Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 22.08.2019  
Istungi number: 13  
Istungi aeg: 16:00 - 19:43  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-22.08.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:23 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Tervist ja tere tulemast kaunilt ja kosutavalt suvepuhkuselt. Mul on hea meel teid kõiki taas rõõmsate ja puhanutena näha ja meie uus hooaeg võib alata.
Aga et likvideerida eelmisest hooajast mõned ülesse jäänud küsimused, siis mul on tänase istungi alguses au paluda teid hetkeks püsti tõusta, et me saaksime linnavolikogu saali tuua Eesti Vabariigi ja Tallinna linna lipu, mille toovad meile sisse Tallinna noortevolikogu liikmed.

Kõlab laul "Eesti lipp", sõnad Enn Võrk, muusika Martin Lipp.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja ma palun kingitusetegija härra linnapea. Teie sõnavõtt!
Kõne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Täna on väga sümboolne päev. Kaks päeva tagasi me tähistasime Eesti iseseisvumise 28. aastapäeva. Homme me tähistame Balti keti 30. aastapäeva. Ja üldse see aasta oli meie jaoks väga sümboolne, ka Tallinna jaoks, sest me tähistasime ka 800 aastat esmamainimisest. Ja võib-olla veel üks tähtis meeldetuletus. 115 aastat tagasi Tallinna linnas esmakordselt eestlased said avaliku võimu enda kätte Tallinna Linnavolikogus. See oli võimalik tänu koostööle, eestlaste ja venelaste fraktsioonide koostööle.
Lipp on riigi sümbol. Aga mitte ainult. Ma arvan, kõige tähtsam on see, et ta on rahva sümbol. Aga kui vaadata meie lippu, siis võib öelda, et no tegelikult kõigepealt see on kangas. Mis teeb seda lipuks? Lipuks seda teeb meie suhtumine, väärtustamine, lugupidamine, meie emotsioonid ja meie käitumine. Ainult siis on tegemist lipuga. Ja ma arvan, et lipu peamine eesmärk on inimesi ühendada. Lipp tekitab meil ühist emotsiooni, et me oleme koos. Lipp ei ole mõeldud selleks, et inimesi lahutada.
Ja täna ma arvan, kui me alustame volikogu uue hooajaga oleks väga tähtis säilitada seda emotsiooni, ühist emotsiooni, mis tekitab Eesti lipp ja mis tekitab Tallinna lipp. Kõik koos me oleme Eesti riik ja kõik koos me oleme Tallinna linn. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja nüüd, austatud kolleegid, alustame istungi töise osaga ja kõigepealt teavitan teid muudatustest linnavolikogu koosseisus. Linna valimiskomisjoni 20. juuni otsusega käesolevast aastast number 20 pikendati Mihhail Korbi volituste peatamist kuni 20. septembrini käesoleval aastal ning linnavolikogus jätkab Natalia Malleus. Loeti lõppenuks Sven Mikseri volitused linnavolikogu liikmena seoses tema Euroopa Parlamendi liikmeks registreerimisega 6. juunist käesoleval aastal ning linnavolikogus jätkab Anto Liivat.
Valimiskomisjoni 7. augusti käesoleva aasta otsusega number 20 peatati Jaak Juske volitused linnavolikogu liikmena 15. augustist kuni 1. märtsini 1920. aastal ning linnavolikogu liikmeks kinnitati Siim Tuisk. Pikendati Urmas Espenbergi volituste peatumist linnavolikogu liikmena 7. novembrini ning linnavolikogus jätkab Kairet Remmak-Grassmann. Taastati Andres Koldre volitused linnavolikogu liikmena ja lõpetati Izabella Riitsaare volitused.
Keskerakonna fraktsiooni 22. augusti otsusega võeti Andres Koldre fraktsiooni liikmeks ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 22. augusti otsusega võeti Siim Tuisk fraktsiooni liikmeks.
Ja nüüd palun registreerida nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendamist, ja selleks palun vajutada puldil klahvi "Kõne". Ja päevakorra ammendumise järel on sõnavõtuga võimalik esineda Siim Tuisk. Väike eksitus. Ei ole midagi, esimene istung. Tere tulemast! Registreerunuid ma ei näe.
Ja nüüd saame liikuda tänase päevakorra juurde! Tänases päevakorra projektis on meil 19 punkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas?
Tallinna Linnavolikogu liige - Kaido Kukk Kaido Kukk
Jaa!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Kaido Kukk Kaido Kukk
Palun number 19 välja võtta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Välja võtta number 19. Ja ka Kristen Michalil on soov päevakorra osas. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa. Et Ants Leemets palus oma arupärimist lükata ka enne edasi - et ta oli ka kirja saatnud - tervislikel põhjustel. Et kui on võimalik see täna välja võtta, teinekord arutada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vastab tõele. Härra Leemetsa kiri on meil olemas ja oleksin ka teinud ise sellise ettepaneku, mis puudutab päevakorrapunkti number 16, mille võiks täna päevakorrast välja arvata. Ja ka linnavalitsuse abilinnapead on teinud ettepaneku tõsta 16-s ja 17-s arupärimine viimasteks punktideks. Loodan, et ka see ettepanek teile sobib.
Kas muudatusi soovib keegi hääletada? Kui ei, siis lugupeetud linnavolikogu, panen nende eelmainitud muudatustega päevakorra 22. augusti osas teie ette hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
63 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, 1 linnavolikogu liige ei osalenud - päevakord on kinnitatud!
Nüüd on mul küsimus sõnavõtuks registreerunutele ... keda ei ole, mistõttu ma seda ka ei küsi. Samuti on meil enne päevakorra juurde asumist võimalik kõikidel fraktsioonidel ja ka linnavalitsuse esindajatel esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Ja fraktsioonidest näen, et seda soovivad teha Kristen Michal, Siim Tuisk. Aga esimesena palun Kristen Michal!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Austatud külalised, hea linnapea! Et te vist aimate, miks ma siia tulin. Et ma tahtsin öelda, et aitäh! Me oleme leidnud üksmeele. Siia saali, selgub, et mahume me kõik ära. Mahub ära nii Keskerakond, mahub ära linnapea, mahume meie ära. Mahub ära ka Eesti lipp. Nii et tõesti on ilus päev, selle üle on hea meel. Ma tahan kõiki tänada, kes pingutasid selle nimel! Ja kuna, ütleme, et meil tuli selleks kasutada peale ka avalikkuse erinevaid mõjutusvahendeid, siis me peame ühe formaalse protseduuri tegema. Et me soovime volikogu menetlusest tagasi võtta ka eelnõu, millega me oleks öelnud, et seni volikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Toivo Tootsen ei saa töötasu, kuni ei ole Eesti lippu paigaldatud. Nüüd, kus see on paigaldatud, ma arvan, et selle eelnõu menetlemisest võime sõbralikult loobuda. Nii et, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Tuisk, palun!
Kõne - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Ühte minutit veel juurde sellele. Ma tahtsin öelda seda, et kui Mihhail Kõlvart rääkis väga ilusasti siin ühisest ja koosmeelest ja kuidas me kõik Tallinna linna ja tema kodanike eest ühiselt ju kanname hoolt, siis mulle nagu tegudega see väga hästi silma ei paista. Et see viis, kuidas meil on mõningad asjad korraldatud alates detailplaneeringutest või mingist muust, ei peegelda nagu selle linna elanike soovide vastu huvi.
Meil on ... detailplaneeringutel ei ole näiteks lõpptähtaegu. Kui meil on detailplaneering näiteks Mustakivi oma 2006. aastast, siis Pirita ... või Lasnamäe elanikelt ei küsita tegelikult sisulist tagasisidet. Ei mingeid muudatusettepanekuid, ei mingit seda, et kas näiteks rattastrateegiat või midagi muud peaks selle 2006. aasta planeeringuga kooskõlla viima: kas seal peaks olema mingeid selgeid muudatusi. Ei, me võtame 13 aastat vana asja ja ilma igasuguste muudatuste, ilma igasuguse kodanikuhääleta ja läheme sellega edasi.
Kui räägime üldplaneeringust, mis on auklikuks tulistatud kõigi detailplaneeringute ja linnaosade planeeringutega, mis on 2001. aastast, ja meil kogu aeg lubatakse Põhja-Tallinnas, et "kohe-kohe tuleb teie linnaosa oma" või meile lubatakse, et kunagi selgub ka see, mis on linna strateegiline visioon kogu linna jaoks, siis 2001 on päris ammu. Seal ei ole tegelikult mingit muudatust linna poolt näha. Te ei ole väljendanud seda soovi, et kuskilt tuleks üldplaneeringu menetlus.
Või kui me räägime hiljutistest asjadest - Reidi teest -, kuidas te tegite kokkuleppe ja tegelikult seda ei täitnud. Tegelikult tegite ära otsused, mis rikkusid seda kokkulepet, ei julgenud sellest isegi rääkida ja lasite lihtsalt sellel minna.
Et ma ei näe seda koosmeelt, ma ei näe seda ühist asja. Ma ei näe seda, kuidas linna eelarve juures tegelikult opositsiooni ettepanekutega arvestataks; ei näe seda, kuidas, ma ei tea, abilinnapead tuleks ja püüaks sisuliselt lahendada mingeid asju koos. Kui nagu näete, et opositsiooni poolt tuleb mingi eesmärk, siis te lihtsalt ignoreerite. Kahju! Tahaks seda koosmeelt. Loodame!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Tervist kõigile ka EKRE poolt! Ja, härra linnapea, härra volikogu ja head kolleegid! Et soovin teile head ja koosmeele uut hooaega! Ja kindlasti ka volikogu esimehele. Et kui järgmine kord loomaaeda lähete kõrvitsaid viima 80 kilo, et siis võtke fraktsiooni esimehed ka kaasa. Et oleks hea meelega aidanud Teid.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oleks lihtsam tassida.
Kõne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Absoluutselt! Ja ma ei hakkagi pikalt siin tegema. Et kuna on esimene istung, siis meie mõtlesime siin natuke lihtsama nihukse arupäringu teha. Et siin suvel või isegi kevadel küttis kirgi siin natukese omapärase seksuaalkasvatusega proua Rita Holm. Et me lihtsalt küsime, et kas Tallinna linn on ka teenuseid ostnud ja kas kavatseb ostma hakata jne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu esimees, head kolleegid! Seda juhtub väga harva, mida ma praegu teen. Tahaks nimelt kiita linnapead. Vaidlesime, mis me vaidlesime, aga tõesti Eesti lipp on saali mahtunud ja see mitte ainuüksi ei ole opositsiooni poolt töövõit, vaid ka tunnustus kindlasti Mihhail Kõlvartile. Ja mitmed linnapea tänavused sammud on ka nagu väga õiges suunas: et see kunstlik kitsendamine Reidi teel sai ära korrigeeritud ja algse ratsionaalsema plaani juurde jõutud ja samavõrd ka see suhteliselt ebareaalne utoopia, mida meil peatänava nime all kutsuti. Et, linnapea on täitsa õigel teel.
Aga nüüd üks suur võlg muidugi on ja niikaua me ei puhka opositsioonis, kuni see võlg saab ka kustutatud. Et kui meil nüüd Eesti meel juba Tallinna volikogus on juba võimust võtmas, siis tuleb see ka Eesti pealinna koolides ja lasteaedades sisse viia. Ehk et, me peame suutma ühiselt need koolid viia kõik eestikeelsele täiemahulisele õppele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem sõnavõtu soove ei ole.
Soovin nüüd aga meie kõikide poolt traditsiooniks saanud sünnipäevalaste õnnitlusega alustada. Ja tuleb tunnistada, et suvi on olnud pikk ja sünnipäevalapsi ka tavapärasest rohkem. Esmalt on meie hulgas kolm suvist juubilari: Jürgen Ligi, Heli Teder ja Julia Timerbulatova! Palun!
Ja nüüd siis sünnipäevalapsed: Erki Savisaar, Toivo Tootsen, Kaido Kukk, Vjatšeslav Prussakov. Härra Leemetsa ei ole meil hetkel siin. Kadi Pärnits! Helle-Moonika Helme! Proua Helve Särgava! Kristen Michal! Deniss Presnetsov! Wesse Allik! Vilja Toomastit ka hetkel kahjuks ei näe. Leonid Mihhailov! Andres Koldre! Elmar-Johannes Truu! Ja Aleksandr Zdankevitš!
16:20 Päevakorra punkti alustamine - 1. ME133 Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri” muutmine 1. ME133 Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri” muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, head kolleegid, saame alustada päevakorraga! Ja esimene punkt päevakorras on "Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 "Tallinna jäätmehoolduseeskiri" muutmine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu! Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tere, lugupeetud volikogu liikmed! Hea volikogu esimees! Ilusat algavat hooaega teile! Ma ei tea, kas on sümboolne, et me alustame prügiga. Aga võib-olla isegi on.
Tegelikult antud eelnõu maailmarevolutsiooni ei tee. Eelnõu sisuliselt muudab kahte asja. Esiteks me viime linna normdokumendid vastavusse meie struktuurimuutusega, mis toimus seoses uue linnavalitsuse ametisse astumisega kevadel. Nimelt jäätmemajandus on Tallinnas nüüd Ettevõtlusameti haldusalas ja muudetakse ära kõik dokumendid vastavalt siis sellele struktuurimuutusele.
Ja teine jäätmekäitluse eeskirjade muutmise põhjus tuleneb ühest Riigikohtu otsusest, kus jõuti äratundmisele, et ehitusjäätmete käitlemise dokumentide nõudmist kasutusloa väljastamisel kohalikul omavalitsusel küsida õigust ei ole. Jäätmekäitluse kohustuse määrab ehituste käigus ehitusseadus ja kohalikul omavalitsusel on õigus neid dokumente küsida alles sellel hetkel, kui algatatakse järelevalvemenetlust. Ja Tallinna linn tulenevalt sellest Riigikohtu otsusest viib oma jäätmekäitluse eeskirja vastavusse Eesti Vabariigis püha kohustusega täita kehtivaid kohtuotsuseid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jah, hea ettekandja! Võiks seda vist küsida niisama omavahel ka, aga küsin siin ära. Et tegelikult Tallinn selles osas eristus Eesti omavalitsustest, et küsitigi seda jäätmeõiendit siis kasutusloa väljendamisel. Ja see oli väga hea, sest see natukenegi distsiplineeris ehitusettevõtjaid hoolitsema selle eest, et nende jäätmed ei satuks kuskile võssa. Et nüüd, kui jäätmehoolduseeskiri muutub ja seda kontrolli enam ei ole, siis kas on ka mingisugune plaan, et kuidas ikkagi tagada, et ehitusettevõtjatel oleks natukenegi mingisugune sundus või kontroll, et nad ei annaks jäätmeid üle esimesele, kes kõige odavama hinna pakub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Loomulikult ju Teie puhul on vaieldamatult tegemist ka selle ala eksperdiga ja mõnevõrra on meie mure täpselt selline, nagu Te kirjeldate ehk ega me ju ülearu õnnelikud selle kohtuotsuse üle ei ole. Just täpselt sellepärast, et me küll ei oma õigust eeldada, et Eesti Vabariigis ettevõtted ja inimesed ei täida seadusi. Aga kahjuks kipub see niimoodi olema, et kui kontrollimehhanism nihutatakse kaugemale või teda ei suudeta füüsiliselt toimetada, siis kipuvad küll erinevad asjaosalised, nagu öeldakse, reegleid mitte täitma. Ja nagu me lähiajaloost mäletame, et me oleme tõstatanud üsna arvestatavalt küsimuse Tallinnas, kus keskkonnainspektsioon, parandan, Keskkonnaamet on andnud välja üle 100 jäätmekäitlusloa erinevatele aadressidele, kus siis ettevõtjad on toimetanud jäätmete käitlemist ja eelkõige just ehitusjäätmete osas. Ja lõppresultaadis on nad oma tegevuse lõpetanud, on jäätmed vastu võtnud, saanud selle eest raha ja tegelikult lõplikku jäätmekäitlust ei ole toime pandud.
Ja täna on Tallinnas kolm kriitilist, väga kriitilist krunti: Betooni 2a, Silikaltsiidi 7 ja Tehas Metallist Kopli alal, kus on olukord väljunud sisuliselt kontrolli alt. Keskkonnainspektsioon nüüd, kes peaks siis teostama menetlust ja järelevalvet, et sellised olukorrad ei tekiks, ilmselt ei ole piisavalt võimekas.
Ja siit loomulikult minu hästi suur palve, eelkõige meie Riigikogu liikmetest volikogu liikmetele. Et ärgem laskem juhtuda sellel, et Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon liidetakse veel üheks asutuseks. Ehk siis tekib mina-sidusin-mind-kinni olukord, et ühe käega annan loa välja ja teise käega kontrollin selle loa täitmist.
See kõik allub ühele juhile ja ma arvan, et see teeb olukorra veel hullemaks. Loomulikult, kui me probleemi tõstatasime, siis koheselt hakkas Keskkonnainspektsioon väitma, et sellega tegelikult peaks tegelema Tallinna Munitsipaalpolitsei. Tallinna Munitsipaalpolitsei tõepoolest teostab heakorralist järelevalvet Tallinna linna territooriumil, aga ta ei oma sellist survejõudu ja seadusejõudu, et panna rikkujad käituma adekvaatselt.
Et selles osas on, härra Luude, Teie kahtlused täiesti alusega. Ka meie oleme natukene mures. Aga nagu ma ütlesin, Riigikohtu otsus on otsus, mille üle me ei arutle. Me ei saa arutleda selle üle, sest see on meil hea tava. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Kas Teie arvates peaks olema kohalikul omavalitsusel võimalus teha korteriühistutele kohustuslikuks ka pakendiprügikastid ja/või kuidas muidu täita seda riigi poolt võetud kohustust jäätmeid taaskäsitleda 50% ulatuses, millest me selgelt oleme kaugel ja mida Keskkonnaministeeriumi asekantsler leiab, et pigem peaks statistilise ümberkorraldusega täitma, mitte sisuliste poliitika uuendusmeetmetega?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea küsija! Jällegi väga asjakohane küsimus. Ma julgen täie vastutustundega Teile täna siit puldist öelda, et Tallinna linn jäätmete taaskasutuse osas on Eesti Vabariigi kõige tublim omavalitsus. Meil on taaskasutatud täna 38% jäätmetest ehk me oleme lähedal sellele poolele, 50% kohustusele, mis 2020 Eesti riigil ees seisab. Ma arvan, et selleks terminiks Tallinn kui omavalitsus jõuab ka selle 50%-ni.
See, mis puudutab pakendiringlust ja korteriühistutes jäätmete liigiti kogumist, on meil hetkel väga tõsiselt laual, sest pakendiringluse organisatsioonid, kes täna peavad tagama pakendite kokkukorjamist siis erinevate selleks spetsiaalselt ette nähtud konteinerparkide kaudu, nad vaieldamatult on tublid ja nad seda teevad. Aga kui me vaatame klassikalisi segaolmejäätmeid, mis jõuavad kas põletusse või siis Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse, siis seal tegelikult selgelt pandimärgistatud pakendite ja sellised ... no üheselt taaskasutatava klaastaara osakaal on veel küllaltki suur. Ja selle vastu oleme me täna siis otsimas selgelt siis kahel moel rohtu. Jah, tõepoolest me ilmselt päris kindlasti tahaks hakata eristama seda, et biojäätmed ja segaolmejäätmed ikkagi satuksid eraldi. Võib-olla eramajadele me plaanime siin välja mõelda, et peaks näiteks kinkima kompostrid, et eramajad, kes tunnevad ennast solvatuna biojäätmete korjamise kohustusest, saaksid seda siis väärikalt taaskasutada. Ja tegelikult ringlusesse või prügi hulka läheksid siis ainult need jäätmed, mida kodus ei saa komposteerida.
Kortermajadega on natukene lihtsam ja neile me tõepoolest ... Õigemini ma plaanin varsti tulla teie ette mõningate jäätmekäitluseeskirjade järgmiste muutustega, mis käsitlevadki sorteerimist ja sorteerimist just liigiti, eelkõige siis korteriühistutes linna territooriumil. Sellepärast et ka taaskasutusorganisatsioonid on täna, ma arvan, pigem siiski huvitatud sellest, et rohkem pakendeid saadaks kätte ja nende taaskasutamine on arvestatavalt lihtsam. Ja prügi sorteerimine ka Tallinna prügilas läbi mehhaniseeritud sorteerimise on oluline ja ma arvan, et selles osas me peame tegema ka teatud tehnoloogilisi investeeringuid. Ja kindlasti on mitmeid erasektorihuvilisi, kes oleks valmis biojäätmete baasil tootma gaasi ja me päris kindlasti nende ettevõtetega tahame teha tihedat koostööd, et see saaks võimalikuks.
Et selle tõttu ma ülearu palju ei muretseks Tallinna normide täitmise üle, kusjuures kogu Eestis on see tase 25% keskmisena ehk me ületame neid arvestatavalt ja tegelikult peaaegu, et taas kord oma kolmandikuga Eesti elanikest päästame Eestit. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Hea Aivar! Sa ütlesid, et aastaks 2020 Tallinn eeldatavasti täidab selle 50% nõude. Et millest Sul selline kindlus tuleb? Et tundub nagu aastaga ikkagi päris suur muutus 38 pealt 50 peale. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Noh, ütleme ... kui Keskkonnaministeerium, nagu siin konstateeriti, teeb mingisuguseid liigutusi paberi peal, siis õnneks on Tallinna linnal väga head suhted meie erinevate partneritega, mis puudutab nii sorteerimistehaseid, ka põletus täna loetakse, kui see on energia tootmise eesmärgil põletus, kui see loetakse täna taaskasutuseks ja Eestisse tuuakse tuhandeid tonne prügi täna Soomest, et seda siin ära põletada. Täpselt samamoodi ega Tallinn ei saa välistada täna, et võib-olla meil tasukski enda pakendiorganisatsiooni peale mõelda. Aga kindlasti üks kõige olulisem võti on kiiresti saada eraldi kätte biojäätmed, et sellega me tegeleme hetkel intensiivselt. Ja kuna selle kui tooraine vastu on erasektoril huvi, siis ma arvan, et neid tehnilisi üksikasju kõiki ma teile siin kirjeldada ei jõua. Aga igal juhul ei kavatse me mängima hakata paberil. Me kavatseme teha sisulist tööd. Aitäh! Kuigi me prügilas saaks natuke ka pabereid liigutada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Küsin natuke niimoodi kõrvalt küsimuse, ometi meid kõiki puudutab. Et miks meil Tallinnas avalikul sfääril on nii vähe prügikaste? Ma mõtlen sihukseid, kuhu sa saad tänavaprügi ära visata. Et inimesed - mul jääb nihuke mulje - viskavad oma jäätisepaberi lihtsalt sellepärast maha, et ei ole prügikaste, kuhu seda panna.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Andke mulle andeks, härra Mart Luik, volikogu liige! Mina ei tea, kus linnas Teie elate. Minu meelest Tallinn ei ole prügistatud linn. Tallinnas on peaaegu iga laternaposti küljes prügikast. Tallinnas on üsna hästi prügikastidega varustatud kõik bussiootepaviljonid. Meil on tegelikult üsna normaalne võrgustik ka sellelesamale taaskasutuse taarale. Ja mina ei julgeks küll Tallinna lugeda selles osas kusagil vaeslapse rollis olevaks. Et meil on täitsa puhas linn. Ütleme nii, et meil ei ole häbi. Ma arvan, kes ... Mina ei ole väga palju reisinud, ma olen kogu aeg tööl. Aga inimesed, kes on palju reisinud, võite ju öelda, et Tallinnal ei ole tegelt häda midagi. Väike, armas ja puhas linn.
Ja näiteks ma praegu, käies korteriühistute vahel nendes elurajoonides päevasel ajal, kui lähed mingi ühistu esimehega kohtuma, siis võid kindel olla, et ma ei tea, kas see on siis mingi показуха, aga ma ei usu, et seda minu jaoks spetsiaalselt tehakse, näed alati kojameest seal askeldamas, kes on reeglina selline eakam proua, kes teeb usinalt oma tööd. Ja isegi ühistute ümber ma ei ole märganud, et oleks olukord käest ära.
Ainus koht, millele võib etteheiteid teha, ongi see, et nüüd taaskasutusorganisatsioonid, kellel liigub täna selles süsteemis umbes 50 miljonit eurot, nende konteinerite ümbruses, kuhu siis inimesed peaksid taaskasutatud pakendid viima on tihti korralagedus, sest inimesed kipuvad seal natukene risustama. Meie peame seda avaliku raha eest koristama, aga raha teenivad teised ja see on üks selliseid väheseid nagu natuke rahulolematuse kohti, et miks meie peame koristama, kui keegi teenib raha. Ehk selles mõttes nagu teie rahaga koristama - ma pean seda silmas.
Aga me saame selle olukorra, ma arvan ka kontrolli alla ja ega need avalikud konteinerid ei ole meie väga pikk perspektiiv. Nüüd ma pean silmas taaskasutatuid pakendite avalikud konteinerid. Et me pigem tahamegi selle viia inimesele lähemale, sellepärast et see annab võimaluse, et see taaskasutatavate pandipakendite kokkukorjamise maht suureneb. See täna, see protsent võiks olla palju-palju parem. Ma ei julge seda numbrit öelda, Argo Luude järsku saab kurjaks, aga ma arvan, et see ei ole väga palju üle 50–60%. Ehk väga palju läheb segaolme hulka täna pandipakendi märgiga pakendeid. Jah, nii ongi umbes. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mina tean näiteks ühte sellist piirkonda, kus needsamad tänavapealsed prügikastid tegelikult on probleem ja seda on ka selle linnaosa elanikud öelnud ja see on juba aastaid. .... Ei ole Pirita, see ... tõenäoliselt ka Pirita, see koht on Nõmme. Sest näiteks, ma toon väga lihtsa näite, kui sa lähed Nõmmel Pääsküla rabasse jalutama, siis Pääsküla raba rajal on kokku üks suur prügikast ja seal võiks olla tegelikult rohkem. Sellepärast, et mida rohkem meil on neid väikseid prügikaste ka tänavatel, seda rohkem inimesed saavad veel hoida oma kodukohta puhtana. Jaa, meil on palju puhtam linn kui siin nii mõnigi teine naaber näiteks. Aga saaks olla parem ja seda on tõesti vaja, et ka väikestele eramajarajoonidesse tuleksid tänavale prügikastid. Kas see on võimalik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No loomulikult, absoluutselt kõik volikogu ettepanekud on meile täitmiseks peaaegu. Sellel lihtsal põhjusel, et tegemist on siiski meie tööandjatega. Ja ma kindlasti annan selle informatsiooni edasi Nõmme Linnaosa Valitsusele, kes siis teeks meile ettepanekuid, kuidas see asi peaks välja nägema. Kindlasti on siin näiteks lugupeetud Nõmme halduskogu, kellega ma olen ka elus kohtunud ja kes on tegelikult väga konstruktiivne ja töövõimeline. Et tehkem pigem ka konkreetseid ettepanekuid ja küll me selle ressursi leiame. Ega tõepoolest alt ülesse side on alati parem ja efektiivsem. Et pigem isegi pange punkt kaardi peale ja öelge, et "olgu olla ja teeme ära!".
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Väga hea!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea abilinnapea! Väga lühike küsimus ja ma arvan, et sama lühike vastus. Kas ma sain õigesti niimoodi Teist aru, et on ettevalmistamisel korteriühistute jaoks ka, n-ö kõikide jaoks selline kord, et absoluutselt kogu prügi tuleb sorteerida: paber, pakend, olme- ja nii, nii edasi?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ütleme nii, et meil on täna ettevalmistamisel Tallinna jäätmekäitluseeskirja täiendamine, mis hakkab jah konkreetsemalt sätestama liigiti kogumist. Ja tegelikult, no mis seal salata, eks natuke on tegemist sunnidokumendiga. Kuigi ma ütlen veel kord, et eesrindlikes korteriühistutes täna ... Tähendab, paberiga meil tegelikult probleemi ei ole. Paberi korjamise süsteem toimib täna päris hästi. Meie kõige suurem probleem on see, kuidas saada inimesed korjama biojäätmeid eraldi, sellepärast et nad on sellised ebamugavad asjad, mis kipuvad suhteliselt kiiresti hakkama eritama teatud lõhna. Ja samas jäätmekäitluse seisukohalt on tegemist kõige atraktiivsema ja meie enda linna huvides taaskasutatava ressursiga, sest me tegelikult perspektiivis tahame üle minna gaasibussidele ja kui meil on ka erasektorist partneritel need biojäätmetest gaasitootmise võimalused olemas, siis me võime ju paralleelselt - meie anname neile piltlikult öeldes hiinlaste tekitatud tooraine ja ostame vastu selle gaasi, millega siis sõidavad meie bussid. Et see on meie üks selline suuremaid narratiive, mis räägib meie elukeskkonna puhtusest ja rohelisest tulevikust. Et see tekitab kindlasti vastuseisu. Aga ma julgen täna öelda, et korteriühistud on üsna koostööaltid.
Natukene keerulisem probleem ongi nende rajoonidega nagu Nõmme, Pirita, kus erakinnistul, noh inimene ütleb "aga mis see Teie asi on, kuhu ma oma arbuusikoore panen". Et tegelikult me peamegi lähenema sellele küsimusele kahetasandiliselt. Üks on siis tiheasustusala ja teine on siis meie, noh linnalises mõttes hajaasustus või noh individuaalelamute ala. Ehk neid ei saa käsitleda nagu ühtede reeglite järgi, sest et inimeste õiglustunne võib olla riivatud, kui me paneme individuaalelamule samu kohustusi, mida me paneme kortermajale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ma oskaks ka lugupeetud abilinnapeale kohe nimetada. Näiteks kergliiklusteedel on see täiesti krooniline probleem - prügikastide puudumine -, sest seal on pandud need umbes 500 meetri peale, ütleme 4000-500 meetri peale on üks prügikast ja pink. Ja kõik ülejäänud ajal visatakse lihtsalt põõsasse, neid asju.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aga ära viska!
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Kergliiklusteid on meil palju.

Aga küsimus oli mul tegelikult nüüd natukene hoopis teisel teemal. Ja see on see, et meil jäätmejaamades teadupärast inimestelt suurt osa prügist võetakse vastu, on ju, töödeldult, aga mingi konkreetsed segmendid - vana mööbel, mingisugused veel arusaamatud tükid - nende eest tuleb raha maksta. Mis tähendab seda, et need vanad portselankomplektid lähevad ikkagi kuhugi põõsa alla. Et kas see on mõistlik lähenemine või võiks ikkagi tasuta eraisikutelt kõiki neid asju vastu võtta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina tulen selle eeskirjaga teie juurde, teie võtate vastu eelarve. Ehk ma olen valmis selle tasutavastuvõtmise teile eelarvestama. Ja kui te ütlete, et tuleb võtta vastu tasuta, loomulikult võtame. Ega siis, kulla inimesed, meie oleme instrument teie tahte täitmiseks! Ehk raha on meil täpselt nii palju, kui meil on. Keskerakonnale, ma luban teile, meeldivad väga tasuta asjad. Mulle isiklikult väga ei meeldi, aga minu kolleegidele meeldivad. Ja selle tõttu, kui Isamaa ütleb, et on vaja anda tasuta ja annab selleks raha, ei ole probleemi. Teeme tasuta! See sobib meie erakonnale väga hästi. Meie armastame rahvast!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Edgar Savisaar, palun!
Küsimus - Edgar Savisaar Edgar Savisaar
Tänan! Härra abilinnapea! Võib-olla ma jäin selle küsimusega natuke hiljaks. Aga ikkagi ma küsin ära. Mis Te arvate, milline on Tallinna linna kõige, puhtuselt kõige raskemas seisus linnaosa?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No ütleme niimoodi, et üks kõige suurem probleem on veel vanad tööstusalad ehk just eelkõige sellised tööstusalad, kus askeldab Nõukogude päritolu suhteliselt kahtlases seisus pindadel erinevad väikesed ettevõtted, kelle tootmisruumid isegi ei näe kõige paremad välja. Ehk sinna kipub tekkima nagu erinevaid selliseid tööstuslikke jäätmeid.
Kui me räägime inimeste elualadest või aladest, kus valdavalt elatakse, siis kõige suurema surve all on vaieldamatult Tallinna kesklinn ja vanalinn. Sellepärast et kui meil on siin ikkagi päevi, kus meil on 10 000 turisti siin linnas, siis ütleme nii, et ikka kipub olukord olema, ütleme kohati mitte nii hea, kui meile meeldiks. Eriti varastel hommikutundidel, kui kuumad öösise pidutsemise kohad jätavad oma jäägid tänavale. Aga need reeglina on uue päeva alguseks jällegi koristatud. Ehk laias laastus võib öelda, et linna puhtuse osas on olukord hetkel üsna kontrolli all ja meil ei ole tegelikult häbeneda mitte midagi.
Ja selle tõttu ongi meil üks hästi arvestatav probleem. Kui ma rääkisin sellest jäätmekäitluseeskirja siis nüüd, nagu öeldakse, natukene survemeetoditest, mis räägivad liigiti kogumisest, vaadake, sellega me ei tohi ... See on selline hästi suur dialoog ühiskonnaga. Sest kui me läheme liiga karmiks või püstitame liiga keerulisi nõudmisi, siis hakkab prügi minema uuesti metsa alla ja see ei saa olla meie eesmärk. Ehk me metsaaluseid ju teadlikult praegu puhastame. Ja me ei tohi oma prügipoliitikaga minna selliseks, et hakkavad uuesti prügiga täituma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kiire küsimus selle gaasibusside mainimise kohapealt. Et kas on tehtud põhimõtteline ... kuna Sa jõudsid selleni. Kas on tehtud põhimõtteline otsus või kaldute selles suunas, on mingid arutelud, et me ei lähe 10 aasta või selles perspektiivis üle ikkagi elektrile? Et see gaasibusside vahepealse perioodi osa, millest siin Tallinna Linnatranspordiamet on rääkinud, ei jää mitte ajutiseks, vaid ongi põhimõtteline lahendus sõita siis gaasibussidega linnatranspordis? Kõik.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Noh nii palju kui mina olen suhelnud ka rohelise mõtteviisiga inimestega, siis tegelikult nemad nagu gaasibusse väga toetavad, sest elektribusse me oleme testinud ja elektribussil on selline miinus, et tema ei ole võimeline oma tänase tehnoloogilise konfiguratsiooniga teenindama isegi ühe bussijuhi täisvahetust. Sellepärast, et tema akud saavad enne tühjaks ja seda me oleme katsetanud. Järelikult, kui me nüüd keskenduksime elektribussidele, siis me ei tea täna, kas me suudame ületada selle tehnoloogilise ... noh ütleme, elektriautod on arenenud suhteliselt siiski aeglaselt võrreldes muu tehnoloogiaga meie ümber. Ja mina tahaksin loota, et me kõigepealt läheme üle gaasibussidele, jätame elektribussid vahele ja siis läheme üle vesinikuküttega bussidele. Ja Tallinna, mina proovin Tallinnas varsti algatada ühe sellise progressiivse algatuse, et me alustame detailplaneeringut Pääsküla prügimäele, kuhu me ehitame oma suure päikesejaama ja selle päikesejaama energia kasutame ära vesiniku tootmiseks ja sellel hetkel, kui meil on vesiniku kütusekindlus olemas, läheme vesinikubussidele Tallinna transpordis üle. Aga vesinik tuleb meie ellu kiiremini kui elektribussid suudavad saada normaalseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma saan aru, et Te olete pärast sellist sündmuste- ja esinemisterohket suve väga joviaalselt meelestatud. Ja väidate, et siin linnavolikogus püstitatakse ülesandeid, jagatakse ka raha. Kas Te oskate öelda, mitut opositsiooni ettepanekut linnavalitsus on arvestanud teie linnavalitsuses oleku ajal, mis linna eelarvet puudutab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma võiksin muidugi vastata sellele küsimusele niimoodi, et antud päevakorrapunktiga pole sellel absoluutselt mitte mingisugust pistmist. Aga ma julgen öelda, et kõiki opositsiooni mõistlikke ettepanekuid on arvesse võetud. Aga esinemisi oleks võinud rohkem olla. Näiteks Isamaa suvepäevadele mind ei kutsutud - see tegi mind kurvaks. Vanasti käisin.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Te ühes oma eelmises vastuses mainisite, et suviti on vanalinnas ja kesklinnas turistide tõttu koormus suurem linnale, kuna prügi tekitatakse rohkem. Et kas ja milliseid meetmeid on linn siis kasutusele võtnud selleks, et see prügi saaks sellel perioodil, kui turiste on rohkem, kiiremini ära koristatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Olen isiklikult käinud reididel ja väidan, et ka vanalinna olukord on uue päeva alguseks täiesti korras. Ehk need on ajutised olukorrad, mis tekivad, kui ühel kitsal alal ... noh ma usun, et härra Kukk, Teie noore inimesena olete käinud mõnel rockfestivalil ja kui Te sealt viimasena ära lähete, siis Te näete milline lahinguväli jääb maha ehk Tallinna linnas neid lahinguvälju on erinevates piirkondades päris palju. Ja kui Te lähete hommikul kell pool 8 vanalinna jalutama, siis see kõik on juba korras. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andres Koldre, palun!
Küsimus - Andres Koldre Andres Koldre
Jah, aitäh! Ettekande algusel kõlas kolm aadressi, kus prügiga olukord läks kontrolli alt välja. Kas linnal on mõtteid, kuidas seda kontrolli alla tagasi saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tahaks küüniline olla, siis ütleks, et kinnistult prügi eemaldamine, mis on sinna ebaseaduslikult ladustatud, on kinnistu omaniku kohustus. Ja mis puudutab seda silikaltsiidi juhtumit, siis seal oli selline lugu, et sellega tegeles meil omal ajal legendaarne Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, meie lugupeetude kolleeg Tallinna Linnavolikogust. Ja ütleme siis niimoodi, et isegi Riigikogu sekkumine ei aidanud sellel olukorral kuidagi kontrolli alla saada. Ja mis seal siis juhtus? Juhtus see, et erakinnistul käideldi vastutustundetult prügi ja siis, kui selgus, et see prügi on sinna ... ettevõte on läinud, erakrundil on suured prügimäed ja omanik nõudis, et tehke puhtaks, siis see käitleja vist tuli buldooseriga ja lükkas selle riigimaa peale. Ja nüüd on see riigi probleem.
Aga ütleme siis niimoodi, et kui ... ma tahaks küüniline olla ja siis ütleks, et mina ei tea midagi, see on krundi omaniku kohustus. Ja ma rõhutan teile veel kord ilma nalja tegemata, et tegelikult, kas Tallinna maksumaksja kohustus on nüüd hakata utiliseerima kellegi äritegevusest tekitatud, andke mulle andeks minu otsekohese ütlemise eest, sigadust. Ma arvan, et ei ole. See tasand on natukene kõrgemal. Ja teie volinikena ju mõistate mind, kui ma seisan selle eest, et linnakodanike raha, nagu öeldakse kellegi kuritegeliku rikastumise likvideerimiseks ei ole põhjust kasutada, või vähemalt tuleks seda maksimaalselt proovida minimiseerida. Sest tallinlane, ega meile ... ütleme riik meie kõrvalt on ikka rikas. Ehk meie peame siin vastutustundlikult oma linnakodanikke teenima selle ressursiga, mida nemad siia linnakassasse kokku toovad ja ütleme nii, et loomulikult me teeme, kui on vaja ja enam muud võimalust ei ole. Aga tegelikult meil otsest kohustust ei ole. Meil on vastutus oma linna väljanägemise eest ja me igati teeme koostööd pädevate organisatsioonidega. Ja kui meil on olnud endal probleemid, siis taas kord, näiteks meie surnuaedade ümbert sinna aastate jooksul ladestatud prügiveoga me oleme tegelenud. Hiljuti minu targal juhtimisel lõppes üks suhteliselt ebaviisakas kohtuvaidlus ühe ettevõttega, kes tegi vastustundlikult oma töö ära ja linn nagu justkui arvas, et see pole niimoodi tehtud. Mööname oma viga, see viga on parandatud. Ja oleme igati n-ö kodanike teenistuses nendes küsimustes, mis puudutavad ümbritsevat keskkonda ja elukeskkonda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Minu eelmine küsimus ei olnud üldse ajendatud sellest, nagu oleks Tallinna vanalinnas prügiga probleeme. Vastupidi, suvel tundub ka kõik üpris viisakas nii palju, kui mina olen seal käinud ja näinud. Aga minu küsimuse eesmärk oli aru saada palju Te olete selle talutava olukorra saavutamiseks sinna lisaressurssi suveks suunanud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Meil on väga tubli Tallinna Kesklinna Valitsus ja väga tubli kesklinna vanem Vladimir Svet, kes ka täna minu teada teie ette astub. Me hellitavalt hüüame teda vürst Vladimiriks, kes on suutnud korraldada oma vastutusalas need asjad täiesti südamega. Ja selle tõttu ... ütleme niimoodi, et eks me kergelt mures oleme. Ja varsti toimub Läänemere ümbruse suurlinnade üks konverents Taanis, kus räägitaksegi tegelikult turismi mõjust linnakeskkonnale nüüd selle ajaloolises ja kultuuriväärtuslikus mõttes. Ja tegelikult võib-olla mõni volikogu liige pani tähele, et ma siin mõned ajad tagasi sõnelesin natukene ka meedias selle üle, et kui palju siis Tallinnasse turiste ühes päevas mahub. Ja me oleme jõudnud äratundmisele, et üle 10 tuhande on ka meie jaoks kriitiline piir.
Ja mis seal salata, minu juures on käinud nii mõnigi inimene ja isegi üks volikogu liige, kes on tõstatanud küsimuse, et mida teha selleks, et tallinlane jõuaks vanalinna tagasi. Ja ütlen ausalt ja otse, et tõepoolest, ega kohalikke inimesi me seal ju ülearu palju ei näe. Ja tegelikult ei näe me seal ka ilmselt ülearu palju täna Eesti muudest piirkondadest pärit turiste. Me oleme ju tegelikult kõikide eestimaalaste pealinn. Ja mina käisin esimest korda Tallinnas - ma olen maapoiss päritolult -, kui ma olin ikka juba täitsa suur ja mulle esimese hooga tundus ta ikka väga vägev. Ehk tegelikult, kui me veel ka kõik eestlased siia saaksime, eestimaalased siia saaksime, siis läheb vist käest ära või? Ma ei tea. Aitäh! Ma ei oska midagi rohkem öelda selle kohta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ega jah.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Teema oli ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Millest Te räägite ....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina räägin, vastan küsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht esitabki oma küsimuse. Palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Tänan! Lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud abilinnapea! Kuidas Tallinna linn suhtuks sellesse, kui kogu see jäätmete majandus oleks vaba? Selles mõttes, et ta põhineks sellel, kuidas turg seda kõike reguleerib, mitte see ei oleks nagu korraldatud jäätmevedu.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma arvan, et EKRE kui tõusev poliitiline erakond, mida Te esindate volikogus, tahaks poliitikas jätkata pikalt, siis ta saaks ka üsna varsti aru, et seda tegelikult ei saa lubada. Sellel lihtsal põhjusel, et linnaelanike jaoks on olemas kolm strateegilist ... või neli strateegilist asja: energiavarustus, prügi, kanal ja vesi. Ja need on asjad, mis on kodanike jaoks hinnatundlikud teemad. Ja Tallinna linnal on taas kord olnud tarkust ja ajaloolist julgust luua olukord, kus meil on Eesti üks kõige kaasaegsemaid jäätmete taaskasutuskeskusi ja jumal tänatud, ta on linna oma. Küsimus on selles, et miks peaks sellega tegelema kohalik omavalitsus. Ehk vastutust strateegiliste asjade toimetamise eest ei saa lõpuni erasektorile panna, sest erasektor, kui ta tunneb, et raha on otsas, lõpetab tegevuse, astub järgmisel päeval uksest välja ja ütleb "mina ei tea midagi, ma läksin pankrotti". Selliseid näiteid võime lähiajaloost tuua.
Kahenädalase etteteatamisega kukkus meil ära 10% liinivedusid. Meil on olnud minu mälu järgi kahes Tallinna jäätmekäitluspiirkonnas olukord, kus vedaja lõpetab sisuliselt päevapealt prügiveo ära. Kas te kujutate endale ette, et Nõmmel ei viida 2 kuud prügikaste tühjaks sellepärast, et me korraldame riigihanget, mille kohustus meil on. Meil peab olema kriitiline ressurss likvideerida kriise. Sellest tulenevalt, kui see kriitiline ressurss on olemas, ei peaks me seda kriitilist ressurssi hoidma üleval maksumaksja raha eest, vaid andma sellele kriitilisele ressursile võimaluse turutingimustel osaleda. Aga see, mis puudutab jäätmete ladustamise hinnapoliitikat, see muuseas on volikogu pärusmaa ja konkreetsed hangetetingimused ja nende asjade analüüs on linnavalitsuse pärusmaa. Ja mina olen seisukohal, et linnavolikogu on piisavalt pädev organ saamaks aru, et linnakodanikud on teid siia volitanud tulema ennast esindama ja prügihinnad ei saa minna kontrolli alt välja. Nad tõusevad niikuinii, sest keskkonnanõuded suruvad meile peale seda, et jäätmekäitluse hinnad kasvavad, kasvavad ka tema veost tulenevad kulutused. Ja ma olen Jäätmekäitlejate Liiduga arutanud seda, et me peaksime Tallinnas saavutama olukorra, kus ka näiteks jäätmeveosektoris ei oleks situatsiooni, kus avalik sektor on maksupettuste vedur. Ehk prügiautojuhtide palkadelt peaks sotsiaalmaks makstud olema. Selle tõttu me enam-vähem teame, millest alla ei saa olla selle veo hind. Ja selle tõttu ma väidan, et me oleme praegu päris normaalses olukorras ja arvan, et kohalik omavalitsus, kes vastutab selle eest, igal juhul ei saa anda seda lihtsalt vaba turu olukorda.
Täpselt samamoodi oli tegelikult rumalus Tallinna Vee erastamine ja veel suurem rumalus oli erastada Tallinna Soojus. Tallinna Soojuse turuhind tuli hiljutisest tehingust välja. Ja jumal tänatud, et meil on täna prügimajanduses see olukord, et me saame ka seda ressurssi kasutada linna kütmisel. Ja seda loetakse täna ka taaskasutuseks, mistõttu tegelikult soojahind Tallinnas viimase 10 aasta jooksul ei olegi tõusnud. Ja selle tõttu ma jään selle juurde, et 450 000 inimest, kes tahavad siin elada, meie peame nende eest hoolitsema, et nende kogu teenistus ei läheks elementaarsete vajaduste kinnimaksmiseks, milleks on kanal, vesi, prügi ja elekter. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Nii kahju!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siiski viimasel hetkel Rainer Vakra. Palun vastame siis ka selle küsimuse.
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Kõigepealt see näide, mis Te tõite, siis seal saab härra abilinnapead rahustada. Et seoses sellega, et see ehitusjääde lükati riigimaale, siis see ongi riigi rahakott ja riigi probleem. Et Te olete sellest vaba, Te ei pea seda lahendama.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma tean.
Küsimus jätkub - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aga minu küsimus on lihtne. Kas Teil on veel midagi jäätmevaldkonnas hinge peal, mida Te tahaksite austatud volinikega jagada? Aitäh!

Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina arvan, et kui volinikud oleksid jäätmemajanduse suhtes ükskõiksemad, nagu nad võiksid olla, sest et noh, et istud oma aja ära ja ei mõtle rahva peale, siis oleks olukord natukene parem minu jaoks, kes ei peaks nii palju vastama. Mul teeb südame soojaks, et Te mõtlete minuga kaasa. Esitate mulle tegelikult ... Oleme ausad, võib-olla natukene läheb see ühel hetkel nagu selliseks, kuidas ma ütlen, nükkimiseks. Aga tegelikult kõik, mida te küsisite, on asjalikud küsimused. Ja tegelikult, meeldib meile või ei meeldi, aga ma jään tõsiselt jah selle juurde, et jäätmemajandus ja tema hinnakujundus ja mõju keskkonnale ja mõju inimeste rahulolule on väga sensitiivne sektor ja sellega me peame tegelema kõik koos ja säilitama ja arendama oma normaalset ja puhast elukeskkonda. Ja alati, kui mul on mure, ma julgen volinike poole pöörduda. Sest kui ma ütlen ausalt ja otse, siis valdkonna eksperte muudes osades võib-olla nii palju polegi. Aga volikogu saali vaadates prügivaldkonnas mul on mehi, kelle käest küsida väga palju. Aitäh! Nüüd vist ei ole rohkem küsimusi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd tõesti ei ole rohkem küsimusi. Aitäh! Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb Enno Tamm. Palun! Keskkonnakomisjoni esimees.
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Tallinna volikogu keskkonnakomisjon arutas nimetatud küsimust siis 12. augustil ning otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei näi olevat. Aitäh! Sõnavõtt kohapealt Siim Tuisk. Palun!
Kuna kolleegi ei ole oma kohal ... Või siiski.
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Vabandust! Ma jäin abilinnapeaga rääkima.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun tähelepanelikumalt kolleegide osas, jah.
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma tahtsin rääkida sellest. Et kuna abilinnapea Riisalu tõi välja selle gaasibusside soosingu, siis praeguseks on Hiinas elektribusse, praegusel hetkel tänavatel rohkem, kui Tallinna linnas on elanikke. Need on toimivad suured süsteemid 11 tuhande ja suurema bussi numbrite arvuga ühes linnas. Ja see väide, et nad ei suuda ühte liini ka algusest lõpuni ära kanda, siis väga selgelt ei ole kasutatud neid mudeleid, mis näiteks juba praegu Londonis jooksevad, sõidavad tänavatel ringi. Et elektribussid ei ole tegelikult mingine hüpoteetiline, võimalik tulevikustsenaarium. See on ... praegu juba toimivad.
Vesinik, mida ta see-eest mainis, on väga selgelt tulevik. See on täiesti ... mittetoimivaid süsteeme ... Need kõik on praegu alles piloodid, nad alles katsetavad seda, et kus, millisel viisil on võimalik neid üles .... Nii et, kui abilinnapea tahab rääkida sellest, et meil oleks mõistlik jätkata vaid gaasibussidega, ka tuleviku mõttes, siis see selgelt ei ole keskkonnateadlik poliitika. Me ei lähe siin nende 0-mõju suunas, vaid me jääme ikkagi nagu poolel teel fossiilsete asjadega, ka siis, kui seal tegemist on biogaasiga või kui see on pärit n-ö meie oma biojäätmetest tulenevate asjadega. Et ka sellisel juhul on tegelikult seal suur hulk erinevaid kulusid, mida ei ole võimalik välja võtta, mida tegelikult elektribussidega on võimalik palju tugevamalt minimaliseerida. Ja see oligi see, mida ma tahtsin öelda. Et elektribussidel see algne idee, et me .... vahepealseks jupiks, kuni me ei ole veel võimelised seda üles ehitama, ei ole võimelised ostma neid outright, siis jah, gaasibussid viis, maksimum 10 aastat võib-olla on veel mõtet. Aga edasi tegelt tuleks minna elektribussidega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Läbirääkimistega ja sõnavõtuga kohapealt jätkab Argo Luude. Palun!
Sõnavõtt - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Mina tahtsin sellesama eelnõu kohta öelda, et tegelikult on see mõnes mõttes kurb eelnõu, et tuleb siit välja võtta siis see võimalus, et kui kasutusluba antakse välja, siis enne kasutusloa väljaandmist saaks omavalitsus kontrollida seda, et kas jäätmed on sellel objektil käideldud nõuetekohaselt. Ja tegelikult täna on tõesti niimoodi, et ehitusjäätmete käitlemisel on rikkumisi hästi palju, seda ka Tallinna linnas. Vedajaid on seinast seina ja kuhu jäätmed pannakse, ei olegi teada. Väga tihti täpselt see jäätmete käitlemine lõppebki nii, nagu siin härra abilinnapea ütles, et jäätmed veetakse kuskile kuhja kokku ja pärast lihtsalt laiutatakse käsi, et polegi meie mure.
Et sellega seoses volikogu on siin ennemgi teinud Riigikogule nagu ettepanekuid erinevate seaduseelnõude näol ja võib-olla siis oleks ka see koht, kus Tallinna volikogu teeks siis Riigikogule ettepaneku muuta siis jäätmeseadust või ehitusseadust, või mida iganes siis tarvis on. Et omavalitsusel oleks ikkagi selles mõttes nagu adekvaatsed ja asjakohased hoovad mõjutada siis ehitajaid, kes tegelikult ju eelkõige vastutavad selle eest, et nende jäätmed siis saaksid ikkagi nõuetekohaselt käideldud, et needsamad ehitajad ei annaks jäätmeid üle esimesele suvalisele ettevõttele, kes ukse peale koputab ja ütleb, et "noh, mina viin teil jäätmed ära hästi odavalt". Vaid et nad teaksid, et odavuse taga üldjuhul peitub see, et neid jäätmeid ei käidelda nõuetekohaselt. Ehk siis kokkuvõte: võiks teha vastava seaduseelnõu ja Tallinna Linnavolikogu poolt esitada selle Riigikogule menetlemiseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Lugupeetud linnavolikogu! Nüüd on kõik ettekanded ja sõnavõtu soovid ammendunud.
Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011. aasta määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri" muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 61 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on määrus vastu võetud!
Enne järgmise päevakorrapunkti juurde asumist tuletan teile meelde, et kui me püsime küsimuste ja vastustega etteantud eelnõu raames, saame koju veel täna.
17:04 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE127 Vabaõhukooli tee 118 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas 2. OE127 Vabaõhukooli tee 118 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd aga 2. päevakorrapunkt "Vabaõhukooli tee 118 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas". Ja sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolinikud! Tegu on siis Pirita ja Lasnamäe piiril asuva alaga, kus vanasti asusid siin kasvuhooned. Need, kes on alaga tuttavad, teavad kindlasti seda kohta ka peast.
Miks see planeering on siin, on eeskätt nende hoonete pärast. Nimelt, üldplaneeringu kohaselt on siin tihedus lubatud 0,2. Üldplaneeringu järgi määrati see automaatselt kogu alale. Samas linnaehituslikult, kui vaadata seda piirkonda, siis nii siin on suurem tihedus - 0,8 -, kui ka tegelikult rääkimata sellest tee poolest, kus algab tegelikult Lasnamägi, kus on tihedused üle 1,0-i ja tegelikult on seal 9-kordseid ja enamgikordseid maju. Ja seetõttu, et tagada, et ühelt poolt oleks siin n-ö mürasein eraelamute mõttes ja teiselt poolt, et linnaehituslikult oleks tagatud sujuvam üleminek, seetõttu Linnaplaneerimise Amet tegigi ettepaneku, et siin võiks olla korrus kõrgemad võrrelduna siis n-ö teise liiniga ja mitte juba eraelamud, vaid mitme korteriga elamud, mis tähendaks siin tiheduse kasvu 0,2-lt 0,4-le. Seetõttu on ka see planeering oma algatamise otsustamiseks tegelikult jõudnud siia Tallinna Linnavolikogusse. Veel kord ütlen, et linnaehituslikel kaalutlustel on see täiesti mõistlik ja palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja ettekandjale on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Minu küsimus puudutab ühtviisi nii seda punkti kui mitut järgmist. Nimelt, aasta on 2019 ja ikka veel me lahendame Tallinna linna planeerimist krunt krundi haaval detailplaneeringutega selle asemel, et lähtuda mingist ühtsest loogilisest üldplaneeringust, mis paneb suurema pildi paika, mis mõtleb nii transpordikoridoridele kui ka sellele, kuhu mida ehitada võib. Millal on lootust näha sellist detailset ajakohast üldplaneeringut volikogu ees, et me võiksime planeerida veidi laiemas vaates, kui krundi haaval? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Planeerida, ütleme ehitusõigust ei anna mitte üldplaneering, vaid annab detailplaneering või siis projekteerimistingimused ja selles suhtes paratamatult me jääme ka päeva lõpuks lahendama ikkagi igat krunti, sest üldplaneeringu mõttes on ka siin ja ka teiste eelnõude puhul on tegu suuremate aladega.
Mis puudutab Tallinna erinevate üldplaneeringute seisu, siis ühelt poolt Tallinnas kehtib niimoodi laiemalt Tallinna üldplaneering, mis on aastast 2001, kui ma ei eksi, ja teiselt poolt on enamuses linnaosades tänaseks juba kehtestatud ka linnaosade üldplaneeringud või siis erinevad teemaplaneeringud. Olgu selleks siis kõrghoonete teemaplaneering või miljööalade teemaplaneering, mis tegelikult on ka üldplaneeringu mõjuga. Tänaseks on kehtestamata Põhja-Tallinna üldplaneering, Nõmme üldplaneering. Nõmme oma on kõige, ütleme lähedamal kehtestamisele, ta on hetkel Rahandusministeeriumi järelevalves. Ja ma ise loodan, et me aasta lõpus, aasta alguses, saame ta ka juba kehtestatud.
Põhja-Tallinn ja Kesklinn on alles algatamisel. Samas Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas, nagu ma juba varem ütlesin, on erinevad teemaplaneeringud. Noh näiteks Kesklinnas kõrghoonete teemaplaneering või Kadrioru ... noh, miljööalade teemaplaneeringud, mis tegelikult annavad meile suhteliselt värsked ja head ehitustingimused ka ... ütleme, mis on samal tasemel nagu üldplaneering. Samas Nõmme puhul on tõesti olukord, noh ütleme halb. Ütleks otse, et seal on üldplaneeringut vaja, oleks vaja olnud juba ammu ja sellega me tegelikult tegeleme. Ja Põhja-Tallinnas - ma arvan, et see on 3 aasta küsimus. Kesklinna üldplaneeringu algatamine käis läbi eelmisel aastal või selle aasta alguses, ma võin siin eksida. Nii et see on selline üldseis üldplaneeringute koha pealt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mul on selline küsimus, et miks linnavalitsus ei soovi seal keskkonnamõju strateegilist hindamist? Et see on ju ometi Pirita jõe ürgoru vahetus läheduses ja see mõju võib olla täiesti reaalne. Ja nagu me teame, Pirita jõe ürgorg on Natura 2000 võrgustikus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, Teil on õigus. See ala kuulub Natura 2000 võrgustiku kaitsealasse. Seal on tehtud eelhinnang. See eelhinnang on suurusjärgus seitsmel leheküljel. Seal on toodud need olulised aspektid, mille tõttu ei peetud siinkohal seda põhjendatuks. No lihtsamalt öeldes, kokkuvõttes, kui tegu on eraelamutega või siis, no ütleme selles mõttes korterelamutega ... Aga no 3-korruseline korterelamu on vaid ühe korruse kõrgem, kui selle taga asuv eraelamu tegelikult. Väga palju mõju, erinevust ei ole. Ja teisel pool, siin on juba Lasnamäe, kus ei ole Natura ala. Et vahemaa siit on, ma ei tea, 100–200 meetrit.
Nii et, oma loomult ma peaksin põhjendatuks erinevate keskkonnamõjude hindamist ja läbiviimist, kui oleks näha, et seal on tõepoolest neid tulemas olulisel määral. Olgu seal tegu näiteks mõne tööstusalaga või mõne valdkonnaga, mis tõepoolest võib kuidagimoodi silmnähtavalt või objektiivselt hinnatuna mõjutada looduskeskkonda. Antud juhul ma ei näe, et seda ka oleks. Ja tegelikult selle kohta on ka vastavad eksperdid teinud oma eelhinnangu ja seetõttu on ka siin ühtlasi mittealgatamine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud abilinnapea! Teil on kindlasti teada, et see eelnõu, mis meil siin praegu laual on, ei ole see eelnõu, mille Pirita Linnaosakogu vastu võttis ja kinnitas. Et kas selline praktika, kus Pirita linnaosa erinevad osapooled, ka elanikud kuidagi, nagu lepivad kokku mingisuguses planeeringus, kusjuures see Pirita planeering veel jälgis Pirita üldplaneeringut. Ja siis tehakse linnas mingisugused koosolekud, kus leitakse, et see ei ole nagu õige ja tuuakse volikokku täiesti nagu muudetud planeering. Kas selline praktika hakkab nüüd kuidagi nagu jätkuma? Või millest selline formaalne muudatus asjades?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui me vaatame detailplaneeringu menetlemisloogikat, siis ma kindlasti ei toetaks, kui oleks detailplaneering oma vastuvõtmise ja kehtestamise staadiumi vahel, kus ongi tegelikult, või siis isegi ütleme vastuvõtmisejärgses staadiumis oleks vahepeal muudetud oluliselt linnaosa kooskõlastust. Algatamisel ei ole tegelikult kohustust küsida linnaosa arvamust üleüldse ja ma tõtt-öelda ei tea, kas siin on seda küsitud või mitte. Ma arvan, et üldiselt on hea tava, et me seda teeme. Et ka siin on seda küsitud. Meie jaoks on veel kord partner linnaosa valitsus. Kas ta peab selles osas küsima kellegi käest nõu, on nende sisetunde küsimus. Aga üldiselt algatamisel tegelikult sellist laiemat kaasamist ei olegi ette nähtud. Et algatamine on tegelikult see staadium, kus me sisuliselt käime, formaliseerime algatusettepaneku, mis edaspidi peabki läbima selle suurema diskussiooni. Vastuvõtmise ja kehtestamise staadiumis on juba ta tõepoolest midagi konkreetset, mis sinna on tulemas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Küsimus selline, et kelle idee see oli ala tihedamaks ehitada? Et kas see oli mingi arendaja idee siis sinna rohkem maju teha või see idee tuli kuskilt linnavalitsusest või kust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ausalt öeldes sellist konkreetset allikat, et see tekkis sellelt inimeselt üleeile kell 12.15 - sellist mul Teile laua peale panna ei ole. Tavaliselt see protsess toimub niimoodi, et arhitektid tellija poole pealt ja arhitektid linnas istuvad maha ja üritavad leida selle kõige sobilikuma lahenduse. See lahendus koosneb täiesti erinevatest aspektidest: olgu selleks siis valgusinsolatsioon näiteks; olgu selleks siis müra; olgu selleks siis linnaehituslikud kaalutlused, et kuhu sobib piltlikult öeldes lamekatus, kuhu viilkatus jne. Et selle käigus see sünnib.
Antud juhul on oluline linnaehituslik kaalutlus just nimelt selle tõttu, et siin on tegelikult väga suure liiklustihedusega tänav ja seetõttu on nendel korterelamutel, mis ... ma veel kord ütlen, nad ei ole klassikalises mõttes suured korterelamud, nad on 3-korruselised, umbes nagu on Kase tänaval või kuskil seal kandis, mis on seal suhteliselt lähedal Pirital. Et nende puhul on see siin nii linnaehituslikult kui ka keskkonna mõttes põhjendatud valik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Ma küsin teise küsimuse ka. Et kas on teada, mitu maja mahuks sinna n-ö selle olemasoleva tihedusega ja mitu maja mahub sinna siis selle suurema tihedusega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, majade arv selgub juba järgmistes faasides. Ma võin öelda ehitusjoone umbes. Et ma arvan, et see pilt jääb ka püsima tegelikult järgmistes staadiumites. Aga sisuliselt sellest ehitusjoonest alates ja sinna edasipoole on siis üksik-kaksikelamud. Ja see I liin, ainuüksi I liin jätkab sedasama ehitusjoont, mis on siin varasemalt, kus on isegi suuremad tihedused, kus on siin ... võrrelduna sellega, mis on siin.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Näib, et ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni esindaja Tõnis Mölder. Palun!
Kaasettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Austatud volikogu esimees, head volinikud! Linnavolikogu linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma 13. augusti korralisel istungil ja otsustas hääletustulemusega 8 poolt, 3 vastu ja 1 erapooletu, toetada eelnõud esitatud kujul. Palun ka teil seda toetada sellisel kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandjale on ka küsimusi. Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Et tahtsin küsida, mis olid komisjonis need vastuargumendid, mis need kolm vastuhääletanut omasid? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Komisjonis teadupärast toimub arutelu ja eks arutelu käigus oli seal väga palju erinevaid küsimusi, mis puudutab seda planeeringut. Miks need kolm inimest just otsustasid vastu hääletada - kahjuks või õnneks need inimesed seda ei pea põhjendama. Nii et mul jääb see vastus täna siit puldist andmata. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Ma küsin siis teistpidi. Et mis seal siis põhilist arutelu tekitas? Et ilmselt, ma saan aru, seal oli arutelu nagu Te ütlesite ja siis mingid inimesed olid vastu. Et no see polegi oluline, miks need olid vastu. Aga mis olid need argumendid, mille üle siis põhiliselt arutati? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Komisjonis arutati just nimelt selle üle, mis puudutab seda hoonestuse tihedust. Arutelu all oli ka linnaosakogu erinevus täna siin esitatud eelnõu puhul ja linnaosakogu esialgse seisukoha puhul ja oli ka küsimusi üleüldiselt Pirita sellise elanike arvu ja liikluse kohta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Minagi tulen selle linnaosakogu täiesti teistsuguse lahenduse juurde. Et linnaosakogu kahtlemata teab ja tunneb kohapealseid olusid kõige paremini. Ja kui nende ettepanek oli oluliselt madalama ehitustihedusega, siis mis need argumendid ikkagi olid, miks linnaosakogust otsustati üle sõita?
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Et esiteks ma saan aru, et linnavalitsus, nii nagu meile komisjonis selgitati seda, on ka kohtunud osade linnaosakogu esindajatega ja selle kompromissi leidnud selles küsimuses. Ja see planeering jõuab ka linnaosakokku järgmises menetlusetapis tagasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, teine küsimus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Ma küll ei tea, et oleks olemas mõni selline nagu formaat, mis kuidagi tühistaks linnaosakogu otsuse, kui keegi linnavalitsusest kohtub osade linnaosakogu liikmetega. Et linnaosakogu otsus on ikkagi ametlik dokument ja see on meil teada. See on teistsugune kui see, mis meie ees praegu on. Mis need argumendid olid, miks komisjon otsustas samuti mitte toetada linnaosakogupoolset lahendust ja linnaosakogu seisukohast, nagu ma ütlesin, üle sõita sisuliselt?
Kaasettekanne jätkub - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh! Esiteks, komisjonil ei olnud kahte erinevat ettepanekut, mille üle arutada. Meil oli üks ja väga selge ettepanek, mis tuli linnavalitsuse poolt. Teine asi on kindlasti see, mis puudutab kommunikatsiooni ühe erakonna sees. Teadupärast Pirita Linnaosakogu esimees ... Vabandust! Kui ma vastan Teie küsimusele, kuulake! Esimees on Teie erakonna kaaslane. Ja kui Teil on seal omavahel sisemiselt mingisuguseid kommunikatsioonilünkasid, siis kindlasti saab seda nii fraktsioonisiseselt arutada, kui võib seda ka siin suures saalis küsida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem kaasettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ja sõnavõtt kohapealt Kaupo Nõlvak. Palun!
Sõnavõtt - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Et tõesti selle planeeringuga linnaosakogu tegeles üsna pikalt ja tahan informeerida, et esialgu toodi linnaosakogusse üleüldse kava, kus kogu see ala oli hõivatud korterelamutega. Ja pärast pikki ja mitmeid arutelusid lõpuks siis leidus lahendus, kus on enam-vähem see, mis te nägite täna siin eelnõus, et on enamasti ühepereelamud ja kaksikelamud ning siis Narva maantee äärsesse otsa korterelamud. Ja linnaosakogu ei nõustunud üldplaneeringu sellist muutmist ühe lisa korterelamu pärast, tegelikult, ja põhjendusel, et teispool Narva maanteed algab Lasnamäe, et see Lasnamäe tihedus võiks kuidagi nagu üle tee tulla Pirita-Kose poole, ei ole mitte millegiga põhjendatud.
Ka rääkisin, olen ka ise rääkinud mitmete arhitektidega väljaspool seda protsessi, saades aru linna planeerimisameti põhjendusest, et kuidagi arhitektuurselt võiks olla põhjendatud selline tihedam ja et ta võiks olla mingisugune nihuke jätk seal kõrval olevale. Et ka minu tuttavad arhitektid ütlesid, et arhitektuurselt ei ole mitte mingisugust põhjendust sellisele tihendamisele. Hõredam ja üldplaneeringut jälgiv tihedus oleks võib-olla andnud isegi palju parema, arhitektidele palju vabamad käed mingisuguse sellise arhitektuurse lahenduse leidmiseks, mis oleks lõpetanud kenasti selle Pirita-Kose piiri, kuna sealt edasi enam Pirita jõe poole mingisugust ehitust kunagi enam ei tule. Et selline praktika, et linnaosakogu otsused, kõik see töö, see visati nurka ja tuldi volikogusse mingisuguse muudetud variandiga, on mulle arusaamatu!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Austatud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Vabaõhukooli tee 118 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pirita linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 47 poolt, 8 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
17:22 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE126 Pirita tee 26d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas 3. OE126 Pirita tee 26d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
3. päevakorrapunkt "Pirita tee 26d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis ühelt poolt maa sihtotstarbe muutmisega. Nimelt praegu on seal 50% äri- ja elamumaa ja see soovitakse muuta, nii et oleks 10% äri- ja 90% elamumaa, mis aga on mõneti vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Nimelt, alal on endiselt vanast ajast kehtiv Tallinna üldplaneering, mis ütleb, et ala on juhtotstarbelt ühiskondlike ja puhkeehitiste ala. Faktiliselt ta juba ammu seda siin piirkonnas ei ole. Ja selleks, et üks hoone rajada olemasoleva ansambli, kus on tegelikult juba elamud, kaks tükki on püsti ja kolmas, mis oleks samas ansamblis hoone. Selleks, et seda rajada, ongi praegu teie ees otsustamisel detailplaneeringu kehtestamine. Sinna peaks tulema 5-korruseline hoone, kuhu on kavandatud 29 korterit, 37 parkimiskohta. Palun teil toetada nimetatud eelnõud!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on ka küsimusi? Neid on. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma lugesin just pealkirja, kuidas linnapea asus sealkandis ehitamise vastu või mingi selline pealkiri oli. Et kuidas Te kommenteerite selles valguses kõiki neid planeeringuid? Et kas need kuidagi käsikäes ei peaks käima? Äkki kirjeldate. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma tõtt-öelda ajakirjanduspealkirju üldiselt ei kommenteeri, et peaks vaatama, mis on selle pealkirja taga. Et Teie kindlasti oma praktilisest kogemusest oskate ka kindlasti öelda, et ... oskate kinnitada, et pealkirju eriti teatud kohtades ei tasu üks ühele võtta. Ma arvan, et selle pealkirja taga võivad olla teatud planeeringud, mis on sealt edasi. Kas neid tuleks peatada või mitte peatada, nagu siin vahepeal üks minister rääkis, on kindlasti hilisema ja teiste eelnõude otsustamise küsimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Ma siis pisut täpsustan seda, millest on siis juba artikkel väljas. Et linnapea on tõesti vastu Pirita tee 28 detailplaneeringu arengule. Nimelt komisjonis väideti sellesama, millega me täna tegeleme, käsitlemisel, et kuna niikuinii ala, see suurem ala tuleb elamuehitusmaaks, et siis on põhjendatud just kui nüüd selle väikese krundi eraldi üldplaneeringu muutmine.
Ma küsin. Et kas nüüd selles valguses, kui linnapea on avalikult teatanud, et ta on selle piirkonna elamumaaks muutmise protsessi vastu, kas on nüüd põhjendatud, et see üks krunt sellisel kujul üldplaneeringut muutes detailplaneeringuna kehtestada?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud juhul ma pean seda põhjendatuks. Samuti peab seda põhjendatuks kogu linnavalitsus, kaasa arvatud ka linnapea. Muidu see eelnõu ei oleks täna siin.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma küsiks. Seal kõrval kaks maja, ma saan aru, juba on jah?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Ja kas seal kõrvalolevatel majadel, nende kruntide staatus ei olnud sarnane? Et kuidas niimoodi juhtus, et nüüd see üks tükk ... Ma saan aru, et samasugune maja tahetakse juurde ehitada, kuigi ...
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
No enam-vähem samasugune maht.

Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Kuigi see ei ole mõeldud, eks ole, elamumaana sellises mahus praegu.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin ongi see vastuolu, miks ta siin on. Seal alal kehtib ka täna detailplaneering, mis võimaldab ehitada elu- ja büroohoonet, 4-korruselist. Selleks, et see oleks ühes ansamblis, siin on tehtud ettepanek, et ta oleks 5-korruseline, sest olemasolevad on 5-korruselised ... Ja selleks, et talle anda mõistlik funktsioon, nagunii need kõrvalhooned, sõltumata sellest, mis nende juriidiline staatus on, et kas nad on äripinnad või mitte, neid faktiliselt kasutatakse elupindadena, et mitte tekitada seda külaliskorterite asja siia ka, siis kui kõik normid on tagatud, nii parkimine ... no ütleme kõik elupindadele kehtivad normid on tagatud, siis eesmärk ongi siia teha samasugusesse ansamblisse sobituvat hoonet koos normaalse elamu- ja äripinna proportsiooniga. Mis aga on omakorda vastuolus üldplaneeringuga. Selles suhtes, et ... miks ta ... Vana planeering ongi n-ö üldplaneeringuga kooskõlas olev. Aga ta oma n-ö inimlikus mõttes ta ei ole kooskõlas. Et me võime muidugi ta sinna sellisel kujul ... öeldagi, et ehitage nii, nagu ta on, aga siis tulevad sinna külaliskorterid ja ütleme, sellest ei võida päeva lõpuks mitte keegi, sest see on lihtsalt n-ö formaalne nüanss selle juures.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa! Hea abilinnapea! Et ma vahepeal, kui Te ütlesite, et pealkirju ei maksa usaldada, mina alati usaldan. Aga ma nüüd lugesin ka seda sisu ja seal öeldakse, et linnapea arvab, et sealkandis peaks liikluskoormust täiendavalt uurima ja viitab sellele just kui. Et ma saan aru, et need on sisuliselt ikkagi üsna lähestikku asuvad alad.
Et kas Te ei arva, et linna selline planeerimine töötaks kuidagi paremini, kui see käiks käsikäes eriti lähestikku asuvatel aladel, et me saaks kõik tervikuna aru, mida see linnavolikogu siis nüüd tulevikus linnas arendab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et üldjuhul, kui on tegu suuremate alade puhul, siis on kindlasti oluline liikluskoormust uurida, kui see toob juurde. Antud juhul ... Ma nüüd võib-olla mõneti väljun antud eelnõu raamest, sest antud juhul on 37 parkimiskohta ehk siis sisuliselt 37 sõidukit. Me saame kõik aru, et see ei avalda erilist mõju ei Pirita tee liikluskoormusele ega alale tervikuna. Eriti võrrelduna sellega, mis toimub seal näituste ajal, kus on korraga, tuleb tuhandeid sõidukeid edasi-tagasi. Ja kusjuures need tulevad kord 2 nädala jooksul, kui seal on need näitused.
Näituste ala tervikuna on juba üldplaneeringu ajast, selle tõttu, et seal näitused olid. Ja muide, seda näituste ala oleks võimalik ka täna veel täiendavalt välja ehitada, seda ei ole lihtsalt realiseeritud. Detailplaneering on all ja nad teoreetiliselt ... nad on ainult osa sellest alast välja ehitanud. Nad võivad selle ka suuremaks ehitada, ka täna kehtivate õigusaktide kohaselt.
Kui me vaatame seda faktilist olukorda, siis ta tänu sellele, et seal olid näitused, siis ta ongi n-ö ühiskondlike ... mis ta ongi, maasihtotstarbe ... ühiskondlike ehitiste ja puhkeala. Et sisuliselt see tuleneb sellest, et seal olid näitusepaviljonid ja on siiamaani. Faktiliselt me võime öelda, et ta ei ole mingi ühiskondlik ja puhkeala, kuna ta on aiaga piiratud ala oma loomult. Ja see funktsioon on sealt juba ammu kadunud. Kunagi tõepoolest teatud ettevõtjad tegid selle Pandora laeka lahti, mis, mina arvan, oli omal ajal vale, sellega, et seadustati nende eksponaadid. Ma arvan, et selle kohta te olete ka teadlik. Ja täna nende eksponaatide omanikud võitlevad iga hinna eest samasuguste eksponaatide tekke vastu, mis on ühelt poolt põhjendatud. Kuid teiselt poolt täna on linnaehituslik olukord seal muutunud. Selleks on palgatud advokaadid jne, leitakse MTÜ-sid, kes sellega tegelevad. Sisuliselt on see ka teatud inimeste võitlus teatud arenduste vastu. See on see faktiline olukord.
Pirita tee liikluskoormuse osas mina julgen väita, et kui näituse paviljonid sealt ära lähevad, siis Pirita tee liikluskoormus eriti niimoodi lühikestel perioodidel, tänu sellele, et seal ei ole enam näituste paviljone, mis kolivad, minu teada praegu Saku on see koht, kuhu neid plaanitakse kolida, tänu sellele oluliselt väheneb seal liikluskoormus, vähemalt selline korraga tulev liikluskoormus. Ja need elamud, mis sinna kokku, nii elamud kui ka see spaa, elamutel oli, kui ma ei eksi, 457 parkimiskohta või midagi sellist. Et nad ei mõjuta sedavõrd oluliselt seda Pirita tee liikluskoormust. Seda enam, et nende planeeringute käigus on tegelikult arendajad juba välja ehitanud sinna nii foorid kui ka moderniseerinud need ristmikud nii, et nad enam ei teki ... no ütleme nii, et sealt on normaalne väljasõit, inimkeeli öeldes. Nii et tulevikus ma ei näe, et seal väga palju probleeme tuleks.
Ühtlasi ka Reidi tee, mis on nüüd ehitatud laiemaks, mindud esialgse projekti peale, tegelikult elimineerib selle ummikuohu seal. Ehk siis see liiklusuuring, millele Te viitate, ongi sisuliselt, selle tulemus ongi see, et tänaseks on Reidi teega mindud esialgse projekti järgi, mis iseenesest vähendabki selle ummikutekke ohtu, millele need planeerijad omakorda viitavad.
Ja tegelikult Rahandusministeeriumi järelevalvest, kui tuli Pirita tee - mis iganes see aadress oli, ma ei mäleta - see planeering, näitusteplaneering, nimetame teda niimoodi, siis seal esimeses lõigus Rahandusministeerium järelevalveorganina ütleb, et liikluse osas on kõik korras nüüd.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuulan Teid ja ma natuke ühe nihukse põhimõttelise küsimuse tahaks küsida siin. Et ma neid kõiki asjaolusid seal ei tea. Aga Teie jutust jääb selline mulje, et me lihtsalt nagu pitseerime siin praegu ... linnavalitsuse lähenemine on see, et pitseerime arendajate, mis iganes soovid need on, eks ole ... Neil on seal protsessis soovid muutunud, plaanid muutunud ja nemad lähevad ikka oma teed. Kas nendes olemasolevates kahes majas käib ka siis tegelikult ... nagu seal elatakse ja samas peaks need olema nagu äripinnad?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Osaliselt küll jah.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
90% ulatuses. Et me lihtsalt lepime sellega. Aga milleks me neid planeeringuid ja kõiki asju? Miks linnavalitsus on nii n-ö leplik nendes asjades, et mõni arendaja tahaks ehitada 35-kordse maja siiasama volikogu kõrvale, aga me ei lase seda, eks?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui Teie küsimus puudutab erinevaid sihtotstarbeid, siis paraku on meie õigusaktid sellised, et noh näiteks Pirita tee ääres need Meerhofi arendused, need valged suured majad, seal on ka enamus külaliskorterid, suur osa on külaliskortereid. Sest keegi ei keela ju, meie seadused ei keela ju elada hotellis, kui sa seda tahad. Jah, su laenuintress on elamulaenuga võrrelduna pisut teistsugune, kuid oma loomult see ei ole ju keelatud. Nii et, kas see on normaalne? Ma ütleks, et ei ole. Aga kas meil on hoobasid, et seda kuidagimoodi pidurdada, kui arendaja ütleb, et ta soovib ehitada külaliskortereid, see on seadusega lubatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Vaadake, ega me ei ole ju selle vastu, et nüüd see puhkeala, nagu Te väidate, või nagu ta kirjas on, muutuks siis elamualaks. Kui linnavalitsus on võtnud sellise seisukoha, et kogu see piirkond, et muudetakse siis seda juhtfunktsiooni elamumaaks. Ega see nüüd on, võib-olla et see on ka õige. Aga erinevad signaalid, et linnapea annab nagu ühe signaali selle Pirita tee 28 osas ja nüüd me käsitleme ühte pisikest 26, mis isegi võiks puhkeala olla, kuna seal ei ole praegu täna mitte midagi. Et Pirita tee 28 tõesti on need näituse paviljonid ja see ei ole mingi puhkeala, see on puhas äritegevus, eks ole. Aga Pirita tee 26 võiks olla ikka puhkeala. Et kes on selle ... küsimus on, et kes on selle kinnistu omanik, mida me praegu käsitlemise, kes on saanud eraldi siis võimaluse oma kinnistuga üldplaneeringut muuta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma võin täpsustada selle, kes on siin see juriidiline isik, kes on huvitatud isik. See võtab ühe hetke aega. See on kindlasti eelnõus kirjas. Üldiselt ma seda ei vaata põhimõtteliselt, kuigi viimasel ajal seda volikogus küsitakse, sest minu arvates see riik, kus hakatakse vaatama, kes on huvitatud isik ja hakatakse selle põhjal võtma planeeringuid vastu - sellises riigis mina elada ei tahaks. Kinnistu omanik on OÜ Landeker. Kui Teile see midagi ütleb ja Teil aitab see kuidagimoodi otsustada selles küsimuses, siis see teave on selline. Minu teada peaks seal hetkel olema kas mingid angaarid või midagi sellelaadset, sellel territooriumil.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Sa mainisid seda, et näitusteala planeeringu mõttes võimaldaks tegelikult kehtiv detail palju suuremat ehitustegevust ja arendaja, või see omanik ise, hoiab ennast selles osas nagu tagasi. Kas Sa leiad, et detailplaneeringutel peaks olema kehtivustähtaeg - parim enne -, et kui sa ei ole, ma ei tea, 5 aastat või 7 aastat midagi teinud, siis see muutub automaatselt kehtetuks, või mitte? Ja teiseks, Sa mainisid ka Reidi teed. Kas Sa leiad, et sedasorti kokkulepete rikkumised nagu linnavalitsus on ette võtnud, on õigustatud?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kumbki neist küsimustest ei puuduta nimetatud eelnõud. Seetõttu ma ei tahaks minna nendega süvitsi. Oma üldfilosoofias mina lähtun sellest, et vabas riigis peab inimesel olema võimalus oma vara vabalt vallata ja käsutada. Riigi sekkumine sellesse, öeldes talle, kui palju ja millal ta peab ühte või teist asja realiseerima ... Kui teil on oletame maal krunt ja riik ütleb teile, et te peate oma suvila sinna ehitama 5 aastaga. Aga teil 5 aasta jooksul ei ole võimalik näiteks pangast laenu saada, siis sellel põhjendusel detailplaneeringu tühistamine on oma õigusloogikas minu jaoks vastuvõetamatu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Pirita tee äärne planeerimine või mitteplaneerimine on üks igavene pikk ja habemega lugu. Et 15 tagasi oli see aeg, kui kohe-kohe pidi tekkima terviklik visioon sellest, kuidas kogu see piirkond, kogu Pirita tee ala välja näeb. 14 aastat tagasi võttis Keskerakond ainuvõimuna Tallinna juhtimise üle. Öelge palun, milline see tervikvisioon sellest, mitte konkreetsest kitsast piirkonnast, vaid kogu Pirita tee äärsest alast on? Milline see 10, 15, 20 aasta pärast välja nägema peaks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Täna võib sellest tervikvisioonist rääkida juba üksikute planeeringute kaupa. Nimelt tegelikult see ala on täna suhteliselt üheaegselt arendatamas. Ma arvan, et see arendus, mis on täna näituste asemel, kus on tegelikult üks suur promenaadiala. Ütleme, mis jätkab seda sihti, mis on Lauluväljakult kuni siis memoriaalini sisuliselt viiv promenaadi ala, mis kulgeb ka Ajaloomuuseumi taga. Ütleme, sinna terviklikult tekib selline promenaadiala. Sellega tegelikult minu hinnangul me annamegi alale selle funktsiooni, mis on tal täna. Ametlikult. Ametlikult tal on puhke- ja ühiskondlike ehitiste funktsioon. Teiselt poolt me kõik saame aru, et see on aiaga piiratud ala. Missugusest puhke- ja ühiskondlike ehituse funktsioonist me siin räägime!?
See näituste planeering tegelikult avab selle ala. Ja mille vastu tegelikult ka need tänased vastuolijad sõdivad enamasti? Selle ala avamise vastu. Sellega, et sinna tekib see promenaad, sinna tekib lasteaed; sinna tekivad hoonestused, mis tõepoolest, kui me vaatame seda algatamisettepanekut, millega tuli arendaja, tänaseks on see väga palju muutunud. Seal on ... algatamisel oli tõesti ... ütleme, arendaja nägemus oli selline, mis minu arvates ei oleks sinna mitte kunagi sobinud. Ja õnneks praeguseks on see teisena täiesti mõistlikuks ... no sisuliselt kaks korda vähendatud mahtu.
Kas ühiskondlike- ja puhkeehitiste alale sobib ka spaa? Minu hinnangul ta sobib sinna, sest oma loomult ongi ta n-ö puhkerajatis. Tulevikus kindlasti spaa on äriprojekt ja äripind. Selles suhtes tal on ärifunktsioon.
Nii et mina näeksin seda ala ühelt poolt elamualana, kus on sotsiaalne infrastruktuur, kus on näiteks lasteaed. Teiselt poolt on ka terviklik promenaad, mis võimaldab tavainimestel sinna juurde pääseda. Ja kolmandaks miks mitte ka hotell ja spaa, mis samuti on lisaväärtus siin piirkonnas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Minul see tekitas hämmingut Teie nihukene leppimine või leppimine olukorraga, sellega, et seal osades majades Te ütlesite, et ei kasutata neid hooneid vastavalt kasutusotstarbele. Et just täna sain näiteks ise ehitusosakonnalt linnast kirja selle kohta, et ühe minu allüürniku ruumi ei kasutata vastavalt otstarbele. Ja kohe tuli siis karm kiri, et vastavalt ehitusseadustiku § 16 lõige 2-le tuleb see kasutusotstarve vastavalt sellele koheselt ära muuta. Miks siis nüüd antud juhul ei pea seda nagu jälle üldse tegema ja see on täiesti aktsepteeritav olukord? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ausalt öeldes selleks, et vastata Teie küsimusele, peaksin täpsemalt ühelt poolt saama kurssi viidud sellega, missugused olid asjaolud Teie konkreetsel juhul.
Üldjuhul aga, kui me kujutame ette mõnda hoonet, siis kas see, et Teie naaber üürib kellelegi näiteks oma korterit ja seal elab sees üürnik, selle kasutusotstarve on sisuliselt majutus, mitte elu- ... Tavalises korteris Airbnb või pikaajaline rentnik on oma loomult täiesti aktsepteeritav asi. Sest ütleme, see on oma funktsiooni mõttes, sisulise funktsiooni mõttes majutuspind. Kuidas me seda muudame?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun teine küsimus!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh selle eelmise vastuse eest! Et ma olen aru saanud, et inimesed mõistavad mingi territooriumi avamist väga erinevalt. Ja sellepärast ma küsin üle või täpsustan siis oma eelmist küsimust. Et kas selle linnavalitsuse visiooni järgi Pirita tee äärne saab olema tihedalt asustatud kortermajadega, tihedalt ehitatud kortermaju, täis ehitatud kortermajadega, mille eest liigub läbi promenaad? Või kas Te saate seda osa täpsustada?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tiheduse mõttes ma arvan, et see tihedus peaks jääma Kadrioru tihedusega sarnaseks. Ehk siis suurusjärgus, kui ma ei eksi, on täna sellel planeeringul, mis ei ole see konkreetne planeering, vaid teine, millele Te viitasite, nimetame seda näituste planeeringuks. Mul ei ole lihtsalt aadressi täpselt meeles. Seal tihedus, kui ma ei eksi, oli kas 0,8 või ütleme, Kadrioruga võrreldav tihedus. Kas see on tihedalt täis ehitatud või mitte ... või isegi 0,64 ... Jah. Et kas see on tihedalt täis ehitatud või mitte, on erinevate hinnangute küsimus. See tihedus ei ole kindlasti ühe ... sõltub ka tiheduse jaotamisest, ütleme. Kui me vaatasime eelmist eelnõud, kus oli 0,4 tihedus ja see oli sisuliselt kolm korrust, et ma arvan, et 0,6 tihedus on suurusjärgus keskeltläbi neli-viis korrust, mitte rohkem. See on hinnangute küsimus, et kas see on tihe või ei ole tihe.
Aga mis on oluline, on see, et sinna tekiks juurdepääs inimestel, sinna tekiks promenaad, sinna tekiks sisuliselt terviklik elukeskkond, mis ei ole kindlasti tihedusega üle 1,0, mis oleks võib-olla see pilt, mida Teie eelnevalt kirjeldasite, no vähemalt minu hinnangul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mis on need tegevused, mida linnavalitsus on teinud selle nimel, et need promenaadid või need sotsiaalobjektid või midagi muud .... Et kui palju on selles arendajate taga ootamist ja kui palju on Teie-poolseid aktiivseid samme? Mulle tundub, et siin on natukene nagu ... Te räägite asjadest, mida tegelikult keegi teine peaks tegema, aga linnavalitsus ise ei tee midagi.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See on alati kokkuleppe küsimus. Kui me sõlmime teede- ja tehnovõrkude või erineva infrastruktuuri väljaehitamise lepinguid, seda sõlmitakse tavaliselt vastuvõtmise faasis, siis kui on täpselt selge, kuhu ja mis asi tuleb. Siis me üldjuhul paneme kindlasti teede väljaehitamise kohustuse. Kas ja kui suures mahus näiteks antud juhul promenaadi väljaehitamise kohustus peaks olema linna või arendaja jagada, on mitte minu vastutusvaldkonda kuuluv küsimus. Aga senimaani julgen mina küll öelda, et sealkohal on linna huve maksimaalselt senimaani kaitstud ja mul ei ole põhjust arvata, miks seda edaspidi ka ei tehta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Kas ma sain siis õigesti Teie vastusest aru, et linnal sisulist vahet pole, et kas omanik kasutab pinda ise elamiseks või siis teisele väljaüürimiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Linnal sisuliselt tõesti vahet ei ole. Kui seadused seda võimaldavad, siis linna funktsioon nii ajalooliselt kui ka sisuliselt on eeskätt avalike teenuste kasutamine. See, millised on tsiviilõiguslikud suhted või võlaõiguslikud suhted erinevate osapoolte vahel, ei ole üldjuhul linna pärusmaa.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tundub, et ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni poolt Natalia Malleus. Palun!
Kaasettekanne - Natalia Malleus Natalia Malleus
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud linnavalitsuse liikmed, kolleegid! Linnamajanduskomisjon oma koosolekul 13. augustil arutas antud päevakorrapunkti. Otsustati, hääletamistulemustega 12 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei näi olevat. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Samuti mitte. Seega saame liikuda hääletamise juurde.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pirita tee 26d kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 52 linnavolikogu liiget, vastu 4 ja erapooletuid samuti 4. Otsus on vastu võetud!
Me oleme töötanud tugevalt üle pooleteise tunni. Vaheaeg!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
18:03 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE134 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Seli ja Tooma kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 4. OE134 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Seli ja Tooma kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
4. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Seli ja Tooma kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov! Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Tegu on siis Pirita tee ääres asuva Rimi kaupluse - ja siin kõrval Google Mapsi peal on just see ehitus praegu käimas - tanklaga. Tänaseks on see valmis ehitatud. Detailplaneering oli ühe ala peale ja kuulus ühele omanikule. Selleks, et nüüd ärid lahutada, selleks et tankla saaks olla eraldi kinnistul, oleks vaja tankla kinnistu siit n-ö maakorralduslikult välja lõigata. Selleks, et seda teha, tulekski detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada. Muidu seda ei ole võimalik teha. Ehk siis see punkt on siin täna tehnilistel kaalutlustel, selleks et edaspidi saaks teostada maakorraldustoiminguid. Palun teid nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Aitäh! Kaasettekande teeb linnamajanduskomisjoni poolt Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! Tõesti pikka juttu komisjonis ei olnud. Oli pööratud ainult üks küsimus oma poolt ja sain korraliku vastuse, miks see jagamine on vaja teha. Ja siis tulemustega on 12 poolt, vastu ja erapooletu keegi ei olnud, komisjon otsustas toetada esitatud eelnõu. Et pakun teile seda ka teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Tänan!
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole. Lõppsõna soovi samuti mitte.
Hea linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 96 kehtestatud Seli ja Tooma kvartali detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 37 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:06 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE135 Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 1998 otsusega nr 82 kehtestatud Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri osaline kehtetuks tunnistamine 5. OE135 Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 1998 otsusega nr 82 kehtestatud Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 1998 otsusega nr 82 kehtestatud Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringunkorrektuuri osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austatud linnavolikogu liikmed! Nimetatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eesmärk on võimaldada hoone omanikul - see hoone on kõigile tuntud rohkem Postimehe maja nime all täna - hoonet umbes 10% olemasolevast mahust laiendada. Ehk siis, kui me selle eelnõu tühistame, siis tal avaneb võimalus esitada projekteerimistingimused ning ta on hetkel väljendanud soovi laiendada seda umbes 10%. Algselt oli hoone omanikul plaan laiendada seda suuremal määral, mille peale amet väljastas talle eelseisukoha, et see eeldaks detailplaneeringut, uue detailplaneeringu tegemist. See on kõrghoonete teemaplaneeringuga hõivatud ala. Seepeale olemasoleval omanikul tuli oma plaane kohandada vastavalt oma äriplaanile ja täna ta on seisukohal, et ta sooviks laiendada hoonet umbes 10%. Kuid kehtiv planeering seda ei võimalda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Võib-olla kirjeldate detailselt, kuhu, kuidas nad soovivad seda kõrgemaks ehitada või see madalam osa täis ehitada? Või mis see tegelik plaan on tal?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Neil tegelikult, ma arvan, et on pigem ülessepoole. See on kõrghoonete teemaplaneeringuga hõivatud ala. Et sisuliselt piiravaks teguriks on vaid lennukoridorid. Noh, piltlikult öeldes. Et nähtavasti siis on üks–kaks korrust veel peale ehitada. Nähtavasti neil on konkreetne rentnik olemas, kuna Postimees kolib sealt välja, siis kohandada sisuliselt seda hoonet uue rentniku vajaduste järgi. Et suurema tõenäosusega on see üles ehitamine.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Tänan! Kaasettekandeks saab sõna Maksim Volkov linnamajanduskomisjoni esindajana!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud kolleegid, lugupeetud volikogu esimees! Linnamajanduskomisjon 13. augustil arutas seda küsimust ja hääletamistulemustega 12 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei näi olevat. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitajal samuti lõppsõna soovi ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 18. juuni 1998 otsusega nr 82 kehtestatud Liivalaia tn, Maakri tn, Kivisilla tn ja Tartu mnt vahelise kvartali detailplaneeringu korrektuuri osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 45 linnavolikogu liiget, vastu ei olnud, 1 jäi erapooletuks, otsus on vastu võetud!
18:10 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE128 Õismäe tee 64-60 korteriomandi müük 6. OE128 Õismäe tee 64-60 korteriomandi müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Õismäe tee 64-60 korteriomandi müük". Sõna saab abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on siis enampakkumisega. Ning korteriomand, mida me paneme müüki enampakkumisel, on Õismäe teel 64 korter 60. Tegemist on korteriomandiga, mille üldpind on 65,5 m². Paikneb Õismäel. Ja alghinnaks vastavalt eksperthinnangule on siis 74 700 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Tänan! Kaasettekande rahanduskomisjoni poolt teeb Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 9 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Eelnõu esitaja lõppsõna soovi ka ei oma, mistõttu saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Panen teie ette otsuse eelnõu "Õismäe tee 64-60 korteriomandi müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 41, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
18:12 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE129 Vabriku tn 35-2 korteriomandi müük 7. OE129 Vabriku tn 35-2 korteriomandi müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Vabriku tn 35-2 korteriomandi müük". Sõna saab abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Ka siin on tegemist enampakkumisega korteriomandiga. Tegemist on Põhja-Tallinnas asuva korteriga ja alghinnaks vastavalt eksperthinnangule on 56 500 eurot. Ruutmeetreid korteril on 47,1 m² ja tegemist ei ole heas korras oleva korteriga. Ning maja, kus see korteriomand asub, on eelmise sajandi algusest pärit. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kaasettekande rahanduskomisjoni poolt teeb Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt juhataja, kolleegid, linnavalitsus! Rahanduskomisjon oma korralisel koosolekul 19. augustil käesoleval aastal arutas seda teemat. Ja hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei olnud, toetas antud eelnõu. Palun kujundage oma arvamus ja palun toetage antud eelnõu! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandjale küsimusi ei näikse olevat. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Lõppsõna soovi linnavalitsusel samuti ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Vabriku tn 35-2 korteriomandi müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 42, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:14 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE130 Lille tn 8-14 korteriomandi ½ mõttelise osa müük 8. OE130 Lille tn 8-14 korteriomandi ½ mõttelise osa müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks "Lille tn 8-14 korteriomandi 1/2 mõttelise osa müük". Ja sõna saab abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on samuti enampakkumisega müügiga. Ent eripära on siis see, et kui eelmised ja ka järgmine päevakorrapunkt on korteriomand kui niisugune, siis siin on korteriomandist mõttelise osa müük. See tähendab seda, et kellelegi teisele kuulub see teine pool mõttelisest osast ja tulenevalt seadusest on siis sellel teisel kaasomanikul, mõttelise osa omanikul õigus soovi korral kasutada ostueesõigust.
Aga nüüd Lille tn 8 korteriomand paikneb siis korteris 14, nagu ma ütlesin 1/2 mõttelist osa. Ja selle mõttelise osa turuhinnaks on eksperthinnangu kohaselt määratud 39 400 eurot, mis on ka meil alghinnaks. Kokku on kogu korteriomand 51,4 m². Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas abilinnapeale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Kaasettekanne. Urmo Saareoja, palun, rahanduskomisjoni esindaja!
Kaasettekanne - Urmo Saareoja Urmo Saareoja
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon oma korralisel koosolekul 19. augustil arutas antud otsuse eelnõud ja leidis, et poolt eelnõule on 9, vastu ja erapooletuid ei olnud. Palun ka teie toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole.
Hea volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Lille tn 8-14 korteriomandi 1/2 mõttelise osa müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 46, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
18:17 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE131 Kopli tn 13a-7 korteriomandi müük 9. OE131 Kopli tn 13a-7 korteriomandi müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
9. päevakorrapunkt "Kopli tn 13a-7 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on jälle enampakkumisega, taas Põhja-Tallinnas Kopli 13a korter 7. Ja alghinnaks on siis müügiks eksperthinnangu kohaselt 46 200 eurot. Tegemist on korteriomandiga, mille üldpind on 26,6 m². Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun teie küsimused abilinnapeale! Neid ei ole, kõik on niigi selge. Aitäh! Kaasettekandeks palun kõnepulti Märt Sults rahanduskomisjoni esindajana!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt volikogu esimees, kolleegid, linnavalitsus! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 19. augusti päeval arutas antud teemat. Ja otsustati 8 poolthäälega, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei olnud, toetada antud eelnõu. Palun kujundage oma arvamus, otsustage ja palun toetage antud eelnõu! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandjale on küsimus. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Küsimus oleks selline. Linna sotsiaalmajad on üsna tugevalt kontsentreeritud. Ja see on omakorda toonud kaasa erinevaid probleeme, sest n-ö siis erinevad kriminogeensed elemendid on sattunud üksteise lähedusse ja tekitanud kaaselanikele probleeme. Kui palju on linn mõelnud ... Ma saan aru, et see on lihtsalt tavaline korteriomandi müük ja me peame seda muidu formaalselt siin heaks kiitma. Kui palju on linn mõelnud seda tüüpi omandite sotsiaalobjektidena laialdasemalt kasutada, et see oleks hajutatum, et see koormus linnale tegelikult oleks lihtsamalt jaotunud ja ei tekiks seda kontsentratsiooniprobleemi?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh küsimuse eest! See tegevus, mida me praegu siin teeme, ei ole formaalne, vaid see on väga juriidiline ja väga konkreetne tegevus. Aga teema, mida Sa küsisid, on tõesti päevakorras ja see on kuum teema. Aga see ei puutu antud punkti alla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Lõppsõna soovi linnavalitsusel samuti ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kopli tn 13a-7 korteriomandi müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 48, vastu ja erapooletuid linnavolikogu liikmeid ei ole, otsus on vastu võetud.
18:20 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE132 Osalemine EL projektis „Ökosaared – Urban Eco Islands“ 10. OE132 Osalemine EL projektis „Ökosaared – Urban Eco Islands“
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
10. päevakorrapunkt. "*Osalemine EL projektis "Ökosaared - Urban Eco Islands". Sõna ettekandeks saab Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet. Palun!
Ettekanne - Vladimir Svet Vladimir Svet
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Tallinna linn soovib osaleda Euroopa Liidu rahastatud projektis, millega soovitakse arendada Aegna saart kui loodussõbralikku turismisihtkohta ja elukohta. Tegemist on projektiga, millest võtab osa ka üks Helsingi linnale kuuluv, endine selline suletud militaarsaar, mille nimeks on Vasikasaar. Vasikasaar on veelgi väiksem kui Aegna ja meie mõlema soov on siis arendada meie saarte infrastruktuuri, muuta neid selliseks keskkonnasõbraliku turismi sihtkohtadeks.
Selle projekti raames Tallinn rajab Aegna saarele uue jäätmejaama, uuendab saare viitadesüsteemi ja samuti uuendatakse kaarditähised, mis asuvad Aegna saarel. Lisaks sellele projektirahadest plaanitakse rajada Aegna saare lõunapoolsesse metsa laudteid, seal kus asuvad väärtuslikud samblikud, mis on kindlasti väga populaarsed kõikide turistide seas, kes sinna tulevad. Ja nende eksponeerimiseks ja kaitsmiseks ongi vaja laudteid ka luua.
Kokku selle projekti eelarve on umbes miljon eurot, millest circa 200 000 saab Tallinna linn. Umbes 20 000 on omafinantseering, mida Tallinn selle projekti eest maksab. Lisaks investeeringutele Tallinna Stockholmi Instituudi esinduse teadurid viivad läbi erinevaid uuringuid projekti kestvuse järgneva 2 aasta jooksul; uuritakse inimeste arvamust Aegna saare kohta; uuritakse nende teadlikkust ja proovitakse kasutada erinevaid nutilahendusi, selleks et saarel viibijaid arvesse võtta, teada, kui palju neid käib, kus neid käib. Ja loodame, et need andmed, mida selle projekti raames kogutakse, saab kasutada selleks, et ka edaspidi Aegna saar terviklikumalt sellise turismi- ja elukohana arendada.
Lisainfo selle kohta on olemas kindlasti teil seletuskirjas. Osa projekti kuludest läheb siis nendele instituutidele, osa läheb investeeringuteks. Lõppkokkuvõttes selle projekti lõpuks on Aegna saar puhtam, atraktiivsem ja paremini valmis turistide ja eeskätt nende poolt toodud prügi vastu võtmiseks. Lühidalt minu poolt kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See eelnõu tekitab ka küsimusi. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Siiski veel linnaosa vanem.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Vabandust, linnaosa vanem. Et miks me ainult Aegnat uurime, et meil on veel üks kena saar - Naissaar. Et kas Naissaarele ei saaks laiendada seda suurepärast projekti?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Küsimus on arusaadav. Ma olen nõus, et me peame mõtlema laiemalt kui lihtsalt Tallinna piirides ja peaksime mõtlema tulevikus Suur-Tallinna peale. Aga kuniks Viimsi veel on omaette kohalik omavalitsus, ei kuulu Naissaar Tallinna linnale.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Austatud linnaosa vanem! Et küsiks sellise asja. Et palju täna käib Aegnal turiste ja mis on Teie hinnangul see potentsiaal, mis lähiaastatel kasvada võiks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Me teame seda, et aastas käib circa 10–11 tuhat reisijat Tallinna korraldatud liinilaevaga. Umbes 4000 käib paadiga, mis käib sellestsamast Viimsist ja hinnanguliselt veel 1000 inimest külastab Aegna saart niimoodi eravahendite: jahtide, mingite kajakitega. Et kokku me arvame, et neid on circa 15 000. Öelda, et Aegna saar mahutaks palju rohkem, mina ei julgeks. Mina arvan, et see saaretalutavus on kuskil seal, kus me oleme praegu. Küsimus on pigem selles, kas me saame teha nii, et rohkem inimesi käiks väljaspool hooaega; küsimus on selles, kas me saame teha nii, et inimesed rohkem külastaks Aegna saart näiteks sügisel ja kevadel. Ent täpsema vastuse sellele küsimusele võiks anda ka uuring, mida mina arvan, võiks tellida peale seda, kui meil see käesolev projekt lõpeb aastal 2021.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Hea linnaosa vanem! Et vaatan, eelarves on Teil personalikuludeks toodud suurusjärgus 70 000 eurot. Et mitu töökohta Te loote ja mis töökohad need on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Me ei loo töökohti, aga võetakse palgale projektijuht, kes tegeleb selle projekti kureerimisega Eesti poolt. Tegemist on nii investeeringute kureerimisega kui ka erinevate teadustegevuste omaga. Tegemist ei ole Tallinna ametnikuga. Tegemist on inimesega, kes on selline pigem tehniline nagu töötaja.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas see uuring võiks välja tuua ka selle uue potentsiaalse numbri külastajate arvu mõttes? Olen seal käinud. Minu arust see 15 on tegelikult vähe, sinna võiks vabalt rohkem ära mahtuda, juhul kui need tingimused oleks natukene teistsugused. Aga mõtlengi, et kas linn reaalselt plaanib seda suuremat numbrit teada saada kuidagi mingil viisil. Või see ei ole praegu plaanis?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
No me võime siin oletada, kas meile tundub, et 15 000 on palju või meile võib tunduda, et see on vähe. Me saame seda numbrit teada siis, kui me viime läbi vastava uuringu, kus teadlased, kes oskavad mõõta nagu keskkonna talutavust, ütlevad, kui palju saar võib veel mahutada, ilma et saab kannatada selle loodus. Mina pigem ütleks nii, et see praegu läbiviidav uuring võiks olla aluseks järgmisele uuringule, mis just vastab sellele küsimusele, mis on saare taluvuspiir. Sest sellist küsimust lähteülesandes antud juhul püstitatud ei olnud. Ja ma arvan, et oleks vale ka tuletada järeldusi, mida me ei oota otseselt nendelt teaduritelt. Aga kindlasti see asi viib meid edasi, et saada vastus sellele küsimusele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma vaatan selle projekti eelarvet, siis mulle paistavad need vahendid, mis on investeeringuteks ette nähtud - vastavalt siis 60 000 eurot 2019-ndal ja 45 000 eurot 2020. aastal võrreldes siis 2 aasta peale plaanitud personalikuludega üle 70 000 euro -, väikesed. Ehk siis, millega ikkagi on põhjendatud sedavõrd mahukas palgafond ja sedavõrd väikesed vahendid investeeringuteks võrrelduna palgafondiga?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Meil tuleb siin ... on väga imelik võrrelda investeeringuid teadusesse ja investeeringuid betooni. Teatavasti me tahame, et meie teadus oleks hästi rahastatud ja selleks, et need keskkonnaeksperdid Tallinna Stockholmi Instituudis teeksid oma tööd mitte vabatahtlikult peale tööpäeva, vaid oma tööpäeva sees, selleks on ka suhteliseks kõrged personalikulud. Et selles eelarves ei ole ainult see projektikoordinaator, kelle kohta härra Koop on küsinud, vaid ka siin on tasud ka keskkonnaeksperdile mainitud instituudist, kes hakkavad ja juba tegelikult tegelevad nende uuringute läbiviimisega. Ühtlasi viivad nad läbi minu mäletamist mööda viis seminari, mis puudutavad Aegna ja Vasikasaare arenguid, nende võrdlemist ja igasuguste järelduste tegemist. Ma võin veel kord teile kinnitada, et selle projekti raames ei looda Kesklinna Valitsuse koosseisu uusi töökohti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Tähendab ma jätkaks sellest samast kohast, kus Te pooleli jäite. Et kuhu see töökoht siis luuakse, et Te ütlesite, et võtate projektijuhi, aga mitte endale. Et kuhu Te ta võtate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
No me võtame teda töövõtulepinguga, jah. Aga töökohti ei looda, meie koosseisu ei laiendata. Ja need keskkonna eksperdid, kes hakkavad tööle, ei hakka tööle meie asutuse koosseisus, vaid veel kord nimetatud Stockholmi Instituudi Tallinna esinduses.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Et me hästi teame, et Aegna on Tallinna linna osa. Ja kas linnavalitsuses ei tekkinud selline mõte, et ühendada saar koos põhimaaga näiteks sildadega või näiteks kaevata tunneli? Praegu see on täitsa populaarne tendents. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Kui me arutasime saare ühendamist Tallinnaga, siis meile tundus, et laevaliiklus on tõenäoliselt jätkusuutlikum ja realistlikum võimalus. Ent, kui linnavolikogu eraldab vahendeid, siis Kesklinna Valitsus on valmis täitma iga linnavolikogu otsust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite meile sellest, et osa tööjõukuludest ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Tuisk! Te olete siin küll uus. Aga ma kutsun Teid korrale! Palun austage teisi, kollektiivi! Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Te rääkisite sellest, et osa personalikuludest on mõeldud teadustööks või teadustegevuseks. Ometigi eelnõu seletuskirjas ega meile esitatud otsuse projektis ei ole sõna "teadus" kordagi mainitud. Et milles see teadustöö, mida nimetatud vahendite eest tellitakse, siis seisneb?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Ma võin natuke eksida terminitega, aga minu meelest, kui teadurid, kellel on vastav haridus, uurivad seda, mis on inimeste harjumused, kes Aegna saarel käivad; uurivad seda, kui palju neid inimesi käib ja ka teevad teatud järeldusi, kuidas säilitada saart ja samal ajal selle atraktiivsust inimeste jaoks, siis seda saab nimetada teadustegevuseks. Vabandan tõesti, kui seda ei ole piisavalt selgelt eelnõus välja toodud!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas meil on plaanis linna poolt ka transpordiühenduse osas mingeid arenguid? Kas seesama laev ühel hetkel asendatakse kellegagi? Kas keegi on selle kuidagi mingisse kavasse võtnud või mis sellest üldse saab?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Laevaühendusest rääkides on lugu selline, et tänavu saab läbi 3-aastane riigihanke alusel tehtud leping selle transpordiühenduse tagamiseks. Ja praegu Transpordiamet viib läbi konsultatsioone erinevate osapooltega selle kohta, kuidas selle asjaga jätkata. Üks variant on teha täpselt samasugune hange. Teine variant on näiteks pikendada seda perioodi, mil toimub navigatsioon Tallinna ja Aegna vahel. Kolmas variant on näiteks mõelda selle saare sadama kas või osalise süvendamise peale, mis lubaks kaasata hankesse rohkem praame ja sellega võib-olla pakkuda mingit teist funktsionaalsust. Aga seda küsimust ei ole veel lõplikult otsustatud. Ja kindlasti on sellesse kaasatud ka kohalikud elanikud ilma kelleta selliste otsuste vastuvõtmine või ilma kelleta konsulteerimiseta selliste otsuste vastuvõtmine ei ole mõeldav.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnaosavanem! Puhtalt huvi pärast. Palju Aegnal praegu püsielanikke on ja kas see on nagu pigem vähenenud, see inimeste arv või elanikke tuleb juurde saarele?
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Ma jään Teile võlgu selle dünaamika osas, aga hetkel on Aegna saarel sisse kirjutatud 16 inimest. Meie andmetel faktiliselt elab saarel aastaringselt püsivalt 3–4 inimest. Ma arvan, et praegu niimoodi tühja koha pealt on väga raske väita, kas meil on vaja sinna rohkem või vähem kohalikke elanikke. Küsimus on selles, et mida me nagu sellelt saarelt tahame. Mis on meie nagu visioon. Ja kui ma ütlen meie, siis ma mõtlen ka neid elanikke, kellel on päris suur sõnaõigus igasuguste küsimuste osas Aegna saare arengu mõttes. Aga samas me peame meeles pidama, et Aegna saar, nii nagu näiteks ka Tallinna vanalinn ei kuulu ainult selle elanikele, vaid kõikidele tallinlastele, kõikidele Eesti elanikele ka. Nii et see on nagu eesmärkide püstitamise küsimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnaosa vanemale rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kaasettekandeks saab sõna Elmar-Johannes Truu, keskkonnakomisjoni esindaja!
Kaasettekanne - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Head kolleegid!! Keskkonnakomisjon pidas oma koosoleku 12. augustil siinsamas ruumis ja arutas antud päevakorrapunkti "Osalemine Euroopa projektis "Ökosaared - Urban Eco Island"". Arutelu oli huvitav. Tõsi küll, mitte nii nagu siin, tuli väga erinevaid küsimusi, kuid me saime Kesklinna vanemalt vastused teada ja hääletasime. Ja hääletamise tulemus oli selline, et hääletamistulemusega 9 poolt, vastu ja erapooletuid keegi ei olnud, kiitsime heaks antud eelnõu. Palun teie arvamust!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Sõnavõtt kohapealt Siim Tuisk. Palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selle 15 000 juurde konteksti asetades. Viru raba oma suhteliselt hella ökosüsteemiga saab aastas üle 50 000 turisti. See, kuidas on võimalik tegelikult sisulises mõttes Aegnat arendada, ei pea kindlasti piirduma minu arvates selle 15 tuhandega, mida linnaosavanem meile siia ette käis. Tegelikult, kui meil oleks vahendeid ja kui meil oleks tahtmist, saaks sellest teha väga arvestatava .... Kui sa võtad turisti, keskmise turisti, kes läheb üldse Tallinnast välja, siis tema põhisihtmärgiks on Lahemaa. Kui me tahaksime selle kõrvale panna Aegna, siis see ei ole üldse mõeldamatu idee. See küll eeldab väga selget poliitilist tahet ja see eeldab väga selget juhtimist. Aga see ei ole midagi keskkonnavaenulikku ega see ei ole ka midagi mõeldamatut.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitaja lõppsõna soovi ma ei näe.
Mistõttu panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine EL projektis „Ökosaared – Urban Eco Islands“. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt oli 50 linnavolikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
18:37 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE124 Tallinna Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018 11. OE124 Tallinna Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
11. päevakorrapunkt "Tallinna Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Kersti Kracht. Palun!
Ettekanne - Kersti Kracht Kersti Kracht
Tere kõigile! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Me kontrollisime Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust aastatel 2017–2018. Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkusest, otstarbekusest ja tulemuslikkusest kontrollitaval perioodil.
Tallinna Tugikeskus Juks on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatav hoolekandeasutus, kelle tegevusvaldkond on tööealiste vaimupuudega isikute tegevusvõime arendamine ja säilitamine. Kontrollitaval perioodil oli keskuse koosseisus keskmiselt 48 töötajat. Keskuse töös osales 2 asendusteenistujat ning Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest 4 vabatahtlikku. Koostöös Harju Tallinna Vanglaga tegid aasta jooksul 12 inimest keskuses üldkasulikku tööd. 2017. aasta sügisel kinnitati keskuses uue töötaja sisseelamise programm ja novembris toimus töötajate rahulolu-uuring. 2018. aastal viidi keskuse dokumentatsioon üle ülelinnalisse dokumentide menetlemise infosüsteemi Postipoiss. Kontrollitaval perioodil osutas keskus teenuseid intellektihäirega inimestele. Teenust rahastatakse Tallinna linna eelarvest ja riigi poolt eraldatud vahenditest. 2017. aasta eelarve kokku oli 1 149 886 eurot, millest Tallinna linna eraldus oli 733 903 eurot. Kogu eelarve täitmine oli 2017. aastal 107,2%; 2018. aasta eelarve oli kokku 1 283 490, millest Tallinna linna eraldus oli 801 051 eurot. Kogu eelarve täitmine oli 2018. aastal 108%.
Kontrollitaval perioodil oli Tallinna Tugikeskuses Juks kasutatud eelarvelisi vahendeid otstarbekalt ja tulemuslikult. Tallinna Tugikeskuse Juks direktori käskkirjaga oli kehtestatud mobiiltelefonide kasutamise limiidid ning ametiautode kasutamise ning isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord.
Klientidele toodangu tegemise eest tasumise kord on sätestatud Tallinna Tugikeskuse Juks direktori käskkirjaga. Toodete hinnakujundamine toimub töötubade poolt koostatud kalkulatsiooni alusel. Iga töötuba peab eraldi arvestust valmistatud toodangu ja selle müügi kohta. Valmistoodangu aastalõpu seisu ei olnud siis kajastatud majandusaasta bilansis. Materjalid kanti kohe kuludesse. Sularahaga arveldamine käib läbi makseterminali või arvete kaudu. Tallinna Tugikeskusel Juks tuleb asjade ostmisel ja teenuste tellimisel lähtuda Tallinna linna hankekorrast. Hinnapakkumised tuleb võtta taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingute täitmisel rikkumisi ei esinenud.
Eelnõu oli arutusel revisjonikomisjoni 3. juuni 2019 koosolekul. Ja seoses sellega siis teen volikogule ettepaneku võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks. Märkida, et ajavahemikul 2017–2018 on Tallinna Tugikeskuses Juks kasutatud rahalisi vahendeid seaduslikult, otstarbekalt ja tulemuslikult. Ja siis on ka kaks soovitust Tallinna Tugikeskusele Juks: et omatulu ülevaatlikumaks planeerimiseks kajastada edaspidi valmistoodangu seis aastaaruandes ja asjade ostmisel ja teenuste tellimisel järgida täpsemalt Tallinna hankekorda. Minu poolt kõik!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekandjale! Kas linnavolikogu liikmetel on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Selles küsimuses meil kaasettekannet ei ole. Küll aga avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Tugikeskuse Juks rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse kontroll aastatel 2017–2018". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt oli 44, vastu ei olnud, erapooletuks jäi 1 linnavolikogu liige, otsus on vastu võetud.
18:42 Päevakorra punkti alustamine - 12. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses toimunud tulekahjust 12. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses toimunud tulekahjust
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liigume arupärimistele vastamise juurde. Esimene arupärimine puudutab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses toimunud tulekahju. Ja vastab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea esimees, head arupärijad! Tõepoolest selline kahetsusväärne olukord Tallinna prügilas juhtus. Te olete meilt selle kohta küsinud, kuidas me hakkama saime. Küsimused on teile kirjalikult vastatud. Kui need viisil või teisel teid ei rahulda, siis ma olen valmis vastama täiendavatele küsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja täiendavaid küsimusi on. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et ma arvan, need vastused suures plaanis isegi enam-vähem rahuldasid. Et minu meelest on just oluline see kinnitus, et kui toimub mingisuguses olulises asutuses põleng, et siis selleks ka meetmed varem võetud ja on ka olemas need viisid, kuidas lahendada. Et Te kinnitate ka siit puldist, et on olemas lahendused, juhuks kui peaks midagi sellist toimuma, et Tallinnas prügiga ei teki tulevikus probleeme? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, ma võin seda kinnitada. Ja olles enam mitte esimeses nooruses ja elus erinevate valdkondadega kokku puutunud, siis see, milline üksmeel valitseb täna jäätmekäitluskohtade vahel ehk prügimajanduses ühetaoline arusaam ja valmisolek teineteist toetada ja teha koostööd nii Väätsa kui Paikre kui Tallinna Prügila kui Enefit Greeni Iru põletusjaam, et need neli struktuuri ... ma sellist koostöövalmidust ja sellist koostööd, kus me tõepoolest otsimegi optimaalseid lahendusi, ka tulevikku vaatavaid ja koostöövorme, ei ole tegelikult ülearu palju kohanud. Et selle tõttu ma võin kindlalt kinnitada, et probleem on täiesti kontrolli all.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Hea abilinnapea! Et ma tahaks teise põlengu kohta küsida. Et see raha põleb erineva leegiga siin Lipo poes. Lugesin Teie artiklit. Just 140 000 sain jälle iga aasta. Ja millegipärast seda kinni ... otsust ei ole tehtud, kirjutate siin. Et milles see otsuse tegemise viibib siis?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aga vot nüüd ma kasutan küll oma õigust sellele küsimusele mitte vastata, sest antud arupärimisega pole see absoluutselt seotud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ja sellega on see arupärimine vastatud! Aitäh!
18:45 Päevakorra punkti alustamine - 13. Maha võetud puudest 13. Maha võetud puudest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
13. päevakorrapunkt. Isamaa fraktsiooni poolt esitatud arupärimine "Maha võetud puudest". Vastab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Lugupeetud volikogu esimees, hea arupärija! Me vastasime Teie arupärimisele ja minu meelest oleme esitanud seal päris põhjalikud andmed kõigi asjade kohta. Rohkem mul esialgu lisada ei ole. Kui on küsimusi, siis vastan hea meelega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Jah, Teil on õigus. Olete väga detailselt vastanud. Aga arusaamatuks jääb mul see, et Te ütlete, et kompensatsiooniks istutatakse Laagna teele 268 puud. Kuid Te ei ole öelnud, et millal need puud Laagna teele istutatakse. Oskate ehk seda palun täpsustada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah, aitäh küsimuse eest! Laagna teele me kavatseme tõesti istutada taimi. On ka sellised põõsad olemas, mis nagu lähevad puude alla kirja. Laagna tee küsimus on meil päevakorras. Seal on juba istutusi tehtud eelnevatel aastatel. Aga seal on üks probleem, mis hiljuti on uuesti üles tõusnud. Seal on see bensiinijaam, millega me praegu tegeleme. Ja kui me selle bensiinijaamaga seal oleme saanud ühe või teise otsuse, siis jätkub seal kindlasti sellise rohelise ala tekitamine. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Teie vastusest ilmneb ka seda, et kõige kiiremini ja kõige rohkem on rohealade hulk vähenenud Kesklinna linnaosas. Et kas linnavalitsusel on ka mingi plaan, et see kahanemine tõusuks pöörata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Vot aega on läinud palju Teie küsimuse esitamisest. Aga mul on siin viimased andmed. Ja see tabel, ma ei tea, kas Teil on see tabel seal olemas, aga seal tabelis ma ei näe, et Kesklinnas on vähenenud. Vastupidi, kui 2016 oli 10,03 km² rohealasid kesklinnas, siis praegu on 10,37.
Aga kui ma räägin rohealade kohta, siis Tallinna pindala on 159,3 km² ja sellest siis 51,29 km² on rohealad ehk 32,19%. Kui ma siin istusin ma kiiresti viskasin pilgu peale Helsingile, siis Helsingil on see protsent umbes sama. Seal on veidi suurem linna pindala ja nagu paistab see, rohealadel on mingi kõikumine küll. Kui 2014–2015 oli 52,03 - ilmselt aja möödudes on nad vähenenud -, aga praegu ta on ... kui 2017 oli 50,56 km², siis täna on 51,29. Nii et me oleme midagi tagasi saanud. Ja ma usun, ma loodan väga, et need arvud edaspidi ei vähene. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Küsimus selle kohta, et kas Tallinna linn on ka ümbritsevate omavalitsustega teinud mingit koostööd selle nimel, et nende territooriumil asuvad rohealad oleksid paremini kättesaadavad Tallinna linna elanikele?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa, loomulikult, aitäh küsimuse eest! Esiteks, meil linnapiirini ja mõnes vallas ka valla sisse käib ühistransport. Inimesed võivad sinna sõita ühistranspordiga, autotranspordist ma ei räägi. Ja ümber Tallinna on meil rohealasid, mis ühinevad Harjumaaga Harku kandis, näiteks. See on üks roheala. Ja teine asi on see, et me oleme jalgrattateid teinud niimoodi ... või õigemini kergliiklusteid oleme teinud niimoodi, et nad paljuski juba ühilduvad Harjumaa teiste valdade kergliiklusteedega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. See arupärimine on vastatud!
18:50 Päevakorra punkti alustamine - 14. Pirita kalmistu korrastustööd 14. Pirita kalmistu korrastustööd
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete poolt ja see puudutab Pirita kalmistu korrastustöid. Palun abilinnapea Kalle Klandorf sellele vastama!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, hea küsija! Ma olen Teile vastanud Pirita kalmistu osas nii palju, kui mul hetkel teadmist selle kohta on. Võin öelda nii palju, et ma külastasin seda Pirita kalmistut viimati 20. augustil ja ma peaks ütlema, et kardinaalselt on olukord muutunud võrreldes selle ajaga, mis pildid mulle Te saatsite. Nii et ma usun, et see asi läheb seal paremaks, ongi läinud palju paremaks. Ja ma arvan, et lõppkokkuvõttes on ka inimesed rahul sellega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täiendav küsimus. Kairet Remmak-Grassman, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh. Hea abilinnapea! Mina käisin seal kalmistul täna. See pilt ei ole just kõige meeldivam. Ja minul on seoses sellega küsimus. Et kui Te vastasite, et tehti uurimistöid, siis kuidas selgitada seda, et täna on uuesti kõik võsastumas? Ja miks on ristid pikali, kivid üksteise otsas? Et kas enne nende tööde algust tehti ka mõni inventeerimisakt selle kohta, et kus miski asus? Ja kui see on tehtud, siis kus saaks sellega tutvuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ma vastasin Teile, milline dokumentatsioon, ennem kui hakati seda surnuaeda nagu taastama, millised olid tehtud, millised tööd olid tehtud. Mul on siin paks pakk. Ma ei hakka seda ette lugema. See võtab meil meeletult aega. Ma võin Teile selle anda üle, mis me kõik tegime.
Ja veel kord. Mul on siin fotod. Kui Te soovite, ma võin ka fotosid näidata samadest rakurssidest põhimõtteliselt, mis Teie fotod on. Aga need kivihunnikud ja ... need on kõik kadunud seal. Või kes see esitas mulle need fotod, jah? Nii et asi on ikka tükk maad paremaks läinud võrreldes selle ajaga. Aga kindlasti väga paljud hauad on endiselt, ütleme nii, et hooldamata. Aga see nagu on inimeste enda probleem.
Jah, ka on ristid seal. Ma nägin, mul on ka need ristid siia pildistatud ülesse. Aga nendega on nii, et kui on tundmatu haud ja tundmatu rist, kus mitte midagi peal ei ole, siis need ristid seal seisavad. Täna ma andsin Kommunaalametile korralduse härra Dubovikuga läbi rääkida, mis me nende ristidega teeme seal siis. Kas nad jäävadki sinna aiaveerele? Meil ei ole õigust neid sealt ära visata. Las nad siis seisavad seal, kui keegi omaks ei tunnista. Me vaatame, mis nende ristidega tehakse edaspidi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et minu küsimus on selles, et nagu ma olen kuulnud, siis see kuulus, ennem kuulus nagu keskkonnateenuste alla, see surnuaia hooldamine või haldamine ja nüüd ta on kommunaali all või? Et miks selle eest ei ole hoolitsetud siis? Et see tingis nagu sellise kapitaalse remondi ja sellise ... noh, ma ei oska, kuda viisakalt öelda, nihukse üleskaevamise. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Vahepeal siin suve jooksul ja viimastel istungitel Te võtsite ise vastu otsuse, kus Tallinna Keskkonnaamet muutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiks. Ehk ühesõnaga toimus ühinemine kahe ameti vahel.
Miks ta on selline? Mul on raske öelda. Täna ta enam ei ole selline, nagu ta oli eelnevatel aegadel. See on üks surnuaedadest, mis Tallinnas on. Sellel surnuaial on ka kultuuriväärtuslikke haudu ja neid on üks, kaks, kolm, neli, viis. Need hauad on enam-vähem hooldatud, korras.
Aga teised, mis on väga-väga ammu sinna pandud, on suures osas ... Nüüd meie võimuses oli teha siis piirdeaed, teha uued väravad surnuaiale, korrastada teed surnuaiast läbi. Ma mäletan, siin oli veel kevadel juttu, et ei ole võimalik liikuda rulaatori või mingisuguse käruga. Täna on need teed seal täiesti sõidetavad, täiesti tugevad. Nii et ma usun, et ... Ja seda asja, ma usun, nagu ma rääkisin, ma veel räägin härra Dubovikuga siis, et kuidas me neid asju seal edaspidi püüame lahendada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Lihtsalt kommentaariks. Et teed on minu meelest ebakvaliteetselt tehtud. Et umbrohi kasvab sealt juba läbi täielikult. Ja ma tahtsin küsida seda. Et kas Teie arvates on praegu see surnuaed siis valmis nagu tehtud, renoveeritud, või on seal veel midagi teha veel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Vastavalt projektile, mille ma proua Grassmannile annan, on see tehtud, nii nagu see projekt ette nägi, nii nagu Muinsuskaitseamet meil seal toimetada lubas. Need alad, kus hauad on kaotatud seoses vanusega ja hooldamatusega, seal on tõepoolest praegu ... on siledaks tehtud need kohad, nad ootavad pealematmisi edaspidi. Mis puudutab teede olukorda, teedest ma rääkisin. Mis puudutab väravaid, mis puudutab surnuaia üldist ilmet, on okei. Aga nüüd on juba inimeste asi, kuidas nad oma haudasid hooldavad seal ja mida nad seal näha tahavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! See arupärimine on vastatud!
18:55 Päevakorra punkti alustamine - 15. Paldiski maantee betoontee katselõigu kohta 15. Paldiski maantee betoontee katselõigu kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine on esitatud Isamaa fraktsiooni esimehe Mart Luige poolt ja see puudutab Paldiski maantee betoonkatselõigu küsimust. Ja vastab abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, hea küsija! Et ka olen vastanud Teile 4. juulil. Teie vastusele selles teadmises, mis mul praegu on, nii et rohkem esialgu mul lisada ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Luigel on üks täpsustav küsimus vähemalt. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea, aitäh vastuste eest! Mõnda asja täpsustaks. Et kas ma sain vastusest aru õigesti, et selle 5-aastase perioodi pinnal siis linn otsustab võib-olla väga põhimõtteliselt ja võib-olla need betoonteekatted kasutab veel mitmes nagu linnapiirkonnas? Oli see õige arusaamine sellest?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Täiesti õige arusaamine. Et tõepoolest see aasta, mis on, praegu on 3 aastat selle katselõigu vanus. Et ootame selle perioodi ära, kui 5 aastat täis saab, vaatame, mis siis on tee olukord, mõõtmised käivad pidevalt sellel teelõigul. Ja kindlasti, kui see ikkagi õigustab ennast, siis me tahaksime ... oma vaimusilmas ma näen, et sellised betoonteed võiksid olla kunagi Peterburi teel, mis siis siseneb Tallinna peale Pirita jõge, võiks olla lausa kuni selle viaduktini, mis Peterburi teel on võib-olla ka veel kaugemale. Ja teine kindlasti mida saab kasutada, on lihtsam kasutada, on Laagna tee, eks ole. Meie otsime neid tänavaid, kus on vähem kommunikatsioone all ja need on just need: Peterburi tee ja Laagna tee. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Küsiks veel täpsustavalt ka selle hinnastamise kohta, et ma sain aru, et see on oluliselt kallim, see betoontee ka ehitada. Et kui suur see vahe on?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
No esialgsetel niisugustel andmetel on ta võib-olla umbes 20% kallim kui tee, tavaline asfalttee praegu. On ka erinevaid lahendusi seal betoonteel, nagu meil siin betoonlõigud ... katsetus ongi: on puhas betoon ja siis asfaldiga kaetud betoon. Et millist me valime, seda me ei tea. Aga jah, kusagil 20% kanti on see kallim. Investeering on esialgu suurem. Kõik oleneb ka loomulikult linna rahakotist. Aga ta ilmselt siiski, vähemalt muu maailm ütleb, et ta peab ikkagi kauem vastu oluliselt. Nii et esimene hooldus on võimalik teha hiljem. Tsüklid pikenevad, ütleme nii. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlete, et Te pidevalt nagu täna seda teelõiku jälgite. Kas see tee siiamaani, kas seal on olnud vaja üldse mingit hooldust teha? Ja kuidas Te tänaste n-ö nende vaatluste tulemusel, et kuidas ta on vastu pidanud võrreldes siis nendega, kus on tavaline asfalt nagu pandud, mis on rajatud täpselt samal perioodil?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Meil on teatud näitajad, mida me vaatame ja mis peavad olema teel, et tee oleks kasutatav. Teehooldus ... Noh, hoolduse all ma antud juhul mõtlen ka seda, et me koristame sealt lund ja lehti ja mis iganes. Remontida seda teed veel vaja pole olnud. Seal mõõdetakse pikirööbaste sügavust. Et betoonkattega teelõigul, see on circa 3–5 mm, ja teise asfaltkattega betoonteel on 5–6 mm. Ja ka laserskaneerimisel võib väike mõõtmise viga olla. Aga ikkagi need mahuvad nendesse piiridesse ja nad ei ületa lubatud väärtusi. Aga samuti on täheldatud - me mõõdame ka liiklusmüra seal - liiklusmüra väheneb tänu betoonteele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Lugupeetud aselinnapea! Viitasite, et Te otsite nende betoonteede jaoks vähesema kommunikatsiooniga teid. Et mis see põhjus on, et miks seda on vaja niimoodi teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Põhjus on see, et kui juhtub midagi nende teede all, ja mitte ainult vähesema kommunikatsiooniga, vaid ka nendega, kus on kommunikatsioon vahetatud alles hiljuti, ka sinna on võimalik betoonteed teha. Sest betoontee ikkagi me arvestame 20–25, heal juhul ka 30 aastaga, kus me ei pea teda oluliselt remontima, sügavale minema. Kui seal all torud vastu peavad, on okei. Kui torud vastu ei pea seal all või muud kommunikatsioonid, on vaja neid vahetada, siis betoontee ülesvõtmine on tunduvalt keerulisem kui asfaldi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Aitäh! See arupärimine on vastatud!
19:00 Päevakorra punkti alustamine - 18. Tallinna tasuta ühistranspordist 18. Tallinna tasuta ühistranspordist
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Tallinna tasuta ühistransporti. Selle on esitanud Isamaa fraktsiooni liikmed. Ja vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud arupärijad! Olen edastanud kirjalikult teile vastused ja hea meelega vastan ka täiendavatele küsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja neid tõepoolest on. Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Jah, aitäh! Et oma vastuses toote välja, et nn jäneste trahvimiseks kulus eelmine aasta umbes 77 000 eurot. Samas piletikontrollimise kulu oli 130 000. Ehk siis kontrollimisele kulub pea kaks korda rohkem raha, kui trahvidelt tulu saadakse. Samuti validaatorite süsteemi ülevalpidamine läheb umbes miljon linnale aastas maksma. Seega kas kulude kokkuhoiu valguses ei oleks ehk mõistlikum üldse valideerimiskohustus ära kaotada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et siin on oluline mõista, miks seda valideerimist üldse tehakse. Tallinna tasuta ühistransport oma loogikas on üles ehitatud sellele, et selleks, et esitada taotlus tasuta sõiduks, tuleb oma sõit valideerida. See valideerimine oma loomult ongi n-ö taotluse esitamine, selleks et linn kompenseeriks 100% sõidu maksumust. Ühelt poolt.
Ja teiselt poolt. Valideerimisandmed on vajalik statistiliste andmete korjamiseks, selleks et me saaksime planeerida paremini ühistranspordi liiklust: seda, kuhu mis liin suunata, kas see on piisavalt täituv jne. Nii et selles osas kindlasti ei ole trahvid ja nende korjamine iseenesest fiskaalne meede. Ta on preventiivne meede.
Aga tal ... Tõepoolest Te küsisite, ma mäletan, ka täiendava küsimuse, mis kirjeldas olukorda enne ja pärast tasuta ühistranspordi käikulaskmist. Et tõepoolest varasemalt trahvitulu ületas n-ö kontrollmehhanismi ülalpidamise. Kuid see ei ole iseenesest eesmärk, ei ole see eesmärk ei riigis. Kui näiteks vaatame liikluseeskirja jälgimist, siis politseinike arvu ei panda paika lähtuvalt sellest, kuivõrd palju nad korjavad trahve. Et see kriteerium kunagi poliitiliselt üritati küll sisse viia, kuid me kõik mäletame, milline oli avalikkuse reaktsioon sellele. Et kindlasti ei ole ... ühe või teise seaduse järelevalve või õigusakti järelevalve ei saa lähtuda fiskaalsest komponendist.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kui suur on see protsent hinnanguliselt sellest sõitjaskonnast, kes siis võiks potentsiaalselt olla need n-ö jänesed ja teiseks, kas noh kõigepealt see ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Et kui suur protsent võiks olla "jäneseid"? Ma arvan, et neid võiks olla kuni 100%. .... Praegu on arvuliselt neid ... üks hetk, siin vist oli isegi täpne arv. Trahvitud on 2018. aasta jooksu 15 600 sõitjat, õigemini need olid need sõitjate arvud, mis ei olnud valideeritud. Kokku, kui kontrolliti ütleme pool miljonit, siis valideerimata sõitjaid oli 16 000. Selle proportsiooni võite sealt lihtsa tehtega kätte saada, protsentuaalse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Isamaa on linnavolikogus pidevalt seadnud kahtluse alla selle valideerimiskohustuse. Et tõesti, siit arupärimisest tuli välja ..., noh, Tallinna elanikel, et see maksab tõesti koos käibemaksuga 1,3 miljonit eurot, mis on päris suur summa. Ja see on tõesti põhjendatud sellega, et selle põhjal korrigeeritakse siis bussiliinide liiklust eelkõige. Et vastus küsimusele 6, kus me palusimegi välja tuua, et milliseid liine on siis ümber korraldatud seoses valideerimiskohustuse ja selle tulemianalüüsiga, siis tegelikult siis nagu konkreetset vastust ei saanudki, et kas on mõni liin reaalselt ümber korraldatud selle info põhjal?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et neid liine, mis on ümber korraldatud, on mitmeid. Küsimus on ... võib-olla tõesti siin oleks pidanud lahti kirjutama selles vastuses, mida liini ümberkorraldamise all silmas peetakse. Eeskätt on see võib-olla olemasoleva liini tihendamine, mida jooksvalt tehakse vastavalt vajadusele, või vastupidi tehakse hõredamaks. Kuskil on ka seda, et me näeme, et see lõpp-punkt võiks olla kuskil mujal ja seal, näiteks, kas või see aasta me viime sisse täiendavaid liine eeskätt Haabersti ja näiteks Ülemiste piirkonnas. Või me näeme, et need korrespondentsid on täna kõige suuremad probleemkohad Lasnamäe ja Põhja-Tallinna vahel, kus me esimese asjana, kui Reidi tee on n-ö käiku antud, paneme sinna ka vastava liini peale, mis ühendaks neid kahe linnaosa. Nii et neid jooksvalt kasutatakse.
Kui Te küsite, millist konkreetset liini, siis ma peaksin need andmed välja võtma, kui neid n-ö niimoodi säilitatakse. Aga see aitab tasakaalustada koormuseid, aitab jooksvalt jälgida. Et siin on selle planeerimise koha pealt on väga oluline terve rida aspekte, et kas ... Noh me ju kõik teame, et talvel omad graafikud, suvel on omad graafikud. Et see on selline jooksev, ujuv protsess, et kuskil tehakse, oletame, näiteks Lasnamäele tehakse Raadiku elurajoon. See toob sinna elanikke juurde, seal toimub liini tihendamine, vaadatakse, kui palju seda oleks optimaalne sinna panna, kaasa arvatud näiteks valideerimiste andmete põhjal. Et noh, sealt saab selle konkreetse loenduse kätte. Samas on meil ka loendurbussid muidugi. Nii et, see on üks komponent, mida kasutatakse liinivõrgu kaasajastamisel, ütleme kaasaegsena hoidmisel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et selline küsimus, et Te räägite kogu aeg, et Te korjate nagu valideerimisega andmeid ja analüüsite jne. Aga mismoodi see käib, et pensionärid ja väikeste laste saatjad ju sõidavad ilma valideerimata ringi. Et nüüd Teil andmed on siis ebatäpsed ju, siis ei saa midagi tehagi?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, kindlasti ei ole need andmed 100%-lise täpsusega, k.a need grupid, mis on, ütleme, tasuta sõiduõigusega grupid ka erinevates seadustes. Noh näiteks, kui me võtame ette viimase LUX-Expressi ja SEB-e omaniku kaasuse, kus ta vaidleb ministeeriumiga, kus on riik pannud kohustuse sõidutada teatud kategooriaid tasuta. Seal ei ole mõtet neid kontrollida, seal sa ei saa neile sanktsioone teha ega midagi ja noh, sisuliselt nendega ette võtta. Ja see võib mõjuda kuidagimoodi ebavõrdse kohtlemisena teiste osas ja ütleme, jah, need valideerimise ja statistilised andmed on teatud täpsuse määraga. Nad ongi statistika, mis ongi ütleme nii, et kasutades ühte kõnekäändu "Suur, väike ja muu vale". Et seal on teatud tõenäosusega andmed.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Kas ja millal on linn analüüsinud üldse selle valideerimise vajalikkust viimati? Ja teine osa küsimusest, et mismoodi üldse saab nagu põhjendada isikustatud andmete kogumist statistilise logistika eesmärgil? Et isikute andmed ei ole selleks absoluutselt vajalikud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Neid kogutakse just nimelt statistilistel eesmärkidel ja vastava täpsusastmega. Ehk siis kindlasti ei ole nad isikustatud ja selles osas on Andmekaitse Inspektsiooniga need reeglid selgelt paika pandud. Nii antud juhul kui ka üldse seaduse mõistes on seal kindlad reeglistikud, mille alusel neid korjatakse ja kuidas neid kasutatakse. Neid kindlasti me jälgime. Aga veel kord ütlen, et kui me vaatame valideerimise loogikat, siis see valideerimine on justkui taotluse esitamine tasuta sõiduõiguse saamiseks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Minu teine küsimus puudutab trolliliiklust. Et arupärimises tõite välja võimalikke uusi bussiliine, mis avatakse, teatavasti teiseks trammiliin on avatud ja pikendatud, aga trolliliikluses pole peale liinide sulgemise mitte midagi lähiaastatel toimunud. Et kas see tähendab seda, et trolliliikluse koht on tulevikus prügikastis või on siiski plaanis midagi selles valdkonnas ka ära teha veel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Elektritransport tulevikus saab olema linnades, nii Tallinnas kui ka teistes maailma linnades valdav. Selles ma olen kindel. Kas see elektritransport liigub nüüd akutoel või niimoodi, et ta liigub n-ö sarvedega, on valiku küsimus. Täna kõik maailma linnad loobuvad trollidest selle klassikalises mõttes. Ta ei erine mitte millegi poolest ju elektribussist. Ja lähevad elektritranspordile üle. Ka Tallinn on minemas seda teed, võib-olla mitte nii kiiresti kui teised. Ma ise arvan, et meil ei tasu sellega kiirustada lihtlabaselt sellepärast, et muidu maksame asja eest liiga suurt hinda. Muidugi, kui tulevad Euroopa Liidu vastavad toetused taha, siis see võib osutuda mõistlikuks. Täna elektribuss on minu hinnangul mitu korda ülehinnatud ja selle ülehinnatuse tingibki see, et kõik riigid tahavad korraga neid saada.
Kui me vaatame erinevate suurte linnade transpordistrateegiaid, siis nende elektritranspordile ülemineku tähtajad ... näiteks Moskvas 2021 aasta, London, kui ma ei eksi, oli 2022 või 2023, 100%-lisele elektritranspordile. Hiinas on teatud linnad, mis juba on 100%-liselt elektritranspordi peal. Mis omakorda aga tingib selle, et elektritransporti tootvad ettevõtted on täna ... nad ei suuda teenindada seda tellimust, mis neil on. Ja ongi küsimus selles, et kas me oleme nõus maksma selle elektritranspordi eest seda hinda, mida turul küsitakse, või seda hinda, mis on objektiivne. Ma arvan, et see kõver muutub mõne aasta pärast ja siis meil oleks kasulik selle peale üle minna. Või teine variant, kui Euroopa Liit toetab seda, nii et me sisuliselt ei põleta mitte oma raha, vaid meie ühist raha.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Millal ja millistel liinidel on linn mõelnud siis ettekirjutatud graafiku asemel teha jooksvat siis, et sul on nendes ... tabloodel on, tulevad need uued numbrid vastavalt sellele, kui kiirelt see buss seal liigub? Ja kas ja kuidas seal need validaatoriandmed on olnud mängus?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ei ole kindel, et ma päris küsimusest aru sain. Et Tallinnas transport liigub vastavalt graafikule. On maailmas linnasid, kus on transport liikuv vastavalt vabale graafikule. See on täiesti eksisteeriv nähtus ka täna. Eriti on see suurtes linnades, kus on ummikute probleem, seal ei ole mõtet graafikut panna. Meil on graafikud olemas ja nendest kinnipidamine on väga range.
Ühe meetmena, mida me kasutame ... mitte meetmena, vaid ütleme, meie eesmärk on suurendada ühistranspordi atraktiivsust. Selleks, et sinna veel rahvast tuua, selleks me tõesti näiteks paigaldame online-tabloosid bussipeatustesse ja linnatranspordil on kavas üle minna ka sellisele süsteemile, kus oleks online paremini jälgitav, kui mitme minuti pärast tuleb see buss. Täna on see ka töös, aga ta täpsusaste ei ole nii kõrge, kui võiks olla. Kindlasti tulevik võiks olla selline, et igal bussil on oma GPS ja ka mobiiltelefoni kaudu oleks võimalik jälgida, kus mis buss on ja millal ta tuleb. Et noh ütleme, me liigume selles suunas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Mul jäi kõrva, lugupeetud abilinnapea ühest vastusest: linnavalitsuse plaan, lisada uusi bussiliine, sh Haaberstisse. Ega ometi teil ei ole Tiskre ja Kakumäe piirkonna inimestele, Tiskre ja Pikaliiva ja Vismeistri inimestele rõõmustavat uudist, et sealt hakkab buss otse linna käima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal on teatud bussiliinid, mida on kavas 2019 ... ma loen Teile sellest arupärimisest võib-olla ette, sest siin on suhteliselt tihe see numbrite ja kohtade arv, kuhu, mis ajal hakkab sõitma.
2019. aastal on planeeritud Tallinnas parandada ühistranspordi teenust arenevates piirkondades. Selleks on kavandatud bussiliin nr 61 Astangu-Järve haigla pikendamine mööda Astangu tänavat kuni Paldiski maantee lõpp-peatus Kottermaa tänaval ning uue bussiliini nr 62 avamine Väike-Õismäe ja Tähetorni-Tehnopargi vahel, mis hakkab teenindama ka kortermaja Moonalao tänavate arenduspiirkonda. Lisaks 2019 aastal planeeritud avada uus otseliin-ekspress Väike-Õismäe ja Ülemiste City piirkondade vahel. Ja samuti ka Reidi teele on planeeritud uus liin.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Tallinn ei ole esimene linn, kus on tasuta ühistransport, ja arvatavasti ei ole ka viimane. Ja selline küsimus. Võib-olla olete kursis, kas teistes kohtades on selline valideerimise protsess või see on ainult Tallinna eksklusiiv? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Praktiliselt igas linnas on tänaseks olemas ühistransport ... tänaseks on igas linnas praktiliselt, suuremas ühistransport läinud just nimelt valideerimise peale. No ütleme sisuliselt meie roheline kaart. Kuskil on ta rohelist värvi, kuskil punast, kuskil mis iganes värvi. Aga validaatorid on nii Soomes, Rootsis, Inglismaal, Venemaal, Hiinas. Ütleme, see on see tehnoloogia, mida täna enamus kasutab. Ja kasutavad seda suuresti statistilistel eesmärkidel ja ka muudel eesmärkidel. Seal, kus on see tasuline või tasuta, seal on need eesmärgid mõneti erinevad. Kuid ühelt poolt on sellega n-ö võimalik maksta, teiselt poolt koguda ka statistikat.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No tänapäeval peaks olema võimalik seda infot koguda näiteks ka mobiiltelefonide positsioneerimise andmete analüüsi kaudu.
Aga küsimus oleks mul natuke üldisem ühistranspordi kohta. Kuna see valdkond on nüüd Teie vastutusala, siis soovin edu ja õnne! Ja Teie vastuses on ka välja toodud see, et suur väljakutse on olnud siis MRP Linna Liinidelt selle töö ülevõtmine. Et kogu ühistransport käib täna läbi linna korraldatud reisijateveo. Et kas Te näeksite, et tulevikus võiks olla bussiveo sektoris siiski Tallinna linnas koht ka eraettevõtlusel? Et Keskerakond ja linnavalitsus on ettevõtlussõbralikena ennast deklareerinud. Või eraettevõtlusse läheb ainult tõukerattaäri?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma alustan võib-olla sellest, et mobiilsideoperaatoritel kahjuks just nimelt see andmekaitse õigusraamistik ei võimalda neid andmeid meil kasutada. Me väga tahaksime seda. Ja mujal riikides on see täiesti aktsepteeritud praktika, et teatud n-ö pool'idesse pannakse, et kus ei ole mitte üks inimene, vaid on ütleme sada inimest, mis tagab täieliku anonüümsuse, kuid annab võimaluse luua linnas korrespondentsmaatriksi, mis on aluseks tulevasel nii tänavavõrgu planeerimisel ... no ütleme, mis annab võimaluse mõistlikult planeerida tänavavõrku ja ka ühistranspordivõrku. Paraku meil seadused kaitsevad niivõrd iga isiku privaatsust, et meil need võimalused on ääretult piiratud, tõesti kahjuks, ja seetõttu me peame lahendama seda kuidagi muudmoodi.
Mis puudutab .... Kas meil võiks olla ka muu operaator peale linnale kuuluva aktsiaseltsi. Minu isiklik suhtumine on selles, et mina toetaksin siinkohal konkurentsi. Väga palju, enamusel täna on teistsugune arvamus. Minu hinnang baseerub sellel, et meil lihtsalt ei vedanud antud operaatoriga, sest ta tegi juba alapakkumise konkursil osalemisse ja selle tõttu läks see nii nagu läks. Aga ma tulevikus ei välistaks üldse, et minu hinnangul oleks see õige, aga see on minu isiklik hinnang.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! No ma olen absoluutselt veendunud, et ühistranspordi ustel on võimalik kõik inimesed ükshaaval automaatselt kokku lugeda ka ilma ühesuguse isikustamiseta, nii et EMT abi selleks ilmselt vaja ei ole.
Aga tasuta ühistransport loodi ju väidetavalt selleks, et vähendada n-ö autoliiklust ja suurendada siis seda inimeste ühistranspordi kasutamist. Ehk siis Tallinna linn on ise esitanud väga selge soovi ja taotluse seda ühistransporditeenust osutada tasuta. Mulle jääb absoluutselt arusaamatuks, miks sellisel juhul peab iga kodanik veel eraldi bussi ukse peal seda taotlust esitama, nagu Te viitasite. Seda enam jääb arusaamatuks, miks ta seda isikustatult peab tegema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sellepärast, et tasuta ühistransport on Tallinna elanikule. Kõigile muule, kes ei toeta tasuta ühistransporti läbi oma maksude, on see endiselt tasuline kuni sinnamaani, kui riik otsustab, et üle riigi võiks see igale ühele igal pool olla tasuta ja kompenseerib selle. Kuni see on rahastatav Tallinna eelarvest, pean ma õigeks seda, et seda rahastavad inimesed saaksid seda kasutada ja seda mitterahastavad inimesed ei tarbiks seda tasuta, v.a teatud grupid nagu alaealised ja pensionärid.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! Et huumoriga pooleks ma võiks küsida, et kas Te annaksite mulle 160 eurot tasuta? Et ilmselt mitte. Et täpselt nii palju maksab iga imik ja pensionär Tallinna transpordi eest. Et tasuta see 160 eurot aastas küll kuidagi ei ole, et see on tasutud transport parimal juhul.
Seda esiteks ja teiseks, kui te räägite uutest liinidest, siis rääkige kaugel nüüd on Tallinnal ja lähivaldadel erinevate liinide avamine. Haabersti suunal, Pirita, Lasnamäe jne Mustamäe suunal. Et kas meil on mingeid arenguid seal ka? Aitäh!
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah .... trammid ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Trammi osas on linnal teatud, eeskätt n-ö A-terminali ja edasi, siis Balti jaama viiv trammisuund. On joonistatud ka Stroomi randa ja Paljassaarde viiv trammisuund. On planeeritud tramm ka n-ö uue Tallinna haigla kanti, aga ütleme koridori mõttes. Kas ta on tasuv, ütleme, lähivaldade mõttes? Näiteks lähivaldade trammifitseerimine, mina arvan, et see ei ole majanduslikult otstarbekas. Juhul, kui selle Euroopa Liidust saab rahastada, siis selle majandusliku tasuvuse peale ma nii väga rõhku ei paneks. Aga üldjuhul näiteks trammi infrastruktuur on niivõrd kallis, et ma ei ... ütleme, puhtalt linna või lähivalla eelarvest selle rahastamine ei ole mõistlik, selle taristu välja ehitamine.
Mis puudutab bussiliine, siis kahjuks meil maakonnaliinid on endiselt Harjumaal tasulised, seda ka suuresti teatud omavalitsuste vastuseisuse tõttu. Mina leian, et see võiks olla tasuta. See vähendaks linnasisest transpordikoormust. Paraku see ei ole Tallinna linna otsustada. Me oleme oma arvamuse välja öelnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Te mõtlete liine lähivaldadesse või?
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud abilinnapea! Meie ühistranspordis on ka reklaami väga palju nii trammi peal või bussi peal kui ka sees ja eriti need sisesed reklaamid. Kes nende eest maksab? Kas linnal on sellest mingi tulu? Ja kes kontrollib nende reklaamide sisu? Sellepärast mõningad on väga häirivad.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tallinna reklaamid on linnatranspordi, ütleme, pärusmaa. Kas Te küsisite, kas need reklaamid peaksid olema ühistranspordi peal või mitte. 3 kuud tagasi ma ütlesin, et nad peaksid seal peal olema sellepärast, et aasta tulu sellest on umbes 200 000, mille eest saab sisuliselt ühe bussi. Kui Te küsite mult täna, kas ma olen samal seisukohal, siis ma olen juba kahtlev. Siin küsimus ongi selles, kui palju Tallinna linn on nõus maksma. Et kui me ütleme, et nad ei ole enam reklaamiga täis, siis järelikult see tähendab tänases olukorras umbes 200 000 võrra suurenenud dotatsiooni iga-aastaselt. .... Sees on täpselt samuti Linnatranspordi AS, ma tean, vahepeal olid seal erinevad reklaamid. Sellega on tänaseks lõpp. Et seal oli tõesti erineva sisuga, mis ei pruukinud vastata sõitjate ootustele. Nimetame seda niimoodi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Toppi, palun!
Küsimus - Taavi Toppi Taavi Toppi
Suur aitäh! Austatud abilinnapea! Mul on küsimus just Pirita poole pealt, et Pirital on praegu Regati peatuses näiteks hommikuti ja õhtuti kõik bussid jõuavad sinna ühel ja samal ajal. Et kooliaeg on varsti algamas, lapsi ja inimesi, kes bussiga sõidavad, on rohkem, kuna puhkused on läbi saanud. Kas on plaanitud ka sinna mingisuguseid arenguid, et bussid liiguksid natukene tihemini ja ei jõuaks osadesse peatustesse samaaegselt? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Probleem on selles, et nad jõuavad võib-olla ühte konkreetsesse peatusesse tõepoolest samal ajal, aga nende lähtekoht on täiesti erinev. Ja nendes lõpp-peatustes peaks olema loogiline intervall. Paraku see tõepoolest toob vahetevahel kaasa selle, et sisuliselt mööda Pirita teed sõidavad järjest kolm–neli bussi. See on see paratamatus. Aga meil ei ole head muud retsepti. Kui üks tuleb, ütleme, Viimsi lõpust, teine tuleb Mähelt jne, me peame tagama võrdse võimaluse igaühel istuda siin ... kasutada bussi normaalse intervalli tagant. Ja meie eesmärk on tegelikult ühistranspordi kasutamist tõsta. Selleks me teeme tõepoolest oma pingutusi: selleks peab olema buss puhas; selleks peab olema infotabloo; selleks peab olema normaalne graafik, mis oleks võimalikult tihe. Et kõik on erinevad komponendid ja ka teisi komponente veel, mis päeva lõpuks toovadki inimesed ühistranspordisse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Küsiks mõned nihuksed nagu suured täpsustavad numbrid. Et kui palju aastas on Tallinnas meil n-ö valideeritud sõite, kui palju on müüdud pileteid ja palju on teenitud tulu?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Müüdud pileteid on summa eest 4 miljonit eurot. Seal on erinevad piletigrupid ... Üks moment.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
.... erinevad piletigrupid. Aga palju ... see võrdub nüüd mitu n-ö piletiga sõitu?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal on nii kuupilet, seal on ... Seda on keeruline välja ... seda on võimalik välja tuua, kuid see tabel oleks väga kirju ja ma ei usu, et ta oleks Teie jaoks piisavalt ...
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
.... pildis, et saaks proportsioonid ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme, 2016 oli 4 miljonit eurot, eelmisel aastal 4,6 miljonit eurot. See on see piletitulu. Teine küsimus oli, vabandust?
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Palju on valideeritud sõite? .... Miljonites, mitu miljonit ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kohe ma vaatan. Kui see ... see number on kindlasti olemas, aga ma ei ole kindel, et seda ma olen arupärimises välja toonud. Ma võin seda kindlasti täpsustada Teile, et see ei ole probleem, aga ma ei ole kindel, et see siin on. Peast ma seda ei tea. See on kindlasti miljonites selles suhtes .... Ma täpsustan siis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Igal linnavolikogu liikmel on võimalus esitada kuni kaks küsimust, seega rohkem küsimusi ei ole, arupärimine on vastatud.
19:28 Päevakorra punkti alustamine - 17. Eakate teenusmaja rajamisest Tallinnasse 17. Eakate teenusmaja rajamisest Tallinnasse
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja viimane arupärimine puudutab eakate teenusmaja rajamist Tallinnasse. Selle on esitanud Reformierakonna fraktsiooni liikmed ja vastab abilinnapea Betina Beškina. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Vastan reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali ja kuue liikmeliikme arupärimisele eakate teenusmaja rajamisest Tallinnasse. Tänan teid küsimuste eest!
Tulenevalt küsimustest teatasime kirjalikus vastuses, et Tallinna Linnavalitsus toetab endiselt Tallinnasse eakatele mõeldud teenusmaja rajamist. Vananedes muutub kodukeskkond veelgi olulisemaks ja sellest tulenevalt on ligipääsetav keskkond, kõrvalabi ning sotsiaalne võrgustik peamised lähtekohad, millest linnavalitsus eakate toetamisel oma tegevuses lähtub. Oleme vahepealsel ajal suvel küsimusega tegelenud ja selgitan järgnevalt.
Erainvestorite huvi Nafta tänava 1a kinnistule teenusmaja ehituse finantseerimiseks on tagasihoidlik. Detailplaneeringuga antud elamispindade arv on liiga väike. Sinna tuleks ligikaudu 32 korteriga maja ning ühe korteri maksumus kujuneks seepärast kõrgeks ja nõudlus oleks väike. See on ettevõtjate ja kinnisvaraarendajate tähelepanekud.
Projekti tasuvuse alampiir taolise projekti, teenusmaja projekti tasuvuse alampiir oleks 50 korterit, mitte 32 nagu Nafta 1a võimalik, pakub. Ning korterite suurused võivad olla 28–36 m². Kuid kindlasti liigume selle ideega edasi. Hetkel otsime sobivat piirkonda. Täna on arutelu all kaks asukohta. Üks on Tervise 21 ning teine on Kadaka tee 62a. Mõlemasse oleks võimalik teha üle 70 korteriga maja. Tervise 21 on aktsiaseltsi Tallinna Tööstuspargi krunt, millele võib seada hoonestusõigust. Lähima bussipeatuseni on sealt 150 m, Põhja-Eesti Regionaalhaiglani on 300 m. Et ümbruskond iseenesest nagu sobiks sellise teenusmaja jaoks. Kadaka tee 62a puhul on lisaks ruumikale krundile ka hoone juba olemas, kuid see kindlasti vajab renoveerimist. Objektil on ka samamoodi sobiv ümbruskond, suur pood lähedal, Haabersti ja Mustamäe perearstikeskused üsna lähedal, Haabersti sotsiaalkeskus, ühistransport jne jne.
Tuginedes eelnevale soovime me mahtu suurendada, aga peame kindlasti analüüsima kõiki variante hoolikalt ja järgmise sammuna analüüsime mõlema eelnimetatud asukoha majanduslikku teostatavust ning teeme kindlasti tasuvusanalüüsi. Kui mõlema asukoha osas on analüüs olemas, siis selgub, milliseks kujuneb selle teenuse võimalik hind ning kas see on kliendile taskukohane.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Klaaril on ka vähemalt üks täpsustav küsimus. Palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Vähemalt üks. Lugupeetud abilinnapea! Me räägime nähtavasti kartulitest ja kaalikatest, me ei räägi mitte täpselt samast asjast. Sellepärast et see teenusmaja, millest meie räägime, oleks erateenusmaja, kus maksumus võib-olla ei ole niivõrd tähtis, aga tähtis on väärikas vananemine ja tähtis on see, et nendel inimestel oleks võimalus elada nii omaette kui ka käia teistega koos kusagil, kus oleks ühistegevusi, aga kus oleks ka võimalik ise liikuda. Ja sellepoolest oli see Nafta krunt väga ideaalne. Ma olen sellega nõus, et 32 korterit oleks liiga vähe, aga kui ma ei eksi, siis tegi nii Kesklinna Valitsus kui Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi ühe, pani avalikkuse ... avalikustasid projekteerimistingimused ja tegid eelnõu. Ja seal oli ka küsimus 50 korterist. Kas sellele on mingisugust vastust tulnud ja kuidas, mis selle vastus on?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa, kinnitan, et me lähemegi selle ideega edasi. Lihtsalt on, ütleme, turuolukord selline, et me ei tule sinna konkursile ettevõtjad, kui me pakume 32 korterit, sest see ei tasu ära. Kahjuks see nii on.
Küsimus jätkub - Liis Klaar Liis Klaar
.... muuta seda maja ....
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Sellest ei ole ma kuulnud, et seda detailplaneeringut kavatseti muuta. Praegu on laua peal kaks aadressi, mida ma enne nimetasin. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun! Proua Klaar saab teise küsimuse ka registreerida. Aga Kristen Michal!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et esiteks lühike võib-olla märkus. Et kuna see teema on siiski oluline ja seda teemat me oleme nüüd selles teenusmajade toetusrühmas umbes poolteist aastat samamoodi menetlenud, seal on kohal käinud nii abilinnapead Tallinnast, kes on seda tegelikult toetanud, kui linnapea Kõlvart, kes on seal samamoodi kohal käinud jne.
Et arupärimise vormis mulle tundub, et see debatt siin kuidagi ei edene, et see on kuidagi aeglane. Et äkki Te ikka nüüd võtate mõne spetsialisti kaasa ja tulete Liis Klaari kutsel sellesamasse teenusmajade toetusrühma ja kirjeldate kõiki neid objekte. Sest oleme ausad, teema on hästi oluline. Inimkond, ka Eestis, vananeb kahjuks. Et sellega tuleb tegeleda.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Nõus. Jah, Liis Klaariga me oleme juba kokku leppinud, et me kohtume. Lisaks kindlasti tuleme selle teemaga sotsiaalkomisjoni ja arutame seal seda. Et tegeleme selle teemaga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa tänan! Lugupeetud abilinnapea! Et ma ei tea, kas veebruaris-märtsis, siis kui Linnaplaneerimise Amet selle Nafta tänava projekteerimistingimused avalikustas, et kas sealt selle avalikustamise käigus tuli ka välja mingisuguseid ettepanekuid positiivses mõttes. Aga samas, mis need nagu vastuväited on ja mis selle sisu siis oli selle avalikustamise käigus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Seda kindlasti teab paremini Ettevõtlus- ... või Linnaplaneerimise Amet. Aga minu ees on kokkuvõte kohtumisest Focus Groupiga, kus osalesid seeniorikodude ja hoolekandeasutuste esindajad. Ning kokkuvõtvalt ma juba nimetasin need kitsaskohad. See maht kõigepealt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Selline küsimus, rääkides no sellest ideest. Aga kes on selle idee autor, kes tegi seda ettepaneku?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Minu teada tõi seda ideed kunagi Merike Martinson lauale.
Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, teine ... Tahad Sa vastata?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Minuni jõudis see info kõigepealt Merike Martinsoni kaudu. Aga ma tean, et ka Liis Klaar tegeleb selle küsimusega väga aktiivselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Me tegeleme erinevate küsimustega, olgugi et mõlemad on eakate kohta. Sellepärast et teenusmaja ja hoolekandeasutus - need on kaks erinevat asja. See nimi "teenusmaja" võib-olla on halb, võib-olla peaks panema teise nime, aga seal on ikka mõeldud nendele eakatele, kellel on võimalus ise enda rahade või oma laste rahadega selle eest maksta. Ja see ei ole mitte nendele, kes vajavad abi nii väga. Ja kui te räägite sellest rühmast, kes teil koos olid, nii ehitajad kui hoolekandeasutuse inimesed, siis see ei ole hoolekandeasutus selles mõttes. See on üks maja, kus elavad küll eakad inimesed, aga nad on kõik võimelised ise enda eest hoolitsema ja ise toime tulema. Ja on nõus selle mugavuse ... ainuke, millega nad võib-olla hästi toime ei tule, on olmemured ja et nad ei taha enam muru niita või mingit vanat ahju kütta või midagi säärast. Nad tahavad elada mugavalt, nad tahavad nautida oma viimaseid ... või vabandust, mitte viimaseid, aga tahavad nautida oma pensionielu, eks ole. Ja meil on Eestis nüüd niisugune grupp inimesi olemas ja see oleks üks näidismaja, mis oleks siis see esimene samm ja ma kujutan ette, et see tuleks hiljem ka.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ega ma ei vaidle vastu, et ma olen täiesti nõus selle kontseptsiooniga. See on ka kirjeldatud meil seenioride eluasemeprogrammis. Et miks me sinna kaasasime neid inimesi, sest nad on seotud selle teemaga. Näiteks minu teada on Benita Kodus esimene korrus samamoodi. Sellised n-ö stuudiokorterite siis vanemaealistele, kes on majanduslikult heal järjel.
Küsimus jätkub - Liis Klaar Liis Klaar
....
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Arusaadav. Aga siis tuleb Tallinna ka sarnane kodu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Merike Martinson, palun!
Küsimus - Merike Martinson Merike Martinson
Aitäh! Et ma küsin, et ega ei ole Tallinn ometigi muutnud seda meie strateegiat ja sellist kontseptsiooni, mis me mitu aastat tagasi töötasime välja? Et ühelt poolt me planeerime ja oleme planeerinud ja mul on hea meel, et me paneme juba esimese nurgakivi järgmisel teisipäeval seeniorimajale, mis ei ole sotsiaalhoolekandeasutus, mis on munitsipaalmaja, kus on võimalik siis luua turvaline keskkond eakatele. Ja see võtab, ühesõnaga linn koos siis ... siin on ka riigiabi, on siis nn seeniorimaja. Esimene valmib Tallinnas. Te ei ole ju muutnud seda kontseptsiooni? Nii!
Nüüd teine on, mis sisu on täpselt sama. Me ei räägi "rikkad ja vaesed". Me räägime lihtsalt sellest, et teine, nagu ma saan aru ... Ma küsin, et kas ma olen aru saanud. Et see, mida nüüd praegu planeeritakse ja mida Te nüüd praegu vastasite, see on mõeldud, et eraettevõtjad tulevad ka abiks Tallinnale ja loovad siis sellised seeniorimajad, kus on siis kõikvõimalikud teenused vajadusel, kui see eakas vajab kas siis turvanuppu, toitlustamist või kõike muud ja samuti ka ühistegevust. Et kas see kontseptsioon, mis me aastaid tagasi Tallinna Linnavalitsuse poolt välja töötasime, kas see on jäänud? Või on see siis nüüd muutunud? Nagu ma saan aru Liis Klaari küsimusest, et ühed on rikaste jaoks ja teised on vaeste jaoks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jah. Kontseptsioon on jäänud samaks, linn ehitab seenioride jaoks sotsiaalmaju, kui ka koostöös erasektoriga tulevad, ma loodan, et ka mitmuses tulevikus, sellised teenuskodud, kus on ka teenused juures ja vanemaealised üürivad ise seal korterit.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Minu meelest on selle 30-sekundilise küsimuse rekord siiski vist Ivi Eenmaa käes, kes küsis ükskord 2 minutit 12 sekundit. Et praegu tegelikult on teema selline oluline ja aega küll, eks ju.
Aga ma ei kavatse väga pikalt küsida. Et ma küsiks, et kas Te lubate oma ametis püsimise nimel, et aastaks 2021, kui on järgmised valimised, on meil teenusmaja esimene selline projekt ja konkurss juba käivitunud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
No ma väga loodan, et sinna on veel 2 aastat, et me jõuame, jah, selle punktini.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem registreerunud küsimusi ei ole, see arupärimine on vastatud.
Ja ühtlasi oleme me läbi käinud kogu oma päevakorra. Suur tänu volikogu liikmetele, linnavalitsusele ja volikogu kantseleile. Järgmine korraline volikogu istungi koosolek toimub 5. septembril. Aitäh ja head õhtut!
19:43 Istungi lõpp