Asjaõigusseadus

 

Riigikogu 09.06.1993 seadus
jõustumiskuupäev 01.12.1993

 

Paragrahv 172. Reaalservituudi mõiste

            (1) Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

            (2) Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega.

            Paragrahv 173. Reaalservituudi tekkimine 

            (1) Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (2) (Kehtetu - RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (3) (Kehtetu - RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (4) Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (5) Reaalservituut ei teki igamisega.

            Paragrahv 174. (Kehtetu - RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 175. (Kehtetu -RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 176. Reaalservituudi lõpetamine valitseva  kinnisasja omaniku nõudel 

            (1) Kui reaalservituudi lõpetamise kokkulepet ei saavutata, on valitseva kinnisasja omanikul olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (2) Valitseva kinnisasja omanik peab teeniva kinnisasja omanikule teatama tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette.

            Paragrahv 177. Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel

            (1) Kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab valitseva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

            (2) Kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi reaalservituudist tulenevate õiguste teostamise vastu, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda valitseva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks. Huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64

            Paragrahv 178. Reaalservituudi teostamise viis

            (1) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (2) Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav.

            (3) Valitseva kinnisasja vajaduste suurenemine ei suurenda iseenesest teenival kinnisasjal lasuvat koormatist.

            Paragrahv 179. Reaalservituudi teostamine ehitise või  seadeldise abil

            (1) Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja  omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi  lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul  ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei  ole sätestatud teisiti.

            (RK s 17.02.99 jõust.01.04.99 - RT I  1999, 27, 380)

            (2) Kui ehitis või seadeldis on käiku antud ka teeniva kinnisasja huvides, kannavad valitseva ja teeniva kinnisasja omanikud ehitamise ja korrashoiu kulud vastavuses saadava kasuga.

            (3) Kui ehitise või seadeldise korrashoiu kohustus  lasub teeniva kinnisasja omanikul, kohaldatakse vastavaid reaalkoormatise sätteid.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (4) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

            Paragrahv 180. Reaalservituudi teostamise viisi muutmine

            (1) Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda enda kulul reaalservituudi teostamise viisi muutmist, kui reaalservituudi senist majanduslikku otstarvet võib saavutada ka teostamise viisi muutmise korral ja kui senine teostamise viis on teeniva kinnisasja omaniku huvidele uue viisiga võrreldes tunduvalt kahjulikum.  Servituudi teostamise viisi muutmisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

            (2) (Kehtetu - RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 181. Reaalservituudi teostamise koha muutmine

            (1) Kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum, on tal õigus nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal. Ümberpaigutamisega seotud kulud peab teeniva kinnisasja omanik ette tasuma.

            (2) (Kehtetu - RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 182. Reaalservituudi jagamatus

            (1) Reaalservituut on jagamatu.

            (2) Kui valitsev kinnisasi jagatakse, jääb reaalservituut kehtima kõikide osade kasuks. Pärast valitseva kinnisasja jagamist ei ole reaalservituudi teostamine lubatud ulatuses, milles see muutub teeniva kinnisasja suhtes koormavamaks.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (3) Kui reaalservituudi teostamine pärast valitseva kinnisasja jagamist piirdub ühe osa huviga, on teeniva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust teiste osade suhtes.

            (4) Teeniva kinnisasja jagamisel jääb reaalservituut kehtima kõikide osade suhtes.

            (5) Kui reaalservituut pärast teeniva kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust.

            Paragrahv 183. Ühe ja sama järjekoha kasutusõigused

            Kui mitu servituuti või servituut ning muu kasutusõigus koormavad kinnisasja kinnistusraamatu ühel ja samal järjekohal ning neid õigusi ei saa koos kas täielikult või osaliselt teostada, võib iga õigustatud isik nõuda õiguste teostamist viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele.

            Paragrahv 184. Reaalservituudi takistuse kõrvaldamine

            Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud õigused.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 1841. Reaalservituudi teostaja valduse kaitse

            Kui valitseva kinnisasja valdajat takistatakse mõne valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantud servituudi teostamisel, siis kohaldatakse vastavalt valduse kaitse kohta kehtivaid sätteid, kui servituuti on ühe aasta jooksul enne rikkumist vähemalt üks kord teostatud.

            (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 225. Isikliku kasutusõiguse mõiste

            (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama  või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 226. Isikliku kasutusõiguse üleandmine

            (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

            (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

            (RKs 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I  2003, 13, 64)

            Paragrahv 228. Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete  kohaldamine

            Lisaks paragrahvides 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.