Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 20.02.2020  
Istungi number: 3  
Istungi aeg: 16:00 - 21:36  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-20.02.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud volikogu, head kolleegid! Heameel on teid tervitada siin läheneva Vabariigi aastapäeva eel. Alustame oma 20. veebruari linnavolikogu istungiga. Ja kõigepealt annan teada, et Keskerakonna fraktsiooni tänase päeva otsusega võeti Erki Savisaar fraktsiooni liikmeks. Nüüd palun registreeruda nendel volikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esitada kuni 5-minutilise kõne või avalduse peale päevakorra ammendumist. Selleks palun vajutage puldil klahvi "Kõne". Sõnavõtusoove ei ole. Nüüd asume tänase päevakorra juurde. Meil on projektis 20 päevakorrapunkti. Kui kellelgi on soove päevakorra osas teha täiendusi või muudatusi, palun sellest märku anda, vajutades klahvile "Sõna". Jaa, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Millal umbusalduse üle saab anda?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
.... praegu kõnelevad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siis praegu oleks tõenäoliselt see kõige õigem hetk, juhul kui selline kannatamatu soov tõesti on.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Soov on.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selline soov on. Siis austatud kolleegid! Annan sõna Kristen Michalile!
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Ei-ei!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Või?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Vajutame nuppu.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Millist?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kõne.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Kõne.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Palun!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tänan! Ja nüüd on see suurepärane võimalus esineda kõnega.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
No jah. Muidu oleks saanud seal sõnavõttude juures. Jah.
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Austatud volikogu esimees! Austatud linnapea! Austatud külalised! Head volikogu liikmed ja miljonid ülekande vaatajad!

Meil on täna alustuseks mõneti selline, kuidas öelda, kurvema tooniga või negatiivsema tooniga punkt. Sest kahjuks on avalikkusele saanud teatavaks, ja mul on ka kahju, et sellest üldse peaks rääkima, et see nii on läinud, et Tallinnas on sotsiaalvaldkonna abilinnapea oma valdkonda suhtunud üsna suure hooletusega, viisil, et ta ei ole liigselt muretsenud vanemliku hooleta jäänud laste rahastamise ja asendusperede rahastamise pärast. Kui minna ajas tagasi, siis ka varem me oleme siin saalis sarnastest olukordadest rääkinud. Kui teil on meeles, siis tollal oli abilinnapea Tõnis Mölder. Ivi Eenmaa küsis tema käest tollal küll puuetega laste toetuse kohta. Et riik eraldas puuetega laste toetuseks natukene üle miljoni- 1,08 miljon - ja neist, sellest kasutati ära ainult 300 000.

Pärast seda Tõnis Mölder ütles, või on ta öelnud avalikult, et see probleem on Tallinnas. Sellega võetakse ühteteist ette ja ennem oma lahkumist oli ta andnud ülesanded, et sellega asutakse tegelema, et Tallinn kasutaks riigilt lastele eraldatav raha ära. Noh, ühest aastast on saanud teine. Ja nüüd me näeme uudistes, kuidas tänane abilinnapea Betina Beškina ütleb, et ta on teadnud juba eelmisest suvest, et vanemliku hooleta laste jaoks antud raha seisab, seda ei kasutata nende laste parema tuleviku jaoks. Ja ta on saanud selle juures rahulikult magada. Noh, mõtleme siis sellele, mida tegelikult on ka avalikkuses räägitud, et kui me tahame, et lastel, kellele saatus võib-olla ei ole kõige lahkem olnud, oleks paremad võimalused, neil tekiksid võimalused ka uue pere loomiseks, uuteks kiindumussuheteks, siis tegelikult peaks selleks ka Tallinna linn ja omavalitsus vaeva nägema. Ja kui abilinnapea sotsiaalsüsteem saab rahulikult sellest mööda vadata, siis see on üsna kurb lugu.

Nüüd veel võib-olla paar sõna üldisest süsteemsest suhtumisest. Et minu meelest tuleks linnapeal ja keskfraktsiooni saadikutel mõelda selle suhtumise üle, mis Tallinna linnas valitseb ja võib-olla oma ametnikke ka korrale kutsuda, kelle all ma pean silmas abilinnapäid, sest ma meenutan, kuidas üks teine abilinnapea Belobrovtsev oli see, kes ütles, et kui te lähete kolme lapsega ujulasse, siis olete te ikka kindlad, et kõik need lapsed on teie omad? Et justkui oleks selles midagi halba, kui naabri lapse kaasa võtate ja sportima viite, selle asemel, et ta majade vahel oleks - justkui oleks selles midagi halba. Ja veel hullem oli seda lugeda kolme lapse vanematel või kellel on rohkem lapsi - huvitav, mis näoga ma siis kodus peaks õhtul lastele otsa vaatama - arutama, kes on sõber ja kes on laps siis või? Samasugune suhtumine paistab siit välja. Tegelikult Tallinna Linnavalitsus süsteemselt ei hooli liigselt lastest, ei tegele lastega peredega. Ja see on hästi kurb, sest tegelikult pealinn on jõukas. Ma arvan, me võiksime olla siin eeskujuks. Ja nagu te aru saate, eks siin on võib-olla ka poliitilisi erimeelsusi, eks siin on erinevaid arvamusi. Aga ühes, ma arvan, me oleme kõik ühel nõul. Teid võib odavamalt hankida, selle eest saab kiita. Taristut võib odavamalt osta, selle eest saab kiita. Aga kui riigist antakse raha laste jaoks ja eriti kehvemas olukorras laste jaoks, siis tegelikult tuleks seda nende jaoks kasutada, mitte jätta seisma. Selle seismajätmine on halb tegu.

Nii et mulle ei valmista mitte mingit rõõmu anda täna see umbusaldus siin algatajate poolt üle. Ma loodan, et sellele umbusaldusele järgneb mingi suhtumise muutus. See peaks olema selle umbusalduse avalduse eesmärk. Ja meil on veel kord väga kahju, et selline teema on tõusatunud, ja me üldse peame seda siin tegema! Aitäh!

Nii, palun!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh!
Kõne jätkub - Kristen Michal Kristen Michal
Seda ma Sulle ei anna. See on Möldri pilt, see on umbusaldus. Selle ma jätan mälestuseks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
.... sama hirmsad asjad.

Nüüd, kui see avaldus on ära kuulatud, saame kinnitada ka päevakorra. Kuna varasemalt kellelgi päevakorra muutmise osas soovi ei ole ja kui seda soovi ei ole jätkuvalt, siis panen teie ette, austatud kolleegid, 20. veebruari istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt on 67 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Ja päevakord on kinnitatud!

Samuti on enne päevakorra juurde asumist võimalik kõikidel fraktsioonidel ja ka linnavalitsuse esindajatel esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Kui selleks on soove, palun sellest märku anda ja vajutada klahvile "Kõne", nii nagu on teinud Kadri Kõusaar. Kas teisi soovijaid on ka? Tõepoolest, neid on. Ja alustame. Esimesena Kadri Kõusaar, palun, sotsiaaldemokraatide nimel!
Kõne - Kadri Kõusaar Kadri Kõusaar
Head kolleegid, lugupeetud volikogu esimees, linnapea! Mul on hea meel esineda selle kõnega sellepärast, et sotsiaaldemokraadid peavad kaitsma kõige nõrgemate huve. Ja seepärast me rõõmuga ühinesime umbusaldusavaldusega abilinnapea Betina Beškina suhtes. Siin on tegelikult küsimus lihtne - mis on olulisem, kas ametniku-bürokraadi mugavus või kõige nõrgemate huvid ehk siis laste huvid. Ja Tallinna linna arvel seisab jõude miljon eurot, mis on mõeldud laste aitamiseks. Ja nagu Kristen Michal enne väga õigesti välja tõi - see on juba korduv käitumismuster. Juristid ütleksid retsidiivne käitumismuster ja midagi pole muutunud. Ma täiesti usun, et Tallinnas töötab palju altruistlikke abivalmis inimesi, kuid keegi peab võtma vastutuse ja antud juhul siis abilinnapea. Tegelikult võiks vastutuse võtta ka antud ameti juht Vahur Keldrima, kes on kuulunud Keskerakonda üle 25 aasta või ligi 25 aastat. Et ma arvan, et kui tähtis pole mitte linna ja linnakodanike aitamine, vaid hoopis mingi parteipoliitiline suunis, siis ongi sellised kurvad tulemused kiired tekkima.

Aitäh tähelepanu eest! Ja loodan, et umbusaldusavaldus läheb läbi, sest midagi võiks ükskord hakata muutuma! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Konservatiivide fraktsiooni poolt Mart Kallas. Palun!
Kõne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii! Aitäh, härra volikogu esimees, härra linnapea! Head kolleegid! Ma tahaks rääkida siin nihukesest imelikust asjast. Et eelmine aasta 24. veebruaril tehti, Tallinna maksumaksja raha eest tehti nihuke naljakas ettevõtmine nagu "Aja mustrid", mille peale maksumaksja raha kulutati 295 000 eurot. Ja seda käis vaatamas 300 inimest ehk siis 1000 eurot iga vaataja kohta. Ja sellel aastal 24. veebruaril on meie arust üks teistsugune samasugune üritus nagu plaanis ja mistõttu ma loen teile ette Tallinna volikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna avalduse.

24. veebuari õhtul tähistab Kesklinna Valitsus Tammsaare pargis äraspidiselt Eesti Vabariigi sünnipäeva iseseisvusmanifesti ettelugemisega erinevates Eestimaa rahvaste keeles. Kesklinna Valitsusel on kavas nn lugupidamisavaldus 102-aastaseks saavale Eesti Vabariigile ja seda maad oma koduks pidavale enam kui sajale rahvusele. Et manifest on kõigile Eestimaa rahvastele, siis vabariigi aastapäeva õhtul loevad Tammsaare pargis meie riigile aluse pannud deklaratsiooni oma ajakirjas ette kümnete Tallinnas elavate rahvaste esindajad.Praeguseks ligi 40 keelest koosnev nimekiri täieneb pidevalt - vahendab BNS. Iseseisvusmanifest pealkirjaga "Manifest kõigile Eesti rahvastele" on Eesti Vabariigi väljakuulutamise deklaratsioon, mis loeti avalikult ette Pärnus 23. veebruaril 1918. Et iseseisvuse väljakuulutamine oli algselt kavandatud 24. veebruaril Estonia teatrimajas, on Kesklinna vanema Vladimir Sveti sõnul valitud manifesti nüüdseks esitamiskohaks Estonia kõrval asuv Tammsaare park. Ma palun lisaminutit!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Kõne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Eestis üritatakse presidendi eestvedamisel juba ammugi riigi alusdokumente lahjendada, tuues tollast olukorda üle tänasesse. Nii tahetakse ka 1918. aastal Eestimaa rahvastele mõeldud manifesti suunata kõigile praegu Eestis elavatele inimestele. Selle manifesti põhisõnum oli Eesti rahvusriigi loomine. Arvamuse, et selle manifestiga sooviti luua multikultuurset riiki, on äärmiselt vale. Hilisem vastuvõetud põhiseadus pani need eesmärgid täpselt paika, kus eessõnas on must-valgelt kirjas: "Kõikumatus usus, vankumatus tahtes kindlustada ja arenda riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele ja õiglusele, mis on kaitstes sisemisele ja välimisele rahule ning pandiks praegusele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus elus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise.". Ning põhiseaduse kuues paragrahv ütleb selgelt, et Eesti riigikeel on eesti keel. 1918. aastal elasid Eestis lisaks eestlastele venelased, tatarlased, baltisakslased, ingerisoomlased, rannarootslased, juudid ja väikeste kogukondadena veel kümmekond rahvust. Iseseisvusmanifest ... Kas ma saaksin veel ühe minuti äkki?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Läheb mõnevõrra paljuks, härra Kallas.
Kõne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Kahju! Aga noh, üldiselt mõte on selles, et seda üritust peaks pidama ikkagi aint eesti keeles. Ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei nõustu sellise Eesti Vabariigi ajaloo tähtsa ja sõbraliku dokumendi ümbermõtestamisega ja taunib ülalnimetatud ürituse toimumist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Härra Mart Luik, palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Lugupeetud linnapea, lugupeetud abilinnapead! Isamaa on otsustanud ka umbusaldusavaldusega liituda abilinnapea Beškinale ja ma lühidalt selgitan, miks meie seda teeme.

Kui Betina Beškina alustas selles uues rollis, siis oli ta üsna koba. Kõik me mäletame seda esimestest kõnedest siinsamas puldis. Ja võis ka mingis mõttes aru saada. Teema oli täiesti võõras inimesele. Ta oli varem tegelenud peamiselt meedia valdkonnaga, nagu ma aru saan, nõustanud Mihhail Kõlvartit venekeelse meedia teemadel. Aga nüüd oli sattunud sellise vastutusrikka valdkonna peale nagu sotsiaalvaldkonna peale. Aga olgu. Uus inimene uues rollis - tuleb anda aega.

Täna me oleme selle ... Sellest on nüüd üksjagu aega möödas. Täna me oleme sellises olukorras, kus me peame nentima, et ... Ja me tegelikult teame, et abilinnapea Beškina teadis väga pikka aega seda olukorda, mis meil on vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega tekkinud, kus riik annab üle 1385 eurot ja enamus sellest rahast jääb linnavalitsuse kassasse. Ja mis ongi selle asja juures kõige šokeerivam, on, et ta teadis seda pikka aega ja mitte midagi ei võetud ette. Ja sellise asjaga, sellise hoolimatu suhtumisega ei saa Isamaa mitte mingil juhul nõustuda. Eriti, kui see puudutab ühiskonnas kõige nõrgemat gruppi - kahtlemata vanemliku hoolitsuseta jäänud laste puhul on selline grupp ühiskonnas kõige nõrgemaid osapooli. Nii et minu üleskutse on ka Keskerakonna liikmetele: vaadake natukene nüüd erakonnast ülespoole, mõelge kui tallinlased, kui lapsevanemad, kui puhtalt empaatiatundega inimesed, ja ma arvan, et abilinnapea peab sellise hoolimatuse eest vastust kandma kohalt lahkumisega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal Reformierakonna fraktsiooni poolt!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Austatud volikogu esimees, head volikogu liikmed, linnavalitsus! Kuna kord on selline, siis peab kaks korda puldis käima, et nüüd mul on positiivsem eelnõu. Eeskätt keskfraktsiooni jaoks, aga ka teiste jaoks. Et eelmine kord, kui me menetlesime siin eelnõud, kus oli kaks ühes, ehk eestikeelne haridus lasteaiast alates ja kohatasu kaotamine, siis ma mäletan, kuidas Margarita Tšernogorova, Maksim Volkov ja paljud teised ütlesid, et tahaks seda eelnõud toetada, aga nad ei saa seda eelnõud toetada, sest seal on see pool, mis segab neid seda toetamast. Mul on hea uudis. Me esitame kaks eelnõud. Nüüd on niimoodi, et lasteaia kohatasu kaotamine on võimalik. Te saate selle poolt hääletada. Ja kes tahab, võib hääletada selle poolt, et eestikeelne haridus algaks lasteaiast. See on väga hea uudis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keskfraktsiooni poolt Kalev Kallo. Palun!
Kõne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! See talv on meil olnud tore. Linnas ei ole olnud lumeuputust ja tänavad on pidevalt puhtad. Võiks ju rõõmustada ja õnnelik olla. Kahjuks kordadel, kui olen kõndinud tänaval või seisnud, tuleb äng peale ja lausa kraabib hinge, kui mööda vuravad autod oma naastrehvidega kraabivad meie tänavaid nagu raspliga. Peab ütlema, et juba on märgatavad vaod alles valminud Haabersti ristmiku uutel lõikudel. Sellel talvel pole ükski naastrehv pidanud lund ega jääd kraapima. Kogu energia on läinud meie tänavatele. See on enneaegselt kulunud tänavad, see on meie tervisele ja keskkonnale kahjulikud ülipeened tänavakatte osakesed. Millegipärast muidu aktiivsed keskkonnakaitsjad selles küsimuses on nagu kuldid rukkis.

Tallinna linn peaks palju kindlama ja radikaalsema seisukoha võtma naastrehvidee kasutamise osas. Tänapäeva lamellrehvid on piisavalt efektiivsed. Olen neid kasutanud 15 aastat, probleemi pole olnud ei linnas ega väljaspool linna. Siinjuures kutsun üles alustama naastrehvide kasutamise vastast võitlust Tallinnas, alustama iseendast. Näiteks võiksid kõikide Tallinna linna asutuste töötajad loobuda naastrehvidest ja loomulikult ka meie, volikogu liikmed. Väga ei usu, et valitsuses leidub lähiajal julge minister, kes mingi paariaastase viitega keelustab naastrehvid. Nii et alustagem ise pihta sellevastast võitlust! Ei naastrehvidele Tallinnas!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kõik sõnavõtud on meil sellega kuulatud ning enne seda, kui saame päevakorra menetlemise juurde asuda, on heameel meie kõigi poolt tervitada neid kolleege, kes vahepeal on pidanud oma kaunist sünnipäeva. Nendeks on: Larissa Novožilova, Kairit Remmak-Grassmann, Olga Barabaner ja Helle Kalda. Palun ühinege minuga aplausiga!
16:21 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE13 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine 1. OE13 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nüüd, head kolleegid, meie esimene päevakorrapunkt.Selleks on "Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine". Ja sõna ettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Ettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud eesistuja, lugupeetud volinikud! Linnavalimiskomisjoni 5. veebruari 2020. aasta otsusega nr 4 peatati Natalia Malleuse volitused linnavolikogu liikmena alates 6. veebruarist 2020 kuni 6. maini 2020. Nii et vastavalt Tallinna põhimääruse § 31 lõikele 9 lõppesid samaaegselt ka tema volitused linnamajanduskomisjoni liikmena. Käesolevaga teen ettepaneku nimetada linnamajanduskomisjoni liikmeks Taavi Pukk. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh komisjoni esimehele! Kas kolleegidel on küsimusi? Küsimuste soovi ei ole. Aitäh! Selles küsimuses kaasettekannet ei ole. Võimalik on läbi rääkida. Ka seda soovi ma ei näe.

Head kolleegid! Panen teie ette hääletusele linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmise otsuse eelnõu. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt oli 63 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega on otsus vastu võetud!
16:23 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE14 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine 2. OE14 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ka meie teine päevakorrapunkt puudutab komisjonide koosseissu, "Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine" otsuse eelnõu. Kannab ette keskkonnakomisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Ettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud komisjoni esimees, head kolleegid! Juhindudes siis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 20 ja § 47 lõige 1, Tallinna põhimääruse § 26 lõige 1 punkt 20 ja § 31 lõige 9 teen ettepaneku muuta Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2007 otsusega nr 156 kinnitatud keskkonnakomisjoni koosseisu ja kinnitada täiendavalt komisjoni liikmeks volikogu liige Erki Savisaar.

Palun seda ettepanekut toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Teile on ka mõned küsimused. Ja esimesena Toomas Kruusimägi palun!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Ma saan aru, et seoses Erki Savisaare lisandumisega komisjon kasvab arvult. Et mil määral olemasolevad liikmed, struktuur või osakaal muutub komisjonis?
Ettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Kuni praegu menetluses oleva eelnõu vastuvõtmiseni on linnavolikogu keskkonnakomisjonis 18 liiget. Kui nüüd lisandub üks lige, ehk Erki Savisaar, on komisjon 100%-liselt komplekteeritud. Seega on siis komisjonis 19 liiget. Lisandub üks linnavolikogu liikmest komisjoni liige. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, Teie küsimus palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Härra Enno Tamm, et minu teada ole Teie nüüd keskkonnakomisjoni esimees. Jaa, aga Te alustasite oma kõnet sellega, et austatud komisjoni esimees, kas Te ennast teietate või räägite kolmandas isikus?
Ettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Ma väga vabandan, ma omaarust küll ütlesin - volikogu esimees.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma usun, et see küsimus on vastatud. Kas meil on täiendavaid küsimusi austatud komisjoni esimehele? Tundub, et ei ole. Suur tänu teile! Kaasettekannet selles päevakorrapunktis ei ole, küll aga on võimalik läbi rääkida. Seda soovi ma siiski ei näe. Head kolleegid, panen teie ette hääletusele otsuse eelnõu "Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 62 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud!
16:26 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE15 Innovatsioonikomisjoni koosseisu muutmine 3. OE15 Innovatsioonikomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
3. päevakorrapunkt "Innovatsioonikomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Andres Kollist. Palun!
Ettekanne - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Lugupeetud volikogu! Lugupeetud volikogu esimees! Erki Savisaar oli innovatsioonikomisjoni liige algusest peale. Vahepeal ta oma volitused peatas. Seega langes ta välja ka innovatsioonikomisjonist. 17. veebruarist on ta uuesti volikogu liige ja ma teen ettepaneku kinnitada ta innovatsioonikomisjoni liikmeks uuesti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh komisjoni esimehele! Võimalik on esitada küsimusi. Kolleegidel seda soovi ei ole. Suur tänu! Kas on soovi läbirääkimisteks? Ka seda keegi ei soovi.

Seega, head kolleegid, panen teie ette hääletusele otsuse eelnõu innovatsioonikomisjoni koosseisu muutmise kohta. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 64 linnavolikogu liiget, vastu ei ole, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud!
16:28 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE7 Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe linnaosas 4. OE7 Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
4. päevakorrapunkt "Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe linnaosas". Sõna ettekandeks saab linnaosavanem Lauri Laats. Palun!
Ettekanne - Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud linnavalitsus, head kolleegid! Olen teie ees siis Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga, mis räägib meil Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe linnaosas.

Antud detailplaneering vastab siis planeerimisseaduse, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse, Tallinna linna ehitusmääruse, Mustamäe linnaosa üldplaneeringu ja Tallinna Linnavolikogu 16 aprill 2009 otsuse nr 77 kehtestatud "Teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas"".

Austatud volikogu! Mis siis selle eelnõuga soovitakse saada ja mis otsuseid siis vastu võtta? Punkt 1. Muuta Tallinna Linnavalitsuse 29 märts 2017 korraldusega nr 480-k algatatud "Sääse tn 4, 6, 8 ja 10 kinnistute detailplaneeringus planeeritud maa-ala suurust 1,59 hektarilt 2,59 hektarini vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele ning detailplaneeringu nimetuseks Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneering.

Punkt 2. Võtta vastu Mustamäe linnaosas 2,59 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10, Tammsaare tee 104 kinnistute ning lähiala detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada Sääse 4, 6, 8 ja 10 kinnistute liitmisel ning maakasutuse ühisotstarvete muutmisel 1 äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 24 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega hoone püstitamiseks ning 1 ärimaa sihtotstarbekrunt, millele määratakse ehitusõigus kuni 6 maapeale ja 1 maa-aluse korruselise hoone ehitamiseks. Kui me räägime siis olemasolevast olukorrast, siis selles piirkonnas leidub nii 5-, 9- kui ka 14- kuni 17-korruselisi korterelamuid ja loomulikult on seal garaaže, mis on 1-kordsed. Ning tegelikult praegu kehtib üks detailplaneering, mis on siis vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2009 korraldusega ja selle detailplaneeringu nimetuseks on siis "Tammsaare tee 102a ja 104a". Võib-olla me alustaksimegi sellest n-ö skeemist, ma korraks vahetan selle ära siin, et teil oleks nagu palju lihtsam ja arusaadavam. Nii, väga hea. Vot see ongi see sama detailplaneering, mis praegu kehtib, ehk siis, mis oli vastu võetud 2009. aastal. Ja kus ma - vesi mul jäi sinna, et äkki Toomas, ole hea! Ja seda detailplaneeringut vaadata, siis see hoone, mis siin paistab, see oligi siis n-ö detailplaneeringu osa ja see hoone kui selline, on väljaehitatud ja seal tegutseb siis Mustamäe Keskus. - Kas Sa mulle vett saad tagada? - Aitäh! Mustamäe Keskus ehk siis kaubanduskeskus, kus meil töötab ka meie suurepärane kino, kus on seitse saali, ja loomulikult kõik see meelelahutus, mis seal veel on. Lisaks ka toitlustus.

Nüüd siis selle kehtiva detailplaneeringuga oli ette nähtud sinna ehitada ka 29-kordne hoone, 29 korrust ehk siis kõrghoone. Ja siin need kuubikud, mis siin on siinpool-sealpool, on need garaažid. Ja miks tol ajal ei saadud kohe vastu võtta antud detailplaneering? Küsimus oli väga lihtne. Sellepärast et kõik need garaažid, mida te siin näete, oli eraomandis ehk siis teiste omanike omandis.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teil on klaas ka seal, härra Laats.
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Klaas on ka? Ma ei teadnud, et on selline klaas ka.
Tallinna Linnavolikogu liige - Rainer Vakra Rainer Vakra
Konjakit ei soovi või?
Ettekanne jätkub - Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats
Vaata, Rainer! Kui palju räägid, siis suu hakkab kuivama.

Nii! Ja nüüd siis on olukord muutunud ja kõik need maad on siis Mustamäe Keskuse omandis. Ja nüüd siis soovitakse seda ala tegelikult parendada ehk siis muuta selle detailplaneeringu veel paremaks. Ja kui me võtame nüüd siis uue detailplaneeringu, mis siis on meile ettepanekuks tehtud - võtaks selle pildi nüüd uuesti ette -, siis näha on see, et olemasolev hoone on siin, nii nagu see oli ka selle detailplaneeringus, mis oli 2009 vastu võetud. Ning siis uus ala, mis on siis võetud kasutusse, paikneb siin. Ja kui vana detailplaneeringu järgi kõrghoone oli planeeritud siia kohta, nagu ma siin osutan, siis uues detailplaneeringus soovitakse kõrghoone ehitada siia. Ja ma kordan, et siis see kõrghoone on viis korrust väiksem.

Nüüd siis, kui me räägime teistest korrustest ja kogu selle n-ö kompleksi olemusest, siis eelkõige ta teenib Mustamäe elanikke sellega, et seal tekitatakse meelelahutuskeskus. Mis puudutab seda kõrghoonet, siis selle otstarve on 75% elamu ja 25% on siis äri.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid, ma saan aru, et teil on palju omavahel rääkida, aga palun kuulame, see on ka oluline.
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Selle projektiga, kui see realiseerub, luuakse 900 parkimiskohta, ehk siis seal on nii maa-alused parkimiskohad kui ka esimesel korrusel, kui ka teisel ja ka katusekorrusel on parkimiskohad. Praegu antud juhul selles projektis, kui me vaatame ainult seda, mis on juba valmisehitatud, on 250 parkimiskohta, ehk siis lisaks tuleb 650 parkimiskohta. Mis puudutab ligipääsetavust, siis see objekt asub meil kahe suure magistraali ja ühe väiksema tänava vahel. Siin on meil siis Tammsaare tee, siin on meil Mustamäe tee ja siin on siis Sääse tänav. Ja kõik, mis puudutab n-ö selle osa teenindust, siis valdavalt see hakkab toimuma Sääse tänavalt ja siis ka siin juurdeehitatud tänava kaudu. Eks ma arvan, et teil on palju küsimusi ja ma arvan, et ma olen valmis nendele vastama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jah, tõepoolest ettekandjale on ka küsimusi. Ja esimese esitab Õnne Pillak palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Aitäh selle ülevaate eest! Kuna see puudutab väga lähedal minu enda kodu, siis muidugi on küsimusi. Iseenesest see, et Mustamäe areneb, on väga positiivne ja väga õige samm. See, et ilme muutub kaasaegsemaks, jällegi väga hea.

Küll aga, mis minule teeb väga muret, on hommikused ja no üldse hommikused-õhtused tipptunni ummikud seal. Ma arvan, et Sa tead ise suurepäraselt, et see osa, mis on ... üks on see Tammsaare pool, on ju, ja teine, mis on Mustamäe pool just see Tammsaarest kuni sinna, ütleme, tegelikult Hipodroomi ristini, on ju, et seal on need ummikud. Ja kui nüüd tuleb sinna elanikke juurde, kuidas need liiklusprobleemid lahendatakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Väga hea küsimus! Et selle kohta on ju tegelikult läbi viidud ka liikuvusuuring, mis oli ka selle detailplaneeringu n-ö kohustuslik osa. Ja see liikuvusuuring näitas seda, et väga suuri probleeme see ei valmista. Et need ristmikud, mis tegelikult on juba ... Ma sooviks selle skeemi tagasi. Aitäh! Tegelikult ma võin ka siit selle pildi pealt näidata. Ehk siis needsamad ristmikud, mis on tegelikult ju välja ehitatud, kui ehitati olemasolevat Mustamäe Keskust, on siis see ristmik, mis suundub Sääse tänavale. Samamoodi on ju väga lai ristmik välja toodud Mustamäe teele, see ringtee. Siis see samuti väljapääs Tammsaare teele. Et need kõik olid ju liikuvusuuringus arvestatud ja n-ö ei nähtud suuri probleeme ette, et see väga drastiliselt n-ö mõjutaks kogu seda liiklusvoogu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kuidas Te hindate selle juurdekolivate elanike vajaduste rahuldamist kooli või lasteaiakohtade osas? Kuidas see on lahendatud või mida arendaja seal omalt poolt lisaks teeb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Mul on hea meel teada anda, et just kohe-kohe läheb meil renoveerimise alla Arte Gümnaasium. Ja Arte Gümnaasium saab, kui ma nüüd väga ei eksi, umbes 3000 ruutu pinda juurde. Ja vaadates praegu Arte Gümnaasiumi n-ö hõivatust, siis Arte Gümnaasium võiks tänu n-ö olemasoleva hõivatuse ja siis tulevikus juurde liidetava pinna arvelt vastu võtta umbes veel 400 õpilast. See on kindlasti üks pool, mis nagu leevendab seda olukorda. Kui me räägime demograafilisest pildist, siis ma pean tunnistama, et meil on juba laste põud ja mõned lasteaiad on lausa, mõned rühmad pidanud koomale tõmbama. Ehk siis antud juhul ma väga suuri probleeme ei näe, aga ma loodan, et meil see n-ö demograafiline plahvatus ikkagi toimub ja me saame lasteaedu ja koole juurde sinna tekitada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja, hea ettekandja! Mustamäe linnaosa kogu toetas seda detailplaneeringut märkusega liikluskorralduse osas. Et küsimus selle kohta - kas selles detailplaneeringus, mis nüüd saalis on, on neid märkusi arvestatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Kõikide nende märkustega on arvestatud ja neid märkusi on silmas peetud. Ja vastavalt, n-ö ega see detailplaneering on ju kooskõlastatud ka Transpordiameti poolt ja sellega on ka nõusolek antud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, Teie küsimus!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees Hea linnaosa vanem, et tegelikult Te ise elate Nõmmel, olete südamega ikkagi n-ö metsa- ja puudepoiss samamoodi, et mul on küsimus, et lisaks sellele toredale betoonile ja asfaldile, et kas kõrghaljastus ka juurde tuleb, et puid istutatakse? Et kas mustamäelased saavad rahuliku südamega magama minna, et kõik on kontrolli all?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh küsimuse eest! Ma mõtlesin, et Sa kohe ütled, et peaks puumaja ehitama sinna.

Aga selles mõttes, et nii nagu siin detailplaneeringu seletuskirjast saab lugeda, on tõesti üks väärtuslik puu, see võetakse maha ja siis loomulikult asendusistutus on ka ette nähtud. Rohkem puid ei puututa. Ja kui me räägime üleüldiselt selle detailplaneeringu ala haljastusest, siis väga suur haljastuse jupp, nii nagu ta siin praegu on, loomulikult säilitatakse ja lisaks ehitatakse välja ka n-ö siin punktiirjoonega, on see kollasega märgitud jalakäijate teed. Aga, et veelgi paremini aru saada sellest situatsioonist, siis siinsamas kõrval asub meil bensujaam ehk siis see sama Circle K - endine Statoil. Aitäh!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiks ka liiklusvoo kohta, et kes Mustamäelt läbi sõidavad, need enamasti üritavad ikkagi tipptunnil Tammsaare teed vältida, sest olgem ausad, kuskil Mustamäe teest kuni Tondini ta praktiliselt seisab palju tunde, et kas on seal ka mõtteid, et kuidas seda väga keerulist olukorda lahendada? Kolm rida mõlemal pool ja ikka seisab, eks?
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! No eelkõige see hakkab ikkagi, tuleb alustada endast. Ärge sõitke Mustamäelt! See on loomulikult nali. Aga mis puudutab seda Tammsaare teed, siis tegelikult meil juba see aasta on ju plaanis Tammsaare osaliselt, Tammsaare teele ehitada, või siis ära märgistada ühiskondliku transpordi sõiduteed, mis tegelikult peaks ikkagi, vaadates meie üldist programmi, inimesi rohkem suunama ikkagi bussidele. Ja Su küsimus on selles mõttes väga hea, see hõlmab kogu Tallinnat, mitte ainult seda piirkonda. Et see võitlus autodega ja kuidas seda paremini teha. Noh, eks see ongi nagu keeruline küsimus ja ega seal ei ole ka head rohtu. Hea rohi on see, et kui me suudame kõikidele n-ö suurtele magistraalidele ehitada n-ö sõidurajad, n-ö bussidele. Ja läbi selle, kui inimesed saavad aru, et bussid ikkagi jõuavad sihtkohta kiiremini kui autod, seda enam me saamegi n-ö inimesi autodest ära ja just nimelt siis n-ö ühiskondliku transporti. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Selline küsimus. Arvestades seda parkimiskohtade suurt arvu, kas ja kui palju on arendaja nõus panustama siis jalgrattaparklate loomisse ja/või krundiga piirnevate rattateede, päriselt rattatee kvalifikatsiooni täitmisele, mitte kergliiklustee mõttes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh!
Küsimus jätkub - Siim Tuisk Siim Tuisk
....
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Ma saan aru. Mis puudutab rattaparklat, siis tõesti me oleme arendajaga rääkinud. Ja mul on isegi olemas, ta vähemalt näitas ühte n-ö projekti eskiisi, mis on mõeldud selle detailplaneeringu osas. Ja I korrusele on päris suur rattaparkla ette nähtud. Ja kui Sa vaatad kogu seda muud liiklust seal, siis õnneks kogu selles piirkonnas on välja ehitatud päris korralik jalgteed ehk siis n-ö nad on äärekiviga jne. Ehk siis tegelikkuses ma arvan, et pikemas perspektiivis saab ju mõelda seal ka edasi, mis puudutab jalgrattaid.

Muuseas, ma võin kohe ka välja tuua ühe sellise hea näite, kus meil Sütiste teel ... just arutasime koosolekul, kuidas saada teha nii, et meil mahuks ära autod ja jalgrattad saaks ohutult liigelda. Sütiste tee, kui Sa kujutad ette. Siis me otsustasime, et me see aasta võtame sellise töö ette, kus me siis jalgrattaraja, mis on praegu sõiduteel, suuname ta n-ö selle kõnniteele ehk siis me seda kõnniteed laiendame. Ja kus siis nii n-ö jalakäijad kui ka siis jalgratturid saavad koos rahulikult sõita, mis on palju ohutum. Ja samas meil vabaneb üks ruum, kus me saaksime teha näiteks autodele sellised pit stopi n-ö peatused, kus lapsevanemad, kui ... Seal on hästi palju koole ja lasteaedu. Kui nad tahavad oma lapsed ära viia, saavad korraks Sütiste tee ääres peatuda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, kui saal on natukene rahunenud, saab Mart Kallas esitada oma küsimuse. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnaosavanem! Mul on selline küsimus. Et ta ei ole otseselt selle majaga seoses või on ta põhimõtteliselt ka. Sellepärast et seal piirkonna lasteaed on Rõõmupesa, eks ole. Vist jääb sinna piirkonda või? Ja ma kuulsin täna, üks korralik linnaelanik ütles, et see kohe-kohe läheb lammutamisele. Et kuidas Te kommenteerite seda? Oskate midagi kommenteerida sel teemal? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Jaa-jaa. Rõõmupesa küll jääb Tammsaare tee äärde, aga ta on ikkagi sealt umbes kilomeeter, kui mitte rohkem n-ö eemal. Rõõmupesaga on ju selline hea lugu, et sinna me ehitame uue lasteaia. Ehk siis n-ö see on väga hea näide sellest, kuidas meil on plaan, kuidas uuendada lasteaedu. Ja siis selle lasteaia puhul on avastatud, et seda lasteaeda on mõistlikum maha lammutada ja uus ehitada, kui renoveerida. Ehk siis üks osa sellest infost vastab tõele, et lammutus tuleb. Aga tuleb ka uus ehitis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nikolai Korb, palun!
Küsimus - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh! Et 24 korrust, üsna kõrge hoone. Et oletame, et see detailplaneering võtame vastu täna ja ehitame sinna hoone. Kas on tulevikus Teil info, plaanitakse see kõrval mingid veel sama suurusega hooned ehitada või ta jääb seista seal üksi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 16. aprillil 2009 otsuse nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas", siis Mustamäel see on ainuke koht, kus on võimalik kõrghoonet ehitada, ja rohkem selliseid hooneid ei tule Mustamäele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Jätkan oma esimest küsimust, sest jaa, need ristmikud seal on tõesti pikemat aega, aga need ummikud on juba praegu. Et see, et need ristmikud seal on, ei ole lahendanud ummikute küsimust. Ehk siis, ma olen täiesti veendunud selles, et kui sinna tulevad uued inimesed, kui sinna laienevad ärid - see tähendab suuremat liiklust, suuremat liiklejate arvu. Kuidas linnaosa plaanib siis juba olemasolevaid ummikuid Mustamäe teel ja siis seda suurenemist veel lahendada? Et see probleem on täna. Juba on vaja lahendada. Mis on lahendused?
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Noh, selles mõttes, ega linnaosa iseenesest, linnaosa valitsus seda probleemi küll lahendada ei saa, et see on ikkagi palju suurem n-ö töö, mis puudutab antud võib-olla valdkonna ametit ja loomulikult ka linnavalitsust. Aga nii nagu ma ka lugupeetud Mart Luigele vastasin, siis see ongi suur teema. Ja ma arvan, et mida rohkem me suudame ehitada Tallinnasse n-ö bussiradu, kus me tagame selle, et inimene saaks n-ö punktist A punkti B palju kiiremini kui autoga. See edaspidi aitabki n-ö vältida ummikuid. Aga, kui rääkida antud piirkonnast, siis ma võin rahulikult ju ka ette lugeda selle lause, mis on siia kirjutatud seletuskirjas, "et liiklushinnangu kohaselt on planeeringu elluviimisel oodata liiklussageduse suurenemist (loomulikult), kuid tagada on võimalik piirkonna ristmike nõuetekohased läbilaskevõimed." Ehk siis selles mõttes see vastab nagu normidele. Aga ma täiesti saan Sinu murest aru ja ma olen nagu selles mõttes, nii nagu ma väljendasin, sama meelt, et me peame tööd tegema, arendama ja veelgi rohkem arendama oma võrgustikku ehk siis n-ö ühiskondlikku transpordi võrgustikku. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun teine küsimus!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Natukene jätkan samal teemal, lugupeetud linnaosavanem. Et kas ei ole olnud arutuse all, et Tammsaare ja Sõpruse ja Tammsaare ja Mustamäe võiksid olla kahetasapinnalised ristmikud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Et antud hetkel ei ole jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Lühike küsimus, lühike vastus. Mart Kallas, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Mul sellise teemaga küsimus. Et sihuke 27-korruseline maja ... Ma vaatasin küll eelnõud ja kõik. Aga ma ei näinud seal mingit ... Kas see kanalisatsioonid ja nihukesed asjad kannatavad seal välja? Et seal mitte kaugel, ütleme Kristiine piiri peal on juba väiksed, madalamad majad suurema sademeveega. Kõik seal ajavad juba veed üle ja kõik jne. Et kas sellega on ka mingit ekspertiisi tehtud või uuritud seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! No kõik uuringud on ju tehtud, mis puudutavad antud detailplaneeringut, ja kõik kooskõlastused on ju erinevatelt instantsidelt ka nagu saadud, kaasa arvatud ka Keskkonna- ja Kommunaalametilt. Et sellega on seal jah korras. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea linnaosavanem! Et kui tuli jutuks see Rõõmupesa Lasteaed, siis no teades väga hästi selle hoone olukorda, sinna ei tohiks täna juba lapsi sisse lasta. Et mis see ajaperspektiiv siis on, kui lapsed saavad sellisesse ohutusse keskkonda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Mis puudutab seda hoone ehitust ja seda projekteerimist, siis projekteerimistööd käivad ja kõik ettevalmistused selleks. Siis ajaliselt plaanis ma kahjuks praegu peast ei mäleta. Aga ma võin öelda, et see toimub lähima 2–3 aasta jooksul, kui mitte varem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh! Austatud linnaosa vanem! Seda Mustamäed ma väga hästi ei tunne, kuid Teie juttu kuulates jäi mul kõrvu see Rõõmupesa Lasteaia amortiseerunud olek. Et nii palju ma tegin uuringuid, et Mustamäel on lasteaiakohtade ülejääk. Miks te mõtlete, et nüüd lammutate, hakkate uuesti projekteerima, ehitama, kui teistes linnaosades, seal, kus on järjekorrad ja väga suured järjekorrad, et sinna oleks vaja raha suunata. Kas Te oskate vastata sellele, miks te planeerite lasteaeda, kui seda vajadust ei ole?
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
No vaadake. Esiteks see asukoht kui selline. Aitäh Teile! Et vaadates seda asukohta, et see kindlasti seal asukohas on vajalik - Rõõmupesa Lasteaed. Ja teine pool on see, et eks kõike tuleb jälgida, meie n-ö meie laste sündivust, juurdekasvu ja vastavalt sellele ka mingi aeg teha ka otsuseid. Kas tänu sellele pannakse mingi hetk mingi muu lasteaed kinni, kus võib-olla nad on tihedamalt ühes mikrorajoonis. Meil on ju mikrorajoonide kaupa jagatud linnaosa. Seda näitab tegelikult aeg. Aga antud hetkel selles kohas, selles mikrorajoonis, see lasteaed on kindlasti väga vajalik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja, hea ettekandja! Et harva näeb selliseid suuri kirjamehi siin, et mul on küll tehniline küsimus, et kas Te olete juba kõigile Mustamäe inimestele ja piirnevatele linnaosadele andnud teada piisavalt, või millises linnaosa lehes ilmub Teie pilt koos selle ehitisega umbes võrde kõrgusega? Et annate ikka teada, et selline areng on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Me kindlasti informeerime inimesi, nii nagu ka siin detailplaneeringus on ju öeldud, et kui lugupeetud volikogu võtab antud otsuse vastu, meil on ka kohustus selle detailplaneeringu n-ö väljapanekuks ja siis inimeste ja elanike teavituseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, Teie küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Minu parim teadmine ütleb, et linnaosakogu oli selle planeeringu vastu. Et miks Te eirate linnaosakogu otsust?
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Linnaosakogu tõesti oma istungil ei toetanud seda planeeringut. Aga samas paar nädalat ennem linnaosakogu linnamajanduse komisjon küll toetas seda otsust. Ma ise olin seal istungil kohal ja seda küsimust arutati umbes viis minutit. Ma kahjuks ei saanudki aru ja ka linnaosakogu kahjuks ka ei põhjendanud, miks nad sellise otsuse tegid. Tavaliselt n-ö järgneb põhjendus. Aga ma arvan isiklikult, et tollel hetkel oli võib-olla linnaosakogul vähe informatsiooni selle, antud detailplaneeringu osas ja sellest lähtuvalt võib-olla tehti ka selline otsus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, teine küsimus Teile. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Ma jätkan siitsamast. Et kas Te siis selle aja jooksul tõesti linnaosakogu esimehega ei ole suutnud vestelda või temaga rääkida? Et see tundub küll täiesti uskumatu põhjendus, et neil polnud informatsiooni. Kas nad siis ei loe, mis neile kirjutatakse? Või võib-olla siis tuleks linnaosakogu sellisel kujul laiali saata. Et mis nad siis teevad, kui nad materjale ei loe? Kas ma sain Teie jutust õigesti aru, et Te ütlete selgelt, et linnaosakogu juht ja linnaosakogu on ebakompetentne, et nad ei saa aru, mida nad teevad?
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh! Ei, ma seda kindlasti ei öelnud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi linnavolikogu liikmed esitada ei soovi. Kuulame ära ka kaasettekande selles päevakorrapunktis ja selle teeb linnavolikogu liige Enno Tamm. Palun!
Ettekanne jätkub - Lauri Laats Lauri Laats
Aitäh!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud linnavolikogu esimees, head kolleegid! Austatud Ülle Rajasalu! Et linnamajanduskomisjon arutas siis Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmist Mustamäe linnaosas. Ning otsustati hääletamistulemusega 7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Enne, kui saame liikuda toetamise juurde, on võimalik esitada ka küsimusi, juhul kui selline soov peaks olema. Seda soovi ei ole. Aitäh kaasettekande eest!

Nüüd on meil kõnesoovi avaldanud Õnne Pillak. Ja selle kõnesoovi läbirääkimiste voorus, mis nüüd on kätte jõudnud, ta ka saab. Palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, head saadikud! Hea Mustamäe linnaosa vanem! Nagu ma ütlesin ka enda küsimuste juures, siis see, et Mustamäe linnaosa areneb, on hea. Ja arengut ma alati toetan.

Küll aga nii, nagu ma ka küsisin ja tegelikult ei saanud vastust, siis sellessamas piirkonnas on väga suur probleem ummikutega. Ma sõidan sealt iga päev, iga hommik tööle täpselt sedasama Mustamäe teed ja no ei ole hommikut ... Lihtsam on siis, kui on koolivaheaeg, sellepärast et siis lihtsalt liiklus on hõredam. Aga no tõesti ei ole hommikut, kui ei peaks seal seisma. Seal on olemas ühistranspordirajad nii palju, kui see on võimalik sinna neid rajada. Ja täpselt samamoodi bussiga me seisame seal ja ootame, et saaks edasi minna.

See, kui me nüüd ehitame sinna suure hoone, mis toob kaasa tihedama liikluse, ühelt poolt on õige. Teiselt poolt jällegi see jutt, et olukord väga ei muutu, seal on olemas välja arendatud juba laiemad ristmikud, no ei veena. Tõesti ei veena. Sellepärast et kui me planeerime linnaosa selliselt, et sinna tuleb inimesi juurde, sinna tuleb autosid juurde, siis me peame leidma ... Ja ka linnaosa saab selles ju kaasa rääkida, selles planeerimises osa võtta, pakkuda lahendusi, kuidas siis seal kohapeal inimeste juba olemasolevaid liikumisprobleeme siis lahendada või vähendada neid kitsaskohti.

Mis puudutab ühistransporti, siis lihtsalt ma pean seda mainima siit puldist praegu. Et see, kui me teeme ühistranspordiradasid juurde, ei motiveeri inimesi rohkem bussi kasutama. Täitsa tõsiselt! Mina olen ühistranspordi kasutaja Tallinnas ja ma pean ütlema, et need peamised probleemid mul ei ole mitte ühistranspordiradade puudumine. Bussid suvel on lämbed. Talvel ... sügisel on muideks väga hea aeg. See on, nagu sauna läheks sisse.

Sul on juba sihuke soojem jope seljas on ju, soojus on põhja keeratud, jube palav on seal. Väga ebamugav on. Mustus. Siis siin hiljuti oli arupärimine ühistranspordi hügieeniteemadel. Inimesed, kes seal sõidavad - see on probleem. Või siis näiteks kui sa tahad minna sealt samast kandist Mustamäelt Järvele, noh, vähemalt kaks ümberistumist. See on probleem. Et meie bussid ei sõida sinna, kuhu inimesed tahavad minna. Ühistranspordiliinid on aegunud. Tõmbekeskused on mujal. Inimeste soovid, kuhu nad tahavad sõita, need on mujal. Vat see on see probleem, mitte bussiradade puudumine. Ma ei ole selle eelnõu vastu, ma pean tunnistama, sest mulle ei meeldi arengu vastu olla. Küll aga ma ei saa seda eelnõud ka toetada, ma jään erapooletuks sellepärast, et ma näen siin piirkonna elu-olu siis liikumisvõimaluste halvemaks muutumist. Vähemalt neid võimalusi, mis ma seal näen, ja senikaua, kui ei ole antud kindlust, kui ei ole välja pakutud neid lahendusi, kuidas neid probleeme seal lahendada, ei saa kahjuks selle poolt olla. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Järgmiseks sõnavõtud kohapealt. Linnaosa kogu esimees Mustamäelt ja linnavolikogu liige Maksim Volkov. Palun, sõna on Teil!
Sõnavõtt - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Head kolleegid! Tahaksin lihtsalt informeerida, et Mustamäe linnaosa kogu arutas seda küsimust ja päris kaua, aga ei toetanud ja sellepärast, et koosoleku ajal arendaja esindaja ei saanud põhjendada oma vastust, et kuidas muutub liikluskorraldus selles rajoonis. Peale seda nad esitasid juba aruanded, uuringud jne. Ma isiklikult arutasin seda abilinnapeaga Andrei Novikoviga.

Ja ma väga loodan, et arendaja teeb kõike, mis praegu ette nähtud. Ja ma väga loodan, et linnavalitsus kontrollib selle ära, sest jah, ilma selleta võib-olla hakkavad tekkima probleemid. Aga praegu minu uuring, ka projekt näitavad seda, et see projekt võib toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohapealt Enno Tamm palun!
Sõnavõtt - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Tahaks öelda ühistranspordiradade kohta niimoodi, et ühistranspordiradade olemasolu, hästi toimivate ühistranspordiradade olemasolu tõstab märgatavalt ühistranspordi kasutajate hulka. Ja seda on Pirita suunal olnud suurepäraselt märgata.

Nüüd teiseks. Tallinna linnaliini bussidest on tegelikult tänase seisuga enam kui iga teine buss varustatud konditsioneeriga. Seega ta suvel on konditsioneeritav. Just sellised bussid sõidavad põhiliselt tipptundidel. Nii et ma arvan, et need on argumendid, mis toetavad inimeste suuremat ühistranspordi kasutamise hulka.

Ja ma kaldun arvama, et üle-eelmine sõnavõtja lihtsalt ei ole suhteliselt ammu ühistranspordiga sõitnud. Aitäh!
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
Nalja teed! Täna hommikul ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kõnesoov on ka Helle Kaldal. Palun!
Kõne - Helle Kalda Helle Kalda
Aitäh! Hea volikogu esimees, head kolleegid! Ma ei mõelnud täna tulla esinema, aga eriti pani, kui pärast sõnavõttu või ettekandjat, tulid teatud argumendid, et kui elamupiirkond areneb ja takistuseks peaks olema kas ühistranspordi küsimus. Kas ta on puhas, kas liiklus või see. Ta on kindlasti määrav osa selles, aga tahtsin teile öelda, et Mustamäe saab kohe varsti 60 aastaseks. Me teame, et kui palju räägiti sellel teemal - oli üks visioonikonverents, minu arvates vist Kalev Kallo organiseeris, või oli Tallinna linna Tehnikaülikool, kus üks kunstnik ütles, et Mustamäele tulevad kohe buldooserid ja Mustamäel tuleb lükata kõik majad maha. Eks on olnud ka selliseid arvamusi, aga fakt on täitsa selge, et Mustamäe majad ei ole esimeses nooruses, ei ole ka teises, vaid on juba kolmandas nooruses. Kindlasti noored ei mäleta, et Mustamäe omal ajal ehitati - öeldi, et kõige suurem iga on 25 aastat. Korraga ei saagi muuta ühtegi linnaosa elukeskkonda. Ma ei taha rääkida transpordist, ma ei taha rääkida sellest, see on teine teema. See on oluline teema kõrval, aga sellest hoolimata, ta on teine. Ja kui me kõike korraga tahame saada, siis me ei saagi midagi. Selle... on olnud ettevõtjaid, on olemas erasektor, kes hakkab arendama edasi, toob uusi maju siia elukeskkonda - see on oluline. Me ei tea, mis saab esimesest mikrorajoonist, kuidas seda saab, aga kui me ühekorraga tahame kõike linnaosa üles ehitada, see ei ole võimalik. Mina toetan eelnõud, toetan kindlasti. Sellepärast et ega see ei ole mustamäelaste küsimus, et ühistransport on ja et autosid on nii palju. Ka mina tean, kui palju on autosid. Väga palju on tegelikult, kes sõidavad Mustamäelt läbi. See, et tuleks suunata ringi, ei peaks takistama, ühistransport ei peaks takistama suur autodevoor, selleks et üks elamurajoon areneb.

Mina toetan ja leian, et rohkem peaks tulema. Siis saab ka võib-olla et vanemaid maju tulevikus maha võtta. Aga tuleks ka muidugi omandireform siis muuta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sõnavõtt kohapealt Siim Tuisk palun!
Sõnavõtt - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kui ma kuulasin linnaosavanemat rääkimas sellest planeeringust, siis mulle jäi tegelikult kõrvu kõige rohkem need erisused just mõningate teiste Kesklinna või Põhja-Tallinna piirkondadega, kus arendajaga on tehtud hästi pikalt koostööd, kus on kõigile väikestele detailidele mõeldud ja ka kohalikud linnaosavanemad on siis teadlikud nendest kompromissidest kohalike elanikega ja kõige muuga.

Ja kui ma vaatan praegu seda, siis mulle põhimõtteliselt meeldib, et linna tihendatakse. Aga see viis, nagu see praegu näeb, näeb ikkagi natuke rohkem välja sedamoodi, et arendaja võtab kogu selle n-ö tulu poole sealt ja linn ühel hetkel hakkab tegelema kõigi nende murekohtadega, millega ta praegu siis ei ole tegelenud. Aga samas see maja ei peaks sellepärast seal nagu ehitamata jätma, et linn endapoolse on senimaani nii nõrgalt esinenud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohapealt Mart Luik palun!
Sõnavõtt - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Mul oleks lühidalt Isamaa fraktsiooni poolt selline ettepanek. Me tulime tegelikult saali väga n-ö toetava lähenemisega. Aga nüüd, kui kuulata neid linnaosa vanema vastuseid, mis puudutab liikluskorraldust, tulevast seal. Ja mis veel eriti üllatav, oli see, et ma saan aru, et ka linnaosa kogu ei ole seda toetanud, et oleks nagu ettepanek linnaosa vanemale, et võib-olla ta ikkagi selgitab ennekõike seda, et miks ta paneb ette meile see heaks kiita, kui linnaosa kogu seda ei toeta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohapealt. Deniss Boroditš, palun!
Sõnavõtt - Deniss Boroditš Deniss Boroditš
Jah, aitäh, hea eesistuja! Ma lihtsalt mõtlesin, kuna siin jutt oli ka ühistranspordi korraldusest, mõtlesin, et ma annan mõned kommentaarid, et ja faktidest. Et linn ja transporditeenuseid osutav ettevõte teeb korduvalt ka rahulolu-uuringuid ja tegelikult väär on see väide, et tallinlased ei ole rahul ühistranspordi korraldusega. Et seda faktid ei kinnita. Küsitlused näitavad, et üle 85% on rahul ühistranspordi korraldusega ja kindlasti mustus ei ole probleem Tallinna linna elanikel. Tõsi küll, saab ühistransporti paremini korraldada, parema veeremiga ja seetõttu alates sellest aastast on väga ambitsioonikas ühistranspordi veeremi vahetamisprogramm, et Tallinna linna transporditeenus saaks veel paremaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sellel teemal soovib sõna saada ka Kristen Michal ja see võimalus on nüüd. Palun!
Sõnavõtt - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea esimees! Et meie ka siin arutame, et meie tulime täpselt sama optimistlikult täna tööle ja selgub, et kõik ei olegi hästi. Mis vähemalt selgeks sai selle punkti menetluse ajal, et inimesi teavitatakse hoolega ja parimal juhul vähemalt selle majakõrguste siltidega, et linnaosa vanem hoolitseb nende eest. Aga nali naljaks, et minu meelest, et ära hoida linnaosa vanema poliitilise karjääri kahjustumine ja võib-olla ka suurem probleem, siis ta ennast peaks äkki kurssi viima linnapea tänase avaldusega, kes ütles, et transpordiskeem kõigepealt ja siis kinnisvara arendus. Et äkki võtta väike paus ja linnaosavanem saab selle plaani läbi töötada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kui see on ettepanek, siis seda kuidagipidi ka kirjalikult. Aga Ülle Rajasalu, Teie kord. Palun!
Sõnavõtt - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Ma olen neid sõnavõtte siin nüüd kuulanud planeeringute osas ja ma tahaksin öelda nendele saadikutele, kes veel ei tea. Planeeringu üks osa on kindlasti liikluskorraldus ja selle lahendamine, mitte ainult hoonete ehitamine. Nii et kui ma siin kuulasin, et arendada tahetakse ainult maja ja liiklus on eraldi, siis see ei ole nii. Planeering, hea planeering lahendab ära ka need küsimused. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sellega on sõnavõtu soovid ammendunud. Nüüd on võimalus eelnõu esitajal lõppsõnaks. Kas Te soovite seda kasutada? Ei soovi.

Austatud volikogu! Me saame protseduuriliselt liikuda hääletamise juurde. Panen lõpphääletusele "Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine Mustamäe linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus selles päevakorrapunktis: poolt 45, vastu 4 ja erapooletuid 18. Otsus on vastu võetud!
17:10 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE5 Sihtasutuse Tallinna Televisioon põhikirja kinnitamine 5. OE5 Sihtasutuse Tallinna Televisioon põhikirja kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
5. päevakorrapunkt "Sihtasutuse Tallinna Televisioon põhikirja kinnitamine". Ja sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! Head Tallinna Linnavolikogu liikmed! Mul on täna erakordselt lühike ja sisuline eelnõu. Palun kinnitada Sihtasutuse Tallinna Televisioon uus põhikiri! Miks on seda vaja kinnitada? Selle põhikirja kõige suurem muutus on see, et selle ettevõtte juhtimine on uue põhikirja järgi depolitiseeritud ehk ära on kaotatud kohustus, et nõukogu liikmed kuuluksid Tallinna Linnavolikokku. Lisaks eelnevale paljusõnalisusele on antud sellele sihtasutusele läbi selle põhikirja normaalne juhtimisstruktuur, selgelt piiritletud ülesanded ja ta toimimine põhikirja järgi on viidud normaalse äriühingu vajaduste põhiseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile on ka vähemalt üks küsimus, mille esitab Rainer Vakra. Palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud abilinnapea! Et ma ei tea, miks Te küll nii kõva häälega karjute. Aga eks ma püüan vaiksemalt rääkida. Mul on lihtne küsimus. Kas depolitiseerimine tähendab seda, mida on Keskerakond teinud ka kõigis teistes ettevõtetes ehk ei ole enam seal ei sotsiaaldemokraatide esindajat, Reformierakonna või mingi muu erakonna esindajat, vaid lihtsalt kõik on keskerakondlased? Kas see on see depolitiseerimine, mida Te läbi viite lühidalt ja karjudes? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Antud eelnõu menetlemise käigus mul puudub vajadus sellele küsimusele vastata, sellepärast et sotsiaaldemokraate eraldi välja tuua ei ole põhjendatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Täna on teadupärast kaduneljapäev ja rahvausundi järgi kaduneljapäeval lisaks krattide valmistamisele tasub igasuguste haiguste raviga tegeleda, nagu konnasilmad ja liigse kehakaalu vastu võitlemisega alustamine. Nii et väga õige päev selle põhikirja volikogusse toomisega. Aga ma tahtsin küsida selle põhikirja punktide kohta, kus nõukogu pädevuses on näiteks korruptsioonivastase võitlemise kava kinnitamine ja juhatuse üks põhimõtetest on korruptsioonialane ennetustegevus. Et kas need on jätkuvalt selle sihtasutuse probleemid, et nad nii rõhutatult on siin esiletoodud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
See põhikiri on uus kvaliteet Tallinna linna - kuulab siia - et see põhikiri, kordan, on uus kvaliteet Tallinna linna asutuste põhikirjade tulevikusuunal ja Tallinna linn teatavasti on vastu võtnud korruptsioonivastase võitluse programmi, mille töötasid välja eksperdid majast väljas. Selle tõttu kõik asjaolud, mida need eksperdid meile ette kirjutasid ja tähelepanu juhtisid, peavad olema dokumentides kajastatud, et hilisemates vaidlustes ei oleks teisitimõtlemist ei nõukogu liikmete ega juhatuse liikmete poolt. Kordamine on tarkuse ema.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea esimees! Lugupeetud aselinnapea! Millal te ikka nüüd selle sihtasutuse ikkagi kinni panete? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Kahjuks ei saa ma jah, sellele küsimusele taas kord vastata sellepärast, et ettevõtete sulgemine käib vähe teistel alustel ja põhikiri ei ole küll kindlasti siia täna toodud mitte selleks, et midagi sulgeda. Ma olen endiselt sellel meelel, et kui Isamaal peaks kunagi nii hästi minema, et nad pääsevad Tallinna valitsemise juurde, siis ka teil on päris kindlasti tarvis oma linnakodanikele selgeks teha, mis linnas toimub. Ehk seetõttu ma arvan, et tänaseks oleme me loonud eeldused antud ettevõtte puhul ka tema struktuuri, ja mis seal salata, juhtimiskultuuri korrastades me oleme loomas olukorda, kus tegelikult on tegemist linnale vajaliku tööorganiga, ilma igasuguse poliitikata. Vahet ei ole, kes seda linna juhib. Oluline on see, et linnakodanikuni tuleb viia teave. Ja selle tootmine on oluline ja seda ei ole alati mõistlik kõrvalt sisse osta. Ise tehes on palju-palju odavam.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Mul on veel lihtsam küsimus Teile, kuna ma eelmisest ei saanud päris hästi aru. Et siis kas tulevikus on vastavas nõukogus liikmed Keskerakonna parteipiletiga või mitte? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Üldkoosolek alati omab õigust esitada nõukogusse uusi liikmeid, ja millised saavad olema need nimed, selles küsimuses mul hetkel puudub teadmisvajadus. Aga ma arvan, et spetsialistide kaasamine ettevõtete juhtimisse tulevikus on kindlasti kantud väga sügavatest sisemistest vajadustest, et ettevõtte töö oleks paremini korraldatud.

Parteipilet väga paljudele lugupeetud inimestele on selline vabatahtlik valik. Ehk, kui me vaatame täna Tallinna Televisiooni nõukogule otsa, siis minu jaoks on tegemist aukartust äratavalt soliidse seltskonnaga, kelle kõigi igapäevane töö ja seni elatud elu on teinud neist ühiskonnas väga lugupeetud inimesed. Ja ma tihti ei mõtle selle peale, mis parteipilet neil taskus on, vaid ma tean, et need inimesed on väga väärikad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Jaa, aitäh! Austatud abilinnapea! Et ma ei tea, kas Te teate, et kunagi loodi selline asi nagu ühiskondlik nõukoda, ja mul on suur au olla selle liige. Aga minu teada viimase aasta jooksul pole kordagi meid kokku kutsutud. Et mis sellest üldse saanud on ja kas see üldse on siiamaani olemas?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Otseselt see antud eelnõuga seotud küsimus muidugi ei ole. Aga ma vastan sellele. Selles mõttes selle nõukojaga juhtus ju niimoodi, nagu asjaomased volikogu liikmed ka tegelikult laiemalt, kui selle nõukoja liikmed, teavad, et ega seda päris normaalset algatust ju üsna paljus boikoteeriti. Võttes aluseks, et me räägime täna Tallinna Televisiooni depolitiseerimisest, siis ma arvan, et sellel nõukojal tuleviku mõistes enam sisu ei ole ja ma ei oska täna vastata, milline organ peaks tema likvideerimisega tegelema. Ettevõtte juhtkonda see väga palju ei puuduta, see on pigem poliitiline küsimus, aga vajadust sellise nõukoja järgi tulevikus, ma arvan, tuleks tõsiselt kaaluda selle pärast, et ma arvan, et tal jah, ei ole tänases pildis enam rolli.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selles põhikirjas on sätestatud, et nõukogu võib olla ka 3-liikmeline. Kas Te saate öelda, et tulevikus vähendate te Tallinna linnal kulusid selles osas ja vähendate siis nõukogu liikmete arvu kolmele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Taas kord on see üldkoosoleku küsimus. Mul on sellele siin puldis hetkel nüüd keeruline vastata. Aga Teie suureks õnnetundeks ma kinnitan, et nõukogu esimees töötab tasuta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ütlesite eelmisele küsimusele enne vastates, et propagandistlikku sisu on teinekord ise odavam toota kui seda sisse osta, aga miks te siis venekeelse propaganda puhul nii ei toimi? Et miks te selle loomet suure raha eest PBKlt sisse ostate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Ei oska vene keelt piisavalt meie töötajad, et nad suudaksid seda sisu toota. Meil on Eesti värk.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Mulle jäi ka kõrvu see sama ütlus, et on odavam ise teha kui sisse osta, aga tegelikult ju ostate te ju kommertskanalitelt eetriaega lihtsalt toorelt n-ö päris suure raha eest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Vaadake, ei ole mõtet ju sisu toota, kui seda mitte keegi peale tootja ei näe. Teie kui endine ajakirjanduskontserni tippjuht võiksite aru saada, et ajakirjanike looming oleks mõistlik kusagil ka etendada. Ja kui etendamine endal üleval pidada on liiga kallis, siis on mõistlik seda osta ju ühe hanke kaudu sisse ikkagi nende kanalite ja erinevate tehniliste võimaluste kaudu, mis täna turul olemas on ja mida on tehtud paremini. Et kõiki asju ei pea ise tegema, aga sisu tootmine on kindlasti operatiivsem, kui seda teevad süsteemi inimesed. Aitäh!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et ma arvan, Te aimate, et meie arvamus on erinev ja lähenemine selle Tallinna Televisiooni kohta. Et ma mäletan ka linnapead, kes siin puldist ütles, et see suletakse ja mulle jääbki segaseks, milline süvalinn siin on pidurdanud selle sulgemist. Et 60% rahast on alles ja vastu linnapea tahtmist. Aga mitte sellest ei taha ma küsida. Ma tean, et linnavalitsus andis ka vahepeal 600 000 laenu selle sulgemiseks. Ja nüüd on niimoodi, et see laen on antud ja 2,3 miljonit on veel endiselt eelarves. Et äkki Te kommenteerite, kuidas selle laenuga käib? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu Aivar Riisalu
No taaskord ütleme, kui ma jälgiksin eelnõu sisu ja tänast istungit siin, siis ma tegelikult ei peaks sellele küsimusele vastama, sest sellel ei ole põhikirjaga mitte mingisugust pistmist. Tegemist on ühe linna sihtasutuse majandustegevust puudutava küsimusega. Aga ma juhin endiselt teie tähelepanu sellele, et selles põhikirjas on ka sõnaselgelt kirjeldatud selle ettevõtte sisu ehk tegemist on produktsioonifirmaga, mille tööülesandeks on toota tallinlaste teavitamiseks vastavaid materjale. Lisaks sellele osutada jooksva pildi teenust nii Tallinna linna erinevatele struktuuriüksustele, kui on tarvis, siis ka osaledes selleks riigihangetes, teenides selle kaudu omatulu. See võimalus on olemas. Samas võivad nad osutada teenust ka väljaspoole. Ehk tegemist ei ole enam klassikalise televisiooniga selle sõna levilises mõttes. Ehk seetõttu, et see ettevõte oma majandustegevust jätkab, tähendab loomulikult seda, et tal peab olema eelarve ja tal peavad olema mingisugused vahendid oma tegevuse läbiviimiseks, mis on üldiselt toetav ja linnale vajalik. Seetõttu ma arvan, et see otsus vabalevist lahkumise kohta oli piisavalt mõistlik ja õige otsus, sellepärast et tõepoolest meil ei olnud vaja konkureerida teleturul läbi vabalevi iga hinna eest, ja see tulemus võib-olla ei olnud alati see, mida me oleksime tahtnud selle raha eest näha.

Et me absoluutselt mitte midagi ei tee selle nimel, et Tallinn oleks nähtav, seda kahjuks me endale lubada ei saa. Ja ma arvan, et seda ei saa lubada endale ka ükskõik kes poliitiline jõud ... selle linna juhtimisega tegeleb. Sellel lihtsal põhjusel, et 443 000 inimest on piisavalt suur arv, et neil on õigus teada, millega tegeldakse, kus midagi toimub. Ja ma olen endiselt sellel meelel, et see vajadus jääb selle linna jaoks olema ka tulevikus, sõltumata sellest, mis aastaaeg valitseb või milline poliitiline jõud juhib seda linna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Nüüd Te rääkisite ennast veidi sisse. Et Te siin väitsite, et tegemist on klassikalise produktsioonifirmaga, ettevõttega, äriühinguga. Aga Te ei ole märganud, et tegemist on sihtasutusega. Et miks Te seda sihtasutust, mis ei ole äriühing, ümber ei korraldanud siis osaühinguks või aktsiaseltsiks? Ja väitsite, et tegemist ei ole klassikalise televisiooniteenust osutava ettevõttega. Siis seaduse kohaselt ei tohi ühel ühingul olla eksitav ärinimi. ehk Tallinna Televisiooni nime te ei tohi kasutada.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Tallinna Televisioon väljastab oma programmi täna televisiooniprogrammina veebis ja selle tõttu ei ole see nimi eksitav. Ma möönan, et Teie kui jurist tõepoolest omate õigust sõna sabast kinni võtta. Ma ütlesin, tal on klassikalise äriühingu tunnused, et ta on sihtasutus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, Teie kord palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh! Austatud abilinnapea! Et ma jätkan siit samast. Et kui Te ütlesite, et Tallinna Televisioon on likvideeritud, siis me täna tegeleme ikka Tallinna Televisiooni küsimustega. Te ütlesite väga selgelt, et see on produktsioonifirma. Absoluutselt ei saanud aru, miks me produktsiooni ei osta kuskilt mujalt sisse ja jätkub see saba tükkhaaval raiumine väga kalli raha eest. Nii et veel kord. Kas Te kinnitate, et tegemist on Tallinna Televisiooniga või ei ole ja kui ei ole, siis miks me selle põhikirjaga tegeleme?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Sihtasutus Tallinna Televisioon on Tallinna linnale kuuluv produktsiooniettevõte, mille ülesandeks vastavalt põhikirjale on toota Tallinna linnas toimuvat sisu, erinevates kanalites seda edastada ja nii lihtne see ongi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Jätkame samal teemal. Televisiooni tunnustega Tallinna TV Sihtasutusel tõesti nõukoda sisuliselt ei tegutse, aga on vormiliselt ka laiali saatmata. Selle peaks laiali saatma linnapea, kes selle ka kokku kutsus. Olen selle kohta ka teinud sellise palve või kirja, aga tegelikult see küsimus või probleem ju tegelikult pole kuhugi kadunud. Et aastaid on Tallinna Televisioonil, siis, kui ta veel oli päris televisioon, mureks poliitiline tasakaalustamatus. Ja minu küsimus on. Et miks Tallinna Linnavalitsus ei tee ettepanekut kaasata kõiki Tallinna volikogus esindatud fraktsioone Tallinna TV sihtasutuse, televisiooni tunnustega sihtasutuse nõukogu liikmeks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Minul puudub selles küsimuses teadmisvajadus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Siim Tuisk
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Ei kuule!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mikrofon palun! Siim Tuisk, teine küsimus jah!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa, ma püüan rääkida. Nii! Et kas Te kaalusite põhikirja muutmise asemel selle sulgemist ja linna allüksuse või eraldi äriühingu loomist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Aivar Riisalu abilinnapea Aivar Riisalu
Teie suureks kurvastuseks ma olen sunnitud tunnistama, et antud sihtasutusega ilmselt lähitulevikus liidetakse ka kõik lehe toimetused ja muud Tallinna linna meediaüksused. Ehk selles mõttes selle sihtasutuse baasil arendatakse välja selline ühendtoimetus, mis Tallinna linna teavitusvajadusega tegeleb. Aga need on hetkel sammud, mida ei ole lõplikult veel paika pandud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Selles päevakorrapunktis kuulame kaasettekannet ja selle teeb Eduard Toman. Palun!
Kaasettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud volikogu esimees, austatud kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul arutati seda küsimust ja hääletamistulemustega 11 poolt, 1 vastu ja erapooletuid ei olnud, otsustati toetada seda eelnõu.Palun ka teie nõusolekut! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kultuurikomisjoni esimehele on küsimusi? Ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kõnega kolleegide poole esineb nüüd Kristen Michal. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Nii! Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Pikka juttu lühikeseks tehes, et te teate meie veendumusi seoses Tallinna Televisiooni laadse või televisiooni tunnustega asutuse suhtes, et me teeme sellele põhikirjale mõned parandused ja üldjuhul need parandused on suhteliselt lihtsad, et see asutus võiks saada suletud nagu linnapea seda soovib. Et ma ei tea, kes takistab linnapea tahte elluviimist, aga keegi siin igatahes linnas seda takistab. Linnapea tahtis seda sulgeda, nüüd on 60% rahast endiselt alles ja pole õrna aimugi, miks see on. Ja meie ettepanek on see sulgeda 1. juunist, mis on lastekaitsepäev ja siis saadav raha, vabaks jääv raha kasutada lasteaia kohatasu alandamiseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõnavõtt kohapealt. Olle Koop, palun!
Sõnavõtt - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Jätkaks põhimõtteliselt samal teemal, mis ka kolleeg Kristen Michal ütles, et minu arust ka nagu, kui linnapea ütles, et me paneme selle kinni, laenu anti, et paneme kinni, siis nüüd tegeleme selle maailma parima Tallinna sihtasutuse põhikirja hästi heaks tegemisega, siis meenutab see hirmsasti seda Tallinna Ühistupanga lugu, kus me aastaid ja aastaid tegime teda jube heaks ja siis panime kinni. Et mul on täpselt sama ettepanek nagu Kristen tegi, et paneks ta ikka siis nüüd kinni ja ärme rohkem raiska aega selle parendamisele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Sõnavõtu soovid läbirääkimiste voorus on sellega ammendunud. Küsin, kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Härra abilinnapea, kas Te soovite lõppsõna?
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Selge. Saame minna muudatusettepanekute juurde, kuna neid on esitatud Reformierakonna fraktsiooni poolt. Ja loen teile ette muudatusettepanekud põhikirja kinnitamise päevakorrapunktis.

Esiteks. "Asendada otsuse eelnõu punktid 1. Kinnitada Sihtasutuse Tallinna Televisioon põhikiri, mis jõustub vastava kande tegemisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse"".

Ja punkt 2. "Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009. aasta otsuse nr 107 "Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine" punkt 10 ja lisa punktiga 1 järgmises sõnastuses: "Sulgeda Sihtasutus Tallinna Televisioon 1. juunist aastal 2020"".

On ka 2. muudatusettepanek, aga me peame neid läbi hääletama järjekorras. Küsin linnavalitsuse seisukohta 1. muudatusettepanekule. Härra Riisalu! Jätkuvalt palun Teie tähelepanu!
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu


Jah, ma kuulen jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Seisukoht 1. muudatusettepanekus?
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kordama ma seda ei hakka. Kas keegi soovib hääletamist?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Jaa.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletame 1. muudatusettepanekut. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise lõpp - Ettepanek nr 1 Ettepanek nr 1
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Esimese muudatusettepaneku poolt on 32 linnavolikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei ole, ettepanek ei leidnud toetust.

Ja teine muudatusettepanek reformierakonna fraktsiooni poolt.

"Otsuse eelnõu punkt 3 muuta punktiks 2 ja sõnastada see järgnevalt: "Tallinna Ettevõtlusametil teha otsus teatavaks SA Tallinna Televisioon". Milline on linnavalitsuse seisukoht?
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ei toeta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus ei toeta. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi hääletada. Härra Kuke soovil hääletame muudatusettepanekut. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek nr 2 Ettepanek nr 2
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teine muudatusettepanek kogus 26 poolthäält, vastu oli 41 ja erapooletuks jäi 4. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Eelnõu lõpphääletusele viimisele eelnevalt viin läbi kohaloleku kontrolli, kuna see otsuse eelnõu vajab vastuvõtmiseks linnavolikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp - Kohalolekukontroll Kohalolekukontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Istungil viibib 73 linnavolikogu liiget, puudub 6. Seega on meil piisav hulk volikogu liikmeid saalis, et liikuda eelnõu lõpphääletuse juurde.

Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele eelnõu "Sihtasutuse Tallinna Televisioon põhikirja kinnitamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 42, vastu 26, erapooletuid 5, eelnõu on otsusena vastu võetud!
17:33 Päevakorra punkti alustamine - 6. OE6 Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016-2018 6. OE6 Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016-2018
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Vaheaeg!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Lugupeetud kolleegid! Kas Te soovite vaheaega nüüd või kahe punkti järel, siis, kui on arupärimised? Kui te soovite ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige


Kohe!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Lähme edasi!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See on nii kena, et te suhtute selle küsimuse arutelusse väga viisakalt ja räägite ühekaupa! Aga kuna on soov vaheaega pidada, siis vaheaeg nüüd tuleb. Kutsun teid kõiki 2. korrusele, et tähistada üheskoos sama sõbralikult Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva! Vaheaeg 40 minutit!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Jätkame oma istungiga! Ma loodan, et see digikultuuriaasta logoga tort vabariigi aastapäeva eel sobis kenasti.

Ja tulles tagasi päevakorra alguse juures üle antud umbusaldusavalduse juurde, siis annan teile teada, et lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 43 lõigetest 1 ja 3 kutsun kokku Tallinna Linnavolikogu istungi 28. veebruaril 2020. aastal algusega kell 8.30 aadressil Vana-Viru 12 järgmise päevakorraga. Üks punkt on meil päevakorda planeeritud. See on umbusalduse avaldamine Tallinna abilinnapeale Betina Beškinale. Otsuse eelnõu 18. Ehk siis järgmisel reedel hommikul poole üheksast ootan teid istungile erakorraliselt!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nüüd päevakorrapunkt number 6. Selleks on "Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016-2018". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Rainer Vakra. Palun! Palun teie tähelepanu!
Ettekanne - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Ma usun, et täis kõhuga on rõõm siin edasi tööd teha ja nägu rohkem naeru täis, nagu näiteks heal kolleegil Anto Liivatil.

Aga sisu juurde. Mul on heameel teile tutvustada siis revisjonikomisjoni Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu, mis kannab pealkirja "Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018". Lühidalt oli siis kontrollimise eesmärgiks saada ülevaade kontrollitava ameti 2016–2018. aasta vahendite kasutamise seaduslikkusest ja otstarbekusest. Peamist tähelepanu pöörasime eelarvevahendite kasutamisele ja täitmisele, vaatasime üle investeeringud eelarvete täitmise kontrollitaval perioodil ning kontrollisime ameti sõiduautode kasutamise vormistamist. Harime siis teid ka ühe lõigu võrra. Et ameti tulud koosnevad täna siis tänavate sulgemise maksust, parkimistasudest, riigilõivust, bussiveo liiniloa ja sõiduplaani muutmise taotluse läbivaatamistest ja erinevatest trahvidest. Peab tunnustama, et tulusid on hästi prognoositud. Aastal 2016 oli see 106%, aastal 2017 119% ja 2018 106%. Nagu ka pealkiri ütles, siis üheks küsimuseks oli, kuidas on autode kasutamine. Siis kõikidele ametisõidukitele oli kinnitatud vastav kasutaja, kes jälgib auto kasutamist ja vastutab auto sihtotstarbelise kasutamise ja ka korrashoiu eest. Ametisõidukite kasutamise kohta peetakse arvestust lausa digitaalse sõidupäeviku vormis. Ja alates 1. märtsist 2017 kinnitatakse mobiiltelefoni limiidid dokumendihalduse süsteemis Postipoiss selleks linna poolt välja töötatud taotluse vormil. Seda eelnõu muuseas ka revisjonikomisjon arutas oma 27. jaanuari 2020. teisel koosolekul ja seda toetati ühehäälselt.

Lisaks ma sooviks loomulikult tänada head revisjonikomisjoni liiget Helle Kaldat, kes koos minuga seda tööd tegid, ja loomulikult siis meie juhtivspetsialisti kontrollitalitusest, kelleks on Larissa Škurat, ja kontrollitalituse peaspetsialist, kelleks on Maie Roomere! Ka neile suur aitäh selle panuse eest!

Ja lühidalt kokku võttes siis on otsuse eelnõu alljärgnev. Võtta revisjoni aktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks ja märkida, et 2016–2018 aastatel eelarvelisi vahendeid on Tallinna Transpordiamet kasutanud otstarbekalt, ja mis kõige olulisem, seaduslikult. Kõik tallinlased saavad rahulikult magada. Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Nüüd küsimuste voor. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Teie ettekanne oli vägagi nauditav. Ma saan aru, et Te olete põhjalikult pühendanud selle ettevalmistamisele.

Et kas oli ka midagi sellist, mida Te arutasite komisjonis või revisjoni käigus avastasite ja hiljem välja jäi, kuid mida linnakodanikud peaks teadma?
Ettekanne jätkub - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh hea küsimuse eest! Meie töö oli pikk ja põhjalik. Kõik, mis me teada saime, panime mustvalgelt kirja. Mitte ühtegi saladust me endaga siit saalist kaasa ei võta. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi, näikse, ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kaasettekannet selles päevakorrapunktis ei ole.

Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtu soove ei ole. Eelnõu ettekandja lõppsõna esitamise soovi ka ei oma ning saame liikuda lõpphääletuse juurde.

Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Transpordiameti vahendite kasutuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll aastatel 2016-2018". Otsuse eelnõu number 6. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 51 linnavolikogu liiget, vastu ei ole ja erapooletuks jäi 5. Otsus on vastu võetud!

Kuna kolleegil oli küsimus, siis palun! Kristen Michal, protseduuriline küsimus!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Vabandust! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus esimehele või juristile. Et mis siis juhtub, kui punktis, kus on "võtta teadmiseks", hääletatakse vastu? Et siis otsustatakse mitte võtta teadmiseks või mis sellega saab?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hele Põld, palun!
Sõnavõtt - - Hele Põld - Hele Põld
Siis ei võeta seda otsust vastu. Siis tuleb hakata otsast peale kontrollima.
Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Kristen Michal
Selge. ....
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld


See ei tähenda seda, et siis ei võeta teadmiseks. Siis lihtsalt ei võeta otsust vastu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ehk et tõlgendamisruumi on siin sedavõrd palju, et kui te, austatud volinikud, seda otsust vastu ei võta, järelikult te ei ole komisjoni tööga rahul ja nad peavad alustama otsast peale.
Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna Priidu Pärna


Uus sõna. Teadmisvajadust ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Just. Loodan, et kolleegi küsimus on sellega vastatud.
18:23 Päevakorra punkti alustamine - 7. ME181 Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 määruse nr 27 „Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr“ muutmine 7. ME181 Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 määruse nr 27 „Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr“ muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja saame liikuda järgmise päevakorrapunkti juurde numbriga 7 "Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 2015 määruse nr 27 "Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr" muutmine". Ja sõna saab Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Mart Kallas. Palun!
Ettekanne - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Nii! Meie eelnõu eesmärgiks on alandada määruses oleva lapsevanema omaosaluse protsenti, nii et 2020. aasta omaosalus jääks 2019. aasa tasemele. Ja miks me selle eelnõu esitasime? Me avastasime, et 2020. eelarves iseenesest ei olnud neid tulusid ette nähtud, mis olid seoses alampalga tõusuga 540 eurolt 584 euroni. Teatavasti on eks ole lapsevanema lasteaiamaks või kohatasu sõltuv alammäärast. Ja lastetoetus on ühele lapsele 60 eurot kuus. See ei kata omaosalust ära kui tõuseb riiklik alampalk, kuid sellega koos automaatselt teised palgad mitte. Siis on lapsevanemad, kes riikliku vanemapalk olukorras, kus nende pere rahaline olukord võib halveneda. Ja huvitaval kombel on - avastasin ise veel lisaks, et siin arvestatav tulu eelarvesse on vähenenud võrreldes 2019. aastaga, siis kohatasu eelarvelised tulud on vähenenud üle 120 000 euro. Et ma ei tea, lapsi nagunii vähemaks ei ole jäänud, et siin nagu tegemist täielikult sellise rahaga, mis, kui ta nüüd üle laekub, siis ta tuleb lisaeelarvesse tuleb kuskil samale reale ja siis hakatakse arutama, et kuhu teda siis panna. Ja meie nagu ettepanek ongi eelnõuga see, et me saaksime teha lapsevanematele rõõmu ja oleks kõik rahul. Et palun toetada eelnõud!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Küsimustevooru avab Annela Ojaste. Palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea ettekandja! Et mul on hea meel, et EKRE nüüd on ka sinnamaale jõudnud, et teab, et on olemas kohatasu ja et see on kõrge ja lapsevanematel on raske. Aga mis on Teie argumendid, et Te nagu päriselt seda kohatasu ei taha ära kaotada?

Aga mis on Teie argumendid, et Te nagu päriselt seda kohatasu ei taha ära kaotada, et lapsevanemaid rõõmsaks teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, küsija! EKRE on alati toetanud lapsi ja lapsevanemaid ja kohatasusid ja kõik. Kui kohatasu nüüd ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Ei, tähendab, me jah, kohatasusid loomulikult me toetame, sellepärast et me näeme, et päris tasuta ikka asju ei ole olemas ja need tasuta asjad paraku tulevad kuskilt teiselt realt.

Aga, tähendab, miks me sellise eelnõu tegime, on sellepärast, et täiesti kohatasud ära kaotada, see oleks 18 miljonit. Siin on praegu nüüd niimoodi, et mingi arvestuse järgi peaks tulema lisaeelarvesse siis, kui seda vastu nüüd eelnõu ei võeta, siis peaks tulema kuskil ligi poolteist miljonit mingi raha jaotamiseks. Iseenesest nagu suurusjärgud on ikka tükk maad nagu ... ei ole võrreldavad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma saan aru, et kui Te kogu 18 miljonit ei julgenud, järsku siis oleks võtnud nagu 8 või 10 miljonit veel nagu maha, et teinud ikkagi nagu lastele ja lastevanematele seda kergemaks. Või mis Teie kalkulatsioonid selles osas olid? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Sõna on vaba. Et Te saate teha sellise eelnõu, et 8 miljonit või palju iganes. Et me tegime nüüd sellise eelnõu ja palun seda toetada esialgu. Ja siis vaatame, kuidas edasi saame minna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Ma sellegipoolest küsin siis selle eelnõu täpsustuseks. Et millest tulenevalt just see number? Et kus need arvutused täpselt on, et just siia see piir tõmmata? Et miks mitte, et võtta ikkagi veel miljon vastu ja pool miljonit vähemaks? Et kui Te seda ei toeta, et lastevanematel kõigil see oleks tasuta, et kus see nagu arvutus või loogika on, et just täna või n-ö tänasesse päeva selle joone tõmbate, mitte üleeilsesse? Või tõmmake näiteks ülehomsesse. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Kui Te nüüd eelnõu teksti olete lugenud, siin on tabel 1 ja tabel 2. On näha? Te ei ole vist tutvunud sellega. Ja siin ongi täpselt niimoodi, et vanemate osaluse protsent on 12,20% ja ujulaga lasteaiad on 13,4%. Meie ettepanek on tuua need protsendid alla, ehk siis 11,28 peale vastavalt ujulata lasteaiad ja ujulaga lasteaedadele 12,38, ehk siis kohatasud jääksid 2019. aasta tasemele, mistõttu keegi ei kannata ja kõik jääks samaks, mis 2019. aastal. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, Teie küsimus palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Austet ettekandja! Kui kauaks te peate mõistlikuks jätta lasteaia kohatasu 2019. aasta tasemele?
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
No ma siinkohal ei hakkaks ennustama, et ma võtaks üks aasta korraga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimuste esitamise soovi kolleegide poolt ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuulame ära ka kaasettekande ja selle teeb meile Märt Sults haridus- ja kultuurikomisjoni esindajana. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnapea, linnavalitsus! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel koosolekul 29. jaanuar k.a arutas Tallinna Linnavolikogu 10.detsembri 2015. a määruse nr 27 Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määra muutmine ME181. Enne kui ma selle välja ütlen, kuidas komisjon hääletas, siis on sihukene matemaatiline termin nagu ristkorrutis, eks ole. Kui ristkorrutises ühte muutujat muuta, siis muutuvad ülejäänud kolm. Tähendab, kui üks number jääb samaks, nagu sa ütlesid, et möödunud aasta tasemele, siis peavad ülejäänud kolm numbrit muutuma ja põhimõtteliselt nad peaksid siis kasvama. Nii et väide, et lapsi jääb niikuinii vähemaks, ei ole pädev, kuna Sa pole statistikaga vist tutvunud täpselt.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ei. Sa ütlesid puldist. Ma Sinu sõnade järgi kirjutasin. Ja see on nüüd ettepanek Toompeale. Et põhimõtselt see ei ole meie saali pädevus. Et tuleks nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus uuesti lahti võtta ja alusharidus, algharidus, põhikooliharidus, gümnaasiumiharidus viia nagu ühe ja sama standardi peale. Tegelikult nad kõik peaksidki olema tasuta. Nii et ettepanek on igati mõistlik, tähendab, et alates 3. aastast kuni 18. aastani, eluaastani on Eestis haridus tasuta, kuna praegu on väga moes sõna "ühtlusharidus", eks ole. Nii et põhimõtselt see on okei.

Aga samal ajal komisjon arutas seda üpris tuliselt. Nii et me olime väga sõbralikus meeleolus. Ja hääletasime 3 poolt ja 8 vastu, erapooletuid ei olnud, mitte toetada antud eelnõu esitatud kujul, kuna seda saab teha palju-palju paremini ja efektiivsemalt. Aitäh teile! Mõelge, kaaluge ja palun toetage komisjoni otsust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Sellest sõnasabast nüüd kinni haarates. Kuidas Teie hinnangul saaks siis efektiivsemalt toetada lastevanematele odavamalt lasteaiatasude alandamist? Mis on see Keskerakonna-poolne ettepanek? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Hea küsimus ja hea tähelepanu küsimus. Just hetk tagasi ma Sulle ütlesin seda, et Riigikogus tuleb lahti võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Ja kuna on lasteaiad kohustatud täitma riiklikku õppekava, siis absoluutselt need asutused, mis täidavad riiklikku õppekava, ongi kohatasuvabad, täpselt nagu põhikool, gümnaasium jne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud kaasettekandja! Mis seos on kohustuslikul lasteaias käimisel ja tasu määral? Mis seos seal vahel on?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Ma ei oskagi Sulle praegu täpselt vastata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Äkki Anto Liivati teisele küsimusele. Palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Austatud ettekandja! Kas see, et kogu haridus kuni gümnaasiumi lõpuni peaks Eestis olema kohatasuta või n-ö tasuta, on Teie isiklik või Keskerakonna ametlik seisukoht? Ja kui see on Keskerakonna ametlik seisukoht, siis millal kavatsete põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused Riigikogus menetlusse anda?
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh! Tähendab, et ma kahjuks ei saa väita seda, et see on Keskerakonna seisukoht. Ma saan praegu esindada komisjoni. Nii! Aga antud juhul, kui praegu võtta statistikaid ja turu seisu, haridusturu seisu, siis millegipärast haridusturu seis on selline, et liigutakse erakoolide ja erahariduse poole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Annela Ojaste, palun!
Küsimus - Annela Ojaste Annela Ojaste
Aitäh! Hea ettekandja! Te siin mõni kuu tagasi meedia vahendusel andsite teada, et Tallinna Linnavalitsusel on tegelikult valmimas mõjuanalüüs, et kuidas siis hakkab olema, kui lasteaedades kohatasu kaotada. Et äkki saate natukese siin paari sõnaga valgustada, kui kaugele mõjuanalüüsiga on jõutud ja mis need tulemused on? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh väga hea küsimuse eest! Tähendab, et kuna ma ei ole ise seda lugenud ... Aga ma tean seda, et Riigikogule on esitatud kompensatsiooni või summa taotlused, et mis oleksid vajalikud selleks, et seda asja teha. Et see on praegu Riigikogu ja Haridusministeeriumi taga kinni. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtusoove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ka seda soovi ei näe. Austatud kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 20.detsembri 2015 määruse nr 27 "Koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanemate poolt kaetava osa määr" muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: poolt 25, vastu 35, erapooletuid ei ole, eelnõu ei leidnud toetust.
18:34 Päevakorra punkti alustamine - 8. Alkoholi müügipiirangust Tallinnas 8. Alkoholi müügipiirangust Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine". Aru pärib linnavolikogu liige Rainer Vakra ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Rainer Vakra! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult, olen valmis täiendavalt vastama ka suuliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ma palun kolleegidelt vaikust, et oma esimese küsimuse saaks esitada Anastassia Kovalenko. Palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Aitäh! Austatud linnapea! Et ma siin loen artiklist, et Teil hiljuti oli selline ümarlaua kohtumine erasektori esindajatega, et kas Te äkki saaksite anda veidi infot, et kas olete jõudnud mingite lahendusteni?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tõepoolest juba eelmisel aastal oli linnavalitsuse eelnõu sel teemal valmis. Aga kuna meile jätkuvalt laekusid ettepanekud nii huvigruppide poolt ehk siis ettevõtjate poolt kui ka erinevate organisatsioonide poolt, me otsustasime, et diskussiooni tuleb jätkata. Ka sellises vormis, et me kohtusime erinevate ettevõtjate gruppidega, ööklubide, baaride, kasiinode, hotellide esindajatega nii eraldi kui ka koos. Ja arutasime sealhulgas ka võimalust alkoholi müügipiiranguid laiendada. Ehk siis võrreldes selle eelnõuga, mida me esitasime, meil tekkisid arutelud, et tegelikult ühest küljest oleks vaja neid piiranguid laiendada. Teisest küljest võiks mõelda, missugused võiksid olla, ütleme nii, erilahendused lähtuvalt ühe või teise asutuse spetsiifikast. Ja see oligi ka nende arutelude sisu: et ettepanekud, meie küsimused, meie ettepanekud. Aga siis peale seda ka analüüs. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud linnapea! Sellest arupärimisest on ka aega möödunud ja lõppkokkuvõttes lugedes seda arupärimise vastust, ega ma täpselt ei saagi aru, et mis selle linnavalitsuse seisukoht nüüd on. Et äkki Te saate siis tänase info kohaselt oma seisukoha n-ö uuesti selgelt välja öelda. Et Te olete siin mustvalgel kirjutanud, et linnavalitsus pole otsustanud, et kas seda eelnõud üldse toetab või mitte, et see on kõik volikogu kätes. Loomulikult siin 79 Tallinna linna saadikut on kõige targemad ja ütlevad, kuidas me seda teeme, aga minu arupärimise küsimus oligi Teile, et mida arvab sellest eelnõust linnavalitsus ja kuidas te sellega edasi lähete või kas te üldse lähete?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sisuliselt meie arvamus on sama ja selle arvamuse sisu saab ka eelnõus leida. Et meie arvates alkoholi müügi öösiti tuleb baarides ja ööklubides piirata, nii nagu see4 oli ka välja toodud, ehk siis tööpäevadel alates kella 2-st ja nädalavahetusel alates kella 3-st. See, mida me täiendavalt arutasime praegu huvigruppidega, lähtuvalt ka nendest küsimustest, mis tulid avalikkuse poolt: kas kasiinod peaksid olema ka samas nimekirjades; kas ka kasiinodes peaks olema kehtestatud alkoholimüügi piirang ja veel üks teema, mida me arutasime, kas ööklubides võiks olla teine lähenemine. Et see ongi kaks spetsiifilist küsimust, mida me viimasel ajal arutasime ja mulle tundub, et juba lähinädalatel.Ehk siis mitte hiljem kui 2 nädala pärast meil tekib ka lõplik otsus. See, mis on kindel, et need põhimõtted, mida me algusest peale tõime välja, nendega me läheme edasi igal juhul. Kas meil tekivad veel täiendavad piirangud või eri lähenemised, see on see küsimus, mille peale me saame avalikult vastata, ma arvan, juba 2 nädala pärast. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma saan aru, et mingi otsuseni Te olete oma sisemuses jõudnud, nagu Te juba siin praegu just ütlesite. Aga mind huvitab tegelikult see. Et juhul, kui see ei osutu, tulemused ei osutu selliseks, nagu Te tahate, kas Teil on mingid sisemised mõõdikud? Mis need on? Või millistel tingimustel oleksite Te nõus sedasama keeldu uuesti ja millal siis arutluse alla võtma? Et tulevikku vaadates, millistel tingimustel see asi ei tööta Teie hinnangul? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Noh, nagu ma ütlesin, et meie seisukoht on peegeldatud eelnõu sisus ja tekstis. Mõned asjad tuleb veel täpsustada. See küsimus on tegelikult väga õige, et mis on meie eesmärgid ja mis on võimalikud mõõdikud. Tegelikult üheks aluseks, miks me seda teemat hakkasime üldse käsitlema, oli ka politsei poolt välja toodud statistika. Ja see on üks aspekt. Ja teine aspekt on ka erinevate Euroopa linnade kogemus, kus olid kehtestatud samad piirangud ja kuidas see omakorda omas mõju sellele statistikale, positiivset mõju. Et need ongi, kui me räägime mõõdikutest, siis on need päris matemaatilised mõõdikud. Kahjuks tuleb tunnistada, et meil on praegu eelmise ja üle-eelmise aasta statistika. Et avaliku korra rikkumised, mis on seotud joobes seisundis inimestega, on kasvanud, nende arv on kasvanud, ja ka kuriteod. Ja üldse nende rikkumiste maht on umbes 40%, mis on seotud alkoholi tarbimisega. Et see on väga arusaadav matemaatika. Ja siis, kui on matemaatika, siis on ka dünaamika. Ja see dünaamika on kahjuks negatiivne.

Loomulikult me ei saa loota, et peale alkoholi müügipiirangute kehtestamist me saame kuu aja pärast või isegi kolme kuu pärast juba tegema järeldusi. Esiteks kehtestamine võtab aega, inimesed peavad sellega harjuma, harjuma kindlasti. Pole midagi teha, aga ettevõtted püüavad otsida erinevaid skeeme, kuidas pääseda nendest piirangutest. Seda me mäletame ka ajaloost, kui olid kehtestatud alkoholi müügipiirangud poodides. Ehk siis see võtab aega. Aga meil on veendumus, et see toob ka positiivseid tulemusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et Teile meeldib asju kontseptuaalselt vaadata. Ja ma ei ole siin irooniline. Minu meelest ka siin alkoholi müügi piirangute ja kõige muu sellega, mis puudutab linna ööelu ja väljapool sellist päeva igapäevast toimetamist võiks vaadata ikkagi tuleviku vaatest ja vaadata, kuidas seda on suuremates linnades lahendatud. Et kui vaadata Amsterdami, Berliini, Londonit, siis seal on selline ühiskondlik roll nagu öölinnapea. Te olete ka kuskil uudistes öelnud, kui ma õigesti mäletan, et Te pole kindel kas Te tahaksite enda kõrvale öist linnapead enda konkurendiks. Ma arvan, et see roll kindlasti ei ole Teie konkurent, vaid keegi, kes kohalike inimestega koos, politseiga koos ja linnaga koos tegelikult vähendab seda võimalikku kahju ja hoolitseb selle eest, et inimeste jaoks vaba aeg oleks atraktiivne. Et mis Te sellest arvate ja kas ehk poleks mõistlik, kui seda teemat jätkata, ka seda kontsepti kaaluda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No alustame sellest, et see lähenemine tekkis ikkagi peale seda, kui me püüdsime iga case'i puhul leida eraldi lahenduse. Peaaegu iga probleemse ööklubi või -baari puhul püüdsime saavutada kas kokkulepet või siis kohtu kaudu vajaliku tulemuse. Ja isegi me seda saavutasime kohtu kaudu, aga see võit oli kahjuks ajutine, sest kohe peale kohtuotsust ettevõtted lihtsalt muutsid juriidilise keha, ehk siis vana keha pandi kinni ja asutati uus keha ja toimetasid samamoodi edasi. Loomulikult ei saa öelda, et kõik ettevõtted käituvad pahatahtlikult, aga luua igaettevõtte puhul eraldi korra ja tegeleda ka juriidilise menetlusega iga ettevõtte puhul ehk siis iga ööklubi või iga baari puhul. Ma arvan, et ei ole administratiivselt võimalik. Vähemalt mulle tundub, et meie ettevõtluskultuur, aga ka öökultuur ei ole veel selleks valmis. Seega ka see linna otsus. Ei ole välistatud, et kunagi me jõuame nii kaugele, et seda saab lahendada ka sellisel viisil, aga ma rõhutan veel üks kord, et meie otsus oli ikkagi analüüsi tulemus ja sh ka väliskogemuse analüüs. Jah, on nende linnade kogemus, mida Te tõite välja, võib-olla positiivne, aga on ka teised linnad, kus kehtestati alkoholi müügipiirangud, mis on sarnased meie kontseptsiooniga ja kus nad saavutasid ka positiivseid tulemusi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh! Austatud linnapea! No ma olen korduvalt oma seisukohta väljendanud, ma arvan, et selge on see, et eestlased joovad liiga palju. Küsimus on see, et kuidas me seda suudame lahendada ja kuidas me suudame seda probleemi parendada, et seda toimuks vähem. Seisukoht on selge, et kui keelde panna, siis tuleks seda kõigile võrdselt panna. Ma saan aru, et Te meile tegelikult ei vasta, kui Te tegelikult teate, mis kahe nädala pärast saama hakkab nende kasiinodega, siis ma igatahes ütlen, et ma ei tea, kas Te ise läbi lugesite selle vastuse, kus Te alla kirjutasite või olete Te ise ka viimati kasiinos käinud. Aga näiteks sellised väited, et kasiino ei paku samalaadset meelelahutusprogrammi ja sotsiaalse suhtluse võimalusi nagu lööklubi või pubi vastab tõele - nad pakuvad kordades paremat, et kutsuda sinna inimesi lisaks alkoholi tarbimisele ka hasartmänge mängima. Ehk minu küsimus oli ju väga selge, et kas Te ei arva, et kui kasvõi üks inimene sellepärast, et peale keeldu läheb sinna alkoholi tarbima ja hakkab ka mängurlusega tegelema. Et see on suurem kaotus, et kas Te ikkagi ... äkki ma saan siis ikka soovitada, et teeme selle keelu siis võrdselt kõigile. Kas teeme, on siis küsimus? Kas teeme? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma jagan Teie muret, et alkoholi tarbimine Eesti ühiskonnas on probleem. Ja üle-eelmise aasta statistika järgi iga eesti inimese puhul alkoholi tarbimine oli umbes 10 liitrit aastas. See on muidugi ebanormaalne olukord tegelikult ja kui meil on umbes 50 000 sõltlast. Meie väikse riigi puhul see ka on peaaegu katastroofiline number. Mis puudutab kasiinosid, siis tuleb tunnistada, et ei ole käinud. Aga meie kolleegid muidugi tegid ka vastava analüüsi ja on ka seadused, mis reguleerivad kasiinode külastamist. Et teadaolevalt kasiinode puhul on iga kliendi kohta väga range suhtumine, et sinna ei satu juhuslikud inimesed, sest selleks, et üldse pääseda kasiinosse, tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti ja seda registreerida. Ja alkoholijoobes inimesed üldse kasiinosse ei pääse. Nendel seda lihtsalt ei ole vaja.

Aga tegelikult ma olen Teiega nõus, et lähenemine võikski olla ühetaoline. Ja just sellepärast meil see arutelu võttis rohkem aega ja me jätkuvalt seda teemat arutame. Vaadake, see on väga tõsine teema tegelikult ja sellepärast me ei soovi väga kiirustada, sest see, mis juhtus alkoholi aktsiisiga, tegelikult ei olnud normaalne. Et see, kuidas üks otsus, teine otsus. Kas enne esimest otsust oli nagu pikk ja sügav analüüs? Kas enne teist otsust, mis oli seotud alkoholi aktsiisiga - oli pikk ja sügav analüüs, või pikk arutelu ühiskonnas sel teemal või pikk arutelu huvigruppidega. Et mulle tundub, et see lähenemine, mis meil oli Tallinnas seoses selle aruteluga, on peaaegu unikaalne, et avalik diskussioon, kohtumised huvigruppidega ja mitte selleks, et teha endale linnukese, vaid tõepoolest arutada erinevaid variante. Ja me arutasime ja muutsime ka enda lähenemist nende arutelude käigus. Ma arvan, et iseenesest see menetlus juba on märkimisväärne. Aga ma loodan, et ka tulemus tuleb õige ja positiivne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Austatud linnapea! Et kindlasti tegelikult see on kiiduväärne, et toimub diskussioon ja kohtumine huvigruppidega, aga mind huvitas see, et Te mainisite, et ümarlauas Te arutasite, et klubides võiks olla teine n-ö erilähenemine. Kas äkki saaksite ka meile sellest rääkidad
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, tõepoolest, nagu ma sellest rääkisin veel eelarvelise aasta lõpus, et miks me peatasime eelnõu menetluse, sest laua peal oli kaks teemat. Esimene teema oli seotud kasiinodega ja selle kohta ma vastasin Teie lugupeetud kolleegile Rainer Vakrale ja teine teema tõepoolest ööklubid. Ja ööklubide puhul oli natuke vastupidine nagu arutelu, et kas ka ööklubide puhul see piirang ei võiks olla ütleme nii - soodsam. Et kas ööklubid võiksid müüa alkoholi tunni võrra nagu kauem, või see periood võiks olla pikem. Noh, see on see teine arutelukoht. Loomulikult ettevõtluse suhtumine on selline, et piiranguid ei peaks olema üldse. Ja teate, mis on peamine argument - mida rohkem inimesed joovad, seda suurem on meie tulu. Jah, see on argument. Ja kui me tulu ei saa, siis meil pole mõtet selle äriga tegeleda ja siis kõik kaotavad. Et kultuur kaotab, äri kaotab, riik kaotab - kõik kaotavad. Ehk siis, mida rohkem inimesed joovad, tarbivad alkoholi, seda parem meile on. Ja ka linnale ka peaks olema see olukord nagu soodne. Aga mina ei ole sellega nõu ja mulle tundub, et väga paljud inimesed ei ole sellega nõus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tuleks siis tagasi selle mõõdikute ja tuleviku juurde. Et kui järgmise volikogu esimene istung on, kas Te olete nõus sel hetkel vaatama siis neid üle, kas need on, kas need meetmed, mida te senimaani olete teinud ja püüdnud - kas need on õigustanud ennast? Et kas Teile tundub, et see ajaraamistik on enam vähem see, mille puhul on juba võimalik teha neid otsuseid või neid nagu tagasivaateid. Et kas see poliitika, mida Te praegu soovitate, on ennast õigustanud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Mulle tundub, et ma vist päris ei saanud aru. Kas juba järgmiseks linnavolikogu istungiks või järgmiseks aastaks?
Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Siim Tuisk
Pooleteiseks aastaks.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma arvan, et see õige periood ongi vist poolteist aastat. See ongi õige teha nagu järeldusi. Kas me oleme valmis tegema järeldusi? Ma arvan, et me peame olema valmis. Me peame tegema peale esimest aastat juba ülevaadet, statistilist analüüsi ja saama seda tagasisidet. See on Teie poolt õigesti pakutud lähenemine. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud kõneleja, et mul on järgnev küsimus. Et enamikes nagu varem toodud ... üle Londoni ja mujal on üldiselt alkoholi müügi piiramine jagatud piirkondadeks. No umbes, et mingi, noh näiteks ütleme,Tallinnast tuues näite, et seal Kesklinnas on see kuni ütleme ööpäev läbi ja ülejäänud linnaosades on vähem, et kas seda ka olete arutanud?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Oleme seda arutanud. Alustame sellest, et me ikkagi lähtume sellest, et Kesklinn, sh ka Vanalinn on linnaosa, kus samamoodi elavad inimesed. Ja ka nende puhul peab olema tagatud öörahu. Ka nende puhul peab olema tagatud avalik kord ja ma arvan, et ei oleks õiglane Kesklinna või Vanalinna elanike puhul tekitada teist lähenemist ja teist olukorda. Teiseks - Tallinn on ikkagi väike linn ja kus alkoholi müügipiirang on territoriaalne, siis tegelikult me probleeme sellega ei lahenda. Me lihtsalt viime probleemi ühest kohast teisale. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, Teie kord palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et ma ka selle aktsiisiasja kohta olen samal arvamusel mis Teie, et see kindlasti ei olnud õnnestunud sihuke katsetus. Et eriti, kui vaadata Eesti ajalugu ja alkoholi tarbimise vähenemist, siis aastast 2007 kuni tänaseni alkoholi tarbimine, liiklusõnnetused, vägivaldsed juhtumid ja kõik see muu on korrelatsioonis täitsa selgelt vähenenud, v.a see aeg, kus muutus aktsiisiekskursiooni tõttu. Aga see selleks, et ma tunnen, et ilmselt see öölinnapea idee vajaks selgitamist. Et see kindlasti ei ole üksikjuhtumite tegelenud, et Te viitasite oma vastuses, et igale ühele eraldi, vaid pigem olekski see selline roll, mis koondaks, nagu ettevõtlusorganisatsioon, nagu esindaja, erinevaid sektori esindajaid - linna, politseid jne ja aitaks sellega süstemaatiliselt tegeleda, sest ka praegu, ükskõik, milline see kord tuleb. Ma ei usu, et avalikkus seda lõpuni mõistab, nagu ta ei mõistnud seda eelmist katsetust. Et pigem oleks vaja süstemaatilisemat tegelemist sellisel viisil, et ka vabaaja sektor töötab koos linnaga ja annab linnale täiendavat väärtust. Teised linnad sellesse panustavad, ma usun, et Tallinn võiks ka seda teha. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma tegelikult hakkasin praegu nagu mõtlema, et tõepoolest selleks peab olema eraldi ametnik, eraldi inimene - roll. Võib-olla, aga tuleb tegelikult tunnistada, et meie kolleegid, meie ametnikud just sellega tegelesid kogu aeg. Nad püüdsid koordineerida, nad püüdsid huvigruppidega selliseid probleeme arutada ja see oli päris aktiivne protsess. Sellega tegeles Ettevõtlusamet, sellega tegelesid meie juristid, sellega tegelesid abilinnapead. Et see oli päris süsteemne lähenemine. Võib-olla noh Tallinna puhul, nii nagu mõne teise suure linna puhul, peab olema nagu eraldi roll ehk siis ka eraldi inimene, kes just ainult selle valdkonnaga tegeleb. Ma pean tunnistama, et mul selle kohta vist päris selget arusaamist ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Hea linnapea! Ütlesite, et ettevõtjad ütlevad sihukest veidi kummalist n-ö seisukohta, et mida rohkem juuakse, seda suurem on tulu. Et me siiski antud juhul räägime täiesti legaalsest tulust, et selles mõttes tegemist on legaalse aine legaalse müügiga legaalses kohas. Kas ei karda, et see legaalne tarbimine asendub keeldude ja piirdude puhul illegaalse tegevusega ja siis see illegaalne tulu läheb kuskile mujale. Et viimane kord, kui meil käis siin politseipealik samal teemal rääkimas, siis nende jaoks oli see suur üllatus, et selline asi tõesti võib juhtuda. Minu jaoks on see ka väga üllatav, et see neile üllatav on. Aga mujal linnades on ikkagi kogemus näidanud, et see on väga tavapärane asi ja seejuures selline asi, mida mitte mingil juhul tagasi ei pööra. Kas Te ei karda seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No võib-olla, isegi mitte võib-olla, aga kindlasti ma ei ole selle lähenemisega nõus. Et kuna see on legaalne toode ja müük on legaalne, siis on ka loogiline või adekvaatne ootus saada rohkem tulu ja müüa rohkem alkoholi. Loomulikult ettevõtja ootus on arusaadav. Kas see on ühiskonnale vastuvõetav, ma arvan, et mitte. Tubakamüük on ka legaalne. Kas me soovime, et tubaka müük kasvaks meie riigis, meie linnas, meie ühiskonnas. Ma arvan, et ei taha. Vastupidi - me seda ei soovi. Ja kas selle pärast on seadusandja pakkunud ka erinevaid piiranguid ka tubaka müügi puhul. Ehk siis, minu arvates see meie lähenemine on ikkagi õige.

Mis puudutab illegaalset müüki, siis tegelikult sama arutelu tekkis ka siis, kui 10 aastat tagasi Tallinna linn piiras öömüüki alkoholipoodides. Siis sama moodi räägiti sellest, et tekib illegaalne müük ja inimesed nagunii seda ostavad. Mingi hetk tekkis see probleem, aga see maht oli marginaalne ja efekt oli ajutine - see negatiivne efekt. Kas selline risk on olemas? No loomulikult on see risk olemas, aga me ei räägi sellest, et me paneme ööklubid kinni ja alkoholi osta baarides üldse ei saa. Me räägime mingitest piirangutest. See ei ole mingi Chicago, kus nagu me mäletame, eelmise sajandi alguses avati siis illegaalsed ööklubid ja müüdi illegaalset alkoholi. Et no seda ma küll ei kujuta endale ette ja ei arva, et see on võimalik Tallinna linnas, Eesti ühiskonnas. See, et probleemid tulevad, muidugi, me sellega arvestame. Ja politsei on muidugi selle teemaga ka kursis, et ka meie oleme sel teemal politseiga kontaktis. Päris mitu korda seda teemat arutasime ja ka politsei küsib meie käest, et aga no millal tuleb? Me seda toetame ja seda on vaja. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Lugupeetud linnapea! Et teadupärast alkoholi müügi piirangute üle arutavad ka teised omavalitsused: Kuressaare ja Tartu on olnud näited. Et kas Tallinna linn arutab või teeb koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega nende piirangute kehtestamisel, või on valdade linnade liidus olnud mingeid arutelusid selles teemas, et need piirangud oleksid võib-olla üle riigi, kui nad tulevad, kuidagi ühtsed?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mõni kuu tagasi ma küsisin Tartu linnapea käest selle kohta, et mis on nende plaanid. Mina vist sain aru, et Tartus ikkagi sellist plaani ei ole. Kuressaares seda teemat arutati, aga ma pean tunnistama, et ma täpselt ei tea, kuhu jõuti. Ma arvan, et praegu mõned omavalitsused ootavad, mis saab Tallinna linnas. Noh, nagu see juhtus ka alkoholimüügi piirangutega poodides. Öömüügist ma praegu räägin, mida piirati siis 10 aastat tagasi. Ma arvan, meie kogemust, mitte ma ei arva, ma tean, sest tuli ka Sotsiaalministeeriumist signaal, et ma tean, et meie kogemust või meie menetlust jälgib ka Sotsiaalministeerium. Ka nemad lähtuvalt meie analüüsist praegu arutavad, mis võiks olla üleriigiline piirang. Ja ma tean, et ka lugupeetud kolleegid riigikogus, Reformierakonna fraktsioonis, on seda teemat arutanud ja jõudsid järeldusele, et alkoholi müüki tuleb piirata hommikul. Ja ma seda absoluutselt toetan, see on õige lähenemine, ei ole normaalne alustada joomisega kell 6 hommikul tööpäevadel ja kell 7 hommikul nädalavahetusel. Ja kui rääkida nagu päris tõsiselt, sest on loogiline, et süsteem oleks ühtne, et kui poodides saab alkoholi müüa ainult alates kella 10-st, no siis ka baarides see võiks olla normaalne. Ja mulle millegipärast tundub, et kui meie inimesed ei saa alustada alkoholi tarbimisega kell 6 hommikul, siis keegi sellepärast ei kannata. Pigem vastupidi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Kas Te oskate öelda, kui palju täpselt on Tallinna linnas neid probleemseid baare, millega siis võimalikud alkoholimüügi piirangud, mille puhul hakkaksid kehtima ja selle Teie poolt kirjeldatud probleemi lahendaks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No meil on ikkagi lähenemine nii, ülelinnaline. Ja loomulikult me võime rääkida sellest, et on konkreetsed kohad, mis tekitavad probleeme elanikele, aga me ikkagi soovime, et oleks ühtne lähenemine ja see mõju oleks sügavam kui ühe konkreetse asukoha või ühe konkreetse baari probleemide lahendamine. Aga ma saan aru, et minu head kolleegid soovivad rääkida ka numbritest.
Tallinna Ettevõtlusameti jurist - Kaialiisa Koolberg Kaialiisa Koolberg
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Nii! Minul on küsimus, et kas on tehtud ka mingisuguseid majanduslikke arvestusi, sest ei maksa unustada ära asjaolu, et Eesti SKP-st moodustab turismisektor circa 10%, mis omakorda on küllaltki palju ütleme siis sellega seotud, et sul on midagi siin Tallinnas teha ka õhtuti. Et noh päris palju on selliseid turiste, et kas on mingi majanduslik arvestus, et tuletaks ikka meelde, et 10% näiteks SKPs-t on suurem kui terve kaubavahetus näiteks Venemaaga. Et kas, siin peaks olema ka mingi majandusanalüüs selle taga.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Nii palju kui mina mäletan turismiosakaal SKP-st ei ole 10 vaid 8%, aga no tegelikult see ei ole oluline. Jah, muidugi me oleme huvitatud et turism areneks, aga küsimus on selles, missugust turismi me endale soovime. Et kas meie eesmärk on, et Tallinn oleks selline koht, kuhu tulevad kas naaberriikidest või kuskilt kaugemalt turistid selleks, et saaks odavat alkoholi tarbida. Ma ei ole päris kindel, et see on meie huvi. Puht majanduslikult ka, sest nagu me teame, kõige kasulikum turist, vabandust, see kõlab natuke küüniliselt, aga turist, kes toob kõige rohkem raha Eestisse, on konverentsiturist või siis mõni suure rahvusvahelise ürituse turist. Et sellise turisti kasum või tulu Eesti majandusele on keskmiselt 400 eurot päevas. Sellist turisti me soovime tegelikult. Ka sellepärast, et just selline turist oskab hinnata ka meie kultuuri ja ta tulebki seda ka vaatama ja sellega tutvuma. Ja ma arvan, et seal niimoodi tuleb ka töötada, et selliseid turiste oleks rohkem ja ka Tallinna linn selle nimel soovib panustada ja just sellepärast meie eesmärgiks on kontserdisaali ja rahvusvahelise konverentsikeskuse ehitamine ja me kindlasti selle ideega läheme edasi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea linnapea, Te viitasite, et legaalsete ettevõtete, legaalse kasvuga raha teenimine ei ole ühiskonnale vastuvõetav. Ma pean siis täpsustama, et ma selle illegaalsega ei pidanud silmas mitte taksoviina ega ka isegi mitte illegaalset ööklubi, vaid ma pidasin silmas narkootilisi aineid, mis on meie ühiskonnale noh ütleme kümnetes kordades raskem kohustus või probleem, millega tegeleda. Et kaks küsimust sellest. Et kas Te arvate, et kui asendustegevuseks on narkootikumide tarbimine, siis on see ühiskonnale vastuvõetavam, esiteks? Ja teiseks, kui siiski see probleem nagu selliste piirangutega tekib ja muutubki narkootikumide kasutamine laiendamiseks? Et mis siis ikkagi teha, sest nagu viitasin mujal maailmas on näide sellest, et kui nii läheb, siis tegelikult tagasipöördumist ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma ei ole kindel, et minu vastused antud juhul on kompetentsed, aga nii palju kui mina tean, et selliseid probleeme tuleb käsitleda eraldi. Kas sellepärast, et tihti on nii, et alkohol ei ole alternatiiv, vaid esimene samm. Samamoodi kui ka selliste ööbaaride uimastite või narkootikumide, sellised kergemad narkootikumid on samamoodi esimeseks või teiseks sammuks, et tarbida juba selliseid raskemaid narkootikume. Ehk siis, ja sõltuvus kui selline on eraldi teema. Psühholoogiline teema, sotsiaal-majanduslik teema, et mulle tundub et see on natuke küsimuse lihtsustamine. Et kui inimesed tunni võrra vähem saavad tarbida alkoholi, siis sellepärast nad hakkavad rohkem tarbima narkootikume. Ma arvan, et see päris nii ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Valmar Kiisler, palun!
Küsimus - Siim Valmar Kiisler Siim Valmar Kiisler
Aitäh! Auväärt linnapea! Te ütlesite õigesti, et Tallinn on väike linn ja ka territoriaalselt. Mõnel suunal tuleb kesklinnast vaadates või siit samast kohast minnes taksoga linna piir päris ruttu vastu. Et kui näiteks Peetri küla suunal sõita või Männiku teed pidi sõita või mõnel teisel suunal linnast välja sõitma hakata, et ei ole üldse kallis. Et mis see teie plaan siis on, et kui te teiste omavalitsustega ei ole arutanud ka, et kas plaan on siis see, et inimesed tarbivad samamoodi alkoholi edasi, aga teevad seda siis kuskil Tallinna piiri kõrval või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No tegelikult ju meie arutelu oli avalik ja avatud ja päris pikaajaline ja meil oli ka üleskutse, et me ootame igalt poolt ettepanekuid ja koostööd. Ja paljud organisatsioonid võtsidki meiega ühendust. See oli meie initsiatiiv ja ma arvan, et antud juhul oleks loogiline, kui mõni naaberomavalitsus tunneb muret, siis see initsiatiiv võiks nendest omavalitsustest ka tulla. Seda me ei näinud. See muidugi ei välista, et me tulevikus saame seda teemat arutada. Ehk siis nagu ma ütlesin, et see protsess oli päris pikk ja ma ei karda sellist sõnastust - unikaalne - ja me olime väga avatud. Aga ma veel ükskord toon välja sellise arvamuse, et mulle tundub, et mõned omavalitsused ja võib-olla mingikski hetkeks ka paljud omavalitsused jälgivad, mis saab Tallinna kogemusega. Ja siis hakkavad otsustama, kas nad teevad samamoodi või ei tee. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Kui sai käivitatud linnavalitsuse poolt see võimalik alkoholipiirangute debatt, siis kohe väga paljud baaripidajad ja n-ö alkoholiga kauplevad asutused pakkusid välja, et lugupeetud linnavalitsus, et lepime ühiselt kokku ja me vabatahtlikult kehtestama need piirangud endale. Aga muidugi nad arvestaksid siis veidi ka nende kellaaegadega, mis on igati loogilised. Ja nüüd ma ei ole näind, et Tallinna Linnavalitsus tegelikult oleks sellisele ettepanekule n-ö poolele teele vastu läinud ja püüdnud nendega vabatahtlikult seda kokku leppida, vaid ikkagi tahate seda kindlasti n-ö normiga piirata Tallinna volikogu hääletuse teel. Et miks selline ettepanek ei sobinud linnavalitsusele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Nagu ma ütlesin, et me olime avatud dialoogiks ja kõik ettepanekud olid läbi vaadatud ja analüüsitud. Meil on see kogemus olemas. Me püüdsime leppida kokku, et baarid võtavad enda peale lisakohustusi vabatahtlikult, sh ka turvameetmeid. Ja mõned võtsidki mõneks kuuks, nii kaua kui oli avalik tähelepanu või kohtumenetluse jooksul, et sellised ajutised reaktsioonid tõepoolest tekkisid. Aga see ei olnud süsteemne ja no kui on valmisolek seda teha vabatahtlikult, siis ma ei näe põhjust, mis võiks olla süsteemse piirangu vastu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ütleme, et kui need piirangud nüüd kehtestatakse, siis kindlasti, ma arvan, hakkab olema mõningaid ettevõtjaid või baare, kes hakkavad erinevate skeemidega üritama nendest piirangutest kõrvale minna. No näiteks enne kella 3 hakatakse alkoholi ette müüma või midagi sarnast. Minu küsimus on, kas te olete analüüsinud ja läbi mõelnud ka, mis need potentsiaalsed skeemid saavad olema, millega nendest piirangutest hakatakse kõrvale kalduma? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Me seda kaalusime ja just sellepärast me seda eelnõud ka täiendasime. See on täitsa võimalik. Jah, et mingi kell 2 või kell 3 hakkab toimuma mingi happy hour ja seda on täitsa oodata. Aga ma arvan, et see on esimese perioodi reaktsioon, see ei hakka kehtima nii, et nüüd igas baaris iga päev selline olukord. Varem või hiljem sellest väsivad inimesed, nad harjuvad ära ja keegi ei hakka nagu kell 2 endale ostma tervet portsu selleks, et seda saaks tarbida hommikuni. Esialgu võib-olla ja ma arvan, et ka ajakirjandus, meedia, kindlasti hakkab seda meile näitama, et kuidas tegelikult see piirang ei toimi. Aga mina usun, et meie eesmärgid on pikaajalised ja on võimalik muuta ka alkoholi tarbimise kultuuri, nii nagu see juhtus Põhja-Euroopa riikides ja me alati võtame just Põhja-Euroopa riigid eeskujuks. No mulle tundub, et ka nende väärtuste kultuuriruum võiks olla meile eeskujuks, mitte ainult majandusvalem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi linnapeale ei ole. Sõnavõtte sellises päevakorrapunkti, kus on arupärimisele vastamine, meie protseduur ette ei näe. See arupärimine on vastatud.
19:20 Päevakorra punkti alustamine - 9. Lastemänguväljakutest 9. Lastemänguväljakutest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine arupärimine. Aru pärib Õnne Pillak Lastemänguväljakutest. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart, palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees, austatud Õnne Pillak! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama täiendavatele küsimustele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Õnne Pillak, palun, Teie võimalus küsida!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Me siin aasta lõpus eelarve juures vahetasime mõtteid, arvamusi seoses Nõmmele peremänguväljaku rajamisega. Ja nüüd nendest vastustest siin selgub, et Nõmme on täna ainukene linnaosa, kus sellist mänguväljakut ei ole. Ja ometi, kui oli linnaeelarves ette nähtud vahendid, et selline suur mänguväljak sellesse linnaosasse rajada, siis linnaosa vanem oli teinud ettepaneku see raha tõsta olemasolevate mänguväljakute kordategemiseks. Ja teine pool oli, et kuna Nõmme inimesed arvasid, et Vabaduse parki ei peaks seda mänguväljakut tulema. Mõistetav on ju, kuulab inimesi. Ma olen suhelnud vahepeal Nõmme inimestega ja küsinud lapsevanemate käest ja väga imestunud pilgud on mulle otsa vaadanud. Öeldud on, et seda on ammu oodatud. Teine, mis ma siin vabandan, et natuke küsimus läheb pikemalt, aga detsembris Nõmme linnaosa lehes said kõik Nõmme elanikud lugeda sellest, kuidas aasta jooksul tehtud analüüs Nõmme mänguväljakutse kohta tuvastas, et suuremaid probleeme ei ole seal. Kõik mänguväljakud on turvalised. Üksikud asjad on vaja välja vahetada ja see kõik on tehtud. Kuidas siis nüüd on, et miks see raha tegelikult ümber tõsteti ja kas Nõmmele lõpuks tuleb peremänguväljak või mitte?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt küsimuse teine pool. Selleks seda raha kasutati, et mänguväljakud korda teha, ehk siis see on selles mõttes loogiline. Küsimuse esimene ja võib-olla antud juhul kõige tähtsam pool on see, et peale seda, kui me viimati seda teemat Teiega mina arutasin seda teemat ka lugupeetud linnaosa vanemaga. Ja nagu ka mina Teile siis ütlesin, siis kordan seda veel üks kord, et tegelikult me peaksime sellega tegelema ja me hakkame sellel aastal sellega tegelema. Vajadusel eraldame lisaeelarvest kui niimoodi lugupeetud volikogu otsustab, täiendavaid vahendeid, et seda projekti ikkagi oleks mõistlik lõpuni viia. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Õnne Pillak, Teie teine küsimus palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Nii nagu ma Teie vastusest siis aru sain, et kui mina, Rainer Vakra, kes on seda ettepanekut siin ka esitanud, et me lisaeelarvesse selle ettepaneku uuesti esitame. Rahastada Nõmmele Vabaduse parki peremänguväljaku rajamist, siis linnavalitsus seda toetab ja seeläbi saab ka volikogu seda toetada?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa. Kui selleks tekib just selline menetluslik vajadus, siis loomulikult me seda toetame. Kui seda saab lahendada teistmoodi, siis... Aga peamine on see, et linnaosa valitsus sellega tegeleb. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi selles arupärimises linnapeale ei ole ja see arupärimine on vastatud.

10. päevakorrapunkt. Samuti arupärimisele vastamine. Siim Tuisk pärib Sotsiaal- ja munitsipaaleluruumidest, sotsiaalmajutusüksustest ning nendega seotud seaduste mitte täitmisest. Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
19:24 Päevakorra punkti alustamine - 10. Sotsiaal- ja munitsipaaleluruumidest, sotsiaalmajutusüksustest ning nendega seotud seaduste mitte täitmisest 10. Sotsiaal- ja munitsipaaleluruumidest, sotsiaalmajutusüksustest ning nendega seotud seaduste mitte täitmisest
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Siim Tuisk! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult. Päris mitu korda arutasime seda teemat siin saalis, aga ma jätkuvalt olen valmis vastama Teie küsimustele, kui ma suudan öelda midagi uut.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
... tegelikult me väga palju ei ole siin käsitlenud. Üks on see n-ö eraturu kasutamise osa. Et me oleme põgusalt seda maininud, et teil on väike programm, mingi 20-30 korteri osas, mida te üüriturult rendite, aga arvestades, et neid inimesi, Teie enda hinnangutel, on üle 1000, kes tegelikult vajaksid, siis kas ja millal linnavalitsus siiski leiab neid lisavahendeid või võimalusi, et üüriturul selles osas mingigi jupina neile siis selle lahenduse leida? Teine küsimus tuleb ka veel eraldi.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult me seda küsimust arutasime ka, ma seda mäletan, et ma sellele küsimusele juba ükskord vastasin. Ja ka vastuse sisu tänaseks ei ole muutunud.Et jah pilootprojekti raames me seda tõepoolest praegu teeme. Ka sellisel viisil, et see oleks selline meede, mis aitaks inimesi resotsialiseerida, aga kui me räägime võimalusest, et terve linna süsteem läheb üle selle peale, et me hakkame nagu rentima neid kortereid, et see ei ole võimalik ja sel lihtsal põhjusel, et majanduslikult seda ei ole võimalik teha. Et üksikud jah, lahendused, võib-olla. Süsteemselt, ma arvan, et me lihtsalt, isegi Tallinna eelarve ei suuda sellist süsteemi üleval pidada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, teine küsimus.
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ei olnud ka mu eesmärk, et te kõiki tuhandet või kahte tuhandet korterit koheselt üüriturule tuleksid, aga see oli pigem lihtsalt selles asi, kas selle kui n-ö ajutise ja kiirema lahenduseni ei jõudnud. Et kas sinna pole midagi olnd. Aga teine küsimus on tegelikult seotud sellega, et millise linnaeelarve puhul, mis on see nagu suuruselt, mis on kõik need asjad, mida te ennem ära teha tahate, kuni te jõuate siis nende seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Et ma saan aru, et te olete, et linnale ei ole seda raha, aga kui palju linnal siis oleks vaja juurde raha, et põhimõtteliselt asuda seda seaduse täita, lõpuks?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kui ma päris aus olen, siis mulle tundub, et seda probleemi 100%-liselt lahendada ei ole võimalik. Järjekord on alati olemas. Mainin ka seda, mida ma juba päris mitu korda siit puldist olen välja öelnud, et jah, võib-olla Tallinn 100%-liselt ei suuda seda probleemi lahendada, aga meie olukord on kordades parem kui igas teises omavalitsuses, sest meil on süsteem vähemalt olemas. Teistes omavalitsustes ei ole ressurssi, ei ole kortereid, ei ole süsteemi, ei ole ka plaani sellega niimoodi tegeleda, nagu sellega tegeleb Tallinna linn. See on reaalsus. Ja ka nagu me teame, riik väga kaugele sellega ei ole jõudnud. Kas me suudame eraldada rohkem vahendeid? Mulle tundub, et see tempo võib-olla ei ole optimaalne, aga on lähtuvalt eelarve võimalustest, adekvaatne. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale! Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud.
19:28 Päevakorra punkti alustamine - 11. Tallinna sotsiaalmajadest 11. Tallinna sotsiaalmajadest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
11. päevakorrapunkt. Arupärimine sotsiaalmajadest ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart, palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Helve Särgava, austatud Rainer Vakra! Vastasin teie küsimustele kirjalikult, vastan hea meelega ka suuliselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea Tallinna linnapea! Mul tegelikult on ainult üks küsimus, et selles esimese punkti vastuses, kus Te viitate, et revisjonikomisjon on andnud välja vastava akti, et hiljemalt aasta aega ennem kui lõppevad rendilepingud Raadikul, on see lahendus Teil välja töötatud. Kus te siis pakute välja kolme põhimõttelist valikut. Seda vastust siis lugedes, et kas Teile ei tundu linnapeana, et aasta ennem rendilepingute lõppemist elanikele teatada, et mis nende kodudest saab, on natuke liiga hilja?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sisuliselt loomulikult ma olen nõus, ei ole mõeldav, et aasta enne lepingu lõpetamist tekib ainult sisuline lahendus. Loomulikult see peab tekkima varem, aga lihtsalt juriidilises plaanis see on just see aeg, millal tuleb ametlikult ka partnerile või lepingu teisele poolele öelda või teavitada, mis saab selle lepinguga edaspidi. Aga noh ette valmistada seda tuleb isegi juba praegu ja üldse kontseptuaalselt aru saada, mis on võimalik linna poliitika selles valdkonnas. Aga rääkimata sellest, et iga konkreetse lepingu puhul, või antud juhul selle lepingu puhul, see lahendus peab tekkima juba päris mitu aastat enne lepingu lõpetamist. Ja me tegelikult seda teemat arutame juba praegu, sh ka partneritega, et ka nemad tulevad välja initsiatiividega, et kuidas nad seda näevad. Arusaadav, et nemad soovivad jätkata. Kas see on ka meie soov, mul siin praegu kindlat seisukohta ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, täpsusta küsimust palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hää linnapea! Et antud arupärimine tekkis konkreetselt inimeste küsimustest, kes meie poole pöördusid, et mis me neile siis veel konkreetsemalt ja lühidalt saaksime vastata? Et ma saan aru, kõik, kes seda ülekannet vaatavad, saavad teada, et vähemalt linnapea sellega hetkel tegeleb ja linnas on see küsimus teada. Et kas me saame ka või kas Te saate siis öelda sellise ütleme siis töise kava, või et mitu aastat varem, kas see on siis selle aasta, järgmise aasta või et kas Teil on endal nagu selline ajagraafik püstitatud. Et mis me nendele elanikele ütleme, kes lugesid seda vastust ja olid murelikud, et kas tõesti nad siis n-ö 2030 saavad teada, et kas nad peavad ära kolima või mitte?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Nagu ma ütlesin, ka minu arvates on õige küsimuse püstitus, aga no esiteks, ei ole mõeldav, et inimesi aetakse nagu tänavale. Et loomulikult Tallinna linn võtab enda peale vastutust nende inimeste eest. Kahjuks omal ajal seda vastutust ei võtnud enda peale Eesti riik, aga ma olen kindel, et ükskõik, kes on sellel ajal linnavalitsuse liikmed ja linnapea ja volikogu liikmed, et keegi ei lase juhtuda sellist olukorda, et inimesed jääksid tänavale. Samas me saame aru, et ükskõik, mida me siin lähi kahe aasta jooksul otsustame, ei saa olla tõenäoliselt 100% pädev 10 aasta pärast. Et see, millega me praegu võiksime tegeleda, on tõepoolest sellised esimesed sammud selles suunas, et aru saada, kuidas üldse tuleb üles ehitada meie poliitikat selles valdkonnas. Aga muidugi, mis on ka õige ja millega me tõepoolest hakkame praegu tegelema ja tegelikult juba praegu tegeleme, sest juba esimesed läbirääkimised juba toimusid, et aru saada, mis on arendaja plaanid. Teadaolevalt tegemist on väliskapitaliga, et mis on nende pikaajalised plaanid. Ja lähtuvalt sellest hakkame juba ette valmistama meie prognoose ja meie võimalikku lähenemist. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kaks küsimust ühte seotuna, et kas need õppetunnid Raadiku osas, et nii palju sotsiaalmajutust, seal munitsipaalpindadel elavaid inimesi võivad kaasa tuua nagu erinevaid probleeme tulenevalt oma koondumisest. Ja kas Te olete võtnud neid õppetunde arvesse nende uue majade juures, mida te plaanite ehitada? See Vasara tänav ja mujal ja kas see graafik, et millal need Vasara tänava majad, kas see on endiselt paigas või kui seal on mingeid muutusi, et kas Te võite rääkida siis sellest, et kas on olnud mingeid mõtteid, millal kunagi seal võidakse ehituseni siis jõuda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Tegelikult siin on erinevad arvamused. Kas probleem seisneb selles, et ühes majas on kokku koondunud ühe sotsiaalse grupi esindajad või pigem probleem on selles, et tekkis terve kvartal. Meie arvame, et tõepoolest see ei olnud omal ajal mõistlik lähenemine, et tekkis terve kvartal, no keegi isegi nimetab seda getoks. Sellest lähenemisest suuremad Euroopa linnad on ammu loobunud, aga tol ajal, tuleb aru saada, et see oli operatiivne lahendus ja teistmoodi ei olnud seda võimalik lahendada. Tulevikus kindlasti seda tuleb vältida, et tekiksid sellised kvartalid.Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem. Siiski Siim Tuisk, teine küsimus palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Selle ajagraafiku osas. Ma saan aru, et te ehitate need uued majad ja uued korterid siis teistsuguse süsteemi alusel, aga kas ajagraafik, millal need ehitatakse, kas see on nihkunud või millal te plaanite need valmis saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
No seda me praegu käsitleme lähtuvalt eelarvestrateegiast. See meie praegune plaan on peegeldatud linnaeelarve strateegias ja kui peaks tekkima muutusi, siis me hakkame seda koos teiega menetlema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole ja seegi arupärimine on vastatud.
19:36 Päevakorra punkti alustamine - 12. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumist 12. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumist
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
12. päevakorrapunkt. Arupärimisele vastamine. Heidy Purga küsimustele Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumist, vastab linnapea Mihhail Kõlvart, palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Heidy Purga! Sellest hetkest on möödunud juba peaaegu kaks kuud ja vist isegi rohkem. Et olukord on tänaseks juba teine. Et on olemas mingi selgus. Praegu koostatakse lepingut. Ma arvan, et ajutise lepingu allkirjastamine toimub juba lähiajal, on mingi teekaart, kuidas seda probleemi lahendada. Et on antud esimesed pool aastat, et selliseid kõige karjuvamaid probleeme lahendada ja siis peale seda saab lepingut pikendada veel kaheks aastaks. Selline on nagu kokkulepe. Ja paralleelselt me ootame Kultuuriministeeriumi vastust, et mis saab investeeringutega. Esialgne, ütleme nii, tagasiside oli pigem positiivne, et ma saan aru, et Kultuuriministeerium praegu analüüsib võimalust eraldada vahendeid ja kui see toimub, siis me loomulikult oleme valmis ka selle lepinguga edasi minna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täpsustav küsimus. Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Suur aitäh, lugupeetud linnapea, väga põhjaliku vastuse eest nii kirjalikult. Tõepoolest, see on veninud ja nüüd suur tänu ka selle suulise vastuse eest! Aeg on tõesti mööda läinud ja on väga hea, et vahepeal on toimunud osapoolte vahel läbirääkimised ja on suudetud mingisugusele kokkuleppele jõuda. Te mainisite küll Kultuuriministeeriumit koostöös linnaga, kes peaks otsima alternatiive siis sellele Eesti Kaasaegse Kunsti Keskusele hoone näol. Et kas Te olete midagi konkreetsemat arutanud ka, et kas see on mingisugune muu hoone? Ilmselt on, sest nii nagu Teie arupärimisele vastatud tekstist võis järeldada, ei ole selle Põhja pst 35 hoone n-ö renoveerimine sugugi mõistlik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tõepoolest, selle hoone seis on selline, et tegelikult seda oleks lihtsam maha võtta, aga ma saan aru, et muuseumi huvi on jätkata samas kohas. Ja kui me räägime Kultuuriministeeriumi toetusest, siis jutt ei ole teisest hoonest, vaid tegelikult rahast. Et nad eraldavad vahendeid selleks, et kas noh renoveerida või uut hoonet ehitada. Et ma ei tea, et selle küsimusega tegeles lugupeetud abilinnapea. Kas abilinnapea soovib midagi lisada.
Tallinna abilinnapea -Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah, ma sooviksin lisada sedajagu, et ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mitte Teie härra Riisalu ...
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aga mina ka tegelesin ....
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Vabandust. ... Nagu me näeme, see küsimus on tõepoolest nii tähtis, et linnavalitsus tegeles sellega enda parimate esindajate abil, et tõepoolest nii lugupeetud Aivar Riisalu sellega tegeles, aga ma saan aru, et viimased läbirääkimised vist toimusid abilinnapea Vadim Belobrovtsevi kabinetis.
Tallinna abilinnapea - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Minul on üks ... konkreetne asukoht välja pakkuda.
Sõnavõtt - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult see küsimus on tõepoolest meie jaoks nii tähtis, et sellega tegeles ühel või teisel moel lausa kolm abilinnapead sellepärast, et lugupeetud kolleeg Eha Võrk samamoodi oli siis protsessi kaasatud. Aga just nimelt nagu austatud linnapea ütles, et tegelikult minu juures toimus kaks kohtumist. Siis esimesel osales nii muuseumi kui ka Kultuuriministeeriumi esindajate rida, ütleme niimoodi. Ja siis põhimõtteliselt seal me rääkisimegi sellest, et ministeerium siis üritab leida raha, et olemasolev hoone, nagu oli öeldud, muuseumi töötajad ikkagi eelistavad seda hoonet, et siis see olemasolev hoone rekonstrueerida. Et leida selleks siis vahendeid ja järgmisel koosolekul juba ilma ministeeriumi esindajateta me siis suhtlesime muuseumitöötajatega ja siis jutt käis just sellest, et kuidas me siis tegutseme vahepeal ja milline on see juriidiline vorm, milles me kokku lepime. Ja tõepoolest, siis leppisime niimoodi kokku, et pool aastat siis kehtib meievaheline leping. Selle poole aasta jooksul peab siis muuseum kõrvaldama kõiki neid puudujääke, millele osutas see ehitusaudit, ekspertiis ja siis, kui pärast seda on olemas selgus rahastamises, siis järgmiseks kaheks aastaks me sõlmime uue lepingu eesmärgiga see hoone siis renoveerida, aga tõepoolest, me ikkagi eeldame, et riik ütleb siin ka oma sõna. Sellepärast, et kui linn siis osaleb n-ö maaga, siis riik võiks osaleda vahenditega muuseumi hoone renoveerimiseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, Teie küsimus, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mis juhtub siis, kui nad ei suuda selle renoveerimisega selle poole aasta jooksul hakkama saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Noh. Kõigepealt ma püüan vastata. Ja seda vastust ju ei ole. Me loodame, et riik saab hakkama, kui ei saa, siis hakkame selle asjaga tegelema juba lähtuvalt sellest uuest olukorrast, aga praegu oleks õige ära oodata, mis riigi vastus on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Heidy Purga, palun!
Küsimus - Heidy Purga Heidy Purga
Mul on siiski täpsustav küsimus. Suur aitäh vastuste eest kõigepealt. Et kuna Te minu arupärimiselt kirjalikult vastasite nõnda, et kas ja mil viisil on otstarbekas üldse Põhja pst 35 hoonet remontida või see täielikult renoveerida, on juba teise võimaliku ekspertiisi sisuks. Ja tähendab seda, et kuigi me oleme siin rääkinud ja see arupärimise tekst ka viitab sellele, et teise hoonesse nagu ilma teise ekspertiisita või auditita ei ole võimalik jääda siis. Kas see on juba tellitud või hakatakse tellima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma täpsustan võib-olla niipalju, et selle esimese ekspertiisi tulemusena me saime teada, et seal korraldada üritusi ei ole võimalik. Selleks tuleb kõrvaldada selliseid karjuvaid puudujääke ja siis, kui me hakkame planeerima renoveerimist, siis tuleb projekteerimise käigus aru saada, mida ja kui palju tuleb ümber ehitada ja see on tõepoolest juba teine pilk ja teine lähenemine. Aga sisuliselt loomulikult oleks lihtsam ja võib-olla ka õigem hoone lihtsalt maha võtta, aga ma arvan, et seda tuleb arutada siis, kui meil on selge: esiteks, kas toetus tuleb riigi poolt ja kui suur see toetus on. Lähtuvalt sellest saab otsustada, mida saab ära teha ja siis planeerida ja projekteerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud.
19:45 Päevakorra punkti alustamine - 13. Ajutise komisjoni linna a?riu?hingute ja sihtasutuste liikmete valiku ning palgatingimuste po?himo?tete va?ljato?o?tamiseks kohta 13. Ajutise komisjoni linna a?riu?hingute ja sihtasutuste liikmete valiku ning palgatingimuste po?himo?tete va?ljato?o?tamiseks kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
13. päevakorrapunkt. Arupärimisele vastamine. Ajutise komisjoni linna äriühingute ja sihtasutuste liikmete valiku ning palgatingimuste põhimõtete väljatöötamiseks kohta. Vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Kaido Kukk! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult, püüan vastata ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Võimalus lisaküsimuste esitamiseks. Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh Teile kirjaliku vastuse eest! Minu suuline küsimus on see, et Kas ajutine komisjon on linnavalitsusele enda ettepanekud tänaseks juba esitanud? Ja kui need on esitatud, siis mis on linnavalitsuse seisukoht? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Et meil tõepoolest toimus juba esimene arutelu sel teemal. See ei olnud veel linnavalitsuse otsus, või ei toimunud päris istungil, aga selline tööarutelu juba toimus. Ja tegelikult selle analüüsi käigus tekkis uus lähenemine, millest ma juba meedias ka rääkisin, et tegelikult alustada tuleb sellest, et teha analüüsi, mis üldse äriühingutega ja sihtasutustega saab? Et iga sihtasutuse puhul me teeme praegu analüüsi, et mis on selle nagu tulevikuperspektiiv. Loomulikult on sellised organisatsioonid: sihtasutused, või siis äriühingud, näiteks meie haiglad, kus eksistentsiaalset küsimust ei ole - kas nad peavad jätkama või mitte. Loomulikult peavad. Aga mõnede organisatsioonide puhul meil on tõepoolest küsimusi. Mõned nendest küsimustest kõlasid ka siin saalis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et Te juba mainisite seda haigla näidet, kus oli üks võimalik korruptsioonikahtlus ja sama moodi tuleb meelde Tallinna Linnatranspordi AS, kus oli võimalik korruptsioonikahtlus, mida menetletakse. Mõlemas on tegemist valdavalt ühte erakonda kuuluvate inimestega, kes on nõukogus. Tallinna Linnatranspordi ASis oli 7-st 7, nüüd on 7-st 6.

Ka Ida-Tallinna Keskhaiglas on lugu üsna sarnast, et mis on Teie plaanid sellega, et kas parandada seda viga, et ei ole 7-st 6, saab 7-st 7, või pigem vähendada seda Keskerakonna osakaalu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Vastasin ka sellele küsimusele. Minu lähenemine on selline, et erakonda kuuluvus kindlasti ei saa olla kriteeriumiks selleks, et inimene saaks nõukogu liikmeks. Aga ka vastupidi. Erakonda kuuluvus ei saa olla kriteeriumiks selleks, et koosseisust välja arvata. Tegelikult, nagu Te panite tähele, meil on võetud selline suund, et nõukogude koosseisud n-ö depolitiseerida. Minu hea kolleeg, lugupeetud abilinnapea Aivar Riisalu tuli täna välja sellise ettepanekuga ja me praegu hakkame ka iga nõukogu puhul tegema eraldi analüüsi ja lähtuvalt sellest analüüsist, otsustama, aga kindlasti me ei hakka seda tegema noh nii nagu praegu räägitakse exceli tabeli alusel, et vaatame, mitu keskerakondlast seal peab olema või ei pea olema. Et püüame lähtuda ikkagi kompetentsusest ja reaalsest olukorrast. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Mul on heameel kuulda, et Te olete aru saanud, et nõukogude politiseeritus on probleemiks Tallinnas ja asjaga on tegelema hakatud, aga tegemist on tegelikult ju üpriski ajakriitilise küsimusega. Sellega seoses on minu küsimus see, et millal tulemusi võib oodata? Et kaua analüüsid kestavad ja millal näeme reaalseid tulemusi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No tegelikult see protsess käib juba praegu, nagu ma mainisin Tallinna TV nõukogu kooseis, mõned koosseisud on muudetud juba sel nädalal, aga nagu ma ütlesin, et eesmärgiks ei ole, lähtuvalt erakonda kuuluvusest, kedagi sisse tuua või välja arvata. Et vaatame kompetentsust, vaatame, kui suur on tõepoolest ühe või teise nõukogu liikme panus ja korrastame süsteemi samm-sammult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et mulle väga meeldib, et Te kompetentsusest lähtute, et seni kuidagi lihtsalt ilmselt see on suur juhus, on see kompetentsus jooksnud ainult Keskerakonna liini pidi, et kas nüüd võib järeldada, kui keegi lahkub ja uus inimene asemele tuleb, et see kompetentsus selles Keskerakonna inimeses või üldisemalt, ammendus, et kuidas seda tõlgendada tuleks siis? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No esiteks on normaalne, et koosseisud vajavad muutmist. Et see ei sõltu erakonda kuuluvusest, kordan seda veel üks kord. Et tõepoolest tuleb perioodiliselt üle vaadata, kas on vaja muutusi või ei ole. Ka sellepärast, et ka linna arusaamised ühe või teise organisatsiooni puhul võivad muutuda. Et ka eesmärgid ja arenguperspektiivid. Ja kui tulevad uued liikmed, siis me eelkõige lähtume sellest, et mis on nende roll selles koosseisus. Pole välistatud, et ka tulevikus tulevad uued liikmed, kellel on Keskerakonda kuuluvus, aga noh kui me lähtume eelkõige sellest, et inimesel peab olema ka mingi mandaat ja antud juhul linnavolikogu mandaat. Ja samas, kui on linnavolikogu liikmetel ettepanekuid teistest fraktsioonidest näiteks, loomulikult seda tuleb läbi vaadata. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Kuna abilinnapea ei saanud vastata minu sellele küsimusele, siis ma kordan seda küsimust ja see puudutab nüüd Tallinna Televisiooni nõukogu, kus on tänase seisuga keskerakondlased pluss Tallinna Linna vist avalike suhete direktor, ma arvan, Tallinna linna palgal olev inimene, tema parteilist kuuluvust ma ei tea. Minu küsimus on väga lihtne, et miks te ei tee ettepanekut kõigile, kaasata kõik poliitilised Tallinna TV nõukogu liikmeteks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma ei tea, kas Te olete lugupeetud Kristen Michaliga seda ettepanekut arutanud, aga tegelikult selline nõukogu ju eksisteeris ja vist oli see Teie ettepanek, et nüüd sellist nõukogu ei ole vaja? Mina vähemalt sain Teie kirjast niimoodi aru. Nõukogu võiks olla, nõukoda nagu ei peaks olema. Et no praegu selle põhikirja muutuse sisu oli vist vastupidine, et ei pea olema üldse seal volikogu liikmeid, ükskõik, mis on nende erakondlik kuuluvus, et võiksid olla tõepoolest spetsialistid. Ja tegelikult meil ongi selline plaan, et jäävad või tulevad valdkonna spetsialistid sinna. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Nagu ma Teie vastustest aru saan, siis see on täiesti juhuslik kokkusattumus, et kui ma vaatan nüüd siin Tallinna leheküljel, Tallinna äriühingu nõukogu liikmeid, siis nad on Keskerakonnast - arusaadav, neil on oma pädevus. Ent näiteks kui, ma ei tea, sellepärast ma küsin, et ma võtsin lahti täiesti juhuslikult, võtan siit esimese nime, näiteks Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ. Ja seal on nõukogu liige Jekaterina Laidinen, et milline see tema pädevus on, et miks just tema on sinna valitud? Et ma saan aru, et erakondliku kuuluvusega ei ole pistmist, vaid ta on pädev spetsialist? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma arvan, et ma vist praegu ei saaks ja võib-olla see ei oleks ka väga korrektne, et ma igale inimesele hakkaksin andma hinnanguid. Et see lähenemine peaks olema selline isegi mitte apoliitiline, vaid mittepersonaalne. Et seal tuleb lähtuda eelkõige vajadusest, rollist ja siis vaadata, kes võiks sinna sobida. Konkreetse inimese kohta ma ei hakkaks midagi praegu nagu rääkima ja teisest küljest, nagu ma ütlesin, et me hakkame vaatama mitte ainult asutuste nõukogude koosseise, vaid ka üldse asutuste perspektiivi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Ma vist mäletan õigesti, et see Advokaadibüroo Sorainen korruptsiooni tõrjumise soovituste pakett sisaldas endas ka selget ettepanekut depolitiseerida kõik linnale kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogud. Nüüd ma kuulan teie juttu, et te hakkate vist nii ja naa lähenemist, et natukene depolitiseerite ja natuke ei depolitiseeri ka. Et ütlete, et parteipilet ei ole oluline, et miks te seda Norman Aasa ettepanekut ei taha ellu viia? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Vastupidi, Norman Aasa ettepanekuid me viime ellu süsteemselt, meil on selleks välja töötatud nii tegevuste plaan kui ka ajagraafik ja noh, Te kindlasti mäletate, et hiljuti, eelmise aasta lõpus oli vastu võetud linnavalitsuse poolt inseeritud otsus, et linnavalitsuse liikmed jätkavad enda tööd nõukogudes, aga tasu selle eest ei saa. ja tänaseks see otsus on realiseeritud. Mis puudutab linnavolikogu liikmeid, nagu ma ütlesin, mulle tundub, et selline lähenemine ei ole korrektne, et me lihtsalt teeme nimekirjad, või koosseisud lahti ja siis vaatame, kes on Keskerakonna liikmed ja kõik Keskerakonna liikmed peavad koosseisudest väljuma. Et sellist lähenemist kindlasti ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud.
19:57 Päevakorra punkti alustamine - 14. Mustjõe jäätmejaam 14. Mustjõe jäätmejaam
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
14. päevakorrapunkt. Arupärimine Mustjõe jäätmejaamas ja vastata saab linnapea Mihhail Kõlvart, palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Mart Kallas! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja olen valmis vastama ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Kallas oma lisaküsimuse ka esitab. Palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Jaa, hea linnapea, härra volikogu esimees! Aitäh väga põhjalike vastuste eest, aga mul oleks jah üks või isegi mõned küsimused siin. Et ma tutvustaks nagu kolleegidele ka, et milles asi seal seisneb. Asi seisneb ilmselt selles, et Kristiine jäätmejaam taheti rajada täpselt Haabersti linnaosa nurka ja kogu aeg käidi nagu Kristiines esitlusel ja kõik niisugused asjad, aga inimesed ja eramajad, kes asuvad tegelikult Haaberstis, olid teadmatuses kuni viimase hetkeni. Ja nüüd ongi põhimõtteliselt kohalike elanike protest selle vastu. Et kas Teile nagu on mõistetav, et miks kohalikud nii põhjalikult selle vastu on ja kas tõesti mingit alternatiivi, siin ei ole valikut? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, loomulikult ma olen selle teemaga kursis ja olin kursis ka enne seda, kui Teie poolt oli esitatud arupärimine. Ma arvan, et see on natuke seotud mõtteviisiga ka. Et inimestele tundub, et see, mida soovib linn sinna rajada, ehk siis jäätmejaam, on piltlikult öeldes, mingi prügila, kus on ka, nagu te siin kirjutasite, ka ohtlikud jäätmed. No tegelikult see päris nii ei ole, et see isegi üldse ei ole nii. Ja see, mida inimesed võiksid enda kodudest välja viia, on just see, mis nende kodudes ongi ja see ei saa olla ohtlik. Rääkimata sellest, et kaasaegne lähenemine on muidugi teine, võrreldes sellega, mis oli 30–40 aastat tagasi. Et see peab olema igati viisakas, kaasaegne koht ja seal ei toimu ju ka mingit toomist või tööstust, kogutakse, sorteeritakse, pannakse kokku, viiakse välja. Et see on üks probleem, et inimeste nagu arusaam ja sellised ootused. Teine probleem minu arvates on väga sisuline, see on liikluse probleem. Ja siin tõepoolest on tekkinud küsimus, et, ja just sellepärast, et me näeme, et inimesed ei ole praegu valmis sellist projekti vastu võtma ja ei ole ka meie lahendused ja seletused liikluse osas vastu võetud. Seega see projekt on praegu peatatud, otsime lahendusi, räägime läbi inimestega, vaatame, mis sellest saab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Ei ma lihtsalt küsin siis, et tahtsingi seda iseenesest küsida, et kontaktid jätkuvad ja kohalikel inimestel on härra abilinnapea kontaktid olemas ka, et nad saavad alati ühendust võtta.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, jaa. Et seda ka, lugupeetud abilinnapea saab kinnitada, et teemat on arutatud lähenemine või suhtumine tõepoolest oli pigem negatiivne ja isegi emotsionaalne, aga linn peab sellega tegelema. See ei ole väga populaarne teema, aga kaasaegne linn ei saa loobuda sellest vajadusest. Ja tõepoolest selline teenus ei saa olla kuskilt väljastpoolt linna. See ei ole õige. Et inimesed peavadki olema motiveeritud selliseid asju mugavalt enda kodust ära viima ja see teenus peab olema kättesaadav ja ei saa olla kuskil kaugel, sest muidu inimesed kindlasti leiavad alternatiivi ja lihtsalt viskavad kuskile välja. Aga lugupeetud kolleeg soovib ka midagi lisada, palun!
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah. Ütleme niimoodi, et see on jällegi hea näide nüüd tänase linnavalitsuse praktikast oma elanikega suhtlemisel ehk viimase suurearvulise rahvakoosoleku tagajärjel me otsustasime selle projekti peatada. Ja kuna seal käidi välja erinevaid mõtteid. Üks nendest oli siis kaetud hoone ja liiklus, nagu linnapea ütles, oli teemaks. Ja nüüd me siis kõigepealt vaatame läbi liikluse asju, võib-olla mõne aja jooksul vaatame, milliseid tänavaid seal õnnestub rekonstrueerimisplaani panna. Ja tegelikult suhteliselt suure tõenäosusega siis üks elanike väljakäidud variant oli see, et seal võiks olla vähemalt selline nagu kaetud hoone ja mina arvan, et meil on siin plaanis töötada välja sellised ringmajandusekeskused Tallinnasse, kus taaskasutust hakatakse ka käelise tegevusega arendama, ehk erinevad huvigrupid saavad siis tegeleda jäätmete taaskasutamisega nagu täiesti loovas mõttes. Ja siis ma olen üsna veendunud, et kohalike elanikega läbi rääkides me suudame lõpuks teha sinna sellise koha, kus tõepoolest juba täiesti uus kvaliteet jäätmemajandusele saab olema. Ja nendele inimestele sügava kummarduse teen ma sellepärast, et me otsustasime laiemas mõttes jäätmejaamad, mis kõlavad halvasti, ümber nimetada taaskasutuskeskusteks Tallinnas. Ja see ressurss, mis oli sinna eelarves planeeritud, läheb praegu teiste olemasolevate jäätmejaamade võimsuse suurendamiseks ehk inimesed saavad ikkagi läbi selle seda teenuse kvaliteeti oluliselt paremini kätte. Nii et sügav tänu sellele kogukonnale, ta aitas ka meil paremaks saada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Helle-Moonika Helme, palun!
Küsimus - Helle-Moonika Helme Helle-Moonika Helme
Aitäh! Austatud linnapea! Et ma lihtsalt kuulan seda ja mõtlen, et kas, kui seal on ikkagi nii suured probleemid ka kohalike elanikega, et kas on üldse mõeldud mingi alternatiivse võimaluse peale? Noh et, asukoha mõttes? Ja lugupeetud abilinnapeale ma ütlen, et see ümbernimetamine ... Kui sa nimetad, ma ei tea, solgi ümber endiseks tordiks, siis see vist ka väga päde? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma olen nõus sellega, et jäätmejaam päris tort ei ole loomulikult, aga see ei ole ka mingi "õuduste keskus", et kaasaegne lähenemine meie ühiskonnas peakski olema teine. Ja ongi nii, et see valem töötab siis, kui see teenus on kättesaadav ja ei ole kuskil linna ääres. See ongi see mõte. Aga seda on ka arutatud, mis oleksid alternatiivsed kohad ja kui see alternatiivne koht on kuskil linna piiri taha, siis see valem ei tööta. Kus on kuskil teiste majade kõrval, siis tekivad samalaadsed probleemid. Ehk siis ma arvan, et eelkõige me püüame aru saada, mis on elanike ootused. Ja kui kokkuleppet ja ühist arusaamist ei teki, siis pole välistatud, et selles piirkonnas seda esialgu lihtsalt ei tule. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
20:06 Päevakorra punkti alustamine - 15. Kremli mõju all olevalt PBK-lt saadete tellimisest 15. Kremli mõju all olevalt PBK-lt saadete tellimisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
15. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine". Reformierakonna liikmed küsivad "Kremli mõju all olevalt PBK-lt saadete tellimisest". Ja vastata saab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Austatud Reformierakonna fraktsiooni liikmed! Vastasin teie küsimustele kirjalikult, tõenäoliselt mitte esimest korda. Ja olen valmis vastama ka suulistele küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suuliseid küsimusi esitavad esimesena Siim Tuisk. Palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul oleks küsimus selle partneri kohta. Et teatavasti, kui vaadata majandusaasta aruannet, siis partneril oli viimasel aastal umbes miinus 600 000, eelmisel aastal ka mingi oluline ... Peast enam ei mäleta, aga ma võin hiljem järgi otsida. Et kui kindlad Te olete, et tegelikult linn saab toetuda sellises negatiivses kassavoos oleva ettevõte teenustele ka järgmisel või ülejärgmisel aastal? Et kas ei oleks ehk mõttekas võib-olla mõningaid lepingutingimusi üle vaadata selles osas? Järsku meil on siin samasugune olukord nagu bussiliikluses, kus üle päeva põhimõtselt oli vaja väga suuri linnapoolseid liigutusi tegema hakata. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et avalik sektor, sealhulgas ka Tallinna linn valib endale partnereid riigihanke tulemuse alusel ja siin meil ju valikut ei ole. Meil on riigihange. Riigihankes osalevad erinevad ettevõtted. Kes võidab, see omabki õigust linnaga lepingud sõlmida ja me siin valida ei saa. Ja sellistest olukordadest ei ole kaitstud ükski omavalitsus või riigiasutus. Kui midagi ettevõttega juhtub, siis see on see risk. Seega praegu me lähtume sellest, et meil on kehtiv leping, mida me sõlmisime lähtuvalt riigihanke tulemustest. Ja on ka tekkinud mingi koostöö praktika ja eelnevatel perioodidel probleeme ei olnud. Aitäh!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et no erinevad asutused ja meedia praktikud, teoreetikud on Eestis nimetanud PBK-d siiski propaganda kanaliks, kes üsna tihti edastab Kremli sõnumeid. Ja Kremli sõnumid ei ole suunatud Eesti iseolemise austamisele, pigem selle vastu, Euroopa ja NATO partnerluse vastu. Ja ometigi me millegipärast, kui oleme varem andnud 540 000 aastas, siis nüüd juba 715 000. See summa on väga järsult suurenenud Teie linnapeaks saamisega.

Olete Te ikka kindel, et me peame seda kanalit sellisel viisil ülal pidama ja toetama ja jätkuvalt tegema seda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No alustame sellest, et Tallinna linn ei toeta erakanaleid. Teiseks, me räägime ettevõttest, mis legaalselt tegutseb Euroopa Liidu territooriumil, ehk siis Lätis. Nendel on kehtiv litsents ja lähtuvalt sellest on võimalus ka osaleda jällegi Eestis asutatud juriidilise keha kaudu ka konkurssidel. Et ma kirjeldasin praegu seda juriidilist protsessi ja ma järjekordselt ei leidnud ühtegi juriidilist probleemi. Et kõik on legaalne ja lähtuvalt nii Eesti riigi seadusandlusest kui ka Euroopa Liidu seadusandlusest. Seda esiteks. Teiseks. Ma saan aru, et probleem teie arvates seisneb selles, et kanali kaudu ... Ja ma igaks juhuks täpsustan ka seda, et PBK ei ole see kanal, mis loob sisu. See sisu tuleb Venemaa poolt, PBK on see kanal, mis opereerib ja müüb sinna reklaami või eetriaega selleks, et saaks näidata ka teisi saateid. Ja tegelikult sisuliselt on selline olukord, et see Venemaa poolt koostatud sisu tuleb niikuinii. No kaasaegses maailmas piirata telekanalite, raadiokanalite, internetikanalite kättesaadavust ei ole lihtsalt võimalik. No teoreetiliselt on muidugi võimalik. No Hiinas sellega tegeletakse. No ma ei tea, kas hakatakse sellega tegelema ka Eesti riigis. Sest no kõik on võimalik saada interneti kaudu. Ja küsimus on selles, kas nendes kanalites, konkreetselt ühes kanalis on ka selline sisu, mis on seotud Eesti riigiga, Eesti ühiskonnaga, Tallinna linnaga. Et inimesed niikuinii vaatavad seda telekanali ja vaadatavus on päris suur. See on üks küsimus.

Teine küsimus. Et mulle tundub, igakord, kui tekib see arutelu ühiskonnas, et on umbes selline lähenemine - vabandust -, et on venekeelne inimene, kes vaatab PBK-d või teisi kanaleid vene keeles ja ei suuda teha analüüsi, järeldusi, valikuid; ei suuda luua enda kriitilist mõtlemist, ei suuda seda informatsiooni kuidagi kriitiliselt analüüsida. Et inimesed, kes vaatavad telekanaleid inglise keeles, saksa keeles, eesti keeles, suudavad kriitiliselt mõelda, analüüsida, teha valikuid, aga inimesed, kes vaatavad kanaleid vene keeles, ei suuda seda teha. Mulle tundub, et see ei ole õige ja objektiivne lähenemine. See, mida näitab Tallinna linn, on seotud Tallinna linna eluga ja Tallinna linna toimetamisega. Kõik ülejäänud ei ole meiega seotud ja ma olen kindel, et ka kohalikud inimesed, antud juhul venekeelsed inimesed, suudavad ka teha nii valikuid kui ka teha analüüsi. Ehk siis kui vaadatavus on reaalselt olemas, siis lähtuvalt nendest kriteeriumidest me valime ka partnereid. Hind ja vaadatavus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anastassia Kovalenko, palun!
Küsimus - Anastassia Kovalenko Anastassia Kovalenko
Jaa, austatud linnapea! Et ma siin korra viskasin pilgu peale "Russkii vopros" arhiivile ja vaatasin, kaugemale ei vaadanud, aga viimasest neljast saatest olete Te kolmes osalenud. Et ma võib-olla isegi enam ei küsi, et miks Te opositsioonisaadikuid ei kutsu, aga miks Te ka oma parteikaaslastel särada ei lase?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kui mina saaksin kutsuda, siis mina kindlasti kutsuks eelkõige Teid. Ma olen kindel, et ükskõik, mis see saade on, ja mis selle saate sisu on, kindlasti Te kaunistate seda saadet. Aga no mina sellega ei tegele ja mina nagu inimesi ei kutsu. Samas mulle tundub, et te vist isegi osalesite kunagi nende saates. see, et opositsiooniliikmeid kutsutakse, selles ma olen 100%-liselt kindel, sest igakord, kui mulle helistatakse. Esimene asi, mida ma küsin, kas on ka opositsiooni liikmed? Kas on, kellega asja arutada ja vaielda. Mul ei ole huvitav teemasid arutada Keskerakonna liikmetega. Ja tavaliselt, vähemalt need saated, kus mina osalesin, ei olnud ühtegi korda, et ei oleks opositsiooni liikmeid, kellega me teemasid arutasime, just erinevatest vaatenurkadest. Ja meil tõepoolest tekkis vaidlus nendel teemadel. Ehk siis kui ma arvan, et Teil on vastav huvi, siis Te võiksite anda märku toimetusele, et nad Teiega saaksid arvestada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud linnapea! Te ütlete, et see on kõik korrektselt riigihanke vormis need tellimused tehtud. Aga ärme unusta ära, et lepingupartneriks on Baltic Media Alliance ettevõte, mille kontoreid hiljuti otsiti läbi Läti prokuratuuri palvel nii Riias kui Tallinnas. Et kas Te ei ole muga nõus, et asjad peavad ka paistma korrektsed, mitte ainult olema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Muidu ma ei ... Sest kuna infot ei olnud väga palju, ma nagu ei pannud tähele, kas konjakit kontorist viidi ka välja või seekord konjakit ei olnud.

Aga tegelikult, kui me räägime sellest, mis ja kuidas paistab, siis mulle tundub, et on õige lähtuda sellest, mis on lõplik hinnang, mida saab anda õigusriigis ainult kohus. Et tänaseks mina näiteks üldse ei tea, mida see tähendab, millega see lõpeb. Rääkimata sellest, et protsessi ehk siis juriidilise protsessi, riigihanke väljakuulutamine, riigihanke menetlus, võitja väljakuulutamine, lepingu allkirjastamine toimus kõik enne seda, kui tuli see info, et midagi on valesti. Ja me ju tänase päevani päris täpselt ei tea, mis on valesti ja mis sellega saab. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Mul on selline küsimus, et Tallinna Linnakantselei poolt tellitud saade "Vene küsimus". Et millist vene küsimust me lahendame seal, et ennem kui saatejuht oli Kukuškin, et siis veel olid seal mingid vene koolid ja mis. Olid vene küsimused, aga praegu, kui on, ma ei teagi kumb ta nüüd on . Vene saadetes on ta härra Zahharov, aga eesti kanal kahes on Zukerman. Et noh tema saated on läinud üsna pehmeks niimoodi ja seal käib põhimõtteliselt nihuke tühi boltavnja, ütleme niimoodi otse välja. Ja viimane kord mingit pensionireformi, kus iseenesest isegi Isamaad ei olnud kutsutud sinna, kes on selle eelnõu autor. Siin ju ka küsimus, et missugune vene küsimus seal lahendamata on veel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma tänan küsimuse eest! Vene küsimus on saate nimetus, et selline oli toimetuse valik. Küsimusi on erinevaid, palju, mida arutatakse ja seda tõepoolest tehakse vene keeles. Ja mulle millegipärast tundub, isegi ma ütleks, et ma olen kindel, et kui inimene näeb, kuulab ja saab aru, et ta saab arutada ühiskonna tähtsaid teemasid ja probleeme enda emakeeles, siis ta tunneb rohkem ka enda kuuluvust. See on ka tema jaoks lähedased teemad ja küsimused. Ma arvan, ka selle kaudu toimub integratsioon. Jah, üheks vahendiks on muidugi eesti keel, selleks et inimesi integreerida. Aga see ei välista seda, et inimesed ka enda emakeele kaudu, tõepoolest enda keele kaudu saavad informatsiooni, saavad osaleda, arutada, mõelda, esitada endale küsimusi. Ma arvan, et see on vajalik. Ja kui inimesed toovad sinna erinevaid lähenemisi, sealhulgas ka poliitiliselt erinevaid lähenemisi, siis tõepoolest see pilt on vajalik. Ja sinna käivad ka opositsiooni liikmed. Nii palju, kui mina tean, ka EKRE liikmed käisid ja olid kutsutud ja on ka oodatud nii Isamaa, kui ka isegi Reformierakonna lugupeetud Riigikogu liige, väga austatud inimene osales saates. Et no ei saa keegi öelda, et kuidagi kellelegi see tee on suletud või seal ei saa osaleda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Hea linnapea! Et Te olete tark mees ja Te kindlasti saate aru, et PBK ja kogu selle ettevõtmise toetamine, sealt saadete ostmine, nendes osalemine, selle legitimeerimine - see sõnum, mis tuleb siiapoole -, on ikkagi Eesti ja Tallinna inimeste, olenemata emakeelest, rahaga tegelikult teisi riigi mõjutustegevuse toetamine. Kas Te olete kunagi kaalunud, et võiks usaldada Eesti erinevaid julgeolekuteenistusi, kaasa arvatud Kaitsepolitseiametit või välisluuret, ja küsida nende käest seda hinnangut? Ja kaaluda ka maksumaksja raha kasutamisel seda, et me ei toetaks nende riikide mõjutustegevuse siiatulekut, mille eemale tõrjumise eest me maksumaksjatena maksame? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Maksumaksja vahendite efektiivse kasutamise viis on reguleeritud seadusandlusega. Avalik sektor, selleks et valida endale partnerit, peab riigihanget välja kuulutama. See on ka see viis, kuidas efektiivselt valida partnereid. Hange on avatud kõigile osalejatele. Ja nagu minu vastusest oli ka näha, nii Postimehe Grupp kui ka ERR tundis huvi selle riigihanke vastu. Kahjuks nad ei ole osalenud riigihankes. Aga me oleme huvitatud ja avatud. Samamoodi ka eestikeelsete telekanalite partnerite otsimine ja leidmine oli avalik protsess konkursi alusel. Kõik partnerid või pretendendid said osaleda ja olid ka valitud. Aga valida saab siis, kui on valik. Osalesid erinevad kanalid. Tänaseks on valitud partneriteks neli eestikeelset kanalit. Kui oleks sama valik venekeelsete kanalite puhul, siis mul oleks hea meel. Aga kahjuks seda valikut ei olnud ja seega on ka valitud selline partner.

Mis puudutab erinevaid struktuure: riigikaitse, või siis välisluureasutusi. No ma pean tunnistama, meil ei olnud sel teemal nendega kontakte ja keegi meiega pole ka sellist kontakti võtnud. Ja ma ikkagi ei saa aru, et kuidas mingi vaenulik tegevus saab olema legaalne Eesti riigis või siis Euroopa Liidu territooriumil. Minu arvates õigusriigis kõik, mis vastab seadusandlusele, on legaalne. Kõik, mis on legaalne, on ka aktsepteeritav ühiskonna poolt. Ja ühiskonna liikmed saavad teha valiku, kas nemad seda aktsepteerivad või mitte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Mul on väike segadus. Ma nimelt ei saa aru, kuidas on võimalik, et Te ühtepidi kiidate linna enda võimekust siis Tallinna TV SAga seoses, seda produktsioonivõimekuse loomist ja alleshoidmist seal. Ja ometi venekeelsete saadete tootmisvõimekuse osas Teil puudub igasugune usk linna struktuuridesse ja leiate, et siin on põhimõtteliselt vajalik hankemenetluse läbi ainult asju veel teha. Et see vastuolu nagu selle eestikeelse ja venekeelse meediaruumi käsitlemise vahel, linna eri nägemused selles mõttes, need tunduvad nagu ebaselged. Kas Te võiksite seda palun selgitada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Vastupidi. Siis, kui oli Tallinna Televisioon televisioonina eetris, siis tõepoolest tekkis küsimus, et venekeelse televisiooni puhul te teete koostööd erakanalitega, aga eestikeelse televisiooni puhul teil on vaja ülal pidada enda kanalit. Et praegu mõlemas suunas on valitud koostöö erapartneritega. Mis on vahe? Et see toodang, telesaadet eesti keeles tõepoolest saab teha Tallinna Televisiooni abil ja venekeelsete saadete puhul me ei hakanud looma lisapotentsiaali, lisaressurssi, et teha ka venekeelset saadet. Et seda teeb erapartner eraldi. Samamoodi ka ühe saate puhul ka eesti keeles on ka produktsioon praegu valitud erapartneri poolt. Ehk siis absoluutselt samalaadne lähenemine. No ma ei tea. Tegelikult meil see protsess on palju, ütleme nii, sügavam. Et pole välistatud, et kui me näeme, et see puht matemaatiliselt ehk siis rahaliselt on mõistlikum, siis me hakkame võib-olla ise tegema saadet ka vene keeles, kui meil Tallinna Televisioon saab sellega hakkama. Või siis vastupidi, loobume ka eestikeelsete telekanalite puhul enda produktsioonist ja hakkame kõik saated sisse ostma. Et no see vajab natuke pikemat analüüsi lähtuvalt sellest kogemusest, mis meil tekib. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Kuivõrd lugupeetud linnapea ei tea vist, miks BMA kontorid läbi otsiti, siis ma lühidalt võin kirjeldada. Et Baltic Media Alliance'it, ettevõtet süüdistatakse Euroopa Liidu sanktsioonide, reeglite rikkumises, mis on siis kehtestatud Vene Föderatsiooni füüsilistele juriidilistele isikutele seoses Krimmi anneksiooniga ja Ida-Ukraina agressiooniga.

Ja minu küsimus on nüüd selline, et kui see süüdistus leiab ka tõendamist, kas Tallinna linn siis plaanib väljuda sellest lepingust? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! See info on ka mulle teada. Ma ei tea, mis on selle sisu ja vist tegemist ei ole süüdistusega, vaid kahtlusega, nii palju kui mina sain aru, et on tegemist kahtlusega ja vist ei ole veel keegi kinni peetud ka. Et on mingid uurimistoimingud ja me ei tea, mis see võimalik tulemus on. No mina saan aru, et kui midagi peaks juhtuma, siis see peaks tähendama, see organisatsioon pannakse kinni ja siis meil ei ole midagi arutada. Et kui midagi ei juhtu, siis me lähtume sellest lepingust, mis meil praegu on sõlmitud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma kuulan teie vastamist, lugupeetud linnapea! Ja mind hämmastab, kuidas Te sellest teemast, mis, tegelikult Te saate sisuliselt aru, et see ei ole juriidiline küsimus, vaid see ongi väga põhimõtteline küsimus. Et kelle käest Tallinna eesti maksumaksja raha eest tellitakse infot, mida inimestele levitatakse? Kas Te tõesti ei mõista, et Eesti Vabariigis ei peaks tegema koostööd kremlimeelsete telekanalitega, kes Eestit pigem ei näeks iseseisva riigina. Ehk oleks paremaid koostööpartnereid. Ja nagu te ütlesite, siis huvi oli ka olemas. Mille taha need jäid? Ja kas Te tõesti arvate, et antud koostööpartner on see kõige parem?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Riigihangete puhul on selline kord, et kõigepealt ettevõte registreerib ennast selleks, et saada informatsiooni. Ja tõepoolest huvilisi oli rohkem kui üks, nende hulgas Postimehe Grupp ja ERR, nagu ma ütlesin. Aga riigihankes osales juba ainult üks ettevõte. No seda me ei saa reguleerida. Et see on üks asi. Teiseks. Et see on minu arvates ... No see on kõik avalik info. Seda saab kontrollida, et kes registreeris ennast ja kes osales. Ja no siis tuleb ERR-i käest küsida, miks nad ei osalenud.

Teine asi on see, et nagu ka mina ütlesin, et loomulikult me oleme huvitatud sellest, et valik oleks laiem. Aga kui seda ei ole? Et kui ETV+ vaadatavus on kaks–kolm korda väiksem kui Tallinna Televisiooni vaadatavus, et kas see oleks loogiline? No mina arvan, et see ei ole nagu väga loogiline.

Ja veel üks kord. Me räägime kanalist, mida inimesed vaatavad niikuinii. Ja nüüd mul on nagu lähtuvalt sellest Teie etteheitest ... Kas ma õigesti saan aru, et me ütleme, et Tallinna inimesed, kes vaatavad telekanali vene keeles, on siis vaenuliku mõju all ja ei suuda seda tajuda, ja meil ei ole mingit usaldust, et inimesed suudavad olla kriitilised ühe või teise informatsiooni osas?

Ma arvan, et see ei ole õiglane. Ja ükskõik, missugust hinnangut me anname ühele või teisele telekanalile, ma arvan, et ei ole õige anda inimestele hinnangut, et nad ei ole suutelised informatsiooni analüüsima. Ja veel üks kord ma seda kordan ikkagi - see, mida tellib Tallinna linn, on suuremas plaanis eetriaeg ja sisu, mis ei ole kuidagi seotud Venemaa eluga. Et inimesed vaatavad uudiseid, inimesed vaatavad analüütilisi saateid ja kui peale seda vaatavad seal, noh, tõenäoliselt vaatavad ka Venemaa uudiseid ja vaatavad ja igasuguseid teleshow, aga nad seda vaatavad nagunii. Ka ilma selleta, kas on seal olemas Tallinna kontent või seda ei ole. Pigem lasta olla siis seal, et nad saaksid laiema valiku informatsiooni osas. Et küsimus on selles, et kui me midagi otsime, kas seda tuleb otsida sealt, kus on mugav otsida, või sealt, kus see tegelikult on olemas. Kui me otsime inimeste tähelepanu, inimeste vaadatavust, no siis võib-olla oleks loogiline selleks kasutada ka vastavat kanalit. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Austatud linnapea! No kuulge, internetist väga lihtne kontrollida, kes oli "Vene küsimuse" saali stuudios. Ma vaatasin, neli viimast "Vene küsimust" saalist. Te olete võtnud osa kahest vaid.Ja näiteks viimane, no oli jutt, et neli viimast, ma räägin, et vaid kaks. Sorry, see on oluline. Aga viimane saade, viimane "Vene küsimus" siin stuudios oli 6 inimest, Teid ei olnud. ja seoses sellega mul on küsimus, kas te olete saanud kutsed ja lihtsalt ei võtnud vastu või lihtsalt Teid ei kutsuta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma pean tunnistama, et mul kahjuks nii palju aega ei ole, et jälgida iga saate kontenti sisu ja külalisi, aga nagu ma ütlesin, iga kord, kui mind kutsutakse, minu esimene küsimus on see, kes on ... aga ma arvan, iga poliitik seda küsib, et kes on nagu võimalikud oponendid, kellega teemat arutatakse. Ja see on ka minu tingimus, et mina osalen siis, kui on inimesed, kellel on ka teised arvamused ja võib-olla ka diametraalselt teistsugune arvamus. Siis on, mida arutada ja see ongi see lihtne loogika. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Ma jätkaks samal teemal, ehk siis oma küsimusega natuke edasi minnes seal, et Te väitsite, et Vene küsimus, et see on nagu informatiivne, nagu vene inimestele kõik okei. Kui te niimoodi väidate, minu jaoks on ta rohkem nagu natuke viimasel ajal läinud meelelahutuslikuks. Aga see selleks. Aga Te väitsite ka seda, et produtsendid on pannud selle nime. Mind just see nimi natukene ausalt öelda paneb küsimärki, et te olete tellinud ju põhimõtteliselt "Russkii vopros" konkreetse saate. Oli riigihange, eks ole, ma saan aru.

Ja teine küsimus on mul see. Et mul ei ole tõesti küll ajaloolist ... See on mitu aastat käinud, see "Vene küsimus" nüüd. Ja on siis mingi lahendatud ka mingi küsimus, see "Vene küsimus"? Või kaua Te jaurate seal või mis toimub? Et on Teil mingid teistsugused küsimused kui Eesti küsimused või? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Tegelikult kõik teemad ja kõik küsimused on nii või teisiti seotud meie Eesti eluga igal juhul. Antud juhul "Vene küsimus" minu arvates tähendab seda, et küsimusi arutatakse vene keeles. Ja küsimused on nii või teisiti seotud ka vene kogukonnaga. See on see mõte. Aga ma arvan, peaaegu kõik küsimused Eesti ühiskonnas on seotud ka vene kogukonnaga. On lihtsalt spetsiifilised küsimused, mis on seotud ainult vene kogukonnaga ja seda tuleb ka tunnistada.

Kas on midagi lahendatud selle aja jooksul? Jah, ma isegi ei tea, kui palju üks või teine saade ühes või teises kanalis midagi üldse lahendas. Ma arvan, et meedia roll ei ole lahendada, vaid küsimusi püstitada, ka probleeme püstitada. See on see minu arvates tähtis roll. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! On päris huvitav ja samas rahulik arutelu. Et mina ... Ma küsiks, et kas Te ETV+ programmi ka jälgite ja kuidas Te sellega rahul olete ja kas see ka piisavalt vene kogukonna küsimusi lahkab või mitte?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Muidu mind kutsutakse ka sinna ja päris tihedalt. Et võib-olla see ei ole nagu väga tagasihoidlik arvamus, aga see, et mind kutsutakse, võib-olla on kuidagi seotud minu ametikohaga või seotud minu isikuga, et see ei ole ainult sellepärast, et ma olen ühe erakonna esindaja. Aga see selleks. Kuidas ma seda hindan, et ma arvan, et ETV+ on professionaalne telekanal ja mõni saade on ka päris huvitav ja ka mõne saate puhul kasvab ka populaarsus. Aga see on umbes nii, et kõik see sisu, mida seal näidatakse on vaadatavuse osas marginaalne, et vaadatakse hommikul ja õhtul ja võib-olla üks mingi konkreetne telesaade, kui on see olemas. Ehk siis, terve kanal eksisteerib selleks, et inimesed vaataksid kaks või kolm saadet, pigem kaks. No, meil oli see kogemus olemas. Nüüd me valisime teise tee, et meil ei ole vaja üleval pidada tervet kanalit selleks, et näidata 2–3 saadet. Las keegi teine sellega tegeleb. Ja kui see vaadatavus oleks teine, ETV+is, siis mina heameelega tegeleks, või teeks koostööd just selle kanaliga. Ka sellepärast, et meil ei oleks vaja pool 9 õhtul vastata küsimustele, millele ma olen päris mitu korda vastanud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hoolimata kõigest sellest on küsimusi veel. Maksim Volkov, palun!
Küsimus - Maksim Volkov Maksim Volkov
Aitäh! Austatud linnapea! Selline küsimus. 7 aastat tagasi ma lihtsalt ütlesin Eesti uudiste toimetuses, see saade ilmub PBK eetris. ja väga hästi mäletan, et hea kolleeg Kristen Michal väga tihti andis intervjuud. Ükskord ise tulen, no ta tuli toimetusse, et väga kiiresti anda intervjuud. Siis ütleme, olin väga huvitatud, vaatamata sellele, et ta oli minister. Aga nüüd retoorika on muutunud. mis juhtus, kas Kreml on juba teine või PBK on teine, ma ei saa aru. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Aga ma vist ei oska vastata sellele küsimusele. Et no praegu on selline poliitiline olukord. Võib-olla mõne aasta pärast on teine poliitiline olukord. ja üldse, et tegelikult, suuremas plaanis see, mida me arutame nende rahvusvaheliste protsesside valguses, on selline võib-olla mitte kõige tähtsam probleem. Et mulle tundub, et maailmas toimuvad praegu sellised sündmused ja protsessid, mis panevad mõtlema, mis on üldse maailma saatus. Aga noh, me võime muidugi ka rääkida saatest "Vene küsimus". Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi, täiendavaid, volikogu liikmetel ei ole ja see arupärimine on vastatud.
20:41 Päevakorra punkti alustamine - 16. Turvalisuse tagamisest Tallinna ühistranspordis 16. Turvalisuse tagamisest Tallinna ühistranspordis
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Küll aga 16. arupärimine. 16. päevakorrapunkt. Arupärimine ootab vastamist. See puudutab turvalisuse tagamist Tallinna ühistranspordis. Esitanud Kristen Michal ja Liis Klaar ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Liis Klaar! Kõigepealt mul on siiralt väga kahju, et selline juhtum leidis aset! Ma väga loodan, et Teie enesetunne on praegu palju parem, kui oli siis, kui leidis aset selline juhtum. Ja ma vastasin Teie küsimustele, aga ka lugupeetud Kristen Michali küsimustele, ja püüan vastata ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Aitäh, lugupeetud linnapea! Tänan kõigepealt selle kaastunde eest! Ma ei ole veel täiesti taastunud. Neli kuud võtab see aega. Aga see selleks.

Ma vaatasin Teie vastuseid ja vastus number kahes Te ütlete, et registreeritud neid juhtumeid kokku on 80. Mina ei ole midagi registreerinud, pole kellelegi mingisuguseid etteheiteid teinud, sellepärast et ma ise ei ole siiamaani aru saanud, kuidas see juhtus. Ja järgmises punktis Te ütlete, et seal on 164 teadet tulnud. Kui nüüd liita neid sõitusid, siis ühes kohas öeldakse, et neid sõitusid oli 142 miljonit. Ja kui panna selle punkt 3 sõidud üheteise otsa, siis see saab natukene üle 3 miljoni. Nii et seal on mingisugune asjade vahe.

Aga minu küsimus on see. Mulle öeldi selles ... mulle helistati ja räägiti sellest trammist jne. Seal puudus peegel, kus juht sai vaadata tahapoole. Juht võis vaadata ainult välisuste juurde, et kes väljub, kes tuleb sisse. Ja kuidas siis ta äkki jõudis minu juurde ja küsis, kas on tarvis kiirabi, kas ma esitan mingeid pretensioone jne? Seal on midagi, mis ei klapi, seepärast, et ta ütles, et ta kuulis "mütsu" ja kui tramm sõidab ja ma ei kaalu 300 kilo. Nii et see "müts" ei saanud olla niisugune, et ta seda võis kuulda. Nii et midagi siin ei klapi.
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Aitäh! Alustame sellest, et räägime siis numbritest, et tõepoolest eelmisel aastal oli registreeritud 80 juhtumit, mis olid seotud kukkumisega. Samas teateid on antud rohkem, ehk siis 164, aga mitte kõik teated on seotud kukkumisega. Seal võisid olla, no see on see, mis registreeritud. Tõenäoliselt inimesed kukuvad mõnikord ja ei anna nagu teada. See on probleem. Seda probleemi toob välja ka politsei, et inimesed, kes sõidavad, antud juhul ma ei räägi teedel juhtumistest, vaid üldisest olukorrast. Et väga palju traumasid juhtub just sellepärast, et inimesed ei hoia nagu mingit hoidjat liikumise ajal. See on ametlik statistika, et siis, kui tekib äkiline pidurdamine või avarii, siis just sellepärast, et inimene ennast ei hoia, tekivadki traumasid. Et suurem osa nendest. Et me püüame ka seda probleemi lahendada sealhulgas sellega, et käivitame kampaaniaid, et kogu aeg tuletame inimestele meelde, et see on väga tähtis, et tuleb ennast turvaliselt sättida ühistranspordis. Aga kahjuks jätkuvalt juhtumid leiavad aset.

Mis puudutab trammi, siis teadaolevalt tramm on selline veerem, et ta on päris pikk ja see peegel ei anna lihtsalt võimalust seda olukorda seal sees jälgida. Samas me teame, et mõnikord inimesed ise pöörduvad juhi poole ja räägivad nendest probleemidest, mis võivad salongis toimuda. Et niimoodi võib-olla see oli ka antud juhul see viis, kuidas juht sai teada, et midagi juhtus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea linnapea! Et mul on selline küsimus. Et tavaliselt nihukesed äkkpidurdused ja nihukesed, ütleme, ekstsessid võivad tekkida ka sellest, et ühistranspordi juht tegeleb mingi kõrvaliste asjadega, näiteks mobiiltelefoniga. Et neid asju ja neid olukordi on üsna pidevalt näha nagu linnapildis, et bussijuht tegeleb mingi teise asjaga; kas ta nüüd saadab sõnumeid, räägib või mis iganes. Ja siis tekib äkki mingi olukord, kus tekibki äkkpidurdus ja tekivadki nihukesed asjad, nagu siin eespool mainiti. Et kuidas sihukest asja oleks võimalik üldse bussijuhtide poolt nagu ennetavalt ära hoida? Kas ära korjata midagi või teha rohkem selgitustööd? Et mis on linnavalitsusel või bussipargil mingeid ideid? Aitäh!

Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! No vastavad koolitused toimuvad regulaarselt. Teie poolt kirjeldatud olukord tegelikult ei ole normaalne, see ei vasta liiklusreeglitele ja antud juhul tegemist on rikkumistega. Et ja kui selline juhtum leiab aset, siis tuleb ka teavitada ja siis kindlasti sellise juhiga hakatakse eraldi tegelema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Aitäh! Lugupeetud linnapea! See tramm, milles ma sõitsin sel õhtul, oli peaaegu täitsa tühi ja seal olid mõningad üksikud inimesed ja et kusagilt kinni hoida, oleks mina pidanud katsuma kusagilt sealt kõrgelt, kuhu ma tõesti ei ulata. Ja see juht joostes minu juurde. Kuidas see võimalik on, et juht siis seda nägi, kui seal neid peegleid ei ole?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma vist pean tunnistama, et antud juhul nii põhjalikult me seda ei osanud uurida, et kuidas ta nägi, aga ma arvan, et antud juhul see on ju pigem positiivne, et tema reaktsioon oli nii kiire. Kahjuks, nagu ma saan aru, Te ei saanud hinnata samal hetkel enda seisundit, loomulikult seda ei saanud teha ka trammijuht ja no probleemid tervisega siis tekkisid natukene hiljem.

Kui ma tegelesin Teie arupärimisega, siis ma isegi küsisin sellist asja, et kas on mingid konkreetsed mõõdud ühistranspordi puhul, et kuidas inimene saaks liikuda, et tema liikumine või seismine oleks alati kindlustatud sellega, et ta saab midagi hoida. Aga ma saan aru, et päris selliseid mõõtmeid ja standardeid ei ole. Ja nagu me teame, kõik veeremid tulevad välismaalt. Et meil kahjuks Eestis ei ole nagu sellist tehast, kus me saaksime midagi tellida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et no riigil on erinevaid sihukseid programme ka, mis puudutavad liiklusohutust. Et liikluskomisjon, kus ka Tallinna linna esindaja pidevalt kohal on, arutab näiteks ristmike ümberehitamist ja kõike muud, et vähendada õnnetusi jne. Palju neist juhtub ka linnades.

Ühistranspordi puhul ilmselt on üks teema, mis võiks ka olla, on, et kas toimuvad ka erinevad järelanalüüsid sellistest juhtumitest. Sest kui me saame, Liis Klaari juhtumist saame teada, kuna ta on meie kolleeg ja hiljem ka on seesama asi ajakirjanduses, siis kas kõik sellised juhtumid, vähemalt Teie teadmisel või teadmise kohaselt, vaadatakse läbi ja analüüsitakse läbi, et neid ei juhtuks? Sest juba selle paberi olemasolu näitab, et mingisugune valmistumine on toimunud, et joostakse esimene asi paber käes kohe, et palun loobuge pretensioonidest. Aga sellest tõhusam tegelikult oleks läbiarutamine, et miks sellised asjad juhtuvad ja võib-olla, kuidas neid vältida. Et kas Te teate, et selliseid koolitusi või arutelusid ka toimub? Aitäh!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No ma ikkagi loodan, et see nagu peamine sõnum ei olnud, et palun loobuge pretensioonidest, vaid ikkagi juht kõigepealt küsis, et kas on vaja kutsuda kiirabi, kas on vaja abi ja kuidas on enesetunne. Ja selline käitumisviis lähtubki reeglitest, et kui midagi juhtub, kõigepealt küsitletakse, mis juhtus, kas on vaja abi, kas on vaja kutsuda välja kiirabi või politsei ja kui kõik see on tehtud, siis küsitakse, kas on pretensioone. Ja kui ei ole pretensioone, siis palun selle kohta ka allkiri. See on mitte selleks, et tagada juhi, ma ei tea, kuidas öelda, päästmiseks vastutusteks, vaid selleks, et vastupidi, juhil oleks kindel reegel, mida ta peab tegema selleks, et iga juhtum oleks registreeritud. Ja ma arvan, et see on antud juhul adekvaatne ja noh selline paber ju ei tähenda, et inimene peab seda allkirjastama. Et antud juhul see minu arvates on adekvaatne, et on lahti kirjutatud juhi käitumise viis. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Tallinna ühistranspordi aktiivse kasutajana ma olen omal nahal kogenud, kui ebamugavad ja ebaturvalised need ???retrotrammid on. Mitte ainult vanainimestele, vaid ka väikeste lastega. Et mis on linna plaan, et kuna need trammid tegelikult, nad ei ole erandid ju, nad on, neid on palju, nad sõidavad tihedalt. Osa trammide graafikust. Et kuidas muuta inimestele need mugavamaks ja turvalisemaks, sest nendesse trammidesse minek, need astmed on tõesti väga-väga kõrged ja sinna on väga raske nii peale kui maha saada. Et mis linn ette võtab, et need oleks mugavamad ja turvalisemad?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Seda me arutasime ka, et tõepoolest retrotrammides on, ütleme nii, võrreldes kaasaegsete trammidega teine keskkond. Ja no ühest küljest retrotrammid minu arvates kaunistavad linnapilti ja linnaruumi. Teisest küljest tõepoolest nad ei ole nii mugavad, eriti, kui jutt on eakatest inimestest või kui inimene tuleb koos lastega. Et ühest küljest võiks ju öelda, et no siis tuleb natuke oodata, kui tuleb teine tramm. Aga no selline vastus ei ole alati adekvaatne. Et inimene ei pea nagu alati ootama.

Meil praegu vist sellist sisulist vastust sellele küsimusele ei ole. Aga just tänu sellele arupärimisele ma seda küsimust püstitasin ka enda poolt, no ja siis ootan, mis on võimalikud ettepanekud selles osas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea linnapea! Et ma loodan, et Te mõistate, et me ei tee selle arupärimisega kuidagi Teile isiklikke etteheiteid, sest Teie neid tramme ei juhi ja Te ei juhi isegi trammiparki ega trolliparki, vaid seda juhib üks teine kolleeg, kes istub siin volikogus. Isegi tema ei juhi neid sõidukeid.

Aga mis on linnapea ja erinevate juhtide võimuses, on kindlasti tagada, et oleks selline kvaliteedi tagasisidemehhanism ja kontrollimehhanism, et kui sellised õnnetused juhtuvad, need analüüsitakse läbi ja küsitakse, miks need juhtusid. Ja sellepärast ma ka küsisin selle sama paberi kohta, mida Liis Klaar küsis, et kas kellelgi on tegelikku ülevaadet, palju selliseid õnnetusi juhtub, sest kõik tegelikult ei pruugigi registreeritud saada. Inimesed kukuvad, ei panda kirja. Võib-olla tuleks siiski Tallinnas ka midagi ette võtta nii juhtimisoskustega või tehniliste võimalustega, kuidas see liiklus toimub, et õnnetusi oleks vähem? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Aitäh! No jällegi. Tõenäoliselt absoluutselt vältida õnnetusi kahjuks ei ole võimalik. Kas see protsent on suur, et eelmisel aastal oli 164 teadet, mida registreeriti ja iga juhtumi puhul oli muidugi tehtud ka analüüs. Olukorras, kui bussidega on tehtud 2,5 miljonit veootsa, trollidega 268 veootsa ning trammidega 305 000 veootsa, ehk siis kokku enam kui 3 miljonit veootsa, ja 164 teadet ja kukkumist on registreeritud 80 korda. Loomulikult see arv võiks olla veel väiksem, aga no me ei saa sellest arvust järeldada, et on nagu süsteemne probleem. Ja ma veel üks kord kinnitan, et probleemidega tegeletakse. Juhtide koolitus on süsteemne ja loomulikult kõik need küsimused, mis on esitatud, on adekvaatsed ja sellega hakatakse tegelema ka edaspidi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Teine küsimus on pisut mul teise nurga alt turvalisusest, et lihtsalt ma tunnistan, et ma kasutan seda võimalust, et Te praegu siin olete. Ja tundub, et kui tahta, et midagi saab tehtud, siis tasub otse Teie käest küsida nõu. Nimelt, Mustamäel eile õhtul juhtus üks väga kahetsusväärne juhtum. Ma mõtlen siis pussitamist, mille tagajärjel ohver suri. Ja sellega seoses täna on mitu lapsevanemat mu poole pöördunud. Üks väga konkreetse küsimusega. Et nimelt Retke teel on majade vahel laste mänguväljak, kus hädasti oleks vaja valgustust juurde. Ja tema vanem laps ka on öelnud mitu korda, et tahaks minna õue mängima, aga kuna, kas päeval, talvel ja sügisel on suhteliselt hämar, või ka õhtutel, siis ta ei julge minna sinna. Ja nüüd minu küsimus ongi, et mis peaks tegema see lapsevanem, või kuidas teda aidata, et sellele majadevahelisele alale, mis jääb mitme maja vahele, saaks laste mänguväljakule valgustuse panna, et seal oleks turvalisem?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No alustan konkreetselt sellest olukorrast. Tuleb pöörduda, teeme nii, et las see inimene pöördub Kommunaalameti juhataja poole. Et noh, on olemas ka pea meil, et saab ka sinna panna nagu koopiad. Üldisemas plaanis mitte iga mänguväljaku puhul saab eraldi valgustust tagada. See ei ole alati võimalik ja mina kahjuks praegu ei oska hinnata, kas saab antud juhul midagi teha või mitte.

Millega meie praegu tegeleme? Me siin kohtusime eelmisel aastal prefektiga ja meil tekkis selline mõte, et teeme kahepoolse analüüsi igas linnaosas, kus on need kohad, kus võivad tekkida probleemid just sellepärast, et see keskkond ei vasta nõuetele või tekitab võimalikke riske. Sellist analüüsi enda poolt tegi politsei ja ma palusin, et iga linnaosavanem teeks samalaadse analüüsi ka enda poolt. Nüüd me panime mõlemad analüüsid kokku. Mõned asjad olid ka varem teada. Mõned asjad olid juba ka läbi arutatud, kuna peaaegu igas linnaosas on hea koostöö ka vastava politseiametnikuga. Aga ikkagi see analüüs näitas, et on, millega tegeleda. Ja praegu on selline plaan või, ütleme, antud selline ülesanne linnaosavanematele, et poole aasta jooksul tuleb need kohad korda viia ja siis juuni lõpus anda ka linnavalitsusele ehk siis linnapeale tagasisidet. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh linnapeale vastuste eest! See arupärimine on vastatud!
21:01 Päevakorra punkti alustamine - 17. Ebapiisava hügieeniga inimesed Tallinna ühistranspordis 17. Ebapiisava hügieeniga inimesed Tallinna ühistranspordis
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
17. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine". Küsivad Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud "Ebapiisava hügieeniga inimesed Tallinna ühistranspordis". Ja vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees, austatud Mart Kallas! Vastasin Teie küsimustele kirjalikult ja püüan vastata ka lisaküsimustele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Mart Kallase lisaküsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Et ma sain väga palju huvitavat teada siin, aga siiski, kuidagi jäi see vastus jäi nagu õhku rippuma, et ma nagu propageerime kõik, et rahvas sõidaks ühiskondlikus transpordis ja bussides jne. Aga kui see väike osa, ütleme niimoodi seal tõesti ütleme, see on esteetiline kui ka sotsiaalne probleem eks ole, mida me peaksime saama kuidagi lahendada, et siin peaks olema nagu koos sotsiaaltöötaja või mingi nihuke inimesega, et probleeme kaardistada, miks ta on sellisesse olukorda sattunud. Kas neid on võimalik kuidagi aidata jne, et ma leian, et siin on siiski ka täpselt samuti natukene abilinnapea tegemata tööd, keda me täna umbusaldasime, kahjuks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma ei käsitleks probleeme eraldi. Alustame ühistranspordist. Et on olemas kord, mille alusel nii linnakodanikud saavad pöörduda otse transpordijuhi poole või siis politsei poole, kui ka juht vajadusel kutsub välja turvateenuse töötajaid või siis politsei. Turvateenistus jõuab kohale ka siis, kui otse inimene avalikku korda ei riku, aga noh samas tekitab sellise ebameeldiva olukorra inimestele. Et see süsteem on noh kuidagi ülesehitatud. Mitte alati inimesed pöörduvad juhi poole. Mõnikord, kui pöördutakse, juht ise lahendab seda probleemi. Mõnikord kutsub välja turvateenistuse töötajaid. Mis puudutab sotsiaalset aspekti, no ma saan aru, et üks on selline poliitiline lähenemine, aga ma loodan, et Te sisuliselt seda päris nii ikkagi ei arvanud. Et abilinnapea ei saa enda tööga hakkama ja sellepärast meil on asotsiaalid trammides ja tänavatel. Et noh, see nagu ei kõla päris adekvaatselt.

Kui me räägime süsteemist, siis tegelikult, selle süsteemi ülesehitamisega tegeleb nii amet kui ka abilinnapea. Ja ma mäletan, kas see oli see eelmine istung, või üle-eelmine istung, räägiti ka sellest, kuidas just hiljuti, juba praeguse abilinnapea ajal reorganiseeriti süsteemi, mis koosneb kolmest osast: ööbimismajad, resotsialiseerimiskeskused, sotsiaal- ja munitsipaalkorterid. Ja see ei ole lihtsalt üksused, kus pakutakse teenust, see on süsteemne lähenemine, et inimestega tegeleda. Et inimestel tekkis see sama sotsiaalne redel, mis aitaks teda sellest olukorrast välja tulla. Aga me teame, et see protsent tavaliselt ei ole väga suur.

Et kui inimene aasta aega ei tööta, kui ta juba elab tänaval, siis on väga raske mitte sotsiaalselt, vaid eelkõige psühholoogiliselt teda sellest olukorrast välja tuua. Ja mõnikord see on ka inimeste teadlik valik. Ehk siis igas ühiskonnas on alati olemas see protsent, et inimesed ongi tänavatel. Ma arvan, Eesti ühiskonnas see protsent ei ole väga suur.

Aga samas meil on teine riskikoht. Meil jätkuvalt umbes 20% inimestest elavad vaesuse piiril või selle taga ja seda juba ükski omavalitsus terviklikult ei suuda lahendada. Et sellega peab tegelema nii riik kui ka ühiskond. Aga Tallinna linnas see süsteem on üles ehitatud. Ja ma siin viimasel ajal ka kommenteerisin meie sotsiaalvaldkonda ja ma kordan seda veel üks kord. Kõlab võib-olla natuke paatosega. Aga mina arvan, et meie Tallinna süsteem on unikaalne ja see paraneb iga aastaga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, teine küsimus palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Ma vabandan. Tõesti ma pean tunnistama, et abilinnapea süüdistamine oli poliitiline. No ma vabandan selle eest!

Mul on teine küsimus. Ja ma mäletan seda redelisüsteemi. Aga mitmest inimesest numbri puhul me räägime, kes võivad seal, ütleme, millepärast need kaebused võivad tulla üldse? Või on see kümnetes, sadades?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
No kindlasti ...
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
Mis suurusjärgus?
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Ei, kindlasti ei ole sadades. Ma ei tea, kas meil on mingi statistika, et kui palju. Ma arvan, et tõenäoliselt ei ole. Et see jällegi ei ole, ma arvan, selline lai probleem. Et mõnikord inimesel tekib kokkupuude asotsiaalidega. See on muidugi ebameeldiv. Mõned inimesed on tolerantsed, mõned inimesed lihtsalt ei viitsi tegeleda, mõned inimesed pöörduvad juhi poole või siis otse politsei poole. No ja lähtuvalt sellest ei ole võimalik luua selget pilti, kui palju selliseid inimesi on. Aitäh!
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Me saame öelda, et mis on meie ööbimismajade statistika Tõenäoliselt. ja saame öelda, kui paljud inimesed saavad resotsialiseerimisteenust. see statistika tõenäoliselt on meil olemas. Vot seda me saame öelda, aga kui palju on inimesi, kes tegelikult vajavad sellist abi või teenust, seda me 100%-liselt ei tea. Kuna nagu ma ütlesin, kahjuks on nii, et mõned inimesed teadlikult valivad sellise elustiili. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas te soovite mikrofoni täiendavaks kommenteerimiseks. Palun!
Sõnavõtt - Udo Ots Udo Ots
Ei, mul on lisada natuke nii palju, et täiesti ..... ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande ja tervishoiuosakonna juhataja, et meil on täna kaks öömaja. Üks Alasi tänaval, kus on 60 kohta ja teine on Merelahe tänaval, kus on 20 kohta. Et kui rääkida sellest vajadusest, et palju neid siis võiks olla, et siis täna ei ole seda momendi olnud, kus need öömajad oleksid olnud täis. Et seal on olnud pigem nagu vajaka, et see võib ..... natuke umbkaudu seda sihtrühma suurust. Et ta kindlasti ei tähenda seda, et kõik ka öömajja tulevad, aga vähemalt see vaba võimalus ööbida soojas kohas on olemas ja päevasel ajal on siis võimalik päevakeskustes olla ja ka seal ei ole täna olnud seda, et ei ole ära mahtunud. Ehk selle järgi võiks võtta, et meil on neid kusagil alla 80. Aga see ei anna kindlasti kogu sihtrühmast täit pilti. Aga vähemalt öömajad ei ole olnud täiskohtadega.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
.... sihtgruppi me teame, kus saab, et kuskohas on võimalik ööbida ....
Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja ühistranspordi alal - Udo Ots Udo Ots
Sihtrühma osas, kui sotsiaaltöötaja märkab, siis sellest inimesest ta teavitab teda. Aga hästi palju sellist infot liigub n-ö suust suhu või siis inimeselt inimesele kontaktiga. Aga ma ei saa muidugi 100% garanteerida, et kõikidele on jõudnud. Aga kui märgatakse sotsiaaltöötaja poolt, siis seda ka teavitatakse.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh selle kommentaari eest! Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et hea linnapea! Et ühistranspordist rääkides ma loen seda uuringut, mis nüüd eelmise aasta lõpus tuli, mis kirjeldab seda, et eelmisel aastal või eelmistel aastatel on autoga liikuvate inimeste osakaal ületanud ühistranspordi kasutuse. Et numbrid näitavad, et Tallinnas ühistranspordi osatähtsus on aastast 2014 järjepidevalt vähenenud ja püsis kuni 2017. aastani ühistransport peamise sihtkohta mineku vahendina. 2018 juba edestas auto peamise selle tööpäevase liikumisvahendina ühistransporti.

Kuidas Te seda kommenteeriksite? Et see tingimata ei puuduta hügieeniküsimust. See puudutab laiemalt transporti. Et miks on nii, et inimesed on ikkagi sellest ühistranspordist ära pöördunud ja autode poole liikunud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma võib-olla täiendaks kolleegi vastust. Et tegelikult selle sotsiaalse grupi omapära seisneb ka selles, et nende seas info liigub väga kiiresti. Ehk siis ma olen kindel, et ükski inimene, kes elab, piltlikult öeldes elab tänavatel või tänaval, ei tea, kus on see öömaja ja kus saab tasuta toitu või tasuta riided või muid asju. Et see info liigub väga kiiresti. Tuleb arvestada ka sellega - see on laiem teema -, et meil on ühiskonnas vaesus ka nende inimeste seas, kes elavad korterites ja isegi käivad tööl. Ja see on tõepoolest laiem teema.

Aga ma loomulikult vastan ka lugupeetud Kristen Michali küsimusele. Et Te vaatasite praegu uuringu, mitte eelmise aasta uuringu, vaid üle-eelmise aasta uuringu. Ja vahe selles uuringus, mis on 2018, nende inimeste vahel, kes kasutavad ühistransporti ja isiklikku transporti, on 6% isikliku transpordi kasuks. Kui me vaatame eelmise aasta uuringu, mis on 2019, siis see vahe on jätkuvalt 6%, aga juba ühistranspordi kasuks. Et see, kui ma õigesti mäletan, see oli vist 37–43. Eelmisest aastast räägin. Ehk siis see dünaamika on tänaseks juba teine ehk siis suurem osa inimestest eelistavad ikkagi ühistransporti. No ma ei tea. Siin võib muidugi ... metoodika oli sama mis eelmisel aastal kui ka üle-eelmisel aastal. Siis võib-olla on mingi metoodika omapära. Aga kui Te kasutate seda metoodikat argumendina, siis ma kasutan sama metoodikat vastuargumendina, kui me vaatame eelmise aasta tulemusi. Ehk siis eelmise aasta tulemused on vastupidised.

Samas me peame tunnistama ka seda, et isikliku autotranspordi kasv on umbes 5% aastas. See on drastiline kasv ja see on suur probleem. Ja see ei ole ainult ühistranspordi probleem, see on parkimiskohtade probleem, see on linnaruumi probleem ja siin nagu ma kunagi ütlesin, muidugi väga palju sõltub ka mõtteviisist, aga ka ühistransport peab olema mugav ja kiire. Üldine rahulolu ühistranspordiga Tallinna linnas on päris kõrge - enam kui 70%. Et inimestele Tallinna ühistransport meeldib, probleeme on, aga üldine pilt on pigem positiivne. Millega tuleb tegeleda - linn kasvab, on vaja uusi liine. Ja millega tuleb veel tegeleda, sellest me rääkisime ka. Pole midagi teha, 30% autotranspordist Tallinna tänavatele tulevad väljastpoolt Tallinna linna. Ehk siis, kui me räägime ühistranspordist, siis tegelikult meil peab olema ühtne ühistranspordisüsteem Tallinn-Harjumaa või vähemalt kõik naabervallad ja naaberlinnad. Ja vot see on see nagu suurem eesmärk, et see oleks ühtne süsteem, seega ka kiire ja mugavam. Ma loodan, et vähemalt seda koostöös riigiga me suudame ellu viia. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et me oleme sama juttu üritanud aastaid rääkida ja rääkisime ka Teie eelkäijale, kes on nüüdseks edutatud majandus- ja taristuministriks ehk Taavi Aasale. Ja tema tegelikult rääkis küll teistsugust juttu vastu. Ütles, et uusi trammiliine Lasnamäe, Mustamäe, Pirita, Haabersti suunal ei ole vaja. Pakkus Hiinast toodud mingisuguseid diiselbusse sinna sõitma või mingisuguseid hübriid-diiselbusse. Et mul on hea meel kuulda, et Teie lähenemine on teine, pigem sarnane sellega, mis meie lähenemine on. Nii et ma väga loodan, et see kava ja need sammud saavad reaalsuseks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - linnapea Mihhail Kõlvart linnapea Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ainuke asi, et ma täpsustan. Et loomulikult selliseid projekte saab ellu viia ainult koostöös riigiga ja kaasates riigi finantseerimist. Et selleks, et Laagna tee kaudu tramm jõuaks Maardusse, Tallinna linna ressurssi ei piisa. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleegide küsimused on vastatud ja sellega on ka arupärimine vastatud! Aitäh linnapeale!
21:16 Päevakorra punkti alustamine - 18. Tallinna lasteaedade õuealade valgustamisest 18. Tallinna lasteaedade õuealade valgustamisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jätkame 18. päevakorrapunktiga. See puudutab arupärimisele vastamist "Tallinna lasteaedade õuealade valgustamisest". Ja vastuseid volikogu liikmete küsimustele annab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Austatud linnapea, lugupeetud linnavolikogu esimees! Head volinikud, kes ikka jaksasid lõpuni istuda! Et vastan siis küsimustele. Ja kuna tegin seda juba kirjalikult, siis, kui on tekkinud vahepeal lisaküsimused, hea meelega vastan neile ka suuliselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Ma tahan väga tänada ja kiita Haridusameti töötajaid, kes siin vahepeal on erinevatele küsimustele mulle ka vastanud ja aidanud vajalikku infot leida. Ja selle tulemusel olen ma tuvastanud, et tõesti linn, Tallinna linn on teinud tänuväärse töö ära ja omab väga head ülevaadet lasteaedade olukorrast, hoovialadest, vajadustest, mida milline lasteaed kui palju siis, mis puudutab siis hoovialade valgustamist, vajab.

Küll aga mul ei õnnestunud ikkagi saada seda finantsplaani. Et kui me täna teame, kus on probleemid ... See aasta tehakse erineval moel - ma lugesin kokku - kas oli 16 lasteaeda. Sa saad mind kindlasti parandada. Et mis ülejäänud nendest, 49 - 16, siis 33, mis nendest saab? Et kuidas see kava edasi näeb? Et kas see on olemas või millal see valmib? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Esiteks kindlasti ütlen kiidusõnad edasi Haridusameti töötajatele. Teiseks. Mulle tundus, et see oli üllatus, et linn ikka teeb oma tööd hästi ja ühesõnaga tunneb olukorda ja oskab seda ...
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Et vastus on väga lihtne. Et tegelikult selle teemaga iseenesest, eelkõige valgustuse teemaga lasteaedades tegeleb Keskkonna- ja Kommunaalamet. Ja nemad siis praegu analüüsivad olukorda, kaardistavad seda. Kuigi ma olen kuulnud, et hiljuti tuli selline info, et sõna "kaardistada" vist ei tohi kasutada nagu just selles kontekstis. Et kaardistada saab ainult asju nagu, mis lähevad just kaardi peale ühesõnaga. Aga siin peab mingi teine sünonüüm või analoog olema. Aga ma ei tea. Mina olen harjunud niimoodi ütlema.

Et siis nad kaardistavad kõik need lasteaiad. Et seal on mitu kategooriat n-ö. Siis need, mis vajavad sellist täisrenoveerimist.

Teine on see, kus on vaja üht või teist elementi lihtsalt välja vahetada, uuendada, ja siis kolmas, kus on mingi selline individuaalne probleem, mida tuleb siis nagu individuaalselt ka lahendada. Praegu on Keskkonna- ja Kommunaalametist tulnud selline info meile, et detailsem analüüs ja täpne loetelu, loodetavasti ka siis rahaliste numbritega, tuleb aprillis. Nii et praegu ootame siis aprillini. Selline esialgne kava on meil siin olemas, panime ka kirja. Aga siis detailsem kava loodetavasti on meie laual aprillikuus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et me siin mõned volikogud tagasi vestlesime Luha tänava lasteaiast.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Jah.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
See puudutab ka praegu sedasama valguse arvestust. Et kuidas selle majaga siis, lastega seal on? Et kuidas Teile nüüd tundub? Kas on uut informatsiooni laekunud, et lastel on piisavalt valge mängida või ei saa seda maja ikka sinna ehitada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma ikkagi julgen väita - need on natuke erinevad asjad. Üks on valgustus, mis puudutab just valgusteid, ja teine on nn insulatsioon ehk seesama päevavalgus, mis kas jõuab siis mänguplatsi või mitte. Sellega on praegu niimoodi, et nagu ma ütlesin, et hoiame silma peal. Praegu paistab, et arendaja on natuke meeleheitel ja soovib kohtuda uuesti Linnaplaneerimise Ametiga, kuna neile tundub, et Haridusamet ei ole piisavalt koostööaldis. Ja ütleme niimoodi, et me arutame seda teemat järgmisel nädalal nii Haridusameti kui ka Linnaplaneerimisega ja vaatame, kuidas me siis edasi läheme.

Nagu ma tookord ütlesin, et iseenesest mulle isiklikult väga see projekt ei meeldi. Aga minu arvamus siin ei ole primaarne. Primaarne on ikkagi seadus. Ja kui see projekt vastab seadusele ja meil ei ole, ütleme niimoodi, põhjuseid seda projekti annuleerida või siis tühistada, siis on olukord selline, et kui me seda üritame teha, arendaja läheb kohtusse ja arvatavasti seal ka võidab. Nii et me kindlasti analüüsime seda olukorda veel, kas see tõesti on nii nagu, et meil ei ole seal midagi vastu öelda, mis oleks siis juriidiline pool. Ja kui on nagu, siis me kindlasti seda teeme. Kui ei ole, siis me mõtleme, kas me oleme valmis kohtusse minema või mitte. Nii et ma arvan, et järgmisel nädalal on mul natuke rohkem selgust selles küsimuses. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, teine küsimus, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma kindlasti küsin siis mõne aja pärast selle kohta uuesti. Et kindlasti ei ole see võib-olla ainult nii palju juriidiline küsimus. See on ka küsimus sellest, mis mahuga ja millisel viisil sinna lasteaia kõrvale on võimalik seda teha. Aga ma arvan, et seda Te tajute isegi. Ja ma arvan, et Te tajute ka tegelikult, et kui midagi sellist läheb läbi, mis ei ole kohane, siis saab sellest taas kord märk, kuidas linnas lasteaedade arenduste vahekord on. Ja mulle meeldib Teie suhtumine, mis on, ma ütleks, mõistvalt kriitiline selles suhtes. Nii et hoidke seda joont ja me kindlasti küsime veel. Te teate seal kohtumisel ka seda öelda. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Jah, sobib!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole ja see arupärimine on vastatud!

19. päevakorrapunkt "Arupärimisele vastamine". Küsib kolleeg Mart Luik, vastab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
21:23 Päevakorra punkti alustamine - 19. Eesti keele õppest 19. Eesti keele õppest
Ettekanne - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Vastasin juba, aga kirjalikult. Kui on lisaküsimusi, vastame ka suuliselt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja lisaküsimus Mart Luigelt. Palun!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Linnavolikogu liikmed väärivad seda isegi rohkem tegelikult.
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aga ma küsiks seda. Siin on ka väga detailselt toodud need numbrid, mida ma siis pärisin, et kui palju on neid õpetajaid, kelle keeletase ei vasta, eesti keele tase ei vasta nõutud tasemele. Et neid on üksjagu. 240 oli ja see on nüüd kukkunud natuke allapoole 204-ni.

Aga seletage seda loogikat, niivõrd-kuivõrd Te seda ise aru saate. Et Te väidate, et kõigile, kes on soovijad, on n-ö avaldanud soovi, on võimalus eesti keele õppes osaleda. Ja seal on osalenud ainult 91 õpilast, õpetajat. Kas need on nüüd needsamad inimesed, eks? Ja miks neid on ikkagi nii palju vähem võrreldes sellega, kelle keeletase ei vasta nõutule? Aitäh!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lõpp paistab. Lugupeetud abilinnapea! Aitäh vastuste eest ja kannatlikkuse eest!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Siin on lihtne vastus. Ega sa vägisi ei saa nagu õpetada midagi inimesele, kes ei ole selleks valmis, ütleme niimoodi. Ma pole kordagi kuulnud küll seda juttu õpetajate käest, et nad ei viitsi keelt õppida või nad arvavad, et neil ei ole seda keelt vaja. Aga ikkagi nagu kõige suurem probleem, mis neil on, on ikkagi ajapuudus. Ja me kõik saame aru, et õpetajatöö ei ole meelakkumine. Nii et selles mõttes need inimesed, kes leiavad töö kõrvalt vaba aega nagu selleks, et keelt õppida ja siis eksameid sooritada, ma arvan, et minu meelest nagu väärivad tunnustust kindlasti.

Samas need kursused n-ö on kõigile avatud. Et kord aastas me siis korraldame nn infopäeva, kuhu me kutsume nagu kõiki, kes tahab siis oma eesti keele oskust parandada ja vastava tasemeni jõuda. Umbes sada inimest tulevadki kohale. Ja siis nad saavad valida erinevate keelekoolide või keelefirmade vahel, mis neile siis nagu oma teenuseid pakuvad, ja siis võib sealt juba edasi. Me kindlasti teeme seda reklaami ka neile n-ö, et "Meil on selline infopäev. Osalege, võtke osa sellest infopäevast. Pärast saate siis tasuta keelt õppida". Ja iseenesest Teie hea, nüüd juba endine kolleeg, nüüd siis minister Riina Solman on ju ka korduvalt pakkunud muudatusettepanekuid linnaeelarvesse, et eraldame rohkem raha eesti keele õppimiseks. Ma võin siin öelda nagu, et tegelikult ei ole sellest suurt mõtet, sellepärast et linn eraldab täpselt nii palju, kui on vaja, ehk lähtudes õpetajate arvust, kes siis võtavad osa nendest võimalustest. Kui neid on rohkem, siis me kindlasti suurendame seda summat vastavalt jällegi sellele arvule. Nii et ei ole mõtet lihtsalt eraldada mingi suur summa ja siis nagu jälle pärast mõelda, et miks ei ole see nagu kulutatud. Ja sellepärast tekivad uued probleemid, nagu me oleme siin vahepeal näinud ühes teises valdkonnas. Vaid ongi mõistlik siis eraldada just need summad, mis vastavad siis õpetajate arvule, kes siis keelt õpivad. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma siinkohal kasutan võimalust. Ei ole ammu esitanud arupärimist, et küsida, et kuidas läheb Tallinna Vene Lütseumi direktori kohusetäitjal härra Garanžal. Et kas nüüd siis lõpuks ometi on see keeleeksam tehtud, mida me oleme aastaid-aastaid oodanud? Kui ma ei eksi, siis oli eelmine kevad see tähtaeg viimane. Kuidas on lood?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh!See on Linnamäe Vene Lütseum, on kooli täpne nimi. Ja minu teada praeguseks ei ole veel kahjuks härra Garanža seda eksamit sooritanud. Aitäh!

Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Te rääkisite, et õpetajad jaotatakse kuidagi keeltekoolide vahel või midagi niimoodi. Kas seda ei oleks mõistlikum teha nende, ütleme, koolis, kus nad õpetavad juba ja mida iganes, osta sinna näiteks teenus sisse? Või kui suured need rühmad üldiselt on? Et ma mõtlen seda, et kui efektiivne see tulemus lõpuks on?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et see on kõige tõhusam viis tegelikult, sellepärast et neid koole on ju palju ja nad on väga erinevates kohtades. Et kui need õpetajad hakkavadki käima nendes koolides, nagu siis keeleõpetajad, et siis keelt õpetada, et ma arvan, et siis lihtsalt neid ei ole nii palju. Et see hakkab juba siis meenutama juba sellist individuaalset lähenemist. Et ühes koolis näiteks kaks õpetajat tahavad seda keelt õppida B2-ks, siis teises koolis üks õpetaja, kolmandas kolm või neli jne jne. Ikkagi on mõistlikum ja tõhusam panna nad ühte gruppi, ühte rühma ja seal nad saavadki keelt õppida kõige tõhusamalt. Ja ma ei oska praegu peast ütelda, kui suured need rühmad on. Aga ma oletan, et 15–20 inimest umbes on see arv. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Ja minu viimane küsimus täna õhtul lugupeetud abilinnapeale on. Et mis aastal me ikkagi lähme täielikult üle eestikeelsele õppele Tallinna koolides ja lasteaedades? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! See viimane küsimus tänaseks tuletas natuke meelde, et 12 punkti läheb siis ... Aga ma võin vastata nagu minu kolleeg Aivar Riisalu, et see küsimus ei ole selle arupärimise teemaga seotud. Aga ma ikkagi vastan sellele. Tsitaadi lõpp. Et ma ei tea. Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sellepärast et see on ka tehniliselt, ma arvan, väga raskesti teostatav. Kui me räägime sellest, et selleks üleminekuks läheb vaja hästi palju õpetajaid, siis tänane päev on umbes selline, et meil on puudu kümneid ja kümneid õpetajaid mitte ainult vene õppekeelega koolides, vaid ka eesti õppekeelega koolides. Kui ma hiljuti vaatasin seda statistikat, mis puudutab just venekeelseid koole, siis minu meelest oli seal kümme kooli, kes vajasid üht või teist spetsialisti, üht või teist õpetajat, aineõpetajat ja keeleõpetajat. Ja kokku oli siis 30 sellist töökuulutust. Ehk ühesõnaga ma arvan, et 30 õpetajat võiksid kas või homsest juba leida endale nagu töö. Nii et selles mõttes mul ei olegi vastust praegu sellele küsimusele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Vaatasin järgi ja eelmise aasta juunikuus olete mulle vastanud, et Sergei Garanža on lubanud minna eesti keele eksamit tegema siis 2019. aasta sügisel. Täpsemalt see tähtaeg oli talle Keeleinspektsiooni poolt määratud 5. september. Kuidas nüüd siis ... Mis edasi? Et väga kaua on aega mööda läinud. Millal ta seda keeleeksamit läheb tegema ja kas ta üldse läheb? Ja kui ta ei lähe, kas siis on õige, et inimene, kes riigikeelt nõutud tasemel ei oska, on pealinna kooli juht?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No kõigepealt tuleb seda loomulikult tema enda käest küsida, et millal ta seda eksamit sooritama läheb. Aga minu vastus on see, et mida kiiremini, seda paremini loomulikult. Samas, kui inimene ei ole väga kindel selles, et ta läheb eksamit sooritama ja sooritab seda edukalt, ega see talle nagu lisainnustust ei too. Nii et las ta natuke valmistub ette veel ja siis läheb ja teeb asja ära. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma vaatan Teie vastust siin ja viimane lause jätab nagu vastuse õhku iseenesest. Et Te olete kirjutanud, siin vastanud, et Tallinna linna poolt korraldatud eesti keele kursustel osales 2018. aastal 91 õpetajat ja 2019-ndal 92 õpetajat. Mitu neist õpetajatest lõpetas? Et ma ise käin ka keelekursustel ja ma tean, et nende osalejate arv sulab seal üsna ruttu ära. Et kas oli ka lõpetajaid nende õpetajate hulgas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Jah, aitäh! Kindlasti oli ja kohe päris palju nagu. Aga ma praegu kahjuks peast ei saa seda vastata.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Teeme niimoodi, et ma pärast uurin seda natuke ja täpsustan ja siis annan teada. Sest selliseid andmeid mul praegu siin kahjuks ei ole.
Tallinna Linnavolikogu liige - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et me just siin arutasime ja arutasime, et milles siis ikkagi asi on selle Sergei Garanžaga. Et me lihtsalt üritame aru saada. Et kui Keskerakond on umbes 15 aastat Tallinnas nüüd võimul olnud ja Sergei Garanža on vist umbes sama kaua mitte keeleeksamile läinud ja valmistunud ja Te olete kogu aeg öelnud, et ta muudkui valmistub, võtab hoogu ja kohe läheb. Ja Te ütlesite jälle, et Te loodate, et ta jälle läheb. Siis kumb enne läbi saab? Kas Keskerakonna võim või Garanža jõuab keeleeksamile?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et need kaks asja ei ole omavahel seotud. Ja samas enda kohta võin öelda, et mina vist teist aastat ainult ütlen seda nagu, et ma loodan, et ta läheb ja sooritab oma eksamid. See, mis oli ennem nagu, mul on raske seda kommenteerida.

Samas ma olen temaga ju korduvalt suhelnud ja ma olen näinud seda, et inimesel on see soov selle probleemiga tegeleda olemas. Aga puudub see kindlus. Puudub kindlustunne nagu, et ta oma väärikas eas ... et tal õnnestub nagu seda eksamit siis positiivselt sooritada. Nii et vaatame. Ma arvan, et ta vajab lihtsalt natuke aega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Ja Sinu 12 punkti.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa. Et meil siin tekkis uus küsimus, kui nagu võrrelda ajaliselt. Et härra Pärna, kes osutab siin aeg-ajalt tasuta õigusabi, andis ka muud abi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Esmaabi.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Et me nüüd küsime. Et mis Te arvate, kas Linnahall saab enne valmis, kui Garanža jõuab keeleeksamile? Kuidas Te seda võrdleksite?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Linnahalliga on väga raske midagi prognoosida. Et selles mõttes nagu ma ütleks niimoodi, et ma väga loodan, et me kõik näeme seda, kuidas Sergei Garanža edukalt sooritab eksamid ja kuidas Linnahall renoveeritakse ilusaks konverentsi- ja kontserdikeskuseks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Võin teie optimismi jahutada. Tallinna linn ei saa kunagi valmis. See arupärimine on vastatud!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Vadim Belobrovtsev abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
21:35 Päevakorra punkti alustamine - 20. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kohta 20. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie viimane päevakorrapunkt on "Arupärimisele vastamine", mille on esitanud Kaido Kukk. Aga kuna head kolleegi ei ole saalis, loen selle arupärimise vastatuks!

Head kolleegid! Suur tänu selle tänase istungi eest! Annan teile teada, et järgmise kogunemise põhjuse annab meile umbusalduse avaldamise arutelu. Me kohtume erakorralisel istungil järgmisel reedel 28. veebruaril kell 8.30 hommikul. Seniks ilusat vabariigi aastapäeva ja head õhtut! Istung on lõppenud!
21:36 Istungi lõpp