TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

   3. oktoober 2007 nr 46

 

 

Päevakorrapunkt 24

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna tervishoiu arengukava 2007 -  2015”

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu „Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015”.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 

 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

                       2007 nr

 

 

 

 

Tallinna tervishoiu arengukava

2007 - 2015

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 lg 4 p 2 ning Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 16 lg 2 p 2 ja § 17 lg 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 31. detsembri 2001 määruse nr 166 „Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord”§ 2, Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määrusega nr 21 „Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011” ja 14. detsembri 2006 otsusega nr 357 ”Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja Tallinna tervishoiu arengukava koostamise algatamine ja lähteülesannete kehtestamine” ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1.  Kinnitada Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna tervishoiu arengukavaga 2007-2015 Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna rahalistele võimalustele.

3. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil avaldada otsus Tallinna linna ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti veebilehel.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu

otsuse nr

LISA

 

Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015

 

 

 

1          Sissejuhatus. 3

2          Visioon. 3

3          Kohalikuomavalitsuseõigusedja kohustused tervishoiuteenuste korraldamisel5

3.1       Üldarstiabi5

3.2       Eriarstiabi6

3.3       Hambaravi6

3.4       Statsionaarne eriarstiabi6

3.5       Hooldusravi7

3.6       Õendusabi7

3.7       Koolitervishoid. 8

3.8       Kiirabi8

4          Prognoositav demograafiline situatsioon Tallinnas ja tagamaal aastani 2015. 8

5          Üldarstiabi9

5.1       Olukorra kirjeldus. 9

5.2       Arengusuunad. 11

6          Koduõendusteenus. 12

6.1       Olukorra kirjeldus. 12

6.2       Arengusuunad. 12

7          Koolitervishoid. 13

7.1       Olukorra kirjeldus. 13

7.2       Arengusuunad. 14

8          Kiirabi14

8.1       Olukorra kirjeldus. 14

8.2       Arengusuunad. 15

9          Eriarstiabi16

9.1       Statsionaarne eriarstiabi17

9.2       Ambulatoorne eriarstiabi20

9.3       Statsionaarne hooldusravi22

9.3.1        Olukorra kirjeldus. 22

9.3.2        Arengusuunad. 22

9.4       Keskhaiglate olukord ja arengusuunad. 23

9.5       Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 26

9.5.1        Olukorra kirjeldus. 26

9.5.2        Arengusuunad. 26

9.6       Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla. 27

9.6.1        Olukorra kirjeldus. 27

9.6.2        Arengusuunad. 27

9.7       Aktsiaselts Lääne Tallinna Keskhaigla. 32

9.7.1        Olukorra kirjeldus. 32

9.7.2        Arengusuunad. 33

9.8       Sihtasutus Tallinna Lastehaigla. 38

9.8.1        Olukorra kirjeldus. 38

9.8.2        Arengusuunad. 38

10.       Aktsiaselts Tallinna Diagnostikakeskus. 39

10.5     Olukorra kirjeldus. 40

10.6     Arengusuunad. 40

11.       Hambaravi40

11.5     Olukorra kirjeldus. 40

11.6     Arengusuunad. 45

12.       Tervisedendus ja haiguste ennetamine. 45

12.5     Olukorra kirjeldus. 45

12.6     Arengusuunad:46

13.       Uimasti- ja HIV/AIDSi ennetamine. 47

13.5     Olukorra kirjeldus. 47

13.6     Arengusuunad. 48

14.       Abi ravikindlustuseta isikutele. 49

14.5     Olukorra kirjeldus. 49

14.6     Arengusuunad. 49

15.       Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikute ravi49

16.       Tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemid. 49

17.       Arengukava elluviimine. 50

Lisa1. 51

Lisa 2. 54

 


1          Sissejuhatus

Tallinna Linnavolikogu otsustas algatada 2006. aasta detsembris Tallinna tervishoiu arengukava koostamise eesmärgid:

·        tervishoiukorralduse territoriaalse võrgustiku strateegiline planeerimine;

·        Tallinna elanikele vajalike kvaliteetsete ja kiiresti kättesaadavate tervishoiuteenuste inim- ja materiaalsete ressursside hulga ja paiknemise planeerimine, sh tervishoiuasutuste struktuuri ja mahu kujundamine;

·        Tallinna linna elanikele tervishoiuteenuste osutamise koordineerimise ja korraldamise strateegilise süsteemi arendamine.

 

Tallinna tervishoiu arengukavas 2007-2015 (edaspidi Tallinna tervishoiu arengukava) on analüüsitud järgmiste tervishoiuteenuste osutamist: üldarstiabi, ambulatoorne eriarstiabi, statsionaarne eriarstiabi,  hambaravi, kiirabi,  õendusabi, koolitervishoid, riskigruppide (sealhulgas ravikindlustusega hõlmamata isikute, Tšernobõli tuumaelektrijaama kahjusid likvideerimas käinud isikute jne) ravi korraldust, ennetustegevust (narkomaania, HIV, tuberkuloos, vaktsineerimine jne), hooldusravi, meditsiinilisi tugiteenuseid (radioloogia, labor jne).

Tallinna tervishoiu arengukavas määratletakse tervishoiuteenuste osutajate tegevus rahvastiku tervise arendamiseks, eesmärgid ja sihid rahvastiku tervisepoliitika põhieesmärkide saavutamiseks ning kirjeldatakse vajalikud meetmed. Tervisedendust ja haiguste ennetamist käsitletakse põhjalikumalt Tallinna rahvastiku tervise arengukavas, mille eelnõu väljatöötamine on lõppjärgus.

 

Tallinna tervishoiu arengukava koostamisel on arvestatud lisaks riiklikele õigusaktidele ka alljärgnevate Tallinna õigusaktidega:

·        Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud Strateegia “Tallinn 2025”;

·        Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrus nr 53 “Tallinna arengukava 2006‑2021”.

·        Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määrus nr 21 "Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011".

Tallinna tervishoiu arengukava koostamisel on kaasatud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi eksperte, linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liikmeid, tervishoiueksperte.

Tallinna tervishoiu arengukava eelnõu on kooskõlastatud Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakonnaga. Peale Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitamist avalikustatakse arengukava Tallinna ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti veebilehel.

Tallinna tervishoiu arengukava on mõeldud mitte ainult ametnikele ja tervishoiutöötajatele, vaid eelkõige kõigile linnaelanikele, et olla informeeritud sellest, milline on Tallinna tervishoiu arendamise pikem perspektiiv ning millisele arstiabile võib tallinlane loota.

2          Visioon

Aastaks 2015 on kvaliteetsed tervishoiuteenused kõigile linnaelanikele kättesaadavad.

Arengukava eesmärgiks on analüüsida üldarstiabi, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi, kiirabi, hambaravi, õendusabi ja koolitervishoiu hetkeolukorda ning kavandada strateegilised valikud visiooni saavutamiseks.

Käesolev dokument kirjeldab:

·        tervishoiuteenuste poliitilist ja seadusandlikku raamistikku kohaliku omavalitsuse tasandil ning strateegiaid, millel baseerub Tallinna linna tervishoiuteenuste aktiivne arendamine linna territooriumil.  Analüüsitakse kohaliku omavalitsuse organite õigusi ja kohustusi tervishoiuteenuste korraldamisel linna territooriumil kehtiva seadusandlusevalguses;

Ettepanekud arengustrateegiateks puudutavad nii teenusekogumit, mis kuulub seaduste alusel Tallinna linna kohustuste hulka kui ka neid teenuseid, mida poliitiliselt tahetakse arendada, kasutades vahendeid Tallinna linna eelarvest.

Ettepanekud on struktureeritud vastavalt sotsiaalministri 31. detsembri 2001 määruse nr 166  “Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord” § 2 nõuetele ning juba valminud ja Sotsiaalministeeriumi kinnituse saanud haiglate arengukavadele:

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet valis riigihankemenetlusega Aktsiaseltsi Deloitte Advisory (edaspidi Deloitte) „Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015 eksperthinnangu ja tegevuskava“ koostamiseks. Vastava projekti raames on Deloitte koostanud kolm vahearuannet:

I vahearuanne          Stockholm Care AB poolt koostatud „Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015“ alusel aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla hetkeolukorra hindamine;

II vahearuanne         võimalikud arengustsenaariumid ning nende hindamise lähtekriteeriumid: ravi kvaliteet, teenuste kättesaadavus, tõhusus ja efektiivsus, jätkusuutlikkus;

III vahearuanne       nelja võimaliku arengustsenaariumi detailne analüüs ja vajalike netorahavoogude kirjeldamine aastate lõikes kuni 2015.

Tallinna tervishoiu arengukava on eelneva kolme vahearuande kokkuvõte ning keskendub peaasjalikult erinevate arenguperspektiivide detailsele analüüsile, asetades sealjuures peamise rõhu haiglate hoonetesse investeerimise vajadustele. Vastavates kalkulatsioonides on lihtsuse ja arusaadavuse eesmärgil kasutatud tänapäevaseid hindu. See tähendab, et arvesse ei ole võetud võimalikke ehitushindade muutusi ning inflatsiooni mõjusid. Lisaks on stsenaariumitest välja jäetud Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla 150-kohalise hooldushaigla ehitamise rahavood. Kuigi vastav kohustus on Sotsiaalministeeriumi poolt haiglale pandud, puuduvad hetkel Eesti Haigekassaga vastavad tellimuslepingud ning ka selleks otstarbeks vajaminev maa-ala Nõmmel (Lõuna tn 50 ei ole Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla omandis). Sõltumata Lõuna tn 50 maa omandivormist, on hooldushaiglaga seonduvate ressursside planeerimine hädavajalik.

 

Olulisemad makroökonoomilised keskkonna näitajad, milles tervishoiuasutused paiknevad ning mida on erinevate stsenaariumite kujundamisel arvesse võetud on alljärgnevad:

·        rahvastik – Eestimaa rahvaarv on 2006. aasta lõpul 1,3 miljonit inimest, aastaks 2015 prognoositakse elanikkonna arvu vähenemist 1,2 miljoni inimeseni;

·        tööjõud – seoses ühinemisega Euroopa Liiduga ning tööjõu vaba liikumisega on mitmed kohalikud spetsialistid suundunud välismaale tööle. Paraku on see tendents jätkuv ning süvendab haritud tööjõu puudust;

·        finantsid – Eesti on hetkel majanduse tõusuteel, mis ei kesta igavesti. Seoses rahvastiku vananemisega kasvavad ravikulutuste vajadused ning teisalt kasvab tööeas olevate inimeste koormus riiki üleval pidada. Piiratud ressursside olukorras annab suurema jõu ettevõtmiste koondamine ning mastaabiefekti ärakasutamine.

3          Kohalikuomavalitsuseõigusedja kohustused tervishoiuteenuste korraldamisel

Kohalikuomavalitsuseõigusedja kohustused tervishoiuteenuste korraldamisel tulenevad järgmistest seadustest:

Eesti Vabariigi põhiseadus -

§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele;

Rahvatervise seadus –

§ 1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga.

§10 Kohaliku omavalitsuse ülesanded on tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal; elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal;

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TTKS ):

§ 15 lg 1 (kehtiv alates 1. jaanuarist 2008)

(1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
2) kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.

§ 53 Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 58 lg 2 maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele.

Tallinna linna tegevust tervishoiu korraldamisel reguleerivad järgmised õigusaktid:

Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2001 otsus nr 326 „Ravikindlustuseta isikute ravi korraldamine Tallinnas”;

Tallinna Linnavalitsuse 14. novembri 2001 määrus nr 120 „Ravikindlustuseta isikute ambulatoorse arstiabi korraldamine”;

Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2002 otsus nr 380 „Volituse andmine halduslepingu sõlmimiseks”, mille alusel on Tallinna linn ja Harju maavanem sõlminud 11. oktoobril 2002 halduslepingu tervishoiuteenuste osutamise korraldamise kohustuse üleandmise kohta (Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015  Lisa 1);

Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 nr otsus 6 „Koolitervishoiuteenuse korraldamine Tallinna linnale kuuluvates üldhariduskoolides”.

Tallinna linn on aktsiaseltsi Ida- Tallinna Keskhaigla, Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus ainuomanik ning Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla ja Sihtasutuse Tallinna Hambapolikliinik ainuasutaja. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hallatava asutusena (päästeasutusena) tegutseb Tallinna Kiirabi.

3.1         Üldarstiabi

Perearsti nimistu on perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri, mis moodustub perearsti juurde isikliku avalduse alusel registreerunud isikutest ja maavanema poolt nimistu piirsuurust arvestades alalise elukoha alusel määratud isikutest. Vastavalt sotsiaalministri 29. novembri 2001 määrusele nr 113 „Perearsti nimistu piirsuurus, perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord” on perearsti nimistu suuruseks 1600 ± 400 inimest, millest maavanem kooskõlastatult Eesti Haigekassaga võib lubada kõrvalekaldeid sõltuvalt piirkonna eripärast, kuid mitte enam kui 2000 inimest.

Vastavalt TTKS § 11 tasutakse ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahendite ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa. Ülejäänud (näiteks tervisetõendite väljastamine jne) kuulub tasumisele isiku enda poolt. Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise va juhul kui talle osutatakse vältimatut arstiabi TTKS § 5 tähenduses. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

3.2         Eriarstiabi

Vastavalt TTKS  20 lg 1 on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Vastavalt TTKS § 20 lg 2 on sotsiaalminister kehtestanud 28. novembri 2001 määrusega nr 110 „Eriarstiabi erialade loetelu” eriarstide ja erihambaarstide erialade loetelu.

Vastavalt TTKS § 56 lg 1 p 8 on sotsiaalminister kehtestanud 28. detsembri 2001 määrusega nr 159 „Arstide erialade arengukavad”. Nimetatud arengukavadega on sätestatud  arstide erialade arengusuunad ning optimaalne arstide vajadus kuni aastani 2015.

3.3         Hambaravi

Vastavalt sotsiaalministri 28. detsembri 2001 määruse nr 159 „Arstide erialade arengukavad” § 126 lg 1 ei prognoosita hambaraviteenuse vajaduse vähenemist, küll aga prognoositakse tarbimise vähenemist. Nimelt jõustus 1. oktoobril 2002 uus Ravikindlustuse seadus, mille kohaselt Eesti Haigekassa poolt tasustatakse peaaegu 100% hambaraviteenus alla 19-aastastele isikutele. Samuti volitati sotsiaalministrit kehtestama oma määrusega kõrgendatud hüvitise määra rasedale, alla üheaastase lapse emale ja isikule, kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud vajadus saada hambaraviteenust. Sotsiaalminister kehtestas eelpool nimetatud määrad 16. detsembri 2002 määrusega nr 145 „Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise määrad, maksmise kord ning hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu, neis sisalduvate andmete koosseis ja dokumentide esitamise kord”.

3.4         Statsionaarne eriarstiabi

Vastavalt TTKS § 55 lg 1 kehtestas Vabariigi Valitsus 2. aprilli 2003 määrusega nr 105 „Haiglavõrgu arengukava” milles määratakse tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate ja erihaiglate loetelu ning vajalike investeeringute orienteeruv maht haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevatest haiglatest on haiglavõrgu arengukavva kantud sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sihtasutus Tallinna Lastehaigla kui piirkondlikud haiglad ning aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaselts Lääne- Tallinna Keskhaigla kui keskhaiglad.

Haiglavõrgu arengukavas ei ole loetletud ühtegi erihaiglat. Näiteks Tallinnas asuv erihaigla – Wismari Haigla AS on spetsialiseerunud sõltuvushaigete (narkomaanide, alkohoolikute jne) aktiivravile.

Kõikide haiglatega, mis on kantud haiglavõrgu arengukava nimekirja, sõlmitakse Eesti Haigekassa poolt 5- aastane leping tervishoiuteenuste rahastamise üldiste tingimuste kohta. Nimekirja kandmata haiglatega võib Eesti Haigekassa sõlmida kuni 3- aastase lepingu tervishoiuteenuste rahastamise üldiste tingimuste kohta.

Vastavalt Ravikindlustuse seaduse § 29 lg 1 võtab Eesti Haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Vabariigi Valitsus kehtestab Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Juhindudes Ravikindlustuse seaduse § 30 lg 12 p 6 seadustati 2002. aastal esmakordselt kindlustatud isiku omaosaluse määr.

1. novembrist 2003 kehtib Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Tallinnas ravitakse nakkushaigusi v.a tuberkuloos, Aktsiaseltsi Lääne- Tallinna Keskhaigla Merimetsa keskuses.

Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 määrusega nr 16 „Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003-2007” kinnitatud tegevuskavas leitakse, et otstarbekas on uimastitega koos käsitleda HIV-nakkuse leviku piiramist, sest ühelt poolt kattuvad suuresti mõlemad ohutegurid (vähesed sotsiaalsed oskused, ebakindlus seksuaalkäitumises, ohtude alahindamine, madal terviseteadlikkus, prostitutsioon), teiselt poolt on uimastite veeni süstimine muutunud üheks olulisemaks HIV-nakkuse levikuteeks. Tegevuskavas nähakse ette, et Aktsiaseltsile Lääne-Tallinna Keskhaigla, aktsiaseltsile Ida-Tallinna Keskhaigla ja Sihtasutusele Tallinna Lastehaigla tehakse ettepanek spetsiaalsete võõrutus- ja asendusravi teenistuste loomiseks eraldi täiskasvanutele (vähemalt 3) ning lastele ja teismelistele (vähemalt 1 lisaks Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla töötavale), kus on võimalused detoksikatsiooniks, ägeda võõrutusseisundi raviks, individuaal- ja rühmateraapiaks ning individuaalsete kriisiolukordade lahendamiseks. Tegevuskava kohaselt planeeritakse finantseerida sõltuvushäiretega laste/noorukite ravi ja rehabilitatsiooni Sihtasutuses Tallinna Lastehaigla 1 600 000 krooniga aastas ning opiaatsõltuvate isikute asendusravi korraldamist Aktsiaseltsis Lääne-Tallinna Keskhaigla 2 000 000 krooniga aastas.

Kuigi vastavalt Rahvatervise seaduse § 10 lg 2 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal, võib vastavalt TTKS § 53 rahastada kohalik omavalitsus tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012 kohaselt teeb riik kohaliku omavalitsusega selles vallas ennetus- ja seire alast koostööd, mitte ei kohusta teda finantseerima narkomaanide ravi.

3.5         Hooldusravi

Hooldusravi käsitlevad õigusaktid:

Strateegia "Tallinn 2025"

Eriarstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks arendatakse koduõendusteenust. Krooniliste tervisehäiretega isikutele osutatakse kõikides linnaosades koduõendusteenust kuni kaks korda päevas kõikidel nädalapäevadel. Avatakse õendushoolduskodu, mille eesmärgiks on funktsionaalse võimekuse langusega haigete seisundi ja toimetulekuvõime säilitamine ning parandamine võimalikult parema elukvaliteedi tagamiseks. 

Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrus nr 3 „Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2006-2010 ja sotsiaalhoolekande tegevuskava 2006-2008” kohaselt:

·        viia sisse tervishoiuteenuse osutamine Iru Hooldekodus;

·        jätkata koduõendusteenuse täiendavat finantseerimist kodulähedase hoolduse korraldamiseks.

Arengukava Sotsiaalministeeriumi veebilehel: 2004. aasta augustis kiitis Vabariigi Valitsus heaks „ Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015”, mille alusel on käesolevas Tallinna tervishoiu arengukavas planeeritud voodikohtade arv.

3.6         Õendusabi

Vastavalt TerKS § 24 lg 1 on õendusabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

Õendusabi reguleerivad sotsiaalministri 11. juuni 2001 määrus nr 58 „Õendusabi erialade loetelu” ja 16. juuli 2002 määrus nr 99 „Õendusala erialade arengukavad”.

Iseseisev õendusabi

Vastavalt TTKS § 25 lg 1 võib iseseisvalt õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Seadusandja ei ole kehtestanud iseseisvat õendusabi osutavale ettevõtjale tegevusala piirangut.

Sotsiaalministri 10. jaanuari 2002 määrusega nr 11 on kehtestati „Iseseisvalt osutatavate õendusabi tervishoiuteenuste loetelu”. Nendeks on koolitervishoiu- ja koduõendusteenus.

Koduõendusteenus

Koduõendusteenus – teenus, mida võib osutada üldõde kas koduõendusteenuse tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingus. Koduõendusteenust osutatakse patsiendi kodus.

Alates 2002. aastast finantseerib Tallinn linn oma eelarvest koduõendusteenuse osutamist.

Alates 2003. aasta II kvartalist finantseeritakse koduõdendusteenust osaliselt Eesti Haigekassa poolt.

3.7         Koolitervishoid

Koolitervishoiuteenus – teenus, mida võib osutada iseseisvalt kooliõde või pereõde kas koolitervishoiuteenuse tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingus. Koolitervishoiuteenuse osutamist reguleerib täiendavalt sotsiaalministri 24. augusti 1995 määrus nr 51 „Koolitervishoiu korraldamine”. Koolitervishoiuteenuse rahastamine toimub Eesti Haigekassa kaudu. Valdkonna tõsiseks probleemiks on teenuse alarahastamine Eesti Haigekassa poolt. Valdkonna teiseks suuremaks probleemiks on laste arvu vähenemine. Alates 2003. aastast toetab Tallinna linn oma eelarvest koolitervishoiuteenust.

3.8         Kiirabi

Vastavalt sotsiaalministri 28. detsembri 2001 määruse nr 159 „Arstide erialade arengukavad” § 10 lg 1 prognoositakse seoses aktiivravihaiglate arvu vähenemisega erakorralise haige haiglasse transportimise aja pikenemist kuni 60 minutini, seda eriti maapiirkondades. See omakorda suurendab kiirabibrigaadide koormust ja vastutust.

Kiirabi piirkondliku kättesaadavuse, sealhulgas teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotumise teeninduspiirkondade lõikes kinnitab Tervishoiuamet lähtudes järgmistest põhimõtetest:

·        igas maakonnas peab olema vähemalt üks arstibrigaad;

·        piirkonnas, milles asustustihedus on üle 20 elaniku km² kohta, peab olema üks kiirabibrigaad 35 000 elaniku kohta;

·        maapiirkonnas, mille asustustihedus on alla 20 elaniku km² kohta, peab olema üks kiirabibrigaad 10 000- 15 000 elaniku kohta.

Kiirabiteenust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

Kiirabiteenuse osutamisega haakub ka vältimatu arstiabi. Vastavalt TTKS § 5 on vältimatu arstiabi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasi lükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Nii nagu kiirabiteenust on ka vältimatut abi õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul. Põhimõtteliselt on vältimatu arstiabi mõiste laiem kui kiirabi mõiste.

Vältimatut arstiabi rahastab Eesti Haigekassa. Samuti rahastab Eesti Haigekassa ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatut arstiabi Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahelise lepingu alusel. Rahalised vahendid  selleks eraldatakse riigieelarvest.

4          Prognoositav demograafiline situatsioon Tallinnas ja tagamaal aastani 2015

Tallinna rahvaarvu muutus aastaks 2015 lähtub uuringu Tallinna linna elanikkonna arvu projektsioon aruandest, 2006. Selle raames uuriti rahvastiku taastevõimet, sündimus- ja suremuskäitumist kasutades 2000. aasta rahvaloenduse andmeid.

Tabel 1. Rahvaarvu muutus stsenaariumides, 2000–2030

Aasta

I stsenaarium

„Jõuka ühiskonna öko“

 

II stsenaarium „Hädaga ökoloogiline“

 

III stsenaarium „Jõuka ühiskonna tarbimispidu“

 

IV stsenaarium „Vaene ühiskond üritab tarbimist jätkata“

Ia Atraktiivne Tallinn

Ib Mitmekeskuseline pealinnaregioon

2000

400 150

400 150

400 150

400 150

400 150

2005

399 030

399 030

399 030

399 030

399 030

2010

389 710

383 630

386 620

380 460

376 740

2015

395 640

367 920

372 290

358 880

356 900

2020

392 970

345 450

353 210

330 900

335 970

2025

378 320

317 850

329 820

297 460

311 330

2030

365 540

291 030

306 020

264 330

286 010

Suletud rahvastikuprognoosi baas ja erinevad stsenaariumid näitavad Tallinna rahvaarvu vähenemist aastani 2030.

Tallinna linnastu rahvastikuprognoosi (Tartu Ülikool ja Harju Maavalitsus, 2001) tõenäoliseima stsenaariumi andmetel, aga samaaegselt Tallinna elanikkonna arvu vähenemisega suureneb oluliselt tagamaa elanikkond nii, et summaarne elanike arv jääb samaks.

 

Tabel 2. Rahvaarvu muutus Tallinnas ja tagamaal erinevate prognoosivariantide järgi, 2000-2025.

 

2000

Baasstsenaa-rium 2025

Optimistlik

2025

Pessimistlik

2025

Tõenäoseim

2025

Tallinn

400 000

335 000

415 000

305 000

355000

Tagamaa

140 000

125 000

215 000

135 000

185 000

Linnastu

540 000

460 000

590 000

490 000

540 000

Märkus:optimistliku ja pessimistliku prognoosivariandi puhul ei moodusta Tallinna ja tagamaa rahvaarvu summa kokku linnastu rahvaarvu.

5          Üldarstiabi

Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

Perearst on sellekohase eriala omandanud arst, kes osutab personaalset, esmast ja järjepidevat arstiabi. Koos õega annab nõu hoolduse ja ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud isikutele.

5.1         Olukorra kirjeldus

Tallinnas on seisuga 1. jaanuar 2007 avatud 256 nimistut patsientide arvuga 453830, neist kindlustatuid  408713 (90,1%). Nimistu keskmiseks suuruseks on 1772 inimest.

Suuri, üle 2000 patsiendiga  nimistuid on 39. Pereõde puudub 4 nimistul. Üksinda töötavaid perearste on 48, mis võib tekitada  raskusi asendamistega puhkuste, haigestumise ja täienduskoolituste ajal.

Tallinnas osutasid 2006. aastal perearstiteenust järgmised juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad:

1.      Lasnamäe Perearstikeskus AS

2.      FIE Dr. Eleonora Puzule

3.      FIE Ülle Jõema

4.      Dr. Signe Alliksoo Perearstipraksis OÜ

5.      osaühing Favorek Perearstikeskus

6.      FIE Maire Pärna

7.      FIE Nadezda Karjagina

8.      FIE Perearst Maimu Pintson

9.      FIE Perearst Olga Gvozdeva

10.  FIE Perearst Svetlana Guljajeva

11.  Haabersti Perearstikeskus OÜ

12.  OÜ Järve Perearstikeskus

13.  Osaühing JÄRVEOTSA PEREARSTIKESKUS

14.  Jürgenson PAK

15.  Kadrioru perearstikeskus

16.  Kalamaja Perearstid

17.  Osaühing Kose-Lasnamäe Perearstikeskus

18.  Perearstikeskus Laagna

19.  Lasnamäe Perearstid- Kaks

20.  OÜ Leht ja Margus

21.  Lembi Põlder Perearstikeskus OÜ

22.  OÜ Liivalaia Perearst

23.  OÜ Linnamõisa Perearstikeskus

24.  FIE Ljudmila Jazepova Perearst

25.  FIE Ludmilla Tukkev

26.  Magdaleena Perearstid OÜ

27.  OÜ Magdaleena Tervisekeskus

28.  Mahtra Perearstikeskus

29.  OÜ Majaka Perearstikeskus

30.  FIE Mare Sova

31.  Mähe Perearst Osaühing

32.  Mere Med Perearstikeskus

33.  Mere Perearstikeskus

34.  Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskus OÜ

35.  osaühing Mustamäe Perearstikeskus

36.  OÜ Meditiim

37.  Osaühing Nõmme Perearstid

38.  Ädala Perearstikeskus

39.  Osaühing doktor Kraft-Jaaksoo

40.  Osaühing Endmed

41.  Osaühing Hiiu Perearstid

42.  Osaühing Kai Soop

43.  Osaühing Kivilinna Perearstikeskus

44.  OÜ KLEIN ja OLLIKAINEN

45.  Kodudoktori PAK Sinu Arst

46.  Osaühing Kristiine Perearstid

47.  Osaühing Medicenter

48.  Osaühing Mediteri Perearstid

49.  Merelahe Perearstikeskus osaühing

50.  Osaühing Mustamäe Polikliiniku Perearstikeskus

51.  OÜ Pae perearstikeskus

52.  Osaühing Perearst Karin Jäger

53.  Osaühing Perearst Iris Mosona

54.  Osaühing Külvi Peterson

55.  Osaühing Perearst Ljudmilla Dmitrijeva

56.  Osaühing Perearst Piret Tammist

57.  Osaühing Perearst Siiri Lüdimois

58.  Osaühing Perearst Toomas Erik

59.  OÜ Perearstid Belar

60.  OÜ Perearstipraksis Ülle Kaasik

61.  Osaühing Perekeskus Generis

62.  Osaühing Sõle Perearstid

63.  OÜ Stroomi Perearstid

64.  Osaühing Telliskivi Perearstid

65.  FIE Perearst Aleksandr Puskarjov

66.  Panakeia OÜ

67.  OÜ Pelguranna Perearstid

68.  Perearst Juta Mägi OÜ

69.  osaühing Perearst Anne Minka

70.  OÜ Perearst Heinamets

71.  Perearst Hirve

72.  OÜ Perearst Illa Põldma osaühing

73.  Perearst Ištvan Koso OÜ

74.  FIE Perearst Irina Fomkina

75.  Perearst Jüri Viidebaum OÜ

76.  OÜ Perearst Jelena Bozikjan

77.  Perearst Marjam Larionova OÜ

78.  OÜ Perearst Rita Aivazjan

79.  Perearst Silvia Korberg OÜ

80.  Perearst Svea Rosenthal osaühing

81.  OÜ Perearst Tiiu Kaju

82.  Perearst Tiiu Luukas osaühing

83.  Perearst Ulvi Usgam OÜ

84.  FIE Virge Tulmin

85.  Pereravi OÜ

86.  Osaühing Ranna Perearstikeskus

87.  Osaühing Rodaris

88.  osaühing SMS Perearstid

89.  OÜ Tõnismäe Peremeditsiini Kolleegium

90.  Osaühing Telliskivi Perearstikeskus

91.  Osaühing Vitacon perearstikeskus

92.  Vitalong perearstikeskus OÜ

 

72% perearste rendivad oma tegevuseks ruume tervishoiuasutustelt. Praksiste vastavust nõutavale sisustusele ja aparatuurile võib lugeda rahuldavaks.

Kehtiv perearsti tööjuhend ei näe ette valveteenust väljapool tööaega, õhtu- ja öötundidel ja puhkepäevadel. Eesti Haigekassa ei finantseeri perearstide tööd väljaspool tööaega, õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

Alates 2001. aastast lisandunud töövõime ja puudeastme ekspertiisid, erinevate tervisetõendite väljastamine jne on suurendanud perearstide töökoormust.

Ebapiisav on ennetustegevuse osa perearsti ja pereõe töös. Selle peamised  põhjused  on ennetustegevuse nõrk finantseeritus ja töötajate terav ajapuudus. Puuduvad ka ühtsed alused ennetustegevuse töö registreerimiseks ja hindamiseks.

Õdede  iseseisvat vastuvõttu ja nõustamist ei toimu enamikes perearsti keskustes. Põhjuseks on vajalike oskuste ja kogemuste puudumine, samuti  tahe ja ruumitingimused.

Linna eelarvest  on toetatud perearstide tegevust alates 2002. aastast.

5.2         Arengusuunad

Elanikkonna vananemine ja tervishoiuteenuste ümberkorraldus (üleminek statsionaarsetelt teenustelt ambulatoorsetele ja päevakirurgiale) suurendab perearstide poolt osutatavate teenuste arvu ühe inimese kohta, mis tingib lähiaastatel vajaduse:

·        avada täiendavad perearstinimistud 2008. aastal kolm ja 2009. aastal neli;

·        rajada linnaosadesse uued tervisekeskused vastavalt elanikkonna üldarstiabi teenuse vajaduse kaardistamisele;

6          Koduõendusteenus

Koduõendusteenus on kvalifitseeritud õendushooldus, mida osutatakse ägeda haiguse paranemisperioodis oleva, kroonilist haigust põdeva või piiratud funktsionaalse võimekusega patsiendi raviks (arsti ettekirjutusel) ja/või efektiivseks toimetulekuks koduses keskkonnas.

Tallinnas osutavad teenust OÜ Koduõde ja Osaühing TNP Konsultatsioonid. Koduõenduslähtub põhimõttest „elamine kodus“ versus „saadud õendusabi asutuses“.

Koduõendusteenus  on:

Teenuse sihtgrupiks on hooldusravi vajavad füüsiliste probleemidega kroonilised haiged, terminaalses seisundis patsiendid ja surijad, kellest enamiku (82,5%) moodustavad üle 65-aastased isikud, kellel puudub perspektiiv oluliseks paranemiseks. Koduõenduse sihtgrupp on laienev, hõlmates senisest enam lapsi, psüühikahäiretega inimesi, sünnitanud emasid, ägeda haiguse paranemisperioodis olevaid inimesi.

Eestis läbiviidud uuringu alusel vajab  periooditi õendusabi  vähemalt 16% kroonilistest haigetest.

6.1         Olukorra kirjeldus

Tallinnas osutatakse koduõendusteenust alates 2001. aastast linna eelarvelistest vahenditest, millele  2003. aastal lisandus teenuse osaline finantseerimine Eesti Haigekassa lepingu alusel.

Keskmine visiitide arv kuus ühe haige kohta on 15, mis võimaldab aasta jooksul ühel õel teenindada  70-80 haiget, tehes aastas ca 1320 visiiti. Kroonilise patsiendi ravijuhu periood võib olla küllaltki pikk - aasta, kaks või isegi kauem.

Koduõendusteenus on  viie aasta jooksul olnud kiiresti arenev tervishoiuteenus, millel on mitmeid kasutegureid. Teenuse saajale on kodus viibimine parim võimalus iseseisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks või parandamiseks. Ühiskonna ja tervihoiusüsteemi huvidest lähtuvalt on avahooldus efektiivsem teenuse liik võrreldes haiglaraviga.Hästi korraldatud koduõenduse korral on kogu elukaare ulatuses võimalik patsient kiiremini haiglaravilt kodusele ravile suunata ning ennetada ka patsientide haiglasse tagasi sattumist.

Koduõendusteenust osutavad kvalifitseeritud koduõed, kes on omandanud selleks vastava ettevalmistuse ning täiendavad ennast pidevalt. Viieaastane töökogemus on andnud häid,  positiivseid tulemusi ja tõstnud tegevuse kvaliteeti ning elanike rahulolu.

Koduõendusteenust osutatakse ka Iru Hooldekodus, kuna Iru Hooldekodu kohaliku omavalitsuse hallatava asutusena ei oma õigust osutada tervishoiuteenuseid. Ravikindlustamatutele klientidele

osutatakse  teenust öömajades ja varjupaigas.

6.2         Arengusuunad

Tallinna elanikest moodustavad üle 65-aastased 14,7%. Võttes aluseks väljakujunenud Euroopa mudeli, peab Tallinnas olema 5 koduõendusteenust osutavat õde 1000 eaka kohta, seega kokku 295 õde ca 60 000 eaka kohta.

Vajalike visiitide arv aastate lõikes kasvab järgnevalt:

Aasta

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

visiite

17 750

22 200

30000

39 000

53000

75 000

105 000

147000

195 000

Eesti Haigekassa arengukava aastateks 2007-2009 (kinnitatud Eesti Haigekassa Nõukogu otsusega 19. jaanuaril 2007) kohaselt toimub edasine teenuse finantseerimine haigekassa, kohaliku omavalitsuse ja haige omaosaluse alusel.

Koduõendusteenusega hõlmatakse jätkuvalt ka sotsiaalmajades elavad elanikud ning kodutute varjupaikade kasutajad.

7          Koolitervishoid

Koolitervishoid on õpilaste tervisliku seisundi jälgimine, tervisliku eluviisi kujundamine, haigestumise ja krooniliste haiguste väljakujunemise ennetamine, meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamise jälgimine, tervisliku keskkonna loomises osalemine ning vajadusel vältimatu abi osutamine.

Koolitervishoiu eesmärgiks on edendada iga õpilase võimalikult tervena kasvamist ja arenemist, luues sellega alus tervele täiskasvanueale.

7.1         Olukorra kirjeldus

Alates 1. augustist 2005 on Eesti Haigekassal koolitervishoiuteenuse osutamise partneriks Tallinna linnas Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid, kuhu on haaratud kõik koolitervishoiutöötajad munitsipaalkoolidest. Koolitervishoiu teenust osutavad kooliõed ja arstid, tulevikus saab juhtivaks spetsialistiks vastava ettevalmistusega terviseõde, kes tänases koolis veel puudub. Koolitervishoiuteenust finantseeritakse Eesti Haigekassa eelarvest. Linna eelarvelistest vahenditest makstakse sihtasutusele toetust praegu veel vajalike arstide rakendamiseks õpilaste tervisehäirete varaseks avastamiseks ja kvaliteetse abi tagamiseks haigestumisel.

Vaatamata koolikeskkonna paranemisele ei vastanud 2005. aastal valgustus tervisekaitse nõuetele 34% ja mööbel 26% kontrollitud koolides. 14% Tallinna koolides on tervisekaitsetalituse ametnikud avastanud rikkumisi siseviimistluses. Tallinna koolide 143 õpperuumi sisekliima parameetrite kontrollimisel ei vastanud süsihappegaasi kontsentratsioon siseõhus kehtestatud nõuetele. Sellised rikkumised võivad põhjustada paljude nakkuslike, allergiliste jt haiguste levikut. Iga koolidirektori ja omavalitsusjuhi vastutuses on, et koolid  vastaksid tervisekaitselistele normidele ja ei kahjustaks laste tervist. Kooli tervishoiutöötaja koos kooli tervisenõukoguga on koolijuhile abiks keskkonna hindamisel ning kõrvalekallete likvideerimisel.

Oluline on tagada õpilaste emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, hinnata  koostöös kooli meeskonnaga psühhosotsiaalseid parameetreid, avastada riski- või erivajaduslikud õpilased ning nõustada neid oma kompetentsi piires.

Alates 2004. aastast esitatakse koolitervishoiu teenuse osutamise kohta Eesti Haigekassale elektroonsed aruanded, millised paraku ei anna ülevaadet õpilaste tervisest ning ei kajasta tervishoiutöötaja töö tegelikku mahtu.

Ajavahemikus 2000–2004 teostatud mitmete uurimistööde tulemustest selgub, et õpilaste sagedasemad tervisekäitumise riskid on ebatervislik toitumine, madal kehaline aktiivsus, riskiv seksuaalkäitumine, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine. Õpilaste sagedasemad terviseprobleemid on: rühihäired, nägemisteravuse langus, ülekaalulisus, allergilised ja psühhosomaatilised haigused. Tervisehäireteta oli 34% õpilastest.

Euroopa riikide andmetel esineb 10-20% noorukitel üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi. Vaimse tervisega seotud probleemide varajane avastamine, äratundmine ja asjakohane abi on seni olnud põhjendamatult vähese tähelepanu objektiks, nende esinemissagedus aga oluliselt alahinnatud. Mured, mis vaevavad meie koolilapsi, võivad olla laste suitsiidide põhjusteks. Professor J. Kruusvalli uurimusest 2004. aastal selgus, et 10% Tallinna koolide kaheksandate klasside õpilastest valdab pidevalt või sageli elutüdimus ning 17% sama vanuseastme õpilastest on korduvalt kogenud narrimist või kiusamist, moodustades nii põhjendamatult suure riskirühma.

Laste tervisekäitumise ja tervisealaste teadmiste ning oskuste edendamiseks töötati 1990ndate aastate alguses välja WHO ja Euroopa Komisjoni koostöös tervist edendavate koolide (TEK) võrgustiku kontseptsioon. Tervistedendav ja lapsesõbralik kool annab õpilasele emotsionaalset ja sotsiaalset tuge, aitab neil leida kindlustunnet, et võtta aktiivselt osa koolielust ning kujundab nende tervisekäitumist. 2006. aasta lõpuks oli Tallinna linna koolidest ligi veerand ühinenud TEK võrgustikuga.

7.2         Arengusuunad

Tulenevalt rahvastiku arengust laste ja noorte arv edaspidi väheneb, saavutades õpilaste arvu miinimumi aastaks 2010.

Sellest tulenevalt muutub personali vajadus koolide tervishoiutöötajate osas alljärgnevalt:

Tabel 3. Tallinna kooliõpilaste arv ja tervishoiutöötajate ametikohad aastatel2006-2015

Õppeaasta

Õpilaste arv

Õe ametikohtade arv (koormus 1,0/700 õpilase kohta)

Õe ametikohtade arv (koormus 1,0/ 600 õpilase kohta)

Arsti ametikohtade arv (koormus 1,0/ 3500 õpilase kohta)

 

 

 

 

 

2006/2007

46 054

65,8

76,8

13,2

2007/2008

44 006

62,9

73,4

12,6

2008/2009

42 032

60

70

12

2009/2010

40 420

57,7

67,3

11,5

2010/2011

39 851

56,9

66,4

11,4

2011/2012

40 146

57,4

66,9

11,5

2012/2013

40 894

58,4

68,2

11,7

2013/2014

41 982

60

70

12

2014/2015

43 098

61,5

71,8

12,3

Laste üldise heaolu edendamiseks, nende arengu, tervise ja sotsialiseerimisega seotud probleemide vähendamiseks:

8          Kiirabi

Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

8.1         Olukorra kirjeldus

Tulenevalt Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest võib kiirabibrigaadi pidaja olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus.

Tallinna Kiirabi on kohaliku omavalitsuse hallatav päästeasutus. Tallinnas osutab teenust Tallinna Kiirabi (14 brigaadi) kõrval veel AS Karell Kiirabi (varem Aktsiaselts Falck, 3 brigaadi), 3 reanimobiili sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla juures.

Tervishoiuamet kinnitab riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa. Kiirabi rahastatakse nii riigi kui ka valla või linna eelarvest.

Kiirabibrigaadid jagunevad kategooriatesse:

Kiirabiteenust osutavad  17 brigaadi paiknevad järgmistes tugikeskustes:

Kesklinn (Magdaleena korpus)            kaks brigaadi  (Tallinna Kiirabi);

Lasnamäe (Pae tn ja Mustakivi tee)   neli brigaadi (Tallinna Kiirabi - 2 ; AS Karell Kiirabi - 2);

Kopli (Erika tn)                                   kolm brigaadi  (Tallinna Kiirabi);

Mustamäe (Retke tee)             kuus brigaadi (Tallinna Kiirabi);

Haabersti (Õismäe tee)                        üks brigaad  (AS Karell Kiirabi);

Pirita (Viimsi)                                      üks brigaad (Tallinna Kiirabi).

Tallinna Kiirabi rendib tugikeskuste pindu Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt, aktsiaseltsilt Ida-Tallinna Keskhaigla, Päästeametilt, AS Viimsi Haiglalt. Tallinnas tehti 2006. aastal 74 683 väljasõitu. Tallinna Kiirabis oli seisuga 15. veebruar 2007  207 töötajat, neist  arste 26 (keskmine vanus 42 aastat), õdesid 65 (keskmine vanus 30 aastat), parameedikuid 35 (keskmine vanus 30 aastat), autojuht-parameedikuid 59 (keskmine vanus 37 aastat). Arstidest 16 ja õdedest 26 töötavad paralleelselt osalise tööajaga kõrgema etapi raviasutuses (sihtasutuses Põhja-Eesti Regionaalhaigla, aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla, Aktsiaseltsis Lääne-Tallinna Keskhaigla, sihtasutuses Tartu Ülikooli Kliinikum).

Tallinna Kiirabi kõigis tugikeskustes (5) on linna eelarveliste vahendite toel välja arendatud ühtne andmetöötlussüsteem, mis võimaldab koheselt sisestada andmed kiirabivisiidi kohta ja saata teatis patsiendi perearstile.

Linnaeelarvelistest vahenditest tasutakse perearstide poolt haiglaravile suunatud patsientide sanitaartransport.

Arvestades Tallinna paiknemist, on erinevate riiklike massiürituste läbiviimine seotud potentsiaalse riskiga. Tulenevalt sellest on vajalik selliste ürituste täiendav julgestamine, et vältida ootamatut koormust linna teenindavale kiirabile. Korraldused ja vahendid täiendavaks julgestamiseks tulevad sellisel juhul riiklikelt organitelt. Tallinna Kiirabil on komplekteeritud ja tegevusvalmis 8 täiendavat kiirabibrigaadi, mis vajadusel mehitatakse vaba vahetuse töötajatega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.2         Arengusuunad

Lähiaastatel kavandatakse  Tallinna Kiirabi tegevusvormi muutumist ametiasutuse hallatavast päästeasutusest sihtasutuseks.

Arvestades, et ühe operatiivalves oleva kiirabiauto peab välja vahetama peale viis aastat kestnud ekspluatatsiooni, vajab Tallinna Kiirabi aastas kolm uut autot.

Tallinna Kiirabi kvaliteedi strateegia peab põhinema personali järjepideva koolituse ja patsiendi-raviasutuse koostöö tasakaalustatud arengul.

Kiirabi püsiva konkurentsivõime säilitamiseks on vajalik regulaarsete patsiendi ja personali rahulolu-küsitluste, logistika analüüsi ja personali koolituste läbiviimine.

9          Eriarstiabi

Eriarstiabi on statsionaarne või ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja nendega koos töötavad tervishoiutöötajad.

 

Tabel 4. Arstide arv põhikoha järgi 31. detsember 2006 (meditsiinistatistika esialgsed andmed)

 

Arste Tallinnas kokku

neist

Arste AS ITK-s, AS LTKH-s ja SA Tallinna Lastehaiglas kokku

neist

haiglas

ambula-toorselt

haiglas

ambula-toorselt

   Arstid kokku

1854

985

869

697

461

236

üldarst

223

178

45

65

58

7

sh. resident

141

135

6

47

46

1

perearst

264

2

262

0

0

0

sisearst

42

31

11

23

21

2

hematoloog

13

11

2

2

2

0

kardioloog

77

53

24

30

20

10

gastroenteroloog

25

11

14

18

8

10

endokrinoloog

25

5

20

15

5

10

nefroloog

10

10

0

7

7

0

pulmonoloog

31

18

13

7

4

3

reumatoloog

23

9

14

17

8

9

infektsionist

16

13

3

13

11

2

anestesioloog

123

121

2

56

56

0

üldkirurg

75

62

13

43

34

9

neurokirurg

6

6

0

0

0

0

uroloog

25

19

6

15

12

3

ortopeed

66

44

22

34

20

14

lastekirurg

8

8

0

8

8

0

plastikakirurg

2

1

1

0

0

0

rindkerekirurg

4

4

0

0

0

0

kardiovaskulaarkirurg

11

11

0

0

0

0

onkoloog (radiokemoteraapia)

22

20

2

1

1

0

radioloog

87

51

36

34

18

16

günekoloog

106

34

72

71

29

42

pediaater

106

53

53

62

51

11

neuroloog

49

33

16

26

17

9

oftalmoloog

59

11

48

32

10

22

otorinolarüngoloog

47

27

20

24

10

14

psühhiaater

80

33

47

13

3

10

dermatoveneroloog

36

4

32

12

0

12

taastusraviarst

39

5

34

16

2

14

erakorralise meditsiini arst

48

35

13

14

14

0

töötervishoiuarst

38

3

35

6

1

5

laboriarst

53

44

9

29

27

2

patoloog

15

15

0

4

4

0

Internid kokku

0

0

0

0

0

0

Hambaarstid kokku

530

6

524

49

0

49

    sh näo-lõualuukirurg

8

6

2

0

0

0

    ortodont

28

0

28

0

0

0

    hambaarst-resident

11

0

11

0

0

0

Hambaarst-internid kokku

0

0

0

0

0

0

Proviisorid kokku

21

20

1

13

13

0

9.1         Statsionaarne eriarstiabi

Haiglateenuste prognoositav vajadus aastaks 2015 baseerub Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla funktsionaalse arengukava I etapil (kinnitatud sotsiaalministri 24. detsembri 2003 käskkirjaga nr 482), Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapil (kinnitatud sotsiaalministri 26. juuni 2006 käskkirjaga nr 159) ja aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapil (kinnitatud sotsiaalministri 26. juuni 2006 käskkirjaga nr 160).

Arengukavade kohaselt toimub aktiivravi järk-järguline konsolideerimine ja kaasajastamine vastavalt kõrgenenud nõudmistele.

31. detsembril 2006 töötasid Tallinnas järgnevad haiglad:

aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla;

Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla;

Aktsiaselts Ortopeedia Arstid;

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla;

Sihtasutus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Diakooniahaigla;

AS Taastava Kirurgia Kliinik;

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla;

Wismari Haigla AS.

 

Tabel 5. Voodikohtade arv seisuga 31. detsember 2006

 

AS

ITK

 

AS

LTKH

SA

PERH

SA

Laste-haigla

AS

Ortop. Arstid

SA EELK Tallinna

Diakooniahaigla

AS

Taastava Kirurgia Kliinik

Wismari Haigla

AS

KOKKU

560

530

1344

202

15

60

39

25

sisehaigused

30

70

73

 

 

 

 

 

kardioloogia

30

26

72

 

 

 

 

 

gastroenteroloogia

8

15

2

 

 

 

 

 

endokrinoloogia

8

 

4

 

 

 

 

 

neuroloogia

15

36

39

 

 

 

 

 

lasteneuroloogia

 

 

 

12

 

 

 

 

nakkushaigused

 

31

 

 

 

 

 

 

laste nakkushaigused

 

54

 

 

 

 

 

 

hematoloogia

 

 

24

6

 

 

 

 

nefroloogia

 

24

12

 

 

 

 

 

reumatoloogia

25

 

4

 

 

 

 

 

lastehaigused

 

5

 

 

 

 

 

 

pulmonoloogia

 

 

29

 

 

 

 

 

lastehaigused

 

 

 

82

 

 

 

 

kirurgia

38

72

119

 

 

 

 

 

lastekirurgia

 

 

 

24

 

 

 

 

neurokirurgia

 

 

35

 

 

 

 

 

rindkerekirurgia

 

 

16

 

 

 

 

 

kardiovaskulaarkirurgia

 

 

19

 

 

 

 

 

veresoontekirurgia

 

 

12

 

 

 

28

 

põletus

 

 

5

 

 

 

 

 

ortopeedia

45

15

89

 

15

 

 

 

lasteortopeedia

 

 

 

14

 

 

 

 

uroloogia

15

15

15

 

 

 

 

 

näo-lõualuukirurgia

 

 

10

 

 

 

 

 

kõrva-nina-kurguhaigused

5

 

15

 

 

 

 

 

laste kõrva-nina-kurguh.

 

 

 

9

 

 

 

 

sünnitusabi

30

35

 

 

 

 

 

 

raseduspatoloogia

20

25

 

 

 

 

 

 

günekoloogia

20

15

36

 

 

 

 

 

silmahaigused

15

 

 

 

 

 

 

 

tuberkuloos

 

 

100

 

 

 

 

 

radioloogia

3

 

 

 

 

 

 

 

intensiivravi I aste

48

23

45

 

 

 

1

 

intensiivravi II aste

25

27

95

 

 

 

5

 

intensiivravi III aste

10

4

42

 

 

 

5

 

laste intensiiv I aste

 

8

 

22

 

 

 

 

laste intensiiv II aste

 

6

 

13

 

 

 

 

laste intensiiv III aste

 

 

 

12

 

 

 

 

psühhiaatria (sh. laste)

 

 

250

4

 

 

 

25

onkoloogia

 

 

62

4

 

 

 

 

dermatoveneroloogia

 

 

20

 

 

 

 

 

hooldusravi

125

20

100

 

 

60

 

 

taastusravi

45

4

0

 

 

 

 

 

 

Statsionaarsete ja päevaravi voodikohtade vajadus aastaks 2015

Voodikohtade planeerimisel tuleb arvesse võtta nn „voodikoha blokeerijate” mõju, kes hõivavad  keskmiselt 15% akuutravi voodikohtadest ja ootavad üleviimist hooldekodusse ja muudesse asutustesse. Erinevate allikate järele jaotuvad blokeerijad erialati: sisehaigused – 21,7%, üldkirurgia – 12,3%, ortopeediline kirurgia – 21,6% ja teised aktiivravi teenused – 7,5% (Andersson, G. & Karlberg I. 2000).

Keskmine haiglasviibimise kestus (KHVK) defineeritakse järgnevalt: voodipäevade arv jagatud haiglast lahkunute arvuga, seejuures arvestatakse hospitaliseerimispäev ja lahkumispäev kokku ühe päevana.

Alljärgnevalt käsitletakse kahte stsenaariumi. Esimese kohaselt on oodata KHVK lühenemist diagnoosipõhise tasustamise (DRG) suurendamise, meditsiini progressi ning hooldusravi, hooldekodude ning muude asutuste, kes võtavad üle tänased „voodikohtade blokeerijad” võimsuse olulise kasvu läbi. Teise stsenaariumi kohaselt ei arene hooldusravivõrk ja muud asutused soovitud kiirusega.

 


Tabel 6. Voodikohtade vajadus aastaks 2015 vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud haiglate arengukavadele

 

AS ITK

AS

LTKH

SA

PERH

Kokku

KOKKU

621

714

1015

2350

sisehaigused

40

93

50

183

kardioloogia

40

19

73

132

gastroenteroloogia

10

10

2

22

endokrinoloogia

10

 

7

17

neuroloogia

20

27

40

87

nakkushaigused

 

50

 

50

laste nakkushaigused

 

48

 

48

hematoloogia

 

 

30

30

nefroloogia

 

25

10

35

reumatoloogia

20

 

2

22

lastehaigused

 

5

 

5

pulmonoloogia

 

 

20

20

kirurgia

40

70

56

166

neurokirurgia

 

 

33

33

rindkerekirurgia

 

 

20

20

kardiokirurgia

 

 

13

13

veresoontekirurgia

 

 

13

13

ortopeedia

40

12

67

119

plastika- ja rekonstr-kirur.

 

 

5

5

uroloogia

20

15

16

51

pea- ja kaelakirurgia

 

 

23

23

kõrva-nina-kurguhaigused

5

 

10

15

suu-, näo- ja lõualuukirurgia

 

13

13

 

sünnitusabi

42

45

 

87

raseduspatoloogia

20

20

 

40

günekoloogia

26

15

37

78

silmahaigused

10

 

 

10

päevastatsionaar

30

72

 

102

radioloogia

3

 

 

3

intensiivravi III aste

15

10

40

65

laste intensiivravi I aste

 

2

 

2

vastsündinute intensiivravi

 

6

 

6

psühhiaatria

 

 

235

235

onkoloogia

 

 

50

50

dermatoveneroloogia

 

 

10

10

pulmonoloogia (tuberkul.)

 

 

100

100

hooldusravi

180

150

 

330

taastusravi

50

20

40

110

Statsionaarsete raviteenuste maht sõltub haigekassaga sõlmitavate lepingute mahtudest ning haiglate funktsionaalse arengu kavadest. Tallinna linnal puudub võimalus mõjutada lepingumahtude suurust.

DRG kasutuselevõtt sunnib haiglaid oma ressursse efektiivsemalt kasutama, seega hoitakse voodihõive kõrgel. Haiglavõrgu arengukava (Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003 määrus nr 105) soovitab voodihõivet vahemikus 75% (sünnituspalat) kuni 88% (psühhiaatria). Selline hõive võimaldab (normaaltingimustes) vajadusel kiiret patsientide hospitaliseerimist ning samal ajal ressursside efektiivset kasutust.

9.2         Ambulatoorne eriarstiabi

2015. aastaks prognoositav keskmise haiglas viibimise kestvuse lühenemine, ambulatoorse ravi võimaluste täiustumine võimaldab prognoosida ambulatoorsete visiitide arvu suurenemist inimese kohta. Samas on prognoositud rahvastiku vähenemisel ambulatoorsetele visiitidele vastupidine efekt. Vastavalt Haiglavõrgu arengukavale jääb ambulatoorsete visiitide arv aastaks 2015 ligikaudu samaks, mis praegu.

 

2006. aastal Tallinnas tegutsenud ambulatoorsed eriarstiabiasutused ja eraarstid (Eesti Haigekassa lepingupartnerid on tähistatud tärniga*):

1.      AKTSIASELTS LUPREE

2.      Center for Clinical and Basic Research AS

3.      Eesti Ortoosikeskuse Osaühing*

4.      OSAÜHINGPrillipapa

5.      OÜ Tallinna Optika

6.      Sihtasutus Vähihaigete Toetusravi

7.      osaühing Solomonia

8.      Spordimeditsiini Sihtasutus

9.      FIE Aare Sergo*

10.  Adeli Eesti OÜ*

11.  Osaühing Alefo Medikon*

12.  Andres Sild FIE

13.  Annax Grupp OÜ

14.  Anne-Mall Maripuu FIE

15.  Osaühing Arlando

16.  Armal OÜ

17.  Osaühing Arthron

18.  Osaühing Arvenos*

19.  aktsiaselts Balneom*

20.  Aktsiaselts Gadox*

21.  Aktsiaselts Lasnamäe Tervisekeskus*

22.  Aktsiaselts Medicover Eesti

23.  osaühing Medikro*

24.  Aktsiaselts Medisfäär*

25.  OÜ SL Meedik

26.  OÜ Baltic Euromedical

27.  Elna Tallo FIE

28.  Dermatoveneroloog Aleksandr Mihhailov FIE

29.  Dr Arvo Rosenthal Osaühing*

30.  Dr. Leili Lepik Seljaravi Kabinet FIE

31.  Osaühing DR. VALTER KONSULTATSIOONID

32.  Eraarst Dr Gunnar Männik FIE

33.  Erika Saluveer FIE*

34.  Esmed OÜ*

35.  Esmed Töötervishoid OÜ

36.  OÜ Evita Grupp*

37.  EyeDigital OÜ

38.  Andres Adams FIE*

39.  Dr Elle Elberg FIE

40.  Iraida Nitsenko FIE

41.  Mallika Koel FIE

42.  Merike Alas FIE*

43.  Osaühing Gradus Gravis

44.  HansaCare OÜ

45.  Hüva & Rass OÜ

46.  Head Arstid OÜ

47.  osaühing Imago Arte OÜ

48.  IVIO-med OÜ

49.  Juta Silma - erakabinet FIE

50.  Kadri Varrand-Kukk FIE

51.  osaühing Kardioloogia Instituudi Polikliinik*

52.  Sihtasutus Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik*

53.  Kirurg Ants Viiklepp FIE

54.  KONTENT OÜ

55.  AktsiaseltsKordamed*

56.  Kosmed

57.  Laservisioon*

58.  Lasteortopeedia osaühing

59.  Lea Kalvo- psühhiaater FIE*

60.  OSAÜHING LENNUNDUSMEDITSIINI KESKUS

61.  Dr. Kolesnikova erakabinet FIE

62.  MEDCO PARTNERS OSAÜHING*

63.  Meelis Kuusemets FIE

64.  Merigal KLK OÜ

65.  Nahahaiguste arst dr Sirje Liiv FIE

66.  Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ*

67.  OÜ Akromed

68.  Osaühing ARTR

69.  Osaühing Artroskoopia*

70.  osaühing Britta & Erik

71.  osaühing Cordike

72.  osaühing Delegatsioon

73.  osaühing Doktor Indrek Rätsep

74.  Osaühing Dr. Kai Noor Silmakabinet*

75.  Osaühing Eesti Diabeedikeskus*

76.  Osaühing Forniks

77.  Karell Arstikeskus OÜ*

78.  Osaühing Kleinberg

79.  Osaühing Mammograaf*

80.  Osaühing Medinvest

81.  Osaühing Nõmme Silmakeskus*

82.  Osaühing Neurodiagnostika AP*

83.  Osaühing Piltdiagnostika

84.  Osaühing Plastikakirurg Sellend

85.  osaühing Preante

86.  osaühing Preventme

87.  OÜ Psühho-Konsultandid*

88.  OÜ Role

89.  OÜ Seksuaaltervise Kliinik*

90.  OÜ Silmaarst Krista Turman*

91.  osaühing Silmake*

92.  OÜ Silmakirurgia

93.  Osaühing Silmalaser

94.  Osaühing Stanat

95.  Osaühing Tervisekeskus Elulootus

96.  Osaühing UVB Ravikeskus*

97.  OÜ Vahlberg & Pild

98.  Ortopeed Riina Sillaste FIE

99.  Psühhiaater Aime Saluvee FIE*

100.          Psühhiaater Aleksandr Stsennikov FIE

101.          Psühhiaater Lembe Ermos FIE*

102.          Psühhiaater Tiiu Valgemäe FIE*

103.          Tallinna Koolitervishoid Sihtasutus

104.          Osaühing Südalinna Arstid

105.          OÜ Sensus etc

106.          Sergei Tiganik FIE*

107.          Osaühing Spiritologos

108.          Spordidiagnostika- ja Taastusravikeskus

109.          Taastusravi Kliinik Neurotra Osaühing

110.          Aktsiaselts Tallinna Diagnostikakeskus

111.          Töötervishoiuarst Jüri Paulson FIE

112.          Tiit Ilvese Taastusravi OÜ

113.          Vähiuuringute Kliinik AS

114.          Viive-Lea Raudsepp FIE

115.          Osaühing Gnoomon

116.          osaühing KoLeGa ClinicStatsionaarne hooldusravi

9.3         Statsionaarne hooldusravi

Hooldusravion väljakujunenud erivajadustega haigetele osutatav meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalne abi, mis lähtub haige individuaalsetest vajadustest, kindlustab talle parima võimaliku elukvaliteedi ja maksimaalse toimetuleku haigusega.

9.3.1        Olukorra kirjeldus

Seisuga 1. jaanuar 2007 on Tallinnas ja Harjumaal Eesti Haigekassa poolt finantseerituna 235 hooldusravi voodikohta. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Keila üksuses teenindatakse peamiselt psühhogeriaatriliste probleemidega patsiente.

Eesti Haigekassa ostis viimastel aastatel linnaelanike teenindamiseks 70 voodikohal ravijuhtu Aktsiaseltsilt Kallavere Haigla. Alates aprillist 2007 on kehtiv leping Eesti Haigekassa ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla vahel hooldusravi finantseerimiseks Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme osakonnas mahus 316 juhtu summas 3 292 720 krooni. Linna eelarvest finantseeritakse hooldusravi samal aastal mahus 287 juhtu summas       3 000 000 krooni.

9.3.2        Arengusuunad

Planeerimisel arvestatakse järgnevate asjaoludega:

Voodikohtade vajaduse planeerimise aluseks on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud „Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004-2015” normatiiv. Statsionaarse hooldusravi kohtade (voodite) vajadus on 10 voodit 1000 65-aastase ja vanemaelaniku kohta ning teeninduspiirkonna suuruseks on vähemalt 2000 65-aastast ja vanemat elanikku. Geriaatrilise hindamismeeskonna teenust vajab hinnanguliselt 10% üle 65-aastastest elanikest. Seisuga 1. jaanuar 2007 elas Tallinnas rahvastikuregistri andmetel 68870 üle 65-aastast inimest. Lisaks elas Harjumaal 17158  65-aastast ja vanemat elanikku.

Aastaks 2015 on Tallinnasse ja Harjumaale kavandatud kokku 770 hooldusravi kohta, mis jagunevad raviasutuste lõikes järgnevalt (positiivsete riiklike otsuste korral kõige varem alates  2011. aastast):  

 

Tabel 7. Geriaatria voodikohad

Eriala

Haigla

2015 aastaks

Geriaatria

AS ITK

60

 

AS LTKH

50

 

SA PERH (Keila)

40

 

Kokku                                         

150

Hooldusravi  kohtade väljaarendamine etapiti raviasutuste  lõikes aastani 2015:

I etapp aastani 2008  (olemasolevalt 235 voodikohalt)             353 voodikohani;

II etapp aastani 2010                                                              400 voodikohani;

III etapp aastani 2015                                                             520  voodikohani.

 

Tabel 8. Hooldusravi voodikohad

Raviasutus

01. jaanuar 2007

I etapp aastani 2008

II etapp aastani 2010

III etapp aastani 2015

Tallinna raviasutused

 

 

 

 

AS ITK 

115

90

 120 

150

AS LTKH (Nõmme)

20

43

100

150

Tallinn kokku

135

133

220

300

Harjumaa raviasutused

 

 

 

 

PERH (Keila)

100

120

120

120

Kallavere Haigla

80

80

80

80

Loksa Haigla

20

20

20

20

Harjumaa kokku

200

220

220

220

Tallinn ja Harjumaa kokku

335

353

400

520

Võtmeküsimuseks  kohtade arvu  olulisel suurendamisel on hooldusravi rahastamisel osalevate osapoolte valmisolek rahastada hooldusravi “Eesti hooldusravivõrgu arengukava 2004 – 2015” kohaselt. Kava järgi pidanuks alates 2007. aastast jagunema hooldusravi tasumine ravikindlustuse, kohaliku omavalitsuse ja isiku vahel vastavalt 65%, 19% ja 16%.

Teiseks võtmeküsimuseks  kohtade arvu  olulisel suurendamisel on vajaliku meditsiinilise personaliga kindlustamine. Praeguse meditsiinipersonali kättesaadavuse puhul tuleb keskenduda pigem olemasolevate hooldusravi pakkuvate asutuste personaliga kindlustamisele.

9.4         Keskhaiglate olukord ja arengusuunad

Tallinna haiglate tuleviku arengustsenaariumite juures on viimastel aastatel arutletud, kas jätkata olemasolevate struktuuridega või minna suuremate muutuste teed ning ühendada kaks keskhaiglat ühtseks Tallinna Haiglaks. Viimase variandi puhul on omakorda mitmeid erinevaid lahendusi: ühtse haigla koondumine olemasoleva haiglakompleksi juurde kas aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla või Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumile, või täiesti uue haigla ehitamine ning olemasolevate haiglahoonete müümine.

 

Valides olemasolevate haiglaüksuste säilitamise, lähtutaks tulevikuperspektiivide järgimisel haiglate poolt välja töötatud funktsionaalsete arengukavade II etapist. Tulenevalt piiratud ressurssidest tuleb ajastuse mõttes teha valikuid, millises järjekorras mida teha.

Haiglate nõukogude, juhatuste ja ekspertide poolt on detailsemalt läbi analüüsitud järgnevad stsenaariumid:

 

·        stsenaarium I – Ühtne Tallinna Haigla

o       aktsiaseltsi ida-Tallinna Keskhaigla territooriumil,

o       Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla territooriumil,

o       uue haigla ehitamine;

·        stsenaarium II – kaks Tallinna keskhaiglat realiseerivad funktsionaalsed arengukavad II kordamööda;

·        stsenaarium III – kaks Tallinna keskhaiglat realiseerivad funktsionaalsed arengukavad II korraga;

Keskhaiglate nõukogude 30. märtsi 2007 ühiskoosolek otsustas, et keskhaiglate arengus arvestatakse stsenaariumi II, mille järgi keskhaiglad viivad oma funktsionaalsed arengukavad ellu iseseisvatenaning struktuurfondidesse esitab aastateks 2007-2011 taotluse Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla ja aastateks 2011-2015 aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla.

Stsenaariumi II kohaselt jätkavad Tallinna keskhaiglad eraldiseisvatena ning tegutsevad funktsionaalses arengukavas II väljatoodud arenguteid pidi. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla renoveerib oma olemasolevaid korpused ning alustatakse Paldiski maantee juurdeehitust niipea kui võimalik. Ehitustööd lõpetatakse 2012. aasta lõpuks. Peale seda alustab aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla XO-korpuse ehitamist, eeldusel, et 2013. aastal avanevatest Euroopa Liidu struktuurfondi rahadest saab aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla oma ehitust finantseerida.

SWOT analüüs

Tugevused:

         suured muudatused toovad kaasa personali rahulolematuse teatud perioodiks. Vastava stsenaariumi korral oleksid muudatused järk-järgulised ning personali eeldatav rahulolu stabiilne;

         patsiendid on harjumas juba olemasolevate struktuuridega ning segadust patsientide hulgas personali rahulolu samale tasemele jäämine või paranemine.

 

Nõrkused:

         ravi kvaliteet paraneb aegamööda;

         personali puuduse probleem ei leevendu.

 

Võimalused:

         moodustada identsed nõukogud tagamaks haiglate samasuunaline juhtimine.

 

Ohud:

         piiratud ressursside olukorras on oht investeeringute finantseeringutest ilma jääda;

         poliitiliste situatsiooni muutusega võivad prioriteedid nihkuda;

         ehitushinnad võivad kasvada ning sellest tulenevalt võib lõplik hind kujuneda esialgsest suuremaks;

         2013. aastast avanevad Euroopa Liidu struktuurfondid ei pruugi avaneda aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla jaoks.

 

Stsenaarium V – Ühtne Tallinna Haigla jätkab tegevust senistes hoonetes, tehes renoveerimistöid minimaalsel määral.

 

SWOT analüüs

Tugevused:

         personali defitsiidi mõningane leevendus;

         haiglakompleksi jäämine olemasolevate struktuuride juurde on vähem kulukas kui uue haigla ehitus;

         ravikvaliteedi kasv sügavama spetsialiseerituse arvelt;

         Tallinna tervishoiu arengut oleks kergem hallata ning tervishoiu juhtimine oleks terviklikum.

 

Nõrkused:

         olemasolevad haiglahooned vajavad nõuetekohast rekonstrueerimist ja kaasajastamist, mis nõuavad suuri investeeringuid;

         ühtse töökollektiivi ja –kultuuri kujunemine nii paljudes eri hoonetes paiknevas haiglas on praktiliselt võimatu;

         valides ühtse haigla, ei lähtutaks tulevikuperspektiivide järgimisel haiglate poolt välja töötatud ja Sotsiaalministeeriumile esitatud (Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla puhul ka juba kinnitatud) funktsionaalsete arengukavade II etapist. See teeb võimatuks toetuse saamise Euroopa Liidu struktuurfondidest.

 

 

Võimalused:

         kuluefektiivsem haigla juhtimine;

         suuremal institutsioonil on suurem võimalus erinevate fondide abirahale;

         tugev erialade sisene spetsialiseerumine, mis tagab ravikvaliteedi kasvu.

 

Ohud:

         olemasolevad haiglahooned vajavad endiselt investeeringuid, mida saab küll mõnevõrra vähendada, kuid mitte olematuks muuta;

         erinevate töökultuuride integreerimine – kahe haigla personali ühendamine – vajab aega ning head juhtimist;

         haiglapersonali vastuseis ühinemisele. Seda eriti juhul, kui arvamusliidrid on idee vastu;

         suure haigla juhtimine esitab väljakutseid juhtkonnale;

         patsiendi tunnetusliku ravikvaliteedi langus, kuna suuremas haiglas on personaalset tähelepanu vähem.

 

Kokkuvõte

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla jätkavad iseseisvatena oma arengukavade elluviimist.

Kahte iseseisvat keskhaiglat Tallinnas näeb ette ka Vabariigi Valitsuse poolt 30. mail 2000 heaks kiidetud Eesti Tervishoiuprojekt 2015.

Kahe iseseisva keskhaigla tulevikuperspektiiv järgib haiglate poolt välja töötatud ja Sotsiaalministeeriumile esitatud (Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla puhul ka juba kinnitatud) funktsionaalsete arengukavade II etappi.

Kumbki keskhaigla on oma arengukava elluviimisesse investeerinud sadu miljoneid kroone.

 

Keskhaiglate ja Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla nõukogude 31. augusti 2007 ühiskoosolek otsustas:

·        keskhaiglad viivad oma funktsionaalsed arengukavad ellu iseseisvatena;

·        ühtlustatakse keskhaiglate nõukogude koosseisud;

·        ühendatakse haiglate tugiteenused (infotehnoloogia, jäätmekäitlus);

·        taotletakse keskhaiglate saamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuri baasiks;

·        kompenseeritakse täielikult Tallinna linna asutatud raviasutustes töötavate arstide, õdede, taastusravi spetsialistide ja sotsiaaltöötajate õppelaen;

·        tervishoiutöötajatele nähakse ette kortereid Tallinna linna tellimusel valmivates elamutes.


9.5      Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

 

9.5.1        Olukorra kirjeldus

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutati Vabariigi Valitsuse 25. juuli 2001 korraldusega nr 556-k Mustamäe Haigla,  Eesti Onkoloogiakeskuse, Tallinna Psühhiaatriahaigla, Kivimäe Haigla, Tallinna Nahahaiguste Haigla,  Kutsehaiguste Kliiniku ja Arstliku Perenõuandla ühendamise teel. 1. aprillil 2003 liideti Keila Haigla.

 

Sihtasutuses Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegutsevad viis kliinikut:

anestisioloogiakliinik;

kirurgiakliinik;

sisehaiguste kliinik;

diagnostikakliinik;

psühhiaatriakliinik.

 

Tervishoiuteenuseid osutatakse järgmistel erialadel: anestesioloogia, dermatoveneroloogia, endokrinoloogia, erakorraline meditsiin, gastroenteroloogia, hematoloogia, infektsioonhaigused, kardioloogia, kardiovaskulaarkirurgia, laborimeditsiin, nefroloogia, neurokirurgia, neuroloogia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, onkoloogia, ortopeedia, patoloogia, psühhiaatria, pulmonoloogia, radioloogia, reumatoloogia, sisehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, suu-, näo- ja lõualuukirurgia, taastusravi ja füsiaatria, torakaalkirurgia, töötervishoid, uroloogia, üldkirurgia. Vastavalt kokkuleppele Tallinna keskhaiglatega ja töökorraldusele ei ole sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla peamine teenuste osutaja sünnitusabi ja günekoloogia, pediaatria, lastekirurgia, oftalmoloogia, reumatoloogia, endokrinoloogia ja gastroenteroloogia erialadel. Teatud erialadel nagu kardiokirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, suu-, näo- ja lõualuukirurgia, hematoloogia, onkoloogia, osutab teenust lisaks sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla ainult sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa (sh Tallinn), Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida - ja Lääne - Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa.

Haigla funktsionaalne struktuur on aastate jooksul toimunud ümberkorralduste ja uute erialade lisandumise tõttu ebaratsionaalne, paljud üksused töötavad äärmises ruumikitsikuses. Mustamäe korpuses ambulatoorseks vastuvõtuks kohandatud ruumid on väikesed, nende arv ei ole piisav. Onkoloogiliste haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub Hiiu korpuses, mitmes eraldi kohas paikneb laboratoorium, operatsiooniosakond, radioloogiateenistus ja palatiosakonnad.

Sihtasutuses Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötab seisuga 1. jaanuar 2007 üle 3400  töötaja, sh 544 arsti, 1226 õendusala töötajat ja 811 hooldajat. Arst-residente on haiglas pidevalt ligi 90. Meditsiinipersonali toetab ca 650 töötajat.

 

9.5.2        Arengusuunad

Funktsionaalsed struktuuriüksused on vaja maksimaalselt koondada, mille tulemusel väheneb ruumivajadus ja tööjõukulu. Mustamäel arendatakse välja meditsiinilinnak, kuhu tuuakse üle kogu onkoloogiliste haigete aktiivravi. Psühhiaatriline tegevus on võimalik koondada vabanenud ja remonditud Hiiu korpusesse või ühte renoveeritud hoonesse Seewaldi territooriumil. Kose korpus jätkaks endiselt tuberkuloosikeskusena ja Keila korpuses toimub taastusravi.

Statsionaarset ravi on kavas pakkuda sisehaiguste, neuroloogia, kardioloogia, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, hematoloogia, nefroloogia, reumatoloogia, onkoloogia, dermatoveneroloogia, pulmonoloogia, üldkirurgia, neurokirurgia, rindkerekirurgia, kardiokirurgia, veresoontekirurgia, ortopeedia, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia, uroloogia, günekoloogia, pea- ja kaelakirurgia, otorinolarüngoloogia, suu-, näo- ja lõualuukirurgia, psühhiaatria, pulmonoloogia (tuberkuloos) ja taastusravi erialadel.

Kõigi uuringute kogumahust teostatakse edaspidi 2-5% väljaspool sihtasutust Põhja-Eesti Regionaalhaigla, samas ise pakkudes koostööd kliinilis-konsultatiivsel erialal kõigile oma vastutuspiirkonna tervishoiuasutustele ning vastavalt tööjaotusele sihtasutusega Tartu Ülikooli Kliinikum ka kogu Eestis. Lähiaastate arengu üheks prioriteediks on e-diagnostika arendamine radioloogia infosüsteemi, labori infosüsteemi ning patoloogia infosüsteemi väljaarendamise kaudu, aga samuti piltide arhiveerimise ja kommunikatsioonisüsteemi loomisega.

 

Personal

2015. aastaks prognoositakse arstide arvu mõningat langust, õendustöötajate arvu mõõdukat tõusu ja halduspersonali olulist vähenemist. 2015. aastaks on vastavusse viidud defitsiitsete erialade (anestesioloogid, patoloogid, radioloogid) töötajate arv. Juhul kui töömahu suurenemist ei toimu, ei nähta ette olulisi muutusi personali arvus.

9.6      Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla

9.6.1        Olukorra kirjeldus

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla asutati Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2001 otsusega nr 226 Tallinna Magdaleena Haigla, Tallinna Keskhaigla, Tallinna Hooldushaigla, Tallinna Järve Haigla, Tallinna Diagnostikakeskuse, Tallinna Tõnismäe Polikliiniku ja Tallinna Mäekalda Polikliiniku ühendamise teel.

 

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla hooned paiknevad alates 2006. aastast Tallinnas viiel erineval aadressil:

Ravi tn üksus                           Ravi tn 18

Magdaleena üksus                   Pärnu mnt 104

Magasini üksus            Magasini tn 34

Järve üksus                              Energia tn 8

Tõnismäe Polikliinik                 Hariduse tn  6/Tõnimägi 5

 

Aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning taastusravi ja hooldusravi, samuti päevastatsionaarset arstiabi ja töötervishoiualast teenust.

 

Aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla on kuus kliinikut:

Lisaks on kaks meditsiinitugiteenistust: keskapteek ja infektsioonikontrolli osakond.

 

Aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla on ööpäevaringselt avatud erakorralise meditsiini osakond (EMO), kus lisaks sisehaiguste ja kirurgia profiilile on avatud ööpäevaringne günekoloogia, sünnitusabi ja traumatoloogia vastuvõtt ning silmahaigustealane vastuvõtt.  Diagnostikakliinikus töötab ööpäevaringne vereteenistus.

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla annab vastavalt sotsiaalministri 19. augusti 2004 määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ piirkondlikule haiglale kehtestatud statsionaarset arstiabi endokrinoloogia, günekoloogia, gastroenteroloogia, isotoopdiagnostika ja -ravi, reumatoloogia, onkoloogia ja silmahaiguste erialal.

9.6.2        Arengusuunad

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla poolt osutatava tervishoiuteenuse struktuuri olulist muutumist järgnevate aastate jooksul prognoosida ei ole põhjust. Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla jääb osutama nii ambulatoorset kui statsionaarset eriarstiabi, taastusravi ja hooldusravi, samuti erakorralist arstiabi.

Erialade osas võib prognoosida mõne statsionaarse valdkonna lisandumist, näiteks psühhiaatria.

Statsionaarse eriarstiabi osas lühenesid 2005. aastal ravipäeva keskmised pikkused: radioloogiakeskuses 3,1, kirurgiakliinikus 4,6, naistekliinikus 2,6, silmakliinikus 2,8 ja sisekliinikus 5,8 päeva. Lähema 10 aasta jooksul ei ole oodata olulist keskmise ravipäeva lühenemist. Seda eeldust on arvestatud ka voodikohtade arvu prognoosis.

Statsionaarse eriarstiabi puhul jätkub koondumine Ravi tänava ja Magdaleena tänava üksustesse, et võimaldada patsientidele võimalikult ühtlast ja kõrgekvaliteedilist ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi.

 

Diagnostika

Diagnostiliste erialade eesmärgiks saab olema uuringule saatva arsti küsimusele vastuse andmine arvestades kõiki aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla teostatud uuringuid. Selle aluseks on ühtne infosüsteem, mis ühendab erinevates üksustes paiknevat laborit, patoloogia-, radioloogia- ja endoskoopiateenistust ning funktsionaaldiagnostikat.

Radioloogiauuringute ja ka teiste diagnostiliste piltide arhiveerimine toimub piltide arhiivimiseja kommunikatsiooni süsteemis (PAKS), mis võimaldab piltide elektroonilist vahetust haigla üksuste vahel, mille tulemusel on võimalik jätta väiksematesse üksustesse tööle ainult radioloogiaõed või -tehnikud ja pildid saata kirjeldamiseks eriarstidele suuremate üksuste ruumides.

Olemasolev radioloogiauuringute hulk suureneb järgneva 5 aasta jooksul umbes 5-10% aastas. Muutuma peab radioloogiauuringute struktuur, sest uue uuringumeetodina lisandub magnetresonantstomograafia ja positronemissioontomograafia. Nukleaarmeditsiiniliste diagnostiliste ja raviprotseduuride hulk peab säilima endisena. Lisanduma peab menetlusradioloogiliste ja -kardioloogiliste protseduuride hulk, kusjuures oluline osa patsiente peaks viibima päevastatsionaaris.

Alates 2004. aasta septembrist on aktsiaseltsi Ida-tallinna Keskhaigla radioloogiakeskus koostöös Skandinaavia ja Leedu kolleegidega alustanud väljaspool Eestit tehtud radioloogiliste uuringute kirjeldamist. Tõenäoliselt laieneb rahvusvaheline koostöö lähiaastatel veelgi.

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabor on olemasolevate osakondadega võimeline arenema mitmes eriala valdkonnas kogu Tallinna vajadusi rahuldavaks laborimeditsiiniüksuseks.

 

Patoloogiakeskus on üks kahest Tallinnas tegutsevast patoloogiakeskusest. Patoloogiateenistuse töömaht kasvab järgnevatel aastatel eelkõige elupuhuselt võetud materjali arvelt, eriti peaks  suurenema tsütoloogiliste uuringute hulk. Lahangute hulk prognoositavalt väheneb ca 1/4 tingituna esmatasandil perearstide vähesest motiveeritusest ja haiglate puhul piiratud  lepingumahtudest. Suurenema peaks immunohistokeemiliste uuringute hulk ja valik. 

 

Oftalmoloogia

Perspektiivis peab Tallinnas olema üks kaasaegselt varustatud ambulatoorse oftalmoloogia keskus. Keskuse väljaarendamiseks on vajalik suurendada aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku võimsust. Selline keskus annaks võimaluse kiiremini ja täpsemalt selekteerida edasist ravi vajavad patsiendid ning kujundada kirurgilist tegevust. Ette on näha kirurgilise tegevuse suurenemineseoses operatsioonitehnikate täiustumisega, mis võimaldab ravida ka neid patsiente, keda varem peeti prognoosituks. Selleks kavandatavad meetmed:

·        kirurgide arv tõuseb  8-lt kuni 10-ni;

·        kolmandiku võrra peaks suurenema ambulatoorsete vastuvõttude arv selleks, et kõrgema etapi konsultatsiooni järjekorda viia minimaalseks.

 

Kardioloogia

Kardioloogias on ette näha invasiivse kardioloogia ja elektrofüsioloogilise suuna areng: elektrofüsioloogiliste uuringute, kardiostimulatsiooni meetmete ja kateeterablatsioonide juurutamine järgneva kümne aasta jooksul. Perspektiivis tekib aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla tõenäoliselt ööpäevaringse invasiivse kardioloogia teenistuse vajadus, mis omakorda eeldab kardiointensiivravioskonna loomist. Suureneb oluliselt ambulatoorsete uuringute ja ravi osakaal.

 

Endokrinoloogia

Eriala muutused lähtuvad peamiselt immunoloogiast ja molekulaar-geneetikast tulenevatest avastustest, mis üha enam näitavad tihedat seost endokriinorganite ning kogu organismi vahel. Seetõttu peaks endokrinoloogia kui interdistsiplinaarne eriala paiknema kindlasti teiste lähedaste erialade keskel. Järgnevatel aastatel tuleb suurendada koostööd geneetikute ja molekulaarbioloogidega ning prekliiniliste erialadega.

Arvestada tuleb diabeetikute üldarvu kasvuga. Diabeedihaigete päevaravi on hea võimalus korrigeerida ravi normaalse füüsilise koormuse tingimustes koos diabeediõppega. 

Lisaks diabeedihaigete  konsultatsioonile ja ravile kuulub ambulatoorse töö hulka ka kilpnäärme ultraheliprotseduuride ja punktsioonide tegemine, diferentsiaaldiagnostiliste ja endokriinsete testide tegemine. Seetõttu tuleb lähemate aastate jooksul oluliselt laiendada endokrinoloogist ambulatoorset vastuvõttu.

 

Gastroenteroloogia

Endoskoopilise diagnostika põhirõhk jääb jätkuvalt gastroenteroloogidele. Suurenenud on gastroskoopiate vajadus reflukshaiguse diagnostikas. Haiglas on organiseeritud ööpäevane endoskoopia võimalus, mis võimaldab tõsta EMO ja raviosakondade diagnostika ja ravi kiirust ning täpsust.

Statsionaarses töös muutub haigete profiil. Põhilisteks probleemideks on diferentsiaaldiagnostilised haiged nahakollasuse või aneemiaga, samuti ebaselgete kõhuvaludega. Suureneb alkohoolsete seedetraktihaigustega (näiteks pankreatiit ja  maksatsirroos) haigete osakaal.

Perspektiivne on päevaravi rakendamine ning arenevaks suunaks narkoosi kasutamine endoskoopias.

 

Neuroloogia

Planeeritakse kitsaste neuroloogiliste patoloogiate valdkonnas arendada ambulatoorselt peavalu, mälu, epilepsia, insuldi sekundaarse preventsiooni ja ekstrapüramidaalsete häirete spetsialiseeritud keskused.

Neuroloogiat iseloomustab tihe koostöö teiste erialadega, sealhulgas reumatoloogia, endokrinoloogia ja kardioloogiaga.

Neuroloogiliste haiguste sagenemine eeldab, et nii ambulatoorse kui statsionaarse töö maht suureneb. Eraldi käsitlemist vajab akuutne neuroloogiline haige: neuroinfektsioonid, epilepsia, insult.

 

Reumatoloogia

Aasta-aastalt on seoses elanikkonna vananemisega suurenenud luulihaskonna- ja sidekoehaigustega patsientide pöördumiste arv. Kavandatakse reumakeskuse loomist patsientide teenindamiseks Põhja-Eestis, mille koosseisu kuuluksid reumatoloogia, taastusravi ja reumakirurgia spetsialistid.  Keskuse koosseisu kuulub päevastatsionaar, kuna plasmafereesi tegemine ja bioloogililiste antireumaatiliste ravimite ülekanne ei vaja pikaajalist statsionaarset ravi.

 

Sisehaigused

Sisehaiguste osakond muutub laiaprofiilseks diferentsiaaldiagnostiliste  ja hulgipatoloogiaga probleemsete haigete uuringute ja ravi osakonnaks, kus erakorraliste haigete osakaal ulatub kuni 75%-ni.

Oluline on lähiaastatel sisehaiguste eriala arstide ambulatoorse vastuvõtu suurendamine, et perearstidel ja teiste kitsamate erialade spetsialistidel oleks laialdasem võimalus konsultatsiooniks.

 

Töötervishoid

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla töötervishoiuosakond on multifunktsionaalne keskus, mille eeliseks on võimalus teha koostööd teiste osakondade ja teenistustega.

Lähiaastatel on prognoositav oluline töömahu suurenemine, kuna ohuteguritena suureneb tööstress ja kuvariga töötamise osakaal jms, tingides vajaduse oftalmoloogide ja psühholoogide kaasamiseks ning töötervishoiuarstide ja -õdede arvu suurendamiseks.

Ettevõtete juhtide tervise kontrolliks tehakse 4- ja 32-tunnilisi tasulisi terviseauditeid.

 

Kirurgia

Kirurgilistel erialadel kasvab operatiivse ravi vajadus seoses üle 60-aastaste osakaalu kasvuga elanikkonnas.

Üldkirurgias võib haiglasviibimise kestvus lüheneda kuni 10% seoses päevakirurgia osakaalu tõusuga. 

Uroloogias on järgnevatel aastatel näha jätkuvat suundumust kivitõve ravile, uro-onkoloogiale, androloogiale.

Ortopeedias on ette näha minimaalinvasiivse lähenemise eelistamist, endoproteesimises uute materjalide kasutuselevõttu. Areneb ja suureneb vajadus liigesekirurgia järele: endoproteesimine, endoskoopia, reumakirurgia.

Kõrva-nina-kurguhaiguste erialal suureneb ambulatoorse töö osa, sh areneb kuulmisrehabilitatsioonialane tegevus. Seoses säästvate ravimeetodite arenguga muutub krooniliste kõrva-nina-kurghaiguste ravi kirurgilise ravi suunas.

 

Sünnitusabi ja günekoloogia

Sünnitusabis on ette näha sünnituste arvu tõusu seoses sündivuse kasvu ja tsentraliseerimisega kuni 4000 sünnituseni aastas. Tõuseb ämmaemandate iseseisva töö osakaal.

Suureneb keiserlõigete osakaal praeguselt 18%-lt 25%ni sünnitustest. Suureneb epiduraalvalutustamine sünnitusabis – kuni 50% sünnitustest, seoses sellega ka instrumentaalne sünnitusabi. Sünnitusosakond vajab voodeid juurde 1-2 kohaliste palatitena.

Sünnitajate vanuse tõusuga kasvab geneetilise sünnieelse diagnostika osakaal.

Günekoloogias jätkub endoskoopiliste operatsioonide osakaalu tõus, praeguse 50% asemel kuni 70%.

Seoses uute operatsiooni- ja ravimeetodite juurutamisega suureneb päevastatsionaari osakaal.

Laieneb nõustamisteenuse osutamine: rasedusaegne ja sünnitusjärgne, sh vastsündinu tervis ja imetamine, "beebikool" jne, millest võiks välja areneda perekeskus koos noortenõustamisega.

Kunstliku viljastamise labori poolt pakutavate uute teenuste lisandumise ja tegevuse laienemise läbi on ette näha kunstliku viljastamise protseduuride arvu kolmekordset suurenemist.

 

Taastus-järelravi

Ägeda haigestumise ja traumajärgse varase taastusravi osutamiseks peab statsionaarne taastusraviosakond paiknema aktiivravi korpuses. Eesmärgiks on parandada ambulatoorse füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuse ning logopeedi ja psühholoogi teenuse kättesaadavust.

 

Hooldusravi

Hooldusravi keskusesse kuuluksid: geriaatriaosakond koos geriaatrilise hindamisega, õendusabiosakond, hospiitsosakond (terminaalse põetuse osakond, kus on tagatud valutustamine ja palliatiivne ravi). Hooldusravi järjepidevuse tagab koduõendusteenus.

 

Õendus

Vastavalt hooldusravi arengukavale arendatakse välja õendushoolduskodu, mis pakub nii statsionaarset-, päevahooldus- kui ka koduõendusteenust.

 

Infotehnoloogia

Haigla informatsioonisüsteemina kasutatakse ja arendatakse tarkvara ESTER-3.4. Infotehnoloogia edasine arendamine peab võimaldama järgnevaid lahendusi:

·        elektrooniline haiguslugu (ambulatoorne, statsionaarne, diagnostiliste kujutiste andmebaas), sh. õendusdokumentatsioon;

·        kliinilise andmebaasiga seotud majandustarkvara ja personalitarkvara;

·        patsientide infotelefon;

·        e-tervishoiuteenuste võimaldamine patsientidele, perearstidele ja teistele tervishoiuasutustele;

·        lõimumine e-terviselooga.

 

Tabel 9. Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla kliinikute prognoositav personali vajadus Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud arengukava I etapi järgi

 

 Kliinik

 

arstid

õed

hooldus-personal

muu

Kokku

1

DIAGNOSTIKAKLIINIK

1.1

Üldametikohad

2,00

1,00

 

 

3,00

1.2

Kesklabor

18,00

41,50

 

18,00

77,50

1.3

Patoloogiakeskus

5,00

7,00

2,00

4,00

18,00

1.4

Radioloogiakeskus

14,00

43,00

7,00

7,00

71,00

 

 

39,00

92,50

9,00

29,00

169,50

2

KIRURGIAKLIINIK

2.1

Üldametikohad

1,00

1,00

 

 

2,00

2.2

I Kirurgiaosakond

6,00

16,50

11,50

2,00

36,00

2.3

II Kirurgiaosakond

7,00

16,50

11,50

2,00

37,00

2.4

Uroloogia osakond

7,50

16,25

9,50

2,00

35,25

2.5

Ortopeedia osakond

15,00

20,50

13,00

2,00

50,50

2.6

Kõrva-nina-kurgu- haiguste osakond

8,25

9,00

0,00

 

17,25

2.7

Operatsiooniosakond

 

31,00

19,50

 

50,50

2.8

Erakorralise meditsiini osakond

10,00

28,00

25,00

9,75

72,75

2.9

Anestesioloogia ja intensiivravi osak.

23,00

54,00

11,00

1,00

89,00

2.10

III Kirurgiaosakond

 

8,00

6,50

2,00

16,50

2.11

Sterilisatsioon

 

1,00

1,00

7,00

9,00

 

 

77,75

201,75

108,50

27,75

415,75

3

NAISTEKLIINIK

3.1

Üldametikohad

4,50

1,00

 

12,00

17,50

3.2

Naistenõuandla

21,50

23,75

2,00

4,75

52,00

3.3

Sünnituseelne osakond

3,00

8,00

5,00

5,00

21,00

3.4

Sünnitusosakond

10,50

58,75

19,00

 

88,25

3.5

Günekoloogia osakond

5,00

26,00

12,00

1,00

44,00

 

 

44,50

117,50

38,00

22,75

222,75

4

SILMAKLIINIK

4.1

Üldametikohad

3,00

1,00

 

 

4,00

4.2

Silmaosakond

12,00

14,00

5,00

3,00

34,00

4.3

Silmapolikliinik

10,25

16,00

1,00

2,00

29,25

4.4

Silmaoperatsiooniplokk

1,00

10,00

6,00

 

17,00

 

 

26,25

41,00

12,00

5,00

84,25

5

SISEKLIINIK

5.1

Üldametikohad

2,00

1,00

 

1,00

4,00

5.2

Endokrinoloogia-gastroenterol. osak.

16,25

29,50

13,00

4,00

62,75

5.3

Reumatoloogia osakond

8,50

18,00

8,50

3,00

38,00

5.4

I Sisehaiguste osakond 

6,00

19,00

11,00

2,00

38,00

5.5

II  sisehaiguste osakond

10,00

25,00

17,00

5,50

57,50

5.6

Neuroloogia osakond

9,25

15,75

12,00

3,00

40,00

5.7

Kardioloogia osakond

15,25

39,00

20,00

5,00

79,25

5.8

Töötervishoiu osakond

5,25

7,00

 

 

12,25

 

 

72,50

154,25

81,50

23,50

331,75

6

TAASTUS- ja  HOOLDUSRAVIKLIINIK

6.1

Üldametikohad

1,00

1,00

 

 

2,00

6.2

TAASTUS-JÄRELRAVIKESKUS

6.2.1

Üldametikohad

1,00

1,00

 

 

2,00

6.2.2

Ambulatoorne taastusravi osakond

6,00

27,50

7,00

47,00

87,50

6.2.3

I taastusraviosakond

2,00

9,50

13,00

2,00

26,50

6.2.4

II taastusraviosakond

2,00

7,50

10,50

2,00

22,00

6.3

HOOLDUSRAVIKESKUS

6.3.1

Üldametikohad

1,00

1,00

 

 

2,00

6.3.2

I Geriaatriaosakond

5,50

9,50

13,00

2,00

30,00

6.3.3

I õendusabi osakond

 

9,50

13,00

2,00

24,50

6.3.4

II õendusabi osakond

 

9,50

13,00

2,00

24,50

6.4

Ravikindlustamatute osakond

2,00

7,50

14,00

2,50

26,00

 

 

20,00

83,5

83,50

59,50

247,00

 

KOKKU

280,00

690,50

332,50

167,50

1 471,00

9.7      Aktsiaselts Lääne Tallinna Keskhaigla

9.7.1        Olukorra kirjeldus

Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla asutati Tallinna Linnavolikogu 23. augusti 2001 otsusega nr 227. Eesti Meremeeste Haigla, Tallinna Pelgulinna Haigla, Tallinna Nõmme Haigla, Tallinna Wismari Haigla, Tallinna Merimetsa Haigla ja Tallinna Väike-Õismäe Polikliiniku ühendamise teel.

 

Erinevates hoonetes asuvate sama eriala spetsialistide meeskonnatöö paremaks juhtimiseks ja nõudluse muutumisel ümberkorraldamiseks ning kallihinnalise aparatuuri optimaalseks kasutamiseks on moodustatud kliinikud ja keskused. Selliste meditsiiniliste struktuuriüksustena töötavad:

·        kirurgiliste haiguste kliinik;

·        sisehaiguste kliinik;

·        naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja;

·        diagnostikakliinik;

·        nakkuskeskus;

·        anestesioloogia ja intensiivravikeskus;

·        närvihaiguste keskus;

·        psühhiaatriakeskus (ambulatoorne);

·       hambaravikeskus.

 

Erinevad meditsiiniteenused jagunevad:

 

Aktsiaseltsis Lääne-Tallinna Keskhaigla osutatakse statsionaarset abi 15 erialal. 2006. aastal oli avatud 530 voodit ja raviti 22 813 haiget. Voodikohtade arv on viie aastaga vähenenud  19%.  Keskmine ravikestus langenud 6,2-lt 5,3 päevani. Viie aastaga on suurenenud maakondadest ravil viibinud patsientide arv 9%. Statsionaarne üldkirurgiline tegevus on koondunud Meremeeste haiglasse, mis annab võimaluse valveteenistuse korraldamisel optimeerida tööjõu kasutamist.

 

2007. aasta algusest töötab kaasaegselt renoveeritud erakorralise meditsiini osakond Meremeeste haiglas. Ööpäevaringse erakorralise meditsiiniteenuse osutamiseks ja patsientide hospitaliseerimiseks profiilijärgsetesse osakondadesse on osakonnas 10 jälgimiskohta koos töökorralduslikus õigusaktides nõutud ruumidega haigetele ja personalile. Töömahuks on 40 – 50 erakorralist haiget ööpäevas.

 

Päevaravi voodid on avatud viiel erialal: günekoloogia 10, sünnieelsed 10,  üldkirurgia 4, ortopeedia 4 voodit ja hemodialüüs 13 (alates jaanuarist 2007). 2006. aastal raviti päevastatsionaaris 4148 haiget.  Päevakirurgia arendamine on võimaldanud I ja II kategooria operatsioonid tuua ära statsionaarist ja paralleelselt sellega vähendada aktiivravi voodikohtade arvu kirurgilistel erialadel.

 

Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse eriarstiabi teeninduspiirkonna määravad polikliinikute asukohad Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinna ja Mustamäe linnaosas. Ambulatooset eriarstiabi osutatakse 22 erialal. Hambaravi teenust osutatakse Mustamäe, Nõmme, Väike-Õismäe ja Kopli polikliinikus. 2006. aastal oli ambulatoorsete visiitide arv  446397.  Visiitide üldarv on langenud 10 % võrreldes 2005. aastaga. Suurenenud on visiitide arv nakkushaiguste, ortopeedia, psühhiaatria, pulmonoloogia  ja nefroloogia erialal. Heade töötingimustega erakorralise meditsiini osakonda on tööle tulnud  uued vastava eriala spetsialistid ja visiitide arv osakonnas on 2006. aastal tõusnud.

9.7.2        Arengusuunad

Diagnostika

Diagnostikakliiniku eesmärgiks on tagada kliiniliste otsuste langetamiseks vajaliku diagnostilise informatsiooni piisav kvaliteet, õigeaegne kättesaadavus ja teenuse majanduslik tasuvus.

 

Radioloogia

Arvestades aparatuuri kõrget hinda, kiiret amortisatsiooni ning logistilisi võimalusi kontsentreeritakse radioloogiateenistus suurema uuringute arvuga üksustesse.

Kliiniku arengu eelduseks on investeeringud meditsiini- ja infotehnoloogiasse, loomaks võimalusi protseduuride elektrooniliseks tellimiseks, edastamiseks ja digitaalseks arhiveerimiseks (PAKS). Haigla erinevates korpustes tehtavate röntgenpiltide saamiseks digitaalsel kujul on võetud kasutusele fosforplaadisüsteem.

Magnetresonantstomograafi ostuga paranevad eelkõige statsionaarsete patsientide diagnostika võimalused. Kliinilises plaanis näeme selget vajadust nimetatud uuringute ja protseduuride tegemiseks oluliselt suuremas mahus.

Meile täna teadaolevad asjaolud ei anna alust prognoosida nukleaarmeditsiiniga seotud tervishoiuteenuste sellist mahtu, mis põhjendaks investeeringuid selles valdkonnas. Teenustepakkumise peaks siin tagama koostöö teiste teenusepakkujatega, mis esitab väljakutseid nii logistilises, infotehnoloogilises kui ka organisatoorses plaanis.

Paralleelselt tehnoloogiliste lahendustega pööratakse tähelepanu kvaliteedisüsteemi arendamisele ja rakendamisele. Töötatakse välja asjakohased kvaliteediindikaatorid, mis kajastavad kõigi osapoolte huve. Nende indikaatorite jälgimine tagab osakonna tasakaalustatud arengu, seades tehnoloogiliste uuenduste kõrval olulisele kohale ka personali kvalifikatsiooni.

 

Laboratoorium

Laboratooriumi koondamine ühendlaboriks võimaldab tsentraalselt lahendada aparatuuri uuendamise ja infotehnoloogilised küsimused, personaliprobleemid ja kvaliteedisüsteemi juurutamise. Eraldi üksustesse jääb vere võtmine, uriini ja cito analüüside teostamine.

Aparatuuri väljavahetamise protsess peab toimuma etapiliselt ja laboritele mõeldud infosüsteemide arendamisega. Laboratooriumi kvaliteedi tõstmiseks ja selle hoidmiseks on vajalik teostada uuendused järgneva kahe aasta jooksul.

 

Sisehaigused

Statsionaar

Elanikkonna vananemine ja ebatervislikud eluviisid põhjustavad kardiovaskulaarsete haiguste esinemissageduse tõusu. Kardioloogia osakonna voodite intensiivsem kasutamine võimaldab lahendada suurenenud haiglaravi vajaduse.

 

Vastavalt Haiglavõrgu arengukavale ja Tallinna tervishoiu arengukavale on nefroloogiline statsionaarne teenus planeeritud Aktsiaseltsis Lääne-Tallinna Keskhaigla. Statistiliste näitajate põhjal sageneb kroonilise neerupuudulikkusega patsientide arv  ja kasvab neeru asendusravi vajavate haigete arv aastas 10–15 %. Majanduslikku kokkuhoidu silmas pidades kavandatakse hemodialüüsi vajavatele haigetele tervishoiuteenust osutada päevastatsionaaris.

2007 aasta juunis kolis nefroloogia ja hemodialüüsi osakond Pelgulinna haiglast renoveeritud osakonda Meremeeste haiglas.

 

Gastroenteroloogiliste haigete arv tõuseb eeskätt krooniliste hepatiitide esinemissageduse tõusuga HIV-positiivsetel patsientidel. Selle haigete grupi uuringute ja ravi osas on vajalik tihe koostöö Nakkuskeskuse spetsialistidega. Suureneb alkoholi kahjustustest tekkinud seedetrakti haiguste arv (maksa tsirroos, krooniline pankreatiit jt.).

 

Hooldusraviosutab Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme haiglas alates 15. maist 2005 Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla arengukava I etapis on  2011. aastaks planeeritud 150 hooldusravi voodit.  

 

Päevaravi

Gastroenteroloogia (2 voodit) – maksabiopsiad, narkoosis endoskoopilised protseduurid jms.

Nefroloogia (14 voodit) – hemodialüüs.

Sisehaigused (2 voodit) – punktsioonid, jälgimine ja uuringud eeskätt ebaselge patoloogiaga patsientidel.

 

Ambulatoorne arstiabi

Endokrinoloogia – arvestades diabeedi esinemissageduse tõusu elanikkonna üldpopulatsioonis ja samuti neeru asendusravi seda vajavatel patsientidel, prognoosime külastuste arvu tõusu. Suurenenud on ka günekoloogilis-endokrinoloogiliste patsientide eriarstliku konsultatsiooni vajadus.

 

Pulmonoloogia – Kivimäe Haigla sulgemise järgselt püsib kõrge nõudlus pulmonoloogi konsultatsioonide järele, mistõttu kavandame visiitide arvu tõusu.

 

Seoses elanikkonna vananemisega on prognoositav külastatavuse tõus  kardioloogia ja gastroenteroloogia erialadel. Nimetatud erialadel on viimastel aastatel suurenenud  perearstide poolt eriarstlikule konsultatsioonile suunatud patsientide arv.

 

Kirurgia

Statsionaarne üldkirurgiline tegevus on koondunud Meremeeste korpusesse. Kirurgiliste haiguste kliiniku arengut kavandatakse koos Intensiivravi- ja anestesioloogiakeskusega. Arvestades tihedat koostööd Intensiivravi- ja anestesioloogiakeskuse spetsialistidega, on ühes korpuses töötades selleks paremad võimalused. Ühtlasi intensiivistab see  tööprotsessi ja annab võimaluse valveteenistuse korraldamisel optimeerida tööjõuressursi kasutamist.

Järelravi võimaluste loomisel on otstarbekas sulgeda üldkirurgia voodikohti, mida hetkel kasutatakse ka järelravi vajavatele haigetele.

Ortopeedias on alustatud reumakirurgiliste operatsioonidega ja planeeritav töömahu suurenemine nii ambulatoorses kui ka statsionaarses osas on seotud uute ravimeetodite rakendamisega. Ortopeedia osakond Pelgulinna haiglas on planeeritud arengukava II etapis Meremeeste haigla korpusesse.

 

Päevaravis on planeeritud suurendada töömahtu ja pakkuda eeskätt Tallinna elanikkonnale sobivat tervishoiuteenust kirurgia, uroloogia, ortopeedia ja otorinolarüngoloogia erialadel. Päevakirurgia arendamisega on võimalik I ja II kategooria operatsioonid tuua ära statsionaarist ja paralleelselt sellega vähendada aktiivravi voodikohtade arvu kirurgilistel erialadel.

 

Ambulatoorne vastuvõtt kirurgilistel erialadel jätkub Kopli polikliinikus, Pelgulinna polikliinikus, Merimetsa Tervisekeskuses ja Mustamäe polikliinikus. Seoses perearstide kvalifikatsiooni tõusuga väheneb töömaht üldkirurgias, otorinolarüngoloogias ja uroloogias. Uroloogias prognoosime visiitide arvu minimaalset langust, kuna perearstide oskused tõusevad, kuid samas on eriarstidel võimalus kasutada kaasaegseid diagnostilisi meetodeid patsientide uurimisel. Oftalmoloogias on tõenäoline aktiivne erasektori areng ja seetõttu kavandame töömahu vähenemist.

 

Sünnitusabi ja günekoloogia

Elanikkonna vananemisega günekoloogiliste haigusjuhtude arv ei vähene, muutuda võib haigestumise struktuur. Kasvab endoskoopiliste lõikuste osakaal, mis võimaldab olulise osa mitteonkoloogilistest haigetest ravida päevakirurgia tingimustes. Günekoloogia päevaravi osakaal suureneb seoses tehnika täiustumisega ja planeerime avada lisaks olemasolevatele 5 päevaravi voodit. Päevakirurgia osakaalu kasv ja keskmise haiglas viibimise kestuse lühenemise eelduseks on sotsiaal- ja avahooldussüsteemi väljaarendamine. Ambulatoorse teenuse osakaalu tõus nõuab investeeringuid patsiendile elukohajärgse tervishoiuteenuse kindlustamisel (sonograafiline uuring).

 

Demograafilisest situatsioonist lähtuvalt on ette näha sünnituste arvu kasvu 2012. aastani. Sellega seoses oleme planeerinud statsionaaris, ambulatoorses töös ja päevaravis töömahtude tõusu.

Naistekliinik/Pelgulinna sünnitusmaja vajab ümberkorraldusi: kavas on uute sünnitustubade avamine (1 sünnitustuba 300 sünnituse kohta) ja nende varustamine vajaliku aparatuuriga. Koos meditsiini arenguga tõuseb sügavalt enneaegsete vastsündinute elulemus, mis omakorda nõuab uusi investeeringuid. Eriti suur nõudlus on perepalatite järele. Uute perepalatite avamine parandas patsientide rahulolu.

 

Sünnitajate keskmine vanus tõuseb ja sellega seoses suureneb riskirasedate arv. Sellist tendentsi näitab viimaste aastate statistika. Vastsündinute osakonnas on avatud 5 lastevoodit intensiivravi järgselt adaptatsiooniperioodi häiretega vastsündinutele, kelle jälgimine sünnitusvoodis ei ole võimalik emapoolsetel näidustustel.

 

Anestesioloogia- ja intensiivravi

Kirurgilise ja nefroloogia/dialüüsi teenistuse koondamine Meremeeste haigla korpusesse nõuab anestesioloogia/intensiivravi alases töös muudatuste tegemist.

Meremeeste haigla anestesioloogia teenistuse plaanides omab kõige kesksemat kohta intensiivravi osakonna uute ruumide täielik renoveerimine 2007. aastal. Ööpäevaringse erakorralise meditsiiniteenuse osutamiseks ja patsientide hospitaliseerimiseks profiilijärgsetesse osakondadesse on osakonnas 10 jälgimiskohta koos töökorralduslikus seadusandluses sätestatud ruumidega haigetele ja personalile. Töömahuks on 40 – 50 erakorralist haiget ööpäevas.

Olemasolevatest ruumidest ülekolimine vabastab ruumid operatsiooniblokis operatsioonisaalide ja nende arvust tulenevalt nõuetele vastava „Recovery“ rajamiseks. Uus rajatav intensiivravi osakonna  struktuur peab katma kogu Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla erinevate profiilide (nakkus, teraapia, kirurgia ja nefroloogia) III astme ja osaliselt ka II astme intensiivravi vajaduse. Investeeringuplaani aluseks on võetud 12 voodikohta, mis jagunevad järgmiselt: III astme intensiivraviks 4 voodit ja 2 isolaatorit ning 6 voodit II astme intensiivravi vajavatele haigetele. Planeeritava ruumiprogrammi muutuste läbiviimine eeldab olemasoleva osakonna jagunemist kaheks, s.o anestesioloogia-  ja intensiivravi osakonnaks.

 

Nakkushaigused

Haiglaravi vajavate patsientide arv tõuseb HIV – positiivsete ja AIDS-i haigete arvelt. Suureneb HIV- positiivsetelt ja AIDSi haigetelt emadelt sündinud laste haiglaravi ja järelkontrolli vajadus. Raskete HIV-positiivsete patsientide II ja III astme intensiivravi  on planeeritud Anestesioloogia- ja intensiivravi keskuse intensiivravi osakonnas.

Täiskasvanutel võib prognoosida vähest voodipäevade arvu tõusu seoses HIV- positiivsete haigetega, kellel on sageli kaasuva diagnoosina tuberkuloos. Suureneb immunoloogiliste ja viiruse kvantitatiivsete uuringute vajadus HIV-positiivsetel patsientidel.

 

Haigete isoleerimistingimuste parandamiseks ja voodihõive suurendamiseks, ühe- ja kahekohaliste palatite ehitamiseks algab 2007. aastal nakkuskeskuse renoveerimine.

Ambulatoorse teenuse osas võib prognoosida HIV-positiivsete patsientide arvu tõusu. Tõenäoliselt kasvab patsientide voog Ida-Virumaalt veelgi.

Seoses elanikkonna teadlikkuse tõusuga on ilmne vaktsineerimiste ja reisimeditsiini nõustamiste arvu kasv järgnevatel aastatel.

 

Neuroloogia

Keskuse meeskonnatöös osalevad lisaks arstidele ja õdedele ka füsioterapeudid, logopeed, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Arvestades maailmas levinud trendi, kus insuldihaigeid käsitletakse kui erakorralist hospitaliseerimist vajavaid haigeid, on lähiaastate eesmärgiks insuldiprogrammi arendamine. Harju maakonnas on prognoositav insuldihaigete arv aastas 500–800 haiget. Trombolüüsravi insuldihaigetel on alustatud 2005. aastal.

Ravikvaliteedi tagamiseks on sisse viidud neuroloogi ööpäevaringne valve ja 24 tundi kättesaadav patsientide kompuutertomograafilise uurimise võimalus.

Sclerosis multiplexi keskuse sihtrühm on Sclerosis multiplexi haiged. Teeninduspiirkond hõlmab kogu vabariiki. Degeneratiivsete närvihaigustega haigete (sh dementsus) diagnostika ja ravi jäävad prioriteetseteks valdkondadeks.

Patsiendile neuroloogilise abi kättesaadavuse tagamiseks elukohajärgselt on ambulatoorne teenistus otstarbekas jätta  erinevatesse polikliinikutesse.

 

Psühhiaatria

Psühhiaatriakeskuses osutatakse ambulatoorset psühhiaatrilist teenust Mustamäe ja Väike-Õismäe polikliinikus ning Merimetsa Tervisekeskuses. Uute teenustena on kavas pakkuda pikaajaliste psüühikahäiretega patsientidele ambulatoorset toetusravi, psühhiaatrilist (eeskätt just psühhoterapeutilist) abi noorukitele ja konsultatiivset abi hooldekodudele. Arvestades Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla kliinikute ja keskuste vajadusi, tuleb parendada psühhiaatrilist konsultatiivset abi statsionaarsetele osakondadele.

Psühhiaatriakeskuse autonoomne allüksus on Metadooni Asendusravikeskus. Keskuse arengut tuleb jätkata samadel põhimõtetel, s.t pakkudes individuaal- ja rühmatööd, psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalset rehabilitatsiooni. Sõltuvusravi üksuse töö mahu suurendamine ei ole ravikvaliteedi seisukohalt otstarbekas, kuid vajalik on parandada sidemeid teiste opiaatsõltlasi ravivate keskustega.

 

Stomatoloogia

Hambaravikeskuse arengu eesmärgiks on uute diagnostika- ja ravivõimaluste kasutuselevõtt ja võimalikult erinevate hambaraviteenuste osutamine. Keskuse töö analüüs näitab pidevat ortopeedilise vastuvõtu osakaalu tõusu, mistõttu oleme planeerinud selle hambaraviteenuse osa suurenemist (implantaadid, ortodontiline ravi). Arendama peab parodontoosiravi, sest parodontoosi haigestub järjest noorem elanikkond. Otstarbekas on jätta keskuse osakonnad tööle linnaosades, kus asuvad haigla polikliinikud.

Kavandatud visiitide koguarvu mõjutavaks teguriks on elanikkonna ostujõud, kuna täiskasvanud elanikkonnale on pakutavad teenused suuremas osas tasulised. 1 oktoobril 2002 jõustunud Ravikindlustuse seaduse kohaselt tasustatakse Eesti Haigekassa poolt 100% hambaraviteenusest kuni 19-aastastele isikutele, mis kogu hambaravikeskuse tööst moodustab ainult 11%.

 

Personal

Aktsiaseltsis Lääne-Tallinna Keskhaigla töötavatest arstidest on üle 50-aastaste osakaal 48%. Arstide hulgast on noori spetsialiste (vanuses 25–30 aastat) ainult 6%, mis on poole väiksem kõikidest teistest vanusegruppidest.

Õdedest, laborantidest ja ämmaemandatest on kuni 50-aastaseid 62%. Seda näitajat arvestades ei ole personali vanus siin nii teravaks probleemiks.

Statistilised näitajad osutavad vananevale personalile ja seetõttu vajame lähiaastatel täiendavalt arste, õendus- ja hoolduspersonali kõikides kliinikutes ja keskustes. Personali kõrge vanus on suureks  probleemiks ka laboratooriumis, mis võib põhjustada lähiaastatel tõsiseid probleeme. Olukorra lahendamiseks on kavandatud aktiivselt osaleda praktikantide koolitamisel, andes sellega töövõtjale võimalused töötingimustega tutvumiseks ja tööandjale uue personali valimiseks.

 

Vastavalt Õendusala erialade arengukavadele ei peaks õendus- ja hoolduspersonali arv vähenema ka aktiivravi voodikohtade arvu vähenemisel, sest õdede töö olemus ja sisu on muutunud intensiivsemaks seoses õendustöötajate iseseisvate vastuvõttudega, uute õendusteenuste, -dokumentatsiooni, patsiendiõpetuse ja  -nõustamisega ning uute ravi- ja diagnostikavõtete kasutuselevõtuga.

 

Tabel 10. Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla arstide ja õdede vajadus aastaks 2015 Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud arengukava I etapi järgi

eriala

stats.

ambulat.

kokku

arstid

õendus

arstid

õendus

arstid

õendus

sisehaigused

17,5

45

1

1

18,5

46

kardioloogia

4

10

10

10

14

20

dermatoveneroloogia

 

 

6

6

6

6

endokronoloogia

 

 

6

6

6

6

gastroenteroloogia

2

5

7,5

8

9,5

13

neuroloogia

10

25

7

7

17

32

nakkushaigused

10,25

27,5

2

2

12,25

29,5

laste nakkushaigused

5,5

17,5

 

 

5,5

17,5

nefroloogia

3

7,5

2,4

3

5,4

10,5

pediaatria

7

17,5

2,4

3

9,4

20,5

pulmonoloogia

 

 

1,5

2

1,5

2

reumatoloogia

 

 

2,4

2

2,4

2

Siseerialad kokku

59,25

155

48,2

50

107,45

205

kirurgia

16

54

12

12

28

66

nina-kõrva-kurguhaigused

 

 

4,5

5

4,5

5

ortopeedia

2

5

2

2

4

7

oftalmoloogia

 

 

7

7

7

7

uroloogia

3

7,5

3

3

6

10,5

sünnitusabi

19

47,5

 

 

19

47,5

sünnieelne

6

16,5

 

 

6

16,5

günekoloogia

5

15

27

33

32

48

kirurgia erialad kokku

51

145,5

55,5

62

106,5

207,5

intensiivravi III aste

10

25

 

 

10

25

vastsündinute int. ravi

 

6

 

 

0

6

psühhiaatria

 

 

5

5

5

5

hooldus

1

45

 

 

1

45

taastusravi

2

5

1

30

3

35

töötervishoid

 

 

3,2

3

3,2

3

erakorraline meditsiin

5

14,5

 

 

5

14,5

anestesioloogia

16

15

 

 

16

15

radioloogia

21

47

 

 

21

47

kokku

165

458

113

150

278

608

9.8                  Sihtasutus Tallinna Lastehaigla

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla asutati Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2001 otsusega nr 186 Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Kesklinna Lastepolikliiniku ühendamise teel.

9.8.1        Olukorra kirjeldus

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla on lapse tervise ja heaolu keskus, mis loob, hindab, kasutab ja levitab teadmisi lapse tervise parandamiseks, pakub kõrgekvaliteetset ja rahvusvahelisele standardile vastavat raviteenust, kasutab perekeskset hooldust, uuendusi ja avastusi, rakendades neid oma võimaluste piires.

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla on piirkondlik haigla (Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003 määrus  nr. 105),  mille eesmärgiks on osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset piirkondliku haigla tasemel eriarstiabi Põhja-Eesti (ja osaliselt ka Lõuna-Eesti) lastele kõikide lastehaiguste, lastekirurgiliste, laste ortopeediliste ja laste nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel ning eriarstiabi Harju maakonna lastele. Sihtasutus Tallinna Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise kaitsel osalevatele spetsialistidele ning osaleb lastehaiguste alases tervisekasvatuses ja  teadustegevuses. 

Vastavalt Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla arengukavale 2003–2008  viidi 2005. aastal lõpule haigla renoveerimine, mille tulemusena loodi nii patsiendile kui personalile kaasaja nõuetele vastav ravi- ja töökeskkond.  Meditsiiniseadmete pidev uuendamine võimaldas mitmel erialal viia diagnostiline ja ravitöö uuele tasemele.

2006. aastal osutati lastehaiglas ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi 27 erialal.

2003. aastast on hospitaliseeritute arv mõnevõrra vähenenud, lühenenud on ravikestvus ja voodipäevade arv, voodikasutamise intensiivsus on keskmiselt 75%. Haigete viibimise lühenemine haiglas on seotud  kaasaegsete diagnostikavõimaluste järjest laieneva kasutamisega, samuti uute ravivõtete ja ravimite kasutuselevõtuga, mis haigusprotsessi kulgu otsustavalt mõjutavad. Demograafiliste muutuste (laste arvu langus vanusgruppides 5 - 15 aastat) ja renoveerimise ning reorganiseerimise (Keila lasteosakonna voodite sulgemine) tulemusena on vähenenud voodite arv  ägedate respiratoorsete infektsioonide raviks, lastekirurgia osakonna voodite arv on püsinud endisena, lisandunud on päevastatsionaari voodeid. Ambulatoorsete vastuvõttude arv on neil aastail järjest kasvanud, 2006. aastal tehti kokku 157504 vastuvõttu, mis on 1,5% enam kui 2005. aastal. Kõige enam kasvas vastuvõttude arv haigla valvetoas (+7,4%); põhjuseks on perearsti süsteemi rakendumine ja sellega seonduvad probleemid laste teenindamisel, samuti lastevanemate ootused kiireks konsultatsiooniks ja arstiabiks esmaste haigustunnuste ilmnemisel. Arenenud on kvaliteedialane ja tervisedenduslik tegevus. Patsiendi rahulolu ulatub 97%-ni.

9.8.2        Arengusuunad

Sihtasutus Tallinna Lastehaigla näeb oma jätkuva ülesandena osutada lapsesõbralikku, kvaliteetset arstlikku ja õendusabi akuutsete ja krooniliste haiguste ja haigusseisundite korral, et kasvaks terve laps või  laps oma kroonilise haiguse korral saavutaks parima võimaliku elukvaliteedi.

Lähiaastate peaeesmärgiks on Vaimse Tervise Keskuse valmimine (2008), millega viiakse lõpule kõikide lastemeditsiini erialade koondumine ühtsesse kompleksi ning rahuldatakse vajadus lastel ja noortel järjest kasvava psühhopatoloogia, sõltuvushäirete ja psühhosomaatiliste probleemide lahendamiseks multiprofiilses meeskonnas. See võimaldab parandada neile lastele osutatava ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti ning koostöös Sihtasutusega Tallinna Koolitervishoid tegelda laiapõhjalise ennetustööga. Vaimse Tervise Keskuse realiseerumine sõltub Euroopa Struktuurfondide toetuse eraldamisest sSihtasutusele Tallinna Lastehaigla. Linnaeelarve vahenditest on toetatud keskuse projektdokumentatsiooni ettevalmistamist.

Perspektiivis nähakse ette neonataalabi kvaliteedi parandamiseks, eeskätt enneaegsetele vastsündinutele osutatava abi paremaks korraldamiseks, luua Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla juurde neonataalabi keskus. Keskuses arendatakse neonataalabi varase etapi teenused vastavalt Euroopa neonataoloogia eriala nõuetele ning jätkatakse riskilaste tervise jälgimist ja arendamist erinevatest  spetsialistidest koosneva meeskonna poolt.

Täna osutatavate tervishoiuteenuste valiku osas olulisi muudatusi ette näha ei ole. Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla statsionaarse abi peamised erialad on neonatoloogia, onko-hematoloogia, infektsioonhaigused, lastekirurgilised erialad (LOR, lastekirurgia, ortopeedia), intensiivravi ja erinevad pediaatria subspetsiaalsused.  Keskmine ravikestvus oli 2006. aastal 4,7 päeva, mis keskmise näitajana on optimaalne. Paljudel pediaatria alaerialadel, eriti krooniliste haiguste korral, aga ka lastekirurgias võib ette näha päevastatsionaarse abi mahu kasvu, mistõttu võib väheneda statsionaarsete voodite arv neil erialadel.

Nii statsionaarse abi mahu vähenemine, kui ka perearstisüsteemi funktsioneerimise stabiilsus toob kaasa konsultatiivse ja erakorralise ambulatoorse abi kasvu. Erakorralise töö maht ja eriarstide juurdekasvu probleem võivad põhjustada vajaduse pediaatrite ümberõppeks tegutsemiseks  erakorralise meditsiini arstina.

2015. aastaks planeeritakse arstide arvuks 130 ja õendustöötajate arvuks 320.

Sihtasutuse juurde kuuluva Kesklinna Lastepolikliiniku arengu tänane visioon on preventiivse, perekeskse ja taastava abi osutamine lastele. Jätkub koostöö perearstidega, kes kasutavad Kesklinna Lastepolikliiniku pinda ning laiendatakse taastusravi võimalusi.

10.                       Aktsiaselts Tallinna Diagnostikakeskus

Aktsiaselts Tallinna Diagnostikakeskus asutati Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusega nr 172, mille kohaselt Tallinna linn osales asutajana Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt asutatud Aktsiaseltsis Tallinna Diagnostikakeskus.

Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus eesmärgiks on kvaliteetsete diagnostiliste uuringute teostamine, koormates selleks vajaliku  kallihinnalise aparatuuri maksimaalselt ning pidades sammu tehnilise (arvutus- ja meditsiinitehnika) arenguga:

 

Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus visiooniks on olla edukas kvaliteetse eriarsti teenuse pakkuja ja  tunnustatud terviseuuringute teostaja Eestis. Ressursside maksimaalseks kasutamiseks rakendab Aktsiaselts Tallinna Diagnostikakeskus oma töös efektiivselt uusi kõrgtehnoloogilisi lahendusi.

10.5              Olukorra kirjeldus

Vastavalt Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus arengustsenaariumile realiseeriti 2006. aasta II poolaastal piltdiagnostika osakonna rekonstrueerimine. Uuenenud hoone ja aparatuur võimaldab teostada suures mahus maailma tipptasemel diagnostilisi uuringuid, teeb nad kiiremini kättesaadavaks Tallinna elanikkonnale - ravivõrgule.

10.6              Arengusuunad

Uute diagnostiliste uuringute juurutamiseks kavandab keskus pilootprojekti ”Eriarsti otsus”  läbiviimist.Projekti 70-päevase tegevusperioodi jooksul teostavad Tallinna tipparstid 6000 eriarsti vastuvõttu ja teevad kompetentse ettepaneku, kuidas tugevdada arstiabi protsessi võtmelüli - diagnostikat, samas suurendades haiglavälise eriarstiabi kättesaadavust ning muutes arstiabi süsteemi efektiivsemaks.

Pilootprojekti käigus selgitatakse välja Tallinna ravivõrgu (perearstid, haiglad) nõudlust kattev kaasaegsete meditsiiniuuringute (koos eriarsti otsusega) nomenklatuur ja mahud, koolitatakse Tallinna ravivõrgu arste kasutama uusi uurimisvõimalusi ning koostatakse detailne Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus arengukava.

Kaasaegne diagnostiline aparatuur võimaldab suurendada Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus majanduslikku efektiivsust. Tekkivad vabad vahendid on vajalik aastatel 2007-2008 investeerida koolitusse, IT  lahendustesse ning kommunikatsiooni arendamisse Tallinna ravivõrguga. Lisaks omavahenditele taotletakse selleks investeeringuid ka tugifondidest.

Seoses meditsiinituru kiire arenguga on jätkuvalt vajalikud investeeringud aparatuuri kaasajastamisse.

Eeltoodud visiooni põhjal valmib 2007. aastal Aktsiaseltsi Tallinna Diagnostikakeskus detailne arengukava.

 

11.                       Hambaravi

11.5              Olukorra kirjeldus

Sihtasutus Tallinna Hambapolikliinik asutati Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 2004 otsusega nr 16 senise hallatava linnaasutuse Tallinna Hambapolikliinik muutmisega sihtasutuseks.

 

Tallinnas töötab ca 550 hambaarsti. Avatud on 80 hambaraviga tegelevat ettevõtet, kus töötab enam kui 1 hambaarst. Kuues hambaraviga tegelevas ettevõttes töötab rohkem kui 10 hambaarsti.

Suuremad hambaraviga tegelevad raviasutused on Sihtasutus Tallinna Hambapolikliinik – 67 hambaarsti, Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla – kokku erinevates osakondades 37 hambaarsti, Osaühing  Kaarli Hambapolikliinik – 29 hambaarsti ja Aktsiaselts Lasnamäe Tervisekeskus 18 hambaarsti.

Sihtasutuses Tallinna Hambapolikliinik ja Osaühingus Kaarli Hambapolikliinik osutatakse igapäevaselt hambaravi täisteenust.

2006. aastal hambaraviteenust osutanud ettevõtted ja eraarstid (Haigekassa lepingupartnerid on tähistatud tärniga*):

1.      osaühing AGNESSA PIHLAKASE JA ANU MÄNNASTE HAMBARAVI*

2.      Albina Vapper-hambaarst FIE

3.      Aktsiaselts Aliena*

4.      OÜ Anne Randmäe Hambaravi

5.      Anu Koitla Hambaravi OÜ

6.      Anu Paju Hambaravi OÜ*

7.      Osaühing Anvelt Hambaravi

8.      Apollonia Hambaravi*

9.      aktsiaselts Balneom*

10.  Aktsiaselts Lasnamäe Tervisekeskus*

11.  Aktsiaselts Medisfäär*

12.  aktsiaselts Oodus*

13.  Caninus Hambaravi Osaühing*

14.  CAS Hambaravi ja Ortopeedia OÜ

15.  DD Hambaravi OÜ*

16.  Osaühing Denira

17.  Osaühing Dentafix*

18.  osaühing Dentalux

19.  osaühing Dentatus

20.  Osaühing Denty Hambaravi

21.  Doktor Sirje Lille Hambaravi Osaühing

22.  OÜ Dr. Valdur Viikmann*

23.  Dr. Aderi Hambaravi OÜ

24.  Dr. Kaalu Hambaravi OÜ

25.  Dr.Kaljuranna Hambaravi Osaühing*

26.  Dr. Lõuk Hambaravi FIE

27.  Dr. Mardo Hambaravi FIE

28.  Osaühing Dr. Valter Konsultatsioonid

29.  Dr Võsa Hambaravi Osaühing

30.  OÜ Dr.Männi Hambaravi ja Proteesimine

31.  OSAÜHING DR. P. ARU HAMBARAVI

32.  Dr. Seiran Mamedov FIE

33.  Dr. Tepperi Hambaravi Osaühing

34.  E.Eving Hambaravi OÜ*

35.  Eda Vilgats Hambaravi OÜ

36.  Eraarst Virve Pärni FIE

37.  Erahambaarst Ülle Matson FIE

38.  Osaühing Ergostom

39.  Esmed OÜ

40.  Ester Vill Hambaravi OÜ*

41.  Eurodent Hambaravi OÜ

42.  Osaühing Eurodent

43.  Evelin Paesüld Hambaravi OÜ*

44.  osaühing Farbast

45.  Farid Garajev FIE

46.  Enar Pajula FIE*

47.  Hambaarst Natalja Timina FIE

48.  Ilkka Kaartinen FIE

49.  Maret Sõer Hambaravi FIE

50.  Riina Säde FIE*

51.  Tiina Nilson FIE

52.  Tiiu Tammekänd FIE

53.  GALINA KULINITŠ HAMBAKLIINIK OÜ

54.  Hambaarst Endel Sorok FIE

55.  Hambaarst Galina Romantšenko FIE

56.  Hambaarst Urve Jaanson FIE*

57.  Hambaarst Veera Tkatsenko FIE

58.  Hambalaser OÜ*

59.  Hambaravi ja Proteesimise OÜ

60.  Harju Hambaravikeskuse osaühing*

61.  osaühing Harjudent

62.  Helgi Veskimäe hambaravi FIE

63.  Heli Hambaravi OÜ*

64.  osaühing Hommiku Hambaravi

65.  I.K. Dental Stiil Osaühing

66.  Inga Kotlova Hambaravi OÜ

67.  Irina Meruski Hambaravi Osaühing

68.  Ivo Kruusenberg Hambaravi FIE

69.  Jaan Lahe Hambaravi FIE

70.  Jana Kalme Hambaravi Osaühing

71.  Jekaterina Klimenko Hambaravi FIE

72.  Juta Kasela Hambaravi Osaühing

73.  Juulija Smirnova Hambaravi OÜ

74.  "K 3 HAMBARAVI OÜ"

75.  Kadri Einre Hambaravi Osaühing*

76.  Kaia Tugedam Osaühing*

77.  Kariis ja Tartes Osaühing*

78.  KATRIN KORJUSE HAMBARAVI AKTSIASELTS

79.  Dr. Katrin Osa Hambaravi OÜ

80.  Kiku hambaravi

81.  Osaühing Kodudoktor Hambaravi

82.  Osaühing Komfort-Stomatoloogia*

83.  Kose Hambaravi Osaühing

84.  Krista Täks Hambaravi Osaühing

85.  Kristin Kaufmanni Hambaravi OÜ*

86.  Osaühing Kristina Kiisa Hambaravi*

87.  Osaühing L & N Bojarski

88.  Aktsiaselts Lääne Tallinna Keskhaigla*

89.  osaühing Lebor*

90.  Lia Vahar Hambaravi FIE

91.  Osaühing Liira & Ko

92.  osaühing Liliola

93.  Ljubov Kostsejeva Hambaravi FIE

94.  M&M Hambaravi OÜ*

95.  Osaühing Magar FP

96.  Maie Varipuu FIE

97.  Maimu Opmann Hambaravi FIE*

98.  Mare Tilk Hambaravi OÜ

99.  Aktsiaselts Maxilla

100.          Osaühing Meditsiiniekspert*

101.          Osaühing Nordholm

102.          Novamed OÜ*

103.          Osaühing A.Kukk Hambaravi

104.          OÜ Amber Shark

105.          Osaühing Baltic Medical Partners*

106.          Osaühing Bestdent

107.          Osaühing Bluegate

108.          Osaühing Cedra

109.          Osaühing Conmed

110.          Osaühing "DANMED"

111.          Osaühing Denta Saflor*

112.          Osaühing Dental-Teenus

113.          Osaühing Dentaria Hambaravi*

114.          Dentura*

115.          osaühing Dr.Mart Veerus

116.          osaühing Edvard Loboda Hambaravi*

117.          Osaühing Enteabor*

118.          Osaühing Formora*

119.          Osaühing Forniks

120.          OÜ Hambadoktor*

121.          Osaühing Hambakliinik Rene Puusepp

122.          Osaühing Hamma*

123.          Osaühing Helve Rist Hambaravi*

124.          Osaühing Hubelmanni Hambaravi*

125.          Osaühing Injoy

126.          Osaühing K.L Hambaravi

127.          Osaühing Kaarli Hambapolikliinik*

128.          Osaühing Katre Kröönström Hambaravi

129.          Osaühing Katrin Uusmaa Hambaravi 

130.          Osaühing Kristiine Hambaravi*

131.          Osaühing KVR*

132.          Osaühing Lille Hambaravi*

133.          Osaühing Loorents & Timmusk Hambaravi*

134.          Osaühing Magdaleena Hambaravi*

135.          Osaühing Medives

136.          Osaühing Merimetsa Hambakliinik*

137.          OÜ Mistrid

138.          Osaühing MLV Hambaravi*

139.          Osaühing Molaar Hambaravi*

140.          osaühing Mount

141.          OÜ Notargo*

142.          Osaühing Ove Teemant Hambaravi

143.          Osaühing Paratsels Grupp*

144.          OÜ PresiDent Hambaravi

145.          Reimaks

146.          Osaühing Stomms

147.          OÜ TAP Hambaravi

148.          Osaühing Tauslem*

149.          Osaühing Terve Hammas*

150.          Osaühing Tondi Hambaravikeskus*

151.          osaühing Ungerson ja Moren*

152.          Osaühing Vagodent*

153.          OÜ Valge Kihv

154.          osaühing Vilja Lehtla Hambaravi

155.          osaühing Vimex Plus

156.          OÜ Ortodontiakeskus*

157.          Osaühing Pihkva ja Valdmann*

158.          Osaühing Pille Jõevee Hambaravi*

159.          Piret Kask Hambaravi Osaühing

160.          Osaühing Plom Hambaravi*

161.          Osaühing R & T Joandi Hambaravi*

162.          OÜ Raaden*

163.          Rass & Schotter OÜ*

164.          Rävala Hambaravi OÜ*

165.          Osaühing Riina Tarvo Hambaravi*

166.          FIE Rita Jakovleva Hambaravi

167.          Ruta Ottesson Hambaravi OÜ*

168.          Ruthi Ange Hambaravi Osaühing*

169.          Sihtasutus Tallinna Hambapolikliinik*

170.          Saks Hambaravi OÜ

171.          Osaühing Sapiens Dental

172.          Osaühing Südalinna Arstid*

173.          Signe Ausing Hambaravi Osaühing

174.          FIE Siiri Jõe Hambaravi*

175.          Silvi Keller Hambaravi OÜ

176.          osaühing Sinmeko

177.          Sirje Kaljo hambaravi Osaühing

178.          FIE Sirje Vene Hambaravi

179.          Osaühing Stardent

180.          Stomeks Hambaravi OÜ*

181.          Symbol OÜ

182.          Sihtasutus Tallinna Lastehaigla*

183.          FIE Tatjana Saks Hambaravi

184.          Tiina Hendrikson Hambaravi Osaühing

185.          FIE Tiina Tiidus-Liinat Hambaravi

186.          Aktsiaselts Timmermann*

187.          tulundusühistu Kristo

188.          Usaldusühing Valaston

189.          OÜ Viru Hambakliinik*

190.          Osaühing Vospert hambaravi

191.          Osaühing Wismari Hambaravi*

Igapäevast vältimatut stomatoloogilist abi osutatakse Sihtasutuses Tallinna Hambapolikliinik. Eriti terav on probleem nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, kus enamik hambaravikabinette on suletud. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel võtab hambavaluga patsiente vastu ainult Sihtasutus Tallinna Hambapolikliinik, mis aga ilmselgelt ei ole piisav.

Hambaarstide arv elanike arvu kohta Tallinnas on kõrge ja sellega peaks olema tagatud hambaravi kättesaadavus. Probleemiks hambaravi kättesaadavusel on ainult inimeste sissetulekute madal tase (täiskasvanute hambaravi on tasuline) või inimeste seatud kulutuste prioriteedid, kus isiklikke kulutusi tervishoiule ei ole harjutud arvestama.

Kui täiskasvanute hambaraviks on kabinette piisavalt, siis laste hambaraviga eriti tegelda ei taheta. Põhjuseks olukord, kus haigekassa hinnakirja kohaselt osade  teenuste hind ei kata tegelikke kulusid. Seetõttu ka osadel hambaarstidel puudub huvi sõlmida haigekassaga lepingut ja ravida lapsi.

Eriti halb on olukord kaariese ennetuse alal, kus süstemaatiliselt ja organiseeritult tegeldakse ennetusega ainult nendes 16 koolis, kus Sihtasutusel Tallinna Hambapolikliinik on hambaravikabinet, millised aastail 1998-2003 remonditi ja sisustati linnaeelarve vahendite eest. Mujal teostatakse profülaktilisi menetlusi ainult pöördumise alusel, mis tähendab, et suurel osal lastest jääb isegi läbivaatus teostamata.

Piimahammaskonna haaratus kaariesest on kõrge, ulatudes 6-7 aastastel isegi 7,7 hambani. See viitab sellele, et väikelastele suunatud ennetustegevus on puudulik ja ei jõua lastevanemateni.

Personali puudumine profülaktiliste tegevuste planeerimiseks ja teostamiseks on väga terav probleem. Ei leidu hambaarste, kes tahaksid süvendatult tegelda lastega, kuna see on lapse veenmise tõttu väga aeganõudev ja arstile majanduslikult kahjulik tegevus. Seetõttu on tekkinud terav kaadriprobleem laste hambaravi osutamisel.

Kuigi laste ja noorte hulgas on märgata tendentsi, et hambad muutuvad paremaks ja nendele pööratakse senisest suuremat tähelepanu, on elanikkonna vananemise tõttu kaariese esinemist ja hammaste puudumist piisavalt palju selleks, et hambaarstidel jätkuks tööd praegu ja ka järgmiseks kümnendiks. Ortodontilise abi edasist laienemist pidurdab ortodontide vähesus.

Tallinnas ei ole piisavalt hambaravikabinette, kuhu valuga pöördudes saaks kiirelt esmaabi. Tingitud on see sellest, et esmaabi osutavad kabinetid on sisse seatud ainult suuremates raviasutustes, milliseid Tallinna kohta on liiga vähe.

11.6              Arengusuunad

 

Senisest enam on vaja tegeleda hambahaigusi ennetava tegevusega ja kaasata sellesse hambaarste ka väiksematest hambaravikabinettidest. Selleks tuleb leida riiklikult võimalus väärtustada laste hambaraviga tegelemine, et hambaarstid oleks huvitatud tegelema nii laste hambahaiguste ennetamise kui raviga. Siin aitaks surve avaldamine haigekassale, et läbi vaadata lastele hambaravi osutamise ja ennetava tegevuse hinnad.

Kaasata väikelaste (kuni 3 aastani) suuõõne läbivaatust tegema ja lastevanematele infot jagama ka perearstid, kus on seetõttu võimalik organiseeritult infomaterjali jagada ja vajadusel last hambaarsti juurde suunata.

Võimaldada lasteaedade lastel teostada profülaktilisi läbivaatusi ja hambaravi lähedal asuvate koolide hambaravikabinettides. Praegu on seda raske teostada koolide vastuseisu tõttu, kes ei luba võõraid kooli ruumidesse turvalisuse kaalutlustel.

Väga oluline on haarata organiseeritud ja süstemaatilise suuõõne ja hammaste läbivaatusega maksimaalne arv Tallinna lapsi, teostada profülaktilised menetlused ja teavitada nende vanemaid hambahaigusi ennetavast käitumisest ja elustiilist koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga, kes on ainus väikeste hambaarstivastuvõttude ühenduslüli.

Haigekassa toetuse puudumine täiskasvanute hambaravi eest tasumisel on viinud ja viib ka edaspidi selleni, et väga suur on vajadus esmaabi järele.

Tallinnas on arvuliselt piisavalt hambaarste, et rahuldada elanikkonna vajadused. Laiendada tuleb spetsialiseeritud esmaabi andmist hambavaluga patsientidele.

Elanikkond vananeb ja järjest enam on vaja eakatele suunatud hambaraviteenuseid. Haigekassa poolt suurendatud proteesikompensatsioon pensionäridele suurendab samuti pöördujate arvu.

 

12.                       Tervisedendus ja haiguste ennetamine

Tervisedendamine on tegelemine elanikega igapäevase elu kontekstis eesmärgiga mõjutada nende tervisekäitumist, paikkondlik lähenemine tervise edendamises ning teadlikkus tervisekäitumuslikes ja tervisekaitselistes küsimustes nii üksikisiku kui kohaliku omavalitsuse tasandil.
Tervisedendus nõuab vajalikke ressursse, teavet, oskusi ja kogemusi, toetavat keskkonda ja tervise üldseisundit parendavaid tingimusi majanduslikus, füüsilises, sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. Igal tallinlasel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid, mis on nii terve isiksuse kujunemise kui ka ühiskonna eduka sotsiaalse ja majandusliku arengu eeltingimuseks.

12.5  Olukorra kirjeldus

Täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumises on ilmnenud viimasel kümnendil mitmeid positiivseid suundumusi. 44 % tallinlastest hindab oma praegust eluviisi tervislikuks  ning 13% uuritavatest on viimase aasta jooksul muutnud oma eluviisi oluliselt tervislikumaks. Kõige silmapaistvamad muutused tervislikkuse suunas on toimunud toitumistavades: vähenenud on loomse rasva tarbijate osakaal ning suurenenud värske puu- ja köögivilja tarbijate arv; kasvanud on toidu valmistamisel peamise rasvainena toiduõli kasutajate osakaal kuni 90%-le. Positiivseid muutusi võib täheldada ka liikluskäitumises. Pimedal ajal helkurikandjate osakaal on kasvanud 5%-lt 30%-le ja turvavöö kasutajate osakaal auto esiistmel 55%-lt 80%-le. Võrreldes Soome analoogse uuringu näitajatega jäävad need  Eestis oluliselt madalamaks.

Samas viimase kahekümne aasta jooksul ei ole elanikkonna kehaline aktiivsus praktiliselt muutunud. Tervisespordiga tegeleb vähemalt kaks korda nädalas 30% meestest ja naistest ning 50-56 % noorukitest. On suurenenud sõltuvusainete (tubaka, alkoholi ja narkootikumide) tarbimine noorte seas.

Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise projekti raames asutati 2000. aastal Eesti Tervist Edendavate Haiglate võrgustik (23 liikmeshaiglat), nendest on kaks linna haiglad: aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Sihtasutus Tallinna Lastehaigla. Tervisedenduse strateegiate rakendamine tervishoiuasutustes võimaldab mitte ainult ära hoida enneaegset surma, vaid parandada ka krooniliste haigete elukvaliteeti ja mõjutada elanikkonna tervist.

Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla ja sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla baasil töötavad südametervisekeskused ja suitsetamisest loobujate nõustamise kabinetid, kus  nõustamisteenus on rahastatud südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise  riikliku strateegia vahenditest. Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla polikliinilises üksuses töötab laste ja noorukite südametervisekabinet rahastatuna Tallinna linna eelarvest.

Koostöös Eesti Kardioloogia Instituudiga toimus aastatel 1988 kuni 2006 laste ja noorukite tervise näitajate pikaajaline monitooring. Suundumuste jälgimine annab võimaluse riigil ja omavalitsustel planeerida ja hinnata  tervise edendamise ja arendamise programme  ning prognoosida elanikkonna tervislikku seisundit.

Riiklike terviseprogrammide koordineerimine on koondatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevasse Tervise Arengu Instituuti.  Südame -ja veresoonkonnahaiguste riiklik strateegia 2005-2020 rakendub läbi riikliku ja maakondliku/linna tasandi tegevuse. Nimetatud tegevuste elluviimiseks sõlmitakse igal aastal Tallinna linna ja Tervise Arengu Instituudi vahel eraldise kasutamise leping. Lepingus kirjeldatud tegevusi viiakse ellu Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2005 määrusega nr 69 moodustatud TallinnaTervisenõukogu koordineerimisel.
Erinevate riiklike projektide (trauma jt.) elluviimist linna tasandil on rahastanud Eesti Haigekassa.

Linnaeelarvest on viimastel aastatel toetatud tervist edendavate kampaaniate (südamenädala, suitsetamisest loobumise jne) läbiviimist linnas. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet vahendab tervisedenduse ja tervisekasvatuse materjale, mis on välja antud riiklike tervishoiuprogrammide tellimusel, nii perearstidele kui ka koolidele.

Väljatöötamisel on Tallinna rahvastiku tervise arengukava aastani 2015.

12.6  Arengusuunad:

 

13.                       Uimasti- ja HIV/AIDSi ennetamine

Tallinn on elanike heaolu ja turvalisuse huvides alates aastast 2001 uimastiennetust igal aastal rahastanud keskmiselt 6,5 miljoni krooniga vastavalt Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskavale Tallinnas aastateks 2003-2007, milline on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003 määrusega nr 16.

13.5  Olukorra kirjeldus

Sarnaselt Eesti olukorrale iseloomustavad uimastite tarbimist ja nakatumist HIVsse Tallinnas:

·        Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas.

Regulaarsete suitsetajate osakaal on kasvanud nii poiste kui tüdrukute seas. 14-24-aastastest tütarlastest Harjumaal moodustavad igapäevased suitsetajad 20-23% (Tur jt, 2004). 2002. aastaga võrreldes  on kasvanud täiskasvanud igapäevasuitsetajate arv. Suurim igapäevasuitsetajate arv on meeste seas vanusrühmas 45-54 aastat (59,3 %) ja naistel vanuses 35-44 (30,2%) eeskätt põhiharidusega elanike seas.

 

·        Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus.

Viimase 10 aasta jooksul on pidevalt kasvanud nii naiste kui meeste seas viina, veini   ja õlle tarbimislevimus (Kasmel jt., 2002). Alkoholi tarbimine kasvab ka noorte hulgas. Võrreldes 1995. aastaga on tüdrukute osakaal, kes on olnud purjus enam kui 20 korda elu jooksul, kümnekordistunud (Maser jt. 2002). Illegaalsete narkootikumide tarbimine 15-16-aastaste seas on kasvanud 7%-lt 1995. aastal 24%-ni 2003. aastal (Lõhmus jt., 2003). Alates 1995.a. on pidevalttõusnud noorukite osakaal, kes oma elu jooksul on kasutanud mingit illegaalset uimastit - Tallinnas oli neid 2003. aastal  32%. Viimaste aastate jooksul sagenes tüdrukute sõltuvusainete tarbimine 11% võrra. Illegaalsete uimastite kättesaadavust hindavad Tallinna 15-16 aastased õpilased tunduvalt kergemaks, võrreldes kõikide Eesti õpilaste keskmise arvamusega (Allaste jt., 2003).

 

2005. aastal läbiviidud süstivate narkomaanide populatsiooniuuringu (Uusküla, 2005) tulemused näitavad, et Eestis on hinnanguliselt ligi 13 800 probleemset uimastisõltlast sh Harjumaal 9963 sõltlast. Tallinnas elavate süstivate narkomaanide hulk on hinnanguliselt 5000  (Nelli Kalikova andmed). Süstivate narkomaanide üldarvust kuni 62% on HIV-nakatunud ning ligikaudu 90% mitte-eestlased.

 

·        HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas).

2000. aastal alanud HIV-nakkuse epideemiline levik Eestis on mõnevõrra pidurdunud, uute nakatunute arv on viimastel aastatel püsinud 600–700 juhu piires. Kokku on aastate jooksul (kuni 2007) HIV-viirus diagnoositud 5 731 inimesel. Eestit iseloomustab endiselt HIV-nakkuse kontsentreeritud epideemia, mille puhul HIV-levimus süstivate narkomaanide seas ületab 5%, kuid rasedatel naistel jääb alla 1%. Võrreldes 2000. aastaga suurenes aastatel 2001–2006 oluliselt Tallinnas diagnoositud HIV-i juhtude osatähtsus. Kui 2000. aastal moodustasid kõikidest registreeritud nakatunutest tallinlased 6%, siis 2006. aastal oli nende osatähtsus 39,4%.

 

Uimastiennetuse prioriteedid on:

·        HIV+ ja uimastisõltlaste eneseabirühmade tegevus;

·        HIV+ rasedate nõustamine ja rehabilitatsioon;

 

Uimastiennetuse põhirõhk on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt linnaeelarvelistest vahenditest toetatud sekundaarsel ja tertsiaalsel ennetustööl. Välja on kujunenud partnerid, kes viivad ellu jätkusuutlikku tegevust. Ravi ja rehabilitatsioonitegevust osutavad süstivatele narkomaanidele kolm asutust: mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus (päevakeskus Tallinnas ja rehabilitatsioonitalu Lääne-Virumaal), MTÜ Sotsiaalrehabilitatsiooni Keskus Loksa (nõustamistuba Tallinnas ja rehabilitatsioonikeskus Loksal), Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (metadoon asendus- ja võõrutusravi). Kahjude vähendamise tegevusega tegelevad MTÜ Pealinna Abikeskus (Kesklinna Nõustamiskeskuses madala läve teenuse osutamine), Mittetulundusühing Eesti Abikeskused (kaksikdiagnoosiga sõltlaste päevakeskuse tegevus) ning mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus (mobiilse nõustamisteenuse osutamine). Lastele ja noortele osutab sõltuvusraviteenust Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla sõltuvusraviosakond, kus aastast 2007 on ravi järgselt võimalik rehabilitatsiooni jätkata ühe aasta jooksul ambulatoorse psühhoteraapiana.

 

HIV-i positiivsete nõustamise ja tugigruppide tegevusega tegelevad aastaid nii Tallinna linna kui Tervise Arengu Instituudi rahalisel toel mittetulundusühing Convictus Eesti, mittetulundusühing Eesti HIV-Positiivsete Ühendus ESPO, Mittetulundusühing Eesti HIV-positiivsete Võrgustik, Mittetulundusühing LIGO. Anonüümset testimist ja nõustamist viib läbi mittetulundusühing AIDSi Tugikeskus ning Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskuse anonüümne kabinet.

 

2003. aasta 1. oktoobrist viidi Eestis Tervise Arengu Instituudi juhtimisel läbi Global Fund’i programmi AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemiseks. Nelja-aastase programmi lõpukuupäevaks oli 30. september 2007, peale mida on riik kohustatud teenuse rahastuse samas mahus üle võtma. Eesti riiklikust HIV-i ja AIDSi strateegiast aastateks 2006-2015 lähtuvalt on Sotsiaalministeerium asunud ellu viima väljatöötatud HIV positiivsete riiklikku juhtumikorraldussüsteemi. Riikliku programmi eesmärk on planeerida ja pakkuda HIV positiivsetega seotud teenuseid (ennetus, ravi, tugigrupiteenus) riiklikul tasandil.

 

Esmast ennetustegevust toetavad linna tasandil haridusamet, spordi- ja noorsooamet, kultuuriväärtuste amet, Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon, linnaosade valitsused. Erinevate asutuste, fondide  ja ametite toel avati 2007. aastal Tallinnas esimene alkoholi ja suitsuvaba noortekohvik, mille eesmärk on anda noortele võimalus veeta vaba aega tervislikult ja turvaliselt.

13.6  Arengusuunad

 

14.                       Abi ravikindlustuseta isikutele

14.5  Olukorra kirjeldus

Tallinna elanikkonnast on Eesti Haigekassa Harju osakonna andmetel ravikindlustusega hõlmamata ca 10%. Sotsiaalministeeriumi poolt kaetakse ainult nende isikute vältimatu abi kulutused.

Ravikindlustusega hõlmamata isikute ambulatoorne arstiabi Tallinnas on korraldatud vastavuses Tallinna Linnavalitsuse 14. novembri 2001 määrusele nr 120, mille kohaselt perearsti ja tervishoiuasutuste poolt kindlustamata isikule osutatud ambulatoorse arstiabi eest tasumine toimub vastavalt perearsti ja tervishoiuasutuste poolt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile esitatud raviteenuse arvele ameti poolt linna eelarvelistest vahenditest. Aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud raviteenuste hinnakiri. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tasub peale esitatud raviteenuse arve kontrollimist järgmiste teenuste eest: üldarstiabi teenus, ambulatoorne eriarstiabi, v.a hambaravi ja statsionaarne eriarstiabi v.a sünnitusabi.

Ravikindlustusega hõlmamata isikute statsionaarne abi on korraldatud Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2001 otsusega nr 326 aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla baasil, kus 20 voodikoha ulatuses osutatakse statsionaarset abi sisehaiguste vooditel ja 10 voodikoha ulatuses teistel erialavooditel vastavalt patsiendil esinevale patoloogiale.

2007. aastal  on linnaeelarves kindlustamata isikute raviks 5,0 miljonit krooni.

14.6  Arengusuunad

Viimaste aastate tervishoiustatistika põhjal võib järeldada, et ravikindlustuseta isikute osakaal 10% piires püsib enam-vähem stabiilne. Küll aga on olemas suundumus ravijuhtude raskenemisele. Inimesed pöörduvad arsti poole alles viimases hädas. Seetõttu kasvab keeruliste ja kulukate ravijuhtude arv. Arvestades tervishoiuteenuste piirhindade tõusu haigekassa hinnakirjas ca 5% aastas on vajalik suurendada järgnevatel aastatel linna eelarvest tehtavaid eraldisi kuni rahastamiskohustuse ülevõtmiseni riigi poolt.

15.                       Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenud isikute ravi

2007. aasta alguseks elas Tallinnas 646 Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimises osalenut.  Linna eelarvelistest vahenditest on veteranide tervishoiuteenustele eraldatud 1 miljon krooni, sellest isiku kohta hambaraviteenustele aastas kuni 4000 krooni (üldjuhul), rehabilitatsiooniteenustele 4000 krooni, prillide kompensatsiooniks 1000 krooni ning kulutused saunateenusele.

16.                       Tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemid

Raviasutuste poolt aastate jooksul väljatöötatud tervishoiuteenuste osutamise infosüsteemid haakuvad tervise infosüsteemiga, mille väljaarendajaks on Sotsiaalministeerium. Infosüsteemina mõistetakse andmete töötlemist, salvestavat või edastavat tehnilist süsteemi koos tema normaalseks talituseks vajalike vahendite, ressursside ja protsessidega. Tervise infosüsteem saab peamise osa andmetest erinevate tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemidest.

Koostöös linnakantselei infotehnoloogia teenistusega ning raviasutustega on välja töötatud haiglast lahkunu elektrooniline epikriis, kiirabikülastuse teade, teade vastsündinust sünnitusmajast, millised võimaldavad vastava informatsiooni kiire jõudmise perearstini. Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla baasil kavandatakse digitaalsete kujutiste arhiveerimise ja kommunikatsiooni süsteemi loomist, milline on ühendatud digitaalseid uuringuid tellivate perearstide kui ka linna teiste raviasutuste infosüsteemidega. Ettevalmistamisel on Tallinna koolide  tervishoiutöötajatele infosüsteemi loomine, mis võimaldab talletada meditsiinilist informatsiooni õpilase kohta, muutes selle informatsiooni kättesaadavaks ka perearstile. Kavandatakse perearstide, koolide tervishoiutöötajate, kiirabi ja linnas paiknevate haiglate andmevahetuse üleviimist X-tee andmevahetuskeskkonda.    

Eriarsti vastuvõtule pääsemise hõlbustamiseks kavandatakse ambulatoorset eriarstiabi pakkuvaid suuremaid raviasutusi hõlmava elektroonilise registreerimissüsteemi käivitamist.

17.                       Arengukava elluviimine

Eesti majanduse riskiteguritest loetakse tõsisemaks kvalifitseeritud tööjõu puudust, seda ka tervishoiusektoris. Tööjõu väljavool Euroopa Liidu riikidesse ning Eestisse kvalifitseeritud tööjõu sissetoomise piiramine suurendab survet palkade jätkuvale kasvule Eestis.

Aastatel 2007-2008 püsib inflatsioon Eestis üle 4%, mistõttu ei suuda Eesti aastani 2010 täita euro kasutuselevõtu eeltingimuseks olevat Maastrichti inflatsioonikriteeriumi.

 

Arengukava eesmärgiks on osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse pidev parandamine, kaasa arvatud kuluefektiivsuse parandamine. Tervishoiusüsteemi finantseerimine peaks võimaldama kvaliteetsete teenuste sihipärast osutamist kõikidele linnaelanikele, mis omakorda eeldab tervishoiuressursside tõhusat kasutamist. Solidaarsuse tagamiseks peab linnavalitsus mängima otsustavat rolli tervishoiusüsteemide finantseerimise reguleerimisel.  

 

Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 viivad ellu Tallinna linna poolt asutatud aktsiaseltsid ja sihtasutused (raviasutused), tervishoiuteenuste osutajad. Tallinna tervishoiu  arengukavas 2007 – 2015 planeeritud eesmärkide realiseerimiseks kavandatakse kaasata rohkem välisrahastust ja võimalusel erasektori vahendeid. Eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste osas suurendavad keskhaiglad välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus, mis võimaldab katta ehitus- ja renoveerimisprogrammide kulusid. 

aiglate edasiste ehituskavade rahastamiseks esitatakse haiglate poolt taotlused Euroopa Liidu toetuste saamiseks vastavuses Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 nõuetele. Nii on Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna 6: Tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamine üheks prioriteediks kesk- ja regionaalsete haiglate infrastruktuuri optimeerimine, mis tooks kaasa praegu erinevates paikades pakutava eriarstiabi kontsentreerumise ühte kompleksi ning aitaks vähendada tehnoloogia ja personali dubleerimist.

 


Tallinna tervishoiu arengukava 2007 - 2015

Lisa1

Haldusleping tervishoiuteenuste osutamise korraldamise kohustuse üleandmise kohta.

 

Harju maavanem Orm Valtson (edaspidi maavanem), lähtudes Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 58 lg 2 ning Tallinna linn Tallinna Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti isikus (edaspidi linn), lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 4 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 3. oktoobri 2002 otsusest nr 380, keda nimetatakse edaspidi Poolteks, leppisid kokku alljärgnevas:

1.         LEPINGU DOKUMENDID

1.1       Lepingu Dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ja Lepingu muudatustest, milles lepitakse kokku pärast käesolevale Lepingule allakirjutamist.

2.         TÕLGENDUSED

2.1       Lepingu osade ja punktide pealkirjad kannavad üksnes Lepingu käsitlemise hõlbustamise eesmärke ning ei mõjuta seega ühegi Lepingu sätte tõlgendamist.

2.2       Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.

3.         LEPINGU OBJEKT

3.1       Käesoleva Lepingu Objektiks on Tervishoiuteenuste korraldamise seadusega Harju maavanemale pandud tervishoiualaste ülesannete üleandmine Tallinnas Tallinna linnale. Üleandmisele kuuluvad Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 34, § 35, § 36, § 37, § 38, § 47 lg 2 ja § 58 lg 1 (lisa 2) sätestatud maavanema tervishoiualased ülesanded.

3.2       Käesoleva lepinguga ei anta üle Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 60- § 62 sätestatud maavanema tervishoiualaseid ülesandeid.

4.         LINNA KOHUSTUSED

4.1       Linn kohustub:

4.1.1    korraldama tervishoiuteenuste osutamist Tallinna linnas vastavalt Tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja käesolevale lepingule;

4.1.2    määrama kindlaks linna ametiasutuse, kes korraldab Tervishoiuteenuste osutamist seadusega ettenähtud korras;

4.1.3    tagama vastava ametiasutuse koosseisus vastavate spetsialistide ametikohtade moodustamise ja pädevate isikute ametisse nimetamise;

4.1.4    finantseerima käesoleva lepingu punktis 3.1 nimetatud ülesannete täitmist 2002. aasta oktoobris, novembris ja detsembris ning 2003. aastal Tallinna eelarvest. 2003. aastal asuvad Pooled läbirääkimistesse punktis 3.1 nimetatud ülesannete täitmise finantseerimiseks alates 2004. aasta riigieelarvest;

4.1.5    täitma muude õigusaktidega sätestatud tervishoiuteenuste osutamise korraldamisega seotud kohustusi.

5.         LINNA ÕIGUSED

5.1       Linnal on õigus:

5.1.1    nõuda maavanemalt tema valduses olevat tervishoiuteenuste osutamise korraldamiseks vajalikku informatsiooni.

6.         MAAVANEMA KOHUSTUSED

6.1       Maavanem on kohustatud:

6.1.1    korraldama tervishoiuteenuste osutamise korraldamiseks vajaliku informatsiooni vahetuse.

7.         MAAVANEMA ÕIGUSED

7.1       Maavanemal on õigus:

7.1.1    kontrollida tervishoiuteenuste osutamise korraldamise seaduslikkust Tallinna linnas;

7.1.2    teha kohustusliku sisuga ettekirjutusi korraldatavate toimingute seadusele mittevastavuse kohta.

8.         LEPINGU MUUTMINE

8.1       Käesoleva Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel ja kirjalikul nõusolekul.

9.         LEPINGUPOOLTE VASTUTUS

9.1       Lepinguga võetud kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest kannavad Pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides ning käesolevas Lepingus ettenähtud korras.

9.2       Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingu mittenõuetekohase täitmise või Lepingu täitmata jätmisega teisele Poolele tekitatud otsese reaalse kahju eest, kui ei tõenda oma süü puudumist.

9.3       Pooled vabanevad vastutusest vääramatu jõu puhul, mis takistab käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Vääramatu jõud (force majeure) on selline pärast käesoleva Lepingu sõlmimist juhtunud Pooltest sõltumatu ettenägematu olukord, mis takistavad või teevad võimatuks Pooltel käesoleval Lepingul põhinevate kohustuste täitmise.

9.4       Lepingu osapool ei tohi arvestada vääramatu jõuga, kui ta ei ole andnud teisele Poolele kirjalikku teadet vääramatust jõust kahe nädala jooksul pärast seda, kui ta sai sellest teada või hiljemalt ühe kuu jooksul vääramatu jõu (force majeure) algamisest.

10.       LEPINGU LÕPPEMINE JA ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

10.1     Käesolev Leping kehtib 31. detsembrini 2005.a. Kui Pooled või üks Pool ei teata hiljemalt 3 (kolm) kuud enne käesoleva Lepingu lõppemist soovist Leping lõpetada, pikeneb Leping 1 (ühe) aasta kaupa.

10.2     Pooltel on õigus ühepoolselt käesolev Leping ennetähtaegselt lõpetada, kui teine pool rikub korduvalt Lepingu tingimusi. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel informeerib selleks initsiatiivi avaldanud Pool teist Poolt kirjalikult 3 (kolm) kuud ette.

10.3     Maavanema poolt linnale tehtud kohustusliku sisuga ettekirjutuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine võib olla aluseks käesoleva Lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.

10.4     Leping lõpetatakse ennetähtaegselt seoses riigi või kohaliku omavalitsuse otsusega, mis teevad Pooltel võimatuks käesoleva lepingu täitmise.

10.5     Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel koostavad Pooled akti pooleliolevate toimingute üleandmise- vastuvõtmise kohta.

11.       TEATED

11.1     Pooltevahelised käesoleva Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhul, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.

11.2     Teade loetakse kätteantuks, kui:

11.2.1  teade on üle antud allkirja vastu;

11.2.2  teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.

11.3     Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, telefaksi jne. kaudu.

12.       MUUD TINGIMUSED

12.1     Käesoleva Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras.

12.2     Käesolev Leping tühistab kõik Poolte vahel Lepingu esemeks oleva tervishoiuteenuste osutamise korraldamise üleandmise kohustust puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped.

12.3     Käesolev Leping on koostatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris eesti keeles, millest üks eksemplar antakse maavanemale ja teine linnale.

12.4     Käesolev Leping jõustub kolmandal päeval peale selle avalikustamist Tallinna Linnavolikogu ja Tallinn Linnavalitsuse üldaktidele ette nähtud korras.

 

Käesolev leping on alla kirjutatud mõlema poole poolt kahe tuhandenda teise aasta oktoobrikuu  03. päeval.

Lepingupoolte allkirjad:

 

Orm Valtson

Maret Maripuu

Harju maavanem

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna tervishoiu arengukava 2007 - 2015 

Lisa 2

Eesti Haigekassa ja Tallinnas asuvate haiglate vahel sõlmitavate tervishoiuteenuste ostmise raamlepingu tingimused.


 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

“Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015”  juurde

 

 

 

Käesoleva Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga tehakse ettepanek kinnitada Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015.

Arengukava eesmärk on tervishoiu territoriaalse võrgustiku strateegiline planeerimine, Tallinna elanikele vajalike kvaliteetsete ja kiiresti kättesaadavate tervishoiuteenuste inim- ja materiaalsete ressursside hulga ja paiknemise planeerimine, sh tervishoiuasutuste struktuuri ja mahu kujundamine, Tallinna linna elanikele tervishoiuteenuste osutamise koordineerimise ja korraldamise strateegilise süsteemi arendamine. 

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 kuulub Tallinna Linnavolikogu pädevusse arengukavade vastuvõtmine ja muutmine ja § 37 lg 4 p 2 kohaselt koostatakse arengukava kogu valla või linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks.

Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 koostamisel on lähtutud Sotsiaalministri 31. detsembri 2001 määruse nr 166  „Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord”§ 2, mis sätestab haigla vastutuspiirkonna ravivajaduste analüüsi, osutatavate tervishoiuteenuste mahu ja haigla ruumivajaduse ning põhimõttelise tervishoiuteenuse osutamise funktsionaalse lahenduse  ning juba valminud ja Sotsiaalministeeriumi kinnituse saanud haiglate arengukavadest.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 § 16 lg 2 p 2 võib Tallinna valdkonnapõhine arengukava olla dokument, mis põhiosas sisaldab valdkonnapõhist kontseptuaalset lahendust, määratledes antud valdkonna edasise arengu sisulise mudeli. Dokument on aluseks Tallinna arengukavas valdkonnapõhiste arengumeetmete määratlemiseks ning viiakse ellu vastavalt Tallinna arengukava ja Tallinna eelarve võimalustele. Dokumendi ülesehitus sõltub valdkonna spetsiifikast, § 17 lg 4 sätestab, et  Tallinna valdkondlik arengukava kehtestatakse linnavolikogu otsusega.

Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 otsusega nr 357 „Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja Tallinna tervishoiu arengukava koostamise algatamine ja lähteülesannete kehtestamine” algatati Tallinna rahvastiku tervise arengukava ja Tallinna tervishoiu arengukava koostamine, eesmärgiga täpsustada linna arengudokumentides seatud sihte ning luua eeldused rahvaarvu säilimiseks ja kasvuks Tallinna elanike füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ja parendamise ning elanike tervisekäitumise kaudu.

Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 koostamisel tuginetakse Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud "Tallinn 2025" sotsiaalse heaolu strateegiale ja lähtutakse Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud Tallinna arengukavaga 2006-2021 püstitatud peaeesmärkidest.Tervishoiu arengukava koostamisel jälgitakse, et strateegias „Tallinn 2025” väljatoodud arengusuunad hakkaksid Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 kaudu realiseeruma. Pikaajalisele kontseptuaalsele dokumendile toetumine loob aluse tervishoiu arengukavas ettenähtud tegevuste paremaks omavaheliseks kooskõlla viimiseks.

Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015  koosneb kolmest blokist: tervishoiuteenuste poliitiline ja seadusandlik raamistik kohaliku omavalitsuse tasandil, hetkeolukord tervishoiuteenuste osutamisel ja arengusuunad ning aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengu 5 varianti.

Aktsiaselts Deloitte Advisory poolt koostatud „Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015 eksperthinnang ja tegevuskava” koosneb kolmest vahearuandest:

I vahearuanne – Stockholm Care AB poolt koostatud „Tallinna tervishoiu arengukava aastani 2015” alusel aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla ja Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla hetkeolukorra hindamine.

II vahearuanne – võimalikud arengustsenaariumid ning nende hindamise lähtekriteeriumid: ravi kvaliteet, teenuse kättesaadavus, tõhusus ja efektiivsus, jätkusuutlikkus.

III vahearuanne – nelja võimaliku arengustsenaariumi detailne analüüs.

Algselt analüüsiti nelja võimaliku arengustsenaariumi ja viies võimalik arengustsenaarium lisandus arengukava projekti arutelu käigus.

Tallinna Linnavolikogu 21. juuni 2007 määruse nr 21 „Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011” kohaselt kavandatakse kaasata linna arengukavas planeeritud eesmärkide realiseerimiseks rohkem välisrahastust ja võimalusel erasektori vahendeid. Tervishoiu arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste osas kavandatakse suurendada välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus, mis võimaldaks katta keskhaiglate ehitus- ja renoveerimisprogrammide kulusid. Haiglate poolt esitatakse taotlused Euroopa Liidu toetuste saamiseks vastavuses „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” nõuetele, mille kohaselt  elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 6 näeb ette  tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamises ühe prioriteedina kesk- ja regionaalsete haiglate infrastruktuuri optimeerimist.

 Tallinna keskhaiglate nõukogude 30. märtsi 2007 ühiskoosolek otsustas, et keskhaiglate arengus arvestatakse stsenaariumi II, mille järgi keskhaiglad viivad oma funktsionaalse arengukava ellu iseseisvatena. Samuti otsustas ühiskoosolek, et ühtlustatakse keskhaiglate nõukogude koosseisud, ühendatakse haiglate tugiteenused, taotletakse keskhaiglate saamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuri baasiks, kompenseeritakse Tallinna linna asutatud raviasutustes töötavate arstide, õdede, taastusravi spetsialistide ja sotsiaaltöötajate õppelaen, tervishoiutöötajatele nähakse ette korterid Tallinna linna tellimusel valmivates elamutes.

Tallinna tervishoiu  arengukavas 2007 – 2015 püstitatud eesmärke viivad ellu Tallinna linna poolt asutatud aktsiaseltsid ja sihtasutused (raviasutused), tervishoiuteenuste osutajad.

Tallinna tervishoiu  arengukavas 2007 – 2015 kavandatakse tegevuse maht ja rahalised vahendid konkreetseteks eelarveaastateks vastavalt linna ressurssidele, st linna jooksvate tulude mahule.

Tallinna tervishoiu  arengukava 2007 – 2015 võimaldab kavandada tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult.

Tallinna tervishoiu arengukava 2007 – 2015 on kooskõlastanud Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse arengukavade osakond ja finantsteenistus.

Arvestatud on õigusloome ja eelnõude osakonna suuliste märkustega.

Finantsteenistuse märkustega on arvestatud järgnevalt:

  1. Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu punkti kaks sõnastust korrigeeritud;
  2. Preambulasse ja sissejuhatavasse ossa on lisatud Tallinna linna eelarvestrateegia aastateks 2008-2011;
  3. Arengukava punkti 17 sõnastust on korrigeeritud alljärgnevalt: „Tallinna tervishoiu arengukava 2007-2015 viivad ellu Tallinna linna poolt asutatud aktsiaseltsid ja sihtasutused (raviasutused) ning terviseteenuse osutajad. Tallinna tervishoiu arengukavas 2007-2015 planeeritud eesmärkide realiseerimiseks kavandatakse kaasata rohkem välisrahastust ja

võimalusel erasektori vahendeid. Eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste osas suurendavad keskhaiglad välisrahastusega investeeringute osakaalu investeeringute kogumahus, mis võimaldab katta ehitus- ja renoveerimisprogrammide kulusid.”.

 

 

Merike Martinson

 

Abilinnapea

Koostaja: Ene Tomberg, 6457456, sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja asetäitja-osakonna juhataja, 17. september 2007

Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

 

Eelnõu koostaja: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet