TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

6. september 2007 nr 215

 

 

 

 

Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsuse nr 228 “Osalemine välisrahastusega projektis ning projekti omafinantseerimise ja elluviimise lepingute allkirjastamiseks volituste andmine Jüri Ratasele ja Olga Sõtnikulemuutmine

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 5 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005 määrusega nr 179 “Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded ja vahendite andmise ning kasutamise tingimused ja kord”, Tallinna põhimääruse § 44 lõike 1 punktiga 2 ja Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrusega nr 2 “Välisrahastusega projektides osalemise kord” § 6 lõikega 1, tulenevalt Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel 6. jaanuaril 2003 sõlmitud ning 23. detsembril 2004 ja 19. detsembril 2006 muudetud rahastamisotsusest nr 2002/EE/16/P/PA/009 ning arvestades linnavalitsuse ettepanekut,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsuse nr 228 punktiga 3.1 heaks kiidetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tallinna linna ning teiste toetuse saajate vahel sõlmitav Projekti omafinantseerimise leping (lisa 1).

2. Kiita heaks juurdelisatud Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel” omafinantseerimise leping.

3. Volitada Tallinna linna nimel punktis 2 nimetatud lepingule alla kirjutama linnapea Edgar Savisaart.

4. Muuta Tallinna Linnavolikogu 22. juuni 2006 otsuse nr 228 punkti 5 ja sõnastada alljärgnevalt:

“5. Nõustuda Projekti linnapoolse kaasfinantseerimisega summas 4 225 962 krooni ja 34 senti, sh omafinantseering 1 372 961 krooni ja 30 senti ning käibemaksukulu projekti kogumaksumuselt summas 2 853 001 krooni ja 4 senti, arvestades et Tallinna linna territooriumil asuvate raudteeülesõitude projekteerimise kogumaksumus on 15 850 005 krooni ja 80 senti ilma käibemaksuta, mida rahastatakse Ühtekuuluvusfondi abi arvelt summas 7 667 665 krooni ja 30 senti ning riigi toetuse arvelt summas 6 809 379 krooni ja 20 senti. Tallinna linna poolne kaasfinantseerimine kaetakse Tallinna linna 2007. aasta eelarves teede kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks ettenähtud vahendite arvelt.“

5. Tallinna Kommunaalametil teha otsus teatavaks Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumile, Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse välisprojektide rakendamise osakonnale ja Tallinna Linnakantselei finantsteenistusele.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2007
otsuse nr 215
LISA

 

Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel” omafinantseerimise leping

 

 

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi Riik), registrikoodiga 70003158, keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel

ja

Tallinna linn (edaspidi Toetuse saaja), keda esindab Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2007 otsuse nr 215 alusel linnapea Edgar Savisaar,

keda nimetatakse edaspidi ka Pool või koos Pooled,

võttes arvesse, et

·         Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ja Eesti Vabariigi (edaspidi EV) vahel sõlmiti 6. jaanuaril 2003. aastal Finantsmemorandum nr 2002/EE/16/P/PA/009, mida muudeti EK rahastamisotsusega 23. detsembril 2004 ja 19. detsembril 2006 rahastamaks projekti “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel” (edaspidi Projekt);

·         EK finantseerib Projekti Ühtekuuluvusfondist 23 916 610,43 krooni (kakskümmend kolm miljonit üheksasada kuusteist tuhat kuussada kümme krooni ja 43 senti) e 1 528 550,0 EUR (üks miljon viissada kakskümmend kaheksa tuhat viissada viiskümmend euro) ulatuses. Projekti raames osutatakse tehnilist abi viiele toetuse saajale (Tallinn, Tartu, Rakvere, Tapa ja Keila) ning toetus jaguneb toetuse saajate vahel proportsionaalselt vastavalt riigihanke võitnud pakkumusele;

·         Projekti realiseerimiseks väljakuulutatud rahvusvahelise riigihanke tulemusel sõlmib Toetuse saaja hankekonkursi võitjaga (edaspidi Konsultant) hankelepingu (edaspidi Hankeleping) Tallinna linna territooriumil asuvate raudteeülesõitude kavandamiseks eritasandilisteks (edaspidi Alamprojekt);

·         riigihanke pakkumused ületasid oluliselt esialgset arvestuslikku maksumust. Seoses sellega otsustas Riik eraldada täiendavaid vahendeid Projekti kallinemise katteks, kusjuures Riigil tekib maksekohustus pärast “2008. aasta riigieelarve seaduse” vastu võtmist Riigikogu poolt. Projekti rahastamisskeem on toodud käesoleva Lepingu lisas;

·         Pooled lähtuvad lepingu täitmisel ja tõlgendamisel perioodi 2004‑2006 struktuuritoetuse seadusest, selle alusel välja antud aktidest, Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, Euroopa Liidu nõukogu määrustest  nr 1164/94 ning 1831/94;

sõlmisid Ühtekuuluvusfondi Projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel” Alamprojekti omafinantseerimise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU OBJEKT

1.1 Riigihanke tulemusena on Projekti abikõlblik kogumaksumus 49 443 256 krooni (nelikümmend üheksa miljonit nelisada nelikümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend kuus krooni), millest Toetuse saaja Alamprojekti osa maksumus on 15 850 005,80 krooni (viisteist miljonit kaheksasada viiskümmend tuhat viis krooni ja 80 senti) ilma käibemaksuta, mis moodustab 32,06% Projekti maksumusest;

1.2 EK finantseerib Alamprojekti  Ühtekuuluvusfondist summas 7 667 665,30 krooni (seitse miljonit kuussada kuuskümmend seitse tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni ja 30 senti);

1.3 Riik finantseerib Alamprojekti summas 6 809 379,20 krooni (kuus miljonit kaheksasada üheksa tuhat kolmsada seitsekümmend üheksa krooni ja 20 senti), kusjuures Riigil tekib maksekohustus pärast “2008. aasta riigieelarve seaduse” vastu võtmist Riigikogu poolt;

1.4 Toetuse saaja finantseerib Alamprojekti kogusummas 4 225 962,34 krooni (neli miljonit kakssada kakskümmend viis tuhat üheksasada kuuskümmend kaks krooni ja 34 senti), mis koosneb:

1.4.1 omafinantseeringust summas 1 372 961,30 krooni (üks miljon kolmsada seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni ja 30 senti) ja

1.4.2 käibemaksust summas 2 853 001,04 krooni (kaks miljonit kaheksasada viiskümmend kolm tuhat üks krooni ja 04 senti).

2. MAKSETE TEOSTAMISE KORD

2.1 Toetuse saaja kannab omafinantseerimiskohustusest tuleneva summa vastavalt Lepingu punktile 1.4 Lepingu punktis 2.2 toodud arveldusarvele 20 tööpäeva enne Hankelepingujärgse ettemakse teostamise kohustust Konsultandile.

2.2 Toetuse saaja teostab makseid Riigikassa arvelduskontole (makse saajaks Rahandusministeerium) nr 22 102 100 4589 Hansapangas (viitenumber 2550069764) (edaspidi Arvelduskonto).

3. TEATED

3.1 Poolte poolt Lepingu täitmise käigus üksteisele edastatavad teated ja teatised peavad olema koostatud lihtkirjalikus vormis.

3.2 Teade loetakse kättesaanuks, kui:

3.2.1 teade on üle antud allkirja vastu;

3.2.2 teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 10 (kümme) päeva.

3.2.3 teade on saadetud faksi teel ja teate originaali postitamisest on möödunud 10 (kümme) päeva.

4. LEPINGU MUUTMINE JA TÄIENDAMINE

4.1 Lepingut võib Poolte kokkuleppel muuta. Lepingu muudatused vormistatakse Lepingu lahutamatu lisana ja jõustuvad Poolte esindajate poolt allkirjastamise hetkest või Poolte poolt kokku lepitud tähtajal.

4.2 Lepingu tingimuste muutmise ettepanekule vastab ettepaneku saanud Pool 14 kalendripäeva jooksul ettepaneku saamise päevast arvates.

5. LEPINGU SÄTETE KOHALDAMINE, VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA KOHTU ALLUVUS

5.1 Juhul kui mõni Lepingu tingimustest osutub Lepingu kehtivuse jooksul õigusaktide muutmisest või kehtestamisest tulenevalt vastuolus olevaks seaduse imperatiivse normiga, rakendavad Pooled kehtivuse kaotanud Lepingu sättele vastastikuse kokkuleppe alusel sisult lähimat normi. Lepingu tingimuse kehtetuks muutumine eelnimetatud alusel ei too automaatselt kaasa Lepingu teiste tingimuste kehtetuks muutumist.

5.2 Pooled püüavad Lepingu täitmisel tekkinud erimeelsused lahendada kokkuleppe teel ühe kalendrikuu jooksul alates kirjaliku pretensiooni esitamisest teisele Poolele.

5.3 Pooli rahuldava kokkuleppe mittesaavutamisel kuulub vaidlus lahendamisele Harju Maakohtus.

6. POOLTE KINNITUSED

6.1 Pooled kinnitavad, et:

6.1.1 neil on õigus Lepingust tulenevate kohustuste võtmiseks ja nende täitmiseks;

6.1.2 nad on enne Lepingule allakirjutamist hoolikalt tutvunud Lepingu tekstiga ja leiavad, et see on täielikus kooskõlas kehtivate seaduste ja Poolte tegeliku tahtega.

7. LEPINGU KEHTIVUS JA  LEPINGU LÕPETAMINE

7.1 Leping hakkab kehtima viimase osapoole allakirjutamise kuupäeval.

7.2 Leping lõpeb, kui kõik Lepingust tulenevad kohustused on Poolte poolt täielikult täidetud või muudel Lepingust tulenevatel alustel.

7.3 Kui Projekti lõppedes jääb Arvelduskontole kasutamata Toetuse saaja poolt tasutud omafinantseerimise vahendeid, väljastab Riik sellekohase teate Toetuse saajale.

7.4 Kasutamata jäänud omafinantseerimise vahendid tagastatakse Toetuse saajale.

8. VÄÄRAMATU JÕUD

8.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (edaspidi Vääramatu jõud).

8.2 Lepingus mõistetakse Vääramatu jõuna ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi Poolte asukoha haldusüksuses, okupatsiooni, sõda või sellise õigusakti jõustumist, mis muudab võimatuks või oluliselt takistab Lepingu täitmist ning samuti muid Lepingus loetlemata asjaolusid, mida mõlemad Pooled aktsepteerivad Vääramatu jõuna.

8.3 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud Vääramatu jõu asjaoludest, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele.

9. LÕPPSÄTTED

Lepingu tekst on koostatud eesti keeles kahes samasugust juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest mõlemale Poolele jääb üks eksemplar.

10. POOLTE KONTAKTANDMED JA ALLKIRJAD

Eesti Vabariik

 

Tallinna linn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

 

 

 

 

 

Harju 11, 15072 Tallinn

 

Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn

tel 625 6386, faks 631 3660

 

tel 645 7191, faks 645 7192

e-post: julia.bergstein@mkm.ee

 

e-post: kommunaal@tallinnlv.ee

Kontaktisik: Julia Bergstein

 

Kontaktisik: Peep Koppel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juhan Parts

 

Edgar Savisaar

majandus- ja kommunikatsiooniminister

 

Tallinna linnapea

 

 

 

 

 

 

“……” ………………………… 2007

 

“……” ………………………… 2007

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16/P/PA/009 “Tehniline abi ohuprobleemide likvideerimiseks raudtee ja maantee samatasandilistel lõikumistel” omafinantseerimise lepingu lisa

 

 

 

krooni

 

 

Eritasandilised raudtee ülesõidud

ÜF abi
% kogu­maksumusest

ÜF abi summa 80,45%
ÜF eelarvest

ÜF eelarve

I osa
Tallinn
2 ülesõitu

ÜF abi

7 667 665,30

32,06%

7 667 665

9 530 970

Omafinantseering

1 372 961,30

Riigi toetus

6 809 379,20

Käibemaks

2 853 001,04

Hind kokku

18 703 006,84

II osa
Tartu
2 ülesõitu

ÜF abi

8 102 947,61

33,88%

8 102 948

10 072 029

Omafinantseering

1 450 902,33

Riigi toetus

7 195 835,35

Käibemaks

3 014 943,35

Hind kokku

19 764 628,65

III osa
Rakvere
1 ülesõit

ÜF abi

3 446 383,56

14,41%

3 446 384

4 283 883

Omafinantseering

617 104,56

Riigi toetus

3 060 408,85

Käibemaks

1 282 301,46

Hind kokku

8 406 198,44

IV osa
Tapa
1 ülesõit

ÜF abi

2 936 959,76

12,28%

2 936 960

3 650 665

Omafinantseering

525 887,86

Riigi toetus

2 611 162,50

Käibemaks

1 093 321,82

Hind kokku

7 167 331,94

V osa
Keila
1 ülesõit

ÜF abi

1 762 654,19

7,37%

1 762 654

2 190 993

Omafinantseering

315 618,36

Riigi toetus

1 567 385,25

Käibemaks

656 218,40

Hind kokku

4 301 876,20

ÜF abi

23 916 610,43

100%

23 916 610

29 728 540

Omafinantseering

4 282 474,42

Riigi toetus

21 244 171,15

Käibemaks

8 899 786,08

Hind kokku

58 343 042,08

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees