Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 30.04.2020  
Istungi number: 9  
Istungi aeg: 16:00 - 19:05  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-30.04.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:51 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu liikmed! Tervist kõigile! Alustame 30. aprilli 2020. aasta linnavolikogu e-istungiga! Tänase e-istungi viime läbi viisil nii, et nii ettekandjad kui ka teie olete oma hääle ja näoga nähtavad ning kuuldavad Teamsi keskkonna kaudu ning hääletada ja küsimusteks ning sõnavõttudeks registreerida saate te läbi Teele infosüsteemi. Seda ka juhul, kui mõni linnavolikogu liige ja sealhulgas ka mina ise juhatajana oleme füüsiliselt siin istungite saalis kohapeal, siis kõiki protseduure me siiski peame tegema läbi arvutisüsteemi. Meie tavapärased hääletamispuldid tänasel istungil meid ei aita.
Päevakorras olevaid eelnõusid saate te näha, klikkides neile Teele istungi lehe peal. Samuti on need eelnõud üleval ka teile juba heaks tuttavaks saanud infosüsteemis AKTAL. Kantselei saatis teile vajalikud lingid, mille kaudu saate mõlemasse süsteemi, nii Teamsi kui Teelesse sisse logida. Ja teil on kindlasti olemas ka juhend, kuidas süsteemi siseneda.
Infoks veel kõigile, kes on juba Teamsi süsteemiga tuttavad eelmistest istungitest või komisjonide koosolekutest. Ärge kasutage Teamsis olevat chati linki, sest sõnavõtud tuleb esitada kõik läbi Teele. Küsimusteks ja sõnavõttudeks - kordan veel kord - saate läbi Teele ennast registreerida. Siis, kui selleks tuleb õige aeg, siis saate teha ka sealt oma valiku. Juhul, kui teil on päevakorrapunktide juures protseduurilisi küsimusi, siis ärge vajutage "Küsimuse" klahvile, vaid protseduuriliste puhul palun lülitage sisse oma Teamsi mikrofon ja küsige seda siis sinna protseduuri vahele.
Ja veel. Üritame tänase istungi ajal eelnõusid tulenevalt oma töökorrast mitte hääletusele panna. Aga juhul, kui keegi seda soovib, siis täna on meil selleks olemas tänu Teelele ka võimekus. Nii et turvaline hääletussüsteem on meil olemas, juhuks kui te seda kasutada soovite. Ja hääletusprotseduuri juures, tuletan teile meelde, need, kes eilsel testistungil osalesid, teavad, et tavapärase hääletuse aja osas on meil nüüd natukene rohkem aega reageerida ehk siis hääletamise jaoks on meil poolteist minutit aega.
Loodetavasti on kõik linnavolikogu liikmed süsteemi sisse saanud ja teie ees on Teele tänase istungi avapilt. Te olete kuuldel Teamsi keskkonnas ning me saame istungiga alustada. Ma olen saanud infot, et härra Nõlvakul on protseduuriline küsimus. Kaupo Nõlvak, Teie protseduuriline küsimus. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mikrofon palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mina Kaupo Nõlvaku küsimust ei kuule.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Ta tahtis teada, et kas kõik, kes on Teamsis, on ka registreeritud osalejaks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Juhul, kui see küsimus oli see, et kõik, kes on Teamsis, kas nemad on istungile registreeritud, siis jah, vastus on see, et istungile registreerimine käib läbi Teamsi, või, vabandust, läbi Teele. Parandan. Kõik, kes on Teele kaudu ennast sisse loginud, neid loetakse istungil osalejaks. Nii et see, kuidas te saate sinna sisse logida, on teele.tallinn.ee. Sealt ülevalt paremast nurgast valite linnavolikogu 9. koosseis ja siis juba istungite ja koosolekute alt linnavolikogu istungid ja tänase kuupäevaga istungi.
Kõigepealt informeerin teid veel ka sellest, et Tallinna linna valimiskomisjon on 22. aprillil käesoleval aastal teinud otsuse number 8, mille järgi pikendasid oma volituste peatamist linnavolikogu liikmena kuni 18. augustini käesoleval aastal Yoko Alender ning 21. septembrini Eerik-Niiles Kross ning linnavolikogu liikmetena jätkavad nende asemel Toomas Kruusimägi ning Eero Merilind.
Infoks veel ka nii palju, et kui soovite peale päevakorra ammendumist sõna viieminutiliseks avalduseks või sõnavõtuks, siis selleks saate registreerida siis, kui päevakorras olevad eelnõud on läbi vaadatud ning me alustame avalduste ärakuulamisega. Ehk et siis, kui me oleme tavapäraselt registreerinud neid peale istungit esitatavaid avaldusi enne päevakorrapunktide menetlemist, siis täna saate soovi selleks avaldada istungi lõpus.
Asume nüüd tänase päevakorra juurde! Meil on päevakorra projektis 8 punkti. Kui kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, palun andke oma soovist teada, vajutades teil Teele ekraani allosas olevale klahvile "Soovin võtta sõna". Juhul, kui selliseid sõnavõtu soove on, siis me nendega saame ka tegeleda. Hetkel tundub, et kellelgi päevakorra osas sõnavõtu soovi ei ole.
Ja et testida meie hääletussüsteemi, siis head linnavolikogu liikmed, panen tänase päevakorra teie ette hääletusele. Te näete hääletamiseks vajalikke nuppe oma Teele ekraani allosas.
Nüüd palun teil võtta päevakorra osas seisukoht ja hääletada!
Hääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamise lõpuni on 40 sekundit. Loodan, et kõikidel süsteem toimib. Juhul, kui ei toimi, siis palun andke sellest läbi Teamsi häälega märku. 10 sekundit.
Ja hääletamiseks antud aeg on ümber, hääletamine on lõppenud. Päevakorra kinnitamise poolt on 64 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja selle ajaloolise esimese distantsilt tehtud hääletamisega on tänane päevakord kinnitatud!
Enne päevakorrapunktide menetlemise juurde asumist on kõikide fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajal ning istungi juhatajal õigus esineda kuni kaheminutilise sõnavõtuga. Kui fraktsioonide esindajad soovivad seda õigust kasutada, palun, et te registreeriksite läbi Teele oma sõnavõtu soovi, vajutades klahvile "Soovin võtta sõna", ja saate selle sealtkaudu registreerida. Oma sõnavõtu soovist on istungi juhatajale teada andnud ka Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et anda linnavolikogu auväärt liikmetele ülevaade hariduse korraldamisest Tallinna linnas eriolukorra ajal. Ja senikaua, kuni sõnavõtu soovideks ennast registreerite, annan esimesena sõna abilinnapeale Vadim Belobrovtsevile. Palun!
Aga seni, kuni me vaatame siin ühe süsteemi veel ühe, siis ma palun ühe minuti teilt tehnilist vaheaega. Ja härra abilinnapea saab ühe minuti pärast meile oma ettekande esitada. Me kontrollime, kas heli tuleb kõikidele kenasti läbi.

Kõne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Teine katse. Ma tahaks siis, lugupeetud volikogu liikmed, natuke rääkida teile sellest, et mis meie Tallinna haridusvaldkonnas praegu toimub ja mis hakkab siis lühiperspektiivis seal edasi toimuma. Ma ei saa lubada, et mulle jätkub kahest minutist. Pigem ma saan lubada, et ei jätku. Aga võib-olla linnavolikogu esimees nagu annab natuke rohkem aega ka.
Et ma väga pikalt ikkagi ei räägi. Aga tahaks nagu rääkida kolmest meie haridussüsteemi osast, milleks on siis koolid, lasteaiad ja huvikoolid. Ja teatavasti on siis koroonaviiruse kriisi mõju haridusele olnud üks sügavamatest. Noh, pani kinni põhimõtteliselt kõik koolid üle Eesti ja viis kõik õpilased üle distants- ehk e-õppele.
Ja mina pean ütlema nagu, et ühest küljest on see isegi positiivne olnud, sellepärast et esiteks näitas, et Eesti on ikkagi jätkuvalt väga tugev e-riik ja saime selle väljakutsega hakkama. Ja teiseks ma arvan, et päris paljud vanemad nüüd oskavad paremini hinnata õpetaja tööd. Sest kui enne oli see pigem teoreetiline teadmine, mida siis koolitunnis toimub, siis nüüd, ma arvan, vanemad väga hästi saavad aru, millega on tegemist.
Rääkides koolidest. Nagu ma juba mainisin, et tuli kõigil kohaneda uue olukorraga. Kogu õppeprotsess kolis siis virtuaalmaailma ja selline õppemeetod rakendus siis meil esmakordselt nii suures ulatuses. Ja peab konstateerima, et kui esialgu oli siis kohe mitu kitsaskohti, alustades siis tehnilistest probleemidest ... Mäletatavasti oli e-kool maas esimesel päeval, ja lõpetades siis vanemate kaebustega, et koormus on liiga suur, et nad koos lastega peavad siis seda koormust taluma. Et tasapisi siis juba kuskil 2. nädalast nii õpetajad kui ka õpilased ja nende vanemad kohanesid selle ebatavalise olukorraga, kohanesid hästi ja õppeprotsess sai õigesse rööpasse tagasi. Selle eest loomulikult tuleb tänada nii koole ja õpetajaid kui ka siis õpilasi ja vanemaid. Linn on siis omalt poolt taganud seda, et koolihariduse omandamine ei jääks arvuti või korraliku netiühenduse puudumise taha. Ja kui tuua näite, siis ainuüksi arvuteid leidsime rohkem kui 500 õpilasele ja 560 õpetajale.
Ja loomulikult tuli kogu protsessi vältel ja tuleb ka praegu siis hoida kätt pulsil ja lahendada üksikuid probleeme, mis ikka ühel või teisel kohal siis tekivad.
Samal ajal hakkasime märtsi teisest poolest jagama õpilastele koolitoitu. Alustasime siis sellest, et jagasime siis soojad portsud kohapeal igal koolipäeval. 1. aprillist aga kord nädalas toimub siis juba toidupakkide jagamine terveks nädalaks. Eile näiteks oli järjekordne jagamispäev ja siis eile oli meil registreerinud selleks ligi 22 000. Nii et see oli loomulikult paras väljakutse meie koolidele, et siis jagada neid toidupakke niimoodi, et oleksid järgitud kõik Terviseameti nõuded ja inimesed hoiaksid distantsi, ei tekiks järjekordi. Ja siinkohal ma pean ütlema, et meie koolid said sellega suurepäraselt hakkama ja probleeme meil ei tekkinud. Ja tagasiside on olnud igati positiivne, sest inimesed tänavad vajaliku abi eest. See on väga tore.
Nüüd, mis puudutab edasist plaani. Et me teame, et siis ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Peale neid meeleolukaid helisid on mul hea meel anda sõna Tallinna abilinnapeale Vadim Belobrovtsevile. Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Kuulge, see jutt läheb täiesti suvaliseks juba! Et kas see on päevakorrapunkt või mis jutt see meil täpselt on? .... jääb arusaamatuks.
Kõne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
.... koolidelt, vanematelt jne. 21. aprillil korraldas linnavalitsus kohtumise kõikide meie koolijuhtidega. See oli loomulikult virtuaalne kohtumine. Ja põhimõtteliselt üksmeelselt otsustati, et Tallinna koolid jätkavad distantsõpet selle õppeaasta lõpuni ehk ametlikult 9. juunini. Maikuu alguses me kohtume uuesti ja see toimub jätkuvalt virtuaalselt.
Ja siis otsustame, kas tekitame võimaluse 15. maist näiteks või siis 18. maist, pigem siis, kui eriolukord peaks lõppema, koolidel sellise võimaluse, et viia läbi näiteks jälle aitamise tunnid nendele, kellel on seda vaja. Võib-olla konsultatsioonid, eriti kooli lõpetajatele. Ja sel juhul ma arvan, et kui me jõuame sinna, et ühel või teisel moel see võiks siis toimuda, siis see oleks nagu koolidele mitteobligatoorne. Ehk kool võiks ise otsustada, kas nad korraldavad seda või mitte. Ja sellised tunnid oleksid kindlasti individuaalses vormis ja järgides 2+2 reeglit.
Lasteaed. Lasteaedadest rääkides on siis ... Erinevalt koolidest nad on kogu kriisiperioodi vältel olnud avatud, valmis lapsi vastu võtma. Ehkki valdav osa lastest on vastavalt siis soovitustele jäänud koju. Lasteaedades oli rakendatud ....
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Tere, Tiit! Ütle palun, mis päevakorrapunkti juures me oleme? Et siin on mingi pikem jutustamine või mingisugune punkt. Et äkki Sa selgitad?
Kõne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ehk vanemad annavad siis lapsi üle õpetajatele õues. Lasteaia ruumidesse ei lubata haigusnähtudega inimesi, sealhulgas lapsi. Regulaarselt toimub täiendav desinfitseerimine. Ja antud oludes pidasime õigeks, et ükski vanem, olenemata sellest, kas laps käib lasteaias või ei käi, ei pea eriolukorra lõpuni kohatasu maksma. Otsustasime maksta ka eralasteaias käiva lapse eest vanematele täiendavat toetust, milleks on siis samamoodi 71 eurot 25 senti, ehk siis võrdselt munitsipaallasteaia kohatasuga. Ja oleme jätkuvalt valmis vajadusel pakkuma ööpäevaringset hoidu elutähtsate teenuste osutajate lastele. Õnneks siiamaani pole seda vaja läinud.
Tallinna Linnavolikogu liige - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Kes juhib seda istungit praegu?
Kõne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
.... valmidus on neil kindlasti olemas.
Ja üks väike number, mitte eriti väike küll.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Ei tea. Äkki see on lindistus või? Äkki see koosolek on kuidagi valesti läinud.
Kõne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Et täna käib lasteaedades umbes 2300 last ja see on kuskil umbes 11% laste koguarvust. Et meil lasteaedades käib siis 21 500 last teatavasti. Ja tasapisi see arv küll kasvab. See on ka loogiline. Aga praegu on see number veel päris mõõdukas.
Ja siis huvikoolid lõpetuseks. Et sarnaselt nüüd hariduskoolidele on praegu nad ka distantsõppel. Erinevalt üldhariduskoolist siis ei ole võimalik täita õppekava täies mahus huvikoolis. Seetõttu me oleme vabastanud ka munitsipaalhuvikoolides õppivate laste vanemad arvete maksmise kohustusest eriolukorra lõpuni ja arveid huviringide eest ei esitata, sõltumata sellest, kas tunnid siis toimuvad e-õppes või mitte. Ja kuna meie huvikoolide ringitasud jäävad valdavalt vahemikku 25–70 eurot kuus, siis selline säästmine keerulisel ajal, ma arvan, on heaks leevenduseks ka pere eelarvele.
Nii et tänaseks oleme leidnud siis teatava rutiini. Ent ma väga loodan, et see kindlasti huvitav, aga selle eest keeruline ja problemaatiline periood lõpeb võimalikult kiiresti. Praegu tundub, et kõige mustemad stsenaariumid on õnneks ära jäänud. Aga ma arvan, et tuleks jätkuvalt säilitada siis kainet mõistust ja mitte n-ö valestarti teha, riskides siis uue viirusepuhanguga.
Nii et soovin meile kõigile kannatliku meelt ja kindlasti tugevat tervist! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Juhin kolleegide tähelepanu sellele küsimusele, et millega on tegu. Siis meil on võimalik istungi alguses lisaks fraktsioonide esindajatele sõna võtta ka linnavalitsuse esindajal. Ja informatsioon hariduse korraldamisest kriisiajal, leidsin, et on oluline anda volinikele ülevaade sellest. See, et see venis mõnevõrra pikemaks, usun, et ei raisanud kellegi väga olulist ja kallist aega.
Nüüd aga saame kuulata Reformierakonna fraktsiooni esindajat Kristen Michalit. Palun! Mikrofon, härra Michal!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Kas nüüd on kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, nüüd on. Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Väga hea! Et mind üllatab selle esimese punkti käsitlemine. Et teinekord, kui on linnavalitsuse ettepanekud või ettekanded või mingid pikemad lindistatud sõnavõtud, siis võiks need panna sinna algusesse. Ja see, et alguses lastakse mingisugust programmilist juttu, hoolimata kõikidest muudest protseduuridest, on pigem etteheide juhatajale. Juhataja tegelikult peaks vaatama, et kuidas volikogus töökord on tagatud. Seda esiteks.
Teiseks. Meil on mõned asjad, mis me saadame elektrooniliselt. Esiteks, mis puudutab erahuviharidust. Tallinnas on 10 000 last orienteeruvalt munitsipaalhuviharidusel ja üle viie korra rohkem erahuvihariduse peal. Mõlema poolega tuleb tegeleda. Erahuviharidusel tuleks asja vaadata kahes faasis. Esimene pool puudutab maid, juunit, seda aega, mis on selles n-ö esimeses perioodis, esimeses šokifaasis, kuidas sellega toime tulla. Ja teine, mis puudutab sügist, kui asjad ei laabu. Kui kõik asjad ei muutu täpselt selliseks tagasi, nagu nad enne olid, siis tuleb ka sellega tegeleda. Ja meilt tulevad ka ettepanekud linnavalitsusele, mida sellega teha.
Teine ettepanek puudutab samuti haridust. Ma arvan, et härra Belobrovtsev võiks sellega tegelema hakata, võib-olla oma kolleegidega läbi arutada.
Praegu on aeg, kus linn võtab ligi 77 miljonit laenu EIB-lt. Seda on ka varem käsitletud. Ja et seda mitte jooksvateks kulutusteks kasutada, võiks seda aega kasutada kasulikult. Lasteaiad vajavad remonti, päris paljud on tühjad. On veel aega. Tegelikult võiks vaadata selle kiirendatud tempos üle, sest vastutsükliline investeerimine, eriti majanduskriisi tingimustes, on oluline.
