TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

. veebruar 2004 nr

 

 

Päevakorrapunkt

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu “Tallinna teenetemärgi andmine”

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu “Tallinna teenetemärgi andmine”.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

otsus

 

Tallinn

. veebruar 2004 nr

 

 

Tallinna teenetemärgi andmine

 

 

Juhindudes Tallinna põhimääruse § 11 lg 5 ja 6 ning linnavalitsuse ettepanekutest

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Anda Tallinnale osutatud eriliste teenete eest Tallinna teenetemärk 2004. aastal järgmistele isikutele:

Teddy Böckler

 – tunnustatud arhitekt, mitmete Tallinna sümboliteks kujunenud esindushoonete projektide autor;

Kaie Kõrb

 – tunnustatud priimabaleriin;

Leevi Laitinen

 – laiaulatusliku, Tallinna laste tervishoiu arengule suunatud, heategevusabi korraldaja;

Tiina Lokk-Tramberg

 – Tallinna nimiürituse, populaarse väärtfilmifestivali PÖFF ellukutsuja ja projektijuht;

Tiiu Polli

 – aktiivne haridus- ja kultuuriala edendaja;

Raimund Pundi

 – kauaaegne teenekas võrkpallitreener;

Peeter Saul

 – teenekas dirigent;

Matti Tarum

 – kauaaegne teenekas Tallinna Linnavolikogu liige;

Toivo Tootsen

 – staažikas ajakirjanik ja avaliku elu tegelane;

Margarita Tšernogorova

 – kauaaegne Tallinna Linnavolikogu liige, aktiivne ühiskondliku elu edendaja;

Villu Vane

 – kauaaegne liikluspolitseinik ja liikluskultuuri edendaja;

Ene Vohu

 – tunnustatud kultuuritegelane, kultuurielu juht ja kultuuritraditsioonide hoidja;

2. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Endla tn 10a, Tallinn 15082) kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

Maret Maripuu

Tallinna Linnavolikogu esimees


Text Box: Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus
Eelnõu koostaja: Tallinna Linnakantselei personaliteenistus


 


Seletuskiri

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu “Tallinna teenetemärgi andmine” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavalitsus esitab ettepaneku Tallinna teenetemärgi andmiseks 12-le isikule.

Vastavalt Tallinna põhimääruse § 11 antakse Tallinna teenetemärk füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärk antakse autasustatavale kätte reeglina Eesti Vabariigi aastapäeva eel linnapea poolt.

Taotlusi teenetemärgi andmiseks on õigus esitada linnavolikogu komisjonidel, fraktsioonidel, linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel ning linna ametiasutustel. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele iga aasta 24. jaanuariks. Taotluses tuuakse ära teenetemärgi kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünnipäev, -kuu ja -aasta, elukutse või amet, töö- või teenistuskoht, kodakondsus ning teenete kirjeldus. Iga taotluse esitaja võib esitada kuni kaks kandidaati. Linnavalitsus esitab linnavolikogule oma ettepanekud teenetemärkide kandidaatide kohta, mis on eelnevalt läbi arutatud linnavalitsuse istungil. Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.

Linnavalitsusele on laekunud ettepanekuid kokku 20-le isikule teenetemärgi andmiseks.

1. Linnavolikogu esimees Maret Maripuu esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks elutöö eest Tallinna Nõmme Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja, teeneka võrkpallitreeneri Raimund Pundi, kes tähistas möödunud sügisel oma 80-ndat juubelit.

Raimund Pundi on sündinud 09. septembril 1923. Elukutselt matemaatika- ja füüsikaõpetaja ning võrkpallitreener.

Raimund Pundi töötas aastail 1967-1996 TSIKi/ESG võrkpalli- ja füüsikaõpetajana. Pikka aega oli ta Eesti noorte võrkpallikoondise vanemtreener, tema juhendatud meeskonnad võitsid 5 korral Nõukogude Liidu noortevõistlustel esikoha. Nimekamad õpilased on olümpiavõitja Viljar Loor, Jüri Rohilaid, Jaanus Lillepuu, Avo Tasane ja paljud teised eesti tuntud võrkpallurid. Praegu on Raimund Pundi Nõmme Gümnaasiumi armastatud matemaatikaõpetaja ja noorte juhendaja.

Ettepaneku esitaja leiab, et teenekas võrkpallitreener Raimund Pundi on igati vääriline Tallinna teenetemärgi kandidaat.

2. Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon on seisukohal, et Tallinnale osutatud eriliste teenete eest võiks omistada linna teenetemärgi kodanik Tiina Lokk’ile, kui eduka “Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival” käivitajale ja läbiviijale ning Tallinna tutvustajale maailmas, ja Matti Tarumile kui kauaaegsele Tallinna Linnavolikogu liikmele.

Tiina Lokk-Tramberg -Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali algataja ja läbiviija. Tutvustanud Tallinna populaarseks saanud filmifestivali kaudu kogu maailmas. Sel aastal toimuvad 7. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ning sama festivali raames ka laste- ja noortefilmide festival.

Tiina Lokk-Trambergi on esitanud teenetemärgi kandidaadiks ka Kultuuriväärtuste Amet (vt põhjalikum teenete kirjeldus punktis 9.2).

