TALLINNA LINNAVOLIKOGU

HARIDUS- JA KULTUURIKOMISJON

 

 

Koosoleku protokoll

 

 

Tallinn

6. juuni 2007 nr 12

 

Algus kell 17:00 ja lõpp kell 18:30

 

 

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Tarmo Lausing

Protokollija:  Elfi Nobel

Koosolekul osales linnavolikogu 21-st liikmetest 12  liiget, seega komisjon on otsustusvõimeline.

Võtsid osa: linnavolikogu liikmed Paul Alekand, Vladimir Belõi, Katrin Karisma-Krumm, Svetlana Kozlova, Kaja Laanmäe, Tarmo Lausing, Matti Martinson, Juri Poljakov, Märt Sults, Natalia Vaino, Ruslana Veber, Gennadi Vihman, teised komisjoni liikmed Lauri Leesi, Toivo Moorast.

Puudusid: Maria Beljatskaja, Maimu Berg, Sergei Ivanov, Kaia Jäppinen, Üllar Lanno, Marju Länik, Tiina  Mägi, Lagle Parek, Jüri Pino, Linnar Priimägi, Margit Tamm, Hardi Volmer.

Kutsutud: Tiia Selberg - Tallinna Linnavolikogu Kantselei jurist, Triinu Täht - Tallinna Linnavolikogu Kantselei haridus- ja kultuurinõunik, Eero Kosk - Tallinna Linnavolikogu Kantselei Isamaliidu fraktsiooni nõunik-abi, Heli Rand - Tallinna Õpilasesinduse liige, Max Kaur - Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektor.

 

 Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

 

 

Häälteenamusega (14 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

1. Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses

2. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (hasartmänguseaduse muutmise kohta)

3. Noorte Volikogu pöördumine

4. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse (Energiakeskus) pöördumine

 

Päevakorra arutelu.

1. Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses

Ettekandja: Eero Kosk

E. Kosk kandis ette määruse eelnõu.

T. Moorast mainis, et seaduse järgi on halduskogu otsus Tallinna Linnavalitsusele soovituslik, mitte kohustuslik.

E. Kosk vastas, et see moment kerkis esile ka õiguskomisjonis ja ta vastab samamoodi nagu õiguskomisjonis: kuivõrd halduskogu rajaneb õiguslikult Tallinna LV poolt vastu võetud õigusaktile, siis on volikogu pädevuses määrata halduskogule funktsioone, milliseid õigeks peab.

L. Leesi ütles, et võrreldes varasema ettekandega on käesolev läinud pehmemaks ja jätab mulje, et see puudutab vaid ühte kooli. Jutt on aga nähtusest kui sellisest. Nõue peab olema universaalsem. See nõue, et 100 m raadiuses lasteasutustest ei müüda sigarette, alkoholi, ei tegutse bordellid ja kasiinod, peab hõlmama tervet linna.

E. Kosk vastas, et päris kindlasti on viide Prantsuse Lütseumile ja Regalia poele lihtsalt märksõnad. Linnas  on vastavaid ebameeldivaid naabrusi teisigi. Konkreetselt võib märkida Haabersti linnaosa, kui loetelu laiendada. Juhul, kui Haaberstis või mõnes teises linnaosas alkoholiga tegutsevad kauplused ei suuda oma tegevust alkoholi vallas nii korraldada, et see koolipere ja lasteaeda ei sega, saaks selle eelnõu kohaselt kaupluse tegevuse lõpetada. Igale juhtumile peab lähenema individuaalselt. Eelnõu algataja kui ka eelnõu ettekandja arvates tundub universaalse keelu kehtestamine ülemäärane ja on kaheldav, kas see oleks ka juriidiliselt volikogu pädevuses. Ettekandja on L. Leesiga ühte meelt, et peaks piirama ka koolide ja lasteaedadega seonduvalt teatud kauplustes tubakatoodete müüki, kahjuks aga puudub kohalikul omavalitsusel täna kehtiva tubakaseaduse alusel pädevus tubakatoodete müüki piirata, erinevalt alkoholimüügi keelamisest. Pärnus on analüüsitud linnavoliniku ettepanekut Pärnu linna tasandil keelata suitsetamine Pärnu rannas, juristid analüüsisid ja leidsid, et kohalikul omavalitsusel puudub selleks õigus.

K. Karisma-Krumm küsis, kas on võimalik „Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses” asendada sõna „lasteaedade” sõnaga „lasteasutustega”. Nukuteatri vahetus läheduses on näiteks striptiisibaar, see ei ole selleks kõige õigem koht.

E. Kosk vastas, et eelnõu pealkirjas on tõepoolest viidatud lasteaedadele „Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses”. Eelnõus viidatakse koolieelsele lasteasutusele, põhikoolidele, gümnaasiumidele. Mis puudutab eelnõu teksti, siis seal muudatusi ei sooviks teha. Kuid kui oleks juriidiliselt korrektne võtta kokku „koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium” pealkirjas üheks sõnaks „lasteasutus”, siis sellega on eelnõu esitajad nõus.

K. Karisma-Krumm täpsustas, et noortemajad on samuti lasteasutused.

E. Kosk vastas, et siin on eelnõu esitajad seotud alkoholiseadusest tulenevaga, mängumaa on objektide osas antud.

K. Laanmäe küsis, kuidas eelnõu esitajad kujutavad ette kitsendamise reguleerimist ja kas piiratakse kõigi alkohoolsete jookide osas, teatud alkohoolsete jookide liikide osas või kellaajaliselt.

E. Kosk vastas, et kõik küsija nimetatud variandid on võimalikud. Vaadatakse läbi igat juhtumit eraldi, kooli eripära arvestades: kõigepealt kooli hoolekogu paneb ette, linnaosa halduskogu vaatab läbi. Poe alkoholimüügi lõpetamine on viimane ja äärmuslik samm. Võib tulla kõne alla ka mingis konkreetses poes alkoholimüük alates kella 14.00-st, kui lasteasutus on oma töö lõpetanud. Küsimus vaadatakse läbi konkreetse poe ja konkreetse koha eripära arvestades.

M. Sults küsis, milline alkohoolne jook on ettekandja arvates noorele ohtlik, kas viin, piiritus või laialt levinud siidrid, mis on vaja ennekõike müügist ära korjata? Ja kas on õige, et alkoholi hakatakse müüma ajal, kui koolides lõpevad tunnid?

E. Kosk vastas, et tema seisukohalt on noorele kõige ohtlikumad värvilised madala mahuprotsendiga piiritust ja süsihappegaasi sisaldavad joogid.

M. Sults ütles, et sel juhul on vaja ära formuleerida kaubaaratiklid, mida peab müügilt eemaldama.  H. Rand küsis, mis on siis piirangute ja keelamiste eesmärk, kas peatada või vähendada alaealiste joomist?

E. Kosk vastas, et eesmärk on see, kui kauplus, mis juhtumisi asub kooli või lasteaia naabruses, ei suuda oma alkoholikaubandust korraldada nii, et ei riku koolis õppivate või lasteaias käivate laste huve, siis peab ta kas oma alkoholikaubanduse ümber korraldama või selle lõpetama.

L. Leesi ütles, et jutt on alkoholi füüsilisest kohalolekust lasteasutuste kõrval ja küsis, kas eelnõu esitaja tahab, et toimuks väga viisakas teenindamine, et müüja naerataks, et see müümine oleks tehtud ääretult kultuurselt, nagu ettekandest ilmneb. See, millega kaubeldakse, on see, mida peab ühiskond likvideerima ja järsemate meetoditega.

E. Kosk vastas, et siit tulebki vajadus lahendada küsimusi iga juhtumi kaupa, et linnaosade halduskogudes on targad, erinevate elualade inimesed, kelle elukoht on vastava halduskogu piirides ja nad teavad oma linnaosa asju kõige paremini. Kui mitte kuidagi ei saa kõrvuti eksisteerida kool ja pood, siis on täiesti üheselt selge, et alkoholipood peab oma uksed sulgema.

K. Karisma-Krumm ütles, et Euroopa Liidus müüakse alkoholi vaid kindlates kohtades, need on suured kauplused ja neid ei ole palju.

E. Kosk vastas, et eelnõu esitajad tahavad reageerida konkreetsele probleemile. Tänasel päeval on  kahjuks õigusaktid vastava regulatsiooni osas napisõnalised ja nad tahavad vastavad regulatsioonid luua.

H. Rand küsis, millist ülesannet peavad piirangud täitma, kas seda, et teatud kellaajal alkoholi osta soovivad õpilased lähevad kooli asemel poodi?

E. Kosk vastas repliigi korras, et lähtuvalt alkoholiseadusest ei tohi teatavasti alla 18 a isikule alkoholi müüa ega alla 18 a isik ei tohi ka ise osta. Küsimus on selles, et kui 17, 15, 12 või 10 a laps läheb vahetunni ajal poodi küpsist või limpsi või jäätist ostma, siis päris kindlasti ei pea ta ringi käima alkoholikastide vahel.

M. Sults ütles, et halduskogudel on nõuandev hääl, halduskogu võib omavahel küsimusi arutada, kuid ei saa keelata lubade väljaandmist, milleks on omad organisatsioonid ja sektorid. Täideviiv organ on eelnõu koostajal valesti valitud.

E. Kosk vastas, et halduskogu tahet viib täide linnaosavalitus. Kuivõrd halduskogude pädevus tuleneb Tallinna Linna õigusaktidest ja kui volikogu antud eelnõud vastu võttes paneb täiendavad ülesanded, siis halduskogu on absoluutselt pädev kõnealuseid küsimusi läbi vaatama ja andma kooskõlastusi.

G. Vihman mainis, et hiljaaegu oli lastekaitseliidu foorum, kus arutusel oli ka alkoholiprobleem. Õpilased ise rääkisid, nad olid informeeritud, millisest kioskist, milliselt müüjalt ja millisel kellaajal on võimalik alkoholi osta. Linnavolikogu õiguskomisjonis arutati seda eelnõud põhjalikult ja toetati. G. Vihman küsis, kas eelnõu esitajal on ettekujutust, kui palju läheb Tallinna linnal raha mitmesuguste kohtuprotsesside kinnimaksmiseks, mis selle määruse puhul tekkima hakkavad. Poe omanikud ei lepi sellega, kui neilt sundkorras võetakse ära luba, sest praegu kehtivad seadused annavad talle lõppkokkuvõttes tegutsemiseks loa.

E. Kosk vastas, et eelnõu on läbi vaadanud volikogu Kantselei õigusnõunik, tarbijakaitseameti õigusnõunik ning mõlemad on kinnitanud, et probleeme ei ole. Kaupmeestel on täielik õigus pöörduda kohtusse, kui tunnevad, et neile tehakse ülekohut. Need protsessid ei kujune keerukateks, et peab otsima abi väljapoolt.

M. Sults küsis, kas eelnõu koostajad on välja arvutanud umbkaudse suurusjärgu, mida kaupmehed kaotavad.

E. Kosk vastas, et kui mingi kauplus peab lükkama aega, millal ta alkoholiga kaubelda ei saa, kella 14:00-ks, põhjustab see talle algselt prognoosimatuid kulusid. Kindlasti kauplejaga räägitakse, tal on võimalik teha neist konsultatsioonidest oma järeldused ja otsustada, milline on kõige kiirem ja mugavam variant oma tegevus ümber korraldada, et see vastaks kooli- ja lasteaiapere huvidele. Kui aga kaupleja ei saa oma tegevust ümber korraldada, siis rakendub see eelnõu ning tagajärjed tuleb kauplejal endal kanda.

G. Vihman ütles, et alkoholiprobleem ei ole ainult Tallinna probleem, ja küsis, kas ei ole õigem, kui algatataks üleriigiliselt alkoholiseaduse muudatus.

E. Kosk vastas, et kui Tallinna linn otsustab teha ettepaneku Vabariigi Valitsusele alkoholiseaduse muutmiseks, ei välista see seda, et ei saaks vastava korra Tallinna linna tasandil omapoolse õigusaktina kehtestada. Väiksemal territooriumil, ehk siis Tallinna linna piires, suudaks probleemile palju operatiivsemalt reageerida.

T. Lausing küsis, kas eelnõus toodud loetelus on kaetud ka lasteaed-põhikool?

E. Kosk vastas, et ei välista täiendusettepanekuna lasteaed-põhikool lisamist

M. Martinson ütles, et nõustub lasteaedade ja noortemajade juurest alkoholimüügi äraviimisega. See noor, kes tahab, see jätkab ikkagi tarvitamist, kuid seda tuleb piirata. Harju maavanemal oli täielik õigus alkoholimüüki piirata. Tallinna linnalt oodatakse radikaalsemaid muudatusi alkoholiprobleemide lahendamisel.

L. Leesi toetas M. Martinsoni ja ütles, et praegune eelnõu ei anna kõikide poolt soovitud tulemust. Tuleb valida, millist jooki võib müüa, millist mitte.

M. Martinson tegi ettepaneku minna kolmandale lugemisele, esitada radikaalsemad ettepanekud eelnõusse.

E. Kosk ei toetanud ettepanekut saata eelnõu kolmandale lugemisele. Esimese ja teise lugemise vahel oli mitu kuud ning selle aja jooksul ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Puudub kindlus, et 2. ja 3. lugemise vahel laekub mingeid ettepanekuid. Volinikel on õigus ka volikogu istungil esitada omapoolseid ettepanekuid.

T. Lausing ütles, et teisele lugemisele saadeti eelnõu põhjusel, et seda teemat laiemalt arutada. Kuna paus kahe lugemise vahel on küllalt pikk olnud, ta isiklikult toetab õiguskomisjoni ettepanekuid ja teeb ettepaneku võtta täna komisjonil seisukoht antud eelnõu suhtes ning mitte suunata kolmandale lugemisele.

T. Lausing tegi ettepaneku lisada § 8' toodud loetelusse sõnad „lasteaed-põhikool”  ja § 8² esimeses lauses toodud loeteludesse sõnad „lasteaed-põhikool” vastavas käändes.

M. Martinson tegi ettepaneku nimetada ühise mõistega „haridusasutused”.

E. Kosk vastas, et K. Karisma-Krumm tegi ettepaneku vahetada pealkirjas sõnad „lasteaiad ja koolid” üheks sõnaks ”lasteasutused”.

T. Lausing avaldas arvamust, et pealkirja selline parandamine ei muuda sisu ja on seega ebaoluline.

P. Alekand tegi ettepaneku lisada § 8' ja § 8² loeteludesse ka sõna „kutseõppeasutus” vastavas käändes.

H. Rand tegi ettepaneku karmistada reeglid nendes kohtades, kust edaspidi on võimalik alkoholi osta, et alaealine sealt alkoholi kätte ei saaks. Kui on soovi kätte saada, leitakse ikkagi võimalusi. Kui radikaalseid otsuseid vastu võtta, siis lõigata ära alaealisel iga võimalus alkoholi kätte saamiseks.

Komisjoni liikmed nõustusid T. Lausingu ja P. Alekandi ettepanekutega loetelude täiendamiste kohta.

T. Lausing pani hääletusele eelnõu koos ettepanekutega.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (9 poolt, vastu ei ole,  2 erapooletut) toetada eelnõu koos esitatud ettepanekutega:

 1. Lisada paragrahvis 8' toodud loetelusse sõnad "lasteaed-põhikool" ja "kutseõppeasutus".

 2. Lisada paragrahvi 8² esimeses lauses toodud loeteludesse sõnad "lasteaed-põhikool" ja "kutseõppeasutus" vastavas käändes.

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing.

2. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (hasartmänguseaduse muutmise kohta)

Ettekandja: Märt Sults

M. Sults kandis ette eelnõu.

T. Lausing küsis, kas ettekandja muudab oma eelnõus kuupäeva.

M. Sults täpsustas, et eelnõus toodud kuupäev muudetakse 17.augustiks.

M. Martinson tsiteeris eelnõu teksti ja tegi ettepaneku paranduste sisseviimiseks võtta eelnõu menetlusest tagasi.

M. Sults vastas, et eelnõu jääb menetlusse ja talle lisatakse parandusettepanekud.

M. Kaur küsis, kas eelnõu arutelu juurde kutsub eelnõu esitaja ka kasiinospetsialisti.

M. Sults vastas, et komisjoni koosolekul on kasiinospetsialistist kasu vaid siis, kui komisjon oleks arutanud kasiinoäri õitsele löömise võimalusi.

L. Leesi avaldas arvamust, et praegune soov on, et kasiinod oleksid suletud lastekaitsepäevadel.

M. Sults tegi ettepaneku komisjonis arutada kuupäevade loetelu laiendamist ning suunata eelnõu teisele lugemisele.

T. Lausing tegi ettepaneku moodustada töökomisjon eelnõu parandusettepanekute väljatöötamiseks, töögrupi juhiks määrata M. Sults.

Komisjoni liikmed nõustusid esitatud ettepanekutega.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (12 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) lõpetada eelnõu esimene lugemine komisjonis ja suunata eelnõu teisele lugemisele.

3. Noorte Volikogu pöördumine

T. Lausing kandis ette Noorte Volikogu esitatud eelnõu ning pöördumises sisaldunud ettepanekud. Eelnõu on saadetud keskkonnaametisse. T. Lausing mainis samuti, et esitatud eelnõu on tehtud näidiseelnõuna ning teda menetlusse lasta ei ole võimalik ning seda ei ole noortevolikogu poolt ka soovitud. Eelnõu algatajatel oli soov teada saada eelnõu algatamise ja esitamise korrast.

T. Lausing tegi ettepaneku võtta Noorte Volikogu esitatud eelnõu teadmiseks ja saata kogu materjal tutvumiseks linnapeale ja abilinnapeale.

Komisjoniliikmed nõustusid ettepanekuga.

O t s u s t a t i: võtta Noorte Volikogu pöördumine ja ettepanekud teadmiseks.

4. Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse (Energiakeskus) pöördumine

T. Lausing kandis ette Energiakeskuse pöördumise.

M. Sults täpsustas, et Energiakeskusel on raha vaja põhimõtteliselt töötasudeks ja ekspositsioonide parandamiseks, taotluse eesmärk oli Tallinna linna asutusena saada kindlustunnet eksisteerimiseks. Tallinna linnas on väga vähe täisvarustusega füüsika- ja keemiaklasse, kus saab näidata õpilastele selliseid katseid, mida on võimalik Energiakeskuses läbi viia. Siiani ei ole Tallinna linn seda keskust toetanud. M. Sults lisas, et Energiakeskuse taotlust toetab kindlalt, taotluses esitatud numbrisuuruse osas saab vaielda.

M. Martinson mainis, et peale Energiakeskuses kohal käimist jäädi ootama abilinnapea otsust. Komisjoniliikmed jõudsid otsusele, et keskus on vajalik. Tol ajal esitatud taotlus oli laialivalguv ja komisjoni poolt esitati palve see koondada. M. Martinson esitas ettepaneku ära kuulata abilinnapea, et teada saada Tallinna linna seisukohta. Vajadusel lisaeelarve arutuse ajal teha vastav ettepanek.

P. Alekand ütles, et tegemist ei ole 100 % linna sihtasutusega ja selle menetluse jaoks on olemas kindel kord.

T. Täht märkis, et osalus ei ole protsentuaalne, sest Energiakeskuse puhul ei ole tegemist aktsiaseltsiga.

P. Alekand küsis, kas Energiakeskuse nõukogu on rahataotlust arutanud, kas on vormistatud protokoll ning on olemas ka vastav materjal.

M. Sults vastas, et nõukogus on arutelu toimunud. Nõukogu soovib, et Tallinna linn näitaks tahet, et vajab sellist õppekeskust. Linn ei ole vastavat tahet näidanud, seetõttu ei eralda raha ka teised osanikud raha.

N. Vaino mainis, et sel aastal on Tallinna linna poolt Energiakeskusele eraldatud 250 tuh kr. Linn toetab, ehkki ebapiisavalt, aga see on juba teine sõnastus.

P. Alekand esitas arvamuse, et Energiakeskus peaks ka haridusministri poole pöörduma.

T. Täht täpsustas, et varasematel aastatel on Energiakeskus saanud linnaeelarvest üle 0,5 miljoni. Kui see 250 tuh kr jääb ainsaks finantseeritud summaks, siis võime öelda, et rahastamine on vähenenud.

T. Lausing tegi ettepaneku võtta taotlus teadmiseks ja arutada seda lisaeelarve arutelu ajal.

Komisjoniliikmed nõustusid ettepanekuga.

O t s u s t a t i: võtta informatsioon teadmiseks ja arutada 2007 a lisaeelarve arutelu käigus.

 

 

 

 

Tarmo Lausing

Komisjoni esimees

Elfi Nobel

 

Protokollija