TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

21. detsember 2006 nr 369

 

 

 

 

Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneeringu osaline kehtestamine Kesklinnas 

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 23 lg 6 ja § 24 lg 3, Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lg 1, lg 2 p 1, lg 3, lg 5 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja arvestades nii otsusele lisatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Tallinna üldplaneering määrab planeeritud maa-ala Harjumäe, Harjuoru, Kaarli pst ja Tõnismäe haljaku osas metsade, parkide ja looduslike haljasalade ning puhkeotstarbeliste alade, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alaks; Jaani ja Kaarli kiriku ning Harjuoru võimla osas ühiskondlike ja puhkeehitiste alaks ning Vabaduse väljaku osas liiklusalaks, samuti suuremate parklate alaks. Detailplaneeringuga kavandatu vastab üldplaneeringule.

- Kuna käesolevaks ajaks on lahendamata Kaarli pst 2a krundi osas algatatud kohtuvaidlus, Kaarli pst 13 kinnistul asuva monumendi (pronkssõduri) ümberpaigutamise või praegusse asukohta jätmise küsimus ning Toompea tn 3 kinnistu omanikuga peetakse läbirääkimisi kõiki osapooli rahuldava planeeringulahenduse suhtes, on otstarbekas kehtestada detailplaneering nimetatud kruntide osas tulevikus, samuti Toompea tn 10 kinnistu osas, sest Kaarli kiriku ümbruse haljastus moodustab Kaarli pst 13 haljasalaga linnaehituslikus mõttes terviku.

- Detailplaneeringus sisalduvad linnaehituslikud põhimõtted on 1998. aastal toimunud Vabaduse väljaku ideekavandite konkursi parimaks tunnistatud võistlustöös “Pietro del primo” esitatu täpsustus ja edasiarendus.

- Kavandatud linnaruumilised muutused jätavad dominandiks planeeritud maa-alaga külgnevad mälestised, bastionid ja kaitsealuse pargi.

- Säilib Vabaduse väljaku avalik funktsioon, millele lisandub linnaelanikke ja turiste teenindava kommertstegevuse arendamiseks kaubandus- ja teeninduspindadega maa-alune parkla. Planeering näeb ette praeguse Vabaduse väljaku ruumi laiendamise Ingeri bastioni esisele tenniseväljaku alale, avardades riiklike paraadide ja tseremooniate ning avalike ürituste korraldamise võimalusi. Kaubanduspindade kavandamisega tagatakse maa-aluse korruse elavus, mis turvalisuse seisukohast on väga oluline.

- Kesklinna ja sealhulgas vanalinna parkimisprobleemide leevendamiseks on kavandatud ehitada maa-alune, kuni 420‑kohaline parkla Vabaduse väljaku ning praeguste Harjuoru tenniseväljakute alla, mis võimaldab likvideerida parkla Vabaduse väljaku maapealselt osalt ja on igati soodne keskkonnale, jalakäijatele ning lähialal asuvatele mälestistele.

- Jalakäijate turvalisuseks on Vabaduse väljakul põhja-lõuna suunaline jalakäijate voog ja ida-läänesuunaline autotranspordi voog planeeritud erinevatele tasapindadele.

- Toompea tn alt rajatava tunneli kaudu taastub ajalooline side kunagiste bastione ümbritsevate vallikraavide tasandil Harjuoru ja Hirvepargi vahel, mis pikendab Vabaduse väljakult algavat parkide ja väljakute vööndit kuni Falgi teeni. Hirvepark kui väärtuslik rekreatsiooniala integreeritakse paremini linna keskusega.

- Toompuiestee ja Kaarli pst ristmikul on korrigeeritud sõiduradade paigutust, et muuta see kompaktsemaks ja laiendatud teeületus-saarekesi, et hõlbustada jalakäijate ligipääsu Kaarli kirikule Rahvusraamatukogu poolt. Täiendav ülekäigusaar on kavandatud ka Estonia pst ja Pärnu mnt ristmikul Pärnu mnt suunalisel Vabaduse väljaku ülekäigul.

- Detailplaneeringuga on avalikku arvamust arvestades Harjumäe ala määratud Vabaduse monumendi asukohaks. Planeeringus on sätestatud nõue monumendi parima asukoha ja kujunduse saamiseks korraldada ideekonkurss ja lahendada Harjumäe kujundus ideekonkursi võidutöö alusel eraldi projektiga, kuna monumendi näol on tegemist erilist tähendust omava sümboliga.

- Detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt on planeeringusse sisse viidud järgmised muudatused: korrigeeritud joonistel planeeritud maa-ala piire nii, et käesolevas töös käsitletud maa-ala ei kattuks juba kehtestatud planeeringuosaga; põhijoonisele on lisatud märkus, et kruntide moodustamiseks tuleb eelnevalt läbi viia maareform, ja et andmed kruntide moodustamiseks võivad maareformi läbiviimise tulemustest sõltuvalt muutuda; lisatud on hoonete ja rajatiste omandiõigust ja restitutsiooninõuete olemasolu tõendavad dokumendid; parandatud seletuskirjas katastriüksuste arvu; on otsustatud jätta kavandamata Kaarli pst pikendusena planeeritud tõstetud ruumiline struktuur; korrigeeritud Jaani kiriku teenindusmaa piire ning täiendatud seletuskirja Vabaduse väljaku aluse parkla rajamisel rakendatavate meetmete osas.

- Pärast detailplaneeringu avalikku arutelu on planeeringus tehtud täiendavalt muudatusi:  Vabaduse väljakut ja Hirveparki ühendava tunneli asukohta on muudetud nii, et tunnel ja selle esine ala ei jääks Toompea tn 3 kinnistule ning säiliks võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust. Planeeringu joonistel on aktualiseeritud kruntide moodustamise skeeme ning kantud detailplaneeringu põhijoonisele ning maakorralduse plaanile uute moodustatavate kruntide piirid, osadel kruntidel on muudetud sihtotstarvet. Detailplaneeringu põhijoonist on korrigeeritud, näidates kogu Harjumäe ala Vabaduse monumendi konkursi tulemuste alusel koostatava projektiga lahendatavaks alaks. Joonistel on tähistatud avalikuks kasutamiseks planeeritud alad. Planeeringut on täpsustatud Vabaduse väljaku tunnelisse pääsu ohutuse osas.

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kehtestada osaliselt (Komandandi tee ja Harjumäe, Vabaduse väljak, Kaarli pst kinnistute ning planeeritud Vabaduse väljak 1, 1a, Kaarli pst 2, 4a kruntide osas) Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneering, OÜ Alver Trummal Arhitektid töö nr 9872, millega on kavandatud kesklinnas asuva 11,02 ha suuruse maa-ala 7,9 ha suurusele osale 8 krunti – Vabaduse väljaku ümberehitamiseks, Vabaduse väljaku ja Harjuoru tenniseväljakute alla parkla rajamiseks, maa-alusesse ossa kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete ehitamiseks, Harjuoru ja Hirvepargi vahelise ühendustunneli rajamiseks, Ingeri bastioni idakülje avamiseks, Harjumäe kõlakoja rekonstrueerimiseks ja Vabaduse monumendi püstitamiseks,  Jaani kiriku ja Harjumäe haljasala teenindamiseks ning Vabaduse väljaku haljasala ümberkujundamiseks. Detailplaneeringuga on planeeritud ja määratud avalikku kasutusse teed, kergliiklus- ja jalgteed, linnaväljakud ja rohealad.

2. Tallinna Maa-ametil korraldada detailplaneeringule vastavate kruntide moodustamine.

3. Tallinna Ettevõtlusametil koostada Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Tallinna linna osalemise kohta Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistu osa ja Kaarli pst 2, Kaarli pst 2b ja Kaarli pst 4a kinnisasjade ühiseks hoonestamiseks asutatavas äriühingus.

4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlike teadaandeid.


5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu 21. detsembri 2006
otsuse nr 369
LISA

 

Seletuskiri
Tallinna Linnavolikogu otsuse
 “Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneeringu osaline kehtestamine
Kesklinnas” juurde

 

 

 

Kehtestada osaliselt (Komandandi tee ja Harjumäe, Vabaduse väljak, Kaarli pst kinnistute ning planeeritud Vabaduse väljak 1, 1a, Kaarli pst 2, 4a kruntide osas) Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneering, OÜ Alver Trummal Arhitektid töö nr 9872, millega on kavandatud kesklinnas asuva 11,02 ha suuruse maa-ala 7,9 ha suurusele osale 8 krunti – Vabaduse väljaku ümberehitamiseks, Vabaduse väljaku ja Harjuoru tenniseväljakute alla parkla rajamiseks, maa-alusesse ossa kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete ehitamiseks, Harjuoru ja Hirvepargi vahelise ühendustunneli rajamiseks, Ingeri bastioni idakülje avamiseks, Harjumäe kõlakoja rekonstrueerimiseks ja Vabaduse monumendi püstitamiseks,  Jaani kiriku ja Harjumäe haljasala teenindamiseks ning Vabaduse väljaku haljasala ümberkujundamiseks. Detailplaneeringuga on planeeritud ja määratud avalikku kasutusse teed, kergliiklus- ja jalgteed, linnaväljakud ja rohealad.

Tallinna Maa-ametil korraldada detailplaneeringule vastavate kruntide moodustamine.

Tallinna Ettevõtlusametil koostada Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Tallinna linna osalemise kohta Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistu osa ja Kaarli pst 2, Kaarli pst 2b ja Kaarli pst 4a kinnisasjade ühiseks hoonestamiseks asutatavas äriühingus.

Planeeritud maa-ala paikneb kesklinnas, hõlmates Vabaduse väljakut, Harjumäge, Harjuorgu, Kaarli puiesteed, jäädes suuremas osas Tallinna vanalinna muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndisse. Detailplaneeringu ala on läbi ajaloo olnud seotud vanalinna ümbritseva bastionaalse kaitsesüsteemi arenguga. Sõjalise tähtsuse kadumisele järgnenud bastionide vööndi teisenemine roheliseks pargivööndiks on mõjutanud juba keskajast pärineva teedevõrgu arengut tänapäevasteks laiadeks tänavateks ja väljakuteks. Planeeritud ala hoonestus on välja kujunenud Vabaduse väljaku ja ümbritseva tänavavõrgu viimasel kaasajastamisel 1920.‑30. aastatel väljatöötatud ruumikava alusel. Eesti Vabariigi eelsest ajastust on planeeringualal säilinud vaid dominantsed Kaarli ja Jaani kiriku hooned ning Harjuoru võimla. Sõjajärgsel ajal on lisandunud paar väiksemat tarbeehitist Harjuoru tenniseväljakute kompleksis, osaliselt on laiendatud tänavate võrku ning Vabaduse väljak kasutusele võetud autoparklana. Väljaku praeguse tähenduse määravad lisaks atraktiivsele miljööle nii tema keskne asukoht kui ka lähiajaloos kujunenud riiklik staatus omavalitsuse asukohana ja oluliste riiklike tähtpäevade tähistamise paigana. Planeeringu- alale jäävad Suures Isamaasõjas langenute mälestuseks nõukogude perioodil rajatud monument ning 2004. aastal Kaarli pst teljele püstitatud Vabaduse kell, tähistamaks Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aasta augustis.

