SPORDISEADUS

 

Vastu võetud 6. aprillil 2005. a

 

            § 3. Spordi korraldamine vallas ja linnas

 

            Vallal ja linnal on kohustus:
            1) määrata kindlaks oma haldusterritooriumil spordiks vajalik maa-ala;
            2) toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd;
            3) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ning noortelaagrites;
            4) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele valla või linna ametiasutuse teenistujale;
            5) informeerida spordiehitise otstarbe muutmise kavatsusest maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi.

 

 

 

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

 

Vastu võetud 2. juunil 1993.

 

Paragrahv 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

 

            (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

            (RK s 22.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I  2004, 41, 277)

 

            (2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

            (RK s 09.02.94 nr. 293 jõust.11.03.94 - RT I 1994, 12, 200)

 

            (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
            1) mis on talle pandud teiste seadustega;
            2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 

            (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
            1) mis on talle pandud seadusega;
            2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

 

            (5) Käesoleva paragrahvi 4.lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

 

 

ASJAÕIGUSSEADUS

 

Vastu võetud 9. juunil 1993. a.

 Paragrahv 172. Reaalservituudi mõiste

 

            (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

 

            (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

 

Paragrahv 178. Reaalservituudi teostamise viis

 

            (1) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.

 

            (3) Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

 

 

 

            Paragrahv 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus

 

            (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks.

 

            (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.

 

            (4) Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (5) Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 242. Hoonestusõiguse seadmine ja üleandmine

 

            (1) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

 

            (2) Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

 

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 243. (Kehtetu - RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 244. Hoonestusõiguse lõpetamine kokkuleppel

 

            Hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestaja). Nõusolek ei ole tagasivõetav.

 

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 2441. Hoonestusõiguse omanikule langemine

 

            (1) Kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine).

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (21) Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            Paragrahv 2442. Hüvitis hoonestusõiguse eest

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (1) Hoonestusõiguse langemisel omanikule peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta.  Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380;
            RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse harilikust väärtusest.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 2443. Koormatiste püsimajäämine

 

            (1) Hoonestusõiguse omanikule langemisel jääb püsima hoonestusõigust koormav:
            1) hüpoteek ja reaalkoormatis, mis ei kuulu hoonestajale endale;
            2) muu piiratud asjaõigus, mis koormab ka hoonestusõigusega koormatud kinnisasja.

 

            (2) Teised hoonestusõigust koormavad asjaõigused kaotavad kehtivuse.

 

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            Paragrahv 245. Hoonestusõiguse lõpetamine selle omandamisel kinnisasja omaniku poolt

 

            (1) Kui hoonestusõiguse ja maatüki omanikuks saab üks ja sama isik, kustutatakse hoonestusõigus kinnistusraamatust tema avalduse alusel. Kande kustutamiseni jääb hoonestusõigus asjaõigusena püsima, kui omanik ei esita avaldust  hoonestusõiguse kustutamiseks.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (2) (Kehtetu - RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 246. Hoonestusõiguse säilimine  ehitise hävimisel

 

            Hoonestusõigus ei lõpe ehitise hävimisega.

 

 

2. peatükk

 

Hoonestusõiguse sisu

 

 

            Paragrahv 247. Hoonestaja õiguste teostamine

 

            (1) Hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi.

 

            (2) Hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti.

 

            Paragrahv 248. Hoonestusõiguse kitsendamise keeld

 

            (1) Hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega.

 

            (2) Hoonestusõigust ei või seada äramuutva tingimusega. Kokkulepe, millega hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega, samuti kokkulepe, mille kohaselt hoonestusõiguse lõppemine seotakse hoonestaja surmaga, on tühine.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 249. Hoonestusõiguse käsutamine

 

            (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud.

 

            (3) Kehtetu - RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 -  RT I  1999, 27, 380

 

            (4) (Kehtetu - RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 2491. Nõusoleku andmine

 

            (1) Kui võib eeldada, et paragrahv 249 1.1. lõikes 1 sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (2) Kui võib eeldada, et paragrahv 249 2. lõikes sätestatud juhul on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (3) (Kehtetu - RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 250. Hoonestusõiguse järjekoht

 

            Hoonestusõiguse võib kinnistusraamatus seada ainult esimesele järjekohale. Hoonestusõigusega ei või samal järjekohal olla muid asjaõigusi või märkeid.

 

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 251. Hoonestusõiguse tähtaeg

 

            (1) Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Kui tähtaeg on määramata või pikem kui 99 aastat, loetakse tähtajaks 99 aastat.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (3) Tähtaja möödumisel võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 252. Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja  saabumisel

 

            (1) Hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud õigust. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne  tähtaja lõppu, on hoonestaja kohustatud seda tegema.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (2) Ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole  ära veetud, muutub kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude õigeaegselt,  võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise äravedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu.

 

            (3) Kinnisasja omanikul on õigus mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõuda ehitise jätmist endale tasu eest, mis võrdub hoonestajale käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud äravedamise õiguse  kaotamise tõttu tekkiva kahjuga.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatu kehtib niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti.

 

            Paragrahv 253. Hüvitis hoonestusõiguse tähtaja möödumisel

 

            (1) Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus.

 

            (11) Kui hoonestusõigus on seatud elamu püstitamiseks, ei või kokku leppida väiksema hüvitise maksmises kui kaks kolmandikku hoonestusõiguse väärtusest.

 

            (2) Kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele.

 

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 254. Tasu hoonestusõiguse eest

 

            (1) Hoonestaja  maksab kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku  lepitud teisiti.

 

            (2) Tasu hoonestusõiguse eest makstakse vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (3) Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (4) Hoonestusõiguse eest tasu maksmise kohustuse võib kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse.

 

            (41) Hoonestusõiguse tasu tagamiseks seatud reaalkoormatise muutmiseks seoses hoonestusõiguse tasu muutmisega vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele on vaja kinnistusraamatus järjekohas tagapool olevate õiguste omanike nõusolekut vaid siis, kui tasu suurenemine ületab oluliselt tingimuste muutumise.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (42) Hoonestusõiguse tasu osas võib kokku leppida, et:
            1) tasu tagav reaalkoormatis jääb erinevalt täitemenetluse seadustiku § 158 lõikes 3  sätestatust püsima, kui omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik hoonestusõigusele sissenõude pöörab;

            (RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

            2) igakordsel hoonestajal on igakordse reaalkoormatise omaniku suhtes õigus hoonestusõigust koormata reaalkoormatisest järjekohas eespool või samal järjekohal oleva kindlaksmääratud ulatusega hüpoteegiga.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (43) Kui hoonestusõigus on koormatud piiratud asjaõigusega, mis asub hoonestusõiguse tasu tagava reaalkoormatisega samal järjekohal, on käesoleva paragrahvi 4.2 lõike punktis 2 nimetatud hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse vaja selle isiku nõusolekut, kelle kasuks nimetatud piiratud asjaõigus on seatud.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

 

            (5) (Kehtetu - RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            (6) Hoonestusõiguse kaasomanikud vastutavad hoonestusõiguse tasu maksmise eest solidaarselt.

 

            Paragrahv 255. Maksud ja koormatised.

 

            Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

            Paragrahv 2551. Kokkulepped

 

            Hoonestusõiguse sisu hulka kuuluvad ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped:
            1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta;

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel;

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi;

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule;

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta;

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta;

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

 

 

 TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS

 

Vastu võetud 27. märtsil 2002. a

 

            § 65. Eseme väärtus

            Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

 

Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise kord

 

Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord

 

Linnavara võõrandamise kord Linnavara võõrandamise kord

 

Kotka tn 12/Spordi tn 11 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas

 

Kotka tn 12/Spordi tn 11 kinnistule valitseja määramine

 

Tallinna linna omandis oleva Kotka tn 12/Spordi tn 11 kinnistu jagamine

 

Kinnistusosakond

Harju Maakohtu kinnistusosakond

Jaoskond

Tallinna

 

Uus registriosa number

1975001

 

Vana registriosa number

19750

 

Kinnistu nimi

 

 

Korteri nr

 

 

Õigsuse märge

Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 19.07.2006

 

Teade

Alates 05.12.2005 lisati Tallinna kinnistute numbritele lõppu tunnus 01
Täpsemalt aadressilt :http://www.eer.ee/kinnistu_regnr.phtml

 

 

I jagu

 

 

Kande number

Katastritunnus/piiratud asjaõigus

Koosseis/piiratud asjaõigus

Pindala

Kande alus

Kande kehtivus

1

78407:701:2421

Sotsiaalmaa, Kotka tn 12/Spordi tn 11

30 839 m2

Registriosa avatud 22.12.1999. Kohtunikuabi K. Orr

kehtiv

 

 

II jagu

 

 

Kande number

Omanik

Kande alus

Kande kehtivus

1

Eesti Vabariik

23.09.1999 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.12.1999. Kohtunikuabi K. Orr

kustutatud

2

Tallinna Linn

27.06.2006 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 27.07.2006.Kohtunikuabi Maris Kuur

kehtiv

 

 

III jagu

 

 

Kande number

Kanne

Kande alus

Kande kehtivus

1

Märkus: riigivara valitseja Haridusministeerium (Tallinn). Sisse kantud 22.12.1999. Kohtunikuabi K. Orr

 

kustutatud

1

 

Kustutatud 27.06.2006 asjaõiguslepingu alusel 27.07.2006.Kohtunikuabi Maris Kuur

kehtiv

 

 

IV jagu

 

 

 

 

Kande number

Hüpoteegi kanne

Hüpoteegi summa

Kande alus

Kande aluse hüpoteegi summa

Kande kehtivus

 

 

 

 

Ettevõtja: OPER FC OÜ (11158075) 

Äriregistri kood: 11158075

Ärinimi: OPER FC OÜ

Aadress: Faehlmanni 3-2a, Tallinn, 10125 Registripiirkond: Harju Maakohtu registriosakond

Õiguslik vorm: Osaühing

Kapital: 40 000 EEK Staatus: Registrisse kantud

Esmakande aeg: 17.08.2005

Majandusaasta algus: 01.01 Majandusaasta lõpp: 31.12

Põhikirja kinnitamise aeg: 27.07.2005

 

Sidevahendid: 

Liik Number

Mobiiltelefon: +372 5161555

 

Tegevusalad: 

jalgpallihuviliste laste treenimine;

jalgpallivõistluste ning muude jalgpalliga seotud ürituste korraldamine;

treeninglaagrite, õppeseminaride ja kursuste korraldamine (kestvusega kuni kuus kuud);

jalgpalli teoreetiline ja praktiline koolitus (kestvusega kuni kuus kuud);

juhtimis- ja marketingialased konsultatsioonid;

kultuuriürituste korraldamine;

laste ja täiskasvanute täienduskoolitus (kestvusega kuni kuus kuud);

meelelahutusürituste korraldamine;

spordiinventari ost, müük, rentimine;

kinnisvara ost, müük, haldamine, arendamine, rentimine;