Matti Tarum-Meedik. Põhja Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse taastusravi osakonna juhataja, Tallinna Linnavolikogu liige aastatel 1989 - 2002, kauaaegne tervishoiu- ja sotsiaalkomisjoni esimees ning Mustamäe Halduskogu liige. Matti Tarumi panus Tallinna tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna arengus on olnud väga suur ja tunnustamist väärt.

2004. aasta detsembris möödub 100 aastat eestimeelse volikogu koosseisu valimistest. Ära märkimaks seda tähtpäeva soovib Reformierakonna fraktsioon tunnustada kauaaegset ja teenekat Tallinna Linnavolikogu liiget Matti Tarumit linna teenetemärgiga.

 

 

3. Tallinna Linnavolikogu Res Publica fraktsioon on esitanud Tallinna teenetemärgi saamiseks praegu pensionil oleva 1920. aastal sündinud USA kodanik Olga Kistler – Ritso jakultuuritöötaja Ene Vohu.

3.1 Olga Kistler, sündinud Ritso, ja tema abikaasa Walter Kistler, asutasid 1998 Kistler - Ritso Eesti Sihtasutuse Okupatsioonimuuseumi loomiseks. See muuseum on tänu kõigile neile, kes on andnud oma elu Eesti Vabariigi sõltumatuse eest. Ta võtab kokku Eesti ajaloo ühe karmi lehekülje ja näitab tulevastele põlvedele seda, mis kunagi oli, aga mis enam kunagi ei kordu. Olga Kistler - Ritso eestvedamisel ja isikliku finantseerimise tulemusena (35 miljonit krooni) rajatigi Tallinnas Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum, kus uuritakse perioodil 1940-1991 Eestis toimunud arenguprotsesse, kogutakse ning eksponeeritakse ajaloo arengukäiku ja tähelepanuväärseid sündmusi iseloomustavaid ja illustreerivaid ainelisi säilmeid ning sealhulgas dokumentaalseid materjale.

Okupatsioonimuuseumi koostööpartneriteks on Ajaloomuuseum, Ajaloo Instituut, Meklenburg-Vorpommerni Liidumaa esindus, Kultuurkapital, Kaitseliit, Memento S-Keskus, ORURK, Riigiarhiiv, ERM, Eesti Kirjandusmuuseum, Vene Memoriaal, Ajalooarhiiv, IT Meedia, Presidendikomisjon, ERRB, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, Goethe Instituut, Saksa Kultuuriinstituut, Artaxis, Rahvusvaheline Muuseumite Nõukogu.

Eriline suur tänu ja tunnustus selle muuseumi ehitamise ja elluäratamise eest kuulub eesti rahva poolt Kistler - Ritso Sihtasutuse president proua Olga Kistler - Ritsole.

Tallinna Linnavolikogu Res Publica fraktsioon leiab, et proua Olga Kistler - Ritso teened väärivad igati tunnustamist Tallinna teenetemärgiga.

3.2 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kultuuriosakonna juhataja Ene Vohu lõpetas 1971. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurharidustöö erialal. Pr Vohu on aastaid juhtinud Tallinna kultuurielu. Ta osaleb aktiivselt linna kultuurieluga tegelevate komisjonide töös. Tema juhtimisel on korraldatud aastatel 1984 - 2000 Tallinna Vanalinna päevade kultuuriprogramme. Ene Vohu on algatanud ning olnud kaasaaitaja mitmetele Tallinna kultuurielu suurüritustele - Keskaja päevad Raekoja platsil, Mardilaat, Hingedepäeva kontserdid, Tallinna tänukontserdid, Tänavateatrite festival, Rahvusvaheline Tallinna orelifestival. Ene Vohu teadmisi, oskusi ja kogemusi on kasutanud nii Tallinna linna kultuuriasutused kui ka vabariigi kultuuripoliitika kujundajad. Ene Vohu on Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukogu liige. Ta on aidanud välja töötada Eesti Kooriühingu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA arengukavasid, nõustanud pidevalt rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust. Ene Vohu on Laulu- ja Tantsupeo SA liige ning osalenud mitmete rahvusvaheliste festivalide komisjonide töös.

Tallinna Linnavolikogu Res Publica fraktsioon leiab, et tunnustatud kultuuritegelane, kultuurielu juht ja kultuuritraditsioonide hoidja Ene Vohu on sobiv teenetemärgi kandidaat.

4. Tallinna Linnavolikogu Keskfraktsioon otsustas esitada 2004 aasta Tallinna teenetemärgi kandidaatideks Margarita Tšernogorova ja Toivo Tootseni.

4.1 Margarita Tšernogorova on sündinud 22. märtsil 1933 aastal. Ta on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli ning on hariduselt jurist. Alates 1993. aastast on Margarita Tšernogorova valitud neli korda Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Linnavolikogu liikmena on ta peamiselt tegelenud sotsiaalküsimuste lahendamisega. Ta oli linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees ning on käesoleval hetkel linnavolikogu õiguskomisjoni aseesimees.

Volikogu liikmena on pr Tšernogorova  Tallinna linnavõimude toetusel teostanud rea sotsiaalprogramme järgmistel teemadel: Korteriüüri tasumise probleem, Tallinna ühiselamute elanike probleem, Kodutuse põhjuste uurimine ja sotsiaalmajade ja kodutute varjupaikade ehitamise vajadusest Tallinnas, Invaliidide peredele abi osutamine kodus (näit. korterite ümberehitamine füüsiliste puuetega inimeste vajaduste rahuldamiseks) jne.