Detailplaneeringu algatamisel määratud maa-ala hõlmab Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku omandis (endine omanik Osaühing Harjuorg) olevat sotsiaalmaa sihtotstarbega Toompea tn 3 kinnistut; Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Toompea Kaarli Koguduse omandis olevat sotsiaalmaa sihtotstarbega Toompea tn 10 kinnistut; Tallinna linna omandis olevaid sotsiaal- ja transpordimaa sihtotstarbega Komandandi tee ja Harjumäe kinnistut, transpordimaa sihtotstarbega Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistut ning sotsiaalmaa sihtotstarbega Kaarli pst 13 kinnistut. Detailplaneeringu alasse jääb ka jätkuvalt riigi omandis olevat maad: moodustamisel olevad  Vabaduse väljak 1, 1a, Kaarli pst 2 ja 4a krundid, Kaarli pst 2a autoparkla maa, mille suhtes on käimas kohtuvaidlus. Detailplaneering on juba kehtestatud Wismari tn 3, Toompea tn 8 ja 8a, Kaarli pst 6 kruntide suhtes.

Detailplaneeringu alal asuv Harjumäe park on kaitse alla võetud ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 18 5. juunist 1959. Kaitsealuse pargi piirid on määratud Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004 korraldusega nr 342‑k. Harjumäe pargi lahustükina on looduskaitse all ka Kaarli puiestee pärnaalleega. Kultuuri- ja haridusministri 19. juuli 1995 määrusega nr 19/2 on ajaloomälestisteks tunnistatud Tallinna Jaani kirik ja Kaarli kirik. Planeeringualal asub kunstimälestis – trepistiku kaheksa dekoratiivvaasi.

Planeeritud maa-ala haljastus on ebaühtlase kvaliteediga: väärtusliku kõrghaljastuse kõrval on palju juhuslikku hajahaljastust ning osaliselt või täielikult kuivanud põlispuid. Kaitsmist väärivad looduskaitse all olev Harjumäe park ja Kaarli puiesteel säilinud puuderead  koos Toompea tn äärse Tallinna vanima säilinud puiesteega, arvestataval tasemel on ka Kaarli ja Jaani kiriku ümbruse haljastus. Toompea tn ja Kaarli pst kirdenurka jääv haljastus on juhusliku asetusega ning koosneb suhteliselt suurest arvust kaskedest ja keskmise või väikese väärtusega pargipuudest. Kõik tänavate äärsed puud ja osa  kaugemal kasvavatest puudest on kahjustunud 2002. aasta suvise põua ja sellele järgnenud karmi talve tõttu.

Vabaduse väljaku piirkonna näol on tegemist Tallinna kesklinna ühe olulise liiklussõlmega, mida kasutavad tänapäeval nii jalakäijad, era- kui ka ühissõidukid. Piirkonna liikluskorraldus on olulisel määral aastate jooksul välja kujunenud, kuigi tulevikus Tallinnasse planeeritavad mitmed objektid võivad muuta ala liikluskorralduslikku iseloomu (nt Rävala pst läbimurre, Põhjaväil). Planeeritud alal paiknevad nii trolli-, trammi kui ka bussipeatused. Paljud ühistranspordiliinid, mis läbivad Vabaduse väljaku ala, ühendavad linna ida- ja läänepoolseid piirkondi ning sellest tulenevalt kujundavad suhteliselt aktiivse ümberistumisala kesklinnas. Vabaduse väljaku liikluskorralduse iseloomu kujundavad ka Vabaduse väljakul ja selle ümbruses paiknevate sõidukite parkimiskorraldus ning mõned üsna koormatud ristmikud, eelkõige Pärnu mnt ‑ Estonia pst ristmik ja Kaarli pst ‑ Endla tn ‑ Luise tn liiklussõlm.

Tallinna üldplaneeringus on planeeritud maa-alal Harjumäe, Harjuoru, Kaarli pst ja Tõnismäe haljaku osas juhtfunktsiooniks metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks; alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. Jaani ja Kaarli kiriku ning Harjuoru võimla osas on planeeritud maa-ala juhtfunktsioon ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Vabaduse väljaku osas on planeeritud maa-ala juhtfunktsioon liiklusala, raudtee ja lennuvälja ehitiste ala, samuti suuremate parklate ala. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Planeeringu mahulise osa ja asendiplaanilise lahenduse autoriteks on OÜ Alver Trummal Arhitektid arhitektid Andres Alver, Tiit Trummal, Tarmo Laht ja Indrek Rünkla ning Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna professor Veljo Kaasik. Tehnovõrkude lahenduse on koostanud Aktsiaselts EESTI PROJEKT, liikluslahenduse Osaühing Stratum. Detailplaneeringu on kehtestamiseks vormistanud vastavalt OÜ Alver Trummal Arhitektid koostatud ja kooskõlastatud planeeringulahendusele K‑Projekt Aktsiaselts.

Detailplaneeringus sisalduvad linnaehituslikud põhimõtted on 1998. aastal toimunud Vabaduse väljaku ideekavandite konkursi parimaks tunnistatud töös esitatu täpsustus ja edasiarendus.

Planeeringuga on tehtud ettepanek muuta Ingeri bastioni idakülje tänast konfiguratsiooni. Selleks on vajalikud arheoloogilised uuringud, mille tulemuste alusel saab otsustada bastioni (tenaili) säilinud konstruktsioonide eksponeerimise, konserveerimise või restaureerimise ulatuse, samuti praeguse haljasala ümberkujundamise, Vabaduse väljaku sellesuunalise laiendamise ja Vabaduse monumendi võimaliku asukoha üle.

Jalakäijate ja ühtlasi invaühenduse toetuseks väljakupinna ja bastionipealse pinna vahel on kavas paigaldada lisaks säilivale Mayeri trepile bastioni mahtu sulanduv lift. Planeering pikendab praeguse Vabaduse väljaku ruumi Ingeri bastioni esisele tenniseväljaku alale ning sealt edasi üle Harjuoru ja Toompea tn alt läbi Hirvepargini. Tenniseväljakute asemele kavandatav väljaku kaldpind loob soodsalt orienteeritud avaliku linnaruumi jalakäijatele, vormistab juurdepääsu Okupatsioonide Muuseumile ja avardab ühtlasi riiklike paraadide ja tseremooniate korraldamise võimalusi. Harjuoru poolt lõpetab uue väljaku olemasoleva pinnavormi sisse rajatav kohvik või info- ja teeninduspunkt. Võimalik on juurdepääs ehitatavatest ruumidest Toompea tn alustesse katakombidesse, mis võiks olla Tallinna muldkindlustuste ajalugu eksponeeriva muuseumi osa.

Toompea tänava alt rajatava tunneli abil (ajalooliselt paiknes seal kunagi nn Pikk sild) taastub ajalooline side kunagiste bastione ümbritsevate vallikraavide tasandil Harjuoru ja Hirvepargi vahel, mis pikendab Vabaduse väljakult algavat parkide ja väljakute vööndit kuni Falgi teeni. Vabaduse väljaku praeguse mahu ja uue, kaldse väljakuosa alla, paigutub kahe eraldi sisse- ja väljasõiduga kuni 420‑kohaline autoparkla. Parkla rajamisel tuleb tagada bastioni tugimüüride stabiilsuse säilimine.

Planeeringuga kavandatud teine tähtsam ühenduslüli kujuneb Vabaduse väljaku ja Kaarli pst esplanaadi vahel. See võimalus on loodud väljaku lõunapoolsesse ossa kavandatud treppidega maa-aluse tasapinnani ja ühendus maa-aluse tasapinna kaudu Kaarli pst esplanaadi teljeni. Puiesteed ja väljakut ühendav süvendatud väljakupind saab loomulikku päevavalgust läbi oma keskossa kavandatud valguslae. Süvendatud väljakuosa kaudu on ette nähtud juurdepääs ka Vabaduse väljaku maa-alusesse parklasse. Väljakuruumi detailne kujundus lahendatakse ehitusprojektidega.

Vabaduse väljak on nii Tallinna vanalinna kui kesklinna osa, mis eeldab läbimõeldud ja vaoshoitud, kuid atraktiivset linnaruumi kujundust. Ala on kujundatud väljakuna, mille ehituslik osa jääb maa alla. Praeguste tenniseväljakute asemele planeeritud 1‑korruselise maa-aluse parkla kallakuna ette nähtud pealispind on osa Vabaduse väljakust.

Kehtestatava planeeringuosa lahendusega on planeeringualale kavandatud 8 krunti. Kavandatud kruntide moodustamiseks tuleb eelnevalt lõpule viia maareform.

Krundi positsioon 1 (Harjumägi) suuruseks on kavandatud 17 579 m², sihtotstarbeks sotsiaalmaa, krundil võib paikneda üks ehitis. Krundil asuv ajalooline Ingeri bastion ja looduskaitsealune Harjumäe park bastioni muldkehal säilib. Vastavalt planeeringu üldkontseptsioonile on ette nähtud Harjumäest kunagise Vabaduse väljaku poolse eelkindlustuse kohal asuv muldkeha eemaldada ja rekonstrueerida Ingeri bastioni idakülg. Nimetatud lahenduse realiseerumine sõltub eelkõige arheoloogiliste uuringute tulemusest. Planeeringulahendus jätab võimaluse Vabaduse monumendi asukohaks valida ükskõik milline koht Harjumäel, jättes monumendi ideekonkursil osalejatele suurema loominguvabaduse. Harjumäe kõlakoja võib rekonstrueerida vastavalt pargi üldkujunduse kontseptsioonile. Autode juurdepääs krundile on ette nähtud Komandandi teelt.

Krundi positsioon 2 (Vabaduse väljak) suuruseks on kavandatud 8 455 m², sihtotstarbeks äri- ja transpordimaa, õigust maa peale ehitada ei ole määratud. Krunt moodustatakse Vabaduse väljaku krundist ja Kaarli pst 2b krundist. Planeering näeb ette ala kasutamise avaliku linnaväljakuna. Väljakul võib tarvidusel võtta vastu paraade motoriseeritud või mehitatud üksuste osavõtul. Moodustatavalt krundilt toimub juurdepääs Harju tänavale. Liikluskorraldus lahendatakse vastavalt õueala tingimustele. Väljak on avatud jalgrattaliiklusele. Vabaduse väljaku alla, maa‑alusele korrusele rajatakse parkla. Juurdepääs parklasse on ette nähtud Kaarli puiesteelt (krundilt positsioon 5) ning väljapääs Kaarli pst 2 krundi (positsioon 6) ja Kaarli pst 4 krundi (positsioon 7) kaudu Toompea tänavale.

Krundi positsioon 3 (Vabaduse väljak 1a) suuruseks on kavandatud 5 725 m², sihtotstarbeks sotsiaalmaa, ehitamise õigust krundile ette ei nähta. Krunt moodustatakse Vabaduse väljaku, Kaarli pst, Pärnu mnt ja  Jaani kiriku krundi vahelisele alale. Krundile on lubatud paigutada linnakujunduslikke väikevorme.

Krundi positsioon 4 (Vabaduse väljak 1) suuruseks on kavandatud 2 888 m², sihtotstarbeks sotsiaalmaa, krundil võib paikneda üks hoone. Jaani kirikule juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud kitsendada Vabaduse väljaku krundi kasutamist ja krundi positsioon 3 kasutamist.

Krundi positsioon 5 (Kaarli puiestee) suuruseks on kavandatud 22 708 m², sihtotstarbeks äri- ja transpordimaa, õigust maa peale ehitada ei ole määratud. Krunt moodustatakse Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistust ja Kaarli puiestee kinnistust ning moodustatavate Kaarli pst 2, Kaarli pst 2b ja Kaarli pst 4a kruntide lahutatavatest osadest. Kaarli puiestee krundi maa‑alusesse ossa on kavandatud kaubandus-, teenindus- ja toitlustusettevõtete piirkond. Krundile on ette nähtud maapealses osas kuni 12 parkimiskohta.

