TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

    25. juuni 2007 nr 36

 

 

Päevakorrapunkt 27

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord”

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule määruse eelnõu „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord”.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 

 

 

 

 

EELNÕU

25.06.2007

 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

Tallinn

juuni 2007 nr

 

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord

 

 

Määrus kehtestatakse Sotsiaalhoolekande seaduse § 12lõike 1 ja lõike 4, § 155lõike 1 ja lõike 5 ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 alusel.

 

§ 1.  Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas:

1) raske või sügava puudega lastele koolivaheaja laagrite korraldamiseks;

2) raske või sügava puudega lastele isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse korraldamiseks;

3) raske ja sügava puudega laste intervallhoolduse korraldamiseks;

4) raske või sügava puudega laste perede nõustamise korraldamiseks;

5) raske või sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutajatele koolituse korraldamiseks;

6) raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks.

§ 2.  Riigieelarvest rahastatava asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib kasutada laste ja peredega seotud sotsiaalteenuste, mille eesmärgiks on välistada lapse muutumine asenduskoduteenuse õigustatud subjektiks, osutamiseks ning arendamiseks, sealhulgas:

1) lapsevanemate, eestkostjate ja hooldajate nõustamise korraldamiseks;

2) laste tugigruppide moodustamiseks;

3) laste arendustegevuseks;

4) lastele ja peredele info- ja teabematerjali koostamiseks ja levitamiseks;

5) lastele ja lastega peredele sotsiaalteenuste arendamiseks.

§ 3.  Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksva eelarveaasta 1. oktoobrist. Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta linnaeelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks.

§ 4.  Riigieelarvest rahastatava asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääki võib hakata kasutama jooksva eelarveaasta 1. oktoobrist. Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta linnaeelarvesselaste ja peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

§ 5.  Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamist korraldab ja kasutamise üle peab arvestust Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

§ 6.  Määrus jõustub        2007.

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu

“Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord” juurde

 

 

 

Linnavolikogu määrus kehtestab korra riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamiseks. Vahendeid kasutatakse ennekõike juba toimivate teenuste laiendamiseks, täiendavate teenuste korraldamiseks ja teenuste arendamiseks.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37 kohaselt kuuluvad volikogu ainupädevusse seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 126 lõike 1 kohaselt rahastatakse  lapsehoiuteenusele õigustatud isikule (raske ja sügava puudega lapse vanemale, eestkostjale, lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldajale) osutatavat lapsehoiuteenust riigieelarvest valla- või linnaeelarvesse eraldatud vahenditest; lõike 4 kohaselt võib valla- või linnavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahaliste vahendite ülejääki kasutada raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ning arendamiseks valla- või linnavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse saamiseks peab raske või sügava puudega lapse vanem, eestkostja või lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldaja ise leidma teenuse osutaja. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse halduslepingu sõlmimise üheks eelduseks on see, et teenuse osutaja omab oma tegevuskohajärgse maavanema kehtivat tegevusluba. Lapsehoiuteenuse pakkumine ei ole tänaseks välja kujunenud ja arvestades puudega laste hoiu eripäraga jääb lapsehoiuteenuse kõrval oluline roll ka linna pakutavatel sotsiaalteenustel. Täna osutatakse Tallinna linna eelarvelistest vahenditest puudega lastele isikliku abistaja ja tugiisiku teenust, intervallhooldust, korraldatakse koolivaheajalaagreid, perede nõustamist. Kõigi nende teenuste suuremas mahus ja kvaliteetsemat osutamist aitab korraldada riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise võimalus. Vajadusest suurendada puudega laste hoiuga tegelevate lapsehoiuteenuse osutajate ringi ning täiendada nende oskusi-teadmisi, sätestab määrus õiguse kasutada riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki  lapsehoiuteenuse osutajatele koolituse korraldamiseks. Puudega lastele juba osutatavad teenused vajavad arendamist ja täiendamist, samuti on vajalik välja töötada uusi teenuste liike. Määrus annab õiguse kasutada riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejääki  teenuste arendamiseks, mis annab võimaluse läbi  teenuste kvaliteetsemaks muutmise tõsta puudega laste ja nende perede toimetulekut.

 

Sotsiaalhoolekande seaduse § 15lõike 1 kohaselt  rahastatakse asenduskoduteenusele õigustatud lapsele (orb või vanemliku hoolitsuseta laps) osutatavat teenust riigieelarvest. Rahastamise tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maavanemal õigus anda halduslepinguga asenduskoduteenuse rahastamise korraldamine koos asenduskoduteenuse halduslepingu sõlmimise õigusega täitmiseks kohalikule omavalitsusüksusele (Harju maavanema ja Tallinna linna vahel on vastav leping sõlmitud  Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007 otsuse nr 39 Volituse andmine halduslepingu sõlmimiseks alusel, asenduskoduteenuse rahastamist on määratud korraldama Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib valla- või linnavalitsus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepinguga üle antud rahaliste vahendite ülejääki kasutada laste ja peredega seotud sotsiaalteenuste, mille eesmärgiks on välistada lapse muutumine asenduskoduteenuse õigustatud subjektiks, osutamiseks ning arendamiseks valla- või linnavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Tallinna Linnavalitsuse kui eestkosteasutuse eesmärk on ennetada laste muutumist asenduskoduteenuse vajajateks. Üheks töösuunaks on kindlasti nõustamise ja muu abi pakkumine peredele, kus on probleeme vanemakohustuste täitmisega ja kus on oht, et lapsed jäävad vanemliku hooleta. Selliste perede, lapsevanemate nõustamise kulud kaetakse linnaeelarve vahenditest, kuid täiendavate rahaliste vahendite kasutamine annaks võimaluse teenuse mahtu laiendada ja selle kvaliteeti parendada. Probleemsetest peredest pärit lapsed võivad vajada täiendavat hoolt, suunamist ja järelevalvet, mille korraldamiseks on loodud linna eelarvest finantseeritavaid tugigruppe. Täiendavad rahalised vahendid laste tugigruppide moodustamiseks ja laste arendustegevuse korraldamiseks aitaksid tõhustada tööd lastega. Määrus annab õiguse kasutada riigi rahastatava asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääki  trükiste ja teabematerjalide valmistamiseks ja levitamiseks, sest informatsiooni kättesaadavus, eriti abi pakkuvate organisatsioonide kontaktandmete, teenuste ja tegevuse kohta teabe levitamine aitab ennetada probleemide süvenemist ja võimaldab inimestel iseseisvalt leida vajalikku abi. Määrus annab õiguse kasutada riigi rahastatava asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääki  teenuste arendamiseks, mis annab võimaluse läbi  uute teenuste ja olemasolevate teenuste kvaliteetsemaks muutmise tõsta probleemsete perede toimetulekut.

 

Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse linnaeelarvesse maavalitsuse kaudu vastavalt kohalikus omavalitsuses elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta             1. detsembri seisuga. 2007. aastal on Tallinna linnale eraldatud veidi üle 2 miljoni krooni. Kuna teenuse saamise aja valib raske või sügava puudega lapse vanem, eestkostja või hooldaja, puudub linnal võimalus reguleerida rahaliste vahendite ajalist kasutamist. Äärmiselt raske on prognoosida, millal rahalised vahendid ära kasutatakse ja üsna tõenäoliselt ei ole enne eelarveaasta lõppemist üheselt võimalik määratleda, milline osa eraldatud vahenditest jääb tegelikult kasutamata. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et näiteks 2007. aastal on ühele raske või sügava puudega lapsele riigi rahastatava lapsehoiuteenuse summaks ette nähtud 2580 krooni arvestusega, et lapsehoiuteenuse üks tund maksab 21 krooni 50 senti,  mis tähendab, et lapsehoiuteenuse tegeliku  maksumuse ja riigi rahastatava summa vahe peab maksma lapse vanem, eestkostja või hooldaja oma vahenditest ning nende vahendite nappus võib tingida teenuse kasutamata jätmise.

 

Asenduskoduteenuse rahastamise riigieelarvest tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu. Rahastamise ulatuse aluseks on asenduskoduteenust vajavate laste arv eelmisel poolaastal. Asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääk tekib juhul, kui asenduskoduteenust saavate laste arv väheneb võrreldes eelmise poolaastaga. Asenduskoduteenust vajavate laste arvu ei ole võimalik eelnevalt, st rahastamise otsustamise hetkel täpselt määratleda, seega ei ole võimalik ka ette määratleda, millal ja mis ulatuses tekib rahaliste vahendite jääk. Siiski võib olla vajalik ja võimalik kasutada riigi rahastatava lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse rahaliste vahendite ülejääki ka jooksval eelarveaastal, kuid rahaliste vahendite puudujäägi vältimiseks mitte enne sama eelarveaasta 1. oktoobrit.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Merike Martinson

 

Abilinnapea

 

 

Koostaja: Ulvi Klaar, 6457478 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, jurist, 6. juuni 2007

 

Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

Eelnõu koostaja: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet