Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 16.04.2020  
Istungi number: 8  
Istungi aeg: 16:00 - 20:20  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-16.04.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:58 Istungi algus
Juhataja saabus - Tiit Terik Tiit Terik
Tähelepanu, kallid kolleegid! Alustame Tallinna Linnavolikogu istungiga 16. aprillil! Ja teeme seda esimest korda 800-aastase Tallinna ajaloos e-istungina. Ja võib-olla on ka mõnevõrra sümboolne, et Taani linn Tallinn teeb seda siis, kui Taani kuninganna tähistab oma 80. sünnipäeva.
Seoses eriolukorraga ja meie kõigi tervise kaitsmise huvides viime tänase istungi läbi infotehnoloogiliste vahendite kaasabil. Eeskätt on selleks Microsofti Teamsi keskkond. Sellisel viisil kaugtööna on meile kindlasti see istung ka uus kogemus. Loodame, et me saame sellega hästi hakkama.
Ma väga loodan, et te olete tutvunud teile saadetud tänase päevakorraga ja ka juhendiga info osas, mis puudutab istungi läbiviimist. Tuletan kõikidele meelde, et kes on ennast Teamsi keskkonda sisse loginud, loetakse tänasel istungil ka osalenuks. Kui soovite esitada küsimusi ja võtta sõna, siis saate sellest märku anda chati vormis ehk siis oma tekstsõnumiga sellessamas keskkonnas. Pange sealt kirja oma nimi ja siis n-ö kõne või sõnavõtu soov. Ja palun hoidke oma kaamerad ja mikrofonid istungi ajal suletuna sellel ajal, kui te ise sõna ei võta. Nii on meie ühendus interneti vahendusel tõenäoliselt ka parem.
Ja kõige olulisem info, mis tänast istungit puudutab, kui me seda teeme elektroonilises vormis. Meil ei ole veel sellist töövormi tehnilisel näol, kus me saaksime ennast identifitseerida ja teha läbi hääletusprotseduure. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja ka meie enda volikogu töökord näevad sellises otsustusprotsessis võimaluse ette ka selliselt, et me hääletusi läbi ei vii, juhul kui keegi linnavolikogu liikmetest seda ei nõua. Te saate alati päevakorrapunkti juures kirjutada juurde oma eriarvamuse ja see kindlasti ka protokollitakse. Aga kui me oleme mõne eelnõu juures olukorras, kus volikogu liige nõuab hääletamist, mida me täna tehniliselt turvalisusega tagatuna ei suuda läbi viia, siis me peame menetluses oleva punkti käsitlema esimese lugemisena ja tulema selle juurde tagasi järgmisel istungil, kui meil on olemas ka turvaline hääletamise kanal. Meie tavaprotseduur näeb ette, et on võimalus registreerida linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni viieminutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Selleks oleks vaja vajutada paaril saalis oleval fraktsiooni esindajal klahvile "Kõne". Ja need, kes on meiega interneti vahendusel, saavad seda samamoodi kirjutada, mis puudutab pärast päevakorra menetlemist ettekantavate kõnede puhul. Ma hetkel seda soovi kolleegide poolt ei näe.
Ja asume tänase päevakorra juurde! Päevakorra projektis on meil seitse päevakorrapunkti. Kui kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, siis palun sellest nüüd märku anda päevakorra kinnitamise juures. Tundub, et siin ühtegi ettepanekut ei ole.
Ja austatud kolleegid! Loeme 16. aprilli 2020. aasta istungi päevakorra kinnitatuks!
Nüüd enne päevakorrapunktide menetlemist on kõikide fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajal võimalik esineda kuni kaheminutilise sõnavõtuga. Ka need palun registreerida ja oma sõnavõtu soovist märku anda. Jätan siin väikese hetke teile, et te saate seda soovi anda teada. Sõnavõtu soov on sotsiaaldemokraatide poolt Annela Ojastel. Näen ka, et Keskerakonna fraktsiooni poolt Andres Kollist soovib sõna. Ja alustame sõnavõttudega. Ja ka Mart Luik. Nii et esimesena näen Andres Kollist. Palun!
Sõnavõtt - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Lugupeetud volikogu! Lugupeetud volikogu esimees! Kriisiolukorras paistavad asjad, inimesed ja nende tegevus ja mõtlemine välja hoopis reljeefsemalt kui tavaliselt. Ja mul on väga hea meel öelda, et minu arvates on meie linnavalitsus tegutsenud kiirelt ja otsustavalt ja andnud ka väljapoole selget ja arusaadavat informatsiooni. Ja sedasama tahan ma leida ka volikogu tegevuses. Ja praeguses kriisiolukorras on minu arvates olulised kaks aspekti: hoida inimeste tervist, anda seejuures oma tegevusega eeskuju meie linna inimestele, samuti teistele Eesti omavalitsustele. Ja see tähendab mitte koguneda ja täita 2+2 reeglit. Ja teine, mitte vähem tähtis on demokraatliku protsessi jätkamine. Elu peab jätkuma ja volikogu peab otsustama. Selles plaanis on minu arvates väga kiiduväärne ja tuleb tunnustada volikogu esimeest, et leiti kohe lahendus korraldada istungit viie inimese osavõtul, vaid fraktsioonide esimeeste osavõtul. Seejuures on kriisiolukorrale vääriline minu meelest opositsiooni käitumisviis, kus kõik tarvilikud otsused said tehtud ebatavalise häälte vahekorraga 4:1 opositsiooni kasuks.
Väga innovaatiline on kindlasti tänane elektrooniline istung ja ka järgmine elektrooniline istung juba täiustatud tarkvaralisi lahendusi kasutades. Siin on minu arvates tegu ka hoopis laiema küsimusega. Tuntud Eesti riigi brändiga, tuntud e-brändiga Eesti näitab, et me oleme suutelised kogu demokraatliku protsessi, ma arvan alates e-valimised, e-kogude, otsustuskogude töö korraldama ka olukorras, kus inimesed paiknevad hajutatult. Ilmselt on sedasama võimalik teha ka kohtupidamise ja muidugi toimib nii meie suuresti niigi juba e-ajakirjandus. E-istungite korraldamise võimalikkuse üle on olnud ka diskussiooni. Võiks öelda vaid, et jah, alati leidub kõhklejaid ja võib leiduda protestijaid. No mis teha!
Veel kord aitäh linnavalitsusele, volikogu juhtidele, volikogu kantselei ametnikele, juristidele, IT-inimestele ja eraldi opositsioonile sisuka käitumise eest selles enneolematus olukorras, milles me praegu elame! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Andres Kollistile! Nüüd Annela Ojaste palun!
Sõnavõtt - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea volikogu esimees, kõik osalejad, kes on saalis ja videosilla vahendusel osalevad! Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi juba 26. märtsil ettepaneku Tallinna volikogu juhatusele ja fraktsiooni juhtidele ... ettepaneku, et sarnaselt, nagu juba Tartus see siis juba oli läbi viidud, et töötatakse välja võimalus, kuidas siia saali kogunemata volikogu istungit läbi saab viia. Ja täna siis 16. aprillil on rõõm tõdeda, et me siin saame suhteliselt kontaktivabalt juba tööd teha. Et ma arvan, et me peaksime võtma eeskuju Eesti õpetajatelt, kes väga kiiresti ja sujuvalt läksid üle erinevatele e-lahendustele. Ja ma väga loodan, et need tehnilised lahendused jõuavad järele ja et me saame ka järgmisel korral valutult hääletusprotsessi elektroonselt läbi viia.
Aga ma täna olen siin seetõttu, et väga rõõmsalt anda teada, et sotsiaaldemokraatide fraktsioon on üle andmas otsuse eelnõu, mille järgi saab linnavalitsus ülesandeks teha vabariigi valitsusele ettepanek kaotada üleriigiliselt lasteaedade kohatasu ning kompenseerida omavalitsustele puudujääv tulu. Tallinn on teinud õige otsuse, kui kriisi ajal loobuti vanematelt kohatasu nõudmast. Kuid see on ainult pool sammu õiges suunas. Pealinnas on kohatasu praegu 71,25 eurot kuus lapse kohta. Kui lasteaias käivad kaks lasteaiaealist last, on see summa suurem ja koguni 1710 eurot aastas, mis on päris suur summa, kui me mõtleme, teame, et majanduskriis süveneb ja üha rohkem inimesi jääb hätta. Ja Tallinnas on lasteaialapsi üle 22 000, mis tähendab, et neid peresid tegelikult, kelle elu see samm leevendaks ja majanduslikku hakkamasaamist, on väga palju.
Me oleme ka varasemalt püüdnud lapsevanemaid lasteaia kohatasust vabastada. Seni on see volikogus erinevate poliitiliste mängude tulemusena maha hääletatud. Aga ma arvan, et just praegu on see aeg, kus me peaks igal võimalusel hoolima ja oma kaaslinlasi aitama. Ja seepärast me ka seda eelnõud oleme üle andmas. Ja ma väga loodan, et nüüd on võimalus kõigil Tallinna poliitilistel jõududel seljad kokku panna ja asjad õigesse suunda liikuma lükata. Et ma loodan väga teie kõigi toetusele! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmisena Kristen Michal Reformierakonna fraktsiooni poolt!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed, miljonid inimesed online-kanalites! Ma ilmselt oleks selle sõnavõtu jätnud ära, hoidnud aega kokku. Aga Andres Kollisti kiitus motiveeris mindki siia tulema.
Et ma arvan, et selline, ütleme, ennemuistsest ajast pärit kõne, kus kiidetakse üksteist töö tegemise eest, oleks võinud ka olemata jääda. Ma arvan, et siin Tallinnas tegelikult on palju kokkupuutekohti ja selles kriisis samamoodi. Et me oleme nii volikogu esimehe, fraktsiooni esimeeste, fraktsioonide kui linnavalitsuse, linnapeaga päris palju töiseid asju juba selle kriisi käigus läbi suhelnud ja praktiliselt iganädalaselt suhelnud. Üksteist selle töö tegemise eest küll kiita ei maksa, sest hästi palju on veel ees. Sellest viirusekriisist, ruumikriisist, planeerimiskriisist saab ühel hetkel ka majanduslik ja sotsiaalne kriis, millega tuleb igal juhul tegeleda. Ja ma kindlasti, kui üldse, teeks ka sellise, nagu palve esitaks ikkagi linnavalitsuse poole. Tuleb küsimuste ja vastuste voor, kus me saame arutada koolitoitu, kus me saame arutada lasteaedade teemasid jne. Aga kõikidest sellistest asjaoludest, mis on ka täna suures meedias, kus keegi kasutab kriisi enesereklaamiks - ma arvan, et kõik teavad, millest juttu on -, sellest võiks hoiduda.
Ja mulle tuli see kõik väga meelde, kui ma kuulasin seda Andres Kollisti sõnavõttu. Et lihtsalt üleskutse kolleegidele ja eriti võimulolevale erakonnale, et kriis ei ole asi, millega ennast reklaamida. Maksumaksja raha ei ole asi, mida enda kasuks pöörata. Et kui see meeles püsib, siis ma arvan, me saame väga hästi läbi. Ja ma arvan, et kõik võivad kinnitada, et see töö on olnud päriselt väga konstruktiivne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja nüüd Isamaa fraktsiooni nimel Mart Luik. Palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, vähesed kolleegid, kes siin saalis, ja teised, kes on meil elektrooniliste kanalite kaudu volikogu istungil osalemas!
Kahtlemata tuleb seda ajaloolist hetke tunnustada. Et nii, nagu volikogu esimees ütles, esimesed 800 aastat ei ole me veel digitaalselt kogunenud. Vaatame, kuidas nüüd täna see sünnib, see ajalooline samm. Ja võib-olla hakkab ka meeldima ja edaspidi väga palju koguneme digitaalselt. Seda me ju ei tea, mis meid veel lähiajal ees ootab.
Aga nüüd praktilise poole pealt tahaks kahte asja tegelikult kohe südamele panna. Üks on see, et tõesti täna me võib-olla ennekõike keskendunult tegeleme selle koroonaviirusega kui meditsiinilise kriisiga. Aga majanduskriis praktiliselt kõikides valdkondades ja ka nii rikkas linnas, nagu seda on Tallinn, on kahjuks ukse taga. See on reaalsus, et meil ettevõtted mitte ei võitle hea või halva tulemuse eest, vaid ellujäämise nimel. Ja seetõttu oleks mul palve linnavalitsusele. Et me oleme arutanud, et võimalikku lisaeelarvet Tallinna linnale võiksime arutada juunikuus.
Meie nägemuses võiks see toimuda esimesel võimalusel, tegelikult nii vara kui võimalik. Nagu me teame, riigis võeti lisaeelarve, millega üritatakse siis kriisi majanduslikke mõjusid leevendada, võeti vastu eile õhtul. Ja Tallinna linn peab olema siin ka nii aktiivne kui võimalik, et esimesena see asi lauale panna. Kui me saame seda menetleda juba maikuus, oleks see linnaelanike jaoks kindlasti hästi oluline.
Ja teine pool on. Et nagu me teame, demokraatias on siiski kõikide asjade aluseks hääletamine. Ehk et me peaksime ikkagi töötama selle nimel, et me suudame juriidiliselt toimivalt hääletada ka siin. Sest et praegu jah, opositsioon siiamaani tõesti on olnud koostööaldis see viimane kuu aega. Et ei ole ju me pannud lauale ega arutanud ühtegi sellist tõesti vaieldavat punkti. Aga varem või hiljem need vaieldavad punktid tulevad ja siis on meil ka reaalselt vaja hääled kokku lugeda. Nii et see oleks teine palve. Ja kõigile tööd uues vormis! Õpime ära! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea kolleeg Mart Luik! Kindlasti me töötame koos meie linna IT-spetsialistidega, et turvaline hääletamisvorm meil tööle saaks. Ja siis loomulikult me kõiki oma asju saame ka vajadusel hääletada. Aga tuletan meelde, et täna kehtiv kord meie töö korraldamiseks võimaldab ka hääletamisest eemale jääda, juhul kui seda keegi otseselt ei nõua. Aga kui seda nõutakse, siis loomulikult on meie kohustus see protseduur läbi viia.
Nüüd on kõik sõnavõtu soovijad oma esinemistega ühel pool ning me saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde.
16:20 Päevakorra punkti alustamine - 1. ME46 Tallinna Linnavolikogu ja linnaosakogude töökorraldus eriolukorra ajal 1. ME46 Tallinna Linnavolikogu ja linnaosakogude töökorraldus eriolukorra ajal
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 1. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu ja linnaosakogude töökorraldus eriolukorra ajal". Olen ise esitanud selle eelnõu, et reguleerida ka täpsemalt protseduure eriolukorras töötamiseks. Ja kannan teie lahkel loal selle siitsamast ette. Ja vastavalt protseduurile saame siis sellega ka edasi minna.
Ettekanne - Tiit Terik Tiit Terik
Määrus kehtestatakse omavalitsuse korralduse seaduse §-de 2 ning 3 ning § 44 lõige 1 alusel ning tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. aasta korraldusest number 76 "Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil" ja rakendatud meetmetest.
Ja meie töökorra esimene paragrahv kõlab järgmiselt. Tallinna Linnavolikogu istungi, linnavolikogu komisjoni koosoleku, linnaosakogu ja linnaosakogu komisjoni koosoleku (edaspidi nimetatuna ka otsustusorgani istung ja koosolek) võib olukorras, kus nimetatud otsustusorganite liikmete füüsiline osalemine istungil või koosolekul võib ohustada inimeste tervist, läbi viia infotehnoloogiliste vahendite vahendusel.
Ja § 2. Infotehnoloogiliste vahendite vahendusel istungi ja koosoleku läbiviimisel tagatakse vähemalt, et ... Ja siin on nüüd viis punkti. Esiteks otsustusorgani liikme isik on tuvastatav ning istungi ja koosoleku ajal on temaga ühendus infotehnoloogiliste vahendite kaudu. Teiseks, et otsustusorgani liikmel on võimalus osaleda istungi ja koosoleku päevakorras olevate küsimuste arutelul. Kolmandaks. Otsustusorgani liige hääletab isiklikult. Neljandaks. Istungi ja koosoleku läbiviimine salvestatakse ja protokollitakse. Ning viiendaks. Linnavolikogu istungi ülekanne on avalik.
3-s paragrahv selles töökorralduses ütleb järgmist. Istungi või koosoleku läbiviimisel infotehnoloogiliste vahendite vahendusel rakendatakse linnavolikogu töökorras, linnavolikogu komisjonide töökorralduses ning linnaosakogude ja nende komisjonide töökorralduses sätestatud põhimõtteid, arvestades §-s 2 toodud erisusi.
4. paragrahv. Istungi ja koosoleku infotehnoloogiliste vahendite vahendusel läbiviimise vajaduse otsustab vastava otsustusorgani esimees.
Ning viiendaks. Määrust rakendatakse kuni Tallinna Linnavolikogu uue sellekohase otsuse tegemiseni.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kandsin teile ette selle määruse sisu ning olen meeleldi valmis vastama ka teie kõikidele küsimustele, mis seda linnavolikogu määrust puudutavad. Ja saan võtta siit ka küsimused. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees, selle punkti ettekandjana! Et mul on selline küsimus. Et ajaloo ja protokolli huvides äkki Sa sõnastad võib-olla natuke täpsemalt seda, et mis juhtub siis, kui eriolukord on näiteks läbi. Et kas ka siis võib halduskogu esimees, linnaosakogu esimees või volikogu esimees kutsuda meid elektrooniliselt kokku, kui on endiselt kahtlus? Ja kuidas see otsustamine käib? Et ma väga loodan, et me nüüd siin järgmised paar aastat sellisel viisil töötama ei pea.
Aga sellepärast ma küsin, et see võimalikult täpselt saaks ka selgeks, see volituste ulatus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Eks see töökorraldus eriolukorra ajal on tehtud just selleks, et kui meil ei ole võimalik füüsiliselt koguneda. Ja ma usun, et me rakendame seda täpselt niikaua, kuni meil ei ole võimalik uuesti füüsiliselt kokku tulla. Sest nii, nagu on vaidlused olnud KOKS-i tõlgendamise osas, siis ma arvan, et selles osas meil vaidlusi ei ole. Et demokraatia toimib kõige paremal moel siis, kui inimesed on füüsiliselt koos ja on võimalik asju arutada. Nii et see, mis puudutab selle eriolukorraaegse praktika kestvust, siis ma loodan, et see saab võimalikult pea läbi.
Aga juhtudel, kui näiteks, ma ei tea, toimub näiteks Lasnamäe Linnaosakogu koosolek ja lähedalolev prügila ehk põleb ja linnaosa on mattunud suitsu sisse, siis tõenäoliselt on see täna menetluses olev kord ehk võimalus selle linnaosakogu läbiviimiseks.
Ehk et minu vastus lühidalt on see, et alati, kui on võimalik koguneda füüsiliselt, peaks seda tegema. Ja kui on tõesti möödapääsmatu olukord, siis otsustada elektroonilise viisi kasuks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja kolleeg Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, hea volikogu esimees! Mul on n-ö küsimus-ettepanek ja see puudutab paragrahvi 4. Et sellest me võime lugeda, et volikogu esimees nagu ainuisikuliselt korraldab volikogu tööd. Minu arusaamist mööda tegelikult korraldab seda ikkagi eestseisus. Et kas me ei peaks seda ka paragrahvis arvestama, et eestseisus n-ö otsustab istungite ja koosoleku infotehnoloogiliste vahendite läbiviimise vajaduse, selle läbiviimise vormi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Vastan Teile nii, nagu meie vastu võetud regulatsioon ette näeb. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees ja eestseisus on seal üks n-ö täiendav võimalus. Aga nii, nagu me oleme ka varasemalt seda kasutanud, siis kehtiva korra järgi on linnavolikogu esimehel ainuisikuliselt võimalik päevakord kokku panna ja istung kokku kutsuda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma loodan, et meie jurist kinnitab minu sõnu. Või soovib siin Hele Põld kommenteerida? Palun!
Sõnavõtt - Hele Põld Hele Põld


Tegelikult ei soovi. Et jah, nagu Sa ütlesid õigesti, volikogu esimees on see, kes kutsub istungi kokku. Ja kui esimees ei saa seda mingil põhjusel teha - see käib ka komisjoni esimehe ja linnaosakogu esimehe kohta -, siis teeb seda aseesimees.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nii et kolleeg Luigel on see võimalus olemas. Aga ma palun, linnasekretär Toomas Sepp, selles küsimuses veel kommentaari!
Sõnavõtt - Toomas Sepp Toomas Sepp
Jah, aitäh! Tervist kõigile! Selle määruse 5. punkt ütleb, et seda rakendatakse kuni volikogu uue sellekohase otsuse tegemiseni. See tähendab, et volikogu ise otsustab, kuna see aeg läbi saab. Ja see on nüüd see esimene plokk.
Aga teine plokk on see, et meil on praegu nagunii Teele projekt menetluses ja sellest tulenevalt tulevad muudatused Tallinna põhimäärusesse, mis meil on ettevalmistamisel, ja ka volikogu töökorda, mis on ka ettevalmistamisel. Et siis nende eelnõude arutelu juures ilmselt saame lahendada ka selle küsimuse, kas ja mis tingimustel ka tulevikus sellise elektroonilised viisid ja kelle otsusel saavad nagu toimuma. Et see on nagu selle teise etapi teemad, millest me praegu ilmselt räägime. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh nende kommentaaride eest! Kolleeg Luigel on ka teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Jah, aitäh! Ma lihtsalt täpsustaks seda võib-olla oma esimest küsimust. Et ega ma ei vaidlustagi seda. Et muidugi volikogu esimees n-ö kutsub kokku. Aga see, et millisel moel, kas see toimub elektroonselt või mitte, see on umbes natukene samas võtmes nagu, millest koosneb volikogu n-ö päevakord, on ju. Ja seal on ikkagi eestseisuse roll oluline. See oli minu tegelikult küsimuse mõte. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Saan siia kommentaariks öelda selle, et eestseisus on kindlasti väga oluline formaat meie töö juures. Kuid istungi kokkukutsumisel ei ole see obligatoorne, et eestseisus siin oma otsuse langetaks. Ma loodan, et sain heale kolleegile ammendava vastuse anda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui rohkem küsimuste soove ei ole, siis annan teada, et kaasettekannet selles päevakorrapunktis meil ei ole.
Aga avan läbirääkimised, juhul kui keegi soovib selles päevakorrapunktis sõna võtta. Võimalus registreerida oma sõnavõtu soovid ka läbi interneti Teamsi keskkonna, mis jõuavad meile võib-olla mõningase viibimisega. Aga on tunda, et kolleegid selles küsimuses rohkem sõnavõtu soovi ei oma.
Nüüd, austatud kolleegid, kui rohkem küsimusi ja sõnavõtu soove ei ole ning keegi ei ole öelnud, et ta nõuab selles päevakorrapunktis hääletamist, saan öelda, et Tallinna Linnavolikogu ja linnaosakogude töökorraldus eriolukorra ajal (linnavolikogu määruse eelnõu number 46) on vastu võetud!
16:30 Päevakorra punkti alustamine - 2. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks 2. Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 2. päevakorrapunkt volikogu istungil on "Ülevaade Tallinna Linnavalitsuse poolt rakendatavatest meetmetest koroonaviiruse (COVID- 19 viirus) leviku tõkestamiseks". Ja mul on hea meel tervitada Teamsi vahendusel Tallinna linnapead ja anda sõnajärg üle Mihhail Kõlvartile. Palun, härra linnapea!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu liikmed! Mul on hea meel teid tervitada! Tegelikult mul oli võimalus juba kaks korda anda ülevaadet nendest meetmetest, mida me oleme viimasel ajal rakendanud. Aga kuna mõlemad korrad olid, nagu on teada, teises formaadis ja osalemine oli piiratud, siis ma lühidalt kordan üle veel üks kord peamised meetmed, mis olid linna poolt rakendatud. Ja loomulikult siis olen valmis ka vastama teie küsimustele.
Alustame sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnast. Esimesed meetmed, mis olid meie poolt initsieeritud ja ellu viidud koostöös erasektoriga, on kaupade kojutarne abivajajatele. Ja siin meile siis koostööpartneriks oli ja on Stockmann ja Selver. Samas veel üheks partneriks on ka Südameapteek, kust me saame jagada ka ravimeid ehk siis kohale tuua abivajajatele. Ja nagu praktika näitab, see koostöö toimib hästi.
Teine meie koostööpartner, keda me toetame, eelkõige rahaliselt, aga ka ruumiliselt, on Toidupank. Tõenäoliselt te panite tähele. Eile oli vastu võetud veel üks otsus. Toidupank sai endale täiendavalt Lipo ruumid, aga ka saab peale kaupluse sulgemist ka toidukaupa. Ja Toidupank saab ka meie poolt veel täiendava toetuse reservfondist. Ja see on, veel üks kord kordan, täiendav toetus, sest eelarves on ka püsiv rida, mille alusel Toidupank saab toetust.
Päevakeskused on praegu suletud, aga abivajajatele viiakse toit koju kätte. Ja sellega siis tegelevad meil linnaosad.
Vaatamata olukorrale linn jätkab koduteenuse osutamisega. Ja koduteenusel olevad eakad ja erivajadustega inimesed
saavad linnalt abi ka praegu. Tallinna psühholoogilise kriisi nõustamistelefon võtab vastu linlaste kõnesid igal päeval nii eesti kui ka vene keeles.
Järgmine valdkond, millest kindlasti oleks vaja rääkida, on haridus. Tänaseks see ei ole juba uudis, et munitsipaallasteaiad ja lastevanemad on kohatasust ajutiselt vabastatud. Esialgu see on seotud eriolukorraga, aga mai lõpuni igal juhul. Samamoodi on toetatud ka eralasteaedade lastevanemad ja sama toetust saavad ka lastehoiuteenuse kasutajad ehk siis needsamad 71 eurot. Aga loomulikult munitsipaalasutused saavad toetust ja ülalpidamiskulud katta linnaeelarvest, aga eralasteaedade ja lastehoiuteenuse puhul me toetame otse lapsevanemaid.
Ja vaatamata sellele, et mõnedes teistes omavalitsustes on lasteaiad kinni pandud, Tallinna munitsipaallasteaiad jätkuvalt töötavad. Ja see on mõeldud eelkõige esiliini töötajatele teenuste tagamiseks.
Palju on räägitud distantsõppest. Võib öelda, et see tõepoolest toimib. No ma arvan, et võib-olla on praegu natuke vara rääkida, kui hästi toimib. Seda analüüsi tuleb teha hiljem. Aga praegu see toimib eelkõige tänu meie õpetajatele, tänu nende initsiatiivile ja energiale. Linn enda poolt pakub vajadusel arvuteid abivajajatele. Ja loomulikult Haridusamet kureerib ka praegu ja võib-olla eriti praegu koolielu sellises vormis, nagu see praegu on.
Kord nädalas jagatakse sooviavalduse alusel lastele toidupakke. Kui esialgu jagati sooja toitu iga päev, siis praegu seda tehakse toidupaki vormis kord nädalas. Sel nädalal ehk siis homme jagatakse korraga kaks pakki ehk siis selle nädala pakk ja järgmise nädala pakk. Teadaolevalt järgmisel nädalal on koolivaheaeg, aga me otsustasime, et ka selleks nädalaks me seda pakki lastele jagame. Aga otsustasime, et see võiks olla natuke teise sisuga. Ja homme toimub jagamine - kaks pakki kaheks nädalaks. Ja soovijate arv on tänaseks 18 500 last.
Nii! Munitsipaalhuvikoolid samamoodi jätkuvalt pakuvad enda teenuseid lastele, nii palju, kui see on võimalik interneti kaudu. Samas on vanemad tasust vabastatud.
Hiljuti olid rakendatud abimeetmed selleks, et toetada ettevõtlust. Siin on rakendatud terve rida meetmeid. Linna lepingupartnerid on vabastatud ajutiselt üüritasust või on vähendatud üüri. Abimeetmena on rakendatud ka kiirem arvete tasumine, aga ka samas tähtaegade mõistlik pikendamine.
Oleme vabastanud lepingupartnereid ka leppetrahvidest ja intressidest, juhul kui kohustuste täitmine ei olnud võimalik seoses eriolukorraga. See mõju on muidugi laiem kui ainult ettevõtluse toetamine ehk siis selle abipaketi mõju, sest meil on palju partnereid MTÜ-de seas, nii kultuuriorganisatsioonid kui ka spordiklubid. Spordist saab rääkida ka eraldi. Ja samamoodi, kui me räägime kultuuriorganisatsioonidest ja ühiskondlike organisatsioonidest ... Juhul kui mõned üritused, mille peale on toetus saadud, ei toimu - ja selliseid üritusi ei toimu väga palju ja lähikuudel ei saa ka nendega arvestada, aga samas kulud on tehtud -, siis me lähtume sellest, et need kulud on abikõlblikud ja ei nõua tagastamist. Aga võib-olla rõhutan veel üks kord, et ma arvan, et kõige suurem mõju on vabastamine üüritasust ja suuremas osas see on 100%-ne vabastamine kolmeks kuuks.
Ja kui me räägime sporditegevusest, siis, nagu me kõik teame, Tallinnas on pearahasüsteem, mis sõltub treeningute läbiviimisest. Vaatamata sellest, et loomulikult treeninguid praegu ei toimu ja kui toimuvad, siis ainult internetis, me jätkuvalt seda toetust klubidele maksame välja. Ja juhul, kui spordiklubi rendib linna spordisaale, siis ka tänu sellele, et tasu selle eest maksta kolme kuu jooksul ei ole vaja. Ehk siis see toetus on kui mitte kahekordne, siis võib öelda, et selleks on rakendatud, spordi toetamiseks on rakendatud erinevad meetmed.
Ma arvan, et te panite tähele, et meie kultuuriasutused ... No antud juhul loomulikult ka kultuuriasutused on kõik suletud. Aga eelkõige meie raamatukogu on väga aktiivne selles osas, kuidas pakkuda erinevaid teenuseid tallinlastele. Ja regulaarselt tuleb välja erinevate projektidega.
Ma arvan, et tuleb välja tuua ka noorsootöö formaadi, mis on praegu rakendatud. Suuremas plaanis see ei ole uus formaat. Mobiilsed noorsootöötajad töötasid ka varem. Aga praegu muidugi nende koormus on palju suurem ja nemad töötavad tõepoolest peaaegu iga päev.
Ühistranspordist oli ka päris mitu korda juttu. Tuletan meelde, et piletikontroll ühistranspordis praegu ei toimu. Ühistransport on praegu kõigile tasuta. Samas transport töötab tavalise graafiku järgi. Ja vaatamata sellele, et reisijate arv on vähenenud 80% võrra, transport töötab - veel üks kord - tavagraafiku järgi, mis annab võimaluse luua sellist olukorda, et bussides saab tagada sotsiaalselt vajaliku sotsiaalse distantsi. Ja loomulikult ühistransporti regulaarselt desinfitseeritakse.
Et minu poolt siis oleks selline teesipõhine ettekanne. Ja ma olen valmis vastama ka küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur aitäh linnapeale selle ülevaate eest! Nii, nagu ka eelnevalt juttu oli, siis kahel eelneval istungil oleme me samamoodi linnapealt ülevaate saanud. Küll aga nüüd on võimalik osaleda kõikidel Tallinna Linnavolikogu liikmetel ja oma küsimusi esitada. Küsimuste järjekord on juba päris ilus ja pikk. Ja esimese küsimuse esitab kolleeg Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Et seoses kriisiga tekib kindlasti vajadus ka kärpida. Ja me oleme juba kuulnud, et siin on lühendatud nagu välisvalgustust.
Minu poole on pöördunud mitmed ettevõtjad, kes osutavad linnale hankelepingu alusel töid, ja kurdavad, et linn soovib vähendada makstavaid tulusid, samas saada ikka tööd samas mahus. Seoses sellega missugused on prioriteetsed valdkonnad, kust linn esimese hooga kärbib? Ja kas on õiglane kärpida niigi madalate marginaalidega riigihankelepingute täitmise eest makstavaid tasusid, kui teistelt ettevõtetelt näiteks ei küsita renti? Ja samas .... ja siis juurde .... ei tule. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma pean tunnistama, et see viimane lause ei olnud päris kuulda. Aga ma arvan, et küsimuse sisust ma sain aru.
Et alustame sellest, et loomulikult selliste põhilahendustega ja ettepanekutega me tuleme volikogu ette lisaeelarve menetluse käigus. Aga paralleelselt minu arvates me peame läbi vaatama ja rakendama operatiivsed meetmed, mida on võimalik rakendada. Seesama tänavavalgustus ... Mulle tundub, et otsus, mis oli vastu võetud tänavavalgustuse osas, võib kehtida ka peale kriisi, majanduslikku kriisi. Aga no see vajab muidugi veel sellist jälgimist. Ja selliseid meetmeid me võimaluse korral püüame rakendada operatiivselt.
Mis puudutab seda üldisemat pilti, siis pole midagi teha. Aga tõepoolest me peame kärpima ja peaaegu igas valdkonnas, võib-olla välja arvatud sotsiaalvaldkond. Sinna tõenäoliselt tuleb mingi hetk vahendeid veel täiendavalt juurde leida. See tähendab, et me hakkame kõik valdkonnad läbi vaatama, nii tegevuskulud kui ka investeeringud. Investeeringutest me 100-protsendiliselt ei loobu. Teadaolevalt linn kavatseb võtta ka laenu.
Ja mis puudutab meie lepingupartnereid, siis jutt on ju tegelikult läbirääkimistest. Et me ei saa ühepoolselt ühtegi lepingut muuta. Aga me vaatame läbi, kus on võimalik tingimused üle vaadata, sealhulgas ka erinevate koefitsientide rakendamine.
Et me ju teame, et THI on arvestatud eelmise aasta tulemustega ja praegu on hoopis teine olukord. Ehk siis, kus see on võimalik või kus on see mõistlik rakendada või mitte, see on tegelikult läbirääkimiste küsimus. Et me ei saa nagu kellelegi enda tingimusi peale suruda, kui lepingus on sätestatud midagi muud. Ja seda ma saan ka kinnitada enda poolt, et seal, kus me partneritega saame leppida kokku ja tänu sellele mõned kulud kokku hoida, siis me seda võimalust kasutame. Seal, kus ei saa, siis me sellest ka arvestame. Ma arvan, et ... Nagu ma ütlesin, kõik operatiivsed võimalused, eriti, mis puudutab selliseid läbirääkimisi, kõiki neid võimalusi tuleb rakendada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab küsida Kristen Michal ning peale teda Keit Pentus-Rosimannus. Et ma ütlen siis ära ka selle, et kes saab küsida ja kes järgmisena, et juhul, kui interneti vahendusel ei näe küsimuste järjekorda, et Teil oleks parem ette valmistada. Nii et Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et ma ka kiidaks konstruktiivse koostöö eest! Ja küsiks nüüd hariduse valdkonna kohta. Et me oleme siin haridusvaldkonnas erinevaid asju käsitlenud. Aga praegu üks teema, mis üle Eesti kirgi kütab ja mis puudutab Tallinna kui kooliomanikku, koolipidajat ka päris palju, on see, kuidas see haridus nüüd edasi läheb. Et kas Te olete oma sõber, kolleeg Mailis Repsiga pikemalt ka vestelnud? Et äkki oskate selgitada, mida need segased sõnumid selle kohta, millal kool taas algab, kuidas need klassid omavahel kogunevad, tähendaks? Et äkki Te annate sellest ka väikese ülevaate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No muidugi kõige pädevam vastus peaks tulema Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Mina arvan, et kooliaasta, ütleme nii, jätkamine statsionaarses vormis sel aastal ei ole enam võimalik ja seda ei toimu ka. Ja Tallinnas kindlasti ma seda võimalust ei näe. Nii palju, kui mina saan aru ... See, mida ministeerium silmas peab, on võimalus, et juhul kui olukord lubab, et mai teine pool oleks pühendatud abiturientidele, et konsultatsioonid, siis mingil määral gümnaasiumi vastuvõtueksamite korraldamiseks, mingil määral ei ole vist õige sõnastus. Et teises vormis. Ehk siis peab olema kõik ohutusnõuded tagatud. Aga see, et lapsed tulevad välja ja klasside kaupa hakkavad koolis käima, ükskõik, kas see on ainult algkool, ainult põhikool või ainult gümnaasiumiosa, see ei ole minu arvates realistlik ja Tallinnas ma seda võimalust igal juhul ei näe. Aga mõned sellised spetsiifilisemad tegevused, jällegi siis, kui olukord lubab ja siis, kui on võimalik tagada kõikvõimalikke ohutusnorme, nojah, selle peale kindlasti tuleb mõelda. Ja kordan veel üks kord. Nii palju, kui mina sain aru, see oligi see ministeeriumi sõnum.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun! Teie kord!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea linnapea! Jätkan siitsamast ja sama valdkonna kohta küsides, haridusvaldkonna kohta küsides. Et tõepoolest koolide avamisega on olnud üks paras segadus. Ja nüüd valitsuse värske otsus selle kohta, et isegi, kui viirus taandub, siis on koolide vähendatud mahus töö võimalik nii, et lapsed ei kogune suurte gruppidena, vaid maksimaalselt kümneliikmeliste gruppidena, on kindlasti ka oluline informatsioon.
Aga kogu selles arutelus on just kui nagu täiesti ära unustatud lasteaiad. Et lasteaiad on linna enda korraldada. Mu küsimus on. Et mis juhised lasteaedadele on? Et kas näiteks toosama mitte suuremate kui kümneliikmeliste gruppide kogunemise piirang puudutab ka lasteaedu? Lasteaedades teadupoolest ka mõeldakse lõpupidude peale näiteks. Et millised juhised ja plaanid on linnal lasteaedadega seoses? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Praegu me lähtume sellest, et lasteaedades käib keskmiselt 1200–1300 last.
Üldine arv Tallinna lasteaedades on umbes 22 000. Ehk siis mõnes lasteaias mõni päev ei ole üldse lapsi. Ja loomulikult lasteaedades on tagatud vajalikud, lähtuvalt praegusest olukorrast vajalikud ohutusnormid.
Mis puudutab lähituleviku perspektiivi, siis me näeme esiteks, et vanemad ise ei kiirusta lapsi lasteaedadesse tuua. Ja järgmine küsimus seisneb selles, et mis on meie ametlik seis alates maikuust või alates maikuu keskpaigast; et mis on ametlikud sõnumid ja piirangud, mida valitsus kehtestab. Ja see on ka meile aluseks, selleks et enda normid kehtestada. Aga mis on igal juhul õige, et sellega ma olen nõus ja seda tuleb kindlasti arvesse võtta. Et kui koolide puhul mina pigem lähtuks sellest, et sel aastal ei ole mõistlik statsionaarset õpet käivitada üldse, siis lasteaedades tõepoolest tuleb mõned normid veel üks kord läbi mõelda ja vajadusel kehtestada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Olle Koop, palun Teie küsimus!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, härra volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Praktiliselt kohe peale kriisi algust tuli informatsioon, et sotsiaalabi pakkide osas tehakse koostööd Stockmanniga. Üldiselt on teada, et Stockmann on üks kallimaid toidupoode Eestis. Et miks tehakse sellise valdkonna koostööd niivõrd kalli poega? Et kes tasub nende saadetiste eest ja millisel põhjusel ja mis protseduuri alusel valiti just see kõige kallim kauplus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et kohe peale kriisi algust me olime olukorras, kus ükski jaekett ei suutnud tagada vajalikus mahus e-teenust ja toidu kojuviimist. Antud juhul jutt on sellest, et Stockmann leidis sellist võimalust. Loomulikult jutt ei ole eksklusiivkaubast. Ja see on võimalus eraldi järjekorra alusel ja seda järjekorda siis kontrollivad linnaosade sotsiaaltöötajad seda teenust saada. Ka praegu on küllaltki pikad järjekorrad. Aga no siis oli peaaegu võimatu toitu tellida interneti kaudu. Praegu on see olukord natuke stabiilsem. Aga no jätkuvalt tänu meie partnerile vajadusel abivajajad saavad palju operatiivsemalt seda toitu koju tellida. Ja seal ongi pakutud loomulikult mitte eliitkaubad, aga no lõppkokkuvõttes seda otsustab inimene, kes tellib. Ja meil on veel üks partner. See on Selver. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun Teie küsimus!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Et austatud linnapea! Et mul on küsimus seoses nende koolilaste toidupakkidega. Nagu ma saan Teie jutust aru, et iga aasta, või mitte aasta, aga iga nädalaga kasvab see vist lausa 10 000. Et kui oli alguses 1000 inimest, kes soovisid, siis nüüd on juba pea 20 000. Et kas Teil on mingi eelarvelimiit ka selleks pandud? Ja kas üldse ... No mis Te arvate, kas koolid on suutelised tagama seda, et neid kontakte ei oleks piisavalt palju? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No eelmise nädala kogemus näitas, et koolid saavad hakkama. Meil oli paar–kolm sellist probleemseid keisse, aga suuremas plaanis koolid said hakkama. No mina lähtun sellest. Kui süsteem on paigas, siis suurt vahet juba ei ole, kas tuleb teenindada 10 000 või 20 000 last. See on juba graafikute ja konkreetsete punktide küsimus. Et tähtis on see, et süsteem on ette valmistatud. Ja tundub, et see niimoodi on.
Loomulikult homme me näeme, kuidas see hakkab töötama. Me praegu lähtume sellest, et kõik, kes soovivad, kõik peavad seda võimalust saama. Meil on toitlustamiseks vahendid eelarves ette nähtud ja ma arvan, et me saame ka sellega hakkama. Isegi juhul, kui soovijate arv kasvab veel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh! Hea linnapea! Tänud ülevaate eest! Minu küsimus on majanduse taaselavdamisest.
Et kollektiivse vastutusega, mida meil siis kõigil on olnud, hoida ära tervishoiusüsteemi kollaps, oleme tänaseks, ma arvan, rahuldavalt hakkama saanud. Ja teatavasti selline stabiilsus on tänaseks saavutatud, mis puudutab siis, ütleme, neid tervisenäitajaid. Kuna Tallinn on aga siis koos Harjumaaga Eesti majanduse süda, on minu küsimus selles.
Et kas nüüd, kui olukord stabiliseerub tervisevaldkonnas, ei peaks Tallinn olema ka eestvedaja, et kuidas siis ettevõtteid taaskäivitada ja kuidas majandust elavdada just ohutult, ka töötajaid meelitada ettevõtetesse jälle tagasi ja olla eestvedaja just, ütleme, sellises ka aruteludes, et kuidas seda teha ohutult, et mitte üksnes siis piirangutega tegeleda? Ja eesmärk on eeskätt ikkagi hoida ära majanduse kriisi süvenemine ja sellest tulenevalt siis sotsiaalne kriis. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mulle tundub, et probleem praegu seisneb selles, et tegelikult keegi veel ei suuda teha prognoose, kui sügav ja pikaajaline majanduskriis meid ootab. Ka ükski omavalitsus, aga ka riik ei tea, mis on meie seis, majandusseis sügiseks. Ma arvan, et sügisel meid ootab teine lisaeelarve ja ma kardan, et võib juhtuda nii, et see teine lisaeelarve on ka negatiivne. Ehk siis selleks, et praegu midagi konkreetset lubada, selleks meil ei ole piisavalt andmeid analüüsiks.
See, mida praegu on juba tehtud, olid operatiivsed meetmed. Sealhulgas ka ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmed, mida Tallinna linn rakendas, olid sellise operatiivse tähendusega meetmed, mis samas, mulle tundub, omavad ka pikaajalist mõju.
Ja vähemalt seda näitab tagasiside, mida me saime meie partnerite poolt. See tähendab seda, et kui praegu kolme kuu jooksul ettevõtted suudavad säilitada enda eksistentsi, siis on rohkem lootust, et nad püsivad ka peale epideemiakriisi ehk siis juba majanduskriisi olukorras. Ja nagu me teame, sama lähenemine on praegu ka riigi poolt kehtestatud. Et kõik meetmed, mis on kehtestatud lisaeelarve abil, on kõik praegu just operatiivse tähendusega.
Millega ma olen nõus? Et loomulikult see on see, mis meid ootab, aga eelkõige sotsiaalvaldkonnas erinevad lisameetmed, et inimesi aidata. Aga ka muidugi mõelda, et kui palju on võimalik ja kui suur on Tallinna ressurss, selleks et ka ettevõtlust elavdada, sealhulgas ka pehmete meetmete abil.
Mis on muidugi kõige mõjukam meede minu arvates, mida saab iga omavalitsus rakendada ja eelkõige Tallinna linn, on investeeringud. Ja investeeringud on tõepoolest mõeldud eelkõige selleks antud olukorras, et majandust elavdada. Ja sellepärast me ei soovi ka investeeringutest sel aastal 100%-lt loobuda. Aga kindlasti investeeringuplaan vajab ülevaatamist.
Ja siin tulebki leida seda balanssi, et kui palju me peame antud olukorras kulutama sotsiaalvaldkonna ülalpidamiseks ja kui palju me ikkagi peame investeerima, selleks et kiiremini kriisist välja tulla ja selleks, et tagada meile mingit positiivsemat tulevikuperspektiivi.
Ja mul on hea meel, et Te olete seda meelt, et tuleb tegeleda ka majandusega, tuleb tegeleda ka tulevikuperspektiiviga, paralleelselt operatiivsete probleemide lahendamisega. Ja ma olen kindel, et Te kindlasti saate aru, et ka investeeringud on vajalikud selleks, et kriisist välja minna ja selleks, et suuremas plaanis toetada ka sotsiaalvaldkonna meetmeid. Mida rohkem meil on säilinud töökohti, seda vähem on kulusid sotsiaalvaldkonna ülalpidamiseks. Ja kindlasti, vähemalt ma loodan, et Teie nägemust jagavad ka Teie erakonna kaaslased.
Kus võib-olla ma ei ole päris nõus, et me saame endale praegu lubada sellist lähenemist, et me tervisehoiukriisist oleme juba välja tulemas. Ja kahel põhjusel.
Esiteks ma arvan, et just praegu on tekkinud väga ohtlik olukord. Et inimesed on juba väsinud. Juba peaaegu poolteist kuud nad istuvad kodus. On tekkinud psühholoogiline pinge, väsimus. Samas ilm on muutumas soojemaks. Ja viimasel ajal tulevad ka positiivsed uudised, et ei olegi kõik nii hirmus ja läheb meil kõik hästi. Ja see on see just murdepunkt, kus võib tekkida inimestel illusioon, et ohtu ei ole. Ja epideemiate ajalugu teab palju näiteid sellest, kuidas tekkisid uued puhangud just sellepärast, et inimesed arvasid, et nüüd on kõik hästi. See on üks aspekt. Ja teine aspekt seisneb selles, et me jällegi ei tea, mis meid ootab sügisel, aga ka järgmisel aastal. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Paluks Teil selgitada veidi, millise loogika alusel Te mingeid konkreetseid linna teenuseid otsustate siis nagu täna osutada või mitte osutada. Ja ma toon ühe sellise näite. Et Tallinna Perekonnaseisuamet ei võta vastu kriisi ajal avaldusi abiellumiseks või lahutamiseks. Samal ajal saadetakse n-ö notari juurde need inimesed, kellel tegelikult selle asjaga kiire on. Ja sisuliselt nakatumisrisk on sarnane. Miks Teie arvates notar peaks sellega tegelema, aga Perekonnaseisuamet mitte? Ja eks seda paberit on ju võimalik vastu võtta ka, avaldust on ka võimalik vastu võtta ju kõiki n-ö enese ja selle kliendi tervist kaitsvaid vahendeid kasutades. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma võib-olla kõigepealt tuletaks meelde, et Tallinn on üks vähestest omavalitsustest, kus on püütud linna teenuseid maksimaalselt säilitada ehk siis jätkuvalt pakkuda ka kriisiolukorras. Nii palju, kui mina mäletan, Perekonnaseisuameti teenused on peaaegu kõik kättesaadavad, aga suuremas osas interneti tee kaudu. Võib-olla ma eksin. Ma pean seda üle kontrollima. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Doktor Eero Merilind, palun Teie küsimus!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea linnapea! Hea volikogu esimees! Et vaatasin, eile kirjutas ajaleht veel sellise uudise, et Pelgulinna Haigla naistekliiniku juhataja ütles, et haiglas ei jätku isikukaitsevahendeid. Et minu küsimus on. Et kuidas Tallinna linn on kaasa aidanud haiglate ja perearstide isikukaitsevahenditega varustamisel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No vaatamata sellele, et tegelikult isikukaitsevahendid on eelkõige riiklik ülesanne, mulle vähemalt tundub, me ikkagi hakkasime sellega tegelema päris varakult. Ennem, vist juba rohkem kui kuu aega tagasi, siis kui veel no keegi ei kujutanud endale ette, et selline asi võib juhtuda. Et tegelikult juba siis meil tekkis see arusaam, et sellega tuleb tegeleda. Ja tänu sellele me enda tellimusi saime varem kui riik. Ja nii palju, kui oli võimalik jagada asutustele, sealhulgas ka haiglatele, me seda jagasime. Kui on kuskil ... Ja siis tegelikult no tänaseks, nii palju, kui mina tean, haiglatel operatiivset probleemi ei ole, sest ka riigi poolt on tulnud nüüd isikukaitsevahendid. Ka haiglate iseseisvad tellimused ja tarned on kohale jõudnud. Et praegu operatiivset probleemi ei peaks olema.
