Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 26.03.2020  
Istungi number: 7  
Istungi aeg: 16:00 - 18:37  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-26.03.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks
2. Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga (ME 40)
3. Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ osaline peatamine (ME 39)
4. Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Helsinki-Tallinn Euregio (OE 37)
5. Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile (OE 32)
6. Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „AI4Cities – linnade üleminek süsinikuneutraalsusele tehisintellekti abil“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile (OE 38)
7. Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile (OE 36)
8. Tuulemaa tn 12 koolihoone üürile andmine (MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa) (OE 22)
9. Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine (OE 33)
10. Ankru tn 1-46 sotsiaalkorteriks tunnistamine (OE 34)
11. Pae tn 13-43 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine (OE 35)
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud Tallinna Linnavolikogu! Alustame oma 26. märtsi 2020. aasta Tallinna Linnavolikogu erakorralise istungiga olukorras, kus Eesti Vabariigi territooriumil kehtib eriolukord nagu ka nädal aega tagasi seoses välja kuulutatud eriolukorraga. Ja kõikide tervise huvides on meil saalis vaid fraktsioonide esindajad. Küll aga kõik saavad meid jälgida istungi veebiülekande vahendusel.
Meie tavaprotseduur näeb ette, et kõigepealt registreeruvad need linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed, kes soovivad esineda kuni viieminutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks saate nüüd ennast registreerida, vajutades klahvile "Sõna".
Kui neid soove ei ole, siis saame asuda tänase päevakorra juurde. Meil on päevakorra projektis 11 päevakorrapunkti. Ja kui kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, siis võib nüüd märku anda kas käega või vajutades klahvile "Sõna".
Kui neid muudatusettepanekuid ei ole, siis, head kolleegid, panen teie ette hääletusele 26. märtsi erakorralise istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Avalik: Päevakorra kinnitamine
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt on 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud!
Enne päevakorrapunktide menetlemise juurde asumist on kõikidel fraktsioonidel võimalik esineda sarnaselt linnavalitsuse esindajaga kuni 2-minutilise sõnavõtuga ja seda soovi on avaldanud nii Anto Liivat kui Mart Luik. Esmalt Anto Liivat. Palun!
Kõne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austet kolleegid ja inimesed, kes te jälgite meid videosilla vahendusel! Olukord on meie kõigi jaoks keerukas, aga linnavolikogu ja linnavalitsuse ülesanne on teha kõik selleks, et tallinlastel oleks neid aegu hõlpsam üle elada ja keeruliste oludega kohaneda.
Sestap tahan rääkida ettepanekust, mis puudutab enam kui 22 000 last ja noort. Täpsemalt ma olen veendunud, et Tallinna linn peab jätkama sporditegevuse toetuse maksmist ka siis, kui tavapäraseid treeninguid ei toimu. Ja enam kui kaks kolmandikku pealinna lapsevanematest on tänaseks kardetavasti lõpetanud trenniraha maksmise. Kui aga treeninguid ei toimu ja majandusliku olukorra suhtes valitseb suur ebakindlus, ei ole siin ka midagi imestada. Aga spordiklubidele annab see kõik väga ränga hoobi.
Kahel kolmandikul pealinnas tegutsevatest spordiklubidest moodustab linna toetus kuni kolmandiku eelarvest ja ülejäänud osa kuludest katab siis lapsevanemate omaosalus. Seega on linna toetus klubidele väga oluline. Me oleme linnavolikogu otsusega eelarvet vastu võttes näinud 2020. aasta eelarves ette 5,73 miljonit eurot sporditegevuse toetuseks ja toetuse saajad kohustuvad kasutama seda toetust sihtotstarbeliselt treenerite töötasudeks, spordirajatiste üürikuludeks ning kuni 30% ulatuses muude sporditegevusega seotud kulude katteks.
Ma teen ettepaneku vaadata üle need regulatsioonid ja linnavalitsusel esitada volikogule eelnõu vajalike regulatsioonide muutmiseks, et spordiklubidele sporditegevuse toetuse maksmine saaks jätkuda vähemalt eriolukorra lõpuni. Ma loodan siiralt, et linn ei küsi renditasu spordiklubidelt, kui treeninguid ei toimu. Tõsi, millega me tõenäoliselt peame tegelema, on pikaajalised lepingud mõnede spordiklubidega.
Igal juhul ma pean oluliseks, et linn teeks kõik endast sõltuva selleks, et meie spordiklubid saaksid keerulisest olukorrast võimalikult tervena väljuda. Ja minu arvates on hästi oluline, et kõik need lapsed ja noored, 22 000 umbes ja pisut peale, kes osalesid regulaarselt sporditreeningutel, jääksid ikkagi spordiklubidega seotuks ning saaksid jätkata treeningutega nii pea kui võimalik. Selle jaoks on aga oluline, et säiliksid treenerite sissetulekud ja kvalifikatsioon ning et lastel oleks koht, kuhu pärast kriisi lõppu sporditreeningutele tagasi pöörduda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Nii! Austatud volikogu esimees! Head need vähesed kolleegid, kes saalis, ja teised, kes ekraanide taga näevad meie videopilti! Me räägime siin nagunii täna terve selle koosoleku praktiliselt või väga palju koroonakriisist. Mina avasõnavõtus sellest ei räägi, vaid räägin teile hoopis Pirita kloostrist ja Püha Birgitta ordust.
Peaaegu 20 aastat toimus tõrgeteta koostöö Püha Birgitta ordu ja Pirita Linnaosa Valitsuse vahel. 2001. aastal sai sõlmitud koostööleping, millega Pirita kloostri varemed - see legendaarne, kõigile tuttav kirikuviil ja kõik see, mis teda ümbritseb - anti ordu valdusesse, kes kohustus kloostri varemed ja territooriumi heaperemehelikult hooldama ning samuti hoidma seda külastajatele turismihooajal avatuna, samuti võimaldati seal teha erinevaid üritusi. See koostöö toimis vaatamata sellele, et 2016. aastal mingil salapärasel põhjusel, mida ma ei ole suutnud tuvastada, jäi leping pikendamata. Aga osapooled töötasid selles vaimus kuni tänavuse aasta märtsini. 2. märtsil siis Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat teatas ilma igasuguse läbirääkimisteta, et Püha Birgitta ordu peab Pirita kloostri varemed linnale tagastama ja see koostöö lõpeb. Ja see peaks toimuma 1. aprillil 2020 ehk siis üsna varsti. Nõue esitati suhteliselt ultimatiivses vormis ilma igasuguste läbirääkimisteta. Ja seda üllatavam oli tegelikult Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati väide, just kui oleks ordu ise soovinud sellisest koostööst loobuda. See ei vasta tõele. Ordu pole sellist soovi avaldanud.
Puhtjuriidilisest vaatenurgast lähtudes võib see nõnda olla, et Tallinn on tõesti täna nende varemete omanik. Aga me kõik ju saame suurepäraselt aru, et Birgitta ordu, kes selle aastal 1436 sisse õnnistas, on nende sisuline ... et ordu ja kloostri varemete vahel on ühemõtteline seos, nii vaimne kui kultuuriline. Sellest saavad aru ka 112 Eesti kultuuri suurkuju, kes on alla kirjutanud kloostri ja ordu toetuseks ja kaitseks ühisavalduse, mis kohe-kohe peaks ilmuma. Ja ma tahaks väga loota, et Tallinna Linnavalitsus kuulab Jaan Kaplinskit, Arvo Pärti, Viivi Luike, Anu Lampi ja veel väga paljusid Eesti kultuuri suurkujusid, kes ühemõtteliselt ütlevad "ärge võtke ordult nende kodu ära, mis on seda olnud juba aastast 1436". See ongi kõik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd oleme sõnavõtud ära kuulanud ja saame asuda tänase päevakorra arutamise juurde.
16:09 Päevakorra punkti alustamine - 1. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks 1. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 1. päevakorrapunkt on "Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks". Ja palun selles päevakorrapunktis kõnetooli linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Eelmisel nädalal andsin teile ülevaate nendest meetmetest, mida Tallinna linn on rakendanud.
Möödas on üks nädal. Kahjuks me peame tunnistama, et oleme täna juba teises olukorras. Oleme kaotanud koroonaviirusele esimese inimelu ja me näeme, kuidas kasvab ka haigete inimeste arv. See paneb meid tegutsema operatiivselt. Ja erinevate meetmete rakendamine, vaatamata sellele, et nõuab analüüsi, ikkagi on vajalik säilitada operatiivsust ja me peame tihti reageerima kiiremini, kui seda näeb ette menetlus. Ja ma arvan, et kriisiolukorras see on ka õige. Ja täna peale esimest ettekannet ma tulen ka eelnõuga teie ette, kus on ka needsamad sisulised otsused, mis nõuavad ka juriidilist kinnitamist. Peab tunnistama, et tõepoolest, sisuliselt need otsused on vastu võetud lähtuvalt olukorrast. Aga loomulikult me vajame ka volikogu toetust.
Ma tänan volikogu liikmeid, kes teevad erinevaid ettepanekuid! Ma arvan, et praeguses olukorras kindlasti koostöö on vajalik. On vaja ka erinevaid mõtteid. Panin tähele, et eriti aktiivne on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, eriti nende ettepanekutega, mis on tegelikult juba menetluses. Aga jätkuvalt me täname ka selle aktiivsuse eest.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aga täna ma püüan teile anda ülevaadet ka viimase nädala otsustest ja sündmustest. Siin on terve rida tegevusi, mis leidsid ka meedias kajastust. Aga no ma arvan, et on õige, et ma teen seda ettekannet ka volikogu ees ja siis loomulikult olen valmis vastama ka küsimustele.
Et kõigepealt sotsiaalhoolekanne. Nagu me teame, kullerteenust pakkuvatest kaubanduskettidest on viimasel ajal väga raske toitu koju tellida. Just sellepärast me leiame ja otsime ja leiame otsekontakte kaubanduskettidega. Ja tänaseks on sõlmitud erinevad kokkulepped, nii suulised kokkulepped kui ka juriidilised kokkulepped. Ja üks nendest on see, et Tallinna linn koostöös Stockmanni kaubamajaga osutab eriolukorras abi kriitilise abivajadusega ja isolatsiooni jäänud linlastele, kes muul viisil poest toitu ei saa.
Linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad annavad kauba tellimise võimalustest infot eriolukorras abi vajavatele linlastele, kes ise kodust liikuma ei saa. Ja tegemist võib olla nii eaka kui ka üksikvanemaga, kes näiteks ei saa haige lapse kõrvalt kodust välja minna. Ja ma veel üks kord rõhutan, et see ei ole mugavusteenus. Tegemist on ikkagi ... tegemist peab olema abivajajaga, kes tõesti muul moel ei saa poest toitu. Ja kontakte jagavad linnaosa sotsiaaltöötajad ise Stockmannile ja alles seejärel saavad tellimust telefoni teel esitada ainult need hädasolijad, kes on linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna poolt saadetud nimekirjas.
Meil on tekkinud koostöö ka Selveriga. Linn on saavutanud kokkuleppe selle kaubandusketiga, et e-pood annab kauba tellimisel eelisjärjekorra Tallinna linna hoolekande töötajatele tellimuste esitamisel. Ja selleks on edastatud Selverile meie hooldustöötajate kontaktid ning nende tellimused komplekteeritakse esmajärjekorras. No praegu me seda veel testime. Aga tegelikult meil oli plaan üle minna sellele süsteemile veel suvel. Me hakkasime seda ette valmistama. Aga see on päris, ütleme nii, mahukas protsess. Aga täna olukord pani seda protsessi kiirendama ja nüüd see platvorm on juba peaaegu valmis ja loodan, et läbib ka testimist.
Loomulikult saavad isolatsiooni jäänud inimesed küsida abi ka vabatahtlike platvormilt, nagu kogukond aitab. Siin tuleb aru saada, et vabatahtliku kaasamine toimub üksnes abivajaja eelneval nõusolekul. Aga meil see koostöö juba käib ja ma arvan, et selline abi on igal juhul vajalik. Et me peame, nagu ma ka eelmine kord sellest rääkisin, me peame lähtuma sellest, et abivajajate arv hakkab kasvama ja meie ressurss hakkab vähenema. See on see reaalsus.
Juba vist paar või kui mitte kolm nädalat tagasi me pöördusime Kaupmeeste Liidu poole ettepanekuga, et riskirühmadele oleks eraldatud eraldi aeg kaubakettides, millal nad saaksid kaupa osta. See ei ole loomulikult kohustuslik, aga samas see võimalus on praegu pakutud. Ütleme nii, et see on selline vahemeede. Et mingi hetk me peame arvestama sellega, et suuremas osas eakad inimesed jäävad koju. Tänaseks meil on nagu küsimus, kuidas me hakkame korraldama seda teenust nii praegustele abivajajatele, aga ka nendele, kellel see vajadus tekib järgmisel nädalal ja kahe nädala pärast. Meil on see ettekujutus olemas. Praegu me seda süsteemi valmistame ette. Ja loomulikult 100%-lt ei ole võimalik ette näha, mis lõppude lõpuks on abivajajate arv. Aga erinevad läbirääkimised, sealhulgas ka vabatahtlike organisatsioonidega on läbi viidud ja me ette valmistame ennast selleks mitte kõige paremaks stsenaariumiks, milleks me peame olema valmis.
On vastu võetud erinevad piirangud, piirangu meetmed. Näiteks külalisi sotsiaalmajutusüksustesse ei lubata. Regulaarselt toimuvad sotsiaal- ja munitsipaalmajades ning sotsiaalmajutusüksustes põhjalikud koristamistööd. Desinfitseerimisvahendid on kõigis üksustes olemas ja vajadusel tehakse ka erakorralist desinfitseerimist. Laste ja eakate päevakeskused on suletud. Seda me juba teame.
Aga päevakeskustes toitlustamise korraldus on üle vaadatud ja abivajajatele viiakse toit koju kätte. Siin tuleb rõhutada, et koduteenusel olevad eakad, erivajdustega inimesed saavad linnalt abi ka eriolukorra ajal. Niisamuti osutatakse teisi linna sotsiaalteenuseid. Koduteenuse puhul tuleb muidugi arvestada sellega, et see pakett on praegu väiksem, aga ainult sel juhul, kui tegemist ei ole inimesega, kes ise absoluutselt kuidagi ei saa hakkama. Siis loomulikult see pakett on samasugune. Et no näiteks me praegu oleme loobunud koristamisest, mis on, ma arvan, igal juhul eriti, igati mõistlik. Rääkimata sellest, et ka seda tuleb tunnistada või sellega tuleb arvestada, et suurem osa nendest sotsiaaltöötajatest, kes seda teenust pakuvad, on ka suhteliselt eakad inimesed.
Varjupaigateenuse ja öömajade teenuseid jätkuvalt osutavad. Juhul, kui tuleb haigusnähtudega isik, siis selleks on eraldi ruum, kuhu saab ka haigusnähtudega inimest majutada, et vältida teiste nakatumist. Et me ikkagi lähtume sellest, et teenust tuleb osutada. Aga me arutasime kolleegidega ka sellist olukorda, et selliste inimeste arv hakkab kasvama.
Ja koduta inimeste puhul nakatumine tekib kindlasti palju kiiremini. Ehk siis me peame lähtuma sellest, et see olukord nendes varjupaikades on hoopis teine võrreldes sellega, mis praegu on. Me peame lähtuma sellest, et seal ongi ainult haiged inimesed. Et see teenus peab olema osutatud sellisel viisil, see valmisolek peab olema selline, et me lähtume sellest, et selles asutuses, selles ruumis, selles majas ongi ainult haiged inimesed. Ja lähtuvalt sellest peab olema ette valmistatud nii personal kui ka vajalik protokoll. Aga see on võib-olla juba natuke sellised detailid.
Tallinna haiglate osas ma võib-olla ei hakkaks pikalt rääkima. See on Terviseameti vastutus, Terviseameti valdkond. Mul on hea meel, et on vastu võetud otsus, et on valitud inimene, kes hakkab tegelema tsentraalse juhtimisega haiglate puhul. Me tegime seda ettepaneku esialgu Terviseametile, pärast seda Sotsiaalministeeriumile veel paar nädalat tagasi, et kriisiolukorras peab olema haiglates tsentraalne juhtimine ja tsentraalne plaan, et kuidas need haiglad hakkavad kahe–kolme nädala pärast töötama, kui me lähtume sellest, et kahe-kolme nädala pärast võib tekkida haiguse leviku tipphetk. Kui kaugele me jõuame ja kui kaua me seal oleme, see on veel eraldi küsimus.
Nüüd haridusvaldkond. Oleme ette valmistanud sarnaselt munitsipaallasteaedades käivate laste vanematele, ka erilasteaias käivate laste vanematele toetuse ja eriolukorras kuni aprilli lõpuni soovime toetada eralasteaias käivate laste vanemaid õppemaksu tasumisel samas ulatuses ehk siis 71 eurot. Aga no tegelikult me täna muudatusettepanekuga otsustame, et see ei ole aprilli lõpp, vaid niikaua, kui ei tule teist otsust, kuna olukord võib muutuda. Et tegelikult me juba praegu peame arvestama maikuuga. Ma arvan, et see on juba tajutav reaalsus juba praegu. Et igal juhul vähemalt maikuu on kindlasti veel.
Ja teadaolevalt lapsevanemad on vabastatud munitsipaallasteaia kohatasust 16. märtsist kuni esialgu aprilli lõpuni. Aga, nagu ma ütlesin, et peame juba arvestama maikuuga samamoodi. Samas jätkuvalt me hoiame avatuna lasteaiad. No sellest ma pikalt rääkisin eelmine kord. Meil on sama seisukoht, et seda teenust tuleb pakkuda. Lapsi on praegu vähe. Aga inimesed, kes on praegu otse seotud kriisiolukorra lahendamisega - tervisehoiu töötajad, politsei töötajad, päästjad - loomulikult peavad seda teenust saama. Meil on ka ette valmistatud ka see süsteem, mis näeb ette võimaliku lasteaia kinnipaneku. Et kui tuleb vabariigi valitsuse poolt otsus, et kõik lasteaiad kinni, siis meil on valitud igas linnaosas lasteaed, kus pakutakse valveteenust. Ja lapsi on tõepoolest niigi praegu vähe. Et lasteaedades eile kokku oli vist 1300 last, lasteaedades.
Jätkuvalt me pakume ka koolitoidu võimalust, tasuta koolitoidu võimalust meie lastele koolide juures. Nii nagu ka eelmisel nädalal, see, millest me siin rääkisime ja millest rääkis lugupeetud Kristen Michal, et meil peab olema valmisolek selleks, et üle minna teisele süsteemile. Me tekitasime seda valmisoleku. Et vaatame, et kuidas olukord hakkab arenema. Päevapealt oleme valmis minna teisele süsteemile ja siis ka kolmandale süsteemile ka. Et esialgu see soe toit koju ja siis pärast juba mitte soe toit, vaid toidupakid. No jällegi see sõltub, kuidas see olukord hakkab arenema. Ja eile toitlustati juba poolteist tuhat last, täpsemalt 1569. Esimesel päeval oli 490, midagi sellist. Ja mul oli algusest peale kindel ootus, et kahjuks see vajadus hakkab kasvama ja selleks me peame olema valmis. Et inimesed kaotavad tööd ja me vist peame lähtuma sellest, et juba nädala, kahe nädala pärast on meil reaalselt see probleem, et inimesed ei saa endale midagi osta. Toidust praegu räägin. Sellised inimesed hakkavad tekkima.
Ja e-õpe, ma arvan, et meil suuremas plaanis toimib. Tuli välja, et see e-õpe tähendab suuremat koormust nii lastele kui ka õpetajatele, eriti õpetajatele, aga ka lastele ja ka vanematele. Et nüüd meil Eesti õpib, ütleme nii. Kõik istuvad arvuti ees ja kõik siis õpivad. Aga ma arvan, et tegelikult ... No siin olid sellised ettepanekud, et aga kuulutame välja, et kooliaasta on lõppenud, ei tegele sellega. Ma arvan, et seda ei tohi lubada. Et võib-olla on vaja mõelda ja vaadata, et võib-olla see koormus võiks olla väiksem, et kuidagi midagi üle vaadata. No sellega nii palju, kui mina tean, Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb. Aga sisuliselt seda teenust sellisel viisil tuleb jätkata. Ja veel parem, kui on ka sellisel viisil olemas ka teised teenused nagu meie munitsipaalhuvikoolid nii palju, kui see on võimalik, püüavad seda pakkuda interneti kaudu, vaatamata sellele, et me leppisime kokku, et huvikoolide teenuste eest lapsevanemad ei maksa, aga seal, kus on võimalik seda teenust interneti kaudu pakkuda, seda jätkuvalt pakutakse. Ja samamoodi ma tean, et terve rida spordiklubisid pakuvad ka treeninguid interneti kaudu, mis on väga positiivne. Me andsime ka spordiklubidele signaali, "kuna te praegu hakkate saama seda pearaha toetust", millest siin alguses oli juttu, "et palun, teil peavad jääma ka kohustused. Et palun tagage ka interneti kaudu treeninguid, nii palju, kui see on võimalik". Loomulikult see ei tähenda, et iga grupp, iga treener eraldi. Aga vähemalt ühe klubi puhul kindlasti üks selline võimalus peab olema tagatud. Ja see peab olema selline, et kindel aeg, kindel treener interneti kaudu ja siis kõik klubi liikmed sellega liituvad. Sellega Spordi- ja Noorsooamet tegeleb aktiivselt. Ja ma tean, et esialgu ainult mõned treenerid või klubid sellega tegelesid. Aga praegu see arv hakkab kasvama. Inimesed vaatavad, kuidas teised sellega saavad hakkama. Ja ma arvan, et see on ka väga tähtis, et lastel on graafik. Hommikul ta on koolis, õhtul ta on trennis. Okei, ta on kogu aeg kodus, aga tal on sama graafik ja distsipliin olemas. See on antud olukorras väga tähtis. Eriti arvestades sellega, et tõenäoliselt lapsed jäävad koju kevade lõpuni. Sellised mõtted.
Ma arvan, et te kindlasti panite tähele, et meie raamatukogu pakub erinevaid teenuseid. On väga positiivne, et inimesed rohkem loevad raamatuid. Seda on päris tore nagu vaadata, et see teenus muutub populaarsemaks. Samamoodi meil toimub ka noortekeskuste tegevus interneti kaudu. Et pakutakse siis erinevaid huvitavaid tegevusi ja lahendusi interneti kaudu. Ja nojah, me elame praegu kõik internetis. Inimesed, kes istuvad praegu kodus, elavad praegu internetis ja selleks on praegu ka erinevaid võimalusi loodud, sealhulgas ka Tallinna poolt.
Nüüd järgmine teema on seotud avaliku ruumiga. 24. märtsist piirasime Tallinna ligipääsu avalikele mängu- ja spordiväljakutele ning koerte jalutusväljakutele, et vähendada nakkusriski avalikus linnaruumis. Mind küsiti, et kuna praegu on ka riigi poolt vastu võetud otsus, et on kogunemise piirang, et siis rohkem kui kaks inimest korraga ei saaks kuskil viibida, et kas on mõtet. Et jah, loomulikult on mõtet, sest mänguväljakul on miinimum kaks nakkusriski. On kontakt teise inimesega ja kokkupuude pinnaga. Ja isegi, kui seal käivadki korraga ainult kaks inimest või üks inimene ja seal tekib järjekord, siis see on jätkuvalt kontakt pinnaga. Ehk siis see otsus on isegi peale riigi poolt kehtestatud piiranguid jätkuvalt minu arvates relevantne.
Ütleme nii, kurbusega me pidime otsustama, et ka loomaaed läheb kinni. Et niikaua, kui see oli võimalik, hoidsime loomaaia lahti. Lähtusime sellest, et see töötab pargina ja nii palju siis neid võimalusi võiks olla, et vähemalt loomaaias jalutada. Aga me praegu lähtume sellest, et kuna kõik kohad on kinni ja kui loomaaed jääb lahti, siis nädalavahetusel seal võib tekkida sama olukord, mis meil tekkis eelmisel nädalavahetusel mänguväljakutel, promenaadidel jne. Et tekivad inimmassid, mis on nagu ohtlik.
Praegu muidugi meil tekivad inimmassid ka kaubanduskeskustes, kus mõned kaubanduskettide omanikud otsustasid korraldada kampaaniaid. Jah. Mina arvan, selle eest tuleb karistada. Aga praegu selleks ei ole vastavat seadust. Mingi hetk võib-olla tuleb ka selle peale mõelda, aga see on juba riigitasand.
Ühistransport. Sama kommentaar. Et nii, nagu ka eelmisel nädalal, ühistransport jätkab niikaua, kui ei teki liikumispiirangut. Kui tekib liikumispiirang, siis ma arvan, et ühistransport ikkagi peab töötama, aga siis juba teiste graafikute alusel. Need graafikud on ka ette valmistatud. Aga loomulikult me peame seda ka vabariigi valitsusega kooskõlastama, et mida hakkab tähendama liikumispiirang, kui seda hakatakse kehtestama.
Mõned tegevused vaatamata kriisile on ka täna aktuaalsed, näiteks tänavapuhastus, igasugused pesemised, avaliku ruumi pesemised. Et sellega me tegeleme. Siin muidugi see ilm ühest küljest on ilus ja soe, aga teisest küljest öösiti on külmakraadid ja siis lähtuvalt sellest on ka praegu planeeritud ka tänavapuhastus ja pesemine.
Nii! Ja ma arvan, et suuremas osas see on selline info, mida ma soovisin teile üle anda. Mul on siin veel küllaltki palju sellist detailset infot, et kuidas me osutame erinevaid teenuseid. Me jätkuvalt püüame osutada kõikvõimalikke teenuseid linlastele. Jätkuvalt on avatud teenindussaalid, aga loomulikult igal pool on rakendatud meetmed, mis hoiavad nii meie inimesi kui ka kliente.
Ja võib-olla veel üks sõnum. Sellest ma ka rääkisin eelmine kord. Kordan seda veel üks kord. Et kõik meie partnerid, erasektori partnerid, nii ettevõtted kui ka MTÜ-d loomulikult praegu on ootel, et mis saab rendilepingutega, mis saab toetuslepingutega. Meil käib praegu abipaketi väljatöötamine. Homme juba meil see pakett on laua peal. Me seda vaatame läbi kolleegidega ja ma arvan, et järgmise nädala alguses mu juba tuleme konkreetsete ettepanekutega, mis saab meie koostööpartneritega. Ja koostööpartnerid on, ma kordan seda veel üks kord, on nii mittetulundusühingud ehk siis kolmas sektor, ja siin on needsamad spordiklubid samamoodi kui ka ettevõtted. Nii palju, kui on võimalik, nii palju me püüame aidata ja toetada. Aga loomulikult teeme seda lähtuvalt praegusest olukorrast. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale ülevaate eest! Meil on ka mõned küsimused. Ja esimesena Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Mõned on küll. Julge hinnang. Neid on ilmselt rohkem kui mõned. Aga hea linnapea! Et nagu ma eelmine kord ka ütlesin, et kindlasti soovin Teile ja meeskonnale jõudu! Ma arvan, et Teil on kõigi toetus otsustavaks tegutsemiseks ja samm eesolemiseks nendest probleemidest. Et mulle ka väga meeldis see tonaalsus, millega Te valitsusele kirja saatsite, et tegelikult tuleks tegutseda, mitte iseenda peegelpilti uudistest imetleda. Et minu meelest see hoiak oli väga kohane.
Nüüd mõned küsimused. Et Te põgusalt mainisite ... Ja Saaremaal näiteks nüüd on selline juhtum, kus juba hooldekodus on sees seesama viirus vanemate inimestega. Et kas meil Tallinnas tegelikult on ka koostamisel erinevad kavad ja plaanid selleks juhuks, kui peaks juhtuma, et hooldekodu või mõnda päevakeskust tabab? Et mis siis saab? Et kas siis on mingid teised pinnad, manööverpinnad? Mis siis saab? Et äkki kirjeldate seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt praegu Terviseamet korraldab testimist asutuste kaupa. Ja no see otsus oli tehtud veel enne seda, kui leidis aset Saaremaa juhtum. See on esimene samm.
Ja teine samm on see, et iga asutus praegu valmistab ette ka enda plaani, kuidas nad siis inimesi, kellel see haigus tekib, hakkavad siis eraldama teistest inimestest. No kohapeal see plaan on olemas. Mida meil veel ei ole, et mis on need võimalik manööverpinnad. Sest see on ju seotud ka spetsiifilise teenuse osutamisega.
Et kui me räägime nendest sotsiaalmajutusüksustest, siis seal on manööverpinnad ette valmistatud. Aga seal on lihtsam. Seal on inimene, kellel on majanduslikud raskused, kes lihtsalt elab koos teiste inimestega ühes ruumis, ja seal on olemas see plaan. Selle teenuse puhul me peame arvestama sellega, et inimene ei saa ise hakkama. Ja kui me kuskile teda viime, siis seal see teenus peab olema tagatud ja sellist meil võimalust veel praegu ei ole. Amet sellega tegeleb. Aga ma pean tunnistama, et mina praegu mõtlen juba selle peale, mis saab 2–3 nädala pärast, et kus ja kui palju me suudame neid teenuseid osutada. Et kui me väga palju läheme laiali, siis tegelikult me juba praegu näeme, et meil seda ressurssi ei ole, eelkõige inimressurssi - inimesed, kes reaalselt hakkavad seda teenust osutama. Sama probleem on teadaolevalt ka meditsiini valdkonnas juba praegu. 2–3 nädala pärast on meil juba teine olukord ja siis on ka juba teised vajadused. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Aitäh põhjaliku ülevaate eest! Kindlasti on meil küsimusi juures. Üks selline küsimus. Ma pean tunnistama, mind tõesti vapustasid need kaadrid, kui ma nägin, mis toimub ilusa ilmaga Stroomi rannas või kuuldatavasti umbes sama kriitiline olukord Pääsküla rabas. Et mida linn saab selleks teha, kui inimesed ikkagi oma peaga ei mõtle? Et nad ju tulevad sinna ise kambakesti kõik kokku, et viirust levitada. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aus vastus on see, et meie võimalused on piiratud. Meil on 20 inimest Mupos, kellel on jätkuvalt piiratud volitused. Mitte piiratud volitused, vaid volitusi ei ole. Meil on korrakaitseüksus, kus inimestel ei ole korrakaitseüksuse siis ametnike õigusi. Et kohustused on, aga õigusi ei ole. Volitusi ja õigusi ei ole. Ja rääkimata sellest, et iseenesest see ressurss on piiratud. No eelmisel aastal, kui me tegelesime eelarvega, juba siis me nägime ette selle ressursi suurendamist. Sest tegelikult Mupost on ka igapäevases elus väga palju kasu, vajadus on olemas. Juba siis me hakkasime suurendama seda ressurssi. Aga lähtuvalt sellest olukorrast seda ei piisa. Ja riikliku politsei ressurss on ka piiratud.
Mida me praegu teeme? Me praegu loome enda süsteemis reservi. Et inimesed, kes on valmis minna Muposse töötama, lähtuvalt sellest, et praegu nendel seda tööd ei ole ja nad ise on selleks valmis, et see reserv on juba loodud. Ma loodan, et me suudame seda kasvatada. Ehk siis loomulikult nad hakkavad patrullima, nii mänguväljakuid kui ka neid promenaade. No ja ka riiklik politsei. Pluss noorsootöötajad samamoodi. No nemad tegelevad noortega eelkõige: et käivad, patrullivad. Aga tuleb aru saada, et noorsootöötajad saavad ainult rääkida.
No ma algusest peale ütlesin, et piiranguid kehtestatakse mitte selleks, et inimesi karistada, et anda inimestele selget signaali. Aga kahjuks ma arvan, et seadusandja peab juba praegu tegelema sellega, et seadusi karmistada. Ja see oleks ka nagu signaal eelkõige. Et ma arvan, et sellega on kiire. Et seadust tuleb karmistada, pole midagi teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Tänan Teid ka omalt poolt tubli töö eest ja loodame, et lähme samamoodi edasi.
Mul teeb muret ikkagi, ütleme ... Te pidasite üleeile venekeelse linnavalitsuse pressikonverentsi. Et ma ei tea, palju seda vaatas küll. Aga kuidagi on jäänud mulje, et meie venekeelsete inimeste teavitamine on jäänud kuidagi vaeslapse ossa. Et me oleme näinud siin teleülekannetest ... oli ka, kus nad kogunevad kampa, kallistavad, musitavad seal. Ja kuidagi see asi, võetakse kuidagi seda asja naljana ja see on üsna nihukene kurb vaadata iseenesest. Et nendeni ei jõua see. Et mis Te teete selle jaoks, et see asi nagu ... Ütleme, Teie positsioonist lähtuvalt võiks olla Te nagu selle asja eestvedaja, et ka vene keeles teavitada tõsisemalt ja konkreetsemalt. Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Et mul oli, ütleme nii, esialgu selline arusaam, et see päris nii ei ole. Et inimesed saavad aru sõltumata emakeelest, et mis meil praegu toimub. Aga samas mingi vahe on ikkagi olemas. See on seotud nii informatsiooni mahuga, mis on kättesaadav eesti keeles või vene keeles. No natuke võib-olla see on ka mentaalsusega seotud. Ehk siis loomulikult tuleb püüda seda informatsiooni rohkem erinevate allikate abil anda. Aga neid allikaid on vähe. Selles on asi - allikaid on vähe. Kõik need allikad, mis on Tallinna linnas olemas, kõik töötavad maksimumi peal. Et mina ise iga päev annan infot eesti keeles ja pärast samas mahus ka vene keeles. Et kõik intervjuud, mida ma annan, ma kordan mitu korda ja mitu korda erinevates keeltes. Ehk siis eesti keeles ja vene keeles. Et ma arvan, Tallinn selles mõttes on venekeelse kommunikatsiooni osas juba käivitanud maksimumrežiimi.
Ja me püüame leida nüüd ka koostööd ka ERR-iga, no antud juhul ETV+ erinevat moodi. Ja see, millest me rääkisime eelmine kord, et üks projekt on käivitatud. Seda praegu näidatakse. Ka ETV+ näitab seda pressikonverentsi. Ja ma kohtusin ka venekeelsete meediaallikate toimetajatega ja nad ütlesid, et nendele see formaat sobib ka. Nad kohe võtavad sealt infot ja ise levitavad enda allikate kaudu. Samas nüüd ma ikkagi lähtun sellest, et see ikkagi üldine arusaam juba päris varsti jõuab igale inimesele sõltumata emakeelest. Ja nüüd me peame mõtlema mitte ainult sellest, kuidas inimesi informeerida, vaid ka selle peale, kuidas hoida õiget emotsionaalset fooni. Sest iga päevaga pinge hakkab kasvama kahel põhjusel: et inimesed on suletud enda kodudes, nad tajuvad juba majanduskriisi perspektiivi ja hakkavad tekkima rohkem hirmutavaid uudiseid. Haigete arv hakkab kasvama. Ja siin on väga tähtis nüüd aru saada, et kuidas me suudame meie ühiskonda hoida nii, et meil oleks nii kindel arusaam, et me saame hakkama, kui ka õige ja adekvaatne informatsioon ja mõlemas keeles loomulikult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, härra linnapea, ülevaate eest! Paistab, et me mõtleme paljudes küsimustes sarnaselt ja seda on ju hea kuulda.
Kas spordiklubid, kellel on linnaga pikaajalised ruumide rendilepingud, võivad olla kindlad, et Te neile maksepuhkuse pakkumist tõsiselt kaalute selle abipaketi raames, mida, kui ma Teist õigesti aru sain, linnavalitsus plaanib arutada homme ja esmaspäeval siis teatavaks teha? Ja kui Te mainisite, et Te püüate hinnata, millised on linna võimalused abistada, siis no kui me räägime rendituludest eelarves, siis tegelikult on ju need kokku kavandatud ainult suurusjärgus 10 miljonit eurot, no kõigist linna tuludest umbes 12%. Et seal peaks kindlasti linna finantsvõimekust arvestades ju olema võimalik vastu tulla erasektori partneritele.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Tegelikult on nii, et me praegune kriis ei ole sektoraalne. Et me ei saa öelda, et on kuskil siin probleem, mida tuleb lahendada, või kuskil siin on probleem, mida tuleb lahendada. Või on meil mingi grupp, kus on vajadus, keda tuleb toetada ja on võib-olla teine grupp. Kriis on globaalne. Vajadused on igas sektoris. Ei ole ühtegi sotsiaalrühma, kus meil ei teki probleeme. No võib-olla mingi väike ühiskonna osa, kellel on arvel praegu palju raha ja kes mingi hetk hakkavad ostma kõike, mis väikse hinnaga hakkavad inimesed müüma. Ja see oli alati nii ajaloos kahjuks, et kui on sõda, kui on katk, et alati leidub selliseid, kes suure hinna eest müüvad maske ja respiraatoreid. Ehk siis lähtuvalt sellest me ei saa öelda "aga no see osa ei ole ju nii suur, siin saaks aidata, või see osa ei ole nii suur, et siin ju saaks aidata. Siin on see kulu natuke suurem, aga siin juba võib mõelda, kas me aitame või mitte". Et minu arvates see ei ole õige lähenemine. Me peame kõik need vajadused panna laua peale ja vaadata, kus ja kui palju. Et kui siin natuke rohkem saame aidata, siis see automaatselt tähendab seda, et siin me saame vähem aidata. Et see eelarve on üks.
Ja teine probleem seisneb selles, et me peame seda tegema praegu ettevaatlikult. Et me peame tegema operatiivselt jah, et esimesed kaks kuud seda juba tuleb planeerida. Aga samas me peame tegema seda ettevaatlikult, kuna me ju täpselt ei tea, mis on see lõplik mõju, et mis on meie linnaeelarve tulu kahe kuu pärast. Et kust me seda raha üldse võtame, kui inimesed palka ei saa? Kas lugupeetud abilinnapea soovis ka midagi täiendada?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, palun!
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, ma tahtsin natukene linnapead toetada. Meil on täna teada, et kui me lõpetaksime, kõik rendilepingud viiksime nullmaksele, siis selle mõju linnaeelarvele on 800 000 eurot kuus, mis tegelikkuses on sisuliselt 1% linnaeelarvest, kui ma arvutada õigesti oskan. Meie eelarve on 80 miljonit või 800 miljonit, vabandust. Aga mis on kõige suurem tragöödia? Me oleme nüüd analüüsinud intensiivselt viimase nädala jooksul ettevõtjatega suheldes olukorda. Ehk probleem ei ole selles ... Me võime rendi maksmise nullhinnaga kehtestada, aga tegelik probleem on see, et need väikesed ettevõtted ei suuda 10. aprillil oma töötajatele palka maksta. Ja vot need on nüüd instrumendid, kus linn enam ju kaasa rääkida ei saa. Nad peavad deklareerima sellel hetkel oma tööjõumaksud. Ja meie loomulikult ei ole huvitatud rendilepingute lõpetamisest mitte mingil juhul, sest see toob meile kaasa veel selle koormuse, et me peame kommunaalmaksed oma pindadelt ise edasi maksma.
Ehk ütleme siis niimoodi, et mul on sügav palve siin kas või sellesama rendisummaga mitte väga poliitikat teha, sellepärast et selle mõju ettevõttele ei ole arvestatava osaga. Ettevõtte toimetulekul on hoopis teised mõjud palju suurema tähtsusega ja eelkõige ongi see tööjõukulud, ja mis seal salata, ka näiteks materjalikulud. Ehk selle tõttu, uskuge mind, me anname endast parima, et välja mõelda seda, et me ei peaks hakkama ka oma ettevõtete eest ühel hetkel kommunaalmakseid maksma ja linnaeelarvele täiendavat koormust tegema. Aga olukord on ülikeeruline. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et ma küsiks siis selle koolitoidu kättetoimetamise kohta. Et Te enne mainisite, et eelmine kord see teema oli, ja ma olen kindel, et Te tegelikult mõtlesite sellele kättetoimetamisele ka enne minu küsimust. Et ma ei alahindaks seda. Et Te ütlesite, et on olemas ka teine ja kolmas etapp. Et millal need teine ja kolmas etapp siis võiksid käivituda, et see läheb kojuveoks? Et äkki Te kirjeldate neid kriteeriumeid ka? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Teine etapp ehk siis toidu kohaleviimine on seotud eelkõige liikumispiiranguga. Kui kehtestatakse liikumispiirangud, siis lapsed ei saa üldse õues käia ja siis me hakkame seda kohale viima. Kolmas etapp ... No mina lähtun lihtsalt sellest, et kui meil üldse ei ole inimesi, kes osutavad teenust, siis me ei saa seda iga päev viia ja siis see ei ole enam soe toit, vaid see on toidupakk, mis on mõeldud kolmeks, viieks, seitsmeks päevaks. See on nüüd võimalikud etapid.
No ja siis lähtuvalt sellest, et ka nende inimeste, ütleme nii, kaitsetase, kes hakkavad osutama seda teenust, et see on ka see teema, mis peab olema läbi mõeldud. Õnneks meil mõned probleemid on juba mingit lahendust leidnud. Et kuna me hakkasime sellega tegelema natuke varem, siis meil on mingi kaitsevahendite varu olemas ja me lähipäevadel saame veel ka juurde. Et see üldine seisund on natuke teine. Aga kuna me hakkasime sellega natuke varem tegelema, siis meil vähemalt selles osas juba tekkis mingi kindlustunne, et meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad saavad neid maske. Et meil oli algusest peale varu, mida me nagu niimoodi kramplikult hoidsime ja praegu see seis on natuke juba parem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea linnapea! Oli juttu sellest, et avaliku ruumi n-ö selle olukorra reguleerimisele ei jätku füüsiliselt inimesi. Et mul lihtne küsimus. Et miks ei kasutata või miks linn ei kaalu kasutada rohkem kaitseliitlasi? Et minu teada Tallinna maleva n-ö isikkoosseisul on seal ressursse küll. Et Tallinna Sadamat nad natukene n-ö aitavad, on ju, piiri kaitsta, aga muudes osades istuvad nad Tallinnas siiski suhteliselt tegevuseta. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Sellest oli ka juttu. No siin on kaks aspekti. Et natuke vaatasime Kaitseliidu inimressurssi vanuse siis, ütleme nii, võimalusi või siis vanuse olukorda. Ehk siis see keskmine vanus ei ole väga väike, ütleme nii. Et see on üheks nagu probleemiks. Ja me näeme praegu, kuidas viirus nooreneb, kui võib niimoodi öelda. Et kui esialgu me rääkisime sellest, et Itaalias on nagu riskirühm 80+, siis me näeme, et juba meil on intensiivis mehed 50+. Ja kui vaadata seda Kaitseliidu vanuse siis, ütleme nii ...
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, vanuserühma, siis see on esimene probleem. Ja teine probleem. Et ma arvan, et ka Kaitseliidu ressurss on vajalik natuke teiste olukordade puhul. Et kui meil mingi hetk hakkab tekkima korrakaitsega probleem, selline suurem, globaalsem, siis see on just see reserv, mida peaks rakendama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! Et mul on selline küsimus. Te rääkisite küll tänavate puhastamisest tolmust, ja pesemisest. Et kas Teil on ka plaanis näiteks hakata osasid linnaruumi, näiteks bussipeatused, ristmikud, kus jalakäijad palju ootavad, või midagi nihukesi kohti ka desinfitseerima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Me seda analüüsisime. Ei ole mõtet. Et isegi seal, kus seda tehakse, see on pigem selline psühholoogiline, ütleme nii, tegevus, et näidata inimestele, et linnaruum on puhas ja sellega tegeletakse. Sisulist kasu selles tegevuses ei ole, eriti praegu. Et need pisikud elavad siis, kui on vastav keskkond. Et nad ei ela asfaldi peal.
Mida me võtsime ette ikkagi, mida varem ei olnud, on bussipeatuste pinkide pesemine. No selles on veel mingi kasu. Aga no samas tegelikult, kui midagi oleks mõistlik desinfitseerida, siis seda oleks ka mõistlik teha siis, kui on kehtestatud liikumispiirang. Muidu sellest tegevusest on kasu, ma ei tea, üks minut. Aga sellest ei ole sisuliselt kasu, sest, nagu ma ütlesin, et selleks, et see viirusepisik eksisteeriks, selleks on vaja keskkonda, mida ei ole pindadel - nendel pindadel, mis on seotud tänavatega. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et ma nüüd jätkaks sealt isikukaitsevahenditest. Et meie kolleeg doktor Eero Merilind on ka palunud mul küsida seda. Et Te mainisite ka, et on olemas kaitsevahendid. Et mis seis on Tallinnas kaitsevahenditega, kaasa arvatud erinevate perearstikeskustega, sotsiaaltöötajatega, eesliinil olijatega? Et kas me suudame neid kuidagi aidata? See on üks pool, sihuke riski vähendamine.
Ja teine pool. Te olete nüüd suhelnud ka kaubanduskettide esindajatega. Et ma saan aru, et poed kaaluvad seda, et hommikud oleksid riskirühmadele. Et kas tulevad ka maha sellised jooned kahe meetri kaugusele jne, et inimesed teaksid seda vahet pidada? Et mis seal plaanid on? Need kaks küsimust. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kaitsevahendid tegelikult, see oli kõige suurem probleem. Et nagu ma ütlesin, meil oli varusid, aga me ei julgenud neid väga jagada. Et praegu meil on see positiivne info olemas, et järgmisel nädalal on juba meie tellimused kohal. Et enne seda, kui me tõenäoliselt saame midagi riigi poolt. Aga ka see riigi suurtellimus loodetavasti on juba kuskil lähedal ja me sealt saame ka.
Midagi varudest on jagatud ka Terviseameti kaudu. Seda ei olnud väga palju. Ja peab tunnistama, et ka Tallinn ei saanud sealt proportsionaalselt. Et me ei saanud sealt kolmandikku ühesõnaga. Parimal juhul, kui see oli kuuendik, viiendik, kui sedagi. Aga, nagu ma ütlesin, kuna me sellega nagu tegelesime, siis juba praegu on viimased andmed, et pühapäeval, esmaspäeval ...
Et ma tahaks väga loota. Et ma selles mõttes püüan mitte rääkida nendest asjadest, mis ei ole kohal ja kindel. Aga no ma ikkagi loodan antud juhul, et ikkagi see nii on, nagu meile öeldi, et on peaaegu varsti olemas. Ehk siis me praegu no vaatame juba mingi optimismiga, et me saame ka laiemalt jagada. Et kui enne seda oli natuke piiratud see jagamine, et me kogu aeg hoidsime neid varusid, siis varsti me saame ka laiemalt jagada neid respiraatoreid. Et täna tuli see uudis, et Hiina keelab F3 ... mitte F3, vaid klapiga respiraatorite väljaviimist. No klapiga on lihtsalt mugavam ja see hoiab pikema perioodi. Aga no saab ka teiste respiraatoritega. Lihtsalt see tuleb tihedam välja vahetada, neid respiraatoreid. Nende ju elu ei ole pikk tegelikult. Et tuleb kogu aeg neid välja vahetada. Aga me tellisime palju. Me tellisime nii kirurgia maskid kui ka respiraatorid. Me tellisime palju. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Te ennist ütlesite, et tegemist on mastaapse kriisiga, mida see kõik kahtlemata on. Ja mainisite ka, et ei ole kohane läheneda võib-olla üksikküsimustele eraldi.
Nüüd, kui Te sellist laiemat abipaketti kavandate, siis ma eeldan, et Te olete küsinud ka linna allasutustelt informatsiooni selle kohta, milline võiks olla täiendav ressursi vajadus. Küsin. Kas Sotsiaal- ja Tervishoiuamet seoses sotsiaaltoetustega on esitanud mingisuguseid prognoose ja taotlenud või küsinud lisavahendeid?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma võib-olla täpsustaks seda, mida ma ütlesin. Et ma ei öelnud, et ei ole kohane käsitleda erinevaid sektoreid eraldi. Muidugi tuleb iga sektoriga ka eraldi tegeleda. Ma ütlesin, et ei oleks õige võib-olla lähtuda sellisest loogikast, et selles sektoris see vajadus on võib-olla väiksem; et seda saab rahuldada lihtsalt sellepärast, et see on väike. Et selline lähenemine võib-olla ei oleks väga õige.
Mis puudutab sotsiaalhoolekande vajadusi, siis jaa, me ootame, et see vajadus hakkab varsti kasvama. Me seda arutasime. Numbreid tasapisi hakatakse kokku panema. Aga täna see on ainult operatiivne olukord. See ei ole veel isegi mitte ... No pikajaline prognoos - sellest üldse ei ole võimalik rääkida. Et see prognoos ei ole pikem kui kaks kuud. Ja nüüd me käsitleme seda teemat nii, et üks asi on inimeste igapäevased vajadused. Et kui meil kolme nädala pärast on järjekorras inimesi, kellel ei ole midagi süüa, see on üks formaat, kuidas me seda hakkame lahendama.
Ja paralleelselt on teine formaat, mis tähendab, et inimestel on pikaajaline probleem, kuna nendel ei ole tuluallikat. Ehk siis üks on operatiivne ja teine on see, et kuidas kiiremas korras saab riik seda reguleerida. Ja see, mida me praegu ka arutame, et kuidas me suudame vähendada seda bürokraatiat, et kiiremini otsustada ... Et kui inimene pöördub, et kui ta näitab, et tema, ütleme nii, tulu on drastiliselt vähenenud ja see juhtus ühe päevaga, siis no kõik need võimalikud menetlused võtavad aega. Ja siis me arutasime seda, et kuidas neid otsuseid saab kiiremini vastu võtta. Et isegi nii, et otsused tulevad peaaegu automaatselt ja pärast juba hakkame kontrollima. Ja kui näeme, et seda vajadust ei olnud, siis hakkame tagasi nõudma. Aga no see on väike osa. Et tähtis on see, et see abi jõuaks kiiremini. Ehk siis jah, me seda praegu mõtleme läbi, seda süsteemi.
Aga kui suur see vajadus hakkab olema? No tõepoolest keegi praegu seda ei oska öelda. Ja no loomulikult vaatamata sellele, et me püüame erinevaid aspekte läbi vaadata, ma kujutan endale ette, et tekib väga palju selliseid aspekte, mida me ei näe ette. Ja isegi, mida me näeme ette, me päris sujuvalt ei suuda neid teenuseid pakkuda. Et ma juba näen seda reaalset olukorda, kus me saame olema mõne nädala pärast. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnapea! Edastan kolleeg Argo Luude küsimuse. Et Argo muretseb linna turvalisuse pärast. Eks me kõik muretseme selle üle. Ja ta küsib, et kas on mingeid lisameetmeid. Et praeguses olukorras, kus linn on üsna tühi, eriti õhtutel, et kurikaeltel on pidu. Et näiteks Narvas ju põletati maha kaheksa autot. Et kas on midagi linnal plaanis ette võtta turvalisuse tõstmiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No jällegi me peame lähtuma sellest, mis on meie võimalused. Et kui riik lähiajal suudaks vastu võtta seaduse, mida me palume juba päris mitu aastat, et andke Mupole täiendavaid volitusi, siis meil oleks juba vähemalt mingi instrument sellega tegeleda. Aga no see, mida me praegu arutame, et kus ja kui palju me saame või kus me peame ja suudame rakendada turvafirmade ressurssi ... Et no tegelikult omavalitsusel, Tallinna linnal ongi jäetud ainult üks instrument ja see instrument on osta teenuseid. Aga korrakaitse küsimused on ikkagi jätkuvalt eelkõige riiklik ülesanne ja ma väga loodan, et see on läbi mõeldud. Et see on ilmselge, et meil hakkab halvenema korrakaitse olukord. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Hea linnapea! Tahaks küsida veel teavitamise kohta. Et me sellest põgusalt rääkisime. Aga üldise n-ö tähelepaneku kohaselt võiks nentida, et venekeelset teavitust on vähe. Ja tegelikult võib-olla veel kriitilisem on needsamad, ütleme, üksikud vanainimesed või need, kes ei ole digimaailmas väga pädevad. Et ma küsingi. Et kuidas näiteks needsamad üksikud vanainimesed, kellel me palume, et ärge minge välja, vaid andke teada, et kui teil tõesti kedagi ei ole, et siis linn korraldab ära selle toidupaki toomise, et kust nad seda üldse teada saavad, on ju? Nad kuulavad raadiot. Võib-olla seal raadios võiks olla mingi klipp "Helistage numbril" või saata postkasti neile mingi trükis. Et nad ei ole nagu meie, et oleme kogu aeg onlines. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et jah. Nagu ma päris mitu korda sellest rääkisin, et kahjuks me peame olema valmis selleks, et me peame tegema valikuid, missuguseid teenuseid me suudame osutada ja missuguseid mitte. Meil on Tallinnas 100 000 pensionäri ja loomulikult mingi osa nendest on üksikud pensionärid. Ja olukorras, kui meil abivajajate arv hakkab kasvama ja ressurss hakkab vähenema, me ei suuda pakkuda kõigile seda teenust. Ja sellepärast me näeme, et inimesed ise leiavad ikkagi seda teed. No pensionärid näiteks loevad nii Pealinna kui ka Stolitsat. Tasuta leht. Et nad loevad ka linnaosade lehed ja seal see info on olemas ja seda korratakse ka. Et see on see vahend, mis meil on olemas. Et selle kaudu me püüame seda infot anda.
Ja vanemate inimeste puhul, nende seas see info ka levib päris kiiresti. Aga mul on kurb seda öelda. Aga ma saan aru juba praegu, et me ei suuda 100-protsendiliselt katta kõike vajadusi ja sellepärast me peame juba praegu arvestama sellega, et meil tuleb teha valikuid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Kolleeg Kadi Pärnits palub küsida. Linnasaunad on teadupärast suletud ja sellega seoses võib vähekindlustatud inimestel olla probleem ligipääsuga pesemisvõimalustele. Kas ja mida on linn kavatsenud selles osas ette võtta, arvestades, et suletud on lisaks linnasaunadele ka teised sarnaseid teenuseid pakkuvad ja võimaldavad asutused?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ma täna juba sellele küsimusele püüdsin vastata, kui olin Raadio 4 otse-eetris. Oli üks kodanik, kes küsis sama asja. Ja ma arvan, see näitab seda, et see probleem on tõepoolest olemas. Aga ma arvan, et aus vastus on see, et siin pole midagi teha. Et on praegu terve rida teenuseid, mida ei suuda osutada nii erasektor kui ka avalik sektor, ja see on üks nendest. Et selle teenusega on seotud nii palju riske. Et ükskõik, kuidas me seda püüame korralda, et see on lihtsalt ohtlik. Ja tuleb siis arvestada sellega, et seda teenust kahjuks ei ole lähikuudel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Mul on sihuke küsimus, siin linnakodanik küsib. Et täiskasvanute käsitööringid, nende juhendajatega lõpetati ... Pean seda küsima. Ma arvan, et ma tean vastust juba ette. Et nendega lõpetati lepingud ära. Et kas siis, kui kriis on läbi, et nendega taastatakse ikka? Et kas see suund on olnud linnale nagu ... kuidas ma ütleksin - vastuvõetav? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. No muidugi mul oleks kõige lihtsam praegu vastata, et jah, kui kriis lõpeb, et kõik, mida varem me pakkusime, me taastame. Aga ma vastan ausalt. Ma ei tea, kas meil on selleks ajaks nii palju ressurssi, et ka seda teenust pakkuda. Ma tahan väga loota. Aga me siin koos teiega hakkame igalt poolt kulusid lõikama ja ma ei tea kõik need kohad, kust me saame seda teha ja kui palju. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et ma arvan, et viimase küsimusena ma siis täna vähemalt selle punkti juures küsin Teilt. Et kuidas läheb ettevõtjatega, suhtlus ettevõtlusorganisatsioonide ja vabatahtlikega? Et ma vaatan, et Delfi on ... Ekspress Meedia on käivitanud sellise üsna tänuväärse ja positiivse projekti "Seljad kokku", kus ta linnaga koos otsib vabatahtlikke ja kutsub inimesi üles vabatahtlikult märku andma. Minu meelest see on väga kihvt ja äge plaan. Kas meile on juba tulnud linnale sealt abipakkumisi ja kuidas Te seda poolt hindate, vabatahtlikkust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No mina muidugi lähtun sellest, et me seda otse kureerima ei hakka ehk siis me ei hakka vabatahtlikke kureerima. Me hakkame korraldama koostööd vabatahtlike organisatsioonidega. Aga ise me vabatahtlikega ei hakka tegelema. See süsteemselt võib-olla ei oleks väga õige. Et nagu ma ütlesin, et meil on erinevate organisatsioonidega juba eelkokkulepped olemas ja Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tegeleb nende organisatsioonidega, kes suudavad meid aidata toitu laiali viia, kui see vajadus hakkab kasvama. Ja see hakkab kasvama. On Toidupangaga tehtud juba eelkokkulepe. Sest üks asi on laiali viia toitu, mille eest abivajaja maksab, ja teine asi on siis juba laiali viia toitu nendele, kes ei suuda selle eest maksta. Et see on juba teine süsteem. Ehk siis need eelkokkulepped on juba olemas. Ja nojah, ja Delfiga meil on ka nagu koostöö. Et me siis toetame seda platvormi ja hakkame seda ka rahaliselt toetama. Et see on siis ... see on meie praegune tegevus. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Linn on kehtestanud viirusega võitlemiseks mitmeid piiranguid, puudutagu need siis ettevõtlustegevust või mänguväljakuid või muid. Kas Te olete seadnud ka mingisuguseid kriteeriumeid selle tarvis, millisel juhul on plaanis milliseid piiranguid lõdvendada? Ehk siis selleks, et inimesed ja sealhulgas ettevõtjad saaksid prognoosida, millal võiks oodata olukorra normaliseerumist, siis kas Te olete mingisuguseid verstaposte või märke selles osas kavandanud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! See on tegelikult väga õige küsimus. Kolm või juba neli nädalat tagasi ... Ma ausalt öeldes juba ei mäleta, see aeg lendab nii kiiresti. Aga ma mäletan, miks ma seda küsimust Terviseametile esitasin. Ma esitasin seda siis, kui me kutsusime Terviseameti esindajad enda juurde, ja siis haigete arv oli mingi kolm, neli, viis, midagi sellist. Et kuni kümme. Ja siis ma ütlesin, et vaadake, omavalitsus vajab kindlaid stsenaariume, et mida me peame juba praegu ette valmistama ja mida me hakkame tegema ühe, teise, kolmanda stsenaariumi puhul. Ja siis mulle näidati sellise dokumendi, kus oli siis stsenaarium number 1 - 1–10 haigeid inimesi. Stsenaarium number 2 - 10–100. Kolm - kuni 1000 ja neljas 1000+. Ja veel see oli kas kuu aega tagasi või ... kuu aega tagasi, ma arvan. Jah, juba kuu aega tagasi. Ja siis oli selline arusaam, et see esimene stsenaarium on juba käivitatud ja selle stsenaariumi kohta oli 4–5 lauset. Ja nüüd tõenäoliselt tuleb ka teine 10–100. Kõik ülejäänud, see on puhas teooria. Et tõenäoliselt seda ei tule. Ja siis ma ütlesin "aga no isegi, kui see ei tule" ... Mina küll juba kuu aega tagasi arvasin, et me peame lähtuma sellest stsenaariumist, mis on 1000+. Aga ikkagi see ei ole ju nii, et kui kukub see 100+ või 1000+, siis tuleb meile mingi ümbrik ja siis me hakkame tegutsema. Me ju praegu peame midagi ette valmistama. Ja siis ma erinevat moodi püüdsin seda aru saada või paluda ja siis ma mingi hetk sain aru, et tegelt seda ei ole. Et ei ole mingit instruktsiooni, et kuidas peab käituma omavalitsus ühe, teise või kolmanda stsenaariumi puhul. Et kõik meetmed, mida me praegu rakendame, me rakendame lähtuvalt mingite enda arusaamisest. Ja lähtuvalt sellest rääkida mingist tulevikustsenaariumist, mis oleks jällegi väga õige, on, ma kardan, vist väga vara, sest sellist arusaamist lihtsalt ei ole. Et praegu me ei suuda praeguse olukorra puhul lahti kirjutada kindla protokolli. Et operatiivne protokoll ei ole päris minu arvates valmis. Aga rääkida sellest, et kuidas me hakkame tasapisi sellest välja tulema, peaks olema. No seda ei ole. See on see reaalsus.
Aga ma Teile pakun nagu mõelda selle peale sellisel viisil, nagu mina mõtlesin selle peale. Praegu meil on kriisiolukorra teine nädal. Meil on juba mitusada haigeid inimesi ja me saame aru, et me jõuame tipuni veel 2–3 nädala pärast. Ja siis küsimus on selles, kas see hakkab kasvama veel või me suudame seda pidurdada 2–3 nädala pärast, ja kui kaua kestab see horisontaalne periood, ja siis see läheb tasapisi alla. Aga kui me alustasime piirangutega juba siis, kui oli haigete arv väiksem, siis me peame aru saama, et see alla ju läheb palju aeglasem. Ja siis isegi, kui arv on väiksem, siis see arv on mingi hetk jätkuvalt püsiv, ja ka siis me peame neid piiranguid hoidma. Ehk siis juba praegu me saame aru, et see kõige ... Ja see on muidugi selline võib-olla natuke primitiivne loogika. Et see periood on vähemalt kaks ja pool kuud. Ja tegelikult see on minu arvates selline optimistlik stsenaarium. See on optimistlik stsenaarium. Aga ma väga tahan loota, et võib-olla ma eksin. Et võib-olla ongi nii, et kuu aega ülesse, kuu aega alla ja siis me oleme sellest väljunud. Et ma arvan tõepoolest, et praegu on vara rääkida sellest, kuidas me hakkame neid piiranguid lõdvendama või loobuma nendest. Et praegu me peame mõtlema kontsentreeritult selle peale, mida me teeme tipp-perioodil, kui haigete arv on maksimaalne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja viies küsimus Anto Liivatilt. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! See kõik, millega me silmitsi seisame, on uudne ja keerukas, ma usun, kõigi jaoks. Selge, et Teie linnapeana ja linnavalitsus kannab esmast vastutust linnaelu igapäevase operatiivse juhtimise eest ja peab olema suuteline ning võimeline vajadusel ka väga kiiresti reageerima. Mida Te selles olukorras ootate linnavolikogult ja opositsiooni fraktsioonidelt? Kuidas me saame Teile abiks olla?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No me sellest eelmine kord juba rääkisime. Tegelikult ma lähtun sellest, et isegi, kui need mõtted, mis siin saalis kõlavad, on juba rakendatud või neid ei ole võimalik rakendada, ikkagi on tähtis minu jaoks seda kuulda. Minu jaoks on tähtis teiega neid teemasid arutada, sest selle arutelu käigus tekivad uued mõttekäigud, ütleme nii. Et see foon on vajalik selleks, et esiteks tajuda seda tagasisidet ja teiseks selleks, et oleks lisa sellist ajuressurssi, et tekiks uued mõtted, kui ma oskan nagu seletada, mida ma silmas pean. Et seda tausta, seda ressurssi on selleks vaja. Isegi, kui siin midagi väga konkreetset ei tule välja, aga iseenesest see annab tihti hoogu, et edasi mõelda ja mõtteid arendada. Ainuke asi. Et võib juhtuda nii, et lähiajal meil võib see võimalus kaduda. Et ma ei tea, kuidas me edaspidi nende volikogu istungiga saame edasi minna. Et võib juhtuda nii, et paari nädala pärast on juba hoopis teine olukord. Aga ma tänan selle võimaluse eest teiega seda olukorda arutada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale ülevaate eest, kolleegidele asjalike küsimuste eest! Siin me läbirääkimisi ei ava ja võtame informatsiooni teadmiseks.
17:30 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME40 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga 2. ME40 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 2. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga". Linnapea ja linnavalitsus on väga paljud head meetmed välja käinud. Nüüd on ka linnavolikogu liikmetel võimalus need heaks kiita. Ja selles päevakorrapunktis saab sõna taas linnapea. Palun, Mihhail Kõlvart!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees! Linnavalitsus on esitanud linnavolikogule määruse eelnõu linnavolikogu õigusaktide muutmiseks seoses eriolukorraga. Ja eelnõus tehakse eriolukorra tõttu ettepanek muuta järgmisi linnavolikogu määrusi. Esimene määrus on koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr. Ja määruse muudatuse kohaselt vabastatakse lasteaialaste vanemad lasteaia kohatasu maksmise kohustusest 16. märtsist. Praegu on määruses kuni 30. aprillini. Aga ma teen ettepaneku, mis on ka olnud arutelus, et see sõnastus tuleb teine, et "kuni järgmise otsuseni".
Ja teine siis määrus on seotud, puudutab tasuta sõidu õigust. Et me teeme ettepaneku kehtestada linna ühistranspordis sõidusoodustusena kõigile sõitjatele tasuta sõidu õigus alates 16. märtsist kuni vabariigi valitsuse kehtestatud eriolukorra lõppemiseni.
Nii! Ja tegelikult mul on siin veel terve rida muudatusettepanekuid, mida ma siis samamoodi sõnastan. Kas ma loen ette kõik ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
... need muudatusettepanekud või see on jagatud ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See on kõikidele jagatud, kuid me võime rääkida printsiibist. Et kõikidel on see tekstina olemas.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Räägime siis printsiipidest. Et kõigepealt see, mis puudutab munitsipaallasteaia kohatasu kompenseerimist, no see on lihtne ja arusaadav. Et lihtsalt arveid linn vanematele välja ei saada ja sõltumata sellest, kas lapsed praegu käivad või ei käi, vanemad selle eest ei maksa. See on üks põhimõte.
Mis puudutab eralasteaia lapsi - lugupeetud Mart Kallas ka rääkis sellest eelmisel nädalal -, siis lubasime, et me tuleme välja siis konkreetse ettepanekuga, kuidas me seda lahendame. Ja meie ettepanek on selline, et eralasteaedade puhul me siis seda kompenseerime otse vanematele. Et kuna eralasteaedade puhul me ei tea, kas nad hakkavad töötama, kas nad ei hakka töötama, kas nad vähendavad seda tasu, kas see tasu hakkab sõltuma sellest, kas käib laps kohal või ei käi ... No siin on terve rida asju, mida eralasteaedade puhul reguleerida ei ole võimalik. Aga kuna lähenemine on ühtne või võrdne, et eralasteaedade puhul samamoodi, kui lapsevanem näitab, et ta maksis eralasteaia eest arve, siis ta saab kompensatsiooni needsamad 71 eurot. Ja me lähtume sellest, et ka eralasteaed niikuinii saab ka pearaha, needsamad 187 eurot, mida saavad ka, ütleme nii, munitsipaallasteaiad. Ehk siis see on seesama pearahasüsteem.
Nüüd lastehoid. No tegelikult me arutasime, kas lastehoid on ka antud juhul aktsepteeritav või mitte. Tegelikult otsustasime, et sisuliselt teenus on tihti sama nii eralastehoiu kui ka eralasteaia puhul. Ehk siis ka meede on sama. Et arve ... Lastehoiu puhul, nagu me teame, ka varem lapsevanem sai osalist katet, toetust. Aga nüüd ... Ehk siis see raha on täiendav raha. See ei ole selle raha sees, vaid see on täiendav veel 71 eurot. Ehk siis ma arvan, et sellega me suudame tagada võrdset kohtlemist. Et see siis, mis puudutab kohatasu.
Ja nüüd lähtuvalt sellest, mida me siis menetluse jooksul arutasime ka opositsiooni esindajatega ja konkreetsemalt ka Kristen Michaliga, et me muudame siis sõnastust sellisel viisil, et need siis põhimõtted kehtivad mitte aprilli lõpuni, vaid niikaua, kui me ei võta vastu teist otsust. Et tõenäoliselt ma arvan, et me juba praegu vist võime läheneda sellest, et see on mai lõpuni. Aga no pärast me seda ei hakka juba pakkuma. Siis on suvine aeg ja siis on teine olukord ja eelarve olukord on ka teine tõenäoliselt. Jah. Aga me saame seda juba siis siin volikogu saalis ka arutada, et kuidas me läheneme. Et need on siis põhimõtted. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Ja mõned küsimused ka volikogu saalist. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et mul on hea meel, et Te võtsite ja linnavalitsus võttis arvestada seda ettepanekut, et ei ole seda mõistlik panna 30. aprill, vaid tegelikult kuni uue otsuseni. Sest nagu Te ise ütlesite, see kriis võib kesta pikemalt ja majanduslikud raskused inimestel samamoodi, mistõttu lastega peredele lasteaia kohatasu kaotamine ehkki põhjus on niru - kriis -, on kindlasti suureks kergenduseks.
Nüüd ma küsin täpsustust korra. Et Te olete lisanud ka selle eralasteasutuste ja lastehoiu juurde ja Teie sõnastus oli tegelikult see, et vanemad siis esitavad selle tšeki või n-ö kuluarve. Kuidas see mehhanism välja hakkab nägema? Kuhu vanemad pöörduma peaksid, et nad teaksid, kuidas see süsteem toimib? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nojah. Aitäh! Et see mehhanism töötab juba lastehoiu puhul. Ehk siis samal viisil, et lihtsalt see summa on suurem võrreldes sellega, mis on see tavaolukord. Sama mehhanismi alusel saavad ka pöörduda lapsevanemad eralasteaia puhul. Ehk siis, kui nende laps käib eralasteaias, mitte kasutab lapsehoiuteenust. Aga eralasteaia puhul pöörduvad siis lapsevanemad Haridusameti poole. Et meil lasteaiad, eralasteaiad on Haridusameti valdkonnas, haldusalas ja lapsehoid on sotsiaalvaldkonnas. Ja sotsiaalvaldkonnas on see süsteem olemas. Haridusametis seda süsteemi tuleb ajutiselt luua.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, hea linnapea! Selline küsimus. Et oluline oleks muidugi teada. Et kui palju meil praegu reaalselt lapsi lasteaias käib? Ja kas on ka selliseid lasteaedu, kus ei ole üldse lapsi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Täna me lähtume sellest, et kõik lasteaiad on avatud, isegi siis, kui reaalselt seal lapsi ei ole. Aga on eraldatud konkreetsed rühmad ja on valvel siis õpetajad, kes on valmis lapsi vastu võtta.
Nagu ma ütlesin, on 1300 last vist eile olnud Tallinna lasteaedades. Jah, 1300 last on eile olnud Tallinna lasteaedades. Kokku meil on Tallinna lasteaedades 22 000 – 23 000, midagi sellist. Et lapsi on vähe. Aga kui Te küsite minu arvamust, et mina arvan, et jätkuvalt me ei hakka lapsi kokku viima erinevatest lasteaedadest. Erinevates rühmades küll, aga erinevates lasteaedades mitte. Ja niikaua, kui ei ole nagu teist otsust vabariigi valitsuse poolt, me töötame samas režiimis.
Ja meil on siis ette valmistatud see teine stsenaarium, kui on avatud ainult valverühmad, valvelasteaiad. Ja paralleelselt me, nädala lõpuks me vist peame saama ka operatiivteenistuste poolt ehk siis päästjate, meditsiini valdkonna töötajate ja siis politsei töötajate poolt ... mitte töötajate poolt, vaid ametite poolt informatsiooni, missugust ... kui suur see maht on, mida nad vajavad selleks, et luua juba praegu tänase stsenaariumi puhul valvelasteaiad, kuhu saaks tuua mitte ainult lasteaiaeas lapsi, vaid ka vanemaid lapsi ehk siis algkoolieas lapsi ja kus see teenus oleks osutatud ka 24/7 ehk siis ööpäevaringselt, kuna need inimesed on praegu seotud kriisi lahendamisega ja siis töötavadki ööpäevaringselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea linnapea! Et võib-olla sellest mitte täpselt selle eelnõuga, aga samast valdkonnast. Et ka meile tuli erahuvikoolide pöördumine täna nagu Teilegi. Et äkki Te kirjeldate, kuidas on plaanid neid toetada? Sest spordiklubidest ja huvikoolidest me põgusalt vist rääkisime, aga erahuvikoolidest ei ole. Et kirjeldage äkki seda, et mis see plaan on ja mis on lähituleviku plaanid neile.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Nojah. Mis puudutab munitsipaalhuvikoole, no see süsteem on arusaadav. Et nii palju, kui on võimalik interneti kaudu seda teenust osutada, munitsipaalhuvikoolid seda teenust osutavad. Maksta selle eest ei ole vaja. No munitsipaalasutused loomulikult saavad ka kriisiolukorras ehk siis majanduskriisi olukorras kuidagi hakkama, kuna nemad saavad raha linnaeelarvest. Et me siin eelmisel aastal hakkasime üles ehitama ka erahuvikoolide toetamise süsteemi, tasapisi hakkasime seda arendama. Ja kui me leiame võimaluse erahuvikoole toetada, siis me tõenäoliselt võtame seda süsteemi aluseks, mida me juba lõime. Ma vist juba praegu pean ütlema, et see on probleemne küsimus ja praegu mul kindlasti vastust ei ole. Et ma praegu kindlasti ei ole võimeline lubada, et me 100%-lt leiame võimaluse erahuvikoole toetada. See, millega saab praegu arvestada, on see süsteem, mis oli juba loodud eelmisel aastal. Võtame seda aluseks ja vaatame, mis annab täiendavalt teha. Aga jah, siin väga palju lootusi, ma kardan, et ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale ettekande eest! Küsimused on ammendunud. Nüüd kuulame ära kaasettekande. Selle teeb rahanduskomisjoni poolt Kristen Michal. Palun!
Kaasettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Hea linnapea ja abilinnapea ja linnasekretär ja kõik miljonid kuulajad!
Et rahanduskomisjon, mis siis on volikogus nüüd ajutiselt sellesse n-ö superkomisjoni staatusesse tõstetud, arutas seda. Ja nagu protokoll ütleb, koosolekul osales, elektroonilisena küll, koosolekul osales 14 komisjoni liiget ja volikogu liikmetest 16-st 12. Seega komisjon on otsustusvõimeline. Toimus pikk arutelu. Otsustati seda toetada.
Isiklikult ütlen, et mul on hea meel, et linnapea, linnavalitsus võtsid arvestada neid ettepanekuid, mida seal esitati, kaasa arvatud ka minu ettepanekud, mis puudutab selle lõpptähtaja äratõstmist. Sest nagu linnapea ka kirjeldas, meil ei ole õrna aimugi, kui kaua see kriis täpselt kestab ja milliste mõjudega see inimestele on, kaasa arvatud lastega peredele.
Nii et kokkuvõttes jõuti järeldusele, et tegemist on mõistliku algatusega ja ilmselt tuleb meil selles selliseid samme astuda küll ja veel. Nii et soovime kõigile jõudu! Ja eelnõu leidis toetust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale küsimiste soovi ma hetkel ei näe. Suur tänu!
Protseduuri järgi saan nüüd avada läbirääkimised, juhul kui keegi soovib sõna. Seda sõnasoovi tõenäoliselt ei ole. Ja kui eelnõu esitaja lõppsõna ei soovi, saame vaadata läbi muudatusettepanekud. Linnapea kirjeldas neid väga põhjalikult. Need on kõikidele volikogu liikmetele laiali jagatud. Ja küsin siinkohal üle. Kas keegi soovib nende osas hääletamist? Hääletamissoovi ei näe.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu koos linnapea esitatud muudatusettepanekutega "Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine seoses eriolukorraga". Määruse eelnõu number 40. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Määruse eelnõu poolt on kõik kohalolevad 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja sellega on see otsus vastu võetud!
17:47 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME39 Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ osaline peatamine 3. ME39 Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ osaline peatamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 3. päevakorrapunktis annan juhtimise üle aseesimees Mart Luigele!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Austatud volikogu! Jätkame siis järgmise punktiga, 3. päevakorrapunktiga "Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ osaline peatamine", ME39. Ja sõna ettekandeks saab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Palun!
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh, austatud volikogu eesistuja, volikogu liikmed saalis ja kodudes! Antud eelnõu käsitleb siis linnavolikogu esiesimehele ja aseesimehele, juhul kui need on palgalised ametikohad või üks neist, ja linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra muutmist. Ehk teisisõnu on ette nähtud, et 1. aprillist sel aastal tõuseks nende inimeste, nende töökohtade ametipalk 1,08 korrutise järgi ehk 8%. Absoluutarvudes oleks see siis volikogu esimehel ja linnapeal 488 eurot ja abilinnapeadel siis 416 eurot. Arvestades seda olukorda, millest äsja linnapea rääkis, on linnapea, linnavalitsuse liikmed ja volikogu esimees ühise otsuse teinud, et nende ettepanek volikogule on see palgatõus peatada ja kehtestada nii, et kuni uue volikogu sellekohase otsuseni seda palgatõusu, mis 1. aprillist oleks pidanud olema, ei toimu. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei, küsimusi ei tundu olevat. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Nüüd loen ette rahanduskomisjoni seisukoha antud eelnõu kohta. Haruldane üksmeel oli meil siin. Hääletustulemustega 13 liiget poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid ei olnud, otsustas rahanduskomisjon toetada eelnõu.
Kas mulle on küsimusi? Mulle küsimusi ei tundu olevat.
Avan nüüd läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Keegi kohalolijatest sõna ei soovi. Eelnõu ettekandja lõppsõnaga soovib esineda? Ei soovi. Kena.
Ja nüüd vaatame ... Aga siin ei ole muudatusettepanekuid. Ei ole jah.
Nii! Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 21. veebruari 2013 määruse nr 12 „Tallinna Linnavolikogu esimehele ja aseesimehele ning Tallinna Linnavalitsuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord“ osaline peatamine", ME39. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Kõik kohal viibivad volinikud on hääletanud poolt ehk 5 poolthäält, vastu ja erapooletuid hääli ei ole. Sellega on määrus vastu võetud!
17:52 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE37 Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Helsinki-Tallinn Euregio 4. OE37 Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Helsinki-Tallinn Euregio
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 4. päevakorrapunkt "Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Helsinki-Tallinn Euregio". Otsuse eelnõu kannab numbrit 37. Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale on ka küsimusi. Kristen Michal, palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees ja head volikogu liikmed! Ja inimesed helesiniste ekraanide taga! Vaatamata keerulisele olukorrale riigis peame me oma tavaeluga ka tegelema. Ja võib-olla ongi hea hetk siis ka vaadata üle, kus ja mis, mis asjaoludel me osaleme. Nimelt Mittetulundusühing Tallinn-Helsinki Euregio sai asutatud 2003. aastal õilsatel eesmärkidel. Seal oli neli asutajat: Tallinna linn, Uusimaa Liit, Helsingi linn ja Harju Maavalitsus. Plaan oli hea arendada: erinevaid üle lahe koostööprojekte, alustades kaksiklinna ideest, linnaplaneerimisest kuni Helsingi-Tallinna tunneli analüüsideni.
Aeg on teinud oma töö. Tänaseks on sellest mittetulundusühingust lahkunud sisuliselt kolm osapoolt ehk Uusimaa Liit ja Helsingi. Ja Harju Maavalitsust ei ole enam isegi olemas sellisel moel. On olemas Harju Omavalitsuste Liit. Ja selle tõttu teeb Tallinna Linnavalitsus ettepaneku sellisel kujul selle mittetulundusühingu tegevus lõpetada ja anda Toomas Sepale, linnasekretärile volitus linna nimel siis alla kirjutama selle mittetulundusühingu lõpetamise dokumentidele, sest oma sisulise tegevuse on ta minetanud. Mõningad rahalised vahendid, mis seal veel alles on, kui on, siis jagatakse lõpetamise käigus laiali ja saame selle asjaga ühele poole. Ehk seda kunstlikku keha ei ole meil mõtet endaga kaasa lohistada. Aitäh!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et kuna Te juba mainisite tunnelit, siis tunnel on justkui, kuidagi minu südameasi. Et see Euregio on muidugi ... ma saan aru, et seal on osapooled läinud ja aeg on muutunud, eks. See on kõik arusaadav. Mis Te arvate, kas me võiks ühel päeval, ütleme, kui see kriis taandub ja majanduses on vaja jälle häid sõnumeid, võiks jõuda tegelikult mingisuguse ühise toimetamiseni Helsingiga ja kaasnevate omavalitsustega, ka tunneliga võib-olla sarnase isegi projektideni? Mis Te arvate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
See on tõeliselt hea küsimus, hea volikogu liige! Ehk tegelikult ka see Euregio lõpetamine on ju peaasjalikult seotud sellega, et see meie unelm sellest Helsingi kaksiklinnast, Tallinn-Helsingi kaksiklinnast on olnud rohkem võib-olla isegi meie unelm. Ehk sellesama mittetulundusühingu probleemid ka üsna paljus ikkagi nagu järjest eskaleerusid tänu sellele, et teine pool ei olnud väga rahul sellega, et see juhtimine toimub kuidagi Eestist ja et see büroo on Eestis ja et kuidas saab nii olla, et Eesti midagi juhib. Vahepeal meil oli isegi väga selge sõnum näiteks Helsingi poolt ka see, et isegi meie kõige elementaarsemat koostööd nagu ühine piletisüsteem ei ole võimalik ellu viia. Täna siiski on linnapea abiga jõutud vist ... või linnapeade kohtumisel jõutud siiski selleni, et selle ühise piletisüsteemiga viisil või teisel edasi minnakse. Me loomulikult suhtleme omavahel ja kõik on justkui hästi.
Aga nüüd, vastates konkreetselt küsimusele ka tunneli osas, mina olen isiklikult, ma arvan, osalenud umbes neljal–viiel erineva Hiina päritolu seltskonna ja siis erinevate investorite koosolekutel, kes kõik tahaksid seda Tallinna-Helsingi tunnelit ehitada, siis eelkõige baseerudes erakapitalile. Küsides otse Helsingi linnapealt ühel suurel arhitektuurimessil, sain taga vabalt rääkida pikema aja jooksul. Ja ta ütles, et Soome pool on küll seisukohal, et kui seda justkui nagu riigid ja linnad ei tee, siis Aasia erakapitali baasilt seda teha ei kannata. Ja välispoliitilised analüüsid näitavad, et tegelikult seal on tõesti teatud riske. Ja selle tõttu mina julgeksin täna küll tõsiselt kahelda selles, kas meil eriti nüüd muutunud olukorras, kus me ju ei tea täna väga täpselt peale Brexiti, et kas meie peale kõike seda, mis praegu toimub, kus riigid selgelt rakendavad protektsionistlikku poliitikat, sulgevad piire ja Euroopa Liit on päris hädas kohati meie ühise toimimise tagamisel ...
Et praeguses keerulises olukorras mulle tundub, et see tunneli teema igal juhul lükkub ajas edasi. Ja võib-olla ta kunagi tõepoolest tuleb. Ega ma ju ei ütlegi, et ta oleks halb asi. Aga küsimus on selles, et me peame oma elus tegema mõistlikke otsuseid. Ja mulle vägisi tundub, et võttes aluseks kogu seda kaubaliikumise logistikat ja maailma haavatavust ... Et ma olen iseendalt küsinud, kui korra lüüriliseks minna, et kui suur konteinerlaev selle ära sulanud Arktika kaudu pääseb Põhjamerele, miks ta peaks ennast kuskile Helsingi või, parandan, Soome põhjaosas või Norras tühjaks laadima ja siis rongiga need konteinerid Euroopassse saatma, kui tal on võimalik sõita sealt ümber Norra ja olla Euroopa suurtes sadamates. Et kas seda kaubavoogu ikka nii palju on, kui me loodame seda ka selle tunneli abiga siis efektiivsemalt nagu edasi lükata või edasi liigutada? Aga kahel pool lahte, kui me võtame Balti ruumi tervikuna, on 6 miljonit ja Soome 5 miljonit. 11 miljonile tunnelit ehitada, ütleme nii, et ma ei ütle, et ei ole võimalik. Loomulikult on võimalik. Aga Inglismaa-Prantsuse vaheline tunnel, mis on peaaegu poole lühem ja kus ühel pool on 60 miljonit ja teisel pool 50 miljonit inimest, on ka minu arust kolm korda pankrotis käinud. Et nii ja naa. Ei tea.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! Et Te kaotate ikka usu ja lootuse kuidagi kergesti. Ärge kaotage, olge kindlameelsem. Et esiteks tunneliga mina arvan, et on tõenäoline segarahastus. Seda esiteks. Teiseks. Vähemalt üle-eelmiste majandusministrite ajal oli Soomega klapp väga hea, väga hea. Kõikide lepingute ja memorandumite põhjalt on tegelikult tänaseks need uuringud ka tunnelile sündinud. Nii et kui ma küsimuse vormis seda sõnastaksin, siis pigem niimoodi. Et kas Te usute, et ühel hetkel majandus ja ühiskonnad vajavad uut lootust kaubavahetusele, ühendustele ja projektile, mis 5–10 aastat annaks infrastruktuuri ehituses siin tööd? Ja selleks võib olla tunnel. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei, loomulikult. Ega ma ei ole kindlasti mitte see inimene, kes on kuidagiviisi kapseldumise või seisaku või mille iganes pooldaja. Ma igal juhul usun helgesse tulevikku ja maailm läheb järjest ilusamaks ja paremaks. Uued tehnoloogiad aitavad meid elus palju edasi ja selles osas ma loomulikult pessimist ei ole. Ma olen lihtsalt raamatupidaja. Et kui ma reaalses olukorras numbreid loen, siis võib-olla sellel hetkel kaugesse tulevikku vaatamine on kergelt keeruline. Et peaks täna kuidagi hakkama saama.
Aga ei, loomulikult ma usun. See oleks äge, kui see tunnel oleks. Ma absoluutselt ei vaidle sellele vastu. Ja samas ma ilmselt sõidaks üle korra ka laevaga Helsingisse. Ehk see on ka meie majanduse üks suur osa. Eriti Tallinnal on selles osas ju ... vähemalt veel mõni aeg tagasi meil olid suured ootused, lootused ja plaanid, et meie normaalse Põhjala pealinnana saame ka endale oma sadama, saame olla uhked, sama uhked nagu Helsingi ja Stockholm, ja väga selgelt see kõik terendas. Aga võta näpust. Kahe nädalaga on olukord muutunud kardinaalselt ja tänu sellele andke siis andeks, hea Kristen Michal, mulle see kerge pessimism hetkel. Aga ma loodan. Loomulikult ma usun, et tulevik on ilus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Kuna Jan Vapaavuoriga vestlusest oli siin korra juttu, siis ma tahtsin sellel sõnasabast lihtsalt kinni võtta. Et kui oli Helsingi linnapeaga sellest juttu, et kas tema jaoks või siis Helsingi linnavalitsuse jaoks on see probleem selle kapitali päritolus ja selles viisis, kuidas Vesterbacka seda asja ajab? Või ta põhimõtteliselt ei toeta tunneli ideed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei no, mina sain temaga suhtlusest ... Et kes olen nüüd mina? Et see oli meil selles mõttes ju selline, nagu öeldakse, vaba vestlus. Et ma lihtsalt küsisin ise ausalt ja otse, et kuidas peaks Tallinna Linnavalitsus suhtuma Vesterbacka ja tema erinevate investorite käikudesse Eestisse, kus ta suutis korraldada ju väga palju erinevaid koosolekuid ja mida iganes. Ehk selles mõttes nagu ühiskonna jaoks ta siin vägagi selgelt nagu kõlas. Ja siis ma küsisin Helsingi linnapea käest nagu otse, et kuidas me peaksime suhtuma. Ja ta ütles, et ärge seda nagu ülearu tõsiselt võtke. Et kui me midagi teeme, siis me teeme seda tõepoolest nagu riikide ja linnade vahelise projektina. Et ta läheks nagu 100% selles mõttes erasektorile, seda Soome poolt, vähemalt sellel hetkel, sest on tänaseks ju kaks aastat jumala abiga möödas, et Soome pool on nagu selgelt sellel seisukohal.
Minule ka meeldivad kiired lahendused. Ja kes te mind isiklikult tunnete, teate, et ma olen selline kuum eestlane. Mina mõtlesin ka, et annaks Vesterbackale selle tunneliotsa kätte ja järgmine aasta on kopad maas ja kahe aasta pärast sõidame, eks ju. Et ega siis midagi tegelt progressi vastu ei ole. Et Viimsis lähme maha ja tuleme sealt Helsingist välja. Kaks saart - 200 000 inimest. Jumala äge! Aga see tähendab seda, et võib-olla me peame kaks tunnelit tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, hea abilinnapea! Et kui me nihukese huvitava teema juurde tulime juba, siis ma küsin. Et kuhu me need hiinlased elama paneme siin? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Oot .... Ma ei kuulnud.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Kuhu me need hiinlased .... elama paneme siin? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei no küsimus on selles, et kui korraks nagu selle ... Tehisaarte projekt on ju nende tunnelite selge nagu päraldis. Ehk selles mõttes selle tunneli tehnoloogilises lahenduses tekib ju peaaegu et meie poole ja keset merd ja Soome poole kolm uut suurt tehissaart, millest ...
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kaks või kolm.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Kaks saart.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kaks jah vist oli jah. Ehk kokku siis hakkaks seal elama kuni 200 000 inimest. Et küsimus ongi selles, et mina ka ju oma raamatupidaja ajuga küsin, et kust nad siis tulevad. Et Võrus nii palju ei ole, noh, ja Nabatunturis ka enam nii palju ei ole. Et kes nad siis on? Et see küsimus vaieldamatult tekib. Ja tegelikult Konservatiivse Rahvaerakonna täiesti mõistetav küsimus, et kes seal elama hakkavad. Et kindlasti ei saa need olla eesti või soome keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Ja kas sellist Talsingit me tahame? Selles ma ei ole väga kindel.
Aga aitäh selle küsimuse eest! See on väga tõsine tähelepanu juhtimine. Ehk luues juurde uusi võimalusi, peab alati küsima, kelle jaoks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Aga seda küsimust enam volikogu liikmed hetkel, tundub, et küsida ei soovi. Suur tänu abilinnapeale!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuulame ära ka kaasettekande rahanduskomisjonis toimunud arutelude kohta. Palun Mart Luik!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Nii, aitäh! Lugupeetud volikogu! Jutt oli meil konkreetne ja lühike. Häältega 14 poolt, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid samuti ei olnud, otsustati seda ettepanekut toetada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Küsimusi Teile kolleegidel ei ole.
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtu soove ei näe. Ja kui eelnõu esitaja lõppsõna ei soovi, saame lõpphääletuse juurde asuda.
Head kolleegid! Panen teie ette hääletusele "Tallinna linna osalemise lõpetamine Mittetulundusühingus Helsinki-Tallinn Euregio". See otsuse eelnõu kannab numbrit 37. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
18:05 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE32 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile 5. OE32 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
5. päevakorrapunkt "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Betina Beškina. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh! Ma teen puhtaks siin, kui Teil pole midagi vastu. Seda peaks tegema tegelt igakord, kui keegi tuleb siia pulti.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jah. Nii! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Esitan linnavolikogu otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile". Tegemist on siis välisprojektiga. Ja antud linnavolikogu otsusega otsustatakse siis osaleda projektis ning antakse ka nõusolekud projekti kogueelarvega summas 81 630 eurot ning sealhulgas projekti omafinantseerimisega summas 12 244 eurot. Ning otsusega volitatakse Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorit alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele.
Projekti rakendusüksus on Sihtasutus Innove. Projekti kava on kooskõlastatud Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistusega. Ja Haabersti Klubimaja on Tallinna Vaimse Tervise Keskuse üksus, mis tegutseb tegevuskeskuse põhimõttel ning pakub erihoolekande teenuseid psüühilise erivajadustega inimestele. Hetkel on Haabersti Klubimaja ainus psüühikahäirega inimesi toetav kogukond Eestis, mis töötab rahvusvahelise klubimajade standardite järgi. Aga selle projekti raames tehakse ka riigi jaoks teenuse disaini, et riik saaks edasi arendada seda teenust. Ning projekti raames on kavas kaasata kuni 40 uut klubimaja liiget ning projekti kestvus on üks aasta. Palun teid antud eelnõu esitatud kujul toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Kas volikogu liikmed soovivad esitada ka küsimusi? Tundub, et seda soovi ei ole. Suur tänu!
Kaasettekande rahanduskomisjonis toimunud aruteludest saab nüüd teha Anto Liivat. Palun!
Kaasettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõud oma koosolekul 23. märtsil 4. päevakorrapunktina. Ja hääletustulemus peegeldas üksmeelset tahet nimetatud eelnõud toetada 14 poolthäälega. Ja sellest tulenevalt oli komisjon mõistagi ka kvooruminõude täitnud. Ma arvan, et tegemist on hea ja mõistliku, sealhulgas innovaatilise algatusega. Ja palun teil eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Võimalus esitada küsimusi ka kaasettekandjale ei leia väga suurt osavõtu soovi. Suur tänu!
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Seda soovi ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Kui seda ei ole, siis austatud kolleegid, panen teie lõpphääletusele määruse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Klubimaja mudeli riikliku teenuse väljatöötamine Eestis“, nõustumine omafinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Vaimse Tervise Keskuse direktorile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 5 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
18:10 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE38 Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „AI4Cities – linnade üleminek süsinikuneutraalsusele tehisintellekti abil“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile 6. OE38 Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „AI4Cities – linnade üleminek süsinikuneutraalsusele tehisintellekti abil“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „AI4Cities – linnade üleminek süsinikuneutraalsusele tehisintellekti abil“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile". Ja sõna saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, aitäh! Nagu ma juba täna ka olen öelnud, et vaatamata keerukusele läheb elu edasi. Antud eelnõu puhul linnavalitsus mõtles praktiliselt kaks nädalat. Et esimesel korral me ei söandanud seda vastu võtta, kuna olukord oli meie jaoks või, ütleme, muutunud olukord oli keeruline ja meil tekkis tunne, et kas praegu peab selliste asjade peale mõtlema. Aga siiski me oleme tänaseks selle otsuse vastu võtnud ja toonud selle teile volikokku.
Nimelt me räägime siis sellestsamast Horizon2020 projektis osalemisest, mis eelkõige selles osas projektist puudutab tulevikku vaatavaid liikuvusküsimusi. Linna omafinantseeringu osa on natukene üle 90 000 euro, mis tänases olukorras ei ole loomulikult väike raha. Aga kuna Tallinna osa kogu selles ligi üle 6-miljonilises projektis on umbes miljon eurot, millest ülejäänud 800 000 siis suurusjärguna kaetakse välisprojektide arvelt, siis me pidasime siiski õigeks selles projektis osaleda ja paluda selleks teie toetust. Sellepärast et erinevate liikuvusmudelite ja tulevikulinna vaatlemine liikuvuse võtmes ja süsinikuneutraalsuse saavutamise seisukohalt on ülioluline. Ja kuna siin osalevad erinevad Euroopa riigid - Taani, Norra, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland -, et meil ei ole mõtet sellest kõrvale jääda. Ja nii kehvasti meil ka ei lähe, et otsida ikkagi tulevikule paremaid alternatiive tarkade inimeste abiga. Ja on ettepanek siis selles projektis osaleda, selle projekti läbiviimine delegeerida linna finantsteenistusele ja siis eelkõige tema arenguosakonnale. Ja paluks selles projektis osalemise omafinantseeringu lubamiseks volikogu toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu!
Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb Kristen Michal. Palun!
Kaasettekanne - Kristen Michal Kristen Michal
Ja hea volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Hea abilinnapea, head külalised! Et seda punkti arutas taas kord rahanduskomisjon. Seal oli piisavalt komisjoni liikmeid, linnavolikogu 16-st 12. Komisjon oli otsustusvõimeline ja otsustas seda algatust, eelnõu toetada.
Võin öelda, et arutelus jõuti järeldusele, et tegemist on väga huvitava asjaga. Ja pikemas plaanis, nagu Aivar Riisalu siin ka rääkis, on ikkagi tegemist tuleviku projektiga, mille algatajad lootsid ja kirjeldasid meie küsimustele ka vastuseks seda, et ühel päeval me võiksimegi jõuda selleni, kus kogu linnaline liikuvus oleks tehisintellekti abil juhitud, linn oleks ökonoomsemalt majandatud, me kõik saaksime paremini liikuma. Ja ütleme nii, et see oleks kõik mugavam, puhtam ja ilusam. Ja nagu me arutasime, optimism on meie moraalne kohustus. Selle projektiga tuleb tegeleda. Me kindlasti toetame seda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur tänu!
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitajal lõppsõna esitamise soovi samuti ei ole.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „AI4Cities – linnade üleminek süsinikuneutraalsusele tehisintellekti abil“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 5 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:15 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE36 Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile 7. OE36 Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
7. päevakorrapunkt "Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Lugupeetud volikogu liikmed, kõik kohalolijad, volikogu esimees! Et tegu on siis sellise huvitava projektiga nagu CENTRINNO, kus me palume siis volikogult anda volitusi finantsdirektorile, et ta kirjutaks alla projektile, mis eeldab, et Tallinna linn saaks siis osaleda sellises huvitavas projektis, kus tegevuste keskmes on Kopli asum ja eelkõige siis Kopli vana kultuurimaja. Ja eesmärk on vastavalt siis sellele, mis on need kaasaegsed trendid, viia see piirkond ja eelkõige see maja siis nendesse uuematesse tendentsidesse, ütleme niimoodi, et sellest tuleks üks huvitav, kaasaegne ja moodne piirkond ja asutus. Kuna Kopli asum on siis sealkohal endine tööstuspiirkond ja maja aadressil Kopli 93 on tükk aega seisnud tühjana ja ei ole kasutuses, et siis kindlasti oleks vaja sellele uut elu kinkida.
Ja see projekt oleks selles mõttes tervitatav, kuna tegu on üleeuroopalise projektiga eelkõige. Ja siis me saame kasutada erinevate riikide, eelkõige siis selle projekti partnereid ja nende kogemusi selles tegevuses. Ja mis on võib-olla ka üks väga tähtis asjaolu, et selle kogueelarve, terve selle projekti "Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO" on 8,2 miljonit eurot. Tallinna projekt on siis summaga 56 250 eurot, millest välistoetus on 56 250 eurot ehk me ei pea ise linna rahaga selles osalema. Küll me saame osaleda siis oma kogemustega ja selleks on vaja siis seda lepingut allkirjastada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile on ka küsimusi. Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et projekt on väga hea ja mulle õudselt meeldib isegi see asi, et Kopli osakond ka korda saab. Aga nagu ma rahandusosakonnast või, tähendab, rahanduskomisjonis küsisin korra, ma küsin siin ka suure saali ees.
Et multikultuurne kogukond, kaasav. Et kas see peab olema nagu projektis sees, et see on nagu Euroopa poolt tulnud nagu kohustus, et see multikulti seal peab olema sees kindlasti? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et "multikultuurne" on täiesti normaalne sõna. Et mina siin küll probleemi ei näe. Seda enam, et kui me kasutame meie Euroopa partnerite kogemusi, siis kindlasti seal on ka teised kultuurid ja loomulikult see teatud mõttes tähendabki multikultuursust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Kuulasin Teid ja tõtt-öelda ega ma rahanduskomisjonis ka ei saanud lõpuni aru, et mis me selle 56 000 eest saame ja mis me tervikuna nagu selles projektis osalemise eest saame. Sest enamus ju nendest n-ö ümberkonverteeritavatest kinnisvaraobjektidest on kellegi omand. Et milline seal see linna roll üldse on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No konkreetselt Kopli 93 on ikkagi linna omand. Ja põhimõtteliselt ma arvan, et see lõpp-eesmärk on see, et meil on olemas selline esialgne projekt, mida me sellest majast eelkõige saame teha. Kuna niikuinii see maja kindlasti vajab uut elu ja me, ma arvan, oleksime niikuinii ühel hetkel hakanud sellega tegelema, siis, kui me saame selleks kasutada meie välispartnerite kogemusi ja huvitavaid mõtteid, siis ma arvan, et see aina lisab seda väärtust juurde. Seda enam, et me ise linnaeelarvest ei pea selle eest maksma. Nii et mina näen, et lõpplahendus n-ö nagu on siis seesama eelkõige selle maja projekt, kuidas siis see hakkab oma uues elus n-ö ... kuidas elu hakkab seal korraldatud olema. Ja teiseks loomulikult see Kopli piirkond tervikuna, et kuidas siis me näeme, et see areneb edasi, mitte ainult selle maja vaatevinklist, vaid üle-üldse siis, võttes arvesse seda, et see on endine tööstuspiirkond ja sinna lähiajal kolib siis vähemalt 2000 uut elanikku. Mis tähendab seda nagu, et sellest saab täiesti uus elamupiirkond.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et Te tõite, ütlesite, et positiivseid näiteid on multikultuursetest linnaosadest. Et minul on vastupidised andmed, et moodustavad getod ja nõukogu tsoonid ja seal nagu, ütleme, kaasamist nagu multikulti osas ei ole mingisugust. Et kus Te neid positiivseid näiteid olete näinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Noh, ega neid üle maailma on päris palju tegelikult. Ja ma ei tea. Kas esimene, mis tuleb pähe näiteks kohe, on siis see juudikvartal Prahas näiteks nagu, mis on hästi tuntud, ja sellised igasugused teised näited ka. Ja mõned riigid on üldse sellised, kus on kohe mitu kultuuri omavahel juba lõimunud ja siis palju igasuguseid kvartaleid ja igasuguseid hooneid, hoonekomplekse, kus tegelikult ongi mitu kultuuri samal ajal esindatud. Nii et ma arvan, et neid näiteid on küll ja küll.
Samas ma arvan, et üks meie eesmärkidest on see, et kunagi Kopli asum, näiteks 90-ndate alguses või 80-ndate lõpus isegi ei omanud väga head mainet. Ja ma arvan, et üks eesmärkidest ongi, et see maine oleks palju positiivsem. See juba on, aga ma arvan, et saab veelgi paremini minna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, hea abilinnapea! Kahtlemata Koplil on väga suur perspektiiv, eriti, kui me vaatame, kui tormiliselt on arenenud naaberpiirkond Kalamaja. Aga kas ma sain Teie eelmisest vastusest nüüd õigesti aru, et see tegelikult meie osalemine, Tallinna osalemine selles konkreetses rahvusvahelises projektis on seotud selle ühe tööstushoone kordategemisega ainult?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ütleme niimoodi, et jah, see on selles mõttes see primaarne eesmärk. Aga, nagu ma ütlesin oma eelmises vastuses, et me ei räägi ainult ühest majast või hoonest. Me räägime ikkagi piirkonnast tervikuna. Ja tegelikult selles seletuskirjas on seal päris detailselt kirjeldatud, et mis on need kõik tegevused, kohalikud tegevused, kunstialased koolitused, töötoad, linnaaiandus, kogukonna köök jne jne. Et selles mõttes ma arvan, et lisaks sellele hoonele me räägime ka ümbruskonnast ja Kopli asumist piirkonnana. Nii et saab näha nagu, et kuidas see viimane dokument, lõppdokument välja näeb. Aga selleni on veel aega, sest see projekt on arvestatud aastateks 2020-2024. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Tänan!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun kaasettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esindaja Mart Luige!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Nii! Austatud volikogu! Ka seda päevakorrapunkti arutas rahanduskomisjon oma pikal ja sisukal koosolekul 23. märtsil. Ja otsustati järgmiselt: et hääletustulemusega 14 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, otsustati toetada eelnõud esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale küsimuste esitamise soovi kolleegidel ei ole.
Avan läbirääkimised, kui keegi sooviks sõna. Seda ka keegi ei soovi. Eelnõu esitaja lõppsõna soovi ei ole üles näidanud.
Seega, austatud volikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Vanade tööstusalade muutmine uuteks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks - CENTRINNO“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 5, vastu ja erapooletuid ei ole. Sellise hääletamistulemusega on otsus vastu võetud!
18:26 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE22 Tuulemaa tn 12 koolihoone üürile andmine (MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa) 8. Tuulemaa tn 12 koolihoone üürile andmine (MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
8. päevakorrapunkt "Tuulemaa tn 12 koolihoone üürile andmine (MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa)". Otsuse eelnõu 22. Ja sõna saab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Siin on tegu ka nagu tegelikult väga tehnilise asjaga. Et me lihtsalt tahame pikendada üürilepingut MTÜ-ga Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa koolihoone osas, mis asub aadressil Tuulemaa 12 Põhja-Tallinnas. Ja teeme ettepaneku volikogule kiita see heaks ja anda siis see hoone üürile veel viieks aastaks, kus üürihind on siis 17 senti/m². Kokku on neid 3713. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Võimalus esitada ettekandjale küsimusi. Seda soovi kasutada ei taha volikogu liikmed. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekande selles päevakorrapunktis teen ise.
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Just.

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja annan teile teada, et hääletamistulemusega 8 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõu esitatud kujul toetada. Ja selline otsus võeti vastu linnavarakomisjoni koosolekul 11. märtsil, kui koosolekus osales 9 komisjoni liiget, sealhulgas linnavolikogu 10 liikmest 6 liiget. Komisjon oli otsustusvõimeline ja komisjon seda ka toetas.
Muudatusettepanekuid sellele eelnõule esitatud ei ole.
Kui läbirääkimiste soovi ka ei ole ning eelnõu esitaja lõppsõnaga esineda ei soovi, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tuulemaa tn 12 koolihoone üürile andmine (MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa)". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega poolt 5, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:29 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE33 Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine 9. OE33 Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
9. päevakorrapunkt "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Meil on saanud heaks traditsiooniks siis riigiga koostöös arutada linnale vajalike maatükkide omandamist riigilt, mis võimaldaksid meil linnaruumi siis mõistlikult kujundada. Ja me kõik ju oleme kuulnud ajaloost selliseid kummalisi kohalike omavalitsuste möödalaskmisi, kus viisil või teisel on maa erastatud ja pärast valatakse kibedaid pisaraid, et üht või teist avalikku huvi ei ole võimalik ellu viia. Et selle tõttu oleme me need protsessid praegu riigiga meeldivas koostöös võtnud kontrolli alla.
Hetkel käib jutt siis kümnest kinnistust, mida me taotleme. Nende tulevik on kõik avalike huvidega seotud, parklatest kuni tänavateni välja. Ehk siis loen nad siin üles: Tammede pst 2b, Tirdi tn 14, Vääna tn 2a, Kopli tn 23b, Kopliranna tn 3, Maisi tn 26, Sõle tn 49, Järveotsa tee 36, Mäeküla tn T2 ja Rehe tn 15 kinnistud.
Tegemist ei ole ülearu suurte kinnistutega ja selle tõttu me loodame, et riik, juhul kui te meile selle volituse annate, meile need maatükid ka üle annab. Ja sellega me kindlasti suudame tagada linnale palju paremat funktsioneerimist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ülevaate eest! Teile küsimuste esitamise soovi volikogu liikmetel ei ole.
Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Mart Luik. Palun!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Austatud volikogu! Oleks rahuajal ka selline üksmeel, nagu meil praegu valitseb kriisitingimustes!
23. märtsil arutas rahanduskomisjon seda päevakorrapunkti ja häältega 13 poolt, vastu ja erapooletuid hääli ei olnud, otsustati toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale küsimuste esitamise soovi kolleegidel samuti ei ole.
Avan läbirääkimised, kui keegi soovib sõna. Eelnõu esitaja soovib ehk esineda lõppsõnaga.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu

....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi.
Austatud volikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: 5 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
18:33 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE34 Ankru tn 1-46 sotsiaalkorteriks tunnistamine 10. OE34 Ankru tn 1-46 sotsiaalkorteriks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
10. päevakorrapunkt kannab pealkirja "Ankru tn 1-46 sotsiaalkorteriks tunnistamine". Ja sõna saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, aitäh, hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Siin on siis tegemist olukorraga, kus Tallinna linn aastal 2000 rekonstrueeris ühe elamu, mille soklikorrusel asuvad sellised elamispinnad, mis on siis hästikasutatavad liikumispuuetega inimestele. Ja kuna üks konkreetne elamispind sellel korrusel on hetkel vabanenud, siis meie ettepanek teile on anda meile võimalus kuulutada see sotsiaaleluruumiks, et siis tulevikus saaks seda eelkõige rakendada eesmärkidel, kus seal saaks majutada inimesed, kellel on liikumispuue. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Küsimuste esitamise soovi selles päevakorrapunktis volikogu liikmetel ei ole.
Kaasettekandeks palun kõnetooli rahanduskomisjoni poolt Anto Liivati!
Kaasettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas nimetatud küsimust 23. märtsi koosolekul päevakorrapunktina number 6. Otsustati 14 poolthäälega, vastu, erapooletuid ei olnud, eelnõud toetada esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu!
Avan läbirääkimised! Ka see pakkumine ei leia suurt sooja vastuvõttu. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu

Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ankru tn 1-46 sotsiaalkorteriks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 5 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
18:35 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE35 Pae tn 13-43 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine 11. OE35 Pae tn 13-43 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie tänane viimane päevakorrapunkt "Pae tn 13-43 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, aitäh, hea volikogu esimees ja volikogu liikmed! Siin on siis tegemist olukorraga ... Noh, linn on erinevatel aegadel proovinud ühiskonna jaoks olulistele ametikohtadele siiski elamufondi luua: õpetajatele, medtöötajatele, politseinikele.
Praegu on siis meil selline ettepanek teile, et nüüd ühe politseiametnikele mõeldud eluruumi arvaksime sellest tööandja eluruumide registrist välja, sellepärast et Politsei- ja Piirivalveamet on meid teavitanud, et nad ei soovi seda tulevikus enam sellise sihitusega kasutada. Et siis me saame seda korterit kasutada muudel eesmärkidel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Küsimusi volikogu liikmetel selles päevakorrapunktis ei ole.
Kaasettekandeks palun rahanduskomisjoni esindaja Anto Liivat!
Kaasettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas küsimust 23. märtsi koosolekul päevakorrapunktina number 9. Ja otsustas 14 poolthäälega, vastuhääli, erapooletuid ei olnud, eelnõud esitatud kujul toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaasettekandjale küsimusi registreeritud ei ole. Läbirääkimiste soovi keegi üles näidanud ei ole. Ka lõppsõnaga linna esindaja esineda ei soovi.
Head kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pae tn 13-43 tööandja eluruumide hulgast väljaarvamine". Otsuse eelnõu kannab numbrit 35. Ja mina palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsustus selles päevakorrapunktis: poolt 5, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
Me oleme kõik tänased päevakorrapunktid suures üksmeelses läbi arutanud ja vastu võtnud. Annan kõikidele teada, et järgmiseks neljapäevaks ehk 2. aprilliks meil põhjust praeguse seisuga koguneda ei ole. Jooksvalt jälgime olukorda ja annan kindlasti kõikidele linnavolikogu liikmetele teada, kas, millal ja mis viisil me järgmisel korral koguneme.
Meie töö on olnud küll üksmeelne ent puudub tavapärane kirglik poliitiline debatt, mis iseenesest ei ole demokraatiale hea. Elektroonilisi volikogu koosolekuid minu hinnangul endiselt teha seadus ei lase. Olen sellekohase kirja saatnud ka Riigikogu põhiseaduskomisjonile, et kiiresti nende seisukohta saada või siis, et komisjon alustaks seaduse muutmise protsessi, et parlament saaks selles küsimuses sõnaselgelt meile öelda, kuidas kriisiolukorras toimetada.
Soovin kõigile head tervist! Tänane istung on lõppenud!
18:39 Istungi lõpp