Päevakorrapunkti esinemised [Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas ]

 
17:20 9. OE226 Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas
17:20 Mihhail Kõlvart
Päevakorrapunkt number 9 "Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas". Sõna ettekandeks saab Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. Palun! Kas see on protseduuriline küsimus, või mis? Jaa, palun.
17:20 Märt Sults
Ma kasutan seda õigust, kuna minu nime nimetati kogu aeg. .... Et ma kasutan õigust, et kuna minu nimetati, siis ma tahaksin tänada ja eriti sõnavõtjaid. Et omades psühholoogiaharidust ... tähendab, et te andsite järjekordselt väga hästi mõista, kui kergesti te manipuleeritavad olete ja kui hästi oli õnnestunud üks reklaamikampaania. Aitäh teile!
17:20 Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Päevakorraväliselt saab esitada ainult protseduurilisi küsimusi. Palun sellest lähtuda! Palun!
17:21 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Nüüd räägime siis detailplaneeringust. Nimelt Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneering. Praegu seina peal te näete, kus see ala paikneb. See on siis Põhja-Tallinnas Kalaranna tänava ja Kalamaja elurajooni vahel. Ja teisel pool Kalaranna tänavat on teatavasti meil Patarei vangla.
Nüüd paluks suuremat pilti, et kõik saaksid näha. Nii! Ja jutt käib siis sellest alast. Kes ei ole Põhja-Tallinnaga või selle kandiga väga hästi kursis, nagu siis need on uued elamud - kollast värvi. Siin meil jookseb Kalaranna tänav. Siin meil jookseb Vana-Kalamaja tänav ja see on siis Küti tänav. Praegu paikneb sellel alal Küti 2 ja 4 kinnistutel tolliladu, dispetšerihoone ja büroohoone ja valdavalt on ala asfalteeritud. Ala servas Vana-Kalamaja tänava ääres valmisid hiljuti 4-korruselist korterelamut. Noh, nagu ma näitasin, kõik see asi, needsamad majad siin. Detailplaneeringuga kavandatakse alale kuni 7 eluhoonet, millel on ühine maa-alune parkimiskorrus ja hoonete kõrguseks on siis kolm või neli korrust arvestades olemasolevate hoonete kõrgust. Ja siis need seitse on siin nagu sinisega märgistatud.
Säilinud ajalooline maneežihoone, mis on seal olemas, siinsamas, tegelikult ei ole see muinsuskaitse all, aga see osa säilitatakse ja müürid rekonstrueeritakse, müüride vahele rajatakse ühine mänguväljak, mis on minu meelest eriti positiivne. Ette nähtud on ka 5% äri- ja teeninduspindu ja kortereid on siis kuni 196 ja parkimiskohti seal maa-alusel korrusel on vähemalt 221. Avalikul väljapanekul esitas vastuväite üks inimene, kes, nagu mina sain aru, elab siin ühes nendest majadest, mis on seal puitmajad 2-korrulised. Tema meelest selline arendus sinna ei sobi. Tulles talle vastu, määrati lisaks detailplaneeringule nõue, et hooned peavad osaliselt olema viilkatustega. See natuke rahustas inimese maha.
Ja kõik vajalikud kooskõlastused on olemas ning Harju maavanem on planeeringu ka heaks kiitnud. Nii et palun siis seda detailplaneeringut toetada. Aitäh!
17:24 Mihhail Kõlvart
Ettekandjale on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!
17:25 Taavi Rõivas
Aitäh! No iseenesest igati loogiline, et see koht ei ole sobilik tolliladudeks ja elamud sobivad sinna loomulikult paremini. Küll aga, olles seal päris tihe külaline, on mul silma hakanud, et need majad ehitatakse ikkagi üksteisele väga-väga lähedale. Et mul on küsimus. Kas ... Kuidas tänapäeval üldse nagu on? Et kunagi, kui mina linnaosa vanem olin, projekte läbi vaatasin, siis ma järgisin väga tähelepanelikult seda näitajat, mis on korterid siis ruutmeetri kohta või selle nagu asustustihedus. Et kas Te seda jälgite ja kas Teie meelest on sellega kõik hästi? Aitäh!
17:25 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Ma olen seal veel tihedamini käinud, selles piirkonnas, kuna ma ise olen Vana-Kalamaja tänava elanik. Nii et ma tunnen seda piirkonda väga hästi. Ütleme niimoodi, et kui võrrelda olukorraga, mis oli veel oma 10 või 15 aastat tagasi, siis loomulikult see olukord on muutunud ja see tihestus on kasvanud. Samas loomulikult linn jälgib seda kõike ja kui see on üldplaneeringuga kooskõlas, Põhja-Tallinna üldplaneeringuga, siis ega meil suurt manööverdamisruumi siin ei olegi, kuna seadusega on kõik kooskõlas, üldplaneeringuga on ka kooskõlas, nii et selles mõttes peaks korras olema.
Aga omalt poolt ma ütlen, et jällegi, et kuna see piirkond on viimastel aastatel muutunud ülipopulaarseks ja me kõik teame seda väga hästi, siis on selge, et soovijaid Kalamajas elada on aina rohkem iga-aastaga ja loomulikult neid elamupindasid on aja sinna ka rohkem. Nii et ausalt öeldes ma probleemi ei näe, eriti võttes arvesse seda nagu, et see on selline, noh, natuke isegi kinnine ala võib öelda, nagu see seisab siin nagu eraldi. Ja ma arvan, et see on igati positiivne, nagu Sa ütlesid, et just selle ... minu meelest oli seal logistikaga tegelev ettevõte, kui selle asemel, kus on mingi dispetšeriputkad ja mingisugused laod, tulevad ikkagi ilusad elamumajad. Aitäh!
17:26 Mihhail Kõlvart
Argo Luude, palun!
17:27 Argo Luude
Hea ettekandja! Selline küsimus. Et kui neid numbreid seal vaadata ja natukene näppude peal arvutada. Seal räägitakse, et brutopinda on 17 000 ruutmeetrit ja ütleme võtame sealt äripinnad maha, saame mingi võib-olla 14 000 ruutmeetrit ja võtame seal keskmise korteri suuruse, saame, et võib juurde tulla 500–600 elanikku koos peredega. Nüüd Põhja-Tallinnas teame, et seal on liiklusega lugu juba täna ikka hull, mis hull ja paljude tänavate peal on sisuliselt võimatu liigelda. Et kas tegelikult on üldse õigustatud Põhja-Tallinnasse anda või kinnitada selliseid detailplaneeringuid enne kui nagu see liikluskorraldus ei saa seal kuidagi ära lahendatud? Aitäh!
17:28 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! Kuna Tallinna elanike arv viimastel aastatel aina kasvab ja praegu trend on selline nagu, et see jätkubki, inimesed tahavad Tallinnasse elama tulla, siis ma arvan, et tegelikult seda olukorda, mis meil on liikluses lahendada aasta või kahega, oleks kui mitte võimatu nagu, siis väga vähe tõenäoline. Nii et kui me hakkame, ütleme niimoodi, lubama arendajatele nagu midagi ehitama alles siis, kui me lahendame nagu liiklusolukorda, siis ma arvan nagu, et me jäämegi sinna nagu, et ühtegi suurt arendust nagu meile Tallinnasse, eriti sinna kesklinna või siis sinna Kalamajja, millest me täna praegu siin räägime, ei tulegi.
Nii et loomulikult ma arvan, et seda olukorda, mis meil on liikluses praegu tekkinud, tulekski ära lahendada. Aga nagu näitavad suurte linnade kogemused, seda niimoodi naljatades teha ei ole eriti võimalik. Nii et loomulikult oli see projekt kooskõlastatud ka Transpordiametiga. Nii et Transpordiamet on arvamusel, et selline arendus võib sinna tulla. Järelikult ei ole meil siin praegu alust selles ka kahelda. Aitäh!
17:28 Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, palun!
17:29 Ants Leemets
Ja lugupeetud abilinnapea! Et ma olen olnud üle 8 aasta volikogus ja ma ikka pean rääkima, et selliseid presentatsioone ei tehta. Te panete mingi postmargi välja, keerate pilgu sinna, näitate midagi. Mis Te arvate, et see kõik on näha või?! Et see kõik on nagu arusaadav?
17:29 Vadim Belobrovtsev
Nii! Aga ma küsin IT inimese käest, kas ...
17:29 Ants Leemets
Ma ei küsi Teie käest ...
17:29 Vadim Belobrovtsev
IT inimese käest, kas oleks võimalik ...
17:30 Ants Leemets
Minu käes on küsimise kord.
17:31 Vadim Belobrovtsev
Ei, ma lihtsalt küsin, kas seda oleks võimalik praegu suuremaks teha? See ei ole praegu nagu täisekraan lihtsalt. Ja siis saab nagu plussi vajutades nagu seda suurendada ka, mis seal all on.
17:31 Ants Leemets
No minu küsimus on, et kui me ehitame endale mingit elamurajooni välja, paneme mingi grupi elamuid sinna paika. Ütleme, et kui vaadates nüüd see pilt on tõesti suurem ja natuke rohkem saab aru, aga seletage mulle. Kas peale nende majade palju sinna rajatakse juurde haljasala või palju sealt kaotatakse haljasala ja palju on arvestatud korteri kohta autosid? Mis see norm tänapäeval on, mis on seal rakendatud? Aitäh!
17:31 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! See on juba nii tehniline küsimus, et ma pean siin pöörduma siis ameti poole, Linnaplaneerimise Ameti poole.
17:31 Arvo Rikkinen
Lugupeetud volinikud! Nagu ettekandja juba alguses ütles, on seal täna tollilaod ja angaarid ja asfaltplats, nii et seal haljastust tuleb kõvasti juurde. Ja olemasolevat haljastust seal säilitatakse.
