TALLINNA LINNAVALITSUS

 

ISTUNGI PROTOKOLL

 

 

Tallinn

   11. juuni 2008 nr 26

 

 

Päevakorrapunkt 38

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014”

 

 

 

 

O t s u s t a t i:

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu „Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014”.

 

 

 

 

 

Taavi Aas

 

Abilinnapea linnapea ülesannetes

Toomas Sepp

 

Linnasekretär


 

 


TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

           2008 nr

 

 

 

 

Tallinna keskkonnahariduse arengukava

2008–2014

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 4 p 2 ja lg 6, Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord”   § 17 lg 4 ja § 29 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 “Tallinna arengukava 2006–2021” ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007 otsusest nr 37 „Tallinna keskkonnahariduse arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1.  Võtta vastu Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna keskkonnahariduse arengukavaga 2008–2014 Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel linna rahalistest võimalustest lähtuvalt.

3. Muuta Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007 otsuse nr 37 “Tallinna keskkonnahariduse arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine” punkti 1 ja lisa punkti 5.1, asendades tekst “aastateks 2007-2013” tekstiga “aastateks 2008–2014”.

4. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Keskkonnaametile.

5. Tallinna Keskkonnaametil avalikustada otsus Tallinna linna ja Tallinna Keskkonnaameti veebilehel.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu

otsuse nr

LISA

 

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

 

 

 

SISUKORD

1      SISSEJUHATUS  5

2      TALLINNA KESKKONNAHARIDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALGATAMINE, ARENGUKAVA EESMÄRGID JA KINNITAMINE  6

3      ARENGUKAVA SEOS TEISTE TALLINNA STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA   7

4      ARENGUKAVA SEOS RIIKLIKE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA   7

5      ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS  8

5.1       Koostööfoorum.. 9

5.1.1        Rahastamine  9

5.1.2        Praktilise loodusõpetuse hetkeseis  9

5.1.3        Keskkonnahariduslik teave, tegevuste koordineerimine ja teema aktuaalsus  10

5.1.4        Tallinna elanike keskkonnateadlikkus  10

5.1.5        Arengukava suunitlemine laste ja kooliõpilaste keskkonnahariduse parandamisele  10

5.2       Töörühm.. 10

6      KESKKONNAHARIDUSE HETKESEIS TALLINNAS  11

6.1       Linna ametid ja nende hallatavad asutused. 11

6.1.1        Tallinna Huvikeskus Kullo  12

6.1.2        Tallinna Nõmme Noortemaja  12

6.1.3        Tallinna Õpetajate Maja  12

6.1.4        Lehola Lasteaed  12

6.1.5        Üldhariduskoolid  12

6.1.6        Kutseõppeasutused  12

6.1.7        Tallinna Loomaaed  13

6.1.8        Tallinna Rahvaülikool13

6.1.9        Kadrioru park  13

6.1.10      Noortekeskused  13

6.1.11      Tallinna Botaanikaaed  13

6.1.12      Tallinna Keskkonnaamet14

6.2       Mittetulundusühingud ja sihtasutused. 14

6.2.1        SA Eestimaa Looduse Fond  14

6.2.2        MTÜ Taaskasutus  14

6.2.3        MTÜ Metsanoorte Ühendus  14

6.2.4        MTÜ Tallinna Linnuklubi14

6.2.5        MTÜ Loodusring  15

6.2.6        MTÜ Studio Viridis Loodusharidus  15

6.2.7        MTÜ Eesti Looduskaitse Selts  15

6.2.8        MTÜ Tallinna Looduskaitse Selts  15

6.2.9        MTÜ Roheline Rood  15

6.3       Ülikoolid ja uurimisasutused. 15

6.4       Riigiasutused. 16

6.5       Erasektor16

6.6       Kokkuvõte keskkonnahariduse hetkeolukorrast Tallinnas. 17

7      ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED   17

8      ARENGUKAVA ELLUVIIMINE  18

8.1       Arengukava meetmed ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused. 18

8.2       Koordineerivad üksused. 21

8.2.1        Tallinna Keskkonnahariduse Keskus  21

8.2.1.1     Kavandatav merekeskus  21

8.2.1.2     Kavandatav looduskeskus  21

8.2.2        Keskkonnahariduse nõukogu  22

8.3       Linnaasutused. 22

8.4       Mittetulundusühingud ja sihtasutused. 25

8.5       Ülikoolid ja uurimisasutused. 25

8.6       Riigiasutused. 25

8.7       Erasektor26

9      ARENGUKAVA EELARVE MAHT JA JAGUNEMINE  26

9.1       Tegevuste eelarve ja jagunemine. 26

9.2       Investeeringute kava ja eelarve. 26

10    ARENGUKAVA RAKENDAMIST TAKISTAVAD RISKID JA NENDE MAANDAMISE MEETMED   28

10.1     Arengukava elluviimist koordineerivate üksuste moodustamata jätmine. 28

10.2     Linnaasutuste ebapiisav ja mittesihipärane rahastamine. 28

10.3     Loodusvarade kasutusest ja saastetasudest laekuva raha mittekasutamine. 28

11    ARENGUKAVA KOOSTAMISES OSALENUD ASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDE NIMEKIRI29

 

Joonis

Joonis 1. Tallinna keskkonnahariduse arengukava rakendamisega  seotud asutuste ja isikute struktuur20

 

Tabelid

Tabel 1. Tallinna linna keskkonnaharidust pakkuvad ametid, nende hallatavad asutused.11

Tabel 2. Arengukava meetmed. 18

Tabel 3. Tegevused ametite ja meetmete lõikes. 19

Tabel 4. Eelarve meetmete lõikes (tuhandetes kroonides).19

Tabel 5. Looduskoolide olemasoleva olukorra ülevaade ning perspektiivne õpetajate ja struktuuriüksuste vajadus.25

Tabel 6. Arengukava eelarve.27

Tabel 7 Arengukava eelarve jagunemine ametite vahel aastate 2008–2014 lõikes.27

Tabel 8. Tallinna keskkonnahariduse arengukava investeeringute kava.28

Tabel 9. Investeeringute eelarve jagunemine ametite vahel.29

 

Lisad

Lisa 1. Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 tegevuskava. 31

 

 

ARENGUKAVAS KASUTATAVAD LÜHENDID

 

Arengukava                             Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

Botaanikaaed                          Tallinna Botaanikaaed

Haridusamet                            Tallinna Haridusamet

ELF                                        sihtasutus Eestimaa Looduse Fond

ELKS                                     MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

ELUS                                      Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures

Keskkonnaamet                      Tallinna Keskkonnaamet

Keskkonnafond                       Tallinna Keskkonnafond

Keskus                                               Tallinna vabatahtlike keskus ja huvikeskus

KIK                                        sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

Kommunaalamet                      Tallinna Kommunaalamet

Kontseptsioon                         Tallinna keskkonnahariduse kontseptsioon

Kultuuriväärtuste amet  Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Linnaasutus                              linna amet ja selle hallatav asutus

Loomaaed                               Tallinna Loomaaed

MTÜ                                       mittetulundusühing

Partner                                    arengukava koostööpartner

REC Estonia                            sihtasutuse Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus Eesti esindus

Tallinna KHK                          sihtasutus Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

TBA                                        Tallinna Botaanikaaed

TLK                                        MTÜ Tallinna Linnuklubi

TLÜ                                        Tallinna Ülikool

TTÜ                                        Tallinna Tehnikaülikool

UNECE                                  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon

ÜRO                                       Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

 


1           SISSEJUHATUS

Tallinna keskkonnas toimuvad kiired muutused – valglinnastumise tõttu on muutunud elanikkonna liikumistrajektoorid, ühissõidukite kasutamine on vähenenud ning suurte kaubanduskeskuste rajamine mõjutab inimeste tarbimisharjumusi ja -käitumist. Kõik see suurendab meie igapäevategevusest tingitud koormust keskkonnale. Keskkonnateadliku kodaniku kujundamine muutub aina olulisemaks. Parimad võimalused inimeste väärtushinnanguid mõjutada on haridussüsteemil. Igapäevases kõnes ja trükisõnas kasutatakse sageli eri mõisteid – loodusharidus, keskkonnaharidus ja säästvat arengut toetav haridus – samas tähenduses.

Mõiste loodusharidus on neist kolmest kõige kitsam. See peab tagama loodusobjektide ja ‑nähtuste tundmise, mitmekesisuse väärtustamise, seoste mõistmise ja arusaamise, et inimene on osa tervikust. Orienteerutakse looduse vahetule kogemisele. Mõiste keskkonnaharidus on laiem ja sisaldab loodushariduse elemente. Keskkonda käsitatakse ümbrusena, milles inimene või organisatsioon tegutseb. Kujundatakse keskkonnateadlikkust, käitumis- ja tarbimisharjumusi, pööratakse tähelepanu globaalsetele protsessidele ja suundumustele. Mõiste säästvat arengut toetav haridus hõlmab teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteemi, mis võimaldab teadvustada looduse, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid, rõhutatakse säästva arengu ideed.

Keskkonnahariduse edendamise üldine eesmärk on parandada kõigi elanike teadlikkust keskkonda puudutavate otsuste ja valikute tegemisel. Eesmärk on saavutada olukord, kus riigi elanik väärtustab mitmekesist keskkonda ja elurikkust, mõistab looduse ja inimtegevuse seoseid ja käitub vastustundlikult. Samuti soovitakse luua keskkonnahariduskeskuste arendamise näol kõikidele vanusegruppidele võimalused kvaliteetseks, keskkonnahoidu toetavaks süsteemseks keskkonnahariduseks, sh praktiliseks loodusõppeks.

 

Tallinna loodus- ja keskkonnaharidust koordineeris kuni 2001. aastani Eesti Noorte Huvikeskus TELO/Loodusmaja, mis oli 1952. aastal asutatud Eesti NSV Noorte Naturalistide Jaama õigusjärglane ja haridusministeeriumi hallatav asutus. Kuni Eesti taasiseseisvumiseni ja ka selle algaastail korraldas loodusmaja üleriigilist keskkonnaalast tegevust ja tegutses ka Tallinna loodusmajana, st toimus ringitöö Tallinna koolide õpilastele ning ülelinnalised õpilasüritused. Riigieelarvest rahastati Tallinna õpilaste ringitööd kuni 1996. aastani (15 ringi). 1997.–1999. aastani rahastas loodusringe Tallinna Haridusamet. Rahastamine lõpetati 1999. aasta mais TELO staatuse ebamäärasuse tõttu. Kuni Loodusmaja asus aadressil Mustamäe tee 59 (1994), teistes Tallinna huvikoolides loodusringe ei tegutsenud.

Kuna loodus- ja keskkonnahariduse kujundamine oli kontsentreeritud ühte asutusse, ei kujunenud teistes Tallinna huvikoolides välja loodusringide traditsiooni. Pärast TELO/Loodusmaja likvideerimist avati Nõmme Noortemajas 2001. aastal kolm loodusringi. Kuna teiste piirkondade huvikoolides selle valdkonna loodusringe ei tööta, on peaaegu katkenud loodus- ja keskkonnahariduse süsteemne pakkumine Tallinnas.

Praegu on Tallinna laste loodus- ja keskkonnahariduse põhirõhk lasteaedadel ja koolidel, kus käsitletakse õppekavakohaseid teemasid. Huvihariduses on loodusharidus vähe väärtustatud.

Täiskasvanute keskkonnaharidust kujundavad üksikud, peamiselt sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetusega projektid ning massiteabevahendites edastatav teave. Säärane tegevus pole kahjuks süsteemne ega edenda olulisel määral tallinlaste keskkonnateadlikkust.

Tallinna keskkonnahariduse arengukavaga soovitakse parandada elanikkonna kõigi vanusegruppide teadlikkust keskkonda puudutavate otsuste ja valikute tegemisel. Selleks tuleb suurendada keskkonnahariduse kvaliteeti ja osakaalu nii Tallinna üldharidus- ja ametikoolides kui ka keskkonnaharidusega tegelevates linna ametites ja nende hallatavates asutustes (edaspidi mõlemad koos linnaasutus), sh huvikoolides ja ‑keskustes. Samuti taotletakse arengukavaga keskkonnateadlikkuse paranemist täiskasvanute, ettevõtete ja organisatsioonide hulgas, kelle tegevus ja igapäevased valikud mõjutavad Tallinna keskkonnaseisundit ja seeläbi inimeste elukvaliteeti. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik arengukavas ette nähtud tegevuste tõhus koordineerimine, sihipärane rahastamine, perioodiline tulemuste hindamine ja arengukava täiendamine.

Tallinna keskkonnahariduse visioon aastaks 2014: Tallinna keskkonnahariduse süsteem toimib hariduse kõigil tasanditel, formaalhariduses, elukestvas õppes ja huvihariduses ning elanike keskkonnateadlikkus on oluliselt suurenenud. On tagatud keskkonnahariduse eesmärgipärane rahastamine ja plaanipärane areng.

2           TALLINNA KESKKONNAHARIDUSE ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALGATAMINE, ARENGUKAVA EESMÄRGID JA KINNITAMINE

Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet) kuulutas oktoobris 2006 välja riigihanke Tallinna keskkonnahariduse kontseptsiooni ja tegevuskava koostamiseks, mille võitis MTÜ Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures (ELUS). Tuginedes nimetatud kontseptsioonile, mis valmis 30. novembriks 2006, algatas Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007. a otsusega nr 37 Tallinna keskkonnahariduse arengukava koostamise ja kehtestas arengukava lähteülesande.

Arengukava kinnitab Tallinna Linnavolikogu. Arengukava jõustub ning hakkab kehtima linna- volikogu otsuse teatavakstegemisest.

Arengukava peamised eesmärgid on suurendada elanikkonna kõigi vanusegruppide keskkonna­teadlikkust, parandada keskkonnahariduse kvaliteeti ning suurendada selle osakaalu Tallinna üldharidus- ja ametikoolides ja keskkonnaharidusega tegelevates linnaasutustes, sh huvikoolides ja ‑keskustes.

Samuti taotletakse arengukavaga keskkonnateadlikkuse suurenemist ettevõtete ja organisatsioonide hulgas, kelle tegevus ja igapäevased valikud mõjutavad Tallinna keskkonnaseisundit ja seeläbi inimeste elukvaliteeti. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik arengukavas ette nähtud tegevuste tõhus koordineerimine, sihipärane rahastamine ning perioodiline tulemuste hindamine ja arengukava täiendamine.

Arengukava järgib nelja alameesmärki:

1.      igal eagrupil on võimalus saada talle vajalikku keskkonnahariduslikku teavet ja omandada keskkonnateadliku eluviisi kujundamiseks vajalikud oskused;

2.      keskkonnaharidus on Tallinnas väärtustatud ja kvaliteetne;

3.      loodusringide osatähtsus üldhariduskoolides on suurenenud ja jätkusuutlikkus huvikoolides ja -keskustes tagatud;

4.      täiskasvanute, sh õpetajate, huvi- ja koolijuhtide keskkonnateadmiste pidev täiendamine on tagatud.

Arengukava viiakse ellu kuue meetme ja 55 tegevuse täitmisega. Arengukava on koostatud ajaperioodiks 2008–2014.

3           ARENGUKAVA SEOS TEISTE TALLINNA STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuari 1998 määrusega nr 5 heaks kiidetud Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2010määratleb keskkonnaprioriteedid kümnes valdkonnas. Keskkonnaprioriteetide hulgas ei ole erieesmärke linnakodanike loodus- ja keskkonnateadlikkuse parandamiseks, kuid arengukavas ette nähtud tegevused aitavad siiski keskkonnastrateegia rakendamisele tõhusalt kaasa.

Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 2004 määrusega nr 23 kinnitatud strateegia „Tallinn 2025” allstrateegias „Hariduse ja noorsootöö strateegia“ seostub keskkonnaharidusega (keskkonnaharidus kui üks osa huviharidusest) kaudselt lõik punktis 2.3.4: “noorte huvitegevuse … tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine”.

Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud „Tallinna arengukava 2006–2021” punktis 3.3 toodud peaeesmärgi „Optimaalne haridusvõrk ja kvaliteetne haridus ning laste- ja noortesõbralikum elukeskkond” eesmärgi all on punktis 3.3.2 ühe eesmärgina nimetatud “Kaasatud lapsed ja noored keskkonnakaitselises tegevuses”.

Arengukava “Keskkond” alapunktis on sätestatud, et “luuakse “Keskkonnafond”, mille eesmärgiks on linna eelarvesse keskkonnatasudest (sh loodusvara kasutusõiguse tasudest ja saastetasust) laekuvat raha kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi parandamiseks läbi keskkonnaprojektide ja programmide”. Samas alapunktis on nimetatud vajadus teha investeeringuid keskkonnaharidust toetavasse infrastruktuuri, eelkõige Tallinna Loomaaia läänevärava kompleksi ning loodusmajadesse Aegnal ja Tallinna Botaanikaaias.

Samuti on sätestatud arengukavas, et koostatakse ja viiakse ellu keskkonnahariduse arengukava ning laste ja noorte keskkonnaalasesse tegevusse kaasamiseks luuakse ja viiakse ellu mitmeid keskkonnakaitsealase teadlikkuse parandamise programme, nt koolimetskondade loomine.

Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007 otsusega nr 252 kinnitatud Tallinna huvihariduse võrgu arengukavas 2007–2013 nähakse ette huvikoolidele ja üldhariduskoolidele soodsad tingimused keskkonna-, loodus-, tehnika- jt ringidele, mis praegu tegutsevad vähesel määral.

4           ARENGUKAVA SEOS RIIKLIKE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 on kooskõlas „Eesti keskkonna­strateegiaga aastani 2030”, mis kiideti Riigikogus heaks 14. veebruaril 2007 ja kus on püstitatud eesmärk “kvaliteetse, praktilist loodushoidu toetava süsteemse loodushariduse ning mitmesugustele sihtgruppidele sellealase täienduskoolituse andmist tagava haridussüsteemi arendamine” (ptk 5.2.1). Keskkonnastrateegias (lk 60) nenditakse, et “haridussüsteem on suunatud ärile, loodusharidust on õppekavades vaid nii palju, kui ärilise mõtlemise seisukohast on vajalik”.

Üldhariduskoolides kehtiva, Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002 määruse nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava” § 10 lõike 4 neljast läbivast teemast üks on “Keskkond ja säästev areng”, mis kohustab teemat käsitlema kõigis õppeainetes ja kooliastmetes. Õppekava kohaselt käsitletakse keskkonda ja säästvat arengut kolmest aspektist: looduskeskkond, sotsiaalne keskkond, sh majanduskeskkond, ja kultuurikeskkond. Teema õpetamisega seatakse eesmärk kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust ja kasvatada keskkonnahoidlikku tarbijat. Kujundatakse pädevust elada pidevalt muutuvas keskkonnas nii, et ka järgmistel põlvkondadel säilib võimalus kasutada loodusressursse. Arendatakse õpilaste sotsiaalseid oskusi demokraatlikus ühiskonnas toimetulekuks.

Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005, on kirjas Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030. Nimetatud dokumendiga seatud neljanda eesmärgi “Ökoloogiline tasakaal” saavutamiseks nähakse ette, et “loodusressursi mõistlik majandamine eeldab tehnika- ja loodushariduse kompleksset arendamist, mille puhul peab hariduse struktuur olema praegusest erinev ja loodusharidus peab kõigil õppetasanditel moodustama hariduse orgaanilise osa. Eesti tasakaalustatud jätkusuutliku arengu eelduseks peab olema kõigi ühiskonnakihtide, eriti aga üldpoliitiliste otsuste tegijate ja ametnike loodusteadusliku mõtteviisi süvendamine.”

Keskkonnahariduse edendamise vajalikkus kõigil haridustasanditel sisaldub ka Eesti looduskaitse arengukavas aastani 2035, mille eelnõu Vabariigi Valitsus kiitis heaks 26. juunil 2006. Loodusteadlikkuse peatükk ütleb: “Loodushariduse ja ‑teadlikkuse vallas tehtava töö põhisuunaks on, et Eesti elanikkonna väärtushinnangud muutuksid loodushoiukeskseks ning ühiskond toetaks looduskaitse eesmärke ja tegevust. On oluline tähtsustada loodushoiu temaatikat Eestis riikliku prioriteedina ning tagada kvaliteetne, praktilist loodushoidu toetav, süsteemne loodushariduse andmine.”

Eesti Vabariigi keskkonnahariduse kontseptsioon peab jätkusuutlikku arengut silmas pidades keskkonnahariduse edendamist vajalikuks kõigil haridustasemetel. Haridus- ja teadusministri 19. juuni 2007 kiri keskkonnahariduse töörühmale viitab vajadusele kontseptsioon pärast töörühma tehtavaid täiendusi uuesti valitsusele esitada.

Mitteformaalhariduse suunised on haridus- ja teadusministeeriumi tellimusena koostatud 2005. aastal ning esitatud SA REC Estonia koostatud väljaandes “Säästvat arengut toetava mitteformaalhariduse edendamise kava Eestis”.

Olulisel kohal on arengukava kooskõla rahvusvaheliste initsiatiividega, millega Eesti on samuti ühinenud. 2002. aastal kuulutas ÜRO peaassamblee aastad 2005–2014 säästvat arengut toetava hariduse dekaadiks. Seetõttu võeti Euroopa keskkonnaministrite tippkohtumisel mais 2003 Kiievis (kus osales ka Eesti keskkonnaminister) vastu avaldus „Säästvat arengut toetav haridus“. Avalduses rõhutatakse, et keskkonnaharidus tuleb ümber orienteerida säästvat arengut toetavaks hariduseks. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) liikmesriikide haridus- ja keskkonnaministrid (sh Eesti vastavad ministrid) kiitsid 2005. aastal heaks UNECE säästvat arengut toetava hariduse strateegia ja selle ellurakendamise nn Vilniuse raamistiku. Sellega eeldati, et kõik protsessis osalevad riigid töötavad välja vastavasisulise raamistiku ning rakendavad säästvat arengut toetava hariduse põhimõtteid. Arengukavaga nähakse ette tegevused, mis lisaks keskkonnateadlikkuse kujundamisele hariduses pööravad suuremat rõhku inimeste hoiakute ning väärtushinnangute ja kodanikuaktiivsuse kujundamisele.

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 arvestab eelnimetatud arengu­dokumentidest tulenevaid eesmärke ja aitab kaasa nende saavutamisele.

5           ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS

Tallinna keskkonnahariduse kontseptsiooni (edaspidi kontseptsioon) koostamise käigus korraldas keskkonnaamet koostöös keskkonnaministeeriumi ja mittetulundusühinguga Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures (ELUS) koostööfoorumi 20. novembril 2006 (osalenud asutuste nimekiri punktis 11). Foorumist võttis osa u 70 inimest, kes esindasid keskkonnahariduse valdkonna eest vastutavaid linnaasutusi ja riigiasutusi ning selles valdkonnas tegutsevaid ülikoole, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. Foorumi eesmärk oli koostöös asjaosalistega tuua esile peamised vajakajäämised keskkonnahariduses ja selle korralduses Tallinna linnas (foorumil esitatut on täpsemalt käsitletud punktis 5.1).

Pärast foorumit laienes arengukava koostajate ring ja dr Ivar Puura loodud töörühmaga liitusid Sirje Aher MTÜst Hared, Reet Kristian Eesti Noorsootöö Keskusest ja Terje Tuisk sihtasutusest Archimedes (täpsemalt punktis 5.2).

5.1         Koostööfoorum

Foorumil toimus töö neljas rühmas:

1. rühm tegeles probleemide määratlemisega ja lahendusvõimaluste väljatöötamisega ettevõtetele;

2. rühm koolieelsetele lasteasutustele;

3. rühm üldhariduskoolidele;

4. rühm ülikoolidele.

Foorumil välja toodud probleemid on eelkõige seotud linna hallatavates asutustes toimuva keskkonnaharidusliku tegevuse projektipõhise rahastamisega, mis:

a.       ei taga tegevuste jätkusuutlikkust;

b.      ei taga pedagoogidele püsipalka ja seetõttu pidurdab nende arengumotivatsiooni;

c.       ei taga lastele püsivat võimalust osaleda loodusringides ja saada kvaliteetset keskkonnaõpetust.

Foorumil esitatud hinnangud Tallinna keskkonnaharidusele hõlmavad viit probleem­valdkonda:

a.       rahastamine (punkt 5.1.1);

b.      praktilise loodusõpetuse andmise vajakajäämised (punkt 5.1.2);

c.       keskkonnahariduslik info, tegevuste koordineerimine ja teema aktuaalsus (punkt 5.1.3);

d.       Tallinna elanike keskkonnateadlikkus (punkt 5.1.4);

e.       arengukava suunitlemine laste ja kooliõpilaste keskkonnahariduse parandamisele (punkt 5.1.5).

5.1.1        Rahastamine

Tallinlaste keskkonna- ja loodusõpet rahastatakse peamiselt projektipõhiselt, KIKi kaudu. Tallinna linna eelarve osatähtsus keskkonnahariduslike tegevuste rahastamisel linna hallatavates asutustes on KIKiga võrreldes märgatavalt väiksem.

5.1.2        Praktilise loodusõpetuse hetkeseis

Koolitunnid pole piisavad selleks, et omandada loodustunnetus, õppida tundma enam levinud liike ja arendada looduses käitumise oskust. Koolitunnis õpitu rakendamiseks on vaja minna loodusesse, kuid selleks puudub transport, koolijuhtide valmisolek tunniplaane ümber korraldada ja asjakohased õppevahendid. Ka paljud õpetajad ei tunne ennast praktilise loodusõppe ja õuesõppe andmiseks piisavalt kindlalt.

Praktiline loodusõpe ja õuesõpe toimub suures osas lühiajalise õppena, nagu mõnetunnised ekskursioonid, külastused ja õppekäigud, kuid põhjalikuma loodustunnetuse saamiseks peaks lastel olema võimalus pikemat aega looduses viibida.

Kuigi Tallinn on merelinn, ei hõlma õpilastele, õpetajatele ja linnakodanikele suunatud loodusharidustegevuste temaatika piisavalt meretemaatikat.

Praktiliseks loodusõppeks ja õuesõppeks puudub enamikul üldhariduskoolidel ja lasteaedadel ning huvikoolidel ja -keskustel asjakohane programm ja õppevahendid.

5.1.3        Keskkonnahariduslik teave, tegevuste koordineerimine ja teema aktuaalsus

Puudub avalikkusele kättesaadav ülevaade keskkonnahariduslikest tegevustest nii linna hallatavates asutustes kui ka teistes linna eelarvest toetatavates asutustes ja organisatsioonides.

Keskkonnahariduslikke tegevusi ei koordineerita – igaüks võitleb enda eest –, kuigi koostöö nii tegevuste planeerimisel kui ka elluviimisel oleks kõigile asjaosalistele kasulikum.

Enamikus üldhariduskoolides ei ole süvendatud keskkonnaõpe kättesaadav ka neile, kes tahaksid keskkonnaaineid valikainena õppida, ning puudub asjakohaste võimalustega kool. Talllinna Mustamäe Gümnaasiumis ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on õppekavas keskkonna-loodusteaduste suund ja kooli õppekava sisaldab valikaineid.

Huvikoolide loodusringe ja neis osalejaid on suhteliselt vähe ja gümnaasiumi­õpilased nendes ei osale. Loodusringidelt oodatakse pigem ruumivälist tegevust (ekskursioone, laagreid, teatud oskuste arendamist) kui koolitunnile sarnast ringitegevuse formaati.

Tallinna laste ja noorte huvi loodusteadusega seotud elukutsete vastu on väike ja nad ei soovi (loodus)teadusega tegeleda, ühiskonnale aga on vaja kõikide elukutsete esindajaid, st loodusteadlasi, arste jne. Ainult teadmiste olemasolu ei taga laste ega noorte huvitatust.

Huvikoolide arv ja nende kättesaadavus lastele on piiratud, sest loodusringid ei tegutse kõigis linnaosades. Huvikoolidest asuvad huvikeskus Kullo ja Tallinna Nõmme Noortemaja vastavalt Kristiine ja Nõmme linnaosas ning linna hallatavatest asutustest paikneb Tallinna Loomaaed Haabersti linnaosas ja Tallinna Botaanikaaed Pirita linnaosas. Keskkonnaharidust võimaldavat huvikooli ei ole 2007. a Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinna ega Kesklinna linnaosas. Et lapsed ei peaks läbima pikki vahemaid koolist huviringi ja koju, tuleks toetada koolis tegutsevaid ringe.

5.1.4        Tallinna elanike keskkonnateadlikkus

Elanike tarbimisharjumused on tugevasti muutunud: ühissõidukite vähesuse ja ebamugavuse ning sõidugraafiku ajalise sobimatuse tõttu domineerivad linnaliikluses sõiduautod, joogipakendite ja olmeprahi kodus sorteerimine on alles algusjärgus, energiasäästu põhimõtteid rakendatakse vähe.

Elanike praktiline loodusetundmine on halb.

Keskkonnast ja oma töötajate tervisest hoolivate ettevõtete arv on jätkuvalt liiga väike.

Elanikud teavad vähe oma keskkonnaalastest õigustest ja kohustustest. Vähe osaletakse planeeringute ja keskkonnamõju hindamise menetlustes.

5.1.5        Arengukava suunitlemine laste ja kooliõpilaste keskkonnahariduse parandamisele

Foorumil osalejad rõhutasid vajadust suunitleda Tallinna keskkonnahariduse arengukava elanikkonna kõigi vanusegruppide teadlikkuse suurendamisele keskkonnaga seonduvate otsuste ja valikute tegemisel, aga eelkõige laste ja kooliõpilaste keskkonnahariduse parandamisele, kuna täiskasvanu tõekspidamised ja käitumisharjumused kujundatakse just lapse- ja koolieas.

5.2         Töörühm

Töörühma juhtimisel arutati arengukava teisel huvigruppide foorumil 30. märtsil 2007 keskkonnaministeeriumis, kus osales 50 huvigruppide esindajat.

Keskkonnaameti 30. aprilli 2007. a nõupidamisel arutati arengukava tegevuskava ja finantsskeemide põhimõtteid. Pärast nõupidamist valmis arengukava esimene täisversioon, mida tutvustati 29. juunil 2007 töörühma laiendatud koosolekul. Leiti, et arengukava vajab täiendamist tegevuskavaga, kus kesksel kohal on meetmed ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused ning edukuse hindamiseks vajalikud mõõdikud.

Töörühm jätkas tööd SA Säästva Eesti Instituudi (SEI) programmijuhi Kaja Petersoni eestvedamisel. Töörühma laiendatud koosseis kogunes taas 1. augustil 2007, et arutada arengukava tegevuskava struktuuri, eesmärke, tegevusi ja eelarvet. 22. augustil 2007 valminud arengukava tegevuskava ja investeeringute kava eelnõud täiendasid selle koostamisel osalenud asutused ja organisatsioonid kirjalikult.

24. augustil 2007 täpsustasid arengukava tegevuskava ja investeeringute kava täiendatud versiooni keskkonnaameti spetsialistid ning 31. augustiks 2007 valmis arengukava tervikteksti ja tegevuskava eelnõu, mille töörühm andis keskkonnaametile üle. Seejärel asus keskkonnaamet arengukava eelnõud täpsustama ning teiste linna ametitega kooskõlastama.

Arengukava koostamises osalenud asutused ja organisatsioonid on loetletud punktis 11.

6           KESKKONNAHARIDUSE HETKESEIS TALLINNAS

Et suurendada elanikkonna kõigi vanusegruppide teadlikkust keskkonnaga seonduvate otsuste ja valikute tegemisel, on oluline selgitada välja praegune keskkonnateadlikkuse ja ‑hariduse olukord Tallinna linnas. Keskkonnahariduslikke tegevusi korraldavad järgmised viide gruppi jaotatud asutused:

a.       linna allasutused (punkt 6.1);

b.      mittetulundusühingud ja sihtasutused (punkt 6.2 );

c.       ülikoolid ja uurimisasutused (punkt 6.3 );

d.      riigiasutused (punkt 6.4);

e.       erasektor (punkt 6.5).

6.1         Linna ametid ja nende hallatavad asutused

Tallinna Haridusameti (edaspidi haridusamet), Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti (edaspidi kultuuriväärtuste amet), Tallinna Kommunaalameti (edaspidi kommunaalamet) ja keskkonnaameti haldusalasse kuulub mitmeid hallatavaid asutusi (vt Tabel 1), kus tegeletakse süvendatult keskkonnahariduslike tegevustega.

Tabel 1. Tallinna linna keskkonnaharidust pakkuvad ametid ja nende hallatavad asutused.

Ametiasutus

Ameti hallatav asutus

Haridusamet

Tallinna Huvikeskus “Kullo” (punkt 6.1.1)

Tallinna Nõmme Noortemaja (punkt 6.1.2)

Tallinna Õpetajate Maja (punkt 6.1.3 )

Tallinna Lehola Lasteaed (punkt 6.1.4)

Üldhariduskoolid (punkt 6.1.5 )

Kutseõppeasutus (punkt 6.1.6 )

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Loomaaed (punkt 6.1.7)

Tallinna Rahvaülikool (punkt 6.1.8 )

Kommunaalamet

Kadrioru park (punkt 6.1.9 )

Keskkonnaamet

Tallinna Botaanikaaed(punkt 6.1.11)

 

Järgnevalt on punktide kaupa kirjeldatud Tallinna linna asutuse keskkonnahariduslikke tegevusi ning tähtsamaid ettevõtmisi.

6.1.1        Tallinna Huvikeskus „Kullo

Tallinna Huvikeskuse „Kullo” keskkonnaklass korraldas 2007. a koolieelikutele (5 rühma, igas u 15 õpilast) loodusetunni. Projekti „Õpime õues” raames toimusid Tallinna põhikoolide õpilastele õppekava toetavad tunnid Löwenruh’ pargis. Projekti toetas haridusamet. Löwenruh’ pargi õpperada avati 2007. aasta hilissügisel. Valminud on õpperada tutvustav eesti-, vene- ja ingliskeelne voldik „Löwenruh’ pargi looduse õpperada”.

6.1.2        Tallinna Nõmme Noortemaja

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajas tegutseb kuus loodusringi ja koerakasvatajate ring, neis osaleb kokku u 100 õpilast. Neljal teemal toimuvad õppekava toetavad õppekäigud. Peamised osalejad on Nõmme ja Mustamäe koolide põhikooli õpilased. Tegevust on toetanud KIK. Loodusõpet pakutakse võimalust mööda ka lasteaialastele, eeskätt elavnurga külastamise kaudu. 2006. aasta sügisel koostöös keskkonnaametiga korraldas loodusmaja õppekava toetava õppekäigu Aegna saarele teemal “Meri ja mets”, milles osales üle 400 põhikooliõpilase. 2007. aasta õpperetke teemaks oli „Õuesõppepäev Aegnal”, milles osales enam kui 300 õpilast. Õpperetki rahastas mõlemal aastal Tallinna Keskkonnaamet.

6.1.3        Tallinna Õpetajate Maja

Tallinna Õpetajate Majas tegutseva bioloogiaõpetajate ainesektsiooni töös osaleb u 30 õpetajat nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Ainesektsioon korraldab õpetajatele teabepäevi ja ekskursioone ning tutvustab uusi õppevahendeid.

6.1.4        Lehola Lasteaed

Tallinna Lehola Lasteaia juures tegutseb keskkonnahariduskeskus, mis annab õuesõpet enda valmistatud õppematerjalide põhjal ülelinnalises lasteaedade võrgustikus. Keskkonnahariduskeskus koostab ja täiendab praktilise loodusõppe ja õuesõppe programme ja õppevahendeid, korraldab õppevahendite laialikandmist linna lasteaedadesse ja nõustab õpetajaid.

6.1.5        Üldhariduskoolid

Üldhariduskoolides tegutses 2007. a veebruaris 12 loodusringi[1], millest võttis osa kokku 270 õpilast. Kõige arvukamalt osaleb õpilasi Mustamäe Reaalgümnaasiumi kahes loodusringis (vastavalt 44 ja 33 õpilast) ning Mustamäe Gümnaasiumi loodusringis (63 õpilast). Arvukalt osaleb gümnaasiumiõpilasi Westholmi Gümnaasiumi kahes loodusringis (vastavalt 15 ja 16 õpilast).

6.1.6        Kutseõppeasutused

Kutseõppeasutustes 2007. a loodusringe ei tegutsenud.

6.1.7        Tallinna Loomaaed

Tallinna Loomaaias (edaspidi loomaaed) töötavad loomasõprade ringid on tasuta loodusringid Tallinnas. Ringides osaleb 100 õpilast, neist 75 eesti ja 25 vene keelt kõnelevad. Lisaks tegutseb loomaaias zookool (tasulised tunnid), mis pakub õppekava toetavat õpet III kooliastme (7.–9. kl) õpilastele bioloogias ja geograafias. Aastatel 2006–2007 rahastas haridusamet õppekava toetavaid loodusõppeprojekte nii loomaaias kui ka Tallinna Botaanikaaias ja teeb seda jätkuvalt ka 2008. aastal. Loomaaias toimusid õppekavapõhised (zookooli) õppetunnid I–IV (v.a II) kooliastme õpilastele. Projekti raames külastas loomaaeda 1474 õpilast. Alates 2007. aastast on õppekavapõhiseid (zookooli) õppetunde võimalik korraldada kõikides kooliastmetes. Tallinna koolidele on eelregistreerimisel õppetunnid tasuta. Juhtprojekti õppetundide vastu on suur huvi, soovitakse ka loomaaia pedagoogi(de) juhendatavaid õppetunde.

Lisaks eeltoodule on loomaaed praktikabaasiks ka kõrgkoolidele (Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool jt). Loomaaia arengut kajastab Tallinna Loomaaia arengukava.

6.1.8        Tallinna Rahvaülikool

Tallinna Rahvaülikool korraldab põhitegevusena täiskasvanutele kunsti- ja käsitöökursusi, kuid pakub ka looduse- ja keskkonnateemalisi kursusi. 2007. a toimusid kursused viiel teemal: ”Lillekool”, “Minu aed”, ”Laupäev loomaaias”, ”Looduslähedane aed” ja ”Taimetark”. Rahvaülikooli tegevus põhineb osalejate õppemaksudel.

6.1.9        Kadrioru park

Kadrioru pargis tähistatakse dendroloogiline õpperada ja planeeritavasse palmimajja on projekteeritud õppeklass, mis võimaldab süvendatult tegelda ajaloolise kultuurmaastiku keskkonnahoidlikku hooldust käsitleva õppega.

2006. a juhtprojekti „Kadriorg läbi sajandite” raames külastas Kadrioru pargi muuseumi üle 2700 inimese, mis iseloomustab muuhulgas inimeste huvi pargi kui loodusväärtuse vastu. Lisaks toimusid parki tutvustavad seminarid, kus osales 80 spetsialisti ja huvilist. 2007. a avati näitused „Kadrioru park 1930ndatel” ja „Kadrioru pargi kaasajastamisest perioodil 1990–2007”. 2008. a plaanitakse korraldada fotokonkurss „Päev Kadriorus”. Kadrioru pargi muuseumist arendatakse välja Eesti Parkide Muuseum, kus on kavas ajaloolist materjali arhiveerida ja süstematiseerida. Kadrioru pargi arengut kajastab Kardioru pargi arengukava.

6.1.10    Noortekeskused

Haabersti Avatud Noortekeskuses tegutseb 13–17-aastastele noortele mõeldud seiklusring, kus õpitakse matkama ja looduses viibima. Varem on keskkonnatemaatikaga tegelenud ka Lasnamäe Avatud Noortekeskus, kus töötas keskkonnaklubi. Avatud noortekeskuste tööd rahastab spordi- ja noorsooamet.

6.1.11    Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaias (edaspidi botaanikaaed) toimusid aastatel 2006–2007 haridusameti rahastatud, õppekava toetavad loodusõppepäevad neljal teemal Tallinna koolide 1.–6. klasside õpilastele. Koolide huvi oli suur, nappis nii ruume kui ka juhendajaid. Juhtprojekti raames koolitati botaanikaaias 2006. aastal 550 ja 2007. aastal 1274 õpilast. Botaanikaaias on tähistatud looduse õpperada ja korraldatakse temaatilisi näitusi.

Botaanikaaia territooriumil (Kloostrimetsa tee 52) renoveeritakse alates 2005. aastast vana puithoonet (endine eramu), millest saab loodusmaja. 2007. a lõppesid selle fassaaditööd, 2008. aastal alustati sisetöid.

Lisaks on botaanikaaia endise puukooli territooriumile (Puhkekodu tee 94 ja Helmiku tee 116) plaanis rajada lähiaastail kooliaed, mis võimaldaks eelkõige Lasnamäe koolidel tegeleda õuesõppe ja praktilise loodusõppega. Kooliaeda on kavandatud köögiviljade, puude ja põõsaste, teraviljade jt taimede kollektsioonid, lisaks botaanilistele kollektsioonidele on plaanis tutvustada linnalastele ka koduloomi (küülikud, lambad, ponid jt). Kooliaia juurde rajatakse mängu- ja õppekeskus.

6.1.12    Tallinna Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnaameti valitsemisel olev Aegna loodusmaja on valmimas. Esimesed õppekäigud toimusid 2006. aasta sügisel ning jätkusid 2007. aasta kevadel ja sügisel Tallinna Keskkonnaameti eestvõttel. Kahel aastal osales õpperetkedel u 700 Tallinna õpilast. Regulaarseid õppekäike on kavas hakata korraldama pärast hoonete valmimist 2008. aastal. Loodusmaja saavad hooajalise välibaasina kasutada nii linna hallatavad asutused kui ka mittetulundusorganisatsioonid, kus tegeldakse keskkonnahariduslike tegevustega. 2007. aastal rajati keskkonnaameti eestvõttel saarele 24 tähistatud vaatluspunktiga õpperada ning trükiti seda tutvustav eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik ”Aegna saar”.

Keskkonnaamet algatas 2007. aastal koostöös Helsingi Keskkonnakeskusega ökotugitegevuse, mille eesmärk oli juurutada säästva arengu eesmärke töökollektiivis praktilisel tasandil. Projekti eesmärk oli kujundada toimiv ökotugitegevuse mudel, töötada välja ökotugitegevuse ning sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamise meetodid ja edendada ametnike keskkonnavastutust. Projekti käigus koolitati Tallinna Keskkonnaametis ja Tallinna Linnakantseleis välja 21 ökotugiisikut ja 6 keskkonnanõustajat.

6.2         Mittetulundusühingud ja sihtasutused

Tallinna elanike keskkonnateadlikkuse suurendamisel on olnud aktiivsed peamiselt üheksa mittetulundusorganisatsiooni, mille tegevuse lühikirjeldus on esitatud järgnevates alapunktides.

6.2.1        SA Eestimaa Looduse Fond

ELFi eestvõttel on tehtud mitmeid Tallinna keskkonnaharidusega seonduvaid strateegilisi algatusi, näiteks uuriti alates 2001. aastast võimalusi taastada Tallinna Loodusmaja ja algatati Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja uue maja renoveerimine. ELF on ka KIKi maakondliku programmi koordinaator Harjumaal.

6.2.2        MTÜ Taaskasutus

MTÜ Taaskasutus aitab häid vanu asju uuesti kasutusse suunata ja muuta elanike tarbimisharjumusi keskkonnasäästlikumaks. Uuskasutuskeskuse juures tegutseb keskkonna­kool “Roheline klass”, mille eesmärk on jagada infot jäätmete tekke ennetamise ja keskkonnasäästliku tarbimise kohta ning pakkuda vastavaid koolitusi nii keskuses kui ka sellest väljaspool. Uuskasutuskeskuse tegevust 2006. ja 2007. aastal toetasid nii keskkonnaamet, KIK kui ka Euroopa Liit.

6.2.3        MTÜ Metsanoorte Ühendus

MTÜ Metsanoorte Ühendus korraldab Tallinna koolide õpilastele looduslaagreid, mida on rahastanud KIK ja keskkonnaamet.

6.2.4        MTÜ Tallinna Linnuklubi

MTÜ Tallinna Linnuklubi (TLK) korraldab õpilastele ja linnaelanikele linnuretki Tallinna parkides ja Paljassaare linnuhoiualal. Tallinna Keskkonnaameti rahastamisel on rajatud Paljassaare linnuhoiualale vanasse helgiheitja torni linnuvaatlustorn ning püstitatud piirded prügivedamise tõkestamiseks alale. TLK tegevust on vähesel määral rahastanud keskkonnaamet ja KIK. TLK on jätkanud 23 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni, mille raames korraldatakse looduskaitsepäeval Tallinna koolide vaheline looduse tundmise võistlus Rocca al Mare õpperajal. Igal aastal osaleb sellel üritusel u 100 õpilast paarikümnest koolist. 40 tublimat viiakse preemiareisile looduskaitsealadele, õpilaste ekskursioonikulud on kandnud KIK.

6.2.5        MTÜ Loodusring

Tallinna Keskkonnametiga koostöös korraldas MTÜ Loodusring 2007. a Tallinna koolidele õppekäike lindude tundmaõppimiseks Tallinna parkides. MTÜ Loodusring korraldab aasta läbi õpperetki loodusse.

6.2.6        MTÜ Studio Viridis Loodusharidus

MTÜ Studio Viridis Loodusharidus käivitas koostöös ELFiga 2007. aastal Muraste looduskooli tegevuse Tallinna lähedal asuvas Muraste mõisapargis. Tallinna lasteaedade ja koolide õpilastele pakutakse õppekava toetavate programmide näol praktilise loodusõppe ja õuesõppe võimalusi.

6.2.7        MTÜ Eesti Looduskaitse Selts

MTÜ Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), mille peakorter asub Tallinnas, tegutseb üle Eesti. Aastate jooksul on ELKS korraldanud mitmeid Tallinnaga seotud tegevusi ja üritusi. Viimaste aastate silmapaistvamaks avalikkusele suunatud algatuseks on ELKSi toimetatav keskkonnaleht ajalehe Maaleht vahel ning koostöös Looduse Omnibussi ja Rahvusraamatukoguga korraldatav loodusõhtute projekt, mille sihtgrupiks on valdavalt ELKSi liikmed, kuid mis on avatud kõigile huvilistele. Ettevõtmisi toetab KIK.

6.2.8        MTÜ Tallinna Looduskaitse Selts

MTÜ Tallinna Looduskaitse Selts, varasem ELKSi filiaal, on tegutsenud iseseisva organisatsioonina 1993. aastast. Selts on korraldanud mitmesuguseid keskkonnateadlikkust suurendavaid üritusi, nt koristustöid linna territooriumil ja uurimustööde konkursse õpilastele, ning korraldanud matku. Tegevust on rahastanud keskkonnaamet ja KIK.

6.2.9        MTÜ Roheline Rood

MTÜ Roheline Rood kaudu kaasatakse keskkonnateadlikkuse suurendamisse Tallinna pensionärid ja aktiveeritakse korteriühistuid prügi sorteerimise, vee- ja energiasäästu teemadel. Projekti rahastab keskkonnaamet ja KIK.

6.3         Ülikoolid ja uurimisasutused

Tallinna ülikoolide ja uurimisasutuste õppejõudude ja teadlaste eruditsiooni ja looduse tutvustamise potentsiaali peegeldavad eelkõige arvukad populaarteaduslikud artiklid, tele-esinemised jt sõnavõtud meedias. Samuti on mitmed õppejõud ja teadlased põhikooli- ja gümnaasiumiõpikute ja õpetajaraamatute autoriteks.

Samas on avalik-õiguslikud ülikoolid seni Tallinna koolidele ja Tallinna õpetajatele mõeldud tegevustes vahetult osalenud üsna vähesel määral. Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud on pidanud koolides loenguid oma erialal, tutvustanud õppimisvõimalusi oma ülikoolis, juhtinud ekskursioone ja praktikume looduses jne.

Loodusainete õpetajate täienduskoolituse alal on Tallinnas süsteemseim Tallinna Ülikooli (TLÜ) täienduskoolituskeskuse tegevus. TLÜ täienduskoolituskeskus on otsinud vahendeid keskkonnaõppeklassi remondiks ja sisustamiseks. TLÜ põhiõppes valmistatakse ette lasteaiaõpetajaid ja põhikooli klassiõpetajaid, andes neile teadmisi loodusteadusest. Loodusteaduste didaktika magistriõppes on kogu Eestis täheldatud ettevalmistatavate õpetajate vähesust: TLÜ-s maksimaalselt kolm magistranti aastas, Tartu Ülikoolis kümmekond bioloogiaõpetajat ja neli geograafiaõpetajat aastas. Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu andmetel on vaid kolmandikul Eesti bioloogiaõpetajatest erialaharidus, mistõttu on õpetajate koolitus ja täienduskoolitus, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse praktilise tundmise valdkonnas, üks olulisemaid prioriteete.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) loodavad loodushariduslikud võimalused on suunatud nii Tallinna kui ka kogu Eesti õpetajatele ja õpilastele ning nende Tallinna-poolsete kasutajate osakaal sõltub osalemisvalmidusest. TTÜ Geoloogia Instituudi ja Eesti Geoloogia Seltsi eestvedamisel korraldatakse iga-aastaseid noorgeoloogide päevi. Selleks ja teisteks loodushariduslikeks tegevusteks pakub võimalusi instituudi Särghaua välibaas Kurgja lähedal.

Ülikoolid on omal algatusel käivitanud ka Euroopa fondidest toetatavaid haridusprojekte. Neist olulisemad on MTÜ Geoguide Baltoscandia koordineerimisel ja TTÜ Geoloogia Instituudi teadusnõustamisel toimiv Interreg IIIA projekt “Geoturismi arendamine Soomes ja Eestis”. Viimasena nimetatu raames valmib enam kui kümme Eesti ja Soome geoloogiat tutvustavat populaarteaduslikku brošüüri ja 15–20-minutiline õppefilm.

Tallinna Linnavalitsuse 1. märtsi 2006 korralduse nr 399-k Eesti Maaülikooli ja Tallinna linna vahel sõlmitava koostöölepingu projekti heakskiitmine ning volituse andmine Jüri Ratasele alusel on sõlmitud Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja Tallinna linna vahel koostööleping, mis soodustab muuhulgas keskkonnaharidusega seonduvat kahepoolset kasulikku koostööd.

Institutsionaalsel tasemel on ülikoolide potentsiaal konkreetselt Tallinnale suunatud õppekava toetavate tegevuste arendamisel paljus veel kasutamata. Linna ja ülikoolide koostöös on palju arenguvõimalusi, sh uute koostöölepingute ja kaasrahastamise kaudu Tallinna keskkonnaharidust toetavate projektide vallas.

6.4         Riigiasutused

Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Eesti Loodusmuuseum korraldab muuseumitunde lasteaedadele ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele nii eesti kui ka vene keeles. Põhikooli­õpilastele toimuvad ka õuesõppetunnid, kus muuseumispetsialistid korraldavad loodusretki või õpetavad looduslaagrites ja teabepäevadel. Lisaks on võimalik tellida loenguid mitmesugustel botaanilistel, zooloogilistel ja geoloogilistel teemadel, mis toetavad õppekava ja laiendavad silmaringi. Muuseumil on pakkuda mitmeid loodushariduslikke üritusi linnakodanikele, näiteks kunsti-, foto- ja seenenäitused. Loodusmuuseumil on püsiekspositsioon Läänemere, Eesti metsade, niitude, soode, siseveekogude ja geoloogia kohta. Haridustegevust rahastatakse riigieelarvest ja KIKi kaudu.

Kultuuriministeeriumi haldusalas olev Eesti Vabaõhumuuseum korraldab mitmesuguseid temaatilisi rahvatraditsioonidega seotud õppepäevi, mis on loodusega tihedalt seotud nagu meie rahvatraditsioonidki. Muuseumi territooriumil on tähistatud Rocca al Mare looduse õpperada, kus näiteks MTÜ Tallinna Linnuklubi (vt punkt 6.2.4) korraldab iga‑aastaseid koolidevahelisi maastikumänge.

6.5         Erasektor

OÜ Looduskiri korraldab aasta läbi nädalalõpu bussireise loodusesse, reisisari kannab nime “Looduse Omnibuss”. Traditsioonilised on ka esmaspäevased loodusõhtud rahvusraamatukogus. Osaühingu tegevus on kõige suuremat hulka elanikerühmi kaasav loodus- ja keskkonnaharidust edendav ettevõtmine Tallinnas, mida toetab osaliselt ka KIK.

6.6         Kokkuvõte keskkonnahariduse hetkeolukorrast Tallinnas

Tallinna keskkonnahariduse hetkeolukorra ülevaate kokkuvõtteks võib märkida järgmist.

1.      Tallinnas elab üle 400 000 inimese, linnas tegutsevas 84 üldhariduskoolis[2] õpib u 44 000[3] ja 17 kutseõppeasutuses[4] u 3000 õpilast. Keskkonnaharidust andvaid asutusi on kümme. Kui kõrvutada neid andmeid keskkonnaharidust andvate asutuste ja nende tegevuses osalevate inimeste arvuga, võib öelda, et elanike arvu kohta on Tallinnas liiga vähe keskkonnaharidust andvaid asutusi. Seetõttu on nende suutlikkus väike ja keskkonnahariduslikesse tegevustesse on haaratud väike hulk inimesi.

2.      Tallinna eelarvest kaetakse linna hallatavate asutuste majanduskulud ja osa keskkonnaõpetajate palgakuludest, kuid loodusringides osalemise tasustamine jääb suuresti lastevanemate õlule. Loodusteemaliste huviringide toimimine sõltub peaasjalikult lastevanemate huvist ja rahalistest võimalustest.

Nagu eespool toodud keskkonnahariduse hetkeolukorra ülevaatest selgub, rahastatakse tallinlastele suunatud keskkonnahariduslikke tegevusi, sh linna hallatavate asutuste tööd (loodusringid, ekskursioonid, õuesõpe jms) suures osas KIKi projektitoetuste kaudu.

Projektipõhise tegevuse ja rahastamise tõttu on nii linna hallatavate asutuste kui ka teiste organisatsioonide tegevus killustatud ja süsteemitu, mistõttu ei vii see elanike keskkonnateadlikkust hea tasemeni.

Parema keskkonnateadlikkuse saavutamiseks on vaja suunata rahalisi vahendeid eelkõige koolieelikutele ja õpilastele keskkonnahariduse andmiseks, et kasvatada hoolivat suhtumist keskkonda ja loodusesse juba lapseeas.

Samuti on vaja senisest tunduvalt enam korraldada keskkonnahariduslikke tegevusi täiskasvanutele, sh eri sihtrühmadele (nt ettevõtetele, ametnikele).

7           ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED

Arengukava järgib kolme põhimõtete gruppi, et olukorda parendada ja viia keskkonnaharidus Tallinnas uuele tasemele. Need põhimõtted on järgmised.

 

1. Tegevuste koordineerimine

1.1 Keskkonnahariduslikke tegevusi peab koordineerima koordineeriv üksus, et leida sünergia senise killustatud tegevuse asemel. Arengukava alusel moodustatakse koordineerivaks üksuseks Tallinna Keskkonnahariduse Keskus (edaspidi Tallinna KHK).

1.2 Arengukavaga ette nähtud vahendid peavad soodustama koostööd riigi ja omavalitsuse vahel arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

2. Tegevuste jagunemine ja rahastamine

2.1 Arengukavas kirjeldatud keskkonnahariduslikud tegevused jagunevad põhi‑ ja projektitegevusteks. Põhitegevused on õppekava, elukestva õppe ja huviharidusega seotud keskkonnahariduslikud tegevused. Põhitegevusi viivad ellu linna hallatavad asutused linna eelarvest. Projektitegevused täiendavad põhitegevusi, kuid ei asenda neid, tegevusi rahastatakse linna eelarvest.

2.2 Linna hallatavad asutused peavad tagama koolieelikutele ja õpilastele nii huviringides osalemise võimalused kui ka üldhariduskoolide õppekava toetava programmi kohased tegevused.

2.3 Täiskasvanutele suunatud keskkonnahariduslike tegevuste toetamiseks tuleb leida rahalisi vahendeid mittetulunduslikele organisatsioonidele ja sihtasutustele, riigiasutustele ja ülikoolidele ning erasektorile.

3. Looduse praktilise tundmise õpetamine

3.1 Suund tuleb võtta looduse praktilisele tundmaõppimisele ning loodusõpet tuleb võimalikult palju anda looduses.

3.2 Et muuta keskkonnaharidustegevusi mitmekesisemaks, tuleb luua uusi looduskoole ja uusi looduse õpperadasid.

3.3 Keskkonnaõppe maine parandamiseks tuleb toetada üldharidus- ja ametikoolide keskkonnavalikainetega klasse.

3.4 Täiskasvanukoolituses tuleb pöörata rohkem tähelepanu keskkonna­valdkondadele, et suunata inimesi igapäevaste valikute langetamisel keskkonnaga rohkem arvestama.

8           ARENGUKAVA ELLUVIIMINE

8.1         Arengukava meetmed ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused

Arengukava peaeesmärgi saavutamine nii, et arvestatakse nii keskkonnahariduse hetkeseisu ülevaates esitatud hinnangute kui ka eespool toodud arengukava põhimõtetega, tagatakse alljärgneva arengukava kuue meetme kaudu.

 

Tabel 2. Arengukava meetmed

Meede 1

Arengukava rakendamine ning perioodiline ülevaatamine ja täiendamine

Meede 2

Linnaelanike keskkonnateadlikkuse pideva suurendamise tagamine

Meede 3

Õppekava toetavate keskkonnahariduslike tegevuste arendamine sihtfinantseerimise kaudu

Meede 4

Keskkonnahariduslike ringide osatähtsuse suurendamine huvikoolides ja ‑keskustes

Meede 5

Keskkonnaharidust andvates linna hallatavates asutustes tegutsevate loodusringide jätkusuutlikkuse tagamine ja arendamine

Meede 6

Õpetajate, huvijuhtide ja koolijuhtide keskkonnateadmiste pidev ajakohastamine

 

Need kuus meedet koondavad u 60 tegevust, mis on toodud arengukava tegevuskavas (Lisa 1) ja mille jagunemisest Tallinna linna ametite vahel annab ülevaate alljärgnev tabel (Tabel 3).


 

Tabel 3. Tegevused ametite ja meetmete lõikes

Vastutav(ad) amet(id)

Tegevuste arv

Meede 1

Meede 2

Meede 3

Meede 4

Meede 5

Meede 6

Keskkonnaamet

31

5

16

7

 

2

1

Haridusamet

20

 

1

7

2

 

10

Haridusamet ja keskkonnaamet

1

 

 

1

 

 

 

Kommunaalamet

1

 

 

1

 

 

 

Kultuuriväärtuste amet

1

 

1

 

 

 

 

Haridusamet ning spordi- ja noorsooamet

1

 

 

 

1

 

 

 

55

5

18

16

3

2

11

 

Meetmete alla koondatud tegevuste eelarvelist jaotust Tallinna linna ametite vahel kajastab alljärgnev tabel (Tabel 4).

 

Tabel 4. Eelarve meetmete lõikes (tuhandetes kroonides).

Vastutav(ad) amet(id)

Meede 1

Meede 2

Meede 3

Meede 4

Meede 5

Meede 6

Kokku

Keskkonnaamet

170 088

134 830

58 690

0

11790

700

376 098

Haridusamet

0

1 260

17590

7 890

0

7 650

34 390

Haridusamet ja keskkonnaamet

0

0

3 290

0

0

0

3 290

Kommunaalamet

0

0

2 065

0

0

0

2 065

Kultuuriväärtuste amet

0

394 000

0

0

0

0

394 000

Haridusamet ning spordi- ja noorsooamet

0

0

0

760

0

0

760

Kokku

170 088

530 090

81 635

8 650

11 790

8 350

810 603

 

Arengukava meetmete täitmiseks vajalike tegevuste detailsed kirjeldused, mõõdikud, oodatavad tulemused, tegevuse seisund 2007. aastal, eelarved aastate kaupa, vastutava ameti nimetus ning tegeliku või potentsiaalse täitja nimi on toodud tegevuskavas (Lisa 1).

Arengukava viiakse ellu tegevuskava alusel (Lisa 1) poolte koostöös. Kuni arengukavas ette nähtud koordineeriva üksuse loomiseni koordineerib tegevust keskkonnaamet (vt punkti 8.2).

Arengukava ellu viivad koostööpartnerid on grupeeritud õigusliku seisundi järgi (ametite hallatavad asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, ülikoolid ja uurimisasutused, riigiasutused, erasektor). Nende keskkonnaharidusliku tegevuse arendamiseks vajaminevaid ressursse on täpsemalt kirjeldatud punktides 8.3–8.7.

Arengukava elluviimisel osalevate ametite ja nende hallatavate asutuste (nii olemasolevate kui ka perspektiivsete) paiknemist Tallinna linna valitsemise struktuuris selgitab järgnev joonis.


Joonis 1. Tallinna keskkonnahariduse arengukava rakendamisega seotud asutuste ja isikute struktuur.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Arengukava teeb ettepaneku luua kaks uut üksust:

a)      Tallinna Keskkonnahariduse Keskus (punkt 8.2.1), millele liidetakse loodavad merekeskus Meriski ja looduskeskus Lümandu;

b)      keskkonnahariduse nõukogu (punkt 8.2.2).

Arengukava täitmisel rahastatakse ka projektitegevusi linnaeelarve kaudu. Eesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad kaasa Tallinna keskkonnaseisundi parandamisele ja elanike keskkonnateadlikkuse suurenemisele.

8.2         Koordineerivad üksused

Arengukava näeb ette kahe uue üksuse, Tallinna Keskkonnahariduse Keskuse (punkt 8.2.1), mille struktuuriüksustena moodustatakse merekeskus Meriski ja looduskeskus Lümandu, ning keskkonnahariduse nõukogu (punkt 8.2.2) loomise.

8.2.1        Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

Selleks, et keskkonnaharidust senisest efektiivsemalt koordineerida, tagada jätkusuutlikkus ning hankida Euroopa fondidest lisarahastust, tuleb luua Tallinna Keskkonnahariduse Keskus (Tallinna KHK). Peale lisaressursside hankimise on Tallinna KHK oluline roll arendada ja toetada Tallinna koolide, lasteaedade ja looduskeskuste võrgustikku nii rahaliste vahendite hankimise kui ka igapäevaste logistiliste küsimuste lahendamise näol (nt plaanipärase transpordilogistika väljaarendamine looduskeskuste külastamiseks, õppematerjalide ja info koondamine ning püsiva kättesaadavuse tagamine kodulehe ja telefoni kaudu jne).

Loodava Tallinna KHK põhikoosseisuks on kavandatud projektijuhi töökoht ettevalmistamise ja käivitamise etapil (8–12 kuud) ning üksuse juhataja ja kaks projektijuhti alates esimesest tegevusaastast.

Tallinna KHK ülesanne on tagada arengukava edukas täitmine. Arengukavas nähakse ette selle täitmise edukuse hindamine üks kord aastas eelmise aasta kohta. Seda tuleb teha enne linnaeelarve eelnõu koostamist, et oleks võimalik arvestada arengukava täitmise tulemusi ja eelarve vajadusi linna järgneva aasta eelarves.

Investeeringud inimkapitali, palgafondi, organisatoorsete meetmete kvaliteeti ja arendustegevusse on rahalises vääringus mitme suurusjärgu võrra väiksemad kui investeeringud ehitusse. Nende mõju keskkonnahariduse mõtestatud arendamisele on aga oluliselt suurem. Seetõttu on otstarbekas kaaluda keskkonnaametisse keskkonnahariduse edendamiseks lisatöökohtade loomist.

8.2.1.1       Kavandatav merekeskus

Tallinna Keskkonnahariduse Keskus alluvusse (vt ka
Joonis 1
) on kavas luua merekeskus, mille võimalik nimi on Meriski. Merekeskuse tegevuse eesmärk on pakkuda aasta läbi Tallinna koolidele õppekava toetavaid tegevusi mereökosüsteemi, rannikuelupaikade ja ‑protsesside tundmaõppimiseks praktilise loodusõppe ja õuesõppe kaudu. Merekeskus Meriski asub Lahemaa rahvuspargis Turbaneeme külas Kuusalu vallas. Seal asuvas endises riigiomandis olevas piirivalvekordonis arendatakse välja õppekeskus, kus on võimalik majutada ja toitlustada vähemalt 40 inimest. Praktiliseks loodusõppeks kasutatakse ka Lahemaa rahvuspargi õpperadu. Arengukavas nähakse ette neli täiskohaga õpetajat 3500 Tallinna õpilase õpetamiseks. Merekeskus Meriski on omalaadne õppeasutus üldhariduskoolidele meretemaatikaga tegelemiseks, senini ei ole Eestis seda võimalust olnud.

8.2.1.2       Kavandatav looduskeskus

Teine Tallinna Keskkonnahariduse Keskus alluvusse (vt ka Joonis 1) kavandatav struktuuriüksus on looduskeskus Lümandu. Looduskeskuse tegevuse eesmärk on pakkuda aasta läbi Tallinna koolidele õppekava toetavaid tegevusi metsaökosüsteemi tundmaõppimiseks praktilise loodusõppe ja õuesõppe kaudu. Looduskeskus Lümandu asub Lümandu külas Märjamaa vallas Raplamaal 80 km kaugusel Tallinnast. Seal asuvas mõisakompleksis (esmakordselt mainitud 1546. aastal) arendatakse välja õppekeskus, kus on võimalik majutada ja toitlustada vähemalt 60 inimest. Praktiliseks loodusõppeks kasutatakse ka Lümandu küla territooriumil olevat puutumata metsaala, ajaloolisi iidseid põldusid ning Punahabe kivikalmeid. Mõisakompleksi kuulub härrastemaja, ait, mõisavalitseja maja, tall-tõllakuur, mõisatööliste maja ning laudahoone. Kokku on hoonetealune pind 1740 m2. Mõisakompleksi omanikuks on Tallinna linn.

8.2.2        Keskkonnahariduse nõukogu

Arengukava näeb ette keskkonnahariduslike küsimuste läbitöötamiseks, ettepanekute tegemiseks ning arengukava analüüsiks keskkonnahariduse nõukogu loomise. linnavalitsuse alalise komisjonina.

Keskkonnahariduse nõukogu annab suuniseid ja nõustab Tallinna Linnavalitsust ja Tallinna Keskkonnahariduse Keskust ning teeb ettepanekuid keskkonnaharidustöö parendamiseks. Keskkonnahariduse nõukogu töövormiks on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Keskkonnahariduse nõukogu isikulise koosseisu kinnitab linnavalitsus.

8.3         Linnaasutused

Arengukava näeb ette linna ametite koordineeriva ja juhtiva rolli keskkonnahariduse edendamisel Tallinnas. Arengukava rakendub ametite hallatavatele linnaasutustele planeeritavate tegevuste kaudu ning keskkonnahariduslike tegevuste rahastamine arengukavas sätestatakse investeeringute ja tegevuskava alusel.

Arengukavaga nähakse ette linnaasutustes keskkonna- ja loodushariduslike tegevuste osakaalu suurendamist. Linnaasutustest on arengukava peamised elluviijad botaanikaaed, loomaaed, Kadrioru park, huvikeskus Kullo, Nõmme Noortemaja juures tegutsev loodusmaja, Lehola lasteaia juures tegutsev keskkonnahariduskeskus ja üldhariduskoolide juures tegutsevad loodusringid.

Botaanikaaias on loomisel loodusmaja, mille tegevuse käivitumisega suureneb loodusringide ja nendes osalevate õpilaste arv vähemalt kaks korda. Botaanikaaia loodusmajas on suurepärased võimalused õppekava toetavate tegevuste tarbeks, samuti on võimalik süvendada õpilaste teadmisi Eesti ja maailma taimede praktilise tundmaõppimise kaudu. Et botaanikaaia loodusmaja saaks edukalt tegutseda, peaks seal töötama vähemalt seitse täiskohaga õpetajat. Kloostrimetsa soo õpperaja valmimine botaanikaaias aitab mitmekesistada õppekava toetavaid tegevusi.

Loomaaed pakub Tallinna koolidele õppekava toetavaid tegevusi püsikollektsiooni alusel. Läänevärava keskkonnahariduse maja valmimise järel suureneb loomaaia potentsiaal Tallinna koolide teenindamisel kaks korda. Loomaaias peaks töötama vähemalt seitse täiskohaga õpetajat, et saavutada arengukavas ette nähtud tulemused. Nii loomaaia loomade kui ka botaanikaaia taimede püsikollektsiooni säilitamine ja arendamine on nii huvitegevuse kui ka Tallinna koolidele heal tasemel õppekava toetava tegevuse tagamise eelduseks. Veskimetsa õpperaja valmimine aitab mitmekesistada õppekava toetavaid tegevusi.

Kadrioru pargi palmimaja (orangerie) valmimine ning keskkonnahoidlike ja sihipäraste hooldusprogrammide käivitamine loob eeldused ajaloolise kultuurmaastiku süvendatud õppeks. Kadrioru pargi rekonstrueerimine loob võimaluse tutvustada Tallinna koolidele pargikunsti läbi kolme sajandi ja aitab teostada muuseumpargi ideed, kus on eksponeeritud 18. sajandile iseloomulikud regulaarpargi võtted, 19. sajandile iseloomulik looduspark ja 20. sajandi rahvuspark. Kadrioru pargi muuseumis peaks eesmärkide elluviimiseks töötama olemasolevatele lisaks kaks täiskohaga pedagoogi (museoloog-pedagoog ja botaanik-pedagoog).

Arengukava näeb ette keskkonnaalase huvitegevuse ja õppekava toetavate tegevuste arendamise Tallinna Huvikeskuse “Kullo” keskkonnaklassi ja Tallinna Nõmme Noortemaja juures tegutseva loodusmaja baasil. Õuesõpe eeldab senisest rohkem juhendajaid ja õppevahendeid ning transpordikulude hüvitamist.

Tallinna Huvikeskuse “Kullo” keskkonnaklass jätkab ja laiendab algklassiõpilastele loodustundide andmist ning alustab ühe loodusringi tegevuse käivitamist. Keskkonnaklassi toimimiseks näeb arengukava ette kaks täiskohaga õpetaja ametikohta. Loodusõppe andmiseks nähakse arengukavas lisaks valminud Löwenruh’ pargi õpperajale ka Musta Lepa pargi õpperaja ehitamine. Tallinna Nõmme Noortemaja juures tegutsev loodusmaja korraldab õppekava toetavaid tegevusi (praktilist loodusõpet ja õuesõpet). Nõmme Noortemaja juures tegutseva loodusmaja arendamiseks näeb arengukava ette kolm lisaõpetajat, kes korraldaksid nii õppekava toetavaid tegevusi kui ka kümne huviringi tööd. Nõmme Noortemaja juures tegutsev loodusmaja kasutab õuesõppeks Pääsküla raba õpperada ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

Arengukava investeeringute kava sisaldab botaanikaaias, loomaaias ja Kadrioru pargis keskkonnahariduse andmiseks valmivate hoonete maksumust ning ei sisalda huvikeskuse “Kullo” ja Tallinna Nõmme Noortemaja juures tegutseva loodusmaja hoonete juurdeehituste maksumusi.

Aegna loodusmaja, mille keskkonnaamet Aegna saarele rajab, on heaks välibaasiks linna hallatavate asutuste keskkonnahariduslikele tegevustele. Välibaasis on võimalik korraldada praktilist loodusõpet ja õuesõpet nii kooliõpilastele ja õpetajatele kui ka linnaelanike eri sihtrühmadele. Aegna loodusmaja on võimalik kasutada vähemalt 4–5 kuud aastas sõltuvalt sellest, kuidas ilmastik laevaliiklust võimaldab. Arengukavas nähakse ette, et Aegna loodusmaja tegevust hakkab korraldama täiskohaga metoodik. Keskkonnaharidusliku töö tõhusamaks korraldamiseks lasteaedades on loodud (1. jaanuaril 2006) Lehola lasteaia juures tegutsev keskkonnahariduskeskus, mis annab õuesõpet enda valmistatud õppematerjalide põhjal ülelinnalises lasteaedade võrgustikus. Arengukava tegevuskava toetab keskkonnahariduskeskuse jätkuvat arendamist ja tegevuse laiendamist. Eesmärkide täitmiseks on arengukavas ette nähtud lisaressursid kahe täiskohaga metoodiku tööle võtmiseks. Metoodikute ülesanne on koostada ja täiendada praktilise loodusõppe ja õuesõppe programme ja õppevahendeid, korraldada õppevahendite laialikandmist linna lasteaedadesse ja nõustada õpetajaid.

Õpetajate täienduskoolituse korraldamisel on oluline roll Tallinna Õpetajate Maja bioloogiaõpetajate ainesektsioonil, mille töö tõhusaks arendamiseks tuleb õppekäikude ja ekskursioonide korraldamisega seotud kulud katta linna eelarvest.

Arengukavas nähakse ette üldhariduskoolide juures tegutsevate loodusringide tegevuse toetamine õppevahendite ja õppekäikude tegemiseks vajalike transpordikulude katmine nii linnaeelarvest kui ka projektipõhiselt. Samuti nähakse arengukavas ette keskkonnavalikainete arendamine gümnaasiumides ning võimalusel ka kutseõppeasutustes.

Järgnev tabel (Tabel 5) annab ülevaate olemasolevatest ja arengukavas ette nähtud perspektiivsetest asutustest ja nende personalivajadustest.

 


Tabel 5. Looduskoolide olukorra ülevaade ning perspektiivne õpetajate ja struktuuriüksuste vajadus.

 

Tallinna Loomaaed (keskkonnamaja)

Kadrioru pargi

Orangerie ja muuseum

Tallinna Botaanikaaed (loodusmaja)

Tallinna Nõmme Noortemaja (loodusmaja)

Huvikeskus Kullo (keskkonna­klass)

Lehola Lasteaed

(keskkonna-hariduskeskus)

Tallinna Keskkonnaamet (Aegna loodusmaja)

Keskkonnahariduse keskus (Merekeskus Meriski)

MTÜ Studio Viridis  (Muraste Looduskool)

ELFi

vabatahtlike keskus

1. Juriidiline staatus

Linnaasutus

Linnaasutus

Linnaasutus

Linnaasutus

Linnaasutus

Linnaasutus

Ei ole juriidiline isik, kuulub linnale

Linnaasutus

MTÜ Studio Viridis Loodusharidus

SA Eestimaa Looduse Fond

2. Vastutav amet

Kultuuriväärtuste amet

Kommunaal­amet

Keskkonnaamet

Haridusamet

Haridusamet

Haridusamet

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet

3. Tulevane õpetajate vajadus

7 õpetajat

2 õpetajat

7 õpetajat

3 õpetajat

2 õpetajat

2 õpetajat

1 õpetaja

4 õpetajat

2 õpetajat

2 õpetajat

4. Loodusmaja hoone

Eraldi hoone loomaaia lääneväravas

Eraldi hoone pargi territooriumil

Eraldi hoone botaanikaaia territooriumil

Noortemajaga samas hoones

Huvikeskusega samas hoones

Lehola lasteaiaga samas hoones

Omaette hooned

Omaette hooned

Osa olemasolevast

hoonest

Omaette hoone

5. Õppekava toetavad mõnetunnise kestu­sega tegevused samas asutuses ja selle territooriumil

+

+

+

+

+

+

+

+

+

6. Õppekava toetavad mõnepäevase kestu­sega tegevused samas asutuses

+

+

7. Asukoht

Tallinn, Haabersti

Tallinn, Kesklinn

Tallinn, Pirita

Tallinn, Nõmme

Tallinn, Mustamäe

Tallinn, Mustamäe

Tallinn,

Aegna saar

Kuusalu vald, 75 km Tallinnast

Harku vald,

15 km Tallinnast

Tallinn, XXX

8. Ööbimine samas asutuses

-

+

+

9. Toitlustamine samas asutuses

+

+

+

+

10. Loodusringid – huvitegevus samas asutuses

+

+

+

+

+

11.Elavnurk /

lasteloomaaed

+/+

–/–

–/–

+/–

–/–

–/–

–/–

–/–

–/–

–/–

12. Püsikollektsioonid

+

Elusad loomad

+

Elusad taimed

+

Elusad taimed

+ mereakvaarium

13. Temaatiline suunitlus

Zooloogiline

Botaaniline, geograafiline, pärandkultuur

Botaaniline

Zooloogiline; loodusõpetus

Zooloogiline; loodusõpetus

Loodusõpetus

Zooloogiline, botaaniline, geoloogiline, meretemaatika

Mereteematika, zooloogiline, botaaniline, pärandkultuur

Zooloogiline, geoloogiline,

botaaniline

Päästekoolitus

 


.

8.4         Mittetulundusühingud ja sihtasutused

Sihtasutusel Eestimaa Looduse Fond (ELF) on kavas rajada Tallinna vabatahtlike huvikeskus (edaspidi keskus), mis tegutseb kahes valdkonnas: vigastatud loomade-lindude rehabilitatsioon ja naftareostuses kannatada saanud loomade-lindude rehabilitatsioon. Keskuse esimene ülesanne eeldab igapäevast valmisolekut ning teine kiiret ja otsustavat tegutsemist ohuolukorras. Keskuse esimese ülesande täitmiseks on vaja nii ruume, varustust kui ka asjaomase koolitusega personali ning suurel arvul vabatahtlikke. ELFil on olemas vajalik varustus ja koolitatud spetsialistid, kuid puuduvad sobivad ruumid. Aktiivses vabatahtlike nimekirjas on 600 inimest. Keskuses töötab aasta läbi kaks täiskohaga inimest. Keskus pakub õpilastele ja linnaelanikele võimalust nii keskuse tööga tutvuda kui ka selles osaleda.

Mittetulundusühingul Studio Viridis Loodusharidus on koostöös ELFiga kavas luua Muraste mõisapargis looduskool, mille tegevuse eesmärk on pakkuda aasta läbi õppekava toetavat praktilist loodusõpet Tallinna lasteaedadele ja koolidele. Lasteaialaste õpe toimub koostöös Lehola lasteaia juures tegutseva keskkonnahariduskeskusega. Muraste looduskool asub Harku vallas Muraste mõisapargis. Looduskooli tarbeks ehitatakse välja looduskooli õpperuumid 35 inimesele ja ööbimiskohad 20 inimesele. Praktiliseks loodusõppeks kasutatakse looduskaitsealust mõisaparki, seda ümbritsevat riigimetsa, Muraste looduskaitseala ja loodavat Sõrve looduskaitseala. Muraste looduskoolis on tööl täiskohaga programmijuht, igat gruppi juhendab kaks lepingulist õpetajat. Aastas õpetatakse 1000 last.

Mittetulundusühing Tallinna Linnuklubi võtab tööle õpetaja, kelle ülesanne on tutvustada elanikele ja kooliõpilastele linde praktilise loodusõppe ja õuesõppe vormis. Praktiline linnuõpe toimub Tallinna parkides ja Paljassaare linnuhoiualal. Õppeaastas tehakse igale koolile 1–2 praktilist lindude õpetamise päeva vastavalt 7. klassi õppekavale.

Mittetulundusühing Metsanoorte Ühendus jätkab õppelaagrite korraldamist Tallinna kooliõpilastele.

Mittetulundusühing Loodusring jätkab õppekäikude korraldamist Tallinna rohealadele.

Arengukavas nähakse rahalised võimalused ka teistele mittetulunduslikele organisatsioonidele, kes soovivad tegeleda arengukava eesmärkidega seonduvate tegevustega.

8.5         Ülikoolid ja uurimisasutused

Arengukavas nähakse ette õppekava toetavate tegevuste arendamine ja asjakohaste programmide koostamises osalemine ning praktilise loodusõppe ja õuesõppe andmine ülikoolide (Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt) toel.

8.6         Riigiasutused

Suures osas on keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutseva Eesti Loodusmuuseumi tegevus suunatud Tallinna elanikele, sh õpilastele. Arengukavas nähakse ette loodusmuuseumi roll praktilise loodusõppe ja õuesõppe korraldamisel. Arvestades, et loodusmuuseumi külastajad on põhiliselt Tallinnast, näeb arengukava ette Eesti Loodusmuuseumi sihtfinantseerimist eelkõige meetme 3 „Õppekava toetavate keskkonnahariduslike tegevuste arendamine sihtfinantseerimise kaudu” raames.

Seoses ruumikitsikusega, mis piirab ka loodushariduse pakkumise võimalusi, on keskkonnaministeerium algatamas Eesti Loodusmuuseumi uue hoone Tallinnasse ehitamise läbirääkimisi. Kuna läbirääkimiste protsess on algusjärgus, ei kajastu linna võimalik panus arengukava tegevuskavas. Tallinna loodushariduse omandamise võimaluste avardamise seisukohalt tuleb tulevikus oluliseks pidada linna valmidust osaleda protsessis kaasfinantseerijana. Vajaduse korral on võimalik seda olulist aspekti linna eelarvega siduda eraldi läbirääkimiste tulemusel ja/või arengukava uuendamisel kolme aasta pärast.

8.7         Erasektor

Tallinna linn toetab Tallinna loodusvarade kasutusest ja saastetasudest laekuva raha kasutamise korra alusel programmide kaudu füüsiliste ja juriidiliste isikute tegevust, mis aitavad kaasa arengukava eesmärkide saavutamisele. Erasektorit näeb arengukava koostööpartnerina eelkõige täiskasvanutele suunatud keskkonnahariduslike tegevuste korral.

9           ARENGUKAVA EELARVE MAHT JA JAGUNEMINE

Arengukava rakendamise eelarve jaguneb tegevuste ja investeeringute ning keskkonnafondi eelarveks (Tabel 6).

 

Tabel 6. Arengukava eelarve.

Arengukava eelarve

Summa

Keskkonnahariduse tegevuskava

810 603 000 krooni

Investeeringud

366 531 600 krooni

Linnaeelarvest rahastatavad projektitegevused

159 600 000 krooni

 

Eelarve puhul on arvestatud vaid linna eelarvet, s.o vastutavate ametite eelarveid ja loodava keskkonnafondi eelarvet, mitte riigi ega erasektori finantsressursse.

9.1         Tegevuste eelarve ja jagunemine

Arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste eelarve aastate 2008–2014 lõikes on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 7).

 

Tabel 7. Arengukava eelarve jagunemine ametite vahel aastate 2008–2014 lõikes.

Vastutav(ad) amet(id)

Tegevuste arv

Arengukava eelarve aastate lõikes (tuhandetes kroonides)

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

KOKKU

Keskkonnaamet

31

40 780

46 680

50 512

52 962

57 294

61 634

66 236

376 098

Haridusamet

20

2530

3375

3955

4475

5080

7155

7820

34 390

Haridusamet ja keskkonnaamet

1

170

510

350

550

560

570

580

3290

Kommunaalamet

1

50

50

100

100

140

140

180

760

Kultuuriväärtuste amet

1

295

295

295

295

295

295

295

2065

Haridusamet ning spordi- ja noorsooamet

1

42 000

46 000

50 000

55 000

61 000

67 000

73 000

394 000

 KOKKU

55

85 825

96 910

105 212

113 382

124 369

136 794

148 111

810 603

 

9.2         Investeeringute kava ja eelarve

Investeeringutega tagatakse looduskoolide ehitus ja renoveerimine, õppevahendite valmistamine ja soetamine, õpperadade ja kooliaia ehitus ning Kadrioru pargi ehitustööd (Tabel 8).

 

 

Tabel 8. Tallinna keskkonnahariduse arengukava investeeringute kava.

Jrk nr

Tegevus

Alusdokument

Seos tegevuskava meetmete ja tegevustega

Valmimis­aasta

Kogueel­arve (tuhandetes kroonides)

Vastutav amet

1.

Looduskoolide ehitus ja renoveerimine

 

1.1.

Tallinna Botaanikaaia loodusmaja ehitamine

Tallinna linna arengukava; Tallinna Botaanikaaia loodusmaja kontseptsioonid 2007–2009 ja 2008–2013

2.1.10, 3.6.2, 5.1.1, 5.2, 5.2.1, 6.1.2

2014

20 000

Keskkonnaamet

1.2.

Tallinna Botaanikaaia kasvuhoonete ehitamine

2, 3, 4, 5, 6

2014

50 000

Keskkonnaamet

1.3.

Tallinna Loomaaia läänevärava kompleksi keskkonnahariduse maja ehitamine

Tallinna linna arengukava, Tallinna Loomaaia läänevärava kompleksi projektdokumentatsioon

2.1.9, 3.6.1, 5.1, 5.1.1, 6.1.1, 6.1.3, 6.1

 

2012

100 000

Kultuuriväärtuste amet

1.4.

Aegna loodusmaja ehitamine

Tallinna linna arengukava

3.6.3, 6.1.4

2014

20 000

Keskkonnaamet

1.5.

Paljassaare hoiuala looduse infopunkt

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava

2, 3, 4, 5

2009

250

Keskkonnaamet

1.6.

Merekeskus Meriski ehitamine

Ettevalmistatud äriplaan ja eelarve; riigi keskkonnahariduse kontseptsioon

3.6.1, 6.1.5, 6.1.6

2009

14 800

Keskkonnaamet

1.7

Looduskeskus Lümandu renoveerimine

Renoveerimisplaan ettevalmistamisel

2, 3, 4, 5

2012

73 000

Keskkonnaamet

1.8.

Muraste looduskool Harjumaal Harku vallas, ehitamine

Ettevalmistatud kalkulatsioon ja pakkumine projekteerijalt. Riigi keskkonnahariduse kontseptsioon

3.9.1

2010

3 000

Keskkonnaamet

1.9.

Vabatahtlike keskuse ja huvikeskuse ehitamine Tallinnas

Eestimaa Looduse Fondi äriplaan

4

 

2013

3 000

Keskkonnaamet

1.10.

Uute huvikoolide ehitus ja olemasolevate renoveerimine

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

4

2014

1 000

Keskkonnamet

2.

Õppevahendite valmistamine ja soetamine

 

2.1.

Aegna loodusmaja väljaarendamine

Tallinna linna arengukava

3.6.3, 6.1.4

2008

1 500

Keskkonnaamet

2.2.

Tallinna Botaanikaaia loodusmaja väljaarendamine

Tallinna linna arengukava; Tallinna Botaanikaaia loodusmaja kontseptsioon 2008–2009

2.1.10, 3.6.2, 5.1.1, 5.2, 5.2.1, 6.1.2

2008

1 500

Keskkonnaamet

2.3.

Paljassaare hoiuala looduse infopunkti rajamine

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava

3.4, 3.5, .3.9

2009

50

Keskkonnaamet

2.4.

Tallinna Loomaaia läänevärava kompleksi keskkonnahariduse maja ehitamine

Tallinna linna arengukava, Tallinna Loomaaia läänevärava kompleksi projektdokumentatsioon

2.1.9, 3.6.1, 5.1, 5.1.1, 6.1.1, 6.1.3, 6.1

2012

2 000

Keskkonnaamet

2.5.

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja väljaarendamine

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

3.4.1, 4.1

2009

350

Keskkonnaamet

2.6.

Lehola Keskkonnaharidus­keskuse väljaarendamine

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

3.5.1, 5

2014

6 600

Keskkonnaamet

2.7.

Vabatahtlike keskus ja huvikeskuse väljaarendamine Tallinnas

Eestimaa Looduse Fondi äriplaan

4

2012

10 000

Keskkonnaamet

2.8.

Merekeskus Meriski väljaarendamine

Ettevalmistatud äriplaan ja eelarve

3.6.1, 6.1.5, 6.1.6

2009

500

Keskkonnaamet

2.9.

Muraste looduskooli väljaarendamine

Ettevalmistatud eelarve

3.9.1

2010

200

Keskkonnaamet

2.10.

Õppevahendite koostamine ja valmistamine

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

2, 3, 4, 5

2014

5000

Keskkonnaamet

3.

Õpperadade ehitus

 

3.1.

Kloostrimetsa soo õpperaja ehitus

TBA lähteülesanne

3.4, 3.5, 3.9

2008

575

Keskkonnaamet

3.2.

Veskimetsa õpperaja ehitus

Tallinna Loomaaia lähteülesanne

3.4, 3.5, 3.9

2010

250

Keskkonnaamet

3.3.

Paljassaare kahe õpperaja ehitus

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava

3.4, 3.5, 3.9

2009

250

Keskkonnaamet

3.4.

Huvikeskuse Kullo kõrval asuva Musta Lepa pargi keskkonnauuringud, korrastamine ja õpperaja ehitus

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

3.4, 3.5, 3.9

2009

1 500

Keskkonnaamet

3.5.

Pääsküla raba laste- ja invaraja (2 km, läbitav lapsevankri või ratastooliga) ning looduse õpperaja (4 km) ehitus

Tallinna linna arengukava

3.4, 3.5, 3.9

2009

900

Keskkonnaamet

3.6.

Uute õpperadade ehitus ja olemasolevate hooldus

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014

3.4, 3.5, 3.9

2014

1 000

Keskkonnaamet

4.

Kooliaia ehitus

 

4.1.

Tallinna Keskkonnaameti haldusalas oleva kooliaia rajamine

Kloostrimetsa kooliaed

2, 3, 4, 5, 6

2010

300

Keskkonnaamet

5.

Kadrioru pargi orangerie’ ja muuseumihoone ehitus

Kadrioru pargi arengukava aastani 2018

3.4, 3.5, 3.9

2014

49 000

Kommunaalamet

 

 

KOKKU

 

 

366 531 600

 

 

Kokkuvõte investeeringute eelarve jagunemisest ametite vahel perioodil 2008–2013 on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 9).

 

Tabel 9. Investeeringute eelarve jagunemine ametite vahel.

Amet

Summa (kr)

Keskkonnaamet

217 531 600

Kultuuriväärtuste amet

100 000 000

Kommunaalamet

49 000 000

Kokku

366 531 600

 

10       ARENGUKAVA RAKENDAMIST TAKISTAVAD RISKID JA NENDE MAANDAMISE MEETMED

Arengukava edukat rakendamist võivad takistada järgmised olulised riskid: arengukava elluviimist koordineerivate üksuste moodustamata jätmine, sealhulgas linnaasutuste ebapiisav ja mittesihipärane rahastamine ning keskkonnahariduse nõukogu loomata jätmine.

10.1     Arengukava elluviimist koordineerivate üksuste moodustamata jätmine

Arengukava ellurakendamine on keskkonnaameti ülesanne. Kui töömaht suureneb, võimaldaks koosseisu suurendamine looduskaitse ja keskkonnahariduse sektoris kahe spetsialisti võrra suurendada selle üksuse haldussuutlikkust.

Arengukava edukat rakendamist raskendaks asjaolu, kui arengukava elluviimiseks ei moodustata koordineerivaid üksusi. Koordineerivate üksuste moodustamine on arengukava rakendamise seisukohast esmase tähtsusega.

Tallinna KHK asutamine on arengukava uuenduslik idee, mis on enamiku arengukavas ette nähtud sisuliste tegevuste mootoriks ning loob aluse arengukava tegevuste teostamiseks ja uute tegevusvisioonide kavandamiseks. Tiigrihüppe SA, SA Ahhaa ja SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus edunäited on piisavalt julgustavad ja kui võtta arvesse suhteliselt väikesi kulutusi palgafondile ja ruumide rendile, on Tallinna KHK moodustamise finantsrisk väike. Kui Tallinna KHKd ei moodustata, võib prognoosida mitmete arengukavas kavandatud võtmetegevuste ning arengukava põhieesmärkide teostumata jäämist, kuna arengukava eeldab süsteemse arendustegevuse aktiivset käivitamist ning Tallinna KHK taotletavate lisaressursside vajadust. Kui keskkonnahariduse nõukogu   ei moodustata, kaob arengukava rakendavatel üksustel (Tallinna KHK ja keskkonnaamet) side arengukava elluviijatega ning tagasiside arengukava rakendamise edukuse ja probleemide olemasolu osas.

10.2     Linnaasutuste ebapiisav ja mittesihipärane rahastamine

Arengukava täitjad on linnaasutused. Kui arengukavas määratud ülesannete täitmiseks ei ole piisavalt ressursse, siis jäävad olulised tegevused (nt õppekava toetavad tegevused) täitmata. Selline olukord ohustab tõsiselt arengukava elluviimist ja eesmärkide saavutamist ning jätkub praegune olukord, kus keskkonnaharidust pakkuvad linnaasutused taotlevad raha peamiselt KIKst. Vaja on tagada linnaasutuste piisav ja sihipärane rahastamine linna eelarvest.

10.3     Loodusvarade kasutusest ja saastetasudest laekuva raha mittekasutamine

Praegu rahastatakse keskkonnaprojekte eri ametite eelarverealt “Mittetulundustegevus”. Rahastamine on seega toetustepõhine, mistõttu linnaasutustel, arengukava täitjatel, on raske tegevusi planeerida ja ellu viia. Seetõttu on keskkonnahariduse regulaarne ja sihipärane rahastamine linnaeelarve kaudu hädavajalik, et arengukava täitmine ja eesmärkide saavutamine võimalikuks osutuks.

 

11       ARENGUKAVA KOOSTAMISES OSALENUD ASUTUSTE JA ORGANISATSIOONIDE NIMEKIRI

1.       Mittetulundusühing Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO

2.       AS Elcoteq

3.       Mittetulundusühing Eesti Looduskaitse Selts

4.       Eesti Loodusmuuseum

5.       Eesti Maaülikool

6.       Eesti Noorsootöö Keskus

7.       Mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine

8.       Haridus- ja teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

9.       Jõelähtme kogudus

10.   Keskkonnaministeerium

11.   Kolde Lasteaed

12.   Lehola Lasteaed

13.   Mittetulundusühing Eesti Looduseuurijate Selts

14.   Mittetulundusühing Eesti Projektijuhtide Liit

15.   Mittetulundusühing Eesti Looduskaitse Selts

16.   Mittetulundusühing Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED

17.   Mittetulundusühing Lehola Keskkonnahariduskeskus

18.   Mittetulundusühing Loodusring

19.   Mittetulundusühing Studio Viridis Loodusharidus

20.   Mittetulundusühing Tallinna Linnuklubi

21.   Mittetulundusühing Tallinna Looduskaitse Selts

22.   Mustamäe Linnaosa Valitsus

23.   Osaühing Vesilind

24.   Pirita Kose Lasteaed

25.   Riigimetsa Majandamise Keskus

26.   Riiklik Looduskaitse Keskus

27.   Rocca al Mare Kool

28.   Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus

29.   Sihtasutus Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

30.   Sihtasutus Archimedes

31.   Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond

32.   Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus

33.   Sihtasutus REC Estonia – Kesk- ja Ida-Euroopa Keskkonnakeskuse Eesti esindus

34.   Tallinna bioloogiaõpetajate ainesektsioon

35.   Tallinna Botaanikaaed

36.   Tallinna Haridusamet

37.   Tallinna Huvikeskus “Kullo”

38.   Tallinna keemiaõpetajate ainesektsioon

39.   Tallinna Keskkonnaamet

40.   Tallinna Lasteaed Kiikhobu

41.   Tallinna Lasteaed Sikupilli

42.   Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjon

43.   Mittetulundusühing Tallinna Looduskaitse Selts

44.   Tallinna Loomaaed

45.   Tallinna Nõmme Noortemaja

46.   Tallinna Uuskasutuskeskus

47.   Tallinna Tehnikaülikool

48.   Tallinna Ühisgümnaasium

49.   Tallinna Ülikool

50.  Tartu Ülikool


Lisa 1. Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 tegevuskava

 

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 tegevuskava

EESMÄRK

MÕÕDIK

OODATAV TULEMUS

2007. a seis

Eelarveaasta (tuhandetes kroonides)

KOORDI-NEERIV AMET

TEGELIK VÕI POTENT-SIAALNE TEOSTAJA

TEGEVUSED

Tegevuse täpsustus

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

KOKKU (tuhandetes kroonides)

1. MEEDE. Tallinna keskkonnahariduse arengukava rakendamine ning perioodiline ülevaatamine ja täiendamine

Tallinna kesk­konnahariduse arengukava täit­mise perioodilise ülevaatamise tule­musena valmib aruanne, mis näitab arengukava eesmärgipärast rakendamist.

Arengukava täiendatakse ja korrigeeritakse Tallinna keskkonnahari­duse aren­gukava täitmise perioodi­lise ülevaatamise aru­ande alusel.

Tallinna keskkonna­hariduse arengukava on koostamisel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1. Koordineeriv üksus

Uus, linna eelarvest finantseeritavate organi­satsioonide tegevust koordineeriv katusorga­nisatsioon, mis rakendab Tallinna keskkonna­hariduse arengukava.

On loodud toimiv, linnaeelarveline organisatsioon, mis koordineerib Tallinna keskkonnahariduse arengukava rakendamist.

Tallinna keskkonnahari­duse arengukava täide­takse eesmärgipäraselt ja efektiivselt.

 Linna eelarvest finant­seeritavaid kesk­konna­hariduslikke tege­vusi ei koordineerita.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.2. Tallinna Keskkonnahariduse Keskus asutamine

Üksuse ettevalmistamine

Üksus on loodud.

Üksuse tööks on loodud kõik juriidilised ja finantseeldused.

Üksus puudub.

0

0

0

0

0

0

0

0

Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

1.3. Tallinna Keskkonnahariduse Keskuse tööplaani koostamine

Tööplaan sisaldab nii organisat­siooni enda kui ka Tallinna keskkonna­hariduse arengukava rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimise kava.

Tööplaan on valmis ja heaks kiidetud.

Tööplaan aitab kaasa Tallinna keskkonna­hariduse arengukava ees­märgipärasele ja efektiiv­sele rakendamisele.

Üksus puudub.

50

50

0

0

0

0

0

100

Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

1.4. Tallinna Keskkonnahariduse Keskus toimimine

Üksuse igapäevane tegevus

Üksuses töötab vähemalt kolm täis­kohaga inimest, üksuse eelarve või­maldab koordinee­rida Tallinna kesk­konnahariduse aren­gukava raken­damist eesmärgi­päraselt ja efektiiv­selt.

Üksuse tegevus aitab kaasa Tallinna keskkonna­hariduse arengukava ees­märgipärasele ja efektiiv­sele rakendamisele, sh aitab kaasata linna eelarve väliseid finantseeringuid.

Üksus puudub.

600

600

700

700

800

800

900

5100

Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

1.5. Keskkonnhariduse nõukogu toimimine

Moodustatakse alaline keskkonnahariduse komisjon, milles osalevad Tallinna keskkonna­hariduse arengukava rakendamises osalevate vastutavate asutuste/ametite ja organisatsioonide esindajad.

Keskkonnahariduse nõukogu  kutsutakse kokku vajadusel.

Keskkonnahariduse nõukogu  töö aitab kaasa Tallinna keskkonna­hariduse arengukava ees­märgipärasele ja efektiiv­sele rakendamisele.

Üksus puudub, keskkonnahariduse nõukogu puudub

10

10

12

12

14

14

16

88

Keskkonnaamet

Tallinna Keskkonnahariduse Keskus

1.6.Keskkonnahariduse regulaarne ja sihipärane rahastamine linnaeelarvelistest vahenditest

 

Tallinna Keskkonnahariduse Keskuse komisjoni heakskiidu saanud ettepanekud rahastatakse linnaeelarvest.

Tallinna Keskkonnaharidu-se Keskus korraldab aastas vähemalt kaks taotlusvooru.

Linnaeelarvest finant­seeritavad projektid aitavad parandada Tallinna kesk­konnaseisundit ja suuren­dada elanike keskkonna­teadlikkust, sh rakendada Tallinna keskkonnahari­duse arengukava.

Keskkonnaprojekte rahas­tatakse iga ameti eelarve­realt "Mittetulundus­tegevus".

21350

23050

24200

24100

24100

24000

24000

159600

Keskkonnaamet

 

2. MEEDE. Linnaelanike keskkonnateadlikkuse pideva suurendamise tagamine

Osalejate arv

Tallinnas on linnaelanikele loodud püsivõimalused keskkonnateadlikuks tegutsemiseks

Linna vahenditest on rahastatud mitmeid tegevusi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.1.1. Säästliku energia­kasutuse propageerimine

Kampaaniad, teabepäevad, näitused

Osalejate arv; tegevuste arv

Aastas korraldatakse vähemalt 10 tegevust.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.2. Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus (Energiakeskus) töö aren­damine

Püsiekspositsiooni majandus- ja personali­kulude katmine

Püsikollektsioon säilib ja täieneb, selle tutvustamine paraneb.

Aastas külastab Energia­keskust vähemalt 5000 õpilast.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud; 2006. aastal külastas keskust 3000 õpilast.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus

2.1.3. Säästliku tarbimise propageerimine

Kampaaniad, teabepäevad, näitused

Osalejate arv; tegevuste arv

Aastas korraldatakse vähemalt 10 tegevust.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.4. Ühistranspordi eeliste propageerimine

Kampaaniad, teabepäevad, näitused

Osalejate arv; tegevuste arv

Aastas korraldatakse vähemalt 10 tegevust.

Linna vahenditest rahastati kampaaniat „Pargi ja reisi“.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.5. Jäätmete liigiti kogumise propageerimine

Kampaaniad, teabepäevad, koolitused, näitused

Osalejate arv; tegevuste arv

Aastas korraldatakse vähemalt 10 tegevust.

Linna vahenditest rahastati Prügihundi suhtekorraldustegevust

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.6. Linnaelanike tead­likkuse suurendamine kesk­konna­õigusest, nende õigus­test ja kohustustest ning osalemisest otsusetegemises

Teabepäevad, koolitused

Osalejate arv; tegevuste arv

Aastas korraldatakse vähemalt 10 tegevust.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.7. Kaasaaitamine lemmik­loomade pidamise heade tavade tutvustamisele

Lemmikloomaringid, teabepäevad, näitused, praktiline koolitus

Osalejate arv, ringide arv

Lemmikloomapidajatel on võimalus saada teavet ja õpetust lemmiklooma­pidamise kohta, abi koerte sotsialiseerimisel.

Tallinna Nõmme Noorte­maja loodusmajas tegut­ses elavnurk, mille toel nõustati kodanikke; korraldati teabepäevi koerapidaja­tele.

120

140

160

180

200

220

240

1260

Haridusamet

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja

2.1.8. Kaasaaitamine looduse paremini tundma õppimisele elanike seas

Õppekäigud linna lähi­ümbrusesse, laagrid, näitused; püsikollekt­sioonid

Osalejate arv, ürituste arv

Elanikele on loodud võimalused õppida loodust paremini tundma.

Linnulaulu­hommikuid korraldasid MTÜ Loodusring ja MTÜ Tallinna Linnuklubi.

50

50

50

50

50

50

50

350

Keskkonnaamet

Linna allasutused

2.1.9. Püsikollektsiooni hal­damine Tallinna Looma­aias

Majandus- ja personali­kulude katmine

Püsikollektsioon säilib ja täieneb, selle tutvustamine paraneb.

Püsikollektsiooni külastab aastas 400 000 inimest.

2007. a külastas Tallinna Loomaaeda 300 000 inimest.

42000

46000

50000

55000

61000

67000

73000

394000

Kultuuriväärtuste amet

Tallinna Loomaaed

2.1.10. Püsikollektsiooni haldamine Tallinna Botaanika­aias

Majandus- ja personali­kulude katmine

Püsikollektsioon säilib ja täieneb, selle tutvustamine paraneb.

Püsikollektsiooni kasvu­hoonetes külastab aastas 30 000 – 35 000 inimest.

2006. a külastas Tallinna Botaanikaaia kasvu­hooneid 28 000 inimest.

12 000

13000

14500

16 000

17750

19500

21500

114250

Keskkonnaamet

Tallinna Botaanikaaed

2.1.11. MTÜd ja sihtasutused

Õppekäigud linna lähi­ümbrusesse, laagrid, näitused

Osalejate arv, ürituste arv

Elanikele on loodud võimalused õppida pare­mini loodust tundma.

2007. a looduskaitsekuu tähistamine Tallinnas; Tallinna Looduskaitse Selts korraldas lektooriume, koristus­talgud kaitsealadel ja linnaosades.

150

170

190

200

220

240

260

1430

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.12. Keskkonnajuhtimis­süsteemide rakendamise propageerimine ettevõtetes ja ametiasutustes

Teabepäevad, koolitused

Keskkonnajuhtimis­süsteemi rakenda­tavate ettevõtete arv Tallinnas

Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendavate ettevõtete arv Tallinnas on vähemalt 200.

2007. a oli Eesti Kvali­teediühingu andmetel Tallinnas 130 ettevõtet, kus on rakendatud keskkonnajuhtimis-süsteem.

50

50

70

70

90

90

110

530

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

Konkursi "Aasta keskkonnategu Tallinnas” korraldamine

Auhinna väljaandmine

Auhinda antakse välja kord aastas.

2007. a auhinda välja ei antud.

100

100

100

120

120

120

140

800

Keskkonnaamet

Keskkonnaamet

2.1.13. Euroopa rohelise pealinna algatuse tutvus­tamine ja selle rakendamisele kaasa aitamine

Teabepäevad, koolitused, näitused

Osalejate arv, tegevuste arv

Tallinna elanikud on teadlikud Euroopa rohelise pealinna algatusest ja põhimõtetest.

Märkimisväärset tegevust ei toimunud.

50

50

70

70

90

90

110

530

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

2.1.14. Tallinna keskkonna­uudised meedias

Eesti Rahvusringhäälingus

Saadete arv

Vähemalt kord kuus

2007. a linna eelarvest keskkonnasaateid ei rahastatud.

60

100

150

200

250

300

350

1410

Keskkonnaamet

Eesti Rahvusringhääling, erakanalid ja raadiojaamad

2.1.15. Keskkonnaalaste täienduskoolituste korralda­mine eri sihtrühmadele

Ökotugiisikud ja kesk­konnanõustajad linna­ ametiasutustes

Osalejate arv

Keskkonnakoolituste temaatika vastab erineva­tele huvidele.

Kesk­konnakursused Tallinna juhtametnikele; linna­ ameti­asutustes koolitati välja 21 ökotugi­isikut.

50

50

100

100

150

150

200

800

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

Projekt „Tallinna roheline rood" pensionäridele

Osalejate arv

Algatati juht­projekt, koolitati välja 16 pensionäri, edaspidi jätkuvad koolitused kõigis linnaosades, kokku saab koolitust 100–120 inimest.

250

300

350

370

390

400

420

2480

Keskkonnaamet

Roheline Rood, eri organisatsioonid

Teised sihtrühmad

Osalejate arv

2007. a üritusi on kirjeldatud eespool.

100

150

200

250

300

350

400

1750

Keskkonnaamet

Eri organisatsioonid

3. MEEDE. Õppekava toetavate keskkonnahariduslike tegevuste arendamine sihtfinantseerimise kaudu

Õppekava toetavate tegevuste arv ja sisu

Tallinna üldharidus­koolidel on püsivõimalus mitmekesistada ja tugevdada õppekava rakendamist.

Õppekava toetavaid tegevusi finant­seeritakse projekti­põhiselt ja süsteemitult.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1. Üldhariduslikes koolides tegutsevate loodusringide tegevuskulude osaline katmine

Tegevuskulude osaline katmine (transport, õppe­vahendid)

Osalejate arv, ringide arv

Aastaks 2010 tegutseb Tallinnas püsivalt vähemalt 45 loodusringi ja neis osaleb 1500 üld­hariduskoolide õpilast.

2007. a veebruaris tegutsesid loodusringid 12 üldhariduskoolis ja neis osales u 270 õpilast.

70

70

90

90

110

110

130

670

Haridusamet

Üldhariduskoolid

3.2. Keskkonnavalikainetega gümnaasiumide tegevuse arendamine

Õpilaste arv

Keskkonnaõpetus valikainena vähemalt pooltes gümnaasiumides

2007. a puudub Tallinnas keskkonnavalikainetega gümnaasium.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.2.1. Teatud arvu güm­naasiumide väljaarendamine keskkonnavalikainetega gümnaasiumiks

Tegevuskulude osaline katmine (transport, õppe­vahendid)

Õpilaste arv

Tallinnas on vähemalt pooltes gümnaasiumides keskkonnavalikained.

2007. a tegutseb Tallinnas ainult üks gümnaa­sium (Lasnamäe Üldgüm­naasium), kus gümnaasiumiosa ühe õppesuuna klassides õpetatakse 3–4 tundi nädalas keskkonna­valikaineid. Valikaineid õpetatakse ka teistes koolides (nt Inglise Kolledž, Lilleküla Gümnaasium jt), kuid mitte kogu klassile.

170

190

210

230

250

270

290

1610

Haridusamet

Üldhariduskoolid

3.3. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine huvikeskustes ja huvikoolides

Õpilaste arv, koolide arv

Tallinnas tegutsevad huvikoolid ja huvikeskused, kes pakuvad püsivalt õppekava toetavaid tegevusi üldharidus­koolidele.

2007. a pakuti praktilist loodusõpet ja õuesõpet kahes huvikeskuses: Kullo huvikeskuses ja Tallinna Nõmme Noorte­maja loodusmajas.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.3.1. Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja

Kolm õpetaja ametikohta ja tegevuskulude (trans­port, õppevahen­did) katmine; loodus­laagrid; loodusõpetuse ainekava toetavad õppe­käigud loodusesse

Õpilaste arv

Aastas osaleb õuesõppes 4000 õpilast (I–VII kl) ja 500 koolieelikut.

2007. a tegutses Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajas kuus loodusringi; 2007. a aprillis-mais osales prak­tilises loodusõppes kokku 1000 koolieelikut ja õpilast; Nõmme loodus­maja korraldas õpilastele ja õpetajatele Aegna saarel kahe­päevased õppused.

270

270

320

320

370

370

420

2340

Haridusamet

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja

3.3.2. Huvikeskus Kullo

Kaks õpetaja ametikohta, tegevuskulude (transport, õppevahendid) katmine; loodusõpetuse ainekava toetavad praktilised väli­tööd veeelustiku tundma­õppimiseks, looduslaagrid.

Õpilaste arv

Aastas osaleb loodus­tundides 4000 õpilast (I–V kl).

2007. a osales prakti­lises loodusõppes 3500 õpilast.

150

250

300

300

350

350

400

2100

Haridusamet

Huvikeskus Kullo

3.4. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine lasteaedades

Õpilaste arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 1000 last ja kõik Tallinna munitsipaallaste­aiad.

2007. a osales loodusõppes 240 laste­aeda.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.4.1. Lehola Keskkonnahariduskeskus

Lehola Keskkonna­hariduskeskus koordi­neerib ja pakub õpet lasteaedades; vajalik üks õpetaja ametikoht ja tegevuskulude (trans­pordi ja õppevahendite kulu) katmine

Õppes osalevate laste ja lasteaedade arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 1000 last ja kõik Tallinna munitsipaallaste­aiad.

2007. a toimetas Lehola Keskkonnahariduskeskus kõigile Tallinna laste­aedadele keskkonna­materjale ja juhendas õuesõppe andmist.

280

600

750

1000

1100

2700

2900

9330

Haridusamet

Lehola Keskkonnahariduskeskus

3.5. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine keskkonnaharidust andvates linna allasutustes

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 10 000 last.

2007. a osales praktilises loodusõppes ja õues­õppes 4600 õpilast.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.5.1. Tallinna Loomaaed

Zookool ja õppekava toetavad projektid: töölehed ja õppekäigud loomaaias kõigile kooliastmetele

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 4000 last.

2007. a osales praktilises loodusõppes ja õues­õppes 3100 õpilast.

860

980

1100

1200

2000

3000

4000

13140

Keskkonnaamet

Tallinna Loomaaed

3.5.2. Tallinna Botaanikaaed

Õppepäevad ja temaatilised õppekäigud kõigile kooliastmetele, vajalik seitsme erialase püsitöökoha loomine

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 2500 last.

2007. a osales praktilises loodusõppes ja õues­õppes 1100 õpilast.

1320

1200

1320

1440

1560

1700

1900

10440

Keskkonnaamet

Tallinna Botaanikaaed

3.5.3. Aegna loodusmaja

Õppepäevad ja temaatilised õppekäigud kõigile kooliastmetele, vajalik metoodiku püsitöökoha loomine

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 2000 last.

2007. a osales praktilises loodusõppes ja õues­õppes 400 õpilast.

1300

1250

1350

1400

1500

1700

1900

10400

Keskkonnaamet

Aegna loodusmaja

3.5.4. Kadrioru park

Õuesõppe päevad pargis

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb õuesõppes 4000 õpilast.

2007. a Kadrioru pargis õuesõpet ei toimunud.

295

295

295

295

295

295

295

2065

Kommunaalamet

Kadrioru park

3.5.5. Merekeskus Meriski

Õppepäevad: teema "Rannamaastikud ja ‑külad (ajalooline pärand)" (algkl); "Läänemere elustik" ja "Merelinnud" (6.–7. kl, 2 päeva); "Läänemeri kui ökosüsteem" (gümn, 2 päeva); nädalas õpilasi 5 p * 30 õpil = 150 õpil, õppeaastas 35 nädalat; vaja viit täiskohaga spetsialisti; transpordi, ööbimise ja toitlustus­kulude katmist)

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 3500 last.

Merekeskus Meriski ei tegutsenud.

500

2900

3000

3200

3500

3800

4100

21000

Keskkonnaamet

Merekeskus Meriski

3.6. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine keskkonnaharidust andvates riigiasutustes

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

Tegevus toimus riigi­eelarvest ja Kesk­konnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektidega.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.6.1. Eesti Loodusmuuseum

Õppepäevad eri vanuse­rühmadele seente, taimede ja loomade teemal

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

Tegevus toimus riigi­eelarvest ja Kesk­konnainvesteeringute Keskuse rahastatud projektidega.

80

90

100

110

120

130

140

770

Keskkonnaamet

Eesti Loodusmuuseum

3.7. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine keskkonnaharidust andvate avalik-õiguslike ülikoolide toel

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 1000 last.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.7.1. Tartu Ülikool

Õppepäevad eri vanuse­rühmadele seente, taimede ja loomade teemal

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

80

90

100

110

120

130

140

770

Haridusamet

Tartu Ülikooli Botaanika ja Ökoloogia Instituut; Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut jt

3.7.2. Tallinna Ülikool

Õppepäevad eri vanuse­rühmadele seente, taimede ja loomade teemal

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

80

90

100

110

120

130

140

770

Haridusamet

Tallinna Ülikooli loodusteaduste osakond; Ökoloogia Instituut

3.8. Praktilise loodusõppe ja õuesõppe arendamine keskkonnaharidusega tegelevate mittetulundusühingute baasil

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

2007. a kohta ülevaade puudub.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

3.8.1. MTÜ Studio Viridis Loodusharidus Muraste Looduskool

Õppepäevad lasteaia ja algkooli rühmadele (sh kahe juhendaja töö, üks täiskohaga programmi­juht alates 2009. aastast, vajalik transpordi- ja toitlustuskulude katmine)

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 1000 last.

Linna vahenditest ei ole tegevusi rahastatud.

170

510

350

550

560

570

580

3290

Haridusamet; keskkonnaamet

MTÜ Studio Viridis Loodusharidus

3.8.2. MTÜ Tallinna Linnuklubi

Õppekäik Tallinna parkidesse ja Paljas­saare linnuhoiualale (matkarajad, linnutornid, infopunkt)

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

2007. a ei rahastatud tegevusi linna vahen­ditest.

120

150

180

210

240

270

300

1470

Keskkonnaamet

MTÜ Tallinna Linnuklubi

3.8.3. Teised MTÜd ja sihtasutused

Õppepäevad ja laagrid eri vanuserühmadele loodusõpetuse ainekava teemadel (sh kolme juhendaja töö)

Õppepäevade arv, osalejate arv

Aastas osaleb praktilises loodusõppes ja õuesõppes vähemalt 500 last.

14. aprillil 2007 õuesõppe päev Tallinna koolidele; Eesti Noorte Metsa­ühenduse sügis­laager Sagadis 2007; Aegna Tallinna põhi­koolidele sügislaager 2007

180

190

200

210

220

230

240

1470

Keskkonnaamet

MTÜ Tallinna Linnuklubi; SA Eestimaa Looduse Fond; Eesti Noorte Metsaühendus jt

4. MEEDE. Keskkonnahariduslike ringide osatähtsuse suurendamine huvikoolides ja ‑keskustes

Ringide arv ja osalejate arv

Aastaks 2010 tegutseb Tallinnas püsivalt vähe­malt 10 ringi huvikoolides ja ‑keskustes

2007. a tegutses kesk­konnahariduslikke ringe kahes huvikoolis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.1. Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajas

Loodusteemalised ringid: 8 ringi, igas keskmiselt 12 osalejat, kokku 100 last x 6 ak tundi nädalas

Osalejate arv, ringide arv

Aastas tegutseb vähemalt 10 loodusringi, milles osaleb vähemalt 130 last.

Loodus­ringides tegutses 100 last.

680

750

820

900

1000

1100

1200

6450

Haridusamet

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja

4.1.1. Huvikeskus Kullo

Loodusetund: 5–6-aastased, 5 rühma, 75 last, üks kord nädalas 45 min

Osalejate arv, ringide arv

Aastas tegutseb loodus­tunnis vähemalt 150 last.

Huvikeskuse töös osales 75 last, kelle tegevus­kulud katsid lapse­vanemad.

150

150

200

200

240

240

260

1440

Haridusamet

Huvikeskus Kullo

4.1.2. Teised huvikoolid ja huvikeskused

Keskkonnaklubid, loodusringid jt

Osalejate arv, ringide arv

Aastas tegutseb vähemalt 5–6 loodusringi 150 lapsega.

Teistes huvikoolides ja ‑keskustes loodusringe ei tegutsenud.

50

50

100

100

140

140

180

760

Haridusamet; spordi- ja noorsooamet

Eri huvikoolid ja ‑keskused

5. MEEDE. Keskkonnaharidust andvate linnaasutuste loodusringide tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja arendamine

Ringide arv ja osalejate arv

Aastaks 2010 tegutseb huviringides püsivalt 500 õpilast

2007. a tegutses Tallinna Loomaaias ja Tallinna Botaanikaaias vastavalt 6 ringi ja 1 ring 100 ja 30 õpilasega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.1. Huvitegevuse arendamine Tallinna Loomaaias

Ringide arv, osalejate arv

Aastas tegutseb ringides kokku vähemalt 200 õpilast.

Ringides tegutses kokku 100 õpilast.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

5.1.1. Tallinna Loomaaed

Loomasõprade ringid (6 ringi): looduse mitmekesisus, ohud, kaitse jm (algkool, põhikool, gümnaasium)

Ringide arv, osalejate arv

Aastas tegutseb ringides kokku vähemalt 200 õpilast.

Ringides tegutses kokku 100 õpilast.

390

440

480

520

1060

1600

1760

6250

Keskkonnaamet

Tallinna Loomaaed

5.2. Huvitegevuse arendamine Tallinna Botaanikaaias

Ringide arv, osalejate arv

Aastas tegutseb ringides kokku vähemalt 100 õpilast.

Ringides tegutses kokku 30 õpilast.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

5.2.1. Tallinna Botaanikaaed

Huviringid algkooli-, põhikooli- ja güm­naasiumiastmele

Ringide arv, osalejate arv

Aastas tegutseb ringides kokku vähemalt 100 õpilast.

2007. a ringitegevust ei toimunud.

460

750

790

830

870

900

940

5540

Keskkonnaamet

Tallinna Botaanikaaed

6. MEEDE. Õpetajate, huvijuhtide ja koolijuhtide keskkonnateadmiste pidev ajakohastamine

Osalejate arv

Tallinna üldhariduskoolide õpetajatel, huvijuhtidel ja koolijuhtidel on püsiv võimalus saada täienduskoolitust keskkonna vallas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.1. Keskkonnaalaste täienduskoolituste pakkumine eri sihtrühmadele

Osalejate arv

Keskkonnakoolituste temaatika vastab erinevatele huvidele.

Keskkonna­kursused Tallinna juhtametnikele.

 

 

 

 

 

 

 

0

 

 

6.1.1. Õuesõppe- ja teemakoolitus õpetajatele Tallinna Loomaaias

Õuesõppe teabepäev, õpetajate/õppejõudude täienduskoolitused, õpetajate koolitus zookooli ja õppekava toetava projekti raames

Osalejate arv

Aastas osaleb vähemalt 300 täiskasvanut, sh õpetajaid.

Osales 200 täiskasvanut, sh õpetajaid.

185

200

215

230

300

500

550

2180

Haridusamet

Tallinna Loomaaed

6.1.2. Teemakoolitus Tallinna Botaanikaaias

Kuni kolmepäevased täienduskoolitused õpetajatele ja huvijuhtidele

Osalejate arv

Aastas osaleb vähemalt 100 õpetajat

Osales 60 õpetajat.

50

55

60

65

70

75

80

455

Haridusamet

Tallinna Botaanikaaed

6.1.3. Õuesõppekoolitus algklasside õpetajatele Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajas

Õuesõppekoolitus algkooliõpetajatele kevadisel, suvisel ja sügisesel koolivaheajal (15 inimest grupis)

Osalejate arv

Aastas osaleb vähemalt 45 õpetajat.

Osales 15 õpetajat.

30

35

40

45

50

55

60

315

Haridusamet

Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmaja

6.1.4. Teemakoolitus Tallinna Aegna loodusmajas

Kuni kolmepäevased täienduskoolitused õpetajatele ja huvijuhtidele

Osalejate arv

Aastas osaleb vähemalt 100 õpetajat.

Osales 40 õpetajat.

25

35

40

45

50

55

60

310

Haridusamet

Aegna loodusmaja

6.1.5. Õuesõppe- ja teemakoolitus merekeskuses Meriski

Õppeaastas viis kahe­päevast merepäeva õpetajatele

Osalejate arv

Aastas osaleb koolitusel vähemalt 150 õpetajat.

Mere­keskus Meriski ei tegutsenud.

0

150

200

250

300

350

400

1650

Haridusamet

Merekeskus Meriski

6.1.6. Läänemere projektis (BSP) osalevate õpetajate koolitus merekeskuses Meriski

Kahepäevane kursus õpetajatele

Osalejate arv

Aastas osaleb koolitusel vähemalt 20 õpetajat.

Mere­keskus Meriski ei tegutsenud.

0

80

100

120

140

160

180

780

Haridusamet

Merekeskus Meriski

6.1.7. Tallinna Õpetajate Maja bioloogiaõpetajate sektsiooni töö toetamine

Bioloogiaõpetajate sektsioonis 30 õpetajat, 4–5 korda aastas täienduskoolitused, sh ekskursioonid

Osalejate arv

Aastas osaleb koolitusel vähemalt 30 õpetajat.

2007. a toimus bioloogia­õpetajate sektsioonis koolitusi 4 korda, lisaks 2 ekskursiooni, üldse töötab Õpetajate Majas kokku 24 sektsiooni, 1/3 eelarvest tuleb Tallinna linnalt.

15

20

25

30

35

40

45

210

Haridusamet

Tallinna Õpetajate Maja

6.1.8. Lindude tundma­õppimine, sh linnulaulu­hommikud õpetajatele

Õpetajatele igal aastaajal lindude tundmaõppimise õppepäev, kevadeti seitsmel hommikul linnu­laulu õpetus, transport, kolmes eri paigas, kokku kolm juhendajat, üks täiskohaga spetsialist)

Osalejate arv

Õppepäevadel osaleb vähemalt 120 ja linnu­lauluhommikutel vähemalt 80 õpetajat.

Linnulauluhommikuid korraldasid MTÜ Loodusring ja MTÜ Tallinna Linnuklubi.

15

20

25

30

35

40

45

210

Haridusamet

MTÜ Tallinna Linnuklubi; MTÜ Loodusring

6.1.9. Looduse tundmise praktikumid õpetajatele

Loodusainete õpetajad

Osalejate arv

Aastas osaleb koolitusel vähemalt 20 õpetajat.

Koolitusi ei korraldatud.

80

90

100

110

120

130

140

770

Haridusamet

Eri organisatsioonid

Õpetajad, kes ei õpeta loodusaineid

Osalejate arv

Aastas osaleb koolitusel vähemalt 20 õpetajat.

Koolitusi ei korraldatud.

80

90

100

110

120

130

140

770

Haridusamet

Eri organisatsioonid

6.1.10. Õpetajate, huvijuhtide ja koolijuhtide vahetus­projektid Läänemere koolide haridustöötajatega

Vahetusprojektides osalevad vastuvõtjad ja lähetajad

Projektide arv, osalejate arv

Aastas osaleb vahetus­projektides 50 inimest.

Soome õpetajate vahe­tusprojektis osales 25 õpetajat Eestist.

100

100

100

100

100

100

100

700

Keskkonnaamet

Eri koolid

 

 

 

 

KOKKU

85825

96910

105212

113382

124369

136794

148111

810603

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

“Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014” juurde

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõuga tehakse ettepanek kinnitada Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 (edaspidi arengukava).

Arengukava peamised eesmärgid on suurendada elanikkonna kõigi vanusegruppide teadlikkust keskkonnaga seonduvate otsuste ja valikute tegemisel ning parandada keskkonnahariduse kvaliteeti ja suurendada selle osakaalu Tallinna üldharidus- ja ametikoolides ja keskkonnaharidusega tegelevates linna allasutustes, sh huvikoolides ja ‑keskustes.

Otsuse eelnõu on koostatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõike 4 punkti 2, Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 „Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 17 lõike 4 ja § 29 alusel ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2007 otsusest nr 37 „Tallinna keskkonnahariduse arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”. Tallinna keskkonnahariduse arengukava kehtivusaega on pikendatud aastani 2014 seoses planeeritavate tegevuste kompleksse lahendamisega ja osapoolte uute tingimuste arvestamisega.

Tallinna keskkonnahariduse arengukava temaatika hõlmab nii keskkonnaharidust kui ka ‑teadlikkust. Keskkonnaharidus hõlmab omakorda nii formaal- kui ka mitteformaalharidust. Keskkonnateadlikkusena käsitletakse arengukavas inimeste hoiakuid ja valikuid, mis aitavad kaasa keskkonnaseisundi parandamisele ja säästvale arengule pikemas perspektiivis. Arengukava sihtrühmaks on kõik Tallinna elanikud.

Arengukava on suunatud keskkonnategevustega haaratud inimeste arvu suurendamisele, keskkonnahariduslike tegevuste linnapoolse rahastamise tagamisele ning linnaeelarve väliste rahaliste vahendite kaasamise eelduste loomisele.

Arengukava aluseks on rahvusvahelised, üleriigilised ja Tallinna linna strateegiad ning õigusaktid.

Eesti keskkonnastrateegia paneb keskkonnahariduse ja ‑teadlikkuse valdkonnale järgmised ülesanded:

§           kujundada kasvatus- ja haridustööga inimeste keskkonnaalaseid väärtushinnanguid;

§           kujundada prioriteediks tegevused, mis parandavad loodusetundmist eelkõige laste ja noorte seas ning aitavad näha looduses ja sellega tegelemises ühte alternatiivi vaba aja sisustamiseks.

Vastavalt 2002. aastal kinnitatud riiklikule õppekavale on koolide õppe ja kasvatuse üldeesmärk kujundada isiksus, kes muu hulgas “hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes”. Kooli ülesanne on kujundada õpilastes ulatuslikumad valdkonnapädevused, neist looduspädevuse, sotsiaalse pädevuse ja tehnoloogiapädevuse puhul on õppeainete läbivaks teemaks “Keskkond ja säästev areng”. Põhikooli lõpuks õpilane “oskab näha põhiseoseid looduses, looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia seoseid”. Gümnaasiumi lõpetades õpilane “teab globaalprobleeme, oma kaasvastutust nende lahendamise eest, oskab vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust; väärtustab säästva ja jätkusuutliku arengu ideed, omab väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti”.

Arengukava 2008–2014 on koostanud Eesti Loodusuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures. Kontseptsiooni ja arengukava koostamist juhtis dr Ivar Puura Eesti Loodusuurijate Seltsist (ELUS), töörühmade tööd juhtisid Anne Randmer mittetulundusühingust Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, Mairi Enok Lehola Keskkonnahariduskeskusest, Sirje Aher mittetulundusühingust Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED, Reet Kristian Eesti Noorsootöö Keskusest, Terje Tuisk sihtasutusest Archimedes ja Kaja Peterson sihtasutusest Säästva Eesti Instituut.

Arengukava kontseptsiooni arutati u 70 inimese osavõtul arengukava algatusfoorumil 30. märtsil 2007. Keskkonnaameti korraldatud nõupidamisel 30. aprillil 2007 arutati arengukava tegevuskava ja finantsskeemide põhimõtteid. Nõupidamise järel valmis arengukava esimene täisversioon, mida arutati 29. juunil 2007 töörühma laiendatud koosolekul, kus osales 19 inimest keskkonnahariduse valdkonnas tegutsevatest organisatsioonidest.

Töörühm jätkas tööd SA Säästva Eesti Instituudi programmijuhi Kaja Petersoni eestvedamisel. Töörühma laiendatud koosseis kogunes taas 1. augustil 2007, et arutada arengukava tegevuskava struktuuri, eesmärke, tegevusi ja eelarvet. Koosolekul osales 17 inimest partnerorganisatsioonidest. 22. augustil 2007 valminud arengukava tegevuskava ja investeeringute kava eelnõud täiendasid arengukava koostamisel osalenud asutused ja organisatsioonid kirjalikult. Käsikirja kommenteerisid ja täiendasid Üllar Rammul Tallinna Loomaaiast, Siiri Liiv ja Tarmo Niitla Tallinna Botaanikaaiast, Anu Kallavus huvikeskusest Kullo, Lada Mehikas Tallinna Nõmme Noortemaja loodusmajast, Linda Metsaorg mittetulundusühingust Tallinna Linnuklubi, Terje Tuisk mittetulundusühingust Studio Viridis Loodusharidus, Anne Randmer Arenguprogrammide Keskusest EMI-ECO, Agni Kaldma Eestimaa Looduse Fondist, Maris Laja Eesti Loodusmuuseumist, Mairi Enok Lehola Keskkonnahariduskeskusest, Reet Kristian Eesti Noorsootöö Keskusest jt.

24. augustil 2007 arutasid arengukava tegevuskava ja investeeringute kava täiendatud versiooni keskkonnaameti spetsialistid ning 31. augustiks 2007 valmis arengukava tervikteksti ja tegevuskava eelnõu, mille töörühm andis keskkonnaametile üle. Seejärel asus keskkonnaamet arengukava eelnõu täpsustama ning teiste linna ametite ja teenistustega kooskõlastama.

Tallinna keskkonnahariduse arengukava tutvustati Tallinna Linnavolikogu keskkonnakomisjonis 24. septembril 2007. Arengukava tutvustati ametiasutustele 1. oktoobri 2007. a, 12. veebruari ja 6. märtsil 2008. a nõupidamistel.

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 ülesanne on püstitada keskkonnahariduse arendamise eesmärgid Tallinnas 2014. aastani ning kavandada selleks vajalikud meetmed, tegevused ja ressursid. Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnahariduse suunad loovad Tallinna linna ametitele, ametite allasutustele, mittetulundusühingutele, erasektorile jt teistele koostööpartneritele ühtse strateegilise aluse, mille põhjal kavandada oma tegevusi keskkonnahariduse arendamiseks.

Arengukava elluviimiseks on kavandatud kuus meedet ja 55 tegevust. Meetmeid viivad ellu keskkonnaameti haldusalas tegutsev Tallinna Botaanikaaed, kultuuriväärtuste ameti haldusalas tegutsev Tallinna Loomaaed, kommunaalameti haldusalas tegutsev Kadrioru park ning haridusameti haldusalas tegutsevad huvikoolid – huvikeskus Kullo ja Tallinna Nõmme Noortemaja juures tegutsev loodusmaja – ning teised linnaasutused, sh üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, ülikoolid ja riigiasutused, keda arengukavas nimetatakse partneriteks. Kõigil partneritel on keskkonnahariduse edendamisel oluline roll.

Arengukava kuue meetmega tagatakse järgmiste abinõude täimine:

meede 1 – arengukava rakendamine ning perioodiline ülevaatamine ja täiendamine;

meede 2 – linnaelanike keskkonnateadlikkuse pidev suurendamine;

meede 3 – õppekava toetavate keskkonnahariduslike tegevuste arendamine sihtfinantseerimise kaudu;

meede 4 – keskkonnahariduslike ringide osatähtsuse suurendamine huvikoolides ja ‑keskustes;

meede 5 – keskkonnaharidust andvates linnaasutustes tegutsevate loodusringide jätkusuutlikkuse tagamine ja arendamine;

meede 6 – õpetajate, huvijuhtide ja koolijuhtide keskkonnateadmiste pidev ajakohastamine.

Arengukava elluviimise kõige uuenduslikumaks ideeks on üksuse Tallinna Keskkonnahariduse Keskus (Tallinna KHK) loomine.

Tallinna KHK asutamine on arengukava uuenduslik idee, mis on enamiku arengukavas ette nähtud sisuliste tegevuste mootoriks ning loob aluse arengukava tegevuste elluviimiseks ja uute tegevusvisioonide kavandamiseks. Tiigrihüppe SA, SA Ahhaa ja SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus edunäited on piisavalt julgustavad ja kui võtta arvesse suhteliselt väikesi kulutusi palgafondile ja ruumide rendile, on Tallinna KHK moodustamise finantsrisk väike. Kui Tallinna KHKd ei moodustata, võib prognoosida mitmete arengukavas kavandatud võtmetegevuste ning arengukava põhieesmärkide teostumata jäämist, kuna arengukava eeldab süsteemse arendustegevuse aktiivset käivitamist ning Tallinna KHK taotletavate lisaressursside vajadust.

Arengukava täitmisel rahastatakse projektitegevusi linnaeelarvelistest vahenditest. Eesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad kaasa Tallinna keskkonnaseisundi parandamisele ja elanike keskkonnateadlikkuse suurenemisele.

Tallinna keskkonnahariduse arengukavas 2008–2014 kavandatakse tegevuse maht ja rahalised vahendid konkreetseteks eelarveaastateks vastavalt linna ressurssidele.

Tallinna keskkonnahariduse arengukava 2008–2014 võimaldab kavandada tulevikku terviklikult ja ressurssidega tasakaalustatult. Arengukavas on arvestatud linnakantselei arenguteenistuse, finantsteenistuse ja õigusteenistuse märkuste ja ettepanekutega, mis esitati arengukava koostamise käigus. Eelnõu on läbi vaadanud linnakantselei õigusloome ja eelnõude osakonna keeletoimetaja.

Teade arengukava avalikustamise kohta avaldati 12. märtsil 2008 ajalehes Postimees ja Tallinna Keskkonnaameti veebilehel 13. märtsist kuni 4. aprillini 2008. Pärast arengukava avalikustamist ei ole Tallinna Keskkonnaametile laekunud ühtegi märkust ega ettepanekut.

Arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste finantseerimiseks on kavas rajada Tallinna Keskkonnahariduse Keskus, mis loob võimalused taotleda linnaeelarve välist rahastamist (sh välisrahastust ELi tõukefondidest). See võimaldaks rahastada koolide, lasteaedade jt institutsioonide keskkonnahariduslikku tegevust.

Sarnaselt Tallinna linna eelarvestrateegiaga aastateks 2008–2011 (milles võetakse Tallinna kulu- ja investeerimispoliitika aluseks Tallinna arengukava prioriteedid: haritud ja kultuurisõbralik Tallinn, elamisväärne ja ettevõtlik Tallinn, noortesõbralik ja sportlik Tallinn, roheline Tallinn) tagatakse ka Tallinna keskkonnahariduse arengukavaga Tallinna arengukava prioriteetide täitmine. Seega keskendub arengukava eelkõige Tallinna, mitte riigi ülesannetele.

Tallinna Haridusameti ettepanekud ja märkused on eelnõusse sisse viidud. Arenguteenistuse ettepanekul on korrigeeritud punkti 10.1 sõnastust. Arengukava meetme nr 1 ümbersõnastamist ei pea eelnõu koostajad otstarbekaks. Vaatamata sellele, et arengukava ülevaatamise ja täiendamise kohustus tuleneb õigusaktidest, on selle regulaarne teostamine arengukava eduka rakendamise oluliseks meetmeks.

Finantsteenistus on esitanud kolm ettepanekut.

1. Üheks põhjendamatuks arengukavas toodud ettepanekuks Tallinna Keskkonnaameti vastutusvaldkonda kuuluva ülesande dubleerimist eraõigusliku juriidilise isiku sihtasutuse Tallinna Keskkonnahariduskeskus (Tallinna KHK) näol.

Vastuseks finantsteenistusele märgime järgmist:

1.1 Tallinna Keskkonnaameti põhimäärus (Tallinna Linnavolikogu 14. detsembri 2006 määrus nr 69) sätestab ameti ülesandena keskkonnakasvatuse ja -hariduse ning teavitamise alase tegevuse korraldamise. Nimetatud ülesanne viitab kohustusele tagada haldusvõimu teostamine selles valdkonnas, mis hõlmab pigem korralduslikke ja linna õiguslikku regulatsiooni tagavaid kohustusi ning ei sisalda süsteemse arendustegevuse otsest elluviimist läbi faktilise tegevuse.

Keskkonnahariduses oluliste muutuste elluviimiseks ei piisa ainult ühe ameti pingutustest, vaid edukuse tagab mitme sidusameti ühistöö. SA Tallinna Keskkonnahariduse Keskus (Tallinna KHK) loomisega kaasatakse keskkonnahariduse edendamisse ka teised linnavalitsuse ametid ja allasutused ning eraõiguslikud juriidilised isikud. Tallinna KHK loomine võimaldab kaasata tunduvalt suurema vaimse potentsiaali ja luua täiendavaid rahastamise skeeme. Tallinna KHK nõukogu ülesanne on jälgida Tallinna KHK tegevuskulusid ja toimimist. Kui Tallinna KHK nõukogusse on kaasatud ka finantsteenistuse esindaja on tagatud oodatud kontrollitav tulemus.

Tallinna KHK loomise ettepaneku aluseks on Tartu sarnase sihtasutuse eduka toimimise näide, kus viie tegevusaasta jooksul on jõutud 100% linna eelarvelisest rahastamisest 37% linnaeelarvelise rahastamiseni (lisaks 9% koolitustulu ja 54% projektid). Kuigi uue sihtasutuse loomine tundub riskantne arvestades finantsteenistuse viidatud Tallinna varasemaid kogemusi sihtasutuste majandamisel, töötab Tartus sarnane sihtasutus väga edukalt. Arengukava koostajad on veendunud, et ka Tallinnas on võimalik Tartu eeskujul edukalt luua ja majandada keskkonnahariduskeskust.

1.2 Keskkonnahariduskeskuse kui eraõigusliku juriidilise isiku (sihtasutuse) loomise eelised võrrelduna keskkonnaameti keskkonnahariduse sektori olulise suurendamisega.

1.2.1. Üheks peamiseks põhjuseks, miks arengukava koostajad peavad sihtasutuse loomist paremaks lahenduseks kui keskkonnaameti keskkonnahariduse sektori olulist suurendamist seisneb selles, et kohalikel omavalitsustel on palju väiksemad võimalused taotleda eelarveväliseid vahendeid kui eraõiguslikul juriidilisel isikul. Eesti sisestest fondidest raha taotlemisel on sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt nõutav omaosalus 10% ja Euroopa fondidest taotlemisel 15%, kohalikel omavalitsustel aga 25%. Seega on lisarahade taotlemisel eelised sihtasutustel. Kui finantsteenistus ei pea õigeks sihtasutuse loomist, siis tuleb arengukavaga tagada keskkonnaameti keskkonnahariduse sektori laiendamine. Samas, keskkonnamet taotles ühte uut töökohta keskkonnahariduse sektorisse aastaks 2008, kuid ei saanud seda.

Finantseerimise seisukohalt on sihtasutuse arenguperspektiiv dünaamiline, kombineerides baasfinantseerimist (sihtasutuse juhataja, assistendi ja projekte käivitavate projektijuhtide palgad), projektifinantseerimist (projektijuhid ja personal) ning osutatavaid teenuseid. 400 000 elanikuga Tallinnas on neli korda suurem nõudlus keskkonnaharidusalaste teenuste järele kui Tartus. Arvestades Tallinna potentsiaali ja Eesti suurimat nõudlust keskkonnaharidusteenuste osas on Tallinnas eeldused vähemalt sama kiireks kasvuks ning omafinantseerimise osakaalu tõusuks kui Tartus.

1.2.2. Teiseks oluliseks põhjuseks, miks arengukava koostajad peavad sihtasutuse loomist paremaks lahenduseks kui keskkonnaameti keskkonnahariduse sektori olulist suurendamist seisneb huvihariduse arendamiseks vajalike koolituslubade taotlemisel seatavates piirangutes. Keskkonnahariduse andmise mitmete vormide hulgas on üheks olulisemaks huviharidus, mille süsteemne arendamine toimub vastavat koolitusluba omavas haridusasutuses, mis võib tegutseda kas Erakooliseaduse alusel moodustatud erakoolina või Huvikooli seaduse alusel moodustatud munitsipaalhuvikoolina. Nimetatud õigusaktid ei võimalda aga haridusteenuse osutamiseks taotleda koolitusluba riigi ega kohaliku omavalitsuse ametiasutusel, antud juhul näiteks Tallinna Keskkonnaametil.

1.3. Arengukava eelnõu aluseks on olnud Tartu Keskkonnahariduskeskuse juhtimise ja majandamise skeem Sarnaselt Tartule on Tallinna KHK-l väga head eeldused areneda multifunktsionaalseks, eri sihtgruppidele suunatud keskkonnaharidusalaseid tegevusi toetavaks keskuseks, mis ühendaks tugeva finantsvõimekuse ja projektiarenduse ning keskkonnahariduslikud väljundid nii Tallinna linnas kui loodavates mere- ja looduskeskustes, kus on võimalik loodust tundma õppida.

2. Finantsteenistus peab teiseks põhjendamatuks arengukavas toodud ettepanekuks veel ühe eraõigusliku juriidilise isiku „Keskkonnafond” moodustamist linnaeelarve koosseisu kuuluvate vahendite jaotamiseks.

Vastuseks finantsteenistusele märgime järgmist:

Menetluses olev arengukava eelnõu, võrreldes avalikustatud eelnõuga, ei näe ette keskkonnafondi loomist eraõigusliku juriidilise isikuna sihtasutuse vormis. Eelnõu koostaja on pärast finantsteenistuse sellekohast märkust eelnõus keskkonnafondi puudutavad sätted veel kord üle vaadanud ning vastavad korrektuurid sisse viinud.

Keskkonnafondi loomine on ette nähtud Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 kinnitatud „Tallinna arengukava 2006–2021” alapunktis “Keskkond”, mis sätestab järgmist: “luuakse “Keskkonnafond”, mille eesmärgiks on linna eelarvesse keskkonnatasudest (sh loodusvara kasutusõiguse tasudest ja saastetasust) laekuvat raha kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi parandamiseks läbi keskkonnaprojektide ja programmide”.

Keskkonnatasude seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on keskkonnatasude rakendamise eesmärk vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Seega on eelnõu koostajate arvates oluline, et loodusvarade kasutustasust ja saastetasust laekuva raha kasutamine oleks otseselt seotud Tallinna keskkonnaseisundi parandamisega ning selle üheks väljundiks on eelnõuga planeeritavad tegevused elanike keskkonnateadlikkuse suurendamiseks.

Keskkonnahariduse arengukava eelnõu sätestab, et keskkonnafondi loomine toimub volikogu poolt keskkonnakasutusest laekuvate rahade kasutamise korra kehtestamisega. Linnavolikogu vastava korra eesmärgiks on saavutada olukord, kus laekuvad keskkonnatasud oleksid kasutatavad sihtotstarbeliselt keskkonnatasude rakendamise eesmärkide saavutamiseks ning laekuvad tulud oleksid seotud kuludega, et tagada nende kulude ja tulude parem läbipaistvus. Seega saab tagatud ka avalikkusele parem kontroll vahendite kasutamise sihtotstarbelisuse üle. Keskkonnaharidus on sealjuures ainult üks mitmetest tegevusvaldkondadest, mida rahastataks keskkonnafondist.

Keskkonnatasude seaduse § 4 lõige 3 kohaselt keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt suunab riik taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha nende varade taastootmiseks ja kaitseks. Riik korraldab Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha kasutamist ja eraldamist sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Seega on riik, kui avaliku sektori finantshalduse õigusliku regulatsiooni ja tava kujundaja, ise näinud ette keskkonnatasude maksmise ja kasutamise erisused võrreldes teiste eelarvesse laekuvate maksude, tasude ja lõivudega. Tulenevalt vajadusest tagada nimetatud tasude sihtotstarbelise kasutamise kaudu elukeskkonna jätkusuutlikkus, on selline kulude ja tulude sidumist kooskõlas riigi poolt kehtestatud õigusaktide põhimõtetega ja finantshalduse hea tavaga.

3. Finantsteenistus on seisukohal, et kuna sihtasutused on eraldiseisvad juriidilised isikud ja nende tulu- ja kulukontod ei kuulu linna kontsernikonto koosseisu, siis kaotab linn ka potentsiaalselt teenitavat finantstulu.

Vastuseks finantsteenistusele märgime, et keskkonnahariduse andmisega seotud tegevused ei ole kasumit taotlevad ettevõtmised, mistõttu on kartus kaotada linna poolt potentsiaalset teenitavat finantstulu põhjendamata.

Õigusteenistus on esitanud küsimuse, et mis saab arengukavast, kui sihtasutus Tallinna KHK jääb loomata, sest finantsteenistus on arengukava suhtes jäänud eitavale seisukohale.

Vastuseks õigusteenistusele märgime järgmist:

Kui sihtasutus Tallinna Keskkonnahariduskeskus jääb loomata, on arengukava plaanipärane elluviimine raskendatud, eelkõige on oodata tagasilööke arengukavas sätestatud tähtaegadest kinnipidamisel. Kuivõrd arengukava ellurakendamine on keskkonnaameti ülesanne, siis alternatiivina sihtasutusele on vajalik keskkonnaameti keskkonnahoiu looduskaitse ja keskkonnahariduse sektori keskkonnahariduse küsimustega tegelevate spetsialistide arvu suurendada (täna tegeleb antud küsimusega üks spetsialist, lisaks on vaja luua minimaalselt kaks ametikohta).

Finantsteenistus esitas teistkordse kooskõlastuse käigus järgmised seisukohad:

Finantsteenistus jääb oma esialgse arvamuse juurde ja ei kooskõlasta esitatud eelnõu alljärgnevatel põhjustel:

1. Peame jätkuvalt põhjendamatuks arengukavas toodud ettepanekut Tallinna Keskkonnaameti vastutusvaldkonda kuuluva ülesande dubleerimist eraõigusliku juriidilise isiku sihtasutuse Tallinna Keskkonnahariduskeskus (Tallinna KHK) näol ja väidame, et taolise ettepaneku taga on soov pigem suurendada keskkonnavaldkonna kulutusi kui tagada valdkonna tegevuste efektiivsem läbiviimine. Väide, et sihtasutuse vorm tegevuste läbiviimisel on iseenesest efektiivsem, et kohalikel omavalitsustel on palju väiksemad võimalused taotleda eelarveväliseid vahendeid kui eraõiguslikul juriidilisel isikul ning erinevatest fondidest vahendite taotlemisel sõltub omaosaluse määr institutsioonilisest alluvusest mitte aga konkreetse projekti tingimustest on meie arvates eksitav.

2. Me ei nõustu jätkuvalt ettepanekuga luua “Keskkonnafond”, mille eesmärgiks on linna eelarvesse keskkonnatasudest (sh loodusvara kasutusõiguse tasudest ja saastetasust) laekuvat raha kasutada sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi parandamiseks läbi keskkonnaprojektide ja programmide. Eelnõu koostajate väide, et fondi loomise eesmärgiks on loodusvarade kasutustasust ja saastetasust laekuva raha kasutamine nii, et see oleks otseselt seotud Tallinna keskkonnaseisundi parandamisega ning see ei ole hetkel tagatud ei vasta meie arvetes tegelikkusele. Kui võrrelda nimetatud tasudest laekuvate vahendite mahtu linna 2008. aasta eelarves mis on kokku 20,7 miljonit krooni ning Tallinna Keskkonnaameti haldusala kulutuste mahtu, (tegevuskulud 2008 eelarves 91,1 miljonit krooni + investeeringud 78,5 miljonit krooni), on meie arvates kohatu väita, et linn ei järgi nimetatud vahendite kasutamisel Keskkonnatasude seaduse mõtet, vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Oleme jätkuvalt seisukohal, et erifondide moodustamine eelarve tulude arvelt ja selle koosseisu on taunitav praktika, mille tulemusena väheneb linna paindlikus ja võime viia ellu linna erinevate tegevusvaldkondade arengueesmärke ning neid finantseerida.

Vastuseks finantsteenistusele märgime järgmist:

1. Arengukava eelnõud on täiendatud ning Tallinna Keskkonnahariduse Keskuse juriidiline vorm määramata jäetud.

2. Arengukava eelnõud on täiendatud ning ettepanek luua tingliku nimetusega Keskkonnafond on asendatud linnaeelarvelise rahastuse ettepanekuga.

 

 

 

 

 

 

 

Deniss Boroditš

 

Abilinnapea

 

Text Box: Koostaja Maie Zernask, Tallinna Keskkonnaameti peaspetsialist, 640 4765, 09.06.2008
 

 

 


Eelnõu esitaja: Tallinna Linnavalitsus

 

Eelnõu koostaja: Tallinna Keskkonnaamet

 

 



[1] Allikas: MTÜ Hared, S. Aher, 19. märts 2007.

[2] 2006.–2007. õppeaastal tegutses Tallinnas 70 munitsipaalkooli, 12 erakooli ja 2 riigi üldhariduskooli.

[3] 2006.–2007. õppeaastal õppis põhikoolis 31 324 õpilast ja gümnaasiumiastmes 13 048 õpilast.

[4] 2006.–2007. õppeaastal tegutses Tallinnas 9 riigi, 1 munitsipaal- ja 7 erakutseõppeasutust.