Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 03.10.2019  
Istungi number: 16  
Istungi aeg: 16:00 - 17:27  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-03.10.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Mul on hea teid taas rõõmsameelsetena siin saalis näha! Alustame 3. oktoobri istungiga!
Kõigepealt annan teada, et linna valimiskomisjoni 26. septembri käesoleva aasta otsusega number 25 pikendati Indrek Saare ja Jevgeni Ossinovski volituste peatumist linnavolikogu liikmetena ning volikogus jätkavad Kadi Pärnits ja Karl Martin Sinijärv. Sama otsusega peatati Eerik-Niiles Krossi volitused linnavolikogu liikmena kuni 19. jaanuarini 2020. aastal ning volikogu liikmeks nimetati Eero Merilind. Reformierakonna fraktsiooni 3. oktoobri otsusega käesoleval aastal võeti Eero Merilind ka fraktsiooni liikmeks. Palun vaikust!
Nüüd palun registreeruda nendel volikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist, ja selleks palun vajutage puldil klahvile "Kõne". Istungijärgseid kõnesoove ei ole.
Asume tänase päevakorra juurde! Tänases päevakorra projektis on meil 11 punkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Oma soovist ettepanekut teha saate vajutades klahvile "Sõna". Seda soovi ma ka ei näe. Austatud volikogu! Panen teie ette hääletusele 3. oktoobri istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt oli 54 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, päevakord on kinnitatud.
Enne päevakorrapunktide arutamise juurde siirdumist on fraktsioonide esindajatel ja linnavalitsuse esindajal võimalik esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Ja sõnavõtuvooru avab Kristen Michal. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii, austatud esimees, head volikogu liikmed! Et mul on Reformierakonna poolt - ja ma loodan tegelikult, et see saab kõikide fraktsioonide toetuse - üle anda üks eelnõu. Asi iseenesest on ju lihtne ja üsna inimlik. Et kui asjakirjanduses tõsteti teema Tallinna linna asutustes perepiletite kasutamise poliitikast, et see on erinev, siis ma tunnistan, et ka mina oleks oodanud, et linnavalitsus lihtsalt noogutab ja ütleb "et teeme korda, või püüame seda poliitikat vähemalt ühtlustada". Ja EKRE esitas seejärel selle ajakirjandusliku teema peale arupärimise, mis on täna päevakorras ja sellele tuli ka vastus. See vastus on juba avalik. Et abilinnapea Belobrovtsev võttis vastata, öeldes, et "kust me teame, kui sportima tuleb vanem kolme lapsega, et üks lastest ei ole sõber".
No vat, mul on nüüd kolm last. Kodus pean arutama, et kes neist on minu laps ja kes on sõber. Iseenesest suhteliselt pentsik olukord. Ja küsime endalt niipidi, et mis siis juhtuks, kui tuleks ka mõni sõber juurde. Laps ei ole tänaval, ta tegelikult spordib. Kas see ometi pole mitte Tallinna linna spordikultuuri mistahes asutuste eesmärk. On, eks?
Nii et, pikemalt agiteerimata ma loodan, et see saab nii Keskerakonna, nii Sotsiaaldemokraatide, EKRE, Isamaa kui Reformierakonna toetuse ja ma loodan, et Tallinna Linnavalitsus leiab ka südame selle ametnikukihi alt üles. Et selline asi tuleks korda teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Kõne - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud esimees, head volikogu liikmed! Minul on au anda siis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt kaks arupärimis, kaks muret, mis meil on tekkinud. Tutvustan neid ka lühidalt.
Esimene on hästi lihtne. Revisjonikomisjon käis uurimas Tallinna Linnavolikogu Raadiku elamurajooni arendajatega sõlmitud lepinguid. Need olid seaduslikud. Aga revisjonikomisjoni akt viitas, et Raadiku elurajooni arendajatega rendileping lõppeb aastal 2031 ja täna ei ole ühtegi lahendust ja märki, mis saab vaata et 10 aasta pärast. Ehk meil on selge küsimus, et kas linnal on täna kava või arusaam, mis juhtub aastal 2031, kui kõik need rendilepingud lõpevad. Ja seda me tõepoolest küsime.
Ja teine oluline mure, millele me viitame, on see, et hiljuti viis Päästeamet septembri alguses läbi tuleohutuse kontrolli haridusasutustes. Ja uskuge või mitte, 70% haridusasutustes tuvastati rikkumisi! Ja nende hulgas oli ka Tallinna lasteaedasid ja koole. Samamoodi meil on küsimus, et mida linnavalitsus kavatseb ette võtta. Kuidas on tagatud Tallinna haridusasutuste vastavus tuleohutusnõuetele ja kuidas linn selle tagab?
Et need on mõlemad teemad, millega ei ole nalja ja kindlasti tuleb nendega juba täna hakata tegelema. Et aeg läheb ruttu. Ja kui vaadata intervjuusid, kus mõningad lasteaia juhatajad-õpetajad ütlevad, et "jah, et olukord on tõesti niivõrd katastroofiline, et mina ise oma last siia lasteaeda ei tooks", siis tuleb midagi ette võtta. Nii et ma loodan, et need küsimused ajendavad sõnadest ka tegudeni.
Et austatud linnavolikogu esimees Tiit Terik! Ma annan need Teile ka pidulikult üle. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suurepärane! .... Aitäh Sulle! ....
Sõnavõtu soovid on ammendunud. Enne päevakorra juurde asumist mul on hea meel meie kõigi nimel tervitada neid, kes on vahepeal tähistanud oma sünnipäeva: Taavi Rõivas, Kaupo Nõlvak, Remo Holsmer ja ka Anastassia Kovalenko ning Vladimir Velman, kes on meil siin täna saalis! Palju õnne!
Nüüd saame asuda päevakorrapunktide arutamise juurde!
16:08 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna arengukava 2021+ koostamise protsessist 1. Ülevaade Tallinna arengukava 2021+ koostamise protsessist
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
1. päevakorrapunkt on "Ülevaade Tallinna arengukava 2021+ koostamise protsessist". Ja sõna saab strateegilise planeerimise osakonna juhataja Toomas Haidak. Palun!
Ettekanne - Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teen teile ülevaate linna arengukava koostamise protsessist. Eesmärk on eelkõige see, et teha ettepanek arutada teid huvipuudutavaid teemasid, et mis võiksid olla arengukavas. Ja kuidas kajastatud erinevatel komisjoni koosolekutel - sellest ettekande lõpus. Aga juhul, kui need arutelud komisjoni koosolekutes toimuvad, siis ma arvan, et lihtsalt on hea näha ka tervikpilti, et kus me linna arengukava koostamisega oleme ja millised erinevad protsessid selles on.
Kõigepealt korraks tagasi tulles minu ettekande juurde, mis me siis umbes aasta tagasi me alustasime sellega. Plaan oli siis selline, et pärast eelmisel juunil tehtud arengukava algatamist me viisime läbi erinevad töötoad, ideekorjed linnakodanikele, alustasime analüüsidega ja jõudsime maikuuks esimese prototüübini. Seda prototüüpi käisime ka siin põgusalt volikogus tutvustamas enne suvepuhkuseid ja nüüd oleme me selle punktiirjoone juures, kus me sellele prototüübile uuesti küsime linnakodanikelt tagasisidet ja arvamust. Viime veel läbi viimased uuringud ja analüüsid ning töötoad ja siis alustame eelnõu kirjutamisega. Ning nagu alguses plaanis oli, soovime ikkagi tulla arengukava eelnõuga enne järgmise aasta suvepuhkuseid teie juurde.
Kuna kaasamisel oli, või on jätkuvalt selles protsessis oluline osa, siis ma lihtsalt mainin nagu ära need suuremad asjad, mis me kaasamises oleme teinud.
Et esimene ideekoridor toimus Tallinna veebilehel eelmisel sügisel, siis sügistalvel me viisime läbi 10 töötuba. Lisaks eraldi veel liikuvuskava ja haridusarengukava koostamise raames on mõlema raames viidud töötubasid läbi. Teine ideekorje oli Tallinna linna veebilehel kevadel. Just hiljuti viisime läbi noortefoorumi ning praegu on hetkel aktiivne küsitlusankeet kuni selle kuu lõpuni, mis on osutunud nagu kõige populaarsemaks tagasiside andmise võimaluseks inimestele. Et sellele hetkel on vastanud 1400 tallinlast.
Lihtsalt meeldetuletuseks ka selle narratiivivisiooni mõttes, mis me selles töödokumendis kirjutasime, et arvasime, et võiksid olla sellised kolm kandvat teemat: ägedad naabruskonnad; aktiivsed, hoolivad inimesed ja parim argipäev, ning nende all umbes kümmekond eesmärki.
Aga nagu ma ütlesin, sisusse me täna ei läheks, et me sisu sooviksime arutada volikogu erinevate komisjonide istungitel. Ma lihtsalt tooksin teile korraks välja sellest viimasest ankeetküsitlusest, millele praegu on umbes 1400 inimest vastanud, et milline on nagu inimeste tagasiside nendele narratiividele või nad nagu peavad linna arengu seisukohalt kõige olulisemaks. Ja noh, mõnes mõttes siin ei ole mingit üllatust iseenesest, aga samas on hea seda siiski uuesti näha, et siin kaks küsimust välja toodud: millisena soovid näha Tallinna aastal 2035 ja mida tähendab sinu jaoks hea Tallinna linnaruum. Siis selgelt inimeste jaoks kõige olulisemad asjad on rohelisus, puhtus, turvalisus, selline inimsõbralikkus ja ligipääsetavus. Et need teemad, mille kohta me teame, et nad on olulised, nad on tõepoolest ka on ja iseenesest tekitab meile selle küsimuse, et kui me siin põhinarratiivis ei ole seda rohelisust otseselt maininud, vaid ainult nagu läbi ägedate naabruskondade, siis võib-olla me peaksime seda narratiivi ikkagi muutma ja tulema vastu inimeste soovile, et Tallinn on roheline linn.
