Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 06.02.2020  
Istungi number: 2  
Istungi aeg: 16:00 - 18:05  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-06.02.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Tere õhtust! Alustame 6. veebruari linnavolikogu istungiga! Ja kõigepealt informeerin teid linna valimiskomisjoni otsustest. Valimiskomisjoni 5. veebruari käesoleva aasta otsusega number 4 taastati Erki Savisaare volitused linnavolikogu liikmena alates 17. veebruarist ning seega lõppevad Irina Embrichi volitused. Tänasel istungil on ta veel linnavolikogu liige.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa


Kes?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Embrich. Pikendati Urmas Espenbergi volituste peatumist kuni 1. septembrini ning volikogus jätkab Kairet Remmak-Grassmann.
Peatati Natalia Malleuse volitused linnavolikogu liikmena alates 6. veebruarist ning volikogu liikmeks nimetati Taavi Pukk. Tere tulemast! Keskerakonna fraktsioon otsustas ka tänasel koosolekul Taavi Puki fraktsiooni liikmeks vastuvõtmise.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni viieminutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks palun vajutage puldil klahvile "Kõne". Neid soove ei ole. Nüüd asume tänase päevakorra juurde. Päevakorra projektis on meil 6 päevakorrapunkti. Kui kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, saab seda esitada vajutades klahvile "Sõna" ja proua Rajasalu seda soovib teha. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Austatud volikogu esimees! Et kuna meil on vastu võetud juba 2020. aasta eelarve, milles ma palusin menetluse käigus pensionäride täiendavaks maamaksu vabastusest ja täna ta on päevakorda lülitatud, siis ma arvan, et see on juba nüüd hiljaks jäänud ja ma palun see välja võtta. Aga ma tahaksin veel lisada, et austatud Keskerakonna saadikud, te räägite kõik pensionäride toetamisest, aga kui tegelikult on vaja toetada ja kätt tõsta, siis seda te teinud ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Selle ettepanekuga arvestame kindlasti päevakorra kinnitamise juures, et välja võtta tänasest päevakorrast punkt number 4.
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Menetlusest välja jätta!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Menetlusest üldse välja. Aitäh! Kui rohkem ettepanekuid päevakorras ei ole, siis panen teie ette kinnitamiseks koos proua Rajasalu muudatusettepanekuga tänase päevakorra. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja 59 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei ole, on tänane päevakord kinnitatud.
Enne päevakorra menetlemise juurde asumist on võimalik fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Ja kui on selleks soovi, siis palun vajutage klahvile "Kõne". Tundub, et istungi eel ei ole ühelgi fraktsioonil sõnavõtu soovi.
Aga enne, kui alustame päevakorrapunktide menetlemist, on mul hea meel teatada, et vahepealsel ajal on oma sünnipäeva tähistanud head kolleegid Liis Klaar, Raimond Kaljulaid, Andres Kollist ja Mart Kallas. Meie kõigi poolt teile aplaus ja väikene meene!
16:05 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE169 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile 1. OE169 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga nüüd päevakorra juurde! Meie esimene päevakorrapunkt on "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile". Ja sõna ettekandeks saab Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Palun!
Ettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Ma vabandan, kui mul vahepeal hääl ära on, aga siin on kevadine või ma ei tea, mis iganes, sügisene külmetus, üle käinud.
Et see eelnõu on tegelikult teile kõigile välja jagatud. Ma tutvustan seda lühidalt, sest võib-olla kõik ei ole seda sellise põhjalikkusega läbi töötanud ja proovin siis ka jõudumööda võimete piires vastata küsimustele, mis teil selle eelnõu kohta võiks olla. Ilmselt ühelegi fraktsioonile ja kõigile saadikutele, kes on siin volikogus olnud pikalt, ei tule erilise üllatusena, vähemalt aastast 2017, et Reformierakond taotleb ühtset haridussüsteemi, mis oleks ilma kohatasuta ja eestikeelne algusest peale. Ja miks need kaks asja koos käiksid, just sellest samast printsiibist lähtuvalt, mida me oleme ka eelnõus kirjeldanud, et tegemist oleks ühtse haridussüsteemiga. Võttes nüüd seda natukene osadeks, siis eesti hariduses või hariduses üldse on meil printsiip, et kui laps läheb põhikooli-gümnaasiumisse, siis me ei küsi talt kohatasu. Samamoodi isegi kõrghariduses me oleme jõudnud täna sinnani, et kes nominaalajaga õpib, see ei maksa kohatasu, ei maksa täiendavat tasu selle eest juurde. Ja ometigi sellel ajal, kui lapsed on väiksed, perel võib olla natukene keerulisem, kulutusi rohkem, me eeldame, et lastega pered tasuksid kohatasu.
Kui nüüd vaadata seda summat, siis see summa ei ole üldse väike, see on aastate lõikes pidevalt tõusnud, see on 71 eurot, pisut peale Tallinnas juba täna. Ja kui lapsevanemal ei õnnestu - vahel õnnestub, vahel ei õnnestu - oma puhkust täpselt kalendrikuuga kokku ajastada, siis see on üle 850 euro ühe lapse kohta. Ma arvan, et keegi siin volikogus ei pea seda aastas ühe pere jaoks väikseks summaks. Olenemata, kuidas keegi hääletab, ma omavahelistes vestlustes tajun, et kõik seda tegelikult mõistavad. Ja kui kaks last käivad lasteaias, siis see tegelikult tähendab üle 1700-eurost väljaminekut pere kohta aastas. See ei ole üldse väike summa. Ja tegelikult, kui küsida, et kas lastega peredel selle rahaga midagi oma pere jaoks mõistlikku teha oleks, ma arvan me kõik oleme nõus - tegelikult oleks küll.
Nii et, kuidas öelda? Ma arvan, et Tallinnal on võimalus see otsus teha. Me oleme pakkunud siin erinevaid katteallikaid välja. Meie ettepanek selle eelnõuga on kaotada lasteaia kohatasu Tallinnas 1. septembrist ehk uue õppeaasta algusest. Selle maksumus on 6 miljonit, aasta peale kokku 18 miljonit. Tallinna linna eelarve, mida me siin kõik oleme kinnitanud, une pealt teame, on üle 800 miljoni. Eelarve prognoosid näitavad, et mõne aasta pärast ainuüksi üksikisiku tulumaksu kasv Tallinnas on pluss 65 miljonit. See on väga suur summa. Ja kui võrrelda seda nüüd lasteaia kohatasuga ja sellega, mis lastega peredele läheb, ma arvan, et see oleks meile igati jõukohane. Ja see oleks kindlasti otsus, mis meeldiks, ma julgen arvata eranditult kõikide erakondade valijatele; kõigile neile, kellele laste teemad korda lähevad ja kes tahaksid, et lastega perede elu oleks lihtsam ja parem Tallinnas. Ja ometigi, kui me mõtleme Tallinna peale, siis lõppkokkuvõttes tuleviku nimel ehk lastega perede nimel tasukski pingutada.
Nüüd teine osa on haridussüsteemist ja haridussüsteemi eestikeelsusest ehk riigikeelsusest. Siin võib-olla on poliitilist särinat olnud selle üle rohkem. Aga ma julgen öelda, et olenemata sellest, ma arvan, et kellelegi ei tule taas üllatusena, et tänase linnapeaga meie vaated mõningates küsimustes on mõneti erinevad. Siis ka isegi tema möönab sedasama, et Eestis minnakse varem või hiljem sellele üle, et inimene, kes läheb Eesti haridussüsteemi, saab kvaliteetse eesti keele oskuse, kvaliteetse riigikeele oskuse. Selle vastu ei ole ju keegi. Ja kui nüüd kujutada tulevikus ette, et lapsed lähevad lasteaeda, omandavad eesti keele, Eestis riigikeele oskuse võimalikult lihtsalt, võimalikult mänguliselt ... Noh, kujutame seda ette siis: riigis oleks meil suur hulk erinevaid pingeid keelepõhiselt olemata; meil oleks olemata seesama debatt erinevate keeleruumide üle, kus informatsioon erinevalt levib; meil oleks arutelu lõppenud, et kuidas inimene jõuab gümnaasiumis oma muude probleemide või vastupidi, õnnetunde kõrvalt minna üle eesti keele õppele ja samal ajal õppida eesti keeles mõningaid aineid jne.
Nii et see on selle eelnõu selline lühike ekskursioon. Ma loodan, et kõik fraktsioonid otsivad siit seda, mis ühendab, mitte seda, mis lahutab. Ja ma arvan, et kõigile fraktsioonidele on siin seda, mida võiks toetada.
Kohatasu kaotamine. Ma ei näe, et keegi tegelikult peaks selle vastu olema. Ja isegi, kui on eriarvamus sellele, et lasteaiast alates tuleks minna üle eestikeelsele õppele poliitiliselt, siis kui te märkate, siis eelnõu teeb ülesandeks selle linnavalitsusele. Mis tähendab seda, et Tallinna Linnavalitsus on see, kes asub ette valmistama üleminekut eestikeelsele haridusele. Nii et, kui te oma linnavalitsust usaldate - meil on siin vahel selle osas eriarvamusi, kas me usaldame -, siis ma arvan, et just nende kätte selle ülesande võikski anda, et las nad siis asuvad seda ette valmistama.
Nüüd võib-olla üks selline lõppmärkus ja üks sihuke tähelepanek, mis on võib-olla oluline Tallinna linnavolinikele ka tervikuna. Et kui te olete pannud tähele, siis erinevad sotsiaalteadlased ja sihukesed ühiskonnateadlased Eestis teevad aeg-ajalt ülevaateid Eesti elu arengust ja muuhulgas ka Tallinna ja ütleme sihukestest inim- ja majandusarengust laiemalt. Viimane selline ülevaade ja hoiatus tuli Tiit Tammarult, kes on olnud inimarengu aruande peatoimetaja, ja paljudelt teistelt sotsioloogidelt üsna hiljuti. Ja selle pealkiri või selline n-ö lühike kokkuvõte oli see, et Tallinn on Euroopa pealinnade hulgas üks kõige kiiremini segregeeruvaid. Ma väidaks, et kui volikogus midagi peaks tegema, siis see kindlasti on tõsine probleem, millega tegeleda.
Kui küsida, mis selle segregatsiooni olemus on, siis lühidalt kokku võttes on see hästi lihtne: edukamad ja vähem edukamad ühiskonna osad kaugenevad üksteisest suurema kiirusega. Ma arvan, et meil on kõigil mõningane ettekujutus oma valijaskonnast. Mõnel läheb paremini, mõnel võib-olla veel nii hästi ei lähe. Aga meie ülesanne Tallinna volikogus linnavolinikena, valitud saadikutena peaks olema linna selline areng, et siia ei teki sellist düstoopiat, kus edukamate linnaosade vahele tekivad kõrgemad aiad ebaedukamatega jne. See kindlasti ei ole suund. Et kui te ei usu poliitikuid, arvate, et opositsioonil on erinevaid arvamusi selle koha pealt, see on täiesti arusaadav - meil ongi erinevaid arvamusi. Võtke vaevaks pärast tänast hääletust, võtke kas või nädalavahetusel, võtke seesama teadlaste tekst ja lugege läbi ja mõelge sellele korra. Ma arvan, et see on küsimus, mida noorematelt küsitakse 20 aasta pärast ja võib-olla vanemad valutavad südant samamoodi sellepärast. Nii et meil on võimalus midagi paremaks teha.
Ma loodan, et te toetate seda eelnõud. Ja te tunnete ka meid, nagu meie tunneme teid. Kui te ei toeta, me tuleme sellega jälle tagasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Head kolleegid! Nüüd on võimalus eelnõu esitajale ka küsimusi esitada. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh! Selle eelnõu sees on tegelikult kaks eraldiseisvat asja, nagu Sa ise ka väga selgelt ütlesid. Miks ei ole seal diferentseeritust, eristatust selle lasteaia ja koolihariduse ülemineku aegadele? Sest ei ole väga realistlik, et meil oleks tegelikult nii piisavalt palju õpetajaid venekeelse sobiliku kvalifikatsiooniga selle 5 aasta jooksul, mis ....
Ja teine, tehniline pool. Et ma saan aru, et kui Teie eelnõu praegu saab nagu heakskiidu, siis Isamaa eelnõud selle 6. punkti ajal pole põhimõtselt mõtet enam hääletada. Et see on pikem periood ja sama asi sisuliselt. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Ma alustan teisest otsast ja siis räägin esimesest. Et mina arvan, et Isamaa eelnõud igal juhul tasuks toetada. Mina toetaks kõiki pingutusi, ükskõik, millisest erakonnast need tulevad, et haridus saaks kvaliteetsemaks ja eestikeelsemaks. Nii et ma arvan, et Isamaa eelnõud igal juhul tasub toetada. Soovitan Teil sedasama esiteks. Aga loomulikult Te suudate ise selle valiku teha.
Nüüd, mis puudutab neid ülemineku tähtaegu, siis jah, kohatasu kaotamine on võimalik teha praktiliselt kohe. See on ju tegelikult sisuliselt ainult eelarveline otsus. Selle me võime teha kas või täna ära ja öelda, et homsest hakkab kehtima. Ei ole isegi vaja linnaosalehe ühtegi numbrit vahepeal trükkida, anda teada valijatele. Inimesed saavad kohe teada, et ei ole vaja kohatasu maksta.
Minek eestikeelsele õppele üle lasteaiast alates. Noh, on erinevaid hinnanguid. Riigikogus oli samal teemal kuulamisi, on olnud debatte erinevaid. Erinevad keeleteadlased - ma võin viidata näiteks Mart Rannutile, kes esines Riigikogus jne - on hinnanud, et see võiks kõige kiirema tempoga toimuda 3 aastaga. Mina arvan, et suured reformid peaksid mõningast aega saama. Ma arvan, et 5 aastat on minimaalne. Ja kui te panete tähele, selles eelnõus tegelikult antakse ülesanne orienteeruva ajaga 5 aastat linnavalitsusel ehk täitevvõimul seda ette valmistada.
