Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 28.05.2020  
Istungi number: 11  
Istungi aeg: 16:00 - 23:15  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-28.05.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine (ME 65)
2. Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (I lugemine) (ME 31)
3. Heakorraeeskiri (ME 45)
4. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine (OE 67)
5. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (I lugemine) (ME 1)
6. Osalemine Horizon 2020 programmi välisprojektis „CitySCAPE – linnasisene küberturvaline multimodaalne transpordi ökosüsteem“ (OE 64)
7. Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017 korraldusega nr 1514-k kehtestatud Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 47)
8. Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 otsusega nr 401 kehtestatud Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja Tondiraba tn 11 kinnistut koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine (OE 53)
9. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 otsuse nr 106 punktiga 1.2 kehtestatud Harku järve idakalda detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 54)
10. Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas (OE 55)
11. Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 317 kehtestatud Lepiku tee 37a ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 56)
12. Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2000 otsusega nr 342 kehtestatud Kinnistu Rannamõisa tee 20a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 57)
13. Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2001 otsusega nr 293 kehtestatud Kinnistute Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 62)
14. Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll 2017– 2018 (OE 61)
15. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja täiendavaks finantseerimiseks vahendite leidmiseks (OE 201)
16. Korruptsioonist ja riigihangetest
17. Valmisolekust võimalikuks COVID-19 viiruse puhanguks
18. Hoolimatuse lõpetamisest sotsiaalvaldkonnas
19. Valdkonnas toimuvast
20. Iru hooldekodust
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
15:59 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud linnavolikogu liikmed! Alustame 28. mai 2020. aasta linnavolikogu e-istungiga! Nii, nagu ka eelmisel istungil, viime tänase elektroonilise istungi läbi viisil, et nii ettekandjad kui ka teie olete oma hääle ja näoga nähtavad ja kuuldavad Teamsi keskkonna kaudu ning hääletada ja küsimuste ning sõnavõttude registreerimised saate teha läbi infosüsteemi TEELE. Seda ka juhul, kui mõni linnavolikogu liige lisaks istungi juhatajale ka saalis viibib. Siis tuleb kõik oma soovid registreerida läbi TEELE kaudu ja Teamsis olevat vestlusakent me istungi osana ei kasuta. Juhin linnavolikogu liikmete tähelepanu sellele, et istungil osalejaks loetakse ainult need volikogu liikmed, kes on ennast sisse loginud ja identifitseerinud TEELE infosüsteemi kaudu.

Eelmisest korrast kindlasti mäletate, aga igaks juhuks kordan üle. Et päevakorras olevaid eelnõusid saate te näha, klikkides TEELE keskkonnas nendele, ning samuti on eelnõud üleval ka meie vanas tuttavas infosüsteemis AKTAL. Kantselei poolt on teile laiali saadetud ka juhend, kuidas süsteemidesse siseneda, ja ma loodan, et kõik kolleegid on sellega ka kenasti hakkama saanud. Palun ärge kasutage Teamsis olevat sõnumite vahetamise võimalust, kui te soovite, et see läheks ka istungis arvesse. Seda linki me ei kasuta oma istungi läbiviimisel. Ja nii, nagu ma mainisin, siis kõik sõnavõtu soovid aitab teil registreerida infosüsteem TEELE.

Kõigepealt informeerin teid Tallinna linna valimiskomisjoni 26. mai käesoleva aasta otsusest number 10, mille järgi lõpetatakse Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa volitused linnavolikogu liikmena alates 2. juunist käesoleval aastal ning linnavolikogus jätkab Olle Koop. Sama otsusega taastati Heidy Purga volitused linnavolikogu liikmena 27. maist käesoleval aastal ning lõpetati Eve Kivi volitused linnavolikogu liikmena. Ja Reformierakonna fraktsioon on oma 28. mai otsusega ka Heidy Purga fraktsiooni liikmeks vastu võtnud.

Informeerin teid ka sellest, et peale päevakorrapunktide ammendamist on võimalik esineda sõnavõtuga, mis kestab kuni 5 minutit. Selleks saate registreerida siis, kui päevakorras olevad eelnõud on menetletud.

Nüüd aga asume tänase päevakorra projekti juurde! Kui tänase päevakorra projekti osas, kus on 20 punkti välja pakutud, on kellelgi ettepanekuid, siis seda saab teha, andes märku nüüd kas siis sõnavõtu sooviga ja siis me saame teie muudatusi arutada. Tundub aga, et kolleegidel seda soovi ei ole. Tuletan meelde, et kõik meie ettepanekud, mis siin on, oleks vaja ka läbi hääletada ja see võimalus on meil olemas.

Austatud linnavolikogu! Panen teie ette hääletusele 28. mai linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada! Ja nii, nagu ka varasemalt elektrooniliste istungite puhul, on meil hääletamiseks poolteist minutit.

Ja hääletamiseks antud aeg on lõppenud. Päevakorra kinnitamise poolt on 58 linnavolikogu liiget, 1 on vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud!

Enne päevakorra juurde asumist on kõikide fraktsioonide esindajatel, linnavalitsuse esindajal ja ka istungi juhatajal õigus esineda kuni kaheminutilise sõnavõtuga. Ja fraktsioonide ning ka teiste sõna saada soovijate n-ö soovid me saame nüüd ka registreerimise järjekorras ära kuulata. Ja esimesena saab sõna Reformierakonna fraktsiooni poolt Kristen Michal. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Austatud esimees! Austatud kohalviibijad, miljonid televaatajad ja online's osalejad!

Põhjus, miks ma spetsiaalselt kohale tulin, ehkki meil vist on üks viimaseid e-volikogusid, on tänane esimene päevakorrapunkt ja otsus, mida linnapea ja Keskerakond on läbi surumas. Nimelt eriolukord on Eestis küll läbi.

Ametlikult vist on käimas hädaolukord selle valitsuse juhtimisel. Igal juhul üks, mis selge on, et majanduses paistavad ees keerulisemad ajad. Isegi ka juhul, kui ei järgne teist lainet, on ikkagi see inerts, mis puudutab erinevate sektorite probleeme, turismist kuni ehituse, kinnisvarani, põllumajanduseni jne välja, päris suur. Ja kindlasti puudutab see just riskirühmi Tallinnas. Ja nagu mujal maailmas tööturul, tihtipeale on riskirühmaks just need, kellel on võib-olla, ütleme, madalam haridustase, kehvem riigikeele oskus ja tihtipeale soolised ... Mis seal salata! Ühendriikide tööturul, Eesti tööturul, samamoodi Sotsiaalministeeriumi poolt vaadates on riskirühmades eeskätt just naised.

Ja kui nüüd vaadata seda pilti ja seda, mis majanduses tuleb, siis ma väidaks, et on hästi suur viga see, mida me täna asume tegema linnavalitsuse soovitusel - ma loodan, me seda ei tee -, on lasteaia kohatasu taastamine. Meil on konkreetsed ettepanekud 11 miljoni jaoks, kuidas Tallinna linnas erinevaid torenduslikke kulusid kokku hoida. Nende kulude kokkuhoidmisel me võime selle raha anda eelarvest nende kulude asemel otse lasteaedadele. Peredele jääb see raha kätte. 71 eurot kuus, 854 eurot aastas on väga suur raha ka heal ajal. Majanduskriisi paistes, keeruliste aegade paistes peredele sellist kingitust teha lastekaitsepäevaks on väga keeruline. Ma südamest loodan, et tänane debatt viib selleni, et seda otsust vastu ei võeta. Oma ettepanekud annan volikogu esimehele üle ja loodan, et neid arvestatakse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh, hea kolleeg!
Kõne - Tiit Terik Tiit Terik
Kasutades nüüd ka oma sõnasaamise õigust, tahan headele kolleegidele tuua natukene selgust ühes küsimuses, mis viimasel ajal on nii Tallinna linnaelanike kui ka volikogu liikmete tähelepanu köitnud, s.o Harku metsa võimalikud arengud tulevikus.

Küsimusi on tekitanud see, kas Tallinna linn rajab läbi Harku metsa sõiduteed või mitte. Ja saan öelda, et kõige selle informatsiooni baasilt, mis on minule teada, ja ka kinnitused, mida olen saanud linnavalitsuse kolleegidelt, ütlevad väga selgesõnaliselt, et Tallinna linnal ei ole mingit plaani tee ehitamist läbi Harku metsa. Pigem vastupidi. Tallinna Linnavalitsus on 20. märtsil eelmisel aastal juba algatanud Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise ja selle korraldusega on linn väljendamas oma tahet selles piirkonnas ja Harku metsa osas. Ning kui me vaatame seda dokumenti, siis keelatud tegevuste loetelu hulgas on muuseas tee- ja tehnovõrgurajatise rajamine ning ehitise püstitamine, mis tähendab väga selgelt, et Tallinna linnal on pigem vastupidised plaanid kui tee ehitamisega seonduvad.

Tallinna linnale kuulub Harku rabast 15%, Harku vallale 85% ning järgnevad tegevused on selle kaitse alla võtmiseks just nimelt volikogu liikmete käes. Eelnõu, mis selle olukorra tulevikus võiks kehtestada, on koostamise lõppjärgus, ning juba usun, et peale suvepuhkusi saame selles osas siin ühise otsuse langetada ja Harku metsa kohaliku kaitse alla võtta. Ja sellel teemal on mul isiklikult ka kohtumised juba kavandatud heade kolleegidega Harku valla juhtide hulgas. Nii et rahustuseks võib öelda, et linn Harku metsa teed ei raja. Suur tänu!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks saan sõna anda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehele Rainer Vakrale. Palun!
Kõne - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Head volikogu liikmed! No kõigepealt erinevalt Kristenist olen ma väga optimistlik ja usun, et tänane esimene päevakorrapunkt läbi ei lähe ehk kohatasu vabastamist lasteaedadele ei lõpetata. Ma just vaatasin hiljuti üle volikogus kolme suurema erakonna viimased valimislubadused ja kõik need lubavad ühtemoodi: Tallinna lasteaedades tuleb kohatasu vabastus. Ja kui see samm n-ö kriisiajal tehti, siis sotsiaaldemokraadid seda toetasid. Ja ma arvan, et nüüd on mõistlik igal juhul samamoodi jätkata. Kui sul käib kaks last lasteaias, siis see on aastas 1710 eurot. Ja see on meie ühine lubadus, mida saab ära teha.

Me oleme teinud ka ettepaneku, et volikogu võiks teha ühise pöördumise riigi poole, valitsuse poole. Et miks mitte oleks Tallinn ka eestvedaja üleriigiliselt seda projekti vedades. Ja siis linnavalitsus vastas, et volikogul ei ole kombeks selliseid pöördumisi teha. Siis ma soovitan taas kord vaadata ajalukku. Volikogu, Tallinna volikogu on teinud väga palju ettepanekuid, kuidas Eesti elu edasi viia, Eesti Vabariigi Valitsusele. On mõistlik teha ka seekord.

Ja teine küsimus, mis puudutab Harku raba ja ka Merimetsa teedeehitust, siis mul on hea meel, et lõpuks ometi on ka volikogu esimees teemasse sekkunud. Sest volikogu liikmena ma arvan, et selline juhtimine peakski toimuma volikogus, mitte kusagil mujal.

Ja minu poole pöördusid aprilli lõpus, ma ütlen ausalt, kümned Nõmme elanikud, kes ütlesid, et "tead, Rainer, et Tallinn teeb neid uuringuid". Ma ütlesin, et "sõbrad, see ei ole võimalik. Ma tean, et see võetakse kaitse alla. Mul on olnud au selles armsas, toredas omavalitsuses nagu Tallinna linn töötada üheksa aastat. Et ei ole põhjust muretseda". Aga kuna neid murekirju oli niivõrd palju nii sotsiaalmeedias, telefoni teel, siis ma otsustasin abilinnapea Novikovi käest, kes on vastutav abilinnapea, küsida mustvalgelt, mis seis on. Ja 8. mail sain vastused, et tõepoolest Tallinna Transpordiamet on koostamas uuringuid. Kui uuringud on tehtud, siis tehakse ka otsus. Me kõik teame, kui Eesti Energia hakkab põlevkivi uurima, siis see tähendab seda, et soov on ju kaevandada. Ja kui nüüd selgub, ja mul on hea meel, et lõpuks ometi on jõudnud ka volikogu esimeheni teave, mis tegelikult linnavalitsuses toimub, et neid uuringuid pole vaja teha, siis mul on hea meel küsida sellele, et "kas siis selle raha näiteks saaks suunata lasteaia kohatasu vabastamisse". Või mis selle rahaga tehakse? Või et kas tehakse uuringuid moe pärast või et kas nüüd on siis nende uuringute tegemine lõpetatud? Et mulle tundub, et sõbrad seal linnavalitsuses ei tea tegelikult, mida volikogu soovib ja mida volikogu esimees meie volikogu n-ö ühendajana, eestkõneleja tegelikult asjast arvab. Et see ei ole mõistlik asjaajamine. See tähendab põhimõtteliselt seda, et tulevikus ei ole põhjust enam abilinnapeade käest mitte midagi küsida. Et kui arupärimisi teha, siis ainult linnapeale.

Ja seoses sellega me eile ka linnapeale arupärimise tegime. Ja küsime väga konkreetselt, kas uuringud toimuvad, kas uuringud on seisma pandud? Ja kas on juba siis n-ö ette raisatud mingit maksumaksja raha või mis selle rahaga tehakse? Et selline jama peab lõppema, et volikogu, ja rääkimata volikogu esimehest, ei tea, mis toimub linnavalitsuses!

Nii et sõbrad, töö on meil lai ja pikk päev on täna ees. Aga selle lasteaia kohatasu vabastamise lõpetamise me nüüd ikka koos kukutame läbi küll! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd järgmiseks Isamaa fraktsiooni poolt Mart Luik. Palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid nii virtuaalselt kui päriselus! Saalis on meid mõni üksik.

Vaatasin tänast päevakorda niipidi ja teisipidi. Ja mida ma seal ei näinud, kuigi me just kui nagu rääkisime sellest ju, linnapeale oleme korduvalt rõhutanud, ei näinud nagu linnapea ettekannet olukorrast riigis, täpsemalt linnas. Linnavolinikud on korduvalt sellele tähelepanu juhtinud. Ka ma ise olen korduvalt sellest rääkinud, et praegu kriisiajal on just hädavajalik, et linnapea tegelikult tuleb volikokku, kas volikokku kohale või siis digitaalselt ja annab aru, et mis meil tegelikult linnas praegu toimub. Et mind paneb nagu imeks, et eriolukorra lõpuga ju tegelikult saame kõik aru ju, et ega viirus ei ole kuhugi kadunud ja olukorra kriitilisus pole kuhugi kadunud. Ja majandusraskustest, kui me räägime linnas, siis kahjuks on need suuremas osas alles ees. Ja seetõttu kutsume üles. Meil on veel üks istung vähemalt 11. juunil. Et Isamaa fraktsiooni poolt on kindlasti meie palve, et linnapea tuleks ja annaks aru, milline on seis viirusega linnas, milline on linna finantsolukord, linna ettevõtete käekäik jne.

Ja see, et me nüüd täna hakkame hääletama kohe kummitemplina teatud punkte, mis tegelikult oleks pidanud ka volikogu ikkagi enne läbi vaidlema ja siis otsused vastu võtma, aga linnapeal on see juba kuulutatud, et need otsused just kui on vastu võetud, et sellest me räägime kohe järgmises punktis edasi. Nii et siis lõpetan õigeks ajaks praegu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd on kõik sõnavõtud peetud, mis istungi alguses pidada saab.
16:18 Päevakorra punkti alustamine - 1. ME65 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine 1. ME65 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ning me saame liikuda tänase päevakorra menetlemise juurde! Meie tänane 1. päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine". See eelnõu kannab numbrit 65 ja ettekandjaks on linnapea Mihhail Kõlvart. Palun, härra linnapea!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Austatud volikogu, austatud linnavolikogu esimees! Käesoleva määruse sisu on tegelikult eriolukorra kehtivuse ajal antud soodustused ja toetused. Teadaolevalt eriolukorra ajal oli otsustatud ajutiselt vabastada vanemad munitsipaallasteasutuse kulude vanema poolt kaetava osa maksmise kohustusest, toetada eralasteasutustes käivate laste vanemaid eralasteasutuse õppemaksu tasumisel 75,25 euroga kalendrikuus, maksta lapsevanemale, lapse eestkostjale või asendushooldusteenusel oleva lapse hooldajale hüvitist summas 71,25 eurot kalendrikuus ja anda kõigile Tallinna ühistranspordi kasutajatele tasuta sõidu õigus. Kõik abimeetmed, soodustused ja toetused olid otse seotud eriolukorraga. Ja oli ka algusest peale nägemus, et ajutiste meetmete kehtivusaeg on seotud eriolukorra kehtivusajaga. Ja kui rääkida laiematest meetmetest, siis selliseid meetmeid tulebki eraldi arutada.

Aga täna meie eesmärk on ühtlustada abimeetmete kehtivusperioodi. Meie ettepanek on, et vaatamata sellele, et eriolukord lõppes, meie soodustuste ja toetuste kehtivusaeg võiks kesta maikuu lõpuni. Ja see omakorda tähendab, et soodustuste mõju linnaeelarvele oleks või tegelikult juba praegu on munitsipaallasteasutuse kohatasu puhul 3 796 000 eurot, toetus eralasteasutustes käiva lapse vanemale eralasteasutuse õppemaksu tasumisel 147 360 eurot ja hüvitis lapsevanemale lapsehoiuteenuse eest kokku 78 161 eurot ja tasuta ühistransport arvestuslikult 466 000 eurot kuus.

Loomulikult kriisiajal me peame mõtlema, kuidas meie inimesi toetada. Ja minu arvates Tallinna linn suutis operatiivselt pakkuda kõige suurema paketi võrreldes teiste omavalitsustega. See pakett oli operatiivselt kehtestatud, sealhulgas ka tänu linnavolikogu toetusele.

Nüüd meid ootab järgmine etapp. Me peame läbi mõtlema, missuguseid täiendavaid meetmeid tuleb rakendada, selleks et kriisiajal me saaksime süsteemsemalt meie inimesi abistada. Ja ma arvan, et on igati mõistlik lähenemine, et kriisiajal, kus vajadused kasvavad, aga tulud langevad, toetused eelkõige peavad olema abi- või vajaduspõhised.

Ja mis puudutab universaaltoetusi, siis jätkuvalt me võime tõdeda, et Tallinna linn universaaltoetuste osas on kriisiajaks kõige rohkem ette valmistatud. Jällegi, sellist paketti, nagu pakub Tallinna linn, ei suuda pakkuda ükski teine omavalitsus. Tasuta ühistransport, tasuta toit lasteaedades, tasuta koolitoit. See on kindlasti väga suur baas, mis aitab inimesi ka raskematel aegadel. Aga veel üks kord kordan. Meie kohustus on ette näha ka spetsiifilisi vajadusi ja neid vajadusi ka püüda rahuldada.

Mis minu arvates on ka õige, mis täna juba kõlas, et meid ootavad rasked ajad. Rasked ajad nii peredele, inimestele, omavalitsustele kui ka riigile, rasked ajad ka finantsilises plaanis. Ja kui teha pikaajalisi otsuseid, selleks peaks olema ka pikaajalisem missioon, aga ka vastav analüüs, sealhulgas ka finantsanalüüs. Ja seda kindlasti tuleb teha ka.

Aga täna ma palun teid otsuse eelnõu toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Teile on ka mõned küsimused. Ja esimesena Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, austatud esimees! Hea linnapea! Et mul on tegelikult natukene keerukas küsida niimoodi. Et ma küsin võib-olla kõigepealt volikogu esimehe käest. Et kui mul on ka protseduuriline küsimus, mis vajaks enne mu küsimust selgitamist, siis kuidas seda tegema peaks? Kas ma küsin need mõlemad koos siis ära?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah. Protseduuriline küsimus on mul volikogu esimehele, kes võiks võib-olla seda enne selgitada, kui linnapea vastama asub. Et küsimus volikogu esimehele on selline, mida me käsitlesime ka rahanduskomisjonis ja millele tegelikult me ei olegi saanud päris korralikku vastust.

Nimelt linnavalitsus sotsiaalmeedias - ma panin selle ka sinnasamasse rahanduskomisjoni gruppi - reklaamib otsust sündinud otsusena, et 31. maini on kõik needsamad soodustused jõus. Et peale seda nad on läbi. Ehkki volikogus ei olnud seda kuidagi veel arutatud, ei olnud arutanud komisjon, ei olnud arutanud suur saal. Ma arvan, et sellel ajal, kui volikogu esimees oleks olnud Mihhail Kõlvart, oleks Taavi Aasast jäänud alles võib-olla pool vuntsidest parimal juhul sellise reklaami puhul. Et kuidas volikogu esimees seda selgitab? Ja mida kavatseb ta ette võtta selleks, et volikogu ei oleks vaid piinlik kummitempel? See on protseduuriline küsimus.

Sisuline küsimus on linnapeale. Linnapeale küsimus on hästi lihtne. Kas linnapea arvab ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas see oli retooriline või protseduuriline?
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
See oli tegelikult protseduuriline.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siis Te soovite ka vastust?
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Soovin ka vastust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siis vastan.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aga ma küsin kaks küsimust järjest ära siis jah? Või kuidas soovite?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma vastan oma küsimusele ennem ära.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Ja siis ma küsin linnapealt?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Just.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Väga hea. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui see on protseduuriline, mitte retooriline, siis see eeldab ka vastust. Oleme juhtinud linnavalitsuse tähelepanu sellele, et selliste otsuste tegemine on volikogu pädevuses ja need otsused sünnivad siis, kui volikogu nii otsustab. Ja see on ka vastus.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma loodan, et seda korduvalt tehakse ja sellisel viisil, et enam sotsiaalmeedias tasutud reklaame linnaraha eest ei oleks, nagu oleks linnavalitsus otsustanud volikogu eest.

Aga nüüd küsimus linnapeale. Et majanduskriis on süvenemas. Tõenäoliselt tuleb koondamisi. Tõenäoliselt on keerulist aega paljudel inimestel ees, kaasa arvatud riskirühmadel. Ka headel aegadel peredele 71 eurot kuus, 854 eurot aastas lapse kohta, kahe kohta 1700 eurot, natuke peale, on suur raha. Tallinna eelarves on suur hulk kulutusi, millelt me saame kokku hoida. Ja me täna tegime ettepaneku. Kui need katteallikad ei sobi, saab ka leida teisi katteallikaid. Aga 18-19 miljonit aastas Tallinna 800-miljonilise eelarve juures anda lasteaedadele, et see raha peredele alles jääks, on võimalik.

Küsimus linnapeale. Kas Teie arvates on majanduskriis läbi, et oleks jälle aeg peredelt raha koguma hakata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mina muidugi ei ole piisavalt pädev, selleks et hinnata, kas Teie esimene küsimus oli protseduuriline või sisuline. Aga kui Te lubate, ma vastan ka esimesele küsimusele.

See ei ole esimene kord tõepoolest ja mitte ainult Tallinna linnas, kus linnavalitsuse otsus veel enne volikogu kinnitamist avalikustatakse, selleks et inimesed oleksid teadlikud, mis võib neid perspektiivis oodata. Eriti see on tähtis kriisiajal, eriti see, mis puudutab kulude planeerimist. Me ei ole öelnud, et volikogu midagi otsustab. Volikogu saabki otsustada ainult siin ja praegu. See, mida oli välja kuulutatud, oli see, et meie linnavalitsuse ettepanek, aga ka veendumus seisneb selles, et vaatamata sellele, et eriolukord lõppes, abimeetmed võiksid olla kehtestatud - ja ma loodan, et seda ka kehtestatakse täna - maikuu lõpuni. Kui seda ei juhtu, siis seda saab ka vastavalt ka kommunikeerida, sealhulgas ka otse volikogu poolt. Ja ma arvan, et ka tulevikus linnavalitsus selliste tähtsate otsuste puhul eelnevalt inimesi teatab nendest otsustest. Ja linnavolikogu lähtuvalt linnavolikogu otsusest saab ka enda kommunikatsiooni käivitada.

Mis puudutab teist küsimust, siis nagu Te õigesti ütlesite, minu arvates õigesti ütlesite, et me kindlasti peame eelkõige mõtlema nende inimeste peale, kes on riskirühmades. Ja see tähendabki seda, et toetused kriisiajal peavadki olema vajaduspõhised. Et tulebki välja selgitada, kus on kõige suuremad riskid, kus on kõige suurem abivajadus ja keda tuleb eelkõige toetada. Kahjuks see ikkagi nii ei ole, et Tallinna eelarve tänaseks on enam kui 800 miljonit eurot. Juba praegu me näeme, et eelarve võimalused vähenevad. Ja me näeme ka seda, et esialgne analüüs ei ole lõplik, sest tegelik pilt ilmneb parimal juhul ainult sügisel. Ja ainult siis me saame tegelikult suuremad kulud ka planeerida.

Ma arvan, et me kõik saame aru, et raskel ajal inimesi tuleb toetada. Ja ma arvan, et me ka ühiselt suudame neid abimeetmeid täiendavalt välja töötada ja nendest teha ka prioriteedi, selleks et teistes valdkonnas kulud vähendada ja suunata vahendid eelkõige sotsiaalvaldkonna vajaduste katmiseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Taavi Rõivas. Palun!
Küsimus - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Ma leian, et lastega perede toetamine võiks mahtuda nende prioriteetide hulka küll. Ja ma mäletan seda haruldast üksmeelt, mis oli Tallinna Linnavolikogus siis, kui me seda otsust langetasime, et lastevanematele see kohatasu vabastus teha.

Aga minu küsimus on selline. Et kui peaks sügisel olema majanduslik olukord kas sama raske või raskem kui praegu, kas siis linnavalitsus on nõus oma sellest praegusest otsusest taganema ja taastama selle kohatasu vabastuse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt, kui Te lubate, repliik Teie kommentaari peale. Ma arvan, et mitte ainult linnavolikogu istungi saalis, vaid ka linnavalitsuses ja teistes omavalitsustes on palju inimesi, tegelikult, ma arvan, kõik inimesed toetavad kontseptsiooni, kus lasteaiakoht oleks inimestele tasuta. Ja kui see ongi selline üldine arusaam, siis see otsus peabki olema vastu võetud riigitasandil. Kui riigil seda võimalust ei ole, ja ma arvan, seda võimalust praegu tõepoolest ei ole, siis me peame ka aru saama, mis on need põhjused, miks praegu seda kehtestada ei ole võimalik.

On ka teine võimalus, et ka iga omavalitsus lähtuvalt võimalustest saaks seda teoreetiliselt kehtestada. Ja tänane pilt näitab meile, et ükski omavalitsus nii headel aegadel, nagu siin oli öeldud ja ma püüan seda tsiteerida, kui ka praegu seda ei kavatsenud ja ei kavatse teha. Ja praegu eelkõige sellepärast, et kõik saavad aru, et selleks, et planeerida suuri kulusid, peab olema ka selgem arusaam, mis meid ootab. Aga kindlasti on ka teine, üldisem arusaam, millest mina juba korduvalt rääkisin, et kriisiajal tuleb kehtestada mitte universaalseid toetusi, aga vajaduspõhiseid toetusi. Ja vajaduspõhiste toetuste puhul me praegu teemegi vajaliku analüüsi ja ettevalmistust, selleks et välja tulla abimeetmetega sotsiaalvaldkonnas. Ja sealhulgas tuleb käsitleda ka lasteaia kohatasu teemat. Aga lihtsalt see peab olema natuke sügavam analüüs ja tuleb mõelda ka pikaajalise mõju peale.

Ja kui rääkida sellest, mis peaks toimuma septembrist, seda me kahjuks keegi ei tea, mis on majandusolukord selleks ajaks ja mis on võimalik viiruse leviku olukord selleks ajaks. Aga kindlasti me peame olema valmis erinevateks stsenaariumiteks, sealhulgas ka kõige mustemaks stsenaariumiks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud linnapea! Ma olen Teiega väga sama meelt, et see abi tõesti ka lasteaia kohatasu maksmise puhul peab olema .... Istusin vale koha peal ja ei lastud eetrisse.

Nii! Hakkame uuesti peale. Lugupeetud linnapea! Et ma olen väga sama meelt Teiega, et see abi linnakodanikele peab tõesti olema vajaduspõhine ja seda ka linna lasteaedade kohatasu puhul. Et mind ka veidi kummastab Reformierakonna võib-olla selline eriline kirglikkus kõigile see kohatasu kinni maksta. Ometi on neil olnud aastaid peaministriks Andrus Ansip, kes nimetas seda helikopterilt raha külvamiseks ja ei olnud nõus isegi lastetoetusi tõstma.

Aga kui me vaatame nüüd seda vajaduspõhisust, siis siin miski ei klapi. Et kui vaadata nende laste arvu, meil on ... üle 21 000 lapse käib Tallinnas lasteaias. Ja nende laste arv on kõvasti alla tuhande, kes tegelikult on kohatasust vabastatud. Siin on 750, 760 last linna kohta.

Et palun kirjeldage, et mis selles mudelis valesti on. Et ei usu mina ja ausalt öeldes ei tea kedagi, kes usuks, et Tallinnas läheb nii hästi, et tõesti reaalselt n-ö majanduslikes raskustes on ainult nii väike arv linna lastest. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Alustame sellest, et Teie andmed pärinevad eelmisest perioodist, ja veel kolm kuud tagasi see elu võrreldes tänase päevaga oli midagi muud. Ja praegu see arv hakkab kindlasti kasvama, nende laste arv, kes seda toetust hakkavad saama.

Samas eile me andsime teada, et linnavalitsus otsustas, et Haridusamet koostöös finantsteenistusega peavad läbi töötama uue soodustuste mudeli. Ja olid välja toodud ka kolm põhilist aspekti. Esimene aspekt on seesama majandusseis, majandusraskused peres. See võimalus on olemas ka praegu. Aga ma olen nõus, et seda oleks vaja lihtsustada ja laiendada. Ja me saame aru, et tegelikult nende laste arv või selles grupis laste arv hakkab kasvama igal juhul.

Järgmine grupp, kus me näeme, et võib tekkida risk, ja see risk tegelikult ka headel aegadel alati oli, et mida rohkem lapsi on peres, seda suurem on risk, et pere satub majandusraskustesse. Ja seda riskirühma tuleb ka käsitleda eraldi. See rühm või riskirühm on käsitletud ka praeguses korras. Aga me arvame, et siin tuleb teha analüüsi ja teha ettepaneku, kuidas seda meedet laiendada.

Ja kolmas riskirühm on erivajadusega lapsed. Teadaolevalt just see rühm tihti vajab rohkem kulusid lastevanemate poolt. Tihti üks vanematest või mõlemad ei saa endale lubada 100%-list töökoormust, sest lapsega tuleb pidevalt tegeleda. Ja seega see on kindlasti ka see rühm, kus tuleb leida võimalust soodustusi laiendada. Et see on meie eesmärk ja selles suunas see analüüs käib.

Ja oli ka välja öeldud eile pressikonverentsil, linnavalitsuse pressikonverentsil, et meie plaan on veel enne suvepuhkust ehk siis enne jaani tulla välja konkreetse kontseptsiooniga ja konkreetsete summadega välja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine võimalus poole minuti vältel oma küsimus esitada on Ülle Rajasalul. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnapea! Et ma olen seda debatti praegu pikalt kuulanud ja Mart Luige sõnavõtt pani mind tegelikult täiesti mõtlema asju teisest küljest hoopis. Et minu teada on lasteaiad osa riigi haridussüsteemist. Aga lasteaedade ülalpidamine on pandud ju tegelikult kohalikule omavalitsusele. Nii et kui haridus on meil ilma rahata, siis lasteaiad on kohalik omavalitsus just nagu kinnitanud ikkagi tasuliseks. Selles suhtes on volikogu otsus ju, kas me tahame ta tasuta või tasuliseks teha. Nii et siin raha külvamisega ei ole mitte mingisugust pistmist. See sõnum on ka Mart Luigele.

Aga see eriolukord ... Jah, tõepoolest eriolukord oli meil kaks kuud ja linnavolikogu tegi väga õige otsuse, et lapsevanemad vabastada kohatasudest. Kuid too aeg, kui vabastati kohatasudest eriolukorras, tuli ka riik appi lastevanematele ja töötasude maksmise osas. Täna on meil hädaolukord. Mis tähendab häda? Tegelikult need hädad alles hakkavad peale. Enam riik ei toeta maksusüsteemiga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun Teie küsimus!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ja nüüd alles ongi see probleem, et kuidas Teie, härra linnapea, nüüd näete tulevikus ette. Sest kuidas Te defineerite seda sõna "hädaolukord"? Sest tegelikult need hädad alles hakkavad peale, sest vanematel praegu enam raha ei ole. See raha, mida riik maksis, on ära söödud. Kuidas Teie näete lahendust sellele hädaolukorrale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et me ju saame aru, et nii riigitasandil kui ka omavalitsuste tasandil otsuseid võtavad vastu seadusandja, kas see on Riigikogu või linnavolikogu, täitevvõimu esindajad, valitsus, riigi või linna valitsus. Ja praegu me näeme seda ... Ma ikkagi kordan veel üks kord, et nii riigitasandil kui ka omavalitsuste tasandil seda ressurssi ja valmisolekut kehtestada 100%-liselt kohatasu vabastust kõigile ei ole. Ja tuleb nentida ka seda, et see ei sõltu poliitilisest kuuluvusest. Et näiteks riigitasandil meil on üks koalitsioon, aga näiteks Tartu linnas on hoopis teine koalitsioon. Ja samamoodi nii üks kui ka teine koalitsioon ei näe praegu sellist võimalust tasuta kohatasu kõikides lasteaedades kõigile lastele kehtestada. See on reaalsus. Me võime rääkida erinevatest põhjustest, miks see nii on. Aga tegelikult me näeme, et võimukandjad, sõltumata erakonna kuuluvusest, ei näe praegu seda võimalust.

Teine aspekt on ka see, et kui me räägime lasteaedadest kui hariduse osast, siis ma tegelikult pean Teiega nõustuma. Ka minu arvates see haridus, see kasvatus, see kogemus, mida annavad lasteaiad, on kindlasti hariduse osa. Ja kui me tulevikus saame kehtestada lastele tasuta kohatasu lasteaedades, siis tegelikult see peaks tähendama, et lasteaiaharidus on lastele ka kohustuslik. Siin saab kohe esiteks lahendada planeerimise küsimust, et kui palju lapsi hakkab käima lasteaedades ja kasutama seda teenust. Siin me saame tagada kõigile lastele vajalikke teenuseid ja vajaliku hariduse taset. Ja see omakorda, kui see on kohustuslik, peab olema ka tasuta ja riigi poolt tagatud. Just riigi poolt korraldada seda saavad või peavad omavalitsused. Vot see on siis kontseptuaalne lähenemine ja pikema perspektiivi arusaam.

Kui rääkida praegusest olukorrast, siis tõepoolest kriis hakkab kehtima mitte kaks kuud ja mitte kolm kuud ja tõenäoliselt kahjuks mitte üks aasta. Ja siin tulebki aru saada, mis on operatiivsed meetmed ja mis on pikaajalised meetmed. See, mida me arutame täna ja mis oli operatiivselt linnavalitsuse poolt pakutud ja linnavolikogu poolt kinnitatud, on operatiivsed meetmed. Ja operatiivsed meetmed olid vastu võetud tegelikult lähtuvalt olukorrast. Ja me ei vaadanud ka seda, mis on nende operatiivsete meetmete operatiivne mõju eelarvele, sest see oli antud juhul teisejärguline.

Kui me räägime pikaajalistest meetmetest, siis see mõju eelarvele on juba hoopis teise tähendusega. Ja me saame aru ka seda, et pikemas perspektiivis omavalitsuste tulud, sealhulgas ka Tallinna linna tulud hakkavad langema. Ja siis me peame tegema valikuid. Ja me peame tegema valikuid ka olukorras, kus me saame aru, et sotsiaalvaldkonna kulud hakkavad kasvama. Ja see peab olema meie jaoks prioriteediks. Ja siin on väga tähtis, et need vahendid, mis meil on olemas, oleksid suunatud eelkõige sinna, kus on kõige suurem vajadus. Ja selle mõttega ma tulen tagasi selle jutule, millest ma alustasin: vajaduspõhised toetused ja soodustused. Ja need pikaajalised meetmed on praegu väljatöötamisel ja lähiajal me nendega tuleme välja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks Erki Savisaar, palun!
Küsimus - Erki Savisaar Erki Savisaar
Aitäh, austatud linnapea! Mul on kaks küsimust. Esiteks, kehtiva volikogu otsuse järgi oleks pidanud piletita sõit ühistranspordis lõppema eriolukorra lõppemisel. Miks see nii ei läinud ja on vaja tähtaega nüüd tagantjärgi pikendada 31. maini?

Ja teiseks. Kas alates 1. juunist taastub piletimüük sularaha eest ka transpordivahendis või piirdub see muudatus vaid validaatorite avamisega? Aitäh!
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No esiteks, nagu ma ütlesin, minu arvates on õige, et me ühtlustame kõik abimeetmed perioodi osas, et kõik abimeetmed oleksid siis inimestele kättesaadavad kuni mai lõpuni, vaatamata sellele, et eriolukord lõppes. Ja siin konkreetselt ühistranspordi puhul jutt ei ole ainult sellest, et tagada inimestele tasuta ühistranspordi võimaluse, sest antud juhul me tagame seda mittetallinlastele suuremas osas, vaid ka see, et maikuus ei tekiks vajadus pileteid kontrollida. Et vaatamata sellele, et epidemioloogiline olukord on positiivse trendiga, me peame ikkagi arvestama sellega, et viirus ei ole kuskile kadunud. Ja mida vähem kontakte, seda parem, eriti arvestades, et reisijate arv ühistranspordis kasvab iga päevaga. Ja piletikontroll on täiendav risk ja sellepärast me otsustasime, et seda võiks kehtestada hiljem. Ja kui ei ole piletikontrolli, siis on õige ka otse öelda, et ka piletit ei ole vaja osta.

Ja mis puudutab teist küsimust, siis minu teada oli tehtud ettepanek, et augustini ei toimuks ka ehk siis augusti lõpuni ei toimuks ka paberpiletite müük. Jah, augusti lõpuni. Ja mina seda ettepanekut toetan. Me seda arutasime samamoodi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiseks Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud linnapea! Ma jätkan sellelsamal lasteaia kohatasu teemal, mis siin on korduvalt ka küsitud. Sest ma kuulan Te neid selgitusi või põhjendusi või õigustusi, ma ei oskagi sellele õiget nimetust anda. Aga ma tunnistan, et Te ei mõista siiski. Sest see jutt, et haridus- ja finantsosakond hakkavad ette valmistama vajaduspõhist lasteaia kohatasust vabastamist, on selline, ma ütleks, potjomkinlik eneseõigustuvus, leevendamaks perede nördimust. Sest nagu Te ise ka ju natuke aega tagasi ütlesite, siis Tallinnas need soodustused juba kehtivad. Aga samas keerulised ajad on ees ja need puudutavad ka lastega peresid ja on juba puudutanud.

Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et Sotsiaalministeerium on teinud ühe uuringu, mis puudutas just lapsevanemate hakkamasaamist eriolukorra ajal. Ja seal selles uuringus osalenud lastevanematest 30%-l sissetulek vähenes. 5% oli neid, kes jäid üldse ilma sissetulekuta. See on nüüd ainult paari kuu jooksul.

Kui me räägime tööpuudusest, siis see kasvab kogu aeg. Näiteks eelmine aasta maikuus, 27. mail Tallinnas oli 8871 töötut. Selle aasta maikuus on 16 743 töötut. Maikuu 27 päevaga on Tallinnas töötute arv üle tuhande inimese võrra kasvanud ja nende seas on ka lastega pered.

Rasked ajad on ees, nii nagu Te ise ka kinnitate. Ja tegelikult me keegi ju ei tea, et kui palju lastega peresid ja kui paljusid lastega peresid sellest majanduskriisist, mis meid sügisel ootab, pihta saab. Kui ometi ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun Teie küsimus!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
... Te arvate, et kohatasu taastamine on vajalik otsus. Mu küsimus on lihtne. Miks Te olete nii jäik ega toeta lasteaia kohatasu vabastuse jätkamist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma kardan, et ma midagi uut Teile praegu ei ütle võrreldes sellega, mida ma juba ütlesin. Aga ma võib-olla juhiks Teie tähelepanu Teie andmetele. Et tõepoolest me näeme, kuidas olukord halveneb. Paralleelselt halveneb ka omavalitsuste olukord. Ja Te tõite välja protsente. Aga kujutage endale ette sellise olukorra, kui tallinlased 100%-liselt kaotavad tööd; et ei ole ühtegi inimest, kes töötab; ei ole ühtegi inimest, kes saab palka. Ja siis no puhtmatemaatiliselt see on praegu selline spekulatiivne ja natuke küüniline arutelu, aga ikkagi lähtuvalt Teie loogikast, et kui Te tõite välja protsente.

Et kui 100% peredest on kaotanud tööd ja 100% inimestest vajavad abi, siis on ka õige, et 100%-liselt tal oleks kehtestatud ka kohatasu vabastamine. Aga samas, kui 100%-liselt inimesed Tallinna linnas kaotavad tööd, siis Tallinna linnal ei ole ka tuluallikat põhimõtteliselt. Jah, ma saan aru, et see on numbritega mängimine. Aga ka Teie toote välja numbrid. Ja kui rääkida nendest numbritest, siis just lähtuvalt ka Teie loogikast me näeme samamoodi, et probleem on riskirühmades. Et need inimesed, kes kaotavad tööd ... Ja see on just see rühm, mida ma tõin välja - majandusraskustes pered, kes peavad seda soodustust saama. Ja siis sinna juurde veel kaks rühma ma tõin välja: pered, kus on rohkem kui üks laps, ja pered erivajaduste lastega. Ja see on just see meie minu arvates väga konkreetne lähenemine. Ma mingit potjomkinit siin ei näe. Ja eriti oleks minu arvates ebakorrektne rääkida potjomkinist siis, kui me tuleme välja nii numbritega kui ka sihtrühmadega. Ja ma nagu veel üks kord tulen selle küsimusega tagasi, et kuna see natuke isiklikuks, see Teie küsimine läks, mis just Tallinna linnapea ei ole selle vastu. Tallinna linnapea ei ole selle vastu. Ma küsin suuremas plaanis, et mis ... meie ühiskond ei ole praegu selleks valmis. Ja kus on see suurem omavalitsus, kus seda on võimalik praegu rakendada? Ja kui see peaks olema üleriigiline, ja nagu ma ütlesin, et see lähenemisviis peabki olema üleriigiline ja siis lasteaiaharidus peab olema ka kohustuslik, siis see peab tulema just riigi poolt. Tõenäoliselt ma väga palju uut ei ole lisanud sellele, mida ma olen juba varem rääkinud. Aga ma pidin seda veel üks kord Teile ütlema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tuletan austatud kolleegidele meelde, et küsimise aeg on 30 sekundit. Sõnavõttude voor alles tuleb ja seal Te saate kasutada ka oma võimalust. Nüüd aga küsimuse järg Rainer Vakrale. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea linnapea! Vabandage mind, aga Te võite mind julgesti parandada. Teile meeldib parandada. Et mina arvan, et valimislubadused on täitmiseks. Ja sama on ka selle lasteaia kohatasu vabastuse lõpetamisega. Et kui seda on kõik erakonnad, suuremad erakonnad, kes täna volikogus on, välja öelnud, siis selle võiks ja peaks ära tegema. Me räägime seda, et diskussiooni pole olnud. No minu meelest viimase kolme aasta jooksul, olgu kas siis Reformierakonna poolt algatatud või sotsiaaldemokraatide erakonna poolt algatatud, on seda diskussiooni ju tegelikult olnud no, ma ei tea, kümneid kordi seal volikogus, et kas see on mõistlik või mitte.

Ja kuulates Teid, Te ütlete, et tegelikult see peaks olema omavalitsusteülene. Ja kui me tegime ettepaneku, mida toetas ka näiteks EKRE koalitsioon, et tõepoolest pöörduda ühiselt Vabariigi Valitsuse poole, et oleks Tallinn see vedur, siis Teie abilinnapea ütles, et volikogul ei ole kombeks selliseid pöördumisi teha. Et kas Te ikka olete kursis taas kord, nagu näiteks on see Harku metsa näide, et Te teate, mida abilinnapead vastavad? Et miks me ei võiks seda diskussiooni siis Tallinna poolt vedada, et tõepoolest vabastada üle-eestiliselt ja Tallinn oleks selle diskussiooni eestvedaja? Ja ka riigi poolt vaadates näiteks EKRE kui Teie koalitsioonipartner juba toetas ju seda mõtet, et sellist diskussiooni algatada. Et miks Sa selle vastu oled? Millal me selle n-ö ühiselt selle rinde saaks avada, et seista Tallinna elanike eest?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kui Te palute mind Teid parandada, siis ma võtan sellist julgust ja parandan Teid. Tõepoolest kõik erakonnad julgelt lubasid tasuta kohatasu või lasteaedades. Aga see oli enne Riigikogu valimisi. Ehk siis see tähendas seda, et seda lubadust eelkõige oli plaanis kehtestada riigitasandil. Ma ei hakka nüüd võib-olla kommenteerima, et kas üks koalitsioonipartner või teine koalitsioonipartner pakkus või ei pakkunud. Ma võib-olla pareeriks seda sellise küsimusega. Et kui see arutelu on juba poliitiline, et aga miks Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei nõudnud seda Tartu koalitsiooni läbirääkimistel? Aga võib-olla nõudis, lihtsalt ei saavutanud. Ma ei tea seda.

Et Tartu on ka suur omavalitsus, peale Tallinna linna teine, ja seal on ka poliitiline võim, kus minu teada on Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid koalitsioonis. Mina võib-olla midagi ei pannud tähele või midagi unustasin. Aga siis palun parandage mind. Aga nii palju, kui mina tean ja mäletan, Tartu linnas sellist initsiatiivi ei ole.

Nüüd, mis puudutab volikogu ja/või volikogu initsiatiivi, no mulle tundub, et Te olete ... mitte isegi ei tundu, ma tean seda, et Te olete väga kogenud poliitik. Ja kindlasti panite tähele, et meil siin linnavolikogus istub terve rida volinikke, kes paralleelselt istuvad ka Riigikogus. Et ka Teie olite kunagi Riigikogu liige. Et ma nagu sisuliselt ei saa aru, mida me arutame. Kui on selline initsiatiiv, siis lugupeetud linnavolikogu liikmed, kes on ühtlasi ka Riigikogu liikmed, saavad otse sellise ettepanekuga riigi poole pöörduda. Ei, riigi poole pöördumine ei ole antud juhul õige definitsioon. Nad on seadusandjad. Ja nii palju, kui mina tean, isegi see eelnõu on praegu Riigikogus menetluses. Et miks sellise suure ringiga sellega välja tulla, kui on otsetee Riigikogus? Ja siin saalis, no praegu mitte päris saalis, aga linnavolikogu istungil osalevad Riigikogu liikmed, kes on samas ka erinevate erakondade esindajad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd saab küsimuse võimaluse Anto Liivat. Palun! Anto Liivat, palun, Teie kord!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Jaa, aitäh, hea juhataja! Austatud linnapea! Kas ma kuulsin õigesti, et pandeemia ajal tasuta ühistranspordi võimaldamine või sõiduõiguse pakkumine kõigile soovijatele läks linnale maksma Teie hinnangul 466 000 eurot? Ja kui see tõesti niimoodi oli, siis me võiksime arvata, et ühe aasta jooksul tasuta sõiduõiguse pakkumine kõigile soovijatele võiks maksta linnale no võib-olla suurusjärgus 2–2,5 miljonit eurot. Samal ajal vastusena või linnavalitsuse seisukohana tänasele 15. päevakorrapunktile OE201 kirjutab abilinnapea Andrei Novikov, et linn vajaks umbes 20 miljonit eurot tasuta sõiduõiguse võimaldamiseks. Ma oleks tänulik selgituse eest. Millest sellised erinevused arvestuses? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et ma ütlesin ... Aga kui ma ei öelnud, siis ma palun vabandust. Mina küll arvan, et ma ütlesin 466 000 kuus, on see kulu. Ja teiseks, ja see on selline võib-olla juba üldisem lähenemine. Et kindlasti me võime jätkata seda arutelu, kas ühistransport peab olema tasuta kõigile või Tallinna ühistransport ainult tallinlastele. Aga minu sügav arusaam, et kriisiajal see on meie jaoks kindlasti kui mitte viimane, aga kindlasti ei ole prioriteet, et teha tasuta ühistransport kõigile. Et kriisiajal kindlasti ainult tallinlastele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teine küsimus Kristen Michalilt. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et haridusspetsialisti kohta Te teete palju pöördeid ja keerukaid selliseid passaaže, et varjata tegelikult piinlikkust selle otsuse puhul. Te räägite, et lasteaed peaks olema kohustuslik, ehkki me teame, et enne kriisi käis seal ligi 96% lastest. Küllap peale kriisi või viiruse taandudes on lapsed taas lasteaias. Nad ei ole kuskil mujal. Et kohustus ei puutu siia asja.

Ja samamoodi tuleb aru saada, et kui haridus, alusharidus on osa ühtsest haridussüsteemist, mis on riigikeelne, kohatasuta gümnaasiumis, põhikoolis, isegi ülikoolis nominaalajal, siis sama võiks olla alushariduses.

Mind üllatab tegelikult Teie hoiak, et linn võiks olla iseseisev otsustaja mingites küsimustes. Ja ometi selles otsuses, mida me saame teha, kuhu me oleme pakkunud katteallikad, ütlete, et otsuse võiks Teie eest teha riik; et Teie ja volikogu on seinapragu. Et kas Te äkki ikkagi mõtleksite ringi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No ma võib-olla alustaks sellest, et ma olen mõelnud ka enne linnavolikogu istungit, mitte ainult praegu.

Teiseks, mis puudutab haridust, siis kohustuslik haridus tähendab mitte seda ja mitte ainult seda, et seda võimalust saab kasutada lähtuvalt sellest, millal see on ühel või teisel põhjusel mugav. Ja me näeme, et jah, aasta jooksul suurem osa Tallinna lastest loomulikult käivad lasteaedades. Aga see ei ole terve aasta jooksul, terve õppeaasta jooksul. Ja põhjuseks ei ole ainult haigused. Ehk, kui me räägime haridussüsteemist, siis siin peab olema tagatud ka süsteemsus. Aga ma arvan, et antud juhul see tõenäoliselt ei ole kõige tähtsam arutelu.

võimalust saab kasutada lähtuvalt sellest, millal see on ühel või teisel põhjusel mugav. Ja me näeme, et jah, aasta jooksul suurem osa Tallinna lastest loomulikult käivad lasteaedades. Aga see ei ole terve aasta jooksul, terve õppeaasta jooksul. Ja põhjuseks ei ole ainult haigused. Ehk, kui me räägime haridussüsteemist, siis siin peab olema tagatud ka süsteemsus. Aga ma arvan, et antud juhul see tõenäoliselt ei ole kõige tähtsam arutelu.

Mis puudutab, kas Tallinna linn on võimeline midagi otsustada või mitte. No muidugi on võimeline! Ja ma ei ole kindlasti öelnud, et riik peaks otsustama Tallinna linna eest. Mina ütlesin, et see otsus peaks olema üleriigiline ja selle otsuse kehtestamine peab olema tagatud riigi poolt nii regulatsiooni osas kui ka finantsiliselt. See oli minu mõte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees, härra linnapea! Et ma alustaksin tsitaadiga "Kevadest", et kus õpetaja Laur soovitab Tootsile, et kui tervet rehkendust ei jõua teha, tee vähemalt pool.

Jaanuaris 2020 andis EKRE sisse eelnõu, millega palusime peatada lasteaiakohtade hinnatõus seoses riikliku alampalga tõusuga. Ja tookord linnavalitsus ega linnavolikogu seda ei toetanud, aga Te viitasite siin eelarve vähenemisele, aga samas numbrid näitavad midagi muud. Et võrreldes 2019. aastaga on linnaeelarves 2020. aastal lisa ... tähendab kohatasude maksu laekumise vähenemine 120 000. Et äkki teeks siis selle pisikese asja ära, et jätaks selle hinnatõusugi vähemalt ära? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Alustame sellest, et kahjuks me ikkagi ei saa võrrelda eelmise aasta eelarvenumbreid ja käesoleva aasta vastuvõetud eelarve numbreid. Tegelikult isegi selle aasta 3 kuu tulemused olid rohkem kui positiivsed, et eelarve võrreldes planeeritud eelarvega, ehk siis tulud kasvasid umbes 6–7% esimese 3 kuu jooksul. Aga peale seda juhtus drastiline langus, pluss meil tekkisid kulud, mida me ei ole planeerinud ja mis on otse seotud epideemiaga. Ütleme nii, et tegelikult Teie ettepanek on sisuline, et seda tõepoolest võiks läbi arvutada, samamoodi nagu ka kindlasti me vaatame läbi Reformierakonna ja lugupeetud Kristen Michali ettepanekud. Ma lihtsalt ei saanud seda vaadata, kuna need ettepanekud ei ole veel esitatud. Aga kui me saame ettepanekud kätte, siis kindlasti vaatame läbi.

Aga kui rääkida või kui ma tohin vastata lähtuvalt minu seisukohast, siis mulle tundub, et õigem oleks ikkagi leida ressursi, selleks et toetada riskirühmasid. Ma kasutan praegu lugupeetud kolleeg Kristen Michali tsitaate. Kui teha sellist üleüldist soodustust, mille mõju ei ole kahjuks nii suur ... Ehk siis veel üks kord. Minu arvates pigem suurem soodustus või vabastus, aga sinna, kus see vajadus on kõige suurem, kui üleüldine soodustus, aga väike soodustus. Aga see on praegu minu seisukoht. Et ma arvan, et see on ikkagi õige, et me seda otsust analüüsime. Et seda teeb nii Haridusamet kui ka finantsteenistus.

Siin oli etteheide, et me kuidagi, ma ei tea, midagi peidame selle analüüsi taga või selle otsuse taga, et seda tuleb analüüsida. Minu arvates just vastupidi. See lähenemine ongi õige. Et kui me tuleme välja ettepanekutega, siis nad on ka läbi mõeldud ka lähtuvalt pikemast perspektiivist. Ja siis me kindlasti saame seda ka linnavolikoguga arutada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Küsin tasuta ühistranspordi võimaldamise kohta linna külalistele. Et tõtt-öelda, muidu olid need ju eriolukorra erimeetmed, linna poolt väljapakutud, täiesti loogilised ja arusaadavad ja põhjendatud, aga selle tasuta ühistranspordi võimaldamise kohta linna külalistele, selle mõttekusest ei saanud ma lõpuni aru, et kui me mäletame, et eriolukorra algfaasis kuskil viis korda kukkus ühistranspordi kasutamine. Et kellele see meede oli mõeldud? Ja kas ma saan õigesti aru, et see 466 000 + eurot, mis on linnal nüüd kokku korjamata jäänud selle otsuse pinnal, et see on hinnanguline number. Et tegelikult Te täpselt ei tea, palju siis nagu kulus selle peale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Kõigepealt see number. Loomulikult see on hinnanguline, sest me kunagi ei tea, kui suur tuleb tulu piletitest. Me saame seda ainult oletada. Kellele see meede oli suunatud? Noh, nagu ma ülesin, siin on nii finantsiline aspekt kui ka puht praktiline aspekt. Et tõenäoliselt see tulu oleks saamata ka juhul, kui see piletihind või tasuta ühistransport kõigile ei oleks kehtestatud. Ma arvan, nagunii seda tulu ei tuleks. Aga kui on tasuline pilet, siis peaks toimuma ka piletite kontroll. Ja seda epideemia ajal kindlasti ei oleks mõistlik teha. Samamoodi ei oleks mõistlik valideerida - see oleks täiendav oht. Ja sellepärast me otsustasime, et valideerida ei ole vaja, pileteid osta ei ole vaja. Ja kui selline otsus on tehtud, siis see tähendab, et see on tasuta ühistransport kõigile, ja see otsus on ka vastu võetud, oli vastu võetud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Ma kasutan siis seda võimalust. Et Te ütlesite, et "kui Te eksite, siis ma võin Teid parandada". Ma siis parandan selle riigi ja valitsuse poole pöördumise osas.

Et ma vaatasin ajaloost järele. Siis eelmisel aastal oli kolmel korral riigi poole volikogu pöördunud. Muuseas kahel korral olite volikogu esimees Teie ja ühel korral olite linnapeana ettekandja, olgu selleks siis kas Mupo õigused, volikogu suurus või teenistuskohtade-tähtaegade määramine. Siis Te ei väitnud, et on ka kindlasti Keskerakonna saadikuid seal volikogus, kes võiksid seda ise Riigikogus teha. Siis Te arvasite, et mõistlik ja paslik oleks teha sellise volikogu poolt ühtse meeskonnana ja väljendada oma tahet kui Tallinna linna esindajad.

Et sellest tulenevalt ma ei saa aru, et miks me ühel juhul vaatame ühtemoodi, teisel teistmoodi. Et kas ei peaks ka siin siis ikkagi panema erakondadeüleselt Tallinna volikogu saadikud seljad kokku ka need, kes ei ole Riigikogus, ja see pöördumine ikkagi riigile teha? Aitäh! Minu meelest see oleks mõistlik mõte see ära teha. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Mina nagu ei öelnud, et sellist praktikat ei olnud või seda ei saa teha. Minu küsimus oli pigem, miks seda opositsiooni liikmed ei tee otse. Aga tegelikult nad teevad seda ju, nii palju, kui mina tean. Et see menetlus juba käib. Ja kui on Teil selline ettepanek, et me võiksime teha ka sellise ettepaneku, paneme siis seljad kokku igas omavalitsuses, sõltumata sellest, mis erakond on võimul ja milline koalitsioon on võimul ja koos arutame läbi, kuidas selle tasuta lasteaiakoha igas omavalitsuses kehtestada, sh ka Tartu linnas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus palun! ... Ei kuule Teid.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Et linn on küsinud viimaste aastate jooksul, Tallinna linn, rahva arvamust nii alkoholipiirangu nii kiiruspiirangu, erinevate muude meetmee kohta, et kas linn ei ole mõelnud, et kui tal jääb muidu nagu julgust puudu, et selle valitsuses või Riigikogus arutatava eelnõu kohta seisukohta võtta, et järsku küsiks siis rahva käest uuesti arvamust, et kas rahvas arvab, et lasteaedade kohatasu peaks kaotama või mitte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Noh, ma arvan, et Te ju teate vastust sellele küsimusele ja teate ka tulemusi, kui peaks tulema selline üldine küsitlus. Et mida siis see küsitlus peaks täiendavalt meile andma? See, et selline ootus on olemas - seda me teame. See, et kui oleks kehtetatud tasuta lasteaiakoht terves riigis, oleks positiivne ja kõik seda toetavad - seda me ju teame. Et ma arvan, et see vastus on teada juba praegu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem registreeritud küsimusi linnapeale ei ole. Suur tänu Teile!

Nüüd saab kaasettekandeks sõna ja esitab rahanduskomisjoni seisukohad komisjoni esindaja Mart Luik. Palun!
Kaasettekanne - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud linnavolikogu esimees! Austet kolleegid siin- ja sealpool ekraani! Rahanduskomisjon esmaspäeval arutas siis Tallinna Linnavolikogu määruste muutmist paketis ME65.

Ja väga pikalt tegelikult oli seal arutelu täpselt samal teemal, mis siit saalist ka kõnedest korra läbi jooksis, et sisuliselt Tallinna Linnavalitsus pani praegu linnavolikogu n-ö kummitempli rolli. Et kõik on juba välja kuulutatud avalikult, aga otsust kui sellist vastu ei ole võetud.

See oli ilmselt ka põhjuseks, miks hääletamistulemustega 10 poolt ja 5 rahanduskomisjoni liiget vastu, erapooletuid ei olnud, otsus küll vastu võeti, aga oli vastuhääli ka. See ongi lühidalt kõik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kas kolleegidel on härra Luigele küsimusi komisjonis toimunud arutelude või hääletamiste osas? Tundub, et ei ole. Suur tänu!

Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Ja sõnavõtuga on soovinud esineda kolleeg Kristen Michal. Palun sõnavõtt kohapealt!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, austatud esimees! Et natukene kurvaks ja nõutuks mind see arutelu tegi, sest mulle on linnapea jätnud üldiselt aruka ja ka sotsiaalselt mõistva inimese mulje, vähemalt senistes debattides. Ta ei suhtu ükskõikselt inimeste muredesse nagu enamus võib-olla, kes tajuvad meie ümber toimuvat. Ma ei tee siin isegi poliitilist vahet, sest vaateid on erinevaid, maailmavaateid ka, nende lahendusi ka.

Ja seetõttu ma olengi natukene nagu segaduses, sest hoolimata sellest, mida linnavalitsus reklaamib ja mis iganes kavatsuse või tahtega nad tulid volikogusse, siis siin me panime ju ühiselt kirja, kaasa arvatud ka linnapeaga diskuteerides, sinna otsusesse sõnastuse, et "kuni volikogu mistahes uue otsuseni". Seda uut otsust me oleme siin täna tegemas. Ja mind isiklikult väga häirib, ma arvan, et ka linnapead endise volikogu esimehena, volikogu liikmena ja tänaseid volikogu kolleege peaks siiski häirima seesama hoiak, et linnavalitsus annab avalikult teada, millised otsused on juba langetatud. Kui volikogul on mõni otsus teha, siis olenemata sellest, millise paberi täitevvõim meile siia saadab, selle otsuse teeb linnavolikogu. Ja mind väga häirib see ja ma arvan, et volikogu esimees, kaasa arvatud keskfraktsioon peaks tegelikult linnapeale otsa vaatama ja meenutama neidsamu sõnu, mida linnapea siin istudes volikogu esimehena ütles kindlasti endistele linnapeadele. See ei ole viisakas viis. Seda esiteks. Ja ma arvan, võib-olla linnapeal tuleb noomida kedagi oma alluvusest. Ma ei tea, kes seda korraldas, aga see viis ei ole õige.

Nüüd sisulise poole pealt. Lähme ikka olulise juurde tagasi. Et tegelikult see jutt, et kas lasteaed peaks olema kohustuslik, seda me oleme Mailis Repsi selliste erinevate hariduspassaažide käigus kuulnud ka varem.

Oleme kuulnud erinevaid sõnavõtte veelgi. Tegelikult faktid on ju need, et 96% enne kriisi käis lasteaias, Eestis samamoodi 92, 93, 94% üle Eesti tegelikult, ja ilmselt käib lapsi tulevikus ka. Ja kui vaadata seda olukorda, siis majanduses on kriis tegelikult ikkagi alles tulemas. Ka headel aegadel kohatasu 71 eurot, 854 eurot aastas lapse kohta, kahe lapse kohta 1704 eurot on päris suur summa.

Ja kui nüüd rääkida riskirühmadest, kes kriisis esimesena pihta saavad, siis tõenäolisem, vähemalt senine tööturu statistika - toetun Sotsiaalministeeriumiga vestlustele, olen lugenud ka teiste riikide tööturu kogemusi - näitab ikkagi valdavalt seda, et see lööb madalama haridustasemega, nooremaid pigem, ja sooliselt, eeskätt naiste pihta. Ma arvan, et tegemist lasteaia kohatasuga oleks väga hea meetmega, mis tegelikult jätaks peredele rohkem raha kätte, mida saaks kasutada pere jaoks ja eriti kriisis.

Ja ma meenutan, et ehkki võib tunduda kellelegi, et kriis on läbi, eriolukord on läbi, siis tegelikult on olemas ... praegu oleme me siiski hädaolukorras. Ja isegi, kui see juriidiliselt on tähtis kellelegi või vähetähtis, siis majanduses on paljud protsessid suure inertsiga. Majanduses töötus, kriisid teatud sektorites on alles teel ja see puudutab kindlasti paljusid Tallinna inimesi. Tallinna eelarves, ma väidan, on olemas finantsid, on olemas võimalused jätkata lasteaia kohatasu mitteküsimust. Ma pean seda arukaks otsuseks, ma pean seda hädavajalikuks otsuseks praegusel ajal. Ja uskuge mind, et sügisel me arutame seda uuesti ja veel kord. Ja kõik needsamad kosmeetikad selle juures, rääkides, et me võib-olla lahendame mõne probleemi, kuskil midagi muud ... Sõbrad, see tegelikult on ebaõiglane ja ma arvan, te saate seda ise aru. Ma loodan, et keskfraktsioon kaalub seda. Ma loodan, et see jääb teile südame peale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena on sõnavõtt Kalev Kallo poolt. Palun!
Sõnavõtt - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Ma kuulasin mõningase hämminguga seda debatti siin. Pean ütlema, et viimased 15 aastat, kui mitte rohkem, olen ma Reformierakonna poolt ja tema tegijate poolt kuulanud hoopis vastupidist retoorikat, et võrdselt abi või raha jagamine ja võrdsete sotsiaaltoetuste jagamine universaalsena, et see on peaaegu et saatanast. Ka on kunagine Reformierakonna esimees öelnud, et seda saab võrrelda kui raha külimisega lennukilt. Ja nüüd hämmastusega kuulen, et on tehtud kannapööre ja lennuk on järjekordselt rahakülimise jaoks väga soovitud instrumendiks kuulutatud. Mina arvan omalt poolt, et linnavalitsusel on täiesti õigus, et raskel hetkel tuleb toetada ja toetada tuleb sihituna ja neid, kes abi vajavad ja siin ma ütleks, et see on olnud ka aastaid-aastaid Reformierakonna retoorika, et abivajajaid tuleb aidata. Neid, kes tõesti abi vajavad, aga mitte ühtlaselt kõigile jaotada ja samamoodi mitte ühtlaselt kohatasusid kaotada, sest kindlasti on siin hulgas ka lastevanemaid, kelle firmal ei ole probleeme olnud. Me teame, et epideemia ajal oli teatud lõike, mis töötasid edukalt. Nii et jääme ikka selle juurde, et aitame neid, kes abi vajavad ja võib-olla rohkem, kui me täna seda suudame teha, aga mitte kõiki võrdselt, ja võib-olla vähem, kui nad vajaksid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab läbirääkimiste voorus sõna Taavi Rõivas. Palun!
Sõnavõtt - Taavi Rõivas Taavi Rõivas
Aitäh! Eks aeg liigub kiiresti. Ja nii kolleeg Luigel kui kolleeg Kallol on läinud meelest see, et Reformierakonna juhtimise ajal on riigis ka tehtud need otsused, mis 3-kordistasid nii lastetoetuse kui ka kolmanda lapse toetuse. Ja veelgi varem, aastal 2003 oli just Reformierakond see, kes tõi kasutusele vanemahüvitise, mis on saanud kogu Euroopas ja kogu maailmas unikaalseks vahendiks selleks, et sünniks rohkem lapsi. Et perepoliitika on olnud reformierakondlaste jaoks kogu aeg oluline ja me väga täname selle eest, et teised erakonnad sellele alatasa tähelepanu juhivad, kuigi võib-olla veidi ekslike andmetega.

Aga selle teema puhul ei ole ju küsimus mitte selles, mida Reformierakond on varem teinud või ei ole varem teinud. Selle teema puhul võiks vaadata tulevikku ja võiks hinnata, et kas lastega pered, eriti väikelastega pered, nagu antud küsimuse juures, on Tallinna linna jaoks oluline või ei ole. Ja võiks hinnata seda, kas eriolukorra lõpp tähendab tegelikult ka kriisi lõppu või on Tallinna linnal ikkagi analüüsivõimekust ja arusaamisvõimekust, et kriis tegelikult, nii nagu Kristen Michal ütles, on alles majanduslikus mõttes algamas. Et minu meelest me ei tohiks peita pead liiva alla ja arvata seda, et eriolukorra juht oma käskotsusega lõpetab majanduskriisi. See oleks erakordselt naiivne. Ja näha on, et tegelikult lastega perede toimetulek, ka Tallinna linnas on pigem halvenemas.

Ja seetõttu ma arvan küll, et selle teema mõistlik lahendamine või kas või pikendamine selliselt, et päriselt kogu kriisi ajal oleks tasuta lasteaiakoht tagatud, on erakordselt oluline.

Ja ma tean. Olles ka vestelnud mitmete Keskerakonna saadikutega, siis ma tean, et ka tegelikult Keskerakonna fraktsioonis on mitmeid saadikuid, kes leiavad, et see teema võiks jätkuda. Ja ma loodan, et selles küsimuses on teil võimalik hääletada südametunnistuse järgi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui kolleeg Rõivas on lõpetanud, siis järjekorras on proua Helve Särgava. Teie sõnavõtt, palun!
Sõnavõtt - Helve Särgava Helve Särgava
Head kolleegid ja austatud linnapea! Kuulates seda diskussiooni, ma tahaksin ka mõned sõnad öelda.

Loomulikult me teame kõik seda, et otsused võtab vastu ainult volikogu. Ja siin ei ole küll oluline see, mis erakonda sa kuulud. Me kõik teame seda.

Nüüd konkreetselt juba tänase teema juurde. Tõepoolest see on õige, et lasteaiast algab tegelikult meie haridus. See on alusharidus. Ja nii Tallinna linnale on väga olulised lapsed, sellepärast et lapsed on meie tulevik. Ilma nendeta ei ole ju homset päeva. See on ka päris selge.

Arusaadav on ka see, et me peame toetama ja aitama just nimelt - võib-olla see pole kõige parem sõna - nõrgemaid. Just nõrgemaid peame aitama. Ja kuidas me saame neid kõige paremini aidata? Me saame neid ainult niimoodi kõige paremini aidata, kui me läheneme nendesse probleemidesse vajaduspõhiselt. See tähendab, et seal, kus on abi vaja, sinna me ulatame oma abikäe.

Miks ma ka nii arvan? Aga ka arvan seda, puutudes kokku mõnede reaalsete faktidega praegusel ajal. Me teame väga hästi, kui palju on meil töötuid. Ma ei hakka neid arve ütlema, kuna võin arvudes eksida. Aga samal ajal me teame ka väga hästi, et on ka suur tööjõupuudus. See tunduks ju meile lausa naljakas, kuidas see on võimalik. Töötuid on nii palju ja samal ajal ka tööjõudu on vaja. Kindlasti ongi ka siin, kui me sügavamalt mõtiskleme, on üks probleem selles, et praegu riik aitab, ja õigesti teeb, et aitab, eks ole, töötukassa näol andma neile toetusi. Aga kui nüüd ühel päeval need toetused, mis n-ö nendele abina tuleb - väga hea, et tuleb -, need lõpevad, vot siis ongi nii, et siis me näeme seda õiget olukorda, kes siis tõepoolest hakkavad täitma neid n-ö töökohti, milliseid me praegu tahame väga täita. Ja me ei suuda neid täita. Sest lihtsalt ma võin rääkida faktidest, kus tõesti inimene ütleb, et "ma hakkan selle peale siis mõtlema, kui enam tõepoolest riigi poolt tuge ei saa, ja siis ma hakkan mõtlema, kuhu ja mis". Nii et näete, nüüd ongi nii, et ühel päeval on linnal pilt selge, ahaa, tõesti, kes reaalselt vanemad ei leidnud tööd, ei saanud tööd, neil on lapsed. Ja kes peab siis aitama? Loomulikult meie peame neid siis aitama ja toetama. Ja vot see ongi nüüd see vajaduspõhine. Aga kindlasti on ka väga palju ... Ärme nüüd ikka hakka ka päris alahindama, et kõik jäävad töötuteks või kõikidel on vilets olukord. On ka neid, kes ei vaja seda toetust, nad saavad hakkama ilma toetuseta. Kuigi noh, toetus on kõigile vajalik. Aga noh, me peame olema ka realistid ja me ju olemegi realistid. Ja üldiselt täpselt samamoodi mõtlevad ka, ilmselt, mulle tundub, Tallinna linna ümbruse omavalitsused, kus me teame, et keegi ei ole n-ö kohamaksu ära võtnud ja toidu eest ka kõik maksavad. Nii et noh, me peaksime siin nagu natukene niiviisi mõtisklema, et aitame kindlasti neid. Ja lapsi tuleb aidata, kes seda tõsiselt vajavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak! Heameel on sõnajärg Teile üle anda. Palun!
Sõnavõtt - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, hea linnapea, linnavalitsuse liikmed ja volikogu liikmed! See, kui me siin mõni kuu tagasi eriolukorra ajal otsustasime, et lasteaia kohatasu tuleb kaotada, siis see oli tark otsus, mida pered väga kiidavad. Nüüd, kui eriolukorrast on saanud hädaolukord, on linnapeal Mihhail Kõlvartil suur kiire lasteaia kohatasu taastamisega, justkui kriis oleks läbi ja keerulised ajad on seljataha jäänud. Mina ega ka Reformierakonna fraktsioon samal arvamusel ei ole mitte ainult sellepärast, et me toetame ühtset eestikeelset kohatasuta haridust alates lasteaiast, vaid ka sellepärast, et kriis ei ole ju tegelikult läbi. Ja kohatasu taastamine on perede jaoks mittevajalik samm. 71 eurot ühe lapsega perele ja 142 eurot kahe lapsega perele on märkimisväärne lisa igal kuul ning selle äravõtmine on vale otsus. Eriti praegu, kui me ju tegelikult ei tea, mis sügisel saab. Me ei tea, kui palju majanduslangus mõjutab peresid, kui paljusid peresid. Samuti me ei tea seda, kui palju lapsevanemateks sügisest on töötud, kui palju vähendatakse nende palkasid, kui palju lapsed saavad või ei saa lasteaias käia. Kulusid tuleb kokku hoida, aga seda kindlasti ei peaks mitte tegema lastega perede arvelt.

On iseenesest mõistetav, et me peame vaatama linnaeelarve kriitilise pilguga üle ja tegema kärped, mis on mittevajalikud ja ebamõistlikud. Aga see kokkuhoiukoht ja seda kokkuhoidu ei saa teha lastega perede arvelt. Linnaeelarves on paremaid võimalusi kokkuhoiuks, näiteks lõpetada PBK sponsoreerimine, Tallinna Televisioon, või tõmmata kokku ebamõistlikult suur poliitiliste ametnike brigaadi. Neid kohti on ja need ettepanekud me oleme ka Reformierakonna fraktsiooniga täna teinud.

Lõpetuseks ma pöördun keskfraktsiooni ja EKRE saadikute poole. Sest kui me tuletame meelde kevadel seda kohatasu eelnõu hääletust, mille me fraktsioon algatas, siis teie olite ainukesena kaheksi selle vastu. Et ärge olge perede vastu. Olge nende poolt ja ärge taastage lasteaia kohatasu. Toetage Reformierakonna muudatusettepanekut. Vastasel juhul meie seda eelnõud toetada ei saa. Ja uskuge mind, lastega pered on tänulikud, kui me täna lasteaia kohatasu ei taasta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Siim Tuisk. Palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kui on kriis, kui on paljud töötud, siis selle asemel, et rääkida siin sellest Kristen Michali poolt mainitud 92 või 96 protsendist lasteaias käinutest, me tegelikult hakkame nägema seda, et lasteaedadele jäädakse võlgu.

Et neid võib-olla võetakse sealt isegi ära, et mitte neid võlgu tekitada, eks ju, või siis tehakse töötu olles enda finantsolukord märksa raskemaks. Ja kui me niipidi vaatame, kui me ei vaata ainult seda, et kas see on siin universaalne või kas see on vajaduspõhine meede, kui me mõtleme näiteks selle peale, kuidas koolitoitu hakkasid võtma väga paljud lapsevanemad ja lapsed, et see ei olnud ainult selle n-ö väikse, vaesuses elava grupi probleem või meede, vaid see oli tegelikult universaalne meede. Selle järgi tundsid vajadust väga paljud lapsevanemad ja nende lapsed. Ja tuli välja, et see oli ka üsna hea meede. Selles mõttes, et see oli selles mõttes vajaduspõhine, et seda oli suhteliselt odav administreerida ja suhteliselt odav teha. Siis me vaatame praegu seda lapsevanemate ... neile selle kohustuse, selle lasteaiatasu taaskehtestamist kui tegelikku sammu lastest eemale. Et seesama asi, seesama ettenägelikkus ja seesama sisuline läbimõtlemine, mis linnal oli olemas koolilaste toidu jagamisel, see, mis neil oli olemas lasteaia kohatasu kaotamisel, et tundub, et see on just kui ära kadunud kogu selle koroonakriisi, eriolukorra läbitud samm siin. Et linnapea Kõlvart just kui oli tark, oli valmis algul n-ö lapsed mõõgaga pooleks lõikama ja selle nimel, et saada teada, kes on tegelik tema ema n-ö piibli selle valmi vaimus, on ju, kus oli vaja leida, et kes valetab ja kes mitte. Aga nüüd, kus kriis on läbi saanud, siis on temast saanud Loll Ivan, kes siis tegelikult enam ei mõista ühtegi maailma ja ei oska enam neid geniaalseid otsuseid teha. Et on nagu raske näha, kust tulevad need otsused ja kuidas oli võimalik algul teha häid otsuseid ja nüüd siis astuda nii mitu sammu tagasi, et nende mõistlikkust on väga keeruline tuvastada.

Eriti arvestades seda, et selle rahanduslik külg ei ole linnale kuidagi üle jõu käiv. Et neid kohti, kus tegelikult kokku hoida, ja neid kohti, mille arvelt leida seda ressurssi või, jumal hoidku, võtta kas või siis laenu selle nimel, see on niivõrd palju lihtsam. Et miks minna seda raskemat ja keerulisemat teed? Miks seada ennast poliitilise riski alla? Miks minna enda valimislubaduste vastu? Seda on jube raske linnapea tegevusest aru saada, et miks ta ikkagi niipidi seda teeb.

Ja loodame, et tõepoolest läheb nii, nagu Kristen Michal ütles, et me sügisel jõuame selle probleemi juurde tagasi. Sest tegelikult need inimesed vajavad ju abi. Tegelikult lapsevanemad vajavad abi. See ei ole ajutine asi, mis kaob ära. Ja need majanduslikud mured, mis sellest tekivad, need lähevad järjest hullemaks. Ja mul on siiski usku, et mees, kes suutis kriisi alguses teha niivõrd olulisi otsuseid, ühel hetkel saab aru, et on teinud vea ja tunnistab seda ja tuleb tagasi volikogu ette ettepanekuga lasteaiatasu siis kaotada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab sõna Rainer Vakra. Palun!
Sõnavõtt - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Hea linnapea! No ma saan öelda, et ma lõpetan siin rõõmsamates nootides ja optimistlikumalt.

Et ma olen küll veendunud, et kui see on ikkagi kolme suurima volikogu erakonna valimislubadus ... Sellest on räägitud korduvalt. Olgu või Riigikogu valimislubadus. Seal väga suur osa meist on ka Riigikogus kandideerinud. Ja lõppkokkuvõttes ka Riigikogu valimislubadused kinnitab nii olenevalt siis erakonnast kas juhatus või kõik volikogud oma mandaadiga. Et eks see ikka meid kõiki seob. Ja olles vestelnud ka mitmete Keskerakonna fraktsiooni saadikutega, siis tegelikult nad ju seda toetavad, et lapsevanemad tuleks kohatasust vabastada. Ja ma arvan, et see on aja küsimus, kui me selle ka üheskoos ära teeme.

Teisalt see diskussioon kohati läheb selliseks päris humoorikaks. Et ma siin ütlen - ma olen teist korda optimist. Et hea Kalev Kallo, et ära ole nii kuri Reformierakonna peale.

Et tunnusta, kui arenetakse. Et vastupidi. Et on hea meel, et nad täna on aru saanud, et ei ole paslik koolitoitu jagada vaesteks ja rikasteks lasteks, et ühed saavad siis kotletti ja teised suppi ja vastupidi. Et ajalugu sotsiaalvaldkonnas on väga selgelt näidanud, et just sellised universaalsed lahendused toimivad, olgu see kas lastetoetuste puhul, olgu see koolitoidu puhul. Ja tegelikult on ka lasteaedade puhul. Et see vajaduspõhine jutt, tegelikult ühelt poolt läheb see administratiivne pool alati kallimaks, teiselt poolt see mõttekus. Ja pluss arvestage, et just selline ühiskonna nii varases astmes juba sellisteks rikasteks-vaesteks liigendamine, lahterdamine ei ole olnud tegelikult selles valdkonnas mõistlik ja sellest on aru saadud. Seetõttu on ka kõiki lastetoetusi universaalselt tõstetud. Ka koolitoit, mida me siin erinevatpidi ... olgu mistahes erakonnad siis kas valitsuses olnud või vastupidi, on aegade jooksul tehtud, need on mõistlikud otsused. Rääkimata ka kolmanda lapse toetusest. Nii et ma usun, et ärge pahandage. Et vastupidi. Et on hea meel, kui aina rohkem inimesi loevad sisuliselt sotsiaalvaldkonna pabereid ja saavad aru, et sellistel puhkudel need toetused peavadki olema universaalsed, mitte vajadusepõhised.

Ja ma tõepoolest loodan, et nüüd Keskerakond ja Reformierakond omavahel positsioone ära ei vaheta. Et vastupidi, Kallo. Et ära riidle. Väga tore, et nad on asjast aru saanud. Aga seejuures ärge siis Teie nüüd vastupidist juttu rääkige, et see on lennukist raha külvamine ja otsime need üks–kaks inimest üles, kui me tegelikult teame, et see on väga suur number kõikide perede jaoks. Et kui on kaks last lasteaias, siis see aastas on 1710 eurot.

Et ma kutsun siinkohal taas kord. Et ma loodan esiteks, et juba täna see eelnõu kukub sellisel kujul läbi. Aga kui mitte, siis suvel, olgu jalad järve- või merevees, mõtleme järgi, saame sügisel kokku.

Ja nagu üks hea nõmmekas, mu hea sõber Heinz Valk ütleb, et ükskord me võidame nagunii, et ära me selle teeme, aga kindlasti mitte üksteisele näpuga näidates ja üksteisele halvasti öeldes, vaid vastupidi - tunnustades. Ja tore, kui inimesed lõpuks õigele teele jõuavad. Nii et, aitäh, ja jõudu hääletamisel!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena sõnavõtt Mart Luige poolt. Palun!
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Alustuseks tsiteerin teile ühte meie kolleegi. "Leidkem need vahendid, et igal lapsel oleks tagatud tasuta haridustee lasteaiast ülikoolini. Toiduraha Tallinn enam ei küsi, oleme siis ülejäänud riigile ka kohatasu kaotamisega eeskujuks." Kes nii võiks rääkida? Eks see on sotsiaal-, endine siis sotsiaaldemokraatide esindaja Helve Särgava. Täna kuulsime hoopis teistsugust Helve Särgavat. Haruldane ümbersünd!

Aga nüüd tõsisemalt. Isamaa ei saa seda ettepanekut hääletada ... või toetada tänast ettepanekut, peamiselt kahel põhjusel. Ühest on siin palju juba juttu olnud. Ja see on see, et linnavalitsus ei tohi niimoodi volikogu eest asju ära otsustada. Et käitume ikka korralikult. Mitte linnavalitsus ei otsusta meie eest neid asju ära ja ei kuuluta neid juba välja, paludes siis kummitempli peale lüüa, vaid mõistlikult neid ajastades. Ja teine pool on see, et tõtt öelda ei ole nagu loogiline see, nende soodustuste kaotamise perioodilisus. Seal ei ole ju mingit loogikat, et ... ka linnapea ise tunnistas, et meil täna, pigem majanduslikult rasked ajad on alles ees ja nüüd me lähme ja kaotame need ära ja samas nendime, et tegelikult inimestel võib-olla seda raha on natukene hiljem rohkem vaja. Et ei olekski muud lihtsamat ettepanekut linnapeale, kui et võtta veidi aega, lasta neil toetustel veel tiksuda. Võib-olla see tõesti, see arusaamatu ühistranspordi tasuta pakkumine kõigile Tallinna külalistele ei oleks põhjendatud, aga lasteaiakohtade puhul tulge mingi parema plaaniga välja ja ühtlasi teile tuleb samal ajal ka informatsiooni ju linnast, et te näete, et mis olukord on. Täna - vaatame numbritele otsa - täna näiteks tööpuudus Tallinnas veel ei ole probleem. Ja hoiame kõik pöialt, et see ka ei teki probleemiks, aga kindel ei saa olla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab sõna Ivi Eenmaa. Palun!
Sõnavõtt - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Ja ma kuulasin väga põhjalikult seda arutelu. Minu arvates väga mitte emotsionaalse, vaid moraalse küsimuse üle, kas me toetame lapsi ja kas me toetame perekondi lastega või mitte. Ja ma olen hämmingus ja ma mõtlesin alguses, et ma ei sekku üldse sellesse teemasse, ma kuulan. Aga see demagoogia, mis tuleb väga tähtsate linnaisikute suust, kaasa arvatud härra linnapea, Teie suust. Kui Te räägite, see on ... tähendab, tegelikult nii ei tohi. Te räägite 100%-lisest tööpuudusest, kõik on töötud, aga siis olete ka Teie ju töötu. Siis linnavalitsustki pole olemas, kui on 100%-line Tallinnas tööpuudus jne. Või see, et kõik halb pannakse Ansipi ja Reformierakonna peale. Noh aga, ja mida ütleme me enam valikuliselt abivajajaid ei toeta, siis oleks pidanud emapalk ka, kas me oleksime seda ka saanud siis korraldada riigis valikuliselt, et "sulle anname emapalga, aga sulle ei anna". Tähendab, ma tahan ütelda, et demagoogia võtteid, mida täna siin selle küsimuse arutlusel on käsitletud ja käsitatakse, siis see on lubamatu! Ja ma palun siiski väga läbi mõelda selle peale, kas lastega perede toetamine on lennukist raha laialiloopimine või ei ole.

Ja Keskerakonna volikogu liikmed, kui te hakkate hääletama, ma palun teid! Mõelge oma südametunnistusega, oma terve mõistusega ja hääletage selle järele! Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena annan sõna Kersti Krachtile. Palun!
Sõnavõtt - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa, tere, lugupeetud volikogu esimees ja kõik kohalviibijad!

Et rahandusministri nõunikuna tahan ma öelda seda, et me tegelikult ei tea, kuidas meil see kriis lõpeb. Täna on n-ö läbi koroona. Me teame, et ees on tegelikult majanduskriis. Ja Eestis on praegu prognoositud 8-protsendilist majanduslangust. Kuidas tegelikult olema .... me ikkagi ei tea. Ja mina arvan selles suhtes, et on ennatlik täna lõpetada ära kõik need soodustused, mis olnud on. Võib-olla peaks ootama, ootama vähemalt sügiseni.

Ja selle üle võiks tegelikult diskuteerida näiteks järgmisel volikogul, lükata täna see tagasi või võtta üldse eelnõu menetlusest ära. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh Kersti Krachtile! Sellega on sõnavõtu soovid ammendunud. Nüüd on võimalik eelnõu esitajal esineda lõppsõnaga ja linnapea on seda ka soovinud. Nii et palun, linnapea, Teie lõppsõna!
Sõnavõtt - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees!

Mulle tundub, et arutelu, kes on laste ja perede poolt ja kes on vastu, ei ole väga korrektne. Ma olen kindel, et nii linnavolikogu saalis kui ka linnavalitsuses ei ole ühtegi inimest, kes oleks laste vastu. Samamoodi selliseid inimesi ei ole vabariigi valitsuses ja samamoodi selliseid inimesi ei ole teistes omavalitsustes. Aga vaatamata sellele ikkagi omavalitsused teevad valikuid. Ja me näeme praegu, et praeguses olukorras keegi ei saa seda valikut teha.

Ja ma arvan, et me peame tunnistama ka seda, et see, mida me täna arutame, on Tallinna linna eriolukorra ajutised abimeetmed. See oli algusest peale niimoodi sõnastatud ja algusest peale oli ka jutt sellest, et need abimeetmed on otse seotud eriolukorraga. Eriolukord lõppes, aga samas me otsustasime, et abimeetmeid võiks kehtestada maikuu lõpuni.

Siin oli jutuks ka, kas universaalsed toetused või siis vajaduspõhised. Ma arvan, et tuleb veel üks kord korrata, et ükski teine omavalitsus meie riigis ei ole kehtestanud sellise universaaltoetuse paketi, nagu see on Tallinna linnas. See on tasuta ühistransport, see on tasuta koolitoit igas kooliastmes, see on tasuta lasteaiatoit. Ja see on tõepoolest pakett. See on väga paljudele peredele erinevad toetused ja võimalused, mis on nende jaoks kättesaadavad. Ja selles mõttes me oleme kriisiks ka kõige paremini ette valmistatud. Samas me peame aru saama, et selliste meetmete ülalpidamine kriisiajal on samamoodi väga keeruline. Ja juba praegu inimesed küsivad meie käest, kas omavalitsus, kas Tallinna linn, kas Tallinna Linnavalitsus suudab tagada neid universaalseid toetusi ka kriisiajal; et kas jääb tasuta ühistransport, kas jääb tasuta lasteaiatoit, kas jääb tasuta koolitoit. Ja ma arvan, et see on meie ühine eesmärk, et vaatamata kriisiajale, vaatamata sellele, et iga päev kõik omavalitsused, sh ka Tallinna linn, kaotavad osa tulubaasist, et me suudaksime säilitada universaalsed toetused, mis sellises paketis ei ole teistes omavalitsustes olemas.

Ma arvan, et samamoodi on kuidagi imelik, et me püüame siin üksteisele lahti seletada, et käes on majanduskriis ja me ei tea, millal see lõppeb. Ja see kindlasti ei ole lõppenud koos kriisiolukorraga. Ma arvan, et see on kõigile ilmselge. Kõik saavad sellest aru. Ja me kahjuks lahendada seda sellega, et me seda kordame igas sõnavõtus, kahjuks ei saa. Kas see on linnapea sõnavõtt või lugupeetud linnavolikogu liikme sõnavõtt. Et see on kõigile arusaadav. Kriis on pikemaks perioodiks ja keegi ei tea, mida see reaalselt tähendab ja kui suur see kadu on. Ja ma arvan, samas ei ole ka õige öelda, et see meetmete ettepanek, mida me sõnastasime eile ja millest ma rääkisin täna: konkreetsed rühmad, konkreetsed vajadused ja võimalikult suur toetus. Ja jutt ei ole ainult lasteaedadest. Tegelikult see pakett peab olema palju laiem ja meetmeid peab olema seal tagatud erinevaid.

Et see on ... kas see on see marginaalne või ei ole tähtis, või ei ole õige lähenemine. Ma arvan, et see on väga õige lähenemine, eriti olukorras, kus me ei tea, mida see majanduskriis tegelikult tähendab ja kellele. Mis on need majandussektorid, kus inimesed kõige rohkem kannatavad? Jah, teenindussektor, turismisektor kindlasti. Kuhu see mõju läheb edasi, me seda täpselt ei tea. Kus tekivad vajadused, aga kus vajadusi ei teki? Ja igal kriisiajal on ka nii, et mõned saavad veel rikkamaks sel ajal.

Aga samas meie kohustus on üheaegselt nii mõelda majandusperspektiivile ja kuidas linn saab tervikuna hakkama selle olukorraga, kui ka selle peale, kuidas abivajajaid abistada. Ja see ongi meie kontseptsioon, see ongi meie lähenemine: nii majandusseis kui ka abivajajate toetamine. Ja see, et tõepoolest kellelgi on see vajadus suurem, kellelgi on see vajadus väiksem ja kellelgi ei ole üldse probleeme, seda tegelikult näitab ka seesama koolitoidu jagamine, mis oli siin välja toodud. Et meil on Tallinnas 46 000 õpilast. See koolitoidu jagamine oli tagatud kõigile. Seda võtsid välja keskmiselt pool, 23 000 õpilast. Kõigile see oli tagatud. Ehk siis see vajadus ei olnud 100%-line.

Ja ma arvan, et me võiksime leppida kokku, et meil tegelikult on ühine eesmärk sellest majanduskriisist pääseda nii, et kõik need võimalikud raskused, eriti, mis puudutab meie inimesi, eriti, mis puudutab meie lapsi, oleksid minimaalsed. Jah, meil võib-olla on erinevad nägemused. Aga kindlasti siin saalis, aga ka linnavalitsuses ei ole ühtegi inimest, kes ei tahaks lapsi ja peresid toetada.

Ja ma arvan, et ei ole ka õige öelda, et kriisi või eriolukorra alguses olid õiged otsused ja praegu on siis valed otsused. Tegelikult kriisi, eriolukorra alguses olid operatiivsed otsused ja nüüd me peame võtma vastu pikaajalisi otsuseid, pikaajalise mõjuga otsuseid. Ja see pikaajaline mõju on nii majanduslik kui ka sotsiaalne. Ei ole võimalik käsitleda ühte teemat ilma teiseta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud. Ja esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon oma koosolekul ja see kõlab järgmiselt:

"Peatada ühissõitukijuhilt ostetavate paberpiletite müük kuni 31. augustini käesoleval aastal.". Milline on eelnõu esitaja seisukoht?
Külalise kõne - Tallinna Linnapea - Mihhail Kõlvart Tallinna Linnapea - Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus toetab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab. Kas? Järelikult siis keegi tõenäoliselt ka seda hääletada ei soovi. Kui komisjon on selle heaks kiitnud ja ka eelnõu esitajale see sobib.

Ja teine muudatusettepanek on esitatud Reformierakonna fraktsiooni esimehe poolt. Ja selle muudatuse sisu oleks: "Jätta määruse eelnõust välja § 1 punkt 1 ja § 2.". Milline on eelnõu esitaja, linnavalitsuse, seisukoht?
Külalise kõne - Tallinna Linnapea - Mihhail Kõlvart Tallinna Linnapea - Mihhail Kõlvart
Linnavalitsus ei toeta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus seda seisukohta ei toeta. Ma saan aru, et me peame sellisel juhul seda küsimust hääletama. Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepaneku.

"Jätta määruse eelnõust välja § 1 punkt 1 ja § 2.". Linnavalitsus seda muudatusettepanekut ei toeta. Palun teil, volikogu liikmed, anda oma hääl selle osas!

Hääletamise lõpuni on jäänud nüüd 40 sekundit. Ja tuletan meelde, et hääletame Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut jätta määruse eelnõust välja § 1 punkt 1 ja § 2. Eelnõu esitaja ei ole seda ettepanekut toetanud, aga teie saate oma otsuse teha veel 20 sekundi vältel.

Muudatusettepaneku hääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletuseks antud aeg on möödas, hääletamine on lõppenud. Muudatusettepaneku poolt oli 25, vastu 38 ja erapooletuks ei jäänud ükski linnavolikogu liige. Muudatusettepanek ei leidnud toetust!

Nüüd, austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu määruste muutmise eelnõu number 65. Palun teil lõpphääletusel kujundada oma seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamiseks antud aeg on möödas. Hääletamistulemused: 40 poolt, 25 vastu, erapooletuid ei ole. On määruse eelnõu number 65 otsusena vastu võetud!
18:05 Päevakorra punkti alustamine - 2. ME31 Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (I lugemine) 2. ME31 Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine (I lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie teine päevakorrapunkt "Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine". Tegu on esimese lugemisega. Määruse eelnõu ettekandjaks linnavolikogule on Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Palun!

Külalise kõne - Ettekanne - Toomas Sepp Ettekanne - Toomas Sepp
Tervist! Kas ma olen kuuldaval?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, härra linnasekretär, kuuleme Teid.
Külalise kõne - Ettekanne - Toomas Sepp Ettekanne - Toomas Sepp
Aitäh! Ma loodan siis ka, et esitlus on nähtav.
Ettekanne - Toomas Sepp Toomas Sepp
Ma jagasin ekraani.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On täiesti nähtav.
Ettekanne jätkub - linnasekretär Toomas Sepp linnasekretär Toomas Sepp
Väga hea. Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis eelnõu, mis käsitleb Tallinna põhimäärust ja volikogu töökorra muutmist. Ja nagu volikogu esimees juba ütles, on tegemist esimese lugemisega. Ja kui nüüd vaadata seda materjali, mis selle punkti juures on, siis see on päris mahukas. Ma loodan, et te olete saanud sellega ka tutvuda. Kõikide muudatusettepanekute kohta on tehtud ka korralik tabel: varasem tekst, uus tekst, põhjendused. Nii et see materjal on teil kõik seal olemas. Aga ma katsuksin siis oma ettekandes kõige olulisematel asjadel n-ö eraldi peatuda.

Kõige esimesena ma käsitleksin siis muudatusi Tallinna põhimääruses. Ja need võib siis jagada järgnevatesse gruppidesse. Kõigepealt need muudatused, mis käsitlevad visuaalset identiteeti ja Tallinna logo. Kui te vaatate siia ekraani alla vasakusse nurka, siis siin ongi see uus Tallinna logo ja visuaalne identiteet. See on nüüd see, mis on meie pikaaegse töö tulemusena valminud ja mis on linna töös võetud kasutusele. Et mitte tekitada siin erinevaid arusaami, kus ühte või teist linna visuaalseid identiteedi või logo või linna vapi kasutamist rakendada, siis ongi need sätted nüüd toodud ka Tallinna põhimäärusse.

Ja siin on siis ka need üldpõhimõtted: logo kui linna sümbol, suure vapi kasutamine, kaubamärgi temaatika.

Teine muudatuste plokk puudutab nüüd neid muudatusi, mis tulenevad otseselt muudatustest seadustes ehk kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustest, mitte ühest, vaid mitmetest. Ja siin võib-olla natuke kommenteeriks juurde. Kõigepealt siis linnavolikogu liikme kohustus taandada ka üksikakti ettevalmistamisest, kui talle laieneb toimingupiirang. See tähendab seda, et kui on käsitlemisel volikogus mingi õigusakt, üksikakt, siis volikogu liige ei ... volikogu liikmele ei piisa, kui ta taandab ennast lõpphääletuselt, vaid volikogu liige peab ennast taandama selle küsimuse arutelult täielikult. See tähendab ka komisjonis selle käsitlusel ja ka mujal. Et see on siis, kui tekib see korruptsiooniohtlik olukord.

Teine muudatus siin käsitleb siis volikogu komisjoni liikmete määramise korda. Seaduses on see paika pandud nüüd. Kuna siin teised volikogud said erinevalt aru sellest lähenemisest, siis praegu on paigas siis seaduses niimoodi, et volikogu komisjoni esimehe esildis on siis see, mida hakkab volikogu arutama. Aga selle esildise tegemisel tuleb arvestada volikogu n-ö poliitilist kooslust ehk erakondade ja valimisliitude ettepanekuid. Jah, see norm kindlasti ei ole selline, mida saab üksüheselt rakendada, ja kindlasti kõigil fraktsioonidel ja valimisliitudel ei ole võimalik saada esindatust kõigis komisjonides, või sellel määral, kui nad soovivad. Ja on ka kohtupraktika, mis siis on öelnud, et see on hea tava, ja organisatsiooni sisestes küsimustes kohus selliseid vaidlusi ei käitle, et siin tuleb leida oma volikogu sees see õige lahendus. Ja siis on veel üks muudatus, mis puudutab volikogu komisjoni aseesimehe valimisi, et kas siis korraldada vajadusel lisavoor või siis, kui volikogu seda niimoodi otsustab, siis minna ka liisuheitmisele, kui hääled jäävad võrdseks.

Ja viimane muudatus, mis siin seadustes olulisemat võib-olla on, et kui siin mõni aeg tagasi oli seaduses muudatus, mis siis lubas revisjonikomisjoni liikmeteks tuua mitte ainult volikogu liikmeid, vaid ka neid, kui volikogu liikmete hulgas ei ole piisava kvalifikatsiooniga isikud, kes oskab audiitortegevuses kaasa rääkida, siis oli võimalik ka teda kaasata. See säte oli ajutine ja see on nüüd tagasi muudetud. Ja vastava korrektuuri teeksime ka siis ka oma eelnõus. Ja veel komisjonide tegevuse regulatsiooni muudatustest. Mis me siis oleme ise välja pakkunud, on siis, ja need, mis puudutavad selliseid muudatusi volikogu töö korralduses, me oleme siin selle eelnõu esitlemisel teinud tihedat koostööd siin linnavolikogu kantseleiga. Ja siin on ka revisjonikomisjoni valimise reeglite lihtsustamine sarnaseks teiste komisjonidega.

Ja siis on üks suurem plokk, mis puudutab ka selle infosüsteemi TEELE kasutuselevõtmist, milles te täna töötate. Ja seetõttu mitmed sätted, kus oli väga üksikasjaliselt kirjeldatud Tallinna põhimääruses ja hiljem ka siis volikogu töökorras erinevad sammud, mida .... ja mida volikogu kantselei vastavad töötajad peavad tegema, et siis nendest me oleme loobunud. Infosüsteem TEELE ise need asjad paneb paika ja siia tulevad siis viited põhimäärusesse, kuidas seda infosüsteemi kasutatakse. Ja me ei kasuta sõna TEELE, aga siis vastavas volikogu poolt otsustatud infosüsteemis siis toimub selline töö.

Siis eraldi on siin veel sätete ajakohastamise plokk. Ehk meil on ka vaja valida Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogusse. Ja meil on muutunud ... ei ole enam Linnade Liit, vaid on Linnade ja Valdade Liit. Meil ei ole enam maavanemat, kelle kandidatuuri kooskõlastada. Nii et need aegunud sätted ka saavad korrigeeritud.

Ja üks muudatus, mis on välja pakutud siis meie personali poolt, lähtudes Fontese uuringust ja teiste Eesti avaliku sektori organisatsioonide praktikast. See on üks meede linna teenistujatele, et lapse sünni ja ka teenistuja lähedase matusetoetuse suurus oleks mõlemal juhul 70% töötasu alammäärast, mille Vabariigi Valitsus siis kinnitab. Praeguse seisuga on see siis 409 eurot, varem oli sünnitoetus 320 eurot. Me ettepanek on ühtlustada need kaks sündmust: ühest küljest rõõmusündmus ja teisest küljest selline kurva sündmuse natukene toetamine linna teenistujatele.

Ja eraldi plokk puutab siis arengudokumentide uut käsitlust. Kui meil on praegu eraldi arengustrateegia ja arengukava, siis nüüd meil saab see olema üks linna arengustrateegia. Selle valmimisse on väga palju inimesi juba väga pikalt panustanud ja linnavalitsuses on ka seda dokumenti juba õige mitmel korral loetud. Põhimõte oleks siis selles, et linnal oleks kahe dokumendi asemel üks ja selgem dokument, milles siis oleks sees nii pikaajaline visioon ja eesmärgid 10 aastaks vähemalt. Meil on siis see pakutud veel aastani 2030 ja siis juba rakenduskava, mis oleks otseselt seotud ka eelarvestrateegiaga.

Et sel juhul oleks seotud ka need eesmärgid, tegevused ja raha. Ja arengudokumentide täitmise kohustus sätestatakse siin veel hiljemalt volikogu valimistele järgneval kevadel. Et kui uus volikogu koosseis alustab, siis oleks ka üle käidud ka see teema.

Ja teine plokk puudutab siis muudatusi volikogu töökorras. Siin on põhiliselt käsitluses just need muudatused, mis puudutavad TEELE-t ja seda infosüsteemi kasutuselevõtmist. Siinkohal tahaksin siis tänada kõiki arvukat volikogu kantselei peret ja meie oma linna juriste ja kõiki, kes selle TEELE kasutuselevõtmisel on kaasa rääkinud! Tänan ka volikogu esimeest isiklikult, kes on panustanud, et see infosüsteem saaks just selline, nagu ta meile sobib! Ja kindlasti jätkub töö selle edasisel n-ö peenhäälestamisel, et saaks siis kõik volikogu vajadused arvestatud. Ja siinkohal ütlen, et juba praegu on tundnud selle vastu huvi nii Pärnu linn, Tartu linn kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Teised süsteemid on kasutusel ka Eestis nagu VOLIS. Aga selle kohta on ka tulnud siin üksjagu kriitikat nendelt, kes seda on kasutanud. Julgen väita, et see lahendus, mille meie oleme siin kokku pannud, on piisavalt paindlik ja just nimelt arvestab Tallinna suurusest ja süsteemi keerukusest tulenevat eripära.

Aga sellega ma oma lühikese ettekande lõpetaksin. Ja tänan teid kuulamast!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik


Suur tänu linnasekretärile! Ja nüüd on linnavolikogu liikmetel soovikorral võimalus ka küsida! Palun selleks registreerida oma küsimus asjaomases infosüsteemis TEELE. Kui teil on selle päevakorrapunkti juures soovi selgitusi saada. Esimese küsimuse saab esitada Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees, ja ettekandja! Et minu küsimus on see, et kui me läheme korra juba juba linnavolikogu töökorda muutma, et äkki me saame muuta selle 2012. aasta § 13 lõige 3 ja ... murd 3 või mis ta iganes on, et kus on siis määratletud linnavoliniku küsimuse esitamise aeg 30 sekundit. Ma arvan, et 2012. aastal on see töökorrapunkt võetud vastu opositsiooni kiusamiseks ja ütleme niimoodi normaalse küsimuse esitamiseks ei mahu keegi nagu siia, või mingi kommentaar ka veel lisada, siis põhimõtteliselt sellest ajast jääb igal juhul väheseks. Et äkki on võimalik ka see korraga juba sisse lisada? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei kuule linnasekretäri!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Jah, kas nüüd on kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh! Ma tänan küsimuse eest! Kindlasti me selle teema käime läbi siis, kui me hakkame koguma parandusettepanekuid ja nende suhtes andma seisukohti. Ma tean, et siin õiguskomisjonis pakuti välja tähtaeg, mida siis ilmselt lõpus öeldakse, kuhu saab siis esitada, või esitada ka parandusettepanekuid ja koos siis vastavate kaalutlustega ja kindlasti ka selle ettepaneku saame komisjonus läbi arutada. Aga see ei ole niivõrd linnavalitsuse küsimus. See on pigem, ma ütlen, volikogu ja teie oma fraktsioonide vahelise kokkuleppe küsimus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Priidu Pärna. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa, tere õhtust! Lugupeetud linnasekretär!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, Teid ei ole väga hästi kuulda. Tere me kuulsime ära ja sellega see ka piirdus.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal
Ei, ta ütles "hea linnasekretär" ka.
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Ettekanne jätkub - Toomas Sepp
Ei. Ta ütles, et "lugupeetud linnasekretär" ka. Ma tänan!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Kas nüüd on paremini kosta?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah. Hetkel oli, korraks oli küsimust kuulda, et "kas on kuulda". Aga kuulaks nüüd ka küsimust. Kui Te soovite ....
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Priidu Pärna Küsimus jätkub - Priidu Pärna
Küsimus on selles, et ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah? Endiselt, härra Pärna, me ei kuule Teid. Me saame aru, et Te soovite midagi öelda. Aga küsimust me ei mõista.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Priidu Pärna Küsimus jätkub - Priidu Pärna
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Endiselt ei kuule. Kui Te soovite, Te saate registreerida oma küsimuse uuesti, parandades oma tehnilist võimekust. Aga vahepeal hea kolleeg Mart Luik. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnasekretär! Ma küsiks sellise praktilise küsimuse. Et kas neid ... Kas TEELE süsteemis nagu seda videopilti ei annaks kuidagi integreerida, et meil oleks kõik ühes rakenduses sees? Et mine tea, palju. Võib-olla me kunagi lähmegi ainult digitaalse suhtlemise peale üle. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Toomas Sepp Toomas Sepp
Aitäh küsimuse eest! Ma ise ka mõtlesin selle peale. Aga rääkides tehnilist taipu omavate inimestega, kelle hulka mina väga ei kuulu,

siis on ikkagi täna olemas alternatiivsed rahvusvahelised lahendused. Ja kui me hakkaksime siia oma lahendust tellima, siis ma kardan väga, et see on meil finantsiliselt natukene üle jõu käiv. Aga ma selle küsimuse kindlasti veel kord esitan. Võimalik, et annab kuidagi integreerida meie süsteemi, nii et ei peaks kahes keskkonnas olema. Ma saan aru, et see on ebamugav. Aga küsimus on, mis on selle ebamugavuse lõpetamise hind. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on registreeritud küsimused vastatud. Kui Priidu Pärna on oma tehnilisi võimekusi üle vaadanud ja soovib uuesti küsimust esitada, siis ma palun see nupp ka TEELE-s vajutada "Soovitan esitada küsimust" ja me hea meelega selle küsimuse ka vastu võtame. Kas Priidu Pärna on meil jätkuvalt ... Näen infosüsteemist, et hetkel ei ole ka aktiivne meie häält ja videopilti edastavas Teamsi programmis. Seega ei saa kahjuks me tema küsimust kuulata.

Nüüd suur tänu ettekandjale! Me liigume selle punkti menetlemisega edasi ja kuulame ära õiguskomisjoni esindaja ettekande. Sõna saab Jüri Ennet. Palun!
Kaasettekanne - Jüri Ennet Jüri Ennet
Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas nimetatud probleemi 25. mail ehk esmaspäeval. Komisjoni 12 liiget andsid oma hääle nimetatud küsimuses ja olid kõik poolt. Mille poolt? Selle poolt, et Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmise otsus sõbralikult töösse rakendada.

Lugu on selles, et esimene lugemine, otsus oli, et esimene lugemine lõpetada komisjonis. Seda esiteks. Teiseks. Suunata eelnõu esimesele lugemisele linnavolikogu istungil, mis praegult käib. Ja kolmas mõte oli selline, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. juuni 2020 kell 12.00. Minu poolt kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kaasettekandjale! Kas kolleegidel on soov esitada küsimusi diskussioonide ja otsuste osas, mis langetati õiguskomisjonis. Kui neid küsimusi ei ole, siis saan aada läbirääkimistevooru. Kui keegi soovib sõna, palun sellest märku anda läbi infosüsteemi. Tundub, et ka sõnavõtusoove hetkel ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Külalise kõne - Tallinna linnasekretär - Toomas Sepp Tallinna linnasekretär - Toomas Sepp
Aitäh, ei soovi!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selge. Seega, austatud linnavolikogu, vastavalt Tallinna põhimäärusele tuleb antud eelnõud lugeda linnavolikogu istungil kahel lugemisel ja seetõttu panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine" esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletamise lõpuni on 30 sekundit.

Eelnõu lõpphääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Hääletamistulemus: 64 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on eelnõu esimene lugemine lõpetatud ja eelnõu on saadetud teisele lugemisele.

Tuletan teile kõigile meelde, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. juuni k.a kell 12. Ja muudatusettepanekud palun saatke meiliaadressile info@tallinnlv.ee.
18:27 Päevakorra punkti alustamine - 3. ME45 Heakorraeeskiri 3. ME45 Heakorraeeskiri
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on "Heakorraeeskiri". Tallinna linna heakorraeeskirja päevakorrapunkti kannab meile ette abilinnapea Kalle Klandorf. Palun!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Tere õhtust! Ma usun, et mind on kuulda, ma olen täiesti oma kabinetis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täiesti kuulda.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Lugupeetud volikogu esimees, head volikogu liikmed! Teie ees on siis linnavolikogu määruse eelnõu Heakorraeeskirja muudatused. Eelmine määrus võeti vastu 2006. aastal. Nii et seda 2006. aasta määrust on mitmel korral muudetud, parandatud, aga nüüd on siis aeg uus terviktekst vastu võtta. Ja siis teie ees on 2020. aasta määrus. Ma nimetaksin ... määrus on küllalt pikk tekst ja ma nimetaksin siin põhilised muudatused ära, mis siia määrusesse on tulnud. Võrreldes kehtiva heakorraeeskirjaga on täpsustatud linna ametiasutuste kohustusi, sh märgime ära ka et 1. juunist 2019 lõpetas tegevuse Tallinna Keskkonnaamet.

Nüüd edasi, läheme edasi, mänguväljakute ja koerte jalutusväljakute hooldamine on antud linnaosade valitsuste kohustuseks. Samamoodi monumentaalkunstiobjektide korrashoid. Väikevormide ja paigaldiste paigutamine kooskõlastatakse linnavara valitsejaga ja nende heakord tuleb tagada 6 meetri raadiuses ümber nende objektide. Nüüd, pikalt on arutatud lehepuhurite probleemi. Ja lubatakse siis uues määruses lehepuhurit kasutada lehtede kokku kogumiseks.

Ja muidugi seda lehepuhureid kasutati siiamaani ka tänavatolmu n-ö koristamise eesmärgil, aga see on antud juhul nüüd juba keelatud.

Nüüd täiendus on ka paragrahvi lõikes 8, kus on öeldud, et heakorratöid mootorsõiduki ümbruses tuleb ühe meetri raadiuses teha, juhul kui tema mootorsõiduk on takistanud heakorratööde tegemist. Erinevalt kehtivast heakorraeeskirjast, mis kohustab kinnistu omanikku hoidma muru ja rohu 15 cm kõrgusel, näeb uus eelnõu ette siis keskkonnakaitselisest aspektist lähtudes ette kinnistu omaniku kohustuse tagada haljastuse korrashoid ja vältida kinnistu võsastumist. Nii et see 15-sentimeetrine muru kõrguse nõue on siis kadunud.

Nii! Siis kinnistu omaniku kohustus on hooldada avalikus kohas vaadeldavat kinnistule rajatud haljastust selliselt, et taimedele oleks tagatud vajalikud kasvutingimused. Et oli keeld kasutada umbrohutõrjeks pestitsiide. Nüüd oli siia pakutud, millega me olime ka nõus ja läks siia määrusse sisse, uus sõnastus kasutada taimekaitsevahendeid, mis ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse. Nii et ei tohi neid siis kasutada, mis taimekaitsevahendeid registris ei ole.

Siis on pööratud tähelepanu ürituste korraldajale, et nad hoiduksid haljastuse rikkumist, sest selle hilisem korrastamine on ka enda korraldajal väga ressursimahukas. Kunagi oli ka ehitustööde tegijale kohustus paigutada infotahvel. Siis ta vahepeal kadus meie eeskirjast ära. Aga nüüd me ... ikkagi säte on vajalik ja me panime selle infotahvli tagasi oma siia eelnõusse.

Siis eelnõu § 19 kohaselt antakse Keskkonna- ja Kommunaalametile õigus sõlmida Tallinna linna kinnistu omanikega lepinguid puhastusala, kõnniteede osas ja sama võivad sõlmida ka linnaosavalitsused.

See eelnõu tegelikult on käinud läbi vajalikud komisjonid volikogus ja on esitatud ettepanekuid ka teised erinevad organisatsioonid: Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit ning Tallinna Asumiseltside Liit ja Merivälja Aedlinna Seltsi liikmed.

Ja ega mul rohkem suurt lisada siin ei olegi. Et ettepanek on see eelnõu siis vastu võtta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Me alustame küsimuste vooruga ettekandjale. Ja esimesena Siim Tuisk palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Kuidas Te hindaksite praegu linnas kehtivat raiekorda? Kas see läheb selle nüüd kehtestatava aktiga kokku või mitte? Ja kas kõik need juhtumid, kus ehitajad on pooltahtlikult kahjustanud juuri ja siis võtnud neid kui kahjulikke puid maha, saavad siis uue korra järgi karistatud? Või mis Te sellest arvate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Puude, tähendab, raiumiseks, nii puude raiumiseks kui ka muuks sääraseks tegevuseks on omaette eelnõu. Seal käsitletakse neid küsimusi. Nii et see eelnõu antud juhul ei käsitle neid küsimusi. See on omaette, linna korraldus on sellest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun, Teie kord küsida!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et mul on kaks küsimust. Ma küsin nad kohe, korraga ära.