Aga see oli selline väike, põgus kõrvalepõige sisulistesse küsimustesse.
Nüüd tagasi protsessi juurde.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Jah, võib vaadata seda ka korraks. Aga iseenesest neid slaide me ... slaidid on siin olemas. Et kõik volikogu liikmed saavad need ka endale.
Nii! Aga protsessi juurde siis tagasi. Et me ei tee linna arengukava eraldi nagu vaakumis eraldi protsessina. Et meil on ka teised planeerimisprotsessi elemendid ja nendest kõige suuremad on liikuvuskava koostamine ja hariduse arengukava koostamine. Ja see on ka arusaadav, sest liikuvus ja haridus on kõige suuremad valdkonnad nii eelarve mõistes kui ka tegevuste mõistes. Ehk siis nende valdkondade täpsem planeerimine kindlasti on prioriteetne. Ja kolmandana, kolmas arengudokument, mis on arengukava egiidi all ettevalmistamisel, on säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava.
Liikuvuskava on tutvustatud ka innovatsiooni- ... või liikuvuskava siis koostamise protsessi on innovatsioonikomisjonis tutvustatud. Ja nüüd just lähinädalatel valmib ka selle draft, mida siis teil on võimalik lugeda. Hariduse arengukavaga on natukene vähem edasi jõutud. Et selle drafti me eeldame siin umbes paari kuu jooksul. Ja selle aasta lõpus veel soovime alustada eraldi kultuurivaldkonna planeerimist. Ning lisaks arengukavadele on Linnaplaneerimise Amet alustanud ka Kesklinna üldplaneeringu koostamise protsessi. Et kõik need asjad koos tegelikult moodustavad sellise suure strateegilise planeerimise raamistiku aastani 2035 ja isegi kaugemale.
Mis nüüd meil arengukava koostamise kontekstis veel sügistalvel plaanis on? Kõigepealt tegevuskava koostamisega alustamine. Sest arusaadavalt palju ... või selline esmane kriitika, kui inimesed loevad ka seda prototüübi kava, on ikkagi, et "kuidas te need ilusad eesmärgid kõik saavutate?". Et inimesed tahavad teada, mis on need tegevused. Nii et me alustame siis tegevuskava mustandi koostamist. Kirjutame saadud tagasisidest ümber seda prototüüpi. Et nagu ma ütlesin, et võib-olla kas või juba sellest visioonist alates äkki me peaksime juba visioonis rohkem rohelisusele ja keskkonnakaitsele tähelepanu pöörama.
Me töötubadest tahame läbi viia veel kaks töötuba naaber-, kohalike omavalitsustega, et käsitleda Tallinna arengukavas ka neid küsimusi, mis on kogu linnaregiooni seisukohast, koostöö seisukohast olulised. Meil on läbiviimisel uuring avaliku ja erasektori koostöömudelitest linna arendamisel. Siis soovime teha veel ühte elamumajanduseteemalist töötuba ja volikogu enda egiidi all on läbiviimisel keskkonna- ja kliimateemaline suur visioonikonverents novembris, mille tulemused on siis ka plaanis arengukavasse sisestada.
Nüüd tulles siis selle ettekande lõppeesmärgi juurde. Et üleskutse arutada teid huvitavaid teemasid eraldi komisjonides ja ka meie poolt neid teemasid, mis me arvame, et võiksid volikogu seisukohalt olla arengukavas olulised. Et me siis pakume välja, et võiks sügistalvisel perioodil teha komisjonides sellised arutelud, et kas tehke oma komisjoni esimeestele ettepanekud nende teemadega meie poole pöörduda või ka otse läbi meie. Et meie suhtleme siis nii volikogu esimehe kui komisjoni esimeestega.
Nüüd teemad, millele ma sooviksin praegu tähelepanu juhtida, on linnaplaneerimine. Et selgelt on ootus sellise julgema avaliku sektori poolt juhitud linnaplaneerimise vastu. Aga et kuidas seda teha ja kuhu siis linnaruumilist arengut suunata, see võiks olla üks teema. Liikuvuskava drafti või siis selle töödokumendi arutelu, seal erinevad välja toodud stsenaariumid ja tegevuste pakett, mis siis võiks liikuvuse eesmärke aidata saavutada, oleks teine teema.
Elamumajanduse eesmärgid. Ma pean tunnistama, et elamumajandus on võib-olla see teema, mis meil on hetkel jäänud natukene tahaplaanile, sellepärast ka see sügisene elamumajanduse töötuba, eelmisel slaidil sai välja toodud. Et jõuda ka sellega ree peale. Siis, kui tuleb hariduse arengukava eelnõu, siis selle arutelu.
Ja kultuuri, spordi, vaba aja koha pealt on meil üks väga selline spetsiifiline teema võrreldes teistega, mis on nagu üldisemad, on see, et kas ja kuidas me peaksime arendama selliseid multifunktsionaalseid vaba aja keskuseid linnaositi, mis oleksid ühest küljest ka sellised avaliku ruumi jätkud ja kohad, kus ka mittesuvisel perioodil, kui ilm ei ole nii hea, oleks võimalik nagu inimestel tarbida avalikku ruumi, ilma et nad peaksid siis olema ilmtingimata kuskil kaubanduskeskustes, kohvikutes või muudes sellistes privaatruumides.
Et need on mõned teemad meie poolt, mis me arvame, et võiks volikogu tähelepanu saada. Aga kindlasti on teil ka endal teemasid, mille kohta te soovite teada, et kas ja kuidas need arengukavas on või saavad olema kajastatud. Et nende osas siis me teeme ettepaneku, et võiks sügistalvel komisjonides arutada.
Üritasin jääda ajaraamidesse. Vist õnnestus veel. Saate soovi korral ka küsida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnnestus väga hästi. Ja küsimustevooruga alustamegi. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selle, kõige esimese, selle kliimakava osas. Kas linn on kunagi läbi arvutanud selle elektritarbimise mõttes linna ametite ja kogu avaliku sektori sihukese koondportree mõttes? Mis oleks see vahe, kui linn võtaks endale kohustuse, et see oleks ainult roheline elekter, et see on ainult taastuvatest allikatest pärit? ....
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma ei ole päris kindel, et ma sain aru. Et mis oleks vahe rahalises mõttes, või ...?
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
... see kava, mis Te mainisite, see kliimakava. Kas see hõlmab seda, või kas linn on seda eelnevalt teinud? Et ... see, mida me maksame kõigi linnaasutuste peale kokku praegu n-ö elektrilepingutega, mis meil on, vs see, et see kõik tuleks taastuvatest allikatest?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Et kas vahe, palju see läheks meile kallimaks või ... ? See on päris spetsiifiline küsimus, et olen küll SECAP-i koostamise juures olnud, aga päris ei suuda meelde tuletada, kas seal selline arvutus on tehtud. Jään võlgu. Et kui tahetakse saada, siis me peame sellele kirjalikult vastama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea esimees! Et hea ettekandja! Ma vaatasin AKTAL-ist. Ma ei suutnud oma telefonis avada seda faili, ma ei leidnud sealt. Et mul on lihtsalt tehniline palve, et äkki keegi hiljem saadab selle faili ka, et saaks lugeda.
Ja sisuline küsimus on nende küsitluste kohta, et kas need on osalenud inimeste või on see sotsioloogiline küsitlus kuskilt tellitud? Et lihtsalt see mind huvitaks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
See on nüüd meie enda poolt ütleme kõigile avatud. Et see selles mõttes ei ole esinduslik valik, sotsioloogilises mõttes. Küll me teeme iga aasta eraldi rahulolu-uuringut, kuhu me siis oleme ka sarnased küsimused, mis meil arengukava kontekstis on olulised, oleme ka sisse pannud, et saada n-ö sotsioloogiliselt esinduslik vastamine. Aga noh, me usume, et siiski arvestades seda vastanute hulka, see isegi, kui ta ei ole nagu päris sotsioloogiliselt esinduslik, annab päris hea pildi sellest, et milline see inimeste eelistus on. Ja no me loodame seda veel kasvatada ikkagi siin mõne tuhande võrra.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Ma kahetsusega nendin, et kindlasti saate Teie ja mina eraldi aru, mis tähendab keskkond. Minu jaoks on elukeskkond, kui me vaatame Tallinna kui linna tema arenguplaneerimisi. Tõenäoliselt vaatate Teie keskkonda selle tema kitsas mõistes. Ja samas on keskkond ju see, mis inimene on kas loonud-lõhkunud, elus-surnud loodus, mis iganes ja palju muud sinna.
Ja kui me räägime inimesest selles keskkonnas, siis eraldi küsimusena tekib Tallinnas vanalinn.
Ja minu küsimus Teile. Kui Te vaatate, peale selle Tallinn paistab maailmas silma just oma vanalinna poolest, mitte sellest, et meil kirik ja kõrts igas linnaosas oleks ja mõnes mitu. Minul küsimus. Miks Te ei vaatle arengukavas vanalinna, Tallinna vanalinna eraldi fenomenina, eraldi osana? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
See on väga hea ja õigustatud küsimus, sest sellele on ka nagu natukene tähelepanu juhitud. Aga võib-olla, ütleme, mitte piisavalt. Et nendest erinevatest narratiividest ja ettepanekutest see ei ole nagu väga tugevalt välja tulnud. Aga kui Teil on ka konkreetseid ettepanekuid, kuidas seda käsitleda, et siis see võimalus meil jätkuvalt veel on, et seda tugevamalt teha, eks.