Kui küsida õpetajate kohta, siis meie nägemus vähemalt õpetajate osas on, et esiteks peab kaasnema kvalifikatsioonitõus ja teiseks palgatõus, kaasa arvatud lisaraha metoodika ja materjalide jaoks. Sellisel juhul on võimalik sellest reformist teha edulugu, millega ühiskond kaasa tuleb. See ei saa olla selline ettekujutus, et me ütleme "homsest on nii ja midagi juurde ei anna". See tegelikult nõuab piisavalt rahastust ja rahastuse osas on meil täpselt samamoodi ettekujutus olemas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Hea Kristen! Selline küsimus, et iseenesest väga positiivne kõik see, mis puudutab eestikeelele üleminekut, aga vot sellest tasuta värgist mina aru ei saa. Et need argumendid stiilis, et 71 eurot on suur raha jne jne, kindlasti söögiraha on veel suurem ja võib-olla mähkmete ostmise raha, et kas me ei peaks tegelikult ikkagi seda elu ajama niimoodi, et pere sissetulek on piisavalt väärikas, et ta suudab maksta kõigi asjade eest seda hinda, mis asi maksab. Aga samas siis ta saab ka vastu sellise asja, mis on tõesti kvaliteetne, sest üldjuhul need tasuta asjad, need kipuvad olema sihukesed kehvad asjad. Et miks sa tahad, et see asi oleks tasuta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mina tahan, et see asi oleks kohatasuta. Ma võib-olla kirjeldan printsiipe ja siis püüan jõudumööda vastata Sinu küsimusele ka. Et esiteks, hariduses tervikuna on meil ju printsiip, et me ei võta põhikoolist gümnaasiumisse, isegi kõrghariduses, ei võta tasu. See printsiip on. Kui me räägime, et meil on ühtne eestikeelne haridus algusest peale, see on ühtne haridussüsteem, siis me ei võta kohatasu ka alguses tegelikult. See on ühtse süsteemi loogika, nii see peaks olema.
Nüüd teiseks. Kui vaadata seda vanemate sissetulek. Loomulikult, kindlasti peavad pingutama nii omavalitsused kui riik selles suunas, et inimeste sissetulekud oleksid suuremad. Aga kui Sa võrdled seda toidurahaga, siis toiduraha muidugi on palju väiksem olnud Tallinnas, kui on seda kohatasu. Kohatasu on ikkagi suurem summa. Ja kui vaadata Tallinna eelarvet, siis lõppkokkuvõttes on omavalitsusel võimalik teha mistahes otsuseid oma eelarvega. Tallinna linn võib otsustada mitte kulutada näiteks PBK-le 715 000 euro saatmisest; ta võib teha otsuse, et ta tegelikult paneb ka kinni Tallinna Televisiooni, võtab sealt ära 2,3 miljonit eurot jne. Siin on toodud erinevaid näiteid veel. Ma võin neid näiteid veel tuua.
Või ma meenutan. Siin puldis oli üks mees. Tollal, ma arvan, tal võisid olla vuntsid. Ma ei tea, kas tal praegugi on. Oli Taavi Aas. Lubas meile, et Tallinna linnale kahjulikud PPP-lepingud, või no ütleme ebasoodsad siis - võib-olla on parem termin - vaadatakse üle. Siitsamast puldist lubas meile. Ei ole siiamaani üle vaadatud, ei ole kuhugi jõutud. Ma väidan, et linn on võimeline tegema oma rahaga paremaid valikuid. Ja kui need paremad valikud on tehtud, siis sellesama raha võiks kulutada lasteaedadele ja peredele jääks see raha muude kulutuste jaoks. Ja kui lapsed on väiksed, ma arvan, Argo, Sa tegelt saad aru küll, et kui lapsed on väiksed, küll see raha peredel kulub ikka muuks elamiseks ära küll. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, Teie küsimus palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Hästi kiiresti ütlen ette enne oma küsimust seda, et tegelikult Tallinna lasteaedade üldse ka see olukord on märksa kehvem, kui see on Tartus ja sisuliselt üle Eesti, kus on palju ilusamad, palju lastesõbralikumad lasteaiad kui Tallinnas.
Aga tulles nüüd selle küsimuse juurde, siis Kristen, mul on Sulle kohe otseküsimus. Mis on Sinu arvamus, miks Keskerakond on nii vastu selle probleemi lahendamisele? Ma ei räägi praegu poliitilisest küsimusest, mis räägib eestikeelsest haridusest, küll aga just see lasteaedade kohatasu kaotamine. Kas ... järsku on see selle pärast, et lihtsalt meie oleme esitanud selle eelnõu?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Tiit ei julge midagi öelda. Aitäh küsimuse eest! Aga mina arvan niimoodi, et ega siis ... see laheneb kas enne valimisi või peale valimisi. Et see kas laheneb koostöös Keskerakonnaga või see laheneb mistahes järgmise koalitsiooni poolt, kus on Keskerakond või oleme meie. Et ma väidan, et see pall on liikuma hakand ja ma võtan, võib-olla nüüd kõlab nagu nõmedalt, aga ma võtan Keskerakonda kaitsta. Et vähemalt omavahelistes vestlustes ütlevad nii mitmedki, et see lahendus oleks mõistlik. Võib-olla tõesti natuke on barjääriks see, et meie oleme seda lubanud ja nii kõvasti ajanud. Aga mis teha, ega me ei saa seda ajamata jätta. Me oleme oma valijatele lubanud ja selle mandaadi võtnud. Nii et ma loodan, et ka Keskerakond andestab selle meile ja meie valijatele ja lõpuks teeme koos ära. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Lugesin lisaks eelnõule ka linnavalitsuse protokolli või siis vastust sisuliselt, millega nad põhjendavad, et miks neile antud ettepanek ei sobi. Ja siin on üks selline huvitav tabel toodud välja - rühmade jaotus eesti ja vene keele baasil - mis näitab, kui ma seda tabelit õigesti loen, näitab, et olukord läheb tegelikult ajapikku Tallinnas hullemaks, mitte paremaks. Et 3- kuni 6-aastaste lasteaia rühmas on venekeelsete rühmade osakaal 28%, 6–7-aastaste hulgas 22%. Ehk et venekeelsete rühmade arv kasvab. Et kas Teie seda ettepanekut n-ö tehes ka tuvastasite selle, et tegelikult Tallinna Linnavalitsus purjetab vastassuunas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
No aitäh! Ütleme, me vaatasime üldist pilti. Et kui võib-olla selliseid nagu numbreid rääkida, siis Tallinnas on kokku 124 lasteaeda. Eestikeelseid on 78, eesti-vene segamini on 18 ja venekeelseid on 28. Et no see annab umbes selle n-ö proportsiooni. Ja laste arvu vaadates 22 115 last on lasteaias ja 6651 õpib siis vene emakeelega n-ö. Et ma küll ei ... Ütleme nii, et me ei arutanud seda sellisel viisil seda eelnõud arutades või välja pakkudes, et Tallinna Linnavalitsusel on plaan teises suunas minna. Ma tean küll seda retoorikat. Ma ei taha mingit torget teha valitsuse aadressil, aga päris ma sellest mööda ei saa, eks. Et tänane linnapea on ju põhjendanud selle istuva valitsuse toetamist üldse, EKRE ja Isamaa valitsuse toetamist just sellepärast, et vene haridust saab Tallinnas nii kaitsta ja suurendada. Ma ei tea, mis on tegelikud teod selle taga. Et kui Sa ütled, et see trend on seal näha, siis peab küsima, et kas see on pigem nagu vanemate tellimus või on see linnavalitsuse valik olnud mingisuguseid haridusasutusi rohkem toetada. Et eks seda peab siis võib-olla kaasettekandja Märt Sults valmistuma selle küsimuse ettekandmiseks. Ta on selgelt ärkvel ja noogutab. Et küll ta siis kirjeldab seda trendi. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Ärkvel?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Ärkvel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ärkvel on ka Ülle Rajasalu. Teie küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud ettekandja! Et eks me kõik suhtleme oma inimestega, kas naabritega või parkides-tänavatel, kes tulevad, küsivad. Et minu käest on päris mitu korda küsitud, et "te olite 17 aastat võimul, et miks te siis ei teinud ära seda, et oleks läinud eestikeelsele ehk riigikeelsele haridusele". Et, palun siis võib-olla Kristen Michal kui meie fraktsiooni esimees seletab, miks me seda teinud ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ülle Rajasalu küsimusega ühines ka Tiit Terik. Et, noh, ma püüan lühikese seletuse anda, et loomulikult me pürgisime selle poole, et selle 17 aastaga Eesti Vabariik valmis teha. Ja minu meelest ta peaaegu saigi valmis, aga näed nüüd, lammutatakse. Aga nali naljaks.
Et ma lihtsalt meenutan, et ühiskonna selline üldine areng ja konsensus sellel hetkel oli üleminek eestikeelsele haridusele, n-ö sellele 60/40 süsteemile ja seda lükati erinevate valitsuste kaupa muudkui järjest edasi. Andrus Ansipi valitsuse ajal otsustati, et edasilükkamine nüüd lõpeb ära, me paneme kuupäeva paika, me hakkame sellele üle minema. Ja siis oli päris kõva vastutegevus tegelikult. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski oli üks, kes tegelikult ütles, et tema arvates see üleminek sellisel kujul ei ole mõistlik. Ma isegi ei mäleta enam, kas ta oli vahepeal haridusminister, kes selle vastu isegi lausa seisis, aga igatahes ta kutsus üles. Teine oli Mihhail Kõlvart, tänane Tallinna linnapea, kes ütles, et tema meelest ka ei ole mõistlik, otsis erinevaid lahendusi. Et ma väidan, et ühiskonnas selline, noh, ütleme edasiliikumine eestikeelesele haridusele üleminek, selles suunas oli olemas. Meie ajal mindi selles suunas. Ja noh, kui küsida algusest peale ega ma olen nagu lõppkokkuvõttes nõus, et minu meelest oleks võinud kohe peale Eesti taasiseseisvumist oleks võinud selle otsuse ära teha. Meil täna tegelikult, meil oleks väga paljud pinged ja väga paljud probleemid ühiskonnas olemata, kaasa arvatud hariduslik mahajäämus, segregatsioon, mida ma enne kirjeldasin. Et me ei saa ajas minna tagasi. Aga kui saaks tagasi minna, mina soovitaks selle ikka kohe ära teha algusest peale. Sellisel juhul meil ei oleks sellist jaotust nagu täna on ja palju vähem pingeid oleks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea ettekandja! Ma jätkan siit samast, et uuringud näitavad, et umbes 70% vene emakeelega laste vanematest peavad õigeks, et nende lapsed alustaksid oma haridusteed just nimelt eesti keeles ja eestikeelsetes lasteaedades. Teadlased ütlevad, et see üleminek aitaks lõpetada siiamaani nagu paralleelselt eksisteerivate inforuumide eraldatust. Ja no arusaadavalt riigikeele oskus annab võimaluse paremaks hariduseks ja hiljem ka paremaks tööks, paremaks sissetulekuks.
Mis selle taga ikkagi on, et siiamaani selle vastu seistakse? Et aega tagasi pöörata ei saa, ometigi miski ei takistaks praegu seda otsust tegemast. Miks selle vastu siiamaani seistakse?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No ma kõigepealt võib-olla ütlen, et ega ma ei tea. Võib-olla ei seistagi. Võib-olla täna me teeme selle otsuse siin kõik ära. Pärast puhvetisse me koos ei saa minna, täna puhvetit ei ole. See on märkus volikogu esimehele. Võileiba siin ei müüda. Aga pärast lähme koos Keskerakonnaga alla ja imestame, et "näete! lahendasimegi selle mure ära". Linnavalitsus võtab enda kanda - linnavalitsus, mida isegi Keskerakond usaldab rohkem kui meie - ja hakkab 5 aastat ette valmistama. Ja varsti tuleb Mihhail Kõlvart ja Belobrovtsev. Räägivad puldist, kuidas nad teevad samme, mida neil selleks vaja on linnaeelarvest, ja hakkavad tegutsema, eks.
Aga kui küsida, mis selle vastasseisu põhjus on, siis ütleme nii, et ma arvan, et sellel on palju alltoone. Üks ettekujutus on ikkagi sellest, et ütleme, nii on võimalik oma valijaid eristada teiste parteide mõjuvälja sattumisest. Sest täna, tahame või ei taha, see on üks viis, kuidas ikkagi inimesi võib-olla veel valimisväljadel eristada. Ma ennustan, et 10 aasta pärast see enam kindlasti nii ei ole. Iseasi, kas 5 aasta pärast on. Ja ma küll, ütleme, hindan ka tänast linnapead nii palju, ma hindan teda üldiselt nutikaks meheks, kes saab tegelikult aru, et 5 või 10 või 15 aasta pärast see üleminek on paratamatu. Eestis kvaliteetne riigikeelne haridus, riigikeele oskus on ka vene vanemate tellimus. ka vene vanemate tellimus. Noh täpselt nagu küsimuses öeldud.
Nii et ma arvan, et see vastasseis on pigem tingitud ajaloolisest soovist ikkagi oma elektoraati hoida selle n-ö teise poole eest, eristada neid kuidagi, aga selle tagajärg on päris karm, sest nagu ma kirjeldasin, segregatsioon ja hariduslik mahajäämus ... Ja noh, see ei ole minu leiutis, see on teadlaste hinnang, mis ütleb seda PISA-testides mahajäämus tihtipeale erinevates keeltes on suurem, kui eesti keeles õppides kahjuks. Nii et tegelikult see üleminek aitaks nii lapsi kui vanemaid. Aga see huvi on Eestis tervikuna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tõnis Mölder, palun!
Küsimus - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Jaa, aitäh! Nii nagu haridusasutustes ikka ja hea eeskuju on see, mis tavaliselt nakkab. Et, aita mind välja olukorrast, kus tegelikult siit paarsada kilomeetrit lõunapoole, Tartu linna minnes, siis lasteaia kohatasu on seal täna kallim kui Tallinnas. Ometigi olete te seal väga pikalt võimul olnud ja sealne linnapea härra Urmas Klaas on korduvalt öelnud, et "lasteaiatasu kaotamine seal Tartu linnas tähendaks nende eelarvele ikka väga valusat lööki ja sellepärast tema seda ideed ei toeta. Ei toeta ka siis, kui nüüd uus koalitsioon on sinna püstitatud". Et mida Sa võib-olla vastuseks Urmasele annaksid?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea Tõnis, et esiteks, me oleme ka võimul olnud pikalt Kanepis. Koht, mis on olemas, aga kraam, mis ei ole legaalne, eks ju. Et seal näiteks pole lasteaial kohatasu. Tuua näide. Me oleme näiteks võimul Keilas, kus minnakse üle eestikeelsele haridusele. Nii et omavalitsused on erinevad. Ja Tartus, mida Sa mainid, noh, kahetsusväärsed asjaolud. Võib-olla kelle vaates kahetsusväärsed, sotsiaaldemokraadid kindlasti rõõmustavad nende asjaolude üle. Aga seal võimuliit läks katki ja uus võimuliit minu teada on otsustanud, vähemalt avalikest allikatest, kohatasu tõusu peatada, mida me Tallinnaski pole teinud.
Ja kui Sa küsid minu isiklikku arvamust, ma olen öelnud, minu meelest see on ainult osa rehkendusest. Minu arvamus on tegelikult, et kohatasu peaks kaotama. Kui vaadata Tartut tervikuna, siis Tartus on lasteaiad kindlasti paremas olukorras kui Tallinnas, nagu siin juba enne mainitud. Ja kui vaadata eelarvekulutusi, siis Tallinnas on need 18 miljonit - me oleme Tallinna volikogus siiski, ma meenutan, me saame selle otsuse teha Tallinna linna jaoks - on eelarvest väga hästi leitavad ja väga tihti just needsamad kulutused, mida linnakodanikud ei vaja. Ma ei oska öelda Tartu eelarve kohta, ma arvan, et Sinagi ei oska öelda, kust see võetav on. Küll tean Urmas Klaasi seisukohta, kes on öelnud, et tema kindlasti toetab sedasama, mida Reformierakond ka öelnud. Tegelikult üle terve Eesti võiks lasteaia kohatasu kaotamise võtta riigis otsustada. See võiks olla sõnum. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! On üpriski imeks pandav, et nende aastate jooksul, mil tegelikult seda debatti on peetud, see ei ole ju mingi värske teema n-ö, ei ole nii oluline linn nagu Tallinn suutnud oma seisukohta kuidagi välja töötada ja on ikka risti vastu sellele olnud. No samal ajal on mõningad teised kohalikud omavalitsused infost häid kilde välja noppinud ja ise juba midagi ees ära teinud. On Sul tuua mõned head näited kuskilt kohalikest omavalitsustest, kes seda teed juba ise on läinud ilma n-ö seda seadustamata?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! No ma võib-olla vastan isegi lühemalt, aga omavalitsused on ju kõik vabad oma otsustes. Et noh, kui needsamad omavalitsused tuua näitena, siis jah, tõepoolest Kanepi on ju väiksem, aga seal on seesama hoiak võetud, või hariduslikult on võetud Keilas. Ma arvan Haapsalu kohta Sa võid ise rääkida, mis otsuseid seal on tehtud. Nii et üldiselt omavalitsused siiski otsivad täna erinevaid võimalusi ja lahendusi selleks, et tuua lastega peresid, noori peresid endale elama. Ja minu meelest Tallinn võiks ka pingutada selle nimel, et võimalikult palju noori ja lastega peresid tunneks ennast siin hästi. Tajuks, et linn tegelikult muretseb nende pärast, just nimelt nende pärast. Ja kui see võimalus tekib, noh, ma arvan, et Tallinn saab kindlalt parem koht. Nii et omavalitsusi on. Aga kuidas ma ütleks, Tallinn pealinnana ja jõuka linnana, ma arvan, me suudaksime selle otsusega olla kindlasti nagu kogu ühiskonna, kogu Eesti mõjutaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Minu arust on see väga hea eelnõu ja kindlasti toetan, aga me ei ole rääkinud veel rahast. Et kui ma kuulan linnavalitsuse esindajaid haridus- ja kultuurikomisjonis, siis üheks peamiseks põhjuseks miks öeldakse, miks ei saa seda eelnõud toetada, on et õudselt palju läheb maksma ja Tallinnal ei ole kohe seda raha niimoodi võtta. Et kuidas Sulle tundub, et mille arvelt või kust see raha Tallinna eelarvest võiks tulla. On see olemas?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Ma nüüd ei tea, kes seda on väitnud. Aga esiteks, ma olen selle esimese küsimuse osaga nõus, et muidugi, tegemist on väga hea eelnõuga - pole kahtlust. Aga mis puudutab eelarvekulusid, siis noh seda ma olen maininud, et kui seda teha 1. septembrist ehk õppeaasta algusest, siis see on 6 miljonit. Me oleme siin pakkunud erinevaid kulutuste allikaid ja isegi kui need tingimata ei sobi, siis ma veel kord rõhutan, et Tallinna eelarve on nii suur - üle 800 miljoni - ja tulumaksu laekumiste kasv on paratamatus kuni linnastumine kasvab ja Tallinna linn kasvab. Et valikuid, mille arvelt võtta, on küll ja veel.
Siin me oleme toonud välja, kui eelnõud ennast vaadata, me oleme toonud võib-olla lühendatult öeldes erinevate linnakantselei avalike suhete kulude koondamise ja me ei ole öelnud, et need päris nulli peab tõmbama. Küllap ikkagi keegi saab oma tööd seal teha. Samamoodi Tallinna Televisiooni tegelik kokku tõmbamine, sest nagu me teame, lubati see ju kokku panna, aga alles jäeti 60% rahast, ehk 2,3 miljonit. Lisaks on siin linnavalitsuse liikmete büroode kärpimine. Meil on veel samamoodi nendesamade linnale ebasoodsate PPP lepingute ülevaatamine jne. Ja lõppkokkuvõttes, noh, üks eriline selline soe tervitus muidugi peaks olema ühistranspordi teemal ka sellele TLT-le, kus üldiselt on ikkagi piljardilauad ja kallid ja kiired mikrobussid juhtkonnal. Nii et, ka sealt annaks kõvasti kokku võtta, mitte reisijate arvelt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Lugupeetud härra Michal! Ma lihtsalt vormi kohta. Kui ma loen seda otsuse projekti, ma vaatan siin ja leian, siin on kaks erinevat küsimust. Esimene, valmistada Tallinnas ette eestikeelsele õppele üleminek lasteaias; ja teine, kaotada lastevanemate poolt maksatav lasteaiatasu. Kuidas nad on seotud sellega? Sellepärast keegi ei ole vastu, et lasteaias õpetatakse eesti keeles. Keegi! Absoluutselt! Linn toetab seda kogu aeg. Kuidas see on seotud sellega? Ma tahan Teilt küsida, miks ei ole eraldi? Ja väga raske otsustada ja rääkida, kui on täiesti erinevad probleemid pandud ühte otsusesse.
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Kui Te ütlete, et keskfraktsioon oleks nõus kumbagi neist toetama, kui me esitaks selle eraldi, siis me teeme seda suurima hea meelega. Ja arvestades Teie mõjukust ma ei kahtle selles, et see läheks keskfraktsioonis läbi. Aga lihtsalt öelge, kumba poolt Te oleksite nõus eraldi toetama.
Nüüd kui küsida, mis nende ühine osa on, siis nende ühine osa on haridussüsteemi ühtsus. Kui me ütleme, et haridussüsteem on ühtne, siis kui ta on kohatasuta põhihariduses, gümnaasiumis, ka ülikoolis, siis tegelikult peaks ta olema kohatasuta ka alguses ja samamoodi peaks ka olema keel ühine läbi haridussüsteemi maksumaksja makstavas haridussüsteemis.
Ja kui Te küsite, miks kaks poolt on koos, siis see on tegelikult see, millisena meie haridussüsteemi näha tahaksime. Aga veel kord. Me oleme nõus otsima Keskerakonna ühisosa mõlemas küsimuses.
Kui Te ütlete, et te olete nõus toetama kohatasu kaotamist, aga teist poolt soovite veel edasi debateerida, meile ei valmista mitte mingit probleemi. Vastupidi - rõõmu. Me esitame ellu kohe pärast selle eelnõu äramenetlemist. Ma eeldan, et see läheb nagu ikka. Me esitame eelnõu, mis ütleb, et kohatasu kaotada üksi ja siis me saame arutada selle üle. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Ja ma nõustun nende paljude volikogu liikmetega, kes on öelnud, et tegemist on väga olulise ja positiivse eelnõuga.
Ma küsiks sellest aspektist, et nii, nagu kolleeg Keit Pentus-Rosimannus ütles, on see ju enam-vähem siililegi selge, miks ühtses eestikeelses inforuumis olek on ka noortele vene rahvusest või teisest rahvusest inimestele kasulik. Kas võib olla, et üks nendest põhjustest, miks seda seni on püütud nagu tagasi hoida, peitub ka selles, et meie naaberriik võib-olla ei soovigi, et kõik Eesti inimesed oleksid ühtses inforuumis? Sest ei ole ju saladus, et ka Vene propaganda on väga tõsiselt sellele vastu võidelnud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No Teie endise peaministrina ja ütleme Eesti riigikaitse sisulise juhina kindlasti teate rohkem kui enamus inimesi siin saalis ja tõenäoliselt rohkem kui mina. Aga avalikest allikatest on teada, et Vene Saatkond ja erinevad Vene kanalid, kaasa arvatud Vene presidendi erinevad nõunikud, kes on külastanud ka Tallinna, on võtnud selge hoiaku, et eestikeelsele haridusele üleminek siiski ei ole mõistlik. Ja kui ma ei eksi, siis ühe naaberriigi president - ja ma ei viita Läti presidendile siin - on öelnud, et Tallinnas ikkagi kiusatakse justkui venelasi seetõttu taga, et tahetakse riigikeelsele haridusele rohkem üle minna. Nii et, ma arvan eks seal küsimuses see vihje ka sees oli. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See oli Niiniste. Mart Luik, palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Austatud ettekandja viitas varem siin ka riigis oleva koalitsiooni justkui mingitele salakokkulepetele, et ma pean siin küll kindlameelselt väitma, et Keskerakonnale ei ole lubatud mitte midagi venekeelse hariduse kindlustamiseks riigis. Et ju see ikkagi Mihhail Kõlvarti väike nihukene vabandus oma valijatele oli, et miks ta tegi selle asja, üritas sellega natukene asja meeldivamaks teha. Aga küsiks seda, et meenutades ühte Reformierakonna tuntud peaministrit, kes oli alati väga vastu helikopteri pealt raha külvamisele, et selles kohatasu osas, et miks te ei paku välja vajaduspõhistest? Olgem ausad, Tallinnas on väga palju heal järjel olevaid inimesi, kes muretsevad pigem lasteaiakoha kättesaadavuse pärast, kui selle kohatasu pärast? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et ma alustan jälle sellest esimesest osast, et noh mul on muidugi hea kuulda, kui riigis võimul oleva koalitsiooni, ma ei tea, kas kuluaarides või tagatubades olev inimene kinnitab üle, et kinnitus, et see koalitsioon seisab riigis kaljukindlalt vene hariduse eest, on valeinfo. Ma loodan, et see jõuab ka avalikkuseni ja see jõuab ka täna siit samast linnapeani. Et linnapea lihtsalt on valesti aru saanud, miks üldse seda koalitsiooni võiks toetada. Minu meelest seda koalitsioon ei peaks toetama. Ma väga loodan. Aga see selleks. Nüüd, mis puudutab lasteaia kohta ja vajaduspõhisust, siis noh me ei aruta ju ometi, et hariduses võiks olla kohatasu, võiks olla vajaduspõhine. Et põhikoolis osad maksaksid, osad mitte, et saaks parema koha. Ja samamoodi gümnaasiumis päris nii ei käi ja isegi, kui ma õigesti nüüd mäletan, siis ühes erakonnas, mis sarnanes väga teie erakonnale, oli ka haridusminister,kes tegi tasuta kõrghariduse nominaalajaga läbimisega. Nii et tegelikult ikkagi see printsiip on olnud, et kui Eestis miski kallis on, siis on see laste tulevik ja haridus ja sinna tasub panustada. Ja arvestades, et Tallinnas käib ligi 96% lastest lasteaias ja väikeste lastega perede toimetamisi ja väga hästi teades võin kinnitada, et seal küll mitte midagi üle ei jää. Et pigem jääb puudu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Hea Kristen! No loomulikult ma siis tunnustan ka neid, kes on öelnud, et on hea eelnõu. Ütlen ette, et eelnõud toetan. Pooled asjad on ju maha kirjutatud, sõna otseses mõttes kopeeritud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmist. Aitäh Sulle, Kristen!
Aga tead, mina sellise elukestva õppe huvilisena küsin Sult, et nii mõnigi reformierakondlane on nagu palunud Sul meenutada, et mis see 17 aastat on siin toimunud. Et ma olin siis toona 21 ja kõike seda ei mäleta. Aga Sina selgelt vanem mees, mäletad neid asju paremini. Et Sa ütlesid, et ... kuulasin pikalt selle jutu ära, et miks seda 17 aastat pole saanud teha. Ja käis läbi kaks nime. Et üks neist oli ... Ma ei hakka neid nimesid nimetama. Üks oli neist vist aasta ja üks kuu haridusminister ja teine pole vist olnud isegi aastat linnapea. Ja nemad siis kahekesi takistasid seda tõsist, ütleme, juhtivat, võimsat erakonda, mille tagatubadesse kindlasti Sina oled kuulunud, ma ei tea, no ma ütlen ausalt, rohkem kui mina pea elanud vist, on ju.
Et kuidas siis ikkagi 17 aastaga, sõber, seda tehtud ei saanud? Kas tõesti need kaks meest, kes on aastakese olnud kuskil ametis, panid siis niimoodi kaika ette või? Mis juhtus?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ausalt, palun!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, Rainer! Ütleme, minu meelest see elukestev haridus on Sulle väga positiivselt mõjunud. Rõõm on Sindki taas näha! Jälle vormis ja löögihoos!
Mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõud.
Ja ma kinnitan täie teadmise juures, et tegemist ei ole plagiaadiga, vaid tegemist on meie valimisprogrammiga.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah. Kui soovite, võime viidata sotsiaaldemokraatidele, et on sarnane idee. Tänan!
Aga nüüd teema juurde tagasi tulles. Et no ütleme tollal, ma arvan, olid sotsiaaldemokraadid mingil hetkel ka meil koalitsioonis, kui nad olid haridusministri postil ja see vastasseis omas kindlasti tähendust. Ja mis puudutab Mihhail Kõlvarti vastasseisu ja ütleme Tallinnas ja Narvas toimunut, siis tegelikult Keskerakonna mõju seal on suur olnud. Nii et ei maksa endale luua illusiooni, et Reformierakond on olnud 51 kohaga ainuvõimul. Me oleme olnud võimul koos oma partneritega, kaasa arvatud teiega, ja oleme teinud oma parima, et Eesti riigil läheks hästi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kairet Remmak-Grassmann, palun!
Küsimus - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
Aitäh! Hea ettekandja! Eestikeelne alusharidus on väga hea mõte ja hea alus ka põhihariduse etapiviisiliseks eestikeelseks muutmiseks.
Nüüd aga see eelnõu teine pool ehk siis kõik ja kõigile tasuta. Kui lasteaed on tasuta, mis saab siis lastehoidude tasust ja eralasteaedade tasust, kui lapsele ei ole võimaldatud elukohajärgset lasteaiakohta munitsipaalasutuses? Ja kas selle peale on mõeldud ja sellega ka arvestatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Lühike vastus on, et jah. Meie oleme lähtunud sellest, et kõik lapsed, kes Tallinnas lasteaiakohta vajavad, peaksid selle saama võimalikult kodu lähedal, ja needsamad kulud kataksid kõikide laste kulutused. Ja teisiti ei saagi see olla. Sest ütleme nii, et Tallinnasugune linn ei peaks arutama seda, et me ei suuda lastele tagada lasteaiakohta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Ilmselgelt siin on kaks suured teemad. Et üks on tasuta lasteaed ja teine on ikkagi üleminek eesti keelele. Et miks need kaks suured teemad on ühendatud ühes eelnõus
Miks need kaks suured teemad on ühendatud ühes eelnõus ja kuidas käituda nendele inimestele, kes ühelt poolt toetavad ülemineku ja teised näiteks ei toeta tasuta lasteaia? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma võin vastata väga lihtsalt. Leida see osa, mida te toetate ja toetada eelnõud. Minu meelest nii on mõistlikum, sest head asja on alati lihtsam toetada, kui otsida seda, mis eristab. Aga vastan nagu Margarita Tšernogorova küsimusele, et keskfraktsioonist nüüd tuleb juba teine vihje, et kumbki pool teile meeldib, aga teine pool ei meeldi, siis kohe peale selle punkti arutelu asun ma dialoogi selgitama välja, kumb pool see on, kumb see meeldib ja siis teeme selle koos ära. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas ma sain just õigesti aru, et Sa ütlesid, et põhimõtteliselt Sinu plaani järgi linn peaks maksma kinni eralasteaedadele kogu selle kulu ja siis seal käivad lapsed peaksid saama selle, ütleme, parema teenuse võib-olla samal viisil siis nagu munitsipaallasteaedades enne, ehk siis, kui sul on rohkem neid õpetajaabisi või kõik mingid muud asjad, kõik see siis sellisel juhul tuleb linna kuluna? Jah, oli õigus või?
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Ma arvan, et Sa lisasid selle oma tõlgenduse. Aitäh küsimuse eest, aga minu hoiak on täpselt sama, mis meil on kõikides dokumentides ja programmides, et Tallinnas peab olema vastavalt terviklikule hariduskavale tagatud lapsele võimalikult kodulähedane lasteaiakoht. Aitäh! See on linna ülesanne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andres Kollist, palun!
Küsimus - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Tartu elu oli nii põnev vahepeal, et ma jälgisin võib-olla natuke tähelepanelikumalt kui muidu ja sattusin ka vaatama linnapea Urmas Klaasi ühte intervjuud ja seal oli siis juttu just nimelt kohatasust. Ja ta põhjendas seda sellega, et teatav omaosalus selleks, et tagada areng ja n-ö ajaga kaasa minna, on igal juhul mõistlik. Et kuidas Te suhtute sellesse n-ö teatava omaosaluse olemasolusse ka Tallinna kontekstis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No see küsimus on, ma arvan, kohane. Et kui vaadata nüüd siiski lasteaia sellist nagu täituvust ja sedasama hoiakut, siis me ei aruta ju olukorda, kus no, ütleme, lasteaias käiks võib-olla ainult osa lastest. No tegelikult 96% tähendab seda, et praktiliselt lasteaias käivad kõik lapsed, kes vähegi saavad seal lasteaias käia. Ja kui Te tunnete lastega peresid, ma arvan, need ei ole kellelegi meist siin võõrad, kõik mõistavad seda hingeelu, siis kas keegi kujutab ette, et kui lasteaiakoht on saadaval, Sa selle raha saad kasutada pigem pere jaoks, mitte ei maksa seda munitsipaalkassasse, mida kasutatakse muude kulutuste jaoks, et siis Sa jätaksid lapse selle tõttu koju, et Sa kuidagi nagu võidaksid? Ma väidan, et sellist põhjuslikku nagu seost ei ole tegelikult. Nii et seetõttu hariduses ei ole sellist vajadust, et öelda, et lasteaia kohatasu puhul peaks olema mõningane omaosalus. Minu nägemus on erinev. Ja ma austan seda, et Tartus Tartu linnapea saab esitada oma vaadet. Aga veel kord. Üldine hoiak Reformierakonnal on, et kogu riigis see kohatasu võiks kaotada. See oli ka 2019 valimistel meie programmis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Hea Kristen! Ma pühendan selle küsimuse mõneti Rainer Vakrale, kes siin mõistab otsustavalt hukka igasugusi mahakirjutamised ja kokkulangevused dokumentides.
Ajaloo huvides. Kuna ma võin ennast lugeda natuke eestikeelse kooli ja lasteaia üle-eestilise regulatsiooni initsiaatoriks aastal 17, 2017, vabandust, ja Sina oled kindlasti Tallinna tasemel seda ... Kui rääkida isikutest, siis palun ütle Rainer Vakrale ja meie volikogule, kes 2017. aastal reageeris meie ettepanekule niimoodi? Kurb. Ma räägin siin ühiskonna valmisolekust, mida Sa kommenteerisid. Kurb, et Reformierakond üritab üles kütta rahvusvahelisi pingeid. Ettepanek, kaotada Tallinnas venekeelne kool, on nii haridus- kui ka lõimumispoliitiliselt võhiklik. Selle eesmärgiks ei ole parandada haridust, vaid hirmutada valijaid ja provotseerida vastureaktsiooni Keskerakonna poolt. Vana roostes suurtükk on jälle lahinguväljale veeretatud. Kellele need sõnad võiksid kuuluda ja kuidas see võiks iseloomustada siis ühiskondliku meelsuse erinevusi viimase kolme aasta jooksul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Kuna ma nägin Rainerit nuppu vajutamas, siis ma saan eeldada ainult, et see sellest n-ö kollektiivist pärineb. Et Rainer saab äkki ise seda kommenteerida, aga mina mäletan seda sama initsiatiivi, kui me 2017 kevadel sellesama idee avalikkusele ka esitlesime, siis mäletan minagi, kus hea sõber ja kolleeg Rainer ütles läbi Õhtulehe või läbi mingisuguse väljaande meile peaaegu Vladimir Vladimirovitši sõnadega, et ütles, et "Käed eemale lastest!". Mulle see täna meeldib, et nad nüüd tegelikult toetavad seda sama eelnõu, et lasteaia kohatasu võiks kaduda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Hea Kristen! Ma ei tea, kas sa mäletada, võib-olla mitte, aga umbes 10 aastat tagasi oli üks noorteprojekt. Me olime noored 10 aastat tagasi ja Lasnamäe koolis oli diskussioon ja ma mäletan, et siis Sul oli väga hea vene keel. Ei ole perfektne, aga väga hea. Samas vene keel ei ole Sinu emakeel. See tähendab seda, et Sa lähtudes Sinu loogikast, Sa käisid vene lasteaias. Ja mul on küsimus. Mis on selle vene lasteaia nimi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma arvan, et Sa mäletad omaaegset haridussüsteemi. Ja minule näiteks ei antudki koolis võimalust, kas ma õpin vene keelt või mitte. See tegelikult tuli õppida ja mul ei ole sellest mingit traumat. Minu meelest keele oskamine või kultuuri tundmine ei ole minu jaoks probleem, vaid see on hariduse märk. Ja samamoodi on tegelikult eesti keelega ja riigikeelega. See on ka vene emakeelega vanemate enamuse tahe kvaliteetset riigikeelset haridust saada. Ja ma sellepärast üllatungi. Et Sa oled väga intelligentne inimene. Et tegelikult Teie valijad ju ootavad seda, Teie valijad ju ootavad. Et meie ülesanne ei ole ju öelda, et Teie valijatega peaks tegelema, Teie valijad peaks probleemi lahendama. Aga tegelikult see on asi, mida oodatakse.
Ja veel kord ma ütlen - ma olen nõus arutama neid kahte poolt täiesti eraldi. Kui Te ütlete, et kohatasu probleemi lahendame kohe 1. septembrist, aga keeleõppega arutame edasi, väga hea, teeme siis nii. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Selline küsimus. Et ma saan siis aru, et põhimõtteliselt, kui täna see eelnõu läbi ei lähe, siis Sa tuled välja kahe erineva eelnõuga. Et kui mina nagu sellist helikopterilt raha külvamist ei saa toetada, siis mingi hetk tuleb see võimalus, kus ma saan toetada eelnõu, et läheme üle eestikeelsele haridusele. On see nii? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! No mina soovitaks juba täna seda eelnõud toetada, Otse öeldes. Ja helikopterilt raha külvama ei hakata, sest kui kuskil on vajaduspõhisus tervikuna põhjendatud, siis kindlasti väikelastega peredel see on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud ettekandja! Ma ei hakka siin ... No ikka tervitame spordimees Jürgen Ligi ka siis ikka siit saalist ära. No sõbrad! Te ikkagi sellised Reformierakonna dinosaurused jälle rääkisite sellest lähiminevikust.
Kuigi ma pean ütlema, et tõesti ma ei ole tänase valitsuse fänn, otse vastupidi, siis Jürgen Ligile isiklikult on see opositsioonis istumine päris hästi mõjunud. See, et teil need head mõtted just 2017 olid, ei ole paha idee. Järelikult on rohkem aega mõelda, aga ikkagi räägime nendest 17 aastast, kus te võimul olite, mitte seda, mis te pärast hakkasite välja mõtlema. Et siis kui mind ei olnudki veel üldse siin ei volikogus, ega peaaegu polnud olemaski, aga teie juba tegite tegusid. No Jürgen Ligi kindlasti. Et sõbrad, miks te seda varem ära ei teinud? Ma sellele ei saa ikka vastust, et ärme räägi, mis juhtus eile, üleeile. 17 aastat on pikk aeg ja rääkida 2017-st, noh see on sama hea, et rääkida, et mis te eelmisel aastal tegite ja sa räägid, mis sa eile tegid? Et miks varem, päriselt tahaks teada, õpeta, räägi, Sa tead neid asju? Aitäh Sulle ette!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, ütleme Rainer, hiljem vastame täiendavalt, mulle tundub, aga siin saalis hakkab tekkima juba kahtlus, et Sa oled umbes 3- või 4-aastane, eks ju, et Sa pidevalt nagu viitad, et Sind ei ole olemas olnud. Aga nüüd mis puudutab varasemaid aastaid, siis ma Sulle seda tegelikult ka kirjeldasin ja võimete piires, et eestikeelsele haridusele üleminek, ehk selle n-ö tähtaja edasilibistamine lõpetati ka Andruse valitsuse ajal ära ja selle sabaga tegeletigi meie valitsuste lõpuni. Nii et see ongi reaalne elu, see ongi keeruline protsess olnud ja mina täna pigem ei tahaks luua mingit täiendavat pinget, vaid öelda, et see üleminek on võimalik. Mul on teadmine, et Keskerakond usaldab seda linnavalitsust palju palavamalt kui meie. Ma arvan, et linnavalitsusele võiks usaldada selle ülesande see üleminek ära teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Hea Kristen! Kuna Rainer on ilmselt 3-, 4-aastane oma küsimuse järgi otsustades, siis palun kirjelda talle seda maailma, milles saab teha ainult neid asju, mis juba tehtud on. Ja mõelda ainult neid mõtteid, mis juba mõeldud on, et mis siis maailmast saaks ja milline võiks olla tema edasine elu nendes tingimustes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma kardan, et ma ei oska seda sellise keerulisusega seletada. Et ma veelkord ütlen, et meie kavatsus ja plaan seda eelnõud esitada on teha ettepanek liikuda kuhugi paremuse suunas ja lootuses, et me leiame ühisosa erinevate fraktsioonide vahel. Ja kuna Rainer on öelnud, et ta seda eelnõud toetab, siis hilisem harimine jääb hilisemaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taavi Rõivas, palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma ei mõista neid isiklikke rünnakuid, et iseenesest Õismäel üleskasvanuna, see on ju täiesti loogiline, et me mõlemad Sinuga räägime ka vene keeles, sest seal lihtsalt naabritega või kellega iganes rääkides oli see täiesti igapäevane ja samamoodi ma arvan, et on täiesti normaalne tänasel päeval, et kõik Eestis sündivad noored saavad eestikeelse hariduse. Et nende vaidlustele, kes kui vana täpselt on või, ma siin vaatasin järgi, teil on täpselt 6 aastat vanusevahet, et see ei ole päris 60, nagu siin mulje on jäänud, et võib-olla siiski võiks nagu korra kokku võtta veel, et mis selle eelnõu peamine tuum on ja anda kõigile veel võimaluse selle poolt hääletada, sest ammu on aeg. Aitäh! Teeme nüüd!
Ettekanne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Jah. Aitäh, hea Taavi! Et ma arvan tegelikult, et Maksim ei ründa selle küsimusega, et ta üritab lihtsalt anda märku, et erinev keeleoskus on kasulik ja ma vastaks talle samamoodi sõbralikult, et enamuse vene emakeelega vanemate huvi on, et nende lapsed saavad head võimalused Eestis, k.a kvaliteetse riigikeele oskuse. Ja kui küsida, mis selle eelnõu n-ö ühine või oluline osa on - ongi tegelikult see, et haridusasüsteem on ühtne algusest. See tähendab seda, et kohatasu ei küsita lasteaias, nagu ei küsita seda põhikoolis, gümnaasiumis, ega isegi ülikoolis ja tegelikult ka eestikeelne algusest peale. Ja see ongi see ühisosa ja ma arvan, et see võiks olla küll idee, mis omab siin saalis toetust, nagu ta omab enamuses, ma arvan kõikide erakondade valijaskonnas, toetust, kaasa arvatud Keskerakonna elektoraadis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küsimused eelnõu esitajale on ammendunud. Suur tänu!
Kaasettekandega palun siia kõnetooli haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja, koolidirektor Märt Sults, palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, head kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon arutas seda teemat oma korralisel koosolekul 20. novembril möödunud aastal ja otsustas. Aga enne seda, kui otsustamise ma teile ette loen, siis ma tuletaksin, hea kolleeg, mitte .... Mihhaili meelde Kristjanile, et PPP koolid Tallinnas tegi ühe aastane linnapea Palts. Kutsuti 10 koolidirektorit tema kabinetti, pandi nurka. Tähendab, et mina olin 11-s, ma tõusin püsti läksin välja, siis ta karjus mulle järgi, et kuidas sa julged minna linnapea kabinetist välja ja ülejäänud 10 kooli said kõik PPP kaela. Nii et siiamaani lakutakse põhimõtteliselt ja Sina praegu tõstsid ka ilusti kenasti ülesse. Mul läks süda kohe soojaks. Tõstsid ilusasti ülesse ühe kindla inimese, kes selle asja tegi. Nii et mul on see mälu olemas, ma olen natukene vanem kui Rainer. Sinu edasisele asjale tähendab, et Riigikogus kunagi lähiminevikus sai tehtud ühele ministrile, haridusministrile ettepanekud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse lahtitegemiseks, st põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutatud kohustuslikult neli–kuus õppeaastat, et viimane vanuserühm saaks tasuta koha ja tasuta koolituse ja hariduse ettevalmistuseks, tähendab, 1. klassi minekuks. Et 1. klassi minevad lapsed oleksid enam-vähem ühel ja samal tasemel nii eesti keele kui ka millegi muu tasemel. See hääletati teie poolt maha, kuna see oli mõttetu asi tähendab, et mille jaoks, kellel seda vaja on? Nii et see, mida sa praegu räägid, see ei ole mitte midagi uut, sellepärast et Keskerakond on seda 17 aastat tampinud ja te olete 17 aastat seda maha hääletanud. Nii et edasi lühimälu! Tähendab, et te ju ei tea, mis Tallinnas toimub, eriti veel see, mis Koplis toimub - see on ju absoluutselt perifeeria. Praegu on ta muutunud hästi kuumaks kohaks. Mingil ajal oli ta geto, eks ole teie nimetasite seda getoks. Tähendab, et Tallinna Kunstigümnaasium 10 aastat tagasi alustas - oot-oot - pretsedenditult ainukese eesti koolina alustas sellega, et võttis vastu täis venekeelse õppega õppeklassi - 28 õpilast ja alustas õpet eesti keeles. Tähendab, sellist asja ei olnud veel toimunud. Eelmine aasta need lapsed lõpetasid 9. klassi ja tähendab, kui sa tahad teoreetilist ja metoodilist materjali, mul on Sulle täispirukas anda, kuidas seda teha ja kui kaua see aega võtab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Sults, seda me saame teha sõnavõtu vormis, aga praegu komisjonist.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ma ei saa. Ma ei saa enne vastata sellele hääletamisele. Tähendab ja see Kanepi värk. Kanepi värk on ju väga hea, sellepärast, et see Kanep on tõesti väärt ja hea, sest Kanepis on kohatasu ju tasuta, on nii, aga vaatamata sellele, et Kanep oli kohutavalt kõvasti ja aktiivselt vastu sellele, et Põlva sünnitusosakond kinni panna, pandi sellegipoolest sünnitusosakond Põlvas kinni, et seal ei tuleks kohatasu maksta. Nii, ja nüüd ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele - alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele kohatasuta haridussüsteemile - otsustas kultuuri- ja hariduskomisjon nõndaviisi: Et hääletamistulemustega 1 poolt, 8 vastu, 2 erapooletut, mitte toetada eelnõu esitatud kujul. Ja kaasettekandjaks olin mina. Ja siin oli juurde kirjutatud, et mitte magada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekande eest, Teile on ka mõned küsimused. Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Ma tahaks nagu ühele asjale tähelepanu juhtida, et volikogu liige ei saa kleepida mitte kellegile silte külge, mida meie mõtleme või mida meie teeme. Palun jääge oma liistude juurde! Aga minu küsimus on järgmine: Me kõik teame, et me oleme demokraatlik riik. See, millist keelt räägivad kodus lapsed oma emade-isadega, see on nende küsimus. Kuid mida Eesti riik peab kindlustama - see on haridus riigi keeles. Palun, kas Te oskate nimetada mõnda riiki, kus oleks võõrkeelne haridus ka tasuta nii nagu praegu meie riigis on? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu! Väga sügavamõtteline ja sisukas küsimus. Aitäh Sulle! Tähendab, et, kuidas ma nüüd ütlen ... Tähendab et mitme riigikeelega riike on ju äärmiselt palju. Tähendab, et mida meie arvame - te poole kunagi meie käest küsinud. Punkt 1. Ja minu ettepanek on äärmiselt lihtne. Et ütleme näiteks keemia valdkonnast, et sa räägid ja eesti vene keeles näiteks. Et kui mina keemiaõpetajana lähen keemia tundi ja hakkan seletama näiteks orgaanilist keemiat ja tahan rääkida neile eetritest. Eks ole - eesti keeles on see lihtne eeter ja sinna alla kuulub hästi palju aineklasse ühe kindla
tunnusrühmaga. Aga vene keeles on see nimetus. Nii! Kuidasmoodi inimestel viia ajus kokku ... Kui inimesel ei ole olemas selgroogu, mille peale toetuda, tähendab, ütleme, kui ta ei tunne ei emakeelt, aga teab eesti keelt, kõnekeelt need sada sõna, mis vaja on, et rääkida tänaval ja saada koolis hakkama, tal rohkem sõnu vaja ei ole. Nii! Kumb nüüd tähtsam on?
Ja palun, ettepanek on äärmiselt lihtne. Kama, kuidas inimene, mis keeles, kas või, ütleme, ma ei hakka nimetama rahvusi, ükstaskõik mis keeles inimene on omandanud omale hariduse, aga ta teeb riigieksamit ja riigi kontrolltööd ja tasemetööd riigikeeles, siis ta saab selle riigi diplomi. Ja ongi kogu moos. Niisama lihtne see ongi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Aitäh, volikogu esimees! Märt Sults, Sa pikaajalise koolidirektorina ... ma tahan küsida. Et mis on Sinu arvamus? Et kas I klassi õpilased peaksid oskama riigikeelt?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh küsimuse eest! Tähendab, et absoluutselt peavad! Aga sada sõna, et saada oma klassikaaslastega hakkama ja saada vestelda ja saada arusaadav olema ja et temast saadakse aru ja tema saab aru, millest räägitakse. Edasi ehitatakse sinna peale. Aga anna mulle andeks. Kui sa oled nii see kui see ... Kunagi ütles väga hea hiphoppar alles hiljuti, et "ma tunnen, et ma ei ole ei venelane ja ma ei ole ei eestlane. Aga ma tahaksin kuskile kuuluda". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Kõigepealt üks täpsustus. Mis puudutab eralasteaedasid, siis jah, see eelnõu puudutab kõiki lasteaedasid - ühtemoodi, ühe palju lastele. Aga minu küsimus. Et hea Märt! Kui me haridus- ja kultuurikomisjonis Sinuga koos oleme, jube mõistlikku juttu räägid. Ma ei mäleta, kas see oli sellesama eelnõu juures või kui oli sotside see kohatasu kaotamine, siis Sa ka rääkisid minu arust siit puldist isegi, et kohe varsti hakkame kohatasu kaotama, on ju. Ehk siis Sa toetad seda poolt. Siis viimane kord eelmine, üle-eelmine nädal komisjonis Sa ju ise Isamaa eelnõu juures ütlesid, et tegelikult eestikeelsele haridusele üleminek peaks hakkama lasteaiast, mitte koolist.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ei no otse loomulikult!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Sinu sõnad. No absoluutselt!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ma selle eest üldse ei vaidle.
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Nii nagu selles eelnõus kirjas. Ehk siis ma saan aru, et seda eelnõud Sina iseenesest toetad ju siis, mis on väga hea. Aga kui ma kuulasin Keskerakonna liikmete küsimusi, ma näen, et see eelnõu on teil väga põhjalikult läbi töötatud. Aga äkki Sa siis ütled nüüd ka, et kumba poolt te enda fraktsiooniga toetate? Kas seda eestikeelsele üleminekule või kohatasu kaotamist? Et meil lihtsam lihtsalt järgmine eelnõu esitada. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ei aga suur tänu küsimuse eest, Õnne! Aga lugu on selles, et välja loopida poliitilisi loosungeid või mingisuguseid muid asju välja töötamata metoodikaid ja mitte esitades metoodikaid, andes need ülesanded kellelegi või öelda, et keegi peaks välja töötama mingisuguse metoodika ... Kui need metoodikad on olemas ja te pole nendega tutvunud, on absoluutselt vastutustundetu. Sellepärast käes, kes seesamane materjal, mida te vormite või mida tahetakse vormida teie metoodikate järgi, see materjal võib käest ära minna. Ja teie ei mõtle selle tulemuse peale, kui te olete sandistanud kellegi psüühika või kellegi identiteedi. Tähendab, need on pöördumatud nähtused. Ja see on äärmiselt vastutustundetu märkus, kui sa paned kellaaja, vot sellest selle kellaajani peavad nad õppima selle ära. Muidugi õpivad ära. See on üks teatud anekdoot, kindlasti Jürgen teab seda, et professori käest küsitakse, et kui kiiresti sa õpid ära hiina keele. Tema ütleb - võib-olla viie aasta pärast, eks ole. Dotsendi käest küsitakse - no läheb kaks aastat, on ju. Üliõpilase käest küsitakse hiina keelt. Tema ütleb: "Kuna eksam on?".
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ehk siis kohatasu on ....
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Tähendab, et kohatasu kaotamine ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Professor.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ma sain aru, ma sain aru.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Said aru? Okei.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine küsimus Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Hea Märt Sults! Mul on Sulle küsimus. Endise koolidirektorina ...
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Praegu ka!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Praegu ka.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Jah.
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Tõenäoliselt Sa tead seda aastanumbrit, millal võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus kirjutati selgelt üleminekust eestikeelsele haridusele alates seal a(!) 40 ja 60. Mis aastal see oli ja palju on tänaseks aega läinud? Kui Sa ei tea seda, siis ma võin Sulle ütelda.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ma tõstan käed ülesse. Seda on nii palju muudetud.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Esimest korda millal võeti vastu?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ma jään vastuse võlgu.
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Üle 30 aasta tagasi! Ja me tänaseni ei suuda küsimust lahendada. Kas Teil ei ole piinlik, lugupeetud ...
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Minul?
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Jah! Ka Sinul.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Minul ei pea piinlik olema. Mina olen 30 aastat koolijuhina töötanud ja 30 aastat sõdinud sellesama asja eest ja 30 aastat vaielnud ja murdnud piike teatavate ametkondadega. Nii et minul piinlik küll ei ole. Ja Sinule otsa vaadata mul ei ole ka piinlik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Küsimusi Teile rohkem ei ole. Avan läbirääkimised! Ja esimesena palun kõnetooli Jürgen Ligi!
Kõne - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Austatud volikogu! Ma mõtlesin kommenteerida lühidalt nende kahe punkti seost selles eelnõus.
Ma ei ole olnud lasteaia kohatasu kaotamise toetaja minevikus, aga nagu siin juba kõneks tuli, ettekandes ja ka ühes küsimuses. Ühel hetkel - teemad ühiskonnas küpsevad - ja minu jaoks küpses see eestikeelse hariduse teema kahe episoodiga, kus ma nägin, et ühiskond on valmis. See oli üks vene ajakirjanike raadiosaade, kus väga tuliselt öeldi, et tegelikult tuleb see jama ära lõpetada kahes: kooli- ja lasteaiasüsteemist. Ja teine oli teledebatt, kuhu ka mind kutsuti. Ja ma nägin, et mõistliku inimesed mõtlevad täpselt samamoodi nagu mina. See asi tuleb ära teha. Siis tuli inimaruanne, mis lammutas selle teema, vastuseisu, ju tegelikult kõik argumendid ära, sest et venelased on kannatajad. Sellest segregatsioonist eelkõige - see ei ole lihtsalt eestlaste projekt. See on eelkõige venelaste projekt. Ja peale seda loomulikult tekkis küsimus - mis asi on lasteaed? Et kas see on lihtsalt üks mingisugune teenus, mida sa võtad või sa ei jäta ja riik küsib selle eest raha, või on see midagi enamat. Loomulikult on ta juriidiliselt ju alusharidus. Aga kui hinnata lasteaeda kui eelkooli ja kui hinnata lasteaeda kui koolivalmiduse ühtlustamist ja kui hinnata lasteaeda ka veel kui integratsiooni ja keeleõppe asja, kus õpitakse eesti keeles, õpitakse suhtlema eri rahvaste vahel, siis on väga loogiline mitte küsida selle eest raha. No veel tuleb üle vaadata see number, mida siin mainiti, et kas see ei ole mitte vähemusele, ei see on domineerivale enamusele. See on peaaegu sama palju lapsi protsentuaalselt kui koolis. Järelikult see on koolisüsteemi loogiline osa. Järelikult ei ole see tasuline teenus ja kohatasu on täiesti rääkimist väärt asi. Ma arvan, et need kaks asja kokku pannes olen ka mina valmis kaitsma seda siin, et kohatasu kaotamine on hariduse integratsiooni meede. Ja loomulikult, kui tegelikult ka siin keegi venelaste huvide eest seisab, siis lõpetame ära lauslasteaia ja -kooli ja venelased hakkavad elama paremini. Muide kauem, tervislikumalt ja jõukamalt. Lugege inimarengu aruannet, head keskerakondlased! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Kõne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Mul on paar-kolm mõtet. Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Kas keegi on vastu? Ei ole. Aitäh! Kas on vaja õppida eesti keelt, kui sa elad Eestis? Kas keegi on vastu? Ei ole. Rõõm kuulda. Aga edasi on küsimused. Kuidas õppida keelt? Me oleme näinud, hea Kristen Michal oskab vene keelt, arvatavasti teisi keeli jah, ja selleks võib teha nii, võib teha naa. Selleks, et õppida keelt, võib leida, ma ei tea, õpetajaid, võib ise internetist leida midagi. Aga õppida keelt ja õppida keeles, need on absoluutselt erinevad asjad. See on fakt.
Edasi. Ma olen täiesti nõus, et osaliselt (vene jah), vene inimesed nõus sellega, et nende lapsed käivad eesti lasteaias jne. Meil selline võimalus on olemas. Aga me teame päris palju inimesi, kes ei taha seda, sest nad teavad, et selleks, et õppida keelt, vaja midagi teist. Nad teavad, et on risk, et laps kaotab oma identiteedi. See on risk, see on risk. Ma ei räägi sellest, et see on 100%-line. Aga on selline oht. Ja iga isa, iga ema saab ise otsustada. Ja ma olen sügavalt veendunud, et meie vabariigi jaoks, meie ühiskonna jaoks on väga oluline, et inimestel, kes tahavad, et nende lapsed saavad haridust emakeeles ja samas õpivad eesti keelt, et neil on selline võimalus. See on ülioluline meie ühiskonna jaoks! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohalt Siim Tuisk. Palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma kuulasin seda, kuidas Kristen Michal rääkis ja teised ja kuulasin nende kõnesid, mis tulid peale küsimuste vooru. Ja mul on endiselt natukene see tunne, et see kõik ei ole päris siiras. Mitte sellepärast, et nad on nii pikalt olnud poliitikud ja oskavad seda teha n-ö näitleja meisterlikkusest. Aga ka puhtalt nende vahendite, nende meetmete, nende läbimõelduse aste iseenesest näitab seda, et tegelikult päris kõiki neid asju, mida peaks tegema, juhul kui sa päriselt-päriselt tahaksid, et, ma ei tea, viie aasta pärast olekski kõikjal eestikeelsed koolid, eestikeelsed lasteaiad ja kõik muu, ma ei näe Reformierakonda tegemas. Ma ei näe tegelikult neid püüdmas veenda laia rahvahulka või ütleme kas või ainult Keskerakonna valijaid, et tekitada seda sisemist nõudlust nendesamade asjade järgi.
Ma näen poliitilisi seisukohavõtte. Ma näen erinevaid hetki, kus neil on palju võimalusi seista ja võidelda ja üksteisele tähelepanu anda. Aga seda nagu sisulist tegevust inimeste meelte muutmise või vajaduste nõudluse-pakkumise tekitamise osas, seda väga ei näe. Ja seetõttu mul on jube keeruline, olles linnavolikogu liige siin, et kas ma peaksin hääletama tegelikult poolt, kui mul on osa selle eelnõuga väga positiivsed tunded. Meil on sarnased asjad enda programmis. Jah, seda peaks toetama. Aga koolide mõttes neid kõhklusi, neid küsimusi, miks ja kuidas ja millisel viisil ikkagi, kes maksab ja kuidas ette valmistab ja kõik muud, neid on nii palju. Et anda viis aastat, et too Kuu taevast alla ... Ja kogu see suhtumine selles osas, et meie teame, kuidas teie peate elama, isegi siis, kui te sellega nõus ei ole, ja me ikkagi ütleme teile, et niimoodi peab, see ei veena, see ei veena.
Ja selles mõttes mul on väga keeruline seda rohelist ikkagi leida. Nii nagu Rainer leidis enda südamest üles selle rohelise tulukese, mis põleb Reformierakonnaga siin ühtselt, siis ma nii riskialdis või julge võib-olla praegu ikkagi ei oleks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Läbirääkimiste voorus saab esineda kas kõnega puldist või sõnavõtuga. Seega Jürgen Ligi on oma võimaluse ammendanud ja seda ma teiseks korraks anda ei saa. Küll aga kõne puldist Õnne Pillak. Palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Head linnavalitsuse liikmed, istungi juhataja ja volikogu liikmed! Mul siin kaks asja, miks ma tulin siia pulti rääkima, mis mulle jäid südamele. Üks oli, mis puudutas nüüd neid eralasteaedasid.
Sest selle eelnõu, ükskõik kui mitu korda me oleme sellest rääkinud. See siin juba, minu meelest me arutame seda kolm viimast aastat, seda kohatasu kaotamist ja sealjuures eestikeelsele haridusele alates lasteaiast üleminekut. Siis igakord on küsitud, et kuidas nüüd nende eralasteaedadega on? Ja ma mõtlesin, et ma tulen ütlen siit üle, et me ei tee vahet. Meie eesmärk on see, et iga laps Tallinnas peab saama lasteaiakoha linna kulu ja kirjadega kodukoha lähedal või siis teine mööndus, mis ma ise olen ka saanud aja jooksul aru, on see, et kas just kodukoha või lapsevanema töökoha lähedal. Ehk siis selle järgi, et lasteaed ühte või teistpidi jääks lapsevanema liikumistrajektoorile. Ja nii nagu linna lasteaedades jah, see linnapoolne osa tulebki eralasteaedades kinni maksta - nii on aus ühtemoodi lapsi kohelda.
Teine pool, mis ma küsisin ka Märt Sultsi käest, et mis me siis nüüd teeme ja ma sain Märdi vastusest väga selgelt aru, et kuna ta hakkas rääkima metoodikatest, siis see puudutab õppe sisulist tööd, ehk siis eestikeelsele haridusele üleminekut. Ta noogutab mulle. Nii et Vadim, lisaeelarve, kevadel siis. Ja ma saan aru, et lasteaia kohatasu kaotamise alates 1. septembrist me teeme ära siin kolleeg noogutas ja sellest ma saan aru, et saame vaadata need kuluread, kust kokku võtta ja väga hea. Me siiski oleme Tallinna volikogu, nii et me saame otsuseid võtta vastu siin. Nii et mina ise pean seda eelnõud täpselt sellisel kujul heaks. Haridus puudutab lapsi alates algusest peale. Üks süsteem. Ei ole mõtet hakata poolitama ja ma väga loodan, et te toetate seda eelnõud sellepärast, et see tõesti puudutab kõiki lapsi ja lastega peresid Tallinnas. Keel ei ole oluline, õpetame neile riigikeele selgeks. Nad saavad riigikeelset haridust, et neil oleks parem tulevik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Volikogu liikmete sõnavõtusoovid on sellega ammendunud, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa. Aitäh, austatud volikogu esimees! Head volinikud! Et ma teen lühidalt. Et Siim Tuisk siin ütles, et see debatt ei paista siiras. Ma vastupidi ütleks, et see debatt on iga korraga järjest tõsisem ja järjest siiram, sest see kui Maksim Volkov tuleb siia ja ütleb, et vene vanematel on mure oma laste identiteedi pärast või inimesed selle pärast muretsevad, siis see kindlasti on emotsioon, mida me ju mõistame. Keegi ei ütle, et see oleks mõistmatu emotsioon või mõistmatu mure. Ja meie eelnõu tegelikult on selline, mis ütleb, et see üleminek on linnavalitsuse ehk täitevvõimu korraldada. Ja kui Keskerakond üldse Tallinnas kedagi usaldab, siis mulle tundub, et linnavalitsust ta usaldab, aga võib-olla mitte. Eks selle eelnõu hääletus näitab, kas te usaldate linnavalitsust olulist reformi vedama või mitte. Ja kui see eelnõu nüüd täna toetust ei saa, siis eks me tuleme jälle, kahe uue eelnõuga, aga siis me juba saame neid eraldi teha, et siis te saate põhjendada, kumba poolt te siis parema meelega toetate.
Nii et ma veel kord tänan kõiki selle tunni aja eest! Ma tänan selle eest, et see debatt on olnud tsiviliseeritud, viisakas, üksteisest lugupidav. Ja ma loodan, et see debatt jätkub samal viisil. Ja ma olen peaaegu kindel, et mõlemas asjas me leiame ühisosa varem või hiljem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh eelnõu esitajale!
Austatud volikogu! Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Avalik: Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus selles päevakorrapunktis: poolt 23, vastu 37, erapooletuid 1. Ja see eelnõu ei leidnud toetust!
17:21 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE3 Raadiku tn 10 ja Peterburi tee 105 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas 2. OE3 Raadiku tn 10 ja Peterburi tee 105 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
2. päevakorrapunkt "Raadiku tn 10 ja Peterburi tee 105 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas". Sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Planeeritav ala paikneb Lasnamäel Seli ja Mustakivi asumites Raadiku ja Peterburi tee vahelisel alal. Kunagi asus seal endine kutseõppeasutus Sidekool ja tänaseks on see ala eraomanduses ja uuel omanikul on soov muuta seda olukorda, mis seal täna on. Ja seetõttu ongi teie ees otsustamiseks detailplaneeringu algatamise ettepanek, kus soovitakse moodustada üks elamumaa krunt viie 6–8-korruselise korterelamu püstitamiseks. Kokku peaks alale tulema suurusjärgus 500 korterit, parkimismaja ja kolm ärimaa krunti ning samuti ka üldkasutatava maa krunt pargi rajamiseks. Keskne 1,2 ha suurune pargiala oleks mõeldud erinevatele vanuserühmadele ning oleks n-ö asumi uus suuremat tüüpi park.
Kokku on maa peale planeeritud ka suurusjärgus 1000 parkimiskohta, sealhulgas parkimismajas, nii nagu on kõrvaloleval Raadiku munitsipaalelamutel.
Palun teid nimetatud eelnõud toetada! Eelnõu muudab üldplaneeringukohast maakasutuse juhtotstarvet avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektidealast ettevõtluse alaks, haljasalaks ja korterelamute alaks. Ja üldplaneeringu koostamise ajal nimetatud krunt kuulus Haridusministeeriumile ja seetõttu on ka Lasnamäe üldplaneeringus see endiselt sellise juhtotstarbega, nagu ta oli tol hetkel, kui üldplaneeringut koostati. Arendajaks on Astlanda Kinnisvara. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Ma palun saalis natukene vaikust, et me kuuleksime kolleeg Siim Tuisu küsimust ja ka abilinnapea vastust sellele! Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Arvestades selle mahtu, mis sotsiaalobjektid, milline koormus neile või millised kokkulepped võiks selle arendajaga linnavalitsus sõlmida ... Et ma saan aru, et see ikkagi omab märkimisväärset mõju. On mul õigus?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seal tuleb suurusjärgus 500 korterit, mis omab kindlasti rohkem mõju kui üksikelamu, ütleme niimoodi. Aga kui arvestada seda infrastruktuuri ja sotsiaalset infrastruktuuri, mis seal kõrval on, ehk siis ka haridusasutused, siis Haridusametile sai see eelnõu, ütleme mitmel korral saadetud kooskõlastamiseks, sest ka linnavalitsusel oli selline küsimus ja n-ö täiendava kooskõlastuse raames on Haridusamet maininud, et seal kõrval on piisavalt haridusasutusi, nii lasteaedu kui koole. Nii et selles osas peaks see planeering pigem olema nende püsivat täitumist soodustav, kui probleeme tekitav. Ma ütleks võib-olla niimoodi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ... Siiski, Siim Tuisk, teine küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kuidas aga sellesama transpordi võimekusega on? Et Lasnamäel üldiselt on küll suhteliselt hea transpordikorraldus. Aga arvestades seda mahtu ja lisanduvate autode hulka ja kõike muud, mis lisameetmeid siin võiks olla vajalik siiski sooritada?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Transpordi mõttes Teil on õigus. See piirkond on väga hästi transpordi poole pealt ühendatud nii ühistranspordi kui ka tavatranspordi osas ning siin transpordimuresid sellega tegelikult ei kaasne. Märkimisväärseid transpordimuresid ei kaasne. Siin on pigem lahendatud see pikalt olnud probleem, et selle planeeringu raames võimaldatakse ka juurdepääs Peterburi maanteele, mida senimaani sealt kaudu ei olnud võimalik teha. Samas on selle planeeringu kõrval näiteks ka busside lõpp-peatused ja Laagna tee ning Peterburi maantee on väga lähedal. Ma usun, et äkki selleks ajaks, kui see planeering on realiseeritud, saab ka Peterburi maantee ise olema viidud sellisesse seisu, et noh, ütleme sinna tekib nii uus tänavakate kui ka kergliiklusteed. Nii et selles suhtes see piirkonna mõttes saab olema palju ilusam kui ta täna on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi Teile ei ole. Kaasettekande selles päevakorrapunktis linnamajanduskomisjoni poolt teeb Vjatšeslav Prussakov. Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 28. jaanuaril ja otsustati hääletamistulemusega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Raadiku tn 10 ja Peterburi tee 105 kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 52 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
17:27 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE4 Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2000 otsusega nr 102 kehtestatud Tondi tn 51–57 endise sõjaväelinnaku maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 3. OE4 Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2000 otsusega nr 102 kehtestatud Tondi tn 51–57 endise sõjaväelinnaku maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolmas päevakorrapunkt. "Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2000 otsusega nr 102 kehtestatud Tondi tn 51-57 endise sõjaväelinnaku maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Ja sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud volikogu esimees! Austatud volikogu liikmed! Tegu on siis ammuse planeeringuga, mis sai koostatud suurele alale. Kunagi see ala hõlmas suurusjärgus 40 ha ning oli koostatud selleks, et võimaldada selle kogu suure ala kruntideks jaotamist. Hetkel käib jutt ühest väiksest osast, sellest kunagisest suurest alast, Tammsaare tee 51 kinnistust, kus on täna Viking Motors, ning selle tagumise parkimisala sisuliselt asemele juurdeehituse kavandamisest. Ja selleks, et tänane kinnistu omanik saaks kavandada kuni 33% laiendust oma territooriumil, selleks olekski tarvis kunagine detailplaneering, mis on tänaseks realiseeritud, kehtetuks tunnistada. Palun teid nimetatud eelnõule toetust!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Kas linnavolikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun kaasettekandeks kõnetooli Nikolai Korb!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tere päevast, austatud kolleegid! 28. jaanuaril linnamajandus arutles antud eelnõu. Ja otsustusega 10 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et ka Teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna?
Küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ka lõppsõnasoovi ei näikse linnavalitsuse esindajal olema. Austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2000 otsusega nr 102 kehtestatud Tondi tn 51-57 endise sõjaväelinnaku maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 53 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, seega on otsus vastu võetud.
17:31 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE170 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele viia läbi analüüs linnaosade otsustuspädevuse suurendamiseks 5. OE170 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele viia läbi analüüs linnaosade otsustuspädevuse suurendamiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vaadates kella pean ma teilt küsima, kas te soovite vaheaega? Üksmeelne ei.
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele viia läbi analüüs linnaosade otsustuspädevuse suurendamiseks". Ja sõna ettekandeks saab Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik. Palun!
Ettekanne - Mart Luik Mart Luik
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Mina siis Isamaa fraktsiooni poolt tutvustan meie ettepanekut ja no sisu on teile ka kõigile kättesaadav, et ma ei hakka teda ümber jutustama. Et ma toon lühidalt selle kõige olulisema välja, et teadupärast Tallinn on Eesti mõttes väga suur omavalitsus. Praktiliselt kõik Tallinna linnaosad kuuluksid omaette üksustena Tallinna suurte linnade hulka ja Lasnamägi oleks suisa suuruselt teine linn Eestis oma 120 000 elanikuga. Aga juhime seda kõike praegu ikkagi laias laastus ühtse Tallinna Linnavalitsuse ja linnavolikoguga. Teatud piirini on see kindlasti mõistlik ja põhjendatud, aga me samas iga natukese aja tagant näeme, et me oleme ka loonud struktuure, mille volitused on kaheldavad või peaaegu et puuduvad ja aga me ikkagi n-ö hoiame neid elus. Meie arvates see ei ole päris otstarbekas lähenemine ja seetõttu oleme teinud eelnõu, kus me siis palume linnavalitsusel teha väga põhjalik analüüs, kaasata sinna, olla vaba n-ö kaasama sinna linnaosade spetsialiste, linna juhtimises erinevatel tasemetel kas vabatahtlikkuse alusel või päris palgalisi inimesi. See on n-ö nende asi määrata, kellega nad seda analüüsi teeksid. Teeksid sellise ettepaneku, et see oleks selline ka, sellele järgneks siis poliitiline diskussioon volikogus ja kui me jõuame siin ka mingite sisuliste muudatusettepanekuteni, siis võiks neid ka Tallinna põhimääruses kajastada. Ja noh ma toon ühe näitena, kus me n-ö mängime demokraatiat, aga sisu seal taga ei ole, see on kahjuks linnaosakogude tegevus. Nii et olgem ausad, neil täna on - seal on tore kohvi käia joomas - aga tegelikult ju nende seisukohtadest väga midagi ei sõltu. Kõige võib-olla kurikuulsamaks näiteks on sellest olukord, kus Tallinna linnaosa kogu, siis Nõmme linnaosa kogu näiteks, ei kooskõlasta Tallinna linna eelarvet. Selle läbivaatamise protsessis tervikuna ei kooskõlasta, üksmeelselt hääletavad selle vastu ja sellest tegelikult mitte midagi ei johtu. Et oli tore hääletada ja sellega asi piirdub. Ja lugesin ka seda linnavalitsuse vastuskirja, mis meie ettepanekut ei toeta. Seal on viide sellele, et on kogunetud, et Rahandusministeeriumi juures on kogunenud justkui nihukene tarkade meeste ja naiste kogu, kelle ülesanne siis oleks seda pilti analüüsida juba riigiüleselt. seda võib ka teha, aga tegelikult ikkagi Tallinna linn on omavalitsusena niivõrd omaette kaalukategoorias struktuur, et seda nüüd sinna Rahandusministeeriumi n-ö töögruppi ei oleks mõtet meie arvates suruda, vaid ikkagi Tallinna linn peaks oma toimimist kuni rohujuure tasandini välja ise analüüsima ja ise ka seal seda, võimalikult seda struktuuri muutma. Miks see oluline on, on tegelikult ju see, et me vaatame, et nüüd aastatega järjest on asumiseltside tegevuspiirkondades järjest elavdunud ja inimesed, kes seovad ennast ühe konkreetse asumiga ükskõik millises Tallinna linnaosas, et see noh ... Me muidugi kindlasti volikogus väga palju neid ka kuulame ja väga mitmel puhul tuleb see nende initsiatiiv ka siia saali, aga see ei ole kindel. Et sageli on need nihukesed väga piirkondlikud, väga lokaalsed küsimused, mida võiks tõesti linnaosas ka lahendada kohapeal ilma et selleks tervet Tallinna linna oleks vaja kaasata oma struktuuriga.
Ja noh selleks täna tundub Isamaa fraktsioonile, see tänane linna juhtimise mudel, mis põhimääruses on fikseeritud, ei ole piisavalt sobiv. Nii et lühidalt on siis jah meie ettepanek, et Tallinna Linnavalitsusel teostada selline analüüs ja esitada meile sellised järeldused. Ja noh, väga oluline, et see analüüs oleks võimalikult erapooletu ja sinna oleks kaasatud sõltumatud inimesed, kes ei vaata seda poliitilisest vaatevinklist võib-olla. See oleks lühidalt kõik. Palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Enne seda, kui saame otsustada toetamise üle, on ka mõned küsimused. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea ettekandja! Ma vaatasin, et keegi ei küsi, et ma siis mõtlen, et lähen küsin. Inimesed eelnõu valmis teinud. Et keda Sa kujutaksid ette selle analüüsi koostajana? Et millist institutsiooni või seltskonda või millisel viisil? Ja teiseks, kas sa äkki kirjeldada mõningast nägemust, et mis võiksid olla näiteks need funktsioonid, ülesanded, otsused, mis siis võiksid linna keskvõimu ja võib-olla linnaosade vahel või mingite kogumite vahel paremini ringelda? Et ega see mõte ju, et otsustus üle revideerida ja vaadata, on ju igati mõistlik. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Toon täitsa nihukese rohujuure tasandil näite, et noh et piirkonnas on see, asumi inimesed väga elavalt arutlevad selle üle, et sinna tuleks teha koerte jalutusala, et siis selle võiks ka selle sama linnaosa tasemel selle asja ära otsustada. Täna me tegeleme sellega põhimõtteliselt kas eelarve või lisaeelarve raames, tegeleme siin volikogu raames. Meie ei ole tegelikult ette kirjutanud, kes seda konkreetset komisjoni võiks juhtida - kas see on härra Sepp või keegi teine, et noh et tegelikult see oleks linnavalitsuse asi, meile välja pakkuda.
Et me ei ole seda väga rangelt ette kirjutanud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Et mulle tundub ka see väga mõistlik selline ülesande andmine analüüsimiseks. Aga et kas selleks sisendiks on Sul ka midagi sellist nagu käegakatsutavamat anda? Näiteks et kas võiks olla üks selline sisend ... Näiteks täna on linnaosakogude funktsioon anda justkui nõu linnaosavanemale ühes-teises küsimuses. Siis linnaosavanem, kes on otsene palgaline alluv linnavalitsusele ja saab talt palka ja enamasti vähemalt Pirita linnaosas võtab seda nõu mitte väga tõsiselt. Alates Enno Tammest ei ole seda linnaosakogu arvamust mitte millekski väga tihti peetud.
Kas ei võiks olla nii nagu volikogus, et me siin teeme otsuseid, mida linn siis peaks nagu täitma? Et sama võiks olla justkui ka, et need otsused, mis on linnaosakogudest tulnud ja selle siis allkirjastab linnaosakogu esimees, see on siis sisendiks linnale, mitte linnaosavanema otsus või mitteotsus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! See on üks väga hea näide just, et kus täiesti tõsiselt võiks arutada seda, et linnaosakogul on voli linnaosavanemale mingeid ... näiteks, et ta on kohustatud aru andma selle kogu ees ja mingisuguseid ülesandeid ka n-ö piirkondlikult ka täitma. Et ma ütlen siiralt, et tänasel kujul linnaosakogud, kui neile nagu jõudu üldse midagi juurde ei anna, siis mina saadaks nad laiali. Mis me tarkade inimeste nagu aega raiskame! Et ega seal ... Tõsi, tuleb tunnistada, et enamus tegelikult nutikatest linnaosavanematest, nad tegelikult peavad n-ö aktiivset dialoogi siiski linnaosakoguga, kuigi neil seda kohustust täna sealt midagi nagu väga võtt ei ole, nad on lihtsalt - suhtuvad respektiga sellesse institutsiooni ilma igasugusena n-ö sunduseta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea ettekandja! Et mul on ka teine küsimus. Te mainisite seda koera jalutuspargi ideed ja sellist n-ö lokaalset vajadust. Mis Te arvate? Meie oleme välja pakkunud ühe sihukese idee, mida me üldiselt ka eelarve juures pakume, et igal linnaosal võikski olla teatud rahastus. Näiteks 1 miljon asumifondiks, kus siis inimesed teevadki valiku, mida neil tegelikult on vaja. Mis Te arvate, kas see oleks ka suurepärane idee?
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Jah. Kaasava eelarve komponenti jagada ka linnaosade peale laiali, vägagi tundub jumekas idee, minu arvates ka. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Hea ettekandja! Lugupeetud ettekandja! Täna Teie mõtted on päris õiged, aga nagu väike probleem on meil. Meil on võimalus, et iga halduskogu esimees võtab osa meie eestseisusest. Aga ma viimasel korral ei ole neid ühtegi näinud. Kas nende osalemine ka annab võimaluse arutada päevakord, teha omalt poolt ettepanekuid? See on üks mõte, mille kohta me võime rääkida. Ja vot mida Te arvate selle kohta?
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Jutt oli eestseisusest, jah?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nõukogu eestseisuse liikmed on ka halduskogude esimehed.
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Okei, okei. Noh, olgem nüüd ausad, et eestseisuse koosolekud nüüd ülemäära sisukas nähtus ei ole, et me kõik teame seda, kes seal on osalenud. Nii et ma pean ikkagi silmas sellist sisulisemat dialoogi ja ka sealt, ta on selles mõttes mõistlik, et just see n-ö koerte jalutusväljaku näide. Et me tegelikult võib-olla ei peaks kogu linna ressurssi kasutama selleks. Et kuivõrd, kui meil kohalikul tasandil seda otsust ei ole, on ju, siis tulevad volinikud tegelikult oma, kes on sealt piirkonnast pärit, tulevad selle koerte jalutusväljakuga ikkagi Tallinna Linnavolikogu saali ja linnapeast alates peab sellele ka reageerima teiselt poolt. Et kas see on kõige otstarbekam linnajuhtimise mudel? Ma kahtlen. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi Teile ei ole. Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb Jüri Ennet. Palun!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Nii! Lugupeetud esimees, kolleegid! Komisjon arutas nimetatud küsimust kolmandal selle kuu päeval. Kohal oli kvoorum, kõik kuulasid hoolega. Ettekanne oli väga hea - mõtteid palju, ideid palju. Aga siis olid sõnavõtud ja sõnavõttudest selgus, et head mõtted on vaja kuidagi realiseerida. Mõttest üksi on vähe. Ja siis astus kõnepulti, istudes rääkis Toomas Sepp ja võttis asja kokku selliselt, et need head mõtted on siis head, kui me saame muuta seadusandlust. Praegu me oleme pandud teatud raamidesse ning sellest me üle ega kõrvale ega alt ja kõrvalt, teiselt poolt kõrvalt mööda minna ei saa. Et me peame sellega arvestama.
Ja siit tuleb siis nüüd resümee, kokkuvõte. Et ei ole vaja teha nüüd uut mingit komisjoni, kes hakkab uurima. See on nii, nagu karskluse puhul hakatakse tegema passistamist, kas ikka juuakse või ei jooda. Juuakse, ka ilma selle passistamata. Täpselt samuti ei ole vaja teha seda komisjoni ja neid teadmisi juurde saada, mida me nagunii teame. Ehk tuleks minna siis järgmine samm, mida Toomas Sepp ütles.
Aga praegult selle otsuse suhtes 1 oli poolt ja 10 oli vastu. Ja 10 on suurem kui 1 ehk teiste sõnadega ei toetata. Kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Küsimused teile ja alustab Priidu Pärna. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Tõesti volikogul on õigus teha valitsusele ettepanek, et algatatakse seaduse muudatuste eelnõu, aga Teie kui teadusemees peaksite ju ka toetama seisukohta, et meie ettepanekud peavad olema teadmistepõhised ja selleks, et teha põhistatud ettepanekud volikogu poolt valitsusele, peaks olema ikkagi eelnenud sellele põhjalik analüüs. Et miks te seda analüüsi siis ei toeta?
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Meil oli komisjon ja nagu siin paljud on nimetanud, et töö on demokraatlik. Ja meil oli teadusepõhine esineja Toomas Sepp, kes seda asja valdab väga teadlikult ja praktiliselt ja seda arvesse võttes tulime sellisele otsusele - demokraatlikult. 10 vastu, 1 poolt. 10 on suurem kui 1.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea esimees, hea ettekandja! Saan aru, et kui teadlane Sepp ütleb, et olukord on selline, siis järelikult meie asi on mitte mingil juhul mingeid muudatusi teha. Et Teie, ma saan aru, mõte on see, et kui asi nii on, siis mitte mingil juhul kuidagi teisiti ei tohiks isegi mõelda sellele. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Tähendab. Oli omal ajal üks mees Lichtenberg. Ja Lichtenberg - tunned või ei tunne seda meest. see oli selline mees, kes ütles, et asi paremaks läheb, siis on vaja midagi muuta. Ja nüüd ongi vaja midagi muuta, aga õiget asja on vaja muuta. Kui me teeme selle komisjoni, kes uurib seda, mida me nagunii teame, siis see on aja raiskamine, aga aega on meil kõigil vähe. Komisjon - 10 oli vastu, 1 oli poolt ja otsustas selliselt, et seekord ei toeta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Rohkem küsimusi Teile ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Aga mul jäi kaks vastust üle.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kui keegi soovib selles päevakorrapunktis sõna võtta, siis praegu oleks see võimalus, või vaikida igaveseks, nagu kirikus öeldakse. Tundub, et seda soovi siiski ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõnaga esineda? Palun! Aseesimees Mart Luik, Teil on see võimalus!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Et lõppsõnas tahaks veel kord rõhutada seda, et see n-ö komisjon, millest siin juttu oli, et võimaliku KOKS-i, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks, see on täiesti eraldi protsess. Seda tuleb ka teha. Ega meie ei pane ette, et see protsess peaks kuidagi tegemata jääma. Aga Tallinna linn on ju, olgem ausad, nii suur omavalitsus, et täiesti relevantne oleks arutada ka, võib-olla teha Tallinnale omaette pealinna seadus. Et ongi meil 78 omavalitsust, kes on nihuksed pigem nagu võrreldavad omavahel ja siis on üks täiesti eraldi mõõtskaalal ja see on Tallinna linn. See on kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Austatud linnakodanike esinduskogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele viia läbi analüüs linnaosade otsustuspädevuse suurendamiseks". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Avalik: Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: poolt 14, vastu 36, erapooletuid ei ole. Ja parafraseerides kaasettekandjat - 36 on suurem kui poolthääletajate arv. Otsus ei leidnud toetust!
17:48 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE186 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020-2026) 6. OE186 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020-2026)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie päevakorra viimane punkt on "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020-2026)". Sõna ettekandeks saab Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik. Palun!
Ettekanne - Mart Luik Mart Luik
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Lähme siis teisele katsele. Esimesel te ei olnud nõus seda toetama. Et meil on üks võimalus veel. Seekord oleme ... Meie konkreetne ettepanek on väga suures osas sisuliselt sama mis Reformierakonna eelnev eelnõu. Aga neil olid need kaks asja kokku seotud. Meie räägime siin ainult täielikust üleminekust eestikeelsele kooliharidusele. Ja kuna komisjonis seda rõhutati, siis tõesti kohe läksin muutma ka eelnõud. Et see puudutab meie nägemuses nii lasteaedu või siis kooli ... n-ö nii alusharidust kui kooliharidust.
Eelnõud ümber ei hakka jutustama. Sisu on ... Aga toon mõned argumendid, mis ka komisjonis ... mida meile siis kõige rohkem just kui ette heidetakse või mida kõige rohkem küsitakse selle initsiatiivi puhul. Üks on see, et kust te võtate selle aja, eks ole. Et meie nägemuses eelnõu, sedalaadi eelnõu on sisuliselt poliitiline otsus, mis ongi Tallinna volikogu pädevuses.
Et Tallinn võtab eesmärgi minna kindla tähtajaga üle eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal antakse Tallinna Haridusametile ülesanne töötada välja konkreetne kava, mis tõenäoliselt, mitte tõenäoliselt, vaid kindlasti näeb ette konkreetset etapiviisilisust. Seda ei ole võimalik teha kõike üleöö. See peab leevendama võimalikke pingeid näiteks venekeelsete pedagoogide hulgas, kes kindlasti muretseksid oma individuaalse või no isikliku tuleviku pärast. Et see konkreetne, detailne plaan loomulikult peab olema asjatundjate ja ametnike, Tallinna Haridusameti juhtimisel välja töötatud. Aga n-ö selline poliitiline otsus on vaja langetada. Muidu ei hakka järgnevad sammud lihtsalt ... keegi ei astu neid järgnevaid samme.
Järgmiseks see, et meie oleme konsulteerinud mitmete keele asjatundjatega. Ka Isamaa ridades on mitmeid väga tugevaid keelespetsialiste. Ja meie leiame, et Tallinnas on võimalik see kuue aastaga teha, see üleminek. Seejuures me oleme valmis läbirääkimisteks ja oleme valmis ka n-ö kompromisse arutama. Kui eksperdid jõuavad arvamusele näiteks, et selleks on vaja üks koolitsükkel või 12 aastat vaja ette näha, jumala pärast, räägime sellest. Aga kui me seda üldse n-ö ülesannet ei püstita, siis ei sünni seda.
Järgmine punkt on see, et tegelikult me näeme, et see protsess riigis juba toimub. Mitmed väiksemad omavalitsused, kas neil on selleks ressursse või mitte, aga nad on juba võtnud ennast kokku ja võtnud vastu selle otsuse, et nad lähevad üle eestikeelsele kooliharidusele. Tallinnas on olemas kõik ... Ma arvan, teil on väga raske tegelikult väita seda, et Tallinnal ei oleks ressursse.
Tallinnal on olemas nii finantsid kui ka intellektuaalne ressurss selleks, et ... Ja ma pean silmas siin õpetajaid. Loomulikult - on öeldud - aga kust me need õpetajad võtame? Vaadake, sõbrad, venekeelseid pedagooge juba ei õpetata, ei valmistata Eestis ette. Et see titaanik liigub nagu vääramatult jäämäe kursil. Ja kui me seda tunnistada ei taha, siis see on isegi natuke nagu kuritahtlik, kui me niimoodi silmad kinni pigistame selles osas. Pedagoogide vananemine on nii eestikeelses kui venekeelses meie koolisüsteemis probleem. ja sellega tuleb tegeleda mõlemal pool, aga noh eriti, ta on juba sisse kirjutatud tegelikult sellesse venekeelsesse kooli, kus need õpetajad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa. Siis on öeldud, et - vaatame, mis siin veel on. Ja siis on, Jürgen Ligi juba ütles . Noh, muidugi, ärme ... selles mõttes, et Isamaa muidugi peab silmas oma toetajaid, kui ta seda eelnõu esitab. Ehk, me peame silmas eestikeelseid, peamiselt ju meie toetajad on eestikeelsed inimesed nii Tallinnas kui mujal Eestis. Aga olgem ausad, Jürgen Ligi tõi selle väga hästi välja, kui te lähenete asjale teaduslikult, siis see kannataja pool on tegelikult see sama venekeelne publik. Ma ei saa aru. Mihhail Kõlvart räägib suurepärast vene keelt, Andrei Novikov räägib suurepärast vene keelt - miks nemad ei taha oma n-ö kolleegidele, teisele venekeelsetele inimestele seda sama saatust. ja selleks on vaja ikkagi alustada keeleõppega lasteaiast. Ja lõpetuseks. On siis väidetud ka seda, Keskerakonna esindajate suust peamiselt, et see on loomulik protsess, see toimub nagunii. No ega ei toimu. Me 28 aastat oleme tegelikult seda juttu kuulnud ja reaalselt me näeme, et see teatud piirkondades Eestis toimib, aga kahjuks mitte Tallinnas ja kahjuks mitte Ida-Virumaal. Ja täna on siis kujunenud olukord, kus tegelikult meil on suurtest erakondadest ainult üks erakond ja see on Keskerakond, kes ei suuda ennast kokku võtta, et see n-ö poliitiline otsus ära teha. Mina kutsun teid üles, teeme seda alustuseks Tallinnas. Anname Tallinnaga sellega eeskuju ka Ida-Virumaale ja lahendame selle probleemi meie tulevastele põlvkondadele. Me oleme neile selle võlgu. Nii et palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Tõnis Mölder, palun!
Küsimus - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et noh eks see näitab muidugi seda, et opositsioon on väga ühtne ja tugev. Kui iga opositsioonierakond tuleb eraldi oma eelnõuga välja, et noh siin on lihtsalt sihuke väikene soovitus, et leppige omavahel kokku ja tulge ühe eelnõuga välja. Et kaks korda vastu seina joosta ei ole mõistlik. Aga tegelikult tahtsin ma sisuliselt küsida seda, et kas Te oskate öelda - et noh ma saan aru, et Te olete keeleteadlane - aga mitu venekeelset kooli on Tallinnas? Kas Te oskate seda konkreetset arvu mulle öelda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Mina ei ole väitnud, et ma olen keeleteadlane. Millises eelnevas kõnes, millises etapis ma seda väitsin? Ma ei ole seda väitnud, et ma olen keeleteadlane. Ma olen väitnud seda, et Isamaa on konsulteerinud keeleteadlastega, et meie ridades on ka keelespetsialiste ja seetõttu me oleme selle n-ö seda 6 aastat ei ole võtnud päris sellisest keskmisest lambist siin. See on üks pool. Ja nüüd see, mis puudutab seda vastu seina põrutamist eelnõudega, siis mina, ma põhimõtteliselt olen risti vastupidisel seisukohal, et ma arvan, et see täna juba toimib. Tegelikult, see, mida meie siin teeme või mida Reformierakond tegi kaks tundi tagasi, see juba toimib. Ehk et need inimesed venekeelsetest perekondadest, lapsevanemad, kes tegelikult hoolivad oma lastest, tulevikku silmas pidades, juba pingutavad selle nimel, et nende laps läheks eestikeelsesse kooli või lasteaeda. Aga teie ei taha, aga teie millegipärast ei taha seda võimaldada kõigile.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Koolide arv?
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Ma ei tea seda peast, on aus vastus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Kas Te ei arva, et antud küsimus on vaja lahendada riigi tasemel, aga mitte Tallinna linna tasemel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Arvan küll. Et seda tegelikult peaks lahendama ka riigi tasemel. Ja tegelikult see töö ju riigis - ega need debatid on täpselt samamoodi riigikogus käimas, aga ma ei näe ühtegi põhjust, miks Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna linn ei võiks olla, arvestades oma ressursse, ei võiks olla selles konkreetses, väga olulises poliitilises küsimuses suunanäitaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale. Rohkem Teile küsimusi kolleegide poolt ei ole. Kaasettekandeks palun Märt Sults!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, auväärt kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel koosolekul 29. jaanuaril k.a arutas "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020-2026)". Arutati palju ja ma pean kordama eelkõnelejat, et see on riigikogu pädevuse värk. Tähendab, et keskfraktsioon on teinud mitmeid kordi ettepanekuid avada põhikooli- gümnaasiumiseadus uuesti, et panna käima koolitusprogrammid ehk kaadri valmistamine. Kaadri ettevalmistamine võtab keskeltläbi 6 aastat ülikooli, 3 aastat praktikat, keskeltläbi 9 aastat. Ja siis kõige hullem lugu selle asja juures on see, et tuleb ühiskondlik arvamus kujundada selleks, et see on vajalik. Aga see ei saa olla vajalik, sellepärast siin toetudes faktile härra haridusminister endine, Aaviksoo alustas ja endine haridusminister Ligi lõpetas. Tähendab, et õpetajate karjääriredeli võimalikkuse. Varem oli noorempedagoog, pedagoog, vanempedagoog, õpetaja-metoodik. Need olid kõik eraldi ametijärgud ja eraldi palkadega. Kuid see lõpetati ära ja kõik tõmmati ühele reale. Nii et õpetaja-metoodik, kes oli väga kõrge kvalifikatsiooniga, sai täpselt sama palka kui esimest päeva kooli tulev inimene. Nii et ühiskondlikku arvamust on väga keeruline siin kujundada.
Ja sellele toetudes komisjon otsustas hääletamistulemustega 3 poolt, 10 vastu, erapooletuid ei olnud, mitte toetada eelnõu esitatud kujul. Palun mõelge, arutage, otsustage ja palun hääletage!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Enne kõige selle juurde jõudmist on kaasettekandjale ka küsimus. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Doktor Sults, kas Teie teate, mitu venekeelse õppekeelega kooli on Tallinna linnas?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh, professor! Tähendab, et aga lugu on lihtsalt selles, et eesti keeles on Eesti haridussüsteem, mis kehtib kõikidele koolidele. See on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ja tähendab, et puhast venekeelset kooli vist minu teada ei olegi. On olemas keelekümbluskoolid ja lõimumiskoolid jne jne jne. Nii et selline vastus on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna?
Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitaja lõppsõna soovida saab, aga seda ei soovi. Austatud volikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020–2026)". Aga enne seda, kui me saame seda teha, vaatame läbi muudatusettepanekud, mille on esitanud Mart Luik ja neid on kolm. Ja nii kui keegi soovib muudatusettepanekut hääletada, palun sellest ka märku anda.
Esiteks. Täiendada pealkirja "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides ja koolieelsetes asutustes üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020–2026)".
Teine ettepanek eelnõu punkti 1 sõnastuse muutmiseks. "Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks minna Tallinna koolides ja koolieelsetes asutustes üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020–2026).".
Ja kolmandaks. "Täiendada eelnõud lisades, et lisaks munitsipaalkoolidele tuleks minna üle eestikeelsele õppele ka koolieelsetes asutustes".
Ja nüüd, kui me oleme läbi vaadanud ka need muudatusettepanekud, mida keegi hääletada ei soovinud, koos nende muudatusettepanekutega panen eelnõu lõpphääletusele. "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele minna Tallinna koolides üle eestikeelsele õppele üleminekuperioodiga 6 aastat (2020–2026). Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: poolt 11, vastu 33, erapooletuid 1. Eelnõu ei leidnud toetust!
Meie päevakord on tänaseks ammendunud! Järgmine linnavolikogu koosolek toimub korralisena 20. veebruaril. Suur tänu kõigile! Head õhtut! Istung on lõppenud!
18:02 Istungi lõpp