Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 19.03.2020  
Istungi number: 6  
Istungi aeg: 16:00 - 18:30  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-19.03.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:01 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu! Alustame oma 19. märtsi linnavolikogu korralise istungiga! Väljakuulutatud eriolukord kindlasti mõjutab meie kõikide töö- ja eraelu. Aga kuna avalik sektor ei saa lihtsalt õhku haihtuda ja oma tegemisi ja toimetamisi kõikides küsimustes homsesse lükata, siis mul on heameel, et me oleme ka linnavolikogus valmis menetlema linna jaoks olulisi otsuseid.
Ja kõigepealt annan teile teada, et linna valimiskomisjon on 17. märtsil oma otsusega number 6 pikendanud Mihhail Korbi linnavolikogu liikmete volituste peatamist kuni 23. septembrini ja volikogus jätkab Taavi Pukk.
Nüüd palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale volikogu istungi lõppemist. Te saate vajutada klahvile "Kõne". Neid soove ma hetkel ei näe.
Asume tänase päevakorra juurde! Meil on päevakorra projektis küll üheksa punkti, aga ma teen teile, arvestades eriolukorda, teen ettepaneku päevakorrast välja arvata punktid 3, 4, 5, 8 ja 9. Ning lisaks teen ettepaneku, et punktis 2, 6 ja 7 komisjoni esindaja kaasettekannet ei toimuks.
Ja kõik eelnimetatud punktid on saanud komisjonide toetuse ning päevakorra arutelu juures, kui te seda soovite, saan ülevaate anda komisjonide poolt tehtud otsustest.
Kas kellelgi on veel ettepanekuid päevakorra osas? Kui sobivad minu poolt tehtud muudatusettepanekud, siis panen, austatud volikogu, teie ette hääletusele 19. märtsi 2020. aasta istungi päevakorra projekti koos nende muudatustega. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt on viis linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud!
Nüüd enne küsimuste arutamist on kõikidel fraktsioonidel ja linnavalitsuse esindajal võimalik esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Ja fraktsioonide esindajatel, kui see soov on, siis nüüd oleks paslik aeg. Ja Kristen Michal Reformierakonna fraktsiooni poolt. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Austatud volikogu esimees, hea linnapea! Head volinikud, head külalised, head vaatajad! Et mul on hea meel, et volikogu koguneb, kas või sellises vähendatud koosseisus. See näitab seda, et linnaelu seisma ei jää ja eks seda ka kõik inimesed tegelikult tänasel ajal ootavad. Et inimestel on suur hulk küsimusi, mida me kindlasti linnapealt täna küsime, ja on hea, et ta tuli siia sellist ettekannet tegema. Ma loodan, et see saab püsivaks osaks vähemalt seni, kuni meil selline kriis on.
Mida ma tahaks meie poolt öelda? Et hästi tähtis on mõista, et selles kriisis me oleme kõik koos - Tallinnas ja Eestis. Ja see tähendab, et kui volikogu on küsiv, kriitiline, nagu järelevalve olema peab, siis mina isiklikult ja, ma arvan, meie fraktsioon igal juhul toetab neid, kes teevad rohkem, isegi kui midagi tehakse enam, kui neid, kes jätavad midagi tegemata. Nii et otsustajatel - linnavalitsusel ja kogu Tallinna linna meeskonnal - on igal juhul meie toetus selles kriisis.
Ja mul on ka üks ettepanek selle jaoks. Et selline infovahetus oleks ülepoliitiline või üle välja, et me võiksime ... linnapea võiks kaaluda ja volikogu esimees võiks kaaluda, sest me nii või teisiti suhtleme juba, võiks olla midagi sellist kriisi nõukoja taolist. Ka riigitasandil tegelikult koalitsioon ja opositsioon omavahel regulaarselt infot vahetab. Kas või üle e-kanalite selline nõupidamine võiks toimuda, sest sellisel juhul on võimalik need otsused võimalikult kiiresti koos ja konsensuslikult langetada. Sest ilmselt see kriis niipea ei taandu ja meil tuleb võib-olla mingites erinevates vormides ka vähendatud koosseisudes pikalt koos käia.
Ja kriisi nõukojale lisaks kindlasti ootaks erinevaid majandusmeetmete arutelusid, sest majandus on järgmine, mis tegelikult väga kõva paugu saab. Ja Tallinn on Eesti majandusmootor, siin pole kahtlust. Ja kindlasti pikemat vaadet. Et me peame ikkagi kogu Eesti riigi huvides hoolitsema selle eest, et Tallinnas elu võimalikult hästi läheks. Siis on ka teistel tegelikult lihtsam.
Nii et ma soovin kõigile edu! See on väga pikk teekond, kõva kriis. Aga ma olen kindel, et koos saame hakkama! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd kõned on ammendunud. Me saame liikuda päevakorra juurde. Aga me peame tõenäoliselt läbi viima ka kohaloleku kontrolli. Ei? On vist nii.
16:08 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks 1. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga jah. Alustame 1. päevakorrapunktiga! Ja 1. päevakorrapunkt on "Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID-19 viirus) leviku tõkestamiseks". Ja ettekandjaks linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Ma püüan täna anda teile ülevaadet nendest meetmetest, mida tänaseks on juba rakendatud. Loomulikult ma olen valmis vastama ka küsimustele. Ja loodan, et täna tekib ka arutelu kolleegidega, et mida veel oleks vaja teha. Ja sealhulgas me võime loomulikult rääkida ka sellest, et kuidas luua mingi kommunikatsioonikeskkond, kus me saaksime ka edaspidi ja operatiivsemalt erinevaid probleeme arutada. Ka linnavalitsus on igati koostööks valmis. Aga palun arvestada ka sellega, et praeguses olukorras linnavalitsus peab, jällegi lähtuvalt olukorrast, igapäevaselt midagi otsustama. Ja mõnikord otsusi tuleb ka muuta ja alati me kahjuks ei jõua kõike teemasid teiega läbi arutada, sest täna on väga tähtis ka kiirreageerimine ja konkreetsus.
Aga lühike ülevaade minu poolt. Tõenäoliselt suurem osa nendest aspektidest, mida ma täna toon välja, on teile juba teada. Aga räägime nendest teemadest veel üks kord.
Tuletan meelde, et Tallinna linn suurima omavalitsusena valmistas esimesena riigis ette ja rakendas täiendavaid meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sel hetkel, kui me esimeste sammudega välja tulime, võisid need tunduda liiga karmid. Kuid tegelikult nad olid vajalikud. Ja need otsused minu arvates olid ka praegust olukorda arvestades ainuõiged.
Esimese omavalitsusena kehtestasime töökorralduse muudatused inimeste tervise kaitseks. Nii tühistasime linnaasutuste ja hallatavate asutuste lähikuude välislähetused ja õppereisid, koolide välisekskursioonid ja gümnaasiumi vastuvõtukatsed. Puhkusereisilt naasnud töötajad suunati kaugtööle, et vältida töökeskkonna, kolleegide ja linlastega kontakti. Tänaseks on sellised otsused vastu võetud igal pool. Aga siis, kui Tallinn nendega tuli välja, me olime ainuke omavalitsus ja ka tegime seda enne riigi valitsuse otsuseid.
Täna, vaatamata sellele, et suur osa, kui mitte suurem osa omavalitsustest on peatanud teenuste osutamist, Tallinna töötajad jätkavad igapäevaselt oma tööd ja linlaste teenindamist, et tagada linnaelu korraldamine ja kohustuste täitmine. Ja ma arvan, et praegusel keerulisel ajal see on väga tähtis ja oluline signaal avaliku sektori poolt inimestele, antud juhul Tallinna elanikele. Hoiame osaliselt oma asutused ja avalikud teeninduspunktid linlastele ja ettevõtjatele avatud.
Avaliku sektori töötajana lasub meil suuremad kohustused ja suurem vastutus ning me peame olema valmis töötama ka eriolukorras. Ja sellest ka me lähtume meie igapäevatöös. Teadaolevalt see nõuab erinevate meetmete rakendamist, mis on ka tehtud. Loomulikult me oleme mõelnud ka selle peale, kuidas meie inimesi kaitsta. Ja meil on ka olemas koroonaviiruse veebileht, kuhu koondatakse kogu eriolukorra lahendamisega seotud teave. Lisaks töötab linna töötajatele abitelefon. Ja neile, kel puudub juurdepääs veebilehele, saadetakse teave e-postiga. See puudutab linnasüsteemi ja kuidas käib infovahetus linna töötajate vahel.

Üks võib-olla oluline aspekt on Perekonnaseisuameti toimingud. Valdavalt tehakse e-teenustega. Kuid toimingute puhul, mis nõuavad isiklikku kohaletulekut, seda ikkagi tagatakse ja viiakse läbi fuajees. Aga loomulikult praegu me külalisi sinna ei lase ja kõik, mida on võimalik teha internetis, me suuname inimesi tegema seda internetis.
Kui rääkida erinevatest valdkondadest, ma arvan, me võiksime alustada ühistranspordist. Ja teadaolevalt on vastu võetud otsus, et pileteid me ei müü ja ei kontrolli. Sisuliselt see tähendab, et see sõit on tasuta. Aga päris ametlikult me seda praegu öelda ei saa. Aga selge signaal on inimestele antud, et pileteid osta ei ole vaja. Et me soovime vältida, kontakte ja pileti kontrollimine - ost tähendab lisakontakte. Samas me otsustasime, et me hoiame graafikuid. Vaatamata sellele, et viimased andmed näitavad, et linnatransporti kasutab umbes 10–20% selles mahus, mis meil oli enne kriisi. Täna me ikkagi arvame, et tihedust muuta ei ole õige, graafik näitab stabiilsust ja väldib olukorda, et inimesed peaksid olema väga lähedal ühistranspordis üksteise vastu. Ehk siis lähtuvalt sellest, kuidas me praegu seda ühistransporti desinfitseerime, mina isegi julgeks väita, et see on isegi ohutum, kui mõni isiklik transport. Rääkimata taksodest ja car sharing ja muude platvormide süsteemidest. Sest seal me ei tea, kuidas seda tehakse, kuidas on tagatud see ohutus. Kuidas seda tehakse linnatranspordis, seda me teame ja võime väita, et seda tehakse väga kõrgel tasemel.
Loomulikult ei ole välistatud, et linnatranspordi süsteemis meid ootavad muutused. Esiteks võib tulla Vabariigi Valitsuse otsus; teiseks me peame olema ka selleks valmis, et meie bussijuhid jäävad haigeks. Ehk siis see muidugi mõjutab olukorda. Täna lähtuvalt operatiivsest olukorrast linnatransport töötab tavarežiimi alusel.
Kõige rohkem muutusi on loomulikult haridusvaldkonnas. Jah, Tallinn pani esimese kooli kinni veel enne eriolukorra väljakuulutamist. Aga tänaseks on teadaolevalt kõik koolid kinni. Toimub mittestatsionaarne õpe. Erinevat moodi koolid sellega saavad hakkama, aga kõik pingutavad. Ja lapsed, kes on sellest huvitatud, loomulikult õpivad. See koormus on kohati isegi suurem, kui nad õpiksid koolis. Jah, see nädal näitab kitsaid kohti. Aga samas selle nädala jooksul iga kool püüab seda e-õppesüsteemi täiendada ja vajadusel ka muuta.
Otsustasime, et vaatamata olukorrale Tallinna koolides peab olema tagatud tasuta koolilõuna ja loomulikult teises formaadis. Toitu jagatakse ja kohapeal toitlustamist ei toimu. Ka antud juhul tuleb lähtuda sellest, et süsteemi rakendamine võtab aega. Esialgu soovijaid ei olnud väga palju. Esimesel päeval selle toidupaki järgi tuli umbes 500 inimest. Aga samas 500 last tulid, et toitu võtta. Ja minu jaoks see oli küll märk, et see oli õige otsus. Ja ma tean, et täna selliseid lapsi oli juba rohkem ja ma olen ka kindel, et see arv hakkab kasvama. Ja kui me juba praegu lähtume sellest, et ka majandusolukord hakkab halvenema, rääkimata sellest, et me saame aru, et viiruseolukord hakkab halvenema, et selle kõvera tippkoht ei ole saavutatud ja sinna on veel pikk tee minna, et sellepärast ma arvan, et on õige, et me käivitasime seda süsteemi enne seda, kui selleks oleks hädavajadus, et seda käivitada ja pärast juba, et see töötaks.
Lasteaiad. Teadaolevalt Tallinn jällegi on üks nendest omavalitsustest, kus me otsustasime, et lasteaiad jätkavad teenuse osutamist. Loomulikult me tegime üleskutse, et võimalusel lapsed võiksid olla kodus. Aga, kui seda võimalust ei ole, siis seda lastehoiu võimalust peab omavalitsus tagama ka eriolukorras. Ja siin on kaks aspekti. Et esiteks inimesed peavad tööl käima. Pole midagi teha. Ja teiseks on väga tähtis, et tööl käiksid just need inimesed, kes on praegu seotud eriolukorra lahendamisega, eelkõige operatiivteenuste töötajad: politseinikud, arstid, päästeameti töötajad. Ehk siis see teenus peab olema tagatud. Ja me oleme valmis ka selleks, et kui jällegi tuleb üleriigiline otsus, et paneme lasteaiad kinni, siis loomulikult paneme. Aga ka sel juhul peab olema tagatud lastehoid just nendele töötajatele, kes tegelevad kriisiga. Ja täna me näeme, et erinevates lasteaedades on see laste arv erinev. Tegelikult see maht on umbes 0-30% tavalisest arvust.
Kõik sotsiaalhoolekande teenused, mida me osutasime tavaajal, osutatakse ka praegu eriolukorras, ja abivajajatele viiakse ka toit koju kätte. Ja praegu me koostöös ka erasektoriga vaatame erinevaid võimalusi, kuidas seda laiendada. Samas jällegi, kui lähtuda sellest, et see olukord hakkab muutuma, ja praegu veel muutus, mis hakkab toimuma, on negatiivses suunas, siis me peame olema valmis ka selleks, et mingi hetk abivajajate arv hakkab kasvama, aga linna ressurss, eelkõige töötajate ressurss hakkab vähenema. Seda olukorda tuleb ette näha. Ja lähtuvalt sellest me peame aru saama, mis on sellised kindlad teenused, mida tuleb igal juhul tagada, ja mis on need teenused, mida hädaolukorras me pakkuda ei saa. Samamoodi, nagu ka meditsiinis. Et sellised valikud tehakse juba praegu, selliseid valikuid tehakse juba praegu. Ja pole välistatud, et kui olukord hakkab halvenema, tuleb teha veel karmimaid valikuid.
Ma arvan, et on kaks olukorda, mida me ei saa lubada. Igal juhul ei saa lubada paanika külvamist ja teisest küljest ei saa ka lubada sellist arusaamist, et probleeme ei ole, et igal juhul saame hakkama. Me peame ennast ette valmistama, aga teha seda rahulikult, ka halvemaks stsenaariumiks.
Nii! Ja kui rääkida meditsiini valdkonnast, siis need piirangud on ka, ma arvan, kõigile teada. Et Tallinna haiglate töö on ümberkorraldatud. Peatatud on plaanilise statsionaarse ravi osutamine. Ambulatoorne töö jätkub, kuid võimalusel kaugteenusena. Ja loomulikult tavapäraselt jätkub erakorraline töö. Nii palju, kui on võimalik, pakutakse abi interneti kaudu ja igasugune külastamine on loomulikult keelatud.
Sport ja kultuur. Noh, kõik spordihallid on kinni. Ma tean, et mõned spordiklubid püüavad korraldada treeningud välitingimustes. Meil on ka meie olümpiasportlased, kes isegi antud olukorras püüavad ennast olümpiamängudeks ette valmistada. Aga see on eraldi teema. Mõned spordiklubid pakuvad teenust interneti kaudu ja ma arvan, et see on väga hea mõte. Ühe spordiala kohta ma isegi tean detailselt, kuidas seda tehakse.
Aga et, mida rohkem on selliseid pidevaid kontakte kooliga, spordiklubiga, noorsootöö töötajaga, seda parem. Et on väga vajalik tagada lastele mingit distsipliini, süsteemsust, graafikut ja siin saavadki seda teha just haridusvaldkond, aga ka huvihariduse valdkond. Munitsipaalhuvikoolid on muidugi kinni. Aga ka huvikoolid püüavad pakkuda enda teenust interneti kaudu, nii palju, kui see on võimalik, ja lapsed ei pea selle eest maksma. Et arveid me ei hakka väljastama. Samamoodi, nagu me teame, ka lasteaedade puhul on otsustatud, et alates eriolukorra väljakuulutamisest ja aprilli lõpuni linn arveid ei saada välja vanematele. Pärast vaatame, kuidas see olukord hakkab arenema.
Nii! Teadaolevalt me otsustasime, et loomaaed peab olema lahti. Inimesed käivad. Mitte väga palju, aga käivad. Ja ma arvan, et see peab olema lahti. Loomade osas on ka ette võetud kaitsemeetmed. Et on üks loomade liik, kes on ka ohustatud, meiega väga sarnane. Ülejäänud ei ole ohustatud, nii palju, kui mina sain teada.
Osaliselt jätkab enda tööd ka Tallinna Keskraamatukogu. On avatud kõigile Eesti elanikele, mitte ainult Tallinna elanikele, tasuta ligipääs e-raamatukogule, ja on avatud neli ajutist teeninduspunkti.
Nüüd, me otsustasime, et meie noorsootöötajad peavad jätkama enda tööd, sealhulgas ka tänavatel. Tänavatel muidugi see ei tähenda, et nad korraldavad üritusi ja et toimub mingi sotsialiseerumine. Et pigem nad koos Mupoga ja politseiga jälgivad, mis toimub kaubanduskeskustes, parkides ja mänguväljakutel. Seda ressurssi me praegu püüdsime tugevdada ka nende töötajatega, kes töötasid linnaosade noortekeskustes. Kuna need noortekeskused on praegu kinni, siis töötajad läksid ameti otsealluvusse. Ja seda ressurssi me vaatame, kuidas täiendavalt laiendada.
Nii! No ja võib-olla viimane valdkond, millest ma tahaks ka lühidalt rääkida. Et linnavalitsus andis ülesande meie finants- ja õigusteenistusele ja Ettevõtlusametile välja töötada abimeetmeid, mis aitaksid meie erasektori partnereid. Et mina räägin ainult linna partneritest, et ainult nendest ettevõtetest, kellel on otse ärisuhe Tallinna linnaga. Juba praegu on väga paljudel keerulised ajad. Tõenäoliselt ka see olukord hakkab halvenema. Et me anname selget signaali, et loomulikult, et meil on arusaam, mis toimub ja kuidas see olukord tõenäoliselt hakkab arenema. Ehk siis püüame mõistlikult selliseid probleeme lahendada. Aga see peab olema mitte case-by-case, vaid ikkagi süsteemne lähenemine. Ja muidugi me soovime ära oodata, mida otsustab riik, et enda meetmetega nagu täiendada seda abipaketti, mitte dubleerida, ja vajadusel siis ka pakkuda lisavõimalusi.
Oli ka selline küsimus, et mis saab inimeste palkadega. Meie praegu lähtume sellest, et kõik linna töötajad saavad sama palka. Kedagi me ei koonda. Selleks on erinevad põhjused. Esiteks suurem osa töötajatest jätkuvalt töötavad vaatamata eriolukorrale. Paljud töötavad lisakoormusega, ja isegi need, kes on kodukontoris või karantiinis. Et me ei hakka praegu kedagi eraldama. Et vähemalt esimene meie signaal, et enne seda, kui meil ei ole sügavat analüüsi, mis on see võimalik majanduslik olukord kuu, kahe kuu pärast, et enne seda me ei hakka midagi otsustama.
Nojah. Ainuke asi, mis võib-olla lükkub tõepoolest edasi, on kultuuritöötajate palgatõus. Praegu kultuuritöötajatel seda tööd ei ole, esiteks. Et oleks võib-olla natuke imelik, kui toimuks palgatõus. Ja teiseks. Me peame ikkagi ära ootama, mis on see üldine olukord, selleks et seda otsust kas edasi lükata või siis vaadata, mis sellega saab.
Linnavalitsus koos linnavolikogu juhtidega loobub indekseerimisest ehk siis palgatõusust sel aastal. Teadaolevalt indekseerimine toimub lähtuvalt eelmise aasta andmetest ja tulemustest. Täna see ei ole juba adekvaatne olukord, juba täna. Rääkimata sellest, mis hakkab toimuma nädala või kuu aja pärast.
Sellised otsused. Olen valmis vastama ka teie küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale selle ülevaate eest! Ja tõepoolest linnavolikogu liikmetel, kõikide fraktsioonide esindajatel on ka küsimusi. Ja alustame Mart Luige küsimusega. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud linnapea! Ma küsiks nende üksikute inimeste aitamise kohta, kes on ju enamasti vanemad, üksikult elavad inimesed ja kõik ka riskigrupi inimesed. Et kas meil on ... Mul jäi ettekandest selline mulje, et me jätkame umbes samamoodi, nagu me siiamaani teinud. Aga ma kujutan, et see tegelikult ... hädavajadus on järsult kasvanud. Et kas me oleme kuidagi seda poliitikat muutnud, suunanud sinna rohkem inimesi abiks ja kuidas see praegu korraldatud on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et me korraldame teenust samal moel nagu varem, see on esimene tees. Et see on tagatud ja peab olema tagatud. Järgmine tees on see, et lähtuvalt vajadusest me seda laiendame. Abivajajad juba praegu pöörduvad linnaosade poole ja saavad lahendusi, ütleme nii, case-by-case. Paralleelselt me ette valmistame ka süsteemset lähenemist. Aga me peame arvestama sellega, et me ei saa pakkuda mugavusteenust. Et see ei oleks lihtsalt õige. Ka meie ressurss on piiratud. Ja me igal juhul esimese küsimusena uurime "kas teil on perekonnaliikmeid, sugulasi, tuttavaid, kes saaksid teid aidata". Ja siis, kui sellist võimalust ei ole, loomulikult omavalitsus, antud juhul linnaosad, püüavad inimesi aidata. Praegu see toimib. Aga paralleelselt, nagu ma ütlesin, me töötame välja nii instruktsioone kui ka ressursse selleks, et seda abi laiendada. Meil on veel üks grupp: inimesed, kes on karantiinis, kes on haiged ja kes ei ole haiged. Et jällegi, et lähtuvalt sellest, et mis on reaalne vajadus. Peab tunnistama, kui inimene helistab ja ütleb "ma olen karantiinis, tooge mulle toitu", siis me küsime "aga tuttavad, sugulased?". Ja kui öeldakse, et tegelikult on olemas, aga ei tahaks neid koormata, siis ei, praegu sellisel viisil teenust me ei osuta.
Ma võib-olla kordaks veel üks kord seda teesi, mida ma tõin välja. Et me peame lähtuma sellest, et abivajajate arv hakkab kasvama ja avaliku sektori ressurss, inimeste ressurss hakkab vähenema.
Samas me praegu otsime erinevaid ... no võib-olla ei ole päris ilus sõna, aga ma ikkagi seda kasutan, erinevaid skeeme, kuidas koostöös erasektoriga - korteriühistud, ettevõtted -, kuidas koostöös nendega seda süsteemi ette valmistada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et aitäh selle ülevaate eest! Küsimusi on laekunud palju. Nii et ma proovin need nüüd järjest ära küsida, ja mis küsimata jääb, küsin pärast.
Et esimene asi. Te mainisite ise sedasama koolitoidu küsimust. Et sellega nüüd on tekkinud võib-olla nagu põhjendatud küsimus. Et kui 10% on Tallinn umbes arvestanud, et on see, mis jääb selleks koolitoiduks, koolilõunaks tegelikult lastele, arusaadav, siis ülejäänud 90% jääb ju üle. Aga täna on siiski loodud olukord ja minu meelest see võib-olla vajaks parandamist, kus lapsed ise just kui peaks sellele lõunale tulema järgi.
