Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 14.11.2019  
Istungi number: 19  
Istungi aeg: 16:00 - 19:08  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-14.11.2019.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Tere õhtust! Alustame oma 14. novembri 2019. a istungiga.
Kõigepealt informeerin teid muudatustest linnavolikogu koosseisus. Tallinna linna valimiskomisjoni 7. novembri käesoleva aasta otsusega number 28 lõpetati Remo Holsmeri volitused linnavolikogu liikmena alates 1. detsembrist - suur tänu, Remo, kõikide nende aastate eest linna teenistuses - ning linnavolikogu liikmeks nimetati Liina Hermaküla. Sama otsusega pikendati Urmas Espenbergi volituste peatumist 8. veebruarini järgmisel aastal ning volikogus jätkab 8. veebruarini järgmisel aastal ning volikogus jätkab Kairet Remmak-Grassmann.
Nüüd palun registreeruda nendel volikogu liikmetel ja ka linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Selleks saate vajutada puldil klahvi "Kõne". Tundub, et neid soove volikogu liikmetel ei ole.
Nüüd asume tänase päevakorra juurde! Meil on päevakorra projektis neli punkti. Oma soovist ettepanekute osas päevakorda saate anda märku kas käega või vajutades klahvile "Sõna". Anto Liivat on andnud teada, et ta ei soovi 4. päevakorrapunktis toodud arupärimisele suulist vastust ja piirdub kirjalikuga ning on teinud ettepaneku see päevakorrast välja võtta.
Kui teisi muudatusettepanekuid päevakorda ei ole, siis kolmepunktilisena panen selle päevakorra teie ette hääletusele. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt oli 52 volikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud!
Nüüd enne päevakorra menetlemise juurde asumist on kõikide fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel võimalik esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga ja registreerida saate ennast sõnavõttudeks nüüd, juhul kui see soov on. Ja esimesena saab sõna Õnne Pillak. Palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, head linnavalitsuse ja volikogu liikmed! Ma olen siin puldis täna sellepärast, et märkida ära üks oluline tähtpäev. Nimelt 17. novembril, s.o pühapäeval, on ülemaailmne enneaegsete laste päev. Ja Eesti on osalenud seal teavituskampaanias, kus erinevad linna vabaajaveetmise asutused valgusega värvitakse sirelilillaks. Ja eelmine nädal ma tegin nii linnapeale kui ka volikogu esimehele ettepaneku, et Tallinna linn võiks samuti osaleda selles teavituskampaanias. Sest kuna ma ise oman seda kogemust, mis tähendab enneaegsete laste kasvatamine ja kui oluline on perekonnale see, just see tugi, mitte ainult füüsiline või materiaalne, vaid ka see emotsionaalne tugi, siis see, et Eesti pealinn osaleks sellises teavituskampaanias, on väga suur asi. Mul on hea meel selle üle, et järgmisel pühapäeval Vabaduse platsis pannakse põlema siis lillad valgustid ehk siis Tallinna linn väga märgiliselt osaleb sellel teavituspäeval ja aitäh selle eest! Ma loodan, et ka edaspidi ettepanekud, vahet pole, kes neid teeb, kas opositsioon või volikogu liige ükskõik millisest reast, mis puudutab lapsi ja noori, siis nad leiavad samasuguse heakskiidu ja me pingutame koos selle nimel, et kõigil lastel oleks nii Tallinnas kui Eestis parem tulevik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Anto Liivat, palun!
Kõne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Austatud juhataja, head kolleegid! Meie tänases päevakorras on kõige olulisema punktina linna 2020. aasta eelarve. Ja kuivõrd detailsed ning põhjalikud eelarvearutelud seisavad volikogus alles ees, on täna põhjust rääkida suurest pildist.
Ja suur pilt ütleb meile esiteks seda, et linn on nautinud häid aegu. 5 aastaga on kasvanud eelarve 300 miljoni euro võrra ja eelarvestrateegia järgi peaksid linna tulud olema 4 aasta pärast veel 135 miljoni euro võrra suuremad kui käesoleval aastal, usutavasti ja loodetavasti veelgi enam.
Mõistagi on meie ees olevas eelarve projektis üksjagu häid asju, positiivseid märke. Paraku kõige suuremas plaanis läheb kõik samamoodi edasi. Tallinna TV ainult osaline sulgemine on selles mõttes hea näide, et ühelt poolt nagu tasuks ja tahaks kinni panna, aga päris kinni panna ei saa, sest sellega on seotud inimeste töökohad ja Keskerakonna napp häälte ülekaal linnavolikogus. Niisiis üks oluline asi ja vaata et ehk kõige olulisemgi, mis võrreldes eelmise eelarve menetlusega muutunud ei ole, on just nimelt see jõudude vahekord, kus Keskerakonna fraktsiooni iga liige teab endiselt, et just temast sõltub erakonna ainuvõimu püsimine Tallinnas, erakonna hea valimistulemuse saavutamine linna vahendite toel ning ka sajad poliitilised töökohad linnasüsteemis.
Tallinlaste parimates huvides selline väljapressimine mõistagi ei ole, aga õnneks, head kolleegid, on mul alust arvata, et õige pea see olukord, kus Keskerakond naudib linnavolikogus absoluutset häälteenamust, muutub. Aitäh tähelepanu eest!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtusoovid on sellega ammendunud. Nüüd, enne seda kui päevakorra juurde saame asuda on mul hea meel õnnitleda ja tervitada meie kõikide poolt meie sünnipäevalapsi, keda päris mitut näen ka siin saalis. Juubilar Jevgenia Kukk! Austatud aseesimees Mart Luik! Ning Deniss Boroditši hetkel saalis ei näe, nii nagu ka härra Kiislerit, aga tervitused neilegi. Nüüd saame liikuda päevakorra menetlemise juurde.
16:08 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE172 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine 1. OE172 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie esimene päevakorrapunkt on "Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine". Ja sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Ettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 20 ja Tallinna põhimääruse § 26 lõige 1 punkt 20 on linnavolikogu komisjoni koosseisus muudatuste tegemine linnavolikogu ainupädevuses. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 47 lõige 1 ja Tallinna põhimääruse § 31 lõige 9 muudetakse komisjoni koosseisu komisjoni esimehe esildisel. Lähtudes eeltoodust ning arvestades Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut teen ettepaneku kinnitada keskkonnakomisjoni liikmeks Inga Rumjantseva.
Ning lähtuvalt eelöeldust kordan üle. Teen ettepaneku muuta Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2017 otsusega number 156 kinnitatud keskkonnakomisjoni koosseisu ja kinnitada komisjoni liikmeks Inga Rumjantseva. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Kas volikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu! Kaasettekannet selles päevakorrapunktis ei ole. Avan läbirääkimised! Ka läbirääkimise soovi ei ole.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt oli 59 linnavolikogu liiget, vastu ei olnud, 2 liiget jäi erapooletuks, otsus on vastu võetud!
16:10 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME171 Tallinna linna 2020. aasta eelarve (I lugemine) 2. ME171 Tallinna linna 2020. aasta eelarve (I lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 2. päevakorrapunkt on "Tallinna linna 2020. aasta eelarve" esimene lugemine. Ja sõna ettekandeks saab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu! Mul on täna eriline au esmakordselt linnapeana tulla teie ette järgmise aasta linnaeelarve projektiga. Ja tuleb tõdeda, et tänaseks on Tallinna linna järgmise aasta eelarve eelnõu läbinud arutelud volikogu komisjonides ning oma arvamuse on esitanud eelnõule ka linnaosakogud. Olen veendunud, et olete jõudnud eelnõuga juba põhjalikult tutvuda, kuid sissejuhatuseks siin volikogusaalis soovin omalt poolt teha lühikese ülevaate olulisematest teemadest. Alustan sellest, et eelarve arutelu algas linnavalitsuses juba suvel ja arutelu käigus olid vastu võetud ka mõned minu arvates süsteemsed otsused. Nende hulgas on ka Tallinna Televisiooni sulgemine ja soov suunata vahendeid just sotsiaalvaldkonda. Suve jooksul me rääkisime ka sellest, kuidas Tallinnas peab olema tagatud heakord, sealhulgas ka talvisel perioodil, ja mida on vaja selleks ette võtta. Jutt ei olnud ainult numbritest, vaid ka sellest, kuidas seda protsessi üles ehitada. Oli vastu võetud ka põhimõtteline otsus järgmisest aastast toetada eralasteaedades toitlustamist. Ja ka veel üks põhimõtteline otsus, et järgmise aasta jooksul meil on plaanis välja töötada Tallinna positiivse programmi lisa osa, mida teisisõnu võiks nimetada kaasava eelarve põhimõtete väljatöötamine.
Aga kui me räägime numbritest, siis alustada tuleb loomulikult sellest, et aasta eelarve üldmaht on veidi enam kui 822,9 miljonit eurot, s.o on 61 miljonit eurot ehk 8,1% enam kui eelmise aasta esialgne eelarve. Ja linna eelarve tulud - selle üldmahuks on summa 772,6 miljonit eurot. Ja traditsiooniliselt tuludest moodustavad maksutulud 68%, sh riiklikud maksud 66% ja kohalikud maksud ainult 1,6%. Ehk siis linna peamiseks tuluallikaks on jätkuvalt üksikisiku tulumaks, mida prognoosime summas 486 miljonit. Ja see on umbes 10,7% enam kui käesoleval aastal. Jutt on esialgsest prognoosist. Olulise osa tuludest moodustavad ka toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt kokku summas 135,6 miljonit eurot ja tulu linna asutuste kaupade ja teenuste müügist kokku 88 miljonit eurot; maamaks 25,8 miljonit eurot ja tulu kohalikest maksudest 12,6 miljonit eurot, mis on suhteliselt marginaalne number. Välisrahastus aga 11,7 miljonit eurot.
Tegevuskuludeks on Tallinna järgmise aasta eelarves kavandatud 648 miljonit eurot ja suurima osakaaluga on haridusvaldkonna kulud, mis on ka samamoodi traditsiooniline seis. Ja järgmisel aastal haridusvaldkonna osakaal moodustab 40,6% eelarvest, tegevuskulude eelarvest. Järgnevad linnatranspordikulud 13,1% ning sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna kulud 10,3%.
Investeeringuid on eelarve eelnõus kavandatu kohaselt kavas ellu viia kokku mahus 140,7 miljonit eurot ja jätkuvalt suurima osakaaluga valdkond on haridus - 35,2%. Siis teed ja tänavad 29,4% ning kultuurivaldkond 13,7%.
Ma arvan, et numbrid näitavad meie prioriteedid. Aga kindlasti tuleb välja tuua ka tegevusvaldkonnad, kus on järgmisel aastal peamine rõhk ja olulisemateks märksõnadeks järgmisel eelarveaastal on laste haridus ja liikumisharrastused, koolikiusamise ennetus, erivajadustega laste ja nende perede toimetuleku parandamine, turvalisus linnakeskkonnas, linnakeskkonna heakord ja palju muud. Fookuses on ka töötasu tõus sotsiaal-hoolekandetöötajatel ja kindlasti ma tooks veel üks kord välja uue initsiatiivi, mille kohta on saadud ka opositsiooni poolt vihjeid. See on Tallinna positiivse programmi järgmise arenguetapi elluviimine kaasava eelarve põhimõtteid arvestades. Nagu ma mainisin, on need vaid üksikud märksõnad iseloomustamaks järgmise aasta eelarvet.
Nüüd aga detailsemalt. Ja loomulikult alustame haridusest. Haridusvaldkonna tegevuskuludeks on kavandatud kokku 262,8 miljonit eurot ja siin on kasv 8 miljonit ehk siis umbes 3,2% enam kui käesoleval aastal.
Järgmise aasta eelarves on toidukulude katmiseks linna lasteaedades kavandatud umbes 6 miljonit eurot. Üldhariduskoolidele nähakse ette täiendavad vahendid haridustehnoloogide ja koolide raamatukogude töötajate töötasude korrigeerimiseks alates 1. jaanuarist. Alustatakse õpilaste jaoks ettevõtlikkuspädevust arendava keskkonna loomist ja Tallinna Õppenõustamiskeskus avab uue filiaali sügisel valmivas Tallinna Tondi Põhikooli uues hoones.
Haridusvaldkonna investeeringute mahuks kavandatakse kokku 49,6 miljonit eurot, mis on 10,1% enam kui käesoleval aastal. Ja võiks välja tuua ka mõned objektid. Eelkõige räägime HEV-koolidest. Valmib Tallinna Tondi Põhikooli uus hoone. Samuti algavad Lasnamäe Põhikooli renoveerimistööd kooliruumide kaasajastamiseks ja jätkatakse Tallinna Heleni Kooli renoveerimistöödega. Nagu ma ütlesin, tegemist on HEV-koolidega, aga alustatakse ka Tallinna Arte Gümnaasiumi renoveerimistöödega. Jätkatakse Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone projekteerimistöödega ning alustatakse ehitust ja jätkatakse ka Tallinna Tõnismäe Reaalkooli renoveerimistöödega. Ja koolieelsete lasteasutuste remonditöödeks ja soetusteks kavandatakse kokku 11,5 miljonit eurot.
Kultuurivaldkonna tegevuskuludeks on planeeritud 27,5 miljonit eurot, mis on 2 miljonit eurot ehk 8% enam kui käesoleval aastal. Teadaolevalt kultuurivaldkonnas meil on terve rida suuri projekte. Osad nendest on ka traditsioonilised, aga osad on sellised, mis toimuvad esmakordselt. Üheks suuremaks ürituseks, mis toimub küll mitte järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel aastal, aga ettevalmistus käib juba praegu, ja see üritus on The Tall Ships Races 2021. Järgmine aasta on Georg Otsa juubeliaasta, me tähistame Georg Otsa 100. juubelit. Loomulikult toimuvad Tallinnas erinevad üritused, aga ka mälestussamba avamine.
Salme Kultuurikeskus renoveeritakse ning kohandatakse Tallinna Linnateatri vajadusteks ajaks, kui koostöö riigiga algab; Linnateatri vanalinna kvartali hoonestu arendamine Laia ja Aida tänava vahelisel alal koos Põrgulava laiendusega. Tallinna Botaanikaaias rekonstrueeritakse palmimaja ja alustatakse uue majandushoone ehitustöödega. Ja on planeeritud terve rida remonttöid Tallinna Keskraamatukogus ja Tallinna Linnamuuseumi filiaalides. Saab investeeringuteks lisatoetust ka Tallinna lauluväljak.
Sport, noorsootöö ja sotsiaalhoolekanne ja tervishoid. Alustame spordi-, vaba aja ja noorsootöö valdkonnast, kus tegevuskuludeks on kavandatud 21,9 miljonit eurot, mis on 7,1% enam kui käesoleval aastal. Meil on terve rida traditsioonilisi tegevusi, mida me toetame, sealhulgas ka erinevate spordiprojektide ja -ühenduste toetamine. Loomulikult jätkuvalt pöörame tähelepanu terviseliikumisele, selleks on meil välja töötatud ka eraldi suur projekt "Tallinn liigub". Noorsootöö valdkonnas pakutakse pidevalt arenevate noorsootööasutuste kaudu noortele mitmekesiseid teenuseid ja programme, sealhulgas ka mobiilne noorsootöö. Muidu tuleb tõdeda, et just mobiilne noorsootöö pälvis positiivset tagasisidet nii haridusvaldkonnas kui ka sotsiaalvaldkonnas. Jätkuvalt toetame noortelaagrite korraldamist, sealhulgas Sihtasutuse Õpilasmalev tegevust.
Spordi- ja vaba aja valdkonna investeeringute mahuks kavandatakse 4,7 miljonit eurot, mis on umbes kaks korda enam kui käesoleval aastal. Ja siin on meil terve rida objekte, kus meil on plaanis teha investeeringuid. Tooks välja võib-olla Kalevi staadioni, Kadrioru staadioni ja see, et me alustame Tallinna Spordihalli kergejõustikuhalli rekonstrueerimisprojekti koostamisega.
Sotsiaalhoolekande valdkonna tegevuskuludeks on planeeritud 52,9 miljonit eurot ehk 11% enam kui käesoleval aastal. Erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega laste ja nende perede toimetulekule. Ja siin on meil terve rida väljatöötatud projekte, mille alusel me inimesi toetame. Ja sotsiaalhoolekande valdkonna investeeringute mahuks kavandatakse kokku 9,2 miljonit eurot. Tervishoiu valdkonna kulud kasvavad 13,7% ning investeeringud enam kui 2 korda.
Teede ja tänavate valdkonna kulud kasvavad 6,4%, st umbes 2 miljonit. Ja kui me räägime investeeringutest, siis teede ja tänavate valdkonna investeeringuteks kavandatakse ligi 41,4 miljonit eurot. Juhin tähelepanu, et järgmisel aastal meil on eriline tähelepanu sisekvartaalsete teede remondiks. Linna transpordi valdkonnas kasvavad kulud enam kui 5 miljonit eurot ja loomulikult meil on ette nähtud ka selles valdkonnas investeeringud uute busside ja trammide soetamiseks.
Nii! Jätkuvalt meie jaoks on tähtsaks tegevussuunaks munitsipaal- ja sotsiaalelamute arendamine, korteriühistute toetamine ning linna hoonete ehitamine, rekonstrueerimine ja haldamine. Ja teadaolevalt linnal on plaanis seda tegevust tsentraliseerida ja selline kompetentsuse keskus peaks tekkima ja juba tasapisi tekib Linnaplaneerimise ... vabandust, Linnavaraameti juurde. Ja linnamajanduse valdkonna investeeringuteks kavandatakse kokku 5 miljonit eurot.
Räägime veel ka ettevõtlusest. Linna ettevõtluse valdkonnas soodustatakse jätkuvalt alustavate mikro- ja väikeettevõtte kasvu ning erinevate nõustamis-, koolitus- ja inkubatsiooniteenuste kui ka toetusmeetmetega. Ja turismi valdkonna peamiseks eesmärgiks on Tallinna kui puhke- ja äriturismikoha tuntuse tõstmine nii lähipiirkonnas kui ka kaugturgudel.
Nii! Kindlasti tuleb rääkida ka sellest, et linn on suur tööandja. Tallinna linnaorganisatsioonis töötab kokku 12 593 töötajat, suurem osa haridusasutustes. Ja kõikide tegevuste ja arenguplaanide elluviimisel loomulikult ei saa linn unustada ka oma töötegijaid. Nagu me saame aru, üleüldine palgasurve mõjutab ka linna kui tööandjat ja linna soov on oma häid spetsialiste hoida ja korrigeerida palgaturul toimuvat, arvestades ka linna erinevate valdkondade töötajate palka. Ja järgmiseks aastaks on kavandatud linnaeelarvesse vajalikud lisavahendid. Juhin teie tähelepanu, et alates 1. jaanuarist linna sotsiaalhoolekandeasutustes töötavate hooldajate palgamäära tõus saab olema 20%.
Lugupeetud volikogu liikmed! Andsin teile lühikese ülevaate sellest, mis on järgmise aasta linna prioriteedid.
Tooks ühe emotsionaalse aspekti. Täna toimus Tallinnas Raekojas nimetunnistuste üleandmine. Ma arvan Raekojas on kõige armsam üritus ja mulle tundub, et see on päris sümboolne, et see toimus samal päeval, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, kuna mulle tundub, et meie eelarve järgmiseks aastaks on väga suures osas pühendatud just lastele ehk siis meie tulevikule. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Nüüd on kõikidel linnavolikogu liikmetel võimalus esitada kuni kaks küsimust. Ja küsimuste vooru avab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Et kui õiguskantsler on öelnud, et sotsiaalteenuse osutamisel peab lähtuma inimese vajadusest, mitte linnavalitsuse võimalustest, rääkides siis sotsiaaleluruumidest ja munitsipaaleluruumidest, on ju. Ja kui me teame, et seal nimekirjas on parasjagu circa 2000 inimest, siis kuidas Te saate tuua sellise eelarve meie ette siia, kus ei ole sellele probleemile tegelikult adekvaatset lahendust olnud? Et õiguskantsler ja Riigikogu mõlemad on öelnud, et selgelt peab linn lähtuma siis turuhindadest. Peab üürima selle, kui ise neid maju praegu ei ole pakkuda kuskilt. Et ma ei näe neid selles eelarves lahendatuna. Aitäh! Kuidas nii?!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Me ju saame aru, et eelarvet tuleb käsitleda tervikuna. Ja iga suur täiendav kulu tähendab seda, et kuskilt seda tuleb ära võtta. Kui me peaksime rahuldama kõiki avaldusi esitajaid, kes on praegu järjekorras ja neid on tõepoolest palju, siis see tähendaks miljoneid. Ja see omakorda tähendaks, et kuskilt seda raha oleks vaja ära võtta. Mina praegu siin eelarvest seda rida ei näe, kus saaks ära võtta. See on üks aspekt.
Ja teine aspekt. Me ju peame tunnistama, et tegelikult selle probleemiga aastate jooksul, suuremas plaanis, riik ei ole tegelenud. Ehk siis tegelikult isegi meil ei olnud sellist ideoloogilist tahet riigi tasandil sellega tegeleda, rääkimata sellest, et me kõik mäletame, mis olid omandireformi tagajärjed. Mida samamoodi viis ellu riik ja Tallinn oli ainuke omavalitsus, kes leidis selleks ka süsteemse lahenduse. Kahjuks mitte 100%-liselt, aga palju rohkem, kui ükskõik mis omavalitsus, rääkimata riigist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et mulle väga meeldis Teie sissejuhatuse lõpp. Selle lühikese ettekande lõpp, mis ütles, et see eelarve on pühendatud lastele ja lastega peredele. Ja ma küsiks, et mis Te arvate, kas see eelarve oleks palju enam pühendatud lastega peredele ja palju ilusam, kui siin sees oleks väga oodatud sõnum lasteaia kohatasu kaotamisest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult nagu te saate aru, mul vastus on olemas. Ka sellepärast, et seda küsimust ma ootasin ja ka sellepärast, et sellest me oleme nii pikalt rääkinud. Ja nüüd ma mõtlen, kas alustada poliitiliselt või sisuliselt.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Sisuliselt!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Alustame sisuliselt. Et alustame sellest, et lasteaedade ülalpidamiseks Tallinna linna eelarves on ette nähtud enam kui 100 miljonit. Ainult tegevuskulud. No kui me räägime prioriteetidest, siis see summa midagi näitab. Ja see kohatasu toob ... see oli vist kuni 18 miljonit, jah, mis on umbes kuni 20% sellest tegevuskulude eelarvest. Mulle tundub, et ühest küljest see ei ole suur osa võrreldes sellega, mida linn panustab, aga teisest küljest on päris suur summa selleks, et seda kuskilt ära võtta. Ma tean, et teil ka selles osas on ettepanek olemas, seda me järgmise küsimuse kontekstis saame ka läbi arutada. Ja kui mõelda, et mida me sellega saavutame, siis mulle tundub, et see ei oleks nagu sisuliselt praegu õige panna kaalu peale. Et selle rahaga me saaksime rohkem saavutada sotsiaalvaldkonnas, mida me ka püüame järgmisel aastal teha.
Ja kui meil on vaja midagi lahendada sellega, siis tegelikult meil on ka selleks olemas meetmed. Et Tallinnas on ette nähtud võimalus taotleda kohatasu soodustust, Tallinnas on tasuta toitlustamine juba viimased 2 aastat. Selleks on ka ette nähtud 6 miljonit eelarves ja ma arvan, et see oli kunagi õige valik. Mitte ainult numbrite pärast, vaid ka, kui me räägime nagu süsteemsest lähenemisest, siis just see annab võimaluse tuua lapsi rohkem lasteaedadesse käima. Ja seda näitavad meile ka numbrid.
Mis on veel huvitav, et nagu ma ütlesin, parandage mind, kui ma eksin, aga ma ei tea, kus veel teistes omavalitsustes on see tasuta toitlustamine lasteaedades? No võib-olla mõnes väikses omavalitsuses, aga mina ei ole kuulnud. Kindlasti seda ei ole suuremates linnades ja ka ükski rikas vald seda ei ole endale lubanud, sh ka Viimsi vald ja Tartu linn. Ja ma pole kuulnud ka seda, et Viimsi vald või Tartu linn planeerib tasuta lasteaiakohtade süsteemi rakendamist järgmisest aastast. Vastupidi! Tartus ja Viimsis on kohatasu suurem kui Tallinna linnas. Ehk siis ma arvan, et siin praegu veel ma seda loogikat ei näe. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud linnapea! Et Eesti Vabariigis kehtib põhiseadus, mis ütleb, et paljulapselised perekonnad ja puudega inimesed on riigi ja omavalitsuse erilise kaitse all. Sellega seoses tuleb mu küsimus. Et see on põhiseaduslik nõue ja meil on täna TERMAK, kes veab puudelisi inimesi. TERMAK-iga me saime kokkuleppele, et ratastoolid kinnitatakse korralikult. Ja praegu seda juba tehakse ja see vähendas kohtade arvu. Ja jõuda, ütleme, viimasel lapsel, kes istub peale ja sõidab, ütleme, näiteks Käosse, see võtab aega poolteist tundi. Ja poolteist tundi vedada inimest mööda linna peatustega on väga raske. Et Tallinn vajab juurde umbes kaheksat bussi. Ja millest võiks alustada? Kas või ühe bussiga järgmine aasta. Sel lihtsal põhjusel, et see olukord halveneb iga aastaga, sest üha rohkem käib inimesi väljas. Ja nõue iseenesest tuleb põhiseadusest.
Teine asi on see, et ... Ma ikkagi palun luba nagu küsimused lõpetada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
30 sekundit, härra Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
No ikkagi lubage.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Et teine on see, et täna autobussidesse pääsevad ratastoolid sisse, emad lükkavad oma vankrid sinna, aga on üks probleem. Bussidega saab hakkama, Boroditš on olukorrast teadlik. Ja trollidega on nii, et see ramp, mille peal sõidetakse, võimaldab 150 kilo raskust, aga tegelikult ratastool näiteks koos Jüri Lehtmetsaga kaalub üle 200, mis on potentsiaalse õnnetuse oht. Ja meil on jällegi palve, et nii kaua, kui pole uusi busse tulnud, tuleks panna sinna nõuetekohased rambid. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Vaatamata sellele, et Teie küsimused on suhteliselt spetsiifilised, kuna TERMAK-i teema oli viimasel ajal arutelus, siis just järgmise aasta eelarve raames on meil ette nähtud ka täiendavalt vahendeid selleks, et meil oleks võimalus seda teenust arendada.
Mis puudutab busse, siis mulle tundub, et ka selle teemaga on tegeletud. Kui me räägime TLT bussidest, siis võib-olla seal seda nagu arutelu veel ei olnud, aga me kindlasti juhime tähelepanu. Aitäh! TERMAK-i bussist me rääkisime. Et see teema on teada. Jah!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aa, jaa, palun vabandust! Aitäh! Hea austatud linnapea! Küsiks sellise küsimuse. Mul väga hästi jäi meelde, kui Te asusite ametisse, siis Te lubasite n-ö Teie linnavalitsemine tuleb oluliselt efektiivsem ja läbipaistvam ja korruptsioonivabam. Kui võtame nüüd selle efektiivsuse või tõhususe, siis vaatan puhtalt linnakantselei kulud kasvavad 30 miljoni pealt peaaegu 33 miljonini peaaegu, 33 miljonini. Tallinna TV on küll suletud, aga avalike suhete peale kulutatakse sisuliselt sama palju raha kui tänavu. Et kus see ...? Millal te siis hakkate n-ö liikuma selle efektiivsema linnajuhtimise poole? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Ma loodan, et ma mäletan numbreid peast ja kui me räägime avalike suhete teenuste eelarvest, siis nii palju, kui mina mäletan, see eelarve ei ole kasvanud viimased 4 aastat. Ehk siis kui 2017 see oli 2,3; siis ka täna ja järgmiseks aastaks see on planeeritud samamoodi 2,3. Vaatamata sellele, et aastast 2017 on eelarve kasvanud umbes 25%.
Ja kui me räägime Tallinna Televisioonist, siis see on eraldi rida. Teadaolevalt Tallinna Televisioon on sihtasutus. No ma arvan, et see, et me seal hoidsime kokku peaaegu 50%, see on ikkagi saavutus. No numbrid näitavad, et kui meil Tallinna Televisiooni eelarve oli 3,7–3,8 miljonit, nüüd on 2,3; siis tegelikult tuleb arvestada sellega, et peaaegu iga aasta Tallinna Televisioon sai ka lisaeelarvest vahendeid ja see tegelik eelarve oli umbes 4,5 miljonit. Ehk siis 2,3 miljonit ongi pool sellest. Ja mulle tundub, et see on juba päris suur samm edasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Ja tegelikult ma jätkan seda küsimust. Et tegelikult miks linnakantselei kulud suurenevad 2,5 miljoni võrra? Et tegelikult selline tunne on, et mida suurem on meie linna eelarve, seda iga aasta suuremaks läheb ka meie bürokraatlikud kulud. Et ikkagi kust tuleb see efektiivsus?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. No ma kõigepealt vastaks nii palju, et pole midagi teha. Aga ka avalikul sektoril on palgasurve. Ja kui me soovime, et meil töötaksid spetsialistid ja nad ei läheks erasektorisse üle, siis ka nendele tuleb palka tõsta.
Aga siin on ka teine aspekt. Et ma paluksin, et lugupeetud finantsteenistuse direktor ka enda poolt täiendaks!
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Jaa. Ma tahaks täpsustada lihtsalt seda, et volikogu liikmed teaksid, et linnakantselei on ainult katuseorganisatsioon, mille alla kuuluvad ka ülelinnalist valdkondlikku teenust pakkuvad teenistused. Ja nii näiteks järgmise aasta kasvust ligi poolteist miljonit on IT-kulude kasv, millest omakorda see kasv moodustub sellest, et IT-teenistus pakub teenust kõikidele Tallinna hallatavatele asutustele nagu seda on lasteaiad ja koolid ja kõik muud asutused. Ehk tegemist ei ole mingisuguste bürokraatlike kulude kasvuga, vaid sisuline teenuse kulu kasv.