Et me oleme eraldi Vanalinna Seltsiga kohtunud. Tõsi, nende selline ettepanek on väga ambitsioonikas, et vanalinnal võiks olla lausa eraldi selline otsustusõigus. Ma ei kasutaks võib-olla sõna "autonoomia", aga ütleme teatud selline eristaatus teiste linnaosadega võrreldes. Me seda teemat oleme siiski nagu käsitlenud ja oleme sellest teadlikud. Aga võib-olla jah hetkel selles arenguprototüübis ei ole see nii tugevalt sees, kui Te sooviksite.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud ettekandja! Võis aru saada, et mitut puhku on kasutatud ideekorjet ja korjatud tagasisidet tallinlastelt. Oskate kirjeldada, kui palju neid tallinlasi on, kes tegelikult on n-ö andnud oma tagasisidet ja osalenud siis ideekorjes?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Jah. Kõige suurem tänu sellele ankeedile, see oluliselt tõusis. Et kui me võtame need eraldi Tallinna leheküljel olnud kaks ideekorjet, kus inimesed pidid nagu kirjutama, et nad ei saanud valikuid teha. Pluss töötubades osalemine, siis nendes oli umbes 300–400 kanti ja nüüd, noh, tänu ankeetküsitlustele on see siis loomulikult kordades juba kõrgem. Aga eelnevalt oli see tõesti madal.
Ja lihtsalt väikse vahemärkusena. Me tegime eraldi ju küsitluse selle kohta, et kui paljud inimesed sooviksid kaasa rääkida. Et noh tegelikult väga ausalt vastas, umbes 40% inimestest vist ütles, et nad ei soovigi kaasa rääkida, et see oli ikka päris suur tegelikult.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab elamumajandust. Kuna meil on teada, et terved linnaosad ju koosnevad meil suurtest elamutest, kus on küll moodustatud korteriühistud ja ka need nii nagu inimesed vananevad, nii ka vananevad meil need elamud. Ja minu küsimus on, et kas ka see probleem on leidnud selles elamumajanduses kajastamist, sest et on rida korteriühistuid, kes ei suuda midagi selle elamu jaoks teha. Et kas ka kompleksselt seda vaadatakse?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Võib-olla on võimalus ka see küsimus pöörata abilinnapeale, kes on saalis. Aga ma ütleksin, et see teadmine, mure, vajadus - see on nagu selgelt teadvustatud. Lahenduste osas on keerulisem, sest juba mitu aastat tagasi tegi Tallinna Ülikool ühe analüüsi, kus pakkus välja kolm stsenaariumit, kuidas nende n-ö amortiseeruva elamufondi rekonstrueerimisega edasi minna. Ja ka ükski nendest lahendustest ei ole selline nagu hea ja lihtne, et need kõik maksavad päris palju raha ja eeldavad inimestelt panustamist. Aga see oleks ka nüüd üks teema, mida me siin aasta lõpus sooviksime veel uuesti ülesse võtta ka selle elamumajanduse töötoa poole pealt. Et kas me suudame praegu või suudame mingil hetkel tulevikus siiski vastata sellele küsimusele, et mis stsenaariumiga me oleme võimelised edasi liikuma. Aga see on väga keeruline teema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Tallinnal on olemas enda rattastrateegia aastani '27, et kas on plaanis seda ka kuidagi kaasata arengukavasse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Kaasata? Pigem ma ütleksin, et kõik sellised alamvaldkondade dokumendid peaksid lähtuma strateegiast. Et kui seal nüüd uues arengukavas soovitakse võtta mingeid eesmärke, mis ei ole praeguse rattastrateegiaga kooskõlas, et siis pigem peaks muutma rattastrateegiat, et see võiks niipidi käia. Aga ma usun, et seal nagu väga mingeid põhimõttelisi erinevusi ei saa olema, et ma suuresti usun, et lähtume ka ... jõuame ka arengukavasse nendesamade eesmärkide kinnitamiseni, mida rattastrateegia välja pakub.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud esineja, et no pealkiri on väga ilus - "Mida tähendab Sinu jaoks hea linnaruum Tallinnas?". Et siin oli mitu slaidi, mis näitas tegelikult - esimesel kohal oli linnaplaneerimine. Ja ma tahaks just öeldagi, et siiamaani linnaplaneerimine on tegelenud rohkem igasuguste detailplaneeringutega ehk tähendab niisuguse legomänguga tükk tüki haaval kokku panna. Et kas ei oleks ükskord aeg Tallinna Linnaplaneerimise Ametile anda juhtfunktsioon linna planeerimises, kes õpiks nägema tervikpilti. Kõik needsamad, mis Te olete siin slaidil näidanud, ju tegelikult kuuluks ju linnaplaneerimise alla.
Ja milliseid toiminguid või muid meetmeid Te nagu näeksite linna hea linnaruumi arengu planeerimisel?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma nüüd võtan natukene meelevaldselt sõna linnaplaneerimise ameti juhataja eest, aga ma arvan, et ta jagaks Teie seisukohta, julgen öelda. Ja sellega tegelikult linnavalitsus on ... ja linnaplaneerimise amet ongi tegelema hakanud. Et siin viimase aasta jooksul on toimunud ja toimumas edasi struktuurimuudatused linnaplaneerimise ametis: oluline võimekuse tõstmine ja sellise ambitsiooni suurendamine. Üks konkreetne tegevus selles on siis kesklinna üldplaneeringu koostamise alustamine. Aga tõsi on ka see, et kuna see paljuski jääb sellise võimekuse, inimeste ressursi taha, et ega meil Eestis ei olegi väga nagu võtta neid planeerijaid. Et on kutsutud inimesi tööle linnavalitsusse, linnaplaneerimise ametis juhtivatele kohtadele, aga et see ei ole niimoodi, et kohe kõik tulevad, jooksuga töötavad. Paraku sageli jääb ka selle taha. Aga jah, see teadmine, et linna planeerimise ameti võimekus ja ambitsioon peab tõusma, seda jagab linnavalitsus, seda jagab praegune linnaplaneerimise ameti juhataja, kes ametlikult alles mõned kuud tagasi, või siin suvel asus tööle. Et see on kindlasti oluline teema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Ma ikka jätkan selle koha pealt, kus meil jutt ka pooleli jäi, sellepärast et Te lõpetasite väga skeptiliselt. Vanalinna Selts peaaegu et nõuab autonoomiat ja kuidagi ...
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ei nõua.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
... on tunda niisugust kerget põlgust selle suhtes.
Minu küsimus Teile. Kas vanalinna arengut, vanalinna säilitamise arengut, seda käsitletakse selles dokumendis eraldi ja hästi või mitte?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma arvan, et küsimus on just selles "hästi". Et kindlasti me käsitleme seda. Aga kas piisavalt?! Nii nagu Te soovite, et seda peaks siis töö käigus vaatama. Ja kindlasti ma ei olnud kuidagi skeptiline või põlglik Vanalinna Seltsi sellise ettepaneku suhtes. Pigem lihtsalt, mida me ka neile välja tõime, et vanalinna roll Tallinnas on just sedavõrd suur ja inimeste selline ... kogu Tallinna mõistes inimeste selline tunnetus, et vanalinn on ka nende oma, sõltumata sellest, kus nad elavad, et olgu see Nõmme või Põhja-Tallinna elanik, ka tema tunneb nagu vanalinnaga sellist teatavat sidet, eks. Et selles mõttes on selline eristaatuses käsitlemine suure tõenäosusega ebareaalne. Aga see ei tähenda, et vanalinna roll oleks kuidagi ebaoluline. Ja kui Teil on ka konkreetseid ettepanekuid, mis on need asjad, mis peaksid olema just arengukavas ära nimetatud vanalinna seisukohalt, siis me hea meelega need paneme sinna.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Et Teie ettekandest käisid läbi sõnad nagu "äge" ja "äge naabruskond". Ja ma loen siin eesti keele seletavat sõnaraamatut, et /äge/ tähendab "Äkilise, tormaka loomuga, tunnetelt tuline, keevaline, kergesti ägestuv. /---/ Ta oli järsk ja äge.
Endel oli liiga äkiline ja äge. /---/ Tormas ägedana koosolekult minema. /---/ Mehed muutusid vaieldes ägedamaks. Ükskord sai nii ägedaks, et äigas vastasele rusikaga /---/". Et äkki korrigeerite seal oma ettekandes seda ägedust seal natukene?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh ettepaneku eest! Ma siiski vastaksin. Ma kohe korrigeerima ei kipuks, aga ma arutaksin hea meelega sellel teemal. Seda on ka varasemalt välja toodud juba ka linnavalitsusesiseselt, kui me seda esimest mõttepaberit kirjutasime, toodi ka selline kommentaar välja. Et semantiliselt on see nagu küsitav. Aga me tahtsime nagu rõhutada sellega seda, et Tallinn on Eesti suurim linn, Eesti keskus, on Euroopa Liidu ühe liikmesriigi pealinn, on Läänemere piirkonnas, kus väga tugevad, edukad linnad omavahel konkureerivad, on selles konkurentsis. Et Tallinnal võiks olla mingi teatav, selline, mitte väikelinlikkus, ütleme niimoodi. Et see ei ole lihtsalt mugav ja mõnus ja tore ja pehme ja ilus, eks, vaid sellel on ka mingi teatud selline terav ääres. Ja pigem mina just näeksin sellest tagasisidest inimeste poolt, et see peegeldus neile hästi. Et rohelisuse järel oli see nagu teine teema, mis kõnetas. Nii et ma veel esimese hooga ei kannaks seda maha, et võib-olla see siiski on nagu päris hea ja tugev narratiiv. Aga loomulikult, praegu on see prototüübi tasemel ja meil on võimalik seda veel muuta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh! Väga tänan Teid sellepärast, et mulle väga meeldib see võimalus Teid kuulata ja arutada see küsimus. Kas tohib tagasi tulla?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Kuhu poole?
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Alla.

Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Edasi?
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Kust te alustasite jaa.
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Kust ma alustasin?
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Ja vot me vähem, mitte esimest korda arutame täna volikogus siin meie strateegiat. Ja turvaline küsimused olid enne ja nüüd nad ongi. Ma vaatan, et turvalisuse küsimuse kohta on juba 456 ettepanekut tehtud. Ja seoses sellega ma küsin, mida me ei ole tehtud, mida inimesed tahavad ja mida me peame veel teha? Sellepärast et küsimus on meil see pidevalt ja pidevalt. Ja vot see on väga tähtis küsimus. Mille kohta me peame praegu rääkida?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma täpsustan. Et need 456 ei ole mitte ettepanekud turvalisuse kohta, vaid need on 456 vastust, kes arvavad, et turvalisus on linnaruumi seisukohast oluline.
Aga tegelikult pigem on olukord hea. Et see on inimeste jaoks oluline ja samas on linnas turvalisusega asjad ka päris hästi. Et tegu ei ole nagu sellise valdkonnaga, mille üle inimesed otseselt kurdaksid. Kuigi siin eelmine ettekandja tõi välja tuleohutuse küsimuse lasteaedades lausa, eks, mis kõlab küll päris dramaatiliselt, aga tegelikult turvalisusega linnas on suhteliselt hästi. See siin lihtsalt näitab seda, et see valdkond on inimeste jaoks oluline.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et siin on aastaks 2021+ ja tulevate aastate olulised eesmärgid. Et hariduse ja kogu sellise üldkultuurilise osa kohta küsiks. Et millal me nüüd lähme üle lasteaedades eestikeelsele haridusele? Et kuidas see arengukavas on kirjeldatud ja millal see juhtub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
See ei ole arengukavas kirjeldatud. Ma arvan, et siin on Teie võimalus see kokku leppida ja öelda meile, kuidas me selle sinna kirjutame.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma jätkan siitsamast. Et ometi arengukavas on õppekeele küsimus selles viimases osas, on puudutatud, ja see puudutab sedasama. Et ma saan aru, et kui me nüüd teeme oma fraktsiooniga ettepaneku, siis on seda viimast peatükki ja eestikeelsele õppele üleminekut alates lasteaedades võimalik siia lisada veel.
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
No see on loomulikult volikogu otsus ju. Tegu on volikogu poolt kinnitatava dokumendiga. Täpselt nii, nagu volikogu otsustab, nii see saab olema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Ma püüaks nagu aru saada seda detailsuse astet, kuhumaani see välja jõuab. Et siin nendestsamadest valdkondlike arengukava all, mis seal on, on ju ... Et kui me võtame näiteks Põhja-Tallinna näite. Et linnavalitsus ise hindab, et aastaks 2030 on seal vähemalt 22 ja pool tuhat inimest juures. Tegelikke hinnanguid nende - see on mõne aasta tagune hinnang juba, on ju - tegelikult on neid detailplaneeringuid juurde antud, et see suure tõenäosusega märgatavalt suurem koormus.
Neid sotsiaalobjekte, mida nende inimeste jaoks oleks vaja sinna või nende broneerimist või nende n-ö transporditeede ümbermõtlemist või transpordilahenduste ümbermõtlemist, seda ma ei ole linna strateegilistes plaanides väga hästi näinud. Et kui detailseks see 2021+ kava läheb? Ja kas seal näiteks on ka stiilis, ma ei tea, soovitused energiaklassidele või mingid muud sellised asjad, mis paneks nagu selle kriteeriumi paika, et sellest madalamale, ma ei tea, C-klassist madalamale, näiteks, linn mitte midagi ei tee?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
See on väga õigustatud ja tegelt väga keeruline küsimus. Et seda me peame niimoodi omakeskis paika loksutama. Aga et Teile mingisugunegi enam-vähem adekvaatne vastus anda, siis ma ütleksin, et kuna meie eesmärk on see, et arengukava tegevuskava oleks n-ö üks pakett koos eelarvestrateegiaga, siis põhimõtteliselt see praegune eelarvestrateegiadetailsus võiks olla umbes ka see, mis on arengukava tegevuskava detailsus. Et kui see vastus nüüd, praegu aitas.
Aga samas igal valdkonna arengudokumendil peaksid olema veel detailsemad tegevuskavad. Et see, mis puudutab nüüd näiteks Põhja-Tallinna liikuvust, et siis selle konkreetselt kas ühistranspordi teedeehituse investeeringud peaksid olema siis liikuvuskava tegevuskavas omakorda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Leonid Mihhailov, palun!
Küsimus - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Aitäh! Ma sugugi ei kahtle selles, et tuleb äge arengukava. Aga minu meelest probleem seisneb pigem selles, et kui me iga-aastaseid seireid teeme, siis meil jäävad puudu igasugused mõõdikud. Et me ei oska neid asju võrrelda. Või .... noh, näiteks me sõlmime riigi ja linna tasemel igasuguseid pakte ja kokkuleppeid energiatarbimise vähenemise kohta, CO2 vähenemise kohta. Tegelikult, kui me vaatame neid näitajaid, siis tegelt me ei liigugi õiges suunas. Aga kes on see ütleja või arbiitor, kes ütleb, et me läksime vastupidises suunas, oleme 2 või 3 aastat läinud? Et tegelikult, kas nüüd ikkagi rakenduskava või mõõdikud on ette nähtud selles arengukavas?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Jaa. Absoluutselt väga oluline teema. Ka see on meie selline, ütleme kriitika varasema suhtes ja põhimõte, mida me oleme praegu proovinud rakendada, et leida kõikidele eesmärkidele üks või isegi mitu mõõdikut. Praeguses prototüübis on neid väga palju. Ma ütleksin, et võib-olla isegi liiga palju. Ja seal pigem peaks nagu vaatama seda, et millised on vähem olulised ja neid maha võtma. Aga see, et iga eesmärk saaks adekvaatse mõõdiku, see on nagu selgelt ka meie suunis valdkondlikele planeerijatele. Ja need igal juhul peaksid tekkima nii linna arengukavasse kui ka valdkondade arengukavadesse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mu teine küsimus puudutab seda osa, mis nüüd on "Terved inimesed". Et sinna läheb nüüd kaks küsimust. Üks on perearstiteenuse kättesaadavus. Et Tallinnas teadupoolest on probleeme sellega, et õhtuti ja ka nädalavahetuseti ... Ja kuidas see teema on nüüd siia sisse kirjutatud?
Pluss siis teine, mis puudutab pensionäre ja pensionäride teenusmaja. Ei maksa sassi ajada hoolekodu või sotsiaalkeskus. Aga just teenusmajaga, et kus siis kõik vajalikud teenused on olemas ja seltskond; kus nad saavad mõnusalt oleleda. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Perearsti teema tõesti ei ole seni, hetkel väga tugevalt ülesse tõusnud. Et pigem on praegune selline käsitlus tervisevaldkonnast ikkagi eelkõige sellise tervise edenduse ja ennetuse teemal. Pluss siis suur küsimus ravi kontekstis on Tallinna Haigla ehitamine, mis on nagu täiesti eraldi teema. Aga kindlasti saab sellele nagu tähelepanu juhtida, et kas ... Ma ei oska nagu hetkel vastata. Et kas see on sellise suure kaaluga asi, et see on linna arengukava teema või see on pigem mingi kitsama valdkonna teema, seda ma ei oska öelda.
Mis puudutab nüüd selliseid keskusi olgu vanematele, noortele või kuidas iganes, eks, et siis pigem on see, et võib-olla tõstatame selle küsimuse põhimõtteliselt, et millist tüüpi need keskused on. Ja see on see mu viimane küsimus siin selle kultuuri, spordi, vaba aja all, et kas meil oleks võimalik selliseid keskusi teha multifunktsionaalsemalt ja rohkem kõigile avatult. Et meil ei tekiks selline segregeeritud noortekeskus, segregeeritud seenioridekeskus, segregeeritud veel kellelegi kolmandale keskus. Et kas me saaksime need panna rohkem nagu ühte ja teha rohkem avatuks kõigile ja tekitada ka seal erinevate inimeste gruppide vahelist sellist suuremat sidusust. Et see on võib-olla selline põhimõtteline, strateegiline küsimus. Aga et nüüd kuhu konkreetselt, kohta, milline maja, et seda ma arvan, et me võib-olla linna arengukavas otseselt äkki isegi ei käsitle.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Elamumajanduse teemal Te vastasite minu küsimusele ja minu küsimus uus on selline, et kui telliti Tallinna Ülikoolilt analüüs. Selle eest maksti. Ilma rahata ei toimu midagi. Nii. Saite kolm erinevat varianti, kuidas edasi minna. Kui kaua on need olnud juba siis menetluses n-ö, et võtta seisukoht, kuidas siis edasi minna?
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Ma tõesti ei julge peast öelda, mis selle uuringu täpne aasta oli, kas võis 15 olla. Ma võin praegu nagu eksida. Aga jah, nagu ma ütlesin, et see on üks, võib-olla top kolm keerulisi teemasid. Noh linna planeerimine, selles on kindlasti keerulisi teemasid veel, aga ka see on keeruline teema, just tulenevalt sellest, et enamus elamufondist on eraomanduses. Sundida me kedagi ei saa, kinni päris maksta neid investeeringuid nagu ka ei ole realistlik. Me saame, aga ei ole realistlik. Et see, miks lahendus nii kaua n-ö ootab, ongi see, et tegu on lihtsalt väga keerulise teemaga. Et siin ei olegi nagu muud paremat vastust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Aitäh, austatud linnapea .., austatud volikogu esimees, austatud ettekandja! Et siin juba eelmise linnapea käest sai küsitud, et see põhimõtteliselt kuulub nagu linnaplaneerimise, võib-olla ka siis hariduse arengukava alla, et teatavasti Kakumäe, mis kasvab ja areneb noh meeletu kiirusega ja neid linnaosasid sinna muudkui juurde ehitatakse Harku järve äärde, et kuidas, kas Kakumäe kooli osas on mingeid plaane või arenguid? Et ma tean, et Taavi Aas käis enne eelmisi valimisi seal põllu peal näitamas, et "siia tuleb kool". Et kas on midagi selle kohta ka kuulda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
See ei ole nüüd küsimus, millele saaks vastata, et kas ja mida juhtub, aga see on teema, mis on tõesti siis hariduse arengukava analüüsist ka välja tulnud. Oli vist, kui ma nüüd peast mäletan, oligi kaks piirkonda - Põhja-Tallinn ja Haabersti -, kus oli selline, kuidas ma siis ütlen, lokaalne koolikohtade puudus. Et kui meil tervikuna on nagu koolikohtade ja õpilaste vahekord nagu hea, isegi paraneb, siis on kaks piirkonda, kus see nii ei ole, eks. Ja meie ettepanek tõesti oli, et seda võiks siis hariduse arengukavas käsitleda, et mis me siis teeme Põhja-Tallinna ja Haaberstiga; et kas me planeerime sinna koole ja mis tüüpi koole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andres Kollist, palun!
Küsimus - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh selle ettekande eest! Et kas võiks mõelda nii, et need, ütleme siis, või õieti see multifunktsionaalne keskus, mis oleks avaliku ruumi laiendus, ei oleks mitte ainult linnaosades, vaid oleks ka Kesklinnas n-ö linna integreeriv selle võrd ja seda ägedam siis ka muidugi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Jah, kindlasti. Siin linnaosade all pidasin ma silmas ka Kesklinna ja suure tõenäosusega võib-olla Kesklinn see on siis kõige uhkem ja suurem, eks, arusaadavalt, kuhu inimesed koonduvad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekandjale! Tundub, et linnavolikogu liikmetel hetkel rohkem küsimusi ei ole. Selle tööprotsessi käigus kindlasti ootame kõigi aktiivset panust. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Haidak Toomas Haidak
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selles küsimuses me otsust ei langeta. Võtame informatsiooni teadmiseks!
16:43 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE148 Õiguskomisjoni koosseisu muutmine 2. OE148 Õiguskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie teine päevakorrapunkt on "Õiguskomisjoni koosseisu muutmine". Ja sõna ettekandeks saab õiguskomisjoni esimees Margarita Tšernogorova. Palun!
Ettekanne - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Hea volikogu! Teen ettepaneku muuta õiguskomisjoni koosseisu ja kinnitada komisjoni liikmeks linnavolikogu liige Eero Merilind.
Probleem on sellest, et härra Kross, kes oli meie komisjoni liige, ta enam volikogu koosseisu ei kuulu ja sellepärast ta ei kuulu ka õiguskomisjoni koosseisu. Palun toetada! Ja pean ütlema, et see oli Reformi fraktsiooni ettepanek.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu! Kaasettekannet selles küsimuses ka ei ole. Avan läbirääkimised, kui kellelgi on ettepanekuid eelnõu osas. Tundub, et ka seda ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Õiguskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega poolt 52, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
16:45 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE147 Korra- ja tarbijakaitsekomisjoni koosseisu muutmine 3. OE147 Korra- ja tarbijakaitsekomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
3. päevakorrapunkt "Korra- ja tarbijakaitsekomisjoni koosseisu muutmine". Ja ettekandeks saab sõna komisjoni esimees Rostislav Troškov. Palun!
Ettekanne - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Tallinna põhimäärusest ja arvestades Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud liikme Jelena Kalbina avaldust, teen ettepaneku arvata komisjoni koosseisust välja Jelena Kalbina ning kinnitada Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul korra- ja tarbijakaitsekomisjoni uueks liikmeks esindama linnavalitsust Katarina Kask.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja küsimuse saab esitada Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Kuidas teil nii juhtus, et keskerakondlase asemel sai nüüd järsku reformierakondlane? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Asi on selles, et meil komisjonis on 19 liiget ja Jelena Kalbina astus teisele tööle, ta nüüd töötab Lasnamäe Linnaosa Valitsuses vanema asetäitjana ja siis oli vaja vahetada. Ja siis linnavalitsus tegi sellise ettepaneku ja palun toetada seda!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Selles küsimuses meil samuti kaasettekannet ei ole. Küll aga on läbirääkimised, kui keegi soovib sõna! Ka seda soovi ei ole.
Head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Korra- ja tarbijakaitsekomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega poolt 51, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
16:48 Päevakorra punkti alustamine - 4. ME145 Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2018 määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“ muutmine 4. ME145 Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2018 määruse nr 9 „Välireklaami ja teabe paigaldamise kord“ muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2018 määruse nr 9 "Välireklaami ja teabe paigaldamise kord" muutmine" ning sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Tegemist on tegelikult tehnilist laadi määrusega. Põhjus selleks tekkis sellest, et me muutsime natukene Linnaplaneerimise Ameti struktuuri ehk reklaamkandjatega tegeleva töötaja töökoht koondati ära. Selle tagajärjel oleme me analüüsinud olukorda. Ja kuna meie pikem eesmärk on üleüldise bürokraatia vähendamine, siis selle eelnõuga me loome olukorra, kus reklaamkandjate üle otsustusõigus läheb linnaosadesse. Ja teatavasti meil on kõikidel linnaosadel olemas ka arhitektid, mis loob eelduse, et seal on ka piisavalt kompetentsi hindamaks olukorda adekvaatselt. Välja arvatud need reklaamkandjad, mis jäävad miljööalale või muinsuskaitsealale. Nende menetluses osaleb endiselt ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Ehk meie seisukohalt on tegemist progressiivse eelnõuga ja paluks seda eelnõu toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Jäi natukene seda niimoodi omavahel siin vaadates segaseks. Et kas taotleja jaoks, kes ise siis nüüd reklaamkandjat soovib paigaldada, kas tema jaoks muutub ka midagi või see on Teil lihtsalt sisekorralduslik muudatus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ütleme reklaamkandjate linnaruumi paigutamine on täna üks progressiivsemaid toiminguid, sest see kõik toimub elektroonses keskkonnas, mille nimi on TERA. Ja see eelnõu ongi tegelikult ju siis TERA eelnõu muutmise kord. Ehk siin räägitakse praegu kooskõlastusringi lihtsustamisest. Täna on e-keskkonda võimalik sisestada asju täpselt samamoodi nagu see oli ka varem ehk keegi ei pea enam füüsiliselt kuhugi kohale minema, seal on olemas formularid, need tuleb ära täita ja see taotlus läheb menetlusse. Lihtsalt seda menetluskorda me nüüd ise hoiame siis lihtsamalt ja kiiremas tempos. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ma ei näe. Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb õiguskomisjoni esindaja Vjatšeslav Prussakov! Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 30. septembril ja otsustati hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu koos esitatud ettepanekuga täiendada määruse eelnõu punktis 1 uue punktiga 3 järgmises sõnastuses: "Punkt 3. § 12 punktis 13 ja § 14 lg 3 asendatakse sõna "Kommunaalamet" sõnadega "Keskkonna- ja Kommunaalamet vastavas käändes". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Panen teie ette hääletusele, lugupeetud linnavolikogu, määruse eelnõu ... Aga enne seda veel küsin teilt üle, kas komisjoni poolt tehtavat täiendust soovitakse ka täiendavalt hääletada või jääme ettepanekuga nõusse, mis komisjon vastu võttis? Ja linnavalitsuse seisukoht selles küsimuses on?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Pooldav!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Pooldav. Aitäh! Seega me hääletama täiendavalt seda ettepanekut ei pea ja saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2018. aasta määruse nr 9 "Välireklaami ja teabe paigaldamise kord" muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 51 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsus on vastu võetud!
