TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

     7. mai 2008 nr 20

 

 

Päevakorrapunkt 23

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna teine elamuehitusprogramm”

 

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu „Tallinna teine elamuehitusprogramm”.

 

 

 

 

Edgar Savisaar

 

Linnapea

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 

 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

2008 nr

 

 

 

 

Tallinna teine elamuehitusprogramm

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 alusel ning tulenevalt Tallinna  Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusest nr 53 “Tallinna arengukava 2006-2021”, 6. oktoobri 2005 otsusest nr 253 „Tallinna elamuehitusprogrammi „Igale noorele perele oma kodu” algatamine” ja 13. detsembri 2007 otsusest nr 294 „Tallinna teise elamuehitusprogrammi algatamine”,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kinnitada „Tallinna teine elamuehitusprogramm” vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna teise elamuehitusprogrammiga linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt linna rahalistele võimalustele.

3. Tallinna Elamumajandusametil teha otsus teatavaks ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid ja avalikustada Tallinna linna veebilehel.

4. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu

otsuse nr

LISA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINNA TEINE ELAMUEHITUSPROGRAMM

 

 

Tallinna Linnavalitsus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TALLINN 2008

 

SISUKORD

 

1      Sissejuhatus. 3

2      Eluasemevaldkonna analüüsid, uuringud ja riiklikud arengukavad. 3

3      Euroopa riikide kogemus seoses kohaliku omavalitsuse elamufondiga. 4

3.1       Munitsipaal- ja riigi eluasemefond ning põhilised eesmärgid. 4

3.2       Soomes ja Helsingis töötav linna üürisüsteem.. 4

4      Tallinna eluasemevaldkonna olukorra kirjeldus. 6

4.1       Elamufond ja struktuur6

4.2       Eluaseme hinnad ja sissetulekud. 6

4.3       Elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“. 7

5      Elamuehitusprogramm II eesmärgid. 7

6      Sihtrühmade kirjeldus ja eluasemevajaduse analüüs. 7

6.1       Tallinna linnale vajalik töötaja. 7

6.2       Noored pered ja kokkuvõte uuringust „Tallinna linnale olulistes asutustes hõivatud noorte töötajate huvi munitsipaalkorteri üürimise vastu”. 9

7      Elamuehitusprogrammi läbiviimise põhimõtted ja finantsskeemid. 10

7.1       Üüri kujunemise alused.10

7.2       Üürieluasemete soetamise võimalused. 11

7.3       Elamuehitusprogramm II maksumus, finantseerimisskeem ja pilootprojekt11

7.4       Eluruumide jaotusskeem ja kasutamise põhimõtted. 13

8      Kokkuvõte. 13

9      Kasutatud materjalid. 14

10        Lisad. 15

10.1     Lisa 1 Helsingi linna üürikorterite ja vabaturu üürikorterite hinnavõrdlus. 15

10.2     Lisa 2 Helsingi piirkonna elamuehitusmahud ja linna eesmärgid. 15

10.3     Lisa 3 Keskmiste palkade ja korterite hindade võrdlus maakondade järgi16

10.4     Lisa 4 Eluruumi ruutmeetri keskmine üürihind kuus kinnisvarabüroode vahendatud üüritehingute alusel 2007. a.17

10.5     Lisa 5 Tavaleibkonnad Tallinnas, eluruumi tüübi ja kasutamise aluse järgi17

10.6     Lisa 6 Üürieluasemete osakaal Põhjamaades. 18

10.7     Lisa 7 Eluasemetoetuste maht Põhjamaades. 19

 

1         Sissejuhatus

 

Eestis on üliliberaalne eluasemepoliitika, kus domineerib omanikukasutus, vabaturumehhanism ja avaliku sektori üürikorterid on mõeldud kõige suuremate toimetulekuraskustega gruppidele. Paljudele elanikegruppidele on vaatamata viimaste aastate elamuehituse kasvule eluasemete ostmise või üürimisvõimalused hoopis halvenenud.

Tallinna linn algatas 2002. aastal programmi „5000 eluaset Tallinnasse“ sundüürnike ja suuremate toimetulekuraskustega elanikegruppidele eluaseme tagamiseks. Programm on lõpusirgel ning järgmise plaanina on linnal kavas aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda turult eluaset soetada või üürida.

Tallinna Linnavolikogu on algatanud kaks elamuehitusprogrammi “Igale noorele perele oma kodu” ja „Tallinna teine elamuehitusprogramm“, millede eesmärkideks on kindlustada eluasemega noored pered ja Tallinna linnale vajalikud töötajad.

Koos programmi algatamisega tehti linnavalitsusele ülesandeks moodustada ajutine komisjon, kes korraldaks käesoleva elamuehitusprogrammi ettevalmistamist. Komisjoni põhilisteks ülesanneteks programmi väljatöötamisel olid:

-        selgitada välja ja defineerida noor pere ja Tallinna linnale vajalik töötaja, kes vajab linnalt munitsipaalelamispinda;

-        selgitada välja kui suur on munitsipaalelamispinda vajavate noorte perede ja Tallinna linnale olulistes asutuses hõivatud töötajate arv;

-        kaaluda algatatud elamuehitusprogrammide ühildamist ning koostada elamuehitusprogramm, mis tagaks linna eesmärkide realiseerumise;

-        töötada välja ning esitada Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnavalitsusele õigusaktide eelnõud, mis on vajalikud programmi elluviimiseks.

 

2         Eluasemevaldkonna analüüsid, uuringud ja riiklikud arengukavad

 

Poliitikauuringute Keskus Praxis on aastatel 2002-2004 koostanud põhjaliku analüüsi eluasemepoliitikatest Euroopa riikides ja Eestis. 2003. aastal viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uurimuse “Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele”. Uurimustöö teadvustab vajadust tervikliku eluasemepoliitika ning riigi ja kohalike omavalitsuste senisest ulatuslikuma sekkumise järele eluasemeküsimustes. Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides. Eluaseme suurus ja mugavus sõltuvad üha enam sissetulekutest. Vaesemate perede juurdepääs eluasemele on halvenenud, suurenenud on väljatõstmisohus olevate inimeste ja kodutute arv. Samas on olemas suur hulk inimesi, kellel on raskusi eluasemekulude tasumisega. Ammugi pole neil võimalik korterit osta. Erinevate hinnangute järgi võib Tallinna ligi 400 000 elanikust eluasemekulude võlgnikke olla umbes 10%. Lisaks nimetatud analüüsidele ja uuringule on ka kõik teised eluasemevaldkonda puudutavad uuringud jõudnud tulemusele, et Eestis on senini liiga vähest tähelepanu pööratud sotsiaalsetele sihtgruppidele munitsipaal-üürielamispindade võimaldamisele.

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (EMA) visiooniks ja põhieesmärgiks on  muuta eluase kõigile eesti elanikele kättesaadavaks. Püütakse suurendada munitsipaal- ja eraüürieluasemete senist vähest osakaalu eluasemefondist. Aastaks 2013 on plaan suurendada munitsipaal-üürieluasemete arvu 6000 eluaseme võrra ja PPP (public-private-partnership) raames luua 700 eluaset ning kaardistada ka üürieluasemete osakaal ja seisukord 2008. aasta lõpuks. EMA rakendusplaanis 2008. aastaks on eluasemetingimuste parandamiseks (peretoetused ja munitsipaal-üürieluasemete loomine) kavandatud 78,5 miljonit krooni ja aastateks 2008-2013 on tehtud prognooseelarve 182,5 miljonit krooni. Munitsipaal-üürieluasemefondi suurendamise toetamise meede rakendatakse läbi KredEx’i ja on seatud piirid 9500 krooni ühe ehitatava, rekonstrueeritava või ostetava elamispinna ruutmeetri kohta ning maksimaalseks toetussummaks 5 miljonit krooni omavalitsuse kohta.

Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument 2007-2013 käsitleb eluasemete kättesaadavust sotsiaalse tõrjutuse vähendamise näol. Eluaseme kättesaadavuse probleemi just lastega perede elamistingimuste parandamiseks käsitleb ka Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2006-2008.

 

3         Euroopa riikide kogemus seoses kohaliku omavalitsuse elamufondiga

 

3.1      Munitsipaal- ja riigi eluasemefond ning põhilised eesmärgid

 

Munitsipaal- ja riigi eluasemefond, selle tekkimise ajalugu, meetmed, toetused ja finantseerimisskeemid on erinevad ning kasutatakse ka väga erinevaid termineid ja definitsioone. Üldistatult võib öelda, et mõiste „Social Housing“ – „sotsiaaleluase” sisaldab kõikjal omavalitsuste omandis olevaid üürieluasemeid, kus eluasemed on mõeldud väiksema  sissetulekutega, omavalitsuse funktsioneerimiseks vajalike töötajate (key-workers), noorte perede ja teistele toetust vajavatele elanikele. Erinevate riikide sarnased eesmärgid ja põhimõtted munitsipaal-üürieluasemete (üürieluasemed) puhul võib välja tuua järgmiselt:

-        üürieluasemed on vajalikud eluasemesektoris, kus turumehhanismid ei toimi või ei ole efektiivsed;

-        üürieluasemete üürid on reeglina alla turuhinna;

-        üürieluasemed on vajalikud vähemkindlustatud ja suuremat turvalisust vajavatele peredele (väiksem sissetulek, suurem laste arv, üksikvanem ja noored pered);

-        üürieluasemed on vajalikud omavalitsuse efektiivseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks (omavalitsustele vajalikud töötajad erinevates sektorites, sotsiaalne lõimumine, turvalisus ja riskide ennetamine);

-        üürieluasemete loomiseks on olemas riiklikud finantseerimis- ja toetusskeemid.

 

Üürieluasemefond peab olema piisavalt suur ja vastama üürieluasemete tegelikule vajadusele. Sotsiaaleluasemete osakaal elamufondist vanades Euroopa Liidu riikides on vahemikus 2-36% sh näiteks Soomes 15%, kusjuures üürieluasemete osakaal elamufondist on 20-60% (sisaldab nii sotsiaaleluasemeid kui eraomandis olevaid üürieluasemeid). Põhjamaades on üürituru osakaal vahemikus 25-45% va Island 15%. Hinnangute kohaselt ei ole Lääne-Euroopas kuni 1/3 elanikkonnast suuteline tasuma oma eluaseme täielikku majanduslikku kulu. Seetõttu on aru saadud, et eluasemesüsteem ei toimi efektiivselt ainult turusuhete baasil. Valitsuse toetus eluasemele moodustab Lääne-Euroopa riikides 1-4% SKP-st, mis on ühiskonna poolt aktsepteeritud.

 

3.2      Soomes ja Helsingis töötav linna üürisüsteem

 

Tallinna puhul võib eraldi välja tuua Soomes ja Helsingis hästi toimiva süsteemi, mida oma mahult, selguselt ja lihtsuselt võib võtta eeskujuks. Soomes on loodud riiklikul tasandil üürieluasemete ehitamise rahastamisfond ARA, mis annab selleks otstarbeks pikaajalisi ja stabiilselt madala intressiga laene. Teatud perioodidel võib olla fondi intress sama, mis turuintress. Omavalitsused saavad omalt poolt osaleda nn planeerimismonopoli ja maaga. Tulenevalt fondi nimest kasutatakse terminit „arava vuokraasunnot“ „ARA rahastamisfond toel rajatud üürikorterid”. Olulisemad näitajad ja põhimõtted võib välja tuua järgmiselt:

-        Soomes on 822000 üürikorterit, millest pooled on ehitatud riigi laenu ja intressitoega (ARA). Tavaliselt on sellised üürimajad omavalitsuste ja mittetulundusühingute omandis;

-        Helsingi linna üürikorterite arv 41500 koos 84600 üürnikuga (võrdluseks Tallinna linnale kuuluvate üürikorterite arv 3800 on Helsingi omast 10 korda väiksem ):

o       linna üürikorterite saajad määratletakse sotsiaalsete põhimõtete (sissetuleku ja varalisuse) järgi;

o       linna üürikorterite üürihinnad tulenevad ehitus- ja kasutuskuludest. Helsingis on need turuhindadest ca 20% madalamad (vt lisa). Vabaturu üürikorterite hinnad tulenevad turuhindadest ja poolte kokkuleppest;

o       ehituskulud Helsingi piirkonnas 2007. aastal olid 2350 EUR/m² ja keskmine korteri üürihind 8,55 EUR/m²/kuus (vanemate ja uute korterite üürivahemik on 6,99-10,13 EUR/m²/kuus).

-        Helsingi linna 2008. aasta plaan on kogu uuest ehitatavast elamufondist (5000 eluaset/aastas) rajada 20% e. 1000 linna üürikorteriteks;

-        eraldi on üürnikele väljatöötatud ka piisav üüritoetuste süsteem abivajajatele (töötud, õpilased jne). Aastane toetuste maht on Soomes üle 400 miljoni EUR.

 

Põhimõte, et üürihinnad tulenevad otsestest kuludest ja on eraldatud üüritoetustest, teeb Soome süsteemi arusaadavaks, lihtsaks ning ühiskonna poolt vastuvõetavaks. Pikemas perspektiivis peaks Tallinnas hakkama ka tööle sarnane süsteem, kus riigi ja linna toel tekib arvestatav üüriturg kulupõhiste üürihindega. Tänasesse situatsiooni ei saa meile otse seda süsteemi kopeerida, sest keskmiste sissetulekute tase võrreldes ehituskulude või korterite ruutmeetri hindadega on Tallinnas oluliselt väiksem kui Helsingis. Vastav suhtarv on Tallinnas ca 0,5 ja Helsingis 0,8, mis on üle 50% suurem kui meil Tallinnas.

4         Tallinna eluasemevaldkonna olukorra kirjeldus

 

4.1      Elamufond ja struktuur

 

Aastal 1992 oli Tallinnas ligikaudu 9 miljonit ruutmeetrit elamute üldpinda, millele viimaste aastate jooksul on lisandunud ligikaudu 10% ehk 0,9 miljonit. Kaks kolmandikku sellest on lisandunud viimase 5 aasta majanduslikul tõusuperioodil. Tallinna ühe elaniku kohta on käesoleval ajal keskmiselt kasutada ca 25 m2, mis on kolmandiku võrra väiksem kui Helsingis  ja ligi poole väiksem paljudest teistest lääneriikidest.

Aastatel 2000-2007 on Tallinnas sissetulekud kasvanud kaks korda ja kasutatud eluasemete turuhinnad ligi viis korda. Tallinna eluasemete arv on ca 175 000 ja sellest on üürieluasemeid umbes 16%. Üüriturg on muutunud aktiivsemaks, kuid üürieluasemete maht ning hinnavahemik on siiski ebapiisav paljude elanikegruppide eluasemeküsimuste lahendamiseks. Linna omandis olev elamufond on 4500 eluaset, millest ca 3800 on elamiskõlblikud eluruumid. Linna omandis olev elamufond moodustab kogu linnas olevast elamufondis vaid 2,5%.

 

4.2      Eluaseme hinnad ja sissetulekud

 

Eluaseme ostmise või turult üürimise eelduseks on vähemalt keskmine ja üle keskmise sissetulek. Leibkonnad, kelle sissetulekud on alla keskmise, ei oma piisavaid võimalusi eluasemeturul hakkama saamiseks. Tallinnas on võrreldes teiste Eesti piirkondadega suuremad keskmised palgad, kuid samal ajal võrreldes keskmisi korteri hindasid või üürihindasid on selge, et siin on keskmiste sissetulekutega eluasemeturul raskem hakkama saada kui mujal Eestis. Suur osa alla keskmise sissetulekuga elanikest töötavad avalikus sektoris, mis on vajalik linna jätkusuutlikuks toimimiseks (kultuuriasutuste- ja sotsiaalasutuste töötajad, trolli-, bussi- ja trammijuhid jne). Selles sektoris on töötajate palgad üle riigi suhteliselt sarnased ja väiksemates linnades või asulates võimaldavad eluaset osta või üürida turuhindadega, kuid Tallinna kallil eluasemeturul on võimalused selgelt väiksemad.

 

Joon 1. Keskmise palga ja korteri hindade võrdlus maakonna keskuste järgi

                                                                                                                                      

4.3      Elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“

 

Tallinna arengukava 2001-2005 vastuvõtmisel oli Tallinna linnas elamufondi selge defitsiit. Seda näitas tüüpkorterite kiire hinnatõus ja see, et leibkondade arv on suurem kui eluasemete arv. Sellepärast otsustati programmi koostamisel vaadelda lisaks munitsipaalehitusele ka erasektori poolset elamuehitust. Arvestuslikult 5000 eluaseme juurdeehitamisega Tallinnasse planeeriti vähendada eluasemete defitsiiti ja pidurdada kiiret eluasemete müügi- ning üürihindade tõusu. Arvestades aasta 2002 ja sellele järgnevate aastate prognoositavaid elamuehitusmahtusid, kavandati 5000 korteri ehitamise ülesanne järgmiselt:

-        linn ehitab 2000 eluaset so 400 eluaset aastas;

-        erasektor ehitab 3000 eluaset so 600 eluaset aastas, millest osa valmib linna ja erasektori koostöös.

Linna poolt ehitatavate eluruumide finantseerimisskeemiks planeeriti linna 75% osalust ja 25% riigi osalust.

Tallinna elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames on Tallinna linn ehitanud 1126 korterit ning 2008. aastal ehitatavate korterite ning Loopealse PPP projektiga täidab linn seatud eesmärgid ning annab käiku 2078 korterit.

 

5         Elamuehitusprogramm II eesmärgid

 

Käesolev elamuehitusprogramm on üks osa linna laiemast eluasemepoliitikast, mis keskendub linnale vajalike töötajate ja noorte perede eluasemete üürimisvõimaluste loomisele. Linn plaanib aktiivsemalt tegutseda selles eluasemesektoris, kus turumehhanismid ei toimi või ei ole efektiivsed ning linn jätkab linna omandis olevate üürikorterite rajamist. Programmi eesmärgid on järgmised:

-        linna jätkusuutlikuks toimimiseks luua uued võimalused eluasemete üürimiseks linnale vajalike töötajatele ja noortele peredele ;

-        ennetada halbadest eluasemetingimustest tulenevaid sotsiaalseid probleeme (kodutus, kuritegevus, narkomaania, tervis, haridus jne);

-        luua hinnalt stabiilne, piisav ja turvaline üürieluasemete sektor toetades nii nõudlust kui pakkumist üürieluaseme valdkonnas.

 

Põhilised meetmed:

-        noorte perede ja linnale vajalike töötajate arvamine linnalt eluruumi üürile taotlema õigustatud isikute nimekirja;

-        üürieluasemete ehitamine või ostmine linna ja riigi eelarve vahenditest;

-        leida mudel ja uued koostöövõimalused erasektoriga üürielamute ehitamiseks.

6         Sihtrühmade kirjeldus ja eluasemevajaduse analüüs

 

6.1      Tallinna linnale vajalik töötaja

 

Tallinna linna jätkusuutliku arengu ja linna optimaalse funktsioneerimise tagamisel saab üha suuremakas väljakutseks tööjõu leidmine ja hoidmine. Tallinna linn on riigi kõrval avaliku sektori suurim tööandja.

