Tallinna Linnavolikogu ____ 2008

                                                                                                                                                     otsuse nr                                                                                                                   

                                                                                                                                 LISA 5 lisa 1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

JUHEND

TEHNILISED NÕUDED KOOLIDELE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SISUKORD

 

I SISSEJUHATUS. 4

II ÜLDNÕUDED.. 5

1. ARHITEKTUUR, SISEARHITEKTUUR, TARINDID, ASENDIPLAAN, TULEOHUTUS  5

1.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 5

1.2. Uusehitised. 7

1.3. Rekonstrueerimine. 10

2. SOOJAVARUSTUS JA KÜTE.. 11

2.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 11

2.2. Süsteemide lühikirjeldus. 12

3. VENTILATSIOON.. 13

3.2. Süsteemide lühikirjeldus. 15

4. SUITSUEEMALDUS. 18

5. VEEVARUSTUS. 18

5.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 18

5.2. Süsteemide lühikirjeldus. 18

6. TULETÕRJEVEEVARUSTUS. 20

6.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 20

6.2. Süsteemide lühikirjeldus. 21

7. OLMEKANALISATSIOON.. 21

7.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 21

7.2. Süsteemide lühikirjeldus. 22

8. SADEVETE KANALISATSIOON JA DRENAAŽ. 23

8.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 23

8.2. SÜSTEEMIDE LÜHIKIRJELDUS. 23

9.  ELEKTER.. 24

9.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 24

9.2. Välistrassid. 25

9.3. Välisvalgustus. 25

9.4. Side kanalisatsioon ja -kaabelliinid. 26

9.5. Elektripaigaldis. 26

10. NÕRKVOOL.. 33

10.1. Kasutatav alusdokumentatsioon. 33

10.2. Üldist33

10.3. Andmevõrgud. 33

10.4. Turva- ja tuleohutussüsteemid. 35

11. HOONEAUTOMAATIKA.. 36

11.1. Üldist36

11.2. Juhtimine ja alarmeerimine. 36

11.3. Süsteemi koosseis. 37

III    NÕUDED RUUMIDELE.. 43

1.     ÕPPEKLASSID (TAVAKLASSID)43

2.     KEELEÕPETUSE KLASS. 44

3.     BIOLOOGIAKLASS. 44

4.     FÜÜSIKAKLASS. 45

5.     KEEMIAKLASS. 45

6.     ARVUTIKLASS. 46

7.     MUUSIKAKLASS. 47

8.     KUNSTIKLASS. 47

9.     TÖÖÕPETUSE KLASS. 48

10.       AUDITOORIUM... 49

11.       SÖÖKLA.. 50

12.       KÖÖK KOOS ABIRUUMIDEGA.. 51

13.       ÕPETAJATE TUBA.. 51

14.       AULA.. 52

15.       VÕIMLA KOOS INVENTARI HOIDLAGA.. 53

16.       RIIETUS- JA DUŠŠIRUUMID.. 54

17.       RAAMATUKOGU.. 55

18.       ARSTIKABINET.. 56

19.       GARDEROOB, FUAJEE.. 56

20.       TUALETTRUUM... 56

21.       KORIDORID.. 57

22.       TEHNILISED RUUMID.. 58

22.1.        VENTILATSIOONISEADMETE RUUM... 58

22.2.        SOOJUSSÕLM... 59

22.3.        VEEMÕÕDUSÕLM... 59

22.4.        PEAJAOTUSKESKUSE RUUM... 59

22.5.        TELEKOMMUNIKATSIOONISEADMETE RUUM... 60

22.6.        ABIRUUM (PANIPAIK)60

22.7.        KORISTUSVAHENDITE RUUM... 60

23.       UJULA.. 61

IV    NÕUDED EHITISE VASTUVÕTMISEKS. 63

1.     EHITISE DOKUMENTEERIMINE.. 63

2.     SEADMETE JA SÜSTEEMIDE TÄHISTAMINE.. 64

3.     SEADMETE JA SÜSTEEMIDE KATSETAMINE.. 65

4.     PERSONALI KOOLITUS. 66

 

 

 

 

 

I SISSEJUHATUS

 

Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga saada dokument, mis võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määraks ära koolihoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavate materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded.

Esmalt peab töövõtja koostama tellija mõttest lähtuva kokkulepitud mahus kavandatavaid ehitisi kirjeldava ning ehitiste hilisemat sihipärast ja ratsionaalset kasutamist võimaldava dokumentide kogumi ehk projekti. Projekt peab võimaldama professionaalil mõistlike ja ratsionaalsete kulutustega ehitiste valmis ehitamist nende sihtotstarbest lähtuvalt arvestades mõistlike mitteoluliste selgitustega. Projekti alusel valmis ehitatud ehitiste sihipäraseks kasutamiseks, hooldamiseksning ülalpidamiseks tehtavad kulutused peavad olema mõistlikud ja ratsionaalsed.

Materjalide ja seadmete valikul tuleb eelistada üldjuhul pikemajalise tootjagarantiiga ja/või tuntud valmistajate toodangut. Kõik töövõtja poolt tehtavad valikud tuleb kooskõlastada tellijaga kokkulepitud korras.

Kõikide selles dokumendis käsitlemata jäänud probleemide lahendamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, standarditest ja normdokumentidest, tellija eesmärkidest ning heast ehitustavast.


 

II ÜLDNÕUDED

1. ARHITEKTUUR, SISEARHITEKTUUR, TARINDID, ASENDIPLAAN, TULEOHUTUS

1.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Ehitusseadus¹, vastu võetud 15.05.2002.a.

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 14.06.2007.a. määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded¹”

·        Vabariigi valitsuse  (edaspidi tekstis VV) 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (kuni 01.01.2008.a. kehtib VV 11.07.1996.a. määrus nr 185 “Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-7/1996”)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele”

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 07.06.2001.a. määrus nr 57 „Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele”

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 16.01.2002.a. määrus nr 15 „Nõuded õendusabi isesisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile”

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 25.01.2002.a. määrus nr 25 ”Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” (hambarsti teenuse osutamisel)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM 04.03.2002.a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 12.05.2003.a. määrus „Terviseohutuse nõuded ehitusmaterjalidele ja toodetele”

·        majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi tekstis MKM) 28.11. 2002.a. määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes”

·        majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi tekstis MKM) 27.08.2007.a. määrus nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”

·        majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi tekstis MKM) 27.08.2007.a. määrus nr 71 „Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord”

·        majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi tekstis MKM) 24.12.2002.a. määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu”

·        majandus- ja kommunikatsiooniministri (edaspidi tekstis MKM) 27.12.2002.a. määrus nr 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile”

·        EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt

·        EVS-865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

·        EVS-865-2:2006 „Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

·        EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded

·        EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra

·        EVS 839:2003 Sisekliima

·        EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine

·        EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

·        EVS 843:2003 Linnatänavad

·        EVS 845:2004 Hoone ventilatsiooni projekteerimine. Osad 1, 2, 3

·        EVS 871:2003 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

·        EVS-EN 14351-1:2007 Aknad ja välisuksed. Tootestandard, toimimisomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivus- ja/või suitsutõkestusnõudeid

·        EVS-EN 14600:2007 Uksed ja avatavad aknad, millele esitatakse tulepüsivus- ja/või suitsutõkestusnõudeid. Nõuded ja liigitus

·        EVS-EN 12209:2006 Akna ja uksetarvikud. Lukukorpused ja iselukustid. Mehaanilised lukukorpused, iselukustid ja vasturauad. Nõuded ja katsemeetodid

·        EVS-EN 1906:2003 Ehitustarvikud. Ukselingid ja -nupud. Nõuded ja katsemeetodid

·        EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad

·        EVS-EN 13501-1:2004. Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 1: Klassifikatsioon tuletundlikkuse katsete alusel

·        EVS-EN 13501-2:2004. Ehitustoodete ja -elementide tuleohutusalane klassifikatsioon. Osa 2: Klassifikatsioon tulepüsivuskatsete alusel, v.a. ventilatsioonisüsteemid

·        MaaRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

·        TarindiRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid

·        ViimistlusRYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid

·        MaalritöödeRYL 2001 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid

·        BÜ3 2006 Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised

·        RT KH-20589 Põhikoolide tööõpetusruumide projekteerimisjuhised

·        RT 91-10665 Koristusruumid

·        RT 91- 10788 Sissepääsud, avalikud ehitised

·        RT 96-10656 Esitlus- ja konverentsiruumid

·        RT 97-10046 Sisevõimlad. Pallimäng ja võimlemine

·        RT 97-10839 Ujulad ja veekeskused

·        RT 98-10607 Jalgratta- ja jalakäijate teed

·        RT 98-10631 Jalgrataste parkimine ja hoidmine

·        RT 82-10825 Vaheseinatarindid

·        RT 82-10890 Välisseinatarindid

·        RT 83-10782 Vahelaetarindid

·        RT 83-10796 Katusetarindid

·        RT 83-10885 Pinnasele ehitatava põranda tarindus

·        RT 84-10759 Märja ruumi tarindid

·        RT 88-10777 Trepid ja kaldteed

·        RT 88-10778 Tarandid ja käsipuud

·        RT 29-10769 Ehituse maalritööd. Koormusklassid

·        RT 29-10770 Ehituse maalritööd. Viimistluse välimusklassid

·        RT 21-10750 Sae- ja höövelpuit

·        RT 33-10858 Siseseinte ja lagede tasandamine

1.1.1. Tööde teostamisel kultuurimälestistel või muinsuskaitsealadel tuleb lisaks juhinduda:

·        Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002.a.

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 20.05.2003.a. määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 12.08.2003.a. määrus nr 217 „Rikutud kultuurimälestise ja selle tähise endise seisundi taastamise kord”

·        kultuuriministri (edaspidi tekstis KUM 30.06.2003.a. määrus nr 8 „Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord”

·        kultuuriministri (edaspidi tekstis KUM 30.06.2003.a. määrus nr 9 „Mälestise ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja ehitamise projektide koostamise ja neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja kord ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord”

1.2. Uusehitised

Arhitektuurse lahenduse koostamise aluseks peab olema esteetiliselt heatasemeline arhitektuurne lahendus, kuna see mõjutab otseselt järeltuleva põlvkonna suhtumist arhitektuuri ja meid ümbritsevasse ruumilisse keskkonda.

Peab silmas pidama, et õpilased veedavad koolides üha rohkem aega kooli programmiväliste tegevustega: huvialaringid, sport, individuaalne õppetöö raamatukogus.

Rekreatsiooniruumiks ei ole ainult siseruum vaid ka välisruum.

Plaanilahendus peab lähtuma eelkõige funktsionaalselt toimivast tervikust ja olema ratsionaalne. Arhitekti ülesandeks peab olema iga projekteeritud ruutmeetri võimalikult efektiivne kasutus.

Arhitektuurses üldkontseptsioonis peab lähtuma ruumide koolivälisel ajal kasutamise võimalustest, seda eelkõige spordisaali, raamatukogu ja tööõpetuse ruumide osas. Plaanilahendused peavad võimaldama koolihoone eri ruumigruppide sõltumatut kasutamist.

Sisearhitektuurne lahendus peab moodustama hoone arhitektuuriga ühtse terviku.  Lähtekohaks peab olema lahendus, mis lähtuks koolihoone spetsiifikast. Arvestada tuleb sellega, et hoonet kasutavad eriealised lapsed, kelle suhtumine hoone interjööridesse ei pruugi olla sama, mis reeglina täisealistel on. Samas peab lahendus esteetiliselt olema tasemel, et lastel tekiks nn oma kooli tunne.

Klasside projekteerimise aluseks on õpilaste arv. Kui konkreetse kooli lähteülesandes ei ole määratud teisiti, siis tuleb projekteerida gümnaasiumi klassiruumid 30 õpilasele, alg- ja põhikoolides aga 24 õpilasele. Õpilaste kohta on klassis ette nähtud minimaalselt 1,7 m² põrandapinda (arvutiklassis 4 m²). Oluline on silmas pidada reeglit: mida suurem klass seda suurem on klassisisene müra. See aga mõjutab otsestelt õppekvaliteeti. Soovitatavalt on klassiruumi kõrgus 3 m kuni 3,2 m.

Välise ja sisemise materjalivaliku lähtekohaks peab olema võimalikult pikk vastupidavusperiood ja ekspluatatsiooniline odavus. Eelistada tuleb selliseid lahendusi, kus nähtav konstruktsioonipind on ühtlasi viimistluspinnaks. Materjalivalikul tuleb lähtuda ekspluatatsioonilisest vastupidavusestUute hoonete puhul on vastupidavateks lahendusteks puhta vuugiga laotud kiviseinad (väikeplokk, tellis) monoliitne betoon jms. Krohvitud seinapinnad on selgelt vähem vastupidavad. Eri ehitusplaatide puhul tuleb arvestada nende tugevusega (Sasmox vms). Kipsplaatide kasutamine üldkasutusega ruumide seintes on koolides reeglina keelatud. Kergseinte puhul peaks kasutama löögikindlaid plaate või vineeri. Juhul kui vaheseintes kasutatakse klaasi peab klaas olema karastatud.

Tuleb arvestada, et kooli ehitamine või rekonstrueerimine on ühekordne kulutus, ekspluateerimine aga pidev väljaminek. Seega peab lahendus olema eelkõige kokkuhoidlik hoone kasutamist silmas pidades.

Arvestama peab ka asjaoluga, et võimalike remonditööde teostamine oleks suhteliselt odav ja tehnoloogiliselt lihtsalt teostatav. Välisviimistluses alla 10-aastase materjalitootja garantiiga materjale kasutada ei tohi.

Juhul, kui välisviimistluses kasutatakse puitu peab puidu pind olema peensaetud (lõigatud lintsaega). Kasutada võib välisviimistluses B klassi (RT 21-750, tabel 2) puitu. Värvimisel ja õlitamisel tuleb kinni pidada toote valmistaja juhenditest.

Puhasvuuk müüritööde puhul on lubatav tolerantsiklass klass 1 (TarindiRYL punktid 41 ja 42). Tolerantsiklassi 2 võib kasutada siis, kui selles on eraldi kokku lepitud.

Hüdroisolatsioonimaterjalid peavad olema projekteeritud hoone kasutusea vältel kahjustamatult vastu pidama vee, jää, happeliste vihmade, ultraviolettkiirguse ja muude keskkonnamõjude koormustele. Kasutatavatel hüdroisolatsioonimaterjalidel peavad olema piisavad elastsusomadused võimalike deformatsioonide suhtes.

Piirdetarindite, sh avatäidete soojapidavuse osas tuleb juhinduda EVS 837-1:2003 punktis 2.1 toodud nõuetest ja väärtustest. Sokli maksimaalne soojusjuhtivus peab vastama välisseina soojusjuhtivuse näitajale. Seda kuni 1,2 m sügavuseni maapinnast.

Ehitise välis- ja sisepiirete, sh avatäidete heliisolatsiooni osas tuleb juhinduda SOM 04.03.2002.a. määruse nr 42 ja EVS 842:2003 vastavatest nõuetest. Sama, tehnoseadmetest põhjustatud helirõhu normtasemete määramisel. Kui soovitatav nõue on rangem kui põhinõue, tuleb aluseks võtta soovitatav nõue.

Klasside ja nendega võrdsustatud ruumide vahel ja üldkasutatavate ruumide vahel peab õhumüra isolatsiooni indeks olema R’w≥ 48 dB. Kooliruumidele ettenähtud heliisolatsiooni nõuded peavad olema tagatud ka juhtkonna-, õpetajate- ja tugispetsialistide, sekretäri ning arsti ruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel.

Klassiruumide akustilise lahenduse eesmärgiks peab olema kõne selguse tagamine. Järelkõlakestuse projekteerimisel tuleb juhinduda EVS 842:2003 nõuetest (soovituslikest piirväärtustest).

Akustiliselt on üldjuhul soovituslikuks järelkõla maksimaalseks pikkuseks 0,8 s. Soovituslikult tuleks klassiruumis jääda 0,6-0,8 s vahele. Tegeliku lõpptulemuse lubatud kõrvalekalle on 0,2 s. Tingimusteta tuleb nõuded tagada algklasside puhul, kuna lastel on algklassides kõne selguse tajumine suhteliselt halvem.

Ehitise sisekliima osas tuleb juhinduda SOM 29.08.2003.a. määruse nr 109, EVS 845 ja EVS-EN 15251:2007 ning EVS 839 nõuetest.

Klassides on oluline tagada hea nähtavus. Nähtavus tagatakse loomuliku ja normidekohase  kunstvalgusega. Valguse ja valgustuse osas tuleb juhinduda SOM 29.08.2003 määruse nr 109 ja EVS-EN 12464-1:2003 nõuetest. Arvutiklasside osas SOM 07.06.2001.a. määruse nr 57 nõuetest.

Akendel ja välisustel peavad olema standardis EVS-EN 14351-1:2007 kirjeldatud toimivusomadused. Tuletõkkeavatäited peavad vastama standardite EVS-EN 14600:2007 ja EVS 871:2003 nõuetele.  Akende avatavad osad peavad avanema nii kald- kui pöördasendis ja võimaldama mikrotuulutust. Koolihoone akendest peab vähemalt 1/3 olema ruumide tuulutamiseks avatavad. Avatavad aknad ruumis tuleb paigutada teineteisest võimalikult kaugele. Akna avamine täisulatuses ümber horisontaaltelje ei ole lubatav. Kõrgelasuvad aknad peavad olema elektriliselt avatavad (minimaalselt 2 tk ruumis).

Akende aluslauad tuleb projekteerida vastupidavast ja tugeva viimistluspinnaga materjalist. Reeglina tuleb kasutada kõrgsurve laminaadiga kaetud, vähemalt 22 mm paksusest niiskuskindlast puitlaastplaadist valmistatud tooteid. Lähtuvalt arhitektuursest lahendusest võib kasutada liimpuitu vms materjali. Juhul kui akna all asuv kütteradiaator on kaetud aknalauaga ja efektiivne õhutsirkulatsioon on takistatud, tuleb aknalauda paigaldada siirderestid, millede suurus määratakse vastavate arvutustega projekteerija poolt.

Uste valikul tuleb lähtuda nii ruumi nõuetest (tulepidavus, helipidavus jne) kui ka ukse vastupidavusest antud ekspluatatsioonitingimustes. Vastavalt ruumi kasutusotstarbele tuleb kasutada kas täispuit- või metalluksi. Välisuksed peavad olema vandaalikindlad. Dušši-, riietus-, koristus- ja WC ruumide uksed peavad olema niiskuskindlad. Uste konstruktsioon ja kattematerjalid, kaasa arvatud sulused, hinged ja piidad peavad olema valmistatud vastupidavatest materjalidest. Käepidemed peavad vastama ühiskondlikes hoonetes ette nähtud käepidemete vastupidavusnõuetele (standard EVS-EN 1906, klass 3 või 4). Õpperuumide uksed peavad vastama õhumüra isolatsiooni nõuetele R’w ≥30 dB. Muusikaklasside ja auditooriumite (saalide) uste õhumüra isolatsiooniindeks määratakse projektiga, kuid see peab minimaalselt olema R’w ≥50 dB. Spordiruumide ja töökodade uste heliisolatsioon peab tagama eriklasside piiretele kehtivate heliisolatsiooninõuete täitmise.

Uste viimistlus peab olema vastupidav. Soovitavaks viimistluseks on laminaat. Tähelepanu tuleb pöörata kantide lahendusele ja nende vastupidavusele. Igal juhul peavad uksed olema varustatud tihenditega ja avanemise piirajatega. Arvestama peab asjaoluga, et uksi avatakse nii käte kui jalgadega.

Lävepakkude projekteerimisel tuleb lähtuda funktsionaalsetest vajadustest. Lähtuvalt heliisolatsiooni nõuetest on klassiruumidel lävepakk reeglina vajalik. Lävepakkude väljaulatuva osa kõrgus peab olema minimaalne, mis normide järgimise tagab. Lakitud tammest lävepakk on reeglina piisava tugevusega. Lävepaku minimaalseks paksuseks on 14 mm.

Ruumide, millel heliisolatsiooninõuded puuduvad ja  kus põrandamaterjalide üleminekuid ei ole, uksed võib projekteerida ilma lävepakkudeta.

Niisketes ja märgades ruumides tuleb kasutada roostevabast terasest lävepakke.

Lukustuse projekteerimisel tuleb ette näha lukkude sarjastamine. Sarjastus määratakse projekteerimise käigus hoonestaja ja kooli poolt. Evakuatsiooniteedel olevatele tavaolukorras suletud ustele näha ette elektrilukud. Lukud peavad avanema automaatselt tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATS-i) rakendumisel ja/või olema avatavad direktori kabinetist ning valvuri töökohalt.

Põrandatasapinnad tuleb projekteerida nii, et erinevate materjalide üleminekud oleksid ühes tasapinnas.Äravoolutrappidega põrandatele tuleb rajada vajalikud ja piisavad kalded. Äravoolu trapid tuleb ette näha kõikides tehnilistes ruumides. Aluspõrandate juures tuleb juhinduda ViimistlusRYL 2000 punkti 24 nõuetest. Aluspõrandate tasasus peab vastama klass 1 nõuetele.

Põrandakatte materjale käsitletakse järgnevates osades ruumide kaupa, kuid üldiseks lähtekohaks peab olema vastupidavus ja suhteliselt odavam hooldus.

Põrandaliistud peavad olema täishomogeensed põrandakattele sobivad, kõrgusega ≥ 58 mm, mis tagab koristamisel seinte puhtuse. MDF-ist ja teistest polümeersetest materjalidest põrandaliiste kasutada ei tohi. Arvestades koolihoone eripära, peavad liistud olema tugevalt (kruvidega) kinnitatud ning reeglina kinnitamine ainult liimi või klambritega ei ole piisav. Kivi ja plaaditud põrandate puhul kasutatakse samast materjalist kivisoklit. Juhul kui sisetrepid kaetakse klinkerplaatidega, tuleb trepiastmetel kasutada spetsiaalset libisemissoontega ja kumera esiservaga trepiplaati ning üldjuhul plaatida ka astme esiserv. Plaaditud trepi ja podestide soklid kaetakse samast materjalist kivisokliga. Parkettpõrandate puhul tuleb kasutada parketiga samast materjalist põrandaliiste. Parkettpõrandate viimistlusena näha ette nende õlitamine. Juhul kui aluspõranda konstruktsioon peab olema tuulutatav, tuleb kasutada spetsiaalset tuulutusavadega põrandaliistu.

Kõik astmed ja/või kaldtee osad peavad olema teostatud täiendava libisemisekindlusega võrreldes tavapärase käiguteega, vajadusel ka märgistatud. Välitingimustes peab pinnakatete libisemisekindlus arvestama ka märja ilma või lumega. Kõigile välistreppidele näha ette varikatus. Treppide ja kaldteede projekteerimisel on soovitatav juhinduda RT 88-10777 nõuetest.

Sissepääsusõlmede juures peab arvestama tavaliste ühiskondlike hoonete kohta käivate soovitustega. Eesmärgiks peab olema, et võimalikult suur osa porist jääks välisrestide ja porimattide külge. Tuulekojas peab olema süvistatud porimatt. Sissepääsud  tuleb lahendada selliselt, et välis- ja vahetusjalanõudega käiguteed ei ristuks. Et porimatt täidaks oma funktsiooni peab inimene astuma porimatil vähemalt 7 sammu. Lähtudes konkreetsest situatsioonist tuleb käsitleda viimast soovitusena.

Katusekonstruktsioonidele tuleb ette näha lumetõkkeid tsoonides, kus on lumeoht kas inimestele või varale. Katusekonstruktsioonidel peavad vajadusel olema rajatud käiguteed päästetöö efektiivseks toimimiseks või katusel olevate tehnoseadmete teenindamiseks.

Piirete projekteerimisel tuleb lähtuda nende tugevusest ja vastupidavusest. Vältida tuleb lahendusi, mis võimaldavad ronimist. Samuti kergesti purunevate materjalide, nagu klaas jms kasutamist.

Metallprofiilide kasutamisel piiretes tuleb koolimajades vältida minimaalset saledust. Võimalusel projekteerida täisseinalised piirded, mis on ohutuse seisukohalt parimad.

Piirete elementide ning teiste turvaeesmärke täitvate toodete kinnitamisel tuleb lähtuda suurest koormusest. Käsipuude projekteerimisel tuleb lähtuda RT 88-10778 vastavatest nõuetest ja soovitatavatest dimensioonidest. Kindlasti tuleb vältida teravaid nurki.

MKM 28.11.2002.a. määruse nr 14 nõuete täitmiseks tuleb projekteerida lift ja vajalikud kaldteed. Tagatud peab olema ka teiste liikumisvõimaluste nõuete täitmine. 

Juhul kui arhitektuurses ja sisearhitektuurses lahenduses kasutatakse klaasseinu, tuleb need projekteerida karastatud klaasist ja tähistada nõuetekohaselt, et vältida nendest läbijooksmist. Sama nõue  kehtib ka välispiirdes olevate põrandapinnani ulatuvate klaasseinte ja klaasuste kohta.

Värvitud pinnakatted peavad vastama ruumi kasutusotstarbele. Maalritööde koormusklasside arvestamisel tuleb võtta aluseks  RT 29-10769. Klassid, koridorid ja fuajeed, samuti võimlad arvestada klass 3 (RL3) ruumideks. Pesemisruumid, riietusruumid jmt arvestada klass 4a (RL4) ruumideks. Köögid, ujulad arvestada klassi 4b (RL4b). Väliskeskkonna pinnad arvestada klassi 6 (RL6) kuuluvaiks. Värvitavate pindade välimusklassid peavad RT 29-10770 järgi vastama üldkasutatavates ruumides Ps1 nõuetele ja abiruumides Ps2 nõuetele. Läbipaistva viimistluse puhul vastavalt Ks1 ja Ks2 nõuetele. Vastavate koormusklassidega tuleb RT 33-10858 järgi valida tasandussegud. Klassiruumid, koridorid, vestibüülid jm kuuluvad koormusklassi 3. Märjad ruumid, köök kuuluvad koormusklassi 4.

Seinte tasasused peavad värvitud pindadel vastama Klass 1/L1 nõuetele (ViimistlusRYL 2000).

Ruumides, kuhu on ette nähtud keraamilistest vms plaatidest kate, peab plaatimine toimuma vastavalt ViimistlusRYL 2000 punkti 74 nõuetele. Tasasushälbed peavad vastama klass 1 nõuetele. Plaatide valikul tuleb lähtuda valmistajatehase soovitustest, soovitatavatest vuugi- ja paigaldussegudest. Tellimisel tuleb arvestada tootjatehase võimalike erinevate mõõtkaliibritega.

Tahvel peab klassis olema kombineeritud. Olema peavad nii kriiditahvel kui ka tuššitahvel.

1.3. Rekonstrueerimine

Rekonstrueerimise puhul tuleb lähtuda olemasoleva hoone iseloomust. Riikliku Muinsuskaitse all olevate hoonete puhul  määravad enamiku arhitektuursetest nõuetest Muinsuskaitse eritingimused.

Rekonstrueeritavates koolides, mis asuvad arhitektuurselt väärtuslikes ja riikliku muinsuskaitse all olevates hoonetes võib MKM 28.11.2002.a. määruse nr 14 täies mahus täitmine osutuda põhjendamatult kalliks. Miinimumnõudena peab olema tagatud pääs esimesele korrusele. Sellisel juhul peavad osa õpperuume ja soovitatavalt ka raamatukogu paiknema koolihoone esimesel korrusel, et ka puuetega lastel oleks tagatud õppetöö võimalus.

Enne rekonstrueerimise alustamist tuleb välja selgitada hoone tehniline seisukord, võimalikud asbestisisaldused ning niiskus-ja seenkahjustused. Ehitusjäätmeid tuleb käsitleda vastavalt õigusaktidele.

Säästvat renoveerimist silmas pidades tuleks püüda säilitada ja restaureerida seda, mis on väärtuslik ja olnud ajale piisavalt vastupidav. Olemasolevate tahveluste ja puitakende väljavahetamist ja asendamist odavate tüüptoodetega tuleb vältida.

Sama kehtib ka vanade laud ja parkettpõrandate kohta.

Sõltuvalt olemasoleva hoone iseloomust võib tulla ette olukordi, kus lisasoojustamine ei ole mõistlik (nt. paekiviseintega või klinkertellistest hooned).

Nõuded rekonstrueeritavale hoonele on analoogilised nõuetega uusehitistele arvestades käesolevas juhendis kirjeldatud erisusi. Üldiselt rekonstrueeritavates koolides piirete soojapidavus ja heliisolatsioon nõuetele ei vasta.     

Akende ja aknalaudade valikul tuleb lähtuda reeglina samadest kriteeriumitest, mis uusehitiste puhul. Sõltuvalt hoone ajaloolisest iseloomust võib kasutada ka alternatiivseid lahendusi (paarisraamidega puitaknad, värvitud liimpuidust aknalauad jne).

Uste valikul tuleb lähtuda  reeglina samadest kriteeriumitest, mis uusehitiste puhul. Juhul kui olemasoleva hoone arhitektuur tingib teisi lahendusi (nt tahveluste vms kasutamist) ja materjali ning viimistlusvalikut, tuleb need tellijaga eraldi kooskõlastada.

Vanad puitkonstruktsioonis aluspõrandad tuleb reeglina lammutada ja rajada vastavate isolatsioonikihtidega betoonaluspõrandad kontrollides eelnevalt karkassielementide kandevõimet. Erandiks on spordisaali põrand, kuhu tuleb ette näha spetsiaalne spordiväljakute vetruv alus ja nende ruumide põrandad, kus tehnoloogilistel põhjustel tuleb rajada teistsugune aluspõranda konstruktsioon. Reeglina ei ole lubatud puit, puitkiud-, puitlaast- ja teistest ehitusplaatidest aluspõrandad.

Sissepääsusõlmede lahendamisel tuleb lähtuda olemasolevast situatsioonist ja lahendus projekteerida võimalusel analoogselt uusehitistega.

Rekonstrueerimisel tuleb võtta aluseks TarindiRYL 2000  tolerantsiklass 2. Tehniliste ruumide puhul võib juhinduda klassi 3 nõuetest.

Restaureerimise puhul lepitakse hälvete suuruse osas kokku iga tööliigi korral eraldi, kui tolerantsiklassi 2 kasutada ei ole võimalik.

Seinte viimistluse valikul tuleb lähtuda igast konkreetsest olukorrast eraldi.

Pinnatasasuse osas tuleb reeglina kasutada uusehitisega analoogseid nõudeid. Teatud juhtudel võib kasutada klassi 3/L3, kui selles on eelnevalt kooliga kokku lepitud.

Kui rekonstrueerimise või restaureerimisega kaasneb ka olulises mahus juurdeehitus, tuleb juurdeehituse osas rakendada uusehitise kõiki kvaliteedinõudeid.

1.4. Energiasäästlikkus

Nii projekteerimise kui ka ehitustööde teostamise eesmärgiks peab olema energiasäästliku  hoone/rajatise saamine.

Projekteerimisel tuleb lähtuda asjaolust, et kehtivates normides on määratud tarindite soojapidavuse minimaalne tase ning seega optimaalse energiasäästu tagamiseks tuleb eelnevalt teostada ülalpidamise energiamahukuse arvutused, et määrata optimaalne soojustus ning optimaalne investeeringute ja tulevaste kommunaalkulude suhe.

Küttesüsteemide valikul tuleb eelistada süsteeme, mis annavad ülalpidamises maksimaalse säästuefekti.

2. SOOJAVARUSTUS JA KÜTE

2.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

·        Vabariigi valitsuse  (edaspidi tekstis VV) 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (kuni 01.01.2008.a. kehtib VV 11.07.1996.a. määrus nr 185 “Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-7/1996”)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

·        EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt

·        EVS-865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

·        EVS-865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

·        EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine

·        EVS 844:2004 Hoone kütte projekteerimine

·        EVS-EN 1264-2:2001 Põrandaküte. Süsteemid ja komponendid. Osa 2: Soojusvõimsuse määramine

·        EVS-EN 1264-3:2001 Põrandaküte. Süsteemid ja komponendid. Osa 3: Dimensioneerimine

·        EVS-EN 1264-4:2001 Põrandaküte. Süsteemid ja komponendid. Osa 4: Paigaldamine

·        EVS-EN 12828:2003 Hoonete küttesüsteemid. Vesikeskküttesüsteemide projekteerimine

·        EVS-EN 14336:2004 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide paigaldus ja vastuvõtmine

·        EVS 845-3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Osa 3: Erinõuded

·        EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra

·        EVS 839:2003 Sisekliima

·        EVS 812-3:2007 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid

·        EJKÜ soovitus TS1/2007 “Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad”

·        EVS 843:2003 „Linnatänavad”

·        EVS-EN 13941:2006 Eelisoleritud seotud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine

·        EVS-EN ISO 12241:2000 Hoone tehnoseadmete ja tööstusliku sisseseade soojaisolatsioon. Arvutuseeskirjad

·        EVS 860; 860- Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osad -2; -3; -4  

·        LVI 50-10344 „Talotekniikassa yleisesti käytettävät eristysmateriaalit ja niiden asennus”

·        LVI 50-10345 „Taloteknisten eristysten mitoitus ja käyttö”

·        LVI 12-10210 „Putkistojen kannakointi”

·        RT 84-10818 „Torustike ja õhukanalite toestamine” 

·        Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. I osa“

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

2.2. Süsteemide lühikirjeldus

Koolihoonete soojavarustus tuleb lahendada üldjuhul kaugküttevõrgu baasil vastavalt võrguvaldaja poolt välja antud tehnilistele tingimustele.

Koolihoone küttesüsteem peab kütteperioodi jooksul tagama ruumide õhutemperatuuri vastavalt EVS 845-3: 2004. Reguleerimistäpsus mitte halvem kui ±2°C.

Koolihoone kütteks tuleb kasutada radiaatorküttesüsteemi, riietus- ja pesuruumide kütteks  põrandakütet. Põrandakütte kasutamine on soovitatav ka fuajees.

Suuremate koolide (üle 200 õpilase vahetuses) peaustele on soovitatav ette nähasoojendusega õhkkardinate või soojapuhurite paigaldamine. See on vajalik juhul kui:

- välisuksetamburi nii välis- kui ka siseuksed on suure koormuse või tamburi väikeste

mõõtmete tõttu sageli üheaegselt avatud;

- inimeste pikaajalise viibimise tsoon on välisukse lähedal.

Küttesüsteemide soojuskandjaks on vesi. Erandina võib elekterkütet kasutada väikestes riietus- ja pesuruumides ning õhkkardinates elekterkuumutust.

Radiaatorküttesüsteemi torustik tuleb teha terastorudest või muudest küttesüsteemile sobivatest torudest ja paigaldada nii, et selle tehniline seisukord oleks hõlpsasti jälgitav ning selle väljavahetamine ei tingiks konstruktsioonide lõhkumist.

Terastorustik tuleb puhastada ja värvida korrosioonivastase värviga.

Torustiku kinnitamisel tuleb juhinduda torude valmistajatehaste soovitustest, kaartidest LVI 12-10210 ja RT 84-10818. Piiretest läbiminekud tuleb teha nii, et ei oleks takistatud torude vaba liikumine piirdes. Betoonpiirdest läbiminekul tuleb küttetoru paigaldada kaitsehülsi või koorikisolatsiooni sisse. Piirde sisse jäävas osas ei tohi olla liitmikke.

Magistraaltorustik ja ruume läbiv harutorustik tuleb isoleerida mineraalvillkoorikutega, mille paksus määratakse vastavalt EVS-EN ISO 12241, LVI 50-10344 ja LVI 50-10345. Nähtavale jääv isolatsioon tuleb ruumides katta PVC-kattega, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Isoleeritud küttetorustik tuleb kavandada nii, et see ei asuks inimeste viibimise tsoonis (oleks kas laealune või ripplaetagune).

Soojuskandja tsirkulatsiooni tasakaalustamiseks ja mõõtmiseks tuleb torustiku harudele  paigaldada mõõtotsikutega tasakaalustusventiilid.

Küttekehadena tuleb kasutada üldjuhul teraspaneelradiaatoreid. Radiaatorid tuleks paigaldada või kaitsta nii, et oleks takistatud nendele istumine või astumine. Küttekehad tuleb ühendada reeglina alumise korruse lae all paikneva torustikuga termostaatventiilide ja sulgliidestega. Termostaadi või sulgliideste voolutakistus peab olema reguleeritav ja need peavad olema vandaalikindlas teostuses (lukustatavad).

Põrandaküttetorustik tehakse hapnikutõkkega PEX-plastist või 3-kihilisest komposiittorust. Põrandakonstruktsioonis oleval torustiku osal ei tohi olla liitmikke ning see peab olema paigaldatud vastavalt tootja juhistele.

Kütte soojusväljastuse reguleerimine toimub:

- tsentraalselt soojuskandja temperatuuri reguleerimisega soojussõlmes/katlamaja vastavalt   vastavalt välisõhu temperatuurile, kontrollruumi temperatuurile ja sõltuvalt ruumide kasutamisest või mittekasutamisest (määratakse taimeriga). Põrandaküttes võib kasutada konstantse temperatuuriga soojuskandjat

- küttekehade soojusväljastust reguleeritakse termostaatventiili sulgemise ja avamisega vastavalt antud ruumi õhu temperatuurile. Põrandakütte korral kasutatakse ruumi temperatuuri reguleerimiseks elektrilist ruumitermostaati ja termoajamit. Küttekontuuridele näha ette vooluhulkade mõõtmise võimalus, põrandakütte kollektorites võimalused eri kontuuride vooluhulkade mõõtmiseks.

3. VENTILATSIOON

3.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

·        Vabariigi valitsuse  (edaspidi tekstis VV) 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (kuni 01.01.2008.a. kehtib VV 11.07.1996.a. määrus nr 185 “Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-7/1996”)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

·        EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt

·        EVS-865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

·        EVS-865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

·        EVS 845-1:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Osa 1: Üldnõuded

·        EVS 845-2:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Osa 2: Ventilatsiooniseadmete valik

·        EVS 845-3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Osa 3: Erinõuded

·        EVS-EN 15251:2007 Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra

·        EVS 839:2003 Sisekliima

·        EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid

·        EVS-EN 13779:2007 Hoonete (va. eluhooned) ventilatsioon. Ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise süsteemide toimivuse nõuded

·        EVS-EN 15239:2007 Hoonete ventilatsioon. Hoonete energiakasutus. Juhised ventilatsioonisüsteemide kontrollimiseks

·        EVS-EN 15240:2007 Hoonete ventilatsioon. Hoonete energiakasutus. Juhised õhu konditsioneerimise süsteemide kontrollimiseks

·        EVS-EN 15241:2007 Hoonete ventilatsioon. Ühiskondlike hoonete ventilatsioonist ja infiltratsioonist põhjustatud energiakadude arvutusmeetodid

·        EVS-EN 15242:2007 Hoonete ventilatsioon. Hoonetes õhuhulkade, sh. Infiltratsiooni määramise meetodid

·        EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

·        EVS-EN 12101-3:2006 Suitsu ja kuumuse kontrollsüsteemid. Osa 3: Suitsu ja kuumuse eemaldamise sundventilatsiooniseadmete spetsifikatsioon

·        EVS-EN 1366-1:2001 Tehnoseadmete tulepüsivuse katsed. Osa 1: Ventilatsioonikanalid

·        EVS-EN 1366-2:2001 Tehnoseadmete tulepüsivuse katsed. Osa 2: Tuletõkke klapid

·        EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

·        Soome ehituseeskirjade kogumik D2 “Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2003”

·        EVS-EN 1886:2000 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Mehaanilised tööomadused

·        EVS-EN 13053:2006 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsiooni keskseadmed. Seadmed, komponendid ja sektsioonid ning omadused

·        EVS-EN 1751:2001 Hoonete ventilatsioon. Lõppelemendid. Klappide ja ventiilide aerodünaamiline katsetamine

·        EVS-EN 12236:2002 Hoonete ventilatsioon. Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele

·        98/37/EC Seadmedirektiiv

·        EVS-EN ISO 12241:2000 Hoone tehnoseadmete ja tööstusliku sisseseade soojaisolatsioon. Arvutuseeskirjad

·        EVS 860; 860- Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osad -2; -3; -4  

·        LVI 50-10344 „Talotekniikassa yleisesti käytettävät eristysmateriaalit ja niiden asennus”

·        LVI 50-10345 „Taloteknisten eristysten mitoitus ja käyttö”

·        LVI 12-10210 „Putkistojen kannakointi”

·        RT 84-10818 „Torustike ja õhukanalite toestamine” 

·        Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. I osa“

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

3.2. Süsteemide lühikirjeldus

Ventilatsioonisüsteemi ülesandeks on tagada ruumide nõuetekohane sisekliima. Õpperuumide ja aula siseõhu süsihappegaasi sisaldus ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus.

Koolihoonesse tuleb reeglina ette näha tsentraalne, mehaaniline sissepuhke- väljatõmbeventilatsioon. Ruumidesse antav värske õhk tuleb puhastada tolmust ja vajadusel soojendada. Kõik sissepuhkesüsteemid tuleb üldjuhul varustada soojustagastitega. Juhul kui soojustagastit ei kasutata, peab see olema põhjendatud. Väljatõmme toimub üldväljatõmbesüsteemidega ning vastavalt vajadusele tuleb ette näha keemiaklassi, õppetöökodadesse ja kööki ka kohtväljatõmbesüsteemid. Kohtväljatõmbesüsteemide töö ei ole üldjuhul pidev ning vastavalt nende kasutamisele tuleb ette näha väljatõmmatava õhu kompenseerimine.

Väiksemates koolihoonetes ja rekonstrueeritavates hoonetes, kus tsentraalse torustiku väljaehitamise on raskendatud, võib kasutada klassiruumidekohast autonoomset, soojustagastiga varustatud sissepuhke- väljatõmbesüsteemi. Samadel põhjustel võib kasutada ka ainult mehaanilist väljatõmbesüsteemi, kuid ruumi sattuv värske kompensatsiooniõhk peab siis olema eelnevalt soojendatud ning tuleb kaaluda väljatõmmatava õhu soojuse kasutamist näiteks sooja tarbevee või küttevee soojendamiseks.

Õpperuumides, kus inimese kohta on ette nähtud rohkem kui 4 m2 põrandapinda ja ruumis ei ole muid olulisi saasteallikaid, võib ruumi sattuv kompensatsiooniõhk olla eelnevalt soojendamata. Sellisel juhul peab küttesüsteem olema suuteline ruumi sattuvat välisõhku üles soojendama.

Abiruumide ventilatsioon võib põhjendatuse korral olla loomulik. Kütmata ruumide ventilatsioon on reeglina loomulik.

Eraldi ventilatsioonisüsteemid tuleb ette näha:

- klassiruumidele ja õppekabinettidele;

- aktuse- ja loengusaali(de)le;

- spordisaali(de)le;

- basseini(de)le;

- õppetöökodadele ja nende juures olevatele abiruumidele;

- sööklale koos köögiblokiga;

- riietus- ja dušširuumidele;

- tualettruumidele;

- kohtväljatõmmetele;

- ruumidele, mida kasutatakse ka koolivälisel ajal.

Ventilatsioonisüsteemide õhuvõtt tuleb projekteerida viisil, mis tagab võimalikult puhta õhu. See tuleb teha võimalikult kõrgelt ning kaugus saasteallikateni ei tohi olla väiksem, kui EVS-EN 13779 ja Soome ehituseeskirjade kogumikus D2 on nõutud.

Kooli ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida ja ehitada nii, et selle erielektritarve SFP (ventilaatorite käitamiseks vajalik võimsus koos kõikide kadudega jagatuna õhuvahetuse suurusega) mehaanilise sissepuhke- väljatõmbe korral ei oleks suurem kui 2,5 kW/m3/s ja ainult mehaanilise väljatõmbe korral ei oleks suurem kui 1,0 kW/m3/s.

Ühe koolihoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada võimalusel ühe tootja tooteid.

Ventilatsioonisüsteemide põhilisteks osadeks on:

Ventilatsiooniseadmed

Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada kompleksseid ventilatsiooniseadmeid, mis on valmistatud, testitud ja kontrollitud vastavalt kehtivatele standarditelening nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Ventilatsiooniseadmed koosnevad reeglina isoleeritud kestast,  sissepuhke- ja väljatõmbeventilaatoritest, soojenduskalorifeerist, soojustagastist, sissepuhke- ja väljatõmbeõhu filtritest, soojustatud, ajamiga klappidest ja juhtimisautomaatikast. Ventilatsiooniseadmed peavad olema kokku pandud nii, et need vastavad direktiivi 98/37/EC nõuetele ning omavad CE tähistust.

Ventilatsiooniseadme kest peab olema nii tugev, et ei deformeeru ka ventilaatori töötades suletud välisklapi korral. Kesta tihedus peab olema mitte halvem kui klass A, soojajuhtivus mitte halvem kui klass T4 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EVS-EN 1886).

Ventilaatoritena tuleb kasutada tsentrifugaal- või radiaalventilaatoreid. Ventilaatorid tuleb ühendada seadme korpusega vibratsioonitõkestuspukside ja lõdvikute kaudu.

Soojenduskalorifeerina tuleb üldjuhul kasutada veekalorifeeri. Kalorifeeri soojusväljastust reguleeritakse soojuskandja temperatuuri reguleerimisega pumbasõlmes. Kalorifeeril peab olema külmumiskaitse (reeglina kalorifeerisisene kaitse). Külmumisriski vähendamiseks ei tohi soojuskandja temperatuurilang kalorifeeris olla suurem kui 20°C, soovitavalt 15°C. Soojuskandja voolutakistus võib olla kuni 25 kPa.

Filtritena tuleb kasutada kottfiltreid. Sissepuhkeõhu filtri klass on EU7, vajadusel kasutatakse EU4 klassi eelfiltrit. Ventilatsiooniseadme mustumise vastu tuleb soojustagastusel kasutada vähemalt EU5 klassi väljatõmbeõhu filtrit.

Ventilatsiooniseadme ja õhuvõtu ehitus peavad olema sellised, et oleks välditud lume ja vihmavee pääs filtrisse. Reeglina eeldab see õhuvõtukambri ehitamist.

Klassiruumide ja õppekabinettide ventilatsiooniseadmetes tuleb üldjuhul kasutada niiskustagastust võimaldavat hügroskoopset rootortagastit. Juhul, kui väljatõmme toimub ruumidest, kus võib esineda ebameeldivat lõhna või tervisele ohtlikke aineid tuleb kasutada vastavalt kas plaatsoojustagastit või vahesoojuskandjaga soojustagastit. Vahesoojuskandjaga tagasti vedeliku poole voolutakistus ei tohi ühe soojusvaheti kohta olla suurem kui 40 kPa. Vahesoojuskandjaga soojustagasti temperatuurikasutegur peaks võrdse sissepuhke- ja väljatõmbeõhuhulga korral olema vähemalt 45%, plaatsojustagasti temperatuurikasutegur peaks olema vähemalt 60% ja rootorsoojustagast kasutegur peaks olema vähemalt 73%.

Ventilatsiooniseadme ajamiga klapid tuleb paigaldada võimalikult välispiirde lähedale nii, et seadme mittetöötamisel oleks välditud külma välisõhu tungimine seadmesse. Klapi soojajuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 3 W/m2K ja tiheduse klass mitte halvem kui 3 (vastavalt EVS-EN 1751).

Ventilatsiooniseadme hooldust või puhastamist vajavate osade juurde pääsemiseks tuleb seadmesse paigaldada vähemalt 300mm laiused teenindusosad.

Ventilatsiooniseadmed tuleb teha põhiliselt mittepõlevatest materjalidest. Põlevatest materjalidest võivad olla:

- ühenduslõdvikud;

- juhtmed;

- vibratsioonisummutus;

- rihmülekanne;

- tihendid;

- filtrid.

Ventilatsiooniseadmed tuleb reeglina paigaldada köetavatesse ruumidesse. Juhul, kui välisõhku paigaldamine on vältimatu, tuleb see lahendus kooskõlastada hoonestajaga.

Ventilaatorid

Juhul, kui väljatõmbeks ei kasutata kompleksseid sissepuhke-väljatõmbeseadmeid (näiteks väljatõmme tualettruumidest ja kohtväljatõmmete puhul) võib kasutada ruumipaigaldatavaid ventilaatoreid või katuseventilaatoreid. Nendele esitatavad nõuded on üldiselt samad, mis ventilatsiooniseadmetes olevatele ventilaatoritele.

Mürasummutid

Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb valida nii, et ventilatsioonitorustikus leviv müra ei põhjustaks teenindatavates ruumides lubatust suuremat mürataset ning ventilatsioonisüsteem ei halvendaks piirdekonstruktsioonide minimaalselt vajalikku mürapidavust. Kasutatakse nii toru- kui ka plaatmürasummuteid. Mürasummutid peavad olema testitud ning need peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Ventilatsioonitorustik

Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2: 2005 nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (vastavalt EVS-EN 1886).

Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus. Torustike isolatsiooniks tuleb kasutada kattega kaetud mineraalvilltooteid.

Ventilatsioonitorustiku kinnitid peavad vastama EVS-EN 12236 nõuetele. Kinnitite dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnitite tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg.

Reguleerklapid

Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) klappe. Reeglina kasutatakse mõõtotsikutega klappe, mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmist. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole torude puhastamisel takistuseks.

Tuletõkestid

Tuletõkestitena tuleb üldjuhul kasutada EI tüübikinnitust omavaid tuletõkesteid, mille tulepüsivusaeg peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsioonile ettenähtud tulepüsivusajast. Juhul, kui ventilatsioonitoru läbimõõt on 200 mm või väiksem võib kasutada ka E tüübikinnitusega tuletõkesteid, kuid sellisel juhul tuleb ventilatsioonitorustik vastavalt EVS 812-2 isoleerida.

Puhastusluugid

Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:

- tuletõkestite juurde;

- armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav, samuti siis kui armatuuri või seadme konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle);

- üle 45° põlvede juurde;

- püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse;

- õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele;

- väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m. Sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m.

Lõppelemendid (õhujagajad, restid ja plafoonid)

Lõppelemendid tuleb valida ja paigutada nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõppelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet. Lõppelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Jahutus

Kooliruumide mehaanilist jahutamist üldjuhul ette näha ei ole vaja. Autonoomsed jahutusseadmed tuleb ette näha arvutiklassidele ja serveriruumi(de)le. Jahutusseadmete kasutamise vajadus ja konkreetne tehniline lahendus teiste suure soojuskoormusega ruumide, näiteks telekommunikatsiooniseadmete ruumide ja UPS-i ruumide, tuleb määrata iga konkreetse koolihoone korral eraldi. Vajadusel näha ette sissepuhutava õhu jahutamine söökla ja köögibloki ruumides ning aulas. 

4. SUITSUEEMALDUS

Suitsu eemaldamise avade efektiivpind  ja suitsu eemaldamise lahendus tuleb iga konkreetse koolihoone (tüübi) korral eraldi kooskõlastada Põhja-Eesti Päästekeskusega.:

Mehaanilist suitsueemaldust kasutatakse juhul, kui loomulik suitsueemaldus ei ole otstarbekas või ei taga nõuete täitmist. Suitsueemaldussüsteemi kõik osad peavad taluma 350°C temperatuuri vähemalt 60 minuti jooksul (vastavalt EVS 812-2, EVS-EN 12101-3).Juhul kui on tegemist automaatse mehaanilise suitsueemaldussüsteemiga, mis peab tagama ka ruumi kasutajate turvalise evakuatsiooni, tuleb tagada ka kompensatsiooniõhu automaatne juurdepääs teenindatavasse ruumi, et ruumis tekkiv alarõhk ei takistaks uste avamist.

5. VEEVARUSTUS

5.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

·        Vabariigi valitsuse  (edaspidi tekstis VV) 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (kuni 01.01.2008.a. kehtib VV 11.07.1996.a. määrus nr 185 “Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-7/1996”)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 31.07.2001.a. määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

·        EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt

·        EVS-865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

·        EVS-865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

·        EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine

·        EVS 847-3:2003 Ühisveevärk. Osa 3: Veevärgi projekteerimine

·        EVS 812-6:2005 Tuletõrje veevarustus

·        EVS 843:2003 Linnatänavad

·        Soome ehituseeskirjade kogumik D1 „Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniseadmed. Eeskirjad ja juhised”2007 (hakkab kehtima alates 01.01.2008.a.)

·        EVS-EN ISO 12241:2000 Hoone tehnoseadmete ja tööstusliku sisseseade soojaisolatsioon. Arvutuseeskirjad

·        EVS 860; 860- Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osad -2; -3; -4  

·        LVI 50-10344 „Talotekniikassa yleisesti käytettävät eristysmateriaalit ja niiden asennus”

·        LVI 50-10345 „Taloteknisten eristysten mitoitus ja käyttö”

·        LVI 12-10210 „Putkistojen kannakointi”.

·        RT 84-10818 „Torustike ja õhukanalite toestamine”

·        Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. I osa”

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

5.2. Süsteemide lühikirjeldus

Koolide sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab  kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud SOM 31.07.2001.a. määrusega nr 82. Eestis puututakse parendatavate näitajate osas vee kvaliteedis kokku eeskätt suure rauasisalduse ja karbonaatse karedusega (ka tsentraalse veevarustuse puhul). Vastavad veetöötlusseadmed tuleb projekteerida ja paigaldada sellisel juhul koolihoonete veesõlme ja nende hooldus peab lahendatud saama seadmete tarnijafirma hooldusteeninduse või kohaliku vee-ettevõtte poolt. Nimetatud asjaolu eeldab standardsete seadmete kasutamist. Vältida tuleb füüsikalis-keemiliselt selgusetu toimeprotsessiga joogivee parendusseadmeid.

Veevarustuse vooluhulkade määramisel tuleb juhinduda vee tarbimis-heitnormist 45 l/d õpilasele sooja toidu valmistamisel kooli söökla köögis ja 15 l/d õpilasele mujal valmistatava sooja toidu puhul. Normid sisaldavad ka võimlate duššivett.

Maksimaalse tunni tarbimine arvestada ööpäevasest tarbimisest 1/3. Sooja vee kogus moodustab kogu veetarbest 35%.

Sekundiliste vooluhulkade määramisel tuleb juhinduda EVS 835:2003 toodud veevõtuseadmete normvooluhulkade summast ja nende seadmete kasutamise tõenäosusest. Veevarustuse osas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et standardis EVS 835 esitatud andmed on antud nii sooja kui külma vee torustike dimensioneerimiseks ja sealt saadavad külma ja sooja vee vooluhulgad hetkelise üldtarbimisena ei liitu, kuid suure üheaegsusega kasutatavate seadmete vooluhulgad (eeskätt duššid) tuleb tabelist saadavaile eraldi juurde liita.

Sooja vee ringlussüsteemi vooluhulk määratakse vastavalt EVS 835:2003antud juhistele ja see moodustab tavaliselt 20-30% soojavee arvutuslikust vooluhulgast.

Koolihoonetesse tuleb ette näha veevõrk külmale ja soojale veele. Reeglina toimub sooja vee valmistamine kooli soojussõlmes oma soojusvahetiga. Kaugküttesüsteemide nn 4-toru variandi kasutamine ei ole lubatud.

AS Tallinna Vesi  määrab oma tehniliste tingimustega veemõõdusõlme komplekssuse. Veemõõtja peab võimaldama maksimaalse sekundilise vooluhulga läbilaskmist. Sooja vee mõõtmise (st sooja vee valmistamiseks mineva külma vee) vajadus lahendatakse iga konkreetse kooli korral eraldi.

Üldiselt tuleb sisevõrkude veetorustike materjali valikul juhinduda Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 tabelist G2-T3.

Hoovivõrgus (külmal veel) kasutatakse PE-plasttoru (PEH, PELM) PN10, sisendeil hoonesse ka roostevabast teraset toru.

Hoone kapitaalsete konstruktsioonide sisse jäävas osas (st mittevahetatav) torustik tuleb monteerida liitmiketa ja kasutada hülsstoru või koorikisolatsiooni d 9 mm. Kui see osutub võimatuks, tuleb kasutada mittelahtivõetavaid liitmikke. Torustike dimensioneerimisel juhinduda EVS 835:2003 saadavatest vooluhulkadest ja vooluhulkade alusel valitavatest toru diameetritest. Reeglina on soovitatav nii külma kui sooja vee magistraalides ja püstikutes kasutada kiirusi kuni 1 m/s. Pideva vooluga torustikes, eeskätt sooja vee ringlussüsteemides, ei tohi kiirus ületada 0,5 m/s. Kui projekteerimisel kasutatakse arvutiprogramme, juhinduda programmist saadavast tulemusest.

Magistraaltorustikud, püstikud ja seadmed isoleeritakse vastavalt EVS-EN ISO 12241; EVS 860; 860-2,3,4; LVI 50-10344 ja LVI 50-10345 nõuetele.

Isolatsiooniks kasutada koolihoonetes reeglina mineraalvill-koorikut, mis külmal veel peab tagama ka veeaurutõkke. Nähtavale jääv isolatsioon tuleb katta PVC-kattega, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Ilmastiku kätte jääv osa isoleerida vastavalt LVI 50-10344 ja LVI 50-10345 nõuetele ning katta tsingitud plekiga.

Veetorustike läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust. Läbiviikude tihendamisel tuleb lähtuda valmistajatehase (toote tarnija) ettekirjutustest ja toote vastavusdokumentidest.

Torustike kinnitamisel juhinduda torude valmistajatehaste soovitustest ning LVI 12-10210 ja RT 84-10818 nõuetest,kuid kinnitite vahe ei tohi olla suurem järgmises tabelis toodud maksimaalsetest vahemikest (cm):

 

 

Toru diam.

 Horisontaalsed torud

Vertikaalsed torud

FeZn

r/v

Cu

PEX

PP

Al-PEX

FeZn

r/v

Cu

PEX

PP

Al-PEX

10÷16

250

60

30

65

120

250

60

30

110

120

20

250

125

30

65

130

250

125

30

110

130

25

250

250

40

75

130

250

250

40

130

130

32

250

250

40

85

140

250

250

40

145

140

40

250

250

50

95

140

250

250

50

160

140

50

300

250

50

105

150

300

250

50

180

150

63

-

250

60

120

150

-

250

60

200

150

75, 65

400

-

60

130

150

400

-

60

200

150

90, 80

400

300

70

150

240

400

300

70

230

240

110,110

500

300

70

170

240

500

300

70

240

240

 

Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Vask- ja plasttorude puhul  peab terase ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid.

Sulgarmatuurina kasutada tsingikaokindlaid kitsenduseta kuulventiile, veesõlmes vajadusel ka korrosioonikindlaid kummikiilveesiibreid ja pöördklappe. Kõik sulgseadmed peavad valmistajatehase poolt olema lubatud kasutada hapnikurikkale veele (joogiveele). Sulgseadmete minimaalne lubatud töösurve on 10  bar.

Veevõtuseadmeina kasutatakse tuntud firmade poolt toodetud kaasaegseid kraane-segisteid (näiteks Oras, Gustavsberg). Kontaktivabade elektriliste segistite korral tuleb kasutada nn vandalismikindlaid segisteid.

Ühe koolihoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada võimalusel ühe tootja tooteid.

6. TULETÕRJEVEEVARUSTUS

6.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

·        siseministri (edaspidi tekstis SIM) 30.06.1998.a. määrus nr 19 „Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus”

·        EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

·        EVS-EN 12845:2005 Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

6.2. Süsteemide lühikirjeldus

Kooskõlas VV 27.10.2004.a. määrusega nr 315 üldhariduskoolidesse sisemist tulekustutusvett kraanidest kustutamiseks ei projekteerita. 1950.-60.-ndail aastail ehitatud koolihooned varustati tollel ajal kehtinud Nõukogude Liidu normide järgi tuletõrjekraanidega DN 50. Selliste koolide rekonstrueerimisel tuleb iga kord hoonestajaga ja Põhja-Eesti Päästekeskusega eelnevalt kokku leppida torustike uutega asendamise või neist loobumise osas.

Rekonstrueeritavates hoonetes uute tulekustutusvee torustike ehitamisel tuleb kasutada mustast terasest torusid. Torud värvitakse sõltumata paigalduskohast. Majandus-joogivee süsteemis plasttorude kasutamisel tuleb tagada majandusvee süsteemi automaatne eraldamine (sulgemine) tulekustutussüsteemist vee võtmisel. Rekonstrueeritavates koolimajades on ühendatud majandus-joogivee ja tulekustutusvee süsteemid lubamatud.

Koolihoonetes tuleb arhitektuurilis-ehituslike lahendustega proovida vältida igat liiki automaatkustutuse lahendusi (sprinkler, vesikardinad jmt). Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, tuleb juhindudaEVS-EN 12845:2005 nõuetest.

Nii uute kui rekonstrueeritavate koolihoonete esmasteks tulekustutusvahenditeks (sõltumata sisemise tuletõrjeveevarustuse olemasolust) on kustutid vastavalt SIM 30.06.1998.a. määrusele nr 19.

7. OLMEKANALISATSIOON

7.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vabariigi valitsuse (edaspidi tekstis VV) 27.10.2004.a. määrus nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“

·        Vabariigi valitsuse  (edaspidi tekstis VV) 15.03.2007.a. määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” (kuni 01.01.2008.a. kehtib VV 11.07.1996.a. määrus nr 185 “Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-7/1996”)

·        sotsiaalministri (edaspidi tekstis SOM) 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

·        EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt

·        EVS-865-1:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri

·        EVS-865-2:2006 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus

·        EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsioon

·        EVS 848:2003 Ühiskanalisatsioonivõrk

·        EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

·        EVS 843:2003 Linnatänavad

·        Soome ehituseeskirjade kogumik D1 „Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniseadmed. Eeskirjad ja juhised”2007 (hakkab kehtima alates 01.01.2008.a.)

·        EVS-EN ISO 12241:2000 Hoone tehnoseadmete ja tööstusliku sisseseade soojaisolatsioon. Arvutuseeskirjad

·        LVI 50-10344 „Talotekniikassa yleisesti käytettävät eristysmateriaalit ja niiden asennus”

·        LVI 50-10345 „Taloteknisten eristysten mitoitus ja käyttö”

·        LVI 12-10210 „Putkistojen kannakointi”.

·        RT 84-10818 „Torustike ja õhukanalite toestamine”

·        Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. I osa”

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

7.2. Süsteemide lühikirjeldus

Kõik koolihooned tuleb varustada kanalisatsiooniga. Koolihoonetesse ehitatav kanalisatsioonisüsteem peab olema ventileeritav.

Olmekanalisatsiooni vooluhulkade määramisel tuleb juhinduda vee tarbimis-heitnormist 45 l/d õpilasele reostusega 27 kg BHTT/d sooja toidu valmistamisel kooli söökla köögis ja 15 l/d õpilasele reostusega 15 kg BHTT/d mujal valmistatava sooja toidu puhul. Normid sisaldavad ka võimlate dušivett. Maksimaalse tunni tarbimine arvestada ööpäevasest tarbimisest 1/3.

Kanalisatsiooni arvutuslik sekundiline vooluhulk arvutatakse EVS 846:2003järgi vastavalt sanseadmete normvooluhulkade summale ja seadmete kasutamise tõenäosusele.

Olmekanalisatsiooni torustik tuleb dimensioneerida EVS 846:2003 järgi saadavate vooluhulkade ja torustike äravoolunomogrammide alusel.

Üldiselt tuleb kanalisatsioonitorustike materjali ja toruühenduste valikul juhinduda EVS 846 tabelist 12.

Hoovivõrgu kaevudena näha ette kasutada teleskoopilisi plastkaeve D 400/315 malmluukidega. Välistorustiku minimaalne kalle on 0,5% (ka D 160-l).

Hooneväljundite ja harude ühendamine plastkaevudesse D 400/315 tehakse äravoolutoru diameetri kõrguses 45°-se nurga all. Kuna  kaevude valmistajad (Uponor, Pipelife, Wavin) toodavad erineva ehitusega kaeve, tuleb liitumise kõrguste, nurkade ja diameetrite osas tegelikult arvestada konkreetselt, kas tegu on moodul- või individuaallahendusena tellitava kaevuga. Olmekanalisatsioonis kasutatakse ainult rennpõhjaga kaeve.Plastkaevudes on lubatud kukkumine kaevu läbimõõdu kõrguses.

Minimaalseteks kalleteks sisevõrgus arvestada:

- D 32         2% *) **)

- D 50         2% **)

- D 75         1,5%

- D 110 (100)          1%

- D 160 (150)          0,8%

*) arvestusega, et maks. horisontaalne pikkus on 1,5 m

**) kondensaadi ärajuhtimisel võib kallet vähendada 1%-ni

Horisontaalsete kogumistorude diameeter peab olema vähemalt D110 mm. Puhastusvõimalused horisontaalselt kulgevatele torudele tuleb tagada vähemalt 20 m tagant.

Hoone väljundile siseseina taha seniste tavade järgi põrandasse paigaldatud puhastusluugid võib kahesuunalist lindiga puhastamist lubava kontrolltoru paigaldamisel õue mitte kaugemale kui 5 m hoone seinast asendada 30°- 45°-ste poognatega allaviikudega hoones hoovivõrgu kõrgusele. Puhastusluugid püstikuile paigaldatakse alumisele korrusele+ kõrgemaile korrustele kui püstik teeb selle korruse all pöörde.

Šahtides paiknevate torustike kontrolliks (eeskätt lekete avastamiseks) tehakse igale korrusele šahti seina vähemalt 200*200 mm šahti tulepüsivust mitte vähendav kontroll-luuk.Need paigaldatakse soovitavalt põrandast 100…150 mm kõrgusele. Kontroll-luukidena võib arvestada ka püstikute puhastusluukide ees olevaid luuke.

Püstikud ja laealused torustikud isoleeritakse. Isoleerimisel juhindutakse EVS-EN ISO 12241, LVI 50-10344 ja LVI 50-10345 nõuetest, kuid täiendavalt on vaja silmas pidada:

- isoleerimata ventilatsioonitorudega samas šahtis paiknev kanalisatsioon peab olema mittepõlev, st PP-plasttoru tuleb kindlasti isoleerida kivivillaga min d 50 mm;

- ruumides peale WC-de tagab ülemise korruse laealuse kanalisatsiooni arvestatava heliisolatsiooni mineraalvill isolatsioon min paksusega 50 mm+ kipsplaadist d 13 mm karp ümber isoleeritud toru;

- laealused kanalisatsioonitorud võib heliisolatsiooniks isoleerida nii kivi- kui klaasvillaga. Klaasvill ei kahjusta helipidavust, kuid ei tule arvesse tuletõkkeisolatsioonina;

- isolatsiooniks kasutatava villa tihedus peab olema min. 40 kg/m³.

Torustike läbiminekud tuletõkketarindeist ei tohi vähendada tarindi tulepüsivust.

Malmist kanalisatsioonitoru heliisolatsioon on vaatamata suuremale massiivsusele tootjate andmeil plasttoruga analoogiline. Tuletõkke isolatsiooni malmtoru ei vaja.

Tuulutus lõpetatakse katusel vähemalt 0,5 m katuse pinnast kõrgemal. Tuulutust ei tohi lõpetada ventilatsioonikorstna katte all koos ventilatsiooni torudega. Sellisel juhul tuleb tuulutus viia ventilatsioonikorstna kattest läbi sellest kõrgemale vähemalt 300 mm. Tuulutusi ei tohi lõpetada ventilatsioonikorstna kõrval lähemal kui 1 m, ülalpool avatavast aknast horisontaalsuunas 5 m ja horisontaalsuunas  8 m ventilatsiooni õhuneeludest.

Torustikekinnitamisel juhinduda torude valmistajatehaste soovitustest ning LVI 12-10210 ja RT 84-10818 nõuetest,kuid kinnitite vahe ei tohi olla suurem järgmises tabelis toodud maksimaalsetest vahemikest (cm):

Toru diameeter

 Horisontaalsed torud

Vertikaalsed torud

 

Malmtoru

Plasttoru

Malmtoru

Plasttoru

D 32

-

50

-

120

D 50

150

70

250

120

D 75

180

-

250

180

D 110 (100)

180

100

250

180

D 160 (150)

200

120

300

200

 

Sanseadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid (näiteks Ido, Gustavsberg).

Ühe koolihoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada võimalusel ühe tootja tooteid.

8. SADEVETE KANALISATSIOON JA DRENAAŽ

8.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·        Vt 7.1

·        EVS 838:2003 Katused

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

8.2. SÜSTEEMIDE LÜHIKIRJELDUS

Koolihoonete sadevete kanalisatsioon ja drenaaž ühendatakse linna sadevete või ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Sadeveed katustelt hoonevälise äravoolu korral ja territooriumilt juhitakse selle olemasolul linna sadevete kanalisatsiooni, puudumisel hajutatakse oma kinnistu piires haljasaladele. Sadeveed üle 40-kohalise autoparkla alalt vajavad üldjuhul I klassi liiva õlipüüdjat. Drenaaž tuleb ette näha kõigile spordiväljakutele.

Sadevete arvutamisel juhindutakseEVS 846 antud juhistest.

Drenaaživete vooluhulk arvutatakse täpsemate andmete puudumisel intensiivsusest 1 l/s ha. Sõltumata ehitusealusest pinnast ei tohi drenaaži vooluhulka võtta alla 0,1 l/s.

Sadevete ärajuhtimine köetavate hoonetekatustelt tuleb reeglina lahendada hoonesiseste torustikega.

Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel puututakse kokku ka hoonevälise sadevete ärajuhtimise süsteemiga, mille elemendid juhivad veemaapinnale või sillutusribale hoone ümber ning sisemise äravooluga, mis on lõpetatud sülitiga hoone seinas (500…1000 mm maapinnast). Fassaadi säilimise ja seinte märgumise vältimise seisukohalt on mõlemad halvad ning võimalusel tuleb need ümber ehitada. Säilitades olude sunnil sisemise äravoolu sülitiga seinas, tuleb arvestada hüdroluku paigaldamisega piki toru vähemalt 2 m kaugusele välisseinast. Hüdrolukku ennast ei isoleerita, küll aga isoleeritakse härmatise vastu toru väljast hüdrolukuni. Hoonevälisel sadevete ärajuhtimisel läbi vihmaveerennide ja -torude näha ette nende elekterküte, katusele käiguteed (vajadusel) ning piirded, mis tagavad ohutuse rennide puhastamisel. Hooneväline sadevete ärajuhtimine tuleb lahendada projekti arhitektuurses osas.

Reeglina tuleb sadevete kanalisatsioonitorustike materjali ja toruühenduste valikul juhinduda Soome ehituseeskirjade kogumiku D1 nõuetest, kinnituste osas toru valmistajate (tarnijate) soovitusest.

Drenaaži ehitamine näha ette topelt seinaga drenaaži plasttorudest D 110/95 (98)…200/172. Toru materjaliks valida vastavalt valmistajatehasele PP või PVC. Drenaažitoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev dreneeriv materjal (peenkillustik, kergkruus vmt). Valik sõltub iga kord konkreetsest olukorrast. Eeskätt tuleb hinnata kogu filtreeriva materjali ümber pandava kanga võimalikku (ka paigalduse) kvaliteeti.

Kaevudena kasutatakse sadevetel siledapõhjalisi teleskoopilisi kanalisatsioonikaeve (nn sadevete liinikaevud) D 400/315 malmluukidega. Sadevete kogumine platsidelt-teedelt peab toimuma restkaevudega D 400/315, mis on 650 mm liivakotiga ja külmakaitsega teleskoopkaevud, malmrestidega D 315.

NB Ühisvoolse eelvoolu korral kasutatakse hüdrolukuga restkaeve. Hüdrolukud on vajalikud ka esimeses kaevus sisemise sadevete äravoolu juhtimisel ühisvoolsesse kanalisatsiooni.

Drenaažikaevudena kasutatakse liivakotiga (h=200mm) teleskoopilisi plastkaeve D 250/200, D 315/200 ja D 400/315. 

Eespoolkirjeldatud väliste sadevete torude maapealsed veekogumissüsteemid koosnevad kas D 315 malmresti või D 315 plastist sadevete kogumislehtriga kaetud mitte-teleskoopilisest 200 mm liivakotiga restkaevudest sügavusega 0,9…1,2 m. Äravoolud kaevudest D 110…160 mm. Plastist kogumislehtrite korral peab kaane serv olema ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemal, malmluugi korral maapinnast 50 mm allpool. Viimasel juhul on vaja maapinnale betoon- või asfaltkatet.

Sisemisel äravoolul kasutada elekterköetavaid sadevete lehtreid äravooludega D 110 ja D 160. Lehtrite paiknemine katusel lahendatakse tavaliselt projekti arhitektuurses osas ja kooskõlastatakse konstruktoriga. Lehtrite arvu valikul võtta aluseks EVS 838.

Kondensaadi tekke vastu isoleeritakse sadevete torustikud d 40 mm mineraalvillaga. Kui on oht mürale, tuleb isolatsiooni paksust suurendada d 50 mm-ni.

Plasttorudest läbiviigud tuletõkketarindeist kaitstakse analoogiliselt olmekanalisatsiooni torudega.

Torustike kalded ja kinnituste vahe on samuti analoogiline olmekanalisatsiooniga.

9.  ELEKTER

9.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·           Elektriohutusseadus , jõustunud 20.07.2007.a.

·           Vabariigi valitsuse 27.10.2004.a.  määrus nr 315Ehitisele ja selle osale esitatavad

 tuleohutusnõuded”

·           sotsiaalministri 29.08.2003.a. määrus nr 109 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

·           sotsiaalministri 7.06.2001.a. määrus nr 57 „Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti

 avalikule kasutamisele“

·           majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007.a. määrus nr 19 „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord”

·           Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a. määrus nr 26 „Tallinna linna

       teevalgustusnormide kinnitamine”

·           10421629-JV ST… „Eesti Energia (0,4…20 kV) võrgustandard“ 

·           EVS-EN 50160:2000 Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused

·           EVS-IEC 60364- Ehitiste elektripaigaldised. Osad -1; -4-41; -4-42; -4-43;-4-44:2003

·           EVS-HD 60364- Madalpingelised elektripaigaldised. Osad -5-51:2006; -5-54:2007;

 -5-559:2007

·           EVS-HD 60364-6:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Kontrollitoimingud

·           EVS-EN 12464-1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus

·           EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid

·           EVS-EN 1838:2000 Valgustehnika. Hädavalgustus

·           EVS-EN 13201-2:2004 Road lighting- Part 2: Perfomance requirements

·           EVS-EN 13201-3:2004 Road lighting- Part 3: Calculation of perfomance

·           CEN-TR 13201-1:2005 Road lighting- Part 1: Selection of lighting classes

·           EVS-EN 12193:2000 Light and lighting. Sports lighting

·           EVS-EN 60598-2-3:2003 Valgustid. Osa 2: Erinõuded. Jagu 3 Valgustid teede ja

       tänavate valgustamiseks

·           EVS-EN 62305- Piksekaitse. Osad -1:2007; -3:2007

·           EPN 10.14 „Piksekaitse“

·           EVS- HD 60364- Madalapingelised elektripaigaldised. Nõuded eripaigaldistele ja

 paikadele. Osad -7-701:2007; -7-703:2006; -7:715:2005 

·           EVS-HD 384.7. Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7:Nõuded eripaigaldistele ja

 paikadele. Jaod 702 S2:2004; 714 S1:2004; 753 S1:2006

·           EVS 843:2003 „Linnatänavad”

Juhul, kui ülalloetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eespoolmainitud dokumendi nõudeid. Juhul, kui käesoleva juhendi tekstis esitatud nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad tuleb täita juhendi tekstis esitatud nõudeid.

9.2. Välistrassid

Koolimaja liitumiseks elektrivõrguga tuleb tellida võrguettevõttelt elektrivarustuse tehnilised tingimused. Liitumispunkt määratakse võimalusel vastavalt tarbija taotlusele. Soovitatav liitumispunkt on koolimaja peajaotuskeskus (koolimajal on linnaoludes võimalik taodelda reserveeritud toidet st toidet kahest erinevast toiteallikast).  

Rekonstrueeritava koolihoone puhul tuleb täpsustada elektrivarustuse tehniliste tingimuste tellimise vajadus.

Kui liitumispunktiks on koolimaja peajaotuskeskus, paigaldab  madalpingelised kaabelliinid võrguettevõte.

Kui liitumispunkt on väljaspool koolihoonet (transiitkapp, trafoalajaam jne), paigaldab koolimaja toite 0,4 kV kaabelliinid hoonestaja.

Kaablitrassi ristumisel teega, platsiga või spordiväljakuga tuleb paigalda kaablid torusse ja lisaks näha ette reservtorud. Torude tugevus tuleb valida vastavalt paigalduskohale.

Näha ette toiteliinid ja vajalikud juhtimiskaablid välistele elektripaigaldistele: rasvapüüdja, pumplad, elektrerkütteseadmed, valgustid jne. Vajalikud toite- ja juhtimiskaablid tuleb paigaldada eraldi paigaldustorusse.

9.3. Välisvalgustus

Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud. Kasutada tuleb energiasäästlikke, pikaealisi ja vandalismikindlaid valgusallikaid.

Koolimaja peaukse piirkonna ja välise katusealuse keskmine rõhtpinna valgustustihedus peab olema 50 lx.

Koolimaja välisalade, va spordiväljakute ja staadioni, välisvalgustuse teostamiseks tuleb tellida Tallinna Kommunaalametilt ja KH Energia-Konsult AS-lt tehnilised tingimused. Välisvalgustuse projekteerimisel tuleb juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a. määruse nr 26 ja standardi EVS-EN 13201 erinevate osade nõuetest. Välisvalgustuse konkreetsed tehnilised näitajad tuleb kooskõlastada tehniliste tingimuste väljastajatega. Välisvalgustuse juhtimiseks näha ette hämaralülitid. Välisalade välisvalgustuste elektritoide näha ette olemasolevast tänavavalgustuse võrgust.

Koolistaadioni ja spordiväljakute kasutamisel pimedal ajal peab kasutatav ala olema valgustatud. Spordiväjakute ja staadioni välisvalgustuse projekteerimisel tuleb juhinduda standardi EVS-EN 12193:2000 nõuetest (klass III. Hokiväljakute nõuetega mitte arvestada). Valgustamiseks paigaldatavad valgustid ei tohi tekitada staadioniga piirneval alal pimestusräigust. Välisvalgustuse juhtimine näha ette käsitsi. Spordiväljakute ja staadioni välisvalgustuse elektritoide näha ette kooli elektrivõrgust.   

9.4. Side kanalisatsioon ja -kaabelliinid

Kooli ühendamiseks telefonivõrguga tuleb tellida tehnilised tingimused. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb rajada sidekanalisatsioon ja paigaldada kaabelliin.

9.5. Elektripaigaldis

Elektri jaotusvõrk tuleb teostada uutes ja rekonstrueeritavates hoonetes TN-S (5-juhilisele) juhistikusüsteemis.

Koolihoonesse tuleb ette näha vajalikud elektriseadmete ruumid (peajaotuskeskuse ruum ja jaotuskeskuste ruumid) ja kaabliteed (torud, šahtid kaabliredelitele ja kaablitele).

Rekonstrueeritavate hoonete puhul tuleb täpsustada elektripaigaldise demontaaži piirid.

Liitumis- ja magistraalkaablite määramisel tuleb arvestada, et tarbija lõpp-punktis oleks normaaltarbimisel tagatud pingelang alla 4% alates  liitumispunktist.

Liitumiskaablite ristlõigete määramisel tuleb arvestada reservi 20 %.

Peajaotuskeskuses tuleb arvestada võimsuse lisandumise reserviga 20%. Pea- ja jaotuskeskuste väljundeid tuleb arvestada 10% väljundite arvust reservi ning vähemalt üks reserv iga erineva  ristlõike kohta. Lisaks arvestada keskustes 20 % reservruumi.

Jaotuskeskuste klemmliistude klemmide reserv minimaalset 10%, vähemalt üks komplekt iga märgitud kaabli suuruse kohta.

Kaablite sisestuskohas näha ette reservtorud või -avad.

Peajaotuskeskus

Koolihoone peajaotuskeskus on ühe või kahe sektsiooniline, sõltuvalt kooli suurusest ja konkreetsest olukorrast. Peajaotuskeskus on üldjuhul kahesektsiooniline, kui seda eeldavad elektrivarustuse tehnilised tingimused  või teist toiteallikat vajavad tuleohutussüsteemid.

Ahelate kohta tuleb teostada pingelangude, lühisvoolude ja selektiivsuse arvutused. Kaitseaparatuur ja muud seadmed tuleb valida vastavalt arvutuste tulemusele.

Peajaotuskeskuse sektsioonid tuleb varustada  1. ja 2. tüüpi (B ja C klassi; I ja II tsooni) liigpinge kaitsmetega, voolutrafodega, voltmeetriga ja kolme ampermeetriga. Koormused tuleb jagada sektsioonide vahel ühtlaselt. Väljuvate kaablite kaitseaparatuurina tuleb kasutada põhiliselt automaatkaitselüliteid. Peajaotuskeskus tuleb varustada sobivate klemmliistudega kõigi väljuvate kuni 16 mm² soone ristlõikepindalaga jõukaablite ja juhtimiskaablite jaoks.

Tuleohutussüsteemide (vajadusel ka signalisatsiooniseadmed, UPS jne) toiteks tuleb ette näha RLA-ga varustatud sektsioon, mis saab toite mõlemast sektsioonist.

Peajaotuskeskuse elektrikappide uksed varustada hingedega ja ühe võtmega avatavate süvislukkudega.

Elektrienergia arvestid

Peajaotuskeskuse ruumi seinale või peajaotuskeskusesse tuleb jätta ruum võrguettevõtte poolt paigaldatavatele arveldusarvestitele. Kontrollarvestid tuleb ette näha võimalike rendipindade (köök, võimlakompleks, ujulakompleks, raamatukogu, aula jne) ja neid teenindavate süsteemide tarbeks.  Kontrollarvestite vajadus on vaja täpsustada iga objekti kohta eraldi.

Arvestid tuleb ühendada avatud hooneautomaatika süsteemiga. Hooneautomaatika süsteemi puudumisel peab olema ühendamiseks valmidus.

Jaotuskeskused

Jaotuskeskused (JK) tuleb paigutada uksega varustatud jaotuskeskuse ruumidesse ja tehnilistesse ruumidesse. Iga väljaspoole elektriruumi või  ustega nišši paigutatud jaotuskeskuse uks peab olema varustatud hingedega ja ühe võtmega avatavate süvislukkudega ustega. Indikatsioonivalgustites tuleb kasutada LED lampe.

Jaotuskeskused peavad olema vähemalt IP 21 kaitseastmega, väljaspool kilbiruumi vähemalt IP 34 kaitseastmega sõltuvalt ruumi keskkonnast. Jaotuskeskused tuleb varustada kolmepooluseliste pealülititega ja  2. tüübi (C klassi; II tsooni) liigpinge kaitsmega. Grupi kaitsmetena tuleb kasutada automaatkaitselüliteid.

Igas keskuses näha ette pistikupesa 16A, 230V ja 32A, 3x400V.

Jaotuskeskustest väljuvate toite- ja juhtimiskaablite ühendus tuleb varustada klemmliistudega kuni ristlõikeni 16 mm².

Jaotuskeskuse ukse siseküljel  peab olema tasku keskuse dokumentatsiooni hoidmiseks.

Kõigi mootorite toiteahelad tuleb varustada kaitselülitite, käivitite, termoreleede, juhtahelate kaitselüliti, vahereleede ja teiste nõutud juhtahelate lisatarvikutega. Jaotuskeskuse  ustele tuleb  paigutada juhitavate seadmete juhtahelate ümberlülitid, indikatsioonilambid jne. Iga juhtahela kohta tuleb koostada vajalikud skeemid.

Suuremad mootorid kui 11 kW peavad olema varustatud sobivate moodulkaitselülititega, väiksema võimsusega mootorid sobivate mini- kaitselülititega. Võimsusega 7,5 kW ja võimsamate mootorite juhtimiseks tuleb kasutada  sujuvkäiviteid.

UPS-toite kaitseaparaadid  tuleb paigutada jaotuskeskuste vaheseinaga eraldatud omaette osasse.  Nende kaitseaparaatide  ette tuleb paigaldada neljapooluseline ümberlüliti, mis võimaldaks vajadusel ühendust  põhitoitevõrguga või UPS-toitevõrguga. Rikkevoolukaitselülitid paigaldatakse jaotuskeskustesse vastavalt vajadusele.

Keskuste vahelised kaabelliinid

Jõukaablid  valitakse TN-S süsteemile vastavalt viiejuhilised.  Jõukaablid ristlõikepindalaga kuni 16 mm² peavad olema vaskmaterjalist. Suurema ristlõikepindalaga kaablite korral võib kasutada alumiiniumkaablit.

Maanduspaigaldis ja potentsiaalide ühtlustamine

Koolihoone peajaotuskeskuses  tuleb lahendada  peapotentsiaaliühtlustus vastavalt TN-S juhistikusüsteemile. Peapotentsiaaliühtlustuslatt tuleb ühendada projekteeritava maanduspaigaldisega.

Maanduspaigaldis tuleb teostada vastavalt maandustakistuse arvutustele, mille kriteeriumiks võtta peajaotuskeskuse puutepinge lubatud väärtus ning peajaotuskeskuse juures oleva pinnase mõõdetud eritakistus. Maanduspaigaldise maandurina tuleb kasutada rõht-, püst-, kaldelektroodiga  maandurit või vundamendimaandurit.

Peapotentsiaaliühtlustuslatt tuleb paigaldada peajaotuskeskuse ruumi seinale, millega  ühendada peakaitsejuht, maandusjuht, koolihoonesse sisenevad ja väljuvad ning hoonesisesed metalltorustikud,  metalltarindid, raudbetooni armatuur ja nõrkvoolusüsteemide jaotus/toitekeskused.

Kõikidesse rühmakeskustesse näha ette kaitsejuhilatt, millega ühendada keskuste piirkonnas olevad metalltorud ja -konstruktsioonid jne.

Potentsiaaliühtlustussüsteemi projekteerimisel  tuleb kasutada tehasetootelisi  spetsiaalseid tarvikuid.

Reaktiivvõimsuse kompensatsiooniseadmed ja võrguhäirete filtrid

Elektripaigaldisse projekteerida reaktiivvõimsuse tsentraalne kompenseerimine. Kompensatsiooniseadmed tuleb arvutada ja valida sellised, et liitujal ei tuleks maksta reaktiivenergia tarbimise eest või selle eest tasumine oleks võimalikult minimaalne. Võimsusteguri majanduslikult põhjendatud optimaalseks tasemeks lugeda cos φ= 0,95. Kompensatsiooniseadmed peavad töötama automaatjuhtimisel.

Kompenseerimisseadmete vajadus ja reguleerimisastmed tuleb valida projekteerimise käigus sõltuvalt koolihoone talvisest maksimaalsest reaktiivkoormusest.

Vajadusel näha ette  filtrid kõrgemate harmooniliste sageduste vähendamiseks toitevõrgus. Nende valikul tuleb lähtuda vastavatest mõõtmistulemustest (mõõtmised kuuluvad töövõttu) vältides filtri ja toitevõrgu parameetrite sobitamisel võimalikke resonantsnähteid.

UPS-jaotussüsteem

UPS- võrku tuleb ühendada server, arvutivõrgu aktiivseadmed, akudeta turvaseadmed (videovalveseadmete ja -kaamerate toiteks kasutada häirete vältimiseks üht ja sama liinijuhti), direktori, sekretäri ja valve töökohad. Valmidus UPS- võrku ühendamiseks näha ette kabinettide, õpetajate tubade, klassiruumide, auditooriumite ja õppeklasside  arvutitöökohtadele ning kuulutussüsteemile. Ühe arvutitöökoha arvutuslikuks võimsuseks  tuleb võtta 250 VA. UPS- võrku ühendatavad ja UPS- võrku ühendamise valmidusega ruumid tuleb täiendavalt täpsustada projekteerimise käigus iga kooli kohta eraldi.

UPS- seadmena võib kasutada nii tsentraalset seadet, kui ka hajutatult paigutatud üksikseadmeid. UPS-i toiteks ja UPS-i võrgus olevate seadmete toiteks kasutada K-tunnuskõveraga  automaate.

Tsentraalse UPS-na kasutada topelt konverteerivat  (On-Line) UPS-seadet. Eelistada tuleb    3-faasilise toitega UPS-jaotussüsteemi. UPS-il näha ette SNMP adapter monitooringu teostamiseks (eeldab arvutivõrgu ühendust). UPS-st anda üldine häiresignaal hooneautomaatika süsteemi. Akud valida hooldusvabad,  töötamiseks valmisoleku (stand-by) režiimil, elueaga 8…10 aastat.

Tsentraalne UPS tuleb paigutada mõnda tehnilisse ruumi (näiteks peajaotuskeskuse ruum või üldkaabelduse jaotla ruum). Paigutusel ja ruumi valikul tuleb lähtuda eeskätt loomuliku ventilatsiooni vajadusest läbi siirdeõhu restide või näha ette üldine sundventilatsioon. UPS-i paigaldusel tuleb arvestada ka tema poolt tekitatava müra võimalusega, mis ei tohi kosta klassiruumidesse.

Kaabliredelid

Ripplagede taga ja tehnilistes ruumides tuleb kasutada kaabliredeleid. Kaabliredelite laius ja kandevõime tuleb valida vastavalt kaablite kogusele. Hargnemis- ja pöördekohtades tuleb kasutada spetsiaalseid tehasetootelisi nurgadetaile. Kaabliredelite materjal- tsingitud teras, mille paksus on vähemalt 1 mm. Niisketes ja agressiivse keskkonnaga ruumides tuleb kasutada kuumtsingitud terasredeleid või alumiiniumredeleid.  

Eraldi kaabliredelid tuleb ette näha elektri tugevvoolukaablitele ja nõrkvoolusüsteemi kaablitele. Ühisele kaabliredelile võib paigutada lühikesi lõike. Ühisele kaabliredelile paigutamisel tuleb kaablite eraldamiseks kasutada metallist eraldusplaati või redelile paigaldatavat metallist nõrkvoolukaablite renni. Kaabliredelite paigutus ülestikku paigaldamisel- üleval tugevvoolukaablite redelid, allpool nõrkvoolukaablite redelid.

Nõrkvoolusüsteemide kaabliteede projekteerimisel tuleb lähtuda üldkaabelduse kaablite installatsiooni standardist EVS-EN 50174:2002 ja teistest nõrkvoolu süsteemide standarditest.

Kõik kandekonstruktsioonide detailide lõikeotsad niisketes ruumides peavad olema värvitud ehitusplatsil korrosioonikindla värviga.

Klassiruumides, koridorides ja teistes avalikes kohtades, kus ei ole ripplagesid (redelid on näha) tuleb kasutada  tsingitud  vähese perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada  tsingitud  kaanega. Plaatkaabliriiulite trassi valik ja värvus täpsustada sisearhitektiga.

Pistikupesade ja karpide kinnituseks kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid.

Riputussüsteemid

Valgustite ja nende juhtmete paigaldamiseks (tehnilistes ruumides, ladudes jne) tuleb kasutada tsingitud terasest valgustite riputuskonstruktsioone (renne).  Avalike kohtade (klassiruumid, aula jne) rennide värvus täpsustada sisearhitektiga.

Renni korpuse materjali paksus peab olema vähemalt 1,0 mm. Renni iga moodul peab olema varustatud nõuetekohaste ühendushülssidega ning vajalike kinnituskruvidega, mutrite ja vaheseibidega.

Pistikupesade ja karpide kinnituseks kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid.

Kaablikarbikud

Kaablikarbikuid tuleb kasutada töökohtades ja kohtades, kus võib ette tulla pistikupesade asukoha muutusi ja skeemilisi täiendusi (kabinettide töökohad, klassiruumide õpetaja töökohad, arvutiklass, füüsikaklass, keemiaklass, tööõpetuse klass jne).  Klassides ja teistes õpilaste tööruumides tuleb kasutada alumiiniumkarbikut (mehaanilise ohu puudumisel võib asendada PVC karbikuga), teistes ruumides PVC karbikut. Ruumi keskel olevate töökohtade pistikupesade paigalduseks tuleb kasutada pistikupesade alumiiniumposte, mis kinnitatakse põranda ja lae vahele.

Töökoha karbikud: ühekambriline vaheplaadiga või kahekambriline (üks osa 400/230 V kaablite jaoks, teine osa nõrkvoolukaablite jaoks), orienteeruv suurus 123-172 mm x 65-72 mm, valget värvi või anodeeritud alumiinium.

Vajadusel võib kasutada ruumide keskel ka PVC põrandakarpe, seda kohtades, kus pistikupesade vajadus on ajutine (näiteks aulas, auditooriumis jne). Põrandakarbile näha ette piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga.

Üksikjuhtmete paigalduseks kasutada mini-PVC karbikut.

Läbiviigud

Kaablite paigalduseks läbi seinte ja lagede tuleb puurida vajaliku suurusega avad.

Kõik läbiviigud kuuluvad tihendamisele. Läbiviikude tihendamine peab tagama ka piisava helikindluse (ei tohi väheneda seina helipidavus). Tuletõkke seintest läbiminekud tuleb tihendada spetsiaalse tuldtõkestava seguga vastavalt tulepüsivuse astmele.

Torud ja karbid

Valgustus- ja jõuahelad, väikepinge-, nõrkvoolu- ja valvesüsteemide asjaomaste seadmete toitejuhtmed ning -kaablid peavad olema tõmmatud torudesse, kui neid ei paigaldata kaabliriiulitele või pinnapealselt. Pindpaigaldusega kaablite vertikaalosad kaitstakse mehaaniliste vigastuste eest metall- või tugevdatud plasttorudega  kuni 2,0 m kõrguseni põrandast.

Erinevate pingetega või teineteist reserveerivate ahelate paigaldamine ühises torus ei ole lubatud.

Paigaldustorude lubatud vähim välisdiameeter on 20 mm.

Konstruktsioonidesse paigaldatavad torud peavad kulgema sirgjooneliselt horisontaal või vertikaalsuunas. Ripplagedega ruumides lõpetatakse seintesse paigaldatud torud harukarpidega ripplae taga. Erinevate tarvitite/süsteemide torud lõpetatakse seinal seadmetoosidega (va seinavalgustid). Seadmetoosid ei tohi paikneda  heliisolatsiooni vähenemise tõttu sama seina vastaspooltel kohakuti.

Kaablite konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb tööprojektis ära määrata nende paigaldusvahemikud ja nende kaugus lagedest, põrandatest, nurkadest, akna- ja uksepiitadest.  Projektiga määratud kauguste mittearvestamine  on lubatud ainult põhjendatud erijuhtudel, ning selliste kaablite kohta tuleb vormistada  kaetud tööde aktid.

Betoonkonstruktsioonidesse paigaldatavate torude ja karpide paigalduse kohta tuleb koostada joonised (betoonelementidest, seinalaotistest ja vahelagedest) ja nende järgi teostada paigaldus. Betoonelementidesse paigaldatakse vajalikud torud ja karbid betoonelementide tehases. Torude ühenduseks tuleb kasutada näiteks firma Spelsberg või muid selle analoogtooteid. Arvestada tuleb kõigi tugevvoolu- ja nõrkvoolusüsteemide kaablite paigaldusega.

Laotavatesse puhasvuuk seintesse tuleb paigaldada vajalikud torud ja karbid seinte ladumise käigus.  

Mitmesektsioonilisi karpe tuleb kasutada kohtades, kus on enam kui üks seade teisega liidetud. Näha ette eraldi karbid ja katteplaadid erineva nimipingega süsteemide jaoks.

Seadmete toitevõrku ühendamine

Seadmed tuleb ühendada elektrivõrku seadmete tarnija juhendis olevate paigaldusjuhiste järgi.

Kõik VKKV süsteemi mootorid tuleb varustada eraldi turvalülititega, kui mootorid ei asetse juhtimiskeskuse vahetus läheduses ja ei ole juhtimiskeskuses opereerijale silmaga nähtavad.

Sagedusmuundureist väljuvad kaablid peavad olema ekraneeritud ja nõutaval viisil maandatud.

Mootorventiilide ja teiste seadmete juhtmed tuleb ventiilide kohale paigaldada piisava varuga, et nende asendit saaks muuta juhtmeid lahti võtmata.

Juhtimis-, reguleerimis-, mõõtmis- ja signalisatsioonijuhtmed tuleb paigaldada eraldi rühmadesse. Riiulitele paigaldamisel tuleb kasutada eraldi riiulit või eraldada need muul viisil tugevvoolu juhtmetest. Erinevate juhistike ja juhtmete/kaablite omavahelisi ristumisi tuleb vältida.

Poiste käsitööklassi näha ette seadmete hädaväljalülitus, mille abil on võimalik probleemi korral seadmed ruumi erinevatest kohtadest välja lülitada (sh õpetaja töökohalt).

Köögiseadmete elektrivarustus

Köökide elektriseadmed paigaldatakse  vastavalt köögi tehnoloogia projektile. Toitevõrguga ühendamise üksikasjad (läbi pistikupesa, - läbi klemmkarbi, otse seadmega ning nende vajalik asukoht) selguvad valmistaja paigaldusjoonistest. Paigaldamist ei tohi alustada enne kui nimetatud joonised on ehitusplatsil.

Enne põrandate valamist tuleb paigaldada ruumi keskel olevate seadmete ühendamiseks vajalikud kaablite paigaldustorud.

Suurköökides näha ette üle 20 kW nimivõimsusega kuumutusseadmete väljalülitamiseks signaallambiga varustatud turvanupp, mis tuleb paigutada köögi sissepääsu lähedusse. Köögi jaotuskeskusele näha ette kuumutusseadmete hädaväljalülitus- ja taastusnupp ning vastavad indikatsioonlambid.

Pistikupesad

Üldjuhul tuleb kasutada elektripaigaldises ühe- ja kahekohalisi  kaitsejuhi külgkontaktiga pistikupesi 16A, 250 V AC. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides näha ette pritsmekindlad (kaitseastmega vähemalt IP 34) pistikupesad. Ühefaasilised pistikupesad peavad otsepuutekaitse tagamise eesmärgil olema isesulguvate avadega.  Selleks tuleks kasutada töökindla mehhanismiga pistikupesi, näiteks firmadelt Ensto, Strömfors, Eljo või teiste firmade analooge.  Kattematerjal peab olema polükarbonaadist või termoplastist, mis on vastupidav ja kergesti hooldatav. Pistikupesade värvus on üldjuhul valge, kuid see kuulub täpsustamisele sisearhitektiga.

UPS-i toitevõrku ühendatud pistikupesad tuleb markeerida ja varustada märkteibiga „UPS”. UPS toitevõrku ühendamise  valmidusega (ühendus jaotuskeskuse eraldi lahtris oleva kaitseaparatuuri alla, kuid mis on ühendatud jaotuskeskuse põhitoitega) pistikupesad tuleb tähistada tähisega „A“.

Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitseaste peab olema vähemalt IP 34 sisepaigaldusel, tuleohtlikel aladel ja poiste tööõpetuse ruumis vähemalt IP 44. Kolmefaasiliste pistikupesade kest peab olema valmistatud suure tugevusega isekustuvast polükarbonaadist.

Pistikupesade komplektid:

 

- arvuti töökoha pistikupesade komplekt: 2xRJ45; 2x16A, 230V; 2x16A, 230V „UPS“ või „A“;

- UPS toite võimaluseta arvuti töökoha komplekt: 2xRJ45; 4x16A, 230V;

- kontoritehnika (faks, printer, koopiamasin) seadmete ühenduse komplekt: 1xRJ45; 2x16A, 230V;

- TV ühenduskoht: TV-pesa; 2x16A, 230V;

Pistikupesade paigalduskõrgus:

- üldjuhult seinapistikud põrandast h=200 mm;

- niiskete ruumide pistikupesad h=1500 mm;

- pistikupesad koridorides koristusseadmete ühendamiseks h=1800 mm;

- tööpinnast kõrgemal olevad pistikupesad 300 mm tööpinnast kõrgemal või h=1200 mm põrandast;

Pistikupesade rühmaliinides  tuleb kasutada vähemalt  2,5 mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte.

Väljas ja niisketes ruumides paiknevate pistikupesade toiteliinid  tuleb varustada 30 mA rikkevoolukaitselülititega.

Valgustussüsteemid

Valgustuse projekteerimisel tuleb võtta aluseks antud juhendi tekstis kirjeldatu ja  standard EVS-EN 12464-1:2003.

Kasutada tuleb reeglina  energiasäästlikke valgusteid. Üldvalgustuse lahendustes peab otsene  ja peegeldunud räigus olema minimaalne ja ei tohi ületada standardis toodud väärtust.

Valgustus tuleb projekteerida võimalikult lihtsana ja minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute:

- kasutada pika elueaga lampe (10000-20000 h);

- kasutada võimalikult ühte tüüpi lampe ja valgusteid;

- kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid.

Tüüpiliste ruumide kohta tuleb teostada valgustehnilised arvutused ja lisada need projektile. Arvutuste tegemisel tuleb arvestada mööbliga.

Valgustite valik tuleb teostada koostöös sisearhitektiga. Klassiruumide valgustitena on soovitatav kasutada osalise kaudvalgustusega  valgusteid (valgusjaotuskõveras alla suunatava valguse  osakaal peab olema vähemalt 50%). Üldkasutatavates ja klassiruumides ei tohi kaitsmata lambiga valgustid jääda puuteulatusse (alla 2,5 m).

Kui paigaldatavate valgustite tüübid ei vasta projektile, peavad nende parameetrid, tehnilised andmed ja kasutatavad materjalid olema vähemalt projektikohaste valgustite tasemel.

Kasutada tuleks T5 või T8 tüüpi luminofoorlampe, eelistades valdavalt   T5 tüüpi lampe nende pikema eluea ja elavhõbeda väiksema  sisalduse tõttu. Kompaktluminofoorlampidega valgusteid tuleb kasutada kohtades, kus suuremõõtmeliste valgustite kasutamine ei ole esteetiline või ruumi puuduse tõttu võimalik. Metallhalogeniidlampidega (HID) valgusteid  kasutada  kõrgete ruumide üldvalgustuseks.

Tööruumides tuleb kasutada põhiliselt elektroonse liiteseadmega A2 või A3 energiaklassiga valgusteid. Auditooriumides või nendes klassiruumides, kus on otstarbekas valgustugevust reguleerida, tuleb kasutada reguleeritavaid A1 energiaklassiga liiteseadmeid. Muudes ruumides võib kasutada energiaklassiga B1 või B2 liiteseadmeid.

Kõigis õpperuumides peab räiguse tase vastama standardi  nõuetele. Valgustite ühtne räigustegur UGRL, värviesituse üldindeks Ra, värvsustemperatuur TCP ning valgustite liiteseadmete energiaklass peavad olema projekti spetsifikatsioonis ära näidatud.

Projekteerija  peab valima ruumi kasutusotstarbele vastavad valgustusseadmed.

Valgustite rühmaliinides  tuleb kasutada vähemalt  1,5 mm² ristlõikepindalaga vaskjuhte. Valgustite rühmaliinide  kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv tuleb valida vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele.

Ruumide valgustuse lülitamiseks tuleb kasutada  märgade (niiskete) ja tuleohtlike ruumide nõuetele vastava  kaitseastmega lüliteid (näiteks IP 44).

Klassiruumide ja auditooriumide valgustid tuleb jagada järgmisteks lülitusgruppideks: tahvlivalgustid, tahvlipoolsed valgustid (lülitatakse välja projektori kasutamisel) ja ülejäänud valgustid akendega paralleelsete pikiridade kaupa.  Auditooriumis ja aulas näha ette vastavasisulise nõudmise korral konkreetse kooli läheülesandes valgustugevuse sujuvalt reguleerimise võimalus (näiteks timmeritega).

Ette näha valgustuse sisse- ja väljalülitamiseks surunupplülitid. Lülitite lubatud paigalduskõrgus üldjuhul h= 1000 mm.

Turvavalgustussüsteem

Turvavalgustuse projekteerimisel tuleb võtta aluseks VV 27.10.2004.a.  määrus nr 315 ja standardid EVS-EN 50172:2005 ning EVS-EN 1838:2000.

Turvavalgustus projekteerida selliselt, et normides nõutud valgustustihedused oleksid tagatud.

Evakuatsioonivalgustid peavad olema ette nähtud evakuatsiooniteedel: koridorides, treppidel, väljapääsuustel jne. Kui evakuatsioonivalgustid ei taga piisavat valgustustihedust evakuatsiooniteel, siis tuleb täiendavalt ette näha akuga varustatud üldvalgustid.

Paanikavältimisvalgustus näha ette  inva WC-s, üle 8 m² põrandapindalaga tualett- ja riietusruumides, aulas ja teistes üle 60 m² saalides/auditooriumites, samuti valveruumis (fuajees).

Riskialavalgustus näha ette peajaotuskeskuse ruumis, gaasikatla ruumis, köögis ja töökojas.

Evakuatsioonivalgustid peavad olema varustatud sisseehitatud akuga, mis tagab valgusti turvatoite  vähemalt  1 h jooksul. Valgustid peavad sisaldama ülepinge releed, testlülitit, AC (vahelduvvoolu) toite signaallampi, akusid ja täisautomaatset laadurit. Akude garantiiaeg peab olema vähemalt 6 aastat.

Küttesüsteemid ja -seadmed

Elekterkütteseadmete kasutamise  vajadus tuleb täpsustada iga konkreetse koolihoone kohta eraldi.

Elektriküttena on võimalik kasutada  radiaatorkütet, seina-, lae- või põrandakütet. Elekterküttesüsteemide kasutamine ja juhtimine peab olema võimalikult ökonoomne.

Elektriradiaatorid näha vajadusel ette näiteks peajaotuskeskuse ruumi, kui see piirneb vähemalt ühe välisseinaga.

Elekterküttekaablid näha ette vajadusel peasissepääsu ümbruses, pesu- ja riietusruumides.

Jää- ja lumesulatussüsteemid

Sulatusküte elekterküttekaablitega näha ette välistele sadevee rennidele, lehtritele, torudele, kaldteedele ning peasissepääsu lähiümbruse välisalale, kui konkreetse kooli lähteülesandes ei ole sätestatud teisiti. Välisalade ja torude sisemuse sulana hoidmiseks tuleb kasutada isereguleeruvaid küttekaableid.  

Välja paigaldatavate küttekaablite juhtimiseks tuleb kasutada temperatuuri regulaatoreid, mis tagavad maksimaalse ökonoomsuse. Selleks kasutada pinnases või rennides temperatuuri ja niiskuse andurit. Sulatuse reguleerimissüsteem tuleb ühendada hooneautomaatika süsteemiga.

Erielekterkütteseadmed

Koolimaja WC-desse ja söökla kätepesu lähedusse näha ette pistikupesad elektriliste kätekuivatite ühendamiseks. Kätekuivatite tarne vajadus tuleb täpsustada iga konkreetse kooli puhul eraldi.

Elektriliste õhkkardinate vajadus ja nende juhtimispõhimõte täpsustatakse iga konkreetse kooli korral eraldi.

Piksekaitse

Piksekaitse projekteerimisel tuleb võtta aluseks standard EVS-EN 62305-1; -3; :2007 ja vajadusel EPN 10.14 „Piksekaitse“.

Juhina tuleb kasutada kuumtsingitud ümarterast läbimõõduga vähemalt D= 8 mm. Allaviikude ja võrgu kinnituseks tuleb kasutada piksekaitse süsteemi tehasetootelisi kinnitusdetaile (näiteks firmalt OBO Bettermann). Hoone piksekaitsemaandussüsteem ja elektripaigaldise kaitsemaandussüsteem peavad olema galvaaniliselt eraldatud. Nende kokkuühendamine on lubatud spetsiaalse sädevahemiku abil.  Maandurite maandustakistus tuleb määrata arvutuste teel projekteerimise käigus.

Tulekaitse juhtimissüsteem

Suitsuluugid ja nende juhtimisseadmed koos indikatsioonilampidega tuleb tellida ühelt tarnijalt komplektsena. Suitsuluukidele ja nende juhtimispaneelile tuleb ette näha vajalikud tulepüsivad toite- ja juhtimiskaablid.

Tuletõkke klappidele, suitsueemalduse- ja ülerõhusüsteemide seadmetele (ventilaatorid, klapid jne) tuleb ette näha vajalikud käivitusaparatuuriga jaotuskeskused ning tulekindlad toite- ja juhtimiskaablid.

Evakuatsiooniteedel olevate tavaolukorras suletud uste elekterlukud peavad avanema automaatselt tulekahju-signalisatsioonisüsteemi (ATS-i) rakendumisel. Täiendavalt tuleb ette näha märgitud uste avamise võimalus direktori kabinetist ning valvuri töökohalt. Lukkudele tuleb ette näha tulekindlad toite- ja juhtimiskaablid. 

Kaablite tulepüsivusaste tuleb valida vastavalt nõutud toimimisajale.

10. NÕRKVOOL

10.1. Kasutatav alusdokumentatsioon

·           Elektroonilise side seadus¹, vastu võetud 08.12.2004.a.

·           siseministri 07.06.2002.a. määrus nr 80 „Nõuded tulekahju- 

 signalisatsioonisüsteemidele”

·           üldkaabelduse standardid EVS-EN50173-1 ja EVS-EN50174-1; -2; -3

10.2. Üldist

Nõrkvoolusüsteemid peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et seadmed ei ohustaks hooldus- ja remonditöödel töötavaid isikuid, st et oleks välistatud tahtmatu 230V toiteosade puudutamine. Tahtmatu puudutamine loetakse välistatuks, kui toiteosade puudutamine on võimatu kaitsekatteid avamata või muid abivahendeid kasutamata.

Nõrkvoolu kaablid projekteeritakse peamiselt oma kaabliredelitele. Kaheosalistes karbikutes paigutatakse nõrkvoolu kaablid eraldi osasse.

Kaabliredelid ja karbikud võivad olla projekteeritud elektriosa töövõtus ja toodud elektripaigaldise plaanidel.

Kõik kaablid, ühenduskarbid ja muud seadmed tähistatakse. Tähistused tuuakse ära tööprojektis ning teostusjoonistel.

10.3. Andmevõrgud

Üldkaabeldus

Üldkaabeldus projekteeritakse rakendustest sõltumatu kaabeldusena telefoni- ja arvutivõrgu tarbeks. Samas võib üldkaabeldust kasutada ka näiteks helinduse ja turvasüsteemide signaalide edastamiseks.  Üldkaabelduse projekteerimise aluseks on standardid EVS-EN50173 ja EVS-EN50174.

Vastavalt standardile nähakse ette hoone- ja korrusejaotlate ruumid ning suuremate koolide puhul vajadusel omaette telekommunikatsiooniseadmete ruum. Hoonejaotla on soovitatav paigutada hoones kesksele kohale ja välisühenduste lähedusse. Igale korrusele nähakse ette vähemalt üks korrusejaotla. Arvutiklassi nähakse ette omaette jaotla. Omaette jaotlaruumis koostatakse jaotlad lahtistele seadmeraamidele, muidu lukustatavasse kappi. Jaotlatesse nähakse ette ka piisav kogus ristühenduse ja seadmekaablid.

Horisontaalkaabeldus projekteeritakse minimaalselt kategooria 5 komponentidega. Arvutituumikvõrk kategooria 6 ja valguskaablitega. Telefonituumikvõrk kategooria 5.

Pistikupesad paigaldatakse klassiruumidesse, kabinettidesse, turvaseadmete ja telekommunikatsiooniseadmete ruumidesse,  fuajeedesse ja koridoridesse. Fuajeedes ja koridorides võib telekommunikatsiooni pistikupessa või korrusejaotlasse ühendada wifi saatja luues võimaluse traadita andmesideks.

Fonolukusüsteem

Fonolukusüsteemi vajaduse määravad iga konkreetse kooli korral kool ja hoonestaja.

Fonolukk paigaldatakse välisuksele ja kasutatakse inimeste sisse laskmiseks väljaspool koolitunde. Välisukse seade ühendatakse valvuri juures paikneva vastuvõtuseadmega, milleks võib olla kodukeskjaamaga ühendatud telefon. Fonolukk võib paikneda ka näiteks köögi tagauksel ja muudel ustel mis üldjuhul on kinni, aga kust kaudu lastakse külastajaid sisse.

Keskjaamaga ühendatava fonotelefoni puhul programmeeritakse telefon helistama ainult valvuri telefonile (keelata ära teised sisenumbrid ja välised numbrid). Telefoni pealt ukse avamine ei ole lubatud, kuna põhjustab turvariski.

TV-antennivõrk

Üldjuhul on kaablivõrk ettenähtud programmide edastamiseks sagedusalas 47- 860 MHz ja tagasikanaliga 5- 65 MHz. Kooli TV võrk ühendatakse võimalusel kaabel-TV võrguga. Kui see ei ole võimalik projekteeritakse katusele antennide komplekt ja antennivõimenduskeskus. Antennivõimenduskeskus paigutatakse võimalikult antennide läheduses paiknevasse seadmete ruumi, näiteks üldkaabelduse korrusejaotlasse.

Antennipistikupesad paigaldatakse  fuajeedesse, koridoridesse, õpetajate ruumidesse auditooriumisse, aulasse, klassiruumidesse jne. Ruumide loetelu, kuhu paigaldatakse TV pesad, määratakse konkreetse kooli lähteülesandega.Võrgu kaudu peab saama edastada kooli oma programmi. Signaali edastamiseks mõeldud pesad paigaldatakse muusikaklassi, aulasse, võimlasse ja auditooriumisse kui konkreetse kooli lähteülesandesse ei ole ruume lisatud.

Kooli programmi edastamise tehniline lahendus tuleb projekteerimise staadiumis kooskõlastada ka kaabel-TV võrgu operaatoriga.

Kuulutussüsteem

Kooli projekteeritakse kuulutussüsteem kuulutuste ja taustaprogrammi (kooliraadio) edastamiseks. Signaaliallikateks on raadio, CD-mängija, C-kassettmagnetofon, koolikella seade ja kuulutusseadmed. Kuulutusseadmed paigutatakse direktori ja valvuri juurde ning samuti raadioruumi kui selline projekteeritakse.

Kõlarid paigutatakse klassiruumidesse, auditooriumitesse, koridoridesse, fuajeesse, aulasse, sööklasse, spordiruumidesse, garderoobi ja juhtkonna, pedagoogide, tugispetsialistide ning arsti(de) ruumidesse, kui konkreetse kooli lähteülesandes ei ole ruume lisatud. Kõlarid paigaldatakse ka õuealale. Võimlas näha ette kõlarite kaitse mehaaniliste vigastuste eest.

Klassiruumides on kõlarite jaoks helitugevusregulaatorid, mis lülitatakse häda- ja muude oluliste teadete korral sundkuulutusreleega välja.

Võimenduskeskusest võib vajadusel kuulutusalasid välja lülitada, et vältida sinna teadete sattumist näiteks lõpueksamite ajal.

Audio-video süsteem

Lisaks allkirjeldatud ruumidele määratakse AV tehnikaga varustatavad ruumid konkreetse kooli lähteülesandes.

Auditoorimisse projekteeritakse kõlarid, mis ühendatakse võimsusvõimendiga, mille signaaliallikaks on:

- DVD mängija;

- TV tuuneriga VHS;

- arvuti;

- dokumendikaamera.

Pildi näitamiseks kasutatakse videoprojektorit. Suurema auditooriumi korral kasutatakse kõne võimendamiseks raadiomikrofoni.

Aulasse projekteeritakse AV-süsteem, mille signaaliallikateks on:

- mikrofonid;

- raadiomikrofonid;

- DVD-mängija;

- TV tuuneriga VHS;

- raadio;

- arvuti ühendamise võimalus;

- dokumendikaamera;

Mikrofonide jaoks nähakse ette mikserpult.

Pilti edastatakse lakke paigaldatava videoprojektoriga.

Heli edastamiseks paigaldatakse võimsusvõimendi ja saali kõlarid.

Võimlasse paigaldatakse võistluste kommenteerimiseks ja muusika edastamiseks omaette võimenduskeskus ja kõlarid. Signaaliallikateks on mikrofonid, raadio ja CD-mängija ning arvuti heliväljundi ühendamise võimalus.

Võimlasse paigaldatakse mängutulemuste näitamiseks pallimängudeks sobiv infotabloo, mida juhitakse raadio teel töötava kasutusseadmega. Infotabloo näitab ka kellaaega.

Klassiruumides kasutatakse heli ja pildi edastamiseks nii televiisorit (signaali allikaks õpetaja arvuti, millel on heli- ja videoväljund) kui õpetaja töökohaga ühendatud statsionaarseid kõlareid ning videoprojektorit.

Ajanäidusüsteem

Kellad projekteeritakse alajaotuses Kuulutussüsteem kirjeldatud ruumidesse, kui konkreetse kooli lähteülesandes ei ole ruume lisatud. Kellad projekteeritakse ka õuealale. Kellade tüübid tuleb valida koos arhitektiga vastavalt ruumi kujundusele.

Kelli juhitakse sünkroniseeritava peakellaga, millel on automaatne suve/talveajale üleminek.

10.4. Turva- ja tuleohutussüsteemid

Turva- ja tuleohutussüsteemide, välja arvatud tulekahju-signalisatsioonisüsteemi, ülesehituse ja selle komponendid määrab iga konkreetse kooli korral hoonestaja.

Tulekahju-signalisatsioonisüsteem

Hoone varustatakse automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemiga (ATS), mis avastab tulekahju võimalikult varases staadiumis ning vastab SIM 07.06.2002.a. määrusele nr 80.

ATS projekteerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid elektriohutuse nõudeid.

Evakuatsiooniteedel olevate tavaolukorras suletud uste elekterlukud peavad avanema automaatselt ATS-i rakendumisel. Täiendavalt näha ette märgitud uste avamise võimalus direktori kabinetist ja valvuri töökohalt.

Enne tööde alustamist kooskõlastab paigaldaja ATS tööprojekti Põhja-Eesti Päästekeskusega.

Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste võimaluste piires häirekeskusesse, kui selleks on loodud tehnilised tingimused häireteadete automaatse vastuvõtusüsteemi näol. Teadete edastamiseks kasutatakse püsiühendust.Objekti liitmiseks häirekeskusega tuleb ATS paigaldajal kooskõlastada taotlus ka telefonivõrgu haldajaga.

Valvesignalisatsioon.

Koolihoonesse projekteeritakse valvesignalisatsioon, millega kaitstakse vähemalt 1. korruse kõik ruumid, kus on aken. Samuti varustatakse anduritega kõikide korruste koridorid ja ruumid kus paikneb väärtuslikku tehnikat nagu arvutiklass, auditoorium, aula, muusikaklass, füüsikaklass, keemiaklass, õpetajate tuba, kabinetid, tööõpetuse klassid, köök koos abiruumidega jne. Täiendavad ruumid, mida valvata ning valvealad määratakse koostöös kooliga.

Põhiprojekt peab sisaldama eraldi valvestatavate alade loetelu ja koostöös kooliga läbi mõeldud süsteemi kasutamise kirjelduse– kes ja mida paneb valvesse/valvest maha võtab.

Valvesignalisatsiooni keskseade ja laiendusseadmed paigutatakse kinnisesse ruumi, mis ei tohi asuda viitetsoonis.

Valvesignalisatsioon ehitatakse välja ühe süsteemina, milles kasutatakse ühtset keskseadet kõigile valvesignalisatsiooni osadele. Valvesignalisatsioon peab võimaldama piisaval arvul valveahelaid ning nende grupeerimist eraldi juhitavateks valvetsoonideks.

Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel võib kasutada ainult tootja firmade originaalsüsteeme ja süsteemiosi, millele on väljastatud tootjapoolne garantii.

Lokaalne häire antakse sireenidega.

Läbipääsusüsteem.

Ette näha kiipkaardi kasutamise valmidus.

Videovalve.

Lähteülesande videovalve projekteerimiseks ja ehitamiseks esitab hoonestaja.

11. HOONEAUTOMAATIKA

11.1. Üldist

Koolihooned varustada hooneautomaatika süsteemiga (BMS-Building Management System)BMS - süsteemina kasutada avatud keskjälgimissüsteemi LON (Local Operating Networks).

Hooneautomaatika süsteemi kasutamise, selle alamsüsteemide arvu, nende ülesehituse ja komponendid määrab iga konkreetse kooli korral hoonestaja. Alljärgnev kirjeldus on käsitletav ühe võimaliku variandina.

Hooneautomaatikaga tuleb ühendada järgmised süsteemid ja seadmed:

- ventilatsioon;

- küte;

- jahutus;

- veevarustus ja kanalisatsioon;

- elektrisüsteemid sh valgustus, elekterküte, UPS;

- energiamõõteseadmed;

- muud seadmed (häire liftilt jne).

Iga objekti kohta tuleb koostada üldine struktuurskeem. Struktuurskeemil näidata LON-võrku kuuluvad seadmed ja andmesiinid. Nendeks võivad olla juhtarvuti, alarmi- ja raportiprinterid, LCD ekraaniga info ja alarmiseade, modem, LON-võrgu ja interneti vaheline ruuter,  alakeskused, regulaatorid ja spetsiaalsed teabesiirdeseadmed jne.

11.2. Juhtimine ja alarmeerimine

Hooneautomaatika süsteemi programmid juhivad ventilaatoreid, pumpasid jm seadmeid (käivitavad ja seiskavad) ning võivad muuta näiteks pöörlemiskiirust. Juhtimine võib toimuda nii ajaprogrammi, kui sündmusprogrammi abil. Ajaprogrammis võib olla mitmeid ajaga seotud käske: päeva-, nädala-, pühapäevakäske või kalendriga seotud käske. Sündmusprogramm tähendab mingitele mõõteväärtustele (temperatuur, rõhk jne), olukorrale (näiteks teise masina töötamine) või arvutatud väärtustele tuginevat programmi, mis teostab mingil hetkel soovitud lülituse (näiteks masina või seadme käivituse).

Ventilatsioonisüsteemid peavad sisaldama järgmisi toiminguid:

- pumpade ja ventilaatorite sisse ja väljalülitamine;

- mootorite töö ja häiresignaalid;

- välisõhu temperatuuri mõõtmine;

- sissepuhke õhu temperatuuri mõõtmine;

- väljatõmbe õhu temperatuuri mõõtmine;

- väljuva õhu temperatuuri mõõtmine peale soojusvahetit;

- õhurõhu vahe mõõtmine ja signaal (distantsmõõtmine) filtrites;

- küttekalorifeeri tagastuva vee temperatuuri reguleerimine ja jäätumiskaitse;

- rootorsoojusvaheti (või vedeliksoojusvaheti) härmatise kaitse;

- ventilaatorite rõhulülitid.

Kütte, jahutuse ja veevarustuse süsteemid peavad sisaldama järgmisi toiminguid:

- kõigi reguleerimiseks ja jälgimiseks vajalike temperatuuride mõõtmine;

- staatilise rõhu mõõtmine;

- kõigi mootorite sisse- ja väljalülitamine;

- mootorite töö ja häiresignaalid;

- jahutusagregaatide töö- ja häiresignaalid;

- soojusvahetite töö- ja häiresignaalid.

Valgustuse juhtimine:

hooneautomaatika süsteem lülitab teatud valgustusgruppe ajaprogrammi ja/või valgustatuse järgi kas sisse või välja (valgustusvõimsust saab seada ka reguleerimis-programmiga, kui valgustid seda võimaldavad).

Automaatikasüsteemi peaksid koonduma vajadusel järgmised valgustusgruppide juhtimised:

- välisvalgustuse juhtimine;

- sisevalgustuse juhtimine (sõltuvalt ajaprogrammist ja päevavalgusest akendega

  koridorides);

- trepikodade, koridoride, fuajee valgustus.

Muud mõõtmised, häire- ja olekusignaalid

Hooneautomaatika süsteemi peaks koondama järgmised näidud, häire- ja olekusignaalid nende ülekandmisega koolimaja ühtsesse juhtimiskeskusesse:

- elektrienergia kulu, sealhulgas elektrienergia kulu kõikvõimalikelt rendipindadelt (köök, 

  ujula, võimla, aula, raamatukogu jne);

- soojusenergia kulu;

- vee kulu, sealhulgas sooja ja külma vee kulu võimalikelt rendipindadelt;

- lifti häire (lifti olemasolul);

- UPS-i (UPS-ide) häire;

- elektritoite olek (reeglina 2 tk).

Käivitusluba

Kui masina käivitamist tahetakse tõkestada näiteks teatud ajal ööpäevas, siis võib selle juhtimise korraldada nii, et masin ei käivitu, kui selleks puudub hooneautomaatika süsteemi luba. Käivitusluba võib sõltuda ka mingist väärtusest, näiteks välistemperatuurist, või siis antakse ta käsitsi juhtimiskeskusest.

Alarmitoimingud

Mistahes alarmi teostumisele antakse vajalik viide. Niipea, kui häire ületab viiteaja, tõlgendatakse sündmus alarmiks.

Alarmid jagatakse vähemalt kolme prioriteediklassi:

- kiiralarm (näiteks jäätumisohu-, tuleohu-, liftialarm);

- normaalalarm (näiteks ventilaatorid ja mõõtmiste piirväärtused);

- hooldealarm (näiteks filtrivahetus).

Kõik alarmid vajavad kviteerimist ja registreeritakse ühtlasi alarmiprinteriga.

11.3. Süsteemi koosseis

Hooneautomaatika süsteemi kooseisu kuuluvad:

- juhtimiskeskus;

- valvekeskus;

- alakeskused;

- platsiseadmed;

- ühenduskaablid.

Kooli hooneautomaatika süsteem ühendada keskse juhtimiskeskusega. 

Juhtimiskeskus

Kohapealne juhtimiskeskuse keskarvuti on otstarbekas suurematel objektidel ja selle vajadus määratletakse projekteerijale lähteülesande koostamisel.

Juhtimiskeskus tuleb sisustada vajalike programmidega varustatud arvutitöökohaga.

TARKVARA (kuulub täpsustamisele iga objekti korral eraldi)

PROGRAMM
ANDMED

Operatsioonisüsteem

·          nt Windows XP pro

Tabelarvutus

·          nt Microsoft Excel

Tekstitöötlus

·          nt Microsoft Word

Joonistamisprogramm

·          Micrografx Designer, Corel Designer

 (ühilduv automaatikasüstemi tarkvaraga)

Automaatikasüsteemi põhiprogrammid

·          Süsteemipunktide haldamine

·          Süsteemigraafika

·          Informatsiooni arhiveerimine

·          Trendid ja graafikud

·          Sündmuste jälgimisprogramm

·          Dünaamiline graafika (graafikud ja muud)

·          Energiakulu arvestusprogramm

Kaughaldustarkvara

(vajadusel)

·       Kaughaldusprogramm või veebipõhine liides (integreeritud www-server)

·       Turvavalveruumi arvuti võib süsteemi jälgimiseks liita veebiliidese olemasolul üle intraneti

Parametreerimis-

programmid

·       Reguleerimiskontuuride ja süsteemipunktide haldamine

·       Loogikafunktsioonid

·       Programmiinfo arhiveerimine

Lon-põhiste seadmete parametreerimistarkvara

(vajadusel)

·       Seadeväärtuste seadmine

·       Info lugemine

·       Väärtuste rakendamine süsteemi muudes programmides ja siirdamine DDC-süsteemi

·       Info graafiline esitus

·       Grupikäsud režiimiolekute muutmiseks ja täiturmehhanismide tüürimiseks

Lon-põhiste seadmete integreerimistarkvara

(vajadusel)

·       Reguleerimiskontuuride programmeerimine

·       Uute seadmete liitmine ja parameetrite määtatlemine

·       Info arhiveerimine

 

JUHTIMISKESKUS

SEADE

TEHNILISED ANDMED

Arvuti

·          Protsessor:                                   Intel Pentium IV või vastav

·          Operatiivmälu:                             512 MB, väh. 1 vaba mälupesa 

·          Kõvaketas:                                   80 GB, 7200 rpm, IDE/ATA-liides

·          CD-seade:                                    CD-RW / DVD, IDE/ATA -liides

·          Muud seadmed:                           helikaart

·          Paralleelport:                                1 tk

·          Jadapordid:                                  2 tk

·          USB:                                            2 tk

·          Vabad kaardipesad:                      2-3tk PCI

Monitor

·          Mõõt:                                           17-19” (vastavalt vajadusele)

·          Videokaart:                                    AGP siinil

·          Resolutsioon:                                alates 1280x960

·          Värvilahutus:                                vähemalt 16 bitti               

Klaviatuur

·          Eesti tähestik

Võrgukaart

·          10/100 Mbit, nt Intel PRO/100VM

Häireprinter

 

·          Tüüp                                             mustvalge maatriksprinter

·          Emulatsioon                                  Epson LQ, IBM proprinter

·          Paberisöötmine                             traktor

·          Liides                                            paralleelport

Raportiprinter

·          Tüüp                                             värviline tindi- või laserprinter

·          Liides                                            USB või Ethernet

 

Antud seadmenõuded on minimaalsed. Kui kasutatava automaatikasüsteemi tarkvara nõuded keskuse seadmetele on kõrgemad, tuleb juhinduda tarkvara esitatud nõuetest.

Valvekeskus

Vajadusel näha ette valveruumi või majahoidja ruumi häire- ja jälgimispult. Jälgimispult peab sisaldama LCD paneeli, sõrmistikku, häirete valgus- ja helisignaali. Helisignaali saab maha võtta vea kviteerimisel, valgussignaal kustub vea likvideerimisel. Paneel peab võimaldama kogu hoone süsteemi jälgida ja lubatud suurusi muuta. 

Alakeskused

Alakeskus peab töötama iseseisvalt, st sõltumatult juhtimiskeskusest. Alakeskuse seadmed näha ette paigaldada pinnapealsesse kappi.  Alakeskuse toite sisestusel näha ette C klassi liigpinge kaitse.

ALAKESKUSED

Alakeskus

·       Lukustatav värvitud terasplekist kilp, korpuse kaitseaste vähemalt IP 34

·       Alakeskuse sisemised ühendused ja kaabeldused on enne paigaldamist valmis

·       Alakeskuse või kontrollerite sisenevad ja väljuvad ühendused on teostatud avatavate klemmidega

(kui kontrollerite montaaž on teostatud lahtikäivate klemmidega, ei ole täiendavad lahtivõetavad klemmliistud kohustuslikud)

·       Nõrk- ja tugevvoolujuhtmed on eraldi karbikutes

·       Ruumivaru abiseadmetele ( jäätumiskaitsed, trafod vms. )

·       Juhtahelate toide grupeeritud süsteemide kaupa 0,8 mm2 sulavkaitse max 4 A

·       Kõik ühendused nummerdatud riviklemmidele

·       Markeeringud töövõtu selgituse kohaselt. Lisaks ka hoiatussildid

·       Jooniste tasku

·       Kasutus- ja häälestusjuhendid

·       Üht süsteemiprotsessi ei või jagada mitmele kontrollerile

·       Pealüliti kilbi sees

·       Toide 230 V, 50 Hz

·       Pistikupesa 230 V / 6 A eraldi kaitsmega, märgistusega ”ainult mõõteseadmetele”

·       Toitetrafo(d) 230/24VAC

·       Kontrollerite mälu varutoide min. 7 ööpäeva

·       Alakeskuse varutoide min. 0,5 h ajaks UPS-seadmega elektrikatkestuse puhuks

·       Väljundite vahereleed 230 V / 6 A

·       Pingekontrollirelee (viiterelee) ja sellele eraldi sisendipunkt (häiresignaali punkt)

·       Vaba ruum laiendusvarule väh. 20% (kontrollerimoodulite; ühendusklemmide ja muu osas - laiendusvaru moodustava varustuse eelinstallatsioon ei kuulu töö mahtu)

·       Toite- ja andmesideliideste ülepingekaitse

·       Hoonetevaheliste andmesidekaablite piksekaitse

·       Põrandale monteeritavatel alakeskustel 100 - 200 mm sokkel

·       Kontrollerid- lon mark toode ( suhtlusprotokoll – Lontalk, võrgutüüp- FTT10a)

Alakeskuse programmid

Alakeskustes peavad autonoomselt toimima:

·       Reguleerimisprogrammid

·       Juhtimis- ja mõõtmisprogrammid, indikatsioonide jälgimine

·       Ajaprogrammid

·       Sündmusprogrammid

·       Arvestusprogrammid

·       Piirväärtuste jälgimine

·       Optimeerimisprogrammid

·       Öötuulutus- ja ööjahutusprogrammid

·       Blokeeringu- ja sundkäivitusprogrammid

·       Andmeside alakeskuste vahel

·       Korduvkäivitusprogrammid

·       Tippvõimsuste piiranguprogrammid (vajadusel)

·       Alakeskuste kontrollprogrammid

Alakeskuse juhtpaneel

Igas alakeskuses eraldi juhtpaneel

·        paroolkaitse

·        tekstipõhine menüüvalik

·        jälgida saab nii süsteemi- kui ka programmipunkte (nt. Seadeväärtusi), ajaprogramme

·        punktide positsioonitunnused

·        juhtpaneelilt tehtud muudatused talletuvad süsteemi mälusse ja on jälgitavad ka mujalt

 

 

 

 

ALAKESKUSTE PUNKTIVARU

ALAKESKUSE PUNKTE

 

DI

DO

AI

AO

KOKKU:

<15

vähemalt

1

1

1

1

4

<20

vähemalt

2

2

2

1

7

<25

vähemalt

2

2

3

1

8

<30

vähemalt

4

2

4

2

12

>30

vähemalt

5

3

5

2

15

 

Platsiseadmed

Platsiseadmetena näha ette vajalikud:

- mõõteandurid;

- näiturid;

- termostaadid;

- mootoriga reguleerventiilid;

- magnetventiilid;

- siibrimootorid;

- muud juhtimisseadmed.

Platsiseadmete valiku põhimõtteks on, et süsteemi võetakse sellist protsessi teavet, mida vajatakse seadme juhtimiseks ja reguleerimiseks või oluliseks informatsiooniks seadme töö kohta.

Tehnoloogilistel skeemidel ära määratud välisõhu klapid ja muud seadmed peavad olema vedrutagastusega. Suitsu- ja tuleklappide ajamid tarnitakse komplektsena ventilatsiooni osa töövõtja poolt.

Kaablid ja ühendused

Igale seadmele peab olema paigaldatud sobiv kaabli kinnitus ja niiskuse ning tolmu vastane läbiviigu tihend.

Kaablite varjesooned peavad kindlalt olema maandatud ainult ühest otsast. Paigaldus peab olema tehtud nii et kaablites ei tekiks tasandusvoolusid või muid häireid. Andmesidekaablite varjesoonte ühendamine peab olema tehtud korralikult ja kindlalt. Automaatikakilpides peab olema ette nähtud eraldi latt varjesoonte maandamiseks (andmesidele ja mõõteanduritele oma).

Seadmete kaablitele tuleb jätta selline varu et seadmeid saaks vajadusel nihutada 0,5 m ulatuses.

Mitmesoonelised kaablid tuleb lõpetada isoleerivate kaabliotsikutega.

Tugev- ja nõrkvoolukaablid peavad olema grupeeritud eraldi kilbi läbiviikudele. Tugev- ja nõrkvoolukaablid peavad sisenema kilpi eri suundadest ja nende kaablite liigseid  ristumisi tuleb vältida.

Programmid

Programmid koosnevad testitud osadest, mis ühendatakse töötavaks tervikuks peaprogrammi abil.

Reguleerimisprogrammid peavad saama kasutada järgmisi testitud programmi-mooduleid:

- P-, PI- ja PID-regulaatorite moodulid;

- jadaregulaator;

- kaskaadregulaator;

- kompenseeritud regulaator;

- miinimum- ja maksimumpiirangud;

- ooterežiim;

- sisse-välja (on-off) lüliti;

- seadeväärtuste muutmine;

- seadistatav viide;

- mõõtmiste keskväärtus;

- astmeline reguleerimine;

- aritmeetikafunktsioonid;

- ajafunktsioonid;

- suvi/talv siire.

Ajaprogrammid:

ajaprogramm peab sisaldama vähemalt kolme käivitus- ja seiskamisaega igale nädala-päevale ning eripäeva programmi.

Kütte optimeerimisprogrammid:

optimeerimisprogramm arvutab välis- ja sisetemperatuuride ning programmeeritud arvutusparameetrite põhjal optimaalse temperatuuritõstmise hetke öise või nädalalõpu madaldamise järel. Programm peab olema adaptiivne.

Ööjahutusprogrammid:

eesmärgiks on juhtida õhuvahetust, et suveöödel saaks siseõhust jahedamat välisõhku kasutada siseruumide jahutamiseks.

Astmelise käivituse programmid:

programm käivitab sellele kinnistatud juhtimisobjektid ükshaaval või rühmiti eelnevalt määratud olekusse. Programm peab käivituma elektrikatkestuse järel, kui alakeskuse toide on taastunud.

Tippvõimsuse piiranguprogrammid:

programm seiskab ja käivitab seadmeid vastavalt etteantud elektripaigaldise summaarsele koormusvoolule nii, et võimalikult palju seadmeid jääks tööle, kuid tippvõimsus püsiks võimalikult madalana.

Korduvkäivitusprogrammid;

programm sooritab korduvalt juhtimisobjektide käivitamist/seiskamist määratud perioodi vältel.

Lukustus- ja sundjuhtimine:

toiminguga seotakse kaks või rohkem olekut, alarmi, mõõtmist või nende kombinatsiooni omavahel.

Arvutusprogrammid:

programmiga arvutatakse mõõtetulemustest protsessiga seotud suurusi ja moodustatakse süsteemisiseseid sõltuvusi ja võrrandeid, mida ei ole esitatud eeltoodud programmides. Programmiga peab saama arvutada kõiki matemaatilisi põhifunktsioone ja lahendada loogikaaluseid.

Tarbimise jälgimisprogrammid:

programmiga arvutatakse energia- ja veekulu aasta lõikes.

Kasuteguriprogrammid:

programmiga leitakse soojussalvestuse temperatuurikasutegur.

Tuleohuprogrammid:

programmiga käivitatakse või seisatakse seadmeid, suletakse või avatakse siibreid, riputatakse tuletõkkekardinaid jmt tuleohuolukorras ette nähtud seadmeid.

Alakeskuste kontrollprogrammid:

alakeskused peavad sisaldama tegevust kontrollivaid programme, mis paljastavad tegevushäireid alakeskustes ja nendega seotud platsiseadmetes. Leitud häired ilmutatakse alarmina.

Kontrollprogramm peab paljastama vähemalt järgmised häired:

- alakeskusmoodulite vigastumine;

- häired teabesiirdes;

- alarmi- ja olekukontrolli platsikaabelduse katke või lühis;

- mõõtetulemuse väljumine mõistlikkusalast;

- aku või patarei laaditus alla lubatud piiri;

- alakeskuse programmi peatumine.

III     NÕUDED RUUMIDELE

Käesolevas jaotises on esitatud ruumide tüüpnõuded. Tüüpnõuded on projekteerimise ja ehitustööde teostamise aluseks, kui konkreetse kooli lähteülesandega ei ole neid rangemaksega täpsemaks muudetud või välistatud. Rangemate ja täpsemate muudatuste ning välistuste korral tuleb juhinduda konkreetse kooli lähteülesandes kirjeldatud nõuetest. Kui lähteülesandes kirjeldatud nõuded on väiksemad või ebatäpsemad, tuleb juhinduda tüüpnõuetest.  

Kui ruumide lõikes on tüüpnõuded (heliisolatsiooni, kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning tugev- ja nõrkvoolusadmete ühendamise osas) esitamata, siis tuleb juhinduda osas II kirjeldatud nõuetest, sh alusdokumentatsiooni nõuetest.

1.      ÕPPEKLASSID(TAVAKLASSID)

1.1. Arhitektuur ja viimistlus

Seinad peavad uusehitiste, võimalusel ka rekonstrueeritavate ehitiste puhul olema kiviseinad. Soovitatav on kasutada puhta vuugiga müüriladu vms. Kui soovitakse saada siledat pinda tuleks müürimaterjalina kasutada materjali, mis väldib paksude krohvipindade kasutamist.

Seinte värvimisel tuleb arvestada maalritööde koormusklassiks klass 3 (RL3). Värvitud pind peab olema hästi puhastatav ja pestav. Maalritööd teostada vastavalt Maalritööde RYL 2001 kirjeldatud nõuetele.

Seinapind klassiruumidesse ette nähtavate kraanikausside taga tuleb katta keraamiliste plaatidega minimaalselt põrandast 1,2 m ja laiusega 0,6 m. Juhul kui kraanikauss on paigaldatud nurka, tuleb plaatida ka kraanikausiga piirnev külgsein.Kraanikausi paigalduskõrguseks algklassides on 0,8 m, teistes klassides 0,9 m.

Arhitektuursetel kaalutlustel võib betooni vms materjali puhul lae jätta viimistlemata. Sellisel juhul tuleb pind töödelda tolmuvabaks.

Klasside põrandakatte materjali valik peab lähtuma vastupidavusest ja hoolduskuludest. Samuti on soovitatav loodusõbralike materjalide kasutamine. Oluline on silmas pidada, et ilma hooldamata ei säilita praktiliselt ükski rullmaterjalist põrand pikaajaliselt oma head väljanägemist. Esimese hoolduse peab tegema töövõtja enne hoone loovutamist tellijale vastavalt materjali hooldusjuhendile.

Kasutatava rull-või plaatmaterjali paksus peab olema vähemalt 2,0 mm.

Kasutatava materjali kulumisklass  EVS-EN 685:2005 järgi≥ 34

Materjalil peab olema vastupidavusklass ratastega toolile EVS-EN 425:2002 järgi.

Jääkvajumine  EVS-EN 433:2000 järgi< 0,1 mm.

Valitud materjal peab taluma üldkasutatavaid kemikaale.

Homogeense PVC katte kulumisgrupp EVS-EN 660:2001 järgi P.

Heterogeense PVC katte kulumisgrupp EN 660:2001 järgi T.

Heterogeensete PVC materjalide puhul on vajalik polüuretaankaitsetöötlus.

Põrandakatete paigaldamine toimub vastavalt ViimistlusRYL 2000 punkti 75 nõuetele.

Parkettidest on võimalik kasutada nii liist kui laudparketti. Vastupidavuse ja ekspluatatsiooni seisukohast on õigem valida õlitatud põrand. Laudparketi minimaalseks spoonikihi paksuseks peab olema 4,0 mm.

Laminaatparketi kasutamine klassides ei ole akustilisest seisukohast lubatav.

1.2. Heliisolatsioon

1.3. Küte

Radiaatorküte

Klassis peab olema olmetermomeeter.

 

1.4. Ventilatsioon

Õhuvahetuse suurus arvutada reeglina inimeste arvu järgi.

1.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Õppeklassidesse ette nähtavad valamud varustada külma-sooja vee ja kanalisatsiooniga. Segisteina ette näha altühendatavad kangsegistid, mis ühendatakse veevõrku läbi suluga nurkliideste. Sooja vee ooteaeg ei tohi olla pikem kui 10 sekundit.Segisti arvestatakse vooluhulgale 0,1 l/s, äravool 0,3 l/s.
Äravool lahendatakse sifooni D32 mm ja plasttorustikuga Dmin 50 mm.

1.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Õpetaja töökoha komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V, 2x16A, 230V „A“.

TV ühenduskoht- TV pesa; 2x16A, 230V.

Koristusseadme pistikupesa- 1x16A, 230V.

Pistikupesa projektori ühendamiseks- 2x16A, 230V (3 m tahvli tsentrist lae all) ning pistikupesad kõlarite ühendamiseks.

Varupistikupesad- 2x16A, 230V (2tk. - üks tahvlist paremal ja teine klassi tagaosas).

2.      KEELEÕPETUSE KLASS

2.1. Arhitektuur ja viimistlus

Reeglina tulebklassiruumid projekteerida 15-18 õpilasele. Optimaalne keeleklassi suurus on ca 30 m²

Ülejäänud osas on nõuded  samad, mis õppeklassis.

2.2. Heliisolatsioon

Sama, mis õppeklassis.  Silmas tuleb pidada ka resonantsi võimalust. Vältida tuleb täisarvulisi ruumide proportsioone 1:2, 2:3 jne.

2.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

2.4. Ventilatsioon

Sama, mis õppeklassis.

2.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis.

2.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

3.      BIOLOOGIAKLASS

3.1. Arhitektuur ja viimistlus 

Bioloogiaklass tuleb projekteerida võimalusel astmeline, et tagada parem nähtavus demonstratsioonilauale. Iga pingirea minimaalseks tõusuks on 15 cm.

Klassi demonstratsioonilaud peab olema suurusega, mis tagab kooliprogrammis ette nähtud katsete läbiviimise. Kattematerjal peab olema kõrgsurve laminaat. Karkass peab olema stabiilne metallkarkass. Jalad peavad olema reguleeritava kõrgusega.

Bioloogiaklassi juures peab olema abiruum õppevahendite hoidmiseks. Abiruumist on otse pääs koridori ja klassiruumi. Ukseava paigutada reeglina tahvlipoolsesse seina.

Rekonstrueeritavate hoonete puhul võib õppevahendite kapid paigutada ka klassiruumi. Kapid on lukustatavad.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

3.2. Heliisolatsioon

Sama, mis õppeklassis.

 

3.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

3.4. Ventilatsioon

Sama, mis õppeklassis. Juhul kui klassis kasutatav tehnoloogia vajab tõmbekapi kasutamist, on nõuded samad, mis keemiaklassis.

3.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis. Lisaks on valamu ka abiruumis. Juhul, kui abiruumis peetakse väikeloomi või kalu, on abiruumi valamuks r/v terasest valamu ja segistiks porisegisti. Sellisele komplektile arvestatakse segisti vooluhulgaks 0,2 l/s ja äravooluks 0,6 l/s.

3.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Vajadusel lisaks pistikupesa akvaariumi toiteks- 4x16A, 230V.

4.      FÜÜSIKAKLASS

4.1. Arhitektuur ja viimistlus

Klassipõranda astmelisuse osas on soovitus sama, mis bioloogiaklassis.

Füüsikaklassi põrandakatte materjalina võib kasutada samasuguseid materjale, mis õppeklassis.

Demonstratsioonilaua kohta kehtivad samad nõuded, mis bioloogiaklassis.

Füüsikaklassi juures peab olema abiruum õppevahendite hoidmiseks. Abiruumist on otse pääs koridori ja klassiruumi. Ukseava paigutada reeglina tahvlipoolsesse seina. Rekonstrueeritavate hoonete puhul võib õppevahendite kapid paigutada ka klassiruumi. Kapid on lukustatavad.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

4.2. Heliisolatsioon

Sama, mis õppeklassis.

4.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

4.4. Ventilatsioon

Sama, mis õppeklassis. Juhul, kui klassis kasutatav tehnoloogia vajab tõmbekapi kasutamist, on nõuded samad, mis keemiaklassis.

4.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis.

4.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Lähteülesande vastavasisulise nõudmise korral projekteerida pistikupesa igale töölauale- 2x16A, 230V „A“ (maksimaalselt  4 töölauda õpetaja töölaualt väljalülitatavas grupis, rikkevoolukaitselüliti töölaudade igale grupile).

5.      KEEMIAKLASS

5.1. Arhitektuur ja viimistlus

Klassis tuleb kasutada kõrgendatud kemikaalikindlusega põrandakatet. Üldjuhul on selliseks katteks kummikatte.

Demonstratsioonilaua kohta kehtivad samad üldnõuded, mis bioloogiaklassis. Laua pealmine pinnakate peab olema happekindel laminaat. Laud peab olema varustatud roostevabast terasest kraanikausiga.

Klassi paigaldatakse spetsiaalne tõmbekapp.

Keemiaklassi juures peab olema bioloogiaklassiga analoogne abiruum. Ruumis peab lisaks olema eraldi lukustatav ja ventileeritav kapp kemikaalide hoidmiseks.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

5.2. Heliisolatsioon

Sama, mis õppeklassis.

5.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

5.4. Ventilatsioon

Üldised nõuded on samad, mis õppeklassis. Tõmbekapi tööavas (kapi laius x 0.4 m) on arvutuslik õhu liikumiskiirus 0,5 m/s. Vastavalt tõmbekapi tööle tuleb ette näha väljatõmbeõhu kompenseerimine. Klassi abiruumis paiknevast kemikaalide kapist tuleb ette näha kapisisene väljatõmme.

5.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus ja kanalisatsioon projekteerida reeglina erilahendusena sidudes kommunikatsioonid klassi paigaldatava (tellitava) mööbliga (valamud õppelaudades, tõmbekapis, õpetaja lauas, abiruumis jne).

5.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Lisaks pistikupesa tõmbekapile- 2x16A, 230V; tõmbekapi ventilaatori juhtimine käsitsi.

Lisaks pistikupesa igale töölauale- 2x16A, 230V (maksimaalselt  4 töölauda õpetaja töölaualt väljalülitatavas grupis, rikkevoolukaitselüliti töölaudade igale grupile). Nõudega arvestamise vajadus täpsustada projekteerimisel eraldi, kui lähteülesandes nõuet välistatud ei ole.

6.      ARVUTIKLASS

6.1. Arhitektuur ja viimistlus

Arvutiklassi asukoha valikul on oluline ilmakaare valik. Kui see on vähegi võimalik, tuleb arvutiklass projekteerida põhja- või läänekaarde. Kui rekonstrueeritavas hoones ei ole võimalik seda tagada, tuleks kasutada eelkõige mehhaanilisi päikesekaitse vahendid (ribid välisseinas vmt). Ruumis paiknevad kardinad ei ole sedavõrd efektiivsed. Need varjavad otsest päikesevalgust, kuid lasevad kogu soojuse klassi.

Aknapinna ja põrandapinna suhe on 1:6, õpilase kohta 4 m2

Optimaalne õpilaste arv klassis on 16 .

Kuna arvutiõpetus vajab suhteliselt suuremat keskendumist, tuleb vastav ruum paigutada hoone sellesse osasse, kus üldine müratase vahetunni ajal kõige vähem häiriks.

Põrandakate peab olema antistaatilisest materjalist (109Ω).

Arvutiklass peab olema varustatud lisaks tahvlile ka allatõmmatava ekraaniga. Tahvel võib olla ainult tuššitahvel.

Soovitatav on arvutiõpetajale projekteerida oma ettevalmistusruum, mis avaneb nii koridori kui arvutiklassi. See on olulisem koolides, kus õhtusel ajal kasutatakse klassi kooliväliseks arvutiõppeks.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

6.2. Heliisolatsioon

Kuna ruumis on oluline, et tolmu kogumise kohti ei oleks, tuleb akustilised plaadid liimida lakke. Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

6.3. Küte

Temperatuur +20 ° C

6.4. Ventilatsioon

Õppeklassist (tavaklassist) suurema soojuseralduse tõttu ruumis võib olla mehaanilise jahutuse vajadus. Jahutuse vajadus ja konkreetne tehniline lahendus tuleb projekteerimise ajal määrata iga arvutiklassi puhul eraldi. Õhuvahetus 8 l/s õpilase kohta.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

6.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

6.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Lisaks järgmised pistikupesad igale töölauale- 4x16A, 230V (maksimaalselt 4 töölauda grupis); 2xRJ45.

Lisaks pistikupesad printerile- 2x16A, 230V; 2xRJ45.

Valgustustihedus arvuti klassis 400 lx ja seinatahvlil 500 lx.

Valgustid peavad olema varustatud madala heledusega reflektoritega kategooria 2 (kaitsenurk mitte rohkem kui 65°) vastavalt CIBSE LG3 soovitusele.

7.      MUUSIKAKLASS

7.1. Arhitektuur ja viimistlus

Muusikaklassi projekteerimisel on oluline, et müra ei leviks konstruktsioonide kaudu. Arvestada tuleb, et klass on reeglina suurem hoonesisene müraallikas kui õppeklass. Samas vajab klass tulenevalt õpetuse iseloomust suuremat kaitset taustmüra suhtes. Seega peavad muusikaklassi  ja teiste õpperuumide vahelised seinad olema projekteeritud kõrgendatud helipidavusega.

Väiksemates koolides peaks muusiklass olema projekteeritud selliselt, et seda on võimalik kasutada ka huviala ringiruumina.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

7.2. Heliisolatsioon

Akustiliselt peab muusikaklassi järelkõla pikkus olema väiksem kui 0,6 s.

7.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

7.4. Ventilatsioon

Sama, mis õppeklassis.

7.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis.

7.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Lisaks pistikupesad audio seadmetele ja elektrilistele muusikariistadele- 2x16A, 230V (minimaalselt 6 tk).

8.      KUNSTIKLASS

8.1. Arhitektuur ja viimistlus

Kunstiklassi projekteerimisel peab pöörama suuremat tähelepanu valgusallika värviesitusomadustele.

Põrandakatte materjali valik peab tagama põranda hea puhastatavuse. Soovitatav oleks homogeenne kummi- või PVC kate. Oluline on lähtuda materjali tihedusest ja kulumiskindlusest. Tehnilised näitajad peavad minimaalselt olema samad, mis õppeklassis.

Värvitoonid peavad olema heledad ja neutraalsed.

Ülejäänud osas on nõuded samad, mis õppeklassis.

8.2. Heliisolatsioon

Sama, mis õppeklassis.

8.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

8.4. Ventilatsioon

Sama, mis õppeklassis. Juhul kui klassis kasutatav tehnoloogia vajab tõmbekapi kasutamist, on nõuded samad, mis keemiaklassis.

8.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerida vastavalt projekti arhitektuurse osa lahendusele. Võimaliku savi voolimise korral ette näha roostevabast terasest valamud ja savi-kipsipüüdja nende all.

8.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Värviesituse üldindeks Ra≥ 90.

9.      TÖÖÕPETUSE KLASS

Alljärgnevate nõuetega arvestamise vajadus täpsustada iga konkreetse kooli projekteerimisel eraldi, kui lähteülesandes nõuet välistatud ei ole. Ladude temperatuuri- ja niiskusrežiim peab vastama kasutusotstarbele.

9.1. Arhitektuur ja viimistlus

Tööõpetusruumide projekteerimisel tuleb lähtuda õpilaste optimaalsest arvust, mis maksimaalselt on 20 õpilast ühes õpperühmas.

Tööõpetuse klassid on õpperuumidest suhteliselt kõige suuremad müraallikad. Seda on oluline plaanilahenduse juures arvestada. Juhul, kui tööõpetuse ruumid eraldatakse omaette ehitusmahtu, tuleb nende juurde ette näha koristusvahendite ruum ja vähemalt üks tualettruum.

Tööõpetuse ruum peab olema varustatud kraanikaussidega käte pesemiseks, või peavad kraanikausid asetsema tööõpetuse ruumide vahetus läheduses, arvestusega 1 kraanikauss 5-10 õpilase kohta.

Ruumid tuleks paigutada selliselt, et neid oleks võimalik kasutada ka koolivälisel ajal nt ringiruumidena.

Seinamaterjalide ja viimistluse valikul tuleks lähtuda pinnakihi tugevusest ja puhastatavusest. Põrandamaterjal peab lisaks tugevusele olema ka libisemiskindel ja hea puhastatavusega.

Tööõpetuse klassis on vajalikud ette näha kohad nii metalli kui puutööpinkidele. Sõltuvalt konkreetsest lahendusest projekteeritakse puutöö ja metallitöö tarbeks eraldi ruumid.

Klassiruumiga liitub tingimata õpetaja tuba, mis on avaneb klassiruumist. Ruumist peab olema tagatud hea ülevaade klassiruumist läbi klaasseina. Kui ustes kasutatakse klaasi peab see olema armeeritud klaas.

Sõltuvalt koolist kuuluvad põhiruumi juurde veel kuumtöötluse ruum, värvimisruum, materjali ettevalmistuse ruum ja laoruum materjali ja väikeste tööriistade hoidmiseks.

Kuumtöötluse ruum tuleb paigutada vahetult metallitööpinkide lähedusse. Kuumtöötluse ruumis peab olema roostevabast terasest kraanikauss ja lisaks kraanile ka käsidušš. Põrandamaterjaliks sobib värvitud betoon vms.

Värvimisruum tuleb projekteerida alarõhuga. Värviaurude väljatõmbeks on kohtäratõmme.

Põrandamaterjaliks on sobiv värvitud betoon.

Puidupuru ärastussüsteemi vajadus otsustatakse projekteerimise käigus.

9.2. Heliisolatsioon

Ruumi helisummutuse lahendus tuleneb selle asukohast ja kasutatavatest seadmetest. Suurema müratasemete (puidutöökoda) puhul tuleb rakendada nõuet R’w≥65dB. Üldjuhul on llassiruumide laed soovitatav ca 70% ulatuses katta akustilise materjaliga.

9.3. Küte

Sama, mis õppeklassis. Puidutöökojas tuleb kasutada siledapinnalisi ja kergesti puhastatavaid küttekehi.

 

9.4. Ventilatsioon

Üldised nõuded on samad, mis õppeklassis. Kasutatav tehnoloogia võib tingida kohtväljatõmmete kasutamist (näiteks liimikeedukohad, äratõmme lihvpinkidelt, värvimiskapp jne). Need tuleb projekteerida vastavalt konkreetseid nõudmisi arvestades. Vastavalt kohtväljatõmbe tööle tuleb ette näha väljatõmbeõhu kompenseerimine.

9.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Projekteerida vastavalt projekti arhitektuurse ja tehnoloogilise  osa lahendusele.

9.6.  Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Poiste tööõpetuse ruum(id):

Pistikupesad samad, mis õppeklassis arvestades alljärgnevaga.

Poiste tööõpetuse ruumis olevaid tööpinke peab saama ükshaaval sisse ja välja lülitada jaotuskeskusest. Selleks peab jaotuskeskuse uksel olema iga tööpingi kohta start-stopp nupud ja tööolukorra indikatsioonilambid.  Tööõpetuse ruumi ja õpetaja ruumi tuleb paigalda turvanupud seadmete väljalülitamiseks avariiolukorras.

Käsitööriistade ühendamiseks näha ette seinale paigaldatud või tööpingi kõrvale riputatavad (ühendamiseks allatõmbamismehhanismiga varustatud) pistikupesade karbid. Töökoha komplekt peab sisaldama järgmisi pistikupesi- 2x16A, 230V. Kolmefaasilised pistikupesad 16A, 3x400V näha ette vastavalt vajadustele.Pistikupesade karp ja -pesad puidutöö ruumis valida vastavalt tolmu sisaldusele õhus kuni kaitseastmega IP 67, mujal vähemalt IP 34.

Tütarlaste tööõpetuse ruumid:

Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamiseks valida pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Õppeköögis lisaks pistikupesa igale köögiseadmele ja iga töölaua kohal pistikupesad- 2x16A, 230V kaitseastmega vähemalt IP 34.

Õmblusklassis lisaks pistikupesad igale töölauale- 2x16A, 230V (maksimaalselt 4 töölauda grupis).

Luminofoorlampidega valgustites kasutada kõrgsageduslikke liideseid, mis välistavad stroboskoopefekti poolt põhjustatavad riskid.

10.  AUDITOORIUM

10.1. Arhitektuur ja viimistlus

Auditooriumi vajadus tuleneb konkreetse kooli lähteülesandest.

Õppeprotsessis on vajadus korraldada teatud ainete loenguid paralleelselt mitmele klassile. Seda eriti juhul, kui on tegemist teatud eriala süvaõppega.

Auditooriumi projekteerimisel tuleb arvestada ruumi paindliku kasutamise võimalusega. Auditooriumi funktsionaalse ühendamise vajadus teiste, nt raamatukogu, ruumidega täpsustada iga konkreetse kooli korral eraldi. Lükanduste kasutamisel arvestada nende suhteliselt madala helipidavusega võrreldes tavaustega ning samuti suhteliselt väiksema töökindlusega. Lükanduste helipidavus täpsustada iga konkreetse kooli korral eraldi.

Auditooriumi võib projekteerida nii sileda põrandaga kui tõusva põrandaga. Sileda põranda puhul tuleb esitlusekraanid paigutada kõrgemale. Sileda põrandaga auditooriumi kohtade arv ei tohi olla suurem kui 60 istekohta. Tõusuga auditooriumi ridadevaheliseks tõusuks on 150-300 mm.

Auditooriumi seina ja laematerjali valikul tuleb eelkõige lähtuda akustilistest ja valgustustehnilistest nõuetest.

Valgusite ja prožektorite siinid, samuti laes paiknev tehnika tuleb riputada kandvate konstruktsioonide külge.

Põrandakatte materjali kohta kehtivad samad kriteeriumid, mis õppeklassi kohta. Juhul kui auditooriumile esitatakse lähteülesandes kõrgendatud akustilisi nõudmisi, tuleb kasutada põrandal vaipkatet, soovitatavalt plaatvaipa, mida on võimalik üksikute plaatidena vahetada.

Auditoorium peab olema varustatud audio-visuaalse tehnikaga ja vastavate ekraanidega. Tahvlitest peab auditooriumis olema minimaalselt tuššitahvel, kriiditahvel, paberitahvel.

Auditooriumi võib projekteerida loomuliku valguseta. Loomuliku valgusega auditooriumites tuleb ette näha ruumi pimendavad kardinad.

Auditooriumi lauad või klapplauad peavad olema heleda, mati pealispinnaga.

Sõltuvalt auditooriumi suurusest ja otstarbest tuleb auditooriumisse ette näha helivõimendussüsteem.

10.2. Heliisolatsioon

Seinte heliisolatsiooni indeks R’w≥55 dB.

Uste heliisolatsiooniindeks üldkasutatavate ruumide vahel R’w≥40dB.

Uste heliisolatsiooniindeks auditooriumi ja õppeklassi vahel R’w≥50dB.

10.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

10.4. Ventilatsioon

10.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis.

10.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad samad, mis õppeklassis.

Lisaks pistikupesad koristusseadme ühendamiseks- 1x16A, 230V (ukse kõrval ja iga 12 m tagant).

Vajadusel pistikupesa ja juhtimislüliti elektrilisele ekraanile.

Vajadusel põrandakarp pistikupesadega (TV pesa; 2xRJ45; 4x16A, 230V) tahvli  tsentrist 2…3 m kaugusel.

11.  SÖÖKLA

11.1. Arhitektuur ja viimistlus

Kooli sööklasaali projekteerimisel lähtutakse kooli õpilaste arvust. Aluseks võtta 0,75 m2 ühe istekoha kohta söögisaalis, mis on miinimumnõue.

Saali vahetus lähenduses peavad paiknema kraanikausid kätepesuks ja soovitatavalt ka tualettruumid.

Söökla põrandakate peab olema kergesti puhastavast, vastupidavast materjalist ja taluma ka tulenevalt ruumi iseloomust märgpesu.  Kate võib olla kummikate, homogeenne või heterogeenne PVC kate, keraamiline plaat.  Materjali tuleb pärast paigaldamist vahatada, kui seda nõuab kasutusjuhend.

Sööklaruumi seinad peavad olema kaetud kergelt puhastatava materjaliga. Juhul kui seinad värvitakse, peab värvitud seinapind taluma korduvat pesu.

Söökla lauad peavad olema kergelt puhastatavad ja kaetud plastiku või muu vastupidava ja kergesti puhastatava materjaliga.

11.2. Heliisolatsioon

11.3. Küte

11.4. Ventilatsioon

11.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Söökla eesruumi nähakse ette valamud kätepesuks. Nende arv määratakse projekti arhitektuurses osas.

Valamud varustatakse tavaliste kangsegistitega. Kui valamuid on 5 või rohkem, näha valamute ette trapp. Plastkorpusega trapp peab olema roostevabast või happekindlast terasest restkaane, selle tugirõnga ja kuivamisel isesulguva haisulukuga.

11.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesad koristusseadmete ühendamiseks näha ette iga 12 m tagant.

Vajadusel pistikupesa TV ühendamisks ja TV antennipesa.

12.  KÖÖK KOOS ABIRUUMIDEGA

12.1. Arhitektuur ja viimistlus

Köögi suuruse määrab ära kooli õpilaste arv. Tehnoloogilise lahenduse täpsustab reeglina seadmeid tarniv firma. Abiruumide  lõplik koosseis sõltub projekteerimise lähteülesandest. Igal juhul peavad olema köögi juures personaliruum koos tualettruumi ja pesemisruumiga.

Köögis ja abiruumides kasutatavad viimistlusmaterjalid peavad olema hügieenilised ja hästi puhastatavad. Reeglina tuleb seinad ja põrandad katta keraamiliste plaatidega. Keraamiliste plaatide minimaalne paigalduskõrgus seintel on 2000 mm. Põrandaplaadid peavad olema libisemiskindlad.

Juhul kui keraamiliste plaatide kasutamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib kasutada ka analoogsete omadustega rullmaterjali (PVC vms), mille kasutamise osas lepitakse kooli ja söökla operaatoriga kokku eraldi.

Köögiruumides moodulripplagesid kasutada ei tohi. Abiruumides võib neid kasutada, kuid soovitav on neid siiski vältida.

Laes kasutatav värv peab olema pestav.

12.2. Heliisolatsioon

12.3. Küte

Radiaatorküte.

12.4. Ventilatsioon

12.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Köögi veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse iga konkreetse kooli korral eraldi vastavalt köögiseadmete tarnija poolt antavale projekteerimise lähteülesandele.

Vastavalt SOM 29.08.2003.a määrusele nr 109 on koolide köögis vajalik nõudepesuks sooja vee temperatuur +65°C. See loetakse tagatuks nõudepesumasina kasutamisel (kuumutusseade on masina sees). Masina puudumisel lahendatakse see kas soojussõlmes eraldi boileri või elektrilise boileriga.

Reeglina kasutatakse suurköökide segisteid köögiseadmete komplekti kuuluvatel roostevabast terasest valamutel. Nõudepesumasin ja eelpesu laud segistiga kuuluvad köögiseadmete komplekti.

Põrandal kasutatakse trappe äravooluga D 75…110. Katelde tühjendamise trapp peab olema äravooluga D 100 ja üleni malmist või roostevabast terasest. Nõudepesumasina äravool peab olema lahendatud trapiga D 110. Kõik plasttrapid varustada happekindlast või roostevabast terasest restkaante ja kaane tugirõngaga.

Kuna reeglina on köögi operaatoriks toitlustusfirma, tuleb kööki paigaldada eraldi veemõõtja.

Köögi heitvetele paigaldatakse rasvapüüdja. Viimasesuuruse valikullähtutakse lisaks arvutuslikele vooluhulkadele ka mõistlikust tühjendamise tsüklist. Tühjendusvälp ei tohi ollalühem kui 3 nädalat. Rasvapüüdja võimsus ei tohi olla väiksemkui 2 l/s. Rasvapüüdja tuleb varustada rasvanivoo-anduriga, mille signaal viia köögi seinale.

12.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Köögi tugevvooluseadmete ühendamine lahendatakse iga konkreetse kooli korral eraldi vastavalt köögiseadmete tarnija poolt antavale projekteerimise lähteülesandele.

Juhataja töökoha pistikupesade komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V (2 tk.).

Vajadusel köögis telekommunikatsiooniseadme pistikupesa 2xRJ45 ja pistikupesa elektritoiteks 2x16A, 230V (paigaldada kõrvuti).

13.  ÕPETAJATE TUBA

13.1. Arhitektuur ja viimistlus

Õpetajate toa suurus peab olema selline, mis tagab piisava arvu töökohti. Töökohtade suhthtarv õpetajate koguarvule ca 1/8, kui projekteerimise lähteülesandes ei ole sätestatud teisiti.Samuti peab olema igal õpetajal minimaalselt üks lukustatav kapikoht isiklike õppevahendite ja üle vaatamata kontrolltööde jaoks.

Funktsionaalselt peab olema õpetajate toa juures õpetajate garderoob (juhul, kui see ei ole lähendatud üldgarderoobis või eraldi kappidega) ja väike kööginurk, koos puhkenurgaga. Kööginurgas peab olema minimaalselt koht nõude jaoks koos kuivatusrestiga, koht roostevabast terasest kraanikausile ja külmkapile.

Kabinettide projekteerimisel (direktor, õppeala juhataja, majandusala juhataja jne) lähtuda bürooruumide projekteerimise üldistest nõuetest.

13.2. Heliisolatsioon

Lähtuda bürooruumide projekteerimise nõuetest.

13.3. Küte

Sama, mis õppeklassis. Lähtuda bürooruumide projekteerimise üldistest nõuetest.

13.4. Ventilatsioon

Lähtuda bürooruumide projekteerimise üldistest nõuetest.

13.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Sama, mis õppeklassis. Puhkenurga olemasolul näha seal ette roostevabast terasest köögivalamu.

13.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Arvuti töökoha pistikupesade komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V; 2x16A, 230V „UPS“ .

Kontoritehnika (faks, printer, koopiamasin, skanner) seadmete ühenduskomplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V (3 tk).

Miniköögi pistikupesad- 1x16A, 230V (4 tk), vajadusel lisaks mikrolaine ahjule ja nõudepesu masinale (toitegruppe 2- 4). 

TV ühenduskoht- TV pistikupesa 2x16A, 230V.

Pistikupesa koristusseadmete ühendamiseks- 1x16A, 230V (ukse kõrval).

Kabineti töökoha komplekt:

pistikupesad- 2xRJ45; 2x16A, 230V, 2x16A, 230V „UPS“ või „A“;

pistikupesa koristusseadme ühendamiseks- 1x16A, 230V;

varupistikupesa- 2x16A, 230V (1 tk- töökoha vastasseinas).

14.  AULA

14.1. Arhitektuur ja viimistlus

Eraldi aula projekteerimine on otstarbekas suuremates koolides.

Aulat võib projekteerida kombineeritult teiste ruumidega. Alg- ja põhikoolides võib aula funktsiooni ühendada spordisaaliga.

Juhul kui aula on projekteeritud eraldi ruumina täidab ruum esinduslikku eesmärki.

Üle 300 m² aula korral tuleb kasutada helivõimendussüsteemi.

Põrandakatte materjali valikul tuleb lähtuda lisaks aula esindusfunktsioonile ka võimalikest lisafunktsioonidest.

14.2. Heliisolatsioon

Heliisolatsiooni projekteerimisel arvestada valitud helivõimendussüsteemiga. Heliisolatsiooni, sh järelkõlakestuse küsimused lahendada eraldi projektiga. Igal juhul tuleb teatud osas summutada nii seinu kui lage.

Seinte heliisolatsiooni indeks R’w≥55 dB

Uste heliisolatsiooniindeks üldkasutatavate ruumide vahel R’w≥40dB

Uste heliisolatsiooniindeks aula ja õppeklassi vahel R’w≥50dB

14.3. Küte

Radiaatorküte, lisaks sellele võib olla ventilatsiooniga ühildatud õhkküte.

 

14.4. Ventilatsioon

Õhuvahetuse suurus arvutatakse reeglina inimeste arvu järgi.

14.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

14.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Töökoha pistikupesade komplekt saali lavapoolses osas- 2xRJ45; 2x16A, 230V (2 tk).

TV ühenduskoht audio/videoseadmete juurde- TV antennipesa ja pistikupesa 2x16A, 230V.

Pistikupesad koristusseadme ühendamiseks- 1x16A, 230V, iga 12 m tagant.

Vajadusel pistikupesa projektori ja ekraani ühendamiseks- 1x16A, 230V.

Varupistikupesad kahele poole lava - 2x16A, 230V.

Vajadusel põrandakarp pistikupesadega 2xRJ45; 2x16A, 230V 2 tk (reservtorud audio/video kaablitele).

Lava pistikupesad hajutatuna nelja gruppi- 16A, 400V (4 tk.); 2x16A, 230V (12 tk.).

Aula valgustustugevus projekteerida (soovituslikult) juhitavana, et võimaldada üritustel valgustite sisse-väljalülitamise asemel neid vastavalt vajadusele sujuvalt reguleerida. Lava valgustustugevus peab olema reguleeritav, vajadusel kasutada programmeeritavaid juhtimisseadmeid. Lava prožektorite kinnitamiseks näha ette vastavad üles-alla liigutatavad stanged lava ette, kohale ja külgedele. Lava stangedele kinnitatavate valgustite ühendamiseks näha ette iga prožektori jaoks eraldi pistikupesa.

15.  VÕIMLA KOOS INVENTARI HOIDLAGA

15.1. Arhitektuur ja viimistlus

Võimla projekteerimisel tuleb lähtuda eelkõige kooli suurusest, samuti võimla kasutamisest koolivälisel ajal. Võimla ehitamine ainult oma kooli kasutuseks ei ole majanduslikult otstarbekas. Juhul, kui seda väiksemas mahus teha, tuleb võimla ja aula funktsionaalselt ühendada.

Reeglina tuleb võimla projekteerida eraldi ehitusmahtu. Võimla kompleks peab olema iseseisavalt kasutatav.

Võimla on suur müraallikas. Võimla alla õpperuume projekteerida ei tohi, küll aga riietusruume ja teisi liikumisega seotud ruume (aeroobikasaal, jõusaal, maadlussaal jne) Kõikides saalides tuleb põrandale märkida projektis ette nähtud väljakutejooned ja paigaldada põrandatesse vastavad postide jmt kinnituselemendid. Ette tuleb näha piisav hulk võimlemisredeleid.

Üle 450 m² suuruste saalide projekteerimisel on soovitatav näha ette saali jagamine vahevõrguga  kaheks. Kaheks jagamisel peavad saali otstes olevad korvpallilauad olema kas mehaaniliselt või elektriliselt ülestõstetavad.

Võimla põrand peab vastama sportmängude läbiviimise nõuetele.

Võimla akendest peavad vähemalt 2 akent olema elektriliselt avatavad. Avatavad aknad tuleb paigutada teineteisest võimalikult kaugele. Akende klaasid peavad olema mittepurunevad. Kaitsereste akendele mitte ette näha.

Uste laiuse valikul tuleb arvestada laevalgustuse teenindamiseks vajalike tõstukite võimlasse sisse- ja väljatoomisega.

15.2. Heliisolatsioon

Heliisolatsiooni projekteerimisel arvestada võimla asukohta. Tagatud peab olema külgnevate ruumide nõutav heliisolatsioon ja järelkõlakestuse soovituslik piirväärtus T 1,5 s sagedusel 125-2000 Hz. Nõuete tagamiseks näha vajadusel ette helineeldematerjalide kasutamine seinte ja lagede vooderdamisel.

Helineeldematerjali paigutamisel ja lahendustes tuleb lähtuda võimla spetsiifikast. Soovitatav on helineeldematerjali plaadid paigutada kas perforeeritud või ribiliste materjali taha, et tagada seinapinna piisav tugevus.

15.3. Küte

Radiaatorküte, lisaks sellele näha ette võimlasaalis ventilatsiooniga ühildatud õhkküte.

Võimla küttetorustik ja küttekehad peavad olema kaitstud või selliselt lahendatud, et oleks välditud nende deformeerumine võimla normaalsel kasutamisel.  

15.4. Ventilatsioon

Võimla ventilatsioonisüsteem peab olema kaitstud või selliselt lahendatud, et oleks välditud selle deformeerumine võimla normaalsel kasutamisel.  

15.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

15.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Varupistikupesad kaitstud palli eest- 2x16A, 230V ( min 8 tk hajutatuna).

Inventari ruumis pistikupesa koristusseadme ühendamiseks- 16A, 230V, IP 44.

16.  RIIETUS- JA DUŠŠIRUUMID

16.1. Arhitektuur ja viimistlus

Sõltuvalt võimla suurusest ja kasutusest projekteeritakse ka vastav arv riietusruume. Minimaalne riietusruumide arv on 4.

Riietusruumide optimaalseks suuruseks on 25-35 m². Sellisel juhul on tagatud piisav suurus klassikomplektile ja  koolivälisel ajal harrastajatele. Suuruse arvutuse aluseks võib võtta ka 0,9-1,2 m² inimese kohta.

Ainult kooli kasutuseks olevad riietusruumid võib sisustada ainult nagide ja pinkidega. Kui riietusruume kasutatakse ka koolivälise ajal ja kasutajaid on rohkem, on soovitatav projekteerida riietusruumidesse lukustatavad metallkapid koos nende ees olevate pinkidega.

Riietusruumide põrandad võib katta kas libisemiskindlate keraamiliste plaatidega või libisemiskindla rullmaterjaliga. Seinad peavad olema kaetud niiskuskindla, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga või olema värvitud pestava värviga. Lagi peab olema värvitud pestava värviga. Kui kasutatakse ripplage, peab see olema niiskuskindel.

Peeglid paigaldatakse seinale reeglina happevaba silikooniga. Peeglite servad on faasitud ja lihvitud. Kui seinad on viimistletud keraamiliste plaatidega, paigaldatakse peeglid plaatidega samasse tasapinda.

Dušširuumides peavad põrand ja seinad olema kaetud keraamiliste plaatidega. Põrandal kasutada ainult libisemiskindlaid, kareda pinnaga põrandaplaate. Plaatimisel ei tohi vuugi laius reeglina ületada 3 mm. Põrandaplaatide suurus peab olema selline, mis võimaldab lihtsalt anda põrandakaldeid.

Põranda kalle duširuumis i=0,02. Kalded peavad olema reeglina suunatud dušipoolse seina suunas.

Seinaplaadid paigaldada dušširuumides reeglina kas laeni, ripplaeni või siis arhitekti poolt määratud kõrguseni.

Dušširuumide laed peavad olema niiskuskindlast materjalist. Kui kasutatakse ripplage, peab see olema niiskuskindel.

Dušširuumid projekteerida ühtse ruumina. Vaheseinu egaduššikabiine ei kasutata.

16.2. Heliisolatsioon

16.3. Küte

Kütteks näha ette põrandaküte. Eelistama peab veekütet. Kütmine peab olema võimalik ka hoone muude osade kütte väljalülitamisel.

Arvutuslik temperatuur riietusruumis on +22°C ja duširuumis +24°C.

16.4. Ventilatsioon

Vajalik õhuvahetus riietusruumis on 5 l/s/m².

Vajalik õhuvahetus duširuumis on 16 l/s/inimene(koht). Arvutusliku õhuvahetuse tagab väljatõmme, mis osaliselt või täielikult kompenseeritakse siirdõhuga läbi uksealuse pilu või siirdeõhu resti.

16.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Duššide arv dušširuumidesse projekteerida vastavalt projekti arhitektuurse osa lahendusele. Ette näha survenupp- (seadeajaga) termostaatiliste segistite kasutamine koos statsionaarse paigaldusega duššisõeltega. Ühine termostaat mitmele segistile on lubamatu. Ühist termostaati saab kasutada ainult eelnevalt survemahutisse valmissegatava vee korral.

Duširuumi põrandale paigaldada roostevabast terasest resti ja resti tugirõngaga trapid äravooluga D 75…110 arvestusega 1 trapp D 75 kahe ja üks trapp D 110 nelja duššikoha peale. Trapp paigaldada selliselt, et dušši all pesija ei seisaks otseselt sellel jalgadega. Dušširuumis ei tohi kasutada puitreste.

Lisaks dušširuumile näha ette trapp ka riietusruumi. Kõik trapid peavad olema roostevabast terasest restkaantega ja puhastamiseks väljavõetava hüdrolukuga, riietusruumide trapid kuivamisel isesulguva haisulukuga.

16.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Riietusruumis varupistikupesad koristusseadme ühendamiseks, föönile jne- 1x16A, 230V, IP44 (minimaalselt 2 tk).

17.  RAAMATUKOGU

17.1. Arhitektuur ja viimistlus

Projekteerimisel tuleb silmas pidada õpilaste iseseisva töö võimalusi kooliprogrammi raames. Raamatukogu peaks vähemalt põhikooli osas olema kasutatav nn pikapäeva rühma ruumina, kus on võimalik teha nii iseseisvat kui grupitööd. Vajadusel võib grupitöö ruume olla mitu, mida on võimalik kasutada ka õpetajate nõupidamiste vms tarbeks.

Osa lugemislaudu peab olema varustatud arvutite ja internetiühendusega.

Vajadusel nähakse ette eraldi kinnine fondihoidla.

Ilmakaareliselt peaks raamatukogu ruumid paiknema kas põhja- või idakaares.

Kui see ei ole võimalik, nt rekonstrueeritavates hoonetes, peab akendele ette nägema päikest  varjavad välised žalusiid vmt arhitektuurselt sobivad elemendid.

Raamatukogu lugemisaalide projekteerimisel tuleb ette näha suhteliselt suuremad klaasipinnad.

17.2. Heliisolatsioon

Põrandakatte materjali valik ja põrandate konstruktsioon, eelkõige lugemissaali osas peab olema selline, mis oleks pigem heli summutav (summutatavus minimaalselt 6,7 dB).

Avariiulid töötavad seinte puhul reeglina akustiliste ekraanidena. Laed on soovitav lahendada heli summutavatena.

17.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

17.4. Ventilatsioon

17.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

17.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesade komplekt igale töölauale- 2xRJ45; 4x16A, 230V.

TV ühenduskoht- TV pistikupesa 2x16A, 230V.

Pistikupesa koristusseadme ühendamiseks iga 12 m tagant- 1x16A, 230V.

Varupistikupesad vastavalt vajadustele- 2x16A, 230V.

Kontoritehnika (printer, koopiamasin, skanner) seadmete ühenduse komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V (2 tk).

18.  ARSTIKABINET

18.1. Arhitektuur ja viimistlus

Nõuded ruumile, sisseseadele ja varustusele on esitatud SOM 16.01.2002.a. määruses nr 15,  hambaarsti kabinetile SOM 25.01.2002.a. määruses nr 25.

18.2. Heliisolatsioon

18.3. Küte

Sama, mis õppeklassis.

18.4. Ventilatsioon

18.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Keraamiline valamu kangsegistiga.

18.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Töökoha pistikupesade komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V; 2x16A, 230V „UPS“ või „A“.

Varupistikupesad vastavalt kasutatavale tehnoloogiale- 2x16A, 230V.

Pistikupesad koristusseadme ühendamiseks- 1x16A, 230V.

Värviesituse-üldindeks Ra 90.

19.  GARDEROOB, FUAJEE

19.1. Arhitektuur ja viimistlus

Garderoobi tehnoloogiline lahendus sõltub konkreetse koolihoone projektlahendusest ja lähteülesandest. Fuajee ja garderoobi põrand saab reeglina kõige suurema koormuse osaliseks, kuna sinna sisenetakse välisjalanõudega. Kiviplaatide kasutamine on soovituslik. Mingil juhul ei tohi põrand olla libe, seda ka märjalt.

Funktsionaalselt on soovituslik, et tänava jalanõudega ja vahetusjalanõudega läbitavad liikumisteed ei ristuks.

Reeglina tuleb fuajeesse ette näha koht valvele (valvurile).

19.2. Heliisolatsioon

Ruumi helisummutuse vajadus tuleneb selle asukohast ja kasutatavast garderoobisüsteemist. Juhul kui ruumis on piisavalt heli summutavaid pindu (mööbel, nagid jms), siis reeglina lisameetmeid tarvitusele võtta ei ole vajalik. Iga konkreetse olukorra kohta koostatakse olukorda arvestav tehniline lahendus.

19.3. Küte

Soovitatav on projekteerida põrandaküte, selle ebaotstarbekuse korral nähe ette radiaatorküte.

19.4. Ventilatsioon

19.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

19.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Garderoobis ja fuajees pistikupesad koristusseadme ühendamiseks iga 12 m tagant ja varutoite pistikupesad vastavalt vajadustele.

Vajadusel fuajees:

infolaua- ja turvatöötaja töökoha pistikupesade komplekt- 2xRJ45; 2x16A, 230V; 2x16A, 230V „UPS“;

TV ühenduskohad- TV pesa; 2x16A, 230V.

20.  TUALETTRUUM

20.1. Arhitektuur ja viimistlus

Kui konkreetse kooli lähteülesandes ei ole sätestatud teisiti, tuleb tualettruumid  võimalusel projekteerida eraldi ühekohaliste ruumidena. Ruumid on lukustatavad ja lisaks WC potile varustatud ka kraanikausiga. Ukse lukk peab olema väljaspoolt avatav ka siis, kui ruum on seestpoolt lukustatud. Juhul kui rekonstrueeritavates hoonetes on otstarbekas kasutada kabiinidega WC-ruume, tuleb vähemalt üks kabiin igal korrusel varustada lisaks WC potile ka kraanikausi ja bideedušiga.

Tualettruumide seinad ja põrand peavad olema viimistletud keraamiliste plaatidega või muu materjalidega, mis võimaldab pesemist ja desinfitseerimist ning on samaväärse kulumiskindlusega. Põranda kalle peab kõikidel juhtudel olema i=0,01 trapi suunas, kuid ruumi osades võib kalde ka ära jätta (näiteks WC-poti all).

Keraamilised plaadid paigaldada seintel reeglina kas laeni, ripplaeni või siis arhitekti poolt määratud kõrguseni.

Tualettruumidesse paigaldatavad aksessuaarid peavad olema metallist. Minimaalselt tuleb paigaldada WC paberihoidja, vedelseebi dosaator ja paberkäterättide hoidja (kui ei kasutata elektrilist kätekuivatit). Tooted peavad olema valmistatud metallist.

Peeglid paigaldatakse seinale reeglina happevaba silikooniga. Peeglite servad on faasitud ja lihvitud. Kui seinad on viimistletud keraamiliste plaatidega, paigaldatakse peeglid plaatidega samasse tasapinda.

Koolimajas peab olema vähemalt üks MKM 28.11.2002.a. määrusele nr 14 vastav WC.

20.2. Heliisolatsioon

20.3. Küte

Radiaatorküte

20.4. Ventilatsioon

Õhuvahetus 30 l/s/pott+ 20 l/s/pissuaar. Arvutusliku õhuvahetuse tagab väljatõmme, mis osaliselt või täielikult kompenseeritakse siirdõhuga läbi uksealuse pilu või siirdeõhu resti.

20.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Tualettruumid sisustada WC pottide, valamute ja pissuaaridega vastavalt projekti arhitektuurse osa lahendusele.

Ruumi põrandasse tuleb ette näha kuivamisel isesulguva haisulukuga trapp äravooluga 75, kui:

- tualettruumis on 5 või enam valamut;

- tualettruumis on 3 või enam pissuaari;

- tualettruumis on 4 või enam WC-potti;

- üksikus tualettruumis paikneb poti kõrval valamu bideedušiga.

Kõik trapid peavad olema roostevabast või happekindlast terasest restkaante ja nende tugiraamidega.

Kõik valamud peavad olema põhjaklapita.

Kasutamiseks ette näha kangsegistid või kontaktivabad vandalismikindlad elektrilisid segistid. Pissuaarid varustada pissuaarikraanide või elektriliste -kraanidega. Elektriliste segistite-kraanide kasutamine nähe ette vastava nõude korral konkretse kooli lähteülesandes.

20.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Valgustuse lülitamine näha ette ruumist.

Pistikupesa 16A, 230V, IP44 (1tk).

21.  KORIDORID

21.1. Arhitektuur ja viimistlus

Seinte värvimisel tuleb maalritööde koormusklassiks arvestada klass 3 (RL3).

Koridoride ja rekreatsiooniruumide põrandakatte materjalid peavad olema vastupidavad ja libisemiskindlad. Nende hooldamine peab olema lihtne ja võimalikult odav.

Kasutatava materjali kulumisklass EVS-EN 685:2005 järgi≥ 34.

Sammumüra summutatavus  ISO 717-2 järgi> 6,7 dB.

Libastumiskindlus  DIN 51130 järgi R9.

Jääkvajumine EVS-EN 433:2000 järgi< 0,05 mm.

Soovitatav on ette näha helineeldematerjalidest ripplaed.

Piirded tuleb võimalusel projekteerida täispiiretena. Trepi piirded tuleb ette näha sellised, et need välistaks ronimist. Piiretes tuleb kasutada vastupidavaid materjale.

21.2. Heliisolatsioon

21.3. Küte

Radiaatorküte.

21.4. Ventilatsioon

21.5. Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub.

21.6. Tugev- ja nõrkvooluseadmete ühendamine

Pistikupesa koristusseadme ühendamiseks iga 12 m tagant.

Vajadusel õpilaste viibimise piirkonnas Wifi seadmete toiteks ja võrku ühendamiseks pistikupesade komplekt lae alla- 2xRJ45; 2x16A, 230V.

Valgustustihedus koridoris 150 lx.

22.  TEHNILISED RUUMID

22.1.    VENTILATSIOONISEADMETE RUUM

Ventilatsiooniseadmete ruumi tuleohutus peab vastama VV 27.10.2004.a. määrusele nr 315. Ventilatsiooniseadmete ruumi suurus peab võimaldama sinna paigaldatud seadmete normaalset hooldamist.

Ventilatsiooniseadmete ruumi asukoha valikul tuleb arvestada asjaolu, et seadmed on potentsiaalsed müraallikad ning neid ei tohiks paigutada vahetult müra seisukohalt nõudlike ruumide naabrusesse. Vältida tuleks nende paigutamist suure sildeavaga konstruktsioonidele või kergkonstruktsioonidele. Ruumi piirete projekteerimisel tuleb lähtuda lisaks konstruktiivsetest nõuetest ka heliisolatsiooni nõuetest. Ventilatsiooniseadmete ruum tuleb projekteerida “ujuva” põrandana nii, et ventilatsiooniseadmetest tulev võimalik müra ja vibratsioon ei leviks hoone konstruktsiooni. Tagatud peab olema külgnevate ruumide nõutav heliisolatsioon.   

Ruumi seinad ja lagi tuleb töödelda tolmuvabaks. Põrand peab olema veetihe. Kui ruumi all ei paikne teisi ruume, siis võib kasutada vastavat värvi. Muudel juhtudel tuleb põrand katta PVC rullmaterjaliga ülesviiguga seintele.

Ventilatsiooniseadmete ruumi õhuvahetus ja küte peavad olema sellised, et ruumi õhutemperatuur kütmisel ei oleks alla +5°C ja õhu relatiivne niiskus üldjuhul mitte üle 70%. Ruumi temperatuuri ülempiiriks lugeda sinna paigaldatavatele seadmetele lubatud maksimumtemperatuure.

Ruumi tuleb ette näha trapid äravooluga D 50…75 mm. Õhu vastuvõtukambrisse sifoonita trapp äravooluga minimaalselt D 32 mm (ühendusega sifooniga trappi või sifooni soojas ruumis). Trapid peavad olema metallist restide ja restide tugiraamidega ning ventilatsiooniseadmete ruumis varustatud kuivamisel isesulguvate haisulukkudega. Trappide arv õhu vastuvõtukambris tuleneb kallet võimaldavast põranda paksusest. Õhu vastuvõtukambris tuleb tagada kalle i=0,02. Ventilatsiooniseadmete ruumi trapid paigaldatakse ventilatsiooniseadmeist kondensaadi väljundite lähedusse arvestusega, et kondensaat masinast juhitakse trappi põrandapealse plasttoruga D 32 mm. Ventilatsiooniruumi põranda kalle on soovitavalt i=0,005…0,010, trappide juures 1 m raadiuses imin=0,01. Olude sunnil võib ruumi üldkaldest loobuda. Ruumi trappide restid peavad võimaldama ava D 32 mm lõikamist kondensaadi väljundite D 20…32 mm ühendamiseks ventilatsiooniseadmetest.

Torustiku šahtid, mis lähevad ventilatsiooniseadmete ruumi põrandast allapoole, tuleb varustada vähemalt 50 mm kõrguse kõrgendusega (võimaliku vee allavoolu takistamiseks).

Ventilatsiooniseadmete ruumi tuleb paigaldada roostevabast terasest valamu sooja-külma veega kätepesuks. Valamu peab paiknema põrandatrapi lähedal.

Pistikupesad hoolduseks ja remondiks näha ette hästi ligipääsetavatesse kohtadesse hoolduspaikade läheduses- 2x16A, 230V iga 12m tagant ning üks kolmefaasiline 16A, 3x400V pistikupesa tehnilise ruumi kohta arvestades jaotuskeskuses olevate pistikupesadega.

Valgustustihedus ventilatsiooniseadmete ruumis 200 lx.

22.2.    SOOJUSSÕLM

Soojussõlme asukoha valikul tuleb arvestada asjaolu, et see on potentsiaalne müraallikas ning seda ei tohiks paigutada vahetult müra seisukohalt nõudlike ruumide naabrusesse.

Soojussõlm tuleb lahendada vastavalt EJKÜ soovitusele TS1/2007.

Soojussõlme konstruktiivsed- ja viimistlusnõuded on samad, mis ventilatsiooniseadmete ruumis.

Soojussõlme ruumi õhuvahetus ja küte peavad olema sellised, et ruumi õhutemperatuur kütmisel ei oleks alla +10°C ja õhu relatiivne niiskus üldjuhul mitte üle 70%. Ruumi temperatuuri ülempiiriks lugeda sinna paigaldatavatele seadmetele lubatud maksimumtemperatuure. Soojasõlm varustatakse roostevabast või happekindlast terasest restkaane ja selle tugiraamiga, kuivamisel isesulguva haisulukuga trapiga põrandas D  75 mm.

Veevarustuses antakse külma vee ühendus sooja vee valmistamiseks, sooja vee ja sooja vee ringluse ühendused soojusvahetisse ja võimalus külma vee süsteemist täita küttesüsteemi. Vajadus mõõta sooja vee valmistamisele minevat külma vett täpsustatakse iga kord eraldi.

Pistikupesad hoolduseks ja remondiks näha ette hästi ligipääsetavatesse kohtadesse hoolduspaikade läheduses- 2x16A, 230V ning üks kolmefaasiline 16A, 3x400V pistikupesa tehnilise ruumi kohta arvestades jaotuskeskuses olevate pistikupesadega.

Valgustustihedus soojasõlmes 200 lx.

22.3.    VEEMÕÕDUSÕLM

Ruumi viimistlusnõuded on samad, mis soojussõlmes.

Õhu temperatuur ruumis peab olema vähemalt +10°C.

Vajalik õhuvahetus veemõõdusõlmes on 1,0 l/s/m2.

Veemõõdusõlmes paikneb veemõõtja külmale veele. Veemõõdusõlm komplekteeritakse vastavalt AS Tallinna Vesi nõuetele. Ruumi põrandas peab olema roostevabast või happekindlast terasest restkaane ja selle tugiraamiga, kuivamisel isesulguva haisulukuga trapp D 50 mm (minimaalselt). Valamu pole vajalik.

Pistikupesad hoolduseks ja remondiks näha ette hästi ligipääsetavatesse kohtadesse hoolduspaikade läheduses- 2x16A, 230V ning üks kolmefaasiline 16A, 3x400V pistikupesa tehnilise ruumi kohta arvestades jaotuskeskuses olevate pistikupesadega.

Valgustustihedus veemõõdusõlmes 200 lx.

22.4.    PEAJAOTUSKESKUSE RUUM

Peajaotuskeskuse ruum peab olema väljast võimalikult hästi ligipääsetav. Võimalusel tehakse ruumi eraldi sissepääs väljast. Peajaotuskeskuse ruum projekteeritakse nii, et see paikneks võimalikult koormuskeskmes (lähedal suurtele tarbijatele) ja asukoht võimaldaks lihtsat seadmete vahetust. Väliskaabelduse trass keskusesse valitakse võimalikult sirge ja lühike. Ruumi suurus peab olema piisav seadmete paigutamiseks ja sinna peab jääma vaba ruumi perspektiivseks laienduseks. Peajaotuskeskuse lähipiirkonnas ei tohi häirete vältimiseks paikneda õppe- ja arvutitööruumid. Hädavajadusel tuleb kõrvalruumide kaitseks peajaotuskeskuse ruumi teha varjestus elektromagnetilise mõju vähendamiseks. Peajaotuskeskuse ruumile näha ette piisavalt avasid ja torusid sisenevatele ja väljuvatele kaablitele. Vajadusel näha ette tõstetud põrand, kaablikorrus või põrandakanal. Jaotuskeskuse uksed peavad avanema väljapoole.

Jaotuskeskuste ruumid.

Korrustele näha ette soovitatavalt üksteise kohale jaotuskeskuse ruumid või niššid, mille lukustatav uks avaneb koridori. Ruumi minimaalne sügavus on 800 mm. Jaotuskeskuse ruum peab soovitatavalt paiknema kõrvuti nõrkvooluseadmete ruumiga. Jaotuskeskuses peab olema piisavalt ruumi seadmete ja kaabliredelite paigutamiseks. Ruumi seinte konstruktsioon ja materjal peavad võimaldama jaoturite ja kaabliredelite kinnitamist seinale.

Ruumi lae-ja seinapinnad peavad olema värvitud ning põrand peab olema töödeldud tolmuvabaks.

Jaotuskeskuse ruumi õhuvahetus ja küte peavad olema sellised, et ruumi temperatuur kütmisel ei oleks alla +5°C ja õhu relatiivne niiskus üldjuhul mitte üle 70%. Ruumi temperatuuri ülempiiriks lugeda sinna paigaldatavatele seadmetele lubatud maksimumtemperatuure.

Juhul, kui jautuskeskusesse paigaldatakse lisaseadmeid (näiteks server, UPS) tuleb ruumi õhutemperatuur valida nende seadmete tehnoloogilistest nõuetest lähtudes. Õhuvahetuse juures tuleb arvestada ruumi paigaldatavate seadmete soojaeraldusega. Vajadusel tuleb suurendada õhuvahetust või paigutada seadmed ruumi hajutatult. Ruumis paiknevate seadmete arvutusliku soojuskao korral alla 100 W/m2 sundjahutust üldjuhul kasutada ei ole vaja.

Vältida tuleb vee- ja kanalisatsioonitorustike läbiviimist jaotuskeskuse ruumist. Erandjuhul on lubatud ainult liitmiketa ja hargnemisteta  läbiviigud.

Pistikupesad hoolduseks ja remondiks näha ette hästi ligipääsetavatesse kohtadesse hoolduspaikade läheduses- 2x16A, 230V ning üks kolmefaasiline 16A, 3x400V pistikupesa tehnilise ruumi kohta.

Valgustustihedus kilbiruumis 200 lx.

22.5.    TELEKOMMUNIKATSIOONISEADMETE RUUM

Ruumi lae-ja seinapinnad peavad olema värvitud ning põrand peab olema töödeldud tolmuvabaks.

Nõuded ruumi õhuvahetusele ja küttele on samad, mis jaotuskeskuse ruumis, va õhutemperatuur, mis ei tohi olla alla +16°C.

Vältida tuleb vee- ja kanalisatsioonitorustike läbiviimist jaotuskeskuse ruumist. Erandjuhul on lubatud ainult liitmiketa ja hargnemisteta  läbiviigud.

Näha ette üldkaabelduse seadmekappidele pistikupesad- 2x16A, 230V; 2x16A, 230V, „UPS“.

Ruumi pistikupesade arv ja tüübid valida vastavalt ruumi paigaldatavate seadmete vajadustele.

Valgustustihedus telekommunikatsiooni ruumis 200 lx.

22.6.    ABIRUUM (PANIPAIK)

Abiruumidele, mis paiknevad aineklasside juures kehtivad reeglina  samad nõuded, mis aineklassides.

Abiruumid peavad olema viimistletud konkreetsest funktsioonist lähtudes.

Abiruumide õhuvahetus ja temperatuur tuleb valida lähtudes konkreetse ruumi funktsioonist

Veevarustus ja kanalisatsioon ruumides reeglina puudub.

Pistikupesa koristusseadme ühendamiseks- 1x16A, 230V, (IP 44 tuleohtlikes ruumides).

Valgustustihedus abiruumis valida lähtudes konkreetse ruumi funktsioonist.

22.7.    KORISTUSVAHENDITE RUUM

Koristusvahendite ruumide seinad peavad olema kaetud kergesti puhastatava materjaliga, samuti põrand.

Ruumi põrandas peab olema roostevabast või happekindlast terasest restkaane ja selle tugiraamiga, kuivamisel isesulguva haisulukuga trapp D 75 mm.

Kraanikauss peab olema roostevabast terasest mõõtmetega 600x 440 mm (minimaalselt) ja paigaldatud ca 600 mm kõrgusele põrandast. Kraani ja kausi vahe peab olema selline, mis võimaldab veeämbri hõlpsat teisaldamist. Lisaks peab kraan olema varustatud käsiduššiga.

Koristuslappide kuivatamiseks tuleb ette näha käteräti kuivati 600x 700 (h) mm (minimaalselt). Kuivati ühendada kas hoone sooja vee ringlusvõrku või projekteerida elektriküttele nimivõimsusega 80 W (toide läbi pistikupesa).

Ruum peab olema varustatud metallist kapiga koristusvahendite tarbeks ja ruumis peab olema koht koristusvahendite kärule.

Arvutuslik õhutemperatuur kütmisel on +20°C.

Vajalik õhuvahetus on 4.0 l/s/m2.

Kuivati ja teiste võimalike seadmete toiteks näha ette 2 pistikupesa- 1x16A, 230V, IP 44.

Kui koristamine toimub koristusmasinatega, näha ette koristuskeskus, mille seadmete ja abivahendite koosseis (valamute arv, restkaev põrandas, toitepesa jne) täpsustatakse projekteerimise käigus.

Valgustustihedus koristusvahendite ruumis 200 lx.

23.  UJULA

Tervisekaitse osas tuleb ujulate projekteerimisel juhinduda alates 01.01.2008.a. kehtima hakkavast VV 15.03.2007.a. määruse nr 80 nõuetest.

Konstruktiivselt peab ujula olema projekteeritud selliselt, et  niiskus ei tungiks ohtlikult ujula enda konstruktsioonidesse ega sellega piirnevatesse ruumidesse. Kandekonstruktsioonide valikul tuleb lähtuda olukorrast, kus ruumi niiskusesisaldus on oluliselt suurem tavalisest. Seega tuleb eriti meie kliimas tähelepanu pöörata lae ja seinte aurutõkke kvaliteedile. Juhul kui see tehakse ebakvaliteetselt, liigub lae- ja seinakonstruktsiooni suurel määral niiskust. Katusekonstruktsiooni puhul väljub niiskus põhiliselt katuse soojustuse ja  vettpidava kattekonstruktsiooni vahelt. Sellega peab arvestama tuulutuse projekteerimisel.

Oluline on samuti seinakonstruktsioonide tuulutuse projekteerimine. Eriti oluline on tuulutuse õige projekteerimine puu ja teraskonstruktsiooniga seintes.

Tähelepanu tuleb pöörata hüdroisolatsioonikihtide õigele paigutusele.

Ujula majanduslikult suurte ekspluatatsioonikulude vähendamiseks tuleb tähelepanu pöörata  vundamendiosa sh basseinivanni ja katuseosa soojustamisele (soovitatav maksimaalne soojusjuhtivus 0,10W/m2K). Tähelepanu tuleb pöörata deformatsioonivuukidele ja läbiviikudele.

Märgade ruumide konstruktsioonid peaksid reeglina olema tehtud kivikonstruktsioonis.

Basseinivann tuleb valada veekindlast betoonist. Enne basseinivanni plaatimist peab vanni betoon olema piisavalt kaua kuivanud (ca 2-3 kuud) ja olema vettpidav.

Põrandate projekteerimisel tuleb ette näha piisavad kalded. Märgade ruumide põrandad ei tohi mingil juhul olla libedad. Põrandakatte materjalide valikul arvestada võimalusel standardeid DIN 51130 ja DIN 51097. Üldjuhul on põrandate viimistluseks keraaamiline plaat.

Kasutatavad keraamilised plaadid, paigaldus- ja vuugisegud peavad olema basseiniruumidesse sobivad.Plaadid ja vuugisegu peavad vastu pidama ka suhteliselt tugevatoimeliste kemikaalidega pesule.

Seinte keraamiliste plaadid on reeglina glasuuritud sileda pinnaga, et tagada nende hea puhastatavus. Põrandate ja seinte üleminekud peavad olema tehtud ümarate plaatidega.

Juhul kui viimistluses kasutatakse teisi viimistlusmaterjale, peavad need olema:

- aurutihedad

- mehaaniliselt vastupidavad

- lihtsalt remonditavad

- pidevale pesule vastupidavad

Kasutatavad trapid jm metallist elemendid peavad olema happekindlast roostevabast terasest.

Puitu võib kasutada reeglina seinte viimistlusmaterjalina, seda eelkõige saunaruumides.

Ujula heliisolatsiooni projekteerimisele on otstarbekas kaasata akustik. Arvestada ka RT 97-10839 nõuetega. Järelkõlakestuse soovituslik piirväärtus T= 2 s sagedustel 125- 2000 Hz.

Basseiniruumi põhikütteks on õhkküte, mis lahendatakse koos ujula ventilatsiooniga. Lisakütteks tuleb kasutada põrandakütet, mille soojuskandjaks on reeglina vesi. Ujularuumi temperatuur hoitakse vee temperatuurist ca 2°C võrra kõrgem.

Energia säästliku kasutamise seisukohalt tuleb iga kord kaaluda võimalust soojuse tagasisaamiseks duši- ja basseinitehnika tehnoloogilistest heitvetest.

Pistikupesad koristusseadmete ühendamiseks peavad olema kaitseastmega minimaalselt IP 44 ning need tuleb paigaldada veest ohutule kaugusele. Kauguse määramisel lähtuda standardi EVS-HD 384.7.702 S2:2004 nõuetest.

Valgustustihedus ujulas 300 lx.


 

IVNÕUDED EHITISE VASTUVÕTMISEKS

1.      EHITISE DOKUMENTEERIMINE

Hoone projekt tuleb vormistada vastavalt EVS 811:2006, EVS 865-1:2006 ja EVS 865-2:2006 nõuetele kuni tööprojekti staadiumini kaasa arvatud.Ehitise dokumenteerimiseltuleb võtta aluseksMKM 27.12.2002.a. määruse nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatatvad nõuded”. Ehitise ülevaatuse korraldamise aluseks on MKM 26.11.2002.a. määrus nr 11 „Ehitise ülevaatuse kord”.

Teostusjoonised

Kõik üleandmiseks esitatavadjoonised ja jooniste nimekirjad märkida pealdisega  TEOSTUSJOONIS ning varustada joonised koostanudfirma rekvisiitidega ja kuupäevaga.

Kõik joonised (ka kasutusjoonised) antakse üleühes eksemplarisdigitaalvormis CD-l (formaat täpsustatakse täiendavalt) ja kolmes eksemplaris paberkandjal A4formaatiköidetuna.

Kasutusjoonised

Töövõtja teostab ja paigaldab vajalikesse hoone ruumidesse mõistlikus formaadis lamineerituna ja kinnitab seinale  järgmised joonised:

Joonise/skeemi nimetus

Paigalduskoht

 

 

Ventilatsioonisüsteemide põhimõtteline skeem koos teeninduspiirkondadega

Ventilatsiooniseadmete ruum

Hoone soojavarustuse   põhimõtteline skeem

Soojussõlm/katlamaja

Veemõõdusõlme põhimõtteline skeem

Veemõõdusõlm

Potentsiaaliühtlustuse skeem(id)

Peajaotuskeskuse ruum

Üldelektrivarustuse skeem

Peajaotuskeskuse ruum

Magistraalliinide skeem

Peajaotuskeskuse ruum

Jaotuskeskuste skeemid

Jaotuskeskuse ruum

Automaatika funktsionaalskeemid ja protsessi kirjeldused

Seadme juures

Elektrijaotuskeskustesse tuleb paigaldada elektriskeemid spetsiaalses kileümbrikus.

Jaotuskeskusest toidetavate pistikupesade paiknemisskeemid koos tähistustega paigaldatakse neisse keskustesse.

ATS ja valvesignalisatsiooni jaoks seadmete paiknemisskeemid koos aadressidega ja tsoonidega värviliselt A3 formaadis kiletatuna paigaldatakse keskseadme juurde.

Igale automaatika alakeskusele lisab töövõtja A4 formaadis ühes eksemplaris spetsiaalses kileümbrikus antud alakeskuse:

- töökirjelduse ja funktsionaalskeemi;

- seadmeloetelu;

- kaablite ühendusnimekirjad (kaasa arvatud teiste töövõttude kaablite kaablitunnuste   info);

- input-/output-ühendusinfo;

- nii programmiliste kui füüsiliste punktide ja programmimuutujate nimekiri;

- alakeskuse layout-joonis, kus on ära toodud kõigi seadmete asukohad.

Kasutus- ja hooldusjuhendid

Pärast montaažtööde lõppu tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme, kasutatud viimistlusmaterjale ja hooldamist vajavaid konstruktsioone.

Viimistlusmaterjalide ja konstruktsioonide (aknad, uksed jms) kohta tuleb esitada:

- vastavusdokumendid;

- hooldusjuhendid.

Tehnosüsteemide paigaldustööde lõppedes tuleb koostada tehnosüsteemide (küte, ventilatsioon, jahutus, vesi, kanalisatsioon, elekter, automaatika ja nõrkvoolu süsteemid) kasutusjuhendid, mis peavad sisaldama:

- kasutusjuhendi sisukorda;

- süsteemide lühikirjeldust;

- hooldusgraafikut;

- süsteemide hoolduseks vajalikku infot.

Kõigi seadmete kohta tuleb  anda vähemalt järgmised andmed:

- tehnilised andmed;

- valmistaja nimi;

- esindaja (tarnija)nimi;

- kasutusjuhised;

- reguleerimis- ja seadearvud;

- sisemised elektrilised ühendusjoonised;

- hooldusjuhised;

- garantiitunnistused.

Kasutus- ja hooldusjuhendid antakse hoonestajale üle paberkandjal A4 formaati köidetuna 3-s eksemplaris. Töövõtja peab tarnima seadmete hooldustöödeks vajalikud eritööriistad (erivõtmed ja muud spetsiaalvahendid). Töövõtja annab hoonestajale automaatikasüsteemi programmide varukoopia.

NB Vastavalt „Elektriohutusseadusele” ning MKM 19.06.2007.a. määrusele nr 53 „Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded” tuleb käidukorraldajal koostada elektripaigaldise käidukava.

2.      SEADMETE JA SÜSTEEMIDE TÄHISTAMINE

Tähistussiltidel antud informatsioon peab vastama teostusjoonistel esitatuga.

Kirjad siltidel peavad olema eestikeelsed.

Ripplagede varju jäävad seadmed märgistatakse seinale või laepaneelide peale kantavate tähistega tellijaga kooskõlastatud viisil.

Garantiiaja lõpus tuleb kontrollida tähistussiltide püsimist ja vajadusel sildid uuendada.

Ventilatsiooni, kütte, jahutuse, vee ja kanalisatsioonisüsteemide tähistamine

Seadmel peab olema nähtaval kohal nn. tehasesilt, kust selgub valmistaja nimi ja aadress, tüübikinnitused, seadme mass (kui see on üle 100 kg), seadme tehnilised näitajad.

Tähistada tuleb:

- seadmed

seadmete sildid tuleb kleepida reeglina seadme külge. Juhul, kui seade on sildi pealekleepimiseks ebasobiv riputatakse see seadme külge reeglina ketiga. Seadmete siltidel peab olema seadme projektikohane tähis, nimetus ja mõjupiirkond;

- reguleerarmatuur

sildid kinnitatakse reguleerarmatuuri külge reeglina ketiga (küte ja veevarustus) või kleebitakse armatuurile (ventilatsioon). Sildilt peab ilmnema süsteemi tähis, vooluhulk ja reguleering;

- sulgarmatuur

siltide kinnitusmoodus on sama, mis reguleerarmatuuri puhul. Sildilt peab ilmnema süsteemi tähis ja mõjupiirkond;

- tuletõkestid

siltide kinnitusmoodus on sama, mis reguleerarmatuuri puhul. Sildilt peab ilmnema süsteemi tähis, tuletõkesti tähis ja mõjupiirkond;

- torustikud

torustikud tähistatakse nende külge (ø≥200) või ümber (ø<200) kinnitatavate kleeplindist tähistusega;

magistraaltorustik ja -kanalid märgistatakse kummalgi pool vaheseina ning seadmete juures nii, et sealt ilmneks süsteemi tähistus, torustikus olev aine, voolusuund ja mõjupiirkond.

Juhul kui seade või armatuur ei ole nähtaval, tuleb pääsu- või vaatlusluuk varustada vastava sildiga.

Tähistus tuleb vastavalt otstarbele teha kas reljeefse tekstiga jäigast plastikust siltidena või kleeplindina. Siltidel kasutatakse reeglina musta kirja valgel taustal. Tähistus peab olema selline, et see oleks normaalolukorras püsiv. Minimaalne kirja kõrgus siltidel on põhitekstil 10 mm ja abitekstil 5 mm.

Tugev- ja nõrkvoolusüsteemide tähistamine

Pea- ja jaotuskeskuste jaoturite ustel peavad olema iga toidetava seadme ja rühmaliini kohta vajalikud  tähistussildid nende identifitseerimiseks. Tähistussildid peavad olema graveeritavast kolmekihilisest lamineeritud plastikust, mustad tähed valgel põhjal. Tähistussiltide tähtede minimaalne kõrgus peab olema 10 mm jaotuskeskuste jaoks ja 5 mm seadmete jaoks.

Kõik väljuvad kaablid  peavad olema identifitseerimiseks tähistatud.

Kõik pistikupesad tuleb tähistada kleeptähisega, kus on näidatud jaotuskeskuse ja grupi number ning toitepinge.

Kõik automaatika töövõttu kuuluvad seadmed  varustatakse siltidega, millel on:

- seadme EA-projekti kohane tunnus;

- süsteemitunnus;

- seadme nimetus (vajadusel);

- teenindustsoon (vajadusel eraldi sildile).

Jaotuskilpide siltidele kantakse teenindustsoon.

Sildid on valgest plastist graveeritud musta tekstiga. Sildid kinnitatakse kruvidega (või muul vastava pidavusega viisil). Silte ei või paigaldada vahetult seadmetele.

Andurite jmt sildid tuleb paigaldada seadme juurde (vajadusel eraldi alusele) nii, et  seadet vahetades ei saaks sildid ”ära kaduda”. Andurite sildid võib kinnitada ka ketiga anduri ühenduskaabli ümber.

Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve.

Kilpide sildid peavad olema mõõdus vähemalt 50 x 70 x 2 mm. Seadmetunnuse teksti kõrgus on vähemalt 10 mm  ja muul tekstil 5 mm.

3.      SEADMETE JA SÜSTEEMIDE KATSETAMINE

Püsiseadmetele osas tuleb teostada kontroll nimiandmetele vastavuse kohta. Hälvete avastamisel tuleb need kõrvaldada.

Kõik seadmete ühenduskohad tuleb testida enne nende toitevõrku ühendamist. Peale toitevõrku ühendamist tuleb läbi viia toimivuse kontroll, millele järgnevad proovikatsetused.

Töövõtja peab koostama kõigi mõõtmiste, testimiste ja katsetuste kohta protokollid,  mille allkirjastatud koopiad antakse üle vajalikele ametkondadele, ettevõtetele ja hoonestajale.

Peale ametiasutuste ja ettevõtete määratud testimiste tuleb teha:

- juhtahelate ekspluatatsioonilised proovikatsetused;

- järelvalve ja alarmpunktide proovikatsetused;

- tehniliste süsteemide proovikatsetused (sh tulekahju-signalisatsioonisüsteem, evakuatsioonivalgustus, suitsuluugid, UPS jne).

Soojavarustus-, kütte-, ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide vastuvõtmisel kuuluvad esitamisele:

- kaetud tööde aktid koos vastavate teostusjoonistega;

- surveproovide ja läbipesu protokollid

surveproov tehakse kogu süsteemile enne selle üleandmist ning kaetud tööde akti koostamisel vastavas ulatuses;

ventilatsioonitorustiku surveproov tuleb teha hoonestajaga kokkulepitud mahus;

- kanalisatsioonitorustike videovaatluste protokollid

tehakse põrandaaluses osas hoonestaja või järelvalve nõudel kui on kahtlusi torustike vajumises või transpordi poolt purukssõitmises;

- küttesüsteemi vooluhulkade tasakaalustamise protokoll;

- ventilatsioonisüsteemide õhuhulkade mõõdistamise protokoll;

- tehnosüsteemide müra mõõtmise protokollid;

- toimimiskatsetuste protokollid.

Seadmete ja süsteemide katsetamine peab toimuma vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Osa 1“ nõuetele, kui valmistajatehase instruktsioonid või vastavad standardid ei näe ette teisiti.

Tugev- ja nõrkvoolu süsteemi vastuvõtmisel kuuluvad esitamisele:

- kaetud tööde aktid (maandusseade, tugev- ja nõrkvoolu varjatud kaabeldus; küttekaablite varjatud paigaldus jne) koos vastavate teostusjoonistega;

- elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid (maandustakistuse mõõtmine, toitekaabli isolatsioonitakistuse mõõtmine, kaitse- ja PEN-juhtide katkematusae kontroll, kaitse rakendusaja määramine ja kontroll; rikkevoolukaitselülitite kontroll; potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontroll jne);

- elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne;

- elektripaigaldise    ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioon;

- Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus;

- kõikide nõrkvoolusüsteemide mõõtmistulemuste ja testide protokollid;

- automaatika ja nõrkvoolu süsteemide katsetus-, reguleerimis- ja häälestusprotokollid koos seade suurustega;

- automaatikatarkvara liigendatud struktuurikirjeldus, millest selgub, kuidas ja milliseid muutujaid programmis kasutatakse;

4.      PERSONALI KOOLITUS

Töövõtja peab läbi viima koolituse hoonestaja poolt valitud personalile kõigi konstruktsioonielementide, viimistlusmaterjalideja tehnosüsteemide oskuslikuks kasutamiseks,korrektseks ja hoolikaks  juhtimiseks ja hooldamiseks enne ehitise vastuvõtmist.

Koolitus peab olema läbi viidud kvalifitseeritud ja selleks volitatud  töövõtja isikkoosseisu poolt iga hoonestaja poolt nõutudüksiku  konstruktsioonielemendi, viimistlusmaterjali ja tehnosüsteemi osas eraldi ning peab kestma, kuni hoonestaja kirjaliku kinnituseni, et personali koolitus on nõutavas mahus ja vastaval tasemel läbi viidud.

Iga üksiku koolituse läbiviimise kohta tuleb koostada protokoll, mille allkirjastavad ka koolitatavad.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees