TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

                          november 2007 nr

 

 

Kolimistoetuse määra suurendamine

 

 

 

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 5 ja Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 alusel.

 

 

§ 1.  Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002 määruse nr 34 punktiga 1 kinnitatud „Kolimistoetuse maksmise korra” punktis 4 tehakse järgmised muudatused:

1) alapunkt 4.2. sõnastatakse järgmiselt:

„4.2. 31 300 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada) krooni taotlejatele, kes asusid tagastatud eluruumist ümber ajavahemikul 01. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2007 ja taotlejatele, kes kasutasid Tallinna linnas asuvat tagastatud eluruumi õiguslikul alusel ja kelle kasutamisõigus sellele eluruumile on tekkinud enne eluruumi tagastamist õigustatud subjektile ning kes omandas selle eluruumi või mõttelise osa elamust, milles see eluruum asub, ajavahemikul 01. jaanuar 2006 kuni 31. detsember 2007;”;

2) punkti 4 täiendatakse alapunktiga 4.3. järgmises sõnastuses:

„4.3.  250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni taotlejatele, kes asusid tagastatud eluruumist ümber alates 01. jaanuarist 2008 ja taotlejatele, kes kasutasid Tallinna linnas asuvat tagastatud eluruumi õiguslikul alusel ja kelle kasutamisõigus sellele eluruumile on tekkinud enne eluruumi tagastamist õigustatud subjektile ning kes omandas selle eluruumi või mõttelise osa elamust, milles see eluruum asub, alates 01. jaanuarist 2008.”.

§ 2.  Määrus jõustub 01. jaanuaril 2008.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees


 

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu

“ Kolimistoetuse määra suurendamine” juurde

 

 

Käesoleva eelnõuga suurendatakse kolimistoetuse määra, tõstes selle 31 300 kroonilt 250 000 kroonile, eesmärgiga motiveerida sundüürnikena määratletavaid inimesi lahendama oma eluasemeprobleemid omal käel, mis omakorda vähendab vajadust munitsipaalelamispindade järele või vähemalt võimaldab asustada munitsipaaleluruumidesse tõelised abivajajad.

 

KOKS § 22 lg 1 p 5 kohaselt kuulub volikogu pädevusse toetuste andmise korra kehtestamine. Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lg 1 järgi võib linnavalitsus määrata ja maksta linnaeelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi volikogu poolt kehtestatud tingimustel ja korras.

 

6.juunist 2002 rakendatav kolimistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse sotsiaaltoetusena seoses tagastatud eluruumist ümberasumisega pärast 1. jaanuarit 2001 ja tagastatud eluruumi või mõttelise osa elamust, milles see eluruum asub, omandamisega pärast 1. jaanuarit 2001. Kolimistoetuse taotlejaks saab olla tagastatud eluruumi üürnik või üks temaga koos tagastatud eluruumis elanud täisealine perekonnaliige.

 

Kolimistoetus ei ole suunatud tagastatud eluruumist Tallinna linna omandis olevasse eluruumi ümberasujate toetamiseks, vaid neile nn sundüürnikele, kes lahendavad oma eluasemeprobleemid omal käel. Siiski peaks ka sel juhul kehtima põhimõte: kes aitab end ise, seda aitab ka linn.

 

Seisuga 01.09.2007 oli munitsipaaleluruumi taotlejate arv:

 

Munitsipaaleluruumi taotlejad

Linnaosa

Taotlejate

sh juba

tagastatud

eluruumi

üürnikud

sh üürnikud, kelle eluruumi suhtes on esitatud tagastamisavaldus

 

arv kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.2.1

3.2.2

 

 

 

 

Haabersti

10

1

 

Kesklinn

798

658

 

Kristiine

212

88

 

Lasnamäe

109

 

 

Mustamäe

299

 

 

Nõmme

423

218

7

Pirita

25

6

3

Põhja-Tallinn

943

503

 

 

 

 

 

Kokku

2819

1474

10

                                  

 

Seisuga 01.09.2007 on sotsiaaleluruumi taotlejate arv:

 

Sotsiaaleluruumi taotlejad

Linnaosa

Taotlejate

 

arv kokku

Haabersti

2

Kesklinn

101

Kristiine

22

Lasnamäe

65

Mustamäe

49

Nõmme

67

Pirita

6

Põhja-Tallinn

73

 

 

Kokku

385

 

Allikas: Tallinna Elamumajandusamet. Märkus: sotsiaaleluruumi taotlejana on arvestatud ka teisi gruppe, kui vaid sundüürnikud.

 

Vaieldamatult on enam kui 1500 sundüürnikuna määratletava inimese hulgas neid, keda tuleks majutada linnale kuuluvale pinnale (mitte niivõrd munitsipaal-, kui et sotsiaalmajja). Samas on ilmne, et hulk nn sundüürnikke on põhimõtteliselt suutelised soetama endale ise uue elamispinna, seda mõistagi koostöös pankadega. Küll aga võib nende inimeste heale tahtele ja ettevõtlikkusele saada takistuseks ebapiisav omafinantseering, millist probleemi aitab kolimistoetuse määra suurendamine kui mitte lahendada, siis vähemalt leevendada. Samas tuleb rõhutada, et hinnad kinnisvaraturul on jätkuvas kahanemises, mis koostoimes oluliselt suurema kolimistoetusega minimeerib inimese enese rahalist koormust võrreldes näiteks aasta(te)taguse turusituatsiooniga.

 

Kolimistoetuse määra suurendamisest linnale tekkiv täiendav kulu on eelnõu algataja hinnangul oluliselt väiksem kui saadav kasu, mis väljendub selles, et linnal on võimalik anda valmivad korterid munitsipaalmajades näiteks madalapalgalistele tuletõrjujatele või hooldustöötajatele, samuti suurendada sotsiaalmajade mahtusid, paigutamaks sinna kriisiperesid. 

 

Eelnõu algataja ei vastusta munitsipaalelamuehitust, kuid valmivad pinnad peavad minema neile, kes seda tõesti vajavad. 

 

Asjaomased õigusaktid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908876

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=958158

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=88631

 

 

 

 

Matti Tarum

Isamaaliidu fraktsiooni esimees

 

 

Koostaja: Indrek Raudne, 694 3233. 20.09.2007.

 

 

 

 

Eelnõu esitaja: Isamaaliidu fraktsioon

 

Eelnõu koostaja: Indrek Raudne. 20.09.2007. 694 3233