TALLINNA LINNAVOLIKOGU

 

OTSUS

 

 

Tallinn

1. november 2007 nr 267

 

 

 

 

Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas

 

 

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33, planeerimisseaduse § 23 lg 6, § 24 lõigete 3 ja 6 ning Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõigete 1, 3, 5 ja 6 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmiste põhimotiivide ja kaalutlustega:

- Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Terase ja F. R. Faehlmanni tänava nurgal, Tallinna üldplaneering määrab planeeritava maa-ala korruselamute alaks, s.o põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Detailplaneeringuga kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

- Detailplaneeringu koostamise algatamist taotlenud isik soovis Terase tn 16 krundile ehitusõiguse määramist kuni 8‑korruselise mitme korteriga elamu ehitamiseks. Detailplaneering algatati eesmärgiga rajada kinnistule linnaehituslikult sobivam kuni 6‑korruseline mitme korteriga elamu. Võrreldes esialgselt kavandatuga on detailplaneeringu lahendust muudetud, arvestades nii linnakodanike kui planeeringu kooskõlastajate ettepanekuid. Hoone kõrgust on vähendatud kaheksalt korruselt kuue korruseni, korterite arvu on vähendatud 22 korterilt 13 korterini.

- Hoonestusala on määratud tänavaruumi korrastamiseks nurgalahendusega hoone ehitamiseks. Hoone välisviimistluse projekteerimiseks on määratud tingimus lähtuda antud keskkonnale iseloomulikest ja arhitektuurselt sobivatest viimistlusmaterjalidest, arvestades kontaktalas asuvate puitelamute ja krohvitud fassaadidega kivielamutega.

- Naaberhoonete eluruumide kohta on OÜ FASSAADIPROJEKT koostanud insolatsiooni kestuse muutumise analüüsid, mille tulemuste alusel on kavandatud hoone mahud modelleeritud nii, et jääv insolatsiooni kestus vastaks heale ehitustavale.

- Juurdepääs planeeringualale on tagatud nii Terase kui F. R. Faehlmanni tänavalt, nende tänavate olemasolevat liikluskorraldust planeeringuga ei muudeta. Läbi Terase tn 16 kinnistu kulgenud isetekkeline jalgtee likvideeritakse ja selle asemele on krundi põhjapiirile Hõbeda tänava kõnnitee pikendusena ette nähtud avalikult kasutatavaks määratud kõnnitee.

- Parkimiskohad on ette nähtud krundile: hoone keldrikorrusele on kavandatud 7 parkimiskohta ja esimesele korrusele 7 parkimiskohta. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardi “EVS 843:2003 Linnatänavad” vahevööndi normist.

- Planeeringuga nähakse ette Terase tn 16 krundil kasvava kolme puu likvideerimine. Asemele istutatakse F. R. Faehlmanni tänava poolsele küljele üks puu. Terase tn 14 ja 16 kruntide piiril asuv hekk likvideeritakse rajatava kõnnitee ulatuses, ülejäänud osas hekk korrastatakse.

- Üks detailplaneeringu eesmärke ehitusõiguse ulatuse määramisel on suurendada Kesklinna asutustihedust. Linnaruumi tihendamine kesklinnas on põhjendatud juba rajatud sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavuse tõttu ja ühtlasi vältimaks valglinnastumist. Eesmärk vastab säästva arengu põhimõtetele.

 

 

Tallinna Linnavolikogu

 

o t s u s t a b:

 

1. Kehtestada Terase tn 16 kinnistu detailplaneering, RUUM JA MAASTIK OÜ töö nr 11/04, millega on muudetud Kesklinnas 0,1 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Terase tn 16 krundi maakasutuse sihtotstarvet elamumaast 5% ulatuses ärimaaks ja määratud ehitusõigus kuni 6‑korruselise äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks ning planeeritud ja määratud avalikku kasutusse kõnnitee.

2. Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 206 kehtestatud Terase tn 11 kinnistu detailplaneering Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringuga planeeritava tänavamaa osas.

3. Tallinna Maa-ametil korraldada kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne Terase tn 16 kinnistule ehitusloa väljastamist.

4. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 7. juunil 2007 sõlmitud lepingule nr TT‑7/K‑07.

5. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlike teadaandeid.

6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees

 

 


Tallinna Linnavolikogu 1. novembri 2007
otsuse nr 267
LISA

 

 

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu otsuse “Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas” juurde

 

 

 

Esitada Tallinna Linnavolikogule kehtestamiseks Terase tn 16 kinnistu detailplaneering, millega on muudetud Kesklinnas 0,1 ha suurusel planeeritaval maa-alal asuva Terase tn 16 krundi maakasutuse sihtotstarvet elamumaast 5% ulatuses ärimaaks ja määratud ehitusõigus kuni 6‑korruselise äriruumidega mitme korteriga elamu ehitamiseks ning planeeritud ja määratud avalikku kasutusse kõnnitee.

Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 206 kehtestatud Terase tn 11 kinnistu detailplaneering Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringuga planeeritava tänavamaa osas.

Tallinna Maa-ametil korraldada kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne Terase tn 16 kinnistule ehitusloa väljastamist.

Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Terase ja F. R. Faehlmanni tänava nurgal. Planeeritava maa‑ala suurus on 0,1 ha. Terase tn 16 kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa. Krunt on väike, kolmnurkse kujuga, hoonestamata ja seda kasutatakse ühelt tänavalt teisele läbikäimiseks. Krundil paikneb kolm III väärtusklassi puud. Juurdepääs alale on Terase ja F. R. Faehlmanni tänavalt. Krunti läbivad tehnovõrgud puuduvad.

Detailplaneeringu ala kontaktvöönd on tihedalt hoonestatud erinevatest ajajärkudest pärit erinevas stiilis hoonetega: kuni 2‑korruselised puitelamud ja väiksemad äripinnad F. R. Faehlmanni, Kollase ja R. Tobiase tänava vahelises kvartalis, 4‑7‑korruselised äripindadega ja äripindadeta mitme korteriga elamud teistes külgnevates kvartalites. Kvartalite nurgamajad on osades kvartalites (Tina, Vase, F. R. Faehlmanni ja Terase tänava vahelises kvartalis; F. R. Faehlmanni, F. R. Kreutzwaldi, Terase ja Tina tänava vahelises kvartalis) valdavalt kõrgemad kui kvartalisisesed hooned, kuid näiteks F. R. Kreutzwaldi, F. R. Faehlmanni, Kollase, Laulupeo ja Gonsiori tänava vahel valdavalt sama kõrged kui kvartalisisesed hooned. Krundid on põhiliselt elamumaa, äri- ja elamumaa või ärimaa sihtotstarbega. Kõrghaljastust on vähe, lähim rekreatsiooniala on Politseiaed. Kruntide täisehituse protsent naaberkruntidel ulatub 36%‑st F. R. Faehlmanni tn 7 krundil kuni 85%‑ni Terase tn 11 krundil. Hoonete korruselisus jääb vahemikku 2 korrust (Terase tn 14) kuni 7 korrust (Terase tn 11). Naaberkrundil Terase tn 14 paikneb 2‑korruseline puitelamu ja teisel naaberkrundil F. R. Faehlmanni tn 7 asub 5‑korruseline elamu.

Tallinna üldplaneering määrab planeeritava maa-ala korruselamute alaks, s.o põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted. Detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotlenud isik soovis Terase tn 16 krundile ehitusõiguse määramist kuni 8‑korruselise mitme korteriga elamu ehitamiseks. Detailplaneering algatati eesmärgiga rajada kinnistule linnaehituslikult sobivam kuni 6‑korruseline mitme korteriga elamu. Võrreldes esialgselt kavandatuga on detailplaneeringu lahendust muudetud, arvestades nii linnakodanike kui planeeringu kooskõlastajate ettepanekuid. Hoone kõrgust on vähendatud kaheksalt korruselt kuue korruseni, korterite arvu on vähendatud kahekümne kahelt korterilt kolmeteistkümne korterini, esimesele korrusele on lisandunud äripind, hoone on krundile paigutatud selliselt, et tekib Hõbeda tänava visuaalne pikendus ja säilib võimalus jalakäijate harjumuspäraseks liikumiseks üle Terase tänava.

Detailplaneeringuga on Terase tn 16 kinnistule määratud ehitusõigus kuni 6‑korruselise äriruumidega kuni 13 korteriga elamu ehitamiseks. Äripinna osakaaluks on kavandatud kuni 5%. Seoses äripinna planeerimisega muutub krundi sihtotstarve elamumaast äri- ja elamumaaks. Äripind on kavandatud vastavalt detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul tehtud ettepanekule. Hoone maksimaalseks kõrguseks võib olla kuni 18,14 meetrit maapinnast ning maksimaalse kõrguse määramisel on lähtutud F. R. Faehlmanni tn 7 hoone kõrgusest. Kavandatud krundi täisehitusprotsent 60% ja hoonestustihedus 3,49 on kooskõlas piirkonna keskmise täisehitusprotsendi ja hoonestustihedusega. Hoone kuues korrus on Terase tn 14 krundi poolt kavandatud täies ulatuses tagasiastega ca 2 meetri laiuselt ja jälgib Hõbeda tänava hoonestuse joont. F. R. Faehlmanni tänava poolt on kuues korrus osaliselt tagasiastega. Hoone esimene korrus on Terase tn 14 elamu poolt ja paralleelselt kinnistu põhjapiiril kulgeva kõnniteega avatud ja toetub postidele. Esimesel korrusel asuvale äripinnale on juurdepääs otse tänavalt.

Terase tn 16 kinnistule planeeritud hoone on oma kujult nurgalahendus Terase ja F. R. Faehlmanni tänava ristumiskohas, mille tulemusena linnaruum antud asukohas korrastub ja tekib konkreetne tänavafassaad. Antud piirkonnale on nurgalahendused iseloomulikud. Terase tn 16 hoone suurus jälgib F. R. Faehlmanni tänava ääres (Terase tänavast kuni F. R. Kreutzwaldi tänavani) paiknevaid hoonemahtusid, olles võrdväärne samal tänavapoolel paiknevate hoonetega ja osaliselt madalam tänava vastaspoolel paiknevatest hoonetest. Hoonestusala asukoha määramisel on arvestatud nii Terase kui F. R. Faehlmanni tänava äärsete hoonete ehitusjoont. Eriti on arvestatud just F. R. Faehlmanni tänavaga, kuna sealt ja ka Kollaselt tänavalt avaneb kavandatud hoonele kaugvaade. Tänavaruumi paremate proportsioonide saavutamise huvides võinuks hoone olla kõrgem, kuid muid aspekte arvesse võttes on saavutatud linnaehituslikult sobiv kompromiss. Hoonestusala jälgib Terase tn 16 krundi kuju. Hoone välisviimistluse projekteerimiseks on määratud tingimus lähtuda antud keskkonnale iseloomulikest ja arhitektuurselt sobivatest viimistlusmaterjalidest, arvestades kontaktalas asuvate puitelamute ja krohvitud fassaadidega kivielamutega. Olulisemad nõuded hoone arhitektuurile on projekteerida elamu lameda katusega ja kasutada välisviimistluses heledat krohvi, klaasi ja puitu.

Planeeringu koostamise käigus on eskiislahenduse avalikul arutelul ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute alusel erinevaid osapooli rahuldava, kuid samal ajal linnaehituslikult sobivaks jääva lahenduse leidmiseks kavandatud hoone mahtu vähendatud. Erinevate lahenduste kohta on OÜ FASSAADIPROJEKT koostanud insolatsiooni kestuse muutumise analüüsid naaberhoonete eluruumide kohta. Analüüside tulemuste alusel on kavandatud hoone mahud modelleeritud nii, et jääv insolatsiooni kestus vastaks heale ehitustavale.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud nii Terase kui F. R. Faehlmanni tänavalt, nende tänavate olemasolevat liikluskorraldust planeeringuga ei muudeta. Läbi Terase tn 16 kinnistu kulgenud isetekkeline jalgtee likvideeritakse ja selle asemele on krundi põhjapiirile Hõbeda tn kõnnitee pikendusena ette nähtud avalikult kasutatavaks määratud kõnnitee. Renoveeritakse tänavate äärne kõnnitee väljaspool kinnistu piire. Detailplaneeringu dokumentide koosseisus on Terase tn 16 kinnistu omaniku kirjalik nõusolek tasuta servituudi seadmiseks Tallinna linna kasuks detailplaneeringuga avalikult kasutatavaks määratud kõnniteele.

Parkimiskohad on ette nähtud krundile: hoone keldrikorrusele on kavandatud 7 parkimiskohta ja esimesele korrusele 7 parkimiskohta. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardi “EVS 843:2003 Linnatänavad” vahevööndi normist. Juurdepääs keldrikorruse parklasse on F. R. Faehlmanni tänavalt ning esimese korruse parkimiskohtadele on juurdepääs Terase tänavalt. Parkla värav jääb naaberelamute akendest minimaalselt 10 meetri kaugusele. Kaugus vastab Eesti Standardis “EVS 843:2003 Linnatänavad” esitatud nõudele. Üldkasutatavaid parkimiskohti ja parkimiskohti krunti ümbritsevatele tänavatele kavandatud ei ole, kuna tegemist on väikese pindalaga nurgakrundiga. I korruse parkimiskohtade eraldamiseks kõnniteest on elamu projekteerimiseks määratud nõue näha ette puitvõrest vahesein.

Planeeringuga nähakse ette Terase tn 16 krundil kasvava kolme puu likvideerimine. Asemele istutatakse F. R. Faehlmanni tänava poolsele küljele üks puu. Asendushaljastus on kavandatud kokkuleppel linnaosavalitsusega linnaosa territooriumile. Terase tn 14 ja 16 kruntide piiril asuv hekk likvideeritakse rajatava kõnnitee ulatuses, ülejäänud osas hekk korrastatakse. Krundi väiksuse tõttu laste mänguväljakut kavandatud ei ole, lähim laste mänguväljak asub Vase tn 10 elamu hoovis eramaal. Piirdeaedade ehitamist ei ole ette nähtud. Arvestades Politseiaia lähedust võib lahendusega nõustuda.

Kütteliik on valitud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 2004 määrusega nr 19 kinnitatud õigusaktile “Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”. Kavandatava hoone soojusvarustus on projekteeritud kaugkütte baasil. Jäätmekorraldus, sh jäätmete sorteeritud kogumine, on lahendatud vastavuses Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 määrusega nr 6 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga ja jäätmeseadusega. Jäätmekonteinerid on kavandatud paigutada hoone esimesele korrusele, kus need on visuaalselt varjatud.

Avaliku väljapaneku ajal esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavad kirjalikud pöördumised E. Toompuu; E. Tooming; F. R. Faehlmanni tn 7 elanikud: T. Viies, L. Van der Meer, E. Saks, V. Kalda, K. Kilm, K. Nei, T. Roomere, A. Sepp, M. Viies, H. Klaar, M. Hirvoja, R. Saue, A. Stelanner; Terase tn 14 elanikud: R. Kooli-Kõnnusaar, perekond Toompere, perekond Vahermägi, M.‑P. Kask, perekond Petrov; Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 elanikud: N. Bejusov, M. Kotkas, E. Tooming, S. Kokk, A. Hvostov, T. Rahula, O. Prokoptšuk, H. Kruus, A. Sool, E. Ehand, T. Kamarik ja Terase tn 11 elanikud V. Räim, K. Kärpuk, J. Härmand, K. Lübek, J. Vinogradova, P. Pasoja, O. Demidova, S. Ibrahim, J. Pruuden, V. Maijorov, L. Maijorova, T. Kari. Vastuväidete esitajatele edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad tähitud kirjadega 17. novembrist 2006.

F. R. Faehlmanni tn 7 ja Terase tn 11 majaelanikud leidsid, et kvartalis, kus asub Terase tn 16 kinnistu, on vähe kõrgeid puid ja seetõttu ei rahulda neid planeeringuga kavandatud mahavõetava kolme vahtra kompenseerimine asendusistutusega. Vastuväidete esitajad pidasid Terase tn 16 kinnistut avalikuks kõrghaljastusega alaks ning mitmes pöördumises on tehtud ettepanek Terase tn 16 kinnistu võõrandamiseks ja munitsipaliseerimiseks ning krundi sihtotstarbe muutmiseks üldmaaks. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud leidsid, et olemasoleva haljastuse likvideerimisega halveneb ümberkaudsete elanike elukeskkond.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas vastuväidete ja ettepanekute esitajatele, et Terase tn 16 kinnistu näol on tegemist eraomandis oleva elamumaa krundiga, millel asunud elamu on tänaseks lammutatud. Tartu Ülikooli Bioloogia-geograafiateaduskonna Geograafia instituudis koostatud uuringust “Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud” selgub, et Kesklinn on teiste Tallinna linnaosadega võrreldes avalikult kasutatavate rohealadega ja haljasaladega hästi varustatud. Kesklinnas on rohealasid 29% linnaosa territooriumist ehk 190 m² inimese kohta (linnas keskmiselt 100 m² inimese kohta) ja haljasalasid 43 m² inimese kohta ehk enam kui kõigis teistes linnaosades (linna keskmine on 27 m²). Sama uuringu tulemus näitab, et keskmisest mitu korda vähem haljasmaid on Kristiine linnaosas (23 m² inimese kohta), Põhja Tallinnas (33 m² inimese kohta) ja Lasnamäel (31 m² inimese kohta). Tallinna Linnaplaneerimise Amet asus seisukohale, et Terase tn 16 krundilt kolme puu likvideerimine ja krundi kasutamise jätkamine elamumaana (krundil asus varem kahekorruseline elamu) ei mõjuta linnaosa üldist rohealadega varustatust. Linna tasakaalustatud arengu huvides tuleb lähiajal põhitähelepanu ja linna eelarvelised vahendid suunata eelkõige neisse teistesse linnaosadesse haljasalade rajamiseks ja kulutused Terase tn 16 kinnistu omandamiseks ei ole põhjendatud. Terase tn 16 kinnistu omandamata jätmist toetas ka Tallinna Maa-amet oma 5. jaanuari 2007 kirjas nr 4‑13/06/579.

F. R. Faehlmanni tn 7 majaelanikud soovisid linna garantiid, et Terase tn 16 kinnistule planeeritud elamu ehitamisega ei kaasneks kahjulikke mõjusid F. R. Faehlmanni tn 7 elamu kandekonstruktsioonidele. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud järeldasid Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringus oleva EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU koostatud ekspertarvamuse “Terase tn 16 hoone ehitamisel naaberhoonetele mõjude vähendamise ehitustehniliste meetmed” alusel, et Terase tn 16 kavandatud hoone ehitamisega kaasneb suur oht Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 hoone konstruktsioonidele.

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile F. R. Faehlmanni tn 7 majaelanike poolt 31. juulil 2005 saadetud kirja alusel lisati koostatavale detailplaneeringule EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU koostatud ekspertarvamus Terase tn 16 hoone ehitamisel naaberhoonetele mõjude vähendamise ehitustehniliste meetmete kohta. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanike tehtud järeldust tegelikult ekspertarvamus ei sisalda. Selguse huvides on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud ekspertarvamuse alusel ehitusprojekti koostamiseks esitatavate nõuete loeteluga. Ekspert ei pidanud Terase tn 16 elamu ehitamisest loobumist vajalikuks.

F. R. Faehlmanni tn 7 majaelanikud väitsid, et hea tava kohaselt on ekspertide arvates kesklinna piirkonnas krundi täisehitamise protsent 70 ligidal ja seetõttu on Terase tänav 16 kinnistule 80% ulatuses krunti täitva hoone planeerimine füüsiliselt ja sotsiaalselt ebaproportsionaalne. Terase tn 11 majaelanikud asusid seisukohale, et Terase tn 16 krundile sobib maksimaalselt 2‑korruseline hoone, kuna kõrgem hoone muudaks Terase tänava pikaks pimedaks koridoriks. Terase tn 14 majaelanikud leidsid, et Terase tn 16 hoone ehitamine planeeringuga kavandatud mahus halvendab piirkonna elanike elutingimusi muutes Terase tänava visuaalselt kitsaks. Terase tn 11 majaelanikud asusid seisukohale, et elamu ehitamine Terase tn 16 krundile suurendab asutustihedust ning teravdab oluliselt parkimisprobleemi. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud väitsid, et Terase tn 16 kinnistu hoonestustihedus 4,84 ei ole kooskõlas olemasoleva keskkonnaga ning pidasid sobivaks mitte suuremat hoonestustihedust kui 3. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud väitsid, et Terase tn 16 planeeritud hoone projekteerimiseks määratud arhitektuurinõuded ei vasta kesklinna vanema 2004. a detsembri seisukohale, et hoone ei oleks massiivne ja sobituks muuhulgas vahetult külgnevate puumajadega. Terase tn 14 majaelanikud leidsid, et piirkonnale on iseloomulikud suured ja avarad korterid ja niisugused tuleks planeerida ka Terase tn 16 kavandatud elamusse. E. Tooming väitis, et kavandatav elamu on väga inetu betoonmaja ja ei sobi ümbritsevasse miljöösse. E. Toompuu leidis, et Terase tn 16 maja projekt on täiesti sobimatu naabruses asuvate miljööväärtuslike puitmajade kõrvale.

Pärast Terase tn 16 hoone mitmel korral vähendamist on kavandatud korterite arvuks jäänud 13. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et 13 korteriga elamu põhjustatud elanike arvu kasvu ei saa mingil juhul pidada sotsiaalselt ebaproportsionaalseks. Kesklinna asutustihedust suurendada ongi üks planeeringu eesmärkidest. Linnaruumi tihendamine kesklinnas on põhjendatud juba rajatud sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri hea kättesaadavuse tõttu ja see tendents vastab säästva arengu põhimõtetele. Asustuse hajutamine viib valglinnastumiseni ja avalike teenuste, nagu tehnovõrkudega varustamine, teede ehitamine ja ühistranspordiga kindlustamine ning sotsiaalsfääri objektide ehitamine ja kasutamine, kallinemiseni, mille tulemus on kõigi linlaste jaoks elukalliduse tõus. Kesklinna kruntide täisehituse suhtes ei ole tava välja kujunenud.

Eesti Standardi “EVS 843:2003 Linnatänavad” alusel on kavandatud hoone parkimiskohtade vajadus pärast hoone mahu vähendamist 13 kohta. Parkimiskohad on kavandatud hoonesse. Ette on nähtud 14 kohta. K‑Projekt Aktsiaseltsi ja Osaühingu Stratum koostöös valmis 2005. aastal Tallinna kesklinna parkimiskorralduse uuring. Selle töö kokkuvõttes on tehtud ettepanekud Tallinna parkimispoliitika kohta. Uuringule tuginedes on Tallinna Linnaplaneerimise Amet seisukohal, et reeglina ei kujuta elanike autode parkimine kesklinna parkimisprobleemide kõige teravamat külge, sest tavaliselt moodustab elanike autode parkimise maht päevasel, suurima nõudlusega ajal vaid 10‑20% kogu parkimiskoormusest. Võrreldes uute hoonetega, mille keldrikorrustele on kavandatud parklad, põhjustavad tänavatel parkivate autode arvu kasvu märksa enam just varem, autostumise madalama taseme ajal, ehitatud hoonetes elavad ja töötavad inimesed ja nende külalised ning kliendid.

Planeeritud hoone mahtu peab Tallinna Linnaplaneerimise Amet antud asukohta sobivaks, sest lähtutud on Terase tänaval, Hõbeda tänaval ja F. R. Faehlmanni tänaval väljakujunenud ehitusjoonest ja F. R. Faehlmanni tn 7 hoone kõrgusest. Hoone Terase tänava poolne fassaad on vaid 18 meetrit pikk. Võrdluseks võib tuua, et Terase tn 11 tänavapoolne fassaad on 28 meetrit pikk, Terase tn 8 fassaad 25 meetrit ja Terase tn 6 fassaad 31 meetrit pikk. Hoone viimane korrus on Terase tn 14 elamu poolt kavandatud tagasiastega. Terase tänava ja F. R. Faehlmanni tänava ristmiku ja F. R. Faehlmanni tn 7 poole on krundi kujust tingitult planeeritud hoone teravnurkne, mis veelgi kahandab tema mahu visuaalselt mõju. Terase tn 16 kinnistu hoonestusala tänavate poolsed piirid on määratud lähtudes nii Terase tänaval kui F. R. Faehlmanni tänaval olevatest hoonetest. Terase tn laiust ei vähendata.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanike väide planeeritud hoonestustiheduse osas on ekslik. Tegelikult jäi Terase tn 16 krundi hoonestustiheduseks 3,49. Hoonestustiheduse võrdlemiseks on vastuväite esitajad valinud lähiala väikseimad hooned. Objektiivsema hinnangu saamiseks tuleks võrrelda linnaehituslikus mõttes sarnaseid, ehk antud juhul tänavate ristumiskohas asuvaid krunte. Detailplaneeringu kontaktvööndi linnaehituslikku analüüsi täiendati vastava võrdlusega. Planeeritud hoonestustihedusega on Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustunud, teades lähialal lähiajal toimuvaid muutusi, olles võrrelnud käesolevat planeeringulahendust teiste hiljuti kehtestatud või koostamisel olevate planeeringutega.

Vahetult külgnevate puumajadega sobivuse tagab planeeritud elamu projekteerimiseks määratud nõue kasutada välisviimistluses ühe materjalina puitu. Terase tn 16 kinnistu kontaktvööndis ei ole puithooned valdavad. Detailplaneeringus on lähiala miljööst lähtuvalt lubatud hoone välisviimistlusmaterjalidena kasutada heledat krohvi, klaasi ja puitu. Terase tn 16 hoone on fassaadimaterjalide kasutuse poolest üleminek puithoonetelt kivihoonestusele.

Terase tn 14 ja Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanike väide, et Terase tn 16 kontaktvööndisse jäävad nurgalahendusega hooned sobivad palju paremini ümbritseva arhitektuuriga kui kavandatud hoone, on ennatlik ja on kujunenud ilmselt planeeringulahendusele lisatud hoone eskiisi alusel. Eskiis oli lisatud tõestamaks, et hoone keldrikorrusele on võimalik rajada parklat, ja et hoone väikesest ehitusalusest pinnast ja konfiguratsioonist hoolimata saab kortereid planeerida. Detailplaneeringu kehtestamisega hoone arhitektuursele lahendusele heakskiitu ei anta. Arusaamatuste ärahoidmiseks on planeeringust eemaldatud hoone eskiis. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et detailplaneeringu staadiumis on hoone arhitektuursele kujundusele hinnangut anda liiga vara. Detailplaneeringuga määratakse kinnistu ehitusõiguse ulatus ja krundi kasutamise tingimused. Planeerimisseaduse § 9 lõike 2 punkti 12 alusel seatakse detailplaneeringuga vajaduse korral ehitisele olulisemad arhitektuurinõuded.

Mujal maailmas on jõutud järeldusele, et sotsiaalse segregatsiooni vältimiseks on elurajoone õige kavandada nii, et neis oleks erinevat tüüpi elamud (korteritega majad, üksikelamud ja ridaelamud) ja erineva suurusega korterid. Detailplaneeringule lisatud eskiisist nähtub, et Terase tn 16 hoonesse on võimalik projekteerida ca 13 korterit mille suurus varieerub 44 ruutmeetrist 160 ruutmeetrini. Detailplaneeringu staadiumis siiski täpseid korterite suurusi ei määrata. Parkimiskohtade vajaduse arvutamiseks prognoositakse vaid võimalikku maksimaalset korterite arvu. Terase tn 16 detailplaneeringu koostamise käigus on korduvalt vähendatud planeeritud hoone mahtu ja esialgse eskiislahendusega võrreldes ka korterite arvu 22‑lt 13‑ni.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus Terase tn 14 majaelanike ettepanekuga, et planeeritud hoone kuuenda korruse tagasiastete ulatus tänavate poolsetest hoonestusala piiridest tuleb määrata või kirjeldada kuuenda korruse ehitusaluse pinna osakaal viienda korruse ehitusalusest pinnast. Detailplaneeringusse on vastav täiendus tehtud.

Terase tn 11 majaelanikud leidsid, et Terase tn 16 hoone peab jääma kogu ulatuses oma krundi piiridesse. Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud väitsid, et Terase tn 16 hoone on planeeritud Terase tn poolt 2‑5 korruse ulatuses tänava maa-ala kohale ja ei pea seda vastuvõetavaks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet kinnitab, et Terase tn 16 hoonestusala on määratud krundi piiridesse. Tänava või naaberkruntide kohale üleehitamise servituutide vajadust määratud ei ole.

Terase tn 11 majaelanikud väitsid, et kõrgema kui 2‑korruselise hoone ehitamine Terase tn 16 krundile vähendab oluliselt Terase tn 11 elamu tänavapoolsetesse korteritesse langevat päikesevalgust. Ka E. Tooming ja E. Toompuu leidsid, et kavandatav hoone varjab liigselt naaberhoonetes valgust ja vaateid. Terase tn 14 majaelanike arvates on insolatsiooni muutumise analüüsis hinnatud muutusi suvisel pööripäeval.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet täpsustab, et insolatsiooni kestuse muutusi, mida kavandatud hoone lähiala hoonete eluruumides põhjustab, on täiendavalt analüüsitud. Eesti Vabariigis ei ole kehtestatud kvantitatiivseid miinimumnorme insolatsiooni osas. Heale ehitustavale vastav insolatsiooni kestus Terase tn 11 eluruumides jääb tagatuks. Ruumide loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi, kas otse (insolatsioon) või kaudselt, näiteks peegeldusefekti kaudu. Valgustustingimuste tagamisel peegeldusefekti maksimaalseks ärakasutamiseks on Terase tn 16 hoone välisviimistluses lubatud puidu ja klaasi kõrval kasutada ainult heledat tooni krohvi. Vaadete säilitamiseks peaks Terase tn 16 kinnistu omanik hoiduma teatavas osas omandiõiguse teostamisest oma kinnistul, ehk elamu ehitamisest loobuma, nende kinnistute omanike kasuks, kelle korteritest on avarad vaated üle Terase tn 16 elamumaa krundi. Korteriomanike kasuks tuleks vaateservituudi seadmisega kitsendada Terase tn 16 kinnistu kasutamist. Servituudilepinguid sõlmitakse kinnistute omanike vahel notariaalselt ja krundi kasutamise kitsendus kantakse kinnistusraamatusse. Kinnistu, mille kasutamist kitsendatakse, omanikul on õigus nõuda tasu kinnistu kasutamise kitsendamise eest sellelt, kelle kasuks ta oma kinnistut sihipäraselt kasutada ei saa. Terase tn 16 kinnistu kasutamist ühegi servituudiga seni kitsendatud ei ole, see tähendab, et keegi ei ole omandanud vaateservituuti üle Terase tn 16 kinnistu ja kellegi õigusi vaatele üle Terase tn 16 krundi rikutud ei ole. Eraomanike vaheliste lepingute sõlmimisse kohalik omavalitsus sekkuda ei saa.

Terase tn 14 majaelanike väide insolatsiooni kestuse muutumise mõõtmise aja kohta on ekslik. Detailplaneeringus olnud insolatsiooni muutumise analüüsi täpsustati korduvalt vastavalt sellele, kuidas hoone mahtusid vähendati. Tallinna Linnaplaneerimise Amet möönab, et selle tõttu võisid mingis variandis olla analüüsi seletuskirjas mitmeti mõistetavused.

Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanikud pidasid parkla kavandamist ja prügikonteinerite planeerimist hoone esimesele korrusele antud piirkonda ja tänavanurgale ebasobivaks lahenduseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et prügikonteinerite paigutamine hoonesse on tunduvalt parem lahendus kui konteinerite asukoha ettenägemine hoovialale, nagu piirkonna enamiku kruntide puhul prügi kogumine on korraldatud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 ja Terase tn 14 majaelanike seisukohaga, et avatud parklast parem lahendus on žalusii seintega parkla. Planeeringut on täiendatud vastava nõudega ehitusprojekti koostamiseks.

Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 majaelanike tähelepanek, et hoone lubatud maksimaalne kõrgus ületab 6 sentimeetri võrra F. R. Faehlmanni tn 7 hoone kõrgust maapinnast, on õige. Eeltoodud tähelepaneku osas on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht järgmine: kuigi tegelikult ei ole 6 sentimeetrine kõrguste vahe looduses tajutav, on formaalse korrektsuse huvides detailplaneeringusse muudatus tehtud ja Terase tn 16 hoone maksimaalseks lubatud kõrguseks määratud 18 meetrit ja 14 sentimeetrit.

Terase tn 14 majaelanikud olid seisukohal, et määramata on viis, kuidas tagatakse planeeritud kõnnitee turvalisus elamut teenindava sõidutee kõrval.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et turvalisus tagatakse äärekivi paigaldamisega kõnnitee ja sõidutee vahele nagu mujalgi linnas, kus kõnnitee külgneb vahetult sõiduteega.

Terase tn 14 majaelanikud väitsid, et Terase tn 16 ja 14 vahelise piiri lähedal asuv hekk on kinnistuomanike ühine vara. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teinud ettepanku mõõdistada heki asukoht täpsemalt ja juhul kui hekk asub täpselt kinnistutevahelisel piiril otsustatakse heki likvideerimise võimalikkus või kavandatakse kõnnitee minimaalse laiusega.

E. Toompuu leidis, et planeeringu elluviimise järel kaovad F. R. Faehlmanni tänavalt ja Terase tänavalt jalakäijatele vajalikud kõnniteed. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et esitatud väide on äärmiselt ekslik. Kõnniteed säilivad ja need korrastatakse. Lisaks on üle Terase tn 16 krundi, Hõbeda tänava pikendusele, kavandatud veel täiendav kõnnitee, mis on planeeringuga ette nähtud määrata avalikult kasutatavaks. Viimatinimetatud kõnnitee tähendab Terase tn 16 kinnistu omanikule krundi kasutamise kitsendust avalikes huvides.

M.‑P. Kase esindaja M. Angerjärv Advokaadibüroost Sorainen Law Offices OÜ esitas 1. detsembril 2006 täiendava pöördumise Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kohta Kesklinna Valitsusele ja Tallinna Linnavolikogule. Tallinna Linnavalitsus on edastanud oma seisukohad Tallinna Linnavolikogule 20. detsembril 2006 ja M. Angerjärvele 4. jaanuaril 2007.

Tallinna Linnavalitsuse seiskohad eelnimetatud pöördumise kohta olid muuhulgas järgmised: Tallinna Linnaplaneerimise Amet on igakülgselt kaalunud Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu lahendust, mille tulemusel on planeeringut mitmel korral täpsustatud. Linnaehitusliku lahenduse kohta on muu hulgas küsitud ekspertarvamust ka Eesti Arhitektide Liidult. EAL arvamus on üks arvamustest ja nii on seda planeeringulahenduse hindamisel ka käsitletud.

Terase tn 16 detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitati kuus vastuväiteid sisaldavat kirjalikku pöördumist. Kõigile vastuväidetele on Tallinna Linnaplaneerimise Amet kirjalikult vastanud. Toimunud on detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu. Arutelul selgus, et vastuväidete esitajad ei ole kõigis aspektides üksmeelel. Neile anti võimalus ühise seisukoha kujundamiseks enne detailplaneeringu maavanemale järelevalveks esitamist.

Terase tn 16 kinnistule planeeritud elamu ehitamisega kaasneda võivate kahjulike mõjude väljaselgitamiseks lisati juba planeeringu koostamise ajal F. R. Faehlmanni tn 7 elanike soovil detailplaneeringule EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGU koostatud ekspertarvamus Terase tn 16 hoone ehitamisel naaberhoonetele mõjude vähendamise ehitustehniliste meetmete kohta. Selguse huvides täiendati enne avalikku arutelu detailplaneeringu seletuskirja ekspertarvamuse alusel ehitusprojekti koostamiseks esitatavate nõuete loeteluga. Ekspert ei pidanud Terase tn 16 elamu ehitamisest loobumist vajalikuks.

Tallinna Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et Terase tn 16 kinnistu näol ei ole tegemist avalikult kasutatava haljasalaga vaid eraomandis oleva elamumaa krundiga. Tallinna Linnavalitsuse 20. juuni 2007 korraldusega nr 1181‑k kehtestatud Kollane tn 2, 4 ja 6 kruntide detailplaneering näeb ette haljasala rajamise kõrvalasuvasse kvartalisse Kollase tänava äärde. Kinnistul kasvavad kolm vahtrat on planeeringus ette nähtud kompenseerida asendusistutusega linnaosa valitsuse määratud asukohta. 

Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastas Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ ettepaneku, omandada Terase tn 16 kinnistu linnale ning määrata kinnistu sihtotstarbeks sotsiaalmaa, Tallinna Maa-ametile seisukoha võtmiseks. Tallinna Maa-amet on 5. jaanuari 2007 vastuskirjas selgitanud, et planeerimisseaduse § 30 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleval hoonestusalal asuva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel või piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. Avaliku huvi tagamiseks ja linna üldise arengu seisukohalt on olulisema tähtsusega kinnistuid, mille linnale omandamine on vajalik. Maa-amet sedastas, et antud juhul on tegemist väiksema huvigrupi – Terase tn 16 kinnistu naaberkinnistu korterite elanike ettepanekuga, mistõttu on kaheldav linna üldise avaliku huvi tagamise vajadus. Eeltoodust tulenevalt ei toetanud Tallinna Maa-amet Terase tn 16 kinnistu Tallinna linnale omandamist.

10. jaanuaril 2007 esitasid M.‑P. Kask, J. Vahermägi, S. Petrov ja K. Toompere ühise ettepaneku seada Terase tn 16 kinnistule Terase tn 14 igakordsete omanike kasuks teeservituut.

M.‑P. Kasele, J. Vahermägile, S. Petrovile ja K. Toomperele on 12. veebruaril 2007 edastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti alljärgnevad seisukohad: asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Terase tn 14 kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt olemas ja juurdepääsuks krundile ei ole vaja vältimatult läbida naaberkinnistuid. Detailplaneeringutes määratakse nii või teisiti ainult servituutide vajadused ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet. Detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused (Riigikohtu 22. märtsi 2006 lahend kohtuasjas 3‑2‑1‑5‑06). Servituudilepingud sõlmitakse kinnistuomanike vahel detailplaneeringu realiseerimise staadiumis ja kohalik omavalitsus eraõiguslike lepingute sõlmimisse ei sekku. Terase tn 16 kinnistu omanik on ametile teatanud, et ei nõustu teeservituudi seadmisega Terase tn 14 kinnistuomanike kasuks, kuna detailplaneeringuga on kavandatud osa Terase tn 14 kinnistust juba nii kui nii avalikult kasutatavaks kõnniteeks, mis kitsendab krundi kasutamist ja Terase tn 14 kinnistule on pääs avalikult kasutatavalt tänavalt. Mis puutub servituudi seadmisesse Terase tn 16 kinnistule Terase tn 14 omanike kasuks taluda Terase tn 16 krundile planeeritavat hoonet, siis kinnisomandi kitsenduste seadmist reguleerib asjaõigusseaduse § 140. Terase tn 16 kinnistu omanikel on juba praegu täielik õigus oma kinnistut elamumaana kasutada niivõrd, kui detailplaneering ja muud õiguslikud regulatsioonid seda ei piira. Terase tn 16 kinnistu hoonestamiseks ei ole vaja servituuti seada.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on veelkord kaalunud Terase tn 16 planeeritud hoone mõju vähendamise võimalusi Terase tn 14 esimese korruse lõunanurgas asuva eluruumi suhtes. Detailplaneeringusse on tehtud insolatsiooni kestuse pikendamiseks muudatus ja vähendatud on veidi Terase tn 16 hoone lõunanurga mahtu.

Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 12. juuni 2003 otsusega nr 206 kehtestatud Terase tn 11 kinnistu detailplaneering Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringuga planeeritava tänavamaa osas.

Detailplaneeringu menetlus

Detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve planeeringu koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala, kuulub volikogu ainupädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 33 ja Tallinna linna ehitusmääruse § 19 lõikele 3.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles avaldusega 14. septembrist 2004 Terase tn 16 kinnistu omaniku Aktsiaseltsi Imex Trading Group esindaja Artur Hunt. Detailplaneeringu koostamise ja koostamise rahastamise õigus on 11. märtsil 2005 sõlmitud lepinguga nr DP‑6/K‑05 üle antud Aktsiaseltsile Imex Trading Group. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 30. märtsi 2005 korraldusega nr 563‑k. Teade detailplaneeringu algatamise kohta ilmus ajalehes Postimees 2. aprillil 2005. Detailplaneeringu eskiisprojektiga sai tutvuda 12.-19. aprillini 2005. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu toimus 20. aprillil 2005. Teade eskiislahendusega tutvumise ja arutelu toimumise aja ning koha kohta ilmus ajalehes Postimees 9. aprillil 2005.

Detailplaneeringu koostas RUUM JA MAASTIK OÜ kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2004 määrusega nr 61 kinnitatud detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuetega. Detailplaneeringu dokumentide koosseisus olevad arhitektuurinõuded koostas OÜ ARS PROJEKT. Detailplaneeringule on Tallinna Kesklinna Halduskogu linnaplaneerimis- ja maakomisjoni 16. augusti 2005 koosolekul vastu võetud otsuse alusel lisatud EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OSAÜHINGUS koostatud Terase tn 16 hoone ehitamisel naaberhoonetele kahjulike mõjude vähendamise ehitustehniliste meetmete ekspertarvamus septembrist 2005, samuti OÜ‑s FASSAADIPROJEKT tehtud insolatsioonitingimuste hinnangud. Detailplaneeringu algatamise korralduses toodud lisanõuded on täidetud. Terase tn 16 kinnistule istutatakse üks puu, ülejäänud puude asukoha määrab Tallinna Kesklinna Valitsus.

Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lõikes 1 määratud isikud ja asutused on detailplaneeringu kooskõlastanud. Tallinna Maa-amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Kommunaalamet, Harjumaa Päästeteenistus, Aktsiaselts Tallinna Küte, Elion Ettevõtted Aktsiaselts ja aktsiaselts Eesti Gaas kooskõlastasid planeeringu omapoolseid tingimusi esitamata. Detailplaneeringu on kooskõlastanud ka kinnistu omanik Aktsiaselts Imex Trading Group.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Aktsiaselts KH Energia-Konsult palusid järgnevate projekteerimisstaadiumite koostamiseks taotleda neilt tehnilised tingimused. Osaühing Jaotusvõrk soovis, et tööjoonised kooskõlastatakse osaühinguga täiendavalt. Tallinna Keskkonnaamet palus ehitusprojekti ametiga kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist. Nimetatud tingimused ei puuduta detailplaneeringu lahendust ja täidetakse ehitusprojekti staadiumis. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond märkis kooskõlastuses, et aadressil Terase tn 11 peab olema tagatud 2,5 tunni pikkune insolatsiooni kestus. Tingimus on täidetud.

Tallinna Kesklinna Halduskogu otsustas 20. septembri 2005 otsusega nr 53 häälteenamusega jätta detailplaneeringu kooskõlastamata. Tallinna Kesklinna Valitsus märkis, et detailplaneeringu eskiislahenduse ja planeeringu menetlus linnaosas on olnud põhjalik. Detailplaneeringu eskiisi on 2004. aastal, enne planeeringu algatamise otsustamist, mitmel korral analüüsinud Kesklinna Arhitektide Nõukoda. Tallinna Kesklinna Halduskogu on andnud oma seisukoha eskiisi kohta 14. detsembri 2004 otsusega nr 97, esitades tingimuse, et kavandatava hoone kõrguse määramisel võetakse arvesse F. R. Faehlmanni tn 5 hoone karniisijoon ning Terase tn 10, 13 ja 14 hoonete katuseharjade kõrgused. Detailplaneeringu menetlemise käigus on vastavalt halduskogu ja linnaosa märkustele planeeringusse tehtud mitmeid muudatusi.

Tallinna Kesklinna Halduskogus 20. septembril 2005 toimunud aruteluks oli võrreldes varem halduskogule esitatud variantlahendusega kavandatud 6‑korruselise hoone osa maksimaalset lubatud kõrgust vähendatud: Terase tn 14 poolses küljes oli 6. korruse tagasiaste ulatus 3,4 m ja 5‑korruselise hooneosa kõrgus maapinnast 15,2 m. Hoone põhimahu kõrgust 6 korrust ja 18,2 m ei ole vähendatud, Terase tn 13 ja 14 hoonete katuseharjadest on maja jätkuvalt kõrgem. Hoonesse on planeeritud kuni 36 m2 suurune äripind ja vastavalt sellele kavandatud muuta kinnistu sihtotstarvet. Detailplaneeringule oli lisatud Terase tn 16 hoone ehitamisel naaberhoonetele kahjulike mõjude vähendamise ehitustehniliste meetmete ekspertarvamus. Pärast arendaja, planeeringu autori ja Terase tn 14 kinnistu omaniku esindaja seisukohtade ärakuulamist ning toimunud diskussiooni detailplaneering hääletuse tulemusena siiski positiivset kooskõlastust ei saanud. Vastavalt Tallinna linna ehitusmääruse § 16 lg 1 p 1 tuleb linnaosa vanemal detailplaneeringu kooskõlastamisel arvestada halduskogu otsusega. Võttes arvesse halduskogu otsuse, linnaosa poolt detailplaneeringu eskiisi staadiumis kirjaga esitatud tingimused ning senise menetluse vältel linnaosale laekunud protestid, palus Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna Linnaplaneerimise Ametil veelkord analüüsida Terase tn 16 kinnistule kavandatava hoonestuse mahtu ja kõrgust ning linnaehituslikke põhjendusi alale 6‑korruselise hoone rajamiseks, samuti, kas planeeringuga elamu projekteerimiseks määratud arhitektuurinõuded on piisavad, et maja ei oleks massiivne ning sobituks vahetult külgnevate majadega. Analüüsimisel palus Kesklinna Valitsus arvestada asjaoluga, et pakutud planeeringulahenduse kohaselt on krundi hoonestustihedus 4,55 küllalt suur. Hoonesse väikese äripinna kavandamist linnaosa valitsus toetas.

