Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 05.03.2020  
Istungi number: 5  
Istungi aeg: 16:00 - 19:30  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-5.03.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Juhul, kui teie olete valmis, siis mina olen valmis ja me saame alustada 5. märtsi 2020. aasta linnavolikogu istungiga. Annan teadaannete rubriigis teada, et Reformierakonna fraktsioon on oma liikmeks vastu võtnud Eve Kivi. Tere tulemast!

Nüüd aga palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise avaldusega peale päevakorra ammendumist. Ja selleks palun vajutage pultid klahvile "Kõne". Tundub, et seda, need on siis kõnesoovid - Siim Tuisk ja Marika Tuus-Laul peale päevakorra ammendumist. Selge. Ja viimasena saab siis peale päevakorra ammendumist sõna Marika Tuus-Laul. Registreerunud on kaks linnavolikogu liiget.

Nüüd asume tänase päevakorra juurde. Meil on päevakorra projektis 16 päevakorrapunkti. Kas kellelegi on ettepanekuid päevakorra osas? Jaa, palun, protseduuriline! Ei ole mingeid probleeme. Saame liikuda päevakorra juurde. Kas kellelgi on päevakorra osas ettepanekuid? Palun selleks vajutada klahvile "Sõna" või andes käega märku! Ma nägin korraks Õnne Pillaku nime. Ei soovi päevakorra osas? Ei ole soove.

Austatud linnavolikogu! Panen teie ette hääletusele 5. märtsi istungi päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise poolt on 57 linnavolikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud!

Nüüd on aga võimalik kõikidel fraktsioonide esindajatel ja ka linnavalitsuse esindajatel esineda kuni kaheminutilise sõnavõtuga. Ja kas fraktsioonid soovivad seda kasutada? Tõepoolest see soov on. Ja esimesena palun Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Lugupeetud istungi juhataja! Head linnavalitsuse liikmed, volinikud! Mul on üks informatiivne punkt ja üks arupärimine üle anda. Nimelt siis eile kohtusin ma Tallinna Linnamuuseumi töötajatega, ja see, mis seal on toimunud viimased kuud ja enne seda veel, ei ole ilus. Mistõttu, arvestades kõike seda informatsiooni, mis on kultuurivaldkonnast ... Ütleme siis, tegelt see on kulmineerunud viimaste aasta jooksul, mis on toimunud viimastel aastatel, siis tegime eile linnapeale Mihhail Kõlvartile ettepaneku Aini Härm ametist vabastada. Ja põhjus on, ma ütleks kokkuvõttes, et kui töölt lahkub valdkonnast üks inimene. Ikka inimesed vahetavad töökohta, leiavad uusi väljakutseid, aga see, mis kultuuri valdkonnas on toimunud viiimastel aastatel, see on selgelt sündmuste jada, ja seda me näeme nüüd lihtsalt tulemust. Ja probleemid nagu ikka, algavad juhist, mistõttu Tallinna kultuurivaldkond vajab uut ja paremat juhti.

Ja teine, me esitame Reformierakonna fraktsiooni liikmete poolt, nii nagu me eelmine reede ka lubasime, abilinnapea Betina Beškinale arupärimise, kuidas on viimastel nädalatel olukord muutunud seoses vanemliku hooleta laste toetamisega? Mis on linnavalitsus ette võtnud? Kas suheldus on hooldusperedega? Pakutud neile abi, sest linnal on rohkem võimalusi. Kas on suheldus MTÜga "Igale lapsele pere", kes on selles valdkonnas selge koostööpartner? Mitu korda nendega on räägitud? Kas nendelt on nõu küsitud. Et me sooviksime teada, mis siis on juhtunud vahepeal, just positiivses võtmes? Ja kui vastused ei ole piisavad, kui ei ole edasisi arengeid märgata, jätkame nende arupärimistega seni, kuni olukord on muutunud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Anto Liivat. Palun!
Kõne - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Meil on teadeupärast tänase istungi päevakorras revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimised. Ja ei ole praeguseks kellaajaks enam saladus, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon soovib esitada revisjonikomisjoni esimehe kohale minu kandidatuuri. Head fraktsiooni kaaslased! Ma tänan teid selle toetuse eest! Ja ma tänan Sind, hea proua Helve Särgava, pikaajalise ja pühendunud töö eest revisjonikomisjoni juhina! Sinu ja kõigi teiste revisjonikomisjoni liikmete töö on aidanud luua kindlustunnet seal, kus linnajuhtimine vajab parandamist; et ei jääks märkamata võimalused kasutada linna vara sihipärasemalt, otstarbekamalt ja tulemuslikumalt.

Tallinna linn on Eesti suurim omavalitsus ja peab olema juhtimiskvaliteedi poolest eeskujuks. Aga eeskujuks ei pea me olema mitte pelgalt sellepärast, et me oleme suured, vaid pidades silmas, et pealinnas toimuv on alati ja jääb olema kõrgendatud avalikkuse tähelepanu alla, on oluline, et Tallinn oleks hea kodulinn ja parim võimalik elukeskkond meie oma inimestele, aga ka, et meie külalised tunneksid ennast siin turvaliselt, inspireerituna ja teretulnuna. Kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui Tallinna linn, selle hallatavad ametiasutused, linna valitseva mõju all olevad sihtasutused ja äriühingud on heaperemehelikult hoitud. Ma palun ühe minuti veel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun!
Kõne jätkub - Anto Liivat Anto Liivat
Ja just sellepärast, head kolleegid, ma arvan, et pealinna juhtimises mis iganes juhtimistasandil ei peaks olema kohta hoolimatusel, silmakirjalikkusel või kiuslikkusel. Juhtumid, kus vanemliku hoolitsuseta laste heaks jäetakse kasutamata riigi poolt eraldatud vahendid. Avalikku raha kasutatakse erakondliku valimiskampaania tarvis või mõnda pühendunud linnaametnikku hakatakse poliitiliselt taga kiusama pelgalt seepärast, et ta ei soovi kandideerida mõne erakonna valimisnimekirjas. On juhtumeid, mis ei peaks Tallinna linnas enam kunagi korduma. Kui te minu kandidatuuri toetate, head kolleegid, siis ma soovin anda oma panuse selleks, et Tallinna linnatöötajatele kõigis tema allasutustes oleks loodud võimalikult hea töökeskkond, mis innustaks tegutsema avalikes huvides, kus suhtutakse meie kätte usaldatusd vahenditesse heaperemehelikult ja tarviliku hoolsusega ning kus igaühel on võimalik poliitilise surveta rakendada oma teadmisi ning oskusi Tallinna kogukonna pikaajalise hüve teenimiseks. Ma tänan teid tähelepanu eest!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Marika Tuus-Laul, palun!
Kõne - Marika Tuus-Laul Marika Tuus-Laul
Aitäh sõna eest! Head kolleegid! Ma juhtusin täna kuulama avalik-õiguslikust Vikerraadiost hommikuintervjuud, kus siis sundüürnike probleeme lahkas ja oli kutsutud siis Omanike Liidu esimees Priit Pärna, ka meie volikogu liige. Ja noh, ma võin öelda, et see tõesti oli niisugune täiesti ühepoolne ja kallutatud intervjuu ja ma kindlasti tõstan ka selle probleemi ERR-i nõukogus, aga ma tahaks öelda - kahjuks ei ole teda praegu siin -, et omanikud ja üürnikud pole kunagi vastandid olnud. Et jätke see kõigile nagu meelde. Ja tegelikult on küsimus ikkagi selles, et kui me otsime seal kedagi, kellega vastanduda, siis võib-olla see omaaegne riigi poliitiline otsus ... Ja lahendamiseks olid siis üles kutsutud riik ja omavalitsused tol korral.

Aga põhiprobleem, miks ma siin olen, on see, et härra Pärna ütles, et ei ole vaja mitte midagi sundüürnikele hüvitada, sest polevatki kahju tekitatud. Ja ma küsin tõesti, et kuidas siis ei ole kahju tekitatud, kui sadade perede kaupa tegelikult tõsteti inimesi ju täiesti tänavale ja saadeti n-ö kuuse alla nagu me oleme harjunud ütlema, ja visati ka mingi kapikolud veel järgi! Paar aastat tagasi Rahandusministeeriumi juures töötanud omandireformi uurimise komisjon tegi kokkuvõtted ja nende andmetel on 70 000 inimest siis n-ö praegu sundüürnikud. Üürnike Liidu meelest on neid veelgi enam ja praegu on ka neid juurde tulnud. Ja nad kõik pidid uue kodu ostma räige turuhinnaga, n-ö korteri. Ja Priidu Pärna väitis, et need varad tuli omal ajal tagastada. Aga ma ikkagi tuletaks meelde, et omal ajal ei olnud ju sundüürnikke, vaid need inimesed elasid orderi alusel nendes korterites. Ja kui neid ei oleks seal olnud ja nad ei oleks selle vara eest hoolitsenud, oleks need korterid täna nullväärtusega. Nad oleks hävinud kõik olnud.

Ma toon lihtsa näite, võib-olla et kas või oma pere näol. Et ka meie saime selle orderi kunagi 1950. algul või oli 1940. lõpp. Mind veel ei olnud. Ja seal ei olnud midagi. See oli üks vana puumaja logudik. Ja kõik said nende aastakümnetega seal taastatud ise sundüürnike poolt n-ö, või tollaste elanike poolt; rajada kõik ahjud, kanalisatsioonid, kaevud, tualetid. Ehitati kõrvalhooned, soojustati, värviti ja kõik sai tehtud; õunapuuaiad seal varemete peale. Kõik sai tehtud! Ja meile antid näiteks eeskujuliku maja tiitel isegi. Ja selles mõttes ma ütlen, et ma ei saa nendest küsimustest aru, kui öeldakse, et mitte midagi ei ole vaja heastada. Inimesed tegid seda kõike tegelikult ise, majavalitsus võib-olla andis ainult mingid vahendid.

Ja teiseks. Need inimesed ei saanud korterit erastada sellepärast, et nad ei saanud ka erastada ja nad ei saanud ka oma vara tagasi - kumbagi mitte. Teised aga said oma korteri, ja need kõik, mis olid võlgadele ehitatud varad.

Nii et siin on suur ebaõiglus ja tahaksin veel öelda, et palju inimesi, kes said majad tagasi, need olid võltsingud, valed tagastamised, surnutele tagastamised jne, petmised ja kõik muud. Ja kui öeldi täna hommikul, et see kõik on pandud - sundüürnikud valimisvankri ette -, siis tuletan teile meelde, et ei ole see niimoodi olnud. Näiteks eelmine aasta peale valimisi tuli kokku suur sundüürnike kogu ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Tuu, aeg!
Kõne jätkub - Marika Tuus-Laul Marika Tuus-Laul
Jah. Aitäh! Ja oli ka peaminister kohal. Nii et saame ajaloost õigesti aru. Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Vahepealsete nädalate jooksul on kaks meie head kolleegi tähistanud ka oma sünnipäeva. Rõõm on kõigi poolt teid tervitada! Keit Pentus-Rosimannus ja Anne Pillak! Enne kui me asume tänase päevakorra juurde, ootab meid ees üks ajalooline kohtumine. Me tähistasime 2. veeberuaril Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva ja selle lepingu peaerhitekt oli Jaan Poska. Jaan Poska, kes valiti 115 aastat tagasi praeguse Tallinna Linnavolikogu eelkäija, Tallinna Linnaduuma esimeheks. Ta oli väikese vaheajaga linnajuhtimise juures 12 aastat. Ja sellel laupäeval möödub 7. märtsil 100 aastat suure riigimehe surmast.

Nende kahe tähtpäeva meenutamiseks ja ette kandmaks ühte kõnet, mis peeti Asutava Kogu koosolekul 10. veebruaril 1920. aastal, on mul suur au paluda Tallinna Linnavolikogu kõnepulti kunagine Tallinna Linnavolikogu esimees härra Jaan Poska. Palun!
Ettekanne - Jaan Poska Jaan Poska
Mis see on?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vesi.
Ettekanne jätkub - Jaan Poska Jaan Poska
Aga konjak kus on?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Puhvetis. Konjak on puhvetis.
Ettekanne jätkub - Jaan Poska Jaan Poska
Austatud rahvasaadikud! Komisjonis, s.o välisasjade ja riigikaitse komisjonis on kõne all oleva seaduse eelnõu läbi vaadanud ja panevad ette Asutaval Kogul rahulepingut, mis Tartus tehtud sai, kinnitada. Selle küsimuse otsustamise juures tuleb Tartu rahulepingut Asutaval Kogul hinnata kahest seisukohast välja minnes. Nimelt, esiteks. Kas rahuläbirääkimised ja rahuleping ise parajal ajal tehtud said ehk kas oli olnud meil mittetarvilik sõda oma riigi kaitseks, oma iseseisvuse saavutamiseks edasi pidada? Teiseks. Kas rahulepingu sisu riigi huvidele vastab? Pean ütlema, et igaühe rahulepingu eesmärk peaks olema - ja see on ka meie rahulepingu eesmärk - luua üht kindlat, ausat ja õiglast rahu. Selle üle, kuidaviisi ja mis tingimustel niisugune rahu võib loodud saada, selle kohta on muidugi palju vaielusi viimaste päevadeni olnud. Enamasti arvati, et kindel ja püsiv rahu võib olla, kui vastane on täielikult võidetud, et tema ei suudaks niipea võitlusesse asuda. Ometi näitab riikide ajalugu, et see süsteem ei vasta mitte rahu otstarbele. Sest on küll üks riik teisest nõrgestada palju, kui ta aga saab, katsunud ... Ometi aeg tuleb, kus nende kahe riigi vahel uus sõda tuleb. Meie ja Venemaa vahel ei või sarnasest süsteemist juttugi olla! Juba sellepärast, et meie ei või Venemaad niivõrd nõrgestada, et ta meile mitte ebaohtlik olla ei saaks. Ja teisest küljest ei pruugi Venemaa seda teha, sest meie oleme niikuinii väikesed ja meie temale iseenesest hädaohtlikuks minna ei saa.

Meie rahusaatkonna eesmärk oli töötada nende juhtnööride järele, mis valitsus meile kaasa andis. See on niisugune rahu luua, mis kindel oleks. Ja seda võiks tema ainult siis olla, kui tema õiglane on. Kui sellelt seisukohalt välja minnes asja peale vaadata, siis peab tähele panema, et meie rahu tingimustes on üks tähtsaim punkt piiri küsimus. Tartu rahulepingu tegemise juures mindi välja sellelt seisukohalt, et meie ei hakka ahnitsema kõiki neid maid, mispeale meil ehk õigus etnograafilisel alusel on. Ei hakka ahnitsema sellepärast, et nad on venelaste pealinnale liiga lähedal ja võiks arusaadavalt põhjustada rahutut meelt.

Sellepärast pidime meie leppima niisuguste piiridega, mis vähemalt strateegiliselt meid rahuldaks. Teine külg - mida rahuleping puudutab, on - see on majanduslik külg. Iseäranis raske oli saatkonnal, nii vene kui meil - leida teed, mis mõlemaid riikisid rahuldaks. Oli raske selle pärast, et just uute riikide tekkimise juures riigipiiride - see varanduste jagamine, niisugusi probleeme tekitab, mis rasked otsustada. Nagu teada, igal riigil on oma üleriigiline varandus, mis kõikide riikide osade jagu on. Aga, kui seda süsteemi tarvitusele võtta ja endiseid Venemaa varandusi jagama hakata endiste vene piiririikide vahel, no siis oleks see vähemalt 100 aastat kestnud. ja see ei oleks väärt olnud seda tööd ette võtta, seda enam, et ei võinud kindlat lootust olla, et 100 aasta jooksul selle tööga oleks valmis saanud. Lepiti niiviisi kokku, et ühetaolised varandused, mis Eestil on, Eesti pinnal on, jäävad Eestile ja mis Vene pinnal, jäävad Venele. On ka niisuguseid üleriiklisi varandusi, mis oma iseloomu järele on ikka ühte kohta koondatud. Nagu näiteks kulla tagavara. Selle kohta on siis eraldi kokku lepitud, mille järele Venemaa Eestile teatava summa kulda maksab. Enne kui seletuse lõpetan, lubaksin enesele paar sõna rääkida ühe asja kohta, mis mitte otsekohe, aga kaudsel teel lepingu kinnitamise juures osa peab mängima. Sagedasti küsitakse, kas see rahuleping, mis Tartus tehtud sai, ka püsib olema? Pean tunnistama, et siin, meie kitsas nurgas, meil ei või täielikku ülevaadet olla maailmasündmuste kohta. Ja sellepärast meil on raskem kui teistel, kes lähemal nende sündmuste juures asuvad, selle üle otsust avaldada. Kuidagiviisi kujuneb edaspidine vahekord meie ja Venemaa vahel ja selle rahulepingu kestus. See ei ripu mitte üksi meist ja Venemaast, vaid võib niisugusi asjaolusid ette tulla, mis meie võimu alla ei käi. Nii palju kui meie seisukohta hinnata võime, ei olnud rahu tegemine enamlasetega ei ajaviitmine ega paberiraiskamine. Rahu tegemise hindamise juures ei peaks seda ära unustama, et enamlased hakkasivad meiega rahu tegema tol ajal, kui sõjalist tarvidust neil selleks mitte ei olnud.

Nii et sõjalisest seisukohast vaadates - enamlastel hädalast tarvidust rahu teha ei olnud. Kui nad siiski meile rahu pakkusid, siis selleks sundisivad neid need põhjused, et Venemaa sisemine elu on täiesti ära lagunenud. Nüüd aga kestab lagunemine edasi, mille põhjus Kodusõda on, mis nemad peavad. Et seda lagunemist seisma panna ja seda asja kuidagi parandada, on nemad sellele otsusele tulnud, et parem katsuda rahun teha, mitte et nemad nii äkitse on hakanud väikeste rahvaste poolehoidjateks. Ei, seda on teinud nemad sellepärast, et selleks sundisivad neid kodused asjaolud. Meil kõikidel on väga selgesti teada, et Venemaal ei ole ühtegi erakonda, mis tunnistaks väikeste rahvaste rahvaste enese määramise õigust. Kõik, ka kõige pahempoolsemad erakonnad seisavad viimase ajani ühise ja jagamata Venemaa põhjusmõtte peal. See tähendab, et kui peaks üks neist parteidest kord Venemaal võimu oma kätte saama, siis on iseenesest mõista, et nemad kõik teevad, et meie iseseisvust hävitada ja meid uuesti Venemaaga ühendada. See tähendaks seda, et meil tuleks jälle sõjariistad kätte võtta.

