REVISJONIKOMISJONI  KONTROLLAKT

13/06

20.12.2006

Hangete korraldamine ja lepingute täitmine Lasnamäe munitsipaalkoolide õpilaste toitlustamisel aastatel 2004 ‑ 2006

Koostaja:

Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon

Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalitus

Tallinn 2006

Sisukord

 

1. Kontrollimise alus ja teostajad. 3

 

1.1 Kontrollimise eesmärk. 3

1.2 Lühiülevaade kontrollitavast3

 

2. Tuvastatud asjaolud. 5

 

2.1 Lasnamäe Gümnaasium.. 5

2.2 Lasnamäe Vene Gümnaasium.. 6

2.3 Lasnamäe Põhikool7

2.4 Tallinna Kuristiku Gümnaasium.. 8

2.5 Tallinna Sikupilli Keskkool9

2.6 Lasnamäe Üldgümnaasium.. 10

2.7 Tallinna Paekaare Gümnaasium.. 10

2.8 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum.. 11

2.9 Tallinna Läänemere Gümnaasium.. 12

2.10 Tallinna Mahtra Gümnaasium.. 13

2.11 Tallinna Pae Gümnaasium.. 13

2.12 Tallinna Laagna Gümnaasium.. 14

2.13 Tervisekaitsenõuete täitmine. 15

 

3. Kokkuvõte. 16

 

4. Ettepanekud. 17

 

1. Kontrollimise alus ja teostajad

Kontrollimise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega nr 88 kinnitatud revisjonikomisjoni kontrollimiste plaan ja linnavolikogu esimehe poolt 25. oktoobril 2006 välja antud kontrolliülesanne nr 13.

Kontrolliti Tallinna linna Lasnamäe linnaosas asuvate munitsipaalkoolide õpilaste toitlustamise korraldamist vastavalt õigusaktidele ja sõlmitud lepingutele. Kontrollimine toimus novembris – detsembris 2006.

Kontrollimist juhtis linnavolikogu revisjonikomisjoni liige Hannes Rumm, andmete kogumise ja töötlemisega tegeles Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalituse juhtivspetsialist Terje Moks.

Kontrollimisega haarati kõiki Lasnamäe linnaosas asuvaid Tallinna linnale kuuluvaid 12 kooli, käidi kohapeal tutvumas õpilaste toitlustamise korraldamisega, vesteldi kooli direktoriga, toitlustamise eest koolis vastutavate isikutega, küsiti sööjate arvamust toidu kohta.

1.1 Kontrollimise eesmärk

Kontrollimise eesmärgiks seati selgitada välja, kuidas 2004. – 2006. aastal on toimunud koolides toitlustaja valik, millised olid toitlustaja leidmiseks väljakuulutatud hangete tingimused ja toitlustusfirmale esitatud nõuded, toitlustajaga sõlmitud lepingute kriteeriumid, toitlustaja kohustused ja talle antud tingimused, lepingute kehtivuse tähtajad, kooli õigused kontrollida toitlustusfirma tegevust õpilaste toitlustamisel ja kuidas seda on kasutatud, kuidas on korraldatud arvestus toitlustatud õpilaste arvu üle ja kuidas on korraldatud kontroll koolilõuna tegeliku maksumuse ja arvestusliku maksumuse üle, kas koolilõuna valmistamisel on järgitud tervisekaitsenõudeid, kehtestatud sotsiaalministri 27. juuni 2002 määrusega nr 93.

1.2 Lühiülevaade kontrollitavast

Õpilaste toitlustamise korraldamist reguleerivad Tallinna Linnavolikogu määrused 4. märtsist 2004 nr 7 „Toetuste maksmise kord toitlustuskulude katmiseks Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes ja munitsipaalkoolides ning Kopli ametikoolis”, 11. novembrist 2004 nr 37 „Tallinna linnale kuuluvates haridusasutustes toitlustamisteenuse ja tervishoiuteenuse osutamiseks äriruumide kasutusse andmise korra kinnitamine” ja Tallinna Linnavalitsuse 15 .detsembri 2004 määrus nr 99 „Tallinna linnale kuuluvates haridusasutustes toitlustamisteenuse osutamiseks äriruumide tasuta kasutamise lepingu vormi ja lepingu tingimuste kinnitamine”.

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses kaetakse põhiharidust omandavate õpilaste toitlustuskulud riigieelarvest Tallinna linnale koolilõuna kulude katmiseks eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste arvelt ja selle suuruseks on arvestatud 10 krooni õpilase kohta päevas. Tallinna linnas on arvestuslikuks koolilõuna maksumuseks kehtestatud 14 krooni, see vahe kaetakse Tallinna linna eelarvest. Haridusasutustele jaotab toitlustamise toetuse vahendid Tallinna Haridusamet. Toitlustamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht.

Tallinna Linnavolikogu poolt 11. novembril 2004 kinnitatud äriruumide kasutusse andmise korra järgi kuulub toitlustusteenuse osutamiseks ettevõtja leidmine haridusasutuse pädevusse, kes korraldab selleks avaliku konkursi, juhindudes Riigihangete seadusest ja teistest õigusaktidest. Konkurss korraldatakse kas seoses eelmise lepingu lõppemisega või huvitatud isiku ettepanekul. Konkursi korraldamisel on ettenähtud arvestada järgmiseid kriteeriume: toidu valmistamise hind, köögiseadmete, -mööbli, toidunõude jms olemasolu kindlustamine, kooli erisoovid toidu kvaliteedi, menüü osas, toitlustusfirma eelnev töökogemus. Leping konkursi võitjaga sõlmitakse kuni viieks aastaks. Lepingus peab olema märgitud haridusasutuse juhi käskkiri, toitlustusteenuse osutaja andmed, poolte õigused ja kohustused, toitlustamise korraldamise konkreetsed küsimused, linnavara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus (va köögiruumid), lepingu ülesütlemise alused ja koolipuhveti pidamise võimalus. Haridusasutus annab köögiruumid toitlustusfirmale äriruumide tasuta kasutamise lepinguga, kusjuures ettevõtja poolt kuuluvad tasumisele köögiruumide kasutamise kõrvalkulud, maksud ja koormised. Lepingu tüüpvormi kinnitab linnavalitsus. Enne 1. septembrit 2004 sõlmitud äriruumi üürilepingud köögiruumide kohta kehtivad tähtaja lõpuni või muudetakse poolte kokkuleppel vastavuses kehtestatud korraga.

Toitlustamise korraldamist koolides reguleerib Sotsiaalministri 27. juuni 2002 määrus nr 93 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis”, mis kehtestatud Rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 4 alusel. Üldnõuded toitlustamise korraldamiseks näevad ette, et lapsi toitlustatakse päevakavaga kindlaks määratud ajal, kusjuures söögiaeg koolis peab olema kestusega vähemalt 20 minutit. Samuti peab lasteasutuses viibimise ajal olema vabalt kättesaadav nõuetekohane joogivesi. Söögikordadel pakutakse erinevat põhitoitu, milleks ei ole lubatud pakkuda konserve. Käitleja peab koostama vähemalt kaheks nädalaks iga päeva menüü, arvestades tervisliku toitumise põhimõtteid, samuti on soovitatav aluseks võtta vanuserühma keskmine ööpäevane toiduenergia- ja toitainetevajadus ning arvestada kahe nädala toidu keskmine toiduenergia ja toitainetesisaldus lapse kohta. Koolilõunaks pakutava toiduga on soovitatav katta 35% ja koolieineks pakutava toiduga on soovitatav katta 20% vanuserühma ööpäevasest keskmisest toiduenergiavajadusest. Kuumtöödeldud ja kuumana serveeritavat valmistoitu võib pärast kuumtoidu valmimist kaks tundi säilitada tingimustes, mis tagab kuumtoidu temperatuuri üle 63ŗ C. Toidu temperatuur serveerimisvalmis kuumtoidu portsjonis ei tohi olla alla 60ŗ C. Määruse lisa sisaldab keskmiseid ööpäevaseid, samuti koolilõuna ning koolieine toiduenergia ja toitainetevajadusi eri vanusegruppide tüdrukutele ja poistele. Poiste energiavajadus on tüdrukute omast 13 ‑25% suurem, kusjuures vanuse suurenedes vahe kasvab. Koolilõuna kohta toodud näitajate järgi on poiste energiavajadus vanuses 15 – 18 aastat kolmandiku võrra suurem kui vanuses 7 – 10 aastat, tüdrukutel viiendiku võrra suurem.

2. Tuvastatud asjaolud

Koolitoidu maksumus on määratud Tallinna Linnavalitsuse 15. jaanuari 1999 määrusega nr 2 „Munitsipaalomandis olevate põhikoolide ja gümnaasiumide õpilaste toitlustamine”, mis kehtestas nädalamaksumuseks 5-päevase toitlustamise korral kuni 70 krooni koos käibemaksuga ja nägi ette, et toitlustamist korraldavad ettevõtjad võivad kasutada ühe toidukorra maksumusest kuni 3 krooni ja 50 senti toitlustamise organiseerimise kulude katteks. Seega koolilõuna keskmiseks maksumuseks on 14 krooni päevas, millest toitlustaja kulud võivad moodustada 25%.

2006. aastal eraldati kontrollitud 12 koolile õpilaste tasuta toitlustamise kuludeks kokku riigi ja linna eelarvest 12 777 400 krooni.

2.1 Lasnamäe Gümnaasium

Koolis on 1087 õpilast, sh põhikoolis 758. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 626, 8 tuh kr.

Lasnamäe Gümnaasiumi köögiploki (üldpinnaga 97 m²) üürileping on sõlmitud Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ja AS Tuleleek (registrikood 10035318) juhatuse liikme Marika Gutmani vahel 28. augustil 2003 ja põhineb avaliku enampakkumise tulemusel. Avalik enampakkumine toimus vastavalt Tallinna Haridusameti juhataja 8. juuli 2003 käskkirjale. Üüri suuruseks oli 25 kr/m² kuus, millele lisandub käibemaks, seega ühe kuu üür on 2861,50 kr, millele lisanduvad kõrvalkulud vee ja elektri eest. Lepingu tähtaeg on 4 aastat ja 11 kuud ja lõpeb 21. juulil 2008. Üüri ettemaksu ei kohaldatud. Eritingimustena on toodud, et üürnik investeerib köögiploki remonti 1 600 000 kr ja muretseb vajalikud köögiseadmed, kusjuures üürileandja ei kompenseeri mitteeluruumi parendamiseks tehtud kulutusi. Üürnik kindlustab õpilaste toitlustamise Lasnamäe Gümnaasiumis alates 1. septembrist 2003. ja sõlmib toitlustamise korraldamiseks koolis antud lepingu lisana eraldi lepingu.

Toitlustusteenuse osutamise leping sõlmiti 28. augustil 2003 Lasnamäe Gümnaasiumi direktori Aleksander Haak`i ja AS Tuleleek vahel kehtivusega 5 aastat. Leping sisaldab sätet, et põhjusega puuduvad õpilased arvatakse toitlustamisest maha haridusasutuse või lapsevanema poolt teatamise kolmandast päevast alates. Ettevõtja kohustuseks on korraldada tema käsutusse antud ruumide ja söögisaali puhastamine, akende pesu ja nõudepesuvahenditega varustamine, vajadusel teostama tema käsutusse antud ruumide sanitaarremondi. Haridusasutus kohustub esitama kirjalikult doteeritavate sööjate arvu eelmise kuu 30-ndaks kuupäevaks ja raha ettevõtjale üle kandma, rakendama toidukvaliteedi kontrollimiseks prakeraa˛ikomisjoni, fikseerides tulemused ˛urnaalis. Kui haridusasutusel ei ole toitlustamise osas pretensioone, võib poolte kokkuleppel uuendada lepingut samaks tähtajaks, peale mida pikendab haridusasutus äriruumide tasuta kasutamise lepingut sama pikaks tähtajaks.

Lasnamäe Gümnaasium on ära kasutanud kogu talle riigi- ja linnaeelarvest 1.-9. klassi õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldatud raha. Juhul, kui õpilane keeldub tasuta toidust, nõutakse lapsevanemalt sellekohase avalduse esitamist ja tema asemel saab samuti vanema avalduse ja hoolekogu otsuse alusel tasuta süüa 10.-12. klassi õpilane, lisaks sellele kasutab kool gümnasistide tasuta toitlustamiseks ära ka 1.-9. klassis puuduvate õpilaste tarbeks valmistatud toidu. Selleks vastavalt kooli direktori korraldusele fikseeritakse kirjalikult igapäevaselt koolis olevate õpilaste arv teise õppetunni alguseks vastaval väljatöötatud vormil ja allkirjaga kinnitatult tundi andva õpetaja poolt. Seda korraldavad neli õpilast korrapidaja klassist ja edastavad saadud andmed kooli sotsiaaltöötajale, kes saadud andmete alusel jaotab puuduvate õpilaste arvelt tasuta toitu saavate õpilaste arvu klasside kaupa ja viib vastava tabeli õpetajate tuppa, mille järgi klassist määratud õpilane saab arvu teada ja klassis on aega kaks vahetundi, et määrata õpilased, kes sööma lähevad.

Põhiroog serveeritakse lauale põhiliselt 4 õpilasele mõeldud nõudes, seetõttu ei jahtu ta liialt ära ja jäägid on kasutamiskõlblikud. Algklasside õpilaste toidu ülejäägid koondatakse ühele lauale, kust on võimalik saada toidulisa. Vestluse käigus selgus, et koolis ollakse toidu kvaliteediga rahul ja toidujäägid on minimaalsed.

Direktori käskkirjaga on määratud toidu kontrolli komisjon, kuhu kuuluvad direktor, meditsiiniõde ja sotsiaaltöötaja, nende vahel on ülesanded jaotatud selliselt, et sotsiaaltöötaja, kellele makstakse selle eest lisatasu, tegeleb sööjate arvulise poolega, meditsiiniõe ülesandeks on hinnata toidu kvaliteeti. Kontrollimisel selgus, et igapäevaselt on toitude kvaliteeti hinnatud põhiliselt hea või väga heaga ja vastavad sissekanded ˛urnaali tehtud.

Söögiruumis on välja pandud kontrollportsjonid, millest on näha kalkuleeritud portsjoni suurus.

Koolilõunat sööb üle 800 inimese, sellest 1.-9. klassini tasuta toitlustamisel on arvestatud õpilaste arvuks 2006/2007 õppeaasta I poolel 758, kooli personali on ligi 90 inimest.

Söökla köök varustab ka kooli puhvetit omatoodanguga (salatid, pirukad, pizzad jms) ca`1500 kr ulatuses päevas. Puhvetis söömise võimalust ei ole, lauad - toolid puuduvad.

Sööklal on olemas vee- ja elektriarvestid, mille näidud fikseeritakse kahepoolsete allkirjadega vastaval vormil ja nende alusel esitatakse toitlustusfirmale arve kommunaalteenuste eest tasumiseks. Samuti on söökla tasunud üüri nii söökla kui puhveti pinna eest vastavalt lepingule.

Puudusena tuleb märkida, et toitude prakeerimisel ei ole kontrollitud portsjonite vastavust kalkuleeritule, millest tulenevalt on ettepanek seda aeg-ajalt teha ja tulemused fikseerida prakeraa˛i˛urnaalis.

Sööklas töötab kaks kokka ja kaks abitöölist.

2.2 Lasnamäe Vene Gümnaasium

Koolis on 672 õpilast, sh põhikoolis 552 õpilast. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 164 tuh krooni.

Lasnamäe Vene Gümnaasiumi hoone Koorti tänaval on kapitaalremondis, mille tõttu kool tegutseb asenduspinnal Punane tn 69.

Vastavalt Tallinna Haridusameti 7. augusti 2002 käskkirjale nr 256-p sõlmiti ümber Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haridusosakonna ja AS Tuleleek vahel sõlmitud lepingud Tallinna Haridusameti ja AS Tuleleek vaheliseks mitteeluruumi rendilepinguks. Tallinna Haridusameti juhataja Enn Kirsman sõlmis 1. septembril 2002 Aktsiaseltsi Tuleleek juhatuse liikme Marika Gutmaniga mitteeluruumi üürilepingu nr 8-29/02/22 kuni 1. juulini 2003, millega anti Lasnamäe Vene Gümnaasiumi, asukohaga Koorti tn 23 mitteeluruumid üldpinnaga 165 m² toitlustusfirma kasutada õpilaste ja õpetajate toitlustamiseks üürimääraga 5 kr/m² kuus koos käibemaksuga, kokku 973,50 kr kuus. Lepingus on toodud, et toitlustaja prügi äravedu toimub tema kulul, kuid ei ole toodud toitlustaja poolt kasutatud vee ja elektri eest tasumise korda, see on toodud rendileandja kohustuseks, kes peab kindlustama rentnikku kommunaalteenustega. Lepingu automaatset pikendamist ei olnud ette nähtud.

Toitlustusteenuse osutamise leping Lasnamäe Vene Gümnaasiumi direktori Svetlana Hemkova ja AS Tuleleek direktori Marika Gutmani vahel sõlmiti 30. augustil 2005 kolmeks aastaks, kus nähti ette, et toitlustusfirma korraldab tema käsutuses olevate ruumide ja söögisaali puhastamise ja akende pesu, samuti tasub toitlustaja kommunaalteenuste ja prügiveo eest, teostab tema käsutuses olevate ruumide jooksva sanitaarremondi. Kooli ülesandeks on esitada ettevõttele kirjalikult doteeritud sööjate arvu eelneva kuu 30-ndaks kuupäevaks ja sööjate jaotusgraafiku õppeklasside ja vahetundide kaupa ja rakendama tööle toidukvaliteedi kontrollimiseks ja menüü kooskõlastamiseks prakeraa˛ikomisjoni, registreerides tulemused ˛urnaalis. Lepingus on toodud punkt, et äriruumide tasuta kasutamise leping toitlustusteenuse osutamiseks haridusasutuses sõlmitakse vastavalt linnavalitsuse poolt kinnitatud äriruumide tasuta kasutamise lepingu tähtajani. Äriruumide tasuta kasutamise leping sõlmiti 30. augustil 2005 kehtivusega kuni 31. augustini 2008, mille kohaselt anti kasutada köögiruumid pinnaga 228 m², eritingimustes oli toodud, et elektri- ja veearvesti paigaldab kasutaja oma kulul ja tasub vee ja elektri eest vastavalt näidule, prügiveo eest tasub ühe konteineri eest äraveoga kaks korda nädalas.

Koolis toitlustamise eest vastutab vastavalt ametijuhendile direktori asetäitja majandusalal. Prakeraa˛ikomisjon on määratud direktori käskkirjaga ja selle koosseisu uuendatakse igal aastal. Sel õppeaastal kuulus komisjoni 4 inimest, kelleks olid kaks õpetajat, hoolekogu esindajana üks lapsevanem ja õpilasomavalitsuse esindaja. Prakeraa˛i˛urnaalis on hinnatud toidu maitseomadusi valdavalt maitsvaks, kuid on ka teisi hinnanguid. Meditsiiniõde teostab kontrolli toidu kvaliteedi üle, mille tulemused fikseerib eraldi ˛urnaalis. Kontrollportsjonid on söögisaali välja pandud, kuid komisjoni poolt ei ole kontrollitud väljastatud portsjonite õigekaalululisust. Tasuta toitlustamiseks eraldatud raha sihipäraseks kasutamiseks õpetajad märgivad peale esimest tundi koolist puudunud õpilaste arvu valvelauas olevasse tabelisse ja korrapidaja õpetaja edastab selle sööklale, mille alusel kaetakse lauad. Puuduvate õpilaste portsjonid jäetakse välja andmata ja need väljastatakse peale 5. tundi gümnaasiumi õpilastele, kellele on määratud tasuta toitu saada. Näiteks 11. novembril puudus 28 õpilast, igast gümnaasiumi klassist sai tasuta toitu 4 õpilast. Klassijuhataja poolt on määratud tasuta sööjate grupp, konkreetsed sööjad antud päeval määravad ära õpilased omavahel. Tasuta toitlustamiseks on koolile eraldatud raha 1.-9. klaasi 552 õpilase tarbeks.

Sööklasse on välja pandud nädala menüü. Kontrollimise päeval oli menüüs kanakotlet kartulipüreega, mis serveeriti supitaldrikutes, nuge lastele ei anta, maitseaineid laual ei ole. Toitu hinnati heaks, toidujäätmeid on minimaalselt. Eelmisest päevast menüüs olnud õunad olid söögisaali välja pandud, mida võisid soovijad võtta.

Puhvet asub söögisaalis, kus on müügil saiad, salatid, mahlad, joogid, pizzad. Köögist väljastatakse puhvetisse nädalas keskmiselt 2,5 tuh krooni eest (omahinnas) toodangut, puhveti juurdehindlus on 20%.

Kooli hoolekogu on toidu kvaliteedi ja menüü küsimustega aktiivselt tegelenud, 2004. aastal oli tehtud terve rida märkusi ja ettepanekuid, toimus kooli juhtkonna, toitlustusfirma ja hoolekogu esindajate nõupidamine, enamik probleeme leidis lahenduse. Kontrollijale selgitati, et lastevanemate soovil menüüsse magustoitu ei panda, et muidu söövad lapsed vaid magustoitu ja jätavad põhiroa söömata. Kontrollimise päeval serveeritud toit ei jätnud küll isuäratavat muljet.

Sööklas töötab 2 kokka ja 2 abitöölist.

2.3 Lasnamäe Põhikool

Koolis on 259 õpilast. Nende tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 481,2 tuh krooni.

Koolis õpivad suures osas erivajadustega lapsed, kes on sinna suunatud haridusameti komisjoni otsusega. Kõikidele õpilastele on ette nähtud tasuta toitlustamine.

Kooli köögiruumid pinnaga 162 m² on AS Tuleleek kasutusse antud äriruumide tasuta kasutamise lepinguga haridusameti 24. mai 2005 käskkirja nr 12 alusel. Lepingu poolteks olid toitlustusfirma poolt Marika Gutman ja kooli poolt direktor Alla Zolotova. Leping kehtib 1. juunist 2005 kuni 1. juunini 2010. Lepingus on märgitud, et vee ja elektri eest tasub kasutaja näitude alusel. Tegelikult on olemas veearvestid, kuid elektri eest tasumine toimub arvestuslikult. Näiteks 2006. aasta aprillis oli aprillis vee tarbimine 38 m³ eest, mais 36 m³ eest, elektri eest tasuti vastavalt 3126 kr ja 2700 kr. Prügi eest toitlustaja ei maksa. Lepingu lisaks on tingimused toitlustamisteenuse ja tervishoiuteenuse osutamiseks Tallinna linnale kuuluvates haridusasutustes ja on oma olemuselt formaalne, antud kooli kohta konkretiseerimata.

Söökla töö eest on ametijuhendi järgi vastutav majandusjuhataja, direktori käskkirjaga on moodustatud toidu kvaliteedi ja söökla puhtuse kontrolli komisjon, mille koosseisu kuuluvad kooli arst, meditsiiniõde, sotsiaaltöötaja ja lastevanemate esindaja. Toidu kvaliteedi kontrollimise kohta on sissekanded ˛urnaali tehtud ja allkiri olemas, kuid ei ole antud hinnangut. Kontrollportsjon on välja pandud, kuid kontrollkaalumisi ei ole tehtud. Sööklas on välja pandud nädala menüü, mis on direktoriga kooskõlastatud.

Tasuta toidu sihipäraseks kasutamiseks kontrollitakse kella 9 ajal õpilaste arvu, järelejäänud toit kasutatakse ära pikapäevarühma poolt. Vastavalt jooksva kuu keskmisele sööjate arvule tellitakse toit järgmiseks kuuks, kokkuhoitud raha arvelt, olenevalt puudujate arvust võimaldatakse tasuta toit pikapäevarühmale kas ühe või kahe nädala jooksul detsembrikuus.

Puhvetit ei ole korraldatud kasutajate vähesuse tõttu, kuid köök valmistab pizzat, mida on võimalik sealt soovijatel osta.

Vestlusest selgus, et toidu kogus on piisav väiksematele lastele, kuid suuremad lapsed vajaksid rohkem. Toidujääke peale söögivahetundi on minimaalselt. Supp serveeritakse 4-5 inimesele ühes nõus, mida saavad sööjad oma soovi järgi võtta, teine roog ja magustoit serveeritakse personaalselt.

Söökla valmistab toitu ka maja teises tiivas asuvale Lasnamäe Lastekeskusele umbes 30 inimesele neljaks söögikorraks päevas. Sööklas töötab 2 kokka ja abitööline.

2.4 Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Koolis on 827 õpilast, sh põhikoolis 576. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 250,6 tuh krooni.

Leping kooli sööklaploki tasuta kasutamisse andmiseks AS-ile Tuleleek on sõlmitud kooli direktori Marti Tulva poolt 25. mail 2005 kehtivusega 31. maini 2010, lepingu lisaks on nende ruumide kasutamise tingimused, mille kohaselt ruumide kasutaja tasub vee ja elektri eest vastavalt esitatud arvetele arvestite näitude järgi ja korraldab tema poolt tekitatud prügi äraveo oma kulul.

Söögisaali mööbel ja köögi seadmed on valdavalt kooli omad, kuid osaliselt on seadmeid ostnud ka toitlustusfirma. Söökla kõrval eraldi ruumis on korraldatud kohvik, kuhu antakse köögis valmistatud toodangut omahinnas 4 tuhande krooni ulatuses nädalas. Puhvetis kasutatud juurdehindlus on 20%. Kohvikuruum on õdus.

Kooli direktori käskkirjaga on moodustatud 5-liikmeline prakeraa˛ikomisjon, kuhu kuuluvad kaks õppealajuhatajat, majandusjuhataja, õpetaja ja sekretär. Põhiline töö seoses toitlustatavate õpilaste arvu ja toidu maitseomaduste hindamisega lasub õpetajal. Prakeraa˛i˛urnaalis ei ole toitu igapäevaselt hinnatud, mida põhjendati nende hea maitsega. Tasuta sööjatest loetakse arvestuslikult igapäevaselt puudujateks 15 õpilast, kelle arvelt hoolekogu otsusel saavad igapäevaselt tasuta toitu 15 gümnaasiumi õpilast. Koolis on sisse viidud talongide süsteem, tasuta toitu saavatele ühte värvi ja tasulist toitu saavatele teist värvi, mis antakse sööma minnes toidu väljajagajale. Samal päeval on võimalik osta piiratud koguses talonge kas sööklast või kohvikust. Köök valmistab igapäevaliselt nende tarbeks 10-15 portsjonit rohkem.

Kontrollijale kinnitati, kui tasuta sööjatele ettenähtud toitu üle jääb, jagatakse see soovijatele ära. Toidujääke praktiliselt ei ole, kuna igaüks saab lasta talle sobiva portsjoni panna.

Koolis on toitlustamine korraldatud toidu väljastamisega sööjale teenindusliini soojalettidest, mille tulemusena on toit soe, samuti on võimalik sööjal valida teise roa juurde lisandit, näiteks kas kartulit või riisi, toidu juurde kuuluvat salatit saab ise võtta eraldi seisvalt laualt, leib ja söömisvahendid on teenindusliinil.

Teenindusliini kasutavad kõik lapsed alates 1. klassist ja kõik saavad kenasti hakkama. Koolis on kolm 20-minutilist söögivahetundi, selle aja jooksul jõuab nii toidu kätte saada kui ka rahulikult süüa, selles veendus kontrollija kooli külastades. Söögikoha võib vabalt valida. Kontrollimise päeval oli menüüs supp ja magustoit, toitu jagab välja 3 inimest. Toit serveeritakse korralikes nõudes. Kõik, nii kooli juhtkond kui õpetajad ja küsitletud õpilased kiitsid toitu ning olid rahul toitlustamise korraldamisega nende koolis. Kui põhikooli osas kasutatakse tasuta toitu aktiivselt, siis gümnaasiumi õpilastest kasutab võimalust süüa lõunat vaid umbes veerand (245 õpilasest sööb 65-68). Koolipiima tarbimine on aktiivne.

Köögis töötab 6 inimest, kelle tööd koordineerib juhataja, kellele allub ka toitlustamise korraldamine Lasnamäe Üldgümnaasiumis.

2.5 Tallinna Sikupilli Keskkool

Koolis on 403 õpilast, sh põhikoolis 220. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 486,7 tuh krooni.

Tallinna Haridusameti juhataja Enn Kirsmani ja AS Tuleleek vahel oli 1. septembril 2002 sõlmitud mitteeluruumi üürileping toitlustuse organiseerimiseks Tallinna Sikupilli Keskkoolis kehtivusega 1.juulini 2003, mis ei pikene automaatselt. Selle lepingu järgi tuli rentnikul tasuda üüri 5 kr/m² koos käibemaksuga, so 442.50 kr kuus, kommunaalmaksete tasumist ette ei nähtud, kommunaalteenustega toitlustaja kindlustamine oli rendileandja kohustus. Kooli sööklal eraldi vee- ja elektriarvesteid ei ole ja kool on senini kandnud need kulud ise ja kuni käesoleva õppeaastani sai kasutusse antud ruumide eest renti 442,50 kr kuus, mis majandusjuhataja selgituste kohaselt oli vee ja elektri arvestusliku kulu katteks.

Tallinna Sikupilli Keskkooli direktori Rita Rummi ja AS Tuleleek vahel oli sõlmitud leping 1. oktoobril 2003 õpilaste toitlustamise korraldamiseks, milles oli ette nähtud väljastatud roogade ja puhvetis müüdava kauba sortimendi kooskõlastamine kooliga, arvestades kooli poolt tehtud ettepanekuid. Antud lepingu kehtivusaega ei ole toodud. Tallinna Linnavolikogu 11.11.2004 määrust nr 37 ja Tallinna Linnavalitsuse 15.12.2004 määrust nr 99 aluseks võttes, sõlmiti 31. augustil 2006 kooli ja AS Tuleleek vahel köögiruumide, pindalaga 75 m² tasuta kasutamise leping 5 aastaks ja toitlustusteenuse osutamise leping, milles nähti ette, et toitlustusfirma muretseb köögiplokis vajaminevad seadmed, inventari, tarvikud ja sööginõud.

Tallinna Sikupilli Keskkooli hoones on ette nähtud teostada kapitaalremont 2007/2008. õppeaastal, mille käigus uuendatakse ka söökla osa. Kontrollimise ajal 2006. aasta novembrikuus olid ruumid väsinud, köögiseadmed vanad ja mitmed köögipersonali tööd kergendavad seadmed puudu. Puhveti jaoks on koht söögisaalis olemas, kuid kontrollimise ajal ei töötanud müüja puudumise tõttu. Köögis on 3 töötajat, üks neist on mittetäieliku tööajaga.

Kooli juhtkond ja kontrollijate poolt küsitletud õpilased olid koolitoiduga rahul, toidujäägid on minimaalsed.

Tasuta toitu saavate õpilaste arvu kontrollitakse igapäevaliselt, sellekohased andmed edastatakse klassidest peale 1. või 2. tundi majandusjuhatajale, kes teatab sööjate arvu sööklale, millele vastavalt pannakse portsjonid iga klassi jaoks, portsjonid pannakse lauale köögi töötajate poolt igale õpilasele eraldi.

Põhikoolis puudujate arvelt saavad tasuta süüa gümnaasiumi õpilased. Näiteks, 15. novembril puudus 1. ‑ 9. klassist 28 õpilast, 16. novembril 23. Vanema avalduse ja hoolekogu otsuse alusel saavad igapäevaselt tasuta toitu 20 gümnaasiumi õpilast, neile lisaks ka teised, kuni toitu jätkub. Gümnaasiumi osas on 167 õpilast, neist novembris oli toidu eest tasunud 27, seega suurte õpilaste osas on tasulise toidu kasutamine tagasihoidlik. Toidu eest tasutakse kuu aega ette, samal päeval toidu eest tasumise võimalust ei ole.

Direktori käskkirjaga määratud prakeraa˛ikomisjoni kuulub 3 inimest: direktor, majandusjuhataja ja meditsiiniõde. Sissekanded toidu maitseliste omaduste kohta on vastavasse päevaraamatusse tehtud ja hinnangud on head.

2.6 Lasnamäe Üldgümnaasium

Koolis on 748 õpilast, sh põhikoolis 474. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 061,4 tuh krooni.

Lasnamäe Üldgümnaasiumi õpilaste toitlustamiseks on sõlmitud ruumide tasuta kasutamise leping kooli direktori Merike Vaarandi ja AS Tuleleek vahel 20. mail 2005 alates 1. juulist 2005 kehtivusega 5 aastat. Selle juurde kuulub samal päeval sõlmitud toitlustamisteenuse osutamise leping, milles on sätestatud toitlustaja kohustustena varustada köögiruum ja söögisaal vajalike seadmete ja mööbliga, tasuma kommunaalteenuste eest, korraldama puhveti töö, valmistama iga päev lisaks koolilõunale ja pikapäevarühma toidule päevapraad või supp, mille portsjoni maksumus ei ületa 20 krooni, viima läbi kord aastas õpilaste, õpetajate ja lastevanemate toitlustamisega rahulolu küsitlus. Lepingus olid toodud ka nõuded menüü osas, muude tingimustena oli ette nähtud, et toitlustaja investeerib kuni 1.09.2005 toitlustamise üleviimiseks iseteenindamisele, puhveti ja söögisaali remondiks, söögisaali mööbli uuendamiseks ning vajalike köögiseadmete ja tarvikute muretsemiseks 465 000 krooni ning aastatel 2007 ‑ 2008 köögiruumide ja seal asuvate tehnovõrkude renoveerimiseks ning köögiseadmete uuendamiseks vähemalt 385 000 krooni. Köögiseadmed jäävad toitlustaja omandisse.

Nimetatud leping sõlmiti toitlustaja leidmiseks 2005. aasta kevadel korraldatud konkursi tulemusena, kuhu laekus 4 pakkumist. AS Tuleleek kasuks langes valik seetõttu, et teine sobilik pakkuja ei olnud nõus tegema toitlustamise korraldamiseks koolis selliseid investeeringuid.

Käesoleva kontrollimise ajal oli söögisaal remonditud, mööbel seal oli kooli oma, kuid toitlustaja poolt renoveeritud, köögi renoveerimine seadmete uuendamisega on ette nähtud järgmisel aastal. Söögisaalis töötas puhvet, kust on võimalik osta sooja pannirooga, pizzat, salateid jms, laste hulgas on hea vastuvõtu leidnud puhastatud toores porgand, samuti tarvitavad lapsed meelsasti koolipiima. Puhvetist on võimalik ilma rahata saada ka joogivett. Köögist saab ettetellimiseta osta päevapraadi maksumusega 20 kr portsjon, seda on võimalik osta ka poole portsjonina.

Õpilastele toidu väljastamine toimub talongide alusel teenindusliinilt soojalettidest, salatid serveeritakse eraldi, mida õpilased võtavad ise, teise roa juurde on võimalik lisandit valida kas kartuli või riisi/makaroni vahel. Õpilastele 1.-4. klassini serveeritakse toit laudadele. Kõikidele on üks menüü ja ühesugused kogused. Söögivahetunde on neli pikkusega 20 minutit, mille jooksul jõuab nii toidu kätte saada kui ka rahulikult süüa.

Puuduvad õpilased märgitakse peale esimest või teist tundi õpetajate toas asuvasse tabelisse, söökla töötaja võtab need andmed, mis on aluseks gümnaasiumi õpilaste tasuta toitlustamisel. Gümnaasiumi osas saavad tasuta toitu lapsevanema avalduse ja hoolekogu otsuse alusel 20 õpilast igapäevaselt, neile lisaks kuni kümmekond olenevalt põhikooli puudujate arvust.

Gümnaasiumis 316 õpilasest sõi tasulist toitu novembris 31, seega väga väike osa. Nende toiduraha maksavad lapsevanemad otse toitlustusfirmale, kool sellega ei tegele.

Prakeraa˛ikomisjon on moodustaud direktori käskkirjaga ja on 3-liikmeline, kuhu kulub kooli majandusjuhataja, meditsiiniõde ja tüdrukute tööõpetuse õpetaja. Põhiliselt teostab toidu maitseomaduste hindamist õpetaja, kes on läbinud ka toitlustusalase koolituse, valdavalt on antud toidule hea hinnang.

2.7 Tallinna Paekaare Gümnaasium

Koolis on 519 õpilast, sh põhikoolis 298. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 687,8 tuh krooni.

Toitlustust korraldab koolis alates 1997. aastast AS Tuleleek, esimene leping oli sõlmitud antud firmaga Lasnamäe Linnaosa Valitsuse haridusosakonna poolt. Kontrollimise ajal kehtiv leping on sõlmitud kooli direktori Valeri Lind poolt 1. septembril 2005 köögiruumide, pinnaga 420 m² tasuta kasutusse andmise kohta kehtivusega 5 aastat ja toitlustusteenuse osutamise leping, milles peale toitlustamise korraldamise on ettevõtja kohustuseks muretseda köögis vajaminevad seadmed, inventar, tarvikud ja sööginõud.

Kool on uurinud ka võimalust toitlustusfirma asendamiseks teisega, kuid see ei olnud nõus oma vahenditest seadmeid ostma.

Köögiseadmed on toitlustaja omad, need on vanad, kavas on köögiploki kaasajastamine järgmiseks õppe-aastaks. Vee ja elektriarvesteid köögiplokil eraldi ei ole ja arvestades, et toitlustaja kulul uuendati köögi ventilatsioonisüsteem, siis praegu ka kommunaalteenuste eest arveid toitlustusfirmale ei esitata. Arvestite paigaldamine on kavas teha järgmiseks õppeaastaks.

Toit serveeritakse grupiviisiliselt klasside kaupa lauale, väiksemates klassides aitavad klassijuhatajad lastele portsjonid ette tõsta. Võimalik on ka samal päeval piiratud koguses toitu osta. Koolis on kaks söögivahetundi pikkusega a`20 minutit. Menüü ja portsjonite suurused kõigile ühesugused. Kontrollimise käigus küsitletud õpilased olid toiduga rahul. Reeglina ei meeldi lastele eriti supid, samuti pudrud ei ole populaarsed.

Prakeraa˛ikomisjoni moodustatud ei ole, kuid töö on jaotatud kolme inimese vahel: direktor kooskõlastab menüü, meditsiinitöötaja kontrollib toidu kvaliteeti ja sotsiaaltöötaja korraldab arvestust puudujate üle ja edastab need andmed kööki. Keskmiseks puudujate arvuks põhikooli osas on 30 õpilast, kelle arvelt saavad tasuta toitu gümnaasiumi õpilased klassijuhataja poolt tehtud valiku alusel.

Gümnaasiumi õpilaste toiduraha korjab kool ja kannab seejärel toitlustusfirmale üle. Gümnaasiumi 145-st õpilasest sööb tasulist sooja lõunat 20 ringis.

Koolis töötab puhvet, kus müügil võileivad, salatid, saiad, pizzad, mahlad, puhveti läbimüük päevas 1500-1700 krooni. Lapsed vajavad palju juua, selletõttu saadaval ka joogivesi.

Koolipiim on seal nagu teisteski koolides söögisaalis automaadis, selle temperatuur hoitakse kõikjal 4ŗ C juures, mis on talvisel ajal koheseks tarbimiseks liialt madal.

2.8 Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

Koolis on 903 õpilast, sh põhikoolis 632. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 362 tuh krooni.

Köögiruumide (162 m²) tasuta kasutamisse andmiseks AS-le Tuleleek ja toitlusteenuse osutamise lepingud on sõlmitud Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktori Sergei Garan˛a poolt 25.08.2005 viieks aastaks. Eritingimustena on toodud, et vee ja elektri eest tasub toitlustaja vastavalt arvesti näitudele, samuti tasub ta prügiveo eest.

Kool töötab eelmisel õppeaastal kapitaalselt remonditud hoones, heas korras on ka söögisaal ja köök. Köögiseadmed on toitlustusfirma omad, samuti tasub toitlustaja tema poolt kasutatud vee ja elektri eest vastavalt arvestite näitudele ja esitatud arvetele.

Menüü on koostatud sööjate arvamust arvestades, kuna lapsed putrusid ei armasta, seda menüüsse ei panda. Reeglina koosneb lõunasöök põhiroast, salatist või puuviljast, magustoidust. Toit serveeritakse laudkonnale ühiselt. Teenindusliinist loobus kool kartuses, et õpilasi on palju ja nad ei jõua süüa. Söömiseks on 3 vahetundi a`20 minutit. Köögipersonali on 7 inimest, neist 2 on kokad.

Küsitletud õpilased hindasid toitu maitsvaks, ka juhtkond on toidu kvaliteediga rahul. Menüü kooskõlastatakse direktoriga ja ei kordu ühe kuu jooksul. Kuna kõigile on sama menüü ja kogused, siis algklaaside õpilased ei jõua kõiki ära süüa, vanemate klasside õpilased vajaksid aga rohkem.

Õpetajad edastavad koolipäeva alguses puudujate arvu sööklale, nende arvelt toitlustatakse tasuta gümnaasiumi õpilasi.

Direktori käskkirjaga on moodustatud prakeraa˛ikomisjon, kuhu kuulub kooli meditsiiniõde, kes põhiliselt kontrollib toidu kvaliteeti, kooli ametiühingu esindajana kooli bibliograaf ja sekretär-asjaajaja, kes tegeleb raha korjamisega. Tasulise toidu eest makstakse sularahas kooli või puhveti, söögi eest saab maksta ka samal päeval.

Gümnaasiumi 233-st õpilastest maksis oktoobris koolilõuna eest 68.

Söögisaalis töötab ka puhvet, kuhu köök annab toodangut nädalas umbes 4 tuh kr eest.

2.9 Tallinna Läänemere Gümnaasium

Koolis on 1081 õpilast, neist põhikoolis 716. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 515,9 tuh krooni.

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi teenindas nagu teisigi Lasnamäe koole AS Tuleleek, kuna aga olid probleemid söökla ploki remondi, seadmete, ventilatsiooniga, milleks kool ei saanud raha, samuti vajas korda tegemist söögisaal, siis korraldati 2003. aastal Tallinna Haridusameti poolt avalik enampakkumine, kuhu laekus 7 pakkumist. Välja valiti AS Eesti Eine, kes soostus tegema kõige suuremas mahus investeeringuid. Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula ja AS Eesti Eine juhatuse liikme Jane Operi vahel sõlmiti 1.septembril 2003 viieks aastaks äriruumi üürileping, millega anti talle kasutada õpilaste toitlustamise korraldamiseks kooli köögiplokid kooli kahes hoones Kihnu tn 3 (endine lasteaia hoone, kus õpivad lapsed 1. – 4. klassini) ja kooli põhihoone Vormsi tn 3 kokku 229 m² hinnaga 25 kr/m², millele lisanduvad kõrvalkulud elektri ja vee eest. Lepingus nähti samuti ette, et toitlustaja investeerib köögiploki remonti 1 500 tuh kr ja köögi tehnoloogilise sisseseade muretsemiseks 900 tuh kr, kusjuures üürileandja neid kulutusi ei kompenseeri. Samuti allkirjastati äriruumi üürilepingu tingimused. Toitlustamise korraldamise kohta koolis muid kokkuleppeid ei ole sõlmitud. Kui palju toitlustusfirma tegelikult on kooli köögi ja söökla korrastamiseks raha kasutanud, kooli direktoril ülevaade puudus, kuid ruumid nad remontisid, samuti on teenindusliini soojaletid, nõudepesumasin ja nõud toitlustaja omad. Söögisaal, seadmed ja nõud olid korralikud.

Vee ja elektri eest põhimajas esitatakse arved toitlustusfirmale vastavalt arvestinäitudele, algklasside majas arvestuslikult, seal arvesteid ei ole.

Kohapeal toidu valmistamist ei toimu, toit tuuakse kohale termostes kahel korral ja hoitakse soojaletis, kust toimub toidu väljastamine. Algul kasutati teenindusliini ja õpilased käisid ise toidu järel, aga see viis ei rahuldanud, kuna toidu kättesaamine võttis palju aega ja ei mahtunud söögivaheaja piiresse, nüüd väljastatakse toit klasside kaupa laudadele, supp ja lisand pannakse laudkonnale ühiselt, magustoit portsjonitena. Koolis on kaks söögivahetundi a`20 min ja 2 söögivahetundi a´ 15 minutit, seda nii algklassides kui põhikoolis. Vestlusest direktoriga tuli ilmsiks, et algklasside toitlustaegadega on probleeme, ühtedele on need liialt vara, teistele hilja. Kontrollimise päeval oli toiduks supp, mille kogus kontrollportsjoni järgi arvestades oli suurematele lastele, eriti poistele mittepiisav, magustoidu aga jätsid paljud üldse puutumata, öeldes, et ei maitse, kuigi väliselt oli ahvatlev. Küsitletud õpilased hindasid toitu üldiselt normaalseks.

Samal päeval on ka koolilõuna ostmise võimalus, mida kasutatakse vähe. Gümnaasiumi õpilased praktiliselt sooja toitu ei osta. Söögisaalis on ka puhvet, kuid selle sortiment on piiratud, samuti ei ole kooli juhtkond rahul puhvetis müüdavate kaupade hindadega, pidades neid liialt kõrgeks. Neis küsimustes oli kooli juhtkonna ja toitlustaja vahel 10. novembril 2006 nõupidamine. Toitlustusfirmal on põhihoones tööl 5 inimest, kellest üks on puhvetipidaja.

Joogivee kohta selgitati, et algklassidele ostetakse vett, kuid põhimajas küsitletud õpilased vastasid, et joogivett neil ei ole võimalik saada.

Tasuta toitu saavate õpilaste puudumine fikseeritakse peale 1. tundi, nende arvelt saavad süüa gümnaasiumi õpilased.

Direktori käskkirjaga on moodustatud prakeraa˛ikomisjon, kuhu kuuluvad kooli meditsiiniõde ja 2 õpetajat. Põhiliselt kontrollib toidu kvaliteeti meditsiiniõde.

2.10 Tallinna Mahtra Gümnaasium

Koolis on 636 õpilast, neist põhikoolis 448. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 000,3 tuh krooni.

Toitlustamist korraldab koolis AS Tuleleek. Kehtivad lepingud on sõlmitud kooli direktori Alla Batrakova poolt 30. augustil 2005 kehtivusega kuni 30.06.2007. Toitlustusfirmale anti tasuta kasutada köögiruumid 228 m², lepingu lisas sätestati ruumide kasutamise tingimused. Eelmise lepingu järgi maksis AS Tuleleek üüri 1345,20 kr kuus. Samuti sõlmiti toitlustamisteenuse osutamise leping, mille kohaselt on ettevõtja kohustuseks muretseda köögiplokis vajaminevad seadmed, inventar, tarvikud ja toidunõud, teostada tema kasutuses olevate ruumide koristamine, vajadusel sanitaarremont, koostama alg- ja vanemate klasside õpilastele erinev menüü.

Kommunaalteenuste, so vee ja elektri eest tasumine toimub kasutatud koguse järgi, arvestid on olemas, prügi äraveo korraldab toitlustusfirma ise. Köögi sisseseade on kooli oma, mis anti toitlustaja kasutusse akti alusel, osaliselt on muretsenud seadmeid ka toitlustaja (nõudepesumasin, teenindusliin). Remonti teeb toitlustusfirma, mõningal määral on aidanud ka kool.

Teenindusliin on varustatud soojaletiga, kuid iseteenindamist kasutavad vaid gümnaasiumi õpilased, teistele kaetakse laudadele igale õpilasele eraldi. Õpilaste toitlustamisega tegeleb üks kokk, 3 abitöölist ja puhvetipidaja. Iseteeninduse rakendamist kõigile piiravaks asjaoluks peeti ajafaktorit, et lapsed ei jõua 20 minuti jooksul toitu kätte saada ja süüa. Söömiseks on 3 vahetundi a`20 minutit. Söögisaalis on 160 kohta. Algklassidele, so 1.-4. klassini ja suurematel on erinevad menüüd, suurematele lastele on suurem ka põhitoidu ( liha või kala) kogus kalkuleeritud suurem, Menüü kooskõlastatakse direktoriga. Koolipiima tarbitakse hästi.

Toiduga ollakse rahul, aktiivselt tegeleb toitlustamise küsimustega hoolekogu, kord õppeaastas viiakse läbi rahulolu uuringud. Käesoleva kontrolli käigus küsitletud keskmise vanusegrupi lapsed andsid rahuloleva hinnangu, kuigi menüüs olnud hirsipudru jätsid paljud täiesti puutumata järele.

Tasuta toitu saavate laste osas on korraldatud puudujate arvestus, peale 1. tundi märgitakse koolis olevate õpilaste arv klasside kaupa valvelauas asuvasse tabelisse, kooli psühholoog edastab need andmed sööklasse, nende arvelt saavad süüa 3-ndal söögivahetunnil gümnaasiumi õpilased. Keskmisest puudujate arvust lähtuvalt saavad hoolekogu otsuse alusel pidevalt tasuta toitu 12 gümnaasiumi õpilast, teised saavad tasuta toitu nii palju kui toitu jätkub.

Direktori käskkirjaga on moodustatud prakeraa˛ikomisjon, kuhu kuulub sotsiaaltöötaja, meditsiinitöötaja ja psühholoog, sissekanded ˛urnaali tehtud. Koolisöökla töö eest vastutavaks isikuks on majandusjuhataja.

Tasulise toidu eest kuu aja eest ette maksab igaüks ise panga ülekandega toitlustusfirmale, gümnaasiumi õpilastest söövad tasulist lõunat vähesed.

Puhvet asub eraldatud osas söögisaalis, seal on ka lauad ja toolid. Puhvetis müügil saiad, pirukad, pannkoogid, pizza, tee, kohv. Puhvetisse saab tasuda ka sama päeva koolilõuna eest.

Koolis ei ole korraldatud õpilaste varustamist joogiveega.

2.11 Tallinna Pae Gümnaasium

Kool töötab teist õppeaastat peale kapitaalselt remonditud hoones. Koolis on 569 õpilast, neist põhikoolis 415. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 852,8 tuh krooni.

Tallina Pae Gümnaasiumis toitlustamise korraldamiseks on sõlmitud leping köögiruumide tasuta kasutamiseks andmiseks viieks aastaks kooli direktori Izabella Riitsaare ja AS Tuleleek vahel 16. juunil 2005. Samal ajal sõlmiti ka toitlustusteenuse osutamise leping.

Vee ja elektri eest tasub firma arvestite näitude alusel, prügiveo korraldab ise. Köögiseadmed, nõud, väikeinventar on toitlustaja oma, söögisaali mööbel kooli oma.

Sööklas on teenindusliin soojaletiga, toidu kättesaamine on iseteenindamise korras, teise roa juurde on lisandi valiku võimalus. Algklasside õpilastele kaetakse toit laudadele igaühele eraldi, salat ja supp serveeritakse laudkonnale ühiselt. Sööklas on 160 kohta, söögivahetunde on kolm pikkusega a´ 20 minutit.

Prakeraa˛ikomisjoni kuulub kooli meditsiiniõde ja arst, ˛urnaali täidetakse, menüü kooskõlastatakse direktoriga. Aktiivselt tegeleb koolis toitlustamise küsimustega õpilasomavalitsus, kes igal aastal viib läbi küsitluse toiduga rahulolu ja soovide kohta, avaldatud arvamusi püütakse menüü koostamisel arvestada. Toiduga ollakse rahul ja firmat ei soovita vahetada. Toitlustuspersonali on 4 inimest (2 kokka, abitööline ja puhvetipidaja).

Sööklas on kõigile saadaval nii koolipiim kui ostetud joogivesi.

Tasuta koolitoidu tarbimise kohta toimub arvestus. Peale 1. tundi edastatakse igast klassist sööklasse andmed, mille järgi toimub toidu eelkatmine. Ülejäänud toidu saavad viimasel söögivahetunnil gümnaasiumi õpilased, kellest 48 on alalised sööjad hoolekogus läbivaadatud avalduste alusel. Tasulist toitu kasutab vaid kümmekond õpilast, kes maksavad toidu eest ülekandega firma arvele. Samal päeval on toidu eest võimalik maksta puhvetisse.

Söökla kõrval eraldi ruumis on puhvet, seal on ka paar lauda toolidega. Puhvetis müügil saiad, maiustused, joogid, võimalik saada ka pizzat ja sooje pirukaid, kohvi, teed.

2.12 Tallinna Laagna Gümnaasium

Koolis on 924 õpilast, neist põhikoolis 582. Õpilaste tasuta toitlustamiseks eraldati 2006. aastal 1 287,9 tuh krooni.

Õpilaste toitlustamise korraldamiseks on sõlmitud 1. juunil 2005 toitlusteenuse osutamise leping kooli direktori Martin Kaasiku ja OÜ Orfeum tegevdirektori Kaido Nurja vahel viieks aastaks. Lepingu järgi tasub ruumide kasutaja tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt kooli poolt esitatud arvetele, samuti tööperioodil telefoni maksed, organiseerib kaks korda õppeaasta jooksul vastavalt kooli soovile õpetajatele peolaua toitlustusfirma kulul, pakub õpilaste toitlustamisel soodustushinda. Toitlustaja kohustuste hulka kuulub ka söögisaali ja tema kasutusse antud ruumide igapäevane koristamine ja inventari remont. Toitlustamise korraldamine nähakse ette lähtudes Rahvatervise seadusest. Lepingu lisadeks on kommunaalteenuste mõõturite näitude akt, kasutusse antavad esemed ja seadmed ning ruumide plaan.

Toitlustusfirma valiti välja avaliku konkursi tulemusena, kuna tal oli õpilaste toitlustamise kogemus ja ta oli nõus muretsema nii köögiseadmed, inventari, söögisaali iseteenindusega soojaliini ja mööbli ning tegema neis ruumides remondi. Hinnanguliselt ulatus toitlustaja tehtud investeering ühe miljoni kroonini. Saalis on 132 istekohta, kontrollitud söögivahetunnil ei olnud kõik kohad hõivatud. Ka sööklas olnud lastest ei söönud kõik. Teed sidruniga võeti lahtisest nõust kulbiga.

Menüü on kõigile õpilastele ühine ja toit väljastatakse iseteeninduse korras, õpilased alates 1. klassist tõstavad ise endale toiduportsjonid vastavalt oma soovile, vajadusel aitavad väiksemaid lapsi õpetajad. Teise roa juurde on ka võimalus valida lisandit. Koolis on 3 söögivahetundi a`20 minutit, selle ajaga jõuavad nad nii toidu võtta kui süüa. Maitseomadusi hindasid nad heaks. Köögis töötab 2 kokka ja 3 abitöölist. Direktori käskkirjaga on moodustatud prakeraa˛ikomisjon, kuhu kuulub meditsiiniõde, ametiühingu usaldusisik, õpetaja ja õpilasomavalitsuse esindaja, ˛urnaali sissekandeid ei ole kõigil päevadel, kuid antud hinnangud on positiivsed.

Söökla ruumis töötab puhvet, mille päevane läbimüük ulatub 2,5 tuh kroonini, kasutatav juurdehindlus on 30%. Sööklas on soojade jookide automaat, kuid see ei töötanud. Puhvetis sooje jooke ei müüda, joogiveeks saavad kasutada vaid kraanivett.

Vee- ja elektriarvestid on olemas ja nende näitude alusel esitatakse toitlustusfirmale arved, samuti tasub firma telefoni eest.

Igapäevaselt puudujate kohta sööklasse andmeid ei edastata, toit valmistatakse igapäevaselt kõigi põhikooli õpilaste jaoks. Eelmise aasta keskmise puudujate arvust lähtuvalt saavad direktori käskkirja alusel, kooskõlastatult hoolekoguga tasuta süüa 18 gümnaasiumi õpilast. Tasulise toidu eest oli detsembris 2006 tasunud 29 gümnaasiumi õpilast 290-st.

2.13 Tervisekaitsenõuete täitmine

Toidu kvaliteedi ja tervisekaitsenõuete täitmise kontrolli teostajaks on Tervisekaitseinspektsioon. Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna poolt saadud andmetel kontrollitud koolides on tervisekaitsenõuded täidetud, samuti ei olnud kõrvalekaldeid toidu valmistamiseks kasutatud toiduainete osas, portsjonite kaalu ja keskmise koolitoidu kalorsuse osas. Osades koolides ei ole kindlustatud minimaalselt määratud söögivahetunni pikkus 20 minutit, vaid on 15 minutit. Samuti ei ole tervisekaitsetalitusele laekunud kinnitust leidnud kaebusi.

Koolides kontrollitakse toidu maitseomadusi, kontrolli tulemuste kohta tehtud sissekanded ei sisalda andmeid portsjonite või laudkonnale väljastatud toidu kaalulise õigsuse tulemuste kohta ja vestlustes selgus, et kooli komisjon ülekaalumisi ei tee.

3. Kokkuvõte

Õpilaste toitlustamist korraldab Lasnamäe 10 munitsipaalkoolis AS Tuleleek, ühes koolis OÜ Orfeum ja ühes koolis AS Eesti Eine termostoiduna. Lepingute sõlmimise aluseks oli neljas koolis avalik enampakkumine, mille võitja valiku põhiliseks kriteeriumiks oli ettevõtte investeerimisvalmidus söökla seadmete muretsemiseks ja köögiploki ning söögisaali remontimiseks. Investeerimiskohustuse panemine toitlustajale tähendab seda, et sisuliselt õpilaste toiduraha arvelt ostab firma endale seadmed. Kahe ettevõtte tegevusalaks on ainult õpilaste toitlustamine koolides. Seadmete kuulumine toitlustusfirmale seab raskusi tema väljavahetamiseks, sest enamik konkursil osalevatest ettevõtjatest ei ole valmis ega huvitatud selliste investeeringute tegemisest. Ühe kooli köögiploki uute seadmete maksumus on hinnanguliselt 1,2 kuni 1,5 miljonit krooni ja need investeeringud peaks tegema linn analoogselt lasteaedade köökide sisustamisega, et võimaldada paindlikumat valikut toitlustusteenuste pakkuja leidmiseks. Samuti ei saa pidada õigeks fikseerida lepingus õpetajatele peolaua korraldamine toitlustusfirma kulul.

Kuigi ruumide kasutusse andmise korras on konkursi läbiviimisel esimese tingimusena toodud toidu hind, siis sõlmitud lepingud reeglina seda ei kajasta, samuti ei ole lepingutingimustes antud koolile või tema poolt volitatud isikule õigust tutvuda koolilõunate kalkulatsioonide ja omahinnaga, mille tõttu on risk, et firma kulude katteks jääv osa võib ületada Tallinna Linnavalitsuse määrusega ette nähtud 3 krooni ja 50 senti.

Lepingutes ei ole toodud ka juurdehindluse määra puhvetis müüdavale kaubale.

Toitlustamise korraldamise osas on vaid üks kool ette näinud erinevat menüüd algklasside ja vanemate klasside õpilastele, kuigi nende toiduenergia vajadus on kuni kolmandiku võrra erinev. Sama menüü ja portsjonite suuruse juures on toitu väikestele üleliia ja suurtele mittepiisavalt. Selle probleemi üheks lahenduseks on iseteenindamise korras toidu väljastamine.

Puuduvate õpilaste arvestust peetakse enamikes koolides, kuid see annab õige ülevaate sööjate arvust vaid kahes koolis, kus on kasutusel talongid ja seda vaid juhul, kui sööklasse laekunud talongide üle peetakse arvestust, kuna mitte kõik koolis olevad õpilased ei söö. Seda kinnitas käesoleva kontrollimise käigus tehtud küsitlused. Osa lapsi, kes olid küll koos teistega tulnud sööklasse, ei võtnud toitu, põhjendades seda tervisega või isu puudumisega.

Vestlustest selgus, et õpilaste vee vajadus on suur, seda eriti peale kehalise kasvatuse tundi, kuid nõuetekohane joogivesi ei ole enamikes koolides vabalt kättesaadav. Õpilased peavad leppima ühisveevõrguveega, pole ka joogitopse.

Otstarbekaks tuleb pidada puhvetile eraldi ruumi olemasolu, kus on ka toolid ja lauad. Osa kööke ei ole varustatud elektri- ja veearvestitega, seega ei ole võimalik teenuste osutajale esitada arveid vastavalt tarbimisele.

4. Ettepanekud

Lasnamäe munitsipaalkoolides õpilaste toitlustamise korraldamise kontrolli tulemuste põhjal on järgmised ettepanekud.

1. Lepingutes näha ette:

1.1 Toitlustusfirma kohustuseks vee, elektri, tema kasutusse antud telefoni arvete, prügiveo ja muude kommunaalteenuste eest tasumine, samuti jooksva remondi tegemine ja igapäevane koristamine tema kasutusse antud ruumides, toitlustamise korraldamiseks vajalike väikevahendite ja nõudega varustamine;

1.2 menüüde koostamine, arvestades õpilaste vanusegruppide erinevaid toiduenergia vajadusi;

1.3 puhvetikaubale rakendatav juurdehindluse määr;

1.4 toitlustusfirma kohustuseks õpilaste kindlustamist nõuetekohase joogiveega;

1.5 haridusasutusele või tema volitatud isikule õigus kontrollida koolilõuna kalkulatsioone ja hinda.

2. Haridusasutusel:

2.1 Tagada lisaks igapäevasele toidu prakeraa˛ile pisteline kontroll väljastatud toidu kaalulise õigsuse üle;

2.2 rakendada tegeliku sööjate arvu kindlakstegemiseks talongisüsteem ja kontroll sööklasse laekunud talongide kohta;

2.3 korraldada toidu väljastamine soojalettidelt iseteenindamise korras;

2.4 leida puhveti jaoks eraldi ruum või ruumiosa ja varustada see laudade ning toolidega;

2.5 tagada söögivahetundide pikkuseks 20 minutit vastavalt tervisekaitsenõuetele;

2.6 tagada elektri, vee arvestite olemasolu köögiplokis ja arvete esitamine toitlusfirmale vastavalt tarbimisele.

3. Tallinna Linnavalitsusel näha ette rahalised vahendid kooli köökide varustamiseks seadmetega ja söögisaali varustamiseks mööbliga.

 

 

Käesolev akt on koostatud kahes identses eksemplaris.

 

 

 

Hannes Rumm

Revisjonikomisjoni liige

Text Box: Koostaja: Terje Moks 20.12.2006 kontrollitalituse juhtivspetsialist 6943 238