Suur Peeter ja Väike Peeter Tallinnas.

Jaak Vihmandi avaldusTallinna Linnavolikogus 6.03.2008.

 

Rikkal mõisahärral oli kaks töömeest. Üks oli suur ja pikk ning tema nimi oli Suur Peeter. Teine oli väike ja kõhnake ning tema nimi oli Väike Peeter. Saadeti kord mõlemad mehed metsa puid raiuma, anti kummalegi ka oma leivakott kaasa, kus terve päeva jaoks moona oli. Mehed raiusid tugevasti puid, et pea auras otsas. Nälg hakkas kõhtu näpistama ja Suur Peeter ütles:

“Kuule, Väike Peeter, sööme sinu leivakoti enne tühjaks, siis võtame minu oma ette.”

Väike Peeter oli nõus ja nad sõidki Väikese Peetri leivakoti tühjaks. Hakkasid siis jälle vaprasti tööle nii et kirved välkusid. Jälle läks kõht tühjaks, istusid jälle maha, aga Suur Peeter ei lasknud väikest ligigi.

Sama juhtus ka järgmisel päeval ja veel kolmandalgi päeval. Neljandal päeval ütles Väike Peeter Suurele: “Võta aga, veli, omast kotist, mis sa teise omast tahad.”

 

Eesti riigi eelarve on 15 korda suurem kui Tallinna eelarve, Eesti riigis on 3 korda rohkem inimesi kui Tallinnas. See tähendab, et riigil on iga inimese kohta 5 korda rohkem raha kui Tallinna linnal.

Nüüd vaatame pilte riigi maadest Haabersti linnaosas. Metsa all uuem ja vanem prügi, rohelise samblaga kaetud autokummid.

Harku järve ääres on jaanituleplats. Me oleme seda taotlenud munitsipaalomandisse, aga valitsus ei anna, kuid ei korista ka. Öeldakse, et nagu koer heinakuhja otsas – ise ei söö ja teistele ka ei anna. Igal kevadel on Haabersti seda paika koristanud küll ühiskondlikus korras, küll raha eest. Kas te kujutate ette, et linnosa tellib oma raha eest teie isikliku krundi pealt lehtede riisumise, prügi korjamise ja äravedamise. Kui see nii peaks juhtuma, nimetataks seda raha mittesihipäraseks kasutamiseks ja linnaosavanem saaks sule sappa. Kakumäe tee ja Ahvena tänava nurgas on reformimata männitukk, mida Haabersti soovis väikseks pargiks kujundada, aga Suur Peeter ei olnud nõus. Hoiab endale tagavaraks ja tahab, et Väike Peeter aina koristaks. Ühtpidi tundub see poliitilise kiusamisena,  aga ühtlasi on see Valitsuse poolt ka lihtsalt kõrk hooletus ja tänamatus.

Tuleb tõdeda, et Valitsus käitub Tallinnas nagu rahvajutus Suur Peeter Väikese Peetriga. Aga laiemas plaanis pole ka mujal olukord parem. Viimsi vallavanem märgib, et riigil on kuri plaan edukate omavalitsuste suhtes. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ütles otse välja, et Valitsus suhtub soosivalt nendesse omavalitsustesse, kus eesotsas on peaministri partei. Kas nii peabki olema? Ei pea, aga Tallinn ei saa seda olukorda ka eriti muuta. Aga me saame Valitsuselt vähemalt kehtivate seaduste täitmist nõuda. Ka käesolev esinemine on samm sellel teel.

Siiamaani on analüüsimata, kui palju kulub/kuluks raha nii öelda metsaaluste järelvalveks ja puhastamiseks või millised kulud kaasneksid põhimõttega: “Ära vii metsa alla tasuta, vaid too jäätmejaama tasuta!” Siinjuures tooja isiku ja jäätmeandmete registreerimine oleks asjakohane.

 

Suure ja Väikse Peetri lool on veel ka lõpp olemas ja see on niisugune. Pärast seda kui mõisahärra oli näinud Väikese Peetri osavust valmis teha kaheteisthäälse tornikellaga vahast kirik, soovis mõisahärra näha ka Suure Peetri osavust magada ahjus, kus on seitse sülda puid just ära põletatud. Mõisahärra käsul pandigi kohe tuli ahju. Kui puud olid põlenud oli ahi tulipunane ja Suur Peeter aeti sisse.