Krundi positsioon 6 (Kaarli pst 2) suuruseks on kavandatud 4 427 m², sihtotstarbeks äri- ja transpordimaa, õigust maa peale ehitada ei ole määratud. Krunt on kavandatud moodustada Harjuoru tenniseväljakute teenindushoone ja tenniseväljakute juurde määratud teenindusmaa krundist Kaarli pst 2, millest on lahutatud Kaarli puiesteega liidetav krundiosa. Enne positsioon 6 krundi moodustamist tuleb lõpuni viia maareform Kaarli pst 2 olevatele ehitistele teenindusmaa määramiseks. Olemasolev hoonestus on lubatud lammutada. Planeering näeb ette kasutada ala avaliku linnaväljakuna. Väljakul võib tarvidusel võtta vastu paraade motoriseeritud või mehitatud üksuste osavõtul. Maa‑alusele korrusele on ette nähtud parkla. Sissepääs parklasse on planeeritud Kaarli puiesteelt (positsioon 5) läbi Vabaduse väljaku aluse parkla (positsioon 2). Mõlema krundi kasutamiseks on määratud vastav kitsendus. Väljapääs krundilt Toompea tänavale nähakse ette läbi positsioon 7 planeeritud krundi. Krundi positsioon 7 kasutamiseks on määratud vastav kitsendus.

Krundi positsioon 7 (Kaarli pst 4a) suuruseks on kavandatud 6 129 m², sihtotstarbeks äri- ja transpordimaa, maa peale on kavandatud ainult rajatised. Krunt moodustatakse Kaarli pst, Toompea tn, Toompea tn 3 ja Toompea tn 1 ning Kaarli pst 2 kruntide vahelisel alal, moodustatavale krundile liidetakse piiride korrastamiseks 120 m² suurune maatükk olemasolevast piirnevast krundist. Planeering näeb ette ala kasutamise avaliku linnaväljakuna. Väljakul võib tarvidusel võtta vastu paraade motoriseeritud või mehitatud üksuste osavõtul. Maa-aluses osas nähakse ette ehitusõigus äripindade rajamiseks. Krundi kaudu toimub väljapääs maa-alusest parklast (positsioon 2, positsioon 6) Toompea tänavale. Maa-aluses osas kavandatakse ühendustunnel Harjuoru ühendamiseks Hirvepargiga. Tunneli kulgemise täpsem asukoht ning tunneli gabariidid selguvad ehitusprojekti koostamise käigus.

Krundi positsioon 8 (Komandandi tee) suuruseks on kavandatud 1 958 m², sihtotstarbeks transpordimaa, ehitamise õigust krundile ette ei ole nähtud. Parkimiskohad tänaval säilivad ja parkimine korraldatakse vastavalt Tallinna vanalinnas kehtestatud korrale.

Planeeringuala liikluse analüüsist järeldus, et üldjoontes on piirkonna liikluskorraldus aastate jooksul välja kujunenud, vastab põhiliselt piirkonna vajadustele ega nõua radikaalseid muudatusi. Liikluskorralduse põhiliseks probleemiks on parkimiskorraldus, mida on erinevatel aastatel üritatud lahendada erineval moel (parkla Vabaduse väljakul või selle likvideerimine). Planeeringualale on iseloomulik läbiv ühistransport (välja arvatud autobussiliin nr 22, mille lõpp-peatus paikneb Vabaduse väljakul). Senine ühistranspordilahendus nõuab arendust vaid detailides. Autoliikluse peamisteks probleemideks on kahe olulise ristmiku (Pärnu mnt ‑ Estonia pst ristmik ja Kaarli pst ‑ Endla tn ‑ Luise tn ristmik) läbilaskevõime, mis tänases situatsioonis küll tagab üldjoontes liiklusvoo läbilaskvuse, kuid aktiivselt kasvava liikluse puhul võivad lähiaastatel tekkida ummikud.

Siiski ei ole vajalik liiklusintensiivsuse tõstmine antud alal, pikemas perspektiivis võiks see Tallinna üldisema liikluskorralduse paranemisega jääda kas samaks või isegi väheneda. Analüüsi tulemustest lähtuvalt ei ole kavandatud ühistranspordi liiklust muuta. Ette on nähtud võimalus rakendada Kaarli puiesteel ühissõidukiradasid. Kesklinna parkimisprobleemide leevendamiseks on kavandatud ehitada maa-alune, kuni 420‑kohaline parkla Vabaduse väljaku ning praeguste tenniseväljakute alla, mis võimaldab likvideerida parkla praeguselt Vabaduse väljakult. Sissesõit parklasse on planeeritud Kaarli puiesteelt ja väljasõit Toompea tänavalt. Maapealne parkimine säilib väljaku lõunaküljel Palace´i hotellist kuni praeguse linnavalitsuse hooneni ja Kaarli kiriku põhjaküljel, samuti Kaarli pst 6 krundil. Säilib teeninduspääs Jaani kiriku ja kunstihoone ette.

Jalakäijate liiklus üle Vabaduse väljaku on planeeritud maa-alusele äripindadega korrusele. Toompuiestee ja Kaarli pst ristmikul on korrigeeritud sõiduradade paigutust, et muuta see kompaktsemaks ja laiendatud teeületus-saarekesi, et hõlbustada jalakäijate ligipääsu Kaarli kirikule Rahvusraamatukogu poolt. Täiendav ülekäigusaar on kavandatud ka Estonia pst ja Pärnu mnt ristmikul Pärnu mnt suunalisel Vabaduse väljaku ülekäigul.

Haljastuse lahenduse suhtes on planeeritud maa-ala tinglikult jagatud erinevateks haljasalade tsoonideks. Tsoonide haljastus kujundatakse eraldi tellitavate projektide alusel. Tsoonide spetsifikatsioon kajastub haljastuse plaanil (joonis DP‑8).

Ingeri bastioni ala kuulub kaitsealuse Tallinna bastionivöö parkide kompleksi Harjumäe pargi koosseisu. Olemasolev ajalooline haljastus ja pargi kujundus on kaitseala staatuses. Haljastuse väljavahetamine on lubatud dendroloogilise sanitaarhoolduse korras. Harjuoru läänepoolses sopis Toompea tänava ja Ingeri bastioni vahel allutatakse haljastuse lahendus vaadete avamisele Ingeri bastionile. Juhuslik kõrghaljastus oru põhjas likvideeritakse. Alale kujundatakse kaasaegne madalavormiline haljastus. Harju tänava äärsed noored pärnad istutatakse ümber vastavalt haljastusprojektile. Jaani kiriku haljasala rekonstrueeritakse, suurendades keskväljakule sobivalt haljastuse asuursust.

Harjumäe pargi lahustükina on looduskaitse all pärnaalleega Kaarli puiestee. Läbi tuleb viia alleepuude hoolduslõikus ja lähiaastail jätkata vanade puude hooldust. Juhul, kui aga esialgsetest puudest on säilinud pooled ehk 60 puud, tuleb kogu allee asendada algses mahus neljarealisena uute puudega. Kui puude väljalangemine jätkub senise tempoga, tekib vajadus nende asendamiseks umbes 10 aasta pärast. Samal ajal võib asendada tenniseväljakute ja panga poolse teeserva puude read. Asendamist tasub kaaluda ka Kaarli kirikust edelas ja kagus paiknevate kaherealiste alleede tänavapoolsete ridade ning Tõnismäe tn idakülje puude puhul. Ettepanekud haljastuse uuendamiseks Kaarli puiesteel nõuavad samas täpsemaid keskkonnaalaseid uuringuid, et hinnata puude kasvutingimusi sõiduteede vahetus läheduses. Planeering näeb ette puiestee taastamise 6‑realisena. Planeering sisaldab ettepanekut säilitada puiestee kaks keskmist rida, rekonstrueerides neid puukaupa. Puiestee äärmised read asendatakse noorte puudega kogu rea ulatuses üheaegselt.

Kaarli pst ja Toompea tn nurgal likvideeritakse krundi maa-aluse osa väljaehitamisega osaliselt olemasolev, Ingeri bastioni varjav juhuslikku päritolu haljastus ja rajatakse selle ehitusmahu peale madalavormiline kaasaaegne haljasala, mis sobib Vabaduse väljaku uue kasutusviisiga. Terrassi kujundamisel kasutatakse konteinerhaljastust. Toompea tn puiestee säilitatakse võimalikult terviklikuna. Tunneli ehitamisel Hirvepargi ja Harjuoru vahel tuleb säilitada võimalikult palju tunneliga külgnevaid puid.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidetes ja ettepanekutes käsitleti järgmisi aspekte:

Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad Enn Siim ja Eino Väärtnõu leidsid, et tuleks jätta kavandamata kõik maa-alused parklad, sest parkimiskohtade loomisega kutsutakse südalinna autode mass. Samuti ei ole maa-alusest parklast tagatud ohutut evakuatsiooni. Kavandatud maa-aluse parkla rajamine ohustab kõrvalasuvate hoonete, eriti Jaani kiriku püsivust. Vaidlustajad ei toetanud jalakäijate silla kavandamist üle Kaarli puiestee ja pidasid vajalikuks roheala säilitamist Kunstihoone ja Jaani Kiriku vahel.

Maa-aluste parklate kavandamata jätmist ei peetud põhjendatuks, sest ühtegi niisugust objekti, mis otseselt suurendaks kesklinna suubuvaid autode vooge, planeeritud ei ole. Liiklusskeemi kavandamisel oli eesmärgiks eelkõige parkivate autode suunamine maa pinna tasandilt maa alla, jättes vabaneva territooriumi jalakäijatele. Lisaks sellele on kavandatud parklad mõeldud vanalinna tänavate vabastamiseks parkivatest autodest, mis on igati soodne keskkonnale, jalakäijatele ja vanalinna hoonetele ning lähialal asuvatele kaitsealustele objektidele. Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks rajatakse lähiaastakümnel Lõunaväil ja Põhjaväil. Mõlema projekteerimiseks käivad käesoleval ajal ettevalmistustööd. Ohutu evakuatsiooni kohta viidati, et Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad lubab parkimishoone suurimaks kohtade arvuks ühesuunalise läbisõidu korral (kui sisse- ja väljasõit on eri kohtades) 400‑700 parkimiskohta. Detailplaneeringuga kavandatud parklal on just niisugune liikluskorraldus ja parkimiskohti on ette nähtud täpsustatud lahenduse kohaselt ca 420. Seega vastab detailplaneering standardis soovitatule. Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet, kelle vastutusalas on jälgida kavandatud ehitiste tuleohutuse ja pääste nõuetele vastavust, on detailplaneeringu heaks kiitnud. Kriisiolukordades nagu torm on maa-alune parkla ohutum kui avaparkla. Tallinna reljeefi arvestades on üleujutuse tõenäosus Vabaduse väljakul, mille kõrgus merepinnast on keskmiselt 17,5 m, praktiliselt null. Tugevatest sadudest põhjustatud riskiga arvestatakse.

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2005. aasta aprillis tehtud uurimistöö aruandes on loetletud meetmed, mida maa-aluse parkla rajamisel tuleb rakendada. Uurimistööst ei järeldu, et parklat mitte mingil tingimusel ei või rajada. Rakendatavad meetmed muudavad parkla ehitamise küll kallimaks, kuid mitte võimatuks. Detailplaneeringut on täiendatud uurimistöös kirjeldatud meetmete loeteluga kui tehniliste erinõuetega parkla projekteerimiseks ja ehitamiseks, ning naabruses olevate hoonete kaitsmiseks. Silla kavandamisest üle Kaarli puiestee loobuti ja haljasala Jaani kiriku kõrval säilib.

Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad Helle Vilu ja Eino Väärtnõu kordasid teises mittetulundusühingu nimel tehtud pöördumises arvamust, et maa-aluste parklate ehitamise ideest tuleb loobuda ning Jaani kiriku ja Kunstihoone vahel tuleks säilitada roheala. Tehti ettepanek jätta kavandamata maa-alune jalakäiguala ja trepid, millel võib istuda. Leiti, et nii kaob esindusväljaku funktsioon ja ajalooline olemus, suurenevad riskid kriisiolukordades ning maa-alune rajatis võib osutuda ohtlikuks Jaani kiriku püsimisele. Alternatiivina soovitati Vabaduse monument püstitada Estonia pst lähedale trollibussi nr 2 lõpp-peatuse kohale. Tehti ettepanek jätta kavandamata Vabaduse väljakule planeeritud estakaad. Vaidlustajad kahtlesid Ingeri bastioni avamise vajaduses ja leidsid, et Komandandi tee sulgemine halvendab Toompealt pääsu väljakule. Vaidlustajad tegid ettepaneku säilitada kaks haruldast liiki puud tenniseväljakute tribüünide kõrval ja säilitada pargiosa Kaarli pst ja Toompuiestee nurgal.

Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajatele selgitati täiendavalt, et Tallinna linn algatab teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on linna tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi arengu põhimõtete kujundamine ning üldplaneeringu täpsustamine ja täiendamine. Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks tänavate, kergliiklusteede ja reisijate rööbastranspordi teekonna, eritasandiliste ristmike ja sildade asukohad, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldised põhimõtted. Selgitatakse liiklusvoogude ratsionaalne jagunemine tänava- ja teedevõrgul, ühistranspordi liigid ja terminalide asukohad ning meetmed liikluse kahjuliku mõju vähendamiseks. Määratakse kindlaks liiklussüsteemi arendamise eelistused. Teemaplaneering loob eeldused liiklusohutuse suurendamiseks ja keskkonna kahjustamise vähendamiseks ning on aluseks järgnevate detailplaneeringute koostamisele ja üksikdetailplaneeringutega kavandatud liikluse korralduse haakumisele linna terviksüsteemiga. Teemaplaneering “Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” algatati Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2005 otsusega nr 184. Teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. aprilli 2006 korraldusega nr 756‑k.

Ettepanekule jätta kavandamata maa-alune jalakäiguala ja trepid, vastati, et detailplaneeringu linnaruumiline kontseptsioon tugineb Vabaduse väljaku ideekonkursi võidutööle. Võidutöö valis mitme alternatiivi hulgast välja auväärne ja pädev žürii. Detailplaneering väljendab võitnud töö linnaehituslikku ideed kavandada tänasele elutunnetusele vastav paindlik ja katkematu, linnaruumiliselt mitmevalentne linnamaastik – Vabaduse väljakult algav ja Hirvepargiga lõppev kunagisi bastione ümbritsenud vallikraavide tasandile kavandatud väljakute ja parkide jada. Eesmärk on tuua sellele maa-alale rohkem inimesi, muutes atraktiivsemaks praegu maapealse parklana või väheaktiivselt kasutatava linnaruumi, andes sellele uue otstarbe ja kujunduse. Oluline on mitmekesisuse loomiseks rajada olemasolevate parkidega võrreldes erinevalt kasutatav rekreatsiooniala, mis vastastikuse mõjuga suurendaks nii vanalinna, linna keskuse kui parkidevööndi väärtust. Kaubanduspindade kavandamisega tagatakse maa-aluse korruse elavus, mis turvalisuse seisukohast on väga oluline ja kooskõlas Eesti Standardi EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine – linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovitustega. Kas treppe hakatakse ka istumiseks kasutama, selgitab aeg. Trepid on eelkõige mõeldud maa-alusele korrusele pääsemiseks.

Ettepaneku suhtes säilitada kaks haruldast liiki puud tenniseväljakute tribüünide kõrval ja pargiosa Kaarli pst ja Toompuiestee nurgal, jäädi seisukohale, et Kaarli pst ja Toompuiestee nurga haljakut ümberkorraldused Vabaduse väljakul ei puuduta. Vabaduse väljak on kavandatud ka paraadide ja rongkäikude läbiviimiseks. Tenniseväljakute Vabaduse väljaku poolse otsa juures kasvavad puud takistaksid kolonnide liikumist ja lõikaksid läbi silmsideme väljaku kahe poole vahel. Teatud kompensatsiooniks nende kahe väärtusliku puu mahavõtmisele on Kaarli puiestee allee taastamine kuuerealisena. Vallikraavi ala jääbki põhimõtteliselt pargialaks, ainult mitte selle klassikalises mõistes – puud, lillepeenrad ja murulapid. Arvestatud on ettepanekuga säilitada roheala Jaani kiriku ja Kunstihoone vahel ning puuderivi Toompuiesteel. Vabaduse väljakule esialgselt planeeritud estakaadi osas tehti planeeringusse vastav muudatus ja estakaad jäeti kavandamata.

Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ja Raimond Inglandi ettepanekule jätta avamata Ingeri bastioni idapoolne müür ja vastuväidetele Komandandi tee sulgemise osas jäädi seisukohale, et Ingeri bastioni avamisega tekkiv linnaruumi osa ei hakka kindlasti mõjuma Harju tänava tühimiku jätkuna. Harjumägi jääb Vabaduse väljakuga ühendatuks Mayeri treppide kaudu. Komandandi tee läbilõikamine kompenseeritakse liftiga. Lifti põhimõtteline asukoht on detailplaneeringus määratud. Harjumäe park on selgelt palju intiimsema miljööga, kui see, milleks on kavandatud kujundada Vabaduse väljak, ja teatud eraldatus ongi pargi miljöö säilimiseks vajalik.

Reet Ohna avaldas oma pöördumises soovi näha Vabaduse väljakut muutumatuna, leides, et ainult tenniseväljakute asemele võiks rajada haljastust ja mõne kohviku. Reet Ohna tegi ettepaneku, et ka Jaan Pitka monumendi võiks paigutada Harjumäe veerule. Samuti leidis ta, et planeeringus kavandatuga seotud mahavõetavate puude hulk ja kesklinna suurenev autode voog kahjustavad kaitsealust Tallinna vanalinna. Vaidlustaja arvates on kummaline maa-alusele parkimistasandile kaubanduspindade planeerimine. Sobimatu ja stiilitu on istutada Kaarli pst vanade pärnade kõrvale noori. Protesti esitaja väitel soovivad Kaarli kiriku esindajad kiriku Toompuiestee poolsele küljele rajada kontserdisaali. R. Ohna arvates tuleks kiriku esine säilitada senisel kujul, samuti ei ole vaja sinna planeerida skulptuuri püstitamist.

Reet Ohnale selgitati detailplaneeringu linnaruumilist kontseptsiooni. Tänaseks on J. Pitka monumendi rajamiseks Wismari ja Toompea tn nurgale ehitusluba välja antud. Monumendi asukoht jääb planeeringualast välja. Vabaduse väljakule planeeritud estakaad jäetakse kavandamata. Mahavõetavate puude asemele on kavandatud täiendusistutus Kaarli pst alleele ja uuendatavatele haljasaladele. Objekte, mis otseselt suurendaksid kesklinna suubuvaid autode vooge, kavandatud ei ole. Liiklusskeemi muutmise eesmärgiks on parkivate autode suunamine maapinna tasandilt maa alla, jättes vabaneva territooriumi jalakäijatele. Kavandatud parklad on põhiliselt mõeldud vanalinna tänavate vabastamiseks parkivatest autodest. Kaarli puiesteed ega Vabaduse väljakut ei ole võimalik lähematel aastakümnetel autode ja ühistranspordi liikluseks sulgeda, sest on vaja tagada linna erinevate osade vaheline ratsionaalne ühendus. Tallinna ajalooliselt kujunenud asustuse iseärasuse, mere ja Ülemiste järve vahelisest kitsusest idas ja läänes paiknemise tõttu on kesklinna liikluskoormus praegu väga suur. Kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks rajatakse lähiaastakümnel Lõunaväil.

Kaubanduspindade kavandamise osas jäädi seisukohale, et sellega tagatakse maa-aluse korruse elavus, mis turvalisuse seisukohast on väga oluline ja kooskõlas Eesti Standardi EVS 809‑1:2002 “Kuritegevuse ennetamine – linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovitustega. Kaarli pst vanade pärnade kõrvale noorte pärnade istutamine on vajalik, kuna alternatiiv kavandatule oleks oodata vanade puude täielikku kadumist ja siis Kaarli puiestee allee tervikuna taastada. Sellist lahendus aga ei toetanud keskkonnakaitse spetsialistid ja üldsus. Kaarli kiriku esindajad Tallinna Linnavalitsuse poole kiriku juurdeehituse taotlusega pöördunud ei ole. Detailplaneeringu autorid on monumendi koha kiriku ette näinud võimalusena, mitte monumendi paigutamise kohustusena.

Leo Sarna hinnangul on detailplaneeringu puuduseks, et Vabaduse väljak muudetakse poole väiksemaks. Vaidlustaja tegi ettepaneku muuta väljaku maa-alusele korrusele viiva trepi asukohta ja kaaluda treppide, klaaskatuse ja kaubanduspindade vajadust üldse. Tema hinnangul tuleks Vabaduse monument püstitada praeguse tenniseväljakute tribüüni kohale. Tuleks rajada astmestik praegu Harjumäele viivatest treppidest Harju tn otsas kuni tenniseväljakuteni ja need lõppeksid Vabaduse ansambliga (uude kohta viidud Vabaduse kell + Vabaduse monument). Leo Sarna lisas kirjale ka omapoolse ideekavandi mälestusmärgi kujundamiseks.

Leo Sarnale vastati, et tegelikult muutub Vabaduse väljak piki Kaarli puiesteed tenniseväljakute asemele rajatava jalakäijate väljaku võrra tunduvalt suuremaks. Tänagi on liiklusradade all jääv maa-ala ainult visuaalsest ja tinglikult, mitte funktsionaalselt, väljaku osa. Liiklusradu kasutatakse tavalise linnatänavana. Detailplaneeringu kohaselt lisandub väljaku pinda pidulike ürituste ja paraadide läbiviimiseks, ainult defileerijate liikumissuund võib muutuda. Kaubanduspindade kavandamisega tagatakse maa-aluse korruse elavus. Valguslagi on ette nähtud maa-aluse korruse intensiivsemalt kasutatavas osas psühholoogiliselt parema ruumitunnetuse saamiseks, mitte niivõrd korruse valgustamiseks. Detailplaneeringu linnaruumiline kontseptsioon tugineb Vabaduse väljaku ideekonkursi võidutööle. Treppide asukoha muutmine muudaks kogu väljaku kujunduse kontseptsiooni. Ettepanek Vabaduse monumendi asukoha muutmiseks ei ole käesoleva detailplaneeringu aluseks oleva kontseptsiooniga kooskõlas. Soovitatud asukohas lõikaks monument läbi sideme kunagisi bastione ümbritsenud vallikraavide tasandile kavandatud väljakute ja parkide vahel, mis algaks Vabaduse väljakult ja lõpeks Hirvepargiga. Detailplaneeringu linnehituslik idee on aga just kavandada tänasele elutunnetusele vastav paindlik ja katkematu, linnaruumiliselt mitmevalentne linnamaastik. Detailplaneeringu ülesanne ei ole määrata mälestusmärgi kujunduse detaile. Monumendi ideekavandi saamiseks korraldatakse avalik konkurss.

Aatso Kooskora tegi ettepaneku kavandada maa-alused parklad sissesõiduga Pärnu maanteelt ja näha ette auto- või trammitee maa-aluses tunnelis Wismari tänavani ja kaugemas tulevikus isegi KristiineKeskuseni.

Ettepanekut kaaluti ja leiti, et selle realiseerimisel liiklustingimuste ja keskkonnaseisundi paranemisest saadav tulu ei kaalu ilmselt üle suurenevaid turvalisuse riske ja kulusid maa-aluste tehnovõrkude ümbertõstmiseks. Ettepanek nõuab põhjalikuma tasuvusuuringu koostamist ,kui seda käesoleva detailplaneeringu raames on võimalik teha. Otsustati käsitleda ideed kui ühte kesklinna liikluse korraldamise alternatiivset varianti järgmise Tallinna üldplaneeringu koostamise käigus.

Ülle Schmidt tegi ettepaneku asendada Kaarli pst alleele pääsemiseks jalakäijate tunnel ühetasapinnalise ülekäigurajaga.

Ettepanek ei ole põhjendatud. Ühetasapinnalise ülekäiguraja kavandamisega väheneks eelkõige liiklusohutus. Teiseks tekitavad liiklusvahendid liikuma hakates rohkem heitgaase ja kulutavad rohkem kütust kui ühtlase kiirusega sõitmisel. Suureneks õhu saastamine. Ülekäigurajal tuleb tänava ületamist reguleerida valgusfooriga. Seega peaksid Roosikrantsi tänavalt Harju tänavale suunduvad jalakäijaid kaks korda ootama lubavat foorituld, selle asemel, et ohutult ja peatumata tunneli kaudu tänavat ületada. Vabaduse väljaku muutudes jalakäigualaks suureneb aga kindlasti Roosikrantsi tänavalt Harju tänava suunas liikuv jalakäijate voog. Ajalooliselt kujunenud Tallinna asustuse iseärasus on paiknemine mere ja Ülemiste järve vahelisest kitsusest idas ja läänes. Linna erinevate osade vahelise ratsionaalse ühenduse tagamiseks ei ole lähematel aastakümnetel võimalik Kaarli puiesteed autode ja ühistranspordi liikluseks sulgeda.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani Koguduse esindajad Jaan Tammsalu ja Peeter Grossberg juhtisid tähelepanu Jaani kiriku konstruktsioonide iseärasustele ja vajadusele uurida enne detailplaneeringu realiseerimist kavandatud ehitistest põhjustatud hüdrogeoloogiliste tingimuste võimalikke muutusi. Samuti tehti ettepanek suurendada kiriku krunti. Avalduses märgiti, et Vabaduse väljaku maapealse osa täielik sulgemine autodele teeb kirikus tseremooniate läbiviimise võimatuks. Sooviti, et kiriku ümber kavandataks nn vaikne tsoon pargi näol või müratõkke seina kasutades.

Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2005. aasta aprillis tehtud uurimistöö aruandes on loetletud meetmed, mida maa-aluse parkla rajamisel tuleb rakendada. Detailplaneeringut on täiendatud uurimistöös kirjeldatud meetmete loeteluga. Arvestatud on ettepanekuga suurendada Jaani kiriku teenindamiseks vajalikku krunti. Kiriku ees on määratud  teenindusmaa kuni väljaku äärse kõnniteeni. Kiriku lõuna- ja põhjaküljel on krundi piir määratud vähemalt 5 m kaugusele hoone välisseinast. Pärnu mnt äärse ja haljasala läbivate avalikult kasutatavate kõnniteede liitmine kiriku krundiga ei ole põhjendatud. Kiriku remontimiseks saab tellinguid ja tõstukeid paigaldada ka avalikult kasutatava tänava maale. Kõnniteed on arvatud kiriku krundi koosseisu ja teenindusmaa piirid on määratud proportsionaalselt avaliku huvi olulisusega. Vabaduse väljaku maapealse osa täieliku sulgemise kohta märgiti, et tegelikult ei ole väljak täielikult autoliikluseks suletud. Säilivad autode teeninduspääsud kruntideni. Pääsude asukohad on kirjeldatud detailplaneeringu liiklusskeemi joonisel. Pääsude kasutamise tingimusi detailplaneeringuga ei määrata, selleks sõlmitakse vastavad kokkulepped liiklust korraldava Tallinna Linnavalitsuse üksusega. Haljak kiriku ümber säilib. Parkla rajamisega maa‑alusele korrusele väheneb tunduvalt autode liikumine kiriku ees ja seega ka müra. Müratõkke seinu kesklinnas linnaehituslikel ja esteetilistel kaalutlustel kasutada ei saa. Toimivad tõkkeseinad ei või olla asuursed ja seinad tuleks rajada nii kõrged, et need varjaksid jalakäija vaatepunkti kõrguselt ilusad vaated, mis selles konkreetses asukohas on eriti olulised.

PT Investeeringute Aktsiaseltsi esindaja Tiit Kivistik palus selgitust Kaarli pst kõnnitee laiendamise eemärgi kohta ja leidis, et sõiduradade kitsamaks muutmine raskendab ühissõidukite peatustesse sõitmist. Alleed Kaarli puiestee lõunaküljel ei peaks taastama, kuna puuduvad puudele soodsad kasvutingimused, tihedam puuderida takistaks ühissõidukite peatuste puhastamist, kaubaautode peatumist ja Roosikrantsi tn 2 hoone klaasfassaadi pesemist. Uute puude istutamisega seoses tuleks ümber ehitada Roosikrantsi tn 2 hoone esise kõnnitee küte. Ei ole sätestatud liiklusskeemi Roosikrantsi tänaval. Ühistranspordi peatuse paigaldamisel Roosikrantsi tn 2 hoone Kaarli pst poolsele küljele tuleb arvestada ka hoones ja jalakäijate tunnelis asuvaid firmasid teenindava transpordi peatumise võimalusi sõiduteel või kõnniteel.

Vaidlustajale vastati, et kõnniteed on kavas laiendada jalakäijatele mugavamaks Kaarli pst lõigul, kus on ridamisi ühistranspordi peatusi. Tipptundidel, kui peatustes on palju ootajaid ja samal ajal väljuvad mitmest bussist reisijad, on käesoleval ajal pea võimatu kõnniteel liikuda. Kõnnitee laiendamisega tagatakse ka paremad kasvutingimused Kaarli pst taastatava allee puudele. Kõnnitee laiendamise tõttu ei vähene sõiduradade arv, neid jääb endiselt neli. Sõiduradade arvu suurendamine ei muudaks liiklust piirkonnas sujuvamaks. Radade hulga määrab Pärnu mnt ristmiku läbilaskevõime. Jalakäijate tunnelis asuvaid ja maa-alusele korrusele kavandatud ärisid hakatakse teenindama parkla korruselt. Roosikrantsi tn 2 hoonet saab teenindada Roosikrantsi tänava juurdepääsu kaudu. Puuderea tihedus on planeeringus antud tinglikuna. Kõigi haljasalade täpsem kujundus määratakse eraldi haljastuse projektiga. Kaarli pst äärmised puuderead on ette nähtud asendada noorte puudega kogu rea ulatuses üheaegselt. Noorte puude võra on võimalik hakata kujundama antud konkreetse koha jaoks sobivaks, nii et puude oksad ei takistaks fassaadide pesemist või kasutatakse istutusmaterjalina püramiidvorme, mille võra on loomupäraselt kitsas. Kaitsealuse allee taastamisega loodav esteetiline ja keskkonnaalane väärtus kaalub üles tänavakütte ümberehitamiseks tehtavad kulutused.

Roosikrantsi tänava liikluse korraldust detailplaneeringuga muudetud ei ole ja Vabaduse väljaku liiklusskeem jääb Roosikrantsi tänavat mõjutavas osas endiseks. Olukord kesklinna tänavatel ei ole tingitud niivõrd liikluse korraldusest kuivõrd autode arvu kasvust viimasel kümnendil, mis nõuab linna tänavavõrgu käsitlemist laiemalt, kui seda võimaldab üks detailplaneering. Protesti esitajale selgitati, et käesoleval ajal on algatamisel teemaplaneering, mille eesmärgiks on linna tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi arengu põhimõtete kujundamine ning üldplaneeringu täpsustamine ning täiendamine. Tänaseks on teemaplaneering koostamisel.

Osaühingu Harjuorg (uue ärinimega Vaba Kapital OÜ) esindaja Martin Napa tegi omapoolse detailse ettepaneku Toompea tn 3 kinnistule juurdepääsu ja liikluse lahendust puudutavas osas, sh soovides ehitada täiendava maa-aluse parkimismaja. Martin Napa tegi ettepaneku Toompea tn 3 kinnistu sihtotstarbe muutmiseks 100‑protsendiliselt ärimaaks ja palus määrata kinnistul asuva hoone maksimaalseks lubatud korruste arvuks kolm maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Vaidlustaja avaldas arvamust, et krundil paiknevasse välirestorani sisenemine peab jääma omaniku otsustada ning juhtis tähelepanu vajadusele sõlmida kokkulepped, mis puudutaksid hoonestusõigust jalakäijate tunneli rajamiseks, servituuti soojustrassi rajamiseks, Toompea 3 kinnistu astmikkrundile sisselõike rajamiseks ning väljakupinna laiendamiseks. Martin Napa soovis sõlmida kokkulepped täiendava maa-aluse parkimismaja rajamiseks hoonestusõiguse alusel, mille opereerimisõigus antakse Osaühingule Harjuorg, samuti soovis ta Toompea tn 3 kinnistuga  külgneval väljakupinnal kuni Kaarli pst paiknevate müügikioskite, kohvikute jms opereerimisõigust. Kuna sissepääs Harjumäe maa-alustesse katakombidesse asub Toompea tn 3 kinnistul, tegi ta ettepaneku anda katakombide opereerimisõigus Osaühingule Harjuorg.

Käesolevaks ajaks on Osaühing Harjuorg võõrandanud Toompea tn 3 kinnistu Eesti Kristliku Nelipühi Kirikule ja osaühingu kui kinnistu omaniku vastuväited ei ole enam aktuaalsed. Kiriku esindajatega on ehitusõiguse ulatuse üle läbirääkimisi peetud, kuid mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni ei ole jõutud.

Toivo Jürgens ARHETON esindaja Toivo Jürgens leidis, et Vabaduse väljaku inimkasutuslik väärtus on allutatud eraautode omale  ja ei ole vajalikul määral ette arvestatud Tallinna üldise liikluskorralduse tulevikunõudeid. Toivo Jürgens soovitas maa-alused parklad rajada sügavamale, et mitte vähendada bastionide visuaalset kõrgust ja mitte sulgeda Komandandi teed.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et planeerimisseaduse § 9 lõikega 1 on määratud, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks linna territooriumi osa kohta. Seadusest tulenevalt ei peagi detailplaneeringuga lahendama linna üldist tuleviku liikluskorraldust. Tallinna linnaruumi ja liikluskorralduse arengu suunad on kirjeldatud üldplaneeringus. Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja samuti ei ole planeeritud midagi niisugust, mis takistaks üldplaneeringuga kavandatu elluviimist.

Vabaduse väljaku inimkasutuslikku väärtust ei ole mitte vähendatud, vaid tunduvalt suurendatud. Väljaku vabastamiseks parkivatest autodest on parklad kavandatud maa-alla. Detailplaneeringu linnaruumiline kontseptsioon tugineb Vabaduse väljaku ideekonkursi võidutööle. Detailplaneering väljendab võitnud töö linnehituslikku ideed, kavandada tänasele elutunnetusele vastav paindlik ja katkematu, linnaruumiliselt mitmevalentne linnamaastik – Vabaduse väljakult algav ja Hirvepargiga lõppev kunagisi bastione ümbritsenud vallikraavide tasandile kavandatud väljakute ja parkide jada. Eesmärk on tuua sellele maa-alale rohkem inimesi, muutes atraktiivsemaks praegu maapealse parklana või väheaktiivselt kasutatava linnaruumi, andes sellele uue otstarbe ja kujunduse. Oluline on mitmekesisuse loomiseks rajada olemasolevate parkidega võrreldes erinevalt kasutatav rekreatsiooniala, mis vastastikkuse mõjuga suurendaks nii vanalinna, linna keskuse kui parkidevööndi väärtust. Ühtegi niisugust objekti, mis otseselt suurendaks kesklinna suubuvaid autode vooge, kavandatud ei ole. Toivo Jürgensile selgitati eesmärke, millega arvestati liiklusskeemi kavandamisel. Soovitust rajada maa-alused parklad sügavamale, et mitte vähendada bastionide visuaalset kõrgust ja mitte sulgeda Komandandi teed, ei ole võimalik arvestada muinsuskaitselistel kaalutlustel. Parkla konstruktsioone ei või bastioni püsimise huvides rajada sügavamale bastioni alusest. Komandandi tee läbilõikamine kompenseeritakse liftiga. Lifti põhimõtteline asukoht on detailplaneeringus määratud.

Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad, Marika Rink, Raimond Ingland, Reet Ohna ja Maie Vikat tegid ettepaneku püstitada Vabaduse monument Harjumäe nõlvale, Raimond Ingland lisas kirjale ka omapoolse ideekavandi mälestusmärgi kujundamiseks.

Ettepaneku esitajatele vastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet avaliku väljapaneku järgselt, et Vabaduse monument kavandatakse Vabaduse väljakule. Detailplaneeringu edasise menetlemise käigus on seisukohad muutunud ning on arvestatud ettepanekuga kavandada monument Harjumäele. Harjumäe pargi piires monumendi asukoha valikuks on otsustatud korraldada avalik ideekonkurss, sest tegemist on erilist tähendust omava sümboliga. Seega jätkub diskussioon Vabaduse monumendi täpse asukoha määramise üle ning kõikidel huvitatud isikutel on võimalik Vabaduse monumendi paiga kohta teha omapoolseid ettepanekuid avaliku konkursi käigus.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgselt viidi planeeringusse sisse järgmised muudatused: korrigeeriti planeeringus planeeritava maa-ala piire nii, et antud töös käsitletud maa-ala ei kattuks juba kehtestatud planeeringuosaga ning täpsustati vastavalt planeeritava maa-ala suurust nii, et maa-ala suurus algatamisel võrduks kehtestatud planeeringu pluss käesoleva planeeringu maa-ala suurusega; põhijoonisele lisati märkus, et kruntide moodustamiseks tuleb eelnevalt läbi viia maareform ja et andmed kruntide moodustamiseks võivad maareformi läbiviimise tulemustest sõltuvalt muutuda; lisati hoonete ja rajatiste omandiõigust ja restitutsiooninõuete olemasolu tõendavad dokumendid; parandati seletuskirjas katastriüksuste arvu; Toompea tn 3 krundi maa sihtotstarvet muudeti 100% ärimaaks, ehitusõiguseks planeeriti 3 maapealset korrust; otsustati jätta kavandamata Kaarli puiestee pikendusena planeeritud tõstetud ruumiline struktuur; korrigeeriti Jaani kiriku teenindusmaa piire ning täiendati seletuskirja Vabaduse väljaku aluse parkla rajamisel rakendatavate meetmete osas tulenevalt Tallinna Jaani kiriku geotehnilise kontrolli uurimistöö aruandes toodud seisukohtadest ja nõuetest.

Detailplaneeringu menetlus

Detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringu koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

Detailplaneeringu tellijaks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet. 1998. aasta esimesel poolel toimunud Vabaduse väljaku ideekavandite konkursil jäeti esimene koht välja andmata. Parimaks, teise koha vääriliseks hindas žürii võistlustöö “Pietro del primo”, autoriteks arhitektid Andres Alver, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik. Parima ideekavandi autorina sai OÜ Alver Trummal Arhitektid õiguse koostada Vabaduse väljaku detailplaneering.

Planeeringu esialgne lahendus avalikustati 3.‑26. juunini 2000, vastav kuulutus ilmus ajalehes Postimees 3. juunil 2000. Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 13. detsembri 2000 korraldusega nr 4935‑k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=78130.

Planeeringu koostamise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjonis 27. augustil 1998 kinnitatud lähteülesanne, mille järgi oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks kujundada Vabaduse väljak, Harjuorg ja sellega külgnev ala esinduslikuks linna peaväljakuks ning vanalinna ümbritseva rekreatsiooni-haljasvööndi osaks, mis oleks avatud ja vabalt läbitav linlastele ja külalistele; näha ette parkimisprobleemide lahendamiseks maa-aluste parklate ehitamine; selgitada planeeritud alale monumentaalobjektide paigutamiseks sobivad asukohad.

Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 13. detsembri 2000 korraldusega nr 4936-k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=78134.

Tallinna Linnavalitsuse 10. jaanuari 2001 protokolli nr 2 päevakorrapunktiga 17.2

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=78562 otsustati esitada Tallinna Linnavolikogule planeeringu kehtestamise otsuse eelnõu. 14. veebruari 2001 ühisavalduses juhtisid mitmete ühiskondlike organisatsioonide esindajad tähelepanu planeerimismenetluse puudustele ja esitasid taotluse viia planeeringu menetlus vastavusse planeerimis- ja ehitusseadusega. Tallinna Linnavalitsus reageeris märgukirjale operatiivselt, otsustades võtta detailplaneeringu linnavolikogu menetlusest tagasi, planeeringut korrigeerida ning korraldada planeerimis- ja ehitusseaduse sätetele vastavalt avalik väljapanek ning avalik arutelu.

Täiendatud detailplaneering esitati pärast paranduste tegemist kirjaga 18. augustist 2001 Harju maavanemale kooskõlastuste määramiseks. Harju maavanem edastas oma arvamuse kirjaga 24. augustist 2001. Tallinna Linnavolikogu 5. aprilli 2001 otsusega nr 89

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=81127 otsustati rajada Eesti Vabaduse ausamba kompleks Tallinnasse Vabaduse väljakule või Vabaduse väljakuga vahetult piirnevale alale. Harju maavanema märkuste kohaselt täiendatud detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2001 korraldusega nr 4053‑k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=84533.

Planeeringu avalik väljapanek korraldati 4.‑25. oktoobrini 2001, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 4. oktoobril 2001. Avalikustamise käigus laekus 17 kirja ca 70 ettepaneku, arvamuse ja protestiga. Ettepanekute esitajatele ja vaidlustajatele saadeti Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti vastused tähtkirjadega 22. novembrist 2001. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 10. detsembril 2001, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 24. novembril 2001. Avaliku arutelu tulemusena esitatud proteste tagasi ei võetud ning planeeringuvaidlus jäi lahendamata.

12. detsembri 2001 kirjaga informeeris Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet Harju maavanemat detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus laekunud protestidest ning vaidlustajatega läbirääkimiste jätkamisest, samuti, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. novembri 2001 koosoleku otsusele on kavas planeering kehtestada Okupatsioonide Muuseumi ehitamise kiiruse huvides kahes osas, millest esimese osa kehtestamine hõlmab Kaitseliidu ja Okupatsioonide Muuseumi kruntide osa Kaarli pst ja Toompea tn nurgal.

Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 2002 istungi protokolli nr 38 päevakorrapunktiga 36 http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=89561 otsustati esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu “Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneeringu osaline kehtestamine Kesklinnas”. 22. augusti 2002 otsusega nr 335 http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=89502 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse kehtestada osaliselt Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneering kesklinnas. Teade detailplaneeringu osalisest kehtestamisest ilmus ajalehes Postimees 28. augustil 2002. Kehtestatud detailplaneeringuga määrati ehitusõiguse ulatus Wismari tn 3 krundil oleva elamu rekonstrueerimiseks, Toompea tn 8a krundil alajaama rekonstrueerimiseks ja Kaarli pst 6 krundil hoone rekonstrueerimiseks korteritega ärihooneks, samuti otsustati kavandada Toompea tn 8 riigikaitse sihtotstarbega krundi jagamine riigikaitse ja ärimaa sihtotstarvetega krundiks ning ühiskondliku hoone sihtotstarbega krundiks muuseumi ehitamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 27. juuni 2003 istungi protokolli nr 30 päevakorrapunktiga 21 http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=93447 esitas Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu edasiseks koostamiseks lisatingimused: Vabaduse väljaku laiendamine lahendada praegusel tänavatasapinnal; loobuda väljaku süvistamisest sõidutee alusele tasapinnale; väljaku-esplanaadi õhku tõstmine sõidutee kohal olevale tasapinnale lahendada perspektiivsena; Vabaduse monumendi võimaliku paiknemise asukoha ära näitamisest loobuda; tagada paraadide jt tseremooniate või rahvaürituste läbiviimise võimalused; vanalinna parkimisprobleemi lahendamiseks näha ette võimalikult palju maa-aluseid parkimiskohti Vabaduse väljaku alla; kaaluda tenniseväljakute asemel vallikraavi motiivi taastamist avalikult kasutataval maa-alal; kanda planeeringusse Vabaduse kella asukoht vastavalt arhitektuurikonkursi võidutööle (arhitekt Leonhard Lapin). Esitatud lisatingimuste alusel täiendati Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli puiestee maa-ala detailplaneeringu lähteülesannet. Lähteülesande täiendatud redaktsiooni Tallinna Linnavalitsuses ei kinnitatud, põhjuseks juriidilised vaieldavused.

Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneeringu kehtestamata osa menetlemist jätkati, pidades läbirääkimisi protestide esitajatega. Läbirääkimiste tulemusena muudeti planeeringulahendust oluliselt võrreldes algvariandiga. Kehtestamata osa täiendatud planeeringulahenduse tutvustamiseks korraldati 10. mail 2004 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu. Teade avaliku arutelu toimumise kohta ilmus ajalehes Postimees 7. mail 2004.

Detailplaneering on kooskõlastatud Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 1 nimetatud asutuste ja isikutega. Tallinna Maa-amet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond, Osaühing Põhivõrk, Aktsiaselts Tallinna Küte ja aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastasid planeeringu omapoolseid tingimusi esitamata.

Aktsiaselts KH Energia-Konsult esitas nõude tööprojekt aktsiaseltsiga täiendavalt kooskõlastada. Elion Ettevõtted Aktsiaselts palus tööprojekti koostamiseks taotleda konkreetsed tehnilised tingimused, siderajatiste ümberpaigaldamise lahendada eraldi projektiga ning tööjoonised kooskõlastada nendega täiendavalt. AKTSIASELTS TALLINNA VESI kooskõlastas esitatud kanalisatsioonilahenduse, tegi kooskõlastuskirjas ettepaneku kaaluda kanalisatsioonišahti ümbertõstmise majanduslikku aspekti ja tehnilist võimalust, arvestades töötavas (16, 3 m sügavuses) tunnelis ümberehituste maksumust. Kooskõlastaja soovitas jätta olemasoleva töötava tunnelkollektori šahti hoonestatavalt alalt välja. Toompea tn 3 kanalisatsioonitorustikule tuli ette näha servituut positsioon 2 kinnistul ning kanalisatsioonitorustiku trassi servituut näha ette kinnistuomanike vaheline. Positsioon 2 kinnistu veega varustamisel tuleb arvestada ühisveevärgi erisurvetsooniga Toompea tänaval. Järgnevate projekteerimisstaadiumite koostamiseks taotleda aktsiaseltsilt tehnilised tingimused. Osaühing Jaotusvõrk kooskõlastas põhimõtteliselt alajaamade ja kaablite ja paigaldamise lahenduse projektis antud alal. Projektis pakutud II variant kaablitrasside paigaldamiseks kooskõlastati tingimusel, et ehitatakse kaablite kanalisatsioon piki Toompea tn. Vabaduse väljakul eelistas kooskõlastaja projekteeritavate kaablite jaoks kaablikanalisatsiooni rajamist ning selle jaoks on vajalik taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud võimsustega ja olemasolevate kaablite asendamiseks või likvideerimiseks. Alajaamade jaoks tuleb sõlmida Osaühinguga Jaotusvõrk maakasutamise leping. Osaühing Jaotusvõrk palus kooskõlastada planeeringu Osaühinguga Põhivõrk ja kõik tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.  Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet palus arvestada tuletõrje hüdrandi säilitamise sooviga. Servituutide vajadused tehnovõrkudele on detailplaneeringus kajastatud. Teised tehnovõrkude rajamist puudutavad tingimused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas, kajastatud insenervõrkude plaanil ning täidetakse ehitusprojekti staadiumis.

Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu, paludes enne autoparkla projekteerimistöödega alustamist Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-alale välja töötada järgmised liikluskorralduslikud lahendused: trammide perspektiivne kahesuunalise rööbastee koridori paiknemine Vabaduse väljakul ja Kaarli puiesteel koos trammipeatustega Vabaduse väljakul; liiklusskeem ühissõidukitele (ühissõidukite rajad, peatused); liiklusskeem sõidukitele       (autod, jalgrattad, rulad); jalakäijate liiklusskeem (ülekäigurajad, liikumisteed); samuti anda lahendus maa-alusesse parklasse sissesõiduks. Tingimustega arvestamine on kirjeldatud seletuskirjas tänavavõrku ja liikluskorraldust puudutavas osas. 

Muinsuskaitseamet ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametpidasid vajalikuks planeeringusse sisse viia täpsustused: seletuskirjast jätta välja lause “Ingeri bastioni ajaloolise kuju taastamiseks likvideeritakse väljaku arendamise teises ehitusjärjekorras bastioni idapoolset külge kattev Komandandi tee alune ebamäärase vormiga muldkeha, mille asemele laieneks bastioni esialgse mahuni ulatuv uus väljakupind” ja sellele järgnevad kolm lauset lõigu lõpuni -olemasolevatel andmetel võib Komandandi tee all olla säilinud Ingeri bastioni algse idapoolse flangi osi, mille lammutamine ei  ole lubatav. Seletuskirja teksti ossa (tulevase investeerija teavitamiseks) pidasid kooskõlastajad vajalikuks lisada: nii Vabaduse väljaku aluse parkla, kaldtee aluse parkla kui ka maa-aluse kohviku ja abiruumide projekteerimiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste koostamisele peab eelnema arheoloogiline eeluuring, et teha kindlaks, kas maapinnas on säilinud muldkindlustuste elemente (poolbastioni või tenaili eskarpmüür, vallikraavi kontreskarpmüür) ja seejärel võtta vastu otsus nende säilitamise ulatuse ja eksponeerimise viisi kohta. Detailplaneeringu seletuskirja on vastavalt Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ettepanekutele täiendatud.

Tallinna Kesklinna Halduskogupalus detailplaneeringu krundijaotusskeemi vormistamisel arvestada Tallinna Maa-ameti 8. juuli 2004 kirjas esitatud märkustega ning tagada maksimaalselt otstarbekal viisil linna huvidele vastavate munitsipaalmaa kruntide moodustamine. Seoses maareformi läbiviimisega on tingimus arvestada kirjas tooduga kaotanud aktuaalsuse. Halduskogu tegi ettepaneku detailplaneeringu lahenduses märgitud jalakäijate silla (üle Kaarli pst) ja Vabaduse väljakust 6 m kõrgusele tõstetud ruumilise struktuuri käsitlemisel jätta välja eksitav märge “perspektiivselt” ning fikseerida rajatised detailplaneeringu lahenduses täpselt, muudatus kooskõlastada täiendavalt Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga. Detailplaneeringu seletuskirjas on linnaehituslikke põhimõtteid täpsustatud. Halduskogu ettepanekut detailplaneeringu lahenduses Kaarli kiriku ette üldrahvaliku sõjaohvrite monumendi püstitamiseks ettenähtud asukoht tähistada võimaliku skulptuuri asukohana või vastavasisulise ideekonkursi alana ilma selle konkreetset tähendust määratlemata käesoleva planeeringu mahus ei lahendata.

Tallinna Kesklinna Valitsuskooskõlastas planeeringu märkustega. Planeeringut tuleb täiendada: puuduvad andmed seadusandlusest ning lähteülesandest tulenevate vajalike kooskõlastuste olemasolu kohta. Planeeringu lahendust on pärast kooskõlastuste lehele märgitud kooskõlastuste andmise aega (1999-2002) muudetud, mistõttu on vajalik kooskõlastuste uuendamine kinnistu omanike ja ametiasutustega, keda nimetatud muudatused puudutavad. Tingimus on täidetud. Arvestades asjaolu, et planeeringuga viiakse läbi kruntide moodustamine, mille osas tuleb pärast kehtestamist läbi viia munitsipaliseerimisprotsess ning vajadusel hoonestusõiguse jms maakorralduslikud ning omandiõigust puudutavad toimingud, palus Kesklinna Valitsus muuta krundipiire, arvestades Tallinna Maa-ameti 8. juuli 2004 märkusi. Seoses maareformi läbiviimisega on tingimus arvestada kirjas tooduga kaotanud aktuaalsuse. Kesklinna Valitsus palus samuti täpsustada, kas planeeringu seletuskirjas ning ehitusõiguste plaanil perspektiivsetena märgitud jalakäijate sild üle Kaarli pst ja Vabaduse väljakust 6 m kõrgusele tõstetud erilaadse ruumilise struktuuri püstitamine kuuluvad planeeringu lahendusena kehtestamisele ning kas nende rajatiste osas on Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastus. Kesklinna Valitsus tundis huvi, kellega on kooskõlastatud üldrahvaliku sõjaohvrite monumendi püstitamise planeerimine Kaarli kiriku ette, samuti tegi ettepaneku sisse viia parandus planeeringulahenduse graafilises osas, kus Jaani kiriku juures maa-alune trafoalajaam on märgitud maapealse rajatise tingmärgiga. Lisaks palus kooskõlastaja parandada maapealse tasandi illustratiivset skeemi, kus Vabaduse väljaku ja Harju tn nurga ala ventilatsiooni väljundite ala on märgitud inventaarse haljastusega suveterrasside ja mänguväljakute ala tingmärgiga (selleks alaks ettenähtud maa-ala oli ka valesti märgitud). Kesklinna Valitsus soovitas kaaluda Jaani kiriku ja Kunstihoone vahelise ala lahenduse korrigeerimise võimalust. Leiti, et murupinnad kõrghaljastuse all tuleb säilitada, tasakaalustamaks Vabaduse väljaku kivipindade suurt mahtu. Detailplaneeringu joonistel on vajalikud parandused ja täiendused tehtud ning detailplaneeringu seletuskirjas linnaehituslikke põhimõtteid täpsustatud.

13. juuni 2005 kirjaga edastas Muinsuskaitseamet Tallinna Linnavalitsusele muinsuskaitse nõukogu alalise arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 1. juuni 2005 koosoleku protokollilise otsuse Vabaduse väljaku detailplaneeringu kohta. Otsuses peeti õigustamatuks Ingeri bastioni lõunakülje osalist kinnikatmist rajatava jalakäigu kaldteega, sest see varjab osaliselt mälestist ning moonutab bastioni proportsioone. Lahendusega kaoks vallikraavi motiiv, mis kuulub olemuslikult mälestise juurde. Kujundatuna ennesõjaaegse Eesti Vabariigi pealinna esindusväljakuna 1930. aastatel väärib Vabaduse väljak hoonestuse osas korrastatud kujul säilitamist. Hädavajadusel võib autoparkla paigutada vallikraavi alla, kuid muinsuskaitse seisukohalt oleks mõistlikum paigutada parkla vaid Vabaduse väljaku alla.

Kuna planeeritud maa-alale jääb looduskaitsealune Harjumäe park, esitati detailplaneering kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistusele. Harjumaa Keskkonnateenistus viitas Vabariigi Valitsuse 6. mai 2004 korraldusele nr 342, millega kinnitati Tallinna kaitsealuste parkide välispiirid, ning palus kanda planeeringu joonistele ka looduskaitse all oleva Kaarli pst välispiiri. Harjumaa Keskkonnateenistus ei pidanud põhjendatuks kaitsealuse Harjumäe pargi piiri muutmist. Märkustega on arvestatud ning Harjumaa Keskkonnateenistus on kooskõlastanud ka Hirveparki ja Harjuorgu ühendava tunneli asukoha muutmise ettepaneku.

Planeerimisseaduse § 16 lg 1¹ alusel esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kirjaga 9. veebruarist 2005 detailplaneeringu Keskkonnaministeeriumile, kes edastas planeeringu menetlemiseks Maa‑ametile. Maa-amet juhtis tähelepanu mitmetele vastuoludele ja puudustele detailplaneeringus, Maa-ameti märkustega on osaliselt arvestatud.

Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala muudetud põhilahendusega detailplaneering võeti kehtestamata osas vastu Tallinna Linnavalitsuse 16. veebruari 2005 korraldusega nr 284‑k http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=99588. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 23. veebruaril 2005. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 28. märtsist ‑ 11. aprillini 2005. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 11. märtsil 2005 ning teade väljapaneku toimumisest ja selle tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 21. mail 2005.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavad kirjalikud pöördumised Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindajad Helle Vilu, Enn Siim ja Eino Väärtnõu (2 pöördumist), Marika Rink, Raimond Ingland, Reet Ohna, Leo Sarna, Maie Vikat, Aatso Kooskora, Ülle Schmidt, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani Koguduse esindajad Peeter Grossberg ja Jaan Tammsalu, PT Investeeringute Aktsiaseltsi esindaja Tiit Kivistik, Osaühingu Harjuorg (uue ärinimega Vaba Kapital OÜ) esindaja Martin Napa, Toivo Jürgens ARHETON esindaja Toivo Jürgens. Vastuväidete ja ettepanekute esitajatele edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vastused tähitud kirjadega 25. aprillist, 19., 20., 24. ja 25. maist 2005. Protestijate avaldused ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad on käesolevas seletuskirjas toodud.

Kaarli pst 2 kinnistu omanik Varamaad Kinnisvara OÜ esindajate Anatoli Kanajevi ja Abram Beinensoni avaldusi, mis sisaldasid mitmeid ettepanekuid edaspidiseks koostööks planeeringu realiseerimisel, pakkudes maatükkide võimalikku vahetamist, maa-aluse projekti kompleksset realiseerimist, ehitustööde teostamist jms, ei käsitletud planeeringu kohta käivate vastuväidete ja ettepanekutena Planeerimisseaduse § 20 lõike 1 mõistes ning avaldused edastati Tallinna Maa-ametile edaspidiseks koostööks.

Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 9. juunil 2005. Arutelu tulemustest teatati ajalehes Postimees 21. juunil 2005. Vastuväidete esitajatest olid kohal Leo Sarna, Raimond Ingland, PT Investeeringute Aktsiaseltsi esindaja Tiit Kivistik, Ülle Schmidt, Jaan Tammsalu, Peeter Grossberg, Toivo Jürgens ARHETON esindaja Toivo Jürgens, Marika Rink Reet Ohna, Aatso Kooskora, Mittetulundusühingu Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindaja Helle Vilu, kes esitas koos Reet Ohnaga täiendava ettepaneku võtta Vabaduse väljak kui Eesti vabaduse sümbol muinsuskaitse alla. Planeeringu autorid ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad selgitasid kohalviibijatele detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi, mis puudutasid estakaadi rajamisest loobumist, planeeringuala liikluse korraldust, Vabaduse väljaku alla planeeritud parklat, kaitsealust Hirveparki, Ingeri bastioni, kõrghaljastust, Vabaduse monumendi asukohta, detailplaneeringu avalikustamist jms. Arutelu tulemusena jäi siiski valdav osa avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetest lahendamata ning vaidlustajad protestidest ei loobunud.

Tallinna Linnavalitsuse 9. novembri 2005 istungi protokolli nr 60 päevakorrapunktiga 22 http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=102135 otsustati võtta teadmiseks informatsioon Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneeringu kohta, sealhulgas Vabaduse monumendi asukoha muutus, ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Vabaduse monumendi statuudi väljatöötamiseks ja ideekonkursi korraldamiseks. Lähtudes avalikkuse suurest huvist kõige Vabaduse monumenti puutuva suhtes, tegi Tallinna Linnavalitsus kirjaga 14. novembrist 2005 Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada töörühm Vabaduse monumendi statuudi väljatöötamiseks ning ideekonkursi läbiviimiseks. Huvitatust koostööst väljendas peaminister Andrus Ansip kirjaga 14. detsembrist 2005. Ideekonkurssi tänaseni toimunud ei ole, kuid detailplaneeringu osalist kehtestamist Vabaduse monumendiga seotud küsimuste lahendamine ei mõjuta, kuna planeeringus on näidatud kogu Harjumäe ala Vabaduse monumendi ideekonkursi võidutöö alusel eraldi projektiga lahendatavaks alaks.

30. novembri 2005 korraldusega nr 2266‑k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=102363 otsustas Tallinna Linnavalitsus lõpetada Kaarli pst 2a maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud ja maad mitte määrata, kuna ei ole tõendatud Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV omandiõigus Kaarli pst 2a asfaltplatsile, rajatise püstitamine õiguslikul alusel ega selle sihtotstarbeline kasutus. Tallinna Linnavalitsuse korralduse on Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV halduskohtus vaidlustanud. Õiguskaitsena taotletud korralduse kehtivuse peatamist kohus ei kohaldanud. Kuna ei ole teada, kui kaua võib kohtuvaidlus kesta, jääb detailplaneering Kaarli pst 2a krundi suhtes käesoleva otsusega kehtestamata.

27. juuni 2006 kirjaga pöördus Tallinna Linnavalitsuse poole Toompea tn 3 kinnistu uue omaniku Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku esindaja Ago Lilleorg, kes avaldas muret, et seoses Vabaduse väljaku parkla kavandatava laiendamisega võivad Toompea tn 3 kinnistu omanikule kaasneda kitsendused.

12. septembril 2006 Tallinna Linnavalitsuses toimunud koosoleku põhieesmärgiks oli jõuda Toompea tn 3 kinnistu uute omanikega kokkuleppele Vabaduse väljaku detailplaneeringu arutluse all olevates küsimustes. Toompea tn 3 kinnistu omanikele selgitati, et Tallinna linnale pakub huvi ainult see kinnistul olev maa-ala, mis jääb Hirveparki viiva sissepääsu ette. Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku esindajad avaldasid valmisolekut anda maatükk linna omandisse juhul, kui nad saavad asendusmaad Lasnamäel või Mustamäel. Kuna krundile jääb avaliku kasutusega ala, siis ei soovi kirik krundil olevat haljastust hooldada, samuti ei vaja ärifunktsiooni 50% ulatuses – ärimaad võiks olla 20%, lisaks vajab kirik kinnistul asuva hoone juurde 9 autole parkimise võimalust. Täiendavalt soovis Eesti Kristliku Nelipühi Kirik 50 autole parkimiskohta maa-aluses parklas. Kiriku esindajad märkisid, et on küttetrassi eest maksnud miljon krooni, on makstud kinni ka osa tulevaste tarbijate kulutusi. Koosolekul otsustati, et  Tallinna linn tagab kõrghaljastuse hoolduse Toompea tn 3 krundil; tagab Eesti Kristlikule Nelipühi Kirikule liikluskorraldusvahenditega võimaluse 9 sõiduauto parkimiseks Komandandi teel vastavalt kehtestatud tingimustele; linn teeb kõik endast oleneva, et tagada uues parklas 50 koha reserveerimise kirikule vastavalt tulevasele parkla kasutuskorrale; nii Toompea tn 3 kinnistut läbiv jalakäijate tee Toompea tänavani kui ka Hirveparki viiva tunneli esine ala tuleks koormata servituudiõigusega; Toompea tn 3 kinnistu äri- ja sotsiaalmaa protsenti täpsustatakse; linn toetas küttetrassi kompenseerimist, kuna väljaehitatud trassi osa on jämedam kui on kiriku vajadus, servituudiala trassile peab Toompea tn 3 krundile jääma, kuna trass hakkab teenindama ka rajatavat parklakompleksi; juhul kui kiriku esindajatega kokkuleppele ei jõuta, jääb kiriku maa-ala detailplaneeringust välja.

Kuna Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Kristlik Nelipühi Kirik läbirääkimiste käigus vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele ei jõudnud, jääb detailplaneering Toompea tn 3 kinnistu suhtes käesoleva otsusega kehtestamata.

Detailplaneering jääb käesoleva otsusega kehtestamata ka Tallinna linnale kuuluva Kaarli pst 13 kinnistu suhtes, sest kinnistul asuva monumendi (pronkssõduri) ümberpaigutamist või praegusesse asukohta jätmist ei ole lõplikult otsustatud. Samuti ei kehtestata praegu detailplaneeringut Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Toompea Kaarli Kogudusele kuuluval Toompea tn 10 kinnistul.

6. septembri 2006 korraldusega nr 1824‑k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=105589 kiitis Tallinna Linnavalitsus heaks Tallinna linna ja Kaarli pst 2 ehitiste omaniku Varamaad Kinnisvara OÜ vahel sõlmitava ühiste kavatsuste protokolli projekti. Ühiste kavatsuste protokoll sõlmiti poolte vahel 19. septembril 2006. Vastavalt sellele dokumendile on detailplaneeringut muudetud nii, et Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistu jagamisel tekkivat Vabaduse väljaku kinnistut ei ühendata Kaarli pst 2 ja Kaarli pst 4a moodustatavate kinnistutega, vaid nähakse ette ainult Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistu jagamisel tekkivate Vabaduse väljaku kinnistu ja moodustatava Kaarli pst 2b kinnistu ühendamine, kuna need jäävad Tallinna linna omandisse. Kaarli pst 2 ja Kaarli pst 4a moodustatavad kinnistud jäävad iseseisvateks kinnistuteks, kuna Kaarli pst 2 moodustatav kinnistu jääb Varamaad Kinnisvara OÜ omandisse ja Kaarli pst 4a moodustatav kinnistu jääb Tallinna linna omandisse. Tallinna linn teeb kõik endast oleneva munitsipaalomandisse taotletud Kaarli pst 4a maatüki munitsipaalomandisse saamiseks. Samuti kohustus Tallinna Linnavalitsus määrama Kaarli pst 2 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa-ala hiljemalt ühe kuu jooksul arvates korralduse jõustumisest. 27. septembri 2006 korraldusega nr 1942‑k

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=105738 otsustaski Tallinna Linnavalitsus määrata Kaarli pst 2 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks.

Kuna ühiste kavatsuste protokolli punkt 4 näeb ette, et pärast detailplaneeringu kehtestamist asutavad Tallinna linn ja Varamaad Kinnisvara OÜ Vabaduse väljak, Kaarli pst, Kaarli pst 2, Kaarli pst 2b ja Kaarli pst 4a kinnistute ühiseks hoonestamiseks äriühingu, milles Tallinna linna osalus on 70% ja Varamaad Kinnisvara OÜ osalus 30% (juhul, kui osaühing finantseerib parkla ehitamist 100% ulatuses, v.a kinnistute maapealne osa ning sisse- ja väljasõiduteed, lepitakse kokku teistsugune osaluse jagunemine) kohustatakse käesoleva otsuse punktiga 4 Tallinna Ettevõtlusametit koostama Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu Tallinna linna osalemise kohta Vabaduse väljaku, Kaarli pst kinnistu osa ja Kaarli pst 2, Kaarli pst 2b ja Kaarli pst 4a kinnisasjade ühiseks hoonestamiseks asutatavas äriühingus.

Detailplaneeringu avalikule arutelule järgnenud perioodil tehti planeeringusse täiendavalt muudatusi. Otsustati muuta Vabaduse väljakut ja Hirveparki ühendava tunneli asukohta nii, et tunnel ja selle esine ala ei jääks Toompea tn 3 kinnistule ning säiliks võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust. Joonistel korrigeeriti kruntide moodustamise skeeme ning kanti detailplaneeringu põhijoonisele ning maakorralduse plaanile uute moodustatavate kruntide piirid, osadel kruntidel muudeti sihtotstarvet. Detailplaneeringu põhijoonist on korrigeeritud, näidates kogu Harjumäe ala Vabaduse monumendi konkursi tulemuste alusel koostatava projektiga lahendatavaks alaks. Joonistel tähistati avalikuks kasutamiseks planeeritud alad. A. Golovko kirjaliku ettepaneku alusel täpsustati planeeringut Vabaduse väljaku tunnelisse pääsu ohutuse osas.

Tallinna Linnavalitsuse 19. oktoobri 2006 kirjaga esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks. Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 6. novembril 2006 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke vastuväiteid esitanud isikutest Raimond Ingland, Toivo Jürgens, Ülle Schmidt, Aatso Kooskora, Reet Ohna, Marika Rink, PT Investeeringute AS esindajad Tiit Kivistik ja Heldur Karupoeg, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn esindaja Helle Vilu, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Jaani Koguduse esindajad Peeter Grossberg ja Andres Jagomägi. Kuna kõik protestide esitajad  nõupidamisel ei osalenud ja kõikide vastuväidete arvestamise osas nõupidamisel kokkuleppele ei jõutud, edastas maavanem planeerimisseaduse § 23 lg 4 alusel oma seisukoha arvestamata jäänud vastuväidete kohta kirjaga 24. novembrist 2006. Planeerimisseaduse § 23 lg 6 alusel andis Harju maavanem detailplaneeringule edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

 

Tallinna Linnavolikogu esimees