Sellepärast on iseenesest mõista, et igaüks, kes tahab kindel olla oma elus, niisama ka riik peab selle peale mõtlema, et see rahu, mis meie praegu teinud ja kindlustanud oleme, et see rahu ümber pöördub. Nüüd, kus rahuleping veel mitte täidetud ei ole ja kus sõda ümberringi möllab, nüüd ei pea mitte meie üksi oma sõjariistade võimu katsuda hoidma, vaid meie peame kõik selleks tegema, et seda võimu suurendada. Sest ei kindel või olla oma iseseisvuses riigis. Kes seisab niisuguste kardetavate naabrite läheduses, peab igal ajal valvel olema. Sellepärast ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen - maitskem küll rahu, aga hoidke alal ja kasutage oma sõjalist jõudu!

Head linnavolikogu liikmed! Minul oli võimalus Tallinna Linnaduuma ette astuda 115 aastat tagasi, kui pärast võidukaid valimisi lükkasid eestlased koos venelastega kohalikud sakslased linnajuhtimise juurest kõrvale. Tehke linnakodanikme huvides jätkuvalt häid ja õiglasi otsuseid, nagu tegid linnavolinikud ka sajandi eest! Tänan teid!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nii nagu mainisin, siis kunagise linnavolikogu esimehe Jaan Poska surma-aastapäev on eeloleval laupäeval. 100 aastat on sellest möödas.

Nüüd aga asume tänase päevakorra juurde.
16:25 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE24 Tallinna Linnavolikogu aseesimehe valimine 1. OE24 Tallinna Linnavolikogu aseesimehe valimine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Esimeseks päevakorrapunktiks on "Tallinna Linnavolikogu aseesimehe valimine". Meie päevakorrapunkti eel tutvustan teile protseduuri. Vastvalt kohaliku omavalitsus ekorralduse seaduse § 45 lõikele 3 ja Tallinna põhimääruse §-le 30 valitakse linnavolikogu aseesimees salajasel hääletusel. Igal linnavolikogu liikmel on 1 hääl. Valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse, ehk vähemalt 40 häält. Täpsemalt hääletamisprotseduurid volikogu aseesimehe valimiseks on kehtestatud Tallinna põhimääruse §is 28. Ja selle järgi viiakse ka valimised läbi, kasutades hääletussedeleid. Kandidaadi ülesseadmise õigus on linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil. Seega ootan teie ettepanekuid linnavolikogu aseesimehe kandidaatide kohta. Need tuleb esitada ka kirjalikult istungi juhatajale. Ja ettepanekuteks süna Toivo Tootsen, palun!
Ettekanne - Tiit Terik Tiit Terik
Ja ettepanekuteks sõna Toivo Tootsen. Palun!
Sõnavõtt - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni üksmeelne otsus oli esitada aseesimehe kandidaadiks proua Helve Särgava.
Ettekanne jätkub - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Palun seda ka kirjalikult. Nii! Meil on Keskerakonna fraktsiooni kandidaat olemas.

Kui rohkem sõnavõtu soove ei ole kandidaatide esitamiseks, panen avalikule hääletusele nimekirja sulgemise. Palun nimekirja sulgemise osas võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Nimekirja sulgemine Nimekirja sulgemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt nimekirja sulgemise osas on 58, vastu ei ole, erapooletuid 1. See nimekiri on suletud!

Nii! Härra Volkovi pult vajab tähelepanu. Kohe saame ka selles küsimuses tehtud. Loodan, et see on nüüd korras.

Nimekiri on suletud. Küsin ka, proua Särgava, kas Te olete nõus kandideerima sellele ametipositsioonile?
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Helve Särgava Tallinna Linnavolikogu liige - Helve Särgava
Jah, ma olen nõus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Nüüd selleks, et valimisprotseduur läbi viia, on meil vaja valida ka vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kelle ülesandeks on ette valmistada hääletamissedelid, läbi viia hääletamine ja kindlaks teha ka hääletamise tulemused. Teen ettepaneku kinnitada hääletamiskomisjon viieliikmelisena. Ja ootan ettepanekuid hääletamiskomisjoni liikmete osas. Senikaua, kuni kõik fraktsioonid saavad oma esindajate osas ettepanekuid teha, teen ettepaneku Keskerakonna fraktsiooni poolt hääletamiskomisjoni liikmeks valida Leonid Mihhailovi.

Ootan teiste fraktsioonide esindajaid hääletamiskomisjoni liikmeteks. Kui neid ei tule, ja meil on vaja valida vähemalt kolmeliikmeline komisjon, siis teen ettepaneku, et komisjoni võiksid veel kuuluda näiteks Kristen Michal, kes ... Kas ma saan Teie seisukohast aru, et Te seda ei soovi?
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal Tallinna Linnavolikogu liige - Kristen Michal
Ei soovi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. Sel juhul teen ettepaneku proua Helle Kalda - otsin silmadega - ja Maksim Volkov. Nüüd on meil vähemalt miinimum kolmeliikmeline komisjoni liikmete kandidaadid olemas. Ja palun, härra Kallas, Teie ettepanek! Kuulan Teid, härra Kallas. Või ...
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Tühistan oma sõnavõtu. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Selge! Seega ettepanekud hääletamiskomisjoni liikmete osas: Leonid Mihhailov, Helle Kalda ja Maksim Volkov. Kas rohkem soovijaid ei ole? Tundub, et ei ole. Me saame selle nimekirja sulgeda. Juhul, kui teie nii otsustate, panen teie ette hääletamisele nimekirja sugemise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Hääletamiskomisjoni kinnitamine Hääletamiskomisjoni kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Volikogu aseesimehe valimise valimiskomisjoni liikmete kinnitamise poolt oli 52, vastu ei olnud, 1 jäi erapooletuks. Seega on komisjon selles koosseisus kinnitatud. Enne hääletamise algust tutvustab teile hääletusprotseduuri ja hääletustulemuste kindlastegemise korda vastavalt Tallinna põhimääruse §-le 28 linnavolikogu kantslei ja asnnan sõna pr Hele Põllule. Palun!
Sõnavõtt - Hele Põld Hele Põld
Lugupeetud linnavolikogu liikmed! Iga volikogu liige saab siis hääletussedeli, mille peal on hääletamiskomisjoni esimehe allkiri. Kuna meil on üks kandidaat volikogu aseesimehe kohale, siis on sedelis märgitudki tema nimi ja nime taga on kaks lahtrit, märkustega "poolt" ja "vastu". Ja iga volikogu liige teeb siis vastavas lahtris risti. Ja loen ette ka need juhud, kui see sedel on kehtetu. Et kehtetud on sel juhul, kui on mõlemas lahtris ristid, või pole kummaski. Sedel täidetakse hääletuskabiinis. Peale selle täitmist pannakse, murtakse see kokku ja enne selle valimiskati panemist, lööb valimiskomisjoni liige sellelele volikogu pitsati jäljendi. Ja valituks osutub siis kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse ehk siis vähemalt 40 poolthäält. Ja see valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega. Minu poolt kõik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas Hele Põllule on küsimusi protseduuri osas? Kui neid ei ole, siis enne hääletuse juurde asumist peame kokku leppima ka hääletamise läbiviimiseks kuluva aja. Teen ettepaneku hääletussedelite ettevalmistamiseks 5 minutit, hääletuse läbiviimiseks 20 minutit ja tulemuste kindlakstegemiseks 10 minutit. Seega võiks hääletus alata kell 16.38 või ütleme, et siis 16.40. 16.40 alustades siis kella 17-ks võiksime olla hääletanud. Ning istung jätkub 17.10. Palun hääletamiskomisjoni liikmetel koguneda istungi juhataja juurde. Ja kuulutan välja vaheaja valimiste läbiviimiseks!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Hääletamiseks antud vaheaeg on möödas, me jätkame oma istungiga, ja annan sõna hääletamiskomisjoni esimehele, kes loeb ette hääletamistulemuste protokolli. Palun!
Kõne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Hääletamiskomisjon koosseisus: Leonid Mihhailov, Helle Kalda ja Maksim Volkov, kes valis komisjoni esimeheks Leonid Mihhailovi, tegi kindlaks järgmised andmed. Hääletamissedeli saanud linnavolikogu liikmete arv: 66, valimiskastis olevate hääletussedelite arv: 66, kehtetute hääletamissedelite arv 4. Rikutud hääletussedelite arv 0. Seega linnavolikogu aseesimehe kandidaadile Helve Särgavale antud poolthäälte arv 47. Ja vastuhäälte arv 15. Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks osutus valituks Helve Särgava, kes sai linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh komisjoni esimehele! Vastavalt Tallinna põhimääruse § 28 lõikele 13 on linnavolikogu liikmeln õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlastegemise korra rikkumise kohta koheselt istungil. Seetõttu küsin teie käest, kas kellelgi on proteste? Kui teil proteste ei ole, kuulutan välja, et vastavalt hääletustulemustele Tallinna Linnavolikogu aseesimehe valimistel osutus valituks Helve Särgava. Valimistulemus vormistatakse Tallinna Linnavolikogu otsusena. Proua Särgava, kas Te soovite sõna?
Kõne - Helve Särgava Helve Särgava
Hea volikogu esimees ja head kolleegid! Kahtlemata kõigepealt minu tänud teile täna nende poolthäälte eest, aga täpselt samamoodi täiesti loomulik demoraatlikus õigusriigis peabki olema ka vastuhääli, nii et minu tänusõnad absoluutselt teile kõigile täna. Ja kindlasti mõne aja pärast ma plaanin võtta juba juba pikemalt sõna ja siis kõnelda juba üht-teist, mis on mulle tegemisel. Nii et aitäh teile veel!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aseesimehel küll ametiketti ei ole, aga moraalselt panen selle keti siia kahe .... kaelast ära.

Ja sooviksin meie kõigi poolt tänada ka härra Tootsenit tehtud töö eest! Aitäh, Toivo!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen Tallinna Linnavolikogu liige - Toivo Tootsen
Aitäh teile kõigile!
17:16 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE21 Revisjonikomisjoni liikme valimine 2. OE21 Revisjonikomisjoni liikme valimine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head kolleegid! Me liigume oma päevakorraga edasi. 2. päevakorrapunkt on "Revisjonikomisjoni liikme valimine".
Juhataja - Ettekanne - Tiit Terik Ettekanne - Tiit Terik
Teie ees on eelnõu, millega valitakse revisjonikomisjonile uus põhiliige, kuna Merike Martinson astus komisjoni liikme kohalt tagasi 26. veebruaril.

Kõigepealt tutvustan teile valimiste korda. Vastavalt Tallinna põhimääruse § 32 valib linnavolikogu revisjonikomisjoni liikme linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Igal linnavolikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Hääletamiseks kasutame seekord elektroonilist hääletussüsteemi. Ja hääletamistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Ootan teie ettepanekuid revisjonikomisjoni liikme kandidaadi kohta. Ja kandidaadi ülesseadmise õigus on linnavolikogu liikmel ja ka fraktsioonil. Ning kasutan ise esimesena võimalust ja proua Martinsonist tühjaks jäänud komisjoni liikme kohale esitan keskfraktsiooni poolt Urmo Saareoja kandidatuuri.

Kas on rohkem ettepanekuid? Kui rohkem ettepanekuid ei ole, teen ettepaneku nimekirja sulgemise osas ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Kandidaatide nimekirja sulgemine Kandidaatide nimekirja sulgemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nimekirja sulgemise poolt on 62 linnavolikogu liiget. Vastu ei ole, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. Seega revisjonikomisjoni liikmeteks valimise nimekiri on suletud. Küsin Urmo Saareojalt, kas Te olete valmis kandideerima. See nõusolek on olemas. Head kolleegid! Kandidaatide nimed on kuvatud hääletuspuldi ekraanil. meil on üks kandidaat, seega te saate vajutada klahvidele kas "Poolt" või "Vastu". Mitme kandidadi puhul oleks protseduur teistsugune ning seda ma teile siinkohal ette lugema ei pea. Kas teil on täiendavaid küsimusi valimisprotseduuri osas? Kui neid ei ole, saame alustada revisjonikomisjoni liikme valimisega. Kuulutan välja hääletuse alguse.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Kandidaatide nimekiri Kandidaatide nimekiri
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Urmo Saareoja poolt antud häältearv 52, vastu 3, erapooletuid ei ole. Urmo Saareoja osutus valituks revisjonikomisjoni liikmeks.
Juhataja - Ettekanne - Tiit Terik Ettekanne - Tiit Terik
Teie ees on eelnõu, millega valitakse linnavolikogu poolt moodustatud alatiste komisjonide esimehed ja aseesimehed.

Kõigepealt tutvustan teile valimiste korda. Vastavalt Tallinna põhimääruse § 31 lõikele 3 valib linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Iga linnavolikogu liige saab anda valimistel ühe hääle. Linnavolikogu otsustas 9. novembril 2017. aastal, et revisjonikomisjonile valitakse lisaks esimehele ka üks aseesimees. Hääletamiseks kasutame ka seekord elektroonilist hääletussüsteemi. Kuna valime komisjoni esimeest ja aseesimeest üheaegselt, saab komisjoni esimeheks enim hääli saanud kandidaat ning aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Hääletamistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, austatud kolleegid, ootan teie ettepanekuid revisjonikomisjoni esimehe kandidaadi kohta. Ja tuletan meelde, et kandidaadi ülesseadmise õigus on linnavolikogu liikmel kui ka fraktsioonil. Kolleeg Rainer Vakra, palun!
17:19 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE12 Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine 3. OE12 Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head kolleegid! 3. päevakorrapunkt "Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine".
Sõnavõtt - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Mul on hea meel esitada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt revisjonikomisjoni esimehe kandidaadiks volikogu liige Anto Liivat.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Palun seda ettepanekut ka kirjalikult. Foto võimalust ei jäta poliitikud kunagi kasutamata.

Aga et ka härra Liivatil oleks konkurentsi ja me saaksime kindlasti ka aseesimehe, siis Keskerakonna fraktsiooni poolt esitan kandidaatide nimekirja ka Enno Tamme nime. Kas meil on veel ettepanekuid kandidaatide osas? Kui ei ole, siis panen hääletusele kandidaatide nimekirja sulgemise. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Kandidaatide nimekirja sulgemine Kandidaatide nimekirja sulgemine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nimekirja sulgemise poolt on 67 kolleegi, vastu ei ole keegi, 1 jäi erapooletuks. Seega nimekiri on suletud. Kuna meie hääletamine toimub puldist, me hääletamiskomisjoni valima ei pea ja saame asuda kohe hääletuse juurde. Hääletamiseks on ühe kandidaadi puhul aega 20 sekundit. Kuna meil on kaks kandidaati, lisame sellele ka veel 5 sekundit, seega 25 sekundit. Kandidaatide nimed on kuvatud puldi ekraanil ja linnavolikogu liige teeb oma valiku vastava märkega kandidaadi nime taga, vajutades klahvile "Poolt". Kas teil on valimisprotseduuri osas küsimusi? Kui ei ole, siis saame alustada revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimistega. Kuulutan välja hääletuse alguse.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Kandidaatide nimekiri Kandidaatide nimekiri
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemused: Anto Liivat - 45 häält, Enno Tamm - 20 häält. Seega revisjonikomisjoni esimeheks on valitud Anto Liivat ning aseesimeheks Enno Tamm. Palju jõudu ja jaksu teie tulevases töös!
17:24 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE16 Õilme tn 2-4 korteriomandi müük 4. OE16 Õilme tn 2-4 korteriomandi müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
4. päevakorrapunkt on "Õilme tn 2-4 korteriomandi müük". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk abilinnapea Eha Võrk
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on siis korteriomandi müügiga Kesklinnas Õilme tn 2 korterinumbriga 4 ja tegemist on avalikul enampakkumisel müüdava varaga ja alghind oleks vastavalt hindamisaktile 44 100 eurot. Võib-olla paar sõna veel korterist. Tegemist on siis 30,9 m² üldpinnaga ja korter on ahjuküttega ja väga halvas seisukorras. Ma palun siis eelnõud toetada ja vastu võtta!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Head kolleegid! Kas teil on abilinnapeale küsimusi? Tundub, et kõik on selge. Suur tänu! Palun kaasettekandeks kõnetooli linnavarakomisjoni esimehe Leonid Mihhailovi!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Linnavarakomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul ja ühehäälselt, 10 poolthäälega, otsustas toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas kolleegidel on kaasettekandjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Kui sõnavõtusoove ei ole ja kui eelnõu esitajal ka lõppsõnasoovi ei ole, saame liikuda lõpphääletuse juurde. Austatud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Õilme tn 2-4 korteriomandi müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 59 poolt, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:27 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE17 Rivi tn 4-2 korteriomandi müük 5. OE17 Rivi tn 4-2 korteriomandi müük
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt on samuti korteriomandi müük. "Rivi tn 4-2 korteriomandi müük". Sõna saab Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Eha Võrk abilinnapea Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on samuti enampakkumisele pandava korteriomandiga Rivi tn 4 korter nr 2. See on Kristiines asuv ilmselt endiste sõjaväelaste poolt ehitatud maja. Väga halvas seisukorras olev korter ja nii palju kui mina tean, ega maja ise ka pole parimas seisukorras. Eriti halb on seal küttesüsteem ning alghinnaks on siis 49 000 eurot. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale ettekande eest! Kas kolleegidel on küsimusi? Jaa, Jürgen Ligi, palun!
Küsimus - Jürgen Ligi Jürgen Ligi
Aitäh! Ma saan aru, et abilinnapea tahab midagi müüa, aga miks ta seda kaupa nagu õudselt maha teeb?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Eha Võrk abilinnapea Eha Võrk
See on nüüd, õige tähelepanek, miks kaupa teen maha, aga ma põhjendan, miks me müüme. Sellepärast, et kui ta oleks hea kaup antud olukorras, siis ma kindlasti teeksin hoopistükis ettepaneku ametile, et ja selle me anname üürile.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole. Suur tänu! Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb linnavarakomisjoni esindaja Vladimir Afanasjev. Palun!
Kaasettekanne - Vladimir Afanasjev Vladimir Afanasjev
Lugupeetud kolleegid! Linnavarakomisjon arutas antud küsimust oma istungil ja ühehäälselt, 10 poolt, otsustas võtta sama protokoll esitatud kujul. Ja palume, teie saate ka otsustada sama hästi, nagu meie.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Sõnavõtusoovi ei ole. Saame liikuda lõpphääletuse juurde. Austatud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Rivi tn 4-2 korteriomandi müük". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemus: poolt 58, vastu ei olda, 1 linnavolikogu liige jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud.
17:30 Päevakorra punkti alustamine - 6. Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2019. aastal 6. Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2019. aastal
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
6. päevakorrapunkt "Ülevaade Tallinna linna ombudsmani tööst 2019. aastal". Sõna ettekandeks saab Tallinna linna ombudsman Jüri Kaljuvee. Palun!
Ettekanne - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Austatud linnavolikogu esimees, lugupeetud linnavolinikud ja head linnavalitsuse liikmed! Tallinna linna ombudsmani institutsioon alustas oma tegevust 2012. aasta teisest poolest, nii et tegevus on kestnud siis veidi üle 7 aasta. Nüüd selle perioodi jooksul oma märgukirjade ja selgitustaotluste süstemaatilise edastamise abil on siis institutsioon ennast kindlalt ka kehtestanud ja väärtustanud. Eesmärk on eelkõige saavutatud justnagu nn kombineeritud tegevuse teel. Ühelt poolt siis kodanike vastuvõtud vastavalt põhimäärusele ja teiselt poolt ka siis kodanike õigustest informeerimise kaudu (kohtumised rahvaülikoolide kuulajatega, korteriühistute liikmete ja pensionäride kollektiividega). Ombudsmani tegevuse eesmärk ongi olnud siis see, et tavaline linnakodanik tunneks ennast ametnike poolt ära kuulatud, austatud, mõistetud ning inimeste murede lahendamine oleks võimalikult ladus, tulemuslik ja vastaks ka kehtivale korrale. Tähtis on, et ametnikud ei suhtuks linnakodanikesse tõrjuvalt.