Parkimine vastab siis Tallinnas kehtivale normile. Kalaranna tänav on kohe kõrval, kus on väga hea ühistransport, kus täna liikluskoormust peal pole ja loomulikult linn koostab paralleelselt kõik suuremad liikluslahendused, et parandada Kalamajast kesklinna pääsu ja need on kõik töös linna poolt. Neid ei saa, selliseid suuri sõlmi panna ühe arendaja peale, nagu selles mõttes on see linna ülesanne. Aitäh!
Mul on protseduuriline! Sa ei saanud aru, mis .... nad rakendavad? On 1; 1,2; 1,4 - mis see on? Kas keegi oskab ikkagi öelda?
17:31 Mihhail Kõlvart
Kas oli kuulda? ....
17:32 Ants Leemets
Ei, ei olnud kuulda, sellepärast ma küsingi üle ainult ühe numbri, et mis autode arvu arvestatakse, mis ....
17:32 Arvo Rikkinen
Lugupeetud küsija! Tegemist on selle arhitektuuri-ajaloolise asulakohaga ja vanalinna kaitsevööndiga, kus kehtib norm ühe korteri kohta üks parkimiskoht ja antud juhul on neid rohkem. Parkimiskohti oli siin 221 ja kortereid on 190 maksimaalselt lubatud. Aitäh!
17:32 Mihhail Kõlvart
Jaak Juske, palun!
17:32 Jaak Juske
Aitäh! Ma kõigepealt natukene austatud abilinnapead täiendaksin. Et see maneežihoone, et seal mitte ei hoitud hobuseid, vaid seda kasutati ka vajadusel õigeusukirikuna. Et see on üks nihukene unustatud ka pühakoda. Et tegelt on tore, et selle vana hoone müürid siiski säilivad, kuigi hoone ise tõepoolest ei ole muinsuskaitse all.
Aga mu küsimus n-ö jätkab seda tegelikult eelmist arutelu. Et iseenesest on tore, et Kalamaja kant areneb. Et mitmed suured arendused on n-ö praegu töös, mitmed kohe algavad, mitmed on kavandamisel. Et Kalamaja elanike arv nagu kõvasti veel tõuseb. Ja samal ajal me teame, et koolikohtade puudus on tegelt jätkuv, GAG-i uus hoone on ka kohe täis. Kus need lapsed hakkavad koolis käima? Aitäh!
17:33 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! No esiteks ma täpsustan, et ma pole hobuste kohta midagi öelnud. Ma lihtsalt ütlesin maneež. Teie ... vastates küsimusele. Jah, tõepoolest see on probleem, kuna tänu sellele populaarsusele, mis on ühest küljest suur pluss, tekib Kalamajas ka lasteaedade probleem ja loomulikult ka kooli probleem. Nii et siinkohal ma arvan, et me Haridusametiga kindlasti hakkame mõtlema, et mida selles valdkonnas nagu võiks paremini teha, et kuidas saaks seda probleemi koolikohtadega siis lahendada.
Mis puudutab ... siin kõlas ka see küsimus, et liiklus ja liiklusprobleemid. Nagu mina ütlesin nagu, et kuna mina elan ise nagu selles kandis nagu, siis mina väga hästi olen nende probleemidega kursis. Et ma saan aru, et nendega tegeletakse ka selle Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise käigus. Lisaks seesama Kalaranna tänav on osaliselt seda parkimisprobleemi lahendanud. Nii et kuna see kvartal siin asub konkreetselt Kalaranna tänava kõrval, siis ma arvan, et võib-olla ei tule sinna veel neid lisaprobleeme liiklusega, vaid Kalaranna tänav suudab seda olukorda kuidagi leevendada. Aitäh!
17:34 Mihhail Kõlvart
Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!
17:35 Taavi Rõivas
Suur aitäh, härra juhataja! Ma küsiks ka nagu natukene üldisemalt, et olemata ... või kuidagi selle planeeringu vastu. Et kas ei võiks olla tuleviku mõttes meil, selleks et volikogus kõik saadikud saaksid parema tunnetuse, et milline on see olustik ja millega on tegu, et küsidagi selliste suuremate, kus on mitusada korterit, planeeringute puhul ka sellist elementaarset visualiseeringut? Et mulle tundub see täiesti normaalne isegi eramaja puhul, et kui ma tahan ehitusluba Tallinna linnalt, siis ma lasen arhitektil sinna ehitusloa taotluse juurde panna ka pildid, et veenda siis neid otsustajaid, et tegemist on ilusa asjaga ja et mõistlik oleks. Et kas selleks, et meil oleks parem otsustada, ei võiks olla tulevikus siniste ja oranžide kastidele ka lisaks infot? Et see teeks paremaks ka nendele, kes seal ei ela ja oskaks kaasa mõelda. Aitäh!
17:36 Vadim Belobrovtsev
Aitäh ettepaneku eest! Võtame arvesse.
17:36 Mihhail Kõlvart
Argo Luude, teine küsimus, palun!
17:36 Argo Luude
Hea ettekandja! Mul on jälle tehniline küsimus. Et siin on aru saada, et majade alla on parklad planeeritud. Samas see asi on seal ju merepinnast mingisugune võib-olla 7–8 meetrit kõrgemal. Nüüd, kui kõrgel siis need kanalisatsioonitrassid on? Et seal ei juhtu jälle seda, et ükskord, kui sademed on, siis need garaažid ujuvad, sest kanalisatsioon on kõrgemal kui garaažipõrand? Aitäh!
17:36 Vadim Belobrovtsev
Aitäh! See on, ma arvan, ametile küsimus, kui isegi amet nagu teab seda.
17:36 Arvo Rikkinen
Kõik tehnovõrkude valdajad ja Kommunaalamet on planeeringu kooskõlastanud ja tehnovõrgud on kahtlemata sellega arvestanud, et seal mingit tehnovõrkude lahenduseta üleujutusohtu ei oleks seal keldris. Aitäh!
17:36 Mihhail Kõlvart
Ants Leemets, teine küsimus, palun!
17:37 Ants Leemets
Ja, minu küsimus on see, et oleks nagu ... Ma ei ole ka selle planeeringu mingi vastaline. Aga kas on võimalik näidata, mis seal täna valitseb? Ütleme, et volikogu liikmed saaks aru, mis on tänane olukord ja siis, mis on nagu tulevane olukord. Ja kuidas see sobib kokku seal olemasolevate puitmajadega? Et kas see tänane pilt on võimalik ... No ütleme, et mul on võimalik. Ma ei tea, kas Teil ka on võimalik näidata, mis seal täna on, Küti 2 ja 4?
17:37 Vadim Belobrovtsev
On meil seda võimalik näidata? Seda Google Mapsist kõige lihtsam vist jah ... No nii, seesama. .... Jah, see tuleb selle asemel, mis praegu näidatakse.
Ega seal väga palju muutunud ka ole.
17:38 Mihhail Kõlvart
Urmas Reitelmann, palun!
17:39 Urmas Reitelmann
Aitäh, härra esimees! Te mainisite, et äripindade maht on 5% sellest arendusest. Kas Tallinn on sinna sisse, sellesse 5%-i planeerinud ka selle pentsiku jandi nn külaliskorteritega. Elik siis ehitatakse korterid, mida käsitletakse dokumentides äripinnana? Aitäh!
17:40 Arvo Rikkinen
Lugupeetud küsija! Tegelikult detailplaneeringus on sisse kirjutatud, et seal tohivad olla ainult teenindus- ja kaubandusruumid, mis avanevad otse tänavale. Nii et on mõeldud seal Oa tänavat, mis meil ees on, kuhu tuleb see rekonstrueeritav maneeži või ehk siis ajutiselt kasutusel olnud ka kirikuna hoone. Seinad integreeritakse uue hoone sisse ja seal ongi need avalikud funktsioonid, mis peavad teenindama kohalikke elanikke. Nii et seal külaliskortereid ei ole lubatud, selles detailplaneeringus. Aitäh!
17:40 Mihhail Kõlvart
Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
17:40 Vadim Belobrovtsev
Aitäh!
17:40 Mihhail Kõlvart
Sõna kaasettekandeks saab linnamajanduskomisjoni esindaja Andrei Birov, palun!
17:40 Andrei Birov
Nii! Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid, mu kallid ja armsad daamid ja neiud! Ennem, kui ma kannaks teile ette, kuidas see arutelu kulges linnamajanduskomisjoni istungil ja mihukse otsuse vastu võeti, ma tahaksin võib-olla mõningale siin küsimusele veel omapoolse selgituse anda, kuna ma olen Põhja-Tallinna linnaosakogu esimees ja elan Põhja-Tallinnas aastast 1994.
Et kõigepealt tahtsin siin jagada kogemust meie linnaosakogu tööst Põhja-Tallinnas, kus maakomisjoni esimees on IRL-i esindaja Henn Pärn. Te paljud tunnete teda. Ta on olnud väga tubli ettevõtja ja ühiskondlik tegelane. Ja tema siis tegi nihukese väga, ma arvan, innovatiivse sammu, et ta otsustas ennem linnaosakogu istungit ja kui on vastavad detailplaneeringu arutelud, organiseerida siis nende objektide tutvustamine kohapeal.
Nii oli meil ... eile linnaosakogu istungil oli siis kaks detailplaneeringut. Üks oli siis Volta nagu kompleksi arendusprojekt ja teine oli siis Maleva tn 4, kus oli enne prügila ja ta viis läbi siis need maakomisjoni istungid nagu nende objektide peal. Ja kõik, nii maakomisjoni liikmed kui ka linnaosakogu liikmed said tutvuda nende detailplaneeringutega kohapeal. Et ma alati olen toetanud Ants Leemetsa ettepanekut, et me saaksime Google Mapsis vaadata seda terviklikku pilti, aga ma teeks nagu omalt poolt veel ettepaneku, et seda Henn Pärna initsiatiivi toetada ka võib-olla teistes linnaosa kogudes, et kõik liikmed, nii maakomisjoni liikmed kui ka linnaosakogu liikmed saaksid tutvuda nende objektidega kohapeal. See on siis punkt nr 1.
Punkt nr 2, mis puudutab seda just detailplaneeringut Küti 2 ja 4, siis ma peaks ütlema, et kogu see piirkond on muutunud viimase 10–12 aasta jooksul sama prestiižikaks kui on Pirita või Viimsi. Aga samal ajal ei ole nii tihedat linnaliiklust, kui on ütleme tulles Piritalt. Paljud, kes elavad Pirital, Meriväljal või Viimsis, nad hommikuti raiskavad vahest tund aega. Paljud tulevad tööle spetsiaalselt peale kella üheksat, et siis mitte seista seal liiklusummikutes. Mis ootab nüüd Kalamaja või üldse Põhja-Tallinnat, siis vastupidi, mina jõuan tööle 10–12 minutiga elades Pelgulinnas.
Nii et vot siin just Taavi Rõivas esitas väga õige küsimuse, et kui tihedalt on seal praegu need arendused nagu edasi arenenud, et praegu arengutel on piisavalt ruumi. Ja nüüd ehitati sinna, väga õigel ajal ehitati see Kalaranna tänav. See oli vist, kui ma ei eksi, 4 või 5 aastat tagasi, kui see sai valmis. Ja alguses oli seal, noh üksikud autod sõitsid, nüüd on paljud ära harjunud, et siis nagu aega kokku hoida, sõidetakse sealt kaudu, kuigi ka on, ütleme seal tulles Koplist või Pelgulinnast, on ka teisi variante. Aga kindlasti tulevikus tuleb kogu seda infrastruktuuri edasi arendada, et ei tekiks samasugust olukorda nagu hommikuti tulles Piritalt.
Nii ja mis puudutab nüüd neid parkimiskohti, siis parkimiskohtadega on ka üldiselt Põhja-Tallinnas on olukord normaalne. Antsu küsimusele, vot Arvo juba vastas, Rikkinen, aga ma võib-olla täiendaks, et siis on üldiselt on jah üks koht nagu korteri kohta, see mis puudutab siis 1- ja 2-toalisi kortereid, aga kui on siis kolm ja enam 1–2-toalisi kortereid, nagu siis kolm ja enam, siis on 1,2 koefitsient. Ja praegu kõik, mis on meil detailplaneeringud on Põhja-Tallinnas vastu võetud, siis alati on olnud miinimum vastavus nendele normidele, aga vahest on ka rohkem. Vahest on ka rohkem. Et mitte isegi 1,2, aga vahest on 1,5. Ja üldine pilt on selline, et Põhja-Tallinnas on tänapäeval parkimisruumi, kuigi muidugi seal mõned tänavad on sellised, kus, kui on pargitud täis, siis on vahest on natuke kitsavõitu jääb. Aga eks siin peab siis sellega tulevikus arvestama arendades seda piirkonda.
Aga siis nüüd tulles meie linnamajanduskomisjoni otsuse juurde, siis linnamajanduskomisjoni istungit juhatas komisjoni aseesimees Kaupo Nõlvak ja kandis ette Arvo Rikkinen, kes on siis Tallinna Linnaplaneerimise Ameti detailplaneeringute teenistuse direktor ja kõik, kes viibisid kohal, 9 liiget, hääletasid poolt, vastu ei olnud ja erapooletuid samuti ei olnud. Ja ma arvan, et seda detailplaneeringut võiks kõik toetada. Aitäh!
17:46 Mihhail Kõlvart
Kas kaasettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh!
17:46 Andrei Birov
Tänud!
17:46 Mihhail Kõlvart
Avan läbirääkimised. Kõne puldist, Taavi Rõivas, palun!
17:47 Taavi Rõivas
Aitäh! Austatud juhataja, head kolleegid! Kui lubate, siis ma räägiks mitte niivõrd ainult sellest konkreetsest planeeringust, vaid üldpõhimõtetest ja hästi konstruktiivsetest ettepanekutest, kuidas meie tööd ühiselt paremaks teha. Meil oli siin ennist väga põnev arutelu selle üle, et kes võiks kuuluda ühte või teise komisjoni ja loomulikult on see ka tähtis teema. Aga tahtmata kuidagi punktidele nagu kaalu eristada, ma ütleks siiski, et see otsus, mida me praeguse punkti juures teeme, või need otsused, mida me teeme üldse planeeringute juures, need otsused on sajaks aastaks. Ja seetõttu nende otsuste puhul me printsiibina võiks olla väga hästi informeeritud ja see info võiks olla esitatud sellisel kujul, nagu kaasaegne tehnika võimaldab. Ja veel kord ma rõhutan, et see ei ole kuidagi mõeldud kriitikana ega kuidagi negatiivselt, vaid konstruktiivse ettepanekuna, kuidas need otsused saaksid olla tulevikus paremad.
Ma räägin sellest selle punkti juures, kuna nagu te teate, ma olen kümmekond aastat olnud volikogust eemal ja toona, üle kümne aasta tagasi oli tegelikult otsuste tegemise juures päris sageli ka kohapeal tehtud fotosid, mis on elementaarne, aga tegelikult juba siis kasutati ka videoanimatsioone, kasutati arhitektide visualiseeringuid, asju, mis aitavad meil otsuseid paremini teha. Siin Google Mapsist võib vaadata seda pilti ja kunagi, kui me Haaberstis need otsused tegime, meil Google Mapsi veel ei olnud, meil oli Jaak Vihmand, kes sõitis kohale jalgrattaga ja tegi pildi. Aga see väike asi, see kohapealt saadud pilt nendele, kes ei ela Kalaranna tänaval, annab palju juurde.
Aga minu palve, ja ma loodan, et te nõustute sellega, on see, et tulevikus, kui me arutame vähegi suuremaid planeeringuid, võiks olla elementaarne, et me taotleme planeeringusoovijatelt, nendelt kinnisvara arendajatelt seda, et see arhitekt, kes seda joonistab, teeks natuke rohkem, kui sinised ruudud ja punased ruudud, vaid teeks ka selle elementaarse visualiseeringu. Ma arvan, et seda ei ole palju küsida. Et kui minu isiklik tagasihoidlik kogemus Tallinna linnaga asjade ajamisel on olnud see, et kui ma ka eramajale tahan renoveerimisprojekti, siis ma pean seda elementaarseks, et ma panen sinna selle pildi juurde selleks, et veenda otsustajaid selles, et ma teen head asja ja teen seda mõistlikult.
Ja teine teema on ajendatud natuke sellest, mida kolleeg Birov ütles, et see ongi nii, et Põhja-Tallinn on, ja just konkreetselt see kant, on muutunud väga prestiižseks, see on väga suure nõudlusega, sinna tahetakse ehitada tuhandeid korterid. Ja see on just see koht, kus võib minna väga hästi, aga võib minna ka väga rappa.
Mina pean tunnistama, et selles linnaosas, kus mina linnaosa vanem olin, mingitel aastatel anti liiga palju järele arendajate soovidele ja ehitati asju, mis kõrvuti absoluutselt ei sobi. Ja seetõttu ma arvan, et on igati põhjendatud, et me siin ruumis arutame neid planeeringuid sisuliselt. Et mõnes kohas ongi tihedus väga oluline ja see ei ole sugugi halb, kui mõnes kohas ongi väga tihedalt ehitatud, aga planeeringud on palju rohkemad kui lihtsalt normatiivid või reeglid, muidu võiks panna ju arvuti neid otsustama. Aga ma arvan, et selle puhul on igal juhul vajalik ka poliitiline otsus, poliitiline arutelu, kui vaja, ja pärast ka poliitiline vastutus. Igaüks meist peab minema vajadusel sinna Kalaranna tänavale kohalikele elanikele ütleme, et miks me lubasime sellise maja, mitte just näiteks midagi muud. Ja ma arvan, et kui me tahame seda, et meie kodulinn oleks ka saja aasta pärast elamisväärne, siis need on teemad, mida tasub tõsiselt võtta.
Ja viimase punktina ma kutsuks üles neid, kes seda päevakorda koostavad ja kes selle n-ö ette valmistavad, linnavolikogu istungeid, kutsuks ülesse algatama ka selliseid veidi suurema pildi arutelusid linnaosade kaupa. Ma arvan, et see on aja küsimus, mil Põhja-Tallinn, sh Kopli poolsaar kuni lõpuni välja, muutub Tallinna kõige atraktiivsemaks elukeskkonnaks, sh ka Paljassaare poolsaar loomulikult. Ja selleks, et selles kindel olla, ma arvan, et on mõistlik, et linnavolinikud mõtlevad juba praegu aktiivselt kaasa, kus on transpordikoridorid, kus on võimalikud haridusasutused jne; kus on haljasalad; mis on need piirkonnad, kuhu me ei lase tükk tüki haaval ehitada maju, vaid kuhu me jätamegi pargi, no matter what, või mis iganes ka ei juhtuks. Nii et mu palve ja üleskutse on, et me võiksime arutada ka suuremat pilti just nende alade puhul, kus on suuremat arendust ette näha, sh näiteks Kopli poolsaar, sh näiteks Paljassaare poolsaar, sh ka näiteks Sõle ja Sitsi ja kogu see kant. Ja ma oleks väga tänulik, kui te olete nõus seda siin algatama.
Ja konkreetse planeeringu vastu mul mitte midagi ei ole. Kuna abilinnapea ise on sealt tänavalt, siis ma usun, et küllap ta on seda hoolega jälginud, et kõik oleks mõistlik. Aitäh!
17:52 Mihhail Kõlvart
Aitäh! Jaak Juske, palun!
17:52 Jaak Juske
Austet esimees, head kolleegid! Et ma jätkan sealt, kus jäi hea kolleeg Rõivas pooleli. Et tegelikult on Tallinna ajaloos praegu väga unikaalne hetk. Et on peale kasvanud terve uus põlvkond tallinlasi, kes ei mäleta enam seda, et kogu see mere äär oli Nõukogude ajal valdavalt suletud. Ja täna, kus mere äär on valdavalt avatud üksikute eranditega, on tegelikult Tallinna ajaloos unikaalne hetk selles mõttes, et n-ö kogu see mere äär sisuliselt seal, ütleme, Kalaranna kandis ja edasi on ju planeerimisel. Osad planeeringud on juba vastu võetud, osad on n-ö kehtestatud, osad on praegu töös, osad vaidlused lükkuvad veel kaugesse tulevikku. Aga nendest otsustest, kuidas me seda mere äärt kavandame-planeerime, sõltub tegelikult ju linna avatus merele, meie n-ö side merega järgmised täpselt mitusada aastat.
Ja ma olen tegelt väga seda meelt, et me võib-olla isegi võiksime võtta ka istungil ühe päevakorrapunktina ette ja n-ö vaadata neid täpselt mereäärseid planeeringuid, et mis seis seal on ja kus on tegelikult veel olulised otsused vaja langetada.
Põhja-Tallinna, Pelgulinna elanikuna olen ma seda linnaosa arengut väga tähelepanelikult jälginud. Ja Kalamaja puhul on tegelikult ju seis selline, et need tühjad kinnistud hakkavad juba täis saama. Kalamaja elanike arv just jõuliselt ületas 10 000 elaniku piiri mullu. Et tegelikult Kalamaja asumina on täna suurem juba tublisti kui Keila linn ja see elanike arvu kasv jätkub.
Ja hea kolleeg Birov ütles, et tegelikult paari aasta eest avatud Kalaranna tänav lahendab kõik liiklusprobleemid, see võib hetkel nii olla, aga olgem ausad, ega tegelikult ju Kalamajja ühtegi uut suurt tänavat enam ehitada ei saa. Olemasolevaid ka peaaegu ei saa enam laiendada, et tegelikult see olemasolev liiklustänavatevõrk, seal jääb ja samal ajal on tegelikult ju töös veel paar väga suurt arendust Põhja-Tallinnas, millest ühest ka kolleeg Birov rääkis. See on Volta kvartal, kuhu tuleb üle 2000 elaniku - see on üks nihuke korralik Eesti väikelinn. Seal kohe kõrval kinnistul on endine Krulli tehas, masinatehase ala, kus tuleb sama suur arendus ja tegelikult need on juba väga tõsised väljakutsed ja siin tuleb tegelikult lähiajal leida linnal, enne, kui me hakkame neid planeeringuid kehtestama, n-ö küsimustele vastused, et kuidas saab lahendatud transpordikorraldus ja eelkõige, kus need uued sajad lapsed hakkavad käima lasteaias ja kus nad hakkavad käima koolis? Aga Kalamaja on pööraselt põnev kant. Aitäh!
17:54 Mihhail Kõlvart
Aitäh! Sõnavõtt kohapealt, Argo Luude, palun!
17:55 Argo Luude
Aitäh, hea esimees! Aitäh saadikud! Tegelikult eelkõnelejad on juba enam vähem mu mõtted ära ütlend, aga selle konkreetse detailplaneeringu kohta ütleks küll, et peaks seda mitte vastu võtma, sest nii nagu eelkõnelejagi rääkis, et mere äär ja miljööväärtus jne ja me tegelikult ehitame sinna jälle mingisuguseid kuupe, 4-korruseliseid, 17–18 meetrit kahe maja vahel. Et kas see on nagu ikkagi mõistlik, mida me peame mere äärde rajama.
Et noh oleme ju käinud ise ka mujal maailmas ringi ja näinud küll, et tahtmise korral saab isegi seda, et kaubakeskused ehitatakse mitte tavalised mingid kuubid, plekiga üle löödud, vaid sellised, mis sobivad miljöösse. Ja tegelikult võiks nagu Tallinn ka ikkagi selles osas jõulisemalt nagu siis arendajatele ette kirjutada, et missugune arhitektuuriliselt peaks mingisugune ehitis välja nägema, et ta sobiks sellesse miljöösse. Seda esiteks.
Ja teiseks kordaks siis ka üle, et see seisukoht, mis siin välja nagu öeldi, et "liiklust nagu ei ole mõtet lahendada, et kuna liiklusprobleemid on niikuinii, siis lubame aga arendada", siis tegelikult ega see linnakodanikele ju mingisugust heaolu juurde ei too, et kui me ehitame maju juurde, toome autosid piirkonda juurde, aga need läbipääsusõlmed jäävad välja ehitamata.
Nüüd veel Reidi tee lisandumisega tuleb ju Põhja-Tallinnasse liikluskoormust juurde. Et päeva lõpuks tekib sinna niimoodi, et need inimesed, kes endal korteri ostavad, ei saa hommiku ei tööle, ei õhtul koju ja see kindlasti ei ole hea.
Et mina soovitaks küll ikkagi vaadata, enne need transpordi asjad korda teha ja siis hakata andma lubasid. Aitäh!
17:56 Mihhail Kõlvart
Aitäh! Enno Tamm, palun!
17:57 Enno Tamm
Aitäh! Tuleb Jaak Juskega nõustuda, et Põhja-Tallinn on tõesti neetult huvitav piirkond. Et olen ise enam-vähem sealt kiviviske kaugusel selle planeeringu juures sündinud, seal 30 aastat elanud, 7 aastat olnud Põhja-Tallinna linnaosa vanem. Et päris hästi olen ka kursis Kalamaja ja Põhja-Tallinna probleemidega.
On tõesti tõsi, et Kalamaja, Pelgulinna ja tänavad on siin 20-ndatel, 30-ndatel rajatud ja nad tänapäevase autostamisvooga lõpmatult toime ei tule ja tegelikult ei hakkagi tulema. Ja ma arvan, et ükskõik millist planeeringut menetledes ei saagi lähtuda sellest või ka selle planeeringu tegemata jätmist ei saa lähtuda sellest, et see täiendav autode hulk ei mahu nendele tänavatele ära. Lahendus on, ma usun täiesti kindlalt, keskkonnasõbralikus elektritranspordis ehk täiendavates trammikoridorides, mida tegelikult ka Põhja-Tallinnasse planeeritakse. Nii et ma usun, et tulevik on selles, et Põhja-Tallinnast kesklinna tööl käivad inimesed ise ei soovi seda autoga teha. Aitäh!
17:58 Mihhail Kõlvart
Aitäh! Kas eelnõu esitaja soovib lõppsõna?
17:58 Vadim Belobrovtsev
Ei, aitäh!
17:58 Mihhail Kõlvart
Tuli veel üks kõne. Jaa, Ants Leemets, palun!
17:59 Ants Leemets
Lugupeetud volikogu esimees, lugupeetud kolleegid! Ma olen väga nõus sellega, mis rääkis Taavi Rõivas ja mida Juske rääkis ja neid ei ole mõtet üle rääkida, need on nigu päris head tõed. Palve, miks ma siia pulti tulin, on komisjoni esimehele, et planeeringuid tuleb hakata komisjonist peale paremini menetlema. Ja peaksime tekitama väga selge olukorra, et ettekandja, ükspuha, kas siis juhuslikult pulti tulnud abilinnapea või selle alaga tegeleja, suudab esitada niimoodi, et milline see ala täna välja näeb, missugune planeering sinna peale tuleb, palju meil haljastust järgi jääb, kui tihedalt me selle ala täis ehitame, kuidas, kui me loome näiteks 200 korterit juurde, kas me loome ka mänguplatse juurde. Me ehitame linna ja siis selle linnaehituse käigus peab vastama küsimusele.
Ja kui te siia panete pildi, siis Priidu Pärna sealt ei saa seda pilti väga hästi vaadata. Ja siis, kui abilinnapea räägib siit seda - no sa ei näe ju, mida ma näitan sulle seal. Et selline esitlustehnika peab algama komisjonis teistmoodi ja peab jõudma volikogu saali teistmoodi. Need väiksed planeeringud tõepoolest, nagu siin ka Taavi ütles, et need ei ole nii olulised, selle elab üle. Aga kui sul on seal juba ... tekib juurde 200 inimest mingisse piirkonda, tuleb öelda, et see on elukeskkonna rajamine ja elukeskkonna rajamist tuleb võtta teistmoodi, natukene teistmoodi.
Nii et palve on, et komisjoni esimees hakkaks pingutama veidi rohkem ja abilinnapead, kes pulti tulevad, valmistavad küsimuse ette arusaadaval kujul ja nii läheb see libedamalt. Ei ole vaja iga kord rääkida ühte-sama juttu, et teeme nüüd teistmoodi. Nii et ma loodan, et asi läheb oluliselt paremaks. Aitäh!
18:00 Mihhail Kõlvart
Aitäh! No nii! Palun! Ei ole soovi.
Lugupeetud linnavolikogu! Panen teie ette lõpphääletusele otsuse eelnõu "Küti tn 2 ja 4 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas". Palun teid võtta seisukoht ja hääletada!
18:02 Eelnõu lõpphääletus
18:02 Mihhail Kõlvart
Häältega 50 poolt, 6 vastu, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud!
Head kolleegid! Me oleme töötanud kaks tundi. 15 minutit vaheaeg!
18:18 Mihhail Kõlvart
Head kolleegid! Jätkame istungiga!