TALLINNA LINNAVOLIKOGU

HARIDUS- JA KULTUURIKOMISJON

 

 

Erakorralise koosoleku protokoll

 

 

Tallinn

16. august 2007 nr 14

 

Algus kell 15:00 ja lõpp kell 16:20

 

 

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Tarmo Lausing

Protokollija:  Elfi Nobel

Koosolekul osales linnavolikogu 21-st liikmetest 12  liiget, seega komisjon on otsustusvõimeline.

Võtsid osa: linnavolikogu liikmed Paul Alekand, Vladimir Belõi, Svetlana Kozlova, Kaja Laanmäe, Üllar Lanno, Tarmo Lausing, Matti Martinson, Tiina  Mägi, Lagle Parek, Juri Poljakov, Märt Sults, Ruslana Veber, teised komisjoni liikmed Lauri Leesi, Toivo Moorast.

Puudusid: Maria Beljatskaja, Maimu Berg, Sergei Ivanov, Kaia Jäppinen, Katrin Karisma-Krumm, Marju Länik, Jüri Pino, Linnar Priimägi, Margit Tamm, Natalia Vaino, Gennadi Vihman, Hardi Volmer.

Kutsutud: Tõnis Bittman - Tallinna Linnavolikogu liige, Eero Kosk - Tallinna Linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni nõunik-abi, Triinu Täht - Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurinõunik, Tiia Selberg - Tallinna Linnavolikogu jurist, Kristel Tuul - Eesti Õpilasesinduste liige, Erkki-Alo Kirde - Tallinna Linnavolikogu rahandus- ja majandusnõunik.

 

 Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

 

 

Häälteenamusega (10 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

1. Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses

2. Ülesande andmine linnavalitsusele (järelevalve teostamisest alaealistele ja joobnud olekus isikutele alkoholimüügi keelu järgimise üle)

3. Kommunismiohvrite memoriaali rajamine

4. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele kommunismiohvrite mälestusmärgi rajamiseks

 

Päevakorra arutelu.

1. Alkohoolse joogi jaemüügi kitsendamine lasteaedade ja koolide läheduses

Ettekandja: Erkki-Alo Kirde

E.-A. Kirde esitas muudatusettepanekud: 1. Jätta otsuse eelnõu punktist 1 välja sõnad "ja Kaubandustegevuse seaduse § 16".

2. Jätta otsuse eelnõu lisa pealkirjast välja sõnad "ja Kaubandustegevuse seaduse § 16".

3. Jätta otsuse eelnõu lisast välja esimene lause "Alkoholiseaduse §-s 41 ja Kaubandustegevuse seaduse §-s 16 tehakse järgmised muudatused:".

4. Muuta otsuse eelnõu lisa § 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Alkoholiseaduse § 41 täiendatakse uue lõikega 1' järgmises sõnastuses: "(1') Valla- või linnavolikogul on õigus määratleda piirkond kui kaugel koolieelsest lasteasutusest, lasteaed-algkoolist, algkoolist, põhikoolist, gümnaasiumist, kutseõppeasutusest, huvialakoolist või noortelaagrist ei või alkoholi müüa."".

5. Jätta otsuse eelnõu lisast välja § 2.

6. Muuta otsuse eelnõu seletuskirja lähtudes eelpool toodud ettepanekutest.

K. Tuul küsis, kas eelnõu koostaja on küsinud ja teab noorte arvamust, sest eelnõu puudutab otseselt noori.

E.-A. Kirde vastas, et tema koolitee lõppes alles mõned aastad tagasi ning kui tema käest toona oleks piirangu kohta küsitud, siis tema ja mitmed tema koolikaaslased oleksid nõus ettepanekuga. Ta arvab, et praeguse aja noortel ei saa samuti midagi alkoholimüügi keeluraadiuse vastu olla. Lõpliku otsuse langetab Vabariigi Valitsus. Kui kohalikule omavalitsusele antakse võimalus ise kehtestada piir, siis iga kohalik omavalitsus peab ise kaaluma, kui suur kaugus võiks olla.

P. Alekand küsis K. Tuulelt, kui Õpilasesinduse Liidu liikmelt noorte seisukohta eelnõule.

K. Tuul vastas P. Alekannu küsimusele, et Õpilasesindus korraldas ümarlaua ja noorte käest küsiti arvamust alkoholimüügi keelu osas. Pooldati kõikide alkoholi sisaldavate jookide müügi keelamist, ka lahjade jookide. Samuti mainis, et õpilane tavaliselt ei käi kooli lähedal asuvas poes, pigem kodu lähedal.

E. Kosk küsis, kas K. Tuul on lugenud esitatud eelnõud ning samuti Isamaliidu fraktsiooni esitatud samalaadset eelnõud.

K. Tuul vastas eitavalt.

L. Leesi ütles, et temale 300 m kaugusraadius imponeerib, kuigi Tallinna linnale on ka kaugus 100 m hea. Kaugusraadiust ei ole mõttekas vabaks jätta, peab pakkuma konkreetset ulatust.

T. Mägi ütles, et on eelnõuga põhimõtteliselt nõus, tema teeks enam kitsendusi..

E.-A. Kirde täpsustas, et kui Vabariigi Valitsus annab kohalikule omavalitsusele pädevuse, siis saab otsustada konkreetselt kaugusraadiuse suuruse.

P. Alekand avaldas arvamust, et ei ole päris õige, kui volikogu jagab viinamüügi kohti.

T. Mägi ei ole põhimõtteliselt nõus, et kauguse kehtestamine jääb kohaliku omavalitsuse pädevusse, sest omavalitsuste prioriteedid muutuvad teatud aja jooksul. Raadiuse suurus peab olema sätestatud seaduses.

M. Martinson ütles, et kohalik omavalitsus ei saa piirata alkoholi müüva kaupluse tegevusraadiust, vaja on üldriiklikku alkoholipoliitikat.

T. Täht selgitas, et eelnõu originaalis on määratletud ära kaugus, parandusettepanekus on märgitud võimalus igal kohalikul omavalitsusel kohalikke olusid arvestades otsustada ise.

T. Lausing pani esitatud muudatusettepanekud hääletusele.

Hääletamisel (8 poolt, vastu ei ole, erapooletuid 5) toetati esitatud muudatusettepanekuid.

T. Mägi repliigi korras ütles, et probleemi on vaja lahendada, aga mitte sellisel moel.

T. Lausing pani hääletusele eelnõu koos muudatusettepanekutega.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (9 poolt, vastu ei ole,  1 erapooletu) toetada eelnõu koos esitatud ettepanekutega:

 1. Jätta otsuse eelnõu punktist 1 välja sõnad "ja Kaubandustegevuse seaduse § 16".

 2. Jätta otsuse eelnõu lisa pealkirjast välja sõnad "ja Kaubandustegevuse seaduse § 16".

 3. Muuta otsuse eelnõu lisa preambulat ja sõnastada see järgmiselt: "Alkoholiseaduse §-s 41 tehakse järgmine muudatus:".

 4. Muuta otsuse eelnõu lisa § 1 ja sõnastada see järgmiselt: "Alkoholiseaduse § 41 täiendatakse uue lõikega 1' järgmises sõnastuses: "(1') Valla- või linnavolikogul on õigus määratleda piirkond kui kaugel koolieelsest lasteasutusest, lasteaed-algkoolist, algkoolist, põhikoolist, gümnaasiumist, kutseõppeasutusest, huvialakoolist või noortelaagrist ei või alkoholi müüa."".

 5. Jätta otsuse eelnõu lisast välja § 2.

 6. Muuta otsuse eelnõu seletuskirja lähtudes eelpool toodud ettepanekutest.

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing

2. Ülesande andmine linnavalitsusele (järelevalve teostamisest alaealistele ja joobnud olekus isikutele alkoholimüügi keelu järgimise üle)

Ettekandja: Eero Kosk

T. Mägi küsis, millel põhineb usk, et selle eelnõu vastuvõtmine teeb ametnikud teotahtelisemaks? Neil on ju seadusepiirid praegugi ees, mis neid selleks kohustab, ja paneb nad tegutsema, mis on selle eelnõu mõte?

E. Kosk vastas, et seaduse taha asi ei jää, erinevalt 7-10 a tagustele perioodist, kus aktid olid puudulikud, käesoleval ajal seadusaktid toimivad. Antud juhul on tegemist impulsiga linnavalitsuse poliitilisele juhtkonnale, kes annab selle korralduste-nõudmiste-ülesannete vormis ametnikele täitmiseks.