Samas, kui on mingi konkreetne vajadus, siis me eraldi lõime endale varu, selleks et vajadusel võtta kasutusse või jagada. Meil kahjuks nii palju ei ole, et kõigile tallinlastele jagada. Aga meil on piisavalt palju, et jagada kõigile Tallinna asutustele vajadusel ja samas aidata ka neid just sotsiaalasutusi ehk siis erasektori sotsiaalasutusi. Ehk siis, kui selline vajadus on, siis võib Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poole pöörduda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun! Küsimuse esitamise võimalus Õnne Pillakul.
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jaa! Üks moment! Tere! Aitäh! Hea linnapea! Ma jätkaks sealt, kus Keit Pentus-Rosimannus lõpetas.
Et täpsemalt, Te jätsite ühele .... küsimusele vastamata. Nimelt siis needsamad lasteaia lõpupeod. Teatavasti lasteaia lõpupidudel lapsed osalevad koos vanematega ja tihtipeale ka vanavanematega. Ja lasteaiad praegu on tõsises hädas või mures, et neil puudub teadmine, kas lasteaia lõpupeod on lubatud või ei ole lubatud. Kui on lubatud, millised on need kriteeriumid, tingimused, mida nad peavad täitma, et need oleks ohutud? Et lasteaiad väga-väga ootavad Teie suuniseid, sest nad praegu tõesti ei tea, kuidas nad peaksid käituma. Kas Te saaksite öelda neile, mis nad peaks tegema? Ja kas lasteaia lõpupeod on üldse lubatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Vabandust, et ma ei vastanud otse sellele küsimusele! Ma palusin, et minu kolleeg paneks ka selle küsimuse kirja. Aga no tegelikult mina lähtusin üldisest olukorrast. Et mina küll ei näe kahjuks võimalust, et meil mai lõpuni, no tegelikult ka juuni lõpuni toimuksid suuremad või väiksemad üritused. Et ma arvan, et me kõik kahjuks peame arvestama sellega, et kõik need üritused jäävad ära. Ja siin ei ole ka mõistlik või isegi ei ole ka võimalik tingimusi seada, et kuidas seda oleks võimalik korraldada, sest traditsiooniline vorm ei ole igal juhul võimalik. Et ma arvan, et kõik kujutavad endale ette, kui juhtuks nii, kui praegu mai lõpus, isegi kui on eriolukord möödas, et meil mai lõpus hakkavad igal pool massiliselt toimuma lõpupeod lasteaedades ja koolides. Et no siis me peaksime kohe nagu arvestama uue epideemiaga. Ehk siis, nagu ma ütlesin, et praegu me peame lähtuma sellest, et üritusi ei toimu. Ja kui tõepoolest seda on vaja veel täpsustada ka iga asutuse spetsiifikast lähtuvalt, siis me muidugi seda signaali anname. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun! Teie kord!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jah, aitäh, härra volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Saan aru, et küsimus on natuke ennatlik. Aga küsiks siiski. Et millised siis on olnud need linnaeelarve laekumised alates märtsi algusest kuni tänaseni? Et mis read siis on kõige rohkem nagu kannatanud? Ja kui pikk on see viiteaeg umbes, et kuna nagu see põhiline langus siis kätte võib jõuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et no suuremas plaanis mingi üldisem selgus tekib suve lõpuks. Selleks ajaks on pilt palju selgem maksude osas. Juba praegu me teame, et käivad koondamised.
Viimane statistika, mida mina tean, Tallinnas iga nädal tuhat inimest kaotavad tööd. Ja inspektsioon praegu vaatab läbi ettevõtjate või ettevõtete taotlusi koondamise osas. Tööinspektsioonist käib jutt loomulikult. Ehk siis see lõplik mõju praegu ei ole prognoositav.
Meie mingi pilt, ma arvan, hakkab kujunema, no mingi operatiivne pilt, maikuu lõpuks. Ja me just sel teemal just täna veel finantsteenistusega rääkisime, et praegu ei ole mõtet spekuleerida, ja ma võib-olla ei hakkaks praegu laest numbreid pakkuma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab küsida Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma küsiksin ühistranspordi kohta. Et ma saan sellest loogikast täiesti aru, et sellel päeval, kui inimesed käivad tööl, on inimestevahelise distantsi hoidmiseks bussides vajalik, et bussid sõidaksid tavamahus edasi. Teisalt aga, kui me võtame näiteks hilisõhtused ja hommikused väljumised, kui veerem sõidab, nendel aegadel sõidab veerem täiesti tühjana ringi. Et miks siis on vajalik, et bussid-trammid sel ajal, kui inimesed tööl ei käi ja sõitjaid üldse ei ole, endiselt tavagraafiku järgi edasi sõidaksid? Et ma usun küll, et veerem oleks endiselt täiesti ohutult tühi ka siis, kui nendel sõitjavaesetel aegadel väljumisi kärpida. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No me pean tunnistama,et me seda teemat arutasime päris mitu korda ja erinevad arusaamad olid sel teemal. Mina kohe alustaks sellest, et mulle tundub, et kriisi ajal ühistransport on see, mis toob stabiilsust ühiskonnale. Et vaatamata olukorrale inimene saab lähtuda sellest, et nii, nagu tal see informatsioon telefonis või muul viisil on näha, lähtuvalt sellest ta saabki ühistransporti kasutada. Ja praegu me veel päris täpselt ei tea, mis see lähinädalate dünaamika on, millal lõpeb eriolukord. Ja mulle tundub, et mõneks nädalaks muuta seda graafikut ei oleks võib-olla mõistlik. See võib tekitada segadust. Et inimesed ikkagi arvestavad, no antud juhul üksikud inimesed, aga ikkagi arvestavad selle graafikuga, mis on olemas. Ja mulle tundub, et me võiksime seda praegu tagada.
Aga samas meil on tekkinud ka teised vajadused. Et mõne liini puhul ... no tegelikult see on üks konkreetne liin, buss number 13 ja osaliselt ka number 12, kus oli vaja veel täiendavalt ressurssi eraldada. Graafik jäi samaks, aga tipptundidel me panime veel täiendavalt topeltbussi juurde. Et rongi viisil siis bussid käivad. Ehk siis ka sellised vajadused tekivad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab kolleeg Taavi Rõivas. Palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh, hea volikogu esimees, hea linnapea! Teie olete siin üsna kriitiliselt võtnud sõna ka riigi tegevuse kohta ja teinekord juhtinud tähelepanu ka päris õigetele asjadele.
Ma küsiks ka ühe nagu teema kohta, kus on natuke nagu keeruline aru saada, et kui palju otsustab riik ja kui palju omavalitsus. Ehk siis väljumisstrateegia. Täna kirjutas, vist ERR-is oli see Tallinna Haigla juht Ralf Allikvee, et ainuüksi Ida-Tallinna Keskhaiglas jääb tuhandeid inimesi plaanilise ravita seetõttu, et haigla on n-ö ekstravalmisolekus võtma vastu Covid-koodiga patsiente.
Ja mu küsimus on. Et kas selles küsimuses on Teil olnud ka valitsusega sidet? Ja kas Te olete neidsamu muresid, mis haiglajuhtidel on, et meil jäävad n-ö muude diagnoosidega inimesed ravita, et neid kuidagi aidata? Või on see riigi või omavalitsuse pädevus? Et kui saate selle ka täpsustada, oleks ka tänulik. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Eriolukorras haiglate juhtimine oli tsentraliseeritud. Teadaolevalt meil on olemas ka kriisiolukorras meditsiinijuht, kelleks on doktor Arkadi Popov, kellega me regulaarselt erinevaid teemasid ka arutame. Ja ma arvan, et see on õige, et selline meede on rakendatud.
Meditsiini juhtimine epideemia ajal peab olema tsentraalne, sest peab olema tervikülevaade, aga ka tervikplaneerimine. See tegelikult oli ka meie ettepanek veel kriisi alguses, et peab olema väga täpne arusaam, mis on omavalitsuse roll meditsiini juhtimisel, mis on riigi roll. Tallinnal on teadaolevalt kolm munitsipaalhaiglat või siis haiglat, mis kuuluvad linnale. Aga, nagu ma ütlesin, see oli ka meie ettepanek, et meditsiini juhtimine peab olema tsentraliseeritud. See ka praegu on ja kõik otsused antud juhul tulevad siis tsentraalselt riigi poolt.
Me oleme loomulikult enda haiglatega pidevalt kontaktis ja vajadusel oleme valmis ka toetama, mida me ka teeme. Arutame ka selliseid tsentraalseid plaane, mida oleks vaja rakendada, juhul kui kriis süveneb. Veel üks kord. Me kõik praegu lähtume sellest, et olukord paraneb. Ja ma väga loodan, nagu me kõik loodame, et see niimoodi lähebki. Aga nii, nagu ma rääkisin seda poolteist kuud tagasi, et me peame olema valmis erinevateks stsenaariumiteks, samamoodi ma kordan seda ka praegu. Et ka praegu me peame olema valmis erinevateks stsenaariumiteks. Ja no kui siis selline lähenemine on praegu tõepoolest aluseks võetud, et tuleb olla valmis ja kahjuks sellepärast plaaniline tegevus jääb ära, no siis ma arvan, et me peame usaldama meditsiini spetsialiste.
Kuidas see väljumine peaks toimuma? Mina jällegi olen pigem konservatiivne antud juhul. Et mina püüan praegu inimestele nagu seletada, et vaadake, me oleme poolteist kuud režiimi hoidnud. Ja nüüd, kui siis meil tekib illusioon, et kõik on hästi ja me kaotame distsipliini ja tekib uus puhang, siis meid ootab veel mitu kuud karantiini ja meetmed on veel karmimad. Et seega, sellepärast ka haridusasutuste puhul ma olen pigem konservatiivne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Toomas Kruusimägi, palun Teie küsimus!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Jaa, tänan! Koolilõuna on ette nähtud kõikidele õpilastele ja sööjate või soovijate arv Tallinna linnas kasvas pärast seda, kui mindi üle sooja lõuna jagamiselt koolipakkide jagamisele. Pakid on abiks, aga need ei ole veel kohe soe koolilõuna. Küsimus. Millistele faktidele toetudes Te läksite üle sooja lõuna andmiselt pakkide jagamisele? Ja kas pakkide jagamine täidab eesmärgi, s.t vähemalt üks soe koolilõuna päevas igale Tallinna kooliõpilasele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mulle tundub, et üheks argumendiks on ka see, et soovijate arv on kohe nagu kasvanud. Ehk siis see vajadus on olemas.
Ma ei hakkaks andma nagu hinnangu, kui palju on need, kellele seda on tõepoolest vaja, kellele võib-olla see väga vaja ei ole. Et meie lähtume sellest, et see peab olema kõigile tagatud, ja see on meie kohustus.
Samas ma olen kindel, et see reaalne vajadus tegelikult kasvab drastiliselt. Et tänaseks see ei ole lihtsalt tasuta koolilõuna, vaid see on ka üheks abimeetmeks. Ja me saame igalt poolt ka sellist tagasisidet, et tegelikult sellest pakist on saanud tõepoolest abimeede tervele perele. Ja ma arvan, et see on positiivne, et see niimoodi läks. Et tänu selle võimalusele see abi on natuke laiem. Loomulikult oleks parem, kui iga laps saab sooja toitu. Aga see, et nüüd me saame seda abi jagada nii paljudele lastele, ma arvan, on pigem positiivne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse interneti vahendusel esitab kolleeg Jürgen Ligi. Palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh, härra Kõlvart! Ärge laske ennast küll uinutada sellest, et inimesed on nõus vastu võtma tasuta asju ja et tasuta kuiv kodutoit on mingi suur saavutus.
Aga ma küsin selle kohta. Te olete olnud hästi kriitiline Eesti riigi suhtes, et tema ei ole informeerinud kriisiajal venelasi. Et venelased üldse on halvasti informeeritud, no kõik ei ole sellega nõus.
Aga milles meil konsensus on, on see, et nad on olnud läbi aegade alternatiivselt informeeritud, ja see ei ole hea kriisiajal. Nüüd Teie reaktsioon sellele seisukohale, mis Teil on, on olnud reanimeerida PBK kui alternatiivne infokanal. No igal juhul sealt saab teistsugust informatsiooni ja inimesed, kes muidu juba on kolinud eesti kanalitesse, on nüüd uuesti väikse barjääri taga minemise riskis.
Öelge, kuidas Te seda nüüd põhjendate? Et eesti kanalite vaadatavus on kõvasti kasvanud. Ja see kriitiline asi, mida on ka isegi Jüri Ratas kiitnud, et eesti kanalid tulevad tagasi venelaste jaoks ... Et Te teete siin tagurpidikäiku. Kuidas Te selle vastuolu olete enda sees ja erakonna sees ära seletanud? Ja ärge öelge, et ainult üks, et ka üks elu jne, nagu Te olete varem öelnud. Sest tegelikult ju info halvenemine tähendab rohkem elusid kui üks.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kuna nii palju, kui mina tean, Teile meeldivad eelkõige numbrid ja faktid, siis ma võib-olla faktidest alustaks. Et alustame sellest, ma ei olnud kriitiline Eesti riigi suhtes, vaid ma olin kriitiline ühe konkreetse sõnumi puhul, kriitiline valitsuse suunas. See on väga erinevad asjad, nagu Te saate aru. Ja see konkreetne juhtum oli see sõnum, mis oli saadetud kodanikele ehk siis "Püsi kodus!". See, kuidas see oli vene keeles sõnastatud, tõepoolest oli, ütleme nii, ebanormaalne. Ja ma jään ka selle kriitika juurde. Aga rõhutan veel üks kord, et see ei olnud Eesti riigi kritiseerimine, vaid väga konkreetse sõnumi kritiseerimine. Ja see kriitika oli suunatud tõepoolest valitsuse ehk siis riigi valitsuse poole.
Nüüd teine fakt, mis on Teie poolt välja toodud, mis tegelikult ei ole fakt, aga valeväide, et see, et me kuidagi siis enda tegevusega reanimeerisime PBK-d. Et PBK kuskile ei ole kadunud siin vahepeal ja kuskile pole kadunud ka nende reiting, mida näitab ka viimane uuring just sellest perioodist. Kui uudiseid ei olnud PBK-s, nende reiting püsis samal tasemel. Jah, tõepoolest, ETV+-i vaatab rohkem vaatajaid kui varem. Ja antud juhul ma ei ole 100%-lt kindel, aga juurde tuli vist ... mitte neli korda suurem on nüüd see vaatajate arv, vaid tuli juurde 0,3%.
No on vahe olemas. Et jätkuvalt see on väga tore, et umbes neljandik vaatajatest tuli juurde. Aga neljandik ei ole neli korda suurem vaatajate arv. Ehk siis see on selline väga matemaatiline lähenemine. Ja see, et see neljandik tuli, ei tähenda nüüd seda, et PBK-d nüüd vaadatakse vähem.
Nüüd, kui rääkida informatsioonist, siis mina nagu ei ole kunagi väitnud, et venelased on informeeritud halvemini. Vastupidi. Selliste pöördumistega meie poole on tulnud erinevad organisatsioonide esindajad, sealhulgas ka riigiorganisatsioonide esindajad. Ja just meile olid need küsimused suunatud ehk siis Tallinna Linnavalitsusele, et me näeme, et venekeelne elanikkond ei ole piisavalt informeeritud. Sealhulgas sellised sõnumid olid ka politsei poolt ja mitte ainult politsei poolt. Ja nagu me panime tähele, seda päris palju arutati ka meedias, et venekeelne elanikkond on vähe informeeritud.
Ja antud juhul see minu väide on juba hinnanguline. Aga ma toon ka seda välja. Et asi ei ole selles, et inimesed midagi ei teadnud või midagi ei saanud aru. Lihtsalt me peame aru saama, et on normaalne, et inimesed soovivad saada informatsiooni enda emakeeles. Ja see ei tähenda, et nad ei valda eesti keelt või nad ei soovi õppida eesti keelt või see on mingi protestimeelsus. See on normaalne.
Ja venelaste jaoks emakeeles allikaid on loomulikult vähem ja vähemaks jääb. Ja informatsiooni mõju sõltub väga palju detailiseerimise astmest ja kordamisest. Et meil ju ei tundu olema veider või siis arusaamatu see, et meil on eestikeelseid kanaleid rohkem kui üks. Et millegipärast meile tundub, et kõik venelased peaksid vaatama ainult ETV+. Aga me ju ei mõtle, me ei arva, et kõik eestlased peaksid vaatama ainult ETV-d. See on täitsa normaalne, et inimesed vaatavad erinevaid kanaleid, kus tihti on sama sisuga uudised, aga erinevatest vaatenurkadest, erineva ka detailiseerimisega. Ja kõik saavad aru, et see ongi tegelikult õige. Aga samamoodi ka venekeelsete inimeste puhul see on normaalne ja just see annab inimestele nagu rohkem informatsiooni mitte arvuliselt, vaid kvaliteedi osas. Ja see, et see uus või mõnes mõttes uus vana allikas tekkis, on ju tegelikult positiivne. Ja seda näitavad ka jällegi reitingud. Et inimesed vaatasid PBK-d nagunii, aga nüüd nad vaatavad seal ka Tallina uudiseid, kus on väga palju informatsiooni ka sellest, mis toimub mitte ainult Tallinnas, vaid riigis, ja sellest, mis on tõepoolest tähtis. Ja sinna leidsid teed ka riigiasutuste esindajad ka viiruse informatsiooni levitamiseks.
Ja ma jätkuvalt usun seda. Et Te palusite, et ma seda ei räägiks. Aga ma seda ikkagi ütlen. Et kui tänu sellele tõepoolest inimesed saavad rohkem teada, rohkem saavad aru ja õigemini käituvad ja see peaks tähendama ka inimeste elusid, siis see kindlasti väärib seda.
Ehk siis mul on selline ettepanek, et kui Te juba küsimusi esitate, siis võiks fakte kontrollida. Aga kui Teid minu vastused ei huvita, no siis ei ole vaja ka küsida. Aga kui on juba küsitud, siis ma vastan nii, nagu ma õigeks pean. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Kallas, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Siit on .... et olen minagi ETV+ vaataja ja vaatan ka .... Kindlasti seal võiks opositsiooni erakonnad ka olla esindatud. Aga see selleks.
Eile ETV+ saates "Kes keda?" ütles Lasnamäe linnaosa vanem Vladimir Svet, et seoses kriisiga oli linnavalitsuses arutelu suurendada Mupo volitusi ja õigusi. Kas Te saaksite natuke .... täpsemalt arutati? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No tegelikult see ju ei ole uus teema ja ei ole kriisiga otse seotud. Et lihtsalt kriisiajal tegelikult me nagu saime aru, kui tähtis see vajadus on. Me saime seda veel rohkem aru. Me kindlasti mäletame, et kui mind mälu ei peta, oli see eelmisel aastal või tegelikult juba üle-eelmisel aastal, kui linnavalitsus linnavolikogu kaudu pöördus valitsuse poole seadusemuudatuse ettepanekuga, selleks et Mupo ametnike volitusi laiendada. Miks just kriisiajal see küsimus tekkis jälle? Sest me näeme, et riigipolitsei vajab lisaressurssi. Seda lisaressurssi ei ole. Ja me teame ka seda, et riigipolitsei alati kiidab Mupot ja Mupo nende jaoks on arvestatav ja kindel partner. Ja nagu te teate, riigipolitsei ka toetab Mupo pädevuse laiendamist ja õiguse laiendamist. Aga seda ka kriisiajal millegipärast ei toimunud, vaatamata sellele, et on soov, nagu me näeme, laiendada abipolitseinike volitusi. Mina ei hakkaks seda hindama. Et tõenäoliselt ka see on õige. Aga see lihtsalt näeb natuke imelikult välja, et lisaressurssi on vaja ja tavakodanikele me oleme valmis kiiremas korras neid lisavolitusi anda. Aga abipolitseinik on tavakodanik.
Aga ametnikele, kellel on vastav väljaõpe, vastav pädevus, paljudel politseitaust, nendele me siis volitusi kiiremas korras ei ole valmis andma. Et see minu arvates on kuidagi imelik. Ja kui me paneme tabelisse riigipolitseiniku, abipolitseiniku, turvameest ja Mupo ametnikku, siis tuleb välja, et Mupo ametnikul on volitusi ja õigusi vähem kui abipolitseinikul, aga kui ka turvamehel. No sellest me juba oleme palju rääkinud.
Ja kõige võib-olla markantsem näide on see, et Mupo ametnik ei saa isegi, kui ta märkab, et talvel on kodanik joobes tänava peal, maa peal, siis ta ilma loata ei saa teda nagu kuskile ka viia. Et see on selline klassikaline ... ehk siis tema loata, selle kodaniku loata. See on selline klassikaline näide.
Aga nüüd kriisiolukorras loomulikult, kuna meil tekkisid ka korrakaitse küsimusi, siis loomulikult sellist ressurssi oli ja on vaja. Ehk siis Mupot oli ja on vaja ja on vaja, et inimestel oleks ka vastavad volitused ja ka elementaarne võimalus kaitsta kodanikke ja ennast. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Mul on tegelikult kaks küsimust. Ja kuna mu esimene küsimus kirja ei läinud, siis ma ei tea, kas ma võin kaks korraga esitada.
Et esimene küsimus oleks mul selline. Et ma paluksin härra linnapealt arvamust. Et see ei puuduta koroonaviirusega seotut, vaid puudutab detailplaneeringuid.
Et viimasel ajal ma olen märganud, et linnavalitsus ja volikogu võtab vastu planeeringuid, mis ei ole linnaosavalitsustest üleüldse läbi käinud. Et kas need poliitikud, keda rahvas on valinud oma linnaosakogudesse, ei peaks teadma või menetlema neid planeeringuid, mida volikogu kehtestab? See on esimene küsimus. Ma paluks vastust, härra linnapea. Mis on Teie arvamus?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vot ma pean tunnistama, et võib-olla ma eksin. Aga tegelikult suuremate planeeringute puhul on olemas mitte ainult võimalust, vaid ka kohustus neid planeeringuid tutvustada ka linnaosakogudele. Et võib-olla me peaksime ka rääkima konkreetsetest planeeringutest ja võib-olla ma pean täpsustama, et kuidas see kord detailsemalt näeb välja. Et ma siin ei hakkaks konkreetseid sõnumeid andma. Aga suuremas plaanis ma olen Teiega nõus.
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Kas ma võin ka kohe teise küsimuse esitada?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Et ma väga sooviksin, härra linnapea, et Te kommenteeriksite tänast Keskerakonna reklaami. Uskuge mind, ma olen käinud täna jalutamas. Ja minu juurde on pöördunud päris nihukesed eakad inimesed ja küsinud mu käest, et kas Keskerakonna ministritel on tõesti nii palju raha, et see otsa ette kleebitud silt on nad nõus annetama meie kriisikolde likvideerimiseks. Kuidas Te kommenteeriksite palun seda reklaami? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et nii palju, kui mina jõudsin täna seda teemat jälgida, nii lugupeetud peaminister ehk ka erakonna esimees, Keskerakonna esimees vabandas selle eest ja tõenäoliselt teised erakonna esindajad samamoodi. Ja ainuke asi, mida mina antud juhul saan teha. Et ka mina siis erakonna juhatuse liikmena ja aseesimehena pean selle eest vabandama! Aitäh!