16:53 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE136 Tallinna Linnavolikogu 15. mai 2003 otsusega nr 154 kehtestatud Lilleherne tee 12 ja 12a kruntide detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 5. OE136 Tallinna Linnavolikogu 15. mai 2003 otsusega nr 154 kehtestatud Lilleherne tee 12 ja 12a kruntide detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 5. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 15. mai 2003 otsusega nr 154 kehtestatud Lilleherne tee 12 ja 12a kruntide detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Tegemist on siis olukorraga, kus antud aadressil Lilleherne tee 12 ja 12a oli ... Algse detailplaneeringu tagajärjel tegemist on siis üksikelamute hoonestusalaga. Et selle detailplaneeringu kaks krunti siis omandas üks isik ja kes ei soovi oma teisele krundile ehitada mitte üksikelamut, vaid need kaks krunti on tema mõistes käsitletavad ühe tervikuna. Ja ta soovib sinna ehitada kahte kõrvalhoonet, mis ei ületa ehitusmahtu, mis on selle piirkonna üldplaneeringus ette nähtud. Aga kahjuks ei saa ta füüsiliselt neid toiminguid teha enne, kui on detailplaneering tema krundi suhtes kehtetuks tunnistatud. Ja linnavalitsus toetab seda otsust ja palub volikogul seda otsust samuti toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja ettekandjale on ka küsimusi. Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Mainisite, et on tegemist mingi kõrvalhoonete ehitamisega. Kas on teada ka, mis kõrvalhooneid silmas on peetud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Meile arusaadavalt, ütleme, ega me lõplikult ei saa mainida. Aga ma arvan, et tegemist on garaaži abihoonega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni aseesimees Kaupo Nõlvak. Palun!
Kaasettekanne - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Lugupeetud kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas 24. septembril ja otsustas hääletamistulemusega 9 poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid ka ei olnud, toetada antud eelnõu esitatud kujul.
Ja vastan veel, et komisjonile anti teada, et see tubli inimene tahab ühe abihoonena sauna ehitada. Et tegemist on tubli saunasõbraga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Neid ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ka ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi. Seega saame asuda lõpphääletuse juurde.
Hea linnavolikogu! Panen hääletusele linnavolikogu 15. mai 2003. aasta otsusega nr 154 kehtestatud Lilleherne tee 12 ja 12a kruntide detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 52 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
16:57 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE142 Tallinna Linnavalitsuse 28. detsembri 2005 korraldusega nr 2607-k kehtestatud Mustakivi tee 17 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 6. OE142 Tallinna Linnavalitsuse 28. detsembri 2005 korraldusega nr 2607-k kehtestatud Mustakivi tee 17 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavalitsuse 28. detsembri 2005 korraldusega nr 2607-k kehtestatud Mustakivi tee 17 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Ja head volinikud! Tegemist on enam–vähem samasuguse olukorraga, kus siis krundi omanik Mustakivi tee 17 soovib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tänane detailplaneering näeb ette sellele krundile ainult ühe hoone ehitamist. Tal on soov sinna ehitada kiirtoidurestorani siis eraldi hoonena. Selle hoone ehitamiseks linnavalitsus vastuolusid ei näe, kuna ta on kooskõlas selle ala üldplaneeringuga. Ja loomulikult selle restorani ehitamise käigus see krundiomanik läbib kõik projekteerimis- ja mis iganes protseduurid. Aga linnavalitsus toetab tema soovi see detailplaneering sellisel kujul kehtetuks tunnistada ja anda talle võimalus selle söögikoha ehitamiseks, kuna tegemist on elurajooniga ja ma arvan, et see sellele piirkonnale võiks midagi juurde anda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas abilinnapeale on küsimusi? Ei ole, kõik on selge.
Kaasettekande selles küsimuses teeb linnamajanduskomisjoni poolt Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! 24. septembril linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust ja hääletas. Tulemustega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised! Ja sõna saab Siim Tuisk. Palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Remargi korras. Et juhuks, kui keskus kunagi peaks otsustama tahta ka enda hoone juures midagi teha ja tuleks uuesti meie saali juurde, siis nad peaksid ka parkimisplatsile paigaldama puid ja seda ka n-ö kaasajastama Lasnamäele kehtivate normide kohaselt. Et asjad, mida nende vanas detailplaneeringus nõutud neilt ei olnud, et me saame edaspidi seda paremaks teha. Kõik!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Tundub, et ei soovi.
Hea linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 28. detsembri 2005. aasta korraldusega nr 2607-k kehtestatud Mustakivi tee 17 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt oli 54 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsus on vastu võetud.
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
17:00 Päevakorra punkti alustamine - 7. Teede remondi- ja ehitusgraafikud 7. Teede remondi- ja ehitusgraafikud
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 7. päevakorrapunkt on arupärimisele vastamine Teede remondi- ja ehitusgraafikute kohta. Küsib Mart Luik ja peale saali rahunemist vastab sellele Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed, kui te lubate, ma alustan väikese vigade parandusega. Härra Olle Koop väitis, et Katarina Kask ise on Reformierakonna liige. Kahjuks pean tõdema, et see ei ole nii. Katarina Kask on minu nõunik ja ei kuulu ühtegi erakonda. Jah! .... Mina ei tea, mis Te sealt loete. .... Ma vaatasin, et see Katarina Kask, keda Teie mõtlete, on härra Urmas Kruusega kunagi töötanud koos. Ja minu Katarina küll mitte ei ole temaga koos töötanud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oluline täiendus teedeehituse valdkonnas.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Vello Klanberg
Jaa. Nüüd ma vastaks muuseas ka härra Mart Luige küsimusele. Aga kuna ta on saanud kirjaliku vastuse, siis ma arvan, et rohkem ei räägiks. Või räägiks, aga kui küsimusi on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja küsimusi on. Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Vahetan siis olude sunnil teemat. Et ütlete vastuses, et ehitustööde töövõtja peab koostama tööde kalendergraafiku, mis siis linnavalitsus kooskõlastab. Tahaks küsida seda, et kui sage probleem on see, et töövõtja ei suuda graafikust kinni pidada? Ja kui juhtub nii, siis mis saab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Tõepoolest see töögraafik on, vene keeles nimetatakse seda портянка'ks ehk sõduri saapa sees olevaks flanellriidest jalalapiks. Ta on nii pikk, et see ei ulata minu ühest lauaotsast teise, kui on suure objektiga tegemist muidugi.
Mis puudutab seda, et mis siis juhtub, kui tööd mingil määral sellest graafikust välja lähevad. Ka selliseid juhtumeid on olemas. Ma võin siin mõned näited tuua. Näiteks Reidi teel leiti hulga lõhkemata lõhkekeha. Siis kindlasti nagu see raskendas oluliselt töö tegemist. Aga kuna Reidi tee objekt oli nii suur, siis sai seal ka mujal teha. Aga kui niisugune asi oleks juhtunud mõne väiksema objekti peal, siis kindlasti oleks see võtnud teatud osa ajast ära. Nii et seda aeg-ajalt juhtub, et ehitaja ei ole graafikus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Kas linnavalitsus on mõelnud selle peale, et selle asemel, et anda enda poolt tellitud objektile vabastus teede sulgemise maksust, võiks kiiremini valmis saada see, kui ehitaja oleks siiski sunnitud maksma ka nende eest? Kuna ta saaks automaatselt, kohe, kui ta teeb graafikust kiiremini või ta n-ö on leidnud mingi efektiivsema ja kiirema viisi sellega hakkamasaamiseks, saab säästa selle n-ö tee sulgemise maksu pealt.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ega meil ei ole keelatud kiiremini ehitada. See on ehitaja nagu enda küsimus. Kui ta saab objekti varem valmis, mis näiteks ka Reidi tee puhul juhtub, siis on see ju väga hea ja selleks me ei pea mingisugust erilist seadust välja töötama. Tänava sulgemise ja kaeve load - need menetletakse elektrooniliselt. Ja vastavalt seadustele siis antakse need load. Selle eest tuleb ka tasu maksta, aga mitte niisugustel suurtel objektidel. Tähendab, see tasu oleks ülemäära ... no liiga suur oleks see tasu. Siis teine pool läheks tänava sulgemiseks. Näiteks Reidi teel või siis mõnel muul säärasel objektil. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma küsiks nõnda. Aga miks Tallinna linn kohe hanke väljakuulutamisel ei võiks arvestada ühe olulise komponendina siis n-ö võitja valikul seda põhimõtet, et kes lubab selle varem valmis ehitada ja annab selle kohta ka garantii?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa. On erinevaid objekte erinevate hangetega. See on kindlasti üks komponent. Seal on palju komponente. Sest alati me ju küsime ehitajatelt hankes tihtipeale küsime ajagraafikuid. Ka seda me jälgime. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
17:05 Päevakorra punkti alustamine - 8. Männiku tee 98A üleujutustest 8. Männiku tee 98A üleujutustest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Männiku tee 98A üleujutust. Ja sellele palun vastama Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees ja lugupeetud volikogu liikmed ja austatud küsimuse esitaja! Olen hoolsalt vastanud ja loodan, et vastus oli ammendav.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siiski on Siim Tuisul vähemalt üks täpsustav küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
See vastus tegelikult ei öelnud, et kas on kavas välja ehitada ka see sadeveesüsteem, mis on jäetud seal ehitamata, ja/või millise regulaarsusega hakatakse puhastama seda torustikku, mis natukene on leevendanud seda olukorda, kuigi mitte nagu lõplikult.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Selle maja sadesüsteem on ju kõik korras. Probleem on pigem selles üleüldises Männiku tee sadeveesüsteemis. Ja kahtlemata tulevikus ma loodan, et TALLINNA VESI kui trasside omanik selle korrastab.
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Linn ise ei tee midagi?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Tallinna linn on üks osanik TALLINNA VEES. Et nii, nagu ikka, et ega eraettevõtja omandisse Tallinna linn ei panustaks heal meelel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Okei. Aga võtame siis seda teistpidi. Mis on need õppetunnid, mida linn tunneb, et sellest olukorrast saaks nagu tulevikus planeeringute, detailplaneeringute väljaandmisel või erinevate ehitusobjektide renoveerimisel, laiendamisel?
Et mulle tundub, et kui me võtame selle nii kergekäeliselt, et noh, jah, eraettevõtja kunagi seal teeb midagi, võib-olla ei tee ka ... Senikaua, kui me parandame aint neid ja kui nad üle ujutavad, no mis siis ikka. Et järsku siis ei peaks teatud piirkondades üldse välja andma neid lube?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Kõigepealt, kui me Männiku teele maja ehitasime, see on juba üle 10 aasta tagasi, siis sellist probleemi ju ei olnud. Et need on tõesti pigem hilisemad probleemid.
Nüüd piirkonda mitte välja anda detailplaneeringut oleks võib-olla ka ennatlik. Tõsi ta on, et TALLINNA VEEGA võib-olla tuleks rohkem ... Nüüd see ei ole järelevalve, aga koostööd teha selles osas, et nad arendaks oma trasse välja, aga TALLINNA VEEL on ju ka omad arengukavad ja prioriteedid. Et eks need tulebki kõik kokku viia. Ja kindlasti TALLINNA VESI ka päeva lõpuks või ühel hetkel need probleemid lahendab. Aga õppetund on loomulikult. Igast kogemusest me alati õpime. Et ka sellest kogemusest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh!
17:08 Päevakorra punkti alustamine - 9. Haabersti rannaspordihall 9. Haabersti rannaspordihall
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine". See puudutab Haabersti Rannaspordihalli. Küsinud on Mart Luik. Ja vastuse palume anda abilinnapea Eha Võrgul. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volinikud, austatud küsija! Olen hoolsalt läbi vaadanud küsimused ja vastanud ja pean tunnistama, et olen ka selle teemaga juba enne, kui mulle tuli arupärimine, tegelenud väga intensiivselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siiski Mart Luigele on see teema südamelähedane ja ta soovib veel küsida. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ikka linna asjad on kõik südamelähedased. Et austatud abilinnapea, ma sellest vastusest tõtt-öelda ei saanud nagu päris aru, et kas siis Teie hinnangul ehitusega ollakse graafikus ja saadakse valmis sellega 31. detsembriks 2020.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Praegusel hetkel võin küll öelda, et ollakse graafikus. Et kui ma võtan .... Nagu ma ütlesin ma tegelen asjaga põhjalikult. Ma usun, et sellega ma siin Tallinna linnas olen tuntud. Aeg-ajalt võib-olla liiga põhjalikult. Et meil on ka sellised töötaja graafikud, nii nagu ehitajatel ikka. Ma olen ka proua Ehitaja. Et hetkel ollakse graafikus ja väga hoolsalt seda jälgime. Just seetõttu oli ka hoonestaja mul ametis just aru andmas ja läheme ka koha peale jälle tutvuma, nii nagu ma käin ka objekte vaatamas. Ja täna ollakse graafikus. Aga hoian teravalt silma peal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mul on siin juba traditsiooniks küsida erinevatelt abilinnapeadelt. Et valimisteks siis saab valmis jah? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Niimoodi. Mis meil siin see tähtaeg oli? Vaatame kohe, mis mul siin oli. See on ju kõigil teada, mis meil siin see tähtaeg oli. Oktoober 2020 on sisustuse inventar. Nii et valimisteks on juba ammu kasutuses. Ma usun, et me ... Kui me pallimängu mõlemad harrastame, võib-olla kohtume pallimänguväljakul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas küsimuses või pallimängu soovis, aga küsimus on Siim Valmar Kiisleril. Palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Aitäh! Austatud abilinnapea! Kas Kristen Michal ka kutsutakse linti lõikama?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Kõik, kes soovivad avamisele tulla, on teretulnud! Me tavaliselt ju kutsume avalikult. Nii et kõik on teretulnud avamistele. Ja võtke pallid ka kaasa.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Kuupäeva kindlasti leiate teadaannetest. See arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh!
17:11 Päevakorra punkti alustamine - 10. Vene Kultuurikeskuse juhtimisest 10. Vene Kultuurikeskuse juhtimisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie eelviimane päevakorrapunkt on samuti arupärimisele vastamine Vene Kultuurikeskuse juhatamisest. Küsivad Reformierakonna fraktsiooni liikmed ja vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jaa. Tere päevast ka minu poolt! Et tegelikult kirjalikud vastused nagu jõudsid kohale ja kui on veel rohkem küsimusi, siis ma olen valmis ka neile vastama suuliselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas teil on soov küsida üle ka suuliselt? Suuliste küsimuste soovi on siiski Ivi Eenmaal. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Tegelikult jah, Te vastasite ja tegelikult ega Te ei vastanud kah. Ja minu küsimus ei puuduta ... Tähendab, Vene Kultuurikeskus on omamoodi unikaalne uunikum Eesti kultuuriloos ja -ruumis. Aga teisalt, kõik need korralagedused ka mis auditi korras ütleme seal avastati ja tehti, noh, lõpuks kui Te võtsite finantsjuhil palka vähemaks ja sealt .... see on siis kõik. Kas Te leiate tõesti, et küsimused Vene Kultuurikeskuse juhatamisega jäävadki ja ongi kõik korras?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Et ei. See ei ole niimoodi, aga ütleme, et need sammud, mis on juba astutud seoses selle auditiga ja nende probleemide kõrvaldamisega kindlasti on olukorda parandanud ja parandavad ka edaspidi. Ja kuna keskusel on uus juht aastast 2017 lõpp, siis põhimõtteliselt ta siiamaani ongi tegelenud sellega nagu, et on üritanud neid puudujääke ja kitsaskohti kõrvaldada. Nii et selles mõttes ta kindlasti jätkab samas vaimus nende kitsaskohtade kõrvaldamisega. Ja ma arvan, et olukord muutub veel paremaks, sellepärast et, miks ma ütlen veel paremaks, sellepärast et praeguseks nagu on see juba oluliselt paremaks muutunud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Tähendab, saage minust õigesti aru. Mina ei nõua Tomani nahka siin. Küll aga mul tekib küsimus. Kui väga lühikese ajaga on midagi muudetud ja paremaks tehtud, tehke uus audit siis, et oleks selge pilt, et oli nii, kui Poljakov juhtis, ja nüüd on nii, kui Toman. Miks Te seda ei tee?!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Uus ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Audit.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Uus audit?
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Audit, jah.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Selles mõttes järelauditit Te mõtlete või?
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei, ega ma ei välista seda nagu, et tuleb uus audit ehk järelaudit. Aga no selleks on vaja nagu natuke aega ka anda nagu. Ma arvan, et aasta lõpuni kindlasti me seda aega anname nagu ja siis vaatame. Esiteks ma pean ütlema, et Kultuuriamet on siis oma sisekontrolli just Vene Kultuurikeskuse küsimuses tõhustanud nüüd veel rohkem. Ja kui me näeme, et tõepoolest on vajadus selle järelauditi järgi, siis me seda ka teeme. Ega ma ei ole kunagi selle vastu olnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea abilinnapea! Viitasite, et peamiselt on patud eelmise Vene Kultuurikeskuse juhi n-ö hingekirjas. Et mida härra teeb? Kas ta töötab ka linna struktuuris? ....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Eelmine juht on lahkunud meie seast aastal 2017.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea ettekandja! Et Ivi Eenmaa küsimusest jätkates. Et loetlege palun siis, mis on need meetmed, kuidas seal seda sisekontrolli on ka tõhustatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Sisekontrolli on tõhustatud niimoodi, et see inimene, kes sisekontrolliga siis tegeleb Kultuuriameti poolt, veedab nüüd väga palju aega nagu Vene Kultuurikeskuses ja siis töötab juhtkonnaga ja konkreetselt kõrvaldab siis koos nendega neid puudujääke ja seletab, kuidas neid asju nagu ei peaks tulevikus kordama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michali teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Mul on natuke selline küsimus, et miks see sisekontrollist rääkimine Teid naerma ajab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Mind? Kas ma naeran? ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem teemakohaseid küsimusi ma registreeritutena ei näe. Suur aitäh! See arupärimine on vastatud.