Eesti demograafilised trendid muutuvad järsult negatiivseks pärast 2012. aastat – enne seda langeb küll tööealiste inimeste arv, kuid hõivatute arv ja tööhõive määr kasvavad tänu suuremate põlvkondade lisandumisele tööjõu hulka (nn laulva revolutsiooni lapsed). Järgmisest kümnendist alates on tööjõu hulgast lahkuvate inimeste arv pidevalt suurem kui tööjõu turule lisanduvate inimeste arv. Antud olukorda raskendab veelgi kirjeldatud trendidega kaasnev tööjõu pakkumise vähenemine ja olemasoleva tööjõu vanuselise struktuuri muutus. 

Tallinna linnas kui Eesti suurima omavalitsuse asutuses on üle 14 300 ameti- ja töökoha. Kui sellele lisada töökohad linna valitseva mõju all olevates äriühingutes ja sihtasutustes, ületab see arv 19,5 tuhande. Täna töötab kogu avalikus sektoris suur osa Eesti kõrgharidusega tööjõust. Siin on erasektoriga võrreldes proportsionaalselt palju rohkem ametikohti, mis  eeldavad kas kõrgharidust või vähemalt üldkeskharidusele lisanduvat eri-või ametialast väljaõpet. Paradoksaalne on olukord, kus avalikus sektoris paljudel ametikohtadel on palk alla Eesti keskmise. Näitena on toodud järgmiste asutuste keskmised palgad kroonides kuus:

-        kultuuriasutuste töötajad                            9700;

-        noorsoo ja spordiasutuste töötajad9300;

-        trolli, trammi ja bussijuhid               10690-12158;

-        õpetajad                                                   9516-13908 (minimaalne vahemik).

Tallinna kohalik omavalitsus on perioodil 2006 – 2008 oluliselt panustanud töötajate palgatõusu. Otsesele rahalisele motivaatorile konkurentsivõimelise palga näol peab tuge ja toetust andma muude kaudsete motivaatorite süsteem, sealhulgas ka linna tugi eluasemeprobleemide lahendamisel.

Kinnisvara hind on Eestis palgatasemega võrreldes kõrge ning see piirab potentsiaalsete eluasemelaenu võtjate ringi kõrgemate tuludetsiilidega, kes on aga oma laenu­võime või -vajaduse praeguseks paljuski ammendanud. Pangad annavad laenu ametliku sissetuleku (valdavalt palga) alusel ning selle jaotuse põhjal võib oletada, et lähiajal ei kvalifitseeru uute korterite ostuks vajaliku laenu saajate ringi märkimisväärses koguses uusi palga­töötajaid.

Kvantitatiivsed näitajad linnale olulistes valdkondades hõivatute kohta (olenemata töö- või teenistussuhte tähtajast, töötasust, töötaja koormusest vm näitajatest)

 

Tabel 1. Tallinna linna jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikud töötajad

Sihtrühm/ Tallinna linnale vajalik töötaja

Töötajate arv

Linna ametiasutuste hallatavate asutuste töötajad

12 000

huvikoolide töötajad 

450-500

õpetajad jt üldharidus-ja kutsekooli töötajad

5000-5200

koolieelsete lasteasutuste töötajad 

4000-4300

kultuuritöötajad (raamatukogud, linnateater, loomaaed jt)

650

sotsiaal- ja  hoolekandeasutuste töötajad

800-900

spordi- ja noorsooameti hallatavate asutuste töötajad

180-200

Tallinna Botaanikaaed (teadus-ja arendusasutus)

50

Tallinna Kalmistud

60

Kadrioru Park

20

linnaosade hallatavate asutuste töötajad (sotsiaal-ja hoolekandeasutused, kultuuriasutused, vabaaja asutused)

300

Linna äriühingute ja sihtasutuste töötajad

5 000

Tallinna Autobussikoondise, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise, haiglate ning teiste linna äriühingute ja sihtasutuste töötajad

 

Linna turvalisust tagavate struktuuride töötajad

1 200

politseinikud

800

päästeametnikud

400

Kokku (ca)

18 200

6.2      Noored pered ja kokkuvõte uuringust „Tallinna linnale olulistes asutustes hõivatud noorte töötajate huvi munitsipaalkorteri üürimise vastu”

 

2007. aastal teostatud kvantitatiivne uuring „Tallinna linnale olulistes asutustes hõivatud noorte töötajate huvi munitsipaalkorteri üürimise vastu” hõlmas Tallinna linnas töötavaid ja linnale olulistes valdkondades hõivatud kuni 34-aastasi noori. Uuringus selgitati nimetatud kontingendi potentsiaalset huvi ja vajadust munitsipaalkorteri üürimise järele iseseisva tööalase karjääri ja perekonnaelu alustamise perioodil. Uuringu sihtrühmaks oli seega spetsiifiline osa linna noortest töötajatest, kelle jaoks sisenemine eluasemeturule on ebapiisavate sissetulekute tõttu eeldatavasti keeruline ning kes oleksid potentsiaalsed kliendid linna munitsipaal-üürielamispindade sektoris. Kahtlemata leidub võimalikke linna üürikorterite vajajaid ka teistes valdkondades ja vanusegruppides, kellel erinevatel põhjustel pole võimalik omanikukasutuses korterit soetada või erasektoris eluaset üürida.

 

Linnalt eluaseme üürimisest oli huvitatud ligi 2/3 küsitletud sihtrühmast, viiendik hindas seda võimalust väga oluliseks elustaadiumis, mil alustatakse iseseisva töö- ja perekondliku eluga. Kõige enam on linna üürikorterist huvitatud üksielavad, madalamate sissetulekutega, erinevate põlvkondadega eluaset jagavad inimesed ja ka need, kes üürivad korterit erasektoris. Seega sõltumata elustaadiumist või vanusgrupist võib tunnetatud vajadust linnalt korteri üürimise järele vaadelda küll kui majanduslikku paratamatust, teisalt aga ka kui eluasemesuhet, mis annab kindlustunde kui selle kasuks on otsustatud või ka juhtumil kui on tegemist hetkeparatamatusega.

 

Seejuures on oluline märkida, et enamus nn noorte uuringus vanemas vanusegrupis (30-34 a) küsitletutest peab linnalt korteriüürimise võimalust oluliseks vaatamata sellele, et nad ise on jõudnud eluaseme omaniku staatusesse.

 

Väga oluline tulemus uurimuse seisukohast on asjaolu, et kui linnalt eluaseme üürimise alternatiivi peetakse põhimõtteliselt oluliseks, siis individuaalse eluasemekarjääri tulevik seotakse valdavalt isiklikku omandisse kuuluva eluasemega. Seega on alust väita, et linnalt eluaseme üürimise võimaluse taotlemine pole valdavale osale elanikest kergema vastupanu teed minemine, pigem sunnitud olukorra lahendamise võimalus; seda eriti tingimustes, kus kultuurinorm soosib omanikustaatust ning aktiivsele rekonstrueerimisele ja uusehitusele eelnenud perioodist domineerib kujutlus linna üürimajast kui kehvast ja inimest alavääristavast eluasemest.

Munitsipaalmajade stigmatiseeritus seostub ka seal elavate inimestega, kellega ei soovita samastuda. „Sotsiaalmaja” on sümbolina tabumõiste, millega seostub sotsiaalne suutmatus eluga toime tulla, nn sotsiaalne saamatus kui kehvapoolne elupakett. Mida kvaliteetsemad on sotsiaalmajad ja linna üürimajad, mida mõistetena tasuks eristada, seda enam väärtustuvad mõlemad alternatiivsed üürimisvõimalused. Teatavasti valitseb eluaseme sotsiaalsete ja füüsiliste dimensioonide vahel duaalne suhe, mis tähendab vastandmõju suhet, ehk teisisõnu, mida kõrgem on füüsilise keskkonna kvaliteet, seda ligitõmbavam on ta kvaliteeti hindava elaniku jaoks; eluaseme kvaliteeti väärtustava elanikkonna  asumine linna üürimajadesse  vähendab suure tõenäosusega stigmatiseeritust ja tagab eluasemekvaliteedi kestvuse. Selline muutus on vaieldamatult aeganõudev, kuid väärib pretsedendi loomist praktikas.

Kirjeldatud uuringus on vaadeldud avalikus sektoris ja sotsiaalvaldkonnas töötajate arvu ning uuritud nende eluasemevajadusi ning võimalusi eluasemeturul ise hakkama saada. Selles sektoris uuritud noorte perede eluasemevajadust on kõige selgemalt välja toodud ning võib arvestada, et üürieluaseme vajadus on 5-10% vaadeldud sihtrühmast ehk 1000-2000 eluaset. Uuringu tulemusi võib laiendada ja väita, et selge vajadus üürieluaseme järele on noortel peredel. Noorte perede toetuseks on seni riiklikul ja omavalitsuse tasandil toetatud eluaseme soetamist odavama maa, laenu garanteerimise, maksusoodustuste ja madalama intressiga, kuid eluaseme üürivõimalusi ei ole soodustatud. Käesoleva programmiga toetatakse noort peret eluasemete uute üürivõimalustega, mis hinnalt on turuhindadest madalam ning üürisuhe linnaga pikaajalisem ja turvalisem.

Üürieluaseme vajadus on lisaks eelpoolkirjeldatud sihtrühmadele ka kultuuritöötajatel ja üliõpilastel, kelle sissetulekud on samuti väiksemad keskmistest. Selle sektori täpsema eluasemevajaduse selgitamiseks on plaan läbi viia pilootprojekt 100 eluasemega. Selle põhjal saab täpsustada veel vajadust ning teisi vajalikke tingimusi.

Programmi käivitamisel on vajalik lähtuda sellest, et:

-        üürieluaseme vajadus on ca 5% vaadeldud sihtrühmast ehk 1000 eluaset;

-        vajalik on viia läbi pilootprojekt ca 100 eluasemega.

 

7         Elamuehitusprogrammi läbiviimise põhimõtted ja finantsskeemid

 

7.1      Üüri kujunemise alused

 

Käesoleva programmiga alustatakse järk järgult üürieluasemete ehituse ja väljaüürimise süsteemi loomist, kus üürihinnad katavad kõiki otseseid kulusid analoogselt arenenud riikidega. Sellise süsteemiga saavutatakse turuüüridest madalamad üürid eelkõige järgmiste meetmetega:

-        linn saab võrreldes eraettevõtetega võtta laenu olulisemalt pikemaks perioodiks ja madalamate hindadega (raha on odavam);

-        hindades ei sisaldu arenduskasumit ega spekulatiivset maa hinda. Linna üürihinna arvutamise kuludes arvestatakse maa hinnaks maa maksustamishind;

-        pikaajalise ja mahuka ehitus- või hankeprogrammiga saavutatakse madalamad ehituskulud;

-        välditakse kalleid lahendusi või pakkumisi, samas lähtutakse hoone eluea võimalikult madalatest kasutuskuludest.

Ühe näitena on välja toodud linna poolt finantseeritava Erika tn 13a munitsipaalelumaja ehituskulud ühe ruutmeetri elamispinna kohta, kus elamispinna ehituskuluks koos projekteerimis-, liitumis- ja sisustuskuludega kujunes ca 19000 krooni. Maa maksustamishind on selles piirkonnas 300 kr krundi ühe ruutmeetri kohta, mis taandades hoone elamispinnale on 265 krooni. Ehituskulu on suhteliselt kõrge, sest tegemist on nö buumi ajal tellitud tööga, kus oli selge ehitusvõimsuste nappus. Sellepärast on võrdluse aluseks võetud kolm erinevat ehitushinda koos maa maksustamishinnaga, et tuletada kulupõhine üürihinna vahemik. Linn saab laenu intressiga EURIBOR+0,2% ning laenu pikkustena on välja toodud 15, 20 ja 25 aastat.

 

Tabel 2. Erika tn 13a ehituskulude tabel krooni elamispinna ruutmeetri kohta

Pinnanäitajad

hind kr/m²

hind km-ta kr/m²

Brutopind

8840

16101

13645

Elamispind

7240

19000

16102

Maa hind elamispinnale

265

265

265

 

Tabel 3. Kuu üüri maatriks ehitushindadega 15000-20000 kr/m² ja intressiga 4,7%

Periood(a)/ehitushind kr m2

15000

17500

20000

15

116

136

155

20

97

113

129

25

85

99

113

 

Linnal oleks võimalik omal maal ja tänases turusituatsioonis ehitada üürieluasemeid, mille kulupõhine üür oleks vahemikus 85-113 krooni ruutmeetri kohta kuus.

 

Tabel 4. Võrdlus uute korterite turuüüri ja munitsipaalkorterite kulupõhise üüriga

Võrdlus

Vabaturg

Munitsipaalmaja

Vahe

 

üür kr/m²kuus

140

100

40

40%

kommunaalkulud kr/m²/kuu

12

12

0

0%

haldus ja hooldus kr/m²/kuu

5

5

0

0%

korteri remondi fond kr/m²/kuu

 

5

-5

-100%

Kokku kr/m²/kuu

157

122

35

29%

20 m²/korter

3140

2440

700

29%

40 m²/korter

6280

4880

1400

29%

60 m²/korter

9420

7320

2100

29%

Allikas: City 24, Statistikaamet

 

Tabelis toodud arvutuse põhjal tuletatud kulupõhine üürivahemik on 85-113 kr/m² kohta kuus ning see on võrreldav kasutatud korterite turuüüridega ning 20-40% odavam uute eluasemete turuüürist. Kui arvestada linnale vajalikena neid töötajaid, kes saavad samuti 20-40% vähem palka kui on keskmine palk Tallinnas, siis oleksid neil samad võimalused eluasemeprobleemidega hakkama saamiseks kui teistel.

Kulupõhisele üüriarvestusele tuleb üle minna järk järgult lähtuvalt sissetulekute kasvust. Tänases situatsioonis tuleb alustada põhimõttega, et üürid oleksid 2/3 kulupõhisest üürist ja ca 50% turuüürist:

-        linnale vajalikel töötajatel üür 2/3 kulupõhisest üürihinnast ehk 1/2 turuhinnast;

-        noortel peredel üür 5/6 kulupõhisest üürihinnast ehk 2/3 turuhinnast;

-        üürid kasvavad vastavalt keskmiste sissetulekute kasvule eeldatavalt 5% aastas;

-        eeldatavalt 7-10 aasta jooksul võib üle minna ainult kulupõhistele üürihindadele (eeldades, et sissetulekud jätkavad võrreldes ehitushindadega suuremat kasvu).

 

7.2      Üürieluasemete soetamise võimalused

 

Tänases turusituatsioonis on linnal otstarbekam ise ehitada uued eluasemed kui turult turuhinnaga eluasemeid osta (kasutatud korterite hinnavahemik on 18000-23000 kr, mis on suurem kui uue korteri ehituskulu). Isegi kasutatud eluasemete hinnad on kõrgemad kui uute eluasemete ehitushinnad koos maa maksustamishinnaga. Põhimõtteliselt tuleks igal aastal analüüsida ja otsustada:

-        kui suur on üürieluasemete vajadus;

-        kas on soodsam osta või ehitada üürieluasemed;

-        kas on soodsam kaasata erasektorit ja teostada PPP projekt, kus linn osaleb maaga või garandina.

 

Tabel 5. Korterite keskmine hinnavahemik Tallinnas 2007. a. IV kvartalis, kr/m²

Linnaosa

Vanem elamu

Uusehitis

Kesklinn

25000-30000

28000-40000

Kristiine

22000-26000

28000-35000

Haabersti

19000-23000

27000-35000

Mustamäe

18000-23000

25000-32000

Lasnamäe

18000-22000

23000-3000

Allikas: Uus Maa

 

7.3      Elamuehitusprogramm II maksumus, finantseerimisskeem ja pilootprojekt

 

Elamuehitusprogrammi mahuks on arvestatud 1000 korterit kuue aasta jooksul. 2009. aastal, mil on eeldatavasti sundüürnike taotlused linnalt eluruumi üürile saamiseks läbi vaadatud, on plaanis läbi viia pilootprojekt 100 korteri osas Raadiku tn 8 koostööprojektis erainvestoriga. Järgmised elamuehitusprojektid on plaanis läbi viia linna omanduses oleval maal ning vastav otsus, kas linna poolt tellida ehitus või läbi viia koostööprojekt erasektoriga, otsustatakse pärast esimese pilootprojekti edukat teostamist. Potentsiaalsed asukohad, kus elamuehitusprogrammi saab teostada, on välja toodud järgmises tabelis.

 

Tabel 6. Elamuehitusprogrammi realiseerimise võimalikud asukohad ja ehitusmahud

Märkus: Üldplaneeringu põhjal toodud ehitusmahud on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti andmete alusel.

 

Arvestades elamuehitusprogrammi mahuks 1000 eluaset kuue aasta jooksul, keskmiseks eluaseme suuruseks 50 m2 ja ühe ruutmeetri eluaseme elamispinna rajamiskuluks 15000-17500 krooni on kogu programmi investeeringu maksumuseks 750-875 miljonit krooni. Suurem osa kuludest tuleks linna eelarvest läbi laenu ja 25% tuleks planeerida riigieelarvest (Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013). Samas on õigem välja tuua linna kulu, mis tekib makstava üüri ja kulupõhise üüri vahest. Tabelis on toodud makstavaks üüriks 75 kr/m2/kuus, mis tuleneb arvestusest, et pooled üürnikud on linnale vajalikud töötajad üüriga 65 kr ja pooled noored pered üüriga 85 kr. Võimalik kava ja linna kulud elamuehituseks on välja arvutatud järgmises tabelis.

 

Tabel 7 . Arvestuslik linna kulu kr/aastas

Märkus: Arvestatud on ehitushindade 3% kasvu ja üürihindade 5% kasvuga alates 2011 a. eeldades sissetulekute üleüldiseks kasvuks 5%. Üürihind 75 kr/m2/kuus on arvutuslik keskmine üüridest 65 ja 85 kr/m²/kuus.

 

Esimene pilootprojekt on plaanis läbi viia Raadiku tn 8 elamuehitusprojektis 100 üürieluaseme osas, kus linnale vajalikud töötajad peavad maksma 65 kr üüri ühe ruutmeetri eest kuus ja noored pered 85 kr/m2/kuus ning linna kompenseerib arendajale ülejäänud kulud. Arvestades keskmiseks eluaseme suuruseks 50 m2 ja kahte erinevat üüritariifi, on linna kulud 3,66 miljonit krooni aastas. Pilootprojekt viiakse läbi eramaal, kus hinnad sisaldavad nii maa turuväärtust kui arendaja kasumit, järgmised projektid on plaanis läbi viia omal maal, kus plaanitakse saavutada oluliselt odavamate hindadega üürikorterid. Plaanides üürihindade tõusu vastavalt keskmiste sissetulekute kasvule, peaks pikemas perspektiivis linna kulud kahanema miinimumini.

 

7.4      Eluruumide jaotusskeem ja kasutamise põhimõtted

 

Eluruumide jaotus ja üürile andmise otsustamise mehhanism peaks olema käesoleval ajal kehtiva korra edasiarendus. Üürile andmise taotluste läbivaatamine, üürile andmise otsustamine ja üürilepingute sõlmimine töötaks samas korras, kuid uute kriteeriumite järgi. Eluruumi üürile taotlejad oleksid:

-        linnale vajalikud töötajad (peatükk 6.1 ning ka isikud, keda Tallinna linn on toetanud õpinguperioodil ja kes on asunud õpitud erialal Tallinnasse tööle);

-        noored pered (noor pere on perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt ühte alla 16 aasta vanust last. Üliõpilased on noorte peredega võrdsustatud).

 

Eluruumide üürile andmise kriteeriume on plaanis täpsustada pärast pilootprojekti läbiviimist kui selgub ka täpsem üürieluasemete vajadus ning vastavad sissetulekute ja varalisuse seisu näitajad.

 

8         Kokkuvõte

 

Tallinna linna ülesanne tulenevalt põhiseadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest on elamumajanduse korraldamine oma haldusterritooriumil. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on olnud suured ümberkorraldused eluasemeturul. Riiklikul ning omavalitsuse tasandil on tegeletud eluasemete erastamise ning erastamise järgsete probleemide lahendamisega (sundüürnike probleem). Teiselt poolt on toetatud eluasemeturu tekkimist ja loodud võimalusi eluasemete soetamiseks ning rekonstrueerimiseks (maksusoodustused ostmisel, laenutooted, Kredex garantiid jne). Tallinna linn on omalt poolt osalenud raha, maa ja planeeringutega. Elamuehitus linnas on käivitunud suuremas mahus ning on tekkinud laiemad võimalused soetada turult uus või kasutatud eluase, kuid märkimisväärsele osale elanikkonnast on eluaseme kättesaadavus muutunud raskemaks, sest kinnisvara hinnad on kasvanud rohkem kui sissetulekud. Üüriturg on mahult väike, ebastabiilne ja hinnalt ei vasta tegelikele vajadustele. Teise elamuehitusprogrammiga käivitatakse üürieluasemete ehitamine, kus linnale vajalikud töötajad ja noored pered saavad suuremad võimalused eluasemete üürimiseks vastavalt nende võimalustele.

 

 

 

9         Kasutatud materjalid

 

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (2007). Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 rakenduskava 2008 aastaks (2008). Tallinn: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2006-2008 (2006). Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Kährik, A. (2002) Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus.

Kährik, A (2004) Eluasemepoliitika üleminekuriikides. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus.

Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele (2003). Tallinn: Poliitikauuringute Keskus.

Tamm, M. (2007). Eesti eluasemelaenude turg – lühike ülevaade hiljutisest arengust. Tallinn: Kroon ja majandus 2/2007.

Tallinna strateegia 2025 (2003) Tallinn: Tallinna Linnavalitsus.

Kinnisvaraturu ülevaade sügis 2007 (2007). Tallinn: Kinnisvaraekspert AS.

Eesti kinnisvaraturu trendid IV kvartal 2007 (2008). Tallinn: Uus Maa AS.

Tallinna rahvastiku tervise arengukava 2008–2015 (2008). Tallinn: Tallinna Linnavalitsus.

Similarities and differences in the housing policies of the nordic countries (2005). Helsinki: Ministry of Environment.

Munitsipaaleluasemete vajaduse uuring (2005). Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis (2006), Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2006-2008 (2006), Tallinn: Sotsiaalministeerium.

Eesti kinnisvaraturg 2007. a. (2008) Tallinn: Maa-amet.

Soome Keskkonnaministeerium http://www.ymparisto.fi/default.asp?node=219&lan=fi

Statistikaameti andmebaas http://www.stat.ee/andmebaas

Soome statistikaameti andmebaas http://www.tilastokeskus.fi/

10   Lisad

 

10.1Lisa 1 Helsingi linna üürikorterite ja vabaturu üürikorterite hinnavõrdlus

 

 

 

10.2Lisa 2 Helsingi piirkonna elamuehitusmahud ja linna eesmärgid

 

Allikas: Helsingi linnavalitsus

 

10.3Lisa 3 Keskmiste palkade ja korterite hindade võrdlus maakondade järgi

 

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet

 

10.4Lisa 4 Eluruumi ruutmeetri keskmine üürihind kuus kinnisvarabüroode vahendatud üüritehingute alusel 2007. a.

 

Allikas: Statistikaamet

Märkus: Andmed sisaldavad nii uusi kui kasutatud korterite üüritehinguid.

 

10.5Lisa 5 Tavaleibkonnad Tallinnas, eluruumi tüübi ja kasutamise aluse järgi

 

Allikas: Statistikaamet

 

 

10.6Lisa 6 Üürieluasemete osakaal Põhjamaades

 

Allikas: Martti Lujanen

 

10.7Lisa 7 Eluasemetoetuste maht Põhjamaades

 

Allikas: Martti Lujanen

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

“ Tallinna teine elamuehitusprogramm” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavalitsus esitab linnavolikogule otsuse eelnõu “Tallinna teine elamuehitusprogramm”, mille eesmärgiks on käivitada üürieluasemete ehitamine, et linnale vajalikud töötajad ja noored pered saaksid suuremad võimalused eluasemete üürimiseks vastavalt nende võimalustele.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas elamumajandust.

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud Tallinna arengukavas 2006-2021 sätestatakse elamufondi struktuuri eesmärgi elluviimiseks koostöö tegemine erasektoriga elamuehitusprojektide elluviimiseks, samuti nähakse ette koostöö jätkamine riigiga munitsipaalehituse valdkonnas.

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 otsusega nr 253 otsustati algatada elamuehitusprogramm „Igale noorele perele oma kodu” ja kohustati linnavalitsust moodustama elamuehitusprogrammi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajutine komisjon, kaasates linnavolikogu liikmeid. Linnavolikogu otsuse kohaselt oli komisjoni ülesanneteks: selgitada ja defineerida, kes on noor perekond, kes vajab linnalt munitsipaalelamispinda; selgitada kui suur on munitsipaalelamispinda vajavate noorperede leibkondade arv; koostada tegevuskava elamuehitusprogrammi “Igale noorele perele oma kodu” elluviimiseks; töötada välja ning esitada Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnavalitsusele õigusaktide eelnõud, mis on vajalikud elamuehitusprogrammi „Igale noorele perele oma kodu” elluviimiseks.

Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007 otsusega nr 294 otsustati algatada „Tallinna teine elamuehitusprogramm” ja kohustati linnavalitsust moodustama elamuehitusprogrammi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajutine komisjon. Linnavolikogu otsuse kohaselt on komisjoni ülesanneteks: selgitada välja ja defineerida, kes on Tallinna linnale vajalik töötaja, kes vajab linnalt munitsipaalelamispinda, selgitada kui suur on munitsipaalelamispinda vajavate Tallinna linnale olulistes asutustes hõivatud töötajate leibkondade arv, koostada tegevuskava „Tallinna teise elamuehitusprogrammi” elluviimiseks; töötada välja ning esitada Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnavalitsusele õigusaktide eelnõud, mis on vajalikud „Tallinna teise elamuehitusprogrammi” elluviimiseks.

Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007 otsuse nr 294 punkti 3 kohaselt võimaldati Tallinna Linnavalitsusel Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 otsuse nr 253 “Tallinna elamuehitusprogrammi “Igale noorele perele oma kodu” algatamine” alusel väljatöötatava elamuehitusprogramm ühitada väljatöötatava „Tallinna teise elamuehitusprogrammiga”.

Tallinna Linnavalitsuse 16. jaanuari 2008 korraldusega nr 47-k moodustati Tallinna Linnavalitsuse ajutine komisjon elamuehitusprogrammi „Igale noorele perele oma kodu” ja „Tallinna teise elamuehitusprogrammi” ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Elamuehitusprogrammi väljatöötava komisjoni esimeheks määrati abilinnapea Eha Võrk ning liikmeteks Tallinna Linnavolikogu aseesimees Tarmo Lausing, Tallinna Linnavolikogu liikmed Svetlana Kozlova ja Michel Zdankevitch, Tallinna Elamumajandusameti juhataja asetäitja – elamuosakonna juhataja Priit Pärtelpoeg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhtivspetsialist Tiina Nigul ja Tallinna Maa-ameti munitsipaalmaade osakonna juhataja asetäitja Anne Kass. Samuti on linnavalitsuse korralduses tehtud ettepanek kutsuda komisjoni töös liikmena osalema Tallinna Tehnikaülikooli professor Katrin Paadam ja OÜ Urban Management juhatuse liige Jaan Kurm.

Ettevalmistatud linnavolikogu otsuse eelnõu “Tallinna teine elamuehitusprogramm” on üks osa linna laiemast eluasemepoliitikast, mis keskendub linnale vajalike töötajate ja noorte perede eluasemete üürimisvõimaluste loomisele. Linn plaanib aktiivsemalt tegutseda selles eluasemesektoris, kus turumehhanismid ei toimi või ei ole efektiivsed ning linn jätkab linna omandis olevate üürikorterite rajamist. Programmi eesmärgid on järgmised:

-        linna jätkusuutlikuks toimimiseks luua uued võimalused eluasemete üürimiseks linnale vajalike töötajatele (sotsiaal- ja hoolekandetöötajad, pedagoogid, meditsiinitöötajad, politseiametnikud, päästetöötajad,  trammi- ja trollijuhid, bussijuhid, kultuuritöötajad) ja noortele peredele;

-        ennetada halbadest eluasetingimustest tulenevaid sotsiaalseid probleeme (kodutus, kuritegevus, narkomaania, tervis, haridus jne);

-        luua hinnalt stabiilne, piisav ja turvaline üürieluasemete sektor toetades nii nõudlust kui pakkumist üürieluaseme valdkonnas.

 

Põhilised meetmed:

-        noorte perede ja linnale vajalike töötajate arvamine linnalt eluruumi üürile taotlema õigustatud isikute nimekirja;

-        üürieluasemete ehitamine või ostmine linna ja riigi eelarve vahenditest;

-        leida mudel ja uued võimalused üürielamute ehitamiseks koostöös erasektoriga.

Ettevalmistatud Tallinna teise elamuehitusprogrammiga alustatakse järk-järgult üürieluasemete ehituse ja väljaüürimise süsteemi loomist, kus üürihinnad katavad kõiki otseseid kulusid, analoogselt arenenud riikidega. Sellise süsteemiga saavutatakse turuüüridest madalamad üürid eelkõige järgmiste meetmetega:

-        linn saab võrreldes eraettevõtetega võtta laenu olulisemalt pikemaks perioodiks ja madalamate hindadega (raha on odavam);

-        hindades ei sisaldu arenduskasumit ega spekulatiivset maa hinda. Linna üürihinna arvutamisel arvestatakse maa hinnaks maa maksustamishind;

-        pikaajalise ja mahuka ehitus- või hankeprogrammiga saavutatakse madalamad ehituskulud;

-        välditakse kalleid lahendusi või pakkumisi, samas lähtutakse hoone eluea võimalikult madalatest kasutuskuludest.

 

Kulupõhisele üüriarvestusele tuleb üle minna järk järgult lähtuvalt sissetulekute kasvust. Tänases situatsioonis tuleb alustada põhimõttega, et üürid oleksid 2/3 kulupõhisest üürist. Näite varal oleksid need 56,6-75 krooni ühelt ruutmeetrilt kuus, mis oleks täna ca 50% turuüürist.

-        linnale vajalikel töötajatel üür 2/3 kulupõhisest üürihinnast ehk ½ turuhinnast;

-        noortel peredel üür 5/6 kulupõhisest üürihinnast ehk 2/3 turuhinnast;

-        üürid kasvavad vastavalt keskmiste sissetulekute kasvule eeldatavalt 5% aastas;

-        eeldatavalt 5-10 aasta jooksul võib üle minna ainult kulupõhistele üürihindadele (eeldades, et sissetulekud jätkavad võrreldes ehitushindadega suuremat kasvu).

 

Arvestades Tallinna teise elamuehitusprogrammi mahuks 1000 eluaset kuue aasta jooksul, keskmiseks eluaseme suuruseks 50 m² ning ühe ruutmeetri eluaseme elamispinna rajamiskuluks 15000-17500 krooni, oleks kogu programmi investeeringu maksumuseks 750-875 miljonit krooni.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi vastuvõtmisele linnavolikogus järgneb käesoleval ajal kehtiva Eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra täiendamine ja ka teiste linna poolt eluruumide üürile andmist käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimine Tallinna teise elamuehitusprogrammi põhimõtetega.

2009. aastal, mil on eeldatavasti sundüürnike taotlused linnalt eluruumi üürile saamiseks läbi vaadatud, on plaanis läbi viia pilootprojekt.

Pilootprojekt on plaanis läbi viia Raadiku tn 8 elamuehitusprojektis 100 üürieluaseme osas, kus linnale vajalikud töötajad peavad maksma 65 kr üüri ühe ruutmeetri eest kuus ja noored pered 85 kr/m² kuus.

Tallinna teise elamuehitusprogrammi käivitamisega on arvestatud linna eelarvestrateegia aastateks 2009-2012 koostamisel.

Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007 otsusest nr 294 algatada „Tallinna teine elamuehitusprogramm” on Tallinna arengukava muutmisel arvestatud vajadusega ellu viia ühte olulist osa linna eluasemepoliitikast.

 

 

 

 

 

Eha Võrk

 

Tallinna abilinnapea

 

 

 

Koostaja: 6404 520 Priit Pärtelpoeg, Tallinna Elamumajandusamet

 

Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

 

Eelnõu koostaja: Tallinna Elamumajandusamet