Ja kolmas teema on juba vanem, habemega teema. Sest Tallinna Linnavalitsuses on ka abilinnapea Betina Beškina, kes jättis varem oma töö tegemata. Me lubasime seda meeles pidada. Ja me anname ka ühe arupärimise üle, et kontrollida, kas vahepeal on ka tööd tehtud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kolleeg Michalile! Nüüd Mart Luik. Palun, Teie kord!
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Tere päevast! Kas ma olen kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Loud and clear. Ilusti ja selgelt.
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Väga kena. Et see istungi alguses, see sõnavõtt abilinnapea poolt tegelikult ilmestaski seda probleemi, mida ma tahtsin tänasel ajaloolisel koosolekul esile tõsta. See on nimelt see, et kui vaadata tänase linnavolikogu istungi päevakorda, siis olgem ausad, see on üsna tühi. Et see võib olla põhjendatud ainult sellega, et me täna veel katsetame hääletamist. Ja loodetavasti lähme ka n-ö sisulise töö juurde järgmistel istungitel.
Ja palve oleks küll. Et tegelikult ju abilinnapea kõne oli nagu see, et n-ö täita tühikut, mis meil selgelt tänase istungi puhul ka on. Et niikaua, kui kriis ikkagi nii akuutses faasis on, nagu koroonakriis praegu on Tallinnas, võiks Tallinna linnapea käia
igal volikogu istungil, siiski anda ülevaate olukorrast linnas ja anda võimaluse volikogu liikmetel ka esitada vastavalt küsimusi. Nii et see täna on veidi puudu. Ja tundub, et ka linnavalitsus sai ise sellest aru ja siis üritas seda tühikut kompenseerida abilinnapea lühikese ettekandega olukorrast haridusasutustes, mis on ka kahtlemata väga oluline, aga mitte kõik, mis meil koroonaga seonduvalt toimub. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Mart Luigele! Rohkem fraktsioonide poolt sõnavõtu soovi ma ei näe. Ja me saame alustada ...
Tallinna Linnavolikogu liige – Kristen Michal Kristen Michal
Annela Ojaste on ka kirjas!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Siit vaatan. Ja palun vabandust! Annela Ojaste, Teie kord!
Sõnavõtt - Annela Ojaste Annela Ojaste
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Olen ma kuulda?
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa!
Sõnavõtt - Annela Ojaste Annela Ojaste
Et see oli väga kena, et abilinnapea tutvustas kõike seda, mis hariduses, koolides ja lasteaedades toimub. Aga ta ei puudutanud ühte väga olulist teemat, mis on isikukaitsevahendid lasteaedades ja nende kasutamine. Et Haridusameti juhataja Andres Pajula on ühes raadiosaates isegi öelnud välja, et see, et lasteaiaõpetaja kannab maski, et see pidi suisa naljakas olema. Et lasteaiaõpetajad ei näe siin mitte midagi naljakat. Ja minule on teada, et lasteaiaõpetajad tegelikult Tallinna lasteaedades on isikukaitsevahenditega varustamata. Ja ma loodan, et järgmise volikogu istungi ajaks siis härra Belobrovtsev äkki teeb nagu selle olukorra ka endale selgeks ja tuleb, tutvustab meile, et kuidas meie õpetajad kaitstud on. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd vaatan, et Teele süsteemi kaudu rohkem sõnavõtu soove ei ole. Ja me saame minna edasi päevakorrapunktide menetlemisega.
16:33 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE52 Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Rohelinnad - GoGreenRoutes“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile 1. OE52 Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Rohelinnad - GoGreenRoutes“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Ja meie esimene menetletav päevakorrapunkt on "Osalemine Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 välisprojektis „Rohelinnad - GoGreenRoutes“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine linna finantsdirektorile". Otsuse eelnõu 52. Tuletan meelde, et ettekandjate kuulamiseks ja küsimuste esitamiseks peab teil olema nii Teamsi programm. Aga küsimuste registreerimise soovist saate teada anda Teele vahendusel.
Nüüd aga saab sõna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Et tegu on siis projektiga, mis on siis osa Euroopa Liidu programmi Horisont 2020 "Rohelinnad - GoGreenRoutes". Ja põhimõtteliselt meie palve on siis, et lugupeetud linnavolikogu liikmed volitaksid linna finantsdirektorit Tallinna linna nimel alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikud dokumendid.
Et hea asi on see, et välistoetus on peaaegu pool miljonit ehk 497 500 eurot. Ja see ongi Tallinna projekti eelarve osa ehk Tallinn ise ei pea sinna midagi lisama. Projekt kestab siis aastast 2020 aastani 2024. Ja selles osas on see maailma suurim teadus- ja arendustegevus ning rahvusvahelist koostööd toetav programm. Kokku on seal 40 liiget ja need on siis üle maailma tegelikult.
Ja Tallinnas on siis projekti tegevuse eesmärgiks eelkõige toetada Tallinna pürgimist Euroopa roheliseks pealinnaks ning teha seda koostöös Tallinna Ülikooliga looduspõhiste lahenduste kasutamine uute rohekoridoride loomiseks ja tehiskeskkondade liigendamiseks.
Me peame - kahe sõnaga siis - projekti raames leida Tallinnas pilootala. See on siis maatükk. Peame seda tegema enne projekti tegevuste algust, mis on 1. september 2020. Ja siis sellel maatükil teostatakse roheinvesteeringut, arendatakse linnaaiandust, teostatakse uuringuid keskkonnamõjude ja elanike käitumisharjumuste hindamiseks, korraldatakse tervisekäitumise parandamisele suunatud üritusi, mitmete osapoolte koostööle suunatud töötubasid ja koolitusi jne jne. Osa sellest on kindlasti ka sporditegevus, mis võib sellelsamal pilootalal olla.
Ma võin väikseks näiteks, et oleks parem ettekujutlus sellest, tuua, siis meie väikse lastestaadioni, mis on siis superministeeriumi hoone taga, mis on siis Väike- ja Suur-Ameerika tänavate vahel. Ja seal on lihtsalt praegu selline miniatuurne eksperimentaalala nagu, kus on nii sportimisvõimalused kui ka ... ja siis nn kogukonnaaed. Ja siis see programm on suunatud siis sellele, et oleks natuke suurem selline projekt ühes Tallinna piirkonnas, mida tuleb siis ära otsustada 1. septembriks.
Nii et palun siis teie toetust! Rõhutan veel kord, et see protsess ja projekt kestab siis umbes 5 aastat. Maksab see Tallinna osa selles projektis peaaegu pool miljonit eurot. Ja see on kõik siis Euroopast tulenev raha nagu, kuhu Tallinn siis omalt poolt midagi lisama ei pea. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale selle punkti tutvustamise eest! Nüüd saab esimese küsimuse esitada Siim Tuisk. Palun! Siim Tuisk, Teie võimalus küsida. Tundub, et Siim Tuisku ei ole meil võimalik siia digitaalselt võluda. Sel juhul on võimalus tal registreerida uus küsimus. Aga nüüd annan küsimuseks sõna Kristen Michalile. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et hea volikogu esimees, hea abilinnapea! Et sellest algusest tingituna ma küsin. Et kas Te ei arva, et selline pikem hariduse valdkonna ülevaade võiks pigem olla päevakorrapunkt, kus saaks ka volinike küsimustele vastata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Iseenesest ma arvan, et see on võimalik. Kindlasti mõtleme selle peale, et võib-olla järgmisel või ülejärgmisel koosolekul siis võiks olla nagu ka pikem ettekanne. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus palun!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Ma loodan, et see ei olnud Mart Luige küsimus, vaid hea abilinnapea laste rõõmus kilge. Aga Mart Luik, Teie küsimuse esitamise võimalus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud abilinnapea! Ja kui ma loen seda kirjeldust, siis need nimed tulevad kõik väga tuttavad ette. Ja mul on selle poolest üks lihtne küsimuse pool. Et kas see on nagu jätkuprojekt? Kas me midagi sarnast juba ei ole arutanud ja heaks kiitnud siin volikogus viimase paari aasta sees? Ja teine pool küsimusest oleks see. Et mida me ikkagi konkreetselt selle projekti raames Tallinnasse saame? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Minu teada ei ole tegu jätkuprojektiga. See on ikkagi uus asi. Aga no kuna Tallinnas on olnud päris palju igasuguseid projekte, mis on siis kõik suunatud sellele, et Tallinn saaks siis roheliseks pealinnaks, siis võib-olla üks või teine projekt tundubki tuttav olevat just oma teemalisuse pärast.
Ja mida see konkreetselt tähendab Tallinna jaoks? No teatud mõttes ma juba rääkisin sellest. Et meil on valitud nn pilootala ehk selline krunt, kuhu on siis koondatud sellised sportimisvõimalused, vabas õhus nagu vaba aja veetmise võimalused, siis needsamad kogukonnaaiad. Ehk rohelisus, sport ja vaba aja veetmine. Kuidas see hakkab välja nägema, seda me saame teada siis, kui on projekt käivitatud. Ja selle raames on siis teatud tegevused juba ette võetud. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Ülle Rajasalu. Palun, Teie kord!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah. Austatud abilinnapea! Et ma täiesti väga hoolega kuulasin Teie ettekannet. Mul on kaks küsimust selles. Kes on partnerid, millised linnad? Ja mida me reaalselt selle raha eest saame? Kas ainult projekti, vaid ka teostatud tööd? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult kogu vastav informatsioon on selle eelnõu sees, eelnõu teksti sees. Ja iseenesest ma võin loomulikult nimetada ka kõik need partnerid. Et nendeks on näiteks Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Malta ja konkreetsed linnad nendes riikides.
Ja mida me konkreetselt saame, ongi see, millest ma rääkisin, et selle eest me saamegi sellist ala esiteks. Ja teiseks loomulikult ka teadmisi ja kogemust, kuidas saaks siis keset linnakeskkonda korraldada midagi või tekitada midagi sellist, mis on hästi keskkonnasõbralik ja, ütleme niimoodi, vaba aega sisustav. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Siim Tuisk. Palun, Teie kord!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul oleks selline küsimus. Et arvestades, et Belgia ja teistes riikides on koroonakriisi kasutatud väga palju just rohelinnade, suurte linnade rohelisemaks tegemiseks, sealhulgas siis jalgrattateede olulise laiendamisega ja kõik muudes, siis kas Te olete oma eesmärke selle projektiga seoses või neid mõtteid, mis Teil on, kuhu see võiks välja jõuda, suurendanud? Kas Te olete mõelnud selle pilguga, mida antud situatsioonis oleks võimalik rohkem ära teha, kui Teil võib-olla algul oli eesmärgiks seatud? Aitäh!
Aitäh! Ega seda eesmärki ei sea meie, vaid Euroopast see tuleb. Ja iseenesest see on lihtsalt üks projekt, üks osa suurest sellisest rohelisest strateegiast. Võib seda niimoodi nimetada. Neid projekte on kindlasti rohkem. Sellepärast lugupeetud kolleeg Mart Luik näiteks ütleski, et ta tundub natuke tuttav olevat, kuigi tegu on uue projektiga. Neid projekte on lihtsalt rohkem. Ja selle projekti eesmärk on siis see, millest ma rääkisin, mida ma kirjeldasin. Ja ma arvan, et see on lihtsalt üks osa sellest keskkonnasõbralikumast lähenemisest, mida võib-olla nagu ei olekski tarvis laiendada. Sellepärast on ka teisi projekte, mis koos siis põhimõtteliselt tekitavadki sellist rohelist strateegiat. Nii et ühe projektiga me tervet strateegiat kindlasti ei kata. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on võimalus küsida Olle Koobil. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mainisite oma ettekandes, et olete selle krundi selle projektiga seoses välja valinud. Et kus see krunt asub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ei ole öelnud, et oleme välja valinud. Et ütlesin, et seda tuleb välja valida enne selle aasta septembrikuud. Ja kindlasti vaatame väga erinevatele kruntidele praegu, mis kindlasti sobiks paremini selleks. Aga seda projekti tuleb siis kooskõlastada ja allkirjastada juba praegu. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et küsimus on selline. Et millises mahus Tallinna Ülikool on kaasatud sellesse projekti ja milliseid töid sealt oodatakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Jällegi, kui vaadata eelnõu dokumente, siis seal on üks lisa, kus on loetletud siis aastate kaupa ja punktide haaval kõik need tegevused, mis selle programmi raames toimuvad. Ja seal on siis kirjeldatud ka kõik see, millega hakkab üks või teine pool tegelema. Aga kindlasti Tallinna Ülikooli spetsialistid on kaasatud igal etapil. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Kas Teil on ... on Teil mingi nägemus või on juba mingisugused ... Ütlesite, et tuleb valida mitme vahel. Et on Teil mingid nägemused, kus kandist, kus see võiks olla? On juba mingid valikud laual praeguseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Oleme erinevatele kruntidele vaadanud. Pole salata, et Tallinnas on selliseid vabu krunte, kuhu võiks tekitada siis sellist projekti, läheb aina vähemaks. Et ikkagi ehitatakse päris palju. Ja võib öelda, et me oleme vaadanud erinevatele linnaosadele. Aga praegu on veel natuke ennatlik hakata rääkima sellest, et kuhu see võib tulla. Sest võib tekkida lihtsalt selline tunne, et me olemegi praegu otsustamas ühe või teise kasuks või kahe või kolme vahel oleme valimas. Aga seda veel ei ole. Nii et ma praegu ei hakkaks midagi konkreetsemat selles osas rääkima.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Jaa, aitäh! Ja lugupeetud abilinnapea! Praegu on moes linnas kanu pidada. Kas Tallinna linn kavatseb ka selle projekti või mõne teise rohelise projekti raames hakata kanu pidama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et see on siis küsimus juba nendele spetsialistidele ja tegijatele, kes hakkavad selle projekti raames erinevaid ideid pakkuma. Nii et ma igaks juhuks ei hakka praegu nende eest midagi lubama, et midagi kindlasti ei tule. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Helle-Moonika Helme, Teie võimalus abilinnapealt küsida. Palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Aitäh kõigile! Ma küsin nende Tallinna linnaülikooli spetsialistide kohta. Et ma küsiks. Et missugused Tallinna linnaülikooli spetsialistid ... või milline on nende spetsialistide taust? Ja mis on ....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Nii! Ma seda küsimuse lõppu ei kuulnud. Aga ma sain aru, et jutt käib siis Tallinna Ülikooli spetsialistidest ja mis rolli nad on siiamaani mänginud. See on juba nii detailne info, et ma adresseeriks seda siis vastava projektiga päris palju tööd teinud Aado Altmetsale. Aado, oskad Sa täiendada seda?
Tallinna linna finantsteenistuse strateegilise osakonna välisprojektide kompetentsikeskuse projektijuht - Aado Altmets Aado Altmets
Tere päevast! Et mina olen Aado Altmets, linnakantselei välisprojektide kompetentsikeskuse projektijuht. Et sellele küsimusele ... ma ei oska praegu täpselt nimetada neid ametinimetusi. Meie koostöö toimub paari Tallinna Ülikooli professoriga. Üks hetk. Ma võin nimetada ka nende nimed kohe. Et Helen Sooväli-Sepping, Tiiu Koff on projekti kontaktisikud.
Ma võin ka kohe järgi vaadata, millistes osakondades nad täpselt töötavad.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aado, ütle pigem, et millega nad on siiamaani tegelenud.
Tallinna linna finantsteenistuse strateegilise osakonna välisprojektide kompetentsikeskuse projektijuht - Aado Altmets Aado Altmets
Nad on mõlemad tegelenud erinevate keskkonna projektidega. Nii et keskkonna kui ka need projektid on puudutanud siis ka näiteks sotsioloogiat ja erinevat linnakeskkonda, linnaplaneerimise teemasid. Et nad on sellel alal kindlasti väga kompetentsed, ka igasuguste keskkonna mõõtmiste ja uuringute, samuti küsitluste ja, ütleme siis, inimkäitumise uuringute osas.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Tundub, et abilinnapeale rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Suur tänu! Me kuulame selles päevakorrapunktis ka ...
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
On küll!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kuidas palun?
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ülle Rajasalul on küsimus!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Teil on sõnavõtu soov registreeritud, proua Rajasalu. Kas Te soovite esitada teist küsimust?
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, just. Palun vabandust!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Palun siis Teie teine küsimus!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Et me kõik teame seda, et volikogu istungid on avalikud. Ja kuna jutt on välisprojektidest, mis on tegelikult väga positiivne ... Aga võib-olla Te seletate ära ka rahvale, mis tähendab tegelikult sildfinantseerimine. Sest ametnikud teavad, aga ma usun, et elanikud ei tea. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Sildfinantseerimine, see tähendab seda, et selle projekti lõpuni tavaliselt on vaja leida raha, mis pärast projekti lõppu jõuab tagasi. See ongi see sildfinantseerimine. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ma loodan, et hea kolleeg sai oma küsimusele ka vastuse.
Nüüd kuulame ära selle päevakorrapunkti kaasettekande, mille teeb meile rahanduskomisjoni poolt Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Tere, tähendab, ka minu poolt! Et rahanduskomisjon oma koosolekul 27 aprill virtuaalses keskkonnas, Microsoft Teams keskkond 27. aprillil kell 17 arutas seda teemat ja üpris põhjalikult ja hakkisime ilusti.
Ja vastava selle teema lõpetuseks toimus ka hääletamine. Ja hääletamistulemused olid 12 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei olnud, toetatud eelnõu esitatud kujul. Palun mõelge, nuputage, tundke ennast hästi, olge terved ja hääletage! Aitäh teile!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et kaasettekandjale küsimusi ei ole. Suurt tänu!
Registreeritud on ka sõnavõtt. Proua Rajasalu, Teie sõnavõtt! Ka läbirääkimiste voor. Ei kuule Teid, proua Rajasalu!
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ma eksisin nupule vajutamisega. Ma ei soovinud sõna võtta. Ma soovisin küsida. Aitäh! Ma loobun sõnavõtust.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Juhin heade kolleegide tähelepanu sellele, et meie uus see süsteem, mida me kõik õpime, võimaldab täpselt sama nupuga ka oma küsimusest või sõnavõtu soovist loobuda.
Nüüd, kui on ettekanded kuulatud ja küsimused vastatud ning läbirääkimiste voorus keegi sõna võtta ei soovi, siis küsin, kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga.
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei soovi. Aitäh!
Juhataja Tiit Terik
Aitäh! Ja austatud volikogu! Nüüd küsin, kas keegi nõuab selles päevakorrapunktis hääletust või võime selle heaks kiita. Tundub, et keegi selles päevakorrapunktis hääletamist ei nõua ja me saame selle päevakorrapunkti heaks kiita ja otsuse eelnõu vastu võtta!
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
16:53 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE41 Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (II lugemine) 2. OE41 Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (II lugemine)
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998 otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine" teine lugemine. Otsuse eelnõu number 41. Alustame selle eelnõu teise lugemisega. Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis teisel lugemisel eelnõu, mis puudutas Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Selle planeeringu kehtestamisest on möödunud tänaseks suurusjärgus 22 aastat. Ning omanik soovib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks endale kuuluva kinnistu osas eesmärgiga ehitada elamule juurde katusealusega terrass koos majanduskuuriga ehitusaluse pinnaga suurusjärgus 50–70 m² ja suletud netopinnaga suurusjärgus 12 m². Tänane detailplaneeringus lubatud täisehitusprotsent seda aga ei võimalda. Samal ajal võimaldab seda Pirita linnaosa üldplaneering. Ning käesoleva detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega avaneks kinnistu omanikul võimalus taotleda projekteerimistingimusi, selleks et püstitada soovitud katusealusega terrass oma kinnistule lähtuvalt üldplaneeringu lubatavatest tingimustest. Palun teil eelnõud toetada!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ma olen saanud signaali, et hea kolleeg Olle Koop soovib esitada protseduurilist küsimust. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Küsimus selles. Et kuna meil süsteem võimaldab väga lihtsalt hääletamist ja kõik süsteem ju tegelikult toimib, siis meil pole põhjust ju tegelikult hääletamisi vältida. Et me saame teha täpselt samamoodi nagu saalis. Et see oli õigustatud ennem, kui meil hääletamisvõimalust ei olnud. Siis me saime punktid nagu ära käsitleda. Aga praegu ma ei näe küll mingit põhjust nende ärajätmiseks. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Käsitlen seda palvena kõiki järgnevaid päevakorrapunkte hääletada ja Teie soovil me järgmistes päevakorrapunktides nii ka käitume. Nüüd küsin. Hea kolleeg Rajasalu, kas Teil on sõnavõtu või küsimuse soov? Kuna nende järjekord on erinev ja esimesel istungil võib-olla nupud lähevad sassi.
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ei, enam ei läinud sassi. Tegelikult mul ongi sõnavõtu soov.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Ja siis selleni me jõuame mõne aja pärast.
Tallinna Linnavolikogu liige – Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jah, okei.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd, kui kolleegid ei ole abilinnapeale küsimusi registreerinud, siis me saame minna kaasettekande juurde. Ja selle teeb linnamajanduskomisjoni poolt Tõnis Mölder. Palun!
Kaasettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas siis seda oma 7. aprilli koosolekul ja otsustas siis hääletustulemusena 12 poolt, vastu ei ole ja erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kolleegid soovivad esitada kaasettekandjale küsimusi?
Siis seda saate registreerida Teele vahendusel. Näikse, et neid soove ei ole.
Nüüd avan läbirääkimised! Ja annan sõna Ülle Rajasalule. Palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh! Austatud volikogu esimees ja austatud abilinnapea! Juba eelmine kord ma võtsin ja juhtisin Teie tähelepanu sellele, et järjest ja järjest tuleb meil detailplaneeringute tühistamisi. Teie olete nii noor mees ja Te ei mäleta ajalugu. Aga Pirita linnaosa on olnud kaetud metsaga. Ja kui on planeeringud vastu võetud, siis on võetud ta vastu selliselt, et metsaala oleks võimalikult säilitatud. Ja sealt tuleneb ka see 15%, see täisehitus.
Ma käisin kohapeal vaatamas ja tegelikult mul ei ole selle vastu mitte midagi. Aga ma väga palun tungivalt, mis puudutab Pirita linnaosa. Ma usun, et iga linnaosa poliitikud sooviksid sama. Kõik, mis puudutab linnaosa detailplaneeringu tühistamisi, algatamisi, muutmisi, palun need saata eelkõige linnaosakogude istungitele. Meil on vastavad komisjonid olemas. Me ei kiusa mitte kedagi. Aga me tahame teada seda, mis meie linnaosades toimub. Ma loodan väga, et see ettepanek jõuab Teie kõrvu ja Te niimoodi ka hakkate käituma. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Hea kolleeg Ülle Rajasalu, kelle kogemused kindlasti on palju pikemad kui minu tagasihoidlikud 12 aastat Tallinna linnas, teab, et linnaosakogu päevakorra koostamine on linnaosakogu esimehe võimuses. Ja Teie oma positsioonis saate alati kõiki küsimusi lülitada ka oma koosolekute päevakorda, nii kui need on kas ilmunud planeeringute registrisse või läbinud linnavalitsuses menetluse. Ja kui Teil on soovi, Te võite alati kõiki neid ise oma koosolekute päevakorda lisada.
Nüüd aga, kui läbirääkimiste soovi kellelgi rohkem ei ole ... Ja küsin seda, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna.
Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui on võimalik, ma repliigi korras vastaksin.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Sõnavõtt - Andrei Novikov Andrei Novikov
Iseenesest mul ei ole midagi selle vastu, et vana nimega halduskogud, nüüd siis linnaosakogud ühte või teist planeeringut arutaksid. Samal ajal ma lähtun nii oma tegevusest, kuid üldiselt pean õigeks, et haldusorgan lähtuks otstarbekuse põhimõttest. Nimetatud eelnõu nagu ka tegelikult järgmine, ma ei pea neid otstarbekaks tegelikult arutada ka linnavolikogu istungil. Paraku seadus seda nõuab. Lihtsalt sellepärast, et konkreetsel juhul nad ei ole sedavõrd suure mõjuga, et neid peaks volikogus arutama. Samuti ei ole nad ka oma loomult sellist tüüpi otsused, mida peaks arutama linnaosakogud. Ja tegelikult tegu on ühelt poolt õigusega, mida on antud üldplaneeringu raames nimetatud alal elavatele inimestele, teiselt poolt kohustusliku bürokraatiaga. Ja ma ise toetan siin igal juhul seda lähenemist, et seda kohustuslikku bürokraatiat oleks võimalikult vähe. Ma tean, et ka varasemalt on olnud mitmeid kordi volikogu saalis isegi küsimusi, et miks te selliseid küsimusi toote üldse meile arutamiseks. Millele on alati vastatud, et paraku, kuni seadus seda nõuab, on meil selline kohustus.
Kui aga küsida, kas seda kohustust oleks jätkuvalt mõistlik seadusandjal seadustes hoida, mina ütleksin, et ei ole. Samuti, kui see suunata edaspidi linnaosakogudele lahendamiseks, siis see lihtsalt pikendaks menetlust ja ei annaks 99,9% juhtudest - on minu siseveendumus - sellele otsusele täiendavat kaalu või täiendavat kvalitatiivset sisu. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale!
Nüüd, lugupeetud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu Tallinna Linnavolikogu 19. veebruari 1998. aasta otsusega nr 29 kehtestatud Randvere tee 3 ja 5 detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise. Otsuse eelnõu 41. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! Aega on meil selleks 90 sekundit. Hääletus algas! Loodan, et kõikidel kolleegidel on Teele aknas alumisel ribal ilmunud hääletamiseks vajalikud nupud. Juhul, kui neid ei ole, soovitan veebibrauseri lehte värskendada ehk inglisekeelse sõnaga refreshida. Hääletamise lõpuni on jäänud üks minut.
Hääletamise lõpuni on jäänud 20 sekundit.
Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamiseks antud aeg on otsas, hääletamine on lõppenud. Hääletamistulemus selles päevakorrapunktis: poolt 55, vastu 3 ja erapooletuid samuti 3. Selle tulemusega on Tallinna Linnavolikogu selle otsuse eelnõu heaks kiitnud ja otsus on vastu võetud!
17:04 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE43 Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (II lugemine) 3. OE43 Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (II lugemine)
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Meie 4. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine" teine lugemine. Alustame selle eelnõu teise lugemisega. Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis teistkordsel lugemisel detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Kogu detailplaneering sai Haabersti linnaosas vastu võetud, kehtestatud 14 aastat tagasi, selleks et jagada üks suurem maa-ala kruntideks ja määrata tingimused uute pereelamute püstitamiseks. Detailplaneeringu kohaselt on Sooranna 26 kinnistu sihtotstarbeks määratud väikeelamumaa hoonete ehitusaluse pinnaga 200 m². Ehitusregistri andmetel, mis selgus siis, kui nimetatud krundi omanik hakkas taotlema kasutustingimust, on Sooranna 26 kinnistul ehitamisel olev 2-korruseline elamu, mille ehitusalune pind on vastavalt ehitusloale 200 m². Kasutusloa aga menetluses on tuvastatud, et Sooranna 26 elamu on ehitatud suurem, kui ehitusloaga lubatud, ehitusaluse pinnaga 232,8 m². Lisaks on püstitatud abihoone ja varjualune määratud detailplaneeringu mõttes keelualale. Kinnistul olevate hoonete suletud brutopind on kokku 425,9 m². Seega ei vasta see rajatud hoonestus detailplaneeringule. Samas aga Haabersti üldplaneeringus paikneb kinnistu ühelt poolt pereelamute alal, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga elamud. Hoonestustihedus on antud piirkonnas kuni 0,3 ning lubatud rajada kahekorruselisi hooneid. Kinnistul olevate hoonete suletud brutopind 425,9 m² vastab kinnistu hoonestustiheduse poolest üldplaneeringule ning seetõttu oli ametil kaalumisel, kas ühelt poolt võimaldada siis seadustada olemasolevad hooned või mitte seda teha. Kaalumisel otsustati, et seda on võimalik seadustada, kuid selle seadustamise protsessile peaks eelnema detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine, mis ongi teie ees hetkel otsustamisel.
Palun teil nimetatud eelnõud toetada! Pärast seda on võimalik, pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist on võimalik väljastada nimetatud hoone omanikule projekteerimistingimused ja sisuliselt seadustada olemasolevad hooned ning väljastada kasutusluba. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ettekande eest! Linnavolikogu liikmed on Teele vahendusel registreerinud ka mõned küsimused ja sõnavõtu soovid. Esimesena saab oma küsimuse esitada Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et siin on konkreetselt kirjas ... Vot mina ei saa nüüd asjast aru. Et seletage mulle ära. Inimene on püstitanud abihoone ja varjuhoone detailplaneeringuga määratud ehituskeelualale. Ja nagu ma aru saan, ei ole teda isegi selle ebaseadusliku ehituse eest mitte kuidagi linna poolt karistatud. Et ongi nagu anarhia või? Aitäh! Kuidas kommenteerite?
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Kommenteerin seda, et haldusorgani number üks ülesanne ei ole alati karistada. Haldusorgani number üks ülesanne on olla ka inimlik ja lähtuda sellest, mida on võimalik, mida ei ole võimalik; lähtuda ratsionaalselt ja teadustada seda kaalutlusõiguse diskretsiooniruumi võimalikult kodanikusõbralikult. Ehituskeeluala all on siin mõeldud eeskätt seda, et kui on detailplaneeringus määratud see kitsas riba, kus peal on võimalik hoonestust ehitada ja on ehitatud väljaspoole seda, siis tuleb igakord kaaluda, kas see 1 m, 2 m väljaspoole seda ehituskasti, piltlikult öeldes, ehitamine omab olulist mõju või ei oma olulist mõju. Samasugused kriteeriumid on ka pinna puhul, kas nüüd 30 m², mis oli detailplaneeringust üle, ühelt poolt kuidagimoodi halvendavad olemasolevat olukorda, ja teiselt poolt, kas on mingi muu piirang, mida me kindlasti ei saaks tolereerida, näiteks kui see hoonestustihedus ületaks üldplaneeringu näitajaid. Need on need kaalumisvõimalused. Ja sellest tulenevalt ongi alati võimalus, et kas me ütleme, et lammutage see asi ära, kas ütleme, et seadustage see asi? Kuna tegelikult meie õigusaktid võimaldavad seda kaalutlusruumi jagada niimoodi, et neid asju oleks võimalik ka seadustada. Ja igakord on see eraldi kaalumise koht. Ja siinkohal on üldplaneeringu raames tegelikult võimalik leida viis, kuidas seda seadustada. Sest tegelikult selle 30 m² pärast, mis on ehitatud üle kehtiva detailplaneeringu, ja tegelikult ka need abihooned, nad ei puuduta kuidagimoodi linnaehituslikult, ei riiva linnaehituslikult seda üldolukorda, nii et seda oleks võimalik seadustada. Ning teiselt poolt, kui see krunt oleks täna tühi ja sinna omanikul oleks soov rajada samasugused hoonestused, kas ta saaks taotleda linnalt projekteerimistingimusi ja saaks püstitada täpselt sama, nagu tal juba seal püsti on. Ja sellele, kui positiivne vastus on, siis kindlasti ei ole mõtet nõuda ehituse lammutamist, mis on ka Riigikohtu praktika kohaselt äärmuslik abinõu ja mille osas tuleb haldusorganil alati kaaluda väga hoolikalt. Ja senise praktika põhjal on ühepalju näitajaid nii sellest, kus on seda kaalutlusruumi kasutatud õigesti, kui ka sellest, kus on seda kaalutlusruumi kasutatud valesti. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Hea ettekandja! Et olen Teiega nõus, et tõesti ametiasutuse ülesanne ei ole alati karistada. Aga ma leian, et nendele antud asutustele on antud seaduslik ülesanne mingeid teatud reegleid järgida. Ja selge on praegu see, et tegelikult me peaaegu igal volikogu istungil näeme seda, et neid reegleid ei jälgita. Ja praegu me tegeleme lihtsalt kellegi tegemata töö ma ei tea millega.
Et milleks üldse need seadused on? Miks üldse inimesed peaksid siis neid seadusi nagu järgima, kui tegelikult vabalt võib seda nagu mitte teha?
Et minu küsimus siin ongi, et mis on Teie hinnang. Et kelle tegemata töö see on? Et on see ehitusjärelevalve või on see planeerimisamet? Või mis me üldse peaksime tegema, et selliseid olukordi ära hoida ja me ei peaks volikogus tegelema kellegi ebaseaduslikult tehtud tööde seadustamisega? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Selleks, et ei peaks sellega volikogus tegelema, selleks on vaja muuta seadust ja võimaldada delegeerimisnorm kellelegi teisele.
Nüüd kui küsida ... kui vastata teistele küsimustele, siis ühelt poolt on need retoorilised, mida me võime teha, kui on 50 kiirusmärk ja inimesed ületavad kiirust. Kas me peame alati trahvima? Kas me peame alati inimestelt autojuhiload ära võtma? Kas me peame kohati piirduma ka hoiatusega? Need on need diskretsiooni piirid, mida seaduse ühe või teise normi tõlgendamisel on haldusorganile antud ja millest lähtuvalt on tegelikult ka tänane otsus sündinud. Ehk siis igakord on kaalumise koht, kuivõrd see rikkumine on tolereeritav, kuivõrd seda rikkumist on võimalik parandada. Ja igakord ei pruugi see rikkumine olla tehtud ka sellesama isiku poolt, kui me räägime kinnisvarast. Võib-olla see hoone kohati on püstitatud 10 aastat tagasi eelmise omaniku poolt ja praegu, kus on inimene ise tulnud taotlusega, et ma sooviks siia kasutusluba peale saada ja selle käigus tuleb kõik üle mõõta ja millimeetri täpsusega paika panna, lihtsalt on selline protseduurika ... Ja kui selle käigus, kus inimene tuleb ja ütleb, et hea haldusorgan, ma tahaks veenduda, et mul on hoone püstitatud korralikult, et seal on kõik tuletõrje asjad paigas, et ma tahaks sellele kasutusluba saada, mida kõike kontrollitakse selle menetluse käigus ... Ja siis me ütleme talle, et "Sul on 30 m üle, et palun lammuta osa hoonest maha, sest Sa oled teinud seda ebaseaduslikult" - ka selline on võimalus. Kuid ma ei tahaks elada sellist võimalust kasutavas riigis. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kolleeg Mart Luik, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuulan Teid. Eelmises punktis oli seesama, niisugune küsimus. Ja Te räägite otstarbekusest, et see ei ole otstarbekas selliseid asju arutada volikogus. Ja minu üllatuseks väitsid ka, et seda ei ole otstarbekas arutada ka halduskogus. Et Teie arvates siis kes ... Ja nüüd selle viimasele küsimusele vastates Te sisuliselt ei vastanud küsimusele, et kes siis vastutab selle eest, et ehitusjärelevalve antud juhul ei toimi. Et inimene lihtsalt, mitte küll see tänane omanik, ma saan aru, vaid eelmine omanik on ehitanud sinna abihoone, mis ei vasta kokkulepitule või no n-ö normatiivsed ... Kogu see krunt asub ju sisuliselt Kakumäe rannas, kui me räägime sisust. Et seal on, selle kõrgema vee piiri tingimustel on ta nibin-nabin ranna ja kalda kaitse seaduse järgi peaaegu et ehituskeeluala üldse tervikuna. Et kes siis selle eest vastutama peab? Ja kus see otstarbekuse piir Teie jaoks jookseb? Et kas see on 100 m, rohkem või vähem? Ma ei saanud ausalt öeldes Teie loogikast aru. Et palun seletage seda korra üle. Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Sellist kindlat piiri siin minu jaoks ei ole. Kui on tegu mõne suurema hoonega, kui on näiteks mõni viiekordne hoone taotlemas oma ehitusluba ja ta on näiteks trepikodadele otsustanud ehitada peale varikatused, mis on n-ö hoone algses projektis jäänud tegemata, sellega ta näiteks on laiendanud oma ehitusalust pinda, minu jaoks on siin küsimus, et see võib olla ka kokku võib-olla mitme trepikojaga hoone puhul 100 m. Ja ma ei näe siin sugugi probleemi selles, et seda juurdeehitust seadustada. Siin kindlat piiri ei ole võimalik paika panna.
Kuid kui rääkida põhimõttest, siis ma arvan, et see kaalutlusruum peaks olema linnavalitsuse tasandil. Seda, et siin ehitusjärelevalve ei ole tegutsenud ... Ehitusjärelevalve on siinkohal tegutsenud. Ta on vaadanud üle, mis vastab, mis ei vasta, seda küll ehitusloa menetluse, ehituse kasutusloa menetluse käigus, kuid jõudnud järeldusele, et jah, siin ei vasta. Ja siin ongi kaalutlusruum, mida teha. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et Teie eelmine minule vastus oli natukene imelik, et inimlik ja mõistetav. Et äkki siis valesti parkijate, bussijänestega ka inimlikult käituda ja mõistvalt.
Aga minu küsimus põhineb selles, et ma nüüd sirvisin natuke ehitusseadustikku ja ebaseaduslikult ehitatud objekte. Et kas antud abihoonetel on ka projekt olemas? Ja teine asi on. Seal oli ka kirjas see, et peaks olema tehtud ehituse ohutuse hindamise audit. Et kuidas nendega on? On need dokumendid Teile esitatud või kuidas kommenteerite? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Kõik need auditid tehakse kasutusloa käigus: tuleohutusaudit jm. Antud juhul see protseduur näeb välja niimoodi, et nüüd, kui tuleb, oletame, teie poolt otsus, et detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega on nõus volikogu, siis see planeering tunnistatakse osaliselt kehtetuks sellessamas osas, kus paikneb see krunt. Misjärel väljastatakse projekteerimistingimused, millega vastavusse tuleb viia need hooned. Kas need projekteerimistingimused on nüüd täpselt sellised, nagu need hooned on, või nad on mõnevõrra teistsugused, siin ma jään vastuse võlgu, kuna neid ei ole veel väljastatud. Seda saab kaaluda pärast seda, kui n-ö eelnevad protseduurid on tehtud. Kuid põhimõtteliselt ma kaldun arvama, et nad võimaldavad olemasolevate ehitiste seadustamist. Nii et kõik need projekteerimistingimused ja need tingimused, millele peavad vastama, suurema tõenäosusega antud juhul on täidetud juba täna.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, Teie võimalus abilinnapealt küsida. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma loodan, et on kuulda ka.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
On.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Küsimus selline. Et mul on nagu arusaamatu. Et üks on see konkreetne ehitusseaduse pool, aga teine on ju võrdne kohtlemine. Et antud juhul me oleme niisuguses olukorras, et üks kodanik, kes otsustab, et ta ehitab endal midagi ilma lubadeta valmis ja hakkab siis taotlema, ta saab sisuliselt kohe hakata kasutama oma seda asja, mille ta valmis ehitas. Teine võib-olla 10 aastat ajab pabereid ja võib-olla ei saagi neid pabereid. Ja teisel on see argument, et "aga mul on asi valmis". Seda nagu lõhkuma ei hakata. Et minu arust see juba nagu võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei ole selline asi õige. Et kas Te äkki siis ei peaks tegema mingisugust juhendit, et kõik saavad aru, et nendel ja nendel tingimustel võite asja enne valmis ehitada ja seda siis hiljem seadustama hakata?
Et siis on nagu kõigil võimalus valida, et okei, kas ma teen siis enne valmis ja hiljem seadustan, või siis hakkan kohe seaduslikult seda asja ajama. Et palun nagu kommenteerige. Kas siis ei oleks see õige kuidagi teistele samasugune võimalus anda? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Võrdse kohtlemise õigus minu hinnangul laieneb nii minevikku kui tulevikku. Kui me räägime võrdsest kohtlemisest Teie käsitluses, siis ta peaks sisse andma mineviku käsitlust. Ehk siis kas minu kõrval olev inimene sai omal ajal samasugust asja teha või nagu mina praegu või tema ei saanud ja mina sain. Teiselt poolt võib käsitleda seda tulevik. Ehk siis, kui oleks minu naabril samasugune krunt nagu mul, ja ta tuleks täna linnavalitsusse ja taotleks tingimusi ehituseks, et ehitada samasugune hoonestus nagu mul, kas ta saaks need või ei saaks. Ja siin on vastus positiivne, et ta saaks need tingimused, kuna Haabersti üldplaneering seda võimaldab. Seetõttu on võrdne kohtlemine, antud juhul pigem võrdne kohtlemine tänase olukorra mõttes ja potentsiaalse homse olukorra mõttes. Nii et siin on just nimelt see võrdne kohtlemine. Sest kui me ütleksime temale täna, et Sina ei saa, Sina pead lammutama maha, kuna Sinu detailplaneering ei võimalda, samas naaber samasuguse krundi ja samasuguste tingimuste puhul oleks täna üldplaneeringu raames taotledes saanud selle loa, siis oleks see kohtlemine ebavõrdne. Nii et antud juhul ma pean seda vastupidiselt võrdseks kohtlemiseks.
Mis puudutab aga Teie ettepanekut teha n-ö manuaal või juhend, kuidas saaks seadustada või millised tegevused oleks tagantjärele seadustatavad, millised mitte, siis ma arvan, et see on printsiibis mõeldamatu. Sellepärast et see välistaks ... See tekitaks ühelt poolt anarhia ja teiselt poolt muudaks üleüldse seaduse mõtte, mille kohaselt tuleb ehitada ... ja üldse halduse mõtte, mille kohaselt on lubatud see, mis on kirja pandud, mitte eraõiguse loogikast lähtuv lähenemine.
Nii et siinkohal ma ütleks, et sellist juhendit ei ole võimalik teha ei füüsilistest tingimustest tulenevalt. Et iga planeering on siiski omaette tingimuste ... Kahte ühesugust planeeringut või kahte ühtesugust hoonet ei ole võimalik luua. Neil on ikka mingisugune erinevus ja siin ka ühesugust lähenemist tekitada on ääretult keeruline. Ja teiselt poolt kindlasti ei ole see seadusandja mõte. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Kas mind on kuulda?
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Olen veidi segaduses. Palun täpsustage. Sest antud hoone on ju sisuliselt Kakumäe rannas. Ja väitsite, et kõik on seadusega kooskõlas. Ja kui ma olen vestelnud nüüd nende kohalike elanikega, siis nad on kolm korda naernud selle asja üle. Esimene kord nad muidugi naeravad mitte asjasse puutuvalt, et keegi üldse randa omale maja rajab, kus tuulte tõttu on võib-olla viis päeva aastas võimalik õues käia. Teise korra nad naeravad, et kuidas sellisesse kohta on võimalik ehitusluba saada. Et see ei saa kuidagi vastata ehituskeeluvööndi piirangule. Ja kolmas kord naeravad selle üle, et see kõik nüüd nagu seadustatakse.
Palun täpsustage, kuidas on lood seal ehituskeeluvööndiga. Kui lähedal on see mitteseaduslik ehitis keeluvööndist? Kuidas saadi ehitusluba? Ja kas täna tõesti saaks ka ikka sinna ehitusloa? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Mul on hea meel, et Haaberstis on nii palju rõõmsameelseid inimesi. Ühelt poolt. Teiselt poolt kindlasti ehituskeeluvööndisse ehitamine saab toimuda vaid volikogu ... ühelt poolt, teiselt poolt ka riigi instantside nõusolekul. Ilma selleta ehituskeeluvööndisse ei ole võimalik teha. See planeering, mille raames sinna ehitada, peab läbima kindlasti ka volikogu menetluse. See tuleneb õigusaktidest.
Ehituskeeluala on siin mõeldud eeskätt sellena, et kehtiva detailplaneeringu raames määratakse krundisiseselt ehituspiirid ja ehitusala. Sellest ehitusalast on käesolevad ehitised väljaspool. Sellest tulenevalt on ka siin mainitud ehituskeeluala just nimelt selles tähenduses. Kindlasti ei ole siin mainitud ehituskeeluala selles tähenduses, et oleks rikutud kaugust merepiirist. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere ja aitäh! Ma saan sellest aru, et teinekord on mõistlik kinnistu omanikule vastu tulla ja seda on mõistlik vaadata juhtumipõhiselt. Aga saate äkki välja tuua viimastest aastatest mõned näited, kus linn ei ole pidanud mõistlikuks vastu tulla? Ja kuidas siis asi on lahenenud? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, saan öelda, et selliseid juhtumeid on samuti olnud, lahenenud.
See ongi niimoodi, et tuleb leida muid viise ehituste seadustamiseks või siis õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Selleks on võimalused, kaasa arvatud ka lammutamised. Nii et selliseid juhtumeid on. Need lihtsalt teieni ei jõua, kuna amet on öelnud, et nad ei ole nõus selle seadustamisega. Ja sama seisukohta on väljendanud ... no sisuliselt linnavalitsus ei ole nõustunud selliste objektide seadustamistega. Nendega eeskätt tegelebki ehitusjärelevalve igapäevaselt. Sest esimene küsimus on alati, kas seda asja on võimalik seadustada või mitte. Kõik need case'id, millega tegeleb ehitusjärelevalve, need ongi sellised, mida ei ole võimalik ühel või teisel põhjusel seadustada. Kõige lihtsam seadustamine, kui on ehitatud just nimelt mahu mõttes rohkem, siis vaadata, kas üldplaneering, tänane üldplaneering võimaldab seda või mitte. Kui üldplaneering ei võimalda, siis ei ole mõtet isegi rääkida sellest, et me kuidagimoodi tühistame olemasoleva näiteks detailplaneeringu või otsime muid võimalusi, et seda seadustada. Siis ei ole võimalik ja siis tuleb viia ta vastavusse kehtivate nõuetega. Selliseid juhtumeid on küll. Mul ei ole küll mingit praegu käepärast, kuid ma julgen Teile väita, et meie ehitusjärelevalvel ongi enamuses nimelt selliste juhtumitega tegu. Ja uskuge mind. Neil ei ole mitte vähe tegemist. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Oma teise küsimuse saab nüüd esitada Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea volikogu esimees! Saan aru sellel konkreetsel juhul nüüd niimoodi, et Haabersti Linnaosakogu ei ole seda arutanud või otsustanud. Et linnaosakogu kui kogukonna esindusorgan ...
Et kui see konkreetne juhus nüüd ei ole linnaosakogu tegelikult otsustada, siis jääb mulle tegelt päris arusaamatuks, milleks see linnaosakogu üldse on. Sest see on ainult siis kogukonna otsustada, kas sellist asja lubada või mitte. Et seda ongi mujalt mõttetu ... Et mis Teie seisukoht on selles osas? Et kas see linnaosakogu otsus selles kontekstis võiks olla nagu linnavalitsusele siduv või mitte? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Linnaosakogu funktsioon on iseenesest nõuandev linnaosavanemale ja ei muud. Seda peab mõistma hoolimata sellest, mida me poliitiliselt tahaksime selle juures väita, on see linnaosavanemale soovituslik. Kui ta peab õigeks kuulata seda soovitust, siis see on tema õigus. Aga kui mitte, siis mitte. Linnaosakogu selle laiemas mõttes, millel on ka otsustusõigus ja kaalutlusõigus, on volikogu, sest volikokku on valitud inimesed, kes esindavad nii oma valimispiirkonda kui ka linna huvisid terviklikuna. Nii et selles osas ka, kui me vaatame linnaosakogusid, siis seal ühelt poolt võivad olla nii volikogu saadikud kui ka need ... Enamjaolt ongi muide need, kes ei ole oma toetuse mõttes nii kõrgele kui volikogu liikmed pürginud. Nende tase on linnaosakogu. Kuid kui me vaatame, kuhu on antud see otsus otsustamiseks, siis ta on antud just nimelt volikogule ehk siis kaasa arvatud poliitilist mandaati omavale organile.
Nii et siin ma ei näe mingit vastuolu.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa! Tervitused kloostri tagant metsast! Ma arvan, et omanikule ebaseadusliku ehitise seadustamine on väga kallis. Et riigilõiv on juba 500 eurot, pluss kõik need auditid maksavad tegelikult tuhandeid eurosid. Et alati tasub seadusest kinni pidada.
Aga praegult osade küsimuste rõhk on olnud suunatud tegelikult ju ka sinna, et linna ehitusjärelevalve jääb nagu pidevalt selliste olukordadega hiljaks. Et teadupärast ju lisaks ehitusloale ka ehitaja, kui ta alustab ehitusega, esitab ehitise alustamise teatise. Et see on märk linnale, et nüüd ehitus algab. Et kas linn kui ehitusjärelevalve asutus ka ehituse protsessis käib kontrollimas, kas või pisteliselt, kas siis peetakse ehitusloast kinni? Või sellist kontrolli ehitusprotsessi käigus ei ole ja reageeritakse ainult näiteks naabrite kaebustele? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on nii naabrite kaebusi kui ka pistelisi kontrolle. Kuid põhiline kontrolli etapp on kasutusluba. Kui on hoone valmis ja sellele taotletakse kasutusluba, siis käiakse üksipulgi piltlikult öeldes joonlauaga mõõtmas igat kallet, igat nurka ja nurgatagust. Ja siis ilmnevadki need puudused. Sest kuni ehitus käib, ei ole mõistlik, ei ole ka sageli võimalik näha ühtegi teist valmisetapi puhul või valminud ehituse puudusi.
Kui aga rääkida nendest hoonetest, mis olid püstitatud 10, 5 või 15 või 20 aastat tagasi ja ka tegelikult täna, siis tegelikult nõuet kasutusluba omada, õigemini sanktsiooni selle mitteomamise eest tegelikult ei ole. See sanktsioon tuleneb sellest, et laenutingimused on reeglina mõnevõrra teistsugused ja kinnistu ostu-müügitehinguid või kinnistu tehingute puhul, kui on vaja kaasata krediidiasutuse finantseeringut, siis viimasel ajal on kasutusluba mitteomavate hoonete puhul hoopis suurem intress, mis ongi tegelikult kõige mõjusam ajend olnud selleks, et inimesed hakkaksid oma kasutuslubasid korda tegema. Kui kellelgi on plaanis kinnistut võõrandada või õigemini hoonet võõrandada, siis ilma kasutusloata reeglina on ostjat leida keerulisem. Selle käigus avastataksegi puudusi, mida järelevalve käigus kõrvaldatakse, või muudetakse projekti, kus see on võimalik. Või siis sellistel juhtudel, kus on tegu detailplaneeringust möödaehitamisega, seal on igakord kaalumisel ka erinevaid teisi võimalusi, kuidas seda seadustada. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Argo Luude soovib esitada teist küsimust. Ja see võimalus tal nüüd avanebki. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, suur aitäh! Hea abilinnapea! Selline küsimus. Et enne oli siin ka võrdlus nende kiiruseületajatega. Aga no kiiruse ületamine on sihuke tõesti, et kogemata võib-olla läks natukene rohkem jne. Ehitus ei ole ju kogemata tegevus. Et see ei ole selline, et keegi juhuslikult, kogemata ehitas mingi maja. Et kas see isik, kellest me siin räägime, on ka kuidagi põhjendanud, et mispärast ta siis ehitas selle maja niimoodi valmis, et ta ei teinud seda seaduslikul viisil? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma jään siinkohal vastuse võlgu. Esiteks ma ei tea, kes on see isik, ja teiseks, milliste argumentidega on ta põhjendanud ühte või teist otsust. Kuid siinkohal ma ütleks, et see ei ole ka määrava tähtsusega. Määrava tähtsusega loa mõttes on just nimelt see, kas seda oleks võimalik ehitada täna või ei oleks. Mis põhjusel ta ühel või teisel korral jäi ehitamata, see kujuneb sageli retooriliseks võistluseks. Aga faktipõhiselt lähenedes peaksime me vaatama just nimelt kriteeriume, mis kas võimaldavad või ei võimalda ehitada samasugust hoonestust samasugusele krundile, samasugust hoonet täna kehtiva üldplaneeringu raames. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Oma teise küsimuse saab nüüd esitada Mart Luik. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kui ma Teid kuulan, siis jätame nüüd hetkeks selle konkreetse objekti kõrvale, siis kuulan seda juttu, et see üldine .... et linnas valitseb .... korralagedus. Ja nii lihtsalt on. Siis ma küsiks Teilt nõnda. Aga mis Te ise välja pakute, kuidas me selle korralageduse siis nagu likvideeriksime? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Konkreetse korralageduse me võime likvideerida sellega, et, tunnistame kehtetuks, tunnistame osaliselt kehtetuks nimetatud detailplaneeringu, mille järgselt väljastame me hoonele projekteerimistingimused. Ja hiljem, kui on nende kohaselt püstitatud need hooned või viidud sellega kooskõlla olemasolev hoonestus, väljastame kasutusloa. Juriidiliselt on antud case'iga n-ö ühel pool ja me võime rahulikult alustada teise ja kolmandaga, mis paraku on meil ju olemas, kui ka neid tekib juurde. Pole midagi parata. Et kui me võtame sellesama liikluse ületamise märgi, sõltumata sellest, milliseid märke me kuskile paneme, on alati teatud protsent neid inimesi, kes kiirust ületavad. Ka mina olen kiirust ületanud ja see on paraku inimlik, ühel või teisel põhjusel.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Oma järgmise küsimuse esitab kolleeg Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et mul on ka natukene ikkagi selline küsimus. Et me Eestis oleme jõudumööda pürginud selles suunas, et kõik ehitusreeglid oleksid lihtsamad, neid oleks lihtsam järgida, ellu viia jne. Ja samal ajal ikkagi pidevalt avastame, et suur hulk neist jääb täitmata.
Et kas Te äkki sõnastate siis, mis see Tallinna poliitika on? Te ükskord ütlesite päris kenasti - ma võib-olla siin vahepeal ei kuulnud, äkki Te kordasite seda juba -, et Tallinna poliitika on kõik ebaseaduslikud ehitised valdavalt legaliseerida. Et kas ma sain valesti aru või tegelikult see ongi see poliitika ja sellest lähtuvalt peaksid kõik siis oma ehitustegevuses ka tulevikus lähtuma? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Tallinna poliitika on see, et need ehitused, mis on meil linnaruumis olemas ja mida on võimalik õigusaktidest tulenevatest piirangutest legaliseerida, siis kindlasti neid oleks meie soov legaliseerida. Mis on ka normaalne soov. Neid, mida ei ole võimalik, neid ei tuleks meie linnapildis ... neid ei peaks meie linnapildis olema. Nii et see ongi see poliitika.
Kui aga rääkida sellest, kuidas teha seadusandlust lihtsamaks ja kergemaks, Tallinn on omalt poolt esitanud, ma arvan, et umbes 20 erinevat muudatusettepanekut kas või olemasoleva ainuüksi planeerimisseadusesse, nii et saaks vähem bürokraatiat, nii et ehitustegevust oleks võimalik teha lihtsamalt. Paraku meie planeerimis- ja ehitusõigus on tsentraalne selles suhtes, et ühed seadused kehtivad nii Tallinnas kui Saaremaal kui mujal. Kui aga me vaatame praktikat, siis mõne valla või linna jaoks on detailplaneeringu menetlus selline asi, mida võib-olla igal ametnikul ei olegi praktikat üleüldse teha. Näiteks mul ühel tuttaval on selline olukord, et ühes Eestimaa vallas, kui ta üritas teha detailplaneeringut, siis vallaametnikud jooksid laiali, sellepärast et keegi ei ole kunagi detailplaneeringut üleüldse teinud. Ja selle kogemuse puudumine oli tõsiseks administratiivseks takistuseks, selleks et inimene saaks püstitada sinna elurajooni ja tuua neile uusi maksumaksjaid. Aga Tallinnas meil on iga päev menetluses kümneid või sadu detailplaneeringuid. Nii et see mastaap ja need probleemid on täiesti erinevad. Samas on õigusaktid ühesugused igal pool.
Nii et paraku hoolimata sellest, et peaks olema siinkohal ka erinevate omavalitsuste võrdne kohtlemine ... Aga näiteks detailplaneeringu algatamine 30 päeva jooksul võib olla võimalik kuskil väiksemas omavalitsuses või väiksema objekti puhul. Aga kujutage ette, et näiteks sadama detailplaneeringu mingisuguse osa algatamine võtaks 30 päeva. Kusjuures ainuüksi keskkonnamõjude hindamine vastavalt samasugustele seadustele võtab paar kuud vähemalt aega, ja seda tehakse teistes institutsioonides, mitte konkreetses omavalitsuses. Nii et siin on terve rida selliseid ettepanekuid, mida linnavalitsus on teinud. Kuid paraku mitte alati nad ei ole leidnud toetust. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Helle-Moonika Helme. Palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Austatud abilinnapea! Et selle päevakorrapunkti juures on palju räägitud inimlikkusest, mõistusest ja ka mõistlikkusest, mis on täiesti arusaadav. Aga siiski selle seadustamisega on ....
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Hea kolleeg, Teie küsimust ei ole kuulda. Kas meil Helle-Moonika Helme on endiselt kuuldel? Meie kahjuks kolleegi ei kuule. Kui ta soovib, ta saab oma küsimuse uuesti registreerida ja selle esitada.
Nüüd aga kolleeg Kaupo Nõlvak, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Kas olen kuulda?
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Hea abilinnapea! Et mul on üks küsimus, mis kindlasti ajab siin meediaruumis nii mõnelgi harja punaseks. Aga juhtub viimase 10–15 aasta jooksul korduvatest kriminaalmenetlustest, mis on Keskerakonna suhtes kas algatatud, lõpetatud või lõpplahenduse leidnud.
Ja küsin niimoodi. Et kas selle seaduse rikkumise seadustamise soovija ehk siis kinnistu omanik on mingil rahalisel või mitterahalisel moel toetanud Keskerakonda? Ja kas Teie olete saanud Keskerakonna juhatuselt mingisugust soovitust see ebaseaduslik seadustada? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Ausalt öeldes ma ei näe Teie küsimusel piisavalt seost nimetatud eelnõuga. Ja selliste paralleelide kunstlik tõmbamine või sellisel moel teemakäsitlus võib küll olla poliitilisest seisukohast kuidagimoodi õigustatud, kuid ei oma mingit ...
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ei, aga palun vastake küsimusele!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
... ei ole minu arvates antud juhul kohane. Ma ei tea, kes on selle kinnistu omanik. Ma ei ole temaga iialgi suhelnud. Ja tõtt-öelda ma ei tea, äkki ta kuulub Isamaaliitu, äkki Reformierakonda, äkki Keskerakonda.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ma ei küsinud seda! Palun vastake minu poolt esitatud küsimusele!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Või äkki on ta parteitu. Seda, kellele ja kuhu ta on annetanud, ei oska ma täpselt samuti öelda. Mina ei ole selle koha pealt saanud mitte mingeid suuniseid mitte kelleltki.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Teise küsimuse esitamise võimalus kolleeg Kristen Michalile. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Tänan! Hea abilinnapea! Et sellega on niimoodi, et kui Te ei tea, kes see isik on, siis Te ei saa öelda, et Te ei ole temaga iialgi suhelnud. Sest ei saa välistada, et Te olete temaga suhelnud.
Aga nüüd tuleme tagasi minu eelmise punkti juurde. Et Te ütlesite minu meelest väga kuldsed sõnad, et need objektid, mida me saame legaliseerida, need me legaliseerime, ja need, mida me ei saa legaliseerida, neid me ei legaliseeri. Vot nende kahe vahel vahe tegemine ongi tegelikult see kuldvõtmeke.
Et kuidas üks inimene, kes linnas peab enam-vähem reeglite järgi käituma, kuidas ta nendel kahel vahet teeb? Äkki annate nõu?
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Esiteks, kui minul oleks ühel või teisel moel ... minu kätte oleks sattunud kinnistu, ma ei tea, kas omandamise, pärimise või mingi x-moodi, ja sellele oleks mul soov teha näiteks kasutusluba, nii nagu on Sooranna 26. kinnistu omanikul, siis kui mina avastaksin, et minu kinnistul asuvad hooned ei võimalda saada kasutusluba näiteks selsamal põhjusel, et nad on ehitatud suuremaks, kui seda nägi detailplaneering, siis mina oleksin võtnud kätte Haabersti üldplaneeringu; vaadanud, millised on selles paika pandud kriteeriumid hoonestusele. Kui ma oleksin avastanud, et need hoonestustingimused võimaldaks mul täna saada püstitada samasugune hoone, siis ma esitaksin kasutusloa taotluse. Ühtlasi paluksin ka tunnistada nimetatud detailplaneering kehtetuks selles osas, viitega üldplaneeringu lubatavusele. Kui haldusorgan oleks mulle öelnud ei, siis ma oleksin läinud kohtusse. Ja ma olen absoluutselt veendunud, et ma oleksin saanud kohtus võidu, sest üldplaneeringu tingimused seda võimaldavad, ja oleksin saanud oma kasutusloa kätte sel viisil. See oleks minu käitumine.
Kui on tegu analoogse olukorraga kusagil mujal, siis on alati esmapiiriks üldplaneering, olgu selleks siis mingi konkreetse linnaosa üldplaneering, olgu selleks siis näiteks miljööalade teemaplaneering, kui on tegu miljööga; olgu selleks siis kõrghoonete teemaplaneering, kui on selleks tegu kõrghoonega; mingid muud tingimused, mis võivad samuti seada piirid. Kuid üldiselt see käitumismall oleks selline ja selline käitumismall oleks ka igaühe puhul, kes sellist hoonet tahaks seadustada.
Kui mul oleks soov ehitada selline hoone, siis kindlasti ma läheks täna Linnaplaneerimise Ametisse koos projektiga ja küsiks sellisele projektile ehitusluba ja projekteerimistingimusi. Või algus oleks küsinud projekteerimistingimusi, oleks selle põhjal teinud projekti ja siis saanud ehitusloa ja hiljem ka kasutusloa. See oleks normaalne asjade käik ja enamus ka nii teeb. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada kolleeg Vilja Toomast. Palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Aitäh! Et lugupeetud abilinnapea! Ma põhimõtteliselt mõningaid Teie seisukohtasid jagan ja põhimõtteliselt saan kõigest aru, mida tahate meile öelda.
Aga kui ma siit natuke nüüd edasi mõtlen ... Et kui Tallinna linn sellise pretsedendi lubab, et maja tuleb valmis ehitada ja alles pärast seda hakatakse tagantjärele neid seadustama, et siis ma võin ju mõelda nii, et ma ehitangi oma kuuri või maja valmis ilma igasuguste lubadeta ja ma ei taotlegi kasutusluba. Ja maja on valmis, elan seal sees, kasutan oma sauna ja midagi ei tee. Siis kuidas siis käitub sellisel juhul linn sellise omanikuga? Et kui Te nii kaugele lubate juba seadust rikkuda, et aga miks ma siis seda kasutusluba pean siis taotlema, kui ma võin elada seal sees? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Aga tegelikult selline olukord sageli ka on, et kui Te elate kuskil Tallinnas, Teil on mingisugune näiteks abihoone püstitatud, ta võibki Teil olla püstitatud kuskil viis aastat tagasi. Võib-olla Teie püstitasite selle. Ja ta võib Teil niimoodi seista, kuni ta kellelegi halba ei tee, 5 aastat, 10 aastat, 100 aastat. Ja sel hetkel, kui on kasutusluba vaja taotleda ühel või teisel põhjusel, kuna kasutusloa kohustust tegelikult meil ei ole, siis on haldusorganil kohustus ta üle vaadata selle menetluse käigus, kas kõik vastab seadustele või mitte. Ja siis jõuabki kätte see tõehetk, kas seda hoonet on võimalik või seda hoonestust on võimalik seadustada või mitte. Nii et paraku see protseduurika on selline.
Kui me vaatame erinevaid omavalitsusi, kellelgi on suvila, keegi on sinna pannud püsti mingisugused aiamajad, garaažid jne, see kõik on kunagi tehtud ja igakord ta ei pruugigi olla, isegi tänapäeva mõistes, ebaseaduslik. Ma arvan, et kinni ehitatud lodžasid, kui me käime mööda magalarajoone, on väga palju. Igakord ei ole selleks taotletud luba ja igakord ei ole tehtud seda nõuetekohaselt. Paraku on selline elu. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Loodan, et nüüd on Helle-Moonika Helme meiega taas interneti kaudu ühendatud ja saab esitada oma küsimuse. Palun, Teie kord!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Jaa, aitäh! Ma tõesti loodan, et netiühendus on seekord minuga suurem sõber kui eelmine kord.
Et hea kolleeg Vilja Toomast just mainis seda, et põhimõtteliselt selliste seadustamistega ja ka selle konkreetse juhtumiga on ikkagi oht luua järjekordne pretsedent, mis julgustab siis kinnisvara omanikega ka tulevikus võib-olla vastavalt niimoodi käituma, eks. Ja muidugi täna on palju räägitud inimlikkusest ja mõistetavusest ja mõistlikkusest. Ja ma väga loodan, et see otsus on hästi läbi kaalutud ja nüüd siia meie volikogu ette toodud sellisena.
Aga ma ikkagi küsiksin. Et kas sellistel kaalutlusotsustel võib olla juures ka selline, selline võimalik oht korruptsiooniks? Ja kas seda on võimalik ka kuidagi kontrollida? Et muidu ongi niimoodi, et lihtsalt ühed millegipärast saavad head sellised positiivsed otsused ja teised ei saa. Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Vabandust, ma ei pruukinud kõike küsimust õigesti aru saada. Kuid igakord see ongi kaalumise koht ja teie olete see kaaluja. Antud küsimuse puhul seadusandja on andnud just nimelt sellisteks puhkudest, kus on ehitatud midagi valesti või mingisugustest kriteeriumitest üle, selleks on seadusandja jätnudki sellise seadustamise viisi. Õigusaktide arhitektuur on tehtud niimoodi, et oleks võimalik niimoodi seadustada ühte või teist hoonet, mida võib keegi käsitleda sellise õigusakti auguna. Kuid paraku mina olen sellisel arvamusel, et nii täna kui homme on ka piisavalt neid, kes ehitavad mitte nii, nagu projekt ette näeb. Ja sageli on selleks erinevad põhjused. Kohati meelega on niimoodi ehitatud, kohati on ehitaja olnud mitte kõige tublim. Kohati on mõeldud, et ma ajan selle ehituse käigus paberid korda, sest paraku bürokraatia võtab aega. Nii et siin on mitmeid põhjuseid. Kuid üldjuhul me peaksime vaatama, kas selline möödaehitamine, kui ta juba faktiliselt on sündinud, on ühel või teisel moel sanktsioneeritav. Täpselt samasugune loogika on ka karistusõiguses, kus ühed või teised teod on erinevat moodi sanktsioneeritavad. Paraku siin ei ole midagi parata.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Oma küsimuse saab nüüd esitada Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks selline küsimus. Te olete eelnevalt minu arvates maininud, et kasutusloata hooneid on Tallinna linnas umbes 20 000. Ja küsimus olekski. Et kas linnal on mingi programm, mingi arusaam, kuidas seda numbrit, ütleme siis, mõistlikemasse piiridesse tuua? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Need ei ole mitte kasutusloata, vaid on ehitusregistrisse mitte kantud hooned. Nii et nendega me igapäevaselt tegeleme jah jõudumööda. Kindlasti neid tekib ühel või teisel kujul juurde ja samamoodi ka kaob. Nende hoonete seas on alates puukuurist kuni ka nimetatud näiteks abihooneni. Puukuur võib-olla sealt kaob iseeneslikult ära. Need andmed saadakse ülelennu käigus, mida teeb riik ja mida riik pärast annab omavalitsustele. Nii et selles suhtes jah see on süsteemne tegevus.
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aga nagu omapoolset kontakti võtmist, mingi protsessi algatamist linn ei tee? Kõik oodatakse ära, kuni n-ö selle mitte registreeritud objekti omanik tuleb linna juurde?
Ettekanne jätkub – Andrei Novikov Andrei Novikov
Ei. Miks? Mitte alati. Ehk siis siin on mitmeid viise: kas seda taotletakse kasutusloa käigus, kas seda taotletakse selle tõttu, et see hoonestus kedagi häirib. See on täiesti tavaline ehitusjärelevalve algatamise alus, kus üks naaber kaebab teise peale. On ka selliseid juhtumeid, kus ühel või teisel põhjusel ametnikud ise avastavad. Nii et neid viise, kuidas ebaseadusliku ehitustegevuseni jõutakse, on mitmeid. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ülevaate ja küsimustele vastamise eest! Teile rohkem küsimusi ei ole.
Saan anda sõna kaasettekandeks linnamajanduskomisjoni esimehele Kalev Kallole. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Linnamajanduskomisjon arutas eelnõud oma korralisel istungil 7. aprillil ja kuulas ära samuti ettekande, mida komisjonis tegi siis Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen.
Ja samuti, lähtudes ettekandest, et see vastab täna kehtivale Haabersti linnaosa detailplaneeringule ehk see on nagu põhikriteerium, linnamajanduskomisjon hääletustulemustega 11 poolt ja 1 vastu, erapooletuid ei olnud, otsustas eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kolleegile kaasettekande eest! Teile küsimuste esitamise soovi linnavolikogu liikmetel ei ole.
Ja avan siit läbirääkimised! Ja esimesena saab sõna kolleeg Ülle Rajasalu. Palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et kuulates meie armast abilinnapead väga sorava ja hea jutu eest, see, kuidas me ikka ei saa teha ja mida siis võib teha ja kuidas me ikka ei saa seda legaliseerida ja kuidas me peame seda legaliseerima, siis mul on küll selline tunne, et ma ei tea, mis toimub Linnaplaneerimise Ametis.
Et tegelikult on asi väga lihtne. Kui on ebaseaduslikud ehitised, siis on kaks võimalust: kas legaliseerida või lammutada. Loomulikult tekib siin kaalutlusõigus. Aga, et seda kõike ennetada, ja need on aastaid juba kestnud ... Ma toon teile näite. Pirital ma olin linnaosavanem. Ma palkasin ehitusjärelevalve. Iga ehitaja, kes tuli, registreeris oma ehitamise alustamise loa. Tiit Terik, kes on täna volikogu esimees, lasi selle lahti. Kui palju on Pirital nüüd, praegu seadustamata neid ehitisi? Väga palju. See küsimus on üles tekkinud, kellele kuulub või kellele allub linna järelevalve, ehitusjärelevalve. Vanasti oli ta linnaplaneerimise all. Täna ma tean, et munitsipaal- käib ringi. Seal pole spetsialiste. Tegelikult see asi on vaja teil korda teha. Küsimus ei ole praegu selles Soorannas, millest me praegu räägime, vaid küsimus on tervikuna, mis tegelikult linnas toimub. Ja kui ma hämminguga kuulen niisugust asja, nagu ma kirjutasin ülesse lausa, kui Kristen Michali küsimuse peale vastab meie abilinnapea, et kui palju neid ... millised on need hooned, mida ei saa legaliseerida, ta vastab, et aga nihukseid ei olegi. Me saame kõik ... Meil pole linnapildis selliseid hooneid, mida me ei saaks legaliseerida. No mis siis toimub? See on minu meelest anarhia. See on seadusetus. See on ... Juba need küsimused, see peaaegu tund aega küsimuste esitamist abilinnapeale tegelikult näitab seda, et need asjad ei ole korras.
Veel linnaosakogude kohta, endised halduskogud. Siis tegelikult on niimoodi. Üks tark juht võtab alati seda linnaosakogu otsuseid kuulda, sest tegelikult me oleme üks meeskond. See, mida kohalikud elanikud arvavad ühest või teisest asjast, peaks olema tegelikult ka signaaliks meie abilinnapeadele, mitte see, et see on soovitus, et meil on ... see ei ole see. Pirital on viis saadikut volikogu liiget 15-st. Kuidas Te saate öelda, et Te eirate seda kõike?!
Et ma väga palun seda, et kõik planeeringud, mis puudutavad linnaosasid, saata läbi linnaosade halduskogust. Meil on oma komisjonid olemas. Meie piiranguid ei tee. Meie ei pidurda mingeid protsesse, kuid me oleme ausad ja õiglased. Seda ma tahtsingi öelda. Nii et härra Novikov, palun vaadake peeglisse ja tehke oma asjad korda! Siis ei ole tunni aja pikkust volinike aja kulutamist. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab sõna kolleeg Helve Särgava. Palun, Teie kord!
Sõnavõtt - Helve Särgava Helve Särgava
Hea volikogu esimees ja head kolleegid ja abilinnapea! Ma tahtsin mõned sõnad tõepoolest öelda, sellepärast et eelmisel aastal 2019 revisjonikomisjon tegelikult kontrollis just nimelt Linnaplaneerimise Ametit ja nende tööd. Ja ma pean veel ka ütlema seda, et eelmisest aastast, poole aasta pealt on planeerimise ametil ka siis uus juht, härra Ignar Fjuk, kellega tõepoolest kõiki neid probleeme, mis ma täna siin kuulsin, ja väga õigeid probleeme, sai ka arutatud. Ja tõepoolest juba tollel ajal teadis ja tunnetas tema ja ka meie, kes me kontrollisime, et selliseid probleeme, nagu me praegu siin väga tõsiselt arutame, saab olema päris palju. Loomulikult me ju kõik teame väga hästi seda, et ehitus, millel peab olema luba ja kui see on ehitatud ilma ehitusloata, see on kahtlemata ebaseaduslik. Selle koha pealt ei olegi ju midagi üldse vaielda. Ja nüüd, nagu me teame, et 1. jaanuarist 2020 riik kandis n-ö ortofotode alusel n-ö hooned lihtsalt ehitisregistrisse, kus kanti siis ehitusalune pind ja need koordinaadid. Ja no tegelikult nüüd ongi niimoodi, et see kanne ju ei tõenda mitte mingit ehitise püstitamise seaduslikkust ja seaduslikkuse paikapanek on terve suur n-ö protseduur.
Kahtlemata, nagu siin varemgi on olnud öeldud, et ka seadused meil pidevalt täienevad, muutuvad.
Ja tõepoolest, kui ma vaatasin ka neid planeerimis- ja ehitusseadusi, siis tõepoolest ka seda on lõputult palju muudetud. Kord on detailplaneeringute rohkust lisatud, siis on jälle ära võetud jne.
Mis ma tahaksin ütelda? Ma tahaksin ütelda eelkõige seda, et neid samasuguseid otsustusi me oleme teinud siin volikogus. Ja täiesti selge, et iga otsus, mida ka meie teeme, peab olema seadusele vastav. Aga ta peab olema ka õiglane. Ja praktiliselt ka selle otsuse osas on tõepoolest ... kaks seda sõna mängivad väga suurt tähtsust ja me vastavalt sellele ka siin siis igaüks ka toimib. Kuid jaa, fakt on see, et ehitusjärelevalve ongi see, mis praegu on, ütleme, et linnavalitsuse üks tõsisemaid töölõike. Ja vesteldes tõesti päris palju kordi härra Fjukiga, ma arvan küll, et nendes asjades on hakatud nüüd just nimelt neid omanikke selles mõttes pitsitama, et tulebki võtta siis volikogus seisukohad, kas on see tunnistatud n-ö seaduslikuks tagantjärgi või öeldud, et ei, tagantjärgi me mitte midagi seaduslikuks ei tunnista. Ja loomulikult me teame väga hästi, mis siis sellele järgneb. Nii et tõepoolest täna me peame otsuse tegemisel olema siis õiguslikult õiged ja õiglased. Nii et jõudu meile kõigile! Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Helve Särgavale! Järgmisena saab sõna Argo Luude. Palun!
Sõnavõtt - Argo Luude Argo Luude
Aitäh, hea volikogu esimees ja hea volikogu! Mõtlesin ka, et kulutan mõned minutid teie aega, et öelda välja, mis ma sellest asjast arvan.
Me oleme siin nüüd, ma arvan, tõesti mingi tunnikene istunud. Ja teema on olnud siis see, et keegi on käitunud ebaseaduslikult ja siis nüüd volikogu arutab seda, et kuidas ebaseaduslikult käitutud või ebaseaduslikult tekitatud asja seaduslikuks teha. Vaene abilinnapea! Mul on tast kahju. Peab siin istuma ja seletama seda, et tegelikult paha asi ei olegi paha asi.
Et ma arvan, et tegelikult need asjad nii peaks olema. Ja see signaal, mida me välja anname, see signaal ei ole hea. Et see tegelikult nagu inimestes tekitabki sellise tunde, et aga nii saabki asju teha, et teen kõigepealt ära ja küll ma siis pärast vaatan, ajan dokumendid korda. Nagu enne oli ka jutt, et Riigikohus on öelnud, et mingi hoone lammutamine, et see on äärmuslik, ja arvatavasti see ongi äärmuslik. Mis teisest küljest siis tähendab seda, et kindlam ongi ehitada see hoone valmis ära ilma n-ö kohaste lubade ja paberiteta ja siis pärast minna seadustama. Ja tegelikult sul on taskus väga suur trump ja see trump on see, et no ega seda hoonet niikuinii ju keegi lammutama ei hakka ja küll muudetakse ära detailplaneering ja vajadusel muudetakse ka üldplaneering ära. Et küll saab.
Siis ma arvan, et tegelikult linna nagu sihuke seisukoht võiks olla niimoodi, et vähemalt on vahe vahel seaduskuulekatel ja seadust mittekuulavatel isikutel. Et siis need, kes on enne valmis ehitanud ja tulevad pärast seadustama, siis nad peaks vähemalt nagu ikkagi automaatselt trahvi ära maksma.
Et see ei oleks sihukene kaalutlemise küsimus, et kas ma saan trahvi või ei saa, vaid on ikkagi teada, et seaduskuulekas inimene pääseb vähemalt sellest, et ta ei pea trahvi maksma. Ja kui sa oled siis mingisuguse asja teinud kuidagi sellisel viisil, et sa ei ole neid reegleid mööda käinud, siis sa tead, et sa saad trahvi ka. Sest kui me oleme nagu nii leebed, et mingisugust trahvi, mitte mingisugust sanktsiooni, mitte midagi ei järgi, siis me ju tegelikult ju täpselt tekitamegi sellise olukorra, et kui kellelgi on mingisugune komplitseeritum ehitis, kus ta teab, et tal võib olla probleeme nende lubade saamisega, siis kindlam on see variant, et ehitame selle kohe valmis ja hakkame siis hiljem neid pabereid taotlema. Ja nii võibki juhtuda olukord, et igasuguste, ma ei tea, võrdse kohtlemise põhimõtete ja vahepeal muutunud igasuguste seaduste ja mis iganes tulemusena keegi saab siis loa seadustada ehitis, mis on kuskil ehituskeeluvööndis või rannakaitsealas või kus iganes. Ja nii minu arust ei ole õige.
Et ma isiklikult kindlasti siin nüüd hääletan ka vastu. Aga ma ei tee ühtegi sihukest üleskutset, et kuidas keegi hääletama peaks. Sest selge on see, et no mingitmoodi ka see antud olukord on vaja ära lahendada. Aga tulevikku mõeldes ma leian, et linnavalitsus peaks ikkagi selgelt ütlema välja, et see, kes ajab asju seaduslikult, temal on ikkagi mingisugused eelised võrreldes sellega, kes asju ei aja seaduspäraselt. Et ei tohi olla nii, et asju mitteseaduslikult ajades on sul tegelikult suuremad šansid saada seda, mida sa tahad, kui siis, kui sa asju ajad seaduspäraselt. Et see ei lähe nagu õigusriigi ja sihukese Euroopa riigi pealinna kuidagi kuvandiga kokku. Et seda tahtsingi öelda. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmisena Kristen Michal. Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et palju olulist on juba öeldud ja Ülle Rajasalu kui Argo Luude ütlesid tegelikult olulisi asju. Et mind isiklikult tegi võib-olla kõige rohkem nagu mõtlikuks just Helve Särgava, kes minu hinnangul peaks olema kompromissitum selliste kohtade peal, kui otsima sellist nagu pehmet põhjendust, miks seda otsust sellisel kujul vaja teha on. Sest oleme siiski ausad, et kui linnas, ütleme, võimaliku korruptsiooniohu ennetamist tõsiselt võetaks, siis ka sellisel juhul, ka praegusel juhul oleks vaja aru saada sellest, millele abilinnapea Novikov Kaupo Nõlvaku küsimusele ju ei vastanud, et kes on isik ja kas võimalik korruptsioonirisk sellise suvaotsuse tegemisel on maandatud. Me ei saa kumbagi ette väita, sest meil puudub tegelikult täna teadmine.
Ja seetõttu ma ütlen, et tulevikuks selliste otsuste tegemisel peaks ikkagi linnal olema üsna selge poliitika, milline on see vahe tegemine, kelle objektid millisel kujul legaliseeritakse, millised mitte. Sest vastasel korral, nagu abilinnapea Novikov kirjeldas üsna hästi, ma ei teaks küll, et miks peaks inimene käituma sellisel viisil, et ta oma asjad teeks täiesti korrektselt, kui ta teab tõepoolest, et ta ei pea seda tegema.
Nii et kaks olulist mõtet. Et korruptsiooni ennetuseks tuleks sellised asjad alati läbi vaadata ka selle silmaga, et võimalikku riski maandada.
Ja teiseks. Linn, kuna need asjad kipuvad korduma, peaks oma poliitikat täpsustama ka selles, mida ta teeb selliste objektide seadustamise ja mitteseadustamise osas. Sest muidu me arutame üksikjuhtumeid. Aga me peaksime siiski pürgima mingite poliitikate sõnastamise poolest. See on suur linn, siin on palju erinevaid objekte. Ja arutelu võib-olla põhimõtet küll ei peagi olema nii palju objekti, kui just põhimõtete kaupa. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Enne seda, kui ma annan sõna kolleeg Toivo Tootsenile, juhin teie tähelepanu sellele, et kui te ei ole tund aega Teeles ühtegi nuppu vajutanud, võib süsteem öelda, et teie sessioon hakkab aeguma. Vahepeal, kui kolleeg Tootsen räägib, veenduge selles, et te olete Teelesse endiselt sisse logitud. Aga nüüd Toivo Tootsen, palun!
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Nii! Aitäh, head kolleegid! Mulle tundub rohkem .... huvi ja kirgi tekitavadki need eelnõud, mis on seotud planeeringutega. Ja väga kasulik oleks, kui me ise seda asja hästi teaksime ehk kui me kõik oleksime kursis, mida sisaldab planeerimis- ja ehitusseadustik. Väga vajalik on teada, et mis on ...., mis on üldplaneering, kumb nendest on ülemuslik; mis on veel eriplaneering, siis millal on vaja ehitusluba, millal on vaja kasutusluba jne jne. .... kasutame siis ära seda praegu tekkinud .... meil on tibakene rohkem aega. Teeme need asjad endale selgeks. Ja siis te saate aru, et ühtepidi on see isik siin näiteks küll rikkunud detailplaneeringut, kui kõik see asi .... mis ta on teinud .... linnaosa üldplaneeringule, mis on ülemuslik. Ja selles mõttes oleks ebaseaduslik või ebaotstarbekas tal nüüd keelata seda asja seadustamast vastavalt üldplaneeringule. Nii nagu näiteks tema naaber, kellel oleks tühi krunt ja tahaks seal täpselt samamoodi ehitada nagu tema, seda saaks teha vastavalt üldplaneeringule.
Nii et ma ütlen veel kord, et te olete kõik lugupeetud, haritud ja osavad inimesed, tunnete omaenda ala väga hästi. Aga kui me võtame siin sõna ja peame teinekord ka vastama oma valijate küsimustele ühes või teises planeerimis- või ehitusalases asjus, aga seda tuleb meil teha, palun teeme endale ise kõik selle asja selgeks. Aitäh ja jõudu teile!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea Toivo Tootsen, nende mõtete eest! Tõepoolest me ei ole keegi kõikides valdkondades eksperdid. Ja kui on linnavolikogu liikmetel soov, siis me kantselei poolt kindlasti korraldame ka sellise koolituse, kus me selliseid detaile täpselt saaksime selgitada ja anda ka ametnikepoolse vaate sellele, kuidas nende töö kujuneb enne seda, kui otsused jõuavad volinike ette otsustamiseks. Nii et lähiajal ma usun, et paneme sellise koolituse kokku.
Aga nüüd, kui on ka sõnavõtu soovid ära kuulatud, küsin, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna.
Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Sõnavõtt - Andrei Novikov Andrei Novikov
Lihtsalt remargi korras. Et mida tõhusam on järelevalve, mida rohkem ta teeb tööd selliste objektide avastamisel, mis on ehitatud ebaseaduslikult, seda rohkem on linnavolinike ees sarnaseid eelnõusid. See ei ole esimene ja paraku mitte ka viimane. Selline on paraku elu. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 15. märtsi 2006 korraldusega nr 489-k kehtestatud Sooranna tn 25a ja Sooranna tn 20 kinnistute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise lõpuni on jäänud 50 sekundit. Ma loodan, et teil kõikidel süsteemid toimivad. Juhul, kui esineb tõrkeid, soovitan endiselt brauserit ehk siis seda interneti vaadet värskendada refresh-nupu abil. Ja kui see ei õnnestu, siis võite anda ka märku. Ja hääletamise lõpuni 10 sekundit.
Head kolleegid! Hääletamine on lõppenud. Otsuse eelnõu poolt on 43 linnavolikogu liiget, vastu 14, erapooletuks jäi 5. Otsus on vastu võetud!
18:15 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE48 Kivimurru tn 9 kinnisasja jagamine ja jagamisel tekkivat Kivimurru tn 9 kinnisasja koormama jääva hoonestusõiguse tingimuste muutmine 4. OE48 Kivimurru tn 9 kinnisasja jagamine ja jagamisel tekkivat Kivimurru tn 9 kinnisasja koormama jääva hoonestusõiguse tingimuste muutmine
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
5. päevakorrapunkt "Kivimurru tn 9 kinnisasja jagamine ja jagamisel tekkivat Kivimurru tn 9 kinnisasja koormama jääva hoonestusõiguse tingimuste muutmine". Otsuse eelnõu kannab numbrit 48. Ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, tere! Ma kõigepealt palun ka siia skeemid ekraanile panna. See on üks skeem. Ja siis pärast ka jaotusskeemi.
Lühidalt kokkuvõttes on eelnõu sisu see, et aasta 2019 kehtestati detailplaneering, mis näeb ette siis teemaa moodustamise aadressil Kivimurru tn T1. Ja kui 2006 seati hoonestusõigus, sõlmiti leping, siis tegelikkuses juba ka kõnealune maa-ala jäi kooliaiast välja ning on olnud avalikult kasutatav tee tegelikult kogu aeg. Aga nüüd kehtestatud detailplaneering selle ka krundina eraldi määratles. Ja hetkel ongi siis ettepanek, et krunt välja lõigataks ning see jääks välja ka hoonestusõiguse alast. Ning seega oleks siis hoonestusõiguse ala eest tulevikus, kui te loodetavasti toetate eelnõud, tasu 745 eurot.
Ning selle pindala oleks siis väiksem - 302 m². Ma palun siis seda eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kolleegidel on abilinnapeale küsimusi? Juhul, kui on, saate need registreerida läbi infosüsteemi Teele. Tundub, et küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Saame minna kaasettekande juurde, mille teeb meile linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud kolleegid! Linnavarakomisjon menetles antud eelnõu ja ühehäälselt, 7 poolthäälega otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Ka Teile ei ole keegi kolleegidest soovinud küsimust esitada.
Avan läbirääkimised! Kui keegi soovib sõna, saate selle samuti registreerida oma ekraani allosas olevate nuppude abil. Seda soovi ei ole. Siis küsin, kas eelnõu esitajal on soov lõppsõnaks. Näikse, et abilinnapea ei soovi midagi enam täpsustada.
Siis, head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu " Kivimurru tn 9 kinnisasja jagamine ja jagamisel tekkivat Kivimurru tn 9 kinnisasja koormama jääva hoonestusõiguse tingimuste muutmise". Otsuse eelnõu kannab numbrit 48. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Julia Timerbulatova soovib protseduurilist. Palun, ma kuulan!
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Hääletada ei saa. Siis soovitan värskendada oma brauserit refresh-nupu abil.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Ta peab uuesti sisse logima.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Peate sisse logima süsteemi. Värskendatud. Kas Teil on kõik päevakord ees ja nähtav? Nikolai Korbil tundub, et on sama. Sellisel juhul ma lasen kõikidel lõpuni hääletada ja katkestan ...
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Ahah! Julia sai hääletatud. Küsin Nikolai Korbi, kuidas edeneb hääletamine. Aega on veel 30 sekundit. Ma saan hääletamist hoida avatud ka natukene kauem, juhul kui te jääte ka sekundi hiljaks. Nikolail on hääletatud. Suurepärane!
Aega on veel 15 sekundit. Juhul kui on veel kellelgi veel probleeme, siis andke märku. Hetkel tundub, et kõik need kolleegid, kellel vahepeal esines tõrge, on oma hääletusprotseduurid saanud läbi viia.
Nüüd on kell tiksunud lõpuni ja lõpetan selle hääletuse. Ning 58 poolthäälega, vastu ei olnud keegi, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. See otsus on vastu võetud!
Loodan, et kõik said oma hääletusprotseduuri tehtud. Ja selle päevakorrapunkti menetlemine on sellega läbi.
Me liigume 6. päevakorra ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Marika Kallas
Protseduuriline küsimus palun!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun, protseduuriline!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Marika Kallas
Kas me kuskilt sihukest asja ka näeme, ütleme, nagu vanasti saalis oli, et seda hääletuse, ütleme, geograafiat?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Jaa.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Hea kolleeg! Te näete hääletuse geograafiat nii, kui Te võtate lahti päevakorrapunkti pealkirja all olevatest valikutest mitte "Üldandmed" ega "Sündmused", aga "Hääletused". Ja sealt "Hääletustest" Te näete ära selle, kuidas on hääletatud ja milline on olnud Teie hääl. Kui Te soovite näha seda, milliseks kujunes personaalselt hääletustulemus, siis kahjuks meil ei ole siin võimalik Teile kuvada sellist ilusat värvilist tabelit. Aga Teil on võimalik näha ära nimeliselt, kuidas hääletasid Teie kolleegid, millisesse fraktsiooni nad kuuluvad ning milline oli nende valik. Nii et see personaalne hääletustulemus hääletuse pealkirja avamisel on võimalik Teil läbi vaadata ja vaadata siis selle järgi, kes kuidas hääletas. Ma loodan, et minu vastus andis Teile selles küsimuses ülevaate.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, leidsin üles. Aitäh Teile!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kena.
18:22 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE49 Punane tn 48a hoones asuva äriruumi tasuta kasutusse andmine (Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond) 5. Punane tn 48a hoones asuva äriruumi tasuta kasutusse andmine (Sihtasutus Eesti‑Hollandi Heategevusfond)
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Me saame liikuda 6. päevakorrapunkti juurde. See kannab pealkirja "Punane tn 48a hoones asuva äriruumi tasuta kasutusse andmine (Sihtasutus Eesti‑Hollandi Heategevusfond)", mida me tunneme ka Toidupanga nime all. Otsuse eelnõu 49. Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees ja head volikogu liikmed! On mind kuulda?
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Viis viiele.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ehk eelnõu on siis lihtne. Nagu te teate, võib-olla olete kursis sellega, et siis aadressil Punane tn 48 on tegevuse lõpetanud Linnapood, Lipo. Ja linnavalitsus on toonud volikogu ette siis eelnõu varasemalt Lipo käsutuses olnud ruumid anda aasta lõpuni tasuta rendile Toidupangale, et selle kaudu suurendada Toidupanga efektiivsust, mis praeguseid olusid aluseks võttes on mõistlik mõte.
Miks tasuta ja miks aasta lõpuni? Tasuta sellepärast, et me soovime tõepoolest Toidupanka toetada. Ja aasta lõpuni sellepärast, et aasta lõpus saab läbi leping, millega ma Teie ees olen juba kunagi käinud. Ehk siis kahe varasema Punase tänava hoone lepingud saavad otsa detsembrikuu lõpuga ja siis me sõlmime Toidupangaga kõigile kolmele hoonele uue lepingu aasta lõpus. Et selle tõttu meie selline taotlus ja ettepanek teil seda eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile soovitakse esitada selles päevakorrapunktis ka küsimusi. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et seda kummalist nähtust nimega Lipo ehk Linnapood, meie oleme teinud ettepanekut seda sulgeda juba pikemat aega. Ja seetõttu on äärmiselt rõõmustatav, rõõmustav, et see nüüd lõpuks oma nukra lõpplahenduse leidis. Ja võib-olla see positiivne ongi see, et see läheb Toidupanga kasutusse. See on kahtlemata mõistlik.
Kas nüüd edasi vaadates ... Teie ametisse tulles Te lubasite nii Lipo kinni panna, Tallinna pangast välja viia - see osalus on meil nüüd lihtsalt teiseks konventeerunud - ja Tallinna Televisiooni erastada. Sellest on ka 60% linnal alles jäänud. Et kas Te peale Lipo sulgemist võiksite öelda, et Teie elutöö on Tallinnas tehtud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh selle küsimuse eest! Ei, minu elutöö Tallinnas ei ole tehtud. Sellepärast et panga likvideerimisega on meil antud üldkoosolekule selge juhis. Maikuus ma loodan, et õnnestub see üldkoosolek läbi viia. Ehk kahjuks tulenevalt panga laenutegevusest me sellel aastal ei saa teda laiali jagada. Aga meie ettepanek üldkoosolekule on selline, et aastal 2020–2021 kõik veel alles jäänud panga osanikud saavad Coop Panga osaluse enda haldusesse ja võivad oma panga aktsiatega, mis võiksid selleks hetkeks olla ka piisavalt likviidsed, siis oma äranägemiste järgi toimetada.
No Tallinna Televisiooni osas ma julgen ka öelda täna, et üks samm on astutud. Aga ma arvan, et lähema paari kuu jooksul me kuuleme sellest veel. Ja mingisuguseid struktuuri muutusi linna selliste vajalike tugistruktuuride ümberkorraldamisel on meil kindlasti plaanis veel teha. Ja ütleme siis niimoodi, et me liigume õiges suunas. Ja mul on hea meel, et ma tegelikult arvan, et kui mulle mõni kuu on veel antud Reformierakonna armust selles linnavalitsuses töötada, siis tegelikult need lubadused, millega, ja suured ootused, millega ma tulin, ma realiseerin. Et siis võib öelda, et elutöö on tehtud. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Hea kolleeg Mart Kallas, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, aitäh, volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et ma küsiks lihtsa küsimuse. Et palju see Lipo siis nüüd kokku lõpuks miinuseid tekitas linnale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kõikide nende aastate jooksul kokku umbes miljon eurot.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Abilinnapeale rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Me täname! Ja saame liikuda kaasettekande juurde, mille teeb linnavara ... Jaa. Nüüd on registreeritud ka küsimus. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Vabandust! Jäin korraks hilise reaktsiooni peale. Aitäh!
Nii! Lugupeetud abilinnapea! Mul oleks selline küsimus. Et ma vaatan neid Savisaare riigitegemise, oma riigi tegemise erinevate projektide n-ö sulgemist. Siis peaaegu kõikide puhul on nii, et linn lihtsalt ei tunnista, et oli vale asi ja ei pane kinni, vaid otsib mingisugust keerulist kolmandat teed. Ja sellest mul ka lihtne küsimus. Et miks ei võiks nii otseses kui üle kantud tähenduses neid vanu Savisaare asju, lihtsalt nagu seda poodi kinni panna ja minna eluga edasi? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No kuskilt maalt ma, hea volinik, Teie küsimust ei mõista. Minu meelest kaupluse sulgemine, mis toimus Tallinna Linnavalitsuse otsusega, oli väga konkreetne hetk ja mingisuguseid alternatiivseid teid ei otsitud. Sellel hetkel, kui kauplus suleti, jäid äriruumid vabaks. Ja see, et äriruumid antakse uuesti rendile ja sedakorda natukene sotsiaalsematel eesmärkidel, ei ole selle Linnapoe sulgemisega mitte kuidagi seotud, vaid tegelikult Toidupanga selge toetamise projekt.
See, mis puudutab nüüd seda ühistu kapitali, siis täpselt sama asi. Et kui keegi tegi kusagil vea ja maailmas on olemas võimalus see viga heastada selliselt, et keegi ei kannataks rahalist kahju, aga selle tagajärjel selle asja likvideerimine võtab keskmisest rohkem aega, siis mööngem, et tegelikult läbi selle panga osaluse ja panga börsile liikumise on tegelikult ju tehtud arvestatav katse avalikku raha mitte lihtsalt tunnistada, et põles ära, vaid ka tagasi võita. Ja ma arvan, et tegemist on mõistliku majandusotsusega.
Ja ma olen üsna veendunud, et kui mõningate aegade möödudes Tallinna Linnavalitsuse struktuur peaks olema teistsugune, kui ta on täna, ja peaks olema teistsugune poliitiline koalitsioon, nagu ta on täna, siis ma olen üsna veendunud, et viisil või teisel linnaelanike teavitamise vajadused jäävad igal juhul alles. Ja Mart Luik kui endine ajakirjanduskontserni juht võiks nagu selgesti aru saada, et teavituse tähtsus ühiskonna kujundamisel, ja mis seal salata, näiteks praegusel keerulisel ajal ka tegelikult ikkagi selgel teavitamisel on nende instrumentide olemasolu tähtis ja viisil või teisel on nad vajalikud ükskõik millisele koalitsioonile. Ja kui me siin otsime mõistlikke ja ratsionaalseid lahendusi, ja see võtab ka mõnevõrra aega, aga me tegelikult liigume õiges suunas, siis ei oleks seda vaja hukka mõista, vaid pigem tuleks tunnistada ja tunnustada, et me tõepoolest ei ela paralleelmaailmas, vaid proovime elada ikka sellessamas armsas ühes riigis, armsas ühes linnas ja teha ta kõikidele linnakodanikele ühetaoliselt kättesaadavaks, läbipaistvaks ja ilusaks. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Argo Luude, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees ja hea abilinnapea! Mul on sihuke küsimus. Et ma nagu ärilise poole pealt küsiks. Et aga miks see pood siis ebaõnnestus? Et kas äriplaan oli vale või ta asukoht oli vale? Idee ju iseenesest ei olnudki väga paha, et aidata selliseid inimesi, kellel raha vähem. Aga täna oleme me seal siis, kus oleme. Et mis need põhipõhjused siis olla võisid? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Selle poe sügavam ideoloogiline mõte oli ju see, et inimesed saaksid kaubandusvõrgus madalaima hinnaga eksisteerivaid kaupu, siis erinevates kaubakettides erinevaid kaupu ühest kohast siis kaubanduskettide nagu madalaima hinnaga. Ja tegelikult tulebki siis möönda, et sellisel moel, nagu kaupade kokkukorjamine ühte kohta, oli ühest küljest ju nagu võib-olla isegi õilis kavatsus. Aga äriplaani mõttes kindlasti on tegemist ebaõnnestumisega, sest algusest peale oli sinna sisse programmeeritud dotatsioon. Ja kas üks kaubandustegevus nagu läbi dotatsiooni ... No ta kindlasti täidab oma sotsiaalset rolli. Ja mina jään endiselt selle juurde, et mulle see küll ei meeldinud algusest peale. Aga samas, kui me jätame kõrvale isikliku arvamuse, siis tegelikult võib-olla tõepoolest mõni inimene, kes teenib vähe raha, ei taha küsida abi, vaid tahab osta odavalt ... Ja ütleme niimoodi, et eks sellise võimaluse olemine või mitteolemine jääb alati nagu kaalukausile erineval moel. Aga täna on selline otsus tehtud ja me leiame, et tänane olukord on oluliselt tõsisem, kui me tahaks. Ja tänu sellele see moodus, mille me nüüd oleme leidnud, aitab inimesi oluliselt paremini, kui see võimalus odavaid kaupu ühest kohast osta. Ja täna on selline otsus tehtud ja mina tervitan seda otsust ja olen igati poolt, et see oli mõistlik. Aga äriplaanina ta loomulikult algusest peale oli planeeritud dotatsiooni saama, mis on vale. Või vale on vale sõna, aga ütleme siis niimoodi, et see on ühte sorti otsus. Normaalses äris ju selliseid otsuseid reeglina ei tehta. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Teise küsimuse esitamise soov on Argo Luudel ja see võimalus tal nüüd ka avaneb. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Ma küsin siis otsa kohe teise küsimuse ka. Aga nüüd need tegelased, kes sealt poest olid harjunud n-ö odavamalt ostma ja kellele see tõenäoliselt oligi mingi oluline siis kulude kokkuhoiu koht, et mis nüüd nemad siis ... Et kas nendele nüüd mingi teine lahendus siis pakkuda? Või põhimõtteliselt siis tulevad, lihtsalt paluvad mingit sotsiaaltoetust? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah. Mul on siiralt hea meel, et linnavolinik mõtleb sarnaselt sotsiaalselt mõtlevate inimestega. Ja ka meil linnavalitsusel oli sarnane küsimus väga teravalt laua peal, et mis nendest inimestest siis saab. Tõsi, tuleb tunnistada, et ilmselt üldise jõukuse kasvades ilmselt läks ka inimestel paremini, sellepärast et päevaste külastuste arv oli vähenenud 800-lt umbes 200-le. Ja keskmine ost oli viimasel perioodil umbes 3,6 eurot. Et mööname, et tõepoolest siis 200 seal sellel päeval kauplust, ütleme konkreetsel päeval kauplust külastavat inimest peavad nüüd leidma endale teisi alternatiive. Aga natukene kergendab hinge see, et Tallinnas on 435 000 elanikku suurusjärgus. Ja kui nendest 200-l nüüd üks teenus ära kadus, siis tuleb öelda, et tegemist on kurva sündmusega. Aga võib-olla see on õiglane sündmus ülejäänud 434 800 suhtes. Et kaalutluskoht. Aga me tegime sellise otsuse. Täna on see nii. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Teise küsimuse soovib esitada ka Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et ma küsin. Et ma lugesin, et põhimõtselt see rendile andmine on, eks ole, kuni sügiseni. Et mis sealt edasi saab? Aitäh!
Ettekanne jätkub – Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Edasi saab see, et sõlmitakse kolmele sellel antud kinnistul olevale hoonele korraga Toidupangaga rendileping uus ja siis kogu territooriumit haarav ja muud midagi ei saagi. Toidupank jätkab seal päris kindlasti, sest Toidupank täna on väga selgelt oma rolli ühiskonnas tõestanud ja ütleme siis niimoodi, et üks tõeliselt jumalale meelepärane ettevõtmine. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Absoluutselt nõus! Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi registreeritud ei ole. Ja me saame nüüd liikuda kaasettekande juurde. Ja Leonid Mihhailov linnavarakomisjoni esimehena selle kolleegidele ka teeb. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud kolleegid! Linnavarakomisjon menetles antud eelnõu. Ja ühehäälselt, 7 poolthäälega otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd, kui meil on soove küsimusteks kaasettekandjale, on need paslik registreerida. Ja kui neid ei ole, siis saan avada läbirääkimiste vooru. Kui keegi soovib selles päevakorrapunktis sõna võtta, saate ka selle registreerida siin sõnavõtu soovide all. Ma nägin, et vahepeal oli doktor Martinson seda soovi avaldanud. Nüüdseks on see soov tagasi võetud. Loodan, et see oli teadlik nupuvajutus ja et ma kedagi sõnast nüüd ilma ei jäta. Aga kui seda soovi kellelgi ei ole, siis küsin abilinnapealt, kas ta soovib esineda lõppsõnaga.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei soovi. Aitäh!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siis oleme jõudnud hääletamiseni. Head kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Punane tn 48a hoones asuva äriruumi tasuta kasutusse andmine (Sihtasutus Eesti‑Hollandi Heategevusfond)". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise lõpuni on jäänud üks minut. Juhul kui kellelgi on hääletamisega probleeme, andke sellest märku, saame teid juhendada. Otsuse peate siiski langetama ise. Kui aga vajate tehnilist tuge, siis selle puhul oleme me siin olemas ja valmis. 20 sekundit.
Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamiseks antud aeg on läbi. Loodan, et kõikidel selle protseduuri läbiviimine õnnestus. Ja hääletamine on lõppenud. Hääletamistulemus: 56 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja see otsus on vastu võetud!
18:39 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE30 Tallinna linna ametisõidukite kasutamise ning isikliku auto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2017-2018 6. OE30 Tallinna linna ametisõidukite kasutamise ning isikliku auto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2017-2018
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Meie viimane otsustamist vajav päevakorrapunkt on "Tallinna linna ametisõidukite kasutamise ning isikliku auto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2017–2018".
Otsuse eelnõu kannab numbrit 30. Ja sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige, kolleeg Priidu Pärna. Palun!
Ettekanne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed! Kuna täna on volbriõhtu ja volbriöö ees, et siis ma üritan olla võimalikult konkreetne ja lühike oma kokkuvõtetes.
Tegime seda revisjoni siis koos hea kolleegi Merike Martinsoniga. Me ei loe ennast küll suurteks autoekspertideks ja autoasjatundjateks. Aga üritasime siis leida mingeid mustreid või ka üldistada teatud probleeme, mis siis Tallinna automajanduses hetkel on.
No tegelikult ei saa öelda jaa, et me saaksime üldistada tänast hetkeseisu. Et Tallinna ametisõidukite kasutamise ja isikliku auto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll puudutas aastaid 2017–2018. Ja see revisjon ei hõlmanud nüüd ka kõiki, mitte kõiki Tallinna linnas kasutuses olevaid ametiautosid või üldse sõidukeid või kellele hüvitist makstakse, vaid see puudutas n-ö 14 subjekti ehk siis eelkõige Tallinna Linnakantseleid ehk linnavalitsuse kantseleid, linnavolikogu kantseleid ja kõiki linnavalitsusele alluvaid ameteid, nagu Haridusamet, Transpordiamet jne. Et me ei kontrollinud näiteks koole, lasteaedu, n-ö linnaametite allasutusi.
Et see revisjon oleks läinud siis liiga mahukaks. Aga mingid mustrid ja järeldused me selle revisjoni põhjal kindlasti teha saame. Mul ei ole mõtet hakata asutuste kaupa seda ülevaadet andma. Et kõige paremini need arvulised tulemused on näha leheküljel 16 ja 17 punktis 2.15, kus on tabeli kaupa siis toodud välja vastavad arvandmed, kui palju autosid, kui palju on makstud hüvitusi summaarselt, kui palju erisoodustusmaksu makstud.
Eesmärk oligi saada siis ülevaade, et kui palju on Tallinna linnal ametiautosid, paljudele ametnikele makstakse siis n-ö nende keskasutuste tasandil isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni; palju on palgatud eraldi autojuhte; kellel on personaalsed ametiautod, personaalsed autojuhid; kuidas peetakse arvestust ametiautode ja isiklike sõiduautode kasutamise hüvitise maksmise üle, millised on selle limiidid; milliseid hankeid on ametiautode soetamiseks läbi viidud ja kas on olukordi, kus on tulnud siis maksta ka erisoodustusmaksu.
Kui nüüd üldistada, siis olukord nende ametiautodega ja isiklike sõiduautode kasutamise hüvitamisega, ta ei ole hull Tallinna linnas. Et need arvud ja summad ei ole väga suured, kui neid tabeleid vaadata.
Et kogu see teema on siis reguleeritud linnapea käskkirjaga, mis on siis üldkord kõigile nendele ametiasutustele, kuidas siis ametiautosid kasutada, kuidas neid hankida, millised on siis isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise hüvitise piirmäärad, limiidid, aruandluse kord. Ja iga ametiasutus siis on ka veel ise kehtestanud oma sisekorra.
No laias laastus Tallinna linna avalike eesmärkide kasutamiseks kasutatud autod ongi jah siis kahte sorti või kahte liiki jagunevad nad. Et ühed on need siis linna enda ametiautod, mis siis valdavalt täna on liisitud kolmeks kuni viieks aastaks. Mõned üksikud autod on ka linna omandis. Ja siis teine kogus n-ö autosid on siis linnaametnike enda isiklikud sõiduautod, mida siis kasutatakse ka töösõitudeks ja kus siis linn maksab hüvitist.
Kui nüüd vaadata neid linna ametiasutusi ja nende kasutuses olevaid n-ö ametiautosid, mis on linna poolt liisitud, siis ametiautosid kasutab sellest 14 subjektist 7. Ja nendel 7 ametiasutusel on siis 39 ametiautot. Sinna hulka käivad siis näiteks ka Mupo autod, mida oli siis sellel aruandeperioodi lõpul 14 ametiautot; Linnakantseleil näiteks oli 6 ametiautot; 12 oli antud Särgava ja Poska maja hallata. Ja linnakantselei käsutuses oli näiteks neli ametiautot, millest siis üks oli määratud linnavalitsuse teenindamiseks. Et eelduslikult see on siis n-ö linnapea kasutuses olev auto. Linnavolikogul näiteks ametiautosid sellel perioodil ei olnud. Kas ka täna härra Terikul ametiauto puudub, seda ma ei oska öelda, kuna meie kontrollperiood lõppes aastaga 2018.
Kogu kulu siis linna ametiautodele, mis oli siis linna poolt liisitud sellel aruandeperioodil, no 2018. aastal - võtame hilisema aasta -, oli 288 821 eurot. Et no igaüks võib hinnata, et kas see ametiautode kulu nüüd suhtestatuna linna eelarvesse, et kas see on suur või väike kulu. Et kõik uute n-ö ametiautode liisimised tuleb kehtiva korra kohaselt siis kooskõlastada haldusdirektoriga.
Üks asi, mida me vaatasime, et kui palju on siis pidanud erisoodustusmaksu maksma nende linna autode kasutamise pealt, mitte siis töö- või ametisõitudeks. Et erisoodustusmaksu 2018. aastal maksid nendest 14 subjektist 4 asutust. Ja selgelt oli siin esikohal linnakantselei, kes maksis üle 6000 euro erisoodustusmaksu. Ja kuna siis linnakantselei ... Kuna erisoodustusmaksu arvutatakse praegu kilovatipõhiselt, siis see ka näitab seda, et tõenäoliselt linnakantselei käsutuses on ka kõige paremad ja kõige kallimad ja võimsamad autod, mistõttu see erisoodustusmaks on osutunud kõrgemaks.
Mis nüüd puudutab seda teist plokki ametiautosid, n-ö ametiautosid, mida linna huvides kasutatakse, on siis ametnike enda isiklikud sõiduvahendid, mida siis tööülesanneteks kasutatakse. No selles mõttes on positiivne, et linna enda liisitud autosid jääb järjest vähemaks ja pigem on siis nagu eelistatud maksta ametnikele kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest. Et sellist kompensatsiooni maksmise võimalust kasutab näiteks 14-st kontrollitud subjektist 12 asutust ja maksti kokku siis 2018. aastal 106 inimesele summas 102 453 eurot hüvitist. Silma torkas, et kõige suurem isikute arv, kes sellist hüvitist sai, oli Haridusametis. Et 106 inimesest tervelt 28 olid Haridusameti töötajad. Et see tundus kuidagi võrreldes teiste ametitega anomaaliana.
Iseenesest neid kehtestatud norme need isikliku auto siis ametisõitudeks kasutajad, kes siis hüvitist taotlevad, neid norme nad ei ületanud. Aruanded valdavalt on esitatud. Mõningaid puudusi siin oli. Aga üldiselt selle aruandluse poolega on asi siis korras. Et olgu siis veel ka öeldud, et linnapea käskkirja kohaselt siis võib maksta töötajale 0,3 eurot kilomeetri kohta, aga maksimaalselt 335 eurot kuus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist siis linna tööülesannete täitmiseks.
Paljudes ametiasutustes olid need maksimummäärad ka kehtestatud väiksematena. Et no nende numbritega ma tahtsin siis demonstreerida seda üldist pilti ja olukorda.
Ja tuleks siis nüüd nagu nende kokkuvõtete ja järelduste juurde. Et kõigepealt, mis siis silma hakkas nende n-ö kontrollitud asutuste puhul, oli see, et puudub nagu selline ühtne autode, ametiautode ja hüvitise maksmise poliitika linna erinevatel asutustel. Et siin on nagu neli mudelit, mis on välja kujunenud. Et osadel ametitel puuduvad üldse ametiautod ja makstakse ainult isikliku auto kasutamise hüvitist. Osadel asutustel on ainult ametiautod. Ei maksta hüvitist ametnikele isikliku auto kasutamise eest. Osadel ametiasutustel on nii ametiautod kui lisaks makstakse ka töötajatele hüvitist. Ja on ka olemas üks linnaasutus, kus ei ole ei ametiautot ega ei maksta ka ühelegi töötajale hüvitist. Et see on Tallinna Perekonnaseisuamet. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, et kuidas need Perekonnaseisu ametnikud siis suvel neid väljasõite kaunitesse kohtadesse teevad ja abielusid registreerivad. Et ei ole ametil ei ametiautot ega töötajatele ei maksta ka hüvitist. Et mis finantseerimisskeem seal taga võiks siis küll olla?
Et esimene järeldus olekski see, et linnavalitsuse ettepanek revisjoni aktis oli see, et linnavalitsus peaks seda linnaametite n-ö autopoliitikat ühtlustama ja korrastama.
Et praegult on siin tõesti neli erinevat varianti kasutusel. Et see peaks olema mingisugune ühtsem poliitika.
Samamoodi me leidsime, et tegelikult võiks ka väheneda nende isikute arv, kes siis oma isiklikku sõiduautot kasutavad n-ö töösõitudeks, et neile peab hüvitist maksma. Et ka linnavalitsus peaks seda analüüsima ja kujundama siin ühtsed põhimõtted, et kelle puhul see hüvitise maksmine on siis ikkagi hädavajalik. Et no näiteks arvestades seda, et Tallinnas on hästi, suhteliselt hästi arenenud ju välja ühistransport - meil on tasuta ühistransport -, siis ka ametnikud oma n-ö tööülesandeid peaksid valdavalt saama teostada ju ühistransporti kasutades. Et no kas tõesti Haridusameti 28 ametnikul on vaja selleks, et jõuda kuskile koolimajja või mingile muule n-ö missioonile, kasutada kindlasti sõiduautot, kui võiks selleks kasutada ikkagi ühistransporti? Ja et kes need inimesed ikkagi siis täpselt on, need ametnikud, kellel selle hüvitise saamise õigus võiks olla? Et seda peaks linnavalitsus veel kord üle vaatama.
Ja loomulikult see, et on makstud siis erisoodustusmaksu linna ametiautode kasutamise eest n-ö mittetöistel eesmärkidel, ja eelkõige siin kõige suurem summa läks siis n-ö linnavalitsuse ehk linnakantselei kapsaaeda, et seda olukorda tegelikult peaks linnas välistama, et ametiasutusi n-ö mittetöistel ... ametiautosid mittetöistel eesmärkidel kasutatakse. Et see erisoodustusmaks peaks olema ju viidud miinimumini.
Meie ettepanek siis revisjonikomisjoni poolt volikogule ongi siis selline, et märkida, et üldiselt ametisõidukite kasutamine ja isikliku auto kasutamise hüvitamine vastab riigi ja Tallinna õigusaktidele. Kuid linnavalitsusel siis üle vaadata ja kaasajastada põhimõtted ametiautode kasutamisel ja isikliku sõiduki kasutamise hüvitise maksmisel Tallinna linna asutustes. No linnavalitsus võttis selle ettepaneku tegelikult päris tõsiselt vastu. Ja kui te nüüd vaatate linnavolikogu otsuse seletuskirja, siis linnavalitsus ongi teavitanud sellest, et linna haldusteenistus, kes seda valdkonda siis kureerib, peab siis septembrikuuks esitama linnavalitsusele veelgi täpsema analüüsi ja muudatusettepanekud. Ja selle eesmärk on siis kaardistada täpsemalt linna sõidukipark, analüüsida autokütuse tarbimist, kehtestada hallatavatele asutustele kütuselimiidid kalendrikuus; otsustada, kas sõidukite hankimine on vajalik või leida veelgi alternatiivseid sõidukite leidmise viise omamise asemele; kas need hanked teha edaspidi tsentraalselt, mitte iga ameti kaupa, ja kuidas seda n-ö aruandlust parendada. Pluss otsustada siis see, et kas siis keelustada täielikult ametiasutuste sõidukite erasõitudeks kasutamine või siis täpsustada neid tingimusi.
Nii et selles mõttes meie sellised üldistused ja mõnes mõttes kriitika selle autopoliitika osas langes viljakale pinnasele.
Et linnavalitsus ja haldusteenistus viib siis veelgi täpsema analüüsi läbi koos muudatusettepanekutega. Et loodame, et ka siis linnavolikogu saab sellest hiljem ülevaate. Suur tänu!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Priidu Pärnale hea ülevaate eest selle kontrolli osas! Teile on ka küsimusi. Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, aitäh, hea ettekandja! Et igati põhjalik ja tore ülevaade selle suhtes.
Aga ma tahtsin küsida natuke seda. Et Te rääkisite siin kütusekulust. Et siin on teada, et näiteks siin mõned edevamad tüübid, näiteks Tänavapuhastuse AS-is sõidavad elektri-Jaguari džiibiga ringi. Et see võib-olla ei lähe päris ... Te ei saa pihta neile võib-olla, kui bensiinikulu hakata vaatama.
Aga ma tahtsin selle erisoodustusmaksu kohta ... Kas mingisuguse ettekirjutuse saite teha ka selle kohta? Sellepärast ma loen siin maksuseaduse tõlgendusest, et erisoodustus ettevõtte poolt töötajatele üle antud mitterahalises vormis palk loetakse nagu erisoodustusmaksu ja on tõlgendatav kui rahalises väärtuses hüve. Et seda asja peaks natukene rohkem nagu pigistama. Aga jah, hea töö ikkagi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
No suur tänu tagasiside eest! Et jah, meie piirdusime tõesti linnavalitsuse linnakantselei, linnavolikogu kantselei ja ametitega. Et me ei läinud allasutustesse ega linna ettevõtetesse. Et see oleks olnud liiga suur audit.
Jah, ma olen sellega nõus, et linn peaks vältima neid olukordi, kus üldse kasutatakse linnasõidukeid siis mittetöistel eesmärkidel. Et on ta siis asutuse suvepäevadele sõitmine või mis iganes. Et linnavalitsus ise võttis ka selle teema oma analüüsi eesmärgiks.
Et vaatame, mis ettepanekutega nad siis välja tulevad.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Helve Särgava, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea volikogu esimees ja volikogu liikmed ja hea Priidu, kes Sa selle põhjaliku ettekande tegid! Kuigi me revisjonikomisjonis arutasime, aga võib-olla Sa siin siiski ka kõneleksid volikogu liikmetele, et tõepoolest millise abilinnapea vastutusalasse siis konkreetselt nüüd see, just nimelt see autode kasutamine ... Sest tegemist on maksumaksja rahaga ja no eelkõige muidugi erisoodustusmaksuga. Et me küll seal kõnelesime. Aga võib-olla Sa, ole hea, kõnele seda - mul oleks hea meel, see ei ole otseselt küsimus - ka siin linnavolinikele.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
No mulle tundub, et see autoteema allub ju eelkõige siis linnapeale endale, sest kureerib seda n-ö autopoliitikat ja auto kasutamist ja järelevalvet ju linna haldusteenistus, mis on linnakantselei koosseisus. Nii et ikkagi praegult see n-ö üldküsimus, mis hõlmab kõiki linnaameteid ja allasutusi, et ta minu hinnangul on ikkagi eelkõige praegult linnapea enda vastutusalas läbi linnakantselei ja linnasekretäri ja linna haldusdirektori otseliinil.
Et me vaatasime ka siin ju erinevaid hankeid. Et ka no kunagi tekitas siin furoori linnapea Taavi Aasa autohange. Et ka need dokumendid sai läbi vaadatud ja midagi ebaseaduslikku me selles ei leidnud.
Kuigi no siiamaani ma olen seisukohal, et kas linnapea peab sõitma Volvo S90-ga või võiks siiski piirduda näiteks Škodaga, mis on igati hea ja tugev auto.
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi revisjonikomisjoni liikmele ei ole. Küsimuste registreerimise võimalus on teil - tuletan uue programmi puhul meelde - läbi Teele. Ja selles päevakorrapunktis meil kaasettekannet ei ole. Küll aga, kui keegi soovib sõna võtta, siis see võimalus teil on, registreerides oma sõnavõtu soovi. Aga ka seda soovi ei näikse headel kolleegidel olema.
Lugupeetud linnavolikogu! Teen teile nüüd ettepaneku seda otsust ka hääletada. "Tallinna linna ametisõidukite kasutamise ning isikliku auto kasutamise hüvitamise seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll 2017–2018". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamiseks antud 90 sekundit on möödas. Loodan, et kõikidel hääletamine õnnestus. Ja hääletamine on lõppenud.
Ja hääletamise tulemus: 48 poolt, vastu ei ole keegi, 1 meie kolleegidest jäi selles küsimuses erapooletuks. Ja see otsus on vastu võetud!
Nüüd oleme jõudnud oma päevakorras nii kaugele, et saame asuda linnavolikogu liikmete avalduste ärakuulamise juurde. Juhul kui teil selline soov peaks olema, saate te kohe ekraanile ilmuva nupu abil ennast selleks registreerida. Nüüd on see võimalus teile avatud. Ja sõnavõtu soove siin ka on. Esimesena saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun!
Kõne - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh, head inimesed! Väga tahan tänada seda IT-tiimi, kes selle süsteemi välja töötas! Ja väga tahan, et see jätkuks ka siis, kui me oma laudade taga istume. Sest see hääletussüsteem, mis on meil seal laudade peal, no see on kiviaegne võrreldes sellega. See on ju oivaline! Siin on kõik praegu ühes kohas ilusti olemas.
Kõik aktid, kõik on kättesaadavad, hääletamine jne. Suurepärane! Nii et aitäh veel kord sellele IT-tiimile, kes selle välja töötas! Ja jõudu ja edu teile!
Juhataja – Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas peale Toivo Tootseni soovib veel keegi sõna võtta? Kui ei, siis saan öelda, et avalduste ärakuulamine on tänases päevakorras lõppenud!
Ja annan teile teada, et oleme teinud ühtepidi ajalugu distantsilt hääletamisvõimalusega. E-istung on läbi. Suur tänu kõikidele volikogu liikmetele, volikogu kantselei ja linnakantselei kolleegidele ja loomulikult selle süsteemi arendajale Net Groupile!
Meie järgmine volikogu istung toimub korralisena 14. mail e-istungi vormis. Seniks olge terved ja kõike head! Aitäh! Istung on lõppenud!
19:04 Istungi lõpp