Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 31.10.2019  
Istungi number: 18  
Istungi aeg: 16:00 - 18:47  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-31.10.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:01 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Alustame oma 31. oktoobri istungiga.
Kõigepealt palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Selleks palun vajutage puldil klahvile "Kõne". Tundub, et neid soove ei ole ja asume tänase päevakorra juurde.
Päevakorra projektis on meil 15 punkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, siis palun vajutage klahvile "Sõna". Aga annan teile märku, et proua Helve Särgava on palunud välja võtta päevakorrapunkti number 9. Ja sõna soovib päevakorra kinnitamise juures ka Kristen Michal. Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea esimees! Et arupärimine punkt 11. Kuna Õnne Pillakut ei ole siin, siis võiks selle päevakorrast välja võtta. Et kui on võimalik, siis tulevikus vastata ja kui aeg on täis, siis lugeda vastatuks. Siis tuleb lugeda vastatuks. Aga Klandorf ei pea siin tervet päeva meiega veetma. Et ta võib niisama veeta, kui tahab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kristen Michali ettepanek välja võtta 11. punkt. Rohkem ettepanekuid ma ei näe. Austatud kolleegid! Panen hääletusele 31. oktoobri istungi päevakorra projekti koos nende kahe muudatusega. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja 51 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Ja nüüd on võimalus enne päevakorra menetlust saada fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel sõna kuni 2 minutiks. Ja esimesena Kristen Michal. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Hea esimees, head volikogu liikmed! Mul on, nagu juba kahel eelneval sügisel 2017 ja 2018, rõõm teile üle anda üks eelnõu, mis alati tekitab suurt diskussiooni, ja ma arvan, varem või hiljem saab ka tehtud. Ma loodan, et teie toel. Aga kui mitte, siis ootame järgmise volikogu koosseisuni.
Kokkuvõttes on eelnõu mõte lihtne. Et Eesti haridussüsteem on üks ja ühtne algusest peale. See tähendab seda, et kui põhikoolis ei küsita tasu, gümnaasiumihariduses ei küsita tasu ja isegi ülikooliharidus on võimalik nominaalajaga lõpetades saada tasutuna, siis tegelikult ei peaks tasu küsima ka alguses ehk alushariduses. Ühe lapse pealt perele aastas on see umbes 850 eurot. See on päris suur summa. Tallinnas see järgmisel aastal jälle tõuseb. Alampalga läbirääkimised on praegu pooleli. Täpset summat ma ei oska öelda, aga suurusjärguna see nii on. Kahe lapse pealt on see umbes 1700 eurot. See on päris suur summa.
Nii et pikka juttu kokku võttes. See on palju enamat kui lihtsalt küsimus ühest tasuta teenusest ja see kindlasti ei vastandu lasteaias pakutavale toidule, vaid tegelikult on põhimõtteline küsimus, kas hariduses on osalustasu, mida inimesed peavad maksma. Ma südamest loodan, et te toetate. Rääkige oma valijatega. Ma arvan, et teie valijatele see meeldib samamoodi nagu meie omadele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Kõne - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea volikogu, austatud esimees! Kuna minu arupärimine abilinnapeale Belobrovtsevile on tänasel päevakorral kõige viimane punkt, siis kahjuks selleks hetkeks on lahkunud keskfraktsioon. Mistõttu ma otsustasin, et ma võtan praegu selle aja, et rääkida teile sellest, mis mulle tõsiselt muret valmistab.
See pilt tuli ka kenasti seinale. Minu arupärimine, mis puudutab tuleohutusnõuete täitmist ja laste turvalisust Tallinna haridusasutustes, sellele vastas abilinnapea, et üldiselt on kõik korras. See juuresolev pilt näitab, et tegelikult ei ole korras. See on ühe Tallinna lasteaia evakuatsiooniväljapääs. Mööda seda treppi peaksid tulekahju korral majast väljuma 3-, 4-aastased lapsed. Kas te kujutate seda endale ette? Ja teate, ma ei mõelnud seda praegu välja. See foto on tehtud aastal 2017. Abilinnapea vastas ka, et suuremate investeeringute korral, näiteks evakuatsiooni väljapääsud, linn on väga murelik ja sekkub jooksvalt, pidevalt. Siin ei ole 3 aasta jooksul sekkutud. Ja ma ei ütle teile ka selle lasteaia nime, sest lasteaiadirektorid on selle koha pealt väga tundlikud ja murelikud, sest nad teavad, et sellele võib järgneda represseerimine n-ö, mis on ka väga kõnekas.
Ma olen päriselt olnud Tallinna lasteaedades erinevates. Ma olen juhtinud erinevaid lasteaedasid üle 10 aasta. Et ma tean, teile millest ma räägin. Ja Tallinn on öelnud, et abilinnapea siin ütleb, et aastaks 2030 saame me kõik lasteaiad renoveeritud ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kas me siis peame tõesti 10 aastat ootama ja lootma, et me 3–4-aastased lapsed ei pea mööda seda pildil olevat treppi evakueeruma?! Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaido Kukk, palun!
Kõne - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere, head kolleegid! Tahaksin anda Isamaa fraktsiooni poolt üle eelnõu, mis puudutab linnaosade ja linnaosakogude otsustuspädevuse suurendamise analüüsi. Mulle tundub, et poliitiliselt on aeg selleks küps.
Tuletan ka meelde, et eelmisel linnavolikogu istungil, kus arutati eelarvestrateegiat, ütles ka Tallinna linnapea härra Kõlvart, et toetab ideed laiendada linnaosa valitsuste pädevust ja vastutust koos selleks vajaliku finantsilise kattega. Samuti on linnapea sellel kevadel öelnud, et ta on avatud ka linnaosakogude rolli ja selle edasiarendamise aruteludeks.
Lisaks alles hiljuti tegi Kesklinna linnaosakogu ettepaneku analüüsida linnaosade vastutusala suurendamist ja sellega kaasnevat. Niisiis käesolev eelnõu on väga lihtne, ta teeb ettepaneku linnavalitsusele anda ülesandeks viia läbi analüüs, et välja selgitada need valdkonnad, mida mõistlik linnavalitsuselt üle anda linnaosade valitsustele ja millised on need rahalised vahendid, mis nende ülesannete täitmiseks siis eraldada tuleb. Kui antud analüüs on tehtud, siis saame juba edasi vaadata ning reaalsete sammudega edasi liikuda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kõik sõnavõtu soovid on ammendunud.
Nüüd enne päevakorra juurde asumist tuletan teile meelde, et kõikide fraktsioonide esindajatest moodustatav komisjon asub lähiajal läbi vaatama neid suurepäraseid ettepanekuid, mis kuni homse päevani laekuvad Tallinna aasta linnakodaniku osas. Meeldetuletus teile, et üks päev on veel võimalik neid ettepanekuid teha, ka fraktsioonidel. Nii et kodulehelt leiate selle vormi ja lisaks linnakodanike ettepanekutele ootame kindlasti ka fraktsioonide poolt ettepanekuid.
16:11 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna noortevolikogu tööst 1. Ülevaade Tallinna noortevolikogu tööst
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd aga tänane esimene päevakorrapunkt ja see on "Ülevaade Tallinna noortevolikogu tööst". Ja selle teeb meile Tallinna Noortevolikogu esimees Linda Maria Laane. Palun! Tere tulemast!
Ettekanne - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Tere! Väga meeldiv! Austatud esimees ja volikogu liikmed! Mina olen Linda Maria Laane. Ma olen Tallinna Noortevolikogu esimees ja täna annan teile ülevaate meie tööst, mis me oleme selle aastaga siis teinud.
Aasta alguses talvel me korraldasime seoses valimistega paneeldiskussioone Eesti Noorteühenduse Liiduga. Selle eesmärk oli siis tutvustada noortele kandidaate ja et nad saaksid omavahel teha dialoogi, küsida küsimusi ja et noored tutvuksid nende kandidaatidega. Neid oli kolm tükki erinevates linnaosades, kuna Tallinn on võrdlemisi suur teiste Eesti linnadega.
Teiseks me tegime volikogule ettepaneku koolitoidu rahastuse suurendamiseks, mille volikogu võttis arvesse, ning meil on hea meel selle üle. Kolmandaks korraldasime me avatud uste päevad, et noortevolikogu tööst huvitatud noored saaksid tulla ja vaadata, millega me tegeleme, ning tutvustasime neile ka natuke meie tööd.
Kohtusime ka volikogu fraktsioonide esindajatega, kus me siis rääkisime meie põhikirjast ja selle potentsiaalsest uuendamisest ning võimalikust koostööst erinevate volikogu fraktsioonide liikmetega. Muutsime ka oma logo Tallinna visuaaliga sarnaseks ja et noortevolikogu visuaal oleks ka kenam ja rohkem tõsiseltvõetavam. Juba eelmine aasta me üritasime muuta oma põhikirja. See aasta me kirjutasime valmis uue põhikirja, kuid see ei leidnud toetust Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt, mistõttu me nüüd teeme uue põhikirja koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga, millest ma räägin veel hiljem.
Samuti esindasime me Tallinnat erinevatel konverentsidel, näiteks ...., kus arutatakse Läänemere linnade ja piirkondade küsimusi nii kliima kui ka solidaarsuse kohta näiteks ning meie kõige suurem eesmärk praegu on leida Tallinna noortele uus osalusvorm. Sest nagu me näeme, praegune noortevolikogu pole viimased 3–4 koosseisu toimunud ning noorte huvi noortevolikogus osalemise vastu on väga madal. Sama näitavad ka uuringud, mis ütlevad, et kõrge osalusaktiivsus on vähelevinud ning märkimisväärselt on kõrvalejäävaid või väheaktiivseid noori. Ja seal samas saab välja tuua ka asjaolu, et Eesti noorte seas domineerib mõõdukas osalusaktiivsus näiteks digiaktivismis ja heategevuslikku vabatahtlikkusse panustamises. Mistõttu me kutsusime kokku noortevolikogu endised ja praegused liikmed, kellega koos arutlesime noorte osalust ja selle vormide üle. Ja lauale jäi palju erinevaid ideid, millega me liigume edasi. Nendeks ideedeks on näiteks, et jätkata samamoodi nagu me oleme jätkanud praegu, aga teha mõned uuendused või siis näiteks jätkata noortevolikogu puhtalt avatud arutelude kaudu, kus kõik noored saavad kaasa rääkida või siis tehagi mingi teine ühine platvorm noortele, kas või näiteks internetis või sotsiaalmeedia kaudu. Ja uue osalusvormiga me üritame välja tulla jaanuaris. Aitäh! Kui kellelgi küsimused, siis ma heameelega vastan neile.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja ma loodan, et meie linnavolikogu liikmetel on noortevolikogu esimehele ka küsimusi. Ja küsimuste vooru avab Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Tere! Mida Te ise peate kõige olulisemaks saavutuseks noortevolikogu puhul? Et äkki Te räägite oma sõnadega. Siin oli kole sumin. Ma vahepeal ei kuulnud, mis siin juttu oli. Et ma vabandan kolleegide eest, aga kahjuks nii oli.
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Ma arvan, et meie kõige suuremaks saavutuseks see, et nähes, et noortevolikogu ei tööta, siis me võtsime kätte ja üritame seda muuta noortele atraktiivsemaks ja huvitavamaks ja efektiivsemaks. Et me ei saagi midagi suurt saavutada, kui meie noortevolikogu lihtsalt ei tööta. Et ma arvan, et praegused liikmed on väga palju initsiatiivi võtnud selleks, et olukorda paremaks muuta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Mul on selline küsimus. Et mis siis n-ö konkreetselt Te oskate ütelda, mis oli siis selles Teie põhikirjas sellist ... Nagu Te ütlesite, et ei kooskõlastatud seda põhikirjagi. Kuigi põhikiri on, nagu öeldakse paber, aga ta on siiski oluline paber tegevuste jaoks. Kas Te ütleksite palun?
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Asjaolu, mis....sõna välja tõi, oli see, et nad leidsid, et praegune noortevolikogu see osalusvorm ei tööta. Ning kuna meie polnud seda oma põhikirjas muutnud, me muutsime väga väikseid asju nagu näiteks liikmete arv või no sihuksed väga väiksed muudatused, et .... tahtis näha suuremat muutust, mis kannaks rohkem vilja. Et sellepärast me teeme nüüd nendega koostööd ja siis esitame ka volikogule meie uue põhikirja, kevadel tõenäoliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea ettekandja! Kas Te arutasite ka noortega seda, et kuidas Tallinna Linnavolikogu liikmed võiksid aidata kaasa Teil selles, et see tegevus oleks nagu aktiivsem? Et rohkem koolides esinemisi või tulete töövarjuks siin volinikele. Või mis mõtted on?
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Jaa, meil oli kohtumine volikogu fraktsioonidega, et arutada tulevast koostööd. Aga ma arvan, et me peaksime noortevolikogu enne korda saama ja siis tõenäoliselt me tahaksime väga volikoguga rohkem koostööd teha. Et see aasta me tegime noortevolikoguga natuke koostööd. Mihhail Kõlvartiga me arutasime seda abiturientide peo asja ja meile väga meeldib koostööd teha. Nii et me kindlasti jätkaksime sellega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Natalia Malleus, palun!
Küsimus - Natalia Malleus Natalia Malleus
Aitäh selle ülevaate eest! Aga mul on selline küsimus. Kuidas Te näete noortevolikogu rolli liikumisel koolikiusamise vastu?
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
See on kindlasti küsimus, mida me peaksime tõstatama siis kas järgmise koosseisuga või ülejäänud liikmetega. Aga ma arvan, et mida noortevolikogu teha saab, on see, et kuna meil on ühendus teiste noortega, siis me saaksime kindlasti rääkida sellest probleemist, näiteks koolides, või teha koostöös teiste noorteorganisatsioonidega kampaaniaid koolikiusamise vastu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Suur aitäh ettekande eest! Et küsimus oleks, et kas linna rahaline toetus Teie tegevuse programmide ellu viimisel, kas see on täna piisav? Ma ei tea, kui palju see täna on, aga kas see on piisav ja kuidas Te sellega toime tulete? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Jaa! Rahaline toetus noortevolikogu jaoks on täiesti piisav ja sellest on väga palju kasu. Me oleme väga tänulikud selle eest, sest et Tallinn on vist ainuke, üks ainukestest noortevolikogudest, kes saab nii palju toetust linnavolikogult. Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud ettekandja! Et mul on Teile küsimus, et kas Teil on täielik rahulolu Tallinnas pakutava haridusega? Ma mõtlen siin gümnaasiumi või põhikooli haridusega. Või vajaks see hariduselus mingit muutust? Kas te olete kunagi arutanud seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Seda arutelu meil kahjuks see aasta ei esinenud, kuna me olime väga ametis meie põhikirja muutmisega. Aga me kindlasti tahaksime seda lähemalt arutada järgmistel aastatel, kui meil on tugevad liikmed ja efektiivsem noortevolikogu. Et see on väga tähtis teema meie jaoks ja me kindlasti leiame kohti, kus võiks paremaks asju teha.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Leemets, teine küsimus!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et lugupeetud ettekandja! Et mul on küsimus, et kas Te olete veendunud, et see haridussüsteem, mis meil kehtib, on tulevikumajanduse jaoks igati sobiv ja ettevalmistav siis selleks, et maailm ei ole enam selline, nagu ta ennem oli? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Ma ei oska täpselt sellele küsimusele vastata. Ma arvan, et oma kogemuse põhjal mina olen väga rahul oma haridusega ja ma leian, et mul ei tule tulevikus probleeme selle pärast, et mu haridus oleks ebapiisav. Aga jah, seda peaks küsima laiemalt ringilt, ma arvan.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekandjale! Tundub, et linnavolikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole ja soovime kolleegidele noortevolikogus jõudu tööle!
Ettekanne - Linda Maria Laane Linda Maria Laane
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Selles päevakorrapunktis me läbirääkimisi ei ava ja võtame informatsiooni teadmiseks!
16:21 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME166 Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord 2. ME166 Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 2. päevakorrapunkt "Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tervist, head volikogu liikmed! Hea volikogu esimees! Mul on erakordselt hea meel tuua teie lauale praktikajuhendaja toetuse saamise kord tuunitud kujul. Me oleme selle eelnõuga mõnevõrra lihtsustanud taotlemise reegleid, teinud ta meie partneritele arusaadavamaks. Kõige olulisem muutus, mis selles eelnõus seda praktikatoetuse korda puudutab, on siis ühe ettevõttesuunalise toetuse kasv kalendriaasta jooksul 2000 eurolt 3000 eurole. Ja see tuleneb eelkõige sellest, et meie majandus areneb kiiresti ja meie erinevad keskmised palgad ja alampalgad ja tunnihinded tõusevad kogu aeg, järjest rohkem euroopalikule tasemele. Ja me leidsime, et noore spetsialisti elus on ääretult oluline, kui ta oma haridustee ja selle raames oleva praktika käigus saab hästi juhendatud, et motiveerida siis neid inimesi, kes selle vastutuse on valmis võtma vääriliselt siis nende majanduslike muutuste tingimustes, mis meil täna valitsevad.
Ja ma kutsun teid ... Kuna tegemist on ühe kohaliku omavalitsuse jaoks hästi olulise meetmega selles mõttes, et teatavasti ka ettevõtluskeskkonna ja sellega seonduva kujundamine kohaliku omavalitsuse kontekstis on tähtis, sest sellega me loome juurde ... või toetame uute ja tarkade töökohtade loomist, mis parandavad meie maksubaasi. Ja selletõttu ma kutsun teid üles seda eelnõu toetama! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas abilinnapeale on küsimusi? Neid tõesti on. Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh selle ettekande eest! Selline küsimus. Kas IT-ettevõtted saavad ka seda praktikajuhendaja toetust taotleda?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Seda praktikajuhendaja toetust saavad taotleda IT-ettevõtted päris kindlasti, sest IT-ettevõtted klassifitseeruvad selgelt selle majanduse hulka, mida see meede puudutab. Siit jääb välja eelkõige loomulikult igasugune hasartmängurlus, teenusmajandus. See puudutabki tarkade töökohtade, mis on insenerõppe, ja sellise tõsisema õppega seotud valdkonnad. Nii et IT igal juhul on teretulnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea abilinnapea! Minu meelest ka väga vajalik ja mõistlik meede, aga minu küsimus on hoopis selline. Et mis Te ise arvate, kas see toetuse summa kasutatakse ka ära? Kuivõrd, kui ma vaatan 2019. aasta praegust seisu, siis noh, kuidas öelda, et taotletud on sellest umbes veel pool seda summat. Et kas ikkagi seda meedet teatakse ja mis võib olla seega, et siiski see taotlemine ja tahtmine on väga väike?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Et sellele küsimusele nagu otse vastata on selles mõttes keeruline. Samas ma julgen öelda, et meie ettevõtlusalane nõustamine ja erinevate messitoetuste ja erinevate ettevõtlusalaste ürituste korraldamine on üsnagi intensiivsed. Ja eelkõige ma olen siiski seisukohal, et pigem see, et neid taotlusi ei tule, isegi selles mahus, miks me oleme ressursse eraldanud, on seotud sellega, et selline praktikantide värbamise kord ettevõtjate hulgas ... või, parandan, praktikantide kaasamise komme ettevõtjate hulgas vist ei ole ülearu laialt levinud. Sellel lihtsal põhjusel ... või siis sellega saadakse ise hakkama, et meie ettevõtjatel läheb nii hästi.
Ma möönan, et Ettevõtlusamet tegelikult ju Tallinna ettevõtluspildis on päris hästi esindatud ja eelkõige tänu nendelegi asjadele, mis puudutavad meie koostööd Ülemiste Cityga, mis puudutavad meie koostööd Tehnopolis Tallinna Tehnikaülikooliga, isegi Tallinna Ülikooliga. Ja ma arvan, et kui on tulevikus vajadus, me oleme valmis loomulikult seda määra tõstma. Aga ega me jah võib-olla otsest sellist reklaamikampaaniat, et "Kasutage seda!", ju teinud ei ole. Ja kas seda ongi vaja!? Ma ei arva. Sellel lihtsal põhjusel, et meil on hea meel, et me oleme selle meetme rakendanud.
Ja ma räägin nüüd ... ütleme üks positiivne asi, mis volikogu menetluse käigus välja tuligi. Komisjonis tõstatus küsimus, et kas ei tasuks seda rakendada ka haridusvaldkonnale. Ja ma olen siiral sisemisel veendumusel ja kindlasti viin selle ka linnavalitsuse kabinetti, et tõepoolest koolid võiksid küll selles meetmes osaleda ehk praktikante ülikoolidest endale siis läbi selle meetme nagu leidma hakata, sest noorte õpetajate kooli toomise seisukohalt nende õpingute ajal kooliga kokku viimine oleks võib-olla isegi täiesti mõistlik tegu. Ja noh, ma arvan, et väga paljud Tallinna Ülikooli - kus eelkõige pedagoogiline suund on ju hariduslikult välja kujunenud -, Tallinna Ülikooliga me peaksime seda tõsiselt arutama ja mõtlema läbi. Et see oli üks päris huvitav ettepanek, mis volikogust tuli. Ehk, igal juhul väga väärib kaalumist ja volikogu liikmetele selle eest aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mul on küsimus. Kas Te saate, lugupeetud abilinnapea, et tuua konkreetse näite, et milles see kasutegur seisab. Nihuke positiivne näide. Üks või kaks. Täiesti konkreetselt. Kas on teada mõni? Et senist praktikat peab ju teadma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mul ei ole kindlasti Teile praegu tuua ühtegi konkreetse ettevõtte või persooni näidet sellel lihtsal põhjusel, et mul puudub selles küsimuses otsene teadmisvajadus, kuna need meetmed on üsna selgete reeglitega kehtestatud ja nende läbivaatamise kord on meil väga selgelt välja kujunenud. Ja ma tõepoolest ei ole personaalia vastu huvi tundnud. Ma usaldan oma inimesi, kes selle teemaga tegelevad. Ja ma arvan, et ka erinevad auditid, mis Ettevõtlusametis on tehtud, kinnitavad, et me ei ole erinevate meetmete rakendamisel vigu teinud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Peale seda kui saal on natukene vaiksemaks jäänud, saab oma küsimuse esitada Eero Merilind. Palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea abilinnapea! Aitäh selle meetme tutvustamise eest! Minu küsimus on, et kas seda meedet saab rakendada ka meditsiinis, näiteks õdede praktikajuhendajate tasustamisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Õed on rakenduskõrghariduse osa ja peaks olema teoreetiliselt võimalik, sest nendele standarditele ta vastab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et ütle palun, ikkagi võiks nagu teada, et kui efektiivne see on, mis me täna teeme. Ja kui seda ei tea, siis on ju alati see küsimus, et miks me teeme, eks ole. Mis see muudab? Nagu ikkagi see positiivsed näited tuleks leida ja seletada, milles selle efekt on. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No mul on väga raske sellele küsimusele vastata. See ju pigem oligi nagu kommentaar.
Aga ma endiselt juhin tähelepanu. Et kuna selle meetme maht ei ole ülearu suur ja neid taotlejaid ei ole olnud liiga palju, siis ma olen üsna veendunud, et need ettevõtted, kes on selle meetmeni jõudnud, kes on vastanud nendele kriteeriumitele, mis ei ole ülearu lihtsad, siis kindlasti see on olnud nende ettevõtete puhul läbi mõeldud ja sisuline otsus.
Ja nagu ma olen, juba ka eespool rõhutasin, et mulle teadaolevalt ja ka ise ettevõtjataustaga inimesena ma julgen öelda, et tänane praktika koolist otse praktikantide kaasamisel ettevõtetesse ongi väga tagasihoidlik, suureks kurvatuseks. Ja selle tõttu ma julgen öelda, et ma usun sellesse meetmesse ja pigem ma olengi saanud ka volikogu liikmetelt inspiratsiooni, et võib-olla tõesti tasuks selle peale rohkem mõelda. Ja näiteks ka praegu, nagu lugupeetud volikogu liige küsis, et kas meditsiinisüsteemis see võiks olla teema, siis ma olen kindlasti selle ... IT-sektoris oli küsimus. Ehk võib-olla tõesti see ongi see võimalus siduda õpilasi oma õppimisharjumuste juurest juba praktilisse tegevusse. Ja ma möönan siin, et järsku tõepoolest me oleme olnud liiga passiivsed sellise arengu nagu tagamisel, sest ega ... nagu ma ütlen, kohaliku omavalitsuse roll ettevõtluskeskkonna kujundamisel ju ülearu suur ei ole. Ja see võiks olla tõepoolest üks võimalus. Meil ei lähe täna nii kehvasti, et luua enda territooriumile tarku töökohti, sest see ettevõte ju nende kriteeriumide kohaselt peab olema ka töötanud, registreeritud ja töötanud Tallinnas rohkem kui 3 aastat. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Küsimusi abilinnapeale selles päevakorrapunktis rohkem ei ole. Aitäh!
Ja kaasettekandeks palun kõnetooli õiguskomisjoni poolt Vjatšeslav Prussakov!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 28. oktoobril. Arutelu oli asjalik ja põhjalik ning otsustati hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja sõna saab Ants Leemets, palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud volikogu! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et mitte et ma oleks selle eelnõu vastu. Me oleme selle poolt! Aga ikkagi võiks paremini natuke analüüsida, et mis seal on nagu positiivset, mis seal on negatiivset. Et enne kui uusi meetmeid vastu võtta see on nagu elementaarne. Ja tuua ka näiteid. Aga iseenesest ma usun, et see projekt on hea ja meil ei ole sellega mingeid probleeme. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Seda soovi ei ole.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Ettevõtja praktikajuhendaja toetuse andmise kord". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 55 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, määrus on vastu võetud.
16:34 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE163 Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Keskkonnateenused 3. OE163 Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Keskkonnateenused
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
3. päevakorrapunkt. "Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Keskkonnateenused". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Head volikogu liikmed! Toon teie lauale eelnõu, mis teeb ettepaneku siis lõpetada Mittetulundusühing Keskkonnateenused. Ajaloost rääkides siis nii palju, et 5 aastat tagasi sai see mittetulundusühing asutatud selleks, et kaasata Euroopa rahasid meie keskkonnas teadlikkuse ja prügikäitluse situatsiooni parandamisse. Nimelt see mittetulundusühing arendas välja neli jäätmete kogumispunkti Tallinnas ja ühe Loksal. Meetme tingimus oli see, et selles peab osalema rohkem kui üks kohalik omavalitsus. Me saime lisaks üle 400 000 eurosele omafinantseeringule tuge läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse üle 2 miljoni euro.
Täna on olukord selline, kus see ettevõte või see meetme toimimise aeg on ümber saanud. Tallinnas on olemas Tallinna Jäätmekeskus ja sellesama MTÜ ja Tallinna Jäätmekeskuse juht on üks ja seesama isik. Tegemist on kattuvate tegevustega ehk jäätmejaamade haldamisega. Ja me loeme täna õigeks siis MTÜ lõpetada ja viia kogu tegevus üle ühte ettevõttesse ehk siis Tallinna Jäätmekeskusesse. Ja jäätmejaamade haldamine siis jääb selle ettevõtte hoida tulevikus.
Oleme väga tänulikud selle võimaluse eest, mida siis Euroopa rahad meil võimaldasid infrastruktuuri väljaarendamiseks teha. Need jäätmejaamad näevad kenad välja, inimesed on nad üles leidnud. Ja kui me saame jäätmejaamade puhul rääkida üldse probleemidest, siis pigem see, et me ei jõua võib-olla vahel neid nii tihti või liiga kiiresti tühjaks vedada, sest nad on inimeste hulgas tõeliselt populaarsed.
Ja palun teil seda eelnõud toetada, et selle ettevõtte tegevus lõpetada ja minna edasi targa jäätmemajandusega siis juba ühes ettevõttes! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekande eest! Ja linnavolikogu liikmetel on ka küsimusi. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Et kui eelnevad mittetulundusühingud on oma põhikirjaliselt kohustatud mitte kasumit taotlema, siis see uus asi, mida Te teete, on tegelikult, juriidiliselt saab kasumit taotleda. Kuidas see mõjutab kodanikke ja kas hinnad kodanike jaoks hakkavad tõusma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Täna on küll niimoodi, et sellele jäätmejaamandusele Tallinna linn oma eelarvest igal aastal paneb päris arvestatavaid rahanumbreid.
Ma usun, et iga poliitik ja iga linnajuht saab aru, et need valdkonnad linnakodanike jaoks, mis on möödapääsmatu ehk kriitilise tähtsusega teenused nagu vesi, kanal-, prügi, kuskilt maalt tegelikult ka elekter, et iga poliitiku unistus ja ülesanne on see, et tema inimesed teda armastaksid, siis neid hindu tasub hoida mõistlikena ja kontrolli all. Ja mina arvan, et selle MTÜ likvideerimine hinnatõusu kaasa ei too. Pigem on Tallinn nii veehinnas kui täna ka jäätmekäitluse hinnas Eestis üks mõistlikumaid omavalitsusi ja mina seda ohtu ei näe. Ei näe seda ohtu ka tulevikus, kui võib-olla mingid teised poliitilised jõud on linnas võimul.
Ehk me armastame oma inimesi nii palju, et me ei lase neile liiga teha. See ongi meie ülesanne. Sest nemad on meid oma raha eest palganud enda elu korraldama ja me peame siin olema vastutustundlikud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Küsin, olen seda varem küsinud, kordan ikka üle küsimust. Et millal Tallinna linnas saab siis tavakodanik anda kõiki jäätme kategoorias n-ö eraisikuna jäätmejaamas tasuta ära? Et praegu maandub see diivan ikkagi nagu metsa all, sellepärast et diivani eest tuleb maksta. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vaata, härra volikogu liige Mart Luik, volikogu aseesimees Mart Luik! Te teate, et minule seda küsimust ei ole väga mõtet esitada, sellepärast et mulle ei meeldi tasuta asjad. Ehk on inimesi maailmas, kellele meeldivad tasuta asjad. Ja selle tõttu ma väidan, et me täna oleme läbi vaatamas oma jäätmemajanduskava igal juhul väga kriitilise pilguga. Ja ma arvan, et lähitulevikus võiks ... ma ilmselt tulengi teie ette uue jäätmehoolduseeskirjaga, kus me näiteks deklareerime inimestele teatud mõttes kohustusi ehk sunnime neid biojäätmeid näiteks eraldi, liigiti koguma, ka üksikmajapidamisi. Mis tegelikkuses tähendab seda, et kui me paneme peale sunni - ja nagu ma ütlesin, me armastame oma inimesi -, siis see peaks tähendama seda, et me võtame need biojäätmed nendelt vastu tasuta, sest neid saab taaskasutades kasutada gaasi tootmiseks, mille suhtes meil on isegi partneritega olemas plaan.
Nüüd, mis puudutab suuregabariidilisi jäätmeid, siis nende puhul, jah, kahjuks on täna niimoodi, et nad ei ole meie jaoks, kuidas ma ütlen siis, elutähtsad. Me ei vaheta diivaneid välja iga nädal, aga iga nädal meil tekib biojäätmeid. Iga nädal tekib meil segaolmejäätmeid. Ohtlikke jäätmeid meie ellu üleüldse tekib võib-olla üks kord aastas. Mõnel inimesel ei teki neid kunagi. Samas me näiteks lehti võtame vastu teatud koguses mõistlikus piiris tasuta, teatud kogusest edasi me küsime selle eest mõõdukat tasu. Tulevikus, kui me hakkame biojäätmetega sisulisemalt tegelema ka töötlemise mõttes võib-olla me hakkame hoopis lehtede eest ka juurde maksma, et tooge ainult, et saaks midagi välja põletada, heas mõttes. Ja ütleme siis niimoodi, et see maailm on dünaamiline ja liikuvuses. Aga keskkonnateadlikkus nii inimeste kui ka kohaliku omavalitsuse mõistes on ääretult tähtis, Ehk me peame ühiselt leidma häid lahendusi, et asjad metsa alla ei satuks. Ja ma arvan, et sellepärast, et sellele diivanile on kehtestatud tasu, ta metsa alla pigem ei satu. Ta satub metsa alla sellepärast, et on olemas inimesi, kes ei väärtusta meie ümbritsevat keskkonda. Päris tasuta - vaadake, ega siis selle diivani sinna toomine, isegi kui me ei võtaks selle eest raha, linna eelarvest tuleks see ikkagi kinni maksta. Ja ütleme siis nii, et ... nimetame seda siis kaasavaks eelarveks. Et suuregabariidilise jäätme eest tuleb natuke maksta ehk panustada eelarvesse. Et jällegi mõne teise asja jaoks, mis möödapääsmatult tekib, oleks võimalik seda mõistlikuma hinnaga ära anda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Tegelikult ju kui vaadata seadust, siis jäätmekäitlus ongi üks kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Et see käib teie töö ja teie tegemiste juurde.
Aga mul on täpne küsimus, mis haakub Siim Tuisu omaga. Et kas midagi läheb ka jäätmejaamades inimeste jaoks paremaks? Näiteks, kui Te võtate lahti peale oma vastuse andmist ajagraafiku, millal sinna saab jäätmeid viia, siis on jäätmejaamu, kus seda saab teha ainult poolel päeval, poolel päeval on kinni, mis tekitab oluliselt segadust.
Et millal me Tallinna linnaga jõuame sinnamaale, et kui ma juba üks päev olen oma, näiteks ohtlikud jäätmed kärusse laadinud ja lähen jäätmejaama, et see jäätmejaam on põhimõtteliselt 365 päeva lahti? Võib-olla mitte jõululaupäeval, mõnel pühal, ja ma tõepoolest saan nad ära anda, et mul ei tekiks üldse seda kihku, et kui ma juba olen autosse laadinud, et kuskile metsa alla panna. Et millal me sinna jõuame? Kas see aitab sellele kaasa, selle eelnõu toetamine?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Me elame täna ikkagi infoajastus ja me elame täna olukorras, kus ka tööjõul ja igasugusel teenusel on nagu väga selge hind. Ehk meil on olemas jäätmejaamu, millel on suurem läbilaskevõime ja mis on lahti oluliselt rohkem. Ja meil on natukene väiksema läbilaskevõimega jäätmejaamu, kus ei ole see mitte meie süü, vaid ... Näiteks konkreetselt Pääskülas oleva jäätmejaama puhul meil on täna küsimus. Me peaksime teda laiendama, aga ei ole eriti kuhu.
Ja ma arvan, et kui inimene on vastutustundlik ja tahab oma jäätmejaama külastada, siis tal on paari klikiga võimalik leida aeg meie erinevatest keskkondadest, et millal see jaam lahti on. Päevselge on täna see, et ega meil tööjõuga ei ole kellelgi ülearu hästi. Seda Eestis täna kipub nappima. Ja ma kindlasti kinnitan, et me oma teenuse osutamisel lähtume sellest, et inimene näiteks talle sobival vabal ajal saaks võimalikult jäätmed siiski ära anda. See puudutab eelkõige nädalavahetusi ja selliseid aegu.
Ehk ütleme nii, et jah 24/7 ma ei loe seda otstarbekaks, sest ma olen täiesti kindel et kella 1-st kella 8-ni hommikul seda eriti ei külastata. Aga miks peaks seal inimene siis tööl olema, kes tahab selle eest saada inimväärset tasu. Vähe sellest, nagu te teate, me ei tahagi et joote peale kolme varsti Tallinnas. Et vähe sellest, et siis peaks peale kolme prügi ära vedama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tahaksin pisut detailsemat arutelu selle osas, et mis need plaanid ikka tuleviku mõttes on. Te rääkisite siin nendest lehtedest, millele te potentsiaalselt ühel hetkel võite peale hakata maksma ja natuke rääkisite ka pakenditest, aga sisulises mõttes, kui siin keskkonnateadlased soovitavad pigem neid samu lehti seal kohapeal ära purustada ja mitte kuhugi transportida. Või pakendite mõttes on suur nõudlus tegelikult nende pakendiprügikastide juurde, mida väga selgelt paljude korteriühistute juures ei ole, on ju. Et mis need plaanid on ikkagi, mis nagu tulevikus paremaks hakkab minema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Enne minu aega on Eestis vastu võetud ju pakendiringluse seadused ja põhimõtted, mis tähendab seda, et pakendiringluses on täna, mis on siis need nn pandipakendid, mille eest inimene maksab ostuhetkel raha. See ringlus on läinud kolme eraettevõtte kätte, kes on paigutanud linnaruumi erinevaid võimalusi nende pakendite äraandmiseks.
Mis puudutab pakendikonteinerite tekkimist korteriühistutesse, siis mina arvan, et lähiperspektiivis me korteriühistutele tahaksime sellise ülesande panna. Iseküsimus on nüüd see, kuidas kohaliku omavalitsuse suhtes hakkavad sellel hetkel lobeerivalt käituma needsamad pakendiringluse organisatsioonid.
Mis puudutab lehti, siis ka meie oleme täna seisukohal, et me tahaksime pigem propageerida nendel kinnistutel, kus lehed tekivad, need on valdavalt üksikelamud või väikesed korterelamud, mõningal määral ka muidugi suuremad korteriühistud, aga seal ei ole see probleem nii suur, sellepärast et meil kahjuks kõrghoonetega asustatud alal ei ole ülearu palju rohelust. Et rohkem hakkaksid inimesed kompostima. Ja see ongi see teema, et nüüd kuidas siis käituda. Kas me võtaks biojäätmed, mille hulka lehed kuuluvad, vastu pigem tasuta ehk siis inimesel kaob kompostimise motivatsioon ära, kuna ta teab, et ta saab selle nagunii ära anda; või me siis hakkame kompostijatele hoopis maksma mingisugust toetust, mis väljendub siis selles, et tema segaolmejäätmed saab odavama hinnaga ära anda, kes suudab tõestada, et ta kompostib. Ehk siin ei ole olemas sellist lihtsat ja ühetaolist mehhanismi.
Nagu ma juba olen korduvalt öelnud, tegemist on olukorraga, kus on inimese jaoks tegemist teenusega, mis on talle möödapääsmatu teenus. Ta peab selle teenuse saama ja ta ei saa ennast sellest süsteemist lahti haakida. Siin ei ole lihtsaid lahendusi. Aga noh kõige hullem lugu on ju täna see, et kohalikul omavalitsusel on riigiseaduse jõuga üldse jäätmemajandusega tegelemine ... on kohalikult omavalitsuselt ära võetud. Ja täna me ootame pikisilmi, et järsku parlament siiski korrigeerib seda olukorda, et kohalik omavalitsus võiks oma jäätmemajandust ise korraldada, mis taas kord näitab meile seda, et selles valdkonnas on olnud erasektori lobi nii tugev, et ühel hetkel on parlament leidnud võimaluse kohaliku omavalitsuse jäätmemajandusest üldse välja lükata, mis on ebanormaalne olukord. Ja siin on ka mõned Riigikogu liikmed, ma kindlasti kutsuksin ka teid üles - keskkonnakomisjonis on selline eelnõu hetkel menetluses -, palun aidake kohalikku omavalitsust. Et ma kindlalt kinnitan, et kohaliku omavalitsuse roll on luua oma inimestele mõistlikku elukeskkonda ja jäätmemajandus on üks osa mõistliku elukeskkonna kujundamisest ja ääretult tähtis osa eriti praegu, kus trendid maailmas räägivad säästlikkusest ja keskkonnahoiust.
Et ma arvan, et me ei tee siin kellelegi liiga. Ja üsna kindel olen selles, et erinevad huvigrupid, kaasa arvatud Korteriühistute Liit, on meie uue jäätmekäitluseeskirja aruteludele kaasatud ja me proovime koos välja mõelda - lisaks ka Jäätmekäitlejate Liit -, me proovime koos välja mõelda sellise mehhanismi, mis hakkaks reaalselt ka tööle ja tõepoolest metsaalused ei täituks prügiga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! See on väga meeldiv, et Te hakkate koostama uut jäätmekava. Ma tahan küsida seda, et kas taaskasutamine, mis on Eestile probleem tervikuna, ja Tallinnale kaasa arvatud, Euroopa Liidu nõuete kohaselt, kas Te järgite seda? Või Te arvate, et ... Ütleme, kas Te võtate sellise euroopaliku positsiooni või võtate hoopis mingi teise?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tallinnas on täna tagatud jäätmete taaskasutamine 38% ulatuses tekkivatest jäätmetest. Eesti keskmine on 25%. Mis tähendab seda, et Tallinn on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kus olukord on, ma julgeksin öelda päris hea. Me kindlasti suudame aastaks 2020, 2021 normatiivi täita. Ja siin on meie strateegilised partnerid, kes täna Tallinnas jäätmeveoga tegelevad, meil ka selgeteks liitlasteks. Et me koostöös proovime igal juhul saavutada selle olukorra, et Tallinn on selles valdkonnas vastutustundlik, reegleid täitev ja igal juhul ka muule Eestile eeskujuks. Meil on selles osas muidugi väga hea seisund, sest meil oli nii palju tarkust, et meil on oma prügila täna, mis on Eesti kaasaegseim, ja see võimaldab meil hästi normaalselt toimida, sest me suudame tagada komplekslahendusi koostöös oma partneritega, kes meil Tallinnas jäätmemajandust eraettevõtetena toimetavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tänan, istungi juhataja! Lugupeetud abilinnapea! Kui 2005. aastast hakkas kehtima seadus ehk siis korraldatud jäätmevedu, kus tegelikult kohalikud omavalitsused saavad ju kehtestada tingimused, kuidas nad tahavad. Te nüüd just üle-eelmisele küsimusele, või vastates väitsite, et täna kohalik omavalitsus tegelikult ei osale selles prügimajanduses. Et ma saan aru, et tegelikult see korraldatud jäätmevedu, mis omal ajal tehti, ei ole täitnud neid eesmärke, mida taheti.
Mu küsimus tuleb siit. Ja nüüd Te tahate öelda seda, et Riigikogus on ettevalmistamisel täna seadusandlus, mis annaks nagu tegelikult kogu prügimajandamise n-ö üle kohalikele omavalitsustele. Ja mu küsimus siit on see, et aga võib-olla peaks ikkagi turu üldse vabaks laskma?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Hea meelega laseks turu vabaks. Olen igati kapitalismi pooldaja. Aga kahjuks on meil lähiminevikust tuua nii prügimajanduses näide, kus meie jäätmekäitleja ütles, et ta enam ei vea. Ja siis pidi Tallinna linn selle küsimuse loetud päevadega ära lahendama. Täpselt sama asi juhtus meil transpordis, kus oli kaasatud erasektor. Kaks nädalat ette, 10% liinivedudest kukkus ära. Ma küsin omakorda vastu. Et kas see olukord on normaalne, kui kohalikul omavalitsusel ei ole õigus jäätmeveos tegelikult sisuliselt osaleda? Täna teeme me seda, tegelikult kasutades selliseid, kuidas ma ütlen siis, no natuke isegi krutskeid. Sellepärast et Tallinna Jäätmekeskus omab täna kolme teeninduspiirkonda. Ülejäänud on erasektori käes. Ehk Tallinna Jäätmekeskus alates aastast 2020–2022, kui need piirkonnad lõpetavad, kui seadust ei muudeta, ei tohi sellega üldse tegeleda. Ehk kogu kliendisuhtlus läheb täna siis eraettevõtete kätte, kes võivad päeva pealt teenuse osutamise lõpetada. Ja kohalik omavalitsus peab hoidma igaks juhuks tagavaraks umbes 50 autot, 70 autojuhti, et tagada siis see, et kui eraettevõte otsustab, et "mina enam ei viitsi" - linnal ei ole valikut. Ehk see olukord ei ole ka normaalne. Otsime kompromisse, mida me ka teeme.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mittetulundusühingus tegevuse lõpetamine keskkonnaalal põhjustab endiselt küsimusi. Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! No ega midagi pole teha. Kui abilinnapea on nii pädev ja talle meeldib sel teemal filosofeerida, tuleb talle see võimalus ka anda.
Et mulle muidugi meeldib, et Te alati toote selle fakti, kuidas Tallinnas on 38% olmejäätmetest n-ö täna siis taasringlusse võetud, mujal 23%. Ehk see tiheasustus annabki Teile suure eelise. Kui Te vaataksite numbrite taha, siis nii see on ka mujal maailmas. Et siin ei ole mingi Tallinna hea töö, vaid see on mõnes mõttes paratamatus ja nii peabki olema.
Aga mul on Teile konkreetne küsimus. Et ärme räägi tulevikust. Et täna ju ka jäätmehoolduseeskiri Tallinnas ütleb väga selgesti, et kui sul on üle kümne korteri, peab sul olema biolagunevate jäätmete mahuti. Et kuidas Tallinn seda kontrollib? Et tegelikult me võime igasugu asju siin volikogus ju vastu võtta. Aga kui nad päriselt ei toimi ... Et täna see ju tegelikult nii ei ole. Et kuidas me seda kontrolli hoopis parendame?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
MTÜ lõpetamise eelnõuga ei ole see küsimus absoluutselt seotud ja ma ei loe selle käsitlemist siin õigeks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma saan ka nii vastata.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Ma ikka korra veel jätkaks selle jäätmejaama sorteerimise küsimuses. Kuna ma väga sageli ise satun jäätmejaama, siis tean täpselt, mida seal tasuta vastu võetakse ja mille eest tuleb lisaraha küsida. Kui see on plast või metall - palun väga. Aga kui see on mänguauto, mis koosneb nii plastist kui metallist, siis tuleb selle eest eraldi raha maksta. Et see ei ole ju loogiline, kuidas see asi praegu on üles ehitatud!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma võiksin ka Teile vastata, härra Luik, niimoodi, et antud eelnõuga ei ole see küsimus kuidagi seotud, aga ma Teile siiski vastan. Ehk lõhkuge see auto kodus plastiks ja metalliks ja andke mõlemad ära, nii et saate raha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Valmar Kiisler, palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Ja minu küsimus ka siiski tõukub austatud abilinnapea vastusest. Et esiteks, kust Sa võtad, et Riigikogu keskkonnakomisjonis mingi taoline eelnõu menetluses oleks? Et minu teada ei ole seal mingit sellist eelnõud menetluses, mis annaks omavalitsustele rohkem õigusi. Ja ma arvan, et seda ei tule ka nii pea seal tõsiselt arutuse alla.
Aga mu küsimus on, et kas Sa ka tead, millise omavalitsuse inetu käitumise tõttu selline olukord on tekkinud Riigikogus?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
MTÜ likvideerimisega ei ole see küsimus kuidagi seotud. Ma selle tõttu ei pea vajalikuks sellele vastata. Aga mina tean seda, et mind on Riigikokku järgmisel nädalal välja kutsutud. Ja ma ei tea, kes kutsus. Aga ilmselt ei olnud see Siim Valmar Kiisler. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kersti Kracht, palun!
Küsimus - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Ma väga loodan, et Te minu küsimusele vastate. Et see johtub sellestsamast nn eelnõust või sellest, mis Riigikogus, mida tahetakse menetleda, ütleme siis nii.
Et mu küsimus on see, et kas peale Tallinna linna on kui palju veel teisi omavalitsusi, kes oleksid huvitatud sellest, et kohalikud omavalitsused saaksid n-ö täisvõimu nende jäätmete siis käitlemisel ja veol ja kõigel muul, millega see kaasneb?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma olen üsna veendunud, et mul on sellele küsimusele praktiliselt võimatu vastata. Kindlasti ei taotle ka Tallinna linn seda nn in-house põhimõttel põhinevat jäätmemajandust. Me tahaksime, et see jäätmemajandus oleks üles ehitatud selliselt, et meie jäätmekeskus saaks kliendihaldusega tegeleda; et meil oleks teada, kes, kus, mismoodi; et me saaksime tagada läbi selle oma jäätmekäitluseeskirjade täitmist ja me kindlasti oleme tulevikus väga laialdaselt huvitatud sellest. Me ei taha pidada autobaasi. Meie ei taha tegeleda prügimajandusega sügavuti. Aga meile on tähtis see, et see protsess oleks kontrolli all, et oleks välistatud sellised ekstsessid nagu Tallinnas on juhtunud, kus tõesti hästi lühikese etteteatamise ajaga jäi prügi vedamata. See oli kriis ja see kriis ei tohi korduda.
Ja ma väidan endiselt, et ma arvan, et meie väikeses ühiskonnas oleks suhteliselt mõistlik leppida kokku ja seadustada sellised protsessid, kus inimene, kes on nii parlamendi kui ka kohaliku omavalitsuse mõistes ikkagi subjekt, kellele me tagame normaalset teenuse saamist normaalse hinnaga ja kelle elukeskkond on selle kõigega seotud, et see inimene oleks hoitud. Ja see on meie ülesanne, mitte vaielda ega võidelda omavahel, kes kellega käib või kellel on rohkem või vähem õigusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadri Kõusaar, palun!
Küsimus - Kadri Kõusaar Kadri Kõusaar
Austatud abilinnapea! Kas Teil on mingi konkreetne plaan ka, kuidas seda taaskasutusprotsenti suurendada?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Muidugi! Esimese asjana ma loen hästi oluliseks koguda kokku kõik biojäätmed eraldi ja siis alustada sellest gaasitootmist, millega siis kütta Tallinna linna teenindavaid busse. Ja see on üks kõige olulisemaid ja suuremaid ülesandeid, sellepärast et kui me suudame biojäätme võtta segaolmejäätmest välja juba tema tekkekohas, siis on ka segaolmejäätmel täiesti teine väärtus. Sealt on võimalik arvestatavalt paremini ja rohkem ja lihtsamalt toota kütet, eraldada sealt metalle, plaste ja muid veel kord omakorda taaskasutatavaid materjale. Siin ei ole mitte mingisugust raketiteadust. Tähtis on lihtsalt see, et see toor- ... noh, parandan, mitte tooraine, aga prügivoog, mis tekib siis käitlejatele sorteerimiskohtadesse, oleks mõistlik ja kinnitan teile, et biojäätmetega segatud segaolmejäätmest on väga raske või keerulisem teha kütust - see võiks olla palju lihtsam. Ja samamoodi on biojäätmetest, mis on segatud mingisuguses väikeses mahus näiteks valede asjadega - sellest gaasi tootmine on jällegi keerulisem või komposteerimine on keerulisem. Ehk, mida korrektsemalt käituvad inimesed jäätme tekke kohas, seda kiiremini me saavutame selle taaskasutuse. Mida kiiremini me saavutame taaskasutuse ehk positiivse rahavoo sellest materjalist, mis läheb uuesti ringlusesse, seda odavamaks ja mõistlikumaks muutub see teenus inimeste jaoks. Uskuge mind - eraettevõtte jaoks on kasum esimene, linna jaoks kindlasti mitte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Küsimused on ammendunud. Sõna kaasettekandeks saab keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas Tallinna linna osalemise lõpetamist Mittetulundusühingus Keskkonnateenused oma 21. oktoobri koosolekul ja otsustas hääletamistulemusega 11 poolt, vastu ei ole ja erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun teil seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Teil on võimalus esitada ka kaasettekandjale küsimusi. Seda soovi ei tundu olevat. Suur tänu! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtu soove ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Keskkonnateenused". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 51 poolt, 1 vastu, erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud!
17:00 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE165 Osalemine ERF Urbact programm III projektis „ACCESS – Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele” 4. OE165 Osalemine ERF Urbact programm III projektis „ACCESS – Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele”
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
4. päevakorrapunkt "Osalemine ERF Urbact programm III projektis „ACCESS – Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele”. Sõna ettekandeks saab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Head volikogu liikmed! Et tõepoolest linn sooviks võtta osa lihtpartnerina Euroopa programmis Urbact. See on kolmas projekt ja selle teemaks on kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele. Me iseenesest oleme juba Urbacti programmides osalenud näiteks oma haridusvaldkonnas ja seekord tahaksime siis teha seda kultuurivaldkonnas. Programmi eesmärk on siis teha kultuur ja meie kultuuriasutusi nagu kättesaadavamaks. Ja selleks, et selles projektis osaleda, meil on vaja siis volikogu poolt volitusi.
Projekt ise on siis mõeldud 2-etapilisena. Esimene etapp on siis 1. september 2019 kuni 1. märts 2020. Ja projekti raames siis erinevad Euroopa linnad, mis on ka eelnõus loetletud, jagavad siis omavahel mõtteid, plaane, kogemusi ja pärast seda siis valmib üks selline dokument, mille eesmärgiks on siis tagada linlastele paremat kultuuri kättesaadavust.
Ja kui rääkida siis rahalisest poolest, siis meie jaoks on see üks väike omafinantseerimine, kokku on siis 1412. Samas välistoetus meile on 8000. Nii et ma arvan nagu, et see on igati mõistlik. Ja noh selle terve projekti maksumus on peaaegu 150 000 eurot. Nii et meie osa sellest on ainult 1412 eurot. Nii et palun siis volikogult toetust ja siis me saame nagu selles projektis osaleda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja küsimustega alustab Mart Luik. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuna need summad on ikka niivõrd väikesed, siis ma küsiks, et öelge palun lihtsas keeles, mis selle eest siis tegelikult plaanitakse teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! 150 000 ei ole väga väike summa nagu. Kogu projekti maksumus on just 150 000, nagu ma mainisin. Aga selle raha eest ma arvan, et kõige rohkem luuakse töörühmasid, nagu ka Tallinnas luuakse vastav töörühm, ja siis jagatakse ülesandeid ja siis käiakse nagu nendes linnades, mis projektis osalevad ja siis seal jagatakse neid kogemusi omavahel ja päeva lõpus kaasatakse eksperte ja pannakse siis n-ö piltlikult öeldes paberi peale siis kõik need mõtted, eesmärgid ja vahendid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Täpsustaks veel. See 150 000 on ju kõikide linnade peale kokku, ma saan aru.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jaa.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Mitte Tallinna linn.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Ehk et reaalselt sõidavad selle eest linnaametnikud natukene mööda Euroopat ringi?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ütleme niimoodi, jah. Ma arvan, et välislähetused nagu on ka selle summa sees. Aga see ongi selline vältimatu osa sellest projektist nagu, et siis kolleegidega neid asju arutada ja midagi siis pärast juba produtseerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Et kui nüüd see projekt käivitub, et mida Tallinn välja käib siis? Et hea küll, käiakse vaatamas meil ja seal ja ... Aga kas on kavas ka mõni projekt käivitada selle peale? Sest ega see summa on nii väike, nagu kolleeg Luik ütles, et ega sellise summaga midagi teha ei saa. Aga mis Te tegelikult peale reisimise veel plaanite?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult see suurem eesmärk on siis koostada sellise tegevuskava, mis peaks nagu näitama, kuidas on võimalik parandada kultuuri kättesaadavuse nendes linnades, mis selles projektis osalevad. Nii et selles mõttes see dokument ongi selle asja tulemus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni poolt Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma koosolekul 23. oktoobril arutas seda punkti „ACCESS – Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele”. Arutati, tunnistati emotsionaalselt väga hästi ja täpselt, vastati väga täpselt ja väga asjalikult. Ja hääletamistulemustega 6 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei olnud, toetas kultuuri- ja hariduskomisjon seda eelnõud esitatud kujul. Palun mõelge, kaaluge, otsustage ja palun toetage antud eelnõud! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimise soovi ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ka seda soovi ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine ERF Urbact programm III projektis „ACCESS - Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele”. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 52 poolt, vastu ei ole ja erapooletuid 1, otsus on vastu võetud!
17:06 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE162 Tallinna Pelgulinna Rahvamaja ja Tallinna Rahvaülikooli ümberkorraldamine Tallinna Rahvaülikooliks 5. OE162 Tallinna Pelgulinna Rahvamaja ja Tallinna Rahvaülikooli ümberkorraldamine Tallinna Rahvaülikooliks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
5. päevakorrapunkt "Tallinna Pelgulinna Rahvamaja ja Tallinna Rahvaülikooli ümberkorraldamine Tallinna Rahvaülikooliks". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Et tõepoolest siis esitan eelnõu, mille eesmärgiks on liita Tallinna Kultuuriameti hallatav asutus Tallinna Pelgulinna Rahvamaja teise Tallinna Kultuuriameti hallatava asutusega Tallinna Rahvaülikool. Võiks see toimuda siis 1. jaanuarist 2020. Ja põhimõtteliselt niimoodi me optimeerime nagu mõlema maja tegevust, et see oleks paremini korraldatud ja paremini siis linlastele teenuseid pakkuvaks. Nii et palun siis toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas abilinnapeale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandeks palun kõnetooli haridus- ja kultuurikomisjoni poolt Märt Sultsi!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, head kolleegid! Kultuuri- ja hariduskomisjon arutas 23. oktoobril oma koosolekul "Tallinna Pelgulinna Rahvamaja ja Tallinna Rahvaülikooli ümberkorraldamine Tallinna Rahvaülikooliks". Vaieldi päris kuumalt. Ja tegelikult emotsionaalselt väga tasakaalukas koosolek oli. Otsustati hääletamistulemusega 6 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun toetust sellele eelnõule! Mõelge, otsustage ja palun toetage! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale on ka küsimusi. Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea kolleeg! Mul selline küsimus. Ma kahjuks ei saanud sellel komisjonil osaleda, et ma saan nüüd otseallikast küsida. Et aga miks otsustati, et nimeks saab "ülikool" mitte "selts", oli? Rahvamaja. Miks ta "rahvamajaks" ei võiks jääda, miks ta "ülikooliks" peab saama, see asutus? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Sellepärast, et "ülikool", milleks see nimi läheb, eks ole ... tähendab "rahvamajal" ei ole neid riikliku õppekavana kinnitatud punkte, mis on nagu olemas rahvaülikoolil ja sellepärast on "ülikool", kuna tema saab laiendatud õppekavast võtta neid punkte, mis on rahvaülikoolile ette nähtud. Tähendab, see annab ... teadmiste või võimaluste spektri teeb suuremaks ja laiemaks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Endiselt jääb selgusetuks see. Et miks see maja ei või jääda rahvamajaks, kus Tallinna Rahvaülikool toimib, töötab? Sellel Tallinna Rahvaülikoolil on olnud erinevaid hooneid üle kogu linna. See ei tähenda, et nendel majadel ei võiks omaette nimi veel säilida. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu! Väga hea küsimus ja väga täpne küsimus ja väga kaalutletud küsimus! Sa ju tead väga hästi. Kui liidetakse mingeid asutusi, siis kokkuhoid toimub ainult ühes, ainsas kohas. Kokkuhoid toimub juhataja palgas. On nii? Ja praegu on olemas direktor ja direktori kt, kes istub kolmel või kahel toolil korraga. Tähendab, et selles ongi küsimus ja ongi kõik. Nii lihtne see ongi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale rohkem küsimusi ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Sõnavõtt - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Ma igaks juhuks ütlen, et ma tean, et seal selle protsessi käigus tekkis selline mõte, et see nimi ja see silt, mis on selle maja peal, ehk Pelgulinna Rahvamaja, võiks ka sinna jääda ka pärast seda maja nagu liitmist siis Rahvaülikooliga. Ma võin omalt poolt öelda nagu, et see silt ei kao sealt mitte kuskile ja see jääb sinna, nagu see praegu on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Meile on laekunud ka üks muudatusettepanek sellesse eelnõusse. Ettepanek kõlab siis järgmiselt: "Täiendada otsuse punkti nr 1 ja lisada sinna lõppu "Pelgulinna Rahvamaja hoone jääb pärast asutuste ümberkorraldamist tegutsema endiselt Tallinna Pelgulinna Rahvamaja nime all"". Selle muudatusettepaneku on esitanud Siim Tuisk. Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Sõnavõtt - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Kahjuks ei saa me seda toetada siis, sellepärast et tekib küsimus, milles siis seisneb nagu ümberkorraldus, nagu kõik jääb samaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas keegi soovib seda otsust või muudatusettepanekut hääletada? Siim Tuisk soovib seda hääletada. Ehk siis muudatusettepanek 1. punkti osas, mille ma just ette lugesin. Linnavalitsus ei toeta. Palun teil muudatusettepaneku osas hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek Ettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 5 poolt, vastu 41, erapooletuid 4, muudatusettepanek ei leidnud toetust!
Ja nüüd, austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Pelgulinna Rahvamaja ja Tallinna Rahvaülikooli ümberkorraldamine Tallinna Rahvaülikooliks". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 48 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole ja see otsus on vastu võetud!
17:13 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE167 Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas 6. OE167 Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Nimetatud detailplaneering käis juba teie juures selle aasta veebruaris, siis oli selle vastuvõtmise etapp ja nüüd on siis kehtestamine. Tegu on Pärnu maantee ja Vana-Mustamäe tänava ... Kui saaks paluda vaiksemalt, mul on ennastki keeruline kuulda!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun, need kes saalis ei pea olema, võivad oma jutte ajada mujal. Palun!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Praegu seal kinnistutel paiknevad siis endine Miilitsakool, mis on '78. aasta ehitus ja Kohtuekspertiisi ja Kriminalistikakeskuse '36. aasta ehituse hooned. Detailplaneering näeb ette kinnistud liita ja sihtotstarbe muuta tänasest riigikaitse maast ärimaaks ja elamumaaks. Hoone tuleb täielikult rekonstrueerida olemasolevas mahus ja Pärnu maantee ääres oleva Miilitsakooli asemele tuleb uus 5-korruseline elamu, millel esimesel korrusel on ka äripindu. Kokku kahte hoonesse on planeeritud 30% äripindu ja 70% eluruume ehk siis suurusjärgus 31 korterit. Parkimine on lahendatud keldrikorrusel ning see vastab normidele. Kuna tänane üldplaneeringu maakasutuse sihtotstarve on piirkonna segahoonestusala ning see soovitakse muuta korruselamute alaks, siis seetõttu on ka nimetatud planeeringu vastuvõtmise kehtestamine volikogu pädevuses. Palun teil ettepanekut toetada ja Rahandusministeerium andis samuti planeeringule heakskiidu 21. augustil sel aastal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja abilinnapeale on ka küsimusi. Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud abilinnapea! Detailplaneering üldjuhul ei pea sisaldama arhitektuurset lahendust. Aga esitasite meile pilti, kus on just kui nagu mingisugune arhitektuurne lahendus olemas. Et öelge. Kas selle, mis Te esitasite, selle natuke igava arhitektuuri järgi tulebki see maja ehitamisele?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ütleme see, kes ehitab, eks ta valib seda oma maitse järgi ja arhitektid hindavad seda linnaruumilist sobivust. Kindlasti ei pruugi ta tulla täpselt selline. Võib muuta teistsuguseks. Detailplaneering oma loomult on n-ö ehitusõiguse võimaldamine. Kui läheb selle ehitusõiguse realiseerimiseks ja millal see läheb, seda ei ole võimalik ühelgi siinolijal paraku väga hästi mõjutada. Ehk siis ei ole üldse välistatud, et näiteks selle asemele 5 aasta pärast tuleb teistsugune omaniku soov ja tuleb teistsugune lahendus ja hoopis teistsuguse ettepanekuga tullakse meie juurde. Et detailplaneeringu, ütleme, kehtestamisega me tegelikult anname võimaluse luua linnaruumis teatud ehituslikku mahtu ja täna tegelikult me seda võimaldamegi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oma küsimuse esitab Eero Merilind. Palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea abilinnapea! Mul on väga hea meel, et see vana maja saab ümber ehitatud. Minu küsimus on see, et see puudutab ka Nõmme Keskuse ümberkorraldust. Ja kui I korrusele tulevad äripinnad, et kas jääb parkimise võimalus äripindade kasutajatele?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jaa. Kui me vaatame normatiive ja ... Parkimiskohti tuleb nimetatud hoonesse 51. Kui on 31 korterit, siis kindlasti on seal ka äripindade normatiiv tagatud. Üldiselt kõik uusehitused, mida me Tallinna linnas lubame rajada, siis nemad peavad lahendama reeglina oma parkimisvajadused omal kinnistul. Ja selleks on teatud normatiivid ja siin on nad kõik tagatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem küsimusi Teile ei ole. Kaasettekande selles küsimuses esitab linnamajanduskomisjoni poolt Mart Kallas. Palun!
Kaasettekanne - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea volikogu esimees, linnavalitsus ja head kolleegid! Et linnamajanduskomisjoni koosolek toimus 22. oktoobril. Osa võttis 8 komisjoni liiget, sealhulgas linnavolikogu 14 liikmest 6 liiget, ja komisjon oli otsustusvõimeline. Ja otsustati 8 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekande eest! Kas volikogu liikmetel on küsimusi? Neid ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pärnu mnt 328 ja Pärnu mnt 328a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 50 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole ja see otsus on vastu võetud!
17:19 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE161 Mustamäe tee 4, Mustamäe tee 6 // Pirni tn 3, Mustamäe tee 6b, Pirni tn 5, Pirni tn 1b ja Pirni tn 1 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas 7. Mustamäe tee 4, Mustamäe tee 6 // Pirni tn 3, Mustamäe tee 6b, Pirni tn 5, Pirni tn 1b ja Pirni tn 1 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
7. päevakorrapunkt "Mustamäe tee 4, Mustamäe tee 6 // Pirni tn 3, Mustamäe tee 6b, Pirni tn 5, Pirni tn 1b ja Pirni tn 1 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis algatamisega ehk siis kõige esimese faasiga. See ala asub Kristiine linnaosas Paldiski maantee ja Mustamäe tee vahelisel alal. Täna on seal Talleks, Škoda keskus ja pisut eemal ka Volkswageni müügitehas. Sisuliselt kuni EKS Kaubamajani on see ala. Sinna peaks tulevikus tekkima hoonestus ja kogu see endine traktoritehas peaks saama uue ilme, eeskätt äripindade näol, kusagil, kus on see põhjendatud ka mingil määral näeb algatamisettepanek ette võimaluse luua ka elupindu. Kokku planeeritakse 9 erineva kõrgusega eluhoonet, 2–14 korrust ja parkimine lahendatakse omal krundil. Ehk siis hetkel plaanitakse seda teha eraldi parkimishoones.
Täna on kogu see piirkond tegelikult juba arenemas. Kui me vaatame, sinna on tekkinud Telia peahoone, nii et see vöönd on igatepidi loogiline. Samamoodi, kui me vaatame Kristiine planeeringut, siis kui me võtame Mustamäe tee, siis ühel pool on ette nähtud sellist ärifunktsiooni ja teisel pool - seal, kus on Marja näiteks -, seal on elufunktsiooni. Nii et tegelikult see planeering avab võimaluse endisele tööstusalale uue hingamise tuua ning ühtlasi ka tuua töökohad, sellised kaasaegsed töökeskkonnad Kristiine elanikele palju lähemale. Et täna tegelikult seal väga palju töökohti, selliseid kaasaegseid töökohti ei ole. Ja sisuliselt, kui me vaatame nii seda algatusettepanekut kui ka Talleksi tulevast perspektiivi, siis sellel kohal on täiesti võimalus kujuneda ... pakkuda tulevikus konkurentsi näiteks Ülemiste linnakule või mingisugusele muule Tallinna äripiirkondade osale.
Palun teid nimetatud ettepanekut toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Küsimused linnavolikogu poolt. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Alustaks sellest, et sealsamas kõrval on suur ristmik ja senimaani selle 14-korruselise hoone all on pigem ikkagi haljasmaa. Ristmiku võimaliku tuleviku osas kuidas Te tunnete, et selle planeeringu kehtestamine aitaks Tallinna liiklusprobleeme mõjutada või parandada või mis iganes? Et põhimõtselt mu murekoht seisneb selles, et kui meil praegu on veel mingi teoreetiline võimalus selle ristmikuga midagi mõistlikku teha, parandada seda, siis peale nende mahtude realiseerimist, mis muidu iseenesest näeb väga ilus välja, ei ole selles tänavapinnas enam mingit lisaruumi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud planeeringuga näiteks avame me võimaluse täiendava bussiraja loomiseks Mustamäe teele. Need kokkulepped on planeeringu käigus ka sõlmitud. Nii et, Talleks loovutab vabatahtlikult ühe rea bussiliiklusele Mustamäe teele. Samuti, kui me vaatame neid liiklusuuringuid, mis on siin väga põhjalikult tehtud, siis kindlasti see lahendus, mis on ... noh, nimetame seda Hipodroomi ristmikuks - see vajab kaasajastamist. Ja ka selle planeeringu realiseerimise järgselt, ma usun, et seal ka teatud meetmeid võetakse vastu. Et, no võib-olla lisatakse kuskile mahasõidurajad jne. Et tegelikult liiklusküsimus oli siin tõepoolest üks suuremaid arutelu kohti ja hetkel Transpordiamet on seisukohal, et need võimalikud riskid on siin maandatud.
See ristmik täna funktsioneerib hästi. Et tegelikult seal konkreetselt probleemi ei ole. Kui me vaatame no ütleme liiklusvoogusid, mis liiguvad nii kesklinna suunas sealtkaudu kui ka Kristiine suunas, siis ütleme selle ristmiku läbilaskvusega täna murekohti ei ole.
See maht, mis sinna lisandub, ta võib mõjutada pisut väiksemaid tänavaid, mis on seal ümberringi. Kuid need liiklusskeemid, mis on esiteks koostatud ja teiseks, mida tehakse algatamise ja kehtestamise vahel, kindlasti keskenduvad väga ... no ütleme nende käigus toimub väga tihe analüüs just nimelt liikluse poole pealt. Ka üks põhjus, miks just parkimismaja tehakse, ongi see, et me saaksime paremini kontsentreerida neid liiklusvoogusid, mida see arendus kaasa toob just lähtuvalt sellest üldpildist.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et ma sõidan sealt ka hästi tihti mööda. Et mulle nagu tegelikult meeldib see vaade, et sinna tekiksid kõrged majad ja uued hooned. Et seal kõrval on ju erinevad ärihooned, mis näevad kenad välja ja võib-olla uuenenud.
Et kas Teil on selle arendajaga ka mingit juttu olnud, kas sinna tuleb mingi arhitektuuri konkurss? Või millised need siis välja hakkavad nägema? Või täna me räägime ainult sellest mahust, eks ju?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Et täna me räägime ligikaudsest mahust. Selles suhtes, et täna on algatamise etapp. Kui me jõuame järgmisesse etappi, siis me saame rääkida juba ... no kehtestamiseks on meil teada enam-vähem konkreetsemad mahud. Ja siis, kui tuleb ehitusprojekt, siis ütleme selle järgselt kindlasti, kui on vajadus, siis arendaja korraldab ka arhitektuurivõistluse. Ma ise avalikke arhitektuurivõistluseid ei poolda. Ma eelistan alati kinniseid. Lihtsalt sellepärast, et minu kogemus, tagasihoidlik küll, on näidanud, et valides arhitekti, sa pead valima paratamatult endale koostööpartnerit. Ja kui sa selle n-ö pimesi valid, on keerulisem. Nii et ma siinkohal üldse ei välista arhitektuurivõistlust. Kuid ma ei luba, et siin oleks põhjendatud näiteks avalik arhitektuurivõistlus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mis on sellesama Hipodroomi nn ristmiku siis praegune maht, mida annab veel sealt läbida, mis on selle planeeringu lisanduvate autode maht, mida nad planeerivad ja mis on see maht, mida ühistranspordiga arvatakse, et rohkem suudetakse siis liigutada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Hetkefaasis on seda võimatu öelda. See on algatamise faas. Et siin me võime rääkida ligikaudsetest mahtudest. Aga ma ei hakkaks siin spekuleerima, sest meil ei ole isegi teada, missuguses proportsioonis siin tuleb äri-, missuguses tuleb elu-, missuguses tuleb mingit muud funktsiooni; kas siia tuleb kaubanduskeskus; kas siia tuleb klassikaline büroo; kas siia tuleb ... mis saab olema see konkreetne funktsioon. Et see ongi, ütleme, selle algatamise ja kehtestamise etapi vaheline periood, kus määratakse juba konkreetsemalt ja lepitakse kokku, et kus mis saab olema ja missuguses mahus. Et siis on võimalik ka rääkida sellest ... no ütleme, siis on võimalik konkreetsemalt rääkida ka numbritest. Hetkel on seda väga keeruline teha.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Ja sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Vjatšeslav Prussakov. Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas antud eelnõu oma istungil 22. oktoobril ja otsustati hääletamistulemustega 8 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Küsimusi Teile näikse, et ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja sõna saab Andres Kollist. Palun!
Sõnavõtt - Andres Kollist Andres Kollist
Ma tahan toetada lugupeetud abilinnapea seisukohta või skeptilisust avalike arhitektuurikonkursside suhtes. Kõik hakkab pihta targast tellijast ja sellest, et leitakse endale sobiv ja õige partner, kellega koostöö sobib. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sõnavõttu rohkem keegi teha ei soovi. Austatud volikogu liikmed, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Mustamäe tee 4, Mustamäe tee 6 // Pirni tn 3, Mustamäe tee 6b, Pirni tn 5, Pirni tn 1b ja Pirni tn 1 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kristiine linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Antud eelnõu poolt on 50 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole ja see otsus on vastu võetud!
17:29 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE159 Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas 8. OE159 Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
8. päevakorrapunkt "Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Planeeritav ala asub siis Kesklinnas Vööri tänava, Logi tänava, Sadama tänava ja A-reisiterminali vahel. Sisuliselt A-terminali ja Linnahalli vahel niimoodi, kui piltlikumalt seda kohta illustreerida. Täna asuvad seal siis parkimisplatsid ja erinevad juurdepääsuteed sadamale.
Kogu ala suurus on 6,2 ha ja planeeringualal asuvatest kinnistutest on 10 äri- ja elamumaa ning 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Ja kokku määratakse ... ja soov on määrata sinna ehitusõigus kuni 5-korruseliste hoonete ehitamiseks. Ja hoonetel peaks olema ka üks maa-alune korrus. See hoonestus on näha siin pildil. Hoonestuse maksimaalne kõrgus on tegelikult tingitud Linnahalli maksimaalsest kõrgusest, mis on maamärgiks antud piirkonnas ja millest kõrgemaks ei tohiks ehitada.
Kogu sellele alale oli 2017. aastal läbi viidud arhitektuurikonkurss ja tehtud masterplaan. Ja seda masterplaani hakataksegi ellu viima. Nimelt, ehitusõigust määratakse detailplaneeringute kaudu. Ja selleks, et saaks reaalselt ellu viia seda, mis oli toona kavandatud, ongi praegu teie ees Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu algatamine. Neid detailplaneeringuid tuleb veel, ütlen teile kohe ette, et järgmistel istungitel tulevad erinevad detailplaneeringud, näiteks, mis puudutavad kai osa või siis ka teistes piirkondades sadama alal. Aga hetkel on teie ees siis A-terminali ja Linnahalli vaheline ala.
Palun teid nimetatud algatusettepanekut toetada, sest tänu sellele tegelikult me saame selle ala linnaelanikele avada. Me saame sinna juurde tegelikult linnaruumi, mis võimaldab pääseda otse mere äärde ja tulevikus seal nii elada kui töötada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle hea plaani juures on kindlasti ka mõned küsimused ja esimese neist esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere. Kui see arhitektuurikonkurss korraldati, siis tegelikult oli päris paljudel arhitektidel just selle plaani massiivsuse, nende hoonete nagu tiheduse ja ruumi suuruse osas päris palju küsitavusi. See praegune plaan ei ole neid küsitavusi maha võtnud. Need mahud on endiselt maksimaalsed, võimalikud ja siin seda n-ö arhitektuurilist ilu või seda komponenti Linnahalliga, kus need kaks hoonet on suuremad kui Linnahall, ei ole ära lahendatud. Mis on plaan tulevikus selle ebakõla äraelimineerimiseks?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tihedused vastavad siin tegelikult kokkulepitud tihedustele ehk siis üldplaneeringule. Selles osas ei ole siin tihedusi ületatud. Ja arhitektide puhul on ikka see, et eks ilu on vaataja silmades ja eriti kui sa oled ise osalenud teatud konkursil, siis sa ei saagi öelda, et kellegi teise töö on ilusam. Aga ma ei näe siin tegelikult mingit vastuolu. Kindlasti see on alles algatamise ettepanek ning
Aga ma ei näe siin tegelikult mingit vastuolu. Kindlasti see on alles algatamise ettepanek ning algatamise juures tavaliselt on ka loogiline, et tegelikult tehakse selline maksimaalne võimalik maht. Milliseks see jääb algatamise kehtestamise faasis, on alati ... ongi tegelikult demokraatliku protsessi küsimus. Et ma ei näe siin küll mingit vastuolu või mingit keerukust nii tiheduse kui ka hoonestuse osas.
Üldiselt aladele, sellistele suurtele aladele ongi väga keeruline tõepoolest korraldada selline ühtne visioon. Ja mul on hea meel tegelikult, et siin toimus rahvusvaheline võistlus. Ja tõesti maailmanimega arhitektid selle võistluse võidutöö autorid on ja tasapisi selle realiseerumine toimub. Ma usun, et tegelikult selle tulemusena me saame tõesti kaasaegse ja ilusa linnasüdame mere äärde.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Palun selgitage mulle üle, miks jääb antud juhul keskkonnamõjude strateegiline hindamine ära. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sest antud juhul, kui me vaatame keskkonnamõjude strateegilise hindamise eesmärki, noh laiemalt, siis selle mõte seisneb selles, et vältida või ära hinnata need riskid, et kuskil ei läheks keskkond halvemaks; et millised need mõjud tuleksid, kui keskkond läheks halvemaks. Kaasaegse elu- või äripinna loomine reeglina keskkonda kuidagimoodi ei kahjusta. Ehk siis, kui tänane piltlikult öeldes sadamafunktsioon koos oma ladustamise, ajaloolise võib-olla reostuse või millegi muuga asendub hoonestusega, kus on sademevete kanalisatsioon, olmekanalisatsioon ja kõik muud kaasaegsed kommunikatsioonid, mis tegelikult igal juhul välistavad isegi võimaluse, et miskit halba satuks kas pinnasesse või merre, siis ongi see objektiivne asjaolu, kus me võime öelda, et keskkond oma loomult halvemaks ei lähe. Ja selle tõttu ei olegi mõtet mingisuguseid riske hinnata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Kas Sa näitaksid selle pildi peal, missugune piirkond see siis täpselt on? Et ma ei näe praegu, mis seal on.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See on see piirkond. Kadus ära, tekkis tagasi.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Nii.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siit tulevad tulevased Logi tänavad. Neid tänavaid täna ei ole või ....
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
.... Et kõigepealt ärge võtke seda detailplaneeringut mingisuguse tavalise planeeringuga.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ta ei olegi tavaline planeering.
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
.... waterfront praktiliselt arendamata. Ja kui Te teete siin vea ... See eelmine kolleegiküsimus selle kohta, et kui majad on liiga pikad, kuidas saavad inimesed liikuda nii, et nad saavad seal olla. Et see ei ole mitte ainult see. Et ma toon Teile kõige halvema näite, mida ma oskan öelda. See ei ole mingi ETKVL-i staadion, mis topiti maju täis. Ei saa seda küsimust kergelt võtta.

Öelge palun. Miks Te arvate, et Te ei pea arvestama nende märkustega, eelkõige lähtudes sellest, et inimesed saaksid paremini hoida seda sidet merega ja kõik need vaated jääksid?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Vaadetega ... kindlasti ei ole see tavaline planeering. Ta oma loomult ongi volikogu ees selle tõttu, et ta ei ole tavaline planeering. Me anname täiesti aru, et me tegelikult ehitame siia linna südant. Kui me vaatame ajalooliselt Tallinna linna arengut, siis kunagi oli see linna süda, ütleme, Liivalaia tänavaga piirnev ala. Hiljem ta on nihkunud kuskile Kaarli puiestee ja Rävala puiestee alale. Täna me näeme, et ta on liikunud veel edasi, kus ta on sisuliselt Estonia puiesteega piirnev ala. Homme tegelikult linnasüda nihkub veel mere poole ja saab olema Narva maantee või Ahtri tänavaga piirnev ala.
Tulevikus kogu linna elu hakkab nii või naa paiknema just mere ääres ja mis on ka tegelikult olnud linna strateegiline eesmärk läbi aastate. Et Tallinn ei oleks tõesti mitte linn mere ääres, vaid olekski merelinn. Selleks meil on vaja avada linn linlastele, tuua tagasi inimene mere äärde, võtta ära need piirid, mis veel eile olid seal sadamas ja mis on tänaseks kadunud. See on üks eesmärk, mida see planeering ka täidab. See, millised konkreetsed hooned tulevad, see selgub järgmiste etappide käigus tegelikult. Ega see Zaha Hadidi võidutöö, kus oli tegelikult see suurem ja laiem kontseptsioon, ei tähenda, et seal olid paigas konkreetsed majad või see, millised nad tulevad, milline tuleb hoonestus. Seal olid paigas struktuurid, mis lähtusid muide vaatekoridoridest. See, millised tulevad tulevased hooned, kas nad tulevad seinana, kas nad tulevad piltlikult öeldes "sammastel" või millegil muul, saab olema tulevaste arhitektuurikonkursside ülesanne.
Ehk siis, kui hakatakse ellu viima seda konkreetset masterplaani n-ö või seda suuremat nägemust, siis iga hoone puhul tuleb eraldi konkurss, kus selgub, milline konkreetne hoone tuleb. Või siis tuleb suurem konkurss alale, kus selgub, et jah, see kvartal on piltlikult öeldes näiteks Hollandi kvartal või mingit muud identiteeti kandev kvartal. Teades Tallinna Sadamat ja nende põhjalikkust ja seda, kuidas nad on tegelikult seda planeeringut n-ö kui oma last siin kasvatanud ja millise tähelepanelikkusega nad vaatavad neid erinevaid etappe, kaasa arvatud ka inimeste kaasamist, mis on antud planeeringu puhul kindlasti väga oluline. Sest me anname aru tõepoolest, nagu Te õigesti märkisite, et see on tulevase linna südame ehitamine, siin ei saa olla sellist vastutustundetut ... Siin on juba mitu töötuba koos arhitektidega olnud, kus on paika pandud need võimalikud kaasa arvatud nüansid, milline võiks olla see tulevane linnaruum, nii et ta paremini suhestuks nii meie linnaga kui ka linnaelanikega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! No tegelikult ma peaaegu sain oma küsimusele vastuse. Aga siiski nagu küsin ja täpsustan üle, et märkida ära selle olulisust. Et kui tihedus ja mahud on seal maitse küsimus nagu Te mainisite. Aga tõepoolest ... küsin siis nii. Et kas Te siis jälgite või linn siis jälgib arhitektidetoa ettepanekuid ja seisukohti, et üle 100 m pikkused hoonetefrondid ei ole soovituslikud? Et need tekitavad tuuliseid ja monotoonset linnakeskkonda ja kuni 50 m, mis oleks optimaalne, oleks siis selline äridele rohkem võimalusi pakkuv. Et Te siis ikkagi nagu jälgite linna poolt sellist asja? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Me kindlasti jälgime seda ja eriti siin piirkonnas, kus me saame aru, et jah, et tuultekoridorid, eriti mere ääres on kindlasti see koht, mis võimaldab tulevikus öelda, kas siin esimestel korrustel asuvad kohvikud piltlikult öeldes hakkavad üldse tööle või sealt puhub ära inimesed ja toidud. Et see on kindlasti väga oluline aspekt, mida siin on ... Ma tean, et esmased tuultekoridoride analüüsid on tehtud. Aga neid saab teha täna lähtuvalt sellest masterplaanist. Küll aga, kui selle masterplaani järgselt hakatakse ehitama konkreetselt maju, siis vaadatakse juba konkreetselt ka tuultekoridoride küsimust ja seda, kuidas oleks mõistlik neid maju paigutada nii, et oleks maksimaalne päikesevalgus, minimaalne tuul jne. Need kõik aspektid ongi tegelikult arhitekti üks põhiline asi, mille eest ta palka saab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere. Mulle jäi ikkagi see natukene arusaamatuks. Te mainisite ära küll neid vaatamiskoridore ja Te mainisite ära kogu seda linnaehituslikku ... või seda linna ruumilikku osa, aga kui ma vaatan neid eskiise, vaatan seda hoonete mahtu, siis mulle tundub seda nagu vähevõitu. Et noh see sama kas või, algul oli planeeritud seda, et sa peaksid olema võimeline nägema seda Paksu Margareetat ja teisi merelt paistvaid objekte otseselt ilma majade takistuseta, et sul majad ei moodusta ühist müüri, ja kui sa praegu mõtled ennast sellele kruiisilaevale, mis tuleb sealt sisse, siis mere poolt vaadetena - mitte sellest vaatepunktist, kust see praegu eskiis on -, aga mere poolt vaadatuna on need majad ikkagi ühine suur müür ja seal on suur hulk asju ennem vanalinna sul seda vaadet takistamas. Et kuidas need probleemid ikkagi on praegu lahendatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Vaatekoridorid erinevatele muinsuskaitselistele objektidele pannakse paika tegelikult koostöös riikliku Muinsuskaitseametiga ja need on tegelikult, meil on vaatekoridoride kaart piltlikult öeldes olemas linnas. Et need on need kokkulepitud reeglid. Kas nad on, kas nad vajavad kaasajastamist või mitte, see on alati arutelu küsimus. Et ma ei tea, kui sageli riik neid üle vaatab, kuid hetkel on siin kindlasti oluline näiteks vaadeldavus, mis puudutab muinsuskaitselist objekti. See küll ei ole otseselt selle planeeringu küsimus, vaid järgneva hoonegrupi küsimus. Et näiteks Linnahalli ümbruses on jäetud teatud perimeeter, kuhu ei tohiks ehitada hoone, et mitte varjata muinsuskaitselist vaadeldavust sellele objektile. Seal on erinevaid aspekte nende vaatekoridoride puhul. Üks asi on objekti vaadeldavus, teine on vaadeldavus näiteks vanalinna siluetile, mis kindlasti antud kõrguste juures ei ole probleemiks kruiisituristidele, mis on ausalt öeldes minu jaoks siin väiksem probleem, kui meie kohalikud inimesed. Aga ma arvan, et siin sellega probleeme ei ole.
Vähemalt üks kindlasti kriteerium, mille põhjal valiti ka see masterplaan oligi see, et esiteks oleks normaalne tänavatel liigendus teostatud ja teiseks, need vaatekoridorid, mis peavad säilima, et need oleksid paigas. See on üks n-ö baasis, mille pealt üldse masterplaani hakati tegema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mulle jäi mulje, et Te ütlesite ennem, et see on nagu tavaline värk. Ärge võtke seda palun tavalise värgina. Saate aru, et linnavalitsus vastutab linnaruumi kujundamise eest. See on oluline paik tallinlastele - järelikult seda ei saa nii võtta. Enne kui te tulete sellega volikokku, kas teil on kavas teha mingeid tutvustusi, ma mõtlen, kui läheb kinnitamiseks, et kavatsete te seda avalikult jagada, kavatsete seda arutada või teete lihtsalt ära?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Esiteks on kindel seadusega ettenähtud protsess, mis peab olema läbitud planeeringute puhul. See on avalikustamine jne etapp. Aga vaadeldes seda, kuidas on avalikkust kaasanud Tallinna Sadam kas või juba selle etapini jõudmiseks, seda on umbes aasta aega või rohkem arutanud erinevad arhitektid. On korraldatud Tallinna Sadamas mitmeid töötubasid arhitektidega just nimelt, kus ma olen ka ise seal osalenud. Ja see kaasamine, mis on siin juba selleks etapiks toimunud, on tegelikult väga suur. Et ma arvan, et ma võin täiesti julgelt öelda, et mina ei ole sedavõrd suurt kaasamist läbi teinud algatusettepanekut senimaani näinud. Kaasa arvatud ka see, et esimese etapina oli see masterplaan, mida võiks tegelikult Tallinna Sadam mitte teha. Et ka see on juba üks samm. 2017 nad näitasid kogu pilti, et vaadake, selline see kogupilt tuleb.
Nii et ma täiesti adun Teie muret selle koha pealt. Ma ütlen ausalt. Kui mul oleks valida, siis mina teeksin siia puhta roheala, nii et ei oleks võimalik siia üldse mitte midagi ehitada. Täiesti ideaalne linnaruum. Paraku selleks tuleks kogu see ala linnal ära osta või riigil, vahet ei ole. See oleks ideaalne nägemus muidugi. Aga paraku ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
No vähemalt minu isiklik. Aga paraku see maa on elamumaa otstarbega. Ja ka selliste suurte alade puhul, kui me tahame kujundada töötavat linnakeskust, et siis on vaja sinna nii ärifunktsiooni kui elufunktsiooni ja seal peavad käima turistid. See on osa meie ühisest linna majandamisest igapäevasest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud abilinnapea! Väga Teie viimaste väidetega nõus, et Tallinna Sadam tõenäoliselt on üks kõige eeskujulikumaid arendajaid antud asjas, kelle puhul ju juba see maailmakuulsa arhitektuuribüroo Zaha Hadidi masterplaan oli väga äge projekt.
Aga ma tahtsin küsida seda. Et kas on teada ka nagu Tallinna Sadama nagu ajakava graafikut, et millal nad plaanivad seda reaalselt täis ehitama hakata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Nad ei saa seda ehitada täis enne kui on detailplaneering kehtestatud. Selleni ma arvan, läheb üks 3 aastat, mitte vähem. Pärast seda sõltub juba aktsionäridest. Ma arvan, et siin saalis on ka neid, kes ütlevad ..., ja ka riigist, kes on suurim aktsionär tegelikult, kaasa arvatud, kui piltlikult öelda, et sel hetkel, kui see algatusettepanek tuli, et see oli riigi algatusettepanek, 100% kuulus riigile. Et sõltub nagu iga äriühingu puhul. Detailplaneering teoreetiliselt võimaldab teatud ehitusõigust teatud eesmärgiga. See, millal see ehitusõigus realiseeritakse, see sõltub juba järgnevatest omanikuotsustest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et täna me räägime n-ö Kesklinna sadama detailplaneeringu ühest osast põhimõtteliselt võib nii öelda. Ja kui vaadata seda Kesklinna detailplaneeringut, siis on seletuskiri, et kogu sinna alale siis tulevikus on umbes 4000 elanikku ja see tähendas ka, et 400 koolikohta ja 200 lasteaiakohta. Et see on seal must-valgelt välja toodud. Et noh numbrid numbriteks, et me ei pea nüüd ütlema, et kas see on 399 või 402, aga suurusjärgud sellised. Et kuidas Tallinna linn näeb, et kas on plaanis sinna siis ise ehitada arendajaga koostöös või nad saata n-ö kuskile mujale kooli või lasteaed`? Et on teil selles osas ka kava paigas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui me vaatame tänast Kesklinna koolivõrku, siis tegelikult Kesklinn võib-olla erinevalt teistest linnaosadest on kõige suurema koolivõrgutihedusega linnaosa üldse Tallinna linnas. Kesklinnas on piltlikult öeldes, jah, üle 300 meetri või 500 meetri üks koolimaja. Ma usun, et need inimesed mahuvad esiteks sinna. Teiseks kindlasti, kui me vaatame planeeringuid, mis on veel tulemas, siis seal on ka sotsiaalset funktsiooni ette nähtud. Sama küsimus on ka transporti puudutav, näiteks siia kanti on hetkel koostöös Rail Balticaga planeeritud ka trammiliini haru pikendamine. Nii et kindlasti neid kõiki aspekte analüüsitakse ja kaalutakse üheskoos.
Ma olen Teiega nõus, et siia tuleb ... nii siia, kui ka tegelikult veel rohkem Russalka ja D-terminali vahelisele alale, mis ei ole praeguse planeeringu teema küll, tuleb väga suures mahus uusi elanikke. Kindlasti see toob kaasa ka sotsiaalse infrastruktuuri vajadused, eeskätt koolid ja lasteaiad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra teine küsimus, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud volikogu esimees, hea abilinnapea! Ma ei saa jätta küsimata, et ega Te ometi ei andnud oma vastusega mõista, et kõik need 200 last ja 400 õpilast, 200 lasteaialast siis peavad hakkama Kesklinnas lasteaias ja koolis käima? Ega ma ometi ei saanud Teist selliselt aru? Mulle tundus, et ma sain nii aru, aga ma loodan, et Te eksisite.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Need, kes elavad seal ... meil on ju kooli mõttes on piirkonnakoolid. Ma loodan, et nad mahuvad kõik piirkonnakoolidesse ära. Mis puudutab lasteaeda, siis meil on Tallinnas üks piirkond lasteaedadele ja ka seal me leiame vabu kohti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun linnamajanduskomisjoni poolt kõnetooli Enno Tamm!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas "Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas" oma 22. oktoobri koosolekul. Ja otsustas hääletamistulemustega 7 poolt, vastu ei ole ja 1 erapooletu, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et kolmas küsimus kahjuks ei mahu meie päevakorda. Aitäh! Avan läbirääkimised! Ja sõna saab Ants Leemets. Palun!
Sõnavõtt - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud volikogu esimees! Et loomulikult on vaja see algatada ja loomulikult ma usun Tallinna Sadama plaanidesse. Aga ma juhin tähelepanu ikkagi sellele, et me peame vaatama, kuidas me selle mereäärse välja arendame, et hiljem ei oleks vaja kahetseda ja et inimesed pääseksid mere äärde.
Tallinn on väga halvasti selle waterfrondiga toiminud. Praegu pole ühtegi positiivset näidet. Võib-olla Lennusadam, jah, aga ... Ütleme, et see on oluline Tallinnale ja seda ei tohi võtta kui ametlikku asja, vaid tulebki kaaluda. Samas ütleme, see on väga vajalik projekt ja ma ise usun sellesse kindla peale. Aga ikkagi tuleb vaadata seda, kuidas saavad inimesed liikuda seal, kuidas me linna toome üha rohkem merega ühendusse. Tallinn on ju merelinn. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem sõnavõtu soove ei ole ja me saame liikuda eelnõu lõpphääletuse juurde.
Panen teie ette hääletusele otsuse eelnõu "Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 48 linnavolikogu liiget, vastu 3 ja erapooletuid ei ole ja see otsus on vastu võetud. Küsin siin lõpusirgel. Kas te soovite vaheaega?
Tallinna Linnavolikogu liikmed Tallinna Linnavolikogu liikmed
Ei!
17:53 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE155 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018 10. OE155 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Väga hea. Jätkame tööd oma järgmise päevakorrapunktiga ja selleks on "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni aseesimees Enno Tamm. Palun!
Ettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Revisjonikomisjon siis vastavalt revisjoniplaanile tutvus Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamisega aastatel 2017 ja '18. Kontrollimise eesmärgiks oli siis saada ülevaade sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamisest aastatel '17 ja '18. Kontrolliti sihtasutuse eelarve täitmist ja omaturulaekumist ning asutuse hanke- ja turundustegevust. Aga samuti vandeaudiitori poolt esitatud ettepanekute täitmist.
Revisjonikomisjon tuvastas, et sihtasutus on ellu kutsutud alustavate ettevõtete kasvu toetamiseks ning selle struktuuri kuuluvad Tallinna Loomeinkubaator ja Tallinna Design House.
Tallinna Loomeinkubaatori eesmärk on alustada loomeettevõtete arendamine ja kasvatamine inkubatsiooniteenuse abiga. Sihtasutus on oma tegevuse planeeritud eesmärgid vaadeldaval perioodil tulemuslikult täitnud. Sihtasutuse omatulu kasutati põhikirjaliste tegevuste finantseerimiseks. Euroopa Liidu struktuurivahenditest saadud toetusi kasutati projektides kavandatud tegevuste rahastamiseks.
Sihtasutuse nõukogu otsuse alusel kontrolliti avaliku sektori vandeaudiitori ... kontrollis avaliku sektori vandeaudiitor perioodil 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2018 tehtud hangete vastavust riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele. Kontrolli käigus tuvastas toona audiitor, et kehtiv hankekord ja -plaan ei olnud kodulehel avalikustatud. Alates käesoleva aasta 18. märtsist on hankekord sihtasutuse kodulehel kajastatud. 2019. aasta hankeplaan küll puudub, aga kuna riigihangete seaduse mõistes hankeid sellel vaadeldaval perioodil ka ei korraldata, Muus osas on sihtasutuse riigihangetealane tegevus vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Siit tulenevalt on revisjonikomisjon valmistanud ette Tallinna Linnavolikogu otsuse projekti, mis siis sätestab, punkt 1, võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks; punkt 2, ettevõtlusinkubaatorid on oma planeeritud eesmärgid tulemuslikult täitnud ning rahalisi vahendeid on kasutatud põhikirjaliste tegevuste finantseerimiseks; punkt 3, sihtasutusel Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid täiendada ja lisada kodulehele rohkem informatsiooni sihtasutuse majandustegevuse kohta; punkt 4, linnavolikogu kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele, ning punkt 5, otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus.
Selline on siis lühidalt revisjonikomisjoni töö tulemus vaadeldava objekti osas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas revisjonikomisjoni aseesimehele on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu ettekande eest! Kaasettekannet meil selles päevakorrapunktis ei ole. Küll aga avan läbirääkimised, kui keegi soovib sõna võtta. Tundub, et ka seda soovi ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus 37 poolt, vastu ei ole ja erapooletuks jäi 7 linnavolikogu liiget ja see otsus on vastu võetud!
17:59 Päevakorra punkti alustamine - 12. Tähesaju tee T1, 4 ja 6 kinnistu ehitusluba 12. Tähesaju tee T1, 4 ja 6 kinnistu ehitusluba
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me oleme jõudnud arupärimistele vastamise juurde! Esimese arupärimise on esitanud Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna. See puudutab Tähesaju tee T1, 4 ja 6 kinnistu ehitusluba. Ja arupärimisele vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Vabandan jah, all käib paralleelselt linnapea osalusel üks nõupidamine, kus ma ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Volinikud kõigepealt! Palun! Küsimus puudutab Tähesaju teed. Arupärimisele vastamine. Võin Teile anda materjalid, kui soovite.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ei, aitäh! Mul on olemas. Tähesaju teel on tõesti kavandatud Lidl. Paraku selle Lidliga on selline probleem juhtunud üle Eesti, kus kõikjal üle Eesti vaidlustatakse selle ehitusluba. Tegelikult ka antud kohal on see ehitusluba vaidlustatud. Huvitaval kombel vaidlustavad seda naaberelanikud, naabermajade elanikud, kes kirjutavad copy-paste ühte ja sama juriidilist teksti. See on päriselulist ... Kuna linnaplaneerimine käib nendes kohtades, vaidlustes, siis me oleme sellega kokku puutunud.
Ja üldiselt, mida ma võin selle kohta öelda, on see, et nähtavasti teatud konkurentidele see poe tulek ei ole meelepärane ja kasutatakse erinevaid võimalusi selleks, et pidurdada ühte või teist ehitusprotsessi. Kusjuures palju suuremad kaubanduskeskused, näiteks sealsamas Tähesajus, või teised objektid, mis on seal Tähesajus, mis põhjustavad palju olulisemat mõju piirkonna liiklusele, paraku sellist tähelepanu ei ole leidnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas lisaküsimusi on? Ja neid on. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma olen muidugi väga meelitatud, et linnapea Kõlvart peab nüüd minu järgi siin ootama.
Tahtsin küsida. Et kaebusega on siis pöördutud Tallinna Halduskohtusse. Et kes sinna siis täpselt pöördus ja millise nõudega siis Halduskohtusse on praegult pöördutud? Et see jäi väga umbmääraseks sellest vastusest.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sinna on pöördunud, kui ma nüüd ei eksi, umbes seitse eraisikut, kes elavad tõepoolest seal naabruses. Nad on füüsilised isikud. Nõuded on enam-vähem samad, mis on ka Teie arupärimisest tulenevad, et" me ei ole rahul liikluskoormusega ja muuga, et need võivad kuidagimoodi negatiivselt mõjutada". Midagi konkreetset tegelikult nendest nõuetest välja ei loe, sest ega seal tegelikult midagi konkreetset ka ei ole. Kohus pole seetõttu üldjuhul rakendanud ka esialgset õiguskaitset. Ma võib-olla pean vabandama, et kuna paralleelselt on samasugused vaidlused käimas ka Mustamäe linnaosas ja Lasnamäel on ka veel üks Raadiku kandis, üks sellesama ettevõtte kaubanduskeskus, kusjuures vaidlused on enamvähem ühed ja samad, advokaadi käekiri on igal pool üks ja sama. Sõltumata sellest, et inimesed on justkui erinevad, kes seal naabruses elavad, aga noh, see on päriselu lihtsalt. See on, ütleme niimoodi, et demokraatliku protsessi kuritarvitamine. Mina nimetaks seda niimoodi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna teine küsimus, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Noh, eks lobistid tegutsevad igal pool. Aga küsimus võib-olla natuke laiemalt, mis oli ka selle järelepärimisega seotud. Et kohalikud elanikud tunnevad muret ikkagi parkimiskohtade vähenemise pärast. Et Tähesaju teel vist sellel nädalavahetusel, kui ma ei eksi, avatakse ka Hortese uus keskus, et sinna inimesi ja autosid tuleb juurde. Et kuidas Te kommenteerite seda võimalikku Tallinna linna poliitika muutust, mis puudutab üldse parkimiskohtade rajamist tulevikus. Et see põhimõte "Igakorteri juurde üks parkimiskoht", ma sain aru, et linnavalitsus plaanib seda kuidagi ümber vaadata. Et kuidas te olete selle poliitikaga edasi liikumas?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Me praegu valmistame tegelikult ühte suuremat uuringut. Ma olen Teiega nõus, et parkimisnormatiivid on jäänud ajale jalgu, eriti nendes kohtades, kus me siin Lasnamäel ... Tegelikult need elanikud, kui nüüd läheneda formaaljuriidiliselt sellele kaebusele, siis elanikud, kes elavad naabermajas, kellel on täna oma kinnistul teoreetiliselt parkimisvõimalus, kaebavad selle peale, et naaberkinnistul nendel justkui parkimisõigus väheneks, mida neil ei ole ka täna. See on see faktiline olukord. Ehk siis tegelikult naaberkinnistu omaniku ülesanne ei olegi nende parkimiskohtade murekohti lahendada. Küsimus on võib-olla teede laiuses või liikluskorralduses, mis on kindlasti planeeringu küsimus ja mis neid ka otseselt mõjutab, kuid siin sellega seoses faktilisi probleeme tegelikult ei tule ette. Vajadusel tehakse reguleeritavad ristmikud. Tänavate laius juba täna ja ka homme võimaldab seal ilusti läbi pääseda. Nii et kellelgi täiendavalt probleeme juurde ei teki.
Kui aga rääkida üldiselt parkimisnormatiividest ja nende tulevikust, siis kindlasti me näeme, et täna on nad jäänud ajale jalgu. Kui me nõuaksime südalinnas või Kalamajas tänast parkimisnormatiivi, olgu see siis EVS-i puhul rakendatav või Tallinna parkimise arengukava puhul rakendatav parkimisnormatiiv -kusjuures EVS-i puhul on see parkimisnormatiiv isegi kõrgem, kui Tallinna parkimise arengukava puhul -, siis me oleksime ummikus. Sest faktiliselt, kui midagi uut ei ehitataks, siis me nõuaksime seal no piltlikult öeldes korteri kohta parkimiskoht. Me saame aru, et kui juba täna tänaval ei mahu eriti liikuma, siis sellise normatiivi nõudmine ei teeks elu kergemaks.
Nüüd on küsimus, mida ette võtta ja milline see õige parkimisnormatiiv on. Ma arvan, et siin tuleb leida see õige kompromiss. Näiteks, kui me võtame Lahekalda suure piirkonna, mida praegu hakatakse arendama. Ma täiesti esitaks iseendale küsimuse, miks peaks mina näiteks, kui oleksin arendaja, miks peaks linn sekkuma sellesse, kuidas mina ja tulevane korteriomanik määrab selle, kuidas me tulevikus parkida saame. Seal võiks olla normatiiv täiesti vaba. Mina kui ostja kaalun enda jaoks riskid, et ma tulevikus sõidan taksoga seal aint, piltlikult öeldes, kui mul ühtegi parkimiskohta ei ole. Ja kui mul see ei meeldi, siis ma ei osta seda korterit või ma ei koli siia piirkonda. Täpselt sama ka arendaja puhul. Tema jaoks on see äriplaani küsimus. Kui ta suudab sellise mudeliga müüa, siis ta suudab; kui ta ei suuda, siis ta ei suuda. Ja vabaturumajanduse tingimustes ma arvan, et sinna näiteks kompaktsete arendusalade puhul linna sekkumine ei olegi põhjendatud. Selliseid näiteid on ka erinevates linnades, kus ongi näiteks parkimisnormatiiv vaba.
Mida tooks kaasa aga üleüldine parkimisnormatiivi vabakslaskmine näiteks Tallinna linnas? Kujutame ette, kui me näiteks tänases Mustamäes või Lasnamäes või mõnes teises magalapiirkonnas ehitame keset juba täna umbes olevaid tänavaid ilma null parkimiskohata hoone. See tähendab, et piltlikult öeldes meie teiega, kes seal elasime eile, võitlesime omavahel selle üksiku parkimiskoha pärast, saame endale konkurentsi juurde. Kas see on õigustatud? Ma arvan, et ei ole. Sest linnal on piltlikult öeldes ajalooline vastutus, et ta omal ajal tegi vale parkimisnormatiiviga sinna, Nõukogude ajal küll, aga 0,5-ga korteri kohta ja see ei vasta tänastele normidele. Ja sinna peaks kindlasti linnal olema see vastutus, et ta ei luba sinna mitte vaba normatiivi, vaid kuidagimoodi dikteerib ette selleks, et mitte halvendada olemasolevate elanike olukorda. Samas me peame arvestama ka näiteks bussi või ühistranspordi lähedust. See kõik on üks paras pusle.
Ja täna me tellisime Tehnikaülikoolilt need printsiibid, mille alusel me tulevikus peaksime ... tulevikus, ma loodan sel aastal paneme paika selle uue normatiivi. Ideaalis see võiks olla elav kaart, kus me ütleme, et selles piirkonnas, kui maja asub sul siin, bussipeatus on siin, siis parkimisnormatiiv on selline. Kui sul on ... Võtame näiteks Lahekalda piirkonna. See on lihtsalt kõige paremini praegu ... Seal ei ole täna ühtegi eluaset, seal parkimisprobleem kedagi otseselt ei sega ega ei mõjuta. Täiesti arendaja ja ostja risk. Linn ei pea sinna üldse sekkuma. Kui tahate, tehke null parkimiskohta - oma mure -, kui tahate, tehke sinna 1000 parkimiskohta. Kui ristmikud ja läbilaskevõimed järgmistel tänavatel seda võimaldavad, siis see on aktsept.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Kuulan lugupeetud abilinnapead ja mind see Lahekalda nüüd ultra liberaalne lähenemine pani küll kergelt kulmu kergitama.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Lahekaldal on hetkel muide 1,0 normatiiv.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Jah. Et see on ometigi linna ülesanne seda ette näha, et meil ei tekiks niisuguseid Õismäe ja Lasnamäe ja Mustamäe olukordi, nagu nad Nõukogude ajast on tekkinud, eks ole. Tol ajal lihtsalt polnud autosid, oli lihtne põhjus, miks see normatiiv oli selline nagu ta oli.
Aga ma tahtsin täiendavalt küsida ja ma saan aru, et Te praegu kortermajade kohta veel ei ole valmis nagu ütlema, mis see normatiiv võiks olla, et töö käib selle nimel. Kaupluste või suurte kaubanduskeskuste puhul, kuidas see praegu on n-ö ette nähtud? Kuidas need normatiivid on? Kui palju te mingi suure kaubanduskeskuse puhul neid parkimiskohti nõuate neilt arendajatelt? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et suurte kaubanduskeskuste puhul me näeme tulevikus nihet. Täna, mida me tahame saavutada, on see, et nad kolivad parkimismajadesse, et piltlikult öeldes, meil ei ole kaubanduskeskuste ees automerd. Meie eesmärk on näha tulevikus ... Mis juhtub tulevikus autostumisega? Ma arvan, et tulevikus autode arv väheneb. Väheneb nii Eestis kui ka mujal. Selle asemele tulevad erinevad sõidujagamisteenused. Me näeme seda mudelit näiteks Londonis, näeme seda Singapuris või kuskil teistes riikides ja tegelikult parkimisprobleemi lahendamine linna puhul teiseneb n-ö selliste lühiajaliste parkimiskohtade loomiseks tänava äärde, et tulevikus saaks piltlikult öeldes "istuda takso peale ja tulla takso pealt ära".
Mis on näiteks meie ... Ma võib-olla tungin liialt arupärimisest kaugemale, lihtsalt et selgitada seda loogikat. Näiteks, millised on meie valikud. Et kas me teeme eraldi parkimismajad, mida saab tulevikus maha lammutada ja nende asemele ehitada midagi, mis on tulevikuühiskonnas lihtsalt mõistlikum. Kas me tahame kaotada maapealsed parkimiskohad ja viia nad maa alla. Sellel on omad plussid - me saame rohkem näiteks haljastust, kuid kallima elupinna. Ja teiselt poolt, kui me viime autod maa alla, siis me piltlikult lukustame omaniku sellesse vanasse mudelisse, sest tal on juba parkimiskoht ostetud, küll ta sinna ka auto paneb.
Need on need valikukohad, mida me peame enda jaoks analüüsima ja selle õige tee ja kompromissi leidmine ongi ääretult keeruline, kusjuures ta on ääretult keeruline ... Kui me teaks 10–20 aasta perspektiivist, milline on autokasutusmudel, siis see oleks väga lihtne. Aga kuna see kõik on ennustamatu. Me täna näeme, et linnapilti ilmusid CityBee autojagamisteenust pakkuvad autod. Täna on neid suhteliselt vähe. Kui neid on 10 korda rohkem ja nende hind on võrreldav liisinguauto hinnaga, miks peaks omama näiteks perekonnas teist autot või esimestki? Need kõik protsessid on muutumas. Nad on muutumas kogu maailmas ja väga kiiresti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kuna Te ise avasite selle osa, siis ma heameelega jätkaks sellega. Et selle sama kinnistu kõrval on Selver, mille parkimiskohtade vahele te ei nõua puid või mingit muud rohelust, et nende samade CityBeede osas linn ise ei ole asunud mingile koostööle sellisel moel, mis tegelikult soodustaks seda autodest loobumist. Et mis täpselt on tegelikult need asjad, kuidas linn siis püüab sellesse tulevikku jõuda, kus neid autosid on vähem? Et ma senimaani näen kogu aeg autostumise kasvu. Ma näen iga nagu n-ö linnapoolse tegevuse osas, et tegelikult see ei ole aidanud seda autostumist takistada. Et mis on need asjad, mida Te tegelt rohkem teete? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on kaks, küsimuses on kaks poolt. Esimene, mis puudutab Tähesaju nii Selverit kui ka üldse seda piirkonda, see on paepinnas. Sinna väga hästi puid istutada on keeruline. See piirab ka haljastuse võimalusi nimetatud piirkonnas.
Mis puutub autostumise kasvu. Ma arvan, et Tallinnas jätkub autostumise kasv veel mõnda aega. Mida Tallinn teeb, on see, et me praegu eeskätt keskendume Tallinna väiksele ringteele, mis võimaldab kesklinnast ümbersõitu. Pärast seda me võime minna sügavamale nende plaanidega, mis olid näiteks peatänav, või miskit muud, mis oleks kardinaalselt ja päeva pealt ümber kujundanud Tallinna logistika.
Kindlasti meie eesmärk on luua täiendavat motivatsiooni istuda ühistranspordisse. Selleks me näiteks järgmisel aastal soetame 100 või enam uut bussi, mis viib tänase bussi keskmise vanuse tunduvalt allapoole. Ehk siis piltlikult öeldes, kui mul on valida alternatiivi vahel, kas ma sõidan autoga või ma sõidan bussiga, siis kindlasti ma sõidan bussiga, kus see on mugavam, puhtam ja ilusam. Meie eesmärk on tekitada võimalikult palju alternatiive, mis võimaldab lihtsamini loobuda isiklikust sõiduautost. Sest jah, tulevik ei ole kindlasti mitte isiklikul sõiduautol põhinev mudel. Sellest me anname kõik aru. Kuid selle tuleviku kaugus ei ole meile veel teada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk teine küsimus, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selle bussiliikluse ja selle Tähesaju ja nende paepinnaste osas. Paepinnaste osas on väga selgelt võimalik ikkagi neid puid sinna tahtmise korral tekitada kaevates piisava augu ja panna sinna pinnast. Aga no see selleks, on ju.
Et tahan tagasi tulles nii-öelda linna üld- ja selle transpordi küsimuste poole peale. Bussiliikluse osas teil on praegu 100 bussijuhti puudu. Teil on selgelt murekohad, kuidas tagada piisavalt kiirust, piisavalt ümberistumisse, selle vahemiku väiksust, mis senimaani on inimesi hoidnud autode juures. Et mis on see asi, mida te siis tegelikult rohkem hakkate ikkagi tegema? Et mis ... et ma praegu nagu ei näe seda kvalitatiivset vahet. Et senimaani on kogu aeg autostumine kasvanud, senimaani on kogu aeg kõik need asjad on selles osas nagu linnavalitsuse poolt läbi kukkunud, aga seda nagu sisulist muutust, mis nagu peaks ... Hakkab niimoodi, et kasvõi kõik need CityBeed või mingid muud lükatakse tegelikult kõrvale, et siis noh, mis seda toob, selle muutuse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Mul on keeruline mõista selle küsimuse sisu. Seal oli nii palju erinevaid aspekte. Et ma ei tea, kas Teil endal vahepeal sassi ei läinud? Võib-olla on ka ajas küsimus. Et mu tööpäev algas täna kell 7 hommikul ja võib-olla on selles küsimus.
Aga seal ei olegi ühte retsepti. Linna strateegiline eesmärk sai võetud 2012 - tasuta ühistransport. Kui vaadata laiemat pilti, see oli kõige suurem strateegiline eesmärk. Mitte ainult selleks, et see oleks tasuta ja et see oleks valimiste eel, nagu paljud erakonnad seda armastavad esitleda. See oli strateegiline suund selles suhtes, et me saame aru, et meie tänavate läbilaskevõime on maksimumil. Edasi koos sellega tulid ka ühistranspordirajad, mis on samuti strateegiline suund, et me üritame tõsta ühistranspordi kiirust, et ta oleks alternatiiv. Täpselt samuti me täna koos iga tänava rekonstrueerimisega teeme kergliiklusteid, mis on samuti alternatiiv. See, et erasektor pakub kõrvale erinevat sõidujagamisteenust, see on ka alternatiiv. Kas Tallinn peaks seda kuidagi soodustama? Me vähemalt seda ei takista. Meil on alati see küsimus, kuivõrd palju me peame eraettevõtlusesse tungima, eraettevõtjad tavaliselt ütlevad, et "ärge segage, see on juba kõige suurem teie abi". Me ei ole neid seganud vähemalt. Me ei hakka ise linna poolt sõidujagamisteenust pakkuma, sest see on paraku mugavusteenus.
See on kompleks, kuhu me liigume. Ma ütlen, et kõige suuremad sammud, mis on edasi, mida mina näeksin, mis tõstaksid ühistranspordi kasutamise kvalitatiivselt teisele tasemele, on Tallinna väike ringtee. On parem busside kvaliteet, on liinigraafiku ümbertegemine, tihendamine, mis eeldab tõepoolest bussijuhte, keda meil on puudu täna, hetkel 50, mitte 100. Aga muidugi, mida rohkem, seda kergem manööverdamisruum meil on ja seda võib-olla paremat kvaliteeti me saame bussijuhtidelt, noh inimlikku kvaliteeti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale selles arupärimises rohkem täiendavaid küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
18:18 Päevakorra punkti alustamine - 13. Põhja-Tallinna liikluskoormusest 13. Põhja-Tallinna liikluskoormusest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga tõesti ärge väga kaugele minge, sest ka järgmine arupärimine on abilinnapea Andrei Novikovile. Ja selle on esitanud Siim Tuisk ning see puudutab Põhja-Tallinna liikluskoormust. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Olen vastanud Teie küsimustele kirjalikult. Kui Teil on täiendavaid küsimusi, hea meelega vastan ka suuliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja täiendavateks küsimusteks on nüüd ka võimalus. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah. Küsimus on selles. Et kuna Te ise seal mainite, et Teie hinnangul on nendel ristmikel 1300 autot võimalik maksimumina veel mahtudesse panna. Ja vaadates seda tegelikku statistikat, siis kohe, kui Volta ja Krulli arendused on realiseeritud, mis on juba praegu põhimõtselt nagu ehitamisjärgus, on ju, siis tegelikult on see autode hulk saavutatud. Siis on need ristmikud juba tipptunnil täis. Aga meil on detailplaneeringud välja antud Teie enda linnavalitsuse hinnangul vähemalt 22 000 inimese jaoks. Tegelikud hinnangud on seda kuni kaks korda suuremaks pidanud, aga no vähemalt 22 000 arvate, et tuleb.
Senise statistika põhjal on pooltel nendel inimestel vähemalt auto. Kuidas Te saate öelda, et neid on 1300 autot? Et see nende ristmike mahutavus, mida Te seal arupärimisel vastate, et sellest piisab ja need ei saa lähemat aega täis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ristmike läbilaskevõime on ... need andmed on tulnud Tallinna Transpordiametist ja nad on arvutuslikud läbilaskevõimed. Kohati on ka, nad põhinevad loendustel ja liiklusmudelitel. Nii et mul ei ole põhjust neid mitte usaldada. Vähemalt ma ise, seistes seal ristmikul, ei saa öelda, et see number ei vasta tõele, ilma et spetsialistid oleks selle arvutuse teinud.
Mis puudutab Krulli ja Volta planeeringute realiseerimist, siis Krulliga, ma arvan, läheb veel 3 aastat, mitte vähem, sest nemad on hetkel algatamise staadiumis. Volta - mitte vähem kui 3 aastat ja samuti nende realiseerimine on etapiviisiline.
Põhja-Tallinn on tõepoolest üks keerulisemaid liikluskoormuse mõttes. Ja need piirkonnad, mis sinna tekivad, elamupiirkonnad või äripiirkonnad, meie eesmärk on mitmekesistada see ala, et seal oleks nii elamist kui äripinda. Siis on ka seda rännet, et hommikul tööle ja õhtul koju, vähem. Põhja-Tallinn on tõesti see piirkond, kus tuleviku liikumine saab üha enam ja enam olema mugav ühistranspordil. See on fakt, sinna ei ole midagi parata.
Ajalooliselt, eriti Kalamaja piirkond, on ajalooline piirkond, iga ajalugu on jätnud ka oma tänavate laiusesse piltlikult öeldes jälje, kuhu tänane autodehulk lihtsalt ei mahu. Jah, see on tõsi, et tulevikus, kui te ostate endale korteri näiteks Volta või Krulli või sinna kanti arendusse, siis te peate arvestama, et te nähtavasti ei saa autoga liikuma nii kiiresti kui see kiirus on täna. Samas tramm jääb endiselt sama kiireks. Või need teised liiklusvahendid, mis on ühistranspordivahendid, saavad seal olema sama kiired. Samuti ka paraneb kergliiklusteedevõrk või tekivad muud liiklusvõimalused, mis võimaldavad teil näiteks kesklinna suunas liikuda suhteliselt sama kiiresti kui täna, sõltumata sellest, et vahepeal on elanike arv tugevasti kasvanud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Vaadates seda arupärimist ei saa jätta mitte küsimata. Et Teie vastuses on üks selline lause eraldi välja toodud, et "Vaatluse põhjal saame kinnitada, et Põhja-Tallinnas kasutatakse teistest linnaosadest rohkem jalgrattaid". Et kas nende vaatluse tulemustega on kusagil võimalik tutvuda või kes need vaatlused läbi viis või kas see mingi uus selline akadeemiline mõiste, mille järgi siis Tallinna linna n-ö vahekoridori planeeritakse, et see on vaatlusmeetod?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Vaatlus on muide täiesti õige, akadeemiline meetod. Ma usun, et ka Teie olete oma töös ja õppes sellega kokku puutunud. Aga isiklikult olen vaadelnud näiteks erinevaid linnaosasid ja ma võin Teile kinnitada, et näiteks mööda Telliskivi tänavat sõidab keskmiselt enam jalgrattureid kui näiteks Lasnamäe vahel või näiteks Sõpruse puiesteel. Nii et täiesti objektiivne. Ka minu arvates, kui ma vaatan tänavapilti, siis see on umbes sama objektiivne nagu vaatluse põhjal võib järeldada, et Stroomi rannas või Pirital jalutatakse keskmiselt suvel rohkem bikiinides kui Raekoja platsil.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Väga huvitav tähelepanek. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mis on need transpordiühendused, mida Te siis plaanite lisada? Kus on see uus tramm, kus on see kergrongiliiklus nende vanade raudteerööbaste baasil? Kus on need tegevused ja kus on see rahastus selle jaoks? Sest ma ei näe nende linna eelarves või linna strateegilise n-ö eelarves planeerimise mahtude osas. Et kõik see on väga ilus, aga raha ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kas siin oli küsimus või oli see Teie mõte, mis lõppes ilma küsimuseta?
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ei. Kus on need trammid, kus on need kergliiklusteed? Kus on raha kõige selle jaoks, mida oleks vaja, et ...
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Raha kindlasti tekib õigel ajal linnaeelarvesse. Kergliiklusteed lahendatakse jooksvalt. Näiteks järgmisel aastal alustame Vana-Kalamajaga, mis loob täiesti teistsuguse liiklusmudeli ka Kalamaja piirkonda, kus on enamasti jällegistki suund sellele, et on üleminek tänaselt automudelilt tulevasele kergliiklustranspordile. Trammitee muide on täna juba olemas. See, kas sinna juurde näiteks tänaste raudteerööbaste asemele tehakse läbi Ristiku viadukti kergliiklustee kuni praktiliselt Stroomini, linnaplaneerimises on need projektid tehtud. Nüüd on käimas läbirääkimised Eesti Raudteega, et see maatükk ka kätte saada. Kui see on kätte saadud, siis võib teha konkreetseid, kaasa arvatud projekteerimise rahastamise plaane. Nii et see kõik tuleb järk-järgult. Samuti nagu tuleb järk-järgult elanike juurdekasv, mis tingivad ka need objektiivsed vajadused.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud abilinnapea! Ma püüan siis lühidalt, vaatamata hilisele õhtutunnile küsimuse formuleerida. Et loomulikult vaatlusmeetod on ühe võimalusena olemas. Ma lihtsalt kordan oma küsimust selles osas, et kas nende vaatluste, just mitte nende bikiini, vaid jalgratturite osas, et kas nende tulemustega on võimalik ka kuskil tutvuda. On ka näha, et kui kaua seda tehti, kui pikalt, millistes piirkondades veel v.a Telliskivi tänav. Et selles osas, et mis see meetod oli, et kuidas seda vaadeldi? Et see jäi vastuses arusaamatuks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kõige suurem värskelt tehtud jalgrattateede või kergliiklusteede võrgustik, ma arvan, et on just nendes piirkondades ja seetõttu on ka objektiivne, et seal seda rohkem kasutatakse. Sest kui on loodud võimalused, keskmisest paremad võimalused, siis neid ka kasutatakse. Samamoodi näiteks, kui me Pirita tee äärde läheme, seal on olemas suurepärane kergliiklustee ja seetõttu on seal ka rohkem jalgrattureid. See on täiesti objektiivne vaatlusetulemus, milleks ei ole vaja teostada eraldi akadeemilisi uuringuid, või mida on võimalik igaühel oma silmaga n-ö veenduda ka kohapeal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, aitäh, hea abilinnapea! Et see on äärmiselt meeldiv, et erinevaid akadeemilise lähenemise meetodeid siin õhtul tutvustatakse. Aga üldiselt tavalise lehelugejana ja seal kandis aeg ajalt liiklejana, ma siiski tunnistan mõningast murelikkust, kui ma loen pealkirja, et noh sinna võiks veel rohkem autosid ristmikule mahtuda. Et see tegelikult on ju, nähtavalt on probleem, ilma pikema seiramise ja vaatluseta võib öelda, et seal on probleem, pidevalt. Ja ma küsiks, et mis need plaanid on trammide, kõikide muude uute lahendustega. Et Te põgusalt puudutasite. Aga kirjeldage seda siis võib-olla korra veel.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui sinna tekib ... ütleme, elanikke juurdekasv on selline mitte hüppeline, vaid järk-järgult toimuv nähtus ... Et täna olemasolev ühistranspordivõrk ja teedevõrk lahendab Põhja-Tallinna murekohad ära. Ma olen nõus, et kohati on seisuajad mõnel ristmikul keskmiselt suuremad. Kuid kui me vaatame puhtmatemaatilist mudelit, mis oli ka küsimuse sisu, kas konkreetne ristmiku läbilaskevõime võimaldab tipptunni ajal lisada sinna täiendavalt, siis jah, see matemaatiliselt on võimalik.