17:16 Päevakorra punkti alustamine - 11. Perepiletid Tallinna linna spordi-ja vabaajaasutustes 11. Perepiletid Tallinna linna spordi-ja vabaajaasutustes
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie viimane päevakorrapunkt on samuti arupärimisele vastamine. Samuti saab vastata abilinnapea Vadim Belobrovtsev ja küsimus "Perepiletid Tallinna linna spordi- ja vabaajaasutustes". Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Siinkohal nagu ma tahaks kahte asja ütelda. Esiteks ma tahaks tänada kolleege EKRE fraktsioonist selle teema tõstatamise eest. Sellepärast, et see tõepoolest läks meile hinge ja see viis omakorda teise asjani. Ehk eelmisel nädalal ma kohtusin siis Lasterikaste Perede Liidu esindajatega ja põhimõtteliselt me nüüd koostöös nendega töötame välja süsteemi, mis annab kõikidele lasterikastele peredele võimaluse kasutada perepiletit sõltumata sellest, kas on kaks, kolm või rohkem last perekonnas. Ja ma arvan nagu, et me veel selle aasta sees nagu teeme selle asja ära. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Muidugi avaldus oli väga meelitav ja huvitav. Lihtsalt ma küsin huvi pärast. Et Te kirjutasite oma vastuses, et linnal on nihuke tava, mis on võetud nagu erasektorist, et perekond on kaks last ja kaks lapsevanemat, eks ole. Et kes seda tava siis nagu muuta saab? Et noh, mul tuli samasus nagu filmiga Zamunda printsist, kus kuningale ei meeldinud pruut. Ta ütles, et "seadused nihuksed, ei ole vastavad". Ja siis kuninganna küsis, et "ma arvan, et sina oled kuningas" või midagi sellist seal oli. Et seda seadust saate muuta ainult Teie, eks ole, ja teha seda lastesõbralikumaks ja kõik jne. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Just. Aitäh! Õnneks ei ole see seadus. Aga see on selline tava nagu, mis on kuskilt minevikust tulnud nagu, ja ma arvan, et me tõepoolest muudame seda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Sest ikkagi see kitsendus, et ainult need lasterikkad pered ... Et sisulises mõttes ma nagu ei näe seda probleemi. Et kui, ma ei tea, mul on näiteks kaks last ja mul on lapsega sama vana onu tal, minu isa siis abiellus ja sai teise lapse. Et miks ma ei või kõiki neid kolme rüblikut nagu korraga sinna ujuma viia? Et miks nad peavad olema kõik siis nagu ainult minu ja minu naise nagu ühised lapsed?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No jällegi, see on selline tava nagu, et on olemas nagu perepilet. Ja see eeldab seda nagu, et see on perekond. Aga iseenesest, nagu mu vastuses on kirjas, et tegelikult on need asutused nagu paindlikud ja selles mõttes saab alati ju lisapiletit väga soodsa hinnaga ka osta. Nii et ma arvan, et see nagu probleemi ei tee.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Et Teie varasem vastus, mis arupärimisele volikokku tuli, põhjustas ju meedias ja pereinimeste hulgas suhteliselt suure sellise pahameele. Et seesama ettekujutus, et kui keegi tuleb kolme lapsega, siis mõnes asutuses üks lastest ei ole tema laps, vaid on sõber. Et kes Teile selle vastuse kirjutas või kirjutasite Te selle ise? Esiteks. Ja teiseks. Mida halba, öelge, mida halba ometi saab juhtuda, kui mõni laps rohkem läheb sportima? Mis saab halba juhtuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kuna on minu nimi all nagu, siis järelikult on see minu vastus. Te jällegi tsiteerisite mind valesti. Aga kui Te vaatate minu vastust, siis see ei kõlanud niimoodi nagu Te ütlesite ja tegelikult meedia tsiteeris seda ka valesti. Aga meediast ma saan aru nagu, nemad tahavadki nagu, et oleks selline krõbedam pealkiri vahepeal nagu, et inimesed saaksid siis nagu seda lugeda. Ja parema meelega teeksid seda nagu, sest pealkirjast, me teame, sõltub väga palju.
Aga mõte oli selline, kui Te loete seda, et paljudes asutustes või siis mõnedes asutustes on lihtsalt selline lähenemine olnud, mis ei olegi õige. Ja põhimõtteliselt, noh selle loogikaga, et mis saab halba olla nagu, kui veel üks laps nagu teeb sporti nagu, siis põhimõtteliselt kõik spordiasutused peaksid nagu lastele olema tasuta selle loogika järgi. Ma arvan, et see on loomulikult, kunagi perspektiivis oleks nagu väga tore nagu, aga ma arvan, et praegusel hetkel see lihtsalt nagu eelkõige eelarvelistel põhjustel ja sel põhjusel, et kui kõik lapsed hakkavad siis üheaegselt nagu kohale tulema ja tasuta nagu sporti tegema, see ei ole väga realistlik. Aitäh!.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et ma tsiteerin siis täpselt Teie sõnu, nagu Te kirjas vastasite, et lõpus, et "linna spordibaaside hinnakirjade kujundamisel üheks aluseks on ka omatulu teenimise kohustus. See tähendab, et tõstes perepaketis laste arvu, tuleks tõsta ka hindasid, mis teeks aga rahulolematuks nii 1- kui 2-lapselised pered". Ma saan aru, et Te soovisite nagu ütleme, et kui 3-lapselised, seda ümber teha, et siis põhimõtteliselt seda mitte üksikisiku külastuse piletit tõsta, aga just perepileti hinda tõsta, eks ole? Et kas nüüd Teie uues nagu pakkumises, mis on, et kas perepileti hind tõuseb või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ei, ei tõuse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Te viitasite, et perepilet on peredele. Et kas Te ei karda, et Te siin langete natukene nagu tautoloogiasse, et selles loogikas võiks öelda, et seapraad on sigadele. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Noh see, et perepilet on peredele mõeldud nagu, ma arvan, et sellest nimest juba tuleneb a priori, nii et ... jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Selline küsimus. Et kas on mingi statistika, palju inimesi üldse puudutab see probleem, selline probleem? Palju peresid tulevad viiekesi või kuuekesi? Et lihtsalt, on mingid andmeid? Et lihtsalt oleks arusaadav, kui tõsine see probleem on?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! On meil sellised andmed?
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja - Aivo Normak Aivo Normak

Viimane statistika ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun mikrofon Aivo Normakule!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Just.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mikrofon!
Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja - Aivo Normak Aivo Normak
Et tegemist on peamiselt ujulaid puudutava probleemiga. Ja perepileti soetab nädalas igas ujulas kaks kuni kolm perekonda. Tegemist on n-ö nagu praktikas väga vähe rakendamist leidva nagu teenusega, mida me osutame. Ja me tegelikult pühendame sellele teemale väga palju aega praegu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Tuisk, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Enne, kui ma küsimuseni jõuan, lihtsalt numbrite mõttes. 47 000 on 3-lapselisi või enamate lastega peredes kasvavate laste arv, et kogu Eestis siis kokku, on ju. Et Tallinnas siis vastavalt võta umbes pool või kolmandik sellest.
Aga küsimus. Mind jääb natukene kummitama see meetod, kuidas tehakse tegelikult kindlaks siis, et need kolm last, kes seal minuga kaasa tulevad, on päriselt minu lapsed või mis? Mulle jääb ikkagi nagu see väga selgusetuks. Mis viisil teab see konkreetne asutus, et need on minuga seotud?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult paljulapselisel perel nagu on olemas tavaliselt selline perekaart n-ö. Et see ongi, minu teada, perekaart.ee on näiteks nagu on see aadress, kust saab seda vaadata. Ja sinna kaardile nagu on tegelikult kantud kõik need nimed: vanemad ja lapsed.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et kui nüüd selle spetsialisti jutt vastab tõele ja me räägime tõesti ainult mõnest juhtumist - ma arvan, neid juhtumeid küllap on rohkem -, siis seda enam ei saa ma aru Teie vastusest. Te oleksite võinud ju vastata sellele küsimusele, mis arupärimine tuli, et "jah, kui see on probleem, me lahendame, need pered saavad ujuma, tere tulemast iga laps sportima". Te otsustasite kirjutada, et tuleb teenida omatulu, kõike muud. Samal ajal me räägime sellest, et PBK saab üle poole miljoni Kremli propagandaks meie käest raha. Et kus see terve mõistus on? Et peate seda loogiliseks, seda juttu?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ma pean loogiliseks seda, et tõepoolest peab paljulapselisi perekondi toetama, mida me hakkame ka tulevikus tegema. Ja nagu ma ütlesin, et praegu me töötame välja seda viisi, kuidas me hakkame seda tulevikus tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Selline küsimus. Ja juhul, kui ostetakse perepilet, kuidas kontrollitakse, et kaks vanemat on omavahel seotud, et nad on pere? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Nagu ma ütlesin, et on olemas perekaart, kui me räägime paljulapselistest peredest. Aga iseenesest loomulikult on siin usalduse küsimus. Ei hakka iga kord nagu tõendeid küsima jne. See on ju selge. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kairet Grassmann, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh! Selline küsimus. Et me räägime praegu ainult ujulatest, aga küsimus oli linna spordi- ja vaba aja asutused. Ehk siis ma saan aru, et Te tegelete nüüd kõikide nende asutustega.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, meil on terve nimekiri. Üheks näiteks on Tondiraba Jäähall näiteks, kus ujulat ei ole, veel. Aga samas me tahame laiendada seda ka näiteks Lasnamäe Kergejõustikuhalli peale, Tallinna Spordihalli peale jne jne. Lisaks praegu me nagu me mõtleme selle peale, et ei oleks ainult spordiasutused selle teemaga seotud, vaid näiteks kultuuriasutused, mis on ka nagu peredele väga tähtsad. Olgu nendeks näiteks muuseumid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Mulle jäi kõrvu, et te hakkate midagi välja töötama, et te tahate toetada siis paljulapselisi perekondi ja te hakkate nüüd midagi välja töötama. Kuulge, perepilet on ma ei tea mitu aastat olnud, n-ö kehtinud ja nüüd te hakkate midagi välja töötama, et paljulapselisi perekondi toetada. Mida Te välja töötama hakkate, milleks? Ja miks Te ei kehtesta siis niimoodi, et need paljulapselised pered saaksid toetatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mul on natuke raske sellest sumbuursest küsimusest aru saada. Aga minu meelest ma päris selgelt ütlesin, et me töötame välja süsteemi, kus paljulapselised pered saavad kasutada perepiletit, mis siiamaani niimoodi ei olnud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem küsimusi linnavolikogu liikmetel Teile ei ole. See arupärimine on vastatud.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja sellega oleme me ammendanud ka oma tänase päevakorra.
Suur tänu kõigile, kes omavalitsuspäeval, Tallinna Linnavolikogu avatud uste päeval oma panuse andsid nii kantselei kui linnavolikogu liikmete poolt.
Annan teada, et järgmine volikogu istung toimub korraliselt 17. oktoobril. Suur aitäh! Head õhtut!
17:27 Istungi lõpp