TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

juuni 2007 nr

 

 

Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määruse nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” muutmine

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse § 2 lõike 1, § 8 lõike 4 ja § 11 lõike 1 alusel ning kooskõlas Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavaga 2004-2015.

 

 

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määruses nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka;”;

2) paragrahv 2 punkti 27 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kinnistul paiknev veevärk ja kanalisatsioon, mida vee‑ettevõtja kasutab mitme kinnistu veega varustamiseks ja reovee juhtimiseks, kuulub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.”.

§ 2.  Määrus jõustub            2007.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


 

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu

“Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määruse nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” muutmine” juurde

 

 

 

Eelnõuga tehakse ettepanek viia Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kasutatav kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõiste vastavusse seadusega ja täiendada eeskirja sättega, mis määratleks vee-ettevõtja poolt mitmele kinnistule vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks kasutatava veevärgi ja kanalisatsiooniseadmete kuulumise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka.

Tallinna linnas on seni lahendamata probleemiks korruselamute piirkondades mitmeid kinnistuid ja majade keldrikorruseid läbivad veetorustikud (nn aheltorustikud), mida vee-ettevõtja ei käsitle ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni osana, kuigi osutab selliste torustike kaudu vee- ja kanalisatsiooni teenuseid paljudele klientidele, kellel puudub muu ühendus ühisveevärgiga.

Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määruse nr 14, millega kinnitati „Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015” (edaspidi Kava), punkt 2.7 nägi ette teostada ekspertiis olemasolevale olukorrale ning vastavalt ekspertiisi tulemustele võtta vastu seisukohad kinnistuid ja korruselamuid läbivate torustike määratlemiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõistes koos sellest tulenevate tegevuste ja vastutusalade piiritlemisega. Kava punkti 16.10 kohaselt oli tegemist sõlmküsimusega, mis vajas juba Kava vastuvõtmise ajal 2004. aasta maikuus kiireloomulist lahendamist linnavolikogu ja linnavalitsuse otsuste kaudu. Käesoleva ajani on need küsimused lahendamata ning koos veerajatiste amortiseerumise ja kasvava korrashoiu vajadusega muutub probleem järjest teravamaks.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele (edaspidi ÜVVKS) ja Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale määrab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt, mis reeglina peaks asuma kuni ühe meetri kaugusel väljaspool kinnistu piiri. Vaidlusi põhjustab aga asjaolu, et paljudel juhtudel ei asu liitumispunkt kohas, kus tegelikult lõpeb ühisveevärk ja edasiviiv trass varustab veega ainult ühte kinnistut. Korruselamute piirkondades paiknevad liitumispunktid sageli kinnistu piirist  kaugel ja pärast liitumispunkti jätkuvad trassid, mille kaudu vee-ettevõtja osutab teenuseid rohkem kui ühele kinnistule (elamule). Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri) § 2 punkt 7 loeb kinnistu veevärgiks ja kanalisatsiooniks kõik liitumispunktist kinnistu poole jäävad ehitised ja seadmed, kuigi ÜVVKS kinnistu veevärki selliselt ei määratle. Seega lähtub Eeskiri kinnistu veevärgi määratlemisel üksnes liitumispunktist, mitte aga sellest kas olemuslikult on tegemist kinnistut varustava veevärgiga või ühisveevärgi osaga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Eeskirja § 2 punkt 7, kus on sõnastatud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõiste, täielikult kooskõlas ÜVVKS § 11 toodud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõistega ja võib olla eelpoolkirjeldatud probleemi lahendamisel klientide huve kahjustav.

ÜVVKS § 2 lg 1 sisustab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni mõiste järgmiselt: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee‑ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni mõiste määratleb sama seaduse § 11 järgmiselt: Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Samuti sätestab ÜVVKS ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määramise põhimõtted, milleks on liitumispunkt, mis § 3 lg 2 kohaselt asub üldjuhul avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.

Eeltoodud seadusesätetest tuleneb, et need torustikud, mis tagavad veevarustuse ja reovee äravoolu mitmele kinnistule, on ühisveevärgi osad ning ühisveevärk ulatub vähemalt sellise punktini, millest edasiviiv trass teenindab üksnes ühte kinnistut. Lisaks sätestab seadus, et ühisveevärk on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Korruselamute kinnistute puhul on need tingimused täidetud.

Seega juhul, kui vee-ettevõtja kasutab ühel kinnistul paiknevat veevärki teiste kinnistute veega varustamiseks, on tegu ühisveevärgiga. Kinnistul asuvat torustikku, kui sellel on ilmselt ühisveevärgi tunnused, milleks on ka teistele klientidele vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise funktsioon, ei saa lugeda kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi kuuluvaks ning neid tuleb käsitleda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osana.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piiritlemine üksikute kinnistute veevärgist ja kanalisatsioonist on olulise tähtsusega nende korrashoiu kohustuste ja kulude jaotamisel. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja ning vajalikud hooldus- ja remonditööd toimuvad vee-ettevõtja kulul. Juhul kui kinnistuid läbiv veevärk, mille kaudu osutatakse teenust mitmetele klientidele, loetaks aga kinnistute veevärgi hulka, lasuks selle korrashoiu ja sellega seonduvate kulutuste kandmise kohustus mitte vee-ettevõtjal vaid klientidel.

Eelnõu ettevalmistamisel pöördus linnavolikogu keskkonnakomisjon kavandatavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirja muudatuste kohta seisukoha saamiseks ka Keskkonnaministeeriumi poole. Keskkonnaministeerium leidis, et seadusega ei ole kooskõlas ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni mõiste täiendamine lausega, mille kohaselt loetakse kinnistul paiknev veevärk ja kanalisatsioon, mida vee‑ettevõtja kasutab mitme kinnistu veega varustamiseks ja reovee juhtimiseks, ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni hulka kuuluvaks (eelnõu § 1 p 2). Ministeeriumi hinnangul tuleks kinnistusisesed torustikud, mis teenindavad mitut kinnistut, kohaliku omavalitsuse eestvedamisel ümber ehitada avalikele teedele ja tänavatele ning alles seejärel saaks neid käsitleda ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina.

Muudetav õigusakt ja eelnõu koostamise aluseks olevad õigusaktid on kättesaadavad:

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918139

Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14 kinnitatud „Tallinna ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015” http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=96648

Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2006 määrus nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri”  http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=104868

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Larissa Škurat

 

Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjoni esimees


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Koostaja: linnavolikogu keskkonnakomisjon

Eelnõu esitaja: Linnavolikogu keskkonnakomisjon

 

Eelnõu koostaja: Linnavolikogu keskkonnakomisjon