TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

    26. september 2007 nr 45

 

 

Päevakorrapunkt 20

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu “Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

1.      Esitada Tallinna Linnavolikogule määruse eelnõu “Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”.

2.      Tallinna Keskkonnaametil töötada koostöös Tallinna Linnakantselei õigusteenistusega välja Tallinna jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon, milles sätestatakse kõik jäätmehoolduse nõuded, jõustumise tähtajaga 1. aprill 2008.

 

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 

 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

MÄÄRUS

 

 

Tallinn

               nr

 

 

Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord

 

 

 

Määrus kehtestatakse Jäätmeseaduse § 66 lg 2-4, § 67 lg 4, § 68 lg 1 ja § 135 lg 1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja lg 3 punkti 1 alusel, kooskõlas Jäätmeseaduse muutmise seaduse § 44 punktiga 3 ja § 97 lõikega 3 ja Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määruse nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri” §-ga 12 ning puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks.

 

 

 

1. PEATÜKK
KORRA ÜLDNÕUDED

§ 1.  Korra eesmärk

Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi kord) eesmärk on kindlaks määrata:

1) jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;

2) korraldatud jäätmeveo piirkonnad;

3) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;

4) korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused;

5) ainuõigust omava vedaja ja Tallinna linna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;

6) jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord;

7) jäätmeveo teenustasu piirmäärad ning teenustasu piirmäärade ja teenustasude muutmise kord;

8) vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.

§ 2.  Mõisted

(1) Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) jäätmeveo piirkond (edaspidi piirkond) – korraga kindlaksmääratav ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab üks selleks ainuõigust omav vedaja;

2) olmejäätmete vedamine – konkreetses piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kokkukorjamine ja laadimine jäätmemahutitest korraldatud jäätmeveo ainuõigust omava vedaja prügiveoauto(de)le, transport ning üleandmine jäätmekäitluskohale;

3) jäätmeveo teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segaolmejäätmete, paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- või sööklajäätmete või suurjäätmete vedamise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla;

4) ettevõtja – isik, kes osaleb korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldataval avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise;

5) vedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas;

6) linna ja vedaja vaheline leping – leping, millega reguleeritakse Tallinna linna ja vedaja õigused ja kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamisega vedaja poolt;

7) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine – jäätmevaldaja erandlik ja tähtajaline vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise kohustusest;

8) jäätmeveo teenustasu – jäätmevaldaja poolt vedajale makstav tasu paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete vedamise eest;

9) jäätmeveo teenustasu muutmine – linna ja vedaja vahelises lepingus fikseeritud teenustasu suuruse muutmine korra § 17 sätestatud korras;

10) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule sõitmine eesmärgiga osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus jäätmevaldaja jäätmehoolduseeskirja nõuetest lahkneva käitumise tõttu olmejäätmete vedamist ei olnud võimalik teostada;

11) lisateenus – vedaja poolt jäätmevaldajale osutatav korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline täiendav jäätmekäitlusalane teenus.

(2) Korra § 2 lg 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse Jäätmeseaduses, Tallinna jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaal-definitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

§ 3.  Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu

(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruses nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu" jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:

1) 20 01 01 – paber ja kartong (va trükikodade paber, tootmisjäätmed ja salastatud dokumendid);

2) 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;

3) 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed;

4) 20 03 07 – suurjäätmed.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:

1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine;

2) tootmismaa sihtotstarbega kinnistutel tekkivad jäätmed;

3) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;

4) jäätmekäitlusalased lisateenused ning jäätmemahutite rentimine või müümine.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on Jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

§ 4.  Jäätmeveo piirkonnad

(1) Kuni 31. detsembrini 2007on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kolmekümne kolmeks (33) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.1. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.1.

(2) Alates 1. jaanuarist 2008 kuni 31. maini 2009 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kahekümne üheks (21) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.2. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.2.

(3) Alates 1. juunist 2009 kuni 31. märtsini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kahekümneks (20) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.3. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.3. 

(4) Alates 1. aprillist 2010 kuni 30. aprillini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud üheksateistkümneks (19) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.4. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.4. 

(5) Alates 1. maist 2010 kuni 31. maini 2010 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kuueteistkümneks (16) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.5. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.5.

(6) Alates 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2012 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud neljateistkümneks (14) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.6. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.6. 

(7) Alates 1. jaanuarist 2013 on Tallinna haldusterritoorium jaotatud kolmeteistkümneks (13) piirkonnaks. Käesolevas lõikes nimetatud piirkonnad on kantud Tallinna administratiivsele kaardile, mis on korra lisa 1.7. Piirkondade piiride kirjeldused on toodud korra lisas 2.7. 

(8) Korraldatud jäätmeveoga ei ole liidetud Aegna saar.

 

2. PEATÜKK

AVALIK KONKURSS

§ 5.  Avalik konkurss

(1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet), juhindudes Jäätmeseadusest, Konkurentsiseadusest ja Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrusest nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord". Keskkonnaameti ettepaneku alusel annab Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist konkreetses piirkonnas.

(2) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud kirjalikku pakkumist. Avalik konkurss kuulutatakse välja üleriigilise levikuga ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

(3) Avaliku konkursi pakkumise kutse dokumendid kooskõlastatakse Harjumaa Keskkonnateenistusega Jäätmeseaduses ettenähtud korras.

(4) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” § 11 sätestatud andmetele tuleb avatud pakkumise väljakuulutamise teates ühe kvalifitseerimistingimusena ette näha vedaja Eestis kehtiva jäätmeloa olemasolu olmejäätmete veoks majandus- või kutsetegevuses.

(5) Lisaks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” § 15 sätestatud andmetele ning Jäätmeseaduse § 67 lg 2 sätestatud andmetele peavad avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides sisalduma:

1) linna ja vedaja vahelise lepingu projekt;

2) pakkumise maksumuse esildis paberi ja kartongi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete, segaolmejäätmete ning suurjäätmete käitlemise teenustasude esitamiseks;

3) andmed ainuõiguse kestvuse kohta piirkonnas;

4) nõue, et ettevõtja tagab pakkumise vastavuse jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide nõuetele;

5) nõue, et ettevõtja pakkumises sisalduvate jäätmeveo teenustasude suurus ei tohi ületada kehtivaid teenustasude piirmäärasid.

(6) Avaliku konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse keskkonnaameti juhataja käskkirjaga komisjon, millesse kuuluvad vähemalt kaks keskkonnaameti esindajat, üks Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) keskkonnakomisjoni liige ning üks esindaja sellest linnaosa valitsusest, kus asub konkursil olev piirkond. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte.

(7) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas:

1) jõuaks enne vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida linna ja vedaja vahelise lepingu ning

2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad.

§ 6.  Avalikkuse teavitamine

Keskkonnaamet teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe kaudu, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid, avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast, jäätmeveo teenustasudest ning piirkonnast, kus see vedaja omab ainuõigust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks.

§ 7.  Linna ja vedaja vaheline leping

Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast.

 

3. PEATÜKK

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE

§ 8.  Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping

(1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad.

(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga.

(3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul, kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800- või 2500-liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamine toimub vastavalt korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustele.

(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab korra § 8 lg 3 nimetatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvemini kui on sätestatud korra lisas 3, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei saa toimuda harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas.

(5) Jäätmevaldaja, kes kasutab lepingu alusel teise jäätmevaldajaga ühismahutit, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu ning teavitama keskkonnaametit ja linnaosavalitsust ühismahuti kasutamisest. Ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

§ 9.  Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada piirkonna järgsele linnaosavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Avalduse vorm on toodud korra lisas 4.

(2) Avalduses märgitakse:

1) põhjused, miks soovib jäätmevaldaja enda mitteliitunuks lugemist;

2) tähtaeg, mille jooksul soovib jäätmevaldaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud;

3) kuidas kavatseb jäätmevaldaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda.

(3) Mitteliitunuks ei saa lugeda pikemaks perioodiks kui viis aastat.

(4) Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja ulatuses.

(5) Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja ulatuses.

(6) Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse aluse korraldatud jäätmeveoga osaliselt mitteliitunuks mittestandardse konteineri lõikes.

(7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas keskkonnaametile Jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmevaldaja, kes on loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks korra § 10 lg 7 punktis 3 nimetatud põhjusel, ei ole kohustatud selgitust esitama.

(8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnaosavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale.

§ 10.  Avalduse menetlemine

(1) Korra § 9 lg 1 nimetatud avalduse menetlemine toimub järgmiselt:

1) linnaosavalitsus, olles saanud korra § 9 lg 1 nimetatud avalduse, kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust korra § 9 lg 2 toodud nõuetele. Nõuetele mittevastava avalduse korral antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta avaldus läbi vaatamata;

2) linnaosavalitsus kutsub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus, kokku komisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt üks keskkonnaameti ning vähemalt üks linnaosavalitsuse esindaja;

3) komisjon teeb ettepaneku avalduse rahuldamiseks või selle rahuldamata jätmiseks.

(2) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema avalduse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. Avalduse rahuldamata jätmine peab olema põhjendatud. Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korral määratakse linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku korraldusega:

1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused,

2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus;

3) tähtaeg, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja peab esitama keskkonnaametile Jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Selgituse vorm on toodud korra lisas 5.

(3) Linnaosavalitsus teavitab keskkonnaametit ja taotlejat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või jäätmevaldaja avalduse rahuldamata jätmisest.

(4) Keskkonnaamet teavitab vedajat piirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise tähtajast.

(5) Korra § 9 lg 1 nimetatud avalduse menetlemise tähtaeg, alates avalduse esitamisest kuni käesoleva paragrahvi lg 2 nimetatud linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku korralduse teatavaks tegemiseni, on üks kuu arvates avalduse laekumisest linnaosavalitsusse. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse eriline keerukus jms) võib linnavalitsus või tema poolt volitatud isik avalduse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(6) Linnavalitsus või tema poolt volitatud isik loeb jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui:

1) esinevad mõjuvad põhused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja

2) kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise keskkonnaohutult.

(7) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud:

1) jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks jäätmemahuteid, mis on vähelevinud, mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida piirkonnas ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama;

2) jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki;

3) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid.

§ 11.  Mitteliitumise lõppemine

(1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb korra § 10 lg 2 nimetatud linnavalitsuse või tema poolt volitatud isiku korraldusega antud tähtaja möödumisel, millega linnavalitsuse või tema poolt volitatud isik luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

(2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist linnaosavalitsusele uus avaldus, millega taotletakse jäätmevaldaja lugemist mitteliitunuks. Käesolevas punktis nimetatud avalduse menetlemisel juhindutakse korra § 10 ja § 11 sätestatust.

§ 12.  Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine

Linnavalitsusel või tema poolt volitatud isikul on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine korraldatud jäätmeveoga, kui:

1) jäätmevaldaja on esitanud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid;

2) jäätmevaldaja avaldab selleks soovi linnaosavalitsusele;

3) mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolud on muutunud;

4) jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt Jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjalikku selgitust või jäätmevaldaja esitatud selgitus sisaldab valeandmeid;

5) mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust.

 

4. PEATÜKK

JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE

§ 13.  Olmejäätmete kogumine

(1) Jäätmevaldajad koguvad liigiti järgmisi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmeid:

1) paber ja kartong – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 5 korterit;

2) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 10 korterit, vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule;

3) paber ja kartong ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed – mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 25 kg nädalas;

4) segaolmejäätmed – elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul.

(2) Korra § 13 lõikes 1 nimetatud olmejäätmeid kogutakse liigiti eraldi jäätmemahutitesse. Vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas jäätmeveokite, kohta.

(3) Juhul, kui liigiti kogutavate biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta antud mahutiga kogutavale jäätmeliigile, siis on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest objektile ning jäätmeveo teenustasu sama suurusega mahutist segaolmejäätmete vedamise eest. Käesolevas lõikes nimetatud tasu on vedajal õigus rakendada üksnes siis, kui vedajal ei ole võimalik mahutis asuvaid jäätmeid vedada sama jäätmeveokiga, millega veetakse liigiti kogutavaid biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid või paberit ja kartongi.

(4) Juhul, kui jäätmevaldaja ei ole vedajale võimaldanud juurdepääsu mahutile või on juurdepääs muul viisil takistatud, siis on vedajal õigus rakendada teenustasu tühisõidu eest. Tühisõit on võrdsustatav jäätmekäitluslepingus sätestatud suurusega mahuti tühjendamisega. Jäätmekäitluslepingu puudumisel loetakse tühisõit võrdseks jäätmete vedamisega kõige väiksemast mahutist, mille kasutamiseks pole jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik vastavalt korra § 8 lõikele 4.

§ 14.  Jäätmemahutite tühjendamine

(1) Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud korra lisas 3.

(2) Juhul, kui korra lisas 3 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada korra lisas 3 sätestatust sagedamini.

(3) Jäätmete vedamine elurajoonidest öörahu ajal ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal. Päevasel ajal peab jäätmemahutite tühjendamine toimuma sellisel kellaajal, millal see kõige vähem häirib liiklust. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma jäätmemahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima jäätmemahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud jäätmemahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

(5) Vedaja on kohustatud tühjendama jäätmemahutid ja ära vedama jäätmemahutite ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme päeva jooksul alates jäätmevaldaja poolt esitatud tellimusest.

(6) Vedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal mahuti(te) ümbruse sinna paigutatud segaolmejäätmetest (v.a suuremõõtmelistest jäätmetest, mille kogumine ja vedamine on sätestatud jäätmehoolduseeskirja § 6 lõikes 2 ning toimub eraldi kogumisringiga) kuue meetri raadiuses ja reguleerima kokkuleppel jäätmevaldajaga tühjendussagedusi või mahutite arvu ja suurusi, et vältida jäätmemahutite ümbruse reostamist.

(7) Väikeelamute jäätmemahutid on lubatud jäätmeveo lihtsustamiseks lükata jäätmeveo päeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahutid ei takistaks liiklust ega jalakäijaid.

 

5. PEATÜKK

JÄÄTMEVEO TEENUSTASU PIIRMÄÄRAD JA JÄÄTMEVEO TEENUSTASU SUURUSE MÄÄRAMISE KORD

§ 15.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärad

(1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on:

 

Jäätmemahuti suurus

Teenustasu piirmäär segunenud

olmejäätmete ühekordse vedamise eest

1.

kuni 20 l ja kuni 4 kg jäätmekott

26 krooni

2.

40-150 l ja kuni 10 kg jäätmekott

42 krooni

3.

80 l

67 krooni

4.

140 l

73 krooni

5.

240 l

79 krooni

6.

370 l

105 krooni

7.

600 l

132 krooni

8.

800 l

152 krooni

9.

2500 l

375 krooni

10.

4500 l

662 krooni

(2) Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad on:

 

Jäätmemahuti suurus

Teenustasu piirmäär paberi ja kartongi

ühekordse vedamise eest

1.

240 l

42 krooni

2.

600 l

58 krooni

3.

2500 l

140 krooni

(3) Biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on:

 

Jäätmemahuti suurus

Teenustasu piirmäär biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete ühekordse vedamise eest

1.

80 l

50 krooni

2.

240 l

59 krooni

(4) Ühe kuupmeetri suurjäätmete vedamise teenustasu piirmäär on 289 krooni.

(5) Lõigetes 1 kuni 4 toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu.

(6) Lõigetes 1 kuni 3 nimetamata standardsete jäätmemahutite teenustasu arvestatakse lähima suurusega mahuti ühikhinna järgi.

§ 16.  Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord

(1) Teenustasude piirmäärad kehtivad kõikide Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkondade suhtes.

(2) Linnavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.

(3) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist.

§ 17.  Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

(1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas piirkonnas.

(2) Vedaja saab taotleda teenustasu suurendamist kas ühe või mitme olmejäätmete liigi osas või kõigi olmejäätmete liikide osas konkreetses piirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid.

(3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:

1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;

2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;

3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes

4) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates teenustasudes.

(4) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas.

(5) Korra käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse Tallinna Ettevõtlusametile (edaspidi ettevõtlusamet), kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Korralduse eelnõu kooskõlastatakse keskkonnaametiga ja vastava jäätmeveo piirkonna linnaosavalitsusega. Vedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on mitte rohkem kui 60 päeva.

(6) Kehtivad ega suurendatud teenustasud ei tohi olla suuremad linnavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest.

(7) Linnavalitsuse poolt kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva pärast alates uute teenustasude avalikustamisest keskkonnaameti poolt ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid.

§ 18.  Lisateenused

(1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel.

(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

 

6. PEATÜKK

AINUÕIGUSE ÄRAVÕTMINE

§ 19.  Ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord

(1) Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas, kui esineb vähemalt üks alljärgnevalt nimetatud asjaolu:

1) vedaja ei ole pöördunud korra § 7 nimetatud tähtaja jooksul linna ja vedaja vahelise lepingu sõlmimiseks linna poole;

2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas olmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtpäevast;

3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid rentida või osta soovivaid jäätmevaldajaid jäätmemahutitega hiljemalt linna ja vedaja vahelises lepingus sätestatud olmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevast päevast;

4) vedaja on kolmel korral jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata;

5) vedaja on kolmel korral või olulisel määral rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või linna ja vedaja vahelist lepingut;

6) vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest Jäätmeseaduse § 1201 alusel.

(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab keskkonnaamet sellest koheselt vedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt.

(3) Juhul, kui vedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab linnavalitsus keskkonnaameti ettepanekul vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise.

(4) Vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks konkreetses piirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast, millal avaliku konkursi tulemusena väljaselgitatud uus vedaja vastavas piirkonnas alustab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist.

 

7. PEATÜKK

RAKENDUSSÄTTED

§ 20.  Korra rakendamine

(1) Korra § 3 lg 1 punktis 2 nimetatud biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise kohustus rakendub samaaegselt korraldatud jäätmeveo rakendumisega jäätmeveo piirkonnas.

(2) Korra § 4 lõigetes 2 kuni 7 nimetatud lisad jõustuvad alljärgnevalt:

1) korra lisad 1.2 ja 2.2 jõustuvad 1. jaanuaril 2008;

2) korra lisad 1.3 ja 2.3 jõustuvad 1. juunil 2009;

3) korra lisad 1.4 ja 2.4 jõustuvad 1. aprillil 2010;

4) korra lisad 1.5 ja 2.5 jõustuvad 1. mail 2010;

5) korra lisad 1.6 ja 2.6 jõustuvad 1. juunil 2010;

6) korra lisad 1.7 ja 2.7 jõustuvad 1. jaanuaril 2013;

(3) Korra § 5 lõige 3 jõustub 1. jaanuaril 2008.

§ 21.  Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks järgmised Tallinna Linnavolikogu õigusaktid:

1) 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord;

2) 3. märtsi 2005 määrus nr 15 „Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra muutmine”;

3) 21. septembri 2006 määrus nr 59 „Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra muutmine”.

§ 22.  Õigusaktide muutmine

Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrust nr 6 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri" muudetakse järgmiselt:

1) Paragrahv 2 lg 2: välja jätta lõike teine lause „Järelevalve teostamisel ja väärtegude menetlemisel tegutsevad munitsipaalpolitsei ametnikud kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoritena.”

2) Paragrahv 3 p 22: välja jätta esimeses reas sõnad „kui tellija” ja „kui töövõtja” ning asendada sõna „töövõtja” teises ja kolmandas reas sõnaga „vedaja” ja sõna „tellija” kolmandas reas sõnaga „jäätmevaldaja”;

3) Paragrahv 4 lg 3: täiendada lõiget lausega „Arvestades jäätmekäitluse korraldamise ülemääraste kulutuste põhimõttega, laieneb käesolev nõue Tallinnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele juhul, kui sortimisel on täidetud jäätmeseaduse § 31 lõikes 2 esitatud tingimused ning töötlemisettevõtte poolt on tagatud taaskasutatavate jäätmete väljasortimine ja taaskasutusse suunamine vähemalt 20 massiprotsendi ulatuses vastuvõetavate jäätmete kogumassist, sealjuures ei tohi töötlemisettevõttest prügilasse ladestamisele suunatavates jäätmetes biolagunevate jäätmete sisaldus ületada 45 massiprotsenti ja ohtlike jäätmete sisaldus 0,4 massiprotsenti.”

4) Paragrahv 7 lg 1: täiendada lõiget punktiga kolm „Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakenduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused kui antud jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.”

5) Paragrahv 11 lg 7: muuta lõiget ja sõnastada järgmiselt: „Jäätmete vedamine elurajoonidest öörahu ajal ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal.”

6) Paragrahv 12 lg 4: täiendada sõnaga „garaaž” lõike teist lauset pärast sõna „asub” ja lõike kolmandat lauset pärast sõna „ehitise” vastavas käändes.

7) Paragrahv 12 lg 6: välja jätta lõike teine lause „Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Harjumaa Keskkonnateenistuses vastavalt jäätmeseaduse § 74 lõikele 1.”

8) Paragrahv 12 lg 7: muuta lõiget ja välja jätta esimeses lauses sõna „linnas” ning täiendada lõiget lausetega „Tallinna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmeveo piirkondade arv ja loetelu määratakse Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga.” enne esimest lauset.

9) Paragrahv 16 lg 2 punkt 2: täiendada punkti jäätmemahuti suurusega „80-” enne jäätmemahuti suurust „140-”;

10) Paragrahv 17 lg 7: täiendada lõiget lausega „Juhul kui mahutid paiknevad linnaosa valitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.”

§ 23.  Määruse jõustumine

Määrus jõustub ..... septembril 2007.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


LISA 1.1

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart kuni 31.12.2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 1.2

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.01.2008

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 

 

 

 

 



LISA 1.3

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2009

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 

 

 

 

 

 



LISA 1.4

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.04.2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 

 

 

 

 

 



LISA 1.5

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.05.2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 



LISA 1.6

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.06.2010

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 

 

 

 

 

 



LISA 1.7

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kaart alates 01.01.2013

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 

 

 

 

 



LISA 2.1

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused kuni 31.12.2007

 

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 8 000

Veskimetsa-Tiskre

Kirjeldus

 

Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt 74-132 ja 75-145, Ehitajate tee 114-150, (sh Meistri tänav 5, 8-22), Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel linna piiri post nr 646 juures (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

 

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv – 17 000

Õismäe

Kirjeldus

 

Õismäe tee 2 kuni 150 (paaris numbrid) ja 111 kuni 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147 kuni 219b

 

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv – 13 000

Ehitajate-Harku-Järveotsa

Kirjeldus

 

Õismäe tee 1a kuni 109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee  105a kuni 115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2-54

Paldiski mnt 221 kuni 249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88-108 (paaris numbrid)

Kadaka tee 191-197 (paaritud numbrid)

Tähetorni tn 90-110

Härgmäe tn 1-15

Härgmäe tn 2-16

Astangu tn 2-74

Astangu tn 1-35

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv – 20 220

Pääsküla-Hiiu

Kirjeldus

Mööda Ääre tänavat kuni Kadaka puiesteeni (165b, 165b/1), sealt edasi mööda linnaosa piiri Mäepealse tänavani, Lossi tänav, Soone tänav, Üliõpilaste tänav, sealt mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tee Põhjakaare ristini, Põhjakaare tänav (paaritud numbrid), Lühike tänav (kõik paaris numbrid), Tähe tänav (paaris numbrid), edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa  piiri Laagri poole.

 

 

 

 

 

 

 

 Nõmme

Piirkond nr 5

Elanike arv – 17 293

Nõmme-Männiku

Kirjeldus

 

Mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Põhjakaare ristini Põhjakaare tn (paaris numbrid), Lühike tänav (paaritud numbrid), Tähe tänav (paaritud numbrid), mööda Tähe tänavat Serva ristini, edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Männiku poole Nõmme ja Kesklinna linnaosade vahelise piirini. Sealt kuni Viljandi mnt ja Pärnu mnt ristini, edasi mööda Tervise tänavat, Nõmme ja Mustamäe linnaosade vahelist piiri mööda Ehitajate teele.

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv – 12 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Tallinna Tehnikaülikooli territooriumi piir, Ehitajate tee (paaritud numbrid kuni linnaosa piir 103a)

 

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv – 12 200

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vahelisest piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

Mustamäe

Piirkond nr 8

Elanike arv – 14 000

Kännu Kuke

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid alates 161 kuni 201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6 kuni 4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250 kuni 204), A. H. Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 77 kuni 109)

 

Mustamäe

Piirkond nr 9

Elanike arv – 11 600

Sütiste

Kirjeldus

 

Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), A.H.Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57 kuni 71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) kuni Ehitajate tee ringini.

 

Mustamäe

Piirkond nr 10

Elanike arv – 11 900

Sääse

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid alates Kristiine ja Mustamäe linnaosa piirist), A.H.Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 109), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 11

Elanike arv – 15 150

Tondi-Järve

Kirjeldus

 

Kotkapoja 2, 4 kuni Nõmme tee, Nõmme tee paaritud, Retke tee paaritud numbrid piki linnaosa piiri kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

 

 

 

 

 

 

 

Kristiine

Piirkond nr 12

Elanike arv – 14 850

Lilleküla-Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tänava paaritud numbrid, piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt paarituid numbreid kuni Pirni tänavani. Sealt piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri tänava ja Siili tänava kruntide põhjaserva (Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni.   Nõmme tee paaris numbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tänava paaritute numbritega majade kruntideni.

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 13

Elanike arv – 20 000

Merimetsa-Kelmiküla-Pelgulinn

Kirjeldus

 

Toompuiestee paaritud numbrid 35-27 kuni Paldiski mnt. Paldiski maanteed pidi mööda linnaosa piiri kuni Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont kuni Pelguranna tänava pikenduseni (Kopliranna tänava ristmikult). Pelguranna tänavat pidi alla Puhangu tänavani. Piki Puhangu tänava paarituid numbreid 91-1a Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda 100 m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki raudtee lõunaserva  piirkonna alguspunkti.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 14

Elanike arv – 18 500

Pelguranna-Kopli

Kirjeldus

Kopli lahe rannajoon alates Pelguranna tänava pikendusest Kopliranna tänava ristmikult, piki Pelguranna tänava põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tänava paaris numbrid kuni Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tänavat pidi itta kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku tänav 3a garaazide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ja Neeme tänava paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tänava pikenduseni.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 15

Elanike arv – 18 500

Kalamaja-Paljassaare

Kirjeldus

 

Paljassaare poolsaare rannajoon alates Neeme tänava paaritute numbritega kruntide idapiiride pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (Linnahalli krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva), Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle tänav 54 (paaris numbrid) kuni Kopli tänavani. Kopli tänava (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku tänav 3 kruntideni, piki nende kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tänava paaritute kruntide piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 16

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

Kesklinn

Piirkond nr 17

Elanike arv – 16 747

Südalinn-Keldrimäe-Mõigu

Kirjeldus

Endla tänava viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paaris numbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu maantee ida- serva Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru Keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva maanteed mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 18

Elanike arv – 10 737

Uue-Maailma-Kitseküla-Luite

Kirjeldus

 

Endla tänava viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tänav (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav (paaris numbrid 2-14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaris numbrid vahemikus Liivalaia tänav kuni Viadukti tänav). Piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni, piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 19

Elanike arv – 14 413

Raua-Torupilli-Kadriorg

Kirjeldus

 

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suur Rannavärava tänavani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (Linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tänava pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1-83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru Väljakuni.

 

 

 

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 20

Elanike arv – 11 855

Sikupilli

Kirjeldus

Tartu mnt paaritud numbrid (lõigus Lasnamäe tänav kuni Peterburi tee), Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Pae park, Pae tänava paaritud numbrid (lõigus Pae tänava ja Majaka põigu ristmik kuni Peterburi tee), Peterburi tee paaritud numbrid (lõigus Pae tänava ja Peterburi tee ristmik kuni Tartu mnt).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 21

Elanike arv – 9 392

Kukerpõllu

Kirjeldus

Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Valge tänav kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Laagna tee), Laagna tee (lõigus J. Smuuli tee kuni Valge tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 22

Elanike arv – 11 295

Pae

Kirjeldus

Laagna tee (lõigus Lasnamäe tänava lõpp kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee (lõigus Laagna tee kuni Punane tänav), Punase tänava paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Pae tänav), Pae tänava paaritud numbrid (lõigus Punane tänav kuni Majaka põik), Pae park.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 23

Elanike arv – 10 942

Ülemiste

Kirjeldus

Peterburi tee paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Pae tänav), Pae tänava paaris numbrid (lõigus Peterburi tee kuni Punane tänav), Punase tänava paaris numbrid (lõigus Pae tänav kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee läänepoolne serv (lõigus Punane tänav kuni Peterburi tee), Peterburi tee paaritud numbrid (lõigus            J. Smuuli tee kuni Vesse tänav), Vesse tänava paaris numbrid, raudtee (lõigus Vesse tänav kuni Tartu mnt).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 24

Elanike arv – 9 941

Sõjamäe

Kirjeldus

Raudtee Tartu maanteest kuni kinnistuni Suur-Sõjamäe põik 11, J. Smuuli tee perspektiivne pikendus raudteest kuni Suur-Sõjamäe tänavani, Suur-Sõjamäe tänav (lõigus perspektiivne J.Smuuli tee pikendus kuni linna idapiir), Lasnamäe linnaosa lõunapiir Suur-Sõjamäe tänava lõpust kuni Tartu maanteeni, Tartu mnt Lasnamäe linnaosa piirist kuni raudteeni.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 25

Elanike arv – 9 835

Väo

Kirjeldus

Peterburi tee paaris numbrid Vesse tänavast kuni linna idapiirini, Tallinna linna idapiir Peterburi teest kuni Suur-Sõjamäe tänava lõpuosani, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (linna idapiirist kuni kinnistuni Suur-Sõjamäe 27a),    J. Smuuli tee perspektiivne pikendus (idapoolne serv) Suur-Sõjamäe tänavast kuni raudteeni, raudtee (põhjapoolne serv) Suur-Sõjamäe 27a kinnistu juurest kuni Vesse tänavani, Vesse tänava paaritud numbrid.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 26

Elanike arv – 10 345

Varraku

Kirjeldus

Punase tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Pikri tänav), Pikri tänava paaris numbrid, Laagna tee (lõigus Pikri tänav ja Saarepiiga pst), Saarepiiga pst idapoolne serv (lõigus Laagna tee kuni Liikuri tänav), Liikuri tänava lõunapoolne serv (lõigus Saarepiiga pst kuni Varraku tänav), Varraku tänava läänepoolne serv (lõigus Liikuri tänav kuni Punane tänav), Punase tänava lõpp (paaris numbrid alates Varraku tänavast), Kuuli tänava lääne- poolne serv, Peterburi tee paaritud numbrid (lõigus Kuuli tänav kuni J. Smuuli tee).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 27

Elanike arv – 11 147

Laagna

Kirjeldus

Laagna tee lõunapoolne serv (lõigus J. Smuuli tee kuni Pikri tänav), Pikri tänava paaritud numbrid, Punase tänava paaritud numbrid (lõigus Pikri 1 maja kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee (lõigus Punane tänav kuni Laagna tee).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 28

Elanike arv – 9 792

Loopealse

Kirjeldus

J. Smuuli tee paaritud numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav), Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid (lõigus Narva mnt kuni perspektiivse Rahu tee trassini), perspektiivse Rahu tee trassi pikendus (Mustakivi teest üle Tondi raba kuni Liikuri ja Varraku tänavate ristumiseni), Liikuri tänava põhjapoolne külg (lõigus Varraku tänav kuni Saarepiiga pst pikendus), Saarepiiga pst (lõigus Liikuri tänav kuni Laagna tee), Laagna tee (lõigus Saarepiiga pst kuni J. Smuuli tee).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 29

Elanike arv – 11 170

Tondiraba

Kirjeldus

Linnamäe tee paaris nr, Ussimäe tee läänepoolne serv (lõigus Linnamäe tee kuni Kärberi tn), Kärberi tänava paaritud numbrid (kuni majani Kärberi 39), Kivila tänava paaritud numbrid ning paaris numbrid alates majast Kivila 34, Mustakivi tee paaritud numbrid (lõigus Kivila tänav kuni Laagna tee), Laagna tee Mustakivi teest kuni Varraku tänavani, Varraku tänav Laagna teest kuni Liikuri tänava lõpuni, mõtteline joon plaanil Liikuri tänava lõpust kuni Mustakivi teeni (perspektiivse Rahu tee pikendus üle Tondi raba), Mustakivi tee paaritud numbrid (lõigus Mustakivi tee ja perspektiivse Rahu tee ristmik kuni Linnamäe tee).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 30

Elanike arv – 9 742

Mustakivi

Kirjeldus

Laagna tee Varraku tänavast kuni Mustakivi teeni, Mustakivi tee paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Kivila tänav), Kivila tänava paaris numbrid (majad ja kinnistud Kivila 2-34) kuni Kärberi tänava alguseni, Kärberi tänava paaris numbrid (majad ja kinnistud Kärberi 2-20), mõtteline joon Kärberi 20 juurest Peterburi teeni (piir kulgeb Raadiku 10 ning majade Raadiku 13, Ümera 10 ja Ümera 24 vahelt), Peterburi tee paaritud numbrid (lõigus Raadiku 10 kuni Kuuli tänav), Kuuli tänava ida poolne serv, Punase tänava paaritud numbrid (lõigus Kuuli tänav kuni Varraku tänav), Varraku tänava idapoolne serv Punasest tänavast kuni Laagna teeni.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 31

Elanike arv – 10 396

Kuristiku

Kirjeldus

Mustakivi tee idapoolne serv (lõigus Linnamäe tee kuni Narva mnt mööda Mustakivi tee lääne poolset haru), Narva mnt (lõigus Mustakivi tee lääne poolne haru kuni Ussimäe tee), Ussimäe tee läänepoolne külg (lõigus Narva mnt kuni Linnamäe tee), Linnamäe tee paaritud numbrid (lõigus Ussimäe tee kuni Mustakivi tee).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe

Piirkond nr 32

Elanike arv – 11 234

Priisle

Kirjeldus

Narva mnt lõunapoolne serv (lõigus Ussimäe tee kuni Linnuse tänav), Lasnamäe linnaosa territooriumi idapiir (lõigus Narva mnt kuni Peterburi tee, osaliselt piki Pirita jõge), Peterburi tee põhjapoolne serv (lõigus Pirita jõgi kuni kinnistu Ümera 26), Peterburi teed ja Kärberi tänavat ühendav mõtteline joon kaardil kinnistu Ümera 26 juurest Kärberi 20 juurde (piir kulgeb Raadiku 10 ning majade Raadiku 13, Ümera 10 ja Ümera 24 vahelt), Kärberi tänav (lõigus maja Kärberi 28 kuni Ussimäe tee; hõlmab paaris numbreid alates majast Kärberi 22 ning paarituid numbreid (alates majast Kärberi 39), Ussimäe tee ida- poolne serv (lõigus Kärberi tänav kuni Narva mnt).

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 33

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.2

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.01.2008

 

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 8 000

Veskimetsa-Tiskre

Kirjeldus

 

Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt 74-132 ja 75-145, Ehitajate tee 114-150, (sh Meistri tänav 5, 8-22), Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel linna piiri post nr 646 juures. (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

 

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv – 17 000

Õismäe

Kirjeldus

 

Õismäe tee 2 kuni 150 (paaris numbrid) ja 111 kuni 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147 kuni 219b

 

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv – 13 000

Ehitajate-Harku-Järveotsa

Kirjeldus

 

Õismäe tee 1a kuni 109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee  105a kuni 115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2-54

Paldiski mnt 221 kuni 249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88 -108 (paaris numbrid)

Kadaka tee 191-197 (paaritud numbrid)

Tähetorni tn 90-110

Härgmäe tn 1-15

Härgmäe tn 2-16

Astangu tn 2-74

Astangu tn 1-35

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv – 20 220

Pääsküla-Hiiu

Kirjeldus

Mööda Ääre tänavat kuni Kadaka puiesteeni (165b, 165b/1), sealt edasi mööda linnaosa piiri Mäepealse tänavani, Lossi tänav, Soone tänav, Üliõpilaste tänav, sealt mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tee Põhjakaare ristini, Põhjakaare tänav (paaritud numbrid), Lühike tänav (kõik paaris numbrid), Tähe tänav (paaris numbrid), edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa  piiri Laagri poole.

 

 

 

 

 

 

 

 

 Nõmme

Piirkond nr 5

Elanike arv – 17 293

Nõmme-Männiku

Kirjeldus

 

Mööda Ehitajate teed alla kuni Vana-Mustamäe tänavani, edasi Põhjakaare ristini Põhjakaare tn (paaris numbrid), Lühike (paaritud numbrid), Tähe tänav (paaritud numbrid), mööda Tähe tänavat Serva ristini, edasi mööda mõttelist joont läbi raba linnaosa piirini. Mööda linnaosa piiri Männiku poole Nõmme ja Kesklinna linnaosade vahelise piirini. Sealt kuni Viljandi mnt ja Pärnu mnt ristini, edasi mööda Tervise tänavat, Nõmme ja Mustamäe linnaosade vahelist piiri mööda Ehitajate teele.

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), A. H. Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a)

 

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv – 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vahelisest piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

Mustamäe

Piirkond nr 8

Elanike arv – 27 000

Siili-Sääse

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137-201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6-4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250-204), A. H. Tammsaare tee (paaris numbrid 74-70), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 9

Elanike arv – 15 150

Tondi-Järve

Kirjeldus

 

Kotkapoja 2, 4 kuni Nõmme tee, Nõmme tee paaritud, Retke tee paaritud numbrid piki linnaosa piiri kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

 

Kristiine

Piirkond nr 10

Elanike arv – 14 850

Lilleküla-Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tänava paaritud numbrid, piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt paarituid numbreid kuni Pirni tänavani. Sealt piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri tänava ja Siili tänava kruntide põhjaserva (Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni.   Nõmme tee paaris numbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tänava paaritute numbritega majade kruntideni.

 

 

 

 

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 11

Elanike arv – 20 000

Merimetsa-Kelmiküla- Pelgulinn

Kirjeldus

 

Toompuiestee paaritud numbrid 35-27 kuni Paldiski mnt. Paldiski maanteed pidi mööda linnaosa piiri kuni Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont kuni Pelguranna tänava pikenduseni (Kopliranna tänava ristmikult). Pelguranna tänavat pidi alla Puhangu tänavani. Piki Puhangu tänava paarituid numbreid 91-1a Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda 100m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki  raudtee lõunaserva  piirkonna alguspunkti.

 

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 12

Elanike arv – 18 500

Pelguranna-Kopli

Kirjeldus

Kopli lahe rannajoon alates Pelguranna tänava pikendusest Kopliranna tänava ristmikult, piki Pelguranna tänava põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tänava paaris numbrid kuni Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tänavat pidi itta kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku tänav 3a garaazide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ja Neeme tänava paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tänava pikenduseni.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 13

Elanike arv – 18 500

Kalamaja-Paljassaare

Kirjeldus

 

Paljassaare poolsaare rannajoon alates Neeme tänava paaritute kruntide idapiiride pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (Linnahalli krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva), Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama raudtee lääne- ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle tänav 54 (paaris numbrid) kuni Kopli tänavani. Kopli tänav (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku tänav 3 kruntideni, piki nende kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tänava paaritute numbritega kruntide piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak ( vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paaris numbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kesklinn

Piirkond nr 15

Elanike arv – 16 747

Südalinn-Keldrimäe-Mõigu

Kirjeldus

Endla tänava viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paaris numbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini(Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu maantee ida serva Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru Keskuse poolne), Piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva maanteed mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 16

Elanike arv – 10 737

Uue-Maailma-Kitseküla-Luite

Kirjeldus

 

Endla tänava viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tänav (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav (paaris numbrid 2-14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaris numbrid vahemikus Liivalaia tänav kuni Viadukti tänav). Piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni, piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 17

Elanike arv – 14 413

Raua-Torupilli-Kadriorg

Kirjeldus

 

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suur Rannavärava tänavani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (Linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tänava pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1-83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru Väljakuni.

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 18

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

 

 

 

 

Lasnamäe

Piirkond nr 19

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni       J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 20

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid , Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 21

Elanike arv – 11 000

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.3

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.06.2009

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 8 000

Veskimetsa-Tiskre

Kirjeldus

 

Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt 74-132 ja 75-145, Ehitajate tee 114-150, (sh Meistri tänav 5, 8-22), Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel linna piiri post nr 646 juures. (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

 

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv – 17 000

Õismäe

Kirjeldus

 

Õismäe tee 2 kuni 150 (paaris numbrid) ja 111 kuni 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147 kuni 219b

 

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv – 13 000

Ehitajate-Harku-Järveotsa

Kirjeldus

 

Õismäe tee 1a kuni 109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee  105a kuni 115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2-54

Paldiski mnt 221 kuni 249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88 -108 (paaris numbrid)

Kadaka tee 191-197 (paaritud numbrid)

Tähetorni tn 90-110

Härgmäe tn 1-15

Härgmäe tn 2-16

Astangu tn 2-74

Astangu tn 1-35

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv – 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), A. H. Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a).

 

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv – 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vahelisest piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

 

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv – 27 000

Siili-Sääse

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137-201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6-4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250-204), A. H. Tammsaare tee (paaris numbrid 74-70), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 8

Elanike arv – 15 150

Tondi-Järve

Kirjeldus

 

Kotkapoja 2, 4 kuni Nõmme tee, Nõmme tee paaritud, Retke tee paaritud numbrid piki linnaosa piiri kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

 

Kristiine

Piirkond nr 9

Elanike arv – 14 850

Lilleküla-Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tänava paaritud numbrid, piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt paarituid numbreid kuni Pirni tänavani. Sealt piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri tänava ja Siili tänava kruntide põhjaserva (Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni.   Nõmme tee paaris numbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tänava paaritute numbritega majade kruntideni.

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 10

Elanike arv – 20 000

Merimetsa-Kelmiküla- Pelgulinn

Kirjeldus

 

Toompuiestee paaritud numbrid 35-27 kuni Paldiski mnt. Paldiski maanteed pidi mööda linnaosa piiri kuni Pelguranna tänavani, piki linnaosa piiri Kopli laheni, piki rannajoont kuni Pelguranna tänava pikenduseni (Kopliranna tänava ristmikult). Pelguranna tänavat pidi alla Puhangu tänavani. Piki Puhangu tänava paarituid numbreid 91-1a Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda 100 m lõunasse kuni Kopli kaubajaama raudtee pikenduseni, piki raudtee maa-ala lõunaserva Rohu tänavani, sealt piki  raudtee lõunaserva  piirkonna alguspunkti.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 11

Elanike arv – 18 500

Pelguranna-Kopli

Kirjeldus

Kopli lahe rannajoon alates Pelguranna tänava pikendusest Kopliranna tänava ristmikult, piki Pelguranna tänava põhjaserva kuni Puhangu tänavani, Puhangu tänava paaris numbrid kuni Sõle tänavani, Sõle tänavat mööda loode suunas kuni Kopli tänavani. Kopli tänavat pidi itta kuni Niidi tänavani. Sealt üle trammitee mööda raudteeharu Laevastiku tänav 3a garaazide krundini. Piki selle krundi edela- ja läänepiiri ja Neeme tänava paaritute numbritega kruntide idapiiri kuni Paljassaare laheni. Rannajoont pidi Kopli poolsaare suunas Pelguranna tänava pikenduseni.

 

 

 

 

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 12

Elanike arv – 18 500

Kalamaja-Paljassaare

Kirjeldus

 

Paljassaare poolsaare rannajoon alates Neeme tänava paaritute kruntide idapiiride pikendusest kuni Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelise piirini (Linnahalli krundi idapiir), mööda linnaosa piiri Põhja pst (Skoone bastioni alaserva), Rannamäe tee loodeserva Toompuiestee 35 krundini, sealt piki raudtee lõunaserva kuni Rohu tänavani, sealt põhja suunas piki Kopli kaubajaama raudtee lääne ja lõunaserva kuni Sõle tänavani. Sõle tänav 54 (paaris numbrid) kuni Kopli tänavani. Kopli tänav (paaritud numbrid) 69a kuni Niidi tänavani, sealt üle trammitee piki raudteeharu kuni Laevastiku tänav 3 kruntideni, piki nende kruntide edela- ja läänepiiri Neeme tänava paaritute numbritega kruntide piirideni ja sealt kuni Paljassaare laheni.

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 13

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak ( vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paaris numbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv – 16 747

Südalinn-Keldrimäe-Mõigu

Kirjeldus

Endla tänava viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paaris numbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhja serva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu maantee ida serva Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, Piki Gonsiori tänava paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru Keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva maanteed mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 15

Elanike arv – 10 737

Uue-Maailma-Kitseküla-Luite

Kirjeldus

 

Endla tänava viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tänav (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav (paaris numbrid 2-14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaris numbrid vahemikus Liivalaia tänav kuni Viadukti tänav). Piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni, piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Endla tänava viaduktini.

 

 

 

 

 

Kesklinn

Piirkond nr 16

Elanike arv – 14 413

Raua-Torupilli-Kadriorg

Kirjeldus

 

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suur Rannavärava tänavani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (Linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tänava pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1-83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru Väljakuni.

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 17

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 18

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni      J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 19

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 20

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.4

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.04.2010

 

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 8 000

Veskimetsa-Tiskre

Kirjeldus

Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt 74-132 ja 75-145, Ehitajate tee 114-150, (sh Meistri tänav 5, 8-22), Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel linna piiri post nr 646 juures. (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

 

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv – 17 000

Õismäe

Kirjeldus

Õismäe tee 2 kuni 150 (paaris numbrid) ja 111 kuni 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147 kuni 219b

 

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv – 13 000

Ehitajate-Harku-Järveotsa

Kirjeldus

Õismäe tee 1a kuni 109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee  105a kuni 115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2-54

Paldiski mnt 221 kuni 249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88 -108 (paaris numbrid)

Kadaka tee 191-197 (paaritud numbrid)

Tähetorni tn 90-110

Härgmäe tn 1-15

Härgmäe tn 2-16

Astangu tn 2-74

Astangu tn 1-35

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv – 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a).

 

 

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv – 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv – 27 000

Siili-Sääse

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137-201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6-4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250-204), A. H. Tammsaare tee (paaris numbrid 74-70), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 8

Elanike arv – 15 150

Tondi-Järve

Kirjeldus

 

Kotkapoja 2, 4 kuni Nõmme tee, Nõmme tee paaritud, Retke tee paaritud numbrid piki linnaosa piiri kuni Pärnu mnt ja Viljandi mnt ristini, sealt piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Kotkapoja tänavani.

 

Kristiine

Piirkond nr 9

Elanike arv – 14 850

Lilleküla-Kristiine

Kirjeldus

Kotkapoja tänava paaritud numbrid, piki Kesklinna linnaosa piiri (raudteed) kuni Paldiski mnt viaduktini, sealt piki Paldiski mnt paarituid numbreid kuni Pirni tänavani. Sealt piki Kristiine linnaosa piiri Tuuliku teeni, piki Tuuliku tee ja Kadaka tee põhjaserva Mustamäe linnaosa piirini, piki Tildri tänava ja Siili tänava kruntide põhjaserva (Mustamäe linnaosa piiri) kuni Nõmme teeni.   Nõmme tee paaris numbrid (Nõmme tee 104) kuni Kotkapoja tänava paaritute numbritega majade kruntideni.

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 10

Elanike arv – 25 700

Kopli-Tööstuse

Kirjeldus

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna Linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tänav, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tänavat kuni Pelguranna tänava ristmikuni ning edasi Pelguranna tänav kuni mereni ja mere piiri mööda kuni linnahallini.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 11

Elanike arv – 30 980

Merimetsa-Pelguranna

Kirjeldus

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda mere piiri kuni Pelguranna tänav 27, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tänavate ristmikuni, edasi piki Sõle tänavat kuni end raudtee ületuseni, edasi mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, edasi mööda raudtee tammi Balti jaama Toompuiesteele välja ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed  kuni Pelguranna tänava pikenduseni.

 

 

 

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 12

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

Kesklinn

Piirkond nr 13

Elanike arv – 16 747

Südalinn-Keldrimäe-Mõigu

Kirjeldus

Endla tänava viaduktist mööda Endla tänavat ida poole, mööda Suur-Ameerika tänavat (paaris numbrid) kuni Liivalaia tänavani (paaritud numbrid), Liivalaia tänavast kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaritud numbrid) kuni Viadukti tänavani, piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni. Piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhjaserva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida ja lõunapiire Pärnu maanteeni, seal piki Pärnu mnt lõunasse Viljandi maanteeni, piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni, piki Tartu maantee ida serva Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paaris numbreid Laikmaa tänavani (Viru Keskuse poolne), piki Laikmaa tänavat põhja Narva maanteeni, Narva maanteed mööda läände kuni Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 14

Elanike arv – 10 737

Uue-Maailma-Kitseküla-Luite

Kirjeldus

 

Endla tänava viaduktist Suur-Ameerika tänavani. Suur-Ameerika tänav (paaritud numbrid) kuni Liivalaia tänavani, Liivalaia tänav (paaris numbrid 2-14) kuni Veerenni tänavani, Veerenni tänav (paaris numbrid vahemikus Liivalaia tänav kuni Viadukti tänav). Piki Viadukti tänavat ida suunas kuni raudteeharude hargnemiseni, piki raudteeharu äärt pidi edelasse Järvevana teele, Järvevana tee põhja serva pidi kuni Järvevana tee 9d krundini, sealt piki Järvevana tee 9 kruntide ida- ja lõunapiire Pärnu maanteeni, edasi kulgeb piir piki Kesklinna linnaosa piiri kuni Endla tänava viaduktini.

 

Kesklinn

Piirkond nr 15

Elanike arv – 14 413

Raua-Torupilli-Kadriorg

Kirjeldus

 

Viru väljakust piki Mere pst ja Rannamäe tee lääneserva kuni Suur Rannavärava tänavani, sealt piki Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri (Linnahalli krundi idapiir) mereni, sealt piki rannajoont kuni Pirita linnaosa piirini (Lepa tänava pikendus). Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri Tartu maanteeni. Tartu mnt (paaritud numbrid 1-83) kuni Kivisilla tänavani, Kivisillast Gonsiori tänavani, piki Gonsiori tänava paarisnumbreid Laikmaa tänavani. Piki Laikmaa tänavat Narva maanteeni, piki Narva mnt läände kuni Viru Väljakuni.

 

 

 

 

 

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 16

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 17

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni       J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 18

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 19

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.5

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.05.2010

 

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 8 000

Veskimetsa-Tiskre

Kirjeldus

Elurajoonid, mis piirnevad Paldiski mnt 74-132 ja 75-145, Ehitajate tee 114-150, (sh Meistri tänav 5, 8-22), Mustamäe linnaosa, Kristiine linnaosa, Põhja-Tallinna, mere, Haabersti linnaosa piir kuni Paldiski maanteel linna piiri post nr 646 juures. (Veskimetsa, Mustjõe, Rocca Al Mare, Kakumäe, Vismeistri, Tiskre jne elurajoonid).

 

Haabersti

Piirkond nr 2

Elanike arv – 17 000

Õismäe

Kirjeldus

Õismäe tee 2 kuni 150 (paaris numbrid) ja 111 kuni 173 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee 117 kuni 153 (paaritud numbrid)

Paldiski mnt 147 kuni 219b

 

Haabersti

Piirkond nr 3

Elanike arv – 13 000

Ehitajate-Harku-Järveotsa

Kirjeldus

Õismäe tee 1a kuni 109 (paaritud numbrid)

Ehitajate tee  105a kuni 115 (paaritud numbrid)

Järveotsa tee 1 kuni 51 (paaritud numbrid) ja 2-54

Paldiski mnt 221 kuni 249 (paaritud numbrid)

Kadaka tee 88 -108 (paaris numbrid)

Kadaka tee 191-197 (paaritud numbrid)

Tähetorni tn 90-110

Härgmäe tn 1-15

Härgmäe tn 2-16

Astangu tn 2-74

Astangu tn 1-35

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 4

Elanike arv – 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a).

 

 

 

Mustamäe

Piirkond nr 6

Elanike arv – 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

Mustamäe

Piirkond nr 7

Elanike arv – 27 000

Siili-Sääse

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137-201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6-4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250-204), A. H. Tammsaare tee (paaris numbrid 74-70), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 8

Elanike arv – 29 471

Kirjeldus

Kristiine linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 9

Elanike arv – 25 700

Kopli-Tööstuse

Kirjeldus

 

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna Linnahalli lääne poolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tänav, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tänavat kuni ristmikuni ning edasi Pelguranna tänav kuni mereni ja mere piiri mööda kuni linnahallini.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 10

Elanike arv – 30 980

Merimetsa-Pelguranna

Kirjeldus

 

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda mere piiri kuni Pelguranna tänav 27, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tänavate ristmikuni, edasi piki Sõle tänavat kuni end raudtee ületuseni, edasi mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, edasi mööda raudtee tammi Balti jaama Toompuiesteele välja ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed  kuni Pelguranna tänava pikenduseni.

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 11

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

 

Kesklinn

Piirkond nr 12

Elanike arv – 41 897

Kirjeldus

Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) Endla tänava viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu maanteed lõunasse Viljandi maanteeni. Piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst.

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 13

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 14

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 15

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 16

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.6

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.06.2010

 

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 39 276

Kirjeldus

Haabersti linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 3)

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 2

Elanike arv – 38798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 3

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a).

 

Mustamäe

Piirkond nr 4

Elanike arv – 13 000

Szolnoki

Kirjeldus

 

Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piirist), Sõpruse pst, Keskuse tänav, Mustamäe tee (paaris numbrid alates 138), Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir.

 

Mustamäe

Piirkond nr 5

Elanike arv – 27 000

Siili-Sääse

Kirjeldus

 

Mustamäe tee (paaritud numbrid 137-201), Keskuse tänav (paaris numbrid 6-4), Sõpruse pst (paaris numbrid alates 250-204), A. H. Tammsaare tee (paaris numbrid 74-70), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir kuni Mustamäe teeni.

 

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 6

Elanike arv – 29 471

Kirjeldus

Kristiine linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)

 

 

 

 

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 7

Elanike arv – 25 700

Kopli-Tööstuse

Kirjeldus

 

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna Linnahalli läänepoolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tänav, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteeni, raudteest kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tänavat kuni ristmikuni ning edasi Pelguranna tänav kuni mereni ja mere piiri mööda kuni linnahallini.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 8

Elanike arv – 30 980

Merimetsa-Pelguranna

Kirjeldus

 

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda mere piiri kuni Pelguranna tänav 27, edasi kuni Pelguranna ja Kopli tänavate ristmikuni, edasi piki Sõle tänavat kuni end raudtee ületuseni, edasi mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, edasi mööda raudtee tammi Balti jaama Toompuiesteele välja ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed  kuni Pelguranna tänava pikenduseni.

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 9

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

Kesklinn

Piirkond nr 10

Elanike arv – 41 897

Kirjeldus

Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) Endla tänava viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu maanteed lõunasse Viljandi maanteeni. Piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 11

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J.Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

Lasnamäe

Piirkond nr 12

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 13

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid , Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 14

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 2.7

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveo piirkondade kirjeldused alates 01.01.2013

 

 

 

HAABERSTI LINNAOSA

 

Haabersti

Piirkond nr 1

Elanike arv – 38 000

Kirjeldus

Haabersti linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 3)

 

 

NÕMME LINNAOSA

 

Nõmme

Piirkond nr 2

Elanike arv – 38 798

Kirjeldus

Nõmme linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 8)

 

 

MUSTAMÄE LINNAOSA

 

Mustamäe

Piirkond nr 3

Elanike arv – 24 000

Kadaka

Kirjeldus

 

Haabersti ja Mustamäe linnaosade vaheline piir, Nõmme ja Mustamäe vaheline piir kuni Soone tänavani, Soone tänav (paaritud numbrid), Raja tänav, Üliõpilaste tee, Ehitajate tee, Nõmme ja Mustamäe linnaosa piir kuni Tervise tänavani, Retke tee (paaris numbrid), Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 57-71), Sõpruse pst (paaritud numbrid alates 179) Ehitajate tee ringini, Ehitajate tee (paaris numbrid kuni linnaosa piir 103a).

 

Mustamäe

Piirkond nr 4

Elanike arv – 40 000

Siili-Sääse-Szolnok

Kirjeldus

 

Kadaka tee (paaritud numbrid), Tuuliku tee, Ehitajate tee (paaris numbrid alates Haabersti ja Mustamäe linnaosade vahelisest piirist), Sõpruse pst Tammsaare teeni, Tammsaare tee (paaritud numbrid alates 71-57), Nõmme tee (paaris numbrid kuni 106), Kristiine ja Mustamäe linnaosa piir (Tildri tänavat pidi Kadaka teeni).

 

KRISTIINE LINNAOSA

 

Kristiine

Piirkond nr 5

Elanike arv – 29 471

Kirjeldus

Kristiine linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 5)

 

 

PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 6

Elanike arv – 25 700

Kopli-Tööstuse

Kirjeldus

 

Linnaosa põhjapoolsed kinnistud maa-alal mere ja alljärgnevate tänavate vahel: alates merest Tallinna Linnahalli lääne poolset külge pidi kuni Põhja puiesteeni, Suurtüki tänav, Rannamäe tee, Toompuiesteed pidi Balti jaama raudteed kuni Rohu tänavani ja edasi piki raudteed läbi Kopli kaubajaama kuni Sõle tänavani, edasi piki Sõle tänavat kuni ristmikuni ning edasi Pelguranna tänav kuni mereni ja mere piiri mööda kuni linnahallini.

 

Põhja-Tallinn

Piirkond nr 7

Elanike arv – 30 980

Merimetsa-Pelguranna

Kirjeldus

 

Linnaosa lõunapoolsed kinnistud maa-alal linnaosa piiri ja alljärgnevate tänavate vahel: alates linnaosa piirist Seevaldi kollektori juures mööda mere piiri kuni Pelguranna tänav 27 edasi kuni Pelguranna ja Kopli tänavate ristmikuni, edasi piki Sõle tänavat kuni end raudtee ületuseni, edasi mööda raudtee tammi läbi Kopli kaubajaama kuni Rohu tänavani, edasi mööda raudtee tammi Balti jaama Toompuiesteele välja ja tagasi mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed  kuni Pelguranna tänava pikenduseni.

 

 

TALLINNA KESKLINNA LINNAOSA

 

Kesklinn

Piirkond nr 8

Elanike arv – 2 811

Vanalinn

Kirjeldus

Põhja pst (paaritud numbrid), Mere pst (paaritud numbrid), Pärnu mnt (vanalinna poolne külg) kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljak (vanalinna poolne külg), Kaarli pst (paarisnumbrid 2-10), Toompuiestee (paaris numbrid) kuni Rannamäe teeni, Rannamäe teed pidi linnaosa piiri mööda kuni Põhja pst algusesse.

 

Kesklinn

Piirkond nr 9

Elanike arv – 41 897

Kirjeldus

Kaarli pst (paaritud numbrid 1-11) kuni Toompuiesteeni, Toompuiestee (paaritud numbrid) kuni Paldiski maanteeni, Paldiski mnt (1-23a) kuni Tehnika tänavani, Tehnika tänav (33-63) Endla tänava viaduktini. Edasi kulgeb piir piki Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiri Pärnu maanteeni, sealt piki Pärnu maanteed lõunasse Viljandi maanteeni. Piki Viljandi maanteed kagusse raudteeni, piki raudteed kirdesse. Piki Viljandi mnt 9 krundi põhjaserva itta, sealt piki metsateed, jalgrada kagu suunas kuni Valdeku tänava pikenduseni, sealt kuni linna piiri punktini nr 473, piki linna piiri, Vana-Tartu maanteelt Tartu maanteeni. Piki Tartu maanteed kagusse kuni linna piirini ja sealt linna piiri mööda kuni lennujaama krundini (Vaskjala-Ülemiste kanalini). Sealt piki kanalit Tartu maanteeni. Piki Kesklinna ja Lasnamäe linnaosa vahelist piiri mereni. Sealt piki rannajoont Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosade vahelise piirini. Mööda Kesklinna ja Põhja-Tallinna vahelist piiri Mere puiesteeni. Mööda Mere pst Pärnu maanteeni. Pärnu mnt (Tammsaare pargi poolne) kuni Vabaduse väljak, Vabaduse väljak (3,5,7), Kaarli pst.

 

 

LASNAMÄE LINNAOSA

 

Lasnamäe

Piirkond nr 10

Elanike arv – 34 400

Pae-Ülemiste

Kirjeldus

Lasnamäe tänava paaris numbrid (lõigus Tartu mnt kuni Laagna tee), Valge tänava paaris numbrid (lõigus Laagna tee kuni Narva mnt), Narva mnt paaris numbrid (lõigus Narva mnt kuni Suur-Sõjamäe tänav), Suur-Sõjamäe tänava paaris numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Lasnamäe linnaosa piirini, Lasnamäe linnaosa piir kuni Tartu mnt, Tartu mnt paaritud numbrid kuni Lasnamäe tänavani.

 

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe

Piirkond nr 11

Elanike arv – 44 400

Laagna-Tondiraba

Kirjeldus

Mäe tänava paaris numbrid, Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv), Narva mnt (piki Lasnamäe linnaosa piiri kulgevast lõigust kuni Mustakivi tee läänepoolse haruni), Mustakivi tee paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Mustakivi tee kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaris numbrid, Betooni tänava paaris numbrid (lõigus Paneeli tänav kuni Tallinna linna piir), Tallinna linna piir kuni Suur-Sõjamäe tänav, Suur-Sõjamäe tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni J. Smuuli tee), J. Smuuli tee paaritud numbrid, Narva mnt paaritud numbrid (lõigus J. Smuuli tee kuni Mäe tänav).

 

Lasnamäe

Piirkond nr 12

Elanike arv – 33 200

Priisle-Mustakivi

Kirjeldus

Lasnamäe linnaosa piir (klindi serv) alates Mustakivi tee läänepoolsest harust (Narva mnt kuni Pärnamäe tee), Tallinna linna piir kuni Betooni tänav (Pärnamäe tee kuni Peterburi tee, mööda Pirita jõge Lagedi teeni, Lagedi teest kuni Betooni tänavani), Betooni tänava paaritud numbrid (lõigus Tallinna linna piir kuni Paneeli tänav), Paneeli tänava paaritud numbrid, Peterburi tee (lõigus Paneeli tänav kuni Mustakivi tee), Mustakivi tee paaris numbrid, Mustakivi tee läänepoolne haru kuni Narva mnt.

 

 

PIRITA LINNAOSA

 

Pirita

Piirkond nr 13

Elanike arv – 13 604

Kirjeldus

Pirita linnaosa piiri kirjeldus (TLVK 23.03.2006 määruse nr 14 lisa 9)

 

Tallinna jäätmeveo piirkondade kirjelduste juures toodud elanike arv on ligikaudne.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 

 



LISA 3

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

 

 

Jäätmemahutite tühjendamise sageduse tabel

 

JÄÄTMEMAHUTITE TÜHJENDAMISE SAGEDUSE TABEL

 

Elanike arv

Korterite arv

600L segunenud olmejäätmed

800L segunenud olmejäätmed

2500L segunenud olmejäätmed

 

 

1 x ndl

2 x ndl

1 x ndl

2 x ndl

3x ndl

1 x ndl

2 x ndl

3x ndl

10

5

1

 

 

 

 

 

 

 

20

10

2

1

1

 

 

 

 

 

30

15

2

1

1

 

 

 

 

 

40

20

3

2

 

1

 

 

 

 

50

25

 

 

3

1

 

1

 

 

60

30

 

 

3

2

 

1

 

 

70

35

 

 

4

2

 

1

 

 

80

40

 

 

4

2

 

1

 

 

90

45

 

 

4

2

2

2

1

 

100

50

 

 

5

3

2

2

1

 

110

55

 

 

6

3

2

2

1

 

120

60

 

 

7

3

3

2

1

 

130

65

 

 

7

3

3

2

1

 

140

70

 

 

8

4

3

3

1

 

150

75

 

 

8

4

3

3

1

 

160

80

 

 

9

4

3

3

1

 

170

85

 

 

9

4

3

3

1

 

180

90

 

 

9

4

3

3

1

 

190

95

 

 

10

6

4

3

1

 

200

100

 

 

11

6

4

4

2

1

210

105

 

 

11

6

4

4

2

1

220

110

 

 

11

7

5

4

2

1

230

115

 

 

12

7

5

4

2

1

240

120

 

 

12

8

5

4

2

1

250

125

 

 

 

 

6

 

 

2

260

130

 

 

 

 

6

 

 

2

270

135

 

 

 

 

6

 

 

2

280

140

 

 

 

 

6

 

 

2

290

145

 

 

 

 

7

 

 

2

 

Tabelis on toodud vajalik jäätmemahutite arv vastavalt korterite ja elanike arvule ning tühjendamise sagedustele. Väikeelamutele kehtib kuni 20-liitrise ja kaaluga mitte rohkem kui 4 kg ning 40-150-liitrise ja kaaluga mitte rohkem kui 10 kg jäätmekoti või kuni 370-liitrise jäätmemahuti puhul tühjendamise sagedus üks kord kahe nädala jooksul. Kui toimub kohapeal kompostimine, on nende jäätmekottide või mahutite tühjendamise sagedus üks kord nelja nädala jooksul.

 

Tabelis esinevate lühendite seletus:

1 x ndl – üks kord ühe nädala jooksul

2 x ndl – kaks korda ühe nädala jooksul

3 x ndl – kolm korda ühe nädala jooksul

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 

 



LISA 4

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduse vorm

 

.......................................... LINNAOSA VALITSUSELE

Kuupäev:

Allkiri:

AVALDUS

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUKS LUGEMISEKS

 

Juriidiline isik

Füüsiline isik

Taotleja nimi

Aadress

Telefon, fax, e-post

Kontaktisik

 

 

 

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise aadress(id)

 

Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonna linnaosa(d) ja number (numbrid)

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotletav tähtaeg

Algus

Lõpp

Avalduse esitamise kuupäev

 

 

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjendus

 

Taotleja jäätmeteke (mvõi t või kg) ajaühikus (kuus või aastas)

vanapaber

biojäätmed

segaolmejäätmed

muu

 

 

 

 

Jäätmete käitlemine korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil

 

 

Taotleja allkiri

 

Seisukoht

Nõustuda

Mitte nõustuda

Selgitus

Kuupäev

Komisjon

 

 

 

 

Komisjoni liikme eriarvamus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

 

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja

 



LISA 5

Tallinna Linnavolikogu ............... 2007 määruse nr .......

“Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”

juurde

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja selgituse vorm oma jäätmete käitlemise kohta

 

 

 

 

 

 

 

KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUD JÄÄTMEVALDAJA KIRJALIK SELGITUS OMA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KOHTA

 

Juriidiline isik

Füüsiline isik

Jäätmevaldaja nimi

Aadress

Telefon, fax, e-post

Kontaktisik

 

 

 

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud aadress(id)

 

Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonna linnaosa ja number (numbrid), linnaosa vanema korralduse number (numbrid)

 

Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise tähtaeg

Algus

Lõpp

Kirjaliku selgituse esitamise kuupäev

 

 

 

Jäätmeteke (mvõi t või kg) ajaühikus (kuus või aastas)

vanapaber

biojäätmed

segaolmejäätmed

muu

 

 

 

 

Jäätmete käitlemise viisid ja jäätmete lõppkäitluskoht korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise perioodil

 

 

 

 

Jäätmevaldaja allkiri ja kuupäev

 

Seisukoht

Nõustuda

Mitte nõustuda

Selgitus

Kuupäev

Keskkonnaamet

 

 

 

 


 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

Text Box: Eelnõu koostaja: Jana Kivimägi, jäätmehoolde osakonna juhataja


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu “Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” juurde

 

 

 

Käesoleva määrusega kehtestatakse Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord (edaspidi kord). Võrreldes kehtiva vastavasisulise õigusaktiga täiendatakse ja täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimusi ning jäätmevaldajate ja jäätmevedajate õigusi ja kohustusi seoses korraldatud jäätmeveoga. Uue korraldatud jäätmeveo rakendamise korra kehtestamine on tingitud eelkõige vajadusest korda ajakohastada muutunud seadusandlusega.

Määrus kehtestatakse Jäätmeseaduse § 66 lõike 2 ja § 69 lõike 4 alusel ja kooskõlas Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja lõike 3 punktiga 1, Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud Tallinna põhimääruse § 52 punktiga 6 ja Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrusega nr 6 kinnitatud Tallinna jäätmehoolduseeskirja (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) paragrahviga 12. Eelnõu eesmärgiks on korraldada Tallinnas korraldatud jäätmevedu nõuetekohaselt ja vastavuses muutunud õigusaktidega. Kuna kehtivat korda soovitakse oluliselt täiendada ja muuta, siis on otstarbekas kehtestada uus redaktsioon. Nimetatut toetab ka asjaolu, et linna õigusaktid koostatakse alates 1. märtsist 2005 paragrahvipõhiselt. Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja viiest lisast.

Korraldatud jäätmeveo eesmärgid. Jäätmeseaduse § 66 lg 2 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsuse organ oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra ülesandeks on reguleerida korraldatud jäätmeveole üleminekut ja selle rakendamist jäätmeseaduses sätestatust üksikasjalikumalt. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on eelkõige liita kogu elanikkond regulaarse jäätmeveoga ning seeläbi ennetada keskkonna prahistamist. Oluline aspekt on jäätmeveo teenuse kvaliteedi parandamine ja teenuse hinna kontrollimine. Konkreetses jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo ainuõigust omav jäätmevedaja vastutab oma piirkonnas jäätmemahutite ümbruse korrashoiu ja puhtuse eest prügivedamisel. Tänu liigiti kogumisele edeneb vanapaberi ja biolagunevate jäätmete taaskasutamine. Tänu paremale jäätmeveo logistikale väheneb prügiveoautode poolt tekitatav liikluskoormus ning müra- ja õhusaaste.

Korra üldosa. Esimeses peatükis "Korra üldnõuded" on kirjeldatud korra eesmärgid, defineeritud korras kasutatavad mõisted, määratud jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu ja sätestatud Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkonnad.

Korra eesmärgiks on kehtestada jäätmeseaduse § 66 lg 4 nimetatud korraldatud jäätmeveo konkreetsed tingimused ja üksikasjad nagu:

-         jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu;

-         korraldatud jäätmeveo piirkonnad;

-         korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused;

-         ainuõigust omava vedaja ja Tallinna vahel korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimise kord ning jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord;

-         jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord;

-         korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg;

-         jäätmeveo teenustasu piirmäärad ning teenustasu piirmäärade ja teenustasude muutmise kord;

-         vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord.

Mõisted. Korras kasutatavad mõisted on defineeritud paragrahvis 2. Võrreldes kehtiva korraga on mõisteid ühtlustatud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas kasutatavatele mõistetele, korras sama tähendusega, kuid teistsuguse sõnastusega mõistetele ja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse avaliku konkursi dokumentatsioonis kasutatavatele terminitele nagu veopiirkond à  piirkond; konteiner à jäätmemahuti; tühjendamissagedus või tühjendussagedus à tühjendamise sagedus jne. Võrreldes kehtiva korraga on mõistete alt välja jäetud liigsed selgitused, mis on sätestatud korra muudes sätetes nagu § 2 lg 1 p 9 esitatud selgitus teenustasude kindlaksmääramise kohta ja mõiste „ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine”.

Mõistetesse on lisatud terminid tühisõit ja lisateenus tulenevalt nende mõistete kasutamisest korras. Tühisõit on vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule sõitmine eesmärgiga osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus jäätmevaldaja jäätmehoolduseeskirja nõuetest lahkneva käitumise tõttu olmejäätmete vedamist ei olnud võimalik teostada. Sellisel juhul on vedajal õigus esitada jäätmevaldajale arve tühisõidu eest, mis võrdsustatakse sellise suuruse mahuti tühjendamisega, mis on sätestatud jäätmekäitluslepingus. Jäätmekäitluslepingu puudumisel võrdsustatakse tühisõit minimaalse mahuti tühjendamisega, mille kasutamiseks pole jäätmekäitluslepingu sõlmimine kohustuslik. Lisateenus on vedaja poolt jäätmevaldajale osutatav korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmekäitlusega seotud tasuline täiendav teenus. Korra § 2 lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, Tallinna jäätmehoolduseeskirjas ning teistes õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed on paber ja kartong, biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed, segaolmejäätmed ja suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed ja pakendijäätmed ning bussipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel ja haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine. Nimetatud jäätmete väljajätmine korraldatud jäätmeveo süsteemist on põhjendatud asjaoludega, et olmejäätmete käitlemine piirduks eelkõige kodumajapidamistes, teeninduses ja kaubanduses tekkivate põhiliste olmejäätmete liikidega ning avalikes kohtades olevate jäätmete kaasamine korraldatud jäätmeveo süsteemi võib tekitada täiendavaid probleeme korraldatud jäätmeveo rakendamisel.

Võrreldes kehtiva korraga on §3 lõikes 2 jäetud nimetamata ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete väljajätmine on põhjendatud asjaoluga, et samamoodi pole antud lõikes kirjeldatud kõiki ülejäänud jäätmete nimistus esitatud jäätmeid, sealhulgas pakendijäätmeid, ja ohtlikud jäätmed sisalduvad paratamatult segunenud olmejäätmetes. Biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise nõue rakendub 10 ja enama korteriga elamutele koos korraldatud jäätmeveo jõustumisega igas konkreetses piirkonnas. Biolagunevate jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise nõude aluseks on Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 7. Paragrahvi 2 on täiendatud jäätmeseaduse sättega, mille kohaselt on korraldud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

Korraldatud jäätmeveo piirkonnad. Tallinna haldusterritoorium on linnaosade valitsuste ettepanekute kohaselt kehtiva korra alusel jaotatud 33‑ks jäätmeveo piirkonnaks. Korraldatud jäätmeveoga ei ole liidetud Aegna saar. Aastaks 2013 vähendatakse jäätmeveo piirkondade arvu etappide kaupa 13-ni. Jäätmeveo piirkondade arvu vähendamine ja piirkondade suurendamise õiguslik alus tuleneb Jäätmeseaduse muutmise seaduse § 44 lõikest 3, milles on sätestatud, et veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000. Tallinna kehtivate jäätmeveo piirkondade suurus elanike arvu järgi on ligikaudu 2 800 kuni 20 000 ning jäätmeseaduses sätestatud 10 000 elaniku piirangu ületamine on tingitud eelkõige administratiivsetest, logistilistest ja majanduslikest kaalutlustest. Ka 30 000 elaniku suurused piirkonnad ei ole Tallinnas nimetatud aspektidest vaadelduna piisavalt argumenteeritud. Tallinna puhul tuleb piirkondade määramiselt lähtuda mitte keskmisest Eesti taustsüsteemist, vaid kohalikust territoriaalsest ja majanduslikust diferentseeritusest.

Administratiivselt on õigustatud jäätmeveo piirkondade moodustamine selliselt, et piirkond langeks kokku niipalju kui võimalik linnaosade administratiivpiiridega. Seda võimalust saab kasutada nelja linnaosa (Pirita, Nõmme, Kristiine ja Haabersti) puhul tervikuna ning Kesklinna puhul osaliselt, kus linnaosa siseselt moodustub eritingimustega vanalinna piirkond. Nende linnaosade puhul ei ületa elanike arv märkimisväärselt jäätmeseaduses esitatud piirangut. Ülejäänud linnaosad jagatakse kaheks kuni kolmeks piirkonnaks. Jäätmepiirkondade suurendamist toetavad ka logistilised ja majanduslikud argumendid. Tänu jäätmeseaduse muutmise seaduse § 44 lg 4 jõustumisele on võimalik ainuõiguse kestust pikendada 5 aastani, mis annab vedajale parema majandusliku stabiilsuse perspektiivi ning motiveerib pakkuma konkursil madalamat hinda. Suurem piirkond võimaldab ka optimeerida jäätmeveo logistikat. Administratiivses mõistes tähendab piirkondade arvu vähendamine vähem avalikke konkursse, vähem linna ja vedajate vahelisi lepinguid ning järelevalve teostamise lihtsustumist iga konkreetse vedaja poolt lepingu täitmise üle.

Alates 1. jaanuarist 2008, pärast Jäätmeseaduse muutmise seaduse § 44 lõike 3 jõustumist, liidetakse Mustamäe neli piirkonda (v.a Szolnok, nr 7), milles veel ei ole avalikud konkursid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbi viidud, kaheks (2) ja Mustamäel moodustub kokku kolm (3) piirkonda. Liidetakse praegused piirkonnad nr 6 ja nr 9 ning nr 8 ja nr 10. Lasnamäe kolmteist (13) piirkonda liidetakse kolmeks (3) piirkonnaks. Seega väheneb piirkondade arv Tallinnas kahekümne üheni (21).

Käesoleval ajal on korraldatud jäätmeveo ainuõigus jõustunud kuueteistkümnes (16) piirkonnas ning nende piirkondade liitmise ajastus on seotud olemasolevates piirkondades antud ainuõiguste kehtivusega. Nõmme linnaosa kaks (2) piirkonda liidetakse üheks (1) 1. juunist 2009, kuna siis lõppeb Ragn-Sells ASi ainuõiguse tähtaeg ning jõustub uus korraldatud jäätmeveo ainuõigus. Seega moodustub Nõmme linnaosast üks (1) jäätmeveo piirkond. Samal ajal jõustub ka Mustamäel Szolnoki piirkonna uus ainuõigus, mis antakse sellise ajastusega, et selle kehtivus lõpeks samal ajal kui ülejäänud kahes Mustamäe piirkonnas, 31. detsembril 2012. Alates 1. jaanuarist liidetakse Szolnoki piirkond sellele piirkonnale, mis moodustus piirkondade nr 6 ja nr 9 liitmisel. Seega jaotub Mustamäe linnaosa kaheks (2) piirkonnaks alates 1. jaanuarist 2013.

Pärast Prügivedu Tallinn OÜ ja Ragn-Sells ASi ainuõiguste lõppemist 31. märtsil 2010 Põhja‑Tallinna linnaosa praeguses kolmes (3) piirkonnas, moodustatakse Põhja‑Tallinna linnaosas alates 1. aprillist 2010 kaks (2) jäätmeveo piirkonda. Pärast Ragn-Sells ASi ja ASi Cleanaway ainuõiguste lõppemist 30. aprillil 2010 praegustes kolmes (3) Kesklinna piirkonnas, v.a Vanalinn, liidetakse need piirkonnad ning alates 1. maist 2010 Kesklinna haldusterritooriumile moodustub kaks (2) piirkonda: Vanalinn ja ülejäänud Kesklinn. Vanalinna piirkonna säilitamine on vajalik selle eritingimuste tõttu. Käesoleval ajal on Vanalinna teenindamiseks sätestatud piirang prügiveoauto registrimassile ning ei ole kohustuslik biolagunevate jäätmete liigiti kogumine.

Pärast ASi VSA Eesti ja ASi Cleanaway ainuõiguste lõppemist 30. aprillil 2010 liidetakse Kristiine linnaosa kaks (2) piirkonda üheks (1) alates 1. maist 2010. Pärast OÜ Adelan Prügiveod ja ASi Cleanaway ainuõiguste lõppemist Haabersti linnaosa kolmes (3) piirkonnas 31. mail 2010 liidetakse Haabersti linnaosa üheks (1) jäätmeveo piirkonnaks alates 1. juunist 2010. Peale Szolnoki piirkonna teise ainuõiguse lõppemist 31. detsembril 2012 liidetakse Mustamäe 3 piirkonda kaheks. OÜ Adelan Prügiveod ainuõigus Szolnoki piirkonnas lõpeb 31. mail 2009 ning vahepealseks perioodiks korraldatakse Szolnoki piirkonnas uus ainuõiguse konkurss.

Korra teine peatükk sätestab korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldaja ja vedaja valiku tingimused. Igas piirkonnas vedaja leidmiseks korraldatakse avalikud konkursid, mille edukaks tunnistatud pakkujale antakse ainuõigus selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks. Alates 1. juunist 2006 kuni 1. juunini 2007 kuueteistkümnes piirkonnas jõustunud ainuõigused on antud kolmeks aastaks. Tulenevalt jäätmeseaduse § 68 lg 1 muutmisest saab alates 11. märtsist 2007 anda ainuõiguse igas piirkonnas kuni viieks aastaks. Avalikud konkursid ainuõiguse andmiseks korraldab Tallinna Keskkonnaamet. Vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse, sealhulgas jäätmeveokite suhtes. Antud tingimus lähtub eeskätt asjaolust, et erinevates piirkondades on veotingimused väga erinevad. Näitena võib tuua Tallinna Vanalinna, kus prügiveotehnika ligipääs hoonete juures asuvatele jäätmemahutitele on tunduvalt piiratum kui näiteks Nõmmel või Lasnamäel, seetõttu on prügiveoautodele kehtestatud piirang registrimassile (kuni 12 tonni) ja vanusele (mitte vanem kui 10 aastat) ja heitgaasidele (EURO III). Ülejäänud piirkondades on prügiveoautode vanusepiirang kuni 15 aastat.

Võrreldes kehtiva korraga on korra § 5 täiendatud lõikega 3, mille kohaselt esitatakse pakkumise kutse dokumendid kooskõlastamiseks Harjumaa Keskkonnateenistusele. Muudatus tuleneb jäätmeseaduse täiendamisest vastava sättega, mis jõustub 1. jaanuaril 2008. Ainuõiguse võitmiseks avalikul konkursil on peamiseks kriteeriumiks kvaliteetse teenuse pakkumine soodsaima hinna eest. Viimasel üheteistkümnel ainuõiguse konkursil Põhja-Tallinna, Kesklinna, Kristiine ja Haabersti linnaosades täiendati hindamiskriteeriume kvaliteedijuhtimise ja keskkonnajuhtimise sertifikaadi nõudega. Nende sertifikaatide olemasolu andis täiendavaid väärtuspunkte lisaks hinnakriteeriumile. Eduka pakkujaga sõlmib linn lepingu, milles sätestatakse igas konkreetses piirkonnas jäätmete vedamise tingimused. Avalikul konkursil pakkumiste hindamiseks moodustatakse keskkonnaameti juhataja käskkirjaga komisjon, millesse kuuluvad lisaks keskkonnaameti esindajatele ka esindaja vastava linnaosa valitsusest ja Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjonist. Vajadusel võib komisjon kaasata oma töösse sõltumatuid eksperte. Keskkonnaameti juhataja käskkirja alusel tehakse linnavalitsusele ettepanek edukaks tunnistatud pakkujale korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks. Avalikkust teavitatakse konkursside tulemustest väljaande Ametlikud Teadaanded ja lehe kaudu, milles Tallinn avaldab ametlikke teadaandeid, ning veebilehe kaudu. Linna ja vedaja vaheline leping sõlmitakse 30 päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmisest. Linna ja vedaja vaheliste lepingute täitmise üle teostavad järelevalvet keskkonnaamet, linnaosade valitsused ja munitsipaalpolitsei. 

Alates 1. juunist 2006 rakendus korraldatud jäätmevedu Tallinnas esimestes jäätmeveo piirkondades: Pirital nr 33, Nõmmel nr 4 ja 5, Kesklinna linnaosas Vanalinnas nr 16 ja Mustamäel Szolnokis nr 7. Käesoleva aasta 1. aprillist 1. juunini rakendus korraldatud jäätmevedu veel üheteistkümnes piirkonnas, tervikuna neljas linnaosas: Põhja-Tallinna 3 piirkonda, Kesklinna ülejäänud 3 piirkonda, Kristiine 2 piirkonda ja Haabersti 3 piirkonda. Viited Tallinna linnavalitsuse korraldustele korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks:

-         1. veebruar 2006 nr 206-k  Ainuõiguse andmine OÜle Resk korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 33

-         1. veebruar 2006 nr 205-k  Ainuõiguse andmine ASile Cleanaway korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 16

-         1. veebruar 2006 nr 204-k  Ainuõiguse andmine OÜle Adelan Prügiveod korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 7

-         1. veebruar 2006 nr 203-k  Ainuõiguse andmine Ragn-Sells ASile korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 5

-         1. veebruar 2006 nr  202-k  Ainuõiguse andmine Ragn-Sells ASile korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 4

-         25. oktoober 2006 nr 2151-k  Ainuõiguse andmine OÜle Prügivedu Tallinn korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 13

-         25. oktoober 2006 nr 2152-k  Ainuõiguse andmine OÜle Prügivedu Tallinn korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 14

-         25. oktoober 2006 nr 2153-k  Ainuõiguse andmine Ragn-Sells ASile korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 15

-         7. november 2006 nr 2243-k  Ainuõiguse andmine Ragn-Sells ASile korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 17

-         15. november 2006 nr 2306-k  Ainuõiguse andmine Ragn-Sells ASile korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 18

-         15. november 2006 nr 2305-k  Ainuõiguse andmine ASile Cleanaway korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 19

-         15. november 2006 nr 2308-k  Ainuõiguse andmine ASile VSA Eesti korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 11

-         15. november 2006 nr 2307-k  Ainuõiguse andmine ASile Cleanaway korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 12

-         24. jaanuar 2007 nr 103-k  Ainuõiguse andmine OÜle Adelan Prügiveod korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 3

-         24. jaanuar 2007 nr 102-k  Ainuõiguse andmine OÜle Adelan Prügiveod korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 2

-         24. jaanuar 2007 nr 101-k  Ainuõiguse andmine ASile Cleanaway korraldatud jäätmeveoks Tallinna linnas jäätmeveo piirkonnas nr 1

Kolmas peatükk, korraldatud jäätmeveoga liitumine, sätestab vedaja ja jäätmevaldaja vahelise lepingu sõlmimise korra, korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise alused ja mitteliitunuks lugemise avalduste menetlemise korra. Vedaja sõlmib üldjuhul oma piirkonnas iga üksiku jäätmevaldajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel ja jäätmekäitluslepingu sõlmimine ei ole tingimata kohustuslik. Jäätmekäitlusleping tuleb sõlmida siis, kui kasutatakse jäätmekotti või mittestandardset mahutit või mahuti tühjendamine toimub teistsuguse sagedusega kui on sätestatud korras või jäätmehoolduseeskirjas. Võrreldes kehtiva korraga on käesolevat eelnõud täiendatud sättega ühismahuti kasutamise kohta. Ühismahuti kasutamise korral lepingu alusel teise jäätmevaldajaga, peavad kõik ühismahuti kasutajad sõlmima lepingu vedajaga ning teavitama keskkonnaameti ja linnaosa valitsust ühismahuti kasutamisest. Kõik ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord. Piirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada piirkonna järgsele linnaosavalitsusele kirjalik avaldus tema erandkorras tähtajaliseks ja põhjendatult mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise avalduste läbivaatamise komisjon, millesse kuulub ka keskkonnaameti esindaja, teeb linnaosa vanemale ettepaneku avalduse rahuldamise või selle tagasilükkamise kohta. Linnaosavalitsus kontrollib jäätmevaldaja avalduse asjaolusid ning avalduse põhjendatuse korral loeb linnaosa vanem oma korraldusega jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmeseaduse § 69 lõike 4 alusel ja Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2006 määrusest nr 80 tulenevalt on jäätmevaldajate korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine delegeeritud linnaosa vanematele.

Võrreldes kehtiva korraga on eelnõus täpsustatud mitteliitunuks lugemise tingimusi. Korra § 9 on täiendatud lõigetega 3 ja 4, milles sätestatakse mitteliitunuks lugemise perioodi, ning lõigetega 5 ja 6, milles sätestatakse osaliselt mitteliitunuks lugemise tingimused. Perioodilise mitteliitunuks lugemise all on eelkõige mõeldud suvilaid, mille puhul on teada nende kasutusperiood aastas. Senise praktika kohaselt on suvilad loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks alates 1. novembrist kuni 30. aprillini. Seega võimaldab täiendus vabastada suvilaomaniku korraldatud jäätmeveost talveperioodiks mitmel aastal järjest. Osaliselt mitteliitunuks lugemise all on mõistetud mittestandardse konteineriga kogutavate jäätmete osas mitteliitunuks lugemist ning standardsete jäätmemahutitega kogutavate jäätmete osas liitunuks lugemist. Reeglina kasutatakse mittestandardseid konteinereid segaolmejäätmete, vanapaberi või pakendite kogumiseks. Samal ajal kogutakse biolagunevaid jäätmeid standardse mahutiga. Antud täienduse juures ongi oluline see, et biolagunevate jäätmete kogumine toimuks ainuõigust omava vedaja poolt, kuna nende jäätmete kogumise tasuvus on seda madalam, mida väiksem on kogumisring.

Paragrahvile 9 lisatud lõikes 7 sätestatakse, et isikud, kes on vabastatud korraldatud jäätmeveost põhjusel, et neil ei teki jäätmeid, ei ole kohustatud esitama selgitust oma jäätmete käitlemise kohta mitteliitunuks loetud perioodil. Paragrahvile 9 lisatud lõikes 8 sätestatakse, et korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama linnaosavalitsust nende asjaolude muutumisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks hiljemalt kolmekümne päeva jooksul talle nende asjaolude teatavaks saamisest. Säte on vajalik selleks, et mitteliitunuks lugemise staatus vajadusel lõpetada. Samuti on eelnõus täpsustatud mõjuvaid põhjendusi, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist.

Korra § 10 lg 7 punktis 1 on välja jäetud mõiste presskonteiner ja alandatud vähelevinud jäätmemahuti maksumust ning täiendatud sõnadega "ainuõiguse võitnud vedaja ei ole suuteline teenindama". Presskonteineri väljajätmise põhjuseks on asjaolu, et tänases turusituatsioonis on enamus vedajaid võimelised rendile andma ja teenindama presskonteinereid, samal ajal on kasutusele võetud kraanaga tühjendatavad olmejäätmete konteinereid, mille teenindamiseks kõigil vedajatel veel vajalikku tehnikat ei ole. Sama lõike punkti 2 on muudetud ning sõnastuse "muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes" asemel on sätestatud, et "muul ajal olmejäätmeid ei teki". Sõnastus paneb seega kohustuse asutustele nagu näiteks Lauluväljak või Botaanikaaed korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuse, kuna lisaks massiüritustele toimub seal pidev tegevus, mille käigus tekib olmejäätmeid. Sama lõiget on täiendatud punktiga 3 "jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid". Täienduse all on mõistetud neid kinnistuid, millel puuduvad elu- või äri- või muud hooned ning seal ei toimu elu- või äritegevust, samuti kinnistuid, millel on küll eluhoone, kuid omanik viibib pikemaajaliselt eemal või ei toimu seal elutegevust põhjusel, et majas käib remont, maja on müügis, omanik on komandeeringus jne. Sellistel juhtudel mitteliitunuks lugemise korral on omanik kohustatud linnaosavalitsust koheselt teavitama nende asjaolude muutumisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks (naasmine komandeeringust, maja müümine, remondi lõppemine, maja kasutusele võtmine jne).

Neljandas peatükis, jäätmete kogumine ja vedamine, on sätestatud jäätmete kogumise ja vedamisega seonduv. Jäätmevaldajad on kohustatud liigiti koguma paberit ja kartongi ning biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatule. Eelnõu § 13 on täiendatud lõikega 3, mille kohaselt on vedajal õigus rakendada lisatasu tühisõidu eest ja sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise eest juhul kui liigiti kogutavate biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete või paberi ja kartongi mahutis olevad jäätmed ei vasta antud mahutiga kogutavale jäätmeliigile. Selline regulatsioon on vajalik vedaja majandusliku riski vähendamiseks, mis kaasneb liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete teenustasu piirmäära madalama tasemega võrreldes segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasu piirmääraga. Taaskasutatavate jäätmete teenustasude piirmäärad on kehtestatud kunstlikult madalamad kui on nende suhteline käitluskulu võrreldes segaolmejäätmetega, eesmärgil motiveerida odavama hinna abil elanikke jäätmeid liigiti koguma. Lisatasu on vedajal õigus rakendada üksnes sel juhul kui mahutis asuvaid jäätmeid ei ole võimalik sama jäätmeveokiga vedada, millega veetakse taaskasutatavaid liigiti kogutud jäätmeid (ühekambriline jäätmeveok). Juhul kui vedaja kasutab biolagunevate jäätmete või vanapaberi kogumiseks kahekambrilist jäätmeveokit, ei ole tühisõidu eest lisatasu küsimine õigustatud. Sama paragrahvi on täiendatud lõikega 4, mille kohaselt on vedajal õigus rakendada tühisõidu tasu juhul, kui jäätmevaldaja jäätmehoolduseeskirja nõuetest lahkneva käitumise korral või muul viisil on vedajale takistatud juurdepääs jäätmemahutile.

Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumise ja vedamise tingimused, sealhulgas vedamise sagedus ja aeg. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus on sätestatud korra lisas 3 toodud jäätmemahutite tühjendamise sageduse tabelis. Tabelis on esitatud enimkasutatavate jäätmemahutite tühjenduse optimaalne sagedus ja arv vastavuses elanike ja korterite arvuga majas. Tabelis ei ole esitatud tühjendamise sagedusi valdavalt väikeelamute puhul kasutatavatele kuni 370-liitristele mahutitele. Jäätmemahutite tühjendamine teatud kindla sageduse järgi on oluline selleks, et vältida olmejäätmete kuhjumist ning sellest tulenevat võimalikku ümbruskonna reostusohtu. Jäätmemahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu peab toimuma sellisel ajal, millal see kõige vähem häirib liiklust ja elanike öörahu.

Korra lisa 3 on muudetud ja tabelist on välja jäetud tühjendamise sagedused biolagunevate jäätmete ja vanapaberi mahuti jaoks ning need on sätestatud all tekstina. Nende mahutite tühjendamise sagedus on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete mahutit tühjendada mitte harvemini kui üks kord nädalas ja vanapaberi mahutit vastavalt täitumisele. Kuna köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine on alles juurutamisel ning süsteemi tegeliku toimimiseni võib kuluda aastaid, tekitab biolagunevate jäätmete mahutile tühjendussageduse kehtestamine segadust ja võimalik, et ka elanike pahameelt ja vastuseisu, mis süsteemi rakendamisele kaasa ei aita. Vanapaberi konteineri tühjendussageduse kehtestamise vastu räägib asjaolu, et osa vanapaberist moodustab paber- ja kartongpakend, mille kogumiseks on linnas ka avalik pakendikonteinerite võrgustik. Seega pole vanapaberi mahuti täitumine ennustatav.

Käesoleva eelnõuga täpsustatakse vedajate kohustusi jäätmeveo teenuse osutamisel. Jäätmemahutite ümbruse korrashoiu eest on vastutav jäätmevaldaja vastavalt jäätmehoolduseeskirjale ja korra § 14 lg 4. Korra § 14 on täiendatud lõikega 6, mille kohaselt on vedaja kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamise ajal 6 meetri raadiuses mahutite ümbrusse paigutatud jäätmetest ja reguleerima kokkuleppel jäätmevaldajaga tühjendussagedusi või mahutite arvu või suurusi selliselt, et oleks välditud nende ületäitumine.

Viies peatükk, jäätmeveo teenustasud. Teenustasu piirmäär on kõige suurem võimalik tasu segunenud olmejäätmete, paberi ja papi, biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete või suurjäätmete ühekordse käitlemise eest, millest olmejäätmete vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasud ei saa kõrgemad olla. Jäätmeseaduse § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav selleks, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeseaduse sama paragrahvi lg 6 järgi juhindutakse jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Sellest lähtuvalt on jäätmeveo teenustasude piirmäärad kehtestatud eraldi segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete osas vastavalt jäätmemahutite suurusele. Suurjäätmete osas on kehtestatud ühe kuupmeetri suurjäätmete käitlemise teenustasu piirmäär. Teenustasude piirmäärad kehtivad kõikide Tallinna korraldatud jäätmeveo piirkondade suhtes ning linnavolikogul on õigus neid muuta mitte sagedamini kui üks kord aastas.

Võrreldes kehtiva korraga on jäätmeveo teenustasude piirmäärasid suurendatud selliselt, et uued piirmäärad võimaldaksid tõsta käesoleva aasta juunis viies piirkonnas (Nõmme nr 4 ja nr 5, Pirita nr 33, Vanalinna nr 16, Szolnoki nr 7) esitatud teenustasude suurendamise taotlustest rahuldamata jäänud teenustasud tarbijahinnaindeksi aastase kasvu võrra perioodil mai 2006 kuni mai 2007 ning piirmäärade alla mahuks ka võimalik käitluskulude suurenemine jäätmehoolduseeskirja § 4 lõikest 3 tulenevalt. Uutes piirmäärades ei ole arvestatud saastetasu suurenemisega 30-lt kroonilt tonni kohta 2004. aastal 156,50 kroonini tonni kohta 2009. aastal.

Tallinna Linnavalitsuse 25. juuni 2007 korraldusega nr 1279‑k muudeti jäätmeveo teenustasusid piirkonnas nr 33, korraldusega nr 1277‑k muudeti teenustasusid piirkonnas nr 7, korraldusega nr 1278‑k muudeti teenustasusid piirkonnas nr 16 ja Tallinna Linnavalitsuse 29. juuni 2007 korraldustega nr 1334‑k ja 1335‑k muudeti jäätmeveo teenustasusid piirkondades nr 4 ja 5. Teenustasusid suurendati aastase tarbijahinnaindeksi kasvu võrra perioodil mai 2006 kuni mai 2007 – 5,7%. Kui kehtivad jäätmeveo teenustasude piirmäärad ei võimaldanud suurendada teenustasusid 5,7% võrra, suurendati teenustasusid piirmääradeni. Uued teenustasud rakendusid alates 1. augustist 2007.

Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 4 lõikest 3 tulenevalt suurendas Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ k.a kevadel segaolmejäätmete vastuvõtuhinda 35% võrra võrreldes Tallinna Prügila väravahinnaga. Sellega seoses esitasid ainuõigust omavad jäätmevedajad Tallinna Keskkonnaametile avaldused suurendada 16‑s piirkonnas fikseeritud jäätmeveo teenustasusid. Neid avaldusi ei ole käesolevaks hetkeks veel menetlusse võetud, kuna osad soovitavad teenustasud (20- ja 150-liitrine kilekott, 2500- ja 4500-liitrine segaolmejäätmete mahutid ja suurjäätmete kuupmeeter) ületasid kehtivaid teenustasude piirmäärasid. Arvestades, et selline käitluskulude suurenemine on võimaldatud Tallinna Linnavolikogu õigusaktiga (Tvk 08.03.2007 nr 6 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”), ei ole õigustatud linnavolikogu teise õigusaktiga (Tvk 09.12.2004 nr 51 „Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord”) sellele sättele piirangu seadmine selliste jäätmeveo teenustasude piirmäärade kehtestamise näol, mis ei võimalda jäätmeveo teenustasusid suurendada.

Tänaseks on Tallinna linnal sõlmitud 16 kehtivat korraldatud jäätmeveo lepingut kuue erineva jäätmevedajaga 16‑s jäätmeveo piirkonnas ning on teada kõrgeimad kehtivad teenustasud igas mahutikategoorias. Sortimisettevõtte vastuvõtuhinna tõus on üheselt mõistetav käitluskulude suurenemine kroonides tonni kohta, mille alusel on võimalik arvutada iga konkreetse jäätmemahuti käitluskulude suurenemine. Käitluskulu moodustab 60,4% segaolmejäätmete kogumise ja vedamise kogukuludest ning selle kululiigi ootamatu suurenemine ilma võimaluseta teenustasude vastavaks suurendamiseks võib kaasa tuua olukorra, kus vedaja on sunnitud kandma kahju teenuse osutamiseks. See on vastuolus jäätmeseaduse § 66 lõikega 5, mille kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud.

Kehtiva korra punkti 11.2 kohaselt suurendatakse jäätmeveo teenustasusid üks kord aastas tarbijahinnaindeksi kasvu võrra, punkti 11.3 kohaselt saab vedaja taotleda kas ühe või mitme jäätmeliigi osas teenustasu suurendamist või kõigi olmejäätmete liikide osas teenustasude suurendamist konkreetses veopiirkonnas kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt suurendavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. Korra punkti 11.6 kohaselt ei tohi kehtivad teenustasud olla suuremad teenustasude piirmääradest. Seega on vajalik kehtivate piirmäärade suurendamine selliselt, et oleks võimalik täita kehtiva korra punkti 11.2 ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 4 lõikest 3 tuleneva hinnatõusu korral korra punkti 11.3.

Teenustasude piirmäärade suurendamisega ei kaasne automaatselt ülejäänud piirkondades (Põhja-Tallinna 3 piirkonda, Kesklinna 3 piirkonda, Kristiine 2 piirkonda ja Haabersti 3 piirkonda) täna kehtivate jäätmeveo teenustasude suurendamist. Kehtivad teenustasud on sätestatud linna ja vedajate vahelistes lepingutes ning nende suurendamiseks peavad vedajad esitama linnavalitsusele põhjendatud taotluse.

Eelnõus on täiendatud segaolmejäätmete mahutite loetelu ning lisatud 80-liitrine mahuti ja biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete mahutite loetelus on 140-liitrine mahuti asendatud 80 liitrisega. Muudatuste sisseviimisel on lähtutud senistest kogemustest korraldatud jäätmeveo rakendamisel. Segaolmejäätmete puhul on ilmnenud vajadus veelgi väiksema standardpaketi kehtestamiseks ning biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete puhul on 140-liitrine mahuti osutunud liiga suureks. Suurema kui 80 liitrise mahuti vajaduse korral on võimalus koguda neid jäätmeid ka 240 liitrise mahutiga.

Eelnõu § 17 käsitleb jäätmeveo teenustasude muutmist. Võrreldes kehtiva korraga on eelnõud täiendatud ning paragrahvi 17 on lisatud lõige 3, mille kohaselt tuleb teenustasude suurendamise avaldusele lisada ka taotletavate teenustasude kalkulatsioon, lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne ning eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes ja taotletavates teenustasudes. Korra § 17 lõike 5 kohaselt menetleb teenustasude suurendamise taotlusi ettevõtlusamet, kes valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmeveo teenustasu suurendamise kohta. Korralduse eelnõu kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Jäätmeveo teenustasude suurendamise või teenustasude suurendamise taotluse rahuldamata jätmise otsustab linnavalitsus. Vedaja poolt esitatud jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise tähtaeg on mitte rohkem kui 60 päeva. Konkurentsiseaduse § 18 lg 1 punkti 2 kohaselt on eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja siseeeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

Lisateenused. Võrreldes kehtiva korraga on eelnõud täiendatud paragrahviga lisateenused. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud jäätmekäitlusalased lisateenused ning jäätmemahutite rentimine või müümine. Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. Lisateenuste osutamine toimub vedaja ja jäätmevaldaja vahelise kokkuleppe alusel. Eelnõus on ka sätestatud, et lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.

Vedajalt ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmine. Linnavalitsusel on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus kui vedaja on oluliselt rikkunud linna ja vedaja vahelise lepingu tingimusi või kehtivaid õigusakte. Nendeks rikkumisteks on eelkõige korduvalt jäätmevaldajaõigeaegselt teenindamata jätmine või suutmatus varustada jäätmevaldajaid jäätmemahutitega. Võrreldes kehtiva korraga on eelnõud täiendatud klausliga, et linnal on õigus vedajalt ennetähtaegselt ära võtta ainuõigus, kui vedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest Jäätmeseaduse § 1201 alusel.

Seitsmes peatükk, rakendussätted. Korra § 3 lg 1 punktis 2 nimetatud biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumise kohustus rakendub samaaegselt korraldatud jäätmeveo rakendumisega jäätmeveo piirkonnas. Korra § 4 lõigetes 2 kuni 7 nimetatud lisad jõustuvad alljärgnevalt: korra lisad 1.2 ja 2.2 jõustuvad 1. jaanuaril 2008; korra lisad 1.3 ja 2.3 jõustuvad 1. juunil 2009; korra lisad 1.4 ja 2.4 jõustuvad 1. aprillil 2010; korra lisad 1.5 ja 2.5 jõustuvad 1. mail 2010; korra lisad 1.6 ja 2.6 jõustuvad 1. juunil 2010; korra lisad 1.7 ja 2.7 jõustuvad 1. jaanuaril 2013; Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega  nr 51 kinnitatud Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra alusel läbi viidud avalike konkursside tulemusena antud ainuõiguse tingimused muutuvad vastavalt käesolevale korrale.

Korra jõustumisel muutuvad kehtetuks: Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord; Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 15 "Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra muutmine"; Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 määrus nr 59 "Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra muutmine".

Korra jõustumisega muudetakse Tallinna jäätmehoolduseeskirja. Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrust nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri” muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:

1) Paragrahv 2 lg 2 jäetakse välja lõike teine lause „Järelevalve teostamisel ja väärtegude menetlemisel tegutsevad munitsipaalpolitsei ametnikud kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitse-inspektoritena.” Ettepaneku tegi Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ning muudatus on põhjendatud sellega, et jäätmeseaduse varasemat redaktsiooni, mille kohaselt jäätmealaste väärtegude menetlemise õigus oli kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril, muudeti ning jäätmeseaduse kehtiva § 127 lg 2 punkti 3 kohaselt väärtegude menetlejaks on linnavalitsus, kes määrab väärtegude menetlemise pädevust omavad ametikohad oma määrusega.

2) Paragrahv 3 p 22: välja jätta esimeses reas sõnad „kui tellija” ja „kui töövõtja” ning asendada sõna „töövõtja” teises ja kolmandas reas sõnaga „vedaja” ja sõna „tellija” kolmandas reas sõnaga „jäätmevaldaja”. Ettepaneku tegi Tallinna Ettevõtlusamet ning muudatus on põhjendatud sellega, et antud õigusakt ei pea reguleerima tellija ja töövõtja vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid.

3) Paragrahv 4 lg 3: täiendada lõiget lausega „Arvestades jäätmekäitluse korraldamise ülemääraste kulutuste põhimõttega, laieneb käesolev nõue Tallinnas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele juhul, kui sortimisel on täidetud jäätmeseaduse § 31 lõikes 2 esitatud tingimused ning töötlemisettevõtte poolt on tagatud taaskasutatavate jäätmete väljasortimine ja taaskasutusse suunamine vähemalt 20 massi% ulatuses vastuvõetavate jäätmete kogumassist, sealjuures ei tohi töötlemisettevõttest prügilasse ladestamisele suunatavates jäätmetes biolagunevate jäätmete sisaldus ületada 45 massi% ja ohtlike jäätmete sisaldus 0,4 massi%.” Muudatus on vajalik tasakaalustamaks jäätmehoolduseeskirja kehtivat redaktsiooni keskkonnakaitselisest aspektist. Selline sõnastus tagab riigi jäätmekavast tulenevate jäätmehoolduse eesmärkide täitmise ning jäätmeseaduse § 134 lg 1 täitmise, mille kohaselt alates 16. juulist 2010 ei tohi prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas olla biolagunevate jäätmete sisaldus suurem kui 45 massiprotsenti. Praegusel ajal on hinnanguliselt see 60 massiprotsenti.

4) Paragrahv 7 lg 1 täiendatakse lõiget punktiga kolm „lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakenduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustused kui antud jäätmeliigi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.”  Muudatusega täpsustatakse, millise korterite arvu puhul on vanapaberi ja biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu kohustuslik.

5) Paragrahv 11 lg 7: muuta lõiget ja sõnastada järgmiselt: „Jäätmete vedamine elurajoonidest öörahu ajal ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui keskkonnaamet on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahutundide ajal.” Kehtiv redaktsioon on mõistetav selliselt, et jäätmeid põhimõtteliselt tohib vedada kui öörahu ei häirita. Paraku ei taga selline sõnastus öörahu elurajoonides ning pideval laekub elanike kaebusi öörahu rikkumise kohta jäätmevedajate poolt.

6) Paragrahv 12 lg 4 täiendatakse sõnaga „garaaž” lõike teist lauset peale sõna „asub” ja lõike kolmandata lauset peale sõna „ehitise” vastavas käändes. Kehtivad õigusaktid ei täpsusta garaažide ja garaažiühistute liitumist korraldatud jäätmeveoga. Seega on vajalik luua õiguslik alus garaažiühistute liitumiseks korraldatud jäätmeveoga, kuna autodes tekib olmejäätmeid ning paljudel juhtudel ei saa garaažiühistud kasutada ühismahutit naabruses oleva korteriühistuga, kuna garaažibokside omanikud elavad erinevates korteriühistutes.

7) Paragrahv 12 lg 6 jäetakse välja lõike teine lause „Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud oma jäätmete käitlemiseks registreerima ennast jäätmeveoks Harjumaa Keskkonnateenistuses vastavalt Jäätmeseaduse § 74 lõikele 1.” Muudatus tuleneb keskkonnaministeeriumi seisukohast, et seadusandja pole antud sätet mõistnud sellises tähenduses.

8) Paragrahv 12 lg 7: täiendada lõiget lausetega „Tallinna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Jäätmeveo piirkondade arv ja loetelu määratakse Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga.” enne esimest lauset. Õigusteenistuse ettepanek, mis tugineb jäätmeseaduse § 71 lg 3 punktile 3, mille kohaselt sätestatakse jäätmehoolduseeskirjas muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik.

9) Paragrahv 16 lg 2 punkt 2: täiendada punkti jäätmemahuti suurusega „80-” enne jäätmemahuti suurust „140-”. Muudatus vastavuses eelnõu paragrahviga 15.

10) Paragrahv 17 lg 7 täiendatakse lõiget lausega „Juhul kui mahutid paiknevad linnaosa valitsuse loal riigi- või linnamaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.” Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ettepanek, mille eesmärk on tagada üldine heakord.

Korra eelnõu on esitatud Tallinna Linnavolikogule, kuna Jäätmeseaduse § 66 lg 4 kohaselt kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord valla või linna volikogu määrusega. Tallinna Keskkonnaamet soovib õigusakti jõustumist esimesel võimalusel.

Eelnõu menetlemisel on täiendaval viseerimisel jätnud eelnõu kooskõlastamata Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Jürgen järgmiste märkustega:

Jäätmemajanduse korraldamist reguleerivad mitmed seaduslikud aktid:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 annab volikogu ainupädevusse jäätmehoolduseeskirja kehtestamise (JäätS) § 66 lg 4 annab valla või linna volikogu pädevusse jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondade, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamise õiguse. JäätS § 71 sätestab, et jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega ning toob ära, mis eeskirjas peab olema sätestatud. Pakendiseaduse § 15 lg 1 alusel kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete kogumisviisid ja sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.

Tulenevalt ülaltoodust ei anna nimetatud õigusaktid pädevust valla või linna volikogule kehtestada korraldatud jäätmeveo rakendamise korda ja sellest uusi mõisteid sisse tuua (mõisteid mida ei kasutatud seadus ja eeskirjas).

Lisaks ülaltoodule tuleks korra § 2 lg 1 p 2 sõna „laadimine” asendada sõnaga „kokkukorjamine”, § 2 lg 1 p 13 asendada sõna „jäätmekäitlusega” sõnaga „jäätmeveoga”.

§ 17 lg 8 tuleks ümber sõnastada viies punkt kooskõlla linnavalitsuse reglemendiga.

Tulenevalt Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse poolsetest märkustest ja eitavast aktseptist ei kooskõlastanud eelnõud ka Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Määruse kehtivat redaktsiooni ja selle olemasolu ei ole tänaseni vaidlustanud ükski kohus. Nimetatud määruse alusel on tehtud Tallinna Halduskohtus kohtuotsuseid. Seni on avalikud konkursid korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbi viidud määruse kehtiva redaktsiooni alusel ning süsteem on järjepidev ja hästitöötav.  Paljud kohalikud omavalitsused on korraldatud jäätmeveole üle läinud analoogse määruse alusel, milles lisaks jäätmeseaduse § 66 lõikes 4 nimetatule on sätestatud ka korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise, lepingute sõlmimise, jäätmeveo teostamise, ainuõiguse andmisega ja muud korraldatud jäätmeveoga seonduvad üksikasjad. Käesoleva määrusega tagatakse korraldatud jäätmeveo süsteemsus ning järjepidevus.

Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse märkustega on arvestatud osaliselt. Paragrahvi 2 lg 1 punkti 2 on täiendatud sõnadega „kokkukorjamine ja” enne sõna laadimine. Paragrahvi 2 lg 1 punkti 13 sõnastust on korrigeeritud ja väljend „jäätmekäitlusega seotud” on asendatud sõnaga „jäätmekäitlusalane”. Jäätmevedu on kitsam termin kui jäätmekäitlusalane ning teatud korraldatud jäätmeveoga hõlmamata lisateenused ei ole mitte niivõrd seotud jäätmeveoga kuivõrd jäätmekäitlusega nagu näiteks konteinerite pesemine ja desinfitseerimine. Hinna- ja tarbijakaitse teenistuse ettepanekuga viia eelnõu § 17 lg 8 kooskõlla linnavalitsuse reglemendiga on arvestatud ning lõike 8 sõnastuses on asendatud sõne „suurendatud” sõnadega „kehtestatud muudetud” ja sõna „jõustuvad” sõnaga „rakenduvad”.

Eelnõu menetlemisel andis eitava aktsepti Tallinna Linnakantselei õigusloome ja eelnõude osakonna juhataja asetäitja Merike Alep järgmistel põhjustel:

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada jäätmehooldust. Jäätmehoolduse korraldust reguleerib jäätmeseadus (JäätS). JäätS § 66 lg 4 sätestab, et jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. JäätS § 71 lg 1 kohaselt jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, mida jäätmehoolduseeskiri peab sisaldama, mh et jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded; kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik jne. Seega ei näe jäätmeseadus ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu võiks kehtestada veel lisaks nimetatud õigusaktidele korraldatud jäätmeveo rakendamise korra (edaspidi rakendamise kord). Sellise rakendamise korra kehtestamine oleks vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna seadus sellise korra kehtestamist ette ei näe. Rakendamise korras nimetatud küsimusi saaks reguleerida kas jäätmehoolduseeskirjas või sisule vastava pealkirjaga linnavolikogu määruses. Jäätmevaldaja kohustused peaksid sisalduma kõik jäätmehoolduseeskirjas, kuivõrd jäätmeseadus näeb ette vastutuse vaid kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest. Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamise tingimused ning ainuõiguse andmise põhimõtted võib volikogu reguleerida eraldi õigusaktis. Määruse ülesehitus ei ole samuti väga selge – ühes paragrahvis räägitakse läbisegi nii jäätmevaldaja kui ka vedaja kohustustest.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Jäätmeseaduse § 71 lg 2 kohaselt sätestab jäätmehoolduseeskiri:

1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine;
2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise või kui see pole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
7) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
8) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
9) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;

11) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa.

Ülaltoodud punktides ei ole käsitletud korraldatud jäätmeveo tingimusi, sealjuures on selgelt öeldud, et jäätmehoolduseeskiri sätestab korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded. Lähtudes jäätmeseaduse § 66 lg 4, mille kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega, on Tallinna Linnavolikogu poolt 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 kehtestatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord. Eelnõu koostaja on seisukohal, et jäätmeseaduse § 71 nimetatud valla- või linnavolikogu määrusega kehtestatav jäätmehooldus-eeskiri ja jäätmeseaduse § 66 lg 4 nimetatud valla- või linnavolikogu määrus kaks erinevat määrust.

2. Rakendamise korra paragrahvide 9 kuni 12 andmiseks puudub linnavolikogul õiguslik alus, nimetatud küsimusi saab vajadusel reguleerida linnavalitsus oma määrusega. JäätS § 69 lõike 4 kohaselt valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Juhul, kui seadus näeb ette, et küsimuse otsustab või korraldab haldusorganina valitsus, st küsimus on tema välispädevuses, siis ei saa volikogu seda võtta enda pädevusse ega anda seda ühelegi teisele üksusele vallas või linnas. Vastav pädevus kuulub üksnes valitsusele. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. oktoobri 1998 otsuse nr 3‑3 1‑27‑98 punkt 2, mille kohaselt: "Põhiseaduse §‑st 156 lg 1, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 3 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §‑st 4 tuleneb põhimõte, et volikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu võib võtta oma pädevusse küsimusi, mis seadusega või selle rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega normiadressaadiks olevat organit määratlemata on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kui aga seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega on mingi ülesande teostamine antud valla- või linnavalitsuse pädevusse, siis ei ole valla- või linnavolikogul õigust teostada seda ülesannet." Seega ei saa linnavolikogu oma üldaktis ette kirjutada kas linnavalitsus teostab nimetatud ülesannet ise või volitab seda tegema mõnd teist linna haldusorganit ning kuidas nimetatud ülesande täitmine toimub.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Korraldatud jäätmevedu kui olmejäätmete kogumise põhimõte on esmakordselt juurutatav mitte ainult Tallinnas vaid kogu Eestis. Uuele süsteemile üleminek vajab selget regulatsiooni ning õiguslihtsuse põhimõttest lähtudes on korraldatud jäätmeveo üksikasjad sätestatud kõik ühes õigusaktis, mitte linnavolikogu ja linnavalitsuse erinevate õigusaktidega. Korra paragrahvidega 9 kuni 12 ei võta volikogu linnavalitsuselt jäätmeseaduse § 69 lõike 4 sätestatud otsustuspädevust ära, vaid loob selleks õigusliku raamistiku. jäätmeseaduse § 66 lõige 2 kohaselt: kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kuna jäätmeseaduse kohaselt korraldamise pädevus lasub omavalitsuse organil, mitte aga valla-või linnavalitsusel, siis ka nimetatud küsimustes õigusliku raamistiku loomine on volikogu pädevuses, kes võib korra paragrahvide 9 kuni 12 lahendamise delegeerida linnavalitsusele. Antud juhul ei pea me delegeerimist õigusselguse tagamiseks otstarbekaks.

3. Rakendamise korra paragrahv 2 sisaldab hulgaliselt mõisteid, mida on kasutatud jäätmeseaduses. Tegemist on määratlemata õigusmõistetega. Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja on loobunud detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Tallinna linnale ei ole jäätmeseaduses antud pädevust sisustada seaduses kasutatud mõisteid oma üldaktis ning teha sellega seaduse rakendajale mõistete tõlgendused kohustuslikuks.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Arvestades, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on jäätmekäitluse korraldamises oluline muudatus, mis hõlmab väga paljusid erinevaid inimesi ,sh. ametnikke, peame korra võimalikult ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikuks nimetatud mõistete selgitamist.

4. Paragrahvi 14 lg 3 ehk põhimõte, et jäätmetevedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu, on sätestatud nii Tallinna Linnavolikogu 25. augusti 2005 määruse nr 43 “Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded” § 3 punktis 2 kui ka Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määruse nr 6 “Tallinna jäätmehoolduseeskiri” § 11 lõikes 7. Nimetatud küsimuse reguleerimine kolmes linnavolikogu õigusaktis ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Küsimus tuleks reguleerida ühes õigusaktis ning teistes õigusaktides vajaduse sellele regulatsioonile viidata.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Tallinna avaliku korra eeskirjas on öörahu häirimine sätestatud üldsõnalisemalt kui jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmehoolduseeskirja säte on dubleeritud eelnõus seetõttu, et Jäätmeseaduse § 66 lg 4 kohaselt tuleb volikogu määrusega sätestada muuhulgas ka vedamise aeg.

5. JäätS kohaselt tuleb linnavolikogul kehtestada teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord. Rakendamise korra § 15 näeb ette teenustasu piirmäärad, §‑d 16 ning 17 nende muutmise korra. Sätestamata on aga teenustasu suuruse määramise kord, millistest andmetest ja asjaoludest lähtuvalt määratakse teenustasu piirmäärad?

Eelnõu koostaja kommentaar:

Senise praktika kohaselt on teenustasud kujunenud avalikul konkursil vähempakkumise põhimõttel. Edukaks tunnistatakse pakkumine, kes hindamiskriteeriumide 97% hinnakriteerium ja 3% keskkonna- või kvaliteedijuhtimisesertifikaadi olemasolu alusel kogub kõige rohkem väärtuspunkte. Määruses on sätestatud teenustasude muutmise kord.

6. Paragrahv 20 lg 4 – Millisel õiguslikul alusel on linnavolikogul õigus ühepoolselt muuta juba läbiviidud avaliku konkursside tulemusena antud ainuõiguse tingimusi vastavaks oma uuele kehtestatavale korrale?

Eelnõu koostaja kommentaar:

Punkt jäeti eelnõust välja.

Tallinna Linnakantselei Õigusteenistuse direktor Priit Lello kooskõlastas eelnõu järgmiste märkustega:

1. Õigusteenistus kooskõlastab Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korra eelnõu, kuigi on jätkuvalt seisukohal, et õigusselguse põhimõttest lähtuvalt, ehk jäätmehoolduse korraldamise õiguslikust regulatsioonist ning antud valdkonnaga kaasnevatest õigustest ja kohustustest selge ülevaate tagamiseks oleks põhjendatud sätestada jäätmeveo rakendamise korra nõuded ühes õigusaktis, so Jäätmehoolduseeskirjas. Ettevalmistatud eelnõu ja Jäätmehoolduseeskiri reguleerivad vähemalt osaliselt sarnaseid olukordi, kuid nendes sätestatud nõuded on osaliselt erinevad (vrdl nt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise nõudeid, § 9). Selline olukord võib taotlejates aga tekitada segadust, kuna pole üheselt arusaadav, millisest õigusaktist tuleb lähtuda.

2. Õigusteenistuse poolt eelnõu § 2 lg 1 p 3, p 7, p 9, § 8 lg 3, § 9 lg 1, lg 4, §10 lg 2, lg 6 p 2, § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 4, lg 3, § 17 pealkirja, § 17 lg 8 ja § 20 suhtes esitatud ettepanekutega on arvestatud.

3. Täiendavalt teeb õigusteenistus ettepaneku muuta § 10 lg 5 sätestatud avalduse menetlemise tähtaega (praegu 2 kuud), näiteks kas tähtaja lühendamise või jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise kehtima hakkamise osas. Näiteks juhul, kui jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist talveperioodiks, siis kahe kuu (ja erandjuhul kolme) jooksul, mil kohalik omavalitsus avaldust lahendab, on enamus mitteliitunuks lugemise perioodist (ehk pool talve) möödunud ja isik peab kogu selle perioodi vältel täitma seaduses ja korras jäätmevaldajale pandud kohustusi, sh maksma jäätmevedajale teenustasu. Seetõttu tuleks alternatiivselt kaaluda võimalust, mille kohaselt jäätmevaldaja taotluse rahuldamisel loetakse ta mitteliitunuks, kas avalduses nimetatud tähtajast (kuid mitte hiljem kui avalduse esitamisest), või mitteliitunuks lugemise otsuse tegemisest (viimasel juhul tuleks aga lühendada avalduse lahendamise tähtaegu).

Eelnõu koostaja kommentaar:

Esitatud ettepaneku alusel on korra § 10 lõikes 5 sätestatud avalduse menetlemise tähtajaks märgitud 1 kuu, mida kaalukatel põhjustel on õigus pikendada 2 kuuni. Tagasiulatuvalt mitteliitunuks lugemine ei ole aga korraldatud jäätmeveo mehhanismi arvestades ja jäätmehooldusnõuete täitmisel võimalik. Sellise ettepanku arvestamisel lasuks samuti vedajal kohustus esitatud arvete suhtes tagasiarvestuse tegemiseks ning vedaja poolt juba kantud kulud jääksid tasumata.

Eelnõu menetluse taaskäivitamisel peale juriidiliste küsimuste selgitamist Tallinna Linnakantselei Õigusteenistusega andis Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Jürgen eelnõule taas eitava aktsepti järgmistel põhjustel:

1. Korra § 2. Mõisted on sisse toodud lisateenus, mis on defineeritud kui korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline täiendav jäätmekäitlusalane teenus. Kohalikul omavalitsusel on pädevus reguleerida korraldatud jäätmevedu. Vastavalt Konkurentsiseadusele tuleb turgu valitseval ettevõttel pidada lahus iga teenuse osutamisega seotud kulud, et ühe teenuse osutamise tuludega ei kaetaks teise teenuse kulusid.  Ettepanek eelnõust välja jätta § 18. Lisateenused.

2. Eelnõu § 15 Jäätmeveo teenustasu piirmäärad. Kuna seletuskirjas ei ole toodud analüütilist põhjendust piirhindade tõstmiseks 1,5 kordselt, siis on ettepanek lisada  analüüs teenustasude piirmäärade tõusu kohta.

Eelnõu koostaja kommentaar:

Mõiste „lisateenus” paragrahvis 2 ning lisateenuste osutamist reguleeriv § 18 olid eelnõus sees ka selle esimesel kooskõlastusringil ning Tallinna Ettevõtlusameti poolt ei tehtud selles osas ühtegi märkust. Lisateenuste osutamise reguleerimine on vajalik ning selgitatud käesolevas seletuskirjas lk 8-9 alapealkirja „Lisateenused” all. Paragrahv 18 on eelnõusse lisatud korraldatud jäätmeveo rakendamise praktilisest kogemusest lähtuvalt ning selles osas on toimunud keskkonnaameti ja ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse vahel mitmeid nõupidamisi, samuti on rõhutanud lisateenuste osutamise kontrollimist riiklik Tarbijakaitseamet. Lisaks, konkurentsiseaduse § 17 lõike 1 kohaselt võib eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus määrusega kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevatele eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene. Seega on antud juhul kohalikul omavalitsusel õigus reguleerida ainuõigust omava vedaja poolt korraldatud jäätmeveoga hõlmamata, kuid jäätmeveoga lahutamatult seotud teenuste osutamise tingimusi ning hindu.

Teenustasude piirmäärad olid esitatud kujul ka esimesel kooskõlastusringil ja sarnaselt hinna- ja tarbijakaitse teenistuse esimese märkusega lisateenuste kohta, ei esitanud ettevõtlusamet esimesel kooskõlastusringil ühtegi vastuväidet suurendatud teenustasude piirmäärade kohta. Samuti on eelnõu seletuskirja täiendatud ning teenustasude piirmäärade suurendamise mehhanismi ja põhjendust täiendavalt selgitatud. Seletuskirja lk 8 on esitatud ka teenustasude piirmäärade komponentide tabel. Seega, arvestades asjaolu, et Tallinna Ettevõtlusameti Hinna- ja tarbijakaitse teenistus ei põhjendanud esimesel kooskõlastusringil eitava aktsepti andmist suurendatud teenustasude piirmääradega ega lisateenuste osutamise reguleerimise mittevajalikkusega ega teinud ettepanekut § 18 väljajätmiseks, võib lugeda lisateenuste osutamise reguleerimise ja suurendatud teenustasude piirmäärad Tallinna Ettevõtlusameti poolt ühe korra juba aktsepteerituks. Tulenevalt Aave Jürgeni eitavast aktseptist andis teisel kooskõlastusringil eitava aktsepti ka Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Jürgen esitas oma 21. augusti 2007 kirjaga nr 2‑4/491 ettepanekud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu „Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” muutmiseks:

1. Määruse eelnõu §15 lg 1, 2 ja 3 toodud teenustasu piirmäärad jätta Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 51 „Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord” kinnitatud teenustasu piirmäärade tasemele (arvestus lisatud), lg 4 sõnastada järgmiselt:

„(4) Ühe kuupmeetri suurjäätmete vedamise teenustasu piirmäär on 340 krooni.” ( arvestus lisatud)

2. Paragrahvist 16 jätta välja lõige 2

3. Paragrahvis 17 tehakse järgmised muudatused:

3.1 lg 3 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„(3) Vedaja poolt esitatav teenustasude suurendamise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:

1)      hinna kalkulatsioon;

2)      lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne;

3)      eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates hindades;

4)      eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus taotletavates hindades.”

3.2 lg 4 jätta välja;

3.3 lg 5 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„(5) Teenustasu muudetakse vedaja põhjendatud taotluse esitamisel üldjuhul  mitte rohkem kui üks kord aastas.”

3.4 lg 6 sõnastada järgmiselt:

„(6) Korra käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud .....”.

4. Paragrahv 18 jätta välja, avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks käsitleb jäätmeveo teenust korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja vedamise piires nendes kategooriates, milles on kehtestatud jäätmeveo piirhind vastavalt jäätmeseaduse § 66 lõikele 4. Samas puudub linnal õiguslik alus taoliste lisateenuste reguleerimiseks.

Kirja lisas on hinna- ja tarbijakaitse teenistus esitanud kaks tabelit:

Arvestus segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirhindade juurde

Teenustasu kulu liik

 

Segaolmejäätmed

Suurolmejäätmed

osatähtsus

hinnas

 

kulu kasv

osatähtsuse kasv hinnas

osatähtsus

 

osatähtsuse

hinnas

kulu kasv

kasv hinnas

transport

0,194

1,097

0,21

0,42

1,097

0,46

käitlemine

0,604

1,35

0,82

0,48

1,35

0,65

administreerimine

0,202

1,243

0,25

0,1

1,243

0,12

hinnatõusu koef.

 

 

1,28

 

 

1,23

 

 

 

mahuti

2004.a.

hind

(kr)

 

Hinnatõusu

koef

arvestuslik

teenuse hind

(kr)

Kehtiv

piirhind

(kr)

 

 

Vahe (+,-)

Segaolmejäätmed

kuni 20l kilekott

16,5

1,28

21,12

25

3,88

kuni 150l kilekott

24

1,28

30,72

42

11,28

140l

48

1,28

61,44

73

11,56

240l

55,6

1,28

71,17

79

7,83

370l

69,1

1,28

88,45

105

16,55

600l

76

1,28

97,28

132

34,72

800l

89

1,28

113,92

152

38,08

2500l

258

1,28

330,24

360

29,76

4500l

456,8

1,28

584,7

637

52,3

Suurolmejäätmed

1 kuupmeeter

250

1,23

307,5

257

-32,5

Eelnõu koostaja kommentaar:

1. Ettepanekut jätta välja § 16 lg 2 ei ole eelnõus arvestatud, kuna linnavolikogu õigus piirmäärasid kehtestada ja neid muuta tuleneb jäätmeseadusest.

2. Ettepanekut muuta eelnõu § 17 lg 3 on arvestatud ja lõiget on vastavalt muudetud.

3. Ettepanekut jätta välja § 17 lg 4 on arvestatud ja lõiget on vastavalt järgnevale ettepanekule muudetud.

4. Ettepanekut muuta eelnõu § 17 lg 5 ja sõnastada see selliselt nagu lg 4 esimene lause pole arvestatud, kuna lg 5 käsitleb jäätmeveo teenustasude suurendamise taotluse menetlemise korda. Tõenäoliselt on siin eksitus numeratsiooniga ning hinna- ja tarbijakaitse teenistus on mõelnud lg 5 asemel siiski lõiget 4. Nagu eelmises punktis selgitatud, on ettepanekut arvestatud ja lõiget on vastavalt muudetud.

5. Ettepanekut nr 3.4 on arvestatud ning vastav muudatus on tehtud lõikes 5.

6. Ettepanekut jätta välja § 18 on arvestatud osaliselt ning § 18 on välja jäetud algselt esitatud lõiked 2 kuni 4, mis käsitlesid lisateenuste hinnakirjade kooskõlastamist Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Ettevõtlusameti poolt. Siiski on jäetud alles paragrahvi esimene ja viimane lõige, kuna antud valdkonna reguleerimise vajalikkus on tingitud esimese aasta jooksul saadud kogemustest, mis näitasid, et jäätmevedajad kasutavad lisateenuste osutamisel pahauskselt ära tühikut õigusruumis.

7. Kirja lisas on hinna- ja tarbijakaitse teenistus esitanud hinnatõusu koefitsendid jäätmeveo teenustasude piirmäärade erinevate komponentide (transport, käitlemine, administreerimine) kulu kasvu kohta, ja teinud ettepaneku mitte suurendada nende segaolmejäätmete teenustasude piirmäärasid. Ettepanekut on arvestatud mööndusega, et suurendatakse nende mahutitüüpide piirmäärasid, mille puhul aastane tarbijahinnaindeksi kasv ning sortimisettevõtte vastuvõtuhinna tõusust tingitud käitluskulu suurenemine ületaks kehtivat piirmäära. Vastav selgitus on esitatud seletuskirja lk 7-8.

Õigusteenistus kooskõlastas eelnõu teistkordsel viseerimisel järgmiste tingimuste täitmisel:

1. Eelnõu menetlemise käigus lepiti kokku, et jäätmehoolduseeskirja ja korraldatud jäätmeveo rakendamise kord liidetakse üheks õigusaktiks, millest tulenevalt täiendati eelnõu päevakorrapunkti vastava punktiga järgmises sõnastuses: „Tallinna Keskkonnaametil töötada koostöös Tallinna Linnakantselei õigusteenistusega hiljemalt 1. veebruariks 2008 välja Tallinna jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon, milles sätestatakse kõik jäätmehoolduse nõuded.” Seda nõuet ei ole eelnõu vahepealses menetluses muudetud, millest lähtuvalt tuleb eelnõud täiendada eeltsiteeritud klausliga. Alternatiivselt on õigusteenistus valmis aktsepteerima välja pakutud sõnastuse muutmist selliselt, et jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon töötatakse välja näiteks hiljemalt 3 kuu jooksul pärast kõigis Tallinna linna praegustes jäätmeveo piirkondades ainuõiguse andmise avalike konkursside läbiviimist, so on 3 kuu jooksul Tallinna Linnavalitsuse korraldusega ainuõiguse andmisest. 

2. Jäätmeveo rakendamise eeskiri esitati esimest korda linnavalitsuse istungile 29. juunil 2007. Istungil otsustas linnavalitsus eelnõud linnavolikogule mitte esitada tehes Tallinna Keskkonnaametile ülesandeks (i) vaadata üle teenustasude piirmäärade tõstmise vajadus ja (ii) eelnõu seletuskirjas üksikasjalikult selgitada jäätmeveo teenustasude piirmäärade suurendamise asjaolusid tuues ühtlasi välja piirmäära suurendamise arvutused. Keskkonnaamet on seletuskirja oluliselt täiendanud, kuid õigusteenistuse hinnangul ei nähtu õigusakti eelnõust siiski, miks on vaja teenustasude piirmäärasid suurendada just ligikaudu 1,3 korda. Lisaks sellele, et eelnõu kohaselt on teenustasu suurendamise vajalikkus tingitud saastetasu suurenemisest 30-lt kroonilt tonni kohta 2004. aastal 156,50-le kroonile tonni kohta 2009. aastal ning lähtudes asjaolust, et Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ suurendas segaolmejäätmete vastuvõtuhinda, tuleks eelnõu seletuskirjas esitada konkreetsed arvutused, mille põhjal oleks väidetav piirhinna 1,3-kordse suurendamise põhjendatus kontrollitav. Kuigi keskkonnaamet on õigesti selgitanud, et piirhinna tõstmine ei too automaatselt kaasa teenustasude tõstmist tarbija jaoks, loob see jäätmevedajatele selge võimaluse teenustasude tõstmise taotlemiseks, mis lõppastmes siiski toob kaasa lõpptarbijale hinnatõusu. Seejuures on ka keskkonnaamet ise märkinud, et jäätmevedajad on esitanud taotlused teenustasude tõstmiseks, kuid mida ei vaadata läbi enne piirmäärade suurendamist.

3. Tallinna Ettevõtlusamet esitas eelnõu menetlemise käigus 21. augustil 2007 ettepaneku jätta teenustasude piirmäärad senikehtinud tasemele (välja arvatud suurjäätmete vedamise teenustasu piirmäär), esitades omapoolse arvestuse segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasude kohta. Seega ettevõtlusamet ei toeta teenustasude piirmäära tõstmist. Lisaks esitas ettevõtlusamet teisi ettepanekuid eelnõu muutmiseks. Enamuse ettepanekutega ei ole eelnõu esitaja arvestanud, samuti ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks ettepanekuid ei toetata. Õigusteenistus edastas 27. augustil 2007 määruse eelnõu viimase versiooni ettevõtlusametile tutvumiseks ning hinna ja tarbijakaitse teenistuse vastuse kohaselt ei pea ettevõtlusamet jätkuvalt võimalikuks kooskõlastada Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korda, kuna nende ettepanekutega pole sisuliselt arvestatud.

Õigusteenistus on seisukohal, et teenuse piirmäära tõstmine peab olema põhjendatud ja vajalik. Olukorras, kus Tallinna Ettevõtlusamet, kelle põhiülesannete hulka kuulub Tallinna linnas eri- või ainuõigust omavate ettevõtjate poolt pakutavate kaupade või teenuste hinnapoliitika kujundamine, ei ole pidanud piirmäära tõstmist vajalikuks ning põhjendatuks, tuleb keskkonnaametil esitada omapoolsed kaalutlused ja selgitused miks ettevõtlusameti seisukohtadega ei nõustuta. See on võimalik korraldada veel enne eelnõu arutamist linnavalitsuse istungil. Asjaolu, et ettevõtlusamet on eelnõu esimesel viseerimisel kooskõlastanud, ei tähenda, et eelnõu uuel viseerimisel ei oleks ametiasutusel õigus täiendavatele asjaoludele tähelepanu pöörata.

Eelnõu koostaja kommentaar:

1. Lähtuvalt õigusteenistuse märkusest on eelnõud täiendatud ning Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli päevakorrapunkti lisatud punkt 2 järgmises sõnastuses:

„Tallinna Keskkonnaametil töötada koostöös Tallinna Linnakantselei õigusteenistusega välja Tallinna jäätmehoolduseeskirja uus redaktsioon, milles sätestatakse kõik jäätmehoolduse nõuded, jõustumise tähtajaga 1. aprill 2008.”

2. Jäätmeveo teenustasude piirmäärade suurendamise vajadus, valemid ja arvutuskäigud on esitatud eeskirja lk 7-8 tekstis ja eelnõule lisatud Exceli failis.

3. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ning lisatud vastavad alalõigud hinna- ja tarbijakaitse teenistuse ettepanekute kohta lk 15-16.

Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitse teenistus kooskõlastas eelnõu kolmandal korral järgmise eriarvamusega:

Esitame eriarvamuse eelnõu § 15 lg 1 kohta: Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirhindade suurendamine esitatud kujul ei ole põhjendatud, kuna see ei tulene ettevõtjate taotlustest hindade korrigeerimiseks. 04.09.2007 toimunud nõupidamisel Jaanus Mutli juures lepiti kokku, et muudetakse ainult jäätmemahuti suurusega kuni 20 l, 40 l kuni 150 l (jäätmekotid) ja 2500 l ja 4500 l teenustasu piirmäärasid THI (5,7%) võrra, mis täna ei võimalda tõsta teenustasusid kord aastas nagu kehtiv kord seda ette näeb. Eelnõus on esitatud teenustasu piirmäärad vastavalt positsioon 1 tõus 8%, positsioon 2 tõus 7,1%, positsioon 9 tõus 15,3%, positsioon 10 tõus 15,4%. Ei saa nõustuda eelnõu koostaja põhjendusega teenustasu piirmäärade tõstmiseks. Leiame, et piirmäärade muutmine võib toimuda ainult THI (%) võrra, mitte muudel põhjustel. Meie oleme lähtunud arvestustes (eelnõu seletuskiri lk 16) 2004. aasta tegelikest teenuse osutamise hindadest ja kulude kallinemisest 2004-2006 Statistikaameti andmetel. Sama tulemust näitavad ka aprillikuul esitatud jäätmekäitlusettevõtjate taotlused hindade muutmiseks. Eelnõu koostaja kommentaariga p 2 ei saa täielikult nõustuda, kuna ei ole arvestatud segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärades kokkulepituga.

Ettepanek § 17 lg 5 kolmas lause jätta välja, kuna see on reguleeritud esimeses lauses. Punktis 3 ei ole eelnõu koostaja samuti arvestanud ettepanekutega piirmäärade muutmise osas ainult THI võrra.

Eelnõu koostaja kommentaar:

1. 05.09.2007 toimunud nõupidamisel Deniss Boroditši juures, kus viibisid ka abilinnapea Jaanus Mutli, hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktor Aave Jürgen, keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits ja keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi, lepiti kokku, et kui teenustasude piirmäärade suurendamine peab olema põhjendatud. Vastav põhjendus on esitatud seletuskirja lk 7-8 ning vajalikud kalkulatsioonid on esitatud eelnõule lisatud Exceli tabelis. Eelnõu koostaja on jätkuvalt seisukohal, et ühe volikogu õigusaktiga teise volikogu õigusakti täitmise piiramine ei ole õiguspärane.

2. Ettepanekuga jätta välja § 17 lg 5 kolmas lause on arvestatud ja lõiget on vastavalt muudetud.

Vastavalt 19. septembril 2007 toimunud linnavalitsuse istungile on teenustasude piirmäärasid muudetud ainult THI võrra, ilma Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehase OÜ hinnalisata.

Viited:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Konkurentsiseadus

Jäätmeseadus

Jäätmeseaduse muutmise seadus

Konkurentsiseadus

Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrus nr 51

Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrus nr 6

Tallinna Linnavolikogu 16. septembri 2004 määrus nr 34

Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001 määrus nr 303

Tallinna Linnavolikogu 13. novembri 2003 määrus nr 58

Tallinna Linnavalituse 6. aprilli 2005 määrus nr 33

Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus nr 15

Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 määrus nr 59

Tallinna Linnavalitsuse 4. oktoobri 2006 määrus nr 80

 

 

 

 

 

 

Deniss Boroditš

 

Abilinnapea

 

 

Koostaja: Jana Kivimägi, osakonna juhataja, 6404609, Tallinna Keskkonnaamet

 

Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

 

Eelnõu koostaja: Tallinna Keskkonnaamet