Pärast põhjalikku kaalumist ja planeeritava ala lähiümbruse võimaliku linnaehitusliku arengu analüüsimist kiitis Tallinna Linnaplaneerimise Amet 4. aprillil 2006 heaks ametile esitatud täpsustatud planeeringulahenduse. Vähendatud oli hoone maa-aluse korruse ehitusalust pinda, muudetud oli kõnniteede lahendust, veidi vähendatud hoone mahtu ja korterite arvu. Korterite arvu vähendamisega vähenes ka parkimiskohtade vajadus. Kõnniteede lahenduse muutmisega tekkis loogiline visuaalne pikendus Hõbeda tänavale ja säilis jalakäijatele harjumuspärane pääs Hõbeda tänavalt F. R. Faehlmanni tänavale. Kehtestamiseks esitatavas variandis on hoonestustihedust vähendatud 3,49‑ni.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 20. septembri 2006 korraldusega nr 1911‑k. Teade detailplaneeringu vastuvõtmisest ilmus ajalehes Postimees 26. septembril 2006. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 19. oktoobrist – 3. novembrini 2006. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 6. oktoobril 2006 ning teade väljapaneku toimumisest ja selle tulemusi tutvustava arutelu läbiviimise aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 17. novembril 2006.Avaliku väljapaneku ajal esitasid detailplaneeringu kohta vastuväiteid ja ettepanekuid sisaldavad kirjalikud pöördumised Ester Toompuu; Ene Tooming; F. R. Faehlmanni tn 7 elanikud: Tiiu Viies, Leni Van der Meer, Elle Saks, Vaike Kalda, Karoly Kilm, Katrin Nei, Tiina Roomere, Ave Sepp, Marcus Viies, Hilja Klaar, Merike Hirvoja, Rauno Saue, Aimo Stelanner; Terase tn 14 elanikud: Riin Kooli-Kõnnusaar, perekond Toompere, perekond Vahermägi, Martin-Peeter Kask, perekond Petrov; Terase tn 13/ Hõbeda tn 2 elanikud: Nail Bejusov, Margit Kotkas, Ene Tooming, Siim Kokk, Andrei Hvostov, Teve Rahula, Oleg Prokoptšuk, Heldi Kruus, Aigi Sool, Epp Ehand, Teet Kamarik ja Terase tn 11 elanikud Veiko Räim, Katrin Kärpuk, Joel Härmand, Kadi Lübek, Julia Vinogradova, P. Pasoja, Olga Demidova, Sabry Ibrahim, Juhan Pruuden, Valeri Maijorov, Ljudmilla Maijorova, Tõnu Kari. Vastuväidete esitajatele edastati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad tähitud kirjadega 17. novembrist 2006. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu toimus 1. detsembril 2006, vastav teade ilmus ajalehes Postimees 17. novembril 2006. Vastuväidete esitajatest viibisid avalikul arutelul T. Rahula, O. Prokoptšuk, J. Vahermägi, M. Kotkas, T. Viies ja M.‑P. Kase esindaja M. Angerjärv. Käsitleti protestides toodud küsimusi ja projekteerija poolt planeeringusse tehtud täiendusi. Detailplaneeringu avaliku arutelu tulemusena vaidlustajad esitatud vastuväidetest ei loobunud ning planeeringuvaidlus jäi lahendamata.

Tallinna Linnavalitsuse 28. märtsi 2007 kirjaga esitati detailplaneering planeerimisseaduse § 23 lg 1 p 2 ja § 23 lg 3 p 3 ja 5 ning Tallinna linna ehitusmääruse § 18 lg 13 kohaselt Harju maavanemale järelevalveks. Planeeringuvaidlusele lahenduse leidmiseks kutsus maavanem 26. aprillil 2007 kooskõlas planeerimisseaduse § 23 lõike 3 punktiga 5 kokku planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute, planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja Harju Maavalitsuse ühisnõupidamise. Avalikul väljapanekul vastuväiteid esitanud isikutest osales nõupidamisel H. Klaar, K. Toompere, M.‑P. Kase esindaja M. Angerjärv, S. Petrov, K. Kärpuk, O. Prokoptšuk, J. Härmand ja T. Rahula.

Nõupidamisel vastuväidete arvestamise osas kokkuleppele ei jõutud. Maavanem edastas planeerimisseaduse § 23 lg 3 p 5 alusel 11. mail 2007 kirjaga nr 2.1‑13/1980 oma seisukoha arvestamata jäänud vastuväidete kohta ning andis planeerimisseaduse § 23 lg 6 alusel detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu. Maavanem asus seisukohale, et Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostamise poolt tagamisele. Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud planeerimisseaduse §‑s 9 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.

7. juunil 2007 sõlmitud lepinguga nr TT‑7/K‑07 võttis Aktsiaselts Imex Trading Group kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu hõlmatud maa-alal avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

1. juunil 2007 esitas Tallinna Maa-amet kirjaliku seisukoha, milles Maa-amet märkis, et on nõus Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud Terase tn 16 kinnistule avalikuks kasutamiseks määratud kõnnitee kavandamisega. Kinnistu omanikul on vaja Tallinna linnaga sõlmida leping kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks, lepingu sisuks on tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine Tallinna linna kasuks. Kinnistu omanik Aktsiaselts Imex Trading Group on vastava nõusoleku andnud Tallinna Maa-ametile 27. aprilli 2006 kirjaga. Sellest tulenevalt palus Tallinna Maa-amet Terase tn 16 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsusesse lisada ülesanne Tallinna Maa-ametile korraldada kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne Terase tn 16 kinnistule ehitusloa väljastamist; samuti palus Tallinna Maa-amet Tallinna Linnaplaneerimise Ametil kontrollida enne planeeringualal asuvale kinnistule ehitusloa väljastamist eelnimetatud lepingu olemasolu. Ülesanne Tallinna Maa-ametile on lisatud otsuse teksti.

 

 

 

 

Toomas Vitsut

Tallinna Linnavolikogu esimees