sõitvate rongide vaatevinklist oleks tagatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, teine küsimus palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud abilinnapea! Sellised rongid vuravad Euroopas ja mujal maailmas ringi. Kuidas on teised Euroopa linnad lahendanud selle küsimuse? Kas teinud ka nii, et üks ainult tohib sõita? Või te teate mingeid teisi lahendusi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et seda on lahendatud erinevalt, vastavalt .... Noh minu kogemus näiteks Ateenas. Mina tean, seal oli üks rong, mis sõitis. Aga see on minu isiklik kogemus. Üks ettevõtja, kes sellega tegeles. Aga see ei ole otseselt ülekantav meie oludesse. Iga kord on olukord erinev ja nende õigusaktid ja nende konkreetsed vajadused on seejuures iga kord kaalumisel konkreetses riigis või omavalitsuses.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaak Juske, teine küsimus palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Austet abilinnapea! Ma küsin veel kord üle, et kui tulevikus Lennusadam tahab oma rongiga sõita Põhja-Tallinnast vanalinna, siis ta seda enam rohkem teha ei saa, kuna vanalinnas on juba üks rong olemas?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ei! Kui ta tahab sõita Põhja-Tallinnast vanalinna, siis Kesklinn ja Põhja-Tallinn teevad selleks ühise konkursi. Sõltuvalt piirkonnast. Ma arvan, et kui keegi tahab täpselt samasuguse lõbusõidurongi panna näiteks Stroomis käima, siis see on ka võimalus. See ei välista. Siin on eesmärk konkreetsel marsruudil või konkreetsel liinil tekitada selline olukord, kus meil linna seisukohalt oleks kontroll selle üle, millal saabub, kui palju saabub ja et homme ei tule veel 10 inimest, kes tuginevalt vabale konkurentsile ütlevad, et mina tahan ka siia rongi tekitada. Siis meil ei olegi võimalust neile ei! öelda.

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et ma arvan, Te olete juba praeguseks aru saanud, et inimestes tekitab just eeskätt küsimust see, et hakatakse kuidagi turgu piirama, et mitte ei ole selline olukord, kus on konkureerivad ettevõtjad, kes tahavad pakkuda erinevat paremat teenust.
Et kas Te äkki siis selles protsessis kuidagi kaaluksite ka seda, et sinna turule jääks siiski mingisugune konkurents alles, sest noh konkurentsita turg tavaliselt viib väga negatiivsete tagajärgedeni. Et see lõpeb sellega, et meile kõigile tuttav sõltumatu spetsialist Boroditš hakkab seal varsti ise neid lõbusõiduronge opereerima. Et ehk siiski võiks konkurentsi alles jätta?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et siin konkurents on tagatud läbi hankemenetluse, ühelt poolt. Kui Linnatranspordi AS näeb kusagil vajadust liini avada, siis eks see ole kaalutletud äriline otsus, kas osaleda. Kusjuures, kui Linnatranspordi AS sooviks seda liini avada, siis ka temal oleksid täpselt samasugused kohustused läbida see hankeprotseduur selleks, et seal osaleda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Kiisler, palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Aitäh! Austatud abilinnapea! Äkki Te ütlete nagu konkreetselt, et mis selles ikkagi nii halba on, kui seal kaks firmat osutavad teenust ja mitte üks?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Halb on see, kui kaks rongi lähevad üheaegselt rahvamassi sisse, mitte ei ole seal mingisugune regulaarne graafik. Halb on see, kui linnal puuduvad hoovad öelda, et ... Umbes nagu näiteks Tallinna Sadamaga, kes võib siia tuua suvalisel ajal mingisuguse laeva ja siis me oleme fakti ees, et me peame sellega oma linnaliikluses arvestama. Täpselt see olukord ongi halb, mida me praegu püüamegi likvideerida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekande komisjoni poolt teeb Rostislav Troškov. Palun!
Kaasettekanne - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! 27. mail õiguskomisjon arutas nimetatud eelnõu ja hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ega erapooletu ei olnud, otsustas toetada koos esitatud ettepaneku muudatusega. Et muuta määruse eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt: "Enne käesoleva määruse jõustumist määratud lõbusõidurongi liikumisteed (välja arvatud riigihanke lepinguga määratud) kehtivad kuni 31 märts 2020". See on see kuupäev, millest määrus hakkab nagu ... jõustub see määrus. Tänan!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Isamaa fraktsioon ei saa kuidagi toetada seda mõtet, et me korraldame riigihanke selleks, et lihtsalt üks ettevõte oma tegevusvaldkonnas Tallinnas välja puksida ja ettevõtlusvabadust piirata.
Aga meil on lahendus ka olemas. Me pakume välja võimaluse, et kui meil tõesti linna poolt oleks vaja seda paremini reguleerida, siis selleks on ju litsentsid. Linn litsenseeriks selle tegevuse ja reguleeriks nii need peatused kui sõidugraafikud. Täna on neid ronge kaks, võib-olla kunagi näeme, et Nõmmel sõidab üks rong või kuskil Rocca al Mare kandis. Me ju ei tea, kuidas ka selles osas linlaste meelelahutamine edeneb, aga oluline on see, et ettevõtlusvabadus säiluks.
Nii et sellest tulenevalt teeme muudatusettepaneku, mille sisu on järgmine: "Muuta määruse § 10, millega antakse Tallinna Linnavalitsusele ülesanne vaadata üle määruse §-s 6 välja toodud nõuded lõbusõidurongile ning luua ühtsed tingimused litsentside väljastamiseks linnaosade poolt lõbusõidurongidega sõitjate veo korraldavatele teenuse pakkujatele.". Annan selle muudatusettepaneku üle.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohapealt. Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud linnavalitsus! Et minu arust on nüüd mindud väga imelikku teed, et hakatud reguleerima aktidega siis kahe rongi asemel üks rong. Et see tundub nagu jube kummaline. Et teil on - putru teelusikaga ei tohi süüa, peab supilusikaga sööma. Et see on nagu naljakas. Naljakas on ka see, et me tegelikult ei tunne teiste Euroopa linnade kogemusi selle rongide haldamisel ja sellest ei tähenda seda, et me peame üksüheselt midagi üle võtma, vaid me peame teadma, kuidas teised teevad, et selle alusel teha oma otsuseid.
Täna tundub, et see regulatsioon on nagu selge üleregulatsioon. See, mida siin just Luik käis välja, on täiesti võimalik lahendus. Ja linnavalitsus ei peaks minema selle hanke teed ja ütlema, et tohib sõita üks rong. See on rumal! Et reguleerida ei tähenda seda, et sa midagi ära keelad. Ja see, et abilinnapea ütleb, et vanalinn ei kannata rohkem välja. Täna aint kaks rongi on ja ma olen täiesti kindel, et see kaks rongi kannatab see vanalinn väga edukalt välja. Ja see, et nad sõidavad üksteise taga, see ei tundu väga usutav olema, sest reisijaid ei saa nii ju endale jagada piisavalt.
Nii et kõik need põhjendused tunduvad olema veidikene kunstlikud ja seetõttu kuidagi ei saa seda osa toetada. Ja linnavalitsus võiks järgi mõelda. Et enne, kui ta hakkab reguleerima kahe rongi kasutamise asemel ühte rongi, see on ikka natuke üle pingutamine. Et muud ei ole teha või? Et mina seda osa mitte kuidagi toetada ei saa. Et see ei ole nagu aus värk. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Sõnavõtt - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Olen igapäevaselt tegelev jäätmekäitluses ja seal juba väga pikka aega. Ja kunagi siin aastaid tagasi Eesti Vabariigis otsustati, et jäätmeid tuleks ka niimoodi vedama hakata, et mitte siis turg ei pane paika neid tingimusi, et milliseid ja kuidas jäätmeid üle antakse ja palju nende eest makstakse, vaid korraldatakse riigihanked. Selle tulemusena jäi Eestis jäätmeveoga tegelevaid ettevõtteid järgi väga vähe. Kui neid oli mingisugune 20 tükki, siis tänaseks on neid järel võib-olla 2,5 umbes. Ja kes vähekenegi meediaga kursis on, siis teab, et kaebusi on väga palju, ei ole rahul kliendid, ei ole rahul omavalitsused, ei ole rahul tegelikult ka needsamad jäätmevedajad.
Oleme siin lugenud päris palju sellest, et kuidas on korruptsioon kippunud uksest sisse tulema, et mõni hankekorraldaja on arvanud, et äkki saaks kuidagi selle hanke nagu vaikselt oma firmale ära sokutada ja seda on juhtunud siin Tallinna linnas ka.
Et selles suhtes minu arvates peaksid olema nagu ülimalt kaalukad asjaolud, kui me otsustaks mingisugusel juhul minna ja hakata ettevõtlusvabadust selle läbi piirama, et korraldame hanke ja jätame järgi ühe teenusepakkuja. Tulemuseks kindlasti on teenuse kvaliteedi langus ja hindade tõus. Ja võimalik, et veel mitmed segadused, kaebused ja võib-olla mitmed pettunud turistid, kes lähevad kuskil TripAdvisoris või kus iganes kirjutavad, et milline röövlikoobas see Tallinn on. Et sellel juhul ma tõesti leian, et see ei ole õige tee, kuidas linn peaks arenema ja ettevõtlust siin korraldama. Ja ütlen, et ei toeta ise ja ka meie EKRE fraktsioon, kindlasti oleme sellele eelnõule vastu, et on lihtsamad lahendused, kuidas see asi ära korraldada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Sõnavõtt - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Eelnõu eesmärk on justkui millegi korrastamine. Ja kui midagi tahetakse korrastada, siis see peab olema selge ja läbipaistev, mida korrastada ja mis on selle korrastuse tulemus. Me loeme siin, et on tekitanud segadust lõbusõidurongide rohkus Tallinna kesklinnas, eelkätt vanalinnas. Praegu osutab teenust mitu ettevõtjat. Andrei Novikov teatab - need mitu on kaks ettevõtjat. Ehk siis volinikele on hämatud esimeses osas juba.
Siis teatab Novikov, et see on turu korrastamiseks. Turu korrastamine ei ole, kui võetakse ... või jäetakse üks teenuse pakkumine. Siis ta teatab, et on olukorra korrastamine. Millise olukorra korrastamine see toimub, kui on olemas kaks ettevõtjat?! Jällegi me saame aru, et meiega püütakse hämada. See on lihtsalt käsitlematu, miks tuuakse eelnõu volikokku, millega ilmselgelt püütakse midagi hämada. Mul on ettepanek. Palun linnaosa valitsus, võtke see eelnõu tagasi, tehke see asi omale selgeks. Eesmärk - mida korrastada ja millisel viisil. Võtke arvesse ka välisriikide vastavad kogemused ja tulge selge ja läbinähtava ja läbipaistva korrastamise eesmärgiga uuesti volikokku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui härra Nõlvakul on ettepanek konkreetne, siis palun seda ka kirjalikult nii nagu kolleeg Mart Luik seda tegi.
Siis kui rohkem sõnavõtu soove ei ole, küsin, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Lõppsõna soovi ei ole.
Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Minuni on hetkel jõudnud muudatusettepanek Isamaa fraktsiooni poolt, mis kõlab järgmiselt: "Muuta määruse § 10, millega antakse Tallinna Linnavalitsusele ülesanne vaadata üle määruse §-s 6 väljatoodud nõuded lõbusõidurongile ning luua ühtsed tingimused litsentside väljastamiseks linnaosade poolt lõbusõidurongide sõitjate veo korraldavale teenusepakkujale.". Milline on eelnõu esitaja seisukoht? Linnavalitsus ei toeta. Seda otsust me peame hääletama. Ja palun teil selle muudatusettepaneku osas võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek M. Luik Ettepanek M. Luik
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Muudatuse poolt oli 19, vastu 38, erapooletuid ei olnud, muudatus ei leidnud toetust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Nõlvaku ettepanek: "Palun võtta tagasi eelnõu täpsustamaks korrastamise eesmärki". Ehk et siis Kaupo Nõlvak teeb ettepaneku eelnõu tagasivõtmiseks linnavalitsusel. Kas linnavalitsus nõustub? Linnavalitsus sellega ei nõustu, mistõttu me peame seda ka hääletama. Palun teil võtta Kaupo Nõlvaku ettepaneku osas seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek K. Nõlvak Ettepanek K. Nõlvak
Tallinna Linnavolikogu liige - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Protseduuriline!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Protseduuriline!
Tallinna Linnavolikogu liige - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Seda ei pea hääletama!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemused 18 poolt, vastu 36, erapooletuid ei olnud, see ettepanek ka ei leidnud toetust.
Aga protseduuri osas .... Just! See ettepanek ei leidnud toetust. Kas see siis oli protseduuripärane või mitte, selle me saame täpsustada ja palun, protseduuriline küsimus!
Küsimus - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Minul on see ... Nii! Selliseid muudatusettepanekuid nagu härra Nõlvak esitab, see ongi eelnõu puhul küsimus, kas see võetakse vastu või mitte. See ei olnud muudatusettepanek härra Nõlvaku poolt. Eelnõu tagasilükkamine ei ole muudatusettepanek. Muudatusettepanek on see, kui konkreetses eelnõus midagi muudetakse. Seda me ei oleks pidanud suures saalis hääletama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Oleme ka selle teadmise võrra targemad. Kui rohkem protseduurilisi ei ole, siis ka õiguskomisjon on teinud muudatusettepaneku, mis kõlab järgmiselt: "Toetada eelnõu ja siis sõnastada § 2 järgmiselt: "§ 2 Enne käesoleva määruse jõustumist määratud lõbusõidurongi liikumisteed (v.a riigihanke lepinguga määratud) kehtivad kuni 31. märts 2020."". Milline on linnavalitsuse seisukoht komisjoni ettepaneku osas? Seda ettepanekut linnavalitsus toetab. Tänan! Kas keegi soovib seda hääletada? Tõenäoliselt ei soovi. Aitäh! Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 31. mai 2018 määruse nr 11 "Jalgratta, lõbusõidurongi ja loomveoki kasutamine tasulisel sõitjateveol Tallinnas" muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 39, vastu 16, erapooletuks jäi 4 linnavolikogu liiget, otsus on vastu võetud.
Nüüd, head volinikud, olete te kindlasti ära teeninud väikese pausi ja vaheaeg 15 minutit.
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid, meie väike vaheaeg on möödas, me jätkame oma päevakorra menetlemist.
16:55 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE111 Kakumäe jahisadama detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas 8. Kakumäe jahisadama detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise punktina "Kakumäe jahisadama detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Haabersti linnaosas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan teid, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolinikud! Tegu on siis Kakumäe jahisadama detailplaneeringu algatamise ja ühtlasi ka keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega. Planeeritav ala asub Kakumäel. Täna on seal see koht tuntud juba rahvasuus Kakumäe Haveni nime all ja siin on ettepanek sinna täiendavat hoonestust.
Miks ta on linnavolikogus, on seetõttu, et see on sadamaala ja seetõttu ka n-ö veepiiri lähedal ja sellised planeeringute algatamised on automaatselt volikogu pädevuses. Tulevikus oleks seal suurusjärgus 175 korterit, ühtlasi ka äripindasid.
