Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 17.09.2020  
Istungi number: 14  
Istungi aeg: 16:00 - 22:00  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-17.09.2020.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

1. Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine (OE 101)
2. Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine (OE 102)
3. Õiguskomisjoni koosseisu muutmine (OE 103)
4. Tallinna linna asutuste ümberkorraldamine (OE 99)
5. 24.02.2019 toimunud vabaõhupidu „Aja mustrid“ rahaliste vahendite kasutamise kontroll (OE 76)
6. Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine (ME 98)
7. Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Tallinna Lasteaia Naksitrallid asutamine (OE 96)
8. Osalemine Loov Euroopa programmi välisprojektis „Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities“ ning volituse andmine Tallinna Linnamuuseumi direktorile (OE 97)
9. Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks (ME 26)
10. Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 30 „Alkohoolse joogi jaemüügi ja alkoholi reklaami kitsendused“ muutmine (ME 27)
11. Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „UserCentriCities – Kasutajakeskne teenusedisain linnades“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile (OE 88)
12. Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2000 otsusega nr 172 kehtestatud Veetorni tn, Suur-Ameerika tn ja Tuvi tn vahelise maa‑ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (OE 87)
13. Tallinna parkimiskohtade arvu normid (OE 86)
14. Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja‑Tallinnas (OE 93)
15. Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel 2016–2018 (OE 60)
16. Rohealade läbimurretest
17. Lasteaedade kohatasust ja eelarvest
18. Tallinna lasteaiaõpetajate ja lasteaiaõpetajate abide palgatõusust
19. Tallinna Linnavalitsuse seostest Keskerakonna rahastamisega
20. Perekonnaseisuameti tegemistest
21. Ebaseaduslikud ehitised
22. Paekaare tänava parkimiskorraldusest
 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:00 Istungi algus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Tere päevast! Õhtupoolikust juba vaikselt! Alustame 17. septembri linnavolikogu istungiga! Alguses tahan teid kostitada rõõmusõnumiga. Meie infosüsteem TEELE on lõpuks jõudnud nii kaugele oma arendustega, et järgmisest istungist 1. oktoobril võtame TEELE kasutusele kõikide eelnõude läbivaatamiseks ja tutvumiseks. Ehk et, kui te varasemalt olete kasutanud AKTAL-it, siis järgmisest istungist kolib see uude süsteemi TEELE. Sellega me oleme juba kokku puutunud, siis kui me oma eriolukorraaegseid istungeid läbi viisime. Aga hääletamiseks kasutame endiselt neid pulte, mis on meil saalis laudadel.
Nüüd aga palun registreerida nendel linnavolikogu liikmetel, kes soovivad esineda kuni 5-minutilise kõnega peale päevakorra ammendumist. Vajutage selleks klahvile "Kõne", kui te seda soovite. Ja sõnavõtu soove registreerunud hetkel ei ole.
Ja asume tänase päevakorra projekti juurde! Meil on päevakorras kavandatud 22 punkti. Kui kellelgi on ettepanekuid päevakorra osas, siis praegu oleks õige hetk sellest märku anda vajutades klahvile "Küsimus". Aga tundub, et keegi päevakorra osas muudatusi ja täiendusi teha ei soovi.
Nüüd, kui me oleme jõudnud selles üksmeelele, siis panen, head kolleegid, teie ette hääletusele 17. septembri linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Ja palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Ei tööta!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Pult ei tööta. Kas Teil kaart on sees?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Päevakorra kinnitamise siis me peame hetkel katkestama! Kui me saame Maksim Volkovi kaarti proovida, et kas ... Ja seal tagumistest ridadest ka palun kontrollida.
Kui Taavi Toppi oma kaarti liigutaks, äkki see annab mingit tulemust. Ma vaatan ka siit, et see näitab mustana. Minul endiselt näitab, et Taavi Toppi ei ole kohale registreerunud. Kas me saame seda kontrollida? Palun tegeleme sealt Taaviga. Nüüd on Maksimil korras.
Ja nüüd on korras. Vähemalt minul näitab nii.
Head kolleegid! Nüüd peaks olema tehnilised tõrked eemaldatud. Panen teie ette kinnitamiseks tänase päevakorra projekti. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja 55 poolthäälega on tänane päevakord kinnitatud!
Enne just kinnitatud päevakorras olevate punktide arutamist on kõikidel fraktsioonidel ja linnavalitsuse esindajatelgi võimalik esineda kuni 2-minutilise sõnavõtuga. Palun selleks teil registreeruda. Ja alustame Kristen Michalist. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Austatud volikogu esimees, head kolleegid, miljonid ülekande vaatajad! Mul on üle anda kaks dokumenti. Esimene on seotud ühe teemaga, mis puudutab praktiliselt Tallinnas vist kõiki peresid, asutusi, ettevõtteid ja on pikalt olnud tänase linnapea südameasi, ehk haridusvaldkonda.
Meile teeb muret, et oli suvi ja oli aeg tegelikult ette valmistada selleks, mis tuleb teiseks laineks. Ja linnast öeldi, nagu ka riigist öeldi, et ettevalmistused on põhjalikud, süsteem on kindel. Räägiti, et valmis on tehtud foor.
Foor oli tõesti valmis. Ja siis, kui läks ... situatsioon muutus natukene, tõusis nakatamiskordaja, siis läks foor katki. Sest linnavalitsusest tulid erinevad sõnumid: ütleb linnapea, et foor on rohelises, aga natukene on foor ka kollane; tuleb abilinnapea, kes ütleb, et foor on roheline, vahel kollane, võib ka olla punane jne.
Tallinna hariduselu korraldamine nagu ma ütlesin, puudutab väga paljusid inimesi ja piirangute meelevaldne seadmine või mitte läbi mõeldud piirangute tegemine kindlasti häirib elu ja vähendab inimeste sellist psühholoogilist ja majanduslikku vastupanuvõimet mistahes kriisile. Me täna ei tea, mis on selle kriisi lõppkuupäev. Ja ütleme nii, et ka opositsiooni poole pealt me oleme olnud ülimalt toetavad mistahes otsuste suhtes, kaasa arvatud ettevaatlikkuse suhtes. Aga siiralt teeb muret see kaos, mis on alanud ja selline, kuidas öelda, kummaline tegevus.
Nii et meil on küll palve, et linnapea võiks mõelda erinevate asjade peale, mis siin küsimused on. Ja lisaks kindlasti tasuks linnas hoiduda koolide juhtimisest kirjade teel, mida Haridusamet viimasel ajal harrastab. Kui koolid vastutavad, siis tuleks anda selged ja üldiselt arusaadavad juhised. See on esimene asi.
Ja teine asi on üks stipendium. Meil on ettepanek aidata Valgevene kodanikuühiskonda. Ma olen kindel, et Tallinna linn võiks siin õla alla panna. Ja selle ma annan üle volikogu esimehele. Volikogu esimees jagab selle ilusti laiali. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Kõne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Head kolleegid! Tänase volikogu päevakorras on koguni kolm punkti, mis tegelikult on väga vastuolulised ja mille osas ma arvan, et me kõik peaksime olema väga tähelepanelikud oma seisukoha kujundamisel. Neist esimene on punkt number 4, mis puudutab Tallinna linnaasutuste ümberkorraldamist. Me tegelikult teame, et aasta aja pärast on kohalike omavalitsuste valimised ja Tallinn saab endale uue linnavalitsuse, tõenäoliselt koalitsioonivalitsuse. Meie arvates ei ole tänasel linnapeal ja linnavalitsusel mandaati niivõrd põhimõtteliste ümberkorralduste tegemiseks Tallinna linnasüsteemis ja need tuleks jätta järgmisele linna juhtima hakkavale tõenäoliselt koalitsioonivalitsusele.
Punkt kaks puudutab alkohoolse joogi jaemüügi piiranguid. See on ääretult rumal otsus! Sellepärast et ükski linn ei ole edukas ilma hea ja mitmekesise linnakultuurita, ja selle osaks on ka ööelu. Ja sellised lauskeelud ei ole kindlasti mõistlikud. Tallinna linn on piisavalt suur. Siin on alasid nagu näiteks Telliskivi, miks mitte ka võib-olla veel Kesklinnas kaugemad kohad, kus täiesti rahulikult võib öö läbi pidada ööklubi nii, et see mitte kedagi ei sega. Nii et sellist lauskeeldu ei tohiks me kindlasti toetada.
Ja viimaseks punkt number 13, mis räägib Tallinna parkimiskohtade arvu normidest. See on ilmselgelt autostumist soodustav otsus ja Tallinna väga tõsist autostumise probleemi eirav. Ja kusjuures selles määruses ju räägitakse taas kord autodest ja autodest ja autodest ja me ei räägi sellest, et näiteks oleks kohustus arendajal ka välja arendada jalgratta parkimiskohti.
Nii et need kolm otsust. Ma väga palun teid kõiki, olete te siis koalitsiooni või opositsiooni poolel, lugege tähelepanelikult, kujundage oma seisukoht mõistlikult, ärge lihtsalt minge pimesi kaasa sellega, mida linnavalitsus ette paneb! Need ei ole targad ettepanekud! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tõnis Mölder, palun!
Kõne - Tõnis Mölder Tõnis Mölder
Aitäh, hea volikogu esimees. Head volinikud! Ma arvan selles mõttes eelkõneleja eksis päris mitmes aspektis. Aga ärme pööra temale rohkem tähelepanu.
Ma tegelikult arvan seda, et see eelnõu või need eelnõud, mis meil tulevad pärastpoole siin volikogu päevakorra keskel, mis eelkõige keskenduvad just nimelt öisele alkoholi müügipiirangule ... Tegelt me oleme seda eelnõud siin saalis oodanud juba aastaid ja mul on hea meel, et linnavalitsus on selle ette valmistanud. Ja ei ole ette valmistanud mitte kiirkorras, vaid just nimelt väga laiapõhjalise diskussiooni kaudu, kuhu on kaasatud eelkõige nende asumite elanikud, lapsevanemad, ettevõtjad. Ma arvan, et see on vägagi mõistlik lähenemine. Ja midagi ei ole teha. Siin saalis on erinevad arvamused. Ja ma saan aru, et meil on ka erinev nägemus kultuurist. Et kui eelkõneleja ütles, et see on kultuur, see on tähtis, et ühes pealinnas peab olema ööelu, siis öösel kell 3 alkoholi tarbimine purjusolekus ... No ma ei tea, kus siin see kultuur on! Ma arvan, et kui kõik volinikud mõtleksid sellele mandaadile, mis nad on saanud, siis ühes kohas peaks meil olema vägagi selge ja ühtne seisukoht. See on see, et Tallinn peab olema turvaline. Eelkõige turvaline kõikidele linnaelanikele ja öisel ajal. Kui see COVID meile midagi õpetas, siis õpetas seda, et kui tõepoolest meil oli tugev ja range alkoholipiirang, siis midagi ei ole teha. Politsei statistika näitab raskeid juhtumeid, mis on tingitud tugevast alkoholijoobest, rasked kehavigastused, politsei väljakutsed, need arvud on selges langustrendis olnud.
Ja ma arvan, et see on see positiivne aspekt, mida võtta kevadest kaasa, mida rakendada. Aga rakendada eelkõige selles võtmes, et see oleks tasakaalus nii ettevõtlusega, aga eelkõige seades esikohale just nimelt tallinlaste turvalisuse.
Nii et ma veel kord rõhutan. Ma loodan, et kõik fraktsioonid toetavad seda eelnõud siin saalis. Aga eelkõige ma ikkagi rõhutan, et nii mõnigi inimene võiks endale selgeks teha, mis on kultuur ja kustmaalt hakkab joomarlus! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vot siis. Wesse Allik, palun! Saab ka niimoodi.
Kõne - Wesse Allik Wesse Allik
Tuleb mugavamalt. Nii! Mina annaksin edasi, ja ei viidaks siin rohkem aega, arupärimise seoses Tedre tänava siis teetööde ja valgustuslahendustega, mis ei ole ... absoluutselt ei meeldi kohalikule elanikkonnale. Et selline rohujuuretasandil probleem võrreldes varasematega.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu!
Kõne jätkub - Wesse Allik Wesse Allik
Ja ütlen veel, kui ma siin puldis olen, et see alkoholi müügikeeld on kindlasti üks asi, mis tapab ära igasuguse turismi. Sest ma võin täiesti ausalt öelda, et ma ei läheks mitte kunagi ühessegi välisriiki, kus ma ei saa õhtul välja minna.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Itaalia ja Norra jäävad härra Allikule siis suletuks.
Kõne jätkub - Wesse Allik Wesse Allik
Itaalias ma käisin eelmine aasta. Ei olnud ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd, kui me oleme kõik sõnavõtud ära kuulanud ja alustanud meeleolukat sissejuhatust ka tänaste päevakorrapunktide sisu juurde, siis mul on hea meel öelda, et Aleksander Bessedin, Kadri Kõusaar ja Liina Hermaküla on vahepeal tähistanud ka sünnipäeva. Palju õnne teile! Loodan, et andestate, et hoiame distantsi.
16:16 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE101 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine 1. OE101 Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
1. päevakorrapunkt on "Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine". Ja sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Kalev Kallo. Palun!
Ettekanne - Kalev Kallo Kalev Kallo
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu! Linna valimiskomisjoni 13. augusti otsusega number 12 taastati Jaak Juske volitused linnavolikogu liikmena ja siis samas lõpetati Siim Tuisu volitused linnavolikogu liikmena. Ja sellega lõppesid ka tema volitused linnamajanduskomisjoni liikmena. Ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt on ettepanek tehtud määrata linnamajanduskomisjoni liikmeks Raimond Kaljulaid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleegidel on kõik selge. Suur tänu!
Avan läbirääkimised! Sõna keegi selles päevakorrapunktis võtta ei soovi. Seega saame eel ... ette kantud eelnõu osas hääletada.
Head kolleegid! Panen teie ette hääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Linnamajanduskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Üksmeelse 55 poolthäälega on see otsus vastu võetud!
16:18 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE102 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine 2. OE102 Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
2. päevakorrapunkt on "Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmine". Ja sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Enno Tamm. Palun!
Ettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Antud linnavolikogu otsuse eelnõuga teeme siis ettepaneku muuta volikogu keskkonnakomisjoni koosseisu. Ning lähtuvalt eeltoodut ning arvestades Toivo Tootseni avaldust ja volikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut teen ettepaneku arvata komisjoni koosseisust välja Toivo Tootsen ning kinnitada keskkonnakomisjoni liikmeks Helve Särgava. Palun seda toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu ettekande eest! Küsimuse esitab Ivi Eenmaa. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Kuidagi nagu ehmatusena mõjus see, et Toivo Tootsen lahkub meie komisjoni liikmest. Ja tundub, et üleüldse nagu Helve Särgava liitumine Keskerakonnaga mõjub nagu teerullina kohe. Tähendab, enne, kõigepealt volikogu aseesimehe koha pealt härra Tootsen taandab ennast. Nüüd ta taandab ennast keskkonnakomisjoni ... Kas see oli härra Tootseni isiklik sügav veendumus lahkuda komisjonist või on see parteipoliitiline otsus? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised! Sõnavõtu soove ei ole.
Austatud kolleegid! Panen teie ette hääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu Keskkonnakomisjoni koosseisu muutmise osas. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Ettekanne jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Tänan küsimuse eest, proua Eenmaa! Ma arvan, et ehmatuseks puudub põhjus, kuna meie hea kolleeg Särgava kindlasti ei mõju teerullina, vähemalt minu arvates. Aga antud juhul on selle muudatuse põhjus tõesti Toivo Tootseni isiklik avaldus, kus ta palus ennast siis välja arvata keskkonnakomisjoni koosseisust. Aitäh!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Otsuse eelnõu poolt on 51 linnavolikogu liiget, vastu 4, erapooletuid 1. Otsus on vastu võetud!
16:21 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE103 Õiguskomisjoni koosseisu muutmine 3. OE103 Õiguskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt puudutab õiguskomisjoni koosseisu muutmist. Ja sõna ettekandeks saab komisjoni esimees Margarita Tšernogorova. Palun!
Ettekanne - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Hea volikogu! Esitan "Õiguskomisjoni koosseisu muutmine" ja kinnitada komisjoni liikmeks linnavolikogu liige Jaak Juske ja linna õigusdirektor Priit Lello. Ja vabastada komisjoni liikme kohustustest Anastassia Kovalenko ja Toomas Sepp.
See on seotud sellega, et Sotsiaaldemokraatlik Erakonna fraktsioon pöördus meie komisjoni poole sellega, et Anastassia Kovalenko asendada Juske peale. Ma nõustun sellega. Ja peale selle härra Sepp enam ei tööta linnavalitsuses ja teda esindab nüüd teine töötaja Lello, nii nagu ta on. Ma nõustun sellega. Ja peale selle omalt poolt ma tahan tänu öelda Kovalenkole ja Toomas Sepale koostöö eest! Aitäh neile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekande eest! Ja Kristen Michal saab küsida. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Hea ettekandja! Et me arutasime kunagi, kui neid komisjone siin koosseisu alguses ka moodustati, sellist kontseptuaalset küsimust, et kas reegleid tegeva kogu komisjonides peaks olema linnavalitsuse liikmed või linnavalitsuse ametnikud.
Et äkki Te põhjendate paari sõnaga. Kas Te endiselt arvate, et ametnikud, kes tegelikult on ju volikogu teenistuses, kaasa arvatud linnavalitsus, linnasekretär, peaksid olema ka selle komisjoni liikmed? Et see on ... rollid on sassis. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Jaa. Meil on ette nähtud meie põhimääruses seda. Ja peale selle ma ausalt ütlen, et see on väga tähtis asi. Ta on, meie linna poolt informatsiooni annab meile üle. Ja tavaliselt ta ei hääleta. Meil niisugune praktika, et ta ei osale hääletamisel. Enne seda meil oli ... Lihtsalt ta annab meile informatsiooni.
Ja peab öelda, et härra Toomas Sepp oli päris hea kolleeg. Ta väga korralikult esitas meile dokumendi, sai selgitusi kõiki. Ja peale selle tal on väga hea oskus teha ettekannet. Aga poliitilises osas ma ei räägi. Seda nagu meie praktikas ei ole.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Kristen Michal saab jätkata. Palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea ettekandja! Et ega ma ei arvagi, et selle punkti hääletuse juures midagi muutub. Ma pigem küsingi kontseptuaalselt. Et ma arvan, et ka Teie mõistate, et linnasekretär või mistahes linnaametnik, kaasa arvatud linnavalitsuse liige peab linnavolikogu liikmetele tooma selle informatsiooni, mis selle kogu töö jaoks on vajalik, mitte vastupidi ja mitte kunagi teistpidi.
Et seetõttu ma küsingi. Et kas Te arvate, et on sama olukord, kus komisjonis teevad otsused linnavalitsuse ametnikud, kes peavad neid täitma hakkama? Et see on minu küsimus. See on kontseptuaalne küsimus, mitte seotud isiku ega konkreetse eelnõuga nii palju. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Ei. Ma leian, et meil nagu ei ole ... Kõik abilinnapead, nad ei tegele otse õigusküsimustega. Meil tulevad no tavaliselt kõik küsimused, mida täna volikogus me läbi arutame, kõik need otsused, kõik lähevad õiguskomisjoni kaudu. Ükskord see on ettevõtlus, teinekord on linnaplaneerimine, kolmas kord see on haridusprobleemid. Ja meil peab üks üldine nõustaja ja abi, kes kohapeal on.
Ja ma üldiselt arvan omalt poolt, mina isiklikult arvan, see on meie võib-olla usaldus linnavalitsuse ja teie poolt meie komisjonile. Meil on üksainuke komisjon, kus ei ole meil meie koosseisus abilinnapead.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh, härra esimees! Ma jätkan tegelikult Kristen Michali teemat. Et ma saan kõigest sellest aru, et on vaja informatsiooni jne ja kõik vaadatakse, kõik eelnõud vaadatakse õiguskomisjonis läbi. See ei puuduta aga ainult õiguskomisjoni. Aga minu arvates peaks linnavalitsuse liikmete ja ka teiste ametnike ametipositsiooni hulka kuuluma kohustus osaleda oma valdkonna komisjoni töödes ja anda seda informatsiooni. Ta ei pea tegelikult selleks olema komisjoni liige.
Ja seda juttu pole ka mõtet ajada, et nad ei hääleta ju. Kui sa oled komisjoni liige, siis miks ma ei tohi hääletada! Mul on kõik samasugused õigused nagu teistel komisjoni liikmetel. Kas Te jagate mu seisukohta, et see ei ole päris õige positsioon? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Ma väga hästi Teid aru saan. Aga minu praktika, ma olen ju mitu aastat selles komisjonis, minu praktika näitab, et see on väga vajalik. Vot ma pean ju mitte arvestada ainult seadusega, sellega, et no oleneb ... Vot nii! Minu ettepanek jääb jõusse. Ma toetan oma ettepanekuid ja me peame selle uus inimene, kes meil seal, Priit Lello, kinnitada. Nüüd ma arvestan teie ... Me hakkame mõtlema, miks mitte. See on võib-olla mõtted, mispeale võib rääkida ja võib arvestada. Võib arutada kah. Ma ei vaidle vastu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem küsimusi kolleegidel Teile ei ole.
Ettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Kui keegi soovib sõna, on selleks õige aeg. Kui seda soovi ei ole, siis panen teie ette lõpphääletusele õiguskomisjoni koosseisu muutmise otsuse eelnõu. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 46 linnavolikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 10. Otsus on vastu võetud!
16:27 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE99 Tallinna linna asutuste ümberkorraldamine 4. OE99 Tallinna linna asutuste ümberkorraldamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 4. päevakorrapunkt on Tallinna linna asutuste ümberkorraldamisest. Härra linnapea, sõna on Teil!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu esimees! Teie ees oleva otsuse eelnõuga algatatakse Tallinna linna mitme ametiasutuse ja hallatava asutuse ümberkorraldamine. Tallinna eesmärk on olla tark, roheline ja jätkusuutlik pealinn ning kõikidele linlastele hea elukeskkond. Kaasaegne ja kestlikule arengule suunatud linnajuhtimine nõuab avaliku halduse organisatsiooni pidevat arendamist ja uudsemat lähenemist. Meie ülesanne on arendada organisatsiooni, mille ülesehitus toetab linna eesmärkide täitmist. Sest me peame pidevalt küsima, miks ja mida me teeme, kuidas saaksime veel paremini toetada linnaelu arendamist.
Ja Tallinna juhtimisplaani analüüsiga me alustasime veel eelmisel aastal. Olid kaasatud nii linnasüsteemi juhid ja töötajad, kuid ka eksperdid väljaspoolt linnasüsteemi. Ja tegelikult see, mida me täna arutame, on reformi veel üks etapp. Algus oli linna äriühingute ja sihtasutuste ümberkorraldused. Täna me räägime sellest, et peavad olema ümber korraldatud ka ametiasutused.
Ja kindlasti iga reform, mis algab üleval, peab jõudma ka alla. Ehk siis me peame tegelema ka hallatavate asutustega.
Kindlasti peamiseks küsimuseks, mida me soovime saavutada, mis on muudatuste eesmärk ... Ja ma arvan, et peamine eesmärk, kui ma peaksin seda sõnastama mõne lausega, on ikkagi strateegiapõhine linnajuhtimine. Linnajuhtimine on eelkõige nii organisatsiooni küsimus kui ka eesmärkide, kui ka väärtuste küsimus. Ja selleks, et luua vajalikku ressurssi kaasaegse linnajuhtimise süsteemi arendamiseks, selleks eelkõige tuleb ette valmistada struktuuri. Ja struktuurist me täna peamegi rääkima.
Aga siin on ka välja toodud need eesmärgid. Luua struktuur, mis toetab visiooni ja eesmärkide täitmist. Parandada strateegilist juhtimist, vähendada killustatust. Mina siia kindlasti lisaks veel, et saavutada sünergiat erinevate struktuuriüksuste vahel. Suurendada põhi- ja tugifunktsioonide sidusust. Kaasata täiendavat kompetentsi. Parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Ja see on üks põhilistest eesmärkidest. Sest lõppkokkuvõttes see, mida me teeme, on mõeldud selleks, et just tallinlased saaksid parema kvaliteedi. Suurendada efektiivsust ja vähendada kulusid. Nagu ma juba mitu korda olen rõhutanud ka varem, et meil ei ole eesmärki vähendada kulusid Exceli tabeli alusel. Aga me näeme, et efektiivsus tähendab ka ressursi mõistlikku kasutamist. Ja need esimesed sammud, mis on juba tehtud, aga ka need plaanid, mida me soovime realiseerida, näitavad, et see efektiivsuse parandamine igal juhul tähendab ka optimeerimist. Aga samas on ka sellised valdkonnad, kus on vaja ressurssi täiendavalt juurde kaasata.
Mis on siis need peamised muudatused, mida me soovime käivitada? Luuakse linna Strateegiakeskus eesmärgiga toetada strateegilist juhtimist. Linnakantselei teatud tugiteenused viiakse Strateegiakeskusse. Ja Strateegiakeskust hakkab juhtima linnakantsler. Tallinna Linnakantselei jätkab vähendatud funktsioonidega. No ja üks võib-olla mõnes mõttes tehniline muutus, et Linnaarhiiv jätkab hallatava asutuse vormis linnakantselei all.
Üheks suureks muutuseks on Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Kultuuriameti ühendamine. Samas noorsootöö funktsioon läheb Tallinna Haridusameti alla. Tallinna Perekonnaseisuamet viiakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea haldusalasse ja Tallinna Energiaagentuuri funktsioonid viiakse Strateegiakeskusesse ja asutus lõpetatakse. Linna haldusteenistuse, kinnisvara arendamise ja haldamise funktsioonid antakse üle Linnavaraametile.
Ja ma paluks siis slaidi, mis puudutab linna Strateegiakeskuse struktuuri. Nagu te näete, et siin ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vabandust! Ei ole näha? Kas on võimalik seda kuidagi suurendada? Okei.
Niikaua ma saan rääkida, et linna Strateegiakeskuses on plaanis luua kuus teenistust:
strateegilise planeerimise teenistus; kommunikatsiooniteenistus; finantsteenistus, mis on ka praegu olemas; personaliteenistus; digilahenduste teenistus ja ettevõtlusteenistus.
Nii! Ma arvan, et kui me nendest teenistustest peaksime detailsemalt rääkima, siis kõige põhimõttelisem, isegi mitte muutus, vaid uus lähenemine ja seega ka uus struktuuriüksus on strateegilise planeerimise teenistus, kus peaks tekkima urbanistika kompetentsus, kus peaks tekkima vajalik kompetents selleks, et juhtida ja initsieerida suuremaid ülelinnalisi projekte. Ja see on ka see keskus või see teenistus, kus tegeletakse linna strateegia dokumentidega, aga ka igapäevaselt kontrollitakse, et linna tegevus, linna areng vastab ka nii strateegiale kui ka dokumentidele.
Nii! Ja nagu oli öeldud, ka linnakantselei jätkab loomulikult enda tegevust ja linnakantselei juhiks on seaduse alusel linnasekretär. Linnakantselei peamisteks ülesanneteks jäävad sisekontroll, linna õigusruumi loomine ja igapäevane asjaajamine.
See on põhilised muutused, mida me soovime ellu viia. Nagu te saate aru, kõik need struktuuriüksused tähendavad väga suurt potentsiaali ja mahtu. Ehk siis muutused kindlasti võtavad aega. Nende muutustega me alustasime sisuliselt juba kevadel. Siis tekkis paus. Aga töö käis ka suvel, nii augustikuus kui ka juba septembrist alates. Ja see töö kindlasti ei lõpe ka järgmisel aastal. Tuleb kindlasti lähtuda ka sellest, et iga suur organisatsioon on suuremas plaanis elav organism ja muutused peavad toimuma kogu aeg.
Ja üheks eesmärgiks oli ka luua selline struktuur, mis on paindlik, mis annab võimaluse nii algatada kui ka ellu viia muutusi ka jooksvalt.
Ja palun juhtimisplaani 2021 toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh selle ettekande eest! Alustame küsimustega. Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud linnapea! Mainisite mitmeid reformieesmärke. Mina soovin küsida selle reformi eeldatavate mõjude ning nende hindamise kohta. Millised on need mõõdikud või indikaatorid, mille põhjal me saame öelda, et eesmärgid on täidetud ja soovitud mõju avaldunud? Ning millal oleks Teie hinnangul paslik nimetatud linnajuhtimise reformi mõjusid hinnata?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma arvan, et esimesi järeldusi, süsteemseid järeldusi saab teha juba aasta pärast, kui meie plaani järgi me saame käivitada uue süsteemi alates järgmise aasta algusest. Siis esimene tsükkel on kindlasti ka see esimene aeg, selleks et teha esimeseid järeldusi. Aga loomulikult süsteemi muutusi tuleb monitoorida igapäevaselt. Ja kindlasti iga struktuuriüksuse juht peab endale võtma ka selle eest vastutuse, et mitte ainult uue struktuuri loomine, vaid ka igapäevane kontroll, et struktuuri ülesehitamine oleks nii optimaalne kui ka adekvaatne.
Üheks mõõdikuks on loomulikult ka rahaline aspekt. Ma arvan, et need küsimused veel ka tulevad, et mis on need ootused, et kuidas tõepoolest kulusid saab optimeerida. Aga juba praegu me näeme, et esimesed käigud on juba toonud linnale kokkuhoiu ja iga järgmise sammuga me saame need tulemused vajadusel ka tabelisse panna. Ja selline eelkalkulatsioon on meil ka olemas.
Ja kõige tähtsam mõõdik on loomulikult linlaste tagasiside. Aga siin muidugi läheb veel päris palju aega selleks, et struktuursed muutused jõuaksid ka alla ja see efekt oleks ka tunda iga tallinlase poolt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa, aitäh, härra volikogu esimees! Härra linnapea! Et ma lugesin igaks juhuks üle Keskerakonna programmi eelmistel valimistel ja seal ei räägita midagi strateegiakeskuse loomisest, linnakantselei ametikoha loomisest ega üldse nendest muudatustest, mis kavas on. Seal on küll muud asjad kirjas: rattateed, Linnahall, peatänav, munitsipaalkorterid. Ja me teame, et kõigi nende asjadega ju väga aktiivselt ei tegeleta.
Et miks Te tegelete nende asjadega, millest Te enne valimisi tallinlastele ei rääkinud ja mille kohta nad midagi ei tea? Ja miks Te tegelete asjadega, mida Te pole nagu varem teatanud enne valimisi, et Te hakkate nendega tegelema?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ehk siis Te lugesite Keskerakonna programmi. Ma arvasin, et Te kirjutasite seda.
Jaa. Vaadake, linna juhtimine on natuke laiem valdkond kui ühe või teise erakonna programm. Nii igapäevane kui ka strateegiline juhtimine tähendab ka seda, et lähtuvalt olukorrast, lähtuvalt vajadustest tuleb võtta nii operatiivseid otsuseid kui ka strateegilisi otsuseid. Mina näen, et Tallinna süsteem vajab muutusi ja eelkõige Tallinna elanike huvides. Ja kui see vajadus on olemas, kui see vajadus on aktuaalne, siis me ei saa ja ei pea mõtlema ainult valimiste peale ja ainult selle peale, kui palju hääli toob üks või teine tegevus. Tuleb tegeleda ka nende asjadega, mis on vajalikud ja võib-olla mille tulemus ei ole lähiajal näha, aga mille tulemus kindlasti on suure tähendusega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea linnapea! Täna on 17. september. Vaadates ajakirjandust, siis 3. septembril 2 nädalat tagasi oli võimalik lugeda, et linnakantsleriks saab Kairi Vaher. Et kuidas see pidevalt juhtub, et asjad on tegelikult juba enne otsustatud, kui meie siin volikogus seda hakkame arutama? Et kas keskfraktsioonis Teilt ei küsita, et kuidas Te seda kõike lubate? Et me ei ole ju seda hääletanud, me ei ole seda arutanud. Linnakantsleri kohta isegi pole loodud. Võib-olla peaks sellele vastama Tiit Terik, et kuidas see nii on. Aga juba mitmes kord me näeme, et ajakirjandus kirjutab ennem, kui meie siin volikogus oleme saanud seda arutada. Et see tundub mulle, et asjad käivad valepidi. Et oskate mulle selgitada, et miks need nii on Tallinna linnas?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa. No mulle tundub, et ka Teie kindlasti oskate lugeda. Ja kui Te seda tõepoolest tegite, siis Te panite tähele, et mina ei öelnud, et linnakantsleriks saab konkreetne isik. Ma ütlesin, et ma teen ettepaneku ja ma loodan, et see inimene ka võtab selle ettepaneku vastu. Peale seda, kui volikogu võtab ka vastava otsuse vastu.
Ja veel üks aspekt. Et linnavolikogu ei saagi valida linnakantslerit. Seda teeb linnavalitsus. Sest tegemist on ametiasutusega ja ametiasutuste juhte kinnitab linnavalitsus. Ehk siis mulle tundub, et minu kommentaar oli antud vastavalt minu pädevuse ehk siis linnapea ja linnavalitsuse liikme pädevuse raames. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! Austatud linnapea! Et mina arvan küll pigem, et ümberkorraldused on Tallinnas hädavajalikud. Iseasi, kas meie vaated kõikidest nendest eesmärkidest kokku langevad. Aga ümberkorraldused kindlasti on vajalikud.
Ma küsin ühe konkreetse asja kohta, mille kohta ma küsisin Teilt ka kunagi varem kirjalikult. Ja Te ütlesite mulle tookord vastusena, et Tallinnas on 64 kommunikatsiooni valdkonna töötajat. Nüüd komisjonis kuskil keegi mainis, et selle ümberkorraldusega sinna ühismeediasse läheb veel 20 inimest juurde. Et me saame kokku juba 84 kommunikatsiooni töötajat. Te noogutate. Et kirjeldage mulle, mis eesmärke need täidavad. Et see kogu on ju suurem praktiliselt kui isegi kogu linnavolikogu, mis on päris suur kokku. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Mina lähtun sellest, et linnasüsteem on tervik. Ehk siis kui linnasüsteemis on ametiasutused, hallatavad asutused, aga on ka mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted ehk siis äriühingud ... Ehk siis see kõik on üks linnasüsteem, üks suur linnaorganisatsioon. Ja see, et ühe sihtasutuse töötajad hakkavad nüüd töötama otse linnasüsteemi struktuuriüksuses, see ei tähenda, et me võtame täiendava ressursi. Vastupidi. Siin tekib optimeerimise võimalus. Ja tegelikult see ongi ka eesmärk, et kommunikatsiooni inimesed töötaksid koos, ja jälle seesama sünergia ja optimeerimise võimalused. Ja ma arvan, et kindlasti see protsess võtab aega. Aga ma arvan, et isegi juba järgmiseks aastaks me seda optimeerimist ka siin valdkonnas suudame saavutada. Ehk siis, kui sihtasutuse ehk siis Tallinna Televisiooni töötajad lähevad otse linnasüsteemi alla või hakkavad teenistuses töötama, siis see kindlasti ei tähenda seda, et suureneb töötajate arv või kulude maht suureneb. Seda kindlasti mitte. Vastupidi. Tekib optimeerimise võimalus. Ega seega ma arvan, et siin ei saa sisuliselt rääkida sellest, et tuleb rohkem töötajaid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea linnapea! Ma arvan, et selle 80+ kommunikatsiooni inimesega tõenäoliselt Te püstitate küll vähemalt Eesti rekordi asutuse mõttes. Ei tea ühtegi teist, kus sama palju inimesi tegeleks kommunikatsiooniga.
Aga mu küsimus tegelikult on nagu praktilisest vallast. Et igasuguste ümberkorraldustega no võib olla nii, et kõik on algusest peale selge ja inimesed teavad, kuidas pärast ümberkorraldusi asjad toimuma hakkavad. Aga antud juhul mulle tundub, et see igas vallas nii ei ole.
Ja mu küsimus tegelikult puudutab siis linnavara või kinnisvara eest hoolitsemise valdkonda. Et kas pärast neid ümberkorraldusi, milline haldusüksus hakkab tegelema koolide ja lasteaedade kinnisvara remondiga? Et ma tean, et on haridusasutusi, kus see praegu on segane. Kelle poole nad nüüd peaksid pöörduma? Milline üksus sellega edaspidi tegelema hakkab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No ma siis tõenäoliselt peaksin täpsustama, mida tähendab kommunikatsiooniteenistus strateegiakeskuses ja kes on need kommunikatsiooniinimesed. Et antud juhul jutt ei ole ainult kommunikatsioonispetsialistidest, siin on nii ajakirjanikud kui ka teenindav personal. Ja siin on koos kolm toimetust, kolm toimetust kui ka praegune linnakantselei kommunikatsiooni osakond. Ehk siis me räägime neljast struktuuriüksusest. Neli struktuuriüksust lähevad kokku ja sellepärast tõepoolest tekib suur teenistus, kus on nii palju inimesi. Aga kui me jagame või killustame, nii nagu see praegu on, ja räägime eraldi ühe ajalehe toimetusest ehk siis Pealinna toimetus, Stolitsa toimetus, Tallinna Televisiooni toimetus, kommunikatsiooni osakonna toimetus, siis ma arvan, et ei tundu olema, et neljas struktuuriüksuses töötab kokku umbes 80 inimest.
Nüüd see teine küsimus. Mis puudutab linnavara haldamist, siis suuremas plaanis meie eesmärk on linnavara haldamist tsentraliseerida, ja see kompetentsus peaks olema eelkõige Linnavaraameti all. Et meil peab tekkima nii kompetentsus kui ka selge arusaam, mida tähendab linnavara, kui palju seda vara on ja kes vastutab selle vara eest. Sealhulgas ka tulevikus ka kõik koolid peaksid olema Linnavara teenindamisel. Praegu ma arvan, et kui rääkida segadusest, siis see teoreetiliselt võib olla tingitud sellega, et meil on jätkuvalt terve rida koole, mis on ehitatud või renoveeritud PPP projektide alusel. Ja seal teenindamine toimub erapartneri kaudu ja selles mõttes jah struktuur ei ole ühtne.
Aga ma arvan, et meie eesmärk on varem või hiljem tõepoolest luua süsteemi, et kõik linnaasutused oleksid teenindatud ühe ametiasutuse poolt. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Proua Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan, härra esimees! Üldiselt kuulun ka mina inimeste hulka siin volikogus, kes arvab, et sellise strateegilise üksuse loomine on õige asi. Ja seda enam, et eeldatavasti ja loodetavasti asub seda üksust juhtima andekas, tark inimene Kairi Teniste. Ma loodan, arvan ma, et ei lähe nii asi, nagu on prantsuse vanasõnas, et mida rohkem muutusi, seda enam jääb kõik vanaviisi.
Aga minu küsimus Teile puudutab 7. ja 8. punkti selles loetelus, mis kõik muutuma hakkab. Kairi, vaata ka seda! Tähendab, need ei ole eesti keeles kirjutatud või see on niisugune kantseliit. Mina isiklikult lugeda oskan. Aga kui ma loen neid kahte punkti, siis minul arusaamist pole üldse kohe. Ja kas ei oleks võimalik meile siin praegu lihtsas keeles teha selgeks, mida need tähendavad? See on ainult sõnad kokku ja võib-olla annab seda sõnastust isegi istungi lõpuks nagu parandada. See on sellesama päevakorrapunkti 7. ja 8. "Linnakantselei koosseisus olevate linna haldusteenistuse kinnisvara korrashoiu arendamise osakonna" jne jne. Kuulge, tulge mõistusele! Kes selle kirja on pannud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh!
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ja kaheksas siia juurde ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mul on ka midagi, mingi muu eelnõu. Numeratsiooniga, proua Eenmaa, vist me ei ühti kuidagi.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vähemalt ma praegu eelnõus ei leia, kus on 7. ja 8. punkt. Aga see sõnastus tõepoolest võib ...
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Okei. Siis ma küsin. Ma loen Teile ette. Minul on siin ... Igal juhul 7. punkt ütleb, et Tallinna Linnakantselei koosseisus olevate linna haldusteenistuse kinnisvara korrashoiu arendamise osakonna ja kinnisvara korrashoiu osakonna ülesanded antakse üle Tallinna Linnavaraametile.
Ja järgmine punkt on: "Tallinna Linnakantselei koosseisus oleva linna haldusteenistuse tegevus lõpetatakse".
Tähendab, no mida see tähendab kõik? Ma ei saa aru.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Ma võib-olla numbri järgi ei leidnud praegu eelnõus. Aga tekst tundub olema tuttav. Ja selle sisu tähendab, et linnakantseleis on praegu haldusteenistus. Selle haldusteenistuse tegevust lõpetatakse. Haldusteenistus enam linnakantseleis ei ole. Ja kõik ülesanded ja siis kompetentsus viiakse üle Linnavaraameti alla. See on see mõte.
Et vabandust, kui see tekst on liiga juriidiline. Aga tõepoolest eelnõude tekst on mitte ilukirjanduse ekspertide teos, vaid ikkagi juristide keel. Jah, aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kui proua Eenmaa soovib, siis viimase versiooni sellest eelnõust kindlasti kantselei ametnikud Teile ka toovad, et Te jõuate sellega tutvuda, ennem kui see päevakorrapunkt ammendub. Aga nüüd Argo Luude, palun!
Küsimus - Argo Luude Argo Luude
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Selline küsimus. Et tihti tehakse erinevaid muudatusi lihtsalt sellepärast, et saaks midagi teha, et oleks nagu tunne, et töö käib. Ma ei ütle, et see praegu on nii. Aga äkki Te kirjeldate neid asjaolusid. Et mis viis selleni, et nii suur muudatus nagu linnastruktuuris ette võeti? Mis olid need põhjused, miks see selline muudatus siis on plaanis teha? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kõigepealt, kui Te lubate, ma saan Teile kinnitada, et meil igav ei ole. Et me tegevusi tegevuste pärast ei mõtle välja ja minu kolleegidel on seda tööd tegelikult väga palju ja seoses selle ümberkorraldamisega samamoodi.
Aga küsimus on tõepoolest õige ja asjakohane. Aga miks? Ja ma püüdsin sellest alustada ja võib-olla püüan seda mõtet korrata veel üks kord. Et mingi hetk mul, vähemalt mul - aga see ei ole kindlasti ainult minu emotsioon või arusaam -, tekkis väga selge nägemus, et kui linnal isegi on mingi pikaajaline strateegia ja strateegia dokumendid, siis dokumendid elavad enda elu, tihti sahtlis, ja see päriselu on midagi muud, mis on pigem seotud selliste operatiivsete otsustega. Ka seda on vaja. Aga peab olema ka suurem pilt. Ja võib-olla üks valdkond, kus see võib-olla kõige rohkem lööb silma, lihtsalt sellepärast, et seda ongi näha, ongi linnaplaneerimine. Et kahjuks tuleb tunnistada, et sellist pikaajalist linna arenguvisiooni ei olnud laua peal. Ma loodan, et ma ei tee kellelegi liiga ja ei valeta ka, aga peaaegu 20 aastat, kui mitte rohkem.
Et linn areneb detailplaneeringute alusel. Ja see on ka arusaadav, miks. Et suurem osa linna maast on kas eraomanike käes või siis riigi käes. Ja just eraomanik tuleb ja ütleb, et mida ta tahab arendada ja kuidas ehitada. Loomulikult Linnaplaneerimise Amet püüab seda reguleerida, püüab seda kontrollida ja teebki seda lähtuvalt õigusruumi võimalustest. Aga ilma selleta, et meil oleks pikem perspektiiv ja arusaam, mida me tahame siin näha 10 aasta pärast, 20 aasta pärast ja kuidas linn peab arenema. Ja selliseid valdkondi on tegelikult veelgi rohkem. Aga selleks, et see visioon tekiks, tuleb kaasata ka rohkem kompetentsust. Ja peab olema ka inimesi, kellel on aega mitte ainult igapäevase rutiiniga tegeleda, vaid ka luua neid visioone, luua suuremaid või initsieerida suuremaid ülelinnalisi projekte, aga ka jälgida, et süsteem tervikuna, iga amet töötab lähtuvalt kas sellest visioonist või siis, kui on tegemist konkreetse projektiga, siis struktuuriüksuste vahel on tekitatud nii sünergia kui ka tsentraalne koordineeritud juhtimine. Et suuremas plaanis see on see motivatsioon, mis pani mind ja kolleege selle asjaga tegelema.
Ja siin oli juttu valimisprogrammidest. See asi ei ole kindlasti mõeldud üheks aastaks. Meie eesmärk on luua sellist instrumenti, sellist struktuuri, mis oleks abiks linnavalitsusele sõltumata koosseisust, et luua sellist asja, et sõltumata sellest, kes tuleb peale valimisi, et ei oleks soovi seda lammutada, vaid vastupidi kasutada linna arenguks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Savisaar, Teie küsimus. Palun!
Küsimus - Edgar Savisaar Edgar Savisaar
Aitäh! Lugupeetud linnapea! Mul on niisugune küsimus seoses selle uue süsteemiga. Kas ei oleks siiski olnud otstarbekam jätta finantsteenistus no näiteks omaette asutuseks või vähemalt linnakantselei koosseisu, aga pigem omaette asutuseks?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jaa, tõepoolest finantsteenistuse mõju linnasüsteemis tervikuna on väga suur. Ja see Teie ettepanek on ka nagu loogiline. Küsimus on selles, kus ja mida rohkem oleks vaja siduda. Kas finantsteenistus peaks olema rohkem seotud linnavalitsusega või siis teiste tugiteenustega ehk siis teiste teenistustega? Et kui lähtuda nagu poliitilisest strateegiast, et võib-olla on tõepoolest lihtsam, et finantsteenistus oleks rohkem või siis lähedam linnavalitsusele. Kui mõelda igapäevasest tegevusest ja linna struktuuri sisemisest sünergiast, siis finantsteenistusel muidugi on roll ka igapäevaselt toetada teisi struktuuriüksusi. Ja sellepärast me otsustasime, et finantsteenistus peab olema osa nendest ülelinnalistest teenistustest, mis peaksid olema ühes süsteemis.
Samas, nagu ma ütlesin, et nii suure organisatsiooni puhul me ei saa välistada, et tulevikus mõned täiendavad muutused või ümberkorraldused on kindlasti mõistlikud. Aga kõike asju korraga muuta ei ole võimalik ja isegi ma ütleks, et on ohtlik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Jah, aitäh! Austatud linnapea! Et Tallinn on muuhulgas partner ka väga paljudele organisatsioonidele ja oluline on vaadata seda struktuuri või seda lühikirjeldust praegu ka siis kõrvaltvaataja silmade läbi.
Et võtame praktilise asja, näiteks nagu andmepõhine majandus ja andmepõhine areng. Et see teema võib olla ... kindlasti ta on innovatsioon. Ta on kindlasti ka ettevõtluse areng. Kindlasti on ta ka urbanistikasse puutuv. Ta võib olla ka projekt. Ja miks ka mitte on seal kindlasti ka finantsilised küsimused.
Et me räägime tegelikult, et killustatus peaks vähenema. Aga kes siis on nüüd see, kes ütleb, kuhu need teemad kuuluvad ja kuidas see tegelikult minema hakkab? Selle ühe konkreetse näite pealt. Ja muide, kas see on kindlasti IT-valdkonnaga seotud?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ja tegelikult ma sellest tahtsingi alustada. Selleks, et andmepõhilist juhtimist korraldada, selleks peab eelkõige ka lahendusi luua ehk siis digilahendusi luua. Ja tegelikult see strateegiakeskus suuremas plaanis ongi vastus Teie küsimustele. Et just selleks, et tulevikus vältida probleemi, kus iga teenistus on eraldi, ja mõnikord isegi teenistused hakkavad omavahel konkureerima, nad peavadki tekitama ühtset süsteemi. Nad peavadki olema ühes organisatsioonis ja nendel peabki olema ... ja ma isegi ei ütleks juht. Juht on alati olemas, aga igapäevane kuraator. Ja see ongi linnakantsleri roll.
Et kui meil on siin ühes organisatsioonis või isegi ühes struktuuriüksuses needsamad teenistused või valdkonnad, mida Te nimetasite - finantsteenistus, digilahenduste teenistus, ettevõtlusteenistus, strateegilise planeerimise teenistus -, just sellepärast me panime need teenistused kokku. Sest nagu Te ütlesite, me saame aru, et kaasaegses maailmas ongi olulisemad teemad ja valdkonnad väga seotud erinevate spetsialistidega ja erinevate linna valdkondadega. Ja just selleks, et ei oleks sellist killustamist, me näemegi vajadust, et kõik sellised asjad oleksidki ühes ... ma seda nimetan struktuuriüksus, organisatsioon, mille nimetus on linna strateegiakeskus. Ja siingi peabki olema see töö korraldatud sellisel viisil, et suuremate projektide puhul, suuremate visioonide puhul, et see töökorraldus oleks niimoodi üles ehitatud, et ei oleks nii, et see on finantsteenistus ja finantsteenistus sellega tegeleb eraldi; see on ettevõtlusteenistus ja tegeleb sellega eraldi, vaid need struktuuriüksused või selle struktuuriüksuse osad ongi võimelised töötama ühtse meeskonnaga.
Vot see ongi see eesmärk, et ei olekski seda küsimust, et kes on selle teema peamine eestvedaja. Ongi strateegiakeskus ja strateegiakeskuses ongi erinevad kompetentsused, mida saabki ühendada. Ma püüdsin vastata Teie küsimustele, aga kui on vaja, ma püüan seda detailiseerida. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head linnapea! Ma jätkan personali otsuste, valikute teemal. Mõni küsimus tagasi siin Te kaitsesite Kristenile, et miks on vaja niivõrd palju linnameedias töötajaid, 84 siis hetkel teadaolevalt. Lihtsalt ma toon siia kõrvale näite, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis töötab kokku 32 inimest terve sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna peale. Eks igaüks mõtleb ise, et teades neid probleeme lastekaitses, lähisuhtevägivalla teemadega, vanemateta laste puhul jne, et kus neid inimesi oleks rohkem vaja, kus oleks rohkem abikäsi vaja.
Aga selle muudatusega nüüd moodustub meil tegelikult ju kaks uut asutust. Saame me Haridus- ja Noorsootööameti pluss siis teiselt poolt Kultuuri- ja Spordiameti. Kuidas nendele uutele ametitele valitakse juhid ja millal siis avalik konkurss kuulutatakse välja? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! No kõigepealt ma vastan esimesele küsimusele. Et mulle tundub, et selline lähenemine võib-olla ei ole väga korrektne. Sest me teame, et selle valdkonna spetsialistid töötavad mitte ainult ametis, vaid ka igas linnaosas. Igas linnas on sotsiaalosakond. Ei, see ei ole üks töötaja. Seal on nii lastekaitsespetsialistid, sotsiaaltöötajad. Ma pean tunnistama, et ma peast ei ütle, kui palju kokku kaheksas linnaosas neid spetsialiste on. Aga kindlasti see ei ole nii, et meil on ainult amet, kus selle valdkonnaga tegeletakse. Amet kureerib linnaosade tegevust ja tegelikult sotsiaalvaldkond on eelkõige linnaosade kohustus ja kompetentsus. Ülevalt on kureerimise kompetents, mis on tõepoolest ametis.
Nüüd ametid. Kui me räägime Haridusametist, siis see ümberkorraldus toimub ikkagi sellisel viisil, et üks osakond lihtsalt läheb ameti alla ja seal nagu juriidilist vajadust uut konkurssi korraldada ei ole. Mis puudutab tõepoolest uut ametit, sest Kultuuri- ja Spordiamet, see on uus amet, sinna tuleb konkurss jah. Sinna tuleb uus juht konkursi alusel.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Haridus ... No kui me räägime struktuurist ja õigusnormidest, siis seal see muutus ei nõua uut konkurssi, sest see osakond lihtsalt läheb ameti alla. Aga jah, nagu ma ütlesin, Kultuuri- ja Spordiameti puhul peab välja kuulutama uut konkurssi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Anto Liivat, palun!
Küsimus - Anto Liivat Anto Liivat
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud linnapea! Kuidas käesolev linnajuhtimise reform aitab kaasa sellele, et viia ellu Soraineni Advokaadibüroo poolt esitatud ettepanekud Tallinna linna korruptsioonivastaste meetmete täiendamiseks ja elluviimiseks?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Tegelikult mulle tundub, et need sammud on juba tehtud just tänu ... Jah, ekraanil seda juba ei ole. Tänu selle juhtimisplaanile, mida me hakkasime rakendama juba eelmisest aastast, on juba ette võetud sammud, mida saab käsitleda ka selle teema valguses. Alustame sihtasutustest, MTÜ-dest ja nendest äriühingutest, kus toimusid muudatused. Selle kohta oli ka selles raportis otseviide, et nendega tuleb tegeleda. Ja me sellega tegelesime. Jah, võib-olla peamine eesmärk oli ikkagi süsteemi optimeerimine. Aga tuleb välja, et paralleelselt me tegelesime ka teemaga, mis oli otse seotud ka selle raportiga.
Teadaolevalt linnavalitsuse liikmed loobusid nõukogu tasudest. Sellest oli ka raportis juttu. Veel on terve rida teemasid, mis võib-olla otse ei ole seotud juhtimisplaaniga. Aga tegelikult paralleelselt muutustega, mida me rakendame süsteemis, me viime ellu ka kõik need aspektid, millest oli raportis juttu.
Ja tegelikult, kuna see on nii suur teema, siis ma arvan, et sellest mingi hetk võiks ka eraldi rääkida, et kus me täna oleme. Sest kui ma õigesti mäletan, siis tegelikult otsus oli selline, et aastaks 2024 peaks tulema see lõplik raport, et kuidas on ellu viidud kõik need muudatused. Aga ma arvan, et vahepeal linnapea võiks ikkagi tulla linnavolikogu ette ja sellest rääkida, kuhu me vahepeal oleme jõudnud. Aga me sellega jooksvalt tegeleme. Seda ma saan kinnitada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa, aitäh! Kõigepealt, linnapea, aitäh selle terase tähelepaneku eest! Tõepoolest, et ma oskan nii lugeda kui kirjutada. Ma tean, et see on küllalt haruldane Keskerakonnas.
Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Riigikontroll avalikustas tänavu märtsis analüüsi, mille kohaselt kohalikud omavalitsused ei tegele piisavalt ettevõtluse arendamisega. Et kas Te olete selle analüüsiga tutvunud ja kas selles valguses on Teie meelest hea lahendus see, kui ettevõtlusvaldkonna arendamine asetatakse samale pulgale siis linnameediaga? Ma saan aru, et kõik linnas tegutsevad ettevõtted, kelle maksutuludest linnavalitsus sõltub, on sama olulised kui ajaleht Pealinn. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. Lähtuvalt sellest viimasest kommentaarist ma ei ole päris kindel, et Te ikkagi oskate lugeda. Aga kui Te vaatasite selle eelnõu sisu, siis kindlasti sellest ei saa teha sellise järelduse, et ...
Küsimus jätkub - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Ma vaatasin slaidi. Seal oli ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah. Et ei saa teha sellise järelduse, et üks või teine valdkond Tallinna linnas on tähtsam kui teine. Et mulle tundub, et just selle uue struktuuri loomisega me näitame ettevõtluse tähtsust. Me näitame, et ettevõtlus ei ole ainult koostöö konkreetsete linnaettevõtetega, kes taotlevad toetusi, kes rendivad linna pindu, aga see on ka mõtteviis, mida me soovime juurutada ülelinnaliselt. Ja mulle tundub, et juba praegu meil on väga palju positiivseid näiteid sellest, kuidas linn soodustab ettevõtluse arengut Tallinna linnas, ja sellest, kuidas meil käib nii info vahetamine kui ka koostöö. Just see uus struktuuriüksus kindlasti annab sellele protsessile täiendavat hoogu ja ka täiendava ressursi. Me näitame, ja see on ka sõnumina tähtis, et ettevõtlus on piisavalt tähtis valdkond, selleks et tegeleda sellega ülelinnaliselt ja tsentraalselt sealhulgas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, härra Tiit Terik, hea volikogu esimees! Austatud linnapea! No minule ikka läheb korda see, kuidas inimestel läheb ja mis saab inimestest. Ja lugedes seda eelnõud ... Ja ma tõesti usun, et kõik, kes siin volikogus on, oskavad lugeda. Et selles ei maksa kellelgi kahelda. Et täna koordineerib Tallinna Ettevõtlusameti tegevusvaldkonda abilinnapea Aivar Riisalu. Ja kui me nimetame selle nüüd ümber strateegiakeskuseks, mis hakkab edaspidi alluma linnakantsleriks, et tekib küsimus, et mis saab legendaarsest abilinnapeast ja kogemustega linnajuhist Aivar Riisalust.
Et kas üks slaid jäi Teil puudu? Ehk abilinnapead saavad endale uued ametid, uued tegevusvaldkonnad või Aivar Riisalu läheb kuskile muule tootvale tööle? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kui vaadata, kuidas hakkab linnajuhtimise struktuur välja nägema, siis kindlasti me saame tõdeda, et see struktuuriüksus, mis tekib peale reformi, ehk siis strateegiakeskus, allub linnavalitsusele. Lugupeetud abilinnapea Aivar Riisalu on linnavalitsuse liige ja linnavalitsuse liikmed vastutavad valdkondade eest, sealhulgas ka lugupeetud abilinnapea ka edaspidi hakkab vastutama enda valdkonna eest. Sealhulgas, kui me räägime nendest suundadest, arengusuundadest, aga ka igapäevasest tegevusest. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Jaa, aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud linnapea! Et mul on siin ühes vist paar küsimust Teile. Et siin jutust ma olen juba aru saanud, et praegu Tallinna avalikes suhetes ehk propaganda- siis osakonnas on Teil 64 kohta, pluss Tallinna TV-st tuleb veel 20 inimest juurde. Nii et kokku vist 24.
Tallinna Linnavolikogu liige - Õnne Pillak Õnne Pillak
84.
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Või 84 jah. Minu küsimus tegelikult puudutab seda, et kas siia lisatakse veel linnaosade avalikud suhted. Ja teiseks on see, et Te räägite, et linnaosa avalikuil suhteil on koordineeriv roll.
Kas nüüd ta koordineerib ka linnaosade avalikke suhteid ja nende lehtede väljaandmist ja koostamist? Sest mulle on öeldud seda. Et näiteks ma olen Pirita Linnaosakogu esimees, tahtsin teha oma arvamusartikli ja mulle öeldi, et see on keelatud. Et viidati meie lugupeetud linnapeale, kus ei tohi opositsiooni artikleid avaldada. Palun vastake, et kas on see võimalik ja kas ma saan seda avaldada? Ja kas kõik opositsioonipoliitikud võivad kasutada oma arvamuse avaldamiseks linnaosalehti? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! No kõigepealt ma küll ei tea, kes niimoodi Teile vastas. Aga sisuliselt see ju ei vasta tõele. Ma saan Teile näidata erinevaid lehti. Nii Pealinn kui ka Stolitsa kui ka linnaosade lehed küsivad nii arvamusi kui ka annavad võimaluse enda, ütleme nii, pikemaid artikleid avalikustada. Et selliseid näiteid on päris palju. Ehk siis see on vastus, ehk siis sisuline vastus Teie küsimusele. Ehk siis ei, loomulikult sellist keeldu ei ole. No ja see oleks ausalt öeldes natuke naljakas, et linnapea hakkaks seda korraldama.

Ja teiseks. Minu vastusele on ka tõendusmaterjal. On ka tõendusmaterjal. Ma saaks Teile näidata seda.

Nüüd, mis puudutab jällegi küsimust, et kommunikatsiooniteenistuses hakkab töötama nii palju inimesi, et me peaksime seda ikkagi täpsustama. Et on ikkagi vist nii, et kõik kokku, kõik töötajad kokku, sealhulgas ka Tallinna Televisioon moodustavad siis teenistuse, kus hakkab töötama 60 inimest.
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Koos linnaosadega ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No nii palju, kui mina mäletan, linnaosades ikkagi ei ole see niimoodi üles ehitatud, et oleks terve osakond. Ma arvan, et linnaosades maksimum on üks nõunik, kes võib vastutada kommunikatsiooni eest. Et seal ei ole osakonda. Ja nende töö kureeritakse ikkagi linnaosavalitsuse poolt, mitte tsentraalselt kommunikatsiooni osakonna poolt praegu või kommunikatsiooniteenistuse poolt tulevikus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Üritaks siis lühima küsimuse rekordit. Et uus struktuur vajab uusi juhte ja inimesi. Et kas Te veel kord selgitaksite laiemalt, et kuidas siis plaanitakse leida uued inimesed linna strateegiakeskusse, linnakantseleisse; kus on plaanis läbi viia avalikke konkursse, nii nagu on kombeks riigis ja nagu ka linna korruptsioonistrateegia ette näeb? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et meil on praegu vähemalt kolm olulist kohta, juhtimispositsiooni, kus on vajadus, aga ka soov korraldada konkurssi. See on esiteks strateegilise planeerimise teenistuse juhi konkurss, ettevõtlusteenistuse juhi konkurss ja Kultuuriameti ja spordiameti juhi konkurss. See on sellised suuremad siis asutused või kas asutus või siis asutuse osad. Ja tegelikult linna strateegiakeskuses selliseid konkursse tuleb veelgi rohkem, kuna seal tulevad ka uued inimesed mitte ainult teenistuse juhi kohtadele, vaid ka erinevate osakondade juhi kohtadele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Keit Pentus-Rosimannus, palun!
Küsimus - Keit Pentus-Rosimannus Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Hea linnapea! Ma ikkagi tulen tagasi oma küsimusega selle Eesti suurima kommunikatsiooni aparaadi, 84-pealise kommunikatsiooni aparaadi juurde. Lihtsalt paralleeliks tuues, et Kesklinna enamus koole tegutsevad oma personali mõttes väiksema inimjõuga. Selles mõttes on see muidugi päris müstiline number.
Ma palun ikkagi, et Te selgitaksite veel kord lahti, et millist lisandväärtust need 84 inimest siis linnaelanikule pakuvad.
Ja Teie vastuses proua Rajasalule ... Ma täpsustan selle lihtsalt üle. Minu kiire vaade linnaosadele ütleb, et linnaosades töötab vähemalt üheksa inimest avalike suhete peal. Pirita, kõige väiksem linnaosa, on see, kus on kaks inimest avalike suhetega tegelemas lisaks linnaosavanemale. Et kas see tähendab kokku linnaaparaadis 93 inimest, kes puhtalt peaksid tegelema kommunikatsiooniga? Kas see saab tõesti tõsi olla?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa, aitäh! Jaa. Alustame sellest, et me praegu täpsustasime numbrit. Ja ikkagi kommunikatsiooniteenistuses on 60 inimest. Ja nagu ma ütlesin, nendest kommunikatsioonispetsialiste, ma arvan, on kokku võib-olla 8–9 inimest. Ülejäänud on ajakirjanikud, toimetajad ja muu teenindav personal ehk siis spetsialistid, ma ei tea, kaameramehed, fotograafid jne. Ehk siis veel üks kord. Teenistuse alla lähevad kahe ajalehe toimetused ja ka Tallinna Televisiooni toimetus, pluss sinna veel ka praegune kommunikatsiooniosakond.
Mis puudutab linnaosasid, siis nagu ma ütlesin, ja ma saan aru, et Te seda leidsite ka, et igas linnaosas ongi üks kommunikatsiooninõunik, välja arvatud siis Pirita. No tegelikult on ju ametikohtade arv piiratud ja selles koosseisus linnaosavanem võib muutusi teha ja ümber nimetada ka ametikohti. Aga see ei tähenda, et tal on võimalus juurde tuua inimesi, eriti juurde tuua ametikohti, mis oleksid siis seotud kommunikatsiooniga. See on välistatud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, härra Terik! Lugupeetud linnapea! Tõite oma ettekandes välja muudatuste eesmärkidena seitse punkti, millest üks oli suurendada efektiivsust ja vähendada kulusid. Oskate Te äkki täpsemalt palun nimetada? Et see on küll väga trafaretne ja ilus väljend. Aga et mitu inimest siis jääb vähemaks ja mitu eurot hoitakse kokku? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jaa. No tõepoolest, selleks et oleks ka konkreetsemalt numbrid välja toodud, juba praegu me näeme, et Sihtasutuse Tallinna Koolituskeskuse iga-aastane linnatoetus oli umbes 170 000, mida enam ei tule; Termaki liitmine TLT-ga annab võimaluse kokku hoida umbes 270 000 eurot. Ja tegelikult see on esialgne kalkulatsioon, sest seal on sünergia võimalusi palju rohkem. Et autopargi teenindamine, varuosad. Aga no lihtsalt, et esialgu mitte anda suuremaid numbreid, et see on esialgne.
Tallinna Televisiooni teine kärbe on umbes 300 000 eurot ja kokku esimese kärpega see on 2 miljonit eurot. Linnakantselei koosseisude vähendamine, palgafond, esialgne jällegi, et mitte anda praegu suuri lubadusi, aga isegi esialgne kokkuhoid on umbes 313 000 eurot. Majandamiskulude kokkuhoid seoses teenistuskohtade vähendamisega umbes 68 000; spordi- ja kultuuriameti ühendamine. Lihtsalt iseenesest see protsess pärast, ütleme nii, et efektiivsuse tagamine, see protsess läheb edasi. Aga isegi stardipositsioonil see kokkuhoid on juba 34 000. Energiaagentuuri siis liitmine strateegiakeskusega samamoodi veel 34 000. Linnavalitsuse liikmete nõukogude tasudest loobumine miinus palgatõus, seda ma ka kohe veel, aga isegi koos palgatõusuga see kokkuhoid aastas on 111 000. Ja muidu ka linnavalitsuse liikmete loobumine palgatõusust sel aastal on veel 50 000. Ehk siis see ei ole lihtsalt trafaretne, ilus väide, vaid selle taga on ka väga konkreetsed numbrid. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kadi Pärnits, palun!
Küsimus - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Aitäh, austatud linnapea! Et üks selle struktuuri ümbertegemise ja kogu selle ümberplaneerimise eesmärke on tegeleda ka kitsaskohtadega, et need asjad hakkaksid paremini minema.
Ja ma küsin siis, mis puudutab ühte väga sihukest olulist valdkonda nagu detailplaneeringud linnaplaneerimises ja kõik sellega seonduvad load. Et mis selles valdkonnas nüüd ees ootab? Et kas seal hakkavad asjad paremini liikuma?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Jah, tõepoolest tuleb tunnistada - Teil on õigus. See on probleemne koht. Mõned asjad juba läksid kiiremini liikuma, aga mõni asi on paremini korraldatud. Aga ideaalist on kahjuks asi veel väga kaugel. Ja ma loodan, vähemalt see on meie eesmärk, loodan võib-olla ei ole õige sõna, et meie eesmärk, et ka see struktuuri muutus annab võimaluse Linnaplaneerimise Ametile kontsentreerida enda tähelepanu just igapäevasele tegevusele, mis on seotud detailplaneeringute menetlusega. Sest praegu meil on see asi ju niimoodi korraldatud, et samad arhitektid tegelevad nii rutiiniga kui ka suuremate planeeringutega ja ka visioonidega. Et no ühest küljest see võib-olla on ka positiivne, et need suuremad visioonid pannakse kokku inimestega, kes on ka päriseluga kursis.
Aga kui rääkida tööjaotusest, siis lihtsalt pole võimalik, et üks inimene, üks arhitekt võtab nii suure koormuse enda peale. Ehk siis tulevikus me näeme, et see muutus ka annab võimaluse Linnaplaneerimise Ameti arhitektidele efektiivsust nagu tõsta, jah. Ehk siis see küsimus on väga asjakohane. Aitäh!
Ja kui linnavolikogu esimees lubab, et ma võib-olla vastaks ühele eelmisele küsimusele, mis puudutab sotsiaalvaldkonna ametnikke. Et ma pean tunnistama, et see ei olnud nii, et ma unustasin ja tuli meelde. Et mu kolleegid mind aitasid. Et ikkagi sotsiaalvaldkonnas ametnike arv meil on praegu 222, mitte 34. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea linnapea! Et kuna ma vist selle džinni purgist välja lasin, siis kogu selle küsitlusvooruga me oleme tõesti saanud targemaks. Ja Te tihtipeale vastate ka väga põhjalikult, mille eest au ja kiitus. Ühesõnaga siis nüüd on nii, et nagu Te mulle kirjutasite, et 64 töötajat on kommunikatsiooniosakonnas, paarkümmend tuleb Tallinna Televisioonist juurde. Linnaosades on üheksa, pluss linnaosade vanemad, veel pluss nende nõunikud. Ja ma isegi ei hakka lugema igasuguseid aktsiaseltse, kus need brigaadid on. Ja ma mõtlen brigaadi all kommunikatsiooni spetsialiste. Siis otsa veel on PBK, kõik muud lepingud.
Et ma lihtsalt küsin. Et mis Te arvate, kas sellest piisab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma ikkagi, kui Te lubate, parandan Teid veel üks kord. Et ikkagi kommunikatsiooniteenistuses kõik töötajad kokku, sealhulgas Tallinna Televisiooni töötajad, praeguse Tallinna Televisiooni töötajad kokku ei ole 84, vaid 60. Võib-olla natuke rohkem kui 60. Seda esiteks.
Teiseks. Mulle tundub, et see ei ole ikkagi õige öelda, et linnaosavanemad on kommunikatsioonispetsialistid, isegi juhul, kui mõni lugupeetud linnaosavanema pilt juhtub olema mõnes linnaosalehes. Ehk siis nendel on ikkagi teised kohustused.
Jaa. Ma arvan, et nii nagu on terve süsteemi puhul eesmärgiks efektiivsus ka selles valdkonnas, see on kindlasti aktuaalne eesmärk. Ja mulle tundub, et viimase aasta, pooleteise aasta jooksul me näitasime, et ka selles valdkonnas me soovime linna kulusid kokku hoida, ja oleme ka seda teinud päris märkimisväärselt. Et mulle tundub, et vähemalt see asi, mida me kõik saame vaadata ja vajadusel ka kontrollida, et ainult Tallinna Televisiooni optimeerimine andis võimaluse kokku hoida 2 miljonit, see on ikkagi märkimisväärne. Aga meil on jätkuvalt ka suuremad plaanid. Me hakkame sellega edasi liikuma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun Teie teine küsimus!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh, volikogu esimees, härra linnapea! Et teatavasti Tallinn koosneb ju kaheksast linnaosast ja igaühel on oma linnaosavanem. Nad otse alluvad tegelikult linnapeale. Ja kui mulle linnaosavanem ütleb, et on keelatud artiklit, siis ma kujutan pilti, et ta kuulab Teie sõna. Võib-olla Te ütleksite siis linnaosavanematele, et ka linnaosakogu esimeestel on õigus seal sõna võtta, opositsioonil on õigus sõna võtta. See ei ole Keskerakonna häälekandja. See on linnaosaleht, kus linnaosa poolt valitud saadikud oma arvamust võiksid avaldada. Kas Te olete minuga nõus palun?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Ma saan Teile veel üks kord kinnitada, et mina kunagi ei ole öelnud linnaosavanemale, on see Pirita linnaosa vanem või Nõmme linnaosa vanem või Mustamäe linnaosa vanem, et opositsiooni esindajate arvamused või kommentaarid on keelatud. Ja mina isegi ei kujuta endale sellist olukorda, et kus selline võimalus või vajadus mul võiks tekkida.
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Triinu Rajasalu
Kas nad siis valetavad?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Vot siis no oleks õige ... Kui niimoodi inimest süüdistada, siis oleks õige, et ta oleks siis kohal ja tal oleks võimalus ka vastu midagi öelda.
Küsimus jätkub - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun jätkame Teie küsimusega!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma kuulan siin enda pinginaabri Ülle Rajasalu ja Teie seda küsimuste-vastuste vooru ja lihtsalt püüan võib-olla aidata või abikätt ulatada. Et see olukord, nagu ma näen, et Ülle Rajasalu, et on olukord ... Te ütlete, et ei ole. Aga äkki Teie selja taga on keegi siis laimu levitanud. Et võib-olla siin uurimiskomisjon moodustada, mis siis tõe välja selgitab. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Tõekomisjon.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Tõekomisjon tuleb jah? Hästi.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Kolleegid! Mulle tundub, et me ... Kui te lubate, ma pöördun teie poole just sellisel viisil. Et kolleegid! Ma arvan, et vajadusel me muidugi võime kulutada aega selleks, et välja selgitada, kes kellele mida ütles ja kes seda ei öelnud. Aga pigem me võiksime seda energiat rakendada efektiivsemalt. Aga kui tõepoolest tekib selline vajadus, mina alati olen valmis. Aga siis see inimene peab siin viibima, otse küsida ja otse öelda vastu. Aga no sellise ringiga asju arutada, et ma ei tea. Et võib-olla ei ole väga mõistlik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! Härra linnapea! Kahtlemata on igal organisatsioonil olemas oma organisatsiooni kultuur, on olemas oma tavad, traditsioonid, mida ei tohiks lõhkuda. Küll aga peab võib-olla aja möödudes järjest rohkem mõtlema, kuidas neid säilitada. Ja ka endise linnakantselei, no kui nii võib öelda, endine linnakantselei eesotsas linnakantselei juhi Toomas Sepaga oskas neid luua, teatud häid, ilusaid, meeldivaid traditsioone.
Ja vot nüüd mul on ... See on nihuke emotsionaalset laadi küsimus ja ma ei tahaks, et see meenutaks jõulu eelõhtut. Aga ikkagi. Kas sellises suures muutuste süsteemis ei ole olemas ohtu või kas Te olete mõelnud, kuidas säilitada sellest eelmisest struktuurist, eelmisest organisatsioonist kõike seda head, mis on loodud? Ja kuidas seda edasi kanda? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Et mulle tundub, et see on väga tähtis küsimus. Võib-olla ka sellepärast, et ... Minu jaoks tähtis küsimus. Võib-olla ka sellepärast, et seesama küsimus mõnes mõttes piinas ka mind, et kuidas korraldada muutusi sellisel viisil, et säilitada seda ressurssi ja väärtusi, mis kindlasti linnasüsteemis on olemas. Et mina kunagi seda ei ole öelnud ja kindlasti ei taha öelda ka praegu, et linnasüsteemis oli kõik valesti. Nüüd me tuleme ja lööme korda. Kindlasti mitte. Kindlasti mitte! Ja võib-olla peamiseks linnasüsteemi väärtuseks on jätkuvalt inimesed, kes panustasid, palju aastaid panustasid.
Ja ma arvan, et võib-olla, kui rääkida konkreetselt inimestest, see võib-olla ei ole päris korrektne. Aga mulle tundub, et see, mida ma ütlen, on objektiivne. Et ka uued juhid, kes tulevad, ongi sellised inimesed, kes ühest küljest kogusid aastate jooksul nii kompetentsi kui ka linnajuhtimise kogemust. Aga teisest küljest suudavad olla progressiivsed ja innovaatilised. Et ma olen kindel, et need kaks aspekti ei ole omavahel vastuolus.
Jah, on, ma arvan, ka selline arusaam ja tihti see vastab ka tõele, et kui sa väga-väga palju aastaid töötad ühes kohas, siis mõned võib-olla aspektid on nagu seespoolt juba näha palju keerulisemad kui väljaspoolt. Aga ma näen, et inimesed, kelle peale mul on nagu lootus, et linnakantsleri kandidaat, linnasekretäri kandidaat on just sellised inimesed, kellel on suur pagas, aga ka tulevikuvaade. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Jätkan samal teemal, millest ennem küsisin - efektiivistamisest. Et vastasite umbes suurusjärgus, et kokkuhoid aastas on miljoni euro kandis esimese hooga, mis teeb Tallinna eelarvest kuskil suurusjärgus 0,1–0,2%.
Et esimese küsimuse pool on, et kas nii mastaapsete muudatuste juures ei peaks olema efekt oluliselt, kümneid või isegi sadakond korda suurem? Esiteks.
Ja teiseks. Inimeste osas Te jätsite üldse vastamata. Et kui palju siis väheneb inimeste hulk Tallinna aparatuuris selle muudatuste eesmärgil? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Et tegelikult mul on siin veel reas. Et mul on praegu kokku see number palju suurem. Aga lihtsalt, mida ma tahan öelda ja ma sellest alustasin, et lihtsalt meie eesmärk on globaalsem. Et see number, mis praegu kujuneb välja, on operatiivne number. Me ju saame aru, kui tõepoolest süsteem suudab töötada efektiivsemalt. Ja iga suure projekti puhul, no näiteks räägime ikkagi konkreetsemalt. Iga suure projekti puhul, mida me soovime ellu viia, süsteemi efektiivsus tähendab miljoneid. Kui tõepoolest struktuuriüksused suudavad koostöös luua sellise süsteemi, mis esiteks, et me ei raiska aega, vahendeid, me suudame luua selliseid lahendusi, mis ei vaja pärast parandamist, siis see kokkuhoid on miljonid ja miljonid. Rääkimata kvaliteedist. Aga see on juba selline pikaajalisem efekt.
Jällegi, kui vastata veel konkreetsemalt Teie küsimusele. Aga juba esimesed sammud juba tähendavad kokkuhoiu. Juba siin viimase perioodi jooksul need viimased kuud, et ainult linnaosavanemad optimeerisid enda süsteemi ja kokku oli vähendatud, kui ma õigesti mäletan, 23–24 ametikohta.
Ja see on juba kokkuhoid peaaegu pool miljonit aastas. Ehk siis see on sellised asjad, mis tulevad operatiivselt. Aga lihtsalt meie eesmärk ei ole see, et me saaksime mingi hetk näidata, et nii palju on vallandatud, tänu sellele on selline kokkuhoid. Meie eesmärk on ikkagi suurem ja perspektiivsem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Aitäh! Austatud linnapea! Et selle suure reformimise kõrval kas Te arutasite ka sellist küsimust, et anda linnaosadele tagasi või rohkem oma iseseisvust ja õigusi ehk siis detsentraliseerimist? Et mina mäletan veel aega, kus linnaosavanemad olid, osad nendest olid ka linnavalitsuse liikmed. Et kas selliseid arutelusid ka toimus selle ümberkorralduste käigus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ma arvan, et seda ei peaks nagu varjama, et tegelikult see uus struktuur pigem tähendab muutusi tsentraliseerimise suunas. Et no seda on näha, ma arvan. Aga tsentraliseerimine antud juhul ei ole vertikaalne. Selle tsentraliseerimise eesmärk on horisontaalse struktuuri loomine. Et siin joonis oli ka, et ei ole sellist eesmärki, et oleks üleval siis linnapea ja kõik läheks nagu alla. Just sellepärast me viisime need erinevad teenistused kokku, et seal tekiks eelkõige horisontaalne seos.
Nüüd, mis puudutab linnaosavanemaid, no minu jaoks linnaosavanemad on samamoodi linna- ... Linnavalitsuse liikmed nad ei ole, aga nad on üks linna juhtimise siis liikmed. Ja tegelikult kõik suuremad ja isegi mitte suuremad, vaid ka väiksemad asjad, projektid, suunad, aga ka igapäevane, ütleme nii, suundade ja tegevuste korrigeerimine meil toimub üheskoos. Et meil on linnavalitsuse liikmed ja linnaosavanemad koos. Aga pole kunagi öeldud kellelegi, et ärge ajalehes opositsiooni esindajate arvamusi kasutage. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Linnapeale siin päevakorrapunktis rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu!
Kaasettekandeks saab nüüd sõna Andres Kollist. Palun!
Kaasettekanne - Andres Kollist Andres Kollist
Aitäh! Lugupeetud volikogu, lugupeetud volikogu esimees! Õiguskomisjon arutas seda eelnõud 14. septembril ja ka meie komisjonis leidis, ütleme, tavapärasest pikemat ja põhjalikumat arutelu ja ma paari sõnaga refereerin teile.
Me arutasime seda, et on loomulik, et strateegiline planeerimine, raha, PR, infotehnoloogia ja personal on otse tippjuhi alluvuses, olgu selleks siis linnapea või teatud juhtudel, nagu me aru saame, ka linnavalitsus. Küsimus oli, et kas sinna alla peaks käima ka ettevõtlus.
Ja selgitused olid sellised, et see tõepoolest oli kaalumise koht. Aga, nagu ka siin linnapea vastustest on juba selgunud, on praegu oluline ettevõtluse strateegilise koha tõsisem rõhutamine.
Siis oli küsimus sellest, et ega Linnaarhiiv, Tallinna vist kõige vanem asutus üleüldse, selle reformi käigus haiget ei saa. Ja me saime aru, et jah, Linnaarhiiv töötab vanas headuses edasi, kuid n-ö värske, pealetuleva materjaliga tema seos muutub paremaks.
Oli juttu ka sellest, et kas sellise suure reformi eesmärk peaks olema kulude kokkuhoid. Ja meie arvamus oli see, et kulude kokkuhoid ei ole esimene eesmärk siin. Eesmärk on parem linn. Ja kui selle reformi käigus kulusid õnnestub kokku hoida, on muidugi väga tore. Ja nagu me kuulsime, sellised lootused ongi.
Oli küsimus ka sellest, kas midagi selle reformiga muutub linnaosade lõikes. Vastus oli, et ei.
Siis probleem oli ka või n-ö küsimus sellest, et kust tuleb termin "linnakantsler". Ja siin oli vastus selline, et see on ... eeskuju on võetud siin riigist ja riigi ministeeriumites olevast kantsleri ametist. Ja nimelt see, et Tallinna linnal on enesekorralduse õigus selline, et selliste ametikohtade nimesid on võimalik ise määrata.
Ja lõpuks kujunes õiguskomisjonis toetav arusaam selle eelnõu kohta. Ja häältega 9 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ka ei olnud, otsustati seda eelnõu toetada esitatud kujul. Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu selle ülevaate eest komisjonis toimunust! Ma saan aru, et proua Eenmaa soovib küsida. Aga see oleks kolmas järjestikune küsimus ja seda me paraku siit anda ei saa. Küll aga saame võtta teisi küsimusi kaasettekandjale, kui neid oleks. Neid ei ole. Suur tänu!
Nüüd avan läbirääkimised! Ja sõna saab Kristen Michal! Ja soovi korral ka proua Eenmaa, kui ta soovib.
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, hea volikogu esimees! Head volikogu liikmed, head linnavalitsuse liikmed, hea linnapea!
Ma ütleks niimoodi, et mul on hea meel, et see debatt siin toimub. Mul on võib-olla ootus ja ma arvan, et see ootus on tegelikult meie fraktsioonil tervikuna. Ma ei tea, kuidas teistel opositsioonis ja koalitsioonis. Aga võimalik, et see ootus on olemas. Neid toimuvaid muutusi ja muutuse üksikasju, kaasa arvatud erinevaid mõõdikuid peaks kindlasti tutvustama põhjalikumalt. Me tahaksime täpsemalt aru saada, mis on iga detaili taga ja mis on selle konkreetne eesmärk.
Mis põhjalikult lahti võeti, oli loomulikult see meedia pool. Ma ei hakka kordama. Aga minu meelest linnapea naeratus ütles kõik, mis ta sellest arvab. Et kas 100 inimesega saab hakkama? Ma usun, et 100 kommunikatsiooni spetsialistiga või erineva töökohaga saab ehk hakkama. Aga mine tea. Sellele otsa liituvad erinevad lepingud PBK ja kõikide muude asjadega.
Aga nüüd kokkuvõttes, kui küsida, et kas me pigem hääletame poolt, kas me pigem kaldume toetama, siis ma vastaks, et jah. Aga seda teeme me avansina. Just sellelsamal põhimõttel, et meie arvates on Tallinnas muutusi vaja. Igal juhul, kui Tallinnas võetakse muutused ette, on need positiivsed. Peaasi, et nende muutuste käigus ei koheldaks inimesi hoolimatult. Eriti neid inimesi, kes on linna heaks pikalt töötanud. Ja kui keegi arvab, et see on lihtsalt niisama, et Ivi Eenmaa küsis Toivo Tootseni kohta või teiste inimeste kohta ... Kõik need inimesed on siin ajalooga ja suhtume lugupidavalt oma linnatöötajatesse täpselt samamoodi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole.
Austatud kolleegid! Kas enne hääletamist soovib linnapea veel lõppsõnaga esineda? Ei soovi.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna linna asutuste ümberkorraldamine". Otsuse eelnõu 99 vajab nüüd teie seisukohta ja hääletamist. Palun!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 51 linnavolikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 3. Otsus on vastu võetud!
Teeme 10-minutilise pausi! Ja palun avame ka aknad!
Vaheaja algus
Vaheaja lõpp
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Austatud kolleegid! Me saame oma istungiga jätkata!
18:09 Päevakorra punkti alustamine - 5. OE76 24.02.2019 toimunud vabaõhupidu „Aja mustrid“ rahaliste vahendite kasutamise kontroll 5. OE76 24.02.2019 toimunud vabaõhupidu „Aja mustrid“ rahaliste vahendite kasutamise kontroll
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja meie 5. päevakorrapunkt on "24.02.2019 toimunud vabaõhupidu „Aja mustrid“ rahaliste vahendite kasutamise kontroll". Palun kõiki neid, kes ei ole veel saalis, saali tagasi tulla, et me saaksime revisjonikomisjoni liikme Kersti Krachti ettekannet selles päevakorrapunktis kuulata!
Ettekanne - Kersti Kracht Kersti Kracht
Jaa. Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volinikud! Me kontrollisime vabaõhupidu "Aja mustrid" rahaliste vahendite kasutamist, mis toimus 24. veebruaril 2019. Ja asi sai alguse sellest, et 30. mail 2019 oli Tallinna lisaeelarve lugemine, kus oli lisaeelarves kirjas, et valgusfestivalile "Aja mustrid" antakse juurde 57 000 eurot.
Ja meie fraktsiooni esimees, EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas küsis linnapealt, et millega see seotud on, kuna väidetavalt oli sellel valgusinstallatsioonil kohal 250 inimest, ja et kui palju see summa siis lõpuks kokku on. Linnapea Mihhail Kõlvart ei osanud koheselt vastata, aga finantsteenistuse juht Katrin Kendra ütles, et see summa oli 297 000. Mis tähendab, et natukene üle 1000 euro inimese peale.
Me tegime selle peale järelpärimise või arupärimise linnapeale selle "Aja mustrite" kohta ja me ei saanud tegelikult sealt mitte mingeid erilisi vastuseid. Mitme kirjavahetuse tulemusena saime me lõpuks kokku numbrid, et siis neid kulusid oli 77 000. Ja seoses sellega olime me siis sunnitud algatama revisjonikomisjonis rahaliste vahendite kasutamise kontrolli selle etenduse üle, või vabaõhupeo kulude kohta.
Mis siis tegelikult selgus, oli see, et tegelik kulu oli sellel üritusel 102 038 eurot ja ülejäänud summad tegelikult olid asutuse Kadrioru Park üldkulud, mis siis tegelesid igasuguste muude installatsioonidega, mille summad olid siis ka lisatud sinnasamasse eelarve reale. Et see tähendab seda, et tegelikult ei olnud see õigesti või adekvaatselt kajastatud, ütleme nii. Aga kõik see kontroll, mis tehti, tuvastas siis selle, et tegelikult olid kõik need kulutused nagu põhjendatud, mis selle vabaõhuetenduse ja valgusinstallatsiooniga oli siis tehtud.
Nii et lõpptulemusena võib öelda siis, et neid ettenähtud eelarvelisi vahendeid kasutati õiguspäraselt ja otstarbekalt. Küll aga oleks jäänud kogu see kontroll ära, kui linnavalitsus oleks meile koheselt n-ö õiged arved ja kogu selle eelarve esitanud. Ja mina teen siis ettepaneku võtta need kontrollimise tulemused teadmiseks!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu Teile teie komisjoni töö eest ja ettekande eest! Kas kolleegid soovivad esitada ettekandjale küsimusi? Seda soovi ei ole. Suur tänu!
Meil selles päevakorrapunktis kaasettekannet ei ole. Küll aga avan läbirääkimised! Kui keegi soovib sõna, siis on võimalik seda teha nii puldist kui kohapealt. Kuna sellele revisjoni kontrollaktile ei ole ka ühtegi parandusettepanekut tehtud, saame liikuda kohe ka lõpphääletuse juurde.
Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "24.02.2019 toimunud vabaõhupidu „Aja mustrid“ rahaliste vahendite kasutamise kontroll". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
40 poolthäälega, vastu keegi ei ole, erapooletuks jäi 2 linnavolikogu liiget. Ja otsuse eelnõu 76 on vastu võetud!
18:15 Päevakorra punkti alustamine - 6. ME98 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine 6. ME98 Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt on "Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine". Ja sõna saab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh, lugupeetud linnavolinikud! Et peab ütlema, et selle seletuskirja tekst on natuke keerulisem kui selle määruse mõte. Muudatustega sätestatakse lapsehoiuteenuse hüvitist saavate ja eralasteasutuses käivate laste toidukulu katmine, et tagada lapsehoiuteenust saavate laste ning eralasteasutuses käivate laste võrdne kohtlemine munitsipaalasutustes käivate lastega. Ehk teisisõnu, kui munitsipaallasteaedades on toitlustamine lastele tasuta - ütleme niimoodi, et toidukulu katmise piirmäär on siis 2 eurot päevas -, siis eralasteaedades ja lastehoidudes teatavasti siiamaani on olnud olukord, kus toidu eest peab eraldi maksma. Meie linnavalitsuses siis mõtlesime, et ikka peab lapsi võrdselt kohtlema, ja teeme ettepaneku, et ka eralasteaedades ja lastehoiuteenust pakkuvates asutustes oleks siis toidukulu kaetud linnaeelarvest 1. septembrist ehk tagasiulatuvalt.
Ja teine selle määruse osa puudutab natuke seda eelnõud, mis me eelmisel istungil teiega siin arutasime. Kui te mäletate, siis me rääkisime sellest, et 1. septembrist, jällegi tagasiulatuvalt, need vanemad, kelle laps on siis hariduslike erivajadustega laps, ei pea enam 1. septembrist lasteaia kohatasu maksma. Ehk see sääst on siis kuus 71 eurot 25 senti.
Ja siis selle määruse teine pool põhimõtteliselt rakendab sama printsiipi ka eralasteaedades ja lastehoidudes. Kui laps on siis haridusliku erivajadusega, et siis ei pea tema vanemad maksma samas mahus seda kohatasu ehk 71,25 eurot. Me teame, et paljudes eralasteaedades on tegelikult see kohatasu palju suurem kui munitsipaallasteaedades. Aga vähemalt see osa, mis on siis võrdne munitsipaallasteaia kohatasuga, seda nad ei pea enam maksma, jällegi 1. septembrist tagasiulatuvalt.
Nii et palume seda siis toetada! Ja nagu see on ka erinevates komisjonides eelnevalt tehtud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Ja esimese küsimuse saab esitada Õnne Pillak. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Eelmine nädal Te mainisite, me nägime, mis puudutab lasteaia kohatasu, "võtsime vastu erinevad soodustused, kohatasu vabastused, muuhulgas see puudutas ka väiksema sissetulekuga peresid ja samaks jäi siis paljulapseliste perede soodustus". Siin selle eelnõuga nüüd me ühtlustame, mis puudutab HEV-laste kohatasu kompenseerimist. Kas see eelnõu laieneb ka siis nendele peredele, kes mingil põhjusel on väiksema sissetulekuga? Kas see on ainult eralasteaedades või siis paljulapselised, kes käivad eralasteaedades? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Minu teada see konkreetne määrus seda ei käsitle. Aga äkki Andres Pajula nagu aitab mind selle küsimusega.
Tallinna Haridusameti juhataja - Andres Pajula Andres Pajula
....
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aga räägi mikrofoni, palun.
Tallinna Haridusameti juhataja - Andres Pajula Andres Pajula
Austatud volikogu! Selles mõttes, et see määrus seda ei käsitle, sest et siin need tasude maksmise alused on erinevad ja selles mõttes me toetame eralasteaedu ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Rohkem küsimusi abilinnapeale ei ole.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
On.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Siiski Õnne Pillakul on. Palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea abilinnapea! Jätkan sellesama küsimusega. Mu selja taga korra kostus, et miks väiksepalgaline pere üldse peaks lapse panema eralasteaeda. Vastus on see, et näiteks sõimekohti ei ole Tallinnas piisavalt, aga vanemal on vaja minna tööle, et seda väiksematki palka teenida, on ju, pere toita. Et see täiesti reaalne olukord.
Kas linn kaalub, on arutanud, et siis neid soodustusi laiendada ka eralasteaedades käivatele peredele siis antud sihtgruppidest? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No siin peab ütlema, et tavaliselt tõepoolest on eralasteaedades kohatasu suurem kui munitsipaallasteaedades ja kusjuures tunduvalt. Kui peaks tekkima selline olukord, et perekond on raskustes, siis me ühest küljest loomulikult võime toetada seda perekonda samas mahus, nagu me toetame siis neid, kelle lapsed käivad munitsipaallasteaias, ehk nagu ma ütlesin, 71 eurot 25 senti. Aga see tähendab seda nagu, et ülejäänu ikkagi peab lapsevanem ise maksma. Nii et selles mõttes see nagu päriselt seda probleemi, ma arvan, ei lahenda. Aga me kindlasti arutame seda jah. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Nüüd tundub tõesti, et registreeritud küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuulame ära ka kaasettekande ja selle teeb haridus- ja kultuurikomisjoni poolt Märt Sults. Palun!
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, linnavalitsus, Haridusameti juhataja, kallid kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon oma korralisel koosolekul 9. septembril arutas seda teemat. Oli tuline arutelu. Ja selle arutelu tulemusena otsustati hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun mõelge, kuulake oma südant ja hääletage! Aitäh! Palun toetust!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh ettekandjale! Küsimusi keegi kolleegidest registreerinud ei ole. Kõik on selge. Suur tänu!
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Sõna saab Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud linnavalitsuse ja volikogu liikmed! Mina isiklikult toetan väga seda eelnõud ja sama teevad ka minu ...
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Härra Michal! Kuulame Õnne Pillakut!
Kõne jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
... fraktsiooni kaaslased. Sest ei ole põhjust vastu olla. See eelnõu aitab neid, kes vajavad abi, ja see on kindlasti õige samm.
Aga viimased täna siis, ütleme kaks nädalat, võib-olla pluss-miinus mõni päev, olen ma olnud just kui infoliin peredele, sest pole möödunud päevagi, kui mult ei ole küsitud üle-eelmine nädal vastu võetud muudatuste kohta: kus saab kohatasu vabastuseks taotlusi esitada; kes seda saab. Ja siis, kui ma olen selgitanud, et kellele siis see kohatasu vabastus laieneb.
Siis üks väga levinud küsimus on "aga minul on kaks last. Mul on ka raske. Ma ei tea, kas homme mul on töökoht olemas. Miks mina ei saa kohatasu vabastust?". Või siis näiteks helistas mulle üks üksikisa, üpris õnnetu oli. Ütles, et ta luges need tingimused läbi. Ütles, et "aga milles mina olen süüdi, et minu sissetulek on mõned eurod suuremad kui see määr, mille järgi palga järgi antavat kohatasu vabastust perele antakse". Püüan vastata, aga ega ei oskagi nagu mõistlikku põhjust tuua.
Ja sellepärast ma olen öelnud, et mina pean õigeks, nii nagu ma siit olen korduvalt ja korduvalt öelnud, kõigile peredele, kõigile lastega peredele lasteaia kohatasu vabastust. Ega need küsimused ei ole ju tulnud tühja koha pealt, millele ma olen pidanud vastama. See ongi sellepärast, et vaatamata, et linnavalitsus ka suve alguses, kui ta taastas lasteaia kohatasu, lubas, et kaalume. Siitsamast puldist on linnapea ka öelnud "me kaalume, vaatame, kuidas see lasteaia kohatasu kaotada". Siis eelmise istungi lõpus, kui ma tegin sotsiaalpostituse, näiteks abilinnapea Belobrovtsev ja Lasnamäe linnaosa vanem kindlalt pidasid seda halvaks mõtteks. Kuna seda ei ole toetatud, siiamaani ei ole Tallinnas lasteaia kohatasu kaotatud, siis tundub, et siin enamus volikogu liikmeid peab seda halvaks mõtteks. Minu arust see nii ei ole. Sest vaadake, lapsevanemad tõsimeeli ei saagi aru, mis takistab Tallinnas lasteaia kohatasu kaotamist.
Miks me teeme vaid erinevaid soodustusi, millega ühelt poolt jah me aitame abivajajaid, mis on ainuõige? Aga teiselt poolt samal ajal me suurendame ka linna bürokraatiamasinat nendesamade avalduste esitamise näol. Nendesamade! Eelmine nädal me rääkisime soodustustest. Täna võtame me erinevad määrused vastu, mis jällegi räägivad "soodustused" tegelikult samale sihtgrupile - lastega peredele. Miks see süsteem ei võiks olla palju lihtsam ja läbipaistvam?
Eralasteaedade ja linna lasteaedades käivate laste võrdne kohtlemine - absoluutselt õige asi. Nii nagu täna toidu puhul me teeme. Täpselt samamoodi väga õige HEV-laste toetamine. Jällegi väga tervitatav muudatus. Täpselt nii nagu eelmine, üle-eelmine nädal me toetasime Reformierakonna fraktsiooniga ka seda, et paljulapselised, nendele püsiks kohatasu vabastus või, vabandust, soodustus. Ja et väiksema palgaga pered saaksid kohatasu vabastamise, samamoodi HEV-lapsed, kellest täna oli ka siin juttu. Aga saaks paremini veel, kindlasti.
Ühtse haridussüsteemi loomine, kus kõik lastega pered alates lasteaiast saavad omandada haridust ilma kohatasu maksmata, see on tegelikult kõige parem peredele. Ja selle me peame Tallinnas ära tegema! Pered ootavad seda ja on selle eest tänulikud.
Aga seda eelnõud ma kutsun kõiki toetama kindlasti! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rohkem kolleegidel sõnavõtu soove ei ole. Ja kui abilinnapea ei soovi lõppsõnaga esineda, siis saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid! Palun teie seisukohta eelnõule "Tallinna Linnavolikogu määruste muutmine". Määruse eelnõu kannab numbrit 98. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja üksmeelse 52 toetushäälega on see eelnõu vastu võetud! Erapooletuid ja vastuhääli ei ole.
18:28 Päevakorra punkti alustamine - 7. OE96 Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Tallinna Lasteaia Naksitrallid asutamine 7. OE96 Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Tallinna Lasteaia Naksitrallid asutamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie 7. päevakorrapunkt on "Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Tallinna Lasteaia Naksitrallid asutamine". Ja taas sõna abilinnapeale. Vadim Belobrovtsev, palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Lugupeetud volinikud! Tallinna Linnavolikogu otsusega siis asutatakse 1. oktoobril Tallinna Haridusameti hallatav asutus Tallinna Lasteaed Naksitrallid. Lasteaed asub siis aadressil Järveotsa tee 33, mis on Haabersti linnaosa. Planeeritud on sinna 14 rühma ja kokku üle 250 lapse. Ja kui ehitustööde, mis seal käivad, valmimise tähtaeg on novembri lõpp, siis lasteaed on järgmise aasta jaanuarist valmis lapsi vastu võtma. Sellest saab siis 125. koolieelne asutus Tallinnas. Nii et ilus nimi, ilus kontseptsioon. Palun seda siis toetada! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Alustame küsimustega. Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma tänan! See on ju tore, kui jälle üks hea lasteaed avatakse. Aga lugedes selle sisu, jääb mulle ainult üle õlgu kehitada. Te teadlikult eristate lapsi keele järgi! Miks Te seda teete?
Ja teiseks minu otsene küsimus on. Kui laps on armeenia keelega, kodukeelega, mis keeles ta siis peab rääkima teiste lastega, kes armeenia keelt ei valda? Või mida üldse teevad need lapsed, kui nad õues saavad kokku? Mis keeles nad siis omavahel hakkavad suhtlema? Tähendab, ma ei tea. See ei ole tark poliitika, mida Teie juhtimisel lasteaedadega tehakse! Vabandan. Aga tehke mulle selgeks, mis keeles hakkab käima vabal ajal lasteaias suhtlemine, kui see vaba aeg on? Ja kuidas hakkavad suhtlema omavahel ka siis lasteaiaõpetajad, kes on venekeelsed, kes niikuinii eesti keelt ei räägi ja vastupidi?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult meie lasteaedades töötavad õpetajad, kes oskavad eesti keelt väga hästi. Mis puudutab seda, et mis keeles räägitakse vabal ajal n-ö, siis ega me ei saa ju seda kontrollida või inimestele nagu kuidagi pähe määrida, et mis keeles nad peavad siis omavahel rääkima vabal ajal. Selles mõttes nad võivad vabal ajal rääkida selles keeles, mis nad tahavad.
Mis puudutab seda, et kui armeenia emakeelega tuleb laps lasteaeda ja kui ta teisi keeli ei oska, siis mul on Teile ka vastuküsimus. Aga mis keeles ta hakkab siis seal rääkima? Loomulikult ta hakkab rääkima selles keeles, mis selles rühmas õpetamine või siis see õppeprotsess käib. Nii et see on ju see valik. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ülle Rajasalu, palun!
Küsimus - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Aitäh, austatud esineja! Et mul on sügavalt hea meel, et uus lasteaed küll avatakse. Aga mis mulle siin silma jääb, on see, et kavatsetakse vajadusel lasteaias avada erirühm hariduslike erivajadustega lastele. Ma loodan, et see on HEV-1 lapsed, kui Te teate, mis see tähendab.
Teine asi on see, et Pirita linnaosa on teinud Teile ju ammu ettepaneku Pirita-Kosel avada hariduslike erivajadustega laste rühm. Teie vastasite oma kirjaga, et Te ei pea seda üldse vajalikuks. Miks Te järsku nüüd peate seda vajalikuks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kui Te lugesite õigesti, siis siin on kirjas, et vajaduse korral avada erirühm hariduslike erivajadustega lastele. Nii et kui see vajadus tekib, nagu siis sellised rühmad ka avatakse. Pirital minu teada sellist vajadust ei ole olnud. Nii et lasteaiad vähemalt ei ole meid sellest teavitanud, et selline vajadus oleks olemas. Sellest ka selline lähenemine. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eero Merilind, palun!
Küsimus - Eero Merilind Eero Merilind
Hea abilinnapea! Minu juures käivad ka väikesed lapsed vastuvõtul ja mäletan, aastaid tagasi oli olukord, kus, kui laps sündis, oli vaja ta kohe panna lasteaia järjekorda. Et kui pikk on praegu lasteaia järjekord Tallinnas?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Meil sellist järjekorda ei olegi, sellepärast et igas linnaosas on meil vabad kohad olemas. Küll ei saa lubada, et näiteks konkreetsesse lasteaeda saab ilma probleemideta, sõltumata sellest, kas see on siis sama linnaosa lasteaed või mõne teise linnaosa lasteaed. Ma pöörduks Andres Pajula poole. Et me hiljuti just rääkisime sellest, et kas meil on järjekorrad linnaosades ja kus see info ... Kas see info on meil olemas?
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Jah. Et kõigepealt võib-olla ka selle keele osas täpsustus. Et keele määratlus tuleb koolieelsete lasteasutuste seadusest ja seal on kohustus, et iga lasteaia põhimäärus peab olema keelelt ära toodud. Et see tuleneb puhtalt sellest. Seadusest tulenevalt peab ka ...
Küsimus jätkub - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
....
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Keelenõue tuleneb koolieelsete lasteasutuste seadusest ja seal tuleb määratleda põhimääruses ära keel, mis keeles tegelt lasteaedades tegevus toimub. Seda, et meil kahe õppekeelega lasteaedu on ka teisi, see on tavapärane praktika mõnel juhul. Esiteks sellest. See on sellepärast.
Teine asi on see. Mis puudutab koolieelsete lasteasutuste seadusest ja lasteaia järjekorda, siis kohaliku omavalitsuse kohustus on kindlustada kõigile 3–7-aastastele lastele lasteaiakoht, ja seda me peame koheselt tegema. Ja me oleme suutnud täna kindlustada lasteaiakohad seadusest tulenevalt 1,5–7-aastastele lastele. Jah, mitte alati kõige kodulähedasemal, aga ühest kolmest valikust. See on meie kohustus ja seda me täidame.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ivi Eenmaa, palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma ikkagi ei saanud, härra abilinnapea, Teie käest vastust sellele, miks on kahes keeles vaja õpetada. See on üks asi.
Ja teine asi sellesama asja juures. Mis keelt hakkab valdama direktor selles lasteaias? Sest ma tean juhtumeid, kus direktorid Haridusameti info järgi valdavad eesti keelt, aga tegelikult see ei ole nii.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Tegelikult on see nõue direktorile, et ta peab eesti keelt oskama. Ja ma ei kahtlegi selles, et uus direktor Naksitrallide Lasteaias eesti keelt ka oskab.
Mis puudutab seda, et miks on vaja kahes keeles seda teha, siis kui me vaatame demograafilist situatsiooni, siis Haabersti linnaosas on umbes 48% elanikest, kelle emakeeleks on siis vene keel. Nii et minu meelest see on täiesti loogiline, et seal on nii eestikeelsed kui ka venekeelsed rühmad. Et siis vanematel on võimalik oma lapsi anda kas eestikeelsetesse või venekeelsetesse rühmadesse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mis puudutab nüüd õppeasutuste, lasteaedade ja tegelikult ka koolide juhtide eesti keele oskust, siis minul on ainult hea meel kuulda, kui kõik Tallinna lasteaia, ja ma saan aru, siis ka koolijuhid oskavad nüüd eesti keelt. Ma loodan, et nende hulka käib ka härra Garanža, et ta on lõpuks teinud eesti keele eksami ära.
Ja mu küsimuse teine pool puudutab nüüd HEV-laste järjekorda. Kui palju Tallinnas on HEV-lapsi lasteaiajärjekorras? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Andres, on meil selline informatsioon? Peaks olema.
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
HEV-laste puhul on see küsimus, et järjekorras ei ole ühtegi. Aga nad peavad kohe ka samamoodi koha saama. Küsimus on lihtsalt selles, et kas see koht on kohe sobitus- või tasandusrühmas. Selles osas tõesti mõnel juhul võtab see rohkem aega. Aga teenuse me osutame neile. Aga tõesti hariduslike erivajadustega laste sobitus- või tasandusrühmade kohtadest on meil puudus ja sellepärast ka selles uues lasteaias me kindlasti tahame neid rühmi avada. Nii et me vajaduspõhiselt ikkagi püüame neid kohti luua. Ja see on probleem jah. Ja see probleem ei tule mitte sellest, et meil ei ole lasteaedades ruumi, vaid probleem tuleneb sellest, et nende spetsialistide puudus on hästi suur. Sest kui me loome sobitus- või tasandusrühma, siis seal on nõue teatud spetsialistide osas. Aga me ei vabanda. Me igal juhul täidame seadust.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Ja kas härra Garanža ...
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
See vist ei ole selle päevakorra küsimusega seotud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh! No ma arvan, me võime oodata ära selle punkti, millega ta on seotud, kui soovite. Aga parem oleks siis rääkida edusammudest härra Garanžaga.
Minu küsimus on lisaks härra Garanža keeleoskusele. Mille kohta Te kindlasti võiksite teada, on see. Et kuidas see Haaberstis läheb Kakumäele ja ütleme selle regiooni lasteaia ja haridusasutuste tuleviku kavandamine? Sest see on nüüd üks osa Haaberstist. Aga see ootus on ka mujal. Kuidas sellega on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Hiljuti teatavasti oli Kakumäe piirkonda ehitatud lasteaed, Veerise Lasteaed. Ja põhimõtteliselt üks variant, mida me praegu arutame, on see, et teha sinna kas juurdeehitus või lisada sinna moodulid. Sellepärast et tõepoolest soovijate arv on seal suurem kui kohtade arv. Nii et tunduvalt. Nii et üks variant on see, et me kas laiendame selle juurdeehituse abiga või siis paneme sinna juurde moodulmajad. Aga sellega me tegeleme jah.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh, lugupeetud abilinnapea! Jätkan samas võtmes. Et see Teie poolt mainitud Kakumäe Lasteaias, seal kõik kohad olid täis enne seda, kui lasteaed avati ja sada last oli ukse taga järjekorras ootel. Et varem on siitsamast linnavalitsus väitnud, et tegelikult nagu Õismäe piirkonnas venekeelsete lasteaiakohtadega täiendavat vajadust pole. Et seda ei ole vaja laiendada.
Nüüd Te tulete siis ettepanekuga, et ikkagi on vaja teha, on ju. Ja tegelikult, kui me vaatame seda piirkonda, siis Väike-Õismäe elanike arvu mõttes ei kasva nii kiiresti. Kasvavad just need piirnevad asumid, see on siis Kakumäe, Vismeistri, Pikaliiva ja Tiskre. Ja sinna, Te räägite, võib-olla kunagi teeme ühe mooduli sellele lasteaiale, mis on juba puupüsti lapsi täis. Ja Õismäele, kus tegelikult elanike arv ei kasva - Väike-Õismäed pean siis silmas - teete nüüd sellise venekeelse lasteaia, mille jaoks just kui kohti täiendavalt vaja ei ole linnaosas. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma ei saanud aru nagu, milles on küsimus. Aga ma proovin siis vastata nagu nii, kui ma sain aru. Tegu ei ole venekeelse lasteaiaga. Haabersti piirkonnas on vajadus nii eesti kui ka vene õppekeelega lasteaiakohtade järele. See on see, mis seisab seletuskirjas. Palju nendest rühmadest on siis eestikeelsed, palju venekeelsed, nagu see ei ole veel otsustatudki. Ja ei saa välistada nagu, et venekeelseid rühmasid on seal palju vähem võrreldes eestikeelsete rühmadega. See kõik otsustatakse just lähtudes sellest, et mis on see vajadus. Ja nagu ma ütlesin, me tegeleme Kakumäe lasteaiakohtade probleemiga ja kindlasti leiame lahenduse. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud ettekandja! Tallinna linnas on ka teisi rahvusi peale eesti ja vene ja riigikeel on eesti keel. Meil on päris palju inimesi, kes räägivad ja elavad Tallinnas, kelle emakeel on kas inglise keel või saksa keel. Misjaoks me siis ei tee rühmasid ka nendes keeltes? Küsimus.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Hea ettepanek. Me kindlasti mõtleme selle peale. Aga Haaberstis, nagu ma ütlesin, kuhu see lasteaed tuleb, 48% elanikkonnast on siis vene keelt emakeelena rääkivad inimesed. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Ma jätkan erivajadustega laste teemal. Ma loen Teile ette ühe seletuskirja lõigu. "Tallinna munitsipaallasteasutuste sobitus- ja erirühmades käis märtsikuu seisuga 723 haridusliku erivajadusega last. Kohta ootab 111 last". Küllap Te teate, kust ma seda loen, kui Te tunnete oma valdkonda.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
See on eelmise istungi eelnõu, mille me võtsime siin vastu.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
Absoluutselt! Seletuskirjast võetud. Et siis mis on nüüd vale? Kas see, mis selles seletuskirjas on, või see, kui täna Teie ja Haridusameti juhataja ütlete, et erivajaduslikuga, HEV-lapsi siis lühendatult, ei ole järjekorras, et sellist järjekorda ei ole Tallinnas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Andres, tahad Sa vastata?
Sõnavõtt - Andres Pajula Andres Pajula
Ma ütlesin, et erivajadustega lasteaiakohtade puudus on. Seda ma oma vastuses ütlesin. Aga lihtsalt nad on täna paigutatud tavarühmadesse ja selles mõttes seal kohtade puudus on ikkagi. Et ma jään oma väite juurde.
Küsimus jätkub - Õnne Pillak Õnne Pillak
....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Sõna siin saalis ikkagi annab linnavolikogu istungi juhataja. Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Te ütlesite, et ei ole veel tegelikult keel selles asutatavas lasteaias, mis keeles seal õppetööd hakatakse korraldama, ei ole veel otsustatud. Et miks me ei võiks siis täna selle kokku leppida ja otsustada, et see tuleb eestikeelne lasteaed? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma arvan, et seda otsustab juba koostöös Haridusametiga selle tulevase asutuse juht, mille me valime konkursiga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Austatud abilinnapea! Kas mulle ainult tundub nii või on see tõde, et Tallinna Linnavalitsuse paneb paika või võtab tööle Tallinna Linnavolikogu? Ja kui Tallinna Linnavolikogu liikmel on küsimus, siis minu arvates ei peaks abilinnapea vastama, et see ei ole selle teema küsimus ja "ma sellele ei vasta". Et Teil paraku puudub valikuvõimalus, kas Te vastate sellele küsimusele või mitte! See on muidugi kultuuri küsimus. Ja ainuke, kes võiks öelda, et see ei ole teemaga puutuv, on volikogu esimees. Tema seda märkust ei teinud. Nii et ma loodan, et Te siiski vastate härra Garanža kohta. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! See vist ei olnud küsimus, vaid kommentaar.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Toomas Kruusimägi, palun!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Lugupeetud abilinnapea! Ma tulen selle teema juurde tagasi, mida me ka põgusalt arutasime natukene komisjonis. Kas ei oleks ausam ja õigem igatpidi enne võtta tööle juht, asutada asutus ja siis viia läbi kõik projekteerimiskonkursid ja hankekonkursid ja siis alustada renoveerimist või ehitamist? Et täna me asutame lasteaeda, mille remonditööd käivad ja juhti alles hakkame otsima. Et tundub olema tagurpidi toimetamine. Kas Te selle seisukohti ja kui mitte, siis millisel põhjusel? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma ausalt öeldes vägagi ei näe siin vahet, et kas on vaja võtta siis tööle direktorit, siis kui hakatakse ehitama, või siis, kui ehitus käib ja lasteaed on asutatud. Mina ausalt öeldes nagu seda vahet ei näe. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Aitäh, hea volikogu esimees! Hea abilinnapea! Et ma väljendan üllatust ja esitan siiski küsimuse. Et seda teemat ilmselt ei käsitleks rohkem. Aga ma kujutan ette, et kui minu kolleeg oleks küsinud linnapealt, kuidas on härra Garanža keeleõpingutega, oleks ta saanud viisaka ja korrektse vastuse. Ja millegipärast on mul tunne, et kui mina küsiks seda linnapealt, ma saaks viisaka ja korrektse vastuse. Et äkki Te prooviksite olla linnapea vääriline ja sellele vähemalt mingisuguse vastuse anda! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mul puudub praegusel hetkel teadmine sellest, kuidas härra Garanžal viimati on läinud siis eesti keele õpingutega. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Rohkem küsimusi Teile volikogu liikmed esitada ei soovi.
Kuulame nüüd ära kaasettekande. Selle teeb meile kolleeg Irina Antonjuk haridus- ja kultuurikomisjoni esindajana. Palun!
Kaasettekanne - Irina Antonjuk Irina Antonjuk
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Haridus- ja kultuurikomisjon arutas antud eelnõud 9. septembri koosolekul. Ja otsustas ühehäälselt, 10 poolthäälega, toetada eelnõu esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh selle ülevaate eest! Kolleegid küsida ei soovi. Seega saame liikuda läbirääkimiste vooru juurde. Ja annan sõna Ülle Rajasalule. Palun!
Kõne - Ülle Rajasalu Ülle Rajasalu
Austatud volikogu esimees, head sõbrad volikogus! Et igakord, kui on juttu hariduslike erivajadustega lastest, siis mina olen nende kaitsja. Ma küsisin abilinnapea käest, et kas ta teab, mis tähendab HEV-1 ja HEV-2.
Hariduslike erivajadustega lapsed, need on kergete kõrvalekaldumistega. Võib-olla on logopeedilised probleemid, autismi ilmingud, Aspergeri. Elavad liiga ... võib-olla sõna ei kuule. Need lapsed, kes lähevad 3-aastaselt lasteaeda, nendega tegelevadki eripedagoogid. On psühholoogid, on sotsiaalpedagoogid ja on sellised spetsialistid. Jah, meil puudub sellepärast, et me ei maksa neile raha. Me peaksime neid palkama. Aga need lapsed, kes lähevad 3-aastaselt sellisesse rühma, juba 7-aastaselt nad lähevad tavaklassi ja need probleemid on ära likvideeritud sellesama 4-aastase õpetamise käigus. Praegu on olukord selline, kui lapsed lähevad I klassi, nad märkavad meie I klassi klassijuhatajat. Ja siis on küll niimoodi, et natuke oleme hiljaks jäänud.
HEV-2 ehk erivajadused number 2 on need, kus on liitpuudega, kes on juba natukene vaimupuudega, muude puuetega jne jne. Pirita linnaosas Pirita Perearstikeskuse andmetel on neid üle 200 lapse. Ja kui Pirita-Kose Lasteaed avati, 120 kohta on seal, ja jäi järgi sinna kaks vana maja. Me tegime ettepaneku, et need majad võtab kasutusele just nimelt nende HEV-1 laste puhul. Mõni saab kiiremini joone peale ja viiakse tavalisse rühma ja niimoodi see ringkäik peaks käima. Mida vastas meile abilinnapea? Me tegime selle ettepaneku. "Meil ei ole plaanis sellist ametit luua". Me ei ole küsinud ametit. Me küsisime, et luua Pirita-Kose Lasteaia koosseisus selle. Et mulle tihtipeale tundub, et abilinnapea ei saa küsimustest aru. Sest et miks, kui ta valdaks teemat, miks ta muidu küsib pidevalt Haridusameti juhi käest neid küsimusi? Tegelikult süvenedes sellesse teemasse oleks ta ... peaks olema ta pädev nendele teemadele ise vastama. Loomulikult mul on hea meel, et Haaberstis see rühm avatakse.
Tihtipeale lasteaia juhatajad ei julge sellest rääkida. Nad näevad seda probleemi. Kuid üks erivajadustega laps võtab ära kolme lasteaialapse koha. Üks erivajadustega ja kolm last ei saa lasteaeda. Sellepärast ollakse tihtipeale vait. Kui need lasteaiakohad oleksid olemas erivajadustega lastele, siis see probleem kaoks ära ja meil tuleksid tulevikus palju-palju tervemad lapsed.
Nii et igal juhul seda eelnõud me toetame. Aga me toetame ka seda, et sellised rühmad lasteaedade juures oleksid ka igas linnaosas. Pirita lapsi kindlasti ei hakata Haaberstisse viima. See on ka selge. Need vahemaad on liiga kauged. Aga aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Ei soovi.
Head kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Haridusameti hallatava asutuse Tallinna Lasteaia Naksitrallid asutamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 44 linnavolikogu liiget, vastu ei ole keegi, 6 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud!
18:51 Päevakorra punkti alustamine - 8. OE97 Osalemine Loov Euroopa programmi välisprojektis „Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities“ ning volituse andmine Tallinna Linnamuuseumi direktorile 8. OE97 Osalemine Loov Euroopa programmi välisprojektis „Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities“ ning volituse andmine Tallinna Linnamuuseumi direktorile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Meie järgmine päevakorrapunkt käsitleb välisprojektis osalemist ja kannab pealkirja "Osalemine Loov Euroopa programmi välisprojektis "Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities" ning volituse andmine Tallinna Linnamuuseumi direktorile". Sõna saab abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun!
Ettekanne - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Lugupeetud volinikud! Tegu on siis veel ühe välisprojektiga. Ja palume siis anda nõusolek Tallinna Linnamuuseumile selles osalemiseks. See on Loov Euroopa programmi välisprojekt "Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities", kus põhimõtteliselt meie omafinantseering on 18 884 eurot, mis tegelikult on meil juba kaetud meie linnaeelarvest Tallinna Linnamuuseumi tööjõukuludeks ette nähtud vahendite arvelt. Ehk suur osa selle projekti maksumusest kaetakse siis Euroopa programmi poolt ja siis see väike osa nagu, mis jääb meile katta, on siis meie Linnamuuseumi eelarves olemas.
Mis on see projekti sisu? Ja siis projekt toetab seda mudelit, mida koostatakse ja testitakse. Praktiline mudel erineva rahvus- ja kultuuritaustaga kogukondade ning kohalike põliselanike kaasamiseks ja sotsiaalse olukorra mõtestamiseks. Projekti raames koolitatakse välja motiveeritud keelevähemuste esindajad, et võimaldada neil saada kultuuridevahelisteks vahendajateks. Ja see lähenemine soodustab linnaelanike aktiivset osalemist kultuurielus.
Projekti periood on siis selle aasta septembrist kuni augusti lõpuni aastal 2022. Ja väljaõpet saanud kultuuri vahendajad kaasavad siis projekti kunstnikke partneriteks ja aitavad kunstnikel olukorraga tutvuda. Siin kohapeal annavad ülevaadet ühiskonna üldistest tendentsidest ja kriitilisematest küsimustest. Vajadusel korraldavad kohtumisi ja intervjuusid. Ja sellega me siis rikastame ka meie kultuurilise ja kunstilise maastiku. Ja projekti tulemused on siis ka seletuskirjas loetletud. Neid on mitu tükki. Ja selle ettepanekuga selles projektis osaleda pöördus siis meie Tallinna Linnamuuseumi poole Helsingi Cultura Fond. Nii et palume siis seda toetust. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Ja küsimustega alustab Liis Klaar. Palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud ettekandja! Minul on täielikult arusaamatu, misjaoks Linnamuuseum ja Tallinna Linnamuuseum, mis on pealinna linnamuuseum, mis peaks tegelema linna ajalooga ja linna arhitektuuriga võib-olla, ja ei ole mitte midagi tegemist niisuguse projektiga. Misjaoks Linnamuuseum peaks sellega tegelema? Ja Linnamuuseumil puudub veel praegu direktor, kes ei ole ka veel valitud. Miks?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Mis puudutab direktorit, siis praegu on olemas direktori kohusetäitja, mis saab oma ülesannetega päris hästi hakkama. Nii et selles me küll probleemi ei näe.
Mis puudutab Kunsti- ja Linnamuuseumit, siis Linnamuuseum põhimõtteliselt on paljude filiaalidega muuseum, kus on lisaks ajaloole, arhitektuurile ja näiteks fotodele on ka kunst loomulikult esindatud.
Ja meil pidevalt toimuvad väga erinevad ja mitmekülgsed näitused. Nii et see on kindlasti üks osa meie muuseumist ja meie muuseumitööst. Ja loomulikult üks eesmärk selle projekti raames on koolitada meie Linnamuuseumi töötajaid, selleks et neist saaksid mitte ainult sellised giidid, kes näitavad midagi ja räägivad, vaid kes saavad siis suhelda nii meie külalistega kui ka kunstnikega, kes siis meil siin Eestis resideeruvad, ja siis toetada neid nende tegevuses. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Nii nagu Liis Klaar juba enda küsimuses ka tähendas, siis Linnamuuseumil ei ole juba mõnda aega olnud juhti. Jah, on juhi kohusetäitja. Millal kuulutatakse välja konkurss ja millal Linnamuuseum saab endale juhi? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Konkurss on juba välja kuulutatud ja tegelikult on juba ka läbi nagu see. Tegelikult kestis see hästi mitu nädalat. Me reklaamisime seda päris laialt nii internetis, meie paberväljaannetes ja sotsiaalmeedias. Kokku tuli siis konkursi raames meile 26 või 27 - ma praegu niimoodi ei mäleta - avaldust ja juba oktoobri alguses siis toimuvad vestlused. Ja on oodata, et siis oktoobri esimesel poolel on Linnamuuseumil uus direktor paigas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud ettekandja! Et kas võiks korrata või meenutada, et palju see projekt läheb maksma Tallinna linnale.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Vabandust! Ma ei kuulnud hästi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palju see maksma läheb linnale?
Küsimus jätkub - Wesse Allik Wesse Allik
Jaa. Palju .... see maksma linnale?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Nagu ma ütlesin, see linnale ei maksa midagi, sellepärast et meie omafinantseering on 18 884 eurot, ja see raha on juba ette nähtud Tallinna Linnamuuseumi tööjõukuludeks. Nii et põhimõtteliselt võib öelda, et nad seda tööd teevad vabatahtlikult oma tööülesannete raames. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Liis Klaar, palun!
Küsimus - Liis Klaar Liis Klaar
Lugupeetud ettekandja! Kes hakkab neid koolitama? Kas Linnamuuseum hakkab siis neid esindajaid koolitama?
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ei, nad hakkavad koolitust saama oma kolleegidelt ka erinevates riikides, milleks on siis Soome, Rootsi, Läti. Ja sellepärast, et luuakse uued kontaktid Helsingi, Riia ja Stockholmi vahel koos Tallinnaga loomulikult ja siis see on kogemus, mida nad sealt saavad. Ja need koolitused, mis seal hakkavad toimuma, ongi siis mõeldud niimoodi, et erinevate riikide kogemus erinevatele riikide asutuste töötajatele. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun, Ivi Eenmaa!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ma väga vabandan! Te nimetasite eelnevalt, et tegelikult seda koolitust hakkavad jagama siin Rootsi, Soome, Läti jne. Kas seal pealinnades, nendes riikides pealinnades Stockholmi muuseum, Linnamuuseum, Riia linna muuseum jne ... Tõesti Te tahate ütelda, et muuseumid tegelevad sellise propagandatööga? Ütleks nii.
Tallinna Linnavolikogu liige - Liis Klaar Liis Klaar
Lõimumisega.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma hästi ei saa aru nagu, miks see propagandatöö on. Aga kui võtta arvesse, nagu ma juba eelnevalt mainisin, et meid kutsuti sellega ühinema, siis Helsingi Cultura Fond, nagu siis ma arvan, et kindlasti ka need riigid ja linnad ja nende muuseumid on huvitatud sellest, et vahetada kogemust ja osaleda selles projektis. Muidu seda projekti poleks olemas. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja Ivi Eenmaa saab jätkata. Palun!
Küsimus - Ivi Eenmaa Ivi Eenmaa
Ja minu teine küsimus. Miks Te jälle eriliselt ... Vot Teie päevakorrapunktis kogu aeg Te toote välja eraldi küsimusena. Ka siin on "kaasata vene keelt kõnelevat kogukonda". Kas on siis ikka miski häda siin Tallinnas, et Te peate kogu aeg aga lausa rõhutama, et jumala eest, et ikka tuleb vene keelt kaasata, vene keelt kõnelevad elanikud ei või inimesed kaasata? Mul ei ole selle vastu. Vastupidi. Mida rohkem nad suhtlevad ... Aga eelnõudes, Tallinna linna eelnõudes seda rõhutada ... Miks Te seda teete?!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Väga lihtne vastus. Et kuna Tallinna Linnamuuseumi koosseisus on selline filiaal nagu Tallinna Vene Muuseum, siis selle alusel hakatakse selle projektiga tegelema. Ja ütleme niimoodi, et esimene proov ongi siis Tallinna Vene Muuseumi töötajate koolitamine ja selle valdkonna arendamine. Pärast seda siis me võime rääkida ka teistest. Ega me ei piirdu ainult Tallinna Vene Muuseumiga. Me lähme ka edasi. Aga kuna selline filiaal on juba olemas ja teisi selliseid filiaale meil lihtsalt Linnamuuseumi koosseisus ei ole, et siis on see niimoodi. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaupo Nõlvak, palun!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan! Lugupeetud abilinnapea! Te väitsite, et see ei lähe linnale ja muuseumile mitte midagi maksma. Aga mina ei tea, et koolitus ja reisimine võiks olla kuidagi tasuta. Et kas need siis motiveeritud keelevähemuste esindajad, kellest saavad kultuuridevahelised vahendajad, kas need koolitavad ennast Stockholmis, Riias, Helsingis tasuta, reisivad tasuta, oma raha eest või on seal ikkagi mingisugused kulud planeeritud? Ja et kuidas sellest aru saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Väga lihtsalt. Projekti kogueelarve on 333 000 ja siis on Tallinna projekti eelarve 47 210 eurot. Sellest välistoetus on 28 326 eurot ja meile jääb siis nagu seesama omafinantseering, mida ma juba mainisin korduvalt, on 18 884 eurot, mis on juba siis meie Linnamuuseumi eelarves olemas tööjõukulude näol. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole.
Ettekanne jätkub - Vadim Belobrovtsev Vadim Belobrovtsev
Ma tänan!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kaasettekande selles päevakorrapunktis teeb haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Eduard Toman. Palun!
Kaasettekanne - Eduard Toman Eduard Toman
Austatud eesistuja, austatud kolleegid! 9. septembril 2020 haridus- ja kultuurikomisjon arutas seda küsimust, esitas oma küsimusi. Ja jõudsime järelduseni, et hääletamistulemustega 10 poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid ei olnud, otsustasime toetada eelnõu esitatud kujul. Ja palume ka teid toetada seda eelnõu!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu komisjoni esimehele! Küsib Vilja Toomast. Palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Aitäh! Austatud ettekandja! Et kas Teie saate ka nii aru nagu abilinnapea Belobrovtsev, et kui me kulutame ära või linn kulutab ära ligi 19 000 eurot, et siis see ei lähe mitte midagi linnale maksma, see projekt?
Kaasettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Ma arvan, et nii pikalt, kui abilinnapea seletas seda olukorda, veel minu arvamus siia ei otsusta mitte midagi. Ta seletas väga konkreetselt.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Täiendavaid kulutusi ei ole.
Kaasettekanne jätkub - Eduard Toman Eduard Toman
Täiendavaid kulutusi ei ole.
Küsimus jätkub - Vilja Toomast Vilja Toomast
Öeldigi, et täiendavaid ei tule. ....
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu komisjoni esimehele! Kolleegidel rohkem registreeritud küsimusi ei ole. Aitäh!
Avan läbirääkimised! Kõik soovijad saavad sõna. Sõnavõtu soove, tundub, et ei ole läbirääkimiste voorus. Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna? Seda soovi ei ole.
Austatud kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Osalemine Loov Euroopa programmi välisprojektis „Vahendades vähemusi - Agents of change: Mediating Minorities“ ning volituse andmine Tallinna Linnamuuseumi direktorile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 37 linnavolikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 5. Otsus on vastu võetud!
19:05 Päevakorra punkti alustamine - 9. ME26 Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks 9. ME26 Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja nüüd oleme jõudnud ära oodata kaua oma menetlemist oodanud eelnõu. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu kannab meile ette päevakorrapunkti number 9, milleks on "Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks". Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees, head volikogu liikmed! Minu käes on mesitaru, millele me nüüd kõik koos anname jalaga. Siis võtame kaane pealt ära ja laseme nendel mesilastel sealt endale kallale lennata ja hakkame nõelata saama. Tõepoolest see oli kujund.
Teie ette on lõpuks jõudnud eelnõu, mille ajalugu ulatub aastasse 2013. Nimelt Tallinna Linnavalitsus ja tegelikult ka Tallinna Linnavolikogu, kes valimistevahelisel ajal kannab valijate tahet, on kogu aeg puutunud kokku kahe erineva maailma huvide konfliktiga. Üks on siis kapitalistlikud ärihuvid ja teiselt poolt linnakodanike heaolu. Kui üldse mingi eelnõu menetlemisel on kõiki osapooli kaasatud, siis ma julgen teile kindlalt kinnitada, et selle eelnõu menetlemisel on pikkade aastate jooksul kordi ja kordi ära kuulatud kõikide osapoolte seisukohad, tehtud kompromisside kompromisse. See eelnõu on olnud volikogus aastast 2019. Linnavalitsus palus selle menetlemise peatada, sest selgus, et on ilmnenud veel täiendavaid huvisid. Nimelt me tegelikult ju esialgselt käsitlesime piiranguid ainult Tallinna vanalinna piirkonnas. Aga ettevõtjate survel paluti meil käsitleda seda eelnõud kogu linnaterritooriumi kontekstis, et oleks tagatud võrdne kohtlemine. Võtsime selle teema uuesti päevakorda, käisime ka kõik need protsessid läbi. Sest tegelikult nagu seadusloome mõttes on tegemist ju suhteliselt lakoonilise dokumendiga, mis sätestab meile nagu väga selgelt ja ühetaoliselt, et alkohoolsete jookide jaemüük kohapeal tarbimiseks Tallinna linna territooriumil on lubatud tööpäevadel kella kaheni. Erisus antud ööklubidele, kasiinodele. Siis on lubatud see kella kolmeni. Ja nädalavahetuse päevade vastu, siis vastu laupäeva ja vastu pühapäeva öösel tavakohtades kella kolmeni, ööklubides kella neljani, kaasa arvatud kasiinod.
Ja nüüd on see eelnõu teie ees ja ma palun seda teil toetada, sellepärast et enam sisulisemalt ei ole seda probleemi võimalik lahendada. Ja siin tõepoolest on leitud siis konsensus elanike ja ettevõtluse vahel. Ja ma arvan, et mõlemad osapooled on andnud oma parima, et see dokument teieni jõuaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh abilinnapeale! Küsimustega alustab Olle Koop. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud abilinnapea! Mis Te arvate, kas praeguses olukorras, kus me tegelikult ei tea siin päeva ette, ei tea nädalat ette, ja rääkimata aastast ja järgmisest aastast selle viiruse olukorras ja majanduslikus olukorras, kus valitsus võib-olla on iga hetk kehtestamas eriolukorra, kas nüüd eriolukorra piiranguid või mida iganes, et kas on otstarbekas sellist tavaolukorra, normaalolukorra piiranguid täna, hetkel arutada, kui me tegelt ei tea, millise situatsiooni me nüüd tegelt lõppkokkuvõttes kehtestame? Võib-olla me kehtestame olukorda, kus võib-olla pool Tallinna ööklubidest on pankrotis, pooled baarid on suletud jne ja tegelt probleemi äkki üldse ei ole. Et me täna nagu loome normatiive olukorrale, mida me tegelt ei tea. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Ka meie mõtlesime täpselt samamoodi nagu lugupeetud linnavolinik ja selle tõttu ma loodangi, et volikogu ka oma tänasel istungil, kui selle eelnõu üle otsustamiseks läheb, viib sisse ka ühe muudatuse, kus selle eelnõu jõustumise tähtaega on veel edasi viidud. Ehk see peaks siis laekuma aastasse 2021, 1. september.
Praegu tõepoolest valitseb väga kummaline olukord. Ja politsei poolt suhteliselt lihtmenetluses kehtestatud alkoholi müügipiirangud Tallinnaski on palju-palju rangemad, kui antud eelnõus kirjas. Ja just tulenevalt sellest praegusest olukorrast ja selgusetusest, mis ettevõtluse turul tegelikult juhtub, kes jäävad ellu, kes profileerivad ennast ümber või millist laadi meelelahutusasutusi selle kriisi järgselt uusi tulema hakkab, pidasime me õigeks, et peaaegu aastase etteteatamisajaga selle eelnõu menetlemine on just põhjendatud. Sest siis teavad ettevõtjad arvestada, et selline on meie keskkond ja selles keskkonnas tuleb siis arvestada kõikide nende oludega ja mõelda, kas mingisugust äri teha, alustada, lõpetada, mis iganes. Ehk ma arvan, et seesama peaaegu aastane etteteatamisaeg on hea näide korrektsest õigusloomest, kus piisava etteteatamisega tegelikult me teavitame ka ettevõtjatele, milline on linnakodanike tahe. Sellepärast et ta on väga arvestataval moel erinevate elanikkonna gruppide poolt kaua oodatud seadus või, parandan, määrus. Ehk see tegelikkuses tähendab seda, et linnavalitsuse roll ongi ju nagu olla kahe veskikivi vahel - ühest küljest elanike huvid ja teisest küljest ärijuhid. Ja ma usun, et kõik, kes suudavad reaalselt ja realistlikult mõelda, siis need kellaajad on tegelikult pigem liberaalsed. Aga nad on inimeste jaoks võimalus. Ehk inimeste jaoks võimalus selles mõttes, et nad saavad garanteeritult öelda, et mingist kellast edasi võiks nagu magada ka saada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea on ise teadupärast ka väga ettevõtlik inimene ja seetõttu ma küsiks, et kas Te täna esitatava eelnõu puhul ... kas võib juhtuda, et Te palute meil hääletada eelnõu poolt, mis kahjustab Teie enda ettevõtluse huve või Teie äripartnerite ettevõtluse huve? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
www.rik.ee annab Teile võimaluse tutvuda minu seal registreeritud äriühingute ja omandisuhetega. Ja kinnitan Teile kindlalt, et hetkel Te sealt kindlasti ei leia midagi sellist, mis võiks olla selle eelnõuga kuidagiviisi kahjustamas minu ärihuve.
Kui kõrvale jätta see, et ma pikisilmi ootan seda piirangut, et ma saaks oma bändiga ööklubis lavale minna mitte kell 2 ja kell 3 siis viimastele tuikujatele laulda "Sinist vilkurit", et politsei neid koju saates kinni võtaks, vaid ma saan minna lavale näiteks kell 1, sellepärast et siis on hakanud juba inimeste alkoholi tarbimise harjumused mõnevõrra muutuma positiivses suunas. Ja õnnelikke pereemasid, kes laste kilgete saatel öösel ootavad purjus pereisa koju, nende pereemade rõõm on palju suurem. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa. Tere, Aivar! Vot kui on probleeme eraldi võetud kohtadega, siis minu meelest tuleks tegeleda nende kohtadega. Või kui on probleeme eraldi võetud inimestega, kes ei oska käituda, siis tuleks tegeleda nende inimestega. Aga täna te tahate karistada kõiki neid inimesi, kes lihtsalt tahavad, et Tallinn oleks normaalne linn, kus on võimalik väljas käia ja kus on ööelu. Et kas te tõesti ei näe seda, et Tallinnasse on eriti viimastel aastatel tekkinud väga palju huvitavat ööelu, väga palju huvitavat linnakultuuri? See on saanud rahvusvaheliselt palju positiivset tähelepanu. Miks Te tahate kõike seda ära rikkuda, ära keelata ja tuksi keerata? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Väga kummaline küsimus. Sotsiaaldemokraatide tagajärjel käime me täna kõik Lätis viina järel, ütleme nii. Sotsiaaldemokraatide kauaaegse esimehe nimega on meil isegi alkoholimark turul olemas. Mul on nagu hästi kurb kuulda, kui sotsiaaldemokraat propageerib nagu joomist Tallinna linnas ööpäevaringselt. See on tõeliselt kahetsusväärne. Andke mulle andeks, lugupeetud volinik!
Aga! Ma tean küll, millele Te vihjate. Ja see probleem oli meil ka väga selgelt laua peal. Ehk tõepoolest arenevas maailmas arenevad ka meelelahutusmoodused. Ja tõepoolest tehnilise muusika klubid ütlevad, et nemad alles kell 4 öösel alustavadki. Ja nad asuvad valdavalt ühes konkreetses piirkonnas Tallinnas, kus on ühest küljest arendatud välja infrastruktuur kaasaegse tehnilise muusika viljelemiseks klubilises vormis, aga teisest küljest müüdud ka väga kallilt kortereid. Ja kahjuks on täna linnavalitsuse roll see, et nad peavad kõikide Noblessneris endale hullu raha eest ostetud korteriomanike kriitikale kogu aeg vastama, miks nad öösel magada ei saa just täpselt sellepärast, et arendajal on sisuliselt ükskõik. Tema võttis raha nii ettevõtluse infrast kui korterite infrast; tema pühib käed puhtaks ja meie peame seda kõike klaarima.
Aga ma võin, härra Kaljulaid, Teile isiklikult öelda, et küll me jõuame veel kohapiiranguteni ka, kui on vaja. Me teame täna, et see võimalus on meil olemas. Me varem seda ei julgenud kasutada. Aga sotsiaaldemokraatide selline piirav alkoholipoliitika on ka meile andnud indu, et пьянству бой ehk alkoholile lahing.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kuhu edasi, seda tõenäoliselt näitab Kristen Michali järgmine küsimus.
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, austatud volikogu esimees! Et ma muidu paluks kontrollida, kas esineja on kontrollinud baari lahtiolekut. Aga kuna ma nägin, et ta tarbis alkoholivaba kraami, siis seda kindlasti ei ole vaja.
Et minu küsimus tegelikult abilinnapeale on tõsine. Me oleme avaliku võimuga tihtipeale silmitsi igasuguste konkreetsete rikkujate, ettevõtete, asutuste, inimestega. Ja avalikku võimu, piiranguid-sundi tuleks rakendada just nende vastu, kellega see probleem on või kus see probleem on tekkimas. Selles seletuskirjas olete Te ka ise märkinud, et neid on tüüpi kümme. Minu ainuke küsimus ongi praegu, et miks me nendega ei tegele. Miks me ütleme, et kõik muud korralikud restoranid on probleemi allikas? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vaadake, ka mina tahan tegelikult selle teema juures vastata tõsistele küsimustele tõsiselt. Ja ütleme siis niimoodi, et noh, ütleme, sellistele natukene isegi provokatiivsetele küsimustele vastates ma kasutan sedasama metoodikat, mida küsija.
Aga ma olen Teiega absoluutselt nõus, et ka minule isiklikult piirangud ei meeldi. Ja tegelikult, kui me lähtume praktikast ehk sellest nn peopidamise tegelikust sisust, siis ööklubide kella 4-ni alkoholimüügi keeld nädalalõppudes näiteks, kus inimesed valdavalt ööklubides käivad, tähendab seda, et kella 5-st lähevad kõik enam-vähem koju. Aga tegelikult on see ju täna ka niimoodi. Ehk sisuliselt ma julgen täna öelda seda, et needsamad pikad koos istutud koosolekud nende aastate jooksul kahe vastandliku osapoole elanike ja ettevõtjate vahel viisidki tegelikkuses selleni, et teatud mõttes me suutsime elanikele kohale viia selle, et me ei saa teha olukorda, kus me tõepoolest ei ole enam normaalne linn, kus tõepoolest vaba aja veetmine ei ole võimalik. Ja teisest küljest ettevõtjad said aru, et ega tegelikult nende huvid ju arvestatavalt ei kahjustugi. Ehk tõepoolest mõnevõrrane mõju see kassavoole kindlasti on. Ja nagu üks eelküsija ilusasti ütles, et me tegelikkuses muutuvas maailmas ei olegi kunagi kaitstud selle eest. Et ka meie hoiame täna hinge kinni, et meil üldse mingi meelelahutus, eelkõige kesklinnas ja vanalinnas alles jääks. Sellepärast et oma inimesed pole harjunud seal käima. Ja turiste, no ma ei tea, enne järgmist kevadet päris kindlasti ei tule. Ja võib-olla meil ongi seal puruks löödud aknad ja lipendavad kardinad, sellepärast et mitte kedagi seal enam askeldamas ei ole.
Seda enam ma kordan oma seda mõtet, mida ma ka vastates ütlesin täiesti konstruktiivselt, et aasta aega on piisav aeg ehk kaaluda erinevaid võimalusi. Ma ei hakka teile täna ütlema seda ja see polegi, mina ei ole see jumal, kes selle üle otsustab. Aga näiteks sellelaadseid klubisid, keda see klubiteema erutas, neid ei ole täna ülearu palju enam elus. Sellepärast et need piirangud, mida pandi selle koroona protsessi käigus, on selle töö nagu meie eest juba täna ära teinud. Ehk ma veel kord. Me kirjeldame selle eelnõuga ettevõtluskeskkonda.
Ja tulles tagasi nende muusikaklubide juurde, me ka tegelikult nendega rääkisime. Ja seal on veel olemas igasuguseid erinevaid võimalusi, mida ma siin praegu kirjeldama ei hakka: kinnised klubid, selgelt turvatud ruumid ja mis iganes asjad. Meie siin ei ole selle üle otsustajad. Aga ütleme niimoodi, et me ei saa ka elanikke nagu, kuidas ma ütlen siis, seisukohti ja vajadusi mitte aktsepteerida.
Ja mis puudutab ... no näiteks seesama tapmise lugu Lasnamäel, on ju. Päevselge on see, et me oleme taotlenud Munitsipaalpolitseile täiendavaid menetlusõigusi. Me ei ole neid saanud. Parlament sellega tegeleda kuidagiviisi ei taha. Riigipolitsei oli sellesse protsessi kaasatud väga selgelt ja tegelikult need sisendid sellesse eelnõusse baseeruvad väga selgelt politsei julgeoleku analüüsil ka, mis on faktoloogiline, juhtumipõhine statistika aastate jooksul, millega politsei on pidanud tegema.
Ja ma juhin veel kord meie tähelepanu sellele, et kas nagu üliliberaalse alkoholipoliitika viljelemine meie linnas on meie nagu nihukene ikkagi lõpuni eesmärk, me peaks sellepärast lõpuni tülli minema? Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Wesse Allik, palun!
Küsimus - Wesse Allik Wesse Allik
Lugupeetud eeskõneleja! Et Teie jutust jääks nagu mulje, et seal oleks nagu kaks poolt: et ainult ärimehed ja elanikud. Et siit tekib küsimus, et kes siis seal nagu baarides üldse siis käib? Et kui linnakodanikud huvitaks, et need oleks kõik kinni, et nagu kapitalistina Te peaks teadma ju, et midagi saab pakkuda ainult siis, kui on nõudlus. Aga see selleks. Aga mu tegelik küsimus on see, et kas on mingeid arvutusi selle kohta, et mis mõju ta võib avaldada turismile? Et ei juhtuks nii, et Soome turist hakkaks ka n-ö ööklubis käima Lätis?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Soome turistil on alati õigus valida, kus ta ööklubis käib. Meie temale seda ette ei kirjuta. Aga võttes aluseks minu isiklikku kogemust, 23 aastat laval, ma kinnitan Teile, et soome turist reeglina üle kahe ei kestnud. Ülejäänud olid ikka eestlased. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Suur tänu! No mulle tundub, et varsti tuleb müügile lisaks Ossinovski viinale ka Riisalu viin. Aga küsimus on mul selle kohta. Et kas Teil, härra Riisalu, on äkki huvisid hotellisektoris? Loen mina § 2 lõiget 2 "Piiranguid ei kohaldata majutusettevõtte fuajees asuvas müügikohas". Punkt. Mina pelgan, et meie hotellide lobid ehitatakse ümber Prisma alkoholiosakondade taolisteks asutusteks.
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina ei pelga. Mina usun oma inimestesse. Usun Eestimaa inimestesse, usun Eesti ettevõtjatesse. Ka kõik hotellide-restoranide liidu esindajad käisid aastate jooksul kogu selle protsessiga meiega kaasas. Nagu Te näete, seal on erisus veel see, et hotell võib muuseas öösel veel isegi room service'i kaudu tuppa viina viia. Täitsa uskumatu lugu, on ju. Et nüüd ju hakatakse ... kõik rendivad. Ja kui praegu inimesed rendiks endale hotellitoa selle nimel, et hakata room service'i kaudu sinna kell 6 hommikul viina saama, muuseas me päästaks Eesti hotellindused. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Kuulasin Teid ja põhimõtteliselt Te siis edastasite, et7-aastase töö tulemusena esitate Te meile eelnõu, mis peaaegu et meie tallinlaste n-ö meelelahutuskäitumist ei muuda. Et nad lähevadki kell 4 koju ja magavad ennast korralikult välja ja kõik on hästi. Ja samas ... aga ikkagi piirata on vaja, on Teie ettepanek. Kuigi see midagi ei muuda, on ju, aga piirata on vaja. Ja seda piiramist on pärast vaja hakata ju kontrollima. Ma kujutan ette, Te saadate ju armee mupolasi kontrollima 4.05, et kas on uks kinni või lahti ja mida seal müüakse. Et miks seda siis vaja on, kui tegelikult suures pildis midagi ei muutu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Seda on vaja suures pildis sellepärast, et see oli eelkõige vanalinna elanikest alanud protsess aastaid tagasi. Terve tunni jagu on see piir tegelikult nihkunud nüüd küll ahistavamaks ja kahjuks Munitsipaalpolitsei ei saa seda kontrollida, kuigi väga tahaks. Et see on ikka riigipolitsei ülesanne ja meie tarbijakaitse osakond peab sellega tegelema.
Aga ma julgen Teile kinnitada, et palju rangemad piirangud praegusel ajal, kus tõepoolest on tehtud päris palju lauskontrolli, need on üksikjuhtumid, kus on eksitud ka väga karmide alkoholipiirangute, müügipiirangute vastu Tallinna territooriumil. Ja ma olen väga selgel seisukohal, et vähemalt ettevõtlussektor on selle eelnõuga nõus. Ja nad on öelnud, et see neile sobib. Ja inimesed on öelnud, et "okei, me ei saanud seda, mida me tahtsime, 12 ja 1, aga me saime vähemalt midagiga". Ja see ongi selle mitmeaastase töö tulemus. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa, aitäh! Väga meeleolukas vastus. Ma tänan selle eest! Et kõigepealt Tallinn on nagu väga suur linn. Et miks ei tohiks näiteks kusagil Tallinna äärealal, ma ei tea, endises tööstuspiirkonnas tegutseda ööklubi, mille lähedal ei ole mitte ühtegi elumaja, mida ei kuule mitte keegi?
Ja teine asi on see, et no ma olen nagu teadlik sellest endise linnaosavanemana. Tõesti, inimesed kurdavad selle üle, et on kohti, kust tulev heli segab neid ja avaliku korra rikkumised neid segavad. Aga miks, pagana pärast, Te siis ei tegele nende heli ja avaliku korra probleemidega? Miks Te lihtsalt kõik kinni panete? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Me ei pane ju kõiki kinni. Selles ongi asi, et lahti olla võib isegi ükskõik kui kaua. Lihtsalt enam alkoholi ei saa müüa. Ega siis me ju ei keela kellelgi seal kas või ööpäevaringi istuda. Lihtsalt kella 4-st nädala lõpus kuni hommikul 7-ni enam viina ei saa. Oled kolm tundi viinata, saad natuke kainemaks. Lähed ostad jälle uue peatäie peale ja pole hullu midagi. Kui sellist linna tahame, siis palun võtke! Kandikul olemas, noh! Korrakaitseseadus meil rohkem ei võimalda piirata. Ega me ei tahagi midagi piirata.
Ma rõhutan teile veel. Me ei taha midagi piirata. Te saate täiesti valesti aru, lugupeetud sotsiaaldemokraat Kaljulaid! Ehk meie lihtsalt vahendame praegu volikogu liikmetele kui Tallinna Linnavalitsuse tööandjatele elanike ja ettevõtjate vahelise kompromissi sisu. Meie ei ole seda välja mõelnud. Meie ei ole siia tööle tulnud selleks, et kedagi piirata. Meie peame tegema oma tööd. See on meil palga sees. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Murelik lapsevanem Mustamäelt küsib Teie käest nüüd, see olen mina ise, kes elab sealsamas kandis, kust kui kogu see teema sai alguse, mis toodi näidet: no Solnoki piirkond ja teiselt poolt siis Kännukuke, seal endise Kännukuke poe taga, on ju, on see teine mul. See nimi ei ole nüüd meeles, on ju, mis on kooli kõrval, laste mänguväljaku kõrval. Lastega pered käivad poes ja tõesti neid härrasid ja prouasid on seal nagu palju, on ju, kes võib-olla häirivad natukene ja on kehv eeskuju lastele. Ja ometi nüüd selle eelnõuga tegelikult ju seda probleemi ... Te lükkate lahendust jälle edasi, aasta võrra jälle edasi. Mis ma ütlen, mis ma ise tundma pean ja mis ma ütlen sellele noorele inimesele, kes kõigile linnavolikogu liikmetele ... Lasnamäelt üks neiu kirjutab meile juba kolmandat või neljandat korda, et palun ärge laske. Palun ärge laske läbi seda, et need muudatused hakkavad kehtima aasta pärast. Mis ma sellele neiule ütlen ja mis ma Mustamäe elanikele ütlen? Miks tegelikult probleemi praegu ei lahendata?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma ikka ei saanud võib-olla päris täpselt küsimusest aru. Et minu arust lapsed kell 3 või 4 öösel võiks nagu magada. Aga võib-olla nad ei maga. Ehk Teie ilmselt räägite meile praegu nagu pigem probleemidest, mis on seotud kauplustega ja mis on seotud alkoholi tarbimisega kaupluste ümber. Solnoki juures kell 2 öösel päris kindlasti, kui seal on mingi probleem, siis ma pean linnaosavanema käest uurima.
Aga ma seda võin Teile küll lubada, et lähiaegadel tuleb teie ette veel üks eelnõu, mis räägib alkoholi kaubandusest kauplustes, eriti spetsialiseeritud alkoholikauplustes. Ja siis veel natukese aja pärast tuleb teile järgmine eelnõu, mis räägib meile piirkondlikest piirangutest kuni täieliku keeluni välja, et ravida välja need "paised", mis on Teie, lugupeetud voliniku, murekoht. Ka lapsed päeval ei pea taluma purjus inimeste liikumist avalikus ruumis. Ja ma loodan, et siis me oleme nagu üks mees selle probleemiga nagu ühel pool rindejoont, et ei ole enam, et mingi paha linnavalitsus piirab, vaid me tegelikult võitleme tõepoolest turvalisema linnakeskkonna nimel. Ka tegelikult ööelu, politsei statistikale tuginedes meil ei olnud nagu väga palju argumente nagu öelda, et "aga me oleme siin liberaalse ettevõtlusega riik, me ei tegele sellega". Kahjuks meie kodanikud ja külalised annavad piisavalt alust, et need kodanikud, kes tahavad turvalises linnakeskkonnas elada, peaksid seda eelnõu tervitama. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh, härra volikogu esimees! Härra abilinnapea! Õnne Pillak arvas vist seda baari, mis on hommikul kella 10-ni lahti. Et lapsed lähevad kooli ja lähevad sealt mööda ja lällamine käib seal. Aga ma ei tahtnud seda küsida.
Tähendab, Te tuletasite meelde Lasnamäe seda kurba juhtumit. Ja me kuulsime eestseisuses, et linn põhimõtteliselt ei saa mitte midagi teha. Sellel baaril on ... kõik elu läheb täpselt samamoodi edasi. Ei ole karistatud midagi, ei ole alkoholimüügi piir, tähendab, luba neilt peatatud ja mitte midagi.
Ja sellest johtuvalt ma tahangi küsida. Et Te seate need piirangud. Et missugused on linna administratiivsed võimalused üldse karistada rikkujaid ja mida linn üldse teha saab? Ja kui suured nad näiteks on? Äkki on ta nii väike, et ei olegi mõtet üldse neist piirangutest kinni pidada. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Juhin tähelepanu, hea voliniku tähelepanu sellele, et liberaalse ettevõtluskeskkonnaga Eesti Vabariigis ei ole kohalikul omavalitsusel ettevõtluse reguleerimiseks mitte mingisuguseid võimalusi. Me ei väljasta kellelegi alkoholilubasid, me ei väljasta kellelegi tegevuslubasid. Kui Teil on tuba, panite lafka püsti, müüsite viina ja saategi teha seda ja me ainult lihtsalt seisame seal kõrval ja menetleme, viibutame näppu. Kui on õigusrikkumine, tuleb politsei, viib inimese ära, karistab, teeb trahvi.
Aga me oleme välja mõelnud ühe abinõu, mis on täiesti seaduslik. Ja nagu ma ütlesin, ma sellest täna laiemalt ei räägi. See ei ole selle eelnõuga seotud. Aga tegelikult piirkondlike alkoholikeeldude kehtestamine on võimalik ja seda instrumenti me kavatseme hakata nüüd kasutama nende probleemide lahendamiseks, mis loomulikult toob meile kaasa suhteliselt palju ilmselt kohtuvaidlusi. Nagu me ju vanalinnas aastaid käisime kohut nende nn Bermuda kolmnurga ettevõtetega. Et ega see ongi pidev võitlus. Aga ma olen 100% nii Õnne Pillakuga kui Teiega, et see probleem, kus meie lapsed näevad seda kõike nagu peaaegu et päise päeva ajal, on ebanormaalne. See ei ole normaalne olukord. Aga kahjuks ettevõtlusvabadus on ülim. See on peaaegu et põhiõigus ja me ei saa midagi teha, sest kohalikul omavalitsusel pole seda voli. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Kolleeg Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Eks Teie selliste esinemise oskuse juures ongi Teid keeruline jälgida, sest Te laulate nii mitut laulu korraga. Ühel hetkel Teil on näpud püsti, et kui keegi võtaks hotellitoa, siis ta võiks seal nii palju kui tahab. See päästaks majanduse. Järgmisel hetkel Te räägite, kuidas keegi ei või juua. Samas selgub ju, et kella 6-st on ikka tööpäeval kõik baarid avatud. Et sellel ajal, kui mõni lapsevanem oma lapsega lasteaeda läheb, siis tere tulemast baari ja pidu käib ikka edasi. Et selles suhtes on siin kõik segamini nagu pudru ja kapsad ja Teie vastate muidugi nii, kuidas sellel hetkel tuju on ja kuidas laulusalm ütleb.
Aga mul lihtne küsimus. Et kas Te ikkagi ei kaalunud näiteks Telliskivis või kusagil teha sellist tõepoolest eraldiseisvat ala või erandit? Et lõppkokkuvõttes on palju sõnu, aga vähe villa. Et tegelikult ju see murekoht hommikul kell 6, kolmapäeva hommikul saame Sina ja mina ikka minna viina viskama. Ja see on ju hoopis suurem probleem kui see, et ühel ööklubil nüüd tund aega varem lähevad uksed kinni. Et kas Te ei arva, et me tegeleme n-ö asendustegevusega?
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh küsimuse eest! Kui vastata küsimusele otse, nii nagu ta esitatud oli, siis Eesti muusikas on ka muuseas Arvo Pärt, kelle muusikat ma väga hindan, - ai hiljuti 85. Aga Eesti muusikas on ka Sulo. On ka Meie Mees muuseas. Ehk selles mõttes ongi. Muusikas on ka väga erinevaid žanreid.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

....
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jah. No mõni on. Ja ütleme nii, et poliitikas on näiteks Raimond Kaljulaid, aga on ka Rainer Vakra, eks ju. Täiesti erinevad inimesed. Aga üks saab ainult erakonna esimeheks, teine ei saa.
Ehk ma tahtsin sinna välja jõuda, et tulevad küll. Eripiirkond tuleb. Ja kui ma pidasin Märt Sultsi psüühiliselt haigeks inimeseks, kui ta hakkas oma saartest rääkima, siis täna ma pean temast lugu kui geeniusest. Sest ma arvan, et Tallinna linn võiks need saared valmis ehitada. Ja seal võiks olla selline rahvusvaheline joogikeskus, mis on mere ja okastraadiga eraldatud ja võib ööläbi juua. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Te ütlesite oma ettekandes, et mis arusaadavalt ka on n-ö see ettevõtjate ja elanike vaheline kompromiss. Et kui elanikud tahtsid seal kella 12-st või 1-st saada, said siis nüüd siis 3-st jne. Et kuidas ... Ma küll Teid selgeltnägemises ei süüdista. Aga kuidas Teil nagu tunnetus on? Teie kui ilmselt kõige rohkem kursis olnud inimene selle protsessis, et kas võib tulla mingi hetk ... Nagu me elus oleme ikka näinud, et kõigepealt paneme natuke siit ja siis natuke sealt ja siis jälle natuke veel ja siis varsti jälle natuke veel. Ehk mu küsimus on siis see, et kuidas tunnetus on. Et kas see kompromiss jääb pidama, kas see nagu kehtib? Või näiteks aasta pärast istume me jälle siin ja räägime, et aga tõmbaks ikka veel tund aega ära? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aasta pärast on valimised ja nii mõnigi meist ei pruugi siin enam istuda. Ehk selles mõttes kes seda küll oskab ette öelda. Aga ma olen Teile korduvalt öelnud muuseas, ilma igasuguse naljata. Ehk ma tegelikult asjalikele küsimustele olen valmis vastama asjalikult.
Ma arvan, et seda ohtu ei ole. Sellel lihtsal põhjusel, et ma siiralt loodan, et need kokkulepped, mis on laiapõhjaliselt saavutatud, võiksid olla nii sisulised, et nad püsiksid ja võiksid olla meie käitumisnormide aluseks pikema perioodi jooksul. Siin on terve rida ohte loomulikult sellel moel, et kui näiteks valitsus otsustab Eesti riigis kehtestada rangemaid alkoholipiiranguid terve riigi territooriumil või kuidas iganes, me oleme seda praktikas näinud, siis loomulikult on see järgmine olukord. Aga täna ma võin Teile täiesti käsi südamel kinnitada, et tõepoolest, olles linnasüsteemis tööl olnud üks kord mõni nädal linnaosavanemana, siis mind lasti lahti. Ja mitte sellepärast, et ma ei oleks oma tööga hakkama saanud, aga lihtsalt koalitsioon muutus.
Ja ma loodan, et aasta pärast võib näiteks ka juhtuda, et näiteks tuleb mingi uus koalitsioon, et nad siis tõepoolest ei hakkaks seda otsust läbi vaatama. Näiteks Isamaa on seal juhtpartei, on ju. Tema valija on selline konservatiivne, selline perekeskne ja ütleb, et teeme ikka üks ja kaks. Sellepärast et nad on ostnud kallist kinnisvara vanalinna ja neile ei meeldi see. Ja siis isamaalasest linnapea otsustab, et peab piirama. Selle vastu me ei ole keegi kaitstud. Tänase linnavalitsuse seisukoht on nii kaua, kui mina seda valdkonda juhin - ma arvan, et ma juhin seda veel mõnda aega -, olen ma endiselt sellel meelel, et ettevõtjad ja kodanikud on teinud sellel tasemel kokkuleppe, väga sisulise, väga läbi analüüsitud, kõiki asjaolusid kaaluva. Ja ma loodan, et see kokkulepe on pidev ja püha. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun Kaupo Nõlvak!
Küsimus - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Jaa, aitäh! Et tegelt mu küsimus küsiti ära. Aga ma leian, et see on nagu üsna oluline, mis puudutab siis neid sanktsioone n-ö. Et ole hea, püüa veel natuke täpsustada, et millega ettevõtja, mitte need, kes kokku leppisid täna, aga ütleme tulevane ettevõtja, kes ei ole kellegagi kokku leppinud, millega ettevõtja riskib ikkagi, kui ta nagu rikub seda siis täna kehtestatavat piirangut? Et kas see linna poolt hetkel just kui ei ole midagi, aga järgmise eelnõuga ta riskib ehk linna silmis ebasoosingusse sattumisega ja võib-olla piirkondliku siis mingisuguse sulgemisega tema puhul. Et tegelt see on oluline. Et natuke ava seda veel. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Vaadake, ma usun, et te kõik saate hiilgavalt hästi aru, et Läänemere teel toimunud intsident oli tõsiseks signaaliks, et meil on alkoholi tarbimisega probleeme. Ja täpselt samamoodi ka tegelikult nii mitmegi voliniku täna välja öeldud seisukohad, mis puudutavad alkoholitarbimist laiemas mõttes nii laste silme all ja kus iganes ... Siis see, et kusagil viisil või teisel või põhjusel on vaja piiranguid rakendada, see olukord võib alati tulla. Aga ma olen endiselt sellel seisukohal, et seni, kuni meil on selline üldine õigusakt, mis sätestab ettevõtluskeskkonna raamid ühtlaselt kõigi jaoks linna territooriumil, siis näiteks alustav ettevõte peaks tõsiselt kaaluma, et kas tal tasub seda äri alustada või ei tasu. Teatavasti ka ettevõtlusega tegelemine on vabatahtlik. Aga linnaruumis elamine ei ole väga vabatahtlik, sellepärast et pahatihti võisid meie vanemad meile valida meie kodukoha ja meile see meeldib, sest see ongi meie kodu ja me tahame siin olla.
Aga, ma ei tea. See ajamäärus, mis tänasele linnavalitsusele on antud, nagu ma olen juba tegelikult siin vihjamisi öelnud, ei ole enam väga pikk. Kindlasti elus alati asjad muutuvad. Ja ma loodan, et kui me selle volikogudokumendi võtame aluseks ja tegelikkuses ei ole mitte ühtegi indikaatorit, mis sunniks meid analüüsima mingeid erimeetmeid mingi piirkonna suhtes. Näiteks elanikud on rahul, õiguskaitseorganid on rahul, inimesed on rahul, miks peaks neid siis kehtestama?! Eluaeg on ju niimoodi olnud, et kui sa midagi rikud, siis midagi ka juhtub. Aga kui midagi ei juhtu ja sa midagi ei riku, siis ju ei ole põhjust. Ehk ma arvan, et võib-olla neid näiteid, kus kedagi oleks represseeritud selle eest, et ta on olnud korrektne, minu teada ikka ei ole. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Õnne Pillak, palun!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh, hea ettekandja!Enda eelmise küsimuse vastusest ajendatuna. Mis ma siis nüüd peaks sellele murelikule neiule, kes Lasnamäelt korduvalt ja korduvalt kirjutab, ütlema? Et millal baaride, just need hommikused müügid, mis on ju ka laste seisukohalt murekoht, on ju, millal need siis murekohad saavad lahendatud? Ja Te ütlesite, et on plaanis tulla täiendavate ettepanekutega volikogu ette. Millal nende ettepanekutega volikogusse tullakse? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Sellel hetkel, kui me taas kord oleme suutnud nad nagu piisavalt läbi analüüsida. Et ma arvan, et selliste paiksete piirangute suhtes võidakse alustada erinevaid menetlusi ja me peame need hoolega läbi mõtlema.
Me oleme muuseas pöördunud ka Eesti Vabariigi parlamendi poole, et nad tõepoolest kehtestaksid piirangud üleriiklikult, mis sätestaks selle, et ... Täna meie peame lähtuma avaliku korra seadusest, mis siis nädala sees vist kell 6 hommikul ja nädala lõpus kell 7 hommikul ... Meie oleme palunud Eesti Vabariigi parlamendil menetleda ja minu meelest reformierakondlane Kalle Laanet võttis selle enda südameasjaks, et ühtlustada ajad kaupluste lahtiolekuaegadega, et 7 kuni 10 ka ei tohi müüa. Ja vaadake, see oleks selleks suureks abiks ühele kohalikule omavalitsusele.
Ja noh, ütleme, kui poed juba lahti tehakse, siis poodidele öelda, et "te viina müüa ei tohi", no siis meil pole mõtet baaridele ka sellel hetkel öelda sellel lihtsal põhjusel, et siis tekib lihtsalt see olukord, et minnakse, võetakse poest, istutakse poe ukse taha maha ja olukord läheb veel hullemaks. Aga see, et hommikul 7 saab baarist alkoholi osta, minu mõistes ongi ebanormaalne. Aga no lihtsalt ei ole midagi teha.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, Teie küsimus palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, volikogu esimees! Hea abilinnapea! Te ütlesite, et asjalikele küsimustele vastate asjalikult. Et siin kipute ka ennustama, et kas erakonna esimeheks võiks saada Vakra või Kaljulaid, ja rääkinud siin, et kuidas kunagi üks esisotsiaaldemokraat selle alkoholipiirangutega tegeles. Äkki Teie saatus on ka siis samasugune nagu temal, et lõpuks ei ole selle koha peal, kus ta hetkel on seda tehes?
Aga mul oleks pigem küsimus. Ärge ennustage! Et vastake siis lihtsalt. Et miks siis Keskerakond minu hea sõbra Kalle Laaneti eelnõud Riigikogus ei toetanud, kui see nii hea eelnõu oli? Et mis juhtus? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Mina töötan Tallinna Linnavalitsuses, ma juhin tähelepanu. Et vastan asjalikult. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Tundub, et selle asjaliku vastusega on ka küsimused abilinnapeale ammendunud. Aitäh!
Kaasettekande selles päevakorrapunktis õiguskomisjoni poolt teeb Rostislav Troškov. Palun!
Kaasettekanne - Rostislav Troškov Rostislav Troškov
Austatud volikogu esimees, austatud volikogu liikmed! Õiguskomisjon vaatas nimetatud eelnõu 14. septembril. Ja siis õiguskomisjon tegi ühe ettepaneku. Et muuta määruse eelnõu § 6 ja sõnastada see järgmiselt: "Määrus jõustub 1. septembril 2021 aasta".
Ja hääletamistulemustega 8 poolt, 1 vastu, erapooletuid ei olnud, siis õiguskomisjon toetas eelnõu koos esitatud ettepanekuga. Palun teid ka toetada!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Komisjonis toimunud arutelude kohta ühtegi küsimust kolleegidel ei ole. Aitäh!
Avan läbirääkimised! Ja sõna saab Kristen Michal. Palun!
Kõne - Kristen Michal Kristen Michal
Austatud volikogu esimees! Head kolleegid, kes on siia jäänud! Miljonid vaatajad! Austatud abilinnapea, kes meid siin rõõmustab ikkagi õhtuti veel!
Nagu ettekandja Aivar Riisalu või abilinnapea Riisalu ütles, siis ma arvan, me tülli ei lähe, aga erimeelsusele me ilmselt jääme. Ja minu meelest see võti on ikkagi ühes kohas, milles me ka oleme ilmselt erimeelsusel. Sest ma olen kindel, et leidub viise ja võimalusi, kui neid otsida, kuidas tegeleda nendega, kellega on probleem. Mitte lükata seda aastat edasi või öelda, et kõik korralikud asutused on süüdi nendes, kes ei järgi reegleid.
Ma olin kunagi Kesklinna vanem. Võib-olla mitte liiga tuntud fakt. Töötasin siin. Tammsaare pargis oli üks putka, mille nimi vist oli midagi sellist nagu Uus-Vargamäe või midagi taolist. Omanik otsustas seda mitte korda teha, mitte teisaldada ja kõike muud. Linnavalitsus mõtles pikalt. Mitte midagi. Kõik arvasid, mitte midagi teha ei saa. Viisime läbi Tallinna esimese sellise sundtäitmise, asendustäitmise, kus see kraam viidi kõik minema. Öeldi omanikule, kus see on, ja öeldi talle ka, et milline on arve selle eest. Oleks kätt väristanud, seisaks tõenäoliselt seesama rämps seal pargis tõenäoliselt edasi. Et see tähendab seda, et kui te tahate ja näete vaeva, siis tuleb tegeleda just sellega, mis on probleemide allikas.
Samamoodi me oleme hariduses selle olukorra ees, kui Irja Lutsar ja teised Tervishoiuametist ütlevad, et meil levib see vaba aja üritustega mujal, siis me räägime koolides piirangutest, kus seda veel ei ole tegelikult. Sellega on täpselt samasugune lugu. Me räägime kuuest–seitsmest asutusest, millega on probleem. Tõenäoliselt on veel kümne asutusega probleem. Aga sellepärast, et ühe asutusega on probleeme, ei ole ümbritsevad restoranid kuidagi süüdi.
Et ma väidan, et Tallinna Linnavalitsusel peaks olema otsustavust tegeleda sellega, mis on probleem, ja mitte tuua siia uusi piiranguid kogu aeg. See on minu meelest vale suhtumine. Ja võib-olla see on analoogia. Ma vabandan selle analoogia eest. Aga kui kellelgi siin saalis oleks jalad pidevalt pesemata ja need koledasti haiseksid, siis kõik mehed ei peaks sellepärast kilekotte jalga saama. Peaks ikkagi viisakalt selle kolleegiga tegelema, eks. Te mõistate võib-olla niimoodi lihtsamini.
Nüüd minu soovitus oleks kogu Tallinna ööeluga süstemaatilisemalt tegeleda. Sellepärast, millele ka abilinnapea Riisalu ja ma arvan, kõik täie mõistuslikud inimesed tähelepanu juhivad, et koroonakriis, tervisekriis läheb üle majanduskriisiks ja hästi tugevalt on pihta saanud Tallinna kesklinn ja vanalinn. Täna me arutame, me loeme ERR-ist, kuidas värske Kesklinna vanem otsib tuluvõimalusi Kesklinnas, rääkides reklaamiplakatite paigutamise võimalusest, kõigest muust. Meil on tegelikult olukord, kus, kui see viirusekriis, mille lõpptähtaega me veel ei tea, kestab aasta, võib-olla kestab poolteist, siis turismist taastumine toimub kaks, kolm, neli aastat. Et samal ajal me arutame nende baaride-restoranide toetamist ja samal ajal otsime piiranguid ja ütleme, et nad ei ole teretulnud. Küll nad siis vastavalt käituvad. Küll inimesed teevad oma valikud ka.
Ja minu soovitus oleks öölinnapea institutsiooni loomine. See oleks roll, mitte amet, mitte ametnik. See oleks püsiv. See oleks tegelikult heaolu otsimine lihtsates asjades nagu küsimuses, kus on prügikastid, milline on öötransport, kuidas tagada inimeste öörahu. Selline institutsioon on olemas Amsterdamis, selline on Berliinis, Pariisis jne. Seal tegeletakse küsimusega, kuidas ööklubidesse luua isolatsioon, et elanikud saaksid vaba aega veeta nii, et kõrval elavate inimeste öörahu ei ole segatud. Ja see toimib.
Nii et kokkuvõttes jah, ma ütleks, et pigem siin on palju, mis on selle eelnõu juures viltu. Ja kui Riisalu erinevaid vastuseid veel siin kommenteerida, siis ma tooks lihtsalt Tartust näite. Et Tartus oli lühike aeg tagasi koroonakriis, oli viirusekriis. Ja kui te mäletate, siis Tartus, mida me vaatame kui võib-olla sõsarlinna, aga natukene väiksemat, suudeti väga kenasti saada erinevate asutustega ühele joonele. Vesteldi. Asutused panid kinni, viirusekriis lahenes. Asutused toimisid edasi.
Miks me ometi Tallinnas ei suuda sellist dialoogi pidada, ma ei oska öelda. Võib-olla on selle taga huvi, kontakti puudumine. Nii et seetõttu ma arvan, et öölinnapea või mistahes selline roll seda suudaks.
Ja lõpetuseks ma ütlen, et see, mida siin ka mainiti, et see hommikuse joomise piiramine, mille kolleeg Laanet Riigikogus esitas ja mida mina ka toetasin eelnõud ja hääletusel, mul on kahju, et Keskerakond seda ei toetanud. Sest kui üldse probleem, siis probleem on selles, et omavalitsusel ei ole õigust hommikul seda probleemi lahendada, kui lapsed kooli lähevad ja kuskil pargiservas inimesed seda tarbivad.
Nii et nendel erinevatel põhjustel me seda eelnõud ei toeta. Nagu ma ütlesin, tülli ei lähe. Aga ma ootaks, et Keskerakond ka Riigikogus näiteks meie eelnõusid sellel teemal toetaks ja probleemi lahendaks. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Raimond Kaljulaid, palun!
Kõne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Head kolleegid! No mis seal salata! Et eks ma olen omajagu väljas käinud nii Tallinnas kui paljudes Euroopa linnades. Ja kes teab, eks ole, siis ma vahel mängin ise ka pidudel muusikat. Ja teinekord on niimoodi, et kõige paremad peod ongi need, mis kusagil kella 3–4 ajal algavad. Ja sinna ei kogune inimesed, kes on tulnud, et ennast segi juua ja siis pärast minna kuhugi kaklema või avalikku korda rikkuma. Vaid, kuna ma mängin toredat muusikat, siis on toredad inimesed, tantsivad ja siis lähevad koju. Igaüks ise otsustab, kellega läheb.
Et selle eelnõu probleem on see, et tegelikult me saame aru, kõik inimesed ei ole halvad. Ja osad inimesed on halvad, osad inimesed on head. Aga see eelnõu ütleb, et kõik inimesed on halvad. See meenutab mulle võib-olla omal ajal bolševikke, kes minu meelest otsustasid, et teatud protsent inimesi on rahvavaenlased ja andsid tšekistidele ülesande, et püüdku nad kinni ja karistagu ära. Ja tšekistid siis pidid siis otsima inimesi, keda ära karistada.
Tänapäeva tehnika juures need heliprobleemid, millest siin on palju räägitud, on lahendatavad. Linn selle asemel, et praegu ööelule kaikaid kodarasse loopida, võiks hoopis pigem nende asutustega rääkida, teha koostööd, võib-olla isegi aidata neid heliprobleeme lahendada. Normaalsetes toredates linnades Berliinis, Londonis, Lissabonis, Pariisis just seda tehaksegi. Linnavalitsused saavad aru, et see on väärtus, linnakultuur on väärtus, ööelu on ka väärtus. Teevad koostööd kohtadega. Berliinis on näiteks üks väga tore linnaosa, kus on puhas elukvartal. Kui te olete tänavapinnal, öösel vaikus, akendes ei pole ükski tuli, kõik magavad. Ja siis lähete uksest sisse, turvamehest mööda maa alla ja seal on suur pidu. Ja üks ei häiri teist. On võimalik teha, kui tahta hästi teha.
Ja mis mulle eriti muret teeb selle juures, on see, et laias laastus ega meie siin Eesti Vabariigi pealinnas peame ka mõtlema natuke suurema pildi peale. Ja mis Eestil vaja on? Eestil on vaja, et meie majandus areneks edasi, inimeste sissetulekud suureneksid, meie avalike teenuste kvaliteet paraneks jne. Selle jaoks on meil vaja, et andekad inimesed, ägedad inimesed üle kogu maailma tahaksid tulla Eestisse õppima, tahaksid tulla Eestisse tööle. Ja peamiselt nad tulevad ju Tallinnasse, oleme ausad. Tallinn peab vedama Eesti majandust. Siin tehakse 50% ja rohkem, üle 50% Eesti SKT-st. Ja saage aru! Need andekad noored inimesed ei taha elada vanadekodus. Nad ei taha tulla elama linna, kus neile öeldakse "Sõber, kell 9 lähed koju, paned kardinad kinni, paned "Prillitoosi" peale, istud vaikselt, mediteerid". No see ei ole reaalne! Nad lähevad lihtsalt kuhugi mujale.
Nii et see poliitika ... Ma saan tegelikult aru. Me siin tegelikult käime nagu kass ümber palava pudru. Tegelikult see on ju ... kohalike valimiste eel tahetakse lihtsalt öelda nendele pahastele pensionäridele, kes on sattunud elama mõne vastutustundetu baari lähedusse, et "näed, lahendasime karmilt ära - kinni panime kõik. Lasime rahvavaenlased maha. Kuradi kaltsakad siin joovad meie linna peal! Ära ajasime! Las lähevad teise linna!". Aga see ei ole lahendus, see ei ole mõistlik lahendus. See ei ole tänapäevane lahendus.
Et mina kutsuksin küll üles vastupidi - tegema koostööd, tegelema päris probleemidega. Loomulikult. Ega ükski inimene ei tohi avastada ennast olukorrast, kus tema kodus mängib teknomuusika, mida ta ei ole sinna tellinud. No see tuleb ära lahendada. Ja samamoodi tuleb avaliku korraga tegeleda. Aga see ei tähenda, et me peame lihtsalt kõik ära rikkuma, teiste inimeste aastatepikkuse töö maha kandma ja siis olema veel ise hästi rahul, hõõruma käsi "Jube lahe! Saab Stolitsas jälle mingisuguse artikli selle kohta avaldada, kui tublid ässad me oleme!". Nii et ärge tehke seda palun! Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmisena Mart Luik palun!
Kõne - Mart Luik Mart Luik
Lugupeetud volikogu esimees, head kolleegid! Elame kummalises maailmas. Sotside erakonna nagu nende ideoloogiline DNA on see, et nad õpetavad riigile elamist, on ju. Et riik on üks suur lasteaed, kus kodanikele siis tehakse kõik selgeks, mida tohib ja mida ei tohi teha. Ja nüüd me hetk tagasi kuulsime, okei, võib-olla algaja sotsi, aga siiski väga kirglikku ja liberaalset üleskutset, et "ärge tulge meile õpetama, kuidas me peaksime elama". Et tavaliselt te seda ju kogu aeg teete.
Aga ühes punktis ma pean Raimondiga küll nõus olema, et see eelnõu ja see hääletus, mis praegu siin on, on tegelikult ju Keskerakonna silmamoondamistrikk, millega mitte mingit probleemi hetkel ei lahendata. Sellepärast et kui Õnne Pillak kirjeldab konkreetseid olukordi, kus inimesed on mures selle öise lällamise pärast, siis selleks ju Aivar Riisalu, abilinnapea mitte mingit lahendust ei paku. Ütleb, et "me järgmine aasta 1. septembrist seda siis teeme". Ja see jutt, et on vaja väikestele ettevõtjatele nii pikalt seda ette öelda, no ei kõla veenvalt.
Neil päevil valitsus tegelikult ju arutab väga sisuliselt üleriigilise alkoholi müügi piirangut. Kas see tuleb 11-st, keskööst seoses koroona jälle väga kiire kasvuga, koroona nakatumiste kiire kasvuga, suure tõenäosusega valitsus ka nii otsustab. Ja meil tegelikult Õnne Pillaku poolt kirjeldatud olukorrale leitakse lahendus hoopis sellisel moel, et lihtsalt keelataksegi alkoholi müük mingist kellaajast ära üle riigi, mitte ainult Tallinnas.
Ja seda enam, noh Keskerakond teab seda suurepäraselt, Keskerakonna esindajad, sellepärast et nemad ise väga kirglikult toetavad seda ettepanekut, et me üleriigiliselt selle alkoholimüügi piirangu praegu kehtestaksime. Et ma paneks teile tõesti südamele, et ärme nüüd tegele selliste ... Et see on tegelt päris tõsine ja sisuline ülesanne. Tuleb tunnustada tegelikult ka Aivar Riisalu selle eest, et tõesti on pikkade läbirääkimiste tulemuseni jõutud väidetavalt kompromissini, kus nii baaripidajad kui kinnisvara omanikud just kui ... Tõeline kompromiss on ju selline, kus mõlemal jääb selline tunne, et "midagi jäi puudu, aga olgu, me saame sellega elada". Aga täna ei ole seda mõistlik vastu võtta sellepärast, et aasta jooksul ei juhtu mitte midagi, peale selle, et Keskerakond saab näidata, et "vot kus me siin valimiste lähenedes võitleme - tinglikult - teie huvide eest". Et tegelikult ju ei võitle.
Nii et lükkame selle edasi. Tõenäoliselt keelame alkoholi müügi seoses koroonaga mingiks ajaks. Siis tuleme jälle siia maailma tagasi. Siis kui lumi sulab ja meil on vaktsiin kõigil olemas, siis me näeme, kui palju meil neid meelelahutusasutusi on reaalselt olemas, keda see üldse puudutab, kui palju neist ellu jääb. Mitte palju. Ja kui meil on konkreetsed kohad ja konkreetsed probleemsed baarid, mis kell 7 hommikul laste kooliviimise ajal joodikuid kantseldavad, siis tegeleme sellega. See ongi linnavalitsuse ülesanne tegeleda nendega täna. Täna selleks on kõik reeglid olemas. Nii et seetõttu mina ei saa seda tänast ettepanekut toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu kolleegidele nende mõtete eest! Protseduur näeb ette võimaluse eelnõu esitaja lõppsõnaks. Ja seda ta ka kasutada soovib. Palun!
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh! Et ma tõepoolest olen natukene šokeeritud, kuidas taas kord linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni eest kõnelenu sildistas Eesti Vabariigi pealinna eakaid elanikke. See on tohutult kahetsusväärne, et selline asi juhtus. Mul on tohutult kahju sellest, et opositsioon ei mõista, et antud eelnõu on parim näide linnakodanike ja ettevõtluse kokkulepetest. Maailm ei jää sellepärast päris kindlasti mitte seisma.
Ja mul on tohutult kahju, et alkohol selles saalis on selliste kirgede teema. Alkohol, mis tegelikult ju suures pildis meie elus ei ole mitte midagi head teinud mitte kellelegi. Aga kõigil linnavolikogu liikmetel on omad õigused ja mina ei ole see inimene, kes omab õigust neile näpuga näidata.
Ma palun võimalusel seda eelnõud toetada, sest see on sisulise ja mõistliku seadusloome üks parimaid näiteid! See protsess on kestnud 7 aastat. Selle protsessi lihtsamaid versioone on aastaid kohtus vaieldud, kulutatud selle peale avalikku raha. Linn on alati jäänud kaotajaks. Ja sellepärast vot selline meede. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Head kolleegid! Meil on õiguskomisjonis selle päevakorrapunkti arutelu ajal tehtud üks muudatusettepanek. See muudatusettepanek kõlab järgmiselt: "Muuta määruse eelnõu §-i 6 ja sõnastada see järgmiselt: "§ 6. Määrus jõustub 1. septembril 2021. aastal"". Küsin linnavalitsuse seisukohta sellele komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekule.
Sõnavõtt - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Me toetame seda ettepanekut. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Head kolleegid! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Piirangud alkohoolse joogi jaemüügil kohapeal tarbimiseks". Määruse eelnõu number 26 ootab nüüd teie seisukohta ja hääletust.
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
35 poolthääle, 15 vastuhääle ja 1 erapooletu volikogu liikme otsusega on see määrus vastu võetud!
19:59 Päevakorra punkti alustamine - 10. ME27 Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 30 „Alkohoolse joogi jaemüügi ja alkoholi reklaami kitsendused“ muutmine 10. ME27 Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 30 „Alkohoolse joogi jaemüügi ja alkoholi reklaami kitsendused“ muutmine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt annab meile võimaluse taas kuulata abilinnapea Aivar Riisalu ettekannet. Seekord on määruse eelnõu kandmas nime "Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2008 määruse nr 30 „Alkohoolse joogi jaemüügi ja alkoholi reklaami kitsendused" muutmine. Palun, härra abilinnapea!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Aitäh, hea volikogu esimees! No praegu küll ei ole nüüd enam midagi sellist fundamentaalset. Selle eelnõuga me lihtsalt viime Eesti Vabariigis täna kehtivate seadustega, reklaamiseaduse- ja alkoholiseadusega sisulisse kooskõlla Tallinna volikogu otsused. Ehk riik on kehtestanud täiendavad piirangud juba üleriigiliselt ja meie lihtsalt oma määrusega tuleme sellega kaasa. Aitäh!
Mis puudutab siis alkoholi afišeerimist ja ... alkoholi reklaam on meil absoluutselt keelatud. Varem olid seal distantsi piirangud laste- ja õppeasutustest. Et tegemist on tehnilise eelnõuga. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Kas selle tehnilise eelnõu osas on küsimusi volikogu liikmetel? Tundub, et ei ole.
Kaasettekandeks palun siia Vjatšeslav Prussakovi, kes räägib meile, mis arutusel oli õiguskomisjonis!
Kaasettekanne - Vjatšeslav Prussakov Vjatšeslav Prussakov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu oma koosolekul 14. septembril. Ja otsustati hääletamistulemustega 8 poolt, vastu ei olnud, 1 erapooletu, toetada eelnõu esitatud kujul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Küsimusi kolleegidel Teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised! Kõigi sõnavõtu soovid saavad rahuldatud, juhul kui neid on. Aga neid ei ole. Eelnõu lõppsõna soovi, tundub, abilinnapeal samuti ei ole. Nii et me saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid! Palun teil võtta seisukoht Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2008. aasta määruse nr 30 osas nimega „Alkohoolse joogi jaemüügi ja alkoholi reklaami kitsendused“ muutmine. Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Eelnõu poolt on 47 linnavolikogu liiget, vastu ei ole keegi, 1 kasutas võimalust jääda erapooletuks. Ja see otsus on meil ... määrus on otsusena vastu võetud!
20:03 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE88 Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „UserCentriCities – Kasutajakeskne teenusedisain linnades“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile 11. OE88 Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „UserCentriCities – Kasutajakeskne teenusedisain linnades“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmine päevakorrapunkt. Aga enne seda küsin, kas soovite vaheaega ja tuulutamist.
Tallinna Linnavolikogu liikmed Tallinna Linnavolikogu liikmed
Ei!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ei soovi. "Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „UserCentriCities – Kasutajakeskne teenusedisain linnades“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile". Sõna ettekandeks abilinnapea Aivar Riisalul. Palun!
Ettekanne - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Jaa, aitäh! Tegemist on väga progressiivse dokumendiga. Selles mõttes, et Tallinn on üheksa linna hulgas, või no meie targa linna image on maailmas natuke levinud, meid kutsutakse osalema projektis, mis toimub Horizont 2020 raames asutajakesksete teenuste disainlinnades ja Euroopa Liit on rahastamas seda 1,5 miljoni euroga, seda programmi. Tallinna osa seal, tõsi, ei ole seal ülearu suur, umbes 64 000 eurot. Mis tähendab seda, et meil endal selles osas kulusi ei ole. Ja tegelikult, miks me otsustame seda võimalust kasutada? Meil on tohutult palju erinevaid teenuseid. Minu viimane teadmine ütles, et Tallinna linnas on neid kokku umbes 583. Ja millised nad peaksid välja nägema ja kuidas nende kättesaadavus inimestele oleks selge ja arusaadav, on tegelikult olnud probleem juba pikki aegu. Ja meil on erakordselt hea meel, et meid on palutud sellesse programmi osalema, kus siis Euroopa Liit on hakanud endale teadvustama, et tegelikult Euroopa Liidu suhestumine eri liikmesriikide kohalike omavalitsustega ei ole piisav. Ja nad on otsustanud vot sellise rahastusega siis aidata kohalikke omavalitsuste sisulise elu parandamisele kaasa.
Ja teen ettepaneku seda eelnõud toetada. Ja nagu ma rõhutasin kulusid meil sellega ei kaasne. Ja anda siis volitus linna finantsteenistusele selle projektiga suhteid allkirjastada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Jaa, aitäh! Tänase volikogu istungi punkt 4-s oli meil ümberkorraldused ja linnale luuakse strateegiakeskus. Et kas ... ma vaatan strateegiakeskusel on kaks üksust, mis tegelikult tegelevad sihukese asjaga nagu strateegiline planeerimine ja digilahendused. Kas volitused ei peaks minema näiteks digilahendustesse, mitte finantsi. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Tallinna linna uus struktuur, ma arvan, füüsiliselt alustab tööd alates 1. jaanuarist. Ja hetkel on välisprojektidega tegelev osakond linna finantsteenistuse juures. Ehk hetkel järgnevatel kuudel on selline füüsiline lähenemine hästi põhjendatud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et minu küsimus on lihtne. Et kui see projekt ükskord valmis saab, et mis linnakodanik sellest kasu saab? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Aivar Riisalu Aivar Riisalu
Ma loodan, et läbi selle saame me uue teadmise, kuidas olla linnakodanikule arusaadavam, lihtsam ja võimalikult vähese otsimisega teenuste sisust arusaamine võiks olla selle lõppeesmärk. Siin räägitakse sõna otseses mõttes nagu linnalisest dashboardist, mis tähendab seda, et ühe klahvivajutusega sa suudad leida endale vajaliku valdkonna ja saada sealt informatsiooni, kuidas sa peaksid edasi käituma. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu abilinnapeale! Nüüd kuulame ära kaasettekande Märt Sultsi poolt, kus ta vahendab meile rahanduskomisjoni seisukohti.
Kaasettekanne - Märt Sults Märt Sults
Auväärt esimees, auväärt abilinnapea! Rahanduskomisjon oma koosolekul 14. septembril, mis oli muuseas korraline, arutas seda projekti. Ja me saime täitsa pildi ette, mis ta on. Ja hääletamistulemustega 11 poolt, vastu ei olnud kedagi, erapooletuid ka ei olnud, toetas antud eelnõu esitatud kujul. Palun mõelge, arutame iseenda sees ja palun toetage seda projekti. Aitäh teile!
Muuseas aitäh suurte kiidusõnade eest härra Riisalule minu saarte kohta! Tähendab, et aga mina ei ole militarist. Et minu tööriist ei ole okastraat ja kõik sihukesed muud asjad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
See vist ei kuulu päevakorrapunkti juurde.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Ei! Ma lihtsalt pidin kommentaarina ütlema seda, et kuna minu nime mainiti. Aitäh teile! Palun toetage antud eelnõu, mis ma just ette kandsin. Aitäh teile!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu. Küsimusi kaasettekandjale ei näekse olevat.
Kaasettekanne jätkub - Märt Sults Märt Sults
Suur tänu!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised. Sõnavõtu soove ei ole. Võimalus lõppsõnaks eelnõu esitajal. Samuti puudub.
Head kolleegid panen teie ette lõpphääletusele "Osalemine Horizon2020 programmi välisprojektis „UserCentriCities – Kasutajakeskne teenusedisain linnades“, nõustumine sildfinantseerimisega ja volituse andmine linna finantsdirektorile". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Hääletamistulemusega 47 poolt, vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
20:08 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE87 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2000 otsusega nr 172 kehtestatud Veetorni tn, Suur-Ameerika tn ja Tuvi tn vahelise maa?ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 12. OE87 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2000 otsusega nr 172 kehtestatud Veetorni tn, Suur-Ameerika tn ja Tuvi tn vahelise maa?ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
12. päevakorrapunkt "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2000 otsusega nr 172 kehtestatud Veetorni tn, Suur-Ameerika tn ja Tuvi tn vahelise maa‑ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine" ja sõna saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Tegu on siis Tuvi tänavapargis riigile kuuluva kinnistu liitmisega Tuvi pargi koosseisu sisuliselt. Palun teil ... selleks, et saaks sellest ühise ala, selleks oleks vaja detailplaneering osaliselt kehtetuks tunnistada ja siis krunt, mis on siis 1200 m2, selle saaks liita selle pargi koosseisu. See on täna hoonestamata, kuid tulevikus annab see võimaluse ka planeerida näiteks kohvikut või WC-d või midagi sellist, mis oleks selles pargis kohane.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh selle ülevaate eest. Ühtegi küsimust registreeritud ei ole. Täname ettekande eest ja palume kaasettekandeks siia Mart Kallase vahendamaks linnamajanduskomisjoni seisukohta.
Kaasettekanne - Mart Kallas Mart Kallas
Nii. Linnamajanduskomisjon: osales 9 komisjoni liiget; mingit diskussiooni ei tekkinud; keegi selle vastu ei olnud, et linn saab juurde ühe korrastatud roheala, kus saavad inimesed aega viita. Ja mis meil selle vastu saab olla?! Toetame eelnõud. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Aitäh! Küsimusi kaasettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Sõnavõtu soove ei ole. Ja kui ka eelnõu esitaja lõppsõna ei soovi, saame liikuda lõpphääletuse juurde. Head kolleegid! Palun teil võtta seisukoht eelnõu osas "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2000 otsusega nr 172 kehtestatud Veetorni tn, Suur-Ameerika tn ja Tuvi tn vahelise maa‑ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine". Palun teil võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
44 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
20:11 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE86 Tallinna parkimiskohtade arvu normid 13. OE86 Tallinna parkimiskohtade arvu normid
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmise päevakorrapunkti teemaks on Tallinna parkimiskohtade arvu normatiivid ja sõna ettekandeks saab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan Teid, lugupeetud volikogu esimees! Austatud volikogu liikmed! Teie ees on siis parkimiskohtade arvu normide eelnõu, mis sisuliselt asendab tulevikus, kui te otsustate seda heaks kiita, parkimisarengukava. See oleks linna, meie linna tingimustele kohandatud EVS-i tõlgendus. Ehk siis kui meil ei ole normatiivi, siis võiks ... peaks projekteerimisel lähtuma Eesti Vabariigi standardist. Kuna linna tingimustes sellest lähtumine ei ole alati põhjendatud,eriti südalinna ja kesklinna osas, siis antud normatiiv toobki südalinna-kesklinna osas selle normatiivi väga tugevalt allapoole, EVS-i, ja teistes piirkondades on samuti tegelikult Tallinna tiheasustusega piirkondadele Eesti Vabariigi standardis ette nähtud parkimisnormid selgelt aegunud. Ja seetõttu oleks vaja korrastada seda ja tuua tegelikult parkimiskohtade arvu allapoole, kui seda on nõutud.
Tallinn jagatakse mitmeks piirkonnaks, kus igal piirkonnal vastavalt sellele, kas on tegu südalinna, äärelinna või eraelamutega, on igaühele ette nähtud oma parkimisnormatiiv, mis on ... Näiteks elamute puhul põhineb korteril, äripindadel enamasti suletud brutopinnal.
Palun teil nimetatud eelnõu kiita heaks!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Küsimuseks saab sõna Raimond Kaljulaid! Palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Loodan, et ei pahanda abilinnapea, mul on lausa kaks küsimust. Esimene küsimus on see, et on selline väide, et mida lähemale on ala Viru väljakule, seda suurem on seal nõudlus parkimiskohtade järele. Et kas Te saate viidata, et millisele analüüsile või uuringule tuginedes olete te sellise järelduse teinud?
Ja teiseks. Võib-olla ma ei osanud õigesti lugeda, aga kuidas selle määrusega reguleeritakse jalgrattaparkimiskohtade arvu korteri kohta või majade juures? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Esimesele küsimusele vastates. Reeglina tõesti inimesed tahavad liikuda kesklinna ja eriti lühiajaliste parkimiskohtade nõudlus on päriselus - mida südalinnale lähemal, seda suurem. Küll aga, mis puudutab uute elamutega kaasnevaid parkimiskohti, siis kindlasti südalinnas on norm kõige väiksem. Kui me vaatame ka autoomamise protsenti, siis südalinnast äärelinna poole autoomamise ... omatavate autode hulk kasvab. Nii et selles osas, samast loogikast lähtuvalt tegelikult on ka see parkimisnormatiiv, kus on ... Vanalinnas on näiteks üldse - see normatiiv puudutab ehitatavaid hooneid; ma rõhutan, et see ei puuduta olemasolevaid, vaid ehitatavaid - ja näiteks vanalinnas on üldse suund selle poole, et oleks 0 parkimiskohta. Noh, välja arvatud võib-olla kui on tegu hotelliga või noh sellised, suhteliselt erandjuhul. Kesklinnas on siis 1 ja siis koefitsiendiga vastavalt liigub suurenemise poole äärelinnas. No see on ka mõistetav, kui äärelinnas ollakse, siis on rohkem reeglina liikuvust ja seda on igas mõistes mõistlikum, või ütleme harjumuspärasem inimestel reeglina teha erasõidukiga.
Jalgratta parkimist see ei reguleeri. Küll aga üldiselt me seame nõudeid jalgrattaparklatele rajatavate hoonete juurde. Või ütleme, kui keegi kavatseb detailplaneeringuga kavandada hoonestust, kindlasti jalgrattaparklate olemasolu on üheks selleks viisiks, kuidas soodustada jalgrataste liikumist, sest me ühine eesmärk on tõesti populariseerida jalgratast. Ja mis siin salata, infrastruktuuri mõttes on kesklinn selles mõttes kõige keerulisem koht. Äärelinnas või ... või ütleme mitte äärelinnas, vaid linnaosades laiemalt on see infrastruktuur tegelikult suhteliselt heal järjel. Tõesti, ta võib-olla eraldi jalgrattatee, kuid sellises segakasutuses on täiesti normaalne rattavõrk juba täna kujunemas. Küll aga see ei ole kindlasti ideaalne. Aga me püüame kõik selle poole, et see muutuks aina ilusamaks ja ilusamaks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Palun Olle Koop!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh, härra Terik! Lugupeetud ettekandja! Ka tänases päevakorras on meil sees üks arupärimine Lasnamäe parkimisprobleemide kohta. Küll Te viitasite, et nüüdne määrus puudutab ainult uusi ehitatavaid maju, mitte vanu. Aga kas Te arvate ... Nagu Te ise viitasite, et ikkagi määrasid vähendatakse, neid nõudemäärasid. Et kas Te arvate, et on nagu kohane siiski neid igal pool nüüd vähendada, kui meil siiski on päris palju kohti, kus meil on neid parkimisprobleeme? Et kas Te leiate, et see vahe nüüd tänase ehitusnormi ja tegeliku probleemi vahel on nii suur, et seda on vaja vähendada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Parkimisnormatiivi eesmärk on lahendada juurdetekkiva elanikkonna parkimisvajadused rajatava hoone puhul nende omal kinnistul. See on ainus selle parkimis- ... No mitte ainus, aga peamine selle parkimisnormatiivi eesmärk. Samuti on siin uuendusena toodud juurde seda, et tekiksid külalisparkimiskohad. Me näeme, et selle järele on tegelikult vajadus, kus aiaga piiratud alas ei pääse ei toidukuller juurde, ei takso. See nõue on siin juurde tulemas, et teatud ulatuses peavad olema külalisparkimiskohad ette nähtud, mida ei seota korteriga. Ehk siis nad on reaalselt külalisparkimiskohad. Samuti on uuendusena see, et me hakkame nõudma parkimist hoonemahus, mis sisuliselt tähendab, et kas ta on maa-aluses parklas või siis I korrusel, kus ta on ... Ta on siis hoonemahus. Ma arvan, et koledam näide on see, mis on täna Haabersti linnaosas, et linnast väljamineval suunal, mis ta ongi .... on arendus, mis on, ütleme, 2000. aastate algusest, kus ongi maja ja ümberringi on autod ja meri. Et see on arendajale kindlasti kõige soodsam, kuid linnapildis see peaks olema see, mida me ei soosi, ja seda see kindlasti aitab suunata.
Mida aga teha olemasolevatega, on tõesti problemaatiline. Ega paraku teatud hetkel, kui neid hooneid ehitati, siis olid ühed normatiivid. Täna on sellest kujunemas probleem. Küsimus, kas linn peaks seda probleemi lahendama. Ehk siis, kui inimene suudab endale osta auto, siis kas tal peaks olema õigustatud ootus, et linn rajab talle ka parkimiskoha? See on vaieldav. Ma arvan, et enamjaolt linn seda tegema ei peaks. Ehk siis kui sa suudad endale osta auto, siis see peaks olema sinu mure, kus sa sellega pargid. Kui sul ei ole seda kuskile parkida, siis selle kasutamist oleks pidanud ette mõtlema.
Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Kui me loeme seda otsust, siis seal on ju koheselt ka öeldud, et antud eelnõu käib uute hoonete ja laiendamiste kohta. Ehk siis ma ju tean, et Teie olete ka suur jalgrattasõber. Et ma ise mäletan, televiisorist nägin, et eelmisel reedel Te olite meeleavaldusel turvalise jalgratta liikumise poolt. Et miks me ei võiks samasugust mõttekäiku, et kui ehitatakse uus kortermaja, et elanikud ei pea arvama, et hiljem selle jalgrattamaja, jalgratta parkimise rajab linn? Et miks me ei võiks siitsamast otsusest leida ka samasuguseid nõudeid uute hoonete puhul ka jalgratastele? Ehk et hiljem ei peaks korterite ühistud kas "Hoovid korda" või millegi muu projektide raames paluma linnalt raha. Et äkki vaataks selle otsuse üle ja täiendaks seda konkreetselt jalgratta parkimiskohtadega?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et see ei ole antud juhul siiski kohane. Jalgratta parkimine ja auto parkimine on täiesti erinevad kategooriad. Ma mõtlen ruumi mõttes. Et ühele autoparkimiskohale mahub, ma arvan, 20 jalgratta parkimiskohta, kui need hästi ära mahutada. Samuti on jalgratast võimalik parkida ka hoonemahu sees, mida enamus inimesi ka kasutab panipaikade näol.
Ma olen Teiega nõus, et tegelikult võiks kaaluda, ja seda on amet sageli ka nõudnud. See ei ole kuidagimoodi reguleeritud, kuid see praktika on kujunemas, et tekiks uushoonestusse ka rataste hoiuruum. Ja kohati on sellega mindud ka nii kaugele, et isegi rataste õlitamisruumi on vahepeal hakatud nõudma. Ma arvan, et see on meie tulevik, et me sinna jõuame.
Enamus projekteerijaid lähtub sellest tegelikult, et need panipaigad tehakse sellise arvestusega, et nendes võimalik hoida ka jalgratast. Näiteks mina oma panipaigas hoian kahte jalgratast. Nii et päriselus uushoonestuse puhul see võimalus on. Küll aga ma pean seda õigeks ka olemasolevate või vanahoonestuse puhul, kus seda omal ajal ei oldud ... selle peale ei oldud mõeldud. Ja siinkohal ma täiesti toetaksin ja ma arvan, et see ka tuleb, et näiteks "Hoovid korda" projekti raames oleks võimalik mitte ainult parkimisvõimalusi või prügimajade paiknemist kuidagimoodi lahendada, vaid lahendada ka jalgrataste parkimisvõimalusi. Kui seda määrust hoolikalt lugeda tegelikult, siis ma arvan, et see võimalus tegelikult on kaudselt ka täna. Kuid see võiks leida suuremat kasutust.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Raimond Kaljulaid, palun!
Küsimus - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Jaa, aitäh! Et üldiselt linnaruumi arenguga tegelevad spetsialistid pigem on seisukohal, et parkimisnormatiivid soodustavad autostumist. Ja näiteks minu teada Helsingis ja Stockholmis see norm on midagi seal pool parkimiskohta korteri kohta, umbes midagi sellist. Tegemist on meist nagu nutikamate linnadega. Et kas Te nõustute sellega, et see nii on? Ja võib-olla kommentaariks, et kui Te hoiate ratast keldriboksis, siis ilmselgelt teda igapäevaseks liikumiseks ei kasuta? Et ma võin pärast seletada, mikspärast see ei ole väga mugav. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ei ole kindel, õigemini ma ei nõustu Teie väitega, et Helsingi on meist nutikam. Nii mõneski vallas me oleme palju nutikamad kui nemad. Nii et ...
Mis puudutab Helsingi olukorda, see on täiesti teistsugune loogika üleüldse ehituses kui meil. See on tingitud eeskätt maaressursist. Kui Helsingis kuulub, ma arvan, et 67%, kui ma ei eksi, maast linnale, siis Tallinnas see nii ei ole. Sellest tulenevalt nad võivad dikteerida oma tingimusi arendustele, mis ei pruugi alati käia kaasas turutingimustega. Ehk siis me oleme valinud seda teed, et meil turg paneb asjad paika. Kõrval on olemas standard, mis on palju rangem. Mitte rangem, vaid, ütleme, autostumist palju soosivam kui see standard, mis on teie ees. Ehk siis kui me vaatame EVS-i, siis kui me rakendaksime seda Tallinnas, siis ma usun, et me oleksime autouputuse all. Nii et meie antud eelnõu eesmärk ongi mitte soodustada, vaid vähendada parkimist läbi selle, et me kehtestame oma normi, mis on vabariigi normist erinev ja madalama parkimisnormatiiviga.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et ma vaatan, me vahepeal läksime hästi kaugele sellest eelnõu teemast. Et jalgratastest polnud siin juttu. Et sotsid loomulikult kasutasid oma propagandaks ära selle. Aga ma ei tahtnud sellest küsida.
Kas see eelnõu lahendab ise tulevikus nihukese asja ära, et uusarenduste inimesed ei pargi enam tänavatele ja ei võtaks sõidurida ära jne? Et need probleemid, kus nagu paljudes linnaosades on, kus siin, ütleme, 5–6 aastat tagasi ehitati uusarendusi, siis põhimõtteliselt on kõik üks tänav, näiteks seal Kristiines ja kõik, terve sõidurida on ära kadunud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Seda see eelnõu ei lahenda. Eelnõu on üles kutsunud lahendama parkimismuret omal kinnistul. Ehk siis kõik, mis puudutab väljaspool kinnistut, seda eelnõu ei reguleeri.
Küll aga reguleerib väljaspool kinnistut see, et me hakkame nõudma külalisparkimiskohti. Ehk siis tegelikult need inimesed, kes tulevad täna külla sellele inimesele, kes elab selles hoones, saaksid mugavalt parkida oma sõiduki sellesama hoone territooriumile, mitte üldkasutataval tänaval. Ja selliseid üksikjuhtumeid ... Ma olen nõus, et meil on kohati olnud selliseid probleeme, et juurdetulev tänav on täis pargitud. Ja seda oleks võinud vältida, siis kui planeeringu raames vaadatakse ala laiemalt ja pannakse kohe ka projektistaadiumis parkimist keelavad märgid, et mitte hiljem tekitada sõda.
No konkreetne näide. Manufaktuuris, kus on arenduse juurde viiv tee Põhja-Tallinnas, on täis pargitud. Tegelikult on kõrval parkimismaja, mis oleks pidanud lahendama kogu piirkonna mure. Kuid kuna planeeringus ei olnud ette nähtud sinna ... Oli küll juurdepääsutee, kuid ei olnud n-ö kollast joont sinna ette nähtud tõmmata, siis sel hetkel, kui see probleem tekkis, siis et juurde ei pääse ka näiteks prügiautod, siis me tõmbasime selle kollase joone ja inimesed olid muidugi pahased. Aga samas me näeme ka äärelinnas seda, et värskelt ehitatud hoone ja tuleb uus taotlus "Hoovid korda" raames palun, sooviks taotleda parkimisala laiendamist. No see ei ole ka normaalne. See tähendab, et kuskil on midagi valesti ja äärelinnas me näiteks suurendame normi.
Kui rääkida sellest, et mõni arendaja hakkab selle peale ütlema, et "te teete elupinna kallimaks ja veel midagi", siis tõepoolest see võib-olla teeb kallimaks. Kuid sisuliselt meie suund on see, et me võtame selle probleemi, mida uusarendus tekitab, ja toome selle konkreetse arenduse territooriumi, mitte ei hakka pärast linn kuidagimoodi investeerima ja nägema vaeva, selleks et seda n-ö meie üldise maa peal kuidagimoodi korraldada või lahendada.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Priidu Pärna, palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Et võib-olla natuke räägiksite, et kuidas need parkimiskohtade arvu normid tekkisid. Et kuidas see protseduur oli? Kas Te jõudsite ka siis kinnisvara arendajatele ka mingile kompromissile? Et kas Te olite sama suur kompromissi võlur nagu Teie kolleeg härra Riisalu või jäid siin ikkagi eriarvamusele? Et mis see seis lõpuks jäi?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Siinkohal on kompromiss väga raske tulema. Lihtsalt sellepärast, et need huvid on teineteisest hoopis erinevad. Me kindlasti kohtusime arendajatega, kuulasime nende ettepanekuid. See, mis puudutab südalinna ja kesklinna osa, nende ettepanek oli vähendada. Seal me tuleme neile vastu, kui nii võib öelda, kui seda nimetada kompromissiks. Aga üldiselt see vähendamine on igate pidi õigustatud linnaruumiliselt, sest lihtsalt kesklinna ei ole mõistlik enam autosid juurde tekitada või et seda juurdekasvu tuleks hoida teistsuguses proportsioonis, kui ta on olnud täna, noh, elanike ja autode juurdekasv.
Mis puudutab äärelinna, siis siin ma pigem usaldan spetsialiste ja usaldan neid inimesi, kes saavad kätte värskete elanike taotlused, et sooviks parkimisala laiendada. See tähendab, et tegelik parkimisnorm peaks seal olema suurem, kui on täna.
Nii et ma ütleks, et see eelnõu ei ole mitte kompromisside eelnõu, vaid on praktikas välja kujunenud normatiivide eelnõu, mis on kindlasti teatud ajahetkel ka vananenud. Ehk siis, kui meie autokasutus langeb, siis kindlasti need normid lähevad allapoole. Ma väga ise loodan, et tuleb nii jalgrattakultuur aktiivsemalt sisse, kui tuleb taksondus, mis on tänagi juba ... tegelikult mõistlik inimene ei osta endale autot, vaid kasutab äpitaksot, mis kokkuvõttes on tal ... Kui ta liigub ainult kesklinnas, no ütleme ainult linnas, siis on palju odavam, kui omada autot. Nii et, ma usun, et need protsessid muutuvad. See ei muutu päevapealt, aga kindlasti on ka see dokument mingil hetkel vana. Ja kui vaadata kuhupoole see dokument hakkab edaspidi arenema, siis kindlasti need normatiivid vähenevad.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Rainer Vakra, palun!
Küsimus - Rainer Vakra Rainer Vakra
Aitäh, austatud volikogu esimees! Hea abilinnapea! Räägime heast asjast edasi, räägime jalgratastest edasi, eks siis ükspäev satub ka päev, kui volikogu ees saab mõistlikult jalgratast parkida. Tegelikult ju oma sõnavõtus ütlesite väga selgelt, et see on tuleviku küsimus ja et sellega tegelikult juba tegeletakse, sellega arvestatakse. Ma ju tean, härra abilinnapea, rääkida Te mõistate ja olete selles päris osav. Millal me selle kokku leppime, et me selle Teie head mõtted ja minu ettepaneku ühtselt sellisesse otsusesse raiume, et edaspidi kõikidel arendajatel oleks see mustvalgelt teada, mitte siis planeerimisameti või siis transpordiameti ametnikud iga planeeringu puhul seda erinevalt ei otsustaks. Kuidas me selle ära teeme siis, et see tulevik ei oleks mitte 10 aasta pärast, vaid juba homme? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma kindlasti ei toeta kobareelnõusid. Ehk siis kui asi on seotud konkreetse eelnõuga, siis see tuleks lisada konkreetsesse eelnõusse. Kui asi on aga teisest valdkonnast, siis tuleks seda siduda pigem üldplaneeringuga, mis on planeerimise mõttes selline n-ö põhiseadus, millest lähtuvalt peaksid planeeringud tekkima. Nii et, ma iseenesest olen sellega nõus, et see on seisund, kuhu liikuda. Kuid antud eelnõuga see väga hästi ei haaku.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Jaa, aitäh! Meil, lugupeetud abilinnapea, meil on selline krooniline probleem nende parkimiskohtadega mägedes, siis Lasnamäel ja Õismäel ja Mustamäel. Et on ehitatud ju majad sellise planeeringuga, et sinna vahele õieti nagu ei mahugi autosid ja siis tulemusena inimesed pargivad, kus jumal juhatab: haljasalale ja laste mänguväljaku kõrvale jne jne. Ja samas ma saan aru nüüd selle Õismäe näite varal, et ega seal ei ole maad ka linnal, kuhu üldse midagi ehitada, mõnda parkimismaja või midagi. Et kuidas seda keerulist olukorda lahendada? Et mis nende piirkondadega õieti kannatab ette võtta? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kindlasti mitte selle eelnõuga, sest see eelnõu on suunatud just uusarenduste probleemi lahendamiseks. Ma arvan, et selle lahendab loodus ise. Ehk siis, kui inimesel ei ole kuskile oma autot parkida, siis ta mõtleb üha enam ja enam, kas tal seda autot on vaja. Muud retsepti paraku ei ole ei Tallinnas, ei Londonis, ei Berliinis, ei üheski teises suures linnas. Ja ma arvan, et parkimisega läheb aina keerulisemaks. Läheb aina keerulisemaks, seepärast et Tallinn hakkab andma prioriteete teistele liikumisviisidele. Annab prioriteeti jalgratastele, annab prioriteeti ühistranspordile nagu seda on tehtud. Näiteks siinsamas Estonia näitel on vanasti olnud 2+2 autorida. Nüüd on üks autorida ja üks bussirada. Kas see järgmine samm on see, et kaovad parkimiskohad ja selle asemele tekib laiem kõnnitee ja jalgrattatee? Ma arvan jah, et see on tulevik.
Kui me vaatame tänast Pirita tee remonti, siis see bussiraja lisamine toimub just nimelt parkivate sõidukite arvelt ehk siis parkimiskohad kaovad ja selle asemele tulevad bussirajad. Ma arvan, et see on tulevik ka teistes kohtades. Ja see on ka õige. Sest kui me vaatame, mis defineerib ühte või teist linna, siis piltlikult öeldes on meil 10 m teelaius või kümme ühikut midagi. See, palju me anname sellest autodele, mitu meetrit me anname autodele, bussile, parkivale sõidukile, jalakäijatele, jalgratturitele, ja kuidas muutub see proportsioon, milline on selle dünaamika, see peegeldabki kõige paremini linna aetavat poliitikat. Ja ma kinnitan Teile, kui meie senine poliitika on olnud eeskätt just nimelt ühistranspordi soodustamine - seda on lihtsalt kõige lihtsam teha, et me anname eraldi sõidurea ühistranspordile; me ei pea selleks kogu teed rekkima - siis seal, kus on rekonstrueerimine, seal raames on võimalik ka luua mitte ainult värviga tähistatud asju, vaid tõesti eraldi jalgratta- ja kõnniteid. Ja see on meie prioriteet ja see on meie suund.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Erki Savisaar, palun!
Küsimus - Erki Savisaar Erki Savisaar
Jah, aitäh, austatud abilinnapea! See on ju ühest küljest tore, et me neid nõudeid natuke leevendame ja lubame ehitada väiksema hulga parkimiskohti. Aga ma küsin. Kas meil nagu üldse sellist nõuet vaja on? Et äkki loobuks üldse parkimiskohtade nõudest? Mis Teie arvates võiks juhtuda, kui linn sellest nõudest loobub? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Iseenesest ma oma ideoloogilises plaanis olen täiesti see laissez-faire võimaluste toetaja ja mina toetaks sellist. Aga ma arvan, et see tooks lühiajalises perspektiivis täieliku anarhia. Pikemas perspektiivis loodus paneks asjad paika. Aga lühiajalises perspektiivis see tooks ... mõte on lühiajalises perspektiivis, üks 3–4 aastat väga suurt anarhiat ja järelmõjusid me klaariksime veel üks 5 aastat. Aga hiljem loksuks see paika. Lihtsalt algus üritaksid kõik kiiresti ilma parkimiskohtadeta luua elamuid. Heal ajal nad läheksid ka väga kiiresti kaubaks. Lihtsalt nende omahind oleks odavam. Selle võrra oleks ka nende müügihind odavam.

Algus oleks kõik tänavad toredasti täis pargitud nende elanike sõidukeid. Sest osta 100 000 euroga korter ja selle kõrvale 3000–4000 euroga sõiduk pole mingi probleem. Et kindlasti odavam, kui köök sinnasamma korterisse. Et me peame aru saama, et auto ei ole enam täna luksuskaup, vaid tõesti selline tarbeese. Et lühiajaliselt see tooks kindlasti probleemi ja väga suure probleemi, mis ajapikku laheneks, sest tekiks inimestel selge ootus, et sellist protsenti ... Kui selle juures oleks veel normatiiv, mida ma arvan, me viime sisse, et uuselamute puhul ei ole võimalik taotleda elaniku parkimisluba, ma arvan, et see on igati mõistlik. Ja see tuleb mingi hetk meil lauale. See ei ole nimetatud eelnõu küsimus, aga pigem parkimise hinnastamise ja parkimislubade küsimus. Mina toetaks, et uuselamute puhul ei peaks olema võimalus parkida linnatänaval. Lihtsalt sellepärast, et uuselamu eesmärk parkimise mõttes ongi lahendada kõik mured, nii elanike kui ka võimalike külaliste mured omal territooriumil, seetõttu linnaterritooriumile ei peaks tal olema asja. Et ma arvan, et siin on need kaalukeeled. Need kohad poliitiliselt oleks ääretult keeruline sellist asja lubada, hoolimata sellest, et see pikas perspektiivis oleks võib-olla isegi õige. Aga ma arvan, et lühiperspektiivis keegi Teile aitäh ei ütleks.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Luik, palun!
Küsimus - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Lugupeetud abilinnapea! Ma toon Teile näite selle muude liikumisvahendite nagu n-ö linna poolt "soodustamisest". Et Astangu kergliiklustee, mis on siis selle Paldiski maantee ja selle Ehitajate tee vahel, on vist kuuest kohast suvi otsa läbi kaevatud ja niimoodi seisab seal, on ju. Et nii palju siis sellest soodustamisest.

Aga ma tahtsin küsida veel kord ikkagi ... Okei. Ma saan aru, et mingit lahendust Teil tegelikult ei ole nende mägede probleemi jaoks, mis puudutab olemasolevaid, Nõukogude ajal ehitatud kortermaju. Aga kui nüüd Lasnamäele ehitatakse - ja seda ju tehakse, on ju, Õismäe on võib-olla rohkem täis ehitatud -, ehitatakse uusi kortermaju nende vanade kortermajade vahele, kus juba ei mahutud parkima. Et kuidas selles olukorras ... või Mustamäele näiteks. Kuidas selles olukorras linn käitub? Mida ta ettekirjutab nendele 9-kordsete, 12-kordsete kortermajade ehitajatele? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ta kirjutab neile täpselt seda, mis on selles eelnõus sees. Selles suhtes Teie küsimus on antud juhul õigustatud. Et kõikide tihendamiste või mis iganes ehituste eesmärk on lahendada parkimisprobleem, lisanduvate inimeste parkimisprobleem nende omal kinnistul. Ehk siis, kui ta ei suuda seda lahendada omal kinnistul, siis ta ei saa nii palju kortereid. Nii lihtne see ongi.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Mart Kallas, palun!
Küsimus - Mart Kallas Mart Kallas
Aitäh! Hea abilinnapea! Et see ei ole päris teemasse. Aga kuna Te puudutasite jalgratta prioriteete autoomanike suhtes, siis ma küsiks nihukese küsimuse. Et mismoodi Te seda nüüd kujutate siis ette? Näiteks tänane ilm. Et minge vaadake, palju neid jalgrattureid nüüd on, eks ole. Või siin on meil ka talv tulemas, eks ole. Neid fanatte on ikka päris vähe. Ja ütleme, juba minuealine ikka jalgrattaga tööasju ei aja. Ja nii nagu bussiradadega tehti, et autod tossasid ja bussirajad olid tühjad, kas me nüüd siis võtame autodelt veel ühe rea ära ja hoiame ta jalgratturite jaoks igaks juhuks valmis? Ja autod siis tossavad ühes reas ja ainult ummikud, ongi kõik? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Mis on meie tulevik? Autode arv hakkab kasvama ja veel kasvab. Lihtsalt sellepärast juba, et elanike arv kasvab. Kui me vaatame välja antud ehitusõigusi, siis linn jätkab kasvamist. Tänavate läbilaskevõime kasvada väga palju ei saa. Ehk siis ummikute suurendamine on igal juhul normaalne arengu ... Meeldib see või mitte, aga see on normaalne arengutee. Ehk siis tulevikus me üha enam ja enam peame arvestama sellega, et me peame kasutama ühistransporti. Et autoga on üha keerulisem ja keerulisem a) parkida b) sõita. Ja meil ei ole sellega midagi teha. Sellega ei ole midagi teha üheski kasvavas linnas.
Küsimus jätkub - Mart Kallas Mart Kallas
....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aga mis on Teie retsept? Kahjuks see formaat ei võimalda diskussiooni, aga ....
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Kui vaadata perspektiivi, siis tänavate läbilaskevõimet juurde ei tule. Autosid tuleb juurde. Järelikult autodel saab olema veel raskem. Autoga sõitjatel saab olema veel raskem. Autoga sõitjal tekib varsti alternatiiv, ma mõtlen käega katsutav alternatiiv. Kohati saab kiiremini ühistranspordiga, sest tal on eraldi rada. Ega selle raja mõte on see, et suurendada ühenduskiirust vastava liikumisviisiga. Täpselt samamoodi ka rattaga. Ma olen nõus, et igal liikumisviisil on oma raadius. Näiteks jalgsi on võimalik pool kilomeetrit käia. Jalgrattaga peetakse üldiselt kuni 5 km, seda igapäevase kasutamise raadiust. Autoga on see suurem. Bussiga näiteks 300–500 km. Edasi valitakse juba lennuk jne. Igal liikumisviisil on oma normaalne ulatus ja kaugus.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Vilja Toomast, palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Jaa, aitäh! Hea abilinnapea! Mul on väga konkreetne küsimus. Kas kogu selles valguses, kas Nõmmel parkimiskohtade norm suureneb võib mitte? Sest seni oleme käitunud nii, et mitte ükski detailplaneering ei lähe Nõmmel läbi, kui ei ole ära lahendatud parkimiskohad omal kinnistul. Et kas Nõmmel norm tõuseb või läheb väiksemaks?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma arvan, et see üldine põhimõte jääb samaks. Tuleb nüüd vaadata, kas tegu on eramuga, kas tegu on mitme korteriga elamuga jne. Üldjuhul ta jääb samasse piiresse. See on komakohtade küsimus. Mis tekib juurde: kohustus lahendada maja sees, või ütleme hoonemahu sees, ja külalisparkimiskohad. Aga eesmärk on endiselt lahendada, kogu selle eelnõu eesmärk on lahendada parkimismure omal kinnistul.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu!
Küsimus jätkub - Vilja Toomast Vilja Toomast
Ei, Te ei vastanud.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Abilinnapeale rohkem küsimusi ei ole. Kui Te soovite esitada teist küsimust, see võimalus Teil on. Palun!
Küsimus - Vilja Toomast Vilja Toomast
Ma ikka tahaks teada. Praegu arvestame enam-vähem Nõmmel kaks autot korteri peale. Kas see number selle uue korra järgi suureneb või väheneb? Väga konkreetne, lihtne vastus.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Nõmmel sätestatud miinimum pisut suureneb. Kaks korterikohta, see tähendab, et arendajad on reeglina ise ehitanud rohkem, sest see normatiiv on väiksem ... Ma võin nüüd tabelist vaadata, kui suureks see on. Nõmme on äärelinn, minimaalselt sõltuvalt korterelamute puhul on see 1,5 või 1,3 sõltuvalt, kas ta on siis vahevöönd või äärelinn. Mul paraku seda kaarti ees ei ole. Aga selle eelnõu juures on täpne kaart sõltuvalt sellest, kuskohas see konkreetne arendus asub. Aga ma võin Teid rahustada. Et halvemaks selles suhtes konkreetsetele elanikele, kes sinna kolib, ei muutu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu nende selgituste eest! Rohkem Teile küsimusi ei ole. Kaasettekandeks palun kõnetooli Maksim Volkovi vahendamaks meile linnamajanduskomisjoni mõttevahetusi.
Kaasettekanne - Maksim Volkov Maksim Volkov
Jah, aitäh! Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Ja tegelikult seekord see oli väga huvitav komisjonis, kuna me arutasime kaks korda. Ja teine kord me saime kokku 8. septembril. Oli päris pikk arutelu, palju küsimusi. Ja peale seda, hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, komisjon otsustas toetada eelnõu koos õiguskomisjonis esitatud ettepanekutega. Selline lugu.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu! Küsimusi Teile kolleegidel ei ole. Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Maksim Volkov Maksim Volkov
Tänud!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Avan läbirääkimised! Ja sõna saab Raimond Kaljulaid!
Kõne - Raimond Kaljulaid Raimond Kaljulaid
Ma vabandan, head kolleegid! Ma luban Teile, et minust ei saa nagu oli üks mees siin eelmises koosseisus, kes iga istung igas punktis sõna võttis. Sest ma hoiatasin ette, et täna on kolm punkti, mis on niivõrd vastuolulised.
Et ma alustan sellest, et abilinnapea ütles, et linna poliitika on olnud siis ühistransporti soosiv ja ühistranspordi kasutamist toetav. Teile kõigile on tulnud kogumik "Tallinn arvudes 2020". Kui Te avate selle 29. leheküljelt, siis siin on üks graafik. See punane langev joon, mis siit 51 pealt on kukkunud 36% peale, see on Tallinnas ühistransporti kasutavate inimeste osakaal. Ja see sinine joon, mis on kõvasti tõusnud, see on auto kasutajate osakaal. Nii et kui linn on ka teinud midagi ühistranspordi soodustamiseks, siis on ta teinud seda niivõrd salajase tallinlaste eest, et tallinlased ei ole seda märganud ja igal juhul kasutaks ühistransporti aina vähem.
Nüüd parkimis- sellise normatiivi seadmine kahtlematult soodustab autostumist. Sellepärast et sellega luuakse juurde parkimiskohti. Kõik sellised asjad, mis loovad, kõik meetmed, mis loovad juurde parkimiskohti, mis laiendavad teid, ehitavad mitmetasandilisi ristmikke, ehitavad uusi suuri läbimurdeid, loovad autodele rohkem võimalusi liikumiseks, tähendavad seda, et linna tuleb rohkem autosid. Abilinnapea räägib sellest nagu see oleks paratamatu. Aga see ei ole paratamatu. See on tegelikult linnajuhtimise küsimus ja linnaelu suunamise ja linna strateegilise arengu suunamise küsimus. Selle asemel, et soodustada autostumist, peaks Tallinn kõigiti soodustama teisi liikumisviise: tõepoolest ühistransporti, jala käimist, rattaga sõitmist, elektritõukerattaga sõitmis. Ja looma selleks tingimusi. Et see ongi peamine probleem selle eelnõu juures. Ei ole kuidagi võimalik väita, et see nüüd on mingi hea või mõistlik kompromiss. No ei ole! Nii et selles mõttes mina soovitaksin küll seda eelnõud mitte toetada. Aitäh!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Suur tänu nende soovituste eest! Eelnõu esitaja lõppsõna ei soovi ja me saame liikuda lõpphääletuse juurde.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld


Muudatusettepanek on ka!
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Jaa. Me vaatame läbi parandusettepaneku, mille on esitanud õiguskomisjon. Ja õiguskomisjoni muudatusettepanek kõlab järgmiselt: "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-i 6 lõige 1 alusel kooskõlastada liiklusseaduse § 6 lõikega 6 ja §-i 186 lõikega 4. Arvestades asjaolusid, et planeerimisseaduse §-i 74 lõige 8, §-i 75 esimene lõige punkt 1, punkt 23 ja § 91 lõige 1, § 124 lõige 10 ja §-i 126 lõige 1 punkt 7 kohaselt määrab linna liikluskorralduse üldised põhimõtted kindlaks linnavolikogu ning kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada linnas ruumis planeerimist, sealhulgas sõidukite parkimist ning tagada liiklusohutus". Ma saan aru, et see täiendus on tehtud seetõttu, et see oleks paremini kehtiva riigiseaduse raamiga kooskõlas. Õiguskomisjon sellise täiendusettepaneku on teinud. Abilinnapealt küsin linnavalitsuse seisukohta.
Sõnavõtt - Andrei Novikov Andrei Novikov
Toetab.
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada või selle ise uuesti ette lugeda?
Seega selle muudatusettepanekuga panen teie ette eelnõu lõpphääletusele. Palun teil võtta seisukoht "Tallinna parkimiskohtade arvu normid" otsuse eelnõu 86 suhtes ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Ja häältega 39 poolt, 2 vastu ja 3 erapooletut, on see otsus vastu võetud!
20:49 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE93 Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja?Tallinnas 14. OE93 Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja?Tallinnas
Juhataja - Tiit Terik Tiit Terik
Järgmiselt juhatab mõne aja edasi hea aseesimees Mart Luik!
Juhataja saabus - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja jätkame, lugupeetud kolleegid siis!
Järgmine päevakorrapunkt number 14 "Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja-Tallinnas". OE93. Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud volikogu liikmed! Teie ees on Põhja-Tallinnas Meeruse sadamaala detailplaneeringu algatamine. Kogu ala on umbes 15,6 ha ja sellele alale jääb täna tegutsev sadama. Selle sadama alale on planeeritud anda uus hingamine, muuta funktsiooni. Täna veetakse seal enamasti killustikku või muud sellist suhteliselt tolmavat ainet ja tulevikus oleks see siis elamu- ja ärifunktsiooniga ala. Kindlasti oleks seal ka rannapromenaad, nii nagu igal uusarendusel. Ühtlasi on alale reserveeritud ka lasteasutus. Nii et kogu sellest alast peaks tulevikus saama valdavalt korterelamute, 4–7-korruselistega, kaetud ala. Hoonestustihedus jääb vahemikku 0,75–1,2 ning kindlasti on ka haljastuse nõue siin vähemalt 30%. Palun teil nimetatud eelnõu toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ma näen, et ettekandjale on ka vähemalt üks küsimus. Kristen Michal, palun!
Küsimus - Kristen Michal Kristen Michal
Jaa, aitäh, austatud abilinnapea! Et minu meelest see on positiivne areng, et linnas tuleb sihukseid kohti juurde, kus inimesed saavad mere ääres käia. Igal juhul! Seda on kaua oodatud. Öelge, kaua nüüd, mitu aastat see detailplaneering aega võttis? Et kas Teie arvates see toimus tempokalt? Seda esiteks.
Ja teiseks. On olnud ka ajakirjanduses erinevaid jutte sinna võimalike suurte kultuuriobjektide rajamisest. Et kuidas linn sellesse suhtub?
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma ütleks, et see on olnud omas tempos, mis oleks võinud olla kiirem. Aga tegu on alles algatamisega. Nii et see tempo tegelikult on olnud selline, et me saaksime algatamisele võimalikult ka sellise pildi, mis oleks ... nii palju, kui see täna on võimalik ette prognoosida, kõiki vajadusi arvestav. Et sellest see, ütleme, eelläbirääkimiste protsess võttis vähemalt aasta aega, enne kui ta siia algatamisele üldse tuli. Siin on ette nähtud ka keskkonnamõju hindamine. See on üldplaneeringut muutev selles osas, et sadamafunktsioon asendub muu funktsiooniga. Ja ajalooliselt on seal sadam olnud. Nii et, sellest tulenevalt on ta ka üldplaneeringut muutev. Selle tõttu on ka menetlus mõnevõrra pikem kui tavaliselt. Ehk siis kas või see, et volikogu omab igas etapis kaasarääkimisõigust selle planeeringu puhul. Ma ise loodaks, et see kuskil 3–5 aastaga saab ühelepoole. Kolm on see miinimum, ma arvan. Ainuüksi keskkonnamõju hindamine võib võtta umbes aasta.
Aga mida kiiremini need Põhja-Tallinna alad, mis on tegelikult endised tööstusalad või sadamaalad, saavad teistsuguse funktsiooni, seda ilusamaks see linnaruum muutub. Ja selles osas hoolimata sellest, et siin kahtlemata võib rääkida ka taas kord transpordimuredest. Aga meil on Põhja-Tallinna puhul eriti sageli see küsimus, et kas Põhja-Tallinna puhul eriti sageli see küsimus, et kas me lubame ... Mis on meie soov? Kas meie soov on jätkata samasuguses tööstusmaastikus või lubada sinna midagi muud? Kui me midagi muud lubame, siis me peame mõistma, et sinna tuleb juurde liiklus, sinna tuleb juurde terve rida neid komponente, mida ei ole tööstusel, kuid mida on elamutel. Ja siinkohal kindlasti teatud probleeme tekib.
Kuid kui kaaluda, kas üks variant või teine variant, mina toetan igal juhul nende alade võimalikult kiiret täisehitamist ja neile uue hingamise andmist.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Tundub, et rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh!
Ja nüüd saab sõna kaasettekande esitamiseks linnamajanduskomisjoni esindaja Enno Tamm. Palun!
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Austatud eesistuja, head kolleegid! Linnamajanduskomisjon arutas siis Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist Põhja-Tallinnas oma 8. septembri koosolekul. Ja otsustas, hääletamistulemustega 9 poolt, vastu ei ole, erapooletuid ei ole, toetada eelnõu esitatud kujul. Palun seda toetada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kaasettekandjale küsimusi ei tundu olevat. Aitäh!
Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Sõnavõtu soove ei ole. Kas eelnõu esitaja soovib esineda lõppsõnaga? Selge. Muudatusettepanekuid meil ei ole.
Ja lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Meeruse sadamaala detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Põhja-Tallinnas". OE93. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Ja häältega 42 poolt, vastu või erapooletuid hääli ei olnud, on see otsuse eelnõu vastu võetud!
20:56 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE60 Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel 2016–2018 15. OE60 Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel 2016–2018
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine punkt, päevakorrapunkt 15 "Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel 2016–2018". Sõna ettekandeks saab revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna. Palun!
Ettekanne - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh! Hea volikogu aseesimees, head volinikud! Tegime seda revisjonis koos heade kolleegide Enno Tamme ja Irina Antonjukiga. Ja see hõlmas siis tõesti perioodi 2016–2018. Et siin nüüd tulenevalt ka eriolukorrast, ka selle teema toomine volikogu ette on veidi viibinud ja võib-olla see olukord on veidi ka selles valdkonnas tänaseks ka juba muutunud.
Ja sellel revisjonil oli siis tõesti kaks osa. Üks oli siis vaadata haridusinvesteeringuid, kuhu neid on tehtud ja milliste põhimõtete alusel, mis on siin probleemid. Ja teine osa siis puudutas vastuvõtu korraldamist ja klasside komplekteerimist põhi- ja gümnaasiumiõppes. Et annaks siis väikse ülevaate, et mis need põhilised teemad olid, mis meil seal laua peal Haridusametiga olid ja millistele järeldustele me siis jõudsime.
Ma tegelikult hakkaks pihta siis haridusinvesteeringute osa pealt. Et me tõesti püüdsime Haridusametiga arutada ja jõuda arusaamisele, et mis on need kriteeriumid, millest lähtuvalt Tallinna linnas haridusinvesteeringuid tehakse. Et kas need kriteeriumid on paigas selgelt, kas seda on kuidagi poliitiliselt kaalutletud? Kas haridusinvesteeringuid tehakse kuidagi mõjutatuna sellest, kus asub võimul oleva erakonna elektoraat? Kas haridusinvesteeringud jagunevad kuidagi erinevalt eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Palun kuulame kolleegi, jah! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Novikov ei ole küll kolleeg, aga ta on ...
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ei no .... selge.
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ja ka töö suhtes. Et me selliste arutelude tulemusena Haridusametiga me tegelikult ei leidnud kinnitust, vaid mõned kõhklused või kahtlused, et kuidagi haridusinvesteeringud oleksid seotud otseselt Keskerakonna elektoraadiga.
Küll tekitas meis jah küsimusi. Et meie arvates ei ole piisavalt linnavalitsuse tasandil määratletud neid kriteeriumeid, millest lähtuvalt haridusinvesteeringuid nii lasteaedadesse kui koolidesse tehakse ja kuidas tekib nende investeeringute pingerida. Et siin on olnud juba lasteaedadest täna juttu. Et lasteaedadega on tõesti linnas olukord läinud paremaks. Aga no koolide investeeringute puhul on tõesti ebaselge, millistest kriteeriumitest lähtuvalt nende investeeringute pingerida kujuneb. Ja on ju teada-tuntud tõsiasi, et linn areneb igas suunas. Aga uusi koole kui õppeasutusi Tallinna linnas pole tegelikult asutatud, eriti uutes arenduspiirkondades. No ja jõudsime muidugi ka teada-tuntud teemade juurde nagu Reaalkooli ja Westholmi Gümnaasiumi investeeringud - juurdeehitused. Need ajaloolised Tallinna kesklinna koolid on neid investeeringuid oodanud varsti aastakümneid. Ja läheb jälle mööda aasta, kui härra Kõlvart või Belobrovtsev siin kõnetoolis ütlevad, et kohe-kohe jõutakse planeeringuni või arhitektuurikonkursini. Aga aasta läheb ja tulemusi jätkuvalt ei ole.
Et seoses sellega oli Haridusametiga kõne all ka koostöö Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, et kuivõrd siis haridusinvesteeringute puhul arvestatakse ka seda, et kuidas need Tallinna uued asumipiirkonnad arenevad; et kas haridusinvesteeringud tulevad sellele järgi. No Haridusamet kinnitas, et nende koostöö härra Novikovile alluva Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga on väga sujuv ja hea. Aga kui me kuuleme linnapea seisukohti kas või täna siin, kus ta selgelt ütles välja, et no Tallinna linna arengut pole terviklikuna planeeritud, et see on üks detailplaneeringutekeskne linna areng olnud viimased 20 aastat. Et ka meie jõudsime sellelesamale järeldusele mis härra linnapea, et eriti nende uusarenduste ja uusasumite puhul ei ole haridusvõrk ega ka lasteaedade kohad käinud käsikäes. Et kui 2000 uue elaniku kohta peaks olema loodud uus lasteaed, siis seda Tallinna uutes arenduspiirkondades pole kindlasti mitte juhtunud. Ja tõesti on olnud ebaselge ka kinnisvaraarendajate n-ö sotsiaalne panus. Et kui me vaatame Tallinna lähiümbruse valdasid, siis seal sõlmitakse selged kokkulepped ka kinnisvara arendajaga, et milline on nende sotsiaalne panus siis selle n-ö haridus- ja muu taristu tekkimisse. Et Tallinna linnas selliseid kokkuleppeid minu teada ei sõlmita ega ei ole, mistõttu haridustaristu jääb alati nendest elamupiirkondade arengust maha.
No arutasime korraga veel haridusinvesteeringute kasvu puhul seda n-ö PPP projektide olukorda. Haridusamet hindas olukorda, et tõesti täna nende jaoks ei ole enam vajadust. Et omal ajal nad olid vast asjakohased. Aga no kuidagi on jäänud linnavalitsusel pooleli see analüüs, mida Taavi Aasa ajal alustati, et neid n-ö majanduslikult linnale kahjulikke lepinguid varem lõpetada. Aga noh, see ei olnud otseselt Haridusameti valdkonnas nende lepingute analüüsi ja võimaliku ülesütlemise küsimus. Aga ka see teema on linnavalitsuse lauale kuhugi jäänud seisma ja opositsioon peaks võib-olla sellele siin ka tähelepanu juhtima.
Ja lõppkokkuvõttes siis haridusinvesteeringute puhul oligi see, et meie hinnangul siis ei ole haridusinvesteeringud kas siis lasteaedadesse või ka põhikoolidesse ja gümnaasiumitesse kasvanud samas mahus, kui Tallinna linna eelarve tervikuna. Et aastate lõikes see viimastel aastatel on isegi kahanenud. Et 2018. aastal vähenesid haridusinvesteeringud oluliselt. 2018 olid need circa 20 miljonit eurot võrreldes 2017. aastaga, mis summa oli 32,5 miljonit eurot.

Aga nüüd ma tuleks tegelikult võib-olla palju kuumema teema juurde, mis ka revisjonikomisjonis tekitas palju arutelu, on siis Tallinna koolidesse vastuvõtt ja klassikomplektide komplekteerimine. Et kõigepealt me arutasime Haridusametiga n-ö eliitkoolide teemat, et kas Tallinnas on eliitkoole. Haridusamet arvas, et meil ei ole eliitkoole. Et meil on lihtsalt ülelinnalise vastuvõtuga koolid. Ja me arutasime ka seda selles kontekstis, et kas praksise analüüs ja uuring, mis valmis sellel aastal, leidis, et Tallinna n-ö eliitkoolid või Eesti eliitkoolid, nagu neid kõnekeeles nimetatakse, siis põhjustavad n-ö rahvuslikku kihistumist ja ebavõrdsust. Ja Tallinna Haridusamet selle hinnanguga muidugi ei nõustunud ja n-ö Tallinna eliitkoolide osas mingeid muudatusi vastuvõtu osas ei plaani.
Teine oluline teema, mida me arutasime, oli see, et kuidas siis toimub n-ö elukohajärgsetesse koolidesse vastuvõtu korraldamine. No kõigil on teada fakt, et väga palju registreerivad vanemad ennast ja ka oma lapsi siis Tallinna kesklinna piirkonda, et siis tagada vastuvõtt elukohajärgsesse kooli Tallinna kesklinna piirkonnas. Et see on teada-tuntud fakt. Haridusamet muidugi kirjalikus vastuses kinnitas, et nendel puudub igasugune info selle kohta, et see oleks probleem või eksisteeriks n-ö fiktiivsete sissekirjutuste teema eesmärgiga siis saada nendesse kesklinna tuntud koolidesse kui elukohajärgsetesse koolidesse sisse. Pere elab faktiliselt Viimsis, aga nad on kõik juba nii, nagu lasteaiakohtadegagi varakult siia positsioneerinud ennast siia kesklinna piirkonda. Ja selle üle oli meil muidugi kõva vaidlus Haridusametiga kirjavahetuses kui ka revisjonikomisjonis ka. Ja mina muidugi ... ja meil oli sees ka tegelikult revisjonikomisjoni otsuses, mis volikogu ette pidi tulema, punkt, et Haridusamet siiski peab tunnistama, et need fiktiivsed sissekirjutused on probleem ja tagada siis ka vastavate meetmete rakendamine, et siin oleks teostatud siis kontrolli nende vastuvõetud isikute tegeliku elukoha suhtes. No see jäi praegult. Linnavalitsus selle seisukohaga ei nõustunud, et nad peaksid lisaks rahvastikuregistri andmetele tuginemisel veel midagi tegema, midagi kontrollima. Ja linnavalitsus selle seisukohaga ei nõustunud. Ja revisjonikomisjon ka selle minu kirjutatud ettepanekuga siis välja hääletas. Et seda ettepanekut teie laual ei ole.
Aga ma juhin tähelepanu, et Tallinna Haridusametil on käimas kohtuvaidlus ühe perega, kes siis tahtis last panna Gustav Adolfi Gümnaasiumisse ja ta ei saanud seda mitte. Ja vaidluse sisu ongi selles, et see lapsevanem väidab, et Tallinna linn ei suuda siis seda kontrollida, kes siis on selle piirkonna elukohajärgsed lapsed ja kes mitte ja peaks siin üles näitama suuremat kontrolli. Esimeses astmes Tallinna linn kusjuures kaotas. Kohtunik ütles ilmselgelt, et Tallinna linn haldusmenetluse seadustikust tulenevalt peab järgima uurimispõhimõtet, vajadusel koguma täiendavaid tõendeid ja igasuguse kontrolli teostamata jätmine, teades et fiktiivsed elukoha registreeringud on olemas, on õigusvastane käitumine Tallinna linna poolt. Ja kui seda kontrolli linn täiendavalt ei teosta, ei mõtle välja abinõusid, siis toob see kaasa olukorra, kus elukohale lähima kooli kriteerium lakkab üldse toimimast. Et see vaidlus veel kestab. Ma isegi ei tea, kas ringkonnakohus on seda vaidlust hakanud lahendama. Sellest võib tulla kohtulahend, kus Tallinna linnal selline halduspraktika, kus ta seda uurimispõhimõtet ei rakenda, on olnud väär ja õigusvastane. Aga praegult me seda ettepanekut siia otsusesse ei lisanud, kuna me ei tea täpselt ka, kuhu see kohtulahend tüürib. Ja linnavalitsus ja Haridusamet oli sellele lisakontrollile selgelt vastu.
Meie järgmine tuline teema oli seotud siis klassikomplektide maksimumarvu ületamisega Tallinna linnas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 26 näeb ette, et klassikomplekti maksimaalne suurus võib olla 24 inimest. Selgus tõsiasi ... Ja seadus lubab erandina siis koolidirektori ettepanekul, hooldekogu nõusolekul Haridusametil ehk linnal kui kooli pidajal siis neid klassikomplekte suurendada. No tegelik olukord on siis see, et erandist on kujunenud reegel. 57-st Tallinna üldhariduskoolist 45-s on siis kasutatud seaduse erandit. Ehk 80% koolides ületatakse siis seda seadusega ette nähtud ülempiiri ja kogu süsteem tugineb siis erandite tegemisele. Et kõige rohkem oli, Pae Gümnaasiumis oli ... Kui lubatud oli 24, siis seal olid klassid 34 õpilast.
No arutlesime siis Haridusametiga ka selle üle, et kas selline klasside ülerahvastus ja seaduse mõtte ilmselge eiramine Tallinna haridusjuhtide ja linnavalitsuse poolt ja mittepiisavate haridusinvesteeringute tagamine, et kas see siis kuidagi mõjutab ka õpitulemusi, on ju. Et me oleme kõik väga head PISA tulemuste, testidega. Aga kas see tegelikult mõjutab siis hariduse andmist ja õpitulemusi? No Haridusamet ütles, et rahvusvahelised uuringud seda ei kinnita ja PISA test ka seda ei näita. Samas Innove 2016 vastav uuring Eestis kinnitab, et see n-ö piirmäärade ületamine siiski mõjub negatiivselt õpitulemustele, õpetajate ülekoormusele ja ka reaalsete õpilaste õppetulemustele. Et siin olid ka lahkarvamused uuringute pinnal.
Kui me juba uuringutest hakkasime rääkima, siis jäi silma 2016. aasta uuring Tallinna linnas, mis läbi viidi, mille tulemus oli täiesti üllatav. 30% Tallinna õpilastest ütles, et õppimine kas pigem või üldse ei meeldi Tallinna koolides. 20% tundis ennast koolis pigem või täiesti õnnetuna. Ehk et kokku 50% õpilastest vähemalt 2016. aastal ei olnud kuidagi rahul Tallinna koolisüsteemiga ja mis osaliselt on kindlasti seotud ka nende klassikomplektide piirarvu suurendamise, olulise ületamisega.
Nii! Aeg on täis. Ettepanekud on teile esitatud. Tallinna Linnavalitsus peab välja töötama täpsemad haridusinvesteeringute otsustamise kriteeriumid, tagama piisavate eelarvevahendite olemasolu haridusinvesteeringutel, et oleks see õpilaste piirarvu nõue täidetud, ja tagada, et see oleks tõesti erand, mitte reegel, milleks ta tänaseks on kahjuks kujunenud. Ja tagada parem linnaplaneerimise ja haridustaristu investeeringute sünkroniseerimine ja arendajate sotsiaalse panuse määratlemine. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Nii!Vähemalt üks küsimus ettekandjale. Toomas Kruusimägi, palun!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Tänan! Rahvusvahelised uuringud näitavad väga selgelt, et normaalne suhtarv õpilased per õpetaja on 15:1-le ehk 15 õpilast ühe õpetaja kohta. Kas selle revisjonikomisjoni toimetamiste käigus, eriti küsimuses õpilaste arv klassis ehk siis erandist reegli saamine ... Kas Te nagu jõudsite järeldusteni ka, et miks see on siis kujunenud igapäevaseks praktikaks ja miks ta ei ole erandiks jäänud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Haridusamet ja linnavalitsus muidugi meie järeldusega ei nõustunud, et see oleks nagu probleem, et need klasside piirmäärad on nagu 80% ulatuses ületatud. Linnavalitsuse seisukoht oli see, et käitutud on seaduse kohaselt, just kui Haridusamet ise pole kedagi sundinud neid otsuseid või ettepanekuid tegema. Et need on tulnud koolidirektorite poolt. Hoolekogu on need heaks kiitnud ja Haridusamet on need otsused n-ö kinnitanud. Ja Haridusamet ei näe selles suurt probleemi, kui on tagatud tervisekaitsenõuded, nii nagu seadus ka ütleb. Meie hinnangul ilmselgelt, et tegemist on n-ö hariduskorraldusliku küsimusega. Kui seda nõuet ei suudeta täita, et siis on kuskil mingisugused haridusinvesteeringud jäetud tegemata koolikohtade loomisel. Ja sellel on mõju nii õpetajate tervisele, vaimsele seisundile kui ka õppetegevusele ja õpilaste õpitulemusele. Et ma arvan, et see on kuidagi pikka aega olnud avalik saladus, et neid piirmäärasid ületatakse. Aga lõpuks Haridusamet ütles, et "aga nüüd me teeme siis hoopis ettepaneku valitsusele, kuna meie minister on haridusminister, et meie arvates see piirmäär polegi üldse seaduses õige. Et seda tuleks siis hoopis suurendada".
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
....
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Just.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Järgmine küsija on Kalev Kallo. Palun!
Küsimus - Kalev Kallo Kalev Kallo
Aitäh! Loomulikult ka minu arvates on see probleem, kui need fiktiivsed sissekirjutused kesklinnas, et saada kesklinna koolidesse. Aga siit on mul küsimus. Et millised oleksid kohaliku omavalitsuse nihukesed seaduslikud võimalused seda juurdlust läbi viia, ilma et ei tekiks oht sekkumiseks inimeste eraellu, et seda juurdlust läbi viia, et kas registri asukoht vastab tegelikule elukohale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Aitäh hea küsimuse eest! Et seda arutati ka revisjonikomisjonis ja kõik vaatasid nagu minule otsa, et nagu mina peaksin neid lahendusi suutma välja pakkuda. Et noh, ma ei tea, et saadame siis selle Munitsipaalpolitsei sinna akna taha piiluma. See oli nali.
Seda on Riigikohus ka sotsiaalvaldkonna puhul, makstavate toetuste puhul öelnud, et kohalikul omavalitsusel on kohustus mitte ainult rahvastikuregistri andmetele tuginedes elukohta määratleda, vaid haldusmenetluse seaduse uurimispõhimõte eeldab, et kui on kahtlusi, tuleb ka ise omal algatusel muid tõendeid kontrollida. See on linnavalitsuse asi need meetmed leida ja rakendada. Et see ei ole revisjonikomisjoni või linnavolinike asi anda ette linnavalitsusele ja Haridusametile, kus on palju strateegia tublisi inimesi tegevuskava, et nüüd te peaksite nii hakkama tegema. Üks näide on meie tervise deklaratsioon, on ju. Tuleb piiri peal sisse, täidab deklaratsiooni. Ise kinnitad, et andmed on õiged, et sa ei ole haige. Ja kui sa oled haige ja deklareerisid valet riigile, siis see võib tuua kaasa ka mingisuguse vastutuse. Et samamoodi ka nende n-ö elukohajärgsete koolikomplektide komplekteerimisel samamoodi. Kas või deklareerida, et need andmed on õiged. Ja ma tean, kui ma deklareerin valeandmeid, see võib kaasa tuua koolikoha kaotuse. Sest keegi võib jääda seetõttu, kelle jaoks see reaalselt on elukohajärgne kool, sellest kohast ju ilma. Et see on linnavalitsuse asi välja mõelda need meetmed ja mitte minu asi öelda, mis see tegevuskava peaks olema. Aga võib-olla ütleb meile kohus, Ringkonnakohus või Riigikohus, mis need meetmed peaksid olema täpselt. Eks me näe. Et see kohtuvaidlus veel käib Tallinna linna ja selle lapsevanema vahel. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Linnavolikogu annab linnavalitsusele ülesanded. Nii need asjad ju peavadki käima. Aitäh ettekande eest! Rohkem küsimusi ei ole. Selles punktis ei ole meil ka kaasettekannet. Avan läbirääkimised! Kas keegi soovib sõna? Keegi sõna ei soovi. Eelnõu esitaja ei soovi vist esineda lõppsõnaga? Kõik on juba räägitud.
Nii! Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mille esitas revisjonikomisjon. Ja revisjonikomisjon siis hääletamistulemustega 5 poolt, 2 vastu, erapooletuid ei ole, esitas linnavolikogu otsuse eelnõule number 60 kaks muudatusettepanekut. Ja loen need ette.
Esimene on siis sõnastada linnavolikogu otsuse eelnõu punkt 4.1 järgmiselt: "Võtta tarvitusele asjakohased meetmed klasside komplekteerimisel õpilaste piirarvu - 24 õpilast - järgimiseks ning lubada piirarvu ületamine vaid erandina". Kas eelnõu esitaja soovib seda muudatusettepanekut hääletada?
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Palun hääletada!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Siis hääletame.
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige
Aga linnavalitsus ei toeta.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ei, siin revisjonikomisjoni ... linnavalitsuse seisukoht ei ole relevantne.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
See on eelnõu esitaja enda ettepanek.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jah.
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Seda selles mõttes ei pea hääletama.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Eelnõu esitaja enda ettepanek on see?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Ta on revisjonikomisjoni enda ettepanek.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Okei. Selge, selge.
Nii! Ja teine punkt on siis: "Jätta linnavolikogu otsuse eelnõust välja punkt 4.2". See oli see 4.2, millest ettekandja rääkis.
Tallinna Linnavolikogu liige - Priidu Pärna Priidu Pärna
Seda tuleks küll hääletada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
"Tagada asjakohaste meetmete rakendamine elukohajärgse kooli vastuvõtu korraldamisel vastuvõetavate isikute elukoha selgitamisel". Kui soovitakse, siis seda võib hääletada jah?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
Ei no hääletada võib alati, kui keegi soovib.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
No ma saan aru, et soovitakse.
Nii! Ja panen siis hääletusele punkti, revisjonikomisjoni ettepaneku jätta välja revisjoni eelnõust, linnavolikogu otsuse eelnõust punkt 4.2, mis sedastab ... Kordan veel kord üle ... mis siis sedastas, et "tagada asjakohaste meetmete rakendamine elukohajärgse kooli vastuvõtu korraldamisel vastuvõetavate isikute elukoha selgitamisel". Hääletamisele läheb siis revisjonikomisjoni ettepanek jätta see punkt välja. Kes on selle poolt, kes on vastu - palun võtke seisukoht!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Ettepanek Ettepanek
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Häältega 31 poolt, vastu 5, erapooletuid ei olnud, otsustati seda ettepanekut jätta välja see punkt toetada.
Ja nüüd, lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Tallinna Haridusameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll põhi- ja gümnaasiumiõppes vastuvõtu korraldamisel ja klasside komplekteerimisel ning haridusinvesteeringute otsustamisel aastatel 2016–2018". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus
Hääletamise lõpp - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Häältega 37 poolt, vastu ja erapooletuid hääli ei olnud, on see päevakorrapunkt vastu võetud!
Ja jätkame järgmise punktiga. Ma saan aru, et punkt 16 on arupärimisele vastamine. Rainer Vakra rahuldus kirjaliku arupärimisele vastamisega. Nii et seda me edasi ei aruta.
21:22 Päevakorra punkti alustamine - 17. Lasteaedade kohatasust ja eelarvest 17. Lasteaedade kohatasust ja eelarvest
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! Järgmine on arupärimisele vastamine. Taas Rainer Vakra. Rainer Vakrat ka ei ole. Ilmselt rahuldus selle vastamisega. 17 siis jääb ka meil otsustamata.
21:22 Päevakorra punkti alustamine - 18. Tallinna lasteaiaõpetajate ja lasteaiaõpetajate abide palgatõusust 18. Tallinna lasteaiaõpetajate ja lasteaiaõpetajate abide palgatõusust
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Nii! 18. punkt "Arupärimisele vastamine" Reformierakonna aseesimees Õnne Pillak ...
Tallinna Linnavolikogu liige Tallinna Linnavolikogu liige

Pole saalis.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
... keda ka ei ole saalis. Järelikult langeb ka välja.
21:22 Päevakorra punkti alustamine - 19. Tallinna Linnavalitsuse seostest Keskerakonna rahastamisega 19. Tallinna Linnavalitsuse seostest Keskerakonna rahastamisega
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Järgmine on arupärimisele vastamine. Reformierakonna fraktsiooni liikmed Ülle Rajasalu ja Liis Klaar, keda ma ei näe, on arupärimise esitajad. Jääb siin vastamata.
21:22 Päevakorra punkti alustamine - 20. Perekonnaseisuameti tegemistest 20. Perekonnaseisuameti tegemistest
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Edasi tuleb 20 "Arupärimisele vastamine" Isamaa fraktsiooni liige Priidu Pärna Perekonnaseisuameti tegemistest. Arupärimisele vastab linnapea Mihhail Kõlvart. Palun!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Austatud linnavolikogu, austatud linnavolikogu aseesimees ja austatud arupärija! Vastasin küsimustele kirjalikult. Aga olen valmis ka vastama suuliselt täiendavatele küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Jaa, palun, Priidu Pärna!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Nii! Aitäh selle vastuse eest, mille on siis koostanud, ma saan aru, Perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask. Allkirjastanud linnapea. Et no sellel oli tõesti kaks osa, et miks siin eriolukorra perioodil peatati abieluavalduste ja lahutusavalduste vastuvõtmine. Ma saan aru, et kahjuks linnavalitsus oli seisukohal, et abieluavaldused ja lahutusavaldused ei ole elutähtsad toimingud.
Nii! Ja teine osa puudutas siis uut hinnakirja, mis jõustus 1. juulist, mis tõstis abielude n-ö piduliku kombetalituste hinda Tallinna linnas. Ja näiteks, kui siis sõita Pirgu mõisa, mis on Tallinnast 40 km, siis maksaks selline kombetalitus noorpaarile 700 eurot.
Et ma palusin vastust, et millised kulud sellises hinnas kajastuvad. Et avalik teenus peab olema kulupõhine teadupärast nii meie seaduste kui ka Riigikohtu praktika koha pealt. Et ma ei saanud küll mingit vastust peale selle, et see tegevus on ressursimahukas. Et millised kulud selles hinnas kajastuvad, et selline väljasõit Pirgu mõisa maksab 700 eurot. Et kas Te oskate seda kohe lahti seletada, mis hinnad selles kajastuvad või saadate selle arvestuse täiendavalt mulle kirjalikult?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh! Ma saan Teile vastata küsimusele, aga kahjuks mitte konkreetsete numbritega. Aga põhimõtteliselt täiendav kulu on seotud muidugi iseenesest väljasõiduga, aga ka sellega, et ametnik peab tegema täiendavat tööd ja kulutama aega ka sellele, et jõuda kohale. Ja võib-olla kordan veel üks kord ka seda, et see teenus on lisateenus. Ja tegelikult on ju võimalik seda teenust saada Tallinnas ja siis see on ka palju odavam. Või siis sedasama teenust saab tellida ka teises omavalitsuses, näiteks samas kohas, kuhu siis soovitakse minna. Aga kui Te soovite veel täpsema vastuse, et kuidas siis see number tuleb kokku, siis ma paluks võib-olla, et hea kolleeg vastaks sellele küsimusele.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja Priidu Pärnal on ka teine küsimus. Palun!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Ei, ei! Saab praegu täiendada.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Praegu, kas Te saate kohe täiendada?
Tallinna Perekonnaseisuameti juhataja - Karin Kask Karin Kask
Jaa. Tallinna Perekonnaseisuamet pakub väljaspool Perekonnaseisuametit piduliku kombetalituse teenust üksnes väljaspool ametniku põhitööaega tema vabast ajast. Ja meie prioriteediks on see, et abielud sõlmitakse ikka Tallinna Perekonnaseisuameti ruumides, mitte väljaspool Tallinna Perekonnaseisuameti ruume. Ja sellest tulenevalt, et tegemist on ametniku vaba ajaga, ei ole see hind ainult kokkuleppeline, vaid ta ongi kulupõhine. Kulude sisse on arvestatud võlaõiguslepingu alusel terve rida sellega kaasnevaid kohustusi ja kulusid. Ja kui Te vajate, siis ma võin ka ette lugeda, millised kulud kajastuvad võlaõiguslepingus. Piduliku kombetalituse ettevalmistamine, abiellumisavaldusega tutvumine, noorpaariga eelnev kohtumine, abielu registreerimise aja ja koha kokkuleppimine, registreerimise kohaga tutvumine vajadusel, noorpaari soovidele vastava kõne koostamine, kombetalituse läbiviimine, abielu registreerija piduliku riietuse muretsemine, keemiline puhastus, iluteenused, kütuse- ja transpordikulu. Tõepoolest me ei pea eraldi arvestust tšekkidega, sest ma arvan, et odavam on see, et ametnik saadava summa alusel teeb ise need arvestused, palju ta kasutab siis iluteenustele, palju oma riietusele ja kui palju võtab aega ühe kõne koostamine, mille aluseks on noorpaaride poolt toodud ja edastatud tekst. Tallinna Perekonnaseisuamet pakub seda teenust viies erinevas keeles. Meie ainsana ei kasuta kohalike omavalitsustega võrreldes siis tõlke, vaid ametnik viib läbi tihtipeale kahes või kolmes keeles selle kombetalituse.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Kena. Ja nüüd on Priidu Pärnal ikkagi teine küsimus. Palun!
Küsimus - Priidu Pärna Priidu Pärna
Jaa. See küsimus mul on. No ma muidugi olen seisukohal, et 700-eurone abielu sõlmimise pidulik tasumine pool keskmisest Eesti palgast, et see nüüd tõenäoliselt päris kulupõhiselt arvestatud ei ole, nagu avalik teenus peaks olema. Aga pigem nagu abielutrahv võib-olla.
Punktis 5 oli mul veel üks küsimus. Et kui see on siis ametniku vabatahtlik teenus, mis seal kodulehel ilusti üleval on just kui linna poolt osutatav teenus, siis selle võlaõigusliku lepingu selle ametnikuga kas siis sõlmib klient ja kas klient maksab otse sellele ametnikule tasu või selle lepingu sõlmib siis selle
Perekonnaseisu ametnik, kes on linna ametnik, perekonnaseisuosakond, ja millise osa ta siis sellest 700-eurost endale saab, sellest n-ö linna poolt müüdavast teenusest. Sellele küsimusele ei olnud vastust.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, aitäh!
Küsimus jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Ma vabandan spetsiifilisuse eest.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah.
Küsimus jätkub - Priidu Pärna Priidu Pärna
Avalik sektor ....
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Jah, muidugi. No kõigepealt ehk siis selle teenuse saaja loomulikult maksab ametile ametlikult ja pärast ametil tekib lepingu alusel suhe siis töötajaga, aga teistel alustel. Et kuna, nagu oli öeldud, seda teenust pakutakse enda vabal ajal, siis ka alus on teine. Aga jällegi detailidest ma paluks kolleegi nagu rääkida.
Sõnavõtt - Karin Kask Karin Kask
No sarnaselt notaritega ei kuulu ka perekonnaseisuametnike põhifunktsioonide hulka pidulike kombetalituste läbiviimine väljaspool ametiruume, mille eesmärk on puhtalt esteetiline. Ja meie soovitame alati nendel noorpaaridel, kes soovivad 700-eurost teenust, meie majas pöörduda lähimasse perekonnaseisu asutusse. Pirgu mõisa puhul me soovitame Raplat, sest Rapla on kõige lähem ja kindlasti kõige odavam. Ja teatavasti kõik kohaliku omavalitsused pakuvad täna seda teenust, kõik erinevate hindadega. Ja seetõttu ei ole kohustust tellida Tallinna linnast see ametnik, vaid alati saab pool tellida kõige paremast, kõige lähemast Perekonnaseisu asutusest kõige odavama, kaasa arvatud ka odava notari.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja küsimus on Olle Koobil. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Küsin jah sihukese huvitava küsimuse. Et oskate Te üldse öelda, miks siis inimesed tellivad niimoodi välja, kui see on nii kallis? Ja mis on see Tallinna Perekonnaseisuameti võlu, et seda oldakse valmis nii kalli hinna eest Raplasse tellima? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
No vastus sellele küsimusele on tõenäoliselt hinnanguline. Ja, mina olen uhke selle üle, et meie amet on nii populaarne ja inimesed on valmis ka rohkem maksma, et just meie kolleegid saaksid sellisel väga tähtsal päeval meie inimesi teenindada, ükskõik kus see siis väga tähtis üritus peaks toimuma.
Aga kui rääkida tõsiselt, siis tõepoolest Tallinna Perekonnaseisuametil on aastate jooksul tekkinud väga positiivne imidž ja inimesed usaldavad ja soovivadki seda teenust kasutada. Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi selles punktis ei ole ja see arupärimine on vastatud.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh!
21:33 Päevakorra punkti alustamine - 21. Ebaseaduslikud ehitised 21. Ebaseaduslikud ehitised
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja järgmine punkt "Arupärimisele vastamine". Isamaa fraktsiooni aseesimees Kaido Kukk ja fraktsiooni liige Olle Koop "Ebaseaduslikud ehitised". Arupärimisele vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh! Austatud eesistuja, lugupeetud arupärija! Et olen vastanud kirjalikult. Olen valmis vastama ka täiendavatele küsimustele, juhul kui nad sel hilisel ajal on alles jäänud.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja on vähemalt üks täiendav küsimus. Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Aitäh! Küsisin oma arupärimises, et kas Teie hinnangul on selle probleemi taga ka ehitusjärelevalve tegemata töö. Ja siin on siis vastatud, et "meil on ainult kuus töötajat, me rohkem ei jõuagi". Et ma siis küsiks siis teistpidi. Et võib-olla on see siis linnavalitsuse tegemata töö? Et kas seal siis peaks neid inimesi rohkem olema, et see suutlikkus suurem oleks ja neid olukordi kiiremini lahendatud saaks? Ja no me nagu oleme ka varem Teiega seda korduvalt ja korduvalt siin saalis rääkinud. Et vähemalt siis tõmmata kuskile joon vahele, et selliseid olukordi rohkem ei tuleks. Et minule see kirjalikult antud vastus seda vastust ei andnud. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma tooksin siin paralleeli tegelikult parkimiskontrolöridega meie linnas. Ma arvan, et kui neid oleks rohkem, siis oleks ka trahve rohkem, parkimiskontrolöridega meie ühistranspordis. Kui neid oleks rohkem, oleks ka trahve rohkem. Kas neid on alati mõistlikum rohkem panna? Nad peaksid olema tasakaalus selles osas, et nad oleksid piisavalt ... nende arv oleks piisavalt distsiplineeriv, et ei oleks ülemäära uusi rikkumisi. Kas neid saab tulevikus kõiki ära hoida? Ei saa. Neid tuleb juurde. Ma arvan, et täna on see optimum. Ma olen nõus, et oleks rohkem. Me tegelikult oleme suurendanud ka järelevalve osakonna inimeste arvu. Seal on väga suur kaadrivoolavus. See on raske töö. Just nimelt sellepärast, et ega kui sa võtad ja kellegi helistad ja hakkad trahvi tegema, see reeglina on psühholoogiliselt raske ja lisaks kõigele ... Ütleme nii, et sa reeglina inimesele õnne ei too sellega. Ja suhtumine on ka teistsugune ka sinusse. Samas need inimesed peaksid olema väga kõrgel juriidilisel tasemel, sest see on eeskätt juriidiline vaidlus ja ka ehituses peaksid keskmisest enam jagama. Ehk siis selliseid spetsialiste leida on suhteliselt keeruline. Hetkel on meil järelevalve osas täitmata osakonna juhataja koht ja täitmata juristi koht.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Selge. Ja kolleeg Olle Koobil on ka teine küsimus. Palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Kui ma nüüd õigesti seda loetud teksti mäletan, siis seal oli ... sel küsitud perioodil oli kas vist 1200 menetlust vist, mis teil seal oli, ja vist lõpuni jõudsid sadakond ehk, või kui ma nüüd faktis täpselt ei eksi. See on 10%. Et ikkagi mulle nagu tundub, et 10% töö ärategemine siiski näitab, et ressursse on puudu selles valdkonnas. Et mis Te arvate sellest? Äkki ikkagi oleks sinna ressurssi vaja juurde? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Ma taas kord tulen selle esimese näite juurde tagasi. Ma arvan, et kui tahta, et igaüks, kes jätab näiteks parkimise eest tasumata, saaks koheselt trahvi, siis me võiksime ressursse suurendada praktiliselt sama suureks, kui on autode arv. Et on olemas see optimum. Ma ise näen, et tegelikult võiks olla suurem. Ma olen selle koha pealt nõus, et neid inimesi võiks olla enam. Samas, kas see ... No ütleme meie eesmärk on tagada see õige ennetuse tase. Et hetkel ta, ma arvan, et on tagatud. Et sellist anarhilist olukorda, et kõik nüüd panevad ebaseaduslikke ehitisi, sellist ei ole. Ja seda muuseas aitab hoida ära ka see teadmine, et kuskil on politsei, kuskil on parkimiskontrolör ja kuskil on ka ehitusjärelevalve.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Rohkem selle arupärimise kohta küsimusi ei ole. Sellega on arupärimine vastatud!
21:37 Päevakorra punkti alustamine - 22. Paekaare tänava parkimiskorraldusest 22. Paekaare tänava parkimiskorraldusest
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja jõuamegi meie istungi täna viimase punkti juurde. See on arupärimisele vastamine. Isamaa fraktsiooni liige Olle Koop "Paekaare tänava parkimiskorraldusest". Arupärimisele vastab abilinnapea Andrei Novikov. Palun!
Ettekanne - Andrei Novikov Andrei Novikov
Tänan! Austatud eesistuja, lugupeetud arupärija! Lugupeetud volikogu liikmed! Olen valmis vastama täiendavatele küsimustele, juhul kui nad on lisaks nendele küsimustele, mis on kirjalikult leidnud vastuse.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Vähemalt üks täiendav küsimus on. Olle Koop, palun!
Küsimus - Olle Koop Olle Koop
Tahtsin küsida, kuidas on Teie hinnang tänase olukorra kohta seal? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Jah. Kui küsida selle BREM KINNISVARALE kuuluva, ma saan aru, et eeskätt selle hoonekompleksi osas, siis Paekaare, või üldiselt selle Pae turu piirkonna võib nimetada selle niimoodi, seal on kõige suurem probleem kindlasti need alkoholipoed, millega me tegeleme. Promenaad, mis on sinna tekkinud, on mõneti teinud asja ilusamaks.
Samas, mis puutub eraarendajasse, siis paraku meil puuduvad instrumendid, kus me saaksime arendajale öelda, et "sinu maja on nüüd pikalt seisnud, sul on võimalus sinna peale ehitada. Marss ehitama!". Need instrumendid kahjuks meil puuduvad. Muus osas eks see olukord on selline nagu ta on. Ja neid võimalusi, mida ka eelmistes punktides näiteks alkoholiga arutati, ma usun, et üldkokkuvõttes, et küsimus ei ole mitte Paekaare tänavas või selles konkreetses ehitises, vaid kogu see piirkond, ma ütlen, minu jaoks ta on üks ebameeldivamaid meie linnaosas või linnas õigemini. Seetõttu ma kindlasti arvan, et kompleks sinna tegelikult parandavad seda olukorda, mis seal on, mis ongi meie eesmärk.
Mis puutub kindlasti parkimist, siis ega sellega on probleeme igal pool magalates, olgu selleks siis Lasnamägi, Mustamägi või Õismäe. Ega seal väga palju teha ei anna. Ja küsimus on ka võib-olla selles, et kas linn peaks olema see, kes rajab parkimiskoha sellele, kes on nüüd auto odavnemise tingimustes ostnud endale sõiduki. Et kas linn peaks olema see, kes ütleb "Davai! Vabandust, ei ole parkimiskohta? Ma kiiruga maksumaksja raha eest selle valmis ehitan". Ma arvan, et mitte.
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Rohkem küsimusi ei ole. Sellega on see arupärimine vastatud.
Ettekanne jätkub - Andrei Novikov Andrei Novikov
Aitäh!
Juhataja - Mart Luik Mart Luik
Ja ühtlasi on ka ammendunud tänase istungi päevakorrapunktid. Ma saan aru, et meil ära kuulata, vaid avaldusi ei ole. Ehk sellega on tänane istung lõppenud! Järgmine korraline istung toimub 1. oktoobril 2020!
21:41 Istungi lõpp