TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

august nr

 

 

 

 

Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna põhimääruse § 39 lg 1 p 3 alusel ning juhindudes soovist jäädvustada Jüri Vilmsi teeneid Eesti Vabariigi loomisel ja ülesehitamisel

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks püstitada mälestusmärk Jüri Vilmsile hiljemalt 13.märtsiks 2009

2. Linnavalitsusel moodustada komisjon mälestusmärgi asukoha valimiseks ja ideekonkursi läbiviimiseks

3. Linnavolikogu kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Linnavalitsusele.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele juurde

 

 

 

Käesoleva eelnõu eesmärk on teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks püstitada mälestusmärk Jüri Vilmsile, ühele Eesti riigi loojatest ja ülesehitajatest tema 120. sünniaastapäevaks

Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889 Viljandimaal, õppis Pilistvere kihelkonnakoolis ja Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. 1911. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna ning asus tööle advokaadina Tallinnas.

Jüri Vilmis poliitiline tegevus algas juba gümnaasiumipäevil, mil ta asutas koos mõttekaaslastega rahvusliku suunitlusega ühingu Taim ja andis välja samanimelist õpilasajakirja. Ühiskondlikult aktiivne oli Vilms ka ülikooliõpingute ajal, lüües kaasa nii karskusliikumistes kui tudengiühendustes. 1905 aasta revolutsiooniliste sündmuste ajal oli ta üks kohalikke protestijate eestkõnelejaid Pärnus, mis tõi kaasa ka Vilmsi arreteerimise ning ajutise maapao Soomes.

1911. aastast töötas Vilms Tallinnas, kus temast sai kiiresti edukas advokaat. Ajakirjanduse vahendusel tegeles Vilms aktiivselt oma poliitiliste vaadete levitamisega. 1916. aastal pärisorjuse 100. aastapäevale pühendatud üritusel ütles Vilms esimesena Eesti poliitikutest välja Eesti autonoomia idee.1917. aastal asutas Vilms Eesti Radikaal-Sotsialistliku Partei, mis nimetati peatselt ümber Eesti Tööerakonnaks. Tööerakond mängis olulist rolli Eesti poliitikas kuni 1940. aastani, kandes alates 1932. aastast Rahvusliku Keskerakonna nime.

1918. aasta veebruaris valiti Vilms Eestimaa Päästmise Komiteesse, mis kuulutas välja Eesti iseseisvusmanifesti. Iseseisvuse väljakuulutamise järel moodustatud Eesti Ajutises valitsuses oli Vilmsi kanda asepeaministri ja kohtuministri roll.

27.märtsil alustas Jüri Vilms teekonda üle Soome lahe, et otsida rahvusvahelist toetust vastsündinud ja koheselt ka okupeeritud Eesti riigile. See jäi ka viimaseks korraks, mil Vilmsi kodumaal elusana nähti. Vilmsi hukkumise täpsed asjaolud pole tänaseni täielikult välja selgitatud. 1920. aastal toodi Vilmsi põrm Eestisse ning sängitati siin mulda. Paraku on hilisemad uurimused seadnud kahtluse alla, kas tegu oli ikkagi Jüri Vilmsi säilmetega.

Vilms kuulus 20.sajandi alguse Eesti poliitikute hulgas n-ö tallinlaste ringkonda, tehes hoolimata maailmavaatelistest erimeelsust koostööd K.Pätsi, J.Teemanti ja teistega. Jüri Vilmsi kaasaegsed hindavad tema panust Tallinna Linnavolikogu liikmena. 1919. aastal pärast Jüri Vilmsi kadumist avaldas Tallinna Linnavolikogu oma endisele kolleegile austust sooviga avada Jüri Vilmsi bareljeef Raekojas.

2004. aasta märtsis asetati mälestustahvel Pärnu mnt 10 hoonele, kus Jüri Vilms elas ja töötas aastatel 1915-1918. Jüri Vilmsi teened Eesti Vabariigi loomisel ja tema panus Eesti poliitikamaastiku kujundamisel väärivad aga silmapaistvamat jäädvustamist.

Käesoleva eelnõu eesmärk on teha linnavalitsusele ülesandeks püstitada Jüri Vilmsile väärikas mälestusmärk. Monumendile parima koha ja välise vormi leidmiseks tehakse linnavalitsusele ülesandeks moodustada komisjon, kuhu peaksid kuuluma ajaloo-, kunsti- ja linnakujunduseksperdid.

 

Tarmo Lausing

Linnavolikogu aseesimees

 

 

Eelnõu esitaja: Tarmo Lausing

 

Eelnõu koostaja: Tarmo Lausing

 

 

Koostaja: Tarmo Lausing, Linnavolikogu aseesimees