Ja palun teil nimetatud planeeringut toetada! Tänaseks on tegelikult Kakumäe see ala välja arendatud ja kui seal kunagi oli elanike suur vastuseis sellele, siis täna on elanikud pigem poolt ja ootavad, et sinna tekiks täiendavat funktsiooni, täiendav keskus kujuneks sellele ja see planeering toetab seda eesmärki.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma küsiks ära oma klassikalise küsimuse, et siin tuleb neid detailplaneeringuid veel. Et kas Teile teadaolevalt mõne detailplaneeringu poolt huvitatud isik on teinud siin viimasel ajal mõne annetuse erakonnale või mõnele erakonnaliikmele, mis võiks nagu tekitada küsimuse, et see detailplaneering ei ole võib-olla läbi viidud kõige õigematel ja ausamatel alustel. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud planeeringu huvitatud isik on Haven Kakumäe Osaühing. Minu teada on juriidiliste isikute annetused erakondadele keelatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seega sellist võimalust siin ei ole, isegi teoreetiliselt võimalik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Ma ei ole väga täpselt kursis. Et kui palju tuleb veel selle detailplaneeringu järgi mingeid sadamaid sinna juurde?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on tegu sellega, et tõesti mingeid sadamaid teenindavad hooned, ütleme, sinna rajatakse ... Pigem on tegu selliste ... õigemini mitte sadamaid teenindavad hooned, vaid sadama funktsiooni kõrval kandvad hooned. Näiteks siin kaubanduse osas sobiksid hästi näiteks merega või merekaubandusega seonduvad tegevused. Aga tegelikult, ütleme, juriidilisest vaatepunktist on siin kas äri- või elu- ja siin on seda mõlemat funktsiooni.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ja esimestele korrustele on just nimelt äri kavandatud.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Ma jätkaks kolleegi küsimust. Ja selles võtmes. Kas Te teate, kes on Kakumäe Haveni omanik, tegelikud omanikud ja kas need tegelikud kasusaajad on äkki teinud mingeid annetusi mõnedele erakondadele? Kui Te teate.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma tõtt-öelda ei ole kunagi uurinud, kes on kelle omanik. See kuulub pigem valdkonda ... Ütleme niimoodi, et kui linn hakkaks menetlema mingit eelnõud lähtuvalt sellest, kes on selle omanik, siis ma arvan, et see oleks a priori vale. See ei oleks kooskõlas ei põhiseaduse, ei mingi muu asjaga. Nii et meie jaoks on omanikuks kas füüsiline või juriidiline isik. Ja ma arvan, et see on põhimõte, mida peaks jälgima, ja põhimõte, mida jälgib nii tänane kui ka homne linnavalitsus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Ma olen natukene kursis selle planeeringuga juba eelmisest elust. Aga Te näitate tegelikult planeeringu järgi kogu selle ala piirjooni. Et see ... No see ei ole detailplaneering nüüd. Et milline osa sealt ... sealt osa on ju valmis juba: sadam on valmis, sadamat teenindav hoone on valmis. Millist osa tegelikult praegu planeeritakse siis?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Planeeritud osa on antud juhul ... planeeringuala on jah, tõesti kogu see sinisega. Hooned on enamasti ... ma loodan, et sellega saab näidata. Jah, need, mis on nii elu- kui ärifunktsiooniga, esimestel korrustel on pigem ärifunktsioon. .... Siin on elamud 3-kordsed. Ja siin on samuti.
Kui Te tahate niimoodi detailsemalt vaadata, siis eelnõu menetluse juures on ka lisamaterjal. Seal on väga detailselt iga hoone kohta öeldud nii funktsionaalsus kui ka rohkem sellist illustreerivat materjali. Sealt saab suhteliselt detailset infot, mis tegelikult algatamise juures üldiselt ei peaks olema isegi nii detailne, aga siin on tõesti see kontseptuaalne lähenemine hästi läbi mõeldud ja läbi töötatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ma ei näe. Tänan! Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud eesistuja, lugupeetud volikogu! Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjon arutas seda eelnõu 4. juuni istungil. Kuulanud ära ettekanded, toetas eelnõu konsensuslikult häältetulemusega 10 poolt ja vastu ja erapooletuid ei olnud keegi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et neid ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Lõppsõna soovi linnavalitsusel samuti ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kakumäe jahisadama detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata järgmine Haabersti linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 56 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.
17:03 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE115 Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Lasnamäe linnaosas 9. Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Lasnamäe linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Lasnamäe linnaosas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Austatud linnavolikogu liikmed! Tegu on rohkem tuntud Tallinna haigla territooriumiga või Tallinna haigla planeeringuga. Asub ta siis Lasnamäel Paevälja asumis. Kokku on alale planeeritud 10 hoonet, tänavavõrk, parklad, pargiala. hoonetel on kuni 8 maapealset ja kuni 3 maa-alust korrust. Kavandatud on kokku 226 000 m² brutopinda maa peale ... vabandust, hoonestusmaht on kuni 226 000 m² ja ka parkimiskohti üle 2000.
Ala on oma suuruselt ... selle planeeringu realiseerimine on jagatud mitmesse etappi. Esimeses etapis oleks kavandatud siia tervisekeskuse rajamine. Seejärel juba järgnevad etapid, nii et tekiks terviklik meditsiinilinnak koos erinevate peakorpustega, majutusfunktsiooniga jne jne, mis võimaldaks võimalikult mitmekülgset arstiteenuse pakkumist nimetatud alal.
Nii et, see planeering on tõepoolest suurele alale ja siin on arvestatud ka tulevase logistikaga, sest tõepoolest haigla on oma loomult selline objekt, kuhu peaks võimalikult erinevatel ja lihtsal viisil juurde pääsema. Siin on ühelt poolt arvestatud ka tulevase teedevõrgu edasiarendamise ja teede väljaehitamise vajadustega. Näiteks Rahu tee pikendamine kuni Mustakivi teeni. Teiselt poolt on haigla katusele ette nähtud ka näiteks helikopteri maandumisplats. Haigla ette on reserveeritud ka koridor tulevaseks potentsiaalseks trammiliiniks. Nii et võimalikult palju erinevaid lahendusi just nimelt tuleviku tarbeks on ka siia sisse planeeritud.
Ja kokkuvõttes ma usun, et selle menetluse tulemusena me saame ka tulevase sellise uue haiglalinnaku, mis ei ole mitte ainult Tallinna seisukohalt oluline, vaid teenindab ka Tallinnast kaugemaid piirkondi. Ütleme sisuliselt ühte Tallinna poolt peaks teenindama PERH ja teist Tallinna poolt jääks teenindama see uus Tallinna haigla ja mitte ainult Tallinna poolt, vaid ka Harjumaad ja kaugemale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi on ja Kristen Michal küsib!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, hea ettekandja! Et ma tegelikult isegi küsimust on vähem, ma tahan kiita, et see on väga positiivne, kui on nende transpordilahenduste ja trammiga läbi mõeldud, sest see kindlasti on eriti vanemate inimestega, kes ühistranspordiga tahaks külastada erinevaid sotsiaalasutusi, väga oluline. Et aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas küsimusi või kiiduavaldusi on veel? Ei ole. Aitäh ettekandjale! Komisjonipoolse ettekande kaasettekandjana teeb Tõnis Mölder. Palun!
Kaasettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas seda enda 4. juuni istungil ja kiitis selle planeeringu ükshäälselt heaks. Ka komisjoni istungil oli peamine küsimus sellele, millest ka siin eelkõneleja volinik küsis, et kas selles planeeringus on arvestatud selle perspektiivse trammikoridoriga. Ja jah, tõesti, seal on arvestatud selle perspektiivse trammikoridoriga.
Aga ma lühidalt peatuks ka natukene sellel planeeringul, sest ütlen ausalt, et ka minul on hea meel, et see Tallinna haigla projekt hakkab iga päevaga üha enam ilmet võtma ja selle planeeringu vastu võtmine on täna esimene tõsine samm ka linna poolt selles suunas, et tõesti see Tallinna Haigla võiks ükskord valmis saada. Tegelikult on ju nii, et lootus on, et sellesse samasse haigla linnakusse valmib 2021. aastaks juba Lasnamäe Tervisekeskus ja sealt edasi järgneva 4 või enama aasta jooksul saaks valmis juba Tallinna Haigla, mis siis koondab endas eelkõige kokku Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ja nende ravimahud. Tegelikult ju selle aasta talvel sõlmisid Tallinna linn ja Sotsiaalministeerium ka omavahel koostööleppe, millega moodustati siis riigi ja linna vahel ühine töörühm, mis siis peaks panema paika 1. märtsiks 2020 tegevuskava, kuidas selle Tallinna Haigla projektiga edasi liigutakse, kust leitakse selle projekti tarbeks vahendid ja mis võiks olla see tegevuskava, et need tänased kaks Tallinna keskhaiglat saaks kokku liita üheks tervikuks ja et Tallinna Haigla saaks tõesti lähiaastatel käegakatsutavaks.
Nii et palun teil seda eelnõud täiskujul toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsimuse esitab Priidu Pärna. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Te oma ülevaates tegelikult osaliselt ka minu küsimusele juba vastasite, mis just puudutab seda finantseerimise poolt. Et ma saan aru, et see on töös. Aga kas Te värskendaksite meie mälu. Et kuidas see sai ja kas see sai kirja ka riigi eelarve uude riigi eelarvestrateegiasse?
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Uude riigi eelarvestrateegiasse sõnastust Tallinna Haigla puhul küll sellisel koel ei ole, kuna nagu läbirääkimiste tulemusena sai kokku lepitud, et see finantseerimine lepitaksegi kokku alles järgmiseks aastaks. Ehk need läbirääkimised alles käivad. Küll on aga sellesse leppesse, mis siis nii Tallinna linna kui Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmiti, põgusalt peatuti kolmel võimalusel. Üks on see, et riik ja linn finantseerivad seda võrdsetel alustel. Teine võimalus on see, ja mis ma tean, ka on tänase Sotsiaalministeeriumi üks prioriteet, taodelda selle projekti jaoks järgnevatel Euroopa Liidu vahendite aastatel rahastust Euroopa Liidust. See võiks olla Eesti jaoks sotsiaalses mõttes üks prioriteetne objekt, sest see ei jää teenindama mitte ainult Tallinnat, vaid hõlmab ligemale 25% Eesti meditsiinist. Ja kolmas võimalus on kindlasti see, mida ei saa ka lõpuni välistada, aga mis ei ole esimene prioriteet, on siia siiski erakapitali kaasamine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Doktor Ennet, palun!
Küsimus - Jüri Ennet Jüri Ennet
Et kõik me suure kiindumusega ootame, et millal see meditsiinivõimalus laieneb ka Lasnamäe kalda peale. Küsimus on selline, et mida saaks ida, lääs ja teised asutused praegult teha omavahelises töö korraldamises. Et kui need karbid valmis on ja see linnaks valmis on - maa all ja maapeal -, et mis eeltööd me siis koostöö osas saaksime täna, homme, ülehomme teha - ida ja lääs?
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
No tõesti, selles lepingus jälle, mis on siis Tallinna linna ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud, siis ühe ettepanekuna on sinna tehtud, et lähiaastatel luuakse ühisettevõte, mis siis liidab tänased kaks keskhaiglat sihtasutuseks Tallinna Haigla, millel siis on võrdsed osad nii linnal kui ka riigil ja seesama ettevõte peakski tegelema selle haigla ehitamise ja ka rahastamise leidmisega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Narva mnt 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Lasnamäe linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 54 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
17:12 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE119 Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas 10. Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorrapunkt järgmine. "Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas" Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Tegu on siis Sõle 50a kinnistuga ja hetkel asub kinnistul 2-korruseline garaaž, kõrval on värskelt ehitatud valmis ka Selver ja Rimi. Ja kui vaadata seda pilti, siis tegelikult käib jutt sellest planeeritavast hoonest, mis oleks siis olemasolevatele garaažidele n-ö juurdeehitus. Vahepeal tehakse krunt pooleks ja sellele osale rajatakse 3-korruseline ärihoone.
Miks ta on volikogus, mitte ei ole linnavalitsuse eelnõu, on see, et sellega muudetakse trassi. Nimelt tänaseks on rohekoridor planeeritud siia ... vabandust, täna oli planeeritud siia rohekoridor. Nüüdseks see rohekoridor nihkub siia ja siin on plaani järgi siis tulevane trassi asukoht.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettekandjale on ka küsimusi. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Kuna enne jäi ... Aitäh ka kõigepealt. Kuna enne jäi nagu selgusetuks see, et kuidas siis nende teiste detailplaneeringutega on, siis ma küsin üle. Et kas selle ja järgneva detailplaneeringu lõplik kasusaaja on, või ise vahetult või siis läbi mõne, ma ei tea, endise poliitiku teinud annetusi erakonnale, Keskerakonnale, näiteks selleks, et kiirendada või mingitmoodi mõjutada selle detailplaneeringu menetlemist? Aitäh!

,
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud juhul on arendajaks Sõle 50a garaažiühistu. Garaažiühistu liikmete osas ma tõtt-öelda ei oska öelda. Võimalik, et seal on nii erakonna liikmeid, võimalik, et ka Teie erakonna liikmeid ja võimalik, et nendest on ka keegi kunagi kellelegi annetuse teinud. Meie jaoks on järjekordselt tegu juriidilise isikuga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Tervist! Jaa, aitäh, hea juhataja! Hea abilinnapea! Et sealt kõrvalt lähevad läbi ühed kõrgepingeliinid, mis jätkuvad seal teisel pool Sõle tänavat. Et kas linn on nagu välja mõelnud, mis siis, kui need liinid maa alla lähevad, mis sinna siis tuleb? Ja kas see detailplaneering kuidagi ka mõjutab seda tulevast projekti?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkel on Linnaplaneerimise Ametis nende liinide asemele üks europrojekt, mida koodnimetuse all "Putukaväil" just reklaamitakse ja mille raames tegelikult korjatakse ka erinevaid arvamusi. Tõepoolest sinna on ühe võimalusena selle idee mõttes kavandatud selline kergliiklustee koos rohekoridoriga. Olemasolevates planeeringutes on seal küll reserveeritud koridor tee jaoks. Nii et see, milliseks see tulevik kujuneb, on lahtine. See tee oli kunagi Merimetsa n-ö läbimurre. Sealt ta loogiliselt jätkus. Kuna Merimetsa läbimurre tänaseks ei ole enam nii aktuaalne ja ütleksin, et kuna vahepeal on selle teostamine praktiliselt võimatuks muutunud, kui seda mitte teha kuidagi maa all. Nimelt on see kaitse alla võetud mets siis sellel teekoridoril, mis on reserveeritud kogu selle pikkuses alates sisuliselt Stroomist ja kuni linna keskuseni välja. Me otsime täna erinevaid lahendusi ja ... lahendusvõimalusi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, teine küsimus palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa, tänan! Täpsustan siis. Selleni ma tahtsingi jõuda, et kas saan ma aru, et Sinu isiklik eelistus on ka see, et sinna tuleks pigem siis kergliiklustee, mitte autotee ja et see küsimus n-ö võimalikust läbimurdest Merimetsast on tegelikult ikkagi lõplikult päevakorrast maas? Et seda ei saa sinna tulla enam?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Merimetsast konkreetselt jah. Mis puutub siia, siis ma jätaksin need võimalused lahti arvestades neid arendusi, noh, kui me vaatame seda pikkust. Siit küll ei näe, kui vaadata niimoodi kaardi peale laiemalt ja seda pilti laiemalt, siis seal taga on Krulli ja Volta, kus on tegelikult terved suured arendused täna algatatud. Kuivõrd on aktuaalne nende arenduste teostamisega see, et siiski oleks vaja sealt otseteed Sõlesse - see on veel lahtine. Täna on tõepoolest see ette nähtud, ka see teekoridor on sinna ette nähtud. Kas seda on mõttekas teha n-ö rohekoridoriks või on selleks ajaks, kui need projektid on teatud staadiumis, see linnaruum oma vajadustega defineerimas, näiteks, et see ei ole mitte 2 + 2, vaid 1 + 1 ja kõrval mingisugune alleelaadne kergliiklustee, et noh, need kõik selguvad hiljem. Et ma arvan, et seda teekoridori kindlasti tasuks täna veel hoida. Kas hoida haljasalana, senikaua kuni on mingi muu variant, või jättagi haljasalaks - see variant on lahtine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andrei Birov, palun!
Küsimus - Andrei Birov Andrei Birov
Jaa, aitäh! Kas on praegu ... kas on teada, millal need kõrgepingeliinid on plaanis nagu maa alla viia? Sest minu mälu järgi on seal olemas Euroopa Komisjonil mingi teatud direktiiv, et on mingid konkreetsed tähtajad. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal on konkreetsed tähtajad. Osaliselt need kõrgepingeliinid on minu teada juba maa alla viidud. Nad võib-olla ei ole füüsiliselt linnaruumist demonteeritud, kuid see toimub järk-järgult. Sellega tegeleb Elering. Ja ma arvan, et siin on ... neil on täpne ajakava olemas. Kui ma ei eksi, üle Tallinna on see tähtaeg kuskil '20–'21 sõltuvalt piirkonnast. Ja lähiajal, kui nad juba ei ole maa all, siis nad sinna viiakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Suur aitäh! Põhja-Tallinn on üks Tallinna kiiremini kasvavaid linnaosasid ja me ise kiidame siin järjest heaks uusi detailplaneeringuid, mistõttu see elanike arv seal kasvab. Et milline on Linnaplaneerimise Ameti või selle linnaplaneerimise valdkonna koostöö siis haridusvaldkonnaga, Haridusametiga? Et sinna peavad järgi tulema ju ka n-ö koolid ja õppekohad. Et kirjeldage seda koostööd, palun. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Iga planeeringu menetluse raames küsitakse sisendit erinevatelt ametitelt: Transpordiametilt küsitakse, milline on logistiline koostisosa või logistiline element; Haridusametilt küsitakse, kas sinna on vaja kooli või lasteaeda. Ja üldised planeeringud, ütleme vanad põhimõtted, nägid ette, et suurusjärgus 2000 korterist peaks tekkima ka lasteaed. Suuremate alade puhul, kus on sellised kompaktsed ja ühe arendaja poolt suuremad alad arendamisel, noh, võtame näiteks need samad Volta ja Krulli, mõlema puhul on lasteaed ka ette nähtud.
Küsimus muidugi, kas seda lasteaeda ehitatakse välja linna või erarahadega, kas see on eralasteaed või munitsipaallasteaed - see on alati linnaeelarve küsimus ja ka läbirääkimiste küsimus selle konkreetse arendajaga.
Ütleme niimoodi, et kui vaadata seda linna planeerimise, puhtalt linna planeerimise lähteseisukohast, siis meie kindlasti oleme küsinud sisendit. Haridusametil on omad nägemused sellest, milline on nende eelarvekava, kuid ma isiklikult küll toetan, et Põhja-Tallinnas kasvaks mitte ainult elanike arv, vaid ka sotsiaalse infrastruktuuri vajadused käiksid seal kaasas nii palju kui seda võimalik on. Planeerimise vaatevinklist on nüüd see omapära, et meie tegeleme n-ö planeerimisega, mitte füüsilise realiseerimisega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Kaasettekande teeb linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud kolleegid! Meie linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma viimasel istungil ja häältega 10 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetas eelnõu esitatud kujul.
Aga ma omalt poolt, noh lihtsalt vaatasin seda, päris pikk see seletuskiri on - 19 lehekülge. Ja vaatasin seda detailplaneeringu menetlust. Et see võttis päris kaua aega, et see detailplaneeringu menetlus jõuaks lõpuks meie saali. Ehk siis aastast 2005, kui tehti esimene samm ja tehti nagu selle garaažiühistu poolt nagu vastav avaldus. Et mul oleks nihuke heatahtlik soovitus, et meie Linnaplaneerimise Amet nagu üritaks neid küsimusi kuidagi operatiivsemalt ja kiiremini menetleda. Sest on väga palju meil detailplaneeringuid, mis on sama kaua menetluses. Aga see on, ma ütlen, et jah nihuke heatahtlik soovitus.
Ja siis ma veel kiidaks väga seda garaažiühistut, kes võttis ette selle projekti ja selle planeeringu. Ja vaatamata sellele, et see võttis päris kaua aega ehk siis peaaegu et 14 aastat, et siis viis selle nagu lõpuni. Ja meil Põhja-Tallinnas on veel päris palju nihukseid vanu, eriti seal Kopli poole peal, nihukseid vanu garaaže, kus oleks võinud sama uhke projektiga nagu välja tulla. Ja siis ma loodan, et tulevikus, kui keegi, mingi garaažiühistu tuleb sellise projektiga välja, et see jõuaks meie saali kiiremini. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei näi olevat.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 52 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
17:23 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE120 Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2007 korraldusega nr 1726-k kehtestatud Kloostrimetsa tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 11. Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2007 korraldusega nr 1726-k kehtestatud Kloostrimetsa tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2007 korraldusega nr 1726-k kehtestatud Kloostrimetsa tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed! Tegu on siis nimetatud planeeringu alal Kalmuse tee 19 omaniku sooviga ehitada abihoone krundi tahanurka ning parkimisala samuti välja. Paraku detailplaneering, mis oli kehtestatud mitu aastat tagasi, 2007 aastal, seda ette ei näe. Ja selleks, et tal tekiks võimalus oma soov realiseerida, selleks oleks detailplaneering vaja osaliselt kehtetuks tunnistada. See on kooskõlas nii Pirita linnaosa üldplaneeringuga kui ka naabritega, kes on andnud nõusoleku.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja küsimusi on ka. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Mul on selline küsimus. Et seal, kui seda dokumenti lugeda, siis on näha, et asi käis niimoodi, et tegelikult kodanik kõigepealt nagu isetegevuse korras ehitas sinna mingisuguseid asju, siis algatati järelevalve menetlus ja siis selle järelevalve menetluse käigus siis jõuti sinnamaale, et nüüd hakatakse nagu seda tagantjärgi seadustama. Et me teame, et siin Nõmmel on ju mingisugune ka sarnane asi lahti, kus tegelikult - see ju läks sinna veel meediasse -, ja seal olid ka need igasugused altkäemaksu skandaalid, et sooviti täpselt samamoodi, et n-ö ebaseaduslikult valmis tehtud asi hiljem nagu seadustada.
Et küsimus on see. Et kuna siin nüüd on asi toodud juba volikogusse, siis kas see on nagu ikka kõik ausalt ja puhtalt ja korralikult? Või on seal ka kedagi motiveeritud, et n-ö seaduserikkumine nüüd tagantjärgi ära seadustada soovitakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, siin on tegu muide füüsilise isikuga. Lugesin, M. Puidak on seletuskirjas ka välja toodud, see konkreetne inimene. Aga antud juhul on tõepoolest tegu sellega, et inimene soovis taotleda ... seadustada oma ehitisi sisuliselt. Ja kuna nad oma põhimõttelt sobivad nii linnaruumiliselt kui ka ... ütleme, kedagi ei sega see abihoone, mis on seal olemas ... Ja seda enam, et tegelikult, kui me vaatame hilisemaid üldplaneeringuid, üldplaneeringuid, mis on kehtestatud, siis ta näeb ka seda ette, seda võimalust ka ette, siis ta on küll juriidiliselt n-ö uusehitus, aga faktiliselt on jah see olemasoleva olukorra seadustamine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! No seaduserikkumine peaks olema seaduserikkumine sõltumata sellest, kas ta kellegi meelest võib-olla sobib, mis siis, et seadust rikuti. Kas linnavalitsus kaalus ka varianti, et seaduserikkumine lõpetada ehk lammutada ebaseaduslik ehitis?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et see oli kaalumisel kindlasti. Kuid tulenevalt linnale antud diskretsiooni õigusest see kindlasti ei olnud antud juhul otstarbekas. Seda enam, et tegelikult, kui me vaatame tänast üldplaneeringut, siis kui varasemalt jah öeldi, et saad ehitada ühe hoone planeeringuga, detailplaneeringuga, siis tänane üldplaneering ütleb, et samale alale oleks võimalik näiteks väljastada juba ainuüksi projekteerimistingimustega hoone pluss abihoone. Ja nad ka sinna sobivad. Ja paraku on niimoodi, et inimestel need soovid muutuvad ja kui nad ... reeglina sellised asjad tulevad ette, kui nad hakkavad taotlema kasutusluba oma hoonele, siis vaadatakse üle. Ja selleks et see ehitis oleks seal seaduslik, ei olegi paraku juriidiliselt muud võimalust. Kõik looduses saavad aru, et ei ole mitte midagi hullu sellest, et sinna on grillinurk tekkinud või on mingisugune puuriit, aga juriidiliselt seda muudmoodi seadustada ei ole võimalik. Siin ongi tegelikult see moment, kus ametnik on paindlik ja ei ütle, et "kuule, et seadus näeb ette niimoodi ja marss lammutama", vaid tullaksegi inimesele vastu ja öeldakse, et "näed, selleks et seda seadustada, oleks selline tee".
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, teine küsimus palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Mu küsimus on selline, et kui me tegelikult nüüd nagu seaduse rikkumise tagantjärgi seadustame, et sellel kodanikul oli ju varem ka võimalus asju ajada seaduslikult ehk teha siis kõik need protseduurid ära, mis nagu ette näha ja saada luba ja ehitada see kõrvalhoone. Ja ma arvan, et ta selle loa oleks ka saanud. Et nüüd, kui me selle tagantjärgi seadustame, siis ka Teie arvates ei anna me nagu välja signaali teistele kodanikele, et Tallinna linnas võibki niimoodi asju ajada. Et teeme asja kõigepealt ära ja siis läheme hakkame n-ö lubasid taotlema ja et saab küll ja hiljem näiteks põhinetakse kas või sellele pretsedendile, öeldakse, et "kuna te temale andsite, siis võrdse kohtlemise põhimõttel olete kohustatud mulle ka andma". Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et linna eesmärk on tagada, ja üldse tegelikult iga õigusakti ja üldse õigussüsteemi eesmärk on tagada füüsilise olukorra vastavus õigusaktide olukorraga. Ametniku eesmärk on rakendada seadust mõistlikult. Seal, kus on tõesti see füüsiline olukord selline, mis tingib vajaduse lammutada, seal seda lammutada. Seal, kus füüsiline olukord tingib vajaduse, et seda on võimalik seadustada, siis seda ka teha. See on see paindlikkus, mis on nii inimlikult kui ka seaduse mõttega tegelikult ette nähtud. Ma arvan, et me selle ja analoogsete juhtumitega saadame pigem signaali, et "tulge ja seadustage, ja linn on nii paindlik, et ta selle eest teid ei karista sunnirahaga või kohustusega lammutada". Vaid, kui see on mõistlik ja linnakeskkonda sobiv ja ka üldplaneeringuga, mis on tegelikult selline n-ö planeerimise mõttes põhiseaduse ja paika paneb põhimõtte, põhimõtteid paika panev õigusakt, sellise olukorra ka tekitab, siis me olemegi nii paindlikud ja nii mõistlikud, et me võimaldame seda seadustada. Mitte ei ütle, et "lammutage maha, seejärel tühistage planeering kehtetuks ja siis ehitage uuesti ülesse".
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, teine küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Te räägite, et see abihoone sobib just kui sinna. Kas Te palun veenaksite mind selle sobivuses ja kuvaksite selle abihoone pildi seina peale?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ta on oma loomult krundi tagaotsas. Et selle pilti Google Maps ei anna välja. Ta annab n-ö fassaadi välja, vist. Nii palju, kui Te lubate ... Ta on ütleme, selle hoone taga. Nagu ikka sihuksed grillinurgad on. Et see punane hoone.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Ütlesite oma selgituses, et linna eesmärk on tagada tegeliku olukorra ja õigusaktide vastavus. Et kas tegelikult ikkagi eesmärk ei peaks olema õiguslik kord, mille alusel kõik siis vastavalt tegutsevad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See on mõneti filosoofiline küsimus. Et ma saan aru, et Teie õigusfilosoofia näeb ette, et kord ja kord majja või majast välja ja vasakule-paremale sammud on keelatud. Me propageerime pigem liberaalseid väärtusi, kus see kord on piisavalt paindlik, et tagada igas olukorras õige ja õiglane lähenemine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettekandjale rohkem küsimusi registreeritud ei ole. Aitäh! Kaasettekandeks palun linnamajanduskomisjoni poolt kõnepulti Enno Tamm!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 4. juuni koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei tundu olevat. Hea volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 3. oktoobri 2007 korraldusega nr 1726-k kehtestatud Kloostrimetsa tee 26 ja 26a kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 51 linnavolikogu liiget, vastu 2 ja erapooletuks jäi 6. Otsus on vastu võetud!
17:34 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE106 Paekaare tn 40-150 korteriomandi otsustuskorras müük 12. Paekaare tn 40-150 korteriomandi otsustuskorras müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena, hea volikogu, on teie ees päevakorrapunkt "Paekaare tn 40-150 korteriomandi otsustuskorras müük". Enne, kui asume eelnõu arutamise juurde, annan teada, et selles punktis avalikku veebiülekannet ei toimu, kuna eelnõus sisaldub eraelulisi andmeid. Muus osas menetleme eelnõud täiesti tavapärasel kujul. Nii et palun Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja Indrek Ahlberg!
Ettekanne - Indrek Ahlberg Indrek Ahlberg
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tekstilõigule on seatud juurdepääsupiirang.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 54 linnavolikogu liiget, vastu 1, erapooletuks jäi 4, otsus on vastu võetud!
17:38 Päevakorra punkti alustamine - 13. ME102 Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve (II lugemine) 13. Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve (II lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve". Alustame selle eelnõu teise lugemisega. Sõna ettekandeks saab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart! Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu! Tallinna linna lisaeelarve eelnõu on läbinud esimese lugemise ja täna arutame seda siis juba teist korda.
Lisaeelarve teiseks lugemiseks esitati kokku 22 muudatusettepanekut. Nii linnavalitsus kui ka rahanduskomisjon kaalusid kõiki muudatusettepanekuid ning viis ettepanekut pälvis ka nende toetuse. Eelarve sissetulekute ja väljaminekute üldmaht nende muudatusettepanekute tulemusena ei muutu ning Tallinna linna käesoleva aasta lisaeelarve mahuks jääb 25 826 929 eurot.
Ja räägime siis täpsemalt ka nendest ettepanekutest, mis said ka toetust. Põhjendatuks peeti ettepanekut eraldada 20 000 eurot linnavalitsuse reservfondi vähendamise arvelt Lasnamäe tervisekeskuse meditsiinitehnoloogia eelprojekti koostamiseks. Ja nimetatud eelprojektiga määratakse ära tervisekeskuse meditsiiniseadmete vajadus ja paigutus ruumipõhiselt ning ravihoone tehnoloogiline ressursivajadus.
Teiseks, toetati ettepanekut eraldada 50 000 eurot jällegi linnavalitsuse reservfondi vähendamise arvelt Ed. Vilde tee 113c ja Ehitajate tee 50b kinnistule kõnnitee projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Nõustuti ka ettepanekuga eraldada Mustamäe linnaosa elanikele suunatud piirkondlike sündmuste mitmekesistamiseks täiendavalt 4000 eurot Mustamäe linnaosa kogule ettenähtud hüvitiste kokkuhoiu arvelt.
Heakskiidu leidis ka ettepanek eraldada 12 000 eurot projekti "Ühendusmaa on Eestimaa" toetuseks. Antud projekti eestvedajaks on MTÜ Tantsupeomuuseum, kes korraldab käesoleva aasta 7. juulil Vabaduse väljakul 15 erinevast riigist laulu- ja tantsupeo ajaks Eestisse tulnud rohkem kui 300 tantsijaga väliseesti tantsukollektiivide ühisesinemise ...
Ja on kaks sõnastust muudetud, mis on seotud lisaeelarve sõnastuse täpsustamisega, mille tulemusena täpsustatakse lisaeelarve eelnõu § 2 sõnastust, lisades sinna viite Tallinna Linnavolikogu käesoleva aasta 16. mai otsusele "Tallinna linna ametiasutuste ümberkorraldamine" ning andes linnavalitsusele ülesande teha nimetatud otsuse täitmiseks vajalikud ümberpaigutused vastavate linna ametiasutuste haldusala tuludes ja kuludes. Ja samuti täpsustatakse lisaeelarve eelnõu § 2 lõige 2 volitust, sätestades kulutuste ümberpaigutustele mahulise piirangu.
Head linnavolikogu liikmed! Lähtuvalt nendest ettepanekutest ja kommentaaridest palun linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni poolt heakskiidu leidnud muudatusettepanekuid ja palun ka eelnõu toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnapeale on ka mõned küsimused. Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan siit neid muudatusettepanekuid ja üks väga oluline ettepanek ei ole paraku leidnud toetust. See puudutab siis koolilõuna toetuse vahendite suurendamist linna poolt. Et ma olen nüüd kahe nädala jooksul suhelnud lapsevanemate ja erinevate koolide hoolekogude liikmetega ja nad kõik kinnitavad üheselt, et see 5 aastat vana summa on ajale jalgu jäänud, sest elu on läinud kallimaks. Et kui me tahame ikkagi tervislikku, korralikku ja kvaliteetset koolitoitu, mida lapsed ka söövad hea meelega, siis see on vajalik otsus, mis tuleb ... need vahendid tuleb leida linna eelarvest. Et kui seekord neid ei toeta, et kuidas järgmise aastaga on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Me oleme seda teemat arutanud ka rahanduskomisjonis ja siis ma ütlesin, ja soovin seda korrata veel üks kord, et teema meie jaoks ei ole maas. Et see, et praegu linnavalitsus ei toetanud muudatusettepaneku, ei tähenda, et me ei näe teemat või probleemi. Aga selleks, et otsustada midagi, me vajame ka suuremat analüüsi.
Alustame sellest, et Tallinna linna koolilõuna hind ei ole unikaalne. Ka teistes omavalitsustes on kas sama hind või isegi väiksem hind. Rae vallas on 1 euro. Ehk siis see raha, mida annab riik, seda omavalitsus ka kasutab. Tartu linnas on selline süsteem, et omavalitsus peaaegu midagi enda poolt ei lisa - kui me võrdleme Tallinna linnaga -, annab riik ja siis ülejäänud osa maksab lapsevanem. Ehk siis on erinevaid süsteeme. Tallinnas nagu te teate, on koolitoit nii gümnaasiumis kui ka põhikoolis kui ka lasteaias tasuta. Ja me ikkagi ei vähendanud selle koolitoiduhinda, lihtsalt riik tuli enda summadega peale 5-aastast debatti enda rahaga juurde. Aga samas see ei tähenda, et see summa 1 euro 34 on igati adekvaatne. Loomulikult me korraldasime ja korraldame iga aasta küsitlusi ja nende küsitluste tulemus ei näita, et olukord on kriitiline.
Siin saalis viibivad ka koolijuhid ja igal koolijuhil on ka enda kogemus. Mõned koolid suudavad selle raha eest pakkuda ka hommikuputru ja ka lisatoitu ja veel ka leppida kokku ka teenuse osutajaga, et oleksid ka erinevad menüüvõimalused. Et see väga palju sõltub ka sellest, kuidas seda on igas koolis korraldatud.
Ja ma juhin veel teie tähelepanu ka sellele asjaolule, et igal aastal meil jääb küllaltki suur summa ja koolid alati palusid, et kool saaks ise kasutada seda raha, mis jääb. Ja tegelikult see tähendab, et ka täna on võimalus seda raha suunata just koolitoidu kvaliteedi parandamiseks. Aga tihti koolijuhid kasutavad seda selleks, et lahendada teisi vajadusi. Ehk siis see jääk on seal päris suur. Meil oli ka suur debatt, mida selle rahaga teha.
Ja teine asja pool, mis ei ole juba otse kooliga seotud, on see, mis puudutab teenuse osutajaid. Et kuna ma 5 aastat tagasi ise osalesin läbirääkimistel ja ma mäletan, millest me rääkisime, siis tegelikult me praegu ei saa kindlalt öelda, et kui me täiendavalt eraldame vahendeid, et see mõjutab kvaliteeti, mitte teenuse osutaja tulu. Et siin tuleb läbi mõelda veel ka nii tingimusi kui ka kriteeriume, selleks et see mõju oleks positiivne ja see mõju oleks just toidukvaliteedi peale, mitte et see ei tooks lisakasumi.
Sest tegelikult, kui me räägime normidest ja jällegi teiste omavalitsuste kogemustest, siis normid on täidetud. Me ei saa öelda, et võrreldes teiste omavalitsustega meil oleks ekstremaalselt madal hind. Et meie hind on keskmine, ja veel ka - seda ma soovin korrata veel üks kord -, et Tallinna linnas lapsevanem midagi juurde ei maksa. Aga! Kordan veel üks kord, ja seda ma ütlesin ka rahanduskomisjoni koosolekul, et me arvame, et on vajalik selle teemaga tegeleda. Ja me juba hakkasime seda analüüsima. Ja ma lubasin ka rahanduskomisjoni koosolekul, et kui me arutame eelarvet, järgmise aasta eelarvet, siis me kindlasti ka tuleme välja selle analüüsiga, ükskõik, mis on siis see finantsiline otsus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Isamaa fraktsioon tegi lisaeelarves ettepaneku suurendada eestikeelse täiendõppe rahastamist siis nendele pedagoogidele, kas koolieelsetes asutustes või koolides, kelle eestikeele õpe ei ole piisav, või eesti keele teadmine ei ole piisav. Neid on kontrollide tulemusena loetakse üle 400. Taas kord linnavalitsus ei toeta seda ettepanekut väitega, et sellest 40 tuhandest peaks jätkuma. Ja et selle eest on registreeritud 99 inimest sellele täiendõppele.
Et minu küsimus on, miks linnavalitsus seda ei toeta ja kas see 99 indigeerib nüüd meile olukorda, et tegelikult need ülejäänud puuduliku eesti keele oskusega pedagoogid lihtsalt ei soovi seda omandada ja keegi neilt ei nõua seda ka? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! See teema on ka minule päris tuttav, sest ma mäletan, et kunagi meil oli selline kord, et eelarves oli ette nähtud umbes 15–16 tuhat aastas ja siis lisaeelarvega või reservfondist tuli siis täiendavalt veel, ma ei tea, 5–6–7 tuhat. Ehk siis kokku umbes see summa oli poole võrra väiksem võrreldes sellega, mis on ette nähtud käesoleval aastal. Ja siis me otsustasime, et süsteem tuleb ümber teha. Me kutsusime õpetajaid ja küsisime, et "kuidas teie näete seda". Esiteks, et oleksid erinevad teenuseosutajad, et oleks ka konkurss ja oleks ka valikuvõimalus ja oleks ka suurendatud maht. Ja lähtuvalt sellest oli ka see süsteem ülesehitatud. Ja tänaseks ei ole ühtegi õpetajat - kooliõpetajatest eelkõige räägime praegu -, kes sooviks täiendavat koolitust ja kes ei saaks seda. Et kõigile see võimalus on tagatud.
Ja kui Te küsite minult, kas see tähendab seda, et mitte kõik soovivad, et no seda ma ei usu, sest sellest sõltub inimese töökoht. Et teine asi, kas iga õpetaja on suuteline läbides kursuseid seda eksamit sooritama. No statistika meile näitab, et kahjuks mitte. Aga me jätame ka võimaluse ka peale seda, kui on üks koolitus läbitud, et pretendeerida ka teine kord. Kui inimene reaalselt käib tundides ja ka iga kord püüab seda eksamit sooritada.
Ja siis ma väidan, et praegune süsteem ja praegune summa tegelikult vajadust rahuldab. Ja ka seda mina ei usu, et keegi meelega saboteerib seda võimalust, sest lihtsalt tingimused on sellised, et seda ei ole võimalik teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea linnapea! Minu küsimus puudutab reaalkooli uue õppehoone projekteerimist. Et ma tean, et kool on aastaid seda oodanud, pidanud läbirääkimisi, ka Teiega. Neil on väga hea sisu sellele hoonele, mis nagu on lisaväärtus kõikidele Tallinna õpilastele. Et mis need argumendid on, et seda projekteerimist ei toetatud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Siin on kaks asjaolu. Esimene on sisu ja teine on seinad. Kui me räägime sisust, siis tõepoolest, ka mina veel tegelesin sellega abilinnapea ajal. Et meil arutelu käigus tekkis mõte, et kui see juurdeehitus peaks tulema, siis sellest saab mitte kooli lisaruumiline ressurss, mitte ainult, vaid ka ülelinnaline kompetentsuse keskus. Ja selle viimase aja jooksul me püüdsime ka seda sisu maksimaalselt laiendada ja ka läbi mõelda. Vahepeal, tuleb tunnistada, tekkis ka paus. Mulle tundub, et see on järgmine nädal, millal ma kohtun ka Reaalkooli inimestega, selleks et seda protsessi jälle käivitada. Sest see on ka, ütleme nii, ka minule südamelähedane projekt, kuna ma sellega ise tegelesin omal ajal. Ja ma arvan, et see on ... Tegelikult selline lähenemine on väga sarnane GAG-i projektiga, sest kõigepealt me päris pikalt arutasime uue hoone kontseptuaalset sisu. Seal muidugi ei olnud ülelinnalist kontseptsiooni, aga ikkagi - oli uus kontseptsioon.
Mis puudutab seinu, siis eile ma kohtusin Arhitektide Liidu esindajatega ja meil tekkis selline arutelu, et kas me vajame lisakompetentsust, juhul kui soovime midagi Kesklinnas renoveerida. Et eelkõige ... jutt on praegu koolidest, et me eraldi rääkisime koolidest. Ja ma arvan, et see teema vajab arutelu. Et kas tõepoolest me peaksime mõtlema selle peale, et võimalikud projektid peaksid olema rohkem läbi mõeldud ja selleks on vaja kaasata ka lisa kompetentsuseressurssi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud linnapea! Kadrioru pargile antakse palju raha juurde, istutatakse 138 jugapuud ja ebajasmiine jne. Aga minu küsimus ei ole selles. Nimelt, Kadrioru lossi esine on jäänud kaua aega rekonstrueerimata. Kui Kadrioru lossi tagune on selline klassikaline barokkpark oma parterpeenardega, siis ees olev osa on korrastamata, Inglise pargi segastiilis ja üldse mitte stiilne. Samas koht on hästi külastatav. Ja millal ikkagi võetakse ette selle lossi esise pargi korrastamine?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma pean tunnistama, et me vist lisaeelarve arutelu käigus seda pole arutanud. Ei tule praegu ette. Ja ma pean tõdema, et ma ei ole ka valmis pädevalt Teie küsimusele vastama, sest see on päris spetsiifiline küsimus. Me kindlasti võtame Teie küsimuse arvesse ja ma vastan Teile kirjalikult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Väga pikad vastused on. Ma olin juba vahepeal tähelepanu ära ajanud. Aga ma vaatan Tallinn käitub väga erinevalt headest rahandustavadest. Mitu korda aastas saan ma uudiseid, kuidas jälle eraldati suuremeelselt raha. See näitab kahte asja. Esiteks muidugi, et ei suudeta täpselt tulusid prognoosida. Aga mis mulle on sisuliselt olulisem, et mitte kunagi ei loobuta pihku sattunud raha kohe laiali jagamisest.
Öelge, kas Te olete kunagi kaalunud, et käituks nii, nagu riik on juba vähemalt 10 aastat, et ülelaekumised ei sünnita viivitamatult raha jagamist? Praegu on juunikuu. Te juba võtate vastu esimest lisaeelarvet.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No tegelikult oleme kaalunud. Ja kui Te küsite minu arvamust, siis mina sellist lähenemist omavalitsuse puhul ei toeta. Ka sellepärast, et me peame vastu võtma erinevaid operatiivseid otsuseid. Ja küsimus on siis selles, et kas see õigus peab olema linnavalitsusel või ikkagi me peaksime tulema siia ja teiega koos neid vajadusi läbi arutama ja koos siis otsustama, mis on mõistlik, mis ei ole mõistlik. Ja mulle tundub, et omavalitsuse vajadused ongi operatiivsemad ja see paindlikkus peabki olema suurem. Ja ma võib-olla ei ole Teiega nõus sellise definitsiooniga nagu jagamine. Me ikkagi ei jaga, vaid eraldame lähtuvalt vajadusest. Ja mulle tundub, et siin lisaeelarves on välja toodud päris tähtsad vajadused Tallinna linnale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et minu taotlus oli Pirita Spordikeskusele terviseradade korrashoiuks 40 000 eurot. Et olen kohtunud velotreki direktoriga, rääkinud terviseradade ühingu juhtidega, kes tegelikult toetavad ka rahaliselt Pirita terviseradasid. Aga millegipärast Tallinna linn ei toeta.
Et minu küsimus on järgmine. Et kas see Tallinna linna kas noorsooameti juht või siis velotreki direktor on Teile üldse selle avalduse edastanud? Või olen ma millestki valesti aru saanud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ei, avaldust keegi pole mulle esitanud. Aga mina küsisin ise. Et kui ma sain Teie muudatusettepaneku, siis ma muidugi küsisin, et milles on probleem; mis ei ole tehtud ja mis vajab lisainvesteeringut. Ja minu info või selle info järgi, mida mina sain, et otsest vajadust ei ole, et rajad on korras. Seda kinnitavad ka elanike positiivsed kommentaarid. Ja juhul kui on konkreetne vajadus, siis tegelikult seda on võimalik ka operatiivselt lahendada. Et kui tõepoolest on selline koht, või selline vajadus, mida saab ka väga konkreetselt sõnastada, mina praegu võin teile lubada, et Spordi- ja Noorsooamet tegelikult võiks seda ka ilma lisaeelarve muutmiseta lahendada. Aga tänaseks keegi ei osanud mulle konkreetselt öelda, mis see konkreetne vajadus on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Küsiks ühel teemal, mis otseselt linna lisaeelarves kirjas ei ole, aga võib linna rahalist seisu päris oluliselt mõjutada. Ja see on filmivõtted Laagna teel. Et kaugel härra linnapea on meil läbirääkimistega? Väidetavalt, kui need filmivõtted ikkagi linnapea lubaks n-ö filmida Tallinnas, siis tooks see miljoneid eurosid täiendavat tulu, millest me vastavalt jääks jälle ilma, kui Te seda ei luba? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No jah. Alustame sellest, et mina ei ole päris nõus meediakajastusega. Esiteks ei ole nii, et ühest küljest on miljonid ja teisest küljest on Kõlvart, kes ei luba. See ei ole nii eelkõige sellepärast, et me ju püüame läbi rääkida ja kokku leppida. Aga mis minu jaoks on kõige imelikum, et sh ka lugupeetud kolleeg ei räägi sellest, aga mis on ohud ja miks linna elanikud peavad kannatama. Et noh, meie siin ju peamine huvi, omavalitsuse esindajate kohustus on mõelda linnaelanike huvide peale, mitte selle peale, kuidas üks väga suur talent saab enda loomingut Tallinna linnas realiseerida. Seda esiteks.
Teiseks. Miljonitest räägitakse väga palju. Aga kas keegi nägi kalkulatsiooni, et kuidas miljonid tulevad? Mina ei näinud. Kui me sooviksime teha kalkulatsiooni, siis tegelikult on ka sellised valemid, mis suudavad prognoosida ka majanduslikku kahju seoses ummikute tekkimisega. Ka sellised valemid on olemas.
Aga küsimus minu arvates on eelkõige põhimõtteline. Kas on tõepoolest nii, et kui tuleb siia üks suurkuju välismaalt, siis me peame loobuma läbirääkimiste võimalustest? Ja see oli tegelikult niimoodi esialgu esitatud meile, et "vaadake, te peaksite olema õnnelikud, et me tulime siia enda filmiga. Kõik ainult tänavad meid selle eest. Pange palun neljaks nädalaks Laagna tee kinni ja olge õnnelikud". Et kas me tõesti siin saalis volikogu liikmed on nõus sellise suhtumisega meie vastu?! Ja minu vastus ei olnud, et "ei, mitte mingil juhul. Mulle Batman ei meeldi ja sellepärast ta siia ei tule". Minu vastus oli, et "püüame ikkagi läbi rääkida ja leida mingi mõistlik lahendus, selleks et ühest küljest see film oleks võimalik, aga teisest küljest oleks ka normaalne lahendus, graafiku järgi, sektorite järgi". Et no see on tegelikult suur töö, mida me oleme siin vahepeal ära teinud, selleks et püüda seda lahendust leida.
Aga ma ütlesin seda meediale ja ütlen, lugupeetud volikogu liikmed, ka teile, et see ei ole nii, et filmitegijad tulevad siia ja ütlevad meile, et "kas te võtate meie tingimused või me läheme ära". See on nii, et "kas te olete nõus linna tingimustega või teie lähete ära". Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelarveteemalised küsimused. Õnne Pillak, teine, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mul on kahju, et see viimane vastus lõpuks läks pisut sihuke nalja tegemiseks võib-olla siin saali poolt. Et uskuge mind, see on suur asi Tallinnale ja ma loodan, et meil on linnapea nii tark, et läbirääkimised on õiged ja enda eest tuleb seista. Aga et jõuda siis keskpõrandale kokku.
Aga mis puudutab läbirääkimisi ja see, et mitte niisama anda, siis ma vaatan siin muudatusettepanekute tabelit. See on muudatus number 14, mis puudutab Mustamäe Linnaosa Valitsusel siis piirkondlike ürituste eelarvete suurendamist 4000 euro võrra. Et kas on teada ka, milliseid üritusi siis silmas peetakse? Ma küsin seda ka sellepärast, et see on linnaosa, mis lisaeelarvest sai üpris palju võrreldes teiste linnaosadega just juurde nendeks piirkondlikeks sündmusteks. Et pimesi niimoodi anda ei ole ju ka mõistlik. Et milleks seda 4000 eurot plaanitakse kasutada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõepoolest oli taotlus ka Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt eraldada täiendavalt vahendeid üritustele, mida linnaosa korraldab. Seal on tekkinud viimasel ajal erinevaid traditsioone ja sellepärast me otsustasime, et seda võiks ka toetada.
Antud juhul ma arvan, et see muudatusettepanek on pigem tehniline. Et kuna linnaosakogul on jäänud vahendeid, jääb vahendeid, siis linnaosakogul võiks olla ka võimalus nende vahendite saatust otsustada. Et see on see põhimõte. Et tekkis kokkuhoid. Et me ei anna täiendavalt vahendeid, vaid siin lisaeelarvega ütleme, et neid vahendeid saab niimoodi kasutada.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei no 4000 lasteaedadesse ....
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei no, kui on väga konkreetne mure, mida saab 4000-ga lahendada, no siis teeme ära.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma jätkaks Mardi küsimust natukene selles osas, et eluaegse Tallinna kesklinlasena olen ma harjunud sellega, et suviti on Tallinna liiklus totaalses kaoses olnud ilma ei mingisuguse lisatuluta sellest. Et kas Tallinn võiks äkki Tartust õppust võtta ja mitte võidelda võimalike, potentsiaalsete, väga suurte lisatulude vastu? Et kas Te ei leia, et see ikkagi on nagu tõsiselt seda tavalist suvist kaost väärt lisatulu potentsiaalne allikas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. No ma ei tea. Kui volikogu esimees lubab, siis ma vastan sellele küsimusele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Esiteks, mis linna tulu on? Maksimaalselt, mida me saame, sõltub graafikutest, kui me seda lepime kokku, on 50–60 tuhat eurot. Seda me saame selle eest, et lubame tänavaid sulgeda. See on see, mida seadus lubab võtta. Midagi muud me tegelikult ju ei saa. Noh, mida me veel ütlesime välja, et kui selline suur asi tuleb, et noh võiks ka inimestele mingit kultuuriprogrammi pakkuda. Ma arvan, et see on normaalne, et see ei ole mingi väljapressimine.
Aga kõik ülejäänud miljonid on natuke teoreetilised. Nad ei ole teoreetilised ärisektori puhul. Et kindlasti inimesed, kes on seotud selle filmi tegemisega ehk siis äri, mis on seotud sellega; kindlasti hotellid; kindlasti toitlustus ja mis võib-olla on linna puhul ka tähtis, et mitu tuhat inimest, kes saavad 50 eurot päevas. See ka. Et noh aga just sellepärast me jätkuvalt seda kaalume. Kui ei oleks üldse mingit kasu ühiskonnale, ma arvan, et me vist ei hakkaks seda üldse arutama isegi.
Aga just sellepärast, et meil on olemas arusaam, et see tõepoolest võiks ka kasu tuua, siis me oleme valmis seda läbi rääkima. Aga mitte sellisel viisil, et kui enam-vähem tekib juba mingi arusaam, kuidas võiks kokku leppida, siis meile tuuakse laua peale ja pannakse veel terve rida tingimusi ja tänavaid.
Et kaks päeva tagasi me saime teada, et jutt ei ole ainult Laagna teest, vaid ka sildadest. Kujutage endale ette, et paralleelselt Laagna tee sulgemisega soovitakse veel ajutiselt sulgeda ka sillad. Ehk siis just sillad on just see koht, mida inimesed kasutavad selleks, et Laagna teest mööda sõita. Või siis me saame nagu taotluses tänavate loetelu. No Pärnu maanteest oli natuke juttu, mitte väga palju. Aga kas Te olete kuulnud sellest, et on vaja ka rääkida Liivalaia tänavast, Sakala, Roosikrantsi, Hariduse, Tõnismägi, Väike-Ameerika, Tatari, Luha, Vineeri, Tatari ja Sakala ristmik, Vana-Lõuna, Tehnika ja Koidu ristmik? Et juba ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Et juba ... ei ole päris ainult Lasnamäe inimeste probleem, on ju?! Aga isegi Laagna tee ei ole Lasnamäe inimeste probleem. See on terve linna probleem ja tegelikult ka naabervaldade probleem ja ka üldse Tallinna linna liikluse probleem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jah. Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud linnapea! 2019. aasta eelarves me tõstatasime mitu korda küsimust ja lisaeelarvetes EKRE fraktsiooni poolt, et kas on võimalik leida raha eralasteaedades toitlustamisele, linna raha. Kas sellel aastal on kuidagimoodi selle küsimusega tegeletud, kas või lisaeelarvete pinnalt, kui eelarves ei ole? Ja kas on võimalik sellega arvestada? Sest see summa oli veidi üle 100 000.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Ma pean tunnistama, et minu isiklik seisukoht minu abilinnapea ajal oli pigem negatiivne. Et mina alati arvasin, et erakoolide puhul ja eralasteaedade puhul linn ei peaks täiendavalt raha eraldama. Kui Te küsite, kui on valik, kas me anname rohkem raha munitsipaalkoolidele või siis eraldame raha eralasteaedadele - no pigem munitsipaalasutustele. Aga samas ma luban Teile, et me mõtleme selle peale veel üks kord. Ei, me pole seda analüüsinud. Et kui me hakkame eelarvet, järgmise aasta eelarvet läbi vaatama, et me analüüsime seda tõsiselt. Aga ma ausalt ütlen, et minu seisukoht oli tänase päevani pigem selline skeptiline. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et kui me juba linna tuludest räägime, siis mul on selline hüpoteetiline küsimus, et kui ühel päeval tulevad filmitegijad ühe linnapea juurde, kes peaks sulgema mõned olulisemad tuiksooned ja linnapea tunneb teatavat ebamugavust, siis nad lepivad kokku ka sellise rahvaliku näidendi, kus linnapea näitab piisavat karmust ja lepitakse lõpuks kokku. Mis Te arvate, kas sihuke asi võiks päriselus ka realiseeruda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kui Te arvate, et ma ei olnud piisavalt karm, siis ma võtan seda teadmiseks ja püüan olla võib-olla veel rohkem nagu linna huvide eest väljas, aga see ei ole ju iseenesest eesmärk. No päris ausalt võin Teile öelda, et meie eesmärk oli saavutada mõistlik lahendus. Et sellepärast me istusime ja tundide kaupa püüdsime neid graafikuid välja selgitada, mis oleks mõistlik ja ka läbirääkida. See töö oli sisuline, mitte meediaarutelu. Vaid ka mina ise osalesin koosolekutel, kus me koos Linnatranspordi inimestega vaatasime ja ka linnaplaneerimise inimestega vaatasime, missugused lahendused on võimalikud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, teine küsimus palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Mul on lihtne küsimus. Et 198 300 eurot läheb Smart Tallinna esitluse- ja nõupidamisala teostamistöödeks Vabaduse väljak 7. Et mis sinna siis ikkagi tuleb? Et mis see tähendab, see "esitlus- ja nõupidamisala"?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma palun vabandust.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
See on tugiteenuste all toodud ära.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Et see ei ole seotud muudatusettepanekutega, nagu ma saan aru?
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ei ole, ei ole. Aga see on küll seotud lisaeelarvega. Nii et minu küsimus on asjakohane. Teil on plaan eraldada 198 300 eurot Smart Tallinna esitlus- ja nõupidamisala teostamistöödeks Vabaduse väljak 7. Minu küsimus on, et mis värk on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui hea kolleeg saab täpsustada lehekülje, siis ma loodan, et linnapea leiab sealt ka ainest vastamiseks.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ma ikka eeldan, et linnapea ikka eelarvet tunneb, leiab ise üles. Kui ei ole linnapea, siis võib-olla keegi teine aitab.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nojah. Et ma ei kulutaks Teie aega, palun, et finantsteenistus vastaks.
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Jah. Tegemist on linnakantselei hoones uue selle Roosikrantsi tänava poolse siis vastuvõtusaali rekonstrueerimisega linna šõuruumiks, kus siis oleks erinevad esitlused ja kus saaks siis külalisi vastu võtta. Ja selle projekti eestvedajaks on Tallinna Ettevõtlusamet.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, nüüd ma sain aru, millest on jutt. Et kuna viimasel ajal oli selgunud, et vastuvõturuumid seal esimesel korrusel ei leia piisavalt kasutamist, siis oli mõeldud selle peale, missugust teist lahendust võiks leida, et ruume kasutada. Ja Ettevõtlusameti poolt tuli ka selline ettepanek. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Me võisime hiljaaegu lugeda meedia vahendusel, et Tallinna Televisioon jäi möödunud aastal 700 000 euroga kahjumisse, mis k.a umbes 4 miljoni euro suurust eelarvet arvestades on üsna suur summa. Kas Tallinna Televisioon esitas ka taotluse lisaeelarvest täiendava rahastuse tarbeks ning millistel põhjustel ei ole see taotlus meie ette jõudnud? Ma eeldan, et linnavalitsus seda sellisel juhul siis ei toetanud.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma palun vabandust, aga see vist ikkagi vajab natuke ka seletust. Et alustame sellest, et tõepoolest, kulu hakkas kasvama sihtasutusel. Sellega kaasnes ka vaatajate arvu kasvamine. Kas see seda väärib, see on eraldi jutt. Aga noh, kuna oli palju juttu ka sellest kunagi, et keegi ei vaata, siis tegelikult see reiting on päris korralik praegu.
Teiseks. Jah, seal tekkisid vajadused, mis olid seotud nende tehnika hooldamisega ja remondiga, aga ka tarkvara uuendamisega. Ja nüüd siis vastus Teie ... Aa, no muidugi oli laiendatud programmid, tulid uued programmid ja uued projektid ja igasugused huvitavad asjad. Et jällegi, ma ei räägi praegu sellest, kas seda oli vaja või mitte, kas on see positiivne või mitte, aga ma räägin sellest, mis tegelikult toimus. Ja see tõi ka tulemuse. Et poole võrra on kasvanud reiting. No muidu võib öelda, et jah, selleks et reitingut kasvatada, tuleb muidugi ka kulusid suurendada. Kas nii palju - see on küsitav. Kas pöördus sihtasutus linnavalitsuse poole ettepanekuga täiendavalt raha eraldada? Jah, pöördus.
Ja minu esimene reaktsioon on, et me kindlasti ei ole nõus selliseid summasid eraldama enne seda, kui meil ei ole selge arusaam, kas kulud on põhjendatud. Sest see on tulevikuperspektiivi küsimus. Üks asi, mis oli eelmisel aastal, aga mind huvitab see, et kuidas ka edaspidi hakatakse linna vahendeid kasutama.
Ja teine küsimus muidugi on ka see, et kui me peaksime seda siin koos arutama, et mis on need väga konkreetsed tingimused, mille alusel see eelarve ka edaspidi peaks kasvama või vastupidi vähenema. Ja siis natuke tuleb ka sisust rääkida. Ma arvan, et linnavalitsus kindlasti ei ole praegu nõus toetama sellist taotlust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mina võin korrata oma komplimenti linnapeale, aga mina arvan, et ongi mõistlik, et Tallinna Televisioon tõmmatakse võimalikult kiirest dieedile ja ühel hetkel lahkub ka linna selliste kulutajate koosseisust. Mida varem, seda parem. Mul on küsimus. Kas linnapeal on ülevaadet - ka volikogu liikmed ilmselt sooviksid ühel hetkel paremat ülevaadet - et kes ja kui palju erinevatest poliitikutest seal erinevaid tasusid saab Aitäh! Kaasaarvatud ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma vist saan aru, millest Te räägite. Te tõenäoliselt räägite nii nõukogust kui ka saatejuhtidest. .... Ma ausalt öeldes poole selle peale mõelnud ja sellist analüüsi ei ole. Aga samas kindlasti ei ole eesmärk, et ühes või teises asutuses oleksid esindatud poliitikud. Kui nende kompetentsus vastab vajadustele, siis see on võimalik. Kui mitte - see iseenesest ei saa olla eesmärk. Aga millega kindlasti oleks vaja tegeleda ja mitte ainult Tallinna Televisiooni puhul, et üldse üle vaadata kõik Tallinna sihtasutused-ettevõtted, et kus ja kui palju peaks olema esindatud mitte poliitikud, vaid üldse, kui suur peaks olema ühe või teise sihtasutuse või ettevõtte nõukogu või juhatuse koosseis. Vot see on tõepoolest süsteemne ja struktuuriline küsimus. Leida kedagi, kes on vale inimene ühes või teises kohas - see võib-olla ei ole päris korrektne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem registreeritud küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh linnapeale! Rahanduskomisjoni esindajana saab sõna ettekandeks Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, austatud linnapea, austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 10. juunil seda küsimust ja hääletamistulemustega 13 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas lõpetada eelnõu teine lugemine komisjonis ja toetada eelnõu koos muudatusettepanekutega ning suunata eelnõu teisele lugemisele linnavolikogu istungile. Rahanduskomisjoni seisukohad eelnõu teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekute kohta esitatakse linnavolikogu istungile koondtabeli kujul.
Võin ka lisada, et arutelu aeg oli 35 minutit, 22 ettepanekut, st seda, et oli poolteist minutit per 1 ettepanek. Kõige rohkem küsimusi oli seotud ettepanekuga number 15. Suured tänud, hea kolleeg Kristen Michal, kes oli üliaktiivne.
Ja sooviksin lisada ka paar-kolm sõna sekka sellest, kust pakutakse raha võtta. Ja oli päris palju ettepanekuid võtta raha Tallinna Televisiooni eelarvest, mis iseenesest ei ole halb mõte. Näiteks Reformierakond pakkus võtta summa summarum 3 810 000 eurot, mis iseenesest ei ole halb mõte. Aga Tallinna Televisiooni eelarves praegu 3 842 500 eurot ja kui me toetame mõlemat Reformierakonna ettepanekut, Tallinna Televisiooni eelarveks terveks aastaks jääb 32 500 eurot, mis iseenesest ei ole halb mõte. Aga, aga, üks väike aga. Kuna juba juunikuu, raske uskuda, et tänaseks päevaks Tallinna Televisioon oma tegevuses kasutas vaid 32 500 eurot ... Arvatavasti eelarves lihtsalt ei ole nii palju raha, kui tahavad võtta Reformierakonna esindajad, jah. Ja see tähendab seda, et arvatavasti härra Aivar Riisalu, kes on Tallinna Televisiooni kureeriv abilinnapea, peab oma taskust selle kompenseerima, mis iseenesest ei ole halb mõte. Aga sellest hea kolleeg Kristen Michali ettepanekutes ei ole mitte midagi sõnastuses ... Jaa.
Siis mul on selline ettepanek, head kolleegid. Kui järgmine kord me tegeleme eelarvega või lisaeelarvega, siis rääkides, kust me võtame raha, me töötame natuke rohkem sellega. Sest praegu me väga tihti ei näe, kust seda raha tegelikult võib võtta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et kõik on niigi selge. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ma ei näe. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Seda soovi samuti ei ole.
Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on teile esitatud, nagu juba mainitud tabeli kujul. Aja kokkuhoiu mõttes ei loe ma ette kogu ettepaneku teksti, vaid nimetan muudatusettepaneku numbri, esitaja ning rahanduskomisjoni seisukoha. Muudatusettepanek on leidnud arvestamist, kui seda toetas rahanduskomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele, kui seda soovib mõni linnavolikogu liige või fraktsioon. ja alustame muudatusettepanekute läbivaatamisega.
Esimene muudatusettepanek. Rahanduskomisjon toetab.
2. muudatusettepanek. Rahanduskomisjon toetab samuti.
3. muudatusettepanek. Rahanduskomisjon ei toeta.
4. muudatusettepanek. Rahanduskomisjon ei toeta.
5. muudatusettepanek. Rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Paneme viienda ettepaneku hääletusele. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 5. muudatusettepanek 5. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Muudatusettepaneku poolt oli 21 linnavolikogu liiget, seevastu vastu 38, erapooletuid ei olnud, muudatusettepanek ei leidnud toetust.
6. muudatusettepanek. Esitaja Mart Luik. Rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame ka seda. Palun teil võtta kuuenda muudatusettepaneku osas seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 6. muudatusettepanek 6. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettepanekut toetas 18 volikogu liiget, vastu oli 39, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
7. muudatusettepanek. Esitaja Mart Luik. Komisjon ei toeta. Hääletame ka seda. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 7. muudatusettepanek 7. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 21, vastu 38, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.
8. muudatusettepanek. Esitajaks Mart Luik. Rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame ka seda. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 8. muudatusettepanek 8. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettepaneku poolt oli 14, vastu 39, erapooletuid 2 linnavolikogu liiget, ettepanek ei leidnud toetust.
9. muudatusettepanek. Esitajaks taaskord Mart Luik ja komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Luik Mart Luik
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luige palvel hääletame seda. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 9. muudatusettepanek 9. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 20 poolt, vastu 39, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.
10. muudatusettepanek, esitajaks Mart Luik. Komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Luik Mart Luik
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luige palvel palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 10. muudatusettepanek 10. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 22 poolt, 39 vastu, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepanek. Esitajaks Jaak Juske. Komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Jaak Juske Jaak Juske
Paluks ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame 11. punkti. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 11. muudatusettepanek 11. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettepaneku poolt oli 21, vastu 38, erapooletuid ei olnud, ettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepanek. Esitajaks Margarita Tšernogorova. Komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Palume hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame seda punkti. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 12. muudatusettepanek 12. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 4, vastu 46, erapooletuks jäi 4 linnavolikogu liiget, ettepanek ei leidnud toetust.
13. ettepanek. Esitajaks Maksim Volkov. Komisjon toetab.
14. muudatusettepanek. Esitajaks Maksim Volkov. Komisjon toetab.
15. muudatusettepanek. Esitajaks Õnne Pillak. Komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah, palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame 15. muudatusettepanekut. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 15. muudatusettepanek 15. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 23 poolt, 38 vastu, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.
16. muudatusettepanek. Esitajaks Vilja Toomast. Komisjon ei toeta.
17. muudatusettepanek. Esitajaks Kaupo Nõlvak. Komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Toetab!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vabandust! Minu viga. Komisjon toetab seda suurepärast ettepanekut.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Just. 17. puhul siis komisjon toetab, nii nagu ka linnavalitsus. Väga hea ettepanek, linnavolikogu liige Kaupo Nõlvak.
18. muudatusettepanek. Esitatud Ülle Rajasalu ja Kaupo Nõlvaku poolt, mida komisjon kahjuks ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Hääletame!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame 18. muudatusettepanekut, mida komisjon ei ole toetanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 18. muudatusettepanek 18. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 19, vastu 39, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepanek. Esitajaks Kristen Michal, rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Hääletame!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame 19. muudatusettepanekut. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 19. muudatusettepanek 19. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 24 poolt, 38 vastu, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepanek. Esitajaks Kristen Michal. Rahanduskomisjon ei toeta.
21. muudatusettepanek. Esitajaks Kristen Michal. Rahanduskomisjon ei toeta.
Ja viimane 22. muudatusettepanek. Esitajaks Kristen Michal. Rahanduskomisjon ei toeta.
Nüüd me oleme läbi vaadanud parandusettepanekud. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna linna 2019. aasta lisaeelarve". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 47, vastu 10, erapooletuid 3, lisaeelarve on vastu võetud!
18:38 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE114 Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine 14. Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt enne arupärimisi on "Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine". Ja sõna ettekandeks saab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on linnavalitsusel kohustus koostada majandusaasta aruanne, kiita see heaks ning esitada volikogule kinnitamiseks. Aruannet auditeeris hanke korras linnale valitud audiitorbüroo KPMG Baltics OÜ, kes andis aastaaruandele märkusteta vandeaudiitori aruande, kinnitades, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ning kajastab õigesti ja õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit.
Tallinna linna konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Linna konsolideerimisgruppi kuulus aruandeaastal 23 ametiasutust ja nende 249 hallatavat asutust ning lisaks veel 9 äriühingut, 12 sihtasutust ja 1 mittetulundusühing. Konsolideerimisgrupis töötas eelmisel aastal kokku üle 19 000 töötaja keskmise töötasuga kuus 1330 eurot.
Ja tooks välja ka eelmise majandusaasta olulisemad finantsnäitajad. Aasta lõpu seisuga oli linna konsolideerimisgrupi bilansi maht 1,6 miljardit ja netovara 1,2 miljardit eurot; linna bilansimaht oli 1,3 miljardit eurot ja netovara 988 miljonit eurot; grupi tegevustulud olid 938 miljonit eurot ja tegevuskulud 851 miljonit eurot; linna eelmise aasta tegevustulud olid 692 miljonit eurot ning tegevuskulud 636 miljonit eurot. Konsolideerimise grupi positiivseks tulemiks kujunes 89 miljonit eurot, sealhulgas linna tulem oli umbes 60 miljonit eurot.
Ja võib tõdeda, et konsolideerimise grupi finantspositsioon tervikuna on tugev, likviidsus ja lühiajaliste võlgnevuste finantsnäitajad on head. Ja võib kinnitada, et järgneva aasta jooksul on grupi üksused suhteliselt ... see võimalus võtta täiendavalt võlakoormust on jätkuvalt linnal olemas. Ja me oleme võimelised ka teenindama võetud laene ja täitma oma kohustusi kreeditorite ees. Ja me võime väita, et meie finantsseisund on väga hea ka sellepärast, et rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Reitings kinnitas, et võib väita, et linna finantsjuhtimine on kõrgetasemeline ning eelarvepoliitika jätkusuutlik.
Räägime ka linna tegevusest. 2018. aastal linna tegevustulud kokku olid 692 miljonit eurot. Sealhulgas moodustasid maksutulud 66,8%, saadud toetused 21,1%, tulu kaupade ja teenuste müügist ning muud tulud kokku 12,1%. Ja võrreldes 2017. aastaga kasvasid tegevustulud 12,2% ehk 75 miljonit eurot samal ajal, kui tegevuskulud suurenesid 48 miljonit eurot. Ja linna tegevuskulud olid kokku 636 miljonit eurot, sealhulgas moodustasid tööjõukulud 41,2%, toetused 19,8 ja muud tegevuskulud 32,9%. Ja põhivara amortisatsioon on 6,1%.
Räägime ka eelmise aasta investeeringutest. Linn investeeris põhivaradesse 78 miljonit eurot. Ja ma arvan, et me võime ka välja tuua konkreetsed projektid, millega me saime eelmisel aastal hakkama. Jah, 78 miljonit. Ja kas meil on loetelu? Ei ole. Räägime sellest ka. Lõpule jõudis Haabersti ristmiku ümberehitus, mis läks linnale maksma kokku 16,1 miljonit eurot; rekonstrueeriti ka Gonsiori tänav ja vana Pirita tee; märgatavalt parendati Tondi tänava, Tulika tee, Vabaõhukooli tee ning Juurdeveo tänava tehnilist seisukorda; sai ka uue ilme Tammsaare park, mis maksis 4,3 miljonit eurot; haiglad soetasid uusi meditsiiniseadmeid ja renoveeriti olemasolevaid hooneid; valmisid Pirita-Kose Lasteaia ja Pae Gümnaasiumi juurdeehitused ja terviklikult renoveeriti Pääsküla kool ning Prantsuse Lütseum sai võimlahoone; tuletan meelde ka seda, et linn omandas ka Inglise Kolledži spordihoone.
Ja mulle tundub, et me võime kinnitada, et majandusaasta oli edukas nii linnale kui ka grupile tervikuna ja ma arvan, et praegu on ka hea võimalus tänada kolleege, tänu kellele see positiivne tulemus oli võimalik, sh ka kolleegid finantsteenistusest. Loodan, et ka linnavolikogu jagab meie linna audiitori ühist positiivset hinnangut linna eelmise aasta majandustulemustele ning kinnitab Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Esimesena palun Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et ma usun küll, et see konsolideeritud aruanne kajastab õigesti ja kõik on hästi, finantsseisund. Nüüd minu küsimus on. Et kas nende asutuste-ettevõtete ja igasuguste sihtasutuste ja muude on ka olemas sellised ettevõtted, millel on raskusi? Kui palju neid umbes on või kas esineb üldse?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No jah. Grupis tõepoolest on asutusi, kus on raskusi. On sisulisi raskusi, aga on ka sellised raamatupidamise reeglitega tingitud, võib öelda raskused, aga oleks korrektne öelda, et tulem ei ole positiivne, vaid negatiivne. See oleks korrektne sõnastus. Ja võib ka välja tuua, et asutusi, kus see tulem ei ole positiivne, vaid negatiivne, see on ka Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel. Siin muidugi tuleb arvestada sellega, et kui ei oleks amortisatsiooni, siis see tulem oleks positiivne. Et muidu igapäevase tegevusega nad saavad hakkama.
No samamoodi ka Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus. Aga no selle sihtasutuse tegevus muidugi sõltub eelkõige toetustest.
Jah, meil on raskusi nagu te teate, Tallinna Televisioonis, see on ka sihtasutus, ja sellest me oleme juba rääkinud. Aga muidu me ei saa nagu öelda, et kuskil on kriis või kuskil oleks kriitiline olukord. Et suuremas osas on ikkagi seotud see pigem tulemiga, finantsilise tulemiga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et tabel number 2, mida Te siia ette tõite, konsolideeritud eelarves, oli kirjas, et tütarettevõtjaid 9. Paluks, kas Te seletate, mis see tähendab. Kes või mis need on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas tabelis, mis oli siin või mis ...
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga võib selle tagasi ...
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. No ma arvan, et seal on jah, kirjaviga. Ma võin rääkida ...
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Võtke palun ette majandusaasta aruanne lehekülg 5. Seal on kirjas joonis 1 "Linna konsolideerimisgrupp ja linna olulise mõju all olevad üksused aastal 2018".
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kui Te soovite, et ma annaksin Teile loetelu nendest ...
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Mis see tähendab lihtsalt?
Sõnavõtt jätkub - Katrin Kendra Katrin Kendra
Tütarettevõtteks loetakse kõiki äriühinguid, mis on linna valitseva mõju all. Nendeks on kõik aktsiaseltsid ja osaühingud.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. See on Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts, Tallinna Soojus, Tallinna Linnahalli Aktsiaselts, Termaki Autopargi Aktsiaselts, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla jne.
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jajaa, ma saan aru. Loomulikult. Ja ma lihtsalt ... Vabandust! Ma ei saanud küsimusest aru esialgu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Punktis 1.5 on antud ülevaade Tallinna arengukava täitmisest ja seal omakorda peaeesmärgiks number 1 on "ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane, suure tootlikkusega ja efektiivse majandusega Tallinn". Samal ajal loeme me tegevusaruandest, et möödunud aastal eraldas Tallinna linn ettevõtlustoetusi 154 ettevõttele 171 000 euro ulatuses ehk keskmiselt umbes 1100 euro ulatuses ettevõtte kohta.
Millist turutõrget me püüame selliste, üsna tagasihoidlike toetustega kõrvaldada? Ja olete Te minuga nõus, et tegelikult nende toetuste mõju alleesmärgi mõõdikutele, olgu selleks siis keskmine brutokuupalk, välisturistide ööbimiste arv või asutatud uute ettevõtete arv, on üsna marginaalne?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No see on muidugi selline väga põhimõtteline küsimus, et kui palju linn peab osalema ettevõtluse arendamisel ja mis on sellised peamised meetmed. Et mulle tundub, et linna peamine kohustus on luua võimalikult soodsat keskkonda, selleks et äritegevus areneks Tallinna linnas.
Kui me räägime toetustest, siis no suurem osa nendest toetustest on ikkagi mõeldud selleks, et informeerida, koolitusi läbi viia, aidata ettevõtjatele näidata nende äri ka välismaal. Ja antud juhul ma arvan, et see toetuste maht on adekvaatne. Kas me peaksime mõtlema selle peale, et see maht peaks olema suurem ja meede laiem või neid meetmeid tuleks juurde võtta? Teate, ma ise ei oska Teile praegu vastata sellele küsimusele. Et seda peaks siis analüüsima. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Hea näha, et linna eelarve on väga heas seisus ja kõik näitajad on okei. Aga nii väga, kui ma seda ka öelda ka ei tahaks, siis tegelikult üks päris suur häbiplekk meie linnas on ja see on ikkagi meie teede ja tänavate n-ö seisukord. Et kui vähekenegi nagu Eestist välja minna, siis isegi Ida-Euroopa riikides on tihti teed ja tänavad märkimisväärselt paremas seisukorras, kui meil Tallinnas. Ja nüüd, kui me võtame oma neid eelarveid ja asju ... Et kui meil kõik need numbrid on head, kas siis tõesti ei oleks ikkagi mõistlik üks kord selg sirgu lüüa ja panna mingi kava paika ja hakata siis selle probleemiga tõsisemalt tegelema, et see häbiplekk saaks meie linnast ka lõpuks likvideeritud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No seda teemat on arutatud ka riigi tasandil, et kas on mõistlik, et võtame laenu ja teeme ära. Ja tuleb välja, et riigi tasandil on võimalik laenu võtta. Aga raha kulutada ei saa, sest see lööb eelarve tasakaalust välja. Ja selleks on ka nii kohaliku ehk siis meie Eesti seaduse piirangud kui ka Brüsseli poolt määratud piirangud. Ja selle kohta käivad ka praegu suured arutelud, mis oleks mõistlik ja kuidas.
Mis puudutab Tallinna linna. No teede renoveerimiseks ikkagi Tallinna linn iga aasta eraldab miljoneid. Ja kunagi hea kolleeg Kalle Klandorf ütles, et selleks, et võib-olla korraga ära teha, siis oleks vaja kolm korda rohkem või isegi neli korda rohkem eraldada aastas. Kas meil selline võimekus on olemas? Mina pean tunnistama, et mina praegu ei oska sellele küsimusele vastata. Ja, noh, kas saaks puht tehniliselt seda ära korraldada; kas meil oleks nii palju ressurssi ka partneritele erasektorist, et nad suudaksid aasta või mõne aasta jooksul kõik teed korda viia - see on ka küsitav.
Aga võib-olla, mis on kõige tähtsam, et tegelikult see oleks muidugi ilus pilt. Aga see ei ole ka reaalselt teostatav, sest teede renoveerimine, teede ehitamine on ikkagi iga-aastane protsess. Seda ei ole võimalik aastaga ära teha ja siis, ma ei tea, 5 aastat vaadata, kui toredad teed meil on. Et see on igal juhul iga-aastane protsess ja teistmoodi seda ei ole võimalik ka teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Mul on Teile küsimus. Et milline on Teie juhitava linnavalitsuse seisukoht linnale kuuluvate ettevõtete ja sihtasutuste raamatupidamise koondamiseks linna finantsteenistuse alla, et see käiks kõik finantsteenistuse kaudu? No ma toon siin näiteks ettevõtte nagu Aktsiaselts Tallinna Soojus, mille ainuke majandustegevus on teenindada ühte rendilepingut. Aga seal töötab kolm inimest: direktor, jurist ja raamatupidaja, kes käitleb võib-olla kuus mõnda arvet ja saab väga korralikku palka. Et mis Teie seisukoht on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Me oleme seda ka arutanud tegelikult. Et nii palju, kui mina mäletan, kas see oli Tallinna Soojuse puhul, et sellise vahekeha, juriidilise keha vajadus oli tingitud lepinguga. Et see ei ole ainult linna soov.
Aga kui rääkida sellest ettepanekust, siis ma arvan, et kui me praegu annaksime sõna finantsteenistuse direktorile, siis kindlasti ta vastaks, et selles suunas me peame liikuma. Ja ma olen ka sellega nõus. Ainuke asi, et iga muutus struktuuris ja süsteemis ei peaks olema eesmärgiga tsentraliseerida tsentraliseerimise pärast. Et mõnede asutuste puhul seda jätkuvalt oleks vaja kaaluda, mis on mõistlikum. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, teine küsimus palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Auväärt linnapea! Välisturistide ööbimiste arv Tallinna majutusettevõtetes püsis 2018. aastal võrrelduna 2017. aastaga samal tasemel. Aga kui me vaatame käesoleva aasta I kvartali numbreid, siis me näeme väga selgelt langust juba nii Soome kui ka Venemaa turistide osas. Te olete lauale pannud arutamiseks turismimaksu idee. Kas sellest laekuvate vahendite või mõnede muude vahendite arvelt on Tallinna linnal plaanis midagi ette võtta ka selleks, et me käesoleval aastal ja järgnevatel aastatel ei näeks mitte ööbimiste arvu vähenemist - ma pean silmas välisturiste -, vaid tõesti jõuaks siis ka 2023. aastaks selle sihttasemeni, mida linna arengukava meile on ette pannud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Vot esiteks mulle tundub, et 2017 ja 2018 ei ole päris omavahel võrreldatavad. Sest me mäletame, et 2017 oli seotud ... oli väga tähtis aasta meie jaoks. Aga kuna oli Euroopa Liidu eesistumine ja seoses sellega numbrid läksid ülesse. Ja see, et 2018 olid umbes samad numbrid, sisuliselt tähendab seda, et oli kasv. Selle aasta prognoosidega on veel natuke vara, sest no seda lõplikku tulemust me veel ei tea, sest hooaeg algas just kuu aega tagasi. Ehk siis me ei tea, millega see aasta lõpeb, kui me räägime ööbimiste arvust.
Ja loomulikult linn saaks kaasa aidata. Ja kui me seda teemat arutasime, siis ma ütlesingi, et kui see turismimaks peaks tulema, siis me võiksime koos hotellide ettevõtjatega läbi arutama, kuhu see linna poolt saadud tulu võiks olla suunatud. Ja nii palju, kui ma mäletan, siis ma ütlesin, et kindlasti osa sellest võiks olla suunatud ja suurem osa oleks suunatud ikkagi taristu parandamiseks, sh ka turistidele erinevate võimaluste loomine.
Ja mis oli veel minu ettepanek, et loome sellise fondi, millest me hakkame toetama üritusi, mis toimuksid väljaspool hooaega, selleks et tuua rohkem turiste just nendel perioodidel, kus turiste eriti ei ole. Ja veel üks teadmine on see, et kõige parem turist Tallinna linna jaoks on konverentsiturist. Selline turist jätab kõige rohkem raha ja tema oskab ka hinnata nii Tallinna omapära kui ka kultuuri.
Mis puudutab soomlasi, siis mina omal ajal seda teemat ka uurisin, et see ei ole ikkagi päris nii, et sellepärast et tõusis alkoholi aktsiis, ainult sellepärast turistide arv langes. Ka soomlased on teinud enda uuringu ja ma olen ka sellega tutvunud ja tuleb välja, et eelkõige see oli seotud Soome majanduskasvuga ja sellega, et soomlastel tekkis võimalus reisida kaugemale kui Tallinnasse. Ja on isegi olemas graafik, mida parem on majandusseis Soomes - seda kaugemale Tallinnast soomlased puhkama sõidavad. Mida kehvem on seis - seda rohkem soomlasi tulevad ka Tallinnasse. Ja seda me mõjutada kuidagi ei saa. Ja praegu soomlaste valik on eelkõige Aasia riigid. Nad hea meelega reisivad Aasiasse. Aga samas meil on ka kokku lepitud ka Helsingiga koostöö, et selleks, et meelitada turiste rohkem nii Helsingisse, kus on otselennud seitsme linnaga, aga ka Tallinnasse. Lugupeetud kolleeg Helsingi linnapea kunagi ütles, et Helsingi kõige suurem ajalooline väärtus on Tallinna vanalinn. Ja lähtuvalt sellest kontseptsioonist meil on ka plaanis mõelda sellisele ühisele programmile, kuidas kaks linna saaksid rohkem meelitada turiste ja praegu eelkõige Aasia riikidest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Mulle meeldis Teie mõttekäik, et tee-ehitus on pidev protsess, et seda tasub alati meenutada. Aga väga palju on räägitud just vastupidist juttu. Te ütlesite, et on selgunud, et on eelarve reeglid, et laenu võtmine ajab eelarve tasakaalust välja ja seda teha ei saa. Vot see on huvitav mõte. Sest et mulle on see selge juba palju pikemalt, et asi läheb untsu 2016. aasta lõpust.
Et sellepärast öelge, kuidas see selgus, kuidas sellele tõdemusele jõuti? Sest et need reeglid kehtivad juba hulk aega. Euroopa tasandil need on kriisi kogemuse põhjal kehtestatud. Ja see ju ei saanud tulla suure üllatusena ei Teile ega siis, nagu Te ütlesite, valitsusele. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mulle tundub, et ma ei ole piisavalt pädev, et tuua Riigikogu diskussiooni volikogu saali. Aga see, mida ma ütlesin, tegelikult ei olnud ju see, et laenu ei saa võtta. Tegelikult Eesti riigil on võimalus seda laenu võtta, küsimus on selles, kui palju saab kulutada. Võtta võib, aga kulutada ei saa. Need on ikka natuke erinevad asjad. Aga see on jällegi nagu küsimus ka selles, et missuguseid piiranguid me ise endale mõtleme välja. Et, ja mis on mõistlik ja mida võiks arutada. Ja teate, mina tõin välja selle diskussiooni, aga mina ei hakkaks enda hinnangut andma sellele diskussioonile. Et kuna see diskussioon käib riigi tasandil.
Jaa, aga mis puudutab Tallinna linna, siis nagu ma ütlesin, et meil samamoodi laenu võtmiseks võimalusi on. Kas me peame seda tegema? Vot selle peale tuleb tõepoolest mõelda, kas on jätkusuutlik ja üldse, mis mahus see oleks mõeldav. Et mul nagu tihti tekib selline küsimus, et mis on ikkagi tähtsam, et paberi peal tabelis oleks kõik korras või oleks ka sisuline kasu sellest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnapeale esitatud küsimused on ammendunud, ma näen siit ekraanilt. Palun kaasettekandeks teie ette revisjonikomisjoni esimehe proua Helve Särgava. Palun!
Kaasettekanne - Helve Särgava Helve Särgava
Hea volikogu esimees, hea linnapea ning head kolleegid! 3. juunil revisjonikomisjon arutas 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruannet. Revisjonikomisjoni ees olid küsimustele vastajateks linna pearaamatupidaja, aga täpselt samamoodi ka kaks vandeaudiitorit, kes konkreetselt juba siis auditeerisid majandusaasta aruannet. Revisjonikomisjoni liikmed esitasid hulk küsimusi, said põhjalikke vastuseid. Ja lõppresultaadina revisjonikomisjon asus seisukohale, et Tallinna linna 2018 aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne väärib kinnitamist.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tänan revisjonikomisjoni selle ettekande eest! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei näe. Eelnõu esitaja lõppsõna soovi samuti ei näe.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 56, vastu ei olnud, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks, on otsus vastu võetud!
Head kolleegid! Me oleme töötanud piisavalt pikalt. Aga need lõhnad, mis hoovist siia tulevad ja teid kutsuvad ... Ma siiski teen ettepaneku, et me käime läbi kiiresti ja põhjalikult ka arupärimised ning tulenevalt töökorrast seda pausi teeme siis, kui oleme need päevakorrapunktid samuti põhjalikult läbi käinud. Ja siis ootame teid kõiki juba õue, kust, nagu ma ütlesin, lõhnad siia tuppa juba jõuavad.
19:09 Päevakorra punkti alustamine - 15. Ohtlikest raudteeülekäikudest Tallinnas 15. Ohtlikest raudteeülekäikudest Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Arupärimised! "Arupärimisele vastamine", Jaak Juske küsimus "Ohtlikest raudteeülekäigukohtadest Tallinnas". Arupärimisele vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu! Austatud Jaak Juske! Olen Teie küsimustele kirjalikult vastanud. Olen valmis vastama ka lisaküsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun. Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Austatud linnapea! Ma tänan selle põhjaliku vastuse eest! Aga eks see arupärimine oli kahtlemata ajendatud hiljutisest traagilisest õnnetusest Veerenni raudteeülesõidukohal.
Ja minu esimene küsimus puudutaks seda. Et miks ikkagi linn mõned aastad tagasi nõustus seal kaotama reguleeritud raudteeülesõitu? Ehk tegelikult see ületuskoht muutus palju ebaturvalisemaks. Miks linn oli nõus sellega, et see ülekäigukoht muutus ebaturvaliseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No me ju teame, et see oli ju riigi, Eesti Raudtee ja ka Tallinna linna ühine projekt. Ja see initsiatiiv ei olnud Tallinna linna initsiatiiv ja ka rahastus oli suuremas osas väljaspoolt linna eelarvet, no tegelikult 100%-liselt see ei olnud mitte linna rahastus. Loomulikult siis oli tehtud ka analüüs. Ja nagu me teame, et ka praegune raudteeülekäik tegelikult vastab normidele. Vähemalt nendele normidele, mis meil praegu on olemas. Ja noh loomulikult, kõik mis toimub Tallinna linnas, nii või teisiti on seotud ka Tallinna linnavalitsuse vastutusega. Aga ma arvan, et oleks õige ka seda öelda, et Tallinna linn ei saa omavoliliselt muuta tingimusi, millega peab tegelema Eesti Raudtee.
Et samas on tehtud ka audit, mis tõi välja, et me ei saa öelda, et ülekäigud on 100%-liselt ohutud, sest raudteeülekäik on alati ohtlik. Aga kõik tingimused ja normid on täidetud. Nüüd on ka küsimus, et mida siis tehniliselt annab teha? Kas siis vastutus peab olema mitte Eesti Raudtee peal või Tallinna linna peal, või siis need normid tuleb üle vaadata, aga siis see on juba riigi tasandil, mitte linna tasandil. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaak Juske, teine küsimus palun!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Et austatud linnapea, et veel kord, et seal oli mõned aastad tagasi igati turvaline, ütleme võrreldes tänasega palju turvalisem reguleeritud raudteeülesõit. Kui seda sooviti sulgeda, siis kohalik kogukond oli väga tugevalt selle vastu. Ja kui linn oleks öelnud, et ta ei ole nõus selle ümberehitusega, oleks see jäänud tegemata. Miks linn andis järgi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma arvan, et see küsimus on ikkagi laiem. Oleks ikkagi õige lähtuda ka objektiivsetest kriteeriumitest. Ja kui on olemas ohutusnormid ja kui normid on täidetud, siis tulebki mõelda, kas tuleb muuta reeglistikku või siis vastutaja ei saa hakkama. Ja kuna kõik komisjonid näitavad - kus osalesid, meie komisjoni liikmeteks olid nii politsei kui ka Eesti Raudtee -, et ülekäik vastab normile, et võib-olla see küsimus on ikkagi laiem.
Ma arvan, et me peame mõtlema ka selle peale, et kas me suudame inimestele kommunikeerida, mis oleks õige käitumine ja arusaam. Sest mul oli siin hiljuti kohtumine jällegi Eesti Raudtee esindajatega kui ka politsei esindajatega kui ka meie kolleegidega Kommunaal- ja Transpordiametist ja me seisime just sealt ülekäigu, Veerenni ülekäigu kõrval. Ja umbes tund aega arutasime, mis siin veel täiendavalt on võimalik teha, võib-olla, mis normid ei nõua, aga mis ikkagi oleks veel võimalik või vajalik ära teha. Ja üldse üldisemas plaanis, kuidas linnas tuleb seda probleemi käsitleda. No me seisime päris pikalt, 10–12 jalgratturit sõitsid mööda ja ainult kaks nendest tegid seda lähtuvalt reeglitest: läksid jalgrattast maha ja tulid koos selle jalgrattaga üle raudtee. Kaks! Ja kokku oli rohkem kui 10. Vaatamata sellele, et seal on suur silt, et kuidas seda tuleb teha; vaatamata sellele, et seal on tõkked, et ei ole see väga lihtne sõita rattaga. Aga ikkagi! Ja vaatamata sellele, et meid oli seal 10 inimest ja mõned nendest inimestest olid ka vormis.
Et see on natuke laiem küsimus. Et me kõik peaksime mõtlema ka selle peale, kuidas ka adekvaatselt käituda ja kuidas ka ennast kaitsta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi linnavolikogu liikmetel ei ole. See arupärimine on vastatud!
19:16 Päevakorra punkti alustamine - 16. Harju tänavast 16. Harju tänavast
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine, mille on esitanud samuti linnavolikogu liige Jaak Juske "Harju tänavast". Vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu! Austatud Jaak Juske! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult. Olen valmis ka lisaküsimustele vastata. Palun!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja neid tõepoolest on. Palun Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Austatud linnapea! Et mul on kaks küsimust. Et kõigepealt küsin seda. Et millised ikkagi on linna õiguslikud võimalused, et see üpris kohatu kartulipõld ja veel hullem n-ö sõnnikuhunnik keset vanalinna saaks ära koristatud? ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No te ju olete vist teadlikud, et me pöördusime Muinsuskaitseameti poole, riikliku muinsuskaitseameti poole selle küsimusega ja lootusega, et meil on õigus ka karistada sellise käitumise eest. Ja vastus oli päris resolutiivne, et sellist õigust meil ei ole. Midagi pole rikutud ja Tallinna linnal ei ole ka õigust sekkuda. Eramaa! Et see on reaalne õiguslik olukord praegu. Muidugi linna soov ja ka minu isiklik soov oleks kokku leppida ja välja osta ja me püüdsime seda teha. Ja püüame seda ka edaspidi teha. Aga no see ei ole päris nii, et iga hinnaga, sest see on natuke väljapressimise moodi praegu, see mis toimub. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaak Juske, palun teine küsimus!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Austet linnapea! Et mul on natuke kahju, et härra Dubovik pidi pika õhtu siin ootama, et Teid aidata tänases vastuses. Aga mind tegelikult just huvitab Teie n-ö isiklik seisukoht. Et kas ja mis tingimustel oleksite Teie valmis kaaluma siis Harju tänava hävinud hoonestuse taastamist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Mulle tundub, et ma vist olen seda meedia kaudu üks kord välja öelnud, mis on minu isiklik seisukoht. Hea meelega seda kordan. Et loomulikult me kõik teame, et ajalooliselt Harju tänav oli kinni ehitatud ja küsimus on selles, kui me peaksime lubama sinna ehitust, kas see oleks ajaloolise pärandi ja mälu taastamine või see oleks suuremas plaanis uus olukord vanalinnas. Ja mina kaldun arvama, et tegelikult see ei oleks taastamine. See oleks uue olukorra loomine. Ja tegelikult mulle tundub, et tallinlased on sellega harjunud, et vanalinnas Harju tänaval on avalik ruum, ja on harjunud sellega, et seal on ...
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
Kartulipõld.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No me räägime ju mitte ainult sellest maatükist. Me ju räägime laiemalt, kui ma õigesti sain nüüd Teie küsimusest aru.
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
Jaa!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ja mulle tundub, et tänaseks pigem me peaksime säilitama avaliku ruumi ja avatud ruumi nii, nagu ta on praegu. Ma arvan, et just see tänaseks oleks õige. Ka sellepärast, et seda õhku ja vaba ruumi on viimasel ajal tunda, et jääb vähemaks. Ja lubada seda ka vanalinnas, ma arvan, et ei ole õige. Et minu lihtne vastus, et mina seda ei poolda ja mina küll ei ole valmis initsieerima Harju tänaval ehitamist. Mina olen selle vastu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Minule on öeldud, et kõik ülejäänud krundid on nagu linna poolt välja ostetud. Ja olen ka kuulnud seda, et see kartulipõllu omanik nüüd on ka linnale samadel tingimustel nagu kõrvalkrundidki, mis on välja ostetud, on ka linnale pakkunud müüa, aga linn on keeldunud seda ostmast. Kas Te võite vastata, et kas Te olete valmis selle krundi välja ostma, et see avalik ruum säiliks?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Päris nii see ikkagi ei ole. Et siis kui oli võimalus koos teiste omanikega seda linnale müüa, siis nii palju kui mina tean lähiajaloost, siis lugupeetud maaomanik loobus seda tegemast lootes, et kunagi saab rohkem raha. Et no muidugi see on natuke võib-olla selline hinnanguline sõnastus ja võib-olla ei ole väga korrektne, aga niimoodi ma sain aru. Ka mina olen temaga kohtunud veel sel ajal, kui mul oli au olla Teie kolleeg siin volikogus ja me seda teemat arutasime. Ja isegi linna eelarves nägime ette reservi selleks, et seda välja osta. Aga see hind peab olema ikkagi mõistlik. No see päris nii ... Muidu, tuleb tunnistada, et väljapressimisega saab linnale pakkuda igasugust hinda. Jaa, hea kolleeg Boris on siin ka kohal, et pidi tõepoolest nii kaua ootama, aga ta võib kinnitada ka seda, et me hiljuti seda arutasime omavahel ja me katsetame veel üks kord. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, see arupärimine on vastatud.
19:23 Päevakorra punkti alustamine - 17. Koolilaste toidu arvelt raha kokku hoidmisest 17. Koolilaste toidu arvelt raha kokku hoidmisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine, mille on esitanud Kristen Michal ja Õnne Pillak puudutab koolilaste toitu. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu, austatud Kristen Michal ja Õnne Pillak! Vastasin kirjalikult teie arupärimisele. Oleme seda teemat juba arutanud ka lisaeelarve menetluse käigus. Aga olen valmis vastama ka teie lisaküsimustele. Aitäh!

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja lisaküsimusi on. Palun Kristen Michal!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et teha lühidalt, siis kui Te kinnitate kenasti üle, et järgmise aasta eelarve menetlemise käigus otsitakse lahendust lastele parema toidu pakkumisel, siis sellest meile vähemalt tänaseks küll piisab ja me tuleme selle juurde sügisel tagasi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jaa, kindlasti! Et, me tuleme välja analüüsiga ja siis kui hakkame menetlema järgmise aasta eelarvet. Ma ei saa muidugi praegu Teile kinnitada, et me tuleme ettepanekuga eraldada lisavahendeid. Aga see, et me teeme analüüsi ja tuleme välja ka numbritega, tabelitega ja tulemustega, seda ma praegu saan kinnitada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem selles päevakorrapunktis küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud!
19:24 Päevakorra punkti alustamine - 18. Ettepanekutest linna ettevõtete juhtimise läbipaistvaks ja korruptsioonivabaks muutmiseks 18. Ettepanekutest linna ettevõtete juhtimise läbipaistvaks ja korruptsioonivabaks muutmiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine, mille on esitanud Kristen Michal, puudutab ettepanekuid Tallinna linna ettevõtete juhtimise läbipaistvamaks muutmiseks ja korruptsioonivabaks muutmiseks. Vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu! Austatud Kristen Michal! Teema ei ole uus, oleme seda arutanud ka varem. Vastasin Teie küsimustele ka kirjalikult ja olen valmis ka lisaküsimustele vastama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et mul on siiski kaks küsimust siin. Et esimene küsimus ja minu ega ma arvan ka meie puhul pole olnud erilist saladust, et me pooldame sellist lähenemist, kus linnavalitsuse liikmed ei pea käima küsimas või saamas erinevatest linnale kuuluvatest äriühingutest-sihtasutuste nõukogudest lisatasu, vaid saaksid selle kõrgema palgana. Meil oli siin täna ka üks eelnõu päevakorras, punkt nr 4, sellesuunaline. Ja olekski olnud väga positiivne seda arutada, et mis sellega nüüd juhtus, äkki oskate selgitada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Tõepoolest selline plaan meil oli. Me siin paralleelselt arutame ka meie juristidega ja personaalteenistuse spetsialistidega, et tegelikult küsimus on laiem. Me peaksime üle vaatama ka teiste linna teenistujate palgajuhendid ja kolleegid, nii õigusteenistuse juht kui ka personaliteenistuse juht, tegid mulle ettepaneku, et oleks mõistlik tulla välja mõlema eelnõuga korraga. Sellest praegu lähtume. Aga see, et me seda teeme kindlasti ära, siin ei ole mingit kahtlust. Et see on meie siiras soov seda korrastada ja selle peab muidugi kinnitama ka volikogu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud linnapea! Mul on üks lühike konkreetne küsimus. Et korruptsioonivastaste meetmete elluviimise see tegevuskava on, tähtaeg oli nüüd 31. mai. Kas selle pinnal Tallinna Linnavalitsus teeb nagu n-ö eraldi oma tegevuskava või võtab sealt kõik üle ja kui, siis millal me lõpuks saame nagu tegevuse juurde ehk juurutamise juurde jõuda ja seda volikogus kuulda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Tuleb tunnistada, et tõepoolest läks natuke rohkem aega. See oli tingitud ka sellest, et vahepeal muutus linnavalitsuse koosseis ja teemat oli vaja veel üks kord üle vaadata. Ka mina soovisin seda veel üks kord üle vaadata. Ja me oleme valmis järgmisel nädalal ka enda plaaniga välja tulla. Ja kui ... Me sellest vist oleme ka rääkinud, et kui on soov, et seda arutada volikogus, siis ma olen nõus tulema ka volikokku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et teine on mul selline võib-olla põhimõttelisem küsimus, noh, sama põhimõtteline kui eelminegi. Et kui me nüüd liigume linnas selles suunas, et linnavalitsuse liikmed analoogselt vabariigis ministritega ei saa lisatasu nõukogudest - nagu Te ise kinnitasite, et selles suunas me läheme, eelnõu oli ja tuleb -, siis minu küsimus on nende nõukogude liikmete määramisest. Et kunas või millal või millisel moel me jõuame selleni, et umbes näiteks kolmandik võiks olla sõltumatud liikmed? Sest Te vastasite mulle oma kirjas kenasti, et umbes 20% täna juba on. Ja ma julgeks öelda, näiteks konkreetne näide Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts. Seal on tulemus seitsmest seitse, on Keskerakonna liikmed, mis teeks, selline tulemus teeks au igale täpsuslaskurile. Et mitte ühtegi mittesõltuvat liiget seal ei ole. Et kuidas seda parandada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Mulle tundub, et alustada oleks vaja struktuurist. Me peaksime üle vaatama kõik ettevõtted ja sihtasutused selle pilguga, mis peaks olema adekvaatne struktuur. Juhatuse koosseis ... juhatuste koosseis, nõukogude koosseis. Mina praegu räägin struktuurist, mitte konkreetsetest inimestest. Ja siis juba lähtuvalt sellest võib mõelda ka selle peale, mis võiks olla see valem, mille järgi toimub valik. Aga sellega ma ei ole kindlasti nõus, et kuuluvus, erakonda kuuluvus on mingi halvustav kriteerium. Et see ma arvan, ei ole õiglane. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi selles päevakorrapunktis ei ole - arupärimine on vastatud.
19:30 Päevakorra punkti alustamine - 19. Tallinna esinduse Euroopa Liidus tegevuse ja finantseerimise kohta 19. Tallinna esinduse Euroopa Liidus tegevuse ja finantseerimise kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Tallinna linna esindust Euroopa Liidu juures. Selle on esitanud Ants Leemets ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu, austatud Ants Leemets! Ma pean tunnistama, et ka mul tekkis sama küsimus, ma seda juba ka linnakantselei inimestega arutasin. Tegelikult suuremas plaanis küsimus on selles, et tegevused on vajalikud, mulle tundub. Ja see on ka Tallinna linna mainele ka kasulik. Küsimus on selles, kas ... no see tegevus peaks olema välissuhete teenistuse raames, mitte eraldi, või siis tõepoolest tuleb jätkata sama süsteemi järgi. Aga kui mõelda selle peale, et sellega peaksid tegelema meie protokolliosakond ja siis me ütleme, et "nüüd bürood paneme kinni, et Tallinna linna esindus Brüsselis pannakse kinni". Kas see oleks päris õige sõnum? No mina kahtlen selles. Aitäh! Ja loomulikult lisaküsimustele olen valmis vastama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Ants Leemetsal see tõepoolest on. Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Tegelikult sai minu arupärimine alguse sellest, et ma vaatasin Tallinna kodulehte ja sellesama Euroopa Büroo andmed olid seal aastatevanused. Nüüd nad on sinna pannud midagi uut, aga ega täpselt ei saanud aru, millega see nagu tegeleb. Ja mind see vastus iseenesest rahuldab. Peaasi, et Te kaalute, kas sellises vormis või ... ega ma ei vaidle selle vastu, et võiks olla Brüsselis mingi esindus ja seal aeg-ajalt käia asju ajada. Aga just see, et noh, et ei mõistagi, miks või mis sealt nagu on saavutanud ja kuskilt ei olnud seda lugeda. Et see oli minu probleem. Et see on mu ainuke küsimus selle kohta.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma püüdsin vastata kirjalikult ja tõepoolest oli uuendatud ka info koduleheküljel. Seda tuleb muidugi jälgida. Aga sisuliselt, nagu ma ütlesin, tegevus on vajalik ja no Tallinna linn peaks omama enda esindust. Mida võiks arutada, on tõepoolest vorm. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud.
19:33 Päevakorra punkti alustamine - 20. Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus tegevuse kohta 20. Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus tegevuse kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Tallinna Arendus- ja Koolituskeskuse tegevust. Arupärimise on esitanud Ants Leemets ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu, austatud Ants Leemets! Jaa, see juriidiline keha ka mul tekitas küsimusi. No me teame, et mõned tegevused ongi lihtsam korraldada kasutades sihtasutuse juriidilist keha või mittetulundusühingu juriidilist keha ja sellepärast sellised organisatsioonid Tallinna linnas ongi olemas. Et lihtsalt see juriidiline vorm on paindlikum.
Kas on meil vaja nagu korraldada üritusi, mis hoiavad meid rahvusvahelisel areenil? Ma arvan, et on vaja. Kas jällegi see vorm on kõige mõistlikum? Siin vist on, mida kaaluda veel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemetsa küsimus. Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa. Ma lugesin selle kohta, et nad põhiliselt tegelevad aafriklaste vastuvõtmisega ja no nii edasi. Aga minu küsimus on, et miks vajab üks sihtasutus, kellel on umbes 3 töötajat, 5-liikmelist nõukogu? Et kas see nüüd pea liiga raske selle keha jaoks ei ole?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Vot sellest vormist ma räägingi, et see tõepoolest vajab natuke mõtlemist. Et kui ma ütleksin, mis oli minu esimene reaktsioon, kui ma seda natuke uurisin - ma arvan, et ei ole vaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täiendavaid küsimusi linnavolikogu liikmetel ei ole. Aitäh linnapeale, arupärimine on vastatud.
Head kolleegid, me oleme oma päevakorraga jõudnud lõppu. Tänan kõiki selle hooaja eest! Järgmine korraline linnavolikogu koosolek toimub 22. augustil. Soovin kõikidele ilusat suve ja palun kõiki meie hoovi terrassile! Head õhtut!
19:35 Istungi lõpp