Stenogrammi metaandmed

Istungi kuupäev: 03.11.2011  
Istungi number: 17  
Istungi aeg: 16:00 - 22:35  
Helifail: http://www.tallinnlv.ee/volikoguarhiiv/dw.php?file=N-03.11.2011.wma  
Protokoll: Vaata  
Stenogrammi trükkimine
 
 
 

Istungi päevakord

 
 

Stenogramm

 
Info Metaandmed  
16:03 Istungi algus
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ma palun koguneda ja võtta istet, et me saaksime alustada volikogu istungiga! Lugupeetud linnavolikogu, alustame linnavolikogu 3. novembri 2011 istungiga. Enne kui me läheme istungi juurde, ma palun teil püsti tõusta ja mälestada leinaseisakuga riigikogu liiget, endist linnavolikogu liiget, abilinnapead Peeter Kreitzbergi!
Aitäh! Nüüd ma palun registreeruda nendel linnavolikogu liikmetel ja linnavalitsuse liikmetel, kes soovivad üle anda eelnõusid, esineda avaldusega või anda üle arupärimisi. Ennast on registreerinud Jaak Juske, Madis Kübar, Ants Leemets, Urmas Mardi, Katrin Karisma-Krumm, Kalev Kallemets, Martin Kukk, Toivo Jürgenson, Õnne Pillak, Marika Juuse, Enno Tamm, Sofja Derjugina, Tarmo Kruusimäe. Viimasena saab sõna Tarmo Kruusimäe. Järgnevalt asume tänase päevakorra juurde. Tänases päevakorra projektis on 27 punkti. Mul on ettepanek võtta päevakorrast välja punkt nr 16 "Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele". Kas keegi soovib seda hääletada? See on Anneli Entsoni punkt.
Tallinna Linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Jaa, me soovime hääletada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Panen selle hääletusele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Päevakorrapunkti väljaarvamine 16 Päevakorrapunkti väljaarvamine 16
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 36, vastu 21, on see punkt päevakorrast välja võetud. Kas on veel ettepanekuid? Jaak Juske!
Sõnavõtt - Jaak Juske Jaak Juske
Aitäh! Paluks võtta välja päevakorrast ja lugeda vastatuks punktid 19 ja 20.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Punktid 19 ja 20 päevakorrast välja. Jaa, ole hea!
Tallinna Linnavolikogu liige - Lauri Laats Lauri Laats
Soovin välja võtta punkt 21 ja 22, et kirjalik vastus sobib.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rahuldab? Võtame välja punktid 21 ja 22, jah?
Tallinna Linnavolikogu liige - Lauri Laats Lauri Laats
Jah!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Küsimus - Urmas Mardi Urmas Mardi
Aitäh! Ma sooviksin välja võtta ... mul kadus see siit eest ära millegipärast ... aga punkti 26, mis on seotud siis "Hoovid korda" n-ö suulise vastusega ja loen antuks kirjaliku vastuse. Ja punkt 27 palun panna järgmisesse päevakorda põhjendusel, et kuivõrd antud vastus on väga pikk, siis ma paluksin natuke lisaaega selle ... nende asjaoludega tutvumiseks. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii! Võtame tänasest päevakorrast välja veel 26 ja 27. Kalev Vapper!
Küsimus - Kalev Vapper Kalev Vapper
Ja võiks ka välja võtta selle punkti 25. Et ma rahuldun kirjaliku vastusega.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Võtame välja ka 25. päevakorrapunkti. Nii et me täna võtame siis päevakorrast välja 16, 19, 20, 21, 22, 25, 26 ja 27. Kas nüüd keegi soovib veel eraldi mõnda punkti hääletada? Ei soovi! Siis paneme tehtud parandustega tänase päevakorra hääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette hääletusele 3. novembri 2011 istungi päevakorra projekti. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Päevakorra kinnitamine Päevakorra kinnitamine
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 59, vastu 2, erapooletuid ei ole, on päevakord vastu võetud. Asume ära kuulama linnavolinikke. Esimesena saab sõna Jaak Juske.
Kõne - Jaak Juske Jaak Juske
Austet volikogu esimees! Head kolleegid! Paar tundi enne volikogu istungi algust kogunes meie maja ette mitukümmend murelikku linnakodanikku. Nad kogunesid selleks, et tuletada meelde, et meie tänase istungi viimane päevakorrapunkt puudutab linnakodanike algatatud eelnõu, millega suunataks Tallinna Televisiooni eelarve lasteaedade remontimise toetuseks. Linnakodanikud, head kolleegid, on teinud ajalugu ja kasutanud võimalust ning esimest korda linna pikas ajaloos algatanud ühe volikogu otsuse eelnõu. See näitab, et linnakodanikele teeb see küsimus tõsist muret. Meil on täna, head kolleegid, võimalus teha ajalugu ja seda linnakodanike algatust toetada. Meil on ees pikk õhtu ja panen neile südamele, kes pole veel otsust langetanud või kes kalduvad pigem mitte toetama, ümber mõelda ja õhtuks seda eelnõu toetada. Aitäh teile!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Madis Kübar!
Kõne - Madis Kübar Madis Kübar
Aitäh, lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Mul on anda üle arupärimine abilinnapeale Eha Võrgule. Ja esmaspäeval 31. oktoobril eetris olnud saates "Ringvaade" tutvustati olukorda Tallinna linna munitsipaalmajades ja loost siis selgus, et Lasnamäe Raadiku tänava munitsipaalmajades on olukord äärmiselt halb: majades hallitab, maja mädaneb, samuti on hoonete inventari kallal vandaalitsetud. See on tekitanud olukorra, kus uued ja linnale sugugi mitte odavad majad lagunevad. Saates on näha, kuidas keldris on eelmisest aastast saadik vesi, välisuste lukud ja trepikoja radiaatorid on lõhutud ning rikutud, ning mida maja haldaja pole lisaks muudele probleemidele siis suutnud mõistliku aja jooksul remontida. Samuti täna maksab linn siis OÜ Raadiku Arendusele ühe ruutmeetri eest 136 krooni ehk siis 8,7 eurot renti ning leping on sõlmitud 20 aastaks.
Keskmine Lasnamäe üürikorteri ruutmeetri pakkumise hind turul ehk siis City24s andmetel on 4,8 eurot. Ja isegi kui võtta aluseks näiteks paari aasta tagust kinnisvarabuumi tippu, siis ka tol ajal jäi ruutmeetri hind alla 125 krooni.
Ja tulenevalt siis eelnevast küsin esiteks, kas linna ja OÜ Raadiku Arenduse vahel sõlmitud lepingu järgi pole võimalik nõuda elamisväärse tingimuse tagamist mõistliku aja jooksul? Teiseks, kas linn on kaalunud elamistingimuste korrastamise mittetäitmisel omaniku poolt teostama rentnikuna vajalikku tööd ning tasaarveldama siis tehtud kulutused omanikuga? Kolmandaks, paar aastat tagasi ehk siis 2009 aastal käisid läbirääkimised linna ja OÜ Raadiku Arenduse vahel lepingutingimuste ülevaatamiseks ja millised olid siis täpsed tulemused? Soovin arupärimisele nii suulist kui kirjalikku vastust! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Keskerakondlasi on vähe järgi jäänud! Vara veel tulla istungile! Aga sõnum ongi järjekordselt nendele, et kõigepealt siis teadmiseks, et miks see lasteaedade probleem on nii närviliselt üleval ja miks kogu aeg kedratakse ja miks siis on, ütleme, miks siis on tegelikult see probleem üleval ja miks inimesed ei ole sellega rahul? Ja põhjus on nagu väga lihtne - Tallinna Linnavalitsus ei oma selget plaani, mismoodi nende lasteaedadega toimitakse. Ja oleks väga normaalne, kui linnavalitsus käiks välja ühe kava. Ma ei hakka esitama arupärimist, sest arupärimisele vastus tuleb alati selline, mida ei ole kusagile nagu panna pärast. Ja seega ma räägin niisama volikogu liikmetele, keskerakondlastele, et saage aru! Probleem laheneb, kui te moodustate sellise kava, mille alusel te näitategi ära, kuidas te toimite. Täna, ütleme, opositsioon esineb emotsionaalselt, valitsus annab emotsionaalseid vastuseid ja mingit kava ei olegi. Mina ei tea, kes see selle eest vastutab täpselt, võib-olla Kõlvart, võib-olla kollektiivne linnavalitsus, aga seoses uue aastaga võikski selle välja tuua, selle kava, ja asi võib-olla rahuneb. Tänane olukord küll ei näita, et see asi mingilgi määral rahuneb.
Teine asi on muidugi see, et keskerakondlane Vakra on kirjutanud suurepärase artikli. Ma eeldan, et kõik Keskerakonna fraktsiooni liikmed on lugenud oma erakonnakaaslase väga ilusat kirjutist selle kohta, kuhu me oleme jõudnud oma Tallinna Televisiooniga. Ja ma tahaks öelda, et see on üks väheseid kordi, kus ma võin olla nõus sellega. Mina ei tea, kas teil hakkab ühe kaupa see mõistus pähe tulema või hakkab teil kollektiivselt tulema. Et, ei saa ju teha sellisel kombel televisiooni ja kulutada sinna järjest suuremaid summasid ja samal ajal pareerite ... ja tänagi on kindlasti üks suur projekt käsil, kus hakkab suur munitsipaalsaunade programm käima, ja paneme saunadele, turgudele ja televisioonile järjest raha juurde. Nii et, mõistke ikka oma tegevust, lugupeetud linnavalitsus, ja kui vähegi aega saab, siis koostage mõni selline kava, mida on hea lugeda ja millest on näha, et te mõtlete tuleviku peale. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Kõne - Urmas Mardi Urmas Mardi
Tervist! Hea volikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Mul on täna siin igasuguseid huvitavaid asju teile anda nii arupärimiste kui eelnõude näol. Aga kõige esimesena ma tahaksin rääkida n-ö parkimisproblemaatikast. Kahjuks, et ühtegi jälle keskerakondlast saalis ei ole, et ma ei tea, kas teil see koosolek läks pikemaks? Aga mul on väga hea meel, et linnavalitsuse liikmed on peaaegu kõik kohal. Ma ei tea, kas siit näeb - mul fotoaparaat ei ole kõige parem -, et need pildid välja tulnud ... aga kas siit saab kustu panna, et näidata neid pilte? Jube halvasti on näha, aga põhimõtteliselt...
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ole hea, räägi mikrofoni, muidu need, kes üles kirjutavad, ei saa...
Kõne jätkub - Urmas Mardi Urmas Mardi
Väga halvasti on näha. Aga siin, kui need pildid nüüd jooksevad, siis tegemist on sellise alaga, mis asub reaalkooli vastas ja ka Solarise Keskuse vastas. Sihukene pisikene tupiktänav, mille aadress on ... ma võin siin küll eksida, kuivõrd seda aadressi ei ole võimalik tuvastada majade pealt. Aga vastavalt siis internetist vaadatuna on tegemist Estonia puiestee 9a parkimiskohaga. Ja kui nüüd seda pilti vaadata: siin on olemas siis kõnnitee, kus autod pargivad; siin on olemas parkimise märk, et siin tohib parkida siis vastavalt südalinna piirkonnas. Ja üleval on "telliskivi märk" ehk siis on tupikala. Ja nagu te näete, siis kõik autod siin pargivad. Kas keegi oskab linnavolikogu liikmetest öelda, kuidas siin peaks parkima? Ei oska keegi öelda? Siis ausalt öeldes, mina ka aru ei saa, kuidas siin parkima peab! Ja ütlen teile ette ruttavalt ära, et siin tegelikult tohib parkida ainult paremal pool, vasakul pool parkida ei tohi. Kuid vasakul pool parkimine on täiesti mõistlik nagu te näete, välja arvatud see viimane auto, kes siia vahele on hiilinud. Ülejäänud neli, kes siin pargivad, ei sega mitte kedagi, piisavalt pikk vahemaa või lai vahemaa on jalakäijatel siin käia. Ja ausalt öeldes see on selline vaikne tänav, kus praktiliselt jalakäijaid ei ole.
Ja täna on tekkinud tegelikult selline olukord, kus seal vasakul pool parkivad autod saavad massiliselt munitsipaalpolitsei käest trahve. Ja väga keeruline on ka selgitada, et kus siis parkima peaks, kuivõrd paremal pool on olemas viide, et siin on parkimisala, vasakul pool on ainult jalakäijate ülekäiguraja märk ja ei rohkem enamat.
Ja seetõttu ma leian, et see olukord on ebanormaalne, ning teen linnavalitsusele ülesande, või tähendab algatan eelnõu alternatiivpõhimõtetel, sellepärast et ma isiklikult leian, et see probleem on problemaatiline ja mõistlik oleks see küsimus lahendada. Ja pakun välja ka alternatiivid, et linnavalitsusel oleks siis lihtsam otsusele jõuda selle küsimuse lahendamisel. Esiteks peaseisukoht, mida ma tahaksin saavutada, on see, et tuleb siia vasakule poole kõnniteele määratleda neli autoparkimiskohta ehk joonida vastavasisulised jooned maha, et siin tõesti neli autot saaks parkida, sest kõrval on Reaalkool, Solarise Keskus ja tegelikult inimeste huvi seal parkida on väga suur. Teiseks, juhul kui ... ja antud põhimõtet toetab ka liiklusseadus § 20 lõige 4.3, alternatiivettepanek oleks selline, et juhul kui mingitel väga mõjukatel põhjustel ei ole seal võimalik parkimist korraldada igapäevaselt, siis oleks seal võimalik vähemalt parkida laupäeval-pühapäeval. Ja kolmandaks, juhul kui ka see alternatiivettepanek ei sobi, siis palun sinna paigaldada märk, et seal autod tõesti parkida ei või. Aga see on tõsine probleem ja ausalt öeldes minu arust ka lihtsasti lahendatav.
Ja sellest eelnõust lähtuvalt teen ka ühe arupärimise abilinnapea Kalle Klandorfile ning palun välja tuua, kui palju selles kohas on väljastatud munitsipaalpolitsei poolt trahviteateid alates 1. jaanuarist 2010 kuni 3. novembrini 2011 arvuliselt ja summaliselt mainitud kohas nn valesti parkinule määratud trahviteateid? Et selline situatsioon. Ja ma loodan, et linnavalitsus leiab siin mõistmist. Need on esimesed kaks eelnõud. Kas ma saan ütleme näiteks kaks minutit juurde?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaks minutit lisaaega!
Kõne jätkub - Urmas Mardi Urmas Mardi
Aitäh! Kolmas arupärimine on mul esitada härra linnapeale Edgar Savisaarele seoses halduskogu liikmete tagasikutsumisega Nõmme koolide hoolekogust. Ja lugupeetud härra Savisaar, see nädal ehk siis üleeile sain teate, et halduskogu liikmed, kes kuulusid Nõmme viie kooli hoolekogusse, on tagasi kutsutud ning nende asemele on ennast sokutanud linnaosa vanem Erki Korp. Leian, et nii ei ole eetiline käituda. Juhul kui soovitakse kedagi tagasi kutsuda, tuleb sellel teemal ka tagasikutsutavaga suhelda - seda tehtud pole! Eelnevast lähtudes küsin - kuivõrd ma ei saanud linnaosa vanema käest piisavaid selgitusi -, mis ajendil selline olukord tekkis? Kas peate nimetatud tegevust eetiliseks? Millised olid põhjused halduskogu liikmete tagandamisel Nõmme koolide hoolekogudest? Kuidas ja kas plaanite antud olukorda heastada? Miks 16. veebruari 2011 linnavalitsuse poolt vastuvõetud "Tallinna munitsipaalüldhariduskooli hoolekogu moodustamise korra" ja selle töökorra määrust ei kooskõlastatud halduskogude ja linnaosa valitsustega? Tuginedes ülalmainitud määruse §-le 4 lg 1 palun selgitust, kas linnavolikogu ja halduskomisjoni liige ei ole linna esindaja mainitud määruse mõttes? Kelle korraldusel määrati koolide hoolekogudesse linna esindaja eelnevalt koolidega konsulteerimata? Miks linna esindaja on muudes õigustes teiste hoolekogu liikmetega, keda nimetatakse hoolekogu liikmeteks lastevanemate üldkoosoleku poolt? Tuginedes määrusele palun selgitage, millest on võetud põhimõte, et linna esindaja tohib olla kuni viie hoolekogu liige? Millest on tekkinud arv "viis"?
Ja viimaseks, tuginedes linnaosa vanema Erki Korbi sõnadele, tsiteerin: "Linnaosa vanem kuulub paljudesse komisjonidesse, kogudesse ja ühendustesse, mille kohta ei jõuagi infot jagada." Sellest lähtuvalt küsin: mitmes komisjonis, kogus, ühenduses, nõukogus, juhatuses jne linnaosa vanem tegutseb? Kui mitmel koosolekul on osalenud? Milliseid ettepanekuid teinud? Milliseid tasusid on saanud ja millised on olnud tulemused? Suur tänu. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Katrin Karisma-Krumm!
Kõne - Katrin Karisma-Krumm Katrin Karisma-Krumm
Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine Tallinna abilinnapeale härra Kalle Klandorfile. Austatud abilinnapea! Nii linnaelanikud kui ka loodetavasti linnavalitsus mäletavad veel, kuivõrd lumised on olnud viimased paar talve. Nii jalakäijate kui autoga liiklejate jaoks on see küllaltki ebameeldiv mälestus, sest vaevu aimatavatel kõnniteedel sopases lumes sumpamine ning kaherealistest üherealisteks moondunud sõiduteedel manööverdamine, parkimisvõimalustest rääkimata, kellelegi rõõmu valmistada ei saa. Ja seoses sellega ma soovin vastust järgmistele küsimustele: esiteks, kui palju on linnavalitsusel planeeritud 2011. aasta lõpuni rahalisi vahendeid lume koristustöödeks? Teiseks, kui palju on Tallinnas 2012. aastal arvestatud raha lume koristustöödeks? Kas linnavalitsus on vaadanud üle kõik kehtivad õigusaktid ja lepingud, et eeloleval talvel puhastatakse lumest bussi- ja trammipeatused, ülekäigurajad, lasteaedade, koolide ja haiglate juurdepääsu teed? Ja kuidas on planeeritud äraveetava lume ladustamine? Kas on arutatud vajadusel lume vedamist merre? Milliseid ettevalmistusi see nõuab ning mida on linnavalitsus selleks teinud? Ma soovin arupärimisele kirjalikku vastust. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kallemets!
Kõne - Kalev Kallemets Kalev Kallemets
Tere! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt esitan Reformierakonna fraktsiooni poolt määruse eelnõu, esitan "Tunnistada kehtetuks linnavolikogu 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 45, millega kehtestati Tallinna linnas müügimaks". Teatavasti müügimaks 1. jaanuarist 2012 ... või 2013 kaovad ja lihtsalt linnavolikogu peaks vastu võtma, nagu ka paadimaksu puhul on juba vastu võetud määrus, millega tunnistatakse müügimaks kehtetuks. Et lihtsalt aitame linnavalitsusele sellega kaasa. Annan selle üle. Palun!
Ja teiseks esitaks arupärimise härra linnapeale, härra Edgar Savisaarele müügimaksu kohta. Teatavasti müügimaks kehtestati võrdlemisi kiirustades ja teatavasti on halduskohtu lahend vaidluses AS Eesti Statoil versus Tallinna linn, mis on esimese astme otsus ja mis ajendab nagu järgnevaid küsimusi. Vaidlusi on peale selle aktsiisidirektiivi veel. Et küsimus number üks ongi, et kui palju erinevaid kohtuvaideid Tallinna linnal on eri alustel - kas siis aktsiisidirektiivi või käibemaksudirektiivi alusel? Kui palju on müügimaksutulu saadud ja saadakse aktsiisikaupade maksustamisest aastatel 2010 ja 2011? Kas müügimaksu kehtestamisele eelnes juriidiline analüüs ja kes selle tegi? Kindlasti, tõenäoliselt Tallinna linn kavatseb halduskohtu lahendi 19. oktoobrist edasi kaevata, aga sellele paluks kinnitust! Ja viiendaks, kas müügimaksu mõjusid on analüüsitud? Ja kui seda analüüsi tehti, et siis paluks seda analüüsi näha! Et sooviks arupärimisele suulist ja kirjalikku vastust! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Kõne - Martin Kukk Martin Kukk
Head volikogu liikmed! Minul on arupärimine härra Mihhail Kõlvartile, kes teatavasti vastutab abilinnapeana lasteaedade eest. Et minu poole on pöördunud lapsevanemad ja minu hinnangul see on suur mure nende jaoks - väike, suhteliselt väike mure see korda ajada Tallinna Linnavalitsuse jaoks. Tegemist on Siisikese Lasteaiaga, mis asub Vase tn 5. Seina peale on kuvatud ka pildid, mis olukord seal tänasel hetkel on. See, mis seal pildil paistab, ei ole mitte valge värv, vaid see on hallitus, ja sellest tulenevalt on sõimerühma magamistuba seisus, kus lisaks niiskusele vohab ka hallitus. Siseruumis leviv hallitus võib saada lapse peavalude ja kroonilise nohu ning köha allikaks. Lapsevanemad ütlevad, et nad on vastavasisulise palve linnavalitsusele esitanud juba suvel. Sellest hetkest alates siiamaani minule teadaolevalt ei ole seal remonti ja parandustöid selles osas tegema hakatud.
Ja sellest tulenevalt on mul ka mõned küsimused: miks ei ole Tallinna Siisikese Lasteaia sõimerühma magamistuba hoolimata lubadustest tänaseni korda tehtud, sest väidetavalt linnaametnikud seda on lubanud teha? Palun võtke vastutusele või vähemalt kontrollige nende linnaametnike tegevust, kes selle lubaduse on välja käinud ja selle on täitmata jätnud. Lisaks, mille alusel peab linnavalitsus vohavat hallitust laste tervisele sedavõrd ebaoluliseks, et pole seda enne õppeaasta algust likvideerinud? Kolmandaks, millal tehakse Siisikese Lasteaed tervenisti korda ning palju läheb maksma Siisikese Lasteaia täielik renoveerimine? Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson!
Kõne - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Lugupeetud volikogu esimees! Austatud volikogu! Mul on arupärimine abilinnapea Klandorfile suhteliselt pealtnäha väikeses küsimuses, aga eks meie elu koosnebki väikestest asjadest, millest koosnevad lõpuks ka suured asjad. Nimelt jutuks on Uue Maailma Seltsi ja munitsipaalpolitsei vaheline tüli. Kõik teavad ju Uue Maailma Seltsi tegevusest ja sealsetest aktiivsetest inimestest - te olete ju palju lugenud. Ja nimelt, nad võtsid kätte ja panid püsti mõne kiige, paar tooli ja tegid muid niisuguseid tegevusi. Selge see, et nad ilmselt ei kooskõlastanud neid asju linnavõimudega ja tubli munitsipaalpolitsei asus väga printsipiaalselt nende tegevuste vastu võitlusse. Ja siit lähtuvalt on mul niisugune üks ja väga lihtne küsimus, et miks Tallinna linnavõim ei üritagi niisugusi juhtumeid lahendada dialoogi ja konstruktiivsel teel, miks lähenetakse niisugustele probleemidele niivõrd formaalselt? Ega meil neid aktiivseid inimesi linnas väga palju ei ole ja minu arust tuleks igati aktiivsust püüda konstruktiivselt toetada, aga mitte lihtsalt bürokraatiateerulliga sellest üle sõita. Suur tänu! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Hea istungi juhataja! Head linnavalitsuse liikmed, volikogu liikmed! Lasteaedadest on täna siit puldist juba mitu korda räägitud ja ma jätkan sealt, kus Martin Kukk lõpetas. Et tegelikult needsamad hallituspildid, mis siin just näidati, et see hallitus lasteaedades, see ei ole naljaasi! Ma ei tea, kui palju teie seas on neid inimesi, kes on allergikud, või kui palju on neid inimesi, kes puutuvad kokku nende inimestega. Mina olen astmaatik ja ma olen ka allergik ja seetõttu ma tean, mida tähendab lasteaia hallitav sein või kas või väike seemnekübe ühes ruumis ja kui eluohtlik päeva lõpuks see võiks olla. Tänu sellele, kui mina olin laps, siis lasteaias ma käisin suhteliselt vähe, kuigi ma olin lasteaias käija. Peamiselt ma olin kodus haige lihtsalt sellepärast, et ka toona lasteaiaruumid tegelikult ei olnud nendes tingimustes, mis vahepeal on edasi arenenud, juba palju on neid korda tehtud. Selle pärast ma panen väga südamele, et lasteaedade heakorra eest tegelikult volikogu liikmed peaksid väga tugevalt seisma. See, et me räägime siit puldist eelkõige just volikogu poolt Tallinna lasteaedadele antava raha suurendamisest, see ei ole opositsiooni kiiks või võitlus lihtsalt. Tegelikult see on Tallinna elanike suur mure, mure oma laste pärast, ja meie siin peaksime selle eest seisma, sh ma mõtlen täna eelkõige Keskerakonna liikmeid, selle pärast ma pöördun just teie poole. Õige pea me hakkame arutama siin kodanike algatatud eelnõu, mis puudutab eelkõige just lasteaia rahastamise suurendamist. Ma siiralt loodan, et oma südames mõistate seda muret ja saate aru lapsevanematest ja toetate seda eelnõud, sest lapsed vajavad korras, puhast, sooja mängukeskkonda. Aga seda saab tagada ainult siis, kui seda tänast investeeringute raha suurendada, sest tänane raha on naeruväärne. See on tõsiselt väike summa võrreldes sellega, mis kulutatakse oma propagandale. See on 30 korda väiksem summa! Ma tõesti loodan, et kui me jõuame punktini, mis kannab numbrit 17, siis oma südames te leiate selle julguse, et oma fraktsiooni ja linnavalitsuse otsuse vastu hääletada ja toetada seda eelnõu. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Marika Juuse!
Kõne - Marika Juuse Marika Juuse
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Ka mina täna näitan pilte! Okey, praegu veel midagi ei näita. Okey!... Et, ma tean, et Lasnamäe piirkond ei ole väga populaarne meie, kahjuks, Tallinna elanike seas ja olen kuulnud ka sellist, et väga paljud tallinlased, võib-olla ka volikogu liikmed, Lasnamäel ei ole käinudki. Et igaks juhuks. Et see ei tähenda, et ma nagu hakkaks teile siin Potjomkini küla näitama, et teie räägite, näitate mulle pilte, mis on halvad, ja mina hakkan näitama vastukajaks, mis on hea, aga sellegipoolest. Mina tahaks natukene teile näidata siis Lasnamäe lasteaedu - positiivsed näited ja eripärad. Nüüd ma läksin vist liiga kiirelt üle. Nii, ma võtaks siit tagasi! Kust ma saan tagasi? Ma läksin järgmisse kohe. Nii, nüüd tuleb slaid ette. Okey! Aga jah, et see on siis nüüd üks lasteaedadest. Ja mina näitaks veel pilte, mis on nüüd ilusti korda tehtud lasteaiad, ja see vastukaja, mis puudutab siis ka nii elanikke kui ka personali. Et nagu te näite, siin on siis lastevanemad ja personal väga rahul - renoveeritud maja lasteaial on ülipuhas ja kodune õhkkond ja muud asjad ja ligipääs transpordivahenditega on väga hästi tagatud. Siin on Liikuri lasteaed - on ka selline tänav ja lasteaed olemas -, kus on siis kasutatud kenasti välisriikide kogemust: lasteaias on edukas eesti ja inglise keeleõpe, on valgusküllane, head ruumid. On Paekaare Lasteaed - siin on nii eesti kui vene õppekeelega rühmad ja lasteaias on väga palju kogenud õpetajaid. Kusjuures siia tulevad ka noored pedagoogid, kes ilusti sulanduvad kollektiivi. Siis on veel üks. Ma ei võta väga palju, võtaks praegust selle Lindakivi Lasteaia, kus, näete, on ilusti ka multikute sellised populaarsed kangelased grafitiga joonistatud, kus siin on ka ikka väga hea, et tervisega tegeldakse, ja bassein, edendatakse laste tervist ja parendatakse seda, toimuvad erinevad üritused. Ja viimane selleks korraks, et Arbu Lasteaed - siin on ka ümbrus vastav: ilus ja kena ja turvaline. Ja siin on selline uus initsiatiiv, kus on nn roheline majake, mis aitaks lastel adapteeruda kiiremini. Ja vene keelega, nagu te näete, siis õppekeelega lasteaias on tugev rõhk just eesti keele õppe peale suunatud. Ja on deklamaatorite konkurss ilusa nimetusega "Eesti keelel ilus kõla".
Milleks ma nüüd sellest kõigest teile rääkisin? Mõistlik oleks nüüd arendada seda mõtet, et mis siis edasi või kuidas edasi. Ühelt poolt ma saan aru, et on murelikud ja eriti on murelikud naised, kes näitavad meile hallitatud seinu ja muid asju. Aga ma ei ütle, et mina oleksin väga tugev majandusinimene. Kui teha remonti - no mis kergem?! Nõukaaega väga hästi mäletame - üks paar rulli tapeeti, kõik oskame liimida, paneme selle, peidame selle hallituse ära jne. Või siis leiame suured summad, et hakkame renoveerima. Mõistlik oleks ikka võib-olla alustada auditist ja vaadata, millel on mõtet renoveerimistöid teha ja millel ei ole enam mõtet. Kui me mõtleme, mis aastatel on need lasteaiad ehitatud, aga ... Ja siin on siis see järgmine küsimus, et ... Ei noh, saavutustest ma rohkem ei räägi, et siin on ka sellest räägitud. Mina kui linnaelanik ja volikogu liige ootaks siis ka nüüd seda huvitavat ja samas väga konstruktiivset näidet, mida teevad meie põhjanaabrid, mida teevad meie euroliidu kaaslased? Ma ei mõtle praegu Kreekat! Ma mõtlen praegu ülejäänuid. Et kogemus näitab - kui tekib mingisugune probleem või kriis või mis iganes, seal on initsiaator see, kes omab rohkem ressursse ehk siis riik. Tema kutsub kokku sellesama volikogu või linnavalitsuse esindajad ja nende küsimus ongi see, mida ma tahan nüüd viimaseid slaide näidata. Et ei hakata otsima, kes on süüdi. Et hetkel on see, et mina näitan näpuga, teie näitate näpuga - see ei vii mitte kuhugile. Ma tean, et naistel on selline mõistlik elupõhimõte, et silmad kardavad, aga käed võtavad ja teevad ära! Et mina suunaks nüüd veel ühe idee - et palun need noored, teie noored kolleegid, naised-poliitikud, suutke aru saada, kus teiega hakatakse manipuleerima! See, et vastandatakse Tallinna Televisiooni rahad lasteaedade vastu, see on mõttetu! Ja siinsamas ma koputaks südametunnistusele ka meestele, et ... ma küsiks ühe minuti juurde?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Üks minut juurde!
Kõne jätkub - Marika Juuse Marika Juuse
Üks minut juurde, mitte rohkem! Kui me nüüd, noh ma ei ütle, et naeruvääristame, aga ikkagi väga kriitiliselt vaatame Põhja-Korea või Valgevene suhtes, mis iganes, et seal on ainult ühtemoodi press, siis Eesti tundub, et väga vaikselt jõudis jälle sellesse vaikivasse sajandisse. Las olla kõik ainult meie kanalite läbi - ei mingit alternatiivi! Meie rahvas ei ole ammugi rumal, aga ta kindlasti vajab diskussioone, ta kindlasti vajab seda, et oleks eriarvamused. Sellepärast mina teie asemel pooldaks seda. Aitäh tähelepanu eest ja jällekohtumiseni!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Eino Tamm!
Kõne - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Kallid kolleegid! Tahaks rääkida täna taas kord populaarsel teemal - Tallinna lasteaiad. Või siis ka sellest, et ei ole siin päikese all meil mitte midagi uut. Ei ole meile ju kellelegi saladus, et tuleme me sealt, kust me tuleme ehk siis nõukogude perioodist ja saime täpselt selle pärandi nagu me saime. Ehk siis selle situatsiooni, et pidime kõike kohe ja silmapilk korrastama asuma. Tänaseks võib öelda, et Tallinna linnas on suurem osa koolihooneid renoveeritud. No on jäänud veel seitse-kaheksa kooli, aga ülejäänud on ringi peale saanud. Kes mäletab, see suudab meenutada, et siis, kui me koolidega tegelesime, siis püüdis opositsioon vastandada neid rahalisi vahendeid Tallinna tänavate olukordadega. Samas on selge, et kõike ju korraga teha ei saa. Kui te ostate korteri või saate valmis maja, siis te asute seda ju sisustama. Kõigepealt te peate näiteks köögi tegema, seejärel magamistoa ja alles hiljem jõuate järgnevate asjadeni. Tallinna lasteaedadesse on tegelikult kümne aasta jooksul märkimisväärsed rahalised vahendid mahutatud ja kaugeltki mitte kõik lasteaiad ei ole sellised, mis kohe ja silmapilk rahalisi vahendeid vajaksid.
Olen tänase seisuga konkurentsitult kõige pikema staažiga linnaosa vanem Tallinnas. Olen juhtinud kuus aastat Põhja-Tallinnat ja viis aastat Pirita linnaosa, ja selle aja jooksul on väga palju lasteaedu korrastatud. Pirital on tegelikult kõik lasteaiad korrastatud, Põhja-Tallinna 19 lasteaiast on täielikult kapitaalremonditud kolm lasteaeda ja kuni majanduslanguse alguseni ehk siis kuni 2009. aastani igal aastal tehti vajalik remont kõikides Põhja-Tallinna lasteaedades. Kapitaalselt on siis korras Põhjas Kopli Lasteaed, Kelmiküla Lasteaed ja Mesipuu Lasteaed. Siit piltidelt me võime vaadata nüüd Kelmiküla Lasteaeda Tehnika tn 23 - see on suurepärane lasteaed: seal on suurepärane kollektiiv; on tunnustatud teda parima toitlustusega lasteaiana; siis teda on tunnustatud, sealseid kasvatajaid, Tallinna noore õpetaja stipendiumiga - Kristel Truutsi; Tallinna aasta haridusasutuse juht on sealt lasteaiast jne. See on suurepärane lasteaed: seal on hoonestus korras, haljastus korras, lapsed on rahul, köök on suurepärane. Nii et ma tahan öelda, et alati me võime leida mingisuguse kitsaskoha.
Või võtame näiteks Kopli Lasteaia - see on Tallinna Kunstigümnaasiumi kõrval Koplis. See on Tallinna kõige pikemast staažiga ühtejärge ühes hoones tegutsenud lasteaed. Selle avas 36ndal, kui ma nüüd õigesti mäletan, toonane president Konstantin Päts. See lasteaed on nagu nõelasilmast tulnud. See on suurepärane! Ja ma tahan ütelda, et ma olen ise nelja lapse isa. Nad on kõik käinud lasteaedades. Üks käib täna lasteaias - Kose Lasteaias - ja ma pean ütlema, mul ei ole nende lasteaedade osas mitte kunagi olnud pretensiooni ka siis, kui ma ei töötanud linnavalitsuses, ka siis, kui ma ei olnud volikogu liige. Ja ma tahan öelda, et 10-15 aastat tagasi oli lasteaedade hea käekäigu eest võidelda midagi sootuks enamat ja teist moodi, kui on täna, et sa tuled loosungiga ja ütled, et "vastandame ühe eelarve rea teisega". Ma tuletan meelde Kose Lasteaia saamise lugu. Siis oli üks teine linnavõim, kui see Kose Lasteaed olles Nõmme Lastehaigla bilansis anti rendile aktsiaseltsile, kes pidas seal lõbumaja. Tollel ajal seda asutust välja tõsta läks maksma minu kodu aknad, minu naise terroriseerimise. Aga täna on seal üks Tallinna paremaid lasteaedu. Tuletage meelde ikkagi, kust me tuleme ja ärme tekitame sellist konflikti niigi rahutus ühiskonnas. Tänan teid!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Sofja Derjugina!
Kõne - Sofja Derjugina Sofja Derjugina
Lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Täna ma tahaksin pöörata meie tähelepanu meie linna näole, täpsemalt hoonete seinadele, arhitektuurimälestiste pindadele, mis on grafitiga täis joonistatud, ning keskkonna seisundile, milles iga päev töötavad ja õpivad tuhanded inimesed meie linnas. Iga päev tegeledes enda igapäevaste probleemidega me peaaegu ei märka hoonete seinu. Siiski grafitiga rikutud fassaade on palju rohkem, kui me võime endale ette kujutada. Mõni aeg tagasi ma sihikindlalt hakkasin jälgima ehitiste seinu ja selgub - joonistusi, et on olemas peaaegu igal kolmandal hoonel. Samas joonistused ei ole sugugi meistriteosed. Siiski on joonistatud midagi arusaamatut või siis sõimamissõnad erinevates keeltes. Täisjoonistatud, vabandust! Ja kui mõned nendest võib lihtsalt ära värvida uue värviga, siis joonistused mälestussambal, krohvitud seinal ja looduslikul kivil kõrvaldada on peaaegu võimatu. Täisjoonistatud hoonete probleemi arutati läbi nii munitsipaalpolitsei ümmargusel laual kui ka tehti teistele sellest, et ühiskonnategelased nagu Jüri Kuuskemaa, kes organiseeris ürituse "Peseme vanalinna puhtaks". Ühelt poolt me kindlasti peame ette võtma administratiivsed abinõud nende inimese suhtes, kes joonistavad hoonete seinadele. Kuid me peame kuidagi vabastama linna juba olevatest joonistustest. Loomulikult kõige lihtsam on keelata ja karistada, kuid grafiti ja need, kes sellega tegelevad, ei kao kuhugi! Võib-olla oleks mõistlik määrata kindlaks mingi spetsiaalne koht, kus ametlikult oleks lubatud joonistada. Tänapäeval on olemas mitu grafiti puhastamisvahendit. Üks nendest on liiva pritsimine. Puhastus kujutab endast protsessi, milles tuleb esile liivavoog koos õhuga. Seda voogu liivapritsimise aparaat annab kõrge rõhu all. See protsess mehhaaniliselt toob kahju pinnale eemaldades kivikihti. Interneti veebilehtedel, kus seda pakutakse - seinade puhastus liivapritsimise aparaadiga - tuuakse esile ka hinnapakkumine maalritöödele. Kokkuvõttes tuleb teha rohkem finantskulutusi. Tekib küsimus, kas on üldse mõtet kustutada grafitit, teha kahekordset tööd? Oleks odavam kohe värviga üle värvida!
Järgmine puhastamise variant on keemilised pesemiskoostised. Neil on keemiline lõhn. Nad ei ole biolagunevad ja nad on kahjulikud, sest võivad kahjustada näiteks käte nahka. Need koostised suuremas osas puhastavad ainult pinda, ülemist osa, jättes grafitid pooridest ja kivipragudest või eemaldavad koos selle grafitiga ka hoone esialgset värvi.
Uurides situatsiooni ma märkasin veel ühe grafiti puhastamise variandi biolagunevate puhastusvahendite abiga, mida Euroopa Liidu toetusega toodab Belgia tehas Chrisal. Need vahendid on ohutud kõikidele materjalidele: naturaalsele või kunstkivile, telliskivile, betoonile, metallidele, puudele, kummile ja isegi kangale. Nad hästi tungivad raske kättesaadavatesse kohtadesse, eemaldades värvi pooridest ja pinnapragudest. Kuigi nad omavad happe tunnusjoont, faktiliselt see ei ole hape, seepärast nad on täielikult ohutud inimese ja keskkonna jaoks. Kasutades vastavat tehnoloogiat, nad kergesti eemaldavad grafitid kõigist rasketest pindadest, samas säilitades värvitud pinda esialgses seisundis. Kaks nädalat tagasi oli läbi viidud katsepuhastus Kesklinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi territooriumil, kus tehase esindajad edukalt said hakkama grafiti eemaldamisega telliskiviseinalt. Fotodel te võite vaadata, kuidas oli enne, ja nüüd on pärast. Ma ei hakkaks sellest veendumusega kõigest sellest rääkima, kui hiljuti isiklikult enda peal ei tajuks erinevust keemia ja bioloogilise pesemisvahendi vahel. Eksperimendi pärast mitu päeva järjest ma püüdsin testida bioloogilised pesemisvahendid oma kodus. Pean märkima, et need vahendid mõjuvad väga hästi ning võtavad ära isegi roostet ja hallitust. Ehk see lubaks lahendada ka paljude lasteaedade probleeme. Ühel päeval juhtus nii, et ma ajasin segi pudelid pihustiga ja võtsin eksikombel pudeli keemiaga. Vedelik pesi puhtaks pinna, kuid tal oli ...
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ma vabandan, et ma katkestan, kui palju on lisaaega vaja?
Kõne jätkub - Sofja Derjugina Sofja Derjugina
Kaks minutit!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaks minutit lisaaega!
Kõne jätkub - Sofja Derjugina Sofja Derjugina
Vedelik pesi puhtaks pinna, kuid tal oli enne keemiline lõhn. Seda lõhna ma märkasin, kuid pole suutnud orienteeruda. Ma kasutasin vahendit ilma majapidamiskinnasteta, kuna bioloogilise vahendiga selleks pole vajadust. Mõne aja pärast käed hakkasid kõvasti "lõmmutama". Kui ma sain aru, milles asi oli, oli juba hilja! Mõnedest kohtadest käenahk oli verini puretud. Ma ei taha isegi mõelda, kui palju keemiat võiks sattuda läbi naha organismi sisse! Keemiaturg on kantud kasutamise järgi umbes kolmandale kohale maailmas. Kasutamise nimel meile iga päev läbi reklaami püütakse peale suruda keemiavahendeid, mis tapavad kõik pisikud ja bakterid nii halvad kui ka head, samas varjates nende halvad omadused. Kuid reaalselt meie aeglaselt mürgitame oma organismi läbi naha ja õhu.
Aga mida rääkida nendest inimestest, kelle jaoks keemia on elu ja töö osa. Linna hool - see on koristajad ja töölised, isegi riiklike ja linnaasutuste külastajad: lasteaedade, haiglate, koolide, basseinide, mida puhastatakse klooriga jne. Kõik need inimesed iga päev saavad keemilise mürgituse koguse.
Seoses enne mainituga mul on mitu ettepanekut: esiteks, kuna meie poolt varsti vaadatakse läbi uus eelarve, mul on ettepanek vaadata läbi võimalus meie linna näo puhastamist grafitist bioloogiliselt puhaste vahenditega, mis on keskkonna jaoks kahjutud, biolagunevad ja samas saavad hakkama kõige tugevama värviga. Teiseks, ette võtma ranged administratiivsed abinõud nende inimeste suhtes, kes joonistavad hoonete seinadel ja samal ajal vaadata läbi võimalus määrata kindlaks mingi spetsiaalne koht, kus ametlikult oleks lubatud joonistada. Ja viimaseks, pikkamööda viia üle linnaasutused ökoloogilisele puhastusele. See tähendab, et asendada keemia ökoloogiliselt puhaste pesemisvahenditega. See asendus ei nõua liigseid finantskulutusi, kuna kulutused koristusele on juba eelarves sees. Niimoodi me võime hoolitseda nende inimeste tervise eest, kes töötavad linnaruumides ja kes käivad seal iga päev. Ja võib-olla tulevikus Tallinnast saab mitte ainult Euroopa kultuuri- ja roheliste pealinn, vaid ka ökoloogiliselt puhas Euroopa pealinn! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Kõne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea volikogu esimees, head linnavolinikud, head linnavalitsuse liikmed ja head inimesed siis, kes te jälgite meid ka interneti vahendusel! Kui tänase päeva üheks märksõnaks on siis kodanikuühiskonna algatatud eelnõu ja kogu aeg pall räägib ikka ainult ühest asjast - nendest lasteaedadest, siis mina pööraks selle probleemi teise poole peale ehk siis Tallinna Televisioon. Mina jah ei näe vajadust Tallinna Televisiooni ülalpidamiseks. Minu jaoks on see ebaotstarbekas ja kõik rahalised vahendid, mis sinna on eraldatud, tuleb lihtsalt tunnistada abikõlbmatuks. Nüüd, milline edu kannab täna kodanikuühiskonna poolt algatatud eelnõu - ma võin ette ennustada, et allkirju oli niikuinii vähe! Tuletan meelde, et - vanemad olijad mäletavad - siitsamast puldist andsin ma 2007. aasta maikuus üle 97 000 allkirja, kus linnakodanikud ei soovinud näha Tallinna linnapeana Edgar Savisaart. Tuli välja, et see 97 000 oli ilmselt äärmiselt väike numbrike.
Aga nüüd minnes siis tänase päeva juurde ja seoses Tallinna Televisiooniga. Meie abilinnapea, herr Sarapuu siis, linnamajanduskomisjonis kaitses eelnõu ja sealt tuli ikka ainult üks argument - kuna riigi poolt kohalikule omavalitsusele eraldatav tulubaas on vähenenud, siis me ei saa praegusel hetkel lasteaedadele rohkem raha panna. Ma esitasin seal ka ühe sihukese väikse mõttelennu, et kui on üks talumees ja talumees enda talumehe tarkusega ... poeg töötab tal linnas, talumees rassib ise põllul, naine samamoodi, tütar ka. Ja ühel hetkel poeg teatab, et ta ei tööta enam, vaid siirdub ülikooli õpingutele, mis tähendab, et pere tulubaas sellest hetkest väheneb. Talumees aga selle peale, et teha mingeid otsuseid, kavandab aga uue dirižaabli asemel enda põllu pääle ühe suure plasmateleka, kus siis võib-olla slaidisõuga vaadata "Tema ja naine nooruses!". Ehk siis me võime öelda, et sellisel põllumehel ilmselgelt ei oleks vaja traktoreid, ta võiks ka enda otsaesisega purustada põllukive, sellepärast et tegemist on äärmiselt jäärapäise inimesega. Ma nimetan seda just sellepärast jäärapäiseks suhtumiseks, sest et meil on ju Tallinna linnapeal, kõikidel abilinnapeadel on ju meeletuid horde neid nõunikke, kuid mida ei tule, seda on nagu usutavalt arusaadavat head nõu! Miks ma olen nagu Tallinna Televisiooni vastu, on hoopis teine aspekt, mille peale ei ole tegelikult mitte keegi kordagi viidanud. Ehk siis enneolematu on see Euroopa Liidu ühes pealinnas, kus võimupartei teostab maksumaksja raha eest oma poliitpropaganda levitamist. Kui võib-olla siin mainekujundajad on öelnud, et edu järgmistel ja ülejärgmistel valimistel tagab Berlusconi käitumine, siis tuletan meelde, et Berlusconi lõi oma meediaimpeeriumi, oma vahenditega! Seda aga mitte Tallinna maksumaksja rahaliste vahenditega. Ja eriti kummaline on tegelikult seda tänasel päeval seletada just võib-olla siin võimupartei liikmetele. Et kui algatati just selline kampaania - "ETV2 rahad õppemaksu laenu hüvitamiseks", põhjenduseks selleks, et ETV2 vaatab nii marginaalne hulk inimesi, siis täna peavad need inimesed, kes on ka siin saalis ja sellele alla on kirjutanud, toetama hoopis sada korda väiksema vaadatavusega veel marginaalsemat, või nagu ütles linnapea - nišitelevisiooni. Ja see tagab nn nagu edu. Ma tõesti ei saa tegelikult siinkohal mainimata jätta ka Rainer Vakra poolt väljaöeldud mõtet ehk siis raadio. Et see raadiomõte ei ole sugugi mitte uus. Miks ma seda julgen öelda? Et aasta 2008 või 2009 november-detsember, kui meil tali tuli äkki järsku maha, toimus meil haridus- ... ei toimus siis korrakaitsekomisjon ja seal üks Päästeameti herrasmees teatas, et Tallinna linnal oleks vaja oma raadiojaama. Küsimus, et miks? Et siis saab raadiojaam teatada linna kodanikele, millised tänavad on lume all ja raskesti sõidetavad. Ma küsisin, et aga miks ei saaks kasutada olemasolevaid raadioid? Ta ütles, et "aga elektrit ei ole!". Ma paluksin kaks minutit juurde, nii nagu teistele häädele kolleegidele on antud!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaks minutit lisaaega!
Kõne jätkub - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Aitäh! Ja ta vastas selle peale, et Tallinna raadiot kuulavad inimesed patareidega. Mis tähendab aga seda, et võib-olla enne järgmisi valimisi ei pea linnakodanikele mitte jaotama enam küttepuid, kartuleid, vaid suisa patareisigi selle jaoks, et oma raadiojaam. Et see raadiojaama mõte ei ole tegelikult suht koht uus, vaid see on välja käidud korrakaitsekomisjonis juba. Kui me räägime Tallinna Televisioonist, siis ju kogu aeg väga viisakalt viidatakse Mati Elistele, kes ütles selle mõtte, aga jääb viitamata ühele teisele Mati Eliste mõttele, mille ta ühel ööistungil tegi. Ehk siis Mati Eliste soovitas linnapeal pea pista ahju. Millegipärast vastavasisulist eelnõud ei aga tulnud. Ehk siis tuleb välja, et mingine osane mõttevõime on olemas. Väga selektiivselt mõningaid ettepanekuid käsitletakse, menetletakse, teisi aga mitte. Ma kuulasin nüüd vahepeal nüüd siin seda istungi osa ja hea kolleeg Derjuginale ütlen, et nende seinade puhastamine, kõik mis on, et ma olen siin mitu korda rääkinud - 2008. aastal Deniss Boroditš lõi suisa komisjoni, mis ei ole siiamaani kordagi veel kokku tulnud. Ma palusin mitu korda, et mind sinnasamasse komisjoni võetakse, sest et lubati väga konkreetselt ka seina peale sodijaid karistada. Ja tuletan meelde, et 2006. aastal pakkusin ka linnavalitsusele välja küll nüüd Ameerika biolagunevate baasidel grafiti eemaldusvahendeid, aga ka see ei leidnud praegusel hetkel kajastust. Ehk siis kui sa plussid-miinused kokku paned, tuleb välja see, et Tallinna linnal ei ole see prioriteediks, siis ei ole huvi, nii nagu nagu ka lasteaiad. Aga Marika Juuse - see, mis te huvitav mõte oli, et katame hallituse tapeediga - palun seda teha, aga mitte Tallinna linna territooriumil. Seda võite teha enda suvilas. Aitäh! Meie lapsed on natukene rohkemat väärt kui seda, et tapeediga katta hallitus.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii, nüüd on kõik sõna saanud, kes soovisid. Lähme päevakorra juurde.
17:01 Päevakorra punkti alustamine - 1. OE237 Muudatused linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisus 1. OE237 Muudatused linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisus
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Esimene päevakorrapunkt on "Muudatused linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisus". Sõna ettekandeks saab sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees Kadi Pärnits!
Ettekanne - Kadi Pärnits Kadi Pärnits
Tere õhtust, head volikogu liikmed! Austatud volikogu juht! Teeme ettepaneku sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmete järgmiseks muutmiseks, et arvata komisjoni koosseisust välja Erik Proomann ja Kaie Kõrb. Ja kinnitada komisjoni liikmeteks Linda Eichler ja Marika Juuse. Ja Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks punktis 1 nimetatud isikutele. Veel igaks juhuks. Et sellega kõik, palun eelnõud toetada!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Ei soovi. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Muudatused linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisus". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 55, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:03 Päevakorra punkti alustamine - 2. OE238 Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine 2. OE238 Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme edasi. "Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine". Sõna ettekandeks saab linnavarakomisjoni esimees Jaak Juske!
Ettekanne - Jaak Juske Jaak Juske
Austet esimees, head kolleegid! Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku nimetada linnavarakomisjoni liikmeks Kalev Kallemetsa. Et see on eelnõu sisu. Aga saime vahepeal ... on ka laekunud ettepanek Keskfraktsioonilt lisada komisjoni koosseisu Andrei Birov. Et esitan ka vastava parandusettepaneku ja palun siis mõlemat ettepanekut toetada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnasoovijaid ei ole. Kas keegi soovib parandusettepanekut hääletada? Ei soovi. Panen eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Linnavarakomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 60, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:04 Päevakorra punkti alustamine - 3. OE241 Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine 3. OE241 Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Edasi "Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine". Ma palun istungit juhatama volikogu aseesimehe Jaak Juske, et ma saaksin selle punkti ette kanda.
Juhataja - Jaak Juske Jaak Juske
Palun, härra Vitsut, ettekanne!
Ettekanne - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lugupeetud kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni poolt on tehtud ettepanek arvata rahanduskomisjoni koosseisust välja Martin Kukk ja arvata komisjoni liikmeks, rahanduskomisjoni liikmeks Õnne Pillak. Ma palun teil seda ettepanekut toetada.
Juhataja - Jaak Juske Jaak Juske
Kas on ettekandjale küsimusi? Ei ole. Aitäh!
Juhataja - Jaak Juske Jaak Juske
Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnasoovijaid ei ole. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tühistan hääletuse. Nii, lähme teisele katsele. Lugupeetud volikogu! Panen teie ette hääletusele "Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tühistan hääletuse. Kuulutan välja vaheaja viis minutit!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jätkame volikogu istungiga. Palun teil võtta oma kohad sisse. Nii, lähme kolmandale katsele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele "Rahanduskomisjoni koosseisu muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise lõpp Eelnõu lõpphääletus (Hääletusfail seostamata)
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 45, vastu kedagi ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
17:12 Päevakorra punkti alustamine - 4. OE240 Linnamajanduskomisjoni aseesimehe valimine 4. OE240 Linnamajanduskomisjoni aseesimehe valimine
Juhataja saabus - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Edasi „Linnamajanduskomisjoni aseesimehe valimine“. Austatud volikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, millega me valime linnamajanduskomisjonile uue aseesimehe põhjusel, et senine aseesimees Vladimir Panov valiti sama komisjoni esimeheks 20. oktoobri käesoleva aasta istungil. Kõigepealt ma tutvustan teile valimiste korda. Vastavalt Tallinna põhimääruse § 31 punkt 3 valib linnavolikogu komisjoni aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Igal linnavolikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälte enamuse. Hääletus toimub elektroonilisel teel. Hääletustulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. Ja nagu ikka lähtuvalt sellest põhimääruse punktist on kandidaatide ülesseadmise õigus linnavolikogu liikmetel ja fraktsioonidel. Seega ootan kandidaate. Alustan ise. Pakun keskfraktsiooni poolt linnamajanduskomisjoni aseesimehe kandidaadiks Andrei Birovi. Jaak Juske!
Sõnavõtt - Jaak Juske Jaak Juske
Pakun sotside poolt Lauri Laatsi.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Sotside poolt Lauri Laats. Mati Lukas!
Sõnavõtt - Mati Lukas Mati Lukas
Pakun Reformierakonna poolt linnamajanduskomisjoni aseesimehe kandidaadiks Kaupo Nõlvaku.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaupo Nõlvak. Kas võime nimekirja sulgeda? Panen teie ette hääletusele kandidaatide nimekirja sulgemise. Lugupeetud linnavolikogu! Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Kandidaatide nimekirja sulgemine Kandidaatide nimekirja sulgemine
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 58, vastu, erapooletuid ei ole, on kandidaatide nimekiri suletud.
Nüüd räägin igaks juhuks veel üle, kuidas siis elektrooniliselt hääletada. Kuna on kolm kandidaati, siis hääletamiseks on meil aega 30 sekundit. Endale sobiva kandidaadi poolt saate hääletada niimoodi, et te liigute kursoriga, teil on selle sees, puldis kursorid üles ja alla, aknaga selle kandidaadi ... Kas akna või tärniga? Tärniga selle kandidaadi juurde, keda te soovite toetada ja vajutate klahvi "poolt". Ma annan veel sõna siia enda täiendamiseks.
Külalise kõne - Ardo Leemets Ardo Leemets
Põhimõtteliselt peale poolthääle vajutamist võib tärni liigutada ka üles-alla, aga .... kelle poolt hääletate.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii! Kas nüüd on kõik selge või vajab midagi veel täpsustamist? Kui keegi midagi täpsustada ei taha, siis kuulutan välja hääletamise alguse.
Hääletamise algus - Linnamajanduskomisjoni aseesimehe valimine Linnamajanduskomisjoni aseesimehe valimine
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Hääletamine on lõppenud. Kas kellelgi on hääletamise osas proteste? Kui ei ole, siis tulemusega 41 poolt osutus valituks linnamajanduskomisjoni aseesimeheks Andrei Birov.
17:16 Päevakorra punkti alustamine - 5. ME213 Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja teine lisaeelarve (III lugemine) 5. ME213 Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja teine lisaeelarve (III lugemine)
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme päevakorras edasi. "Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja teine lisaeelarve" kolmas lugemine. Sõna ettekandeks saab abilinnapea Taavi Aas.
Ettekanne - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Austatud volikogu esimees! Austatud volikogu liikmed! Linnavolikogu määruse "Tallinna 2011. aasta eelarve muutmine ja teine lisaeelarve" kolmandaks lugemiseks esitati kaheksa muudatusettepanekut, millest viis leidsid linnavalitsuse ja rahanduskomisjoni heakskiidu. Nii linnavalitsus kui rahanduskomisjon kiitsid heaks ettepaneku eraldada spordiklubi Reval-Sport toetuseks täiendavalt 28 000 eurot, et klubi saaks lõpetada poolelioleva ujumiskompleksi ehituse veel käesoleval aastal. Samuti toetati ettepanekut, mille alusel nähakse Pirita Spordikeskuse terviseradade igapäevaseks hoolduseks-remondiks ette 1200 eurot. Kuna pikaajaliste ja väiksema konkurentsivõimega töötute tööharjutus jätkub ka 2012. aastal, otsustati heaks kiita ettepanek, millega määratakse 96 000 eurot tööharjutuskeskuse kuludeks ülekantavateks järgmise aasta eelarvesse.
Lisaks leidis heakskiidu ettepanek, millega soovitakse ülekantavaks määrata 27 000 eurot Linnaplaneerimise Ameti planeeringute kuludest, sest Tammsaare pargi linna ruumilise lahenduse ideekonkurss lõpeb tõenäoliselt käesoleva aasta lõpus - järgmise aasta alguses. Aga kuna leping sõlmitakse järgmise aasta alguses eeldatavalt, siis oligi ettepanek muuta need kulud ülekantavaks.
Osaliselt kiideti heaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek, mille tulemusel suunatakse 10 000 eurot aktsiaseltsi Fortum Termest klientideks olevate lasteaedade oluliselt suurenevate küttekulude katmiseks Tallinna linnal. Selgituseks olgu öeldud, et Tallinna linnal on siis kümme lasteaeda, keda või mida kütab Fortum Termest.
Eelnõu kolmandaks lugemiseks tehtud ja heaks kiidetud muudatusettepanekute tulemusena suurenevad linna eelarve sissetulekud ja väljaminekud täiendavalt 10 000 euro võrra ning teise lisaeelarve mahuks kujuneb seega 5 422 675 eurot ja 2011. aasta eelarve kogumahuks 469 804 889 eurot. Head volikogu liikmed! Palun teil Tallinna lisaeelarve kolmandal lugemisel heaks kiita. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Igaks juhuks küsin üle, et mis oli see põhjus, miks lasteaedadele mõeldud investeeringute raha suurendamist ei toetatud? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Tegelikult põhjus väga lihtne - kuna aasta lõpuni on jäänud ainult kaks kuud, siis suht praktilistel kaalutlustel ei ole võimalik seda raha selle aasta eelarves või ... praktiliselt ära kulutada. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Siit kohe jätkuküsimus, et kas on loota, et 2012 aasta lasteaedade investeeringute rahad suurenevad? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Taavi Aas Taavi Aas
Aitäh! Kindlasti võib loota.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Igor Sedašev!
Kaasettekanne - Igor Sedašev Igor Sedašev
Aitäh! Lugupeetud volikogu liikmed! Rahanduskomisjon oma korralisel istungil arutas teise lisaeelarve muutmist ja häältetulemustega 9 poolt, vastu ei olnud, 2 erapooletuga, otsustas lõpetada eelnõu kolmas lugemine komisjonis ning toetada eelnõu koos muudatusettepanekutega. Palun teie toetust ka! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Kõigepealt sõna kohapealt, Madis Kübar!
Sõnavõtt - Madis Kübar Madis Kübar
Aitäh! Et ka IRLi fraktsioon tegi enda poolt muudatusettepaneku sellesse eelnõusse. Ja kuna see ei leidnud - ma saan aru ka mitte mingisugust laia nagu arutelu ega siis diskussiooni kohta -, siis lihtsalt ei ole võimalik meil täna seda toetada, seda eelnõud. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kõnepuldist Ants Leemets!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu liikmed! Et selle lisaeelarvega ei olekski võib-olla nii palju probleeme, kuivõrd komisjonides on väga palju probleeme arutatud. Aga ma juhin veel kord tähelepanu sellele, et see, mis toimub Tallinna ühistranspordis, on suhteliselt lubamatu. Ja kui kõik te ütlete, et see rahaeraldus bussipargile on õige, mina ütlen ka, et no mis üle jääb, tuleb ikka anda! Aga see valitsemine, kuidas ühiskondlikku transporti korraldatakse, see organisatsioon, see linnavalitsuse suhtumine, et see on nagu doteeritud ettevõte, kus ... Ma arvan, et Eestis ei ole ühtegi teist suhet maavalitsustel bussiparkidega ja omavalitsuste bussiparkidega, nagu on Tallinnas. See on noh, ma ei oskagi öelda, see ei ole isegi mitte sotsialistlik majandus, see on mingi antisotsialistlik majandus. Et ta on mingi ebamõistlik majanduse vorm, mida linnapea kiidab õudselt, mida Taavi Aas visalt jätkab, ja kõik, kes siin korraldavad seda värki, on ju täiesti segane ja kokkuvarisemise äärel olev süsteem. Kui iga aasta pannakse niimoodi raha juurde ja mingit kindlat kava välja tulla ... Kui keegi tahab öelda, et jube heas seisundis on - vaadake majandustulemusi! Vaadake üle nende bilansid ja te saate aru, milline on olukord. Ja see meetod, kuidas linnavalitsus seda asja ajab, ei ole mõistlik ja linna ühistransport sellega ei parane. Ma juhin lihtsalt tähelepanu sellele, et no võiks ju hakata jälle mõtlema! Ma ikka kuulsin seda ja ütlen veel siin iga kord puldist välja, et te lubasite panna kokku komisjoni, kes hakkab sellega tegelema, linnapea lubas. No võiks hakata, no võiks teha! Ei ole ju mõistlik kogu aeg kühveldada raha ja ettevõte on ikka kahjumis. Kogu aeg on mingi kriisiolukord. Ja loomulikult on siis kihvt mõte osta Riiast vanu trollibusse. See on jube kihvt mõte! Anname jälle kuskilt sutsaka raha ja ... See ei ole normaalne. Pidage meeles! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem keegi sõna võtta ei soovi? Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud on esitatud teile kõigile tabelina. Tabelisse on kantud kõik muudatusettepanekud, mis rahanduskomisjonis arutamist leidsid. Samas me vaatame siiski kolmanda lugemise ajal läbi ainult need muudatusettepanekud, mis leidsid rahanduskomisjoni toetuse. See nõue tuleneb Tallinna linna töökorrast. Nii et ette ruttavalt nende muudatusettepanekute juurde me ei jõua, mis toetust ei leidnud. Ja kui te soovite panna hääletusele mõne muudatusettepaneku, mille ma ette teile loen, õigemini ma ütlen teile numbri ja kelle poolt on esitatud, te saate otsustada, kas hääletada või mitte.
Nii! Lähme siis selle tabeli juurde. Esimene muudatusettepanek linnavolikogu keskfraktsiooni poolt. Siin on siis ainult need ettepanekud, mis leidsid toetust. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Teine muudatusettepanek keskfraktsiooni poolt. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Kolmas muudatusettepanek keskfraktsiooni poolt. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Neljas muudatusettepanek keskfraktsiooni poolt. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Viies muudatusettepanek on leidnud linnavalitsuse osalist toetust ja ettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi.
Sellega me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja võime minna hääletuse juurde, lõpphääletuse juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu määruse eelnõu "Tallinna linna 2011. aasta eelarve muutmine ja teine lisaeelarve". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 42, vastu 9. Missugune protseduuriline küsimus palun?
Tallinna Linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Kui ma vaatan siin eelarvet, siis üle-eelmine volikogu istung me arutasime Puuetega Noorte Keskuse "Juks" nime ümbermuutmist. Millegipärast kuu aega hiljem ma loen, et on Puuetega Noorte Keskus "Juks"! Et kas need dokumendid on nüüd adekvaatsed või ei ole adekvaatsed?
Tallinna Linnavolikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja-õigusnõunik - Hele Põld Hele Põld
See jõustub 1. jaanuarist 2012.
Tallinna Linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Otsus on vastu võetud. Teine lisaeelarve on vastu võetud. Nüüd enne, kui me lähme vaheajale, me jõuame ühe punkti veel võtta.
17:27 Päevakorra punkti alustamine - 6. ME230 Linnavara valitsemisega seotud õigusaktide muutmine 6. ME230 Linnavara valitsemisega seotud õigusaktide muutmine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmine punkt on "Linnavara valitsemisega seotud õigusaktide muutmine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Tegemist on siis eelnõuga, mis suuresti on ka normitehniline temaatika ning suuresti ka see, et on vaja õigusakt kaasajastada ehk siis linnavara ... muudetakse selle eelnõuga linnavara võõrandamise korda, linnavara valitsemise korda, Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusakte linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korda ning linna kinnisasja reaalservituudi isikliku kasutusõigusega koormamise korda.
Linnavara võõrandamise korras kavandatakse täiendada avaliku enampakkumise korda elektroonilise enampakkumise regulatsiooniga ning tunnistada samuti kehtetuks sätted, mis puudutavad sundüürnikele otsustuskorras üksikkorterite võõrandamise korraldamist ja müügihinna arvestamist. Linnavara valitsemise korda täiendatakse regulatsiooniga, mis võimaldab linnavara üleandmist linnavara valitsema volitatud asutustele, näeb ette linnavara valitsema volitatud asutuste õigus otsustada kuni 320 euro väärtusega vara linna asutustele üle andmist. Ja siin lihtsalt tahan juurde öelda, et tegemist ei ole kindlasti kinnisvaraga, vaid vallasvaraga, ning samuti siis Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide muutmise ettepanekuga muudetakse üürilepingu tähtaja regulatsiooni. Kui senises õigusaktis on sätestatud, et minimaalne aeg on üks aasta, siis nüüd leiame, et teatud juhtudel on õigustatud ka lühem tähtaeg ning seetõttu siis on selline nagu minimaalne tähtaeg siit välja võetud.
Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise korras on kavandatud ... muudatustega viiakse kooskõlla Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirjaga ja antakse vallasasjast ehitise kõlbmatuks tunnistamise otsustamise pädevus linnavalitsusele. Kas siin on täiesti praktiline põhjendus, et ei oleks selliseid juhtumeid, kus näiteks mõni hoone, mis on kasutusest väljalangenud linnaosas, ilma linnavalitsuse teadmata maha lammutataks. Sellepärast teadupärast maareformist tulenevalt on võimalik linnal munitsipaalomandisse maid saada üksnes ehitise juurde ja kui seda ehitist enam ei ole, siis kaob linnal õigus ka seda maad munitsipaalomandisse taodelda. Nii et see on lühidalt kõik. Aitäh! Palun eelnõud toetada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole.
Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab õiguskomisjoni esindaja Jaak Juske!
Kaasettekanne - Jaak Juske Jaak Juske
Hea esimees, head kolleegid! Õiguskomisjon arutas kõnealust eelnõud 31. oktoober koosolekul ja otsustas hääletustulemusega 14 poolt, vastu ei olnud, 1 erapooletu, toetada eelnõu koos esitatud ettepanekutega. Et siis nendest esimene on "Muuta määruse eelnõu § 3 punktiga 2 muudetava teksti esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: "Eluruumi üürilepingu tähtaja pikendamise otsustab linnavalitsus oma korraldusega võttes aluseks ettepaneku, mille teeb linnavara valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum."". Ja teine ettepanek "Muuta määruse eelnõu § 3 punkti 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: "lisa 1 täiendatakse punktiga 37¹ "Eluruumi üürilepingu pikendamata jätmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega võttes aluseks ettepaneku, mille teeb linnavara valitseja, kelle valitsemisel on antud üürile eluruum ning mis on kooskõlastatud eluruumi asukohajärgse eluasemekomisjoniga"". Et pööran tähelepanu, et tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid muudeti paremaks lause õigekeelsust. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi kaasettekandjale? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised Kas keegi soovib sõna võtta? Ei soovi. Vaatame läbi õiguskomisjoni koosolekul tehtud muudatusettepanekud. Kõigepealt "Muuta määruse eelnõu § 3 punktiga 2 muudetava teksti esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: "Eluruumi üürilepingu tähtaja pikendamise otsust linnavalitsus oma korraldusega, võttes aluseks ettepaneku, mille teeb linnavara valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Toetab.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Ja teine ettepanek "Muuta määruse eelnõu § 3 punkti 3 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: "Lisa 1 täiendatakse punktiga 37¹ "Eluruumi üürilepingu pikendamata jätmise otsustab linnavalitsus oma korraldusega, võttes aluseks ettepaneku, mille teeb linnavara valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum ning mis on kooskõlastatud eluruumi asukoha järgse eluaseme komisjoniga"". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Toetab.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Linnavalitsus toetab ka seda. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Enne eelnõu panemist lõpphääletusele ma viin läbi kohaloleku kontrolli, kuna antud eelnõu vastuvõtmiseks on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 vaja linnavolikogu koosseisu häälteenamust. Kohaoleku kontroll.
Kohaloleku kontrolli algus
Kohaloleku kontrolli lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kohal 57 linnavolikogu liiget.
Panen teie ette lõpphääletusele määruse eelnõu "Linnavara valitsemisega seotud õigusaktide muutmine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 58, vastu kedagi ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud. Kuulutan välja vaheaja! Istung jätkub veerand tunni pärast!
Vaheaja lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Palun koguneda! Jätkame volikogu istungiga!
17:51 Päevakorra punkti alustamine - 7. ME229 Tallinna Linnavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine (Eestkoste korraldamise juhend) 7. ME229 Tallinna Linnavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine (Eestkoste korraldamise juhend)
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmine punkt on meil päevakorras "Tallinna Linnavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine (Eestkoste korraldamise juhend)". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Merike Martinson!
Ettekanne - Merike Martinson Merike Martinson
Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Antud volikogu eelnõu muudab kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2000. aasta määruse nr 41 "Eestkoste korraldamise juhendi kinnitamine" ja seda muutvad määrused. Põhjuseks on, et uuele perekonnaseadusele ja nimeseadusele vastavalt on Tallinna Linnavalitsuse poolt eelmisel nädalal vastu võetud uus eestkoste korraldamise juhend. Ja nimelt eelmisel aastal 23. septembril määrusega nr 47 on volikogu delegeerinud eestkoste korraldamise linnavalitsusele ja seega on siis antud määrus ... määrus 41 peaks muutma kehtetuks. Nii et teen ettepaneku siis see muuta kehtetuks ja see määrus peaks jõustuma 10. novembril 2011.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh ettekandjale! Sõna kaasettekandeks saab õiguskomisjoni esindaja Elmar-Johannes Truu!
Kaasettekanne - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Austatud volikogu esimees, head kolleegid! Õiguskomisjon arutas antud otsuse eelnõu oma istungil 31. oktoobril. Üksmeelselt otsustati toetada antud otsuse eelnõu. Hääletamistulemustega 16 poolt, vastu ja erapooletu ei olnud keegi, toetati eelnõu esitatud kujul. Aitäh, tänan tähelepanu eest!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole.
Kaasettekandja - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Keegi sõna ei soovi. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu määruste kehtetuks tunnistamine (Eestkoste korraldamise juhend)". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 40, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
17:54 Päevakorra punkti alustamine - 8. ME209 Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine (I lugemine) 8. ME209 Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine (I lugemine)
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme päevakorras edasi. "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine" esimene lugemine. Sõna ettekandeks saab abilinnapea Arvo Sarapuu!
Ettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Siin on mõned slaidid, aga ma luban, et ma väga pikalt neid slaide ei näita ja väga palju ka sellest ei räägi. Aga lihtsalt paar niisugust ... aa, et paar niisugust põhjust, miks oli vaja sellist määrust vastu võtta. Ma kohe jõuan ka hinna juurde, mis on teie jaoks väga oluline. Et volikogul on võimalus hinda, reklaamimaksu hinda, madalamaks teha. Aga ennem seda, et küsimus on deklareerimises ja küsimus on maksuperioodis. Et kui te vaatate seda slaidi, siis tuleb siit välja, et noh, uskumatu lugu, aga näiteks ühel ... üks ettevõte deklareeris 2800 korda! Et, no see oli siiamaani niisugusel vabal valikul, noh näiteks, pani kolm reklaami kuskile üles - deklareeris. Siis pani jälle viis - siis jälle deklareeris. Siis pani kümme - jälle deklareeris. Et no see on nüüd üks põhjus.
Teine niisugune põhjus on see, et millal esitatakse siis maksudeklaratsioone. Et inspektorid ei suudagi seda praegusel juhul hästi kontrollida. Et selle aja jooksul, kui maksudeklaratsioonid esitatakse, on ammu reklaam juba maha võetud või siis näiteks tehakse nii, et kui on oht, et keegi kontrollib selle üle, no siis igal juhul võetakse reklaam maha.
Nüüd, teil on seal lisades ilusti kirjas, et kehtestatakse reklaamimaksu maksudeklaratsioonide vorm. Need vormid on kõik hästi head ja korrektselt tehtud. Selle järgi on võimalik teil näha, et see deklarant valib siis väga selgelt kas nädala, kuu, kvartali või aasta. Ja ta peab selle juurde jääma. Mitte nii, et näiteks mingisugustel päevadel, suvalistel päevadel, tuleb, hakkab deklareerima. Vabandust! Ma kogun selleks kõige tähtsamaks punktiks ennast, et praegu on lihtsalt hääl nii ära. Et, siit edasi veel on üks olulisemaid muudatusi see, mis puudutab, et kes on üldse maksukohuslane. Ja see on sellepärast siia sisse kirjutatud, et ... noh ma toon nihukese näite, et näiteks mingisuguse kasiino seinal võib olla alkoholireklaam. Kui meie lähme küsima nüüd selle alkoholitootja käest, et mis see reklaam on? Et kas sa maksad selle eest? Ta ütleb: "Ei, mina ei tea midagi!" Siis me lähme toitlustaja juurde. Toitlustaja ütleb, et aga "Küsi A. Le Coq´i käest!". Ja lõppkokkuvõttes aja siis taga, kes selle reklaami omanik on. Ja siin meie ettepanekul on maksukohuslane siis selle otsene hoone valdaja, kus reklaam asub.
Nüüd on maksustatav väärtus. Siin on üks tabel, ma näitan, et kuidas see maksustatav väärtus käib. Et kuidas ... siin on siis ruutmeetrid korrutada päevade arvuga ja reklaamimaksu määr, ja nii me saamegi siis kätte reklaamimaksu. Loomulikult on siin ka veel küsimus selles, et milline on diferentseeritud maksumäär. Et siin on ... et diferentseeritud maksumäära näete - 2, 4, 5, 6, 7, ja siin on ilusti kirjas ka, et keda see puudutab. Ja loomulikult, nii nagu te arvata võite, on alkoholi ja krediidi ... tarbijakrediidiga seotud ettevõtjatel maksumäärad siis kõige kõrgemad, no mis on ka mõistetav.
Ja nüüd ma tulen selle hinna juurde. Et meie siin räägime, et me langetame reklaamimaksu maksumäära hinda 0,40 euroni. No praegu on see hind 0,32 ja kui keegi teie käest küsib, ütleb, et no kuidas me siis langetame? Aga kui praegu volikogu ... see on küll esimene lugemine, aga kui seda määrust vastu ei võeta, siis selle praeguse kehtiva määruse järgi on see 0,45 eurot. Ehk ilma selle määruseta järgmine aasta oleks reklaamimäär 0,45. Praegu on meie ettepanek, et selleks jääb siis 0,40. Ja nüüd veel oli siin probleemid mobiilsete konstruktsioonidega - need on siin praegu lahendatud. Nii et ma palun teid esimesel lugemisel seda toetada. Kui on küsimusi, hea meelega vastan. Tegelikult selle reklaamimaksu ümber võib hästi palju probleeme tekitada, aga meie tahtsime muuta selle hästi niisuguseks selgeks, lihtsaks, arusaadavaks ja üsna konkreetsetele alustele viies. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Esimene küsimus. Toivo Jürgenson!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Aitäh, härra esimees! Mul on niisugune küsimus, et ma saan sellest sõnade mängust aru - loomulikult poliitiliselt on ju väga hea öelda, et me langetame. Tegelikult kui me oleme väga täpsed, ütleme, siis ütleme nii, et plaanitud tõus jääb ära niisuguses ulatuses nagu oli plaanitud paar aastat tagasi ja tõuseb 31 pealt, kui ma ei eksi. Oli see 31?
Ettekandja - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
32 pealt.
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Jah. Ja minu küsimus on ikkagi, et miks me ei võiks ikkagi teha nüüd nii, et jätta see tõus ära praegu ikkagi ja jätta selline maks nagu praegu kehtib ja nimetada asja ikkagi õigete nimedega? Ja siis jääb ikkagi reklaamimaksu tõus reaalselt ikkagi nüüd majanduskeskkonnas ära, sellepärast et praegu niisuguse hanguva majanduse tingimustes maksude tõstmine ei ole vist väga perspektiivne tegevus. Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh. No ühtepidi on see mõistetav. Teistpidi meie räägime ju sellest reklaamist, mis on n-ö SMS laenude reklaam, mis on alkoholireklaam. Ja kui te panite tähele - siin tehti ühed võrdlused, et mis on Soomes siis kaasa toonud alkoholiaktsiiside langetamine ja kuidas siis meil on. Nii et kui meil on riik võtnud niisuguse joone, et alkoholiaktsiise tõsta ... Noh, ütleme, siin on ka oma teatud põhjused, miks seda tehakse. Meie arvame, et alkoholireklaami puhul oleks ka mõistlik leida siis niisugune keskmine hind. Meie rehkendus on praegu siin, et kui ta oleks olnud 45 muidu, praegu on 32, et jätame siis 40 peale. Et see oleks niisugune mõistlik kesktee. Muidugi võib ka alati rehkendada teistpidi, aga meie põhjendame teda niisuguse mõistliku kesktee valikuga. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh. Ma sooviksin ... äkki oskate selgitada seda, see palju segadust tekitanud purireklaami mõiste. Ma saan eelnõust aru, et sellele kehtestatakse kahekordne maksumäär. Ning lisaks, et äkki oskate selgitada ka neid tagamaid, et kuidas seda n-ö reklaamitulu siis ikkagi kogutakse? Et kas see vastab tõele, et ühistranspordiettevõtted pakuvad reklaampindasid välja rentida? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh! No jah, no see on päris mõistlik, et ühistranspordis liikuvad - on nad siis trammid, trollid või bussid - reklaamivad noh oma liikuvate masinate külgedel. Aga samamoodi on olemas n-ö postid ja nende vahele tõmmatakse siis - noh, meil nimetatakse neid purireklaamideks. Jah, on olnud selle üle päris kõva vaidlus ja ega me ise samamoodi oleme mõelnud, et ega see purireklaam nüüd teinekord kõige parem ei ole. Aga siin on ka oma niisugused rehkendused, et teinekord purireklaam on niisugune kiire, operatiivne ja kui ta toob teatavat lisatulu siin Trammi- ja Trollibussikoondisele, mis siis ikka, las ta siis toob! Et tegelikult, ütleme, kui ma vaatan neid ühistranspordiettevõtteid üle Eesti tervikuna, siis kõikidel, te võite kodulehti siin vaadata, kõikidel neil on reklaamiteenuse pakkumine sees. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh! Härra abilinnapea! Sa viitasid siin kõikvõimalike kõrtside või ütleme õllekate või, ma ei tea, kuidas neid nimetada, seina peal olevatele võimalikele reklaamidele. Aga, tähendab, olukord on selline - on nihukesed, ütleme vaesed kõrtsid, kes noh nagu ei suuda endale seina peale Rubensi või Rembrandt´i maali panna. Ja selle asemel on neil seina peal kõikvõimalikud Kesk-Euroopast pärit sellised A3 formaadis nihukesed mingisugused õlleklaasi ja mingisuguse firma nimetusega pildikesed. Kas need käivad reklaami alla või ei käi? Ja kui nad käivad, et kuidas siis selle pealt nagu seda raha teenida Tallinna linnale? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No siin on tegelikult ... meil on lisa pandud, kus on täpselt kirjas, millised asjad reklaami alla käivad või ei käi. Me nüüd ... sooduskampaaniad, kaubamärgid, domeeni nimega jne, jne. Teda võib kõik siin ju vaadata selles lisas, mis ka teie laudadel nüüd minu teada olema peaks olema. Nüüd, jah noh, võib ju läheneda ka nii, et me ei pea ju mitmekordset diferentseeritud määra panema. Võib ka läheneda nii, et me ütleme, et kõik on reklaam. Võib ka seda siis käsitleda nii nagu meil siiamaani on, et ühtesid asju käsitletakse reklaamina, teisi mitte. Et siin on valikute küsimus muidugi. Et ta praegu lihtsalt ... me oleme esitanud sellise valiku. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Ma tuleksin ikka selle purireklaami juurde tagasi. Minu hinnangul te võib-olla natuke olete valesti aru saanud. Et see konkreetne purireklaam, millest me räägime, sellist reklaami ei esine mitte ühegi teise ühistranspordiettevõtte puhul pakutavat, kus on trolliliinide vahele paigaldatud PVC plakat. Esiteks minule arusaadavalt need ettevõtted kuuluvad kõik linnale. Kuidas on võimalik, et vabaturu konkurentsi tingimustes üks ettevõtte ehk transpordiettevõte pakub võrreldes linnaga oluliselt odavamat teenust ja sellega seoses solgib reklaamiturgu? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, aitäh. Kui nüüd ringi käia ja vaadata, et ega palju kohti muidugi ei ole, kus trollid sõidavad, aga neid kohti siiski on. Näiteks mina käisin Vilniuses. Vilniuses on ka trollid ja seal oli ka trolliliinide vahel sellised n-ö meie mõistes purireklaamid, et kasutatakse mujal küll. Nüüd muidugi selge on see, et siin võiks lähenemine selline olla, et kui linnale kuuluv ettevõte reklaami pakub, et kas ta siis seda teeb ühel või teisel või kolmandal kujul.
Noh, kui näiteks volikogu see tõsiselt segab, näiteks ühel päeval ütleb, et trolli- ja trammibussikoondis, et "me ei taha näha või et ei vaja seda, et see purireklaam ongi nende trolli niisuguste mastide vahele tõmmatud". Et, noh, eks see on siis volikogu otsus. Aga teistpidi on jälle see, et eks meie tahame ikkagi näha seda, et Trammi- ja Trollibussikoondis ka töötab kasumlikult, et ta kasutab kõiki neid võimalusi ära, mis tal raha teenimiseks olemas on. Ja eks see on üks raha teenimise moodus, et kui ... see on alati volikogu otsuse koht. Meie oleme sellise ettepaneku teinud, et tal praegu see võimalus oleks ja antud hetkel loomulikult toetame seda. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kallemets!
Küsimus - Kalev Kallemets Kalev Kallemets
Tere! Et, lugupeetud aselinnapea, et ühest teemast, millest räägitakse Eestis mõnevõrra, on õigusaktide kvaliteet. Ja selle juurde kuulub see, et kooskõlastatakse erinevaid õigusakte asjasse puutuvate huvigruppide, antud juhul siis ettevõtjatega. Et ma ei näe siit seletuskirjast, et seda oleks tehtud. Et soovitaks seda esiteks teha. Ja teiseks, et ma ei näe ka arvutust, et kui palju täiendavat tulu ehk et ettevõtjatele siis kulu kaasneks konkreetsest muudatusest järgmisest aastast. Et kas Te saaksite järgmisse, kui järgmisele lugemisele tuleb see eelnõu, et siis selle seletuskirjas oleks nii kooskõlastus ettevõtjatega kui ka arvutus. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jaa, aitäh! Ega see nõue on mõistlik, et tegelikult kõik need eelnõud, mis me esitame, erialaliitudega peaks olema see siis läbi räägitud ja kooskõlastatud. Et siin sellega saab ainult nõustuda, mitte midagi muud. Nii et, kui siin on mõne erialaliiduga rääkimata, eks me vaatame selle üle ja - miks mitte! See on ju esimene lugemine. Teiseks lugemiseks saab alati täiendavaid kooskõlastusi teha ja võtta. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Max Kaur!
Küsimus - Max Kaur Max Kaur
Lugupeetud abilinnapea! Kasiinovastasena küsin loomulikult, et mikspärast meie hasartmängud ei ole nii mitmekordselt nagu maksustatud? Ja teine asi, et me teame, et kasiinod reklaamivad ka niisugust joomist, kutsuvad tasuta jooma ja sööma, midagi niisugust. Kuidas Te vastate? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No hasartmängu niisugused - Sa mõtled neid reklaame, mis siin kuskil vilguvad ja toimetavad -, tegelikult neid praegu üldse ei tohi olla minu teada. Et siin polegi midagi maksustada. Et see on nüüd sama joon võetud, nagu väga paljudes riikides on, et kui on need suured vilkuvad tuled, et neid üldse ei soovita näha, et ega ma siin ei oskagi muud vastata kui seda, et me lähtume ja käitume praegu nii, nagu euroopalikult teised linnad käituvad. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Siin jätkuks Kalev Kallemetsa küsimusele, et kas üldse ettevõtjatega seda arutati? Et Te lihtsalt ise ütlesite lõpus ka, et kui kellegagi jäi läbi rääkimata, et siis me teeme seda ja lisame. Et kas arutati üldse ja miks siis neid arvamusi ei ole lisatud? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No, on arutatud küll. Ja noh, kui Te tahate täpselt teada, siis ma paluks praegu siin abi, et meie Ettevõtlusameti juhataja oskab seda öelda. Aitäh!
Tallinna Ettevõtlusameti juhataja - Marek Jürgenson Marek Jürgenson
Jah, et tegelikult on kooskõlastatud siis see n-ö tõus 32 sendilt 40 eurosendile nii Välimeedia Liiduga kui ka Kaupmeeste Liiduga, et nad on toetanud. Nad palusid, et mitte ei tõuseks 1. jaanuarist 2012 45 eurosendile, et nad on aktsepteerinud selle väikese tõusu n-ö.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Ma tuleksin tagasi Martin Kuke küsimuse juurde, mille te väga kenasti vastamata jätsite ja see puudutas seda purireklaami juures seda küsimust, et kas te nõustute sellega, et toimub vabaturu tingimustes turu solkimine, kui üks ettevõte pakub nii mitmeid kordi odavamat hinda?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No vot siin on alati see küsimus, et meil on tegemist praegu ju munitsipaalettevõtetega. Sama hästi võiks ju ühel päeval küsida, et kas see, et ühistransport on Tallinnas sellisel kujul nii nagu ta täna on - et seda era-, kui nii võib üldse öelda, siis eraosa on imepisikene -, et kas see on turu solkimine või mitte? Jah, siin võib vastata nii ühte kui teist pidi. Aga kui on võetud selline joon ja see on väga paljudes pealinnades on. Ma tean, näiteks, on katsetatud küll nii, et on eraettevõtlus poole võrra ja siis on munitsipaalettevõte ja need protsendid on erinevad. Aga elu on näidanud, et ega munitsipaalettevõtted, mis puudutab ühistransporti, suurtes linnades ennast õigustavad. Et no siit lähtudes siis muid järeldusi teha ei saa. Et mina pean praegu lähtuma sellest, et meil on antud hetkel munitsipaalettevõtted.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Nagu korra siin juba mainiti, et tegelikult see maksumäära langetamine siis või soodsamate tingimuste loomine, et see on siuke trikiga asi praegu siin. Et ma küsiksin siis niimoodi, et kas nendelt osapooltelt küsiti, kas nad eelistavad 32 eurosendilt 40-le tõstmist või 40-lt 50-le? Et kuidas see täpsemalt nüüd oli?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No see on ... Ma võin vastata selle peale selliselt, et toome paralleeli Riigikogust. Seal ka vahel küsitakse, et kas te tahate, et käibemaks oleks 20-ne asemel 22 ja 24, nii nagu on mõnedes teistes Balti riikides. Lõpuks otsustatakse 24, sest nii on Riigikogu otsustanud. Nüüd antud hetkel on ikka praegu nii, et see on meie linnavalitsuse ettepanek, nii nagu me äsja kuulasime siin. Meie Ettevõtluse Ameti juhataja on vastavate liitudega - mõlemast liidust oli juttu siin - on läbi räägitud ja kui on jõutud kompromissini 0,40 eurot, eks siis seda tuleb meil aktsepteerida. Muidugi alati võib volikogu hääletada teistmoodi. Nii nagu ma ütlengi, et meie ettepanek on praegu 0,40 ja kui jääb volikogul tunne, et võiks panna 45 või võiks ka 50 panna, miks ka mitte. Et alati on see valikukoht olemas. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ain Seppik!
Küsimus - Ain Seppik Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Opositsiooni küsimusi kuulates mul meenub siin, et hiljuti oli parlamendis samasugune vaidlus, kus seal opositsioon üritas hoopis reklaami keelata - alkoholireklaami. Ja mul on tänaste küsimuste järgi nagu mulje, et see napsulembus on lausa maailmavaateliseks küsimuseks tõusnud. Ühed on vastu, teised on poolt. Kas ma saan nüüd õigesti aru, et need maksumäärad, millest teie räägite, on põhiliselt suunatud siiski alkoholi tarbimise piiramisele ja alkoholivastased?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, aitäh. Mul on väga hea, et endine kolleeg mulle praegu appi tuli siin. Ma võin igal juhul öelda nii, et võtame siin diferentseeritud maksumäärad ette korraks, sellise tabeli. Siin te ju näete väga selgelt, et tavamaksumäär on üks ehk siis sellest lähtub kõik. Kui me siia paneme nüüd tarbijakrediidi ehk siis SMS laenu ja siia paneme alkohoolsed joogid, siis seesama tabel näitab iseenda eest. Meie igal juhul ei taha toetada ei alkoholireklaami, ei SMS reklaami. Aga samas, noh, midagi ei ole teha, ega siis elu on selline. Nad on ju reaalselt olemas. Et noh, kui me oleksime näiteks pannud siia diferentseeritud maksumäära üks või kaks, siis ma usun, et opositsioon, kui ma nüüd tohin nii vastata, et vabandan ette, aga siis opositsioon oleks kindlasti nõudnud - mida? Oleks ütelnud, et no kuidas te panete siia nüüd maksumäära kaks või neli? Igal juhul tuleks panna seitse. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea ettekandja! Et on kahtlemata positiivne, et linn maksustab ARKO ja SMS reklaame täie rauaga, aga tahaks seda küsida, et sel aastal loodab linn saada reklaamimaksust 1,9 miljonit eurot. Et oktoobri lõpu seisuga on juba laekunud sellest summast 90% ja rohkemgi veel ehk meil n-ö aasta lõpuks laekub see selgelt rohkem, kuskil paarikümne tuhande euro võrra, et kui palju sellest maksutõusust linn järgmine aasta siis seda lisaraha loodab saada?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No me loodame natuke rohkem saada. Kõik oleneb sellest, kuidas volikogu selle maksumäära kõigepealt hääletab. Kui volikogu hääletab näiteks selle maksumäära selliselt ära, siis niisugune, väike niisugune 10%-line tõus on muidugi tulemas ja olemas. Kõik see sõltub jälle sellest, et kuidas seda maksu kätte saada. Ja nüüd, nagu te tähele panite, siis need eelnevad punktid ongi ju sellele suunatud siin, et oleks see maksukohuslane ... näete siin kirjeldab ju seda, et kuidas see maksukohuslane selgelt ja konkreetselt kätte saada. Samuti, et deklareeritakse reklaami eksponeerimise esimesel tööpäeval, et see on muide väga oluline, et nii nagu reklaam ülesse läheb, nii kohe deklareeritakse. Aga siis juba eel ja siis valitakse ära see, et kas see on nädal, kuu, kvartal või aasta. Et eks see sõltub kõik sellest, et kas me selle eelnõuga saavutame niisuguse konkreetsuse ja lihtsuse ja selguse ja loomulikult siis need maksumäärad. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulsin siin härra Seppiku repliiki või küsimusrepliiki selle alkoholismi vastu võitlemise kohta. Ja mul on küsimus Sulle selline, et miks Sa siis ei ütle seda välja, mis on koalitsiooni poliitika selle eelnõu esitamisel - "Jah, me tahame tõsta reklaamimaksu selleks, et piirata alkoholismi Tallinnas". Aga Sa häbelikult siin räägid, et ei, me tegelikult langetame maksu, ja ei nimeta asju nagu õigete sõnadega. Millest niisugune häbelikkus? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh. No ei lähe libedale. Selles mõttes, et siin Sa, lugupeetud volikogu liige, Sa tahad nüüd suruda nagu sellele, et siin on ainult alkoholireklaamist juttu. No ei ole! Et eks see reklaamimaksu määr 0,40 on ikka tervikuna reklaamimaksu määr. Ja miks on nüüd see diferentseeritud tabel? Ma panen ta korraks ette. See ongi see, et näidata meie suhtumist ehk siis meie valitsuskoalitsiooni suhtumine on ühene ja selge. Tarbijakrediidi ja alkohoolsete jookide osas on diferentseeritud maksumäär seitse ja teistel, näiteks mobiilsel konstruktsioonil eksponeeritud reklaam, näiteks treilereid ma mõtlen siin, on kaks. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh! Minu küsimus läheb küll natukene sellest teemast eemale. Aga seda küsimust ma peaksin siiski esitama, tulles vastu siin kas või kolleeg Seppikule ja mõningatele varasematele küsimustele. Tegelikult see, mis puudutab neid nimetatud purireklaame seoses siis trollikoondise või trammikoondisega - seal on n-ö selle teema objekt kahekomponendiline. Üks on see reklaamimaks, mis on tõepoolest kõikidel ühesugune. Teisalt on siis n-ö pinna müük ja on viidatud sellele, et see pinna müük toimub oluliselt madalama hinnaga, kui ütleme Tallinnas keskmine turuhind on. Ja võib-olla küsimus võiks olla siis selline, et miks Tallinna linn jätab sel juhul selle n-ö maas lebava raha üles võtmata? Ehk viies siis selle reklaamiliigi hinna, mida vahendab siin munitsipaalettevõte, n-ö turu tasemele. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Ja, aitäh! No ühtepidi on see küsimus mõistetav. Teistpidi on ikka see, et eks see ongi omaniku otsustada, kuidas ta oma ettevõtetega ringi käib. Et kui meil on munitsipaalettevõte, siis me sellele munitsipaalettevõttele ka vastavad ülesanded anname. Ja kui üks nendest on see, et tema kohustus on teenida ka kasumit, ta on ju aktsiaselts ehk äriühing, siis me ei saa talle keelata seda teenimast. Et noh, muidugi me võime näiteks ütelda ka nii, et - aga siis ma küsin, et kus siis see võrdsus on - kui me näiteks ütleme, et ei!, meie munitsipaalettevõte reklaamiturust osa ei võta, sellele turule ei lähe, ja näiteks on seal teised. No ka ei ole õiglane. Nii et selles mõttes ikka antud hetkel on see, et volikogu on, ma rõhutan veel kord, et volikogu on Trammi- ja Trollibussikoondise, kellest jutt käib konkreetselt, on tema omanik ja alati volikogu võib omanikule siis teha ettepanekuid selliseid nagu ta tahab. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Linnavalitsus võiks ka sellise ettepaneku teha, aga ma teise lugemise, teise eelarvega andsime alles ühele ettevõttele, linna omanduses olevale ettevõttele, raha juurde. Ehk küsimus tegelikult on selles, et miks ei võta seda osa reklaami rahast ära? Ja linn on rahul, et trammi-, näiteks trammi-trollikoondis võtab vähem, kui on nõus klient maksma rohkem ja saaks rohkem eelarvesse raha.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh. No väga tore, et mul praegu siin on teie hulgas ka Trammi- ja Trollibussikoondise juht. Ja loomulikult, kui näiteks klient tuleb tema juurde ja pakub raha rohkem, siis ma pean mõtlema, et kuidas ta talitab. Aga ma võin vastata teile, kuidas ta talitab. Ta peab käituma nii, nagu teenuse eeskirjad ette näevad. Et ta ei saa teistmoodi käituda. Ja nüüd ongi see küsimus, et eks me võime siis ju vaielda ja tõenäoliselt sellepärast ongi mõistlik kõikvõimalikku diskussioone pidada. Et praegu on esimene lugemine ja kui on arvamus, et teise lugemise puhul peaks muutma mingeid määru - palun väga, teeme seda! Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tatjana Vassiljeva!
Küsimus - Tatjana Vassiljeva Tatjana Vassiljeva
Lugupeetud Sarapuu! Mul on niisugune küsimus. Mina kunagi tegelesin selle Eesti oma ettevõtjaga, kes teevad seda alkoholi ja tehast. Nendel on väga suur konkurents välismaalt tuleva selle alkoholiga. Kas me ei saa siin ikka teha niimoodi, et meie tehased, kes teevad alkoholi, saavad natukene väiksem reklaamimaksu, aga välismaalt, kes tulevad, maksavad reklaami eest rohkem raha? Kas me ei saa kuidagi kaitsta oma tehaseid?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, aitäh. No küsimus on mõistetav selles mõttes, et eks ju erinevatel riikidel on alati soov ja erinevate riikide parlamentidel ja suurte linnade volikogudel on see soov, et kaitsta oma ettevõtet või kaitsta oma turgu. Nüüd praegu, kui me oleme Euroopa Liidus, siis on muidugi võetud niisugune, vabaturu põhimõtted on siin võetud aluseks. No see on tööjõu vaba liikumine, see on teenuste vaba liikumine. Et kui me selle kõik aluseks võtame, siis antud hetkel muidugi seda kohaldada ei saa. Aga loomulikult, ütleme, et küsimus on mõistetav, jah! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Max Kaur!
Kaasettekanne - Max Kaur Max Kaur
Lugupeetud volikogu liikmed, volikogu esimees, linnavalitsus! Tallinna Linnavolikogu rahanduskomisjon oma korralisel istungil 31. oktoobril arutas antud küsimust ning häältega 13 poolt, vastu ühtegi, 1 erapooletu, toetas antud eelnõu koos tehtud ettepanekutega. Aitäh! Palun toetada!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Sõna puldist Tarmo Kruusimäe!
Kõne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea volikogu esimees, head volinikud, hea linnavalitsus ja head külalised! Ma nüüd pöörduksin ettekandja juurde, Arvo Sarapuu poole, et tema vastava valdkonnas nüüd vähekest aega olnud. Aga kui me räägime alkoholireklaamist, siis ma tahaks tõstatada ühe teise probleemi. Et ma olen vastavasisuliste ettepanekutega ka siit korduvalt tulnud välja, olen ka vastavasisulisi eelnõusid teinud, kuid see ei ole leidnud toetust. Praegusel hetkel on kummaline see, et meie reklaamiseadus siis keelab alkoholireklaami 300 meetrit haridusasutustest. Praegusel hetkel on aga Tallinna linnas olukord, kus meil on spetsiifiline alkoholipood Prantsuse Lütseumist 60 meetri kaugusel. Ahoi! 60 m kaugusel on meil alkoholipood ja teine veel drastilisem asi - Paldiski maantee 51 - alkoholikauplus asetseb samas hoones, kus on laste turvakodu ehk siis lapsed, kes on probleemsetest peredest, mille peamiseks üheks põhjuseks on alkohol. Ja sellesama ukse taga poekliendid siis tühjendavad ennast, viivad läbi enda neid loomulikke vajadusi-protseduure. Võib-olla me alustaksime kuidagi sealtpoolt, kui me tahame üllad olla. Mulle meeldis see Ain Seppiku siin klaver põõsast, et kuidas me nagu Riigikogus. Hea Ain, keda ma siin praegusel hetkel saalis ei märka, ma tuletan meelde, et sina võib-olla ei tea, aga Tallinna linna juhiti aasta 2005–2009 ühe erakonna valimisplatvormiga, mille punkt 6 neljas lause oli "Igale naisele kaine mees". Erakond oli võimul neli aastat. Ehk siis, et kui me nagu räägiksime tõsiselt nn alkoholismi vastu võitlemisest ja sellest, siis me peaksime nagu neid asju rääkima täpsemalt. Aga see minupoolne ettepanek nüüd, et kuna ma olen teinud tegelikult selle eelnõusid ja nad ei ole tõesti leidnud toetust, me saaksime järgmiseks lugemiseks mingil määral siduda selle, et kui alkoholireklaam on keelatud 300 meetrit - ma räägin spetsiaalsetest alkoholikauplustest - siis need kaks probleemset objekti, me saame võib-olla neid mingil määral survestada. Aga survestada saame me ainult sellel hetkel, kui on olemas tahe. Mina aga julgen väita, et seda tahet ei ole olemas, sest et mõlemas poes toimub arveldamine ainult sularahas, mis raamatupidamuslikult tähendab seda, et raamatupidaja kannab kastide viisi aga alkoholi maha, mis tähendab, et nende transporttööline lõhub iga päev kaheksa või kuni kümme kasti kanget alkoholi. Need on sellised probleemsed kaks poodi. Nendest on räägitud. Et ma loodan, et võib-olla teisele lugemisele annab seda antud eelnõuga kuidagi ka siduda. Tuletan siis meelde - Prantsuse Lütseumi juures Tõnismäel ja Paldiski mnt 51! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Sõnavõtt - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Minu arvates on selle, kogu selle reklaamimääruse muutmise fookus kuidagi valesse kohta läinud, et see ei ole ainult alkoholiga, ei ole sellel pistmist. Ma lihtsalt teen ettepaneku, et millele ka härra abilinnapea võiks nagu mõelda teise ja kolmanda lugemise vahel, on kolm aspekti: esiteks, alustades viimasest, millest Te rääkisite, see kontrollmehhanism. Et see on hea, et deklareerimine tehakse lihtsamaks ja paindlikumaks. Aga kindlasti võiks ka kontrollimise mehhanismi teha veidi efektiivsemaks.
Paar mõtet lihtsalt. Täna ma tean on mingi hulk ametnikke, kes neid visuaalselt aeg-ajalt kontrollimas käivad. Aga miks mitte näiteks teha reklaami kontrollimine sarnaselt parkimise kontrollimisega ehk siis see võiks käia digitaalselt, mingisuguste koodide järgi. Ehk reklaampinnale registreeritakse reklaam peale ja kontrolör saab seda automaatselt n-ö andmebaasist järgi kontrollida, kas selle eest on reklaamimaks tasutud või mitte. Teine punkt, millele kindlasti võiks tähelepanu juhtida, on see eelmainitud purireklaam, mille kaitsele kindlasti härra Leonid Mihhailov järgmisena asub. Aga tasuks korra üle vaadata selle, et kas ikka kõiki ettevõtjaid Tallinna reklaamiturul koheldakse võrdselt. Ma pikemalt sellel peatuma ei hakka. Kindlasti Reformierakonna fraktsioon sellele tähelepanu pöörab teise ja kolmanda lugemise vahel. Ja kolmandaks - maksumäär. Reformierakonna fraktsioonis täna arutasime ja meie hinnangul ei ole praktiline ettevõtjaid kohe jälle kägistama hakata. Kindlasti me teeme ettepaneku. Olgu öeldud, et teise ja kolmanda lugemise vahel maksumäär jätta järgmisest aastast senisele tasemele ehk 32 eurosenti. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Leonid Mihhailov!
Sõnavõtt - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Aitäh! Ma tahtsin selgitada ühte seisukohta. Nimelt siin oli väidetud, et solgitakse reklaamiturg ja on loodud nisuke arusaam, et nagu see purireklaami teenus oleks odavam kui teine reklaam. Ja et on nagu valikuliselt tuldud vastu ja odavamalt kui turuhind müüdud midagi. Tähendab, see on absoluutselt, noh, suur eksitus, kui keegi niimoodi arvab. Ja nimelt on meil kõik postid, mida on võimalik rentida, neid on kokku 3000 ja nendest on renditud ainult 100, umbes 100. Ja see teenusehind on meil koduleheküljel üleval ja kui ükskõik, mis ettevõtja on nõus ja valib kaks posti, tahab sinna mingisuguse reklaami vahele panna, siis ta peab arvestama sellega, et ta maksab 250 - ma vabandan, ma räägin veel kroonides, kuna see oli krooni ajal kehtestatud - 250 krooni posti eest kuus. Ja see on absoluutselt kõigile üks tariif. Ei ole mingisuguseid ettevõtjaid valitud, et teeme neile odavamalt ja teeme sellega teistele kahju ja solgime turgu. Nii et see, kes seda väidab, see lihtsalt ei tunne seda mehhanismi. Ja samas kõik need postid, kuhu on võimalik seda nn purireklaami asetada, nende asukohad on vaja kooskõlastada Transpordiametis, Kultuuriväärtuste Ametis ja saada linnaosa valitsuse kooskõlastus.
Nii et ega need asjad nii juhuslikult siin linnas ei teki, kõigil on lepingud. Ja ma tuletaks meelde võib-olla siin seitsme aasta vanust olukorda, kus tõesti oli see reklaamiturg ära solgitud. Kui näiteks prügikastireklaami eest maksid firmad 10 krooni meie ettevõttele ainult siis, kui reklaam oli üleval. Praegu makstakse seda 250 krooni isegi siis, kui reklaami üleval ei ole. Ja alles kaks aastat tagasi need firmad, kes kasutasid seda teenust, vähendasid nende postide arvu, kuna nende jaoks oli väga pingeline suurt arvu poste hallata. Nii et olukord ei ole päris nii, nagu siin võib-olla mõni ette kujutab. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Minul tekkis natukene teistsugune küsimus seoses ... või kuulates siin kolleege Reformierakonnast. Trammi- ja Trollibussikoondis on Tallinna linna ettevõte. Me kaitseme siin Tallinna linna ettevõtte ehk siis Tallinna linna huvisid. Ja me kaitseme neid huvisid selles plaanis mitte et turgu solgitakse, aga selles plaanis, et ei pandaks linnaettevõtet ebavõrdsesse olukorda. Kolleegid Reformierakonnast kaitsevad siin kellegi teise huvisid võrdsete tingimuste seadmise sildi all. Mul on retooriline küsimus, et kelle huvisid teie kaitsete?!
Lähme hääletuse juurde. Kuna antud eelnõu vajab vastavalt linnavolikogu töökorra punktile 14.3 kahte lugemist, siis lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2009 määruse nr 44 "Reklaamimaks Tallinnas" muutmine" esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 41, kedagi vastu ei ole, 6 erapooletut, on otsus vastu võetud.
18:32 Päevakorra punkti alustamine - 9. ME186 Tallinna põhimääruse muutmine (I lugemine) 9. ME186 Tallinna põhimääruse muutmine (I lugemine)
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme edasi. "Tallinna põhimääruse muutmine" esimene lugemine. Sõna ettekandeks saab linnavolikogu liige Kaupo Nõlvak.
Ettekanne - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Austatud volikogu esimees! Head kolleegid! Antud eelnõu puudutab siis Tallinna põhimääruse muutmist, mis laiemas plaanis puudutab see kõiki teid ka. Nimelt siis eelnõuga soovin muuta Tallinna põhimäärust selles osas, mis puudutab halduskogudesse valituks saamist ja seal tööd. Ehk siis praeguses Tallinna põhimääruses on § 90 - kirjeldab, et halduskogu töös saab osaleda valituks osutunud kandidaat, kes on esitanud vastava avalduse sooviga töötada vastava linnaosa halduskogus. Et aga ei ole ühtegi regulatsiooni, kuidas neid avaldusi on registreeritud, siis on mitmeid juhuseid, kus valituks osutunud inimesed ei saa halduskogu töös osaleda ning antud eelnõuga siis soovin sõnastada Tallinna põhimääruse § 90 lg 2 ja § 90 lg 5 järgnevalt: "Linnaosa halduskogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas. Kui valituks osutunud kandidaat ei soovi osaleda halduskogu töös, esitab ta linnasekretärile vastava avalduse. Sooviavalduse vormi kinnitab linnasekretär". Ja lõige 5: "Lähtudes valimistulemustest, kinnitab § 90 lõikes 4 nimetatud komisjon oma otsusega halduskogude koosseisud ning halduskogude asendusliikmete nimekirja kümne tööpäeva jooksul arvates valimistulemuste väljakuulutamisest. Komisjon edastab otsuse linnavolikogu esimehele ja linnaosa valitsustele".
Eelnõu oli õiguskomisjonis kahel korral lugemisel ja vahepeal ka kooskõlastusringil kõikides Tallinna linna halduskogudes. Kõik linna halduskogud möönsid, et probleem on tõsine ja on olemas. Kaks linnaosa halduskogu toetasid üheselt antud eelnõu. Lasnamäe linnaosa tegi väga huvitava otsuse. Otsuses kõlas, et nad ei toeta antud eelnõu ning siis lisasid omapoolse ettepaneku, mis praktiliselt üksüheselt kirjeldab minu ettepanekut. Et ma loen ka Lasnamäe Halduskogu otsuse toetavaks. Kahest halduskogust tuli ettepanek muuta Tallinna põhimäärust selliselt, et muudetaks volikogusse kandideerimise avalduse vormi lisaga ka halduskogusse kandideerimise soovist. Ja kolm halduskogu tegid siis ettepaneku kehtestada halduskogusse registreerimise avalduse registreerimiseks spetsiaalne registreerimiskord. Ka õiguskomisjonis kaaluti neid erinevaid võimalusi ja päris ühist seisukohta ei leitud. Ning seega nagu tundub, et neid avamusi ja võimalusi on justkui mitmeid selle probleemi lahendamiseks. Mulle isiklikult tundub, et minu tehtud ettepanek lahendab selle ühemõtteliselt, üheselt ja kohe, ilma et peaks kuskil kunagi kaugemas tulevikus selle juurde tagasi pöörduma nii, nagu ilmselt soovib linnavalitsuse ametnikkond, kes, mulle tundub, jätkuvalt soovib ise osaleda halduskogude koosseisude määramisel. Mitte selle järgi, kuidas valijad on oma tahet avaldanud. Palun antud eelnõule toetust! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Rein Ratas!
Küsimus - Rein Ratas Rein Ratas
Hea ettekandja! Palun öelge, kuidas selle Teie tehtud ettepaneku realiseerimise korral oleks nüüd iga vaba kodaniku, vaba inimese n-ö valiku vabadusega ja otsustusvabadusega? Mina kandideerin linnavolikogusse. Ja kui ma osutun sinna valituks, siis järsku ma saan, ma ei tea, kas maksuta või maksulise kaasandena kaasa minu tahtest olenemata ka halduskogud. Tänan!
Ettekanne jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Tänan. Selleks ongi minu ettepanekus ja eelnõus kirjas, et kui te ei soovi seda halduskogus osalemise tööd, siis on teil võimalus esitada avaldus, et ei soovi erineval põhjusel siis seal selles töös osaleda. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rein Ratas! Teine küsimus!
Küsimus - Rein Ratas Rein Ratas
Jaa, kas te olete siis seda meelt, et negatiivses miinusvormis antud küsimused, vastused, taotlused on võrdväärsed taolistega, mis on antud positiivses vormis? Muidu mina saan asjast nii aru, et kui ma midagi tahan, siis ma annan selle kohta oma taotluse. Kui ma midagi ei taha, nii, siis ma ei taha seda. Ja miks ma pean siis andma selle kohta avalduse, et ma ei taha mitte seda?
Ettekanne jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Võib-olla see eelnõuga on natukene laiem selles plaanis, et kui te ... teie ..., kui meie oleme avaldanud soovi kandideerida Tallinna Linnavolikogusse ja ka seal halduskogudesse, mis on siis teie linnaosa halduskogu. Siis see ongi positiivne, et see on teie tahe seal osaleda. Ja kui on mingeid põhjuseid, mis võib-olla - et ei saa seal osaleda või ei taha, siis te avaldate seda soovi. Ehk valija kindlasti eeldab, teie linnaosa valija eeldab, et kui te olete kandidaadina üles seatud, et te soovite ikkagi seal selle linnaosa küsimustes ka kaasa rääkida.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Igor Sedašev!
Küsimus - Igor Sedašev Igor Sedašev
Aitäh! Jätkates Rein Ratase küsimust, ma küsiks - kas see nagu kohustab siis mind osalema halduskogu töös, kui ma kandideerin linnavolikokku?
Ettekanne jätkub - Kaupo Nõlvak Kaupo Nõlvak
Ei, ei! Ega valimistel osalemine ei ole kohustuslik.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii, rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab õiguskomisjoni esimees Margarita Tšernogorova!
Kaasettekanne - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Head kolleegid! Meie õiguskomisjon kaks korda arutas see küsimus. Meil oli esimene ja teine lugemine. Esimesel lugemisel me otsustasime, et me palume kõik meie halduskogud läbi vaatama seda eelnõud. Ja kõik meie halduskogud vaatasid läbi ja saatsid meile oma protokolli. Ja selle kohta väga korralikult ettekandja teile rääkis. Aga õiguskomisjon oma istungil teisel lugemisel mitte toetanud eelnõu hääletamistulemusega 4 poolt, 10 vastu ja 1 oli erapooletu. Nii meie otsustasime.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea kaasettekandja! Kas nüüd oskate öelda, kuidas oli sõnastatud küsimus halduskogudele ja milline oli halduskogude vastus?
Kaasettekanne jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Milline oli halduskogude vastus - just praegu meie ettekandja päris korralikult ... ma leidsin ta väga hästi seda kõike rääkida. Oli saadetud niimoodi ... ma väga vabandan ... ma võtan mitte, mitte seda. Nii: vaata päevakorda - "Seisukoha andmine Tallinna põhimäärus muutmise kohta"; ettekandja - ma võtsin esimene, mis mul käes oli - Terik. See oli Pirita linnaosas ja otsustasid - ei ole kooskõlastada "Tallinna põhimääruse muutmine" küsimus, kus halduskogusse kuulumisel kandidaadi avaldust esitada pole vaja. Vot niimoodi nad vormilt, kõik nii, nagu oli ette nähtud ja saime vastuse selle kohta. Viis ei toetanud, kolm enam-vähem toetas. Vot nii see oli meil.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi kaasettekandjale ei ole. Aitäh. Avan läbirääkimised. Sõna koha pealt Martin Kukk.
Sõnavõtt - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh. Sõltumata sellest, kuidas see hääletus siin täna läheb, palun lihtsalt linnavalitsusel või linnasekretäril üle vaadata tulevikus ka juba järgmisteks valimisteks. Ma saan aru, et antud eelnõu on järgmise volikogu koosseisu kohta käiv. Aga järgmisteks valimisteks üle vaadata see n-ö halduskogude nõusolekute dokumentide vastuvõtmise kord, sellepärast et täna seda korda sisuliselt ei ole. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Sõnavõtt - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma tahaks lihtsalt täpsustada, et Kristiine halduskogus oli ka too päevakorrapunkt ja ta oli küll siis meile ... tutvustati seda. Mis tähendas seda, et kui midagi tutvustatakse, siis halduskogu võtab selle teadmiseks, aga enne lõpphääletust linnaosa vanema nõunik ütles, et see on seisukohavõtt. Selline menetlemiskord ei saa nagu olla, et kui alguses tutvustati meile antud eelnõu ja hääletamisel öeldi, et ... halduskogu esimees Paul Alekand veel küsis täpselt ära, mis meil on, et kas me peame mingi seisukoha võtma või me võtame asja lihtsalt teadmiseks. Ja siis öeldi, et ei, et te peate seisukoha võtma. Minu meelest rikuti siin nagu protseduuri ja järelikult need argumendid, mis olid, on õigustühised. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Sõnavõtt - Jaak Juske Jaak Juske
Head kolleegid! Et härra Nõlvak jättis vist mainimata selle, et miks see eelnõu üldse sündis. Põhjus oli ju selles, et väidetavalt on läinud linna valimiskomisjonis, linnavalitsuses kaduma osad halduskokku kandideerinud inimeste avaldused. Et see vaidlus tegelikult polegi leidnud lahendust. Samas härra Nõlvaku pakutud lahendus minu hinnangul tekitab jälle uue vastuolu, et see muudaks halduskokku kandideerimise kohustuslikuks. Aga selles mõttes ei saa ühelegi inimesele teha kohustuseks kuskile kandideerida. Et minu arust õiguskomisjonis kõlasid kaks väga mõistlikku ettepanekut, mida mõlemat võiks kaaluda - kas siis tõesti teha linna valimiskomisjonile ülesandeks töötada välja halduskogu liikmete avalduste registreerimise kord, et tõesti saaksid ka erakonnad n-ö kinnituse, et see avaldus, mida ta annab üle valimiskomisjonile on kirja pandud. Ja teine, isegi võib-olla veel parem ettepanek oli see, mida ka linnasekretär lubas läbi rääkida Vabariigi Valimiskomisjoniga, et siis tulevikus, järgmiste valimiste eel lisada siis volikokku kandideerimise avaldusele ka halduskokku kandideerimise avalduse n-ö rida. Et minu arust võiks nende mõlema ettepanekuga teha tööd edasi ja linn võiks rääkida Vabariigi Valimiskomisjoniga läbi. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Margarita Tšernogorova!
Sõnavõtt - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
No kõigepealt, lugupeetud härra Kruusimäe, minu ees on teie halduskogu otsus ja ma vaatan, nii nagu ta meile esitatud oli, siin kirjutatud päevakorrapunkt nr 4 ja nimetatakse see niimoodi "Seisukoha esitamine Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu number nii ... "Tallinna põhimääruse muutmise" kohta". See on siis seisukoha, nii nagu ta oli teil kirjutatud. Ja peale selle teie halduskogu just toetas seda eelnõu. See on lihtsalt juurde. Aga ma isiklikult, ma isiklikult leidsin, et see küsimus, mida meie kolleeg tõstis meie juurde, ta on päris tõsine ja sellega vaja arvestada. Ma leidsin jälle, et meie linnasekretär härra Toomas Sepp võttis seda väga tõsiselt. Ja vot need ettepanekud, mille kohta praegu rääkis meie kolleeg Jaak Juske, kõik on arvestatud. Ja lubati meile, et kuskil jaanuaris me vaatame läbi seda küsimust siin volikogus just meie põhimääruse muutmine kohta, halduskogu kohta. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rein Ratas!
Sõnavõtt - Rein Ratas Rein Ratas
Õigusakti - aga Tallinna põhimäärus on päris tõsine õigusakt - tuleb muuta vaid siis, kui muud asjaajamised ja abinõud ja parandamised ja parendused madalamal tasandil ei aita. Praegu on aga tekkinud siin isegi mitte probleem, aga küsimus selles, et on puudu üks asjaajamisekord. Või seda korda on siis mitteadekvaatselt täidetud. Ja selles mõttes on ilmselt ikkagi õige jätta õigusakt puutumata ja teha asi madalamal tasandil korda. Tänan!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nüüd on kõik sõna saanud, kes soovisid. Kuna antud eelnõu vajab vastavalt linnavolikogu töökorra punktile 14.3 kahte lugemist, siis lugupeetud linnavolikogu, panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna põhimääruse muutmine" esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise teisele lugemisele.
Hääletamise algus - Suunata II lugemisele Suunata II lugemisele
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 17, vastu 42, ei leidnud ettepanek "Saata eelnõu teisele lugemisele", toetust. Seega panen teie ette hääletusele määruse eelnõu "Tallinna põhimääruse muutmine" esimese lugemise katkestamise. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Katkestada lugemine Katkestada lugemine
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 6, vastu 49. Kuna eelnõu lugemise katkestamine ei leidnud toetust, on eelnõu menetlusest välja arvatud.
18:50 Päevakorra punkti alustamine - 10. ME228 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 "Tänavakaubanduse kord kauplemiseks linnaosa valitsuse müügipileti alusel ja müügipileti hinnad" muutmine 10. ME228 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 "Tänavakaubanduse kord kauplemiseks linnaosa valitsuse müügipileti alusel ja müügipileti hinnad" muutmine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme päevakorras edasi "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 "Tänavakaubanduse kord kauplemiseks linnaosa valitsuse müügipileti alusel ja müügipileti hinnad" muutmine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Arvo Sarapuu!
Ettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh, lugupeetud esimees! Head volikogu liikmed. Linnavalitsuse ettevalmistatud eelnõuga soovitakse muuta põhiliselt linnaosa valitsuste poolt väljastatava kandekaubanduse müügipiletite hindu. Et nüüd kohe küsimusi ennetada, et siis ma ütleksin, et jutt ongi täna põhiliselt hindadest, aga mitte sellest, et kas kaubad, mida lubatakse kaubelda, kas sellest on juttu või kauplemisperioodi pikkusest või müügipileti taotluse lõpptähtaegadest. Et need on varem kõik juba volikogu poolt reguleeritud. Et jutt on praegu põhiliselt hindadest ja jutt on sellepärast hindadest.
Et põhiliselt näeb vaeva meil linnaosadest siis kõige rohkem Kesklinn ja näiteks kui konkurssidele esitati 55 kohta - ma ei tea, kas nii võib öelda, et kohta -, siis selle tulemusena laekus 29 soovi. Ehk miks me selle eelnõu ette võtsime oli see, et me tahaksime, et kandekaubandust oleks rohkem. Et laekuks rohkem soovijaid ja selle tõttu on ka hinda langetatud. Kui me vaatame siin eelnõud, siin on juttu raamatute müügipileti hinnast, seniselt 63,91 eurolt 32-le. Siis on juttu sellest, et enam ei ole eraldi hindu vanalinnas või väljaspool vanalinna. Varem oli nii, et võeti väljaspool vanalinna koht ja siis tuldi kauplema vanalinnas. Praegu see hind on ühtlustatud. Kuid mujal Tallinnas on raamatute müügipileti hind 9.60 eurot päev. Nii et veel tunduvalt odavam. Meie eesmärk on praegu, et oleksid hinnad odavamad.
