Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 11.06.2020  
Istungi number: 12  
Istungi aeg: 16:00 - 22:00  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-11.06.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. COVID-19 pandeemiaga seoses riigis välja kuulutatud eriolukorra mõjudest Tallinna linna 2020. aastaks kavandatud tegevustele
2. Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine (OE 70)
3. Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (II lugemine) (ME 31)
4. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (II lugemine) (ME 1)
5. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid põhikirja kinnitamine (OE 59)
6. Linnavara valdkonnaga seotud Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine (ME 66)
7. Ettepaneku tegemine Harku vallale Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks (OE 77)
8. Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord (ME 75)
9. Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine (OE 71)
10. Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine (OE 78)
11. Osalemine Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti „Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele - ACCESS“ 2. etapis (OE 72)
12. Tallinna Kopli Noortemaja nimetuse muutmine (OE 73)
13. Tallinna Tondi Põhikooli nimetuse muutmine (OE 74)
14. Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 68)
15. Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2009 korraldusega nr 186-k kehtestatud Vana‑Mustamäe tn 24 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (OE 69)
16. Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018 (OE 63)
17. Sakala tänav 14 maja
18. Lasteaiatoidust
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:01 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Suur heameel on teid taas siin saalis näha! Me oleme tulnud läbi väga keerulisest, aga samas ka väga õpetlikust ajast. Ma tahan teid väga tänada nende istungite eest, mis me tegime elektroonilises keskkonnas. Meie olulised otsused, mis linna jaoks vaja teha olid, said langetatud. Ja tegime kindlasti sellega ka ajalugu 800-aastases Tallinnas. Viimati me olime koos siis 5. märtsil. Vahepeal on aega mitu istungit mööda läinud ja nüüd siis enne suurt suvepuhkust veel füüsiliselt kogunev istung.
Ma juhin teie tähelepanu mõnele korralduslikule seigale, mis meie tänast istungit puudutab. Vältimaks seda, et me oleme kogu aeg kõik üheskoos siin saalis ja et me saaksime võimalikult suurt distantsi hoida, siis meil on volikogu kantselei poolt ette valmistatud teil võimalus istungit reaalajas jälgida ka teise korruse saalis ning ka esimesel korrusel ja istungi punkte on võimalik siis kuulata nii fraktsiooni ruumides kui ka saalides. Et punktide ajal saalis ei pea olema. Küll aga, et kõik jõuaksid saali õigeaegselt, siis helisignaaliga ja andes teile ka minuti-kaks kogunemiseks, siis juhin teie tähelepanu sellele, et kui te kuulete ... sellist heli, siis on aeg tulla saali tagasi, et läbi viia hääletusprotseduurid ning siis saate te juba istungit jälgida ka muudest kanalitest.
Juhin tähelepanu ka sellele, et küsimuse esitamiseks on endiselt 30 sekundit ja kõikidest protseduurilistest aegadest ma palun kinni pidada, sest meil on täna päris pikk päevakord ja tõenäoliselt võib juhtuda olukord, kus me tänase kuupäeva sees ei jõua oma istungit lõpetada, kui me oleme liigagi põhjalikud.
Nüüd aga palun registreeruda nendel volikogu liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise kõnega peale päevakorrapunktide ammendumist. Jaa, palun Kristen Michal! Kohe saame! Protseduuriline küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea esimees! Et äkki Te kordaksite, palju on aega sellest helisignaalist ülesjõudmiseks, et inimesed teaksid, kui see helisema hakkab, kas neil on šanssi jõuda hääletusele või mitte?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me oleme arvestanud 2-minutilise kogunemise ajaga, aga kui ma n-ö visuaalselt näen ära, et inimesed on kohal juba ka varem ja ma küsin teilt, et kas me oleme valmis hääletama, siis me saame seda teha ka varem. Aga et me ei pea ootama ära, et kell tiksub 2 minutit täis, kui kõik inimesed on saalis. Et siin kindlasti fraktsiooni nõunikele palve, et teie head liikmed ei läheks väga kaugele. Nii et protseduuriliselt 2 minutit. Juhul, kui me näeme, et me oleme varem valmis, siis hääletame varem.
Sõnavõtu soove peale istungi päevakorrapunktide ammendumist registreerunud kellegi poolt ei ole.
Nüüd informeerin teid muudatustest fraktsioonide koosseisus. Nimelt 26. mai avalduse alusel on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist välja astunud Anastassia Kovalenko, kes nüüd jätkab fraktsioonivabade saadikute hulgas.
Asume tänase päevakorra projekti juurde! Meil on päevakorra projektis 18 punkti. Kas kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas? Tundub, et päevakorra osas kellelgi ettepanekuid ei ole. Austatud kolleegid! Panen teie ette hääletusele 11. juuni linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on võimalus ka hääletada.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Häältega 56 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on päevakord kinnitatud!
Enne päevakorra juurde asumist on kõikidel fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel õigus esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga ja selleks saate registreeruda nüüd. Ja esimesena saab sõna proua Liis Klaar, palun! Ma võin anda õige paberi. Ei ole lugu, saame hakkama.
Kõne - Liis Klaar Liis Klaar
Tere kõigile ja tore teid näha! Ma tahaks edasi anda kaks arupärimist Reformierakonna poolt. Esimene on abilinnapea Beškinale. Me oleme saanud vastuse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kasutage mikrofoni.
Kõne jätkub - Liis Klaar Liis Klaar
Me oleme saanud vastuse, aga see vastus ei ole küllalt ammendav ja me tahaks teada ... See raha, mis nüüd on pandud reservi, seda oleks kindlasti veel tarvis rohkem jaotada. Nii et ma annan selle üle, see on abilinnapea Beškinale.
Ja siis teine arupärimine on linnapeale ja see on see Tallinna Linnavalitsuse seostest Keskerakonna rahastamisega. Seal on meil ka palju küsimusi ja me ei ole aru saanud täielikult, kuidas kõik see asi toimib. Nii et tahaks selgemat vastust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Kõne jätkub - Liis Klaar Liis Klaar
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Raimond Kaljulaid. Palun!
Kõne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Suur tänu! Väga austatud volikogu esimees, head kolleegid! Kui tohib paluda teie tähelepanu! Märtsi lõpus nimelt vabastas Tallinna Linnavalitsus ametist Kesklinna vanema seoses sellega, et ta siirdus tööle Lasnamäele. Ja väga paljud Kesklinna elanikud on pöördunud minu poole, meie poole, küsinud, miks see positsioon, väga oluline positsioon linnas on jätkuvalt täitmata? Ja sellega seoses sotsiaaldemokraadid arvavad, et eriti Kesklinna puhul ilmselt tuleks kindlasti kasuks, kui seda linnaosa juhiks heade erialateadmistega asjatundja. Ja meie arvates sobiks sellesse ametisse väga hästi kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Karin Paulus. Ja sellise ettepaneku me soovimegi. Ma vaatan, et härra linnapea on küll süvenenud dokumentidesse. Aga ma loodan, et pärast hiljem see jõuab ka temani. Et meie arvates Karin Paulus oleks väga õige inimene ka soolise tasakaalu seisukohast. Sest täna on ju linnavalitsuses kõigest kaks naist seitsmest liikmest ja linnaosavalitsustes kaheksast linnaosast ainult ühte juhib naine. Nii et selles mõttes oleks ka Karin Paulus väga hea kandidaat.

Ja veel lõpetuseks. Tõepoolest, nagu volikogu esimees ütles, meie volikogu fraktsiooni koosseisus on toimunud muudatus. Ma sooviksin tänada Anastassia Kovalenkot tema panuse eest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni töösse, ka meie piirkonna töösse ja anda talle üle lilled!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena kolleeg Mart Kallas. Palun!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Aitäh, härra volikogu esimees! Head kolleegid! Ma nihukest ametlikku juttu ei hakka ajama nagu siin kolleegid rääkisid. Ja tahan EKRE fraktsiooni poolt tänada tasakaalukat ja mõistvat linnapead, alati sõbralikku ja asjalikku volikogu esimeest, alati vastuseid leidvaid abilinnapäid, üksmeelset koalitsiooni ja nelimeelset opositsiooni! Soovin kõigile meile ilusat ja tervet suve! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Suur tänu! Ja Isamaa fraktsiooni poolt Mart Luik. Palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu esimees, head kolleegid! Rõõm teid näha, kõik näost näkku, üle pika aja! Videos nägite te natuke teistmoodi välja. Täna me arutame ühte väga olulist dokumenti, see on Tallinna põhimääruse muudatusi. Ja Isamaa on teinud sinna ka ridamisi ettepanekuid. Meil on hea meel, et juhtivkomisjon on ühte neist olulistest ettepanekutest valmis toetama, või ongi toetanud, ja loodame, et ka teie olete valmis seda toetama. See ettepanek siis nimelt näeb ette, et linnapea kandidaat tutvustab enne hääletust volikogule oma seisukohti, esitab oma platvormi, millisena ta seda näeb linnapeana juba n-ö ametisse asudes ja et kõigil linnavolikogu liikmetel on õigus esitada linnapea kandidaadile kaks suulist küsimust. Et see on väga hea, et seda toetati.

Kahjuks me nägime, et õiguskomisjon ei toetanud mõnda teist väga olulist demokraatia elementi. See on ettepanekut, näiteks seda, et umbusaldusavalduse korral põhimõttelielt kehtiks sama protseduur, et on võimalik esitada umbusaldatavale, kui ta on oma kaitsekõne esitanud, siis on talle võimalik esitada linnavolikogu liikmetel kaks suulist küsimust ja et on ka võimalik pidada läbirääkimisi. Neid ei ole toetatud. Mina kutsun teid kõiki üles astuma sammu Tallinna linna demokraatlikumaks veelgi muutmises ja hääletage kindlasti neid ettepanekuid! Kõigile head istungit!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Enne päevakorra juurde asumist soovin veel õnnitleda kõiki meie sünnipäevalapsi, aga et vältida kontakte, siis teie väikesed meened on teil juba laua peal. Aga hea meel on öelda, et Rainer Vakra, Heidy Purga, Margarita Tšernogorova, Märt Sults, Rostislav Troškov, Igor Kravtšenko, Sergei Ptšjolkin, Vladimir Afanasjev, Kersti Kracht, Merilin Anijärv, Taavi Toppi, Ülle Rajasalu, Marika Tuus-Laul, Igor Jermakov, Eduard Toman, Priidu Pärna, Enno Tamm, Edgar Savisaar ning Ivi Eenmaa ja Karl-Martin Sinijärv on vahepeal oma sünnipäeva tähistanud. Suur, suur õnnesoov teile ja palju, palju õnne!
16:13 Päevakorra punkti alustamine - 1. COVID-19 pandeemiaga seoses riigis välja kuulutatud eriolukorra mõjudest Tallinna linna 2020. aastaks kavandatud tegevustele 1. COVID-19 pandeemiaga seoses riigis välja kuulutatud eriolukorra mõjudest Tallinna linna 2020. aastaks kavandatud tegevustele
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Asume tänase päevakorra juurde! Meie esimene päevakorrapunkt on COVID-19 pandeemiaga seoses riigis välja kuulutatud eriolukorra mõjudest Tallinna linna käesolevaks aastaks kavandatud tegevustest. Sõna ettekandeks saab linnapea Mihhail Kõlvart. Ja tuletan meelde, et istungit on võimalik jälgida nii esimesel, teisel kui ka kolmandal korrusel. Küsimusi saab esitada saalist. Hääletust selles päevakorrapunktis ei tule. Austatud linnapea, palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees! Me kõik saame aru, et praegune majandusseis on tingitud COVID-i kriisiga. Ma arvan, et see oli tõeline väljakutse linnavalitsuse süsteemi puhul, aga kindlasti ka tervele riigile ja meie ühiskonnale. Õppetunnid on saadud. Järeldusi tuleb veel teha. Aga mis võib-olla on praegu kõige olulisem, on aru saada, missugused on võimalikud stsenaariumid, mis meid ootavad tõenäoliselt juba alates sügisest. Ja tuleb tõdeda, et siin on tegelikult palju rohkem küsimärke kui vastuseid.

Ja just sellepärast meie arvamus, ehk siis linnavalitsuse arvamus ja ma loodan, et te ka seda toetate, et täna me ei ole valmis selleks, et teha lõplikke otsuseid käesoleva eelarve osas. Samas see ei tähenda, et me peame lihtsalt ootama, mida meile sügis toob. Juba praegu me saame aru, et eelarve ressurss väheneb. Juba praegu me saame aru, et meil tuleb tegeleda kokkuhoiuga. Aga see tegevus ei saa olla ainult operatiivne. See tegevus peab omama ka pikaajalise tuleviku vaadet. Ja see tähendab seda, et me peame tegelema ka linnasüsteemi struktuuriga, optimeerimisega. Ja kokkuhoid on antud juhul pigem tagajärg kui eesmärk.

Enne seda, kui me hakkame seda teemat arutama, ma pakun teile mõned teesid, mis võivad olla aluseks selleks, et otsuseid vastu võtta ja mis annavad meile lisainformatsiooni, selleks et me saaksime koos neid teemasid arutada.

Mis on juba praegu teada, et meid ootab majanduslangus. Juba praegu me näeme, et see majanduslangus on tingitud ka töötuse arvu suurenemisega, aga meil on ka positiivne vundament, et kriisiga me saaksime hakkama. Esiteks aastate jooksul on kogutud puhver, mis annab meile võimaluse operatiivselt tegutseda ja vajadusel ka lisakulusid katta; meie finantsiline seis on jätkuvalt stabiilne ja annab meile võimaluse kaasata vahendeid väljastpoolt ehk siis võtta laenu; ja ma arvan, et meil on ka selge arusaam praegusest olukorrast ja me oleme valmis ka erinevateks stsenaariumideks. Samas, mis jätkuvalt ei ole selge, kuidas see majanduskriis hakkab pikaajalises perspektiivis mõjutama linna eelarvet, missugust mõju avaldavad riigi abimeetmed; missugust mõju avaldavad riigi poolt kehtestatud ajutised maksusoodustused. Ja on päris raske teha prognoosi väliskeskkonna osas, et kuidas hakkab arenema majanduskriis terves maailmas, mis muidugi omab mõju ka meie riigi peale kui ka Tallinna linna peale.

Pakun teile kõigepealt võrrelda eelmise ja käesoleva aasta peamiseid numbreid. Te näete, et meie esialgne prognoos oli positiivne. Ja tegelikult oli oodata tulude kasvu, vaatamata sellele, et üldine investeeringu maht langes sel aastal võrreldes eelmise aastaga. Aga see oli tingitud eelkõige sellega, et eelmisel aastal oli päris suur osa investeeringumahust tulnud väljaspoolt. Samas riigi panus investeeringutesse kasvas võrreldes eelmise aastaga. Ja see tähendab, et tegelikult stardipositsioon oli sel aastal pigem positiivne. Aga tuli kriis ja nüüd me juba praegu saame näha, mis olid need põhilised löögid.

Kõigepealt muidugi tuleb rääkida maksutuludest. Juba praegu me näeme, et lähtuvalt tänasest prognoosist see võimalik tagasilöök või tagasilöögimaht maksude osas on kokku umbes 17 miljonit. Suurem osa sellest mahust kuulub muidugi üksikisiku tulumaksule, mis hakkas vähenema. Juba praegu on siin näha, et eriolukorra ajal on kahanenud laekumised ka teistest maksuallikatest. Jutt on nii reklaamimaksust kui ka parkimistasust. Aga jätkuvalt suurema mõju omab ikkagi üksikisiku tulumaks. Ja praegused prognoosid näitavad, et tänu sellele, et esimesed 3 kuud olid meie jaoks positiivsed, et võrreldes prognoosiga see tulu isegi kasvas, on see miinuse maht natuke väiksem, kui võib-olla see võiks olla. 5 kuu täitmise seis oli +4,5 miljonit. Ja kui me näeme, et see üldine kadu aasta peale on -18,8 miljonit, siis tänu selle esimese perioodi kasvule on meil tekkinud väike puhver, mis prognoosi alusel teeb üldise miinuse umbes 14 miljoni mahus. Ehk siis, jutt on praegu 3%-st.

Siin saab näha ka graafikut, mis näeb maksulaekumise dünaamikat. Ma arvan, see on esimesed 5 kuud. Siin on näha, et maikuus prognoos ja tegelik dünaamika peaaegu läksid kokku. See on tingitud eelkõige sellest, et riik rakendas abimeetmeid ja inimesed hakkasid saama tulu otse Töötukassa kaudu. Samas inimesed hakkasid saama hüvitisi ja seega see efekt on kahjuks ajutine ja pigem tehniline. Ehk siis kohe peale maikuud meid ootab langus ja seda on ka juba praegu märgata. Ja järgmine slaid näitabki seda prognoosi järgmiseks 7 kuuks. Ma arvan, et sellist üldist ülevaadet, missugused võimalikud stsenaariumid meid ootavad, saab anda võrdlus kahe kriisi vahel. Et juba pregu me teame, et üksikisiku tulumaksu laekumine sõltub tulusaajate arvust, keskmisest palgast ja tulumaksu eraldamise määrast COVID-le. Kus me näeme riske, see on ka arusaadav, see on tulusaajate arv, mis juba praegu hakkas kahanema. Ja samamoodi ka keskmine palk hakkab langema.

Ja siin on välja toodud ka valemid lähtuvalt eelmisest kriisist, mida võib tähendada tulusaajate arvu langus iga 1000 inimese võrra. Ja on näidatud, mida tähendab keskmise palga langus 1% võrra. Ja kui me vaatame, mis olukord oli 10 aastat tagasi, 2009. aastal, siis me näeme, et keskmine palk langes umbes 5% ja tulusaajate arv umbes 15 000 inimese võrra. Et praeguses olukorras see peaks tähendama, kui see langus oleks umbes sama, siis meie jaoks see tähendaks seda, et meie miinus saaks olema umbes 50 miljonit.

Miks me nii detailselt rääkisime just isiku tulumaksust, sest nagu me kõik saame aru, et see on peamine Tallinna ja iga teise omavalitsuse tuluallikas. See on ka üldine majandusemõõdik ja just sellest tuluallikast sõltub nii majanduse tervis kui ka linna eelarve ressurss ja perspektiiv.

Aga loomulikult me peame rääkima ka nendest otsemõjudest, mis 3 kuu jooksul tekkisid. Siin on välja toodud konkreetsed kuluallikad, ehk siis isegi mitte kuluallikad, vaid omatulude vähenemise kohad, mis olid tingitud eelkõige eriolukorra tingimustest. Aga loomulikult me peame aru saama, et see vähenemine on osaliselt seotud ka linna abimeetmetega. Linn on rakendanud abimeetmeid nii eraisikutele, nendest abimeetmetest me juba päris mitu korda rääkisime, nii siin, linnavolikogu istungite saalis kui ka meedia kaudu, neid abimeetmeid te näete praegu ka seina peal. Täna me saame tõdeda, et kõik abimeetmed olid asjakohased ja ma olen kindel, et omasid ka positiivset efekti ja mis on kõige tähtsam, aitasid inimesi.

Aga seekord linn tuli appi ka ettevõtetele. Olid rakendatud abimeetmed ka juriidilistele isikutele. Neid meetmeid on rakendatud ka suhteliselt palju. Aga mis oli meie peamine või lõplik eesmärk, on loomulikult jällegi inimesed: inimeste sissetulekud, inimeste heaolu. Ja jällegi minu arvates, kui lähtuda tagasisidest ja esialgsest analüüsist, meetmed olid asjakohased ja vajalikud.

Olid meil ka täiendavad otsekulud, mis olid seotud kriisiga. See üldine maht oli umbes 2 miljonit ja siin on välja toodud väga konkreetsed kulud, mis on otse seotud eriolukorraga, epideemiaga. Jutt on nii desovahenditest kui ka isikukaitsevahenditest; jutt on desinfitseerimisest; jutt on tänavapesust, puhastusest ja teistest meetmetest, mis olid operatiivselt rakendatud kahe ja poole kuu jooksul.

Nii! Aga me loomulikult saame rääkida ka positiivsetest tingimustest, mida saab konstateerida eelkõige tänu sellele, et riik on rakendanud ka enda abimeetmeid, sh ka omavalitsustele. Siin on välja toodud summad, mis olid eraldatud Tallinna linnale.

Üks vahemärkus. Et see esimene summa on tõepoolet eraldatud, ehk siis 11 miljonit, ja 17 380 000 on see summa, mida riik eraldas investeeringuteks. Ja see summa tegelikult eraldatud ei ole. Kõigepealt me peame tulema enda plaaniga, kuidas me soovime neid vahendeid kasutada. Ja mis minu arvates on antud juhul pigem küsitav, või isegi negatiivne, et riik seadis tingimuseks, et selleks, et seda toetust saada, linn nagu ka iga teine omavalitsus, peab välja tulema uute objektidega. Ehk siis, tegelikult neid vahendeid me ei saa kasutada selleks, et toime tulla kriisi mõjuga, vaid nüüd me peame kiiresti välja mõtlema uusi objekte, kuhu me hakkame neid vahendeid investeerima, projekteerima, lepinguid sõlmima ja seda tuleb teha aasta lõpuni. Summa Tallinna mõistes võib-olla ei ole kõige suurem - 17 miljonit -, aga ei ole ka väike. Aga antud juhul asi ei ole isegi summa suuruses, vaid printsiibis. Kas on praegu ikkagi õige aeg, et operatiivselt tegeleda uute objektidega, kui meil on ka vanad, või siis eelarves ja eelarvestrateegias olevad objektid praegu küsimärgi all. Et siin ma pean tunnistama, ma loogikat ei näe.

Aga me loomulikult oleme tänulikud ka selle toetuse eest. Loomulikult me teeme kõik selleks, et objektide loetelu oleks maksimaalselt adekvaatne ja nende investeeringute mõju oleks ka pikas perspektiivis maksimaalselt positiivne Tallinna ja tallinlaste jaoks.

Nüüd, kui on välja toodud siis nii miinused kui ka plussid, siis oleks vaja välja tuua seda vahet, mis meil pregu oleks vaja katta. Ja kui me liidame kõik kulud ja tulude vähenemise põhjused, siis see üldine kadu on 27 miljonit. Paneme sinna juurde +11 miljonit, mida me saime riigi poolt ja veel -2 miljonit on see, mida me pidime kulutama täiendavalt epideemiaga võitluseks, siis see praegune vahe, mida me prognoosime aasta lõpuni, on 18 miljonit. Aga me peame arvestama sellega, et muidugi, see on esialgne prognoos.

Nüüd, mida siis selle vahega teha? Kuidas me siis need 18 miljonit peaksime katma? Et kõigepealt veel üks kord vaataks üle, mis on linnakulude struktuur. Nagu te näete, suurem osa sellest struktuurist on tööjõukulud ja teine osa on majandamiskulud ja kolmas osa on toetused, mida linn jagab.

Kui me räägime tööjõukuludest, siis need kulud oleks vaja veel üks kord lahti teha. Ja siin on minu arvates väga tähtis joonis, mis näitab meile, mis on linna töökulude jaotus. Nagu te näete, suurem osa on seotud haridus-, teadus- ja noorsootöö valdkonnaga. Päris suur osa on seotud sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga. Järgmine on kultuur. Aga loomulikult on päris suur osa "Muud valdkonnad". Ja siin te näete, et mida see "Muud valdkonnad" tähendavad. See on suuremas plaanis linnasüsteemi opereerimine. Linna juhtimine iseenesest nagu te näete, ei ole suur osa linna tööjõukuludest, ja suhteliselt marginaalne osa on ka avalik kord.

Miks ma seda praegu tõin välja? Sest kui tõepoolest me peaksime mõtlema, kus on kokkuhoiu võimalus, siis esimene ... Paluks korraks tagasi. Siis esimene osa sellest "tordist" on "Muud valdkonnad". Ehk siis kulud, mis on seotud linna opereerimisega. Ja see tähendab, et me peame eelkõige vaatama, kuidas on üles ehitatud linna opereerimise, aga ka juhtimise struktuur, kuidas süsteem töötab ja kuidas seda saab optimeerida. Linnasüsteemi optimeerimine oli meil plaanis veel enne COVID-i kriisi. Tegelikult me pidime aprillis sellega välja tulema. COVID tegi korrektiive. Aga see ei tähenda, et me oleme loobunud enda plaanidest. Me läheme nende plaanidega edasi. Esimene samm on juba tehtud. Ma arvan, et te panite ka tähele. Mis puudutab linna sihtasutusi, ettevõtteid ja mittetulundusühinguid, siis siin esimesed sammud on juba tehtud.

Ja nüüd järgmine slaid. Ja siin on välja toodud need põhilised kokkuhoiu võimalused: tegevuskulude vähendamine, investeeringute ülevaatamine, kokkuhoid hangete maksumustelt.

Jah, meil on olemas ka puhver, millest ma rääkisin algusest peale - hangete kokkuhoid on juba tekkinud. Me näeme, et kõik hanked, mis on tulnud peale COVID-i, on vähemalt 10–15% odavamad. Ma arvan, et see tendents jätkub igal juhul. Tegevuskulude vähendamisega me tegeleme juba praegu. Siin juba otsused vastu võetud. Ja investeeringute üle vaatmine - see on just see tegevus, mis meid ootab, meid, st eelkõige linnavolikogu ja linnavalitsust lisaeelarve menetluse käigus ehk siis sügisel. Ja selleks ajaks on meil ikka selgem arusaam, mis on meie finantsiline seis, kui suur on see võimalik miinus, mis meid ootab võrreldes prognoosiga, ja kui palju me peame kokku hoidma. Ja siis me saame ka adekvaatselt teha valikuid ja otsuseid.

Selleks, et minu sõnad tegevuskulude vähendamise osas ei oleks paljasõnalised, siin on välja toodud ka juba tehtud otsused, kus me juba hoiame kokku, juba praegu. Mina eraldi ei hakka neid otsuseid välja tooma, aga see loetelu nagu te näete on päris pikk, aga ei ole lõplik.

Ja see on see koht, kus me saame kokku hoida. Sel aastal minu arvates kuni 5 miljonit. Juba praegu see kokkuhoid on juba 4 miljonit. Tegelikult see kokkuhoid võib olla ka suurem, kui meil kõik läheb hästi hangetega. Ja praegu me võime ka sellest lähtuda. Ja siis meil jääbki ülejäänud summa, mille kohta, ja see on ma arvan sügiseks umbes 10–13 miljonit, mille osas me peame otsustama, kuidas me hakkame seda katma, eelkõige tehes otsuseid investeeringute osas. Aga, nagu te näete, siin on välja toodud ka meie praegune finantsseis. Et seesama puhver, millest oli juttu, on peaaegu 93 miljonit. Lisaks me võtsime välja laenu 70 miljonit ja see on ka seesama võimalus, kuidas saab selle võimaliku miinuse investeeringute osas katta. Aga mina kindlasti ei võtaks seda praegu aluseks, sest me peame tegema mõistlikke valikuid. Ja kui tekib vajadus tõepoolest investeeringuplaani üle vaadata, siis seda tuleb teha.

Kokkuvõttes see ülevaade pidi teile näitama, et vaatamata kriisile meil on selge arusaam, mida kujutab praegu meie finantsiline seis; meil on selge arusaam, kuidas me peame käituma, ja meil on ka valikuvõimalused, mis on ka väga tähtis. Tahaks väga loota, et sügiseks meil ei teki sellist vajadust, et kokkuhoid hakkab tulema Exceli-tabeli alusel. Et me võtame kõik valdkonnad, no võib-olla välja arvatud prioriteetsed valdkonnad - haridus- ja sotsiaalvaldkond - ja hakkame igas valdkonnas miinuseid joonistama, -5%, -7%. Ma väga loodan, et me suudame linnasüsteemi optimeerimisega vahendeid kokku hoida. Vaadates üle tegevuskulud, seal leida võimalusi vahendeid kokku hoida. Me loodame, et hanked annavad meile parimaid hindu. Ja siis tõepoolest, kui kõik läheb hästi, siis meil jääbki valida, kas me vähendame investeeringumahtu kuni 13 miljoni ulatuses, võtame laenu või kasutame puhvrit. Või siis tõepoolest me mõtleme ka selle peale, kuidas - ja seda tuleb teha igal juhul - selle aasta finantsiline seis ja olukord ja plaanid peaksid olema seotud järgmise aasta eelarvega, aga ka eelarvestrateegiaga. Ja sellepärast on siin välja toodud ka esialgne ajakava, kuidas me hakkame dokumente menetlema.

Miks see slaid on tähtis? On mitte ainult informeerimine, vaid ka see, et näidata, et see tegelikult, me suuremas plaanis peame vaatama paralleelselt nii käesolevat lisaeelarvet, kui ka järgmise aasta eelarvet, kui ka eelarvestrateegiat, sest noh alati need dokumendid on omavahel seotud. Aga praegu, kui me hakkame midagi otsustama, me peame analüüsima mõju, mitte ainult käesoleva eelarveaasta raames, vaid ka peame mõtlema, mis on pikaajaline mõju ja perspektiiv. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale selle ülevaate eest! Nüüd, austatud volikogu liikmed, on teil võimalus küsida ja alustab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh! Kuulan Teid ja mul tekkivad nagu mõnevõrra küsimused. Et Te näitate seda tulumaksu laekumiste osakaalu nõnda väikse protsendina üldisest ja räägite linna seni planeeritavate meetmete mõttes ka suhteliselt väiksest protsendist, aga samas hankementluste poolest ja üldisest nagu majandusolukord, siis seal see 15, 17, 20% miinust ei tundu üldse nagu kummaline. Et mulle tundub, et nende kahe numbri vahel on kuidagi nagu lõhe. Et kuidas on võimalik, et linn arvab, et tal tuleb ainult nagu 5% miinust, aga n-ö laiemas majanduses tuleb nagu 20 või 25% miinust?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No jah. Aitäh! Mulle tundub, et need arvud omavahel nii otse ei korreleeru. Et see ei ole nii, et kui on üldine majanduslangus 5%, siis igas sektoris on üldine majanduslangus 5%. See ikkagi on nii, et kuskil on kuni 100%, näiteks turismi valdkonnas, aga ehituses see võib olla 10–15%. Ja see, kuidas see omakorda mõjutab inimeste sissetulekut, see ka ei ole otse proportsioonis. Ja praegu me lähtume sellest, et see üldine langus võikski olla selline. Kuna aga see üldine langus sõltub ka, nagu ma näitasin siin, nii tulusaajate arvust kui ka keskmisest palgast, et siis siin on neid mõõdikuid päris mitu. Ja need mõõdikud kokku näitavad siis võimaliku tulemuse.

Aga mina ju alustasin sellest, et tegelikult praegu 100%-liselt keegi ei oska öelda, mis on see üldine majanduslangus. Oli juttu sellest, et see võib olla kuni 7%. Aga mida meile toob sügis, kas tuleb teine laine, kuidas hakkavad reageerima rahvusvahelised turud, ei ole teada. Kas turistid hakkavad käima, millal nad hakkavad käima, kes hakkavad käima, kas soomlased või ka teistest riikidest? Me isegi sellest väga palju sõltume, kas soomlane leiab seda tagasiteed siia või ei leia. Ehk siis kahjuks ma arvan, aga tõenäoliselt ei olegi kedagi teist, kes suudaks Teile öelda, mis on need täpsed numbrid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh selle ülevaate eest! Küsin seda. Et kas ja kuidas kavatseb linn enda propagandakulusid koomale tõmmata? Ja kui seda kavatsetakse, siis mis on sealt saadav rahaline kokkuhoid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No jah, mina muidugi võiks öelda, et linnal ei ole propaganda kulusid. Punkt. Aitäh!

Aga ma saan aru, et jutt on tõenäoliselt linnameediast ja kommunikatsioonist. Kas ma õigesti sain aru?
Küsimus jätkub - Kaido Kukk Kaido Kukk
Jaa, avalik ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Ehk siis ma ei hakka ootama teist küsimust ja vastan kohe.

No alustame sellest, et Te kindlasti panite tähele, et juba eelmisel aastal oli vastu võetud otsus, tänu millele linna kulud Tallinna Televisiooni ülalpidamisele vähenesid 2 miljoni võrra. Nüüd on tehtud ka järgmine samm: me plaanime sihtasutust lõpetada ja toimetused omavahel liita, selleks et tekitada sünergiat, aga ka kokkuhoidu. Ehk siis ka antud valdkonnas on oodata kokkuhoiu võimalusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea linnapea! Aitäh ülevaate eest! Mul jäi silma üks nihukene asi, et Te nagu piirate ka vastuvõtte ja bankette. Ma siin politseis registreeritud ürituste lehelt loen, et kolmandal toimus Sõle 61 Põhja-Tallinna linnavalitsuse vastuvõtt vabas õhus 3 tundi, neljandal Kopli 86a linnaosavanema vastuvõtt vabas õhus 3 tundi, 10. kuupäeval ehk siis eile, oli 3-tunnine vastuvõtt ja ka täna toimub sealsamas vastuvõtt. Et kus kokkuhoid on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma arvan, et see on tegelikult üldine tendents, et veel enne eriolukorra lõppu me nägime, kuidas inimestel tekkis suur soov koos käia ja üritusi korraldada, rääkimata sellest, mis tegelikult praegu toimub igal pool. Aga just selleks, et see soov oleks piiratud, ongi vastu võetud otsus, et kuidas need kulud piirata juba praegu linnavalitsuse otsusega, veel enne seda, kui me võtame vastu lisaeelarved. Ehk siis juba praegu on antud väga selge korraldus, et tuleb arvestada, et loomulikult üritusi saab korraldada, aga tuleb arvestada, et nüüd on see eelarve 50% ulatuses vähendatud. Ja nüüd kõik asutused teevad valikuid, millal nad seda teevad ja kuidas korraldavad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Üks asju, mis mulle väga meeldib siinse saali puhul, on see, et siin võib puldist alati rääkida täpselt seda, mida inimene soovib ja meie võime küsida, mida meie soovime. Aga see, et Te linnavolikogule esitasite sedavõrd põhjaliku ja sisulise eelarve ja prognoosidega toetatud ettekande, näitab kindlasti Teie lugupidamist volikogu vastu. Nii et aitäh Teile selle eest!

Tallinna linna leping Euroopa Investeerimispangaga 100 miljoni euro osas on nüüd läbi saanud, need vahendid on välja võetud. Kas linnal on plaanis või läbi ääkimisel järgmine leping Euroopa Investeerimispangaga?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et nagu te panite tähele, et juba praegu on loodud päris korralik puhver. Loomulikult me peame olema valmis selleks, et võib tekkida täiendav vajadus. Ja meil on ka võimalus seda võlakoormust suurendada.

Nagu te teate, et kui varem meil oli võimalik võtta laenu 40% ulatuses põhitegevuse tuludest, siis praegu see on riigi otsusega suurendatud kuni 80%-ni. Ja meil on veel üks kriteerium, mis lubab meil seda ka teha - meie kõrge finantsiline reiting, mis oli juba kriisi ajal ka veel üks kord kinnitatud. Ehk siis, noh, kui me niimoodi otsustame siin selles saalis, siis me võiksime võtta kuni, no umbes 450 miljonit eurot laenu. Aga tõenäoliselt me seda siin ei otsusta kahel põhjusel. Et esiteks, vaatamata sellele, et kui me saame laenu, me saame laenu päris soodsatel tingimustel, aga seda laenu tuleb ikkagi ka tagastada mingi hetk. Ja teiseks, selleks et laenu võtta, meil peab olema ka kindel plaan, mida me teeme selle rahaga. Ja seda on veel vara, seda plaani luua, sest me veel ei tea, et milleks meil seda laenu on rohkem vaja: kas selleks, et auke katta, või selleks, et suuremas osas majandust elavdada. Ja ma arvan, on veel üks aspekt, mille kohta võib-olla siin omavad rohkem informatsiooni lugupeetud Riigikogu saadikud, on Euroopa meetmed. Et kui tõepoolest Euroopa rakendab meetmeid, mis annab riigile päris suuri vahendeid ja riik hakkab seda omavalitsustele jagama, aga no siis miks me peaksime ise laenu võtma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Küsimuse esitamiseks on 30 sekundit ja samas ma võiks ka see 30 sekundit ära kulutada, härra linnapea, Teie kiitmiseks koroona perioodil.

Aga minul siiski küsimus. Mida Teie isiklikult kui linnapea sellest ajast võtate kaasa ja kui peaks juhtuma mingi kas analoogiline olukord või veel hullem, teeksite organisatsiooni seisukohalt, kui linnavalitsuse seisukohalt, teisiti? Väike niisugune võib-olla nihe või .... Mind huvitaks just ka Tallinna linna meditsiiniasutuste ja muude selliste asutuste töökorralduse osas. Kas on midagi niisugust, mis Teie arvates oleks võinud olla teistpidi? Aga printsiibist küsimus. Mida Te võtate kaasa selle tunde osas, et "mida ma tahaks teistmoodi, kui järgmine kord niisuguses olukorras olen, teha"? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma väga loodan, et meil ei teki vajadust seda teemat ka järgmine kord arutada, et seda lähiajal seda teist kriisi ei tule. No samas ma arvan, me peame tänama meie inimesi, tänu kellele me saime selle kriisiga esialgu hästi hakkama. Ma räägin Eesti inimestest, tallinlastest. Aga ma arvan, et nii Vabariigi Valitsus kui ka Tallinna linna süsteem püüdis teha kõik selleks, et olla inimestele toeks ja operatiivselt probleeme lahendada.

Aga üks suur järeldus, mida ma tegin sellest kriisist ja ma arvan, siin tõenäoliselt minuga väga palju kolleege ei ole nõus võib-olla, on see, tegelikult kriisideks me ei olnud valmis. Ja kui see kriis oleks sügavam, teravam ja kui see teravus oleks mitte 3 kuuks, aga see plahvataks näiteks 2–3 päeva või ühe nädala jooksul, siis see oleks katastroof. Ja minu selline eksistensiaalne lähenemine on selline, et kui sulle on antud õppetund, siis see tõenäoliselt tähendab seda, et see on hoiatus. Ja peab olema järgmiseks korraks valmis. Ja siis, no keegi ei andesta, kui me järgmine kord, kas see on teine laine või mingi muu kriis, et me ei ole valmis.

Ja üldisemas plaanis ma arvan, meie tsivilisatsioon peab olema, peab harjuma selle mõttega, et kriis on meie igapäevase elu osa. Et selliseid erinevaid kriise: kliimakriise, epideemiaid, finantsilisi kriise ... Keegi ei räägi ju sellest, et meid ootab toidukriis. Et sellised kriisid hakkavad tulema.

Ja selline süsteemne järeldus on ka see, et meie ühiskonna tugevus on paindlikkus ja ka erinevad ühiskonna struktuuriüksuste iseseisvus. Ega kriisiolukorras me vajame rohkem reegleid ja tsentraliseerimist, ja seda ei olnud.

Nüüd, ja veel üks aspekt. Me peame olema valmis erinevateks stsenaariumiteks. Ja see, millega praegu linn peab tegelema - me peame enda asutusi ette valmistama järgmiseks laineks. Mina väga loodan, et seda ei tule ja ei tulegi võib-olla. Aga me peame praegu sellega tegelema päris kindlasti ja tegelema sellega detailselt. Kuidas üks asutus peab töötama ühe või teise stsenaariumi puhul, kuidas ja missuguseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, missugune on töögraafik, kes esimesena reageerib, kus on kriisikomisjon ja kriisipunkt, kuidas korjatakse informatsiooni, kuidas on korraldatud käsuliinid - et sellised asjad peavad olema paremini läbi mõeldud.

Mis puudutab meditsiiniasutusi, no ma arvan, ka siin tegelikult tuleb järeldada, et oli selliseid kohti või probleeme, kust tuleb teha järeldusi. Ja üks järeldus on kindlasti ka see, et meie haiglate infrastruktuur on vananenud, nii meditsiinitehnoloogia osas kui ka hoonete osas.

Ja seega tegelikult Tallinna haiglaprojekt ei ole mingi poliitiline või propagandaprojekt, see on eksistensiaalse vajadusega projekt mitte ainult Tallinna linnale, ja kindlasti mitte ainult Lasnamäe elanikele, vaid ka terve Eesti inimestele. Ja sellega tuleb kindlasti edasi liikuda. No alustame sellistest lihtsatest probleemidest, et kuidas on korraldatud haiglas logistika epideemia ajal. No nagu selline väga tehniline küsimus, aga tihti see on elu ja surma küsimus.

Ja selliseid aspekte on küllaltki palju. Aga täna siin ja praegu ma arvan, et ma veel üks kord tahaks tänada kõiki Eesti inimesi, et me saime hakkama, aga loomulikult ka kolleege, kes siin 3 kuu jooksul nägid väga palju vaeva! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun, Teie küsimus!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Austatud linnapea! Et te ütlesite just ettekandes, et linna struktuuri optimeerimine pole mitte eesmärk, vaid tagajärg. Et kas ma saan õigesti aru, et igas muus olukorras Te siis poleks tahtnud seda struktuuri optimeerida? Millised Teil üldse on praegu plaanid selles osas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult just vastupidi, ma ütlesin, et linna struktuuri ja linnasüsteemi optimeerimine ja efektiivsuse tõstmine on iseenesest eesmärk ja võimalik kokkuhoid on tagajärg. Aga tänaseks ka kokkuhoid on tõepoolest aktuaalne vajadus. Et ka see saab olla eesmärgiks. Aga me loodame, et see ei saa olla peamiseks eesmärgiks, et me ei hakka süsteemi korrastama Exceli-tabeli alusel. Et võtame linnastruktuuri ja ütleme -5%. Ja sellisel viisil tehti ka varem.

See, kuidas mina näen linnastruktuuri optimeerimist, on eelkõige efektiivsus. Ja see võib tähendada, et võib-olla seda õhku läheb 15% välja mingis struktuuris ja isegi rohkem, aga kuskil võib-olla seda ressurssi tuleb juurde anda.

Aga ma olen kindel, et üldkokkuvõttes see ikkagi tähendab ka kokkuhoidu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Selline küsimus. Oleme siin varem ka sel teemal rääkinud. Et kui on sihuke kriisiaeg ja raske, et siis tegelikult riik ja omavalitsus peaksidki investeerima ja aitama siis töökohti säilitada ja võib-olla ka juurde luua, et maksulaekumised oleksid okei.

Sain ettekandest aru, et linn saab võtta laenu 76 miljonit, millest 70 on juba võetud. Samas kuskilt kuulsin, et riik nagu lubas leevendada neid reegleid, mis omavalitsustel on, et kui palju nad laenu võivad võtta. Et kas siis ei oleks mõistlikum see, et võtta siis laenu veelgi rohkem, investeerida veelgi rohkem ja läbi selle tegelikult elavdada siis linna ettevõtlust, luua töökohti juurde ja saada sealt siis seda maksutulu, mis praegu muidu kipub kaduma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tõepoolest praegu, või mitte praegu, vaid seadus varasemalt lubas võtta laenu kuni 40% põhitegevustuludest. Nüüd juba seda saab võtta kuni 80%. Meil on võetud 16,4%. Ja tõepoolest kriisi ajal investeeringud on vajalikud majanduse elavdamiseks. Ma olen sellega nõus.

Aga ma arvan, et otsuseid tuleb vastu võtta, kui pilt on selgem. See tähendab, et võib juhtuda, kui kriis hakkab süvenema, et meil tekib vajadus kasutada laenu selleks, et täita olemasolevat investeerimisprogrammi. Ja me ei saa endale väga palju lubada uusi objekte. Aga kui kriis ei ole väga sügav, siis tõepoolest me võime koos mõelda selle peale, mis on need täiendavad tegevused ja objektid, mida võiks tõepoolest programmis ette näha. Ja see on see koht või see teema, mida me ka hakkame tõepoolest sügisel koos arutama.

Me võiksime tõepoolest võtta laenu kokku kuni 450 miljonit nagu ma juba vastasin siin. Aga enne seda, kui me hakkame seda laenu võtma, meil peaks olema selge plaan, kuidas me neid vahendeid hakkame kasutama. Ja me ei saa unustada ka seda, et see kriisimõju võib olla pikaajaline, see kriis võib kesta päris mitu aastat. Ja kindlasti laenu ei saa kasutada selleks, et katta ... ideaalis ei peaks kasutama selleks, et katta tegevuskulud, ainult investeeringud. Ja sellepärast meil kõigepealt tuleb aru saada, kui suur see võimalik auk eelarves ootab meid sel aastal, aga ka järgmisel perioodil. Ja siis me võime rääkida täiendavatest investeeringutest. Ehk siis, et me peame läbima seda teed - lisaeelarve, eelarve, eelarve strateegia - selleks, et meil kujuneks arusaam, mis on perspektiivid ja võimalik ressurss. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun, Teie kord!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud esimees ja hea linnapea! Aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma pean tunnistama, et mind need numbrid tõsiselt üllatasid. Et see, et me maikuus ... tulumaksu laekumine oli sisuliselt prognoositud, et aprillis oli tulumaksu alalaekumine isegi väiksem, kui näiteks lasteaia kohatasust loobumine. Et linnapea ettekandest võis aru saada, et see on kõik n-ö tänu sellele valitsuse n-ö programmile, ma saan aru. Et kas see ka tõesti nõnda on? Et minu küsimus tegelikult on see, et millel ikkagi .... Mul jääb mulje tõtt-öelda sellest presentatsioonist, et see tulumaksu alalaekumine prognoositult on peamiselt nagu, on silmas peetud 2009. aasta kriisi. Et selle järgi on seda numbrit sinna joonistatud. Et millel see ikkagi, nagu see prognoos praegu põhineb, et sellises mahus meil raha puudu jääb. Me teame, et järgmisest esmaspäevast sisuliselt avaneb Schengeni piir, sh ka Soome Vabariigi kodanikud pääsevad vabalt Tallinnasse uuesti ja 1. juulist tõenäoliselt ka osad välispiirid. Et kuidas Tallinna Linnavalitsus selliste numbriteni jõudis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et alustame graafikust. Et kõigepealt maikuu. No ma sellega tabeliga püüdsin näidata, kuidas meil see efekt tekkis. Et esimene efekt, see üldine, prognoosi järgi muidugi, see üldine laekumise vähenemine võib-olla ei ole drastiline, on tingitud ka sellega, et esimesed 3 kuud see maksu laekumine oli prognoositavast suurem. 3 kuud olid meie jaoks positiivsed. Tekkis mingi puhver, mingi natuke rohkem kui 4 miljonit. Siis märtsikuust läks alla ja maikuus tekkis efekt, mis minu arvates on mõnes mõttes tehniline. Sest esiteks inimesed hakkasid saama esimesed lahkumishüvitised ehk siis 2–3 kuue eest. Aga seal on ju maksud sees. Ehk siis lihtsalt korraga see raha nagu tuli riigikassasse ja sealt linnakassasse.

Ja teine efekt oli ka see, et vaatamata sellele, et inimesed kaotasid töö, nad said toetust töötukassa poolt. Ja seal on ju ka maks sisse kodeeritud. Ja see ringiga tuli tagasi riigile ja tuli ka omavalitsusele.

Et ühesõnaga mina arvan, et see oli selline ajutine efekt ja nagu pigem tehniline. Ja seda on ka praegu näha, et juunis jälle läheb alla. Ja nüüd see hakkab, kui vaadata seda dünaamikat, kuidas kasvab töötute arv, siis see hakkabki alla minema, nagu ma näitasin. Et kui vaadata graafikut, siis on alati sisse kodeeritud erinevate kuude lõikes erinevad laekumised. Et sellised hooajalised kõverad on alati sisse kodeeritud.

Ja kuidas me tõepoolest jõudsime sellise arusaamiseni, et me kaotame mingi 3% esialgu, et tegelikult see on tänaseks positiivsem prognoos võrreldes eelmise kriisiga. Et eelmine kriis ... Kui meie prognoos oleks lähtuvalt eelmise kriisi numbritest, siis ma näitasin, et tegelikult see summa oleks palju suurem. Aasta lõikes see võib olla kuni 50 miljonit. Mitte 18 miljonit, aga 50 miljonit! Et praegu meie prognoos on pigem, ma arvan, keskmiselt optimistlik kui pessimistlik. Ja ka no see summa suuremas plaanis praegu veel ei ole nii suur, mida me tõime välja. Et no 18 miljonit ei ole väga suur summa.

Ehk siis ma arvan, et see on enam-vähem adekvaatne prognoos. Juhul kui tõepoolest Soome turist tuleb tagasi, ettevõtlus saab mingit hoogu juurde, siis selle prognoosi järgi me saame ka sügisel midagi otsustada. Aga juhul, kui tuleb teine laine või siis majandus ei saa hoogu, nii nagu me loodame, siis tegelikult olukord septembrist hakkab drastiliselt halvenema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh, linnapea, selle ülevaate eest! Et kui arvud jääksid enam-vähem selliseks, nagu Te prognoosite, aga karta on, et nad nii heaks ikkagi ei jää, et siis on tõesti mõistlik investeeringuid teha ja püüda riigiga kokku leppida, et saada teha neid olemasolevatesse objektidesse ja uutesse ka, sellepärast et see toob tööd ja makse.

Aga küsimus on mul täiendavatest kuludest sellisesse valdkonda nagu haridus. Ütlesite ise ka, et me peame olema valmis. Et täpselt ei teagi, milleks me siin valmis peame olema. Aga see, mis ikkagi meile COVID-iga seoses avaldus haridusvaldkonnas, see väga ebaühtlane, ütleme, distantsõpe ja valmisolek sellesse, see nõuab kindlasti investeeringuid.

Ma küsingi. Kas Teil on plaan Tallinna koolid viia ühtlaselt kõrgele tasemele haridustehnoloogiliselt, et suudetaks ikka korralikult kõik õpetajad, kõik koolid distantsõpet anda, nii nagu peab?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Võib-olla alustame haridusvaldkonnast ja siis tuleme tagasi investeeringute juurde.

Et nagu ma juba ütlesin, et kriis näitas, et see, mis on rahu ajal meie ühiskonna või ühiskonna struktuuri tugevus, et erinevad struktuuriüksused saavad toimetada iseseisvalt ja paindlikult, kriisiajal tõepoolest tihti on nõrkus. Seda näitas ka haridusvaldkond. Et see, et meil iga kool, ja tihti isegi mitte iga kool, vaid iga klass kasutab erinevaid programme, on suuremas plaanis tugevus, rääkimata sellest, et iga kool on eraldi kallak, eraldi õppekorraldus ja loomulikult eraldi silmapaistev direktor - see on tõepoolest meie süsteemi omapära. Ja tänu sellele me näitame ka tulemusi. Aga nüüd, kui tekib selline olukord, et kriis on täna ja homme peab korraldama distantsõpet ja siis õpilased ja vanemad kodus peavad siis harjutama erinevaid programme, tuli välja, et see ei ole väga mugav pehmelt öeldes ja ei tööta alati.

Me väga kiidame meie õpetajaid ja direktoreid ja on, mille eest kiita. Aga me peame tunnistama ka seda, et see päris 100%-liselt kiiduväärne ei olnud. Oli ka selliseid klasse, kus õppetegevus oli suhteliselt kaootiline. Ja tõepoolest, eriolukorra ajal hariduse saamine oli piiratud.

Kas on võimalik ühtlustada 3 kuu jooksul, 2 kuu jooksul - ei ole võimalik. Saab maksimaalselt koole ette valmistada võimalikuks uueks laineks, teha kiiresti järeldusi. Aga see, et me suudame .... Esiteks. Koolid on kindlasti ise selle vastu. Ma mäletan, et minu abilinnapea ajal me püüdsime siin ühe konkreetse programmi puhul ühtlustada koolivõrgusüsteemi, siis see tekitas nii palju emotsioone, et seda peaaegu ei olnud võimalik rakendada. Lihtsalt üks arvutiprogramm, mille kohta lõppes linnal litsents, ja siis meil tekkis alternatiivne ettepanek, et kõik hakkavad kasutama teist programmi - oli peaaegu võimatu. See ei tähenda muidugi, et me ei pea midagi tegema. Aga me peame aru saama, et korraga midagi tsentraliseerida on väga keeruline. Seal, kus on vaja ressurssi juurde anda, et luua materiaalne baas - arvutid, läptopid -, et seda me tegime ka jooksvalt. Andsime koolidele ja lastele. Ja praegu meil on selline nagu kokkulepe, et inimesed peavad ka natuke puhkama. Et see õpetajatele oli päris raske aeg.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aga siis me peame kindlasti ... Ja vanematel ka, ja vanematel ka, jah.

Nii! Ja paralleelselt amet ja siis koos ka koolijuhtidega me peame tõepoolest süsteemi ette valmistama järgmiseks laineks. Ja see peaks olema nagu stsenaariumite alusel plaan, kuidas me hakkame käituma ja kuidas me hakkame töötama, juhul kui see teine laine tuleb.

Ja siin me peame arvestama ka sellega, et see ei saa olla lihtsalt jälle "kõik koolid kinni". Tõenäoliselt me peame välja mõtlema paindlikud graafikud. Me peame õpetama inimesi, kuidas kasutada isikukaitsevahendeid.

Ja ma tahan teile öelda, et isikukaitsevahendite kasutamine, see on päris suur probleem. Et me päris kiiresti saime varustada enda süsteemi isikukaitsevahenditega, aga tänase päevani ma ei ole kindel, et me oskame neid kasutada igas asutuses ja igas ametis. Ehk siis siin kahjuks lihtsaid lahendusi ei ole.

Mis puudutab investeeringuid, see minu kriitika uute investeeringute osas ei ole tingitud sellest, et ma arvan, et uusi investeeringuid ei ole vaja teha. Ma lihtsalt arvan, et 1 aasta jooksul ... mitte 1 aasta jooksul, vaid poole aasta jooksul välja mõelda uusi objekte, teha projekte ja sõlmida lepinguid nagu ei ole väga mõistlik olukorras, kus võib tekkida vajadus katta auke olemasolevas investeeringuprogrammis. Et see ei ole nagu väga loogiline. Aga see, et uute investeeringute vajadus võib tekkida või isegi on olemas - jah, seda küll! Aga see peab olema programmi alusel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud linnapea! Te rääkisite just investeeringutest. Ja see on kindlasti tähtis sellepärast, et sealt tulevad ka maksumaksja rahad ja kõik nii edasi. Aga investeeringutel on üks teine külg ja see on hooldus. Kui me teeme kõigepealt ühe investeeringu ja siis paari aasta pärast tuleb neid asju hooldada. Praegu jagatakse ju raha vasakule ja paremale, aga mis saab siis, kui näiteks linnaosavalitsused peavad midagi hooldama; nendel seda raha ei ole - tekivad meil jälle suured augud. Nii et see on ainult, noh, see ei ole isegi mitte küsimus, vaid see on üks samm edasi - mõtlemine.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Jaa, see on väga õige, et üks asi on hooldus või amortisatsioon, mis tekib, aga teine asi on ka tegevuskulud, mis tekivad iga uue objekti puhul. Ja ma arvan, et meie finantsteenistus väga toetab Teie seisukohti, et iga objekti puhul tuleb arvestada ka tegevuskuludega.

Ja see on ka see, mida ka mina püüdsin öelda, et me saame katta laenuga investeeringuid, aga tegevuskulusid me ei peaks laenuga katma. Ja kui me ehitame uusi objekte, siis me peame arvestama ka sellega, et tulevad täiendavad tegevuskulud. Aga me peame arvestama ka sellega, et kui eelarvemaht ehk siis tulud hakkavad langema, siis meil hakkavad tekkima igapäevased operatiivsed probleemid tegevuskulude osas. Me ei saa üheaegselt suurelt investeerida ja teisest küljest otsida vahendeid selleks, et igapäevaseid vajadusi katta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma olen aru saanud Teie juhtimisel muutunud Keskerakonnast Tallinna linna elu korraldamisel. Et linnapeale on päris mitmed, meelt mööda päris mitmed opositsiooni ettepanekud. Aga sellele vaatamata, kui opositsioon nad esitab volikogu saalis, hääletatakse nad ikka tuima järjepidevusega maha. Ja siis läheb paar kuud mööda ja siis linnapea tuleb ja esitab sisuliselt sellesama ettepaneku ja see võetakse kenasti vastu. No põhimõtteliselt eesmärk ju pühendab abinõu. Nii et hea, et niigi läks.

Ja üks sellistest näidetest on, mille eest võib Teid tunnustada, on see, et me oleme aastaid rääkinud, et paneks kinni selle arusaamatu Brüsseli esinduse. Ja ei toetatud kunagi opositsiooni vastavaid ettepanekuid. Aga nüüd linnapea jõudis ise selle arusaamiseni. Väga kena.

Kas Te lühidalt kirjeldaksite, et mis selle ameti tegelik nagu algne idee oli Teie arusaamist mööda? Ja palju see aasta arvestuses Tallinnale maksma läks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! On selline üldfilosoofiline lähenemine, et tegelikult ükski idee kellelegi ei kuulu ja ideede maailm on sõltumatu ideede allikatest.

Aga jah, seda tegelikult tõepoolest tuleb tunnistada, et mõnikord juhtubki nii, et opositsiooni poolt tuleb ettepanek, koalitsioon seda esialgu ei võta vastu. Aga antud konkreetsel juhul ma saan Teile kinnitada, et mitte sellepärast, et see idee tuli opositsiooni poolt. Et mina lähtusin sellest, et enne seda, kui me hakkame struktuuri muutma, meil peaks tekkima üldisem pilt, et mida me teeme ja milleks me teeme. Ja peaks olema tehtud ka analüüs, et missugused on võimalikud mõjud. Kas mõni struktuuriüksusega otsus võiks tulla varem? Nojah, võib-olla võiks. Seda ma saan tunnistada.

Aga no linnapeana, kui ma midagi panen kinni, ma tahan olla kindel, et see on õige otsus. Jällegi mitte sellepärast, et see oli opositsiooni ettepanek. Ja ma siin saalis saan tunnistada ka seda, et tänu opositsiooni ettepanekutele loomulikult ka linnavalitsusel hakkavad mõtted liikuma. Ja see ei tähenda alati seda, et on mingi konkreetne ettepanek ja nüüd me lõplikult saime aru, et just see ettepanek meile sobib, vaid see tähendab seda, et üks mõte annab hoogu teistele mõtetele. Ja sellepärast mina arvan, et need arutelud siin on alati väga kasulikud, siis uued mõtted tulevad.

Mis puudutab konkreetselt seda esindust. Ma arvan, et tegelikult esialgu ta täitis enda funktsiooni. See, et Tallinna linnal oli enda esindus Brüsselis, ma arvan, et noh, esiteks see ei olnud unikaalne, ka teised suuremad linnad omasid sellist esindust. Tänu sellele esindusele oli võimalik näidata, ütleme nii, Tallinna sellist imagot teistele linnadele. Oli võimalik luua kontakt, tuua uusi projekte. Esialgu see töötas minu arvates adekvaatselt. Lihtsalt, kui seda asutati, siis võib-olla meie jaoks see Euroopa Liit oli kuskil kaugel. Praegu Euroopa Liit on igal pool. Mitte iga amet, vaid iga asutus omab enda kontakte; osaleb erinevates projektides; rakendab erinevaid meetmeid. Eriti esindust omada - no lihtsalt tõepoolestt ei ole mõtet. Et mitte sellepärast, et see oli algusest peale vale idee, vaid kõik areneb, liigub edasi ja seda tehakse lihtsalt juba teistmoodi.

Ja see aastane kulu oli mingi 130–150 tuhat .... 120–130 tuhat. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma muidugi heameelega võiksin pikalt Teiega filosofeerida ja antud materjalis on küll ja veel seda. Aga mul on väga otsene ja selge küsimus tegelikult praegu. Asi, millele Te eelnevalt ei ole otseselt ja selgelt tahtnud vastata, nii et ma loodan, et siin tuleb nagu siis "jah", "ei" või nagu vähemalt ühelauseline vastus.

Et väga tore, et te olete 2 kuud sotsiaaldemokraatlik ja otsustasite lasteaiad kohatasust, inimesed lasteaia kohatasust vabastada. Nüüd Te olete selle tagasi pööranud. Aga kas need kulud tulevad lasteaedadele linna eelarvest? Kas hüvitatakse neid? Või Te sunnite neid lasteaedu ise antud miinust kuidagi ära lahendama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Teate, seda tuleb ikkagi täpsustada. Ma niisama ei saa ikkagi vastata Teie küsimusele kas ma olin ikkagi 2 kuud sotsiaaldemokraatlik või reformistlik, või pigem Isamaa või EKRE ideoloogiaga. Et seda tuleb kõigepealt lahendada, et muidu ma ei saa nagu vastata sellele küsimusele. Mina muide viimase 3 kuu jooksul sain teada, et kõik toredad mõtted selles maailmas on tegelikult sotsiaaldemokraatlikud mõtted.

Aga kui vastata sisuliselt Teie küsimusele, siis ei. Et loomulikult linna kassast tulevad kõik kulude katmised ja teistmoodi ei oleks ka võimalik. Tegemist on linnasüsteemi asutustega. Ja iga linnaasutuse eelarve on linna eelarve osa. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siit on hea jätkata doktor Jüri Enneti küsimusega. Palun!
Küsimus - Jüri Ennet Jüri Ennet
Ettekanne oli väga ilus ja põhjalik - seda ma kiitma ei hakka praegult. Nüüd on lugu selline, et see puudutab, see viirusega tekitatud eriolukord, kõiki meie inimesi, tallinlasi ja vabariiki tervikuna alates sünnihetkest kuni siis surmahetkeni.

Võtaks lühidalt. Et milline õpetlik iva teooria mõttes ja siis praktika mõttes oleks siit välja lugeda, sellest viirusega tekitatud olukorrast. Et nüüd silmas pidades pensionäre, meie kuldseid käsi tulevikus, et oleks see tarkus praktikasse viidud, mida viirus andis.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma igaks juhuks täpsustan küsimust. Et missuguseid järeldusi peaks siis linnasüsteem tegema seoses sellega, et see viirus oli nagu ohuks eelkõige eakatele inimestele? Ja lähtuvalt sellest, et tuleb teine laine, et kuidas me peaksime olema selleks valmis?
Küsimus jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, see on tegelikult väga õige küsimus, kuna lahendusi, mida me püüdsime rakendada, olid sellised operatiivsed. Me siin püüdsime ja saime ka kokkulepet kaubanduskettidega, selleks et nad looksid või pakuksid eraldi ajad eakatele inimestele. Me leidsime koostöövõimalust konkreetsete kauplustega, et pensionärid meie nimekirjade alusel saaksid tellida toitu just sel ajal, kui olid väga pikad järjekorrad. Et me püüdsime reageerida operatiivselt.

Kindlasti üheks probleemseks grupiks on üksikpensionärid. Siin meil olid ka erinevad lähenemised. Linnaosade sotsiaalosakonnad nendega tegelesid. Meil oli üks projekt koostöös korteriühistutega. Ehk siin olid erinevad variandid rakendatud. Ma ei saa öelda, et tänaseks on loodud juba süsteem selleks, et kuidas me peaksime käituma järgmine kord. Aga kindlasti see on üks suund, mille kohta peab tekkima süsteemsem arusaam, et kuidas me siis hakkame selliseid probleeme lahendama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu linnapeale! Rohkem küsimusi selles päevakorrapunktis Teile ei ole. Ja võtame informatsiooni teadmiseks.
17:32 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE70 Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine 2. OE70 Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vaadates kella, on mul hea meel tõdeda, et me saame enne kella kuueks kavandatud pausi menetleda ära ka loodetavasti teise päevakorrapunkti. Selle ettekandja on samuti härra linnapea ja selle pealkiri kõlab järgmiselt: "Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine". Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees! Jah, tundub muidugi, et see eelmise aasta aruanne täna ei ole võib-olla väga aktuaalne. Aga samas see annab meile ülevaadet eelmise aasta finantsseisust ja see on hea võrdlusmaterjal tänaseks, selleks et aru saada, kus me olime ja kuhu me tuleme. Ja see annab meile ka arusaamise, et ka varasemalt olid vastu võetud õiged otsused selleks, et täna meil oleks lihtsam õigeid otsuseid vastu võtta juba kriisiolukorras.

Aga Tallinna Linnavalitsus kiitis linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande heaks 27. mai istungil ja see oli ka esitatud linnavolikogule kinnitamiseks.

Tuleb eraldi välja tuua, et aruannet auditeeris linnavolikogu otsusega Tallinna linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerijaks määratud audiitorbüroo KPMG. Ja audiitor andsid aastaaruandele märkusteta vandeaudiitori aruande, kinnitades, et linna finantsaruandlus on usaldusväärne ning kajastab õiglaselt linna finantsmajanduslikku seisundit.

Ja Tallinna linna konsolideeritud majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Linna konsolideerimisgruppi kuulus aruandeaastal 23 ametiasutust ja nende 248 hallatavat asutust ning lisaks 9 äriühingut, 12 sihtasutust ja 1 mittetulundusühing. Konsolideerimisgrupis töötas eelmisel aastal kokku umbes 19 000 töötajat ja keskmine töötasu oli 1448 eurot. Ja seisuga 31. detsember - eelmisest aastast on jutt - konsolideerimisgrupi tegevuskulud kokku olid 1022 miljonit ehk siis enam kui miljard eurot, ja tegevuskulud 912 miljonit eurot. Ning grupi tulemiks kujunes 114 miljonit eurot, ehk siis tulem on positiivne, millest omakorda linna tulem oli 109 miljonit.

Seega me saame väita, et nii tervikuna grupi kui ka linna enda finantspositsioon olid bilansipäeva seisuga tugevad.

Eraldi võib välja tuua, et aruandeaastal vähenesid nii grupi kui ka linna netovõlakoormus vastavalt 77 miljoni ja 61 miljoni euro võrra. Ja nii nagu üle-eelmisel aastal, samamamoodi ka eelmisel aastal linna eelarves planeeritud laenu välja ei võetud. Ja eelmise aasta lõpu seisuga oli linna netovõlakoormus kokku 124 miljonit eurot, mis on siis 16,9 põhitegevuse tuludest. Mina vist eelmise ettekande käigus ütlesin 16,4. Aga ... noh, jah.

Nagu ma arvan, te kindlasti mäletate ja sellest me heameelega regulaarselt räägime, et tõstis rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch Ratings eelmisel aastal linna krediidireitingu tasemele A– ning kinnitas selle väljavaate stabiilsena.

Ja mis on ka märkimisväärne, ja sellest ma juba rääkisin eelmise ettekande raames, et ka käesoleva aasta kevadel kinnitas reitinguagentuur linna krediidireitingu samal tasemel, tuues välja, et ees oleval keerulisel ajal aitab linnal toime tulla nii tugev likviidsuspositsioon, mõõdukas laenukoormus kui ka võimekus hoida kulude kasvu kontrolli all. Ja ma arvan, et kõik need tegurid koos kvaliteetse finantshaldusega loovad eelduse toimetulekuks ka majanduslanguse tingimustes.

Räägime lühidalt ka linna tegevustest eelmisel aastal. Linna tegevuskulud kasvasid eelmisel aastal võrreldes siis üle-eelmise aastaga 70 miljonit eurot ehk umbes 10%, samal ajal kui tegevuskulud suurenesid 26 miljonit eurot ehk siis umbes 4%. Ja linna tegevuskulud kokku olid 762 miljonit eurot. Ja siin on ka kirjeldatud, kuidas see struktuur välja näeb. Ja linna tegevuskulud kokku tulid siis 662 miljonit eurot. Struktuur on ka välja toodud.

Suuremad kulud, nii nagu ka eelmise ettekande käigus oli see välja toodud, et suuremad kulud on seotud tööjõukuludega ja kokku olid 289,3 miljonit, mis on märkimisväärne, et sellest haridusvaldkonnas 191 miljonit eurot. Ja tööjõukulud kasvasid mitmetes valdkondades, sh tõusis palga alammäär haridusvaldkonnas õpetajatel ja tugispetsialistidel - ma loodan, et see ettekanne oli ikkagi saadetud -; noorsootöö valdkonnas linna noorsootöötajatele ning kultuurivaldkonnas kultuuritöötajatel kõrgharidust nõudvatel töökohtadel. Samuti kasvas 10% töötasu linna sotsiaalhoolekande asutuste hooldustöötajatel ja psühholoogidel.

Ja linn aasta jooksul maksis füüsilistele isikutele sotsiaaltoetusi kokku summas 22,4 miljonit eurot. Siin on ka välja toodud toetuste struktuur: pensionilisa, puudega lapse toetus, lapsehoiuteenuse hüvitis, sünnitoetus ja esmakordselt kooli mineva lapse toetus.

Nagu ka eelmise ettekande käigus oli välja toodud abimeetmed ka juriidilistele isikutele, tegelikult ka igapäevases elus lisaks füüsilistele isikutele annab linn erinevaid toetusi ka ettevõtjatele, korteriühistutele ja mittetulundusühingutele erinevates valdkondades. Ja siin on välja toodud ka numbrid.

Tuleb välja tuua ka muud tegevuskulud, mis olid 2019. aastal kokku 215 miljonit eurot, kasvades aastaga keskmiselt 3%. Ja enim suurenesid linnarajatiste korrashoiuteenuste ja ka sisseostetavatele sotsiaalteenustele. Ja eelmisel aastal kasvas nii teerajatiste puhastamise teenuse hind kui ka selleks tellitud tööde maht. No tegelikult teede arv kasvab meil iga aastaga, kasvavad tegelikult ka hinnad. Ja tuleb tõdeda ka seda, et kasvavad ka kulud mitmesugustele sisseostetud sotsiaalteenustele. Nii näiteks kasvasid sotsiaaltransporditeenuste nii ka asendushoolduse, isikliku abistaja ja omaste hooldaja teenuste kulud.

Nii! Järgmine slaid peaks meile näitama ka investeeringu tegevust eelmisel aastal. Üldine maht oli enam kui 95 miljonit eurot ja enim investeeringuid ehk 49% tehti teede ja tänavate ning 26% hariduse valdkonnas. Ja suuremad valminud investeeringuobjektid on siin ka välja toodud.

Mõni sõna ka linna finantshoolduse korraldusest. Tuleb rõhutada, et linna audiitorid on juba mitmel järjestikusel aastal tunnustanud linna nii tugiteenuste tsentraliseerimise kui ka linna finantshalduse tõhusa toimimise eest. Ja 2019. aastal osutas linna ühtne raamatupidamiskeskus raamatupidamisteenust lisaks linna enda 271 asutusele ka 3 linna äriühingule, 7 sihtasutusele ja 1-le linna mittetulundusühingule.

Ja tuleb ka eraldi välja tuua, et suurimaks muudatuseks linna arvestuse valdkonnas oli eelmisel aastal jõustunud raamatupidamisseaduse muudatusest tingitud kohustus avaliku sektori üksustele minna täies ulatuses üle e-arvetele ja üleminek e-arvetele toimus linnas järk-järgult ja tänaseks on e-arvete osakaal enam kui 95% kõigist linnale esitatavatest arvetest ja üleminek e-arvetele on kiirendanud arvete saabumist, nende menetlemist ja arvete liikumise turvalisust. Lisaks on e-arvete vastu võtmine ja menetlemine võrreldes PDF-formaadis saabuvate arvetega linnale ka rahaliselt soodsam.

Nii, ja viimane slaid. Need sündmused, mida me arutasime eelmise ettekande raames, ei ole otseselt seotud selle aruandega. Aga nagu ma ütlesin alguses, et tegelikult see on hea võrdlusmaterjal ja me saame siin tõdeda, et tänu õigetele otsustele on meil ka lihtsam praegu reageerida nendele sündmustele, mis on seotud kriisiga ja meil on ka valikuvõimalus. Meil on olemas nii puhver kui ka võimalus laenu võtta.

Ja ma kasutan võimalust ja soovin tänada meie finantsteenistust, see on paljuski just nende töö tulemus. Ja siin ka viibivad lugupeetud kolleegid finantsteenistusest, keda ma soovin ka veel üks kord tänada. Aitäh!

Aga, lugupeetud linnavolikogu liikmed, palun teid eelnõud toetada ja ühtlasi kinnitada Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu linnapeale selle põhjaliku ettekande eest ja ka linna finantsteenistuse kolleegidele seda kaitsmast kahes komisjonis. Nüüd saame esitada küsimusi. Ja esimesena Mart Luik palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Aitäh linnapeale ettekande eest ja finantsteenistusele tõesti väga tubli töö eest! Ja kindlasti väärib tunnustamist.

Tallinna netovõlakoormus on väga muljetavaldavalt madal - 16,9% - ja krediidireiting ka väga kobe - AA-miinus. Kas linnapea oskab võrrelda meie lähinaaberlinnadega - Helsingi, Riia, Vilnius -, milline on nende krediidireiting ja võlakoormus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Hea küsimus. Ma pean tõdema, et ma ei oska sellele küsimusele vastata. Et tõepoolest oleks huvitav seda võrrelda. Ja ma vist ei ole kindel, et ka minu kolleegid finantsteenistusest saavad sellele küsimusele vastata. Aga kindlasti uurime. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul on mure seda aruannet lugedes. Et kui ma vaatan erivaldkondades, ma ei tea, teedeehituses, on ju ... Meil on pikalt kõigi, mingite sisetänavate osas kõik need mahud langevad ja üks aint suur objekt on Reidi tee ja see on ka suures osas mujalt rahastatud, on ju. Kui ma vaatan, ma ei tea, planeeringute menetlusi või üldplaneeringute, linnaosa planeeringute nagu edasikulgemist, siis see kõik nagu seisab. Et kus see nagu strateegiline suund ...? Et kui teistes linnades koroonajärgselt põhimõtteliselt pandi kogu linnaplaneerimine täistuuridel tööle ja liiguti edasi sealt ja näidati seda nagu, kuidas linna saab paremini üles ehitada, siis Tallinnas on vaikus.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma ausalt öeldes päris selgelt ei saanud aru, kas küsimus on vaikuse kohta, linna planeerimise kohta või teede investeeringute kohta.

Alustame sellest, et linna planeerimist Tallinna linnas ei ole võimalik võrrelda ühe, teise linnaga meie riigis, sest lihtsalt nii mahud kui ka kontseptsioon on väga erinevad.

Ja tuleb tõdeda, et Linnaplaneerimise Amet töötas mitte ainult peale eriolukorra lõpetamist, vaid ka eriolukorra ajal. Ja ka praegu igapäevaselt võetakse vastu detailplaneeringuid ja võetakse üle teid ja tänavaid. Ja ma sellest ka rääkisin, et teede ja tänavate osakaal Tallinna linnas kasvab pidevalt. Kui mitte iga linnavalitsuse istung, siis mitu korda kuus kindlasti linnavalitsus enda otsusega võtab üle teid ja tänavaid. Ja samas ... noh, tõepoolest, mitte igal aastal, on võimalik ehitada suuri objekte nagu Reidi tee. Aga samas meil on terve rida ... suurte teeobjektide osas käib praegu projekteerimine, analüüsid. Jutt on nii Mustakivi läbimurdest kui ka Peterburi maanteest. Suurte projektide puhul tuleb eelkõige läbi viia uuringud, tuleb kokku panna tingimused ja siis saab alustada projekteerimisega.

Aga sel aastal meil on valitud ka konkreetne prioriteet, millest oli ka juttu - sisekvartaalsed teed. Sisekvartaalsete teede investeeringute maht kasvas. Kui eelmisel aastal see oli 5 miljonit, sel aastal see on 8 miljonit ja pole välistatud, et kui tõepoolest me siin kõik koos otsustame, et me saame endale lubada lisainvesteeringuid selleks, et majandust elavdada, üheks prioriteediks kindlasti on ka infrastruktuuri ehk siis teed ja tänavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ma küsiks, lugupeetud linnapea, veel raamatupidamisteenuse ja pakkumise kohta, et seal olid kirjeldatud need ettevõtted, kellele nagu ühildatult linnavalitsus osutab seda teenust. Küsiks nõnda, et kellele ei osuta praegu või kellel on omaette raamatupidamisteenus ja mis takistab n-ö seda tervikuna ühendamast? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa! No me praegu lähtume sellest, et meil on üldine plaan, et raamatupidamine oleks tsentraliseeritud ja suuremas plaanis see plaan on ka täidetud. Esiteks. Meil mõned sihtasutused ja ettevõtted lõpetavad enda tegevust. Isegi mitte tegevust, vaid juriidilist eksistentsi - tegevused lähevad üle. Seega see maht väheneb. Aga on ka tõepoolest ka selliseid, kes ei kasuta seda teenust. Ja meil on praegu selline lähenemine, et asutused ja grupi ettevõtted - tütarettevõtted -, peavad ise tegema seda analüüsi ja leidma neid plusse, miks see tsentraliseeritud raamatupidamine just nende jaoks on parem ja ise üle tulla. See protsess nagu käib. Et meie arvates see ei ole päris õige, et lihtsalt me ühel päeval otsustame "Nüüd kõik, teete teistmoodi!". Protsess peabki olema paindlik. Aga on jah, no näiteks Tallinna Soojus on jätkuvalt enda raamatupidamisega. Aga ma arvan, et ka siin toimuvad muutused. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Küsin täpsemalt! Autostumine kasvab, ühistranspordi osakaal linna liikuvuses väheneb. Teedeehituse mahud numbriliselt, Teie enda teenistused on kinnitanud, kõik need kvartalisiseste, nii protsentsuaalselt kui absoluutnumbrites, kõik see kahaneb. Üksikud suurprojektid nagu Reidi tee on need, mis nagu seda .... Aga see ei ole isegi linna raha. See on mujalt raha tulnud.

See küsimus strateegilise suuna puudumises. Kui teised rahvusvahelised pealinnad ja suuremad linnad, millele ma eelnevalt ka viitasin, tegelevad linna ümbermõtestamisega, tegelevad kesklinna sisulise inimvääriliseks muutmisega, siis Tallinn kirjutab meile asju paberile, aga tegelikult ei tee: peatänavat ei ole, ei ole nagu ühistranspordis mingit suurt nihet toimunud. Ei ole sisulist seda nagu visiooni või seda nagu paranemist. Kus see on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jah, ma pean Teiega tõepoolest nõustuma, et kõiki asju korraga saavutada ei ole võimalik. Muidu Te ikkagi eelmise küsimuse käigus tõite välja teised linnad, mitte teised rahvusvahelised pealinnad, ja tõite välja nende linnade linnaplaneerimise ametite nagu aktiivsust. Aga võib-olla Teil on andmed ka rahvusvaheliste pealinnade linnaplaneerimise ametite aktiivsuse kohta, tõenäoliselt.

Mis puudutab ühistransporti, siis tegelikult mulle tundub, et sotsiaaldemokraadid on ühistranspordi arengutega väga kursis. Et ma mäletan eelmisel aastal, kui linn demonstreeris uusi busse, siis ka sotsiaaldemokraadid väärikalt osalesid selles protsessis. Ehk siis Teil on ikka info selle kohta.

Ja tõepoolest meil ongi see plaan täitsa olemas, et aastaks 2035 linnatransport peab olema kliimaneutraalne. Kas see on strateegiline eesmärk? Minu arvates on strateegiline eesmärk. Kas me liigume selles suunas? Me liigume selles suunas ja isegi Teie abil ka. Et see Teie osalus kindlasti aitas kaasa, selleks et see liikumine oleks aktiivsem ja dünaamilisem.

Mis puudutab peatänavat. Nii, nagu ma seda kommenteerisin aasta tagasi, samamoodi ma seda saan kommenteerida ka praegu. Linnal on suurem nägemus linnaplaneerimise osas. Et just peatänava projekt oli paberi peal välja mõeldud asi, mida lihtsalt pandi linnaruumi peale sellest paberist. Aga tegelikult linnaplaneerimine niimoodi ei käi! Selleks, et mingit tänavat planeerida, tuleb vaadata seda tervikpilti, mõjusi, läbilaskevõimekust, ühistranspordi võimekust ja siis juba tänavaid joonistada. Aga selle suurema pildi loomisega me praegu ka tegeleme. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea linnapea! Ma just kaks päeva tagasi sattusin vaatama hea volikogu liikme ja Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare postitust, kus oli siis - see oli ka Keskerakonna poolt postitatud ja Keskerakonna poolt makstud postitus -, kus ta just rõhutas, kui oluline on selle peatänava tegemine.

Ja siit ka küsimus. Et kas Teie jaoks siis n-ö Keskerakonna poolt makstud reklaamid on lihtsalt kuhugi kaardi peale joonistatud ja ei vasta mitte millegile, või et millest selline segadus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma näe mingit segadust. Ma ei näe ka mingit seost. Ma arvan, et võib-olla see Teie keskendus Facebooki reklaamile on liiga suur. Et see päriselu toimub ka mitte ainult Facebookis.

Ja mis puudutab peatänavat, siis tegelikult me kunagi ei ole öelnud, et me loobume sellest projektist. Me alati rääkisime sellest, et kui seda projekti ellu viia, siis see peab olema kooskõlas suurema pildiga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Austatud volikogu esimees, hea linnapea! Et kui ühistranspordile juba jutt läks, siis täna Riigikogus esitleti sihukest huvitavat teost nagu "Inimarengu aruanne", mida kindlasti linna spetsialistidel tasuks lugeda. Aga ma arvan, on ka selleta teada, et autostumine on nüüd siin viimastel aastatel üha enam tegelikult ületanud ühistranspordi kasutuse. Ilmselt kriis ka mõjutab seda ja minu küsimus pigem ongi, et miks näiteks Õismäel, kus trollid olid väga kohased ja tõenäoliselt odavamad pidada, kui hakata tulevikus otsima akusid bussidele, troll näiteks ära kaotati. Et kui tervikuna me oleme selle Tallinna ühistranspordi ikka läbi planeerinud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tõepoolest on muret tekitavad tendentsid, sh ka ühistranspordi osas. Mäletatavasti me seda teemat teiega juba arutasime. Et no tegelikult eelmise aasta statistika oli pigem positiivne. Ühistransporti kasutas ikkagi rohkem inimesi kui isiklikke transpordivahendeid.

Sel aastal kindlasti see statistika on teine. Paljuski see on tingitud ka koroonakriisiga. Ka praegu, kui me oleme eriolukorrast välja tulnud, me näeme, et ühest küljest inimesed räägivad, et bussid on päris täis. Aga teisest küljest me teame statistiliselt, et võrreldes eelmise aastaga ühistranspordi, eriti busside osas, kasutamise maht on võrreldes eelmise aastaga mingi 50–60%. See on tõepoolest reaalsus. No inimesed kardavad, see on ka arusaadav. Sel kolmapäeval Terviseameti esindaja linnavalitsuse pressikonverentsil ütles, et ühistransport on ohtlik koht. Ja sellega tegelikult tuleb nõustuda, loomulikult, et seal seda sotsiaalset vahet ei ole. Teine küsimus on muidugi, aga kus see sotsiaalne vahe üldse on nüüd; kes seda üldse reaalselt rakendab, sealhulgas ka täna selles saalis. Et see ei ole etteheide. Lihtsalt see on päriselu. Pole midagi teha.

Mis puudutab sellist strateegilist perspektiivi, no siis me juba praegu näeme, et pole mõtet käsitleda Tallinna linna eraldi naabervaldadest. Et kui luua seda ühtset strateegiat, siis seda tuleb teha koos naabervaldadega, sest 30% transpordimahust tulevad meie naabrite poolt. Iga päev. Ja selleks, et tõepoolest loota, et see olukord hakkaks muutuma, meil peab olema ühine võrk. Ja selles suunas me hakkasime liikuma. See töö praegu käib koostöös MKM-iga. Päris keeruline protsess, aga sellega kindlasti tuleb edasi minna.

Mis puudutab trolle, no tehnoloogiad ju arenevad. Et kui praegu tõepoolest elektribuss on päris kallis ja me esimese etapiga läheme gaasibussile üle, siis tulevikus me ikkagi lähtume sellest, et bussid on kas elektribussid või süsivesinikubussid, mis on sarnased tehnoloogiad. Ja ma arvan, et tõepoolest iga aastaga need tehnoloogiad lähevad vähem maksma. Ja trolli, ütleme selline kontseptsioon on tulevikus niikuinii ... ei ole eriti reaalne. Et see jääb. Et niikuinii tulevad selle asemele elektribussid, minu arvates. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, teine küsimus palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, hea volikogu esimees! Ma näen, et linnapeal on täna hea tuju ja on mitmeid kordi nalja tehtud. Aga ma pean tunnistama tõesti, et mind on nii kasvatatud, olgu need lubadused kas siis Facebookis, Tallinna Televisioonis või sõbrale, et kui lubadus on antud, siis lubadus on täitmiseks.

Et tuleme selle peatänava juurde tagasi. Ma tõesti siis ikka jätkuvalt ei saa aru. Et ühelt poolt oli see nii Taavi Aasa kui Keskerakonna eelmiste valimiste kõige suurem ja olulisem valimislubadus. Kui see oli lihtsalt n-ö suusoojaks öeldud, siis milleks neid lubadusi üldse teha!

Ja teisalt ma tõesti ei saa aru, et kuidas meil siis jätkuvalt on Keskerakond sellist reklaami tegemas, et "see on nagu väga hea mõte". Vahet pole, kas ta on Facebookis, Tallinna Televisioonis või ajalehes Pealinn. Minu jaoks on lubadused igal juhul täitmiseks. Ja Teie ütlete, et "Ärge olge ja ärge lugege, ärge tehke". Mul on lihtne küsimus Teile. Et kas oleks kuidagi võimalik edaspidi teha nii, et Keskerakond teeb seda, mida ta lubab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mina muidugi ei mäleta, et ma ütleks Teile "Ärge olge, ärge tehke, ärge lugege!". Et seda muidugi saab pärast protokollist kontrollida, aga mina küll ei mäleta, et ma seda Teile ütlesin. See on Teie isiklik valik, kus Te olete ja mida Te teete.

Mis puudutab peatänavat, siis nagu ma ütlesin, kunagi pole öeldud linnavalitsuse poolt, et me loobume peatänava projektist. Ja kui selle projekti realiseerimiseks on vaja rohkem aega selleks, et teha ettevalmistustööd ja analüüse ja siis seda aega tuleb võtta. Parem teha üks kord ja teha seda tõepoolest kvaliteetselt või teha seda kiiresti ja pärast ümber teha; või siis teha järeldusi, et tegelikult see projekt ei olnud läbi mõeldud. Ja esialgne projekt tõepoolest ei olnud läbi mõeldud. Ja see ei ole ainult minu arvamus, vaid ka ekspertide arvamus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Kõigepealt mul on selline tehniline ülestunnistus. Et me vist olime liiga optimistlikud, kui me kinnitasime Teile, et me oleme saanud Teie selle esitluse. Selle punkti esitlust me ei saanud. Me saime selle teise. Aga eks me kantseleist selle saame, ma olen täitsa kindel. Ma seda vaadet jagan, mida Te kirjeldate, et Tallinna transport peakski olema puhas ja moodne. See on, ma arvan, kogu volikogu vaade, olenemata poliitilisest eelistusest, igal juhul selles suunas tuleb liikuda. Pole kahtlust. Ja selle alla kindlasti käivad uued trammiühendused kas või Haabersti suunal, igal muul suunal, kui ka üle linna piiride ja sellega tuleb tegeleda.

Aga kriisiajast, kui me räägime eelmise aasta majandusaasta aruandest, siis kriisiajast mul on pigem küsimus selline. Et kas kaaluti ja kas, kui nüüd peaks kriisile järgnema teine faas see aasta või millalgi kolmas faas, kas peaks ühistranspordigraafikuid hoopis tihendama sellel hetkel, et inimeste kontaktid oleksid väiksemad, ja nagu Te ise ütlesite, sotsiaalne distants oleks järgitud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No vot kriisi ajal ehk siis eriolukorra ajal ma pigem vastasin küsimustele, miks see graafik on nii tihe. Et regulaarselt mind küsiti, esiteks, milleks üldse seda ühistransporti praegu on vaja, ja teiseks, miks see graafik on nii tihe. Seda küsisid ajakirjanikud, kodanikud ja mõned poliitikud ka. Ja siis meie vastus oli, et esiteks ühistransport peab käima vähemalt kahel põhjusel: sest see vajadus oli minimaalne, aga see vajadus oli, inimesed seda kasutasid; ja teine, et kriisiajal tuleb inimestele näidata, et avalik sektor suudab töötada stabiilselt, anda nagu lootust. Ja ma arvan, et seda rolli ühistransport täitis. Ja siis, kui tõepoolest me hakkasime eriolukorrast välja tulema ja hakkas reisijate arv kasvama, siis mõnede konkreetsete liinide puhul tõepoolest me hakkasime liine või graafikuid tihendama, tooma seda lisaressurssi, kas siis hakkasid käima pikemad bussid või siis hakkasid käima lisabussid. Aga kahjuks teha seda terve ühistranspordisüsteemi peale ei ole võimalik - selleks puudub ressurss. Et ei ole selleks busse ja tramme ja ei ole selleks ka inimesi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh Teile! Kuna siin ühistranspordist oli juttu, siis kasutan võimalust ühe kiire küsimuse esitamiseks. Et meil on Tallinnas umbes 500 bussi, kui ma ei eksi, millest 24 vaid on hübriidbussid ja 11 on CNG-l sõitvad bussid. Et palju loodussõbralikumate busside veeremi hulk lähiaastatel kasvab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Vat nüüd praegu mul seda statistikat peas ei ole. Kindlasti Teie hea kolleeg Deniss Boroditš saaks seda täpsemini Teile öelda. Aga praegu meil on selline kava, et esimeses etapis me ostame gaasibussid ja see hange on juba käivitatud 100 bussi ostmiseks. Esimesed bussid on juba kätte saadud. Eelmisel aastal linn ka presenteeris seda ja siis kuna praegu gaasibussi hind on odavam kui elektribussi hind, aga samas ka gaasibuss on samamoodi kliimaneutraalne. See on esimene etapp.

Ja siis aastaks 2035 on plaanis üle minna 100%-liselt elektribusside peale või sõltuvalt tehnoloogiate arengutest, need võivad olla ka süsivesinikubussid. Aitäh! Aga täpsemad andmed ma saadan Teile.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu linnapeale! Rohkem Teile registreeritud küsimusi ei ole. Annan nüüd sõna revisjonikomisjoni esimehele Anto Liivatile kaasettekandeks. Palun!
Kaasettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Aitäh ettekande eest, auväärt linnapea! Linnapea tegi üsna põhjaliku ettekande 2019. aasta eelarve kohta ja vastas ka küsimustele, mida te küsisite.

Küll aga on käesolev päevakorrapunkt selles mõttes eriline ja oluline, et puudutab ühel või teisel moel pea kõike, mis pealinnas toimub. Ma tahan kõigepealt tänada kõiki inimesi, kes möödunud aastal andsid oma panuse selleks, et pealinnas oleks järjest parem elukeskkond ja pakutaks tasemel linlastele vajalikke teenuseid. Ma tänan ka kõiki revisjonikomisjoni liikmeid ja meid abistanud ametnikke tehtud töö eest!

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt esitab siis revisjonikomisjon aruande konsolideeritud majandusaasta aruande kohta, kus ta avaldab esiteks, kas toetab valla- või linnavalitsuse koostatud aruande kinnitamist ning annab ka ülevaate oma tegevuse kohta. Nüüd kuigi seaduse järgi teeb revisjonikomisjon volikogule ettepanekuid vaid sisekontrollisüsteemi parandamiseks, siis mina olen alati hinnanud tööpanust, mis ulatub miinimumnõuetest kaugemale. Niisiis puudutavad ka revisjonikomisjoni ettepanekud linnajuhtimist laiemalt kui pelgalt sisekontrollisüsteemi parandamine.

Üldistatult on ka minul hea meel tõdeda, et linna majanduslik seis on korras ning raamatupidamine hästi korraldatud. Tõsi, nii linna kui ka konsolideerimisgrupi tugev finantspositsioon loobki eeldused ka rasketel aegadel linlastele avalike teenuste osutamiseks.

Aga head kolleegid! Sellest, et raamatupidamine on korras, ei tulene automaatselt veel, et juhtimiskvaliteet pealinnas oleks kõikjal ühetaoliselt kõrge. Näiteks peaksid linna suuremad äriühingud juhinduma oma tegevuses ühingu juhtimise hea tava põhimõtetest ja linnasüsteemis töötavatele juhtidele ning ametnikele peaks olema loodud senisest paremad tingimused ning ka vahendid muutuvas keskkonnas kompetentside täiendamiseks.

Ma olen ka seda meelt, et linnavara sihipäraseks, otstarbekaks ja tulemuslikuks kasutamiseks tuleb hinnata nendesamade linna valitsemise all olevate äriühingute, aga ka sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevuste vajalikkust kohaliku omavalitsuse eesmärkide saavutamiseks. Ei ole saladus, et sugugi mitte kõik linnaga seotud organisatsioonid pole kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks tarvilikud. Samuti pole saladus seegi, et aastatega on linnasüsteemis loodud palju n-ö poliitilisi ametikohti, mille täitmise eelduseks on eelkõige erakondlik lojaalsus. Me oleme kuulnud linnavalitsuse plaanist vaadata mittetulundusühingute, sihtasutuste ja ka väiksemate asutuste tarvidus üle. Need sammud on kindlasti tunnustamist väärivad, aga ma ootan isiklikult ja küllap ka paljud teie seast, järgmisi lubatud samme, mis on loodetavasti veelgi pikemad ja tõsisemad.

Revisjonikomisjoni juhina pean ma oluliseks, et linn viiks ellu Advokaadibüroo Sorainen poolt 25. märtsil möödunud aastal esitatud ettepanekud Tallinna linna korruptsioonivastase meetmete täiendamiseks. Nende ettepanekutega saate te kõik põhjalikumalt tutvuda linna kodulehel, aga üks olulisemaid neist on soovitus luua äriühingute sihtasutuste nõukogude liikmete valimiseks sõltumatu komitee; vähendada nõukogude koosseise ja viia need vastavusse ühingute ning asutuste tegevuse ja suurusega; samuti muuta linna ametiisikute valikukomisjonid a-poliitilisteks. Täna on linnale kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogud täidetud üsna selgelt erakondliku kuuluvuse alusel. Ja paljud isikud kuuluvad ka kahte või isegi kolme nõukogusse korraga. Ja ka riigikontroll on jõudnud järeldusele, et nõukogu liikmed, kes on eelkõige määratud nende poliitilist kuuluvust arvestades, ei valda sageli vajalikul määral erioskusi äriühingu juhtimiseks. Samuti tuleks linnameedia muuta poliitiliselt tasakaalustatuks, et see tagaks võrdsed võimalused ning et linn raha ei kasutataks linna juhtiva erakonna valimisreklaamiks. Ma loodan, et avaliku raha eest tellitavates info- ja teavituskampaaniates tulevikus ei tehta poliitreklaami ja eelkõige valimiseelsel ajal ei eksponeerita liigselt ka tegevpoliitikuid.

Ma olen nõus linnapeaga, et tuleb jätkata ülelinnaliste tugifunktsioonide tsentraliseerimist, näiteks kinnivarahalduse, finantsjuhtimise, infotehnoloogia, personaliprotsesside või riigihangete valdkondades. Aga me peame õppima ka senisest paremini kasutama suurandmeid avalike teenuste osutamiseks. Me võiksime mõelda selle peale, kuidas automatiseerida näiteks mittetulundusühingute finantsaruandluse kontroll, muuta see masinhinnatavaks. Või lõpuks ometi proovida kasutada valideerimisandmeid selleks, et päriselt disainida paremini linlaste eelistustele vastav ühistransporditeenus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vabandust! Protseduuriline küsimus!
Küsimus - Urmo Saareoja Urmo Saareoja
Lugupeetud volikogu esimees ja ettekandja! Väga vabandan, et segan, aga ma ei saa aru, millest praegu jutt on. Et revisjonikomisjonis ma seda juttu küll ei kuulnud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Te saate sõnavõtuvoorus oma isiklikke seisukohti jagada. Me kuulaks heameelega komisjonipoolset ülevaadet. Aga Teil on see õigus siin kasutada omale etteantud aega. Palun!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Jah, aitäh, hea juhataja! Me peame ajakohastama linnavara haldamist ja kujundama lõpuks ometi Tallinna linna kinnisvarapoliitika, mis määratleks linnas jaoks olulise vara koosseisu, selle vara omandamise ja müümise põhimõtted, vara kasutusse andmise põhimõtted ja suunised vara haldamiseks. Näiteks linna korterite müügi arutelud oleksid see kaudu tulevikus loodetavasti volikogus põhistatumad ja linnaalitsuse seisukohad argumenteeritumad.

Siin saalis on vähemalt minule jäänud sageli mulje, et linnasvara müük ei lähtu mitte strateegilisest plaanist, vaid tihtipeale juhtumipõhistest võimalustest ja vajadustest.

Ma pean mõistlikuks, ja nii on kirjas ka revisjonikomisjoni aruandes, jätkata hangete tsentraliseerimisega, laiendada ühishankeid ja tagada allhanke piirmäära jäävate ostude ühtne koordineerimine keskses ostukeskuses. Aga siit võiks astuda sammu edasi ja hankelepingutesse linnal lisada ka korruptsioonivastased klauslid.

Ma tegin revisjonikomisjoni koosolekul ka ettepaneku sisekontrollisüsteemi parandamiseks näha linna eelarves ette täiendavad vahendid väliste auditeerimis- ja hindamisteenuste tellimiseks. Aga seda ettepanekut komisjon kahjuks ei toetanud.

Linna finantsauditi teostanud KPMG audiitorid esitasid soovituse jälgida tähelepanelikult linna suurarendusprojektidega seotud arenguid ja see on teema, mis tuleb tõstatada volikogu istungitel ka tulevikus ja hoida volikogu fookuses. Ma pean oluliseks, et pandeemiamõjudega kohanemisel ei unustaks linnavalitsus liikuda edasi Linnahallist konverentsi- ja kontserdikeskuse kujundamisel, Tallinna peatänava rajamise või uue Tallinna haigla loomise projektidega.

Jah, opositsioonisaadikuna on mul '19. aastale tagasi vaadates mõnevõrra kurb, et pealinna juhtimisel ei ole kuigivõrra arvestatud opositsiooni erakondade ettepanekutega, aga ma loodan ja usun tegelikult, et see olukord paraneb hiljemalt juba järgmisel sügisel pärast kohalikke valimisi.

Kokkuvõttes revisjonikomisjon toetab Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamist ja ma siiralt loodan, et linnavalitsus suudab pidada lubadust ning esitada hiljemalt novembris volikogule eelarvestrateegia koos linna arengustrateegia ja järgmise aasta eelarvega. Just seda arengustrateegiat, mis peaks olema ka eelarvestrateegia eelarve koostamise aluseks, oleme me volikogus kaua oodanud.

Ja nüüd ma palun ühe minuti, et esitada teile revisjonikomisjoni möödunud aasta aruanne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selleks oli Teil, austatud kolleeg, 10 minutit oli Teil selleks aega!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Jaa. Aga mul oli ka ülesanne esitada ettepanekud. Nii!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma arvan, et Te kuritarvitasite kolleegide aega ja oleksite võinud sellega esineda sõnavõttude voorus.
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
No jah. Aga siiski. Ma ühe minuti aega sellele ei kuluta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See ei tee Teile au!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Jah. Nii! Jah, vastavalt seadusele oli kaks ülesannet: esitada ettepanekud ja esitada eelmise aasta tööaruanne. Eelmisel aastal toimus kümme korralist koosolekut. Komisjoni esimees oli Helve Särgava, aseesimees Enno Tamm. Aitäh teile ja teie kolleegidele! Arutlusel oli kokku 29 päevakorrapunkti ja tööplaanis 11 kontrollülesannet.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me ei kuula ju aastaaruannet.
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Ei, see on tööaruanne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teie komisjoni tööst.
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Jaa.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga me ei kuula seda. Me kuulame majandusaasta aruannet.
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Päevakorrapunktis tuleb esitada revisjonikomisjonil nii enda tööaruanne kui ka ettepanekud majandusaasta aruandele.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Aeg on täis!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Nii! Revisjonikomisjoni koosolekul formuleeriti eelmisel aastal kaheksa komisjoni otsust ja linnavolikogule esitati seitse volikogu otsuse eelnõud. Ülejäänud teemade menetlemine jätkus 2020. aastal.

Aitäh teile tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ma siiski arvan, et Te kuritarvitasite kolleegide aega. Aga loodan, et Te olete küsimustes keskendumas pigem revisjonikomisjoni koosolekul päevakorrapunkti menetlemisele. Kaupo Nõlvak, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Lugupeetud ettekandja! Et erinevalt volikogu esimehest minul oli päris põnev kuulata, mis Te rääkisite, ja mind nagu ei kiskunud trampima käte-jalgadega.

Et nagu õieti märkisite, et aastaaruanne hõlmas kõiki Tallinna linnas toimuvaid valdkondi ja Sina kui meil volikogu esirevident, kas Sulle torkas silma ka aastaaruande juures midagi, mida võiks seostada nagu korruptsiooniküsimusega? Et kas seal neid valdkondi ka kuidagi oli niimoodi haaratud, sest mainisid, et korruptsioonivastased klauslid, neid seal ei olnud, et need võiks lisada. Et kas seda poolt natuke täpsustaksid? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Suur aitäh küsimuse eest! Ma möönan, et linna konsolideeritud majandusaasta aruande koostamiseks on teinud audiitorid tuhandeid tunde tööd. Ja arvata, et mina või minu head kolleegid revisjonikomisjonis, suudaksid teha tööd põhjalikumalt, ei ole tõenäoliselt mõistlik. Lisaks on suurtel linnaga seotud äriühingutel veel ka oma siseauditi funktsioon ja kasutatakse ka välisaudiitoreid.

Aga kui te nüüd, head kolleegid, loete tähelepanelikult revisjonikomisjoni esitatud ettepanekuid, siis siin on kirjas kõik need asjad, millest ma ka rääkisin. Esiteks, esimene ettepanek puudutab linna äriühingute sihtasutuste ja mittetulundusühingute juhtimist. Ja seal olevatele korruptsiooniriskidele ma juhtisin ka tähelepanu. Teiseks, on välja toodud vajadus tõepoolest rohkem teadmistepõhiselt otsuseid teha ja mõjusid hinnata, kasutades suurandmeid. On juhitud tähelepanu ka vajadusele jätkata tugiteenuste tsentraliseerimist. Ka see tegelikult on üks tegevus korruptsiooniriski maandamiseks, niisamuti nagu ka hangete koondamine n-ö kesksesse kompetentsikeskusesse. Ka kinnisvara ja hoonetega seotud haldusprotsessid, samuti linnavara heaperemeheliku kasutuse ja vara säilitamise küsimused. Linna kinnisvarapoliitika koostamine on seotud korruptsiooniriski maandamisega, täpselt samamoodi nagu ka põhimõtted linnaasutuste teenuste arendamiseks, hinnakujundamiseks, turundamiseks. Ehk vastus Teie küsimusele on jah ja ma püüdsin nendele kõigile ka oma ettekandes tähelepanu juhtida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Margarita Tšernogorova, palun!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Jah, aitäh! Kõigepealt ma tahtsin küsida, pöörata Teie tähelepanu küsimuse eest, mida me praegu arutame. "Tallinna linna aasta konsolideeritud aastaaruande kinnitamine". Teie olete selles küsimuses kaasettekandja ja mul on seoses sellega küsimusi. Kõigepealt, kui palju üldse volikogu liikmed osalesid selles komisjonis? Kuidas olid hääletamised?

Peale selle Teie nii palju rääkisite selle kohta, et olid ettepanekud Teie poolt. Ma ausalt ütlen Teile, ma ei saanud aru, kuidas nad on vormistatud komisjoni poolt selles komisjonis või teises, nad peavad selles komisjonis ... Kellele nad üle antud? Kuidas hääletamised seal on? Ja kuidas üldse selle ... Kus nad on, mille kohta me praegu peame rääkima?

Ja omalt poolt ma ütlen, et lihtsalt Te kasutasite võimalus. Te räägite kõikidest, mitte ainult sellest, mida me täna arutasime selles punktis.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Teie ettepanekuid ei olnud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helle Kalda, palun Teie küsimus!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh küsimuse eest! Komisjoni koosolekul 1. juunil osales seitse komisjoni liiget, linnavolikogu 11 liikmest 7 liiget. Komisjon oli otsustusvõimeline. Võtsid osa linnavolikogu liikmed Helle Kalda, Leonid Mihhailov, Priidu Pärna, Urmo Saareoja, Helve Särgava, Enno Tamm ja Anto Liivat. Puudusid Irina Antonjuk, Kersti Kracht, Õnne Pillak ja Rainer Vakra. Volikogu kantselei teenistujad Inga Müür, Hele Põld, Maie Roomere ja Larissa Škurat osalesid samuti koosolekul. Kutsutud olid Kaja Vahar, Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistuse raamatupidamiskeskuse linna pearaamatupidaja; Silver Tamm, Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistuse linnakassa osakonna juhataja; Maarja Valler, Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistuse linnakassa osakonna juhtivspetsialist; Priit Heinaste, KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor, ja Kristjan Mark, Tallinna Jäätmekeskuse juhataja.

Nii, nagu juba mainitud, otsustati hääletamistulemusega 7 poolt, vastuhääli, erapooletuid ei olnud, esitada revisjonikomisjoni aruanne Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kohta.
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Te alustasite Margarita Tšernogorova vastuses, et ma osalesin ja ma olen komisjoni liige. See ju vastab tõele, millele ka Te täna osutasite. Seega ma tean komisjonis, millest me nimetatud eelnõus arutasime. Palun, ma tahaksin ... Kas on eetiline täna esitada volikogus oma isiklikke seisukohti, mida me ei hääletanud, mida me ei otsustanud ja millest me ei rääkinud? Kas komisjoni esimehena, revisjonikomisjon ... On see eetiline Teie arust või mitte?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Mart Kallas, palun!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Tänan küsimuse eest! Linnavolikogu liige, nagu Te hästi teate, on oma mandaadis vaba. Olete vaba Teie, olen vaba ka mina. Ja veel kord. Enda parema äratundmise järgi ei rääkinud ma täna siin ühestki teemast, mida ei oleks revisjonikomisjoni ettepanekute hulgas kajastatud. Aitäh!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea ettekandja! Et Teie kõnest tuli välja selline fraas, et nagu opositsioon kõik toetaks nagu peatänava ehitamist. Et kindlasti EKRE fraktsioon ei toeta sellisel kujul selle peatänava ehitamist, sellist lillelapselikku kevad linnas. Et palun, kui võtate järgmine kord sõna opositsiooni nimel, siis arvestada palun sellega. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh tähelepaneku eest! No näete! Nüüd on tekkinud järsku olukord, kus ma võtan sõna opositsiooni nimel. Ei võta! Ja ei ole ka öelnud siin ettekandes kordagi, et opositsioon tervikuna toetab peatänava projekti. Ei ole öelnud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helle Kalda, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Minu teine küsimus on see. Et Te väitsite, et Te olete pannud hääletamisele oma muudatusettepaneku. Kas Te loeksite ette häältetulemused - Te panite muudatusettepaneku -, kuidas seda toetati või mitte? Te väitsite, et Teie ettepanekut ei toetatud. Kas Te ütleksite häältetulemused ja loeksite ette selle ettepaneku komisjonis? Või oli peale 1. juuni veel mingi komisjon, milles mina ei osalenud? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh küsimuse eest, proua Kalda! Ma ei ole öelnud, et ma panin hääletusele ettepaneku. Ma ütlesin, et ma esitasin ettepaneku ja meie arutelu käigus ei leidnud see ettepanek toetust. Ja sellise ettepaneku ma tõesti ka esitasin. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Rohkem Teile küsimusi ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd avan läbirääkimised, kui keegi soovib esineda kas isikliku või fraktsioonipoolse arusaamaga antud päevakorrapunktist. Tundub, et seda soovi ei ole.

Küsin eelnõu esitajalt. Kas soovite lõppsõna? Ei soovi.

Nüüd, austatud kolleegid, peame me seda eelnõud ka hääletama. Alustame ettevalmistust hääletuseks ja kogunemiseks 2 minutit. Kui austatud fraktsioonide esimehed näevad, et teie kolleegid on juba saalis, siis võite sellest märku anda. Et me ei pea alati ootama ära 2 minutit, kui teie kolleegid on juba kohal. Ma saan aru, et EKRE fraktsiooni esimees ütleb, et on kohal. Ka Reformi kolleegid on.

Austatud kolleegid! Kui te lubate, siis me saame liikuda hääletamise juurde. Panen teie ette hääletusele Tallinna linna 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamise. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega poolt 63, vastu ei ole, 2 linnavolikogu liiget jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud ja majandusaasta aruanne kinnitatud!

Vaheaeg 40 minutit! Soovitan teil hingata hoovis värsket õhku.
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
19:13 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME31 Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (II lugemine) 3. ME31 Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (II lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid, me jätkame linnavolikogu istungiga. Kolmas päevakorrapunkt "Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine". Tegu on teise lugemisega määruse eelnõule number 31 ja sõna ettekandeks saab Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Palun!
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Tere õhtust, lugupeetud rohkearvuline volikogu liikmeskond! Mul on heameel tutvustada teile teiseks lugemiseks esitatud Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmise eelnõu. Esimesel lugemisel ma tegin sisulise ettekande, kus oli siis teemaks see, millest need muudatused meil tulenevad: seadusemuudatused, arengudokumentide kavandamise temaatika, visuaalne identiteet ja siis volikogu töökorraldusest tulenevad teemad.

Nüüd teisel lugemisel ma räägiks siis kahest teemaplokist. Esimene siis see, mis siis eelmisest lugemisest saadik on selle eelnõuga juhtunud. Ja vastaks ka nendele küsimustele, mis õiguskomisjonis tekkisid. Ja teises plokis siis kommenteeriksin juba linnavalitsuse seisukohti konkreetsetele parandusettepanekutele.

Nüüd esimene küsimus, mis tekkis, oli see, et kas on võimalik meie TEELE arenduses saada juurde ka see võimalus, et saab pilt esinejatest, volikogu liikmetest, esitajatest, eelnõude esitajatest selle TEELE juurde. Ja käisime selle teema läbi meie IT-teenistuse inimestega ja võib öelda niimoodi, et hetkel seda tööd planeeritud meil ei ole. Ja TEELE juurutamise ajakava, mis meil on praegu, millest me ka natukene oleme maas ... Aga ma samal ajal võin öelda, et see kõik on mõnes mõttes selle põhjus, et siin saalis saite mitte viibida eelnevate volikogude ajal ja saite kasutada siiski volikogu liikme õigusi hääletada, siis kui oli meil koroonateemaline eemalolek volikogust.

Ja minu tänusõnad siinjuures siis ka meie partneritele - NET Groupile - ja meie juristidele, IT-teenistusele ja kahtlemata volikogu kantseleile, kellega koostöös me kõike seda tegime volikogu esimehe targal eestvedamisel loomulikult.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Nüüd, mis puudutab siis ... Me mööname, et võib olla see video, integreeritud video, kasutajate jaoks mugavam, aga siin on ka teatud agad. Nimelt praegu on see funktsionaalsus kiiresti arenev ja keeruline temaatika. On Teams, Zoom, Meet, WebExite lahendused ja mingid muud, ei ole veel sellist väga kindlat ja väga turvalist kanalit, mille alusel võiks öelda, et seda me kindlasti kasutame. Ja väga raske on meil ka hinnata töö ajalist ja rahalist mahtu ilma põhjaliku analüüsita.

Ja väljakutset tekitav on ka lahenduse siis see kasutajakogemus, et kujutage ise ette, kui te olete nüüd oma arvutis ja siis tahate vaadata volikogu eelnõusid ja siis on seal veel pildid kõigist teist, et siis ilmselt see arvuti peab ikka väga suur olema, et see kõik sinna ära mahuks ja et seal funktsionaalsus oleks. Nii et, tegu on keeruka tarkvaralahendusega, millele on kahtlemata olemas alternatiive. Me töötame need teemad täiendavalt läbi.

Teine küsimus, mis oli volikogu liikme Mart Kallase koha pealt ja see puudutas küsimuse esitamiseks 30 sekundi aja piiri, et see on liiga lühike, siis siin on tegemist kahtlemata volikogu töökorra regulatsiooniga ja see on selle saali inimeste õigus seda otsustada, kuidas teie tahate seda teha. Siin linnavalitsus ei ole selles seisukohas kommenteerija rollis. Ma võiks öelda ainult ühte asja ka teiste ettepanekute osas, mis tulid. Et vaadake, kui parandusettepanekuid esitate, siis katsuge olla nendes kingades, kes te täna olete - kes on opositsioonis, kes on koalitsioonis - ja siis mõelge ka, et "aga kui ma oleksin teistes kingades, kuidas ma siis otsustaksin?". Ja siis tehke nende kahe otsustuse vahel hästi mõistlik valik.

Ja oli küsimus ka arengukavaga liikumise tempodes. Ma võin öelda, et uus arengustrateegia on meil ettevalmistamisel. Hommegi on üks suurem kohtumine selle arutamiseks. Ja eeldatavalt septembris tullakse juba mingi tekstiga päris avalikkuse ette ja on ikkagi eesmärk, et siin saalis saaks see dokument ka vastu võetud veel selle aasta jooksul.

Nüüd eelnõule esitatud muudatusettepanekutest. Neid oli 10 ja linnavalitsus toetab neist ettepanekuid 1–6 ja seda sel põhjusel, et me oleme siin ka oma panuse andnud volikogu kantseleiga jällegi koostöös, et oleks meie põhimääruse ja volikogu töökorra sõnastused suhteliselt sarnased elektroonilise istungi läbiviimisel, nii nagu see on siis Riigikogu kodu- ja töökorras, tsiviilseadusliku üldosa seaduses, ja millega siis reguleeriti tegelikult elektroonilist otsustusprotsessi ärivaldkonnas, mittetulundustegevuse vallas ja sihtsasutuste valdkonnas. Et need sõnastused oleme me suhteliselt püüdnud hoida nende sõnastustega sünkroonis, et oleks tõlgendamine veel ka samalaadne.

Nüüd teised ettepanekud, mis puudutavad siis punkte 7–10, siis linnavalitsus ei toeta ettepanekuid 7–9 ja sellel põhjusel, 7. ettepaneku puhul, mis puudutas siis sünni- ja matusetoetuse maksmist meie linna töötajatele. See on ühe tööandja n-ö maine- ja lugupidamise küsimus oma töötajate osas. Ja et teil oleks ka võib-olla lihtsam otsustada, siis matusetoetust 2019. aastal linnasüsteemis tervikuna - ma räägin nii ametiasutustest kui hallatavatest asutustest -, kus töötab 1300 töötajat kokku, maksti siis 109 korral ja summa oli siis kogu selle linna peale 36 462 eurot. Ja sünnitoetust maksti 72 korral ja summa oli 21 642 eurot. Nii et kokku see summa aasta lõikes jääb alla 50 tuhande terve linna kõigi ametite ja ametiasutuste, hallatavate asutuste lõikes.

Ettepanekud 8 ja 9 puudutavad siis tegelikult küsimust sellest, kas volikogu umbusaldusprotsessi raames missugused õigused või kohustused on umbusaldataval. Ja meie lähtume siin sellisest kontseptsioonist, et umbusaldataval on õigus otsustada, kas ta tuleb istungile, kas ta võtab sõna ja kolmandaks, kas ta soovib vastata küsimustele. Et see on nagu üks meie arvates komplekt umbusaldatava õigustest. Sest kui me hakkame esimesest punktist juba pihta, et kas ta peab kohale tulema ... No aga kui ta ei tule, kas siis on sundtoomine või?! Et lõppkokkuvõttes ma arvan, et umbusaldatavatele selle õiguse andmine, mis vormis ennast kaitsta, on ikkagi umbusaldatava enda õigus. Ja seetõttu me ettepanekuid 8 ja 9 ei toeta.

Küll aga toetab linnavalitsus ettepanekut 10, mille kohaselt linnapea kandidaat tutvustab enne hääletamise algust linnavolikogule oma seisukohti linnapeana tegutsemisel ja igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapea kandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Ja see ettepanek, mis oli esitatud, seda me natuke redigeeritud vormis, aga põhimõtteliselt toetame.

Ma tänan teid kuulamast ja palun eelnõu koos ettekandes tehtud täienduste ja parandustega toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu linnasekretärile! Meil on vähemalt üks küsimus Teile, mille esitab Helle Kalda. Palun!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh!
Küsimus - Helle Kalda Helle Kalda
Ma tahan südamest tänada selle ettevalmistamise eest, mis te TEELE-ga tegite. Minu arust see oli super ja minu arust oli see väga ajakohane.

Aga ma ei saanud ühest natuke aru, kui Sa rääkisid praegu, et TEELE see pilti ei näinud või meie nägu ei näinud. Nägi küll! Aga ega ma ju kui ma saalis esinen, ka minu nagu ei näe, et miks see probleemiks on. Et tähtis on, kui ma esinen, ma ID-kaardiga läksin ja minu arust on palju turvalisem, kui e-hääletamine mingil valimistel.
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! See võis saalis võib-olla või kodus niimoodi tunduda, et see oli TEELE lahendus, aga tegelikult on TEELE üks lahendus ja seda toetati istungi raames Teemsi kaudu pildi edastamisega. See on kaks täitsa erinevat lahendust. Ja praegu, kui meil paremat ei ole ja kui tuleb jälle selline aeg nagu siin meil oli - ma küll ei ütle, et see tuleb, ma pigem ootan, et seda kindlasti ei tohiks tulla -, et siis me saame tegelikult samamoodi lahendada.

Mis on nagu tähtis, et on üks kahepoolne side pildiga selle ja isiku vahel, kes sõna võtab ja et on näha, et see on tema, kes sõna võtab. See on nagu see nõue, mille me ka nüüd sisse kirjutasime nendesse volikogu parandusettepanekutesse, kus toetame neid volikogu kantselei tehtud ettepanekuid. Ehk kahesuunaline pildiga ühendus peab olema tagatud. Aga see on jah, see on teine IT-lahendus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiks sellesama umbusaldusavalduse n-ö demokraatlikuma protsessina läbiviimise punkti üle. Et kas Te teate tuua mõne näite, kus on umbusaldatud niimoodi, et kodanik ei ole viibinud volikogu saalis ja ei osale üldse protsessis? Et tõite näiteid, et teda peaks justkui nagu sundtooma, et kas võib selline asi võimalik olla? Ma raskustega seda kujutan endale ausalt öeldes ette? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Jah, ma usun, et siin ... Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et siin saalis on ka neid juriste ja ka endise kohtutaustaga inimesi, kes teavad, mida tähendab sundtoomine. Ja see ei kuulu tsiviil- ja haldustegevuse valdkonda.

Aga on olnud juhtumeid, kus umbusaldatav ei soovi ise osaleda ja ei tule saali. Seda ma tean. Aga mul ei tule Tallinna praktikast meelde. Ma ei julge küll kinnitada. Aga sellist, et ei tule kohale ja umbusaldatakse, ma ei julge kinnitada ega julge ümber lükata. Seda peab natuke ajalooannaalidest uurima. Kas mujal omavalitsuses seda tehtud on? Ka jään vastuse võlgu praegu. Aitäh!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh, lugupeetud linnasekretär! Et Te kaitsesite seda praegust kontseptsiooni, et umbusaldaja saab ennast nagu kaitsta sellega, et ta kohale ei tule. Ja ma arvan, et kui räägime sundtoomisest, siis see näitab juba lugupidamatust ju linnavolikogu vastu. Et kas ikka ei peaks kehtima demokraatlikus Tallinnas kontseptsioon, kus linnavalitsus ja tema liikmed - nende tööandjaks on linnavolikogu -, et nad umbusalduse korral, mis on tõsine aktsioon, ikkagi tulevad linnavolikogu ette ja vastavad küsimustele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Siin ma ei tahaks kahte teemat sassi ajada. Üks on õigus tulla või kaitsta ennast. Mis on täna meil olemas - võimalus, meie tänases põhimääruses, on võimalus tulla või mitte tulla. Võimalus esineda on ka täna olemas. Küsimus võib tekkida, kas on võimalus talle esitada küsimusi, kui inimene seda soovib. Jah, ka täna, kui niimoodi siin saalis kokku lepitakse ja volikogu esimees sõna annab, siis on võimalik ka seda teha. Tänane põhimäärus seda võimaldab.

Küsimus on, missugune praktika kujuneb, kuidas keegi käituda selles õigusruumis soovib. Ja siin ei näe ma, et see oleks nagu kindlasti hädavajalik, et umbusaldusmenetluse juures oleks umbusaldatav. Vastasel korral võib ka siis tekkida probleeme, kui järsku ta ei tule mingil põhjusel kohale ja siis jälle protseduurid jäävad kõik pooleli. Ja neid vaidlusi ei ole kellelegi vaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Vaadake, ega me need muudatusettepanekud laias laastus tegime kõik n-ö Riigikoguga väga sarnase loogika alusel, eks. Et seal samamoodi ei olegi üldse sellist varianti n-ö võimalik ette kujutada, et umbusaldatav minister ei tule kohale.

Et seetõttu ma küsiks, et kas Teie arvates see Riigikogu mudel ei ole nagu piisavalt demokraatlik lähenemine, mida võiks ka linnavolikogule eeskujuks võtta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Seda, kas umbusaldatav võtab selle mudeli endale aluseks oma käitumisel või mitte, ma jätaksin selle siiski umbusaldatava otsustada. Aitäh! Ja Tallinn omavalitsusüksusena on oma sisemistes protseduurides kahtlemata iseotsustaja.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, härra linnasekretär! Teile rohkem küsimusi ei ole.
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun kaasettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni esindaja Jüri Enneti!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Nii! Lugupeetud esimees, kolleegid! See ettekanne, mis me täna kuulsime, me oleme Toomas Sepa poolt kuulnud ka varem ja veel sellele eelnevalt. Ülihea!

Komisjon oli koos 8. juunil. Kvoorum oli olemas. Kuulasime ära ettekanded ja hakkasime hääletama. Kõik üksmeelselt olid poolt. Vastuhääli ei olnud.

Kõrgeaulik komisjon lubas mul öelda, et mul on võimalik teile öelda edasi, et olgem poolt ja hääletame selle poolt, ja siis meil läheb veelgi paremini kuni tänase päevani. Punkt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kas kolleegid soovivad esitada küsimusi? Näib, et seda soovi ei ole ja kõik on niigi selge. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Aga ühes kohas oli näide, et 500 korda. Ma võiks teise korra ka teha.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Kaasettekanne jätkub - Jüri Ennet Jüri Ennet
Jääb ära?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seekord jääb ära. Aitäh Teile selle pakkumise eest, kuid seekord loobume.

Küll aga avan läbirääkimised, kui keegi soovib sõna. Ja Priidu Pärna sõna soovib ja seda ta ka saab. Palun!
Sõnavõtt - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma siiski veel kord kaitseksin neid Isamaa fraktsiooni ettepanekuid, millest üks leidis aktsepteerimist. Ja see on juba samm edasi, et linnapea kandidaat lõpuks tuleb linnavolikogu ette, esitab oma nägemuse ja talle saab esitada küsimusi. Et see on igati loogiline ja demokraatias arusaadav käitumine. Et ka Tallinna põhimäärus aastaid ei näinud seda ette.

Meie teine ettepanek, mis puudutas umbusalduse algatamist ja avaldamist, lähtus sellestsamast n-ö suurema avatuse ja demokraatia põhimõttest, et linnavolikogu on see, kes on Tallinna esindusorgan. Linnavalitsus ja tema liikmed on aruandekohustuslikud Tallinna Linnavolikogu ees. Et täpselt nii, nagu Mart Luik ütles, et kui Riigikogu on sellise demokraatliku umbusaldusmenetluse ja diskussiooni ja arutelu ja ka läbirääkimised umbusaldusmenetluse käigus ette näinud, et siis oleks ka Tallinna linnal astuda aeg samm edasi sellest n-ö Savisaare ajal väljakujunenud esindusdemokraatiast suurema linnavolikogu rolli poole. Et mida me siin arutame nende umbusaldusküsimuste üle, kui need pannakse hommikul, ma ei tea, kella 8-ks ja see, kellele umbusaldust avaldatakse, kohale ei tule. Et selles mõttes me oleme pettunud, et meie teine ettepanek demokraatiat Tallinnas tugevdada, ei leidnud õiguskomisjoni toetust. Et ma kutsun ülesse selle poolt siiski hääletama. Meie küll ei teinud seda ettepanekut selles valguses ja teadmises, et me oleme järgmised linnavalitsuse moodustajad. Ka meile sobib see väga hästi, kui me oleme järgmises linnavalitsuse koosseisus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Margarita Tšernogorova, palun!
Sõnavõtt - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Jaa! Kõigepealt ma pean ütlema, et meie õiguskomisjon vaatas seda läbi ja väga põhjalikult. Me hääletasime iga ettepanek ja ei toetanud neid ettepanekuid, mille kohta praegu rääkis minu kolleeg Priidu Pärna. Ja miks me eriti neid vaatasime läbi. Nagu inimene, kes omal ajal ka sai umbusaldust, ma pean teile ütlema, et mingisugust tahtmist vastata veel küsimusele, ma tol ajal ei tahtnud. Ja teised ka. Ja ma ei leia, mille peale inimene peab vastama, kui siin on kirjutatud nii: kaks suulist küsimust. See on, mille kohta te võime rääkida. Just praegu, täna, me kuulasime ühte ettekannet, kaasettekanne, mis oli hoopis teistel, mitte selles, mis meile esitatud, päevakorras. Tema rääkis sellest, mida ta tahtis. Me peame selle lihtsalt, see on inimeste alandamine, kui veel küsitakse, miks sa sellekohta arvad, et sind visatakse ära. Ma vabandan, et ma kasutan niisugune sõna siin. Ja peale selle inimesel on õigus öelda, seletada, kui tema tahab ja leiab, et see on vajalik. Ja peale selle see on lihtsalt ebamugav asi.



Ja peale selle vot nende küsimuste kohta, et me ei maksa enam inimestele, kes töötavad meie süsteemis, ei taha maksta surmatoetused perekonnas ja lastetoetuste kohta. Meil on nii palju inimesi, kes on meie kaastöötajad, töötavad meiega koos ja me toetame neid. Ja nad on ka linna maksumaksjad ja see on nende raha nagu ja meil on õigus ja me kogu aeg seda teeme ja seda teevad enamus kõikides suurtes kollektiivid. Ilma selleta me ei saa loobuda sellest praktikast. Sellepärast me hääletasime vastu.

Ja üldiselt komisjon oli absoluutselt ... 11 meil oli koha peal ja kõikidele küsimustele meil oli 11 poolt. Hääletasime vastu või poolt ühel häälel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Järgmisena kolleeg Mart Luik. Palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetav volikogu esimees! Head kolleegid! Vaadake, umbusaldusavaldus ju reeglina alati esitatakse mõne linnavalitseja vastu põhjusega ja need põhjused ongi vaja lahti seletada. Ja täna on meil täielik vaakum selle koha pealt. Et üldjuhul esitab neid opositsioon arusaadavalt, mitte koalitsioon, sõltumata koalitsiooni koosseisust. Ja opositsioon tuleb, esitab oma pretensioonid. Ja siis läheb koalitsioon, jälle sõltumata koalitsiooni koosseisust, läheb, nagu allveelaevnikud poevad sinna allveelaeva, tõmbavad luugid kinni ja lähevad vee alla, täpselt nii kauaks, kuni see umbusalduse avaldusprotseduur on menetletud. Ja siis läheb elu edasi.

Me tegelikult ei saa teada ei seda, kas opositsioon bluffis või oli neil tegelikult mõjuv põhjus. Ja ka vastupidi, eks. Et me ei saa kumbagi poolt tegelikult lahti seletatud. Sellepärast on väga oluline, et me tegelikult menetleksime umbusaldusavaldust. Avalduse vastu saaks kaitsta ennast inimene, kellele on esitatud mingeid väga selgeid põhjendusi või etteheiteid. Ja samamoodi sellessamas küsimus-vastuse virvarris selguks tegelikult, vaidlustes selguks tõde. See ongi selle asja sügavam sisu. Ja mina ei näe siin mingeid parteilisi liine. Ma näen siin tahtmise, kas seletada asju lahti või tõmmata luugid kinni ja minna vee alla järgmiseks kaheks nädalaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sõnavõtud soovid on sellega ammendunud. Kas eelnõu esitaja esitaja soovib lõppsõna?
Tallinna linnasekretär - Toomas Sepp Toomas Sepp

Aitäh! Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi.

Austatud kolleegid! Me vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud, mis on esitatud teile ka tabelitena. Loen ette muudatusettepaneku numbri, esitaja ning eelnõu esitaja ja õiguskomisjoni seisukoha. Ettepanek on leidnud toetust siis, kui seda on toetanud ka eelnõu esitaja. Ning kui keegi soovib mõne konkreetse punkti juures hääletust, siis palun sellest ka märku anda.

1. muudatusettepanek, esitajaks linnavolikogu esimees. Nii eelnõu esitaja kui ka õiguskomisjoni seisukoht on toetav.

2. muudatusettepanek, samuti linnavolikogu esimehe poolt. Nii linnavalitsus kui õiguskomisjon toetavad seda ettepanekut.

3. muudatusettepanek. Samuti volikogu esimehelt, linnavalitsuselt ja õiguskomisjonilt toetava seisukohaga.

4. muudatusettepanek. Samuti volikogu esimehelt ja nii linnavalitsus kui komisjon toetavad.

5. muudatusettepanek Linnavolikogu esimehelt. Toetavad nii linnavalitsus kui komisjon. Samuti ka 6. muudatusettepanek Volikogu esimehelt ja ka mõlemad institutsioonid toetavad.

7. muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni esimehe Mart Luige poolt. Linnavalitsus ja komisjon ei toeta
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Luik Mart Luik
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja seda me ka hääletame. Austatud kolleegid, hääletame 7. muudatusettepanekut, mille on esitanud kolleeg Mart Luik. Linnavalitsus ja komisjon ei ole toetanud. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 7. muudatusettepanek 7. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettepaneku poolt oli 15 volikogu liiget6, vastu 41, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.

8. muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni esimehe Mart Luige poolt. Linnavalitsus ei toeta, komisjon ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Luik Mart Luik
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja me hääletame 8. muudatusettepanekut, mille on esitanud Mart Luik. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletamise algus
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Tekstilõigule pole sisestatud teksti
Hääletamise lõpp - 8. muudatusettepanek 8. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 16, vastu 41, 1 erapooletu, ettepanek ei leidnud toetust!
Järgmiseks 9. muudatusettepanek. Selle on esitanud kolleeg Mart Luik. Komisjon ja linnavalitsus ei toeta.
Tallinna Linnavolikogu liige – Mart Luik Mart Luik
Palun hääletada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletame muudatusettepanekut number 9. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - 9. muudatusettepanek 9. muudatusettepanek
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tulemusega 15 poolt, 41 vastu, erapooletuid 2, ettepanek ei leidnud toetust!

Ja viimane, 10. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsiooni esimees Mart Luik. Linnavalitsus toetab seda. Komisjon toetab põhimõtteliselt ja täpsustab seda parandusega järgmiselt: "Enne hääletamise algust tutvustab linnapea kandidaat linnavolikogule oma seisukohti linnapeana tegutsemisel. Igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapea kandidaadile kuni kaks suulist küsimust". Kas keegi soovib seda hääletada? Seda soovi enam ei ole.

Austatud kolleegid! Nüüd, kuna see eelnõu on koosseisu häälteenamust oma vastuvõtmisel nõudev, kohaloleku kontroll. Palun!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Istungist võtab osa 57 linnavolikogu liiget, puudub 22.

Me saame liikuda lõpphääletuse juurde määruse eelnõu puhul, milleks on "Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine". Tegu on määruse number 31 teise lugemisega. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 55 linnavolikogu liiget, vastu 1, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega on otsus vastu võetud!
19:43 Päevakorra punkti alustamine - 4. ME1 Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (II lugemine) 4. ME1 Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (II lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me jätkame volikogu istungit 4. päevakorrapunktiga ja selleks on "Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" muutmine". Tegu on teise lugemisega. Ja sõna saab Tallinna abilinnapea härra Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis teisel lugemisel nimetatud eelnõu. Võrreldes esimese lugemisega ei ole sellest midagi muutunud. Ja ma palun teie toetust sellele eelnõule!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meil on ka mõned küsimused abilinnapeale. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk

Ma esitan sellesama küsimuse. Et kui praeguses eelnõus on linna poolt tellitud tööde puhul, maks hakkab kehtima siis, kui see lõpptähtaeg on ületatud, siis miks linn ei ole nõus seda varasemaks tõstma lootuses, et siis see distsiplineeriks või vastupidi suurendaks seda võimalust, et see ettevõte saab graafikust kiiremini oma töödega hakkama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Sest iga ettevõtja loomulik huvi on võimalikult kiiresti lõpetada objekt. Sest siis ta hoiab kokku tööjõu pealt, siis ta hoiab muude kulude pealt kokku. See on juba iseenesest n-ö loodusseadusena iga ettevõtja igapäevases tegevuses sisse programmeeritud. Nii et see ei oleks enam mitte motiveeriv, vaid toetav meede.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mul ikkagi kummitab jätkuvalt seesama küsimus. Et võib-olla jah, teede ja tänavate sulgemise maksu mingil hetkel võiks korrigeerida. Aga miks me teeme seda võimalike n-ö majanduslike raskuste haripunktil, n-ö sel hetkel, kui me teame, et ettevõtjatel läheb niigi raskeks? Miks me teeme seda praegu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et praegu on õige aeg, sellepärast et vahepeal ei ole seda pikalt muudetud. Ja ka see muutus on tingitud eeskätt sellest, et juba tänases olukorras ta ei ole ... No võtame, kui selle maksu loogika on tegelikult kiirendada protsesse või mitte lasta neil aeglaselt kulgeda, siis see moment hakkab ära kaduma. Ehk siis ta preventiivne mõju ei ole nii efektiivne. Ja ma usun, et see tõus, mis ei ole suur, see on praegusel juhul ka õigustatud. Sest selle maksu eesmärk ei ole fiskaalne. Ma veel kord rõhutan. Selle maksu eesmärk on pigem millegi ärahoidmine ehk siis võimalikult kiiremini avaliku ressursi vabastamine avalikkusele. Ehk siis ma usun, et see ei ole praeguses olukorras ka probleem.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ma saan suurepäraselt aru, mis selle maksu eesmärk on. Ma räägin tegelt printsiibist. Kas Te ei ole nõus minu poolt pakutava variandiga, et majanduskriisi ajal ei tõsteta makse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Mis puudutab maksude tõusu majanduskriisi ajal, siis ma üldjuhul kindlasti arvan, et kui mingi sektor, mis kannatab, ja meie eesmärk on tema kannatusi mitte suurendada, siis printsiibis kindlasti iga täiendav koormus või koormis kaugendab seda meie eesmärki. Üldprintsiibina küll. Samal ajal, kui me räägime fiskaalsest eesmärgist, maksu fiskaalsest eesmärgist, siis üldjuhul maksutõus minu hinnangul ei ole põhjendatud.

Siin aga maksu eesmärk ei ole fiskaalne. Maksu eesmärk on teistsugune ja seetõttu see loogika siin nii väga ei kehti, minu hinnangul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Rohkem Teile küsimusi ei ole.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun kaasettekandeks rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu. Ja hääletustulemusega 12 poolt, vastu ei olnud kedagi ja 4 erapooletut, otsustas toetada eelnõu koos õiguskomisjonis esitatud ettepanekuga. Ja seda ettepanekut loeb ilmselt ette volikogu esimees.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, vastab tõele, siis kui me jõuame selle protseduurilise punktini. Kui kellelgi on kaasettekandjale küsimusi, siis neid on võimalik esitada nüüd, aga tundub, et kõik on selge. Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Kui sõnavõtu soove ei ole, küsin, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ka seda soovi ei ole ja nüüd oleme tõesti olukorras, kus saame vaadata läbi muudatusettepaneku, millele juba komisjoni poolne kaasettekandja viitas. Selle on esitanud õiguskomisjon ja õiguskomisjon on esitanud järgmise muudatusettepaneku: "Muuta määruse eelnõu § 2 ja sõnastada see järgmiselt: "§ 2. Käesoleva määruse § 1 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. jaanuaril 2021. a."". Linnavalitsuse seisukoht on toetav, saan abilinnapea noogutusest aru. Kas kolleegidest keegi soovib seda hääletada? Tundub, et hääletamisesoovi ei ole. Austatud volikogu, ka antud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvilik linnavolikogu koosseisu häälteenamus, seega taaskord kohaloleku kontroll. Palun!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kohal on 56 linnavolikogu liiget, puudub 23 ja nüüd, kui me liigume lõpphääletuse juurde, küsin, kas meil on kolleegide teadmine olemas, et kõik, kes meil viibivad istungil, on ka saalis olemas? Saan aru, et me võime minna hääletuse juurde.

Austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele "Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" muutmine", ME1. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 50, vastu 4, erapooletuid 3. Määrus on otsusena vastu võetud.
19:51 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE59 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid põhikirja kinnitamine 5. OE59 Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid põhikirja kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
5. päevakorrapunkt "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid põhikirja kinnitamine". Ja selles päevakorrapunktis saab abilinnapea Aivar Riisalu nüüd sõna! Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Olen toonud teie ette Tallinna linna ühe arvestatava eduloo ehk loomeinkubaatori põhikirja muutmise. Põhikirja muutmiseks on olemas kaks arvestatavat põhjust. Nimelt, juba ka varasemalt siin käies olen ma teile öelnud, et me oleme töötanud välja linnas uue linna äriühingute põhikirja struktuuri, mis on oluliselt lühem, sisulisem ja mõistlikum, aga loomeinkubaatori puhul siia tulla on ka teine põhjus. Nimelt loomeinkubaator teatavasti osutab nii inkubatsiooniteenust kui ka Loomemajanduskeskuse teenust. Ja selleks, et sellel puhul, kui linn sinna investeerib oma ressurssi, aga ta teeb seda umbes kuue ja poolesaja tuhande eest aastas, me kirjutame põhikirja sisse selle teenuse olemuse. Ehk ta on avaliku huvi subjekt ja selle tõttu sellises põhikirja redaktsioonis me välistame riigiabi süüdistuse võimaluse tulevikus.

Et tänan tähelepanu eest ja palun seda põhikirja toetada! Sest tõepoolest loomeinimeste toetamine on olnud edulugu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Austatud kolleegid! Teil on võimalus küsimusi esitada, nii nagu seda nüüd teeb Mart Luik. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Kas see on loomeinkubaator või ettevõtlusinkubaator?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
See on loomeinkubaator.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mis Sul seal kirjas on, mina ei tea.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie, austatud abilinnapea, loeme Tallinnas ettevõtlusinkubaator.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma parandan jah. Vabandust! Okei.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ka see inkubaator on edulugu?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
See inkubaator on veel rohkem edulugu. Sellel lihtsal põhjusel, et te saate hiilgavalt ju hästi aru, et meil on ... Sellesama inkubaatori kaudu meil on Tallinnas ka üks munitsipaalpood veel alles muuseas. Opositsioon, te seda ei teadnud, aga nüüd ma teavitan teid. Nimelt on Tallinna Disainipood selle loomeinkubaatori üks osiseid ja mis on olnud väga tervitatav ja leidnud rahvusvahelist tunnustust. Ehk loomulikult loomemajandus on samamoodi ettevõtlus. Mina oma hinges neid toredaid kunstiinimesi loen loomeinimesteks ja selle tõttu minu hinges on see inkubaator loomeinkubaator. Ja me võime Mart Luigele öelda ka näiteks Luik, Mart, on ju. Siis see ei tee temast luike, vaid ta jääb ikka Mardiks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma tegelt tahaks Teid veel kuulda rääkimas sellel teemal. Öelge, selgitage palun seda edulugu lähemalt lahti. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vaadake, varugem nüüd aega. Aga õnneks on suveõhtud pikad. Eestis on järgi minu andmetel 70 ja natuke peale kohalikku omavalitsust. Kes neid jõuaks küll kokku lugeda?!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
79.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
79 ütleb Linnade ja Valdade Liidu president ... või ma ei tea, kes Sa seal oled, mingi suur ülemus. Ja kui me hakkame Valgast tulema, võime tulla jala üle Pärnu; võime tulla jalgrattaga üle Viljandi mööda vana raudteekoridori. Kui tulevad liiprid vastu, peame keerama teele. Tee äärde jääb mitmeid ja mitmeid kohalikke omavalitsusi. Aga ainus omavalitsus Eestis, kus on ettevõtlusinkubaator, mis teenendab eelkõige inimesi, kelle ajud on loodud millekski enamaks kui tavakodanikule aru saada ... Aga nad kahjuks ka abilinnapeale aru saada ... Vastab tõele. Abilinnapea ei oska joonistada. Ei veaks isegi notarina välja. Läheks ilmselt kiiremini kinni kui meil volikogu liikmest notar notarina läheks kinni. Ehk, muidu võib ikka minna.

Ehk tahtsin nüüd edasi rääkida ja sellest loomemajandusest. Ja seal on siis selline lugu, et kui need inimesed midagi loovad, siis nemad äri mitte pole teinud. Ja kuna nad äri mitte pole teinud, võib juhtuda niimoodi, et nemad oma loomingu juures tühja kõhtu tunnetavad. Meie siis neid võtame teatud arvestatava sõelumise tagajärjel linnaeelarvelistest vahenditest inkubeerimise protsessi, kus me palkame neile erinevaid mentoreid ja juhendajaid, kes aitavad neil eluteel õiget rada leida. Ja kui nemad näitavad oma loominguga juba selget küpsust ehk seda ka allesjäänud munitsipaalmoes mõnevõrra müüdud on, laseme nad sealt inkubaatorist välja, soovime neile head teed ja julgen teile väita - tõepoolest, tegemist on, ma arvan isegi võib-olla Euroopas üsna ainulaadse asjaga. Eks Tallinnas on ikka toredaid ja häid asju algatatud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kuna Te juba kinni minemisest hakkasite rääkima, siis ... remargi korras - Tartus on sama nimega, et ei ole me ainult Tallinnas. Aga kuna Te juba kinni minemisest hakkasite rääkima, siis kas ka loomingulised inimesed linnavalitsuses või partei peasekretäridena või annetajatena, et kas ka nemad, kui neil on oht kinni minna, saavad toetusi või teie n-ö pehmet õlga, mille peal oma raskeid pisaraid valada, rasket saatust kurta ja leida see õige uus kirgastav tee, kuidas saada elus õnnelikuks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei sobi küll volikogu liikmele öelda, et Teie haridustee on vist lünklikuks jäänud, sellepärast et antud eelnõuga Teie küsimus mitte kuidagi seotud ei ole. Mistõttu mul puudub isegi igasugune soov ja vajadus sellele vastata. Te vist ei suutnud lugeda läbi. Ma ütlen Teile siin, see on Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatori põhikirja muutmine". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kinnitamine!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Või kinnitamine ... Seistes volikogu liikmete ees mul on alati kõrgendatud erutus. Ma olen ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapea! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd aga saab sõna kaasettekandeks rahanduskomisjoni esindaja Märt Sults. Palun!
Ettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsus! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil 8. juunil arutas Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatori põhikirja kinnitamist. Arutas ja mõtles ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei olnud kedagi, 1 oli erapooletu, toetada eelnõu koos õiguskomisjoni esitatud ettepanekutega. Palun mõelge, otsustage, kratsige südametunnistust ja palun toetage! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Ja kaasettekandjale on ka küsimus Mart Luigel. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud kaasettekandja! Kui Te omal ajal tundsite loomingulist kirge katta Tallinna Linnahall erinevate piltidega, kas Te vajasite siis ka ettevõtlusinkubaatori tuge? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu! Ma olen väga tänulik, et Teie mälu kestab ja on ajapikku raiutud mingid teatavad sündmused Tallinna linnas. Aga see ei puutu praegu selle küsimuse alla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem kolleegidel kaasettekandjale küsimusi ei ole. Suur tänu!

Avan läbirääkimised! Kui keegi soovib selle päevakorrapunkti juures sõna, siis nüüd on see võimalus. Seda võimalust te kasutada ei soovi. Küsin, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu

Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mille on esitanud õiguskomisjon. Loen ette teile muudatusettepaneku numbri ja küsin seejärel linnavalitsuse seisukohta.

1. muudatusettepanek õiguskomisjoni poolt, millega kindlasti linnavalitsus on tutvunud. Teie seisukoht, palun!
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma usun, et me võib-olla võime isegi seda toetada raske südamega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab.

2. muudatusettepanek õiguskomisjoni poolt.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Järsku nad tegid oma tööd südamega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vastab tõele. Ja 3. muudatusettepanek, mille on esitanud õiguskomisjon. Linnavalitsus?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tahaks, aga ei julge vaielda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toetab ka seda. Teie meelekindlus teeb Teile au.

Austatud kolleegid! Nüüd saame liikuda lõpphääletuse juurde. Aga nii, nagu ka eelnevate punktide juures, peame siin läbi viima kõigepealt kohaloleku kontrolli, kuna tegu on koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga. Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kohal on 58 linnavolikogu liiget, puudub 21.

Ja nüüd saame liikuda lõpphääletuse juurde. Kui kõik linnavolikogu liikmed, kes osalevad istungil meie maja erinevatel korrustel, on saalis, siis panen teie ette lõpphääletusele eelnõu "Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkutaarid põhikirja kinnitamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 58 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletu ei ole keegi. Seega on otsus vastu võetud!
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
20:02 Päevakorra punkti alustamine - 6. ME66 Linnavara valdkonnaga seotud Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine 6. ME66 Linnavara valdkonnaga seotud Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine, 6. päevakorrapunkt. Ja palun istungit juhatama aseesimees proua Helve Särgava!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Head kolleegid! See nüüd on küll praegu mul selline väike amet, mida ma pole veel ... oma pika eluaja jooksul kunagi pole ette tulnud seda. Aga ma usun, et koos teie abiga ehk ma saan sellega hakkama.

Nii! Head kolleegid, volikogu liikmed! Läheme siis järgmise päevakorrapunkti juurde ja see on "Linnavara valdkonnaga seotud Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine". Ja ettekandeks ma palun siis siia abilinnapea proua Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh, austatud aseesimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on siis linnavara kordade võõrandamine. Tegemist on eelnõuga, kus me muudame nelja linnavaraga seonduvat volikogu määrust. Ja siis need määrused on linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormise kord, linnavara võõrandamise kord, Tallinna linna omandis olevale kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kord ja linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord.

Nüüd reaalservituudiga isikliku kasutusõigusega koormamise korra põhiline muudatus on siis see, et delegeerime linnavalitsusest isikliku kasutusõiguse seadmise juhul, kui tegemist on tüüptingimustega Linnavaraametile ja lihtsalt võib-olla mõni näide, mis näitab, et see otsustuskord võiks olla ametis, on see, et kui trasside-liinide ehitaja soovib detailplaneeringu alusel trasse-liine rajada, see koht on ju detailplaneeringuga ära näidatud, et siis selle isikliku kasutusõiguse võtaks vastu amet. Ja eesmärk on kiirendada menetlust.

Teine on siis linnavara võõrandamise kord, kus me muudame ja suurendame summat, millal langetab otsuse linnavalitsus ja millal teeb seda linnavolikogu. Juhin tähelepanu, et viimati vaadati seda osa üle aastal 97. Sellel ajal on kindlasti kinnisvara hinnad mitmeid kordi muutunud, õieti meil on teada, et viis korda. Aga meie siis teeme ettepaneku, et uus hind, millal tuleme linnavalitsusest linnavolikokku, oleks 95 000 eurot.

Ja edasi on hoonestusõiguse seadmise korra muudatus. Tugevdame sanktsioone hoonestusõiguse seadmisel juhul kui isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, ei täida neid seatud tingimusi, et meil oleks võimalik suuremaid sanktsioone seada.

Ning viimane on siis linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord, kus siis võetakse amortiseerunud vara puhul aluseks mitte nii nagu praegu veel soetusmaksumust, vaid tulevikus jääkväärtus.

Nii et need on need muudatused. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Tänan ettekandjat! Ja ettekandjale on ka küsimused. Ja esimese küsimuse esitab volikogu liige Siim Tuisk. Ole hea!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh! Selle viimase punkti osas, kus on amortisatsiooni ja mahakandmise kord. Kuidas välistab linnavalitsus seal korruptsiooniohu kõrgenemise? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Seal ei olegi korruptsiooniohtu. Et teadupärast maha kantakse siis, kui vara ei ole võimalik enam kasutada. Ja loomulikult seda teevad spetsialistid.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Kas veel on küsimusi? Ja nüüd küsimuse esitab volikogu liige Priidu Pärna. Ole hea!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Ma jah, küsiks kiiresti ära, ennem kui mind linnavalitsus kinni paneb.

Et minu küsimus on mõnes mõttes maailmavaateline. Et siin on selline põhimõte juurutatud, et linna kinnisasja koormamine reaalservituudi ja kasutusõiguse otsustab Tallinna Linnavalitsus. Me siin vast aasta lõpus võtsime vastu korra, kus eraomandis olevatele kinnistutele sundvalduse seadmine otsustatakse Linnavaraameti või Linnaplaneerimise Ameti tasandil, ehk üks aste allapool. Et kas siis eraomand väärib nagu vähem kaitsmist kui linnavara?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ma arvan, siin on midagi valesti aru saadud. Minu mäletamist mööda küll sundvaldust otsustab siiski linnavalitsus, kuid mitte linnavolikogu. Ma praegu palun korraks Tiit Mägerilt abi. Et linnavalitsus oli, eks ole?
Sõnavõtt - Tiit Mäger Tiit Mäger
Jaa. Linnavalitsus otsustab sundvalduse seadmise. Nüüd erisus on nendel sundvaldustel, mis seatakse linna kasuks. Et seal on Linnavaraametil pädevus.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Aitäh, Tiit Mäger, abi eest! Aga nüüd sundvaldus, kui on ametis ja samamoodi ka isiklik kasutusõigus on ametis, see on ju sarnane tasand.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Järgmisena esitab küsimuse volikogu liige Olle Koop. Ole hea!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Viitasite jääkväärtusele kui ühele aspektile. Et kas on võimalik, et jääkväärtus on näiteks väiksem kui turuväärtus mõnikord Teil situatsioonina? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma kõigepealt pean selgitama, et Linnavaraamet otse nende vallasvara mahakandmistega ei tegele. Aga Natalie, kas Sa oskad kolleegide eest mulle seda selgitust anda? Nimelt see määrus reguleerib kogu linnas mahakandmist.
Sõnavõtt - Natalie Neill-Puskar Natalie Neill-Puskar
Aitäh! Tegelikult see viis jääb samaks nagu see täna on. Et lihtsalt need piirmäärad, summad muutuvad. Et tegelikult see printsiip jääb samaks. Me ei muuda seda. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Ja Olle Koop, palun teine küsimus!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa. Et aitäh vastuse eest! Et printsiip jääb samaks, aga küsimusele Te siiski ei vastanud. Et kas on võimalik, et jääkväärtus on väiksem, kui on turuväärtus? Ehk selles raamatupidamuslikult me teame väga hästi, et jääkväärtus võib mõnikord olla null, aga näiteks turuväärtus võib olla palju suurem. Et minu küsimus on just selles, et kas selline situatsioon on praeguse süsteemiga ja tulevase süsteemiga võimalik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Pigem mitte, aga selleks, et Teile täiesti kindlalt vastata, ma pigem uurin siis hiljem spetsialistidelt ja vastan Teile eraldi. Pigem mitte, aga, et jah kindlalt vastata, siis uurin.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii. Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Tänud! Ja kuulame siis ära juba kaasettekande ja kaasettekande meile esitab siis linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu juhataja, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõu ja ühehäälselt, 10 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei näi. Siis tänan kaasettekandjat. Kas avan läbirääkimised. Kas keegi volikogu liikmetest soovib sõna? Ma ei näe. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Ei, aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Ei soovi. Kas kõik volikogu liikmed, kes on istungile tulnud, on saalis ja kas me võime minna siis juba hääletuse juurde? Mulle tundub, et on. Aga enne, kui me nüüd läheme siis lõpphääletuse juurde, siis teeme kohaloleku kontrolli, et ikkagi veenduda, et me saame minna üldse lõpphääletuse juurde. Nii! Olge head!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Kohal on siis 56 volikogu liiget ja puudub 23. Nii et veidikene meil küll see kohalolek arvuliselt väheneb, aga paraku ei ole takistusi minna lõpphääletusele.

Nii! Ja siis, lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette siis lõpphääletusele "Linnavara valdkonnaga seotud Tallinna Linnavolikogu määruste muutmise". Nii et hääletamine algab, kuivõrd kõik volikogu liikmed on kohal.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Antud eelnõu poolt oli siis 54 volikogu liiget, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid oli 2. Nii et antud eelnõu on siis juba otsusena vastu võetud!
20:14 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE77 Ettepaneku tegemine Harku vallale Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks 7. OE77 Ettepaneku tegemine Harku vallale Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Ja läheme siis oma päevakorra järgmise punkti juurde. See on siis "Ettepaneku tegemine Harku vallale Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks". Ja antud päevakorrapunktis on siis ettekandjaks Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik. Palun ettekandja, volikogu esimees!
Ettekanne - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu, proua istungi juhataja! Austatud kolleegid! Harku mets on populaarne rekreatsiooniala, mis asub Tallinnas Nõmmel Harku valla piiril ja on meelispaik paljude linnaelanike jaoks ja vallaelanike jaoks. Suurem osa kuulub sellest territooriumist Harku vallale, Tallinnale umbes 13%.

Meie sooviks Tallinna linnavõimuna võiks olla see, et seda ala kaitsta ja üheskoos siis kasutuskoormust suunata ning hoida seda suurt loodusväärtust. Ja siis samuti välistada see, et sellele rekreatsioonialale tulevikus võiksid osaks saada arendused, mis ei ole selle tänaste kasutajate huvides või mis võiksid siis kahjustada kodanike sportimis- ja liikumisvõimalusi.

Tallinn on linnavalitsuse tasemel otsustanud ka siin kaardil oleva ala Tallinnale jäävas osas algatada kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Aga sellest üksi on vähe. Nii nagu ma mainisin, siis suurem osa sellest territooriumist kuulub Harku vallale. Selleks, et selle protsessiga edasi minna ja seda ala kaitsta, oleks mõistlik teha naabritega koostööd.

Ja teie ees on eelnõu, mis meil järgmise sammuna võimaldakski edasi minna. Mis tähendaks seda, et Tallinna Linnavolikogu teeb Harku vallale ettepaneku ühise kaitseala moodustamiseks antud piirides. Ning järgmise sammuna oleks siis võimalik sõlmida koostööleping linna ja valla vahel, millega moodustatakse kahe omavalitsuse piire ületav kaitseala koos ühise kaitse-eeskirjaga ja kaitsekorralduse kavaga. Ma olen kohtunud heade kolleegidega Harku vallast ja nendel on täna tahe selle protsessiga koos edasi minna. Aga nii, nagu juriidika nõuab, siis volikogu peab tegema selleks naabervolikogule ettepaneku. Ja kui me täna sellega siin ühelepoole saame, siis kunagi ka Nõmme linnaosa vanema ametit pidanud tänane Harku vallavanem on lubanud oma kolleegidega seda mõtet ka toetada ja selle plaaniga edasi minna.

Kronoloogia selles punktis tegelikult on päris pikk. Ulatub see 2005. aastasse. Ja elanike huvi selle osas on markeeritud ka sellega, et on kogutud palju allkirju. Teema ei ole vahepeal väga aktiivne olnud. Aga nüüd, kus eelmisel aastal on linnavalitsus selle initsiatiiviga välja tulnud, on põhjust volikogul oma pädevuses astuda järgmine samm ja see protsess lõpule viia.

Palun teie toetust sellele eelnõule! Ja meeleldi vastan ka teie küsimustele.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Tänud ettekandjale, volikogu esimehele! Aga on ka küsimusi. Ja esimesena palun Siim Tuisk, küsimus!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks küsimus. Et Te rääkisite hästi palju selle Harku valla metsa kohta, aga teatavasti see Merimetsa mets on meil juba kaitse all. Ja ometi needsamad küsimused, mis keskkonnakaitse ja teedeehituse ja linna planeerimise mõttes on kerkinud seal, on kerkinud üles ka Harku valla võimalike n-ö ... ärakasutamiste osas. Et kuidas täpselt see kaitseala takistab linna? Millised on need piirangud, mida ei tohiks siis seal teha? Mis riskid me võtame sellega maha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! No riske on erinevaid, millest on räägitud. Esimene ja kõige suurem, mis on piirkonnas nii elanikele kui ka meie headele kolleegidele muret valmistanud, on võimalikud teerajatised läbi selle antud ala. Juhul kui me selle piirkonna saame kaitse alla võtta, siis rajatiste, sh teerajatiste rajamine oleks selles piirkonnas välistatud. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Järgmisena saab küsimuse esitamise õiguse Wesse Allik! Palun, ole hea!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Selline küsimus oleks, et väga pikalt on olnud ka Nõmmel juttu Kalda tänava pikendusest läbi selle maa-ala. Et, no seal on ilmselgelt nagu probleem olemas, et kui seda läbi Harku metsa ei tee, et mis oleks nagu selle n-ö probleemile lahendus, alternatiiv?
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Tõepoolest, liiklusuuringud ja tegelikult ka praktiline igapäevane elu näitaksid tõenäoliselt seda, et seal piirkonnas liikluskoormus on suur. Kas selle küsimuse lahendamiseks on mõistlik läbi raba rajada tee? Tõenäoliselt ei ole. Ma olen rääkinud Tallinna Kommunaalameti juhatajaga ja nende tänane plaan oleks see, et seal ümbruskaudsed muud teed ehitada siis ka laiemaks, nii nagu praegu Tähetornis toimub ja mis on seal linna ja valla piiriks olev tee. Et olemasolevate trasside võimalusel laiemaks ja paremaks ehitamine on see, mis võiks seda liikluskoormust seal leevendada.

Aga kindlasti ei ole olnud praegu seda plaani, et tee rajamine, eeskätt ka mittetallinlaste teenindamiseks läbi raba oleks mõistlik mõte. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Järgmisena on küsimise õigus Rainer Vakral!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud aseesimees! Hea volikogu esimees! Kas see nüüd oli Teie kõnekasutuses sõnavääratus? Aga Te ütlesite, et tõenäoliselt ei ole mõistlik selle tee ehitus. Et 8. mail vastas mulle ka vastutav abilinnapea, et just selle tee-ehituse eesmärgil seal uuringuid tehakse.

Et kas me nüüd saaksime selle tõenäosuse sealt eest ära võtta? Või et mis selle punkti eesmärk on? Et sihukene ei-jah-küsimus. Et kas see tee siis tuleb? Kas volikogu esimees pole teadlik, mida teeb linnavalitsus? Või et millest see segadus on tekkinud? Et taas kord Te oma ettekandes eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et tõenäoliselt seda teed ei ole mõistlik teha. Et millal me ükskord saame nagu kindluse majja, et Te saaksite puldist öelda, et seda teed ei tule? Et kas me kunagi sinna faasi ka jõuame?
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea kolleeg! Me jõuame sinna faasi siis, kui volikogu nii otsustab. Aga kui Te soovite sõnaselget vastust küsimusele, kas see tee sinna tuleb või ei tule, siis linnavalitsuse kolleegid on kinnitanud, et selle tee rajamise soovi Tallinna linnal ei ole. Ja kui volikogu jõuab nii kaugele, et see ala ka kaitse alla võetakse, siis ka volikogu on väga selgelt öelnud, et sinna seda teed ehitada ei tohi. Nii et kui see tõenäosus täna sõltub volikogu tahtest, siis kui volikogu nii otsustab, siis seda teed sinna ei tule. Ja ma usun, et see on igati mõistlik mõte, et läbi raba ühtegi liiklustrassi ei rajata. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Järgmisena on küsimuse esitamise õigus - Mart Luik!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees! Aitäh ettekande eest! Spordiinimesed teavad seda metsa väga hästi. Seal on ühed linna parimad suusa- ja jooksurajad. Aga mul on küsimus see, et kas seal on nüüd mingid riigimetsatükid ka ja mismoodi see üldse omandivormis jaguneb, kogu see metsaala? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Mis puudutab riigimetsa, siis seal tõepoolest, kui Te olete käinud 40-aastase ajalooga rabajooksul, siis jooksete kindlasti siltidest mööda ka, mis kinnitavad, et seal on ka riigimetsa. Aga meil selle kaitse alla võtmise jaoks oleks vaja kokkulepet Harku vallaga. See protsess loomulikult ... ühe osapoolena siia peame kaasama ka RMK, kellega selliseid infovahetusi kindlasti on olnud. Aga nii nagu siin eelnõus on ka öeldud teise punktina: "Me volitame kogu seda asjaajamist korraldama Keskkonna- ja Kommunaalameti". Nii et kõik vajalikud protseduurid, mis selle kaitse alla võtmise juures on vaja teha, peab siis volikogu ülesandel see ametkond tegema. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Olle Koop, palun küsimuse esitamise õigus!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, proua Särgava! Hea ettekandja! Küsiks seda, et kas selle kaitseala loomisega, et milliseid lisavõimalusi nii linna- kui vallakodanikele on Teil juba nüüd nagu teada ka sellise puhke- või ajaveetmise võimaluste jaoks? Kas siis luuakse lisaks või tehakse sinna mingeid puhkealasid või lisaspordivõimalusi? Või mis see plaan nagu, ütleme, selle kaitsealaga nagu selles mõttes on? Et kui ta nüüd on kaitse alla võetud, et mis see plaan on? Saame aru, teed ei tule. Aga mis siis tuleb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! No ega tegelikult see kaitse alla võtmise mõte on välistada mõned tegevused, mida seal teha saaks, eeskätt rajatiste rajamise. Kui mul oli au mõnevõrra hiljem kui hea kolleeg Rainer Vakra Nõmmel linnaosavanem 3 aasta jooksul olla, siis loomulikult sellesse piirkonda me puhkevõimalustena ka selliseid grillimisekohti rajasime. Jooksu ja sporditegemise võimalust on seal olnud, nii nagu ma mainisin, väga pikalt. Et pigem selliseid võimalusi juurde luua sinna täna selle plaaniga otseselt paika ei panda. Pigem me välistaksime mõned tegevused, mis täna neid võimalusi võiksid tulevikus ohustada. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Wesse Allik, teine küsimus!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Tahaksin natukene nagu täpsustavalt teada. Et nii palju, kui ma olen Tähetorni tee n-ö laiendust ise oma silmaga näinud, siis see on lihtsalt nii palju laiemaks tehtud, et seal saab nagu nüüd normaalselt sõita.

Et milliseid muid nagu laiendusi kusagil Te silmas pidasite, et seda probleemi lahendada Paldiski maantee ja siis tolle nagu, ütleme, siis Kadaka tee ja muu ühenduse parandamist?
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! No kui me räägime potentsiaalsetest inimestest, kes läbi Nõmme linnaosa võiksid liikuda oma kodudesse, mis asuvad linnapiiri taga, siis loomulikult Paldiski maantee kaudu või siis ka Pärnu maantee kaudu. Ja ega nende tee tõenäoliselt lühendamise soov ei saa olla meie esimene eesmärk, et seda teed sinna rajada. Aga kasutades Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja sõnu, et siis mõningaid piirkonnas olevaid teid, tõenäoliselt eeskätt Tähetorni, on võimalik jämedamaks ehitada ehk et parandada teekatet ja võimaldada sealt sujuvat liikumist.

Nii et pigem käib siin tõenäoliselt Kommunaalameti plaanidest selle punkti all läbi nii Paldiski maantee, Tähetorni kui ka Pärnu maantee poolt liikumine. Kindlasti Kadaka puiesteed laiemaks ehitada täna puhtfüüsiliselt ei ole võimalik. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Jah. Rainer Vakra, teine küsimus palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud Helve Särgava! Hea volikogu esimees! No mul on hea meel, et Te Nõmme eest niimoodi seisate. Et oleks tore, kui ka kõik teised linnajuhid tulevikus siis käiksid paariaastasel praktikal Nõmme linnaosas ja sama veenvalt esineksid puldist just Nõmme linnaosa nimel. Selle eest siiras aitäh Teile!

Aga küsimus. Küsimus on lihtne. Et selle teema üles tõstatas ju tegelikult abilinnapea, kes vastas 8. mail ametlikus kirjas, et vastava tee rajamiseks uuringud käivad. Teie reageerisite sellele pressiteatega, kus Te ütlesite, et alustate laimukampaaniaga.

Tundes Teid ja teades Teid kui viks ja viisakas Te olete, lapsepõlves teinud väga palju raadiosaateid, milline pressinõunik Teile sellised sõnad suhu pani? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! No loomulikult need, kes Nõmmel töötavad ja Nõmmega on kokku puutunud, nendest saavad paratamatult Nõmme patrioodid. Kristiine poisina peaksite Te seda väga hästi teadma.

Aga loomulikult, kui inimestel on hirmud, siis nendega tuleb tegeleda. Aga kui nendele hirmudele n-ö poliitkasu eesmärgil puid alla pannakse, siis loomulikult peavad ka pressinõunikud siin appi tulema. Ja ma arvan, et ei ole sugugi halb see, kui kõik inimesed, kes Nõmmest hoolivad, selle eest seisavad. Nii et ma loomulikult tänan ka Teid selle teema tõstatamise eest! Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Ja Siim Tuisk, ka teine küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma saan aru, et täna olete Te leidnud endas meelekindluse ja ilu seista selle tee vastu. Aga 8. mail Novikov vastas, et selle tee rajamiseks on praegu see uuring tehtud. Et kas Novikov eksis või Teie eksite, või peaksid linnaeklanikud lisaks antud küsimuses olema pelglikud ka teiste teede jämedamaks ehitamise või uute teede rajamise osas? Mis on ... Kumb teist eksis, kas Sina või Novikov?
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ma usun, et abilinnapea Novikov ei eksi selles, kui ta võtab oma tööasjades aluseks ka linnavolikogu mõne aasta eest antud ülesande, Nõmme üldplaneeringu raames siitsamast saalist saadud ülesande liiklusteemadega tegeleda ja neid uurida. Aga see, kui mõnda valdkonda uurida ei tähenda veel seda, et mõnda teed kohe 100%-liselt ehitama hakatakse. Nii et uuringud on üks asi ja linna soov mõnda teed rajada, on hoopis teine. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Rohkem küsimusi ei ole, siis tänud ettekandjale!
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Ja läheme siis edasi ja sõna on kaasettekandeks siis keskkonnakomisjoni esimehel Enno Tammel!

Aga mul on teile kõigile üks väikene palve enne. Katsume niimoodi, et me kõik kuuleksime ka päris taha, mida ettekandja esitab, sest uskuge, kui hääl ja jutt kõlab üle, siis kahjuks tagumistes pinkides istuvad volikogu liikmed vähe sellest, et peavad kõrvu kikitama, aga nad kõige parema tahtmise juures ei kuule. Nii et oleme hästi aupaklikud üksteise vastu ja koridor on meil jutuajamiseks piisav.

Nii, palun, kaasettekandja!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Hea eesistuja, head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas siis Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise teemat oma 8. juuni koosolekul ja otsustas hääletamistulemusega 10 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada siis seda eelnõu esitatud kujul. See tähendab, me arutasime seda teemat üsna pikalt. Ma arvan, et ligi 40 minutit. See teema on ühel või teisel moel siit saalist läbi käinud tänaseks 15 aastat - uskuge või mitte. Ja ma pean ütlema, et sellist harva nähtavat üksmeelt komisjonis selle eelnõu toetamisel ei näe just ka mitte iga päev. Ja mida veel võib öelda, et see on üldse esimene pääsuke Eesti, ütleme, et siis selle suuna õigusloomes, kus kaks naaberomavalitsust otsustavad, juhul kui nad otsustavad, siis teatud territoorium üheskoos võtta kohaliku kaitse alla. Nii et see on sihuke teed rajav projekt ja sellisena mulle tundub, et suurepärane mõte ja palun teid seda toetada!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Jah, Priidu Pärna, ole hea!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No kui seda on 15 aastat arutatud, siis me võime veel natuke arutada. Et mul on üks küsimus. Et kuidas Teie sellest kaitse-eesmärgist aru saite. Et kaitse-eesmärk peaks olema eelkõige vältida ju lageraiet, aga kui see on avalikus omandis olev mets, mis kuulub riigile ja kohalikule omavalitsusele, et mis selle kaitse eesmärk siis ikkagi on? Et ma saan aru, et seal eraomandis olevaid kinnistuid ei ole?
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Et ma küsiks kõigepealt vastu. Et riigile kuulub ka Stroomi parkmets ja Pirita rannamets ja ma nagu ei ole täheldanud seal lageraie teemat .... Jah, ja ma kahtlustan, et ega ka Harku kohaliku kaitse alla võetavas metsas selles osas ei muutu midagi. Ka täna ei ole ju see Harku arutletav territoorium, millest siis 13% kuulub Tallinna linnale ja 87 Harku vallale, ei ole ju eraomandis. Ega omandivormilt ju ei muutu midagi. Muutub see, et kas ta võetakse kohaliku kaitse alla või ei võeta. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Kas kaasettekandjale on veel küsimusi? Ei näe rohkem, siis tänud kaasettekandja!
Kaasettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna selles päevakorrapunktis? Ei näe. Ja kas kõik volikogu liikmed, kes on istungil, kas nad on saalis, valmis hääletama? Näen, et tulevad veel. Nii, ma eeldan nüüd, et kõik volikogu liikmed, kes on tulnud istungile, on ka tulnud nüüd saali, selleks et hääletada. Enne seda ma küsin veel eelnõu esitajalt, kas esitaja soovib lõppsõna. Aitäh! Ei soovi.

Nii! Ja siis, lugupeetud linnavolikogu, ma panen teie ette siis lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Harku vallale Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks". Nii et palun teil siis võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Häältega poolt 50, vastu ei ole kedagi, erapooletuid 2, on antud otsus vastu võetud!
20:35 Päevakorra punkti alustamine - 8. ME75 Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord 8. ME75 Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Ja läheme siis järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on siis "Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord". Ja siin saab sõna ettekandeks siis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Palun, ole hea!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tänan, proua istungi juhataja! Head volikogu liikmed! Tõepoolest ma nüüd loen täpselt, et mitte eksida. Ma olen toonud teie ette "Väikettevõtjate digilahenduste toetuse andmise korra". See on väga progressiivne eelnõu. See nimelt praegusel keerulisel ajal natukene restruktureerib meie ettevõtlustoetusi. Nagu te kõik teate, oleme me sulgunud oma armsale kodumaale, kus ei ole mitte halb elada ja halb olla, aga messidel me eriti pole käia saanud. Ja seetõttu koostöös Infotehnoloogiaettevõtete Liidu ja Tehnopoliga me töötasime välja meetme, millele me palume teie toetust. See võimaldab väikestel ja mikroettevõtetel arendada enda digitaalseid keskkondi. See on mõeldud ettevõtetele, mille käive on 20 - 400 000 eurot, seal on vähemalt üks täiskohaga töötaja ja toetus on ette nähtud 30%-lise omafinantseeringuga kuni 6000 eurot per ettevõte. Kogu summa, mis me selleks perioodiks oleme saanud praegu oma eelarvest ära planeerida, on 64 000 eurot. Ühest küljest võib tunduda, et summa ei ole suur, aga see on täpselt see, mida sellel aastal päris kindlasti messitoetusteks ei kasutata. Ja ma arvan, et te võiksite seda eelnõud toetada, sest see on üsna progressiivne algatus. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Tänan ettekandjat! Kas ettekandjale on küsimusi? Jah, on küll. Esimese küsimuse esitab volikogu liige Wesse Allik. Ole hea!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud ettekandja! Et mul jäi siin, poole kõrvaga kuulsin, et, ja mul jäi mulje, et see toetuse ja see toetus, et seda jagada, võetakse üks inimene tööle. Et palju on toetuse jagamisele kuluv summa ... ja summa moodustab?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma ei tea küll. Vabandage mind väga, mulle vägisi tundub, et need opositsiooni küsimused on nagu koolikiusamine. Ma ei ole nagu poole sõnagagi rääkinud, et selle jaoks võetakse keegi tööle sellepärast, et sellega tegeleb Ettevõtlusamet. Ettevõtlusnõustajad on meil kogu aeg tööl. Nemad võtavad need avaldused vastu, vaatame läbi, vajadusel kaasame spetsialistid, vastame ettevõtjale 30 päeva jooksul. Ja pigem on Tallinnal praegu, nagu te olete ka möödunud nädalast näinud, kus me restruktureerime oma ettevõtteid. Järgmised sammud on tulekul. Mõni inimene võib koju minna, aga mitte mingil juhul tööle saada. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Edasi järgmisena on õigus küsimus esitada Mart Luik. Ole hea!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea, loodame, et tõesti ei ole koolikiusamise küsimus. Tegelikult täitsa tore ettevõtmine. Aga ma tahaks või paluks selgitust, et kuida see, nagu välistused ja piirangud paika pandi? Et mille järgi see loogika tekkis, sest et ettevõtteid meil on ju seal 100 tuhat ja pluss, eks ole, aga seal hõlmab see 10 tuhandet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Küsimus on väga lihtne. Tegelikult üks kohalik ... Ütleme, et Tallinn on kohaliku omavalitsusena selles mõttes siiski täiesti erakordne nähtus, et meil on ju eelarvelisi võimalusi ka ettevõtlussektoriga tegelemiseks. Ja selle kaalutluse aluseks olid need parameetrid, mis riiklike toetuste puhul on välistavad. Ehk riigitoetused hakkavad peale natukene kõrgematest piiridest ja need väikesed mikroettevõtted ja väikeettevõtted, kes riiklikele standarditele ei vasta, nende jaoks ei ole nagu mitte midagi. Aga nagu me teame, on ka üksikisiku tulumaksu roll linna eelarves väga arvestatava tähtsusega ja ma arvan, et sellele meetmele klassifitseeruvaid ettevõtteid on Tallinnas umbes 10 000. Ehk ma tahangi öelda siinkohal veel seda, et tegelikult oleks üsna tark sellesse võib-olla panustada isegi rohkem ja tulevikus, kui see töötab efektiivselt, see süsteem, siis meil tõepoolest tasub selle peale mõelda. Sest vaadake, töökohtade loomine ja säilimine lähikuudel ja võib-olla isegi lähiaastatel on meie jaoks kõigi väga suur ja ühine mure. Tallinn on küll praegu päris heas seisus, meie töötuse protsent on mõnevõrra madalam kui Eestis keskmiselt. Aga võtame aluseks selle, et meil sellel aastal turismisektor sisuliselt ju ei taastu. Mis tähendab seda, et südalinnas jalutades Te näete ise, et ikkagi väga paljude kohtade uksed on kinni. Ja selle taga on alati inimesed, pered. Ja kuna meie kohustus on sotsiaalvaldkonnaga tegeleda, siis pigem on mõistlik anda õng, mitte kogu aeg kala. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Järgmisena esitab küsimuse Anto Liivat. Palun!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Seda ma kartsin!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud abilinnapea! Te alati hästi reljeefselt toote välja, kuivõrd erinev on Teie ilmavaade sotsiaaldemokraatide omast. Seetõttu on üsna piinlik, et Te olete tulnud välja sotsiaaldemokraatidele igati sümpaatse eelnõuga, mis teistpidi näitab, et tegemist on äärmiselt progressiivse eelnõuga. Te olete ka seletuskirjas põhjalikult välja toonud, kuidas Ettevõtlusamet on konsulteerinud meetme väljatöötamisel erinevate huvitatud osapoolte ja nende eestkoste organisatsioonidega, mis on samuti kiiduväärne. Kas seesinane praktika on midagi, mida Te plaanite jätkata, et linna poolt osutatavad meetmed tõesti täiendaksid näiteks EAS-i poolt pakutavaid meetmeid?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah. Selles mõttes heal küsijal on tuline õigus. Ei ole sotsiaaldemokraatidel ka häda midagi, kui ühiskonnal on palju raha. Meil lihtsalt kipub vahest raha nappima. Sellepärast ma võib-olla vahel kritiseerin Teid. Ega minu Keskerakonda kuulumise põhjus on see, et ma ise tahaks rikkalt elada. Ja kui ülejäänud ühiskond on vaene, siis nad ei osta minu teenuseid, ei telli keegi mu bändi ja mul on paha olla. Aga see on selline lihtne selgitus, noh.

Aga mis puudutab tulevikku, siis nagu ma ütlesin tõepoolest, kui meil vähegi võimalik on, siis tegelikult sellised asjad, millele riiklikud toetused ei laiene, need võiksid olla kohaliku omavalitsuse pärusmaa küll sellel lihtsal põhjusel, et nad on meie inimesed, need on meie töökohad, need on meie ettevõtted. Ja nagu selles eelmises punktis Te norisite mind, aga tegelikult mul oli õigus. Ettevõtlusinkubaatori sees ongi loomeinkubaator muuseas. Ehk see nõustamise poolt seda nimetataksegi ametlikult loomeinkubaatoriks. Nii et ma tegelikult ei eksinud. Ehk nõukogu liige täpsustas ja ütles, et ma olin täiesti õigel teel.

Aga ma tahan veel kord juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et mida rohkem me suudame aidata ühiskonnal saada paremaks ja targemaks, olla ettevõtlikumad, seda parem on tegelikult meie kõigi seis, täitmaks neid ülesandeid, mis pannakse meile sotsiaal- ja haridus- ja muudes asfaltiaukude valdkondades. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Jah, inkubaatorite teema meil on juba läbitud. Nii et nüüd läheme siit ikka edasi. Nii et palun nüüd Siim Tuisk. Õigus esitada küsimus.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh! Kas Te võiksite palun tuua näiteid, milliseid digilahendusi Teie hinnangul või linna hinnangul on võimalik saada selle maksimaalse toetuseks antavate 6000 euro eest? Ja kui populaarseks Te hindate, et see antud meede võiks osutuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No ma arvan, et ta osutub üsnagi populaarseks. Ja võttes aluseks näiteks viimase kriisi õppetunde ... Kui mul oleks mingi pisikene ettevõte, mis toodab mingisuguseid praktilisi asju, mida oleks vaja inimesteni kohale toimetada, siis eelkõige näiteks mina, kui ma oleksin ettevõtja, kes seda taotlema läheb, mina teeksin enda toodet, mis on minu enda väikeste valgete kätega valmistatud, realiseerimiseks näiteks e-poe arenduse. Ehk saaksin oma kaubad viia nagu tarbijani läbi selle keskkonna. Sest et, see ei ole ... midagi võib-olla esimesel pilgul tundub üliinnovaatilist, aga tegelikkuses on ju äri lõppenud sellel hetkel, kui sinu toodangu eest on raha arvele laekunud. Kahjuks see praegu võib olla probleem. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Järgmisena esitab küsimuse Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, proua volikogu aseesimees! Hea abilinnapea! Ma kuulsin Teie käest nagu niimoodi, et maksimumtoetuse summa on 6000 eurot ja raha selleks on 64 000 eurot. Ja Te nimetasite, et Tallinnas on ... põhimõtteliselt ootel on 10 000 ettevõtet, kes tahaks seda. Te tekitate mingisuguse abidefitsiidi, et 9990 laias laastus ettevõtet jäävad ilma sellest.

Et ma küsin siit johtuvalt. Et kas Teil on taotlused juba sahtlis valmis ootamas, kes saavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vastates küsimusele otse, siis taotlused saavad avaneda kõige varem 19. juunil. Kui teie tänane tark otsus on Riigi Teatajas ilmunud ja sellest teatud aja möödudes, mis on seadusega ette nähtud, jõustub see teie tänane otsus ja sellest hetkest edasi on võimalik taotlusi vastu võtta. Ja sellekohane informatsioon on koheselt olemas Tallinna erinevates infokanalites ja hakkame taotlusi vastu võtma.

Ma möönan, et alati võib öelda, et kui on 10 000 tahtjat ja 10 saab, siis see on samal põhimõttel, et kahjuks või õnneks - kes ees, see mees. Aga kusagilt peab ju alustama. Ja loomulikult olen ma täna sellel seisukohal, et ei tahaks kedagi kritiseerida. Aga selle kriisi õppetunnid ja erinevad riiklikud programmid, ma arvan, on meid tulevikus piisavalt õpetanud selleks, et sellised selgelt käibekulude katmised riigi arvelt ei ole väga jätkusuutlikud. Aga need ettevõtmised, mida meie siin oma väikeste võimalustega proovime teha, on ikkagi selgelt ettevaatavad pikemaks ajaks. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Ja teise küsimuse esitamise õigus Anto Liivatil. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud abilinnapea! Eks meil kõigil on oma südamelähedane viis maailma parandada. Teie teete bändi ja nii mõnigi keskkooliaegne lõbus koosviibimine möödus ka minul teie laulude saatel. Nii et pole teie lauludel häda midagi. Aga haridusest rääkides, siis, kas Ettevõtlusametil või linnavalitsusel on tõesti, nagu Te ka mainisite, ehk plaanis mõningaid ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamiseks suunatud meetmeid välja töötada?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ka selle meetme sees on tegelikult koolituse osa täiesti aktsepteeritav. Ehk mis puudutab ettevõtjate ja eelkõige alustavate ja väikeste ettevõtete nõustamist, siis meie ettevõtlusnõustajad on päris populaarsed ja nende juures käib üsna palju inimesi. Nii et otsest akadeemilist haridust me loomulikult ei paku, selleks on teised struktuurid, aga ma arvan, et Tallinn on päris kenasti hakkama saanud ka selle osa ettevõtlusega, mis on justkui, noh, võiks oma mahult olla kohaliku omavalitsuse mure. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Teise küsimuse esitab Mart Kallas!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea, ma piilun siit kuskilt vahelt. Et see ring on ikkagi nii väikseks läheb, et ma kardan, et siin, need kes tahavad, selle abi saavad, et neil tekib mingisugune konkurentsieelis iseenesest nende teiste ees, et siin põhimõtteliselt on " kes ees, see mees" ja sel ongi eelis. Et kas seda asja ei saaks kuidagi laiendada rohkem, suuremaks teha seda või siis üldse ära jätta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tallinna Linnavolikogu EKRE fraktsioon võiks teha Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada Tallinna Linnavalitsuse eelarvet läbi riiklike abiprogrammide ettevõtluse arendamise sihitusega ja ma kindlasti, väidan täie vastutustundega, et antud meedet on võimalik mitmekordistada - 10-kordistada, 100-kordistada -, kui selleks on olemas ressurss.

Täna, kus me liigume üksikisiku tulumaksu sisulise laekumise tegeliku taseme teadmatuses, me peame olema väga ettevaatlikud ja mulle teeb headmeelt see, et me ei ole tegelikult kärpinud selle valdkonna eelarveid ja need ressursid, mis on ettevõtluse toetamiseks selleks aastaks ette nähtud, me kasutame ettevõtluse toetamiseks, mitte ei löö siia kohe kirvest sisse. Nagu ma teile ütlesin, me vaatasime ümber vajadused, mida täna ei ole võimalik ettevõtjatele pakkuda. Me sõnastasime nad ümber ja lõime sellise programmi. Et kui riik leiaks, tõepoolest, ma arvan, et me suudame raha jagada sama edukalt, kui riiklikud struktuurid, aga sellele segmendile, keda riiklik struktuur ei toeta. Ehk kellele riiklike struktuuride abipaketid ei laiene. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Teise küsimuse esitab Mart Luik!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Muidu on need välistused täiesti loogilised ja arusaadavad, aga üks on niisugune naljakas, spetsiifiline: hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Mis värk nende mootorratastega on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Küsimus on selles, et see on väikeettevõtluse üsna levinud vorm ehk praktika on tõekriteerium ja selle tõttu on see siia pandud. Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Nii, tänan ettekandjat praegu ja läheme siis edasi juba kaasettekande ärakuulamisele, mille esitab rahanduskomisjoni nimel Mart Luik!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda siis 8. juunil oma istungil. Rahanduskomisjonis jäi küll liikmetel mulje, et see ongi praegu nagu n-ö test või katseprojekt. Kui asi läheb käima, siis linnavalitsus lubab võib-olla rohkem raha sinna panna. See on n-ö vastuseks eelneva arutelu pinnal.

Aga ettepanekut otsustati siis üksmeelselt toetada hääletustulemustega 10 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid samuti mitte. Toetati esitatud kujul.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Tänan! Kas kaasettekandjale on küsimusi? On küll. Olle Koop, ole hea!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Et Aivar Riisalu ennast opositsiooni poolt nii kohutavalt kiusatuna ei tunneks, siis küsin selle kiusliku küsimuse opositsiooni saadiku käest. Et mis Sinu hinnangul on, et kas Tallinna Ettevõtlusamet on võimeline IT-lahenduste osas andma tegelikult adekvaatseid hinnanguid, kui neil tuleb nagu siin varem viidatud, et küsijaid on 10 000 ja võimalikke saajaid on 10? Et huvitav, kui pädevad nad võiksid olema selliseid otsuseid vastu võtma? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Aitäh küsimuse eest! Mina sain aru, et see on kes-ees-see-mees põhimõttel. Nii et kohe, kui 19. kuupäev kukub, siis esimesed kiirustavad. Ja no ärme ikka ära unusta, et 30% tuleb endal maksta. Ehk et see projektide puhul on jutt siis natuke alla 10 000 summast, eks ole, tegelikult. Et selle eest peaks ühe Aivar Riisalu poolt pakutud veebipoe saama küll nihukese enam-vähem normaalse hinnaga.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii!
Kaasettekanne jätkub - Mart Luik Mart Luik
Kõik.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Rohkem küsimusi ei ole. Siis aitäh kaasettekandjale! Ja avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ei näi. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga?
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei soovi.
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Selge. Kas on saali tulnud kõik volikogu liikmed, kes praegu veel osalevad? Näib, et on. Kohe tulevad veel. Näib, et nüüd on kõik volikogu liikmed, kes istungil osalevad, ka saalis ja valmis hääletama. Lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele määruse ... on sõnavõtud ka veel? Ma arvan, et võib-olla siis, kui siin anname siiski sõnavõtuks ... Te olete nõus ju, eks ole? Sellepärast, et jaa, ma ei arva, et see oleks nüüd nii suur protseduuri rikkumine. Ma usun, et ei ole. Ma arvan, et palun, Olle Koop! No juhtus, et natuke hiljem. Pole hullu, järgmine kord kiiremini. Ole hea!
Sõnavõtt - Olle Koop Olle Koop
Ma väga tänan, proua eesistuja! Mul jäi mulje, et ei küsitud seda läbirääkimiste ja avamise kohta ja seetõttu jäigi see nupp õigel ajal, võib-olla teiste jaoks, vajutamata. Aga mu mõte oli selles, et siin mitu korda viidatud, et see Ettevõtlusamet peaks toetama võib-olla mingisuguseid, näiteks Aivar tõi näite, et netipoe avamiseks mingit süsteemi, siis no ma väga loodan, et Tallinna Linnavalitsus ei hakka toetama uute netipoodide loomist. Sellepärast et tänapäevaks on kõik standardsed netipoe lahendused olemas, maksavad umbes 10 euri tükk. Ja ma väga loodan, et 10 000 eurot Tallinna Linnavalitsus selliste asjade jaoks ei anna.

Et seega ma jõuan tagasi selleni, millele ma viitasin. Et ma tõesti siiralt loodan, et tegelt küsimus ei ole ikkagi, kes ees, see mees, vaid ikka vaadatakse sisusse ka. Aitäh! Ja ma veel kord vabandan, proua eesistuja! Aitäh!
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Pole viga, kuna kõik volikogu liikmed olid seda meelt, et veidi hilinenult võib ka läbirääkimiste korras sõna võtta esimest korda.

Nii! Olgu. Siis, lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Väikeettevõtja digilahenduste toetuse andmise kord". Olge palun kenad, võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Helve Särgava Helve Särgava
Nii! Häältega 51, vastu ei ole kedagi, erapooletu 1, on määrus vastu võetud!
20:55 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE71 Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine 9. OE71 Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Läheme oma päevakorraga edasi. 9. päevakorrapunkt "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine". Ja sõna ettekandeks saab abilinnapea proua Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tallinna linn on taotlemas riigilt kahte kinnistut ja etteulatuvalt võib öelda, et põhimõtteliselt on nõusolek saavutatud, sest et riik on öelnud, et pärast seda, kui sihtotstarve on muudetud, on põhjus Tallinna linnal taotleda selleks, et need omandisse saada.

Üks on siis Koidu tn 85, mille hästi tillukene ajalooülevaade olgu teile ka edasi antud. Et enne, kui riigi omandisse ta jäeti maareformi käigus, Tallinna linn taotles samuti seda Koidu tn 85 majadevahelist haljasala linna omandisse. Tookord see ei õnnestunud. Küll aga siis saame teda praegu. Ta vahepeal oli riigi poolt muudetud elamumaaks. Nüüd tänaseks on ta üldmaa sihtotstarbega uuesti tagasi muudetud ja lihtsalt võib-olla huvilistele, kes Uue-Maailma kandis käivad ringi, olgu teadmiseks, et kohalik kogukonnaaed päris alguses seal oligi. Et nüüd, kui Tallinna linn saab selle maatüki omanikuks, siis ma väga loodan, et sinna ka kogukonnaaed uuesti leiab koha ja veel tegemist on tõesti haljasalaga, mis vajab korrastamist ja kohalikega rääkides, siis nad väga ootavad linna tegutsemist. Ehk siis palun seda taotlemist toetada!

Ja teine on siis Liikuri tn 5a Lasnamäel. Ja sinna siis on kavas teha parkimisala kohaliku parkimisprobleemi lahendamiseks. Ja seal on ka siis sihtotstarve muudetud, et ta oleks transpordimaa. Nii et ma palun neid kahte kinnistu taotlemist Tallinna linna omandisse, mis on ühes eelnõus, toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Ja nüüd soovib küsida Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul jäi natuke ebaselgeks. Mis täpselt sinna Koidu tänava juurde ... Mis see funktsioon, kuidas see täpsemalt välja peaks nägema? Või milline park või milline aed? Või mida see linn tahab seal tegelikult teha? Et väga tore, et Te saate selle omandisse. Seda ma toetaks. Aga mis seal edasi nüüd saab?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Nii nagu ma hakkasin ajaloost rääkima, et tavapäraselt Tallinna linn, ja ma usun, et kõik teised omavalitsused ka püüavad keskkonna paremaks muutmiseks taotleda omavalitsuste omandisse ja Tallinna linna omandisse alad, mis on haljastatud või mida me näeme, et kindlasti peaksid haljasalana säilima. Ja niimoodi ka omal ajal Tallinna linn seda taotlust riigi omandist linna omandisse munitsipaliseerimise käigus põhjendas. Ja nüüd me tahame tegelikult seda jätkata. Ehk kõige lihtsam on, et ta lihtsalt oleks haljasala. Aga kuna ta täna on päris korrast ära, seal on küll kaks vana õunapuud ja üks noor õunapuu, aga siiski see haljasala on korrastamata. Nii et meie esimene eesmärk on, pärast seda, kui ta on linna omandisse üle tulnud, oleks ta korrastatud haljasala.

Aga nagu ma ütlesin, tutvudes kohaliku kandi ajalooga, on seal olnud ka vanasti kogukonna aed, Uue Maailma kogukonna aed. Ja ma näen, et see võiks seal uuesti olla. Ja teadupärast Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ju sellist teguviisi toetab. Nii et ma arvan, et see võiks seal kandis olla.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
See jäi ikkagi ebaselgeks.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Mis asi?
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas Te tahate, et seal oleks kogukonna aed? Kas Te tahate, et seal oleks park? Kas Te tahate, et seal säiliks senine poollooduslik koosseis? Või kellega koos Te seda kõike tahaksite teha? Kas see on kohalik kogukonnaselts, kas see on mingi Tallinna linna all-amet, mis iganes? No kuidas see edasi välja hakkaks nägema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma tõtt-öelda ei saanud väga küsimusest aru. Aga püüan siis selgitada. Et see, kas sinna tuleb kogukonna aed või ei tule, veel on lahtine. Nagu ma ütlesin, ma tutvusin ajalooga, sain teada, et seal oli kogukonna aed. Kui me taotlesime linna omandisse, siis seda eesmärki ei olnud. See minule sai üle-eelmisel nädalal teadmiseks. Ja mul on hea meel, et see on üks lisavõimalus, lisaväärtus lisada sellele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, hea volikogu esimees ja hea abilinnapea! No tegelikult on Siimul lihtsalt mure, et ta tahaks teada, enne kui ta läheb täna õhtul magama, mis sinna tuleb.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
No olgu.
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Et kui täna selgust ei ole, siis nii võibki öelda. Aga et mis Te talle ütleksite, ennem kui ta magama läheb, mis seal n-ö tulema saab, kui see on linna omandis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
No vot jah. Tavaliselt, kui inimene läheb magama, siis minul on hea tava öelda head ööd. Aga enne seda annan siis teada, et igal juhul saab olema seal haljasala ja loodetavasti näiteks ka kogukonna aed. Ja õunapuud säilivad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sellise rahustava vastusega abilinnapea poolt on meil küsimuste küsimise soov ammendunud. Suur tänu!

Kaasettekandeks saab nüüd sõna linnavarakomisjoni esimees Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõud ja ühehäälselt, 8 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kolleegidel küsimuse esitamise võimalus komisjoni esimehele puudub. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kui keegi soovib selles päevakorrapunktis sõna? Sõnavõtusoove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ka lõppsõna esitamise soovi abilinnapeale ei ole. Muudatusettepanekuid siia esitatud ei ole, mistõttu saame liikuda lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, kes te jälgite volikogu istungit distantsi hoidmise eesmärgil maja erinevatel korrustel, nüüd oleks põhjust tulla taas saali, et läbi viia eelnõu lõpphääletus.

Austatud linnavolikogu liikmed! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi omandis olevate kinnistute Tallinna linna omandisse taotlemine". OE71 vajab nüüd teie seisukohta ja hääletust. Palun hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus üksmeelselt 47 poolthäält, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
21:04 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE78 Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine 10. OE78 Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
10. päevakorrapunkt . "Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine". Siingi päevakorrapunktis saab sõna abilinnapea proua Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Siin on siis ka riigiga tehing. Sedapuhku niisama ei saa, tuleb vahetada. Ja taotleme siis teie luba vahetada Tallinna linna omandis olev kinnistu riigi omandis olevate kinnistute vastu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma saan aru, et meil on tehnilised probleemid.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma saan aru, et meil siin on natuke tehnilised probleemid. Aga pole hullu.

Vahepeal selline, et Tallinna linna omandis olev kinnistu väärtus, turuväärtus, mis on eksperthinnanguga hinnatud, on 6 430 000 eurot. Ja vastu saame kinnistuid, mille koguväärtus on 7 325 000 eurot. Ja kõik muud kinnistud peale Roosikrantsi kinnistu on siis RKS-iga vahetamine. See tähendab seda, et Tallinna linn annab ka siis oma kinnistu RKS-ile. Ja siin on näidatud siis ära kinnistute asukohad: Ehitajate tee 142, mis on siis Maxima lähedal detailplaneeringuga kinnistu; Endla tn 8 ja 8a hoonestatud kinnistu; Roosikrantsi 12, vana tuntud Harju Maavalitsuse hoone; Narva mnt 148/150 on siis tulevase Tallinna Haiglast üle tee jäävad kinnistud. Need on siis elamumaad. Ehitajate tee 142 ärimaa. Endla 8 ja 8a - seal on detailplaneering menetluses ning on võimalik ehitada nii ühiskondlikku hoonet kui ärimaad. Ja meie kinnistu on siis täna ühiskondlik maa. Nii et selline see eelnõu on ette valmistatud. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale sele eelnõu tutvustamise eest! Esimese küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Väga selge ja lihtne küsimus. Oletame, et riik annab teile selle maja. Teil peab olema mingi plaan, mida te sellega edasi tahate teha. Milliseid linnaameteid või muid ... Põhimõtteliselt, mida te selle majaga teha kavatsete, Roosikrantsi majast ma mõtlen. Et keda te sinna küüditate, kust kohast või millistel eesmärkidel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Kõigepealt, seal on umbes pool pinnast on täna ka üürilepingutega kaetud. Nii et need, kes seal täna on üürilised, neid me loomulikult välja ei aja, nemad saavad kenasti ära olla seal. Aga teadupärast meie linnavalitsuse haldushooned Vabaduse väljakul ühel ja teisel pool, vajavad ju remonti. Ja selleks, et planeerida remonti, peab vahepeal olema ametnikul ka võimalus ruume vahetada. Nii et ta on üks osa ka manööverpinnana ette nähtud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun Teie küsimus!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, hea volikogu esimees! Austatud abilinnapea! No Tallinna linnal ei olnud mitte just ammu ikka väga suur ja pompöösne plaan kõik need ametid kokku koguda siia mere äärde. N-ö siis, kes ei ole kursis selle projektiga, siis ju lausa tehti suur rahvusvaheline konkurss, et Linnahalli juurde teha selline tõeline linna ametnike selline paradiis, kus neil oleks iga päev tore tööle tulla. Kas see plaan on siis nüüd maha maetud ja liiv peale aetud ja n-ö siis ära kustutatud, või minnakse sellega ka edasi? Et mis seis sellega on?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! No sinna majja ei pidanud mitte ainult minema ametnikkond, vaid tegelikult ka volikogu pidi seal tulevikus hakkama oma istungeid pidama. Aga ma usun, et hea Rainer Vakra on kursis, et selleks, et sinna ehitada midagi, pidi meil olema ka Statoili kinnistu omandatud. Teadupärast need läbirääkimised nii edukad ei olnud, et meil täna oleks see vara käes. Nii et, kui me need läbirääkimised ükskord saame edukalt lõpetatud, siis ei saa ju välistada, et see uus linnavalitsuse maja võiks seal olla. Seda enam, et seal piirkonna areng on ju väga positiivne. Võtame kas või Suur-tüki 12 omandamise ja bastioni uued vanad plaanid. Nii et ma loodan, et igal juhul tulevikus on olemas linnavalitsusel üks esindushoone. Aga niikaua tuleb elada. Ja selleks ikkagi peab meie olemasoled hooned korda tegema, et meie ametnikkond saaks normaalsetes töötingimustes töötada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tuleb välja - esitan Teile arupärimise -, et Teil on mõningaid dokumente mingite ametite osas, mis konkreetselt sinna majja peaksid leidma. Siis kuidas ma peaks sellel edasi käituma? Et kui ma küsin Teilt otsese küsimuse, et millised ametid või millised linna allüksused sinna liiguvad ja Te ei taha sellele nimeliselt vastata, mida Te olete mõelnud, siis kas on Teil kuskil sahtlis mõningaid pabereid, milliste ametite osas on mõtteid käinud või ei ole?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk abilinnapea Eha Võrk
Sahtlis pabereid ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Mul jääb ka natuke segaseks, et mis see initsiatiiv on ja kust initsiatiiv tuli. Et kas siis riik tahtis vahetada neid niimoodi või Teie tahtsite? Või et mis see nagu see ... Noh, niisama ei minda maid vahetama ja kellelgi peab mingi eesmärk olema. Et mis need eesmärgid seal ikkagi nagu on? Okei, ma saan aru, sahtlis Teil pabereid ei ole, sahtlid on tühjad. Aga ikkagi, mis see eesmärk siis on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Tallinna linnal on vajalik seal, nagu ma näitan ... Ahah, nüüd kadus ära. Tallinna linnal on, nagu Te teate, Tallinna Haigla ehitamise kava. Siin ju linnapeagi mainis. Et kahjuks seda pilti ei ole. Et sinna üle tee me teame, et riigil olid maatükid, kus on detailplaneeringud. Ma loodan nüüd, et see ükskord tuleb siia. Et vaatame korraks siin uuesti neid plaane. Kahjuks ei tule. Ma lootsin lihtsalt, et see üldine plaan. Aga olgu, siit saab ka vaadata. Et seal on näha, üleval on Tallinna Haigla ja need omandatavad kinnistud on siinpool Narva maanteed. Nii et on tark juba täna see maatükk ära omandada, et mitte jätta tuleviku hooleks. Et võib-olla RKS näiteks võõrandab. Sest teadupärast, kui maatükid on RKS-i käes, siis nad lähevad ju müüki. Ehk broneerida maatükid.

Niisama on ka seesamane Haabersi Ehitajate teel. Et ma ei tea, kui palju teist on käinud Haabersti Linnaosa Valitsuses viimasel ajal vastuvõtul. Aga see maja on üsna haledas olukorras. Ja aeg on ka Haabersti linnaosale vaadata uut haldushoonet. Aga mitte aint haldushoone, vaid nii, nagu me teeme Kari 13, on multifunktsionaalne hoone. Et lisaks sellele haldushoonele on seal ka näiteks noorsootöö ja miks mite ka päevakeskus.

Nii et selleks, et ühte tänapäevast linnaosavalitsuse keskust rajada, on vaja maatükk omandada. Nii et see on siis selle Haabersti Linnaosa Valitsuse maatüki teema.

Nüüd teadupärast minu poole pöördus ka hea kolleeg Vadim Belobrovtsev, kes tunneb muret selle vastu või selle üle, et Kesklinnas vana 20. Kool ... Ma ei tea, kuidas ta tänane nimetus on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ühisgümnaasium.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ühisgümnaasium? Jah, ühisgümnaasium. Et see on ülerahvastatud. Lapsi aina siia Kesklinna poole ka tuleb. Me teame, et Veerenni tänava elamuehitus areneb. Nii et ka siia on vaja broneerida võimalust tulevat hariduskeskust ehitada.

Et niimoodi need ideed tulid. Ja ehitus- või selle vahetusettepanek siis sai tehtud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Sain siis lõpuks, siis selle pika jutu lõpuks vastuse, et ikkagi ettepaneku siis tegi Tallinna linn riigile. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu!

Kaasettekande selles päevakorrapunktis rahanduskomisjoni seisukohtadega teeb Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõud ja ühehäälselt, 7 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kolleegidel on küsimuste esitamise soov, mida hetkel ei ole jah. Suur tänu!

Avan läbirääkimised! Kui keegi soovib sõna, siis nüüd on see võimalus. Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Kui sedagi soovi ei ole, siis saame liikuda lõpphääletuse juurde. Austatud kolleegid, palun teid taas saali!

Lugupeetud volikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Head kolleegid, küsin teie käest, kas te soovite vaheaega, et tuulutada saali? Ma saan aru, et valdav enamus soovib jätkata istungiga. Teie soov on seaduseks.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Lugupeetud volikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Kinnisasjade vahetamine ning Eesti Vabariigi omandis oleva Roosikrantsi tn 12 kinnisasja Tallinna linna omandisse taotlemine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Head kolleegid, küsin teie käest, kas te soovite vaheaega, et tuulutada saali? Ma saan aru, et valdav enamus soovib jätkata istungiga. Teie soov on seaduseks.

Hääletamistulemus üksmeelsed 43 poolthäält, vastu ja erapooletuid ei ole, otsus on vastu võetud.
21:15 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE72 Osalemine Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti „Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele - ACCESS“ 2. etapis 11. OE72 Osalemine Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti „Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele - ACCESS“ 2. etapis
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
11. päevakorrapunkt "Osalemine Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti "Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele - ACCESS" 2. etapis". Otsuse eelnõu kannab numbrtit 72 ja selle kannab meile ette abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tere õhtust, lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Palun siis teid toetada meie soovi osaleda lihtpartnerina Euroopa Liidu territoriaalse koostööprogrammi URBACT III välisprojekti II etapis, mille nimi on siis "Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele". Mida see praktikas tähendab? Et me volitame linna finantsdirektorit siis linna nimel alla kirjutama projektis osalemiseks vajalikele dokumentidele. Ja mida see tähendab rahaliselt? Et kui kogu eelarve on projektil natuke rohkem kui 600 000, siis Tallinna osa on sellest 7353 eurot ehk protsentides kuskil 1,2% kogu eelarve summast. See on siis jagatud kolmeks aastaks, 2020–2022.

Ja mis on siis väga lühidalt selle eesmärk ja sisu? Eesmärk on siis toetada kultuurivaldkonna arengut linnades kaasava kultuuripoliitika, ülelinnalise kultuurivaldkonna tegevuskava loomise ning asjaomaste asutuste, partnerite ja huvigruppidega koostöö kaudu, et võimaldada kultuuri paremat kättesaadavust kõigile linnaelanikele. Mida see tähendab, kui ma ütlen lihtsamalt? Et kõik linnakodanikud, kes tahaksid siis saada lihtsamalt ligipääsu kultuurile, võiksid seda saada.

Projektis osalevad kaheksa Euroopa linna: Amsterdam, kes on juhtpartner; Tallinn, London, Dublin, Lissabon, Riia, Vilnius ja Sofia. Ja mis me saame selle projekti tulemusena? See on siis selline dokument, mis on siis ... nimetame seda tegevuskavaks, kus on siis konkreetne plaan, kuidas siis muuta kultuuri meie linnas kättesaadavamaks kõikidele elanikele. Ja siis põhimõtteliselt, et sõltumata sellest, kus konkreetselt inimene elab, see ligipääs kultuurile oleks talle lihtsam kui kunagi varem. Palun siis toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimustesoovi ei ole. Suur tänu veel kord!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandeks palun nüüd kõnetooli kultuuri- ja hariduskomisjoni esindajana Märt Sultsi!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsuse liikmed, kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma koosolekul, korralisel koosolekul, 3. juunil k.a arutas osalemist Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti "Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele - ACCESS" II etapis, põhjalikult ja otsustati 11 poolthäälega projekt ja otsus vastu võtta ja toetada seda. Palun mõelge ja palun toetust sellele projektile! Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitajal lõppsõna saamise soov samuti puudub, mistõttu saame minna lõpphääletuse juurde.

Austatud volikogu liikmed! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Euroopa Liidu territoriaalse koostöö programmi URBACT III välisprojekti "Kultuuri kättesaadavus kõikidele linnakodanikele". Ja otsuse eelnõu 72 vajab nüüd teiepoolset seisukohta. Palun hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on üksmeelselt 39 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja otsus on vastu võetud!
21:20 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE73 Tallinna Kopli Noortemaja nimetuse muutmine 12. OE73 Tallinna Kopli Noortemaja nimetuse muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ka järgmise päevakorrapunkti kannab meile ette abilinnapea Vadim Belobrovtsev. See on otsuse eelnõu 73 ja käsitleb Tallinna Kopli Noortemaja nime muutmist. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Jah, kaks järgmist punkti siis puudutavad ühte teemat. Nimelt kaks meie linnaasutust tahaksid siis nime muuta. Ja esimene neist on Tallinna Kopli Noortemaja. See asutus siis tahab uut nime, milleks on Tallinna Kopli Huvikool. Ja nagu sellest uuest nimest järeldub, et see nimi on lihtsalt täpsem ja täpsemalt kirjeldab selle asutuse tegevust. Kuna meil Põhja-Tallinnas on kaks asutust - üks neist on siis Põhja-Tallinna avatud noortekeskus ja teine Tallinna Kopli Noortemaja -, siis tihtipeale aetakse need segi. Ja siis Kopli Noortemaja otsustas, et uus nimi võiks esiteks aidata seda vältida tulevikus ja teiseks paremini kirjeldaks, mis tegevust siis selles asutuses tehakse.

Nii et igaks juhuks ütlen, et hoolekogu toetas seda ideed 19. veebruaril. Nii et põhimõtteliselt kool on selle poolt, linnavalitsus samamoodi, nii et palun siis, et linnavolikogu ka seda toetaks! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur tänu abilinnapeale!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman. Palun!
Kaasettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud eesistuja, austatud kolleegid! Ka seda küsimust arutasime haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul 3. juunil ja üksmeelselt jõudsime otsuseni ja hääletamistulemused olid 11 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ka ei olnud ja palun teid ka toetada seda eelnõud!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kaasettekande eest! Küsimuste esitamise võimalus kaasettekandjale ei leia erilist initsiatiivi. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole. Lõppsõna esitamise soovi samuti linnavalitsuse esindajal ei ole ja me saame liikuda lõpphääletuse juurde.

Austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Kopli Noortemaja nimetuse muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamistulemusega 36 poolt, vastu ei ole, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. Tallinna Kopli Noortemaja on saanud Kopli Huvikooliks.

Meie järgmine päevakorrapunkt on samuti nime muutmise teemal. Tallinna Tondi Põhikooli nime muutmise eelnõu kannab meile nüüd ette abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Sest nagu ma ütlesin, teine punkt on samuti sellest, et üks asutus tahab siis endale uut nime. Ja Tondi Põhikool siis tahab saada lihtsalt Tondi Kooliks. Ja miks see niimoodi on? Sellepärast et kool arvab, et igapäevane tegevus on neil laiem kui lihtsalt põhihariduse andmine. Uus nimi on nüüdisaegne ja lihtne ning iseloomustab kooli laiemas vaates. Ja kuna alates 1. septembrist 2020 siis algab selle kooli tegevus uhiuues majas aadressil Tondi 40, siis põhimõtteliselt, ma arvan, on väga õige aeg selleks nagu, et ka nime muuta.

Muutmine on kooskõlastatud õppenõukoguga märtsikuus ja hoolekoguga aprillikuus. Linnavalitsus ka poolt. Nii et siis palun ka teid seda toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale on ka küsimusi. Ja esimese esitab Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et Te ei öelnud vist täisnime välja. Et selle kooli praegune nimetus on Tallinna Tondi Põhikool. Ja ma saan aru, et kuna seal on mitte ainult põhikooliharidus, vaid ka, ütleme, n-ö laiem siis soov on kooliks ümber nimetada. Aga see nimetus on nüüd Tondi Kool. Et kas see tõesti on võib-olla parim nimetus? Et kas äkki ei oleks arukam jätta Tallinna Tondi Kool? Et äkki Te mõtlete selle üle pisut? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tondi kool?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seni kaua kuni abilinnapea mõtleb, me saame võtta järgmise küsimuse. Läbirääkimiste voor ja kõik muud protseduurid annavad veel abilinnapeale aega mõtlemiseks. Järgmise küsimuse saab esitada Toomas Kruusimägi. Palun!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Et tegelikult ma jätkan nagu seda, et kui ma lugesin seda eelnõud, et "nüüdisaegne, lihtne ja iseloomustab kooli laiemas vaates", siis ma loodan, et abilinnapea teab seda, et Tondi kool, või Tallinna Tondi Kool on erivajadusega laste kool.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Natuke tean.
Küsimus jätkub - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Just. Ja erivajadusega lapsed hakkavad käima koolis, mille nimeks on Tondi kool, siis ma ei tea, kuidas tunnevad need lapsed, kuidas tunnevad nende vanemad. Et see, mida Kristen Michal ütles, et ee Tallinn sinna ette panna on võib-olla natukene leebem selle jaoks, muidu see Tondi kõlab nende lase jaoks eriti rämedalt ja .... ja kohatult.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah, ma olen nõus, et selles mõttes Tallinna Tondi Kool kõlab paremini. Iseenesest me võiksime seda nimetada Tallinna Tondi Kooliks. Samas noh peaks võib-olla nagu ka kooli esindajatelt küsima, mida nemad sellest arvavad, kuna nõukogu ja hoolekogu juba andsid oma arvamuse, et see sobib just sellisena. Teeme erakorralise istungi selle ühe punktiga nagu järgmisel nädalal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ehk on linnavalitsus valmis ka seda kooli toetama näiteks Forumi kinode või CC Plaza külastusega, kus siis "Tondipüüdjad" oleks parasjagu kinolinal? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma lihtsalt tuletan meelde nagu, et see on ka praegu Tondi Põhikool nagu. Et selles mõttes ega see Tondi ei lähe sealt nimest nagu kuskile ära. Aga iseenesest ma arvan, et me võiksime ikkagi selle muudatusettepanekuga nõustuda, et siis pakkuda nagu nimeks Tallinna Tondi Kool.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem küsimusi Teile ei ole. Protseduuriliselt küsin, kas hetkel meil on võimalik veel teha muudatusettepanekuid? On. Palun muudatusettepanek! Kas selle esitab eelnõu esitaja ise? Ja siis me saame seda vastavalt, kui me selle protseduuriliselt järjekorras sinna jõuame, siis ... Hele Põld kinnitab, et eelnõule on võimalik teha hetkel muudatusettepanekut. See on tarvis vormistada ka muudatusettepanekuna. Kas seda teeb hea volikogu liige?
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal


....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selge. Kristen Michal valmistab selle ette ja me protseduuriliselt jõuame muudatusettepanekute läbivaatamiseni, et jätta sinna ette omavalitsust tunnustava nime. Ehk siis võimalik eristada, et kas tegu on Tallinna Tondi Põhikooliga või Tartu Tondi Põhikooliga.

Suur tänu abilinnapeale!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandeks saab nüüd sõna Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, lugupeetud linnavalitsus, kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel istungil 3. juunil käesoleval aastal arutas "Tallinna Tondi Põhikooli nimetuse muutmine". Meie komisjonis oli arutlus väga emotsionaalne. Tont lendas ühte nurka ja teise nurka. Ja me mõtlesime ka iga kandi pealt. Aga samal ajal no ma ei hakka oma arvamust teile ütlema. Mul väga palju assotsiatsioone tekkisid selle asja juures.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
....
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Et see on just, et see on käitumuslike ja erivajadustega kool ja äkki nad ise kutsuvadki ennast tontideks. Sa ju ei oska seda öelda. Ja tähendab, kui kooli hoolekogu arvab, et tema õpilased on tondid, on ju, ja kui samal ajal õppenõukogu ka kiidab selle heaks, siis samal ajal Kristeni ettepanek, et Tallinna Tondi Põhikool, tundub ikka natukene pehmendav asjaolu. Et igatepidi.

Aga kultuurikomisjon otsustas hääletamistulemustega 11 poolt toetada antud nime muudatust Tondi Kooliks. Nii et palun mõelge! Tähendab, laske oma emotsioonid seinast seina peast läbi, et kuidasmoodi oleks parem hingele, nii lastele kui õpetajale kui lapsevanematele ja palun hääletage! Ja küsin toetust sellele eelnõule. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu esitaja lõppsõna saamise võimalus on nüüd. Seda Te soovite, ei soovi? Ei soovi.

Austatud kolleegid! On vaja läbi vaadata muudatusettepanek, mille on teinud kolleeg Kristen Michal nimetada Tondi Põhikool Tallinna Tondi Kooliks. Nii, nagu me just rääkisime, siis eesliide, mis viitab omavalitsusele, on igati kohane. Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev

Ma aint parandaks seda, et praegu see on Tallinna Tondi Põhikool ja siis me nimetame seda Tallinna Tondi Kooliks?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vastab tõele. Vaatan eelnõu veel üle. Eelnõu seletuskirja kohaselt, mille on linnavalitsus esitanud, Tallinna Linnavolikogu otsusega nimetatakse Tallinna Tondi Põhikool ümber Tondi Kooliks. Muudatusettepaneku kohaselt nimetaksime me Tallinna Tondi Põhikooli ümber Tallinna Tondi Kooliks. Kas linnavalitsusele see sobib?
Tallinna abilinnapea - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sobib. Austatud kolleegid! Kui keegi seda muudatusettepanekut hääletada ei soovi, siis me võime linnavalitsuse nõusolekut arvestades selle ka võtta volikogu seisukohaks ja siia eelnõu juurde panna. Ning nüüd selle käesoleva muudatusettepanekuga liiguksime lõpphääletuse juurde.

Head kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Tondi Põhikooli nimetuse muutmine". Ja selle otsuse eelnõuga saaks Tallinna Tondi Põhikoolist Tallinna Tondi Kool. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 40 linnavolikogu liiget, vastu ei ole keegi, 3 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud.

14. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu nr 68 kannab meile ette Põhja-Tallinna vanem härra Peeter Järvelaid. Palun!
21:34 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE68 Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 14. OE68 Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Ettekanne - Peeter Järvelaid Peeter Järvelaid
Austatud volikogu esimees, austatud linnavolinikud! Enne kui ma hakkan seda ettepanekut esitama tahan öelda, et tegemist on detailplaneeringuga, mis on aastast 2009, st 11 aastat tagasi oli see otsus tehtud. Vahepeal on elu edasi läinud ja aasta 2019 algusest on see taotlus esitatud Linnaplaneerimise Ametile. Seletan ära, millega tegemist on. Antud juhul on siis detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlusega Kopliranna tn 117 kinnistu kaasomanike poolt. Tähendab, kaasomanikud on ühisel nõul, kõik nõusolekud on olemas, nad sooviks, et saaks edasi arendada, siis selle detailplaneeringu tunnistada kehtetuks.

Põhjus on järgmine. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on vajalik selleks, et seoses osa kinnistu võõrandamisega on muutunud ruumi vajadus, on omanikel tekkinud vajadus hoone ümberprojekteerimiseks. Kavandatud on auto varjualuste muutmine garaažideks, rõdude kinniehitamine. No selline maja täiendamine, mitte ... Nii! Ja küsimus on nüüd lihtsalt selles, et natukene see ümberehitus ületab seda, mis saaks ilma detailplaneeringuta teha. Nii! Kohe seletan. Ruumide ümberprojekteerimisega suureneks detailplaneeringus määratud brutopind praeguselt 320 ruutmeetrilt 440-le. Noh, 120 ruutu. Veel kord. Seoses rõdude terrassi osa, auto varjualuse sulgemisega, no sellega seoses tekib. Ja see tähendab, ta ületab detailplaneeringus määratud näitajaid. Ja sellepärast on vajalik siis ... mõlemad kaasomanikud paluvad kehtetuks tunnistada, et nad saaksid seda protsessi uuesti ja kõik legaliseerida. Selles seisneb selle ettepaneku mõte.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Nüüd on teil võimalik küsimusi esitada ja seda Mart Kallas ka teeb. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea linnaosavanem! Et küsimus taas nüüd, mis siin juba mitmed istungid on läbi käinud. Et kas me jälle, taas kord seadustame juba valmis ehitatud ebaseaduslikku juurdeehitust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Peeter Järvelaid Peeter Järvelaid
Päris nii ei ole. Tähendab, aastal 2019, kui kaasomanikud pöördusid, on ju, siis mitte midagi ei olnud. Tänaseks ei ole ka veel see lõpetatud. Meil on ka fotod olemas, on ju, selle juures. Te võite näha, millises seisundis see päriselt on. Kui me räägime 2019 algus, siis lihtsalt asi on veninud. Ja kui on võimalik n-ö ka meie linnaelanike n-ö seda olu parandada, siis me võiksime seda teha siiski. On olnud ka eriline aeg, nagu võtame selle kolm kuud maha. Ja siin kõik on meil natuke pea peal. Aga põhimõtteliselt jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Kas linnaosa ehitusjärelevalve on ka mingeid sanktsioone seoses ... Te ütlesite, et ei ole lõpetatud, aga on alustatud ebaseadusliku ehitustegevusega.
Ettekanne jätkub - Peeter Järvelaid Peeter Järvelaid
Jah, praeguseks tuleb tunnistada, et kui me fotod tegime, siis me olime kohapeal. On ju niimoodi? Aga Linnaplaneerimise Amet on võtnud enda peale vastutuse ja kohustuse jälgida, et kõik see oleks lõpuni viidud. Ütleme, linnaosa on oma töö ära teinud. Meie oleme huvitatud, et see olukord oleks lõppenud, et ta saaks seadusliku aluse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Rohkem Teile küsimusi ei ole.

Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb linnamajanduskomisjoni poolt Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas siis Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009. aasta otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamist oma 2. juuni koosolekul. Ja otsustati hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole ja 1 erapooletu, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Suur tänu!

Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Tundub, et ei soovi. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole, mistõttu me saame liikuda lõpphääletuse juurde.

Head kolleegid! Panen teie ette hääletusele eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 39 linnavolikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
21:41 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE69 Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2009 korraldusega nr 186-k kehtestatud Vana?Mustamäe tn 24 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine 15. OE69 Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2009 korraldusega nr 186-k kehtestatud Vana?Mustamäe tn 24 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
15. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2009 korraldusega nr 186-k kehtestatud Vana‑Mustamäe tn 24 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine". Ja otsuse eelnõu number 69 kannab meile ette Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Palun!
Ettekanne - Grete Šillis Grete Šillis
Aitäh! Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Mul on au täna kanda ette 15. päevakorrapunkti, mis puudutab siis Vana-Mustamäe 24 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Vana-Mustamäe 24 detailplaneering on kehtestatud 2009. aastal ja detailplaneeringu järgi on kinnistule püstitatud elamu ning abihoone. Kinnistu omanik on esitanud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise avalduse, kuna detailplaneeringus kavandatu on ellu viidud. Omanik soovib kinnistule ehitada abihoone, elamu laienduse, mis kehtiva detailplaneeringu järgi jäi ehitusalast välja. Abihoone on projekteeritud naaberkinnistu Vana-Mustamäe 22 piirile. Naaber on eskiisi kooskõlastanud ning eskiis on igati korrektne. Hoonealune pind kinnistul jääb samuti Nõmme üldplaneeringus lubatud piiridesse: kavandatud 284,4 m² ja üldplaneeringu järgi lubatud 285 m². Kinnistu piiril abihoone tulemüüriga kokkuehitamine on Nõmme linnaosas tavapärane. Kogu kinnistu hoonestus on tänavast eemal ja avaliku tänavaruumi ei mõjuta.

Kuna kavandatava abihoone, elamu laienduse ehitusalune pind on suurem kui 60 m², tuleb omanikul peale detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleda projekteerimistingimused. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on toetaval seisukohal. Nõmme Linnaosa Valitsus toetab Vana-Mustamäe 24 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist.

Palun volinikel toetust otsuse eelnõule! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas teil on linnaosavanemale küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu Teile ettekande eest!

Nüüd annan kaasettekandeks sõna linnamajanduskomisjoni esindajale. Ja Maksim Volkov, palun, Teie kord!
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Tere õhtust ka minu poolt! 2. juunil komisjon arutas seda küsimust. Ja hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu koos esitatud ... Mul on väga raske rääkida.

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Kuulame ka kaasettekande ära!
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
Väga tore, et linnaosa vanem saab nii palju emotsiooni. Aitäh!

Komisjon otsustas toetada eelnõu koos esitatud ettepanekuga. "Muuta otsuse eelnõu kolmanda lõigu teist lauset ja seletuskirja neljanda lõigu teist lauset ning sõnastada need järgmiselt ...". Nii! Sulgudes „Lubatud kasutusfunktsiooniks pereelamute alal on ühe ja kahe korteriga elamud" - sulgudes jälle - "(pereelamud)". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!

Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soovi ei ole.

Nüüd meil on siin üks muudatusettepanek, mis vajab samuti läbivaatamist. Komisjonipoolne kaasettekandja luges selle teile ette. Küsin eelnõu esitaja seisukohta sellele ettepanekule. Linnaosavanem noogutab. Saan sellest aru, et toetab. Kas keegi soovib selle hääletamist? Ei soovi.

Siis selle muudatus-, parandus-, täiendusettepanekuga panen teie ette nüüd lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsuse 11. veebruari 2009 korraldusega nr 186-k kehtestatud Vana‑Mustamäe tn 24 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: poolt 37, vastu ei ole, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. Ja otsus on vastu võetud!
21:46 Päevakorra punkti alustamine - 16. OE63 Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018 16. OE63 Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, kui kell on kolmveerand kümme, oleme jõudnud viimase otsustamist vajava punktini enne arupärimisi. Selleks on Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017. ja 2018. aasta osas. Ja nüüd saab sõna revisjonikomisjoni liige proua Kersti Kracht. Palun!
Ettekanne - Kersti Kracht Kersti Kracht
Lugupeetud linnavolikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Siis revisjonikomisjon kontrollis Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamist aastatel 2017 ja 2018. Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Gustav Adolfi Gümnaasiumi eelarvete täitmisest tegevuskulude ja omatulu osas ning sellest, kuidas oli reguleeritud gümnaasiumile riigieelarvelist ja linnaeelarvelist tegevuskuludeks eraldatud eelarve koostamine.

Ja kontrollimise käigus tekkis üks eraldi küsimus, mis oli siis kooli Kotzebue hoone renoveerimise kohta. Ja töö toimus Tallinna Haridusameti kaudu. Ja kulud olid pea 7 miljonit ja samas koolil üldised kulud, siis 2017. aasta eelarve oli circa 3 miljonit ja 2018. aasta eelarve veidi üle 3 miljonit. Mõlemil aastal oli ka ületäitmine ja eraldi on revisjoniaktis ka välja toodud, et kuluread olid koolis n-ö veidikene segamini. Mõningates kohtades oli ületäitmine, mõningates oli alatäitmine, aga lõppkokkuvõttes siis nagu tulud ja kulud kõik klappisid. Ja seega siis panen teile otsustamiseks, et võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks ja märkida, et 2017. ja 2018. aasta eelarvelisi vahendeid on Gustav Adolfi Gümnaasiumis kasutatud sihtotstarbeliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Küsimuse saab nüüd esitada Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh! Teil oli seda järelkontrolli algatades, EKRE fraktsioonil või Teil isiklikult, ju mingi hüpotees, mida te püüdsite tõestada. Mis oli see hüpotees ja kuidas Te selleni jõudsite ja kas see sai rahuldatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, aga ma märkisin selle ära ka. See puudutaski seda täiendavat kontrolli, mis puudutas õppehoone renoveerimist. Ja sellepärast me sinna läksime. Aga tuli välja, et see oli kõik nagu linnaeelarvest, et koolil tegelikult ei olnud mitte midagi pistimist n-ö ise nende arvestustega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas tegelikult seda koolihoone n-ö ehitamise korrapärasust ... Kas Te siis selles osas sooviksite mingit teistsugust kontrolli alustada? Või kuidas selle küsimusega siis on jäänud?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu Teile!
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selles küsimuses kaasettekannet ei ole. Küll aga on võimalik läbi rääkida. Kui keegi soovib sõna, on nüüd see võimalus. Ei soovi. Kas eelnõu ettekandja soovib lõppsõna?
Tallinna Linnavolikogu liige - Kersti Kracht Kersti Kracht
Ei, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Suur tänu!

Nüüd, austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Gustav Adolfi Gümnaasiumi rahaliste vahendite kasutamise kontroll 2017–2018". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Ettekanne jätkub - Kersti Kracht Kersti Kracht
See puudutab Haridusametit, meie kontrollisime kooli ja sellega on meie uudishimu ja kontroll selles osas rahuldatud.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 35 linnavolikogu liiget, vastu ei ole kedagi, 1 kolleeg on erapooletu. Otsus on vastu võetud!
21:51 Päevakorra punkti alustamine - 17. Sakala tänav 14 maja 17. Sakala tänav 14 maja
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 17. päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine". Arupärimise on esitanud kolleeg Mart Luik. See puudutab "Sakala tn 14 maja". Ja arupärimisele vastab abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Austatud volikogu esimees ja arupärimise esitaja härra Mart Luik! Olen kirjalikult vastanud. Kui on täiendavaid küsimusi, vastan.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja täiendavaid küsimusi on lisaks Mart Luigele ka Olle Koobil, kelle küsimuse me kuulame ära esmalt. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja ja hea ettekandja! Arheoloogiahuvilised küsisid minu käest sihukese küsimuse - küsin Teilt selle siis edasi. Et tegemist on arheoloogiliselt ... arhitektuuriliselt, vabandust, huvitava hoonega ja Eestis on sellist praktikat tehtud, et selliseid huvitavamaid hooneid on viidud üle Eesti Vabaõhumuuseumi. Küsiti minult niimoodi, et kas ka selle hoone puhul võiks sellist varianti kaaluda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Vot sellist küsimust poleks oodanud, aga minu pika eluea jooksul on Tallinna luinnas kavandatud kahe puithoone viimist küll, kas nüüd Vabaõhumuuseumisse, lõpuks nad sinna ladustati, aga äraviimist teise kohta. Need olid Pärnu maanteel, seal, kus on täna uued hooned kerkinud. Natukene nüüd Kosmosest linna poole. Ja seda siis pidi tegema eraisiik. Aga nüüd vastuse juurde. Ei, Tallinna linn ei ole seda kavandanud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea, aitäh vastuse ees, aga ega ma päris vastust ei saanud, et okei, otsust ei ole vastu võetud, et see lammutada, aga kas on kavatsus linnavalitsusel see lammutada? Ja mis otstarbel ja miks? See on selline kena puitarhitektuuri klassikaline eelmise sajandi alguse puitarhitektuuri näidis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jaa. Nüüd selle vastamisel lähen ka pisut ajalukku. Kunagi, võib-olla juba rohkem kui 10 aastat tagasi, mul on tunne, et võib-olla isegi rohkem aastaid tagasi, oli plaan, mis tänasenigi on veel plaan - Kevade kooli laiendamine. Ja tookord oli siis kava laiendamisel, kuna seal kõrvalkinnistu oli eraisikule tagastatud, oli siis plaan selliselt, et võõrandatakse Sakala 14 ja võõrandamisest saadud raha eest ostetakse see maatükk välja. Selle kohta andis isegi minister, vist oli minister Kiisler ... Ma arvan, et ma ei eksi, aga võib-olla eksin. Ajalugu on nii kauge juba, aga ma loodan, et mälu ei peta. Et antigi nõusolek. Ehk siis tegelikult Tallinna linn on plaaninud juba pikka aega seda kinnistut võõrandada, sest sellel ei ole tegelikult ... seda ei ole Tallinna linnal võimalik otstarbekalt kasutada.

Nüüd kuidas tekkis see lammutamise idee? Nimelt seal Sakala tänaval on ... kavandatud tänav seal tuleb sakiga. Ja selleks, et ohutu liiklus tagada, me tahtsime, et enne, kui me anname võõrastesse kätesse selle kinnistu, et me tegelikult avalikku huvi kaitstes lammutame ära ja selle maatüki osale kas nüüd teeme krundi väiksema või teeme isikliku kasutusõiguse linna kasuks ehk avaliku huvi kaitseks. Ja nii, nagu ikka, et lammutamiseks on vaja uurida asjaolusid. Ja asjaolud tulid siis niimoodi, et kas see oli avalik pöördumine kellegi majaelaniku poolt või oli Muinsuskaitseamet ise agar. Siin ma enam ei mäleta. Aga hakati huvi tundma, et võib-olla võiks võtta selle maja kaitse alla. Tänaseni on see diskussioon veel lahti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Ma jätkan sedasama küsimust. Et saan aru ja täiesti põhjendatult saan aru, miks Te seda minu poolt tõstatatud varianti kaalunud ei ole. Aga kui teeks ettepaneku Teile seda kas Vabaõhumuuseumi või kuskile mujale teisaldamise osas. Et kas oleks linnavalitsus Teie arvates valmis seda, kuidas nüüd öelda ... arutama või läbi mõelda, et äkki see ikkagi on variant selle hoone säilitamiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
No lühike vastus võiks ju olla, et - miks mitte! Aga iga selline tegevus tähendab ju, nagu me enne siin rääkisime ennist Teiega, ka majanduslikku lähenemist, ja vaadata kulud üle. Ja kui nüüd Vabaõhumuuseum on teadupärast meil riiklik asutus, ta kuulub riigi alla. Et kui Vabaõhumuuseum näiteks on sellisest hoonest huvitatud ja on valmis kandma kulusid, võiksime ju kaaluda. ja minu teada, ma küll kahjuks pole pikka aega sinna Vabaõhumuuseumim poole sattunud, ma küll sõidan vahel rattaga mööda, aga pole seal paar aastat jalutanud, aga ma arvan, seda muutust ei ole toimunud, et eelmise sajandivahetuse või selle, juba üle-eelmise sajandi, aeg läheb ikka nii ruttu, ja eelmise sajandi algusaastate keskpaiga hooneid minu mäletamist mööda seal sellist osakonda veel ei ole. Aga miks mitte teha ettepanek Vabaõhumuuseumile?! Aga siin ootaks küll võib-olla jah muuseumirahva enda aktiivset osalust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mulle jääb natukene selgusetuks see osa, et miks seda tänava laiust on vaja seal laiendada. Mis kaalutlustest tulenevalt on Sakala sedasorti suurema liikluskoormuse vääriline, või miks peaks seal nagu laiendama, et kui muidu linn on Kesklinnas, noh mitte küll väga tihedalt ja strateegiliselt, aga siiski vahetevahel saanud aru, et Kesklinn peaks olema rohkem inimestele, mitte autodele, siis miks Sakalas minna vastupidist teed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
No siin jälle mul on kahju, et mul pole kolleeg Novikovi. Aga püüan sellegagi toime tulla, sest ajalooline mälu mingil määral on ikkagi veel olemas.

Et teadupärast kavandatakse ka Rävala puiestee läbimurret ja osa liiklust minu mäletamist mööda taheti ka sellele tänavale lisada. Ja seal on lihtsalt selline samm.
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
....
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Just, täpne. No seda enam siis. Nii et lihtsalt ohutuse tagamiseks. Aga, nagu ma ütlesin, mul kahjuks ei ole härra Novikovi siin kõrval. Aga see Sakala on ju tulevase Rävala selle läbimurdega paralleelne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Jätkaks nagu selle poole pealt, et seal praegu inimesed elavad sees, eks. Et mis neist saab?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma vist julgen kahelda.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Ei ela või? On tühi?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Pigem on see tühi.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
On tühi maja jah?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Pigem on tühi jah.
Küsimus jätkub - Mart Luik Mart Luik
Okei. Aga no sellele vaatamata, ütleme, küsimus ikkagi on relevantne. Et millal need diskussioonid lõpevad ja mis see siis tegelik, lõplik plaan võiks tulla? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
No eks see sõltubki sellest, mida Muinsuskaitseamet otsustab. Sest, nagu ma ütlesin, Tallinna linnal ei ole plaan selle kinnistu omanikuks jääda. See ei ole mõistlik.

Aga kõige lihtsam oleks ju ta lihtsalt täna ära müüa. Aga see ei ole õige. Et kui on ikkagi vaja tagada see tulevase tee rajamine, siis me peaksime selle eest seisma. Aga kui Muinsuskaitse ütleb, et see on vaja säilitada ja kaitsta, no siis tuleb linnal need teeplaanid ümber vaadata. See pole ka võimatu. Kõik asjad on ju siin elus võimalikud. Ma mäletan ainult, Tiina Mägi ütles, et ainult Hammurapi seadusi ei ole võimalik muuta, sest nad on kivisse raiutud. Kõik ülejäänud on võimalik muuta. Nii et eks vaatame, mis siin kolleegid ütlevad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma ei jäta selles osas .... Ma saan aru, et Te ei ole Novikov.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ei ole Novikov.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Väga hea, et ei ole Novikov. Aga see ratsionaalsus just seda juppi teha ... Selles mõttes, et Rävala puiestee läbimurdes on ratsionaalsus olemas. Kui seda teha enam-vähem mõistlikul viisil, seda trammi on võimalik sealt viia. Aga Sakala lõpeb ... selles mõttes, et seal läheb tagasi Estonia puiesteele, on ju, sealt. Miks sellisel viisil sinna seda juppi teha? Ja Rävala puiesteega nihestatult seda teha sealt ei ole mõtet. Selle jaoks ongi see läbimurre mõeldud. Mul jääb see nagu arusaamatuks, miks peaks selle maja sealt maha võtma puhtalt sellepärast, et ühte kuhugi mitteviivat teed ehitada. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Nüüd ma pean ütlema, et mul on ka kahju, et ma pole Novikov. Muidu ma oskaks vastata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seda annab korraldada. Rohkem küsimusi abilinnapeale arupärimise osas täiendavalt ei ole ja see arupärimine on vastatud! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh teile!
22:01 Päevakorra punkti alustamine - 18. Lasteaiatoidust 18. Lasteaiatoidust
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie viimane päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine", mille on esitanud Rainer Vakra ja Annela Ojaste. Ma arupärijaid saalis ei näe, mistõttu on ka see arupärimine vastatud!

Head kolleegid! Ma tänan teid väga selle esimese poolaasta eest! Meie istung on sellega lõppenud. Annan teada, et järgmine linnavolikogu korraline istung toimub 3. septembril. Soovin kõigile ilusat suve ja rõõmsat meelt! Istung on lõppenud! Aitäh!
22:01 Istungi lõpp