TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

18. oktoober 2007 nr 252

 

 

 

 

Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõige 4 punkti 2 ja Tallinna Linnavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 5 “Tallinna arengudokumentide menetlemise kord” § 17 lõike 4 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 6. oktoobri 2005 määrusega nr 53 “Tallinna arengukava 2006-2021” ning tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2007 otsusest nr 6,

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kinnitada Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007‑2017 vastavalt lisale.

2. Arvestada Tallinna huvihariduse võrgu arengukavaga 2007‑2017 Tallinna linna järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavate linna eelarve võimalustele.

3. Tallinna Haridusametil avaldada Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007‑2017 Tallinna veebilehel.

4. Tallinna Linnavolikogu Kantseleil teha otsus teatavaks Tallinna Haridusametile.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA

 

Tallinna huvihariduse võrgu arengukava

2007‑2017

 

 

 

Sisukord

Sisukord. 1

Sissejuhatus. 2

1. Ülevaade munitsipaalhuvikoolide kujunemisest Tallinnas. 3

1.1 Tallinna Huvikeskus “Kullo”. 3

1.2 Tallinna Muusikakool4

1.3 Nõmme Muusikakool4

1.4 Lasnamäe Muusikakool4

1.5 Tallinna Kanutiaia Noortemaja. 5

1.6 Tallinna Kunstikool5

1.7 Mustamäe Laste Loomingu Maja. 5

1.8 Tallinna Nõmme Noortemaja. 5

1.9 Tallinna Kopli Noortemaja. 6

1.10 Loodus-, keskkonna- ja tehnikahariduse pakkumisest Tallinnas. 6

2. Ülevaade huvihariduse korraldusest, hetkeseisust ja selle kujunemisest7

2.1 Teave huvihariduse võimalustest Tallinnas 2006. aastal7

2.2 Huvihariduse korraldus Tallinnas 2006. aastal8

2.2.1 Huviharidus munitsipaalhuvikoolides. 9

2.2.2 Erahuvikoolides toimuvad ringid. 11

2.2.3 Tallinna huvikoolide arv linnaositi13

2.2.4 Mittetulundusühingute ja teiste organisatsioonide või üksikisikute poolt algatatud erahuviringid  15

2.2.5 Huvikoolides ja eraringides käivate õpilaste jaotus huvihariduse valdkondade järgi15

2.2.6 Üldhariduskoolides toimuvad huviringid. 16

2.2.7. Investeeringud huvikoolidesse. 20

3. Probleemid huvihariduse korralduses. 20

4. Lähiaja rõhuasetused huvihariduse korralduses. 21

5. Huvihariduse visioon 2017. aastani21

6. Huvihariduse arengulised eesmärgid. 21

7. Huvihariduse korralduse tegevuskava 2007-2009. 21

LISA LISA 1 Ülevaade õigusaktides ja strateegiates sätestatust1

Väljavõtted seadustest:1

1.     Eesti Vabariigi haridusseadus. 1

2.     Huvikooli seadus. 1

3.     Erakooliseadus. 2

4.     Noorsootöö seadus. 3

Strateegiad. 4

1.     Elukestva õppe strateegia. 4

2.     Haridusstrateegia “Õpi-Eesti”. 4

3.     Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006‑2010. 4

4.     Strateegia “Tallinn 2025”. 6

5.     Huvikoolide/keskuste arengukontseptsioon. 7

6.     Noorsootöö strateegia 2006‑2013. 8

LISA LISA 2 Tallinna munitsipaalhuvikoolid ja huvikoolid, mille tegevust Tallinna linn on toetanud 2006. aastal1

LISA LISA 3 Ringide ja õpilaste arv Tallinna munitsipaalhuvikoolides 2006. aastal1

LISA LISA 4 Andmed muusikakoolide kohta erialade kaupa seisuga 5. mai 2006. 1

LISA LISA 5 Tallinna huvikoolid linnaositi1

LISA LISA 6 Tallinna üldhariduskoolide huviringides osalevate õpilaste arv ja suhtarv seisuga 1. veebruar 2007  1

LISA LISA 7 Üldhariduskoolides toimuvate ringide valdkonnad ja osavõtjate arv mais 2006 (Haridusameti andmetel)1



Sissejuhatus

Huvihariduse all mõistetakse vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogumit, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks. Huvihariduse omandamine on vabatahtlik arendamaks isiksuse teadmisi ja oskusi. Huvihariduse omandamine ei ole eelduseks edasiste õpingute jätkamisel või erinevatesse koolidesse õppima asumisel.

Huvitegevuse all mõistetakse käesolevas dokumendis huviringide tegevuses osalemist.

Huvihariduse võrgu all mõistame huvihariduse omandamise võimalusi huviala õppekava valdkonniti ja geograafiliselt Tallinna linna piires.

Tallinnas pakuvad huvitegevuse ja huvihariduse omandamise võimalust mitmed asutused ja organisatsioonid. Nende tööd koordineerivad Tallinna Haridusamet (edaspidi Haridusamet), Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ja linnaosade valitsused. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koordineerib kultuurimajades tegutsevate ringide tööd, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet spordiklubide tööd, ülejäänud huvihariduse omandamist koordineerib Haridusamet.

Tallinna huviharidusevõrgu arengukava on koostatud aastateks 2007 kuni 2017, selle koostamise eesmärk on huvihariduse võrgustiku strateegiline planeerimine, Tallinna lastele ja noortele kvaliteetse ja mitmekülgse huvihariduse kättesaadavuse võimaldamine. Arengukavas kirjeldatakse lähteolukorda, püstitatakse eesmärgid ja kavandatakse tegevussuunad ja tingimused, mis võimaldavad omandada huviharidust nendes asutustes ja organisatsioonides, mis kuuluvad Haridusameti haldusalasse.

Huvihariduse korraldust reguleerib kuni 1. septembrini 2007 huvialakooli seadus, alates 1. septembrist 2007 huvikooli seadus. Vastavalt sellele on huvikool haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas ning loob huvihariduse omandamise ja isiksuse mitmekülgse arengu, sealhulgas oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused huvihariduse erinevates valdkondades. Valdkondadeks on sport, tehnika, loodus, üldkultuur (sealhulgas rahvuskoolid), muusika ja kunst.

Tallinnas on võimalik huviharidust omandada munitsipaal- ja erahuvikoolides, üldhariduskoolide huviringides, mittetulundusühingute jt organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt juhendatud erahuviringides.

Huvihariduse arengukava toetub strateegiatele, huviharidust korraldavatele õigusaktidele ning intervjuudest, küsitlustest ja aruteludelt saadud teabele, samuti Eesti rahvastikuregistrist ja Haridusametist saadud statistilistele andmetele. Huvihariduse arengukava koostamisel täpsustatakse strateegias “Tallinn 2025” ja Tallinna arengukavas 2006‑2021 seatud eesmärke, koostatakse valdkonna arendamise tegevuskava.

Arengukava koostamisel viidi läbi küsitlused munitsipaal- ja erahuvikoolide juhtidele, üldhariduskoolide huvijuhtidele ning 7. ja 12. klasside õpilastele. Intervjueeriti valikuliselt huvikoolide juhte. Arutelud toimusid Haridusameti spetsialistide, samuti huvikoolide direktorite ja üldhariduskoolide huvijuhtide osavõtul.

Arengukava koostati Haridusameti ja mittetulundusühingu Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED koostöös lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 25. jaanuari 2007 otsusest nr 6 “Tallinna huvialahariduse võrgu arengukava koostamise algatamine ja lähteülesande kehtestamine”.

1. Ülevaade munitsipaalhuvikoolide kujunemisest Tallinnas

Tänapäevases mõistes huviharidust hakati Tallinnas pakkuma alates aastast 1941. Enne seda viidi läbi näiteks koolidevahelisi spordivõistlusi, kuid süstemaatilist huvihariduse omandamist ei toimunud.

Allpool on koolide veebilehtede ja Haridusameti andmete alusel kirjeldatud ajalugu huvikoolide kaupa.

1.1 Tallinna Huvikeskus “Kullo”

15. jaanuaril 1941. aastal võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse nr 82, mille alusel loodi Tallinna Pioneeride Maja ning selleks eraldati hoone asukohaga Lai tn 15. Maja avati 1. märtsil 1941. aastal, ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941. Õpilasi oli ringides kokku 289. Majas tegutsesid: loodusteadustekabinet, mille raames töötasid botaanika, mineroloogia ja zooloogia ringid, füüsika-matemaatika kabinet. Töötasid matemaatika, geomeetria, huvitava füüsika ja keemia ringid, muusikakabinet, malering, kunstiring. Juhendajateks olid vaheldumisi mitmed kunstiüliõpilased. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast.

Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941 ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissari N. Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.

1. juulil 1945. aastal avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, siis olukord kujunes selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.

1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee.

Augustis 1946 leidis Tallinna Pioneeride Palee uue asukoha aadressil Veetorni tn 4, kuhu koliti sisse oktoobris. Veetorni tn 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused, kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, planeeriti 700.

1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime, mida ta kandis kuni 1953. aastani ning uueks nimeks oli Vabariiklik Pioneeride Palee.

1949./1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl, ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ja ehitati kasvuhoone, seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor “Ellerhein”.

1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks ja seda nime kandis ta kuni 1956. aastani. Alates 1956. aastast sai asutus uuesti endale nimeks Tallinna Pioneeride Palee.

Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt (Veetorni tn 4) Aia tänavale – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja).

Aastatel 1960‑1971 töötasid vahelduva eduga ca 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsiva kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500‑4000.

1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla tn 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale.

1970. aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ca 4900 ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri. Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95ni. Põhiprobleemiks oli ruumipuudus, see oli ka takistuseks paljudele tegemistele- toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe teel. Uues majas hakati tööle 1978. aasta veebruaris.

1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks. 1989. aastal sai uueks nimeks Tallinna Koolinoorte Huvikeskus “Kullo”.

20. augustist 1993 aastast alates kannab huvikool Tallinna Huvikeskus “Kullo” nime. 1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.

Tallinna Huvikeskus “Kullo” on suurim ja vanim huvikool Eestis. Huvikoolis on tegevust leidnud nii paljud lapsed kui ka täiskasvanud.

1.2 Tallinna Muusikakool

Tallinna Muusikakooli ajalugu algab 1944. aastast, kui alustati Tallinna Konservatooriumis laste instrumendiõpetuse andmist. Ühine koolimaja asus Kaarli puiesteel, kus õpetasid konservatooriumi õppejõud. Ühiseks rektoriks oli Vladimir Alumäe. Juhtimise võttis 1948. aastal üle Bruno Lukk. 1949. aastal nimetati konservatooriumi juures lastele haridust andev osakond ümber Tallinna Laste Muusikakooliks. Aastatel 1951‑1952 juhtis õppeasutust Georg Ots. Järgmised kaks aastat oli direktoriks Eugen Kapp.

1954. aastal toimus Tallinna Laste Muusikakooli eraldumine. Kool sai oma esimese direktori Ellen Kansa. 1958. aastal kolis kool omaette majja, Narva mnt 28, kus kool asub siiani. 1991. aastal nimetati kool ümber Tallinna Muusikakooliks.

Muusikakooli lõputunnistuse on saanud 52 lendu. Praegune õpilaste arv on 365. Kooli tegutsemise 59 aasta jooksul on õpetatud kõiki klassikalisi orkestripille. Aastakümneid on olnud kool kandleõpetuse keskuseks eesotsas Els Roodega.

1.3 Nõmme Muusikakool

Nõmme Muusikakool alustas tööd 1952. aastal endises Nõmme algkoolile kuulunud õppehoone teisel korrusel, praeguselgi ajal oleval kooli aadressil Pärnu mnt 320. Esimesel õppeaastal võeti kooli vastu 64 õpilast. Koolis töötas 11 õpetajat. Aastaks 1959 sai kool välja Nõmme algkooli allüürniku staatusest ja kogu koolihoone sai Nõmme Muusikakooli õppehooneks. 1961. aastaks oli kooli õpilaste arv 245, õpetajaid oli 22. 1963. aastal valmis koolile juurdeehitusena ca 200 inimest mahutav väga vajalik kontsertsaal. 1972./1973. õppeaastaks valmis koolile juurdeehitusena terve 3‑korruseline klassiruumidega majaosa, kool töötab samades ruumides praeguseni. Kooli õpilaste arv selleks ajaks oli 345 ja õpetajaid töötas 45. 2005./2006. aastaks oli õpilaste arv kasvanud ca 420ni, koolis töötas 63 õpetajat.

1.4 Lasnamäe Muusikakool

1980. aastal hakkas Tallinna Laagna Gümnaasiumis, aadressil Vikerlase tn 16, tegutsema muusikaklass. Aastate jooksul kujunes muusikaklassist muusikaosakond järgmiste erialadega: klaver, akordion, plokkflööt, klarnet, trompet, alt, bariton, tuuba, tenor, saksofon, kannel ja süntesaator. Puhkpillieriala õpilaste baasil hakkas tegutsema Tallinna üldhariduskooli ainuke puhkpilliorkester.

1. juulil 2000 asutati Tallinna Laagna Gümnaasiumi muusikaosakonna baasil Lasnamäe Muusikakool, kool alustas õppetööd 1. septembril 2000. Seega loodi Tallinnas peale 50 aastast vaheaega kolmas muusikakool. 2005. aastast tegutseb Lasnamäe Muusikakool aadressil Punane tn 69. 1. septembril 2000 alustas õpinguid 90 õpilast 13 erialal.

1.5 Tallinna Kanutiaia Noortemaja

1. veebruaril 1978. aastal avati Tallinna Mererajooni Pioneeride Maja, aadressil Aia tn 12. Enne asus hoones Tallinna Pioneeride Palee. Tööd alustas 42 inimest. Juba teisel aastal tegutses majas ligi 1400 õpilast.

1990. aastal toimus reorganiseerimine ja asutus nimetati ümber Kanutiaia Noortemajaks. Toimusid suured ümberkorraldused: avati Laste Ärikool, aasta hiljem teatriosakond ja Tütarlaste Kool.

Tallinna Kanutiaia Noortemaja on kakskeelne munitsipaalhuvikool, mis pakub lastele ja noortele õpetust väga erinevates huvitegevuse suundades: muusika, tants, teater, kunst, käsitöö ja tehnika. Peale huviringide tegutsevad majas mitmed suured üksused nagu stuudiod, koolid.

Tallinna Kanutiaia Noortemaja ringides ja ühendustes õppis 2006./2007. õppeaastal rohkem kui 1300 õpilast. Ringitöö kõrval on mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi nagu linnalaagrid, suvelaagrid ja igasugused üritused.Neist tuntumad üritused on Tallinna põhikoolide noorte moepäev “Sedamoodi”, Tallinna Koolinoorte Teatrifestival “Kanutiaia Kann”, automudelite rahvusvaheline võistlus “Kanutiaia Karikas” ja erivajadustega noorte ülevabariigiline lauluvõistlus “Laulurõõm”.

1.6 Tallinna Kunstikool

Tallinna Kunstikool on 1975. aastal loodud huvikool, mis kandis kuni 1991. aastani Tallinna Laste Kunstikooli nime. Õppeasutus on kujunenud oluliseks süstemaatilist kunstialast huviharidust andvaks institutsiooniks Tallinnas. Tallinna Kunstikooli aadress on Kevade tn 4. Hoone on võetud riikliku kaitse alla ajaloomälestisena. Kapitaalremondi käigus 1981‑1982 kohandati ehitis vastavaks huvikoolile esitatavatele nõuetele ja Tallinna Kunstikooli vajadustele. Koolihoone paiknemine, haljastus ja avarad puitpakettaknad tagavad õpperuumide optimaalse loomuliku valgustuse. Majas on 35 ruumi, sh 2 joonistus-, 6 maali- ja kompositsiooni- ja 2 skulptuuriklassi, samuti graafika-, keraamika- ning kunstiajalooklass. Näitusetegevuseks on kasutusel suur ja väike saal ning fuajee-galerii.

Tallinna Kunstikoolis on ca 280 õpilast ja 20 õpetajat. Kunstikool teenindab Tallinna linna 11‑ kuni 19‑aastasi noori, arvestades kooli asukohast tulenevaid iseärasusi ning pealinna koondunud kultuuriasutustest lähtuvaid võimalusi. Arvestades kunstikooli kohta pealinna kultuuri- ja hariduselus, pedagoogilist personali ning püsivalt kõrget haridusnõudlust, on tegemist Tallinna haridussüsteemi lahutamatu osaga.

1.7 Mustamäe Laste Loomingu Maja

Mustamäe Laste Loomingu Maja alustas tööd 1. novembril 1984. aastal Oktoobri Rajooni Pioneeride Maja nime all. 1984. aastal alustati tööd 200 lapse ja 10 õpetajaga. 1987. aastal kolis huvikool E. Vilde teele ja sellest ajast on aadressiks E. Vilde tee 54.

5. juunil 1990. aastal maja reorganiseeriti ja nimetati ümber Mustamäe Laste Loomingu Majaks. Tänaseks on huviringide arv kasvanud 45ni, pedagooge on kokku 40 ja õpilasi ca 1300. Huviringides käivad lapsed alates 4. kuni 19. eluaastani. Lastel on võimalus ennast proovile panna kunsti, videokunsti, käsitöö, tantsu, muusika ja sõnakunsti alal. Soovijad saavad käia pühapäevakoolis, kus õpetatakse moraali, headust jne. Saab tegeleda keeleõppega, mõttemängudega ja arvutiõpetusega, ilma milleta on tänapäeva kaasaegsel inimesel peaaegu võimatu täisväärtusliku elu elada. Eraldi on koolieelikutele õppekavas ette nähtud AB‑kooli rühmad.

1.8 Tallinna Nõmme Noortemaja

1. novembril 1952. aastal alustas Nõmmel Kersoni villas, aadressil Nurme tn 40, tööd Nõmme Pioneeride Maja. Tegutsemist alustati 10 erineva huviringiga nagu mudellennunduse ring, fotoring, karaktertants, kinoring, laulukoor, spordiring, käsitöö- ja kunstiring, fanfaristid ja trummarid ning “osavate käte” ring. 5. juunil 1990. aastal Nõmme Pioneeride Maja reorganiseeriti ja nimetati ümber Tallinna Nõmme Noortemajaks. Aegade jooksul on tegevus laienenud. Lisandunud on huviringide tegevus aadressidel Mai tn 23 ja Õie tn 14.

Esimesed loodusteemalised huviringid alustasid Nõmme noortemajas, tollases Nõmme Pioneeride Majas, tööd juba seitsmekümnendate aastate keskel. Pärast pikemat pausi, 1994. aasta sügisel, moodustati taas esimene loodusesõprade ring kümmekonna osavõtjaga. Paralleelselt alustati täiskasvanute keskkonnaalase täienduskoolitusega. 1995. aastal avati lisaks loodusesõprade ringile ka koerakasvatajate ring, mis on ilmselt tänaseni ainuke omalaadne Eestis. 1999. aastal seoses TELO loodusmaja tegevuse lõpetamisega alustas tööd ökoloogia ring. Looduslaste tunnid toimusid algul Nurme tn 40 majas ja loomulikult palju ka vabas looduses. 2000. aastal avati loodusring Mai tn 23 keldris. 15. aprillil 2003 avati Tallinna Nõmme Noortemaja Loodusmaja aadressil Õie tn 14, kus see tegutseb tänaseni.

Tallinna Nõmme Noortemaja on huvikool, mis pakub huvitegevust nii väikelastele, koolinoortele kui ka täiskasvanuile. Tänaseks on saanud selles majas huviharidust üle 30 000 noore ja hetkel osaleb 44 huvialal ligikaudu 1200 õpilast. Huviringid tegutsevad järgmistes huvisuundades: muusika, tants, loodus, kunst ja käsitöö, tehnika ning arendavad ringid väikelastele.

1.9 Tallinna Kopli Noortemaja

1983. aastal asutati Tallinna Kalinini Rajooni Pioneeride Maja aadressil Paldiski mnt 10. 1984. aastal kolis huvikool aadressile Lina tn 8. 1990. aastal sai huvikool uue nime – Tallinna Kopli Noortemaja.

Tallinna Kopli Noortemajas saab tegeleda 23 erialaga. Õpilaste arv on pidevalt kasvanud, ulatudes 650 õppurini, õpetajaid töötab huvikoolis 23. Tunnistust pakutava huvihariduse heast tasemest annab tõsiasi, et Tallinna Kopli Noortemajja tuleb õpilasi ka teistest linnaosadest. Kuna Põhja-Tallinna linnaosas elavatest elanikest on valdaval osal emakeeleks vene keel, siis kajastub see ka huvikooli õpilaste koosseisus. Antud asjaolust on ka tingitud õppetöö kahes keeles – eesti ja vene keeles. Viimaste aastate jooksul on kasvanud selliste õpperühmade arv, kus kõrvuti õpivad eesti ja vene keelt kõnelevad õppurid.

Tallinna Kopli Noortemaja poolt korraldatavad üritused on väga populaarseks saanud: kadripäeva tähistamine Linnahalli jäähallis, vastlapäev Stroomi rannas, jõuluprogramm linnaosa elanikele, erinevad kunstiprojektid jne. Igal aastal on üritatud leida uusi ideid – 2004. aastal viidi esmakordselt läbi koolieelsete lasteasutuste lastele deklamaatorite konkurss “Emakeelel ilu kõla“, mis oli pühendatud emakeele päevale. Tänaseks on konkurss võitnud ülelinnalise populaarsuse. Läbiviidavate projektide kõrgest tasemest annab tunnistust osalejate arvu kasv.

1.10 Loodus-, keskkonna- ja tehnikahariduse pakkumisest Tallinnas

Tallinn alustas loodus-, keskkonna- ja tehnikaalase huvihariduse omandamise toetamist 1997. aastal. Varasemaid üleriigilisi struktuure reorganiseeriti mitmel korral. Tallinna loodus- ja keskkonnaharidust koordineeris kuni 2001. aastani 1994. aastal tehnika- ja loodusmaja liitmisel loodud Eesti Noorte Huvikeskus TELO/Loodusmaja (edaspidi TELO). TELO oli 1952. aastal asutatud Eesti NSV Vabariikliku Noorte Naturalistide Jaama õigusjärglane ja Haridusministeeriumi hallatav asutus. TELO toimis kuni 1996. aastani sisuliselt ka Tallinna loodusmajana ja tehnikamajana, korraldas ülelinnalisi, üleriigilisi ja rahvusvahelisi üritusi/projekte ning ringitööd Tallinna koolide õpilastele. Teistes huvikoolides loodusringe ei olnud.

Riigieelarvest finantseeriti Tallinna õpilaste loodus- ja tehnikaalast ringitööd kuni 1996. aastani. Aastatel 1997‑2001 rahastati TELOs töötavaid loodusringe Haridusameti poolt. Tegutses 15 loodusringi, kus osales ca 150 õpilast. Loodusringide finantseerimine TELOs lõpetati 1999. aasta mais TELO staatuse ebamäärasuse tõttu.

Kuna loodus- ja keskkonnahariduse kujundamine oli kontsentreeritud ühte asutusse – Eesti Noorte Loodusesõprade Majja, kus kaheksakümnendate aastate alguses osales ringitöös ligikaudu 2000 õpilast, siis ei kujunenud teistes Tallinna huvikoolides välja traditsiooni loodusringidest saadava hariduse pakkumiseks. 1994. aastal alustasid Tallinna Nõmme Noortemajas uuesti tööd loodusringid, kuid kuna Tallinna teiste piirkondade huvikoolides selle valdkonna ringe ei pakutud ja ei pakuta, siis on praktiliselt katkenud loodus- ja keskkonnahariduse süsteemne pakkumine Tallinnas, sest Nõmmele sõitmine on väga aeganõudev. Tehnikaringid töötavad praegu Tallinna Huvikeskuses “Kullo”, Tallinna Kanutiaia Noortemajas ja Tallinn Nõmme Noortemajas.

 

2. Ülevaade huvihariduse korraldusest, hetkeseisust ja selle kujunemisest

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada enda omanduses olevate huvikoolide ülalpidamist. Huviharidust reguleerivad noorsootöö seadus, erakooliseadus ja huvikooli seadus (täpsemalt vt lisa lisa 1).

Huvikooli seadus reguleerib eelkõige munitsipaalhuvikoolide tegevust. Erahuvikoolidele kohaldatakse huvikooli seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

Huvikooli seaduse kohaselt ei vaja huvikool koolitusluba, vaid registreerib oma tegevuse ja huviala õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemis. Kvaliteedinõuded kooli tegevuse suhtes sellega ei muutu. Kooli huviala õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja riikliku huviala raamõppekavale. Iga koolis õpetatava huviala kohta peab olema koostatud huviala õppekava. Huviala õppekava määrab kindlaks õppe eesmärgid ja kestuse, õppeainete loendi ning ainekavad.

Uue seadusega on huvihariduse korraldust täpsustatud veel järgmiselt:

1) kokkuleppelised huvialavaldkonnad: huviala õppekava Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel või muutmisel, määratleb kooli pidaja huviala õppekava kuulumise ühte järgmistest valdkondadest – sport, tehnika, loodus, muusika ja kunst või üldkultuur, sh rahvuskoolid;

2) huvikooli õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest, need kinnitab direktor kooskõlastatult kooli pidajaga;

3) kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, mis peab kajastama koolis õppimise aega ja läbitud õppeainete loendit – see annab õpilastele võimaluse omandatud teadmiste ja kogemuste hilisemaks tõendamiseks nt tööandjale, kutsekvalifikatsiooni taotlemisel jne;

4) õppetööd võib läbi viia nii õpperühmas kui individuaalselt;

5) huvikooli seaduse §‑s 21 näidatakse ära kooli finantseerimise võimalused ja allikad. Riigieelarve seadusega nähakse riigieelarvest igal aastal ette toetus koolitöötajate töötasuga seotud kulude osaliseks katmiseks.

2.1 Teave huvihariduse võimalustest Tallinnas 2006. aastal

Internetist on konkreetsete huviringide kohta suhteliselt raske teavet leida, kuigi erinevate organisatsioonide poolt on loodud mitmeid infoportaale. Huvihariduse Koja poolt loodud ja hallatav infoportaal asub aadressil www.huviharidus.ee, huviringid vanuste ja asutuste kaupa on Tallinna Noorsootöö Keskuse veebilehel www.taninfo.ee. Sellel lehel on ringid, mida pakutakse alates 7. eluaastast. Andmebaas on põhjalik, esitatud süsteemselt ning lisatud ka tegevusjuhis, kuidas soovitut leida. Konkreetse ringi otsimine nõuab siiski visadust, samuti pole kõik andmed korrektsed – neid uuendatakse kaks korda aastas, kuid muudatused võivad toimuda ka muul ajal ja sel juhul lehekülg neid ei kajasta.

Ülevaade huvitegevustest, mille kohta sai 2006. novembris teavet Tallinna Noorsootöökeskuse kodulehelt:

Valdkond/Vanuserühm

Ringide arv 7‑10‑aastastele

Ringide arv 11‑15‑aastastele

Ringide arv 16‑26‑aastastele

Ringe kokku

kujutav kunst

6

7

6

19

erinevad lauluringid

4

6

6

16

mitmesugused muusikaringid

9

9

9

27

näitekunst

0

3

3

6

tants

21

25

22

68

tarbekunst

14

13

11

38

tehnika

6

10

11

27

mitmesugused tegevused

15

23

20

58

Kokku

75

96

88

259

Tallinna veebilehel http://www.haridus.ee/et/huvikoolid on munitsipaal- ja erahuvikoolide nimekiri, sealt viivad lingid asutuste veebilehtedele. Täpseimat infot huvihariduse omandamise võimaluste kohta leiabki vastava huvikooli veebilehelt. Mittetulundusühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt juhendatavate huviringide tegevuse kohta üldjuhul internetist teavet ei leia. Juhendaja teavitab ringist koolides või koolieelsetes lasteasutustes.

2.2 Huvihariduse korraldus Tallinnas 2006. aastal

Kõik Tallinna munitsipaalhuvikoolid omavad Haridus- ja Teadusministeeriumi väljastatud koolitusluba. Süvaõppega muusika- ja kunstikoolides toimub õpe üleriigiliste raamõppekavade alusel.

Linna toetust huvihariduse omandamiseks saavad 4‑19aastased tallinlased, kes osalevad huvikoolide või huviringide töös. Tallinnas elas selles vanuses inimesi 2007. aasta 1. märtsi seisuga 61 017. Andmed näitavad laste arvu vähenemist ka lühikese ajaperioodi võrdlemisel. Tallinna Perekonnaseisuameti andmetel on selles vanuses elanike arv kahanenud 2006. aasta maist kuni 2007. aasta märtsini 2163 inimese võrra. Ilmselt on üheks põhjuseks Tallinna valglinnastumine.

Mais 2006 oli üldhariduskoolide huviringides, munitsipaalhuvikoolides ning Tallinna linna poolt toetatavates ringides õpilaskohtade arv kokku 40 157 sh 67% õpilaskohti oli üldhariduskoolides, 23% munitsipaalhuvikoolides, 7% erahuvikoolides, 3% mittetulundusühingute huviringides. See ei näita õpilaste arvu indiviidide kaupa, sest osa õpilasi käib mitmes ringis.

Märkus: Joonisel märgib tähis “MTÜ huviringid” mittetulundusühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate juhendatud huviringe

Munitsipaal- ja erahuvikoolide vahel jaotusid õpilased 2006. aasta detsembris järgmiselt:

Tallinna linn rahastas 2006. aastal kokku 34 munitsipaal- ja erahuvikooli tegevust, neist 6 olid munitsipaalhuvikoolid, 4 munitsipaalmuusika- ja kunstikoolid (vt lisa lisa 2). Ligi veerand Tallinna huvikoolides käivatest õpilastest omandab huviharidust erahuvikoolides. Seega on erahuvikoolid õpilaste arvu poolest munitsipaalhuvikoolidest märgatavalt väiksemad.

2.2.1 Huviharidus munitsipaalhuvikoolides

Haridusameti haldusalas oli 2006. aastal 10 munitsipaalhuvikooli, sh 1 kunstikool ja 3 muusikakooli, kus 2004./2005. õppeaastal õppis kokku 9150, 2005./2006. õppeaastal 9270 õpilast (vt lisa lisa 3). 2006./2007. õppeaastal oli neis koolides 8785 õpilast ehk 485 õpilast vähem kui eelmisel aastal.

 

Munitsipaalhuvikoolide tugevaks küljeks on huvikoolide juhtide arvates traditsioonid, pakutava mitmekesisus, jõukohane õppetasu (2006. aastal 100‑250 kr, kunsti- ja muusikakoolides 390‑415 kr). Õpetajatele on kehtestatud kõrged kvalifikatsiooninõuded. Kõikidel koolidel on kinnitatud õppekavad.

Munitsipaalhuvikoolides käib 2006./2007. õppeaastal ligikaudu veerand kõikidest Haridusameti poolt toetatud huvihariduse omandajatest Tallinnas:

Kooli nimetus

Õpilaste arv

Tallinna Huvikeskus “Kullo”

1839

Tallinna Kanutiaia Noortemaja

1334

Tallinna Nõmme Noortemaja

975

Mustamäe Laste Loomingu Maja

1277

Tallinna Kopli Noortemaja

595

Tallinna Noorte Spordikeskus

335

Tallinna Kunstikool

338

Vanalinna Hariduskolleegium (sh VHK MK, VHK MM, VHK KM)

1109

Tallinna Muusikakool

375

Nõmme Muusikakool

453

Lasnamäe Muusikakool

155

Kokku

8785

Riikliku õppekava järgi töötavates muusikakoolides on juhtide hinnangul piisavalt õppida soovijaid, nende muusikakoolide õpilastest on saanud ja saab ka edaspidi õpetajate järelkasvu. Muusikakoolid on pühendunud õpilastele, kes soovivad tulevikus siduda oma kutsetöö muusikaga. Siiski on juhtide sõnul Tallinna lastel elanike arvu arvestades proportsionaalselt märgatavalt väiksemad võimalused muusikaga süvendatult tegelemiseks kui üleriigiliselt.

Õpilaste arv muusikakoolides on Haridusameti andmetel aastati tõusnud:

Õpilasi koolis

2000/2001

2001/2002

2002/2003

2003/2004

2004/2005

2005/2006

Tallinna Muusikakool

351

355

357

351

361

366

Nõmme Muusikakool

416

409

426

433

442

455

Lasnamäe Muusikakool

86

109

112

112

119

134

VHK Muusikakool

 

 

 

 

 

201

Kokku

853

873

895

896

922

1156

Muusikakoolides oli 2006. aastal võimalik õppida

Kool

Pilli-erialade arv

VHK Muusikakool

19

Nõmme Muusikakool

18

Tallinna Muusikakool

17

Lasnamäe Muusikakool

16

Täpsemat erialade nimekirja ja jaotust vt lisa lisas 4.

Munitsipaalhuvikoolid (v.a muusikakoolid) pakkusid mais 2006 õpilastele võimalust tegeleda järgmiste valdkondadega:

Joonisel esitatud ringides käis 8114 õpilast. Muusika osatähtsus väljendub joonisel tegelikust väiksemana, sest lisaks vaadeldud huvikoolidele on muusikahuvilistel lastel võimalik osaleda nelja muusikakooli töös, neis käis lisaks veel 1156 õpilast, 12% kõikidest huvikoolide tegevusest osavõtnutest. Seega on kõige enam võimalusi huvihariduse omandamiseks neil lastel, kes huvituvad kunstist ja muusikast. Õpilaste hulgas on väga populaarsed ka spordiringid, kuid nende tegevus allub peamiselt Tallinna Spordi- ja Noorsooametile ning selles dokumendis seda ei käsitleta. Alates 1. jaanuarist 2007 kuulub ka seni Haridusameti alluvuses töötanud Tallinna Noorte Spordikeskus Tallinna Spordi- ja Noorsooameti hallatavate asutuste hulka.

Huvikoolides pakutavad ringid on valdkonniti (tehnika, loodus, turism, sport, kunst, sõnakunst, muusika, tants, konstrueerimine, keel) väga ebaühtlaselt jaotunud. Suurim osatähtsus on kunstil, järgnevad tantsu- ja muusikaringid. Väga vähe on konstrueerimisringe, turismiringe ja loodusringe. Enam kui viiendik on ringe, mis ei mahtunud eelpool toodud valdkondade piiridesse, peamiselt haaravad need tööd koolieelikutega, samuti pakutakse vähesel määral huviringe täiskasvanutele.

Huvikooli seadus muudab huvihariduse valdkondade jaotust. Huvialade õppekavade Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel või muutmisel määrab kooli pidaja iga huviala õppekava kuuluvuse ühte alljärgnevalt loetletud valdkonda: sport, tehnika, loodus, üldkultuur, sealhulgas rahvuskoolid, muusika ja kunst.

2.2.2 Erahuvikoolides toimuvad ringid

Erahuvikoolid töötavad eraalgatusel põhinevalt, neil on võimalik taotleda Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogus olevatele huvikooli õpilastele huvihariduse kujundamiseks Haridusametilt toetust vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2005 määrusele nr 1 “Erahuvialakoolide toetamise kord”.

Erahuvialakoolide toetamise korra kohaselt on toetuse saamise õigus Tallinnas tegutseval erahuvialakoolil nende 4‑19aastaste õpilaste osas, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tallinn ning kes on kantud Tallinna linna eelkooliealiste laste ja koolikohustuslike laste andmekogusse.Erahuvialakoolile ei eraldata toetust õpilaste kohta, kes lisaks erahuvialakoolile õpivad ka Tallinna munitsipaalhuvialakoolis. Erahuvialakoolide toetust eraldatakse Tallinna linna eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. Toetuse suuruse ühe õpilase kohta kinnitab Tallinna Linnavalitsus ühe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest Tallinna Linnavolikogu poolt. Toetus sisaldab eelkõige pedagoogide palga ja õppevahendite soetamise kulu. Toetus eraldatakse huvialakoolidele, mis tegutsevad kunstilis-loomingulises, tehnika või looduse valdkonnas. Toetuse määramise aluseks on erahuvialakooli juhi taotlus Haridusametile, milles on märgitud toetatavate õpilaste arv, ees- ja perekonnanimed ning isikukoodid. Toetus määratakse erahuvialakooli ühe õpilase kohta. Toetus määratakse koolile, mille õppetöö kestuseks on vastavalt erahuvialakooli õppekavale vähemalt üheksa kuud aastas ja neli õppetundi nädalas

Kui õpilane käib mitmes erahuvialakoolis, määrab lapsevanem oma avaldusega toetust saava erahuvikooli, mitmest erahuvialakoolist pole samale õpilasele võimalik toetust taotleda.

Erahuvialakoolide õpilaste arv on kahe õppeaasta vältel tõusnud 1285 lapse võrra. Suurenenud on ka toetatud laste arv, kuid õpilaste üldarvu ja toetatud õpilaste suhtarv on 2006. aasta lõpus väiksem kui 2005. aasta lõpus.

Erahuvikoolides käivate õpilaste toetamine Haridusameti poolt

Aeg

Toetatud erahuvikoolide arv

Õpilaste arv koolis

Toetust saanud õpilaste arv

Toetust saanud õpilaste %

01.01 -30.06. 2005

14

1553

820

52,8

01.07 – 31.12.2005

17

2020

1306

64,7

01.01 – 30.06.2006

18

2497

1353

54,2

01.07 – 31.12.2006

22

2838

1543

54,4

Erahuvikoolid on kujunenud munitsipaalhuvikoolide kõrval elujõulisteks huvihariduse pakkujateks. Erahuvikoolide juhtide hulgas peetakse oluliseks Tallinna linna toetust.

Lapsevanemad on koolide väitel hakanud erahuvikoolide vastu märgatavalt suuremat huvi tundma. Erahuvikoolide juhtide sõnul praegu koolis õpilaste puudust pole, kuid ollakse teadlikud, et lähitulevikus mõjutab sündivuse tõus huvitegevuses osalemist. Pakutakse õpilastele osalemist mitmetes valdkondades, korraldatakse ülelinnalisi ja rahvusvahelisi üritusi, näitusi ja konkursse. Ülekaalus on muusika-, kunsti- ja tantsuringid.

Õpilaste arv erahuvikoolides detsembris 2006:

Erahuvialakool

Õpilaste arv

 Lasteekraani Muusikastuudio Koorikool

428

Huvialakool Midrimaa

326

Meero Muusik

216

Tantsustuudio TODES

183

Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool

169

Eesti Tantsuagentuuri Kaie Kõrbi Balletistuudio

171

Sally Kool

127

Mittetulundusühing Lasnamäe Huvikool

110

Muusika-mängukool ”Musamari”

131

Tantsukool NOOR BALLETT

125

Erakunstikool „Lasteakadeemia”

114

Arsise Kellade Kool

97

Midrimaa Huvikool

83

Eesti Tantsuagentuuri Tantsukeskus

72

Sonare Huvialakool

62

Laste ja Noorte Erakool LOOVUS

186

Haabersti Eramuusikakool

36

Dharma Huvikool

33

Kunstide Kool COLOR

30

Kunstiõppekeskus Welt

36

Let’s Dance Tantsustuudio

51

Nukufilmi Lastestuudio

40

Fine 5 Tantsukool

12

2.2.3 Tallinna huvikoolide arv linnaositi

Allpool on antud Tallinna huvikoolide arv linnaosade kaupa. Kesklinnas on kõige rohkem huvikoole – hea ühenduse tõttu kõikide teiste piirkondadega on see olnud erahuvikoolide algatajatele kõige atraktiivsem asukoht. Tallinna suurim munitsipaalhuvikool asub samuti mitte kaugel kesklinnast – Kristiine linnaosas. Pirita linnaosas asub üks Haridusameti poolt toetatav erahuvikool (toetust saab ka kaks eraalgatusel põhinevat huviringi). Huvikoolide paiknemist vt täpsemalt lisa lisas 5.

Linnaosa

Huvikoolide arv

Huvikoolide töös osalevate õpilaste % linnaosade kaupa huvikoolide töös osalevate õpilaste üldarvust

Kesklinn

19

40,6%

Kristiine

1

20,6%

Nõmme

3

13,3%

Mustamäe

1

10,9%

Põhja-Tallinn

2

6,0%

Lasnamäe

5

5,5%

Haabersti

2

0,9%

Pirita

1

2,2%

Huvikoolide arv ei näita siiski piirkonna lastele pakutavate võimaluste ulatust ega jaotuvust linnaosade kaupa, sest soovijatel on võimalus huviharidust omandada ka mujal asuvates asutustes ja ringides. Kõige populaarsemad on õpilaste hulgas ühistranspordiga kergesti ligipääsetavates kohtades paiknevad huvikoolid Kesklinnas ja Kristiines, järgnevad Nõmme ja Mustamäe huvikoolid. Vähesel määral pakuvad huvikoolid ringe ka teistes piirkondades paiknevate munitsipaalharidusasutuste ruumides.

Kõik õpilased ei käi üldhariduskoolis samas piirkonnas, kus elavad, seetõttu võivad õpilased eelistada selles linnaosas paiknevaid huvikoole, kus nende kool asub. Huvikoolide õpilaskohtade arv ja Tallinna Perekonnaseisuameti andmetel linnaosades novembris 2006 elavate 4‑19aastaste elanike osatähtsus ei ole omavahel korrelatsioonis.

Linnaosa

4-19aastaseid elanikke

Huvikoolide ringide õpilaskohti

Õpilaskohtade % 4‑19aastastest elanikest

Haabersti

6314

98

1,6%

Kesklinn

7146

4837

67,7%

Kristiine

4768

2327

48,8%

Lasnamäe

16794

623

3,7%

Mustamäe

9510

1236

13,0%

Nõmme

7214

1505

20,9%

Pirita

2512

51

2,0%

Põhja-Tallinn

8922

684

7,7%

Pirital, Haaberstis ja Lasnamäel on võrreldes elanike arvuga väga vähe võimalusi Haridusameti poolt toetatud erahuvikoolides huvihariduse omandamiseks.

2.2.4 Mittetulundusühingute ja teiste organisatsioonide või üksikisikute poolt algatatuderahuviringid

Tallinna linn toetab erahuviringe, mis tegutsevad kunstilis-muusikalises, looduse või tehnika valdkonnas. Alates 2005. aastast on Haridusametilt huviringide tööle toetust saanud 23 mittetulundusühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat:

Algataja

Valdkond

Osavõtjate arv

TANTSUKLUBI AGNETA

Tants

31

mittetulundusühing Tantsutrupp Modus

Tants

41

CARITAS EESTI

Ekstreem-grupp, Larp-grupp

84

Noorte Mereklubi

Merealased ringid

55

Katleri Lastekaitsekeskus

Kujundus, muusika, näitering

47

Mittetulundusühing Kulter Eesti

Tants, laskmine, pallimäng, ujumine

42

Lasteansambel Neposedõ

Tants

55

Mittetulundusühing Laulustuudio Marielle

Laul

32

Integratsiooni Loomingukeskus Almari           

Moeteater, tants, tarbekunst

55

ST DANCE OÜ

Tants

199

Folklooritantsu ansambel „Ariran”

Tants

22

LASTE- JA NOORTEKESKUS TULUKE

Kunst, tants, astronoomia

22

Mittetulundusühing kultuurikeskus DIAPASOON

Laulu ja tantsuring

46

Merivälja Aedlinna Selts

Kunstiring

32

MITTETULUNDUSÜHING TEATER MAX MODA

Moeteater

37

LASTE, NOORTE JA LASTEVANEMATE ARENDUSKESKUS “PÄIKENE”

Kunst, Nukuteater, tants

66

Ansambel Terek

Tants

7

Mittetulundusühing Arengukeskus EHO

Käpiknuku ja muusikaring

48

Eve Oja

Tantsuring

30

Pirita Selts

Tarbekunst ja kunst

36

Poiste Kooristuudio Cantilena

Muusika

74

Mittetulundusühing Midrimaa

Muusika

67

Sally Stuudio

Kunst

18

Osavõtjaid kokku

1146

Seega pakuvad Haridusametist tegevusele toetust taotlenud mittetulundusühingud ja teised organisatsioonid 17 erineva nimetusega ringi. Haridusamet toetab neist kunstilis-loomingulisi, tehnika või loodusvaldkonnas töötavaid ringe.

2.2.5 Huvikoolides ja eraringides käivate õpilaste jaotus huvihariduse valdkondade järgi

Nii munitsipaal- kui erahuvikoolid ja eraringid pakuvad õpilastele ülekaalukalt võimalust saada muusikaharidust või tegeleda muusikaga seotud huvialadega. Muud valdkonnad on kõikide huviharidust pakkuvate organisatsioonide õppekavades märgatavalt väiksema osakaaluga.

Ülejäänud huvihariduse valdkondadest on suurema kaaluga ka kunstiharidus (selle hulka on arvatud ka käsitöö jms).

Seega on väga head võimalused enda arendamiseks muusikaliselt andekatel ja loovatel lastel, kuid näiteks teadus- või tehnikahuvi rahuldamiseks ja oma tulevast kutsetööd inseneriteadustega siduda soovijatel on selleks kasinad võimalused.

2.2.6 Üldhariduskoolides toimuvad huviringid

Üldhariduskoolid pakuvad huviringide töös osalemise võimalust rohkem kui pooltele Tallinna õpilastele (vt lisa lisad 6 ja 7). Kuna õpilased võivad osa võtta rohkem kui ühe ringi tööst, ei näita allolev tabel seda, kui palju õpilasi ringitöös osaleb, vaid õpilaskohtade arvu ringides.

Huvijuhid peavad koolis toimuvate huviringide positiivseteks külgedeks, et huviringides osalevad oma kooli õpilased, ringide kasutuses on tasuta ruumid, saab pakkuda õpilastele tasuta huviharidust, kooli juhtkond toetab huvihariduse omandamist ning koolist on lihtsam huviringi õpetajat leida.

Neljal viimasel õppeaastal on koolides olnud võimalik huviringides osaleda keskmiselt ligikaudu 65,7% Tallinna õpilastest.

Õppeaasta

Lapsi ringis

Lapsi koolis

Osavõtjate %

2003/2004

29 259

49 226

59,4%

2004/2005

28 926

47 099

61,4%

2005/2006

26 875

44 754

60,0%

2006/2007

27 075

41 201

65,7%

Õpilaste haaratus koolis pakutavatesse ringidesse on kooliti väga erinev (vt lisa lisa 6).

Allolev joonis näitab, kui paljude üldhariduskoolide õpilaste jaoks on loodud õpilaskohti vastava valdkonna ringis.

 

Järgmine joonis näitab erinevates linnaosades üldhariduskoolide juures töötavate ringide arvu.

Igas linnaosas on üldhariduskoolide ruumides korraldatud huviringides õpilaskohti rohkem kui pooltele õpilastest. Tegelikult ei võta nii paljud õpilased ringide tööst osa, vaid aktiivsed õpilased osalevad mitme huviringi töös. Haaberstis ja Lasnamäel töötab vähem huvikoole kui teistes linnaosades. Oodatult on nendes linnaosades üldhariduskoolide ruumides töötavatest ringidest osavõtjaid mõnevõrra rohkem.

Enamik üldhariduskoolide ringidest on õpilastele tasuta:

Peamiselt on üldhariduskoolide ruumides toimuva ringitöö korraldajateks koolid ise, vähemal määral ka füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja huvikoolid.


Üldhariduskoolides pakutakse mitmekesiseid huviringe (vt lisa lisa 7). Kõige paremad võimalused huvihariduse omandamiseks on taas muusikahuvilistel, samuti spordihuvilistel õpilastel.

 


2.2.7. Investeeringud huvikoolidesse

Investeeringud huviharidust pakkuvate munitsipaalhuvikoolide renoveerimiseks on viimasel kahel aastal kasvanud, kuid jäävad oma mahult siiski väikesteks. 2004. aastal Haridusamet munitsipaalhuvikoolide korrastamisse ei investeerinud.

2005. aastal investeeriti nelja huvialakooli tingimuste parandamiseks ligi pooleteise miljoni krooni ulatuses:

Tallinna Kanutiaia Noortemaja – 666,2 tuh kr;

Tallinna Huvikeskus “Kullo”  – 400,0 tuh kr;

Mustamäe Laste Loomingu Maja – 120,0 tuh kr;

Tallinna Kopli Noortemaja – 176,0 tuh kr.

Lisaks investeeriti Tallinna Õpetajate Majja 56,8 tuh kr ning Lasnamäe Muusikakooli 2346,6 tuh kr. Seega investeeriti 2005. aastal huvikoolidesse kokku 3 765 600 tuh kr.

2006. aastal tehtud investeeringud:

Lasnamäe Muusikakool – 3147,1 tuh kr;

Tallinna Huvikeskus “Kullo”  – 1038,3 tuh kr;

Tallinna Noorte Spordikeskus – 146,2 tuh kr;

Tallinna Kanutiaia Noortemaja – 141,3 tuh kr;

Tallinna Nõmme Noortemaja – 30,2 tuh kr;

Tallinna Õpetajate Maja – 500,0 tuh kr.

Investeeringute tase suurenes 2006. aastal viie miljoni kroonini.

Aastateks 2007‑2009 on huvikoolidele investeeringuteks kavandatud järgmised summad (kroonides):

Asutus

2007

2008

2009

Tallinna Huvikeskus “Kullo”

500 000

1 000 000

2 000 000

Lasnamäe Muusikakool

1 850 000

0

800 000

Tallinna Kanutiaia Noortemaja

2 000 000

2 500 000

800 000

Mustamäe Laste Loomingu Maja

500 000

1 000 000

0

Tallinna Nõmme Noortemaja

0

1 000 000

800 000

Tallinna Kunstikool

0

0

0

Nõmme Muusikakool

0

0

0

Tallinna Kopli Noortemaja

0

0

1 000 000

Tallinna Muusikakool

500 000

500 000

500 000

Tallinna Noorte Spordikeskus

500 000

0

0

Tallinna Õpetajate Maja

0

500 000

0

 

5 850 000

6 500 000

5 900 000

Aastateks 2010 ja 2011 on huvikoolide remondiks investeeringuprojektidena kavandatud kummalgi aastal 6 400 000 krooni.

3. Probleemid huvihariduse korralduses

Probleemide loetelu tugineb õpilaste, üldhariduskoolide huvijuhtide ja huvikoolides läbiviidud küsitluste tulemustele, huvikoolide juhtidega läbiviidud intervjuude ning arutelude käigus saadud teabele, samuti Haridusameti spetsialistide seisukohtadele.

Väljatoodud probleemid on alljärgnevad.

1) Huvihariduse omandamise võimaluste kohta teabe otsimine huvikoolide kodulehtedelt on aeganõudev, puudub ühtne otsingumootoriga varustatud andmebaas.

2) Huviharidus on valdkonniti erineva mahuga – õppimiseks on head võimalused muusika, kunsti ja tantsuga tegeleda soovijatel, kuid näiteks tehnika- või loodushuvilisel on raske sobivat ringi leida.

3) Huvikoolide hoonete seisukord halveneb, investeeringute senine maht ei ole võimaldanud hooneid kaasajastada.

4) Huvihariduse kujundamisel ei jätku kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid.

5) Huvihariduse arengu seisukohast on üldhariduskoolide ruumide kasutamine olnud ebaefektiivne. Koostöö üldhariduskoolide ja huvikoolide vahel on tihti nõrk.

6) Tänane munitsipaalhuvikooli õpilaskoha arvestusliku maksumuse süsteem, mille aluseks on 15 õpilasega rühm ja nädala jooksul läbiviidud tundide arv, pole koolide väitel piisav õppekavakohase tegevuse läbiviimiseks igas huvihariduse valdkonnas. Õpilaskoha arvestuslik maksumus ei ole diferentseeritud baasosaks ja tegevusalast ja rühma suurusest sõltuvaks osaks.

7) Üldhariduskoolide eelarved on väikesed, huviringi tegevuskuludeks mõeldud vahendeid ei kasutata sageli sihipäraselt.

4. Lähiaja rõhuasetused huvihariduse korralduses

Rõhuasetused huvihariduse korralduses on alljärgnevad.

1) Huvihariduse valdkonnad on ühtviisi tähtsad, eelisarendatavad valdkonnad puuduvad.

2) Tallinnas pakutakse 4‑19aastastele tallinlastele mitmekesiseid huviringe kõikides huvikooli seadusega määratletud huvihariduse valdkondades.

3) Üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste ruumides on võimalik õppetööst vabal ajal tegeleda huvitegevusega ja omandada huviharidust.

4) Huvihariduse rahastuse mudeli väljatöötamisel arvestatakse vajadust motiveerida üldhariduskoole rohkelt huviringe avama.

5) Huviharidusele heade tingimuste loomist üldhariduskoolis arvestatakse koolijuhi lisatasu määramisel.

6) Tallinna linn tunnustab huvihariduse valdkonnas juhtide, õpetajate ja õpilaste väljapaistvaid saavutusi.

7) Huviharidusena ei käsitleta alushariduse raamõppekava ega põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava kohast haridust, mille eesmärgid ja õpitulemused vastavad nimetatud õppekavaga ettenähtud ulatusele – kooliks ettevalmistamine, keeleõpe ja mitmesugused järeleaitamistunnid.

5. Huvihariduse visioon 2017. aastani

Igal Tallinna lapsel ja noorel on võimalus tegeleda kaasaegsetes tingimustes läbiviidava mitmekesise ja heatasemelise huvitegevusega ning arendada välja oma anded.

6. Huvihariduse arengulised eesmärgid

Huvihariduse arengu eesmärgid on alljärgnevad.

1) Huvihariduse pakkumise võimalused on paindlikud ja mitmekesised, erinevate huvidega lastel on huvitegevuseks võrdselt võimalusi.

2) Huvitegevus ja huviharidus on õppijale hästi kättesaadav. Huviharidust on võimalik omandada kodu lähedal või õppijale hästi sobivas Tallinna piirkonnas.

3) Huvihariduses on tegevad kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad.

4) Erinevate huvidega õpilastel on võimalik omandada kutsevalikut suunavat huviharidust.

5) Munitsipaalhuvikoolides ja üldhariduskoolides toimub huvitegevus heas korras ruumides, mis on varustatud vajalike vahenditega vastava valdkonna huvihariduse kujundamiseks.

6) Huvihariduse korraldus on selgete reeglitega, järgib õigus- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvaid muutusi.

7. Huvihariduse korralduse tegevuskava 2007-2009

Lühendid: p.m – pole määratletav

Tegevused eesmärgiti

Aeg/kestus

Vastutaja

Oletatav maksumus

Eesmärk 1: Huvihariduse pakkumise võimalused on paindlikud ja mitmekesised, erinevate huvidega lastel on huvitegevuseks ja huvihariduse omandamiseks võrdselt võimalusi.

1.1 Munitsipaalhuvikoolide rahastamine Tallinna linna eelarvest


sh erahuvikoolide toetamine Tallinna linna eelarvest

2007-2009

Haridusamet

81,055 milj kr 2007
93,9 milj kr 2008
95,2 milj kr 2009

2,4 milj kr 2007 a
5,73 milj kr 2008 a
5,0 milj kr 2009 a

1.2 Mittetulundusühingute juures tegutsevate erahuviringide toetamine

2007-2009

Haridusamet

1,5 milj kr 2007 a
2,1 milj kr 2008 a
1,7 milj kr 2009 a

1.3 Soodustatakse olemasolevate huvikoolide tegevuse laiendamist linna omandis olevatesse asutustesse

2007/2008

Haridusamet

p.m

1.4 Koostöös Tallinna Linnakantseleiga portaali KuhuMinna huvitegevuse struktuuri arendamine

Igal aastal

Haridusamet

p.m

1.5 Koostöölepingute sõlmimine Tallinna erinevate organisatsioonidega (muuseumid, keskused, Tallinna Loomaaed jt), et muuta huviharidus mitmekesisemaks ja pakkuda õppekava toetavaid programme, millest saab aastas osa ca 10% õpilastest

Alates 2007 vastavalt võimalustele

Haridusamet

0,6 milj kr 2007 a
1,0 milj kr 2008 a
2,1 milj kr 2009 a

1.6 Munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste teatrikülastuste toetamine

2007-2009

Haridusamet

0,5 milj kr 2007 a
1,4 milj kr 2008 a
0,5 milj kr 2009 a

1.7. Moodustatakse stardikapital uute ringide avamiseks, mida huvikoolid ja üldhariduskoolid saavad taotleda analoogiliselt MTÜ eraringide toetuse saamise tingimustega, sh soodustatakse üldhariduskoolides töötavate huviringide sellist tegevust, mis äratab õpilastes huvi erinevate huvialavaldkondade vastu

Alates 2008

Haridusamet

2,24 milj kr 2008 a
2,5 milj kr 2009 a

1.8. Haridusasutuste ringide tegevuste ja õppevahendite soetamise toetamine projektipõhiselt (“100 huviringi projekt”)

Alates 2008

Haridusamet

4 milj kr 2007
4,48 milj kr 2008
5 milj kr 2009

1.9. Õpilasürituste (sh võistlused, konkursid, olümpiaadid) korraldamine

Aastaringselt

Haridusamet

p.m

Eesmärk 2: Huvitegevus ja huviharidus on õppijale hästi kättesaadav. Huviharidust on võimalik omandada kodu lähedal või õppijale hästi sobivas Tallinna piirkonnas.

2.1. Uuringu läbiviimine laste huvihariduse vajaduse väljaselgitamiseks, tulemuste arvestamine huvihariduse eelarvestamisel ja tegevuskava uuendamisel

2008/2009 õppeaastal

Haridusamet

250 000 kr

2.2. Huvitegevuse ja huvihariduse omandamise võimalustest teavitamine

2007-2009

Haridusamet
üldhariduskoolide ja huvikoolide juhtkonnad

p.m

2.3 Luuakse pikapäevakool igasse linnaosasse

2008-2009

Haridusamet

4,2 milj kr

Eesmärk 3: Huvihariduses on tegevad kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad .

3.1 Täienduskoolituse korraldamine

2008-2009

Haridusamet
üldhariduskoolide ja huvikoolide juhtkonnad

p.m

3.2. Huvihariduse õpetajate tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi väljaarendamine

2008

Haridusamet
üldhariduskoolide ja huvikoolide juhtkonnad

p.m

Eesmärk 4: Erinevate huvidega õpilastel on võimalik omandada kutsevalikut suunavat huviharidust.

3.1. Koostöös ametkondade ja organisatsioonidega luuakse huvikoolidele ja üldhariduskoolidele soodsad tingimused keskkonna-, loodus-, tehnika- jt ringidele, mis praegu tegutsevad vähemal määral. Viiakse läbi kampaaniad nende valdkondade tutvustamiseks.

2009

Haridusamet

500 000 kr

3.2. Huviringide tegevuste projektipõhisel toetamisel eelistatakse taotlusi vanemate klasside õpilastele kutsevalikut suunavate ringide avamiseks ja käigushoidmiseks

2008

Haridusamet

p.m

Eesmärk 5: Munitsipaalhuvikoolides ja üldhariduskoolides toimub huvitegevus heas korras ruumides, mis on varustatud vajalike vahenditega vastava valdkonna huvihariduse kujundamiseks.

5.1. Huvihariduse rahastamismudeli uuendamine

2007-2008

Haridusamet

p.m

5.2. Huvikoolide rahastamisel arvestatakse baasraha vajadust koolide ülalpidamiseks, pearaha diferentseeritakse

2008

Haridusamet

p.m

5.3. Üldhariduskoolide õpilaste õpilaskoha arvestuslikus maksumuses sisalduv huvihariduse komponent on kasutatud sihipäraselt, vastavalt tootekaardil toodud mahule. Asutuse juht tagab tootekaardil nimetatud huvihariduse teenuse olemasolu.

2007

Üldhariduskoolide direktorid

10 milj kr 2007. a
11,2 milj kr 2008. a
12,5 milj kr 2009. a

Eesmärk 6: Huvihariduse korraldus on selgete reeglitega, järgib õigus- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvaid muutusi.

6.1. Huvihariduse korralduse tegevuskava uuendamine regulaarselt iga kolme aasta tagant

2009

Haridusamet

p.m

6.2. Huvikoolide juhtidele seminaride ja nõupidamiste korraldamine

Vähemalt 4 x aastas

Haridusamet

p.m

6.3. Konverentside ja vastuvõttude korraldamine huvikoolide juhtidele ja õpetajatele ning üldhariduskoolide huvijuhtidele

Vähemalt 3 x aastas (juuni, august, oktoober)

Haridusamet

p.m

6.4. Tallinna haridusasutuste ja nende juhtide hindamise läbiviimine

Üle 2 aasta (jaanuar-aprill)

Haridusamet

p.m

6.5. Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna konkursi korraldamine

Kord aastas, jaanuarist juunini

Haridusamet

p.m

6.6. Investeeringute kava rakendamine

Alates 2007

Haridusamet

5,85 milj kr 2007. a
6,5 milj kr 2008. a
5,9 milj kr 2009. a

6.7. Huvihariduse järelevalvesüsteemi täiendamine ja rakendamine

2008

Haridusamet

p.m

6.8. Huvihariduse omandamiseks head tingimused loonud üldhariduskooli direktoritele lisatasu määramine

Kord aastas

Haridusamet

p.m

Arengukava elluviimise võimalikuks riskiks püstitatud eesmärkide saavutamisel on paindliku ja mitmekesise huvitegevuse arendamiseks mittepiisavad eelarve vahendid. Sellisel juhul huvihariduse edasist arengut ei toimu. Mittepiisavate rahaliste vahendite puhul võib väheneda ka juba huvitegevusega tegelevate õpilaste huvi huvihariduse vastu.

Riskiks on ka õpilasele sobivas piirkonnas talle huvipakkuva tegevuse mitteleidmine, selle riski maandamiseks püüab huvikool võimalusel leida koostöös õpilasega teda huvitava tegevuse.

Kokkuvõtteks – Tallinna huvihariduse arengukava 2007‑2017 näeb ette, et aastaks 2017 on igal Tallinna lapsel ja noorel võimalus tegeleda kaasaegsetes tingimustes läbiviidava mitmekesise ja heatasemelise huvitegevusega ning arendada välja oma anded.

Arengukava koostamisel on lähtutud eelkõige strateegiast “Tallinn 2025”. Arengukavas toodud tegevusteks vajalike lisavahendite maht täpsustatakse vajadusel linna eelarvestrateegiate väljatöötamise käigus edaspidi.

Arvestatud on riigi – ja linna arengudokumentidega ning erinevate uuringutega, munitsipaal- ja erahuvikoolide juhtide, üldhariduskoolide huvijuhtide ja üldhariduskoolide õpilaste ettepanekutega.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 1

 

Ülevaade õigusaktides ja strateegiates sätestatust

 

 

 

LISA LISA 1 Ülevaade õigusaktides ja strateegiates sätestatust

Väljavõtted seadustest:

1.Eesti Vabariigi haridusseadus

IV. HARIDUSE LIIGITUS ÜLESANNETE ALUSEL

§ 13. Huvialaharidus

Huvialaharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis lisaks üld- ja kutseharidusele loob täiendavaid eeldusi isiksuse arenguks, samuti aitab inimesel elu ja tööga toime tulla.

VI. ÕPPEASUTUSED

§ 25. Huvialakoolid

(1) Huvialaharidust võimaldavad huvialakoolid: laste- ja noorte huvialakeskused, muusika-, kunsti-, spordikoolid.

(2) Huvialaharidust saab omandada asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juures tegutsevates või juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud huvialaringides, klubides ja pühapäevakoolides.

2.Huvikooli seadus

Huvikooli seadus on vastu võetud 21. detsembril 2006, seadus jõustus 1. septembril 2007.

Seaduse eesmärgiks on huvihariduse andmise ja omandamise korrastamine ning huvikoolide tegevuste aluste ühtne määratlemine, huvikoolide asutamise ja järelevalve protseduuride täpsustamine ning vastavusse viimine muude haridus- ja noortevaldkonda käsitlevate seaduste sisu ja vormiga.

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Huvikooli seadus reguleerib nii munitsipaalhuvikoolide kui ka erahuvikoolide tegevust. Huvikool võib olla erakool, millele kohaldatakse sellisel juhul niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Erakooliseadusest tulenevad eraõiguslikule huvikoolile ennekõike tema õiguslikust seisundist tulenevad erisused asutamise, tegevuse lõpetamise, põhikirja jmt osas, kuid eraõigusliku huvikooli õppe- ja kasvatustegevusele ja muule sisulisele tegevusele laienevad käesoleva sätted.

Seadus seotakse ka koolieelse lasteasutuse seadusega ja seda vajadusest sätestada ka alla 7‑aastaste lastega tegelevate huvikoolide töökorda. Huvikoolides võivad õppida ka alla 7‑aastased lapsed, aga neid õpetavad huvikoolid ei tohi minna vastuollu koolieelse lasteasutuse seadusega ning seal sätestatud nõuetega. Lubatud ei ole pakkuda huvikooli nime all koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldavat teenust, kasutades selleks huvikooli seaduse regulatsiooni. Kui tegemist on selgelt laste hoidmisega ja alusharidust pakkuva teenusega (alushariduse raamõppekava alusel läbiviidava õppe- ja kasvatustegevusega), tuleb lähtuda siiski koolieelse lasteasutuse seadusest.

Oluline on huvikooli seaduse sidumine täiskasvanute koolituse seadusega. Seaduse § 1 lõike 4 kohaselt laienevad koolis õppivatele täiskasvanutele täiskasvanute koolituse seaduse vabaharidusliku koolituse sätted.

§ 9. Õppekorralduse alused

(1) Huviharidusstandard kehtestab huviharidust andva õppe ühtsed nõuded, määrates kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õppekorralduse alused, õppekavale esitatavad nõuded ning õppekava registreerimise. Huviharidusstandard on huvihariduse omandamist võimaldav huvikoolide alusdokument, mille eesmärk on soodustada õppurite isiksuse mitmekülgset arengut.

(2) Huviharidusstandardi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(5) Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt. Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab kooli pidaja.

(6) Huvialasid õpetatakse huvikoolis õppekava alusel.

§ 10. Huviala õppekava

(1) Iga huvikoolis õpetatava huviala kohta koostatakse huviala õppekava, mille kinnitab huvikooli direktor.

(2) Huviala õppekava peab vastama huviharidusstandardile ja huviala riikliku raamõppekava olemasolul ka sellele.

(3) Huviala õppekava määrab kindlaks:

1) õppe eesmärgid ja kestuse;

2) õppeainete loendi;

3) ainekavad.

(4) Kooli pidaja esitab Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel korraga kõikide huvialade õppekavad Eesti Hariduse Infosüsteemi põhimäärusega sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Huvialade õppekavade Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimisel või muutmisel määrab kooli pidaja iga huviala õppekava kuuluvuse ühte alljärgnevalt loetletud valdkonda:

1) sport;

2) tehnika;

3) loodus;

4) üldkultuur, sealhulgas rahvuskoolid;

5) muusika ja kunst.

(6) Ettepanekuid huviala õppekava muutmiseks, uue lisamiseks või olemasoleva sulgemiseks võib teha kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud ametiisik, huvikooli hoolekogu või õppenõukogu. Tehtud ettepanekud kinnitab huvikooli direktor. Huviala õppekava muutmine, uue lisamine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu.

§ 11. Eesti Hariduse Infosüsteemis igal aastal uuendatavad andmed

(1) Kooli pidaja on kohustatud esitama igal aastal:

1) õppurite arvu käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud valdkondade kaupa;

2) huvialade õppekavades tehtud muudatused, uue lisandunud huviala õppekava või teate olemasoleva huviala õppekava sulgemisest.

(2) Kooli pidaja tehtud muudatused huvialade õppekavades või huviala uus õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis pärast selle läbivaatamist Haridus- ja Teadusministeeriumis.

3.Erakooliseadus

Erakooliseadus sätestab alates 1. septembrist 2007:

§ 1 Seaduse reguleerimisala

(2) Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes võimaldavad huvihariduse omandamist või korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, kohaldatakse käesolevat seadust, kui nende korraldatav õpe kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas. Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatakse ühe erakooliliigina huvikool. Muutub ka huvikooli asutamise kord:

§ 4. Asutamine

(1) Erakool, välja arvatud huvikool, loetakse asutatuks alates erakooli esimese õppekava kandmisest Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(2) Huvikool loetakse asutatuks alates kooli kõikide huvialade õppekavade registreerimisest Eesti Hariduse Infosüsteemis. Huvikoolile koolitusluba ei väljastata. Huvikooli registreerimise taotlusele ja registreerimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 5 lõigetes 3–9 koolitusloa kohta sätestatut.

§ 6. Põhikiri

(1) Erakooli põhikirjas märgitakse:

1) kooli nimi;

2) kooli asukoht;

3) kooli struktuur;

4) direktori, juhataja või rektori (edaspidi direktor) ja nõukogu pädevus ning ülesanded;

5) direktori ja kollegiaalse juhtorgani (nõukogu, kolleegiumi, hoolekogu või muu) (edaspidi nõukogu) liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;

6) põhikirja muutmise kord;

7) haridustase või hariduse liik (alus-, põhi-, kesk-, kutse-, kõrg-, huvi- või täiendusharidus) ja õppeasutuse liik;

(2) Erakooli põhikirja kinnitab erakooli pidaja ja see jõustub erakooli esimese õppekava kandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.

§ 11. Õppekava

(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks:

1) õppe eesmärgid ja õppeaja kestuse;

2) õpingute alustamise tingimused;

3) õppeainete loendi ja mahu ainepunktides või õppepäevades;

4) ainekavad;

5) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;

6) õppeetappide (rühm, klass, kursus vms) ja erakooli lõpetamise nõuded.

(2) Erakooli õppekava kinnitab erakooli pidaja ning õppekava kantakse koolitusloa väljaandmisel Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(3) Erakooli õppekavas teeb muudatusi nõukogu, need kinnitab erakooli pidaja. Kümne tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates esitatakse need Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks.

(4) Erakooli õppekava peab vastama:

6) huvikoolil – huviharidusstandardile ja raamõppekavale, kui see on kehtestatud;

§ 22. Finantseerimine

(1) Erakooli pidajal on erakooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste ja ettevõtete raamatupidamisest.

(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 11‑4 nimetatud õppeasutuste kulude osaline katmine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõigetes 3 ja 33 munitsipaalkoolile sätestatud alustel.

(23) Huvikooli kulude osaline katmine toimub huvikooli seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud alustel.

(4) Erakool võib saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

4.Noorsootöö seadus

Noorsootöö seadusest

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik;

2) noorteprojekt – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan koos eelarvega, mis teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta;

3) noorteprogramm – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevuskava, mille realiseerimiseks koostatakse konkreetsed projektid ning mille kestus on rohkem kui üks aasta;

4) noorsootööasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine.

§3. Noorsootöö

(1) Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda.

(2) Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.

Strateegiad

1.   Elukestva õppe strateegia

I PEATÜKK: Kontseptuaalsed lähtekohad

·      põhiline osa haridusest (ekspertide arvates kuni 85%) omandatakse väljaspool formaalset haridussüsteemi, seega pärast kooli (sh ka kõrgkooli) lõpetamist;

·      targemaks saamise teid on palju - lisaks õppimisele on olulised ka tunnetamine, looming, mäng, töö, suhtlemine ja koostöö, meditatsioon jm;

·       iga inimene, olenemata vanusest, peab end täiendama kõikvõimalikul moel, et saavutada ja/või säilitada kirjaoskus igas mõttes, sh ka funktsionaalne kirjaoskus, et tulla toime pidevalt ja kiiresti muutuvas elus;

·      osaleda teadlikult nii elukeskkonna ümberkujundamises kui ka hoidmises.

2.   Haridusstrateegia“Õpi-Eesti”

3.3. Olulisemad muutused õppekavades

3.3.5 Tööalane ja vabahariduslik õpe

Tööalase õppe kõrval peaks kõigil Eesti elanikel olema võimalus vabahariduslikus õppes osalemiseks, mille eesmärk on võimaldada õppuri isiksuse, loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamist ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist.

Riik toetab tööalase ja vabaharidusliku õppe arengut kogu elu kestva õppe põhimõtetest lähtuvalt ning aitab kaasa õigusliku keskkonna loomisele, mis mitmekesistab õppimisvõimalusi ja kujundab õppe kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamise süsteemi. 

3.   Tallinna noorsootöö arengusuunad 2006‑2010

NOORTEPOLIITIKA   HARIDUSPOLIITIKA   SOTSIAALPOLIITIKA

 

NOORTEKESKUS                       HUVIALAKOOL

 

 

POLIKLIINIK

 

 

TRENN

 

 

KOOL

PERE        SÕBRAD

 

 

 

KINO

 

NOOR

 

TEATER

 

 

KONTSERT

 

 

ÜRITUS

 

 

POLITSEI

SUGULASED

 

 

 

 

NOORTEORGANISATSIOON jm

 

 

KULTUURIPOLIITIKA   TERVISHOIUPOLIITIKA jm

Joonis 1. Noor ja teda ümbritsevad süsteemid. Kohandatud U. Bronfenbrenner´i järgi

Noorsootöö eesmärgiks on tingimuste loomine noore arendavaks tegevuseks väljaspool perekonda, tasemekoolitust ja tööaega, et toetada noort sotsialiseerumisprotsessis ning soodustada tema kujunemist ühiskonna hästi toimetulevaks liikmeks. Noorsootöö Eestis on jagatud 8 valdkonnaks: erinoorsootöö; huvialaharidus; info noorte kohta ja noortele, nõustamine ja uuringud; noorsootööalane koolitus, täiend- ja ümberõpe; noorte tervistav ja arendav puhkus; noorte töökasvatus; rahvusvaheline noorsootöö; noorsootöö struktuurid ja noorte osalus (Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001‑2004).

Noorsootöö üldised põhimõtted, millest lähtutakse ka Tallinna noorsootöö korraldamisel:

1. Noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööaega.

2. Noorsootöö sisuks on sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut, aitab kujundada eetilisi tõekspidamisi, isamaalisust, austust.

3. Noorsootööd tehakse noorte jaoks, koos noortega, kaasates noorsootöö otsuste tegemisse.

4. Noorsootöö lähtub noorte tegelikest vajadustest, huvidest ja soovidest.

5. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel.

6. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel.

7. Noorsootöö prioriteetseks aspektiks on ühiskonnapädevuse suurendamine.

8. Noorsootöö eeldab terviklikku noorsootöö struktuuri ja korralduslikke mehhanisme efektiivseks koostööks haridus-, sotsiaal- ja teiste tugisüsteemidega.

9. Noorsootöös on eriline tähelepanu noorte kaasamisele ühiskonnaelu protsessidesse.

10. Noorsootöö sihtgrupi moodustavad 7‑26aastased noored. Olenevalt noore osalusvõimalustest ühiskonnaelus määratletakse noorsootöö projektide ja programmide planeerimisetapil sihtgrupid vastavalt piiratud võimalustele, kas geograafilisest, majanduslikust, keelelisest, sotsiaalsest, tervislikust aspektist lähtuvalt.

(Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001‑2004, lühendatult)

Tallinna noorsootöö arengusuundade koostamisel aastateks 2006–2010 on lähtutud eelpool esitatud lähenemisest “noor kui ressurss” ja järgmistest strateegilistest dokumentidest:

·      Eesti noorsootöö kontseptsioon 2001‑2004,

·      Eesti noorsootöö arengukava aastateks 2001‑2004,

·      Tallinna strateegia “Tallinn 2025”,

·      Tallinna arengukava 2006‑2015,

·      Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005–2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks,

·      Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsioon (1995),

·      Euroopa Komisjoni Valge Raamat “Uus hoog Euroopa noortele” (2001),

·      Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010,

·      ÜRO resolutsioon: World Programme of Action for Youth to the year 2000 and Beyond (1996).

Tallinna Noorsootöö Keskuse veebilehel on märgitud, et Tallinnas oli seisuga 01.09.2005 noori vanuses 7–26 99 084, mis moodustab 24,6% Tallinna elanike üldarvust (Statistikaamet). Noorsootöö sihtgrupp on 7–26 eluaastat. Selles sihtgrupis võib tinglikult eristada järgmiseid vanusrühmi 7–11; 12‑18; 19–26.

Vanuseliselt jaotuvad noored vanusrühmade lõikes seisuga 01.09.2005 järgmiselt(Statistikaamet):

vanus

7-11

12-17

18-26

arv

15742

27489

55853

Tallinna noorsootöö SWOT-analüüsist, 2003

Töö käigus koostatud SWOT näitas sisekeskkonna analüüsil järgmist:

Tugevustenasaab esile tuua olemasolevad ja hästi toimivad noortekeskused, huvialakoolid, koolide huviringid, päevakeskused, vabaajakeskused, spordiklubid ja –baasid, noorte- ja projektlaagrid, info- ja nõustamisteenused, noorteühingute aastatoetused ja õpilasmalevad. Märkimist väärib ka erinevate partnerite kaasamine noorsootöösse kolmandast, riiklikust ja ärisektorist ning olemasolevad rahvusvahelised kontaktid nii asutuste kui ametkondade tasandil.

Linna noorsootöö arengut toetab olemasolev seadusandlus, kõrghariduse omandamise võimalus noorsootöö valdkonnas ja avalikkuse huvi noortega seonduvate teemade vastu, sh eriti riskirühma noorte, nõustamise, info ja osaluse teemade osas.

Nõrkustena tuleb märkida võrgustiku ja koostöö puudulikkust erinevate noortega seotud valdkondade ja asutuste vahel, samuti töömudelite ebapiisavust. Nõrkusteks on kindlasti materiaalsete ja inimressursside vähesus noorsootöös, samuti objektiivse teabe vähesus noorte vaba aja veetmise trendide, infohankimise harjumuste, osalussoovide jm osas. Erivajadusega noorte kaasamine noorsootöösse ja erivajadustega noorte integreerimine läbi noorsootöö meetodite on samuti väljakutseks. Täiendkoolitussüsteem noorsootöötajatele ja noorsootöö valdkonnas tegutsevatele pedagoogidele ei ole piisav.

 

4.   Strateegia “Tallinn 2025”

2.3 Hariduse ja noorsootöö strateegia

2.3.1 Seostatus üldstrateegiasse

Õppimist, õpetamist ja vaba aja sisukat veetmist toetab loovust arendav õpikeskkond, milles kesksel kohal on isiksuse arengut, eneseteostust, sotsiaalset sidusust ja tervislikku eluviisi väärtustav keskkond. Terviklik haridusvõrk toetab õppesuundade ja õppekavade valikut tulenevalt õppija võimetest ja tööturu vajadustest. Õppimisele aitab kaasa laialdane infotehnoloogiline tugi. Noorte individuaalprogrammid enesearenduseks toetavad isiksuse võimete süstemaatilist arendamist, vaimset ja füüsilist harmooniat ning elutervete käitumisharjumuste kujunemist. Tulevikus kaovad haridussüsteemis selged piirid  erinevate haridusliikide vahel.

2.3.2 Lähteseisund ja arengueeldused

Õppijate ruumilise mobiilsuse kasv ja keskendumine hariduseteenuste kvaliteedile eeldab tõsist tähelepanu noorte vaba aja sisukale korraldamisele (huvihariduse ja spordivõimaluste mitmekesisus, aktiivne noorsootöö, ennetustegevus). Õppetöö välise osa kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida õppekoormuse langusest tulenevat kooliruumide kasutusintensiivsust ja ülalpidamiskulusid. Võib prognoosida, et koolid muutuvad märksa polüfunktsionaalsemaks. Põimuvad laste õppimise ja vaba aja veetmise võimalused, muutub õppimiskäsitlus. IKT ja virtuaalõppe osatähtsus kasvab ning suureneb mitteformaalse hariduse osa. Viimane toob kaasa tasulise õppe kasvu ning erahariduse laienemise.

2.3.3 Tulevikusuunad ja olulised sammud

Tulevikusuundumuste seadmiseks ja esitatud arengueeldustega edukaks toimetulekuks on vajalik keskenduda lahenduste leidmisele võtmeküsimustes:

·      õpikeskkonna (spordi-, huvihariduse ja huvitegevuse) kaasaegsuse kindlustamine ruumid, õpikud, töövahendid, IKT, turvalisus, tervisekaitsenõuded;

·      asutuste võrkstruktuuri ühtlase koormatuse saavutamine, institutsionaalse ja halduspiire ületava koostöö korraldamine;

·      haridusfinantseeringute tagatus ja vahendite efektiivne kasutamine;

·      võrdsed võimalused haridusele juurdepääsuks;

·      õpilaste sotsialiseerumise korraldamine;

·      muukeelse elanikkonna lõimumise soodustamine;

·      noorte kuritegevuse ennetamine ja ohjeldamine;

·      elukestva õppe tagatiste kindlustamine –eneserealiseerimine, töö- ja karjääri-võimalus, haridusinvesteeringute tagasimaksmise võime, haridussüsteemi terviklik käsitlus (tupikteede vältimine);

·      võimekatele ja andekatele kohapeal perspektiivi pakkumine;

·      haridus-, spordi- ja noorsootöö eri taseme juhtide pädevuse tagamine;

·      maa-alade broneerimine ja uute objektide rajamine linlaste ühiskasutuse objektideks, maa munitsipaliseerimine.

Esitatud valikutest tasakaalu leidmisel nähtub, et Tallinna hariduselus on vajalik teha mitmeid olulisi ümberkorraldusi. Nii üldhariduskoolid kui ülikoolid sisaldavad suurt potentsiaali vaba aja veetmise ja erinevate huvialaliste tegevustega seotud võimaluste laiendamiseks.

2.3.4 Esmased sammud

Peamised tegevussuunad, millega tuleb kohe tegelema hakata. Need on:

·      haridusasutuste võrgu optimeerimine ja koolides õppetegevuse muutmine polüfunktsionaalseks. Õppetööle lisaks laiendada koolides huvihariduse, noorsoo- ja sporditöö võimalusi. Tulemuseks on õpilaste tegevuse mitmekesistamine koolis ja kooliruumide ajalise koormatuse kasv. Alustada läbirääkimisi naaberomavalitsustega alus-, põhi- ja keskhariduse teenuse osutamise mahtude selgitamiseks pealinna koolides. Samuti laste spordi- ja huviringidesse kaasamisest. Teha internetis kättesaadavaks teave hariduse, spordi- ja noorsootöö võimalustest pealinnas;

·      noorte huvitegevuse, harrastus- ja saavutusspordi tegelemisvõimaluste laiendamine ning soovijatele osavõtutingimuste võimalikult maksimaalne tagamine.

5.   Huvikoolide/keskuste arengukontseptsioon

HUVIKESKUSTE JUHTIDE KOGU HAKK poolt on 2002. aastal koostatud huvialakoolide/keskuste arengukontseptsioon. Selles on toodud eesmärgid aastateks 2003‑2006. Eesmärkideks on suurendada noorte (sh vähemkindlustatud peredest lapsed/noored) kaasamist ja osalust.

Tulemused:

·      kõigile soovijatele on huvialakoolis tagatud koolitusvõimalus;

·      arendatud on noorte rahvuslik-kultuurilist identiteeti;

·      noortele on antud lisateadmisi tervist, isiksuse arendamist, majandust ja ühiskondlikku elu puudutavates küsimustes;

·      suurenenud on isamaalise kasvatuse osatähtsus;

·      tagatud on omakultuuri säilimine;

·      arendatud on vabatahtlikku tööd läbi ringitegevuse (õpetaja kaasab noored ringi tegevusse/ organiseerimisse/ korraldamisse);

·      noored on arenenud aktiivseteks, isikupärasteks ja demokraatlikeks kodanikeks;

·      loodud on huvialakoolidevaheline noorte esindus (paralleelselt HUVIKESKUSTE JUHTIDE KOGUGA HAKK ):

a) igas huvialakoolis on noorte esindus;

b) noorte esinduste esindajatest on moodustatud HAKKi Noortekogu (omab infot noorsootöö võimaluste kohta, teavitab noori ja vahendab nt suhtlemist välismaaga või teiste noorteorganisatsioonidega; tegeleb noorte hulgas rassismi ja välismaalaste vihkamise tõrjumisega; arendab noorte hulgas demokraatiat ja jälgib inimõigusi; korraldab noortele alternatiivseid üritusi, nt internetiklubid).

3.4.2. Laiendada huvialakoolide/keskuste tegevust (kõigi valdkondade kaetus ja uued ruumid)

Tulemused:

·      huvialakoolides/keskustes on kõik nõutud valdkonnad kaetud: muusika, tants, teater, kujutav kunst, tehnika, sport, käsitöö, loodus jne;

·      poistele on loodud senisest rohkem huvialaringe;

·      väljatöötatud on raamõppekavad, mille alusel väljastatakse ühtne tunnistus;

·      noortes on suurendatud keskkonnateadlikkust, tervisekasvatust, kaitsevalmidust;

·      korraldatud on süstemaatiline tagasiside noorsoouuringute näol;

·      noortele on võimaldatud üldhariduskooli ainetes järeleaitamine;

·      keele õppe eesmärgiga on loodud võõrkeelseid huvialaringe;

·      arendatud on võimalusi teadmiste rakendamiseks praktikasse;

·      arendatud on muid noorsootöö valdkondi;

·      loodud on tingimused kvaliteetse kaadri järelkasvuks;

·      toimub koostöö erialaliitude, kutsekoolide ja teiste haridusasutustega;

·      tihenenud on koostöö üldhariduskoolide huvialajuhtidega;

·      huvialakoolide tegevus on suunatud tulemustele (välja on töötatud mõõtindikaatorid ja kontrollmehhanismid);

·      kasutusele on võetud noore kvalifikatsioonipass, mis sisaldab ülevaadet noore läbitud huvialaringidest/ kursustest/ töökogemustest;

·      suurenenud on huvialakoolide/keskuste omavaheline koostöö.

3.4.3. Saavutada riigi- ja kohaliku omavalitsuse poolne toetus

Tulemused:

·      algatatud on avalik diskussioon huvialahariduse olulisusest ja vajalikkusest ettevõtjate, teadlaste ja poliitiliste otsustajate vahel;

·      tõstetud on riigipoolset rahalist toetust: välja on töötatud erialade keskmised õpilaskohamaksumused;

·      tagatud on kohaliku omavalitsuse poolne rahaline toetus;

·      huvialakoolide/-keskuste õpilaskohamaksumus on seotud põhikooli- ja gümnaasiumi õpilaskohamaksumusega;

·      kohalik omavalitsus tagab oma valla/linna noortele võimalused huvialahariduseomandamiseks oma vallas/linnas või naaber vallas/ -linnas;

·      lahendatud on probleem naabervaldade/ -linnade laste huvialategevuse tasustamisega.

3.4.4. Töötada välja seadusandlik baas munitsipaalhuvialakoolide/

-keskuste arenemiseks (koolide ja pedagoogide kaitse)

Tulemused:

·      seadustes on säilitatud huvialaharidus ja huvialakoolide staatus;

·      huvialaharidus on väärtustatud kui väga oluline haridusliik isiksuse arenemisel ja kujunemisel;

·      välja on töötatud muudatusettepanekud huvialaharidust ja huvialakoole sisaldavate seaduste ja määruste kohta;

·      huvialakoolide pedagoogidele on tagatud sotsiaalsed garantiid üldhariduskoolide pedagoogidega võrdsetel alustel;

·      tagatud on õpetajate mitmekülgne täiendharidus (sh interneti kasutamine, uued pedagoogilised lähenemisviisid);

·      huvialakoolide pedagoogidele on välja töötatud kvalifikatsiooninõuded ja neile vastav atesteerimisprotsess.

6.   Noorsootöö strateegia 2006‑2013

Noorsootöö strateegia 2006‑2013 raames on huvialahariduse korraldamiseks ja arendamiseks kavandatud järgmised meetmed:

Meede 10: vähem võimalusi omavatele noortele suunatud huvitegevuse ja huvialahariduse kättesaadavuse toetamine.

Meede 11: huvialakoolide ja huvitegevust pakkuvate institutsioonide arendamine

Meede 12: huvitegevuses ja huvialahariduses kasutatavate meetodite ja vahendite mitmekesistamine, sh uute metoodikate arendamine.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 2

 

Tallinna munitsipaalhuvikoolid ja huvikoolid, mille tegevust Tallinna linn on toetanud 2006. aastal

 

 

 

LISA LISA 2 Tallinna munitsipaalhuvikoolid ja huvikoolid, mille tegevust Tallinna linn on toetanud 2006. aastal

Nimi

Omandivorm

Õppekeel

Eesti Tantsuagentuuri Kaie Kõrbi Balletistuudio

era

eesti

Arsise Kellade Kool

era

eesti

Meero Muusik

era

eesti

Muusika-mängukool Musamari

era

eesti

Tantsustuudio TODES

era

eesti/vene

Erakunstikool “Lasteakadeemia

era

eesti/vene

Fine 5 Tantsukool

era

eesti

Huvialakool Midrimaa

era

eesti

Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool

era

eesti

Kunstide Kool COLOR

era

eesti

Mittetulundusühing Lasnamäe Huvikool

era

eesti/vene

Lasnamäe Muusikakool

munitsipaal

eesti

Laste ja Noorte Erakool LOOVUS

era

eesti

Lasteekraani Muusikastuudio Koorikool

era

eesti

Midrimaa Huvikool

era

eesti

Haabersti Eramuusikakool

era

vene

Kunstiõppekeskus Welt

era

eesti/vene

Sonare Huvialakool

era

eesti

Mustamäe Laste Loomingu Maja

munitsipaal

eesti/vene

Nõmme Muusikakool

munitsipaal

eesti/vene

Eesti Tantsuagentuuri Tantsukeskus

era

eesti

Sally Kool

era

eesti

Dharma Huvikool

era

eesti/vene

Tallinna Huvikeskus “Kullo

munitsipaal

eesti/vene

Tallinna Kanutiaia Noortemaja

munitsipaal

eesti/vene

Tallinna Kopli Noortemaja

munitsipaal

eesti/vene

Tallinna Kunstikool

munitsipaal

eesti/vene

Tallinna Muusikakool

munitsipaal

eesti

Tallinna Noorte Spordikeskus*

munitsipaal

eesti

Tallinna Nõmme Noortemaja

munitsipaal

eesti

Tantsukool Noor Ballett

era

Eesti

Nukufilmi Lastestuudio

era

eesti

Let’s Dance Tantsustuudio

era

eesti

Vanalinna Hariduskolleegium (VHK), sh VHK Kunstimaja, VHK Muusikakool ja VHK Muusikamaja

munitsipaal

eesti

*Tallinna Noorte Spordikeskus on alates 1. jaanuarist 2007 Tallinna Spordi- ja Noorsooameti haldusalas

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 3

 

Ringide ja õpilaste arv Tallinna munitsipaalhuvikoolides 2006. aastal

 

 

 

LISA LISA 3 Ringide ja õpilaste arv Tallinna munitsipaalhuvikoolides 2006. aastal

Haridusameti andmed seisuga 10. mai 2006

Kooli nimetus 

tehnika-ringid

loodus-ringid

turismi-ringid

spordi-ringid

kunsti-ringid

sõna­kunsti-ringid

muusika-ringid

tantsu-ringid

konstruee­rimis-ringid

keele-ringid

lasteorg.

muu

eelkool

täis­kasvanuid 

poisse 

tüdru­kuid

Kokku ringides

Tallinna Huvikeskus „Kullo”

27

1

2

 

20

3

16

18

 

2

 

1

27

6

803

1524

2327

Tallinna Kanutiaia Noortemaja

4

 

 

 

17

8

11

10

 

5

 

30

11

 

477

1017

1494

Tallinna Nõmme Noortemaja

8

6

 

5

25

4

12

15

1

2

 

 

16

 

305

713

1018

Mustamäe Laste Loomingu Maja

3

 

 

 

22

3

7

15

 

16

 

4

12

 

370

866

1236

Tallinna Kopli Noortemaja

3

 

 

 

7

 

9

10

 

8

 

2

11

 

148

451

599

Tallinna Noorte Spordikeskus

 

 

 

24

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

159

194

353

Tallinna Kunstikool

 

 

 

 

25

 

 

 

 

 

 

 

 

 

36

255

291

Vanalinna Hariduskolleegium

sh VHK Kunstikool

 

 

 

 

8

 

 

 

 

 

 

 

 

 

32

67

99

sh VHK Muusikamaja (sh teatrikool)

 

 

 

 

 

3 teater

12

3

 

 

 

 

5

 

137

284

421

sh VHK Kunstimaja

 

 

 

 

27

 

 

 

 

 

 

 

 

 

117

159

276

Kokku

45

7

2

29

151

21

67

71

1

33

 

37

82

6

2584

5530

8114

 

Tallinna Muusikakool

366

 

17 pillieriala

 

 

 

 

 

Nõmme Muusikakool

455

 

18 pillieriala

 

 

 

 

 

Lasnamäe Muusikakool

134

 

16 pillieriala

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

201

 

19 pillieriala

 

KOKKU

9270

 

 

Kokku muusikakoolides:

1156

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 4

 

Andmed muusikakoolide kohta erialade kaupa seisuga 5. mai 2006

 

 

 

LISA LISA 4 Andmed muusikakoolide kohta erialade kaupa seisuga 5. mai 2006

 

Eriala nimetus

Õpilaste arv

Sooline jagunemine

KOKKU

 

 

alg

kesk

vanem

poisid

tüdrukud

 

 

Klaver

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

109

63

3

33

142

175

 

Nõmme Muusikakool

145

81

 

52

174

226

 

Lasnamäe Muusikakool

24

20

 

4

40

44

 

VHK Muusikakool

31

22

3

19

37

56

 

Kokku

309

186

6

108

393

501

 

Viiul

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

38

24

5

2

65

67

 

Nõmme Muusikakool

32

18

 

7

43

50

 

VHK Muusikakool

25

12

6

6

37

43

 

Kokku

95

54

11

15

145

160

 

Tšello

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

3

1

 

 

4

4

 

Nõmme Muusikakool

10

1

 

5

6

11

 

VHK Muusikakool

5

3

 

6

2

8

 

Kokku

18

5

 

11

12

23

 

Kitarr

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

25

3

 

10

18

28

 

Nõmme Muusikakool

25

9

 

13

21

34

 

Lasnamäe Muusikakool

7

 

 

4

3

7

 

VHK Muusikakool

14

4

1

17

2

19

 

Kokku

71

16

1

44

44

88

 

Vioola

 

 

 

 

 

 

 

Nõmme Muusikakool

2

 

 

1

1

2

 

VHK Muusikakool

 

 

1

 

1

1

 

Kokku

2

 

1

1

2

3

 

Flööt

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

15

7

2

3

21

24

 

Nõmme Muusikakool

25

8

 

1

32

33

 

Lasnamäe Muusikakool

2

5

 

 

7

7

 

VHK Muusikakool

3

2

 

 

5

5

 

Kokku

45

22

2

4

65

69

 

Klarnet

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

8

2

 

9

1

10

 

Nõmme Muusikakool

4

6

 

6

4

10

 

Lasnamäe Muusikakool

7

2

 

7

2

9

 

Kokku

19

10

 

22

7

29

 

Saksofon

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

7

4

 

5

6

11

 

Nõmme Muusikakool

8

5

 

9

4

13

 

Lasnamäe Muusikakool

5

1

 

5

1

6

 

VHK Muusikakool

 

2

 

1

1

2

 

Kokku

20

12

 

20

12

32

 

Trompet

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

6

4

 

10

 

10

 

Nõmme Muusikakool

10

8

 

18

 

18

 

Lasnamäe Muusikakool

7

1

 

8

 

8

 

Kokku

23

13

 

36

 

36

 

Tromboon

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

1

 

 

1

 

1

 

Nõmme Muusikakool

4

3

 

7

 

7

 

Kokku

5

3

 

8

 

8

 

Metsasarv

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

1

 

 

1

 

1

 

Nõmme Muusikakool

2

 

 

2

 

2

 

Kokku

3

 

 

3

 

3

 

Alt

 

 

 

 

 

 

 

Nõmme Muusikakool

1

 

 

1

 

1

 

Lasnamäe Muusikakool

5

1

 

6

 

6

 

Kokku

6

1

 

7

 

7

 

Kontrabass

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

1

 

 

 

1

1

 

Nõmme Muusikakool

1

 

 

1

 

1

 

Kokku

2

 

 

1

1

2

 

Bariton

 

 

 

 

 

 

 

Nõmme Muusikakool

5

1

 

6

 

6

 

Kokku

5

1

 

6

 

6

 

Löökpillid

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

7

 

 

4

3

7

 

Nõmme Muusikakool

7

2

 

6

3

9

 

Lasnamäe Muusikakool

7

5

 

10

2

12

 

VHK Muusikakool

2

 

 

1

1

2

 

Kokku

23

7

 

21

9

30

 

Akordion

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

8

2

 

7

3

10

 

Nõmme Muusikakool

16

9

 

16

9

25

 

Lasnamäe Muusikakool

5

2

 

2

5

7

 

VHK Muusikakool

 

1

 

 

1

1

 

Kokku

29

14

 

25

18

43

 

Oboe

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

1

1

 

1

1

2

 

Nõmme Muusikakool

3

 

 

1

2

3

 

Lasnamäe Muusikakool

1

 

 

 

1

1

 

VHK Muusikakool

 

 

1

1

 

1

 

Kokku

5

1

1

3

4

7

 

Plokkflööt

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

1

 

 

 

1

1

 

Lasnamäe Muusikakool

6

2

 

1

7

8

 

VHK Muusikakool

11

10

1

4

18

22

 

Kokku

18

12

1

5

26

31

 

Kannel

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

8

5

 

2

11

13

 

Lasnamäe Muusikakool

5

2

 

 

7

7

 

VHK Muusikakool

8

4

 

4

8

12

 

Kokku

21

11

 

6

26

32

 

Süntesaator

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe Muusikakool

5

 

 

1

4

5

 

Kokku

5

 

 

1

4

5

 

Fagott

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Muusikakool

 

1

 

1

 

1

 

Kokku

 

1

 

1

 

1

 

Harf

 

 

 

 

 

 

 

Nõmme Muusikakool

4

 

 

 

4

4

 

Kokku

4

 

 

 

4

4

 

Tuuba

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe Muusikakool

1

1

 

2

 

2

 

Kokku

1

1

 

2

 

2

 

Euphonium

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe Muusikakool

 

1

 

1

 

1

 

Kokku

 

1

 

1

 

1

 

Basskitarr

 

 

 

 

 

 

 

Lasnamäe Muusikakool

4

 

 

3

1

4

 

Kokku

4

 

 

3

1

4

 

Klavessiin

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

3

2

 

 

5

5

 

Kokku

3

2

 

 

5

5

 

Muusikateadus

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

 

 

2

 

2

2

 

Kokku

 

 

2

 

2

2

 

Koorijuhtimine

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

 

 

1

1

 

1

 

Kokku

 

 

1

1

 

1

 

Kompositsioon

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

 

 

1

 

1

1

 

Kokku

 

 

1

 

1

1

 

Laulmine

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

 

 

1

 

1

1

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

Kooriklass

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

9

2

 

5

6

11

 

Kokku

9

2

 

5

6

11

 

Vanamuusika

 

 

 

 

 

 

 

VHK Muusikakool

4

1

3

3

5

8

 

Kokku

4

1

3

3

5

8

 

KOKKU

749

376

31

362

794

1156

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 5

 

Tallinna huvikoolid linnaositi

 

 

 

LISA LISA 5 Tallinna huvikoolid linnaositi

Haabersti: 2

Sonare Huvialakool

Haabersti Eramuusikakool

Kesklinn: 19

Eesti Tantsuagentuuri Tantsukeskus

Arsise Kellade Kool

Erakunstikool “Lasteakadeemia

Fine 5 Tantsukool

Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool

Laste ja Noorte Erakool LOOVUS

Lasteekraani Muusikastuudio Koorikool

Eesti Tantsuagentuuri Kaie Kõrbi Balletistuudio

Meero Muusik

Muusika-mängukool “Musamari

Tantsustuudio TODES

Kunstiõppekeskus Welt

Sally Kool

Nukufilmi Lastestuudio

Tallinna Kanutiaia Noortemaja

Tallinna Kunstikool

Tallinna Muusikakool

Dharma Huvikool

Vanalinna Hariduskolleegium, sh

VHK Kunstimaja

VHK Muusikakool

VHK Muusikamaja

Kristiine: 1

Tallinna Huvikeskus “Kullo”

Lasnamäe: 5

Lasnamäe Huvikool

Lasnamäe Muusikakool

Huvialakool Midrimaa

Tallinna Noorte Spordikeskus

Kunstide Kool COLOR

Mustamäe: 1

Mustamäe Laste Loomingu Maja

Nõmme: 3

Midrimaa Huvikool

Nõmme Muusikakool

Tallinna Nõmme Noortemaja

Pirita:1

Let’s Dance Tantsustuudio

Põhja-Tallinn: 2

Tantsukool Noor Ballett

Tallinna Kopli Noortemaja

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 6

 

Tallinna üldhariduskoolide huviringides osalevate õpilaste arv ja suhtarv seisuga 1. veebruar 2007

 

 

 

LISA LISA 6 Tallinna üldhariduskoolide huviringides osalevate õpilaste arv ja suhtarvseisuga 1. veebruar 2007

Kooli nimetus

Õpilasi koolis

Õpilasi ringides

Osalejate %

HAABERSTI

 

 

 

Haabersti Vene Gümnaasium

522

536

103

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

719

457

64

Tallinna Mustjõe Gümnaasium

640

692

108

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium

585

419

72

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium

690

349

51

Tallinna Õismäe Vene Lütseum

895

822

92

Õismäe Kool

48

148

308

Kokku

4099

3423

84

KESKLINN

 

 

 

Gustav Adolfi Gümnaasium

1078

547

51

Jakob Westholmi Gümnaasium

836

470

56

Kadrioru Saksa Gümnaasium

865

715

83

Liivalaia Gümnaasium

508

372

73

Tallinna 21. Kool

1286

825

64

Tallinna Humanitaargümnaasium

900

444

49

Tallinna Inglise Kolledž

753

386

51

Tallinna Juhkentali Gümnaasium

529

360

68

Tallinna Juudi Kool

191

135

71

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

755

495

66

Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkool

43

157

365

Tallinna Prantsuse Lütseum

783

265

34

Tallinna Reaalkool

1050

616

59

Tallinna Tõnismäe Reaalkool

812

213

26

Tallinna Ühisgümnaasium

866

430

50

Kokku

11255

6430

57

LASNAMÄE

 

 

 

Lasnamäe Gümnaasium

972

772

79

Lasnamäe Lasteaed-Algkool

69

268

388

Lasnamäe Põhikool

237

217

92

Lasnamäe Vene Gümnaasium

670

552

82

Lasnamäe Üldgümnaasium

727

517

71

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

826

584

71

Tallinna Laagna Gümnaasium

776

408

53

Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool

18

29

161

Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

864

402

47

Tallinna Läänemere Gümnaasium

679

588

87

Tallinna Mahtra Gümnaasium

564

588

104

Tallinna Pae Gümnaasium

487

543

111

Tallinna Paekaare Gümnaasium

445

247

56

Tallinna Paekaare Lasteaed-Algkool

55

35

64

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium

1125

491

44

Tallinna Sikupilli Keskkool

378

360

95

Kokku

8892

6601

74

KRISTIINE

 

 

 

Tallinna 1. Internaatkool

84

300

357

Tallinna Kristiine Gümnaasium

730

393

54

Tallinna Kristiine Lasteaed-Algkool

69

161

233

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

758

254

34

Kokku

1641

1108

68

MUSTAMÄE

 

 

 

Tallinna 32. Keskkool

883

528

60

Tallinna 37. Keskkool

544

249

46

Tallinna 53. Keskkool

762

491

64

Tallinna 63. Põhikool

129

54

42

Tallinna Arte Gümnaasium

846

426

50

Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool

85

205

241

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

630

307

49

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium

656

492

75

Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkool

88

126

143

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

894

745

83

Tallinna Saksa Gümnaasium

1041

526

51

Tallinna Tehnikagümnaasium

901

491

54

Kokku

7459

4640

62

NÕMME

 

 

 

Tallinna Nõmme Gümnaasium

766

275

36

Tallinna Nõmme Põhikool

479

311

65

Tallinna Pääsküla Gümnaasium

531

340

64

Tallinna Rahumäe Põhikool

531

600

113

Tallinna Valdeku Põhikool

152

203

134

Kokku

2459

1729

70

PIRITA

 

 

 

Merivälja Kool

174

297

171

Pirita Majandusgümnaasium

951

319

34

Kokku

1125

616

55

PÕHJA-TALLINN

 

 

 

Ehte Humanitaargümnaasium

697

341

49

Kalamaja Põhikool

333

412

124

Karjamaa Gümnaasium

391

270

69

Pelgulinna Gümnaasium

760

408

54

Pelguranna Gümnaasium

258

135

52

Ristiku Põhikool

326

286

88

Sõle Gümnaasium

271

185

68

Tallinna Heleni Kool

21

45

214

Tallinna Kunstigümnaasium

709

173

24

Tallinna Ranniku Gümnaasium

505

273

54

Kokku

4271

2528

59

KOKKU

41201

27075

66

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 


Tallinna Linnavolikogu 18. oktoobri 2007
otsuse nr 252
LISA LISA 7

 

Üldhariduskoolides toimuvate ringide valdkonnad ja osavõtjate arv mais 2006 (Haridusameti andmetel)

 

 

 

LISA LISA 7 Üldhariduskoolides toimuvate ringide valdkonnad ja osavõtjate arv mais 2006 (Haridusameti andmetel)

Kooli nimetus 

tehnika-

ringid

loodus-

ringid

turismi-

ringid

spordi-

ringid

kunsti-ringid

Sõna­kunsti­ringid

muusika-ringid

muusika-klassid

tantsu-ringid

konstr. ringid

keele-ringid

lasteorg.

muud

eelkool

P

T

Kokku ringides

Kokku koolis

HAABERSTI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium

2

 

 

4

3

1

5

2

1

 

 

 

 

 

150

184

334

715

Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium

 

2

 

5

1

1

4

 

4

 

 

 

 

 

191

306

497

642

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

 

 

 

8

4

4

4

4

5

 

 

 

 

 

127

347

474

762

Haabersti Vene Gümnaasium

 

 

 

3

3

3

2

1

1

 

2

1

 

 

125

177

302

598

Tallinna Õismäe Vene Lütseum

5

1

 

3

1

 

2

4

 

 

1

 

 

3

345

461

806

892

Tallinna Mustjõe Gümnaasium

9

 

 

3

5

1

2

1

6

 

11

1

 

 

455

434

889

640

Õismäe Kool

2

 

 

 

5

1

2

 

1

 

 

 

 

 

71

49

120

148

Kokku

18

3

 

26

22

11

21

12

18

 

14

2

 

3

1464

1958

3422

4397

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KESKLINN

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinna Magdaleena Lasteaed-Algkool.

 

 

 

1

2

 

4

 

 

 

2

 

2

 

70

88

158

114

Tallinna Juudi Kool

 

 

 

 

 

3

3

 

2

 

 

 

2

 

166

83

249

194

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

 

 

 

1

2

2

 

 

 

 

3

 

18

 

218

304

522

814

Tallinna Ühisgümnaasium

 

2

1

3

2

6

6

2

3

 

 

 

 

 

134

326

460

914

Tallinna Inglise Kolledž

1

 

1

1

2

1

4

4

5

 

 

 

3

 

206

285

491

768

Liivalaia Gümnaasium

1

 

 

4

 

 

5

 

2

 

 

 

 

 

58

170

228

529

Tallinna Reaalkool

 

 

 

1

2

1

8

 

 

 

 

2

 

 

89

165

254

1066

Tallinna Humanitaargümnaasium

 

1

1

1

1

6

2

1

 

 

8

 

4

 

131

256

387

1023

Gustav Adolfi Gümnaasium

3

 

 

6

3

2

9

 

 

 

2

 

5