Lisaks sellele eelmisele ... või sellel aastal võeti üle personali arvestuse teenus linna ametiasutustest. Ehk et personalitöötajad on nüüd linnakantseleis ja järgmisel aastal tuleb planeerida neile 12 kuu palk. See aasta oli see palgafond väiksem. Ehk et tugiteenuste tsentraliseerimise tõttu kasvab ka katuseorganisatsiooni linnakantselei kulu. Kui te vaatate selle all olevaid palgafondi kulusid, siis seal täpsustuvad need näiteks kahe ametikoha lisandumise tõttu välisprojektide osas, kuna ka siin saalis on kostunud aeg-ajalt kriitikat, et välisprojektide inimesi on liiga vähe. Nii et järgmine aasta saab see osakond täiendust ja suudame uuel finantseerimisperioodil Euroopa Liidu projekte edukamalt ellu viia.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ja igaks juhuks ma lisaks, et kui toimub tsentraliseerimine ja näiteks personalitöötajad lähevad ametiasutustest linnakantselei alla, see tähendab seda, et ametiasutustes selle võrra kulud on väiksemad. Samamoodi kui ka raamatupidajad, kui nad läksid finantsteenistuse alla, siis ametiasutustes selle võrra läksid ka kulud väiksemaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Nagu Te teate Nõmme linnaosakogu ei kooskõlastanud-toetanud seda eelarvet ja eks ennekõike ikka selle põhimõttega, et Nõmme objekte on praktiliselt ainult Nõmme spordikooli ehitus sees, Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitus.
Aga ma küsin hoopis teist teemat, et ma, vähemalt 5–6 aastat on räägitud Nõmme keskuse rekonstrueerimisest ja aegajalt ilmub ajakirjanduses, et kohe-kohe hakatakse ehitama. Ma ei näe ei linnaeelarve strateegias ega ka loomulikult selles eelarves mitte sentigi selle kohta. Et mis toimub Nõmme keskuse rekonstrueerimisega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Alustame sellest, et tõepoolest, kui me räägime Nõmme linnaosa objektidest, siis järgmise aasta eelarves on ette nähtud, nagu Te mainisite, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitamine, Pääsküla Noortekeskuse sise-skate-pargi korrastamine, Tallinna Vaimse Tervise Keskuse renoveerimine ja siis on eraldi veel välja toodud mänguväljakute renoveerimise projekt.
Mis puudutab Nõmme keskust, siis seda tõepoolest meil ei ole eelarves, seda tuleb tunnistada. Ma arvan, et seda teemat tuleb läbi arutada siis, kui meil kevadel järjekordselt on eelarvestrateegia laua peal. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Jah, mul on väga hea meel, et hästi palju on tähelepanu lastele pööratud, eriti erivajadustega lastele. Aga minu küsimus on just selles, et kui ma eelarvet loen, siis siin on kolm kooli, mida te olete välja toonud, on Tondi Põhikool, Lasnamäe Põhikool ja Heleni Kool. Ma ise olen käinud Heleni Kooli renoveerimise pidulikul avamisel siin 3–4 aastat tagasi, et teiseks on see, et linn annab raha Tondi Põhikooli renoveerimiseks. Noh teile jääb üle siis Lasnamäe Põhikooli renoveerimine.
Minu küsimus on ikkagi see, et mida renoveeritakse Heleni põhikoolis, mis sinna juurde antakse, milline on see kasutegur ja teine on see, et millal hakkab Pirita lastele ükskord mõtlema. Nagu ma olen öelnud, et meil on üle 200 lapse erivajadustega ja kui me oleme ettepanekuid teinud, siis te pole seda aktsepteerinud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jaa, alustame muidugi sellest, et mitte ainult Tondi Põhikool ja Lasnamäe Põhikool ja Tallinna Heleni Kool, vaid ka Tallinna Arte Gümnaasium, Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ja Tallinna Tõnismäe Reaalkooli renoveerimine. Kui me räägime erivajaduste koolidest, siis jah, tõepoolest kolm kooli, ja just need koolid vajavadki renoveerimist tänaseks.
Kui me räägime Heleni Koolist, siis tõepoolest hoone oli omal ajal renoveeritud, aga jäi renoveerimata osa, kus on lasteaed. Et teadaolevalt, jah, lasteaed ja kool seal on koos ühes hoones. Ja mina ei oska seda kommenteerida, kuidas see niimoodi tuli välja. Aga üks osa jäi renoveerimata. Et ühes osas oli väga korralik remont tehtud ja üks osa on, kuidas ma pehmelt ütlen, et vajab renoveerimist. Ehk siis see vajadus on tõepoolest olemas.
Mis puudutab Pirita linnaosa vajadusi, siis ma nagu ei saa praegu täpselt aru, missuguseid ettepanekuid me ei toetanud. Teadaolevalt linnaeelarve projektis on ette nähtud ka investeering selleks, et täiendavaid koolikohti luua. Mis ei ole praegu päris selge - et me vist sellest juba korra rääkisime -, et kas see peab olema juurdeehitus, eraldi hoone, kas see institutsioon peaks olema lasteaed-algkool või siis eraldi uus põhikool, aga võib-olla see peaks olema olemasoleva kooli suurem juurdeehitus. Raha on ette nähtud, nagu ma ütlesin. Aasta alguses töötame kontseptsiooni välja. Kindlasti kooskõlastame linnaosakoguga ja läheme sellega edasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selleks, et lastel läheks hästi, väga oluline roll on lasteaiaõpetajatel ja nende abidel. Ja riik on järgmisel aastal Tallinna linnale eraldanud lasteaiaõpetajate palgatoetuseks 2,3 miljonit eurot. Me täna räägime siin järgmise aasta riigieelarvest, kus me anname kõikidele inimestele sõnumi, valdkondadele sõnumi. Ja kui ma loen seda dokumenti, siis siit seest lasteaiaõpetajatele ja õpetajate abidele on sõnum, et olge õnnelikud, et me ei võta selle aasta palgatõusu ära, et selleks on planeeritud vahendid. Aga järgmisel aastal 2020. aastal lasteaiaõpetajate palgatõusu ma siit välja ei loe. Kui palju järgmine aasta tõusevad lasteaiaõpetajate palgad ja õpetajate abide palgad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Nii palju kui mina mäletan, eelarve seletuskirjas on välja toodud, et linnal on ette nähtud reserv selleks, et tagada lasteaiaõpetajate palgatõus. Et kui riik otsustab palgatõusu, ma ei tea, 5–6% ulatuses, siis selleks meil on ette nähtud ka vahendid alates 1. septembrist. Et see sõnum on täitsa olemas, et reserv on olemas, me ei peaks nagu eraldi seda otsustama. Esimese või teise lisaeelarvega tegelikult see otsus on juba siia sisse kodeeritud. Ja juhul, kui riik seda otsustab, siis meil on ka enda otsus olemas. Samamoodi, kui riik lõplikult otsustab kooliõpetajate palgatõusu osas, siis ka need õpetajad, kes töötavad üldhariduskoolides, aga saavad palka linnakassast, ka nemad saavad palgatõusu alates 1. jaanuarist. Ja jutt on eelkõige tugispetsialistidest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Hea linnapea! Kõigepealt muidugi tunnustus selle poliitilise otsuse eest, et Te olete otsustanud Tallinna Televisiooni kui sellise propagandakanali sulgeda. Aga ma vaatan, et siin eelarves ikkagi 60% Tallinna Televisiooni eelarvest jääb alles.
Ja teine pool küsimusest on, et kui palju üldse järgmisel aastal kulub linna erinevatele meediateenistustele ja kui palju sellest läheb näiteks PBK-st saadete ostmisele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Paar täpsustust. Mulle tundub, et ma seda juba ütlesin. Aga ma seda ütlen veel üks kord. Esiteks, mis puudutab avalike teenuste eelarvet, siis see on 2,3 miljonit ja ei see ei ole muutunud aastast 2017. Ja seal all on ka linna meedia ja kommunikatsioonisüsteem.
Mis puudutab PBK saadete hankimist, siis noh, seda lõplikku summat me praegu ei oska öelda, sest see ju sõltub hankest. See ei ole nii, et me tellime PBK-st. Iga aasta kuulutatakse hanget välja ja lepingud sõlmitakse selle hanke võitjaga. Et seda me nagu päris täpselt ei saa öelda, et järgmisel aastal kindlasti on just PBK, kes seda hanget võidab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Endiselt selle eelarve juures. Et kui linna eelarve tõuseb 61 miljonit ja Teil on seadusega ette pandud kohustus nendesamade 2000 sund-, mitte sundüürniku, vaid 2000 sotsiaalkorteri või munitsipaalkorteri järjekorras olijate osas, siis selle kohustus üüriturul ära lahendada on aastas circa 12, midagi sinna kanti, miljonit, kui mõelda selle peale, et n-ö 500 euroga peaks saama ühe korteri üüritud. Neid on 200 ja 12 kuud on aastas, on ju. Mingid kulud tuleks sinna juurde. Aga see ei ole selgelt suurem kui see 61 miljonit, mida Te linnaeelarvega suurendasite. Et ma ei näe nagu seda, kuidas Te saate öelda, et Te ei täida seadusega ettenähtud kohustust ja siis lükkate seda riigi peale nagu murekohana. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Vot kahjuks see finantsloogika ei ole lineaarne. See ei ole nii, et kui see eelarve on 8% võrra suurem, et meil on 8% selleks, et seda raha jagada nii, nagu see vajadus meile õige tundub olema. Kahjuks see nii ei ole. Koos tuludega alati kasvavad ka kulud. Rääkimata sellest, et kui peaks tekkima selline otsus, et nüüd Tallinna linn tsentraalselt hakkab ruumipindu ehk siis eluruumi pindu rentima, ma arvan, et Te kujutate endale ette, mis hakkaks toimuma, jah, sellel turul. Ehk siis see summa kindlasti ei oleks see, mida Te arvutasite välja. Ja ma muidugi ei oska nagu kommenteerida seda valemit, kuna ma seda ei ole näinud. Et me seda lihtsalt ei ole uurinud.
Mulle tundub jätkuvalt ja ma arvan, et ma tohin seda korrata veel üks kord. Et võrreldes Tallinnaga ükski teine omavalitsus, sealhulgas ka riik, ei tee midagi rohkemat, selleks et seda teenust inimestele pakkuda. Aga kahjuks ka Tallinna võimekus on piiratud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Me oleme rääkinud sellest teenusmajast nüüd kaks aastat varsti, aga ma ei leia mitte kusagilt. Eelarvestrateegias oli küll kenasti öeldud, et teenusmaja ka. Aga mitte kusagilt ma ei leia seal, kus koha pealt saaks seda välja lugeda.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tegelikult eelarvestrateegias on põhimõte lahti kirjeldatud. Aga summadest seal ei saagi juttu olla, sest mulle tundub, et antud osas meil on ühine arusaam, et sellist projekti tuleb ellu viia koostöös erasektoriga. Ehk siis mingit summat sisse kodeerida ei ole võimalik. Aga see eesmärk, see soov, tahe ja plaan on jätkuvalt aktuaalne. Praegu peamiseks küsimuseks on see asukoht ja kindlasti me läheme sellega edasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea linnapea, kuna selle eelarve fookuses on lapsed, siis ka minu küsimus tuleb just nimelt selle kohta ja puudutab lasteaiakohti. Et Tallinna kesklinnas on tekkimas juurde mitu uut arenduspiirkonda sisuliselt, kus lisandub ka terve suur hulk inimesi kesklinna, mis on iseenesest ju väga tore, aga ei ole planeeritud praegu nende lähedusse uusi lasteaedu ega lasteaiakohti. Ometi on kesklinnas juba järjekorrad väga pikad. Et kuidas seda probleemi lahendada plaanite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult see on väga lai küsimus ja alustada siin tuleb üldse linna planeerimisest ja mulle tundub, et siin tuleb tunnistada, et linna planeerimine ei ole, või ei olnud alati kontseptuaalne. See on üks aspekt. Teine aspekt on muidugi see, et kahjuks omavalitsuste võimalus eraarendajatega selliseid hinnataristu investeeringuid kokku leppida on suhteliselt piiratud. Ma arvan, et arendajad peaksid enda peale suurema vastutuse võtma, muidu tekib selline olukord, et eraarendaja ehitab mitte ainult objekte, vaid elamurajoone. Ja siis kohe tekib ootus, et linn peab neid rajoone teenindama. Loomulikult peab. Aga kui ettevõtja saab tulu, siis võiks mõelda rohkem selle peale, et kuidas seda tulu linnaga jagada. Praegu need võimalused on suhteliselt piiratud.
Nüüd, mis puudutab lasteaedade kohtade arvu, siis praegu Tallinna lasteaedades käib 21 000 last. Süsteemis on, nii palju, kui mina mäletan, umbes 700 vaba kohta. Aga loomulikult mitte Kesklinnas ja nii palju mitte Pirital ja ka mitte Nõmmel. Üksikud on olemas ka Pirital ja Nõmmel. No ja kuna meie süsteem näeb ette, et lasteaed ei ole elukohaga seotud, siis inimesed tihti valivad endale sellist lasteaeda, mis ei ole tõepoolest elukohaga, või võib olla töökohaga rohkem seotud. Ja loomulikult Kesklinnas see tung on kõige suurem.
Me teame, mis toimub Kesklinna koolides. Et siin seda olukorda saab võrrelda. Et kui niimoodi mõelda, et protsentuaalselt vaadates Kesklinnas on kõige rohkem koole, aga seal on ka kõige suurem tung ja kõige suuremad konkursid. Ja kui seal peaks tekkima veel üks kool, ja tegelikult peab tekkima lähiaastatel, siis see tung on sama. Et siin, noh ma ei tea, see ei ole tänase päeva teema. Siin tuleb natuke mõelda selle kohtade jagamise süsteemi osas ka midagi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud linnapea! Linn on sporti toetanud ja ilmselt toetab ka edaspidi, aga kui ma vaatan nüüd eelarvet ridade kaupa, siis näen, et need, kui on varasemalt olnud erinevad spordi alaliidud ja ka erinevad esindusvõistkonnad, et nende ridade peal 2020. aasta peal haigutavad nullid. Ma kahtlustan, et päris nulli peale nad ei jää, et need on kõik viidud ühe rea peale kokku, et siis saavutusspordi toetamine ja Tallinna esindusvõistkonnad.
Et miks on selline läbipaistmatus nüüd plaanis, kui seni oli selge, et vat korvpalliliit sai nii palju ja siis võitluskunstid said naa palju. Et nüüd ma ei tea, kas, mis, keda ja kuhu nagu läheb, et kõik on ühe rea peal. Või milles siin asi on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nii palju kui mina mäletan, kuna me seda teemat ka arutasime ja me arutasime just seda, et peavad olema ka välja toodud spordialad, et mul seda suuremat dokumenti ei ole, aga seal kindlasti see on olemas, välja toodud need spordiorganisatsioonid, sest sellest me veel eraldi ka rääkisime. Ma ei mäleta, kuidas see jäi. Et meil see loetelu on tegelikult ju olemas.
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Et eelarve lisas endas mingeid nulle just ei ole, aga tõepoolest on sel korral nad kajastatud koondridadena. Samas eelarve lahutamatuks osaks on ka eelarve seletuskiri ja pika seletuskirja leheküljel 96 on nii need alaliidud kui ka esindusmeeskonnad välja toodud summadega ehk kellele ja kui palju on vahendeid planeeritud. Ja summad on kõik samaväärsed käesoleva aastaga.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ehk siis peaks olema. Ma mäletan õigesti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et küll me selle lasteaia kohatasu teemal jõuame veel debatti pidada, nii sisulist kui poliitilist. Selles ma ei kahtle. Et kuluread, kust seda võtta Tallinnas, on selgelt olemas.
Aga teine küsimus mul puudutab seda, et viimasel ajal on tulnud erinevad sihukseid hinnanguid sotsiaalteadlastelt ja ka nendelt, kes inimarengu aruandega on tegelenud, mis näitavad, et Tallinnal on šanss saada üheks kõige segregeeritumaks linnaks. Ja üks selleks põhjuseks kindlasti on haridus, mis on paikkondlik, ja hariduse kvaliteet, kaasa arvatud hariduse keel. Te olete öelnud Baltnewsile ja ka mujal, et riigis olev koalitsioon ehk siis Keskerakond-EKRE-Isamaa on Teie arvates ainuke garant vene hariduse kaitsel. Kas poleks siiski aeg mõelda eestikeelsele haridusele ja Tallinna inimeste paremale tulevikule segregatsiooni vältimisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma päris nii muidugi ei öelnud, et ainuke garant.
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Küll ma leian.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aga noh, jah, alustan algusest peale. Aga tegelikult antud juhul Teie küsimus on ju palju keerulisem. Et üks asi on linna planeerimine, teine asi on ühiskonna tendents ja kolmas asi on meie ühiskonna ja riigi üldine majandusseis. Et kõik need asjad on omavahel seotud.
Kust me alustame? Et miks inimesed elavad Lasnamäel? Ja me ju teame, et seal on odavamad korterid ja tõenäoliselt võimalusi luua endale sellist privaatset keskkonda on märkimisväärselt vähem kui näiteks Nõmmel või Pirital. Et kas see tähendab seda, et enam kui 100 000 inimest eelistavad elada paneelmajades või eelistavad elada just sellises keskkonnas, kus - ütleme otse välja -, kus elavadki suuremas osas venekeelsed inimesed. Mitte ainult. Mitte ainult! Et kas see on see põhjus? Ehk siis inimesed teadlikult teevad sellist valikut. Või asi on selles, et just sellepärast, et see elamispind on seal soodsam, kui mitte öelda odavam, inimesed just seal ostavad endale kortereid. Ma arvan, pigem see teine variant.
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. No haridusest ... Jõuame ka sinna.
Ja me teame ka seda, et see ei ole ju ka mingi saladus, et meil on erinevus sotsiaalmajandusseisus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Palkade tase, hariduse tase. Ja see on praegu faktid. Ma ei anna veel praegu hinnanguid. Et see on faktid. On olemas ka sellised uuringud, mis näitavad, et muidugi, kui inimesel, noorel inimesel muidu on eesti keel selge, ilus, õige, on haridus olemas, on loomulikult kodakondsus olemas, siis võrreldes enda venekeelse eakaaslasega, kellel ei ole haridust, kelle eesti keel ei ole nii hea, kellel võib-olla ka kodakondsust ei ole, võrreldes temaga tema konkurentsivõimekus on muidugi palju suurem. Aga võrreldes enda eakaaslasega, kes on eestlane, ei ole sama võrdne. Loomulikult ei ole nagu kõrgem, aga ei ole ka võrdne.
Ehk siis ma arvan, et me võiksime ka seda tunnistada, et see ei ole päris nii, et asi on ainult selles, et kui sa õppisid vene koolis, siis sa ei ole konkurentsivõimeline. Vot ei ole nii! No ma võin terve rida näiteid välja tuua. Aga seda võiks ka sellisel viisil näidata. Et me teame, kui hästi eesti koolide lõpetajad saavad inglise keelega hakkama ja ka õpivad inglise keeles. Vaatamata sellele, et nad ei õpi koolis füüsikat ja matemaatikat inglise keeles. Ja ma arvan, et seda on tähtis aru saada, lihtsalt et meil oleks selge pilt, et see probleem on sügavam. No ei ole võimalik seda lahendada sellisel viisil, et me ütleme, et järgmisest aastast toimub üleminek ja juba 5 aasta pärast Lasnamäel on teine pilt, et seal ei ole nagu sellist segregatsiooni, et meil on ka konkurentsivõimekus võrdne jne jne. No ei ole see nii. Sotsiaalsed protsessid niimoodi ei käi. Kahjuks! Kui sellega oleks võimalik lahendada, siis ma ise ütleksin, et teeme ära muidugi. Rääkimata sellest, et haridus on väga mitmekülgne ja keeruline protsess. Ja ei saa kõik õppida mitte emakeeles. Kui saaksid kõik õppida mitte emakeeles ja tulemused oleksid paremad, kui õppides emakeeles, siis ei oleks vaja üldse emakeeles kellelgi õppida. Siis võiksid kõik õppida mitte emakeeles ja kõigil oleks hariduse tase kõrgem.
Jaa! Ja nüüd siin tuleb veel üks väga tähtis minu arvates argument - Eesti riik. Loomulikult! Aga me ju kõik oleme siin Eesti riik. Ja lõppkokkuvõttes meie ju suur eesmärk ... Tegelikult mulle tundub, et kui me räägime eesmärkidest, siis meil ei ole midagi vaielda. Me kõik soovime, et meie lapsed räägiksid eesti keelt, et nendel oleks hea haridus. Siin ei ole nagu mingit vaidlust. Aga vaidlus on siin ... ja kahjuks see vaidlus on poliitiline, mitte hariduslik. Aga kuidas seda saavutada? Et mina väidan, et seda saab saavutada ka lähtuvalt hariduse üldpõhimõttest. Hariduse võimalused peaksid olema mitmekülgsed, selleks et tagada hariduse kvaliteedi. See on üldine põhimõte, mis minu arvates on täitsa adekvaatne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kairet Remmak-Grassmann, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh! Hea linnapea! Oktoobri alguses sai esitatud arupärimine küsimusega, kuhu suunatakse Sihtasutuse Tallinna Televisiooni arvelt vabanevad vahendid. Vastuseks saime ühe lause, mis ütles, et oluliste valupunktide lahendamiseks haridus- ja sotsiaalvaldkonnas ning täpne jaotus pidi selguma eelarve menetlemise käigus. Palun siis täpsustage täna, milliste ridade pealt need vabanenud vahendid leiame ja milliseid valupunkte sellega lahendate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mulle muidugi tundub, et me sellest rääkisime päris palju, aga muidugi seda kindlasti oleks vaja korrata, kuna see teema on minu arvates tõepoolest igati tähtis. Ja kuna me seda päris pikalt arutasime, ma praegu siin memost seda ei leia, aga ma seda saan ka peast kommenteerida. On selline vajadus - raske ja sügava puudega lapsed vajavad tugiisikuteenust. Seda aastaste jooksul maksti kinni Euroopa vahenditest, riigi kaudu tulid Euroopa vahendid. Järgmisest aastast seda võimalust enam ei ole ja see peaks tähendama, et meil on lihtne valik, kas me suuname sinna täiendavaid vahendeid või siis me lõpetame selle teenuse. Noh, 300–400 last ja see ei ole ainult lapsed, see on tegelikult pered, kus tänu sellele teenusele emad-isad saavad töötada ja peret ülal pidada.
Tegelikult mina isiklikult teadsin sellest probleemist juba 2 aastat tagasi, sest mina kohtusin huvigruppidega ja inimesed rääkisid sellest, et nemad juba olid teadlikud, et see raha lõpeb. Missugust alternatiivi riik pakub? Et riik jagas Euroopa vahendeid, raha lõpeb, mis see alternatiiv on? Alternatiivi ei ole! Ja mulle tundub, et see oli just see õige koht, kuhu oli vaja neid vahendeid täiendavalt eraldada. Mulle tundub, et see üldmaht on isegi 2,8 miljonit, ja täiendavalt 2 miljonit, mida me hoidsime kokku Tallinna Televisioonist, me sinna ka suunasime. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Minu küsimus käib investeeringute lehel heakorra ja mänguväljakute kohta, nende rekonstrueerimise kohta. Et mulle ei jääks vägisi sisse võib-olla ehk selline ebaadekvaatne mulje nagu kalleid mänguväljakuid vajavad ennekõike Lasnamäe piirkonna elanikud, siis palun selgitage mulle, mille alusel Te neid valikuid olete teinud. Vormsi tn 5 - 240 000, Kivila tänav - 250 000, Ümera tänav - 350 000. Siia kõrvale näiteks Nõmme - 60 000. Et paluksin jah siis selgitust. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Muidu, nii kaua, kui ma enda memodest otsin, püüan ka rääkida sellest, mida ma nagu täpselt mäletan. Et esiteks ma täpselt mäletan, et eelmisel aastal Nõmmele oli ette nähtud 300 000 eurot ühe suure mänguväljaku ehitamiseks ja siis tuli ettepanek, et seda raha oleks mõistlikum suunata selleks, et korda viia olemasolevaid mänguväljakuid või ehitada väiksemaid. Ja see raha läks ka üle. Peale seda, mis siin on välja toodud, seal on veel raha olemas, mis on jäänud käesolevast aastast. See on üks informatsioon. Teine informatsioon, et mina pean tunnistama, et mina nagu ei arutanud iga mänguväljaku osas, kuhu seda oleks vaja ehitada ja kuhu ei oleks vaja ehitada. Mis oli kokku lepitud, et see on kindlasti prioriteediks. Ja kui kuskil tekib veel vajadus, siis tuleb eraldada täiendavalt vahendeid ka lisaeelarvega. Et kui teile tundub, et mingi asi jäi kahe silma vahele, siis kindlasti linnavalitsus seda peab läbi vaatama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Hea on esitada sellist eelarve projekti, sest raha laekub hästi Tallinna linnas selle arvel, et maksud laekuvad väga hästi. Ja muuhulgas maksud laekuvad nüüd sellepärast väga hästi, et meil Tallinna linna elanike arv jätkuvalt kasvab, päris kiiresti. Järgmine aasta ise prognoosite, et 1000 maksumaksjat vähemalt tuleb Tallinnasse juurde. Suurem osa neist inimestest on noored inimesed, noored pered lastega. Ja nüüd ma näen, et me jätkuvalt remondime väga palju koole ja lasteaedu, aga ei ehita praktiliselt, ei alusta ka veel mitte ühegi lasteaia või kooli ehitamist nendesse kuumadesse punktidesse, kus elanike arv on väga kiiresti kasvanud. Millal me siis hakkame reaalselt ka selle peale mõtlema, et need lapsed mahuks kuhugi kooli või lasteaeda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Jaa. Tegelikult kõigepealt tuleb kinnitada, et tõepoolest, kui meil järgmisel aastal on lootus, et täiendavalt Tallinnas enda elukoha registreerib 1000 inimest, kes muidugi saavad ka palka, see keskmiselt tähendab 1,9; peaaegu 2 miljonit lisatulu linna eelarves. Ja kui üldine keskmine palk tõuseb 1% võrra, siis linnakassa saab täiendavalt tulu 4,2 miljonit. Ehk siis selles mõttes, loomulikult, kuna see on meie peamine tuluallikas, siis mida rohkem inimesi ja mida kõrgem palk, seda suurem ka meie tulu. Juhul muidugi, kui midagi ei juhtu. Et sellega tuleb ka arvestada.
Ja kui me räägime suurematest investeeringutest, siis no kõigepealt see aspekt, mida ma juba tõin välja, et suured arendajad peaksid rohkem panustama ... Aga me ei saa seda lihtsalt oodata. Ja sellepärast juba praegu meil käib arutelu, kuhu ja kui palju haridusasutusi oleks vaja juurde ehitada. Et noh, me näeme neid vajadusi. Et me juba vaatame, mis need kohad võiksid olla.
Aga kui rääkida investeeringutest, siis tegelikult praegu ei ole hea aeg investeerimiseks. Mulle tundub, et see finantsiline loogika on natukene teine, et see ei ole nii - kui on head ajad, siis me ka rohkem investeerime. Kui me hakkame rohkem investeerima, siis me kulutame rohkem raha, sest kõik hinnad on laes. Ja kui me praegu hakkame veel ehitusturul pakkumisi tegema, siis hinnad lendavad veel ülesse, rääkimata sellest, et tihti selle võrra kannatab ka kvaliteet. Et ma arvan, et see loogika peaks olema suuremas plaanis selline, et praegu planeerime, vaatame, kogume vahendeid ja siis, kui tulevad suuremas plaanis halvemad ajad - ja see mingi hetk tuleb nagunii, kuna me teame, kuidas majanduse loogika on -, siis hakkame ka investeerima. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Et ma jätkaksin samast valdkonnast, kus kolleeg Luik lõpetas. Et mul on mõnes mõttes traditsiooniline küsimus. Et kas Te oskate öelda, millised vahendid on järgmise aasta eelarvest planeeritud Westholmi Gümnaasiumi ja reaalkooli juurdeehituse alustamiseks ja mida nende vahendite eest saab järgmisel aastal ära teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mulle tundub, et see on sama küsimus, mille peale vastuse saab seletuskirjast. Eraldi rida ei ole, aga Linnaplaneerimise Amet peab järgmisel aastal ette nägema vahendid selleks, et korraldada arhitektuurikonkurss nii Westholmi Gümnaasiumi juurdeehituse osas kui ka Reaalkooli juurdeehituse osas. Aga see, mis praegu toimub, on kontseptsiooni arutelu. Et see juurdeehitus ei ole lihtsalt füüsiline ruum, see on ka kontseptsioon. Näiteks Reaalkooli puhul me räägime sellest, et peaks tekkima ülelinnaline kompetentsuse keskus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ants Leemets, teine küsimus palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Jaa, lugupeetud linnapea! Ma alustan veidi kaugemalt. Kui Yana Toom tuli ametisse, siis tema eesti keele oskus ei olnud nii hea. Täna on Yana Toomil väga hea eesti keele oskus. Sama on Sinuga, lugupeetud linnapea! Kui Sa tulid, siis Sa koperdasid, ajasid sõnu segamini. Täna Sa oled täiesti keeleoskaja ja suudad vastata. Et seega, võta parem need kaks eeskujuks ja õpeta ka teised samamoodi. Oli aeg, kus volikogus Kuznetsov näiteks peale ettekannet küsis ... küsiti talt "Kas Te jäite rahule". Kuznetsov ütles, et "Millest Te rääkisite". Et see on üks volikogu nali. Aga ma tahan öelda, et see kõik on võimalik teie kahe puhul, järelikult on võimalik ka teiste puhul.
Aga minu küsimus on, et mis saab ... või kuidas Te planeerite Kalevi staadioni ühist arengut koos Ühinguga Kalev ja selle 50 m basseini ehitamine Lasnamäele?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Kõigepealt suur tänu! Et Teie suust kompliment on minu jaoks suur au!
Ma ei tea, kas oleks võimalik pakkuda kõigile venekeelsete inimestele sellist koolitust linnavalitsuses, et iga inimene saaks ...
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Otsige lahendusi, mitte ärge hoidke probleemist kinni ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ja-jaa. Aga üks aspekt, mida ma sooviks välja tuua. Et kui ma räägiks endast, siis ma muidugi ütleksin, et jah, mina saan hakkama. Ükskõik, mis olukord on, kuhu ma satun, mina saan hakkama. Aga ma ei saa öelda samamoodi ka teiste inimeste kohta, eriti .... laste kohta.
Aga Kalevi staadion. Et teadaolevalt seda projekti me realiseerime koostöös riigiga ja järgmiseks aastaks on ette nähtud investeeringuteks umbes 1 800 000 eurot. Ehk siis see projekt on jätkuvalt aktuaalne, me sellega tegeleme. Ja selle, käesoleva ... Vabandust?
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Kas jutt on Kalevist?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kalevist. Kadrioru staadionile on ka ette nähtud investeeringud umbes ...
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Algul Te rääkisite Kalevi staadioni ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Kalevi staadionile, jaa. Et teadaolevalt sel aastal oli vaja kiiremas korras teha ettevalmistustöid selleks, et me saaksime tantsupidu korraldada. Aga järgmisest aastast me jätkame investeeringutega ja nende töödega. Ja nagu ma ütlesin, et järgmiseks aastaks eelarves on ette nähtud 1,8 miljonit eurot. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ujula ka ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vabandust, jaa, ujula. Seda projekti meil on plaanis ellu viia koostöös erasektoriga. Hoonestusõiguse konkurss on välja kuulutatud. Vist 21. novembrini me ootame siis ettepanekuid ja siis saab vaadata, kes saab olema linna partneriks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nüüd Anastassia Kovalenko. Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Ants Leemets Ants Leemets
Mis aasta jooksul ujula ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No ma arvan, et kõige optimistlikum prognoos on 5 aastat.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun, Anastassia Kovalenko!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Austatud linnapea! Kas Te oskate selgitada, et miks sellel uuel eelarvel linnatranspordi investeeringud vähenevad 79% võrreldes eelmise aastaga, või selle aastaga?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Linnatransport? Jaa. No teadaolevalt meil ebaõnnestus hange ja hanke vaidlustamine on jätkuvalt üleval. Meil on jätkuvalt plaanis, kui järgmisel aastal õnnestub selle hankega edasi minna, seda ostu lõpuni viia. Meie plaan on osta 100 bussi ja võimalusega seda hanget laiendada ja osta veel 100 bussi, ehk siis kokku 200 bussi. Ja samamoodi meil on plaanis ka osta uued trammid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma vabandan! Kõigepealt mina ka alustaksin sellest, et ma ütleksin mõned head sõnad lugupeetud linnapeale, sest asi sai nagu hoo sisse. Kuigi selle Tallinna Televisiooniga oli nagu kunagi rääkis kuulus peaminister Primakov, et "tahtsime, et oleks parem, aga välja tuli nagu alati".
Kuid teine rõõmustav asi Teie puhul, et Te tõstate kogu aeg üles hariduse prioriteeti. Ja siin on nii palju - ma võtan tõenäoliselt pärast ka sõna -, aga kui suudaksite mulle näpuga näidata, kus on vahendid koolidele, kuna muutuvad õpikäsitlused, aga puuduvad tänapäevased vahendid-raha. Keegi nende asjade peale ei mõtlegi. Tähendab, kas tõesti haridusega jääb ka siis niimoodi, et sõnades teeme suure linna ja tegudes mitte midagi? Ma ei räägi kõigest sellest, mis on siin olnud juba üles tõstetud. Vabandust, et läksin pikale! Õpikeskkond, muudatused, vahendeid, tugipersonali, ülerahvastatus, tugivahendid - mitte midagi ju ei suurendata koolidele. Ja siin pole vahet, on eesti kool või on vene kool.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma püüan ... Kõigepealt, suur tänu toetavate sõnade eest! Aga ma püüan vastata ka küsimusele, kui ma sain sisust õigesti aru. Alustame sellest, et ka füüsiline keskkond, ehk siis ruumilised lahendused mõjutavad tegelikult hariduse sisu. Ka selle pärast me regulaarselt tegeleme nii koolide kui ka lasteaedade renoveerimisega. Tänaseks me võime öelda, et paari aasta pärast, paari-kolme aasta pärast on esimene renoveerimise ring Tallinna koolides jõudnud lõpule, aga juba praegu me näeme vajadust alustada uue ringiga ja iga uus renoveerimine lähtub ka hariduse sisust. See ei ole ainult seinte värvimine.
Teiseks. No meil on siin ette nähtud ka täiendavalt vahendeid palgatõusuks ja ma arvan, et see on ka tähtis, et haridustehnoloogid ja koolide raamatukogude töötajad saavad korraliku palgatõusu.
Üks minu arvates väga huvitav projekt, mis on seotud ettevõtlikkuspädevuse arendamisega on - me käivitame vastava projekti, aga on plaanis ka luua ettevõtluslinnak, mis aitaks seda pädevust, kompetentsust õpilaste seas arendada. Veel üheks näiteks oleks kiusamisvaba kooli programm. Me eraldame täiendavalt vahendeid selleks, et see programm töötaks igas koolis. Kindlasti tuleb rääkida ka õppenõustamiskeskusest, mida me ka järgmisel aastal soovime täiendavalt arendada ja ma arvan, selliseid näiteid on haridusvaldkonnas väga palju. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teine küsimus, Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Siin pikka-pikka aega me vahetasime mõtteid ja rääkisime läbi, mis puudutab erahuvialakoolide rahastamist ja lõpuks me siin saime positiivse tulemuse. Ma nüüd küsin, et kui palju järgmisel aastal on erahuvialakoolidele toetust planeeritud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas see oli 200 000? Ma täpselt ... peast vist ma ei mäleta. Et seda tuleb vaadata. Kas finantsteenistus saab vaadata? Mul jäi meelde summa 200 000, aga ....
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
See on ... eelmine aasta ja see aasta on terve aasta mahus sama summa. Ehk et see jääb samale tasemele.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja järgmine küsimus on meil Eero Merilind!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea linnapea! Küsin Nõmme lastevanemate ... ja see teema oli arutusel ka Nõmme linnaosa kogus. Mis saab Nõmme Noortemajast Nurme tänav 40. Et see ootab pikka aega kapitaalremonti. Et kas see on ka plaani võetud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Seda plaanis ei ole. Ma arvan, et kõigepealt tuleb selgelt aru saada, mis on perspektiiv. Sest tegelikult just hiljuti Nõmmel olid loodud suurepärased võimalused huvihariduse arendamiseks ja nüüd lähtuvalt sellest tuleb otsustada, mis suunas liikuda. Sest me ju teame, et see maja on muinsuskaitse all, ühest küljest. See on väike maja. Ja kui me räägime jällegi sellest, et kaasaegne haridus vajab ka kaasaegseid lahendusi, siis selles majas seda rakendada ei ole võimalik. Tegelikult see maja ei sobi. Ma saan aru, et selle majaga on seotud emotsioonid, harjumus, ka, ütleme nii, noh, inimeste eelistused, asukoht on väga armas, aga kui mõelda pragmaatiliselt, siis sinna oleks vaja investeerida, ma ei tea, ma arvan, paar miljonit. Ja tulemuseks on tegelikult sisuliselt sama keskkond, lihtsalt üle värvitud. Loomulikult ma meelega nagu kirjeldan seda olukorda natuke primitiivselt, aga suuremas plaanis nii ongi, et seda nagu uut kontseptsiooni seal ellu viia ei ole võimalik. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine küsimus. Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Austatud linnapea! Et küsiks siis Tähetorni tee kohta, mis on Nõmmel. Et see on küllaltki piisavalt suur tee, mis ühendab Nõmmet Paldiski maanteega ja nii. See tee on olnud viimased 10 aastat täielik pommiauk sõna otseses ja ülekantud mõttes. Et kas on lootust, et millalgi saab seal ka ilma roomikliikuriteta liikuma?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ma tohin Teid paluda veel üks kord öelda, mis tänav see on?
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Tähetorni tee.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tähetorni tee. Aga võib-olla on kiiremini, et tuleks see siit. Jah, palun!
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Teedeobjektide nimistut, mitte küll lõplikku, aga siiski piisavalt ammendavat, saate vaadata leheküljelt 252 ja Tähetorni tänav on selles nimistus teisel real. Nii et tegelikkuses on Tähetorni tänav kavas.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine küsija Anto Liivat. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Hea eesistuja, austatud linnapea! Käesolev eelarveprojekt tegelikult lähtub vähemalt formaalselt juba 10 aastat tagasi kinnitatud strateegiast "Tallinn 2030". No kui näiteks 2010. aastal loodud strateegias arvestati, et aastaks 2030 saab olema Eestis iga tuhande inimese kohta üle 500 auto, siis täna me oleme juba olukorras, kus autosid inimese kohta on rohkem, kui me plaanisime aastaks 2030. Kuidas see käesolev eelarve arvestab linna järgmise perioodi või uue koostamisel oleva strateegia, selle perspektiividega ning kuidas on plaanis lahendada näiteks parkimisprobleeme linnaruumis?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No ma arvan, et Te kindlasti saate aru, et siin ju ei ole mingit ühte meedet, mida oleks võimalik välja tuua ja sellega probleemi lahendada. Alustame sellest, et, esiteks, loomulikult tuleb tegeleda ühistranspordi arendamisega, sh ka ühistranspordivõrgu arendamisega, sest teadaolevalt umbes 30% liikluskoormust tuleb väljastpoolt Tallinnat. Et kui oleks nii - noh, seda loomulikult ei ole võimalik ette kujutada -, aga kui oleks nii, et Tallinnas sõidaksid ainult Tallinna elanike autod, siis meil ei oleks probleeme. Meil isegi ummikuid tipptundidel ei oleks, Aga kuna meil on ühine, no ma isegi ütleks, et meil on ühine süsteem, liiklussüsteem kindlasti või liiklusvõrk, mis ei ole korrastatud teiste valdadega, siis ... ehk siis seda probleemi lahendada ainult Tallinna meetmetega ei ole võimalik. Ja üheks suunaks on kindlasti ka see, mida me siin mõni kuu tagasi koos ministeeriumiga, MKM-iga otsustasime, et tuleb tegeleda ühise transpordivõrgu väljatöötamisega, kus oleksid selles võrgus nii Tallinn kui ka ümbritsevad omavalitsused.
Ja kui praegu ühistransporti Tallinnas kasutab, kas see oli 46 või 47% inimestest ja enam kui 40% kasutavad isiklikku transporti, siis kui see suhe ei muutu, siis seda probleemi ei ole võimalik lahendada. See on reaalsus. Rääkimata sellest, et noh jalgrattastrateegia on väga populaarne teema. Aga tegelikult tuleb tunnistada, et ainult 3% tallinlastest kasutavad teisi liiklusvahendeid ja ühistranspordiküsimus on muidugi selles mõttes väga oluline. Aga inimesed hakkavad kasutama ühistransporti siis, kui see on maksimaalselt kiire ja mugav. Ja selles kontekstis tuleb üle vaadata nii Tallinna ühistranspordivõrku kui ka suuremat pilti. Ehk siis Tallinn pluss naabervallad - ühine ühistranspordivõrk. See on üks küsimus.
Kindlasti me peame mõtlema jällegi - see on selline põhiküsimus - linnaplaneerimise peale, et milline see Tallinna kaart tulevikus peaks olema. Ja no siin on erinevad lahendused: Tallinna väike ringtee, millega tuleb tegeleda; Tallinna kesklinna teede ehitamise projektid, üht nendest me avame juba kuu lõpus ehk siis Reidi tee; me mõtleme, praegu laua peal on Estonia puiestee tunnel, Rävala puiestee läbimurre, Tallinna Sadama trammitee. Ehk siis sellised ... ja sellest ma juba rääkisin. Ja loomulikult kõik need projektid tuleb läbi vaadata tervikuna. Ja inimeste mõtlemisviis peab ka muutuma. Ja siin on veel väga palju ära teha. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teine küsimus Priidu Pärna. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Suur aitäh! Õues on veel üpris soe, kuid on tore, et linnavalitsus mõtleb juba talvele, et isegi jõulukuusk on juba Raekoja platsile üles pandud. Teie prioriteetide nimekirjas oli see, et oluliselt suurendatakse vahendeid talviseks lumeveoks ja lumetõrjeks. Et kas Te kirjeldaks täpselt, mida see reaalselt hakkab tähendama? Et kas linn võtab siis omanike õlult rohkem tänavate lükkamise ja lume koristamise koormust enda õlule? Et kuhu see lisaraha suunatakse?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Teede hooldus oli kokku vist 17 miljonit, nii palju kui mina mäletan, aga see reserv, mida me loome, oli vist 750 000. Noh, nagu me saame aru, see natuke sõltub ka ilmaoludest. Aga nagu ma mainisin juba, et suvel muuhulgas me arutasime, et tõepoolest, kuidas linn võiks olla rohkem talveperioodiks ette valmistatud ja siin on meie poolt praegu välja töötatud erinevad meetmed. Esiteks nõuded partneri suhtes kvaliteedi osas, tehnika osas. Selleks me peame muutma ka lepinguid. Kuskil tulevad uued lepingud juba selleks talveks, kuskil me seda ei saa selleks talveks teha, kuna olid pikaajalised lepingud. Ja kõik need muudatused nõuavad ka täiendavaid vahendeid, kuna kõik need nõuded tähendavad loomulikult omakorda, et meie partnerid peavad rohkem panustama ja loomulikult nad selle eest soovivad ka rohkem raha, mis on ka loogiline. Aga seda korraga, ühe aastaga muuta ei ole võimalik, kuna nagu ma ütlesin, meil olid pikaajalised lepingud.
Reserv on mõeldud ka selleks, et juhul kui tekib samalaadne olukord nagu see oli eelmisel talvel, et meil operatiivselt oleks võimalik suunata vahendeid selleks, et rohkem lund välja viia. Üheks probleemiks oli ka see eelmisel talvel, et ei koristatud vajalikus mahus. Aga isegi kui koristati, siis lumi tegelikult jäi tänavatele ja siis seda lükati kõnniteelt maanteele ja maanteelt tagasi. Et seda lihtsalt tuleb rohkem välja viia. Et see on üks koht, kus ongi vaja rohkem vahendeid.
Ja veel üks suund. Et pole midagi teha - väga suur osa linna territooriumist kuulub eraomanikele ja tulebki ka nende käest rohkem nõuda, sealhulgas ka sanktsioonide abil. Ja me oleme selleks ka valmis. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolinikud! Palun suhtume lugupidamisega nii vastajasse kui küsimuste esitajatesse! Rääkige vaiksemalt või rääkige siit ruumist väljaspool, kui teile sõna ei ole antud! Aga järgmine küsija on Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud linnapea! Mul kaks küsimust. Linnaplaneerimise Ameti planeeringute arhitektuurikonkurssides on arvestatud summaga 619 000 eurot, sh Tallinna-Helsingi tunneli kavandusega seotud ettevalmistustööd. Et mind huvitaks, et mis seal siis täpsemalt planeeritud on, et mis need ettevalmistustööd on.
Ja teine küsimus on, et on planeeritud kultuuriametil siin Tallinna kohtumised Peterburis 30 000 euro eest, mis on üsna märkimisväärne summa isegi võrreldes Tallinnas tehtavate paljude-paljude-paljude asjadega. Et mis seal on plaanis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Alustame teisest küsimusest. Seda plaani veel ei ole, et me järgmise aasta algusest hakkame sellega tegelema. Ma arvan, et see summa tõenäoliselt on kindlasti mitte väga palju suurem, kui üldse on suurem võrreldes sellega, mis oli eelmisel aastal, kuna Tallinna delegatsioon käib Peterburis kord 2 aasta jooksul ja selle programmi koostamisega tavaliselt tegeletakse aasta alguses. Et seda nagu plaani ei ole, aga tavaliselt see tähendab seda, et toimuvad erinevad üritused, kontserdid, näitused, kohtumised. Nende üritustel väga aktiivselt osaleb ka meie Eesti kogukond Peterburis ja see on pikaajaline traditsioon tegelikult.
Mis puudutab esimest küsimust, siis ma pean paluma kolleege finantsteenistusest, et mis meil plaanid on, et ... Ma arvan, et suuremas plaanis, mida me saame praegu veel teha, on seda võimalikku kontseptsiooni arutada. Sest tegelikult me ju saame aru, et see projekt on praegu väga teoreetiline. Aga jah, palun!
Sõnavõtt - Katrin Kendra Katrin Kendra
Et tegelikult on ju tegemist Eesti riigi ja Soome riigi vahelise koostööprojektiga ja Tallinna linn panustab omalt poolt lihtsalt selle projekti töödesse. Et selleks on ka siis, et Tallinna esindajad saaksid selles projektis osaleda, on ka nähtud siis ette vajalikud vahendid.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Ehk siis, nagu ma ütlesin, tõepoolest niimoodi see tulebki välja, et tänaseks see on pigem arutelude tase. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teine küsimus Eero Merilind. Palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea linnapea! Veel üks probleem nõmmekatelt. Ja meil oli lasteaedade arengukava arutelu ja tuleb välja, et Mõmmiku Lasteaial on õliküte ja Lauliku Lasteaial on ka õliküte, mis Lauliku Lasteaiale läheb maksma 25 000 eurot aastas. Aga samas on neil aiapiirini toodud gaasivõimalus. Et minu küsimus on, et kas on mõeldud ka üleminekut siis gaasile, mis oleks oluliselt odavam lasteaedadele?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Me seda teemat arutasime. Et no alustame sellest, et selle õlikütte eest maksab ikkagi Tallinna linn. Et Tallinna linn eraldab selleks vahendeid. Et see ei ole mingi lisakulu. Et loomulikult oleks õigem kasutada gaasikütet. Ja ma mäletan siis, kui seda teemat arutati varem, siis probleemiks oligi see, et see toru ei olnud vist tol ajal nagu toodud sinna piirkonda. Ja tegelikult, kui me seda arutasime siin omavahel, siis meil ei olnud ka seda informatsiooni, et see on juba toodud sinna. Kui see on sinna toodud, see on täitsa mõeldav ja loomulikult sellega tuleb tegeleda. Ainuke asi. Mulle tundub, et vist Lauliku ... Ei, mitte Lauliku, teine lasteaed on vist lastesõim.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Mõmmik ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, Mõmmik on lastesõim ja seal laste arv on nii marginaalne, nii väike. Ma arvan tuleviku perspektiivis pigem tuleb vaadata, kuidas seda kontseptuaalsemalt lahendada ja kas see kulu on seal mõistlik. Aga nagu ma ütlesin, et see on õige ettepanek. Aga no lasteaed selle võrra ei saa kannatada. Ehk siis ükskõik, kui kallis see kulu on, linn seda katab niikuinii. Jah, aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine küsija Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud linnapea! Teid on siin täna varem korduvalt kiidetud. Et ma kiidan ka ette. Et Te olete alati mees, kes kuuleb ja hoolib, mida linnaosakogud ütlevad.
Ja mul on siis küsimus sellest tulenevalt. Et Nõmme Linnaosakogu jättis antud eelarve siis kooskõlastamata või ei toetanud seda. Ja ei toetanud seda vaatamata sellele, mis erakonnast need saadikud sinna linnaosakogusse on valitud. Et kas Teid ei pane see muretsema, et üks linnaosa esinduskogu sõna otseses mõttes selle eelarve vastu on olenemata sellest, mis erakonnast nad on, sealhulgas ka siis keskerakondlased? Et kas see ei pane Teid mõtlema või muretsema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mina ei käsitleks seda teemat poliitiliselt. Et seal oli välja toodud konkreetsed soovid ja ettepanekud, sealhulgas ka kaks lasteaeda, millest oli juttu. Ja me lähtume sellest, et asjaga tuleb tegeleda. Et ma ei hakkaks siin sellist nagu poliitilist tausta läbi vaatama, rääkimata sellest, et seda uurida. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja teine küsimus Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud linnapea! Tallinna linn plaanib järgmine aasta võtta laenu 35 miljonit eurot, nagu ma siit näen. Kas on teada, kellelt ja mis tingimustel see võetakse? Või kui veel ei ole, et kuidas te siis plaanite selle laenuandja välja valida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Noh alustame sellest, et ka käesoleval aastal oli planeeritud laen summas 42 miljonit eurot, mida me tegelikult otsustasime mitte võtta. Saime ka ilma selleta hakkama. Järgmiseks aastaks on planeeritud 35 miljonit. Võib juhtuda, et me järgmisel aastal kasutame seda võimalust. Aga tegelikult Euroopa Investeerimispangaga on linnal sõlmitud leping, mis annab meile võimaluse võtta laenu kuni 100 miljonit eurot ja sellest on tänaseks võetud ainult 30 miljonit eurot. Et noh, meil on jätkuvalt see puhver olemas ja vajadusel me seda ressurssi saame kasutada. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine küsija Raimond Kaljulaid. Palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Aitäh, istungi juhataja! Austatud linnapea! Et Tallinna Spordiselts Kalevile eraldatud raha kohta tahan küsida. Et teatavasti see on, minu teada ühe Tallinna Linnavalitsuse liikmega seotud ühing. Ta peaks olema selle juhatuse esimees. Et kas Te palun kirjeldaksite, et mil viisil on tagatud see, et sellel linnavalitsuse liikmel ei teki nüüd juriidilisi probleeme seoses sellega, et tema juhitavale ühingule eraldatakse veerand miljonit eurot. Et kas ta on siis linnaeelarve menetluses osalemisest loobunud? Oli ta ukse taga sel ajal, kui eelarvet arutati? Või kuidas Te olete linnavalitsuses selle korraldanud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No alustame sellest, et teadaolevalt linnaeelarve on ülddokument. Et kui ... ja nagu Te saate aru, no peaaegu iga inimene on nii või teisiti selle eelarvega, iga tallinlane on selle eelarvega nii või teisiti seotud, sealhulgas ka lugupeetud volikogu liikmed.
Aga kui me räägime seadusest, siis ma kordan, et ülddokumendi vastu võtmise puhul ei ole vaja ja ei ole ka mõeldav, et kõik nii või teisiti eelarvega seotud inimesed hakkavad ennast taandama.
Mis puudutab Kalevi spordiseltsi, no me alustame sellest, et see on ikkagi pikaajalise traditsiooniga spordiorganisatsioon. See on Eesti spordi ajalugu. Ja see on üks suurematest Tallinna klubidest, mille koosseisus on ka esindusmeeskonnad ja sealhulgas ka Selveri võrkpalliklubi ja ka üks jalgpalliklubi. Ja kui me vaatame, et näiteks Kalev Cramo, saab - ainult üks Kalev Cramo -, saab linnaeelarvest järgmisel aastal vist 100 000 ja nende teadaolevalt Kalev Cramo ei ole kuidagi minule teada linnavalitsuse liikmetega seotud, aga ikkagi saab seda toetust. Isegi nii palju kui mina mäletan, ma kahjuks ei ole korvpalli suur ekspert, mulle tundub, et isegi Kalev Cramo on suur konkurent spordiklubi Kalev korvpalliklubile. Ja selles Kalevi spordiklubis on kolm esindusmeeskonda ja nad saavad 250 000 ja üks meeskond, korvpallimeeskond, saab 100 000. Ja siis ma ei näe siin nagu mingit ohtu, et keegi on ebavõrdselt või saanud mingit lisaressurssi.
Aga mida ma veel tahan öelda, et inimesed, kes spordiga tegelevad ja kes sporti arendavad, kindlasti teavad ka seda, et spordiklubi puhul ei saa öelda, et "see on minu spordiklubi". Et see ei ole ettevõte, see ei ole firma ja spordiklubi ei too ka kasumit. Spordiklubis on tegevuskulud, mida tuleb katta. Seal keegi ei jaga mingit tulu, rääkimata sellest, et väga tihti ei saa ka mingit palka. No nüüd ma räägin võib-olla enda kogemusest. Ehk siis, kui mingi spordiorganisatsioon saab mingit toetust ja on kuidagi kellegagi seotud, see ei saa automaatselt tähendada, et keegi tänu sellele saab mingit kasumit. Rääkimata sellest, et sport on üldse selline valdkond, kus saada mingit tulu on äärmiselt keeruline. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teine küsimus Rainer Vakra. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Te tõlgendasite täiesti valesti minu eelmist küsimust. Et vastupidi. Et Nõmme Linnaosakogu otsus ei olnudki poliitiline, vaid pigem oligi mure just sisuline. Et kui vaatamata kõigile, isegi kõikidele erakondadele ikkagi kõik inimesed on selle vastu, siis järelikult ongi neil tunne, et Nõmmele kui Nõmme elanikele on liiga tehtud. Ja vastupidi. Küsimus ei ole üldse poliitiline, vaid küsimus ongi, et see ju esindab täielikult nõmmekate mure, kui kõik ühel häälel, 17 inimest seitsmeteist häälel arvavad, et see eelarve Nõmme linnaosa ja Nõmme elanikele ei sobi. Et see oligi minu küsimus, just sisuline, et kas Teid ei pane see muretsema, et äkki peaks midagi teisiti tegema. Et äkki on kusagile teisele poole see eelarve kaldu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No nii palju, kui ma mäletan, et seal olid välja toodud kolm objekti ja mille kohta me andsime ka kommentaare. Kui Te küsite, kas see paneb mõtlema - paneb mõtlema ja paneb ka tegutsema. Et hakkame sellega tegelema. Et vaatame, mida saab juba järgmisel aastal ära teha, mida järgmisel aastal me ei jõua ära teha. Et mina seda võtaks ikkagi niimoodi, et tuleb tegutseda. Ja kui Te ütlete, et see Teie küsimus oligi apoliitiline, siis meil Teiega on ühine arvamus selle kohta. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teine küsimus Raimond Kaljulaid. Palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Aitäh, istungi juhataja! Aitäh, härra linnapea! Ei, see vastab tõele, et linna eelarve koostamise protsessi on kaasatud väga paljud Tallinna linna ametnikud. Mina küll ei oska nimetada ühtegi teist Tallinna Linnavalitsuse liiget või volikogu liiget, kelle juhitavale ühingule eraldatakse veerand miljonit eurot, aga võib-olla neid on veel, ma ei oska iga eelarverea taha nii hästi näha, kui ilmselt Teie ise.
Te kindlasti olete teadlik sellest, et selle aasta veebruaris tõi ajaleht Postimees välja seda, kuidas siis möödunud aastal linnalt saadud 250 000-eurosest toetusest rändas siis selle sama Spordiseltsi Kalev juhtidega seotud ettevõtetele edasi sellest rahast koguni 100 000. Et ma mäletan, et selle ümber oli suur poleemika. Linn lubas neid asjaolusid kontrollida. Kas ma saan õigesti aru, et see praktika on aktsepteeritav ja ka selles 250 000-st, mis praegu eraldatakse, on siis 100 000 mõeldud selle ühingu juhtidega seotud ettevõtetele, kellest üks vist on ka Keskerakonna kampaaniajuht?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et mulle tundub, et kui me räägime Keskerakonna kampaaniajuhtidest, siis Te sellest kindlasti teate palju rohkem kui mina. Aga kui me räägime spordiklubist, siis nagu ma ütlesin, et spordiklubi tegevus ei ole mõeldud selleks, et raha kellegi kasuks jagada. Mida saab linn kontrollida? Saab kontrollida, kas on tehtud kulusid, mis on otse seotud sporditegevusega. Ja see on linna pädevus. Kas üks või teine ettevõte on veel kellegagi seotud - et seda linn kontrollida ei saa. Aga! seda saavad kontrollida mõned teised organid. Ja mulle tundub ka antud juhul Teil on vastav kogemus. Ehk siis, Te oskate seda kommenteerida, kuidas see toimub. Ja mina olen kindel, et vastavad organid on seda case'i kontrollinud, olen 100%-liselt kindel. Ja kuni tänase päevani me ei ole saanud ühtegi reaktsiooni ja menetlust pole algatatud, siis ma arvan, et see on ka vastus Teie küsimusele. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja oma viimase küsimuse selles punktis esitab Anto Liivat. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Mida Te peate kõige olulisemaks asjaks või ka meetmete komplektiks, mida Tallinna linn peaks tegema selleks, et siin tekiks võimalikult hea ettevõtluskeskkond ja ökosüsteem? Viitan sellele, et kui Tallinna linn plaanib käivitada digitaliseerimise toetuse summas 64 000 eurot, siis selle eest ei ole võimalik ühtegi vähegi tõsiselt võetavat ettevõtet paraku ei digitaliseerida ega arvestatavas mahus toetada. Mida linn tegelikult saaks ja peaks tegema selleks, et Tallinnas toimetavate ettevõtete konkurentsivõime kasvaks ja et siia tekiks rohkem parema palgaga töökohti?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Tegelikult tuleb öelda, et Tallinnas on see keskkond nii või teisiti juba loodud. Samas ei saa öelda, et ütleme nii, et Tallinna linna süsteem on selleks väga palju teinud, aga see keskkond on olemas. Et nii palju kui mina mäletan, meil praegu on Tallinnas 500 Startupi. Et see protsess käib.
Kui palju linn saaks täiendavalt panustada? No ma arvan, et need numbrid Teil on nagu olemas. Et linna eelarves on väikeettevõtluse toetamiseks ette nähtud summa 264 000. No muidugi ei ole väga suur summa, eriti kui me vaatame, et siin on eraldi välja toodud digitaliseerimise toetus 64 000, väikeettevõtja välismessitoetus 80 000, messitoetus ja praktikajuhendaja toetus 40 000.
Ma arvan, et suuremas plaanis see, mida linn saab teha enda igapäevases tegevuses, et luua vastavat keskkonda suuremas plaanis, sealhulgas ka linnaruumis, et inimestel oleks mugav siin elada ja töötada. See kindlasti toob inimesi siia. Et needsamad IT-spetsialistid. Et kuna nende valik on nii lai, siis nad kindlasti vaatavad ka seda, kus on ka parem elada. Ja ma arvan, et selles mõttes me suutsime seda keskkonda luua.
Ja teate, mul on nagu väga hea meel, et iga kord, kui ma kohtun uue saadikuga, kes tuleb Eestisse, esimene asi, millest ta räägib, ta räägib, et "Te ei kujuta endale ette, et missugune Tallinn on tegelikult paradiis võrreldes palju teiste Euroopa linnadega, rääkimata paljudest teistest Aasia linnadest". Et loomulikult see ei tähenda, et ei ole kuskile sihtida. Et arenguruumi on veel küll ja küll. Aga et selles mõttes, et see, mis meil Tallinnas on, saab tihti hinnata siis, kui on, millega võrrelda.
Ja viimane saadik, kellega me seda teemat arutasime, oli Saksamaa Liiduvabariigi saadik ja siis jah, esimene lause oligi, et ta on nii õnnelik, et just Tallinnas saab töötada. Aga no meie siin ise ja muidugi siin saalis inimesed näevad, kui palju on veel vaja ära teha.
Aga kui vastata Teie küsimusele konkreetsemalt, siis mulle tundub, et meil siis päris kontseptuaalset vastust nagu ei ole ja kontseptuaalset ka lähenemist ei ole. Et ma arvan, et see on just see valdkond, kus veel tuleb mõelda. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja sellega on küsimused linnapeale selles punktis ammendunud. Aitäh!
Järgmisena saab siis sõna kaasettekandeks rahanduskomisjoni esindaja Maksim Volkov. Palun!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu aseesimees, lugupeetud linnapea! Head kolleegid! 11. novembril rahanduskomisjon arutas seda eelnõud. Arutelu oli päris pikk, 86 minutit. Me oleme nii fikseerinud. Ja oli päris palju küsimusi. Suured tänud, kolleegid Anto Liivat ja Argo Luude! Jah, Te küsimuste toel oli väga huvitav, jah. Umbes 12 küsimust iga saadik küsis.