Tulevikus, ma kindlasti olen Teiega nõus, et ma üldse ei varjagi, et Põhja-Tallinn saab olema transpordiküsimuses üks keerulisemaid piirkondi. Kaasa arvatud ka selle tõttu, et Põhja-Tallinn on ainus Tallinna linnaosa, millel ei ole piiri näiteks naaberomavalitsusega. Ainus sisuline Kesklinna linnaosa on Põhja-Tallinn tegelikult. Et seetõttu nad kõik peavad liikuma esialgu Kesklinna või mõnda muude linnaossa. Et nende, ütleme, ka tema kuju ja ajaloolise kujunemise põhjused, ajaloolise kujunemise taust ongi selline, et sinna paraku neid väikseid puumaju ei ole võimalik laiali lükata, et sinna laiemat teed teha. Ja ka see laiem tee ei aitaks tegelikult nii väga palju. Seetõttu ma arvan, et Põhja-Tallinn a) on juba täna see piirkond, kus me faktiliselt nõuame väiksemat parkimisnormatiivi, kui näevad ette standard või Tallinna parkimise arengukava. Kohati me ütlemegi, et me ei nõua ühtegi parkimiskohta. Tulevikus ma arvan, et need arendused, mis on Põhja-Tallinnas, nad saavad olema ka keskmisest väiksema või null parkimisnormatiiviga, mis on täiesti objektiivne lähtuvalt nendest oludest.
No me peame aru endale ka andma, et mis on meie alternatiiv. Kas me jätame Krulli ja Volta, endised tehasealad selliseks, nagu nad on?! Või me võimaldame nad teha korda, tuua sinna elu, et ta hakkaks tööle? Sest potentsiaal Põhja-Tallinnal on, kaasa arvatud näiteks needsamad Krullid ja Voltad, kujuneda n-ö uueks Kalamajaks. Oi, vabandust, uueks Telliskivi piirkonnaks, et kus hakkab käima nii päevane kui öine elu, kus tänu erinevatele võimalustele tekivad ka töökohad. Nii et see potentsiaal on minu arust väärt kasutamist.
Või mis on meie alternatiiv? Kas me ütleme, et jätke kõik nii, nagu on? Pange ainult kõrgem aed, et sinna ei roniks enam asotsiaalid ja ei oleks tulekahju. Need on need alternatiivid. Kindlasti me anname aru, et see tekitab rohkem liikuvusprobleeme. Kuid arvestades seda ajaloolist konteksti, mis seal hoonete näol on, näiteks need ajaloolised või muinsuskaitselised erinõuded, siis me peame andma ka teatud, võimaldama teatud ehitusmahtu, mis oleks päeva lõpuks ... mis teeks päeva lõpuks selle äriprojekti äriprojektiks, mitte sotsiaalprojektiks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Mina arengut toetan ja mulle Põhja-Tallinn väga meeldib. Seal elavad inimesed ka.
Nüüd õhtu lõpuks ka väike selline konksuga küsimus. Et sinna on tulemas üks hästi suur arendus tulevikus. Kas selle raames on ka meil erinevad liiklus- ja transpordilahendused läbi mõeldud? Ma mõtlen just neid Märt Sultsi kasiinosaari. Et kuidas nendega läheb?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
No see on nüüd üks väiksemaid arendusi Põhja-Tallinnas tegelikult. Ja seal arvestades sellega, et tegu on peamiselt äripindadega, siis seal on parkimisnormatiiv üldiselt keskmisest väiksem. See, et Te neid Sultsi saarteks nimetate, see on Teie retoorika. Selles suhtes, nad on ametlikult täiesti teistsuguse nimega ja hetkel neid veel ei eksisteeri. Nendel saartel on ka omad nimed olemas. Nii et, kas nad tekivad või ei teki - volikogu on andnud oma nõusoleku, et nad tekiks. Ma ei näe nendes midagi halba.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole ja ka see arupärimine on sellega vastatud. Aitäh!
18:32 Päevakorra punkti alustamine - 14. Vene Kultuurikeskus 14. Vene Kultuurikeskus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Vene Kultuurikeskust. Selle on esitanud Priidu Pärna ja vastama palume abilinnapea Vadim Belobrovtsevi. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Tegelikult ma ... Kui ma tavaliselt ütlen, et ma vastasin sellele kirjalikult, vajadusel saan vastata lisaküsimustele suuliselt. Praegu ma ütlen, et ma vastasin sellele eelmine kord ka suuliselt. Et ma võin ka lisaküsimustele vastata veel kord, vajadusel, sest absoluutselt analoogne arupärimine oli esitatud ka eelmine kord, kui ma siin olin. Nii et ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun! Teie võimalused registreerida küsimus ja küsida. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No ma küll ei mäleta, et ma oleksin sama küsimust kunagi varem juba esitanud, aga võib-olla siis oli keegi teine. See, mis siin Vene Kultuurikeskusega keset Tallinna linna on juhtunud, on muidugi väga piinlik lugu.
Mul on selle järelepärimise põhjal tõesti küsimus. Et punktis 1 Te vastate, et Vene Kultuurikeskuses on toimunud personalikoosseisu muudatused ja punktis 6 ütlete, et Vene Kultuurikeskuse koosseisu optimeerimine on praegu läbi vaatamisel. Et see vastus on tulnud septembri keskel. Et mis seisus see personali koosseisu optimeerimine praegult siis on?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Aini, oskad Sa sellele küsimusele vastata, et mis personaliga seal praegu toimub?
Sõnavõtt - Aini Härm Aini Härm
Tere õhtust! Oskan vastata küll. Mul ei ole küll täpset koosseisu nimestikku, kuid nii palju võin kinnitada, et 1. jaanuarist, kui hakkab kehtima uus eelarve, hakkab kehtima ka uus koosseis. On ümber vaadatud kõik need kohad, mida ei ole Vene Kultuurikeskuse sisutegevusteks vaja. Näiteks nagu valvurikohad, keda seal oli praegu üle viie. Samamoodi on üle vaadatud garderoobiinimeste, koristajate, kojamehe töökoha vajalikkus ja teatud kohtadele on juba kuulutatud välja hanked ja ostumenetlused, et osta neid teenuseid sisse vastavat teenust osutavatelt ettevõtjatele või ettevõtetelt, kes selle ostumenetluse siis võidavad. Aga jah, see muudatus toimub 1. jaanuarist, me ei ole seda teinud keset eelarveaastat. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud abilinnapea! Kuna tegelikult jah, teine kord Te vastate sellele küsimusele. Millega on seotud nii suur huvi Vene Kultuurikeskuse vastu? Mis Te arvate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tõepoolest kolleeg Priidu Pärna võib-olla eelmine kord ei pannud tähele, et kolleegid teisest fraktsioonist juba esitasid enam-vähem samasuguseid küsimusi täpselt samal teemal. Nii et ma oletan, kui teema oli kuumaks kütetud meie ajakirjanduse poolt nagu, siis arvatavasti tekkiski nii mõneski volikogu liikmes selline soov nagu seda küsida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Priidu Pärna teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Tänu! No ma arvan, et suur tähelepanu on ikkagi tingitud sellest, mis korralagedus seal on valitsenud ja ka sellest, et tegemist on tõesti Tallinna kõige rohkem valvatud asutusega, kuna seal töötab viis valvurit. Aga ma tahtsin küsida veel selle teksti põhjal. Punkt 1, linnavalitsus ütleb, et me jälgime sisekontrollisüsteemi toimimist Vene Kultuurikeskuses. Et kas Te nüüd kirjeldaksite, kuidas see sisekontrollisüsteem täna Vene Kultuurikeskuses toimib ja kas on plaanis linnal endal veel teha järelauditit?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Vastus teisele küsimusele. Ikka on võimalik. Vajadusel ka teeme. Ja vastus esimesele küsimusele, ma jällegi delegeerin Ainile, kuna tema on detailidega nagu rohkem kursis kui mina.
Sõnavõtt - Aini Härm Aini Härm
Vastan küsimusele, kuidas me jälgime, et sisekontrollisüsteem toimiks. Kõige suuremad rahulolematused siis auditis olid välja toodud just selle osas, et ei olnud päris selge näiteks, kuidas toimib suure saali kasutusse andmine. Me oleme igatepidi nüüd seda süsteemi tõhustanud ja nüüd toimub suure saali üürileandmine selliselt, et kooskõlastusring maja sees on päris suur, seda ei otsusta enam üks ega kaks inimest, vaid inimeste arv on suurem. See kõik on kirjalikult fikseeritud, mitte nii nagu vanasti. Ja täpselt samamoodi oleme palunud ka Vene Kultuurikeskusel kõiki toiminguid, mis on seotud finantsvaldkonnaga, dokumenteerida eelnevalt, koheselt selle mõttega, et olekski see n-ö sisekontroll asutuse sees ka tagatud kirjalikus vormis.

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Selles arupärimises tundub, et rohkem küsimusi volikogu liikmetele ei ole. Aitäh ja see küsimus on vastatud.
18:38 Päevakorra punkti alustamine - 15. Tallinna haridusasutuste tuleohutusest 15. Tallinna haridusasutuste tuleohutusest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja meie tänane viimane päevakorrapunkt on arupärimisele vastamine. See puudutab Tallinna haridusasutuste tuleohutust. Ja Annela Ojaste arupärimisele vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Sai kirjalikult vastatud, kui lisaküsimused on olemas, siis heameelega vastan ka neile.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja lisaküsimusi on. Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea abilinnapea! Et Te vastasite siin kirjalikult, et linn suhtub väga tõsiselt sellistesse probleemidesse nagu näiteks evakuatsiooniteed ja tuletõkkeuksed ja noh, kõik see, mis ei ole nagu lasteaia eelarveline tegevus. Me siin enne istungi algust vaatasime ühte fotot, mis on aastast 2017 ja praegu on olukord täpselt samasugune. See on ühe lasteaia evakuatsioonitrepp. See on, noh, ütleme nii, et ohtlik. Aga mu küsimus on selline, et kas me peame ..., et kas Te peate võimalikuks, et neid evakuatsioonitreppe saab vahetada ka enne seda, kui hoone renoveeritakse? Või me peame tõesti ootama aastani 2030? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kui Te juba mainisite aasta 2030, on see aasta, kus põhimõtteliselt kõik meie lasteaiad peavad olema remonditud ja rekonstrueeritud. Me teeme seda igal aastal. Näiteks järgmisel aastal on neli lasteaeda, mis lähevad täisrekki ja niimoodi see hakkab juhtuma põhimõtteliselt igal aastal kuni aastani 2030. Nii et ma arvan, et nii mõnigi lasteaed ei pea nagu seda kindlasti ootama nii kaua, et renoveerimist saada.
Aga kui rääkida evakuatsioonitreppidest, siis me jooksvalt remondime nad ära. Et me teeme nagu väga palju jooksvat remonti tegelikult väga paljudes lasteaedades. Ja kui vaatame nagu seda, noh nimetame seda raportiks, mida siis esitas Päästeamet, siis tegelikult me näeme, et mingigi probleem oli neil leitud 19 lasteaias, mis on umbes kuni 15% ütleme kõikidest meie lasteaedadest ja lõviosa nendest probleemidest olid siis sellised väiksemad asjad. Noh siin võib loomulikult öelda nagu, et selles valdkonnas nagu väiksemaid asju ei ole nagu sellepärast, et see on kõik nagu selline riskifaktor, aga no kindlasti ei ole kõik need probleemid sellised, nagu näiteks evakuatsioonitrepi mittevastavus tingimustele.
Nii et selles mõttes ma arvan, et selliseid suuremaid probleeme on meil üksikuid ja me kindlasti tegeleme nendega. Eile komisjonis minu teada Päästeameti ametnik rääkis sellest päris pikalt ja tegelikult tunnustas linna selle töö eest, mida me selles valdkonnas teeme.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud abilinnapea! Me kavatseme Haaberstis kontrollida Teie juttu, kas kõik vastab nõuetele. Et see ei ole nagu päris ükskõik, et kui tuleohutuse nõuetele ei vasta ja ettekirjutused on näiteks täitmata. Nii et, ei olegi õieti küsimust. Et Te peate olema ise veendunud, et tuleohtlikke lasteaedu ei saa pidada.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah. Noh ütleme niimoodi, kui sul on 126 lasteaeda nagu, siis on päris suur töö veenduda, et igas lasteaias nagu iga viimane asi nagu on siis vastavuses mingisuguste tingustega. Aga me kindlasti töötame selles suunas. Ja ma võin öelda nagu, et ainult sellel aastal on siis tuleohutusse meil investeeritud rohkem kui pool miljonit, kui me räägime lasteaedadest. Ja ütleme niimoodi, et ka selle aasta septembriks siis kõik lasteaiad olid meie poolt kontrollitud. Teemaks oli just konkreetselt turvalisus ja ohutus laste jaoks. Ja kõik lasteaiad nagu said omalt poolt siis nagu meile esitada need kohad nagu, mida nemad näiteks nagu peavad probleemseteks ja meie lahendame neid probleeme ükshaaval. Nii et selles mõttes see on pidev, püsiv protsess, mis käib aastast aastasse ja neid ettekirjutusi on aina vähemaks jäänud iga aastaga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Ma muidugi arvan, et erinevalt Teist, et tuleohutusnõuded ei ole mingisugused nõuded, aga las see jääb Teie südametunnistusele.
Mul on lihtne küsimus, et äkki Te siis võtaksite lühidalt kokku või paneksite siia uue punase joone või aastaarvu, et mis hetkeks siis tegelikult kõik need lasteaiad, olgu neid siis 126 ja töö nii suur kui tahes, saab tehtud. Et kõik, kes täna oma lapsi lasteaeda viivad, saavad kindluse, et nad tegelikult ei saa see lasteaed tuleohutuks siis, kui nende laps tegelikult juba on ülikoolis. Et mis see aastaarv võiks olla, siis kui me räägime, et see probleem on lahendatud?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Esiteks. Kui ma ütlesin, mingisugustele tingimustele, ma ei pidanud silmas konkreetselt nagu tuleohutustingimusi. Aga neid tingimusi on küll ja küll nagu ja siis ma sellepärast ütlesingi, et mingisugused tingimused. Neid on hästi palju, nii et tööd on ka palju.
Aga kui rääkida nagu konkreetsetest tähtaegadest, siis see tähtaeg ongi nagu jooksev tähtaeg, et selles mõttes need probleemid peavad olema lahendatud kohe, kui me saame sellest teada nagu ja me sellega tegeleme. Kuna neid probleeme nagu ikka juhtub sellepärast, et meil on päris palju lasteaiamaju nagu, mis on väga vanad juba ja siis põhimõtteliselt vajavad juba korralikumat remonti ja see puudutab ka loomulikult neid evakuatsioonitreppe näiteks, siis kindlasti seda tööd, nagu ma ütlesin, on päris palju, aga me jooksvalt nagu lahendame neid olukordi ja kui vaadata näiteks evakuatsioonitreppidest konkreetselt, siis on sellel aastal meil vastavusse viidud kuus lasteaeda ja need tööd läksid maksma 122 000 eurot. Nii et töö käib, nagu ma ütlesin, igal aastal. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea abilinnapea! Nii hea on kuulda, et see on Teil selline südameasi - tõesti väga oluline teema - ja siis Te kindlasti ka oskate mulle öelda, et milline siis nüüd on see järgmine lasteaed, kus amortiseerunud evakuatsioonitrepp välja vahetatakse. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Niimoodi peast nagu ei saa seda ei öelda, aga ma võin loomulikult pöörduda oma kolleegi poole. Et Rainer Rannala siis on meie Haridusameti ametnik, kes väga konkreetselt vastutab just nende teemade eest.
Sõnavõtt - Rainer Rannala Rainer Rannala
Tere õhtust! Saan öelda seda, et järgmine lasteaed on Mardi Lasteaed, kus hetkel tööd käivad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Ma tunnustan ka abilinnapead, et töö on kätte võetud ja ma arvan, et suur töö tuleb tegelikult teha kiiremini kui aastaks 2030. Aga see sama pilt, mida me näiteks nägime volikogu istungil, sellele on viidatud juba aastast 2017. Täna on aasta 2020 ehk siiski, kas Te ei arva, et ka meie eelarve puhul, mis on pea 800 miljonit eurot, see 0,5 miljonit, et äkki peaks selle aasta või järgmise aasta eelarves selle numbri üle vaatama ja seda protsessi kiirendama. Et tuleohutusnõuete vastavusse viimine ei ole jooksev töö aastast aastasse, vaid me ikkagi teeksime selle maksimum aastaga ära. Kas Te ei arva, et see oleks mõistlikum lahendus?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! See peab olema jooksev töö, sellepärast et kuna kõik hooned vananevad ja kuluvad, siis loomulikult uued probleemid tulevad päevavalgusele. Nii et see peab olema jooksev töö, nende probleemide likvideerimine. Aga nagu ma ütlesin, et neid hooneid, kus näiteks evakuatsioonitrepid on probleemiks, neid ei ole peaaegu üldse alles jäänudki nagu, sellepärast et see probleem on meie poolt juba ära lahendatud ja mul on raske kommenteerida konkreetset pilti või lasteaeda, kui ma ei tea, mis lasteaiast me konkreetselt räägime nagu. Et võib-olla see on ka juba ammu ära tehtud. Aga mul on selles mõttes nagu raske seda kommenteerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole ja seegi arupärimine on vastatud.
Head kolleegid, ka meie tänane päevakord on läbi arutatud ja tähtsad otsused teie poolt vastu võetud. Aitäh! Järgmine linnavolikogu korraline istung toimub 14. novembril käesoleval aastal. Suur tänu tänase eest ja kohtumiseni! Istung on lõppenud.
18:47 Istungi lõpp