Teiseks, me reguleerime natuke selle, et kui te vaatate seda tabelit, kus on juttu siis, mida lubatakse müüa, siis raamatute ja ajakirjadega ... raamatud-ajakirjad on ühe rea peal. Ehk see tuleneb siis sellest, et varem oli nii, et ajalehed ja ajakirjad olid kõik koos, ja tuli nii välja, et kui me hakkasime küsima, et mida sa siis müüd, siis inimesed üritasid ikkagi võtta n-ö ajalehe hinda ja oma ajakirju müüa ajalehe hinnaga. Praegu on viidud ajakirjad ja raamatud ühele tasandile. Ja raha on saadud suhteliselt vähe. Ma ütleksin, et 2011. aastal hooajal on 18,25 tuhat eurot, sellest Kesklinnas 15,6 tuhat eurot. Nii et kui me kõik need asjad kaalumisele võtame, siis teen ettepaneku, et meie eelnõud toetaksite ja oleksite nende ettepanekutega, mis me teile siin oleme esitanud, nõus. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh. Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov.
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, volikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõud ja ühehäälselt, hääletustulemusega 14 poolt, otsustas toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe!
Kõne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea volikogu esimees! Head volinikud ja hea linnavalitsus! Ühtlasi ka siis abilinnapea, kes selle eelnõu ette kandis! Äärmiselt tore on seda muidugi kuulda, et hindasid langetatakse. Et võib-olla te ei ole kogu selle ajalooga kursis, aga kandekaubanduse päevapileti hind oli meil 25 krooni. Kui 2010. aastal siinsamas puldis olin eelnõu vastu, mis tõstis nüüd siis 25 krooni pealt kandekaubanduse päevapileti hinna 1000 krooni peale - 25 krooni pealt 1000 krooni peale! - ja need tooted siis olid raamatute müük, samamoodi postkaardid, turismikaardid, ümbrikud, margid. Ehk siis te võite ette kujutada, kui suure hulga peaks marke müüma see noor, et saaks 1000 krooni täis, mis läheks ainult sinna. Mis on tegelikult ka see marginaal, et seal üldse oleks, nagu ära tasuks. Siis no uskuge mind või mitte, et mul on hea, et need asjad jõuavad meil Tallinna linnale kohale. Aga see on positiivne. Mis sest, et hiljem, ja mis sest, et siin sai räägitud, et tegelikult kultuuripealinn 2011, kus me tahaksimegi, et oleks tänavakaubandus, et me mängiksime selle kultuuripealinna ilusti välja, siis kaitsti seda eelnõu tuliselt ja öeldi: "Kõik on läbi arutatud ja argumenteeritud." Siinkohal, noh, mul jääb ainult küsida seda, kas keegi võtab ka sellise asja eest nagu poliitilise vastutuse?
Aga täpselt, kui ma rääkisin seda, et 25 krooni pealt me tõstame 1000 krooni peale päevas, siis mulle naeratati vastu "Millest te räägite, noormees? Te ei saa üldse asjadest aru". Aega läks, aga asja sai. Ehk siis siinkohal võib-olla ... ma saan aru - linnavolikogu annab abilinnapeadele, on ju tööandja ja annab. Aga samas on meil ju abilinnapead kõik analüüsivõimelised. Nad ei pea mitte tuginema enda nõunikutele, kes ei ole võib-olla kõige teravamad pliiatsid. Aga ikkagi ma pean ütlema, et abilinnapead on meil õpetatud mehed. Et nemad võiksid päris tõsiselt kuulata tegelikult neid volikogu istungeid, et meil lihtsalt järgmine kord siukse piinlikele momentidele oleks ... Ma ütlen, miks on minu jaoks piinlik see, et nüüd Tallinn 2011 kultuuripealinna aasta lõpus me saame aru, et jah, tõesti, tänavakaubandust meil ei ole. Vähe oli neid inimesi, kes nagu tahtis. Veel mugavam oleks olnud, kui see oleks kuskil ammu ära olnud, oleks see aasta otsa mõeldud, eks, on ju, ja siis aru saadud, et ... Ma loodan, et järgmine kord võin ma teile kas või ka mõne siukse mõttetera panna otse meilile. Kuigi ma ühe mõttetera teile panin meilile, aga sellele ma vastust ei saanud. Aga las ta olla. Sellest johtuvalt esitasin ma siis ka arupärimise. Suur tänu!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem keegi sõna ei soovi. Lähme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2006 määruse nr 27 "Tänavakaubanduse kord kauplemiseks linnaosa valitsuse müügipileti alusel ja müügipileti hinnad" muutmine. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 53, üks vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
18:58 Päevakorra punkti alustamine - 11. OE234 Sinilipu taotlemine Stroomi ja Pirita rannale 11. OE234 Sinilipu taotlemine Stroomi ja Pirita rannale
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmisena on päevakorras "Sinilipu taotlemine Stroomi ja Pirita rannale". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Arvo Sarapuu!
Ettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh! Lugupeetud volikogu esimees, head volikogu liikmed! No sinilipp on kunagi Stroomi rannas lehvinud ja ma usun, et siin volikogu liikmed veel mäletavad seda ja hindavad seda, et see sinilipu nägemine alati tekitas hea tuju ja turvalise tunde, et nüüd võib ujuma minna küll, sellepärast et vesi on puhas ja õhk on ka puhas ja kogu rand on turvaline. Ja nüüd, sellest lähtuvalt me olemegi linnavalitsusel ette valmistanud eelnõu volikogule, et me rahvuslikule sinilipu koordinaatorile juba 1. detsembriks teeme ettepaneku Pirita Linnaosa Valitsusel Pirita rannale ja Põhja-Tallinna valitsusel Stroomi rannale omistada sinilipp. No muidugi nii lihtsalt see ei käi, et me arvame, et kui 413 200 eurot läheb sinilipuga seonduvalt kriteeriumide täitmiseks - neid kriteeriume kokku on 27 -, et kui me need kriteeriumid oleme ära täitnud, siis me selle sinilipu saame, sest tegelikult on küsimus seal vee kvaliteedis. Selle ... eelmine kord ma vaatasin seda ajalugu, mis Stroomi rannas oli juhtunud, siis oligi põhjuseks selle vee kvaliteet. Nii et rahaline summa, mis siia sisse on kirjutatud, ongi seotud kanalisatsiooni- ja veetrassiga. Aga on ka seotud vetelpäästevahenditega, esmaabivahenditega, ühistranspordipeatustega jne, jne. Kokku kõike on 27. Ja nüüd teie laual ongi eelnõu, kus kõigest sellest on juttu, kaasa arvatud nendest nõuetest. Ja minu ettepanek ongi praegu, et volikogu liikmed seda toetaksid ja meie saame taotluse esitada ja proovime, et järgmine kevad oleksid siis kõik need investeeringud, mis ette nähtud Stroomi ja Pirita rannas, tehtud ja sinilipp uhkelt lehviks. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimused ettekandjale Jaak Juskelt.
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea ettekandja! Et ma kindlasti seda eelnõu toetan. Aga küsimus, mis selle eelnõuga seostub, võib-olla natukene serviti on see. Et tahtsin küsida, et meil see aasta avati ujumisrand keset linna, kus meil on ilus liivarand Kalarannas alles. Et mida linn kavatseb teha, et seda n-ö keset linna asuvat liivariba/liivaranda hoida ja säilitada?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No meie Keskkonnaamet on ju koos linnaosa valitsustega kõiki neid randu, kuidas ma nüüd ütlen, järele vaatamas ja kontrollimas ja vaatamas, et kõik oleks nõuetekohaselt tehtud. Muidugi selge on see, et ... Ma tooksin sama näite, et ega Pirita rannal ja Stroomi rannal sai ka sellel aastal ujuda. Aga lihtsalt need nõuded, mis sinilipule vastavad, need nõuded on karmimad ja tuleb rohkem ära teha. Nii et ma loodan, et edaspidi on võimalik ka seda sinist lippu teistesse randadesse viia, aga eeskätt proovime praegu siin kahega hakkama saada. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea ettekandja! Millised oleks vastupidises suunas meetmed, nn punased lipud või midagi muud, mis keelaks ujumise? Ma toon siinkohal Pae karjääri - kui me käsitlesime siin paar aastat tagasi, siis ma viitasin nendele ohuallikatele. Selleks pidi ainult kolm traagilist juhtumit olema, kui sinna pandi keelavad märgid. Keelavatest märkidest on võib-olla vähe. Et kas Te oskate kirjeldada neid meetmeid, et analoogseid juhtumeid enam ei juhtuks Pae karjääris. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, no siin, kui me konkreetselt seda kahte randa vaatame, siin on küsimus vetikates. Küsimus on selles, et taimestikku ei tohi jätta randa nii kauaks, kuni see muutub häirivaks või ohtlikuks või näiteks on tegemist veevõtuproovidega. Neid tuleb sagedasti võtta ja tuleb vaadata, et reostusallikad ei tekita niisugust olukorda, et kui me veeanalüüse võtame - see vahe peaks olema kuskil kuni 30 päeva -, et kui me näiteks võtame, et siis need veeproovid vastaksid. Vastupidine olukord on ikkagi see, et ei tohi olla õlireostust, ei tohi olla suplusvee kvaliteedi küsimusi. Aga muidugi ekstreemsed ilmaolud on siin ka oma rolli mängivad. Näiteks kui on ekstreemne ilmaolu, siis tuleb ka lipp langetada. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Mis perspektiiv on Kakumäe rannal ja millal Kakumäe rand võiks oodata, et sinine lipp hakkaks lehvima?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Noh, see kõik sõltub ikkagi ... näete, te võiksite sellest loetelust lugeda korra. Siin on kirjas, et ... noh näiteks ka see, et kaardil peab olema vähemalt... Ja siin on tohutu loetelu, mis asjad peaksid olema. Nii et minu ettepanek on praegu selline, et valmistame praegu kaks randa ette. Kui järgmine aasta meil kõik asjad õnnestuvad, siis lähme järgmiste projektidega edasi. Nii et vastavalt siis sellele ka käitume. Nii et esialgu ikkagi proovime järgmine aasta hakkama saada Pirita ranna ja Stroomi rannaga, mis ei ole üldsegi nii lihtne. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea härra Sarapuu! Mul jäi teie vastusest mulje, et te Paide mehena pole käinud Kalarannas? Et tegemist on keset linna eramaal asuva ilusa liivarannaga Patarei vangla kõrval ja sealset arendusprojekti praegu linn menetleb ja arutab. Ja ma tahan panna südamele, et linnavalitsus teeks kõik, et see rand sinna jääks ka alles. Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, ma käisin siin Kultuurikatlas üks päev ja kõndisin ka sinnani välja, sinna rannani. Nii et tegelikult olen ikka käinud küll. Aitäh.
Küsimus jätkub - Jaak Juske Jaak Juske
Rõõm kuulda!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah. Ma olen käinud ka selle, kogu selle Katlamaja otsast lõpuni läbi ja arvestades seda kaldteed ja kõike. Nii et kui te tahate, võin teile jutustada. Nii et aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud ettekandja! Antud juhul sa oled tüüpiline linnavalitsuse esindaja - teil ei ole perspektiivitunnet. Te nigu rabate mingi asja nimel, aga seda edast perspektiivina ... Ja kui ma esitasin küsimuse, et milline perspektiiv on Kakumäe rannal, siis sa nohisesid midagi ja rääkisid millestki muust, et kui raske on saada Piritale midagi. Aga milline - ma kordan lihtsalt oma esimest küsimust - aga milline perspektiiv on Kakumäe rannal?
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Ma saan aru sellest, et see küsimus on niisuguse hea sissejuhatava joonega järgmiste küsimuste juurde. Kui me praegu räägime, et kas Kakumäe rannal on perspektiivi või ei ole, siis ma ütlen, et jah, on! Ja meil on olemas perspektiiv. Sest ma tean, kui me lasteaedade juurde jõuame ja vaatame, et järgmine aasta tuleks vähemalt 30 lasteaias remonti teha, siis kui näiteks oletame, et üks lasteaed jääb sealt välja, siis on kohe küsimus, et kas sellel lasteaial ei olegi perspektiivi. Nii et otseselt vastates on küll Kakumäe rannal ja küll me oma viisaastaku plaani selle sisse paneme. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea ettekandja! Minu eelmist küsimust te ilmselt ei kuulnudki või see oli niivõrd raskesti ja keeruliselt sõnastatud. Aga heake küll. Te viitasite Ants Leemetsa esimesele küsimusele seda, et no vaadake, kui pikk loetelu on siis asju, mis peavad kõik seal kaardil olema. Et kas te oskate kirjeldada kaardi valmimisprotsessi ja kas kaardi raskusaste on seotud ka tähtede ja numbrite arvuga? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh. Väga hea küsimus. No küsimus ei ole mitte ainult kaardis. Küsimus on, et kõik see, mis on kaardile kantud, peavad ka seal tehtud olema. Nii et no jah, alates nendest vaatlustornidest ja kontrollitornidest, lõpetades prügikastide ja lõpetades sellega, et sa asud siin, ja et kõik need asjad peavad olema tõesti. Nii et no ma seda kaarti kasutasin lihtsalt sellisena, et ... lihtsalt selle kaardi pealt on kergem vaadata ja aru saada, et millised investeeringud ja kui palju ja kuidas neid tuleks teha. Et see on niisugune ülekantud tähenduses. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale. Sõna kaasettekandeks saab keskkonnakomisjoni esindaja Enno Tamm.
Kaasettekanne - Enno Tamm Enno Tamm
Lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! 24. oktoobril komisjon arutas siis nimetatud küsimust ja 11 poolthäälega, vastu ja erapooletuid ei olnud, toetas eelnõu esitatud kujul. Palun toetada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Avan läbirääkimised. Sõna kohapealt Tarmo Kruusimäe.
Sõnavõtt - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Esiteks ma täpsustaks abilinnapead, et see loetelu, mis peaks kaardile kantud olema, sellest 2/3, kui on täidetud, tagab selle, et rand on avatud. Rannahooaeg on meil 15. mai kuni 15. september. Vastavalt nendele tingimustele saab avada ranna. Küsimus on siis praegusel hetkel nagu 1/3 lisaasjade, mis on siis, ütleme, nende veeandmete kogumise koha märkimisest. Ülejäänud asjad aga tegelikult on juba praegusel hetkel olemas. Nii et selle taga ta nüüd kaardile kandmisega, nagu seal vastavusse viimisega ei ole. Peab olema nagu tahe. Aga mina esitaks nüüd uuesti küsimuse abilinnapeale, mis jääks õhku ja hilisemaks tööks. Et mul meenub kohe üks anekdoot, kus noormees kavatseb ühele teisele rääkida, et "tahad ma räägin sulle poliitilise anekdoodi?" Teine ütleb, et "ei ole mõtet, et ma olen miilits". Ta ütleb, et "mis siis, ma räägin kaks korda ja hästi aeglaselt". Ja ma nüüd ütlen teist korda veel, et kas on linnavalitsusel plaanis ka võtta mingeid meetmeid nn punast lippu, et tagada selline olukord, kus Pae karjääris jõuaks see ka inimestele kohale - on suplemine keelatud. Ma siin volikogus rääkisin sellest eelmine kord, kui oli suplemisest juttu, ja viitasin sellele, et tegemist on äärmiselt ohtliku kohaga, kus on tegelikult ujunud ka minu vanemad ja minu vanavanemad. Nüüd, kui Pae karjääris on juhtunud kolm traagilist sündmust, on sinna pandud suplemist keelav märk ja ohumärgid. Ma oma ütlesin enda küsimuses, viitasin sellele, et sellest on võib-olla vähe! Kas on linnavalitsusel veel mingeid meetmeid? Vastuseks aga ma sain tõesti seda, et ilmselt tuleb kolm korda rääkida. Mingid naftareostus ja kõik muud asjad ... ma räägin inimeludest! Teie räägite lihtsalt üleolevalt. Et ma oskan, valdan seda nn pluralismi.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem keegi sõna ei soovi. Lähme otsustamise juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette otsustamisele ... panen teie ette lõpphääletusele "Sinilipu taotlemine Stroomi ja Pirita rannale".
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 57, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
19:10 Päevakorra punkti alustamine - 12. OE235 Tallinna linna munitsipaalsaunade programm 12. OE235 Tallinna linna munitsipaalsaunade programm
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Edasi "Tallinna linna munitsipaalsaunade programm". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk!
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Austatud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Saunade programm tähendab siis seda, et Tallinna Linnavalitsus on teinud ülevaate tänasest saunade olukorrast. Veidikene visand, pilk minevikku, mismoodi on minevikus olnud saunad Tallinnas, ning ka pilk tulevikku, mis on tulevikus plaanis. Ja et oleks teil lihtsam jälgida ning minul kokkuvõtvam rääkida, siis on taustaks slaidiprogramm. Nüüd ma vaatan, et ma õiget pidi hakkan vajutama. Ahah! Programmi eesmärk - anda ülevaade pesemisvõimalustest väljaspool kodu, sh sotsiaalabi korras pakutavatest pesemisvõimalustest, ning samuti on programmi eesmärgiks teha ettepanekud sauna kasutamise võimaluste parandamiseks ja linnaelanike terviseteadlikkuse tõstmiseks.
Nii. Nüüd siin slaidil on põgus ülevaade ajaloost. Ma peatun lihtsalt sellel, et esimene avalik saun Tallinna linnas oli juba 1310 ja julgen siinkohal märkida, et see oli Tallinna linnale kuuluv saun. Ning viimased aastakümned on paraku negatiivses trendis olnud, kus siis 90-ndate aastate alguses oli linnas 12 avalikku sauna. Ning juba aastal 2002, s.t pea 10 aastat hiljem on linnas kuus üldsauna: Kalamaja, Katusepapi ja Tartu maanteel, Raua, Kivimäe ja Nõmme saun. Aga käesoleval aastal, aastal 2011, on neist järele jäänud üksnes kolm: on siis Kalma saun Kalamajas, mis on, ma usun, Kalamaja kandi rahvale tuttav ja võib-olla ka armastatud, siis on saun ka Tartu maanteel ning linnale kuuluv Raua saun.
Sauna- ja pesemisvõimalused üleüldse Tallinna linnas. Seda, et Tallinna linnas on pesemisvõimalusi piisavalt ja palju, üldjoontes saab kinnitada, sest meil on sauna- ja pesemisvõimalusi rohkem kui 95 kohas. Ent juba etteruttavalt ütlen, et kokku on jah kohti hästi palju, kus saab pesta, ent kuna meie programm on eelkõige sisult suunatud sotsiaalse suunitlusega, siis vat selliseid kohti, kus kohapeal vaesemad inimesed saaksid tõelist saunateenust nautida ja ennast puhtaks pesta ning saun on ju ka koht, kus tervist parandada, et selliseid just ülemäära palju Tallinnas ei ole. Tegelikult Rauas on ... ning kvaliteedilt hea Kalma saun.
Ent kui ma jõuan hindade juurde, siis Kalma saunas on kindlasti üüratult kõrged hinnad. Et sinna see inimene, kes elab toetustest, päris kindlasti minna ei saa. Ja rohkem kui 58 kohas, kus on eraettevõtja osutamas sauna- ja pesemisteenuseid ja pakub ka teenuspakette, mis sisaldavad sauna, pesemisvõimalust. Nimelt me ju teame kõik, et igas spordisaalis on pesemisvõimalused. Enamasti on seal ka saun. Igas ujulas on saunateenused enamasti. Ma usun, et seal kindlasti on saun. Spaades on saunad. Nii et, kõik see on siis sinna 95 koha hulka.
Nüüd Raua tänava saunast eraldi. Raua sauna tänava klientide rahulolu ning pesemisvõimaluste kohta tehti linnavalitsuse poolt juba aastal 2009 uuring ning uuring näitas, et saunateenus on seal nõutud. Ent õigustatud etteheide oli kvaliteedile, sest kes on käinud Raua tänava saunas teab, et maja vajab juba ammu remonti, katus laseb läbi ja täna on mitmed korrad ka juba piltidel näidatud hallitusi ka Raua tänava saunas. Tookord olid seinad kahjustatud. Täna meie üürnik on püüdnud seal korrastada - ma väldin sõna "remonti", sest remondist ei saa kaugeltki rääkida. See ei ole tema kohustus ja samuti ka ei ole sellist iluremonti mõtet seal teha. On tema siis püüdnud kasutuses hoida. Ja uuring näitas ka seda, et Raua tänava sauna, vaatamata sellele, et see on Kesklinn ... Ma arvan niimoodi, et kui küsitlust poleks olnud, oleks arvatud, et seal käib põhiliselt Kesklinna kandi rahvas ja et ülejäänud rahvas sellest väga huvi ei tunne. Üllatus oli see, et tegelikult üsna palju rahvast käib Lasnamäelt ja tegelikult käib Raua tänava saunas üle linna inimesi, isegi väljastpoolt linna. Ilmselgelt on põhjus see, et on hea odav teenus. Näiteks Tšernobõli veteranil on 1 euro pilet, lapsed-pensionärid - sooduspilet, lapsed olid tasuta ja üldiselt on siis pilet 4 eurot. Ma julgen peast siin lisada, et näiteks Kalma saunas on täispilet 14 eurot. Nii et väga suur vahe. Ja ikkagi, üle poole, vast kolmveerand klientidest on eakam rahvas ning need, kes ei jaksa mujal saunades käia ning need, kes soovivad nüüd seda ehedat sauna nautida. Sest ma ütlesin, et vihaga saab käia saunas ja seda head õiget leili võtta, ma arvan, kui ma küsin teilt, kas te teate, kus koha peal saab? On vastus ilmselt Kalma ja siis seal Tartu maantee ning ka seesamane Raua tänava saun. Ja üks õige eestimaalane ju armastab ja hindab sauna ka täpselt tervise taastumise kohana. Ja nii nagu ma siin ajalooülevaatega juba alustasin, et täiesti normaalne on see, et Tallinna linn, nii nagu iga linn, peabki osutama inimestele mitte üksnes ainult pesemisvõimalust, vaid ka head ja kvaliteetset saunateenust. Nüüd probleemid ongi just nimelt ära toodud - see, et mõni arvas, et pilet on kallis, aga valdavalt oli ikkagi see, et kvaliteet selles mõttes on madal, et saun lihtsalt on halvas olukorras. Ja siis arendustegevusena on Tallinna linn siin programmis välja pakkunud tulevikku, mitte kohe ja täna, põhimõtteliselt sauna kasutaja kliendikaardi väljatöötamist, sest see aitaks ühtlustada seda, et mis tahes sauna või saunateenust osutavasse kohta saaks minna Tallinna elanik. Annab selle kliendikaardi ning kliendikaardi alusel siis, nii nagu ikka sotsiaaltoetuste puhul on peale kantud, et näiteks kaks korda kuus on soodustatud tingimustel. Ja teadupärast Tallinna linn siis maksab eraettevõtja ja linnapileti vahe. Ja seal ka Raua tänava saunas kinni. Et võimalik, et see oleks siis üks väljavaade tulevikku. Aga lisaks, kuna ma tõin juba ära, et Raua tänava saunas käib üle linna rahvast Lasnamäelt ja loomulikult ka Nõmmelt, ja tõin ära ka seda, et Raua tänava saunas on suur osa klientidest siiski need, kes vajavad linna abi just nimelt pileti osalisel kompenseerimisel. Ning eeldus on ikkagi see, et saunateenust normaalsetes tingimustes, eriti inimesed, kellel on liikumistingimused piiratud ja seda kahtlemata vanem põlvkond ning vaesem elanikkond on, kellel ei ole võtta iga päev autot käepärast, vaid ta peab kas ühistranspordiga või jala sauna minema, et võiks saada rohkem oma elukoha lähedal. Ning seepärast ongi siis kavandatud, et üks pesemisvõimalust, saunateenust osutav koht, saab tulevikus olema Valdeku tänav 13 Nõmme Linnaosa Valitsuses uues haldushoones. - ma usun, et see tekitas nüüd põnevust - ning Pae tänav 19 rajatavasse sotsiaalkeskusesse. Nimelt Valdeku tänav 13, praegune tuntud koolimaja veel selles mõttes, et seal oli enne kool ja tänasel hetkel on ta tühi. seal oli vahepeal siis need n-ö manööverpind. On kavandatud, et sinna peaks tulema kokku kogu Nõmme Linnaosa Valitsus koos allasutustega, sotsiaalkeskused täna. Kes Nõmmel on või kasutab Nõmme linnaosas teenuseid teab, et selleks, et ühte teenust saada, pead minema ühte tänava otsa, siis minema mingi kilomeeter-paar edasi, on järgmine koht jne, pilla-palla üle Nõmme nad laiali on. Aga kui Nõmme Linnaosa Valitsus saab tulevikus olema ühes keskuses, siis seal keldrisaalis, tähendab keldriruumides saab olema ka avalik saun: 30 kohta meestele, 30 kohta naistele, ja põhiliselt on see siis ikkagi sotsiaalteenusena ette nähtud. Ning Pae tänav 19 rajatavasse sotsiaalkeskusesse, et seal tulevikus saab olema ka siis sotsiaalmajutusüksus. Teame ju, et nendest kohtadest on väga palju puudu ja osutatakse seal teisi sotsiaalteenuseid. On, ma sain aru, supiköök ja kõik muud seesugused teenused ning loomulikult käib sinna juurde ka saunateenuse osutamine. Jälle on kavandatud, et 30 kohta meestele, 30 kohta naistele. Nii et selline perspektiiv. Siin on väike illustreeriv pilt Raua tänava saunast ühel ilusal päikesepaistelisel päeval. Ent siitki on näha, et ka väline olukord ei ole mitte väga hea. Ja siin on lihtsalt väike vaade tulevikku. Et Pae tänava 19, Raua saunas võiks välja näha see saunaruum selline ning Valdekus võiks iseenesest ju saun olla selline. Ja tegelikult veel, kui teil on võimalust ja huvi, lugege see programm läbi. See on huvitav ning siin on minu arvates väga head informatiivsed kaardidki juures, kus on näidatud ära üle Tallinna, kus koha peal on tänav, saunatamise võimalused, lihtsalt pesemisvõimalused jm huvi pakkuv. Aitäh. Ma palun eelnõud toetada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimused ettekandjale. Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Just Nõmme koha pealt tekib küsimus ja just see, et korra juba linn on ämbrisse astunud. Sellega ka kunstlikult luuakse mõnda keskkonda, näiteks siis Lasnamäel turu puhul, mis on ka varem näitena toodud. Tegelikult on Nõmmel saun olemas - see on Kivimäe saun, mida inimesed armastavad. Aga täna on seal olukord väga kehv. Et miks just otsustati siis linnaosa vanemale uude hoonesse see saun rajada? Miks mitte teha Kivimäe saun korda? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, aitäh. Mulle väga meeldib see küsimus, et te selle üles tõstsite. Me tegime kenasti ka Kivimäe sauna kohta tegelikult uuringu, et missuguses olukorras ta on. Ta on kehv uuring ... Tähendab, uuring oli hea, aga kehv olukord on seal ja Nõmme linnaosa vanem enne, kui ta selle sulges loomulikult sanitaarsetel põhjustel, selgitas ka välja, kes on Nõmmel seal Kivimäe sauna klient. Ja teate, see oli üllatav. Tegelikult põhiline osa tuli tegelikult hoopis linna tagant ja see on ka selge, sellepärast et seal on elektriraudtee ning rahvas sealt siis tuli. Aga loomulikult ka linna, Nõmme ümbruskonna elanikud seal käisid. Ent nende ... Tänasel hetkel, kui Nõmme saun on kinni, mingeid probleeme ei ole, sest Nõmme Linnaosa Valitsus korraldas selle saunatamise selliselt, et Nõmmel on veel sotsiaalkeskuses saun ning Kauge tänav 4. Nii et tegelikult, kui vaadata, et kas Nõmmel täna seal piirkonnas on saunateenus olemas, siis võiks öelda, et saadakse hakkama, aga nii suurt sauna nagu on Kivimäe saun - küsimus on ökonoomsuses - siis sellise saunateenuse järgi enam mingisugustki vajadust ei ole. Et on vaja sellist normaalsuuruses sauna juurde, mis olekski n-ö just seal teiste sotsiaalteenuste osutamise koha juures. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Et hea abilinnapea! Te rääkisite Tartu maantee saunast, et kus see Tartu maanteel see saun asub?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Kohe! See peaks olema seal mäe juures, aga ehk Sa mind aitad, mul on veidike raske siit kaardi pealt vaadata?
Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitja - Priit Pärtelpoeg Priit Pärtelpoeg
Tartu maantee saun on Autobussijaama juures.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
On küll! Jah.
Küsimus jätkub - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Ja ta ka tegutseb?
Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitja - Priit Pärtelpoeg Priit Pärtelpoeg
Tegutseb ikka!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, me hoolikalt enne kontrollisime kõik andmed, mida me siia esitasime, et mitte eksida.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Mu küsimus koosneb mitmest osast, seetõttu ma palun Teil kuulata. Et, esiteks, väga tore, et Te selle ajaloo välja tõite, aga kas Te ei leia, et avalike saunade n-ö vähenemine on põhjustatud sellest, et pesemisvõimalused inimestel kodus on paranenud? Teiseks, kui Te rääkisite erinevatest uuringutest ja küsitlustest, kas Te viisite läbi need küsitlused nende saunakülastajate seas, sest loomulikult nemad arvavad, et need saunad on äärmiselt vajalikud? Ja kolmandaks, kes selle idee autor on, tahaks teada. Et hetk tagasi oli palju pahaseid inimesi volikogu ees lasteaedade pärast mures ja nüüd pannakse üle saja miljoni krooni vanas rahas selle järjekordse toreda projekti rahastamiseks. Et, ma küsin - kes selle idee autor on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Kõigepealt, ma ei ole üldse Teiega nõus, et hakata jälle vastandama saunasid ja lasteaedu. Ma ütlen - inimene peab saama pesta ja selleks ei ole mõtet rääkida lasteaed ja saun. Kui Te arvate, et inimesed ei pea saama pesta, siis on Teie õigus niimoodi arvata. Kes on idee autor? Tegelikult, kui ma tõin teile välja, et uuring on juba tehtud aastal 2008 ... või 2009, jah. Et see on väga pikaaegne teema olnud. Ja algas see tegelikult peale täpselt siis, kui oli selge, et Raua tänava saun on täiesti hullus olukorras ja tookord veel töötav Kivimäe saun. Nii et see olukord tuleb lihtsalt lahendada ja tuligi välja selgitada, missugune on täna linnaelaniku vajadus saunateenuste järgi. Ja nagu saite aru, väga õige, nii suuri saunu pole enam vaja ning see on ka põhjus, miks Kivimäe saunas me enam saunateenust ette ei näe vajalik osutada. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Küsimus - Urmas Mardi Urmas Mardi
Suur tänu! Ma sain jälle targemaks! Et kui, et teada saada, et tuleb Nõmmele uus haldushoone. Aga minu küsimus on seotud samuti Kivimäe saunaga. Ses mõttes, et kahetsusväärselt, nagu Sa ka eelnevalt mainisid, ei ole tegelikult küsitlust tehtud Kivimäel või Nõmmel elavate inimeste seas ehk, et kas neil on vaja seda sauna või ei ole! Vat seda on linn ise otsustanud. Ma arvan, et tegelikult oleks ikkagi mõistlik üle küsida, nagu Lasnamäe turu puhul ei küsitud üle ja asjaolud on käes. Mis puudutab sauna ja sellega seonduvat temaatikat ja tema halba seisukorda, siis mul on siit see küsimus - et mis selle saunaga plaanis siis linnal tegelikult tulevikus teha on? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Kuidas selle küsimuse viimane osa oli, mis aadress see oli?
Küsimus jätkub - Urmas Mardi Urmas Mardi
Kivimäe saun.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aa, et kõik on Kivimäe saun.
Küsimus jätkub - Urmas Mardi Urmas Mardi
Kõik on Kivimäe saun.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma hakkan sealt lõpust peale. Selleks, et midagi ehitada, midagi rajada, tuleb millegist loobuda. Ja kuna praegu see analüüs, kui Te saate selle programmiga tutvuda, siis seal on ära toodud ka tegelikult rahastamise allikad ja üks rahastamise allikas ongi see, et võõrandada see Kivimäe saun, saunaruumid. Ja nüüd, nagu ma ütlesin, et sealne piirkonna rahvas, kellel veel on pesemisvõimalusi kasinalt või kes soovib lihtsalt käia saunas, on nendel võimalus käia Nõmme linnaosas teistes saunades. Aga kui oleks teisi ideid ... tähendab selles mõttes, et mõned aastad tagasi - see oli vast 2006–2007 - Tallinna linn püüdis veel lahendada Kivimäe sauna probleemi läbi hoonestusõiguse konkursside ja korduvalt ning ilmselgelt juba toonased ärimehed said aru, et seal piirkonnas ikkagi see teema ei tasu ära. Loomulikult sotsiaalprojektid ei ole tasuvuse teema, aga see näitas ikkagi seda, et ei ole ka ilmselt neid kliente, kes seal nii palju käib. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Minu küsimus on, et aga kes praegu neid munitsipaalsaunu majandab? Millised on need majandustulemused? Ja millest te olete teinud sellise järelduse, et peab nüüd skeemi muutma ja tegema uued saunad? On teil selline analüüs olemas?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh. Nüüd see majandamine ... linna erinevate saunade majandamine on läbi erinevate ametiasutuste. Et sotsiaalkeskustes majandavad sotsiaalkeskused ning n-ö tipneb seal, eks ole, linnaosa valitsusega. Aga nüüd Raua sauna ... Kui ma tegelikult taandan asja praegu hetkel Raua tänava saunale, siis see on antud rendile ning nagu ma ennist ütlesingi, et rentnik siis saab seal renditulu ning läbi selle majandab. Nii et Tallinna linn kompenseerib üksnes nende piletite turuhinna vahe, kellele siis tavapäraselt on see ette nähtud läbi Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vastavate õigusaktide.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh. Hea ettekandja! Te viitasite uuringutele, kus selgus, et inimesed vajavad saunasid. Et mis on see protsent Tallinna linna elanikest - numbrit ma siis küsin -, mis selle uuringu tulemusel selgus, et on vaja nendele inimestele sauna? Ja teine number, et see summa - 8,5 miljonit eurot -, kust linn võtab selle raha? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Jah, jälle, nii nagu ma tegelikult üle-eelmisele küsimusele vastates ütlesin - selleks, et midagi ehitada, tuleb millegist loobuda ja see loobumine ei ole sugugi raske, sest kui haldushooned jäävad tühjaks Nõmme linnaosas, siis need ka vastaval eesmärgil võõrandatakse ehk loobutakse ühest varast, et luua teine vara. Et kui 8,5 miljonit nüüd arvata, et on kõik sauna peale, siis ma usun, te olete tutvunud selle eelnõuga. Siin on näidatud, et siin ei ole mitte ainult saun - hoone kui niisugune - vaid see 8,5 miljonit sisaldab Pae tänava sotsiaalkeskuse, Nõmme linnaosa kogu see kompleks ning Raua tänava saun.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Kogu see projekt lõhnab sellise küttepuude lõhna järgi. Mitte sõna otseses mõttes! Aga mul on selline küsimus, et ma ei saanud enne vastust - kes on selle projekti autor? Lisaks, ma tahaksin kommenteerida, ma ei taha seda kuidagi vastandada lasteaedadega, aga nagu Te ise ütlesite - linna finantsvahendid on piiratud ressurss. Ehk siis, kust tuleb selline tahe, ütleme, panna sinna kohta? Ja lõpetuseks küsin seda, et Te viitate kogu aeg 2009. aastal koostatud küsimustele. Kes on see valim, kelle hulgas see küsitlus koostati? Et kas Te leiate, et on praktiline sauna külastajate hulgas ainult küsitlust koostada või kogu Tallinna elanike arvamust arvestada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Nüüd oli siin ühe küsimuse asemel suisa kolm küsimust. Et nii võib kümme küsimust ka küsida ühe hingetõmbega! Aga ma püüan nendele siiski vastata. Ja kuna mul ei olnud praegu pastakat, mul ei olnud aega ja võimalust üles kirjutada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tuleb vastata, mis meelde jäi!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
See on keeruline! Püüdsin jälgida kõike, ja ... Kas saaks nii niimoodi, et Te valite sealt küsimustest ühe - ma vastan?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas Sa vastad või ütled, et ei vasta!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma palun nüüd mitte mind kiusama hakata! Palun aidata mind uuesti selle küsimusega! Küsimus läks nii pikaks ja mul ei olnud võimalust üles kirjutada. Üks küsimus nendest!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Palun veel mikrofon härra Kukele!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Kahju, et te ei suuda jälgida!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimuse esitamiseks on 30 sekundit aega!
Küsimus jätkub - Martin Kukk Martin Kukk
Milline oli valim, kelle hulgas küsitlus koostati?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ikkagi Te natuke kiusate, ärge kiusake vastajat siin! Valim oli see, kes seal kohapeal käisid ja keda siin ikka siis teist küsida. Need saunakülastajad, kes seal käisid. See oligi valim.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Küsimus - Urmas Mardi Urmas Mardi
Aitäh! Hea Eha, mina ei kiusa Sind! Aga mina tahan teada ja tahan teada seda, et miks see Kivimäe saun siis nii halba olukorda lasti? See oli ammu teada, et ta on halvas olukorras. Inimesed pesid seal, hallitus vohas mööda seinu jne, jne ... Täiesti ebanormaalne olukord. Miks siis sellele asjaolule juba varasemalt tähelepanu ei pööratud? Ja miks selles saunas siis remonti ei tehtud? Mul tekib nihuke kahtlus, et siin on lihtsalt mingisugune huvi see hea asi lihtsalt ära sokutada kellelegi! Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! No kuidas saab olla huvi midagi ära sogada, ja aitäh - sokutada! Et aitäh, et ei kiusa - kõigepealt ma oleks tahtnud sellega alustada! Aga see, et seal Kivimäe saunas oli halb olukord - eks need olukorrad muutuvad halvemaks lihtsalt järk-järgult, mitte kohe ja ühekorraga. Aga nagu ma ütlesin, alustasin siin Kivimäe teemal ettekannet sellega, et juba aastal 2007, 2006, üritati leida sinna seda inimest, kes võtaks hoonestusõiguse läbi asja paremaks tegema ehk saaks saun korda. Aga lihtsalt tookord seda ei olnud võimalik leida. Konkursse korraldati korduvalt, ent keegi ei avaldanud soovi. Nii et linn tundis huvi, mismoodi olukorda lahendada, ent see lihtsalt tookord ei õnnestunud. Täna oleme jõudnud sellesse olukorda.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Hea lugupeetud abilinnapea! Et see nn kiusamine algab ikka ettekandest endast. Et ega see ... see on nihukene, ega esimest päeva ametis ei ole, et peaks niimoodi uurima, et oi!, mis nüüd juhtus! Tavaline värk! Aga mina ei saanud ka aru, et majandustulemusi me nagu ei tea ja tahame investeerida kaheksa ja pool miljonit. Minu küsimus on, et aga kui palju siis maksab neid pileti vaheraha sotsiaalamet saunadele? Et äkki teate ikka seda numbrit? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ikka tean. Otsin siit üles ... ning tegelikult leiate vastuse ma arvan ka ise siit, ja ... ja ... Ma otsingi vastust praegu.
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Kas oskate öelda? Abilinnapea ikka ei ütle saalis, et otsige ise. Vastake ikka küsimusele palun!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ei! Ma otsingi vastust!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Abilinnapea ütles, et ta otsib sealt materjalist!
Küsimus jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
.... Mis ta seal puldis on, kui ta üldse .... ei tea, hakkab sealt otsima.
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma vabandan, kui ma olen midagi valesti öelnud, ma küll pole seda tahtlikult teinud! Aga võib-olla Priit, leiad Sina, ... Küsimus oli, et kui palju Sotsiaal- ja Tervishoiuamet kompenseerib meil piletihindade vahe.
Tallinna Linnavaraameti juhataja asetäitja - Priit Pärtelpoeg Priit Pärtelpoeg
Austatud volikogu liikmed! 2010. aastal kompenseeriti saunateenust vähekindlustatud isikutele summas 16 553 eurot ja Tšernobõli sotsiaalprogrammi raames 1022 eurot. Kokku 17 575 euro ulatuses. Vähekindlustatud isikutele 2011. aastal Raua 23 saunas 16 553 euro ulatuses ja Tšernobõli sotsiaalprogramm on kuni 1025 eurot ehk siis kokku 17 578 eurot.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Helge Hallika!
Küsimus - Helge Hallika Helge Hallika
Lugupeetud ettekandja! Kas te võite palun öelda, kui paljudes praegustes sotsiaalkeskustes on olemas pesemisvõimalused? Paljus nendes on saunad ja kui suures ulatuses nad on hõivatud?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Kohe hakkan siit vaatama. Nii! Haabersti. Haaberstis on siis Haabersti Sotsiaalkeskus Õismäe tee 24, kus siis on aastal 2005 ehitatud 3-kohaline saun ning siin on siis saunateenus üldsaunas, vajadusel ka abistajaga; saunateenus individuaalsaunas, vajadusel abistajaga; dušiteenus 30 minutit ning dušiteenus 60 minutit. Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus. Ka seal on saunateenus ning duši kasutamine. Raua tänaval ma juba rääkisin. Siin ma siis ei peatu. Kristiines. Kristiine Sotsiaalmajas aadressil Energia tänav 13 saunateenus igal tööpäeval 10-st kella neljani ning saunateenus on siis jagatud kolme kategooriasse: piletihinna alusel 1-2 inimesele, saunateenus 3 inimest ning saunateenus 4 inimest hinnakriteeriumid; ning Kristiine Sotsiaalkeskuses on ka eraldi veel üksnes pesemisteenust võimalik osta. Ning jõudes Lasnamäele, siis Lasnamäel on Lasnamäe Sotsiaalkeskus Killustiku tn 16, kus on siis ühele inimesele saunateenuse hind määratud ning on võimalik eraldi ka käia duši all. Ning Mustamäel on saunateenust kahes kohas: Mustamäe Sotsiaalmajas Akadeemia 32 ning samuti Sotsiaalkeskusel Ehitajate tee 82, kus on siis saunateenus, eakate päevakeskusteenus, seal saab siis dušši kasutada. Eakate päevakeskusteenusena kasutamine ning samuti ka eakate päevakeskuses siis on ühe tunni hinna alusel ka veel eraldi teenus päevakeskuses sauna kasutamine. Nõmmel on siis sotsiaalkeskuses aadressil Sihi tn 26 võimalik duši all käia, seda teenust osta ning samuti on võimalik saunateenust osta. Ning eraldi on ära toodud veel ka kuni 14-aastaste laste saunateenus Pirital. Pirita Sotsiaalkeskuses Metsavahi tee 4 on võimalik osta saunateenust. Põhja-Tallinnas on Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuses aadressil Maleva tn 2a võimalik vähekindlustatud isikute saunateenust osta jm, külastada saunateenust samuti ning on võimalik osta eraldi ka duši kasutamise võimalust. Samuti on Põhjakeskuses Põhja-Tallinna linnaosas võimalik saunateenust - dušikasutamist saada veel Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuses, Päästearmee Lootuse Majas Laevastiku 1a saab samuti dušši kasutada ning Tuulemaa 6 sotsiaalmajutusüksuses on võimalik saada saunateenust ning seal on võimalik ka veel seljapesemisel eraldi abi lisateenusena osta. Ning kodututel on tänasel hetkel võimalik tasuta pesemisvõimalus Alasi tn 8 öömajas ja Kopli tn 79 varjupaik - öömajas. Ma usun, et ma jõudsin loeteluga lõpule. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea abilinnapea, nagu ma aru sain, siis 17 000 eurot on aasta jooksul see summa, mida nüüd siis kompenseerib sotsiaalamet nende piletite, saunapiletite soetamiseks. Ja kas Te näete edaspidi ka selle toetuse tõusmist ja ega seda ei ole arvestatud investeeringute hulka? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Vähemasti nii palju, kui mina tean eelarve läbirääkimistel, siis järgmisel aastal on sama suurus kui tänasel eelarveaastal. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Eelnevalt ei saanud ma aru...
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Ma ei kuule üldse küsimusi, sumisevad nii õudselt!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Palun vaikust saalis! Kuidas palun?
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Eelnevalt ei saanud vastust küsimusele, kes on nende projektide autor? Et kas Te võiksite seda öelda nüüd?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Projekti, tähendab selle programmi autoriks on Linnavaraamet, kes on selle eelnõu koostanud. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Helge Hallika!
Küsimus - Helge Hallika Helge Hallika
Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur aitäh eelmise vastuse eest! Aga mul jäi ... see loetelu oli minu jaoks küllalt muljetavaldav. Et praegu on meil olemas ikkagi väga hästi organiseeritud nii sauna- kui pesemisvõimalused. Et minu küsimuse teine pool on, kui palju nad olid hõivatud ja kas seda hõivet on võimalik suurendada ja kas tõesti uute kohtade loomine on momendil sellise rahanappuse juures hädavajalik?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh! Ma hakkan sealt lõpust peale. Küsimusele, kas uute kohtade rajamine on vajalik? Vastus on, et on küll. Kuivõrd ei ole mõtet ju ehitada uut sotsiaalmajandusüksust ilma sauna ja pesemisvõimalusteta ning täpselt samasugune vastus puudutab ka Valdeku tn 13. Ning ilmselgelt on see, et Raua tänava saun, ma usun, et - seda ma enne ettekandes unustasin mainimata - et usun, absoluutselt kõik, kes siin seda ettekannet kuulavad, kui juba ütlen Raua saun, siis teistmoodi tal meelde ei tule. Tulevad tal meelde jõuluüritused, kõik need heategevusüritused, kui kodutud saavad käia üks kord aastas saunas ja kus on siis suured riiete jagamised jne. Et loomulikult on Raua tänava sauna ikkagi vaja. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh! Tegelikult minu küsimuse väga suures osas küsis ära Helge Hallika. Ja ma kuulasin ka seda väga pikka loetelu nendest n-ö sotsiaalse suunitlusega pesemiskohtadest - küll saunad, küll duširuumid. Ja minu küsimus taandub siis järgmisele - kas meil on ikka mõtet ehitada ülesse praegult selle kolme suure investeeringu näol alternatiivsed n-ö saunade struktuuri, kui meil sellele kolmele saunale on vastu panna võib-olla 13 või ... ma ei suutnud ülesse lugeda seda Sinu loetelu. Et parem paneme selle raha, nii palju, kui seda vaja on, tõepoolest nendesse ülejäänud 13 kohta. Võib-olla Sa isegi loed need uuesti ülesse, siis ma saan meelde jätta. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh. Ma olen küll püüdnud vastata, aga ilmselt ei ole siis ma nii hästi selle vastusega toime tulnud. Me ei ehita sinna Lasnamäele Pae tänavale ja Nõmmele Valdeku tänavale üksnes sauna. Saun on lahutamatu osa. Raua tänava saun on selgelt saun, aga teised on ju - üks on sotsiaalkeskus ja sotsiaalmajutusüksus ning teine on linnaosa valitsuse juurde koonduv kogu teenuste osa, mida linnaosa valitsus tänasel hetkel pilla-palla mööda Nõmmet osutab.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Täpsustav küsimus. Et kas olemasolevaid nii pesemis- kui sotsiaalkeskuste juures olevaid teenuseid pakkuvaid kohti, nende hõivatust, on võimalik suurendada - ei ole võimalik suurendada? Mida teie analüüs näitab?
Ettekanne jätkub - Eha Võrk Eha Võrk
Hõivatust suurendada või mitte suurendada - vaadake, saunadesse minnakse vabatahtlikult, eks ole. Me ei saa öelda, et maja see number, tänavalt sealt ja sealt, maja number see, täna on teie saunapäev - minge vot sinna sauna. Et seda ei ole ju võimalik suunata. Meie asi on teadvustada inimestele - on tervislik olla puhas. Et selles mõttes, kui te küsite, et kas on võimalik hõivatust suurendada, kui inimeste terviseteadlikkus suureneb, küllap ta siis ka suureneb.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale. Ma juba lõpetasin küsimuste vooru. Sõna kaasettekandeks saab sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esindaja Toivo Tootsen.
Kaasettekanne - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Austatud volikogu esimees! Head kolleegid! Tallinna volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon arutas seda eelnõu ja saunade programmi oma 26. oktoobri koosolekul. Ja meile andis peaaegu sama hea ülevaate sellest programmist Priit Pärtelpoeg. Arutelu oli vägagi elav ja leiti, et ei ole liiast, kui Tallinnas neljasaja tuhandelises linnas on kolm avalikku saunakohta olemas meil tulevikus korralikku. Ma ei räägi pesemisvõimalustest, mis on sotsiaalkeskuste juures. Meil tekkisid ka oma küsimused, nendele saime vastused. Ja me tegime ka, et see eelnõu ja programm oleks selgemini arusaadav, sest tõepoolest võib jääda mulje, et Tallinn ehitab nüüd 8,5 miljoni eest kolm uut sauna. No ei ole nii. Ja nüüd meie parandusettepanekutegagi peaks siis selgeks saama see, et Valdeku tn 13 ei ehitata mitte ainult sauna, vaid sinna ehitatakse linnaosa uus haldushoone. Ja siis ongi sulgudes ka see, et see hõlmab sauna, kus on 30 meeste- ja 30 naistekohta. Ja sama muudatusettepanek on siis see, et Pae tn 19, et sinna ehitatakse sotsiaalkeskus, mille ehitus maksab 4 miljonit eurot, ja sinna sotsiaalkeskusse tehakse siis ka 60 saunakohta: 30 meestele, 30 naistele. Ja veel taheti siia teha muudatusettepanek, mille järgi tuleb siis niimoodi, et kui programmi järgi see Valdeku tänava hoone ehitamine algab 13. aastal, siis et projekteerimine võiks alata juba järgmisel aastal, et ka see oleks siin programmis sees. Ja üksmeelselt ehk konsensusega kiideti see eelnõu ja programm meie komisjoni poolt heaks. Kõik minu poolt.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimused kaasettekandjale? Enno Tamm!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh! Lugupeetud kaasettekandja! Mis Te arvate, mis võiks selle põhjuseks olla, et just nimelt see ihuharimine on sellist tohutut vastukaja täna siin saalis tekitanud? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ma ei usu, et see tekitab vastukaja või vastuolu, aga ma usun ka, et nendel inimestel paljudel on oma kodukorteris või oma kodumajas on saunad olemas. Nad ei tule selle pääle, et on inimesi, kellel ei ole seda saunavõimalust.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh! Sinu ettekanne oli erakordselt provotseeriv ja ma olin sunnitud siis sellise järelduse tegema, et seal Nõmme linnaosas Valdeku sauna nime all ehitatakse Nõmmele uus haldushoone ehk linnaosa valitsuse hoone? Kas ma sain õieti aru Sinu sõnadest?
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Ei, hea endine kolleeg, said minu sõnadest just valesti aru. Ma ütlesin seda, et mõned inimesed arvavad, et niimoodi ehitatakse. Ja siis ma seletasin, et see ei ole kaugeltki niimoodi - Nõmmele Valdeku 13 ehitatakse uus haldushoone, hea kolleeg, ja seal on võimalik ka käia saunas, sest sinna ehitatakse 30 naistesaunakohta ja 30 meestesaunakohta. Tere tulemast sinna!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Aitäh, härra esimees! Ma võib-olla ikkagi täpsustaks seda asja. Me siin ühes päevakorrapunktis näiteks käsitlesime teemat "maksude langetamine". Selgus, et tegelikult toimub maksude tõstmine. Nüüd me räägime saunaprogrammist ja nüüd te, hea ettekandja, räägite haldushoonest järsku. Et kas nüüd saunad on nimetatud ümber haldushooneteks või, või ... ma ei kavatse siin praegu nalja teha selle küsimusega! Et palun kirjeldage mulle siis täpselt, mida tähendab see haldushoone? Et seal on naiste pesemisepool, meeste pesemisepool, aga mis seal veel on?
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Pesupesemisepool ka. Kuna seal on ka ... sotsiaalosakond tuleb sinna niimoodi, siis on seal veel palju muid asju ka. Aga kui Te ehitate endale kodus maja ja seal on sees ka saun, siis kas Teil on saun või on teil maja? Või on Teil maja koos saunaga? Siin on linnaosa valitsuse suur hoone, kus on sotsiaalosakonnad ja kõik muud osakonnad ja ka saun. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson, teine küsimus!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Ei noh, väga vahva on niimoodi lõõpida. Kui mina lähen linnaosa valitsusse ja võtan ehitusloa, näiteks oma elamu ehitamiseks, ma võtan elamuehituseks ehitusloa. Kui ma võtan sauna ehitamiseks, siis on see sauna ehitamine. Ja sellest saab isegi linnaosa valitsuse ametnik aru. Et minu küsimus ikkagi on, mis seal haldushoones siis ikkagi toimub ja mida sinna ehitatakse? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
See oli väga hea küsimus, niimoodi, nagu on kombeks ütelda! Ma arvan, et see, milline tuleb Nõmme linnaosa haldushoone, see projekt käib ilmselt läbi ka veel Nõmme Linnaosa Halduskogust jne, jne, aga praeguse projekti järgi on sinna ette nähtud, sellesse hoonesse, ka saun. Ja kui Sa loed - aga ma ... härra Leemets ütles, et ei ole viisakas paluda kaaskolleegidel ka programm ilusti läbi lugeda -, siis seal on küll kirjutatud, et kuidas see haldushoone koos saunaga välja näeb. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Anneli Entson!
Küsimus - Anneli Entson Anneli Entson
Ma küsin kergema küsimuse, et kas Teie meelest on õiglane, et Raua tänava saunas alustatakse kõigepealt meestesauna remontimist ja alles seejärel naistesauna remontimist?
Kaasettekanne jätkub - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Oleks šovinistlik, kui see oleks vastupidi. Nii nagu on, nii on! Aga võib ka teha niimoodi, et loosi tõmmata, et ei oleks võrdõiguslikkuse volinikul vajadust vahele segada. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe!
Kõne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea volikogu esimees, head volinikud! Tegelikult asi on naljast nagu kaugel! Nagu me praegusel hetkel aru saime, siis abilinnapea räägib meile ühest asjast ja kaasettekandja räägib meile teisest asjast. Kusjuures puldis ütleb, et mitte saun ainult ei lähe kolm miljonit maksma, vaid see hoone ja kui Toivo Jürgenson küsib, siis ta ütleb: "Ei! Me ei ehita mitte seda hoonet, vaid me ehitame seda sauna ja see läheb nagu kolm miljonit maksma." Ükstapuha, on kuidas on. Paljud küsisid, milleks meil seda projekti on vaja? Ma vastan - seda on vaja, et hoida erakonna toetajaid toitumisahelas, et nad saaksid kümme või mitu aastat ... Ma räägin ainult numbrite keeles: Tallinna linna vajadus ehk siis sotsiaalsete, nende piletite toetuseks on läinud 17 000 eurot, programm läheb aga maksma 500 korda rohkem - 8,5 miljonit eurot. Kui küsimus oli selles, et Kivimäe saun jääb liiga suureks, aga selle eelnõu eesmärk on propageerida tervislikke eluviise, mis tähendaks, et me propageerime, aga kasutajate arvu tõusta ei lase, siis me ehitame Kivimäe saunast natukene väiksema, sest Kivimäe saun jääb natukene liiga suureks. Tegelikult on see täpselt nii nagu Tuulberg & Rand tegid meile Raadiku Arenduse OÜ all nn asja, mida me nüüd siis veel 26 aastat julgelt maksame. Tegelikult on see täpselt samasugune olukord nagu on meil Snelli Staadion, mida oleks võimalik olnud osta 2,5 miljoni krooni eest, aga mida me rendime kümme aastat 2,5 miljoni krooni eest aastas. Jah, eesti rahva vanasõna laupäeval on see, et "Kuidas sul enesetunne on?" - "Et, oh! Ma olen pestud, lastud ja kammitud!" Me alustame siis pesemisest - munitsipaalsaunast. Varsti tulevad munitsipaal WC-d, meil on munitsipaalmajad, meil on olemas munitsipaalturg, meil on olemas Kristiines äärmiselt hea turg, milles 31 kohast on täitunud tubli 3. Lasnamäe turust ei tahaks üldse rääkida. Nüüd see Lasnamäe linnaosa vanema nõunik Novikov tuleb meile Kristiinesse linnaosa vanemaks. Ütles, et ta paneb selle käima nagu Lasnamäe turu. Järgmisena ilmselt tuleb meil veel headele toitumisahelas olevatele sponsoritele ka - on ju linnakodanikel istumisvajadus - Tallinna linna pinkide, munitsipaalpinkide programm. Ma annaks teile mõtteid - kirjutage ülesse veel! Kusjuures nagu ma ütlesin, et "pestud, lastud, kammitud" - munitsipaaljuuksureid oleks vaja! Rääkimata sellest suurest soovist teha munitsipaaltoidupoed, munitsipaalgolfiväljak, millele on ka äärmiselt suur, meeletu vajadus. Eha Võrk ütles, et ärimehed said aru, et ei tasu ära. Tallinna linn aga ei saa aru, et ei tasu ära, sest et ärimehed said aru, et ei tasu ära! Küll aga on Tallinna linn valmis kompenseerima ärimeestele nn vahe ehk siis see, mis ei tasu ära! Kui me rääkisime Tuulberg & Rand Raadiku Arenduse OÜ-st, siis ma küsisin, milleks meile on vaja uusi osta? Mitte uusi osta, vaid rentida? Vaid, et ma leian, et ka need inimesed, kes vajavad abi, võiksid ju saada endale korteri näiteks kahe vannitoaga, sest me teadsime, milline oli tollel hetkel kinnisvaraturg.
Me olime üle tootnud üle 7000 ühiku kinnisvaraobjekte. Öeldi: "Ei ole! Me eelistame ainult ühtesid!" Kui praegusel hetkel me näiteks loeme kas või seda, et Kuressaare Spaa paneb ennast kinni, sellepärast et on vähe külastajaid. Samasugustes raskustes tegelikult viibivad meil ka kõik need ujulad ja muud spordiasutused, kus on needsamad teenused olemas. Siis me võiksime ju kompenseerida samamoodi. Praegu me kompenseerime ainult seda Raua tänava sauna. Võib-olla me peaksime ulatama ettevõtjatele - ettevõtjad on need, kes loovad uusi töökohti. Neid me peaksime praegusel hetkel hoidma, mitte toetama aga olemasolevaid. Kaheksa ja pool miljonit on natukene liiga suur summa, mida sinna panna. Ehk siis me ei ole keegi mitte pesemise vastu ega isikliku hügieeni vastu, vaid me oleme linna raha ebaotstarbeliku kasutamise vastu ja sellepärast me hääletame antud eelnõule vastu. Ja olen käinud mina ka Kristiine linnaosa sotsiaalkeskuses, olen tutvunud sealsete tingimustega, olen tuttav ka vajadustega, nõudlusega ja selle täituvusega. Ma leian, et see programm on vajalik praegusel hetkel ainult selle ... nendele ärimeestele, kelle nime me .... varsti hiljem.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aeg on läbi! Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh. Hea istungi juhataja! Head volikogu liikmed! Nii nagu eelkõneleja lõpetas - see 8,5 miljonit, see on suur raha. See on see raha, mis 2008 oli tegelikult lasteaedade investeeringutele olemas. Täna seda ei ole enam. Ja nii ta on. Te võite ohata, aga see on reaalsus. Ma arvan, et seda raha saaks palju mõistlikumalt kasutada. Et kui siin ... ma kuulasin abilinnapea vastamas, siis tegelikult on ju meil täna tingimused head, et mitte öelda väga head. Mis puudutab Eha Võrgu varasemaid väljaütlemisi, et antud munitsipaalprogrammi ei rahastata lasteaedade arvelt ja et ei tohiks vastandada, siis tegelikult ta räägib sulatõtt. Tõesti ei saa seda. Seda ei ole võimalik ju lasteaedade arvelt rahastada, sellepärast et täna Tallinnas lasteaedadele ei ole ette nähtud nii palju raha. Samas saaks selle raha suunata lasteaedadele, kus minu hinnangul on seda raha tunduvalt rohkem vaja. Ma tuletan teile meelde, et Tallinna linna rahakott on üks. See summa, mille arvelt me teeme otsuseid, on üks. Nii see antud programmis me rääkisime, plaanitakse rahastada Tallinna eelarvest. Ka lasteaiad on Tallinna eelarvest rahastatavad ja nüüd meil tulebki valida kumba me eelistame. Sellepärast me teeme enda fraktsiooni poolt ettepaneku muuta antud eelnõus siis programmi pealkirja. Muuta see "Tallinna linna munitsipaallasteaedade programmiks" ja vastavalt sellele siis paluksime teha ümber ka sisu, et see raha suunata lasteaedade investeeringutele ja ka uute lasteaiakohtade loomisele. Sest ega lasteaiakohtade probleem ei ole ka täna Tallinna linnas leidnud lahendust. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tatjana Vassiljeva!
Sõnavõtt - Tatjana Vassiljeva Tatjana Vassiljeva
Teate! Mina absoluutselt ei ole nõus opositsiooniga. Munitsipaalsaunad on väga vajalikud. Teate, kui oli see umbes 12-13 aastat tagasi, meil Tallinnas oli väga palju sügelised. Te ei tea, kui palju inimesed elavad, kellel on puumaja, kellel ei ole võimalust pesta. Ja vat see, see esimene, mis me saime ikka tol ajal volikogus seda Raua sauna ja saime toetust, linn andis toetust. Ja need saunad ikka peavad olema igal rajoonil. Ja teate, lapsed on lapsed, see on üks asi, aga teate, kui lapsed käivad koos ütleme väga mustade täiskasvanutega, see on ka ... midagi head sellest ei ole. Mina absoluutselt toetan seda programmi, see on väga hea programm!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu liikmed! Äsja siitilmast lahkunud hea vana tuttav Peeter Kreitzberg ütles sel puhul seda, et paradigma on muutunud. Et elus ei ole kogu aeg kõik samamoodi, et on suured saunad, vaid saage aru - paradigma on muutunud. Ja ma väga kardan, et Eha Võrk ei olnud selle eelnõu õige esitaja. See ei ole ehitus. Saun ei saa olla 8,5 miljonit eurot programm, ehitusprogramm "Ehitame uhked saunad!". Kuulge, nalja teete! Olukord on muutunud, asjad on hoopis teistmoodi - ei ole vaja suuri saunu. Saunad peavad olema seal, kus on inimesed ja seal, kus on neid vaja. Täna me oleme läinud õiget teed. Kellel äkki tuli vana aja isu jälle meelde, tahab jälle suuri saunu ehitama hakata? Mis te nalja teete! Abivajajad ei tule. Need, kellel on tõeliselt sauna vaja, need ei saa tulla Kesklinna. Põhja-Tallinn hakkab käima Raua tänaval?! Te peate nagu aru saama sellest, et 8, 5 miljonit ei ole väike raha ja äkki on teil tekkinud saunade programm. Lugupeetud kaasettekandja, kellega me oleme ka vanad tuttavad, ma ei saa üldse aru - Sa tuled pulti ja räägid, et ehitatakse haldushoone. Lõppude lõpuks Tallinna raad hakkab endale uut maja ehitama. Kas see läheb ka saunade programmi? Et ei saa olla ju nii vastutustundetu ja öelda, et me hakkame ehitama tõepoolest kolm uut sauna. Ühe ehitame sinna haldushoonesse. Kas see on kõige sobivam koht, kus siis Nõmme abivajajad hakkavad käima saunas? Ma ei tea. Võib-olla on, võib-olla ei ole. Ja ma nigu hea meelega oleks tahtnud pigem, et Merike Martinson oleks tulnud pulti ja ma oleks teda uskunud. Ta oleks öelnud: "Sinna on vaja sauna, sinna on vaja sauna." Eha Võrk tuleb pulti ja, või keegi teine, ja ütleb, et meil on ehitusi vaja teha. Sinna mahub ehitus maha. Vot ruum on olemas, paneme püsti. Aga te ei lähtu ju sellest. Paradigma on muutunud. Ärge olge ...
Mina soovitan teile kindla peale - ärge hääletage selle eelnõu poolt, ärge jumala eest võtke sellist programmi vastu! See on rumal programm. Ja kui te arvate, et see on hea, laske käia. Aga ma kutsun ülesse mõistlikke inimesi. Et keegi leidis teil, et turgude programm oli vahva valimiste jaoks. Võib-olla te leidsite uuesti, et no nüüd teeme saunade programmi. No ei lõppe need turud teil hästi ega ei lõppe need saunad teil hästi. "Ma loodan, et sauna ehitatakse ja sauna on vaja juurde ja on väga palju abivajajaid, kes vajavad seda". No kuulge! Ei vajata mingit kolme suurt sauna! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kõik on nüüd sõna saanud, kes soovisid. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Kõigepealt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni poolt tehtud ettepanekud: "Muuta alapunkti 4.2.2.1 kuuendat lõiku ja sõnastada järgmiselt: "Valdeku tn 13 hoone projekteerimist alustada 2012. aastal. Ehitamist on plaanis alustada 2013. aastal. Majas paiknev saun peaks valmima 2014. aasta sügiseks ja hoone tervikuna 2015. aastal.". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Linn toetab!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Linnavalitsus toetab. Jah!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Protseduuriline küsimus! Ma ei saa aru. Kas Sa lugesid ette, et hoone valmib saunana või valmib haldushoone?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ma lugesin ette muudatusettepanekud, mis tegi sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Ja nende suhtes tuleb võtta seisukoht kas olla poolt või olla vastu. Kui soovite hääletada, siis palun!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Ma soovin hääletada! Ma ei saa aru, mida te hääletusele panete!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Panen selle etteloetud muudatusettepaneku hääletusele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Parandusettepanek komisjon nr 1 Parandusettepanek komisjon nr 1
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 37, vastu 8, 2 erapooletut, leidis ettepanek toetust.
Edasi. "Muuta lisa kokkuvõttes arendustegevuse kolmanda ettepaneku alapunkte ja sõnastada järgmiselt: "Valdeku tn 13 Nõmme Linnaosa Valitsuse uues haldushoones (sh 60 saunakohta) kogu hoone rekonstrueerimise eelarve hinnanguliselt 3 miljonit eurot planeeritud valmimisaeg on 2015. aastal."". Mis on linnavalitsuse seisukoht? ... Vabandust, see läheb veel edasi. "Pae tn 19 rajatavas Sotsiaalkeskuses (sh 60 saunakohta) kogu hoone rekonstrueerimise eelarve hinnanguliselt 4 miljonit eurot. Planeeritud valmimisaeg on 2013. aastal". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Toetab.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Linnavalitsus toetab. Kas keegi soovib hääletada? Ei soovi. Nii! Siis on Õnne Pillaku poolt tehtud muudatusettepanekud. Kõigepealt ettepanek sõnastada nimetatud eelnõu pealkiri järgmiselt: "Tallinna linna munitsipaallasteaedade programm". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Ei toeta.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Linnavalitsus ei toeta. Kas keegi soovib hääletada? Panen selle ettepaneku hääletusele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Parandusettepanek Õnne Pillak 1 Parandusettepanek Õnne Pillak 1
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 17, vastu 38, 1 erapooletu, ei leidnud toetust. Teine ettepanek. Algabki niimoodi: "Ettepanek teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks eelnõu sisu muuta muudetud nimega vastavaks, sh lisada lasteaedade investeeringute kava". Mis on linnavalitsuse seisukoht?
Tallinna abilinnapea - Eha Võrk Eha Võrk
Linnavalitsus muudatust ei toeta.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas keegi soovib hääletust? Panen selle ettepaneku hääletusele. Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Parandusettepanek Õnne Pillak 2 Parandusettepanek Õnne Pillak 2
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 18, vastu 39, ei leidnud toetust. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna linna munitsipaalsaunade programm". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 39, vastu 17, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud. Järgmine päevakorra punkt ...
Tallinna Linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Protseduuriline. Kas meil vaheaega ei hakka?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas te soovite vaheaega? Ei soovi. Töötame edasi.
20:08 Päevakorra punkti alustamine - 13. OE221 Nõusoleku andmine Tallinna linna omandis olevat Tondi tn 55 // Marsi tn 2 kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks 13. OE221 Nõusoleku andmine Tallinna linna omandis olevat Tondi tn 55 // Marsi tn 2 kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
"Nõusoleku andmine Tallinna linna omandis olevat Tondi tn 55 // Marsi tn 2 kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Eha Võrk.
Ettekanne - Eha Võrk Eha Võrk
Aitäh. Austatud volikogu esimees ja lugupeetud volikogu liikmed! Eelnõu siis pealkirjaga "Nõusoleku andmine Tallinna linna omandis oleva Tondi tn 55 // Marsi tn 2 kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks" on sisu see, et tänasel hetkel on Tallinna linna kinnistul olev hoonestusõigus antud Audentes Halduse Osaühingu kasuks ning kuivõrd Audentes Halduse Osaühing tänasel päeval enam haridusteenuse osutamisega ei tegele ning vastav leping, et seal saab eksisteerida Tallinna Ülikool, on sõlmitud, siis on Audentes Halduse Osaühing soovinud hoonestusõiguse võõrandada Academy Holding Osaühingule ning seda tingimusel, et osa hoonestusõiguse osaühingule ning seda tingimusel, et hoonestusõiguse omandaja võtab üle kõik hoonestusõiguse ja selle muutmise lepingust tulenevad võlaõiguslikud kokkulepped. Ning Tallinna Linnavalitsus on seda ettepanekut ja avaldust arutanud ning leidnud, et seda nõusolekut võiks anda ning see on ka siis eelnõu sisu - nõusoleku andmiseks ning seletuskirjas on ära toodud muuhulgas ka teema, et kahe ülikooli vahelise ühinemise leping on sõlmitud 27. mail 2008 ning et tänasel hetkel on siis seal kehtiv üürileping. See üürileping on sõlmitud 18. märts 2011 ning veel on väga oluline ära märkida, kui kellelgi on mure Tondi 55 hoones oleva ajalootoa saatuse üle, siis oleme kontrollinud ning see on siin seletuskirjas ka ära toodud, et Tondi 55 hoones olev ajalootuba jätkab oma tegevust. See on ka ära toodud kenasti seal rendilepingus ning seal siis uuel hoonestusõiguse omanikul ei ole õigust neid tingimusi muuta. Ma palun eelnõud toetada!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab rahanduskomisjoni esindaja Leonid Mihhailov!
Kaasettekanne - Leonid Mihhailov Leonid Mihhailov
Austatud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõud ja ühehäälselt, 8 poolthäälega, otsustas toetada eelnõud esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnasoovijaid ei ole. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Nõusoleku andmine Tallinna linna omandis olevat Tondi tn 55 // Marsi tn 2 kinnistut koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 49, kedagi vastu ei ole, 1 erapooletu, on otsus vastu võetud.
20:12 Päevakorra punkti alustamine - 14. OE242 Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine ning tema ülesannete andmine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile 14. OE242 Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine ning tema ülesannete andmine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmine eelnõu "Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine ning tema ülesannete andmine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Mihhail Kõlvart.
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu! Austatud volikogu esimees! Käesoleva otsuse eelnõuga lõpetatakse linnaasutuse Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskus tegevus alates 1. jaanuarist 2012. Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse ülesanded antakse üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile. Teabekeskuse tegevuse lõpetamisega ei kaota seni tema juures tegutsenud seltsid ja ühingud võimalust edasi tegutsemiseks. Eesti paikkondliku oma kultuuriga tegelevad seltsid, kellel ei ole otstarbekas oma tegevuseks üürida eraldi ruume, saavad ka edaspidi kasutada Sakala tn 14 asuvaid ruume ja seni Teabekeskusele kuulunud vahendeid. Ruumide kasutamist ja seltside tegevuse koordineerimist hakkab alates 1. jaanuarist korraldama ameti koosseisuväline vanemspetsialist, kelle tööjõukulud on planeeritud ameti järgmise aasta eelarvesse. Lähtuvalt eeltoodust palun eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimused ettekandjale. Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Hea ettekandja! Teatavasti on Tallinna linnal veel erinevaid keskusi, erinevad kultuurikeskused jne. Et kas on siis kulude optimeerimiseks näiteks arutatud ka teiste erinevate keskuste likvideerimist näiteks ja Kultuuriväärtuste Ameti alla toomiseks? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! Praegu ei ole olnud arutamisel erinevad teised kultuurikeskused. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Andres Luus!
Küsimus - Andres Luus Andres Luus
Aitäh! Nagu Te teate, on tegelikult kultuuriseltsid ise sellise lahenduse vastu ja nad on kirjutanud ka linnavalitsusele vastava kirja. Ja nende põhimuresid on siis kaks tükki: esiteks see, et seni olnud teenused oluliselt langevad, nad ei saa sellises mahus teenuseid. Ja punkt kaks - pikemas perspektiivis nad kardavad seda, et tegelikult ühel heal päeval lihtsalt see maja müüakse maha ja seltsid ongi tänaval. Et kas Teie täna ütleksite selle välja, et linnavalitsusel ei ole tegelikult plaanis seda maja maha müüa!
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh! No kõigepealt linnavalitsusel ei ole plaanis seda maja maha müüa, nagu see oli aastal 2002, kui ma õigesti mäletan, ja selle aja abilinnapea pakkus välja, et lõpetada selle teabekeskuse tegevus selleks, et maha müüa seda maja. Meil niisugust plaani ei ole. Vastupidi, me tahame arendada nende mittetulundusühingute tegevust, aidata neid ja eraldada ka lisavahendeid nende tegevustele. Ja kui me räägime sellest, et nende seltside esindajad on vastu - praeguseks see ka ei ole õige, kuna nende seltside esindajatega oli läbi viidud mitu kohtumist, sh ka siin kultuuri- ja hariduskomisjoni koosolekul. Ja nende kultuuriseltside esindajad praegu saavad aru, millest on jutt, ja ei ole selle vastu. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Andres Luus! Teine küsimus!
Küsimus - Andres Luus Andres Luus
Aitäh. Teine küsimus on see, et Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm vastas oma kirjas selliselt, et "teabekeskuse likvideerimisega saab teabekeskuse majanduskuludeks mõeldud vahendeid suunata kultuuriseltside tegevuse toetamiseks". Ja ma siis küsingi, et kui palju siis kultuuriseltsid sellest majanduskuludeks mõeldud vahenditest siis endale saavad? Et kui suur see summa on?
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh. Kõigepealt need kultuuriseltsid omasid võimalust taotleda finantseerimist ka varem ja ka praegu on Aini Härma poolt läbi mõeldud ka erinevad programmid, kuidas saaks arendada nende seltside tegevust ja nende seltside ühistegevust. Ja on ka välja pakutud ka erinevad üritused ja nende ürituste rahastamiseks kindlasti amet leiab vajalikud vahendid. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh. Et erinevad programmid ja erinevad üritused on huvitav definitsioon. Et äkki te räägiksite nendest programmidest ja arendustegevustest siis täpsemalt, et mis planeeritakse teha. Mida kultuuriseltsid siis antud käigust võidavad? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Aitäh. No ma pakun, et kuna Aini Härm praegu on siin, et ta võiks ise rääkida sellest.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Palun mikrofoni!
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet juhataja - Aini Härm Aini Härm
Tere õhtust! Töötab ... vist töötab! Kui oli küsimus, palju kultuuriseltsid võidavad või mis on need konkreetsed tegevused, siis ühe näitena ma võin tuua väga konkreetse juba esimese sammu, mis on kultuuriseltside võit, kui nende eest ajab asju Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kui Tallinna linna ametiasutus. Näiteks on Võru Seltsil detsembris tulemas juubel ja seoses selle juubeliga on planeeritud ka suur kontsert ja antud juhul Tallinna Kultuuriväärtuste Amet linna ametiasutusena võimaldab saada neil ruume kasutusega kuni 70% hinnasoodustuses kui linnaasutus. Ja ka need kulud, mis tulenevad siis, kui tegutseb see selts, kes on otseselt seotud Kultuuriväärtuste Ametiga, on meil raamatupidamislikult põhjendatud tasumisse saata otse meie majandustegevuse rahastusest, mitte kasutada selleks MTÜ niigi väikest materiaalset baasi. Ja muidugi, kui nüüd rääkida tulevikuperspektiivist, siis on minul kavas järgmisel aastal aktiivselt kaasata just need paikkondliku kultuuriseltsid ka Tallinna linna programmi, mis eeldab Tallinna linna kultuurielu tutvustamist paikkondades ja ka paikkondade kultuuri tutvustamist Tallinnas. Ja selleks on praegu väljatöötamisel detailne kava, mis on rahastatav Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti eelarves ja sellega me oleme arvestanud 201. aasta eelarve projektis. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esindaja Toivo Tootsen!
Kaasettekanne - Toivo Tootsen Toivo Tootsen
Aitäh! Härra esimees, head kolleegid! Haridus- ja kultuurikomisjon arutas seda eelnõu oma 26. oktoobri koosolekul. Koosolekust osavõtt oli väga elav ja õnneks oli seal kohal nii Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm kui ka abilinnapea Mihhail Kõlvart ja küsimusi ja kostmisi oli palju. Väga hea oli ka see, et kohal olid suuremate kultuuriseltside esindajad. Kohal oli Võru Seltsi esindaja, oli Mulkide Seltsi esindaja, oli Looduskaitse Seltsi esindaja, oli Eesti-Soome-Ugri Rahvaste Ühenduse juhatuse esimees. Ja väga palju küsimusi oli. Põhimure oligi see, et kuidas seltside töösse see mõjub? Kas nad kaotavad midagi või võidavad? Ja tõesti, algne hirm oli selles, et järsku nende seltside töö saab häiritud. No, meile kinnitati täpselt samamoodi nagu siin, et seltsid oma töös absoluutselt midagi ei kaota. Kõik nende ajad ja proovid ja kõik jäävad täpselt samamoodi paika. On üks inimene, kes ametis tegeleb kõige selle asja koordineerimisega. Kuna ka see on ameti üks ülesandeid. Ja kinnitati ka seda, et tõesti, võib-olla asjaajamine läheb koguni lihtsamaks, sest kaob ära üks vahelüli kultuuriameti ja seltside vahel, et nendel on nagu otseühendus siis olemas. Nii et lõppkokkuvõttes, jah, jäädi selle asjaga siiski nõusse ja siis komisjon toetas antud eelnõu. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ainult kaks küsimust saab igas päevakorrapunktis esitada. Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Kui ei soovi, siis lähme lõpphääletuse juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Kultuuriseltside Teabekeskuse tegevuse lõpetamine ning tema ülesannete andmine Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 41, vastu 9, 2 erapooletut, on otsus vastu võetud.
20:23 Päevakorra punkti alustamine - 15. OE239 Tallinna Heleni Kooli ümberkorraldamine 15. OE239 Tallinna Heleni Kooli ümberkorraldamine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmine päevakorrapunkt "Tallinna Heleni Kooli ümberkorraldamine". Sõna ettekandeks saab abilinnapea Mihhail Kõlvart!
Ettekanne - Mihhail Kõlvart Mihhail Kõlvart
Austatud volikogu, austatud volikogu esimees! Käesoleva otsuse eelnõuga korraldatakse gümnaasiumina tegutsev Tallinna Heleni Kool ümber ja määratakse kooli tegutsemise vormiks koolieelne lasteasutus ja põhikool hariduslike erivajadustega õpilastele, mis tegutsevad ühe asutusena ja millega on liidetud ka gümnaasium. Kooli nimeks jääb endiselt Tallinna Heleni Kool. Tallinna Heleni Kool on munitsipaalüldhariduskool, kus pakutakse haridusvõimalust meelepuudega ja liitmeelepuudega lastele. Meelepuudega laste puhul on oluline, et toetus oleks järjepidev, võimalikult varajane ning hõlmaks endas nii alusharidust, põhiharidust kui ka vajadusel keskharidust. Seoses sellega, et õigusaktid ei ole seni võimaldanud moodustada haridusasutust, kus pakutakse koos koolieelset haridust ning põhi- ja üldkeskharidust, on Tallinna Heleni Kooli tegutsemise vormiks olnud gümnaasium. Selleks, et pakkuda vajalikku õpetust ja kasvatust ka koolieast noorematele lastele, on kooli juures tegutsenud alusharidust pakkuvaid eri- ja sobitusrühmi, senini nimetatud ettevalmistusklassideks. Sellises vormis tegutsemine ei võimalda aga taotleda koolitusluba õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks lasteaias ning erinevaid riiklikke toetusi. Eelmise aasta 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt võib kool tegutseda koolieelse lasteasutuse ja põhikoolina, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium. Uus PGS annab kooli ümberkorraldamise korral võimaluse taotleda asutusele koolitusluba ka õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks lasteaias. Lähtuvalt eeltoodust palun eelnõud toetada! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaja Laanmäe!
Kaasettekanne - Kaja Laanmäe Kaja Laanmäe
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud volikogu liikmed! Haridus- ja kultuurikomisjon oma koosolekul 26. oktoobril arutas seda eelnõu ja hääletustulemustega 11 poolt, vastu ei olnud, erapooletuid ei olnud, otsustati eelnõu toetada esitatud kujul. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Sõnasoovijaid ei ole. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Heleni Kooli ümberkorraldamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 57, vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud.
20:27 Päevakorra punkti alustamine - 17. OE90 Bussiliini nr 23 pikendamine 17. OE90 Bussiliini nr 23 pikendamine
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Edasi. "Bussiliini nr 23 pikendamine". Sõna ettekandeks saab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe!
Ettekanne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea volikogu esimees! Head volinikud ja head linnavalitsuse liikmed, kes te olete veel siia saali jäänud! Täna me oleme nüüd päris pikalt arutanud Tallinna linna rahakoti teemadel. Mõne asja jaoks meil jagub raha, mõne asja jaoks meil ei jagu raha. Mõni asi on otstarbekas, mõni asi ei ole. Milles on probleem! Praegusel hetkel on buss 23, mis sõidab linnas suunas: peatub Tallinna Kaubamaja juures, seal ta teeb enda pöörde ja sõidab tagasi. Eelnevalt aga buss nr 23 sõitis meil bussijaama. Probleem, mis mulle esitati, on see, et väga paljud Tallinna külalised ja ka Tallinna linna kodanikud ei saa otse sõita bussijaama. Küsimus on see, et me ei saa garanteerida, eks ju, kõikide linnakodanike vajadusi - kuhu keegi soovib, vaid lihtsalt ... Aasta 2008 me olime majanduslikus raskes olukorras ja me olime sunnitud: a) lühendama bussiliine, b) vähendama bussiliine ja c) vähendama ka nende sõidugraafikuid. Üheks kuluartikliks olid loomulikult need reisisaatjad. Aga mitte sellest ei taha ma teile täna rääkida, vaid - Tallinna ühistransport peaks ideaalis olema arendatud linnakodanike teenendamiseks. Kui mingitel aegadel, kui raha napib - ma vaatan, et see eriti suurt korda nagu ei lähe - kui mingitel aegadel raha napib ja mingi teenus lõpetatakse, siis tuleb see üle vaadata, kas antud otsus oli õige või vale. Linnavalitsus on kirjutanud, et ta ei toeta muidugi seda ja ütleb, et süüdi on selles riik sellepärast, et riik vähendas kulubaasi. Tallinna Linnavalitsusel on aga raha. Näiteks, et eribusse panna 9. mail sõitma Filtri teele. Tallinna linnal on raha bussitranspordi ... või ühistranspordi eelarves, et osta Riiast vanu trolle. Tallinnal on sellel real raha. Küsimus praegusel hetkel räägib ainult bussiliini pikendamisest.
Me jõudsime tegelikult komisjonis ka seisukohale, mida toetas siis ka Jaanus Mutli. Võib-olla me peaksime lähenema nendest vajadustest. Ehk siis ma ütlen, üks vajadus on see - õhtul bussijaama jõudes inimestel on niivõrd vähe neid busse, millega jõuda koju. Ma ei räägi teile mingist lõbustusasutusest tulemisest, vaid sellest, kui inimene tuleb Tartust, Tallinnast, Narvast või ükskõik. Tal on rasked kompsud. Kõik inimesed ei jõua endale lubada taksoteenust, et sellega jõuda nende raskete kohvritega koju. Selleks on mõeldud ühistransport. Ma loodan, et nii, nagu ma ütlesin ka komisjonis, et tuleb õigest fraktsioonist parandusettepanek ja me paneme, pikendame bussiliini 23 hommikusel ja hilisõhtustel aegadel, siis kui on nõudlus ja vajadus selle jaoks. Tuletan teile meelde, et Tallinna linna transport on planeeritud aastast 1978 ja sellest räägitakse kogu aeg, et me peame tegema uue arengukava ainuüksi sellepärast, et tõmbekeskused, mille järgi tookord see transpordikava tehti, ei ole tänapäeval enam tõmbekeskused. Ma meenutaksin seda, et Balti jaam ei ole praegusel hetkel enam oluline liikluskesksõlm ja tõmbekeskus. Sellest johtuvalt me näeme, et elu selle ümber enam ei toimi. Ja kui linnakodanikud pöörduvad linnavoliniku juurde ja neil on probleem, et nad ei saa enda kohvritega bussijaama ja tagasi, ei hommikustel tundidel, sest et öeldakse küll "sa võid ümberistumisi teha", aga need bussigraafikud on, millised on, ja kui toimub veel minutiline hilinemine, on inimene lihtsalt enda bussipiletist ... või ta ei jõua õigeks ajaks õigesse kohta. Ühistranspordi eesmärk on teenendada linnakodanikke ja vastavalt nende vajadustele. Siis sellepärast ma ei oskagi rohkemat lisada, kui et taastame selle bussiliini. Ja kui siin olid need rahalised summad toodud, mis on niivõrd suured. Kuigi me täna näeme, et me võtsime just endale ühe uue koormuse peale 8,5 miljoni eest ehitada saunasid, siis ma arvan, et need väiksed rahasummad, et pikendada buss nr 23 liini, ei peaks olema Tallinna linnale üle jõu käiv. Ja tuleme ikka linnakodanikele vastu, taastame 2008. aasta olukorra, kus 23-e bussiga said inimesed rahulikult sõita bussijaama ja tagasi. Ma peaks siia lisama ka viisakalt selle, et palun eelnõud toetada, aga ma tean, et päris paljud siin volikogu saalis olevad inimesed ei ole demokraatlikus situatsioonis, kus nad ei saa hääletada nii nagu nende süda käsib, vaid nii nagu on fraktsioon tegelikult otsustanud. Ma loodan, et see minu positiivne sõnum, mis ma kandsin edasi, kui ma esitasin seda eelnõu komisjonis, jõudis ka tolle sama fraktsiooni juurde ja ma loodan ise, et see fraktsioon tegi positiivse otsuse, lähtudes ka enda lipukirjast, et "Kõik tallinlaste hüvanguks!". Tänan!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh! Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Anneli Entson!
Kaasettekanne - Anneli Entson Anneli Entson
Austatud volikogu! Linnamajanduskomisjon arutas bussiliini nr 23 pikendamise eelnõu oma istungil 11. oktoobril ja leidis hääletamistulemustega 3 poolt, 5 vastu, 1 erapooletu, et seda eelnõu ei ole põhjust toetada.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna võtta? Keegi sõna võtta ei soovi. Paneme eelnõu lõpphääletusele. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Bussiliini nr 23 pikendamine". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 21, vastu 35, ei leidnud eelnõu toetust.
20:35 Päevakorra punkti alustamine - 18. OE225 Tallinna Linnavalitsusele ülesande andmine korrastamaks munitsipaallasteaedasid 18. OE225 Tallinna Linnavalitsusele ülesande andmine korrastamaks munitsipaallasteaedasid
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lähme edasi. Järgmine eelnõu "Tallinna Linnavalitsusele ülesande andmine korraldamaks munitsipaallasteaedasid". Eelnõu kannab ette eelnõu esitajate esindaja Tarmo Treimann.
Ettekanne - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud volikogu liikmed! Mul on hea meel teie ees seista siin sellel mõnevõrra ajaloolisel hetkel, kuna minu teada on tegemist esimese korraga, kui linnakodanike eelnõu on jõudnud linnavolikokku sellisel kujul. Head Tallinna Linnavolikogu liikmed!
MTÜ Kodaniku Hääl ja Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit on koostanud ning esitanud kodanike eelnõu Tallinna munitsipaallasteaedade korrastamiseks. Eelnõu on esitatud kohaliku omavalitsuse seaduse § 32 kohaselt. Tallinna Linnavalitsus on lugenud eelnõu seaduse nõuetele vastavaks ning esitanud selle otsustamiseks Tallinna Linnavolikogule.
Tegemist on otsuse eelnõuga, millega muudetakse Tallinna 2011. aasta eelarvet selliselt, et SA Tallinna Televisioon 2011. aasta esimese lisaeelarvega eraldatud toetus summas 1 917 350 eurot, suunatakse täies ulatuses Tallinna munitsipaallasteaedade remondiks ja soetusteks. Ühtlasi tehakse linnavalitsusele ettepanek esitada volikogule otsuse eelnõu, mis tagab, et alates 1. jaanuarist 2012 ei rahastata Tallinna Televisiooni tööd linna eelarvelistest vahenditest. Juba tehtud kulutused ning võetud kohustused, mis eelpool nimetatud otsusega seostuvad, kanda Tallinna Linnakantselei eelarves avalike suhete tarbeks ettenähtud vahenditest.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud antud ettepanekute tagamaad. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on linna või valla kohustuseks koolieelsete lasteasutuste ülalpidamine. Koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10 seab kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada 1,5–7-aastastele lastele nende vanemate soovi korral võimalus käia koolieelses lasteasutuses. Tallinna linnas on EHIS andmebaasi andmetel 2011. aastal kokku 131 omavalitsusele kuuluvat alusharidust andvat asutust. Suur osa neist asutustest on vanemad kui 20 aastat, ei vasta kaasaegsetele ehitus- ja tervisenõuetele ning vajavad kapitaalremonti või sulgemist. Tallinnas on ka mitmeid lasteaedu, mis vahepealsetel aastatel, mil elanike arv Tallinnas kahanes ning sündivus oli madalam praegusest, suleti kas täielikult või kus jäeti osad ruumid kasutusest välja. Nende hoonete ja ruumide uuesti kasutusele võtt olukorras, kus lasteaiaealiste laste arv Tallinnas on oluliselt kasvanud, vajab investeeringuid: vaja on teostada ruumide remont, soetada mööbel.
Juba 2006. aastal on õiguskantsler viidanud lasteaia probleemidele, viis aastat hiljem jätab olukord ikka veel soovida. 2010. aastal tegi Terviseamet Tallinna linnale ettekirjutused lasteaedade osas, kus lapse kohta tulev põrandapindala ei vastanud tervisenõuetes toodud normidele. Sellise olukorra on muu hulgas põhjustanud ka lasteaiakohtade nappus, rühmadesse on registreeritud seadusega ette nähtud maksimumarv lapsi, mistõttu lastele ei jätku voodeid, riidekappe ning eelkõige ruumi ja puhast õhku. Terviseameti spetsialistide sõnul mõjutab see otseselt laste enesetunnet ning tervist.
2010. aastal esitati Tallinna Linnavalitsuse poolt kalkulatsioon, mille kohaselt nõuaks lasteaedade tervisenõuetega kooskõlla viimine 900 miljonit krooni ehk siis tänases väärtuses 57 ja pool miljonit eurot ning 20 aastat. Vaadates Tallinna linna 2010. ja 2011. aasta eelarvet näeme, et neil aastail on lasteaedadele eraldatud vaid hädapäraste avariiremontide raha - 127 823 eurot ehk 2 miljonit krooni. Võrreldes 2009. aastaga kärbiti linna eelarves lasteaedadele mõeldud investeeringuid 2010. aastal 94%. Rahanduskomisjonis on lugupeetav volikogu esimees Toomas Vitsut küll väitnud, et Tallinna Televisioonile mineva raha lasteaedadele andmine ei lahenda lasteaedade probleeme. Kuidas aga selle taustal õigustada seda, et selle aasta eelarvega lasteaedade remondiks ja soetusteks eraldatud summa on ka sellest summast veel kümme korda väiksem. Või kui need 2,4 miljonit eurot, mis Tallinna Televisioon see aasta linna eelarvest toetuseks saab, on tõesti ainult tilgake kerisele, siis kuidas nimetada suure trummipõrina saatel suve lõpus linnavalitsuse otsusega lasteaedade investeeringuteks leitud täiendavat 120 000 eurot ja seda samal ajal, kui samuti linnavalitsuse otsusega toetati Tallinna Televisiooni veel täiendavalt 500 000 euroga?
Kuigi 2011. aasta linna eelarves oli ette nähtud linna tulude kasv, ei suurenenud summad ei lasteaedade investeeringuteks ega ka ülalpidamiseks. Sellises olukorras, kus linnaelanike jaoks nii oluline valdkond nagu lastehoid ja alusharidus, kannatab alarahastuse all, on kummaline, kuidas leitakse, hoolimata majanduskriisist ja linna eelarve kärbetest, vahendid täies mahus selleks, et ellu kutsuda ja käima lükata uus projekt ning asuda linna eelarvest ülal pidama uut üleriigilist telekanalit. Kuigi Sihtasutus Tallinna Televisiooni kontseptsioon näeb ette erinevaid võimalusi kanali rahastamiseks, on mingil põhjusel tehtud valik linna eelarvest rahastamise poolt, ja seda nii Eestile kui Tallinna linnale majanduslikult raskel ajal, mil vastutustundlik peremees loeb igat senti ja kaalutleb, mille peale ta oma napi sissetuleku kulutab. Kodanike eelnõu ei taotle Tallinna Televisiooni kinni panemist või ära keelamist, vaid kanali linna eelarvest ülalpidamise lõpetamist. Küsimus on selles, mil moel nimetatud telekanalit rahastatakse. Kas vabatahtliku lisaülesande võtmine on õigustatud, arvestades juba varasemaid tähelepanu juhtimisi olukorrale, kus omavalitsusele seadusega pandud kohustused on täitmata? Küsimus on prioriteetides.
Linnavõimude poolt on saanud tavaks süüdistada tekkinud olukorras riiki, kes on lasteaedade rahastamise lõpetanud. Ilmselt on siin silmas peetud riikliku toetusprogrammi ellukutsumist 2008. aastal, millega riik täiendavalt finantseeris omavalitsuste tegevust lasteaedade ehitamisel ning renoveerimisel, lisades omavalitsusepoolsele finantseeringule 50% ning mis peatati seoses majanduskriisi ja eelarve kärbetega. Oleks ka meie poolt igati tervitatav, kui riik oma toetused taastaks. Kuid tuletaks meelde, et lasteaedade ülalpidamine on siiski eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne. Nii seisab seaduses. Kas teie arvates ei ole seadused täitmiseks? Riigipoolse toetuse peatamine ei õigusta kuidagi Tallinna linna poolt läbiviidud radikaalset lasteaedadele suunatud investeeringutemahu vähendamist, mis torkab eriti silma, kui võrrelda erinevate eelarveridade kärpeid proportsionaalselt. Samal ajal, kui näiteks linnakantselei eelarvet vähendati avalikele suhetele kulutatavat summat 14%, vähenesid kulutused lasteaedade ehituseks ja remondiks 94%. Linnakodanikuna tahaksin näha, et Eesti üks suuremaid ja võimekamaid omavalitsusi saab ise oma seadusega pandud ülesannete täitmisega hakkama.
Minul tallinlasena on piinlik, kui omavalitsus käib Kreeka kombel oma ülesannete täitmiseks toetust palumas kogu riigi ühisest eelarvest, samal ajal kui olemasolevate rahaliste vahendite efektiivsema kasutamise puhul oleks võimalik nende samade ülesannete täitmisega hakkama saada ka ilma täiendava toetuseta. Riigi abi vajaksid siin eelkõige vaesemad ja vähemsuutlikud omavalitsused. Tallinna rahakott on piisavalt suur, et raha otstarbekama jaotuse korral on võimalik oma seadusest tulenevad kohustused täita ka linna eelarvevahenditest. Ehk tuleks Tallinna linnapeal õppida majandamist Kohtla-Järve linnapealt Jevgeni Solovjovilt, kelle sõnul on neil lasteaiakohad kõigile soovijatele olemas ja kohalikku meediat rahastatakse erakapitaliga.
Head kuulajad! Niivõrd erinevaid valdkondi ei saa võrrelda ega vastandada. Küll aga saab neid seada tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, mida ütleb seadus ning mida ütlevad linnakodanikud. Mis ikkagi on Tallinna elanike elukvaliteedi tõstmiseks vajalikum - kas kõikidele linna lastele võrdse võimaluse loomine alushariduse omandamiseks või üle-eestilise levikuga telekanali, mis sisaldab ka hulgaliselt filme ja küsitava väärtusega meelelahutust, ülalpidamine? Mis on olulisem, kas lastele turvalise ja tervisliku keskkonna tagamine või linna uudiste levitamine, milleks on juba olemas kümned erinevad tele-, raadio- ja internetikanalid ning paberväljaanded?
Linnakodanike eelnõu ülesande püstituse puhul pole tegemist rahvusliku, erakondliku kuuluvusega või erakondlike eelistustega. Küsimus on üldinimlik ja kõigile mõistetav - kui raha kõigeks ei jätku, siis tuleb valida ja valida vastavalt sellele, mis on tähtsam. Poliitika ei ole ammu enam valitsuste ja erakondade pärusmaa. Poliitika on erinevate huvigruppide võitlus oma arvamuse ja oma eelistuste kuuldavaks tegemise, läbi surumise ning kompromisside saavutamise eest. Näha kodaniku algatuse taga mõne partei kätt on postsovetlik paranoia. Kas teie ei ole emad ja isad, vanaemad ja vanaisad, eelkõige kodanikud?! Kodaniku ühiskonnas on poliitikuks igaüks, sest nagu ütleb kohaliku omavalitsuse korralduse seadus - igaühel on õigus teha parandus-, täiendus- ja muudatusettepanekuid omavalitsuse poolt vastu võetud õigusaktidesse. Just seda oma õigust on Tallinna elanikud MTÜ Kodaniku Hääl ja Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu toetusel rakendanud. Täname Tallinna Linnavalitsust ja -volikogu ning komisjone Eesti Vabariigis pretsedenti loova võimaluse eest tuua omavalitsuse otsustajate ette kodanike eelnõu. Loodame, et hoolimata selle eelnõu hääletustulemusest jääb eelarve koostamise prioriteetide küsimus oluliseks teemaks ka järgmiste aastate eelarvetest.
Ja tuletan omalt poolt kõigile volikogusse valitud rahvaesindajatele meelde, et nad on eelkõige oma valijate, st linna kodanike esindajad ning seega tuleks iga otsust tehes silmas pidada, et valik teha neid volitanud linnakodanike huvides, mitte vastavalt sellele, mida erakonna peakontor ette kirjutab. Keda te esindate, austatud Tallinna Linnavolikogu liikmed, kas Tallinna linna elanikke või ühe kitsa ringkonna huvisid? Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii! Nüüd ma tuletan teile meelde, et meil on selles päevakorrapunktis erinevalt tavapärasest kaks kaasettekannet. Üks on linnavalitsuse esindaja poolt ja teine on siis juhtiva komisjoni poolt, mis ei tähenda muidugi seda, et igaühel oleks küsimusi rohkem kui kaks. Nii nagu tavapäraselt, saab igaüks selles päevakorrapunktis esitada kaks küsimust.
Ma alustaksin ise seekord. Ma alustaksin seaduste täitmisest. Üldiselt Tallinna linn ei käi kellegi käest midagi palumas ega kerjamas. Tallinna linn tegutseb vastavalt seadustele ja ka Tallinna linna finantseerimine toimub vastavalt seadustele. Ka lasteaedade finantseerimine toimub nii, nagu on kirja pandud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ehk siis selleks, et Tallinna linn saaks oma ülesandeid täita, tuleb see raha anda lähtuvalt seadusest keskvõimu poolt. Kui seda raha piisavalt ei ole, siis loomulikult tekib sellega raskusi. Minu küsimus on, et kas keskvõim peaks seadusi täitma ja Tallinna linnale selle raha andma?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Kindlasti on ka keskvõimu toetus teretulnud, aga ma tuletaks meelde, et me oleme hetkel Tallinna Linnavolikogu ees, et me ei saa nagu neid otsuseid otsustada, mis on Riigikogu pädevuses. Et otsustagem ikka neid otsuseid, mis on omavalitsuse ja volikogu pädevusse antud. Ja mina näen ikkagi praegust olukorda sellisena, et samal ajal, kui lasteaiad on alarahastatud ja linn ütleb, et selleks raha ei jätku, jätkub neil millegipärast raha jaotada igasugustele erinevatele projektidele, mille ülalpidamine tegelikult ei ole linna kohustus. Et minu arust peaks linn ikkagi eelkõige katsuma leida oma vahenditest need võimalused.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Margarita Tšernogorova!
Küsimus - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Aitäh! Ma ei hakanud üldse kuulma ta, kuna kõik need süüdistused, mida olid meie kohta ... Ja mul on üks küsimus teile. Meie ees on otsuse eelnõu, mille kohta ei ole ühtegi allkirju ja mind huvitab kõigepealt see esimene küsimus. Eelnõu esitaja algatus "Raha lastele" ja Tallinna lasteaed ja Hoolekogude Liit. Kes esindab siin "Raha lastele" algatus ja mis see on ja kus ta on vormistatud ja mis asutus see üldse on või MTÜ või ma ei tea mida?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Algatust "Raha lastele" viib läbi MTÜ Kodaniku Hääl, jah, ja mina olen MTÜ Kodaniku Hääl juhatuse liige.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Tallinna lasteaedade hooldekogu, nii ...
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Me tegime selles projektis koostööd, aga loomulikult meil ei saa olla kaks ettekandjat. Ikka üks ettekandja.
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Ma ei räägi ettekandjast. Ma küsin, kes ...
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Lugupeetud Margarita Tšernogorova! Üks küsimus korraga!
Küsimus jätkub - Margarita Tšernogorova Margarita Tšernogorova
Üldse, kes üldse, kes kelle nimel isiklikult?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Selle eelnõule on andnud oma allkirja ligi 4500 kodanikku, sellest ... linnavalitsus kontrollis allkirjad üle. Leidis, et kehtivaid tallinlaste allkirju oli seal 3882, kui ma ei eksi, ja need on linnavalitsuse käes, need allkirjad.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Aitäh. Kõigepealt ma tunnustan ja tänan teid kena vastuse eest, mis te andsite meie volikogu lugupeetud esimehele. Kuna Savisaar täna mingil imelikul põhjusel puudub, siis savisaarliku küsimuse esitas härra Vitsut, mis sisaldas seda, et kõik teised on süüdi, kaasa arvatud valitsus ja Toompea, selles, et Tallinna lasteaiad sellises seisus on. Aga minu küsimus on, et Te viitasite siin Kohtla-Järve kogemusele. Ja tõesti, Eestis on ka Kohtla-Järvest veel väiksemaid ja veel vaesemaid valdu, kus ei ole probleemi lasteaia- ja sõimekohtadega. Te olete selle probleemiga kindlasti palju tegelenud. Me oleme kuulnud erinevaid numbreid. Mis pilt on teil avanenud? Ühelt poolt on lasteaedade olukord kehv, aga teiselt poolt palju on Tallinnas lasteaedades ja lastesõimedes kohti puudu? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Kui me nüüd võrdleme lasteaiaealiste laste arvu ja lasteaiakohtade arvu, siis lasteaiaealisi lapsi on 25% rohkem. Kas nad kõik on ennast üldse järjekorda pannud, see on iseküsimus, aga see suhe on umbes selline, et kui kõik lasteaiaealised lapsed sooviksid saada lasteaiakohta, siis hetkel jätkuks neid umbes 75%-le. Siia on arvestatud ka sõimed. Selge see, et sõimerühmades on need protsendid suuremad, kellele ei jätku, ja vanematel lastel on kohtadega parem. Neid täpseid numbreid mul ei ole.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Küsimus - Urmas Mardi Urmas Mardi
Aitäh! Suur tänu väga asjaliku ja ülevaatliku eelnõu eest ja omalt poolt julgen Teile ainult n-ö tuult tiibadesse soovitada, et ka uute probleemide-küsimustega jõuliselt tegeleda ja ka siia volikogu saali tulla. Kuid minu küsimus on selles, et väidetavalt Tallinna Televisioon kulutab aastas 2,4 miljonit eurot. Kas Te olete ka teinud analüüsi, mitu lasteaeda oleks võimalik selle summa eest korda saada? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Seda ei saa nii konkreetselt öelda, kuna erinevate lasteaedade vajadused on täiesti erinevad. Aga küll ma võin öelda, et selle summa eest on võimalik ehitada täiesti uus moodne, ütleme, 120-kohaline – 150-kohaline lasteaed.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh. Ka minu poolt tunnustus teile selle suure töö eest, et sellega te nägite palju vaeva ja saite väga tublisti hakkama. Aga minul on selline küsimus, et siin linnapea ja ka abilinnapea Mihhail Kõlvart, kui te andsite neid ... allkirju tahtsite üle anda, ei leidnud teiega võimalust kohtumiseks. Et kas täna nad on teiega kohtunud ja näiteks arutanud järgmise aasta perspektiivis võimalusi, et kuidas lasteaedadesse rohkem investeerida? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Nemad konkreetselt ei ole meiega kohtunud. Me oleme linnavalitsusega sisuliselt kohtunud kahel korral. Esimene kord oli kohe kevadel, kui me esitasime selle eelnõu ilma kodanike allkirjadeta. Siis me kohtusime abilinnapea Yana Toomiga, siis oli veel ta viimaseid päevi ametis. Ja meie kodanike allkirjadega eelnõu on vastu võtnud abilinnapea Arvo Sarapuu. Ja tema juures oli pigem selline tseremoniaalne see hetk, kus me andsime üle, surusime kätt.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud ettekandja! Kas teil on ... te olete kohtunud palju kordi ja selle küsimusega nüüd pikalt tegelenud. Kas teil on jäänud mulje, et Tallinna Linnavalitsusel on kindel tegevuskava lasteaedade osas olemas või on teil jäänud mingi teine mulje?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
No see ilmselt sõltub, mis tasemest me räägime. Et kui me räägime Haridusametist, siis Haridusametil on kõik numbrid olemas, on olemas vajadused, aga puudu on praegult hetke poliitilisest otsusest, poliitilisest tahtest.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaja Laanmäe!
Küsimus - Kaja Laanmäe Kaja Laanmäe
Aitäh. Te tundute selle teemaga väga hästi kursis praegu olevat. Et kas te võiksite öelda ka, kus lasteaias teie laps käib?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Hetkel ma esindan neid lapsevanemaid, neid tuhandeid lapsevanemaid, kes on selle eelnõu allkirjastanud. Et ma ei esita siin oma isiklikku eelnõud. Aga kui ma endast isiklikult räägin, siis loomulikult, ma mõtlen selle üle, millisesse omavalitsusse seada oma elukoht, millises omavalitsuses hakata oma lapsi üles kasvatama. Selles küsimuses on väga oluline ka see, milline seisukord on lasteaedadega selles omavalitsuses.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toivo Jürgenson!
Küsimus - Toivo Jürgenson Toivo Jürgenson
Aitäh, härra esimees! Minu küsimus on selline - praegu on näha, et volikogu, noh ütleme siis otse välja keskfraktsiooni liikmed, püüavad nagu halvustada või panna küsimärgi alla, et noh, mis seltskond ja miks nii vähe allkirju ja kus need allkirjad üldse on. Et nagu me aru saime, on alla kirjutanud üle 4000 inimese, nendest 3800 on nagu ka fikseeritud Tallinna ametnike poolt. Ja minu küsimus on selline, et ... ma täpselt nüüd ei mäleta, aga Edgar Savisaar kunagi korraldas Harju tänava haljastamise teemal rahvareferendumi, rahvaküsitluse. Ja minu mäletamist mööda oli seal umbes paar korda vähem inimesi, kes hääletas selle poolt, kui praegu andis allkirja siis selle eelnõu toetuseks, mida Teie siin esindate. Nii, et mul on niisugune retooriline küsimus, et ega Te seda numbrit ei mäleta, mis see Harju tänaval osalevate inimeste hulk oli? Ja teiseks, ma lihtsalt tahaks Teile avaldada nagu tunnustust ja hoidke pea sirge, see 3800 on väga oluline number, kui vaadata ka Tallinna ajaloos läbiviidud küsitlusi rahva hulgas. Aitäh!
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Jah, ma tänan! Et ma seda numbrit küll konkreetselt ei mäleta, aga see on väga hea vihje, et kui linnavalitsusele või volikogule need ligi 4000 Tallinna kodanikku ja nende arvamus ei ütle midagi, siis on ju alati võimalus ka selles küsimuses korraldada rahvahääletus ja siis juba välja uurida, millist rahastust rahvas rohkem toetab.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kaja Laanmäe!
Küsimus - Kaja Laanmäe Kaja Laanmäe
Aitäh. Ma sain teie eelmisest vastusest aru, et te ise nagu veel lapsevanem ei ole. Et kas te oskate ka öelda, kas te teate, kui palju nendest allkirja andnutest on lapsevanemad?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Kahjuks minul ei ole ju ligipääsu rahvastikuregistrile, et inimese perekonna seisu ja laste arvu üle kontrollida. Kas te ... Noh, ma võin öelda seda, et meie väikeses MTÜ Kodaniku Hääle rühmas on liikmetel lapsi rohkem, kui liikmeid ennast on kindlasti.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Enno Tamm!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh. Mitmeliikmeline on MTÜ juhatus?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Kuidas?
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Mitmeliikmeline on MTÜ juhatus?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
MTÜ juhatusse kuulub kaheksa liiget.
Küsimus jätkub - Enno Tamm Enno Tamm
Selge. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Anneli Entson!
Küsimus - Anneli Entson Anneli Entson
Hea austatud Tarmo Treimann! Minu meelest on ka teil nagu suurepärane töö tehtud ja väga-väga hea ettekanne ka siin. Et kui edaspidi teilt ka veel küsitakse, et kui palju on volikogu liikmetel lapsi ja mis lasteaedades nad käivad, siis te võite niisugustele küsimustele ka jätta vastamata ja suunata - nii nagu tavapärane on sealt puldist - suunata see vastus või küsimus kohe linnaametnikele. Las nad ise vastavad. Seal puldis on tavaliselt kombeks, et kui ise ei oska, siis antakse sinna külje peale. Tehke ka nii palun.
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Enno Tamm!
Küsimus - Enno Tamm Enno Tamm
Aitäh. Te pidasite pika jutu sellel teemal, kuivõrd alarahastatud on Tallinna lasteaiad. Kas te olete tutvunud tegelikult viimase, ütleme, viie-kuue-seitsme aasta Tallinna eelarvega ja selgeks teinud, millised rahalised vahendid on tegelikult lasteaedadesse Tallinna linn pannud ja kui suure osa lasteaedadest on nad kas täielikult või osaliselt korda teinud? On ju selge, et alati võib veel rohkem investeerida. Ja tegelikult ma ise veel kaldun arvama, et ei ole väga mõistlik ühte valdkonda välja tõmmata. Kõikidesse valdkondadesse oleks alati vaja veel täiendavat raha. Aitäh.
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Aitäh. Mina oskan siin tuua ainult ühe numbri - võrreldes 2009. aastaga 2010ndal, 2011. aastal lasteaedadesse investeeringute rida vähendati 94%. Siin on küsimus - kes on selle valdkonna eraldi välja tõmmanud ja seda kõige julmemalt kärpinud?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Elmar-Johannes Truu!
Küsimus - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh. Hea ettekandja! Te oma ettekandes tõite välja hästi palju arve. Nähtavasti te siis valdate ka seda linna eelarvet. Ma siiski, kuna te selle kohta mitte sõnagi ei öelnud, ma siiski tooks teile mõned arvud veel lisaks: käesoleva aasta eelarvest 96 miljonit eurot eraldati ehk 21% eraldati - iga viies linna euro läks lastele; Haridusamet eraldab eelarvest 53% lasteaedadele. Ja nüüd on mul küsimus, kuna te palju arve tõite, kas see siis on vähe või on palju? Kuidas see on siis teie arvates?
Ettekanne jätkub - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Mina vastaksin sellele jälle ühe numbriga - 127 000 eurot ehk 2 miljonit krooni, mis on läinud lasteaedade investeeringuteks, lasteaedade tegevuskulud - loomulikult lasteaedade ülalpidamine on kallis.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh!
Ettekanne - Tarmo Treimann Tarmo Treimann
Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Sõna kaasettekandeks saab linnavalitsuse esindaja Arvo Sarapuu.
Kaasettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Toomas, kuidas ma selle tule siin põlema saan? Siit? Kus see nupp on siin? Ei tea? Siin!
Kaasettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Nii! Lugupeetud volikogu esimees! Head volikogu liikmed! Tegelikult olgem ausad, see teema, mida me äsja kuulsime ja kõik selle ümber seonduv on ju õige, hädavajalik rääkida ja kui ma ennem volikogu algust fraktsiooni tulin ja väljas keegi kõneles - ma tõesti vabandan, ma ei tundnud seda inimest - ja ta kõneles nii, et "mitte keegi ei tunne huvi!". Siis jah, ma läksin tema juurde ja ütlesin: "Tunneme küll!" Tunneme küll huvi! Et Tallinna Linnavolikogu tunneb huvi lasteaiaga seonduvate küsimuste vastu, lasteaialaste vastu ja tunneb huvi kõige, mis sellega seondub. Ja see on täiesti vale, see on täiesti väär, kui me proovime jätta muljet kuskil kellegile väljaspool siin, et Tallinna Linnavolikogu jaguneb nagu mitmeks, nagu kuidagi kas, ma ei saa aru, kas pooleks või veel mitmeks, et ühed on väga huvitatud sellest, et meie lapsed saaksid käia korralikes lasteaedades ja ülejäänud teised on tohutult selle vastu.“ Et nüüd ma küsin - kellele see vajalik on? Miks see vajalik on? Meie ei taha ju seda. Me tahame samamoodi rääkida ja tõestuseks ma toon teile mõned faktid. Et, kui ennem kõlas siin see, et linnavalitsus on käitunud...kuidas see linnavalitsus on käitunud! Siis ma ütleks, et linnavalitsus on käitunud väga soliidselt selle eelnõuga. Me oleme soliidselt selle vastu võtnud. Me pöördusime Siseministeeriumi poole. Siseministeeriumi käest selgitust saades, noh selgus - ma ei hakka seda kõike tervikuna ette lugema - aga seal selgus niisugune tõsiasi, et Siseministeerium ütleb meile nii, et allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri - leiame, et petitsioon.ee leheküljel toetuse avaldanute allkirju ei saa võrdsustada allkirja andmisega kohaliku omavalitsuse õigusakti eelnõu algatamiseks- no kui me oleks võtnud praegu selle Siseministeeriumi kirja aluseks, siis me ei oleks toonud ju seda volikokku. Arvestame ju seda! Teeme ju ettepanekuid, oleme ju selle kõigega nõus. Siseministeerium ütleb, et sellel petitsioon.ee-l peaks olema PIN2. Aga ei olnud ju PIN2-e. Aga me ikkagi oleme seda menetlenud. Nii et vabandage väga, et see niisugune lähenemine, et keegi tahab rääkida ja keegi ei taha - see ei ole tõde!
Teine asi. Kus siis on see raha? Ma olin ise Riigikogus kui väga tõsiselt ja nii meie fraktsioon kui ka mina tõstsin küsimust üles siis, kui 2009. aastal järsku - kuigi lepingud olid kõigil omavalitsustel tehtud, kui oli kõigil selge, et omavalitsuste tulubaas ja omavalitsused olid sellega arvestanud, et tehakse need ja need tööd koolides, lasteaedades - tuli valitsuskoalitsioon kokku, võttis ära, üksikisiku tulumaksu 11,93 protsendist, mis peab laekuma omavalitsustele, jättis sellest alles 11,4. "Kas seda tegi Tallinna volikogu?", ma küsin. Räägime sealt edasi. Me jäime ilma 410 miljonist kroonist. Kes selle tegi? Tallinna volikogu? Kui me vaatame praegu tulubaasi, kui palju on vähendatud omavalitsuste tulubaasi, siis selle komponendi vähenemisega on meil vähenenud tulubaas 18,3%. Selle 18,3% tõttu on jäänud investeeringuteks, palkadeks, puudu üsna palju raha ja kui ma toon siia praegu teile numbrid, ütlen, et vaatamata kõigele, kui riik vähendas oma lasteaedade programmi. Mäletate, oli riigil lasteaedade programm ja tõesti, Tallinn sai 2008. aastal 49 miljonit sellest. Siis peale seda riik lõpetas programmi ära. Aga Tallinn ikkagi pidas lasteaedu üleval, ikkagi investeeris. Siin kõlasid juba numbrid, aga meil on praegu 46,299 miljonit eurot kulub meil lasteaedade peale. Meie lasteaedades käib - Eestis on üldse lasteaedu 522, Tallinnas on 131 munitsipaallasteaeda, 18 eralasteaeda - 25% lasteaedadest asub Tallinnas. Ja kui riik otsustab ära võtta üksikisiku tulumaksust just selle osa, mis tegelikult oleks läinud haridusele, oleks läinud koolidele, oleks läinud lasteaedadele. Ja seda vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi, siis ma küsin: "Mis asi see on?" See oli ju meelega tehtud selleks, et tekitada rahulolematus omavalitsustes ja mõneti isegi, noh ütleme siis nii, et mis teha, kui niisugused jõuvõtted on valitsuskoalitsiooni poolt riigis! Võib-olla tõi see ka nendele kohalikele omavalitsustele mõningast edu. Ja nüüd, kus tänasel päeval meie peaminister räägib sellest, et majanduses on kõik korras, et noh need kreeklased, need on ju nii nagu nad on, eks ole, aga meie riigis on kõik korras. Siis ma küsin: "Kui kõik on korras, miks me ei pane tagasi üksikisiku tulumaksu 11,93%?" Milles siis küsimus on? Tallinna linn aastatel 2000–2004 investeeris lasteaedadesse 94,2 miljonit krooni, aga aastatel 2005-2011 investeeris lasteaedadesse 486 miljonit krooni ehk kui eelnevatel aastatel - no ma tagamõttega loen neid aastaid - te saate aru küll, miks. Kui siis oli aasta kohta number 18 miljonit, siis meie valitsemise ajal on see iga aasta 69 miljonit investeeritud lasteaedadesse. Ma küsin, kas seda on vähe? Kui riik ei suutnud isegi 75 miljonit krooni leida selleks, et üle Eesti lahendada lasteaedade probleemi. Muidugi, neist lasteaedadest võib praegu rääkida väga palju, ma juba ennetan neid küsimusi, mis võivad tulla ja kindlasti tulevad väga mürgised küsimused. Ma ütlen, et... ja kohe kindlasti, et kas Te teate lasteaedu? Jah tean, minu lapselapsed käivad, on käinud, üks lapselaps varem ja nüüd Siisikese lasteaias ja tean neid Siisikese probleeme, ja need lahendatakse ära. Aga korraga ei saa kõiki küsimusi lahendada. Kui me praegu oleme ära lahendanud köökide vastavusse viimise tervisekaitsenõuetega, oleme ära lahendanud tuletõkkeuksed, signalisatsioonid. 75% lasteaedadest vastab, tuleohutusnõuete eeskirjadega vastavusse on viidud. See on ju väga hea! See on ju see, et me oleme üsna palju investeerinud lasteaedadesse ja see jätkub. Nüüd muidugi, täna ma vaatasin ju tuli ka välja see, et kui kõik räägivad, et milline on hindade tõus! Siis on ju kõik, johtub ju sellest käibemaksu tõusust, johtub toasooja tõusust. No kuidas siis ei saada praegu aru, kui Riigikogus ma küsisin, et no kui te tõstate toasooja 5%-lt 20-le, kui te tõstate käibemaksu 18-lt 20-le, siis lasteaiad ei saa ju käibemaksu tagasi. Ärimehed saavad käibemaksu tagasi. Huvitav, seal valitsuskoalitsioonis istub selliseid inimesi, kes ei saa aru, mis tähendab käibemaks! Käibemaks on see ... ettevõtjat ta ei puuduta, ta ei puuduta neid inimesi, kellel on, noh ütleme siis nii, et üsna palju või vahel suudavad oma asju lahendada teisiti. Aga lasteaedu see puudutab. Aga seda ei ole teinud Tallinna linn ega Tallinna Linnavolikogu.
Nüüd natukene sellest telekanalist. Telekanali ju ikkagi algatas 2007. aasta sügisel ju esimesena linnavolikogu reformierakondlasest liige Mati Eliste. Seda ei algatanud ju Keskerakond. Kui me siit edasi vaatame, siis täna 30-s Euroopa linnas on olemas televisioon. Miks ei pea olema siis Tallinnas?! Tallinn on 18. assotsiatsiooni liige, kus on üle-euroopaline niisugune pealinnade liit, kes hoolitsevad selle eest, et pealinnade inimesed saaksid endale just vajalikku informatsiooni, ja oleksid sellega kursis, mis nende pealinnas toimub. 15. juunist on vabalevi luba, programm on meil kolm korda ööpäevas, kaks korda korduspaketina, 30 sarisaadet on. Saadete vahetust on alustatud Helsinki State TV-ga. Ma loen ette: „TeleTallinn“, „Pealinnapilt“, „Elupeegel“, „Kodaniku TV“. Vaadatavus on selline, et kui me praegu võrdleme, siis vaadatavus on meil 341 000 septembris, ETV2-l oli 436 000. Ma näen, et aeg on läbi ja olen nõus vastama siis ilusti teie küsimustele. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jah.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii, kõigepealt Kalev Kallemets!
Küsimus - Kalev Kallemets Kalev Kallemets
Jah, aitäh! Jah, ma ei ole sugugi äge ega ... ja me peame ratsionaalselt asju arutama, ma arvan, Tallinna Linnavolikogus. Pisut isiklikku tausta. Et ma olen nagu noor inimene, äsja abiellunud ja ma tõesti olen huvitatud nende lasteaiakohtadest. Ja teiseks, minu õde, nagu isiklikust taustast, ei saanud nagu peale lapse sündi lasteaiakohta ja esimesel n-ö lasteaiaaastal käis teda Mattiast hoidmas Läänemaalt minu ema ehk et tema vanaema. Ehk et ma olen sellega natuke kokku puutunud ja see ei ole nagu ... see teema ei ole nali. Lasteaiakohti tõepoolest Tallinnas ei ole saada. Ma olen selles eas, kus minu tuttavad saavad lapsi ja mõtlevad laste saamisele. Nii et see mure on nagu minuealiste inimeste seas reaalne ja ma arvan, et seda ei pea nagu väga palju üle kordama. Nüüd kui me rääkisime rahastamisest, siis ma arvan, et isegi võib-olla see Tallinna TV ei ole nagu primaarne küsimus. Primaarne on pigem nagu see arusaam sellest, et tõepoolest, mis on linna nagu põhikohustused ja mis on need sellised muud toredad asjad, mida linn tõepoolest saab oma vahenditega teha ja tänase päeva jooksul me oleme ... Või siis, kus on sellised ebaefektiivsused, mida linn saaks tõsise tööga ja professionaalse tööga elimineerida ja tõepoolest selle kaudu pakkuda täiendavaid lasteaiakohti ja võib-olla ehitate tõepoolest uusi lasteaedu või renoveerite vanu. Ja me oleme tänase päeva jooksul ju rääkinud kahest suurest kulust, eks ole. Lisaeelarvega me andsime 2,2 miljonit eurot juurde ühistranspordile. Minu kolleeg Ants Leemets tõi, ma arvan, et kaunis põhjendatult esile seda, et see süsteem ei toimi efektiivselt. Ma arvan, et see on üks ... ma tõsiselt, siiralt arvan, et kasutades erinevaid ...
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimus palun!
Küsimus - Kalev Kallemets Kalev Kallemets
Jah, et me rääkisime ka 8,5 miljonist. Tõsi, sellest kõik ei lähe saunadele. Ma küsin, kas te tõesti ei leia linnaeelarve raames neid vahendeid, nende mitmete projektide raames neid vahendeid, millega tagada see kindlustunne noortele peredele, et nad saavad lasteaiakohad. Kas tõesti neid vahendeid ei ole?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Vabandust! Enne kui lugupeetud ettekandja vastama hakkab - kõik järgmised küsimused 30 sekundit. Kõik, mis üle läheb, maha!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma ütlen nii, et praegu on puudu sõimekohtadest, s.o 1500 sõimekohta on puudu. See tähendab just, et vaeva peab nägema sõimekohtadega. Lasteaiakohtadega hull asi nii ei ole. Aga miks see nii on? Ma võtsin välja praegu andmed, vaatasin, et kui palju septembris-oktoobris mujalt Eestist on tulnud Tallinnasse inimesi. On tulnud nii palju inimesi, et 200 lasteaiakohta on tulnud meile juurde - kahe kuuga! Kust nad tulevad? Nad tulevad nendest kohtadest, kus lasteaiad on ehitatud, nad tulevad nendest kohtadest, kus täna arutatakse, et koolid on vaja kinni panna. Ja need on need kohad ja see on see probleem tegelikult, mis Tallinnat täna kummutab. Tallinnasse tuleb meeletult inimesi juurde iga kuu ja Tallinn peab neid küsimusi lahendama. Ja loomulikult ka lahendab. Ehk, kui me võtame praegu ülalpidamiskulud, siis need on ju järjest suurenenud, välja arvatud aastal 2008 oli see suurem 49 miljonit, kui saadi riigi poolt täiendavat raha. Ülejäänud on kogu aeg järjest ... ülalpidamiskulud suurenenud, pluss investeeringud.
Me oleme ehitanud viimasel ajal viis uut lasteaeda: Tallinna Lauliku Lasteaed, Tallinna Kelmiküla Lasteaed, Tallinna Padriku Lasteaed, Tallinna Lasteaed Kaseke, Rännaku Lasteaed. Ehitame veelgi. Jah, kui te küsite, et edaspidi kohe hakatakse küsima, kus on siis teie programm? On küll. Me teame, meil on tehtud väga tõsine töö selle jaoks, et kuidas edaspidi lasteaiakohti tagada. Aga kui me sisemine Eesti migratsioon on selline, et meile lisandub iga kuu või kahe kuu tagant 200 last, siis see ei ole ainult täna Tallinna küsimus. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea ettekandja! Miks linnavalitsus rikub volikogu otsust? 2009 kevadel volitas volikogu linnavalitsust looma linnauudistele keskendunud kodanikutelevisiooni. Täna luuakse maksumaksja raha eest üleriigilist televisiooni ja pealegi selle juht Ummelas on teatanud, et selle eesmärk on vastanduda ülejäänud meediale. Miks rikutakse volikogu otsust? 30 sekundit!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Kõigepealt ma ütlen nii, et ega meie ei ole sundinud sellist programmi peale. Juunikuus allkirjastas kultuuriminister Rein Lang ju käskkirja, millega andis televisioonile tegevusloa üleriigiliseks. Me saame aru küll, miks ta selle andis nii. See oligi selle pärast antud, et me ei tuleks nende asjadega välja, sest nõutud oli vähemalt 14 tundi ööpäevas ja vähemalt 98 tundi nädalas. Aga, väga tore! Tähendab, kui selline nõue kehtestati, me teeme. Me teeme selle töö ära ja meie televisioon töötab, ja pole küsimust. Aga sellise tegevusloa andis välja Rein Lang. Seda ei ole meie ise ju välja mõtlend.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Urmas Mardi!
Küsimus - Urmas Mardi Urmas Mardi
Aitäh! Ma saan aru, et Teil on päris ebamugav seal olla ja mulle olete jätnud ausalt öeldes aruka inimese mulje, aga praegu hakkab asi kreeni minema vähe. Esiteks, ma ei saa aru, mis Teil on selle vastu, kui linna inimesi juurde tuleb ja nad siin otsustavad sünnitada - emad, ja oma lapsed siia lasteaedadesse panna? Kampaania on ju "Tulge Tallinnasse!". Ja teiseks, äkki saate täpsustada, Te kogu aeg viitate riigile, et riik on paha olnud ja raha ära võtnud 2009. aastast. Te olite ise Riigikogu liige. Öelge mulle palun mitu, kui suures osas üldse riigieelarvet kärbiti sellel ajal? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No kõigepealt ütleme nii, et kui tulubaasist võetakse ära nii suured protsendipunktid, siis ma ütlesingi, 18% on siis see, mis tegelikult meil raha puudu jäi, mis võeti tegelikult kohalikelt omavalitsustelt ära. Ja seda raha, kui ei taasta, siis kohalikud omavalitsused hakkama üle Eesti ei saa. Tallinn saab küll hakkama - seda ma võin Teile kinnitada! Aga Tallinn on ka ainuke omavalitsus, kes siis hakkama saab, ülejäänud teistel asjad välja ei tule. Nüüd see, et kas Tallinnasse tuleb lapsi juurde - meil ei ole selle vastu midagi. Aga siia tuleb praegu selliseid vanemaid juurde, kes tulevad Tallinnasse, võtavad välja sotsiaaltoetused, panevad lapsed lasteaedadesse - vot see on probleem. Ja see on probleem, millega peaks tegelikult nüüd vaeva nägema kogu riigisüsteem. Ei ole normaalne, kui Eestis on sisemine migratsioon selline, et inimesed ei tule siia mitte tööle, vaid inimesed võtavad ennast siin arvele, võtavad ostavad ajuküttega korterid, panevad lapsed siin lasteaeda ja koolidesse, ja tegelikult elavad sotsiaaltoetustest. See on küsimus, mida ma taunisin.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Anneli Entson!
Küsimus - Anneli Entson Anneli Entson
Hea abilinnapea! Mulle jäi praegu mulje, et Tallinna Televisiooniga tahate peletada eemale Tallinnast neid inimesi, kes siia tulevad toetusi võtma üksnes, ja ei ole teretulnud Tallinnasse. Aga Tallinn on käitunud ju mitmel puhul selliselt, et ta on tõesti näidanud, et ei ole nagu lapsed prioriteet. Näiteks kui oli võimalus saada linnaliste piirkondade arendamise meetmest raha, siis Tartu kasutas seda võimalust näiteks 120-kohalise lasteaia tegemiseks. Tallinn tegi mida? Teadagi, eks ole, ei olnud see lasteaed. Nii, palun öelge nüüd uuesti üle, kui palju on kokku eraldatud raha Tallinna Televisioonile ja kui palju lasteaedadele viimasel aastal?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jaa, neid on hea lihtne võrrelda. Kõigepealt sotsiaaltoetustest. No kuulge! Kui te hakkate üles ehitama riiki, mille põhiline eesmärk on jagada sotsiaaltoetusi, no siis ma ei saa teist ju enam üldse aru. Ma olen proovinud siin puldis hästi soliidne ja viisakas olla ja luban teile ka seda edaspidi olla. Aga meie ei saa ehitada üles riiki. See on isegi nii, et selle küsimuse peale Riigikogus oleks peaminister ütelnud üsna valusalt, aga ma proovin sellele vastata ainult nii, et me ei soovi sellist riiki, mis on üles ehitatud sotsiaaltoetuste peale. Me soovime sellist normaalset riiki, kus on ettevõtlus, kus on inimestel oma tegevuskoht, kus on elukoht selline, et oleks inimväärne, ja kui vaja, siis makstakse ka sotsiaaltoetusi. Nüüd see, mis puudutab lasteaedade rahastamist, siis lasteaedade rahastamise puhul on nii, et ma teile need numbrid ütlesin - 46 299 000 eurot on sellel aastal tegevuskuludeks - 46 miljonit. Ja kuskil pool miljonit eurot on siis investeeringuteks ja 2,4 miljonit eurot on siis televisioon. No need numbrid ei ole võrreldavad. Et noh, see televisiooni number ei anna siin enam midagi.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Andres Öpik!
Küsimus - Andres Öpik Andres Öpik
Aitäh. Lugupeetud abilinnapea! Siin on kõlanud kommentaarid erinevatest prioriteetidest ja prioriteetide seadmisest. Öelge palun, millised on teie kolm Tallinna linna prioriteetset arenguvaldkonda ja kus siis paikneb nende ülejäänute seas ka see palju kiidetud ja kirutud Tallinna Televisioon? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No Tallinna Televisioon ei paikne nende prioriteetide hulgas. Kui te rahasummat vaatate, siis rahaliselt on see nii, et on haridus-... hariduskulud on esimesed, siis on ühistranspordi kulud, no jne. Nii et see, kui te nüüd ütlete, et televisioon nüüd oma 2,4 miljoni euroga on prioriteetne - noh, teil on õigus nii arvata. Ma ei oska midagi muud öelda. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Evelyn Sepp!
Küsimus - Evelyn Sepp Evelyn Sepp
Aitäh. Hea ettekandja! Kui riigi tasand mõned aastad tagasi n-ö korraldas ümber omavalitsuste tulubaasi, siis muuhulgas võeti ära ka omavalitsustelt kohustusi: üks oli kohaliku spordi toetamine, teine oli noorte huviharidus. Ja minu küsimuse fookus on, saades küll aru kõigest sellest kriitikast, mis siin täna saalis on kõlanud, on see, et kui palju ja kas Tallinna linn toetab noortesporti? Kas ta toetab seda rohkem kui lasteaedu? Kas ta toetab laste huviharidust? Ja kas saab öelda, kui ta neid toetab, mida ta minu arvates toetab, saaks öelda, et lapsed ei ole Tallinna linna jaoks prioriteet? Aitäh.
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, Riigikogus oli tõesti nii, et mitte ainult ... Vot seda funktsioonide jaotust tegelikult ei suudetudki kokku leppida vaatamata sellele, et Riigikohtu lahend on selline, et tuleb eraldada ära riigi funktsioonid ja omavalitsuste funktsioonid. Ja täpselt on nii, et spordi osas tegi meile valitsuskoalitsioon tookord selgeks, et spordirahad ja huvialaringid, see ei ole üldse probleem, see ei ole üldse prioriteet. See on erakapitali küsimus ja las lapsevanemad ise vaatavad, mis nad siis teevad ja kuidas nad käituvad. Täpselt nii see oli. Ja me olime kõik selle vastu.
Nüüd vaatame, mis teeb Tallinna linn. Kui me räägime õpetajate töötasust, siis Tallinna linnal on pedagoogide alampalgamääraga võrreldes 4% kõrgem töötasu. Ja selle vahe maksab kinni Tallinna linn. Lasteaiaõpetajad on võrdsustatud õpetajatega. Täpselt samamoodi linn maksab lasteaiaõpetajatele. Nii et, ja kui me vaatame siin praegu noorempedagoogid näiteks - Tallinna linnas on see töötasu 633, riigis on 608, vanempedagoogid - 766, riigis on 736 jne. Nii et mitte ainult nende pedagoogide töötasus ei ole küsimus. Me oleme ka neli koolibussiliini pannud tööle, õpilastel on sõitmine tasuta. No kuidas saab siin rääkida, et see ei ole meie jaoks probleem. Me, igal juhul me tahame, et õpilased tunneksid ennast hästi ja lapsevanemad tunneksid ennast linnas hästi. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Küsimus - Õnne Pillak Õnne Pillak
Aitäh! Mis puudutab tulumaksu laekumise vähendamist, siis ma tuletaks meelde, et tulumaksu laekumisest saadud raha ei ole sildistatud ehk siis riik ei vähendanud lasteaedade raha, seda tegi Tallinna linn. Aga see ei ole mu küsimus. Pigem ma küsin hoopis lihtsa küsimuse - kui tihti Teie vaatate Tallinna Televisiooni? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No, nüüd tuleb niisugune küsimus, et no kas ...
Tallinna Linnavolikogu liige
Öelge ausalt, palun!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
.. ja ma vaatan Ants Leemetsale praegu, oma vanale kolleegile, otsa ja Ants teeb niisuguse näo pähe, et jube hea tunne oleks nüüd, kui Arvo ütleks, et üldse ei vaata!
Tegelikult on nii, et vaatan ikka. Eks seal on väga palju niisuguseid saateid, mida ... muuseas mulle väga meeldib vaadata. Näiteks siin sügise poole oli väga palju niisugusi ilusaid saateid, kus olid lapsed, kus olid koolid, kus näidati koole, kus näidati lasteaiarühmasid, nende tegevust. No tegelt mõnes mõttes on see õige, sest mida rohkem sa näitad perede ja laste tegevust, seda rohkem tegelikult seda televisiooni vaadatakse. Nii et see ei ole mitte ainult filmid ja see ei ole mitte ainult pressikonverentsid ja see ei ole mitte ainult "Pealinna tunnid". See saade, see ... Ütleme siis nii, et siin on kuskil 30 eri saadet. Kõik see pakett on selline, mis erinevatele inimestele on loomulikult. Ühtedele pakub üks asi huvi, teine teistele. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Aitäh! Tulles selle Teie poolt esile kutsutud migratsioonijutu juurde. Et kust teil pärinevad need andmed, et kõik need inimesed, kes täna Tallinnasse n-ö maksumaksjateks ennast registreerivad, et nad hakkavad ainult sotsiaaltoetusi välja võtma? Mina leian, et on tervitatav, et Tallinnasse need inimesed, kes hetkel ei ole sisse kirjutatud, nad ennast ka kirjutavad ja siia ka makse maksavad, kui nad siin meie teenuseid tarbivad. Et kust teil see info pärineb, esiteks?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No teie küsite nüüd natuke oma rakursi alt, aga info pärineb sellest. Ma ei ütelnud, et kõik, aga ma ütlen, et üsna suur osa sellest elab sotsiaaltoetustest. Nii et jah, nii see kahjuks on. Ja muuseas see ei ole mitte ainult Tallinnas. See migratsioon käib nii, et käib maakonna linnadesse ja maakonna linnadest tullakse siis Tallinnasse ja Tallinnast käib välja siis loomulikult Soome, Helsingisse. Et need numbrid on ju kõigil teada. Et ega ... miks ma pean üle rääkima, et palju Soomes täna töötab, et kas see on 20 000 või 30 000 või 33 000. Neid numbreid te ju iga päev ise loete.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Küsimus - Jaak Juske Jaak Juske
Hea Arvo! Üritame palun korraks ära unustada, et Te olete abilinnapea - poliitik! Et ma tahan Sinu kui inimese ja pereisa käest küsida, kas Sinu arvates on õiglane, et Tallinn ajal, kus on majanduskriis, kus eelarve väheneb, käivitab suuri mahukaid projekte, mis pole linnale seadusega pandud kohustus ja samal ajal leiab 20 korda vähem raha selleks ülesandeks, mis on pandud linnale seadusega? Aitäh Sulle!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Noh, ma ei tea, kui isiklikuks peaks minema, aga mulle väga ... Sinu küsimused mulle väga meeldivad sellepärast, et see annab võimaluse mul lahti rääkida natuke enda tausta ka volikogu liikmetele. Ja kui näiteks osad volikogu liikmed veel täna siin ei tea, et mul on viis last, siis nüüd kõik teavad. See on suurepärane võimalus. Ja kindlasti nüüd on hea volinikel teada, et mul on neli lapselast. Ja neid tuleb järjest juurde. Ehk selles mõttes on selge, et miks ma siin puldis ka olen, on see, et igal juhul ma leian, et haridusest ... muuseas haridusest on 53% läheb lasteaedadele. Hariduse eelarvest, mis linnas on, 53% saavad lasteaiad, ja 10% eelarvest, natuke üle 10 % eelarvest läheb siis noh, linnaeelarvest tervikuna, läheb siis lasteaedadele. Ehk tegelikult, ütleme nii, et üsna palju tööd lasteaedade jaoks tehakse. Ja loomulikult, ütleme, minul linnavalitsuse liikmena noh on võimalus ja ma tahan selle eest seista, et järgmiseks aastaks investeeringute number oleks ka vääriline. Ma ei ütle, et see rahuldab kõike, aga ta oleks selle vääriline, et me ... mingil hetkel oleks meil mõistlik rääkida sellest, et lasteaiad on tublisti korda tehtud. Ja muuseas, ega kui päris aus olla, et no minge ikka vaadake sinna Siisikese Lasteaeda. Tegelikult see on üks lemmik lasteaed. See on ... sealt rebitakse välja. Praegu näidatakse, et vot siin on nüüd sein, kus vesi ... Jah, katuselt on üks koht, kus laseb läbi, sealt on seina peale jooksnud. Aga terve maja on niisugune, et kui mina küsisin oma tütre käest, kes lapselast iga hommiku sinna viib, et kui hull see Siisikese olukord on siis. Ausalt öeldes ta ei olnud sellest seinast kuulnudki.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh! Tallinna Televisiooni vaadatavuse viis ülesse see hetk, kui hakati näitama korvpalli. Seda selleks.
Aga minu küsimus nagu puudutab seda 25% lasteaedadest, kus teie väitel täna tuleohutusnõuded ei ole kindlustatud ja ei vasta nendele. Et kui rahulikult te vaatate Tallinna TVst saateid lastest ja lasteaedadest teades, et selle raha eest võiks olla korda ... veel tuleohutusreeglitele vastavusse viia just need 25% lasteaiast ja veel need koolid, mis ei ole ega ei vasta nendele nõuetele?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No teile tundub, et see on hea küsimus ja ma ütleksin nii, et no tundub just kui jah. Aga samas ma ütleksin nii, et vana ehitajana ja üsna kursis sellega, et millised tuleohutusnõuded, mida nõutakse alates siis ustest ja lõpetades siis signalisatsioonisüsteemidega ... No näiteks ega praegu need signalisatsioonid ... Ma muuseas kontrollisin seda küsimust. Need signalisatsioonisüsteemid on vanad. Nad nõuavad ... need tegelikult vastavad täna tingimustele, aga kui inspektor tuleb, siis ta ütleb, et "Näe, see andur seal tuleb ära vahetada, sest aeg on täis. Need juhtmed tuleb ära vahetada". Ma ei kujuta ette, et me suudaksime kõikides lasteaedades ära vahetada kõik juhtmed, kõik andurid, kõik puldid. Jah, kui on tõesti väga palju raha ...
Ma väga vabandan - ma toon ainult isikliku näite. Et mul tuli täpselt samamoodi koju, tuli inspektor ja tuli sellise eesmärgiga, et "No me vaatame su maja üle ja mis siis on? Oi, see pult ei kõlba ju kuskile! See pult on ju selline, mis tuleb kohe ära vahetada!". Ja nüüd ma siis uurisin, et noh kui kalliks see siis kõik läheb? Sest minu arvates minu maja on mulle täitsa turvaline, sest et mul on pult, mul on andurid, mul on klaasiandurid, mul on käsitsijuhitavad puldid ja mul on ka kaamera, mis vaatab siis ... ja järsku selgus, et kõik on vana! Kõik tuleb ära vahetada! No see ei ole võimalik nii. Ja kui me võtame, kõik selle viime üle lasteaedadele, siis - no ei ole võimalik kõikides lasteaedades! Aga ma ei ütle, et need asjad ei kõlba. Minul näiteks kõlbab kodus.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea kaasettekandja, Te ütlesite, et linnas, kus kooliõpilased saavad tasuta ühistranspordis sõita, et millist Eesti linna Te silmas pidasite? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Neli koolibussiliini on. Need on ju õpilastele tasuta Tallinnas.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Anna-Greta Tsahkna!
Küsimus - Anna-Greta Tsahkna Anna-Greta Tsahkna
Hea ettekandja! Tuletaksin Teile ajaloost meelde, et Keskerakond on ju see erakond, kes edendab demokraatiat küsitlusi läbi viies. Et miks ei ole antud olukorras läbi viidud küsitlust "Kas linnarahvas eelistaks raha eraldamist Tallinna TV-le või Tallinna lasteaedadele". Olles ise kahe lapse vanem ma võin öelda oma arvamuse Teile, kui Te soovite. Aga küsiks Teie arvamust - mis Te arvate, mida linnakodanikud eelistaksid?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No, me menetleme ju praegu eelnõud, kus on ju ... ütleme nii, et see on ju küsitlus, et no mis ta siis muu on? Et, ega me nüüd, kui me formaal-juriidiliselt seda võtame, siis ma pean Siseministeeriumiga nõustuma, et ega nüüd, ütleme, selle alusel ikkagi volikogu menetleda ju seda eelnõud ei saaks. Aga no me oleme arvesse võtnud, et see on inimeste tahe praegu, see on rahva tahe. Ja kui see arv, mis siin kirjas on, noh ta on üle kontrollitud, enam-vähem tõesti vastab sellele tõele. Loomulikult tähendab. Siis me peame arvestama ja igal juhul lasteaedade investeeringusummad igal juhul kasvavad. Igal juhul!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Katrin Saks!
Küsimus - Katrin Saks Katrin Saks
Aitäh! Ma küsiksin sellesama küsimuse, mis mu naabrimees, ainult teiste sõnadega. On asju, mida linn võib teha ja televisioon kuulub kindlasti nende hulka. On asju, mida üks omavalitsus, Tallinna linn, peab tegema ja lasteaiakohtade tagamine kuulub nende hulka. Nii ütleb seadus. Teie ütlesite, et Teil on plaan. Kuidas siis on - millal Tallinn vastavalt sellele plaanile hakkab seadust täitma?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Tallinn on lasteaedadesse investeerinud juba ... mul on numbrid siin aastast 2000. Ja alates 2000. aastast - mul lihtsalt varemaid numbreid ei ole praegu käepärast, et muidugi, kui vaja on, me saame need numbrid tuua. Ja on, ma rõhutan veel kord - on investeerinud lasteaedadesse 94,2 miljonit aastal 2000–2004 ehk see on siis 18,84 miljonit aastas, ja aastatel 2005–2011 486,9 miljonit ehk siis 69,56 miljonit aastas. Jah, see on mul niisugune meelevaldne jagamine. Üks aasta oli natukene, tuleb tunnistada, üks aasta oli natuke suurem, teine aasta oli natukene väiksem. Aga ... noh, see on ju seaduse täitmine. See on ju seaduse täitmine. Mis siis muu?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Martin Kukk!
Küsimus - Martin Kukk Martin Kukk
Ma küsiksin, Te eelnevas vastuses ütlesite, et Te seisate selle eest, et järgmise aasta linna eelarvesse lasteaedade investeeringute rida oleks väärikam. Ja küsin ... sellest tulenevalt küsin, et kindlasti Te olete juba järgmise aasta linnaeelarvet ka linnavalitsuses arutanud. Kas ta on siis väärikam ja kui suur ta siis on? Ja kui suur on Teie jaoks väärikas? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Vat siin on nüüd nii, et muidugi oleme arutanud ja see soov, milline järgmise aasta investeeringud on, see number on üle 7 miljoni euro. Ja me heameelega sooviksime, et see üle 7 miljoni euro jääb ka eelarvesse sisse ja me oleme suutelised oma tulupoolega selle ära katma. Nii et igal juhul, nii palju kui minul on võimalik, siis ma proovin sellele kaasa aidata. Kuigi kahjuks ma tõesti hetkel ei suuda ja ei oska Teile öelda, et kuna eelarveprojekt ei ole lõpuni ju koos ja ei ole lõpuni tasakaalus ja selge, et noh, kas see 7 miljonit eurot siia sisse jääb. Ja siin on praegu jutt üle ... üle kuskil 30 lasteaeda, millega siis ühte või teist tööd ette võetakse. Nii et minu meelest väga muljetavaldav ja väga mahukas. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh tubli abilinnapea! Nüüd, kui opositsioon on esitanud siin linnapeale küsimusi, siis linnapea aeg-ajalt tunneb muret, et sellise küsimuse peale satuvad need küsijad löögi alla oma erakonnas. Sa oled viind oma vastused väga laiale pinnale ja mul on ka hirm, et mõne Sinu vastuse pärast võib Sinu karjäär sattuda linnapea juures löögi alla. Nüüd see, mis puudutab Tallinna Televisiooni kulusid, ma vaatan siin ühte materjali ja seal ma olen sunnitud tõdema, et Tallinna Televisioonile kulutatakse rohkem raha kui keskkonnakaitsele Tallinnas. Ja nüüd siis konkreetne küsimus. Kuidas võis ometi juhtuda nii, et kultuuriminister Rein Lang määris Tallinna linnale kaela üleriigilise televisiooni tegevusloa? Kas Tallinn tõepoolest ei suutnud sellele vastu seista? Ja kas Tallinn tõepoolest, näiteks, ei pöördunud selle ülekohtu pärast politseisse või kohtusse? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No tõesti väga hea küsimus! Sa oskad alati niiviisi küsida, et tegelikult sellel on niisugune päris mõnus vastata kohe ja mõtelda kõik siis need nüansid läbi. Et muidugi, küsimuse esimene pool võttis mind kõhedaks. Et ma tõesti ei tea nüüd, mis peale seda arutelu võib minuga juhtuda, aga ma millegipärast arvan, et mis seal ikka juhtub. Siin on ju ikkagi see, et ka linnapea, ka linnavalitsuse liikmed, haridusameti inimesed - kõik tunnevad ju muret selle üle, et lasteaiad saaks rahastatud, et koolid saaks rahastatud. Ma tean haridusameti inimesi, kes ajavad seal näpuga igat järge, kas ikka minu ettepanek läks sealt läbi; kuidas seda on lahendatud; mismoodi finantsteenistuses kõiki neid asju vaadatakse. Nii et ma ei näe praegu siin neid inimesi, kes oleksid selle vastu, et järgmine aasta see investeeringute number suurem oleks. Nüüd see, mis Rein Langi puutub. Ausalt öeldes, ma mõtlesin, et ma küsin tema käest seda. Et kuidas siis nii sai, et ega me ei ole õnnelikud selle üle, ega me tegelikult, ega meile see ei meeldi, et niisugune üleriigiline luba on ja seda tuleb nii kulukalt täita. Aga tõepoolest, see on hea küsimus, ma jätan selle meelde ja kui ma Rein Langiga kokku saan, ütlen, et "Kuule, sa mängisid ikka tõsise vingerpussi meile! Et tekitasid meile suhteliselt raske olukorra". Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea kaasettekandja, ma saan aru, et Teile suht koht värskele abilinnapeale on arusaamatu. Aga et kas te oskate eristada, mis vahe on Tallinna ühistranspordil ja projektil "Koolibuss"? Ja oskate mõne sõnaga ka kirjeldada?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Ma arvan niiviisi, et ühistranspordi küsimustes me võiksime siin võtta mingisuguse teise aja, hakata omavahel vaidlema. Ja ma usun, et seda ühistranspordi valdkonda ma tunnen päris hästi, vaatamata kõigele. Selle projekti nimi ongi "Koolibuss" ja nad pannakse eraldi sõitma ja tegelikult see on mõttekas, sellepärast et - ma olin ise veel omavalitsusliidu esimees - kui ma viin ka laiemale pinnale kui see. Me taotlesime "Koolibussi" projektile üle riigi 50 miljonit ja see on väga mõttekas. Siin on ohutuse küsimused, siin on kellaaja küsimused. Siin on väga palju küsimusi, mis ühistranspordi osas koolibusside ... No see pingestab ühistransporti sellel hetkel, see pingestab reisijate voogusid jne jne. Nii et selles mõttes on selge, et koolibussiprojekt eraldi on mõistlik. Seda tuleb rahaliselt toetada ja tegelikult väga paljud omavalitsused, näiteks üle Eesti siiski oma õpilaste sõidu eest nad küll maksavad natuke teist moodi. Neil on nii, et on ... antakse talongid või antakse kiipkaardid ja vastavalt sellele siis ühistranspordivedajatele makstakse see raha välja. Ehk näiteks siis nii, et kui õpilased tulevad - neid õpilasi peab loendama -, et kui õpilane tuleb bussi, tõmbab kiibi läbi ja hiljem siis vedaja saab oma raha tagasi, mis ta on kulutanud selle peale. Nii et see on tasuta.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Katrin Saks!
Küsimus - Katrin Saks Katrin Saks
Austet härra Sarapuu! Mul on tunne, et te tegite näo, et te ei saanud minu küsimusest aru. Kordan veel kord - millal hakkab Tallinna linn täitma koolieelsete lasteasutuste seaduse § 10, mille pealkiri on "Kohaliku omavalitsuse kohustus" ja nüüd tsiteerin, see kohustus on: "valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses." Milline on Tallinna linna plaan seaduse selle paragrahvi täitmiseks? Millal see juhtub? Aitäh!
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah! No see on ... Teil on muidugi väga hea küsida! Selles mõttes, et tõesti, see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, et tegelikult peavad olema lasteaiakohad tagatud, peavad olema koolikohad. Ja see peab olema vastavalt piirkonna järgi, see on tõesti nii. Ma ei saa siin Teile vastu vaielda. Selles mõttes ma olen Teiega ühel nõul, et kui te nüüd tahate ... soovite siin vastust, et jah, et minu arvates see ei peaks nii olema või ei ole seaduses nii, siis ma ju ei eita seda. Millal see juhtub? See ongi see, et kui me suudame sellise sammuga investeerida ja kui me suudame sellise tegevuskulu kattega, mis meil praegu on ... ja ma mõtlen just investeeringutel, kui me 7 miljonit juurde paneme, siis ma arvan, et küll ta juhtub õige pea.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Andres Luus!
Küsimus - Andres Luus Andres Luus
Aitäh! Et nagu selgus, siis Rein Lang on Tallinnale peale surunud räigelt kalli linnatelevisiooni ja me saime teada, et järgmisel aastal lasteaiad saavad kuskil 7 miljonit eurot. Et oskate öelda, kui palju see kallis Tallinna Televisioon meile järgmisel aastal maksma läheb?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No sellel aastal Tallinna Televisioon on 2,4 miljonit eurot. Ja noh, järgmise aasta eelarveprojekti teha, siis me oleme praegu 2,4 miljonit eurot ka sisse kirjutanud. Nii et me põhimõtteliselt ei näe ette, et see eelarvenumber peaks suurenema, küll aga peaks olema omatulu teenimise võimalus neil, et noh, suurem. Tõsi küll, praegu me oleme ütelnud, et järgmine aasta peaks olema see eelarvest 5%, mis omatulu teenitakse. No elame, näeme. Võib-olla et see number saab olema suurem. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Ants Leemets!
Küsimus - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud abilinnapea Arvo Sarapuu! Kui linnavolikogu pani Sind ametisse, siis mulle jäid hoopis teised valdkonnad meelde, mille eest sa nigu vastutad. Ja ma nigu ei saagi aru, kuidas sa abilinnapeana nüüd äkki tegeled lasteaedadega, mis üldse ei vasta volikogu otsusele? Kas teil on linnavalitsuses toimunud mõni oluline muudatus või lihtsalt Sind kui superandekat esinejat siis saadetakse esinema ja pannakse n-ö tanki ja nüüd sa tulistad meil siin?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Hea vana kolleeg Ants! Kõigepealt võtame nii - linnavalitsus on kollegiaalne. Ja ma arvan, et Ants Leemets mäletab ka seda aega, kui maavalitsus oli kollegiaalne. Ja näiteks kui Ants Leemets oli maavanem ise ja tal oli abimaavanem - minu eest sa olid ka abimaavanem vahepeal -, et siis, kui näiteks maavanem andis Sulle korralduse ja ütles, et "Nüüd abimaavanem Ants Leemets! Sa lähed ja räägid need asjad ära ja teed need asjad korda". Siis Sa loomulikult teed. Tegid, tähendab. Ja ütleme siis nii, et meil on samamoodi kollegiaalne linnavalitsus ja kui kollegiaalne linnavalitsus otsustab, et selle küsimuse pean mina siin ette kandma, siis ma seda loomulikult teen. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Anna-Greta Tsahkna!
Küsimus - Anna-Greta Tsahkna Anna-Greta Tsahkna
Lugupeetud ettekandja! Asja täpsuse huvides, kuna te olete küllaltki hästi kursis kogu selle Tallinna TV algustaotluse protsessiga, et ma siis küsiks üle, et kuidas see siis täpselt toimus? Tallinna linn esitas taotluse kultuuriministeeriumile. Mis seal avalduses siis kirjas oli ja kuidas siis kultuuriministeerium tegi hoopis sellise vingerpussi, et andis teile üleriigilise loa? Et kas te siis taotlesite mingit teistsugust luba? Või kuidas see värk käis?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Suur aitäh selle küsimuse eest. No vot see käib niiviisi, et kultuuriministeerium annab selle leviloa ja ta on kas televisioon või on siis raadio. Ja muidugi teie tahaksite kindlasti seda, et ma oleks ütelnud teile, et "Ei, me taotlesime raadiot, aga saime televisiooni!". Vabandust! Ma tõesti vabandan teie ees! Aeg on hiline ja ei sobi tegelikult volinikele niisugust nalja visata, aga ma ei tea, kukkus nii välja, nii et vabandused. Aga ... ja see on siis nii, et me tegime vastava taotluse ja loomulikult näiteks siis ministeerium vaatab, et kui võimekas taotleja on. Ja kui nüüd leiti, et me oleme nii võimekad, et me võime teha üleriigilist televisiooni - miks ka mitte. Järelikult siis Rein Lang tunnetas Tallinna linna võimalusi ja tunnetas neid rahasummasid, andiski meile üleriigilise leviloa. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Toomas Kruusimägi!
Küsimus - Toomas Kruusimägi Toomas Kruusimägi
Aitäh. Ma tulen ikka tagasi turvalisuse juurde, sest turvalisusega ei mängita. Ja kui Tallinnas on 25% lasteaedadest mittevastavad turvalisuse nõuetele, siis kindlasti saaks olulise teema ära lahendada ka näiteks Tallinna Televisiooni rahadest. Aga küsimus on see, et kuivõrd kindlad võivad täna lapsevanemad olla, kelle lapsed päev-päeva kõrval käivad selles 25%-s loetletud lasteaedadest selle üle, et midagi ei juhtu ja kui midagi peaks juhtuma, läheb kõik hästi, et nad on turvaliselt?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh. No muidugi praegu ma mõtlesin nii, et oli mul vaja seda 75% teile öelda. Küsimus on ju nii, et kui me nüüd räägime praegu ... Kui ma oleks näiteks ütelnud teile 85, no kas see oleks nüüd teie jaoks olukorda muutnud? Aga tegelikult on küsimus selles, et olgem ausad, et see 75 ma ütlesin sellepärast, et me oleme juba üsna suure töö ära teinud ehk 75% sellest ettekirjutusest on täidetud. Ehk ma loodan väga, et järgmise aasta lõpuks või vähemalt järgmise aasta kuskil sügiseks on meil täidetud kõik ettekirjutused. Muuseas nende ettekirjutuste puhul antakse ka aega: kuus kuud, üheksa kuud, ja kui siis ei täideta, nõutakse sisse sunniraha. Aga ma arvan, et see käib selle plaani järgi ... Mitte ei arva, vaid ma tean, et see käib selle plaani järgi, kuidas ettekirjutused on siis välja antud. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Kukk!
Küsimus - Kalev Kukk Kalev Kukk
Aitäh, härra abilinnapea! Siin minu hea pinginaabri Antsu küsimusele vastates tegid Sa selgeks ka selle, mis asi see kollegiaalsus on, ja seda Antsu enda näitel. Ehk kollegiaalsus tähendab seda n-ö ainuisikulisust, seda vähemalt Lääne-Virumaa näitel. Ja ma saan aru seda, et Sa nagu häbenesid seda n-ö kollegiaalsust Tallinna näitel lahti rääkimast. Aga me ju kõik mõistame, et kollegiaalsus see on Edgar Suur. Aga oma küsimusest ma loobun praegusel juhul. Aitäh.
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Suur aitäh, aga see ... Vot nüüd ongi nii, et meil mingil hetkel hakkab ... kas sellest kellaajast sõltub, hakkavad nüüd naljad käima edasi-tagasi. Aga mina ütlen täitsa tõsiselt, et täna omavalitsused, omavalitsuste ... vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse valitsused kollegiaalsed ja need on siis valla-või linnavalitsused ja nii mitu liiget volikogu määrab, nii palju kui see kollegiaalsus sisaldab. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Vapper!
Küsimus - Kalev Vapper Kalev Vapper
Ma tahtsin täpsustada, lugupeetud ettekandja, et siin lipsas korra läbi ja mul jäi nagu väga kõrva see, et oli jutuks, et Tallinna Televisioon on eetris kolm korda ööpäevas. Et täpsustaks, mis kordadel ta siis eetris on?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Ma vabandan! Tähendab, et ma tahtsin öelda, et tal on 30 sarisaadet. Et siin läks natukene viltu. Vabandust.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Elmar-Johannes Truu!
Küsimus - Elmar-Johannes Truu Elmar-Johannes Truu
Aitäh. Kuna kolleeg Ants Leemets juba kiitis Sind, siis ma julgen nüüd esitada sama küsimuse, mis ma esitasin härra Treimannile, Sulle, sest tema jättis sellele asjale vastamata. Ehk küsimus on - kas see, kui linn eraldab 21% eelarvest lastele ja Haridusamet 53% lasteaedadele, on vähe või palju? Sa tead Eestimaa linnu, linnade võrdluses näiteks.
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
See on väga palju. Tähendab, see on muidugi ... See on nüüd proportsionaalselt. Kui me läheme väiksesse valda ja no näiteks ütleme vallas, kus on 10 miljonit krooni - räägime kroonides - kui 10 miljonit krooni on eelarve, siis selles vallas ongi eelarvel hariduskulud ja valla ülalpidamiskulud ja ongi kõik. Et seal võib öelda, et jah, et näete 75% eelarvest on hariduskulud, k.a lasteaed. Aga nüüd, kui praegu võtta seda suurust arvesse, siis ma isiklikult arvan küll, et see on muljet avaldav. See proportsioon on päris hea. Oluline on, et selle proportsiooniga suudaks edasi minna. Vot see on oluline tegelikult.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Vapper!
Küsimus - Kalev Vapper Kalev Vapper
Mul on veel üks selline isiklik küsimus. Et kui oli juba jutuks, et härra Sarapuu endale siin uue n-ö valvesüsteemi, ma ei tea kas muretses või ei muretsenud, eks ole! Igatahes ma sain loetelu tervest reast pulkadest, mida on vaja välja vahetada, eks ole, et no võib-olla, ma ei tea, oli see ... läks vahetamisse või ei läinud, eks ole? See oleks nagu esimene pool küsimust. Ja teine on siis see, aga kui oleks näiteks valiku küsimus, kas vahetada välja nüüd valvesüsteem või muretseda näiteks oma lapselapsele, ma ei tea, ütleme korralik voodi või teha remont lapselapse toas. Siis kumma kasuks härra Sarapuu otsustaks?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No sellepärast ongi nii, et me oleme tuleohutusnõuded suutnud täita 75%, et tegelikult on noh ... ma võin teile ette lugeda, et köögid on vastavusse viidud, akende vahetuseprogramm on täielikult tehtud ehk tegelikult .... Ei, ei, ma räägin praegu nüüd Tallinna lasteaedadest. Aga minu enda kodus on ... mul on kõik korras selles mõttes, et nii tuleohutussüsteem, nii valvesüsteem kui ka tõesti, mul on hea meel, et ma olen suutnud oma lastele, igaühele omaette toa teha ja see on tõesti korralik. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Igor Sedašev!
Küsimus - Igor Sedašev Igor Sedašev
Aitäh! Hea ettekandja, ma tahaks küsida sellist asja. Kas Te võite öelda, kas Tallinna lasteaedades toimus või kunagi oli sellised kurvad juhtumid? Ma ei taha vastandada seda Haapsalu tragöödiaga, aga sellised üldse nagu mingisugused juhtumid?
Kaasettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Ma praegu mõtlen. Ausalt öeldes, mina ei tea, ma ei mäleta, mul ei tule praegu ette, et .. Ei ole jah, kindlasti ei ole mitte, et ... Siis ma oleks ikka teadnud neid asju. Et ei ole. Praegu on ikka need asjad korras ja on koguaeg olnud. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh kaasettekandjale. Teine kaasettekanne on rahanduskomisjoni esindaja Jaak Juske poolt. Palun!
Kaasettekanne - Jaak Juske Jaak Juske
Austet esimees! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahaksin volikogu poolt tunnustada linnakodanikke selle eest, et nad esimest korda on kasutanud õigust algatada volikogu otsuse eelnõu. Aga tulles rahanduskomisjoni arutelu juurde, mis toimus 31. oktoobril, siis seda ajaloolist ja väga olulist eelnõu menetles komisjon pikalt - poolteist tundi. Mõlemale komisjonidele ettekandnud inimesele oli palju küsimusi. Oli aktiivne arutelu. Härra Sarapuu, erinevalt tänasest ettekandest, andis komisjonis rida rahalisi lubadusi järgmiseks aastaks, mis puudutavad lasteaedade investeeringut. Ka lubas härra abilinnapea esitada tänaseks istungiks nende lasteaedade nimekirja, mis järgmine aasta korda tehakse. Seda ma kahjuks täna ei näinud. Aga pärast arutelu asus komisjon hääletama ja hääletustulemusega 4 poolt, 8 vastu, erapooletuid ei olnud, komisjon ei toetanud eelnõu. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh. Avan läbirääkimised. Ants Leemets!
Kõne - Ants Leemets Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud volikogu liikmed! Ma ei tahaks teie aega kaua kinni pidada, aga mõned sõnad ikka öelda tahaks. Kõigepealt peaks tõesti tänama Lauri Treimanni ja kogu seda seltskonda, kes viitsis asja ette võtta. Et asi oli aetud esimest korda volikogu saali sellisel kombel ja küllap see on nigu hea.
Aga nüüd see, et kõigepealt, et nüüd Arvo Sarapuu on vahetanud ametit seal linnavalitsuses ja on hakanud lasteaedadega tegelema, on mulle küll täielik üllatus. Ja ütleme, et linnavalitsuse sellised manöövrid, et keegi käskis minna ... Kui härra Kõlvart istub saalis ja minu teada tegeleb tema nende küsimustega, aga võib-olla ma eksin. Küllap me esitame arupärimise siis, milline tööjaotus on linnavalitsuses, et saaks ikkagi selgeks, kes nigu siis tegeleb ja kes siis käib esinemas. Et see ikka ... sellist tsirkust ikkagi teha ei ole vaja.
Ja loomulikult peaks ka ära lõppema see et ... Eestis on ju avalik saladus see, et 80% rahadest on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige rikkamad omavalitsused. Ja siis kõige rikkama ja kõige suurema omavalitsuse esindaja tuleb pulti ja räägib, et "Oi, meil võeti see ära! Oi, meil ei ole seda!". Ma ei tea. Ma ei tea, see on nigu kohatu. Et see on niukene mulje, et "Mul on nigu raha palju, aga sinna me küll ei pane. Ja näed, kuna meil nii palju ei ole". See sarnaneks umbes sellega, et Jüri Käo tuleks pulti ja räägib, et "Näed, riik suurendas maksu. Nüüd ma olen hädas". Mis siis, et ta on supermiljonär. Nii et Jüri Käo iialgi nii ei teeks ja linnavalitsus võiks ka sellised trikitamised ära jätta ja peaks nagu aru saama sellest, et mis siis teised omavalitsused peavad tegema, kui üks kõige rikkam ja kõige suurema rahamahuga omavalitsus ei tule toime? Ja ikka see ongi see, et küllap on tegemist suhteliselt saamatu linnavalitsusega ja sellepärast asi ongi.
Teine punkt on see, et me oleme rääkinud ka siin, hoolimata mis fraktsioonis keegi istub, et inimestega, et kui oleks olnud linnavalitsusel avalik tegevuskava mismoodi see lasteaedade remont ja parandused käivad, milline on see - linnavalitsusel üldse noh selline ... perspektiivitundega on raskusi. Vaadake neid kutseid, mis teil laua peal on. Võtke see esikaas ja visake pilk selle peale. Seal on kirjutatud "9. visioonikonverents", aga vaadake, mis pilt seal on! Kas see ongi Tallinna visioon? On mingisugune Mustamäe pilt, vanad paneelmajad ja kirjutatakse visioonikonverents. No võikski omada visiooni, võikski avalikult välja panna, et neid lasteaedu tehakse korda sellel ajal, need tehakse sellel ajal ja sellise avaliku plaani olemasolu võimaldakski kõigil mõista. Aga praegu linnavalitsus teab, aga ei ütle. Ja iga kord püüab lahendada siis ühekordselt oma asju. See nali, et Tallinna Televisiooni loa sundis teile peale Rein Lang ministrina, see on muidugi Edgar Savisaare repertuaarist ja lihtsalt Arvo Sarapuu kordas seda järgi. Mina veel kord soovitan seda, et Kultuuriministeerium väljastab ringhäälingulubasid. Ja kui keegi midagi taotleb, vaadatakse, kas see on õigustatud taotlus või ei ole. Ja eks te peate ise järgi mõtlema, kas te tahtsite. Võib-olla on tõesti tõsi see, et tahtsite raadio, saite televisiooni. Et ega teile vist endale ei ole ka kohale jõudnud, mis te tahtsite tegelikult? Abilinnapea tuleb pulti ja ütleb et näed, ja Savisaar tuli ka pulti ja ütles, et näed, meile Lang surus peale televisiooni tegemist. Ja nüüd näe, me näeme vaeva siin! Kuulge, tulge mõistusele!
Veel kord ütlen, et härra Vakra Delfis on väga ilusa pika loo kirjutanud, mis on saanud Tallinna Televisioonist ja miks teda vaja on. Televisioonil võib olla palju vaatajaid. Kuulge, aga mis on siin tegemist Tallinna linnaga? Ma kordan veel kord, et seal on väga hea filmiprogramm ja kindlasti Kiievi "Budivelniku" mängu Kiievis "Kaleviga" on huvitav vaadata. Selle vastu, härra Klandorf, me oleme ühel meelel - see on hea, see on hea! Aga kuulge ikka, kui Tallinna maksumaksja on sellega nõus, palun väga! Aga ma kardan küll, et see filmiprogramm võib küll väga hea olla, aga noh näiteks see, mis ma olen siin juba puldist öelnud, et see "Nümfomaani päevik", ja ma ei usu, et see on nüüd tallinlastele vajalik, kulutada raha. Ma võin teile teisigi filme tuua - filmid on head, aga see ei tähenda seda, et Tallinna linna rahvas vajab sellist televisiooni. Tulge nüüd! Ja kui te ei oska selle rahaga midagi teha - pangegi see lasteaedade programmi! Härra abilinnapea tuleb pulti ja ütleb, et Tallinna rahvaarv kasvab meeletult. No kus ta siis meeletult kasvab! Eestis ei ole isegi meeletult rahvast! No kust see kasv äkki tuleb?!
Lugupeetud inimesed! Maamaksu registreerimine käib praegu, osa inimesi korrastavad oma aadresse, et saaks maamaksuvabastust, toimuvad sellised loomulikud protsessid. Ja inimesed koonduvadki siia - Harjumaale ja Tallinnasse, see ei sõltu linnavalitsusest. Ja linnavalitsus peab olema lihtsalt valmis selleks. Ja ärge unustage - inimesed, kes siia tulevad, on ju maksumaksjad. Et mina arvan küll, et linnavalitsus usubki, et see on nende raha, mida nad siis kamandavad. Tegelikult ei ole. Ja te peategi oma raha kasutamise kohta andma selgelt aru, mismoodi asjad käivad.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aeg on otsas! Ja lisaaega ei saa!
Kõne jätkub - Ants Leemets Ants Leemets
Ma palun öelda ühe asja ära, mis on volikogul oluline teada. Mitte keegi linnavalitsuse liikmetest ei tohi tulla pulti ja öelda - 25% lasteaedadest ei vasta tuleohutuse nõuetele! Me esitame järgmine kord arupärimise ja te hakkate selle eest vastutama. Need lasteaiad ei saa töötada, kus 25% ei vasta. Tulge mõistusele! Ärge kirjutage selliseid asju välja, ärge lubage välja ja järgmine kord andke aru, milline on tegelik olukord. Ärge loopige sõnu, need võivad kalliks maksma minna! Ma väga vabandan! Mitte keegi ei tohi öelda, et 25% ei vasta..
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aitäh! Aeg on otsas! Tarmo Kruusimäe!
Kõne - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea volikogu esimees, head volinikud! Ma ei saa aru, kuhu kiire on? Nagu siin Arvo Sarapuu ütles, et kaks korda programmi näidatakse nagunii veel topelt. Ma saan nagu aru sellest, et seal on tegemist niivõrd keerulise asjaga, et tulebki kaks korda ja hästi aeglaselt näidata. Aga ma pean ütlema, et abilinnapea esitlus tegelikult oli äärmiselt nõrk. Et kui ta esitas seda seal komisjonis, siis ta ütles, et ta valmistab ette ja ta tuleb ka nn oma tõsiste ja väga heade nagu argumentidega. Et iga kingsepp võiks ikkagi jääda enda liistude juurde! Jah, ma olen seda korduvalt öelnud, et tegelikult on linnavalitsuse kett täpselt nii tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Mul oli oma visioon, kes on selle keti nagu nõrgemaid lülisid, aga praegusel hetkel ma vaatan, et selle koha peale läks nagu rebimiseks. Et mind tõesti niimoodi hämmastas vahepeal, kus ülejoovastuvalt hakati rääkima seda, kuidas Tallinna linnas on õpilastel võimalik sõita tasuta ühistranspordis ja seda vastates mulle, kes ma olen vist kolm või neli korda teinud selle eelnõu, et õpilastele võimaldataks ühistranspordis tasuta sõita. Ja ma olen kuulnud seal nagu igasuguseid muid asju ja siis on räägitud, mille jaoks on koolibuss. Ja see on hoopis pikem ja omaette teema.
Tegelikult tahan ma rääkida praegusel hetkel mitte niivõrd palju lasteaedadest, vaid sellel küsimusel on teine poolt. Sellel on nagu Tallinna Televisioon. Mind on äärmiselt ... mitu korda juba hämmastanud see, kuidas on linna võimupartei suutnud oma elektoraadile, mis siis kõik uuringud on näidanud, et 12% Keskerakonna valijatest on eestikeelsed, ülejäänud kõnelevad mingit teist keelt. Kuidas nad on saanud aru Tallinna Televisiooni vajalikkusest, kui te alles aasta tagasi tegite kampaaniat "ETV2lt rahad ära ja see õppemaksude toetuseks" sellepärast, et seda ETV2-te mitte keegi ei vaata? Jah, võib-olla Arvo Sarapuu vaatab seda nišitelevisiooni, sest et linnapea Edgar Savisaar ütles: "Ja mis sest, et on vähe vaatajaid. Et see ongi nišitelevisioon". See oli nagu üks argument ja üks nagu õigustus.
Aga ma tahan kõneleda praegusel hetkel nagu linna võimupartei liikmete poolt, sellepärast et antud hetkel me oleme tegelikult alates augustikuust äärmiselt ebademokraatlikus olukorras pärast augustikuist võimupartei kongressi, kus siis toimusid ka muudatused põhikirjas. Mis tähendab seda, et selle erakonna saadikud ei saa olla oma otsustes vabad. Juhul kui nad hääletavad vastavalt oma südametunnistusele ja kui südametunnistus ei ühti tollel ajahetkel või otsusest johtuvalt fraktsiooni arvamusega, siis ootab neid karmikäeline erakonnast välja viskamine, aga ühtlasi erakonna poolt võetud valimiskulutused tuleb neil ikkagi solidaarselt kinni maksta. Mis tähendab tegelikult seda, et kallid inimesed, kes te praegu interneti vahendusel seda jälgite! Et ma julgen teile siiralt öelda - väga paljud Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei saa sellest aru, aga nad on paraku olude sunnil seatud patiseisundisse. Et kui te hiljem vaatate võib-olla, kes on poolt ja kes on vastu, siis mina julgen teile tunnistada - need inimesed on eravestlustes südamlikud, neil on lapsed, neile on lapsed olulised ja neile on tähtsad ja kahjuks nad on selle halva mängu juures, nad peavad seda head nägu tegema. Minu kohustus on see tegelikult ära öelda. Mulle ei meeldi see, et kui meie Tallinna linna juhtimist käsitletakse autoritaarselt, vaatamata sellele, et see on tõesti arusaamatu paljudele Euroopa inimestele, kuidas käsitletakse meie nn linnameediat, kus võimupartei teostab maksumaksja raha eest oma poliitpropagandat. Olgem siis mõistlikud. Allkirju kui palju kogutakse, selles ei ole küsimust. 2007. a maikuus sai siitsamast puldist üle antud 97 000 allkirja, kui siin keegi veel küsib palju küsitluses osales inimesi. Ja need allkirjad olid ühesed - need inimesed ei soovinud näha linnapea kohal Edgar Savisaart. Nii kaua, kui te olete sellises autoritaarses patiseisundis, mina teid mõistan, kallid keskerakondlased. Julgust teile, otsusekindlust ja ilusaid unenägusid, sest ma tean, et südames olete te head, silmad on teil helged ja te armastate kõik samamoodi lapsi nagu mina. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Helge Hallika!
Kõne - Helge Hallika Helge Hallika
Lugupeetud volikogu esimees! Austatud kolleegid! Mind ajendas täna teie poole pöörduma minu kolleegi Marika Juuli sõnavõtt. Juuse sõnavõtt, palun vabandust! Armsad kolleegid! Inimese heaolu ja ühiskonna heaolu eelduseks on tervis ja ma eeldan, et Tallinna Linnavalitsus väga hoolib Tallinna linna elanike tervisest. Ja miks ma seda arvan? Ma arvan seda seetõttu, et eelmises koosseisus võeti vastu "Tallinna tervise arengukava", kus öeldakse: "Kõik otsused, mida me Tallinna Linnavolikogus teeme, mõjutavad inimese tervist!" Samas me teame, et inimese tervist mõjutab 20% geneetika, 20 keskkond, 40 eluviisid ja 10-15 - tervishoid. Aga - kuni 5-aastaste laste tervist mõjutab 40% keskkond. 40 protsenti! Kusjuures selles eas tekkinud tervisehäireid ei ole võimalik ülejäänud elu jooksul korvata. Kolleegid, see on teaduspõhistel faktid. Ja minu jaoks on need väga tõsised! Kui ma oleks näinud, et sellesse suhtutakse tõsiselt, et kui tervishoiu- või tervisekaitse on teinud ettekirjutusi ja täna tullakse ja öeldakse nendes, nendes lasteaedades on olukord kõige tõsisem, me kõige enne võtame ja realiseerime seal ära need puudused - siis mu süda täna ei oleks nii valutanud. Aga homme me võime suhtuda nii kerglaselt, tapetseerime üle! Teate, see torkas mulle südamesse! Ma arvan, et me oleme nii arukad, et me oskame teha otsused, millised otsused kõige enam mõjutavad meie tervist ja eriti meie laste tervist, mida pärast ei ole võimalik tagasi pöörata. Ma tänan!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jaak Juske!
Kõne - Jaak Juske Jaak Juske
Hea esimees, head kolleegid! Ma alustaks sellest, et väga sümpaatne oli kuulda, et abilinnapea Sarapuu on tubli pereisa, kellel on viis last. Aga samal ajal oli hästi kurb ja inetu kuulda, kui härra Treimani sõnavõtu ajal andis abilinnapea Kõlvart oma nõunikule korralduse häkkida sisse Tallinna elanike registrisse, et uurida härra Treimani perekonnaseisu, et saaks küsida piinlikke küsimusi.
Aga ma tahtsin rääkida sellest, et me tegelikult ei peaks seda eelnõu siin üldse mitte täna arutama. Ei peaks arutama sel juhul, kui linnavalitsus oleks teinud selle aasta märtsikuus teistsuguse otsuse. Tuletagem meelde, et siis arutasime linna esimest lisaeelarvet, millega suurendati oluliselt Tallinna Televisiooni eelarvet, et saaks hakata looma üleriigilist telejaama.
Opositsioon sai aru, et Keskerakond Tallinna Televisioonist ei loobu. Me tegime kompromissettepaneku, et tulge mõistusele!, anname vähemalt siis samasuguse summa, enam kui 2 miljonit eurot ka lasteaedade remondiks. Linnapea mõtles, ja ei nõustunud ettepanekuga. Just siis tegi volikogu selle ebaõiglase otsuse, mis sünnitas ajaloolise protsessi ja pani linnakodanikke koguma allkirju, et kasutada õigust algatamaks volikogu otsuse eelnõu. Selle eelnõu sünnitas räige ebaõiglus. Jah, me oleme nõus sellega, et majanduskriis, riigi otsused vähendasid linna tulubaasi. See oli tol hetkel paratamatu. Ja paratamatult tuli ka linnal vähendada teatud määral lasteaedade kui väga suure kuluartikli eelarvet. Aga mitte ükski jõud ei käskinud sel raskel hetkel linnal käivitada ülikallist teleprojekti. Projekti, mida mitte ükski seadus ei pane linnale kohustuseks. Ja samal ajal eraldada linna kohustuse täitmiseks ehk lasteaedade remondiks 20 korda väiksem summa. Jah, masu vähendas linna eelarvet ligi 20%, see on fakt. Aga keegi ei käskinud samal ajal vähendada Tallinna lasteaedade remondi eelarvet mitte 20%, vaid 75 korda! Just need ebaõiglased otsused tõid täna inimesed siia tänavale ja panid inimesed algatama seda eelnõu. See, kui linnakodanikud kasutavad niivõrd äärmuslikku varianti algatada omalt poolt otsuse eelnõu, näitab, et midagi on väga valesti. Selle eelnõuga näitasid tegelikult linnakodanikud linnavalitsusele punast tuld.
Teine teema, tulles konkreetselt Tallinna Televisiooni juurde, mida ma küsisin ka abilinnapea Sarapuu käest, puudutab seda, et Linnavalitsus täna väga räigelt rikub volikogu otsust, mille me langetasime siin saalis küll Keskerakonna häältega, aga 2009. aasta kevadel, kui volikogu andis pärast pikka ööistungit õiguse luua Tallinna Televisiooni sihtasutus. Ma võtsin just arvutist lahti Tallinna Televisiooni kontseptsiooni. Võtke ka lahti oma arvutitest. Lugege! Milline pidi olema see televisioon? Pidi olema linnatelevisioon; igas lauses on sõna „Tallinn“; see pidi olema kodanikutelevisioon; seal pole mitte ühegi sõnaga, mitte ühegi lausega kirjas, et linn hakkab maksumaksja raha eest moodustama üleriigilist telejaama. Me ei ole andnud seda volitust Linnavalitsusele.
Head volinikud! Me hakkame sellel hilisel tunnil varsti tegema otsust. Ma kutsun teid üles arvestama linnakodanike soovi. Meil on kõigil tegelikult õigus ja kohustus olla siin mitte volikogu liikmed, vaid ühel hetkel linnakodanikud, lapsevanemad, ja lõpetada see tegevus, milleks me ise pole andnud Linnavalitsusele volitust. Ja meil on täna kohustus nõuda, et linn täidaks neid asju, neid kohustusi, neid ülesandeid, milleks on seda kohustanud seaduseandja. Jõudu meile targa otsuse tegemisel. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kalev Vapper!
Kõne - Kalev Vapper Kalev Vapper
Hea esimees, head kolleegid! Ei saa ka mitte vaiki olla, et kui täna on juba isiklikuks läinud, ma lähen ka siis isiklikuks ja ütlen, et ilmselt olen ma ainus linnavolikogu koosseisust, kes on ka isiklikult neli aastat lasteaias töötanud. Ja televisiooni poolel olen ma ka paarkümmend aastat töötanud, täiesti isiklikult. Nüüd, kui me hakkame rääkima siis lastest ja lastelastest, siis mina võin härra Sarapuule vastu panna - mul on neli last ja kuus lapselast. Kui me nüüd räägime sellest, et palju neist käivad lasteaias - ja kaks lapselast käivad juba koolis, kolm käivad praegu lasteaias ja üks valmistub lasteaeda minema, kui ta saab lasteaiakoha. Ja ka üks minu lastest ei ole veel lasteaiaealine, et järgmisel aastal loodetavasti õnnestub tal saada ühte neist lasteaedadest, kuhu ta on nimekirja pandud, võib-olla läheb läbi, võib-olla ei lähe! Eks vaatame! Aga ... ma arvan niimoodi, et kui me räägime sellest, et millised on need kaalukausid või mille üle me siin täna otsustame, siis tegelikult oleks hea näide - noh ütleme, et läheme siis lihtsaks, eks ole! Et kui me kujutame Eesti riiki ette nagu ühte suurt elamut siis, ja ütleme - Tallinna linn on siis see kõige ilusam ja suurem korter selles elamus. Ma ei tea, noh, kas saab ... jah, me võime n-ö ühistule esitada igasuguseid nõudmiseid ja ühistu koosolekul otsustada igasuguseid asju, aga kui me tuleme oma korteriseinte vahele, siis siin on otsustusjõud ikkagi eeskätt meie käes, eks ole? Et siis meie ei saa ühistule ette heita seda, et miks meil lastetoas on, ma ei tea, seina peal vale tapeet või miks meie veetoru vannitoas lekib või mida iganes. Ja kui me hakkame siis oma korteris tegema otsuseid ja antud hetkel me oleme selles oma korteris - me oleme Tallinna linnas, me oleme Tallinna Linnavolikogu, meie oleme pädev võtma vastu otsuseid, andma ülesandeid Tallinna Linnavalitsusele, siis mõelgem selle peale, et kas on mõistlik näiteks, et me muretseme endale elutuppa uue televiisori ja võib-olla ostame koguni 3D ja paneme prillid ette, eks ole? Või me teeme ikkagi oma lastetoa korda! Kui ... mina ei tea, kui lapsel on ikka konkreetne vajadus ja ... lastel antud juhul, eks ole, Tallinna linna piires on see vajadus, et lasteaiad tuleks korda teha ja sinna tuleks investeerida, no siis, pagan võtaks!, lõpetame selle linnatelevisiooni ära! Ma ei taha isegi sellest rääkida, ma olen siin puldis ka rääkinud sellest, mis kvaliteediga on see Tallinna Televisioon - no, piinlik on! Tõesti on piinlik vaadata, see on nii vanamoodne, nii ajast ja arust ja nii mõttetult püsti pandud. Ta ei kõlba absoluutselt kandma korraliku televisioonikanali nime. Ja see eesmärk, et minna temaga üleriigiliseks - see on pigem häbi, kui au, ütleks ma. See ... no tõesti ei ole hea! Seal on üksikuid häid asju kindlasti. Seal on üksikuid toredaid inimesi. Seal on palju minu vanu kolleege ja linnavalitsus on loomulikult tulnud neile vastu ja võimaldanud neile töökohad, mis on väga meeldiv. Ja kindlasti on nemad väga rahul sellega. Aga see programm on tõesti kehv, haruldaselt kehv.
Ja mul on ettepanek ehk see Tallinna Televisioon võiks ju olla tuluallikaks - selle võiks maha müüa. Müüge maha ja pöörake see raha, siis pange lasteaedadesse, ma arvan, et see oleks mõistlik! Sest kui me räägime avalik-õiguslikust n-ö meediaruumist, siis ma arvan, et selles ruumis ... kuigi te arvate, et teil ei ole kuidagi nagu võimalust oma arvamust välja öelda, siis ikkagi on. Ma arvan, et meie avalik-õiguslik televisioon on piisavalt avalik ja piisavalt õiguslik, et seal saaks iga kodanik oma arvamuse välja öelda, kui tal see arvamus on olemas. Ja ma ei leia küll, et see oleks kuidagi otsapidi kallutatud. Mulle ei meeldi ka kõik, mis sealt tuleb - absoluutselt ei meeldi! Ei meeldi ka mõnede kodanike arvamused, mis kõlavad läbi avalik-õigusliku televisiooni, aga see ei tähenda seda, et ma neid ei kuulaks, ma ei paneks neid tähele. Ja see, et nad seal on, see on väga tore. Et teinekord tasub võib-olla panna peegel ette ja vaadata, et kas mitte meie n-ö tuba ei ole liiga hall või valgus ei põle võib-olla või on meie pilk liiga väärastunud või me ei suuda jälgida seda, mis tegelikult toimub. Teeme akna lahti, vaatame õue! Elu võib-olla läheb meist muidu mööda! Et mina kutsun ka ülesse teid otsustama ikkagi nii, et paneme prioriteedid paika. Mis on siis, pagan võtaks, olulisem? Kas on olulisem mingisugune tiksuv telekanal kusagil, mis näitab mingisuguseid saateid...
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Aeg on läbi!
Kõne jätkub - Kalev Vapper Kalev Vapper
... või on olulisemad meie lapsed?! Nii et mina oleks lasteaedade poolt.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Õnne Pillak!
Kõne - Õnne Pillak Õnne Pillak
Head saalisolijad, et ma just siin, kui Kalev Vapper rääkis, siis vaatasin teie nägusid. Et ma ei tea nüüd, kas see ... kas te hakkate väsima? Mis kindlasti ju nii on. Või tegelikult on ikkagi see, et see lasteaedade teema tegelikult läheb teile hinge. Ja ma arvan, et kui teil vähegi võimalus oleks, siis te toetaksite seda. Aga ma loen teile ette teie enda juhi, Tallinna linnapea Edgar Savisaare tsitaadi. See tsitaat pärineb aastast 2009 III Omavalitsusfoorumil, mis toimus Tallinnas. Tsiteerin: "[---] Aga ma siiski kutsun siin üles meid kõiki pidama nii täna kui kogu järgneva pooleteise kampaaniakuu jooksul silmis kõige olulisemat, valimistest ja kõigest muust palju, palju olulisemat – see on meie inimesi! Pidagem meeles, et valimised on olulised, aga inimesed veel olulisemad. Pöörakem ikka tähelepanu inimeste vajaduste teenimisele.[---]" See eelnõu, millest me siin rääkisime - see on Tallinna elanike, Tallinna inimeste eelnõu. Nad väljendavad sellega oma vajadusi ja pöörduvad meie poole, et me aitaks neid. Teeme siis seda! Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii! Nimekirjas kedagi ei ole, nüüd on ilmselt jõudnud aeg sinnamaani, et ma ütleks ka ise mõned sõnad selle tänase õhtu kohta, mis on nüüd juba päris pikalt kestnud.
Ma olen opositsiooniga nõus, aga nõus ainult ühes küsimuses. Nõus selles küsimuses, et kindlasti on lapsed ja lasteaiad meile kõigile olulised, kõigile, kes siin saalis istuvad. Ainult et lahendused nende asjade jaoks on väga erinevad ja kindlasti ei ole lahendus ainult see üks, mis täna on välja pakutud. Samas tuleb mul ka väga tuttav ette see poliitiline retoorika, mida on siin juba vist üle tunni aja arendatud.
Ma tuletaksin meelde aastat 2002/2003, kui me olime linnas koalitsioonis Reformierakonnaga ja tollane opositsioon rääkis koolide remontimisest ja täpselt tõid samu asju. Ma usun, et kui te võtate need protokollid välja, siis võib siin üksühele võrdluse luua, mis täna on räägitud. Kusjuures tol ajal vastandati koolidele investeerimise teedesse. Öeldi, et mis asja te sinna asfaldisse panete raha, et andke see raha lastele. Läks natukene aega mööda. Keskerakond on Tallinna linnas koolide need probleemid, mis tol ajal tõstati, praktiliselt lahendanud. Oleme saanud üle koera, küllap saame ka üle koera saba. Enamus koole on kapitaalselt remonditud nendele lastele, kes täna käivad lasteaias ja lähevad üsna pea nendesse samadesse remonditud koolidesse. Läks natukene aega mööda ja seesama opositsioon, kes ütles, et võtame selle raha sealt teedelt ära ja paneme koolidesse, hakkas varsti rääkima, kui lagunenud Tallinna teed on. Mida ma tahan öelda tänastele eelnõu esitajatele? Ega teil ei maksa loota selle opositsiooni peale, kes siin jutustab, kes on riigis võimul, kes võiks Tallinnaga seljad kokku panna ja me võiksime ühe käetõmbega selle probleemi ära lahendada. Nad ei tee seda. Neil on kasulik seda rääkida aastast-aastasse, päevast-päeva! Aga vaevalt, et meie lubame neil seda rääkida. Keskerakond on seni sellised probleemid üsna kiiresti Tallinna linnas ja üsna efektiivselt ära lahendanud. Küllap me lahendame ka selle lasteaedade probleemi. Ja me ei lükka seda kuhugi kaugesse tulevikku, me alustame sellega juba järgmisest aastast.
Lähme otsustamise juurde. Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele linnavolikogu otsuse eelnõu "Tallinna Linnavalitsusele ülesande andmine korrastamaks munitsipaallasteaedasid". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletamise algus - Eelnõu lõpphääletus Eelnõu lõpphääletus
Hääletamise lõpp
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Poolt 22, vastu 39, ei leidnud toetust. Otsustamist vajavad eelnõud on tänaseks läbi, on jäänud kaks arupärimist.
22:23 Päevakorra punkti alustamine - 23. Dunteni pargist 23. Dunteni pargist
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Arupärimine Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe poolt "Dunteni pargist". Arupärimisele vastab abilinnapea Arvo Sarapuu!
Ettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Lugupeetud volikogu esimees! Lugupeetud arupärija Tarmo Kruusimäe! Tänan Teid esitatud arupärimise eest! Ja vabandan, et hääl on juba nii ära, et ei ... tõenäoliselt kõike võib-olla ei ole mõttekas ette kanda, mis mul kirjalikus arupärimises on juba ... või kirjalikult on vastatud. Aga loomulikult niisugused olulisemad asjad ma tooksin siin välja. Jutt on siis Dunteni pargist ja kohanimenõukogu koosoleku protokoll nr 35 9. novembrist 2010 nõustus Tallinna nimekomisjoni seisukohaga, et kuna Dunteni nimi on eesti keelde tondiks mugandatud, siis saksakeelset varianti kohanimes tagasi tuua ei ole õige, kuna see ajaks segamini erinevad keelekihid. Kohanimekomisjon tegi ettepaneku Kristiine Linnaosa Valitsusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, Tallinna nimekomisjonile alternatiivse nimevariandi - Tondimõisa park - kasutusele võtuks. Nüüd Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni taotluse pargile nime määramiseks 4 aprill 2011. Vastavalt Tallinna kohanimede määramise korrale teavitati avalikkust; avaldati eelteade linnavalitsuse määruses, Eesti Päevalehes ja Tallinna kodulehel. Tondimõisa pargi nimi määrati ametlikult Tallinna Linnavalitsuse 27 aprill 2011 määrusega nr 63. Nüüd vastused teie küsimustele. Millised on järgmised kohaliku identiteedi sümbolid, mida linn soovib "teerulli meetodil" ümber nimetada? Vastus: selliseid sümboleid ei ole. Teine küsimus: kas linn on tagaselja juba otsuse teinud ja eirab halduskogu ja Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamust? Vastus: Kristiine Linnaosa Valitsus kooskõlastas linna nimekomisjoni taotluse 4. aprillil käesoleval aastal ning 27. aprillil võttis linnavalitsus vastu määruse nr 63, millega määrati Nõmme tee 107 asuva pargi nimeks Tondimõisa park. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Küsimused. Tarmo Kruusimäe!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Et jah, me olime ajendatud selle arupärimise koostamisel just sellest, et Kristiine Linnaosa Valitsus väitis, et nemad on esitanud edasi Kristiine Halduskogu seisukoha. Ehk siis nimejant on toimunud mitu aastat. See aga, et Kristiine Linnaosa Valitsus on saatnud teistsuguse signaali nimekomisjonile, on kahetsusväärne ja lihtsalt tuleb tõdeda, et siin ei ole mitte nimekomisjoni süü, vaid linnaosa valitsuse süü. Aga mida teha, et linnaosa valitsus esindaks linnaosa elanike huve? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh! Ma ei tea, kuidas see reglement näeb ette, et ... ma lihtsalt, mul on Riigikogu kogemus, seal niiviisi ei olnud, et aga ... peab vastama kohe?
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Jah!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Et ... noh, ega linnaosa valitsus peab käituma ikkagi selliselt, kuidas nimekomisjoni otsus on. Ehk kui on ikka nimekomisjoni otsus selline, siis ta peab ka lähtuma sellest. Nüüd kui kodanikud soovivad vaatamata kõigele - noh ütleme nii, nagu ma selle ette kandsin siin - ja kodanikud Kristiine Linnaosa Valitsuses ütlevad, et ei, me soovime ikkagi teistsugust menetlust, siis ei ole midagi teha, siis linnaosa valitsus võib uuesti pöörduda nimekomisjoni poole ja menetlus uuesti algab. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe, teine küsimus!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea ettekandja, ma sain aru siis praegusel hetkel nagu sellest hierarhiast, et nimekomisjon teeb ettepaneku ja linnaosa valitsusel on siis võimalus sellega nõustuda ja mitte nõustuda. Või peaks olema tegelikult kodanikuühiskonnast lähtuvalt see, et kui linnaosa valitsus teeb ettepaneku nimekomisjonile, et nad sooviksid muuta. Või ongi nii, et kui üks komisjon mõtleb mõnele vahvale asjale, et nüüd nimetaks linnavolikogu näiteks ragradraa? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, aitäh. Ei keela keegi praegu linnaosa valitsusel teha ettepanekuid milliseid ta üldse tahab. Et nimekomisjonile võib praktiliselt teha neid ettepanekuid nii palju kui kulub. Ainult et, kas see on mõistlik ja otstarbekas? Ma ikka eeldan praegu seda, et kuna linnaosa valitsus kooskõlastas nimekomisjoni otsuse ja on sellega päri, no siis ma päris hästi ei saa aru, miks ta peaks uuesti pöörduma nende küsimustega nimekomisjoni poole. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole, seega arupärimine on vastatud.
22:29 Päevakorra punkti alustamine - 24. Raieloa kohta Villardi 5b krundil 24. Raieloa kohta Villardi 5b krundil
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Järgmine arupärimine on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Tarmo Kruusimäe poolt "Raieloa kohta Villardi 5b krundil". Arupärimisele vastab abilinnapea Arvo Sarapuu.
Ettekanne - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Lugupeetud volikogu esimees ja lugupeetud linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe! Tänan teid 6. oktoobril 2011 esitatud arupärimise eest, milles juhtisite tähelepanu puude raietöödele aadressil Villardi 5b. Ma hoiaks praegu natukene aega kokku ja kui te olete nõus, siis esitaksin täpselt küsimuse ja vastuse.
Tallinna Linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Ei, neid ei ole vaja, sellepärast et ma olen sellega tutvunud, mis te olete ... mul on võimalus teile esitada ka suuliselt mõned küsimused juurde.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Kas on küsimusi?
Tallinna linnavolikogu liige - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Jätkan.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Nii. Palun!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Hea abilinnapea! Ma pöördusin selle probleemiga aga teie töömeilile. Kuigi hea tava kohaselt ma lootsin, et ma saan sealt vähemalt ka siukse vastuse, et "Jah, ma olen vastuse kätte saanud", kus ma viitasin siis tegelikult sellele võimalusele, et raieluba peatatakse 30 päeva jooksul. Ja minu küsimus on see - kui tihti te endal töömeili loete ja kas oleks heaks jooneks linnavolinikule vastata, sest tegemist ei olnud halvustava kirjaga, vaid lihtsalt meie Tallinna linna kopsudest johtuvalt tulevate probleemidega? Aitäh.
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Jah, aitäh. Ma mäletan seda meili ja ma sellele oma arust vastasin, et "Tänud ja menetleme". Aga kui läks midagi viltu, vabandan, ja olen nõus, et volikogu liige võib alati pöörduda linnavalitsuse liikmete poole mis tahes küsimusega. Ja nüüd ka meil on selline vahend, tõepoolest, et sellele peaks vastama. Nii et oleme siis järgmine kord korrektsemad. Nüüd see, mis puudutab 30 päevast, siin on nüüd nii, et raieloa vaidlustamine käib vastava korra kohaselt ja vaidlustamise puhul on niisugused ... ma loen ette, millised võimalused on: vaidlustada saab siis, kui taotleja on esitanud andmed, mis ei vasta tegelikkusele. Esiteks. Teiseks, on rikutud raierahu nõuet. No see on mai keskelt augusti keskele, augusti keskpaigani. Kolmandaks, puu kasvukoha kinnistul raiutakse puid, mis ei ole kantud raieloale. Neljandaks, ei järgita loa tingimusi. Viiendaks, puu kasvukoha kinnistule ehitusluba tunnistatakse kehtetuks. Kuuendaks, taotlejale sõlminud lepingud asendusistutuse kohustuse täitmiseks. No ei olnudki vaja asendusistutust, sellepärast et tegemist oli ju sanitaarraiega. Nii et kui me vaatasime need koos Keskkonnaameti juhataja asetäitja Relo Ligiga läbi - ja me Relo Ligiga seda koos menetlesime -, siis me leidsime, et ei ole võimalik seda raieluba siis tühistada, või peatada raietöid siis. Aitäh!
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Tarmo Kruusimäe, teine küsimus!
Küsimus - Tarmo Kruusimäe Tarmo Kruusimäe
Tänan! Ma toon lihtsalt ühe sellise võrdlusmomendi, et kui inimene satub näiteks politsei huviorbiiti ja ta vahistatakse, siis inimesel on alati võimalus, õigus öelda, nõuda kas ühte telefonikõnet või nõuda advokaati. Kui toimub mingi protsess ja kui linnakodanik lihtsalt pöördub linnaametniku poole sellisega, et palun raieluba peatada nii kauaks, kui on vaie võib-olla õhus. Ehk siis inimene lähtus nagu sellest. Kas selline võiks olla nagu loomulik ja hea tava järgnevates tulevastes protsessides? Aitäh!
Ettekanne jätkub - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
No aitäh! Ja mõneti väga loogiline. Et iseenesest ma ei näe selles küsimuses mingit vastuolu. Küll aga tegemist on selles, et selle raieloa andis välja Keskkonnaamet. Keskkonnaamet andis välja, menetles seda eelnevalt ja raiumine toimub ju põhjendatud taotluse alusel. Nii et kui seda eelnevat materjali vaadata, siis on ju selge, et tegemist oli täitsa põhjendatud raidega ja vahtrate väärtusklass oli V, mis on kõige väiksem väärtusklass. Nii et ... ühelt poolt vaadates muidugi jah, et annad selle loa välja, siis inimesed tulevad ütlema, et kas see on ikka õige? Noh, nüüd ametnik peaks sinna ligi minema ja ütlema, et ai, ai, ai! Et vaatame ikka asja ümber või siis peatame selle raietöö siis näiteks 30 päevaks. Aga siin ta peab lähtuma ... Noh, kujutame ette, eks ole, et kui ta seda suvaliselt teeb, siis me ei ole ju sellega edaspidi nõus. Et meil on teatud kriteeriumid ja see puudutab igat asja, et on ta siis ametniku töös, on ta mõnes muus niisuguses töös. Ikkagi töötatakse välja seaduses lähtuvad kriteeriumid ja siin ma lugesin enne teile ette kuus kriteeriumit. Ja tõepooles, sellele kuuele kriteeriumile ükski ei vastanud, ükski see kriteerium, ja meil ei olnud võimalik lihtsalt. Et hoida sekeldusi ära, siis ma arvan, et meie ametnik käitus ... mitte ei arva, vaid olen praegu kindel, et ametnik käitus õigesti. Tal ei olnud sellist võimalust. Kui ükski nendest kriteeriumitest, näiteks oleks raierahu nõuet rikutud või näiteks ehitusluba oleks kehtetuks tunnistatud, loomulikult, siis ta oleks seda pidanud tegema. Aitäh.
Juhataja - Toomas Vitsut Toomas Vitsut
Rohkem küsimusi ei ole, seega arupärimine on vastatud. Kuna päevakord on läbi, on istung ka läbi.
Tallinna abilinnapea - Arvo Sarapuu Arvo Sarapuu
Aitäh.