Et siin seletuskirjas Te vist mainisite ka, et eelnõus § 19 antakse Kommunaalametile õigus kinnistute lepingutega erinevate puhastusalade puhastamiseks. Et kuidas see protsess tulevikus välja hakkab nägema? Ja ma saan aru, et see tööde vajalik maksumus määratakse. Et mis see orienteeruvalt olla võiks?

Ja teine. Et ma lugesin, et siin eeskirjas on keelatud ka illegaalne grafiti. Et kuidas sellega tegeletakse linnas? Sest ma mäletan, et mingisugune tüüp vist värvis isegi Linnahalli üle, nii et keegi ei pannud tähele. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui alustada sellest, küsimus on siis kõnniteede puhastamisest, siin võib siis sõlmida kinnistu omanik kas Keskkonna- ja Kommunaalametiga või siis linnaosavalitsusega lepingu selle osalise. Kuidas see hind tekib? Kui ta sõlmib Keskkonna- ja Kommunaalameti või linnaosavalitsusega, siis Tallinn on juba eelnevalt ju kogu aeg lepingulistes suhetes oma partneritega, mille järgi see hind tulebki. Hind tuleb riigihanke tulemusena ja siis vastavalt sellele hinnale on võimalik ka siis neid kõnniteid puhastada. Laias laastus oleks see vastus selline.

Ja mis puudutab grafitit, siis linn tegeleb edasi grafitiga. Siin on toodud täpsemalt nüüd ära, mis asi siis on grafiti. See on siis see, mis ei ole kooskõlastatud linna või linnaosaga. Sest meie ju teeme ka põhimõtteliselt grafiteid, aga siis on need juba nagu kinnitatud projektide järgi ja n-ö kinnitatud pildid. Kui lihtsalt sodimisega on tegemist, siis see on keelatud. Sellega tegeleb nii Munitsipaalpolitsei kui politsei. Karistada saab selle eest ainult politsei ja on ka olnud juhtumeid, kus siis on kätte saadud need grafiti tegijad. See on karistatav rahalise trahviga. Ja on saadud kätte isegi välismaalasi, kes on tulnud siia grafitit tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et mulle teadaolevalt on erialaliidud pöördunud Tallinna volikogu keskkonnakomisjoni poole ja juhtinud tähelepanu, et määruses on mõned punktid, mis on riiklike õigusaktide ja üldise õiguspraktikaga vastuolus. Kas juriidiline osakond vaatas määruse läbi ja leidis, et vastuolud eksisteerivad ja teadlikult võetakse vastu määrus, mis on riikliku õigusaktiga vastuolus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui Te mõtlete Ringmajanduse kirja meile, mis on saadetud, siis jah, need on läbi vaadatud ja need on arutatud läbi ja ei olnud vajalik nende ettepanekuid siia määrusesse sellisel kujul, nagu nad esitatud olid, ei saanud neid panna siia. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Et siin heakorra tagamise kulude all on kirjas nagu "Jäätmete põletamine". Et põletada tohib oksi, aga loomulikult mitte teisi aiajäätmeid. Aga me kõik teame seda, et aedlinnades, noh, põletatakse küll koos muu prahiga põletatakse piimapakke ja mida kõike, mis tegelikult on ju hingamisele suhteliselt ohtlikud.

Et kas me ei võiks tuua sellise formuleeringu sinna eelnõusse sisse, et "lubatud oksi põletada kooskõlastatud siis lähinaabritega"? Ehk võib, ütleme, oma krundi piires külgnevate naabritega, sest naaber tunneb naabrit. Selle ettepaneku ma tegin ju kirjalikult ja see vist on üle antud ka Tallinna Linnavolikogus.
Külalise kõne - Tallinna linnaameti esindaja Tallinna linnaameti esindaja
§ 9 lõige 9.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah. § 9 lõige 9 selles määruse eelnõus ütleb, et ilma linna Keskkonna- ja Kommunaalameti loata ei tohi põletada oksi ja muid asju ilma loata ei tohi põletada. Me arutasime ka seda tõepoolest, et täielikult ära keelata - oli selline ettepanek - igasugune põletamine linnas. Aga siiski ei peetud vajalikuks seda, et me mõne üksiku rikkuja osas peame kõiki inimesi karistama. Nii et praegu jääb see nii sisse. Nagu meie ettepanek oli jätta nii sisse, nagu ta on siin praegu määruse eelnõus § 9 lõige 9.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu
Jaa, ei. Ma olen sellega nõus, et oksi võib põletada, aga just nii, et ma annan naabritele teada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selle muudatusettepaneku läbivaatamise juurde me tänasel istungil päevakorrapunkti juures kindlasti ka jõuame.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu Tallinna Linnavolikogu liige - Ülle Rajasalu
Jah. Küsimus on ju selles, et me ei tohiks põletada. Tohime küll!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Priidu Pärna. Palun! Priidu Pärna! Loodan, et olete nüüd meiega.
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa, tere! Kas on kosta?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuuleme hästi.
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Väga tore! Lugupeetud abilinnapea! Te siin tutvustasite seda uut võimalust, et kinnistu omanikud võiksid sõlmida siis linnaga lepingu.

, et linn tellib ise siis selle puhastusala puhatuse ja esitab omanikele arved. Et seda pilootprojekti Te tutvustasite juba meile eelmisel aastal Kesklinna kinnistute osas, et kas Te räägiksite, kuidas see pilootprojekt õnnestus, või ei õnnestunud kuidagi, kuna lund ei tulnud maha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh Jah, meil oli selline pilootprojekt, Te mäletate õigesti, eelmisel aastal ja Kesklinnas liitus sellega kuus kinnistut. Noh, ma võin öelda ka seda, et võib-olla selles mõttes pilootprojekt kuulutati varasemalt välja, aga talve nagu ei tulnudki meile, eks ole. Nii et ilmselt ka tänu sellele olid need koristamise mahud ja vajadus väiksem tunduvalt, aga me läheme selle ... see on nüüd siia sisse kirjutatud ja see on võimalus kinnistu omanikel. Aga jah, tõepoolest, kuus kinnistut sõlmisid lepingu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Kaido Kukk palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Tere ja aitäh! Siin eelnõus seisab sarnaselt eelmisele heakorraeeskirjale, et kinnistu prahi, pori, tolmu kandumine sõidu- ja kõnniteedele ning naaberkinnistutele tuleb vältida. Samas Tallinna tänavatele kandub endiselt palju tolmu ja prahti ja seda me näeme eelkõige kevaditi meie väga tolmustel tänavatel. Kuna probleem on endiselt aktuaalne, siis kas seda küsimust arutati ka eraldi määruse eelnõud koostades? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Eks neid punkte ju seal ... määruse eelnõu koostati üsna kaua ja nagu te panite tähele minu eelnevast jutust, päris paljude organisatsioonidega seda ka arutati. Jah, tõepoolest, eks me oleme ka sellega tegelenud, selle tolmu tekkimisega Tallinna tänavatele. Neid põhjusi on mitmeid ja üks suurem põhjus võib olla on see, et tõesti kaua sõideti naastrehvidega. Kummalisel kombel sellel aastal isegi politsei lubas maikuuni sõita naastrehvidega, kuigi sellel aastal ju pehmelt öeldes, lund ei olnud. Mis puudutab veel teisi asju, siis kindlasti on Tallinnas selliseid kohti: on mõned ehitusettevõtjad, kes on eksinud selle reegli vastu ja ei taha oma autode rattaid puhastada; kindlasti on parklaid, mõningad parklad ka Kesklinnas, mis on üsna tolmuse kattega, eraparklaid ma mõtlen. Ja me oleme muidugi tegelenud sellega ja munitsipaalpolitsei on tegelenud ja me korraldame reide. Me korraldame aastas päris palju reide ehitusettevõtjate poole, et nad korraldaksid oma n-ö oma sellel objektil, kus nad tegelevad ehitusega, nii oma materjalide heakorra kui ka selle, et nad välja ei tooks tolmu tänavatele. Ja me alati ka isegi tunnustame parimaid ettevõtjaid, kes selle vastu vähem eksivad, aga muidugi oma ka karistatud neid ettevõtjaid, kes selle vastu eksivad.

Eelmisel aastal me tegime ka mitmeid reide munitsipaalpolitseiga Väo karjääri, kust tulid meile signaalid, et tulevad autod välja mustade ratastega ja need asjad said likvideeritud. Väo karjääriga sai läbi räägitud. Aga ütleme niimoodi, et ... ja veel üks probleem, millega me tegeleme, on lahtised koormaautod, mis sõidavad linnas ringi, kui nad veavad mingisugust, on see siis liiv või mingi killustik, see ka tolmab tihti. Need peavad olema kaetud. Paraku siin on meie käed lühikesed, sest sellega peab tegelema politsei. Meil ei ole õigust autosid kinni pidada, munitsipaalpolitseil.

Me saame ainult teha ettepanekuid ja korrale kutsuda neid seal, kus nad sõidavad välja, kus nad seisavad praktiliselt. Nii et nende asjadega me tegeleme Tallinna linna õhk päris puhas. Me oleme selles asjas isegi kiita saanud Rohelise pealinna võistlusel ja mitmetel teiste organisatsioonide poolt, et Tallinna õhk ei ole kõige halvem, aga taganemisteed on alati ja ruumi, nii et me tegeleme sellega. Aitäh!

Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas ma sain õigesti aru, et edaspidi tuleb ka nendel eraomanikel, kes tahavad oma miljööpiirkonnas või vanalinna selles muinsuskaitsevööndis mittepaikneval eraomandil grafitit seina peale, saada oma kavandile luba linnalt või linnaosa valitsuselt? Ja kui see tõepoolest on nii, siis ma heameelega esitaksin muutmisettepaneku, et võtta see punkt tõepoolest sealt välja ja seda ka hääletada antud eelnõu juures. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah, tõepoolest tuleb see linnavüimudega kooskõlastada, aga ma ei saanud aru, mida välja võtta, sellest ma nagu aru ei saanud?
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk
Et kui edaspidi tuleb kõigi eraomandil oleva grafiti n-ö kunstiline kavand linna või linnaosa valitsusega kooskõlastada, siis sellisel juhul, kui see tõepoolest nii on, ma teen ettepaneku linnavolinikuna võtta see punkt sealt heakorraeeskirjast välja ja panna see hääletusele. See on minu ettepanek võtta see grafiti punkt heakorraeeskirjast välja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hea kolleeg, kui Te soovite esitada muudatusettepanekut, siis palun vormistada see kirjalikult. Edastada see linnavolikogu kantselei kaudu, kuna läbi selle süsteemi ei ole võimalik ja siis kui me jõuame päevakorras nii kaugele, et vaatame läbi eelnõu muudatusettepnekuid, loodan, et selleks ajaks olete oma ettepaneku esitanud. Järgmisemküsimuse saab esitada hea kolleeg Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Heakorraeeskirja kohaselt ei tohi avalikus kohas hoida ei tohi avalikus kohas hoida romusõidukit. Haaberstis on üks selline juhtum, kus Jäähalli ees on üks mahajäetud Volkswagen, kus üks või mitu kodutut elavad sees ja ühest olukorrast on mulle räägitud, kus maja ees on ka mahajäetud auto. Inimesed on korduvalt linna poole pöördunud, aga keegi midagi ette ei võta. See auto on täpselt sama nukralt seal maja ees. Et minu küsimus on, et kas ja miks linn ei võta neid n-ö, ei korja neid siis kokku neid romusid. Mis ei tohi seal avalikus ruumis olla? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Kui nüüd naljaga vastata Teile, härra Luik, siis need romusõidukid, kus need kodutud elavad, ei ole ju maha jäetud, seal lausa elavad inimesed - aga see on muidugi nali. Mis puudutab romusõidukeid, siis siin selles määruses on toodud ka definitsioon selle kohta, mis asi on romusõiduk. On natuke täpsustatud. Sellel aastal on Tallinnast ära viidud üle 320 romusõiduki, erinevatest linnaosadest koostöös linnavalitsuse ja n-ö linna kodanikega. Üks palve kindlasti on, kui te suhtlete oma valijatega või inimestega, siis kindlasti paluge neil pöörduda linnaosa valitsuse poole. Igas linnaosa valitsuses on kaks kuni neli munitsipaalpolitseinikku, kes koos linnaosa valitsusega tulevad vaatavad selle sõiduki üle, hindavad ära, kas seda on võimalik ära viia. Kõike sõidukeid kohe ei ole võimalik ära viia, et need on inimeste hinnangud, kes arvavad, et see sõiduk on romu ja selle võib nagu ära viia. On ka mõningaid autosid, mida me nimetame "uinuvateks sõidukiteks", need on siis sellised, mis on põhimõtteliselt ilma väliste defektideta, aga seisavad aastaid ühe koha peal ja meil ei ole kusagil keelatud inimesel hoida oma vara tänaval, kui ta seda soovib teha. Aga ma kindlasti väidan seda, et sellega tegeletakse ja tegeletakse palju, palju tublimalt kui eelnevatel aastatel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Priidu Pärna, palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa, tänan! Lugupeetud abilinnapea! Olen selle heakorraeeskirja põhjalikult läbi lugenud ja minu hinnangul sisaldab see endas väga palju ülemääraseid piiranguid, mis demokraatlikus riigis ei ole vajalikud ja sekkuvad liialt inimeste otsustustesse ja ellu. Et toome näiteks keelu Tallinna linnas ujuda mererannas või jões kohtades, kus see pole ette nähtud ja kohustus kooskõlastada Tallinna linnaga näiteks puude ümberistutamine alates 8 cm tüve läbimõõdust. Et kas te tõesti leiate, et Tallinna linnale on kohased sellised piirangud, kus inimest võib 400 euroga trahvida selle eest, et ta läheb Pirita jõkke ujuma kohas, kus pole avalik rand. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jaa, aitäh! See heakorraeeskiri tegelikult ta ongi eeskiri. Ta ei ole mingisugune seadus ja temal on omad, kuidas neid pagrahve ja punkte, mis siin on, on võimalik nagu otsida nendele kohtadele karistusi või vastuseid. Et igal inimesel muidugi, kui ta soovib ujuda, kus ta soovib, aga ta peab ka vastutust kandma, et kui inimene läheb seal ujuma, kus ei ole ettenähtud ujumiskoht, siis ta vastutab täiega selle eest, kui seal midagi juhtub, et siis ei ole nagu põhjust linna süüdistada, sest igale poole me ei jõua panna ka silte. Me panime aastaid Pirita jõe äärde silte, mis keelas seal kanuuga sõitmist teatud kevadisel ajal ja vette minemist. Vaatamata sellele nende siltide all uppus inimesi ikkagi päris mitu tükki. See on nagu asja üks pool. Teine pool on see, et see 8 cm, see, tähendab, raiumine, see tuleb hoopis teisest n-ö seadusest ja see on raie ...
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Raiekord. Raiekord jah, on vist raiekord. Jah, raiekord. Nii et seal on määratletud, millist puud võib raiuda ja millist ei või, ja seal on just see sees. Me lihtsalt kordasime selle siin üle. Aitäh!
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Priidu Pärna Küsimus jätkub - Priidu Pärna
Ma rääkisin ümberistutamisest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga vaatame, millest räägib Ülle Rajasalu. Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Minu teine küsimus puudutab sellist asja. Et eramute rajoonides on ju aiatagused munitsipaalmaad. Minul ei ole ... meil ei ole kohustust seda koristada, sest et meil kõnniteed puuduvad.

Siis ma tahangi küsida nüüd abilinnapea käest. Et kes seda aiatagust peaks koristama, muru niitma: kas nüüd kinnistusisene omanik või siis linnaosavalitsus?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lühidalt võib öelda, et seda peab koristama linnaosavalitsus. Aga see on nüüd nii, kuidas inimene suhtub. Mul enda aia taga Pirita linnaosas on ka üsna suur linnamaale kuuluv muruplats. Ma saan aru, et linnaosa ei jõua kõiki ... Päris palju on neid muruplatse. Millegipärast omal ajal jäeti linnale need teemaa osad üsna laiali. Võib-olla oleks võinud ka krundid suuremad välja anda. Mina koristan ise küll oma aiatagust ja ma arvan, et Teie, proua Rajasalu, teete samamoodi. Nii et meil nagu probleeme ei ole. Aga kellel on probleeme, siis loomulikult linnaosavalitsus peab need koristama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Mul oleks esialgu üks protseduuriline küsimus.

Et mul näitab millegipärast, et mul on teine küsimus. Et ma tühistasin oma esimese, alguses oma küsimuse ära, aga millegipärast see nagu ei näi siin. Et mingit nagu probleemi ei olnud. Aga tahate kohe vastata või esitan abilinnapeale küsimuse enne?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma oskan öelda ainult seda, mida mulle infosüsteem näitab. Juhul, kui Teil on pakiliselt nüüd tõesti kaks küsimust, siis soovitan selle ära küsida nüüd, sellepärast et kolmandaks küsimuseks süsteem Teile võimalust ei anna. Ja kahjuks on täna olukord see, et ega inimene masina vastu ei saa.
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Selge. Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma loen siit § 4-st, et siis Keskkonna- ja Kommunaalameti ülesanded on ka kirjas, et linna avalike tualettide haldamine. Teatavasti oleme meie teinud arupärimise ja on sotsiaaldemokraadid teinud lausa eelnõu Tallinna kalmistute kohta. Ja meil on siin linnakodanikud kaevanud, et 7. mail näiteks Kaitseväe kalmistul ja Siselinna kalmistul tualetid absoluutselt puudusid, mis seal ajutiselt oli paigaldatud. Et ka see ongi probleemi lahendamine? Et kuidas kommenteerite? Aitäh! Ja 9. mail olid nad olemas jälle. Et kuidagi ...
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
.... riigi kalmistu peaks olema.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah. Ma kõigepealt ütlen seda, et Te tõepoolest küsite mult teise küsimuse juba, ma siin mäletan. Nii et kui Teil jäi tähelepanuta, et Te ühe küsimuse küsite, siis ma võin nagu masinale appi tulla ja öelda, et tõepoolest küsite mult teist küsimust. Aga vahet ei ole.

Mispärast Kaitseväe kalmistul ja pronkssõduri juures ei olnud tualette nende pühade ajal, siis see oli, kuidas nüüd ütlen, põhjustatud teatud kaalutlustest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja siin saan täpsustada tõepoolest, et hea kolleeg Mart Kallas küsis oma esimese küsimuse kell 18.35 ja 55 sekundit ning lõpetas selle küsimuse küsimise kell 18.36 ja 27 sekundit. Nii et vastab tõele, et on esitatud kaks küsimust.

Kaupo Nõlvak, palun, Teie kord!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tervist! Kas olen kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda.
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tere! Hea abilinnapea! Just täna pöördus minu poole Mööblimaja juures ühe kinnistu omanik, kes kurtis, et seal Mööblimaja ees on parkla, kus pidevalt pargib kuude kaupa nn romuautosid. Ja nad on ka Mupo poole pöördunud, kuid mingit tulemust ei ole. Et kas Teile on jõudnud signaal, et seal Mööblimaja ees parklas on tekkinud mingisugune parkimise ebakorrapära? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ei ole minuni jõudnud seda signaali, aga ma saan Mupo käest küsida. Ja inimene võib siis ka otse Munitsipaalpolitseile pöörduda. Et ta ei pea selleks nagu kasutama erinevaid teid. Et on ju meil otsekohad, kuhu saab pöörduda, on see linnaosa, on see Munitsipaalpolitsei, linnavalitsus, Keskkonna- ja Kommunaalamet. Nii et neid kohti on päris palju, kus ta võiks küsida. Ja küllap ta siit saab siis ka vastuse, mis põhjusel või mispärast seda autot ei ole viidud ja kas see on romusõiduk või ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile rohkem küsimusi ei ole. Me saame liikuda kaasettekande juurde. Ja annan sõna keskkonnakomisjoni esimehele Enno Tammele. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid!

Keskkonnakomisjon arutas siis nimetatud küsimust oma 18. mai koosolekul. Ja otsustas häältega 12 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu koos esitatud muudatusettepanekutega. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas komisjoni esimehele on küsimusi? Tundub, et küsimusi kaasettekandjale ei ole. Suur tänu!

Avan läbirääkimised! Ja sõna on soovinud saada Priidu Pärna. Palun!
Sõnavõtt - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa, aitäh! Ma siiski selle määruse, heakorramääruse kohta tahaksin öelda ja korrata üle, et see sisaldab tegelikult piiranguid, mis ei ole demokraatlikule ühiskonnale kohased, eriti, kui nad on tagatud ka veel sanktsiooniga. Et näiteks tõesti ujumine mererannas või jões, kui ei ole tegemist avaliku rannaga, karistus 400 eurot. Grafiti oma maja pealt koristamise kohustus, kui seda ei täideta, karistus 400 eurot. Samamoodi abilinnapea väitis, et puude raiumine on reguleeritud teise korraga. Aga siin on juttu kohustusest kooskõlastada linnaga puude ümberistutamine oma krundi peal alates 8 cm läbimõõdust. Jällegi, kui sa seda kohustust rikud, karistus võib olla kuni 400 eurot.

Lisaks juhin tähelepanu, et linnavalitsus ei arvestanud Tallinna Asumiseltside Ühenduse ettepanekut, et delegeerida näiteks linnaosade tasandile täpsemate heakorrareeglite kehtestamine sõltuvalt linnaosa eripärast. Et ma arvan, et Pirita ja Nõmme ja Lasnamäe ja Mustamäe ... Et need heakorrareeglid võiksid ja peaksid ka olema erinevalt reguleeritud, lähtuvalt nende linnaosade eripärast. Et see oleks olnud üks võimalus, kus linnaosakogudele oleks saanud pädevust delegeerida. Et kahjuks linnavalitsus seda ettepanekut, mida Asumiseltside Ühendus tegi, ei arvestanud.

Ma praegult kõnelen ka kindlasti Tallinna majaomanike ja korteriühistute nimel. Eelkõige siis Eesti Omanike Keskliidu esimehena koos Korteriühisute Liiduga me tegime olulise ettepaneku heakorra määrusele vaadata ringi see kohustus, mis on pandud omanikele talvel kõnniteede hooldamisel. Praegult on küll ilus suvine ilm ja õues on roheline ja sellistes tingimustes me muidugi arutame nii olulist küsimust, et kuidas siis peaks olema Tallinna linnas korraldatud lume lükkamine kõnniteedel talvel. Et selles osas linnavalitsus ei ole siin mingit muudatust välja pakkunud. Et see jätkuvalt on omanike kohustus hoida talvel korras linna kõnniteid. Et me ei räägi mitte omaniku enda kinnistu korrashoiust, vaid linnale kuuluvate kõnniteede puhastusala korrashoiust. Ja see korrashoid peab olema tagatud hommikul kella seitsmeks. Ja kui lund sajab, siis tuleb päeva jooksul seda teha korduvalt.

Et selline n-ö keskajast pärinev koormis, kus ei elatud veel tehnikasajandil, on tänastes oludes ülemäärane ja üleliigne omanikele pandud kohustus. Et linn peaks ikkagi suutma oma kõnniteed omavahendite eest ise korras hoida. Ja kui see kohustus pannakse omanikele, siis linn peaks selle ka hüvitama omanikele. Aga vastupidi. Et siin on mindud täiesti küünilise lahenduse teed, kus antakse omanikule võimalus sõlmida linnaga kokkulepe, et linn korraldab linnale kuuluvate kõnniteede hoolduse ise omaniku eest ja esitab omanikule arve. No see on ju küünilisuse tipp!

Et ei mina ega Isamaa fraktsioon ei saa seda eelnõud toetada, kuna ta ei paku lahendust talvise kõnniteede hoolduse probleemile ja on jäänud kinni ajast ja arust lahendusele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab sõna Siim Tuisk. Palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma tegin ka selle ettepaneku, muutmisettepaneku võtta see grafiti punkt ehk siis see § 2 lõige 5 sealt välja. Just sellepärast, et see ei ole tegelt ebaproportsionaalne. Et kui meil on tegelt kõik need korrad, mis sätestavad, kuidas peavad majad välja nägema vanalinna muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikel aladel, seal on kohati kirjas täiesti, ma ei tea, maja värvide, palettide ja kõigeni, siis grafiti nagunii sinna alla ei kuulu. Ja öelda, et eraomanik kuskil suvalisel, ma ei tea, tööstusmaastikul või mingi enda kuuri peale peab saama ka värvimiseks kunstilise heakskiidu linnaosavalitsuselt, on täiesti üle mõistuse bürokraatlik viis asjale lähenemisel. Need eraomanikud, kellele see grafiti seal ei kuulu, küll nad lahendavad selle olemasolu seal, selle kustutamise, selle ülevärvimise ise ära. Nendele, kellele see meeldib, ei ole vaja seda linnapoolset punkti sinna heakorra eeskirja. Seega ma ei näe, miks peaks olema see punkt seal.

Ja ma kutsun teid kõiki, volikogu liikmed, võtma antud küsimuses seisukohta, et antud grafiti, illegaalse grafiti eemaldamise punkt ei peaks olema linna heakorras sellisel viisil seal kirjas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd oleme me kõik sõnavõtu soovijad ära kuulanud. Kas eelnõu esitaja soovib ka lõppsõnaga esineda? See võimalu Teil, Kalle Klandorf, on olemas.
Sõnavõtt - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah, ma paar sõna ütleks. Võib-olla vastaksin mõningatele küsimustele. Hakkaks võib-olla sellest peale, et ehitusseadustiku § 97 lõige 6 räägibki sellest, n-ö kõnnitee puhastamisest, kui me sellest räägime, mis on koormis. Jah, see võib olla keskaegne nagu siin .... meile ütles, aga ka õiguskantsler on seda asja toetanud. Nii et me ikkagi esialgu - riigi seaduste vastu nagu ei ole meil põhjust minna. mis puudutab nüüd vette hüppamist, siis noh ma arvan, et on küll karistust väärt, kui Pirita silla pealt näiteks pannakse kasvõi enda elu ja tervis ohtu ja pidevalt hüpatakse pea ees alla jumal teab kuhu. Et kui inimene ikka sellest niisama aru ei saa, siis peab olema mingisugune võimalus ka seda karistada. Eks neid kohti on Tallinnas veel. Kui me räägime 8 cm ümbermõõduga puu ümberistutamisest, siis see läheb raieloa alla, sest kõigepealt on vaja see puu ju sealt maast välja kuidagi saada. ja võimalik, et selle puu osas on asendusistutuskohustus. Sellepärast ongi vaja see informatsioon täpsustada linnaosa või siis Keskkonna ja Kommunaalametiga, kes siis lõpuks annab selle loa puu ümberistutamiseks. Kui te soovite põõsast istutada, siis, kui ta ei ole 8 cm-se läbimõõduga, siis seda on võimalik teha. Veel üks asi, mis viimastel aegadel on nagu tulnud, et inimesed on hakanud istutama linna maale puid. Sageli inimesed ja viimasel ajal on ka sellest nagu juttu olnud nii Harjumaal Viimsis kui ka Tallinnas Pirita linnaosas. Inimesed ju sageli ei tea, et nad leiavad koha visuaalselt, et nad istutavad, ilus koht, istutan siia kirsi või ploomi, aga tegelikult seal all on mingisugused linnale vajalikud trassid ja see puu võib hakata lõhkuma kunagi trasse jne ja lõppkokkuvõttes on vaja see puu võib-olla sealt jällegi õige pea ümber istutada, kui mingisugune trasside remont hakkab peale. Ja viimane, millele ma tahtsin tähelepanu pöörata, et grafit. Mina olen küll selle vastu, et see grafiti punkt välja võtta, et siis noh ma ei tea, see muutub päris hirmsaks - meie linn - kui see soov muidugi on, siis sellise ettepaneku võib keegi teha, aga linnavalitsus küll ei toeta seda seisukohta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh nende selgituste eest! Nüüd vaatame läbi eelnõule tehtud muudatusettepanekud.

Muudatusettepaneku on esitanud linnavolikogu liige Ülle Rajasalu ja ettepanek kõlab järgnevalt: "Täiendada määruse eelnõu § 9 lõike 2 punkti 3 järgmise lausega: "Kinnistu omanik tohib põletada oma kinnistul oksi kooskõlastades külgnevate naabritega.". Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Sõnavõtt - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Linnavalitsus ei toeta seda ja sellel põhjusel, et suitsul on omadus levida kas kaugemale kui külgneval olevale naabrile. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus ei toeta. Me peame seda muudatusettepanekut hääletama. Austatud kolleegid, panen teie ette esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Ülle Rajasalu naabritega kooskõlastamise küsimuses. Linnavalitsus seda ettepanekut ei toeta. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud! Muudatusettepaneku poolt oli 16 linnavolikogu liiget, vastu oli 41, 1 jäi erapooletuks. Ja muudatusettepanek ei leidnud toetust!

Muudatusettepaneku on esitanud ka Siim Tuisk. See kõlab järgnevalt: "Palun võtta heakorra eeskirjast välja § 2 lõige 5 ehk illegaalse grafiti punkt". Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf


Linnavalitsus ei toeta seda ettepanekut juba eelmainitud põhjustel. Ma juba need põhjused loetlesin. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus ei toeta.

Austatud kolleegid! Me hääletame Siim Tuisu esitatud muudatusettepanekut grafiti osas, mida linnavalitsus ei toeta. Palun aga teil võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku hääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamiseks antud aeg on möödas, hääletamine on lõppenud! Selle ettepaneku poolt oli 11 linnavolikogu liiget, 42 vastu, 7 erapooletut. Ja see muudatusettepanek ei leidnud toetust!

Kaks muudatust on esitanud eelnõusse ka keskkonnakomisjon.

Esimene muudatusettepanek keskkonnakomisjoni poolt kõlab järgmiselt: "Muuta eeskirja §-i 9 lõige 2 punkti 14 ja sõnastada see järgmiselt: "Kasutada taimekaitsevahendeid, mis ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse"". Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf
Linnavalitsus toetab seda ettepanekut.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab seda ettepanekut.

Ja keskkonnakomisjoni esitatud teine muudatusettepanek kõlab järgmiselt: "Muuta eeskirja § 19 "Puhastusala heakorratööde lepingu sõlmimine ja tööde maksumuse määramine" ja sõnastada see järgmiselt: "Kinnistu omanik võib käesoleva määruse § 8 punktis 8 sätestatud kohustuse täitmiseks sõlmida Keskkonna- ja Kommunaalametiga või linnaosavalitsusega lepingu, millega tellib Tallinna linnalt puhastusala heakorratööde tegemise ning maksab selle eest tasu, mis määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmib Keskkonna- ja Kommunaalamet, kui puhastusala piirneb määruse § 4 punktis 3 nimetatud sõiduteega, ning linnaosavalitsus, kui puhastusala piirneb määruse § 6 punktis 5 nimetatud sõiduteega. Puhastusala heakorratööde maksumus ühe ruutmeetri hooldatava maapinna kohta vastab maksumusele, mille Keskkonna- ja Kommunaalamet või linnaosavalitsus tasub hankelepingu alusel samas piirkonnas asuvate kõnniteede hooldus- ja puhastustööde eest ühe ruutmeetri hooldatava maapinna kohta"".

ja puhastustööde eest 1 m² hooldatava maapinna kohta. Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf
Linnavalitsus toetab seda ettepanekut.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab komisjoni ettepanekut. Seega, austatud kolleegid, kui me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, tuleb meil võtta eelnõu osas seisukoht. Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Heakorraeeskiri". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Selle otsuse poolt on 42 linnavolikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 1. Ja Tallinna heakorraeeskiri on otsusena vastu võetud!
19:13 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE67 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine 4. OE67 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd meie järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Kalle Klandorf!
Ettekanne - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Teie ees on siis Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine".

Asja sisu on siis lühidalt selline, et Tallinna linna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav asutus Tallinna Kalmistud liita Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatava asutusega Kadrioru Park ja lõpetada Tallinna Kalmistute tegevus 30. juunil käesoleval aastal.

Ja siin võib öelda seda siis täienduseks juurde, et Tallinna Kalmistute põhimäärus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsusel 2013. aastal. Tegeles siis kalmistute haldamise ning matuse kalmistuteenuste osutamisega. 2020-nda ehk selle aasta kulude eelarve on 1,7 miljonit laias laastus ja asutuse omatulu on siis 49% sellest. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav asutus Kadrioru Park, millega siis liidetakse Tallinna Kalmistud, on siis ... kulude eelarve on 2,053 miljonit ja omatulu on 8% eelarvest.

Kui Tallinna Kalmistutel oli 55 ametikohta ja Tallinna Pargil oli 54 ametikohta, siis ... asutuste liitmisel jääb järgi neid, tähendab koondatakse seitse ametikohta ja moodustaakse kaks uut ametikohta nimetusega kalmistuvaht, aga samas koondatakse näiteks juhataja, kalmistute juhataja ametikoht jne, juhtivad töötajad. Nüüd, milleks see hea on? Et pärast hallatavate asutuste ümberkorraldamist muutub nagu, ma ütlesin juba, juhtimine efektiivsemaks ja asutuste majandamine muutub lihtsamaks. On võimalik nii ruume ristkasutada kui ka ristkasutusse läheb masinapark ja tööriistad ningt kohad, kus neid hoitakse. Samuti on võimalus ka töötajaid kasutada ristkasutuses. Ja sellega palun siis toetada seda eelnõu! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ettekande eest! Teile on ka mõned küsimused. Kaupo Nõlvak, palun! Kaupo Nõlvak, ootame Teie küsimust! Kaupo Nõlvak, me kahjuks ei kuule Teie küsimust. Ei ole midagi parata, saab registreerida uue küsimuse juhul, kui selleks soovi on. Mart Kallas, palun, Teie küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, hea volikogu esimees ja abilinnapea, et mul on kahju, et te mu teisele küsimusele ei vastanud piisavalt, aga ma tsiteerin Teile linnakodaniku kirja kalmistute tualettide osas, et olukord pole eriti muutunud. Siselinna kalmistu õigeusu osas oli varem plastmassist tualett. 7. mail seda polnud seal. Istutasime oma aatekaaslastega Kaitseväe kalmistul Vabadussõjas langenute kalmule lilli. Töötatud oli nii mõnigi hea tund. Kaitseväe kalmistul puudus tualett. Oleme kõik vanemad inimesed. See oli väga häiriv ja takistas kõvasti meie entusiastlikku, vabatahtlikku tööd. Natuke võiks ka inimestele vastu tulla. Need nõudmised, vajadused on ju loomulikud. Need pole mingid ebavajalikud ja ulmelised soovid." Tsitaadi lõpp.

Kas nüüd uue valitsusega saab selle kempsude asjad korda seal surnuaedadel? Ma ei tea. See on nii häbiväärne teema. Et jah, kuidas kommenteerite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! No püüdsin lühidalt eelmine kord vastata. Eks ma siis vastan pikemalt. Ja tuletan jällegi, et veel parem, kui inimesed kirjutaksid meile.

Kui Te mäletate, siis oli meil eriolukord ja välitualetid olid keelatud, nende avamine. Samas oli ka 9. mai, kus teadsime, et koguneb palju inimesi. Me meelega sinna ei viinud välitualette selleks hetkeks ja polekski saanud viia tänu eriolukorrale. Eriolukorraga oli keelatud välikäimlate kasutamine. Meil olid kõik välikäimlad kinni. Sealhulgas ka laste mänguväljakute juures olid välikäimlad kinni, sest ka laste mänguväljakud olid kinni. Suuremad kogunemised olid tol ajal keelatud ja oli võetud vastu otsus, et välikäimlaid ei avata. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Mulle jäi, lugupeetud abilinnapea, Teie jutust jäi kõrvu see, et palgatakse juurde kalmistuvahte. Et kas meil praegu siis ei olnud kalmistuvahte või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Jah. Ma ei ütleks, et palgatakse juurde, vaid moodustatakse kaks ametikohta, kui Te õigesti panite tähele. Ja kui need moodustatakse, siis järelikult neid ei olnud. Praegu on üks pargivaht Kadriorus ja seal on tegelikult, pargivahtidega töötab meil ... 2,5 kohta, mis pargivahtidel on praegu. Aga meie kalmistuvahte jah, siis nagu öeldud selles eelnõus, kaks kalmistuvahti tuleb juurde. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helve Särgava, Teie küsimus palun!
Küsimus - Helve Särgava Helve Särgava
Hea abilinnapea! Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis kokku koondamisele läheks viis ametikohta, kuna kaks tuleb kalmistuvahtidena n-ö, seitse läks, kaks kalmistuvahti, et viis kohta. Minu küsimus on selline, et ju nendele koondatud isikutele tuleb maksta ka vastavat koondamistasu nagu seadus ette näeb ja kas rahalises mõttes oli see, niisugune kokkuliitmine, kas ta rahalises mõttes ka midagi linnavalitsusele andis või oli see lihtsalt noh parema tulevik, parema töö nimel. Et kas rahalises mõttes oli ka see niisugune asjalik ja mõistlik samm? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh küsimuse eest! Saite täiesti õigesti aru, et tegelikult siis koondatakse seitse ametikohta, moodustatakse juurde kaks ehk kokku siis viis ametikohta kaob. Loomulikult makstakse nendele töötajatele kõigile välja nende koondamistasud, saamata jäänud tasud, noh näiteks puhkusetasud, kui on puhkusepäevi veel saada. See kõik korraldatakse vastavalt seadusega. Loomulikult on iga koondamine seotud alguses rahaliste kulutustega, aga kindlasti see edaspidi on kasulik ettevõttele ja kindlasti see parandab n-ö juhtimist ja palju suurem nägemus, ma ütleksin, tekiks praegu kahe asutuse kokkuliitmisel. Kui Te mäletate, eelmisel aastal me liitsime kaks ametit: Keskkonnaameti ja Kommunaalameti. Alguses oli üsna palju skeptikuid selles osas, et kas need ametid ikkagi saavad kokku ja nüüd kaob roheline mõtlemine ära. Aga nagu näete, tekkis sünergia ehk Tallinn sai finaali rohelise pealinna konkursil sellel aastal. Nii et ma ütleks, et sünergia tekib. Ja ma loodan väga, et see tekib ka surnuaia ja Kadrioru Pargi liitmisel. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Ivi Eenmaa. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra juhataja! Ma tuletan, härra Klandorf, Teile meelde, et keskkonnakomisjonile saabus see antud eelnõu nagu komisjoni istungi alguseks. Me ei olnud seda varem Teiega nagu või me ei olnud kirjalikke materjale saanud. Juba seal ma ... tähendab, minu niisugune arglikud küsimused puudutasid selle uue loodava keha nime. Ja päris vastust nagu ei saanudki. See tähendab, et mis siis jääb? Kas jääbki siis see uus n-ö loodav, moodustatav institutsioon, jääbki siis Kadrioru Park ja ka Tallinna linna kalmistud? Või kuidas?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh küsimuse eest! Jaa, ma mäletan Teie küsimust ja mäletan ka vastuseid, mis seal sai antud. Ja tõepoolest praegu jääb selle asutuse nimetuseks Kadrioru Park. Aga ma siin ka jälle võib-olla lähen veidi ajalukku, ja võib-olla see on kohatu nali, aga kas keegi oskab, ma küsin nüüd vastu, kuigi minu asi ei ole teilt küsida. Kas keegi oskab öelda, mis oli Tere piimatööstuse omaniku nimi?
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa
No, oskame ikka.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Nii. Mitte omaniku, inimese nimi, vaid katusefirma nimi, kelle koosseisus ta oli, või kes oli tema omanik, mis firma?
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa
Ei, vat seda küll ei mäleta, aga põhimõtteliselt, saate aru, mina mõtlen, et ega see sünergia ja see kõik on tervitatav ja võib-olla võidavad nii kalmistud, aga eriti võidab kindlasti Kadrioru park sellest asjast. Ja mis selles halba on. Aga nimi, see tekitab niisugusi kummalisi emotsioone ja ka lehes on ju olnud nagu ... härra Osolin palub ennast juba varsti Kadrioru parki matta jne. Nii et, noh, tähendab, kas te ei leiaks mingi noh parema kombinatsiooni?
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ma jätkan sealt, kus ma pooleli jäin ja muidugi vastan ka sellele, et härra Osolini kindlasti Kadrioru parki ei maeta. Kadrioru pargis on meil palju ausambaid, võib-olla kunagi püstitatakse talle ausammas, kui tal on teened on sellised suured Eesti rahva ees. Aga ma tahtsin meelde tuletada, siis kui oli jutt Tere piimatööstusest, siis omanikfirma oli tal AS Rubla. Et ma vabandasin ette, et see on võib-olla kohatu näide, aga kahjuks sisuliselt me teame teda Tere piimatööstusena ja Kadrioru park pargina jääb Kadrioru pargiks. Surnuaiad ja kalmistud jäävad meil ikka kalmistuteks, aga ühine ettevõte, kes praegu seda haldama hakkab, siis ka kalmistuid, on Kadrioru Pargid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea, Te ei vastanud kahjuks mu esimesele küsimusele, et Te rääkisite küll minevikust, et mis oli koroonaviiruse aeg, et kalmistute tualetid olid kinni kõik. Ma küsisin tuleviku kohta. Kas uus amet pöörab nüüd tähelepanu ka sellele, et me saaksime tõesti selle probleemi maha? Et eakad, kes käivad haudasid hooldamas, et nad saaksid ka oma ... Jah, aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh! Ma vabandan. Võib-olla tõesti teine pool jäi vastamata. Koroonaviiruse eriolukord lõppes meil alles, eks ole, 18-ndal ära. Aga ma tahan öelda, et enne seda ja ka peale seda ... enne seda olid kõigil kalmistutel tualetid olemas. Ja loodetavasti need kõigil kalmistutel ka saavad edaspidi olema.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Mart Kallas Küsimus jätkub - Mart Kallas
Ei, aga nende olukord on ju katastroofiline.
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Ma ei saanud aru, mis mõttes. Tualetid on seal juba ilmselt praegu. Hetkel ma küll ei ole kindel, aga nad olid enne seda kindlasti, enne koroonaviiruse algust. Ja kindlasti nad pannakse sinna. Kui nad täna veel ei ole miskil põhjusel, siis nad kindlasti pannakse sinna. Nii et ma võin Teile kinnitada - kõik kalmistud omavad tualette.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei kuule Teid.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas linn on mõelnud, et võiks selle ühisettevõttele panna siis järsku nimeks Parks & Recreation või Surm ja Lõbu või midagi muud sellist lühemat ja tabavamat kogu sellele absurdihõngulisele loole? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Kalle Klandorf Kalle Klandorf
Aitäh küsimuse eest! Et kas ma pean nüüd naerma või? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tundub, et rohkem sisulisi ja vastuseid vajavaid küsimusi linnavolikogu liikmetel ei ole. Suur tänu abilinnapeale!

Sõna kaasettekandeks saab keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas nimetatud küsimust siis 18. mai koosolekul ja otsustas: 10 poolt, vastu ei ole, 2 erapooletut, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kas kolleegidel on küsimusi keskkonnakomisjoni arutelude osas komisjoni esimehele? Tundub, et kaasettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja sõna saab Kaupo Nõlvak, palun! Härra Nõlvak, me nii nagu küsimusegi puhul, ka sõnavõtu puhul kahjuks Teid ei kuule.
Sõnavõtt - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Vabandan, viga, minupoolne viga, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd kuuleme.
Sõnavõtt - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Vabandan, kogematta läks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sellega saan mina aru, et sõnavõtusoovi ei ole. Seega oleme jõudnud faasi, kus eelnõu esitaja saab esineda lõppsõnaga juhul, kui ta seda soovib.
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf Tallinna abilinnapea - Kalle Klandorf
Aitäh, ei soovi!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Seega, austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste ümberkorraldamine" OE67. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Otsuse eelnõu poolt on 53 linnavolikogu liiget, vastu 2 ja erapooletuid 3 - otsus on vastu võetud.
19:30 Päevakorra punkti alustamine - 5. ME1 Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (I lugemine) 5. ME1 Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 „Teede ja tänavate sulgemise maks“ muutmine (I lugemine)
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oleme jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde "Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 "Teede ja tänavate sulgemise maks" muutmine". Esimene lugemine ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud! Teie ees on siis määruse muutmine. Teede ja tänavate sulgemise maks. Põhilised muudatused on tingitud sellest, et vahepeal on aeg edasi läinud, on tekkinud uued tänavad, on muutunud tänavate liikluskategooriad, mida selle määrusega korrastatakse.

Samuti on kavandatud circa 5%-line teede ja tänavate maksu tõus ning rida tehnilisi muudatusi. Näiteks on vahepeal muutunud ametiasutuste struktuuriüksuste nimetused, mis on vanas eelnõus kajastatud ning samuti ka üks oluline muudatus püuudutab seda, et kui varasemalt lepingu, kui tänavat remontis linn, siis selle raames ei võetud tänavate sulgemismaksu, siis nüüd, kui lepinguperiood saab läbi, siis hakkab ka selle eest töövõtja tänavate sulgemise maksu maksma, ehk see on siis selline distsiplineeriv meede, et saaks töid kiiremini teostada. Täna need põhilised muudatused ja palun teil eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile on ka vähemalt üks küsimus. Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh selgituste eest! Ma saan aru, et selle eelnõu üks peamine eesmärk on, nagu Te isegi ütlesite - stimuleerida töövõtjat järgima lepingu tähtaegu. Mu küsimus on, et kui palju esineb aastas neid juhtumeid Tallinnas, kus tähtajast üle minnakse ja kui palju te loodate, et neid peale eelnõu vastuvõtmist vähemaks muutub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on muidugi keeruline küsimus, palju neid on? Et tuleb vaadata üle, palju Kommunaalamet ühte või teist lepingut n-ö, teab, palju on, palju need fikseeritud tähtajad seal on. Kas nad on üle läinud või ei ole läinud. Paraku ma ise seda statistikat ei pea, et see on teise abilinnapea vastutusvaldkond.

Samas ma kogemusest võin öelda, et siin on täiesti kohati objektiivseid põhjuseid. Ütleme, kohati võib juhtuda niimoodi, et tee kaevatakse lahti ja avastatakse mingisugune skelett, mis eeldab Muinsuskaitseameti sekkumist ja seetõttu näiteks tööd venivad, kuskil on ümberprojekteerimine. Need on suhteliselt sagedased juhtumid. Üldjuhul töövõtja arvestab ka selliste nüanssidega juba pakkumist tehes. Kuid ma usun, et üks 10% juhtumitel võib see tuua ka kaasa lepingu tähtaja ületamise. Aga see on minu hinnang ja ma ei ole otseselt selle valdkonnaga tegelenud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Hea abilinnapea! Vaatasime, et hinnatõusud on seal kuskil keskmiselt 25%. Et palju Te loodate sellega linnale rohkem siis raha teenida selle hinna mõjul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma juhiks tähelepanu, et siin 25% ma ei näe. Küll aga suureneb maksutulu antud eelnõu vastuvõtmisega suurusjärgus 5%. Ehk siis tulu muidugi ei ole aasta-aastalt võrreldav. Ja sageli ka keeruliselt prognoositav, sest millal missugune arendus hakkab oma plaane realiseerima, sõltub sageli ka majandustsüklist, nõudlusest ja sajast muust faktorist. Ja hetkel, keerulisel ajal on seda ääretult raske prognoosida. Kuid arvestame, et potentsiaalselt tulu võib tõusta kuni 5%. Muidugi see arvestus oli tehtud eelmise aasta lõpu seisuga ja kui vaadata aastatulu, siis suurusjärgus on see eelmisel aastal 1,2 miljonit.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Argo Luude. Palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa, aitäh! Selline küsimus, et kas Te oskate lühidalt kirjeldada seda, et mis on selle maksu eesmärk jas kas see maks on senini oma eesmärki täitnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
No kui me võtame niimoodi kontseptuaalselt, siis maksudel on üldjuhul ka fiskaalne eesmärk, või siis millegistki hoidumise eesmärk. Näiteks millegistki hoidumise eesmärk on reeglina aktsiisidel, kus tubaka- või alkoholiaktsiisi põhieesmärk on just nimelt teha nii, et inimesed ei tarbiks seda toodet. Ka kohalike maksude osas, mida ei ole Eestis väga palju ja päriselus rakendatakse võib-olla ainult reklaamimaksu ja teede ja tänavate sulgemise maksu. Enamuses omavalitsustes, siis nende eesmärk on piltlikult öeldes, kui me võtame seda käesolevat maksu, siis et ei juhtuks nii nagu sageli nõukogude filmides oli näha, et tuli Vasja, kaevas tee lahti, viskas labida nurka ja läks kolmeks päevaks minema. Ehk siis, selle maksu põhieesmärk on, stimuleerida tööde teostamise kiirust, sest avalik infrastruktuur, nagu on seda teed ja tänavad, on meie kõigi omand ning põhjendamatult pikalt sellise ebamugavuse põhjustamine peaks olema viidud miinimumini. Selleks antud juhul ongi ... selleks instrumendiks ongi valitud teede ja tänavate sulgemise maks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Ma küsin niimoodi siis. Et kas see maks hakkab kehtima ka näiteks hooldustööde tegemiseks? Näiteks kui osaliselt suletakse kõnnitee näiteks akendepesuks või mingisuguseks analoogiliseks tööks. Ja kui see hakkab, et kas siis selle maksu sees on ka, ütleme siis, liiklusskeemi ümberkorraldamine? Palun vastata. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin on juhtumeid, kus tõesti hooldustöödega seonduvalt võib ka see maks rakenduda. Siin tuleb vaadata igat konkreetset juhtumit, millises osas tänav suletakse. Kui seal on sulgemised minimaalsed, siis on seal terve rida koefitsiente. Sõltub konkreetsest kohast, ajast, tööde ulatusest ja eeskätt ka konkreetse tänava sulgemisest. Jah, seal võib tekkida ka selline olukord, kus näiteks mõne hoone puhul ei saa teisiti aknaid pesta, kui te peate kogu tänava sulgema või osa tänavast sulgema. See võib minna maksma.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea tõi siin näite asjast, kes on kopa maasse, ainult kolmeks päevaks labida maasse jätnud. Ma toon Teile näite Koidu tänavalt, mis on siis nagu Koidu tänava ja Paldiski maantee poolne lõik. Väljas oli ... suvi oli akna taga, kui nad selle Koidu tänava üles kaevasid. Ja nüüd on jälle suvi ja nad ei ole veel seda avanud. Et kas Te sellise näite varal oskate öelda, et kas see tegelikult see teede ja tänavate maks ka toimib? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma oskan öelda, et ta päriselus kindlasti toimib. Kui vaadata linna enda objekte, siis kindlasti ... .... Koidu tänav Nõmmel, või mõni tänav Nõmmel, mul ei ole täpselt see tänava nimi ..., praegu Valdeku, mis läks eelmisel aastal töösse ja mida tehakse see aasta. Samuti ka Tähesaju, nii et mõne tänava puhul paratamatult see tehnoloogiline omapära või see töö teostamise omapära tingimub selle, et esimesel aastal tulebki lahti kaevata. On teatud töid, mida on võimalik teha vaid soojal perioodil ja järgmisel aastal jätkata. Kindlasti, kui on teede sulgemine linna poolt, siis me korraldame seda niimoodi, et oleks võimalikult vähene häiring. Tegelikult sama me nõuame ka erasektori tööde teostamise puhul. Kas siis tee jaotatakse ettappidesse, tagatake vahepeal mingisuguse ajutise teevariandi, nii et see on täiesti loomulik, et kõike korraga teha ei ole võimalik, kuskil seal tuleb ette kas ootamatusi või see on juba ette teada ja objektid ongi üle aasta minevad. Reidi teed tehti ka mitu aastat.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun, Teie küsimus!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Härra abilinnapea! Et ma küsin lihtsalt kaks kiiret küsimust. Et kas neid kriteeriume, mille alusel see ütleme maksu määramine või mittemääramine kehtestataskse, on kuskilt saadav ka? Ja teine on b) kas need maksumäärad kehtivad ka Tallinna linna allasutuste suhtes? Et kas need maksumäärad kehtivad ka Tallinna linna allasutuste suhtes nagu Kommunaalamet? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jaa. Need kriteeriumid kehtivad Kommunaalameti lepingu ... Ütleme, see muudatus hakkab puudutama edaspidi ka neid töid, mida tellib linn. Et no siin võib küsida, et miks seda vaja on. Tegelikult linn on ju tellija. Ja teoreetiliselt, no miks seda varem ei ole olnud? Et kui me teeksime alates esimesest tunnist, kui suletakse tee, et see oleks ka maksu all, siis see oleks lihtsalt linna puhul ühest taskust teise tasku raha tõstmine. Et töövõtja kirjutaks selle endale lihtsalt, eelarve Exceli tabelisse ja pärast oleks sisuliselt mõttetu bürokraatia. Küll aga nüüdsest, kui läheb tähtajast üle, siis tuleb selle eest hakata maksma.

Tabelid koos konkreetsete teede kategooriatega on lisatud eelnõule. Õigemini see ongi põhieelnõu sisu. Samuti ma juhin tähelepanu, et see on väikeste detailide muutmine konkreetses määruses. Nii et kogu see määrus puudutabki just nimelt seda, kuidas arvutatakse ja millisel konkreetsel juhul kui palju võiks ettevõtja oma tööde käigus seda kuluartiklit kalkuleerida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Argo Luuge, palun Teie küsimus! Ei kuule Teid.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Kas nüüd on kuulda?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on.
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Jaa. Hea abilinnapea! Selline küsimus. Et selle maksu üldjuhul saab ju linn endale. Aga nüüd tegelikud kannatajad on need, ütleme siis, kas elanikud või ettevõtted või kes iganes, kes seal tegutsevad ja kelle juures see tee kinni pannakse. Et kas tegelikult ei peaks kaaluma sellist võimalust, et ka nemad saaksid mingisuguse kompensatsiooni, sest päeva lõpuks nemad on ju põhikannatajad, kui mingi juurdepääsutee on kinni pandud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui tegu on avaliku teega, siis selle tee kasutaja on reeglina avalikkus, mitte konkreetne isik, sõltumata sellest, kas see tee läheb teie akna alt või teie naabri akna alt. Tarbida on seda avalikku taristut õigus nii mul kui Teie naabril, kui Teil endal ja seetõttu selle sihitamine konkreetse isiku kasuks, kes seal elab, ei ole .... mõeldav. Samuti ei saaks me talt konkreetselt võtta näiteks raha selle tee korrashoiuks, või selle jupi korrashoiuks, mis tema akna alt läheb. Minu hinnangul antud juhul see ei ole sisuliselt mõeldav, et see läheks niimoodi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks selline küsimus. Et kõigepealt tahaks kiita selle eest, et nüüd lõpuks on linna projektidel ka see teede sulgemismaks. Aga kas Te ei ole ikkagi mõelnud, etseda võiks hakata arvestama umbes poole projekti kestusest. Sellisel juhul oleks võimalik, et need projektid, mis saavad kiiremini valmis, mida on võimalik kiiremini lõpetada, seda ka niimoodi tehakse. Ja ei oleks ehitajatel seda viivitamismomenti. Et kui nad tegelikult näevad, et nad saavad, et see ehitus saaks kesta kuni selle nominaalse tähtaja lõpuni, et siis nad ka sinna lähevad. Et noh, tegelikult, et neil oleks see stiimul, lõpetada varem, kui tegelikult plaanis oli? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tegelikult ettevõtjatel on reeglina stiimul lõpetada varem. Näiteks seesama Reidi tee näide lõpetati mitu kuud varem, kui ta oli lepinguga määratud tähtajas. Et siin ma pigem ütleks seda, et kui me mingi lepingu sõlmime, siis no see oleks selline põhimõte, et leping kuulub täitmisele. Pacta sunt servanda on selle ladinakeelne nimetus. Ehk siis me mõlemad, linn ja töövõtja, lepivad kokku, et sellise tähtaja jooksul maksimaalselt me tee või mõne muu objekti, mis on seotud teede sulgemisega, viime lõpuni. See on meie mõlema hea tahe. Mõlemad pingutavad selleks, et see hea tahe saaks realiseeritud konkreetse tähtaja jooksul. Kui see tähtaeg läheb üle, siis hakkab tiksuma edaspidi ka teede ja tänavate sulgemise tasu. Kui see tähtaeg lõpeb varem, siis on mõlemad õnnelikud.

Ma usun, et tegelikult see on selline meede, mis kõige paremini töötab majandustsükli tipu ajal ehk siis meie mõistes veel pool aastat tagasi. Kui töövõtja võtab ühelt poolt ... maksimaalselt osaleb hangetel ja võtab endal portfelli täis ja siis mõtleb, kuidas saada siis see portfell tähtajaks realiseeritud. Üldjuhul tava-, normaalsetes tingimustes neid probleeme tegelikult väga palju ei teki. Ehk siis ma usun, et see on piisavalt tasakaalus, selline skeem, kuidas see täna on välja pakutud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie võimalus küsida. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Räägime selle Koidu tänava asja ikkagi nagu sirgeks, et mis seal siis toimus? Kolmveerand aastat - nad vahepeal kaevasid üles, siis panid natukene kinni teelõigu uuesti, siis kaevasid uuesti ülesse, et see ei ole ju normaalne. Et mis seal Koidu tänaval nii kaua aega on võtnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Paraku ma tänavate remontidega, või selle lepingu järelevalvega, õigemini selle töölepinguga ei ole kokku puutunud. Reeglina, kui tänav rekonstrueeritakse, kui ma ei eksi, on Koidu tänav rekonstrueerimine. Siis see tähendab kogu sügavusse minekut, ehk siis kuskil tuleb arvestada, milline on Tallinna kütteplaan, torustiku vahetused, kuskil on Eesti Gaasi plaan vahetada torustik, või kes iganes neid valdab. Kuskil on mõni muu võrguettevõtja, kes peab oma tehnikaga ja oma töödega jõudma õigeaegselt sdinna ehitustandrile. Kui neid asju on võimalik sünkroniseerida, teha neid asju üheaegselt, siis neid kindlasti tehakse. Kui neid võimalik üheaegselt ei ole teha, siis puhtalt juba tehnoloogilised protsessid, kui algab küttehooaeg, siis näiteks mõnda soojatoru ei ole võimalik vahetada. Selletõttu võib-olla vahetataksegi osa kommunikatsioone välja sügisel, osade juurde tullakse kevadel. Et see on täiesti normaalne, suhteliselt keerukas pusle, mida tänapäeval rekonstrueerimise käigus tuleb iga kord arvestada. Et ma usun, et siin on selle objekti ülemineku põhjus just võib-olla tingitud ka sellest. Kindlasti on seal ka etapilisus, kuna Koidu tänav algab Paldiski maanteelt ja lõpeb sisuliselt Uue-Maailma lõpus, siis on see ka pikk tänav. Ma jään vastuse võlgu, mis osas see rekonstrueerimine seal kavas on. Aga ma usun, et see on täiesti põhjendatud. Uskuge mind, linn ei ole ka ise huvitatud, et teha neid töid võimalikult ... Ta on ise huvitatud, et need tööd saaksid võimalikult kiiresti tehtud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas linn kirjutab lepingutesse sisse enneaegse lõpetamise puhul preemiaid? Või millisel muul viisil saaks see ehitusettevõte finantsilist kasu, juhul kui ta ... Et mis on see tema stiimul? Lisaks selle n-ö tööde kontsentreerimisele ja nende meeste võib-olla või naiste kasutamisele mingis teises olukorras, mis on see nagu konkreetne finantsiline asi, mida ta võidaks sellest, et ta seda lepingut võidab? Te väitsite, et Reidi tee lõpetati ennetähtaegselt. Et kas seal oli mingi selline finantsiline meede? Ja kui ei ole olnud, kui see ei ole lepingu tüüptingimus, siis miks ei võiks linn mõelda selle peale, et seesama tänavate sulgemise tasu võiks hakata umbes poolest lepingu pikkusest, mispuhul tekiks otsene finantsiline meede, et nad saaksid kiiremini selle tööga hakkama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Millised stiimulid on missugusel ettevõtjal, on keeruline öelda. Üldmajandusloogika ütleb seda, et mida kiiremini ma saan töö tehtud, seda kiiremini ma saan asuda järgmise töö kallale. Ehk siis ma saan oma objektide portfelli võimalikult kiiresti täis. See on täiesti normaalne, kui iga ettevõtja soov on teenida maksimaalset kasu. Ja kindlasti selline mõtteviis maksimeerib seda kasu.

Millised on konkreetsed tingimused ühe või teise infrastruktuuri objekti rajamiseks, reeglina need tingimused on kaasas ka hanke juures. Millised olid Reidi tee juures või mõne muu objekti juures need tingimused? Tõtt-öelda pole ... See on kommunaalvaldkond, pole otseselt minu valdkond ja mul on siin keeruline öelda. Ma võin rääkida üldprintsiipidest, mida ma võin oma tarkusest tuletada, aga ma ei ole ühtegi teeobjekti lepingut siiamaani pidanud läbi lugema. Nii et mul selles osas teadmine puudub, aga kui Teil on konkreetsed küsimused, mis puudutavad millal ja missuguseid asju lepingusse sisse kirjutatakse või konkreetsed küsimused lepingute kohta, siis ma usun, et kui need eraldi kirjalikult saata, siis on võimalik neid ka vastata. Niisama on seda suhteliselt keeruline vastata, vähemalt minul praegu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapea! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov. Palun!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon menetles antud eelnõu. Hääletustulemusega 12 poolt, vastu ei oldud, 4 erapooletut, otsustati toetada eelnõu koos õiguskomisjoni esitatud ettepanekuga. See ettepanek käsitleb määruse jõustumise tähtaja muutmist. Ma loodan, et volikogu esimehel on see ettepanek olemas ja enne hääletusele panemist loeb ta selle ette. Aitäh
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja sõna saab Olle Koop. Palun!
Sõnavõtt - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, lugupeetud esimees! No kõigepealt tahaks abilinnapeale võib-olla näidata seda 25%-list hinnatõusu. Et noh näiteks kui siin esimese ...grupi puhul on hind uues määruses 105 euri, siis ennem oli ta kas 84 vist. See ongi 25-protsendiline hinnatõus.

Aga teiseks rääkis meile ennem linnapea, et me kõik ei pea siin üksteisele sellest rääkima, et meil on tulemas kriis jne, rääkides ise sellest, et kriis tuleb neli korda. Aga tuleb välja, et ikkagi tuleb uuesti rääkida sellest. Et räägime siis, et meil on kriis ja meil tuleb kriis.

Et huvitav, et mis paralleelmaailmas siis elab nagu Tallinna linn, kes siis leiab, et kriisiajal on just see kõige mõistlikum aeg hakata neid hindasid, tariife ja selliseid asju tõstma? Et see tundub nagu kummaline. Ja selle tõttu ei saagi Isamaa fraktsioon selliseid hinnatõuse ja asju nii praegu kui tegelikult ka tavalisel ajal tõestada, kuigi eriti praegu ... või toetada ja sellel põhjusel. Et pigem leiaks siis Tallinna linn äkki need vahendid, ütleme, selle asemel linna propaganda mudelitest kui linna arengu jaoks vajalikest asjadest, nagu seda on näiteks teetööd või mingid taolised asjad.

Et ilmselgelt tundub, et on olemas mõistlikumaid kohti, kust seda raha, selle asemel, et neid hindu praegu tõsta, võtta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Sõnavõtt - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, ma võib-olla vastaksin sellele poolenisiti küsimusele, poolenisti seisukohale. Nagu ma ühele küsimusele vastates ütlesin, et teatud maksude eesmärk ei ole fiskaalne. Ka antud juhul selle eelnõu puhul ei ole maksutõusu eesmärk fiskaalne. See 5% summast 1,2 miljonit, no linna mõistes ei ole see kindlasti mitte fiskaalne eesmärk. Pigem me näeme, et kohati on need hinnad, mis on suhteliselt pikka aega olnud muutumata, hakanud ajale jalgu jääma. Ja muutunud juba mitte sedavõrd distsiplineerivaks, nagu nad olid mõeldud selle eelmise redaktsiooni kehtima hakkamise ajal. Sellest on pigem tingitud see hinnatõus. Kindlasti see 5% antud summa juures ei ole mingil juhul fiskaalne.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtuga soovib esineda ka Mart Luik, aga me olema selle osa oma punkti menetlemuise juurest juba mööda lasknud sujuvalt. Nii et järgmisel korral, hea kolleeg saab kindlasti õigeaegselt reageerida. Nüüd, kui lõppsõna on kuulatud, siis selgitan austatud kolleegidele, et vastavalt põhimäärusele tuleb antud eelnõu lugeda linnavolikogu istungitel kahel lugemisel. Seetõttu panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 31 ""Teede ja tänavate sulgemise maks" muutmine" esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Ütlen ka seda, et muudatusettepanekutega tegeleme teisel lugemisel. Nüüd aga palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja häääletamine on lõppenud. Otsuse eelnõu esimese lugemise lõpetamise poolt on 49 linnavolikogu liiget, vastu 4, erapooletuks jäi 1 kolleeg. Ja sellega on eelnõu esimene lugemine lõpetatud. Eelnõu on saadetud teisele lugemisele ja ka muudatusettepanekutega tegeleme teisel lugemisel.
19:58 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE64 Osalemine Horizon 2020 programmi välisprojektis „CitySCAPE – linnasisene küberturvaline multimodaalne transpordi ökosüsteem“ 6. OE64 Osalemine Horizon 2020 programmi välisprojektis „CitySCAPE – linnasisene küberturvaline multimodaalne transpordi ökosüsteem“
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on 6. päevakorrapunkt ja see on "Osalemine Horizon 2020 programmi välisprojektis "CitySCAPE - linnasisene küberturvaline multimodaalne transpordi ökosüsteem"" OE64 ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud linnavolinikud! Palun teie toetust linna osalemiseks selles välisprojektis. Tallinna linna poolne osa on 261 625 eurot, mis 100-protsendiliselt kaetakse välistoetuse arvelt. Ehk siis Tallinna linn midagi selles projektis osalemise eest ei maksa.

Ja selle projekti eesmärgiks on - ma jätan võib-olla selle keerulise sõnastuse ära - sisuliselt testida meie foorisüsteemi küberturvalisust ja ka piletisüsteemi küberturvalisust.

Ehk siis, kui ma vaatan meie foorindust, siis selle üks suurimaid ohte on võimalik häkkimine sinna või kuidagi muudmoodi selle süsteemi kahjustamine. Ja meil on hea meel, et koos Tallinna ja Genoaga sellist küberturvalisuse testi selle projekti raames saab ka läbi viidud. See on selle projekti eesmärk ning see rahastatakse 100-protsendiliselt välisvahenditest. Palun teil toetada Tallinna võimalust osaleda selles projektis!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja näeme, et on ka küsimusi. Ja küsijaks on Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra aseesimees! Hea abilinnapea! Et linnamajanduskomisjonis oli nihuke situatsioon, et sotsiaaldemokraat Siim Tuisk teadis sellest asjast natuke rohkem kui ettekandja. Et ma küsin, et kas Siim Tuisk on kuidagi selle projektiga seotud? Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja järgmisena saabki küsimuseks sõna Siim Tuisk. Palun!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Minul selline teadmine puudub, et keegi volinikest oleks selle projektiga seotud. Kuna tegu on sisuliselt väga IT-spetsiifilise projektiga, siis ma usun, et Siim Tuisk võib teada lihtsalt IT-st rohkem näiteks kui minagi. Ja ma üldse ei taha endale hea IT-spetsialisti pagunit selga panna. Et võimalik, et see võis olla tingitud sellest. Aga Teil on võimalik seda ka otse Siimu käest küsida.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Aitäh selle äramärkimise osas! Aga mul on päris küsimus ka sisulise poole pealt. Kas linn on teadlik mingist hulgast tegevustest, mis oleks sellest projektiskoobist välja jäänud? Ehk siis millised ründevektorid või millised meetmed ei läinud sellesse projekti sisse? Ja kui on teadlik, siis millised need on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Minu teada, vähemalt minu teada ei ole selliseid skoope või sellest välja jäänud asju minu juuresolekul selles projektis osalemiseks või mitteosalemiseks otsuse langetamisel arutatud. Ehk siis ma arvan, et kogu see tehniline protsess, kuna projekt on tegelikult mitmeaastane, arutataksegi just nimelt selle projekti rakendumisel. Ehk siis saavad kokku vastava ala spetsialistid, nii IT kui ka liikluse poole pealt, toovad välja need potentsiaalsed ründe ... ütleme, potentsiaalsed siis küberturvalisuse testimise valdkonnad või kohad, töötavad välja ka selleks kõige paremad meetmed. Ja siis selgub ka see, mis võis olla selle testimise objektiks või mis on sellest välja jäänud. Hetkel ma arvan, et seda infot lihtsalt kellelgi ei olegi.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Tundub, et abilinnapeale rohkem selles punktis küsimusi ei ole. Aa, siiski on. Aga see on sõnavõtt jah?

Nüüd saab sõna kaasettekandeks linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust siis 19. mail oma koosolekul. Ja otsustas hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tundub, et ei ole. Siis küsin, kas on ... Avan läbirääkimised! Kas on kellelgi soov sõna saada? Nii! Süsteemis näha ei ole. Enne oli üks sõnavõtt, aga see kadus ära.

Siis paneme selle eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Horizon 2020 programmi välisprojektis "CitySCAPE – linnasisene küberturvaline multimodaalne transpordi ökosüsteem". Otsuse eelnõu 64. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!

Nii, ja kohe saab hääletamine läbi. Kes veel ei ole jõudnud seda teha, viimased 10 sekundit!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Hääletamine selles punktis on lõppenud ja häältega 52 poolt, 0 häält vastu, 1 inimene erapooletu, on otsus vastu võetud.
20:06 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE47 Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017 korraldusega nr 1514-k kehtestatud Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 7. OE47 Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017 korraldusega nr 1514-k kehtestatud Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Mart Luik Mart Luik


Järgmine punkt on meil otsuse eelnõu 47 "Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017 korraldusega nr 1514-k kehtestatud Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun! Ei ole kuulda!
Ettekanne
Aitäh, austatud eesistuja, lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Tondiraba ujula asukohaga ning jagan ka pilti. Ehk siis, kui on näha, siis sellel viirutatud alal on esialgselt kavandatud väliparkla. Kuid siis, kui hakati koostama ehitusprojekti, siis selgus, et tegelikult sellel viirutatud osal tuleb välja kaevata suurusjärgus 5-6 m turvast. Ehk siis planeeringu järgi oli siin maapealne parkla, kuid faktiliselt selle turba väljakaevamise järgselt saab siia rajada maa-aluse parkla. Ja selleks, et tagasitäitmise asemel oleks võimalik rajada parkla mitme tasandiga, selleks tulekski nimetatud planeering osaliselt kehtetuks tunnistada. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja kas abilinnapeale on selles punktis küsimusi? Siim Tuisk! On küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Millal avastati see ja miks seda algse detailplaneeringu ajal ei olnud teatud, et seal on niivõrd sügav turbakiht? Või kui hiljuti tekkis see probleem?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See avastati suurusjärgus, ma arvan, et üks aasta aega tagasi. Ning seejärel alustati ka ettevalmistusi selle probleemi likvideerimiseks. Kuna algselt ei olnud teada ei seda, kes osutub selle hoonestusõiguse võitjaks, ega midagi muud, siis eelnevalt ei olnudki mõtet seda teie ette tuua.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena küsib Kaupo Nõlvak. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Kas sellel väljakaevataval turbal on linna jaoks ka mingi majanduslik väärtus, või läheb see puhtalt ehitaja aktivatesse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma jään siinkohal vastuse võlgu, kas see läheb ehitaja aktivasse või isegi passivasse, et see sõltub, ma ei ole suur turbaspetsialist, et kas see on käsitletav maavarana või mis sellega tuleb teha ehituse käigus? Tegelikult see otseselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise küsimust ei puuduta, ja väga ehitusspetsiifiline küsimus, ma paraku ei oska vastata.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teise küsimuse saab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mind endiselt huvitab see, et millal avastas, ühesõnaga, kui see aasta aega tagasi tekkis ja me kolm aastat tagasi või noh kaks ja pool aastat tagasi kehtestasime selle detailplaneeringu ja olles teadlik, et turbavarud on ju Eesti Vabariigis üldiselt suhteliselt hästi kaardistatud, siis mulle tundub see ikkagi imelik, et selle detailplaneeringu algsel kinnitamisel meil ei tekitanud kellegil kõhklusi või kahtlusi, või sellele ehitajale n-ö ei avanenud see võimaluseaken. Et kuidas see viga selles algses kinnitamises sai ikkagi siis tekkida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Iseenesest on võimalik rajada siia ka planeeringujärgne lahendus. See ei ole välistatud. Lihtsalt selle välja kaevatud turba asemele tuleb teha maa tagasitäide, ja kuna parkla on ühetasandiline, siis lihtsalt rajada see ühetasandiline. Koos ettevõtjatega, koostöös Linnavaraametiga sai läbi vaadatud need võimalused, kuidas teha selle maa kasutamine võimalikult atraktiivseks potentsiaalsetele investoritele. Ja selline lisavõimalus ka tekkis. Et tulevikus ei peaks tegema siia tagasitäidet, vaid on võimalik rajada ka mitu tasandit, mis on majanduslikus mõttes otstarbekam. Seepärast et lihtsalt turba peale parklat rajada - auto vajub sisse, ütleme niimoodi. Nähtavasti jäi detailplaneeringu raames piisaval määral analüüsimata see pinnas, mis on seal, või ei analüüsitud, kuivõrd sügavale see turbakiht läheb. Ja mingi hetk see tuli välja.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Tundub, et rohkem abilinnapeale küsimusi ei ole selles punktis. Paluks nüüd kaasettekandeks võtta sõna linnamajanduskomisjoni esindajal Vjatšeslav Prussakovil. Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud volikogu aseesimees, lugupeetud linnavolikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 5. mail. Ja otsustati hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ma saan aru, et siin on olnud ka palve, et kas on võimalik näha ... linnavolinikul palve, et kas on võimalik näha ülejäänut seitset slaidi, mis paistavad selle punktiga seotud olevat.
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Nad on seotud järgmiste punktidega.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmiste punktidega? Selge. See on piisav vastus.

Nii! Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib selles punktis sõna? Ei soovi.

Siis paneme asja hääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse "Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2017 korraldusega nr 1514-k kehtestatud Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu number 47. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!

Hääletuse lõpuni jäänud paarkümmend sekundit. Kes pole jõudnud seda veel teha, tehke palun seda nüüd.

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja hääletus on lõppenud. Häältega 49 poolt, 0 vastu ja 1 inimene erapooletu, on otsus vastu võetud!
20:16 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE53 Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 otsusega nr 401 kehtestatud Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja Tondiraba tn 11 kinnistut koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine 8. OE53 Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 otsusega nr 401 kehtestatud Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja Tondiraba tn 11 kinnistut koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena on "Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 otsusega nr 401 kehtestatud Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja Tondiraba tn 11 kinnistut koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud eesistuja! Lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Lasnamäel umbes sealsamas piirkonnas asuva ehituse sisuliselt sealoleku tähtaja pikendamisega ja selle ajutisest staatusest püsiva staatusesse viimisega.

Nimelt on tegu ajutise tennisehalliga või sulgpallihalliga. Kuna ta on püstitatud ajutiselt, siis seab ehitusseadustik teatud piirid selle ajutise ehitise ajutiseks oleku pikendamisele. Ehk siis pärast seda tuleb otsustada, kas see lammutada või teha ta n-ö püsivaks. Kuna tähtajad on möödas, siis praegu tuli otsustada, kas see lammutada või siis tühistada detailplaneering, ning seejärel väljastada projekteerimistingimused, et saaks sisuliselt see ajutine ehitus seadustatud. Omaniku soov on jätkata seda sulgpallihalli kasutamist ning ka linnal ei ole midagi selle vastu. Ning selleks, et seda juriidiliselt vormistada, ongi vaja planeering osaliselt kehtetuks tunnistada viirutatud osa ulatuses ehk siis selles osas. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas ettekandjale on küsimusi selles punktis? Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea istungi juhataja! Küsiks sellist asja. Et miks ta siis algselt püstitati ajutiselt? Kas Teil on see põhjus teada? Ja miks ta siis nüüd tahetakse teha püsivaks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et siin võis olla tegu sellega, et ettevõtja ei olnud kindel, kas see äri läheb käima või mitte. Võib olla mingeid muid põhjuseid. Kuna planeering on 2000 aastal kehtestatud ehk siis see on sisuliselt 20 aastat, siis eks aeg oli teine. Ja ettevõtjal toona ei olnud, ma usun, ka selget pilti, mis seal hakkab toimuma, kuidas tal hakkab minema. Ja ka linn toona ei omanud selget seisukohta, kas see on seal vajalik või mitte. Nii et tänaseks on lihtsalt aeg jõudnud nii kaugele, et on selgunud mõlema poole huvi.

Ja ma usun, et kindlasti linna huvi on selle spordirajatise seal eksisteerimine. Sest kui praegu mitte kehtetuks tunnistada, siis tuleks nimetatud rajatis lammutada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Tundub, et ettekandjale rohkem küsimusi ei ole.

Nüüd saab sõna kaasettekandeks linnamajanduskomisjoni esindaja Mart Kallas. Palun!
Kaasettekanne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Linnamajanduskomisjon toetas seda eelnõud ja kedagi vastu ei olnud. Ja nii ta oligi. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei tundu olevat.

Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna selles punktis? Sõnasoovijaid ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga? Ei soovi. Selge. Pearaputus oli arusaadav.
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Ei soovi.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse "Tallinna Linnavolikogu 30. novembri 2000 otsusega nr 401 kehtestatud Tondiraba tn 1-7 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ja Tondiraba tn 11 kinnistut koormava hoonestusõiguse tingimuste muutmine". Otsuse eelnõu 53. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!

Nii! Hääletuse lõpuni jäänud 10 sekundit.

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Hääletus on lõppenud. Häältega 50 poolt, kedagi vastu või erapooletuid ei olnud, on see otsus vastu võetud!
20:21 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE54 Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 otsuse nr 106 punktiga 1.2 kehtestatud Harku järve idakalda detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 9. OE54 Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 otsuse nr 106 punktiga 1.2 kehtestatud Harku järve idakalda detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine punkt. Nii! Järgmine punkt, otsuse eelnõu number 54 "Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 otsuse nr 106 punktiga 1.2 kehtestatud Harku järve idakalda detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja kas on ettekandjale küsimusi? Jaa, on küsimusi. Mart Kallas, palun, esimene küsimus!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud volinikud! Tegu on 24 aastat tagasi Haaberstis kehtestatud detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega. Nimelt on Sõudebaasi 15 ja 17 elamumaa omanikud avaldanud soovi oma kinnistud jagada. Selle asemele tekiksid, tänase kahe krundi asemele tekiks selle tulemusena neli krunti. Ehk siis edaspidi tekiksid seal 1200 kuni umbes 1300 m² suurused krundid, mis on tänases mõistes üldplaneeringule vastav. Ning hiljem saaksid nende kruntide omanikud sinna ka ehitusõigust vastavalt Haabersti linnaosa üldplaneeringule. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Kas siin on alustatud juba mingit rajamist, mingite hoonete rajamist juba? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Minu teada mitte. Et hiljem nad saavad taotleda projekteerimistingimusi, et rajada sinna. Tegu on klassikalise krundi poolitamisega sisuliselt.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena esitab küsimuse Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, tervist! Et mul oleks küsimus. Et mis sinna täpsemalt ehitamisele või kaalumisele siis võib tulla? Et kas see jääb hajaasustuseks ehk siis eramud tulevad nendele 1300-ruudusele krundile või siis ridaelamud või korterelamud või mis see kõne alla tuleb? Aitäh!

Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Tegu on üksikelamu eesmärgil krundi poolitamisega, ehk siis tulevad üksikelamud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena esitab oma küsimuse Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Hea eesistuja, lugupeetud abilinnapea! See Harku järve ümbrus on kuulus oma hea, jutumärkides "hea heakorra tõttu", et palju sellest Harku järve ümbrusest on võsastunud ja on noh sisuliselt läbimatu. Et küsiks nende konkreetsete kruntide kohta, et kuidas nendel kruntidel on olnud heakorraga, mida linn on n-ö nõudnud ja lisaks küsiks, et mida üldse linn selle Harku järve ümbrusega tegelikult plaanib? Et see normaalsesse olukorda jõuaks Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Konkreetsete kruntide os on olukord selline, et nad on hetkel aiaga piiratud - üksikelamukrundid. Tõtt-öelda, ei ole aia taha piilunud, aga ma usun, et nende aia sees on suhteliselt ilusti kõik korrastatud ja heakord tagatud. Vähemasti on see eraterritooriumil reeglina niimoodi kombeks. Mis puudutab Harku järve ümbrust, siis selle heakorra eest kannab hoolt ühelt poolt linnaosa, teiselt poolt ka võib-olla erinevad ametid, nii et kui Teil on konkreetseid ettepanekuid, kus võiks seda heakorda teha paremaks, siis kindlasti ma usun, et ... öeldes, kui on kuskil linnamaa, mis on prügine, siis või linnamaa, või eramaa, mis vajab korrastamist, siis selleks tasuks anda signaali linnaosale. Ja sealt see edastatakse kas linnaosale endale, kes peab kuskil teostama heakorratöid, või siis Munitsipaalpolitseile, kes annab vastavale omanikule Teie märkused edasi ning jälgib, et ala oleks ka korrastatud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Linnavolinikul on palve. Et on korduvalt küsitud, et ettekandja näitaks ka pilte asukohast. Kas abilinnapeal on näidata pilte sellest konkreetsest asukohast?
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Ettekanne jätkub - Andrei Novikov
Ma katsun praegu kiiresti guugeldada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jah. Niikaua ma küsin, kas on veel küsimusi ettekandjale. Ei tundu olevat.

Siis saab sõna kaasettekandeks linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Kaasettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Lugupeetud linnavolikogu aseesimees! Lugupeetud volinikud! Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 5. mai istungil. Ja hääletustulemusega 11 poolt ja vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõud toetada. Nii et palun ka suurel saalil seda toetada! Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas on ...
Külalise kõne - Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo
Jah, kohe on võimalik tagada ka pildi näitamine vähemalt.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jah.
Külalise kõne - Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo Kaasettekanne jätkub - Kalev Kallo
See on see, mida näitab Google Maps. Ehk siis tegu on nende kruntidega.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jah, volinikud näevad ilmselt seda ka oma ekraanil. Nii! Kaasettekandjale ei tundu küsimusi olevat

ja siis avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei tundu soovivat. On tulnud volinik Kallaselt küsimus. Üldiselt, mismoodi protseduurilist küsimust esitada? Vahehõikega - jah! Selge! Nii. Aga praegu sõna keegi ei soovi, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Ei soovi.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Siis panen otsuse eelnõu hääletusele. Lugupeetud linnhavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri, 1996 otsuse nr 106 punktiga 1.2 kehtestatud Harku järve Idakalda detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu 54. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada! Nii, veel loetud sekundid!

Eelnõu lõpphääletamine
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Hääletus on lõppenud. Häältega 51 poolt, vastu ja erapooletuid ei olnud, on otsus vastu võetud.
20:32 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE55 Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas 10. OE55 Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine punkt on siis otsuse eelnõu nr 55 "Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan austatud eesistuja, lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis detalplaneeringu kehtestamine aadressil Pärnu mnt 441. Looduses näeb see asukoht täna välja selliselt ja ning planeeringulahendus näeb välja umbes selliselt. Sinna tekib siis OÜ Maxi lemmikloomakliinik ning kuni 3 maapeale ja maa-aluse korrusega ärihoonega on tegu.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei tundu olevat. Siis saab sõna kaasettekandeks linnamajanduskomisjoni esindaja Taavi Pukk. On siiski küsimusi. Olle Koop, palun, Sinu küsimus!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Vabandust, et hiljaks jäin küsimusega.

Te ütlesite, et see on kolm korrust kokku, ma sain aru. Et kas see kõik, kogu see ärihoone siis tuleb see loomakliinik või? Aitäh!
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Ettekanne jätkub - Andrei Novikov
Hetkel minu teada see funktsioon on monofunktsionaalne ehk siis lemmikloomakliinik. Usun, et sinna võib tulla ka mingi pood, näiteks lemmikloomatarvete kauplus. Kuid üldjuhul planeeringu eesmärk määrata juhtfunktsioon ning maht ning selles osas juhtfunktsioon on kindlasti lemmikloomakliinik.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kus on üks küsimus, sinna lisandub ka teine. Siim Tuisk, palun küsige!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selles teksti osas on kirjas, et tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda uute ehituslubade andmisest, kui ei ole täidetud sõlmitud punktis 3 nimetatud halduslepingus määratud kohustused. Mis kohustused need on?
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et need on eeskätt teede või tänavate infrastruktuuri rajamisega seonduvad kohustused. Mul lepingut tõtt-öelda käes ei ole. Et see on täiesti tavaprotseduurika, et kui ehitatakse üks või teine hoone, siis sinna juurde kuuluvad ka teerajatiste rajamise kohustused või kergliiklusteede või valgustuse või haljastuse või liitumised kommunikatsioonidega. Reeglina need puudutavad, need kohustused puudutavad seda osa.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Küsimus on ka linnavolinik Rainer Vakral. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu aseesimees! Hea abilinnapea! Et jätkan sealt, kus Siim küsis. Et kui Sul neid käepärast ei ole, kas volikogu liikmetele oleks võimalik neid saata, et mis lepingud need konkreetselt olid, kas siis teede või valgustus või mismoodi? Et tegemist on seal ka haljastuse mahavõtmisega. Iseenesest väärt idee ja väärt projekt. Aga äkki oleks võimalik lihtsalt need siis kirjalikult hiljem järgi saata? Et tänan juba ette igatahes!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui ma võin paluda esitada see küsimus ka kirjalikult, siis mul oleks kergem neid üles otsida.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Rainer Vakra Küsimus jätkub - Rainer Vakra
Loomulikult! ....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aga ma palun saata. Kuigi ma möönan, et ma ei ole päris kindel, kuna tegu on teise ameti poolt sõlmitava lepinguga, mitte Linnaplaneerimise, vaid pigem on tegu Kommunaalametiga. Siis, kas see leping on avalik või mitte, ma jään siinkohal vastuse võlgu. Kuna ei ole minu valdkond, siis ei ole otseselt ühtegi sellist lepingut käes kunagi hoidnud, et kas seal on konfidentsiaalsuskohustus või mitte. Samas, kui tegu on avaliku infrastruktuuriga või seda puudutava kohustusega, siis reeglina peaks olema avalik info. Nii et ma lihtsalt hoiatan ette, et võib-olla on seal sellised piirangud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Tundub, et ... Aga siiski teine küsimus. Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Jaa, aitäh! Et tegelikult on meil seesama küsimus tekkinud ka varem ühe Nõmme objekti puhul. See puudutas siis ühte Särje tänava planeeringut. Et mul oleks siis ka ettepanek. Et ma seekord teen selle kirjalikult. Aga tulevikus, kui on need lepingud, siis on ju võimalik ka volikogu liikmetele n-ö salastatult see esitada või vastupidi. Et tegelikult võiksid need seal juures olla.

Sest et tihti sellise otsuse tegemisel on see väga oluline, et mis seoses selle detailplaneeringuga arendaja kohustusteks saab. Et tegelikult see on see materjal, mis tulevikus võiks seal kaustas juba juures olla, ilma, et seda nüüd Kommunaalametilt, Ain Valdmannilt või kelleltki teiselt 30 päeva oodata. Sest see on üks osa, mille alusel tegelikult ka seda otsust täna teha, on ju. Lihtsalt nihuke ääremärkus. Küsimus tulevikus ... siin küsimus on siis, kas ei või jah? On see võimalik tulevikus organiseerida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Sõltub nüüd ... Ma ütlen ausalt, ma ei ole kokku puutunud sellega. Ma ei tea, millised need piirangud seal on. Samas üldjuhul ma ei näe selles küll probleemi, et Teil oleks juurdepääs nendele halduslepingutele. Et kui tegu on mingisuguse linna kasuks võetava kohustusega, siis iseenesest on isegi hea, kui seda kohustuse võtmist saab kontrollida ka volikogu või kes iganes avalikkuse poolt. On printsiibiks selline lähenemine.

Samas, kuna aga selline kohustuse võtmine on võlaõiguslik kohustus ehk siis kahepoolne läbirääkimiste teel saavutatav kokkulepe, siis kas selle kokkuleppe juures on ka konfidentsiaalsusklausel, jään siinkohal lihtsalt vastuse võlgu.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Tundub, et rohkem küsimusi ettekandjale ei ole.

Ja nüüd palun kaasettekandeks võtta sõna linnamajanduskomisjoni esindaja Taavi Pukk. Palun!
Kaasettekanne - Taavi Pukk Taavi Pukk
Aitäh! Ja lugupeetud aseesimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma 5. mai koosolekul. Ja koosolekul otsustasid siis selles punktis komisjon seda eelnõud toetada. Ja eelnõu poolt hääletas 11 komisjoni liiget, vastu ja erapooletuid hääli ei olnud. Ja otsustati toetada eelnõu esitatud kujul. Nii et palun ka volikogul seda eelnõu toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei tundu olevat.

Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna võtta selles punktis? Ei tundu soovivat.

Nii! Siis kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov


Ei soovi.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kena. Paneme asja hääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Pärnu mnt 441 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Otsuse eelnõu number 55. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada! Ja kuna TEAMS-is oli vahepeal arutelu, siis hääletuseks on tõesti n-ö eriolukorra ajal või elektroonilisel moel on meil aega 90 sekundit. Saalis on see aeg oluliselt lühem - 20 sekundit.

Nii! Jäänud 10 sekundit hääletuse lõpuni. Hääletus on lõppenud!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Häältega 54 poolt, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 1, on otsus vastu võetud!
20:42 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE56 Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 317 kehtestatud Lepiku tee 37a ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 11. OE56 Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 317 kehtestatud Lepiku tee 37a ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine punkt, otsuse eelnõu number 56 "Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 317 kehtestatud Lepiku tee 37a ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud eesistuja! Tegu on siis 2001 aastal kehtestatud detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega. Kunagi see talumaale oli see koostatud ... detailplaneering oli koostatud kunagi selle talumaale, eesmärgiga jagada ala kruntideks ning määrata ehitusõigus eramute ehitamiseks. Tänaseks on suuremalt jaolt see detailplaneering realiseeritud. Kuid samas on ühe hoone kasutusloa käigus nähtavasti või seadustamise käigus, kuna ei olnud vahepeal taotletud kasutusluba. Avastatud, et hoone on ehitatud lähemale, ütleme, et hoone on ehitatud teise asupaika, kui seda oli määratud ühe datailplaneeringuga. Nimelt on omanik üritanud ehitada hoonet niimoodi, et ta peaks vähem puid maha saagima ning ehitanud selle suurusjärgus 6 meetrit hoonestusalast välja. Selleks, et saada kasutusluba, peab ta oma paberid korda ajama ning sisuliselt mööda ehitatud hoone seadustama. Naabritel ei ole midagi vastu ning selleks, et seda seadustada, selleks tuleb see detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada ning hiljem saaks väljastada ka menetlusejärgselt hoonele kasutusluba.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud ettekandjale mul oleks palve, kas on võimalik panna n-ö full-skreen suurema pildina see? Slaid šõuna? Kas on paremini näha?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Nii on veidi parem, jah. Et tegelikult sellega ongi minu ettekanne ammendatud, palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii, ettekandjale on ka küsimusi. Kaupo Nõlvak, palun esimene küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Lugupoeetud abilinnapea, nüüd ei ole küll ühtegi volikogu istungit, kus meil ei oleks päevakorrapunkti, kus me seadustame mingisugust seaduserikkumist tagantjärgi. Ja see tundub nagu olevat selline täiesti normaalne käik asjadel, et nii linnas nagu käibki, aga samas nii mina kui teie saate aru, et tegelikult on seaduse rikkumine. Kas linnavalitsuses on ka mingisugune pikem plaan või kuidas sellises olukorras luua mingisugune läbipaistvam süsdteem või skeem, et see ei oleks nii, et igaüks võib seadust rikkuda nii kuidas soovib, sest mitte midagi ei juhtu. Mitte mingisuguseid sanktsioone, trahve nagunii ei tule, sest linnavolikogu laseks need kõik lihtsalt läbi, sest linnavalitsus on sellel seisukohal, et see on kaalutletud otsus. Kas on mingisugune nagu konkreetsem plaan ka, et sihukene, pehmelt öeldes, nagu .... ära. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tegelikult antud juhul me teemegi, ütleme osaliselt ebaseadusliku, aga sisuliselt mittekorrektse olukorra korrektseks viimiseks, sest see on normaalne protseduur. Kui asi on ebaseaduslik ja omanikul on soov see seadustada, siis tuleb iga kord eraldi kaalutleda. Aga ma arvan, et see ei lõppe mitte kunagi. Seda ei olegi võimalik kuidagi lõpetada, sest ajalooliselt on see lihtsalt niimoodi, et keegi ehitab tahtlikult mööda, keegi vähem tahtlikult. Nii et paraku, me peame iga kord kaaluma, kas see on või ei ole kuidagimoodi väärt seda, et hoone näiteks lammutada. Antud juhul kindlasti see ei ole selline möödalaskmine, mis tingiks, mis annaks aluse hoone lammutamiseks. Sanktsionaarida on võimalik siis, kui selleni jõutakse kuskil 2 aasta jooksul alates hoone ehitusest. Siin sellist olukorda paraku ei ole ja ka sanktsioneerimine tegelikult ei annaks antud juhul suurt midagi, sest hoone on juba püsti ja pikemat aega püsti. Nii et, eks ta ebameeldiv olukord on, kuid, mis on meie valik? Kas me ütleme, et ta ei saa kasutusluba, kusjuures ega see hoone füüsiliselt sealt ära ei kao, sest lammutamise aluseid meil ei ole. Samas see hoone mitte kedagi ei sega ja muide lammutamise alused, reeglid tulenevadki õigusaktidest ja kohtupraktikast just nimelt ohtlikkuse kaalutlustel. Nii et tegelikult meil on selline olukord, kus me võime seda väikest rikkumist tolereerida. See on ka seadusega, võib öelda, antud kaalutlemiseks kaalutlusorganile, kui on mõningane möödalaskmine, siis seda võib ka teatud tingimustel seadustada. Antud juhul need tingimused on täidetud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmise küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Need slaidid, mis Te tõite kaasa ja kus on Sompa tee ja Öölase, ei ole selgelt selle Lepiku tee 37-ga midagi neil pistmist. Et Teie slaidil on hoone Sompa tee 40 ja me räägime parasjagu Lepiku tee 37 ja 37a-st. Et selgelt ei ole need samad ja kui vaadata Google Mapsi, siis need ei haaku ka. Et kas oleks võimalik nagu abilinnapeal natukene paremini oma tööd teha ja linnavolinikke selles osas varustada asjakohase informatsiooniga. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, aitäh küsimuse eest! Ma võib-olla selgitan selle loogika ära. Kunagi kogu see ala, millel asub ka Sompa tee 40 omas aadressi Lepiku tee 37, või 37a. Hiljem maareformi käigus, tegu oli suure talumaaga. Seejärel juhtus see, et maareformi käigus otsustati, et see suur talumaa jagatakse väiksemateks kruntideks. ma ei tea, mitu neid oli, noh, oletame, et 10 krunti. Igale krundile detailplaneeringu järgselt tekkis oma aadress. Antud juhul sellele krundile tekkis aadress, millest me räägime - Sompa tee 40. Kogu ala on detailplaneeringu mõttes, või detailplaneeringu nimetusest lähtuvalt nimetatud Sompa tee 37 ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneering. Ehk siis see on vana detailplaneering, mida tühistatakse ühes väikses osas. See väike osa on Sompa tee 40. See on ka see põhjus, miks me praegu räägime Sompa tee 40 krundist ja miks pildil on Sompa tee 40 hoone.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Järgmine küsija on Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra abilinnapea! Et ma ei saa ka absoluutselt aru sellest, et kui on planeeritud 200 ruutu ja ehitatakse juurde 110 ruutu. Ja kavandati hoone 14 meetri kaugusele naabrist ja ehitati 6,68 meetri kaugusele naaberkinnistust. Ja Te ütlete lihtsalt, et on mõningane möödalaskmine. No see ei ole ju mõningane möödalaskmine, see on ikka päris räige möödalaskmine. Miks ei kasutata sanktsioone ja sellega luuaksegi selline olukord, et põhimõtteliselt selline ebaseaduslik ehitiste rajamine ongi normaalsus ja kõiki me tagantjärgi teeme nad seaduslikuks. Ja ma ei saa sellest aru, ma ei saa sellest aru. Kuues punkt oli täpselt siin teede ja tänavate sulgemise maks, eks ole. Siin Te rääkisite hoopis konkreetsemat juttu, et asi on konkreetne, kõikidele tuleb maks peale panna. Kes üle läheb, trahv. Kõik selge, klaar. Aga miks just nende detailplaneeringute osas me ei ole nii konkreetsed? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siin ma ütleksin, et ka on asi konkreetne. Üldplaneeringu kehtestamisega Pirital või Haaberstis või mõnes muus linnaosas või siis Tallinna üldplaneeringuga on paika pandud need üldkriteeriumid, millele peab hoone vastama: maksimaalsed mahud erahoone puhul, paariselamu puhul, haljastusprotsendid või korruselisus ühes või teises kohas. Sellest tulenevalt, sellest volikogu otsusest on tegelikult pandud paika ka need piirid, millega on määratud, kas hoone on võimalik seadustada või mitte. Kui üldplaneering ütleks, et siin saab olla hoone, mis on väiksema kui 200 m² ehitusaluse pinnaga, siis seda ei oleks võimalik seadustada mitte mingi valemiga. Tuleks teha üldplaneeringut muutev detailplaneering ja see oleks ainus viis. Kusjuures selle menetlusprotseduurika oleks väga pikk ja aeganõudev. Kui aga on ebaseaduslik ehitus, mis jääb oma ehituspinna ja muude andmete poolest üldplaneeringu sisse, kui sellel ei ole ohtu kellegi elule ja tervisele ning kui ei ole ka naabrite vastuväiteid, siis tegelikult aluseid selle mitteseadustamiseks ei ole.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmisena esitab küsimuse Ülle Rajasalu. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud abilinnapea! Kui ma seda plaani vatasin, siis ma nägin seal Öölase teed ja ma nägin seal ...
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Katkes ära. Me kahjuks praegu ei kuule. Ülle Rajasalu, kas sa kuuled meid? Meie Sind ei kuule. No vaatame, kas õnnestub side taastada, aga on küsimus ka Olle Koobil. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Ma jätkaks sellest, mida kolleeg Mart Kallas viitas väga tabavalt sellest teede ehituse osast, kus te väga konkreetsed olete. Et nagu Te mulle ka vastasite seal, et teede ehituse tasude puhul küsimus pole mitte fiskaalmeetmega, vaid tegelikult ennetava meetmega. Et no minu arust siin selle ebaseadusliku ehitamise nagu takistamise puhul ei tohiks siis fiskaalmeede nagu üldse argument olla, vaid siin peakski olema ainult see ennetav argument. Et kas te nagu ei leia, et siin peaks noh niimoodi puht profülaktiliselt juba iga sellise n-ö ebaseadusliku ehituse puhul tegema siis mitte fiskaaleesmärgilise trahvi ja siis tõesti võib-olla tagantjärgi selle seadustama, et vähemalt need, kes teevad seaduslikult, et neil siis oleks vähemalt see eelis, et nad ei pea trahvi maksma selle eest. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui me oleksime saanud sellele rikkumisele varasemalt, siis trahvimise õigus on munitsipaalpolitseil, siis me kindlasti oleksime ka seda teinud. Kui ma ei eksi, trahvimisõigus alates elamu püstitamisest lõpeb kuskil kahe aasta jooksul. Ma ei mäleta, kas see oli kaks või kolm aastat. See tuleneb õigusaktidest. Ja selle järgselt tegelikult trahvimisõigus on ammendatud. Nii et siin paraku sellist olukorda ei ole ja seetõttu ka see trahv ei ole siinkohal kohaldatav.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ülle Rajasalul ei õnnestunud eelmisel katsel tehnilisel põhjusel küsimust esitada. Proovime uuesti. Palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Et mul lihtsalt katkes ära poole sõna pealt, lõi TEAMS-i välja.

Et nagu ma rääkisin juba Lepiku teest, Sompa teest ma rääkisin. Aga tänu sellele, et praegu seadus on muudetud ja on hakatud nõudma omanike käest kasutusluba, hakkavad need vead tegelikult välja tulema. Härra Novikov, Teie erakond on vähemalt 15 aastat Tallinnas võimul olnud. Ja see näitab just sellele, et ehitusjärelevalve on puudunud. Ma juba eelmine kord rääkisin Teile seda, et kuidas Pirital asjad olid omal ajal. Omal ajal just niimoodi, et tuldi ja registreeriti ehitamise alustamist ja kõik oli järelevalve all. Praegu hakkavad tegelikult need tohutud möödalaskmised, mis on Tallinna linn siin aastate viisil teinud, tegelikult välja tulema.

Minu küsimus on täpselt sama. Mida Te kavatsete ette või milline on Teie perspektiivne mingi volikogu eelmäärus vastu võtta, et sellised asjad meil tulevikus ei kordu? Ma saan väga hästi aru, mida Te mõtlete, et need on vaja praegu tõepoolest aidata neil ära seadustada. Aga tegelikult see olukord, mis on kestnud siin juba 15 aastat, see on tegelikult lubamatu.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Küsimus on ...
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ja selles ma saan ainult süüdistada Teie inimesi, kes on seal Linnaplaneerimise Ametis nii pikalt olnud. Ja tegelikult olukord ei ole kontrolli all olnud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Proua Rajasalu, küsimus on arusaadav. Laseme ettekandjal vastata.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh! See küsimus oli väga retooriline.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu
See ei ole retooriline. Tegelik .... on nii.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Mis puudutab ehitusõigust üldiselt, siis see on suuresti õigusaktidega paika määratud. Ning selle järelevalve osas ma olen nõus, et meil on suhteliselt vähe inimesi ja suhteliselt suur kogus aktiivseid menetlusi. Neid on kuskil 1400 ja inimesi, kui ma ei eksi, on kuskil kolm või neli. No muidugi selle eramenetluse käigus kasutatakse ka mitte otseselt järelelvalve ametnike tööd, vaid ka erinevate teiste ametnike tööd. Kuid üldjuhul jah ma olen Teiega nõus, et see pool võiks olla suurem ehk siis see inimeste arv seal võiks olla suurem.

Nende inimeste arv on suurenenud viimase poole aasta jooksul ühe inimesi võrra. Ehk siis neid oli veel vähem. On loodud ka eraldi järelevalve osakond, mis õigemini vanasti oli ehituse osakond ja järelevalve osakond Linnaplaneerimise Ameti juures. Nüüd on jaotatud kaheks osakonnaks: ehitusosakond ja järelevalve osakond. Vanasti oli ehitusjärelevalve osakond. Nüüd on löödud see kaheks. Seda sel just nimelt eesmärgil, et tõhustada järelevalvet. Ma olen siinkohal nõus, et suurema ressursiga oleks seda võimalik efektiivsemalt teha. Samas, kui me vaatame konkreetset juhust, siis ma üldse ei välista, et see objekt sai ehitatud veel varem kui algas see 15-aastane Keskerakonna valitsemisperiood ja üldse ei välista, et see võis olla ehitatud ka siis, kui Pirita linnaosas oli juhtpositsioonil mõni muu kui Keskerakond. Nii et siinkohal see ajalugu on väga pikk.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teise küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mulle tundub, et härra abilinnapea eksis sellega, et juriidilised meetmed trahvimiseks on ammen dunud seoses ehitusseadustiku muudatusega, millega kasutusluba, mis sellel hoonel selgelt olla ei saa, saam linn trahvida ehitusregistrisse õigete andmete mittekandmise puhul kuni 10 000 euroga, siis loomingulisel viisil lähenedes antud probleemidele kindlasti oleks olnud võimalus. Küll aga ma olen Teiega selles mõttes nõus, et arvestades selle hoone, ehitise reaalset valmimistähtaega, võib-olla ei oleks nii suured trahvid mõistlikud. Võib-olla selle n-ö legaalse tee kättevõtmine erinevalt kõigist nendest hooneomanikest, kellel puudub kasutusluba, või kelle hoone ei ole veel ehitusregistrisse kantud, on ehitatud üldse vist illegaalselt. Võib-olla seal oleks n-ö täismaht.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Härra Tuisk, palun küsimus. Mis oli küsimus?
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
No katsun siit küsimuse kuidagi välja võluda, aga .... no tahaks, et ametnikud nii linnas kui teises omavalitsuses, või riigis, lähtuksid ühest põhimõttest, et kas seadust on võimalik tõlgendada niimoodi, et see oleks mõistlik ka konkreetses olukorras, igas konkreetses olukorras eraldi. Ja trahvimine ei saa olla eesmärk omaette.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Sellega nõus.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Tuletan kolleegidele meelde, et tegelikult on ju Teil kõigil võimalik ka sõna võtta, kui te väga soovite. Nii et paluks küsimuste voorus jääda siiski küsimuste juurde. Oma teise küsimuse esitab Kaupo Nõlvak. Palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! No tegelt ma püüan oma küsimust uuesti esitada, sest esimesele Te ei vastanud, läksite selle konkreetse juhtumi ... Mu küsimus on selline. Kas Teil on linnavalitsuses üldse mingi plaan, et seaduse rikkumistes, mis ehituse ja Teie haldusalas pidevalt iga volikogu me näeme, et järgmised, edaspidised ehitused ei kannataks selle all, et toimuks järelevalve, et oleksid paigas sanktsioonid, oleks vastutus? Sest Te annate kaks sõnumit. Üks on see, et seaduse rikkumine on ka edaspidi, alati ja igavesti võimalik. Sest Te just ütlesite, et see saab olema alati nii, sest mitte midagi teha ei saa. Ja teine sõnum on see, et see on samasugune korruptsioonihõnguline tegevus, mis 15 aastat on siin linnas enne Teid toimunud. Kas Teil on mingi plaan? Kas Teil on võimalik tulla volikogu ette mingisuguse kavaga, et nihukesed asjad ei oleks edaspidi nii ilmselgelt võimalikud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
No esiteks selle all, et selline asi on alati toimunud ja saab ka edaspidi alati toimuma, ma pidasin vaid silmas seda, et isegi, kui me võtame analoogia trahvidega liikluseeskirja rikkumise eest, siis need me lausa planeerime riigieelarvesse, kuna ... Mul on teada lihtsalt, et teatud inimesed rikuvad reegleid teatud koguses. Ka mul on olnud au riigieelarvet kunagi omal ajal toetada ja noh, ikka juhtub. Sama on ka ehitustegevuse või mõne muu tegevusega, mis on ühel või teisel puhul sanktsioneeritav. Paraku seda lihtsalt juhtub ühel või teisel põhjusel või asjaolude kokkusattumisel või sihilikult. Siin on sada erinevat varianti, kuidas või mis põhjusel see juhtub. Nii et paraku siin seda ma silmas pidasingi. Kindlasti me tõhustame järelevalvet ja see on ka meie eesmärk. Samas seda järelevalve tulemust tegelikult te endi ees täna näetegi. Järelevalve lõppebki sellega, et kas seda hoonet on võimalik seadustada või ei ole võimalik seadustada. Nii et mida rohkem neid tegelikult linnavolikogu ette tuleb, seda efektiivsem on see töö. See on see päriselu.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Teise küsimuse esitab Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu aseesmees! Hea abilinnapea! Te meenutate mulle Samunda kuningat, kes unustas enne pulmi ära, kelle käes on võim ja kes seadusi teeb. Et ma ei tea. See olukord on nii jabur, et ... valmistage ette mingi eelnõu ja sanktsioonid ja kõik nii edasi. Teie käes on võim ju ja, et see ebanormaalne olukord lõppeks. Ma tõesti palun Teid! Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Palvele, küsimusele vastab ka ettekandja.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Võtsin teadmiseks. Siin ei ole midagi vastata.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kena. Teise küsimuse esitab Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Härra abilinnapea! Kas Te ei arva, et sellisel juhul, kui ... Te ütlesite välja, et tegelikult trahvida õnnestub neid eksimisi ainult n-ö kahe aasta jooksul ja Teil on, ütlesite, suurusjärgus 1400 menetlust käigus. Et äkki Te peaksite seadma nagu prioriteedid selles ehitusjärelevalves selliselt, et tõmmata siis tõesti see joon vahele? Et mis oli, see oli, aga et seda mitte nagu edasi rohkem lubada ja siis selle jaoks näiteks keskenduda ainult nagu värsketele, et siis tekitada vähemalt üks olukord, et anda nagu selge signaal sellest, et see ei ole enam aktsepteeritav. Et kas see oleks Teie arvates mõeldav lahendus praeguse olukorra parandamiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah, ma arvan, et see oleks mõeldav lahendus ja see ongi mõeldav lahendus. Tegelikult järelevalve keskendubki sellele, mida parasjagu ehitatakse. Sellised juhtumid nagu see või mõni järgmine või mõni eelmine tulevadki välja siis, kui inimene taotleb kasutusluba. Reeglina nad tulevad välja niimoodi. Nad ei tule järelevalve käigus välja. Noh, erandjuhul. Ja siis on igakord otsustamiseks. Ehk siis tegelikult järelevalve põhirõhk on ja peabki olema olemasoleva või tekkivate seadusrikkumise ennetamisel või avastamisel.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Pikem küsimuste voor on selleks korraks lõppenud.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ei, see on sõnavõtt jah. Nii! Nüüd palun kaasettekandeks võtta sõna linnamajanduskomisjoni esindaja Tõnis Mölder!
Kaasettekanne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Jaa, aitäh, hea volikogu aseesimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas siis seda oma 5. mai koosolekul. Ja otsustas siis hääletustulemusega 9 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu, toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei tundu olevat. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna võtta? Vähemalt üks sõnavõtu soov on ka registreeritud. Ülle Rajasalu, palun, Teie sõnavõtt! Proua Rajasalu, Teie sõnavõtuaeg! Me kahjuks ei kuule Teid. Võib-olla aitab sellest, kui kaamera kinni lülitada. Teda ei ole üldse jah pildis. Kahjuks ei saa seda sõnavõttu sisse võtta, sest me ei kuule linnavolinikku.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Aga nüüd tuli.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Tuli?
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Kas Te nüüd kuulete?
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nüüd kuuleme jah. Palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Mul lööb kogu aeg välja. See on nii pikalt kestnud, et ta lööb mul selle pildi välja kogu aeg arvutist.

Aga austatud abilinnapea linnaplaneerimise alal! Et sellised nagu sõnavõtud, et ei lõpe kunagi ära see ebaseaduslik ehitus ja täna Te teetegi järelevalvet, vot see sõna lõi mind pahviks. See ei ole järelevalve. See on tegelikult see, et me lähme tagantjärgi seadustama seadusetuseid tegusid.

Et mul on küll niisugune tunne vahest, et kas Te ikka saate päriselt, lõpuni aru, mida tähendab järelevalve, kuidas ta peaks tegelikult toimima, millised on need eeskirjad, mismoodi see rakendus peaks tegelikult käima. See kõik on läbi elatud.

Te olete nii noor, võib-olla Te ei ole sellega kokku puutunud. Aga mina tegelikult olen küll. Ja kui Teil natukene puudu tuleb sellest, et Te ei oska, siis palun küsige abi. Aga see, et ... Siin oli just sõnavõtt, et lööme siis selle osa lukku, mis on nüüd eelmine kord ... mis on nüüd läinud ja katsume need ära seadustada, mida on võimalik seadustada. Aga teeme siis sellise korra, kus tegelikult järelevalve toimiks.

Muuseas ma küsisin linnast järgi. Igal linnaosal peab olema oma järelevalvaja. Aga nad kõik istuvad mitte linnaosades, vaid nad istuvad seal kontorites Kesklinnas. Vot need inimesed tuleb saata linnaosadesse, et nad käiksid kohapeal, et nad vaataksid, mis tegelikult toimuks. Ja ehituse alustamine tuleb ära registreerida. Siis tal hakkab ülevaade tekkima, mis tegelikult ühes või teises linnaosas tegelikult toimub. See on minu sõnum. Aga küsige abi, kui Te ise ei saa hakkama. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ja sellega on sõnavõtud lõppenud. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Ei soovi.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kena. Siis paneme selle hääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2001 otsusega nr 317 kehtestatud Lepiku tee 37a ja Lepiku tee 37 krundi detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu 56. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Selle hääletuse tulemused: 40 poolt, vastu 5, erapooletuid 4. On otsus vastu võetud!
21:13 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE57 Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2000 otsusega nr 342 kehtestatud Kinnistu Rannamõisa tee 20a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 12. OE57 Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2000 otsusega nr 342 kehtestatud Kinnistu Rannamõisa tee 20a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2000 otsusega nr 342 kehtestatud Kinnistu Rannamõisa tee 20a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Otsuse eelnõu kannab numbrit 57. Ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volinikud! Teie ees on siis osaline kehtetuks tunnistamise eelnõu, mis on tingitud sellest, et omanik, kinnistu omanik soovib rajada oma kinnistule abihoone. Olemasolev detailplaneering on aga realiseeritud ning seega abihoone rajamise võimalust see planeering ette ei näinud. Samas vastab abihoone võimalus üldplaneeringule ning selleks, et võimaldada huvitatud isikul luua oma kinnistule abihoone, selleks tulekski detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Kas linnavolikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Ühtegi küsimust ...
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ühtegi küsimust ei ole registreeritud. Suur tänu! Me saame võtta ja kuulata nüüd kaasettekannet. Selleks palun linnamajanduskomisjoni esindajana ettekannet tegema Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutqas siis nimetatud küsimust oma 5. mai koosolekul ja otsustas hääletamistulemusega 12 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kaasettekandjale! Kolleegidel on võimalik esitada nüüd küsimusi ka kaasettekandjale. Seda soovi keegi registreerinud ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtusoovi ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Kuna meil muudatusettepanekuid ei ole, siis saame liikuda lõpphääletuse juurde. Austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 19. oktoobri 2000 otsusega nr 342 kehtestatud kinnistu Rannamõisa tee 20a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Hääletamistulemus: 47 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja see otsus on vastu võetud!

Austatud linnavolikogu! Nüüd, kus meie istung on kestnud juba rohkem kui viis tundi, oleme jõudnud järgmise päevakorrapunktini, milleks on "Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2001 otsusega nr 293 kehtestatud Kinnistute Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Ja sõna selleski punktis saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
21:17 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE62 Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2001 otsusega nr 293 kehtestatud Kinnistute Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 13. OE62 Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2001 otsusega nr 293 kehtestatud Kinnistute Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Kilu tn 11 asuva hoonega, mis on ehitatud suurem, kui oli ehitusloaga lubatud. Nimelt on siin kandis ette nähtud avatud välibassein, kuid sellele basseinile on ehitatud sisuliselt kasvuhoonelaadne osa juurde. Kui see välibassein kinni ei oleks ehitatud, siis ei oleks sellega probleeme. Kuid nii, et ta kehtivast ehitusprojektist mööda ehitatud hooneks ... Ning selleks, et oleks võimalik seda seadustada, selleks tulekski detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada, misjärel ta vastaks ehitamise ajal kehtinud üldplaneeringule. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale selle ülevaate eest! Nüüd on linnavolikogu liikmetel võimalus esitada oma küsimusi, kui midagi on jäänud abilinnapea ettekandest ebaselgeks. Ja tundub, et vähemalt üks küsimus meil on. Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Väidate, et basseinis on küsimus jah. Et basseinis on selline lugu küll, et projekt nägi ette välibasseini, aga detailplaneering andis ju, oli ehitusalune pind 400 ruutu. Täna on avastatud, et see on 700 ruutu. Kas basssein on 300 ruutu või on seal mõni muu rikkumine ka võimalik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
See hoone ehitati etapiviisiliselt. Ehitusprojektile ei olnud ette nähtud bssseini kinniehitamist. Samas on ehitusprojektist tõesti ehitatud mööda. On ehitatud suurema hoone maht, aga põhimaht jääb selle basseini tõttu, aga samas ta vastab üldplaneeringule. Nii et hoone ehitamise ajal kehtivale üldplaneeringule. Kolleegidel abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Taavi Pukk. Palun!
Kaasettekanne - Taavi Pukk Taavi Pukk
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas seda küsimust oma 19. mai koosolekul ja 8 poolthääle ja 1 erapooletuks jäänud komisjoni liikmega seda eelnõud esitatud kujul toetati. Palun ka teil eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kaasettekandjale! kolleegidel võimalik pärida linnamajanduskomisjonis toimunud diskussioonide kohta. Ja seda soovi meil ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kui keegi soovib sõna, siis nüüd on see võimalus. Ka sõnavõtusoove selles päevakorrapunktis ei ole. Tuleb vaid küsida, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Austatud volikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 4. oktoobri 2001 otsusega nr 293 kehtestatud kinnistute Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine" OE62 vajab nüüd teie seisukohta ja hääletamist.

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Hääletamistulemus selles päevakorrapunktis: poolt 39, vastu 3, erapooletuid 4. Otsus on vastu võetud!

Suur tänu, härra abilinnapea! Teie päevakorrapunktid tänases volikogu istungi päevakorras on menetletud.
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov


Aitäh!
21:24 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE61 Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll 2017– 2018 14. OE61 Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll 2017– 2018
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd liigume edasi. "Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll 2017– 2018". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni esimees Anto Liivat. Palun!
Ettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Suur tänu, hea juhataja! Austatud kollegid! On olnud tõhus ja tulemuslik koosolek. Viie ja poole tunniga oleme suutnud menetleda lausa 14 päevakorrapunkti. Ning käesolev eelnõu, selleks et teie ette jõuda, ei ole valminud ka sugugi palju kauem kui umbes pool aastat. Kõige selle valguses on mõnevõrra küll kummastav, et linnavalitsus ootab revisjonikomisjonilt hinnangut Tallinna linna 2019. aasta majandusaasta aruandele kõigest kahe ja poole tööpäeva jooksul. Aga püüame arutada, hakkama saada ja püsida tempos.

Käesolev eelnõu puudutab siis Tallinna Linnavolikogu otsust, Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontrolli. Jutt käib siis linnaosavalitsuste ja linnakantselei allasutuste poolt ja linnavalitsuse asutuste poolt eraldatud toetuste kohta.

Meie kontroll ise viidi läbi perioodil 23. septembrist 22. novembrini 2019. aastal. Eelnõu seletuskirjas on põhjalikult välja toodud toetuste mahud nii linna allasutuste kui ka linnaosa valitsuste lõikes. Kontrollijad tutvusid pisteliselt rahastatud projektidega ja projektide dokumentatsiooniga ning leidsid, et projektid vastasid prioriteetidele ja toetuse määramise lisatingimustele. Enamus aruandeid oli samuti esitatud lepingus ettenähtud tähtajaks. Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon on teinud ettepaneku linnavalitsusel analüüsida mittetulundusühingutele eraldatavate rahaliste vahendite piisavust eesmärkide saavutamiseks ning käesolevast kriisiolukorrast tingituna kindlasti on asjakohane hinnata ka mittetulundusühingute täiendava finantseerimise vajalikkust või siis ka tegevuskavasid ja eesmärke üle vaadata, kui eelarvevahendid on muutunud. Samuti tegi revisjonikomisjon ettepaneku nii Tallinna kodulehel, aga eelkõige linnaosase kodulehtedel avaldada korrektne ja asjakohane informatsioon projekti konkursside ning jagatud toetuste kohta.

Mul on hea meel, et linnavalitsus on võtnud need ettepanekud mitte ainult teadmiseks, vaid ka palunud linna finantsteenistusel mittetulundusühingutele eraldatavate vahendite piisavust analüüsida ning esitada nimetatud analüüsi tulemused linnavalitsusele 2. septembriks käesoleval aastal, samuti juhtinud tähelepanu vajalikkusele korrektne ja asjakohane informatsioon Tallinna kodulehel avaldada.

Ja ma tahan tänada revisjonikomisjoni liiget Õnne Pillakut, samuti kontrollitalituse juhtivspetsialisti Larissa Škuratit ja kontrollitalituse kontrollinõunikku Inga Müüri eeskujulikult tehtud töö eest!

Head kolleegid! Kui teil on küsimusi, siis olen hea meelega valmis neile vastama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu, härra komisjoni esimees! Tõepoolest kolleegidel Teile küsimusi on. Ja alustab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oli küsimus sellega seoses. Et kas ... Sa ei ole küll nüüd Helve Särgava, kes tol hetkel oli selle komisjoni ees. Aga kas Sulle tundub, et midagi jäi selles komisjoni tegevuses kajastamata? Et kas selle n-ö skaala või ulatus oli Sinu jaoks piisav? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh küsimuse eest! Pidades silmas skaalat või ulatust, milline oli kontrolli ülesandes märgitud, siis on töö teostatud eeskujulikult. Et tõsi, me võime polemiseerida selle üle, kas nimetatud kontrolli ülesanne sellisel kujul kontrolli plaanis oli otstarbekas või mitte, aga nii nagu sa ka kenasti viitasid, on nende otsuste tegemise juures olnud minu eelkäijad ja kui ühel erakonnal oli soov revisjonikomisjoni tööplaani just selline kontrollülesanne püstitada, siis ma aktsepteerin nende soovi ja tahet ja üldjoontes on mul hea meel, et mittetulundusühingute toetamise osas ei olnud revisjonikomisjonil pistelise kontrolli tulemusena põhjust juhtida tähelepanu olulistele püuudustele või vajakajäämistele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie võimalus küsida palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees, hea Anto Liivat! Minu küsimus on selline, et Te kontrollisite küll projekte, et tähendab, projektis kirjutatud tegevuste täitmist ja seda. Aga kas te analüüsisite ka projektide mõtekust, et mis kasu Tallinna maksumaksja nendest projektidest ja nendest kulutustest kõigest sai? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Ei analüüsinud ja aktsepteerin Teie tähelepanekut kõigiti selles valguses, et kindlasti tasuks linnal pöörata teadlikumalt tähelepanu sellele, millist mõju me ootame linna poolt erinevaid projekte kaasfinantseerides. Mulle tundub, et selles osas on linna finantsteenistusel põhjust seesama analüüs, millise linnavalitsus on neile ülesandeks teinud, ka teostada. Ja sisuliselt see rahaliste vahendite piisavus eesmärkide saavutamiseks võikski meile öelda, kas linna poolt eraldatud vahendite tulemusena saavutatakse oodatav mõju või pigem mitte.

Mis puudutab nüüd projektide eesmärke, siis meil linnas on mõneti küll kahetsusväärsel kombel tõesti teatud hulk mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on võrdsematest võrdsemad ja pälvivad rahastust otse linnaeelarvest, ja siis terve hulk neid, kes peavad vahendeid taotlema projektikonkursside kaudu. Ja see võiks olla küll linnavolikogus ka poliitilise debati küsimus, millistel alustel tuleb mittetulundusühingutel osaleda projektikonkurssidel ja mis on eelduseks pälvida püsirahastus otse linnaeelarvest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Oma teise küsimuse saab nüüd esitada Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
See isegi ei ole küsimus, aga see on tähelepanek. Et vajutades sellele kõige esimesele failile "Linnavalitsuse istungi protokoll seletuskiri 20_0.pdf", siis toimub tehnilise errori näitamine ehk siis seda ei ole võimalik siit TEELE süsteemist kätte saada. See oli kõik.
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh tähelepaneku eest! Aga AKTAL-is peaksid nad olema küll kõik avanevad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Ja nüüd Mart Kallas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin nihukest asja. Et on Teil andmeid, palju meil on Tallinna linna nagu toetuse saajaid, neid MTÜ-sid ja sihtasutusi? Mingi number äkki. Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh küsimuse eest! Ei ole. Ja küsimus ka selles, kas Te peate nüüd silmas neid organisatsioone, mida rahastatakse otse linnaeelarvest, või siis neid, milliseid rahastatakse läbi projektikonkursside ja voorude. Viimaste arv on aastate lõikes kindlasti rohkem varieeruv kui nende priviligeeritute hulk, keda rahastatakse otse linnaeelarvest. Aga täpseid andmeid ei ole. Tõsi, linna finantsteenistuse analüüsist võiks tegelikult tulla välja ka need numbrid. Sest nii, nagu Te ka eelnõu seletuskirjast näete, on üsna mitmeid erinevaid eelarveridu, millest mittetulundusühingute tegevust kaasrahastatakse, et selle tervikpildi olemasolu kindlasti ei teeks paha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem kolleegidel komisjoni esimehele küsimusi ei ole. Suur tänu, härra Liivat! Päevakorrapunktis kaasettekannet ette nähtud ei ole ja seetõttu avan nüüd läbirääkimised. Kui keegi soovib sõna, palun teil registreerida oma sõnavõtusoov ning seejärel saate antud eelnõu osas oma arvamust avaldada. Kui seda soovi kolleegidel ei ole, küsin protseduuri kohaselt eelnõu esitlenud komisjoni esimehe soovi osas lõppsõnaga esineda?
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Ei soovi momendil lõppsõna.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seega, austatud volikogu liikmed! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna poolt mittetulundusühingutele eraldatud projekti- ja tegevustoetuste otstarbekuse ja kasutamise kontroll aastatel 2017-2018". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamiseks antud 90 sekundit on möödas, hääletamine on lõppenud.

Poolt 43, vastu 1, erapooletuid 2. Ja see otsus on vastu võetud!
21:38 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE201 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja täiendavaks finantseerimiseks vahendite leidmiseks 15. OE201 Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja täiendavaks finantseerimiseks vahendite leidmiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja täiendavaks finantseerimiseks vahendite leidmiseks". Otsuse eelnõu 201. Kannab meile ette Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Anto Liivat. Palun!
Ettekanne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Käesoleva eelnõu sisu ei ole teie jaoks või vähemasti paljude jaoks teist uudne. Mul on hea meel tõdeda, et ka see eelnõu on jõudnud linnavolikogu ette vähem kui poole aastaga. Ja puudutab siis ülesande andmist Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja selle jaoks rahaliste vahendite leidmiseks.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed teevad linnavolikogule ettepaneku nimetatud eelnõu heaks kiita ja sellega võimaldada alates 1. juulist käesoleval aastal kõigile soovijatele kasutada Tallinna ühistransporti ilma piletit ostmata.

Esiteks tuleneb Tallinna arengukava aastateks 2018–2023 liiklusvaldkonna eesmärgist suurendada säästlike liikumisviiside osakaalu, vajadus astuda samme selleks, et senisest enam oleks neid inimesi, kes kasutaksid liikumiseks ühistransporti isikliku auto asemel. Me teame, et meil on Tallinnas tõsiseid probleeme parkimiskohtadega. Ja me teame tegelikult ka seda, et me oleme täna juba autode arvult pealinlase kohta ületanud 2030. aastaks tehtud prognoose. Nii et vajadus paremini korraldatud, liikujate vajadustele paremini vastava ühistranspordi tarvis on kindlasti olemas.

Paraku aga ei ole tõenäoliselt suutnud siin linn astuda piisavalt pikki samme, sest pealinnas on ühistranspordi kasutajate osatähtsus alates 2014. aastast järjepidevalt vähenenud. Ja Tallinnas liikuvate, autoga liikuvate inimeste hulk ületas möödunud aastal esmakordselt ühistranspordi kasutajate oma.

Kui me suudaksime tuua senisest enam inimesi kasutama ühistransporti, siis sellega me kindlasti muudaksime ühistranspordi kaudu pikemaks ka linna külaliste siinviibimise. Selle tulemusena võiks eeldada, et turistid jätavad pealinna ka senisest rohkem raha, mis eriti majandussurutise ajal ja sellele järgneval perioodil oleks ka ettevõtjatele oluliseks abiks.

Me peame mõistlikuks ka vabastada Tallinna Munitsipaalpolitsei töötajad üksikute bussijäneste jahtimise vajadusest. Ja neid ressursse, mis vabanevad, võiks kasutada näiteks selleks, et pöörata enam tähelepanu korrakaitsele ja heakorrale.

Ma ei saa jätta mõistagi meelde tuletamata, et kõigile soovijatele tasuta ühistranspordi võimaldamise näol on tegemist ka linna juhtiva Keskerakonna, Riigikogu valimisprogrammi punkti ja valimislubadusega ja on ju Keskerakonna juhatuse nimel enne Riigikogu valimisi öelnud Toomas Vitsut, et riik ja kohalikud omavalitsused peavad astuma ühte sammu ning leppima kokku tasuta ühistranspordi ühtse süsteemi rakendamises üle Eesti.

Mulle jääb mõnevõrra selgusetuks, miks olukorras, kus Keskerakond on ühteaegu võimul nii linnas kui riigis, neid samme siiski astutud ei ole. Ka 2018. aastal esitasid sotsiaaldemokraadid linnavolikogule sarnase eelnõu ja siis ütles mäletatavasti linnapea Taavi Aas, et linnavalitsus ei ole valmis ühistransporti kõigile laiendama, kui riik ei eralda piletitulu kompenseerimiseks täiendavaid vahendeid. Kui riik neid vahendeid eraldaks, võiks seda teha. Täna on Taavi Aas teadupärast majandus- ja taristuministri ülesannetes ning võiks soovi korral leida vahendeid Tallinna linnale ka piletitulu kompenseerimiseks. Ometigi ei ole ta seda ka uues rollis teinud. Selle kõige tulemusena näib mulle, et nii nagu ka linnapea täna nentis, puudub Keskerakonnal, vähemalt momendil, vähe poliitiline tahe selle valimislubaduse pidamiseks ja kõigile soovijatele Tallinnas tasuta ühistranspordi võimaldamiseks. Ma saan aru sellest, et on poliitilised valikud ja eelistused ja prioriteedid. Tõsi. Mis mulle jääb raskesti mõistetavaks, on linnavalitsuse abilinnapea Novikovi suu läbi avaldatud seisukoht, just kui käesoleva eelnõu vastuvõtmise finantsmõju tähendaks pealinnale täiendavaid kulutusi 20 miljoni euro ulatuses.

Kui linnapea mainis täna, et koroonapandeemia ajal ühistranspordis kõigile soovijatele tasuta reisimise võimaldamine läks linnale maksma pisut vähem kui pool miljonit eurot kuus, siis see tähendaks aasta peale täiendavat mõju mitte rohkem kui 5–6 miljonit eurot. Ja selle numbriga oleme ka meie käesolevat eelnõu esitades arvestanud. Me peame nende vahendite leidmist linnaeelarvest kõigiti võimalikuks. Ning veelgi enam kaob ju ometi ka vajadus pidada üleval, hallatava, administreerida ühistranspordi piletisüsteemi, mis peaks meile no 1,5–2 miljonit eurot veel säästu tekitama. Nii et reaalsete täiendavate kulude näol me räägime tõenäoliselt siin summast 2–3 miljonit eurot lisaks võrreldes siis tänase olukorraga. Ja need vahendid veelgi enam on kindlasti linnaeelarvest leitavad, ilma et selleks peaks tegema ülemäära tõsiseid pingutusi.

Jutud sellest, just kui oleks piletisüsteemi säilitamine vajalik valideerimiskohustuse kaudu liikuvusandmete kogumiseks, ei pea mõistagi paika. Sest vähemalt mina ei tea, et kõigi nende aastate jooksul, mil Tallinna linnas on valideerimisandmeid kogutud, oleks nende andmetega midagi olulist või mõistlikku ette võetud selleks, et ühistranspordivõrku kaasajastada. Ja tõtt-öelda ega seda ei ole ka võimalik nii teha, sest valideerimisandmed näitavad meile, millal, kust ja kuhu inimesed liiguvad, aga ei ütle meile suuremat midagi selle kohta, millal, kust ja kuhu nemad sooviksid liikuda. Ja selliseid andmeid mõistagi oleks oluliselt arukam koguda näiteks mobiili positsioneerimise kaudu.

Nii et veel kord. Ma pean seda eelnõud mõistlikuks, arukaks ja põhjendatuks ja palun sellele teie toetust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekandjale! Teile on ka mõned küsimused. Ja esimesena Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, tervist! Et mul on üks sihuke semantiline küsimus või sõnastuslik küsimus. Et miks me järjekindlalt nimetame seda transporti tasuta transpordiks? Sest tegemist ei ole kuidagi tasuta transpordiga. Et parimal juhul on tegemist tasutud teenusega. Et kas, ütleme nii, et võiks pigem selle sõnastuse nüüd ka kõigepealt üle vaadata?

Ja teiseks. Äkki ettekandja pisut kommenteerib sedasama mõtet, millel ta ka peatus sellelsamal teemal, mis ... ühistranspordi n-ö osakaalu oluline langus aastate jooksul, kus on tõusnud autostumine Tallinnas, et millest see ikkagi tingitud on? Et kas see näitab, et see süsteem kuidagi ei toimi? Või mis see probleem Teie hinnangul on?
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea küsija! Alustades teisest küsimuse poolest, siis ma arvan, et lisaks elatustaseme ja sissetulekute kasvule on autostumise oluline mõjutaja olnud tänastele linlaste ja linna külaliste liikumisvajadustele mittevastav ühistranspordivõrk. Ja see teadupärast juba 1970. aastatel suuresti disainitud võrk ei ole oluliselt tänase päevani muutunud. Minu arvates me vajaksime põhjalikku, sisulist liikuvusanalüüsi. Ja selle pinnalt peaks siis kavandama ka ühistranspordivõrgu uuendusi selliselt, et võrk vastaks muutunud liikumisvajadustele. Ja ma olen selles osas teie ja teiem kolleegidega ju täiesti ühte meelt ja minu mäletamist mööda me oleme siin kordamööda esitanud ka linnaeelarvesse ettepanekut liikuvusanalüüsi teostamiseks vajalikke vahendeid eraldada. Nüüd küsimus sellest, kas tegemist on tasuta või tasutud transporditeenusega, sõltub üsna täpselt vaatepunktist. Meie, kes me hoiame valvsalt silma peal linnaeelarvel, meie jaoks ona ta tõepoolest pigem tasutud teenus linlaste jaoks, kes ühistranspordiga liiguvad, on ta pigem tasuta teenus. Noh, samamoodi me võiksime ju ka lasteaia kohatasu puhul küsida, et et kas tegemist on tasuta lasteaiaga või tasutud lasteaiaga? Mulle tundub, et poliitilises retoorikas kõlab tasuta paremini kui tasutud. Mie omavahelistes vestlustes võib-olla tõesti võiksime kasuta terminit "tasutud".
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Endine volikogu esimees professor Sulev Mäeltsemees on öelnud, et see on tagatud - ühistransport. Aga nüüd saab oma küsimuse esitada Mart Luik. Palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Jutt oli pikem kui see seletuskiri sellele eelnõule ja kahjuks oli suhteliselt tühi. Et mind natukene nagu ärritab see, et sotsid on seda ka varem teinud, et tulevad mingi ettepanekuga saali, neil ei ole ühtegi analüüsi, ühtegi tegelikult mingeid numbreid ei ole, aga neile tundub, et midagi võiks teha abstraktset. Et ma ei hakkagi küsima, et palju see maksab ja kust see raha tuleb, sest Te tegelikult ei tea seda.

Aga ma küsiks nõnda. Et sõltumata, kas see on 4, 5, 6 miljonit, et miks me ... Küsin lihtsa küsimuse. Et miks me peaksime Tallinna külalistele Eesti maksumaksja ... Tallinna maksumaksja raha lihtsalt sellisel moel ära kinkima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea küsija! Ma enda mäletamist mööda numbritest, mis käesoleva eelnõuga seonduvad, ka rääkisin. Samuti viitasin muutunud olukorrale inimeste liikumisharjumustes ja ka nendele andmetele, mis on olukorra kirjelduse aluseks. Ja ma olen hea meelega alati valmis Teie ja kõigi teistega numbrite üle arutlema, olles olnud ise üks neid inimesi, kes palus linnavalitsusel linnaeelarve juurde esitada pikk ja põhjalik seletuskiri, millist nüüd finantsteenistus ka iga-aastaselt esitab ja kus on tõesti võimalik kõigi olulisemate eelarve ridade kohta lugeda ka sisulist selgitust. Nii et ma kõigiti pean oluliseks seda, et ettekandjad ja eelnõude esitajad oskaksid hinnata ka eelnõude finantsmõju.

Mis nüüd puudutab Teie poolt esitatud küsimust, kas ja miks peaks linn võimaldama linna külalistel liikuda ühistranspordis tasuta, siis ka sellele ma oma ettekandes juhtisin tähelepanu. Eelkõige on see seotud sooviga pikendada turistide ja linna külaliste pealinna ruumis viibimise aega ja luua neile võimalikult head tingimused ka selleks, et nende pealinnas viibimine ei piirduks ainult vana-, süda- või kesklinnaga, vaid et nad jõuaksid ka erinevate linnaosade vaatamist ja külastamist väärivatesse kohtadesse. Samuti ei ole minu arvates mõistlik ja tõhus tänaste tagasihoidlike piletitulude juures pidada üleval kogu piletitulu teenimise jaoks vajalikku administratiivtehnilist võimekust.

Ning ma arvan, et see kõik on lõpuks seotud ka Tallinna kui reisisihtkoha mainega. On ju pealinna juhtiva Keskerakonna liikmed, linnajuhid väga paljude aastate jooksul reisinud mööda maailma ja rääkinud sellest, kuivõrd kaasaegne, innovaatiline lahendus on tasuta ühistransport Eesti Vabariigi pealinnas.

No ja siit me jõuame muidugi sinna, et pealinnal on võrrelduna teiste kohalike kohalike omavalitsustega ntäita nmõnevõrra erilaaded ülesanded. Siin asuvad väga paljud riigiasutused. Siin võõrusdtatakse väliskülalisi, siin luuakse pool eesrtimaa ...rikkusest ja kõige selle valguses, muidugi, kui ka vabariigi valitsus möönab, et Tallinnal pealinnana on kohaliku omavalitsusena erilaadne positsioon ja ülesanded, siis, miks mitte ei võiks riik ka osaliselt Tallinna linnale saamata jäänud piletitulu kompenseerida. Kuigi ma teistpidi arvan, et Vabariigi Valitsus on päris palju nii ehk teisiti ära teinud selleks, et Tallinna linntransport ja transpordi investeeringuteks vajalikud vahendid olemas oleks jas et neid leitakse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hea kolleeg, Rainer Vakra, Teie võimalus nüüd kolleeg Liivatilt küsida, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea Anto Liivat! Mina küll tänan väga põhjaliku ja sisuka ettekande eest. Et ma arvan, kui homme oleks tulemas viktoriin Tallinna eelarve teemal ja on valida 79 mängukaaslase, võistkonnakaaslase, vahel siit volikogust, siis ma arvan, et see, kes teid sinna võistkonda ei võtaks, teeb suure vea, ja suure tõenäosusega selle viktoriini siis ka kaotab. Nii et numbrite osas on minu meelest selline süüdistus igal juhul alusetu. Aga ma küsin, et, ma tean ... et Te olete väga palju kokku puutunud üliõpilaste ja õpilastega, seda ka täna, akadeemilise ringkonnaga. Ma tean, et antud eelnõud on varasemalt ju erinevad üliõpilasorganisatsioonid alati toetanud. Et oskate Te öelda, et mis on täna üliõpilaste seisukoht, kes tulevad Tallinnasse õppima? Et olete ka viimasel ajal nendega ühendust võtnud ja suhelnud või on seal mingeid muutusi olnud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea kolleeg, tunnustavate sõnade ja olulise tähelepaneku eest! Kindlasti tõesti Tallinna ülikoolides või Tallinnas asuvates ülikoolides õppivatele tudengitele on käesolev eelnõu olnud väga meelepärane. Ja mul ei ole alust arvata, et üliõpilasorganisatsioonide seisukohad oleksid selles küsimuses muutunud. Sest tõsi, on ju üliõpilased samuti need, kes pealinnas ringi liikuda soovivad. Ja arvestades seda, et üliõpilaste sissetulekud ei ole ülemäära suured, on kulutused, mida nad peavad tegema ühistranspordile, nende ostukorvis ka täiesti olulise mõjuga. Sestap ma loodan, et tudengiorganisatsioonid meid endistviisi toetavad. Ja üliõpilaslinnana võiks Tallinn samamoodi muutuda ju järgemööda järjest atraktiivsemaks.

Tõsi. Kui muidugi siseminister püüab astuda aktiivselt samme selles suunas, et välistudengid sügisest Eestisse ei pääseks, siis on vähe kasu ka kõigile soovijatele pakutavast tasuta ühistranspordist. Nii et siin pigem tõesti peaks linn seisma ka kõigiti koostöös ülikoolidega selle eest, et Tallinn oleks avatud ja atraktiivne õpingute sihtriik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun, Teie teine küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et ma endiselt, hea ettekandja, selle keelekasutuse teemal tahaks jätkata. Et no minu hinnangul see keeleliselt peaks ikkagi olema nii, et mistahes teenus, mis on maksumaksja rahast kinni makstud, on ikkagi tasutud teenus. Ta saab olla piletitasuta, aga ta ei ole tasuta. Ta on tasutud.

Samamoodi on lasteaia kohatasuga. See saab olla kohatasuta, aga ta on siiski tasutud teenus. Ja samamoodi on ühistransport siis igal pool mujal. Et ma arvan, et Teie kui õppejõuna peaksite kindlasti selles keelekasutuses olema täpsem, ka juba sellepärast, et me saaksime kõik ühtemoodi aru, millest jutt on. Jutt on tasutud ühistranspordist, milles ei ole piletitasu võib-olla. Ja see on oluline vahe.

Aga ma nüüd küsiks edasi. Et olete Te aru saanud, miks Keskerakond Teie ideed ei toeta või kas see on poliitiline rivaliteet? Või mis see põhjus on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et Teie suudate kauaaegse, kogenud poliitikuna vähemasti sama hästi kui mina, aga usutavasti paremini eristada poliitilist retoorikat akadeemilisest. Ja sestap ma arvan, et eks igal sõnakasutusel ongi oma aeg ja koht.

Jaa, Teil on õigus ka selles suhtes, et küllap tegemist ongi mõnes mõttes poliitilise rivaliteediga. Teadupärast idee tasuta, või, nagu Teile meeldib, tasutud ühistranspordist pakkusid välja esimesena sotsiaaldemokraadid. Keskerakonnale tuleb au anda selle eest, et linnas ainuvõimu nautinud erakonnana viisid nad selle idee ellu. Aga küllap sellisest mõningasest mõrust maigust suus ei olda siiamaani üle saadud. Ja on ju ka mulle sarnast eelnõu nii rahanduskomisjonis, näiteks, öeldud, et selle võiks kohe-kohe ära teha. Aga ärge muretsege, me esitame selle ise menetlusse. Või et "selle asja me kindlasti teeme ära, aga momendil veel ei ole selleks õige aeg". Ja mäletatavasti ka lasteaedade toitlustamise või siis nn toiduraha küsimusega asus Keskerakond aktiivselt tegelema vahetult enne valimisi. Isegi, kui nimetatud eelnõu täna siin saalis heakskiitu ei leia, siis mina olen küll selles osas üsna optimistlik, et hiljemalt täna, aasta pärast vaatab ka keskfraktsioon ja linnavalitsus sellele ideele juba hoopis teistsuguse pilguga ja on valmis oluliselt tõsisemalt käesolevat ideed mitte ainult arutama, aga ka langetama siis otsuseid, et ta saaks ellu viidud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea ettekandja! Ma näen, et Teie ettekanne on juba ette nagu näinud juba, et EKRE seda eelnõud ei toeta ja meil on kriis väljas ja kas meil Tallinnas on kõik nii hästi, et vähendada pealinna tulubaasi ja loomulikult Teie kõnest tuli ka välja tegelik põhjus, et miks seda vaja on ja miks sotsiaaldemokraadid seda nii väga bušivad, et meil oli uuesti ju kapitalism ja teatavasti tasuta ..., et need on Teie sõnad ka mingis kontekstis öeldud, et jah, see oli nagu kommentaariks, et ma ei ootagi mingit vastust, et EKRE on igal juhul vastu sellele eelnõule ja aitäh teile!
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh teile seisukoha avaldamise eest. See seisukoht, nagu te ka mainisite, ei tulnud mulle mõistagi üllatusena.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aga saame näha, kas Mart Luige küsimus tuleb ülletusena.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja, kuna Teie kolleeg Rainer Vakra soovitas Teiega kindlasti viktoriinile minna, siis mul väike viktoriini küsimus, et kui palju on Teie arvates Tallinnas välisturistide külastusi? Nii pluss-miinus 100 000 täpsusega. Aitäh! Aastas.
Ettekanne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Noh, ma arvan, et ega siin Eesti tervikuna ja Tallinna linna turistide arvu eraldi mõõta on mõnevõrra subjektiivne. Aga ma arvan, et me võiksime rääkida siin suurusjärgus kahest miljonist turistist umbes.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Kolleegidel rohkem ei viktoriini- ega eelnõud puudutavaid küsimusi Teile ei ole.

Nüüd aga saab kaasettekandeks sõna rahanduskomisjoni esindaja Helle Kalda. Palun!
Kaasettekanne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Tere õhtust! Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõud 17. veebruaril korralisel istungil. Komisjon ei toetanud eelnõud. Hääletustulemus oli 8 vastu ja 2 oli poolt. Samuti täpsustuseks. Ka linnavalitsus ei toetanud nimetatud eelnõud.

Põhiargument, mis komisjonis kõlas, et Tallinna maksumaksja ei peaks maksma kinni oma rahakotist teistele teenust. Kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Teile on ka üks küsimus. Ja selle esitab nüüd kolleeg Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
See on natukene kaudsemalt seotud antud küsimusega. Aga arvestades, et sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda ühendab soov Tallinna ühistranspordisüsteemi arendada, siis kuidas on küll nii, et kogu selle tasuta või tasutud ühistranspordi aja jooksul siiski autostumine on märgatavalt järjest kasvanud?

Et kas ei oleks siis mõeldav, et see raha siis, mida te nendelt välisturistidelt või linnaelanikelt kasseerite, et seda kuidagi nagu paremini investeerida transpordisüsteemi arengusse või lisada sealt kasvava linnaeelarve tingimustes rohkem vahendeid? Või miks on see olukord, et ühistranspordisüsteem järjest vähem vastab elanike, linnakodanike nõuetele ja tahtmistele? Et mul on nagu raske aru saada, mis on selle süsteemi praeguses olukorras siis niivõrd head, et midagi head me ei saa, muudatusi teha ei taha, aga Keskerakond nagu mingit suunist ka kuidagi anda ... Et oskate midagi mulle selle kohta rääkida? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh küsimuse eest! Kuigi komisjonis seda teemat ei arutatud. Samamoodi ei tõstatanud ka eelnõu autor seda teemat komisjonis. Et nii palju, kui oli arutamine, küll mitte selle eelnõu kontekstis, kui oli arutamine revisjonikomisjonis linnatransport, siis peab ütlema, et seal küll välja ei tulnud need argumendid, mida täna eelnõu autor esitas meile oma pikas sõnavõtus. Et see kindlasti teema võiks arutada uuesti, kui on see põhjendatud. Täna peab ütlema, et ei komisjonis ega ka arengukavas seda teemat ei ole olnud, et ühistransport oleks vähenenud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Komisjonipoolsele ettekandjale kolleegidel rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Ma tänan nende vastuste ja komisjonis toodud arutelude meieni kandmise eest!

Nüüd aga avan läbirääkimised! Kes soovib sõna? Ja esimesena on oma sõnavõtu registreerinud Mart Luik. Palun!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd küsin eelnõu esitajalt. Kas soovite, härra Liivat, lõppsõna?
Külalise kõne - Tallinna Linnavoikogu liige - Anto Liivat Tallinna Linnavoikogu liige - Anto Liivat
Aitäh .... Aitäh! Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Suur tänu! Nüüd siis, head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele tasuta ühistranspordi laiendamiseks ja täiendavaks finantseerimiseks vahendite leidmiseks". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu lõpphääletus
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Väga lühidalt. Kuna siin viktoriinist ja hästi läbi mõeldud plaanist oli juttu, siis küsisin konkreetse küsimuse, ja ettekandja arvas, et Tallinna külastab 2 miljonit inimest aastas, turisti siis. Tegelikult on see arv kõvasti üle kahe korra rohkem - 4,7 miljonit inimest. Et see nagu hinnang, kui kaugele see jääb tegelikust tulemusest, minu meelest annab hinnangu ka selle eelnõu ettevalmistusele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja hääletamine on lõppenud. Selle eelnõu poolt on 7 linnavolikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole ja see ülesande andmine eelnõuna toetust ei leidnud.

Heas seltsonnas lendab aeg kiiresti. Istung on ilma vaheajata kestnud enam kui 6 tundi ja me oleme jõudnud oma päevakorraga arupärimistele vastamise juurde.
22:14 Päevakorra punkti alustamine - 16. Korruptsioonist ja riigihangetest 16. Korruptsioonist ja riigihangetest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Esimese arupärimise on esitanud Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna, see puudutab riigihankeid ja arupärimisele oleme palunud vastama abilinnapea Betina Beškina. Enne seda, kui abilinnapeale sõna annan, küsin, kas ka austatud arupärija osaleb istungil?
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna
Jaa, osalen, täiesti osalen.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suurepärane! Proua abilinnapea, Teil võimalus vastata.
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Austatud linnavolikogu esimees, head linnavolikogu liikmed, lugupeetud arupärimise esitaja Priidu Pärna! Olen Teie küsimustele kirjalikult vastanud.

Lisan täiendavalt, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu esimehe ametikohalt tagasi astunud Taavi Aasa asemel määras linnavalitsus 20. veebruarist aktsiaseltsi nõukogu liikmeks Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaheri. Aktsiaseltsi nõukogu valis proua Vaheri 25. veebruaril nõukogu esinaiseks. Lisaks ennistati alates 25. märtsist doktor Ralf Allikvee kui aktsiaseltsi juhatuse esimehe volitused. Märtsi alguses väljakuulutatud eriolukorrasse vajas meditsiinisüsteem ressursse, kõiki inimressursse, kompetentsi ja kogemust. Selles olukorras pidasid linnavalitsus ja aktsiaseltsi nõukogu vajalikuks, et suurhaigla juhatus oleks täielikult mehitatud ning haigla pidi olema valmis kriisi juhtimiseks. Selleks oli hädavajalik kaasata haigla juhtimisse ning patsientide raviks kõik tippspetsialistid.

Haigla juhatus oli selleks hetkeks töötanud pingelisel ajal juba kaks kuud 3-liikmelisena. Dr Allikvee kogemus pikaajalise haiglajuhi ning arstina oli väga vajalik. Lisaks haigla juhatuse esimehele dr Allikveele esitatud kahtlustus ei seostu omakasupüüdlike korruptsioonikuritegudega ega tahtlusega ning dr Allikvee volitused juhatuse esimehena on ka osaliselt piiratud. Ta ei osale korruptsioonimenetlusse kaasatute juriidiliste isikute suhtes otsuste tegemisel. Dr Allikvee volituste eelseisvast ennistamisest olid informeeritud ka õiguskaitseorganid ning saavutatud nendepoolne mõistev suhtumine selles osas. Aitäh! Kui on lisaküsimusi, siis vastame.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Priidu Pärnal lisaküsimusi on. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Suur aitäh, lugupeetud abilinnapea, selle põhjaliku vastuse eest, mille on koostanud Vahur Keldrima, ma saan aru, kes on juba ka ametist lahkunud. Et on tõesti tore näha, et aktsiaseltsil on nii põhjalik auditisüsteem: auditikomitee, siseauditiüksus, korruptsiooni ennetuskava. Et kahju lihtsalt, et see kõik ei tööta ja ei toimi, et sellised kahetsusväärsed korruptsioonijuhtumid aset siiski leiavad.

Te juba teadsite ette, et ma hakkan Ralf Allikveest küsima, nii et Te vastasite juba mu küsimusele paljuski ära. Et tõesti, Ralf Allikvee eriolukorra tingimustes tööle ennistati, aga minu küsimus on nüüd selles, et kriminaalmenetlus käib; linn pole oma täiendavat auditit veel läbi viinud. Et nüüd, kus haigla töö on taastunud, COVID-i patsiente on vähe, korraline ravi käib, eriolukorda pole, et kas linnavalitsus kaalub Ralf Allikvee volituste täiendavat peatamist kriminaalmenetluse ajaks või mitte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ei, praegu ei kaalu, kuna me saime ka uurimisorganite käest kinnituse, et see ei peaks segama uurimist ja selliseid plaane hetkel ei ole. Mis puudutab auditeid, siis linnavalitsus ja linna sisekontroll ei initsieeri neid, vaid initsieerib neid haigla nõukogu. Siis haigla nõukogu. Aga uuringu käigus ei ole mõistlik nendega alustada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, Teie võimalus abilinnapeale oma küsimus esitada on nüüd.
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Kui Priidu Pärnal oli nagu dr Allikvee suhtes niisugune kahtlustav küsimus, siis mina vastupidi tahan ütelda, et haigla nõukogu tegi õige otsuse. Seda enam, et seal ei ole, tegelikult ei olnud ju korruptsiooni.

Aga minu küsimus nüüd. Kui tuletada meelde seda, mismoodi käituti haigla juhiga: kuulivestides relvad käes, viidi käed rauas mees minema, enne operatsiooni võeti opilt maha kirurg, viidi minema jne jne. Nüüd, kus on, ütleme kui kriminaalmenetluse käigus ikkagi tõepoolest leiab kinnitust see, et mitte midagi sellist ei juhtunud. Kuidas, kas Tallinna linn pöördub siis kas, ma ei tea, kelle poole, kas uurimisorganite või prokuratuuri? Või kelle poole peaks ta pöörduma, et nende inimeste ees vähemalt avalikult vabandataks? Sellepärast et inimestel jäi ... Kui ka tullakse, viiakse haigla juhatuse esimees kuulivestide vahel käed rauas minema ja ei ole ... Kas tõesti Tallinna linnal jätkub südametunnistust mitte kaitsta oma lugupeetud väga head arsti ja .... et haigla on ikkagi iseenesest väga keeruline nähtus. Kas Te hakkate kaitsma või midagi tegema, et doktor Allikvee ees, siiski tema ees keegi vabandaks või midagi niisugust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh küsimuse eest! Et kindlasti ma arvan, et see oleks kohane. Sest tõesti, ka kõige räigema kurjategija järgi ei näe me seda, kuidas meedia kajastab, et kõige räigema kurjategija järgi tullakse sama, ütleme, "suure pauguga". Et see oli kindlasti suur löök nii haigla juhile kui ka linnale. Et ma arvan, et ...
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa


Ja haigla kollektiivile.
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Kindlasti haigla kollektiivile ka ... et kõiki neid pilte näha meediast. Et ma arvan, et üks vabandus oleks kindlasti kohane. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetavad! Oot-oot-oot! Ma kuulan Teid ja ei saa nüüd praegu aru. Läksin isegi guugeldama, et kas Ralf Allikvee on õigeks mõistetud. Ei ole ju. Meil käib uurimine. Ja nüüd keegi peaks vabandama kellegi ees. Et mina tõesti ei tea, kas Ralf Allikvee on süüdi selles korruptsiooni kuriteos või mitte.

Minu küsimus abilinnapeale on see. Et kas see Teie arvates on moraalselt kohane ikkagi sel ajal taastada ta volitused, kui ta on uurimise all? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa. Ja nagu ma olen öelnud, siis seda kinnitasid ka uurimisorganid, kes tegelevad vahetult selle asjaga.

Mis puudutab eelmist küsimust ja Teie kommentaari, siis selle kohal ütleksin, et siis, kui on uurimine läbi ja tulemused on teada, siis on kohane reageerida, mitte ennatlikult luua meedias inimestes muljet. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, Teie küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et minu küsimus on see, et esimeses vastuses Te viitate Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi juhendile "Sisekontroll ja korruptsiooni ennetamine kohalikus omavalitsuses". See juhend võeti vastu 1. märtsil 2018. Ja Te kirjutate, et ligi aasta tagasi tehti haiglale kohustuseks esitada. Miks see nii kaua aega võttis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma ei oskagi Teile sellele vastata. Praegu võin öelda, et eks asjad võtavad aega. Aga ma võin Teile lisaks kirjalikult vastata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, Teie küsimus palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Ma tahtsin küsida, hea abilinnapea, kas Te nüüd hämasite sihilikult või kogemata, sest Te vastasite, et uurimisorganid kinnitasid, et jah, et on eetiline inimesel jätkata sel ametikohal. Et Te selgelt ikkagi ütlesite ja ma olen täiesti kindel, et ka uurimisorganid seda ütlesid, et nad kinnitasid, et tema jätkamine ametikohal ei sega kriminaaluurimist. Aga need on kaks absoluutselt erinevat asja. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Kui me räägime meditsiinist, siis kindlasti sellisel uurimisel ei ole siin seost meedikute ja arstide eetikaga. Ja praegu noh, Tallinna olukord oli selline, et meditsiinivaldkonnas oli väga tugev spetsialistide puudus. Ega see ei ole ära lõppenud ka eriolukorra lõppemisel. Jah, ma arvan, et on eetiline kaasata kõik võimalused, mis meil on selleks, et inimesi aidata ja neid ravida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Palun täpsustame seda, et kas Allikvee volitused praegu kriisi ajal taastati juhina, organisatsiooni juhina, mille puhul teda kahtlustataksegi korruptsioonis, või meedikuna? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Juhatuse esimehe volitused, aga arstina ta on ka praktiseerinud ja praktiseerib ka praegu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale vastuste eest! Rohkem volikogu liikmetel selles päevakorrapunktis Teile küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!

Mart Kallas, kas meil ... kuidas ajaliselt jõudis peale haamrilööki. Ma loodan, et härra Kallas järgmisel korral on kiirem ja saab, ma usun, sellesama küsimuse ehk pärida ka nüüd. Hea küll! Küsime selle küsimuse ära. Teistel kordadel püsime ajas. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Ma toetan nagu kolleeg Mart Luike. Et ma ei saanud vastusest aru, et kellena ta siis jätkab seal praegu. Meedikuna või jääb ....
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Betina Meškina Ettekanne jätkub - Betina Meškina
Ta jätkabki juhatuse esimehena ning arstina. Kahes rollis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See arupärimine on nüüdseks vastatud!
22:28 Päevakorra punkti alustamine - 17. Valmisolekust võimalikuks COVID-19 viiruse puhanguks 17. Valmisolekust võimalikuks COVID-19 viiruse puhanguks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine arupärimine on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete poolt. See puudutab valmisolekut võimalikuks viiruse puhanguks. Näen, et austatud arupärijad osalevad ka istungil. Palun abilinnapea Betina Beškina. Sõna on Teil!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Nii! Austatud linnavolikogu esimees ja linnavolikogu liikmed! Lugupeetud arupärimise esitajad sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist. Olen teile kirjalikult vastanud märtsikuus. Aga sellest on aeg möödas muidugi. Et lisan täiendavalt. Kõigepealt tänan teid koroonakriisi algul huvi .... tundmast. Täna võime üksnes tunnistada, et nii teie kui ka kõigi teiste mure oli vägagi põhjendatud. Täna pean aga tõdema, et olukord Teie arupärimise esitamise hetkest on muutunud. Eriolukord, mida Teie arupärimise hetkel veel ei olnud, nüüdseks on lõppenud ja Tallinn tegeleb eriolukorrast väljumisega. Aga annan teile põgusa ülevaate, mis meetmeid rakendasime Teid huvitavates valdkondades.

Saame täna möönda, et meie ettevalmistustööd ja valmisolek suuremaks ja negatiivseks stsenaariumiks ei leidnud õnneks paljuski rakendamist, samas alustas Tallinna linn kui suurim omavalitsus teistest varem ennetavate meetmete rakendamisega. Vastavalt linnapea käskkirjale jäid 2 nädalaks koju karantiini riskipiirkonnast saabunud linna töötajad; samuti soovitasime juba märtsi algusel külastuseks sulgeda haiglad ja sotsiaalhoolekande asutused; sulgesime avalikud mängu- ja spordiväljakud; kohe kriisi algul tellisime ka täiendavalt isikukaitsevahendeid. Tänase seisuga oleme jaganud meditsiinilisi kaitsemaske kokku 376 000 tükki. Linna hoolekande sotsiaaltöötajad andsid kogu kriisi vältel ja annavad ka praegu endast kõik endast sõltuva, et vältida nakkusohtu. Võimalusel kriisiajal minimeerisime otsekontakte ja teenuste puhul, kus seda ei olnud võimalik teha, tagati töötajatele isikukaitsevahendid.

Linlastele olid tagatud kõik vajalikud teenused, samas järgiti kõiki Terviseameti suuniseid, eriolukorrast tingitud reegleid. Operatiivselt pidime ümber korraldama ka töökorraldust linnaasutustes, selleks et linlastele oleks tagatud vajalike teenuste kättesaadavus ja selleks, et esiliini töötajad saaksid tööle ja pärast sealt koju. Sõitis ka ühistransport, millest täna oli hästi palju juttu, tavapärase graafiku järgi. See oli ka selleks tehtud, et vältida ühistranspordis ülerahvastumist ja inimestevahelist kontakti.

Veel enne eriolukorra väljakuulutamist alustati linnas regulaarsete kriisikoosolekutega. Niisamuti toimusid linnale kuuluvate haiglatega arutelud, regulaarsed arutelud olukorrast ülevaate saamiseks. Nagu ma juba ütlesin, siis tegime koostööd Terviseametiga. Kriisiaja algusest olid linna haiglad tagatud vajalike isikukaitsevahenditega, täiendasime need varud vastavalt vajadusele. Ka Terviseameti poolt tagatud, riikliku Terviseameti poolt tagatud testimisvõimekus oli suureks abiks - saime operatiivselt testida vajadusel meie sotsiaalhoolekande asutustes kliente ja ka personali. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja esimese küsimuse esitab Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa. Mul oleks selline küsimus. Et kuna, ütleme esimese lainega, linnavalitsus ei jõudnud meile selle vastamiseni ja see laine on suures osas praegu isegi läbi, Te küll ei ole vastanud umbes pooltele nendest küsimustest sisuliselt vähemalt, isegi selle teise ettekande jooksul praegu.

Aga küsimus on selles, vaadates neid küsimusi ja mõeldes teisest lainest, siis millised muudatused on linn sisse viinud oma programmides ja kuidas Te hindate oma reaktsioone erinevaks esimesest lainest. Mida Te teete nüüd potentsiaalse teise laine tekkimisel teistmoodi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa. Me oleme selles mõttes palju paremini ettevalmistatud nüüd, sest meil on ... sisuliselt iga asutuse puhul on meil kriisiplaan, mida on sisuliselt võimalik sahtlist võtta ja selle järgi tegutseda. Kõik need plaanid olid koostatud siis sisuliselt kriisi alguses. Samas on meil kaitsevahendite varu ja meil on ka nüüd kogemus ja nägemus, kuidas neid jagada, kellele, mis tingimustel peab millist kaitsevahendit kasutama. See küsimus võib tunduda lihtne - mis seal on? paned maski ette ja lähed. Tegelikult see ei ole nii lihtne. Ka meditsiiniasutustes oli vaja teha koolitusi selleks. Ma tean, et Terviseamet tegeles sellega.

Ma ütleks niimoodi, et eks see kriisi ajal toimetamine ja töö korraldamine koosnebki nii paljudest asjadest, et ... see on võrratu kogemus, mis meil siin on. Et kindlasti me oleme palju paremini ette valmistatud uueks laineks. Aga loodame, et seda ei tule.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd on oma küsimuse esitamiseks järjekorra ära oodanud Rainer Vakra. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud abilinnapea! Et Te olete alati oma vastustes, ma ütleks üks paremini ette valmistunud ja püüdlikum ja asja südamega võttev abilinnapea.

Et mul on lihtsalt selline küsimus, et mis võiks teha järgmine kord teisiti, et kui on märtsi alguses arupärimine, et me seda kolm kuud hiljem ei arutaks ja isegi 19. märtsi vastuses olete Te küll läbi siis Raivo Allevi sõnade öelnud, et polegi põhjust või pole võimalik kõigile küsimusele vastatas, et kuna olukord on nii palju muutunud. Ja ma arvan, et see nii ongi. Aga, et kuidas oleks võimalik, et neid veidi kiiremini arutada, või mis Teie selline lahendus oleks, et seda järgmine kord ei juhtuks, et tõepoolest oleks asi n-ö päevakajalisem kui täna?
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Kui teie küsimus puudutab just seda, et kuidas saaks kiiremini suuliselt vastata arupärimistele, siis ma võin lubada, et kriisivälisel ajal saavad need vastatud kiiremini kui praegu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse esitab Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh, hea eesistuja! Hea abilinnapea! Miks otsustas linnavalitsus ära kaotada selle toreda traditsiooni, mis meil siin on e-istungite ajal olnud, et esimese punktina ongi linnavalitsuse poolt siis, küll siiani linnapea, aga miks mitte ka keegi teine, andnud siis ülevaate sellest hetkeolukorrast, kuidas Tallinna linnas praegu selle kriisiga seoses läheb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Mulle tundub, et see ei ole nii aktuaalne enam. Et praegu on enam-vähem rahulik. Aga ma arvan, et linnavolinikud saavad alati kutsuda linnavalitsuse esindajad siis sellist ülevaadet tegema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas Te olete linna poolt esitanud konstruktiivset või vähem konstruktiivset kriitikat siis valitsuse, Terviseameti või mõningate muude mitte linnasutuste endi, vaid mingite teiste asutuste suunas, kes on koroonakriisiga antud ajaperioodi jooksul siis tegelenud sellest arupärimise hetkest kuni praeguse hetkeni? Et kas Te olete esitanud kirjalikult mingeid selliseid ettepanekuid? Ja kui, kas oleks võimalik neid ettepanekuid saada ka linnavolinikul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Siin vahepeal hakkis. Aga nagu ma aru sain, siis küsimus on selles, et kas on edastatud kriitikat riigiasutustesse. Ma ütleks niimoodi, et meil on olnud pigem sellised konstruktiivsed läbirääkimised ja pigem oli koostöö konstruktiivne. Nii et, midagi sellist eriti huvitavat ei ole, intrigeerivat ei ole Teile edastada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena saab küsimuse esitada Kristen Michal. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Ja tervist! Et selline, võib-olla kahest osast koosnev küsimus. Et linnapea, kui ma õigesti mäletan kurtis meile selle kriisi alguses, et Terviseamet saatis meile kaitsevahendid, Tallinnale. Õnneks Tallinnal olid varud olemas, mis olid kehvaks läinud. Sama asi vist juhtus ka mujal. Et kas see lugu vastas tõele?

Ja teiseks, kas nüüd, kui kriisi hinnata ja tulevikku hinnata, siis kas linnal on ka plaane selle kohta, et noh, näiteks, et vähendada ühistranpordis inimeste kokkupuudet, võimalikku nakkusohtu tulevikus ka sügisel, kui tuleb gripihooaeg, et seda graafikut ja sõitvate transpordivahendite hulka suurendada, mitte vähendada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ma vastan kohe teisele küsimusele, et kindlasti sõltub see olukorrast, et praegu on raske prognoosida seda. See ei ole nii raske teha. Et seda saab jooksvalt siis otsustada.

See, mis puudutab pikka .... siis, jah, riik jagas meile tõesti riigivarust meditsiinilisi maske, mis olid kahjuks aegunud, aga nad olid ikkagi kasutatavad. Selleks hetkeks oli isikukaitsevahendite kriis nii sügav kogu maailmas, et siis oli hea ka seda saada. Hea, et riigivaru oli võimalik laiali jagada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie küsimus palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Vaadates sügisesse, kas ja mida Te olete arutanud, et kuidas lasteaedades paremini, ütleme siis ennetustööd teha? Et näiteks Tartu kõik lasteaiad varustas kontaktivabade termomeetritega. Et mida Tallinn teeb lasteaedades, et üldse sihukesed viiruste ajad oleksid turvalisemad ja võimalikult vähe nakatunuid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa, aitäh! Jaa, me praegu tegeleme tegelikult selle plaaniga. Et praegu ei ole käepärast Teile valmislahendust. Aga praegu kaalume seda, et mis personal lasteaedades võiks kasutada IKV-sid. Näiteks toidu .... võiks kasutada seda igal juhul. See ei ehmataks lapsi, ta ei näeks maskiga inimest, aga samas tehniliselt see piiraks seda võimalikku viiruse levikut. Et see ei jõua nagu toidu sisse.

Ja kindlasti rühma suurused. Rühma suurus on üks nendest asjadest, mis minimiseerib riske. Et seda näitas ka kriisiaeg praegu. Need rühmad olid üsna väiksed ja see levik tänu sellele ka oli minimaalne lasteaedades.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mul on selline küsimus. Et kas sügiseks me nüüd Tallinnas omame mingisugust täpsemat sellist no, ütleme, võib-olla läbi töötatud punktpunktilist taktikalist plaani, et juhuks kui peaks siiski tekkima võimalik kõrgem nakatumisrisk, et millised lasteaiad, millises koguses jäävad tööle, kuidas neid vahetatakse? Ja kui kuskil rühmas ilmneb nakatumine, et oleks tagatud mõned n-ö valverühmad.

Ja teiseks see, mida küsis ka kolleeg Õnne Pillak. Et kas vajalik varustatus lasteaedades, ka koolides desinfitseerimiseks, kontaktivabaks temperatuurimõõtmiseks - kõik selline, mida tegelikult saaks nüüd selle alljärgneva 3 kuuga või järgneva 3 kuuga ära teha? Et kas meil on selline üksikasjalik plaan? Ja kas äkki volinikud saaksid selle nüüd veel siin kuskil juuni alguses või juuni istungiks näiteks sellest aimu, et mis sellega seis on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa. Me praegu teeme sellist pigem visiooni. Konkreetsem plaan valmib pigem augustiks. Aga me hoiame siis volinikke kursis sellega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Juhin kolleegide tähelepanu sellele, et arupärimises saate teie esitada küsimusi. Vastata ja sõnavõttu saate teha siis, kui arupärimine on teile esitatud. Nii et Olle Koop saab nüüd esitada teise küsimuse. Palun!
Külalise kõne - Küsimus - Olle Koop Küsimus - Olle Koop


Aitäh! Kuna sõnavõtu võimalust ei olnud, siis esitan küsimuse vormis. Et kas Te oleksite valmis meile järgmise volikogu koosoleku alguses andma samamoodi ikkagi ülevaate? Vaatamata sellele, et Te leiate, et see asi ei ole nii kriitiline, aga tundub siiski, et selline, istungi alguses olev ka lühike ülevaade, oleks kohane. Aitäh!
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Betina Beškina Ettekanne jätkub - Betina Beškina
Jaa, muidugi ma võiksin seda teha, kui see on vajalik ja oodatud, muidugi!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapea. Teile selles arupärimises rohkem küsimusi ei ole, ja see konkreetne arupärimine on vastatud.
22:46 Päevakorra punkti alustamine - 18. Hoolimatuse lõpetamisest sotsiaalvaldkonnas 18. Hoolimatuse lõpetamisest sotsiaalvaldkonnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine on samuti esitatud abilinnapea Betina Beškinale. Selle on esitanud Reformierakonna fraktsiooni kolleegid ja see puudutab samuti sotsiaalvaldkonda. Nüüd on teil võimalus sellele vastata. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh! Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed, austatud arupärimise esitajad Reformierakonna fraktsioonist! Olen teie esitatud arupärimisele juba kirjalikult vastanud, aga vahepeal on toimunud mitmeid arenguid, seega selgitan täiendavalt.

Senise hooldusperede rahastamise ja abivajaduse hindamise korra muutmiseks ja parandamiseks on Tallinna linn, ehk siis Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös linnaosadega, esitanud omapoolsed ettepanekud Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Valdade ja Linnade Liidule. Muuhulgas oli meie ettepanek, et hooldusperede toetuste tõstmisel tuleb lähtuda süsteemsest terviklahenemisest ning silmas pidada riiki tervikuna, mitte omavalitsuste lõikes.

Niisamuti oli meie nägemus, et hoolduspereks asumist võiks motiveerida riigikeskselt, näiteks Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel, kes korraldaks sealhulgas ka vastavaid lisakoolitusi. Tallinna linnaosad on välja selgitanud hooldusperedes kasvavate laste täiendavad vajadused. Ühtekokku on Tallinnas hooldusperedes 30 last. Linnaosades, kus on laps kasvamas hooldusperes, suhtlevad lastekaitsetöötajad pidevalt oma hooldusperedega. Neil on hea kontakt, et saada ülevaadet nii nende igapäevase käekäigu kui ka lisavajaduste kohta.

Iga linnaosa, kus kasvavad hooldusperedes lapsed, on esitanud ülevaate ning ülevaates kajastuvad siis perede konkreetsed vajadused ja soovid. Siinkohal võib-olla toon välja neist enim esiletõstetud soovid, mis on ka praeguseks peredele ehk lastele realiseerunud. Nendeks olid sülearvutid, õppevahendid, huvitegevuse toetamine, spordivahendid, mööbel, suvepuhkus ja reisimine. Kokku on ostetud näiteks kaheksa arvutit kaugõppeks, kolm jalgratast, telefon, toetatud on autokoolis käimist ning suvelaagri osalemistasu. Linnaosadele on ühtekokku eraldatud perioodiks aprill kuni september 2020 täiendavalt lisakulutusteks üle 43 000 euro. Ja kui on täiendavaid vajadusi, siis võib anda vahendeid juurde, kui on vajadus põhjendatud. Ning igale linnaosale eraldati vastavalt hooldusperes olevate laste arvule lisavajaduste rahastamiseks lapse kohta siis selleks perioodiks 1440 eurot. Selle eest saavad pered siis soetada kokkuleppel lastekaitsetöötajatega veel vajalikke asju. Ning siinkohal rõhutan jätkuvalt, et lisavajadused peavad kindlasti olema põhjendatud.

Tänaseks on aga Sotsiaalministeerium, kaasates erinevaid omavalitsusi arutlusse, otsustanud, et asendushooldusel olevate laste toetuste baasmäärad tõusevad ja seda üleriigiliselt ühtse korra järgi. Nii hakkavad hoolduspere vanemad alates 1. juulist senise 146 euro suuruse hoolduspere vanema toetuse asemel saama 292 eurot kuus toetust. Seega hakkavad hoolduspered saama 1. juulist kokku 446 euro asemel vähemalt 592 eurot. Usun, et see on piisavalt suur toetus hooldusperele, pidades silmas ka praegust keerulist aega paljude perede jaoks ja lähitulevikku, kus paljude perede stabiilne sissetulek võib olla vähenenud ning majanduslik toimetulek märkimisväärselt halvenenud.

Tallinna linn järgib ja lähtub oma lastekaitsetöös põhimõttest tõsta perepõhise asendushoolduse osatähtsust, et vanemliku hoolitsuseta lapsed saaksid üles kasvada ikkagi peres. Kindlasti on materiaalsetest hüvedest olulisem igale lapsele turvatunne ja armastus. Ja seda saavad kindlasti lapsed kõige enam just peres.

Aitäh! Kui on lisaküsimusi, siis olen valmis vastama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja esimeseks lisaküsimuseks annangi sõnajärje Kristen Michalile. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et see on hea, et Te täpsustasite seda vahepeal toimunut. Sest see arupärimise vastus tuli umbes märtsis. Praegu on sellest saanud mai. Et nii sellest märtsist saabki mai. Et kuidagi pikalt need arupärimised meil liiguvad.

Aga ma loodan, et Te saate aru, miks me küsime neid küsimusi. Sellepärast et Teie umbusaldamiseni me jõudsime faktis, kus paistis selge hoolimatus Teie ametkonnas ja asjaajamises ühiskonna nõrgemate suunas. Ja see tänaseni tegelikult on ju mureks ja sellepärast me küsime ka tulevikus.

Minu küsimus on see, et nüüd lasti lahti või läks ära justkui Vahur Keldrima, et kas tema siis nüüd on see, kes Teie hinnangul nagu vastutab selle asjaajamise eest, et see kõik nii halvasti läks? Või arvate, et midagi tuleks töövaldkonnas veel ringi vaadata, et sellised hoolimatused ei korduks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Ei, ma ei arva, et Vahur Keldrima on 100% vastutav selle kujunenud olukorra eest. Lisan ka, et see ei ole ainulaadne olukord, mis Tallinnas tekkis. Sarnased olukorrad on üle riigi paljudes omavalitsustes. Ja linnal on tekkinud ülejääk linnavahenditest sellepärast, et linn on ise otsustanud rahastada seda valdkonda suuremal määral, kui seda tegi riik. Samal ajal on vanemliku hooleta lapsed olnud hoole all kas pererühmades lastekodus või hooldusperedes.

Ja muidugi siinkohal ma võin möönda seda, et me vaatame tähelepanelikumalt eelarve täitmist tulevikus. Aga see, et meil praegu, eriti kriisiajal, on tekkinud just selle rea peal reserv, ei näe ma sellise probleemina, vaid näen pigem võimalusena ja võimalusena just tagada turvatunnet nii meie linna jaoks kui ka asendus-hooldusperede ja ka vanemliku hooleta lastele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie täpsustav küsimus. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks selline küsimus. Et arvestades, et siis, kui Te käisite meie fraktsioonis rääkimas, siis oli Te hinnang just pigem see, et linnapoolsed vahended antud valdkonda järgmisel aastal vähenevad, kuna neid ei suudeta piisava efektiivsusega realiseerida. Vähemalt nii jäi meil tol korral mulje ja Te ei lükanud seda selles mõttes nagu otse sõna-sõnalt ka ümber.

Kas Te olete vahepeal oma seisukohta muutnud? Või kuidas Te plaanite neid, siis potentsiaalselt reservis olevaid vahendeid kasutada? Või millised arengud on sellest hetkest saadik Teie nägemuses antud valdkonna mõttes toimunud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Eks see kriisiaeg mõnes mõttes ka nagu muutis seda suhtumist. Et ma praegu pigem ... Vabandust! Mul kabinetti sisse tuli koristaja.

.... Parasjagu vastan arupärimistele. Et kui Te lubate, siis ma jätkan. Vabandust! ... See oli tehniline moment. Mupo luges sõnu peale, et ma ei teavitanud, et ma jään hiljemaks kabinetis kui kell 20. Et seda ma ei teadnud teavitama. Aga okei.

Nii! Jah. Et praegu on see raha alles ja praegu see eelarve rida, mis on mõeldud selleks aastaks, on samas suuruses. Kindlasti annab see võimalusi toetada erinevaid vanemliku hooleta laste vajadusi, kas nad elavad lastekodus või peredes. Et see annab linnale võimalusi kindlasti nende elutingimusi ja elukvaliteeti tõsta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise küsimuse saab esitada Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Jaa, aitäh! Mis seda ülejääki nüüd puudutab, siis mina küll ei arva, et raha kokkuhoid selliselt, circa 1 miljon eurot, nii et tegelikult see ju ei tulnud riigieelarvest sellesse aastasse üle, ei ole mõistlik. Jaa, Te võite kulmu kortsutada. Olen uurinud seda. Ja samuti ei ole ju mõistlik see jutt, et linn paneb omalt poolt miljoni juurde, samas riigi toetust jätab sama palju kasutamata. Seda linnapoolset miljonit oleks saanud kasutada kuskil mujal, näiteks kas või lasteaia kohatasu kaotamisel, on ju. Aga see selleks.

Mulle jäi Teie vastusest kõrvu hoopis üks rõhutamine. Te rõhutasite korduvalt seda, ja kordasite veel üle, et Te rõhutate, et need lisakulud, või lisatoetused, mis hooldusperedele antakse, et need peavad olema põhjendatud. Te kontrollite seda. Minu küsimus on, et kas linn on siis tuvastanud hooldusperede poolt ebavajalike või mitteotstarblike kulude tegemist, mille jaoks on küsitud toetust. Kui see nii on olnud, siis missugused on need kulud olnud? Või kui see nii ei ole olnud, miks Te siis rõhutasite, et need kulud peavad olema sihtotstarbepärased, justkui sellega oleks probleeme? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Probleeme ei ole, aga seadus nõuab abivajadust hinnata. Ja sellest tulebki see meie soov abivajadust hinnata ja lisatoetusi maksta põhjendatult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma ikkagi jääks selle juurde, et mis on need lisandunud kohad, kuhu põhimõtteliselt oleks võimalik seda raha siis kasutada. Et selmet, kui Te eelmine kord rääkisite, et te n-ö linnaraha vahendate, riigi raha jääb samaks, või noh riigi raha on n-ö riigi otsustada, et millele need asjad hakkavad kuluma ja kuidas on Teie enda arusaam antud valdkonnast arenenud selle fraktsioonis käimise ajast siiani? Et mida Te olete nagu peremini mõistma õppinud või millised n-ö sisemised muudatused Teie arvamustes on toimunud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Seal on mitmed võimalused. Esiteks, võib pakkuda suuremaid võimalusi hooldusperedele ja ka ka lastele, kes elavad pererühmades lastekodudes. Ideid on mitmeid. Info on edastatud, et võib näiteks ka breketiteks kasutada seda raha, et see on ka ju lapse huvides ja lapse tervise küsimus. Samas oleme sisse vaadanud erinevatesse võimalustesse, mis näiteks lastekodu lastel, kes on - see on sama sihtrühm, kelle jaoks mõeldud see raha -, mis nende elutingimused on ja kuidas saaks neid parandada ja luua arenguks ja õppimiseks ja aja veetmiseks lisavõimalusi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teise küsimuse soovib esitada ka Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Enda vastustes Te ütlesite ka, et võrreldes varasemaga Te hoiate sellel jäägil siis, mis linnaeelarves on, nii riigilt saadud kui omavahenditest, varasemast rohkem silma peal. Kui suur see jääk täna on, mis hooldusperedele mõeldud rahast on veel kasutamata ja kui palju siis see aasta juba on kasutatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Praegu on eelarve riigivahenditest, eelarve rida täitmine plaanipärane lähtuvalt maikuu lõpust. Ja kindlasti 1. juulist siis suureneb vahendite kasutamine, kuna ka toetus suureneb.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale nende vastuste eest! Selles arupärimises Teile rohkem küsimusi ei ole ja arupärimine on vastatud.
23:03 Päevakorra punkti alustamine - 19. Valdkonnas toimuvast 19. Valdkonnas toimuvast
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine on samuti esitatud abilinnape Betina Beškinale. See on samuti sotsiaalvaldkonnas toimuvast. Reformierakonna fraktsiooni liikmete poolt esitatud arupärimisele saate vastata nüüd. Palun!
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa, lugupeetud volikogu esimees, volikogu liikmed! Lugupeetud Kristen Michal ja Õnne Pillak! See on sisuliselt samal teemal esitatud arupärimine. Ma olen kirjalikult vastanud ja kui teil on lisaküsimusi, siis olen valmis nendeks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja esimese küsimuse esitab Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma jätkan enda viimast küsimust ja küsin uuesti, sest Te jätsite vastamata. "Plaanipärane" ei ole vastus. Ma küsisin konkreetseid numbreid, kui palju selle aasta eelarvest on kasutatud hooldusperede jaoks ja kui suur on see jääk kuni aasta lõpuni. Palun numbrid, kaks numbrit. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Nii! Ma pean vaatama korra ühte tabelit. Vabandan! Nii! 1 miljon on ära kasutatud praeguseks hetkeks ja 2,4 miljonit on praegune jääk.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem kolleegidel abilinnapeale küsimusi selles arupärimises ... Siiski. Teine küsimus, Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! See arupärimine, mis nüüd praegu meil arutusel on, seal lõpus ... Ja Te kirjutasite meile oma vastuses, et Te otsite koos hooldusperedega paremaid võimalusi, ja linnaosavalitsustega. Aga kas Te olete suhelnud ka sellise MTÜ-ga nagu on Igale Lapsele Oma Pere, kes hooldusperede eest seisab, kes on nende eestkõneleja? Kui Te olete nendega suhelnud, nõu küsinud, otsinud lahendusi-võimalusi, kuidas hooldusperesid aidata, siis millal Te viimati nendega suhtlesite ja milliste kokkupuute ... või sihuke ettepanekute-mõteteni Te oma arutlustes jõudsite? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
See ei ole ainuke MTÜ, kes tegeleb antud küsimusega. Ja me oleme kokku puutunud nende MTÜ-dega Sotsiaalministeeriumis ümarlaual. Otseselt me oleme suhelnud hooldusperedega, mitte MTÜ-dega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale vastuste eest! Siiski soovib ka Ivi Eenmaa küsida. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Ma ei saanud kohe nagu hakkama siin. Aga vist hääl on kuulda praegu, eks ole?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
On kuulda. Rõõm on kuulda Teid sel hilisel tunnil!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Jah, aitäh! Mina tahan küsida niisugust asja. See on minu teadmatusest ma küsin seda Teilt. Ja, ütleme, kas seda raha, mis on siis riigi ja omavalitsusel nüüd summa summarum kõik olemas, suur raha, kas seda on võimalik näiteks hooldusperedes kasvavatele lastele või lastekodulastele kasutada ära ka mingisuguse täiendõppe või huvihariduse või millegi sellise jaoks, keeleõpe näiteks või midagi, mis ...? Kas seda on võimalik kasutada? Ja kui jah, siis kas Te olete ka pakkunud ja selgitanud nendele hooldusperedele, ütleme, seda küsimust? Aitäh Teile!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa, on täiesti võimalik ja kindlasti on ka selgitatud hooldusperedele kõik võimalused, milleks saab siis taotleda lisatoetust linnaosavalitsuselt. Ja kindlasti koolitamine kuulub nende alla.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun! Teie kord küsida.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, tervist taas! Et ma loodan, et see Mupo proua Teid ikkagi töölt ära ei aja või et see ei ole linnavalitsuses midagi enneolematut, et inimesed õhtuti töötavad.

Et kas Te saate loetleda need mittetulundusühingud, kellega Te olete nõu pidanud? Et äkki näiteks kümme tükki loete üles. Et siis me vähemalt teame, kellega Te olete juba nõu pidanud ja kontakt on. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Nagu ma ütlesin, siis me oleme suhelnud otseselt peredega ja MTÜ-de esindajatega oleme kokku puutunud Sotsiaalministeeriumis. Mul ei ole käepärast praegu seda nimekirja kahjuks ja ma ei hakka praegu lugupeetavate volinike aega selleks eesmärgiks siis võtma. Et ma võin Teile kirjalikult sellele küsimusele vastata.

Ja mis puudutab Mupo töötajat, siis ma ei ole vist varem vahele jäänud kuidagi. Et läks hästi kohe.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun, Teie küsimus!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selline küsimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei kuule.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Arvestades, et linnaosavalitsused, kes on neid täiendavaid ressursse asendusperedele ja mingite teenuste osutamiseks eelnevalt teinud .... seda suhteliselt väikeses ulatuses. Me oleme selle kohta teinud ühe arupärimise, millele Te vastasite selle tabeliga. Et ka Te nüüd, järgnevate aastate jooksul hindate, et need summad kasvavad märgatavalt, kas hakatakse toetama mingeid teistsuguseid uusi teenuseid? Või kuidas selle küsimusega on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Sellega on niimoodi, et ma saan aru, et Te viitate sellele arupärimisele, mis oli linnapeale saadetud ja millele ta ka vastas eelmisel istungil. Et need on andmed, mis olid kogutud enne seda, kui meie pöördusime hooldusperede poole üleskutsega, et "Palun esitage oma vajadused ja me saame neid täita". Et see, mis ma praegu ära nimetasin - õppimiseks arvutid ja kultuuri toetamine, spordiriided, suvelaagrid, jalgrattad, breketid, psühholoogi abi, erinevad teraapiad -, et see on ka, see lisavajadus on selles mõttes teie jaoks praegu uus, et seda ei ole olnud nimetatud selles eelnevas arupärimises.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui austatud kolleegidel rohkem arupärimise osas täiendavaid küsimusi abilinnapeale ei ole, loeme selle arupärimise vastatuks.
23:11 Päevakorra punkti alustamine - 20. Iru hooldekodust 20. Iru hooldekodust
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, kus oleme jõudnud viimase arupärimise vastamise juurde, saan anda sõna abilinnapeale, et anda vastused ja selgitused kolleeg Rainer Vakra arupärimisele, mis puudutab Iru Hooldekodu. Kui austatud kolleeg Rainer Vakra on vastu pidanud natukene rohkem kui 7 tundi ja on endiselt istungiga seotud, siis me saame alustada.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk
Vakra peaks kohe tulema, kui teda isegi füüsiliselt praegu ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas Rainer Vakra osaleb istungil? Kui austatud arupärija istungil ei osale, siis loeme selle arupärimise vastatuks!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Rainer Vakra Tallinna Linnavolikogu liige - Rainer Vakra
Kohal, kohal, kohal, kohal, kohal! Härra Terik!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
No väga tore! Ma saan aru, et spordimehed on kuskil muudel toimingutel. Palun teinekord jälgida istungit. Aga abilinnapea vastab nüüd siis Teie küsimustele. Ma usun, et Te olete ärkvel.
Ettekanne - Betina Beškina Betina Beškina
Jaa, hea meelega vastan. Ma olen kirjalikult vastanud. See oli üsna hiljuti, sel kuul. Et ma siis olen valmis lisaküsimusteks.
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aga me Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Ja Te saate registreerida oma sõnavõtu või küsimuse soovi. Vabandust. Küsimuse soovi saate registreerida. Ja nüüd on masin valmis ja abilinnapea kindlasti ka. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud abilinnapea! Ma tunnistan tõesti, et seekord oli see ajaline viide väga väike. Ja meil oli hea meel näha, et Tallinnas hooldekodudega on asjad mitte lihtsalt korras, vaid suurepärases korras. Et me ühtegi küsimust juurde ei küsi.

Teiselt poolt on väga kurb, austatud volikogu esimees, et me peame nüüd ütlema, et selline tore koosviibimine, mis on veerand 12-ni öösel kestnud, hakkab läbi saama. Nii et meie poolt suur tänu heade vastuste eest! Meil midagi juurde küsida ei ole. Ja aitäh volikogu esimehele kindlakäelise juhtimise eest meie poolt! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Betina Beškina Betina Beškina
Aitäh! Head õhtut!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale vastuste eest, kolleegidele tunnustavate sõnade eest! Nüüd saan tõepoolest öelda, et see arupärimine on vastatud!

Ja me saame liikuda avalduste ärakuulamise juurde! Juhul, kui keegi linnavolikogu liikmetest tunneb vastupandamatut soovi kell veerand 12 öösel kolleegidele kõnet pidada, siis võimalus tulenevalt meie töökorrast nüüd teil on. Eelnevalt tuleb aga oma sõnavõtu soov registreerida teile juba tuttavaks saanud infosüsteemis. Ja kui tõesti keegi ei soovi ... Aga pidin ... Jaa. Mart Kallas, palun, Teie sõnavõtt!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Ma tänan kõiki kolleege ja eriti volikogu esimeest nihukese pika maratonistungi läbiviimise eest! Ja olge tublid ja head ööd! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Märt Sults Tallinna Linnavolikogu liige - Märt Sults
Aitäh, Mart! Sa oled vägev!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ka see päevakorrapunkt on nüüd ammendunud! Ja tänan kõiki kolleege! Sellega on meie istung lõppenud. Ja kui keegi soovib veel öelda, et kõige pikem on Eurovisiooni ülekanne, siis ta eksib.

Vastavalt linnavolikogu töögraafikule on meie korraline järgmine volikogu istung 11. juunil. Ja kui kõik läheb plaanipäraselt, on mul hea meel veeta need tunnid seda volikogu istungit pidades juba teiega koos siinsamas saalis. See, milliseks kujuneb päevakord ja volikogu istungi läbiviimise koht, annan teile teada volikogu istungi kutses. Järgmise nädala neljapäeval pannakse see eestseisuses paika. Seniks suur tänu teile, head õhtut ja tänane istung on lõppenud! Head õhtut!
23:15 Istungi lõpp