Eraldi tahaks rõhutada heast haldustavast tulenevat läbipaistvuse ja avatuse printsiipi, et kõik linnaametnikud teaksid ja arvestaksid, et eksisteerib dokumentidele avaliku juurdepääsu õigus ning seda tuleb ka tõsiselt võtta ja seda oma töös järgida. Iga juhtumi puhul, kui dokumente kodanikele ei väljastata, peavad keeldumiseks toodud põhjused olema õigustatud. Paraku peab küll ütlema, et ka advokaadid ja ajakirjanikud on püüdnud ombudsami kasdutada avaliku juurdepääsu valvekoerana või siis läbipaistvuse valvurina. Seoses ülaltooduga on möödunud aastal olnud ka kodanike pöördumisi selle kohta, kuidas toimub linna institutsioonides ja ametites vabade ametikohtade täitmine. Oluline on siin see, et värbamismenetlus oleks läbipaistev ja neil isikutel, kes ei läbinud konkursse, ei jäänud sellele sõelale, oleks võimalus saada rohkem informatsiooni oma soorituse analüüsi ja hindamise kohta. Me kõik tame ja teie volinikena eriti, et omavalitsus on võtnud vastutuse Tallinna linna kodanike heaolu eest, k.a vastutus siis sotsiaalse turvatunde, hariduse, eluaseme, linnaplaneeringu ja tervise eest. Kõigi nende ülesannete suurendamine, aga peab ütlema, et üksnes sotsiaalvaldkonnas kasvab see iga aastaga. Toob kaasa haldusorganite ja regulatsioonide kasvu, mistõttu inimesed seisavad vastamisi tihti suure bürokraatia ja õigusnormide keeruka süsteemiga, mis reguleerib üha enam ja enam aspekte nende elus.

Nüüd, kui öelda, et arupärimiste ... tähendab, aruandeperioodil pöördumiste arv on olnud väga laia diapasooniga. Küsimusi on olnud ametnike tegevuse või tegevusetuse kohta, aga samuti ka avaldustest vastamisele mittekinnipidamine. Aga on ka erinevaid, muid probleeme, näiteks müra ja puhta õhu probleemid, ja ka neid, mis ombudsmani pädevusse ei kuulu - rahulolematused kohtulahendite ja kohtutäiturite tegevuse kohta. Ja nendel kordadel on siis püütud selgitada kodanikele, millistest õigusaktidest lähtuda ja kuhu pöörduda.

Kokku siis Tallinna ombudsmani tegutsemise ajal on pöördutud nii kirjalikult kui vahetu vastuvõtul käimisega üle 2000 korra, 2054. Ja viimasel aastal siis 232 korda. Nendest kirjalikke pöördumisi 115 ja vastuvõttudel käimisel 117. Kokku on ombudsmani tegutsemise perioodil välja saadetud circa 800 kirja, sealhulgas selgitustaotlusi, märgukirju circa 400, neist möödunud aastal siis 48 selgitustaotlust ja märgukirja. Telefoni teel on pöördumisi olnud kuskil üle 200 ja need on ka valdkonnad, mis tavaliselt kodanike argimuredesse puutub ja isegi ebaseaduslikud nõuded mobiili- ja energiafirmadelt, eraparklate nõuded, laste hooldusküsimused, võlanõude küsimused. Aga on ka kõnesid väljaspool Tallinnat. Näiteks on helistatud Narvast, Kohtla-Järvelt, aga ka Tartu ja Jõhvi vanglast, kus on palutud nende õiguslikke probleeme lahendada.

Suur osa ombudsmani poole pöördumistest on olnud ka korteriühistute poolt, on probleemid korteriühistute juhatusega ja arusaamatused seoses mõni aeg tagasi kehtima hakanud korteriomandi ja korteriühistute seadusega. Ombudsman on küll tegelenud nende probleemidega, kuid paraku ei ole ombudsmanil õigust sekkuda juhatuse tegevusse. Antud kontekstis on linna initsiatiivil kutsutud ka ellu korteriühistute seminarid, mis on nagu positiivne. Ja paraku varemmoodustatud lepituskomisjonid ei ole alati ennast õigustanud, sest siin on küsimus selles, et nad toimiksid, kui nad toimiksid vastavalt sellele, nii nagu on töövaidluskomisjonidel, kus on meil seaduslik alus. Aga täna seda seaduslikku alust ei ole ja seda saab ainult toimetada siis, kui on mõlemapoolne hea tahe.

Nüüd mõned näited võib-olla. Mitmeid kaebusi on olnud Linnavaraameti peale ja et ei teostata küllaldaselt kontrolli linna poolt välja üüritud munitsipaal- ja sotsiaalmajade korterites, kus üürile antud pindu kasutavad mittelepingujärgsed isikud. Nüüd näiteks kodanik M. I. pöördus ombudsmani poole avaldusega, et tema sotsiaalmajas oleva korteri uputas kahel korral üle üleval elav naaber. Ja ta on korduvalt Linnavaraameti poole pöördunud. Selles asjas ka ma tegin selgitustaotluse ka abilinnapeale. Ja no analoogseid pöördumisi on tulnud ka Akadeemia teelt, on tulnud Hooldekodu teelt. Viimases pöördumises alles oli, et kus üks naaber olevat jätnud, keda ta arvab, et on libaüürnik seal, on jätnud koera sisse, mitu päeva koer haugub. Ja tuletan meelde, et Tallinna linna õigusaktide kohaselt ei ole siis ühelgi üürilisel õigust talle üürile antud eluruumi edasi allüürile anda. Ja ombudsman tegi ka ettepaneku välja töötada tõhus järelevalve süsteem koos vajalike kontrollimehhanismidega.

Nüüd mitmeid pöördumisi on olnud ka puuetega inimeste poolt. Nad ei ole rahul linnaosade tegevusega. Siin ma tahakski eraldi peatuda kohaliku omavalitsuse kohustustel sotsiaalhoolekande valdkonnas ja eriti puuetega inimeste põhiõiguste tagamisel. Sest, tõsi, kohustuslikke sotsiaalteenuseid rahastatakse valdavalt kohaliku omavalitsuse tulubaasi kaudu, kuid kohalikel omavalitsustel on võimalik saada ka sotsiaalteenuste osutamiseks tuge Euroopa Liidu rahastatud projektide kaudu ja Tallinn võiks neid ka rohkem kasutada. Seal on näiteks eluruumide, hooldusteenuste osutaqmiseks, lapsehoiuteenuste osutamiseks, eluruumide kohandamiseks eakatele erivajadustega inimestele. Ka õiguskantsler juhtis möödunud aastal tähelepanu siin just Tallinna Linnavalitsuse ja Mustamäe Linnaosa puudega inimeste eluruumide tagamise kohta. Ja eraldi ma tahaks nimetada ühte Riigikohtu otsust, mis 9. detsembril möödunud aastal, kus Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegium tühistas 11 Narva Linnavolikogu määrust ja selle otsuse tähendus on märksa laiem. See rakendub nagu kõigile omavalitsustele ja seal olid nagu kolm põhipunkti. Kus, et kohalik omavalitsus peaks järgima talle seadusega antud volituste piire ja tal on keelatud kitsendada seaduses sätestatut. Teiseks oli. Et kehtivast õigusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel tuleb korraldada kohustuslikke sotsiaalteenuseid vaid siis, kui tal selleks raha on. Riigikohus ütleb, et omavalitsusel tuleb vajadusel osaleda teenuste kulude katmisega siis ja leida selleks vahendid.

Ja kolmandaks, mis sätestati Riigikohtus. Et seadus ei võimalda kohalikel omavalitsustel teenuse osutamist siduda inimese tegeliku elukohaga ja linnal tuleb sotsiaalteenuseid korraldada ka siis, kui inimene elab tegelikkuses teises omavalitsuses.

Ja mitmeid pöördumisi oli ka viimaste Riigikogu valimiste ajal vanurite ja puuetega inimeste poolt, kus nad ei olnud rahul, et näiteks ei olnud vanuritele jalutuskepi nagisid. Ja samuti ka pimedatel võiks olla tulevikus ka võimalus, punktkirja võimalus valimisjaoskondades. Nüüd õiguskomisjonis ma ka tutvustasin seda aruannet ja seal viibis ka linnasekretär, valimiskomisjoni esimees Toomas Sepp ja ta ütles jah, et mitmed need asjad on töös. Ja nad olid käinud ka selles küsimuses õiguskantsleri juures ja õiguskantsler oli muide Tallinna kiitnud, et erinevalt vabariigist on väga palju siin juba ka rakendatud. Nii et no ma loodan, et järgmisteks valimisteks on ka tagatud siis kõigis linnaosades puuetega inimestele vaba juurdepääs.

Nüüd ombudsmani büroo poole pöörduti ka möödunud aastal isikuandmete kaitse küsimuses. Ja ombudsman oma märgukirjas ka on juhtinud tähelepanu, et vastavaid tingimusi peavad linnaasutused täitma ja kehtestama ka vastavad kaitsemeetmed. Eriti tuleks siin tähelepanelik olla lasteaedade ja koolide suhtes nende isikuandmetega apelleerimisel.

Nüüd lõpetuseks tahaks veel rääkida nn kaalutlusõigusest ehk diskretsiooniõigusest, kus kohalike omavalitsuste põhiõiguste vabaduse tagamisel kohalik omavalitsus ise saab teatud piirides otsustada. Kuid omavalitsus saab ... kohustuslike omavalitsuslike ülesannete puhul on ta vaba otsustama üksnes seda, kuidas vastavat ülesannet täita, mitte seda, kas seda üldse teha. Ja alati peab ... õiguste ja vabaduste tagamine kohalikus omavalitsuses peab lähtuma seadusest. Ja ma tuletan meelde. 1990. aastate alguses võttis Tallinna Linnavalitsus vastu oma määruse parkimise eeskirja ja sundteisaldamise juhendi kohta, ja arvestamata seda, et puudus vastav seadus. 1994. aastal põhiseaduse järelevalve kohus selle määruse tühistas. Nii et kaalutlusõigust on kohalikul omavalitsusel vaja selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Ja Riigikohus ütleb siin, et näiteks eluruumi tagamise kohustus pole täidetud kohaliku omavalitsuse poolt eluruumi taotlejate järjekorda võtmisega. Analoogseid vastuseid ma olen saanud ka mitmetelt linnaosadelt, kus on öeldud, et me oleme selle isiku võtnud järjekorda. Kuid Riigikohus ütleb, et abivajajatele tuleb anda reaalne võimalus eluaseme kasutamiseks, st et kui omavalitsusüksusel pole endal eluruumi pakkuda, tuleb linnal leida abivajajale sobiv eluruum üüriturult.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aeg, härra ombudsman!
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Jah, ma lõpetan kohe. Ja aruande pikem variant on AKTALis, nii et kui on tahtmist lugeda, siis saab sealt läbi lugeda. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ombudsmanile ettekande eest ja ülevaate eest tema eelmise aasta töödest. Nüüd on linnavolikogu liikmetel võimalik ka küsimusi esitada teema täpsustamiseks. Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh, lugupeetud ombudsman, sisuka ettekande eest! Ma mäletan, et eelmisel korral Te tõite välja, et Te olete eelmistele volikogu esimeestele teinud ka ettepanekuid, kuidas ombudsman võiks tõhusamalt töötada ja kuidas tema töö oleks tulemuslikum Tallinna linnas. Et mis nendest ettepanekutest on saanud ja olete neid ka härra Terikule tutvustanud ja mis ta on neist arvanud?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Aitäh küsimuse eest! Ka viimases ettekandes, mul on siin ettepanekud tehtud ja üks on see, et täpsustada volikogu põhimäärust 54-5 lõigu esimest redaktsiooni. Küsimus selles, et eelnevalt pöörduja võiks alati pöörduda linnaametnike poole. Tihtipeale pöördutakse esimesena minu poole ja kui ma küsin, kas Te olete kirjalikult üldse linnaametnike poole pöördunud, siis on öeldud "ei, ma helistasin mitu korda". Aga see võiks olla siis ettepanekuna fikseeritud.

Ja teiseks võiks olla, mis ma nimetan siin näiteks, et ombudsmani pädevus võiks olla varustatud initsiatiiviga ettepaneku tegemiseks distsiplinaarmenetluse algatamiseks ametniku suhtes. Täna seda ... Ma ei mõtle siin seda, et ombudsman ise saaks läbi viia distsiplinaarmenetlust, vaid et tal võiks olla niisugune pädevus, et ta saaks teha niisuguse ettepaneku. Täna seda õigust nagu ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Aitäh selle ülevaate eest! Minu jaoks oli siin kaks teemat, mis puudutasid. Üks oli, mis oli puudega inimeste eluruumide tingimused siis ja nende jaoks linnavahendite kasutamine. Ja teine, mille kohta ma ka kohe küsin, on isikuandmete kasutamine. Nimelt ma ise olen tähele pannud viimastel aastatel, et näiteks ... Üks näide konkreetne. Nõmme Linnaosa Valitsus teeb küsitlusi, teeb trenne näiteks enne rabajooksu. Ja seal küsitakse inimeste kontaktandmeid: nime, meiliaadress, telefon. Aga ei ole öeldud, milleks seda kasutatakse, mis nendega pärast tehakse. Kuidas on võimalik, et linnasüsteemid selliseid ... Tegelt see on väga selge andmekaitseseaduse vastu, seal paragrahvide vastu eksimine. Kuidas selliseid asju üldse lastakse juhtuda või mis peaks tegema nüüd?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Jaa. Eks linnas andmekaitse järelevalvet teostatakse samuti. Kuid ma tahan öelda siin seda, et selles osas on ka Riigikohus praegu teatud asjades eri meelt. Hiljuti oli, ma lugesin Riigikohtu otsust, kus kriminaalasjades nagu kustutati kohtuotsustest ära isikunimed, jäeti ainult nimetähed. Haldusasjades aga on see nagu lubatud. On toodud välja täisnimed. Et siin on väga palju ka tõlgendusi, aga ma ütlen, et linnas seda järelevalvet teostatakse ja ka mina olen juhtinud sellele tähelepanu just ma ütlen, et lasteaedade ja koolide suhtes.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Et peaegu üldse andmeid ei tohigi panna ....?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Üldiselt ei tohi, jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, Teie küsimus palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Hea juhataja! Tänan ettekande eest! Milliseid kanaleid pidi või kuidas inimesed Teieni jõuavad? Sest mis siin pattu salata, tõenäoliselt ei ole ombudsmani institutsioon sugugi kõigile linnakodanikele täna veel tuttav, ehk kuidas tee Teie juurde ennekõike leitakse?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
No ma nimetasin siin, et mul on olnud kohtumisi siin rahvaülikoolidega ja peale selle ma olen ... Noh varem ma käisin Tallinna Televisioonis esinemas, iga aasta pärast aruannet. KUKU raadios ka pärast aruannet ja samuti on olnud pidevalt mul ka kas intervjuud, või ma olen teinud pärast aruannet Peaqlinna lehes ülevaate ja kuskil kord kvartalis on ka Pealinna lehes vastav informatsioon ja vastuvõetuaegade kohta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, teine küsimus palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh! Ma küsin siit ühe jätkuküsimuse juurde. Te tõite välja, kui palju Teie poole on aasta jooksul pöördutud. Eeldades, et institutsiooni tuttavaks saamise tagajärjena pöörduvad linnakodanikud Teie poole järjest enam, siis millise hulga pöördumistega toimetulekuks on Teil täna tarvilikud ressursid olemas?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
Aitäh! No ma ütleksin, et siiani olen ma toime tulnud. Ma ütlen, et mina olen üks ja mul on nõunik ja sekretär. Et analoogsed kohaliku omavalitsuse ombudsmanid, näiteks Zürichis, kus on 250 000 elanikku, on seitse inimest, töötab. Kenti linnas, meie Tallinna linna sõpruslinn, kus on 300 000 elanikku, on viis inimest tööle võetud. Aga ma arvan, et kuna minu pädevuse maht on suhteliselt kitsas, see tähendab, et mina oma initsiatiivil ühtki uurimist läbi viia ei saa, siis nende pöördumistega olen ma siiani toime tulnud ja ma arvan, et sellest piisab praegu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh ettekande eest! Et ma küll ei arva, et Teie tegutsemisvaldkond väga kitsas oleks. Ja tegelikult on see inimestele väga tähtis. Et ma küsin. Et kas Te olete ettepanekud ka teinud oma meeskonna suurendamiseks?
Ettekanne jätkub - linna ombudsman Jüri Kaljuvee linna ombudsman Jüri Kaljuvee
No seda on arutatud. Aga kuna ... Siis tuleks seda ka eelarvet suurendada ja on leitud, et ei ole võimalik. Sest ma olen seda varem ka siin puldist välja öelnud, et mõnes mõttes nagu piirati ombudsmani struktuuri sellega, et kui 2012 see moodustati, siis ombudsmani staatus nähti ette, et see on abilinnapea nagu staatuses ja tema niisugused märgukirjad oleksid aktsepteeritavad ja analoogselt on see kõikides kohalikes omavalitsustes ka Euroopas, et ta on staatuselt samal tasemel nagu linnavalitsuse liige. Ja mõnedes omavalitsustes ta isegi võtab osa linnavalitsuse istungitest, kuid 3–4 aasta pärast see ombudsmani staatus viidi nagu nn peaspetsialisti tasemele. Ja selle tõttu ka ilmselt võib-olla ei ole ta nii arvestatav.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ombudsmanile! Linnavolikogu liikmetel Teile rohkem küsimusi ei ole. Kuna selles päevakorrapunktis meil otsustamise vajadust ei ole, läbirääkimisi me avama ei pea, võtame ionformatsiooni teadmiseks. Aitäh!
17:55 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE9 Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 otsusega nr 176 kehtestatud Loomuse tn 15 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 7. OE9 Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 otsusega nr 176 kehtestatud Loomuse tn 15 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorrapunkt nr 7. "Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 otsusega nr 176 kehtestatud Loomuse tn 15 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on siis Loomuse tn 15 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Selle eelnõu eesmärk on tegelikult seadustada olemasolev abihoone ning selleks tulekski detailplaneering kehtetuks tunnistada. Detailplaneeringus oli Ahvena 21a ilma ehitusõiguseta riba (605 m²), mis oli ette nähtud liita Ahvena 21 elamukrundiga (1700 m²). Ja krundid kuuluvad ühele omanikule ja tänaseks on valmis ehitatud ka Ahvena 21 krundile elamu ning Ahvena 21a krundile abihoone. Ja selle abihoone seadustamiseks olekski nimetatud detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine vajalik.

Palun teil eelnõud toetada! Ka naabrid on abihoone seadustamisega nõus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Avan küsimuste vooru. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et see on päris suur abihoone, mis nüüd tagantjärgi seadustatakse. 101 ruutu, kui ma õigesti lugesin siit.

Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
90 peaks olema.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Okei. Siis on minu paberites, märkmetes valesti. 90 ruutu, see ei ole ka just väike. Kas sellest on vähe paremat pilti? Ja oskate äkki öelda ka, kellele see kuulub või miks me seda siin tagantjärgi seadustame? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Kuuluvuse osas ma katsun neid asju põhimõtteliselt mitte vaadata, kellele üks või teine asi kuulub. Sest tegelikult asja otsustamisel ei peaks ... ega omama kuulumine mitte mingit tähtsust. Oluline on asja sisu. Ja ka siin ma ausalt öeldes praegu kiiruga niimoodi ei tuvastanud ka kuuluvust.

Ma arvan, et see on mingisugune füüsiline isik, kes elab antud aadressil, kinnistu omanik. ma ei ole tõesti tema nime järele vaadanud. Aga see iseenesest vastab üldplaneeringule, see vastab ka hoonestuslaadile, tänasele, nii et me ei näe mitte mingit põhjust, miks peaks ütlema sellele krundi omanikule, et palun lammuta see asi, mis sinna iseenesest sobib. Naabrid on nõus, kedagi see ei sega. Siin on selles suhtes, ongi n-ö halduse vastutulek ja mingisuguselgi kujul mõistliku otsuse vormistamine, mitte algusest lammutama ja siis ehitamine, kusjuures üldplaneering tegelikult seda võimaldaks. Paremat pilti mul kahjuks ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, Teie küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ei, esimene. Esimene küsimus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teie küsimus palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Aitäh! Et kõik on justkui väga tore, et tõsi ligi 100 m² ehituspinnagas abihoone on ikka päris korralikult abiks ja kõik on hästi, aga ainult üks väike asi - see on ebaseaduslik. Ja me järjest ja järjest kuuleme siin volikogus, et need ebaseaduslikud hooned, need tuleb kõik seadustada ja see kõik on nagu üldplaneeringu kohane ja kõik on väga hästi. Kas kõik on väga hästi sellega või?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Jaa, sellega konkreetselt on seadustamise mõttes see õigustatud. Reeglina on ... tegelikult Tallinnas tehakse ma arvan, et kord aastas ülelend, mille tulemusena avastatakse hooned, mis on kas olnud või ei ole olnud seal, teatud perioodi tagant. Selliseid hooneid on Tallinna linnas suurusjärgus 20 000. Ma pakun, mis on tõesti püstitatud ilma, et nad figureeriksid kuskil registrites.
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Siin tuleb vaadata igal konkreetsel juhul, kas on mõtet seda hoonet lammutada. Ega teatud hetkest tekkisid need õiguslikud raamid, kus asi peab olema seaduslik ja korralik. Kui täna tahate ehitusluba, siis sellel on teatud menetlusprotseduurika. Kui me läheksime vaatama, mida on teinud näiteks, ma arvan, et iga teine korteriühistu, kuskil mingisuguse varjualuse ehitanud, kuskil teinud mingeid ehitus- ja remonttöid, kuidas on fassaadid soojustatud, siis ma arvan, et tegu oleks iga teise korteriühistuga. Kas me hakkame siis nende puhul nõudma, et nad fassaadi maja küljest ära tiriksid ja pärast seadusekuulekalt teeksid selle teistmoodi korda? Siin on alati valikute küsimus selles osas, kas me rakendame seadust mõistlikult või mitte.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuidas see ehitusjärelevalve siis siin linnas käib? Et kas seda valvatakse ainult lennuki pealt, et lennuk lendab üle, või on ikkagi ehitusjärelevalve ametnikud, kes regulaarselt jalutavad piirkonnas ja vaatavad, et kas kuskil toimub ebaseaduslik ehitustegevus?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ehitusjärelevalve Tallinnas käib jala, käib lennukiga, käib autoga, käib Google Mapsiga. Käib ka veebiavarustel vaatamas, kas näiteks Street View pilt vastab sellele, mis on tegelikkuses. See on kompleks, mille eesmärk on saada võimalikult palju andmeid erinevatest allikatest. See on iga järelevalve menetluse üks eesmärk koguda võimalikult palju andmeid võimalikult erinevatest kanalitest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Et mulle erinevalt siin kolleeg Nõlvakust, kes protestib selle vastu, et ebaseaduslikud ehitised on nüüd seaduslikud, kõlab Teie poliitika täiesti läbimõelduna, et on nagu on ja pärast vaatame, et see iseenesest on ka poliitika. Ma ei olegi selle vastu, et mul on lihtsalt palve, et järgmine kord, kui te tulete, äkki saaks parema pildi sellest. Me oleme mitu korda rääkinud, Te olete lubanud. Vahel on pildid paremad, vahel mitte. See põõsa vaatamine ei anna meile kuigi palju. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Jah, ma arvestan sellega kindlasti. Tänan Teid! Siin on Teie tähelepanek õigustatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem tundub, et küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb linnamajanduskomisjoni poolt Vjatšeslav Prussakov. Palun!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Linnamajanduskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 11. veebruaril ja otsustati hääletamistulemustega 7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kas kolleegidel on küsimusi? Tundub, et ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised, kas keegi soovib sõna? Sõnavõtusoove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Tundub, et mitte. Head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 otsusega nr 176 kehtestatud Loomuse tn 15 detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 43 linnavolikogu liiget, vastu 7, 1 kolleeg jäi erapooletuks. Otsus on vastu võetud!
18:04 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE8 Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas 8. OE8 Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
8. päevakorrapunkt "Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Tänan Teid, austatud linnavolikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Ala on siis Nõmme linnaosas. Kokku tema suurus on suurusjärgus 2,9 ha. Praegu asub seal ka asutusest väljasolev 1938. aasta endine ohvitseride sanatooriumihoone. Ala kuulub eraomandisse. Hoone on pikalt seisnud tühjana, on amortiseerunud ja on hakanud ka lagunema.

Detailplaneeringu kohaselt kavandatakse sinna üks kahepere- ja üheksa ühepereelamu krunti. Ning endine sanatooriumihoone on ette nähtud säilitada ja rekonstrueerida korterelamuks, kuhu mahuks kuni 12 korterit, ja krundile on ühtlasi kavandatud ka 26 parkimiskohta.

Detailplaneering vastab nii Tallinna üldplaneeringule kui ka vastu võetud Nõmme üldplaneeringule. Planeering läbis ka keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille tõttu kavandatud tegevuse elluviimine, mõju keskkonnale on vähene või mõõdukas. Ja samuti olid planeeringu menetluse käigus lahendatud kõik eriarvamused, saadud positiivsed kooskõlastused ka erinevatelt institutsioonidelt. Arendajaks on Särje Arendus.

Ja palun teil nimetatud planeering heaks kiita. Ma usun, et selle tulemusena saab Nõmmel väga hästi korda üks ilus paik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Teile on ka mõned küsimused. Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Piirkond on tõesti ilus ja väga heade sihuke tervisespordi võimalustega kõrval. Aga ma küsiks seal tavapäraselt, nagu ikka, planeeringute kohta, et liikluse kohta. See on kvartaalselt nagu selline koht, kus ühelt poolt juba sõidab täna buss, seal on üpris tihe autoliiklus. Et kui nüüd sinna tulevad uued pered, tuleb lisaautosid, kuidas see kogu liikluskorraldus seal saab olema korraldatud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Liiklusküsimused olid tõepoolest ka selle planeeringu raames üks pikalt arutatud küsimus. Kuid kõik liikluse mured said lahendatud. Ja inimesed, kes alguses ka esitasid sellekohased vastuväited, tegelikult võtsid need vastuväited tagasi. See maht, mis sinna kavandati alguses, ja see maht, mis on tänaseks jäänud, tegelikult liikluse mõttes ei oma sellist mõju, mida peaks kohalikud elanikud kartma. Ja seetõttu nad ka ise võtsid tegelikult need oma protestid tagasi, just liikluse poole pealt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Mul on väga lihtne küsimus. Et ma loen siit sellest seletuskirjast, et tegelikult on see planeering juba kehtestatud aastal 2001. Et mis vahepeal on toimunud? On mööda läinud 19 aastat. Ja millal ta viimati käis näiteks Nõmme Linnaosa Halduskogus? Linnaosakogus ta kohe kindlasti pole käinud. Et miks ta siis seisnud on 18 aastat? Aitäh! Ja miks ta nüüd kehtetuks tunnistatakse?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma ei tea küll, et see planeering oleks varasemalt kehtestatud. Varasemalt on seal ...

" text="Küsimus jätkub - Vilja Toomast" id="4521"--:--:-- Külalise kõne - Küsimus jätkub - Vilja Toomast

.... aastal 2001.
Külalise kõne - Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Ettekanne jätkub - Andrei Novikov
Minu jaoks ... Ma tõtt-öelda ei suuda seda kohta seletuskirjas üles leida nii kiiresti, aga ... Siin on 2001 aasta kohta öeldud, et detailplaneeringu kehtestamisel muutub linnavolikogu .... jaa... sellega tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka varasemalt sellele suurele alale, kus on osa ka sellest alast, olev planeering tühistatakse kehtetuks, n-ö vana kiht. See oli nähtavasti tehtud 2001. aastal maareformin käigus, kus seal mõnngatel kohtadel toimus kas maa tagastamine või kruntideks jaotamine. Et varasem maakorralduslikul eesmärgil toimunud planeering, sellele tehakse n-ö praeguse planeeringu kiht peale.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Jaa, mul on küsimus selle sama kohta, et seda ümbritseb seal riiklikud metsamaad, on ju? Kas linn on plaaninud selle maa enda valdusse saamist, et kindlustada, et seal ei toimu mingit laienemist veelgi, võin muid ebasobivaid elemente ei hakkaks tekkima siis n-ö sellest linnamaast väljapoole? Et kas linn selle naaberkruntide osas on avaldanud huvi enda valdusesse saamiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma jään praegu vastuse võlgu, kellele kuuluvad naaberkrundid. Et ma selle eelnõu ettevalmistamise käigus kontsentreerusin pigem konkreetsele planeeringule. Seal ümberkaudu on tõesti, ma arvan, et suurusjärgus 12 ha roheala, mis on... Siin tuleb nüüd vaadata, mis on üldplaneeringu kiht. Ma pakun, et ta on üldplaneeringu mõttes rohealaks määratud. Vähemalt siit esmapilgul mulle niimoodi tundub. Aga selleks, et vastata naaberkruntide kohta, ma peaksin seda infot täpsemalt uurima. Et ma ei oska Teile siinkohal öelda.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Tegelt juba küsiti, aga vastust ei tulnud. Ma küsin siis üle. Et miks linnaosakogu ei ole selle nii suure ja olulise kinnistuga tegelenud? 2,9 ha on päris suur ala. Aga ma sain teada, et ei ole sellega tegelenud. Miks ei ole tegelenud? Või kui on, et siis mida on arvatud?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Mina loen siit selliselt, et Nõmme Linnaosa Valitsus, Nõmme Linnaosa Halduskogu jne on detailplaneeringu koostamise käigus tehtava töö ajal ja detailplaneeringu kohta arvamust avaldades omapoolseid lisatingimusi mitte esitanud. Ehk siis see asi on käinud, see planeering on käinud halduskogus, nähtavasti tol ajal vist halduskogus, sest see on päris pika menetlusega. Ma arvan, et ta oli seal kuskil 2015 aastal. Et halduskogu on seda kindlasti näinud. Kuid see lahendus, mis oli algatamisel, ja see lahendus, milleni praegu jõutakse, on mahu poolest väga erinevad. Et selles suhtes praegu on tugevalt vähendatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, Teie teine küsimus. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lisaks liikluskorraldusele on alati sihukestel puhkudel oluline vaadata ka näiteks juuresolevaid haridusasutusi. Ma arvan, et see ei ole mitte kellelegi uudis, et Nõmme on üks nendest linnaosadest, kus lasteaiakohtadega on probleeme ja ka koolikohtadega. Seal kõrval asub Kivimäe Põhikool. Ja kohe lasteaedadest kõrval on Lauliku Lasteaed, kus - ma just vaatasin järgi - tänase päeva seisuga on järjekorras 388 last.

Ja teades seda, et Nõmmele armastavad kolida ikkagi lastega pered, siis kuidas nüüd selle arenduse puhul on vaadatud, et kas plaanitakse kuhugile lasteaiakohti luua? Kuidas on arvestatud koolikohtade vajadusega või seda ei ole üldse tehtud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Antud juhul alale on kokku planeeritud 73 parkimiskohta. See tähendab, et suurusjärgus, ma arvan, et on 50 korterit. Ehk siis antud planeeringu mõju lasteaiakohtadele või ka koolikohtadele ei ole märkimisväärne, hindaks mina. 50 korteri puhul see ei ole märkimisväärne mõju. Vähemalt mitte nii märkimisväärne, et me peaksime siin täna keskenduma sellele, et kas seoses selle planeeringuga peaks sinna kõrvale ehitama veel täiendava koolimaja või lasteaia. Selles osas, meil selle planeeringu mõju osas ei ole antud juhul tegu sellega, et ta kuidagi oluliselt - ma rõhutan - oluliselt mõjutaks piirkonna lasteaiakohtade defitsiiti.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Mina olen küll väga rõõmus, et Nõmmel üks kole ala jälle korda saab. Et ma mäletan, halduskoguga me käisime seda vaatamas ja mul on hea meel, et see saab korda nüüd. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et küsides siit Õnne Pillaku küsimuse jätkuks, et mis puudutab lasteaia- ja koolikohti. Et minul on ka hea meel, et see tondiloss lõpuks korda tehakse. Aga Te ütlesite, et Te vaatate parkimiskohtade järgi, et on 50 korterit. Aga mina loen, et siin on ju ... kortermaja on 12 ja 9 ühepereelamut ja 1 paarielamu, see teeb ju selgelt poole vähem.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Jah, võimalik, et, ma ütlen, et jämedalt.
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Kas meil on ühesugune info?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Jah, meil on ühesugune info, lihtsalt korterite täpne arv peaks selguma selle projekti käigus. Kuid me räägime siin kogu, noh, ütleme niimoodi, et ma enda jaoks teen tavaliselt sellise kalkulatsiooni, et kui on 70 parkimiskohta, see tähendab, et maksimaalselt on tegu 50 korteriga. Ma lähtusin siin väga jämedast loogikast. Jah, kui me hakkame vaatama, palju seal konkretseid kinnistuid on, palju seal konkreetseid hooneid on, siis see arv on, seda arvu on võimalik täpselt ka välja tuua. Kuid see suurusjärk just mõju poolest suurusjärk, ei ole oluline. See on see, mida ma tahtsin öelda selle numbriga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Teine küsimus, Rainer Vakra, palun!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Rainer Vakra Tallinna Linnavolikogu liige - Rainer Vakra
Jaa, ma täpsustan, et siin ongi öeldud, et selles sanatooriumis on maksimum kuni 12 korterit ja pluss 9 eramut ja 1 paariselamu, mis teeb kokku maksimum 23, et ma ikkagi sellest loogikast ei saa aru, et kuidas te seal 50-ni jõuate. Et kas meil on mingid erinevad numbrid või ...
Külalise kõne - Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov Tallinna abilinnapea - Andrei Novikov
Jah, kui seal on erinevad parkimisnormatiivid on näiteks üksikelamutel. neil on reeglina kaks autot. Korterite kohta on parkimisnormatiiv sõltuvalt korteri suurusest, võib olla 1,1, võib olla 1,4. Paariselamutel on ka reeglina 2. Nii et ta ongi selline varieeruv number. Need andmed, mis on konreetselt siin kirjas, need on õiged.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekande selles päevakorrapunktis linnamajanduskomisjoni poolt teeb Andrei Birov. Palun!
Kaasettekanne - Andrei Birov Andrei Birov
Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt lubage saabuva naistepäeva puhul soovida kõikidele meie kaunitele neidudele ja linnavolikogu naistele ilusat naistepäeva! Teile palju edu, tervist ja armastust! Seda mpäevakorrapunkti, ehk siis "Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas" me arutasime viimasel linnamajanduskomisjoni koosolekul ja häältega 7 poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid samuti ei olnud, toetasime eelnõu esitatud kujul. Muuseas ma pöörasin ka Arvo Rikkineni tähelepanu, Arvo Rikkinen on siis linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor, et vahest võiks meile näidata ka nihukest, kui on nii tähtis detailplaneering, ka fotosid. Näiteks mina tundsin huvi, kuidas nägi välja see sama eestiaegne ohvitseride sanatoorium. No vot see oli mul selline palve, ja siis soovitus Arvo Rikkinenile. Aga muidu siis me arutasime, toetasime ja palun ka teie toetust! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh kaasettekandjale! Kas kolleegidel on küsimusi? Ei ole. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Andrei Birov Andrei Birov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised. Sõna saab Õnne Pillak, palun!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, linnapea ja volikogu liikmed! Ma ei plaaninud üldse täna siia tulla selle punkti juures pulti ja ma plaanisin seda planeeringut toetada. Eero Merilind võib seda kinnitada, sest me eile sellest rääkisime temaga. Aga need vastused, mis ma siin sain - no see ei ole läbimõeldud plaan. Vabandust, aga ma olen selles piirkonnas kasvanud. See on laste koolitee. Sealsamas kõrval on terviserajad, mida näiteks Kivimäe kool kasutab ka kehalise kasvatuse tundides. See, et öelda isegi siin, kui nendesse sisekvartaalsete teede peale tuleb tõesti see 26 autot, nagu siit öeldi, see juba suurendab seda liiklustihedust seal. Seal on niigi üks Nõmme üks ohtlikumaid ristmikke. Ükskõik! Ei mõtle läbi, ei ole probleemi, kuulsime siit. No ei saa päris niimoodi.

Või kui me räägime lasteaiakohtadest, koolikohtadest, iga planeering, mis me linnas vastu võtame, tuleb need küsimused läbi mõelda. Sest lasteaiakohtade ... Jaa, osades linnaosades lasteaiakohtade puudus on hakanud lahenema. On neid lasteaedasid, kus isegi jäävad rühmad tühjaks. Ei vaidle vastu. Nõmme ei ole see linnaosa, kindlasti mitte. Ja eriti see pool, kes Nõmmet tunneb ja teab Nõmme planeeringut ... Ütleme, piltlikult raudtee jagab Nõmme pooleks. Ja kui me vaatame nüüd lasteaedade paiknevust Nõmmel, siis see on see pool Nõmmest, kus terve osa peale on üks lasteaed. Üks lasteaed, kus on praegu järjekorras 388 last! Ja siis abilinnapea ütleb "aga pole probleemi". Isegi, kui sellesse piirkonda igas peres ... iga pere, kes sinna kolib, ei ole last ...

Lihtsalt enda tutvusringkonnas, viimase mõne aastaga on seal mul tuttavaid kolinud, ma ei tea, neli–viis inimest. Kõige vähem lapsi on nendes peredes olnud kaks last. Ülejäänud on kolme–neljalapselised perekonnad. Ei ole probleeme, räägite mulle. Kui sinna tuleb 10–20 last juurde, 20 last on üks rühmatäis lasteaias. Aga ei ole mõeldud selle peale. Või koolikohtadest. Selles piirkonnas on Kivimäe kool. Me teame ju täna juba, ma arvan, et iga volikogu liige teab seda, et 1. klassi kohtadega on probleeme. See surve kasvab. Lõpuks see läheb keskkooli peale, gümnaasiumi peale üle. Jälle ei ole mõeldud, ei ole probleemi.

Oleks ma saanud enda küsimustele vastused, kuidas on lahendatud liikluskorraldus, kuidas seal tagatakse laste turvalisus ... Sealsamas kõrval muideks on kohe laste mänguväljak ja välijõusaal, mida kasutatakse väga usinasti. Jälle mõjutab see liiklust. Need autod, mis sinna juurde tulevad, isegi kui kümme autot tuleb, mõjutab ikkagi selle koha liiklusturvalisust. Kuidas see on tagatud, kuidas see on läbi mõeldud? Kuidas on tagatud see, et lapsed saaksid seal käia kodu lähedal nii lasteaias kui koolis? No ei tulnud vastuseid! Ja kahjuks sellepärast ei ole minul võimalik seda eelnõud toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem sõnavõtu soove ma ei näe. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.

Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Särje tn 22a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Nõmme linnaosas". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 38, vastu 6, erapooletuid 4, otsus on vastu võetud.
18:22 Päevakorra punkti alustamine - 9. OE10 Tallinna Linnavolikogu 12. septembri 1996 otsusega nr 92 kehtestatud Kaste tänava ja Külmallika tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 9. OE10 Tallinna Linnavolikogu 12. septembri 1996 otsusega nr 92 kehtestatud Kaste tänava ja Külmallika tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
9. päevakorrapunkt. "Tallinna Linnavolikogu 12. septembri 1996 otsusega nr 92 kehtestatud Kaste tänava ja Külmallika tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna ettekandeks saab Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volinikud! Tegu on siis detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega kahe naaberkrundi vahel selleks, et nad saaksid suurusjärgus 10² oma piiri nihutad vastavalt sellele, kuidas ta looduses on, mitte vastavalt sellele, kuidas on see määratud kehtiva detailplaneeringuga. Palun teil nimetatud eelnõud toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas abilinnapeale on küsimusi? Kas auto või planeeringu osas? Ei ole. Suur tänu!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekandeks palun Enno Tamm linnamajanduskomisjoni esindajana!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas nimetatud küsimust oma 11. veebruari koosolekul ja otsustas hääletamistulemustega 7 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ka sõnavõtusoove ei ole. Ning kui eelnõu esitaja lõppsõna soovi ei avalda, saame liikuda hääletamise juurde.

Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 12. septembri 1996 otsusega nr 92 kehtestatud Kaste tänava ja Külmallika tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
51 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, selle hääletamistulemusega on otsus vastu võetud!
18:24 Päevakorra punkti alustamine - 10. OE11 Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 1997 otsusega nr 187 kehtestatud Loigu 36 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 10. OE11 Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 1997 otsusega nr 187 kehtestatud Loigu 36 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
10. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 1997 otsusega nr 187 kehtestatud Loigu 36 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Sõna saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Antud aadressil asub 1990. aastatel rajatud vundament ja see detailplaneering lubas siis sellesse kohta määrata selle hoonestusala, kuhu see hoone peaks tulema. Nüüd palju aastaid hiljem on omanikul tekkinud soov see hoone paigutada pisut mujale, nähtavasti ka muuta olemasolevat projektlahendust. Ja selleks, et seda teha, olekski vajalik nimetatud detailplaneering tühistada. Selle tulemusena saab omanikule väljastada ka projekteerimistingimused nimetatud asukohta hoone püstitamiseks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kolleegidel on abilinnapeale küsimusi selle planeeringu osas? Tundub, et ei ole. Suur tänu! Kaasettekande teeb linnamajanduskomisjoni poolt Nikolai Korb. Palun!
Kaasettekanne - Nikolai Korb Nikolai Korb
Tervist kõigile! Linnamajanduskomisjon arutles antud eelnõu. tegelikult väga lihtne - 7 inimest oli poolt, vastu ja erapooletud keegi ei olnud, kõik toetasid eelnõud. Pakun teile ka seda teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Nikolai Korb Nikolai Korb
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Tundub, et sõnavõtusoove ei ole. Ning kui eelnõu esitaja ei soovin lõppsõnaga esineda, panen teie ette, austatud volikogu, lõpphääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 16. oktoobri 1997 otsusega nr 187 kehtestatud Loigu 36 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Poolt 51, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:27 Päevakorra punkti alustamine - 11. Reidi tee kohta 11. Reidi tee kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
11. päevakorrapunkt on arupärimisele vastamine. Reidi tee kohta pärib aru Kaido Kukk ja sellele vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh! Austatud volikogu esimees, austatud volinikud! Olen vastanud Teie arupärimisele kirjalikult ja vajadusel olen valmis ka täpsustama suuliselt neid kohti, mis jäid vastamata.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja täpsustava küsimuse esitab Kaido Kukk. Palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh meile vastamast kirjalikult! Suuliselt küsiksin seda. Et Te ütlete oma arupärimise vastuses, et ajakulu, sõitmaks Kesklinnast Piritale ja vastupidi, ei ole mõõdetud. Et küsimus on selles, et kas seda liikumiskiiruse mõõtmist ja analüüsi ei oleks võimalik kuidagi teha koostöös mobiilioperaatoritega, kellel peaks ju tegelikult need andmed olemas olema? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh! See on tegelikult meie jaoks üks suur probleem. EMT või mis ta uus nimi on?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Telia.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Telia jah, nendega on meil käinud läbirääkimised, kus nad ütlesid, et nad hakkavad sellist teenust omavalitsustele pakkuma alates, A-variant septembrist. Siis septembri lõpus tuli vastus, et "ei, me siiski novembris teeme selle mooduli". Novembris tuli vastus, et jaanuariks on kindlasti olemas. Ja jaanuaris tuli vastus, et "me suveks kindlasti saame". See on päris elu.

Sest kui me vaatame erinevaid liiklusuuringuid, mis on täna tehtud, siis nad on tehtud küll mobiilipõhiselt, aga nad põhinevad just nimelt väljahelistamistel, mitte positsioneerimistel. Me praegu tegeleme paralleelselt ka Tallinna liiklusmudeli koostamise ... Ja ka üldiselt näiteks ühistranspordi liinivõrgu planeerimisel, kui meil oleks võimalik selliseid andmeid kasutada, siis see oleks väga palju efektiivsem. Meil paraku täna sellist teenust, just nimelt positsioneerimisest lähtuvalt Eestis lihtsalt keegi ei paku.

Samal ajal me teeme ka Harjumaa ühistranspordi uuringut koos riigiga ja ka seal on täpselt samasugune küsimus, et mistõttu me tegelikult isegi ka riigi seisukohalt tegime ettepaneku, et noh meil ei ole mõtet Tallinnat üksi uurida, et teeme selgeks nii pendelrände kui ka kuhu see läheb, see võimaldab paremini planeerida kogu maakonna lõikes seda ühistranspordivõrku, nii et me kõik ootame seda lahendust. Kui see tekib, siis ma usun, et selle põhjalt saab väga palju objektiivseid andmeid mõõta.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim, Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Tere! Kui Te tegite Reidi tee planeerimise ettepaneku, siis suur osa nende kalkulatsioonide aluseks oli n-ö Tallinan Sadama prognoositavad mahud. Nüüd, kus Tallink on väga olulisdi nihkeid antujd linnaosa nurga osas teinud, kas on põhimõtteliselt ette näha, et D-terminalist ja mujalt Tallinna Sadama alt vähenevad liiklusvood ja sellest võimalikust tunnelist sealt Ahtri tänvale ja kõikjale mujale tulevad mingid teised vood, või saad aru, mida ma püüan küsida, on see, et kas see olukord, mida te lähitulevikus, lähiaastate jooksul planeerisite, kas see hakkab nüüd muutuma? Aitäh! Ja millal ta hakkab muutuma?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Noh, esiteks, lähiaastate olukord. Ma arvan, et lähima 3 aasta jooksul ei muutu, sest ma ei näe, et 3 aastaga toimuks selle projekti realiseerimine füüsilisel kujul, nii et ta hakkaks täistuuridel tööle. See on A osa. Teine osa - sadama transpordil, on kindlasti ka selles, et kas me näeme, et üldsummasummaariumis meil tekiks mingisugune hüppeline kasv sõidukites. Piltlikult öeldes, kui meil täna on 3 sadamat, siis homme on 4 sadamat. Kas sellest meil tekib ka mingi täiendav voog neid inimesi, kes kasutavad näiteks sadamaid just nimelt transpordiveoks, mis mõjutab kõige enam seda Reidi tee mahtu? Need sadamad, mis on Tallinkiga koos kavandatud, nad on pigem: a) arvestavad lihtsalt, et tänane maht nihkub, ja b) on uus maht, mis on just nimelt konverentsi turism ja no ütleme pigem selline turist, kes ei tule autoga. Nii et see on see pilt, mis on ühelt poolt lähiaastate pilt ja teiselt poolt need faktorid, mis hakkavad seda tulevikus mõjutama.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun Teie küsimus!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! No märgite üsna õigesti kolleeg Kukele vastates, et Reidi tee projekti realiseerimine üksi ei ole lahenduseks, pigem leevenduseks. Ja märgite veel, et liiklus ajutine sellelt suunalt on oluline Mustakivi läbimurde rajamine. Ma küsingi. Et palun täpsustage, et kui kaugel selle Mustakivi tee rajamisega on ja millal see siis realiseeruma hakkab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
No hetkel on toimunud projekteerimistingimuste avalikustamine nii Lasnamäe kui ka Pirita linnaosas. Nende projekteerimistingimuste põhjalt hakatakse, ma arvan, lähiaastal koostama projekti. Ja siis juba, kui projekt on koostatud, kuulutatakse ka hange ehitaja leidmiseks jne. Nii et ma arvan, et see aasta kuulub kindlasti veel projekteerimisele.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Mainite vastuses targa foori lahendust. Kas Te saaksite natuke avada seda? Ja teiseks. No tegelt teiseks ei olegi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Kahjuks on selline formaat, et ma ei saa täpsustavat küsimust küsida, aga ma saan aru, et te mõtlete, mis asi, on "tark foor". Avada just nimelt seda ja kuidas ta sattus just Reidi teele, piltlikult öeldes. "Tark foor" on oma loomult matemaatiline mudel või programm, mis võimaldab optimeerida liikluse läbilaskvust. Ma arvan, et kokkuvõttes kuni 30% efektiivsemat tulemust saavutades. Seda on mõtet panna just nimelt sellistesse kohtadesse, kus toimub väga järsk liikuskoormuse kasv. Noh, piltlikult öeldes, kui laev tuleb sadamasse, tuleb sealt kilomeeter või kaks autosid välja ja neid oleks mõistlik kuidagi korraga ja kiiresti sadama territooriumilt ühelt poolt välja saada ja teiselt poolt ka hajutada linnast välja. Selleks antakse, on see tark foori programm, mis põhineb A) erinevatel anduritel, eeskätt erinevatel anduritel. Seal on. Näiteks Reidi teel on, ma arvan kokku suurusjärgus peaaegu 200 erinevat andurit, mis annavad sisendid sellele fooriprogrammile, mis jooksvalt adfapteerib. Kui ta näeb, et laev tuli sisse, ristmikule kogunes rohkem, kui tavaliselt seal ristmikul on 2–3 autot ühe tsükli jooksul, siis nüüd on seal järsku 200 autot rivis. Siis ta tunneteb selle ja tunneb selle olukorra ära, annab rohelise tee just nimelt sellele suunale. Kindlasti mitte niimoodi, et kõik need 2000 autot saavad sealt välja, siis peab mõistma, et kui kellegil on roheline, siis kellegil on lihtsalt punane. Et arvestades seda, et Tallinn on tegelikult ajalooliselt lühikeste fooritsüklite linn. Noh, kui te liigute mööda erinevaid riike, siis te mingi hetk avastate, et noh näiteks kuskil Singapuris te peate enam-vähem magama jääma, enne kui roheline tuli tuleb. Ka teistes linnades on foorid reeglina pikema tsükliga, kui meil. Meil on ajalooliselt see niimoodi välja kujunenud, et meil on suheliselt lühikesed fooritsüklid. Ja seetõttu muidugi ka meie see taluvuspiir punase taga seismisel on palju lühem kui teistes riikides. Nii et see programm iseenesest on valitud koha mõttes just nimelt sellepärast, et oleks selline koht, kus on järsku muutuvad liikluskoormused ja teiselt poolt selle programmi loogika seisneb just nimelt, et ta jooksvalt töötab välja seda matemaatilist mudelit, mis võimaldab võimalikult kiiresti seda ummikut likvideerida.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Seoses selle Tallinna sadama trammi ehituse, või seoses võimalike laevade Maardu sadamasse liigutamisega. Kas sellega seoses Te näete siis lähema nelja aasta jooksul ütleme siis Reidi tee kasutavuse juures suuremaid transpordikorralduslikke probleeme, erisusi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Tegelikult Tallinn väga palju ei saa mõjutada, millal missugune laev sadamasse randub. Seda näitas eelmine suvi ja see Linda Line kaasus. See, et Tallinna sadam on aasta-aastalt suunanud liiklusvood erinevatesse sadamatesse, olgu selleks siis Paldiski või Muuga sadam - see on jätkuv protsess ja nad on ka ise huvitatud sellest, et kaubad ei liiguks läbi linna. See on lihtsalt kaubavoogude mõttes palju mugavam. See sõltub väga paljudest faktoritest, kuhu kaup liigub. Teatud sadamad on reeglina spetsialiseerunud teatud kaupade liigile ja sellest tulenevalt, kui sadam soovib näiteks ühte kaubaliiki nihutada tänasest asukohast uude asukohta, siis ta peab - noh näiteks, kui selleks on konteinerid - siis ta peab vastavad võimekused looma ka kuskil mujal. Praegu ma näen, et Tallinna Sadama see logistiline pool on enam-vähem paika loksunud ja nad enda jaoks kindlasti võimalusel nihutavad kaubad mujale. Kuid suuri muudatusi siin ei peaks tekkima. Kuid veel kord. See on n-ö minu hinnang ja ütleme selline suhtluse küsimus. Sadama operaator on reeglina oma valikutes vaba ja linn neid väga palju mõjutada ei saa.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Hea abilinnapea! Me kõik tahame, et Tallinn oleks roheline pealinn. Ja sellest johtuvalt on mul ka küsimus, eks ju. See on võib-olla natuke teine rakurss seal. Aga kõik uued objektid, mis on nüüd viimase aja sees siin rajatud, ütleme Õismäe ring, Tammsaare läbilõige ja nüüd see Reidi tee, eks ole, on haljastusel kasutatud lehtpuid, mis on iseenesest ju pool aastat raagus kõik. Et miks ei kasutata okaspuid näiteks ja ei istutata sinna? Ja selline küsimus mult. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Oh, kuusepuu! Jah, hiljuti oli see aeg, kus neid vedeles igal pool. Tänaseks on nad kadunud või raagus. Aga mis puudutab haljastust, siis konkreetsesse kohta valitakse see, mis sinna sobib. Et ma usun ja usaldan neid dendrolooge ja haljastus- või maastikuarhitekte, kes teevad oma valikuid. Jah, meie kliimatingimustes on vaid üksikud puud, mis jätavad lehed talveks alles. Et kas nüüd see peaks olema põhikriteerium, kuidas meie haljastust valida, on vaieldav. Kuid ma ei ole selle koha pealt spetsialist ja ma ei tahaks ka väga suureks dendroloogiks või maastikuarhitektiks hakata, kes hakkaks ütlema, millises kohas missugust haljastust tuleks kasutada.

Küll aga ma võin öelda, et viimased suured teeobjektid, võtame kas või sellesama Reidi tee näite, nad kindlasti omavad ka täiesti teistsugust mõõdet. Tänapäevane tänav ei ole enam vaid transpordikoridor, selleks et jõuda A-punktist B-sse. Reidi tee on tegelikult Kadrioru pargi jätk, faktiliselt on. Ta on oma kasutatavuselt täna Kadrioru pargi jätk ja ta on oma ... keskkonna mõttes võime me nimetada siis Pirita promenaadi jätkuks. Võib-olla nii on parem. Ja kindlasti on Tallinna eesmärk niimoodi ka edasi minna, et tulevased uued teeobjektid, nad saaksid haljastust rohkem, kui nad on saanud seni ja et nendest kujuneks ka selline atraktiivne vaba aja veetmise paik.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem abilinnapeale küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
18:40 Päevakorra punkti alustamine - 12. Tallinna bussiradade kasutamisest 12. Tallinna bussiradade kasutamisest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
12. päevakorrapunkt on samuti "Arupärimisele vastamine". Aru pärib Kaido Kukk "Tallinna bussiradade kasutamisest". Ja vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aitäh! Olen esitanud Teile kirjalikud vastused. Vajadusel olen valmis selgitama täiendavalt ka suuliselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Kas Te olete plaaninud Liivalaia või selle n-ö kesklinna, südalinna ringi - Jõe, Pronksi, Toompuiestee, on ju -, sellega seoses olulisel määral suurendada kesklinnas bussiradade hulka? Et Liivalaial või siis selle ringi sees. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Nüüd tuleks vaadata konkreetseid asukohti, et mida tähendab "oluliselt". Et Liivalaial ma tõtt-öelda täna ei oska küll pead anda, et me seal bussiradasid juurde teeksime. Bussiradade loogika on ju osaliselt ka selles, et seal, kus nad annavad efekti, sinna on võimalik ja vajalik neid teha. Seal, kus nad annavad efekti a) busside ühenduskiirusele ja b) ei mõjuta ka niivõrd drastiliselt tavasõidukeid.

Lähtuvalt sellest loogikast need bussirajad tekivad. Kui nüüd küsida, ütleme, just nimelt südalinna osa, kuhu nad lähiajal võiksid tekkida, siis ma jään praegu küll vastuse võlgu, et neid kuskile veel juurde tekitada. Minu arvates just nimelt südalinnas iseenesest busside ühenduskiirus või ütleme tavasõidukitega segunemisest tingitud takistusi on tänaseks juba praktiliselt viidud miinimumini või neid kohti isegi ei ole. Võib-olla tõesti see Jõe, Narva maantee ristmik on võib-olla nüüd Reidi tee tulekuga sealt poolt pigem rohkem takistatud. Kuid, kui me vaatame, palju sealt busse tuleb, siis neid on täpselt null ja seega busse ta tegelikult sealt poolt näiteks tulles ei takista. Et sealt liine ei tule täna.

Nii et lähtuvalt sellest loogikast neid planeeritakse. Ja kesklinnas tõesti täna on Estonia puiesteel, on Gonsiori, Narva maanteel on rada, Pärnu maanteel eraldi bussirada. Et need on põhiarterid. Ja ütleme sellises kõige südalinna osas, seal tegelikult bussi osas probleeme ei ole, mida annaks selle bussirajaga lahendada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma küsin siis härra Tuisule vastupidise küsimuse. Et kas on plaanis mõni bussirada ka ära kaotada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ei. Just nimelt nii, et me nüüd tõmbame bussiraja maha ja paneme sinna autotee asemele, sellist ei ole. Küll aga ma möönan, et teatud kohtades tekib mul küll küsimus, kus me oleme investeerinud päris palju taristusse, et miks see taristu näiteks siis, kui bussid ei sõida öösel, ei saaks olla kasutatud maksimaalselt efektiivselt. Ehk siis seal võiks sõita ka teistsugune liiklusvahend. Kuid see on selline lahtine otsustamise koht veel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Siin küsimused lähevad väga ilusti järjekorras kõik ilusti. Et ma jätkan samast kohast, kus kolleeg Kukk peatus. Et kunagi eelmine linnapea tegi neid bussiradu üldiselt nihuke hoogtöö korras, et minu meelest täiesti igasuguste analüüsideta. Et kas on mingi analüüs tehtud, et kus autod on seisma jäänud, kus ta on liiklust takistama hakanud, või mingit nihukest uuringut? Või kui ei ole tehtud, kas on plaanis teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma arvan, et eelmine linnapea ja ka praegune linnapea või linnavalitsus tervikuna siiski isegi, kui teeb hoogtöö korras, ta ei tee neid sinna, kus nendest kasu ei ole. Ma ei oskaks küll nimetada ühtegi sellist kohta, kuhu ta oleks tehtud ja sellest ei oleks kasu olnud või see ei oleks objektiivselt suurendanud busside ühenduskiirust. See on see põhiprintsiip ja põhipostulaat, millest lähtuvalt me konkreetsesse asukohta kavandame bussirada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk ... Jah.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Näiteks ka praegu üks suuremaid asju, mis tehakse, tehakse sel aastal Pirita teele. Seal ühelt poolt tehakse bussirada. Teiselt poolt tehakse ka teelaiendus, selleks et näiteks memoriaali kõrval buss lihtsalt sinna ei mahu. Ja ei ole mõtet teha väikest osa, vaid no, ütleme, see on üks komplektne projekt. See on üks pikemaid bussiradasid, mis see aasta juurde tuleb.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Küsin siis niipidi. Teil on plaan teha Rävala puiesteele tramm. Kui see tramm sinna tuleb, siis kas sinna tekib ka bussirada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma arvan, et see nüüd sõltub, millise marsruudi me saame niimoodi efektiivsemalt ümber suunata. Iseenesest ma ei välistaks küll seda. Vähemalt nendel koosolekutel, kus ma olen käinud, ma olen öelnud, et kindlasti, kui te projekteerite, siis arvestage trammipeatuse laiusega nii, et ta oleks noh näiteks nagu on Vineeri peatuses, et sinna oleks võimalik sõita ka bussiga. Kasutada neid peatuseid piltlikult öeldes nii trammi kui bussi jaoks. Ja ühtlasi tagades sellega, et buss oleks eraldi bussirajal.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ütlesite, et teete visuaalseid vaatluseid selle kohta, kas bussiradasid väärkasutatakse autojuhtide poolt. Et mis teie vaatlused ütlevad? Kas tendents, väärkasutuse tendents, siis on kasvav probleem või pigem on ta aastatega vähenev või samaks jäänud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma arvan, et ta on kasvav vaid sellepärast, et bussiradasid tuleb juurde, ehk siis järelikult ka kohti, kus nende peal sõita, on rohkem. Küsimus on alati liikluskultuuris ja see kas on inimesel või ei ole, kas ta sõidab bussirajal või, mis on ka tinginud selle, et ta läheb sinna bussirajale. Kas teadmatus, kas..., nii et siin on terve rida faktoreid, kuid nende üle järelevalvet teostab riiklik politsei. Nii et täpset statistikat saab nende käest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ma tänan! Et kas teieni on jõudnud ka selliseid signaale, et bussiradade väärkasutus esineb tihti ka just busside poolt. Et kui piltlikult mõeldes esimene rida on bussirida, siis tegelikult bussid sõidavad teises reas. Et üks kindel ja pidev selline koht on, kui Kaubamaja juures Kaubamaja ja siis Kaubamaja ristmikust liikuda Vabaduse väljaku poole, siis bussid võtavad kohe teise ritta. Bussid on teises reas, esimeses reas aga sõidukid liikuda ei tohi ja kõik see rivi venib kuni Solariseni, aga mõnikord üle Vabaduse väljaku. Nii et kas sellised signaalid on Teieni jõudnud ja kui on, et kas, mis sellega ette võiks võtta?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma arvan, et konkreetse näite puhul on see tingitud eelnevast reastumisest just seetõttu, et hilisemal ümberreastumisel on praktikas, eriti tipptunni ajal - ma arvan, et see on just tingitud tipptunnist - bussijuhil tekkinud probleeme või tekkinud liiklusohtlikke olukordi. Et keegi teda lihtsalt vahele ei lase, sest edaspidi on tal nähtavast vaja sooritada vasakpööre.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak
Milleks see bussirida seal siis on?!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Aga iseenesest bussil ei ole ju keelatud sõita autoreal. Aga täiesti siiralt, uskuge mind, et bussijuht peab püsima oma graafikus ja vedama ohutult reisijaid. Ma arvan, et neid kahte aspekti iga bussijuht arvestab eeskätt oma töö tegemisel.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Mul selline küsimus. Et kas linnal on mingisugune plaan, ütleme, siis bussiradade kohta näiteks nihukestes kohtades, kui buss sõidab praktiliselt esimeses reas ja tal ei ole mingit taskut ega midagi, nii et ta paneb kogu liiklusvoo seisma? Näiteks peale Nõmme Keskust näiteks kuni Järveni praktiliselt võid sõita bussigraafikus. Peatused samasugused ja kõik nii edasi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Seal, kus on võimalik, seal kindlasti me teeme bussitaskuid. See on iseenesest mõistetav. Seal, kus seda ei ole võimalik ... No võtame näiteks praegu Gonsiori. Telemaja vastas bussitaskut lihtsalt ei olnud võimalik teha. Seetõttu on see kogu Gonsiori värskelt avatud tänavalõigus selline koht, kus ei ole näiteks ühte bussitaskut linnast väljuval suunal. Seal bussitaskut ei ole. See oli tingitud sellest, et edaspidi oli lihtsalt korteriühistu maa või kasvavad näiteks puud. Ja paraku hoolimata sellest, et tahaks teha, sest see on elementaarselt ohutu, siis seda võimalust tekitada ei olnud võimalik, sest bussiraja mõttes näiteks saab bussirada kasutada ka takso jne, nii et tema jaoks on see kas seisuaeg või mõnel juhul ka liikluseeskirja rikkumise koht, kus ta üritab sõita ümber bussi ja minnes vastassuunavööndisse tekitab konflikti. Nii et me kindlasti planeerimisel arvestame. Ja need taskute puudumised on reeglina tingitud objektiivsetest asjaoludest.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Et mäletan minagi bussiradade planeerimisest erinevaid koomilisi vahejuhtumeid. Näiteks kui Paldiski maantee projekti tegemisel unustati bussiraja jaoks raha küsida, et see õnneks leiti hiljem. Aga see selleks, et mul on küsimus, kas Teil on teadmisi - võib-olla see pole otse Teie vastutusvaldkond - kuidas läheb sellises maailma ainulaadses objektis - Gonsiori muutsuunaga liiklusega tänaval? Et kuidas seal bussid ja autod omavaherl läbi saavad? On seal kõik hästi? On mingi Äpp tehtud selle jaoks juba? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Üldiselt, Te võite ise selles veenduda, kuidas tal läheb. Ma ise kasutan seda, ma ise liigun sealtpoolt suunast suhteliselt tihti. Et seal kindlasti nende inimeste jaoks, kes ei kasuta seda igapäevaselt, või kes armastab sõita pigem mälu kui liikluseeskirja järgi, siis, kuna see on tõesti ainulaadne tänav, siis ta võib tekitada segadust - ja tekitabki segadust. Küsimus on selles, et kas see segadus on massiline. Kas ta on niivõrd massiline, et seda tänavat nüüd kõik sõidavad ringiga ja pigem muud, ega ei julge kasutada. Ei, ma nii ei ütleks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem abilinnapeale küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud!
18:52 Päevakorra punkti alustamine - 13. Kinnisasjale sundvalduse seadmise delegeerimine 13. Kinnisasjale sundvalduse seadmise delegeerimine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
13. päevakorrapunkt on samuti "Arupärimisele vastamine", millele vastab abilinnapea Andrei Novikov. See puudutab kinnisasjale sundvalduse seadmise delegeerimist. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Tänan! Olen vastanud sellele arupärimisele kirjalikult ja vajadusel kindlasti olen täpsustamiseks ka teile avatud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kas austatud volikogu liikmetel on küsimusi? Ja Priidu Pärnal tõesti on. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Kuna see oli minu arupärimine, siis mul üks küsimus on. Et ma tänan selle vastuse eest! Et siin üks väheseid sundvaldusi, mida seatud, puudutab siis Harju tn 30. Et see peaks olema see kartulipõlluga kinnistu Tallinna vanalinnas. Et kas see sundvalduse seadmise otsus, mille Tallinna Linnavolikogu langetas, et kas see on kohtus vaidlustatud? Või mis sellest olukorrast on edasi saanud? Ja kas see sundvalduse tasu on välja makstud omanikule? Oskate öelda?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Andrei Novikov abilinnapea Andrei Novikov
Ma nüüd konkreetse otsuse osas ei ole nüüd kindel. Ma arvan, et seda otsust ei ole vaidlustatud või vähemalt, ütleme, see otsus on n-ö kehtiv. Et kuna see on ka sisuliselt ühepoolne, siis ma arvan, et see on n-ö kehtiv ja see töötab. Samas, kuna iseenesest selle otsuse tegemisega seonduvad asjaolud ei kuulunud minu kureeritava valdkonna alla sel hetkel, kui see tehti, siis ma 100% Teile selles osas vastust ei oska hetkel anda. Kui Te soovite, ma võin seda täpsustada kirjalikult.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole ja see arupärimine on vastatud! Aitäh!
18:53 Päevakorra punkti alustamine - 14. Tolmustest ja poristest linna teedest ja eraparklatest 14. Tolmustest ja poristest linna teedest ja eraparklatest
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
14. päevakorrapunkt on arupärimisele vastamine. Kalle Klandorf vastab meile Tolmustest ja poristest linna teedest ning eraparklatest. Palun!
Ettekanne - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed, härra Kaido Kukk! Vastasin Teile 22. veebruaril oma kirjaga. Need küsimused, mida Te küsisite. Võib-olla täienduseks niipalju, sellel hetkel ei olnud veel täit ülevaadet, siis ma võin öelda nii, et eraparklaid linnamaal on kokku 35 ja eraparklaid linnas üldse on 277. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas meil on täpsustavaid küsimusi? Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Härra Klandorf! Et vastasite mu esimesele küsimusele juba praegu ära, aga mul on üks küsimus veel siiski varrukast võtta. Et ütlete, et heakorra eeskirja mittetäitmise eest võib teha juriidilistele isikutele kuni 1300 trahviühikut trahvi. Kui palju linn on täna seda võimalust kasutanud, et parklaid korrale kutsuda, sest minu visuaalsel vaatlusel vähemalt tundub, et täna päris paljud parklad nendele eeskirjadele vilistavad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Teie visuaalse vaatluse tulemused on täiesti valed. Julgen öelda, et viimasel ajal on parklad tänu munitsipaalpolitseile ja Keskkonna- ja Kommunaalametile asunud tublisti oma parklaid korda tegema ja vaatama, et nad ei vii tänavale raha. Mul on siin, ma pärast võin teile näidata, ma ei hakka ette lugema, kirjavahetusi eraparklatega, sest et nii Europargil kui Ühisteenustel on nüüd kõige rohkem neid parklaid - eraparklaid, ja nendega on tubli kirjavahetus olnud ja nad siin räägivad, kuidas nad kõiki asju parandavad ja on ka parandanud.

Teie viidatud Nafta 7. Näiteks täna veel kontrollisin üle. Munitsipaalpolitsei Amet on teinud sinna mitu reidi, viimastel päevadel samamoodi ja jälgib, et see parkla olukord on hea. Ja täna ütlevad munitsipaalpolitseinikud, et seal on täiesti korralik olukord, väljasõidul, ma mõtlen.

Mis puudutab nüüd trahvidesse, siis Munitsipaalpolitsei Ameti ülesanne väga palju ei olegi neid trahve võib-olla teha. Me püüame ikkagi veenda nii parkla omanikke, inimesi, ükskõik, valesti parkijaid, kui on võimalus nendega vestelda kohe, et nad järgmine kord oleksid hoolikamad. Juhime tähelepanu ja püüame niimoodi asju lahendada.

Aga on ka teinud neid menetlusi. Mõned menetlused on praegu veel käimas. Jah, tõesti, need on maksimumarvud, mida Te ütlesite, et võime teha heakorra eeskirja rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 trahviühikut. Ja see on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 662. Nii et need võimalused on meil olemas. Ja kuna need võimalused on olemas, siis on meil ka need olukorrad paranenud. Aga ma praegu peast hetkel ei ütle, kui palju neid trahve on tehtud. Ma nii väga ei tahtnudki seda teada. Ma tahtsin pigem teada, kuivõrd korras on meie parklad ja kas on asi paranenud. Ja seda öeldakse, et on. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Arvestades, et viimaste aastate jooksul on Tallinna autostumine tugevalt kasvanud ja saanud kõrgemaks isegi kui ühistranspordi kasutus, siis kas linnal ei ole plaani vähemalt linnamaadel paiknevate parklate osas, kesklinnas paiknevate parklate osas nende kokkutõmbamisele? Et võtaks ehk selle maa teistsugusesse kasutusse ja saavutaks seeläbi autostumise kasvu vähendamise. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Seda plaani linnal ei ole praegu hetkel. Vastupidi, me oleme sunnitud tegema mõned parklad juurde. Näiteks Lauluväljaku juurde. Kui me teeme bussiraja sinna, siis teatavasti enam seal Pirita teel parkida ei saa. Me püüame kasutusele vütta need tühermaad, mis on Lauluväljaku taga, seal mäe peal. Seal on mõned linnamaad. Nii kaua, kui sinna linnamaale planeeringuid peale ei ole tehtud, nii kaua kui ehitustööd ei ole hakanud, me püüame need sellisesse korda viia, et nad ei tolmaks ja väga ei määriks n-ö, et on võimalik suurtel kontserditel ja suurüritustel siis autosid seal parkida. See on nagu üks teema. Teine teema on see, mis puudutab linna poolt välja antud neid maa-alasid, sest need üldjuhul on korras. Nemad ei reosta nagu selles mõttes linnapilti, et need on ikkagi asfalteeritud ja korras platsid. Probleeme on jah eramaale tekitatud parklatega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaido Kukk, palun!
Küsimus - Kaido Kukk Kaido Kukk
Aitäh! Ma tõepoolest täna käisin antud Nafta tänava parklast ise ka läbi. Mingi killustik on sinna veetud. Olukord on paremaks läinud. Kas ta just nagu kvaliteetne on - ma jään vastuse võlgu, ma ei ole ekspert. Aga küsimus on milleski muus. Minu küsimus on selles, et hiljuti oli, kui ma ei eksi Päevalehes, artikkel, et linnatänavatele tolmu tekitavad väga palju karjäärid. Noh mina tõin oma arupärimises välja, et kindlasti teevad seda ka eraparklad. On Teil andmeid, mis need teised tolm ja sopa põhjustajad, lisaks eraparklatele ja karjääridele, veel Tallinnas on ja kuidas Tallinn selle probleemiga tegeleb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Jah, eks me oleme monitoorinud kõiki paljusid põhjusi, mis siis linna tänavatele tolmu toob. Kindlasti üks põhjus on linnas naelrehvide kasutamine. Me oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitanud mitmeid võimalusi, oma ettepanekuid, kuidas seda probleemi lahendada. Hetkel ei ole nagu haakunud. Ega palju võimalusi ei olegi selle probleemi lahendamiseks, sest et nädalavahetusel sõitsin Hiiumaalt ja sattusin kahe suure maantee vahel olevale n-ö metsateele. Siis ma ütleks, et seal ilma naelrehvita, jumal tänatud, et ma olin abikaasa autoga, millel on naelrehvid all. Mina sõidan ise lamellidega, aga poleks neid naelrehve all olnud, ega ma siis kuigi kaugele seal poleks sõitnud. Nii et see on niisugune šõu-šõu küsimus. Võib-olla ainuke võimalus, ma näen täna, mina oma pilguga näen seda, et kui naelrehvidel, naelkummidel oleks natuke teine hind võib-olla ja see hinnavahe läheks siis meil kuhugi maanteede korrastamiseks, parandamiseks, aga seda ei olda noh nõus kehtestama, diferentseerima niimoodi, nii et ma ei näe praegu sellel nagu head lahendust. See on üks teema. Nagu ütlesin - naelrehvid. Siis kindlasti ehitused. Me oleme viimasel ajal, linnas on ju palju ehitusi. Me oleme neid ehitusi kontrollinud ja monitoorinud. Palju aega valmistas probleemi Järvevana tee kõrval olev ehitus Veerenni tänava kandis ja Järvevana vahel. Selle me saime enamvähem korda. Samuti on väga õige, et need karjäärid, Tallinnas on küll üks karjäär, mis on Tallinna piirides. See on Väo karjaar, aga teiselt poolt Harku kandist sõidavad ka nad karjäärist tihtipeale linna need autod. Me oleme käinud nii Väo karjääris, seda asja ajamas seal, aga seal on ka pahatihti see probleem, et Munitsipaalpolitseil pole õigust peatada koormakatteta autot. Seda saab ainult politsei teha, aga noh politseil on teatavasti olulisemaid asju, kui Tallinnas tolmu jälgida. Nii et me püüame, oleme püüdnud seal karjääri väravas ka rääkida, matte nõuda jne, et autorattad oleks puhtad, mis linna tuleb. Aga see on n-ö vahelduva eduga; ja autosid pesta. Me oma jõudumööda Munitsipaalpolitsei väikese ressursiga me püüame neid asju ajada. Aga igale poole me alati ei jõua. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Arvestades, et seal - kuidas ma siis ütlen - Radissoni taga Maakri kvartal Postimehe ja Stockmanni ja kogu selle EBS-i vahepealses osas, kus ennem olid nendesamade eraparklate asemel majad ... Ja siis need majad, kusjuures ka täiesti kivimajad anti luba nende lammutamiseks ja praegu asemel on siis ajutised parklad. Et kas linnal ei ole tegelikult plaani selles osas, et kui sedasorti lammutamisõigus saadakse ja sinna midagi asemele ei ole ehitatud, et see luba oleks, n-ö detailplaneeringu muudatus oleks kehtivustähtajaga? Et kui sa mõne aja jooksul seda ära ei tee, siis sa pead uuesti detailplaneeringut taotlema hakkama. Et see olukord ei kestaks siis nagu n-ö aastaid ja aastaid ja ei venitataks edasi. Et see on mu see point, et kui saadi luba ajutise parkla rajamiseks ja siis uue hoone tegemiseks, et siis see ei veniks nagu kümneks või niimoodi aastaks. Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Kahjuks see ei ole küll nüüd meie võimuses. Me aeg-ajalt ju detailplaneeringuid muudame kehtetuks. Aga seda ainult sellisel juhul, kui omaniku soov on selline. Sama probleem on meil ju ka nende n-ö kolemajadega. Et niikaua, kui omaniku tahet ei ole seda maja lammutada või sellele mingi funktsioon leida, niikaua need majad tihtipeale seisavad. Ja ei ole nendest veel keegi eriti jagu saanud. Ainult välja arvatud see, kes tikutoosi taskus omab. Et selleks, et saavutada olukord, et tasulist parkimisteenust oleks võimalik osutada üksnes kinnistul, millele on ehitatud nõuetekohane parkla, tuleks muuta seadust selliselt, et teenus muutuks teataja loa kohustusega. Aga meil ei ole vaja teatada kellelegi ega ei ole vaja luba võtta, selleks et seal parkimisteenust - seaduse küsimus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem küsimusi ei ole ja see arupärimine on vastatud.

15. päevakorrapunkt. Arupärimisele vastamine, mis puudutab ilutulestikku. Ja palume vastata abilinnapea Kalle KIandorfil!
19:04 Päevakorra punkti alustamine - 15. Ilutulestiku kohta 15. Ilutulestiku kohta
Ettekanne - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, härra Priidu Pärna, volikogu liikmed! Vastasin siis 19. veebruaril nendele küsimustele ja heameelega täiendan midagi, kui oskan teie küsimustele siit puldist vastata. See, mis ma teadsin, see on kõik ka siia kirja pandud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Priidu Pärna täpsustav küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Üks kaks tundi tagasi mul oli au anda Eesti Omanike Keskliidu esimehena üle Koduomaniku sõber 2010 auhind Lasnamäe linnaosa vanema kohusetäitja selle eest, et nad jätsid ilutulestiku ära, et see oli rahva arvamus - petitsioon.ee. Et see on igati tore ettevõtmine. Me saime siit arupärimisest teada, et tegelikult Tallinna Linnaosa valitsused ilutulestikke ei korraldagi, et on jäänud ainult see keskne ilutulestik Tallinna Vanalinnas. Et mis te arvate, kaua läheb veel aega, kui ka seda ilutulestikku Tallinna pealinnas ei toimu, et arvestades Euroopa Liidu üldisi suundumusi kliima neutraalsuse osas?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Eks meie suundumused on sellised, nagu te olete vaadanujd siit minu vastusest, aga ma ütleks seda, et samaqs, ilmselt panite tähele kaq küsitlust, mis oli siin kuu aega tagasi umbes, et kas oli see äkki 41 ja 43 või 40:41% inimesed ei suuda nagu veel ära jagada, kas seda on vaja või ei ole vaja. Nii et need on üsna võrdsed tulemused olid. Eks me peame arvestama ka oma linnakodanike soove ja tegelikuolt, ega ma ei välista, et üks keskne ilutulestik võib ikkagi linnas olla. Ma ei arva, seda peab iga nurga taga tegema, aga ma arvan, et üks võiks olla. Kesklinnas ta suhteliselt häirib vähem inimesi. Sinna kogunetaksegi vana-aastaõhtul ja tegelikult seda ilutulestikku on põhimõtteliselt ainult üks kord aastas - vana-aastaõhtul. Teised on, noh on küll ka mõned üritused siin loetletud. Need on marginaalsed nii kulupoolest kui ajapoolest. Aga see, et linnaosad on seda nagu kõrvale heitnud, see on väga tore. Siin te praegu väga õigesti märkisite, et Lasnamäe, aga näiteks Haabersti vastuses on mul, et ei ole juba 7 aastat korraldanud ilutulestikku enda poolt. Tegelikult ju palju suurem probleem on, et üksikud paugutajad, kes siis ostavad. Siin võiks küll mõelda nüüd sellele, et kas seda pauguvärki, millal osta saab, ja kui palju ja kes seda osta saab? Aga siin on ka jälle riiklik regulatsioon, mis siis on pürotehnika müük eks ole, et siin nagu meil on õiguslikke võimalusi vähem jällegi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Mina tänan! Lugupeetud abilinnapea! Ma Kõigepealt meenutan, et ma esitasin viis aastat tagasi Tallinna Linnas ilutulestiku kohta arupärimise ja jaanuaris 2014 ja siis, ma, ega ma väga palju vastuseid ei saanud ja suulise vastuseni nii kahjuks tollane linnapea ei jõudnudki. Ma pean ütlema, et 5 aasta jooksul on minu subjektiivne hinnang selline, et asi on kordades paranenud ja kui ma - no üks küsimus, millele ma tookord vastust üldse ei saanud, oli see, et mida linn kavatseb ette võtta tollase hästi hullu olukorra parandamiseks, siis nüüd ma loengi Teie vastusest kolleeg Priidu Pärnale, et Tallinna linn on korduvalt kutsunud kõiki tallinlasi üles ilustulestiku laskmisest vabatahtlikult loobuma. Ja ega mul nagu päris küsimust ei olegi, aga kui peab, siis ma küsin nii, et kas Te kinnitate minu kõrget enesehinnangut, et see linna tubli tegevus sai alguse minu tublist arupärimisest ilutulestiku kohta?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh küsimuse eest! Noh, võime ka nii seda trakteerida. eks see on meie ja teie, nii linnavalitsuse kui ka volnike ühine koostöö. Teie survestate meid oma küsimustega ja meie püüame neid asju parandada ja arvesse võtta. Aga nali naljaks, aga loomulikult, see on õige tähelepanek ja tõesti on asi paranenud viimase viie aastaga. Siin ei ole midagi öelda. Et aga, eks ole ka me muutume nüüd natuke teiseks eks ole, nagu ma ka siin vastuses ütlen, et meil on valgusinstallatsioonid, laseršhoud eks ole ja kui te varsti, järgmine kord, ma usun et te küsite, aga palju see valgusinstallatsioon maksma läks, sest ma võin öelda, et teine kord on need palju kallimad, kui need samad, mida õhku lastakse. Et see on nagu nüüd teine asi, aga loomulikult ta nii palju loodust ei reosta ja mis iganes - inimesi ei hirmuta, koeri, kassi ei hirmuta ja loomulikult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et ma sama koha pealt jätkan, et ma ise ka pigem kipun arvama, et keskselt organiseeritud sellised tähtsündmuste puhul mingisugused valgusšhoud või tähistamised võivad olla isegi ökonoomsemad üldides mõttes, aga loomulikult vabas riigis inimesi ei keelata oma ilutulestikuga. Minu küsimus pigem ongi, et kas äkki peaks ka linn tervikuna oma poliitika võib-olla kuidagi paremini sõnastama juba enne pühi, et siis võib-olla oleks ka selgem, kuhu minna seda vaatama ja võib-olla oleks vähem neid, kes ostavad kõige suurema võimsusega raketi kuskile kortermaja rõdule, sest iseenesest ei ole ilutulestiku laskmine ja kasutamine probleem, kui seda tehakse õigesti ja õiges kohas, eks ju?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Jah, Teil on absoluutselt õigus. Eks me ilmselt hakkamegi edaspidi propageerima rohkem neid asju ja teisi võimalusi, pakkuda inimestele - noh, keelata on alati kõige halvem, aga tegelikult, noh, eks see ilutulestiku, nende rakkettide, poürotehnika, selle lihtsa pürotehnika või väikse lõhkejõuga pürotehnika müük, see on paraku ka äri. Et ma ei tea, kuivõrdme oleme suutelised seda ära keelama. Kas me seda tahame? Noh, alkoholi ... ei pea, jah, et ikkagi püüame inimestele läheneda nii, et nad ise nagu saaksid aru - ega siin salata. Mul oli omal ajal ju kaks 75-kilost koera ja minu uusaasta oli see, et ma istusin koertega keldris kusagil poole 12 kella kolmveerand 1-ni ja alles siis sain välja minna. Koerad said ka siis välja minna. Nii et nii see elu oli jah. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Õigesti märkasite, et need üksikud paugutajad on tõesti probleemiks, kuna see paugutamine hakkab juba ennem jõulupühi, et paljudes riikides on selline jaemüük pürotehnika osas lubatud alles pärast jõulupühi. Et Te siin punktis 4 ütlete, et linnal ei ole õigust siin jaekaubandust täiendavalt reguleerida, piirata, et siis sellega seoses tekkiski küsimus, et eile pressikonverentsi valguses, et kuidas siis samasugust kaubandustegevust alkoholimüügi ja kauplemise osas linn saab teha?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Jah! Tähendab, eks see küsimus alkoholi müügist ja et se saame seda teha tänu teie abile, on kindlasti üks signaal, et me peaksime asuma ka selle asja jurde. Proovima lahendada seda tõepoolest, et miks nii pikalt müüakse. Kuigi vist, minu meelest, kas ei olnudki nii, et kuskilt ma lugesin ausalt öeldes, et ongi mingisugune tõesti, et mingi teatud päevade arv on juba piiratud, eks ole meil vist, millal müüakse ette seda ilutulestikku, võib osta. Aga noh, jällegi läbirääkimiste küsimus. Kui te meile annate selle ülesande, siis me räägime läbi inimestega, nagu me alkoholiasja kaks ja pool aastat rääkisime. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea abilinnapea! Et selle alkoholi tulemuses jään ma nüüd küll eriarvamusele. Minu meelest siin võideldakse mingi muu asjaga, ja see tänane tegevus meenutab mulle pigem kellakeeramisest lootvat lahendust, kui süstemaatilist. Aga me jäämegi siin ilmselt eriarvamusele. Aga selle pürotehnika müügiga tegelikult riik on minu meelest ka aastate jooksul vähendanud seda lõhkejõu müüki tsiviilkäibesse. Nii et ta nii või teisiti juba muutub järjest väiksemaks. Et pigm ongi vist küsimus selles, et kui on kesksed üritused, siis võib-olla osad inimesed suunduvadki sinna ja tekibki võimalus, et ei ole vaja kortermaja selles hoovis või rõdus lasta seda, eks?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Olgem ausad, et eks linn ju korraldab igal aastal vana-aasta õhtul kui on suured kontserdid, eks ole president tuleb Vabaduse väljakule ja miks mitte, tähendab piiratult alalt lasta ilutulestikku teatud aja vältel, see oleks normaalne ja inimesi koguneb seda vaatama, kes siis soovib seda vadata. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole ja see arupärimine on vastatud.
19:13 Päevakorra punkti alustamine - 16. Tallinna Linnatranspordi AS kohta 16. Tallinna Linnatranspordi AS kohta
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
16. ja ühtlasi ka viimane päevakorrapunkt. Arupärimisele vastamine "Linnatranspordi aktsiaseltsi kohta pärib aru Priidu Pärna ja palume vastata abilinnapea Kalle Klandorfil!
Ettekanne - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Ma vastasin siin Teile ära selle küsimuse. Ma saan aru, et kõigem põletavam probleem on lasketiir selle asja juures, kuigi ausalt öeldes ma väga sellest ka aru ei saa. Siin vist vastuses on ka öeldud, et tegelikult on see põhikirjaline tegevus lausa AESil. Et noh, kui ta on põhikirjaline tegevus ja ka politsei vaatas selle lasketiiru üle - mis ta siis oli siin - oktoobris 2019, ja leidis, et seal märkusi ei ole, et see lasketiir on toimiv ja töötab ja kõik on kontrolli all, no siis ma ei näeks ka põhjust, et miks me seda ei võiks teha. Et ju siis ... Et härra Boroditšit ka siin nii väga ei ole praegu. Et ju siis see on töötajatele mingil määral ka rahustav variant. Keegi saab minna laskma, jahimees saab kätt harjutada vahepeal. Ilmselt kasutavad seda ka mingil määral laskesportlased. Et ma ei usu, et siin nüüd, arvestades sellega, et meil ka võib-olla TLT kasutab võõrtööjõudu, et seal nüüd terroriste ette valmistatakse. Ma arvan, seda hirmu meil nagu ei ole. Ja kui ta on nendel põhikirjas ja põhikirjaline tegevus ja kui ta ... Ilmaasjata ju ei hoita seda. Järelikult see kellelegi meeldib seal laskmas käia. Ja kui tema kulud, ülalpidamiskulud on ka niivõrd väiksed, mis oli 380 eurot aastas, oli eelmisel aastal, et ... Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! No mina tahaks ikka hoopis alkoholi teemadel jätkata. Et ma saan aru, et Te olete ka Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi nõukogu liige. Aitäh pika vastuse eest iseenesest! Ja küsimus neli Te siin ikkagi kaitsete kiivalt seda, et need väited, et aktsiaseltsi kulutused alkoholile on väga suured olnud, et tegemist on tavapärase viisakusavaldusega ja korporatiivkingitustega, mida praktiseeritakse kõikjal. Et jällegi, arvestades eilset härra Kõlvarti seisukohavõtte, sellist gorbatšovilikku alkoholismivastase võitluse väljakuulutamist ja pikka perspektiivi selles võitluses, et kas oleks ikkagi aeg ka aktsiaseltsis need viisakusavaldused ja korporatiivkingituste poliitika ümber vaadata?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! No ütlen Teile viimase uudise, et ma ei ole enam aktsiaseltsi nõukogu liige. Et juba vist nädal aega või midagi niisugust. Aga kuna see küsimus oli minu ajal esitatud ja tollel ajal need asjad välja tulid, et siis noh - nii ja naa. Mis siin salata, eks minagi olen viinud Vana Tallinna kingituseks - eks ole. Ja eriti sinna, kui sa lähed, et mida see siis, see on ju tohutult pikka aega on see Vana Tallinna pudel meile nagu - see on mingisugune visiitkaart lausa isegi, võib öelda, sest et igasuguseid kingitusi ju kingitakse. Kasemahl paraku on kasemahl. Kasemahl on kasemahl ja seda alati ei ole saada ka - aasta läbi. Et tegelikult, kui suured kogused on, siis n suured kogused. ma võib-olla olen nõusm sellega, aga ma ei ara, et me ei võiks kinkida Vana Tallinnat või Kännu Kukke välismaale, kui keegi läheb. Aitäh!

Küsimus on selles, et kas juuakse nagu selle raha eest siin kohapeal või viiakse kingituseks? Eks ole?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma ei saa küll tänapäeval aru, et mis see ärikultuur on, et kogun aeg peab kellelegi alkoholi viima, et ... Aga see selleks, et ma tuleks nüüd lasketiiru juurde tagasi, et tõesti, põhikirjaline tegevus on lasketiiru pidamine, aga see tuleneb relvaseadusest. Et lasketiiru ei tohi omada äriühing, kelle põhikirjas ei ole see tegevus, et see on pigem nagu see tagajärg, et relvaseadus nõuab, et teil oleks ka põhikirjaline tegevus, et ühe linna omandis oleva aktsiaselti tegevuse eesmärk ei saaks olla iseenesest lasketooru pidamine. Te toote välja, et töötajad lisaks käivad ujumas, mängivad võrkpalli, hokit, kasutavad jõusaali ja lasevad. Aga aktsiaseltsil ei ole ju ujulat, võrkpallihalli, hokisaali. Et miks ikka seda lasketiiru on vaja? Et arvestades, et linn on loobunud nii poest, televisioonist, pangast, kõigest ebavajalikust, et äkki nüüd paneks selle lasketiiru ka lõpuks kinni? Ja siis mina rohkem ei kandideeri volikogusse.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Aga tegelikult ma olen seda lasketiiru siin saalis püüdnud selgitada juba viimased mitu aastat. Aga ega tegelikult ma tuumale pihta küll ausalt öeldes ei ole saanud, miks ei võiks see lasketiir seal olla. Parasjagu ujulat seal ei ole, liuvälja ka ei ole. Neid nad rendivad oma töötajatele, kui vaja on, käivad kehalise kasvatuse tundides n-ö. Ja see on täiesti lubatud seadusega, eks ole, et inimeste tervist hoida. Pealegi ega bussijuhi töö on üsna ränk, eks ole: istu seal 8–10 tundi rooli taga ühe koha peal.

Et ma tõesti, kui Te mulle veel nüüd alati ... Kui järgmine kord küsite uuesti sellest lasketiirust, äkki Te selgitate, et mis see point on sellel asjal? Aitäh!
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Priidu Pärna Küsimus jätkub - Priidu Pärna
Avalik ettevõte.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Mis siis?
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Mainisite oma vastuses lasketiiru kohta, et inimesed käivad oma pingeid seal maandamas. Et mind huvitab, et millised pinged seal Tallinna Linnatranspordi AS-is siis on, et neid peab lausa lasketiirus maandama? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
No eks vaadake, pingeid on igasuguseid. Nagu ma ütlesin, nende istuv töö ja mis iganes. See on ikkagi suur vaheldus, kui on võimalik vahepeal pauku teha. Enamus TLT töötajaid on ka mehed, eks ole. Ja mina käin ka oma pingeid vahest lahutamas. Kuna ma olen 25 aastat umbes järjest relva kandnud vasaku käe all, siis ma käin ka aeg-ajalt lasketiirus pingeid maandamas, kui ma peale Teiega vestlust siit ära lähen. Aitäh!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Ei, praegu ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh! Ma südamest loodan, et ma nüüd neid pingeid juurde ei loo. Aga kas üldiselt poleks mõistlikum, kui Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi juhid - sõidukijuhte mõtlen, mitte juhtkonda - saaks pingete maandamise asemel tegeleda mingi sportlikuma tegevusega, mis üldkehalise ja füüsilise vormi jaoks on eriti istuva eluviisi puhul märksa mõistlikum? Ma arvan, erinevate füsioterapeutide poolt ka soovitatav. Et see on pigem minu küsimus. Jaa, aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Jaa, aitäh, vat siin ma vastan ka, et tegelikult teie töötajatel on lisaks eeltoodule võimalik käia jumas, mängida võrkpalli, hokit, kasutada jõusaali - nii et kõik need sjad on olemas. See on üks, noh väike asi. See on nagu öeldakse, et kellele meeldib ema, kellele tütar - eks ole - me ei saa - ilu on vaataja silmades ja tegevused on ka inimeste enda teha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jah, ja mulle see Teie vastuse teine pool meeldiski, et on kõik need muud erinevad võimalused olemas ja nüüd mul on küsimus. Et ega ujulat ju ei ole, võimlat ka mitte, jõusaali ka mitte. Eks, et miks see lasketiir siis ikka olema peab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
See lasketiir lihtsalt oli seal eelnevalt. Kahjuks, noh, Te olete käinud seal või teate vähemalt, kus see on. Seal on Nõukogudeaegsed ehitised. Eks ole. Sinna polnud ehitatud tollal. Mingil põhjusel oli vaja sinna ehitada lasketiir, mis toimib siiamaani. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siim Tuisk, palun!
Küsimus - Siim Tuisk Siim Tuisk
Ma saan aru, et Te olete mõelnud siin, kuidas linnatranspordi töötajad koroonaviiruse kogukondliku leviku puhul peaksid käituma. Kas see lasketiir puutub selles osas asjasse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh! Ei, mis puudutab koroonaviirust, siis me oleme ... Ma siin härra Tuisule ennem ka rääkisin, sellepärast ilmselt see ta küsimus ka on koroonaviiruse kohta. Meil siis teistele siis ka teadmiseks, et TLT bussid, kui vanasti olid siis ... mis vanasti, enne koroonaviirust oli üks kord päevas: nii väline kui sisemine puhastus. Siis nüüd on vähemalt kaks korda, kui mitte rohkem kõigis lõpp-peatustes, kus bussid seisavad on, tehakse kiirpuhastus bussile ja siis alles läheb buss liinile. Nii et, me oleme kordades rohkem seda asja nüüd eelmisest nädalast hakanud tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toivo Tootsen, palun!
Küsimus - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Lasketiirudest. Ma olen pikka aega olnud kaitseliidu vanemate kogus. Põletav küsimus on see, et lasketiire on väga väheks jäänud. Ei ole neid kohti enam. Vanasti olid ka koolide keldrites ja oli neid võimalusi väga palju. Nüüd otsitakse tikutulega, et kus veel oleks võimalik teha. Ja kas ei oleks tõesti auväärne asi, et üks ettevõte on suutnud lasketiiru hoida sellises korras, et seda saavad praegu kõik kasutada? Ja see ei ole mitte irvitamise asi.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Jaa, aitäh! Ei, ma arvan küll ka samamoodi, et ega see lasketiir ... Ma ütlen veel kord. Ega ma pole aru saanud, miks see lasketiir kõigile närvidele käib. Aga see on ka kindlasti üks põhjus. Ma usun, et ka bussijuhtide hulgas on tubli hulk kaitseliitlasi. Nii et miks ka mitte. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, tänan! Et mul oli täitsa üllatus. Et kas see on avalikus kasutuses, see lasketiir? Et ma olen kümme aastat jahimees ja ka tiiruga pistmist palju pidanud. Aga esimest korda kuulen, et seal on lasketiir, et sinna võin ma oma jahirelva minna katsetama või ...
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Ei, jahirelva seal ei saa ... haavliga ei saa seal lasta.
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak. Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak.
Ei, jahirelvad on ka kuuliga olemas.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aga ma ei ole kindel. Mina ise seal käinud ei ole, selles lasketiirus. Kas sinna ka kuuliga ... Võib-olla saab seal ainult ...
Külalise kõne - Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak Küsimus jätkub - Kaupo Nõlvak
Et kas see on avalikus kasutuses, see ...?
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
See on avalikuks kasutuseks klubidele, mitte üksikisikutele. Kes soovib klubiliikmena tulla seal, minna sinna, leppida kokku ja minna siis sinna vastava tasu eest ...
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna
....
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Kuidas?
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna
Linnapea kandidaat Raivo Aegi sisse ei lastud.
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Ei lastud või? Ta tuli halbade kavatsustega, ma kardan.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole ja seegi arupärimine on vastatud! Aitäh!
Ettekanne jätkub - abilinnapea Kalle Klandorf abilinnapea Kalle Klandorf
Aitäh!
19:23 Päevakorra punkti alustamine - Avalduste ärakuulamine Avalduste ärakuulamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Me oleme kõik päevakorrapunktid läbi käinud. Aga kuna istungi alguses registreerisid osad kolleegid oma sõnavõtu soovid, siis nüüd asume avalduste ärakuulamise juurde. Siim Tuisk, palun!
Külalise kõne - Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk Tallinna Linnavolikogu liige - Siim Tuisk
Miskipärast arvan, et Marika võis tegelikult ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Marika loobus.
Külalise kõne - Kõne - Siim Tuisk Kõne - Siim Tuisk
Marika loobub jah?

Nii! Võtan siin sõna, sellepärast et eelnevalt rääkisin abilinnapea Klandorfiga. Ja mõningad nendest asjadest, mis linna ettevalmistuses seoses võimaliku koroonaviiruse ja kogukondliku puhanguga linn on plaaninud ette võtta või ei ole plaaninud, on tekitanud minus hulka murettekitavaid küsimusi.

Viimaste päevade jooksul oleme näinud tegelikult lähiriikides väga kõrget nakatanute arvu kasvu. Rootsis kas või on tänaseks juba üle 60. Mõne päeva eest oli seal veel alla 10. Et tegelikult see ei ole enam kuskil kaugel Itaalias, vaid Saksamaal on 444, Prantsusmaal 377, Hispaanias 248. No Itaalias endas on üle 3000. Et tõenäosus, et Euroopas tuleb kogukondlik levik, on pigem väga suur. Seda on siin ette ennustanud ka erinevad viroloogid. Te ei pea võtma ühe suhteliselt profaanliku linnavolikogu liikme sõnu selle peale.

Ja sellega seoses jäimegi abilinnapeaga rääkima, et mida linn on mõelnud milliste meetmeteni kunagi jõuda. Ja minu jaoks jäid mõningad asjad ülesse, mida ma siis praegu tahaksin mainida. Üks nendest asjadest on seesama riiklik 60 testi tegemise võimekus päevas. Kui meil on Rootsi stiilis 60 päevaga, siis me ei jõua tegelikult enam testida kõiki neid inimesi, kellega nad kokku puutunud on. Selle testimise võimekuse suurendamine on omakorda mõnevõrra keeruline, kuna neid markereid ei ole ja see põhimõtselt on vaja n-ö rottide või mingite muude loomade baasil seda eeltööd siis bioloogilise ühendi tootmiseks teha. Ja kuigi see on võimalik, ei ole riigil parasjagu selleks isegi plaani. Linnal ei ole plaani riigilt sedasorti asju küsida.

Linnal ei ole plaani ka ühistranspordis näiteks sisse viia inimestele olevat siis desinfitseerimissüsteemi. Et hoolimata sellest, et sa seisad teistele lähemal kui see 2 m, mida peetakse ohutsooniks, ja hoolimata sellest, et ühistransport on olnud enamikes riikides oluliseks nakkusvektoriks, siis sedasorti süsteemi loomist ei ole praegu plaanis. Selle võimekus võib tekkida, rääkides siis Deniss Boroditšiga, kuni nelja, kuue või enama nädala puhul. Aga seda hanget ei ole isegi ette valmistama asutud, kui sedasorti asi peaks olema. Võimekus kiirelt reageerida sellele, kui ühel hetkel on suur hulk otseselt palju kokku puutunud nakkustega inimesi, näiteks siis samad bussijuhid või haridustöötajad või meditsiinitöötajad ... Kui neil tegelikult on märgatavad tööjõu kaod, siis jah, põhimõtteliselt linn on võimelinegi ütlema, et meil on nüüd vaba graafik või me poole liine ei täida. Aga sedasorti ettevalmistusi tegelikult praeguseks hetkeks tehtud ei ole. See kõik on hüpoteetiline ja see kõik tundub linnajuhtide arvates liigne, sest et nagu nende otsene tsitaat "see on aint nohu". Et tegelikult ei ole vaja nagu muretseda.

Ja siinkohal ma kõige austuse juures Klandorfi ja teiste linnajuhtide suhtes pean tunnistama, et ma olen teistsugusel seisukohal. Et vaadates seda, millise kiirusega on kasvanud ja just Euroopas linnad ... Teades, et isegi siis, kui 80% läheb see suhteliselt kergesti ja nad võivad, ütleme, kodus või kuskil mingil staadionil või koolis selle üle elada, siis 20% vajavad tegelikult meditsiinilist abi. 15% nendest vajavad hapnikku. Meil ei ole neid masinaid. Intensiivravikohti on meil üldse 85. Meil põhimõtteliselt saaks koheselt vabad intensiivravikohad täis. Ja peale seda hakkavad surema ka inimesed, kes muidu tegelikult ei sureks ja peale seda hakkavad surema ka inimesed, kes muidu tegelikult ei sureks või on üldse täiesti viirusvabad: on AIDSi-haiged, diabeetikud, mis iganes ja nad ei aa endale vajalikkun tähelepanu, sest haiglad on siis kas kinni, täis või arstidel on ruum täis. Et selles mõttes seda sorti muretus tekitab tegelikult muret, et isegi siis, kui sul ei ole nagu, kui see risk ei realiseeru, ja iga päevaga läheb see järjest väiksemaks, siis vähemalt plaan ja lauaõppused võiks olla nagu planeeritud.

Aga see hoolib sellest, et Klandorf oli just eile linna kriisikomisjoni koosolekul. Neil ei ole plaanis koroonaga seoses ühtegi lauaõppust. Ja nad ei plaani tegelikult oma plaane üle vaadata. Ja see on minu arvates juba murekoht. Mitte ainult. Murekoht on ka tegelikult see, et isegi siis kui testid inimesi, siis 32, näiteks ütleme sa testid 100 inimest või 1000 inimest on ju, 100 neist on tegelikult ütleme nakatunud, siis 32 neist ei tule tegelikult testis välja. 1 minut palun veel. Ei tule tegelikult testis välja. See on põhjus, miks inimesi on otstitud viis või rohkem kordi ja alles siis saadakse see kinnitus. Ja meil ei ole praegu ka laialdast testimist, kuna meil see võimekus puudub siis teistesse hingamisteede nakkustesse nakatunud inimestega, kus sa saaksid tegelikult kätte need, kes siis kogukondliku leviku puhul tulevad välja. Et me saame tegelikult kätte alles siis, kui neil tekivad väga rasked juhtumid ja sellisel juhul meil on juba sadadesse inimestesse ulatuv kogukondlik levik. Seda enam põhimõtteliselt kinni ei pane, või noh paneb kinni Buhhani-stiilis krantiiniga, aga selleks ei ole keegi valmis. See ei ole isegi tegelikult praeguse riigi plaanide osas. Ja sellega seoses, kuna mu aeg hakkab otsa saama. Ma tegelikult tahakski öelda, et see ei ole lihtsalt nohu, see ei ole tegelikult asi, mida me võiksime n-ö vaikselt pealt vaadata. Ja arvestades selle leviku kasvukiirust, siis vähemalt plaane peaksime kindlasti ennem tegema. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena on sõnavõtusoovi avaldanud Marika Tuus-Laul, istungi alguses. Ta on hiljem oma soovist loobunud. Ja kuna teda ka saalis ei ole, siis tema avaldust me istungi lõpus ei kuule.

Nüüd on meie päevakord ammendunud, istung on lõppenud. Annan teada, et järgmine linnavolikogu istung toimub korraliselt 19. märtsil. Istung on lõppenud! Suur aitäh kõigile! Head õhtut!
19:30 Istungi lõpp