Aga kui meie eesmärk ja, ütleme, Eesti riigi eesmärk tervikuna on vähendada sotsiaalseid kontakte, ringi reisimist, liikumist, ja samamoodi siis järgitulek võib ka mõneti olla stigmatiseeriv, siis kas me ei peaks linnana pürgima - ma südamest loodan, et Te vastate, et juba on arutelul - selle poole, et selle ülejäänud 90% eest toimuks mingisugune kojuvedu, mitte ei oleks see koolides sellisel kujul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Alustame sellest, et see 10% pidi olema esimese nädala valmisolek. Tegelikult esimesel nädalal see reaalne vajadus oli mitu korda väiksem kui 10%. Koolidele on antud väga selge signaal, et see koolitoit on mõeldud kõigile, kes seda soovivad. Mitte ainult lastele vähekindlustatud peredest, vaid olukorrad võivad olla väga erinevad. Et laps on üksi kodus, et siis võib-olla võimalus isegi on, aga no keegi sellega ei saa tegeleda. Et kõigile, kes soovivad, see võimalus peab olema tagatud. Tallinna koolides õpib 46 000 last. No kahjuks see ei ole mõeldav, et kõik nad saavad toitu koju. Samas me oleme tõepoolest selle peale mõelnud ja meil on ka mõtted, kuidas vajadusel seda süsteemi rakendada, kui tekib teine olukord: et kui meil on näiteks liikumispiirangud kehtestatud. No siis loomulikult me peame vaatama, et kuidas me seda süsteemi ümber planeerime. Aga praegu on hea võimalus niikaua, kui teisi piiranguid ei ole, luua sellist süsteemi, et seda käivitada. Aga paralleelselt me arutame, kuidas seda ka kohale tuua. Me juba praegu vaatame, mis on need grupid, kes ei peaks käima. Näiteks kui peres on mitu last või mingi muu vajadus, et nad tõepoolest ei peaks kohal käima. Ja niimoodi etapiviisiliselt me hakkame seda süsteemi arendama. Kohe seda niimoodi käivitada nii suures süsteemis ei ole võimalik. Loomulikult me jälgime ka seda, kuidas see kohapeal on korraldatud, et kontakte oleks minimaalselt. Et praegu me lähtume sellest, kuidas ... missuguseid siis instruktsioone andis sotsiaalamet, mis on lihtsalt mõistlik. Et paneme seda süsteemi praegu paika. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt lihtsalt igaks juhuks protseduuriline küsimus. Tänasest mõneti eripärasest formaadist tingituna meil ei ole ju küsimuste küsimise piirangut?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, tõepoolest. Te saate küsida rohkem kui kaks küsimust.
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Aitäh ülevaate eest, linnapea! Ja Teile ja Teie meeskonnale tervist ja vastupidavust! Püüame siin üheskoos kõik kaasa mõelda ja abiks olla. Et selles mõttes need küsimused kindlasti, isegi kui nad on keerulised, ei ole kiuslikud.
Ma olen hästi nõus, et esimese hooga tuleb mõelda selle peale, kuidas tagada linlastele võimalikult tavapärasel moel avalike teenuste osutamine. Ja selle puhul on tähtis silmas pidada, et Tallinna linn on Eesti suurim tööandja otse ja kaudselt enam kui 20 000 inimesele. Kui paljud Tallinna linna süsteemi töötajatest on täna palutud töötama kodust, selleks et vähendada kontakte ja hoiduda sellest, et need inimesed, kes peavad olema eesliinil ja ei saa kodus töötada, oleksid võimalikult kaitstud nakatumisohu eest ning võimelised oma tööd võimalikult hästi ja ka pikemat aega tegema?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Alustame sellest, et loomulikult inimeste ja inimese, iga konkreetse inimese ressurss on piiratud. Juba praegu me näeme, et inimesed on ülekoormatud, aga nad on valmis seda tööd tegema. Paralleelselt me loome linnasüsteemi reservi ehk siis kes on need võimalikud inimesed linnasüsteemist, kes saavad vajadusel asendada. Meil on ka kontakt nii Päästeametiga kui ka erasektoriga, kus samamoodi arutatakse erinevaid võimalusi, kuidas kaasata lisajõudu lähtuvalt vajadusest. Loomulikult, nii palju, kui on võimalik, me püüame meie inimesi kaitsta. On üks üldine probleem praegu, üleriigiline - kaitsevahendid. Selle probleemi lahendamisega tegeleb väga aktiivselt riik. Aga paralleelselt me püüame erinevate kontaktide kaudu ka ise leida neid kaitsevahendeid. Et seda oleks vaja muidugi rohkem, et igal pool saaks neid kaitsevahendeid rakendada. Tänaseks meil on olemas mingi reserv, aga see on väike. Me juba ise leidsime ka, kust natuke erinevaid kaitsevahendeid juurde võtta, niikaua kui riigitasandil seda lahendatakse. Aga muidugi peab tunnistama, et seda ressurssi oleks vaja rohkem ja see on võib-olla selline esimene operatiivne probleem, mida ma loodan, et riik suudab lahendada.
Ma arvan, et me peame lähtuma ka sellest, et avaliku sektori inimestel on natuke suurem vastutus ja natuke rohkem kohustusi kui erasektori töötajatel. Võib-olla ka selle ... mitte võib-olla, aga ka sellepärast me arvame, et nendele peab olema ka tagatud sama palk, mida nad praegu saavad vaatamata olukorrale. Et ka meie ootused on suuremad nende osas. Aitäh!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aga siiski. Kui paljud täna linnasüsteemi töötajatest töötavad kodust?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma arvan, et homme mul on olemas see ülevaade. Meil on homme ka kriisi koosolek. See ülesanne on antud kaardistada süsteemi eelkõige selleks, et aru saada, kui suur meil on see reserv. Et otse võib-olla meid operatiivselt ei huvita see, kui palju on inimesi kokku kodukontorites. Meid pigem huvitab see, et mis on süsteemireserv. Aga no numbrid on numbrid. Et paneme need numbrid paika. Samas nende numbritega on ka nii, et tegelikult ju olukord kogu aeg muutub ja rohkem inimesi läheb kodukontoritesse. Aga samas mõned inimesed me kutsume välja ehk siis see roteerimine on päris operatiivne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab oma küsimuse linnapeale esitada Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Aitäh ettekande eest! Väga põhjalik. Ja teete kindlasti tublit tööd ja jõudu Teile selleks!
Minu küsimus on selline, et Tallinn otsustas eriolukorra ajal lapsevanemad munitsipaallasteaedades vabastada kohamaksust. Kas see laieneb iseenesest ka eralasteaedade peale?
Ja samast valdkonnast teine küsimus. Et kas raskustes pered, kelle lapsed käivad lasteaias, kas nendel on ka mingi toiduabi linna poolt ette nähtud või ei ole seda otsustatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Kõigepealt see teine küsimus. Eraldi toiduabi ei ole ette nähtud lasteaedade kaudu. Aga linnaosade sotsiaalosakondade kaudu see teenus on olemas ja seda osutatakse vajadusel. On võimalik, nagu me teame, lasteaiateenust kasutada, ja siis, kui laps on lasteaias, siis ta saab ka tasuta toitu. Seda me teame ka. Ehk siis lasteaialaste puhul on see süsteem sellisel viisil üles ehitatud.
Eralasteaiad teadaolevalt saavad linna poolt pearahatoetust, nn baasfinantseerimine. Sõltumata sellest, kas nad jätkavad enda tööd või mitte, nad saavad seda ka edaspidi. Aga Teie küsimus on tõepoolest adekvaatne, sest finantsteenistus meil praegu arutab ka seda võimalust, et kuidas me saame vajadusel eralasteaedu toetada. Loomulikult, ütleme nii, ma sellest kunagi juba varem rääkisin, et on väga tähtis HEV-lasteaedade töö. Aga antud olukorras see otsus, mis tuleb, peab olema süsteemne ja peab puudutama kõiki eraasutusi. Ehk siis seda praegu finantsteenistus töötab välja. Mul praegu veel lõplikku vastust ei ole.
Tegelikult me algusest peale käivitasime terve rida arutelusid või analüüse linnasüsteemi sees. Me ei pauguta kohe otsustega, sellepärast et me peame aru saama, et meil ei ole praegu prognoosi, mis saab linna majandusolukorraga ja kuidas see olukord hakkab muutuma. Ja me ikkagi püüame kõik need otsused läbi mõelda natuke ka tulevikuperspektiivis. Et meil need erinevad otsuste projektid tekkisid mõned juba päris mitu nädalat tagasi, mõned eelmisel nädalal. Aga me püüame langetada otsuseid mõistlikult ja eelkõige läbi viia analüüsi, sealhulgas ka majanduslikku analüüsi. Ka selles olukorras me seda peame tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma küsiks täpsustavalt selle ühistranspordi kohta, millest oli ka ettekandes juttu. Et kas ma sain õigesti aru, et sõitjaid on järele jäänud kuskil 10–20% n-ö tavapärasest voost, aga samal ajal märkimisväärselt graafikuid ei ole hõrendatud? Et see tähendab ju seda, et bussid sõidavad põhimõtteliselt tühjalt. Et kas see on mõistlik? On üks küsimus.
Ja teine on see. Et kuidas Te ikkagi prognoosite? Kas ühistransport jätkab sõitu? Kui seesama erakorralise n-ö olukorra komisjon Teilt küsib arvamust, kas Tallinna linna seisukoht on, et see peab jätkuma või pigem mingil hetkel tuleb kinni panna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma võib-olla alustan sellest, et me peame arvestama ka sellega, et mingi hetk hakkab ka inimeste emotsionaalne foon muutuma. Mida pikem on piirangute ja kriisi periood, seda negatiivsem on emotsionaalne foon. See omakorda tekitab nii sotsiaalseid probleeme kui ka korrakaitse probleeme. Et praegu me peame paralleelselt piirangutega mõtlema ka selle peale, kuidas anda inimestele ka positiivseid sõnumeid, aga ka lootust. Ja minu arvates ühistransport annab seda stabiilsuse sõnumit praegu. Niikaua, kui seda on võimalik tagada, ma arvan, et seda oleks õige tagada. See on asja üks pool.
Nüüd puht ... Noh, see üldine koormus ongi selline, et üle linna, et kuni 20%. Aga mõned liinid on populaarsemad, mõned liinid tõepoolest on päris tühjad. Aga kui me hakkame kuskilt juba midagi ära võtma, see on juba signaal. Ja teisest küljest, et jah, no sõidab see buss, aga inimene saab alati arvestada sellega, et see on olemas. Bussis on mitte terve buss inimesi, vaid kaks, kolm, neli, viis inimest. Väga tore. Ei ole sotsiaalseid kontakte. See vahe on suur. Ehk siis mina praegu näen ... Jah, majanduslikult see ei ole võib-olla väga mõistlik. Aga antud konkreetsel juhul, et see kulu on arvestatud. Ja niikaua, kui on võimalik seda teenust pakkuda, mina arvan, et ühistransport peab töötama.
Ma arvan, et ühistranspordikeeld tähendab ka liikumispiiranguid. Seda eraldi ei ole mõtet käsitleda. Ja kui on liikumispiirangud, siis see omakorda tähendab seda, et meil on tänavatel hoopis teine olukord. Et meil on ka vastavad struktuurid, kes seda jälgivad, vastavad sanktsioonid rikkumiste eest. Ehk siis on see päris range kord. Ka selleks peab olema valmis, aga esialgu ma sellist sõnumit ei annaks, niikaua, kui see on võimalik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et jätkame sealt, kus enne pooleli jäi. Et ma pigem annaks Teile tuge selles kindlameelsuses otsustada. Sest ütleme nii, et siin hiljuti oleks ... praktiliselt päev enne sai seisma Filipp Kirkorovi esinemine linnale kuuluvas Tondiraba hallis, kus linn ei julgenud otsustada ja riik vaatas ka üsna ebamäärase näoga ja lõpuks artist õnneks jättis ise tulemata. Et asi seegi.
Et samamoodi ka koolitoiduga. Et kui Teie numbrid ... Kui Te ütlete nüüd, et 46 000-st 4600 ehk 10% - ja see võib ju kasvada, nagu Te viitasite - last peab iga päev käima, siis see tegelikult on väga suur hulk kontakte. Me tegelikult tahame neid kontakte ju vähendada. Et mina annaks küll Teile nagu jõudu ja kindlameelsust mõelda sellele, kuidas seda teha. Sest tegelikult kojuvedu teenusena ja koordineerituna võib vähendada neid kontakte ja tegelikult piirata selle viiruse levimist või aeglustada. Sest nagu Te ütlesite, nii arvan ka mina, et tõenäoliselt see kasv seisab ikkagi oluliselt ees, kus proovitakse järgi meie meditsiini võimekused. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kuidagi sellest Kirkorovi kontserdist sai mingi eraldi teema, mida arutati igal pool. Aga mina arvasin, et tänaseks see ei ole väga aktuaalne. Et jah, linnahallis ehk siis meie omandis olevas hallis pidi toimuma see kontsert, aga seda korraldas erasektor. Ja me ei hakanud seda afišeerima, sellest keegi ei kirjutanud ja meie ka ei saatnud välja pressiteadet. Aga tegelikult lugupeetud abilinnapea, kes vastutab kultuuri eest, oli pidevas kontaktis. Ja see ei olnud päris Kirkorovi otsus. No mina millegipärast arvan, et päris seestpoolt seda olukorda ... Vaatamata sellele, et ma tean, et ta Riigikogus oli väga tähtis teema Kirkorovi kontsert, meedias sellest väga palju räägiti. Aga ma arvan, et kuidas see seestpoolt kõik toimus, seda nagu keegi täpselt ei teadnud. Ja asjaga tegelikult me tegelesime ja lugupeetud abilinnapea oli pidevas kontaktis. See otsus tuli viimasel hetkel.
Aga ma arvan, et see ei ole üldse tähtis. Et igal juhul on tervitatav see, et ka erasektor mingi hetk hakkas päris operatiivselt reageerima. Tänaseks muidugi on ka piirang kehtestatud: kõik üritused on tühistatud või edasi lükatud. Ja täna, ma arvan, see ei ole teema. Pigem mingi hetk me peame mõtlema selle peale, et kuidas seda elu tagasi tuua.
Mis puudutab kooli toitlustamist, siis ma olen nõus, et see teema vajab rohkem analüüsi, et kuidas me seda hakkame arendama, muutma. Ja ma olen nõus, et sellega tuleb tegeleda. Aga juba praegu paralleelselt sellega, et koolid seda süsteemi kehtestavad ja seda süsteemi parandavad, paralleelselt me mõtleme, et mis on alternatiiv. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud linnapea! Küsin ühistranspordi kohta, millest on juba üksjagu juttu olnud ka, aga ennekõike just taas kord töötajate perspektiivist. Milliseid meetmeid me oleme ühistranspordis lisaks piletimüügi peatamisele veel rakendanud selleks, et kaitsta töötajate tervist? Kas me näiteks nõustame ühissõiduki juhte, kas me kontrollime nende tervist? Olete Te täheldanud ühistranspordi töötajate tervisliku seisundi muutumises või arengus mingisuguseid muutusi? Ja kas ning kui palju on meil tegelikult ühissõiduki juhtide hulgas reserve, selleks et tagada ühistransporditeenuse pakkumine tänases mahus?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tõepoolest lisameetmeid on rakendatud. Bussijuhid ei müü pileteid, on piiratud ka sotsiaalne tsoon bussijuhtide kõrval. Et esimene uks on alati kinni. Bussid, nagu ma rääkisin, läbivad pidevalt desinfitseerimist. Seda tehakse päevas päris mitu korda. Ja minu viimased andmed - oli see teisipäev, kui mul oli transpordiinimestega koosolek -, et praegu bussijuhtide tervise seis selline üldine võrreldes eelmise aastaga on sama. Et haiguslehel on umbes sama palju inimesi, nagu see oli eelmisel aastal. Teadaolevalt koroonaviiruse testi ei tehta ilma selleta, et oleksid vastavad tunnused. Ja seda me ei saa ka nagu teha ja selles ei ole ka nagu mõtet. Et täna sa teed, näitab, et negatiivne, ja selle teadmisega inimene läheb koju, aga homme ta on juba positiivne. Aga me jälgime olukorda. Ja nagu ma ütlesin, et see ongi peamine riskikoht. Kui me räägime transpordisüsteemist, see ongi peamine riskikoht, õieti miks võivad tekkida muutused graafikutes. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! Et ma jätkan samal teemal edasi. Et siin inimesed kurdavad iseenesest, et ikkagi see vana probleem, et ütleme, et asotsiaalsed inimesed on bussides ja köhivad seal ja kuidagi tundub ... Ennem oli ta esteetiliselt nagu ebameeldiv, aga nüüd ta on kuidagi ... tundub natuke nagu nakkusohtlik ka. Aga sellest johtuvalt ju ka. Et kas Tallinn kui suur omavalitsus on ise mingisugust võimalusi otsinud, et teste näiteks tellida ja ise hakata siin oma näiteks just nende eesrinde inimestega - bussijuhid, Mupo töötajad - ja nendega ise nagu kuidagi teste tegema? Või ma ei tea, nihukseid asju.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult ma seda võimalust küsisin veel mitu nädalat tagasi, siis kui meil oli kuni 10 ... Ja kõik rääkisid, et jah, no 10–100 on veel võimalik, et niimoodi läheb. See kolmas stsenaarium, 100–1000 ja 1000+, no see ei ole eriti reaalne. See arusaam oli veel paar nädalat tagasi, kujutage endale ette. Aga veel enne seda ma küsisin Terviseameti käest "Aga juhul, kui olukord hakkab halvenema, kuidas me saaksime luua ka endale seda võimalust testida". Siis minu peale vaadati suurte silmadega ja küsiti "Milleks seda vaja on? Et sellega ju tegeleb Tervishoiuamet". Praegu jah küll, aga kui ... No täna, Toomas saab anda lühikest ülevaadet sellest infost, mida me regulaarselt saame selle kohta. Praegune lähenemine on muutunud. Toomas, palun!
Sõnavõtt - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Praegune seis on nii, et täna meil just tuli meil, et me oleme saanud 10 000 maski ise hankida. Aga meil on veel hange praegu pooleli. Meil on kokkulepe olemas reaalse tarnijaga, tähtajaga küll praegu 7. aprill, aga et lootusega, et me hakkame saama seda portsjonite kaupa võib-olla varem. Meil on kokku lepitud jaotussüsteem. See on siis Mupo kaudu nende majas meie otsuste alusel eelistatult sotsiaalvaldkonnale. Riigi poolt on Tervishoiuamet saanud kaitseressursside keskuselt 61 000 maski, mis on jagamisel praegu. Ja seda jagamist siin juba tükk aega toimetatakse, mitte liiga kiirelt. Palju sealt Tallinn endale saab, ei oska täna veel meie öelda. See on täna praegune hetkeseis.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Aga küsimus oli testide kohta, mitte ...
Sõnavõtt jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. No teadaolevalt seda jätkuvalt kureerib Terviseamet. Täna ma käisin kohtumas Terviseameti juhatajaga ja sotsiaalministriga ka sel teemal, et nad lubavad, et nemad hakkavad korraldama asutuste kaupa seda testimist. Meil selleks lihtsalt ei ole sellist füüsilist võimalust, et seda teha. Et me hea meelega eraldaksime vahendeid selleks, aga nende vahenditega pole midagi teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et jätkame sealt jälle, kus pooleli jäi. Et selle Filipp Kirkoroviga jah ... Et, ütleme, mina olin see, kes selle teema seal Riigikogus tõstatas, ja mul on hea meel tegelikult, et see kontsert ära jäi. Küsimus ei ole minu muusikamaitses. Seal oleks võinud ka Ivo Linna esineda. Aga ütleme nii, et kui on 7500-kohaline saal ja selline olukord, siis kindlasti ei peaks Lätist ega Moskvast fänne juurde tooma. See selleks. See ei ole enam debati teema hetkel.
Et ma tegelikult tahakski küsida Teie käest. Et mis mõtteid ja mis kavasid on nüüd koostöös riigiga ja valitsusega majandusmõjude, tööhõive ja Tallinna sellise, ütleme, majandusmootoriks oleku teemadel olnud? Sest see saab kindlasti järgmiseks küsimuseks. Ütleme nii, et linn kindlasti peab tegema oma parima kodanike kaitseks, heaoluks jne. Aga järgmine küsimus, mis puudutab Eesti riiki, maailma tervikuna ja kindlasti ka Tallinna Eesti jaoks, on just see küsimus, et kuidas on tööhõive, mis on majandusmudelid, kuidas need toimivad. Et mida me saame tegelikult teha koos selleks, et meie ettevõtjad, Tallinna ettevõtjad, Eesti ettevõtjad tunneksid ennast võimalikult hästi ja siin läheks elu võimalikult sujuvalt, kiiresti ja hästi käima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! See on väga õige küsimus ja tegelikult täna on see juba ka operatiivne küsimus. See ei ole nii, et me praegu võitleme viirusega ja siis kahe kuu pärast hakkame võitlema selle eest, et meil majandus püsiks. Et paralleelselt tuleb võtta ka selliseid otsuseid vastu, mis puudutab majandusolukorda.
Kui palju saab linn teha? Isegi nii suur omavalitsus kui Tallinna linn ei suuda rakendada eraldi meetmeid enne seda, kui meil ei teki selget pilti, mida võtab ette riik. Ja meie praegu lähtume sellest, et eelkõige meie tähelepanu keskpunktis on inimesed. Ja siis, kui rääkida ettevõtetest ja üldse erasektorist, siis meie partnerid: toetuse saajad, ürituste korraldajad, spordiklubid, huvikoolid, kultuuriorganisatsioonid. Selliseid on sadu ja sadu. Pluss need ettevõtted, kes nii või teisiti on linnaga seotud: üüripinnad, partnerid jne. Et see on meie esimene, ütleme nii, prioriteet, kellega ja millega me peame tegelema. Ja siin me juba neid meetmeid töötame välja, et mis on meie siis võimalused inimesi ja ettevõtlust aidata. See on suuremas plaanis reageerimine.
Selline proaktiivne tegevus, et kuidas majandust elavdada, et sellist plaani meil Tallinnas veel ei ole. Ja kui ma oleks päris aus, siis mulle tundub, et Tallinnal ei ole ka selleks ressurssi. Me loomulikult peame tugevdama ja aitama kaasa nendele meetmetele, mida rakendab riik. Aga kui rääkida nagu ettevõtlusest ja majandusfoonist suuremas plaanis, siis meie erimeetmetega, ma arvan, aidata ei saa lihtsalt sellepärast, et enda ressurssi me peame suunama selleks, et inimesi aidata. Ja see on ka omavalitsuse otsekohustus. Aga alati on sellised otsused, mis ei vaja võib-olla lisavahendeid, et lihtsalt targad otsused. Ja siin me kavatseme ka pöörduda ettevõtluse poole, ettevõtjate poole. Me ootame ka nende poolt ettepanekuid, et kuidas nad näevad, kus saab luua selliseid tingimusi, et taastada majandust nii kiiresti, kui see on võimalik. Ja see on ka see koht, ma arvan, kus me vajame koostööd ka opositsiooniga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Mul on lugupeetud linnapeale küsimus selles kontekstis, et meil on praegu nagu selge pilt mingite teenindusasutustega seal siis kultuuriasutused, spordiklubid - nendega on selge värk. Et eriolukorra n-ö otsusega, komisjoni otsusega on need kinni pandud. Aga samas mul on palju tuttavaid, kes tegelevad ettevõtlusega teenindussektoris, seal kas peavad kohvikut või mingit muud teenust pakkuvat asutust Tallinna linnas. Ja seal on nüüd igaühel ... on paljud, kes on ise pannud oma ettevõtte kinni. Ja samas mõni ilusalong või kohvik või juuksuritöökoda jätkuvalt on lahti.
Et mis see Tallinna linna lähenemine on? Et need, kes on tegelikult ise pannud oma ettevõtte kinni, selleks et sellest viirusest n-ö võimalikult ruttu lahti saada, on väga pahased selle naabrimehele, kes ikkagi riskib ja jätkuvalt pakub teenust. Kuigi temal on jälle omad argumendid. Et mis see linnapea seisukoht on? Mismoodi me praegu peaksime tegelikult Tallinnas käituma?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No teadaolevalt omavalitsus eraettevõtmist piirata sellisel viisil, et me midagi kinni paneme, ei saa. Et no praegu on piiratud alkoholimüük baarides ja see kohustus seda kontrollida läks ka meie peale. Ja eilne kontroll näitas seda, et tegelikult suurem osa baaridest on lihtsalt kinni. Ei ole kedagi kontrollida. Aga mitte kõik.
Ja siin on jällegi selline küsimus, et mõned otsused peavad olema tõepoolest väga kiired ja konkreetsed. Ja siis võib-olla tulebki mingi hetk otsustada - seda saab teha ainult riik -, et üldse sotsiaalelu kinni. Et meil on konkreetsed ettepanekud ka, mida me praegu koostame ja mida me vabariigi valitsusele saadame, et mis on meie nägemus, et mida juba praegu oleks vaja kinni panna. Et seal on väga konkreetsed põhjused ja väga konkreetne loetelu. Et seda me saadame välja, teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusele. Aga mingi hetk tõenäoliselt tuleb ikkagi see üldine otsus, kui see peab tulema. Et juba on suhteliselt raske nagu rääkida, et restoranid lahti, kohvikud kinni, ma ei tea, baarid kinni, juuksurid lahti. Et juba siin on väga raske argumente tuua. Et kui me juba läheme selles suunas, siis mingi hetk lihtsalt valitsus peab otsustama, et nüüd kõik läheb kinni.
Ja siin on üks oht, mida me alati paralleelselt peame mõõtma. Et meil käib viiruse levik. Viiruse levikul on mingi dünaamika. Paralleelselt käib protsess, mida me ei näe - ühiskonna psühholoogilise fooni muutmine. Aga tegelikult ka seda oleks vaja juba nagu hinnata. Ja arusaadav on see, et praegu on šokiseisund. Varsti inimesed hakkavad enda emotsioone ka väljendama. Ja see sõltub ka sellest, kui kiiresti nad kohanevad sellise uue olukorraga. Ja mida kiiremini lähevad kõik korraga piirangud ellu, seda keerulisem on adapteeruda. Ja sellepärast ma arvan, et kui me saame aru, et mingi dünaamika on vältimatu, et levik niikuinii hakkab arenema, siis me peame mõtlema ka selle peale, et ... Kui me juba nii, nagu seda Terviseamet nägi 3 nädalat tagasi või 2 nädalat tagasi, et kuni 100 ja see on nagu piir ... Et no me kõik saame aru, et 1000+ on reaalsus. Ja seega me lihtsalt räägime sellest, et tuleb aeglustada ja inimesi selleks ette valmistada, aga ette valmistada sealhulgas ka emotsionaalselt. Ja selles mõttes selline natuke etapiviisiline piirangute kehtestamine on minu arvates mõistlik. Aga varsti tuleb tõepoolest neid otsuseid juba kompleksselt teha. Aitäh!
Samas ma täna kuulasin, ütleme nii, Terviseameti prognoose, aga eile ühes telesaates ka oli umbes sama jutt, et meie olukord ikkagi erineb sellest olukorrast, mis on Itaalias, ja meil on ikkagi viirus rohkem kontrolli all ja meil on see teistmoodi. Ja no ma võib-olla sellist nägu ei näidanud, aga sees oli umbes sama nägu mul ka. Aga ma tahaks alati loota ja tahaks uskuda, et meil on nagu teistmoodi. No natuke tuleb uskuda ka, sest nendel on ikkagi sügavam teadmine ja nad lähtuvad mingitest andmetest ja dünaamikast, kuidas ühes või teises riigis dünaamika oli. Ja tõenäoliselt meil ongi teistmoodi, sest Itaalias see plahvatas väga kiiresti ja nendel kohe nädala pärast olid rasked juhtumid ja surmajuhtumid. Et kohe nädala pärast. Et meil see käib natuke teistmoodi ja ma tahaks väga uskuda, ka tänu sellele, et meie Terviseameti sammud olid õiged.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Itaalias on põsemusi.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aga no sellepärast nad ju ei sure. Et vabandust! Ei ole praegu hea nagu toon seda arutada sellisel viisil. Aga jah. Et tõenäoliselt siin on mingi vahe ja lähtuvalt sellest ka käitumisviisid ja siis piirangute kehtestamine. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Meist keegi ei ole hiromant, et suudaks tulevikku täpselt ette näha. Aga me saame proovida luua erinevaid stsenaariumeid ja nende tarvis kavandada tegevusi ja luua siis ka reageerimisvõimekust.
Kui Te ennist mainisite, et finantsteenistus arvutab või püüab hinnata, mil määral linn saaks appi minna eralasteaedadele, siis kas linnal on mingisugused stsenaariumid selleks puhuks, kui eriolukord peaks kestma oodatust kauem või lühemat aega, kui haigus- ja surmajuhtumite arv peaks kas kiiresti kasvama või vastupidi, olema siis oodatust tagasihoidlikum? Ja milline võiks olla tänase viirusekriisi mõju või eeldatav mõju linnaeelarvele? Ma tean, et linnal peaks olema reserve vähemalt 2 nädala kulutuste katmiseks. See summa vististi võiks olla seal suurusjärgus 20–40 miljonit eurot. Aga sellest kardetavasti ei pruugi piisata. Ehk juhul, kui üksikisiku tulumaksu laekumised langevad, võib-olla ka linna omatulud läbi selle, et me pakume linna partneritele näiteks renditasu puhkust või rakendame muid meetmeid, siis milline võiks olla see lisavajaduste või lisavahendite vajadus?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Küsimus jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, just sellepärast, et me ei kiirusta konkreetsete otsustega. Loomulikult me tahaksime ... Selles mõttes need meetmed, loetelu on laua peal olemas, aga me ei soovi kiirustada nendega. Et kas see on maksepuhkus, soodustused jne. Aga just sellepärast, et seda analüüsi meil ei ole ja tegelikult seda kellelgi ei ole ja ei saagi olla. Et mis see olukord on kuu või 2 kuu pärast, seda keegi ei tea. Aga kui ma lähtun enda arusaamisest, siis me peame lähtuma sellest, et see olukord on raske.
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Küsin ühe täpsustava küsimuse. Kui rahandusminister suhteliselt kiiresti ütles, et miljardi me kindlasti leiame. Teie ei ole valmis ütlema, et 100 miljonit me kindlasti leiame? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Miljardi me kindlasti ei leia ja see on minu vastus. Kui ma lähtun sellest, mis oli see reaalne võimalus 2 nädalat tagasi, siis 2 nädalat on see, mida nõuab seadus. Tegelikult meie võimekus on suurem. Et 50 miljonit on see vaba raha, mis meil on olemas. Pluss meil on võimalus võtta 100 miljonit laenu ja see intress on nullilähedane. Et see on see olukord, mis oli 2 nädalat tagasi. See hakkab muutuma tõenäoliselt. Mida Euroopa Pank hakkab otsustama intresside osas, me praegu juba ei tea. Et meid ootab hoopis teine elu võrreldes sellega, mida me planeerisime ja sealhulgas ka eelarvestrateegiaga. See on päris kindel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnepea! Et mul on sihuke küsimus. Et linna allasutused nagu loomaaed ja botaanikaaed, et mis Teil nendega plaanis on? Et on nad jätkuvalt lahti ja kas nad jäävadki lahti või on mingi kriisiplaan ka olemas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, ma sellest natuke rääkisin. Et me lähtume sellest, et loomaaed ja botaanikaaed pargi vormis jätkavad enda tööd. Botaanikaaia väravad on lahti ja sinna saab minna tasuta. Loomulikult kõik need võimalused, mis on ruumi sees, need on kõik kinni ja loomaaias ka. Et need ekskursioonid, mis on ruumi sees, need on kõik kinni. Aga niimoodi jalutada saab. Ja loomaaias on ka nüüd see piletihind ka soodsam võrreldes sellega, mis oli varem. Ja nii kaua, kui jällegi see on mõistlik ja võimalik kaks asutust ... No botaanikaaia puhul ei saa öelda, et see jätkab enda tööd ja seal on see park, kus saab jalutada. Aga loomaaed jah jätkab enda tööd. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Alustame neljandate küsimuste ringiga. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Mul on võib-olla mõnevõrra lihtsam küsimus, aga ilmselt ka vajalik. Et riigis ollakse pisut vist hädas sellega, et on suur hulk erinevaid abilisi, kes tahaksid tegelikult aidata keerulisel ajal riiki erinevates ettevõtmistes. Ja seal, ma saan aru, üks habemega minister upub nendesse soovidesse.

Et kuidas meil Tallinnas on? Et Te juba ütlesite vastuseks minu küsimusele, et kas majandusvaldkonnaga tuleks tegeleda, et "". Ka ettevõtjatega suheldakse. Et kas meil linnal on keegi, kes koordineerib nüüd lähematel aegadel seda, et erinevate positiivsete ideede, abi pakkumiste ja lahendustega tegelikult ka Tallinnas tegeletakse? Sest sellest võib kooruda ka välja midagi sellist, mis toob laiemat, üldist kasu ja on nii Eestis kui maailmas eeskujuks? Et äkki annate teada kellega? Ja aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Praegu see toimub valdkondade kaupa. Et no loomulikult praegu kõige aktiivsem on sotsiaalvaldkond - nii amet kui ka kureeriv abilinnapea. Seal on ka konkreetsed projektid, mida püütakse juba praegu arendada, sealhulgas koostöös jaekettide esindajatega. No nendega meil oli ka kaks korda juba kohtumised korraldatud. Seal on konkreetne viis. On veel üks konkreetne kauplus, kellega käivad praegu läbirääkimised, et nad hakkavad teenust osutama. Mina võib-olla nii kaua, kui see ei ole juba 100% kindel, ei tahaks sellest väga palju rääkida. Aga no selles mõttes vastuseks Teie küsimusele, et see töö käib valdkondade kaupa.

Nüüd koostöös Delfiga on ... ehk siis see oli Delfi initsiatiiv ja me seda püüame toetada nii, ütleme, nii süsteemselt kui ka rahaliselt on loodud platvorm, selleks et kokku viia abivajajaid ja need, kes on valmis seda abi pakkuma. Aktiivsust on näidanud ka korteriühistud ja ka koos nendega me püüame leida lahendusi, kuidas nad saavad enda ressurssi rakendada.

Nüüd mõned konkreetsed ettepanekud tulevad ettevõtjate poolt. Seda praegu kogub lugupeetud linnasekretär. Ehk siis ütleme nii, et sellist keskust, et kuhu tulevad kõik need ettepanekute andmed, meil ei ole. Vot ma ei tea, vist praegu niimoodi valdkondade kaupa see praegu töötab. Ja 2 nädala pärast või kuu aja pärast tõenäoliselt on teine seis. Aga praegu, jah, loomulikult me kogume neid ettepanekuid ja kontakte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud linnapea! Jätkaks ka majandusteemal. Et on ilmselge, et me oleme n-ö jäämäe kursil praegu majanduslikus mõttes. Et küsimus ei ole mitte kas, vaid millal tuleb minna ka tegema Tallinna linna lisaeelarvet just või kahjuks miinusmärgiga seekord vist.

Millal Te prognoosite, millal me sinna jõuame ja seda menetlema hakkame? Ja kas nüüd just Tallinnas väga spetsiifiliselt, väga valusalt pihta saanud ettevõtlusvaldkonnad nagu turism näiteks ja võib-olla ka meelelahutus, kas neile on Tallinnal plaanis mingisugune oma n-ö meede ka välja töötada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõepoolest juba kevadel, selleks et juunis seda vastu võtta, meil oli plaanis välja tulla nii lisaeelarvega kui eelarvestrateegiaga. Praegu, nagu Te saate aru, et meil ei ole ülevaadet, mida ja kui palju tuleb muuta nii üldisemas plaanis ehk siis eelarvestrateegia osas kui ka lisaeelarve osas. Et hakkame sellega tegelema. Ja no jällegi me näeme, kui kiiresti muutub see olukord. Et loomulikult meie plaan, et juunis numbritega välja tulla. Ja me peame seda tegema niikuinii. Me peame lähtuma sellest, et tegelikult operatiivselt see hakkab muutuma ka peale lisaeelarve vastuvõtmist. Aga mingite numbritega me peame juunis välja tulema ja me tuleme välja. Et see on see otsus ja see vastus. Otsus ka.

Mis puudutab turismi ja meelelahutust, siis see kindlasti ei ole märtsi teema, ei ole aprilli teema, ei ole maikuu teema ja tõenäoliselt see ei ole ka juunikuu teema. Et päris täpselt see ei ole ka juunikuu teema. Et kui see kõver läheb ülesse, siis kui mai lõpuks see kõver läheb alla, siis see on juba positiivne prognoos tegelikult. Aga kui see läheb alla, see väga kiiresti alla ei lähe. Ehk siis me juunis igal juhul oleme olukorras, mis on tõenäoliselt halvem kui tänane.

Palun võtke seda prognoosi nii, et see on minu isiklik, ütleme selline loogika. Et see võib olla teistmoodi lähtuvalt Terviseameti arusaamisest ja no lähtuvalt sellest, mida palju pädevamad inimesed selle kohta arvavad. Aga no lähtuvalt loogikast ma arvan, et juunis meil ei ole midagi oodata. Kui veel nädal tagasi me arutasime kolleegidega ja sealhulgas ka lugupeetud tol ajal Kesklinna vanemaga, et mida me teeme vanalinna päevadega, no siis oli selline arusaam, et maikuus Tallinna päev tõenäoliselt jääb ära. Aga no vanalinna päevad võiks olla see üritus, millega me võiksime alustada. No oleks tore anda inimestele seda positiivset signaali nagu juunis, juuni alguses. No siis täna me juba saame aru, et ei ole mõtet seda planeerida, juunis kindlasti mitte.

Ehk siis selle kohta ma arvan, et ma midagi väga konkreetset ja targalt vastata ei saa, mis puudutab meelelahutust ja turismi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, Teie küsimus palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Et milliseid samme olete Teie ja linnakantselei plaaninud selleks, et tagada võimalikult tõhus avalike teenuste osutamine kaasaegsete töövahendite abil? Ma pean siin silmas kõiki neid vahendeid, mis võimaldavad inimestel distantsilt töötada, omavahel virtuaalruumis virtuaalmeeskondades koostööd teha. Sest tõenäoliselt ei pruugi see kõik jääda isegi mitte niivõrd tehnoloogia taha kuivõrd inimeste oskuste ja hoiakute taha.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! IT-teenus on üks nendest teenustest, mis praegu töötab peaaegu ööpäevaringselt, just selleks, et tagada neid võimalusi, millest oli juttu. Et midagi uut välja mõelda, ma arvan, et me praegu ei suuda, aga rakendada neid võimalusi, mis on olemas. Jaa, koosolekud interneti kaudu, menetlus interneti kaudu, klientide teenindamine interneti kaudu, e-õpe - see kõik ... Ma ei tea, kas me võime öelda, et see on kriisiolukorra üks positiivne külg, et nüüd me sellega tegeleme, sellepärast et teistmoodi ei saa. Et kui varem kõige lihtsam minna kolleegi kabinetti ja temaga nagu asju läbi arutada, siis praegu nii palju, kui on võimalik, kõiki asju tehakse interneti kaudu. Aga ma pean tunnistama ka seda, et me jätkuvalt käime ka koos. Et operatiivseid otsuseid tuleb vastu võtta ja selleks tuleb kiiresti kokku saada. Oleme loomulikult rakendanud erinevaid meetmeid, püüame hoida seda sotsiaalset distantsi.

Aga ma seda juba üks kord avalikult ütlesin välja ja ma arvan, et seda on õige välja öelda ka avaliku sektori esindajate poolt, et ühest küljest tuleb teha kõik selleks, et piirata levikut, sealhulgas ka meie kaudu. Teisest küljest igaüks meist peab olema valmis selleks, et see võib juhtuda. Ja seda tuleb ette valmistada: et kuidas hakkab linnapea kodus töötama, mida ta selleks ette valmistab, kuidas ta hakkab kaitsma enda lähedasi jne. Et ma arvan, et meie poolt võiks see signaal tulla, selleks et näidata, et me oleme selleks valmis. Muidugi see on halb. Aga tuleb elada edasi ja rahulikult selleks ennast ette valmistada. Ja avaliku sektori inimeste puhul, arvestades, kui palju meil on kontakte, see esiliin - sotsiaaltöötajad -, aga ka ametnikud, sealhulgas ka linnajuhid, et me ei istu kabinettides. Et meil on praegu väga palju sotsiaalseid kontakte. Ehk siis peame sellega arvestama. Jah, võib juhtuda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! Et nagu ma aru olen saanud, siis esmaspäevast läheb kinni PBK-kanal, mille kaudu põhimõtselt siiamaani sai enamus venekeelseid inimesi informatsiooni. Ja kuidas olete nagu ... Kuna olen vaadanud nagu Vene uudiseid, siis seal on üldiselt nihukene ükskõikne olek veel. Et osaliselt tegutsetakse nagu, aga põhimõtselt on nihukene kuidagi veel, et see meid ei puuduta.

Et kuidas Te olete mõelnud nagu edaspidi edastada inimestele, kes ennem vaatasid, said oma informatsiooni PBK-st, et kuidas Te informeerite neid kanalit vahetama või tuua neid ETV+-i või mis iganes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Ma saan aru, et Te räägite Venemaa uudistest tõenäoliselt.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Mart Kallas Küsimus jätkub - Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Kohalikud vene uudised?
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Mart Kallas Küsimus jätkub - Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Et seal on selline tunne, et no see lähenemine või see ... Esimene küsimuse pool, et Te vaatasite vene uudiseid ja Teile tundub, et seal selline ükskõikne suhtumine Ja see puudutab Venemaa uudiseid?
Külalise kõne - Küsimust jätkub - Mart Kallas Küsimust jätkub - Mart Kallas
Venemaad jah.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Venemaa uudiseid? Okei.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aga see, mis on "Доброе утро, Таллинн", enne seda on uudised hommikused, eks ole, ja siis on peale "Время" uudised, venekeelsed uudised, mis on Tallinna uudised.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa-jaa, sain aru. Nüüd ma saan aru. Et lihtsalt ma hakkasin mõtlema, et ei ole ju võimalik, et meie siin kohalikud venekeelsed uudised on ...
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Mart Kallas Küsimus jätkub - Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, nüüd ma sain aru küsimusest. Et need õhtused uudised ei olnud Tallinna linnaga seotud. Need pannakse kinni. Linna poolt tellitud saated, see on hommikune saade ja siis see kokkuvõtte saade, see jääb. Ma ei tea, kui kaua. Et meil ei ole päris selgust, mis seal kanalis toimub ja millal võib-olla ka seda võimalust pannakse kinni ehk siis nad loobuvad sellest lepingust. Et see võib juhtuda.

Me oleme juba mõelnud selle peale, mida sellega teha. Et meil praegu seda vastust ei ole. Tegelikult meil ETV+-iga on päris tihe kontakt viimasel ajal, selle aasta jooksul loodud. Et seal kahjuks on sama probleem, et see vaadatavus ei ole väga kõrge. Aga kontakt meil nendega on. Ja isegi me juba praegu arutame mõned koostööprojektid läbi, et kuidas me saaksime seda koostööd teha.

Meil on olemas teadaolevalt ka ajaleht, mis on kõige populaarsem venekeelne ajaleht Eestis üldse - Столица.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Mart Kallas Küsimus jätkub - Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah. Et poliitilisest aspektist me praegu, ma saan aru, ei räägi. Et nagu me mäletame, see kõik pälvis kunagi väga palju kriitikat. Aga ma arvan, et on õige, et tõepoolest, mida rohkem informatsiooni, seda parem praegu on, sealhulgas ka vene keeles. Ehk siis see tähendab seda, et paljudele inimestele see on informatsioon, mida inimesed saavad emakeeles. Kriisiolukorras see on eraldi psühholoogiline faktor. Et seda tuleb tagada.

Ja loomulikult me mõtleme selle peale, kuidas koostöös just erasektoriga ehk siis erameediakontsernidega seda mahtu laiendada. Oleme seda juba ka arutanud. Praegu meil selget valemit ei ole, aga me mõtleme selle peale. Aitäh!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Ma korra ... Kas Stolitsas näiteks ei saa teha mingisugust, ütleme teavitust, et inimesed hakkaksid vaatama ETV+-i nagu alternatiivina?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, meil tuleb üks projekt, mis annab ka sellele ka koostööle käiku. Et me praegu just ETV+-iga arutame ühe koostööprojekti, Tallinna Linnavalitsus ja ETV+. Ja loomulikult me siis hakkame seda ka teavitama-propageerima, et inimesed vaataksid seda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et mul on võib-olla sihukesest kahest poolest koosnev küsimus, puudutab eeskätt sotsiaalvaldkonda. Et kuna meil on ka kuulajaid-vaatajaid, siis äkki Te lihtsalt kordate üle, et kuidas siis linnas toimetada, kui nüüd sel keerulisel ajal vajab mõni suurpere või pensionär, kellel pole tegelikult kellelegi toetuda, abi? Mingite asjade kojutoomist, toit, ravimid jne.

Ja teine pool küsimusest puudutab süsteemsemat küsimust. Et ma tean, et sotsiaalmeedias või ühismeedias, kuidas iganes seda nimetatakse, täna muretsetakse nende perede pärast, kes jäid koju, kus lapsed jäid e-õppele, kus ei ole selleks sobivat arvutit. Et kas linnal on ka mingisuguseid vanu arvuteid või mingeid arvuteid, millega seda probleemi aidata lahendada, kui selline probleem peaks kuskil olema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et võib-olla kõigepealt küsimuse teine pool. Et meil on selline kokkulepe ... Kokkulepe võib-olla ei ole õige sõna. Et Haridusametile on antud ülesanne, et nädala lõpuks teha ülevaade, missugused on probleemid seoses e-õppega. Et seal tõenäoliselt tekib erinevaid probleeme ja lähtuvalt sellest me hakkame ka reageerima. Arvutite teema meil oli üleval ka sellepärast, et meil on väga palju töötajaid praegu kodukontoris. Et see teema meil oli ka selles valguses üleval. Aga loomulikult meid huvitab ka tagasiside koolide poolt, kui palju see võib olla probleemiks, et mõnedel peredel ei ole arvutit kodus.

Nüüd teenused, mida osutab linnasüsteem. Praegu, nagu ma ütlesin, kõik need lisavajadused võetakse vastu linnaosades ja lahendatakse neid lähtuvalt konkreetsest olukorrast või konkreetsest case'ist paralleelselt. Ehk siis tuleb, kui on see konkreetne küsimus, mida teha, tuleb pöörduda linnaosa valitsuse poole. Paralleelselt me töötame välja süsteemi. Aga, nagu ma veel üks kord ... nagu ma ütlesin, ma rõhutaks seda võib-olla veel üks kord, et kindlasti, kui pöördutakse linnaosa poole, seal tekib see küsimus, et kas on võimalik pöörduda sugulaste poole. Ja kui seda võimalust ei ole, siis kindlasti tulevad appi. Ja paralleelselt, nagu ma ütlesin, et me töötame välja nagu sellise raamistiku, mille alusel neid teenuseid tulevikus me hakkame osutama. Jah, see ongi vastus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Viienda küsimuse saab nüüd esitada Mart Luik. Aga ma loodan, head kolleegid, et viie-kuue küsimusega me võib-olla suudame ka selle teema siin küsimuste ja vastustega ammendada. Aga kolleeg Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abi ... lugupeetud linnapea! Vabandust! Et lapsevanemad on tegelikult väga tänulikud selle otsuse üle, et nüüd linn otsustas lasteaia kohatasust ajutiselt loobuda. Aga mul on küsimus nagu selles kontekstis, et ma tean juhtumit, kus lasteaiarühmas on reaalselt ... üks-kaks last ainult käivad kohal. Et kas Tallinn suudab praegu kõik lasteaiad siis lahti hoida ja kuidas see töö praegu korraldatud on? Mis on muidugi ... Ma ei ütle, et see oleks vale, eks ole, sest tegelikult need lapsed peavad ka kuidagi hoitud saama. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et praegu üldine lähenemine on selline, et lasteaedu kokku me ei pane. Et no siin on terve rida riske ja need riskid ei ole seotud ainult koroonaviirusega. Et praegu on selline lähenemine, et ... No me saame seda üle vaadata ka nädala lõpuks, mida me teeme. Et praegu on selline lähenemine, et rühmad paneme kinni ja lasteaiad kinni ei pane. Tõenäoliselt järgmisel nädalal võib-olla me näeme, et mõned lasteaiad tuleb kinni panna lihtsalt sellepärast, et seal lapsi üldse ei ole. Selliseid on ka juba olemas. Ja paralleelselt me valmistume selleks, et võib-olla tuleb ka valitsuse korraldus, et tulebki kõik lasteaiad kinni panna. Aga me peame ... kindlasti meil peab olema tagatud valverühmade teenused nendele inimestele, kes igal juhul peavad töötama: meditsiinitöötajad, politseinikud, sotsiaalhoolekande töötajad. Ja seda me paralleelselt praegu loome. Praegu on see võimalus süsteemne - laps lihtsalt läheb lasteaeda. Aga me paralleelselt valmistume selleks, et süsteemset võimalust ei ole, aga siis on eriolukorra võimalus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Nii nagu esimees palus, küsin viimase küsimuse. Kui peaminister informeerib Riigikogu igapäevaselt, siis millise regulaarsusega ja kuidas olete Teie plaaninud hoida linnavolikogu arengutega kursis ja volinikke informeerida linnavalitsuse tegevusest ning järgmistest sammudest?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No just sellepärast ma otsustasin, et ma pean täna siia tulema. Ja järgmiseks nädalaks on planeeritud erakorraline volikogu istung ja ma tulen siis ka. Ma ei tea, kui palju meil selleks ajaks on uusi otsuseid. Tõenäoliselt tuleb, tõenäoliselt tuleb. Aga kindlasti, isegi kui mul ei ole midagi väga palju enda poolt rääkida, siis ma tulen selleks, et vastata küsimustele.
Nüüd, mis puudutab võimalikku rutiini, siis ma paluks, et austatud volikogu esimees võib-olla teeks seda ettepanekut, et kuidas me siis võiksime vajadusel olla kontaktis. Meil sellised, ütleme nii, töörühma vormid on praegu loodud ka teiste valdkondadega, mis ei ole otse seotud linnasüsteemiga. Ja praegu ma püüan iga nädal osaleda ka linna pressikonverentsidel ja olla üldse nagu meediaga kontaktis nii palju, kui see võimalik on. Et praegu on selline lähenemine. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et volikogu esimees loodab, et me saame nii ruttu selle teema ammendatud. Et teeme oma parima. Et alles tund 45 on läinud ja pikk tee on minna.
Et ma vahepeal sain, kuna e-kanalid töötavad, sain ka informatsiooni, et koolidel vist on juba antud õigus ka sealolevaid arvuteid laenutada. Nii et linn tegelikult juba on mingisugust lahendust otsinud ja haridussüsteem. See on hea.
Ma nüüd küsin siia juurde, sest ütleme ausalt, see eneseisolatsioon ja isolatsioon töötab siis, kui kõik seda ühtlaselt, tõsiselt võtavad. Ja linn, Te juba mainisite, kaalub või vähemalt on mõelnud erinevaid meetmeid, muuhulgas kaubanduskeskuste, muude pindade osas. Et ma vähemalt mäletan ühte uudist või pressikonverentsi, kus öeldi ka, et Munitsipaalpolitsei töötajad hoolitsevad, et kaubanduskeskustes noored ei kogune jne. Et kuidas selle tegevusega läinud on? Sest tunnistan, käisin ise poes, nägin, noored kogunesid küll. Et kas see eneseisolatsioon, isolatsiooni pool on tõsine? Sest kui me arutame juba praegu, et koolitoiduga 4600 last võiks käia ja nende kontakte võiks vähendada. See on 4600 peret. 4600 kontakti korrutada tont teab mitmega. Siis samamoodi kõikide muude asjadega. Et ma loodan, et Te arutate seda edasi ja selline n-ö ühiskondlik üleüldine see isolatsiooni tõsiseltvõtmine on arutelul. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, arvutid, mis meil on linnasüsteemis olemas, seda me jagame nii enda töötajatele. Ja me seda otsustasime ka algusest peale. Täna rääkisime sellest ka Terviseametiga, et peab jääma juurdepääs koolides õpetajatele ja vajadusel tuleb kasutada ka õppevahendeid. Et see on see, mida tehakse jooksvalt. Et kui me saame sellist tagasisidet, et arvutite puudumine on süsteemne probleem, no siis see on juba teine aste. Siis teistmoodi tuleb lahendada.
Nüüd, mis puudutab kaubanduskeskusi, siis tegelikult, kui meie noorsootöötajad koos Mupoga ... Meil muidu see arutelu oli koos ka kaubanduskeskuste esindajatega, et kuidas me käitume. Ja kui meie inimesed lähevad nende juurde, siis nad ei lähe selleks, et rangelt midagi keelata. Et no selles ei ole ka väga suurt mõtet. Et esiteks nad suure ringiga võivad tagasi tulla või lähevad kuskile korterisse, mis on palju hullem tegelikult. Ehk siis me püüame seletada, rääkida ja see mõju on olemas. Samas loomulikult see ei ole nii, et igas kaubanduskeskuses istub meie patrull. Et seda ei ole võimalik tagada.
Samas me peame lähtuma sellest, et iga päevaga see probleem hakkab süvenema. Et noored hakkavad käima kuskil koos, kambad hakkavad kasvama ja probleemid hakkavad süvenema. Ja süsteemselt seda on võimalik lahendada ainult sellisel viisil, et siis on liikumispiirang. Et teistmoodi seda nagu suuremas plaanis lahendada ei ole võimalik. Ja siis on hoopis teine elu ja teistmoodi hakkab süsteem töötama. Ja selleks me peame olema ka valmis, sealhulgas ka koolitoidu jagamise puhul. Ehk siis jah, Teie tähelepanek on väga õige. Me peame mõtlema ka selle peale, mis on alternatiiv. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! Et meil on linna haiglad ka. Kas linna haiglad on, ütleme ... Te olete kindlasti, ma arvan, arvutanud seda. On nad iseenesest valmis, et kui asi peaks eskaleeruma või midagi nihukest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jah, täna ma seda teemat ... Ma püüdsin seda teemat juba varem arutada Terviseametiga. Täna me arutasime seda ka ministeeriumis. Tegelikult minu esimene mure seisneb selles, et mida mina tahan näha, kuidas teostatakse haiglate tsentraalset juhtimist; kes on see struktuur või konkreetne inimene, kellele eriolukorras haiglad alluvad. Kui otsustatakse, et seda peab tegema Tallinn, siis see on üks süsteem. Praegu on selge otsus, et seda tsentraalset juhtimist teostab riik, ja see on õige. See on õige! Ja ma loodan, et selleks on süsteem ka ette valmistatud. Sest täna peab see olema nii kaugele läbi mõeldud, et on juba konkreetsed kandidaadid nendele... Need ei ole ametikohad, vaid need positsioonid, et inimesed teavad juba, et juhul kui see tsentraalne juhtimine ... Ja see ei ole koordineerimine ja ei ole kureerimine. See on operatiivne juhtimine, mida vajab haiglate süsteem, juhul kui olukord läheb veel halvemaks.
Tegelikult no seda oleks vaja kehtestada juba praegu. Tegelikult operatiivne juhtimine peaks olema kehtestatud juba praegu. Ainult võib-olla minu nägemus on natuke no selline range, aga ma arvan, et see on õige. Et teistmoodi ei saa. Ja lähtuvalt sellest on ka tagatud suuremas plaanis haiglate valmisolek. See valdkond on probleemne. Nii palju, kui mina seda oskan hinnata ja nii palju, kui mina seda näen, see valdkond on probleemne. Ma väga loodan, et meil käivad vajalikud ettevalmistustööd, et tsentraalne meditsiinijuhtimine loob sellise olukorra, kus meil kõik haiglad on valmis vastavalt instruktsioonidele tegutsema. Tallinna linn vajadusel on valmis ka ise otsuseid vastu võtma, kui meile antakse seda pädevust. Praegu seda ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et nagu Teiegi, ma jagan seda muret tegelikult. Sest ka riigi tasandil just Riigikogus siin eile oli juttu isikukaitsevahenditest, mida tegelikult ei piisa, millega tuleks tegeleda juba ammu väga intensiivselt, ja samamoodi testimisest, millega sõnumid on segased. Aga õnneks see nüüd laieneb. Ja samamoodi on asi, millega tegeleda, ja ma südamest ka loodan, et tegeletakse, on meditsiinivõimekuse suurendamine, sest see on järgmine tegelikult hästi suur väljakutse. Hästi suur. See on see veel, mida täna teha saab.
Aga nüüd tulles linnateemade juurde tagasi, siis jah, see arvutite pool, seda ma just sellepärast silmas peangi, et Te haridusvaldkonda tundva inimesena kindlasti teate, et hariduses just eeskätt tuleb see haridusvahe või n-ö võimalik lõhe sisse just selle koha peal, kus vähemkindlustatud lastel ei ole neid vahendeid või võimalusi, juurdepääsu. Nii et sellel ilmselt tuleks silma peal pidada. Ja nagu ma kuulen, Te peate. See on hea.
Küsimus, mille võime siis täna viimaseks jätta, küll neid küsimusi tuleb veel, on tegelikult selline, mis puudutab üldist sotsiaalset õhkkonda ja pingete leevendamist. Et omavalitsus peaks ka kindlasti läbi sotsiaaltöö ja ütleme, kontaktide jälgima seda olukorda. Sest, nagu Te ütlesite, täna on esimene ehmatus. See isolatsioon, see mure, see selline olukord kestab tõenäoliselt kaua. Jah, läheb soojemaks, läheb valgemaks, aga ei pruugi kohe minna lihtsamaks. Võib minna raskemaks. Tõenäoliselt lähebki raskemaks. Et mida linn kavandab ja kas juba on mõtlemisel - ma ei küsi, et ta valmis on - erinevate pingete leevendamine? Eriti, kui paljud ei saa välja, veedavad oma aega kodus jne, need pinged võivad tekkida tegelikult. Et siin peaks linn olema ise üsna aktiivne või vähemalt võimeline tegutsema. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. See on väga õige ja see on teema, mis paneb mind väga muretsema. Me seda teemat arutasime juba ka meedia esindajatega. Meedial on siin väga suur roll. Et ma püüdsin rääkida sellest, et praegu on natuke teine aeg. See ei tähenda nüüd, ma ei tea, et Tallinna linn või avalik sektor kuidagi püüaks nagu midagi piirata või doseerida või kontrollida. See on mõeldamatu. Ja tegelikult ei ole mingit vajadust. Aga see suhtumine peaks olema sotsiaalvastutustundlik, sealhulgas ka meedia poolt. Et me teame, et no on erinevad mehhanismid, mis mõjutavad ka meedia käitumist. See ei ole mingi etteheide, aga noh, see on selline, ütleme nii, teooria. Ja see on kindlasti see, millega tuleb tegeleda. Sotsiaaltöötajate koormus on loomulikult väga suur, aga meil peab olema mingi laiem nägemus, et kuidas me peame antud olukorras käituma. Siin meil kõigil on väga suur roll tegelikult. Et selle ühise emotsionaalse fooni loomine ja säilitamine, vot siin igaüks meist peab pingutama nagu väga palju.
Jah, meil sellist strateegilist plaani, et kuidas mõjutada emotsionaalset fooni Tallinna linnas, rääkimata Eesti riigis, meil seda lihtsalt ei ole. See on reaalsus. Ja ma kardan, et meil ei ole ka sellist kompetentsust, pädevust, sellist nagu akadeemilist lähenemist, et kuidas antud olukorras terves riigis ... antud juhul mitte terves riigis, vaid terves ühiskonnas, et see on kõik ... No siin ei ole eraldi lahendusi. Et see peab olema ühtne, et luua õiget emotsionaalset fooni. Et seda ei ole. Ja seda enam kasvab iga ühiskonnaliikme vastutus. Ja see ei ole lihtsalt mingi paatos. Et see on tegelikult matemaatika. Et kõik need selle suure, kogu selle ühiskonna osalejad, et iga ühiskonna liikme liigutus, emotsioon mõjutab. Ja me peaksime nagu jälgima, mida me räägime, mida me teeme.
Reaalsus on see, et ühiskond ei olnud selleks valmis, avalik sektor ei olnud selleks valmis. Aga kriisiks ei ole kunagi keegi valmis. Mõned asjad no võiksid olla tegelikult ette valmistatud, no vähemalt kaitsevahendid, neid oleks rohkem. Aga praegu kindlasti ei ole kindlasti see hetk, et otsida nagu neid, kes on nagu süüdi. Tuleb praegu olukorraga tegeleda. Ja me näeme, et ka teised riigid ei olnud päris valmis selleks.
No võib-olla välja arvatud Hiina nüüd. Et, jah.
Aga noh, me peame lähtuma ka meie kultuurist ja meie demokraatia arusaamisest. Et see, kuidas seal otsuseid vastu võeti, no meie seda endale lubada ei saa. Samas ma arvan, et meil on kõik selleks, et me saaksime hakkama. Pingutame ja saame hakkama.
Ja tegelikult mõnes mõttes me peame olema tänulikud, ma ei tea, kelle suhtes, et see plahvatas niimoodi. Kui oleks mingi suurem probleem, mille kontsentratsioon oleks suurem, siis meil oleks palju raskem. Meil tegelikult on praegu antud aega, selleks et kiiresti-kiiresti midagi ette valmistada ja süsteem ümber ehitada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun! Loodetavasti viimane küsimus.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Viimane küsimus. Kuna nii morbiidseks läks see lõpp, siis ma ikkagi mõtlesin, et peab küsima. Et kas linnapea ikka midagi positiivset selles ei näe? Et igas kriisis on midagi positiivset. Mina näen küll! Ettevõtjad on omavahel solidaarsemad, pakuvad üksteisele abi; inimesed liiguvad vabas õhus rohkem, võib-olla loevad ka rohkem raamatuid ja võib-olla aasta lõpus tuleb meil isegi beebibuum. Nii et vaatame helgemalt tulevikku. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Aga tegelikult minu suhtumine ongi positiivne. Et mina alati enda kolleege püüan toetada ja anda positiivset sõnumit. Ja alati räägin, et head kolleegid, ärge muretsege, igal juhul läheb halvemaks. Aga! me saame hakkama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Selles päevakorrapunktis me läbirääkimisi ei ava. Selle informatsiooni võtame teadmiseks.
Soovime linnavalitsusele edu, jõudu kõikidele sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, kommunaalteenuste tagajatele ja kõikidele, kes Tallinna linnas meie elanikke teenindavad! Jõudu ja jaksu!
18:02 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE28 Ettepanekute esitamine Harju maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ja MATA vahenditest toetatavate projektide nimekirja aastaks 2020 2. OE28 Ettepanekute esitamine Harju maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ja MATA vahenditest toetatavate projektide nimekirja aastaks 2020
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie läheme oma päevakorraga edasi. 2. päevakorrapunkt "Ettepanekute esitamine Harju maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ja MATA vahenditest toetatavate projektide nimekirja aastaks 2020". Ja sõna saab linnasekretär Toomas Sepp. Palun!
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Austatud volikogu liikmed, kes on saalis, kes vaatavad meid mujalt! Eelnõu, mille mina ette kannan, käsitleb siis n-ö MATA projektide menetlemist ehk maakondlike arengustrateegiate elluviimise teemat.
Harjumaale on selle meetme alt selleks aastaks eraldatud 826 000 eurot. Ja raha jagamise süsteem on selline, et kõigepealt maakonna omavalitsused esitavad ettepanekud Harjumaa Omavalitsuste Liidule. Siis seal vaatab komisjon läbi ja valib välja, mis neist esitatakse riigile. Riigi Tugiteenuste Keskus siis teeb oma valiku ja sellejärgselt tulevad siis juba lõplikud lepingud sõlmimisele.
Me oleme praegu siis selles faasis, kus Tallinna linn esitab oma ettepanekud Harjumaa Omavalitsuste Liidule. Ja oma ettepanekutes peame lähtuma sellest, et projektil oleks piiriülene mõju ja et eeldatavalt siis toetab Harjumaa Omavalitsuste Liit projekte, mille toetuse summa ei ületa 500 000 eurot, kuna kogumaht üldse on 826 000.
Meie valik linnavalitsuse poolt on olnud kolm projekti. Meile laekus rohkem, aga linnavalitsus tegi valiku ja prioriteetsuse järjekorras on nad ka teil eelnõus kirjas.
Esimene prioriteet Tallinna Lastekodu imikute ja erivajadustega laste maja rekonstrueerimine. Näeme siin ülemaakonnalist teemat selles mõttes, et see lastekodu teenindab ka teisi Harjumaa omavalitsusüksusi. Siin on eelnõu seletuskirjas ka räägitud, milline selle projekti sisu on. Ma seetõttu, kui vaja, siis täpsustan seda küsimuste vormis.
Teiseks, mis puudutab teist projekti - ühistranspordi seisuplatsi laiendamine Urda raudteejaamas -, siis seal on tegemist siis bussiliikluse ümberkorraldamisega ja piirkonna paremaks teenindamiseks ja ümberistumise tagamiseks. Et rongil on otstarbekas lõpp-peatus viia uude kohta ja loomulikult on see seotud siis ka teiste omavalitsuste huvidega.
Ja viimane ettepanek puudutab meil siis terviseradade ohutumaks muutmist ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Ja need rajad on sellepärast ühise projektina välja pakutud, kuna need rajad teenindavad mitte ainult Tallinna elanikke, vaid ka ümbruskonna valdade elanikke.
Palun teil nende ettepanekutega nõustuda, et saaksime need esitada siis Harjumaa Omavalitsuste Liidule. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnasekretärile selle ülevaate eest! Kas linnavolikogu liikmetel on küsimusi? Tundub, et see on kõik selge. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd antud eelnõud arutas oma 11. märtsi koosolekul ka haridus- ja kultuurikomisjon. Hääletamistulemusega 11 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõud toetada esitatud kujul. Ja komisjoni liikmetel täiendavaid küsimusi või sõnavõtu soove peale ettekannet ka ei olnud. Kas hetkel keegi kolleegidest soovib sõna võtta selle päevakorrapunkti juures? Sõnavõtu soovi ei ole.
Seega, austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ettepanekute esitamine Harju maakonna arengustrateegia tegevuskavasse ja MATA vahenditest toetatavate projektide nimekirja aastaks 2020", otsuse eelnõu 28. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: 5 poolt, keegi vastu ja erapooletu ei ole. Ja see otsus on vastu võetud!
18:07 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE23 J. Vilmsi tn 48 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine 6. OE23 J. Vilmsi tn 48 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt "J. Vilmsi tn 48 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine", otsuse eelnõu 23. Siin teeb meile ettekande Kesklinna linnaosa vanem Vladimir Svet.
Ja kuna antud eelnõus on dokumentidele osaliselt seatud ka juurdepääsupiirang ja see on seotud delikaatsete isikuandmetega ja nende avaldamine võib andmesubjekti eraelu puutumatust kahjustada, siis ma palun ettekandjal detailsed küsimused välja jätta, mis puudutavad isikuandmeid, et me saaksime jätkata oma volikogu otseülekannet ka veebis. Kõikidel volikogu liikmetel on võimalus olnud nende dokumentidega eelnevalt ka tutvuda ja teie jaoks loomulikult on kõik need andmed oma otsuse tegemiseks kasutatavad. Aga ettekandes me siis väldime nii nimesid kui muid andmeid.
Aga palun, linnaosavanem Vladimir Svet!
Ettekanne - Vladimir Svet Vladimir Svet
Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Head külalised! Täna me tegelikult räägime kahest majast. Tegemist on kahe eelnõuga, aga sisuliselt on tegemist ühe ja sama küsimusega. Tegemist on majadega, mis asuvad Kadrioru Plaza ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi vahel Vilmsi tänaval. Tegemist on ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Jaa, mul ei ole ausalt öeldes presentatsiooni. Aga kui on võimalik neid maju äkki kaardilt näidata. Vilmsi 48 ... Ja kuni pilt tuleb, ma siis räägin seda lugu.
Tegemist on kolme puumajaga aadressitega Vilmsi 48, 50 ja 52 vastavalt, mis on circa sajand tagasi umbes ... Andmed, mis me leidsime, et circa aastal 1912 ehitatud, selliste puust barakkidega, mis on praegu oma loomu poolest 2-korruselised ja mida soovitakse ehitada 3-korruseliseks.
Nüüd nende saamislugu on siis selline, et pikalt on tegemist olnud sellise linna mitte kõige paremas võib-olla seisukorras olevate majadega, kus elasid mitte kõige parema järjega inimesed. Ja veel Nõukogude ajal plaaniti nende majade lammutamist seoses Laagna tee ehituse projektiga. Laagna tee ehituse ... Jah, täpselt need majad. Neid on kolm. Me räägime majadest 48 ja 52. Nõukogude ajal alguses Laagna tee projekt oli hoopis teistsugune võrreldes sellega, mida me teame praegu. Ta pidi tulema laiem ja pikem ja selle projekti valmimisel pidid need majad saama ka lammutatud. Siis, kui muudeti Laagna tee projekti ja sai selgeks, et neid maju ei lammutata, anti võimalus nendele inimestele, kes nendes majades elavad, sõlmida alguses siis üürilepingud, et nad saaksid seal edasi elada. Ja hiljem 2000. aastate alguses tekkis inimestel, kes seal elasid, ka võimalus nende majade või nende korterite, mis seal asusid, nende korterite erastamiseks. Keskeltläbi asus igas majas siis 20 korterit. Miks "asus", selleni me veel jõuame.
Nüüd, suurem osa inimestest otsustas oma korterid erastada. Ja osad inimesed ei soovinud neid erastada siis 2000-ndate alguses mingil põhjusel ja nendele inimestele siis pakuti võimalust sõlmida siis üürilepingud ja jätkata nende ruumide kasutamist.
Nüüd, kui me räägime majast Vilmsi 48, tänase seisuga kuulub Tallinna linnale seal üks väike ruum. Ametlikult on selle eluruumi numbriks 69a ja selle suurus on 12,8 m². Vilmsi 52 on meil oluliselt suurem valdus ja omand. Seal meile kuuluvad eluruumid 86, 88/89 ja 109, mille suurused on vastavalt 13 m², 31,3 m² ja 51,6 m².
Nüüd nende majade elanikud soovivad teha järgnevat sammu. Nemad soovivad ehitada välja endal pööningukorrused, teha pööningukorrusele igasse majja neli korterit, need korterid maha müüa. Nemad on leidnud ka arendaja - TALLINNA ARENDUS OÜ on vist selle firma nimi -, kes on huvitatud selle tehingu tegemisest. Selle tehingu tingimused on sellised, et see ehitaja, kes hakkab neid töid tegema, investeerib igasse majja circa 250 000 eurot. Ja tema siis saab endale need korterid, mida ehitatakse välja ülemisel korrusel. Selle tehingu tulemusena kõikide kaasomanike vara väärtus kasvab. Ja me oleme arvutanud välja ka tinglikult seda, mis on praegu selle linnale kuuluva vara väärtus ja kuidas selle vara väärtus muutuks olukorras, kui oleks tehtud see investeering, millest me räägime.
Kui me räägime majast Vilmsi 48, seal, seal kus meil on 12,8 m² pinda, praegu on selle hinnaks 4080 eurot, kui vaadata hindamisaktide ja kaasomandi suuruste järgi. Ja peale seda investeeringut suureneks see maksumus 6000 euroni. 4000 pealt 6000-ni ehk väga suur võit Tallinna linna jaoks.
Ja teises majas, Vilmsi 52, kus meil on kolm eluruumi, seal praegu linnale kuuluva vara väärtus on 31 960 eurot ja peale investeeringu tegemist oleks see hinnanguliselt 47 000 eurot ehk siin on see kasv palju märkimisväärsem.
Kui me räägime sellest, mida tegelikult võidab n-ö linn või võidavad need inimesed, kes elavad nendes majades, siis seal on selle investeeringu sees nii katuse rekonstrueerimine, fassaadi rekonstrueerimine, trepikodade rekonstrueerimine, elektrivarustuse väljavahetamine, akende vahetus, uste vahetus, hoovi korrastamine ja igasuguse dokumentatsiooni kordaajamine. Meie hinnangul on tegemist projektiga, millest linnavara väärtus tõuseb. Linnalt mingeid investeeringuid ei nõuta. Ja seetõttu Kesklinna Valitsus palub toetada neid eelnõusid! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekande eest! Kas volikogu liikmetel on küsimusi linnaosavanemale? Jaa. Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnaosavanem! Et need korterid on praegu iseenesest üürilepinguga koormatud, eks ole? Ja kas pärast siis renoveerimist jäävad samad inimesed sinna elama, kui on nüüd koormatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Koormatud üürilepingutega on ruumid majas Vilmsi 52. Aadressil Vilmsi 48 meil ei ole lepingut sõlmitud. Seal on natuke erilisem olukord.
See erilisem olukord on seotud sellega, et omal ajal, kui tuli otsus, et inimesed võivad erastada neid ruume ja need, kes ei erasta, võivad sõlmida siis pikaaegsed üürilepingud, siis oli väga kindel dokumentide nimekiri, mida pidi tooma üürnik, kes oli seda ruumi üürimas, tollasele vist Kesklinna üürikomisjonile. Ja see 48 maja elanik, kelle üüriruum piirneb linna selle väikese üüriruumiga, tema toona ei toonud komisjonile kõiki neid vajalikke dokumente. Ent samas ei olnud linnal ka mitte mingit muud vajadust selle ruumiga kuidagi teistmoodi talitada ja sisuliselt oli selline olukord, et üürnik jätkas kõikide kommunaalkulude tasumist, mille suurus oli circa 15 eurot kuus. Arvestades sellega, et tegemist oli ruumiga, mida oli ka üürnik varem hõivanud, ei olnud linnal mitte mingit majanduslikku mõtet hakata inimest füüsiliselt välja tõstma nendest 12 ruutmeetrist.
Mis nendest ruumidest saab edasi, on juba linna edasine eraldiseisev otsus. Kui Te tahate teada minu arvamust, siis vähemalt kõik väiksemad ruumid mina oleks nagu maha müünud turuhinnaga ja ongi kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh. Hea linnaosavanem! Et no minu arvamus on täpselt sama. Me oleme siin korduvalt ju diskuteerinud erinevate objektide üle. Ja linna üldine selline eluasemepoliitika peaks ju pigem olema selline, et linnal on teatavad manööverpinnad olukordade jaoks, mida seadus nõuab ja mida linnal on vaja. Aga linna eesmärk ei ole ju selliseid väikseid pindu ja võib-olla mitte kõige paremas korras olevaid pindu omada. Nii et see tegelt ei saa olla eesmärk.
Et ma küll julgustaks Teid ja seda sõnumit nagu edasi andma, et linn kindlasti ei peaks neid väikseid juppe sellisena omama. Et see kindlasti ei saa olla eesmärk. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Saab ainult selle seisukohaga nõustuda. Ja tegelikult küsimus nende pindade müümisest ka tõstatus kogu selle eelnõu menetluse raames. Aga meie loogika oli see, et alguses laseks arendajal teha investeeringu, selleks et kui lähme müüma, siis saame neid müüa kõrgema raha eest.
Et ma ütlen ka nagu ausalt, et võib-olla siin oleks saanud ka nagu vaielda, et mis on nagu halduskoormuse mõttes linna jaoks nagu mõistlikum. Aga et Te saaksite aru, praegu nagu, mitukümmend inimest ootab seda, et linn kaasomanikuna annab oma allkirja sellele nagu lepingule. ja siis ma olen kindel, et vähemalt need väiksemad ruumid, neid kindlasti tasuks nagu maha müüa. Need suuremad - eks seal saab nagu vaadata eraldi, mis on see olukord.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tõenäoliselt kõik see pakutu praegu on väga õige asjade käik. Aga ma lihtsalt huvi pärast tahaks aru saada, et mis loogika oli omal ajal, kus linn kõigepealt plaanis lammutada need majad ja siis müüs nad maha. Et see on ju kaks väga radikaalselt servast serva n-ö käitumist. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vladimir Svet Vladimir Svet
Nüüd nii palju, kui mina tean Tallinna linna ajaloost, siis Tallinna linna võimude lähenemine oma vara arendamisse Nõukogude ajal, taasiseseisvunud Eesti ajal, selle taasiseseisvunud Eesti aja erinevatel perioodidel, erinevate võimukandjate ajal oli erinev. Ilmselt loogika seisnes selles alguses, et meil on mingid majad, seal elavad mingid inimesed. Ärme hakka neid lammutama, kui päriselt läheb vaja selle Laagna tee ehitusega seoses.
Siis, kui selgus, et ei ole otseselt vaja nagu lammutada ... Need ei olnud nagu ju räämas majad. Need ei olnud majad, mis oleksid tekitanud mingeid probleeme sellele piirkonnale. Seal elasid reaalsed inimesed. Seal oli mitmeid inimesi, nii palju, kui mina saan aru, kelle sotsiaalne käekäik ei olnud nagu kõige edukam. Ja ei nähtud vajadust tekitada juurde abivajajaid inimesi korterite nagu järjekorras. Ja nüüd siis ma arvan, et selline ettevaatlik ja võib-olla natuke venitav lähenemine on andnud oma vilja, on kandnud vilja, sest nüüd siis tekkis turul selline ärimudel, mis lubab neid maju taastada. Ja tegelikult minu hinnangul nende majade taastamine ja rekonstrueerimine on Kesklinna jaoks üks väga õige tegu. Sest kindlasti oleks halvem olnud, kui kõik need saaks nagu lammutatud, näiteks, ma ei tea, kolm kinnistut erinevatele arendajatele müüdud, sinna mingi uushoonestus oleks tekkinud. Tegemist on tegelikult väärtusliku, võib-olla mitte muinsuskaitse seisukohalt, aga tavavaataja seisukohalt väärtusliku hoonestusega. Ja kui see saab korda tehtud, see, ma arvan, ainult rikastab seda miljööd.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnaosavanemale rohkem küsimusi ei ole. Antud eelnõu arutas oma 11. märtsi koosolekul ka Tallinna Linnavolikogu linnavarakomisjon. Hääletamistulemusega 8 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõud toetada.
Nüüd avan läbirääkimised, kui keegi soovib sõna. Sõnavõtu soove volikogu liikmetel ei ole.
Palun, austatud kolleegid, teil aga kujundada seisukoht. Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "J. Vilmsi tn 48 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine", otsuse eelnõu number 23. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja see otsus on vastu võetud!
18:22 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE29 J. Vilmsi tn 52 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine 7. OE29 J. Vilmsi tn 52 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd meie päevakorra viimane punkt, mis haakub eelmisega. Ja see on pealkirjastatud järgmiselt: "J. Vilmsi tn 52 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine". Sellegi punkti kannab meile ette linnaosavanem Vladimir Svet. Palun!
Ettekanne - Vladimir Svet Vladimir Svet
Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Head külalised! Mul ei ole midagi lisada minu eelnevale jutule.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas volikogu liikmetel on küsimusi seoses eelneva jutu ja käesoleva päevakorrapunktiga? Kui küsimusi ei ole, siis suur tänu!
Avan läbirääkimised, juhul kui keegi soovib sõna. Ka sõnavõtu soove ei ole. Nii et me saame liikuda lõpphääletuse juurde. Panengi teie ette otsuse eelnõu "J. Vilmsi tn 52 uute korteriomanditega seotud lepingute heakskiitmine ja volituste andmine". See otsuse eelnõu kannab numbrit 29. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt on 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja see otsus on vastu võetud!
Me oleme ära menetlenud kõik täna päevakorras planeeritud punktid. Suur tänu kõigile!
Küll aga ütlen siia istungi lõppu, et kutsun kokku linnavolikogu erakorralise istungi, seda järgmisel neljapäeval ,26. märtsil. Päevakord avaldatakse meie internetikanalites. See on nähtav AKTAL-is ja avalikustatakse ka ametlikes teadaannetes, nii nagu protseduur ette näeb. Seal on planeeritud kuulata taas kord linnapea ülevaadet sellest, millised on linnavalitsuse sammud olnud viiruse leviku tõkestamiseks ja linnaelu toimimiseks. Samuti vajalike linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga ning muud linnaelu olulised küsimused, mis on Tallinna Linnavolikogu ainupädevuses, et linn saaks oma eluga edasi minna.
Istung on lõppenud! Soovin kõikidele head tervist! Tänan kõiki, kes oma tööpostidel selles raskes hetkes on!
18:25 Istungi lõpp