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ennem, kui Siim Tuisk saab esitada oma järgmise küsimuse, loodan, et püsime päevakorrapunktide raames oma teema püstitusega. Ja nüüd Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks selline küsimus. Et kas linnavalitsus üldse kaalus positiivse niisiis lisaeelarve suunas? Et Te mainisite eelnevalt, et augustis või kunagi sügisel võib meid ähvardada n-ö teine lisaeelarve veel. Aga n-ö valik mitte tõmmata kulusid kokku, vaid teadlikult võtta rohkem laenu ja võib-olla isegi teha mingeid kulutusi ära praegu seoses siis võimalike, ma ei tea, ehitusfirmade vabaneva pakkumise ... Selles mõttes, et kas oli linnavalitsuses üldse selline kaalumine, et järsku mitte tõmmata kokku, vaid hoopis laiendada kulutuste ringi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No siin ei ole, mulle tundub, sellist lineaarset lahendust. Et nüüd tulebki vaadata, mida tuleb vajadusel suurendada. Aga kärpimine on igal juhul vajalik. Et laenu me võtame, sellest oli juba juttu. Loomulikult laenu me võtame eelkõige selleks, et investeerida. Ma väga loodan, et tegevuskuludega me saame hakkama, ka olukorras, et kui mingi hetk tuleb suurendada sotsiaalvaldkonna kulusid.
Kui rääkida konkreetselt summadest, siis kahjuks summasid ma praegu veel ei oska välja tuua. Meil veel puudub selleks vajalik analüüs. Ja millega tuleb veel arvestada? Et ka ehitusturg ei ole veel praegu reageerinud suuremas plaanis kriisile. Ma arvan, et praegu kõik natuke ootavad, mis saab. Ja me ei saagi sellega nagu planeerida, mis võiksid olla adekvaatsed,ma ei tea, kas sõna õiglased siia sobib, aga adekvaatsed hinnad, mille alusel võiks ehitada ja mille alusel saaks hankeid aktsepteerida. Et seda selgust veel päris ei ole.
Mina olen nõus selle klassikalise lähenemisega. Et ma isegi kunagi sellest rääkisin ka volikogus. Et tegelikult võib juhtuda nii, et meid ootab mingi hetk majanduskriis ja seega ka ehitusturu hindade langus. Ja siis võib-olla olekski õige aeg rohkem investeerida, selleks et majandust elavdada ja sellepärast, et hinnad on madalamad. Et mitte investeerida siis, kui on see turg niigi ülesoojendatud, nagu see oli. Aga loomulikult keegi, mina sealhulgas, ei arvanud, et see majanduskriis hakkab sellisel viisil välja nägema.
Ehk siis lihtne vastus Teie küsimusele on see, et loomulikult me arutasime erinevaid alternatiive. Aga sellist lähenemist laua peal ei olnud, et nüüd me maksimaalselt suurendame kulud või ainult siis vaatame, mis saab. Et vist niimoodi ei tohiks antud juhul käituda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et kui Te siin enne rääkisite PBK-st ja faktidest, siis fakte siiski vaadates - märtsi lõpus on Emor uuringu teinud - näitab, et muukeelsete ehk mitte-eestlaste inimeste seas kõige populaarsem infokanal on Delfi - 82%. Seejärel ETV+ 58%. Ja ETV+ populaarsus ületab Venemaa telekanaleid mäekõrguselt. ETV+ oma usaldusväärsusega on 37%, mis on oluliselt usaldusväärsem infokanal kui Venemaa RTL 15% või PBK 14%. Need on nüüd faktid, külmad faktid.
Et mul on Teile küsimus. Et see kriis on olnud kasulik mitmete oodatud otsuste ärategemisel. Lasteaia kohatasu saime kaotatud, Linnapoe saime lõpuks kinni, millest me oleme aastaid rääkinud. Et kas äkki võiks nüüd Tallinnas loota ka, et see selline Tallinn kui Keskerakonna enesereklaami pealinn ostetud ajast saaks tegelikult ka üle? Et tõmbaks sellele joone alla, kärbiks selle ka ära. Ja ma arvan, et inimesed seda hindaksid. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et no alustame jälle faktidest. Et mina ei rääkinud sellest statistikast, mis näitab usaldusväärsust ja populaarsust. Et see ei ole samad asjad. Ja mina rääkisin ainult telekanalitest ja konkreetselt kahest telekanalist. Ja kui rääkida faktidest, siis veel üks täpsustus. Et Tallinna uudised on küll, näidatakse PBK-s, aga nende sisu ja nende usaldusväärsus ja reiting, seda ei saa võrrelda PBK-ga. See on ikkagi erineva sisuga ja ka see suhtumine on ka teine. Ehk siis, kui rääkida faktidest.
Mis puudutab, kas midagi oleks vaja kinni panna, siis tegelikult veel enne kriisi me algatasime siis analüüsi, kuidas linnasüsteemi optimeerida ja mis võiksid olla need asutused, ametid, mida oleks vaja liita või siis päris kinni panna. Ja need otsused tulevad. Nad ei ole otse antud juhul seotud kriisiga, sest me teeksime seda igal juhul. Aga kriis muidugi on ka õige aeg, et sellega igal juhul tegeleda.
Kindlasti me lähtume sellest, et inimesi tuleb teavitada. Ja Tallinna uudised on seda väärt ja Tallinna uudiste sisu on piisavalt tähtis, selleks et mitte ainult tallinlased, vaid ka teised Eesti elanikud saaksid seda teada. No ETV+ näiteks regulaarselt näitab uudiseid Narvast ja Sillamäelt, mis minu arvates on väga tähtis. Et detailiseerimise tase on isegi selline, et mõnikord näidatakse, mis ühes konkreetses noortekeskuses toimub, mis jällegi on väga armas. Aga no samas suuremad sündmused Tallinnas jäävad kajastamata. Ja on arusaadav, et tsentraalne kanal peabki näitama erinevaid omavalitsusi.
Aga nii suur omavalitsus nagu Tallinn kindlasti on seda väärt ja vajab enda poolt ... vajab piisavat ressurssi, selleks et inimesi teavitada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, Teie küsimus linnapeale. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Aitäh! Kõigepealt ma soovin tänada härra linnapead ja linnavalitsust selle eest, et me oleme päris hästi olnud nagu kursis sellega, mis selle viiruse ajal on linnavalitsus ette võtnud ja kuidas ta oma linnakodanikele on appi tulnud.
Aga ma tuleksin siiski korra tagasi e-õppe juurde. Ja saan aru, et selle kokkuvõtete tegemise teeb .... pole ju veel võimalik mingisuguseid kokkuvõtteid teha. Ja samas ikkagi saadakse ju hästi hakkama ja seda tänu eelkõige õpetajatele, kelle koormus on võib-olla isegi kasvanud tänu lastele, tänu .... jne.
Ja mul olekski küsimus Teile. .... olemas ülevaade .... tulemuslikkusest vene õppekeelega koolides? .... eesti õppekeskkonnad ei rahulda neid ja linnavalitsus on tellinud .... programme ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud Ivi Eenmaa! Ma pean tunnistama, et umbes pool Teie küsimusest ei olnud kuulda. Et ma ei tea. Kui saalis seda oli kuulda, kas võib-olla saab keegi mulle küsimuse sisu korrata?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui proua Eenmaal on võimalik oma kaamera sulgeda, siis me saaksime teda paremini kindlasti ka kuulda.
Tallinna Linnakantselei Arvutisüsteemide osakonna infotehnoloogia teenistuse IT-süsteemi administraator - Sten Mentunen Sten Mentunen
Telefoni peaks kinni korra ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Peaks ütlema nagu Viktor Vassiljev, et ....
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Kas Ivil on mikrofon või?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Eenmaal peaks olema mikrofon. Kui Te saaksite oma küsimuse uuesti ...
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Ma kordan küsimust. Ei, siit ei kosta. Räägi uuesti.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Pane siis mikrofon kinni, kui ....
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Vaata, kas Sul mikrofon on lahti või kinni.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me saame siit seda vist ka avada või sulgeda.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
No kuule, ütle mulle oma küsimus. Ma ütlen siis Terikule edasi. Või pange oma mikrofon ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me saame ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Ütle mulle palun oma küsimus. Ma panen Su kõlari peale. Siis saab siit kuulda. Ma panen Su kõlari peale. Nii!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei, nüüd see hakkab vilistama. Et ma arvan, et me saame võtta järgmise küsimuse. Ja kui proua Eenmaa saab oma küsimuse trükkida, siis ma loen selle hea meelega ise ette.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Nii võib ka jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga nii kaua, kui proua Eenmaa seda trükib, siis kolleeg Mart Luik, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Teid on valesti informeeritud selles Perekonnaseisuameti asjas. Et Tallinna Perekonnaseisuameti kodulehel isegi on mustvalgelt kirjas, et ei võeta vastu avaldusi abiellumiseks ega lahutamiseks. Ja mulle on tulnud ka infot, et osad inimesed sellepärast registreerivad oma abielu kuskil teises omavalitsuses, sest seal on see teenus siiski saadaval. Aga see oli niivõrd täpsustuseks eelmisele vastusele.
Küsimus tegelikult oli mul veel ETV+ kohta. Ja see küsimus, et me ei räägi ju täna mitte sulgemisest, vaid me räägime ... Me ei räägi sulgemisest, vaid räägime sellest, et ETV+-il on tekkinud tänu kriisile või kriisi tõttu märkimisväärne kasv. Ja miks Tallinna linn ei taha toetada Eesti riigi oma venekeelset kanalit, mis on praegu kiiresti kasvamas, mis on inimeste hulgas usaldusväärne ja kuhu Eesti maksumaksja raha kulutatakse juba nagunii miljoneid eurosid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et siin kolleeg nagu täpsustas, et tõepoolest lahutusavaldusi praegu Perekonnaseisuamet ei võta vastu. Aga abieluavaldusi võetakse. Noh, see on ju positiivne, et abielluda saab jätkuvalt. Aga enne seda, kui lahutada, võib veel natuke mõelda.
Aga no kui rääkida tõsiselt, et jah, et ma pean siis vabandama, et osaliselt ei andnud adekvaatset vastust ehk siis natuke pooltõde. Et tõepoolest tuli välja, et abieluavaldusi ikkagi saab sisse anda, aga lahutusavaldusi ei saa.
Nüüd, mis puudutab ETV+, ma pean tunnistama, et ma ikkagi ei saa seda nagu loogikat aru. Et kas me tõepoolest arvame, et venekeelne inimene ei suuda ise teha nagu valikuid ja sellepärast vajab, et kõik info tuleks ainult ühe kanali kaudu? Et miks me peame nagu vastandama nagu kaks kanalit antud konkreetsel juhul? Me isegi ei vastanda kanaleid, vaid me vastandame Tallinna uudised ja "Aktuaalse Kaamera" uudised, tsentraalsed uudised. Ja nagu ma veel üks kord ütlen, et see, et vaatajate arv ETV+ puhul kasvas, ei tähendanud, et nüüd vähem inimesi vaatavad PBK-d.
Ja teine aspekt on muidugi ka see, et tegelikult ju Tallinna Linnavalitsus viimasel ajal teeb väga aktiivselt koostööd ETV+-iga. Et me oleme käivitanud venekeelse pressikonverentsi formaadi just ETV+-is. On käivitatud teised huvitavad projektid, nagu Tallinna etteütlus, mis toimus sel aastal ETV+-is, ja reiting oli väga kõrge. Ehk siis me panustasime enda poolt, et seda kanalit vaataks rohkem inimesi, ühe populaarse ürituse abil, mis oli välja töötatud Tallinna Linnavalitsuse poolt.
ETV+ telekava saab Stolitsas nüüd leida iga nädal, mis ka nagu annab lisareklaami kanalile. Ja nagu ma ei saa aru, kus on probleem. Kus see on vastandamine? Et kus on tekkinud selline mõte, et keegi on kanali vastu, riigi vastu jne? Et no võib-olla on meil paar riiki, kus on tõepoolest selline lähenemine, et inimesed peaksid vaatama ainult ühte kanalit. Aga mulle tundub, et see meie riik kindlasti selline ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helle-Moonika Helme, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Aitäh, hea volikogu esimees ja hea linnapea! Te ütlesite vastuseks kolleeg Õnne Pillakule, et Te ei kujuta ette, et mai lõpuni või isegi juuni lõpuni toimuksid suuremad või väiksemad üritused siis lasteaedades ja ka koolides. No pidasite silmas siis lõpupidu.
Aga kuna Haridusministeeriumist on olnud viimastel päevadel ... on tulnud signaale, et koolid võiksid õppetööd alustada juba tasapisi 15. maist, siis ma küsiks. Et kuidas on siis Tallinna linna ja Haridusameti suhtumine? Kas Tallinna koolid on valmis selleks, et koolid jälle avatakse? Et linna koolid on ju tegelikult .... siis lapsevanemad .... Et kui algul oli jutt, et gümnaasiumi lõpueksamid jäävad ära, siis nüüd on jällegi tulnud selline informatsioon, et need võivad ikkagi toimuda.
Ja pigem me teame, tegelikult see vanusegrupp statistiliselt on ... selles vanusegrupis on neid nakatunuid kõige rohkem. Ja kas Tallinna Haridusamet on valmis selliseks suuremaks massi kogunemiseks Tallinna koolides, nagu gümnaasiumi lõpueksamid .... Et sooviks sellele vastust.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Tähendab, mulle tundub, et ma vastasin sellele küsimusele. Aga ma loomulikult hea meelega kordan veel üks kord, mis on meie ehk siis ka minu seisukoht. Et mina sellist stsenaariumi ei näe, et meil sellel õppeaastal tekib statsionaarne õpe. Mis on teoreetilised võimalused minu arvamuse järgi? Et tõepoolest mai teisel poolel tekib võimalus korraldada abiturientidele konsultatsioone. Ja veel üks teoreetiline võimalus, et siin on võimalik läbi mõelda distantse, graafikuid, ruumilahendusi, et toimuksid gümnaasiumi vastuvõtueksamid. Ja see on see, mida korraldab tõepoolest linn ja linn saab otsustada. Gümnaasiumi lõpueksamite osas, no see on pigem ikkagi riigi otsus, et mis sellega saab. Ja mul siin ka 100%-line selgus puudub.
Ja no mina lähtun sellest, et ka ministeeriumi sõnum oli ikkagi see, et kui midagi peaks nagu toimuma, see ei tähenda seda, et toimub statsionaarne täisõpe, vaid mõned konkreetsed, spetsiifilised vajadused, mida saaks nagu siis rahuldada, nagu see gümnaasiumi vastuvõtueksam või konsultatsioonid. Et siis on võimalik tõepoolest mõelda distantsist, ruumilahendusest, kaitsevahenditest jne. See, et meil õpilased lihtsalt tulevad välja, sellist stsenaariumit ma ei näe ja me seda ei lase ka teha igal juhul. Ja ma ei poolda ka sellist lähenemist, et okei, et jagame nagu gruppideks klasse ja siis kuidagi nad mingi graafiku järgi hakkavad käima. No see ei ole ka eriti reaalne tegelikult.
Et praegu on õige otsus see, et me juba praegu peame tunnistama, et statsionaarset õpet sel aastal ei toimu. Tuleb mõelda, kuidas siis see kooliaasta lõpeb. Ja see, mida oleks nagu võimalik tõepoolest läbi viia, on just need spetsiifilised siis vajadused, mida no teoreetiliselt oleks võimalik rahuldada. Teist stsenaariumi ma ei näe ja ma ei näe võimalust, et Tallinn võiks seda lubada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Enne seda, kui ma annan kolleeg Õnne Pillakule võimaluse küsida, loen ma ette proua Eenmaa küsimuse, mis eelnevalt helikvaliteedi tõttu kaduma läks.
"Kas ja kuidas venekeelsed koolid saavad e-õppega hakkama? Ning kas vastab tõele info, et on kasutatud ja kaalutud kasutada Venemaalt e-õppeks vahendite ja programmide tellimist?". Selline on siis proua Eenmaa küsimus linnapeale.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Nojah. Alustame sellest, et midagi tsentraalset me tellida kindlasti ei kavatse. Mul puudub info, et mingi kool midagi hakkab tellima. See ei ole ka väga loogiline, arvestades, et pool teed on juba läbi käidud. Et praegu kindlasti ei oleks mõistlik mingit platvormi vahetada.
Mis oli üheks probleemiks üldisemas plaanis e-õppe korraldamise puhul, oli see, et erinevad koolid ja tegelikult isegi erinevad õpetajad kasutavad erinevat platvormi, ja see tekitas muidugi lisaebamugavusi. Ja nagu suuremas plaanis me ju peame tunnistama ka seda, et meil ju ei ole e-õppe ühist kontseptsiooni. Et iga kool, kui mitte iga õpetaja seda lahendab ... seda lähenemist suuremas plaanis lahendab ise, kasutades selleks erinevad platvormid. Ja on teada ka sellised juhtumid tõepoolest, et isegi ühes koolis õpilased peavadki kasutama erinevad platvormid. Et see võib-olla oli üheks nagu probleemiks.
Samas see oli ka alati meie koolisüsteemi tugevuseks, et koolidele oli antud võimalus vastavalt kooli omapärale erinevaid tehnoloogiaid rakendada ja arendada ja erinevaid kontseptsioone rakendada. Suuremas plaanis, kui me räägime hariduskontseptsioonidest. Ja koolijuhid alati seda ka rõhutasid, et see oli üheks edu valemi siis aluseks. Et selline loominguline vabadus andis ka häid tulemusi. Aga no kriisiajal, kus kõik korraga pidid e-õppele üle minema, siis mõned asjad ikkagi näitasid, et võiksid olla ka võib-olla tsentraliseeritud. Ja sellepärast see analüüs ootab meid veel ees.
Kui selle küsimuse mõte oli see, et vene koolid midagi jälle teevad valesti või siis vene koolidel on mingi salaplaan, et midagi Venemaaga koos teha ja mingeid Venemaa luureprogramme kasutada, siis mul sellised andmed puuduvad. Ma saan Teile kinnitada, et meie vene koolid on samamoodi normaalsed Eesti riigi ja Tallinna linna koolid.
Samamoodi püüavad sellises olukorras maksimaalselt teha kõik selleks, et õpilasi anda head haridust, ja samamoodi pingutavad kui ka teised koolid. Siin mingit kahtlust ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nüüd siis kolleeg Õnne Pillak, teine küsimus, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea linnapea! Tallinna linn praegu sellel keerulisel ajal on lastega peresid väga erineval viisil aidanud, mis on sümpaatne. Kas me võtame lasteaia kohatasu või ka seesama koolitoit. Et me võime ju vaielda selle üle, kuidas seda tehakse, aga mõte iseenesest on hea ja õige.
Nüüd siin viimastel päevadel on minu poole pöördunud paljud lapsevanemad, kelle lapsed käivad erahuvialakoolides. Sest linn otsustas, et munitsipaalhuvialakoolides käivate laste ringitasu linn maksab nende perede eest kriisiaja lõpuni nüüd ise kinni, aga erahuvialakoolides käivad lapsed on jäetud omapäi. Ja tõesti need lapsevanemad ei saa sellest aru, et miks lapsi koheldakse erinevalt. Nad tunnevad, et see on ebaõiglane. Eriti veel olukorras, kus näiteks lasteaedasid ... Me ei tee vahet, kas laps käib eralasteaias või munitsipaallasteaias või siis hoius. Me toetame ühtemoodi neid peresid. Ja sama tuleks teha, ma arvan, ka huviringidega. Et linn võiks ühtemoodi toetada kõiki lapsi. Tõenäoliselt ma usun, et Te mõtlete selle peale, ja ma oleks õnnelik, kui Te praegu ütleksite, et jah, me võtame selle eesmärgiks, teeme vastavad otsused. Aga kui Te ei saa seda teha, siis võtke lihtsalt see mõte praegu siit kaasa. Ja ma tõesti loodan, et Te leiate need võimalused, et toetada ka neid lapsi, kes käivad erahuvialakoolides. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõepoolest ka seda võimalust me arutasime. Ja siin põhiline probleem seisneb selles, mida me päris mitu korda juba arutasime. Eralasteaia puhul ja lastehoiuteenuse puhul on olemas väga lihtne kriteerium - tegevusluba. Ja selle alusel me saame ka lapsevanemaid toetada. Erahuvikoolide ja -ringide puhul seda on teha palju keerulisem, et mis võiksid olla need kriteeriumid. Ja kunagi ma vastasin sellele küsimusele, et me seda tõepoolest analüüsime lugupeetud Kristen Michaliga. Ta juba seda kord küsis. Ja siis ma ütlesin, et kui me saame tõepoolest erahuvikoole toetada, siis sellesama süsteemi järgi, mida me lõime eelmisel aastal ehk siis erahuvikoolide toetus lähtuvalt konkreetsetest kriteeriumitest. Tänaseks aga on samas üks meede, mis ei ole muidugi otsemeede, ikkagi kehtib, et väga paljud huviringid kasutavad linnaruumid.
Ja siin see toetus on tegelikult olemas, et ruumi renditasu vabastamise kulu. Aga see ei ole muidugi otsemeede.
Kui rääkida otsemeetmest, siis tänaseks me teame, et riik soovib seda abimeedet käivitada ja erahuvikoolid saavad ka toetust. Muidugi siin võib tekkida küsimus. Aga no saavad ka eralasteaiad ja lastehoid saab ju riigi poolt midagi. Aga tegelikult on siin selline lähenemine, nii palju, kui mina sain sellest seletuskirjast aru, et nende kulude osas, mis on näiteks juba omavalitsuste poolt kinni makstud, neid kulusid topelt toetada ei saa. Ehk siis peaks tekkima ka suhteliselt õiglane olukord, et tõepoolest lasteaed, eralasteaed ja lastehoid saab suuremas plaanis Tallinna poolt seda toetust ja siis riik toetab erahuvikoolid. Ja siis peale seda, kui seda meedet rakendatakse, siis me kindlasti veel üks kord vaatame üle, mis see olukord on. Aitäh!
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Jürgen Ligi, Teie võimalus teiseks küsimuseks. Palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh, härra Kõlvart! Te heitsite mulle ette valeinfot, aga ei osutanud mitte millelegi. Mitte ühelegi mu väitele Te ei osutanud kui valele, ja ma usun, kellelegi ei tundunud, et Te mu küsimusele tegelt vastasite. Ma siis kordan oma faktid üle, millest ma lähtusin.
Kõigepealt minu Eesti vabariik on tahtnud, et venelased ja eestlased saaksid ühise inforuumi. Eesti kanalite vaadatavus on kriisiajal järsult kasvanud. Delfi puhul on see 82% ja ETV+ 57% vist oli see. Ja usaldusväärsuse erinevus on rohkem kui kahekordne: vene kanalitel, PBK-al 14–15%, eesti kanalitel 37%. On elementaarne, et Tallinn peaks tahtma, et venelased saavad seda infot usaldusväärsetest ja vaadatavatest kanalitest ja et ostaksite seda sealt, koondaksite neid ühisesse inforuumi.
Nüüd minu küsimus. Te viitasite, et Teil on Eesti Vabariigiga - ei, Te vist parandasite -, Eesti Vabariigi Valitsusega erimeelsus. Palun kirjeldage neid erimeelsusi. Ja mul tegelt see küsimus oligi, kuidas Te need erimeelsused oma sees ja oma erakonnas ära suudate seletada. Sest esimesele küsimusele vastuses Te seda meile ei teinud. Palun!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa! Lugupeetud Jürgen Ligi! Mina ausalt ei soovi, et see meie mõttevahetus läheks nagu kuidagi liiga isiklikuks. Aga ma seda ikkagi pean mainima, et see Teie Eesti vabariik ei ole ainult Teie Eesti vabariik, vaid ka minu ja meie Eesti vabariik. Ja mulle tundub, et see on väga tähtis arusaam, vähemalt minu jaoks väga tähtis arusaam.
Teiseks. Et mina just tõin välja väga konkreetsed faktid ja ka konkreetsed numbrid, ja mina ei rääkinud usaldusväärsusest ja ei rääkinud Delfist. Mina rääkisin vaatajate arvust, mis no tegelikult mingil määral ka usaldusväärsust näitab ka.
Mis on veel fakt? Et PBK usaldusväärsus ja Tallinna uudiste usaldusväärsus ei ole sama mõõde. Need on erinevad asjad. Ja mina nagu päris ei saa aru, et miks minu arvates meelega nagu sellisel viisil fakte püütakse nagu näidata. Aga mis on ka ja mida ma ütlesin juba päris mitu korda, on täna fakt, et vaataja on olemas nii PBK-l kui ka ETV+. Ja PBK-d vaatavad rohkem inimesi kui ETV+, mis on ka fakt. Kuidas siia Delfi puutub, mina küll ei saa aru. Me ju räägime telekanalitest.
Nüüd mina ütlesin ka väga konkreetselt, mis oli erimeelsus informeerimise puhul vabariigi valitsusega. Seda ma nagu ütlesin ametlikult välja ja täna ma ju ka ütlesin välja. See oli üks konkreetne sõnum, telefonisõnum, mis oli saadetud inimestele vene ja eesti keeles. Ja see, kuidas seda vene keeles sõnastati, ei olnud väga adekvaatne. Ja seda ma ka ütlesin välja, nii ametlikult kui ka otse. Ehk siis ma loodan, et ma ikkagi vastasin Teie küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul oleks selline küsimus. Et kui kiiresti on Tallinna linn võimeline erinevaid meetmeid siis leevendama ja kui kiiresti oleks võimalik vastavalt olukorra arengule neid meetmeid uuesti, taas kehtestama? Et mis see ajavahemik on? Ja kas Te olete erinevate meetmete puhul neid hinnanud, et kui kiiresti mingid asjad võiksid olla mõeldavad uuesti avatama või uuesti kinni panna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et kui peaks veel mõned meetmed karmistama, siis omavalitsus, antud juhul konkreetselt Tallinna linna puhul on meie instrumentaarium ammendatud. Meetmete karmistamine on võimalik ainult riigi poolt, et näiteks liikumispiirang. Et linn seda teha ei saa.
Kui me peaksime mingitest meetmetest loobuma, siis no kõigepealt peaks tulema signaal riigi poolt. Ei ole mõeldav, et me hakkame midagi siis leevendama linna poolt, samas kui sellist signaali ei ole riigi poolt. Et see ei ole mõeldav.
Mis puudutab operatiivsust, no mulle tundub, et Tallinna linn suutis seda operatiivsust näidata. Mõned meetmed meil olid rakendatud varem veel kui riigitasandil ja mõned otsused me rakendasime otsuse päeval. No näiteks mänguväljakute piiramine, see oli nii, et meil esmaspäeval peale nädalavahetust oli kriisikomisjoni koosolek. Seal me otsustasime, et seda tuleb teha. Õhtul juba suur, kui mitte suurem osa mänguväljakutest olid piiratud. Et no leevendamise puhul on see palju lihtsam, aga signaal peab tulema ikkagi riigi poolt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Argo Luude, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Selline küsimus. Et seoses eriolukorraga oleme siin ju kuulnud ja lugenud, et mitmed ettevõtted, organisatsioonid on sattunud raskustesse ja pöördunud riigi poole palvega laenu saada.
Küsimus. Et kas Tallinna linna poole on ka pöördutud sooviga saada laenu? Kas Tallinna linn on valmis andma laenu või ostma ajutiselt mingit osalust mõnes raskustesse sattunud ettevõttesse? Või on sellised meetmed linna poolt üldse välistatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Laenu me tõenäoliselt kellelegi anda ei saa. Ma arvan, et see ei oleks efektiivne. Kas mõne ettevõtte puhul linn võiks kaaluda osalust osta? Ma arvan, et see on adekvaatne, ja tegelt me seda oleme ka arutanud. Aga no praegu on midagi konkreetsemat vara nagu arutada. On tõepoolest sellised ettevõtted, mis on mõnes mõttes Tallinna linna puhul strateegilise tähtsusega. Ja kui seal peaks tekkima mingi probleem, siis kindlasti me peame olema kursis ja vajadusel meetmeid rakendada. Et ma ei tea, näiteks tänavapuhastus. Et me teame, praegu on tekkinud olukord, et meil on turg suhteliselt monopoliseeritud ja loomulikult me ei saa lubada olukorda, kus turule ei jää kedagi või siis jääb ainult üks ettevõte. Aga see on puhas spekulatsioon, see praegu midagi ei tähenda. Et lihtsalt ma tahan Teile öelda, et see mõtteviis, mida Te pakkusite, on minu arvates igati õige ja me natuke seda oleme ka arutanud. Aga konkreetseid näiteid praegu lihtsalt ei ole ja ei saagi olla.
Samas me oleme ... Nagu ma alguses ütlesin, et me püüame olla paindlikud meie lepingupartneritega. Seal, kus on võimalik kiiremini maksta, me seda teeme, et ettevõtetel ehk siis meie partneritel oleks vajalik puhver. Seal, kus on võimalik mitte kehtestada intresse ja sanktsioone, kuna kohustuste mittetäitmine oli tingitud kriisi eriolukorraga, me loomulikult seda ei rakenda. Ehk siis nii palju me saame vastu tulla ja seda me ka teeme. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Härra linnapea! Räägite, et miks peaks PBK teemal olema vastandumine, et seda nagu ei ole. Tegelt ju on tegemist väga konkreetse rahalise valikuga, mis faktiliselt ongi eri valikute vastandamine. Keegi ei ole ju rääkinud sellest, mida inimesed tohivad või ei tohi vaadata, vaid sellest, kuhu Tallinna linn oma elanike raha paneb.
Kui Eesti pealinnal on võimalik valida, kas ta annab oma raha võõrriigi telekanalile või Eesti riigikanalile, siis siin ei tohiks nagu vastandumise kohta eriti olla. Et otsus peaks lihtne olema.
Küsin siis niipidi. Et miks Te leiate, et tänases kriisiolukorras peab väike Eesti riik toetama majanduslikult hiigelsuurt Vene riiki, eriti kontekstis, kus Eesti riik teeb erakorralisi otsekulutusi, selleks et venekeelset elanikkonda informeerida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jah. No alustame sellest, et muidugi Tallinna linn Venemaa ettevõtteid, kanaleid, ja rääkimata riigist, ei toeta. Meil selleks puudub igasugune vajadus. Selles telemaailmas on see asi üles ehitatud sellisel viisil, et kohalikud providerid, ettevõtted ostavad litsentsi. Selle litsentsi alusel siis müüvad kohalikku reklaami või eetriaega. Ja see niimoodi toimub mitte ainult Balti riikides, vaid ka näiteks teistes Euroopa riikides. Sealhulgas ka Saksamaal näidatakse seda kanalit ja seal ka müüakse reklaami. Ja selle Venemaa telekanali sissetulek üldse ei sõltu sellest, kas Tallinn operaatori käest ostab eetriaega või siis reklaami või ei osta või ükskõik, kes see teine ettevõte või asutus võiks olla, kes seda eetriaega ostab. Ehk siis sellest ei sõltu litsentsitasu ja sellest ei sõltu absoluutselt nende kanalite, Venemaa kanalite sissetulek. Nii lihtne see ongi.
Mis puudutab Tallinna elanikke, et no mulle tundub, et pole eriti mõtet kulutada raha musta kassi otsimiseks mustas või pimedas ruumis, eriti kui seda kassi seal ei ole. Kanalit vaadatakse. Ja meie soov on mitte see, et seda kanali vaadatavust suurendada, vaid minna sinna, kus inimesed juba on, selleks et nendele Tallinna uudiseid pakkuda. Et keegi ju nii teravalt ei aruta seda, et me samamoodi teeme koostööd teiste kanalitega, kuhu me siis pakume Tallinna uudiseid ja kus see valem toimib. Aga minu peamine vastus on ikkagi see, et see ei vasta tõele. Et Tallinna linn ei toeta, ei maksa vene kanalitele ühtegi senti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh, austatud linnapea! Et oma ettekandes Te mainisite korra Tallinna psühholoogilise kriisi telefoni. Et mind huvitab, et kas Teil on ülevaade sellest, et milliste siis probleemidega peamiselt inimesed praegu pöörduvad? Ja kas üldse seda informatsiooni on kuidagi võimalik kasutada siis tulevikus, et mingisuguseid otsuseid vastu võtta antud kriisisituatsioonis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma arvan, et me kahjuks kõik peame lähtuma sellest, et üldine emotsionaalne taust halveneb. Seda on näha ka sellepärast, et on kasvanud perevägivalla juhtumite arv. Me siin hiljuti pidime eraldama täiendavalt ruumi ressurssi perevägivalla ohvritele. On olemas ka selline statistika, et on kasvanud alkoholi tarbimine selline ja seonduvad probleemid. Me räägime just sellest tarbimisest, mis toimub kodus. Ja nagu Te saate aru, et see pinge kasvab mitte ainult otse eriolukorra pärast ja piirangute pärast, vaid ka majandusolukorra pärast, mis samamoodi halveneb. Ja seda mõju on tunda juba praegu ja näha. Ehk siis sellised probleemid on juba päris globaalsed. Ja praegu pigem tendents on selline, et olukord hakkab halvenema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, Teie küsimus linnapeale. Palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea linnapea! Kõigepealt ma tahan seda öelda, et tõde on ikkagi see, et Tallinna Linnavalitsus praegusel väga keerulisel ajal on siiski tõsiselt hästi hakkama saanud. Ja kindlasti ka kõik inimesed, kes Tallinna linnas ja ka Eestis elavad, peavad loomulikult seda väga tõsiseid probleeme, mis praegu on seoses viirusega, teada saama.
Aga minu arusaama järgi ka Tallinna linnas üks kõige olulisem alustugi on majandus, majandusettevõtted. Ja siit nüüd ka minu küsimus natukene siin eelnevat küsimust täiendab. Et teatud ettevõtted ehk siis teenivad sageli ka aastaid nii, et neil on kahjum ja teistel loomulikult nagu peab olema kasum. Juhul, kui Te hakkate otsustama linnavalitsuses, kas kuskilt osalust osta või mõnel teisel moel abistada, kas Te ka sellist punkti nagu seal arvestate, et kas see ettevõte on eksisteerinud kasumlikult või tal on kahjumid? Ja vähe sellest. Suured maksuvõlad veel n-ö Maksuametile, Eesti riigile.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kindlasti see on väga õige tähelepanek, et sellised otsused vajavad sügavamat analüüsi. Me ei saa lähtuda ainult valdkonnast, nagu see näide, mida ma tõin välja. Me ei saa lähtuda ainult sellest, kas see on meie partner või ei ole meie partner ehk siis linna partner. Loomulikult tuleb teha ka selle ettevõtte analüüsi. Ja siin kõigepealt me peame saama ettepanekuid meie finantsteenistuse poolt ja ka vajadusel seda lisakompetentsust.
Tallinna linn ka varem on tellinud ka väljastpoolt selliseid finantsilisi ja õiguslikke analüüse. Me oleme nagu ka varem tellinud ja vajadusel seda tuleb ka teha, eriti kui ... No jällegi, me ju praegu ei räägi mingist konkreetsest juhtumist, vaid räägime teoreetiliselt. Aga jutt peaks minema mingit suurest otsusest, kus on siis suuremad investeeringuvajadused, siis kindlasti see vajab tõsist analüüsi ja uurimist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur aitäh linnapeale! Teile registreeritud küsimused on kõik vastatud. Selles päevakorrapunktis me läbirääkimisi ei ava. Ja kui volikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole, siis me võtame Teie poolt antud informatsiooni teadmiseks ja soovime jõudu!
18:41 Päevakorra punkti alustamine - 3. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas 3. Ülevaade õiguskorrast Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 3. päevakorrapunkt "Ülevaade õiguskorrast Tallinnas". Ettekandja Põhja prefekt Kristian Jaani osaleb meie istungil, nii nagu ka suurem osa meie volinikest Teamsi vahendusel, ja on kohe kindlasti elektrooniliselt ka meie kõigi ees. Nii et sõna ettekandeks Põhja Prefektuuri prefekt härra Kristian Jaani. Palun!
Ettekanne - Kristian Jaani Kristian Jaani
Tervist ka minu poolt, hea volikogu esimees, volikogu liikmed! Et ma teen oma ettekande täna. Ja tõesti hea meel, et see on selline ajalooline olukord, et siin mitme sajandi vältel esimest korda läbi e-kanalite. Nii et väga huvitav kogemus mullegi.
Et minu ettekanne on eelkõige üles ehitatud läbi eriolukorra vaate ehk siis ma vaatlen pigem siis nädalaid alates 10-ndast kuni tänaseni, 15. nädalani.
Ja vaatame, mis see eriolukord siis Tallinnas teinud on, millised on olnud siin PPA tegevused, kuhu me jõudnud oleme ja mis me partnerid on teinud. Ja eks siis pärast ootan ka küsimusi.
Aga lähme siis edasi konkreetsemaks. Et PPA eesmärk jah laias laastus kogu selle eriolukorra vaates on täna eelkõige see, et viiruse kiire levik oleks tõkestatud. Majanduse jätkusuutlikkuse toetamine kindlasti. Ja siin pean ma silmas eelkõige seda, et näiteks erinevate kaubavedude piiriületus oleks võimalikult efektiivne ja võimalikult kiire, omaenda inimeste hoidmine. Ja loomulikult meie põhilised operatsiooni suunad on siis suunatud sellele, et avalikus ruumis erinevatest liikumispiirangutest kinnipidamine oleks siis igati kontrolli all. Et sinna on meie põhiline jõupingutus praegu suunatud.
Võtame järgmise. Ja konkreetsemad operatsioonid, mida PPA siis hetkel läbi viib, siis loetelus on siin kuus tükki. Harjumaa vaates, Tallinna vaates siis eelkõige, siin regioonis riigipiiri valvamine. Ja loomulikult siis kõik see, mis on seotud avalikus kohas ja siseruumides jällegi selle 2+2 reegli kontrollimise osas, mida me ei tee üksi, vaid teeme siin mitmete partneritega, sealhulgas Tallinnas Munitsipaalpolitsei Ametiga.
Liigume edasi. Kui me vaatame nüüd patrullide arvu alates 10. nädalast - siinjuures tuletan meelde, et alates 11. nädalast kehtestati meil eriolukord -, siis tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus meie patrullide arv Tallinna linnas päevasel ajal, vabandust, Harjumaal, aga enamus nendest Tallinna linnas on siis kahekordistunud. Et täna meil on keskmiselt ühes päevas väljas 60 patrulli.
Ja päris üksi me seda ei tee. Meil on siin hulk abipolitseinikke abis, kaitseliitlased. Kaitseliitlased küll on väga konkreetses tegevuses ja on abis meil Tallinna Vanasadamas, suunamas kaubaveokeid siis õigete radade peale. Ja lisaks on siin ka maksu- ja tolliametnikud meil abis, päästeametnikud abis, akadeemia kadetid. Ja kui kaitseliitlastest rääkida, siis me oleme tänase seisuga andnud ka sellise korrakaitselise koolituse Põhja maakaitse ringkonna kaitseliitlastele, 207 kaitseliitlasele. Nii et nemad on saanud sellise ühepäevase koolituse ja saavad meiega koos siis tegevustes osaleda.
Lähme edasi. Kui me räägime väljakutsetest, mis siis nüüd eriolukorra ajal on eelkõige meil n-ö siis meie jaoks väljakutseid tekitanud, siis enamjaolt on nad siis seotud kõige sellega, mille märksõnaks on 2+2 reeglitest kinnipidamine. Et kui 13. nädalal need, sellised piirangud kehtestati, siis tänaseks - võtame 15. nädala aluseks - on selliseid väljakutseid meil ühe nädala jooksul kuskil ligi 600, 571 siis konkreetsemalt. Ja kõik väljakutsed kokku siis 1751. Et kui me vaatame eelmise aasta sama perioodi ehk näiteks 15. nädalat, siis väljakutsete tõus Tallinnas on 40%. Enamus on tulnud siis liikumispiirangute väljakutsed, kontrollid, et rohkem on inimesi koos mingisuguses piirkonnas. Ja oluliselt on tõusnud ka siis sellised väljakutsed, mille seos või mille sisu on öörahu rikkumised. Et neid on möödunud aasta sama perioodiga, kui vaadata, on 67% tõusnud selliste väljakutsete pealt.
Ja üleüldse tervikuna vaadata, siis kõik COVID-väljakutsed moodustasid kõikidest väljakutsetest, mis meil tervikuna on, 32%. Ehk siis alates 10. nädalast need on meile pilti tulnud. Vabandust! COVID-i piirangute teemad siis 13. nädalast, eriolukorra vaates siis väljakutsed tõusnud alates 11. nädalast.
Aga lähme samade väljakutsetega edasi järgmise slaidi peale. Et kõigepealt tahan siinjuures nüüd kiita Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit. Et kui me vaatame seal all vasakus tulbas või nurgas olevaid numbreid ja võtame kas või viimase nädala, 15. nädala, siis need sinine tulp ja 408 ehk siis erinevad kogunemiskohad, mis eelkõige on siis sellised laste mänguväljakud või kohad, kus noortele meeldib kokku tulla, siis ühe nädala jooksul Munitsipaalpolitsei kontrollib selliseid kohti seal 408 korda. Ja kui me räägime sellistest toitlustusasutustest, baaridest, alkoholi müügipiirangutest kinnipidamisi, siis neid nädala jooksul seal pisut üle 100. Et need on need kontrollid, mida teeb Munitsipaalpolitsei Amet. Väga head informatsiooni jagame omavahel Munitsipaalpolitsei Ametiga ja see on väga-väga tänuväärt töö, mida nad Tallinnas tegemas on.
Ja kui me veel Tallinna partnerlusest n-ö räägime ja noortest, siis kindlasti rõhutan väga head tööd mobiilsete noorsootöötajate poolt ehk siis monopatrullid, kes on väga heas kontaktis Tallinna noortega. Ja me saame väga head tagasisidet sellest, mida noored sellest arvavad, kuidas noori aidata saab jne jne jne. Nii et väga hea töö nende poolt.
Ja kui me vaatame nüüd neid väljakutseid, mille sisuks on siis avalikud kogunemised ehk siis kuskil on rohkem koos inimesi, rohkem kui kaks inimest, või ei hoita seda omavahelist distantsi, siis 15. nädalal selliseid väljakutseid siis kokku, selliseid, mida me ise avastasime, 428, ja kus inimesed meile teada andsid, siis 135. Nii et paras suur hulk ühe nädala kohta puhtalt siis selliseid väljakutseid, kus me peame sekkuma, tegema hoiatuse selles osas, et inimesed ei pea reeglitest kinni. Ja siin üleeilse või natukene veel varasema seisuga, 13. aprilli seisuga siis oleme määranud 24 sunniraha nendesamade rikkumiste eest siis ja teinud ka 166 kirjalikku ettekirjutust. Et meie see taktika täna on see, et kõigepealt teeme suulise hoiatuse. Kui seesama inimene on meil korduvalt pildis, siis tuleb kirjalik ettekirjutus. Peale kirjalikku ettekirjutust sunniraha. Sunniraha saab määrata siis kuni 2000 euro ulatuses.
Võtame järgmise slaidi. Tänase, vabandust, mitte tänasega, aga esmaspäevase seisuga siis Tallinna linnas linnaosade kaupa inimeste hulk, kes siis on liikumispiiranguga. See number on ajas ja ruumis kogu aeg muutumas. Aga tänane pilt on selline: see on üle poole võrra vähenenud sellest hetkest, kui toimus sisepiiridel piirikontrolli taastamine. Ja need on siis need inimesed, kes on saanud 14-päevase liikumispiirangu peale seda, kui nad on sisenenud riiki. Kokku oleme me selliseid piiranguid välja kirjutanud piiride sulgemisest alates üle 8000 ja tänaseks neid enam kogu Harjumaa peale nüüd väga palju jäänud ei ole. Ja automaatselt nad siis kustuvad andmebaasist ära, kui on 14 päeva möödas. Ja meie taktika siis nende osas on see, et me helistame need kõik inimesed läbi ja telefoni teel kontrollime, kas inimesed on piirangust aru saanud, kas nad viibivad kodus. Uurime, kas neil on mingisugust abi vaja. Ja kui nüüd selgub, et tegemist on ka abi vajava isikuga sotsiaalhoolekande kindlustuse ja seaduse vaates, siis me edastame ka täisandmed sellest kohalikule omavalitsusele.
Ja sellised abivajadused võivad olla siis seotud näiteks sellega, kui mõnel vanemal inimesel on näiteks rohud otsa saanud, toit on otsa saanud. Inimene ütleb seda meile, meie poolt läheb informatsioon omavalitsusele ja omavalitsusel on siis kohustus anda sellele inimesele abi. Nii et päris mitu sihukest head meedet tegelt selliste kõnedega. Ja lisaks sellele, et me helistame nendele inimestele, kes on koduses isolatsioonis, teeme ka kontrolli nende üle, kes on COVID-positiivsed, ja COVID-positiivsete lähikondlased, kes on samamoodi kõik liikumispiiranguga. Aga nende inimeste number nüüd siin slaidi peal ei ole.
Võtame järgmise. Kui me võtame nüüd jällegi 15. nädalat, siis Tallinna vaates vägivallaga seotud väljakutsete arv meil tõusis. Eelmise perioodiga võrreldes päris suure hüppe teinud. Samas kehtib siin nüüd seesama loogika, mis käib alati siis, kui meil on kas pühad, pensionipäev või palgapäev. Ja see alati ka tõstab meil siis n-ö neid vägivalla väljakutseid. Et kogu see periood, kui me võtame 10. nädalast kuni 15. nädalani, kokku siis on 840 vägivallajuhtumit. Ja see on 15% rohkem, kui oli samal perioodil eelmisel aastal. Ja enamus siis selliseid vägivallajuhtumeid on meil korteris.
Ja järgmise slaidiga jõuame kohe ka paraku lähisuhte teemani. 15. nädal jällegi näitas meil seda, et meil on lähisuhtevägivalla juhtumite arv päris jõudsasti paraku tõusnud. Jällegi siin saab ühe põhjusena kindlasti tuua pühad, pensionipäeva ja palgapäeva. Siis see kahjuks alati lähisuhtevägivalla arve viib pisut ülespoole. Meie tegevuses ei ole mitte midagi muutunud. Me väga aktiivselt teeme järelkontrolle, kodukontrolle lähisuhtevägivalla vaatest.
Kui me teeme neid kõnesid inimestele, kes peaksid olema koduses isolatsioonis, siis me alati küsime ka küsimused, mis puudutavad seda, kas kodus on turvaline, kas kodus on kõik korras jne. Ja väga palju siis tegelevad täna ka lähisuhtevägivalla temaatikaga jätkuvalt ohvriabi inimesed, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad. Nii et see tegevus on kõik jätkuv.
Aga rõhutan, et oleme jätkuvalt mures selles vaates, et tõenäoliselt täna mingi osa lähisuhtevägivalla infodest meieni ei jõua, sest sellised klassikalised kanalid on seoses eriolukorraga läbi lõigatud. Näiteks kool, lasteaed, perearstid. Sealt, kus varasemalt informatsiooni tuli, siis täna lihtsalt neid kanaleid ei ole. Inimesed ongi 24/7 oma kodus isolatsioonis. Ja neid kannatanuid võib olla täna kindlasti rohkem kui see, mis meieni jõuab, ja me väga palju pingutame, et me saaksime seda informatsiooni paremini kätte. Nii et kindlasti praegu üks suuremaid väljakutseid meile on ka kõik see, mis on seotud lähisuhtevägivallaga.
Varavastased süüteod Tallinnas on jätkuvalt langustrendis ja väga pikalt siin ei peatugi. Toon välja kelmuste vaate, mis on see kollane ja küll kõige väiksem. Aga ta on kõige väiksem ka tänu sellele, et jällegi alates eriolukorra algusest me oleme väga kiirelt ja operatiivselt absoluutselt kõikidele väiksematelegi infodele reageerinud, kus sisuks on olnud siis see, et keegi tahab seda koroonaviirusega seotud eriolukorda ära kasutada ja mingisuguse petuskeemi läbi viia. Seal üldjuhul on sihtgrupiks sellised eakamad inimesed olnud. Ja kohe, kui see informatsioon on meile jõudnud, mingi väikegi infokild on, siis me teeme kõne selle numbri peale, kus on helistatud, või kirjutame e-posti aadressile, ja üldiselt juba sellega ennetame
selle võimaliku süüteo toimepanemise ära. Nii et neid juhtumeid on küll palju olnud, mis puudutavad kelmuseid ja erinevaid petuskeeme, aga need ei ole mitte ükski süüteoks edasi arenenud, kuna me lihtsalt väga kiirelt ennetame need ära ja tõesti väga resoluutselt suhtume igale kui väiksemale infokillule.
Liiklusõnnetuste arv jällegi viimasel nädalal tegi päris korraliku hüppe. Aga siin on jällegi see, et väga palju mängib meil rolli ilmastik. Ja nii, kui ilm on kena, siis on ka Tallinnas jalgratturid platsis. Ja eelmisel nädalal, kui meil oli kokku vigastatuid üheksa, siis põhimõtteliselt pooled nendest olid jalgratturid, kes siis kukkusid, omavahel kokku põrkasid, autoga kokku põrkasid. Nii et kergliiklejad on jätkuvalt see sihtgrupp, kes on Tallinna linnas kõige haavatavam. Ja ka pikas vaates ei ole meil liiklusepilt suurt hüpet paremuse suunas teinud. Me pigem hoiame Tallinna linnas sellist ühesugust trendi. Ta ei lange, ta väga oluliselt ka ei tõuse. Nii et kindlasti siin on selle aasta jooksul veel plaan linnaga maha istuda ja koos mõelda, et kuidas me saaksime Tallinna linnas liiklusturvalisuse vaatest selle hüppe, suure hüppe teha paremuse suunas. Ja tõenäoliselt siin märksõnaks ja võlusõnaks on ikkagi liikluskeskkonna planeerimine ehk siis see, milline on Tallinna linnas liikluskeskkond. Ja selle planeeringuga tõenäoliselt pikas vaates ... See on pikk ja kallis protsess, aga sealt kindlasti ka hüpe paremuse suunas tulema peab.
Võtan järgmise slaidi. Me oleme ka rohkem järelevalve tähelepanu suunanud, eelkõige kiirusele Tallinna linnas. Ja mis on äärmiselt positiivne, siis see kollane tulp, mis seal kõige parempoolsem on, siis see on number, mida on siis fikseerinud meie mobiilsed liikluskaamerad. Ehk siis see on see koht, kus me saame järelevalvet ilma selleta, et me sinna paneksime inimressurssi. Ja need on väga efektiivsed. Väga efektiivne on ka Kristiine kaamera, mis töötab väga hästi ja erinevaid rikkumisi fikseerib. Aga veelgi enam on tema roll ikkagi see, et ta ennetab neid rikkumisi ja see fikseerimine ja karistuse määramine ei olegi antud juhul võib-olla nii oluline. Et see ennetav pool on kindlasti veelgi tähtsam. Aga tõepoolest. Et tänases olukorras, kus inimressursil ja patrulli ametnikel on väljakutsete arv tõusnud siin 40% - jah, ka patrulle on rohkem väljas -, siis on väga hea see, et on olemas meil mobiilsed kiiruskaamerad, millega me saame siis natukene seda inimressurssi asendada ja panna nad Tallinna linnas ennetama ja tagama liiklusturvalisuse.
Dokumendi taotlused. Tallinnas siis jätkuvalt kaks suurt teenindust: üks Pinna tänaval, teine Tammsaare tänaval. Me oleme inimesi alates eriolukorra algusest 11. nädalast väga jõuliselt suunanud e-keskkonda ja soovitanud, et pigem kohale mitte tulla meie teenindussaalidesse. Kuigi teenindussaalid on avatud täpselt nii, nagu nad olid ka enne eriolukorda, inimesed on väga targad, mõistlikud olnud. Klientide hulk on vähenenud ja samas on oluliselt kasvanud siis e-keskkonna kasutajate hulk. Et ka selle diagrammi pealt näha, et siin tippajal on 52% inimesi kasutanud siis, Harjumaa inimestest kasutanud e-keskkonda võrreldes siis kõikide samal perioodil dokumendi taotlejatega. Nii et see on äärmiselt positiivne trend. Ma väga loodan, et see ka jätkub sellisena, et see ei ole nüüd ainult eriolukorra ajal välja tulnud positiivne trend. Ja kindlasti võiks see edasi minna ka siis, kui meil eriolukord läbi saab.
Ja see on äärmiselt positiivne, sest e-keskkonna kaudu on võimalik põhimõtteliselt kõik teenused kätte saada. Lõpuks peab lihtsalt dokumendile minema järele. Ja täna on need ootejärjekorrad teenindussaalis 2–3 minutit. Aga see ongi hea. Ja me täna laseme sisse ka ainult jao kaupa ehk siis teised peavad ootama ukse taga. Ja sisse saavad ainult siis, kui vabaneb konkreetne teeninduslett. Nii et positiivne. Inimesed mõistavad seda, et ei ole vaja kohapeale tulla. Ja see on nende enda huvides ja kindlasti ka meie enda teenindajate huvides, kes teenindussaalides töötavad ja väga palju kliendi kontakte päeva jooksul omavad.
Eriolukorrast mul põhimõtteliselt rohkem rääkida ei olegi. Et mul on viimane slaid, mis võtab lühidalt kokku eelmise aasta õiguskorra. Et küll nüüd üldarvu vaatame, et meil on 60 000 süütegu eelmine aasta registreeritud, siis enamjaolt on seal tegemist siis väärtegudega. Mitte kuritegudega, vaid väärtegudega. Kuritegusid sellest 60 000-st oli pisut peale 9400. Ja enamus siis on meil väärteod ja need väärteod omakorda enamjaolt on siis liiklusalased. Ja see suur tõus on eelkõige seotud jällegi lühimenetluse kasutuselevõtuga eelmine aasta, mis tegi n-ö siis ohtlikema liiklusrikkumiste menetlemise väga kiireks ja operatiivseks meie poole pealt. Et see oli väga suur ja väga oluline muutus meie peale.
Kui me vaatame lähisuhtevägivalla kuritegusid eelmine aasta, siis neid oli üle 1500. Tallinnas oli meil 500 inimkannatanuga liiklusõnnetust. See oli 34 õnnetust iseenesest vähem. Aga noh, suure linna kohta põhimõtteliselt võime öelda, et muutust pole toimunud. Liikluses hukkus meil Tallinnas kaheksa inimest. See on üks inimene rohkem, kui oli eelmine aasta. Ja 20 000 korda sõitsime siis inimestele Tallinnas appi.

Ja kui me veel seda kuritegude arvu vaatame, see 9400, siis põhimõtteliselt sama seis mis 2018. 1% tõusu ja see 1% tõusu tuleb eelkõige siis vägivalla pealt. Ja kui me vägivalla lahti võtame, siis me jõuame jällegi kahjuks lähisuhtevägivalla kuritegudeni.
Aga jällegi. Et Tallinn on väga turvaline linn jätkuvalt ja meil on Tallinnas ka väga head partnerid, kellega koos seda tööd siin Tallinnas teha. Et olgu ta Munitsipaalpolitsei, mobiilsed noorsootöötajad, kes nüüd eriolukorra ajal on tõesti eriliselt hästi välja tulnud, silma hakanud; kaitseliitlased, päästjad, abipolitseinikud, vabatahtlikud, merepäästjad. Nii et see seltskond, kellega me koos teeme, on väga suur. Ja ka tulemus on hea olnud, sest viimased uuringud ütlevad, et PPA tegevuste osas on 90% inimeste usaldus. Nii et see on suur vastutus, mis sellega kaasa tuleb. Ja see näitab, et me oleme üle Eesti olnud oma tegevustes mõjusad, samas ka väga avatud ja targad. Ja inimesed on väga mõistlikud olnud ja saavad aru, miks me just neid tegevusi teeme, miks on mingisugused eriolukorra korraldused välja antud ja kelle huvides need ikkagi on.
Aga olen avatud küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur aitäh, härra prefekt! Teile on tõepoolest mõned täpsustavad küsimused. Ja esimesena kolleeg Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Viitasite oma ettekandes, et öörahu rikkumiste väljakutsed on kasvanud 67%. Kas Te ei leia, et see on täpselt see, mille eest oleme Teid ja teisi alkoholi müügikeelu kehtestajaid hoiatanud, et kui legaalsetes pidutsemiskohtades pidutsemine ära keelata, siis liiguvad peod elamurajoonidesse, mis on veelgi suurem probleem?
Et kuidas Te hindate, kumb on Teie jaoks väiksema ressursiga tegevus: kas vanalinnas Bermuda kolmnurgas üksikute purjus inimeste kähmluste lahutamine, nagu Te ise olete viidanud oma eelmistes ettekannetes, või üle kogu linna öörahu väljakutsetega tegelemine? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Täna on ikkagi need öörahu rikkumised eelkõige seotud sellega, et inimesed on surutud isolatsiooni. Ja sealt tulevad erinevad tülid, erinevad hääle tõstmised, muusika kuulamised. Öörahu rikkumisele ei saa panna võrdusmärki taha=alkoholi tarbimine. Jah, seal on see kindlasti hulgas, aga see ei ole võrdusmärgiga.
Mis puudutab nüüd seda, et vanalinnas meelelahutusasutused ja kuidas inimesed võiksid käituma hakata, siis ma olen jätkuvalt väga kindlal seisukohal, et müügipiirangud Tallinna linnas oleksid mõistlikud. Sellised, nagu nad täna erinevates eelnõudes meil pildis on. Ja kui me vaatame täna või toome kas või siis selle võrdluse, et meil on täna küll eriolukord ja 100% on linnaruumis selline tegevus ja lõbustusasutuste tegevus ja baarides alkoholimüük alates kella 10-st õhtul keelatud, siis tegelikult on ju linnas rahulik. Jah, siin põhjused on hoopis teised. Aga natuke kindlasti see annab ka mõtteainet tulevikuvaates, kui eriolukord läbi saab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Tuisk, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Et kuidas on narkokuritegude areng toimunud? Ma seda slaidi praegust vist ei näinud või jäi see Teil võib-olla välja. Ja teiseks väikse täpsustavana küsimus. Et eelmine kord, kui Te käisite meie juures rääkimas, siis oli just juhtunud see kanepipoodide puistamine. Et kuidas on selle konkreetse kaasusega läinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! Et kui me vaatame narkootikumidega seotud süütegusid, siis eriolukorra ajal olulisi muutuseid iseenesest olnud ei ole. Et me näeme küll seda, et mingisugused ained on turult pisut kadunud, mis on äärmiselt positiivne tegelikult, ja need on seotud laias laastus ikkagi piiride sulgemisega. Kui me räägime näiteks sellisest narkootikumist, nagu on GHB, mille üks lähteaine on GBL, mida meil toodi üle piiri lähteainena sisse, siis täna, kui on piirid kinni, siis seda sisse ei tule. Seda ainet lihtsalt ongi keerulisem toota. Aga ülejäänud ained iseenesest on kahjuks turul küll jätkuvalt olemas. Õnneks ei ole küll sünteetilisi narkootikume, aga see trend meil hakkas juba tüki maad varem ja on seotud erinevate fentanüüli tootjate kinnipanemisega ja selle turu lõhkumisega. Kui me vaatame kiirabi väljakutseid narkoüledoosides Tallinna linnas, siis need numbrid näitavad ka langevat trendi, mis on iseenesest jällegi väga positiivne.
Mis nüüd puudutab neid kanepipoode, siis nendega me oleme täpselt nii kaugel, et need kauplused, kust oli ära võetud siis erinevaid kanepitooteid ja kus siis selgus, et THC osakaal oli suurem kui 0,2%, siis seal on kriminaalmenetlusega mindud edasi. Tänaseks küll lõpetatud, kui ma õigesti mäletan. Aga see tegevus oli illegaalne, sellepärast et .... tõepoolest kõikides nendes aine oli sisaldus suurem ja .... luba. Ja seal, kus seda ei olnud, siis need taimed anti neile tagasi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Helve Särgava, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea prefekt! Kõigepealt tänud väga asjaliku ettekande eest! Ja sellelt slaidilt ma kohe nägin, et kui ei ole turiste ja kui inimesed on kodus, siis vargad ka ei saa tegutseda ja vargused kohe vähenesid.
Kuid mu küsimus puudutab lähisuhtevägivalda. Täiesti selge, et kui politsei läheb kohale, võtab ta selle n-ö märatseja või vägivallatseja eeldatavalt ka kaasa, ohver jääb sinna korterisse. Ja no kui me võtame asja reaalselt, suure tõenäosusega homme-ülehomme on see vägivallatseja tagasi.
Nüüd minu küsimus. Kas Te annate ka teada siis sellest juhtumist nüüd kohalikule omavalitsusele? Et nemad põhimõtteliselt ju peaksid hakkama ka nüüd abistama siis seda ohvrit. Ja ma mõtlen seda, kas siis turvakodusse teda saata. Või Teie juba ise, kuidas öelda, ka hakkate sellega tegelema? Kas Te natukene selgitaksite seda?
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! Et omavalitsuse vaates kohustus tekib meil siis, kui on tegemist lapsega ehk siis alaealisega antud perekonnas. Kui on tegemist täisealistega, siis tuleb rolli meil ohvriabi. Ja loomulikult, kui on vaja sellist sotsiaalset tugi, ja enamjaolt on vaja, siis on ka partneriks meil olemas kohalik omavalitsus. Ja sellised kohad on meil Tallinnas olemas, kuhu saab viia ohvrit. Aga meie põhimõte on täna ikkagi see, et ohver peab jääma oma koju ja lahkuma peab sealt vägivallatseja. Sellised võimalused on täna olemas isegi ka Tallinnas, kuhu viia vägivallatseja, juhul kui ei toimu just kuriteos kinnipidamist näiteks kahtlustatavana. Aga jah, need võimalused on kõik olemas. Väga tihedalt teeme koostööd omavalitsusega, ohvriabiga. Ja loomulikult sellise kõrge riskiprofiiliga perevägivalla juhtumid, siis nende raames toimuvad ka sellised MARAK koostöövormis istumised.
MARAC on siis Multi Agency Risk Assessment Conference, kus siis erinevad koostööpartnerid - ohvriabi, prokuratuur, politsei, psühholoogid, ohver ise - istuvad ühise laua taga ja leiavad erinevaid lahendusi. Ja igas politseijaoskonnas igas kuus üks kuni kaks sellist koosistumist toimub, siis sealhulgas eriolukorra ajal Skype'i vahendusel. Nii et see tugi on olemas. Pigem on küsimus selles, et kas inimene alati jõuab selle toeni ja abini. Ja siin me peame kõvasti pingutama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et ma sealt jätkan, kus Teil see jutt pooleli jäi. Et ma vaatasin, siin hiljuti oli üks minu meelest üsna kaheldava väärtuse, kvaliteediga saade "Tallinna kodanikud", mida Tallinn ostab. Aga seal oli abilinnapea Klandorf, kes kuidagi ütles välja, et vägivallajuhtumi puhul viiakse naine ära ja lastega, ehkki tihemini on vägivallatseja just mees.
Sellepärast ma tahaksingi, et äkki Te võib-olla kordaksite üle ja kirjeldaksite, kuidas see käib. Sest nagu Te näitasite statistikas, siis nende juhtumite arv on ikkagi see, mis just praegu kuritegevuse trendi kasvatab, ja ilmselt, kui see n-ö eriolukord kestab, siis tõenäoliselt veel süveneb. Et kirjeldage natukene seda protsessi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Jaa, aitäh! Et veel kord. Põhimõte on see, et vägivallatseja peaks lahkuma. Aga on olemas võimalus, et ka ohver saab minna kodust ära. Kui on lapsed, koos lastega. Nii et need võimalused iseenesest erinevad on olemas. Ja tõesti, kas eriolukord või mitte, sealhulgas ka see, kas mõni nendest osapooltest on näiteks ka COVID-positiivne, ei saa olla täna meile mitte mingisuguseks takistuseks. Ja need võimalused on loodud, et ka see COVID-positiivne saab väga vabalt vajadusel kahtlustatavana kinni peetud. Ja selliste inimeste jaoks on loodud ka eraldi hoidmissüsteem siis meie kinnipidamiskeskuses.
Nii et veel kord. Et eelkõige ohver jääb koju, vägivallatseja lahkub. Kas siis lahkub meiega koos või on konkreetne koht või me teeme talle viibimiskeelu, et ta ei saa sinna tagasi minna. Kui ta seda viibimiskeeldu rikub, siis saame juba järgnevad resoluutsemad meetmed kasutusele võtta. Kuni prokuratuuri ja kohtuni välja, kus saab siis kehtestada lähenemiskeelud, ja see protsess on ka täna väga kiire. Nii et ma kinnitan Teile, et see protsess meil lähisuhtevägivalla ohvritega toimib. Pigem on mure täna selles, et kas see informatsioon jõuab kõik meieni.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud prefekt! Ma küsiks veidi Teie meeskonna ja ridade kohta. Et mis seis ... Kirjeldage palun seda, kuidas Teie koosseisus on tagatud isikukaitsevahendite olemasolu. Kas on nakatanuid ka prefektuuris? Kas kõigi puhkused sisuliselt juba selleks suveks on n-ö maha tõmmatud? Et kuidas Te valmistute sellele mitte väga lühikesele kriisile veel n-ö jätkuna vastu minema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Väga hea küsimus! Ootasin seda. Ma alustan sellest, et PPA on loonud endale reservi. Meil on iga ajahetk kodus circa 10% isikkoosseisust. Nad on kodus kahenädalaste tsüklitega ja siis ta vahetub. Ja selle eesmärk on siis see, et hoida siis üleval, et juhul, kui eesliinil oluline toimepidevus kukub meil ära läbi haigestumiste, siis kodust tuleb terve ressurss välja. Et nende inimeste kõige olulisem ülesanne on püsida terve. Põhja Prefektuuri vaates on see number pisut üle 12% ja inimeste vaates seal kuskil 200 inimest, kes on siis koduses reservis. Ja peavad katma siis laias laastus kahte toimepidevust. Üks on avaliku korra kaitse ja teine on siis piirihaldus. Ja veel kord.
Nende kõige olulisem ülesanne on püsida terve. Ja enamus nendest saavad kodus teha kaugtööd pea 100-protsendilise tööhõivega. Ja need, kes ei saa seda teha, siis nende jaoks on meil erinevad õppeprogrammid. Läbi e-keskkonna nad saavad kodus ennast täiendada erinevates valdkondades.
Kui me räägime nüüd sellest, kuidas on meil haigestunutega, siis PPA ei ole kunagi olnud tervem, kui ta on praegu. Kogu PPA vaates meil on haiguslehtede hulk kogu asutuse vaates alla 100. Meil ei ole kunagi nii vähe olnud neid ja see on äärmiselt positiivne. Põhja Prefektuuri vaates kuskil 30–40, kui ma õigesti mäletan viimaseid numbreid.
Meil on tänase seisuga olnud 11 COVID-positiivset kogu PPA-s. Põhja Prefektuuris on olnud 2 COVID-positiivset. Ja tervenenud on nendest 11-st tänaseks 4 inimest, nendest 1 Põhja Prefektuurist. Kusjuures väga suurel hulgal nendel ei ole nakatumine seotud olnud tööga eesliinil või üldse politseiliste ülesannete täitmisega.
Nii et me oleme enda varuplaanid tekitanud. Me oleme valmis selleks, kui eesliin kukub ära. Meil tuleb reservist uus inimene asemele. Ja meie olulisemad toimepidevused on kõik kaetud ja need on siis, nagu ma ütlesin, täna eelkõige avalik kord. Selle all mõistan eelkõige sellist patrulli tegevust. Pluss siis piirihaldus. Ehk siis et meie sisepiiridel kehtestatud piirikontroll oleks tagatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Kuna selle esimese küsimuse esitamisel jäi pool küsimust küsimata ... või vastamata, siis ma küsin selle poole uuesti. Et kuidas Te hindate, et kumb on Teie jaoks ressursimahukam: et kas vanalinnas selles n-ö pidude piirkonnas korra pidamine või siis öörahu väljakutsetega tegelemine üle linna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Ma väidan, et vanalinnas nende ülejoonud tegelastega tegelemine on kordades ressursimahukam.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Andres Kollist, palun Teie küsimus!
Küsimus - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Ma saan aru, et viina joomine või alkoholi tarbimine on kasvanud. Aga narkootikumid, mille puhul piiride sulgemisega seoses on tõenäoliselt juba narkootikumide n-ö riiki tulemise liinid kinni pandud, tõenäoliselt toimub siin muutusi. Te ütlesite, et need muutused on positiivsed. Kas Te näete, et kui me natuke tulevikku vaatame, kuidas see olukord võiks kujuneda, et ei tekiks mingeid n-ö uusi seni vähetarvitatud aineid? Või kas me võime loota, et see olukord, kus me praegu elame, tõesti viib narkootikumide tarvitamist allapoole? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Eks see hetkeline positiivne olukord pigem on petlik. Lihtsalt see narkootikumide tarbimine on avalikust ruumist eelkõige läinud siis siseruumidesse ja sealt lihtsalt see informatsioon meieni kätte ei jõua. Küll me oleme lihtsalt, hinnates turgu, näinud, et mõningate ainete kättesaadavus on lihtsalt läinud raskemaks. Samas nii kurb, kui see ka ei ole. Et kui piirid avanevad, siis tõenäoliselt need lähteained jõuavad siia tagasi. Loomulikult on meie pingutus sinna ka suunatud, et see nii ei juhtuks. Aga jah, nagu ma ütlesin, hetkel nagu väga suuri muudatusi n-ö oma informatsiooni pealt selles narkoturu peal ei näe.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea prefekt! Kõigepealt tahaks tänada Teid, Teid ja kogu politseitööd. Teete väga tänuväärset tööd ja inimesed on väga murelikud. Et hoidke endid!
Aga minu küsimus oleks. Et kas tänastes tingimustes oleks Teie meelest aeg käes, et anda näiteks Mupole samasugused õigused nagu abipolitseinikutele, nagu praegu ka eelnõus on seal Riigikogus? Piirangutega on munitsipaalterritooriumil .... tunneb selles nagu vajadust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
100%, absoluutselt ja ammu oleks see aeg olnud seda teha! Olen seda iga kord erineval võimalusel ka öelnud, sealhulgas volikogus. Loomulikult tuleb. Ja siin ei maksa seda kuidagi seostada Tallinnaga ja Munitsipaalpolitseiga. Jutt käib kohaliku omavalitsuse korrakaitse ametnikest, keda on olemas absoluutselt kõikides omavalitsustes. Tallinnas kui pealinnas, suures linnas on nad lihtsalt koondunud konkreetse ametiasutuse alla.
Meie koostöö oleks tüki maad efektiivsem Munitsipaalpolitseiga. Ma võin kas või tuua sellised näited. Et kui me lähme täna tegema näiteks taksoveo kontrolli või suvisel ajal ratastaksode kontrolli, siis me peame täna seda minema kahekesi tegema ainult sellepärast, et Munitsipaalpolitsei ei tohi näiteks peatada rikkuvat kas siis ratastaksot või siis klassikalist taksot. Riigipolitsei tegeleb peatamisega ja Munitsipaalpolitsei tegeleb siis selle kontrollimisega, mis puudutab siis seda, kas linna õigusaktidest peetakse kinni; kas need load, mis on välja antud, ikkagi on kehtivad; kas ei rikuta mingisuguseid muid nõudeid. Et see on ressursi raiskamine, et me seda asja sellisena teeme.

