Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 14.05.2020  
Istungi number: 10  
Istungi aeg: 16:00 - 20:45  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-14.05.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Alustame Tallinna Linnavolikogu 14. mai 2020. aasta linnavolikogu e-istungiga Tallinna päeva eelõhtul! Nii nagu ka eelmisel istungil, viime ka tänase e-istungi läbi viisil nii, et ettekandja kui ka teie olete oma hääle ja näoga nähtaval ja kuuldaval Teamsi keskkonnas ning hääletada ja küsimusteks ning sõnavõttudeks registreerida saate te TEELE infosüsteemi kaudu. Ja seda ka juhul, kui mõni linnavolikogu liige, näiteks istungi juhataja, on füüsiliselt istungisaalis kohal, siis ka minu jaoks kehtib reegel, et TEELE on see, kus toimub sõnavõttudeks registreerimine ja hääletusprotseduur.
Juhin linnavolikogu liikmete tähelepanu sellele, et istungil osalejaks loetakse teid ainult siis, kui olete sisse loginud ennast TEELE infosüsteemi. Nii et kui te ei taha olla protokollis puuduja, siis palun infosüsteem TEELE, ja sinna on tarvis ka sisse logida.
Eelmisest korrast vast mäletate, aga ütlen igaks juhuks teile veel üle, et päevakorras olevaid eelnõusid saate te näha, klikkides nendele TEELE istungi lehel. Samuti on need eelnõud üleval ka meie vanas heas, tuttavas infosüsteemis AKTAL. Kantselei poolt saadeti teile koos istungi kutsega ka juhend, kuidas süsteemidesse siseneda. Ja ma loodan, et kolleegidel sellega probleeme ei ole. Juhul kui on, siis saate esmalt ühendust oma fraktsiooni nõunikega ja nad kindlasti aitavad teid.
Infoks veel nii palju, et ärge palun kasutage Teamsis olevat sõnumite või chati linki selleks, et paluda sõna või esitada küsimust, sest seda linki me istungi läbiviimisel ei kasuta. Küsimusteks ja sõnavõttudeks saate ennast registreerida ainult läbi TEELE, vajutades vastavalt ekraani all paremas nurgas olevatele klahvidele "Soovin küsida" või "Soovin sõna". Juhul kui teil on päevakorrapunkti juures protseduurilisi küsimusi, siis ärge seda klahvi vajutage, vaid kasutage selleks Teamsi keskkonda, avage mikrofon ja küsige.
Loodetavasti on kõik volikogu liikmed süsteemidesse sisse saanud ja teie ees TEELE-s on näha ka istungi avapilt ning te olete kuuldel Teamsi keskkonnas ning me saame istungiga alustada. Aga mulle teatati, et Kadri Kõusaarel ja Märt Sultsil on vale roll. Nii et te peaksite valima ülevalt paremast nurgast "Linnavolikogu 9. koosseis". Nii et palun, head kolleegid Kadri Kõusaar ja Märt Sults! Veenduge, et teil on ... Ja Ruslana Veberile sama informatsioon. Palun valige ülevalt nurgast "Linnavolikogu 9. koosseis" ja juba sealt edasi istungid ja tänase kuupäevaga istung.
Kõigepealt informeerin teid Tallinna linna valimiskomisjoni 5. mai käesoleva aasta otsusest number 9. Ning selle kohaselt pikendas oma volituste peatamist linnavolikogu liikmena kuni 7. augustini Natalia Malleus ning linnavolikogus jätkab Taavi Pukk.
Infoks veel seda, et kui soovite peale päevakorrapunktide ammendamist sõna võtta, siis selleks on teil õigus olemas ja ka viis minutit. Ja selleks saate registreerida siis, kui me oleme päevakorras kavandatud muud punktid ammendanud ja asume avalduste ärakuulamise juurde.
Nüüd aga tänase päevakorra projekti juurde! Teile on laiali saadetud päevakorra eelnõu, milles on 16 päevakorrapunkti. Kui teil on ettepanekuid päevakorra osas, andke sellest teada nüüd, vajutades ekraani all olevale ribale "Soovin võtta sõna". Sõnavõtu soove ma päevakorra juures ei näe.
Nüüd siis, austatud volikogu, panen teie ette hääletusele 14. mai istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! Hääletamiseks vajalikud nupud on teie ekraani all paremas servas. Samas on ka juures kell, mis näitab teile hääletuse lõpuni jäänud aega. Ja hääletuse lõpuni on jäänud üks minut.
Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja päevakorra kinnitamiseks antud aeg on ümber, hääletamine on lõppenud. Ja 58 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei ole, on tänane linnavolikogu elektroonilise istungi päevakord kinnitatud!
Enne päevakorrapunktide menetlemise juurde asumist on kõikidel fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajal võimalus esineda kuni kaheminutilise sõnavõtuga. Nendeks saate te registreerida nüüd läbi TEELE programmi, vajutades klahvile "Soovin võtta sõna". Nii et kõikide fraktsioonide esindajad, saate seda teha nüüd. Ja esimesena annan sõna Reformierakonna fraktsiooni esindajale. Kristen Michal, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hea kolleeg Kristen! Me ei kuule Teid!
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
.... Kas nüüd kuulete, ei kuule?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei kuule.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Uuesti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, nüüd on kosta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Kristen Michal
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Okei.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Ju see helisüsteem on erinev.
Et tervist kõigile! Ma loodan, et need online-istungid muutuvad võimalikult ruttu taas sellisteks istungiteks, kus me saame koos olla. Ja kuna eriolukord on lõppemas ja epidemioloogiline pilt näitab, et ka Eestis on viirus üsna kontrolli all, vähemalt praeguse seisuga, siis loodame, et hakkame selleni jõudma.
Aga sisuteemadest mul oleks kaks teemat, mida ma kavatsen kindlasti ka linnapealt küsida, kui tema selline ülevaade tuleb. Üks teema, mis teeb mulle muret, on ... Ma näen Tallinna linna sotsiaalmeedias makstud postitustest teadaannet, et 31. maiga lõpeb lasteaia kohatasu maksmise vabastus. Ehk seesama otsus, mille meie Tallinna linnavolinikena koos langetasime, et lasteaia kohatasu küsimine Tallinnas lõpeb. Kui te mäletate, see eelnõu, mis tuli volikokku, siis selles oli sees juba selle lõputähtaeg. Aga konsulteerides volikogu esimehega, ka linnapeaga vestlesime, me lisasime sinna sõnastuse, et kohatasu kaotamine kehtib kuni volikogu uue otsuseni. Ja seetõttu on mulle küll sügavalt arusaamatu, et kuidas on nii, et Tallinna linna raha eest tehakse teadaandeid, et 1. juuniks ehk lastekaitsepäevaks hakkab taas kehtima lasteaia kohatasu! Lasteaia kohatasu kaotamise eest, te teate, ma olen ju ja mitte ainult mina, vaid kogu meie fraktsioon on seisnud aastast 2017. Selleks on erinevaid põhjuseid: hariduse ühtsus kohatasuta algusest lõpuni jne.
Kui kriis on see aeg, kus see otsus teha, siis on sellest kriisist niigi palju kasu. Aga arvestades majandusinertsi ja sellist üldist olukorda, siis kindlasti ei ole praegu see aeg, kus öelda, et me lähme kohatasu taastama. Kui on selline soov linnavalitsusel, linnapeal, siis tuleb ka astuda avalikkuse ette ja sellest teada anda. Aga volikogu ei ole teistsugust otsust langetanud. Ja minu üleskutse kaasvolinikele olenemata erakonnast! Et volikogu rollis te ei peaks ka laskma ka ametil niimoodi üle sõita!
Ja teine pool minu sõnumist puudutab seda, et ma tegin linnapeale ka ettepaneku, et praegust aega ja arvestades majandusolukorda, tööhõivet, võiks kasutada lasteaedade ja lasteobjektide remontimiseks-renoveerimiseks. Sest kui nad on tühjad, võiks tempot oluliselt tõsta ja seda aega kasutada. See lisab ka tööhõivet ja annab ka ehitussektoris tööd. Nii et kahtlemata positiivne plaan seegi.
Nii et kõigile soovin tervist! Ja loodame, et siis varsti kohtume saalis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja loodame sama. Sotsiaaldemokraatide poolt Siim Tuisk. Palun!
Kõne - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul oleks samamoodi kaheosaline sõnavõtt siis. Esimene osa sellest, et me tegime arupärimise linnale kriisikomisjoniga seoses, koroonakriisi komisjoniga seoses. Ja tuli välja, et tol hetkel, kui me arupärimise tegime märtsi alguses, oli 3-ndal toimunud korraline istung ja kuni eriolukorra kehtestamiseni see kriisikomisjon rohkem kokku ei saanud. Tema roll edasises tegevuses linna koroonakriisis jääb meile natukene veel hetkel arusaamatuks. Aga tundub, et seda kriisi tegelikult ei tajutud kuni eriolukorra päevani linna enda poolt, mida näitab iseenesest ka Keskerakonna fraktsiooni Tõnis Mölderi väga joviaalsed sõnavõtud sellest, kuidas 60 testimist kogu riigi peale on täiesti piisav kogus ja rohkem pole üldse kunagi vaja, mis samuti tulid siis sellelsamal ajal avalikkuse ette.
Nüüd aga sellest hetkest alates, kui me selle arupärimise tegime, on linnavalitsus tõepoolest suutnud mõningate asjadega natukene paremini hakkama saada, mõningatega mitte. Laste mänguväljakud ja asjad pandi küll ühel hetkel kinni. Väga tore, et jõuti sellise piirava meetmeni, mis võiks viiruse levikut takistada. Küll aga jääb arusaamatuks seda, et kui need mänguväljakud on kaks kuud kinni olnud, kui seal liiv on vihma poolt täiesti siledaks, tasaseks pekstud, siis miks on vaja neid juba loomulikul teel desinfitseerunud pindu siis minna uuesti auruga üle desinfitseerima. Või miks ei saanud neid kõiki siis 11-ndal, kui see otsus tehti, et avada taas, uuesti lahti teha? Miks peab ootama? Samamoodi oleme me Kõlvartiga seoses väga ühisel meelel, selles hämmingus, et kuidas on võimalik, et spordisaalidesse ja kirikusse võib vabalt minna. Lähikontakt isegi, nagu Irja Lutsari sõnavõtust välja tuleb, on ujulates lubatud, kuna ei ole võimalik teistmoodi seda ruumi kasutada. Aga ametliku n-ö piirangu mahavõtmist selles osas või siis selgitust, miks näiteks ei tohi kinno minna või miks ei tohi avalikke meeleavaldusi teha, et see linnapoolsed linnakodanike õiguste kaitsmine selles osas, et nendel piirangutel, mis on inimestele kehtestatud ja nende mõju linnakodanike edasisele tegevusele, on olnud natukene keeruline aru saada, et kus see loogika seal on olnud. Ja seda, et meie linna kui suurimat kohalikku omavalitsust ei ole kaasatud tegelikult riiklikesse kriisikomisjonidesse, et Kõlvart ei ole selle kriisikomisjoni liige ega ei saa sealt otseselt infot, tundub mulle ka natukene kummaline. Et siin ma võin nagu toetada linnapead tema püüdlustes maailma mõtestada.

Nüüd aga teise poole pealt, see sisulise poole pealt. Tegime teise arupärimise Tallinna Linnavalitsuse otsusest minna Tallinki ja Infortariga koos Linnahalli renoveerima. Ja seal on selline huvitav punkt, et laenud, need 20 miljonit, mida Tallink ja Infortar siis ühisettevõttesse lubavad sisse panna, makstakse tagasi ennem seda, kui üldse mingeid dividende hakatakse omanikele või nende ühisettevõttes osalejatele jagama. Ja ühtlasi on ka huvitav punkt selles osas, et see maa väärtus ... Öeldakse küll, et see läheb hindamisele, aga tegelikult on see juba ette kinnitatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleeg! Teie sõnavõtu aeg on läbi!
Kõne jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selge. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Hea kolleeg Mart Luik, Teie kaks minutit.
Tallinna Linnavolikogu liige - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Minul on protseduuriline küsimus. Protseduuriline!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Kas minul on ka sõnaõigust, kui minu nime kõnes mainitakse, või volikogu kodu- ja töökord seda ette ei näe?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Saan aru, et tegu on hea kolleegi Tõnis Möldriga. Ei, siin hetkel väidavad kolleegid, et selle vastulause võimalus puudub. Aga juhul, kui keskfraktsioonist keegi teine meil sõna ei võta, siis võtke ennast järjekorda ja sõna Te saate.
Aga nüüd austatud aseesimees Mart Luik. Palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Tere päevast kõigile! Ja olen väga sama meelt kolleeg Kristen Michaliga. Et tahaks loota, et üsna pea kohtume ka näost näkku. Et virtuaalne maailm on ikka natukene nagu pool lahendust.
Alustame sellest, et kõigepealt sooviks kõigile Kakumäe ja Tiskre ja Pikaliiva piirkonna inimestele pikka meelt ja rahulikku olemist praegu! Ja ärge siis sinna Kakumäe metsa praegu minge. Siis püüame need karud sealt kinni. Loodame, et Päästeamet püüab nad kinni ja toimetab turvaliselt neile loomulikku metsakeskkonda tagasi.
Kahest teemast tahaks avasõnavõtus rääkida. Üks on see, et kui me jälgime meediat, siis võime panna tähele, et linnapea Mihhail Kõlvart üsna regulaarselt mitmetes eriolukorra küsimustes kritiseerib valitsuskomisjoni otsuseid või valikuid. See on võib-olla põhjendatud, võib-olla mitte. Seda me ei tea. Aga selles kontekstis tahaks Kõlvartile või linnapeale siis teha ettepaneku, et ta linnavolikogus tutvustaks veidi terviklikumalt Tallinna linna enda siis nägemust, et mismoodi me ikkagi sellest koroonakriisist praegu väljuma hakkame. Ja praegu on nad niimoodi, üksikute kildude kaupa me loeme erinevatest meediakanalitest, mida linnapea sellest, teisest või kolmandast piirangust, kas selle jätmisest või pikendamisest või siis ärakaotamisest arvab. Aga me ei näe tegelikult seda linna nihukest terviklikku plaani kriisist väljumiseks.
Ja ühtlasi. Ühte kriisi ei tasu ka raisku lasta. Isamaa poole pealt meile oleks väga sümpaatne ka see, kui linna juhtimise reformimine just linnale kuuluvates ettevõtetes, sihtasutustes saaks ka praegu kriisist väljumisel terviklikult ette võetud.
Nii et soovime meile siia kõigile jõudu selles protsessis! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Hea kolleeg Mart Luige soovid on loomulikult meile seaduseks.
16:17 Päevakorra punkti alustamine - 1. COVID-19 epideemiast tingitud eriolukorra piirangute leevendamise kavast Tallinnas 1. COVID-19 epideemiast tingitud eriolukorra piirangute leevendamise kavast Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nagu võluväel ongi meie tänane esimene päevakorrapunkt linnapea ülevaade "COVID-19 epideemiast tingitud eriolukorra piirangute leevendamise kavast Tallinnas". Nii nagu austatud volikogu aseesimees soovis, sellest kohe linnapea meile ka ülevaate annab. Tuletan kõikidele meelde, et ettekandja kuulamiseks ja küsimuste esitamiseks peab teil olema avatud Teamsi programm ja küsimuste registreerimist palun teha läbi TEELE infosüsteemi.
Aga nüüd saab sõna ettekandeks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnavolikogu! Ma arvan, et oleks õige alustada sellest, et tänada tallinlasi selle eest, et me oleme täna olukorras, kus saame rääkida leevendustest, selmet arutada täiendavaid piiranguid. Kui me kõik koos ei kehtestaks enda jaoks eneseregulatsiooni, siis täna tõenäoliselt oleks teine olukord. Ja ma arvan, et praegu me saame tõdeda, et valitud tee on toonud ka laugema nakatumiskõvera. Ja samas tuleb tõdeda ka seda, et me peame olema jätkuvalt ettevaatlikud ning suhtuma vastutustundega kõigi planeerivate leevendusmeetmete rakendamismõjude jälgimisse. Ja meie arvates, kui me räägime Tallinna meetmetest, siis eelkõige loomulikult Tallinna linn lähtub vabariigi valitsuse otsustest ja Vabariigi Valitsuse väljumiskavast. Aga tuleb tunnistada, et tõepoolest Tallinna linna seisukoht oli ja on jätkuvalt konservatiivsem. See on minu arvates ka õige, sest Tallinn on kõige suurem omavalitsus. Siin elab kõige rohkem elanikke; kõige suurem rahvastikutihedus ja suuremad distantsid, rohkem kontakte, laiemad sotsiaalvõrgustikud, aga ka rohkem külalisi teistest omavalitsustest. Ja kui Tallinnas peaks juhtuma uus puhang, see kindlasti omaks negatiivset mõju ka teistele omavalitsustele. Ehk siis Tallinna linna vastutus on tegelikult palju suurem.
Kui me arutasime Tallinna väljumisgraafikut ... Ma ei arva, et seda saaks nimetada strateegiaks. Aga kui me räägime graafikust, siis me võtsime aluseks etapiviisilist lähenemist. Ja praegu ma siis räägiks nendest etappidest ja nendest valikutest, mida me tegime.
Esimese etapi avamised juba toimuvad alates esmaspäevast. Teine etapp algab 18-ndal ja viimane, kolmas etapp 1. juunist. Arusaadav, et mõned otsused sõltuvad eelkõige Vabariigi Valitsuse valikutest. Ja mõne objekti kohta me praegu veel selget vastust anda ei saa.
Esimese faasi piirangute leevendamisega oleme juba algust teinud. Ja esmaspäevast võtsime järk-järgult ette välijõulinnakute, staadionite, mänguväljakute, välirulaparkide ja koerte jalutusväljakute avamise. Samuti avasime kuni kümnestele gruppidele ligipääsu välitreeninguteks linna spordibaaside välistaadioneil ja väljakutel. On avatud ka mõned sotsiaalvaldkonna asutused. Näiteks Käo Tugikeskus laiendab alates esmaspäevast teenuse osutamist, aga teeb seda järk-järgult. Samamoodi Tallinna Vaimse Tervise Keskus avas oma teenused. Aga ka seal kehtivad piirangud. Tallinna Lastekodu avatakse lühiajalise hoiukodu rühm ja kuni mai lõpuni töötatakse piiratud mahus.
Teine etapp algab alates järgmisest nädalast ja alates 18. maist saavad oma uksed avada Keskraamatukogu filiaalid, linnamuuseumid, Linnaarhiiv ja botaanikaaia siseruumid. Ja alates 19. maist kliendid pääsevad taas ka loomaaia välialale.
Nagu oli varem räägitud, Tallinna koolides ja huvikoolides toimub õppeaasta lõpuni distantsõpe. Kuid alates 18. maist on vajadusel võimalik alustada kontakttundidega üks ühele või väiksetes gruppides suurusega kuni viis inimest. Samamoodi huvikoolides alates 18. maist alustatakse kontakttundidega üks ühele või kuni viieses grupis. Ja ühtlasi jätkavad koolid koolitoidu pakkide jagamist kuni õppeaasta lõpuni. Ja see tähendab seda, et viimane jagamine toimub 3. juunil. Ja noortekeskustes kehtivad välitingimustes samad ohutusnõuded, mis koolides ja huvikoolides. Vahe seisneb selles, et siseruumides on lubatud üksnes üks ühele tegevus.
Tallinna Hoolekandekeskuses alustatakse uuesti lepingus kirjeldatud teenuste osutamisega. Iru Hooldekodus ollakse valmis vastu võtma uusi kliente. Aga loomulikult tuleb arvestada sellega, et uued kliendid peavad kaks nädalat viibima karantiinis. Ja külastajaid hooldekodudesse jätkuvalt ei lubata. Tallinna Tugikeskus JUKS avatakse osaliselt, arvestades klientide vajadust ja soove teenusel osalemist. Ja Tallinna Perekeskuses alustatakse kohapealsete nõustamistega perede puhul, kelle jaoks on kontaktnõustamine hädapärane ja distantsnõustamisest tõhusam.
Ja kui me räägime kolmandast etapist, siis alates 1. juunist taasavatakse eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused. Aga osutatavate teenuste loetelu täpsustub maikuu jooksul. Ja alates 1. juunist saab külastada ka loomaaia siseruume ning avatakse avalikud rannad ja Aegna laevaliin.
Ja mis on jätkuvalt meie jaoks küsimärgi all, on siis laagrite saatus. Ja päris täpselt me ei tea, kuidas koolid saavad korraldada lõpuaktuseid. Saunade osas ka meil ei ole veel otsust. Nende asutuste puhul saab otsustada siis, kui Vabariigi Valitsus otsustab, mis saab spaadega. Ja ka igasuguste suuremate või väiksemate ürituste saatus samamoodi sõltub vabariigi valitsuse seisukohtadest.
Minu isiklik arvamus see, et vaatamata sellele, et praegu on tekkinud positiivne foon ja tõepoolest me saame tõdeda, et epideemia on võetud kontrolli alla ... Ja me peame selle eest meie arste tänama, aga veel üks kord ka kõiki Tallinna ja Eesti elanikke. Aga me peame mõtlema ka selle peale, mis juhtub siis, kui tuleb uus laine. Ja selleks peab olema valmis nii riik kui ka omavalitsused ja tegelikult iga ühiskonna liige. Aga see muidugi vajab eraldi arutamist.
Ja ma olen valmis vastama ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale selle ülevaate eest! Ja nüüd on linnavolikogu liikmetel võimalus küsida. Ja esimesena Siim Tuisk palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Küsimusel on kaks osa. Üks pool on sellest, et kas sellest kriisikomisjonist, mis Tallinna linnal on, kas sellest on olnud kasu? Kas ta on vahepeal teinud siis koosviibimisi, istungeid? Ja kas Te kavatsete kriisikomisjoni tulevikutööd natukene teistmoodi korraldada? Kas Te olete õppinud selle kriisi jooksul midagi, mis vajaks mingite muudatuste ka sisseviimist?
Ja teine pool on see. Mis on Teie isiklik hinnang, kui tõenäoline on teine laine? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Alustame sellest, et tegelikult probleeme ja võimalikke perspektiive, mis on ja olid seotud epideemiaga, me hakkasime arutama juba aprilli lõpus, sõltumata kriisikomisjoni istungitest. Teiseks. Juba algusest peale me otsustasime, et me arutame kriisiolukorra erinevates formaatides. Ja tõepoolest see kriisikomisjoni klassikaline koosseis kriisiajal ei töötanud. Sest meil oli kuni kolm koosolekut, kriisi koosolekut nädalas, kus osalesid kõik ametite, teenuste ja esindajad ehk siis juhid.
Loomulikult linnavalitsuse liikmed ja linnaosavanemad. Ja teiseks. Meil olid regulaarsed arutelud valdkondade kaupa, aga ka liikmete seas. Ehk siis me valisime sellist teed, et kuna otsuseid oli vaja vastu võtta operatiivselt ehk siis lähtuvalt olukorrast ja valdkonnast, meil toimusid koosolekud regulaarselt ja kriisi koosolekud kolm korda nädalas. Praegu see toimub üks kord nädalas.
Ja mis puudutab nendest järeldustest, mida me peaksime tegema, no ma arvan, et üks järeldus on väga selge meile kõigile. Ja me peame tunnistama, et tegelikult meil puudusid mudelid sellise olukorra puhul käitumiseks. Ja otsused, mis olid vastu võetud, olid vastu võetud operatiivselt. Ja need otsused ei olnud seotud mingi konkreetse stsenaariumiga, mida varem keegi kirjutaks lahti epideemia puhul, vaid lähtusid ikkagi nendest konkreetsetest olukordadest, nendest konkreetsetest arusaamistest, mis konkreetsel juhul olid laua peal. Selline viis muidugi on ka alati vajalik. Aga kui kriis oleks teravam, suurem ja äkilisem, siis kindlasti selliseid mudeleid oleks vaja. Oleks vaja nii mudeleid kui ka rohkem soovitusi, hinnanguid ja ekspertarvamusi nende asutuste poolt, kus vastav kompetents peaks olema. No epideemia puhul eelkõige Terviseameti poolt.
Mis puudutab teist võimalikku lainet, siis mina ei ole selle ala ekspert ja minu hinnang kindlasti ei ole eksperthinnang. Mina lähtun süsteemsest loogikast, et kui meile on antud õppetund, siis seda tuleb ära kasutada. Ja ma väga loodan, et seda teist lainet ei tule. Aga valmis peab olema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, tervist! Et ma arvan, et Jüri Ratas ja valitsus teevad suure vea, kui nad ei kaasa Tallinna linnapead või linna esindajat sellesse kriisi otsustesse, nagu linnapea ERR-is ütles. See oleks olnud igal juhul abiks.
Aga minu küsimus puudutab sedasama, millest ma ka alguses rääkisin, et lasteaia kohatasu kaotamist. Et kui linnapea mäletab, siis ka meie omavahel rääkisime ja sõnastasime seda linnavalitsusest tulnud otsuse projekti niimoodi, et kohatasu kaotamine kehtib kuni linnavolikogu uue otsuse tegemiseni, kuni linnavolikogu peaks teisiti otsustama.
Teisiti me otsustanud ei ole. Ja samal ajal ma näen linna tasutud postitust Facebookis, mis ütleb, et just kui lastekaitsepäevast alates tuleb jälle kohatasu maksta. Ma arvan, et linnapea on sotsiaalselt nii tundlik ja nii palju mõistev ja majandust mõistev, et ta saab aru, et selle otsusega sõtta minek oleks väga suur poliitiline viga. Et kas me saame ühtemoodi aru? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No mina mäletan seda arutelu, ja tegelikult me ikkagi rääkisime sellest, et see on ajutine meede. See, mida me arutasime, kas on lihtsam või mõistlikum otsustada, et kehtib kuni mai lõpuni või eriolukorra lõpuni ... Aga siis otsustasime, et seda saab veel pärast eraldi täiendavalt otsustada lähtuvalt olukorrast. Jutt ei olnud meetmest, mis peaks kehtima aasta lõpuni või jääbki kehtima nii kaua, kui ei tule teist otsust. Et tegelikult sisuliselt me rääkisime ajutisest meetmest. Me rääkisime sellest, et on kaks valikut: mai lõpp või eriolukorra lõpuni. Ja tõepoolest otsustasime, et see lõplik otsus võiks tulla hiljem.
Kui rääkida sotsiaalvaldkonnast, siis tegelikult kriisiajal tuleb välja töötada rohkem meetmeid, mis on suunatud kas konkreetsetele abivajajatele või konkreetsetele gruppidele. See on klassikaline arusaam kriisiajast.
Jah, peavad olema ka universaalsed toetused. Selline vajadus on ka olemas. Aga selles mõttes mulle tundub, et Tallinn võrreldes teiste omavalitsustega on kõige paremini ette valmistatud kriisiajaks, sest Tallinnas on kõige rohkem universaalseid toetusi ja nende maht ja nende mõju on väga suur. No ma räägin tasuta ühistranspordist, ma räägin tasuta lasteaiatoidust. Mulle tundub, et antud juhul on suhteliselt raske leida teisi omavalitsusi, kes oleks universaalsete toetuste osas paremini ette valmistatud kriisiajaks kui Tallinna linn. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Jürgen Ligi, Teie küsimus palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Nii, aitäh! Olen ma kuuldav nüüd?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täiesti kuuldaval.
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Ma ei ole kindel, kummas kanalis ma pean siis häält tegema.
Aga no vot seda kriisi on valitsenud kuidagi kahepäised kotkad. Et valitsuse tasemel on formaalne eriolukorra juht ja siis on perekond Helme, kes ütleb, kuidas asjad tegelikult on. Ja linna tasemel on natuke sarnane. Et on ühelt poolt formaalne juht ja teiselt poolt siis linnapea, kes annab ka informatsiooni. Ühelt poolt valitsusest tuleb midagi koolide avamise kohta. Siis ütleb linnapea, et ei juhtu siin midagi. Siis tuleb valitsusest midagi ürituste kohta. Siis linnapea ütleb, et ei, siin sügiseni ei toimu Tallinnas mitte midagi. Ja neid juhtumeid on veel.
Aga eile oli siis ujulateteemaline pikk nurin, kuidas ikkagi ujulaid nagu lahti saaks teha. Ja mul on päris sisuline mure selle koha pealt. Sest tahaks aru saada, kelle käes on võim ja kes lõpuks otsustab ja milline otsus kehtib. Et kõigepealt, härra linnapea, võib-olla kommenteerite seda õiguslikku ruumi, mis Teie käsutuses on, et kehtestada omavalitsuses erireegleid. Ja teiselt poolt spetsiifiliselt siis, et mida on nende ujulate kohta teada. Kas läheb midagi lahti esmaspäevast või ei lähe? Ja kas sekkutakse ja kas nad suudavad käivitada? Tallinna ujulatest jutt. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Lugupeetud Jürgen Ligi! Mulle tundub, et minu poolt oleks äärmiselt üleolev Teid õpetada, kuidas avalik sektor töötab. Sest Te olete nii pikaajaline ja kogenud poliitik ja juht ja kindlasti seda teate palju paremini kui mina. Aga kui Te lubate, siis ma püüan tagasihoidlikult ikkagi seletada, kuidas otsused sünnivad.
Et alustame sellest, et riik annab omavalitsustele raamistiku ja lähtuvalt sellest omavalitsustel on ka autonoomia. See autonoomia on antud omavalitsustele põhiseadusega. Ja mulle tundub, et on absoluutselt normaalne, et sõltumata erakonna kuuluvusest omavalitsuste juhid kommenteerivad, annavad enda hinnanguid ja mõnikord ka kritiseerivad vabariigi valitsuse otsuseid. Et ma arvan, et demokraatlikus ühiskonnas see ongi norm. Ja Tallinna linn saab otsustada ainult lähtuvalt nendest raamidest, mida riik seab. Et mänguväljakute osas riik pole midagi otsustanud ja siin omavalitsustel on olemas autonoomia ja me seda autonoomiat kasutasime. Hariduse puhul ministeerium ütles, et on selline võimalus, et osaliselt distantsõpe lõpeb. See ei olnud kohustus, see oli võimalus ja me seda võimalust, osalist võimalust osaliselt kasutasime. Aga otsustasime, et Tallinna linnas ei saa olla nii, et iga kool otsustab eraldi, vaid see otsus tuli tsentraalselt. Ja muidu see oli ka läbi räägitud kõikide koolidega ja meil see otsus oli ühine, nii koolijuhtide otsus kui ka Haridusameti ja linnavalitsuse otsus.
Mis puudutab basseinide teemat, siis jah, ma pean tunnistama, et minu jaoks jäi arusaamatuks see otsus. Sest tõepoolest päris mitu nädalat oli juttu sellest, et basseinid on lõpujärgus, et basseinides oht on suur, kui mitte kõige suurem, ja basseine saab avada kas sügisel või augustis. Asi on selles, et Tallinna linnas on umbes pool spordibaasidest eraomandis. Ja kui Tallinna linn peaks praegu otsustama midagi teistmoodi, siis see tähendaks seda, et pool läheks lahti ja pool jääks kinni. Ehk siis no see ei ole mõistlik. Ja see tähendaks seda, et erasektori siis saalid ja ujulad saaksid lisakoormuse, rohkem inimesi, vähem vahe, rohkem kontakti ja suurem epideemiarisk. Ja sellepärast me otsustasime, et vaatamata sellele, et kui meil oleks võimalus mitte avada kõik Tallinna basseinid, me seda ei teeks. Aga kuna sellist võimalust ei ole, siis me ainult meie basseinid ei hakka kinni hoidma, selleks et mitte tekitada lisakoormust erasektorile. Ehk siis sellepärast ongi tehtud otsus, et lähtuvalt vabariigi valitsuse otsusest lähevad lahti ka Tallinna basseinid, Tallinna omandis olevad basseinid. Ja no võib-olla seal tehniliste põhjuste pärast me päris esmaspäeval võib-olla kõik asutused ei saa lahti teha. Aga jällegi järk-järgult esmaspäevast saame basseinid lahti teha.
Täna vist no pidi tulema ka ametlik otsus. Ma saan aru, et eile see otsus polnud veel päris ametlik, või üleeile. Siis, kui tuleb see ametlik otsus, saab ka rääkida tingimustest. See on ka võib-olla üks see aspekt, miks meil tekkis küsimusi. Et neljapäeval peale lõunat tuleb siis ametlik otsus ja esmaspäevast tuleb juba lahti teha. No ma saan aru, et midagi saab kiirustades kinni panna epideemia ajal.
Aga miks oleks vaja kiirustades midagi lahti teha? Minu jaoks võib-olla see ei ole nagu päris arusaadav. Aga ma ei väida, et ma olen epidemioloog ja minu arvamus on 100% õige. Seega seal, kus on võimalik, me saame lähtuda omavalitsuse autonoomiast. Seal, kus on rangemad raamid, me lähtume vabariigi valitsuse otsustest. Ja ma arvan, et see on õige. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, Teie võimalus linnapeale küsimusi esitada. Palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Suur tänu, härra volikogu esimees! Tervist, härra linnapea! Ma olen viimastel päevadel saanud palju küsimusi mänguväljakute kohta. Ja ma saan aru, millest see probleem tuleb. Ilmselt sellest, et pealkirjades räägiti, et 11. maist hakatakse avama, aga tegelikult see võtab mõnda aega. Et võib-olla see kommunikatsiooni probleem seal pisut on. Aga see selleks.
Aga ma täna tutvusin Põhja-Tallinnas nende mänguväljakutega pisut lähemalt. Ja on veel selline probleem, et näiteks Vana-Kalamaja tänaval või Ristiku tänaval Pelgulinna väljakul on küll lindid eemaldatud, aga samal ajal on keelavad sildid alles. Nii et lapsevanematel on küsimärk, et kas nad siis tohivad neid väljakuid kasutada või mitte, ja nad on kimbatuses seal väljakute ümbruses. Et esiteks ma paluks, et kas Te oleksite nii kena, annaksite korralduse ehk linnaosavalitsustele kontrollida seda olukorda. Et kui on ikka avatud, siis oleks üheselt avatud see mänguväljak.
Ja teiseks. Et ma eelmise kuu keskpaigas tegelikult saatsin Teile ka mõned kirjalikud küsimused. Ma ei ole neile siiamaani vastust saanud. Et minu teada Tallinna põhimääruse järgi peaks olema see umbes 10 päeva vist, millal volikogu liikmetele tuleks vastata. Et kas ma tohin paluda, et Te vastaks mu kirjalikele küsimustele siis ka kirjalikult loomulikult, aga lähimal ajal? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Kõigepealt see teine küsimus. Et tõepoolest volikogu liikmetele tulebki vastata 10 päeva jooksul, kui küsimus on vormistatud arupärimisena. Kui jutt on e-mailist siis, mida ma sain, ja loomulikult ma Teile vastan, siis vastamiseks on 30 päeva.
Ja kui me räägime esimesest küsimusest, siis esiteks suur tänu, et Te toote välja selliseid juhtumeid! Kindlasti seda tuleb kontrollida. Siin võib olla kaks aspekti. Esiteks kahjuks no tuleb tunnistada, et ka eriolukorra ajal ja kasutamiskeelu ajal neid linte võeti maha ja neid tuli uuesti panna. Ehk siis antud konkreetsel juhul ma nagu päris täpselt ei tea, kas keegi omavoliliselt lihtsalt võttis lindi maha või siis tõepoolest lint oli maha võetud, siis mänguväljak oli puhastatud, aga unustati seda hoiatusmärki maha võtta. Et seda tuleb kontrollida ja me kindlasti seda teeme. Ja täname Teid! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Anastassia Kovalenko. Palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Jaa, austatud linnapea! Et mul on küsimus seoses sellega, et mis saab Tallinnas toimuma pidanud võistlustest. Et kas see on üldse linna pädevuses või ka valitsuse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, suur tänu küsimuse eest! Sporditeema ka minu jaoks on südamelähedane. Võistluste osas Tallinna linn iseseisvalt midagi otsustada ei saa. Praegusest on antud signaal, et on võimalik, et juba järgmisest nädalast on võimalik väiksemaid võistlusi korraldada pealtvaatajateta. Kuidas see lõplikult tuleb välja, mina praegu seda veel ei tea. Võib-olla see on juba kuskil olemas, aga ma ei jõudnud sellega tutvuda.
Ja, nagu ma ütlesin, et me siin ootame vabariigi valitsuse korraldusi. Kui riik lubab võistlusi korraldada, siis meil ei ole põhjust enda saalides seda mitte lubada. Pean tunnistama, mina olen jätkuvalt pigem ettevaatlik ja mina võib-olla mõned piirangud võtaks maha pigem 1. juunist. Aga no kui tuleb selline otsus, siis me lähtume sellest otsusest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab linnavolikogu liige Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere ja aitäh! Küsin seda. Et kuidas on ettevõtted võtnud vastu linna ettevõtlustoetused? Ja kas linn planeerib ka uusi linnapoolseid meetmeid, et linna ettevõtteid toetada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et no nii palju, kui mina isiklikult sain tagasisidet, ja nii palju, kui ma sain informatsiooni lugupeetud kolleeg Aivar Riisalu poolt ja Ettevõtlusameti poolt, et väga paljudele ettevõtetele see toetus oli hädavajalik. Mida on raske praegu ette kujutada? Kui suur see tegelik vajadus on. Ja kas me suudame neid abimeetmeid ajaliselt laiendada, sellele küsimusele ma praegu ei oska vastata. See ootus võib tekkida ja ma arvan, et tõenäoliselt ettevõtted hakkavad ka meie poole pöörduma. Ja siis meie eesmärk on kas välja töötada lisameetmeid või siis pikendada mõned nendest meetmetest, mis on juba rakendatud. Aga me peame aru saama, et meil on ka teisi prioriteete. Ja nii või teisiti ka meie eelarve väheneb. Ehk siis tänaseks konkreetseid vastuseid Teie küsimusele mul veel ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toomas Kruusimägi, palun, Teie kord!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Jaa, suur tänu! Eriolukorrast väljumise kava on hästi oluline. Sama oluline on juba täna planeerida uue õppeaasta tegevusi. Ja viirused jäävad meie juurde ka sügisel. Ennetusmeetmena distantsi hoidmine on oluline. Täna on koolid ülekoormatud. Millised plaanid on Tallinnal uue õppeaasta korraldamisel? Ja kas plaanidesse mahuvad ka uuel aastal ja ülejärgmisel aastal koolimajade ehitamised? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ka antud juhul muidugi me peame eelkõige lähtuma sellest, et seda raamistikku peab meile andma Haridus- ja Teadusministeerium. Ma ei ole veel kursis, kas ministeerium on juba sellist plaani koostamas või koostanud. Ma arvan, tõenäoliselt veel mitte. Aga mida me tõepoolest peaksime juba praegu arutama, on see õppetund, mida me saime lähtuvalt distantsõppe kogemusest. Et ma arvan, et suvel me peame seda läbi analüüsima. Ja juhul, kui ühel või teisel põhjusel tekib vajadus distantsõpet jälle kehtestada, me peame olema selleks varem valmis. Ja no me mõlemad saame aru, et jutt on nii erinevatest arvutiprogrammidest kui ka kommunikatsioonist. Et kõik need kitsaskohad, mis ilmnesid selle kriisi ajal, vajavad analüüsi, selleks et kui peaks tekkima vajadus see üleminek distantsõppele, toimub sujuvam ja tekitab vähem pingeid.
Kui me räägime kontakttundidest, et kas on oodata sellist olukorda, et koolides tuleb rakendada erinevaid piiranguid ja uusi reegleid sotsiaaldistantsi osas või isikukaitsevahendite kasutamise osas, seda mul on praegu veel raske vastata. Jällegi see sõltub nagu suuremast pildist ja ministeeriumi otsustest. Aga mida me juba praegu otsustasime, nagu Te teate, on mõnes mõttes selline pilootprojekt. 18. maist on võimalik korraldada siis kontakttunde ka Tallinna koolides, aga üks-ühele vormis või väiksemates gruppides. Ja siis see on hea võimalus vaadata, kuidas see reaalselt töötab. Sealhulgas ka isikukaitsevahendite kasutamine. Et ma palusin, et .... amet korjaks koolide tellimusi isikukaitsevahendite osas. Ja koolidel tekib selline võimalus katsetada, kuidas näiteks väiksema grupi puhul luua sotsiaaldistantsi klassis, kuidas peaks õpetaja käituma, kuidas ta kasutab isikukaitsevahendeid. Et isegi, kui näiteks meie arvates see epidemioloogiline olukord ei ole nii karm, et peaks selliseid tingimusi või piiranguid rakendama, ma arvan, et seda võiks teha igal juhul, selleks et katsetada seda süsteemi. Ja vaatame, missugust tulemust see periood meile annab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine küsimus Ülle Rajasalult. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et hea linnapea! Et ma tuleksin ka hariduselu juurde. Et Te nüüd räägite sellest, et kuidas arvuti kasutamine koolides peaks käima. Aga ühel momendil see koroonakriis lõpeb ka ära.
Ja minu küsimus näiteks puudutab seda just, et oma kõnes Te rääkisite, et Te peate pidevalt nõu asutuse, ametite juhtidega. Siis minul on küll küsimus. Et näiteks Haridusameti juhataja või Haridusameti inimesed suunavad Pirita lapsi Kuristiku Gümnaasiumisse. Minu teada peaks olema ju koolid ikkagi oma linnaosa kesksed. Et kas Te võite nagu vastata, et miks see selliselt on nagu teinud? Meie pool on Pirita kool, Merivälja kool. Me teame, et koolikohtade nappus on. Aga selle juurde me saaksime tagasi tulla, ma tahan tagasi tulla oma sõnavõtu juures. Kas võite öelda, miks see nii on? Miks Haridusamet suunab Pirita lapsi Kuristiku Gümnaasiumisse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõenäoliselt jutt on 1. klasside vastuvõtust, nagu ma saan aru.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Just nimelt! Jah!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Et vaadake, koolikohtade jagamine ei sõltu linnaosast, vaid distantsist. Ja kui tegemist on Kose elanikuga, ja Kose on teadaolevalt Pirita linnaosa, mitte Lasnamäe, aga samas see distants on koolini, Kuristiku Gümnaasiumini palju väiksem võrreldes näiteks Merivälja Koolini, siis lähtuvalt seadusest määratakse kooli, mis ongi elukohajärgne. Aga see tähendab, distants on väiksem. See on seaduse loogika. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud linnapea! Ma jätkan õpilaste suvelaagrite ja Õpilasmaleva teemal, mille kohta me oleme ka Teiega vahetanud kirjalikult küsimusi ja vastuseid. Suvi on vaatamata siin ilmataadi viperustele kohe-kohe ukse ees. Aga paraku olukord on ikkagi see, et lapsed, lapsevanemad ega ka laagrite korraldaja ei tea siiani, et kas see suvi siis suvelaagrid õpilastele toimub või ei toimu. Ja kui toimub, et mis on need tingimused, millega nad peavad arvestama?
Eile ja täna on siin juttu olnud, et juuli keskpaigast võib-olla laagrid 300 lapsest maksimaalselt 20-sed grupid. Aga ei midagi kindlat. Minu küsimus Teile on sama, mis oli kaks nädalat tagasi. Et millal lapsevanemad ja laagri korraldajad saavad teada, kas see aasta suvelaagrid ja malev toimub? Millal see otsus tuleb? Sest ootus otsuse kohta on suur. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et ma 100%-selt jagan Teie muret. Et ka minu jaoks see on suur küsimus. Mulle tundub, et linnalaagreid tuleb korraldada igal juhul. Ja tegelikult lähtuvalt nendest meetmetest, leevendusmeetmetest, mis on juba rakendatud, oleks võimalik juba praegu otsustada vähemalt linnalaagrite osas. Sest no tegelikult need leevendused, mis on juba tehtud, tähendavad sisuliselt, et linnalaagreid oleks ju võimalik korraldada.
Mis puudutab laagreid, kuhu tulevad siis lapsed erinevatest omavalitsustest, kus nad elavad koos, no siin ka mina oleks ettevaatlik. Ma ei tea, mis on valitsuse plaanid. Aga ka mina oleks ettevaatlik. Aga sõltumata minu arvamusest, jällegi see otsus kuulub vabariigi valitsusele. Et no me ei saa anda nagu mingit signaali laagri korraldajatele enne vabariigi valitsuse otsust. Et no see oleks vale. Et pole midagi teha, me peame ära ootama. Et samas, mis peaks olema meie jaoks selge, et ka linnaasutused peaksid loomulikult olema valmis selleks, et suuremas mahus sel suvel linnalaagreid korraldada.
Sest see vajadus tõenäoliselt tekib ja ma arvan, et ka võimalus tekib. Et jällegi, vaadates, missuguseid siis otsuseid võetakse vastu, siis linnalaagrite puhul mulle tundub, et see seis on päris selge, et linnalaagreid võiks ju korraldada. Ja tegelikult võiks ka seda signaali juba anda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Mart Luik. Palun! Mart Luik!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, hea istungi juhataja ja lugupeetud linnapea! Aitäh ka väga ülevaatliku selgituse eest sammudest, mis Tallinnas on toimumas!
Ma küsiks tulude kohta. Teadupärast omavalitsused on koroonakriisis väga järsult kaotanud oma põhilist tulu ehk tulumaksu ja suisa sellisel määral, et väiksem omavalitsus nagu Narva-Jõesuu ähvardab, et nad võivad isegi pankrotti minna. Et palun kirjeldage, milline on Tallinna maksulaekumiste seis nüüd peale kahte kuud eriolukorda. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No sõltub sellest, kuidas olukorda hinnata. Kui me vaatame esimese kolme kuu tulemused, siis maksulaekumised on tõusuteel. Et see lisatulu, mida me saime, on pluss 6%. Aga no tänaseks me muidugi saame aru, et selline käsitlus kõlab nagu halb nali. Et loomulikult me saame aru, et Tallinna linn kaotab, nii nagu ka teised omavalitsused. Ja me peame aru saama, et tõepoolest meid ootavad rasked ajad. Ka sellepärast, et vaatamata sellele, et Tallinn on suur omavalitsus, rikas omavalitsus, aga ka meie kaotused on suuremad. Et ka sellepärast, et väga palju tallinlasi töötavad just teenindussektoris ja just see sektor sai kõige suurema löögi. Ja vaatamata sellest, et me regulaarselt räägime sellest, et Tallinnas on liiga palju ametnikke, aga protsentuaalselt võrreldes näiteks Tartu linnaga Tallinnas rohkem inimesi töötab ikkagi erasektoris, protsentuaalselt. Ja see tähendab seda, et loomulikult jällegi erasektor on suurema löögi all.
Mis on Tallinna puhul positiivne? Et me suutsime tänu volikogu otsustele, tänu linnavalitsuse otsustele, tänu finantsteenistusele heade aastate jooksul tekitada varu, mis annab meile võimalust loota, et esimesel aastal me saame rahulikult otsustada, kuidas vähendada kulusid ja kuidas muuta investeeringuplaani, investeeringute plaani. Ja meil on ka võimalus võtta laenu.
Et stardipositsioon meil on võib-olla võrreldes mõne teise omavalitsusega palju stabiilsem. See ei peaks looma illusiooni, et meil ei ole probleeme. Aga see vastab tõele, et meil on jätkuvalt stabiilne finantsolukord. Ja hiljuti meie reiting oli veel üks kord kinnitatud, meie finantsreiting. Ja ma arvan, et kui me kõik koos võtame vastu õigeid otsuseid, et meil on võimalus ka hullematest tagajärgedest pääseda. Ja see arutelu muidugi ootab meid veel ees. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Mart Kallas. Palun! Mart Kallas, Teie küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Volikogu esimeest ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Volikogu esimees on täiesti olemas. Palun Teie küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Et ma tahtsin laste treeningutest Teie käest küsida. Et ma sain õigesti aru, et trenne saaks tegema hakata ainult teatud tingimustel ja viis last tunnis või trennis, tähendab. Ja kas on siis plaanis näiteks treeningute mahtu suurendada, et kõik lapsed pääseksid trenni ikkagi? Ja kuidas trennirahadega on? Et kas need on ikka pausi peal, et need on vabastatud esialgu? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No alustame sellest, et Tallinna linn treeninguid ei korralda. Tallinna linn toetab spordiklubisid. Ja spordiklubidel on siis vaba valik, kas nad hakkavad korraldama alates siis esmaspäevast saalides treeninguid või mitte. No ma arvan, et see väga palju sõltub spordialast. Et kui on ikkagi sellised spordialad, kus on suuremad grupid, siis on küllaltki raske korraldada treeninguid, kui saali saab lasta ainult viis inimest. No kui näiteks mõne spordiala puhul rühmas võib olla 20-25 last, et no treener tõenäoliselt ei saa endale nii füüsiliselt kui ka ajaliselt kui ka finantsiliselt lubada suurendada enda koormust neli-viis korda. Ehk siis seda saab iga spordiklubi ise otsustada, kuidas treeningud hakkavad toimuma.
Meie abipakett spordiklubide puhul kehtib juuni lõpuni ehk siis Tallinna spordisaalid, spordihooned vastavalt rendilepingutele on spordiklubidele tasuta. Ja nad jätkuvalt saavad ka baasfinantseerimist ehk siis pearaha. Ja klubid peavad ka tagama õpilastele, lastele ka vajadusel soodustusi, kuni 50%, 100% sõltuvalt olukorrast. Ehk siis me vaatame, kuidas klubid hakkavad reageerima, kes hakkab korraldama treeninguid. On ka praegu see alternatiiv, et saab välitreeninguid korraldada, väljas kuni kümme inimest. Ja jätkuvalt on võimalik korraldada treeninguid internetis. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Kuidas selle kohamaksuga on või treeningumaksuga?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Treeningumaksuga on nii, et jällegi seda Tallinna linn ei saa reguleerida. Et kõik klubid on eraspordiklubid. Nendel on tingimustes, lepingus Tallinna linnaga, pearahalepingutes sätestatud, et vajadusel nad peavad inimestele, lastele seda soodustust pakkuma. See oli ka sõltumata kriisiajast. Aga klubidega on võetud täiendavalt ka ühendust, et nad peavad pakkuma soodustusi loomulikult aktiivsemalt ka kriisiajal. Ehk siis veel üks kord. Jutt on eraspordiklubidest ja otsuseid langetavad klubid ise. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun! Teie võimalus küsimuse esitamiseks on nüüd.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Nii! Lugupeetud volikogu esimees! Aitäh! Austatud linnapea! Selline küsimus. Jätkan siit Mart Luige poolt küsitut. Et selge, et linnaeelarve saab pihta. Nüüd küsimus on selline, et linn on ju nagu suur laev. Et kas praegu siis juba tegeletakse ka sellega, et millised need kärped siis olema saavad? Ja kas sellega on plaanis nüüd lähiajal või kunagi siis volikogu ette ka tulla? Ehk siis räägime siis negatiivsest lisaeelarvest.
Ja teine küsimus on see. Et kui me oleme nagu linnaeelarvet tavaliselt siin vastu võtnud ja on need diskussioonid, siis linna finantsdirektor on vastanud mu küsimusele, et miks linn ei võiks võtta nagu rohkem laenu ja ehitada korraga rohkem teid, et on majandusbuum ja hinnad on väga kõrged ja linn hakkab siis ehitama, kui on majanduskriis ja hinnad on madalad. Aga nüüd ma saan just kui aru, et majanduskriisi raames on plaanis kärpeid teha. Et kas siis see mõte, et kui hinnad nagu alla lähevad, hakkaks linn rohkem investeerima, et kas see mõte on nüüd siis laualt maas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No loomulikult meid ootab negatiivne lisaeelarve ja just seda teemat ma tahaks arutada veel eraldi fraktsiooni juhtidega. Tõenäoliselt see kohtumine on juba kokku lepitud. Asi on selles, et tegelikult me peame arvestama reaalse olukorraga. Ja see tähendab seda, et mingi pilt meil tekib ainult septembris, mis on see reaalne miinus, mida tuleb katta.
Kuidas me käitume antud olukorras? No seda ma tahangi fraktsiooni juhtidega arutada. Ja sõltumata sellest, et mida me otsustame, loomulikult kokkuhoiuga tuleb tegeleda juba praegu ja me tegeleme sellega. Siin oli juttu juhtimisstruktuurist. Sellega me alustasime tegelema veel eelmisel aastal ja täna tõepoolest see on veel aktuaalsem teema. Ja otsustega me lähiajal ka tuleme välja. Aga kokkuhoid peab tekkima peaaegu igas valdkonnas, no võib-olla välja arvatud sotsiaalvaldkond. Ja sellega tuleb tegeleda ja me tegeleme sellega.
Sellega me alustasime tegelema veel eelmisel aastal ja täna tõepoolest see on veel aktuaalsem teema. Ja otsustega me lähiajal ka tuleme välja. Aga kokkuhoid peab tekkima peaaegu igas valdkonnas, no võib-olla välja arvatud sotsiaalvaldkond. Ja sellega tuleb tegeleda ja me tegeleme sellega.
Mis puudutab investeeringuid, ma olen Teiega 100%-lt nõus, et kriisiajal ei saa ja ei tohi loobuda investeeringutest. Juba praegu on näha, et tõenäoliselt hinnad kukuvad ja seda loomulikult oleks vaja ära kasutada. Aga veel üks kord prioriteedid üle vaadata. Sest no keegi ei ole oodanud, et selline kriis tuleb. Et võrreldes eelmise kriisiga, kus oli ühe sektori kriis, mis omas muidugi laiemat mõju, aga ikkagi ei olnud nii, et see oli tunda igas majandussektoris. Praegune kriis on midagi muud ja me peame nagu arvestama sellega, et loomulikult ressurss kriisiajal on ka omavalitsusel piiratud.
Aga veel üks kord kordan, et ta loomulikult tuleb. Ka omavalitsused peavad pingutama, selleks et majandust elavdada. Ja mitte selleks, et linte lõigata, vaid selleks, et anda inimestele tööd. Ja seda lihtsalt investeeringuplaani tuleb üle vaadata, et millega on nagu mõistlikum just praegu tegeleda, sealhulgas ka teedeehitus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et ma olen päri sellega, et majanduskriisi ajal, ehkki see on natukene erinev varasematest sellistest tsüklilistest kriisidest, tulekski just vastutsükliliselt käituda. Ja seetõttu ma olen ka teinud meie poolt Teile ettepaneku, et lasteaiad, lastega seotud asutused võiksid olla ühed need, mis saavad kiirema remondi osaliseks, ja eriti ajal, kus seal vähem lapsi on, mis tagaks ka tööhõivet ja annaks võimaluse investeerida, kaasa arvatud teed, kõik muud asjad. Arusaadav.
Aga tulles tagasi meie eelmise teema juurde, siis lasteaia kohatasu kaotamine on minu arvates igal juhul vajalik otsus. Kui kriis selleks oli sobiv, et seda teha, on hea. Volikogu otsuses on mustvalgelt kirjas seesama asi, millest me rääkisime, et volikogu peab selleks, et lasteaia kohatasu kaotamine tühistada ehk see kohatasu uuesti taastada, tegema uue otsuse.
Te olete tark mees. Et kas Te arvate, et Te surute selle keskfraktsioonis tervikuna läbi, et kõik keskfraktsiooni saadikud ütlevad, et ajal, mil majanduses läheb veel keerulisemaks, inimesed kaotavad töökohti ja lastega peredel, kui heal ajalgi oli keeruline, siis see 850 eurot on raskel ajal võtta niimoodi? Et kas Te ikka arvate, et sellega on mõistlik tulla volikogu ette? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et ma arvan, et mõistlik, see on ainult üks definitsioon. Tegelikult see ei ole ainult mõistlik. See on ka meie kohustus tulla volikokku selle eelnõuga. Sest nii, nagu Te ütlesite, see oli ka niimoodi kokku lepitud. Miks me andsime juba sellest teada? No see ju on traditsiooniline viis, et linnavalitsus teeb otsuse, kommunikeerib seda ja siis tuleb ka volikokku ja siis volikogu otsustab. Et see oli ka teiste eelnõude puhul nii ja ka praegu. Mina kindlasti ei kavatse midagi läbi suruma. Et nagu ma ütlesin, sotsiaalvaldkonnas meil tõepoolest tekib rohkem vajadusi. Sellega tuleb arvestada. Aga veel üks kord. Mina arvan, et kriisiolukorras, kui võimaluste ehk siis finantsvõimaluste maht on piiratud, tuleb rohkem tegeleda konkreetsete vajadustega, konkreetsete gruppidega ja konkreetsete inimestega. Ja selles mõttes jah loomulikult inimesi tuleb aidata.
Ja ma kordan seda veel üks kord. Et mulle tundub, et Tallinna linn universaalsete toetuste puhul on kriisiks juba praegu valmis. Sest sellised asjad nagu tasuta toit lasteaedades, aga ka koolides loomulikult, on see, mis üldist olukorda leevendab igal juhul, iga pere puhul. Ja ka tasuta ühistransport on kindlasti see võimalus, mis nii hoiab kulusid kokku, kui ka annab inimestele võimalus liikuda. Aga kus tõepoolest on vaja täiendavaid otsuseid vastu võtta, on sellised sihtotstarbelised toetused. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks Keit Pentus-Rosimannus. Palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea linnapea! Et me oleme siin täna rääkinud nii laste trennidest kui koolides rakenduvatest või siiamaani püsivatest piirangutest, et millist distantsi tuleb koolides hoida ja kuidas tuleb hoida maksimaalselt viie lapse suuruseid rühmi, mitte suuremaid, ja kuidas kogunemised on juunikuus ka koolides endiselt keelatud. Aga me ei ole rääkinud nagu sama nurga alt ikkagi ka täna lasteaedadest.
Ja ma vahendan Teile kolme erineva Tallinna lasteaia hoolekogu küsimust, mis puudutab just nimelt selgete juhiste puudumist lasteaedade juunikuu ja lasteaeda lõpetavate laste lõpupidude kohta. Et võib-olla see on tundunud kellelegi kuidagi selline väike asi. Aga kui juunikuus hakkavad taas toimuma vanavanemate ja vanemate ja laste osalusel suuremad kogunemised, siis ilmselt on paslik meenutada Irja Lutsari eilset väljaütlemist, et COVID-19 on just nimelt selline tihedate kontaktide ja pidude haigus.
Nii et mu küsimus on, ja ma palun Teie selgitust, et millised on linna suunised lasteaedade lõpupidude kohta. Kas lasteaedadele kehtivad juunikuus piirangud suuremate kogunemiste korraldamiseks? Ja kas need piirangud suuremate kogunemiste kohta kehtivad ühtviisi nii õues, lasteaia hoovis toimuvatele kogunemistele, kui siseruumides toimuvatele kogunemistele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma tänan Teid selle informatsiooni eest! Minu jaoks on natuke uudiseks, et lasteaia juhid tänase päevani ei tea, kuidas käituda.
See on uudiseks ka sellepärast, et suurem osa lasteaia lõppüritustest toimuvad ju tegelikult maikuus ja maikuu kohta meil oli väga selge signaal, et üritusi ei toimu. Ja ma arvan, et lasteaedade puhul tegelikult me peame arvestama ka sellega, et sõltumata vabariigi valitsuse otsusest nad ei toimu ka juunikuus. Ja seda me tegelikult ka Haridusametiga arutasime. Et kui see selge signaal ei ole antud, siis see on minu jaoks natuke uudiseks. Aga ma mäletan, et tegelikult see signaal pidi olema antud. Ja maikuu osas siin ei ole mingit kahtlust. Et no siin ei ole midagi arutada. Et ka kehtiv, vabariigi valitsuse poolt kehtiv kord ei anna sellist võimalust. Ja kahjuks nii lapsed kui ka vanemad peavad arvestama sellega, et sel aastal lasteaedades üldse ei toimu selliseid üritusi.
Mis on jätkuvalt küsimärgi all, on koolide lõpuaktused. Ja siin meil juba toimus kaks korda, kolm korda kohtumised Tallinna Linnavalitsuse ehk siis linnapea ja abilinnapea kohtumised koolidirektoritega. Ja me kaks korda ütlesime - ootame ära, mis on vabariigi valitsuse nägemus. Praegu veel see pilt palju selgemaks ei läinud. Aga meil on kavas jälle kohtuda. Ja siis Tallinna koolide puhul see otsus tuleb tsentraalne. Meil ei teki sellist olukorda, et iga kool hakkab otsustama, kas ja kuidas nad teevad. Et see raamistik peab tulema siis ameti poolt.
Aga lasteaedade puhul siin ei ole eriti midagi arutada. Ja kindlasti ma tänan Teid informatsiooni eest! Ma veel üks kord arutan seda nii abilinnapeaga kui ka ametiga, et kas on ikkagi selge arusaam asutuse juhtidel ehk siis lasteaia juhtidel, et mis on siis reeglid sel aastal. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Vilja Toomast, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Et Tallinnas elab kolmandik Eesti rahvastikust. Ja kuidagi kummaline tundub mulle, et Tallinna linnapea ei kuulu siis kriisikomisjoni. Et ma nagu küsin, et kas Ratas, peaminister Jüri Ratas ei ole Teile seda ettepanekut teinud? Või kas Te olete seda üldse küsinud? Et Te täna ka vastate, et kui komisjon otsustab, kui valitsus otsustab, et siis Tallinn teeb vastavad korraldused ja otsused jne. Et see on üks küsimus.
Ja ma kohe jätkan ka teise küsimusega. See natuke sõltub ka sellest ja selle tõttu ma ei saagi küsida, et kas see on nüüd üldine otsus. Et peaminister küll räägib sotsiaalsest normist, et me peaksime avalikes kohtades maske kandma. Ja me teame, et paljud Euroopa suurlinnad on otsustanud, et maskide kandmine ühistranspordis ja kohati ka kaubanduskeskustes edasi on kohustuslik.
Et milline siis see Teie arvamus on? Kas ka Tallinna ühistranspordis peaks maski kandmine muutuma kohustuslikuks ja võib-olla veel mingis avalikes kohtades? Sest ma ei saa küsida teistmoodi Teie isiklikku seisukohta. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mina olen küll seda juba mitu korda kommenteerinud meedia kaudu. Aga ma hea meelega loomulikult vastan ka Teile. Et minu isiklik arvamus on see, et maskide kasutamine ühistranspordis on igati õige. Küsimus on selles, kas me saame seda nõuda inimeste käest. Ja kui me nõuame seda, kuidas see siis õiguslikult peaks välja nägema ja kas peaksid tekkima siis sanktsioonid? Et kui mingi asi on kohustuslik, siis selleks peaks olema ka vastav õiguslik baas. Ja mina praegu ei kujuta endale ette, kuidas seda on võimalik luua. Eriolukorras see võib tõenäoliselt olla ka vabariigi valitsuse otsus. Aga siin tekib ka sisuline probleem. Kahjuks praegu on nii, et isikukaitsevahendite kättesaadavus ei ole piisav selleks, et inimesi panna kohustuslikult maske kandma ja isikukaitsevahendeid kasutama.
Siin praegu on tekkinud ka teine aspekt, et see üldine emotsionaalne foon. Et kuna praegu eelkõige ühiskond arutab seda, kuidas meetmeid leevendada, ja me näeme, et inimeste arv, kes kannab maske, on võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega palju väiksem ... Ehk siis inimesed ka emotsionaalselt praegu ei ole väga valmis neid maske kandma. See on ka tegelikult üks asjaolu.
Ehk siis, vastates Teie küsimusele, ma veel üks kord kordan, et mina olen seda meelt, et ühistranspordis tõepoolest oleks õige maske kanda. Aga mina ei näe, et oleks võimalik, et see oleks kohustuslik. On ka teised põhjused. On ka meditsiinilised põhjused, miks see on küsitav, see kohustuslik kandmine. On ka meie inimeste oskus. No seda tuleb lihtsalt arendada. Et no inimestele tuleb rohkem rääkida sellest, et kuidas isikukaitsevahendeid kasutada, sest see ei ole tegelikult nii lihtne. Et mina lähtun ka praegu enda isiklikust kogemusest. Selles mõttes, et me väga palju tegelesime sellega, et meie asutustes oleks õige viis isikukaitsevahendite kasutamise puhul. Ja see võtab aega. Ma ei saa öelda, et isegi asutustes see on praegu korraldatud 100% õigel viisil. No nagu me teame, isegi meditsiinilistes asutustes ehk siis haiglates meditsiinipersonal ei ole alati valmis õigeks kasutamiseks. Rääkimata sellest, et on ka tihti tekkimas ka kvaliteedi küsimused. Ehk siis see teema on palju laiem ja palju keerulisem.
Mis puudutab seda Teie esimest küsimust, no sellest viimasel ajal palju räägitakse. Et mina ei hakkaks siin otsima mingit poliitilist konteksti. Nagu ma ütlesin, et mulle tundub, et see on absoluutselt normaalne, et omavalitsuse juhid sõltumata erakonnast ... No ma arvan, et keegi ei sooviks sellist olukorda, et kuidagi kriisiajal otsused oleksid vastu võetud mingi ühe või teise erakonna kitsas ringis. Et otsused vajavad arutelu, sõltumata jällegi sellest, et kas üks või teine vabariigi valitsuse liige või üks või teine omavalitsuse juht kuulub ühte või teise erakonda. Et mina siin mingit poliitilist intriigi ei näe ja ma arvan, et seda ei olegi vaja otsida. Aga samas mulle tundub, et see on õige, et juhul kui meile tundub, et Tallinna lähenemine võiks olla natuke teine, konservatiivsem näiteks, või siis meile tundub, et üks või teine otsus tekitab küsimusi, siis me pakume seda arutelu, pakume enda arvamust. Ja mulle tundub, et sellest on ka suuremas plaanis kasu. Ja kui mul ei tekkinud võimalust otse osaleda vabariigi valitsuse kriisikomisjoni töös, siis ma püüan teha enda ettepanekuid, Tallinna linna ettepanekuid regulaarselt. Et erinevat moodi. See ei ole ainult minu intervjuud. See on ka ametlikud kirjad ettepanekutega. Ehk siis jällegi, ma arvan, et see on normaalne viis, kuidas ühe omavalitsuse juht võib, isegi peab osalema otsustusprotsessis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus linnapeale. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul oleks selline küsimus. Te olete meedias maininud, et Tallinna võimalik laenulimiit on kuskil 130–140 miljonit. Ja täna mainisitegi seda, et Te plaanite tulla volikogu juurde negatiivse lisaeelarvega. Kas on mingid suurusjärgud, millise umbkaudse numbri juures see negatiivne lisaeelarve võiks olla? Või kas on mingid suurusjärgud, millest Te laenulimiiti suuremaks ei tahaks, nagu sellel aastal Tallinna poolt, linna poolt laenatavat summat suuremaks ei tahaks minna? Et mõni kuu tagasi oli see number seal umbes 79–80 miljoni juures. Nüüd olete Te päris mitukümmend miljonit juurde tulnud. Et kas on kuskil mingi nagu ülemine piir, millest alates siis Te pigem ei läheks ülesse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Tõepoolest need ongi erinevad numbrid. Et see laenukoormus, mida me saame suurendada ilma volikogu otsust, ongi 78,6 miljonit, kui ma õigesti mäletan. Selle kohta on volitus volikogu poolt juba antud. See maksimaalne määr, mida oleks teoreetiliselt mõistlik sel aastal võtta, on 140 miljonit. Aga selleks tuleb saada ka volikogu luba, volikogu aktsepti. Ja see on võib-olla üks nendest küsimustest, mida ma sooviks ka erinevalt fraktsiooni juhtidega läbi arutada. Et see võimalus on olemas.
Ma arvan, et sel aastal võib-olla ei oleks veel mõistlik seda maksimumi kasutada. Et oleks mõistlikum jääda nendes raamides, mis on juba volikogu poolt kehtestatud. Aga see vajab veel arutelu. Aga tegelikult see võimalus on veel suurem. Et 200 miljonit me kindlasti võime võtta. Aga arvestades, et valitsus muudab ka piiranguid omavalitsustele laenu võtmise osas, siis see summa teoreetiliselt võiks olla veel suurem. Mina muidugi ei unustaks ka seda, et laenuga on nii, et seda kunagi tuleb ka tagasi anda. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toomas Kruusimägi, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Jaa, tänan! Härra linnapea, Te ütlesite, et lõpuaktuste otsus tuleb tsentraalne. Iga kool ise ei otsusta. Täna on olukord selline, kus põhikoolid eksameid tegema ei pea ja gümnaasiumide lõpueksamid on lõpetamistingimustest lahti seotud. See tähendab tegelikult seda, et lõpuaktus võiks toimuda juba 10. juunil. Küsimus. Millal tuleb Tallinna Linnavalitsusest otsus lõpuaktuste kohta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Võib-olla mul on vaja siis lähiajal kohtuda, võib-olla juba järgmisel nädalal. Seda tuleb teemat veel üks kord läbi arutada. No kui ma õigesti praegu mäletan, et lähtuvalt vabariigi valitsuse otsusest, see, mida oleks võimalik praegu korraldada, on üks üritus, kus osaleb välitingimustes kuni kümme inimest, ja sotsiaalne distants kaks meetrit. Et see on ... No ma ei tea. Et kui me peaksime täna midagi otsustama, siis see otsustus ongi, et tegelikult seda ei ole võimalik korraldada. Et meil lihtsalt ei ole midagi arutada. Et vabariigi valitsus praegu seadis väga konkreetseid kriteeriume ja lähtuvalt nendest kriteeriumitest, nagu ma ütlesin, et kahjuks ei ole midagi arutada. Siis tuleb öelda, et midagi see ei saa toimuda või siis toimub üritus, kus saab osaleda kümme inimest. Et see on see reaalsus.
Ja ma vist väga palju midagi lisada ei saagi. No ainuke asi on see, et see tsentraalsus on ka mõnes mõttes jutumärkides, sest ka distantsõppe puhul meie otsustasime, nagu Te mäletate, et kontakttunnid üks-ühele või gruppides kuni viis inimest ei ole ka kohustuslik. Et siin iga kool otsustab ise, mis mahus ja kas üldse. Ehk siis see minu mõte oli see, et nende lõpuaktuste puhul meil peaks olema jällegi mingi raamistik, mingi valikute võimalus ja siis koolid saavad otsustada. Et no see on minu arvates mõistlik. Aga praegu meil eriti valikuid ei ole, mida otsustada ja mida valida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, hea esimees! Ja lugupeetud linnapea! Kasutan juhust, olete seal olemas. Küsiks ühe päevakajalise küsimuse ka.
Et Kakumäe metsas, nagu me teame, toimub karujaht. Et kas linnapea teab ka nüüd veel mingit infot võib-olla volinikega jagada, kuidas need karud võisid sinna sattuda? Ja mis metsloomi meil veel seal Kakumäe kandis elab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma tegelikult tänan Teid selle hinnangu eest, et linnapea on nii pädev, et isegi selliste küsimustele suudab vastata. Aga samas ma pean tunnistama, et ei tea. Mul tekkis ka selline mõte, et karuga võiks kohtuda ja erinevaid teemasid arutada. Aga praegu seda graafikus veel ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja Luige küsimusest karude kohta liigume Õnne Pillaku küsimuse juurde. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud linnapea! Ma jätkan lasteaia kohatasu teemal. Sest see, kui me tegime märtsis otsuse lapsevanemad siis lasteaia kohatasu maksmisest vabastada, see oli peredele, vähemalt minu tutvusringkonnas, ja nii palju, kui ma olen siin nii Mustamäel kui Nõmmel peredega rääkinud, väga meelepärane ja kiitu väärt otsus. Pered tõesti olid rahul. Ja siin ei olnud küsimust, et milline see pere sissetulek on. Iga laps, iga pere tegelikult vajab seda toetust praegu rohkem kui kunagi varem.
Meil lasteaia kohatasu on 71 eurot kuus, pisut peale. Ja nii, nagu Te ütlesite, on tõsi jah, et Tallinna linn kompenseerib toiduraha peredele. Aga samas see on poole väiksem kui lasteaia kohatasu. Tõsi on ka see, et me ei tea ju täna, mis sügis toob, nii nagu Te olete ise ka siin korduvalt ja korduvalt öelnud. Me ei tea, kui palju majanduslangus mõjutab peresid ja kui paljusid peresid. Samuti me ei tea seda, kui palju lapsevanematest sügiseks on töötud. Me ei tea ka seda, kui palju lapsed sügisel saavad käia lasteaias ja kui palju nad peavad olema kodus. Ja mind tõesti üllatab, et ometi sellises olukorras Te olete veendunud, et juunist siis, mis puudutab peresid, kriis on läbi ja lasteaia kohatasu tuleks taastada. Mina küll seda meelt ei ole.
Miks või millel Teie arvamus siis põhineb, et pered ei vaja enam lasteaia kohatasu näol, siis kompenseerimise näol abi ega toetust? Ja millal Te oma ettepaneku lasteaia kohatasu taastada volikogule esitate?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõepoolest lasteaia kohatasu Tallinnas ei ole väike, aga väiksem kui mõnedes naabervaldades ja mõnedes linnades. Ma ei taha muuta seda küsimust poliitiliseks, aga lihtsalt ütlen, et on konkreetsed vallad, eriti naabervallad, kus see kohatasu on suurem. Ja ma isegi ei kuulnud, et keegi seda väga palju ... Kuskil ta vist ikkagi oli, aga see ei olnud igas omavalitsuses, et abipaketina see meede oleks ... Ei, ikkagi oli praegu. Vabandust jah! Aga mitte igas omavalitsuses abipaketina see meede oleks rakendatud.
Et alustame sellest, et kui me rääkisime kohatasust, siis see oli ka väga konkreetselt sõnastatud. See on osa abipaketist kriisiajal. Üks asi, mis ei olnud meil päris kokku lepitud, kas oleks vaja seda määrata eriolukorra lõpuni või siis mai lõpuni. No meie otsustasime või teeme ettepaneku seda teha ikkagi mai lõpuni, mitte eriolukorra lõpuni. Eriolukord teadaolevalt lõpeb juba 18-ndal.
Ma ei ole leidnud, et kriis on lõppenud ja elu läks paremaks või inimesed ei vaja abi.
Lihtsalt inimeste vajadused on erinevad. Kellelgi on tekkinud suuremad vajadused, kellelgi väiksemad vajadused. Pole välistatud, on ka selliseid inimesi, kellel ei tekkinud lisavajadusi. Ja selles ongi vahe, et on sellised universaalsed toetused ja on toetused, mis on suunatud konkreetsetele vajadustele, konkreetsetele gruppidele ja rühmadele. Ja meil peab olema tagatud see ressurss, et me saaksime suunata vahendeid just sinna, kus see kõige suurem vajadus on. Sest tegelikult loomulikult selline meede sobiks kõigile ja keegi ei oleks selle vastu. Et me saame aru, et me võiksime pakkuda erinevaid asju tasuta ja tõenäoliselt keegi ei oleks selle vastu, eriti kriisiolukorras. Aga kahjuks tuleb mingi hetk teha valikuid.
Et kunagi, ma mäletan, kui jutt oli sotsiaalabist või -toetusest, oli ka selline mõte, et raha siis jagamine helikopterist ei ole nagu üldse nagu mõeldav, eriti kriisiajal. No mina selle mõtteviisiga ei ole nõus muidugi. Aga mis on tõepoolest kahjuks aktuaalne kriisiajal, et valikuid tuleb teha.
Ja praegu me võiksime ühes asjas seda kokku leppida, et see, mida me praegu arutame, oli abipakett. See oli ajutine ja sellest oli algusest peale öeldud - see on abipakett eriolukorra lõpuni. See üldine arutelu loomulikult meil jätkub ja loomulikult meil see mõttevahetus jätkub, kas see lasteaiakoht üldse peab olema tasuta või mitte. Et no seda me hakkame veel arutama loomulikult. See on arusaadav. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh, austatud linnapea! Et ma olen aru saanud, et täna me tegelikult arutame ju eriolukorra piirangu leevendamisest. Aga meie pered vaatavad ka tulevikku. Ja Te vastasite minu eelmisele küsimusele no 1. klassi suunamiste kohta, et küsimus pole linnaosas, vaid distantsis elukoha ja kooli vahel.
Ma tahan Teile öelda, et Pirita Majandusgümnaasium asub Pirita keskuses ja ümber Pirita linna asumite on ta täpselt igalt poolt 3 km. Bussiliiklus on väga hea. Vaadates Kuristikku, siis lapsed peaksid koolis käima tegelikult kahe bussiga.
Nii et minul on tegelikult küsimus. Et millistele argumentidele Te siis tuginete selle distantsi osas? Või kas Haridusamet on käinud mõõtmisi tegema, et sinu laps võib minna Kuristikku ja sinu oma võib minna Pirita kooli? Ja tegelikult see Pirita koolikohtade nappus on ju üldteada. Me oleme hästi palju rääkinud ka Padriku kooli ehitamisest. Teadaolevalt erasektor andis maa juba minu meelest aastal kas 2003 või 2004 andis Tallinna linnale. Lasteaed on sinna ehitatud ja kool ootab siiamaani tegemist. Jah, Pirita Majandusgümnaasium sai juurdeehitamiseks aja. Aga uskuge mind, Pirital on 20 000 elanikku. Siis oli kaks kooli, kui oli 7000 elanikku. Täna on 20 000. Meil on koolikohtade nappus ja tegelikult see teeb muret. Nii et igal juhul palun vastake mu küsimusele Padriku kooli rajamise kohta. Ja milliseid mõõtmisi on teostanud Haridusamet, et ta väidab kindlasti, et minu või Sinu laps peab minema ühte või teise kooli? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et tõepoolest amet teebki mõõtmisi. Selleks on vastavad arvutiprogrammid olemas. Ja kuna seda nõuab ka seadus, siis seda tulebki teha. Et kui Kuristiku Gümnaasium on lähemal kui Pirita Majandusgümnaasium, siis sinna ka suunatakse.
Nagu Te saate aru, mina ju ei tea, mis on see konkreetne case. Et mina räägin praegu printsiipidest. Et kui mingis konkreetses case'is on tekkinud selline olukord, mis on vastuolus nagu seadusega, siis seda tuleb eraldi käsitleda. On veel üks argument ja see on ka mitmete kohtuvaidluste käigus kindlaks tehtud. On ka ... loeb ka sissekirjutamise aeg ühel või teisel aadressil.
Ehk siis no selleks, et konkreetsemalt vastata, siis tuleb rääkida konkreetsest case'ist. Praegu ma saan rääkida ainult printsiipidest.
Ma saan aru, et ühes küsimuses oli kaks küsimust. Et mis puudutab Padriku Lasteaia laiendamist, siis no tegelikult me seda teemat ju arutasime. Et raha on eraldatud, eelarves on olemas. Ainuke asi, küsimus jääb ... või tegelikult seda küsimust ju ei ole. Nii palju, kui ma tean, nii linnaosakogu arvamus kui ka lastevanemate arvamus on see, et mõistlikum laiendada Pirita Majandusgümnaasiumi. Ja ma toetan seda ideed. Ja raha eelarves on olemas. Et ma arvan, et siin ei ole midagi väga palju vaielda. Et meil on ühine arusaam. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, Teie küsimus linnapeale. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea linnapea! Et ma saan täiesti aru sellest, et raha on alati vähem kui soove. Ja me oleme siin väga palju täna rääkinud sellest lasteaedade kohatasu vabastamisest. Ma arvan, et see kriisi meetmena oli väga õige samm ja selle eest tuleb kindlasti Tallinna linna ja meid kõiki tunnustada.
Aga ma sellegipoolest küsin. Et ka varasemalt, kui sai siin omavahel kõikide volinikega kohtudes, mulle tundus, et ka tegelikult väga palju Keskerakonna saadikud toetasid seda, et see kohatasu vabastamine võiks olla alatine. Ma saan aru, selles tänastes küsimustes seda toetab nii Reformierakond. Seda on ka mulle meili peal kinnitanud EKRE. Ja me tegelikult käisime ju välja ühe väga sellise, ma arvan, hea mõtte, kus me kõik üheskoos siin Tallinna volikogus saaksime Tallinna inimeste eest seista. Et miks mitte siis teha selline ühine ettepanek vabariigi valitsusele see lasteaedade kohatasu kaotada ja omavalitsustele see hiljem hüvitada. Küll aga ma saan aru, et Teie ja Tallinna Linnavalitsus seda mõtet ei toetanud. Et siit on ka mul küsimus. Et kas Te põhimõtteliselt ise siis toetate seda, et tegelikult võiks tulevikus tõepoolest alatiselt see kohatasu vabastamine tekkida? Ja teisalt. Et miks Te ei arva, et see oleks hea mõte, et Tallinn võiks olla selline vedur ja kõikide omavalitsuste eestkõneleja, et teha see üleriigiliseks? Et ma arvan, see on väga hea mõte. Et miks Te seda ei toetanud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et siis, kui on olemas ressurss, siis tõepoolest seda teemat võiks arutada. Mina sellist arutelu täitsa toetan ja loomulikult jätkuvalt olen valmis osalema selles arutelus ka volikogus, kui selline teema tekib. Ja tõenäoliselt see tekib, sest see teema oli üleval viimased vist juba kaks aastat kindlasti.
Mis puudutab ettepaneku tegemist, siis meil on praegu selline olukord, et lugupeetud volikogu liikmed on samas ka Riigikogu liikmed. Et nendel on ka otsetee, selleks et selliseid ettepanekuid riigitasandil teha. Ehk siis ka selline võimalus on olemas. Et seda me ka alati saame arutada, et mis on see võimalus või õige tee, kuidas selliseid ettepanekuid teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur aitäh linnapeale! Teile volikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Selles päevakorrapunktis me läbirääkimisi ei ava. Ning kui küsimuste soov on ammendunud, siis võtame selle linnapea poolt antud informatsiooni teadmiseks. Ja sellega on selle päevakorrapunkti menetlemine lõppenud! Meie 2. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruse nr 34 "Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord" muutmine". Selle eelnõu number on 50. Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Lugupeetud volikogu liikmed ja hea volikogu esimees! Rõõm teid jälle näha ja kuulda! Ja ka see eelnõu on siis seotud abipaketiga, mis on juba aprillikuus vastu võetud. Ja siin on siis sisu see, et isikud, kellele on seatud hoonestusõigus, välja arvatud need, kellel on elamumaa, saavad taotleda siis vabastust selle aasta hoonestusõiguse tasust poole ulatuses. Ja teadupoolest hoonestusõiguse tasu makstakse siis kaks korda. Üks on 10. jaanuariks ja teine on 10. juuliks. Ning siis on võimalik 10. juuliks makstavast tasust avalduse alusel maks maha arvata. Nii et see on see eelnõu sisu. Ja ma palun seda siis toetada ja vastu võtta! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Avan küsimuste vooru ja annan esimesena sõna Kristen Michalile. Palun! Kristen Michal, palun! Nii! Kristen Michal, ma saan aru, et soovib küsimust esitada, aga see tal kuidagi ei õnnestu.
17:55 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME50 Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruse nr 34 „Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“ muutmine 2. ME50 Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määruse nr 34 „Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord“ muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ootame siis, kui hea kolleeg oma tehnika korda saab.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Ma ei tea. Kas nüüd on kuulda, ei ole kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, nüüd on kuulda. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Tervist! Mul on küsimus. Et mis selle otsuse rahaline maht on? Ja ma saan aru, kuna tegemist vist on otsusega, mis puudutab kõiki hoonestusõigusega isikuid, poole võrra automaatselt vähendatakse seda tasu. Et täiendavat taotlust ei pea esitama. Et kes on suuremad isikud, keda see näiteks puudutab? Et tooge äkki mõned näited, kui Te oskate. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jaa, aitäh! Taotlus ikka tuleb esitada. Nii et see ei ole automaatne. Ja rahaline maht ... Üldse meil laekub, eelarves on arvestatud kusagil pool miljonit eurot. Nagu ma mainisin, et siia alla ei kuulu siis elamumaa hoonestusõigused. Ja nüüd, kui paljud isikud seda taotlevad, see siis selgub. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Ma põhimõtselt küsin, jätkan seda Kristeni poolt küsitud küsimust. Et siin on toodud suhteliselt täpsed tingimused, mis alustel või kes seda n-ö siis taotleda saavad ja kes ei saa. Et mind huvitaks tegelikult sama asi põhimõtselt ikkagi. Et kui paljud siis n-ö on siis nüüd nende ... Ütleme siis, Te ütlesite, et osad ... et eks me näe, kes taotlevad ja kes mitte. Et kui paljud nagu üldse saavad seda taotleda ja kes sealt siis nagu välja jäetud on? Ja mis need kriteeriumid on? Et kindlasti Te olete ju mõjuanalüüsi teinud, et keda see puudutab ja keda mitte. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Veel kord. Et kes on välja jäetud, ongi elamumaa sihtotstarbega hoonestusõiguse omanikud. Et nemad ei saa taotleda. Ja tänaseks on minu teada praegu Linnavaraametile laekunud üks avaldus. Võimalik, et hetkeseisuga on juba rohkem. Aga mina tean ühte. Ja tegemist on siis kontsessioonilepinguga. Ja nii, nagu on siin märgitud, siis kontsessioon ka selle leevenduse alla ei lähe. Küll aga, kui siin analüüsitakse antud avaldust eraldi ... ehk seaduse järgi ka kontsessioonilepingu alusel saab toetust või õieti vabastust taotleda. Nii et just see analüüs praegu käib. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koobil on ka teine küsimus. Palun! Selle esitamise võimalus on nüüd.
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Et Te viitate no juba mitmes kord sellele, et tegelt taotleda ei saa elamumaa sihtotstarbe puhul. Aga tegelikult ju välistatud on siinsamas oma viis, kuus, seitse erinevat liiki isikuid. Et see ei ole ainult elamumaad. Et kes siis nüüd ikkagi ... Millest see erinevus ja millest see vahe siis ikkagi tuleb ülejäänute puhul, välja arvatud elamumaa puhul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, ma praegu ütlen arvestuslikult, et ... Mis see võib meil olla? 300 000, eks ole, umbes?
Tallinna Linnavaraameti kinnisvaratoimingute juhataja - Natalie Neill-Puskar Natalie Neill-Puskar
....
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Kohe, üks hetk. Tehakse väike arvutus siin, sest mul need märkmed on teise dokumendi juures. Aga elamumaa ongi seetõttu välja jäetud, et kuna tegemist on ettevõtlustoetusega ja elamu hoonestusõigus ei ole seotud ettevõtlusega. Et see oli see põhjus. Aga kohe ...
Tallinna Linnavaraameti kinnisvaratoimingute juhataja - Natalie Neill-Puskar Natalie Neill-Puskar
Maksimum .... 130 000. Ja 525 000 jagada neljaga.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
130 000 on praegu arvestuslikult, juhul kui kõik esitavad taotluse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi selles päevakorrapunktis ei ole.
Sõna kaasettekandeks õiguskomisjoni poolt saab Vjatšeslav Prussakov. Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 11. mail. Ja otsustati hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu koos esitatud ettepanekutega.
1. ettepanek. "Muuta § 64 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Hoonestusõiguse tingimused eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks"".
2. muudatusettepanek. "Muuta § 64 lõige 3 punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: "Kui hoonestajale avaliku sektori poolt riigiabina antava soodustuse brutosumma on kokku üle 800 000 euro"". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Teile on kolleeg Siim Valmar Kiisleril ka küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Aitäh! No kuna me abilinnapea vastustest ikkagi teada ei saanud, kes on need suuremad kasusaajad sellest meetmest, siis ma küsin. Kas komisjonile siis tutvustati seda nimekirja, et kes on suuremad kasusaajad? .... kasusaajad või need, kes kasu ei saa, sest nende soodustus läheks üle 800 000 euro, mis seal piiriks on seatud?
Kaasettekanne jätkub - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Ei. Komisjoni koosolekul sellist küsimust arutatud ei olnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ka kaasettekandjale! Teilegi rohkem küsimusi ei ole.
Nüüd avan läbirääkimised! Kui keegi soovib sõna, siis palun enda sõnavõtt registreerida läbi süsteemi TEELE ja sõna te ka saate. Tundub, et seda soovi ei ole.
Ning nüüd vaatame läbi enne muudatusettepanekuid ka selle, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõnaga esineda.
Sõnavõtt - Eha Võrk Eha Võrk
Ei, aitäh! Ma loodan, et kõik on selge ja arusaadav. Ja loodame, et meie hoonestusõiguse omanikud said meie sõnumi kätte. Ja kui on probleeme, siis esitatakse need avaldused. Nii et jääme ootama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mille on esitanud õiguskomisjon.
1. muudatusettepanek. "Muuta §-s 64 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Hoonestusõiguse tingimused eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks"". Nii! See on 1. muudatusettepanek. Ja 2. muudatusettepanek. Enne seda küsin aga ka eelnõu esitaja seisukohta.
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, toetan. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu esitaja toetab. Kas keegi soovib hääletada seda muudatusettepanekut? Ei soovi.
Nüüd 2. muudatusettepanek. Samuti §-i 64 ja lõige 3 punkt 4 sõnastada järgmiselt: "Kui hoonestajale avaliku sektori poolt riigiabina antava soodustuse brutosumma on kokku üle 800 000 euro". Küsin ka siin abilinnapea seisukohta.
Sõnavõtt - Eha Võrk Eha Võrk
Jaa, aitäh! Toetan.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab seda. Kui kolleegidest keegi seda eraldi hääletada ei soovi, siis me peame läbi viima ka enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli. Ja teen seda nüüd. Head kolleegid! Kohaloleku kontroll! Ja kohal saate ennast märkida, vajutades rohelisele klahvile "Mina olen poolt". Kohaloleku kontrolli teeme sellel põhjusel, et tegu on koosseisu häälteenamust vajava eelnõuga. Kohaloleku kontrolliks on teile aega jäänud natukene rohkem kui üks minut. Ja 30 sekundit on aega oma kohaloleku registreerimiseks. Ja kohaloleku kontrolliks antud aeg on lõppenud. Ning kohale on registreerinud ennast 67 volikogu liiget. Ma usun, et ka see, kes vajutas "Olen erapooletu" nuppu, on koosolekul osalemas. Nii et meiega on 68 linnavolikogu liiget.
Nüüd, austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. aasta määruse nr 34 "Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord" muutmine". Määruse eelnõu kannab numbrit 50. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! Ja oma valiku tegemiseks on jäänud üks minut. Ja hääletamiseks antud aeg on otsas.
Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle hääletuse tulemused kõlavad järgmiselt: poolt 61, vastu ei ole, 6 linnavolikogu liiget jäi erapooletuks. Ja see otsus on vastu võetud!
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
18:08 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE58 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekt – The project of immigrants of Tallinn City Center“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Kesklinna vanemale 3. OE58 Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekt – The project of immigrants of Tallinn City Center“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Kesklinna vanemale
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 3. päevakorrapunkt "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis „Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekt – The project of immigrants of Tallinn City Center“, nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Kesklinna vanemale". Otsuse eelnõu 58 kannab meile ette Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tere õhtust, lugupeetud volikogu esimees ja austatud volikogu liikmed! Et tegu on tõepoolest sellise välisprojektiga, kus meil oleks vaja teie nõusolekut selleks, et siis Kesklinna linnaosa vanem või siis praegustes oludes linnaosavanema kohusetäitja kirjutaks alla lepingule, kus siis toetatakse seda projekti "Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekt - The project of immigrants of Tallinn City Center", mis kestab siis 1. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2022. Kogu eelarve on sellel projektil 90 000 eurot, mis on siis jagatud kolmeks aastaks. Ja Tallinna linna omafinantseering sellel projektil puudub. See on kindlasti üks väga oluline asjaolu. Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab siis 85% sellest, riigieelarveline kaasfinantseering ülejäänud 15%.
Ma lühidalt räägin sellest, mis projektiga tegu. Ma olen kindel, et te olete siis kõik tutvunud selle projektiga juba eelnevalt. Aga projekti eesmärk ja tegevused siis toetavad Tallinna arengukava 2018–2023 ja selle erinevaid punkte. Ja eesmärk number üks, ma arvan, on aidata Tallinna Kesklinna uussisserändajaid kohanemisel Eesti eluga ning saada ülevaade rändeolukorrast Kesklinnas ja Tallinnas laiemalt. Kuna inglisekeelseid sisserändajaid, uussisserändajaid on meil Kesklinnas kõige rohkem võrreldes teiste linnaosadega, et siis tekkiski Kesklinnal ja Siseministeeriumil selline mõte, et võiks siis sellist programmi koostada. Projekti käigus siis tagatakse, et linnaosaga seotud aktuaalne info jõuaks õigeaegselt Kesklinna inglisekeelsete elanikeni. Aidatakse neid paremini orienteeruda kohalikus elus, pakkuda teavet, kuhu peaks pöörduma näiteks abiteenuste ja nõu saamiseks erinevatel teemadel ja põhjustel. Ja siis päeva lõpus saadakse ülevaadet sellest, et kes piirkonda elama asuvad, millised on nende vajadused, huvid, võib-olla takistused kohanemisel jne jne. Et palun siis teil seda toetada ja volitada siis Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitjat koos siis Siseministeeriumiga seda lepingut allkirjastada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale selle ülevaate eest! Me alustame küsimustega. Ja esimesena saab oma küsimuse Teile esitada Argo Luude. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Ma loodan, et mind on kuulda.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
On.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Küsimus on selline. Et kultuursetes maades tavaliselt käib värk sedapidi, et kui sa lähed kuskile võõrana elama, siis sa püüad kiiresti õppida selgeks selle maa keele, kus sa elad ja saad osa selle ühiskonna elus. Et mis põhjusel me Eestis nagu liigume teistpidi ja teeme siis niimoodi, et me hakkame hoopis siis oma inimestele õpetama võõrkeeli, selleks et sisserännanud saaksid siis mugavalt hakkama? Et kas me ei peaks kulutama seda raha hoopis sisserännanutele eesti keele õpetamiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Selle projekti raames keegi ei räägi sellest, et hakatakse siis eestikeelseid näiteks, või venekeelseid elanikke õpetama inglise keelt siin. Vastupidi. Hakatakse just nendele, kes siia tulevad ja kelle emakeeleks on siis inglise keel, õpetama igasuguseid võimalusi, kaasa arvatud loomulikult, kuidas saab näiteks eesti keelt siin Eestis õppida. Kui inimene tuleb siia ja ta eesti keelt ei valda, siis kust ta üldse saab seda infot, et kus on võimalik siis näiteks käia igasugustel eesti keele kursustel; kust seda informatsiooni üldse saada jne jne. Nii et ma arvan, et see on väga tegelikult õige märkus. Et loomulikult saavad siis needsamad uussisserändajad siis eesti keelt õppida ka muuseas tänu sellele programmile. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab küsida Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Lugupeetud abilinnapea! Mul oleks palve Teile. Et ärge kasutage sõna "ja edasi, ja nii edasi", sellepärast et siis kaob informatsioon täielikult ära. Et Teie tutvustavas jutus oli ka "jne jne". Nii et me ei saanudki teada, mis see edasi on see.
Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi toetusega. Ja seal ma loen, et eesmärgiks on toetada täiendavate paremate töökohtade loomist Euroopa vähearenenud piirkondades. Kas Tallinna kesklinn on vähearenenud piirkond? Ja eesmärk on ka tõsta tööhõive taset, töökohtade kvaliteeti ja inimeste kaasatust tööturule, liikudes liikmesriikides. Et mismoodi see on seotud nagu tähtajalise elamisluba omavate uusimmigrantidega? Miks me sellega tegeleme? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Alustan sellest, et "jne jne" ma ütlen lihtsalt selleks nagu, et säästa eelkõige lugupeetud volikogu liikmete aega. Sellepärast et kui ma hakkan lõpuni kõike seda lugema ette nagu, mis on selles eelnõus, siis see võtab päris palju aega.
Aga mis puudutab seda küsimust, et just need meetmed, mis on siis loetletud selle fondi programmi meetmetena, siis ma võin öelda niimoodi, et ega kõik need meetmed, mis on siis nimetatud, ei pea olema selle programmi raames rakendatud. Et kui me vaatame, mida tegelikult pakub siis Kesklinna linnaosa valitsus, siis eelkõige ... ja me räägime ikkagi sellest, et kuidas me saame informeerida, esiteks, neid uussisserändajaid, kes siis räägivad valdavalt inglise keeles, ja teiseks, kuidas me ise saame informatsiooni selle kohta, et kes nad on, kus nad liiguvad, mis on nende siis mõtted ja huvid ja probleemid. Et siis ma arvan, et see eelkõige on ka meie huvides, et meil selline info oleks olemas. Nii et selle peale see raha lähebki. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun Teie küsimus!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Nii! Tervitus! Minul on natukene spetsiifilisem küsimus. Nimelt, nii palju kui ma nagu oma tutvusringkonnast ja kõikide käest olen kuulnud, siis pidi ka praegusel juhul Eestis väga hästi hakkama saama inglise keelega. Ja no, sest sul on kõik materjalid ja kõik muud asjad on nagu täiesti olemas, sest meil on valitsusasutustel, linnaasutustel ja kõigil muudel on ingliskeelsed lehed jne olemas.
Et mida nagu täpsemalt seal täiendada vaja on, et millest on nagu puudus? On kas mingeid uuringuid tehtud selle koha pealt, et mida ei ole võimalik inglise keeles leida? Et see oleks minu küsimus. Et milles nagu täpsemalt see sisu on?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kui me vaatame Kesklinna linnaosa valitsuse programmile otsa, siis me näeme, et seal on tegelikult terve nimekiri nendest tegevustest, mis siis Kesklinna linnaosa valitsus tahab just ingliskeelsetele elanikele pakkuda omalt poolt. Ja siin on päris palju igasuguseid materjale. Ma saan aru, et seda ingliskeelset infot võib olla hästi palju. Aga Kesklinna linnaosa valitsus ja Siseministeerium, kes siis ise tegelikult võttis Kesklinna linnaosa valitsusega ühendust ja pakkus seda võimalust, et võiks selline programm olla, siis nende arvates võiks seda informatsiooni veelgi rohkem olla. Iseenesest ma arvan seda, et informatsiooni ei ole kunagi liiga palju. Ja kui see on ka meie huvides, et me saame teada, et kuidas siis need uussisserändajad elavad ja mis on nende mured, mis on nende huvid, mis on nende mõtted näiteks seoses meie linna ja riigiga, ja saame seda tänu Euroopa Fondile ja riigi kaasfinantseerimisele teha linna jaoks tasuta, siis mina küll arvan, et selliseid materjale võiks kindlasti olla rohkem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Ma loodan, et nüüd on kuulda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Väga kaugelt on kuulda. Jaa, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Et hea abilinnapea! Et ma saan Teie jutust aru, et Siseministeerium, Mart Helme juhitav ministeerium siis pöördus Tallinna linna poole, et ühisel jõul vedada uussisserändajatega seotud projekte. Kas Te võiksite öelda, et kas Teil on tunnet või arvamust, et selle projekti edukal realiseerimisel võiks teisi sarnaseid projekte veel tulla? Ja mis Te arvate, et kuidas Eesti valitsuse poliitika, Siseministeeriumi poliitika selles valguses on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma omalt poolt sain aru küll niimoodi, et Siseministeeriumis on meil lisaks siseministrile veel üks minister olemas ehk Riina Solman, kes on rahvastikuminister ja kelle valdkond ongi muuseas siis ka uussisserändajad. Ja ma arvan, et just tema tegi selle ettepaneku. Nii et kui temal tekivad igasugused mõtted seoses selle valdkonnaga nagu, siis ma arvan, et see poliitika on just selline, nagu see on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Argo Luude. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Küsimus selline. Et kui meile seda projekti tutvustati, siis mõeldi seal, et selle raha eest kavatsetakse korraldada ka linnaekskursioone. Arvestades, et linnaekskursioone korraldavad siin ju igasugused, ma ei tea, turismiettevõtted jne jne, siis kas see on Teie arvates nagu sihipärane raha kulutamine, et nüüd siis hakatakse just kui konkureerima mingisuguste eraettevõtjatest giididega ja korraldama linnaekskursioone? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No nii palju, kui mina tean, korraldab Kesklinn nii eestikeelseid kui ka venekeelseid ekskursioone ka praegu, ja siis lihtsalt lisanduvad ka ingliskeelsed ekskursioonid. Mis tegelikult ei tähenda seda, et Kesklinn võib ju tegelikult korraldada kas hanke või siis pigem enampakkumine sellel teemal. Ja siis põhimõtteliselt needsamad eragiidid võivad ju täiesti sellest osa võtta. Aga kuna meie seas on täna ka Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja Anu Aus nagu, siis ma võib-olla annaks talle sõna. Kui tal on konkreetsemat informatsiooni selle kohta, siis ta võiks kindlasti meiega jagada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui Anu Aus on meiega siin hetkel kuuldel, siis palun, Te saate seda kommenteerida.
Tallinna Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja - Anu Aus Anu Aus
Tere õhtust, lugupeetud linnavolikogu esimees ja lugupeetud linnavolikogu liikmed! Loodan, et mind on kuulda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Tallinna Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja - Anu Aus Anu Aus
Mis puudutab nüüd seda viimast küsimust ja konkreetselt neid ekskursioone, siis see on üks väike osa antud projekti eesmärgist, mis on Siseministeeriumi poolt ka n-ö neile. Et võiks olla antud sihtrühmale teatud määral kord kvartalis mingisuguste ürituste läbiviimine, kas siis ekskursioonide näol või siis mitteformaalseid kohtumisi korraldada ja tutvustada siis n-ö linnas toimuvat just Kesklinna näitel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Oma teise küsimuse esitab nüüd Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et eelnõu partnerluslepingu järgi on tegevuskulud abikõlblikud aastast 2020–2022 ja leping lõpeb 2023. Aga siseministri või õigemini rahvastikuministri käskkirjas ... Ta oli ikkagi tookord siseminister. Seal ei olnud rahvastikuministrit. Et toetuste andmine, tingimused uusrändajate kohanemise toetuseks ja tegevuse ettevalmistamiseks on nagu periood 2015–2017. Ja tegevus peaks toimuma siis 1. jaanuaril 2017 kuni 31 detsember 2020 ja analüüs siis 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2023. Et millest nihukesed vasturääkivused nendes kuupäevades? Ja et kas me oleme äkki hiljaks jäänud sellega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mina seda küll ministeeriumi eest nagu kommenteerida ei oska. Et mina näen, et programmi kuupäevad on siis sellised, et selle aasta maikuust kuni aasta 2022 31. detsembrini. Nii et mina näen ainult seda. Mis puudutab mingisugust teist dokumenti nagu, siis mina seda kommenteerida ei oska. Kui Anu võib-olla oskab, aga ma hästi ei usu. Aitäh! Anu, oskad Sa midagi selle kohta öelda?
Tallinna Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja - Anu Aus Anu Aus
Jaa. Kui lubate, siis ma tõesti lisaksin siit omalt poolt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Tallinna Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja - Anu Aus Anu Aus
Et tõepoolest välisrahastuse programm lõpeb aastal 2020, kuid projekt kestab aastani 2022. Struktuuritoetuse eelarve planeeritakse seitsmeks aastaks 2014–2020. Kuid kuna tavaliselt on esimestel aastatel palju ettevalmistavaid tegevusi, nagu ka meil, on tulemuste saavutamiseks kulud abikõlbulikud kolm aastat kauem. Seega eelarve perioodi rakendatakse kokku kümme aastat, kuni aastani 2023 lõpuni.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmise küsimuse saab esitada Ivi Eenmaa. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Tere päevast! Minul on selline küsimus. Et kas see projekt hõlmab ainult tulevikus sisserändavaid inimesi, vaid ka võib-olla neid, kes täna juba siin elavad või õpivad? Noh, vahetusõpilased, üliõpilased jne. Kas nemad ka on hõivatud selle programmi sisse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Jah. Need, kes praegu elavad Tallinnas, juba on selle programmi osa, ütleme niimoodi. Tegelikult, kui natuke rääkida sellest, kuidas see mõte üldse tuli, siis eelmisel aastal Kesklinna Valitsus lõi Facebookis grupi "Tallinn City Centre For Experts", kus siis oligi eesmärgiks luua selline lisakanal kommunikatsiooniks just nende inimestega ehk ingliskeelsete uussisserändajatega. Ja siis Siseministeerium pani seda tähele, et selline kanal on olemas, ja sellega on vähem kui kuu ajaga nagu liitunud 600 inimest. Praeguseks on see juba ligi 1000 inimest. Nii et siis Siseministeeriumil tuli ettepanek rääkida sellest ja siis sündiski see mõte, et võiks siis selle programmi käiku lasta. Nii et kindlasti see puudutab ka neid inimesi, kes on Eestis on juba praegu ja kes siis tulevad veel juurde. Ingliskeelsed uussisserändajad, need on ka siis selle programmi sihtrühmaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma tahan lihtsalt täpsustuseks üle küsida. Et ma olen kindel, et kui praegune valitsus seda projekti toetaks, siis me praegu seda projekti siin ei arutaks. Et kas Teie saate samamoodi aru, et praegune koalitsioon ja valitsus seda toetab ja läbi Siseministeeriumi koos Tallinna linnaga seda aetakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mul on keeruline kommenteerida valitsuse otsuseid. Aga ma oletan, et kui minister tuleb selle initsiatiiviga välja ja siis põhimõtteliselt on valmis omalt poolt lisafinantseeringust siis riigi poolt, mis on siis 15% sellest projektist, siis ma arvan, et ikkagi valitsus seda pooldab. Muidu mul on raske ette kujutada, et kuidas siis see lisafinantseerimine võiks üldse tulla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Mul oleks sellega seoses üks ... Natukene kaudselt. Ma ei ole kindel, et kas see küsimus on Vadimile või kas Anu oskab selle kohta midagi täpsemalt öelda.
Aga Statistikaamet muutis oma statistika meetodit, millega uussisserändajaid arvestada, 2015. või 2016. aastal, millega seoses nende number kolmekordistus või kahekordistus. Või õigemini põhimõtselt väga märkimisväärselt kasvas. Kas selle uue projektiga seoses võiks uussisserändajate, hetkel Eestis viibivate ja siis 2020. aasta lõpus Eestis viibivate uussisserändajate täpsem arvestus olla kuidagi saavutatav? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Nagu ma aru saan, see ei ole see eesmärk eelkõige. Et sellega tegelikult peavad tegelema natuke teised asutused, nagu ka Statistikaamet näiteks. Aga ma ei välista, et tänu sellele programmile on need andmed koguda lihtsam. Ja siinkohal nagu ma olen kindel, et Kesklinna linnaosa valitsus või näiteks Statistikaamet või mõni teine riigiasutus, kellel on seda vaja, siis pöörduks vajaliku info saamiseks, oleks kindlasti valmis seda infot jagada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun! Teie võimalus küsida.
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Palun aidake nüüd mul mõista. Ma kuulan neid küsimusi ja vastuseid. 15% sellest projekti rahastamisest peaks tulema praeguse valitsuse otsuselt. Ja me nüüd mõne aja pärast peame hakkama otsustama, kas me toetame seda projekti või mitte. Ja kas siis nüüd see valitsus, praegune valitsus toetab seda projekti või mitte või teame, et see nendepoolne osa tuleb või ei tule? Me ei saa ju nii otsustada, kui me ei tea, kas rahastus valitsuse poolt on tulemas või mitte. Milline on valitsuse seisukoht? Kas nad toetavad seda projekti? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult ma tulen tagasi sellele, et millest ma alustasin. Me praegu vajame siis volikogu kinnitust sellele, et volikogu on nõus, et Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja allkirjastab lepingut koos siis Siseministeeriumi esindajaga, kelleks - Anu võib mind parandada, kui ma eksin - on siis rahvastikuminister Riina Solman. Ja pärast seda, kui need allkirjad on antud, siis nagu see projekt läheb käiku. Meie omalt poolt siin volitame siis Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitjat, et tema siis omalt poolt annaks oma allkirja. Ja Tallinna rahaline osa selles projektis on null, nagu ma ütlesin. Nii et see, mida teeb valitsus, ei saa meie valitsuse eest siin otsustada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak soovib siiski veel täpsustavat küsimust. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Jah, kõik õige. Me ei saagi valitsuse eest otsustada. Küll aga, enne kui meie siin hakkame otsustama, on meil vaja teada, kas teine koostööpartner on laua taga ja on valmis oma osa, mis see projekt näeb, panustama. Ja selleks meil on vaja teada ju ka valitsuse otsust.
Kas Teil on kindel veendumus, et kui minnakse seda koostöölepingut siis, mida me nüüd otsustame, allkirjastama, siis valitsuse esindaja valitsuse heakskiidul on seda lepingut allkirjastamas?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Anu, kuna Sina olid meil siis läbirääkimistes osavõtja nagu, kas Sina saaksid vastata sellele küsimusele? Aitäh!
Tallinna Kesklinna linnaosa vanema kohusetäitja - Anu Aus Anu Aus
Jaa, aitäh! Et siinkohal saan kinnitada, et rahvastikuminister Riina Solman on saatnud meile lepingu ootele, mis ootab n-ö minu allkirja, mis siis tõestab, et on vabariigi valitsuse otsus seal taga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nii nagu ka kõik volikogu liikmed saavad näha, siis see lepingu projekt on ka teile materjalide all kättesaadavaks tehtud.
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd saab kaasettekandeks sõna linnavolikogu rahanduskomisjoni esindajana Mart Luik. Palun!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud esimees, head kolleegid! Rahanduskomisjon siis arutas seda projekti oma viimasel istungil, mis toimus 11. mail. Ja häältega 11 poolt, 1 vastu, erapooletuid ei olnud, otsustati toetada seda eelnõud esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu, hea volikogu aseesimees! Kas kolleegidel on Mart Luigele küsimusi selles päevakorrapunktis? Tundub, et ei ole.
Avan läbirääkimised! Esimesena saab sõna Mart Kallas. Palun!
Sõnavõtt - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! EKRE fraktsioon leiab, et see ingliskeelne sobindumine ei aita mitte kuidagi kaasa täiendavate ja paremate töökohtade loomisesse; ei tõsta tööhõive taset, inimeste kaasamist ega integreeri siia kedagi, nagu on kirjas Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse eesmärkides. Tegemist on pigem linnaametnike inglise keele kursusega, ekskursioonide ja jututubadega. Seetõttu otsustas EKRE fraktsioon seda eelnõud mitte toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sõna soovib saada ka Kristen Michal. Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mul on jälle hea meel selle üle, et EKRE on suutnud nii selgelt väljendada ennast siin volikogus. Et sellepärast me küsisime ka abilinnapea käest ja ma sain abilinnapea käest või me saime, kõik abilinnapea käest saime vastuse, et valitsus ja valitsuse esindaja Siseministeeriumist seda toetab. Nii et ma arvan, et EKRE peaks põhimõtteliselt vist parteisiseseid vestlusi pidama. Sest kui valitsusega on ühisprojekt Tallinnal, siis ei ole väga vahet, kas nad volituse hääletavad poolt või mitte. Et tuleks selgeks saada, kumba siis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Eelnõu esitajal on võimalik ka lõppsõna saada. Kas see soov abilinnapeal on? Tundub, et ei ole.
Sõnavõtt - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ei ole jah. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Austatud linnavolikogu liikmed! Panen nüüd Teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Sotsiaalfondi välisprojektis "Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekt – The project of immigrants of Tallinn City Center", nõustumine sildfinantseerimisega ning volituse andmine Tallinna Kesklinna vanemale". Otsuse eelnõu kannab numbrit 58. Teil aga palun võtta seisukoht ja hääletada!
Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine selles päevakorrapunktis on lõppenud. Selle otsuse eelnõu poolt on 54 linnavolikogu liiget, vastu on 7 ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Ja otsus on vastu võetud!
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd oleme jõudnud arupärimiste juurde! Esimese arupärimise on esitanud kolleeg Siim Valmar Kiisler. See puudutab Pääsküla raba. Ja alguses küsin ka, kas arupärija on meiega istungil endiselt kaasas? Seda küsin põhjusel, et seda nõuab protseduur vastamise osas.

Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Arupärija on olemas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Kuna Siim Valmar Kiisler on olemas, siis saangi anda sõna arupärimisele vastajale. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, austatud Siim Kiisler! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama ka lisaküsimustele.
Aga võib-olla kohe täiendaks enda poolt, et tänaseks on plaanis paigaldada täiendavalt 20 vandalismikindlat viita, taastada õppeinfoga tahvlid ning lisada viimaseid ka juurde.
Ja on küsitud ka hinnapakkumised. Hinnapakkumised juba sel nädalal on ka esitatud. Ja Nõmme linnaosa hakkab siis valima partneri. Ja plaanis on, et tööde tähtaeg oleks juuni–juulikuu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Siim Valmar Kiisleril on ka üks täpsustav küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Jaa, ma tänan! Ma tunnistan, et auväärt linnapea vastas need küsimused ära, mis ma plaanisin küsida, et kas ollakse ajagraafikus. Ma saan aru, et enam-vähem, sest kirjas oli öeldud, et 2020 esimene pool. Et kui ka juulikuu, siis ma saan aru.
Ja siis teine asi, mis ma tahtsingi küsida, et kes selle tegevuse eest vastutab, siis ma saan aru, Nõmme Linnaosa Valitsus. Ja siis küsin kinnitust üle. Et Nõmme Linnaosa Valitsusel on siis eelarves selle jaoks raha olemas? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Raha eelarves on ette nähtud, hinnapakkumised on võetud. Ja tõepoolest vastutab Nõmme linnaosa. Ja no tegelikult me loodame, et töö peaks juba juunis olema tehtud. Aga igaks juhuks varuks võtame veel ühe kuu, kuna mõned materjalid, mida on vaja kasutada, antud juhul on küllaltki spetsiifilised ja siin võivad tekkida raskused tarnega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun Teie küsimus!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma kohe ütlen ära, et mu küsimus ei puuduta küll otseselt Pääsküla raba. Aga kuna Nõmme rabadest on juttu, siis ma kasutan võimalust ja küsin. Et kui kaugel on Harku raba kaitse alla võtmine? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma pean tunnistama, et ma viimasel ajal selle protsessiga ei ole tutvunud. Ma kindlasti uurin, teen endale selgeks ja siis vastan Teile kirjalikult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem kolleegidel linnapeale selles arupärimises küsimusi ei ole. Ja see arupärimine on vastatud!
18:41 Päevakorra punkti alustamine - 5. Linnahallist 5. Linnahallist
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise arupärimise, mis puudutab Linnahalli, on esitanud kolleegid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Vastajaks on linnapea Mihhail Kõlvart. Ja küsin ka siin, kas austatud arupärijad on istungil osalemas?
Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah, oleme.
Tallinna Linnavolikogu liige – Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh küsimast! Olemas.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olemas. Palun, härra linnapea!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Rainer Vakra, Anastassia Kovalenko, Anto Liivat, Kadri Kõusaar ja Siim Tuisk! Olen kirjalikult vastanud teie küsimustele. Loomulikult selle aja jooksul olukord on muutunud. Aga olen valmis vastama lisaküsimustele ja vajadusel ka täpsustada, mis on praegune olukord. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Tõepoolest meedia vahendusel on selliseid mõningaid katkendlikke ja lünklikke sõnumeid ka meieni jõudnud, et mis on olukorras muutunud. Et võib-olla sellise lühidalt kokku võtta, et mis seis siis täna on. Et kas osapooled jätkuvalt teevad projektiga tööd, on selle külmutanud või on selle mõtte maha matnud? Et mis seisus me täna hetkel oleme ja mis ka Tallinna linna poolt n-ö järgmised sammud selles ajagraafikus on, nii palju, kui seda saab täna avada ja sellest rääkida?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et meie jaoks see projekt on jätkuvalt aktuaalne. Me saime kinnituse ka partnerite poolt, et ka nemad soovivad selle projektiga edasi minna. Loomulikult praegune olukord ei anna meile võimaluse rääkida konkreetsest graafikust.
Me teame, et ka vabariigi valitsuse poolt on kehtestatud piirang laenutingimuseks. Aga no sellest, teisest küljest on ka arusaadav, et niikaua, kui laen ei ole välja makstud, ei ole võimalik ka suuremate projektidega tegeleda. Samas meil on ka teine partner, kes samamoodi on jätkuvalt nõus projektiga jätkata. Ja me otsustasime, et me ei peaks projekti pausi peale panema. Ja praegu me tegeleme uuringutega. Ja üks uuring, millega praegu siis tegeletakse, on võimalik transpordilahendus. Ja siin on erinevad variandid ja esialgu ei ole vaja ka eraldi uuringuid tellida. Et kõigepealt tuleb teha analüüsi linnatasandil ehk siis erinevad ametid peavad enda ettepanekut teha. Ja seega selle tööga saab edasi liikuda. Ja see töö käib.
Veel üks kord kordan. Et kahjuks see meie esialgne plaan, et me oleme valmis selle projektiga tegeleda väga operatiivselt, praegu ei ole enam aktuaalne. Aga samas veel üks kord kinnitan, et soov sellega tegeleda ei ole kadunud meil ega ka partneritel.
Mainin ka seda, et veel enne kriisi ma andsin avalikkusele teada, et linn ei ole loobunud ka enda siis riigiabi taotlusest. Euroopa Komisjon seda jätkuvalt menetleb. Ehk siis teoreetiliselt on ka esialgne varuvariant jätkuvalt olemas. Aga no loomulikult finantseerimise võimalused, linnapoolsed ja riigipoolsed, on samamoodi praegu küsimärgi all. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Mul on selline küsimus, jah, austatud linnapea. Et tegelikult Tallink ja Aktsiaselts Infortar on tegelikult omavahel väga seotud. Ja kas Te ei karda sellist olukorda, kus siis Tallinn muutub vähemus- n-ö aktsionäriks, kellel ei ole mitte mingeid õigusi? Et mida Te olete nagu mõelnud, et sellist olukorda ei juhtu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! See on väga õige küsimus. Me seda teemat oleme arutanud. Oleme tellinud ka vastava õigusliku analüüsi, selleks et enda huvisid kaitsta. No esimesed asjad on kokku lepitud. Loomulikult tuleb aktsionäride leping, kus me soovime ette näha võimalikke riske ja tingimustega linna huvisid kaitsta. Ja on juba kokku lepitud ka see, et linna osalus oleks mitte 33%, vaid 34%. Ehk siis see tähendaks seda, Infortar ja Tallink ei omaks kaks kolmandikku aktsiatest ja ei omaks võimalust enda otsustega linna huvisid blokeerida. Aga no eelkõige loomulikult peab olema targalt koostatud aktsionäride leping. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun Teie küsimus!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah, tere! Mul oleks selline küsimus. Arvestades, et Tallinna sissemakse on piiratud selle krundiga ja seda krunti ei ole antud hetkel veel hinnatud ja see peaks toimuma kunagi selle protsessi jooksul ... Küll aga on ülejäänud kaks sissemakset piiratud rahaga ära. Et kui peaks juhtuma, et see krunt ei ole hinnatud 10 miljoniga, mis n-ö oleks see proportsionaalne number seal nende ülejäänud aktsionäride osas, vaid on suurem, kas ülejäänud osalused panevad siis rohkem raha arendustegevusteks juurde? Kas toimub mingeid nihkeid selles mõttes? Või milliseid n-ö Infortari- või Tallinnapoolseid riske on nad nõus võtma, tingimusel, et see krunt on teistmoodi hinnastatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! See on samamoodi õigustatud küsimus. Ma pean tunnistama, et nii kaugele me ei ole veel jõudnud. Kuna selleks, et teha nagu lõplikku analüüsi, me otsustasime, et me tellime seda ka väljaspoolt. Aga seda hakkavad tegema ka meie juristid, ja meie juristid on väga pädevad. Aga kuna projekt on nii suur, siis kindlasti läheb vaja ka lisaarvamusi ja lisahinnanguid.
Aga mis on kokku lepitud? On kokku lepitud üldpõhimõtted. Et linn rahaliselt selles projektis ei osale, kui me räägime konkreetselt Linnahallist ja terminalist. Kus teoreetiliselt linn võib täiendavalt rahaliselt osaleda, see on teede- ja transpordilahendus ja lähtuvalt linna huvidest. Ja kui peaks hindamisakt seadma vajadust midagi täiendavalt läbi rääkida, siis seda tuleb muidugi teha. Aga ma arvan, et igal juhul põhimõtetest, kokku lepitud põhimõtetest me ei loobu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et hea linnapea! Et see Linnahalli saaga nüüd on umbes kahe Keskerakonna juhitud valitsuse "edulugu". Ja nüüd see vist selle uue laenulepinguga, olen ma aru saanud, et kolleegid Taavi Aas ja Martin Helme tõmbavad ka Tallinki plaanidele või võimalustele Linnahalliga ja seal kandis midagi teha järgmiseks kolmeks kuni viieks aastaks joone peale. Et olete Te seda valitsusega arutanud, et kuidas need asjad ikka pidevalt niimoodi lähevad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No me ju saame aru, et sõltumata valitsuse otsusest see olukord, mis majanduses on tekkinud, lähiaastatel loodetavasti läheb paremaks. Aga majanduse 100%-line taastamine võtab aastaid. Ja isegi, kui Tallink ei saaks sellise löögi, ikkagi meil tekiks vajadus neid tingimusi ja graafikuid üle vaadata. Aga kahjuks meie partner sai tõsise löögi selle kriisiga. Valitsus tuli appi. Valitsus oli teadlik, et Tallinkil on suur plaan, suur investeerimisprojekt. Ja seadis tingimuseks, et laenu saab ainult sel juhul, kui laenu tagastamise perioodil Tallink investeeringutega ei tegele. Ma arvan, et see iseenesest on loogiline. Võib-olla, mis minu arvates on natuke küsitav, sealhulgas ka juriidiliselt. Ma kahjuks ei ole nii pädev jurist. Aga mul tekkis muidugi küsimus, et kas selline piirang on õiguslikult pädev, kui jutt on ühest konkreetsest projektist, mitte laiemas plaanis investeeringu võimalusest või võimalustest. Aga ma ei näe siin eriti põhjusi vaielda sel teemal, sest nagu ma ütlesin, on arusaadav, et eelkõige tuleb kriisist välja saada ja siis saab selle projektiga edasi tegeleda. Aga kuna niikuinii see projekt on nii keeruline ja nii mahukas, et seal on väga palju ettevalmistusetappe, siis niikaua, kui ei ole selge investeeringute saatus, tulebki tegeleda sellega, et kõiki vajalikke uuringuid läbi viia, paika panna kontseptsiooni. Et selleks ajaks, kui majandusolukord paraneb, meil oleks ka valmidus, tehniline valmidus selle projektiga tegeleda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud linnapea! Kui on selge, et linn Linnahalli projekti rahaliselt panustada ei plaani, siis see võiks perspektiivis vabastada ressursse teiste mahukamate investeeringute tegemiseks. Käesoleva aasta eelarve eelnõus on kirjas ka 250 000 eurot Tallinn-Helsingi püsiühendusega seotud ettevalmistustöödeks, arhitektuurikonkurssideks.
Kuidas selle projektiga läinud on? Kas Tallinki või Infortari kaasamine Linnahalli arendusse võiks kuidagi pidurdada edasiliikumist püsiühenduse teemadel Helsingi suunal? Ja milline võiks olla linna ka rahaline panus nn tunneli projektis lähema kolme aasta plaanis?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kust oleks vaja alustada? Alustame sellest, et ma ei näe nagu seost. Et nagu loomulikult tõenäoliselt Tallinkil ei ole majandushuvi tunneli projektiga tegeleda ja sinna panustada. See on arusaadav, rääkimata sellest, et siis praegu ei ole ka mingit võimalust kuskile investeerida. Kas Tallinn peaks mingil määral rahaliselt seda projekti toetama? No ma arvan, et see projekt on praegu sellises faasis, et siin ei ole midagi toetada. Ja ei ole päris arusaadav, keda toetada, et kes on siis see projekti teostaja. Et ma arvan, et võib-olla seda teemat on natuke vara arutada.
Ja kui me oleksime valikute ees, ma ei ole kindel, et ... Lähiaastatel me oleme igal juhul valikute ees ja mõned nendest on ka päris teravad ja isegi emotsionaalsed. Minu isikliku arvamuse järgi see projekt ei oleks prioriteetide hulgas. Aga jällegi. Tänaseks ei ole isegi teoreetiline arutelu. See on pigem selline üldfilosoofiline arutelu, sest ei ole mingit eriti konkreetsust. Minu arvates. Aitäh!
Küsimus jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah. Mul oleks selline küsimus. Et seal on, selles eelkokkuleppes on ka kirjas punkt, et Tallinki ja Infortari laenud makstakse ühisettevõttesse tagasi ennem, kui üldse mingi dividendide maksmine tuleb kõne alla. Kas see punkt võiks olla üks nendest, mille osas Teil ehk tekib tahtmine läbirääkimisi uuesti avada? Või olete Te selle perspektiiviga, et 10–15 aastat Tallinn ka selle projekti täieliku õnnestumise korral ei saa mitte midagi sealt? Olete rahul selle saavutatud kokkuleppega? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No jällegi see on natuke teoreetiline arutelu praegu. Aga juhul, kui 5-10 aasta perspektiivis see projekt saab olema valmis ja linn sinna ei investeeri, siis see kindlasti oleks väga suur saavutus. Ja kui pärast viie aasta mingis perspektiivis linn hakkab ka tulu saama, no siis see ei oleks lihtsalt edukas, vaid väga edukas projekt. Ja just sellepärast me olime ka selliste tingimustega nõus.
Sest praegu mis on alternatiiv? Alternatiiv on see, et me ise leiame 120 miljonit vähemalt ja ise hakkame ehitama ja pärast ise ülal pidama ja amortisatsiooni kinni maksma. See on reaalne alternatiiv. Ja kui selle vastu on alternatiiv, et me midagi ei panusta ja see asi tekib ja mingi perioodi pärast me saame ka tulu, no ma arvan, et see oleks hea lahendus. Ja just sellepärast me läksimegi selle peale. Lihtsalt praegu on kahjuks teine reaalsus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem linnapeale küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
18:59 Päevakorra punkti alustamine - 6. Pirita ranna detailplaneering 6. Pirita ranna detailplaneering
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine", mis puudutab Pirita ranna detailplaneeringut. Selle on esitanud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed. Vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun, härra linnapea!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Mart Kallas! Austatud Kairet Remmak-Grassmann! Vastasin teie küsimustele kirjalikult jah. Esialgu mul ei ole midagi lisada. Aga olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Et tänan kõigepealt põhjaliku vastuse eest! Et kindlasti me saime paljudele küsimustele vastused kätte.
Aga mul ikkagi natukene jäi kripeldama see keskkonnamõjude hindamine, et linnavalitsus otsustas ja ... Äkki räägite mulle? Sest ma üritasin, võib-olla vanust on ka liiga palju ... Et ma üritasin selle korralduse number 1538-k üles leida. Et millega tegemist on või kust seda lugeda saaks? Et ma vaatasin, eelnevates igasugustes detailplaneeringu asjades on ka sellele viidatud. Et ma ei suutnud seda leida kuidagi ülesse. Et äkki annate mulle mingi informatsiooni, et kust seda võiks leida, lugeda saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et esiteks lepime kokku nii, et me siis ise püüame seda leida. Praegu paneme seda endale kirja ja siis saadame Teile tutvumiseks.
Teiseks. Jah, tõepoolest tegemist on otsusega, mis on seitse aastat vana. Aga samas, nagu ma enda vastuses mainisin, et see ei olnud lihtsalt linnavalitsuse otsus. See otsus oli kooskõlastatud ministeeriumi seisukohaga ja lähtuvalt sellest seisukohast oli ka selline otsus vastu võetud. Ja kui me loeme selle detailplaneeringu või selle projekti kirjeldust, siis me näeme, et tegelikult see isegi teoreetiline kahju, mis võiks tekkida, on päris väike. Et see on selle projekti omapära. Maht ei ole väga suur võrreldes selle ala suurusega. Ja on isegi konkreetselt välja toodud, mitu puittaime võetakse maha või likvideeritakse. Ehk siis ilma hinnangut või uuringut me näeme, et see võimalik kahju on suhteliselt väike. Aga samas oli küsitud ka ametlik seisukoht, ministeeriumi ametlik seisukoht ja selle alusel oligi vastu võetud otsus. Aga me kindlasti saadame ka Teile otsuse sisu ja dokumendi koopiad ka. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallase teine küsimus, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa. Et iseenesest on väga õige, et see korda saab ja kindlasti Pirita elanikud on ka rahul sellega. Aga ütleme niimoodi, et mingi ärevus on ikkagi neil sees. Et meie poole on pöördutud seal.
Ma tahan küsida. Et kas see 26 puud on lõplik otsus või annab seal vähemaks võtta neid veel? Tähendab, seda arvu vähemaks võtta, tähendab, mitte puid vähemaks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma mäletan, et jutt oli vist 23 puittaimest. Ja see tähendab, et jutt ei ole ainult, et üks või teine puu saab olema maha võetud, vaid seal võivad olla ka teised puittaimed. Aga ma pean tunnistama, et ma ei oska sellele küsimusele pädevalt vastata. Et projekt on praegu sellises staadiumis, et seda on võib-olla natuke vara prognoosida või lubada. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem selles arupärimises täpsustavaid küsimusi ei ole. Arupärimine on vastatud!
19:03 Päevakorra punkti alustamine - 7. Linnaosavalitsuste toetused vanemliku hooleta lastele 7. Linnaosavalitsuste toetused vanemliku hooleta lastele
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine on samuti suunatud linnapeale. See puudutab linnaosavalitsuste toetust vanemliku hooleta lastele. Ja küsin, kas arupärija Siim Tuisk osaleb istungil endiselt?
Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa. Osalen küll.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja palun siis härra linnapeal vastata!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Siim Tuisk! Vastasin Teie küsimusele kirjalikult ja ootan Teie lisaküsimusi. Aitäh!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma ei ole kindel, kuivõrd detailselt Te ise kursis olete. Aga kui Te vaatate neid numbreid ja seda tabelit, mis on esitatud, siis need on üsna väiksed numbrid ja üsna väiksed suurusjärgud. Et arvestades, et selle n-ö laiem taust on see Beškina poolt kasutamata jäänud miljon eurot, kas linnaosavalitsused Teie hinnangul on teinud absoluutse maksimumi, mida võiks nendele hooldusperedes kasvanud lastele teenuste pakkumisel ... Või see tundub olevat nagu pigem miinimumilähedane? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun ka arupärimiste juures vajutada nupule "Soovin sõna", et meie süsteem saaks Teie küsimuse ka registreerida.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kohe teen seda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Aga palun siis nüüd linnapeal vastata!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Ma arvan, et oleks õige alustada sellest, et ei ole mingit lugupeetud abilinnapea Betina Beškina otsuse tausta. Et selline sõnastus ei ole minu arvates nii sisuliselt kui ka formaalselt korrektne.
Aga räägime võib-olla eelkõige asja sisust. Et ma tuletan meelde, et see arutelu, mis tekkis, oli tingitud sellega, et tõepoolest omavalitsustes, mitte Tallinna linnas, vaid peaaegu kõigis omavalitsustes peale seda, kui riik muutis süsteemi ehk siis andis üle seda omavalitsustele koos finantseerimisega ja koos tingimustega ja kriteeriumitega, mille alusel saab neid toetusi jagada. Et peale seda iga aasta omavalitsustel oli jäänud ka jäägid.
Mis on Tallinna linna ja teiste omavalitsuste vahe? On see, et Tallinna teistel omavalitsustel on jäänud jääk riigivahenditest, aga linnal on jäänud jääk, Tallinnal on jäänud jääk Tallinna vahenditest. Sest iga aasta me lisasime sinna täiendavalt finantseerimist. Ja näiteks 2018-ndal see summa oli miljon täiendavalt riigi finantseerimiseks ja sellest on jäänud 300 000 ehk siis Tallinn eraldas täiendavalt 700 000.
Ja ma veel üks kord tuletan meelde, et ükski toetus ei saa olla välja makstud ilma kriteeriumiteta. Ja kui on kindlaks tehtud kriteeriumid, siis eraldatakse ka lähtuvalt sellest vahendeid. Küsimus on selles, et kuidas seda laiendada. Näiteks kriisiaja jooksul, mis oli tehtud täiendavalt? Et me pöördusime nende perede poole ja küsisime, et mis see kriisiajal võiks olla täiendav abi, mida te vajate. Ja siis ainuke asi, mida küsiti, oli tahvelarvutid, no seoses distantsõppega. Ja see oli ka, see võimalus oli ka leitud ja selline toetus oli ka eraldatud.
Ehk siis ma arvan, et nii linna käitumine antud olukorras kui ka abilinnapea Betina Beškina käitumine või otsustused olid nii sisuliselt kui ka õiguslikult korrektsed. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks ka teine küsimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma ei saa enam vajutada siin millegipärast seda "Soovin esitada küsimust" selles TEELE-s. Aga no igal juhul on teine küsimus ka.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuna järjekord läks paigast ära. Aga palun, käsitleme seda Teie teise küsimusena.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah. Ma ei soovinudki siin Beškinat otseselt selles osas rünnata. See küsimus tulenes pigem sellest, et need võimalikud taotluse vormid ja taotletavad summad, mida Te olete maininud linnaosade poolt kulutatuna lisatoetusena, on siiski üldises sfääris suhteliselt väikesed. Ja see oligi minupoolse küsimuse mõte. Et väga tore, et linnavalitsus on leidnud võimaluse tahvelarvutite jagamiseks siis vastavatele hädavajavatele peredele.
Aga kui vaadata seda tabelit ja seda vastust, mida Teie linnavalitsus saatis mulle, siis nendes kirjeldatud faktid on siiski suhteliselt vähesed, ütleks niipidi. Ja kas linnavalitsus ei võiks selle enda lisatoetuse, enda taotluste võimalike lisatugede osas natukene laiema pilguga vaadata? See oli mu küsimuse mõte. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma ikkagi juhiks Teie tähelepanu, mida Te ka ise ütlesite välja, et jutt on lisatoetusest. Et nad saavad põhitoetust linna poolt ja siis midagi lähtuvalt individuaalsest vajadusest taotlevad juurde. Ja sellepärast summad ongi erinevad, sest need vajadused, lisavajadused ongi erinevad. Kas sinna oleks võimalik nagu omavalitsuste ressurssi, antud juhul linnaosade ressurssi laiendada või siis seada täiendavaid kriteeriume? Et no sellega tuleb pidevalt tegeleda. Aga kriisiajal see on isegi laiem küsimus ja see on ka see küsimus, mida juba praegu nii amet kui ka linnaosad arutavad nii meetmete osas kui ka kriteeriumite osas. Et selles mõttes on Teil õigus. Ma nagu toetan sellist lähenemist. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnapeale rohkem küsimusi ei ole. See arupärimine on vastatud!
19:10 Päevakorra punkti alustamine - 8. Riigikeele oskuse nõuete mittetäitmisest Tallinna koolijuhtide poolt 8. Riigikeele oskuse nõuete mittetäitmisest Tallinna koolijuhtide poolt
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab riigikeele oskuse nõuete täitmist. Selle on esitanud kolleegid Reformierakonna fraktsioonist. Küsin, kas arupärijad on ka istungil?
Tallinna Linnavolikogu - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jaa!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Väga kena! Seega palun härra linnapeal arupärimisele vastata!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Õnne Pillak ja austatud Ivi Eenmaa! Vastasin teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Ivi Eenmaa saab oma küsimuse nüüd ka esitada. Palun! Palun, Ivi Eenmaa, Teie küsimus!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Kas ma olen kuuldel?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Austatud linnapea! Tähendab, ma ütleks, et kõik, kogu see probleemistik, mis tiirleb nagu härra Garanža ümber, on nagu üks suur müsteerium. Sest paneb mõtlema, kuidas on võimalik, et kümme aastat ilma riigikeelt tundmata on võimalik juhtida Tallinna linnas.
Aga minu küsimus Teile on. Et ütelge, mis saab edasi? Oma vastuses Te kirjutasite, et Keeleameti järjekordse kontrolli järel otsustatakse, kas tuleb konkurss või ei tule. Keeleamet võib öelda: ei oska, ei ole õppinud, ei ole saanud selgeks keelt. Nii! Ta võib öelda, anda uue aasta veel õppimiseks. Kümme aastat on olnud. Nii! Võib määrata trahvi. Aga kui Keeleamet ütleb "Ei ole saanud keelt selgeks", mis siis linnavalitsus teeb?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma saan aru, see oli küsimus. Aitäh! Jaa, teema ei ole uus. Me seda oleme arutanud linnavolikogu saalis päris mitu aastat. Ja mina jätkuvalt lähtun sellest, et me peame nagu rääkima ... Kui me räägime sellest, et kuidas inimene õpib keelt, see on ühest küljest personaalne küsimus ja teisest küljest on see juriidiline küsimus.
Mis puudutab sisulist asjapoolt, no tegemist ei ole ikkagi sellise teadliku sooviga keelt mitte õppida või mitte rääkida. Ma olen kindel, ja ma olen ka ise mitu korda direktoriga rääkinud ja abilinnapea on sel teemal rääkinud ja on ka näinud, et direktor tõepoolest osaleb nendel kursustel ja paralleelselt võtab ka endale repetiitori. Et ta saab aru, et see on tähtis. Jaa, on erinevatel inimestel erinevad omapärad. Et tegelikult ta päris heal tasemel nagu saab aru, aga ei saa alati ise nagu rääkida. Et see on asja sisuline pool.
Asja juriidiline pool on see, et inimene keelt ei valda vastavalt ametile, ja selle eest tuleb teda trahvida ja selle eest teda ka trahvitakse. Minu nagu lähenemine on ka mõnes mõttes väga pragmaatiline. Et me näeme, mis on selle kooli tulemused, sealhulgas eesti keele riigieksamite puhul. Ja ma olen kindel, et see on ka koolidirektori saavutus. Ja see on kõige tähtsam, et lapsed, noored, kooliõpilased saaksid keeleõppega hakkama. Ja tulemused näitavad, et nad saavad selles koolis hakkama, sest kool näitab keskmiselt parimad tulemused. Ja see on tõepoolest tähtis näitaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea istungi juhataja! Lugupeetud linnapea! Meil on see aasta sihuke nagu väike juubel sellel teemal, ma ütleksin, sest nimelt täitub kümme aastat Keeleinspektsiooni ettekirjutusi härra Garanžale. Ja ühelt poolt muidugi ma olen nõus, et inimeste suutlikkus õppida, omandada uusi omadusi on erinev. Aga kui me räägime sellest, et koolijuhtidele on seatud seadusega, ja see on nüüd juriidiliselt seatud, juriidiline küsimus, nagu Teile meeldib rõhutada ... Siis antud juhul ühel koolil ei ole olnud väga pikka aega direktorit. Seal on kohusetäitja, sellepärast et Teie poolt inimene, kes Te tahate, et seda kooli juhib, ei ole omandanud riigikeelt. Minu meelest see ei ole päris õige.
Mina olen kohtunud härra Garanžaga, rääkinud temaga. No ei saa ei öelda, et nende aastate jooksul seda eesti keelt oleks juurde tulnud. Meie vestlus on "tere, jah, meeldiv, kindlasti". Ülejäänud osas ta vajas abi suhtlemisel.
Kui kaua veel me oleme olukorras, kus ühel Tallinna koolil ei ole direktorit, sellepärast et ta ei täida seadust, ta ei ole riigikeelt omandanud? See näitab, et .... Ta ei suuda seda teha. Võib-olla on aeg lõpuks edasi liikuda, et see kool saaks endale ka direktori. Kaua me veel seda olukorda tolereerime?!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma võib-olla alustaks sellest, et mina Garanžad ei ole valinud. Lugupeetud Sergei Garanža töötab enda ametikohal mitu korda kauem kui mina linnasüsteemis. Ja tegelikult see näitab ka tema panust kooli arendamisel ja kooli tulemustel, mis on ka märkimisväärne. Kordan ja rõhutan seda veel üks kord.
Jah, tõepoolest juriidiliselt ta täna jätkuvalt ei vasta nõuetele ja just sellepärast juriidiliselt ta saab ka selle eest trahvi, trahve tegelikult regulaarselt. Et ebameeldiv olukord, olen 100% nõus. Direktorile ebameeldiv olukord ja kindlasti ametile samamoodi ebameeldiv olukord. Aga, nagu ma ütlesin, et minu jaoks jätkuvalt tähtis on see, missuguseid tulemusi näitavad õpilased. Ja see tegelikult peegeldab ka direktori suhtumist, sealhulgas ka eesti keele õppimise osas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Eenmaa, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ma tahaksin, härra linnapea, Teile lihtsalt teada anda, et härra Garanža viimase kuue aasta jooksul, ega ta ei ole rohkem seda eesti keelt ära õppinud. Ta käib ikka, jätkuvalt nõupidamistel on need koolijuhid või kes iganes, ehk nagu tõlk kaasas. Ja no vähemalt hea seegi, et ta tahab aru saada, millest räägitakse nendel nõupidamistel.
Aga minu küsimus Teile on. Kas härra Garanža ise ei saa aru, et ka tema peaks Eesti Vabariigis täitma riigiseadusi? Ja võiks ta ju siis nagu viisakalt tagasi astuda. Ja linnal on alati võimalus ühele heale spetsialistile mingis valdkonnas leida rakendust. Seda enam, et tõepoolest see kool on ju suurepärane, parimate sportimisvõimalustega, mis iganes. Ja sellised võimalused võiksid ju olla tegelikult Tallinna kõigil koolidel. Selle eest müts maha tema ees!
Aga kas ta ei saa aru sellest, et ka temale kehtib kohustus täita seadusandlust riigis, kus ta elab, ja Tallinna linnas, mille aukodanik ta on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No alustame sellest, et kooli tingimused, kas on spordivõimalused või siis kooli hiljutine renoveerimine, ei ole erakordne või unikaalne. Sama võimalusi on ka teistel koolidel. Ja on ka päris mitu, kui mitte öelda palju koole, kus on ka kaasaegsemad või paremad tingimused tegelikult.
Mis puudutab lugupeetud direktori ehk siis härra Garanža valikuid, et no seda ma ei oska kommenteerida. Aga ma olen kindel, et tal on väga selge ja sügav arusaam, et meie riigis tuleb seadusi täita ja muidugi tuleb ka eesti keelt õppida. Eesti keelt ta õpib. Jah, ei saanud sellega ilusti hakkama. Jah, selle eest riik teda ka sanktsioneerib.
Mis puudutab tema rakendust, siis linnavalitsusel, Haridusametil ja mul isiklikult ei olnud kunagi küsimuseks, et inimest oleks vaja kuskil rakendada. Et pigem minu küsimus oli kooli areng ja õpilaste tulemused. Ja siin tõepoolest härra Garanža näitab suurepäraseid tulemusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei kuule Teid! Proovime nüüd uuesti. Endiselt ei kuule.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Kas nüüd on kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, nüüd on, nüüd on.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Nüüd on?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Suurepärane! Et hea linnapea! Et ma arvan, Te mõistate, et härra Garanža on üks selline linna sümboleid juba. Et kui ma vaatan vanemaid pilte, kus pealkirjaks on, et "Tallinna abilinna õigustab härra Garanža keeleoskuse puudumist", siis sealt vaatate vastu Teie oluliselt nooremana, vähem kortse on näos.
Et mul on lihtsalt küsimus. Et kas ühel päeval, kui me oleme hästi vanad mehed, me arutame, et endiselt on ametis härra Garanža, kes on umbes 100+ aastat vana, ja endiselt ei ole ta keelega kuhugi jõudnud? Et no Te saate ju ise aru, et see tegelikult hakkab juba sümboliks kujunema. Et see ei peaks olema Tallinnas selline sümbol. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et ma pean tunnistama, et see kompliment, mis puudutas karu, oli minu jaoks meeldivam, kui see kompliment, mis puudutas minu vanust.
Aga tõepoolest on ju nii, et härra Garanžast ongi saanud kooli sümbol. Ja teda austavad ja toetavad nii õpilased kui ka õpetajad, nii vilistlased kui ka lastevanemad. Nii et selles plaanis Teil on õigus. Ta on väga populaarne koolijuht, väga tugev koolijuht ja temast on tõepoolest saanud selle kooli sümbol. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Jah. Kas ma olen kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud esimees! Ja lugupeetud linnapea! Ma pean tunnistama, et kuulan ja kuulan ja ei saa aru. Et Te ise ka nentisite vastuses, ütlesite, see olukord on ebameeldiv inimesele ja linnale. No aga miks me seda jätkame? Kas Te leiate mingisuguse, Garanžale mingisuguse väärika koha? Seda enam, et kui me meenutame seda esimest aastat, linnapea Mihhail Kõlvart on tegelikult vajadusel vägagi otsustavalt tegutsenud ka inimeste liigutamisel erinevates rollides. Et kui keegi mingi asjaga ei ole hakkama saanud, siis on see inimene välja vahetatud selles, teises või kolmandas rollis. Et praegu kuulan Teid ja ei saa aru. Et jah, see on ebameeldiv, aga laseme ikka samamoodi edasi. Miks Te seda teete? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Et ma veel üks kord kordan, et mul ei ole sellist vajadust või eesmärki leida härra Garanžale mingit rakendust. Ta saab enda rakendusega praegu suurepäraselt hakkama. Välja arvatud, et kahjuks tänase päevani ei ole keel õpitud vajalikul tasemel. Ja see on kahetsusväärne.
Aga kaalul on kooli areng, õpilaste tulemused ja just sellepärast minu lähenemine ongi väga pragmaatiline. Tegelikult me peame tunnistama, et see ei ole nii lihtne koolijuhte leida. Ja siin viimasel ajal ka, kui me konkursid korraldasime, siis oli vaja kaks–kolm korda seda korraldada ja mitu korda välja kuulutada. Et ei ole see lihtne. Ehk siis antud juhul see juhtimisotsus peaks tähendama seda, et me võtame riski kooli arengu osas, õpilaste tulemuste osas. Ja ma olen kindel, et juhi roll siin on väga suur, direktori roll. Kooli tase on otse seotud juhiga. Et loomulikult, kui mõni direktor või koolijuht tuleb kooli, kus on pikaajalised, ajaloolised traditsioonid, väga tugev hoolekogu - mõnikord meil mõnes koolis hoolekogu võtab enda peale väga suure rolli -, siis seal on võib-olla mingil määral tagatud riski maandamine. Aga mitte alati ja mitte igas koolis. Ja sellepärast see ongi otsus. See ongi see otsus, et kooli areng ja õpilaste tulemused on tähtsamad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun Teie küsimus!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Kas ma olen kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa.
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Hea linnapea! Et mul on kahju seda öelda, aga Teie eelnev jutt tundus nagu tõesti haledate vabandustena. Et kui meil on aastaid olnud tööl koolijuht, kes ei suuda õppida ära riigikeelt ... Te viitate siin tulemustele. Aga kuidas on sellega, et koolijuht on väärtuste kandja? Mis väärtuseid riigikeele osas annab koolijuht Garanža? See on nagu täiesti piinlik lugu aastate vältel! Ja kui Te ütlete, et koolijuhte ei ole leida ja sellepärast on vaja hoida inimest, kes mitte mingisuguseid väärtusi endaga kaasas ei kanna juhina, siis no kuulge, hallo! Koolis on õppejuhid, õpetajad. Mida teeb Garanža nagu ise, isiklikult selleks, et neid tulemusi saavutada? Et minu küsimus Teile on. Et mida Te nüüd siis tegelikult kohe, järgmisena ette võtate, et see piinlik lugu, nagu Te ütlete, häbiväärne lugu ... Mina ei usu seda, et Garanža seda kuidagi häbiväärseks peab aastate kaupa. Mida Te võtate ette, et see olukord nüüd kuidagi likvideerida või mingi kord või selgus siia majja tuua? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ma võib-olla, kui Te lubate, natuke parandaks Teid. Ma ei öelnud, et see on piinlik ja häbiväärne lugu. Ma ütlesin, et see on ebameeldiv lugu. Ja ma olen Teiega absoluutselt nõus, et koolijuht on ka väärtuste kandja. Ja mulle tundub, ei ole väga korrektne enda kolleegi kohta öelda, et ta ei ole üldse väärtuste kandja. Kui ta ei oleks üldse väärtuste kandja, sealhulgas ka eesti keele suhtes, siis tõenäoliselt ta ei oleks ühe hea kooli juht. Ta võiks olla koolijuht, aga see kool ei oleks nii hea, sealhulgas ka eesti keele tulemuste osas. Üks parimatest koolidest, venekeelsetest koolidest ja mõni aasta ka parim kool eesti keele eksamite osas.
Et inimene on väärtuste kandja mitte sel juhul, kui ta sellest räägib ja eksponeerib seda, vaid sel juhul, kui on näha ka vilju nendest väärtustest. Ja härra Garanža puhul neid vilju on näha, sealhulgas ka eesti keele arengu osas venekeelsete õpilaste puhul. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Annela Ojaste Annela Ojaste
Ma ootan vastust ka küsimusele!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Te saate registreerida oma teise küsimuse. Nüüd aga saab oma küsimuse esitada Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Saan Teie vastustest aru, et mees on motiveeritud, aga sellele vaatamata keel kuidagi külge ei jää. Et kas olete mõelnud, et ehk on hoopis siis õppemetoodika vale? Et kas linnavalitsus ei ole kaalunud, et Garanžale leida alternatiivseid keeleõppe mooduseid, mis siis mehele sobiksid? Näiteks saata suveks keelelaagrisse. Neid mooduseid on küll. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No tegelikult oleme mõelnud selle peale. Ja ma tean, et ka ise Garanža on rakendanud erinevaid meetmeid nii erinevatel kursustel kui ka erinevate repetiitoritega. Et jah, see on õige. Et selle peale kindlasti oleks vaja täiendavalt mõelda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Ülle Rajasalu. Palun! Ülle Rajasalu, palun, Teie küsimus!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Härra linnapea! Et mina olen tegelikult päris hämmingus, et koolijuht, kes on olnud üle kümne aasta direktori asetäitja ... Aga Te ju ei nimeta teda koolidirektoriks. Ja nüüd Te väidate, et ta on just nagu Eesti Vabariigi koolijuhtide sümbol. Et ma ei tea, kas koolijuht peab olema Eesti riigikeelse oskusega või ei pea olema. Ja kui ta peab olema, siis miks Teie, härra linnapea, seadust ei täida? Neid õigustusi, mida Te räägite, lihtsalt tegelikult on häbiväärne kuulda. Päris ausalt! Ja kui ma Teile ütlen, et Te kiidate teda eesti keele õppe pärast ... Mina elan siin Lasnamäe külje all. Ma näen, kui palju sealt tulevad neid venekeelseid noori, kes eesti keelt absoluutselt ei räägi. Ma ei tea, kust nemad siis pärit on või millise kooli direktor härra Garanža on. Aga aitäh! Palun öelge mulle, miks Te ise ei täida seadust?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Suur tänu! Et esiteks, kui Te lubate, et ma parandaks Teid. Et ma ei öelnud, et härra Garanža on koolijuhtide sümbol, vaid ütlesin, et ta on enda kooli sümbol. Ja ma olen valmis seda veel üks kord korrata. Jah, tõepoolest härra Garanža on enda kooli sümbol ja on seda aastate jooksul tõestanud.
Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
.... kooli sümbol, mitte oma kooli sümbol. Ma ei tea. Et see kuidagi ...
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Kas ma tohin vastata küsimustele?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun, härra linnapea!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, ta on enda kooli sümbol ja ma seda olen valmis ka veel üks kord korrata vajadusel.
Ma väga loodan, et see Teie hinnang, et Lasnamäe noored, kes ei oska eesti keelt, ja pidevalt näed, et ei ole seotud mingi konkreetse linnaosaga ja isegi ei ole seotud mingi konkreetse rahvusega ... Siis ma olen kindel, et Te sellisel viisil kindlasti ei soovi antud küsimust kommenteerida, viidates konkreetsele linnaosale või konkreetse rahvusele. Et ma olen kindel, et Te ei saa seda endale lubada.
Et esiteks noored, sealhulgas ka Lasnamäel õpivad erinevates koolides. Ja noored, kes viibivad Lasnamäel, teoreetiliselt võivad ka elada erinevates linnaosades, sealhulgas ka Pirital. Ja kolmandaks. Et ma väga austan Teie hinnangu keeleoskuse osas, mis puudutab noori, sealhulgas ka nende noori, kes elavad Lasnamäel.
Aga on olemas ka teine mõõdik, nimelt riigieksamid, eesti keele riigieksamid. Ja mina millegipärast kipun arvama, et see on täitsa objektiivne mõõdik, mida Eesti riik nagu seadis - eesti keele riigieksamite tulemused. Ja just see kool, kus töötab härra Garanža, näitabki head tulemused. Kas see võib olla aluseks, selleks et otsustada, et eesti keel areneb selles koolis? Jah, ma arvan, et see võib olla aluseks. Sest minu teada parimat või objektiivsemat mõõdikut tänaseks ei ole välja mõeldud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea linnapea! Mina olen üpris kindel, et selle kooli eesti keele eksamite tulemus on pigem kinni laste tubliduses ja nende andekuses, nende võimes õppida eesti keel ära. Ja kui seal oleks ka koolijuht keegi teine, siis ma olen päris veendunud, et need lapsed samamoodi, sest neil on tahtmine, teeksid häid tulemusi eesti keele eksamites. Aga see oli lihtsalt kommentaar.
Minu küsimus on hoopis pisut teise nurga alt. Sellepärast et ma saan aru, et ega ka ju Teil puudub lahendus. Ma ei tea, kas Te siis ei taha, ei julge otsust teha või mis see probleem on. Eks Te seda teate ise. Aga selge on see, et järgmised kümme aastat vähemalt me siin veel saame küsida, et millal härra Garanža teeb eesti keele eksami edukalt ära.
Aga kui palju on Tallinnas veel selliseid koolijuhte, kes ei vasta neile esitatud kriteeriumitele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Tegelikult ma olen Teiega nõus, et loomulikult meil on tublid lapsed. Ja tublid lapsed elavad erinevates linnaosades. Nad elavad Lasnamäel, Pirital, Nõmmel. Aga peab tõdema ka seda, et erinevatel koolidel on erinevad eksamitulemused. Igas koolis on tublid lapsed, aga on väga erinevad eksamitulemused. Ja see sõltub loomulikult nii laste motivatsioonist, aga see sõltub ka õppeprotsessist. Sest eksam näitab eelkõige õppeprotsessi ülesehitust. Ja see omakorda sõltub nii õpetajatest kui ka koolijuhist. Motiveeritud kompetentsed õpetajad tavaliselt annavad parima tulemuse seal, kus on loodud vastav keskkond. Ja vastava keskkonna loomine on juhi kompetentsuse küsimus ja juhiomaduste küsimus. Mulle tundub, et need asjad on omavahel seotud. Vastasel juhul meil ei oleks vaja üldse koolidirektorit.
Ja teine Teie küsimus. Et minu teada meil ei ole rohkem koolijuhte, kes ei vastaks nõuetele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Taas kord ei kuule Teid!
Küsimus jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Aga nüüd?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ootame Teie küsimust, härra Michal.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
On nüüd ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
... kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Aa, nüüd on? Ma ei tea, mis siin toimub. See on müsteerium minu jaoks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Minu jaoks ka.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Hea linnapea! Et sellest Garanža sümbolväärtusest muidugi ma kardan, et me vist saame erinevalt aru. Et paljudele inimestele see, kui koolidirektor ei omanda keelt ja on aastaid selleks objektiks, kelle pärast linnapeagi peab piinlikkust tundma tema keeleoskamatuse ja reeglite mittetäitmise üle, siis see sümbol ei ole minu meelest positiivne.
Aga ütleme nii, et see asi liiga tõsine ei oleks. Äkki Te siis ütlete ja seletate inimestele, et see taust ei ole mitte see, et Garanža taotleb ka, ütleme, eesti keele õppele mitteüleminekut oma haridusasutustes, nagu 2017 ta valitsusele kirja saatis, vaid see, et ta innustab isikliku sellise pideva pürgimisega lapsi paremale õppele, nagu Te seletate. Et siis see oleks vähemalt naljakas. Muidu see tegelikult paistab päris kurb. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma ei ole kindel, et ma sain Teie küsimuse mõttest aru. Et alustame sellest, et teadaolevalt Linnamäe Vene Lütseum ei olnud ainuke kool, kus - ja nüüd ma seda rõhutan - kooli hoolekogu, mitte direktor, pöördusid eelkõige linnavolikogu poole ja siis linnavolikogu pöördus vabariigi valitsuse poole. Ehk siis ma nagu päris ei saa aru, mis on nagu küsimuse sisu.
Et veel üks kord. Seaduse järgi see peab olema eelkõige hoolekogu otsus. Ja ma tean, et selles koolis ja muidugi mitte ainult selles koolis, peaaegu igas koolis seda teemat arutas mitte ainult hoolekogu, vaid kooli vanemate üldkogu. Ja teiseks. See pöördumine valitsuse poole on vormistatud linnavolikogu poolt. Ja ma, kui Te lubate, ka Teid parandan. Et asi ei ole selles, et direktor või kool oli millegi vastu. Rääkimata sellest, et kindlasti ükski vene kool - hoolekogu, lapsevanemad, õpilased, direktor - ei olnud ja ei ole eesti keele vastu. Jutt oli sellest, et koolil oleks võimalus, paindlik valikuvõimalus, kuidas keelt õppida matemaatikatundidel, eesti keele tundidel, kirjanduse tundide abil jne; mis proportsioonis; kes on need õpetajad, keda on võimalik leida jne. Et kuna tegelikult ju õppemetoodikat ei olnud ju välja töötatud ja vene koolidele pakutud, siis lähtuvalt sellest oligi ka ... aga oli välja mõeldud seadus, siis lähtuvalt sellest ju olidki need pöördumised.
Ehk siis ma arvan, et kui seda teemat arutada, siis on vaja rääkida ka asja sisust. Ja vajadusel saab ju alati kohtuda nii vanematega sellessamas koolis, kui ka õpilastega, kui ka õpetajatega, selleks et seda teemat veel detailsemalt arutada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma pean vabandama. Et mul ei ole tegelt see päris küsimus. See on pigem nagu sihuke kommentaar kogu sellele poliitilisele jiu-jitsule, mis viimase poole pluss tunni jooksul on siin toimunud.
Aga ma pean kiitma nii Reformierakonda nende järelejätmatuses ja põhimõtete selles küsimuses väga viimase juuksepiirini vedamise eest, kui ka linnapea Kõlvartit, kes juhina on võtnud selle vastutuse ja poliitilise katte ja ei kohku selle aeglase piinamise eest siin meeldival moel tagasi. Et on endale natukene kurvastus, kuna mul on ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kolleegile selle kommentaari eest! Ma saan aru, et see oli retooriline ja ei eelda ka vastust. Järgmise küsimuse esitab Kaupo Nõlvak. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Kas olen kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Nagu aru saime, et härra linnapea, Teil on ebameeldiv see teema. Ja nagu Te aru saate, meil on see veel ebameeldiv ja suhteliselt talumatu, see teema, et seadusetuse õigustamine nii pika aja jooksul jätkuvalt ja jätkuvalt. Ja täna Te põhjendate veel, et see oleks just kui põhjendatud - Garanža võrdub eesti keele oskus seal koolis. Kuulge, Garanža ei õpeta seal koolis eesti keelt. Seal õpetavad eesti keele õpetajad eesti keelt. Ja sellega Te õigustate jätkuvalt seaduse rikkumist pikemal ajal. Ja Te olete linnapea, kes vastutab seaduse kehtimise eest Tallinna linnas. See peaks olema igale Tallinna kodanikule ja eesti kodanikule talumatu, et nii pikka aega rikutakse seadust Tallinnas.
Ja öelge mulle, kas ja kes ja peaks keda kohtusse andma või Teid kohtusse andma, et lõpetada Tallinnas pikaajaline seaduserikkumine?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Nii palju, kui minu juriidilised teadmised lubavad seda küsimust kommenteerida, ma võin Teile öelda, et igal eesti kodanikul, ja mitte ainult eesti kodanikul, vaid ka meie riigi elanikul on õigus kohtu poole pöörduda iga hetk. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab kolleeg Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra linnapea! Et Te nimetasite olukorda ebameeldivaks. Et minu küsimus on selles. Et kas see ebameeldiv on, et kolleegid seda küsimust tõstavad, või on ebameeldiv, et see teema taas ja taas päevakorda tuleb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma arvan, et see olukord on ebameeldiv üldisemas plaanis ja eelkõige Sergei Garanžale. Ma olen temaga rääkinud ja ta on väga siiras selles küsimuses. Ta siiralt püüab seda olukorda parandada. Tõepoolest tema jaoks on väga ebameeldiv küsimus ja see on tema jaoks ka suur pinge. See vastab tõele. Ja seega ka minu jaoks, vaadates seda olukorda, on loomulikult see olukord ebameeldiv. Ja ma loomulikult olen nõus sellega, et koolijuht peab keelt valdama ja direktor peab vajalikul tasemel keelt kasutama enda igapäevases töös. Ja seda saab ka Sergei Garanža aru ja loomulikult just sellepärast see olukord ei ole tema jaoks positiivne. Või ei ole kindlasti ka sellist olukorda, et tema on nagu sellega harjunud ja ei näe mingit probleemi. See ka vasta ei tõele.
Ma arvasin esialgu, et ma võib-olla räägin ka sellest, et tõepoolest, mida see nagu emotsionaalselt inimesele nagu tähendab. Aga ma arvan, et see ei ole vist arutelu koht ja eriti mõistlik selliseid asju arutada. Jah, see on õige, et juriidiliselt inimene peab keelt valdama. Ja on õige ka see, et kui ta keelt ei valda, siis selle eest teda ka trahvitakse, mis ka toimub. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnapeal on vastatud kõik küsimused, mis seda arupärimist puudutavad. Ja sellega lõpetan selle küsimuse käsitlemise!
19:51 Päevakorra punkti alustamine - 9. Tallinna kriisikomisjonist 9. Tallinna kriisikomisjonist
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine puudutab Tallinna kriisikomisjoni. Selle on esitanud Siim Tuisk. Ja palun sellele vastata härra linnapeal. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Siim Tuisk! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult. Püüdsin ka enda ettekande käigus vastata Teie küsimustele täiendavalt. Aga olen valmis vastama ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja esimese küsimuse saab esitada Anastassia Kovalenko. Palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Austatud linnapea! Et mul on selline küsimus. Et nüüd, kui me oleme vaikselt eriolukorrast väljumas, et mis siis üldse saab sellest kriisikomisjonist? Ja kas äkki oleks mõistlik ikkagi mingit tööd seal jätkata või on oodata teist lainet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! See on minu arvates õigustatud küsimus. Et kriisikomisjoni formaat ei ole kuskile kadunud. Selle formaadiga me saame jätkata. Aga samas, nagu ma ettekandes mainisin, operatiivselt olid valitud teised formaadid ja me ei ole veel nendest formaatidest loobunud.
Ja kuidas me hakkame arutama võimalikku teist lainet? See on juba pigem mitte formaadi küsimus, vaid sisu küsimus. Et tasapisi me juba selle ettevalmistustööga alustasime, eelkõige, mis puudutab isikukaitsevahendeid. Meil on siin kokku lepitud koosolekud sel teemal ja ka eelnevalt ka seda juba arutanud. Muidugi neid varusid tuleb veel täiendavalt teha. Praegu meil on varu olemas. Aga tuleb lähtuda mitte ainult sellest perioodist, millal me hakkame välja, vaid ka sellest teoreetilisest ohust, mis võib olla täitsa reaalne, et tuleb teine laine. Oleme arutanud, kuidas .... töötajaid ette valmistada, et nad saaksid õigel viisil isikukaitsevahendeid kasutada. Ja tuleb välja, see on päris suur väljakutse, päris tõsine küsimus. Et see ei ole niisama, et paned maski peale ja ongi tehtud. Et siin on väga palju aspekte, millega tuleb arvestada.
Üheks küsimuseks on loomulikult haridussüsteemi ettevalmistamine võimalikuks teiseks laineks ja ka selliseid järeldusi me hakkame tegema kohe peale õppeaasta lõppu. Ja loomulikult me ootame signaale vabariigi valitsuse poolt, et kuidas riik seda ettevalmistust näeb. Et olen kindel, et ka vabariigi valitsuse tasandil on selle peale mõeldud.
Aga kui rääkida formaadist, siis meil kriisikoosolekud jätkuvalt toimuvad ja me ei ole veel valmis nendest loobuma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks just selle n-ö edasimineku osas ... Et millal võiks olla võimalik saada selle kohta mingit avalikumat ülekannet, avalikumat informatsiooni? Sest üks asi, mis ka Teie vastuses selge oli, oli see, et see kõik on ametkondlikuks kasutuseks. Et isegi linnavolikogu liikmele tegelikult ei edastata seda materjali, ka isegi nende AK-piiranguga n-ö, et ainult temale isiklikult lugemiseks. Et mind huvitaks just see, et kuivõrd palju on võimalik linnakodanikul teada saada selle komisjoni tegevusest ja edasisest tulevikust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No jaa, on mõned aspektid ja see on eelkõige seadustega määratud. Ongi sellise sisemiseks kasutamiseks. Aga no suuremas plaanis ja kontseptuaalselt loomulikult siin ei ole mingit saladust. Et me saame neid teemasid linnavolikogus arutada, et kuidas see ettevalmistustöö hakkab käima. Ma pean tunnistama, et meil see arusaam on olemas. Me oleme juba ... mitte oleme, vaid tegeleme sellega. Aga see ei ole veel, ütleme nii, süsteemne. Sest meil on praegu rohkem kogemusi, kuidas seda tuleb teha, aga meil jätkuvalt ei ole veel mudeleid. Ja siin me loomulikult ootame ka riigi poolt juhendeid, aga igal juhul hakkame ka sellega ise tegelema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Ma loodan, et nüüd on jälle kuulda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jumal tänatud. Et hea linnapea! Mul on selline küsimus. Et kogu selle kriisi haldamist, ja kriisisõnumite säilitust, me oleme vist mõlemad avalikult oma arvamust väljendanud. Ja mulle tundub, et me oleme vist ühel nõul nagu suur osa Eestist. Minu hinnangul valitsuse sõnumi selgus on, ja ma saan ilmselt väljendada vabamalt, on võrreldav keskmise rongiõnnetusega. Et seal on ikkagi paras segadus.
Teie olete ERR-is ka öelnud seda, et Te olete teinud ettepaneku, et Tallinna linna esindaja, linnapea oleks selles komisjonis. Peaminister seda vajalikuks ei ole pidanud või valitsus.
Mida me tegema peaksime? Sest ütleme, et kui sügisel tuleb see laine uuesti, siis mina väidaks, et Tallinn, Tartu, paljud omavalitsused on palju konkreetsemad otsustajad ja tegutsejad olnud. Et mida me tegema peaksime? Kas me peaks tegema mingi pöördumise volikogu poolt, et valitsus võtaks Tallinna linna esindaja sinna? Sest mulle teeb see muret, kui käiakse erinevat jalga kogu aeg üksteisest. Ma ei tea, üks teeb ühe plaani, teine teeb teise plaani. Ega see ju head tulemust ei anna. Et mis Teie enda arvamus on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et ma arvan, just sellepärast ongi vaja juba praegu ettevalmistusega alustada, selleks et see töökorraldus oleks selge. Ma pean tunnistama, et see olukord oli uus nii vabariigi valitsusele kui ka linnavalitsusele ja omavalitsustele. Ehk siis nii sisulised otsused kui ka töökorraldus oli midagi uut, mida oli vaja välja mõelda. Et antud juhul seda otsustati sellisel viisil. Aga praegu on võimalus seda tulemusi läbi analüüsida, läbi arutada ja järgmiseks kriisiks olla parem valmis, sealhulgas ka töökorralduse osas.
Samas tõepoolest me mõnikord esitasime küsimusi, teisi seisukohti. Aga me ikkagi lähtusime sellest, mida vabariigi valitsus otsustas, ja teistpidi me ei saanudki teha. Seal, kus meil omavalitsuste autonoomia lubas, seal me tõepoolest suutsime otsustada ja mõnikord operatiivsemalt või mõnikord natuke teistmoodi. Ma arvan, et see on ka pigem normaalne.
Teine asi. Et jah, ma olen nõus sellega, et võib-olla mõned otsused vajavad rohkem koordineerimist. Eriti Tallinna puhul, sest Tallinna otsused on suurema mõjuga võrreldes teiste omavalitsustega. Mina olen selle poolt, et rohkem koordineerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea linnapea! Ma just lugesin ja mulle saadeti ühe laagrikorraldaja poolt kiri, et valitsus on nüüd otsustanud, et 12. juunist lastelaagrid ja malevad on lubatud kuni 300 lapsele ja 20 gruppides, pluss kõik muud siis desifintseerimisnõuded juures.
Kas see tähendab nüüd seda, et Tallinnas siis need laagrikorraldajad, kes ootasid registreerimise kas siis .... või siis lastele nende perele kinnitamist, et laager toimub, et nad nüüd siis võivad öelda, et jah, kõik laagrid, mis on peale 12. juunit, .... nende teiste piirangutega kooskõlas, et need laagrid saavad toimuma see suvi Tallinnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ka mulle saadeti see info siin volikogu istungi käigus. Ja ma arvan, et me juba esmaspäeval saame tulla enda otsusega välja. Et me loomulikult peame seda natuke läbi arutama. Aga esmaspäeval kriisikoosolekul me saame seda lõplikult otsustada. Aga no mulle tundub, et me lihtsalt võtame aluseks vabariigi valitsuse otsuse ja vastava signaali siis anname ka Tallinna linnas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks selline küsimus seoses selle kriisikomisjoni ümberkorraldusega ja nende n-ö operatiivsemate struktuuride osas.Kas need ... Minu arupärimises oli ka küsimus nendest n-ö asendusjärjekordadest. Et kas need dokumendid, kas need n-ö kirjeldused saavad olema avalikud? Või millal võiks olla linnavolinikul võimalus selle kohta küsida või uus arupärimine esitada, et saada täpsemat informatsiooni antud struktuuri kohta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma pean tunnistama, et mul praegu seda ülevaadet ei ole, et missugused dokumendid on avalikud ja missugused ei ole. Aga no asenduste osas ma ei näe nagu probleemi, miks see ei peaks olema avalik. Et seda tuleb täpsustada ja natuke konkreetsemalt uurida. Aga no me alati oleme valmis ka küsimustele vastama, eriti arupärimise vormis. Et kui tekib vajadus, siis muidugi küsige. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle arupärimise osas täiendavaid küsimusi linnapeale ei ole ja see arupärimine on vastatud!
20:02 Päevakorra punkti alustamine - 10. Pirita kloostri haldamisest 10. Pirita kloostri haldamisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmise arupärimise on esitanud Kaupo Nõlvak. See puudutab Pirita kloostri haldamist. Ja palun sellele vastata linnapeal Mihhail Kõlvartil. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa! Austatud linnavolikogu esimees! Austatud Kaupo Nõlvak! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvakul lisaküsimusi tõepoolest on. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Härra linnapea! Mul on üsna hea meel. Aga mitte hea meel nende vastuste üle, mis osalt on vastamata ja osalt on tõega meelevaldselt ringi käinud. Aga hea meel on selles, et see protsess on kuidagi positiivsemas suunas minu arusaamise järgi liikunud.
Aga mu küsimus on siis selles, millele Te jätsite vastamata. Ehk esimene küsimus oli mul, et kas Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat valetas, kui ta esitas nii Pirita linnaosa lehes kui ka sotsiaalmeedias väite, just kui oleks klooster pöördunud ise linna poole ja soovinud siis haldusleping lõpetada. Kas linnaosavanem valetas?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No mul nagu mingit kirjalikus vormis dokumenti ei ole. Ma olen Ema Vimalaga kohtunud ja me ka seda teemat arutasime. Et tõenäoliselt siin oli möödarääkimisi. Aga nii palju, kui mina sain aru, et tõepoolest, kui toimus see esimene kohtumine, kus osales nii linnaosavanem kui ka abilinnapea Kalle Klandorf ehk siis Ema Vimalaga, siis seal tekkis mingi ühine arusaam. No ja siis nii palju, kui mina püüdsin sellest kriisist aru saada.
Ja siis tekkisid peale seda juba erinevad tõlgendused, et kes, mida ja kuidas sai aru. Et mul oli ka või on nagu praegu selline kogemus, et me leppisime kokku, et me püüaksime kõigepealt sisuliselt aru saama, et kuidas linn ja klooster võiks edasi liikuda. Ja siis räägime juba juriidilistest aspektidest. Ja sellepärast ma palusin, et kõik juriidilised toimingud oleksid ka linna poolt peatatud. Ja siis ma ootasin siis sellist ettepanekut, et kuidas seda Ema Vimala näeb, selleks et seda saaks sisuliselt arutada. Aga mina sain ikkagi mitte sisulise ettepaneku, vaid advokaadibüroo poolt saadetud kirja, kus olid eelkõige välja toodud juriidilised aspektid. Ja no linnal on teine seisukoht. Ma ei tea, kas me peaksime vaidlema selle üle praegu. Et ma pigem seda ei teeks, selleks et pingeid mitte tekitada. Ma arvan, et see on tõepoolest tundlik teema ja ma olen nõus sellega jätkuvalt isiklikult tegelema. Me leppisime kokku, et me kohtume veel üks kord ja ma hea meelega seda teen. Et mina otsustasin, et mina püüan ikkagi aru saada ikkagi asja sisust, kloostri soovidest, kloostri nägemusest ja siis hakkame rääkima lepingutest, tingimustest jne. Et ma arvan, et selline lähenemine võiks olla jätkuvalt aktuaalne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, teine küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Et no vastust ma ikkagi ei saanud. Et ma aitan Teid siis kõigepealt järgi. Et Liinat on otsesõnu valetanud ja seda leheveergudel ja ka sotsiaalmeedias, veergudel. Sest see dokument, mis ma välja nõudsin, see ei olnud nõue lepingut lõpetada, vaid klooster saatis palve saata lepingust koopia, mis oli linnaosavalitsusel kadunud ja siis seetõttu klooster pöördus linna poole. Ja Liinat sellega arvas, et klooster on esitanud siis nagu lepingu lõpetamise nõude.
Ja vastate veel küsimusele, et miks linn soovib lepingut lõpetada, vastate, et linn ei soovi lepingut lõpetada, mille üle mul on ka hea meel. Aga need ei ole päris ühesed vastused. Et kui kõigepealt saadetakse linnale nõue tuua võtmed 1. aprilliks kell 10 ära ilma igasuguse soovita ja pärast algab protsess, kus ilmselt ka Teie saite aru, et asjad ei liigu nagu päris nii nagu Te olete mõelnud või linn on mõelnud või keegi veel on mõelnud või hoopis Liinat. Et need on kõik väga häirivad ja segased nihukesed protsessid.
Aga küsimus on nüüd selles, et 2 kuud saab kohe läbi, mis on antud selles vastaspoolte ... või mitte vastas-, vaid kummagi poole soovide selgitamiseks. Et mis seis täna on? Ja kas on mingisuguseid indikatsioone kloostri poolt ja linnal ka selgem seisukoht? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No pole midagi teha. See arutelu muutub juriidiliseks ja sellepärast ma pean neid asjaolusid ka välja tooma. Et ei ole võimalik midagi lõpetada, mida ei ole olemas. Et leping esialgu lõppes 2011. aastal. Seda pikendati aprillini 2016 ja peale seda juriidilisi toiminguid selle lepingu osas ei ole tehtud. Jutt on koostöölepingust, mitte rendilepingust. Ehk siis lähtuvalt minu arusaamisest juriidiline seis on selline, et see leping ei kehti. Aga, nagu ma ütlesin, et see juriidiline arutelu tekitab pingeid. Et see, miks me üldse seda teemat arutame, on ikkagi seotud sellega, et me räägime objektist, mis on linna omandis. Ja see tähendab seda, et linn peab sellega tegelema. Pole midagi teha.
Aga, nagu ma ütlesin, et mina püüan jätkuvalt ise selle küsimusega tegeleda ja sellisel viisil, et püüda kõigepealt aru saada, mida sisuliselt oleks võimalik teha, ja üles ehitada sellisel viisil, et kõik kloostri huvid oleksid tagatud ja siis juba rääkida juriidilise keelega. Sest praegu see juriidiline keel pigem tekitab pingeid. Ja muidugi, kui ma peaksin suhtlema advokaatidega, siis mina seda ei tee. Siis sellega hakkavad tegelema meie juristid või linna poolt palgatud advokaadid ja siis see jääb juriidiliseks vaidluseks, kuni selline olukord tekib. Aga mulle millegipärast tundub, et me ikkagi saame seda teemat jätkuvalt ka teises õhkkonnas ja teisel viisil arutada. Sellepärast et ma loomulikult täidan ka enda lubadust ja Ema Vimalaga veel üks kord kohtun. Vajadusel kohtun ka veel mitu korda. Aitäh!
Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selles arupärimises täiendavaid küsimusi ei ole ja loen selle arupärimise vastatuks!
20:12 Päevakorra punkti alustamine - 11. Koostöö katkestamisest Püha Birgitta Orduga 11. Koostöö katkestamisest Püha Birgitta Orduga
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ka järgmine arupärimine puudutab koostööd Pirita kloostriga. Selle arupärimise on esitanud Mart Luik ning palun sellele vastata linnapea Mihhail Kõlvartil. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, austatud linnavolikogu esimees! Austatud Mart Luik! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama ka lisaküsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Luigel on vähemalt üks lisaküsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Loodan, et olen kuulda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Et lugupeetud linnapea! Ma täiesti usun, et Teie .... ajal on seda juhtumit ... Et selle taga ongi Tõnis Liinat ja võib-olla ka Kalle Klandorf.
Aga ma jätkan ikkagi sealt kohapealt, kus Te jätsite kolleegi Kaupo Nõlvaku konkreetsele küsimusele vastamata, ja küsin natuke teistmoodi. Et minu jaoks ei ole kahtlust, et Tõnis Liinat on esitanud linnale kuuluvates meediakanalites ühemõtteliselt valeinformatsiooni selle lepingu poole pealt nii, luues mulje, et Birgitta Ordu on jätnud just kui nagu hooletuks need varemed, ja selle, et nemad on huvitatud sellest loobuma või on huvitatud sellest n-ö haldusest loobuma. Kumbki nendest väidetest ei vasta tõele.
Ja ma küsin niimoodi. Et milline on Pirita linnaosa vanema vastutus selle eest, et ta niimoodi praegu on sisuliselt ka Teid tanki pannud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Mina näen, et siin tõepoolest on tekkinud arusaamatus. Samas ma näen, et mõlemad pooled on seda saavutatud kokkulepet, või kui seda kokkulepet ei olnud, siis seda arutelu tõlgendanud erinevat moodi. Ja no mulle tundub, et ka viimasest minu kohtumisest jäi võib-olla erinevat moodi tunnetus või siis arusaam. Ehk siis see, tuleb tunnistada, ongi see reaalsus. Et tihti me saamegi erinevat moodi aru samast protsessist. Et nagu ma ütlesin, et mina ootasin esialgu sisulist arutelu ja sisulisi ettepanekuid, mis on kloostri ootused, aga sain kirja advokaadibüroost. Et mina võiksin ju ka tõlgendada seda sellisel viisil. Aga me ju leppisime midagi muud kokku. Et mis mõttes? Et kui on selline lugu, no siis las juristid arutavad seda omavahel. Mina siis ei hakka sellega tegelema. Aga mina arvan, et selline lähenemine ei oleks õige ja sellepärast ma püüan veel üks kord aru saada, et mis tegelikult juhtus ja mis on võimalikud nagu lahendused. Seda esiteks.
Ja teiseks. No see lugu on ju tegelikult veel keerulisem. Et üks asi linn, teine asi linnaosa, kolmas asi klooster. Neljas asi on ka veel üks MTÜ, kes on selle asjaga seotud ja kus ühel või teisel viisil liiguvad ka rahalised siis vahendid. Et no neid küsimusi on siin veel rohkem.
Aga see peaks tähendama jällegi, et igasuguste selliste finantsiliste ja õiguslike detailide väljauurimine, mis minu arvates antud olukorras ei oleks õige. Et püüaks seda nagu lahendada teisel viisil. Mina olen selleks valmis ja olen selle poolt, ja loodan, et ka klooster sellist lähenemist toetab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Anti soovitus, et võib-olla ilma videota. Siis hakib vähem. Kas olen praegu kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ei, ma olen täitsa nõus, et muidugi tuleb liikuda selles suunas, et mõlemad osapooled, nad jõuavad mingisuguse lahendile. Et see on natuke kummastav, see etteheide, et nüüd ordu võttis endale juriidilise nõuandja. Varem, kui ta üritas niisama linnainimestega kokku saada, siis lõppes see sellega, et öeldi, et tooge võtmed esimeseks, mis see oli siis, 1. aprilliks jah, või oli see 1. märts, igal juhul esimeseks kuupäevaks tooge ja pange laua peale ja kogu lugu, teema on lõppenud. Et nüüd nad on natukene targemalt tegutsenud. Ma saan aru, et ordu on teinud oma konkreetse kirjaliku ettepaneku ja sellele vastamise tähtaeg peaks olema selle kuu lõpus. Et ma sain aru, et linnapea kavatseb veel täiendavalt kohtuda Ema Vimalaga. Aga kas Te kavatsete ka vastata sellele konkreetsele ettepanekule kirjaliku vastusega? Et mis siis linnapea või linnavalitsuse lahendus on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Mul on olemas vastus isegi praegu laua peal. See on väga juriidiline vastus väga juriidilise kirjale. Et mina seda ei käivitaks praegu. Nagu ma ütlesin, et püüaks seda lahendada nagu teistmoodi.
Nagu ma ütlesin, on kaks võimalust. Tõenäoliselt on neid võimalusi rohkem. Me võime seda püüda lahendada eelkõige juriidilises keeles. Ja meil on siin väga kindlad seisukohad ja on tehtud ka juriidiline analüüs. Et mulle tundub, et see positsioon on ka juriidilises plaanis päris vettpidav ja kuulikindel vabandus. Et ma selliseid siis sõnastusi kasutan. Aga ma ei hakkaks sellega vehkima praegu ja sellepärast ma ei saatnud selle vastuse. No ma ei jõudnud tõepoolest varem seda teha, aga püüan ikkagi graafikus seda aega leida ja vastava sobiliku viisi leida, selleks et seda kohtumist ikkagi korraldada enne seda, kui see vastus sellisel kujul läheb välja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Härra linnapea! Teilt on küsitud kolmandas punktis, et kas seda ajaloolist sidet ignoreeriv ühepoolne samm on moraalselt aktsepteeritav. Ja vastate, et Pirita Linnaosa Valitsus algatas birgitiinidega ordulepingu uuendamise protsessi ja Pirita kloostri ja linna suhted on olnud läbi aegade väga head. See on suurepärane, aga pisut veel eksitav. Et Pirita Linnaosa Valitsus siiski algatas kohese, igasuguste tingimusteta lõpetamise protsessi.
Ja minu soov ei ole Teid siin kuidagi rünnata, vaid tunnustada, et Te olete juba enne, vist ilma ... enne selle minu ja härra Luige arupärimise esitamist püüdnud asja sisusse tungida. Ja seda ma igati tervitan. Ja loodan ka, et Teil see asi laheneb nii Piritale, linnale kui ka kloostrile mõlemile rahuldustpakkuvalt. Edu Teile selleks! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi selle arupärimise kontekstis ei ole ja arupärimine on vastatud!
20:21 Päevakorra punkti alustamine - 12. Huvikoolide rahastamisest 12. Huvikoolide rahastamisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine arupärimine on esitatud kolleeg Priidu Pärna poolt. See puudutab huvikoolide rahastamist. Küsin, kas härra Pärna on meil istungil osalemas? Me saame arupärimise vastamise juurde asuda siis, kui arupärija ise on ka istungil osalemas. Küsin ühe korra veel. Kas härra Pärna on istungil? Kui ei ole, loen selle arupärimise vastatuks!
20:21 Päevakorra punkti alustamine - 13. Tallinna haridusasutuste juhtidest 13. Tallinna haridusasutuste juhtidest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine, mille on esitanud linnavolikogu liikmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, puudutab Tallinna haridusasutuste juhte. Sellele palutakse vastata abilinnapea Vadim Belobrovtsevil. Küsin ka siin. Kas arupärijad osalevad istungil?
Tallinna Linnavolikogu - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisku ma tõepoolest näen. Palun härra abilinnapeal arupärimisele vastata!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Et tegelikult arupärimine sai vastatud ka kirjalikult, nagu see ka tuli. Aga kui on lisaküsimusi, siis proovin ka neile vastust leida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Teile hetkel registreeritud ühtegi küsimust ei ole. Ja kui see ka nii jääb, siis loeme selle arupärimise vastatuks!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
20:22 Päevakorra punkti alustamine - 14. Soodustused koolieelsetes munitsipaallasteasutustes 14. Soodustused koolieelsetes munitsipaallasteasutustes
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Arupärimine, mille on esitanud Mart Kallas ja Kairet Remmak-Grassmann, puudutab soodustusi koolieelsetes munitsipaallasteasutustes. Küsin ka siin. Kas austatud arupärijad on istungil?
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Mart Kallas on.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kairet Remmak-Grassmann Kairet Remmak-Grassmann
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suurepärane! Siis palun, härra abilinnapea, Teil sellele arupärimisele ka vastata.
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Nagu ka eelmises arupärimises, on tegelikult ka siin kõik küsimused loodetavasti vastust saanud. Aga kui on lisaküsimusi, siis olen ikka valmis vastama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja lisaküsimusi tõepoolest on. Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra abilinnapea! Et tahtsin kõigepealt küsida seda, et kuidas Teie näete perekonda? Et Te vastasite, et perekond on keeruline mõiste. Et mis Te selle all silmas pidasite? Et minu .... Perekond on väga lihtne mõiste. See on mehe ja naise vaheline suhe. Et mis Teie silmas pidasite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Paraku nii lihtne see päriselus ka ei ole. Et perekond võib ju olla tegelikult näiteks üksikema ja laps või üksikisa ja laps. Ma arvan, et Te olete minuga päri, et ka see on perekond.
Vaevalt et siin saab öelda nagu, et tegu ei ole perekonnaga. Perekond võib olla näiteks vanaema ja vanaisa, kes siis kasvatavad last, kellel ei ole vanemaid jne jne. Et selliseid mudeleid on tõepoolest päris mitu. Ja nagu Haridusamet mulle ütles, et nemad siis sellist arvestust kindlasti ei pea nagu, et kas üks pere või teine pere ja palju siis on peresid, kus lapsed käivad munitsipaalasutustes. Meil on olemas laste arv, kes meie munitsipaallasteasutustes käivad. Selleks on siis, nagu siin on kirjas, selle aasta jaanuariks 21 173 last. Ja nii see on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Kallasel on ka teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra abilinnapea! Teine küsimus ei olegi nagu küsimus. Ta on rohkem nagu ettepanek. Et kuna tasuta lasteaedadeni ei ole me jõudnud, et äkki tuleks lastevanematele teha toetuse saamine võimalikult lihtsamaks? Et äkki saate kaaluda võimalust, et seda otsust, toetusotsust ei langetaks mitte lasteaia direktor ja hoolekogu, vaid kohalik sotsosakond äkki? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Me võime sellest rääkida. Iseenesest praegu see paljuski niimoodi toimubki, et linnaosavalitsus, selle linnaosa, kus siis laps elab või on vähemalt sisse kirjutatud, nn elukohajärgne, teebki ettepaneku direktorile põhimõtteliselt, et siis lapsevanem vabastada kuni 80% ulatuses sellest vanema osa maksmisest lasteaiakoha eest. Ja põhimõtteliselt mina küll tean, et direktor ... No ma ei tea. Mina küll ei tea nagu selliseid juhtumeid, kus direktor oleks sellele ei öelnud. Sellepärast et kes paremini teab, mis seisus on üks või teine perekond, kui mitte siis linnaosa sotsiaalhoolekanne? Ehk kui tõepoolest perekond on siis n-ö sellel sotsiaalhoolekandel arvel, siis kindlasti nemad oskavad kõige paremini ütelda, et just see perekond vajab siis seda toetust. Ja tavaliselt see niimoodi lähebki. Nii et iseenesest ma hästi ei näe, et see oleks keeruline süsteem ka praegu. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem registreeritud küsimusi ei ole. See arupärimine on vastatud!
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapea Belobrovtsevile! Teile rohkem arupärimisi ka tänases päevakorras ei ole.
20:26 Päevakorra punkti alustamine - 15. LIPO kohta 15. LIPO kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me liigume edasi. Arupärimine, mille on esitanud Kaido Kukk, puudutab Linnapoodi. Sellele ootame vastama abilinnapea Aivar Riisalu. Aga eelnevalt küsin, kas Kaido Kukk osaleb istungil?
Tallinna Linnavolikogu liige - Kaido Kukk Kaido Kukk
Jaa, olen olemas nüüd.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suurepärane! Siis palun, härra abilinnapea! Vastamiseks on mikrofon Teie.
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees ja hea arupärija! Et olen Teie küsimustele tegelikult kirjalikult vastanud. Ma nüüd väga täpselt ei oska neid ajamäärusi paika panna. Aga ma kardan, et ma vastasin sellele veel endises olukorras. Ehk lähtuvalt siis Tallinna Linnavalitsuse otsusest on hallatav asutus Tallinna Turud lõpetanud aadressil Punane tn, mis iganes see number seal oli, kaubandusliku tegevuse. J need ruumid on üle antud juba volikogu otsusega Toidupangale ja Toidupank seal nüüd askeldab. Ehk Linnapoodi kui sellist struktuuri meil enam ei likvideeri, või, vabandust, ei eksisteeri. Ta on likvideeritud. Ja ütleme niimoodi, et ma arvan, et see on olnud üks õige otsus. Ma olen kogu aeg selle otsuse nimel vaeva näinud. Ja läbi Toidupanga on meil tänases meie kõigi jaoks kummalises olukorras võimalik linnakodanikke oluliselt paremini toetada kui sellises ettevõtlusvormis, nagu seal valitses. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kaido Kukk, Teil on võimalus nüüd täpsustavaks küsimuseks.
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Tegelikult eelmine volikogu istung, kui seda teemat arutasime, sain enamustele küsimustele vastused. Aga siiski küsiks ühe küsimuse. Nimelt, et kust see meelemuutus tuli? Et vahetult enne, kui otsustati LIPO sulgeda, vastasite arupärimises väga konkreetselt, et see aasta LIPO kinni ei lähe. Aga kust siis see meelemuutus tuli, et siis kuu aja pärast juba hakkasite sulgema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh hea küsimuse eest! Kui ma vaatan sellele kuupäevalisele asjale otsa, siis 28 veebruar on Teie ja meie ... on 10.03. Ehk, nagu Te teate, 13.03 toimus arvestatav muutus meie ühiskonnas. Nii kiiresti ei oleks keegi uskunud arvata, et lähevad asjad lappama. Ja tegelikult ma pean kiitma tänast linnapead ja linnavalitsuse kabinetti. Me kogu aeg ju täpselt samamoodi ... Tegelikult ma olen endiselt sellel meelel, et mulle ei meeldinud Lipo selline ärimudel.
Aga põhimõtteliselt sellel asjal on üks õigustus. See oli võimalus inimestele, kes ei tahtnud võtta vastu abi, vaid tahtsid nagu ise osta. Et seal oli mingeid plusse ka võrreldes miinustega. Mis olid vaieldamatult minu isikliku arusaamist mööda suuremad just majanduslikus mõttes, olid need miinused talumatult suured. Sest tegelikult ideoloogiline võimalus oli ju see, et korjati kokku jaekettides madalama hinnaga olevad kaubad ühte kohta. Aga ütleme siis nii, et ma olen tänulik linnapeale, et ta lõpuks langetas selle otsuse ja sai aru, et sedapidi on parem. Ehk see oli poliitiline otsus ja seetõttu ta tuligi ruttu, sest olukord muutus ruttu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Abilinnapeale rohkem registreeritud küsimusi ei ole ja loen selle arupärimise vastatuks!
20:30 Päevakorra punkti alustamine - 16. Linna veebilehtede kohta 16. Linna veebilehtede kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie viimane arupärimine on esitatud samuti Kaido Kuke poolt. See puudutab linna veebilehtesid. Ja palun sellele vastata abilinnapea Aivar Riisalul. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, aitäh, hea volikogu esimees! Hea küsija! Et minu poolt või meie poolt on siis Teie küsimustele kirjalikult vastatud. Ja see statistikatabel veebilehtede külastamise kohta on seal ka kenasti välja toodud. Ja kui on midagi veel küsida, siis loomulikult proovin vastata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Kaido Kukk vähemalt ühe küsimuse Teile esitada soovib. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Esiteks aitäh, et vastasite nii täpse tabeliga, nagu ise ka mainisite. Ja üks küsimus oleks ka. Et ma vaatan, et pealinna veebileht on aasta-aastalt aina paremaid tulemusi näidanud külastajate arvu poolest. Et kas see tegelikult ei näita seda, et tuleks paberlehte koomale tõmmata ja aina rohkem võimalust n-ö veebiväljaandele anda? Sest kulud on ju sellel märksa väiksemad, kui paberlehe tootmine ja levitamine. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Ja tõepoolest statistika seda ju selgelt näitab, ja see ongi kaasaegse infotehnoloogia arengu otsene tulemus. Paberlehele on surma ennustatud juba viimased, no ma ei tea, 25 aastat. No lõpuni ta ära kadunud ei ole, sest kindlasti jääb ühiskonda alles neid inimesi, kellele meeldib paberlehte lugeda. Muuseas mina olen ka üks nendest, kellel käivad paberist ajalehed täiesti postiga koju. Aga see selleks.
Ehk ma kindlasti saan lubada volikogu liikmetele ja Teile ka personaalselt, et meil on tegelikult töös Tallinna uus meedia kontseptsioon. Sellest on hetkel mul detailselt veel vara rääkida. Aga ma arvan, et selle aasta numbri sees toimub ka siin arvestatavaid muutusi, ka struktuurses mõttes. Kavatseme teha teatud liitmisi veel, efektiivsust suurendada. Ja kindlasti veebi osakaal kogu selles protsessis saab olema üks prioriteetidest, sellepärast et me ise täna pigem oma veebi operatiivsusega rahul ei ole. Või õigemini ei ole me rahul sellega, et meil on nagu mitmekihilist veebi. Meil on nagu ühest küljest linna koduleht, kus on siis erinevaid linke linna erinevatele meediakanalitele ja selline operatiivne informatsiooni ristkasutus. No eriti näitab seda praegune aeg, kus on tegelikult info liikumisel erakordselt suur tähtsus. Sellepärast et kas või näiteks meie venekeelne elanikkond ikkagi koroonakriisis jäi ju esialgu infost selgelt maha. Ja mitte, et meie oleksime seda võib-olla niimoodi siin kriisi keskel tunnetanud. Aga sellele pigem juhtisid tähelepanu kuni presidendi kantseleini välja, et venekeelne elanikkond ei tea väga täpselt, mis toimub. Ja selle tõttu ma olen sellel meelel, et meie prioriteediks ongi täna nagu igasuguste e-keskkonna kaudu edastatavate kanalite selge järeleaitamine. Ütleme siis nii, et paberleht ja liikuv pilt on selged asjad. Aga veeb on selline mitmekihiline ja nõuab natukene loovamat lähenemist just operatiivsuse mõttes, ja me tegeleme sellega väga aktiivselt. Sest iga poliitik, ja volikogu liikmed on samamoodi poliitikud, saavad aru, et võti ongi see, et meie inimesed saaksid asjadest teada õigesti, kiiresti ja et läbi erinevate kanalite oleks neil nende küsimustele ka vastuseid. Nii et me pingutame selle nimel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et Te juba mitmendat korda räägite siin, kuidas Tallinnas tuleb uuesti mingisugune uus kontseptsioon meediaga. Sest no ma mäletan neid jutte varem, et Tallinna Televisioon suletakse. Tegelikkuses jäi ju 60% rahast alles ja PBK 540 000 eelarvest sai ootamatult 715 000. Et äkki Te nüüd ikka kirjeldate, kuhu suunas Te plaanite minna? Et see kindlasti huvitab ka avalikkust. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Üldiselt on selline ... Ühest küljest on volikogu liikmel loomulikult õigus küsida. Aga teisest küljest on selline hea tava, et ära enne kaaguta, kui muna ei ole! Ehk see, mis etteheide Teie poolt Tallinna Televisiooni suunal tuleb, selle etteheitega ma nüüd nagu absoluutselt nõus ei ole. Sellel lihtsal põhjusel, et ükskõik, kes oleks Tallinna linnas võimul, eelkõige Tallinna linnapea Valdo Randpere, kes Reformierakonna linnapea kandidaadina on aastaid olnud pildis, ka temal ja ka linnapea Kristen Michalil on vaja, et linlased saaksid teada, kui tubli ja tark mees ta on. Et selle tõttu ma olen endiselt sellel meelel, et meediakulusid lõpuni maha tõmmata ei õnnestu mitte ühelgi poliitilisel jõul. Ja selleks ei ole ka õigust, sellel lihtsal põhjusel, et linnas toimuv peab olema kättesaadav.
Tõsi, tegelikult Sihtasutus Tallinna Televisioon on täna eksitava nimega asutus. Ja selle tõttu ma olen endiselt sellel seisukohal, et tõepoolest see eksitav nimi ja võib-olla läbi selle ka tegelikult kogu struktuur tuleb edasi arendada. Ja ma saan öelda seda, et ma analüüsin täna, kumba pidi oleks mõistlik: kas see sihtasutus lõpuni ära lõpetada ja tuua inimesed tööle Tallinna linnasüsteemi või vastupidi, viia linnasüsteemist kogu meedia sihtasutusse ja optimeerida läbi selle veel koosseise. Aga see töö on hetkel pooleli ja selle tõttu ma ei saa konkreetsetest numbritest rääkida. Aga ma igal juhul tegelen sellega. Ja ma arvan, et ei ole väga kaua enam oodata. Ja kogu selle uue kontseptsiooni nimi on Tallinn, kus esikohal on vaieldamatult infotehnoloogial põhinev e-keskkond ja ütleme sellised kanalid. Et igal juhul on siin võimalik raha kokku hoida ja ma tegelen sellega. Juba olen hoidnud kokku ja päris arvestatava summa. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seda on hea kuulda. Küll aga soovib Kaido Kukk esitada nüüd oma teise küsimuse. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Kas ma kuulsin õigesti, et see on Tallinn Live? Kui nii, siis mu küsimus on see. Et kas Tallinn Live tähendab seda, et trükimeediat tõmmatakse koomale või mitte? Sellele Te konkreetselt eelmises küsimuses ei vastanud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mul ei olegi sellele küsimusele, kas trüki ... Vot trükimeedial on ... Vot, mis on nagu täna olnud kõige suurem probleem, mida mina näen? Ehk see on ühiskonnas silotornistumine. Ministeeriumid ei tee omavahel koostööd, keegi ehitab uuesti piirivalvet, keegi loob oma armeed, üks ministeerium teeb ühte ja teine ministeerium teeb teist. Ega samad haigused on ju tegelikult ka kohalikel omavalitsustel ja eriti suurtel kohalikel omavalitsustel. Ehk meie ... ma kindlasti möönan seda, et me täna teeme liiga palju sarnaseid asju erinevates kohtades. Ja minu mõte on see, et informatsiooni töötlemine ja tema kanaliseerimine peab olema ühes kohas. Ei saa olla niimoodi, et ühele üritusele läheb üks fotograaf Stolitsast, teine Pealinnast, kolmas TTV-st ja neljas veel veebist. Aga selliseid olukordi on meil mõni aeg tagasi linnas ette tulnud. Ehk meil on olnud ... Me oleme täna teatavasti ... Jällegi Te ei taha seda mäletada, sest see pole kasulik. Aga ka Raepressi vanal kujul ei ole enam olemas. Ehk juba seal on nagu esimene tõsine kärbe tehtud. Ehk selles mõttes proovige nagu mõista, et need protsessid võtavad aega, sest need protsessid on igal pool ka kompromisside kohad. Aga nendega tegeletakse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! On hea meel kuulda, et raha ....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei kuule!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei, Te ei ole kahjuks kuulda. Oleks hea meel kuulda.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No näed! Ei ole vist Tallinna arvutis. Oled Reformierakonna kontoris.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Kas nüüd on kuulda?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Nüüd on kuulda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On küll.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
On jah?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Et mul on hea meel, et Aivar Riisalul on õnnestunud maksumaksja raha kokku hoida. Kahjuks see, ütleme, protsess sarnaneb kiiruselt umbes siin mõni punkt tagasi arutatud Sergei Garanža keeleõppega. Et umbes kümme aastat ja nagu väga palju ei ole siiski ette näidata. Et see paljukiidetud Raepressi ja erinevate suhtekorraldusagentuuride liitmine siin linna sees tegelikult tõi kaasa istumise teise kohta ja uue kõrgepalgalise kommunikatsioonijuhi, kes siis linnapead aitab erinevates tegevustes.
Et ma siiski, ütleme nii, et palun ka abilinnapead Riisalu mitte omistada enda veendumusi, et linnapea ja võimul olevad inimesed peaksid maksumaksja raha eest endale propagandat tegema meile. Sest mina linnapea kandidaadina näiteks keeldusin ainukesena Tallinna Televisiooni kõikides saadetes esinemast. Samamoodi oleme keeldunud PBK-st ja kõikidest Sputnikutest, mida Tallinna linnavõim, ma usun, hea meelega kasutab. Nii et ärge seda meile omistage. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No mida ma oskan kommenteerida! Sinu erakonna kaaslased kahjuks seda Sinu lubadust ei pidanud millekski ja käisid ikka. Ei ole hullu.
Aga ma ei taha selle üle väga palju vaielda ja ma ei saagi ja mul ei olegi õigust vaielda volikogu liikmega. Aga ma usun, et tänase linnavalitsuse ja tänase linnapea soov süsteemi efektiivistada on liikunud, ma arvan, täiesti mõistlikus tempos, võttes aluseks, et Tallinn on 800-aastane.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja selle meeldiva tõdemusega, et Tallinn on 800-aastane, saan ma öelda, et abilinnapeale rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Ja see arupärimine on vastatud!
Austatud volikogu liikmed! Me oleme jõudnud meie päevakorra viimase punktini, mis on "Avalduste ärakuulamine". Kui kellelgi on see soov, siis palun see registreerida infosüsteemis TEELE ja teie oma sõnavõtuks ka aega saate. Senikaua, kuni te ennast kirja panete, küsin austatud kolleeg Mart Kallaselt, kes on märku andnud, et tal on protseduuriline küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Esimene protseduuriline küsimus on see. Et kui meil hääletusaeg läks siin minuti peale ... Või isegi kahe minuti peale vist isegi oligi või?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
90 sekundit. Ja see teeb poolteist minutit.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Kas küsimuse esitamise kellaaega ei saaks vähe pikemaks panna? Sest absoluutselt kõik küsimuse esitamised lähevad ajast üle. Ja et natukenegi võib-olla distsiplineerida, siis võib-olla natuke pikendada seda aega. See oli üks küsimus.
Ja teine küsimus on see. Et eestseisuse kutsed ei tule enam. Et kas see on tingitud mingist apsust või millest see on? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kohe vastan Teile ka, nendele organisatoorsetele küsimustele. Esmalt ütlen seda, et avalduste ärakuulamise punktis keegi sõnasoovi ei ole avaldanud. Seega ka see päevakorrapunkt on ennast ammendanud!
Nüüd vastates austatud kolleegi küsimustele, siis esimest käsitlen ettepanekuna. Ja hetkel ei ole toimunud ka kriisiajal eestseisuse koosolekuid. Kindlasti, kui need taas toimuvad, kõikidele sellest märku annan. Ja hea meelega veel ka väljaspool istungit Mart Kallasele nendele küsimustele vastan ja oma kommentaari annan.
Nüüd, hea kolleegid, me oleme oma päevakorraga jõudnud lõpule. Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 28. mail käesoleval aastal. See, kas see toimub elektrooniliselt või füüsiliselt kogunedes, selgub siis, kui on laiali saadetud volikogu istungi kutse. Enne seda kindlasti konsulteerin kõikide fraktsiooni esimeestega. Seniks olge terved! Ja homseks kõikidele ilusat Tallinna päeva! Istung on lõppenud!
20:45 Istungi lõpp