Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 05.09.2019  
Istungi number: 14  
Istungi aeg: 16:00 - 18:45  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-05.09.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Tere õhtust! Loodan, et leiate oma kohad, et me saaksime alustada 5. septembri istungiga!
Kõigepealt annan teada, et Tallinna valimiskomisjon on 29. augustil teinud otsuse number 23, millega pikendati Maria Jufereva-Skuratovski volituste peatumist linnavolikogu liikmena kuni 29. veebruarini 2020. aastal ning volikogus jätkab Vjatšeslav Prussakov.
Nüüd aga palun registreerida nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise kõnega peale päevakorra ammendumist, ja selleks palun vajutage klahvil, nupule "Kõne".
Tundub, et kõnesoove ei ole ja asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorra projektis on meil 11 punkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Soovite ehk mõnda punkti muuta või välja võtta? Palun siis vajutada klahvile "Sõna". Ka seda soovi ei ole. Austatud volikogu! Panen teie ette hääletusele 5. septembri istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt oli 55 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole ja päevakord on kinnitatud.
Enne päevakorra juurde asumist on kõikidel fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel õigus esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga ja vähemalt üks soov on registreeritud. Palun ka teisi, kes seda soovivad. Ja kõnepulti palun Kristen Michal!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed, head külalised! Meil on paar arupärimist, mis tuleb üle anda, et kuna täna nagunii on juba palju arupärimisi, siis küsime juurde. Ja siin on nüüd mitu sellist teemat.
Et üks uudis, millega me olime väga lootusrikkad, et suvel jõudsid ju avalikkuse ette sellised lootusrikkad uudised, et Tallinna propagandaaparaati hakatakse kärpima. Siitsamast puldist linnapea ütles meelekindlalt, et enam lisaraha ei anta, nagu vanasti anti. Aga nüüd on selgunud abilinnapea Aivar Riisalu teadaannetest ajalehes, et hakatakse ehitama hoopis tõhusamat aparaati. Ja seetõttu me tunneme huvi, et kes või mis sundis linnapead järgi andma oma põhimõtetes ja kas me saame talle toeks olla, et ikkagi kärpida seda.
Ja arupärimisi on veel. Üks puudutab Vene Kultuurikeskuse juhtimist. Ja samamoodi on viimasel ajal olnud ka teadaandeid, kuidas on vabastatud linnast Abdul Turay selle eest, et ta on kritiseerinud Keskerakonna ja EKRE koostööd. Nii et siin on hunnik huvitavaid küsimusi, huvitavaid vastuseid. Aitäh! Palju õnne!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmiseks Siim Tuiska palun!
Kõne - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! EPL-is oli just hiljuti artikkel Kopli liinidest ja sellest, kuidas seal on korterite arv läinud märgatavalt suuremaks. Et 525 asemel on 800–900 korterit. Ja sellega seoses ongi sotsiaaldemokraatidel väga selge küsimus, et kas linna ... ja miks ma siin ees seisan. Et kas linn üldse planeerib selles mõttes? Kas me päriselt vaatame, kui palju on autode läbilaskevõime, ma ei tea, hommikul kella 7-st kella 10-ni ja kui palju on detailplaneeringute juures välja antud parkimisnormatiivile vastavaid autosi ja mõtleme, et kuidas nad peaksid seal hommikul minema saama või üldse liiklema päevasel ajal? Et see kõik ei tundu olevat väga kooskõlas. Või see, et me anname välja 900 korterile loa ehitamiseks maksimummahtude ja maksimumsuurustega ja seda, kuidas tulevad lasteaiakohad, on kuidagi nagu kõrvale jäetud. Et ma saan aru, et Kopli koolis on koolikohti olemas, et sinna nagu natukene inimesi veel juurde mahub ja Kopli liinid ei ole selles mõttes nagu väga kaugel. Aga 900 inimesele lasteaiakohti päris üleöö ei ehita. Selles mõttes, et ei ole nagu märganud seda, et linn oleks selles mõttes väga aktiivne olnud.
Aga mitte aint ka seda. Et kui me vaatame neid Põhja-Tallinna linnaosa erinevaid ühendusteid, siis ida–lääne-suunalist liiklemist, seda, kuidas linnaosa inimesed saaksid üheltpoolt teise minna, kas või Pelgulinna sünnitusmajja või mujale, seal ei ole nagu, seal ei ole tegelikult aastakümneid keegi panustanud. Ja kui me mõtlesime selle peale, et kas Kopli kaubaliinide osas on võimalik mingeid muutusi teha, kas on võimalik suurendada seda ühendust, siis ka seal paistab linn lihtsalt vaikivat. Ma nagu ei näe seda suurt kirge, mida siin linnapea või linnavalitsus oleks näidanud Põhja-Tallinna linnaosa suunas. Aitäh!

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Härra volikogu esimees, härra linnapea, head kolleegid! Et lugesin siin 4. septembril Postimehest Andrei Kuzitškini muret Tammsaare pargi olukorra pärast ja käisime ise ka olukorda vaatamas ja olukord on väga kurb. Et peale aastast remonti on ikka ... praktiliselt on kõik asjad lagunenud ja umbrohi kasvab, kus ta ei pea kasvama; plaadid on katki, pingid on katki ja nihukesed asjad. Et siit meil tekkis palju küsimusi, et ma annaks sihukese arupärimise üle.
Ja siis teine arupärimine, mis me üle anname, on see, et Tallinna spordi- ja vabaajaasutustes on perepiletid jätkuvalt ikkagi arvestatakse ainult 2-lapselisi peresid. Et miks 3-lapselised pered ei arvestata perede hulka? Et sellised arupärimised on meil. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sumin saalis on päris suur, aga ma hoiatan, meil on ka politseinik saalis! Nii et, püüame austada neid, kes on puldis kõnet pidamas.
Enne seda, kui me saame asuda päevakorra juurde, on mul hea meel õnnitleda meie kõikide poolt sünnipäevalapsi. Ja alustame Jüri Ennetist! Olle Koop, palun! Palju õnne!
Tallinna Linnavolikogu liige - Olle Koop Tallinna Linnavolikogu liige - Olle Koop
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov! Anto Liivatit kahjuks ei näe. Ja Aleksander Bessedin!
16:08 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas 1. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd võime asuda tänase päevakorra juurde! Ja meie 1. päevakorrapunkt ... Nagu lubatud, kui saalis on politseinik, siis ta kindlasti ka ettekandega esineb. Ja palun teie ette, sõna saab Põhja Prefektuuri prefekt härra Kristian Jaani! Palun!
Ettekanne - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aeg hakkas nii ruttu jooksma, et pole valmiski ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei ole midagi. Aega saab juurde.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Nii! Austatud volikogu esimees, härra linnapea! Austatud volikogu liikmed! Au olla jälle teie ees! Räägin natukene 15 minuti jooksul siis õiguskorrast Tallinna linnas. Numbrites nagu tavaliselt väga palju ei peatu. Ja räägin võib-olla läbivalt rohkem meie noortest, kuidas me noortega oleme Tallinna linnas tegelenud; kuidas meie oleme tegelenud; kuidas linn on tegelenud. Ja ma julgen küll öelda, et meil on väga häid selliseid arenguid olnud selles, kuidas me Tallinna linnas meie noortega, eelkõige siis alaealistega tegeleme.
Aga lähme minema. Natukene kuritegudest, rääkida siin natukene siiski ka numbritest, siis meie Tallinna linnas 7 kuuga üleüldine kuritegude, või süütegude arv on seal 30 000 piiri peal, kuskil 28 000+ natukene, ja nendest siis kuskil 6000 moodustavad erinevad kuriteod. Et aasta lõpuks alla 10 000 kuriteo tõenäoliselt registreeritakse Tallinna linnas ja ta näitab pigem siis stabiilsust. Et tegemist ei ole tõusuga, tegemist ei ole ka erilise langusega. Et viimastel aastatel kuritegevuse see suur langus, mis on siin pikas trendis olnud, on tegelikult peatunud. Ja kui me nüüd vaatame kuritegude sisse, et millised kuriteod meile tooni annavad, siis tegelikult on jätkuvalt meie suureks väljakutseks kõik see, mis meil toimub koduseinte vahel ehk siis meie lähisuhtevägivald.
Et lähisuhtevägivalla kuriteod on 7 kuuga meil veerandi võrra tõusnud. Et meil on, see plussmärgiga number on pea 240 ehk siis 240 lähisuhtevägivalla kuritegu on Tallinna linnas 7 kuuga rohkem registreeritud, kui seda oli eelmisel aastal siis sama perioodiga. Ja mis on nagu kõige kurvem, siis sellest pea nelja ja poolesajal on siis kas lapse suhtes või siis lapse osalusel. Et ka see number on Tallinna linnas tõusmas.
Kui me vaatame eraldi linnaosasid puhtalt lähisuhtevägivalla prismas, siis jätkuvalt meie kõikide suureks väljakutseks on Lasnamäe ja Põhja-Tallinn. Meie vaates sealt selliseid sündmuseid-juhtumeid-kuriteguseid-väljakutseid patrullile tuleb kõige rohkem.
Linnaosades vaadates, et kus 10 000 elaniku vaates on kuritegevus võib-olla sellist natukene suuremat tõusu teinud. Siis siin hakkab meil silma natukene Lasnamäe, hakkab Põhja-Tallinn silma. Kui me jällegi sisse lähme, mille arvelt tuleb see 10 või 11%, siis see tuleb lähisuhtevägivalla arvelt ehk siis jällegi selle arvelt, mis toimub mitte avalikus ruumis niivõrd, vaid kodus nelja seina vahel, kus tegelikkuses peaks siis olema vägagi turvaline, aga paraku ei ole. Ja kahjuks need kaks linnaosa veel väga eriliselt tulevad sealt välja. Nõmme on väga positiivselt pildis kuritegevuse langusega. Vähenemas seal pigem varavastased kuriteod, aga igal juhul positiivne, et 10 000 elaniku vaates siis ka on linnaosa siis, kus on nii statiible seis, kui ka on siis selline langus. Aga veel kord - meie mureks ei ole täna niivõrd see, mis vägivalla vaates toimub tänavatel - vanalinnani küll hiljem jõuan -, aga pigem see, mis meil toimub kodus ja nelja seina vahel. Nii et jätkuvalt - lähisuhtevägivald on see, mis on meile murekohaks. Hiljem räägin veel eraldi siin väljakutsetest ja alaealistest ja noortest räägin veel hiljem eraldi teiste slaidide juures.
Nii. Rääkides meie väljakutsetest ja rääkides natukene nüüd vanalinnast, siis laias laastus on nii, et me saame Tallinnas keskmiselt ööpäevas kuskil 65 väljakutset ja neist circa pooled on seotud siis väljakutsetega vanalinna ja kui me nüüd vaatame omakorda, mis on nende väljakutsete sisu, kuhu me eelkõige reageerima peame, siis need on seotud kas siis joobes isikute või kaklustega. Kui me omakorda piirkonda jällegi vaatame, siis me piirkonna vaates jõuame nädalalõppudeni ja jõuame eelkõige vanalinna piirkonnani.
Et aastate jooksul väljakutsete arv Tallinna linnas on stabiilselt tõusus olnud. Nagu te näete, siis ka sellel aastal 7 kuuga on meil väljakutsete arv 11 500, pea 1000 väljakutse rohkem, siis see on see, kus reaalselt politseipatrull reageerib. Ja jätkuvalt põhjuseks kaklused, alkoholi kuritarvitamine. Üldiselt, kui kakeldakse, siis kaklevad tuttavad inimesed omavahel. See on selline üldine trend.
Mul on hea meel, et meil on aktiivselt Tallinna linnas laua peal ka see, mis puudutab meelelahutusasutustes alkoholi jaemüügi piiramist erinevatele kellaaegadele n-ö, et kui kaua müüa; kuidas seda teha argipäevadel; kuidas seda teha nädalalõppudel. Ja ma väga loodan, et selle aasta jooksul võiks selle eelnõuga jõuda tegelikult ka volikogu juurde.
Et kui me vaatame ka erinevaid uuringuid, mis on maailmas erinevates riikides läbi viidud, siis enamus uuringuid näitavad seda, et lahtiolekuaegadel meelelahutusasutustel või seda, kui kaua meelelahutusasutustes on alkohol müügil, mõjutab väga olulisel määral vägivaldsete kuritegude arvu tänavatel. Nii et, see on kvalitatiivne lähenemine, see ei ole puusalt tulistatud ja nendel asjadel on mõju. Nii et igal juhul tasub seda Tallinnas teha.
Et repliigi korras ütlen korraks siia ka selle, et Kuressaare linn on minu teada kohe-kohe sedasama teed minemas ehk siis meelelahutusasutuste vaates piiramas alkoholimüügi keeldu. Et minu teada on sama mõttearendus täna ka Tartu linnas väga aktiivselt lauas. Nii et, seadus selle võimaluse täna annab kohalikule omavalitsusele piirata seda. Nii et kindlasti on see teema, mida laua pealt maha visata ei maksaks. Uuringud näitavad, et mõju kindlasti turvalisusele on igakülgne olemas.
Aga oleme siin linnale väga head partnerid olnud selle teemaga erinevate mõjuanalüüside osas ja stastilises vaates ja kindlasti teeme seda koostööd ka edasi. Nii palju siis vanalinnast ja väljakutsetest ja sellest seosest meelelahutusasutustega ja alkoholi tarbimisega.
Nüüd natukene liiklusest rääkida. Et meil on Tallinna linnas olnud kaks väga head kuud, kus mitte ühtegi inimest liiklusõnnetustes ei hukkunud. Üldiselt on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Tallinna linnas jäänud samale tasemele, mis ta on olnud eelnevatel aastatel. Meil on viis inimest Tallinna linnas ka hukka saanud. Aga enamus nüüd need liiklusõnnetused, kus inimene on hukka saanud, siis kõikide sündmuste puhul on tegemist siis olnud jalakäijatega, kes on siis kas vales kohas üle tee läinud. Ühes kohas on ka ühistranspordis kukkumisega tegemist olnud. Nii et see liiklusõnnetuste sisu on laias laastus jalakäija, kas siis ülekäigurajal vales kohas. Ja üks traagiline juhtum siis ka selline, kus ühistranspordis üks inimene kukkus. Ja enim õnnetusi pannakse toime siis Kesklinna linnaosas. Üldiselt kõik Tallinna linnaosad liiklusõnnetuste vaates, üldises vaates, on selles mõttes hea trendiga, et pigem on liiklusõnnetuste arv ja vigastatute arv pigem vähenemas.
Kui ma võtan korraks siin - ei ole küll selle ringi teema -, aga kui ma võtan korraks Harjumaa siia juurde, siis prefektuuri vaates on teeninduspiirkonnaks kogu Harjumaa, sealhulgas Tallinn, siis tegelikult kogu liiklusõnnetustes vigastatute n-ö siis tervikvaates, Harjumaa vaates, selle tõusu annab meil kaks valda. See on Rae vald ja Saue vald. Ja tegelikult väga lihtne lahendus ... mitte lahendus, vaid põhjus on ka see, et kui me vaatame, kui oluliselt on nendes valdades elanikkonna tõus olnud, siis see on päris meeletu olnud. Et lihtsalt elanikkonna kontsentraat nendes valdades on meeletult kasvanud viimastel aastatel. Ja kus on rohkem inimesi, seal ka paraku rohkem juhtub ja negatiivne asi on selle kõrval see, et ega liikluskeskkond tegelikult väga hästi kaasa pole sellega tulnud. Aga Tallinna vaates, siis jah, veel kord, et üldiselt liigume õnnetuste vaates positiivses suunas.
Natukene velotaksodest rääkides. Velotaksod Tallinna linnas pildis on. Suvisel ajal eelkõige. Me oleme siin n-ö sellel kõrghooajal väga tihedalt teinud koostööd munitsipaalpolitseiga. Siin on takistavaks asjaoluks kindlasti jätkuvalt see, et munitsipaalpolitsei võiks väga efektiivselt seda järelevalvet teha ka üksinda, aga neil täna jätkuvalt puudub õigus sõidukeid peatada. Ja ausalt öeldes meie roll selles järelevalves on ainult see, et me läheme ja aitame velotakso kinni pidada. Tegelikult natukene nagu ressursi raiskamine, et munitsipaalpolitsei saab väga edukalt sellega ise hakkama, kui tal oleks olemas täiendavad õigused, aga loodan, et ka see pakett saab millalgi vastu võetud, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksustel ka täiendavad õigused korda tagada tekiksid. Meie hinnang on see, et üldiselt on velotaksodega olukord Tallinnas rahuldav. Ütleme sihukesi viisakaid velotaksojuhte on kuskil 10, kes on tõesti sellised, kellel on teenindajakaart kogu aeg korras, teenindajakaart on nähtaval, nad ei tüssa oma kliente ja teevad kõik selleks, et see velotaksojuhtide maine oleks hea turistidele, oleks hea olla jne jne. Ma toon esile siin ka Tallinna Sadamat. Tallinna Sadamaga koos me oleme tekitanud Tallinna Sadamasse ka velotaksode siis n-ö ootekoha konkreetsete liiklusmärkidega. Seal liiklusmärkide juures on siis ka tegelikult infomaterjal turistidele-inimestele, kes tahavad kasutada velotaksot, et millele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Nii et selles mõttes ka kindlasti positiivne trend on, kuidas me seda koostööd erinevate, eelkõige siis Tallinna Sadama näol, n-ö siis riigiettevõttega või eraettevõtjaga oleme teinud.
Kõik on kindlasti märganud, et ka elektritõukeratas on Tallinna linnas kõvasti kanda kinnitanud. Kindlasti kõige hullem, mida saaks teha, on see, et me hakkame keelustama elektritõukerattaid ja kogu seda innovatsiooni, mis nendega kaasas käib. Samas oleme nõus, et see valdkond on pisut reguleerimata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on küll see regulatsioon, erinevad analüüsid on laua peal ja ma väga loodan, et võib-olla ka selle aasta lõpuks sealt ka mingisugune konkreetne produkt välja ilmub. Meie seisukoht politsei vaates on see, et ta peaks olema reguleeritud millegagi, mis on siis n-ö jalgratta ja jalakäija vahel. Täna on ta põhimõtteliselt jalakäija abivahendina meil fikseeritud, aga ei ole lahti kirjutatud, kas sellel jalakäijaabivahendil võiks olla ka mootor küljes või mitte. Nii et ta natukene segane on. Me kindlasti ei poolda seda, et elektritõukeratas võiks sõita sõiduteel. See ei ole ohutu. Ta võiks sõita jalgrattateel või kõnniteedel koos jalakäijatega. Sel juhul on jällegi oluline nende elektritõukerataste kiiruste piiramine. Nii et neid variante on tegelikult väga palju.
Kui me vaatame nüüd puhtalt nagu meie vaatest, kui palju me oleme saanud erinevaid teateid, mis on seotud elektritõukeratastega, siis neid on olnud siin 14 tükki paari kuuga kokku. Nii et tegelikkuses ei midagi erilist. Nendest liiklusõnnetusi on olnud ainult, kui ma õigesti mäletan, kaks tükki, kus on siis tõesti sõiduauto otsa sõitnud elektritõukerattale. Kui kaks elektritõukeratast omavahel kokku saavad, jalakäija ja elektritõukeratas kokku saab või elektritõukerattur kukub, siis need ei ole täna juriidilises mõttes liiklusõnnetused, sest jalakäija üksinda ei moodusta liiklusõnnetust. Üks näide on ka see, kus purjus noormees viskas tiiki ühe elektritõukeratta, millele pidime täpselt samamoodi reageerima. Nii et veel kord. Kindlasti tuleb toetada, et sellised asjad linnas on olemas. Aga regulatsioon on kindlasti vajalik, sõiduteedele mitte neid lubada, piirata kiirust ja lubada sõita jalgrattateedel jalakäijatega koos. Aga kiirused sel juhul alla.
Et kui me vaatame natukene ka seda võib-olla, kuidas on teistes riikides elektritõukerattad reguleeritud, siis soomlased lubavad sõita ainult sõiduteedel ja jalakäijate sekka ei lubata neid. Vilnius näiteks, Leedu ja Vilnius ei taha üldse reguleerida elektritõukerattaid. Samas nad keelustasid näiteks suvel Palanga turismipiirkonnas nii tavaliste jalgrataste kui ka elektritõukerataste sõitmise ära. Kui minna natukene kaugemale, näiteks Singapuri, siis Singapur tegi ennem regulatsioonid, siis lubas tõukerattad. Kui rikutakse, päris karmid karistused: kuni 1300€, isegi vabadusekaotusega karistavad, kui elektritõukeratastega rikutakse vastavaid regulatsioone. Nii et neid variante on väga palju. Et kui siin veel Kesk-Euroopa välja tuua, siis näiteks sakslastel on oluline, et oleksid kindlustatud, oleksid numbrimärgid küljes, Austrias sama lugu. Nii et neid variante tegelikult, kuidas seda reguleerida, on väga palju ja erinevatel Euroopa riikidel see praktika täitsa olemas. Nii et veel kord. Kindlasti on need elektritõukerattad tulnud selleks, et jääda. Aga regulatsioon on kindlasti vajalik.
Nii! Lubasin rääkida noortest. Noorte temaatika meil pildis on olnud. Ja on hea, et ta on olnud pildis, sest ütlen ka täna seda, et on olnud väga palju positiivseid arenguid selles osas, mida võib-olla nii kiiresti ei oleks juhtunud, kui meil eelmine aasta siin Tallinna erinevates parkides erinevad noorte seltskonnad sellises kujul pildis ei oleks olnud. Et meie alaealiste kuritegevus Tallinna vaates on suht stabiilses seisus võrreldes eelmise perioodiga. Ja kui me vaatame veel, milliseid kuritegusid noored toime panevad, siis laias laastus on tegemist vargustega. Ja kui me vaatame, kust kohast varastatakse, siis üldjuhul noored varastavad ... või alaealised siis varastavad kaubanduskeskustest.
Kui me vaatame väärtegusid, siis väärtegude arv on siin läbi aastate langustrendis olnud, aga väärtegude hindamine ei ole täna ka kõige õigem, sest me oleme 2 aastat juba kasutanud n-ö mittekaristuslikke meetodeid ja väärtegusid lihtsalt ... väärteo registreerimine ja karistamine alaealise puhul on väga-väga viimane meede, kui on läbi käidud kõik vestlused, hoiatamised, kahju hüvitamised jne jne. Et kui need ei ole nagu tooni andnud, siis on alles see, et järgneb väärtegu.
Natukene Kesklinna vaates ja Kesklinnas viibivate noorte seas tõusnud narkootikumide tarvitamine. Numbrid ei ole suured. Need numbrid on kuskil 7 kuu jooksul seal kuskil 60 kandis. Samas jällegid - me ei karista neid, nad lähevad meie programmi, kõigile kindlasti tuttav juba, "Puhas tulevik" ja selles programmis on meil selle aastaga suunatud üle 60 inimese kuskil ja aastate jooksul kokku juba varsti ligi 400. Nii et see programm on vägagi hää.
Kui me räägime nüüd koostööst linnaga ja mida me nüüd oleme tõesti siin nii suvisel ajal kui ka tegelikult planeerimas juba tegevusi ka külmemale ajale, siis need põhitegevused on seotud sellega, et pakkuda erinevates Tallinna piirkondades-parkides noortele huvitegevust. Et ma võin siin ülesse lugeda väga mitmed pargid Vilde teel, Haaberstis, Parditiigis, Lepistikus, Musumägi, Kanutiaed, Tammsaare park, Kivila park jne jne. Et Tallinna Spordi- ja Noorsooamet on viinud üritused n-ö siseruumidest välja erinevatesse parkidesse. Me oleme isegi tunnetanud, et selliste võimaluste pakkumine on loonud täna olukorra, kus noored on hajunud üle linna laiali. Et kui ennem tulid kõik noored kokku ja kogunesid Kesklinnas, siis täna on neile tegevus Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines, Haaberstis, Nõmmel, igal pool. Ja see on iseenesest väga positiivne, et see noor, kes elabki Mustamäel, ta leiab endale huvitegevust ja tegevust vabal ajal pargis. Ja see, mida on Spordi- ja Noorsooamet täna teinud, on igati positiivne olnud. Me oleme seal loomulikult meeskonnas olnud, me oleme seda koos teinud. Ja loomulikult on ka meie järelevalve noorte osas olnud tüki maad tõhusam, kui see on olnud varasematel aastatel. Et meil on, terve suvi on olnud vanalinnas väljas spetsiaalsed noorsoopatrullid, keda Kesklinna politseijaoskond on välja pannud. Nende eesmärk on jällegi kontakti loomine noortega, suhtlemine, vestlemine, abi pakkumine, õigesse kohta suunamine ja tegelikult on see vähemalt tänase seisuga meil väga hästi toiminud.
Mul on väga hea meel, et meil on ka mobiilseid noorsootöötajaid Tallinna linnas tänaseks päevaks natukene juures. Kui meil varasemalt oli viis mobiilset noorsootöötajat, siis täna on meil neid seitse. Ja jällegi me tunnetame, me oleme näinud, et selline töövaldkond, kus siis need mobiilsed noorsootöötajad, kes ei ole politseinikud, nad saavad väga hea kontakti noortega, suudavad väga efektiivselt noored suunata erinevate huvitegevuste juurde. Nii et see on äärmiselt positiivne, et linn on ka leidnud võimalusi neid mobiilseid noorsootöötajaid juurde palgata.
Väga positiivne on see, et Tallinna linnas on ka laienemas SPIN-programm. SPIN on siis seotud jalgpalliga, kus siis n-ö riskiperedest pärit noored suunatakse jalgpalli juurde, treeningute juurde koos konkreetse juhendamisega. Täna on ka sinna linn leidnud rahastuse. Kui see kunagi oli ainult ühes linnaosas, siis täna on see laienenud praktiliselt kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Ja see on ka üks väga positiivne trend. Ja seal tõepoolest ka noortega n-ö siis tõenduspõhiselt tegeletakse läbi siis jalgpallitreeningute.
Mis meil täna on pildis jällegi Tallinna erinevate asutustega on see, et kuidas jõuda nüüd talvisel või külmemal ajal Tallinna kaubanduskeskustesse, sest fakt on see, et kui läheb külmaks, siis noored hakkavad otsima jällegi kohti kaubaneduskeskuses, et kuidas pakkuda ja kuidas leida tegevust jällegi koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga noortele kaubanduseskustes. Loomulikult siis ka selle samase kaubanduskeskusega koostöös. Nii et täna tegeleme juba siis selle vaatega, mida teha, kui noored tahavad siseruumidesse minna.
Mis on jätkuvalt natukene probleemne ja, kuid on ka positiivdeid arenguid olnud, siis järjekorrad erinevatesse programmidesse. Et meil on siis näiteid, kus ema on tahtnud oma lapsega psühholoogi juurde saada - see võtab aega 2 kuud vähemalt, kui ta lõpuks sinna saab. Siis järgmist aega peab ta jälle ootama vähemalt 2 kuud. On hea meel, et pereteraapiale on lisarahastust leitud Tallinna linnas jällegi, et rohkem spetsialiste ja erinevaid terapeute sinna programmidesse nagu juurde saada. Varasemalt pidi ootama pereteraapiat kuni 6 kuud ja see on jällegi olukord, kus seal 6 kuu vältel, et mingi hetk satub olukord, kui see noor paneb jätkuvalt toime õiguserikkumise, siis see pereteraapia lihtsalt ei sobi enam temale. Aga täna oleme ka siin liikumas selles suunas, et spetsialiste, vastava valdkonna spetsialiste on juurde palgatud linna poolt ja väga loodan, et see multifunktsionaalne n-ö pereteraapia, on ka selline, mida saab pisut kiiremini noorteni viia.
Vot nii! Ja ausalt öeldes aega enam ei jooksnud ees, aga mul saigi läbi. Et nüüd ootan teie küsimusi.
Et kokkuvõtvalt. Tallinn on jätkuvalt väga turvaline linn. Ja meie väljakutsed, meie ühised väljakutsed Tallinna linnaga on kindlasti kõik see, mis on seotud lähisuhtevägivallaga. Julgen siia tuua ka liikluskeskkonna, keskkonna planeerimise ja kõik see, mis puudutab Tallinna linna noortele, eelkõige alaealistele siis huvitegevuse pakkumist. See aasta on näidanud, kui seda sihikindlalt teha, siis sellel on mõju. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekandjale! Prefektile on võimalus kõikidel linnavolikogu liikmetel esitada ka kuni kaks küsimust. Ja küsimuste vooru avab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Esimesena küsiks seda, mida me kirjalikult juba eelnevalt saatsime. Et see hiljutise kanepireidiga seoses, nende poodidega. Et arvestades, kui palju neid kaasa võetud õisikuid oli ja kui palju nad moodustavad nende poodide mahust, et siis need õisikud, mis vastavad sertifikaadile, kas ja kuna plaanitakse neid tagastada nendele omanikele ja mis Teil on selle kohta rohkem veel öelda? Et mis on selle menetluse ajaraamistik või muu selline?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Ajaraamistik sõltub sellest, kui kiiresti Kohtuekspertiisi Instituut viib läbi ekspertiisid. Meil oli alust arvata, et nendes poodides nende õisikute THC sisaldus oli rohkem kui 0,2% ja seetõttu oli ka kriminaalmenetlus alustatud ja tõesti kontrolliks need õisikud ära korjatud. Nüüd oleneb sellest, mis on vastus Kohtuekspertiisi Instituudist ja sellest oleneb siis ka meie edasine tegevus. Et peab kõigepealt ekspertiisi vastuse ära ootama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh huvitava ettekande eest! Et analüüsige pisut seda, mida Te mainisite, et üldine kuritegevuse languse trend on peatumas. Et aastaid see tegelikult on läinud alla. Et kus me nüüd siis riigina ja omavalitsusena kinni oleme jäänud?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Me tegime oma suure languse ära ... Aitäh küsimuse eest! Me tegime oma suure languse ära varavastaste kuritegudega. Tõenäoliselt puhtalt selle pealt, et inimesed ise hakkasid väga hästi oma vara hoidma, oma vara kaitsma. Ja see langus tegelikult on ju tulnud aastate jooksul väga konkreetselt varavastaste kuritegude pealt. Lihtsalt täna me oleme saabunud ... või saavutanud sellise staadiumi, kus, ütleme siis nii, et need, kes varastavad ... Ma ei pea silmas kauplusest vargusi. Ma pean silmas korterivargusi, mis on n-ö põhiprioriteet meie jaoks või suured ettevõtted. Siis meil on jäänud profivargad, nn profivargad. Ka Tallinna linnas on paar sellist seltskonda olemas, kes suudavad siis aasta jooksul päris palju pahandust teha, niikaua, kui me suudame nad kinni võtta. Üks seltskond läheb vanglasse, teine vabaneb vanglast ja uuesti hakkab tegelikult see triangel algusest peale pihta. Nii et me lihtsalt oleme täna jõudnud sinna, kus peame meie veel leidma nutikamaid lahendusi, kuidas... Ütleme, üks kõige parem näide on see, et me ei ole jätkuvalt suutnud ära likvideerida kogu seda turgu, kus saab realiseerida varastatud kaupa. Ja see ei ole täna enam kindlasti mitte ainult pandimajad. Vanasti oli klassikaline lugu see, et varastasid - viisid pandimajja - pandimajas osteti ja sa said selle eest raha. Aga täna on meil tulnud sotsiaalmeedia, kogu see äri käib läbi sotsiaalmeedia. Ja seal nagu kanda kinnitada meie poolt, et n-ö takistada või kuidagi lõpetada see bisness, et sul on võimalus varastatud kaup realiseerida läbi sotsiaalmeedia, erinevates foorumites jne jne jne, ma arvan, kui me jõuame sinna ja suudame ära lõigata sellise varastatud asjade realiseerimise turu, siis kindlasti me saame veel mingisuguse languse varavastaste kuritegude pealt. Päris nulli, ma tahaks viia päris nulli kuritegevuse. Tõenäoliselt ei ole see võimalik.
Ja murekoht on täna ikkagi jätkuvalt see, et tõenäoliselt, kui varavastased isegi täna veel natukene langevad tegelikkuses, siis täna on meil lihtsalt see mure, et vägivald on tõusmas. Ja see vägivald, mis tõuseb, on siis tegelikult väga konkreetselt seotud lähisuhtevägivallaga. Ja teisalt on ta positiivne - inimesed annavad teada lihtsalt meile rohkem sellest ja julgevad teada anda.
Nii et selles see küsimus on. Kuritegevus päris nulli kunagi ei saa. Inimesed on ise väga palju teinud, et see langus on toime pandud, politsei on väga palju ära teinud. Nüüd tuleb lihtsalt leida uusi nutikaid lahendusi, millega me iga päev tegeleme.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Vaatan, et selles Teie ettekandes oli näha, et kuritegevus on kasvanud Mustamäel ja Põhja-Tallinnas. Teadaolevalt on nii Mustamäel kui Põhja-Tallinnas suurenenud inimeste hulk, kes ei ole meie kultuuritaustast, ei ole ka võib-olla päris sama nahavärviga. Et kas Te oskate öelda, kas kuritegevuse kasv nendes piirkondades võib olla seotud nimetatud asjaoluga? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Et mul ei ole selliseid detailandmeid kaasas, aga kuulates n-ö kas või korrapidaja ülevaadet ööpäevasündmuste kohta, siis meil ei ole mitte kuidagi igapäevaselt pildis, ma ei tea, välistudengid või Ukraina tööjõud. Jah, murekohtasid ukrainlastest tööjõuga on olnud, aga need ei ole olnud kuidagi sellised, mis oleks nagu valdavalt pildis. Et selle välistööjõuga on olnud sellised küsimused, kus on mitmeid liiklusrikkumisi toime pandud. Näiteks sealhulgas joobes juhtimist. Meie reageering on sellega see, et see isik saadetakse lihtsalt riigist välja ja tema viibimine riigis lõpetatakse. Aga kuidagi nagu öelda, et kuritegevuse tõus on sellest tingituna - kindlasti mitte. Ei ole pildis

.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Ma ennem ütlesin, et kuritegevuse tõus on seotud enamuses linnaosades lähisuhtevägivallaga. Sellest antakse rohkem teada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Väga põnev ettekanne oli. Minu küsimus puudutab turiste. Nimelt turismihooaeg on nüüd suvine lõppemas. Millist sorti kuritegevust viiakse põhiliselt turistide vastu läbi ja kas see on langus- või tõusutrendis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Turistid tuleb veel omakorda ära eraldada, sest Tallinna linna selline läbiv turistide joon on siis kruiisituristid. Meil käib iga aasta Tallinna linnas kuskil 500 kruiisilaeva, pool miljonit kruiisituristi. Ja Tallinna linnas turistid ei lange kuritegevuse ohvriks just väga tihti ja see on nagu väga positiivne.
On taskuvargused, mis pannakse toime. Et taskuvarguste puhul on põhiliseks selliseks sihtgrupiks siis alati olnud turistid. Aga siin me oleme väga palju koostööd teinud erinevate giididega, turismiorganisatsioonidega. Tallinna linnas on ka erinevad hoiatussildid väljas. Ja sihukene pikk aastate trend on tegelikult see olnud, et Tallinnas taskuvarguste hulk on pidevalt languses olnud. Ja mida me ise ka lähiriikides näeme, siis meie taskuvargad on tegelikult gastroleerimas naaberriikides, siin Soomes, Rootsis jne. Nii et ... mis teisalt võib-olla näitab ka meie politsei head tööd. Et siin ei ole nendel väga lihtne tööd teha. Nii et turistide vastu suunatud kuriteod mitte kuidagi pildis nagu sellisel kujul ei ole, et seda peaks kuidagi eraldi käsitlema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus puudutab Pirita linnaosa. Et teatavasti on siis politsei võtnud kasutusele nüüd need liikuvad kiiruskaamerad. Ma olen näinud neid Pirita teel, ma olen neid näinud magistraalidel. Kuid iga Pirita linnaosa asum, on ta siis Mähe, on ta Merivälja, Kloostrimetsa, Kose, Maarjamäe, siis tegelikult see kihutamine noorte uljaste poolt või isegi emade-isade poolt on tegelikult seal valdav. Et miks kunagi nagu politseipatrull sinna nagu ei jõua? Et kui te ka isegi paar korda nädalas ennast näitaksite, võib-olla see liikluskultuur hakkaks muutuma. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Et tõepoolest me oleme kaks mobiilset kiiruskaamerat töösse võtnud. Nüüd see protsess, kuhu see mobiilne kiiruskaamera parajasti paigutatakse, on seotud siis ohuelemendiga. Ehk siis me vaatame teelõigul mingi aja jooksul toimunud liiklusõnnetusi. Ja sellest lähtuvalt me paneme selle liikluskaamera sinna välja rahustamaks liiklust. Nüüd need näited, mis Te tõite, et need on täiesti õiged näited. Seal on, noh, kuidas nüüd öelda, ei ole nagu ilus nii öelda, et seal kihutatakse, aga nad ei ole õnnetusse sattunud ja seetõttu ta ei ole meil pildis kui ohtlik koht. Ja seepärast liikluskaamera pole sinna jõudnud, küll aga ma võtan selle märkuse kaasa, et meie jaoks on väga oluline ka see kogukonna enda tunnetus. Et kui kogukond ise näeb ja tunnetab, et selles väiksemas piirkonnas on see probleem, siis me tuleme ka sinna varem või hiljem selle kiiruskaameraga. Nii et see kogukonna tunnetus ja selle jõudmine meieni on ka äärmiselt oluline, mitte ainult statistika.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea prefekt! Mul on selline küsimus, et kuidas Teie arvate, kas ka tegelikult reaalselt on lähisuhte vägivallakuriteod tõusutendentsis või on see võrdlemisi stabiilne, noh olnud juba võib-olla aastaid, aga tänu nüüd kahtlemata sellisele politseitööle kindlasti, aga ma rohkem ütleksin just laste ja naiste kaitsega seotud ametnike tööle, kes on nüüd julgustanud just inimesi ja naisi, et teavitage nendest tegudest.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Hea küsimus, aitäh! Ma arvan, et neid on kogu aeg olnud ja väga palju ja siiamaani pole lihtsalt neid teada antud. Ma ei usu, et ... lähisuhte vägivallas on väga suur retsidiivsus, korduvus on väga suur, mis näitab ka seda, et väga palju uusi peale ei tule, mõned üksikud tulevad, aga väga palju on korduvust. Kahekordseid, kolmekordseid, neljakordseid jne jne. Nii et pigem me täna ikkagi ei räägi sellest, et on nagu nullist väga palju juurde tulnud vägivallatsejaid ja ohvreid, vaid ikkagi julgusest. Ja nagu Te ka ütlesite, siis tõepoolest on siin suure töö ära teinud erinevad varjupaigad, nõustamised, kindlasti Sotsiaalkindlustusamet oma erinevate meetmetega, programmidega jne. Nii et pigem on see julgus ja see on tegelikult positiivne.

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Karl-Martin Sinijärv, palun!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Tere! Mul samuti küsimus ja mure tolle lähisuhtevägivalla tõusutrendi suhtes. Et kas siin võiks abi olla mingisugusest suuremast teavitamisest asjaomase seadusandluse asjus? No ütleme nõnda, et kui ma tahan autoga sõita, siis ma pean päris põhjalikult tundma liiklusseadust ja tegema vastava eksami ja maksma raha. Kui ma tahan abielluda, siis ma ei pea isegi põhiseadust tundma, rääkimata perekonnaseadusest. Et kui inimestele teada anda, millised kohustused ja vastutus kaasnevad legaliseeritud lähisuhtesse astumisega, siis võib-olla nad mõtleksid natukene rohkem ja äkki see aitaks.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Idee on kindlasti diskussiooni väärt. Politsei küll tahaks siin ennast võib-olla natukene nagu taandada, selle poole pealt, et ma ikkagi nagu julgeks öelda, et see peaks ikkagi algama nagu inimesest endast ja mõtlemine pole nagu kellelgi keelatud selles mõttes, on ju. Et, ma ei oskagi rohkem kommenteerida seda teemat sellise nurga alt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andres Kollist, palun!
Küsimus - Andres Kollist Andres Kollist
Lugupeetud prefekt! Aitäh ettekande eest! Ma küsiksin noortekampade kohta. Seda on siin jutuks olnud vähemalt kahel korral. Esimesel korral oli see meeleolu selline, et olukord on võimalikult muret tekitav ja halva arengu puhul võiksime ette kujutada gängide Tallinna. Ja teisel korral oli jutt umbes nii, et kõik see on ülevõimendatud ja mingit niisugust asja ei ole. Kuidas Te seda praegu kommenteeriksite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Kindlasti oli aasta tagasi ka ülevõimendamist. Sest kui Te mäletate, siis kõik paaris või kolmekesi liikuvad noored põhimõtteliselt sildistati kohe ära noortegängideks ja -kampadeks. Et päris nii ta ei olnud. Et meil oli ja on tegelt jätkuvalt väga hea pilt selles osas ees olemas, et kes on need riskilapsed, kus nad kogunevad ja mida nad teevad. Et see hulk on tegelikult äärmiselt väike. Aga nad suudavad endaga kaasa tõmmata suure osa neid isikuid, kes on võib-olla samamoodi riskiperedest pärit ja kes ei ole enam endale leidnud mingisugust väärikat huvitegevust. Et ma olen näinud oma silmaga, kuidas aasta jooksul, vähemalt Tallinna linnas, see huvitegevuse areng ja pakkumine on suure sammu edasi teinud. Ja ma tõesti usun, et see trend ka sellisel kujul jätkub. Ei saa välistada, et ka tulevikus ei ole mõni noor, kes mõnda rasket kuritegu toime ei pane. Meil on paari nädala tagune Haabersti tapmise juhtum alaealiste Tallinna noorte poolt. Samamoodi tegelikult noored olid nii omavalitsuse pildis kui politsei pildis erinevate soovitustega, vestlustega, programmidega. Alati ei mõju lihtsalt. Aga ei olnud meil aasta aega tagasi sellist lugu, et meil on noortegängid või noortekambad. Olid üksikud noored, kes suutsid lihtsalt nõrgemaid endaga kaasa tõmmata, omavahel kakelda, vigastusi tekitada.
Ja veel kord. Ma tunnetan täna seda, et me oleme suutnud aasta jooksul olulise sammu edasi teha. See lihtsalt peab nüüd jätkuma. Et kui see teema nüüd pildist ära läheb, ei tohi tekkida seda olukorda, et enam pole vaja meil mobiilseid noorsootöötajaid või huviringe pakkuda. Et see peab olema nagu kogu aeg stabiilne kõikides linnaosades jne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Hea ettekandja! Tõite mitmeid positiivseid näiteid välismaailmast, kuidas erinevad regulatsioonid on toonud häid mõjusid, ja rääkisite alkoholimüügi piiramisest, ajalisest piiramisest meelelahutusasutustes. Mitmed eksperdid samas on väitnud nagu sellist asja, et kui legaalselt meelelahutusasutuses alkoholi tarbimist ajaliselt piirata, siis tegelikult selle tulemus on see, et inimesed liiguvad ümber narkootikumide tarbimisele tänavatel, mis näited suurlinnades, metropolides jne on väga tavalised.
Mis tagab Teile sellise kindluse, et kui me täna nüüd piirame legaalses, normaalses kohas alkoholi tarbimise, siis näiteks 10 aasta pärast me ei avasta ennast katastroofilisest olukorrast, kus legaalne tegevus on liikunud illegaalseks meelelahutuseks tänaval, mille tulemus nagu ühiskonnale ja linnale on oluliselt hullem? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Alkoholi piiramine lõbustusasutustes lihtsalt kellaajaliselt on ... need meetmed on komplekssed. Et see ei ole nüüd ainult nii, et keelame ära ja siis vaatame, mis hakkab saama. Et siin on kindlasti tegevused ettevõtjate enda poolt, politsei poolt, turvatöötajate poolt jne jne jne. Kui me ei proovi, siis me ei saa mitte kunagi teada. Et uuringuid on igasuguseid ja loomulikult tulebki erinevaid uuringuid arvesse võtta. Ja tuleb ka kriitikat arvesse võtta. Et ma olen täiesti nõus sellega.
Meie narkootikumide, narko tarbimine on loomulikult jätkuvalt murekohaks kogu Eestis, sealhulgas ka Tallinnas. Muideks vaherepliigina. Eesti kaotas Euroopa statistikas nüüd selle esikoha, kus me olime siis narkosurmade poolest miljoni elaniku osas esirinnas. Et šotlased võtsid selle selle aastaga nüüd üle ja Eesti kukkus, kahjuks küll ainult teisele kohale ja kaugemale mitte.
Et erinevad riskid on olemas. Aga jällegi, et usun uuringuid, mis on nagu läbi viidud ja täna vaatame seda, et kuskohas see murekoht suuresti on, siis ma ei taha uskuda, et inimene, kes kuritarvitab alkoholi, võtab aseaineks nrkootikumi. Üksikud võib-olla küll, aga see ei saa kindlasti olla massiline. Pigem mite.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh! Kõigepealt ma tahan Teid tänada Teie informatsiooni eest ja seal oli üks mõte, mida Teie rääkisite, mille kohta ma tahan Teilt küsida nüüd. Meie busside kohta. Kahjuks iga kuu me loeme, et võib-olla 2–3 korda kuus keegi meil bussis kukub ja meil on isegi surnujuhtumeid. Ja ma loen sotsiaalmeediast, kuidas inimesed ka vaatavad selle peale. Tavaliselt kirjutatakse "ärge sõitke, te olete liiga vanad, istuge kodus". Nad võib-olla istuvadki kodus, aga probleem meil nüüd, tuli uus trend. Seoses sellega, et meie perearstid ja üldse arstiabi nüüd on nii laiali, et inimesed peavad sõitma võib-olla Mustamäelt, Lasnamäelt tagasi või kord kuhu. Ja peale selle ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun küsimus!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
... mida me peame tegema. Tavaliselt soovitatakse, et hoidke kinni - see ei abista inimestele. See on väga suur küsimus, mida me peame tegema? Mis olukord meil on, et meie ühiskondlik transport paistab välja nagu ... ta ei ole ohutu.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Ja väga õige. Kui me vaatame liiklusõnnetuste statistikat, siis päris suure osakaalu Tallinna linnas vigastatutest moodustavad tegelikult inimesed, kes ühistranspordis kukuvad, saavad viga. Paar nädalat tagasi üks vanahärra kukkus, läks kiirabiga bussist minema, suhtles ja kõik oli okei ja haiglas suri ära. Et lihtsalt vanal inimesel vigastusi kohe ei näegi.
Mis aitab? Me oleme Transpordiametiga päris mitmel korral tegelikult maas istunud ja rääkinud sellest, kuidas tagada ohutust meie ühistranspordis. Üks asi on reisija ise. See on jätkuvalt oluline, et kas ma hoian kinni, kuidas ma hoian kinni. Ja kui me räägime eakamatest inimestest, siis kas nendele pakutakse istet, kas nooremad inimesed lubavad nad istuma või mitte. Nii et see on jällegi ... jõuame koduse kasvatuseni. Et kui Tallinna ühistranspordis inimene ilusti istub ja buss järsult pidurdab, siis väga hirmsat midagi ei tohiks juhtuda.
Nüüd selle asja teine külg on bussijuhid ise ja see, kuidas meie bussijuhid Tallinnas liiklevad või kuidas kaasliiklejad Tallinnas liiklevad. Et enamus kukkumisi, vähemalt bussijuhtide väitel on seotud sellega, et mõni sõiduauto ees järsult pidurdas, buss pidi ka pidurdama ja seetõttu siis reisijad kukkusid. On olnud lauas ka need teemad, et bussigraafikud on liiga intensiivsed ja bussijuhid selleks, et graafikus püsida, peavad n-ö agressiivselt sõitma. Ja kui sa agressiivselt sõidad, siis on ka õnnetused tihti aldid juhtuma.
Nii et siin on väga mitu asjaolu. Mure on. Alustame sellest, et noored andku istet vanematele inimestele. Kui ei anna, tuleb kinni hoida. Loodame, et teine inimene ütleb sellele noorele, et karga püsti ja luba nagu vanem inimene istuma. Ja lõpetades sellega, kuidas meie bussijuhid sõidavad ja kuidas kaasliiklejad suhtuvad meie bussidesse; vahelesüstimised jne jne jne. Nii et neid meetmeid on väga mitmeid. Algab reisijast endast kindlasti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma läheks Mustamäe juurde. Et ma vaatasin selle esimese slaidi pealt, seal oli näha kuritegevuse tõus. Oli päris korralik protsent, oli 11%. Et millest see tõus on tingitud?
Ja ma kohe küsin, kuna see puudutab samat linnaosa, siis rääkides liiklusest ja seal turvalisusest, siis Mustamäel on selline ristmik, nagu on Mustamäe - Vilde tee ristmik, mis on, no tõesti võib öelda, et väga ohtlik ristmik on. Seal pidevalt juhtub õnnetusi. Just siin nädal-kaks tagasi sai üks mootorrattur surma. Et kas linnaosaga olete arutanud, et kuidas seda ristmikku teha turvalisemaks nii autojuhtidele kui jalakäijatele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah, aitäh! Liikluse teema on väga hea teema. Kõigepealt kuritegevusest. Mustamäe kuritegevus tõuseb nagu enamuses linnaosades siis lähtuvalt lähisuhte vägivallast, lihtsalt rohkem antakse teada lähisuhtevägivallast. Me oleme kõikide linnaosadega olnud pidevalt teemas, sh ka Tallinna linnas, kes siis nagu linnaüleselt kureerib transporti nendel teemadel, mis puudutab ristmike turvalisust jne jne.
Loomulikult mina olen väga veendunud selles, et liikluse mõttes saab turvalisust luua läbi keskkonna muutmise. Aga eks me siin jõuamegi sinna, et nende teede omanik ongi kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on tegelikult väga head enda spetsialistid samamoodi olemas, kellega koos neid asju arutame. Nii et ma usun, et ka Mustamäel - ma peast ei tea -, ma usun, et ka Mustamäel on ettepanekud tehtud, võib-olla ka selle õnnetu mootorratturi kaasuse pinnalt vaadatakse korraks uuesti sellele ristmikule otsa. Ja eks lõpuks jõuab kõik sinna, et kui palju Tallinna linnal ma ei tea, eelarvelisi vahendeid on olemas, et midagi nagu turvalisemaks teha.
Aga neid diskussioone kohaliku omavalitsusega nii linnaosa tasandil kui ka linna tasandil, neid on väga tihti tegelikult. Tallinna linnas on olemas ka liikluskomisjon, kus neid asju tegelikult arutatakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Te ei vastanud algul esimesele küsimusele. Mu küsimuse mõte seisneski selles, et küsimus oli nende asjade kohta, mis sellele sertifikaadile vastavad. Et seal on erinevaid poodisi, mis siis väga selgelt impordivad kogu oma kauba teisest riigist, vastavalt sertifikaadile neid kontrollitakse seal pidevalt ja ise ei teeni selle kaubaga midagi. Avavad lihtsalt pakendi ja siis müüvad hiljem edasi.
Aga teine tegelik küsimus oli selles. Et kas seoses sellega, et meil on jalgratturitega toimunud õnnetuste arvus toimunud oluline kasv viimaste aastate jooksul, kas Teie pooldaksite seda, et kõik jalgrattateed kesklinnas oleksid eraldatud sõiduteest füüsilise barjääriga? Ja kas Te sellistele teedele lubaksite enda meelest ... või kas sinna oleks sobilik neid ka elektritõukerattaid siis, mida Te muidu sõiduteele ei sooviks saada?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Viimase küsimuse juurde, jalgratturite juurde tulla, siis absoluutselt pooldan seda, et kõik eri liiki liiklejad oleks teineteisest eraldatud ja veel ka erinevatele tasanditele viidud. Et see oleks see kõige turvalisem variant.
Et jah, loomulikult, kui on eraldi jalgratturite teed - Euroopas väga palju häid näiteid -, siis see soodustab ikka väga hästi liikuvust linnatingimustes. Nii et loomulikult, kui vähegi võimalik, siis erinevat sorti liiklejad võiksid olla teineteisest eraldatud. Elektritõukerattad jalgratturitega ühe tee peal - miks mitte! Näiteid Euroopas on, kus just nimelt ongi öeldud, et elektritõukeratas ongi jalgrattatee peal, mitte siis jalakäija tee peal näiteks, on ju. Nii et, jah.
Aga kui veel kord nüüd selle kanepiloo juurde tagasi tulla, siis neid sertifikaate võib tõepoolest igasuguseid seal küljes olla. Meie asi on ikkagi siin riigis ka kontrollida, kas see sertifikaatides toodud informatsioon ka tegelikult tõele vastab. Nii et Eesti riigis on ikkagi oma nõuded, regulatsioonid ja meie asi on meie kahtlusi kontrollida ja veenduda, et kõik ongi õige.
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul ei olnudki probleem sellega ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Ikka saab tagasi, kui need vastavad nõuetele. Veel kord. Kui nende THC sisaldus on alla 0,2%, siis loomulikult saab tagasi. Absoluutselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Nii, aitäh! Et see, mis puudutab ruumilist ja ohtlikke ristmikke ja teede ümberehitamist, siis selleks on ka riigiga ju koostöö võimalik. Et riigil on ka liikluskomisjonis ja mujal needsamad arutelud olnud, eks. Te olete kindlasti seal olnud. See selleks.
Ma küsiks pigem nagu üldise finantseerimise kohta. Et järgmisel nädalal tuleb meil Eesti riigis prognoos, mida kõik on hinge kinni oodanud. See ei ole ilmaprognoos, vaid eelarve prognoos lähiaastateks. Kas Teie hinnangul nüüd Elmar Vaheriga juhtunu tagab politseile puutumatuse, et sealt midagi ei kärbita? Või kuidas Teil Tallinnas olukord paistab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Eks meie oleme seotud ju jällegi sellega, et nii nagu riigieelarve vastu võetakse ja millised ülesanded või kohustused meile tulevad, siis me sellest lähtume. Et meie vaates meie oleme küsitule oma ettepanekud esitanud, mis puudutab siis võimalikke kokkuhoiukohti. Otsustatud neid veel ei ole. Kui need otsustatud, need tulevad lauda, eks siis me saame vaadata ja hinnata neid.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsiks seekord vägivallast politsei vastu. Et, noh, eks see, on ju, internetist olnud näha ka neid videosid, kus vahepeal mingisugused kurjategijad ... naispolitseinikud on saadetud neid rahustama ja siis nad ei saa jagu. Et kuidas Tallinnas sellega lood on? Kas politsei vastu esineb vägivalda? Kas on olnud olukordi, kus näiteks naispolitseinikud pole suutnud mõnest kurjategijast jagu saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Sugusid kindlasti eraldi lauda ei too. Politseiametnikel sugusid ei ole. Kõik on ühesuguse väljaõppega ja saavad väga hästi tänavatel hakkama.
Iganädalaselt on politsei vastu vägivalda, praktiliselt. Ähvardamisi, sülitamisi, löömisi, ähvardamisi tulirelvaga, Airsoft relvaga - see on praktiliselt iga nädal, millega politseinikud kokku puutuvad. Nii et loomulikult, nii nagu mujal maailmas, paraku nii ka meil. Ja siit me jõuame jällegi selleni, et milline on meie politseiametnike väljaõpe, kuidas me nendele reageerime jne jne. Nii et ei mingit üllatust selles, mis on nagu paraku, mis on nagu vägivald politseiniku suhtes. Olgu ta verbaalne või füüsiline.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Austatud prefekt! Tänan sisuka esitluse eest! Küsimus Piritast. Et Teie eelmise korra viibimise ajal oli täheldada, et Pirita linnaosa kuritegevus oli tõusuteel ja see oli seotud Teie vastusest järeldatuna pigem varavastaste kuritegude poolt. Ja nüüd ma vaatasin, on jälle Pirita oli seal hüüumärgiga. Küll seda muutusprotsenti ei olnud, aga 72 tähistas mingisugust siis ...
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
10 000 elaniku kohta registreeritud kuritegusid.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Just nii. Et ma paluksn täpsustada veel. Kas nüüd seekord, et justkui nagu on juba mitmeaastane trend, et või on see nüüd seotud siiski, nagu Te juba korduvalt olete maininud, nende lähisuhte vägivallajuhtumitega? Või on endiselt mingid muud asjad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Kui me kuritegusid üldse vaatame, siis kahte liiki kuriteod on pildis: varavastased ja vägivald. Ja vägivallas siis sees omakorda lähisuhte. Ja Pirita kahjuks ei erine mitte kuidagi teistest linnaosadest selles vaates. Need numbrid tegelikult on väga väiksed, summa summarum, kui me vaatame 10 000 elaniku kohta. Et ma toon nad siin küll välja protsentuaalselt tõusude ja langusena, aga kui me lõpuks tegelikult neid numbreid seal vaatame, seal on võib-olla et +13 kuskil ja teises kohas -18, on ju. Et tegelikult need numbrid ei ole väga suured, aga nad siiski näitavad mingisugust pikemaajalist trendi.
Ja jällegi, et mida rohkem on meil ka avalikus meedias olnud pildis seda lähisuhte vägivalla temaatikat, siis me tunnetame sealt, et peale seda hakatakse ka rohkem Tallinna vaates kõikides linnaosades teada andma, et ka nendel inimestel on sellega mure olnud. Nii et see on täiesti tunnetatav nii meie töös. Kui ka rääkides erinevate nõustamiskeskustega, Ohvriabiga, siis täpselt samamoodi, et kui mingi teema on aktiivselt pildis, meedias, siis õnneks seda teavitust nii meile kui seal Sotsiaalkindlustusametile, Ohvriabile ja nõustamiskeskustele tuleb tüki maad rohkem.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Siin aastaid tagasi oli üheks kõige kuumemaks kohaks n-ö Bermuda kolmnurk siin kesklinnas, kus inimeste öörahu ja turvalisus oli ohus. Et ma saan aru, et siin astusid samme nii politsei, Mupo kui ka ettevõtjad ise oma turvateenistustega. Et mis see olukord praegult on ja kuritegevuse olukord? Ja kes seal korda tagab öösiti?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Et Bermuda kolmnurk on jätkuvalt suur väljakutse meile. Nii et ega seal midagi paremaks selles mõttes läinud ei ole. Sellepärast ma tõin ka välja need mõtted, mis puudutasid meelelahutusasutustes tegelt seda alkoholimüüki ja kui kaua seda nagu võiks seal müüa. See, mida meie näeme, on ikkagi see, et meie väljakutse sinna on seotud alkoholi kuritarvitamisega, joobes isikute omavaheliste kaklemistega. Ja see tööpõld hetkel näib seal Bermuda kolmnurgas, võib-olla natukene vanalinnas ka laiemalt, hetkel täiesti nagu lõpmatu auguna selles mõttes. Et kui seal jätkuvalt ... kui seal ka keskkonna vaates midagi ette ei võta, siis me jäämegi sinna ainult reageerima ja mitte midagi muud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Karl-Martin Sinijärv, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Veel korraks lähisuhtevägivallast. Kui politseiniku abikaasa annab politseinikule vastu kõrvu, siis kas tegemist on vägivallaga võimuesindaja suhtes, mis on päris karm kuritegu, või peresisese asjaga, mis ei huvita eriti kedagi?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus. Palun!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Lähisuhtevägivald pole kunagi peresisene asi, mis kedagi ei huvita. Täitsa tavaline lähisuhtevägivald, olenemata asjaoludest ongi kuritegu. Nii et see ei ole kindlasti ... See on pere suhtes toimuv asi. Et siin ei saa kindlasti nüüd öelda seda, et keegi on politseiametnik seal parajasti. Ei mängi rolli.
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Jätkan samal teemal. Et meelelahutusasutuste definitsioon iseenesest ütleb, et tegemist on asutusega, kus võiks meelt lahutada ja legaalselt on see võimalik alkoholi tarbides. Minu teadmise järgi 99,90% inimestest, kes seal käivad, on täiesti legaalsed ja ei kuritarvita midagi. Aga kui nüüd kõigil piirata selle legaalse meelelahutuse tegemist, siis ikkagi minu arust ka täiesti tavaline kodanik sunnitakse hoopis võib-olla illegaalsetele tegevustele, on see ükskõik milline siis, tõenäoliselt võimalik ka narkootikum.
Ma küsin Teie käest seda küsimust. Et kas tõesti see mõnede sõpradevahelise kakluse ärahoidmise nimel võtta ette eksperiment, äärmiselt ekstreemne eksperiment, mis mujal maailmas on leidnud juba kinnitust, et see jõuab sinna pöördumatult, kahjustab ühiskonda ja olukorda, et kas see tõesti on seda nagu väärt, et seda niimoodi kinnisilmi minna tegema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Me ei räägi mõnedest. Me räägime tuhandetest ja kümnetest igal ööpäeval, kuhu politsei reageerib, selle asemel, et ta võiks minna, võib-olla tagada kuskil liiklusturvalisust või midagi muud. Nii et see ei ole nagu mõned. Me räägime sellest, et kui meil on 11 000 väljakutset ja kuskil kolmandik neist on vanalinna ja nendest omakorda enamus seotud sellega, et inimesed on natukene liiga palju vägijooki võtnud, siis see ei ole mõningane. See on valdav teema, millega meie politseipatrullid nädalavahetusel Tallinna linnas tegelevad. Valdav teema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea ettekandja! Aitäh sisuka ettekande eest! Ja küsimus selline. Et milline on Teie arvates täna olukord narkootikumide müügi ja tarvitamisega Tallinna koolides ja koolide lähiümbruses?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Võiks kindlasti parem olla. Mure on, väljakutse on. Noored kindlasti mõnuaineid tarvitavad. Kui ma natukene seda numbritesse seda panen, siis kui eelmisel aastal selliseid kriminaalmenetlusi, kus me menetlesime narkodiilereid, kes müüsid ainult alaealistele, oli 9, siis sellel aastal on neid ligi 30 olnud. Nii et me oleme ka sihistanud oma tööd. Et üks meie väga oluline fookusteema on ühtepidi narkootikumid ja müüjad tervikuna, teistpidi seal sees need, kelle sihtgrupiks on just nimelt noored, alaealised, koolide ümbrus jne. Nii et 9-lt 30 peale. Mure on loomulikult olemas. Lihtne oleks öelda noorele, et "ära osta", siis pole ka turgu. Paraku see päris nii ei ole ja noh, eelkõige me siis räägime jällegi erinevatest opiaatidest, kanepi suitsetamisest jne. Nii et mure on jätkuvalt olemas, jah. Ja julgen öelda, nii kole kui see ei ole, absoluutselt kõikides Tallinna koolides.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra prefekt! Et liiklus .... oli rahulik ja juhtub vähe, kui autojuhid on rahulikud. Kahjuks ei ole Tallinnas isegi peatänavate valgusfoorid rohelises laines, pigem on nad punases. See tekitab kihutamist kollase ja vahel isegi punasega ristmiku ületamist, kiirendamisi, pidurdamisi, stressi, närvilisust. Ma ei hakka keskkonnast rääkimagi. Minu küsimus on, et kas Põhja Prefektuur monitoorib liikluse sujuvust ja kas selles osas on Teil võimalik koostöö linnaga, et olukorda parandada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Ei, politsei ei monitoori. Tallinna linn teeb liikluse sujuvuse monitoorimist. Koostööd selles valdkonnas teeme küll. No praktiliselt igapäevaselt suhtleme Tallinna linna erinevate ekspertide või asutustega selles osas, et kuidas võiks Tallinna linnas liiklus korraldatud olla. Aga veel kord, et Tallinna linnas liikkluskeskkonna planeerimine, elluviimine on kohaliku omavalitsuse, Tallinna linna ülesanne. Nii, et, aga loomulikult aitame, nõustame, teeme koos.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea prefekt! Ka Teie ettekandest tuli välja, et Munitsipaalpolitseist oleks kindlasti Teile abi piisavalt. Ja nüüd on minu küsimus. Kas on Teil teada, mille taha on siis takistunud selle seaduse väljatöötamine, millega siis Munitsipaalpolitsei õigusi oleks võimalik laiendada?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Hea küsimus! Seda tuleks küsida poliitikute käest, kuhu ta on takerdunud. Minu teada on pakett valmis, seletuskirjad olemas, seadusemuudatused olemas. Nüüd on vaja lihtsalt edasi seda liigutada. Aga ma ei ole õige adressaat, kelle käest seda küsida. Aga pakett kui selline on valmis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Austatud prefekt! Minu küsimus ka koolidest. Et kas Teil on mingi selline nimekiri ... või välja toodud eraldi kuriteod koolides või kooliümbruses, kus siis mõni kool oleks just kui punases ja eriliselt ... ? Ning loomulikult Pirita patrioodina tunneks huvi, et kuidas Pirita Majandusgümnaasium selles valguses paistab. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Seda on võimalik välja võtta. Hetkel mul neid andmeid ei ole sellisel kujul. Aga soovitan näiteks kohaliku konstaabliga nendel teemadel rääkida. Et võib-olla kohalik konstaabel tuleb enda kogukonna juurde ja räägib kõik Pirita koolid üksipulgi lahti. Nii et see on täiesti võimalik, olemas. Ma hetkel siin sellisel kujul ei oska nagu jah ...
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Nii et ühte kooli nagu ei tule välja sealt?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Sellisel kujul küll, et nüüd oma nõupidamistel kuskil või kuulates, kui korrapidaja räägib ... Okei, kool alles küll algas ka, eks ole. Aga ei, üldiselt mitte. Kool nagu meie vaates, mis puudutab kuritegevust või õigusrikkumist juriidilises vaates, on ikkagi väga turvaline.
Aga kui me räägime koolikiusamisest, eks ole, ja kõigest sellest lood, siis on teine asi. Koolikiusamine puhtalt juriidilises vaates tihtipeale meie lauani lihtsalt ei jõua. Kuigi võiks jõuda, sest siin on ka noorsoopolitseinikul väga palju teha koos lastekaitsega jne jne jne. Aga et koolis oleks vägivalda või vargusi või midagi sellist ... Et jällegi, kindlasti paraku esineb, kindlasti mõned jalgrattad varastatakse kahjuks kuskilt koolide juurest ära. Aga ta ei ole kuidagi nüüd niimoodi, et me peaksime eraldi selle teema pilti võtma.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Et ma jätkan ka kooli teemal, aga siis narkootikumidega seoses. Et on Teil äkki tuua ... No Te ütlesite, et Teil tegevused on suunatud. Aga et on Teil tuua äkki mõni hea näide, et kuidas kooli ja politsei koostöö on olnud hea selle probleemiga tegelemisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Ma ei oska ühtegi konkreetset kooli ega konkreetset näidet tuua. Ma tean, et kontakt politsei vahel ja kooli vahel ... No kui ma ütlen, et see on hästi tihe, siis võib-olla võiks nagu arvata, et on mingisugune mure lahti. Aga ta ei ole. Ta on nagu ennetavas vaates. Ja meie noorsoopolitseinikud ja konstaablid on ikka suht tihedad külalised koolide juures.
Meie jaoks on oluline see, et kool julgeks ka ise murega välja tulla. Et me oleme näinud, küll aastate tagant, mõningaid selliseid olukordasid, kus kool ei taha tunnistada, ma ei tea, no näiteks sedasamust muret narkootikumidega sellepärast, et kool, olles võib-olla, ma ei tea, mõni eliitkool väga kõrge hinnanguga, siis tõmbab endale natukene nagu n-ö vett peale ja siis sellepärast ei tulda nagu avalikuks selle teemaga. Viimasel ajal, viimastel aastatel ei ole küll kuskil tunnetanud seda, et kool nagu sihilikult tahaks varjata seda, et neil on seal koolis mingisugune murekoht või probleem. Et pigem ikkagi on see positiivne ja antakse teada. Ja peabki teadma andma.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Siin mõni aeg tagasi - ma üldse ei pea silmas käesolevat aastat - oli väga suures fookuses turvalisus, mis puudutab kõik internetielu. Eriti lastega. Et kuidas seal on see trend? Et kas on paremaks läinud, kas inimesed on teadlikud, lapsed, vanemad? Et millised on muutused? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Läbi huumoriprisma küll natukene, aga eks see internet kurjast ole ja aina hullemaks läheb. Et see, mis toimub internetis ... väga vähe teame, mis seal üldse toimub, sest internet on jube suur. Ja väga paljud inimesed seal ka erinevate kurtitegude ohvriks siis, just nüüd rõhutan, erinevate kuritegude ohvriks, langevad. Et üks asi, kui me lastest võib-olla räägime: kõik see pedofiilia suund ja kõik see, mis toimub meil internetis, kus jällegi muidugi meil on täna, julgen öelda, küll väga palju häid edusamme ja ma julgen öelda, et see on küll üks valdkond, kus me oleme päris hästi teadlikud, mis internetis toimub selles valdkonnas, mis puudutab lapspornot, pedofiiliat ja seda osa.
Nüüd see, kuidas läbi interneti inimesi tüssatakse. Kõige põhilisem teema on täna see õngitsemine ehk siis "fishing" siis n-ö, petukirjade saatmine ja inimesed lähevad sellege õnge, kannavad rahasid imekohtadesse üle. Meil on viimasel ajal väga palju avaldusi olnud selle koha pealt, kus jälle tuleb teade, et "te olete midagi võitnud; te olete võitnud 50 000 eurot, kanname üle, kui te ennem kannate meile 5000" ja inimesed kannavadki selle raha üle ja kannavad korduvalt selle raha üle. Nii et see, kuidas suudetakse läbi interneti inimesi manipuleerida, on päris hirmus tegelikult. Jällegi, oleme ise väga palju ja koostöös oma partneritega väga palju erinevaid ennetustegevusi läbi viinud. Kusjuures ka antud hetkel Tallinna linna ühistranspordis toimub küberturvalisuse ennetusfilmide näitamine nendel videomonitoridel Tallinna linna ühistranspordis, mis on meie ühisprojekt Tallinna linnaga. Nii et see on ka üks koht, kus me üritame seda teadlikkust tõsta, et iga lotovõit ei ole ikkagi nagu lotovõit. Aga see on suur väljakutse. Seal, kuidas kelmitatakse, petetakse ja kuidas inimesed õnge lähevad, see on päris kurb.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Minu küsimus puudutab avalikus ruumis alkoholi joomist. Et kui palju ressurssi läheb politseil sellele näiteks, kui keegi tänaval õlut joob ja kui tõsiselt politsei sellesse suhtub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Politsei hakkab sellesse suhtuma tõsiselt siis, kui selline alkoholi tarbimine muutub ohtlikuks temale endale, kaaslinlastele jne. Et minu seisukoht on küll täna see, ja igal politseiametnikul on võimalik kaalutleda, et lihtsalt õllepudel Tallinna linnas käes ei ole kindlasti veel see, kuhu peaks iga hinna eest reageerima. Aga see piir jookseb täpselt sealt, kus sa oma tegevusega hakkad häirima kaaslinlasi. Nii et, jällegi, et ei ole väga pildis see, et me peaksime väga palju reageerima sündmustele, kus täiesti normaalne inimene võib-olla ilma, et ta kedagi häiriks, räuskaks või iseendale ja teistele ohtlik oleks, õllepudelid käes on. Et ei hakka reageerima.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Deniss Presnetsov, palun!
Küsimus - Deniss Presnetsov Deniss Presnetsov
Tere! Olen koolijuht ja tavaliselt siis nagu peame kontakti noorsoopolitseiga, erinevad juhtumid ja avalikult ka nagu ütleme, et probleemid narkootikumiga on ja nad levivad koolides. Aga kahjuks teil ka võimalused puuduvad nagu, et sekkuda sinna otseselt. Kui meil kahtlus on, siis te saate tulla ainult ühele inimesele nagu, kui selle ... Kas on teised võimalused kaalutud ja õigus nagu jälle muuta, et koeraga saaks tulla kooli, kontrollida ja vaadata? Või ikka jääb seesama nagu põhimõttes, et ühe inimese peale saame seda teha, kui kahtlus on?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Koeraga saab ka jätkuvalt tulla. Aga see peab olema konkreetne ohukahtlus, kui me tuleme, on ju.
Et meil on õigusriik, et me ei saa tulla valimatult, lasta koeral kõiki nuusutada. Et lihtsalt niimoodi ei saa teha, seadus ei luba seda. Kui on konkreetne ohukahtlus, konkreetne inimene, informatsioon, siis on see võimalik. Me tõepoolest ei reageeri üldjuhul igale üksikule informatsioonile, mis puudutab seda, et keegi võib kuskil müüa. Aga uskuge mind, et meie narkopolitseinikud korjavad kogu selle informatsiooni kokku, nad katsuvad selle inimese lülitada üldisesse pilti, tuvastada kogu seda ketti, kogu seda ahelikku ja läbi selle siis elimineerida see narkomüük. Ja need tihtipeale ... selliste võrgustike likvideerimine võtabki lihtsalt aega. Nii et üldiselt ühe informatsiooni peale - see peab olema ikkagi väga konkreetne ja väga tõsine informatsioon, et politseinik tuleks ja kohe peaks mingisuguse inimese kinni. Ja tavaliselt ega see ju visuaalselt kellegi silme all ei toimu, et tavaliselt on see informatsioon keegi X, võib-olla midagi kuskil teeb. Aga uskuge mind, et see informatsioon, kui meile tuleb, ta ei lähe kaotsi, aga meil on alati eesmärk saada suurem ahelik kätte.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Edgar Savisaar, palun!
Küsimus - Edgar Savisaar Edgar Savisaar
Ma tänan väga põhjaliku ülevaate eest! Mul on ainult selline küsimus. Interneti kasutamine ja selle juures olevad probleemid, mis Te siin välja tõite. Mida politsei kavatseb siis tulevikus ette võtta, et siin käsi ette panna, ütleme niimoodi?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh küsimuse eest! Et põhiline, mida me saame teha ... kui juba kuritegu või mingi tegu on toime pandud, siis on meie asi menetleda ja leida need kurjategijad. Aga enamus meie ressurssi peab minema lihtsalt sinna, et me peame inimesi õpetama; inimesi harima; erinevad ennetuskampaaniad, näited jne. Et see on tegelikult see võti, kuidas neid asju tulevikus saaks elimineerida. Ja loomulikult, kui midagi on toime pandud, siis me peame lihtsalt kogu selle, oma jõu sinna suunama, et ka need inimesed kätte saada. Tihtipeale need niidid muidugi lähevad piiriüleselt kuskile teistesse riikidesse. Nii et ta on jällegi meie jaoks ka päris suur väljakutse.
Aga veel kord. See küberturvalisus - me võime küll öelda, et arvutid ja internet on kaua olnud -, aga tegelikult see küberturvalisus kui selline jõuab inimeste teadvusesse võib-olla alles nüüd ja aina rohkem. Nii et siin on tegelikult inimeste harimise teema väga palju, millised ohud seal internetis valitsevad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Deniss Presnetsov, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Deniss Presnetsov Deniss Presnetsov
Jah. Meil on tegelikult mure selle kohta, et meil on väga suured koolid. Läänemere Gümnaasium - 1346 õpilast. Ja noorsoopolitsei, nagu ma tean ka, nagu töötab - patrullimine ja teised ülesanded -, välja arvatud see nagu, et me teeme koostööd. Kas on kaalutud, et nad saaks rohkem pühendada ikka koostööle, koolile ka? Et kui nad on patrullis, siis nad ei saa täita teisi kohustusi nagu koolidega. Tihtipeale juhtub niimoodi, et on vajadust rohkem, et kohapealt sekkuda ja lahendada mõned, kohe küsimused õpilastega, ennetustööd samamoodi.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jah, aitäh! Et noorsoopolitseinike põhitöö ei ole enam ammu patrullides käimine. Et noorsoopolitseinikud vahel seal käivad, et omaenda n-ö pädevust hoida ja näha ka, mis tänavatel toimub. Aga täna ma ei saa kindlasti nõustuda sellega, et mõni noorsoopolitseinik ütleb, et tema tööaeg läheb patrullimisele. See ei ole täna tema töö, ta ei pea sellega tegelema, selleks on meil patrulli ametnikud. Tema töö on tegeleda kogukonnaga, noortega, koolidega jne jne jne.
Kas noorsoopolitseinikke võiks rohkem olla? Loomulikult, võiks olla rohkem. Eelmine aasta Lasnamäe linnaosa tegelikult meie sisemise ressursi ümbertõstmisega ühe noorsoopolitseiniku ka juurde sai mingisuguse teise teenuse arvelt, eks ole. Nii et jah, suudame täpselt nii palju teha, kui meil neid noorsoopolitseinikuid on. Kui võimalik on, siis me tõstame sinna ressursse peale mõne teise teenuse arvelt. Noh, sisuliselt see tähendab seda, et mõni uurija või patrulliametnik vähem, aga mõni noorsooametnik rohkem, näiteks. Aga Lasnamäe on meil pildis olnud ja tõepoolest me oleme sinna ka ressurssi juurde pannud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Et sellel aastal meie lapsed läksid koju ... mitte koju, kooli 2. septembril ja igal ristmikul oli politseiesindajad. See on väga tore. Aga nad seisavad ainult üks päev. Et ma mäletan, eelmistest aastast see aeg oli umbes nädal või kaks. Et mul on rohkem palve, et järgmisest aastast kas saab neid kampaaniaaegu pikendada.
Ja teine on rohkem küsimus. Kas saab samasugused kampaaniad läbi viia mitte ainult 1. septembril, aga tihedamalt. Et hästi nähtav, kuidas liikluskorraldus muutub paremaks siis, kui politsei esindajad seisavad ristmikutel. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh Teile! Muideks nende politseinike tagasiside, kes tänavatel ... Kusjuures kolmel päeval, mitte kahel päeval, sest me olime väljas ka 1. detsembril või ... vabandust, septembril, siis kui olid aktused. Aga tagasiside on see, et korrale peab kutsuma täiskasvanuid, mitte lapsi. Ja ausalt öeldes täiskasvanu kõrvale politseiametnikke väga nagu panna ei tahaks igapäevaselt.
Aga mõte on õige. Küsimus on jällegi ikkagi selles, kui palju üks politseiametnik võimeline on. Kõik need sellised kampaaniapõhised ja väga õiged tegevused ei saa väga pikalt kesta, sest see on mingi teise tegevuse arvelt. See tähendab seda, et uurija teeb vähem kriminaalmenetlusi. See tähendab seda, et patrulle on vähem väljas. Nii et see kõik on nagu kaalumise küsimus.
Aga meil on hea traditsioon, et me oleme esimestel koolipäevadel alati väljas. Mitte ainult meie: väga paljud ka koostööpartnerid, Munitsipaalpolitsei, abipolitseinikud; väga mitmed linnaosavalitsuse töötajad on meiega koos väljas. Ja me kindlasti oleme ka tulevikus. Aga ma ei julge lubada, et see periood väga pikk on. Et küsimus on pigem ju ikkagi sõnumi andmises, kontsentreerituses ühele konkreetsele teemale, mitte selles, et pikalt nagu kellelgi kätt hoida. Seda enam, et tegelikult manitsemist vajasid ainult täiskasvanud, mitte lapsed.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et ma olen väga pikalt teinud koostööd tänase politsei peadirektori härra Vaheriga ja kindlasti ka Põhja Prefektuuri prefekti Kristian Jaaniga. Meie töö on olnud hästi viljakas ja ma olen õppinud Teid mõlemaid väga hindama.
Minu küsimus on järgmine. Kas Teil on teada järgmise aasta eelarve kohta, kas teil tuleb koondamisi, kas teie eelarvet vähendatakse? Kas Teil on seda kõike teada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Aitäh hea tagasiside eest ka! Aga ei! me ei tea hetkel seda, sest neid otsuseid eelarve osas ju veel tehtud ei ole, et mis meid järgmine aasta ootamas on. Nii et ootame.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tundub, et rohkem küsimusi linnavolikogu liikmetel ei ole. Suur tänu, härra prefekt! Võtame saadud informatsiooni teadmiseks ja ...
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh teile! Ilusat päeva, õhtut!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja sellega on päevakorrapunkti arutelu lõppenud!
17:18 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE138 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine 2. OE138 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie teine päevakorrapunkt on "Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Ettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud eesistuja, lugupeetud volikogu! Linnamajanduskomisjoni poolt on mul ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2017 otsusega nr 158 kinnitatud linnamajanduskomisjoni koosseisu ja kinnitada komisjoni liikmeks Siim Tuisk. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur tänu! Kaasettekannet selles küsimuses ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtu soove ei ole. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 49 poolt, 2 vastu, 1 erapooletu, otsus on vastu võetud.
17:20 Päevakorra punkti alustamine - 3. Liivalaia 5 elanike murest 3. Liivalaia 5 elanike murest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolmas päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine", Liivalaia 5 elanike murest. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu esimees, austatud Kristen Michal, Õnne Pillak ja Kaupo Nõlvak! Vastasin teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama lisaküsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja lisaküsimusi on. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Austatud linnapea, et saime teie vastused kätte. Lugesime hoolega läbi. Ja mul on tegelikult küsimus. Ma arvan, et Teie tajute täpselt samamoodi, et toimunud on ebaõiglus. Et kas Teil või teistel linnakantseleis linnaametnikel on mõtteid või ideid, kuidas aidata neid inimesi, kes, noh, võib-olla erinevaid hinnanguid on, aga minu hinnangul ka natukene Tallinna ametnike hoolimatuse tõttu on sattunud keerulisse olukorda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Minu hinnangul olukord tõepoolest ei ole normaalne. Mina isegi ütleks, et see on kriminaalne, et mis seal toimus.
Teine küsimus on see, et kas meil on nii palju õiguslikku ressurssi ehk siis kas seadusandlus meile lubab selliseid juhtumeid lahendada operatiivsemalt. Et praegu kahjuks ei ole. Nii palju, kui mina tean, ka Justiitsministeerium selle asjaga tegeles või tegeleb. Aga tänaseks seda lahendust ei ole. Et nagu me teame, selles case'is oli kaks osa: see sisuline osa ehk siis seal, kus oli otsus, et ühes ehitise osas moodustatakse mitu ehitisosa, ja see juriidiline pool, et korteriomandi või -omandite moodustamine. Ja see juriidiline pool, mis tegelikult oligi nende probleemide põhjuseks, ei ole linnasüsteemi pädevuses. Seda otsustab notar. Ja see, kuidas see notar otsustas, ei olnud minu arvates adekvaatne. Aga oleks õige tunnistada ka seda, et ka linnasüsteem võiks olla tähelepanelikum. No rääkimata sellest, et tänaseks me teame, et Linnaplaneerimise Ameti ametnikud piisavalt ei läbirääkinud protsessi korteriühistuga, ja seda oli vaja teha. Ja nüüd see protsess on käivitatud algusest peale ja nüüd see kooskõlastus käib ka.
Aga ma arvan, et meie ametnikud ehk siis meie peame olema tähelepanelikud. Ja kui tekib selline oht või selline kahtlus, et midagi on valesti, siis on vaja ka inimesi konsulteerida. Aga samas see tobe juhtum, kus oli moodustatud 69 korteriomandit, ei ole otse seotud selle ehitise osa jagamisega, sest siis oli juttu ainult kahest osast. Ehk siis see on päris keeruline case, aga loomulikult järeldusi tuleb teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Et me saimegi sellest vastusest aru, et linn just kui süüdi ei ole miskis ja kui, siis notar ja kinnistusosakond. Et siiski Te ütlesite, et linn peaks olema selliste asjade menetlemisel tähelepanelikum. Et kas Teil on siis plaanis või juba on ka mingeid protseduurireegleid Linnaplaneerimise Ametis vastavalt muudetud? Ja kui linn muudmoodi ei saa aidata, kas need inimesed võiksid näiteks siis loota linna abile õigusabikulude katmisel?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No nagu ma ütlesin, et me saame lähtuda ainult sellest õiguslikust baasist, kus me oleme. Ja mingi kompenseerimine on võimalik ka siis, kui tõepoolest on mingi õigus rikutud. Ja seda tuleb tuvastada. Ja avaliku sektori puhul samamoodi.
Mina ei öelnud, et linn ei ole üldse süüdi. Et tegelikult kohus ka tuvastas, et ka meie menetluse käigus oli midagi valesti tehtud, et see kooskõlastus ei olnud piisav ja sellega praegu tegeletakse. Et kas siin me saame nagu järeldada, et nüüd me peaksime tegelema ka õigusabiga? Et noh, selleks on vaja lisaressurssi, nagu te saate aru. Aga see, et see iga ametnik võiks olla rohkem tähelepanelik ja võimalusel ka inimesi konsulteerida - loomulikult, et see on normaalne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud linnapea! Märgite vastuses kenasti, et ka linn mõistab Liivalaia tn 5 elanike muret ja teatate, et linn on saatnud siis Tartu Maakohtule n-ö toetava kirja nendele Liivalaia 5 korteriühistu liikmete taotlusele, mis siis taastaks endise olukorra. Ja see kiri on läinud välja, ma loen 27. november 2018 ehk 10 kuud tagasi. Et kas mingi vastukaja või vastus 10 kuu jooksul on nüüd sellele tulnud või mis sellega seis nüüd siis on selle taastamisega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii palju kui mina tean, praegu ju käib ju ka kohtumenetlus. Üks asi on see kohtumenetlus, mis käis linna ja korteriühistu vahel ja teine asi on see kohtumenetlus, mis käib minu arvates jätkuvalt käib korteriühistu ja selle äriühingu vahel. Et protsess jätkuvalt käib. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Teie vastusest ja jutust ma saan aru, et selle juhtumi puhul nagu seadust rikutud just nagu ei ole, aga et ennetada selliseid probleeme tulevikus. Sest et kui üks teeb, teevad järgmised võib-olla ka.
Et kas ei oleks vajalik siis mingisugune, linna poolt algatada mingisugune märgukiri või seadusemuudatus Riigikogule, et saaks see asi selgeks ja oleks üheselt mõistetav? Et kas see oleks linnale jõukohane?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No nii palju, kui mina tean, et Justiitsministeerium seda case'i analüüsib. Et kui kaugele seal on jõutud, seda ma praegu ei tea. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et ma võin siis öelda, et seadust on muudetud ja praegu igatahes selline asi enam sellisel kujul täpselt võimalik ei peaks olema. Aga küllap seda analüüsida tuleb tulevikus.
Aga minu küsimus nüüd, hea linnapea, oleks see. Et mulle meeldib Teie suhtumine, et see, mis ei paista õige, ei ole ka õige ja käitutud ongi tegelikult nagu kummaliselt põrsa kombel, eks. Ja ametnikud peaksid ka sellist asja nähes käe vahele saama või inimestega vähemalt suhtlema. Hea, et nad nüüd suhtlevad.
Minu küsimus on see, et seal on paljud inimesed, kes peavad jupp aega nüüd kohut käima, kaasa arvatud pensionärid jne. Kas linn võiks kaaluda neile õigusabi andmist või reservfondist kuidagi selle toetamist? Ma mõistan, et igat vaidlust ei ole võimalik toetada. Aga see on koht, kus linn on olnud osaline ja oleks võinud ka varem sekkuda. See on küsimus. Ma küsin, mis Te arvate.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kui ma vastaksin emotsionaalselt, siis loomulikult tahaks aidata. Et kas meil on selleks juriidilist alust, sest ka raha eraldamine, sealhulgas ka reservist, peab toimuma juriidilisel alusel. Ja mul siin kindlustunnet ei ole. Aitäh!
17:29 Päevakorra punkti alustamine - 4. Perearstide olukorrast Nõmmel 4. Perearstide olukorrast Nõmmel
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab perearstide olukorda Nõmmel. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud volikogu esimees! Austatud Õnne Pillak! Vastasin kirjalikult Teie küsimustele ja olen valmis ka vastama lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma olen nüüd sedasama teemat, mis puudutab perearstide ärakolimist Nõmmelt, rääkinud nii inimestega kui ka perearstide endaga ja jätkuvalt nad kinnitavad, et perearstide puudus Nõmmel on suur. Ja muidugi võib öelda, et Tallinn on üks suur piirkond. Ja nii, nagu siin vastuses ka nagu kumab, et inimene ju võib minna ükskõik kuhu. Aga Nõmmel elab väga palju vanu inimesi ja seal on ka küsimus see harjumus. Muidugi perearst ei pea olema kohe sul majanurga taga. Aga on vahe, kas see inimene läheb Nõmmele perearsti juurde või ta peab hakkama Ülemistes käima.
Et mis see Tallinna plaan on? Või kuidas Te olete vaadanud, et kuidas Nõmmele oleks võimalik perearste juurde saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No suuremas plaanis mulle tundub, et see on tõepoolest väga tähtis küsimus. Aga võib-olla seda saaks võrrelda ka sellise küsimusega, et kust õpetajaid võtta nii praegu kui ka lähiperspektiivis.
Me ju teame, kuidas süsteem on praegu üles ehitatud. Et kui me räägime perearstikeskusest, siis see ei ole polikliinik. Iga arst on mitte ainult iseseisev spetsialist, ta on ka tihti iseseisev juriidiline isik. Ja mõjutada kuidagi ei ole võimalik. On võimalik luua võimalusi ja tingimusi. Ja no neid tingimusi Tallinna linn püüab ka luua ehitades tervisekeskuse. Aga samas jätkuvalt see on perearsti valik, kas talle sobib see koht, kas talle sobib see vorm ja kas talle sobib selle konkreetse tervisekeskuse juht ja iga hetk koos oma nimistuga arst võib otsustada, et talle sobib mingi teine koht või mingi teine vorm. Ja seda kontrollida ei ole võimalik.
No me kindlasti ei hakka praegu rääkima, kas see süsteem peaks olema teistmoodi üles ehitatud, aga kus ... noh kui me peaksime mõtlema, et kus võib olla olid sellised nõrgad kohad, et noh, kui juht, endine MuPAK-i otsustas, et ta siis hakkab eraäriga tegelema ja ise loob perearstikeskuse ja meelitab peaaegu suurema osa nendest arstidest enda juurde. Kas selles on mõnes mõttes süüdi ka linnasüsteem? No võib muidugi seda analüüsida. Aga kui inimene niimoodi otsustas, siis tegelikult tal on vastav ambitsioon ja motivatsioon seda sellisel viisil teha. Ja praegu me saame lähtuda sellest ressursist, mis meil on. Ja loomulikult, kui Nõmme elanikud pöörduvad MuPAK-i poole, siis kõigepealt pakutakse neid võimalusi, mida praegu saab pakkuda MuPAK ja just Nõmmel vaatamata sellele, et see ressurss praegu kahjuks ei ole suur. Aga siis loomulikult räägitakse ka sellest, et on sellessamas kohas ka teised perearstikeskused. Et võiks olla rohkem.
Kui Te küsite mind, et kuidas rohkem arste meelitada Nõmmele või mõnes teises linnaosas oleks rohkem perearste, vot ma ütlen Teile ausalt, ma ei oska vastata praegu sellele küsimusele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hästi õige koha peale Te rõhusite, mis on "tingimused". Ega tegelikult ju linn sellisel kujul ta saabki soodustada, et need tingimused, selle keskkonna luua, et arstid tahaks sinna minna. Ja juba pikemat aega, kui ma ei eksi, siis ka Nõmme linnaosalehes kuulutati ja linnaosa ka toetas Nõmmele uue perearstikeskuse rajamist.
Aga seal on nüüd üks sihuke koht. Et see valikukoht on, et kas see perearstikeskus saaks luua aasta–kahega, et inimesed saaksid seal arstiabi kiiremini või 3–4 aastaga.
Ja minu küsimus nüüd on, et kas linn on valmis vastu tulema? See vahe on lihtsalt selles, et ühel juhul tuleb kehtestada projekteerimistingimused; teisel juhul tuleb läbida detailplaneeringu kogu protsess. Et kas linn on valmis tulema vastu, et saaks selle perearstikeskuse kiiremini rajada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma arvan, et kui meil oleks kindlustunne, et iga perearstikeskuse puhul, mida me ehitame, saab garanteerida ka perearstide olemasolu, siis sellest saaks kindlasti üks prioriteet, sest oleks ka näha kohe tulemusi. Aga see ongi kõige probleemsem koht. Et seinu saab ju ehitada, aga arste juurde saada on väga problemaatiline. Rääkimata sellest, et nagu me teame, see nimistute maht on väga erinev arstidel ja mitte kunagi ei ole ka, no peaaegu mitte kunagi ei ole maksimaalne. Ja me ei saa nõuda, et see oleks maksimaalne ja võib-olla see ei oleks ka õige seda nõuda. Aga probleem on jätkuvalt üleval, et arste on vähem, kui oleks vaja.
Ja kui konkreetsemalt vastata Teie küsimusele, siis seda kindlasti tuleb kaaluda. Aga midagi lubada ma praegu kahjuks ei oska.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh, härra Kõlvart! Ma väga hästi aru saan, et see küsimus, mille kohta me täna praegu räägime, äärmiselt raske küsimus. Ma väga hästi mäletan 25 aastat tagasi, kui me võtsime otsuse selle kohta, et meil nüüd tulevad perearstid. Kõik lubati, et see on sellepärast, et inimesed saavad endale abi koju lähedale. Ja nüüd see nii ei ole. Ja probleem on selles, veel on meil, näha on, et perearstid juba räägivad sellest, võib-olla nad teevad sellest, nad tahavad vähendada oma nimekirja, et saada endale ainult 1600 inimest. Mis sellest tuleb? Ma tean, et nagu linnavõim ei saa seda lahendada, aga linnavõim nagunii vastutab selle küsimuse eest. Üldiselt, mida meie näeme, kuidas me üldse lahendame neid küsimusi? Võib-olla on see on laiem kui tänane jutt, aga väga raske küsimus.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et, jah, nagu ma ütlesin, et me võime ehitada tervisekeskuse kodu lähedal, aga kui perearst otsustab, et Ülemiste keskus on palju huvitavam koht, kaasaegsem ja atraktiivsem - no pole midagi teha, ta kolib sinna koos nimistuga. Ja seda, ma arvan, ei ole võimalik sellisel viisil korraldada, et me iga kord püüame nagu uusi tervisekeskusi ehitada selleks, et meie keskkond oleks veel atraktiivsem, mida me loome arstidele. Et praegu MuPAK-i tegevus on, ütleme nii, jälle käivitatud ja ma loodan, et see võimekus hakkab kasvama. Meil on ka selleks olemas uus juht ja ma usun, et olukord hakkab paranema.
Aga mis puudutab nimistuid, siis tegelikult see minimaalne arv võib olla ka 1200 või isegi veel väiksem see number võib olla, kui selleks on luba olemas. Ja seda reguleerida ei ole võimalik. Seda otsustab arst ise. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et näiteks mul on maa olemas, mul on olemas vabad vahendid ehitada sinna perearstikeskus kaasaegsel tasemel. Mul on ainult üks küsimus. Linn nõuab detailplaneeringu algatamist, mis on tegelikult võimalik algatada lihtsalt projekteerimistingimused - üks krunt, üks keskus sinna ehitada. Küsimus on lihtsalt ajas. Kas on detailplaneering, mis on mitmeaastane protsess, või väljastada projekteerimistingimused, mis on tegelikult lühiajaline protsess? Ma arvan, et see on selle järelepärimise mõte. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult ka linn on huvitatud, et lahendada selliseid küsimusi PT kaudu ehk siis projekteerimistingimuste kaudu. Aga probleem on selles, et see on läbi vaieldud ja selle kohta on olemas Riigikohtu pretsedent ja ...
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ja nüüd iga kord, kui ... Sest inimesed ju vaidlevad nende detailplaneeringute vastu. Ja siis, nagu me teame, jaa ... väga aktiivselt muidu, eriti Nõmmel ja Pirital. Ja siis selles mõttes, et linnasüsteemil, -ametil ei ole nagu mingit soovi nende protsessidega nagu venitada ja projekteerimistingimustega selliseid asju lahendada oleks võimalik palju kiiremini. Jälle ka see küsimus võiks olla lahendatud õigusliku baasi muutmisega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma saan aru, et selle Nõmme probleemi saaks ka lahendatud projekteerimistingimustega siis, kui Nõmmele tuleks üldplaneering. Et ma saan aru, et see on ju kohe-kohe valmis ja siis kaoks see Riigikohtu tekitatud olukord ära. Et millal linnapea siis lubab Nõmme üldplaneeringuga lagedale tulla?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Tegeleme sellega. Ja muidu me niimoodi ka vastasime ka, et kui üldplaneering saab olema vastu võetud, Nõmme üldplaneering, siis saab ka PT kaudu seda lahendada. Et tahaks väga loota, et me aasta lõpuni sellega tuleme välja. Vähemalt amet praegu sellega tegeleb jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole, see arupärimine on vastatud!
Austatud kolleegid! Me oleme enam kui poolteist tundi töötanud. Kas te soovite vaheaega? .... Ei soovi. Selge. Jätkame!
Tallinna linnapea - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kohvik ju ei tööta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kohvik ju ei tööta jah.
17:43 Päevakorra punkti alustamine - 5. Tallinna peatänavast 5. Tallinna peatänavast
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jätkame oma arupärimistega! Järgmine arupärimine puudutab Tallinna peatänavat. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Austatud volikogu esimees. Austatud Rainer Vakra, vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja ootan Teie lisaküsimusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Rainer Vakra esimene lisaküsimus. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Kõigepealt suured tänud volikogu esimehele, et ilma pausita saab tööga jätkata!
Teiselt poolt kõigepealt siis, härra linnapea, Teile ka tänu, et olete väga, ütleme siis täpselt seletanud, et miks ei ole mõistlik antud Tallinna peatänava projektiga jätkata. Ja kui ma vaatan Teie kirja või vastuse koostajat, ma näen, et see on Transpordiamet. Ja mul on siit lisaküsimus. Et kas Teile endale kuidagi ei tundu naljakas, et nüüd me siis räägime, et liikluseksperdid laidavad seda peatänava projekti? Et kuidas siis ikkagi linn üldse sai algatada sellise projekti, kui polnud liiklusmõju analüüsitud? Et kas see on selline tavapärane praktika siis Tallinna linnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma arvan, et me peaksime siis rääkima sellest protsessist algusest peale. Kõigepealt tekkis idee. Siis tuli mõte, et tuleb korraldada arhitektuurikonkursi. Ja oli ka avalik surve, et see sellisel viisil olekski käivitatud. Ja selle konkursi tulemuseks sündis ka vastav eskiisprojekt. Ja siis seda juba hakati tõepoolest analüüsima ja sealt me nägime, kui palju seal oli pehmelt öelda küsitavaid kohti. Ja kui siis oli pöördutud arhitektide poole, et võiks need kohad parandada, siis meile oli vastatud, et kas siis sellisel kujul või siis me ei hakka üldse selle asjaga tegelema. Ja noh, sellisel ... Et meil oli ju tegelikult ja meie poolt oli ju tegelikult tehtud ettepanek, et palun, siin on probleemne koht, siin on probleemne koht, pakkuge teist lahendust. Aga, ütleme nii, selline suhtumine oli päris kategooriline ja antud juhul ei olnud ka võimalik selle projektiga edasi minna.
Mis minu arvates ei ole veel adekvaatne? Et praegu me räägime sellest, või me loeme tegelikult sellest, et linn loobus sellest projektist, kuna meil on muutunud linna arengu suund. Et nüüd me soovime rohkem ruumi autodele. Asi ei ole ju selles, et on tekkinud või toimunud mingi ideoloogiline muutus. Asi on selles, et see projekt ei ole adekvaatne ja selle projektiga ei saa ehitada. Et kui me ei soovi muidugi liikluskatastroofi kesklinnas. Rääkimata sellest, et sellise suure projekti puhul ei saa panna lihtsalt ilusat pilti ja panna linnakaardi peale. Siin tuleb kindlasti läbi analüüsida seda mõju ka suuremas plaanis ja see linnaruum peab olema ka selleks ette valmistatud. Sellepärast me räägime ka nii Estonia puiestee tunneli projektist ja kindlasti me räägime ka sellest, et peab olema ka plaan ringteede osas, vähemalt nende reaalne tulevikuperspektiiv. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Karl-Martin Sinijärv, palun!
Küsimus - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Jaa. Ma vaatangi siin praegu Teie seda kirjalikku vastust, hea linnapea, ja siin on mainitud nii seda Estonia puiestee autotunnelit kui ka näiteks võimalikke tulevasi raud-teealuseid, uusi tunneleid kergliiklejatele ja sõidukitele. Muide ka selline undergroundi värk minule väga meeldib ja tolle pärast ma küsin, et kas Tallinnal on olemas või teoksil mingi säherdune põhjalikum uuring, mida saaks kasutada ka paarikümne aasta vaates, et kus kohas oleks võimalik ja vajalik viia liiklus maa alla ja millised võiksid olla need esimesed kohad, mis valmis saavad olgu raud-teealused või Estonia puiesteel? Ja kui on, siis kui kaugel need asjad on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt, kui rääkida linnaplaneerimisest, siis mulle tundub, et me peaksime lahendama selliseid globaalsemaid küsimusi. Et kuidas, mis suunas ja missuguse kontseptsiooni järgi linn peaks arenema ja kasvama. Ja linn kasvab igal juhul. Ja võib-olla me peame põhimõtteliselt kriitiliselt üle vaatama protsessi, kuidas praegu see on üles ehitatud, sest mulle tundub, et praegu see areng on tihti kaootiline. Et arendajad ostavad mingi maa-ala, ehitavad sinna, siis kuskil toimub veel arendus. Ja siis peale seda linn tegeleb sellega, et tagada sinna infrastruktuur, ühistransport. Ja selline areng käib palju aastaid või tegelikult kogu aeg niimoodi oli. Et see ei ole jätkusuutlik. Me peame kontseptuaalselt otsustama, kuidas kaasaegne Euroopa linn peab arenema, missuguste printsiipide järgi ja mis suunas. Ja võib-olla kõigepealt me peame mõtlema, kuidas ehitada infrastruktuur ja tagada ühistransport ja siis juba vaatama, kuidas seal hakkavad tornid kasvama. Ja siis juba rääkida sellest, et kuhu me viime ja kus me viime liiklust maa alla.
Aga esimene reaalne projekt, millega me juba praegu tegeleme, see ongi Estonia puiestee projekt. Sellest oli ka varem juttu. Aga praegu me otsustasime, et see peaks olema meie lähituleviku projekt. Ja see on juba praegu laua peal, me sellega tegeleme.
Küsimus jätkub - Karl-Martin Sinijärv Karl-Martin Sinijärv
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea linnapea! Ma saan aru, et plaan on siis Teil selline, et kõigepealt arendate välja kesklinnas teedevõrgustiku ja siis peale seda hakkate vaatama, et kuhu ja kuidas see peatänav sinna mahuks. Et kas see tundub selline mõistlik planeerimise protsess? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei, ei. Aitäh! Vastupidi! Me vaatame linna teevõrgustiku, teedevõrgustiku ja infrastruktuuri tervikuna. Et see ei ole nii, et mingis järjekorras: et me ehitame kõigepealt tunneli ja siis pärast vaatame, et kuidas siis me ehitame lennujaama-sadama trammi ja siis pärast, kuidas me sinna paneme peale peatänava. Et, ma kardan, et see oligi peamine viga, et selle peatänava idee oligi niimoodi sündinud, et: ilus mõte - peatänav; kuhu see sobiks? - Vana-Narva maantee ... Narva maantee; ja kuidas me seda paneme - ja paneme selle siia. Aga niimoodi linna arengut planeerida ei ole võimalik. Et see peabki olema ühine plaan, ühine väljatöötatud ja paberi peale pandud skeem, kus ongi koos läbikalkuleeritud ja läbi mõeldud kõik suuremad projektid, mis meil praegu on: lennujaama-sadama tramm, Rävala puiestee läbimurre, Estonia puiestee tunnel ja peatänav. See peaks olema üks tervik, mitte mingis järjekorras. Aga, no ehitamine loomulikult peab olema järjekorras. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, hea volikogu esimees! Austatud linnapea! Ma olen täiesti nõus sellega, et ei saa panna lihtsalt ilusat pilti, mida tegelikult ei saa päris elus ellu viia. Aga Tallinna siis eelmine linnapea Taavi Aas mitte ainuüksi ei näidanud ilusat pilti, vaid ise sõitis selle pildi sees. Et olles olnud temaga erinevatel debattidel, oli see tema üks olulisemaid valimislubadusi, olgu see siis kas raadios, televisioonis või ka mingitel paberkandjatel. Ja kindlasti on inimesi, kes nüüd konkreetselt teda selle eest ka tänasid ja oma hääle andsid.
Et kas meil on veel nagu selles Keskerakonna valimislubadustes, mida on siin kümneid ja kümneid, mida me võime nüüd hiljem nagu selgelt maha tõmmata? Et linnapea on küll teinud ilusa pildi ja ilusa klipi, aga tegelikult tuleb välja, et, sõbrad, päris elus polegi sihuke asi üldse võimalik, olgu see siis kas Linnahalli korrastamine või Kopli kaubajaama välja viimine või Reaalkooli lisahoone. Et mis toimub?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Noh, mulle tundub, et selles maailmas ongi nii, et kõigepealt sünnibki idee ja siis pärast tulevad mõtted, kuidas seda ellu viia. Et ma arvan, et meie Taavi Aasa peame igal juhul tänama selle idee eest ja ma arvan, et see on väga hea idee.
Kuidas seda realiseerida? No tegelikult ka Taavi ei räägi sellest, et see, kuidas ... noh, ütleme nii, meil toimus arhitektidega koostöö, ei olnud väga konstruktiivne ja selle alusel ei olnud ka võimalik selle projektiga edasi minna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah, austatud linnapea! Teid kuulates mul on kogu aeg niisugune tunne, et Te oleks pidanud linnapeaks just nagu varem hakkama. Et mulle tegelikult täitsa imponeerib see terviklahenduse leidmine, mida Te püüate kogu aeg saavutada ja mis oleks ka linna planeerimise seisukoha pealt tegelikult õige.
Aga mul tekib see küsimus, et kui palju see idee ikkagi nüüd maksma läks? Ideed, konkurss, lahendus. Kui palju linn on kulutanud nüüd selle peale juba raha, ilma et ta tegelikult ju kuskile edasi viib? Kas Te võite öelda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma seda täpsed summat Teile praegu ei oska öelda, aga minu kolleegid Transpordiametist on valmis vastama sellele küsimusele. Kas on valmis?
Sõnavõtt - Reio Vesiallik Reio Vesiallik
Aitäh küsimuse eest! Reio Vesiallik olen, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja. Ja tegelikult selle projekti tellimise eest vastutas meie amet.
Praegu on selle eskiislahenduse koostamisega seonduvalt ja eelnevate uuringutega seoses olnud see kulu suurusjärgus paarsada tuhat eurot. Aga see oli väga ulatuslik töömaa-ala, kus oli vaja teha nii geoloogilised uuringud kui ka siis võimalikud muud mõju-uuringud, mida projekteerijad tegid. Ehk et loeti reaalselt inimeste liikumist, millises suunas nad liiguvad ja kui palju neid liigub ja sealhulgas ka ühistranspordi kasutajate arvu. Et need olid selles mõttes olulised uuringud, et jätkata selle projekti edasiviimist ka järgmistes etappides. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Et summad ei ole väiksed. Aga suurem osa sellest kompetentsusest, mida me saime, saab kasutada ka edaspidi, kui me hakkame seda projekti realiseerima. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
... Suurest plaanist ja sellest, kuidas kõik asjad oleks omavahel kooskõlas ja läbi mõeldud. Ja siis Te räägite samal ajal, et on vaja teha ära see Rävala puiestee ja siis sellisel juhul on kogu maailm ilus. Aga miks siis ei ole Tallinna linna enda arenguplaanides seda, et meil on lisatrammiteed kesklinnas? Et kui kogu selle peatänava probleemi põhjus, eks, oli selles, et tundus, et ühistransport ei mahuta nii palju sellele ühele tänavale, et miks mitte neid liine siis vedada mitmele ehk paralleelsele kesklinna läbivale marsruudile. Ja selle asemel, et siis need autod panna sinna Rävala puiesteele, lõhkuda neid maju ja saata Pärnu maanteele veel rohkem autosid juurde, et miks me ei räägi seal sellest ühistranspordi intensiivistamisest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mulle tundub, et Teie mõttekäik on väga huvitav. Aga see teema ei ole nagu päris, ütleme nii, mida saab arutada lähtuvalt sellisest tunnetusest, et kuidas võiks olla paremini. Et mulle ka meeldiks nagu mõelda, et mulle tundub, et sellisel viisil seda liiklust oleks võimalik korraldada paremal viisil. Aga see niimoodi ei käi! See on teadus ja see on matemaatika, kui lubate niimoodi öelda. Ja kui Te minult praegu küsite, aga miks ei saaks paremale või vasakule, siis ma kindlasti ei oska sellele vastata, sest selleks on väga pädevad eksperdid, kes selleks, et vastata sellele küsimusele, ütlevad mulle "no vist on vaja siin paar kuud seda arutada ja arvutada ja läbi analüüsida". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Et hea linnapea! See on väga hea, et tahetakse linnaruumi kompleksselt arendada. Aga no ma siin ikkagi küsin siis et, kui on juba olemas laual see Estonia autotunneli plaan, et siis peab teil olema ka ju mingisugune plaan peatänava osas või mingi nägemus. Et millal linnarahvas sellest kuulda saab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Me praegu räägime sellest, et paralleelselt selle suurema plaani väljatöötamisega me peame loomulikult tegelema ka konkreetsete projektidega. Lihtsalt, kui meil see konkreetne projekt on laua peal, me ei saa unustada sellest terviklikust pildist. Et see on see peamine mõte.
Ma pean ausalt ütlema, et millal konkreetsemalt me jõuame peatänava projekti realiseerima, seda ma ei hakkaks praegu ennustama, sest ... Praegu me näeme sellist loogikat, et selles terviklikus plaanis esimene projekt, mida oleks võimalik realiseerida ja peaks realiseerima, on sadama tramm.
Ja nagu me teame, see tramm läheb üle peatänava. Ja sellepärast ... no see on ka otsene seos erinevate projektide vahel. Ja me näeme ka seda, et järgmiseks etapiks võiks olla Estonia puiestee tunnel. Ja ka siis ainult me võiksime rääkida sellest, et millal me saame realiseerida ka peatänava projekti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kui peatänava projekt seisma pandi, et siis milles täpsemalt see seisneb, see kergliiklust soodustava tänavavõrgu arendamine antud piirkonnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Seda ei olnud võimalik realiseerida sel põhjusel, et esiteks üheks eesmärgiks, peatänava eesmärgiks oli täiendav läbilaskevõimekus just ühistranspordile. Ja kui hakati kalkuleerima seda lahendust, siis tuli välja, et vastupidi, et ühistransport hakkab seal ummikus seisma lähtuvalt sellest lahendusest. Ja liikluse analüüs näitas ka seda, et läbilaskevõimekus oleks maksimaalselt 25%. Võib-olla Teil on teised andmed. Ma olen ka lugenud erinevaid artikleid selle kohta. Aga meil tegelikult ei ole väga palju kompetentsust selles valdkonnas. Ei ole palju eksperte, kes oskavad seda hinnata. Ja seda hinnangut ei saa anda, kirjutades artikli. See on suur töö. Ja selle töö ... Ja ma ei usu, et väga paljud, selleks et kirjutada seda artiklit, seda suurt tööd tegid ära, ja tasuta. Ja eksperdid, kes tegid seda tööd tasu eest, nendega ma kohtusin päris mitu korda ja nägin seda presentatsiooni. Ja siis, kui Te mind küsite, aga miks seda ikkagi ei saaks realiseerida, siis ma pakun Teil mõelda selle peale, et kui sellised probleemid oleksid sisse kodeeritud ja me hakkaksime seda ehitama, et mis siis juhtuks.
Kui Te küsite mind, aga no kui arhitektid ei soovinud seda lahendada, Te võiksite seda ise parandada ja siis ikkagi ehitada ... Aga ka see ei ole võimalik, sest seal on autoriõigused peal. Me ei saa seda lihtsalt parandada. Seda saab teha ainult autor, seesama arhitekt.
Ja siis peamine põhjus, see, mida ma nagu ... sellest ma alustasin, on ikkagi tervikpilt. Ja juba praegu me näeme, et seda tervikpilti tagada, peatänava projektist alustada ei ole võimalik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadri Kõusaar, palun!
Küsimus - Kadri Kõusaar Kadri Kõusaar
Austatud linnapea! Kui me räägime suurest plaanist ja tervikpildist, siis kuidas valmistub Tallinn tulevikuks, mil suund üle maailma on tegelikult üldse vabaneda diisli- ja bensiiniautodest? Näiteks Amsterdam keelab alates aastast 2030, eelkõige õhusaaste tõttu.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Aga nii palju, kui mina tean, see on üle Euroopa. Et varsti Euroopas üldse diiselautodega ei saa sõita. Et see ei ole ainult linnade initsiatiiv. Aga linnade, ütleme nii, mõju selles protsessis iga aastaga kasvab ja ka linnade initsiatiiv
Noh, me võiksime muidugi mingi ilusa avaldusega välja tulla, et ka Tallinnas keelame või hakkame maksustama diiselautosid, aga no ilma sellise kontseptuaalse nägemuseta, see oleks lihtsalt poliitiline demagoogia, ma arvan. Et kui te küsite, kas meil on selline plaan olemas - praegu ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! EKRE fraktsioon kindlasti toetab selle linnaliikluse vaenuliku projekti peatamist. Meie poolest võiks selle isegi prügikasti lausa visata.
Enne kui hakata sellist projekti tegema, peaks kõigepealt mõtlema, et meil ei ole aasta läbi kevad ega suvi. See projekt oleks pannud autod ummikusse ja keskkonda oleks mõjutanud pigem negatiivselt. Alustaks kõigepealt Tallinna kesklinna ja kikilipsu, nagu te teinud olete, mõjude lahendamisega ja linnaosadevaheline liiklus käib ikkagi ju kesklinna kaudu. Ma käin välja natuke väiksema utoopilise idee kui Vesterbackal, et kas näiteks mõnekilomeetrised tunneleid Ülemiste järve, Tallinna-Kopli või Paljassaare lahe alla võiks olla tulevikulahendus? Näiteks Stockholmis on paljud kesklinna liiklustrassid viidud vee alla. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult see ei ole väga utoopiline, et tunnel lennujaama alla - see on see, mida arutatakse. Kui palju see võtab aega ja millal seda on reaalselt võimalik ellu viia? No isegi selle kohta on midagi välja pakutud, aga ma arvan, et see ei ole veel jõudnud nii kaugele, et tõsiselt rääkida, et me võime panna plaani paika. Aga see on selles mõttes päris adekvaatne jutt. Ja meil ka, ma arvan, väga palju alternatiive ei ole, me peame minema maa alla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Austatud linnapea! Et Te räägite pidevalt tervikplaanist, tervikpildist. Aga kas Teil on see juba paigas ja kas kunagi linnavolinikud äkki saaksid ka seda näha?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult me peame rääkima mitte ainult kesklinna terviklahendusest. Me peame rääkima sellest, kuidas linn üldse pikemas perspektiivis hakkab kasvama.
Et nagu ma ütlesin, mina võib-olla teen praegu kellelegi liiga, aga ma arvan, et see areng oli mõnes mõttes kaootiline. Et seal, kus eraarendajal oli võimalusi, oli raha, oli koht, kuhu ehitada, sinna ehitatakse ja ehitati.
Ja meil tekkis siin vahepeal ka selline olukord, et nagu Te mäletate, enne kriisi oli ehitusbuum ja siis see oli veel kriitilisem, minu arvates. Aga siis tekkis kriis ja mõned, isegi mitte mõned, terve rida projekte pandi riiuli peale. Ja nüüd paralleelselt uute algatustega ja detailplaneeringutega hakatakse realiseerima vanu projekte. Ja siis me näeme, et kuskil tekib järjekordne maja, kus minu arvates seda ei peaks olema. Aga sellega pole midagi parata. Et seda protsessi ei ole võimalik peatada. Sest kui me ütleme, et linn on selle vastu ja isegi ei anna ehitusluba näiteks, siis see arendaja 100%-liselt kohtus võidab. Ja, see on läinud rong.
Aga me ei saa samamoodi suhtuda tulevikuperspektiivis. Ja sellepärast peab olema see kontseptuaalne arusaam, kuidas see linn peab arenema. Siin terve rida küsimusi, mida tuleb lahendada ja see võtab ka aastaid, aga me alustasime selle protsessiga. Et me käime koos kolleegidega, et seda teemat arutada ja mõtleme selle peale, kuidas täiendavalt ressursse otsida ka. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh! Austatud linnapea! Et tervikpildi ja tulevikuarenguga kaasneb kindlasti ühistranspordi kasutuse tõstmise plaan. Et millised märkimisväärsed sellised arenguhüpped on teil sellega plaanis silmas pidades kas siis veeremit või liinide kaasajastamist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Me just hiljuti seda arutasime. Alustada tuleb analüüsist ja meil on kavas seda analüüsi teha. Kas me läheme päris sama teed, mida valis Tartu linn, kus ühistranspordi korraldus oli, noh, minu arvates võib öelda ... et ma tegelikult ise hiljuti sain teada, kuidas seda tehti, et aga ma saan aru, et seda tehti seal päris kardinaalselt. Et käivitati teised printsiibid. Isegi mitte asi ei ole selles, et teised liinid või teised graafikud, vaid teised printsiibid. Ja esimene samm, mida me kindlasti teeme, me hakkame seda kogemust uurima. Ja seal oli tehtud ka eelnevalt uuring, et kuidas inimesed liiguvad, missugused eeldused nendel on, kus nad reaalselt elavad ja kus nad reaalselt töötavad. Seda on võimalik teha. Ja siis pärast selle alusel oli tehtud veel üks uuring, et kuidas lähtuvalt sellest seda ühistransporti korraldada.
Et ma arvan, see on väga huvitav kogemus. Praegu on veel vara rääkida, et see oli edukas kogemus. Aga kindlasti see on väga õpetlik kogemus ja meil on plaanis seda kindlasti hakata uurima ja samalaadseid analüüse tellida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
18:10 Päevakorra punkti alustamine - 6. Mustakivi tee pikendusest 6. Mustakivi tee pikendusest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine" "Mustakivi tee pikendusest". Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Austatud volikogu esimees, austatud Rainer Vakra! Vastasin kirjalikult Teie küsimustele ja hea meelega vastan ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Aitäh, hea linnapea, et Te kirjalikult vastasite! Aga täpsustame mõned kohad tõepoolest suuliselt ka üle.
Et küsimus lihtne. Et elanikud olid nii meedia vahendusel kui ka tänaval pahased, et selline selle projekti avalik väljapanek toimus seal juuli-august, kus on suur puhkuste aeg. Ja siis ka kohalik linnaosa vanem ütles, et tema ei tea midagi, et tema seda protsessi üldse ei juhi. Et mis oleks võimalik teha tulevikus, et avalikustamised ei oleks juulikuus, kus inimesed on rannas? Ja mis sellele linnaosa vanemale öelda? Et kuidas saaks teda aidata, et teda kuulatakse?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No nagu me teame, avalikustada tuleb siis, kui see on avalikustamiseks valmis. Ja samas see, mida ütles lugupeetud linnaosa vanem, ei tähendanud, et ta ei ole asjaga kursis. Ta lihtsalt seda protsessi ei saa juhtida, kuna see tuleb ameti poolt. Ja tegelikult linnaosas toimus ka avalik arutelu, mida see lugupeetud linnaosa vanem ehk siis Tõnis Liinat on ise korraldanud, rääkimata sellest, et linnaosa ja tänaseks isegi kaks linnaosa korraldasid enda initsiatiivil ka küsitluse ja arutelu sel teemal. Ja noh, me ei saa praegu väita, et see on representatiivne, aga suurem osa nendest inimestest, kes osalesid selles küsitluses, olid positiivsed selle projekti vastu. Ja see omakorda jällegi ei tähenda, et see on juba piisav signaal meie jaoks, et selle projektiga edasi minna. Et siin on veel vaja läbi viia terve rida uuringuid ja eelkõige keskkonnamõju uuringuid, rääkimata liiklusuuringutest. Aga ma arvan, et antud juhul kõige tähtsam ongi keskkonnamõju uuring, sest seal on terve rida asju, mida tuleb välja selgitada. Ja siis me saame ainult rääkida sellest, et kas on võimalik edasi liikuda või mitte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Sellest Teie viimasest sõnasabast just kinni haarates. Kuidas on võimalik tee projekteerimine ja keskkonnamõju hindamiste samaaegne hindamine, kui trassi valik peaks lähtuma viimasest, keskkonnamõju hindamisest? Et kuidas neid kahte samal ajal saab teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No tee projekteerimine on mitmekülgne protsess. See ei ole ainult tee joonistamine kaardi peale. Et ikkagi seesama keskkonnamõju uuring ongi selle tee projekteerimise osa, et ilma selleta ei ole ka võimalik. Et see ongi üks protsess, mis käibki koos. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud linnapea! Ma tean ja tunnustan Teid, et Teil alati läheb korda, mida tegelikult linna otsustest arvavad linnaos kogud ja heameel on tõdeda, et ka austatud volikogu esimees ise on linnaosakogu liige.
Et Te oma kirjalikus vastuses jätsite vastamata sellele, et mis siis oli selle Pirita linnaosakogu otsus ja mis nemad sellest arvasid, sellest projektist? Et see jäi kuidagi selles kirjalikus vastuses mulle arusaamatuks ja vastamata. Et oskate seda täpsustada?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma arvan, et seda ametlikku linnakogu otsust ei ole. Et seda ametlikku, ütleme nii, seisukohta ei ole. Kas see peaks olema? No ma arvan, et seda kindlasti linnaosakogus oleks vaja igal juhul läbi arutada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kui keskkonnamõju hindamiste käigust selgub, et ei ole võimalik seda teed projekteerida ilma, et keskkonnatingimused olulisel määral halveneks, siis kas linn on valmis loobuma sellest projektist või selle tee projekteerimisest sellisel viisil?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. No selleks ju seda ka tellitakse, et kui see negatiivne mõju on nii suur, et seda projekti ei ole mõistlik lõpuni viia, siis kindlasti kaalu peal on otsus, et seda projekti üldse mitte ellu viia. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Et austatud linnapea! Et ma olen selle Mustakivi tee projektiga kursis olnud juba aastal, ma ei tea, kas 2004-2005, kus on endise linnapea kiri antud elanikele, et see tee
on valmis juba aastal 2003. Nii et me oleme sellega juba 15 aastat hiljaks jäänud. Minu teada on seal detailplaneering olemas. Teetrass ... praegu peaks olema ainult need töötingimused ja tee projekteerimistingimuste koostamine ja peaks olema seal tehtud ka keskkonnamõjude hindamine. See trass on ammu välja valitud ja inimesed ootavad, et see saab valmis, ja just nimelt need inimesed, kes seal kohalikud elavad. Ma tean, et allkirju korjatakse küll Mustamäelt ja ma ei tea, kuskohast kõik. Aga tegelikud inimesed ootavad seda teed. Ma väga loodan, et igal instantsil, igal astmel saab ta positiivse hinnangu ja positiivse lahenduse. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Ma pean tunnistama, et minu jaoks oli natuke üllatuseks, et - vähemalt see, mida mina näen sotsiaalmeedias ja lähtuvalt sellest, mis jõudis ka minu laua peale ehk siis allkirjad -, et selline positiivne meeleolu on olnud. Et mulle tundus, et see tekitab kindlasti ka negatiivseid emotsioone. Sest see keskkond ju muutub seal, siis kui seda projekti ellu viia.
Aga ma arvan, et neid uuringuid tuleb lõpuni läbi viia ja siis saab otsustada. Rääkimata sellest muidugi, et hinnanguliselt see projekt läheb maksma umbes 20 miljonit. Et see on veel eraldi suur küsimus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! No mina olen ka, pigem positiivselt suhtun sellesse Mustakivi tee pikendusse. Ja peaks nagu teadma ka sellest, kuna mäletan alates 2006 selle menetluse algust.
Aga päris hästi ei saa nüüd aru. Et Te vastuses kirjutate, et see 2006 algatatud detailplaneering lõpetati 23. jaanuar 2019. Aga samas on siis nagu toodud, et Pirita Linnaosa Valitsus on esitanud omapoolsed tingimused projekteerimistingimuste eelnõu koostamiseks ehitusregistrisse 8. veebruar 2018 ehk aasta enne seda, kui see varasem detailplaneering lõpetati. Ja nüüd siis kuulen, et millalgi ta ikkagi jõuab siis veel linnaosakogusse. Et kuidas see järjekord ... Palun andke mulle natukene või harige mind selles järjekorras, millal ta siis ...
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kui rääkida lisa, vabandust, linnaosakogu hinnangust, siis linnaosakogu saab seda alati teha. Aga võib-olla kolleegid saavad täpsustada seda menetluskäiku ka.
Sõnavõtt - Reio Vesiallik Reio Vesiallik
Aitäh! Siin tundub, et on tegemist kirjaveaga. Et see on pigem ikkagi aasta 2019.
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Selge!
Sõnavõtt - Reio Vesiallik Reio Vesiallik
Aasta on 2019. Et see oli ikkagi peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, kui anti seisukoht, missugune võiks olla siis projekteerimistingimustes sätestatav tingimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Aitäh, austatud linnapea! Et Mustakivi tee pikendus on igati positiivne projekt ja mida rutem see tuleb, seda kergem on kindlasti selle piirkonna liikumine seal ükskõik siis millise transpordiliigiga.
Aga ma küsin üle. Et kas nüüd see kergliiklustee kavandamine seal on reaalne ja kogu siis selle ümberkaudse kergliiklusteega liidestamine?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, seal on ju ka promenaadid ette nähtud, et see on nagu laiem projekt, kui ainult autodele mõeldud tee, et see ei ole ainult maantee. Aga, noh, võib-olla detailidest on veel vara rääkida, et kuidas, projekteerimine peab olema lõpuni viidud. Aga muidu kontseptuaalselt see ei saa olla ainult autodele mõeldud tee. See on kindlasti, ja see on ka sisse kodeeritud, see on kindlasti ka kergliiklustee. Ja no tegelikult ju viimastel aastatel, kui me viime ellu selliseid suuremaid projekte, siis alati on olemas ka kergliiklustee. Ja Reidi tee on selleks hea näide. Et 4,6 kilomeetrit kergliiklusteed. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole, see arupärimine on vastatud.
18:20 Päevakorra punkti alustamine - 7. Tallinna linna linnaosakogudest 7. Tallinna linna linnaosakogudest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
7. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine", "Tallinna linna linnaosakogudest". Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud Priidu Pärna! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tundub, et lisaküsimusi on siiski vähemalt üks. Palun, Priidu Pärna!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Suur tänu selle vastuse eest! Et põhiliselt tuli siit ju välja see, et aastast 2017 on praeguste pädevustega linnaosakogu tegutsenud ja veel vara on nende pädevuses seisukohta võtta ja ka seadusemuudatusi tuleks oodata.
Aga ma siiski küsiksin linnapea arvamust. Et kas ta ise arvab, et meie Tallinna linnaosakogude pädevus võiks olla palju suurem. Näiteks, kas linnavalitsus ei tohiks nimetada ametisse linnaosavanemat ilma linnaosakogu nõusolekuta?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Tegelikult ma olen mõelnud selle peale, et mis on linnaosakogu roll. Ja, no kui niimoodi laiemas plaanis mõelda, et volinikel on olemas õigus ja kohustus linnaelanikke esindada ja on olemas selline üldine kontseptuaalne volituste maht ja nüüd on nagu küsimus, et on volituste maht volikogu liikmetel ja linnaosakogu liikmetel ja mida see täiendav volituste maht peaks tähendama? Kas me osaliselt anname pädevuse linnaosakogudele, et osa sellest pädevusest siit saalist läheb linnaosakogudele? Või siis me hakkame seda dubleerima? Et kõigepealt peab otsustama linnaosakogu - just otsustama, mitte enda arvamust andma - ja siis on järgmine samm volikogu. Ma räägin praegu kontseptuaalsest lähenemisest. Et see, et üksikasju peab otsustama või kooskõlastama üks või teine organ, no see on detailide küsimus. Aga minu jaoks ei ole nagu põhimõtteliselt arusaadav, et mida see õiguslikult peaks tähendama - linnaosakogude pädevuse laiendamine. Kas anname midagi siin saalist üle või loome sellist topelt otsustamise institutsiooni. Et mõlemad variandid minu jaoks on väga küsitavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Kas see linnaosakogude eelarvete mõttes, kas Teil on kontseptuaalses mõttes mingeid mõtteid? Kas linn on selles mõttes võtnud mingi sihi laiendamaks neid või toomaks sinna rohkem pädevust, siis n-ö linnaosa valitsuse mahu suurendamise mõttes?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No praegu see eelarve, mis meil on, on eelkõige mõeldud selleks, et linnaosakogu liikmetele maksta kompensatsioone. Ja nagu me näeme, et päris suur osa sellest jääb kasutamata. Et see tähendab seda, et linnaosakogu liikmete aktiivsus ei ole pehmelt öeldes väga suur. Ja me teame, et tihti linnaosakogud kasutavad seda selleks, et linnaosas üritusi korraldada või mingit muud aktiivsust toetada.
Aga mulle tundub, et see, mida te küsite, on võib-olla seesama raha, mida võiks linnaosakogu jagada. Et lähtuvalt enda nägemusest. Ja see on just tegelikult seotud selle kontseptuaalse küsimusega. See peaks tähendama, et osa eelarvest läheb otsustamiseks linnaosakogudele; et osa volikogu kompetentsusest või pädevusest läheb üle linnaosakogudele - no osa eelarvest, osa pädevusest.
No kui me peaksime selles suunas liikuma ... Sest ma arvan, et just niimoodi kontseptuaalselt tulebki mingi hetk otsustada. Mitte nii, et kas selliseid üksikasju peaks üks või teine institutsioon nagu lahendama. Et no ma arvan, et see vajab kaalutlust. Ma arvan, et seda võib arutada. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No teadupärast Brüsseli linn tegelikult vist koosneb kuuest või kaheksast kohalikust omavalitsusest ehk meie mõttes linnaosakogust ja saavad edukalt Brüsselit administreeritud. Et see ei pea tähendama üksnes pädevuse üleandmist volikogult linnaosakogule.
Et tõesti minu küsimus oli, et miks mitte ei võiks linnaosakogu pädevust suurendada sellel moel, et näiteks linnaosavanema kandidatuur peab olema saanud linnaosakogu heakskiitu. Väga konkreetne ettepanek.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No see on ju ka poliitiline küsimus. Et kas see peaks tähendama seda, et kui on linnas poliitiline võim, mida moodustab üks erakond või koalitsioon, ja linnaosas on mingi teine valem ja siis selles linnaosas peaks olema ka teise poliitilise koalitsiooni või erakonna esindaja. Me ju lõppude lõpuks jõuame nii kaugele. Et see on päris konkreetne asi. Et siis meil volikogu valimiste tulemused ei ole siis 100%-liselt globaalsed, et on võimalik ka linnaosas tekitada teist poliitilist võimu. Ma arvan, et vist mitte, et praegune süsteem seda ei näe ette. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lihtsalt selle esimesena ma mängisin selle mõttega, et kui on näiteks kõik Keskerakonna linnaosavanemad ja üks linnaosavanem on teisest erakonnast, siis ma väga suurt edu talle seal kohapeal muidugi oma otsustel ja raha linnaosasse toomiselt ei ennusta. Et see on reaalsus.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Sellepärast teda ei olegi.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aga mu küsimus puudutab hoopis seda linnaosakogu sisulist tööd selles mõttes, et mina olen küll seda meelt, et linnaosakogu sihukesed olulised, kohapeal olulised küsimused peaks läbi arutama ja oma arvamuse andma.
Ja siit ma nüüd küsikski Nõmmele nõu. Et nimelt, seal on Nõmme keskuse planeeringut kutsutud üle aasta juba linna poolt Linnaplaneerimise Ametist kedagi tutvustama. Seda ei ole leitud, seda võimalust. Et kelle poole pöörduda või kuidas, et sihukesed olulised teemad saaksid linnaosakogusse ikkagi tulla ja neid arutataks seal. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No puht praktiline lahendus võiks olla, et linnaosa arhitekt võiks tulla ja selliseid asju .... Kuidas ei ole?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hetkel ei ole.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei noh, selles mõttes, et koht on olemas, koht on ju olemas. Ehk siis tulevikus see võiks olla niimoodi lahendatud. Ja kui rääkida linnaosakogu aktiivsusest, sest mulle tundub, et võib-olla Nõmme ongi ... öelda, et kõige positiivsem näide, ei ole väga korrektne, aga kindlasti väga positiivne näide ja seal see toimib. Ja tegelikult ükskõik, mis erakonnast on linnaosavanem. Nii palju, kui mina tean, et linnaosavanem alati leiab seda aega, et seda koostööd teha ja ka asju arutada ja ka reaalselt see koostöö on ka viljakas. Ehk siis see kohapeal sõltub ka inimestest ka. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma seda ... eelarve mõttes ma esimese küsimuse juures mõtlesin pigem seda, pigem just sihukese kaasava eelarve mõtte ...
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa-jaa. Ma sain aru.
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
... mis annab mingi 100 000 või 200 000 umbes igale linnaosale ja siis nad tegelevad sellega.
Aga mu teine küsimus oleks tegelikult seotud hoopis ümbritsevate valdadega.
Et kui me räägime siin Tallinna linnaosakogudest, siis Tallinna regiooni, pealinna regiooni omavaheliste üldregiooni küsimustega tegelikult tegeletakse suhteliselt halvasti. Meil on koolikohtade mõttes või transpordiühenduste mõttes see koostöö alati ei suju kõige paremini. Siin Laagris või kõikjal mujal on hulk neid näiteid, kus tegelikult oleks võimalik palju paremat asja saada. Ja nüüd senikaua, kui meil see linnaosakogu struktuur linna sees on niivõrd mannetu ja jõuetu, siis on väga raske neid kuidagi ka väljaspoolt öelda, et "tulge liituge või tulge tehke meiega midagi koos", kuna seda võimu jagamist no ei paista kuskilt sealt, on ju.
Et kas linn on selles osas mõelnud ümbritsevate valdadega mingi koostöövormi peale, mis ei ole siis võib-olla n-ö linnaosakogu nagu koopia, aga mis annaks neile selle tunde, et nad saavad midagi sisulist panustada ja nad saavad midagi ka nagu vastu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et tegelikult juba mingi aeg eksisteerib selline mõiste nagu Suur-Tallinn. Ja see Suur-Tallinn ongi mitte ainult Tallinna haldusterritoorium, vaid ka ümbritsevad omavalitsused. See on reaalsus, sest kõik need omavalitsused, inimesed kasutavad meie infrastruktuuri. Aga praegu me peame tunnistama, et teised omavalitsused pigem on Tallinnale koormuseks ja samas nende panus ei ole eriti märgatav. Ma arvan, et seda tõenäoliselt oleks võimalik ümberprogrammeerida. See on muidugi väga suur töö, sest kõigepealt tuleb aru saada, kuidas see kontseptuaalselt hakkab toimima. Aga ma olen sellega nõus, et kas selle peale on vaja mõelda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. See arupärimine on vastatud.
18:32 Päevakorra punkti alustamine - 8. Suurfilmi võtete tõrjumisest 8. Suurfilmi võtete tõrjumisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
8. päevakorrapunkt "Artupärimisele vastamine". "Suurfilmi võtete tõrjumisest", mille on esitanud Mart Luik. Härra Luike ma saalis ei näe, seega arupärimine on vastatud. Läks kinno, väga hea!
18:32 Päevakorra punkti alustamine - 9. Pirita linnaosas Kose tee 58 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja Võsa tee 26 kooli rajamine 9. Pirita linnaosas Kose tee 58 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja Võsa tee 26 kooli rajamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
9. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine". Selle on esitanud Mart Luik ja see puudutab Võsa tee 26 kooli rajamist. Härra Luike ei ole, ka see arupärimine on vastatud.
18:33 Päevakorra punkti alustamine - 10. Tallinna haridusasutuste töötajate vilistamisest eesti keele nõuetele 10. Tallinna haridusasutuste töötajate vilistamisest eesti keele nõuetele
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
10. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine". "Tallinna haridusasutuste töötajate vilistamisest eesti keele nõuetele" ja vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Tervist veel kord kõigile! Et vastus on tegelikult laekunud juba kirjalikult. Kui on lisaküsimusi, siis vastan ka suuliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Õnne Pillak küsida soovib. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jah, aitäh nende vastuste eest! Ma ei tea, kas see nüüd oli sihuke kokkusattumus, mis siin on olnud. Aga siin kolmandas vastuses, kus me küsime, et mis ajaks siis ja millal härra Garanžal on eesti keele eksam tehtud ja kõik on hästi, vastab tingimustele, siis ettekirjutuse tähtajaks on määratud tänane päev.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Just.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Heli Pilden
Kuidas tal läheb?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Vot ma veel ei tea. Homme küsin.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aga kas me saaksime siis ... Tööpäev hakkab juba lõppema, ma vaatan, 6 läbi 34 minutit.
Tallinna Linnavolikogu liige
Vaheaeg!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Et vaheaega ilmselt ei ole vaja võtta. Aga äkki Te annaksite siis homme ka meile teada, et kuidas härra Garanžal läheb selle keeleõppega? Sest ta tegelikult on suhteliselt suure sihukse märgilise tähendusega Tallinna linnas juba.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, seda võib korraldada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja Kristen Michalil on ka teine küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Nüüd võib-olla natukene tõsisem küsimus. Et millised on plaanid Tallinnas lasteaiast alates eestikeelsele õppele üleminekul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Praegu sellist plaani meil ei ole. Samas meil on käimas üks hea koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga, mille raames siis me igas lasteaias, igas venekeelses rühmas on siis üks lisaõpetaja, kellega siis lapsed saavad rääkida ainult eesti keeles. Nii et see meede nagu peaks, ma arvan, tulevikus võimaldama seda, et lasteaia lõpetades oskab siis laps nii oma emakeelt kui ka eesti keelt soravalt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Et arvestades, et seda plaani Teil üleminekuks ei ole, siis kas Tallinna linn on valmis panustama, arvestades siin teadusrahastuse ja üldse õppetöö rahastuse suhteliselt madalat taset, venekeelsete õpetajate väljakoolitamisse? Et kas on linnal sedasorti soovi riigile appi tulla?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Mis ...?
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kuna riik ei maksa piisaval määral. ....üle eestikeelsele haridusele, siis kas venekeelsete õpetajate koolitamisse on linn valmis lisaraha suunama?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
... Nii.Hea küsimus. Kui ma saan aru õigesti, siis vastus võiks olla umbes selline, et venekeelsed õpetajad ka praegu saavad meilt võimaluse tasuta eesti keelt õppida. Nii et selles mõttes oma eesti keele taset meie kooli õpetajad ja ka lasteaia õpetajad saavad siis n-ö linna kulul, kui niimoodi võib ennast väljendada, parandada. Nii et selline programm on meil olemas. See käib praegu ja ma arvan, et ka järgmise aasta eelarves on vastav summa olemas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea abilinnapea! Ma jätkan siit Kristjani küsimusega,. Et tegelikult on vahe, kas laps õpib eesti keelt võõrkeelena või laps õpib eesti keeles - eestikeelne õpe. Ja siit minu küsimus. Et teatavasti Tallinnas praegu koostatakse järgmise 10 aasta haridusstrateegiat. Kas eestikeelsele õppele ülemineku teema on seal sees ja kas linnavalitsus, kui ta koos Haridusametiga neid mustandivariante arutab, kas see pannakse sinna sisse ühe suunana? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma praegu ei oska sellele küsimusele vastata. Ma arvan nagu, et siis, kui ma näen seda mustandit, siis ma saan paremini sellele küsimusele vastata, kuna seda strateegiat koostab mitte ainult Haridusamet, vaid Haridusameti tellimusel Cumulus Consulting, siis me näeme, mida Cumulus Consulting meile selles valdkonnas oma visioonina pakub ja sealt saame edasi minna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Ma jätkan Õnne Pillaku küsimust. Et millal see haridusstrateegia võiks linnal valmis saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Et planeerime, et sügisel saab see valmis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea abilinnapea! Et no loomulikult Te ei ole nüüd päriselt spetsialist, aga kas Te päriselt usute, et üks lasteaialaps, tegutsedes terved päevad venekeelses keskkonnas ja seal juures on üks inimene, kes siis, ma ei tea, kuidas siis, kõigiga korraga ei saa eesti keeles rääkida, aga püüab siis võimalikult kogu aeg eesti keeles rääkida, lapsed aru tast ei saa ... Et kas Te päriselt arvate, et nad lasteaia lõpuks hakkavad soravalt ka eesti keelt rääkima, nagu Te ütlesite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Praegu meil on käimas kümnes lasteaias vastavad pilootprojektid ja tegelikult tagasiside sealt on väga positiivne. Nii et jah, ma usun seda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud abilinnapea! Koolidirektor Garanža on vist ametis või n-ö kohusetäitja kas mingi 12 aastat juba ja mina mäletan siin volikogus iga aasta käib üks sihukene imelik mäng. Et jälle ja jälle tuleb uus abilinnapea, kes peaks vastama, et miks rikutakse räigelt seadust, et üks koolidirektor, kes ei soovi keelt selgeks õppida, ja jätkab ikkagi. Ja jälle on seesama mäng ka Teie puhul. Öelge palun, millal tuleb Teie erakonnast mõni, kes ausalt ütleb, et see on piinlik, see on kordumatu ja see võiks ära lõppeda ükskord? Millal selline asi võib juhtuda?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma hästi ei oska sellele küsimusele vastata.
Ma ei ole selline inimene, kes tulevikku näeb.
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ega ma ei lootnud ka.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul on selline küsimus. Et arvestades, et Tallinna linnas on teatud piirkondades lasteaiakohti puudu, kas on plaanis avada ka venekeelseid lasteaiakohti-rühmi vastavates alades? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult praeguses olukorras ja praeguse prognoosi järgi see lasteaialaste arv on langemas. Nii et iseenesest praegu on isegi mõned rühmad nagu, mis lähevad kinni sellepärast nagu, et lasteaialapsi ei ole nii palju. Seega ma ütleks, et lähiajal meil ei ole plaanis kuidagi massiliselt hakata lasteaedu ehitama. Samas jällegi seesama strateegia, millest me juba rääkisime siin, ongi ellu kutsutud muuseas ka selleks, et konkreetselt linnaositi näidata meile, mis on olukord ja kuhu on ühte või teist õppeasutust vaja, olgu selleks lasteaed või kool. Nii et, siis kui see strateegia on valmis, siis me näeme, kas ühte või teise kohta nagu on siis vaja nagu uut näiteks lasteaeda ehitada. Ja sealt edasi vaatame nagu, et kuidas see lasteaed siis välja näeb ja mis on selle töö, ütleme niimoodi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea abilinnapea! Et see, et laps lasteaia lõpetamisel räägiks eesti keelt, see on ju selleks, eks me kõik teame, et lapsel oleks võimalus minna eestikeelsesse kooli ja tal oleks siis sama stardipositsioon eesti keelt kõneleva lapsega; et tal oleks ka paremad võimalused tööturul, eks. See on ju eesmärk.
Et mul on küsimus. Et kui see pilootprojekt nüüd ära lõpeb, see üks eesti keelt kõnelev inimene seal venekeelses lasteaiarühmas, ja kui siis selgub, et tulemused ei ole ikkagi nagu need, mida oodati, mis on üsna tõenäoline, et on Teil veel mõni plaan varuks, et kuidas siis ikkagi saada lapsed lasteaia lõpuks soravalt eesti keelt rääkima, ka venekeelsetest peredest lapsed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Neid plaane võib olla tegelikult palju. On erinevad variandid, mis töötavad ka praegu nii mõnedes lasteaedades: kas keelekümblus või siis sellised lasteaiad, kus on eesti ja vene lapsed nagu koos; sellised grupid, kus nad käivad koos, ja seal on näiteks üks päeva pool vene keeles, teine päeva pool eesti keeles nagu, mis mulle nagu eriti meeldib, sellepärast see minu meelest ongi nagu väga ilus lõimumismudel. Nii et neid ideid on küll ja küll. Mina küll arvan nagu, et see piloot, mis meil praegu käib, lõpeb positiivselt, me laiendame seda ka teistele lasteaedadele. Aga no elame-näeme.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole. See arupärimine on vastatud!
18:42 Päevakorra punkti alustamine - 11. Tallinna huvikoolide õppetasude tõusust 11. Tallinna huvikoolide õppetasude tõusust
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja meie viimane päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine" Tallinna huvikoolide õppetasudest ja vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Samamoodi, kui on lisaküsimusi, olen valmis vastama. Aga kirjalikult läks vastused teele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Õnne Pillak küsib. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Teatavasti Kullo, Huvikeskus Kullo suurt remonti praegu valmistatakse ette. See aasta on 1,5 miljonit ja kokku läheb see maksma 6,5 miljonit eurot. Ja kui ma küsisin arupärimises, et miks tõsteti niivõrd palju Kullos huvihariduse kohatasu ... See oli, nüüd lõpuks see jäi 11 eurole kuus, see tõus. Esialgu oli üle 20. Siis vastus oli, et selleks et huvikool saaks õppekeskkonda paremaks muuta. Mis on need asjad, mida selle suure remondi käigus, renoveerimise käigus nüüd ei saa teha, et tuleb lastelt võtta veel lisaraha selleks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et eelkõige käib jutt inventarist, mida me ei hakka nagu välja vahetama remondi käigus. Et see on asi number üks. Asi number kaks on: kui me räägime õppekeskkonnast nagu, siis ma arvan, et ka õpetajad peaksid olema nagu hästi motiveeritud, et jätkata oma tööd ja teha seda siis hea meelega, mitte sellepärast, et nad lihtsalt peavad seda tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja teine küsimus Õnne Pillakult siiski. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ja teine küsimus puudutab mul seda valdkonda laiemalt selles mõttes, et Tallinnas on kümme munitsipaalhuvikooli. Kas kõigis ja kui palju siis tõusis kohatasu alates sügisest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ütleme niimoodi, et enamuses tõusis keskmiselt 1–5–6 eurot umbes, mis ei ole väga suur tõus. Muusikakoolides minu teada ei ole tõusnud ja kunstikoolis ka ei ole tõusnud. Ja siis Kullos on tõusnud, ja sellest me siin kirjutasime. Ja see oli veel üks ... Seal oli ka nagu enam-vähem sarnane Kulloga tõus. Et praegu peast ei ütle, aga oli veel üks kool, jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole, see arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur aitäh! Me oleme oma päevakorra ammendanud! Annan teada, et järgmine linnavolikogu korraline istung toimub 19. septembril. Head õhtut!
18:45 Istungi lõpp