Ja lõppkokkuvõttes hääletamistulemustega 16 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, rahanduskomisjon otsustas lõpetada eelnõu esimese lugemise komisjonis ja suunata eelnõu esimesele lugemisele linnavolikogu istungil.
Ja head kolleegid! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 28 november kell 12.
Ja minu poolt sooviksin lisada paar-kolm sõna sekka sellest, kuidas üldse toimus see arutelu. Siis head kolleegid, ma arvan, minu head erakonnakaaslased ka võtke võib-olla infoks. Kaks aastat tagasi meil oli vastu võetud uus menetluskord ja kes tahab, saab võtta osa arutelust ja ma ei saa öelda, et seekord saalis oli päris palju volinikuid. Ma arvan, linna eelarve on selline dokument, et võib aktiivselt osa võtta. Ja eelmine kord, ma mäletan oli selline küsimus, kas Keskerakonna poolt on küsimused ettekandjale. Jaa. Seekord oli päris palju küsimusi ja Keskerakonna saadikute poolt ka. Jah, aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Tundub, et küsimusi kaasettekandjale ei ole. Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Ja kas keegi soovib sõna? Anto Liivat soovib sõna. Palun!
Sõnavõtt - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea eesistuja! Aitäh, lugupeetud kaasettekandja! Ma arvan, et tegelikult ongi oluline, et me linna eelarve kohta küsimusi küsiksime. Sest tegelikult see, et me küsimusi küsime ja loodetavasti üha rohkem ka koalitsioonierakonna saadikud neid küsivad, on tunnustus linnavalitsuse ja finantsteenistuse tööle. Ja finantsteenistust tahan ma samuti tänada selle eest, et nad on loetava ja arusaadava eelarveprojekti aidanud linnavalitsusel koostada. Ja ma tänan linnapead ka selle ausa ülestunnistuse eest. Ka mina arvan, et pealinnal ei ole kahjuks päris sellist sidusat kontseptuaalset arusaamist, mida peaks Tallinna linn tegema selleks, et luua siin võimalikult head ettevõtluskeskkonda ja aidata meie ettevõtetel oma eesmärke saavutada ning ambitsiooni tõsta. Ja nõus olen ma ka tegelikult sellega, et vaatamata nendele paljudele asjadele, mida saaks teha paremaks, on siiski Tallinna linnas väga palju asju hästi.
Olles viimase aasta jooksul pea paar kuud veetnud Eestist eemal, Kesk-Aasiast Norrani, erinevates suuremates ja väiksemates linnades, siis tõepoolest Tallinnas on muuhulgas väga mõnus liikuda. Siin on piisavalt palju kultuurisündmusi. Aga neid asju, mida peaks paremaks tegema, eesotsas lasteaedade renoveerimisega, me kindlasti oma muudatusettepanekutes käsitleme ja loodame, et käesoleva menetluse käigus, mis on auväärt linnapea jaoks esimene eelarvemenetlus, leiab tema ning linnavalitsus võimaluse ka varasemast enam arvestada opositsioonierakondade sisulisi ettepanekuid, jätmata linna juhtimisest kõrvale kõigi nende paljude inimeste hääle ning arvamuse, kes on toetanud teisi erakondi peale Keskerakonna ning soovivad samuti linna juhtimises kaasa rääkida. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena soovib kõnelda Andres Kollist. Palun!
Kõne - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Lugupeetud volikogu, lugupeetud volikogu aseesimees, lugupeetud linnapea! Täna me arutame kahtlemata selle aasta kõige poliitilisemat eelnõud ja innovatsioonikomisjon käsitles seda eelnõud ka 7. novembril. Ja ma tahaks tänada Silver Tamme, kes meie komisjonis sellest eelarvest ülevaate tegi! Siis ei olnud veel käepärast meil seletuskirja. Ja nagu siin kuulda oli, seletuskiri on selle eelarve lahutamatu osa. Ja esimest korda on siis seletuskirjas eraldi välja toodud punkt "Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaart". Ma ei tea, kas n-ö hoolsad lugejad kõige selle üle 270-leheküljelise eelarve seletuskirja puhul sinnani jõudsid. Aga kui seda innovaatiliste lahenduste teekaardi lõiku vaadata, siis me oleme rõhutanud väga seda, et oluline on strateegiline mõtlemine, pikk planeerimine ja kompleksne linna arendamine. Teekaardi eesmärk just nimelt see on. Ja teekaardis kirjas olevatest 11 objektist on 9 selles eelarves kajastatud ja ma markeeriks nad ära.
Jalgrataste kasutamisvõimaluste laiendamine. Üle 6 miljoni erakordselt pika vaatega asi, mis, ma arvan, seda tuleks visalt teha 10–20 aastat ja ma arvan, linnas hoiakud jalgrattaga sõitmiseks ka siis muutuvad. Praegu oleme me selles olukorras, kus me reaalselt oleme.
Kogukondlik põllumajandus - 140 000 eurot. Ma arvan, väga oluline kogukonna sidususe ja linna meeleolu loomisel on plaanis vähemalt kümme uut kogukonna aeda rajada; nutilahendused, kõigile väga arusaadav, aga eriti oluline Soome ja Eesti elektroonilise ühtse piletisüsteemi loomine ja näiteks ka päikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine. Esimeseks. Kokku on plaanitud 1,3 miljonit. Teine. Kogumaksumus 775 000. Ja ma arvan, et siin veel väga tähelepanuväärne on säästlike ja tarkade valguslahenduste loomine, mis kokku on ligi 200 000 kahe aasta peale.
Järgmine teekaardi objekt - isesõitvad autod -, selle pilootprojekt. Siin on 61 000, jutt on viimase miili transpordist. Kesklinna ja sadamate sidumine kõnniteede ja kergliiklusteedega; vanalinna ja Vanasadama vaheline n-ö kõndimisühendus - 729 000. Väga tähelepanuväärne. Ja viimasena teekaardi objektidest Rail Balticu ja Ülemiste transpordisõlme arendamine ja Tallinna–Helsingi tunnel. Siin on meie ... me ise neid ei ehita arusaadavalt, aga n-ö aru saada, mis toimub ja planeerimistöödes osaleda, see on väga oluline. 250 000 eurot on võimalik selleks samuti kasutada.
Ja veel. Ma vaatasin ka Linnaplaneerimise Ameti, mis on ka äärmiselt strateegiline koht minu arvates, lõiku ja seal on sellised, paar sõna võiks välja võtta sealt "Avaliku ruumi osakaalu suurendamine linnas ja olemasoleva avaliku ruumi kvaliteedi oluline tõstmine". Väga sisuline minu meelest ja seesama asi on ka detailsemalt "Kesklinna üldplaneering, merevisiooni, linnasüdamevisiooni koostamise jätkamine".
Ja viimane, millele leiame, millele ma tahaks osutada, on detailplaneeringud, mis on, ma arvan, väga oluline asi Tallinna arendamisel. Ja mitte ainult need detailplaneeringud, mida linn ise teeb, aga ka need, mida linn peab otsustama, kus teevad n-ö eraomanikud või eravaldajad, aga et kokkuleppele jõuda ja lõpuks asjadega edasi liikuda.
Ma arvan, et see eelarve n-ö strateegiline ja pika perspektiivi vaade on väga oluline ja ma arvan, seda eelarvet tuleks toetada. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Järgmisena palun kõnepulti Merike Martinson!
Kõne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud istungi juhataja, head volikogu liikmed! Lubage, et ma ütleksin mõned sõnad sotsiaalhoolekande ja tervishoiu eelarve kohta. Ja need sõnad on aina tunnustavad.
Pean ütlema, et nägime täna, et linnapea kulutas väga palju, võiks öelda hulga aega sotsiaalhoolekande eelarve tutvustamiseks. See tõesti rõõmustab. Ja rõõmustab ka see, et 8% sotsiaalhoolekande eelarve kasv on ka märkimisväärne. Eriti oluline on see, et 9 miljonit investeeringuid - sellist situatsiooni ei ole olnud eelnevatel aastatel. See näitab seda, et praegune linnavalitsus tunnustab sotsiaalhoolekannet. Ja ma pean ütlema, et väga oluline osa on teenuste mahu suurendamiseks. Ja nimelt. Juba linnapea mainis, et käesoleval aastal oli meil ju probleem, et kuidas peale riigi rahastamise lõpetamist raske ja sügava puudega laste tugiisikuteenus saab rahastatud. Ja siiski, näete! 2,8 miljonit eraldatud tugiisikuteenuse osutamiseks - see on väga tunnustust vääriv.
Ja teine oluline moment, mida siin ettekandes küll ei mainitud, on tugiisikuteenuse tunnitasu tõstmine 2-kordseks. Kui varem oli see tõenäoliselt kuskil 5 euro piires, siis nüüd on ta 10. Ja see on olnud alati probleemiks, et leida tugiisikuid, kes seda teenust osutavad, kuna see töötasu oli väga madal.
Siis rõõmustab ka see, et sotsiaaltöötajate palgatõus on 5%. Jah, tõepoolest, igal aastal, viimastel aastatel oleme 5% kaupa teda tõstnud. Soov oleks muidugi olnud, et see oleks olnud suurem, aga loomulikult tuleb teha ka valikuid ja seekord on otsustatud tõsta hooldustöötajate, Irus töötavate hooldustöötajate tunnitasu 20% võrra. Ja see tõesti ... tekib selline olukord, kus personali liikuvust kindlasti see vähendab ja muudab nad siiski püsivamaks.
Omaste hooldajate asendushooldusteenust samuti suurendatud. Kui mõelda, et 3 aastat tagasi oli ta veel 20 000, siis nüüd on ta 110 000. Ja see on ka väga nende omaste poolt tunnustatud abi.
Nüüd kui me vaatasime, et üldse sotsiaalhoolekande osa, eelarve osakaal on 10,5%, siis ma meenutan ajalugu, et ta kunagi oli 3,5%. See näitab kuidas aastast aastasse on hakatud sotsiaalhoolekande nii teenustele kui investeeringutele rõhku asetama enam ja enam. Aga peaks ka ütlema seda, et loomulikult ma sooviks edaspidi, et me jõuaksime lõpuks 12%-ni nagu on paljudes riikides. Ja koos eelarve kasvuga kasvab ka samuti sotsiaalhoolekande osakaal meie linna eelarves.
Head meelt teeb veel üks teenus, mida on rahastatud 150 000-ga, see on õendusabi, see on väga vajalik teenus, kogu aeg on sellest puudus. Ja tõepoolest õendusabi, just koduõendusena ja samuti ka Iru Hooldekodus õendusabi, see võimaldab väga oluliselt seda teenuse mahtu tõsta.
Nüüd omalt poolt ma tänan, et lõpuks lahendati see ebaõiglus, et laste visiiditasu kompenseeriti eelmisel aastal veel 5-st eurost 1,80 senti ja tänavu aasta pool 5 eurost, ja ülejäänud osa kogu aeg maksis Tallinna Lastehaigla. Ühesõnaga kaotas selle visiiditasu. Siis käesoleva aastal on visiiditasu ... mitte käesoleval, vaid käesolevas eelarves järgmisel aastal on visiiditasu siis linna poolt kompenseeritud 100%. Ja tõepoolest, see on väga oluline just nendele asutustele, kes osutavad lasteteenust, eelkõige lastehaigla.
Investeeringud, nagu ma ütlesin, teevad erilist rõõmu. 9 miljonit sotsiaalhoolekande investeeringuteks. Ja peab ütlema, et mul on hea meel, et me võime alustada õenduskodu rajamisega Iru Hooldekodu kõrvale. Seda on oodatud, projekt on valmis ja tõepoolest selle investeerimine on väga ...1 minut veel, palun ... väga oluline. Ja samuti linnaosades ju. Kui tavaliselt igal aastal ainult üks sotsiaalkeskus või päevakeskus renoveeriti, nüüd on praktiliselt igas linnaosas kas uus sotsiaalkeskus või siis renoveeritakse vana uueks. Ja tahaks veel öelda ühe väga olulise asja, et elamumajandusest, ma rõõmsalt näen, et me saame seenioride maja ja rõhutan veel, seenioride maja, kus on teenused, kus on sotsiaalteenused, osutatakse nendele inimestele, kes hakkavad seenioride majas elama. Et selle rahastamiseks on ka eraldatud ... ehitamiseks, jätkatakse seda ehitust ja selleks on ka eraldatud 2 miljonit järgmisel aastal. Nii et tegelikult, sisuliselt kokku 11 miljonit sotsiaalhoolekande investeeringuteks. Suur aitäh! Ja jõudu teile! Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ja järgmisena paluks kõnepulti Märt Sults!
Kõne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt koosoleku juhataja, linnapea, linnavalitsus, armsad kolleegid! Tähendab, et kordamine pidi tarkuse ema olema, eks me siis korda. Tähendab kõik see, mida mina praegu rääkida tahtsin, seda on nagu kõike räägitud, seda kõike on juba küsitud. Aga kordaks üle.
Tähendab et, selles eelarves, järgmise aasta eelarves, on 40% nagu hariduskulud. 40%. See 40% nagu ei ütle mitte midagi. Aga kui hakkaks nagu teistsuguseid numbreid rääkima, siis 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetusega - see on juba arvestatav summa. Ja nüüd hakkad mõtlema, mis nagu märksõnad võiksid olla. Ja märksõnadeks on näiteks investeeringud haridusasutustesse: alusharidus, põhiharidus, gümnaasiumiharidus. Ja sinna hulka kuulub 13 objekti, millest 5 on lasteaeda, 4 kooli, neist 2 - jätke nüüd see meelde, et kaks on hariduslike erivajadustega koolid - huvikoolid 2 tükki, 1 noortemaja ja 1 kooli spordihoone. Miks ma just palusin meelde jätta HEV-i ehk hariduslikud erivajadused, et siit me jõuame järgmise märksõna juurde.
Järgmine prioriteet on nagu linnal, tähendab, et linnavalitsus on näinud hirmsat vaeva, et kaardistada maastik ja keskkond. Tähendab, et rääkigu ükskõik kes ja ükskõik, mida tahes, tähendab, keskkond kujundab inimest ja üpris jõhkralt ja üpris ... kas halva või paremuse poole.
Teine prioriteet on kiusamine ehk kiusamisvaba kool ja kiusamise ennetamine ja sekkumine. Sinna on pandud 53 000 eurot. 53 000 eurot võrreldes 200 millegagi euroga on nagu tühine summa. Aga see 53 000 kaasab teisi asju: mänguväljakud, huvikeskused, kõik muud asjad. Siis see number muutub äärmiselt suureks ja see number hakkab lähenema kolmele, neljale, viiele, 6 miljonile. Aga see on juba arvestatav summa. Tähendab, et projekt ehk projektitoetus, projektitoetus 53 000, on tegelikult täiesti piisav summa. Ja praegu sinna kahjuks on Tallinnas kiusamisvaba kooli projekti haaratud 13 munitsipaalkooli ja rõhk on pandud ennetus-sekkumisprogrammidesse. Kui palju teie ja mina - no enda kohta ma ei saa seda öelda, sest ma sekkun hommikust õhtuni -, kui palju teie olete sekkunud näiteks mingisuguste ebakõlade klaarimiseks? Kui palju te olete julenud tänaval või kuskil mujal avalikus kohas sekkuda, kus kohas on asi natukene valesti? Kui palju meie ise oleme julgenud sekkuda mingi suitsetava 12-aastase lapse käitumisse või õlut joova 10-aastase poisikese käitumisse? Ega ei ole julgenud küll, on ju?! Mõelge rahulikult. See sekkumine ei ole niisama. Et sekkumine ja ennetamine. Ennetamine on põhiline, sekkumine on juba viimane aste. Kuid sinnamaani me jõuame.
Järgmine prioriteet on eralasteaedade toidu kompenseerimine. Tähendab, siin on märksõna "võrdne kohtlemine". Esimene klausel tuleb püsti. Kui sul on lasteaia – eralasteaed -, sul on raha lasteaiakoht kinni maksta, toit kinni maksta, mikspärast linn peab kompenseerima?! Linn vaatab järeltulevat põlvkonda võrdselt ja kõikidel peavad olema võrdsed võimalused. Nagu meil kunagi ... See on nüüd nostalgiavärk. Nõukogude sõjaväes öeldi, et toiduga ei tohi mitte kedagi karistada./---/
Nii et selles suhtes väga tugev ettevõtmine ja mitte sugugi väga odav, sellepärast nn üle keskmise sissetulekuga inimestele saab toetusraha 80 000 eurot. Et see ei olegi nii väga väike, samal ajal kui sa võrdled teda kiusamisvaba kooliga 53 000, aga 53 000 on laia sektoriga.
Ja viimane on siis see kurikuulus teema, et jätkatakse eesti keele toetamist koolieelsetes lasteasutustes. Ja selle peale on pandud 215 420 eurot. Märkimisväärne summa, eks ole! Aga siin me ei tohi ära unustada seda, et ükstaskõik, mis summa siin on, mitte kedagi see raha ei õpeta eesti keelt rääkima. Mitte kedagi. Tähendab, siin on olemas selline faktor, et selle raha eest võib-olla me saame osta ja Tallinna linn ka kindlasti niimoodi mõtleb, saame osta õpetust, metoodikaid, hoiakuid ja aega. Tähendab, kõige lühem õppimisperiood on ülikoolis vist 3–4 aastat, eks ole. Selle kolme kuni 4 aastaga me saame õpetada valmis personali, kes hakkaks tegema seda, mida tahetakse teha opositsiooni poolt ühe nipsuga.
Ja ma tahtsingi neile neljale asjale juhtida tähelepanu haridusvaldkonnas. Tähendab, minu arust, no ütleme, ma ise olen koolipapa, ise olen õpetaja terve elu ja kavatsen veel kuni elu lõpuni õpetaja olla. Tähendab, minul on see OK. Ja suur aitäh finantsteenindusele ja linnavalitsusele, et ta on suutnud teha peaaegu kõiki rahuldava eelarve. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Rohkem sõnavõtu soovijaid ei ole. Ma näen, et üks fraktsioon on juba läinud oma sünnipäeva pidama peaaegu terves koosseisus. Nii et ilmselt seetõttu on ka vähem kõnelejaid. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõnaks sõna? Ei soovi. Selge.
Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Vastavalt linnavolikogu töökorra § 15 lõikele 2 arutab linnavolikogu eelarve eelnõu kahel lugemisel. Sellest tulenevalt panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna linna 2020. aasta eelarve" esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saata teisele lugemisele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Eelnõu poolt oli 44 linnavolinikku, vastu 5 ja erapooletuid 4. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja eelnõu on saadetud teisele lugemisele!
Tuletan kõigile meelde, linnavolinikud, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 28. november kell 12.00. Muudatusettepanekuid saavad esitada linnavolikogu liikmed, fraktsioonid, alalised komisjonid ja linnavalitsus. Ja ühtlasi teeme siin vaheaja!
Tallinna Linnavolikogu liige - Märt Sults Märt Sults
Oota! Küsi enne, kas tahate vaheaega!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jaa! Küsin veel, lugupeetud linnavolinikud, kas soovite vaheaega?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Jaa!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Ei!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jaa. Enamus soovib vaheaega.
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! 10-minutiline välja kuulutatud vaheaeg on läbi!
18:51 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME160 Tallinna linna 2019. aasta teine lisaeelarve (II lugemine) 3. ME160 Tallinna linna 2019. aasta teine lisaeelarve (II lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me saame jätkata oma istungiga ja võtta ette meie viimase päevakorrapunkti. Ja selleks on "Tallinna linna 2019. aasta teise lisaeelarve" teine lugemine. Ja sõna ettekandeks saab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Austatud volikogu, austatud linnavolikogu esimees! Lisaeelarve eelnõu on läbinud esimese lugemise ja täna arutame seda linnavolikogus juba teist korda.
Lisaeelarve teiseks lugemiseks esitati kokku kaheksa muudatusettepanekut. Nii linnavalitsus kui ka rahanduskomisjon kaalusid kõiki ettepanekuid ning neli neist pälvis toetuse nii linnavalitsuselt kui ka rahanduskomisjonilt. Toetust leidnud ettepanekud ei mõjuta lisaeelarve kulude kogumahtu, kuna tegemist on kulude ümberpaigutamisega ja ühel juhul ka sihtotstarbe muutmisega. Tänan kõiki muudatusettepanekute esitajaid! Ja annaksin teile siinkohal põgusa ülevaate ka ettepanekutest endist.
Ja alustame sellest, et heakskiidu leidis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Anto Liivati ettepanek toetada MTÜ Tallinna Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühingut 8000 euroga. Nimetatud mittetulundusühing haldab Tallinnas tegutsevat Hilariuse Kooli, mis tegeleb erivajaduslikku õpet vajavate lastega.
Aga Anto Liivati teine ettepanek, milles sooviti toetada 3000 euroga Tallinna Puuetega Inimeste Koda puuetega inimeste päeva korraldamisel paraku heakskiitu ei leidnud. Aga sel lihtsal põhjusel, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti selle aasta eelarves on ette nähtud mittetulundustegevuse toetuste koosseisus eakate ja puuetega inimeste ürituste korraldamiseks 35 000 eurot, millest on seisuga 25 oktoober kasutatud ligikaudu kolmandik. Seega on Tallinna Puuetega Inimeste Kojal võimalik esitada vastav taotlus toetuse saamiseks tavapärases korras Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Saab ka otse pöörduda abilinnapea poole.
Põhjendatuks peeti ka Isamaaliidu fraktsiooni liikme Kaido Kuke ettepanekut eraldada eesti keele õppematerjalide koostamiseks vene õppekeelega koolidele 20 000 eurot. Samas ei saanud me kahjuks toetada Kaido Kuke teist muudatusettepanekut, mille sisuks oli panustada täiendavalt 200 000 eurot selleks, et toetada Tallinna õpetajate ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide eesti keele õpet. Aga selleks on ka põhjus ja see seisneb selles, et käesoleva aasta eelarves on Tallinna Haridusametile hallatavate asutuste pedagoogide eesti keele süvaõppeks juba niigi ette nähtud 40 000 eurot ja hetkel on amet keskendunud kooliõpetajate keeleoskuse täiendamisele ning uute õpetajate väljaselgitamiseks on amet kaasanud ka koolide direktorid. Haridusameti hinnangul on eelarves ette nähtud piisavalt vahendeid. Selle aasta sügisel registreeris end kursustele 92 koolitöötajat ning kõik soovijad on saanud ka koolitusel osaleda. Ja muide eesti keele õppega alustati juba eelmisel aastal ja sellega jätkatakse kindlasti ka edaspidi. Osa Tallinna koolidest on samuti sõlminud lepingud Eesti Töötukassaga tasuta eesti keele kursuste korraldamiseks õpetajatele. Seega leidsime, et aasta lõpus täiendava 200 000 euro eraldamine ei ole mõistlik. Nimetatud summat ei ole võimalik sihtotstarbeliselt ära kasutada.
Toetust ei pälvinud ka Kaido Kuke kolmas ettepanek eraldada lisaeelarvega 7,7 tuhat eurot MTÜ Diapasoon ruumide akende vahetuseks. Kultuurikeskus Diapasoon rendib oma tegevuseks linnalt ruume aadressil Vilisuu 7 ja kuna nimetatud hoone vajab tegelikult tervikuna olulisi rekonstrueerimistöid, ei ole majanduslikult otstarbekas vahetada hoonel vaid aknaid. Aga ma luban, et linnavalitsus analüüsib konkreetse hoone rekonstrueerimise võimalusi eelarvestrateegia korrigeerimise käigus järgmise aasta kevadel.
Kahjuks ei saanud me nõustuda ka Reformierakonna fraktsiooni liikme Eero Merilinnu ettepanekuga eraldada 20 000 eurot Sütiste parkmetsa trepi renoveerimiseks. Aga ka selleks on põhjus. Ja seisneb see selles, et Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingu kohaselt on maaomanik RMK kohustatud teostama Sütiste parkmetsa trepi remondi. Ja selle kohaselt on RMK esitanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile projekteerimistingimuste taotluse, mille alusel kavandatakse remontida Sütiste metsa betoontrepp koos piirde- ja relsiraja lahendusega ning rajada Vanaka mäe ja Sütiste liivaku nõlva trepid. Ja kuna tegemist on aga kaitsealaga, siis on tööde tegemiseks vajalik ka riigi keskkonnaameti nõusolek.
Põhjendatuks peeti aga ettepanekut muuta Mustamäe Kiriku Sihtasutusele käesoleva aasta eelarves ette nähtud investeeringute sihtotstarvet ning lubada algselt Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku oreli soetamiseks ette nähtud vahendeid kasutada kiriku altari ja tuletõkkekardinate ja tuletõrje keskpaneeli ehitamiseks. Loomulikult on arusaadav, et esmajärjekorras tuleb lahendada kõik ehituslikud küsimused ja seejärel on aeg mõelda oreli soetamisele.
Ja lõpetuseks ka üks jõuluteemaline ettepanek, mida nii linnavalitsus kui ka rahanduskomisjon toetas. Ettepaneku alusel paigutatakse linnavalitsuse reservfondist 100 000 eurot ümber Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tänavavalgustuse tootegrupi kuludesse eesmärgiga paigaldada käesoleval aastal uued talvevalgustuste kaunistused Rävala puiesteele ja Reidi teele.
Nii! Ma tänan volikogu liikmeid lisaeelarve menetluse eest ja palun teie toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Meil on ka mõned küsimused. Ja Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! See on kahtlemata väga tervitatav, et me leiame täiendavat raha õpikute jaoks.
Aga ma tahtsin küsida. Selle sama punkti puhul mul jäi kõrva, et Te ütlesite, et 92 soovijat oli neid, kes n-ö täiendavatele eesti keele kursustele registreeris. Varem on kontrolli käigus tuvastatud, et üle 400 on neid Tallinna lasteaedade ja koolide õpetajaid, kelle siis keele tase ei ole normidele vastav. Et kas Te oskate anda hinnangu, et miks need ülejäänud ei soovi siis n-ö juurde õppida? Teie väide oli, et põhimõtteliselt kõik, kes soovivad, seda praegu saavad.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Esiteks, me räägime eelkõige kooliõpetajatest praegu ja teiseks, see on võimalus, mida me pakume, aga tegelikult paljud kasutavad ka enda vahendeid selleks, et koolitusi läbida. Et mõned tegelevad ka erarepetiitoritega, keegi õpib iseseisvalt. Ehk siis seal variante on küllaltki palju, et kuidas inimesed sellega tegelevad. Aga nagu ma ütlesin, vajadusel me oleme valmis ka täiendavalt vahendeid eraldama, praegu seda vajadust ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Doktor Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Ma sain hästi aru, et miks linnaeelarvest ei toetata seda Sütiste parkmetsa trepiarendust. Aga minu küsimus, et aga millal see valmis saab või millal see trepp korda saab?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma muidugi tahaks loota, et järgmisel aastal. Praegu on ainult jutt sellest, et on taotletud projekteerimistingimused. Kui nad jõuavad. Tegelikult ma arvan, et see tööde maht on selline, et nad peaksid järgmisel aastal jõudma. Aga me siin ei saa seda kontrollida või reguleerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnapeale rohkem küsimusi ei ole! Palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni poolt Maksim Volkovi!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, austatud linnapea, austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõud oma istungil 11. novembril. Seekord arutelu oli, ma ei saa öelda pikk, no küsimusi oli palju ja ma arvan, et kõik said vastuseid ka.
Lõppkokkuvõttes hääletamistulemustega 12 poolt, 1 inimene oli vastu ja ... 1 saadik oli vastu ja 2 erapooletut, komisjon otsustas lõpetada eelnõu teine lugemine komisjonis ja toetada eelnõu koos muudatusettepanekutega ning suunata eelnõu teisele lugemisele linnavolikogu istungile. Rahanduskomisjoni seisukohad eelnõu teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekute kohta esitatakse linnavolikogu istungile koondtabeli kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kaasettekandjale! Kas talle on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Suur tänu!
Nüüd avan läbirääkimised! Kas keegi soovib lisaeelarve osas sõna? Tundub, et sõnavõtu soove ei ole. Ja me saame küsida, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna. Ei soovi.
Seega liigume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde! Loen teile ette muudatusettepaneku numbri, esitaja ning rahanduskomisjoni seisukoha. Juhul, kui keegi soovib mainitud punkti hääletust, palun sellest märku anda.
1. muudatusettepanek, esitaja Eero Merilind. Rahanduskomisjon ei toeta.
2. muudatusettepanek, esitaja Anto Liivat. Rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vabandust! Minu viga. Toetab. 2. muudatusettepanek Anto Liivatilt ja rahanduskomisjon toetab.
3. muudatusettepanek, esitajaks Anto Liivat. Siin puhul kahjuks rahanduskomisjon ei toeta.
4. muudatusettepanek, esitajaks Kaido Kukk. Rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seda punkti hääletame ... muudatusettepanekut. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 4. muudatusettepanek 4. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle muudatusettepaneku poolt oli 4 linnavolikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei olnud ja muudatusettepanek ei leidnud toetust.
5. muudatusettepanek, esitajaks Kaido Kukk ja rahanduskomisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See soov saab täidetud. Palun võtke seisukoht 5. punkti osas ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 5. muudatusettepanek 5. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
5. muudatusettepaneku poolt on 4 linnavolikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Ka see muudatusettepanek ei leidnud toetust.
6. muudatusettepanek, esitajaks Kaido Kukk. Rahanduskomisjon kui ka linnavalitsus toetab seda muudatusettepanekut.
7. muudatusettepanek, esitajaks Helle Kalda. Nii linnavalitsus kui rahanduskomisjon toetavad seda muudatusettepanekut.
Ja 8. muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsiooni nimel esitanud Toivo Tootsen. Ja linnavalitsus ning rahanduskomisjon toetavad seda muudatusettepanekut.
Nüüd oleme muudatusettepanekud samuti läbi vaadanud ja me saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Austatud kolleegid! Panen lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna linna 2019. aasta teine lisaeelarve". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tallinna linna teise lisaeelarve poolt on 37 linnavolikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 1. Linna teine lisaeelarve on vastu võetud!
Head kolleegid! Meie tänane päevakord on ammendunud! Tänan teid kõiki tänase istungi eest!
Tuletan teile meelde kahte olulist asja. Järgneval teisipäeval on XV Tallinna visioonikonverents keskkonna teemadel, kuhu olete kõik palutud. Ning järgmine volikogu koosolek toimub korralisena 28. novembril. Istung on lõppenud!
19:08 Istungi lõpp