Margarita Tšernogorova on valmistanud ette materjale kohalikest omavalitsustest Eestis ja Tallinna linnas artikleid teemal “Tallinn Euroopa Liidus”.

Tallinna Linnavolikogu Keskfraktsioon leiab, et Margarita Tšernogorova pikaajaline tegevus ning panus linna ühiskondlikku ellu väärib tunnustamist linna teenetemärgiga.

4.2 Toivo Tootsen on sündinud 17. juunil 1943. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuht-lavastaja erialal. Toivo Tootsen on pikka aega olnud tegev Eesti Raadios, samuti Ajakirjanike Liidus. Alates 1993. aastast on hr Tootsen olnud valitud Tallinna Linnavolikogu liikmeks. Aastatel 1996-1999 oli ta ka Pirita Halduskogu esimees. T. Tootsen on teist koosseisu Riigikogu liige. Ta on avaldanud teoseid “Balti Pressiliit”, “Jõhvi Joosepi jutud”, “Ajaviide” jne.

Tallinna Linnavolikogu Keskfraktsioon leiab, et Toivo Tootseni tegevus staažika ajakirjaniku ja avaliku elu tegelasena peaks leidma tunnustamist linna teenetemärgiga.

5. Tallinna Linnavolikogu liige pr Merike Martinson on teinud ettepaneku omistada linna teenetemärk Saksamaa kodanik Anne-Lore von Lemmile ja Soome Vabariigi kodanik Leevi Laitinenile, kes on Eesti taasiseseisvusaastate algusest alates kuni käesoleva ajani korraldanud heategevusena materiaalset abi sotsiaalsfäärile, eelkõige lasteteenistusele, mis on kaasa aidanud laste tervishoiu arengule.

5.1 Härra Leevi Laitinen Soome Vabariigist on laiaulatuslikku abi toimetanud Tallinnasse koos Herttoniemi LC liikmetega, kindlustades 13 aasta jooksul üle 100 autokoorma transpordi oma firma Varova OY kulul. Heategevusabi oli esimestel taasiseisvusaastatel eluliselt tähtis laste ravimisel, mil oli suur puudus ravimitest, tarvikutest ja aparatuurist ning haigla sisustusest. Kui algas Tallinna Lastehaigla uuendamine, esimese projektina köögi ehitamine, oli suurtoetajaks Leevi Laitinen sisustuse hankimisel ja transportimisel. Tema toetus on olnud ka paljudele järgnevatele uuendusprojektidele.

Leevi Laitinen on peale toetava abi organiseerimise teinud ka isiklikke rahalisi annetusi. Praegu on hr Laitinen pensionär, kuid võimalusel jätkab toetamist ja elab kaasa laste tervishoiu arengule Tallinnas.

Leevi Laitineni pühendumus ja armastus Eesti laste toetamisel on olnud erakordne ja väärib kindlasti tunnustamist linna teenetemärgiga.

5.2 Proua Anne-Lore von Lemm on sündinud Tallinnas. 1939. aastal lahkus koos perekonnaga Saksamaale ja Eesti taasiseisvumisel asus kohe organiseerima abi Saksamaalt Tallinnasse, toetades eelkõige Tallinna Lastehaiglat, Tallinna Psühhiaatriahaigla lasteosakonda, Peetli Lasteturvakodu, Nõmme Lastekodu, supikööki, Kodulinna Maja ja Poska Vanurite Keskust.

Eriline pühendumus ja armastus on olnud tema abistavas tegevuses haigetele lastele. Mosbachi Punase Risti, üksikisikute ja isiklike annetustega oli toetus esimestel aastatel eluliselt tähtis, varustades haiglat puuduvate ravimite ja tarvikutega. Hiljem on ta osalenud haigla kõikides uuendusprojektides kuni tänaseni.

Proua Anne-Lore von Lemm on oma entusiastliku tegevusega kaasa aidanud laste tervise ja heaolu parandamisele nii tervishoius kui ka sotsiaalsfääris. Ettepaneku esitaja arvates väärib proua Anne-Lore von Lemmi abistav tegevus tunnustamist Tallinna teenetemärgiga.

6. Tallinna Linnavolikogu liige Rein Ratas on esitanud taotluse anda Tallinna teenetemärk Tallinna linnamajanduse arendaja Sulev Roosmale.

Sulev Roosma on üle 40 aasta aktiivselt tegutsenud linnamajanduse probleemide lahendamisel ja osalenud ühiskondlikus elus, jäädes ise tagasihoidlikult tahaplaanile. Vaatamata pensionieale, ei ole tema töövõime kahanenud, ta tunneb endiselt vastutust linna hea käekäigu eest, töötades endise aktiivsusega mitmetes erialalistes komisjonides ja nõukodades. Oma tööülesandeid on ta alati täitnud innukalt, loovalt ja suure vastutustundega, seades alati esiplaanile linna huvid.

Hr Roosmal on olnud oluline osa Pirita sadamakompleksi rajamisel, mistõttu sai just Tallinn 1980. aastal õiguse Olümpiaregati läbiviimiseks. Ta on olnud tegev Tallinna puhkealasid ühendavate sadamate vahelise laevaliikluse organiseerimisel, Linnahalli sadama väljaehitamisel ja selle viimisel rahvusvaheliste reisijatevedude sadamaks.

Eesmärgiga taastada ja heakorrastada tallinlaste puhke- ja spordirajoon Pirita, moodustas Sulev Roosma Tallinna Purjespordi presiidiumi esimehena TPI noorte inseneride baasil vabariigi esimese linnamajanduse kommunaalprobleeme lahendava nõukogu, mille alusel loodi hiljem Tallinna Mehhaniseeritud Vesiehituskolonn. Pikki aastaid (1966-1982) oli hr Roosma selle ülem. Kolonn oli tegev Tallinna linna joogivee puhastusseadmete väljaehitamisel, Pirita purjespordikeskuse Olümpiaregatiks ettevalmistamisel, Laagna tee süvendi rajamisel ja paljudel muudel objektidel.

1982. aastal oli Sulev Roosma vanalinnapäevade idee algataja ja töörühma juht. Töörühma juhina osales ta Tallinna vanalinna viimisel UNESCO Maailmapärandi nimekirja, mis realiseerus 1997. aastal. Eesti Mereturismi Assotsi presidendina teeb Sulev Roosma suurt ja tänuväärset tööd Tallinna ja Pirita propageerimisel purjetamise ja mereturismi keskusena.

45 aasta vältel edukalt korraldatud Tallinna ranna-alade ja Pirita jõe ning Ülemiste järve vesikonna seire, kasutamise ja kaitse eest on Sulev Roosma igati vääriline Tallinna teenetemärgi kandidaat.

7. Tallinna linnapea Edgar Savisaar taotleb teenetemärki dirigent Peeter Saulile ja priimabaleriin Kaie Kõrbile.

7.1 1960-ndatel aastatel ülipopulaarse jazz-muusika ansambli “Rütmikud” pianistina muusikukarjääri alustanud maestro Peeter Saul on oma elutööga muusikas rikastanud nii Tallinna kui ka kogu Eesti kultuurielu. Peeter Saul on musitseerinud koos selliste hästi tuntud ja rahva seas palavalt armastatud loojate ja interpreetidega, nagu Emil Laansoo, Erich Kõlar, Uno Elts, Arved Haug, Gennadi Podelski jt.

1957. aastal lõpetas Peeter Saul Tallinna Konservatooriumi orkestrijuhtimise erialal. Õpingute järgselt töötas Peeter Saul Eesti Riikliku Filharmoonia Estraadiorkestri dirigendina (1961-1964) ning pikki aastaid Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendi ja hiljem peadirigendina (1964-1965). Peeter Saul on täiendanud oma muusikaalast haridust Peterburis ning töötanud Tartus Vanemuise ning Tallinnas Rahvusooper Estonia Teatri operetidirigendina.

Olles täna aktiivsest muusikaelust eemal astus maestro Peeter Saul viimatisel Tallinna Päeval 2003. aasta 15. mail tallinlaste ette Aarne Oidi mälestuskontserdi dirigendina.

Oma elutöö - kustumatute muusikaelamuste pakkumise eest - väärib maestro Peeter Saul ettepaneku esitaja arvates kahtlemata Tallinna teenetemärki.

7.2 Rahvusooper Estonia priimabaleriin Kaie Kõrb lõpetas 1980. aastal Tallinna Koreograafiakooli Ilse Adussoni ja Tiiu Randviiru käe all, diplomitööks nimiosa G. Bizet’-R. Štšedrini “Carmenis” Enn Suve lavastuses. Samal aastal sai temast Rahvusooper Estonia solist.

Juba 1985. aastal  võitis Kaie Kõrb III preemia 5. rahvusvahelisel balletitantsijate konkursil Moskvas, 1991 omistati talle Teatriliidu preemia nimiosa eest B. Cullbergi-T. Rangströmi balletis ”Preili Julie”, 1996 sai pr Kõrb parima naisnäitleja auhinna “Suur Vanker” nimiosa eest G. Bizet/R. Štšedrini – J. Smoriginase ”Carmenis”. Kaie Kõrbile on omistatud ka Valgetähe III järgu orden peaosa eest R. Štšedrini – J. Smoriginase ”Anna Kareninas”.

Kaie Kõrb on gastroleerinud koos Maia Plissetskaja ja Vjatšeslav Gordejevi truppidega Hispaanias, Itaalias, Saksamaal, Araabia Ühendemiraatides, samuti Vladimir Vassiljevi trupiga Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Prantsusmaal ning Berliini Riigiooperi trupiga Jaapanis. Lisaks on ta esinenud Filipiinidel, Argentiinas, Rootsis, Taanis, mitmes Kesk-Ameerika riigis, Portugalis, Poolas ning paljudes Venemaa linnades.

Kaie Kõrbi tantsupartneriteks on olnud Juri Jekimov, Tiit Härm, Viktor Fedortšenko, Viktor Barõkin, Oliver Matz, Vjatšeslav Gordejev, Viesturs Jansons, Stanislav Jermakov ja Ivan Kornejev.

Järgnevalt mõned priimabaleriin Kaie Kõrbi rollidest: 1979 Tuhkatriinu. S. Prokofjev - E. Suve Tuhkatriinu; 1980 Carmen. G. Bizet/R. Štšedrin - E. Suve Carmen; 1982 Tulilind. I. Stravinski - M. Murdmaa Tulilind; 1984 Brigitte. E. Denissov - T. Härm Pihtimus; 1992 Julia. H. Berlioz - I. Tšernõšov Romeo ja Julia; 1993 Solist. M. Murdmaa - C. Orff Carmina burana; 1994 Maarja Magdaleena. M. Murdmaa - J. S. Bach Credo; 1995 Carmen. G. Bizet/R. Štšedrin - J. Smoriginas Carmen; 1997 Printsess Aurora. P. Tšaikovski - E. Suve Uinuv kaunitar; 2000 Anna. R. Štšedrin - J. Smoriginas Anna Karenina; 2003 Solist. M. Murdmaa Armastuse tango ”Vanemuises”.

Ettepaneku esitaja leiab, et hinnatud ja armastatud priimabaleriin Kaie Kõrb on oma suurepäraste rollidega pakkunud nii tallinlastele, kogu Eesti rahvale kui ka linna külastajaile suurepärast lavalist elamust ning oma arvukate gastrollide näol tõestanud, et ta on igati väärt Tallinna teenetemärki.

8. Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas on esitanud teenetemärgi kandidaatideks Tallinna koduõendusteenuse rajaja Ilve-Teisi Remmeli ning kauaaegse liikluspolitseiniku ja liikluskultuuri edendaja Villu Vane.

8.1 Ilve-Teisi Remmel on peale meditsiinikooli lõpetamist töötanud kogu oma elu Tallinnas õena. Pr Remmel oli 1957-1967 Raudtee Lastehaigla jaoskonna õde, 1967-1995 Eesti Meremeestehaigla ülemõde ning 1995-2002 Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuameti õenduseriala vanemspetsialist - Tallinna linna ülemõde.

Töötamise ajal Sotsiaal- ja Tervishoiuametis on Ilve-Teisi Remmel osalenud  õenduserialade arengukavade koostamisel, välja töötanud hooldusravi võrgustiku  ja koduõendusteenuse olemuse ja edendanud kodõendusteenust Tallinna elanikele.

Täna on Ilve-Teisi Remmel OÜ Koduõde juhataja ja sobib Tallinna koduõendusteenuse rajajana kandidaadi esitaja arvates väärikana täiendama tervishoiutöötajate ridu, kellele on omistatud Tallinna teenetemärk.

8.2 Villu Vane on pikaajalise, 24 aastase teenistusaja jooksul õiguskaitseorganites andnud märkimisväärse panuse liiklusohutuse alase töö parandamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Teenistust alustas 1980-ndal aastal ENSV Siseministeeriumi RAI osakonna riikliku autoinspektorina. Kuni tänaseni on ta valdavalt töötanud Tallinnas erinevatel ametikohtadel eeskujuliku ja tunnustatud liikluspolitseinikuna.

Pideva ja regulaarse esinemisega massimeedias on Villu Vane muutunud üheks tuntuimaks politseiametnikuks Tallinnas, kui ka kogu vabariigis. Esinedes erinevates meediakanalites, teavitab liikluskorralduse paremaks mõistmiseks elanikkonda sellealasest olukorrast ja probleemidest. Abivalmilt annab ta vastuseid erinevates liiklusalastes küsimustes, aidates kõrvaldada ebakõlasid ning paremini mõista uuendusi liikluskorralduses. Hr Vane propageerib ja edendab Tallinna, kui kõrgeima liiklusohtlikkusega piirkonnas liikluskultuuri ja –turvalisust.

Villu Vane on tunnustatud lektor ja arvamusliider liiklusalastes küsimustes, hea ja abivalmis kolleeg. Villu Vane on teenistusaja jooksul mitmel korral ergutatud rahalise preemiaga ja tänu avaldamisega. 2001. aastal on teda autasustatud politsei III klassi teeneteristiga.

Villu Vane tegevus väärib ettepaneku esitaja arvetes igati tunnustamist Tallinna teenetemärgiga.

9. Kultuuriväärtuste Amet on esitanud teenetemärgi kandidaatideks tunnustatud arhitekti, mitmete Tallinna sümboliteks kujunenud esindushoonete projektide autorTeddy Böckleri ja ühe Tallinna nimiürituse, populaarse väärtfilmifestivali PÖFF ellukutsuja ja projektijuhi Tiina Lokk-Trambergi.

9.1 Teddy Böckler on sünd. 17. juuni 1930 Tapal, lõpetanud ERKI ruumikujunduseriala, 1955. aastast töötanud restaureerimise alal, s.h 1955–1978 Teaduslikus Restaureerimistöökojas, Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, 1978-1989 Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimisinstituudis, RUPI Eesti Ehitusmälestistes. Alates 1989. aastast töötas T. Böckler OÜ Vana Tallinn peaarhitektina. 1995. aastast pensionil. Teddy Böckler on alates 1987. aastast ENSV teeneline arhitekt. Tema uuringute ja projekti järgi restaureeriti Tallinna Raekoda (1959-64), kohandati Linnamuuseumiks keskaegne elamu Vene tn 17 (1961-64), taastati Raeapteegi fassaad (1964-66), kohandati Linnateatriks elamu Lai tn 23 (1970-73), kohandati Matkamajaks keskaegne hoonetepaar Raekoja platsi/ Vanaturu kaela nurgal (1977-84). T. Böckleri sulest on ilmunud monograafia “Tallinna Raekoda” (1964), “Tallinna raekoda. Uurimine ja restaureerimine 1952-1996” (1999) ja hulk erialaartikleid.

Teddy Böckler on kogu oma  elu tegelenud Tallinna vanalinnaga. Eriti väärib tähelepanu tema Tallinna Raekoja restaureerimisprojekt (1959-1964), mille järgi Raekoda omandas oma praeguse üldtuntud väljanägemise. Kuna Raekoda tähistab 2004. aastal oma 600 juubelit, oleks Teddy Böckleri autasustamine Tallinna linna teenetemärgiga igati kohane.

9.2 Tiina Lokk-Tramberg, rahvusvahelise filmifestivali PÖFF’i ellukutsuja ja projektijuht sündis 01. oktoobril 1955 Tallinnas. 1981 lõpetas Tiina Lokk-Tramberg Moskva filmiinstituudi GITIS filmiteaduse erialal.

Tiina Lokk-Tramberg on töötanud Eesti Televisiooni programmi hankeosakonnas, Tallinnfilmi toimetajana, Kultuurifestivali “Helsingi 2000 kultuuripealinn” filmiprogrammi “Seitsmes taevas” koordinaatorina, filmilevifirma FilmiMAX juhatuse esimehena, Studio-B produtseerijana, ajakirjade “Pilt ja Sõna” ning “Multimedia” peatoimetajana, vabakutselise ajakirjanikuna. Tiina Lokk-Tramberg on paljude rahvusvaheliste komisjonide liige, lugenud paljudes kõrgkoolides filmiajalugu.

1998. aastast on pr Lokk-Tramberg Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali projektijuht. Filmifestival PÖFF on kujunenud üheks Tallinna nimiürituseks ning saavutanud laiahaardelise rahvusvahelise tuntuse. Festivali kajastused väliskirjanduses levitavad Tallinna mainet filmikultuuri väärtustava rahvusvahelise kultuurilinnana. Tiina Lokk-Trambergi panus Eesti kui filmimaa tutvustamiseks maailmas on erakordne. Tuleb imetleda tema entusiasmi ja ränka tööd, mida PÖFF-i algatamine ja arendamine on nõudnud.

Ettepaneku esitaja leiab, et Tallinnale kui pealinnale on esindusliku ja nüüdseks juba rahvusvaheliselt tunnustatud filmifestivali võõrustamine üks positiivne euroopaliku kultuurilinna märke, mille eest väärib pr Tiina Lokk-Tramberg igati Tallinna teenetemärki.

10. Tallinna Kesklinna Valitsus esitas teenetemärgi kandidaadiks Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu juhatuse esimehe Heino Hankewitzi.

Saksamaal elava Heino Hankewitzi eestvedamisel on Tallinnasse loodud Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (asutaud 1995. aastal), mille tegutsemispõhimõtteks on pakkuda eakatele aktiivset tegevust, võimalust jätkata täisväärtusliku osalemist ühiskonnas ja säilitada seeläbi sotsiaalne aktiivsus. Ühingu põhimõtteks on - tegutsedes väärtustad oma elu, aidates teisi aitad iseennast. Kõik ühingu poolt pakutavad teenused ja tegevused - sealhulgas kümned huvialaringid, trennid ja kursused - põhinevad vabatahtlikkusel.

Keskusel on pooltuhat liiget, kuid aastate jooksul on olnud ühinguga seotud tuhatkond vanurit. Iga päev külastab maja ligi sada inimest. Ühing on isemajandav. Toetusi saadakse läbi erinevate projektides osalemise, liikmemaksudest ja annetustest. Eriti tähelepanuväärne on asjaolu, et ligi pool ühingu aastasest eelarvest täidab võõrastemaja, mida hoiavad käigus ühingu liikmed.

Lisaks oma liikmetele tegevuse ja abi pakkumisele on loodud ka vabatahtlike tugiisikute süsteem, kes püüab olla toeks üksikuks jäänud Tallinna ja Harjumaa vanuritele nende kodudes ja hoolekodudes. Tugiisikute hoole all on ka rühm lapselapsi kasvatavaid vanavanemaid ja leski.

Heino Hankewitzil on ühingu tegevuse juhtimisel ja koordineerimisel keskne roll. Ühingu mudel on pärit Saksamaalt ja tänu hr. Hankewitzi pingutustele on Saksa riik ka siinse ühingu loomist aidanud. Kõige märkimisväärsem on aga Heino Hankewitzi oskus ja tahtmine suunata ning inspireerida eakaid inimesi tegutsema. Seeläbi on ühingu liikmetele omane positiivne ellusuhtumine ja aktiivne hoiak. On suurest hr. Hankewitzi teene, et keskust tuntakse kui väärika vananemise akadeemiat.

Tallinna Kesklinna Valitsus leiab, et Heino Hankewitzi tegevus peaks igati leidma tunnustust.

11. Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus on pidanud Tiiu Pollit teenetemärgi vääriliseks aktiivse tegevuse eest haridus- ja kultuurialase tegevuse edendamisel.

Tiiu Polli lõpetas 1972. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi füüsika eriala. Peale instituudi lõpetamist töötas Tiiu Polli õpetajana, juhataja asetäitjana õppekasvatustöö alal ning lasteasutuste direktorina. 1989. aastal asus ta tööle Tallinna linna RSN TK Haridusosakonna juhatajana. 1993. aastast töötab Polli Mustamäe Linnaosa valitsuse haridusosakonna juhataja ning humanitaarnõunikuna.

Tiiu Polli erialane staaž on 30 aastat, sellest linna ametiasutustes 25 aastat. Humanitaarnõunikuna osaleb pr Polli linnaosa esindajana asumi koolieelsete lasteasutuste hoolekogude töös, kuulub mittetulundustegevuse toetuste taotluste läbivaatamise komisjoni koosseisu, on kriminaalpreventsiooni komisjoni esimees ja alaealiste komisjoni aseesimees. Tiiu Polli töö tulemusel on Mustamäel algatatud mitmeid tänaseks traditsioonilisteks muutunud piirkondlikke üritusi nagu noorte kultuurifestival “Vägivallata noorus”, lastefestival “Laste asi” ja eelkooliealiste tervisepäev “Ole terve”. Tiiu Polli oskuslikul juhtimisel on Mustamäe kultuurikeskus “Kaja” suutnud areneda tõsiseltvõetavaks piirkonna kunsti- ja kultuurielu keskuseks, Mustamäe Avatud Noortekeskus saavutanud olulisi tulemusi riskigruppidesse kuuluvate noorte kaasamisel aktiivsesse loov- ning huvitegevusse. T. Polli on olnud üks kodukandiürituse “Mustamäe sügis” idee väljatöötaja ning mustamäelaste seas suure populaarsuse omandanud ürituse praktiline elluviija.

Mustamäe Linnaosa Valitsuse humanitaarnõunikuna on Tiiu Polli etendanud märkimisväärset osa linnaosa koolide arengukavade ning haridusprogrammide väljatöötamisel, mis on pannud aluse haridusasutuste üldtunnustatud kõrgele õppetasemele ning õpilaste edukusele konkurentsis kõrgkoolide õppekohtadele. Mustamäe humanitaarnõuniku osalusel valminud kriminaalpreventsiooni ja turvalisuse projektid, on andnud suure panuse piirkonna kriminogeense olukorra parandamisse.

Kokkuvõtvalt on Mustamäe Linnaosa humanitaarnõunik Tiiu Polli näol tegemist inimesega, kelle tegevus on algatanud ning kindlustanud traditsioone, väärtustanud haridust ning loonud kandepinna kultuuri, sealhulgas piirkondliku kultuuri arengule, tõstnud linnaosa mainet läbi hästi koordineeritud preventiivsete meetmete.

Ettepaneku esitaja leiab, et Tiiu Polli on igati väärikas Tallinna teenetemärgi kandidaat. Tiiu Polli esitamise teenetemärgi kandidaadiks kiitis heaks ka Mustamäe Halduskogu.

12. Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus on esitanud ettepaneku anda Tallinn teenetemärk Heinar Jahule, kui noorte kabetajate juhendajale ja kabe populariseerijale noorte seas ning Horre Zeigerile, kui Horre Zeiger Bigbandi asutajale ja eestvedajale 50 aasta jooksul.

12.1 Heinar Jahu on Eesti Vabariigi kodanik, sündinud 20. juulil 1933 Põlvamaal Kanepi vallas ning elab tänasel päeval Nõmmel. Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi ja töötab praegu Tallinna Nõmme Noortemajas kaberingi juhendajana. Järgnevalt lühiülevaade Heinar Jahu tegevusest:

Heinar Jahu on osalenud Eesti meistrivõistlustel kabes alates 1952. aastast, esimest korda tuli ta Eesti meistriks 1964. aastal. Hiljem on ta tulnud meistriks veel ka välkkabes ja kiirkabes. Kolm korda on Jahu tulnud Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel Nõmme Kabeklubi võistkonnas esikohale. NSVL kirikabe võistkondlikel meistrivõistlustel on Heinar Jahu Eesti võistkonna koosseisus saanud kaks korda kuldmedali ja ühe korra hõbemedali, võitnud rahvusvahelise turniiri Pariisis (1993) ja “Kuldne Praha” turniiri (1981).

Heinar Jahu kohtunikutöö: rahvusvaheline arbiiter aastast 1972; noorte, naiste ja meeste MM-võistluste kohtunik ja peakohtunik, viimati meeste MM-võistluste peakohtunik Hollandis Zwartsluisis mais 2003.

1959. aastast on hr Jahu Eesti Kabeföderatsiooni ja selle eelkäija juhatuse liige, 1970. aastal Leningradis toimunud Eesti-USA matši korraldaja, alates 1972. aastast Tallinnas toimunud kabe MM ja III Noorte Kabeolümpia korralduskomitee liige. Heinar Jahu aitas kaasa Eesti astumisele Maailma Kabeföderatsiooni, oli Maailma Kabeföderatsiooni propagandakomisjoni liige.

Heinar Jahu on trükise “Üks, kaks ja kabesse” (1969) autor, “Kabekombinatsioone” (1971) kaasautor, koostöös Elmar Kalmega on ilmunud “Kabekoodeks. Abiks kohtunikule ja organisaatorile”. H. Jahu on koostanud kabevõistluste kavasid rahvusvahelisteks võistlusteks ning koos Peeter Rääguga koostanud ja toimetanud arvukalt kabepartiikogumikke.

Heinar Jahu pedagoogitöö: 1959. aastal alustas kabetreenerina Kohtla-Järvel. Tema õpilane Heiki Karp on tulnud mitu korda Eesti meistriks ja üleliiduliseks maanoorte meistriks. Praegu on Heinar Jahul üle 60 õpilase, tunnid toimuvad Nõmme Noortemajas ja Pääsküla Gümnaasiumis. Üle 30 õpilase on erinevates vanuseklassides tulnud Eesti noortemeistriks või medalivõitjaks. Alates 2003. aastast antakse noorte kabeolümpial välja Heinar Jahu nimelist karikat. 2003. aastal omistati nõmmelaste seas korraldatud küsitluse põhjal Heinar Jahule Nõmme aasta tegija tiitel.

Noorte kabetajate juhendaja ja kabe populariseerija noorte seas hr Heinar Jahu väärib ettepaneku esitaja arvates kahtlemata Tallinna teenetemärki.

12.2 Horre Zeigeron eluaeg tegelenud muusikaga ja orkestrite juhtimisega, on helilooja ja arranžeerija ning raadio- ja telesaadete koostaja. Praegu on ta Horre Zeiger Bigbandi juht Nõmme Kultuurikeskuses. Tegevus Horre Zeiger Bigbandi juhina:

Bigband alustas Horre Zeigeri eestvedamisel tegevust 12. oktoobril 1954 Nõmme Kultuurikeskuses ning tähistab sel aastal oma 50 aastapäeva. Orkester viljeleb eelkõige stiilset swingmuusikat ja on tuntud ka suurepärase tantsuorkestrina, solistidena on koos orkestriga esinenud enamik tuntud Eesti estraadilauljatest.

Orkester on vabariiklike ja üleliiduliste taidlusfestivalide laureaat, 1962. aastal omistati orkestrile rahvakollektiivi nimetus. Esinetud on Lätis, Leedus, Turkmeenias, Moskvas ja Saksa DV-s.  1998. aastal anti välja heliplaat, mis sai pealkirja Raimond Valgre loomingust: “I hear a little story in the music” (“Muinaslugu muusikas”). Praegu kuulub orkestrisse 17 pillimeest, mille ainsaks juhiks on 50 aastat olnud Horre Zeiger.

Horre Zeigeri looming: kirjutanud kokku 45 laulu, võtnud osa laulukonkursist “Mehed, meri ja maa”. Premeeritud laulud: “Millal saab uuesti öelda kord tere”, “Pime on öö”, “Kolm õde” ja “Automobiil”. H. Zeiger on teinud kaastööd ETV-le ja Eesti Raadiole, kirjutanud ca 15 instrumentaalpala, toimetanud ETVs saadet “Lauliku lehed” (kuni 25 saadet elavate autorite loomingust koos autorite kommentaaridega), toimetanud Eesti Raadio saatesarju “Miks ma kuulan muusikat” ja muusikalist tundi “Ise tehtud, hästi tehtud”.

Horre Zeiger Bigbandi asutaja ja eestvedajale 50 aasta jooksul väärib kindlasti Tallinna linna tähelepanu.

13. Põhja-Tallinna Valitsus esitas taotluse Tallinna teenetemärgi andmiseks Olaf Vaarmaale.

Olaf Vaarmaa alustas meremeheteed 1949. aastal madrusena süvendajate peal. 1966 lõpetas ta Tallinna Kalatööstusliku Merekooli laevajuhina. Ta on töötanud mitmetel laevadel kapteni teise abi ja kaptenina. Alates 1. veebruarist 1989 töötab  hr Vaarmaa Eesti Meremuuseumis aurujäämurdja “Suur Tõll” kaptenina. Jäämurdja “Suur Tõll” (laeva esimeseks kodusadamaks oli Tallinn ning on vaatamata keerulisele ja sündmusterohkele ajaloole seda ka praegu) toodi tagasi Eestisse Lomonossovist Eesti Meremuuseumi poolt 1988. aasta oktoobris. Olaf Vaarmaa on alates 1989. aastast seisnud selle eest, et vana ja teeneka laeva renoveerimistööd edeneksid ning et seal oleks ka toimiv meeskond.

Suuresti tänu hr Vaarmaale on laevast kujunenud üks Eesti merekultuuri sümboleid ja on laevaregistris aukohal nr 001 all olev laev.

1993. aasta suvel oli jäämurdja kutsutud Tallinna sõpruslinna Kotka  Merepäevadele aukülalisena. 1994. aastal osales laev juubelilaulupeo tule toomise tseremoonial Tallinna lahel, minnes merele oma aurumasinate jõul. Kogu toonane ettevõtmine sai teoks suuresti tänu Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni  kaasabile. 1998. aastal osales laev Eesti Vabariigi juubeliürituste programmis ning toimus külaskäik Helsingisse.

Hr Olaf Vaarmaa on Eesti Mereväelaste Kogu aseesimehena kaasa aidanud meretraditsioonide hoidmisele ja väärtustamisele. Mitmeid aastaid on tema kaasabil toimunud ka aurulaeval “Eestirand” 1941. aastal hukkunute mälestamine Prangli saarel.

Eeltoodust tulenevalt leiab esitaja, et Olaf Vaarmaa on vääriline Tallinna teenetemärgi kandidaat.

Tallinna Linnavalitsus vaatas läbi vastavalt Tallinna põhimääruse § 11 lõikes 4 sätestatud nõuetele esitatud taotlused ning esitab oma ettepanekud 12-le isikule Tallinna teenetemärgi andmiseks 2004. aastal linnavolikogu otsuse eelnõu vormis.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

Linnapea

 

 

 

Koostaja: Ly Väljaots 640 4150