Nii et veel kord ja rõhutan, et kohaliku omavalitsuse korrakaitse ametnike õigused peaksid igal juhul suurenema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Et kui peaks juhtuma, et eriolukord nüüd, ütleme, siis mai keskel või kunagi võib-olla hiljemalt katkestatakse või vähemalt mingeid meetmeid leevendatakse, aga jääb alles näiteks piirikontrolli osa, see, mida Te mõningate päevade jooksul ka eelnevalt tegite, kui kaua või kui palju oleks politsei valmis seda lisakoormust vastu võtma või kui palju Teil oleks vaja Kaitseliidust või mujalt vabatahtlikke, et seda pikemalt teha? Põhimõtteliselt mu küsimus on selles, et kui palju sellel sihukesel esialgsel perioodil, kui kõik meetmed ei ole veel maas, on politsei võimeline tegema lisatööd. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Me oleme suutelised piirikontrolli hoidma nii palju, kui vaja on. Kui me vaatame täna piirikontrolli, piiri ületavate isikute arvu, siis Vanasadamas on see keskmiselt seal kuskil 150 päevas. Lennujaam on üldse suletud. Jah, ma saan aru. Kui piirangud leevenevad, siis kindlasti lennujaam läheb lahti ja isikud hakkavad ka piire ületama. Aga see on midagi, millega meie piirivalvurid on ju tegelikult harjunud. Siin on oluline see, et taristu oleks välja arendatud korralikult. Et kui on korralik piiritaristu, siis on seda piiri valvamist ka siis sisepiiridel ehk siis Schengeni vaates küllaltki lihtne teha. Jah, meil on vaja kindlasti kaitseliitlaste abi. Ja kaitseliitlased on ka täna kaasatud meil kogu PPA vaates nii maismaapiiril, lõuna piiril kui ka siin Tallinnas Vanasadamas. Näiteks igapäevaselt Vanasadamas on meil abiks kümme kaitseliitlast, kelle ülesanne siis on eelkõige lihtsalt kaubaautod suunata siis n-ö õigetele radadele. Et see on nagu see nende funktsioon, kus nad meid aitavad.
Nii et veel kord. Me saame piiri valvamist teha täpselt nii kaua, kui see vajadus on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toomas Kruusimägi, palun Teie küsimus!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Jaa! Suur tänu! Eriolukord on kaasa toonud situatsiooni, kus kõik õpilased on distantsõppel. Kas ja kuivõrd on distantsõppel olemine ja sunnitud arvuti taga olemine tõstnud veebikonstaablite tööd? Ja kas on näha ja märgata nii turunduse kui müügi kasvu veebikanalites? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Ma seda müügi kasvu osa ja kaubandust ei oska hinnata. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis me saame väga palju tagasisidet just Tallinna linna mobiilsetelt noorsootöötajatelt. Ja täna me oleme jõudnud seisu, kus meie noored on hakanud selle olukorraga väga üldiselt harjuma. Mõistetakse väga hästi selle olukorra keerukust, mida alguses näiteks ei mõistetud. Ja alguses oli väga konkreetne suhtumine, et see on selline riskigruppide teema ja meie kui noored inimesed absoluutselt riskigrupis ei ole. Joodi ühistest mahlapakkidest mahla, jagati seda omavahel jne jne jne. Täna on see mõistmine meie noorte hulgas olemas. Samas on näha ka seda, et noored on väsinud kogu selle isolatsiooni vaates, selle vaates, et sotsiaalseid kontakte on väga vähe. Ja kogu selle e-õppe suhtes on ka tunda sellist tüdimust puhtalt läbi selle, et noored vajavad sellist sotsiaalset suhtlemist rohkem ja rohkem kui ainult e-keskkonnas.
Nii et tõesti väga loodan, et eriolukord varem või hiljem lõpu saab. Sest ütleme siis veel niipidi, et noored on hakanud mõistma olukorra tõsidust, aga samal ajal ka on väga palju näha noorte tüdimust ja sotsiaalsete kontaktide vajadust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Helle Kalda, palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Tere õhtust! Mul ei olegi küsimust. Ma tahan tänada südamest, Kristian Jaani, Sind, kogu Su meeskonda, kõiki abilisi selle tänuväärse töö eest! Soovin Teile tervist ja olge te kõik hoitud! Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh! Annan edasi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem linnavolikogu liikmetel prefektile küsimusi ei ole. Soovin ka omalt poolt Teid tänada, soovida head tervist! Ja palun öelge meie poolt tänusõnad kindlasti edasi kõikidele oma tublidele kolleegidele. Suur aitäh! Selle informatsiooni me võtame teadmiseks.
Ettekanne jätkub - Kristian Jaani Kristian Jaani
Aitäh teile! Jõudu! Olge terved!
19:22 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE42 Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise II etapp“ ning volituse andmine Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhatajale 4. OE42 Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise II etapp“ ning volituse andmine Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhatajale
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt "Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise II etapp“ ning volituse andmine Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhatajale". Mul on hea meel tervitada Teamsi vahendusel Tallinna abilinnapead Kalle Klandorfi ja anda sõnajärg üle. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Tere õhtust, lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Tõepoolest teie ees on siis see pika nimega välisprojekt, milles siis Tallinna linn soovib osaleda. Ja selleks me palume teie siis nõusolekut.
Kui nüüd paari sõnaga sellest teisest etapist rääkida, siis Tallinna põhitänavate rekonstrueerimise, valgustuse rekonstrueerimise teise etapi projekti kogumaksumus on 3,7 miljonit, õigemini 3 738 685 eurot, abikõlblik kogu eelarve summas on 3 651 221 eurot ja lisafinantseering 87 464 eurot. Praegu on teie ees siis kaart, mis näitab siis, kus seda valgustust pannakse Tallinnas. Esimene etapp on punasega märgitud, teine etapp on rohelisega märgitud.
Nüüd kavandatava projekti eesmärgiks on rekonstrueerida oluline osa projektiga haaratud põhitänavate tänavavalgustusest. Nimelt me vahetame välja siis nendes piirkondades 1281 valgustit, mille käigus asendatakse 248 masti, ning paneme ka 25 km välisvalgustusvõrgu kaableid. Ja tänavad, mida siis me uuendame, on siis Smuuli tee lõigul Punane tänav // Suur-Sõjamäe, Suur-Sõjamäe tänav lõigul Tartu maantee kuni Suur-Sõjamäe 32, Mustakivi tee lõigul Peterburi tee kuni Laagna tee ja Laagna tee lõigul Gonsiori kuni Rahu tee. Projekti maksumusest ma juba rääkisin.
Nüüd ma võib-olla korraks tuletan siis meelde ka seda esimest etappi, millele te olete juba nõusoleku andnud selle elluviimiseks. Esimene etapp siis oli summas kogumaksumusega 4 742 981 eurot. Ja seal siis me vahetasime välja 578 masti, vahetame välja, 1494 tänavavalgustit paneme ülesse ja 4,2 km vahetame kaableid välja. Ja need tänavad siis nimetaks ka, kuskohas need vahetused toimuvad. Esimese etapi käigus on siis Kadaka tee lõigul Akadeemia tee kuni Kadaka puiestee, Kadaka puiestee lõigul Kadaka tee kuni Kalda tänav, Narva maantee lõigul Oru tänav kuni Pärnamäe tee, Pirita tee - Pirita tee 12 kuni Pirita sild, Ehitajate tee - Ehitajate tee 114 kuni Tammsaare teeni, Tammsaare tee lõigul Ehitajate tee kuni Lelle tänavani, Paldiski maantee lõigul Mõisa tänav kuni Mustamäe tee ja Sõle tänav.
Tänaseks on sellest esimesest etapist ... on siis projekteerimine. Projekt on valminud. Seal on kulutused tehtud summas, kohe ma ütlen teile.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja
Praegu on 57 000.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
57 000.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindaja
Kokku on 133 000.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ja kokku siis on tehtud projekteerimiseks, 133 000 ette nähtud. Me alustame töid sellel aastal ja lõpetame siis selle esimese etapi tuleval aastal ära. Nii et palun teie nõusolekut siis ka teise etapi käivitamiseks! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ettekande eest! Esimese küsimuse esitab Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Kindlasti on tegemist tänuväärse asjaga. Aga mul on lihtsalt sihuke küsimus või palve Teile. Et ma sain aru, linnamajanduskomisjonis härra .... ütles, et .... on plaanis need postid vahetada või .... Aga seal näiteks, ütleme, peale Smuuli tee ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Kallas, Teie küsimus ei ole kosta.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Mitte midagi ei saanud aru.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Kallase küsimust meil ei olnud jah võimalik kuulda.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Kas ma kordan?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas me proovime uuesti?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa. Aga siin on soovitus kaamera kinni panna, härra Kallas.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Okei. Panen kinni. Kas nüüd on paremini kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa. Proovime uuesti.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Kas on parem? Jaa. Et väga tänuväärne asi, mis Te teete seal. Aga, tähendab, minu küsimus on selles, et ma siin linnamajanduskomisjonis rääkisin ka härra Sulega, et Peterburi tee just sealt Smuulist edasi on tänavavalgustuspostid väga viletsas seisus. Et seal osad ripuvad lausa juhtmete najal püsti. Et äkki vaatate need üle, enne kui need kellelegi pähe kukuvad? Aitäh Teile!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Peterburi tee on praegu, Tartu maanteest kuni hotelli Susini on töö.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Vabandan! Peterburi tee on praegu, Tartu maanteest kuni hotell Susini on töös. Nii et kindlasti me seal ka vahetame need. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Ei-ei-ei! Tähendab, Smuuli teest edasi linnast väljuva suunaga, kus Bambino, Bambeno või mis ta iganes nimi on seal ja kõik need asjad. Seal osa poste ripuvad lausa juhtmete otsas. Et ma ei tea, minge vaadake üle või saatke oma alluvad sinna. Ükskõik. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa. Seda me vaatame hooldusremondi käigus. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Austatud abilinnapea! Tänavu plaanitakse Tallinnas renoveerida kümmekond lasteaia õueala valgustust. Täiendavad otsused investeeringute vajaduste osas pidid tulema 2020 aasta kevadel Tallinna Keskkonnaameti tellimusel tehtud täiendava analüüsi põhjal. Kas see uuring on juba avalik ja millised olid selle uuringu järeldused? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Me oleme vaadanud objektid läbi, need lasteaia territooriumid, ja need objektid on praegu kinnitamisel. Ma võib-olla isegi mõned praegu, hetkel katsun peast Teile nimetada. Et meil on selline plaan praegu: Tallinna Kannikese Lasteaed, Lasteaed Mesipuu, Pirita Lasteaed, Tallinna Lasteaed Kiikhobu, Lasteaed Naeratus, Tallinna Kullerkupu Lasteaed ja Tallinna Lasteaed Nõmme Kannike. Kokku on meil planeeritud selleks sellel aastal 400 000 eurot. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Tahaks küsida sellist asja tänavavalgustuse kohta hoopis teise kandi pealt. Et võis uudistest lugeda, et ühe kriisimeetmena plaanitakse Tallinnas välisvalgustust, tänavavalgustust vähendada, et raha kokku hoida. Kui palju me sellega raha kokku hoiame? Ja kas see on ikkagi põhjendatud meede, arvestades sellega, et just kuulasime siin prefekti, et tegelikult kuritegevus pigem on kasvutrendis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah. Seda võib nimetada üheks meetmeks, aga seda ei pea nimetama meetmeks. Ma kohe põhjendan. Tallinn on läinud, suure sammu astunud edasi välisvalgustuse üleminekul LED-lampidele. Täna on Tallinnas üle 50 000 valgusti. Ja kui me selle programmi, milles te täna heakskiidu annate, ära täidame järgmise aasta lõpuks või ülejärgmise aasta alguseks, siis on meil LED-valgusteid Tallinnas umbes 25%.
LED-valgustite hea omadus on see, et kui nad põlema panna, siis nad süttivad momentaalselt ehk 100% tuleb valgustus peale. Enne seda me kasutasime naatriumvalgusteid ja nende süttivusaeg oli 2–3 minutit. Nii et siit juba tuleb nagu selles mõttes võit. Ja nüüd tänapäeva tehnoloogia annab siis meil selle võimaluse, et natuke valgust kokku hoida ja seda just eriti suveperioodil. Ja sellepärast me alustasimegi eilsest, alustasime veidike, võtsime valgust maha linnas. Ehk siis me võtsime küll luksides need maha. Aga kui nüüd ajaliselt ümber panna need luksid, siis on umbes 15 minutit. Hommikul me kustutame varem 15 minutit tuled ära ja õhtul me 15 minutit hiljem sütitame tuled.
Me kõik ju kodudes selgelt ju ka valgel ajal ei põleta elektrilampe, ja polegi nagu mõtet põletada.
Nüüd alates siis ... see kehtib siis eilsest kuni 1. juunini, 1. juunist kuni 1. augustini, põhimõtteliselt me võtame tunni ja tunni maha, sest see on kõige valgem aeg Eestis. Hommikul tund aega, õhtul tund aega ja peale 1. augustit siis hakkame jällegi võtma 15 minutit maha.
Me oleme rääkinud ka politseiga. Härra prefekt, kui ta veel kuuleb, siis ta ei anna valetada. Sest me pidime politseiga seda ka arutama, kuna nendel on Tallinnas paigutatud üle 60 kaamera. Ja selgub, et need kaamerad, mis tagavad avalikku korda, need kaamerad töötavad, jäävad töösse edasi. Mitte midagi nende kaameratega ei juhtu. See 15 minutit avaliku korra tagamisel mingisugust rolli ei oma.
Nüüd uurisime ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlastelt seda asja ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arvasid ka esmapilgul, et seda võib teha küll. Aga nad arvasid ka seda, et me peaksime uurima natuke kogu seda valgustuse mõju, kui me vähendame valgustust linnas, ja kui palju on siis üldse otstarbekas vähendada valgustust linnas. Nii et selle töö me tellime ka.
Aga praegu, kui Te küsite, palju me sellega kokku hoiame ... Loomulikult iga kord, kui ju kodus ka tule ära kustutate, tekib mingi kokkuhoid. Ja me oleme arvestanud, et aasta lõpuni me hoiame umbes 300 000 eurot kokku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Hea abilinnapea! Kas teoorias oleks võimalik kasutada välisrahastust ka lasteaedade õuealade valgustusteks või on linna prioriteet hetkel tegeleda suuremate magistraalide valgustamisega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Jah, linna prioriteet on tegeleda loomulikult suuremate magistraalide välisvalgustustega. Meil ei ole sellist meedet, mis ainuüksi lasteaedade valgustust
Euroopa Liidu rahadest saaksime teha. Seda me peame tegema ikkagi oma rahadest ja omafinantseerimisest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea abilinnapea! Ma küsin ka selle tänavate valgustamise kohta. Et kui siin linnapea tegi, andis meile ülevaate, mis on tehtud, siis mul jäi kõrvu. Võimalik, et ta lihtsalt ei öelnud õigesti. Aga kui oli küsimus tänavavalgustuse vähendamise kohta, siis ta rääkis ka kokkuhoiust. Ja rääkis ühtlasi ka sellest, et võimalik, et sügisel siis sihukese kokkuhoiuga jätkatakse.
Minu küsimus nüüd on. Et praegu ei ole ju viga, on ju. Et tõesti õhtud lähevad pikemaks, hommikud valgemaks. Aga kuidas nüüd siis sügisel on plaanitud? Et kas ikkagi Tallinna tänavad saavad taas 100% valgustatud, et oleks turvaline inimestel seal liikuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! See valgustus ikkagi süttib ja kustub luksmeetri järgi. Ja kokkuhoiust küll juba rääkisin. Ja nagu ma ka ütlesin, et me võtame Tallinna Tehnikaülikoolilt, kindlasti tellime uuringu selle kohta, kuidas järgmisel aastal võib-olla edasi minna täpsemalt. Aga siis see 1. augustist, siis jällegi me läheme 15 minuti tsüklisse. Ja see ei tohiks küll mõjutada nüüd turvalisust linnas täna. Täna meil selliseid andmeid ei ole, et see mõjutaks oluliselt turvalisust linnas. Isegi üldse ei mõjuta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale soovib esitada teise küsimuse Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea linnapea ... abilinnapea, vabandust!
Et me Teiega oleme vahetanud siin arupärimisi ja kirju, mis puudutab Mustamäel kahe koha valguse väljavahetamist, tänavavalgustuse väljavahetamist. Kas see nüüd läheb sellesama projekti sisse? Ja millal siis Vilde teel näiteks hakatakse seda tänavavalgustust vahetama? Ja kas seal saab tehtud ka nüüd see pärnade allee all olev kõnnitee, et see saaks ka korraliku valgustuse? Sest praegu seal seda ei ole ja see on tõesti pimedatel õhtutel väga ohtlik koht. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah, aitäh! Et Mustamäe jah, nagu ma siin ka rääkisin, on selle esimese ...
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Sõpruse ja Mustamäe tee vahel on projektis.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Plaani sees on, selle esimese etapi sees. Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahel on siis see, mida me projekteerime praegu. Projekt, nagu ma ütlesin, saab aprilli lõpus valmis. Ja peale seda me alustame siis sisuliselt kahe aasta jooksul ehitustöid.
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ei, see tuleb juba ....
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
See tuleb juba sellel aastal jah. Vabandust jah! Mulle öeldi ette, et see tuleb juba sellel aastal, see koht. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, Teie küsimus palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tervist oma poolt ka! Et küsimus on selline. Et nagu ma saan aru, Te praegu asendate need valgustid, kasutate LED ja siis nagu vanad on naatriumid. Ja küsimus on selline. Kas on need, vanad lambid on võimalik kuskil kasutada ja saada nende mingi kasum? Või nad lihtsalt visatakse ära ja siis mingi kasumit ei vii? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Vastavalt lepingule vanad lambid utiliseeritakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Fraktsioonist tuli veel üks küsimus. Nüüd, mis puudutab vanu 1960. aastate betoonposte, neid tänavavalgustusposte nihukese vana stiiliga, et kui palju neid ohtlikke poste veel Tallinnas püsti on? Ja palju nende väljavahetamine võiks maksma minna ja kui suur see investeeringuvajadus on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Need vanad betoonpostid, nad lähevad järjest välja kõigi nende programmidega, millest me täna siin oleme rääkinud. Ja me ei ole hinnanud, täpselt üle lugenud, palju neid on. Aga ma ütlen, et nii kui me jõuame nende postideni, siis nad lähevad kohe välja. Kui Te mõtlete neid poste näiteks ka Peterburi teel, millest siin eelnevalt oli juttu, siis seal me vahetame nad välja. Ka teisel pool Smuuli teed, kui linnast välja sõita, seal on betoonpostid. Me loodame sellel aastal alustada Peterburi tee projekteerimisega ja siis seoses selle Peterburi tee projekteerimisega projekteeritakse ka sinna näiteks uus valgustus ja kõik muu sinna juurde kuuluv. Nii et loodame, et ka see projekt meil läheb kunagi käiku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem Teile küsimusi ei ole.
Sõna kaasettekandeks komisjoni poolt saab interneti vahendusel Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh Teile! Ja tere õhtust kõigile, head kolleegid! Rahanduskomisjon 13. aprillil käesoleval aastal arutas eelnimetatud eelnõud. Ühtekuuluvusfondi välisprojekti tutvustas meile Tarmo Sulg. Ja komisjonis oli kohal 12 liiget. 10 oli nendest volikogu liikmed. See tähendab, et komisjon oli otsustusvõimeline. Ja komisjon hääletas nimetatud eelnõud ja 11 oli poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekande eest! Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Tundub, et sõnavõtu soove kolleegidel ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ei soovi. Palun vastu võtta see eelnõu!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Ja austatud kolleegid! Kui kõik küsimused ja sõnavõtu soovid on ära kuulatud ja keegi ei soovi ja ei nõua hääletamist, siis saame lugeda vastuvõetuks eelnõu "Osalemine Ühtekuuluvusfondi välisprojektis „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise II etapp“ ning volituse andmine Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhatajale". Otsuse eelnõu number 42 on sellega vastu võetud!
19:41 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE41 Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 5. OE41 Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt kannab numbrit 5 ja pealkirja "Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks interneti vahendusel saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis osaline kehtetuks tunnistamine Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu puhul. Ja tegu on siis Puki tee 25 kinnistu osas osalisest kehtetuks tunnistamisest. Nimelt samal tänaval on juba varasemalt tunnistatud kehtetuks Puki tee 14, Puki tee 13, Puki tee 23 ja Puki tee 1 ja samuti mõningad teised kinnistud. Nende osas on planeeringud kehtetuks tunnistatud. Kunagi need planeeringud said tehtud selleks, et ... eeskätt maakorralduslikel eesmärkidel. Ning vahepeal on inimestel tekkinud soov ehitada näiteks sinna mingisuguseid terrasse või garaaže või kuuri, mida aga vanad planeeringud ei ole võimaldanud. Ning kunagi pakuti ka sellele kinnistu omanikule võimalus koos, siis kui umbes aasta või kaks tagasi olid menetluses need varasemad kehtetuks tunnistamised, ühineda siis nende eelnõudega. Kuid paraku toona tal soov puudus. Samas on tal see soov tekkinud nüüd ja seepärast me menetlemegi seda eelnõud.
Ja pärast detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist on tal soov ehitada katusealusega terrass koos majanduskuuriga pindalaga 50–70 ruutu. Ning kui see detailplaneering kehtetuks tunnistada, siis tal tekib see võimalus. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise järgselt saab talle väljastada projekteerimistingimused vastavalt linnaosa üldplaneeringule. Palun teil eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ettekande eest! Kas kolleegidel on küsimusi selle päevakorrapunkti juures? Registreeritud küsimusi ei ole. Suur tänu! Annan kaasette ...
Tallinna Linnavolikogu liige


....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa? Nii! Minu ekraan meil seda ei näita. Aga me kindlasti jõuame ka selleni. Nii! Kui ma näeksin seda kuskilt chatist ka selle ... Jah. Mina oma ekraanilt seda veel hetkel ei näe.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Ülle Rajasalu nõuab selle päevakorrapunkti hääletamist. Aga nii, nagu ma olen istungi alguses öelnud, meil täna ei ole võimalik turvalist ja autenditud hääletamist läbi viia. Seega, austatud kolleegid, ma teen ettepaneku käsitleda selle päevakorra tutvustust esimese lugemisena. Ja me saame selle päevakorrapunkti osas tulla tagasi arutelu juurde, kui meil loodetavasti juba järgmisel istungil on olemas ka võimalus ennast identifitseerida ja seeläbi hääletada. Seega selles päevakorrapunktis me täna otsust vastu ei võta. Käsitleme seda esimese lugemisena ja tuleme selle päevakorrapunkti juurde tagasi järgmisel korral. Ülle Rajasalu palub sõna. Jah, ma annan siis siin korraks selgituseks sõna Ülle Rajasalule. Palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Miks ma panin ta hääletamisele? Nii, nagu ma juba meie lugupeetud linnapeale ütlesin, et Linnaplaneerimise Ametil ei ole enam kombeks saata planeeringu muudatusi, algatamisi, tühistamisi enam linnaosakogusse. Ja ma väga soovin, et see eelnõu, see tühistamise eelnõu läbiks Pirita Linnaosakogu, mis meil toimub 4. mail. Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, proua Rajasalu, selle kommentaari eest!
Tuletan meelde, et linnaosakogu päevakorra koostamine on linnaosakogu esimehe pädevuses ja saate sinna panna alati, ükskõik milliseid punkte Te ise soovite, ja hoolimata sellest, kas Teile need punktid arutamiseks saadetakse või mitte. Teie initsiatiiv siin on täiesti asjakohane. Aga kuna me selles küsimuses hääletust ei saa teha, siis ma arvan, et meil ei ole mõtet ära kuulata ka kaasettekannet, kuna me selle juurde peame nii või naa tagasi tulema. Ehk et käsitleme seda esimese lugemisena. Selles päevakorrapunktis otsust vastu ei võta ja selle päevakorrapunkti menetlemine tänasel istungil on lõppenud!
19:47 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE43 Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 6. OE43 Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu number 43. Ettekandjaks abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Kui tohib, ma paar sõna lihtsalt ütlen eelmise eelnõu kohta. Kui oleks minu teha, siis ükski nendest detailplaneeringu osalistest kehtetuks tunnistamistest ei tuleks volikogu ette, vaid tegelikult see paraku tuleneb seadusest, et neid peab lahendama volikogu. Samas ma ei näe põhjust koormata ei volikogu, ei halduskogu küsimustega, mis puudutavad võib-olla 50–70 m². Aga kuna juba seadus nii ütleb, siis nii tuleb teha.
Aga Sooranna 25a ja 20 detailplaneeringu osalised kehtetuks tunnistamised on samuti tingitud sellest, et umbes 14 aastat tagasi tehti maa-alale kruntide jaotamise eesmärgil detailplaneering ja ühtlasi kehtestati ka sellesama planeeringuga tingimused pereelamute püstitamiseks. Sooranna 26 kinnistu sai selle eesmärgil püstitatud hoone. Kuid vahepeal on omanikul tekkinud soov püstitada veel täiendavalt ehitisi ja ta on ka seda teinud. Ehitusloa, õigemini kasutusloa menetluse käigus juhtisid meie inimesed, kes tegelesid menetlusega, tema tähelepanu, et tema kasutusluba ... temale ei ole võimalik kasutusluba väljastada, kuna tema krundil asuvad ehitised ületavad lubatud piire. Ja selleks, et saada kasutusluba, oligi ametil kaks varianti. Ühelt poolt, kas tunnistada detailplaneering kehtetuks ja väljastada selleks, et neid hooneid seadustada, kasutusluba ... projekteerimistingimused, mille järgselt saaks olemasolevad hooned seadustada. Või teise variandina öelda, et lammutage olemasolevad hooned ja siis on Teil võimalik saada kasutusluba. Kuna üldplaneering iseenesest võimaldab selliste hoonete püstitamist ja linnaehituslikult nad ei oleks selle koha pealt kedagi segavad, siis amet otsustas esitada kaalumiseks alguses linnavalitsusele ja linnavalitsus juba linnavolikogule ettepaneku tühistada nimetatud krundi osas detailplaneering, mille järgselt oleks võimalik ühelt poolt väljastada siis projekteerimistingimused ja teiselt poolt väljastada ka juba kasutusluba olemasolevatele ehitustele. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile on ka mõned küsimused. Esimesena Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma ei tea, kas Te olete ise sinna kanti sattunud. Aga see maja peaaegu ehitati randa. Et kas see on Teie arvates nagu normaalne? Seal on ju, rannakaitsevöönd tuleb ka kohe peale. Et praegu Te panete ette volikogul seadustada lihtsalt selle, et ta ehitas liiga suure maja sinna alale. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh küsimuse eest! Pigem on siin tegu sellega, et inimene üritab seadustada neid just nimelt abihooneid. Maja endaga probleeme ei ole. Et maja on ehitatud vastavalt sellele, kuidas detailplaneering võimaldas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Linnamajanduskomisjonis oli see arutusel ja meil tekkis põhimõtselt seal väike arutelu ka selleks. Aga kuidagi see komisjoni istung läks nagu sõbralikult ja jäi nagu, ütleme, selles suhtes jäi nagu kriitika tegemata. Aga ma mõtlesin, kui ta suurde saali tuleb, et siis ma ütlen selle välja.
Et kuidas ikkagi niimoodi on nüüd siis, et me tagantjärgi teeme siis detailplaneeringu ebaseaduslikult ehitatud kõrvalhoone suhtes? Ja kõige naljakam või kurbnaljakas on asi see, et linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo nimetas seda oma naabrimeheks, kellele siis tuleks nagu vastu tulla. Et siin ma haistan õudset korruptsiooni. Või, ma ei tea, mingi tagantjärgi inimene ehitab lihtsalt kõrvalhoone valmis ja tagantjärgi me siis teeme tal seaduslikuks. Et kuidas Te kommenteeriksite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et kui vaadata viimaseid ülelennu andmeid ... Nimelt tehakse iga aasta ülelend Tallinnas, kus avastatakse siis need ehitused, mis on meil registris, need ehitused, mida ei ole registris. Siis viimase ülelennu andmetel umbes 20 000, kui ma ei eksi, sellist hoonet, mis ei ole ühel või teisel kombel meie registris. Need on täiesti erinevatel põhjustel sinna tulnud. Ühelt poolt seetõttu, et need ajalooliselt kuidagi ehitati. Teiselt poolt teadmatus. Kolmandalt poolt tahtlikkus. Ja iga kord ongi see kaalumise koht, kas see hoone vajab lammutamist, mis on äärmuslik meede. Kaasa arvatud ka erinevate kohtulahendite põhjal on see väga äärmuslik meede kuidas. Meil praktikas on mõningaid üksikuid kaasuseid, kus on mindud kuni lammutamiseni. Enamjaolt on tegu sellega, et otsitakse võimalusi seadustada.
Samal ajal siinne inimene omaalgatuslikult alustas kasutusloa menetlust. Ka nähtavasti ei teadnudki, et midagi on valesti. Ma nüüd jään vastuse võlgu, kas ta ise ehitas need või oli see eelmine omanik, kes ehitas. Aga antud juhul see ei olegi nii väga tähtis. Et kui inimene tuli meie juurde, et palun seadustage need hooned ... Kui meie vaatame otsa ja ütleme, et need hooned iseenesest ei ole seal püstitatud eelnevalt meilt luba küsides, samas üldplaneering oleks need võimaldanud püstitada ja nad kedagi tegelikult seal ei sega, siis ongi küsimus selles, et kas me hakkame nüüd inimest n-ö karistama selle eest, et tema territooriumil on need, antud juhul siis võib öelda, et ebaseaduslikud ehitised. Või me leiame võimaluse, kuidas seda seadustada. See on iga kord kaalumise koht ja uskuge mind, Linnaplaneerimise Amet kaalub väga tõsiselt neid juhtumeid, igat erinevat.
Ja kõige tähtsamaks kriteeriumiks on see, et kui ta näiteks täna omaks siinkohal tühja krunti, kas talle saaks projekteerimistingimustega anda võimaluse need hooned sinna püstitada. Ja kui vastus on jaatav, siis kindlasti ei ole mõistlik teha inimesele ettekirjutus, et lammuta palun need hooned, vaid ongi haldusmõistlikkuse põhimõte ja menetluse ökonoomika ja kõik muu, mis käib kaasas sellega, et ametnik ei ole lihtsalt ametnik, vaid püüab läheneda igale konkreetsele küsimusele mõistusega. Ja teostades võimalusel kaalutlusõigust, siis ka siinkohal on otsus just selline, et neid hooneid oleks võimalik seadustada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaupo Nõlvak, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ma tänan! No tõepoolest see on jälle ja jälle, korduvalt ja võiks öelda ka massiline praktika, et me seadustame ebaseaduslikkust. Et nagu seekordki, on selle praeguse eesmärk siis seadustada seadusevastast tegu. Kui inimene ehitab oma maja seadusevastaselt ja rajab oma krundile seadusevastaselt sinna abihoone ja varikatuse, siis see on seaduse rikkumine. Miks linn käitub seaduse rikkumise kohapealt aina ja aina, jätkuvalt siis selliselt, nagu see oleks lubatud, ja annab signaale, et seaduse rikkumine on Tallinna linnas täiesti lubatav?!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Antud juhul ma arvan, et on ... Ma ei tee kellelegi liiga, kui ma ütlen, et umbes 10% kuskil 20 või 15 aasta tagustel detailplaneeringutel on tekkinud ühel või teisel kujul juurdeehitused, mida ei ole üheski ... mida ei ole võib-olla ... mille ehitamiseks ei ole taotletud omal ajal ehitusluba, kuid mida tehti veel enne üldplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kehtestamise järgselt näiteks teatud piirkondadele, kaasa arvatud ka siia piirkonda, tekitati juurde võimalus esiteks suurendada täisehitusprotsenti võrreldes konkreetsete detailplaneeringutega, teiselt poolt luua oma krundile ka erinevad garaažid või abihooned. Ehk siis sisuliselt anti sellega võimalus taotleda nendel eesmärkidel projekteerimistingimused. Ma ei näe siin selles osas vastuolu. Et me kohati, kus seda üldplaneering, ehk siis selline piltlikult öeldes põhiseadus võimaldab, tuleme vastu ja anname need võimalused realiseerida.
Ma olen nõus, et kohati, kus on meelega tehtud ümberehitusi, juurdeehitusi, mis väljuvad ka üldplaneeringu piiridest ja linnaehituslikel kaalutlustel neid ei oleks võimalik sinna püstitada, siis seal me kindlasti vastu ei tuleks. Aga iga konkreetne juhus ongi see, mida tullakse hindama. Planeering ja ehitustegevus on selles suhtes, iga kord võib võrrelda rätsepaülikonnaga. Meil ei ole kahte täiesti ühesugust hoonet.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa! Kuna ma olin ise ka seal komisjoni istungil, siis täiesti üllatuslikult ma pean siin Novikovi natukene kaitsma. See, et ehitada enda verandale ümber natukene tugevamaid tuulekaitse piirdeid, ei tundnud mulle nii olulise ... Siin küll võib-olla õigluslikust küsimusest on tegemist hoonega. Aga see ei ole hoone selles mõttes, et sa tahaksid seal talvel viibida. Mulle tundus need argumendid, mis komisjonis esitati selle seadustamise poolt, siiski piisavad, et nõustuda. Kõik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nii! Ma saan aru, et siin abilinnapeapoolset kommentaari ei tule. Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Aitäh, hea volikogu esimees ja lugupeetud abilinnapea! Alles siin mõni päev tagasi jooksis meediast läbi, et Keskerakond sai suhteliselt tundmatult annetajalt 50 000 eurot. Ja sellega seoses tekib mul küsimus. Et kas see 50 000 eurot võib olla kuidagi seotud selle praeguse teemaga siin, et keegi on siis läbi kellegi toetanud erakonda ja siis erakond vastutasuks seadustab siis ebaseadusliku tegevuse. Et kas Te olete selle asjaga kursis ja olete kontrollinud, et seal ei ole mingisuguseid hämaraid taustasid taga? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Minu teada ei ole hetkel erakonna hääletus, vaid iga saadik on oma otsuses vaba. Ma arvan, et on vabad kõik volinikud. Ja siinkohal mingisuguste spekulatsioonidega mina kaasa ei läheks. Ma põhimõtteliselt üldjuhul ei vaata, kes on mingisuguste eelnõude taga, sest see ei ole otsustamise seisukohalt mitte mingit tähtsust omav. On omav faktiline koosseis ja asjaolud. Nii et kui need võimaldavad ja kui üldhinnang, olgu selleks siis linnaehituslik aspekt või õiguslik aspekt, ütlevad seda, et antud eelnõu võiks läbida, võiks leida toetust, siis mina lähtun reeglina sellest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teid ei ole kuulda, proua Rajasalu!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Nüüd on kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on.
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ma saan tegelikult väga hästi aru, mida räägib abilinnapea. Ja tõepoolest on hästi palju ehitatud ka omavoliliselt just nimelt kas aiamajad või garaažid või midagi taolist. Ja need vead tulevad praegu välja seoses sellega, et seadusest tulenevalt nõutakse kasutusluba.
Aga sellepärast ongi mul palve Linnaplaneerimise Ameti abilinnapeale! Kohalikud elanikud teavad olukorda. Ja palun saatke needsamad tühistamised, mida Te siin järjest ja järjest teete, saatke linnaosakogudesse. Nad on kõige targemad ja sellega kõige targemad inimesed ütlema, kas see on seadustatav või seda ei pea seadustama. Ja Te olete ise selle rünnakute eest siis ka kaitstud. Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Kaupo Nõlvak. Palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Püüdsite väita, et tegu on ainult siis aiamaja ja veranda ehitusega. Et põhimajaga on nagu kõik korras. Ja kolleeg Siim Tuisk ütles ka, et see on nagu veranda ehitus. Ei ole. Suletud brutoalapinda on suurendatud. See on maja, see on põhimaja, on suurendatud ...
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
32 m².
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ja üldine suletud brutoala on üle 42% suurenenud. Et see ei ole niisama, et mingi veranda tehakse. Ja linnaosa üldplaneering võeti vastu aprillis 2017 ja ma usun, et kõik need ehitised või need rikkumised on toimunud enne selle üldplaneeringu kehtestamist. Vähemalt kuskilt ma ei lugenud välja, et millal need on siis tehtud.
Et veel kord. Et see on seadusevastane rikkumine, millega ei saa niimoodi nõustuda lihtsalt, et laseme volikogust läbi! Et mis on see kaalutlusõigus, mis nagu just kui seletus tuleb, et arvestatakse põhjuste olulist? Mis põhjuse olulisus on rannaalal ühe suure maja seaduserikkumine? Palun põhjendage veel! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh küsimuse eest! Kui nüüd tulla numbrite ja faktide juurde, tõepoolest planeering näeb ette ehitusaluse pinda hoone puhul 200 m² maksimaalselt. Faktiliselt on 232,8 m².
Kokku on erinevate hoonete brutopind 425,9 m². See hõlmab siis ka erinevaid abihooneid. Ehk siis, kui vaadata üldplaneeringut, siis on tihedus antud piirkonnas kuni 0,3 lubatud. See jääb üldplaneeringu tiheduse raamidesse. Ehk siis sisuliselt see on vastavuses piirkonnas kehtiva üldplaneeringuga. Nii et siin mingisuguseid vastuolusid ei ole.
Mis puudutab Teie märkusi, et see on kuidagimoodi liiga suur ja määratud kuskile keelualasse, siis siinkohal ma juhin Teie tähelepanu veel kord sellele, et kõik need kriteeriumid, mis puudutavad üldplaneeringule vastavust, on siin eelnõus tagatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine küsimus Mart Kallaselt. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et Te mainisite, et Tallinnas on lenduuringutega tehtud, avastatud 20 000 nagu ebaseaduslikku nihukest analoogilist ehitust. Et kas Teie nimetatud mõistlik vastutulek on seotud sellega, et tegemist on Kalev Kallo naabrimehega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ei tea, kas tegu on Teie naabrimehega või Kalev Kallo naabrimehega. See minu seisukohalt ei oma tähtsust.
Mis puudutab 20 000 analoogset, siis kindlasti ei ole 20 000 analoogset. Vaid lihtsalt, kui ülelend tehakse, siis jäävad sinna peale kõik puukuurid jne, mis kord on n-ö vundamendiga ehitised, kord on mingid väiksemad ehitused. Aga siin ma veel kord ütlen, et ei ole tegu kellegi, minu seisukohalt kellegi naabrimehe, sõbramehega või muul moel seotud isikuga. Minu jaoks on antud eelnõu puhul tegu faktiliste asjaoludega ja nende vastavusele esiteks üldplaneeringule ja teiseks linnaehituslikele põhimõtetele antud piirkonnas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kas Te saate mulle kindlameelselt väita, et see hoone ja sealhulgas ka see abihoone, mis asub tegelikult rannale veel lähemal, on ju, - ta on selles n-ö rannapoolsemas aianurgas, ma saan aru -, asub vähemalt 200 m kaugusel Kakumäe ranna kõrgveepiirist? Sest et seaduse mõttes on see n-ö, kus vesi on kõige kõrgemas punktis. Kõrgem piir on sealt, kus hakatakse sisemaale lugema seda 200 m, mis on absoluutne miinimum iga rannakaitseala osas. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma jään siinkohal vastuse võlgu, kas ta on nüüd 200, 199, 199,5 või 250. Neid detaile ma tõepoolest ei tea. Aga ma tean, et ta vastab üldplaneeringule. Ja siin on üks põhimõte, et kas seda ehitust oleks võimalik täna ehitada või mitte ja neid teisi ehitisi, selles suhtes ehitus koos abihoonetega. Ja kui vastus on, et üldplaneeringu puhul oleks neid võimalik rajada, siis vaadatakse menetluslikult üldse asja edasi, kui see tähendab, et neid on teoreetiliselt võimalik ka seadustada. Kui mitte, siis kindlasti neid ei oleks võimalik seadustada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu!
Kuulame siiski selles päevakorrapunktis ära ka kaasettekande, mille teeb meile linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Tere õhtust! Kõigepealt ma tahaks märkuse teha Mart Kallasele, kes visa järjekindlusega püüab mulle naabrimeest kaela määrida, keda mul ei ole. Sellepärast et naabruses oli mõeldud Kakumäel, et ma saan järgi vaadata objekti. See on kusagil seal Kakumäe rannas. Minul on sinna üks pool kilomeetrit maad. Aga ma siiski võtsin kätte ja jalutasin läbi ja vaatasin, milline see juurdeehitus seal siis on. Nii et ikka oleks palve. Kui tähelepanelikult komisjonis ei kuula, siis hiljem mitte teistpidi väänata.
Aga jah. Komisjon arutas seda .... oma 7. aprilli istungil ja komisjonis oli kohal 12 komisjoni liiget. Ja peale Arvo Rikkineni ettekande ärakuulamist ja mõttevahetust komisjon otsustas toetada eelnõu esitatud kujul häältega 11 poolt, ja 1 oli vastu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnamajanduskomisjoni esimehele! Teile on ka küsimus Kristen Michalilt. Palun, Kristen Michal!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea komisjoni ettekandja! Et täpsustada neid faktilisi asjaolusid, et kui kaugel Te siis sellest majast elate? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo Kalev Kallo
Circa pool kilomeetrit. Ma otsisin ta aadressi järgi üles. Asub seal Kakumäe ranna kandis, see maja. Mina ise asun hoopis teisel pool. Nii et circa pool kilomeetrit, 500 m. Nii et spetsiaalselt otsisin üles, et vaadata, milline see rikkumine on. Ei tea selle maja omanikku ega ei teadnud ennem ka selle maja asukohta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Komisjoni esimehele rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised! Ja esimesena saab sõna proua Helve Särgava. Palun!
Sõnavõtt - Helve Särgava Helve Särgava
Hea volikogu esimees ja abilinnapea ja head kolleegid! Nagu seoses selle aruteluga, jättes selle konkreetse arutelu praegu kõrvale, tuleb mul selgelt meelde eelmise aasta lõpus, kui ma ka volikogu ees esinesin ja just nimelt, kui teemaks oligi Linnaplaneerimise Ametiga seonduv, siis ma ka ehmatuseks tõepoolest, kui ma vaatasin statistilisi andmeid, kui palju just nimelt oli n-ö ülelennu alusel siis kantud registrisse neid n-ö ilma kasutusloata lihtsalt ehitisi-rajatisi ... Ja tõepoolest Tallinnas, kui ma õigesti mäletan, oli neid ligi 20 000. Ja ma siis juba ka ütlesin, et ilmselt need saavad olema väga tõsiseks probleemiks, kuivõrd korrektsed ... Ma nimetan neid selles mõttes korrektseteks, nende ehitiste-rajatiste omanikud, kui nad nii, nagu on korrektne, et tuleb ikkagi kasutusload neile taotleda, et kui nende taotlustega need probleemid, mida me ka täna üleüldiselt arutame, tõusetuvad.
Kuid, head kolleegid! Mina arvan, et me peaksime selles küsimuses võib-olla üldse võtma siis sellise üldise seisukoha. Sellepärast et kindlasti kõiki tuleb kohelda õiglaselt ja n-ö õiglaselt ja ühtemoodi. Et kui me võtame seisukoha, et kõik need, kes on siis ilma kasutusloata teinud, ehitanud või rajanud mingisuguse ehitise, siis need kuuluvad kõik lammutamisele, siis peab see olema ühine ja ühene kõigi suhtes. Ja kui me leiame, et mingitel alustel osa tuleks seadustada, no siis peavad ka meil tõepoolest olema täiesti väljakujunenud alused, et kuidas me siis, ütleme, kümnele ütleme, et jah, vot teie konkreetse ebaseadusliku ehitise, mis on nii, kui tal kasutusluba ei ole juriidiliselt, vot seda mitte mingil juhul me ei seadusta, aga 20 me ühesõnaga seadustame. Nii et kindlasti see on ka üks üleüldine selline mõttekoht, et kuidas edasi minna. Sest tegelikkuses kõik need, olgu neid 20 000, 25 000, loomulikult nad on ilma kasutuslubadeta, nad on juriidiliselt tänapäeval kõik ebaseaduslikud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmisena saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun!
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Reeglina need detailplaneeringud, mille kehtetuks tunnistamist me nüüd taotleme ja vaatame volikogus läbi, on kehtestatud paarkümmend aastat tagasi või 15 aastat tagasi. Ühesõnaga siis, kui veel ei olnud linnaosades üldplaneeringuid. Aga ilma detailplaneeringuta lihtsalt ei olnud võimalik midagi ehitada ja ei saanud ehitada ka. Ja sellest ajast on ju väga palju muutunud.
On muutunud ka inimeste soovid ja tahtmised. Ja teine asi. Kui need detailplaneeringud kehtestati, siis ka nõudmised püüti teha võimalikult karmid, sest ei teatud, milline tuleb üldplaneering ja millised on siis tahtmised. Nüüd on elu näidanud, et üldplaneeringud on reeglina juba tavaliselt leebemad ja hulga rohkem lubavad. Ja nüüd järsku need, kes omal ajal tegid detailplaneeringu, sattusidki nagu kehvemasse seisu. Sest kui nüüd keegi uus ehitaja tahaks seal ehitada, siis temal ei oleks üldse mingit küsimust, et ehitada just täpselt selline, nagu sinna on praegu ehitatud, ja ka sellised kõrvalhooned, nagu praegu nendel on ehitatud.
Nii et ma pooldan küll seda, et need detailplaneeringud, mis on nii-ütelda oma aja juba ära elanud, sest praegu on üldplaneering, mis on praegu seadus ... Ja selle tõttu ma pooldan, et need ajale jalgu jäänud detailplaneeringud tõepoolest kehtetuks tunnistada, kui nad segavad kohapealset elu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd on küsimused ja sõnavõtud ammendunud. Peale neid täiendavaid selgitusi ma küsin kolleegide käest. Kas keegi soovib oma eriarvamust protokollida või nõuab keegi hääletamist?
Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Nõlvak, Kaupo Nõlvak, kas Te endiselt soovite hääletamist ka peale neid selgitusi?
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, endiselt soovin hääletamist. Jaa, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selge. Siis tulenevalt meie protseduurist pean käituma ka selle päevakorrapunktiga nagu varasemalt.
Et kuulutan selle esimeseks lugemiseks ja tuleme selle päevakorra menetlemise juurde tagasi siis, kui meil on võimalus identifitseeritult hääletus läbi viia.
Esimene lugemine on lõpetatud ja see päevakorrapunkt läheb teisele lugemisele!
20:16 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE44 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 7. OE44 Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsuse nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Ettekandja abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis taas kord Haaberstis 23 aastat tagasi maakorralduslikul eesmärgil tehtud detailplaneeringuga. Nüüd Kiviranna tee 7 kinnistu omanik soovib oma kinnistu osas seda kehtetuks tunnistada, selleks et nihutada hoonestusala. Nimelt tänased kinnistu piirid ja krundile määratud hoone ehitamiseks ja hoone paiknemiseks asukoht ei vasta enam kinnistu omaniku soovidele ja ta soovib neid mõnevõrra nihutada. Seejärel sooviks ta püstitada ühekorruselise elamu ja garaaži teise kohta, kui seda võimaldab tänane detailplaneering. Selleks saaks talle väljastada ka vastavad projekteerimistingimused. Muus osas jääks planeeringu põhimõtted kehtima. Palun teil eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kolleegidel on abilinnapeale küsimusi selle päevakorrapunkti osas? Tundub, et küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu!
Kaasettekandeks saab sõna linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Tere veel kord! Linnamajanduskomisjon arutas seda eelnõu ka 7. aprilli istungil, kus oli kohal 12 komisjoni liiget. Pärast Arvo Rikkineni ettekande ärakuulamist ja arutlust otsustas linnamajanduskomisjon ühehäälselt, 12 poolt ja vastu ei olnud, eelnõud toetada.
Käisin ka seda objekti isiklikult vaatamas, et olla selge. Seal midagi tänaseks ehitatud ei ole. On need suvila varasemad ajutised ehitised. Nii et siin kodanik tõenäoliselt on käitunud õigesti. Eelnevalt soovib tühistada, et siis uues asukohas hoonet ehitada. Nii et sellega peaks siis kõik korras olema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi kolleegidel? Tundub, et küsimuste soovi ei ole. Suur tänu!
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Tundub, et sõnavõtu soove kolleegidel ei ole.
Nüüd, kui oleme jõudnud hääletamise järjekorda, küsin, kas keegi volikogu liikmetest nõuab selles küsimuses hääletamist.
Kui hääletamise soovi kolleegidel ei ole, siis Tallinna Linnavolikogu 26. juuni 1997. aasta otsusega nr 96 punktiga 1.4 kehtestatud aiandusühistu „Rand“ detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, otsuse eelnõu 44, on vastu võetud!
Austatud kolleegid! Meie esimene e-istung Tallinna ajaloos on sellega lõppenud. Suur tänu kõikidele osalemast siin saalis ja ka veebi vahendusel! Suur tänu meie IT-teenistusele ja headele kolleegidele linnavolikogu kantseleist! Annan teada, et korraline linnavolikogu järgmine istung peaks toimuma 30. aprillil. Kindlasti päevakorra ja täpse toimumise aja osas anname teile täiendavalt teada.
Suur aitäh kõigile! Püsige terved! Ja istung on lõppenud!
20:21 Istungi lõpp