T. Mägi konstateeris, et tehakse üle hulga aja kõvemat häält.

Ü. Lanno küsis, kas Ettevõtlusameti ametnikel on ametijuhendis selline kohustus sees?

E. Kosk vastas, et on kirjas: kontrollida Alkoholiseaduse täitmist, ja Alkoholiseaduses on vastavad sätted sees.

T. Moorast mainis, et neil on õigus, mitte kohustus kontrollida. Ettevõtlusameti järelvalves on 3-4 ametnikku, nad ei jõua igal pool käia ja kontrollida. Nad lahendavad kaebusi, sealhulgas ka alkoholimüügiga seonduvaid kaebusi.

E. Kosk täpsustas, et Ettevõtlusameti järelvalveosakonnas on 6 vastavat ametnikku ja seitsmes on osakonnajuhataja. Eelnõu esitaja ei väida ta, et iga alkoholileti juures seisaks ametnik, küsimus on prioriteetides.

Ü. Lanno küsis, kas eelnõu koostajad ei ole mõelnud teha kontrolliülesannet  kohustusek munitsipaalpolitseile.

T. Moorast täpsustas, et volikogu sellist õigust munitsipaalpolitseile ei andnud.

E. Kosk ütles, et käesoleva volikogu ajal kahel korral on toonaselt linnapealt J. Rataselt päritud aru, kes selle ülesande andmist munitsipaalpolitseile vajalikuks ei ole pidanud.

M. Sults küsis, kas on mõeldud selle variandi peale, et mingil moel lahjade ja magusate alkohoolsete jookide tootmist piirata.

E. Kosk vastas, et isiklikul tasandil on küsimuse esitajaga nõus, aga eelnõu esitamise mõte ei ole tootmise piiramine.

M. Martinson väitis, et kui on olemas seadused ja neid ei täideta, peab sellega tegelema ülemus. Pole tarvidust võtta vastu volikogu otsust, et hakkame seadusi täitma.

E. Kosk vastas, et kuivõrd tegemist on tõsise probleemiga ja arvestades, et tänasel päeval on ametnike tegevus „null”, on juhtkonnapoolne impulss vajalik.

T. Moorast avaldas arvamust, et järelevalve põhikohustus peab lasuma politseil, kellel on ka ametnikke rohkem.

E. Kosk ütles, et eelnõus on viidatud Põhja Politseiprefektuurile.

T. Mägi repliigi korras ütles, et eelnõu asemel võiks töötada korraldus „Ametnikud täitke oma töökohustusi!”.

T. Lausing tegi ettepaneku hääletada.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (2 poolt, 8 vastu, 2 erapooletut) mitte toetada eelnõu.

3. Kommunismiohvrite memoriaali rajamine

Ettekandja: Lagle Parek

T. Lausing viitas seletuskirjale, kus mainitakse Washingtoni, kuhu on nüüd loodud memoriaal, ja küsis, kas selle memoriaali algatajaks on Washingtoni linn või algatas memoriaali rajamise riik.

L. Parek vastas, et ta ei tea. Aga antud juhul me võiksime Ameerika eeskujuta asja ära teha. Iga väiksemas külas ja linnas, iga kiriku juures on mälestustahvel olemas.

T. Täht täpsustas, et Washingtonis oli vastavalt USA tavadele algatajaks tõenäoliselt kolmas sektor.

R. Veber küsis finantseerimise allika kohta.

L. Parek vastas, et tegu on linnale olulise objektiga, seega võiks linn vajadusel objekti ka täielikult finantseerida, kuid lisaallikate leidmine on võimalik.

T. Lausing küsis, kas on teise sarnase eelnõu esitajaga aru peetud ja arutatud ühiseid töökavasid.

L. Parek vastas, et teise sarnase eelnõu esitajaga arutatud ei ole, eelnõudes on väikesed erinevused.

T. Bittman täpsustas, et tegelikult on fraktsiooninõunikega arutatud võimalusi eelnõusid ühendada. Mõttevälgatusena pakuti kohaks Maarjamäe. Tema eelnõus on märgitud töörühma kokkukutsumine. Samuti tahtis ta seada linnavalitsusele ette ajalised terminid. Oma eelnõus ta ei soovi fikseerida kohta, vaid üheks variandiks võib olla Maarjamäe.

E. Kosk selgitas erinevaid protseduurilisi võimalusi eelnõude sisuliseks ühendamiseks. Isamaaliidu fraktsioonl ei ole nõus aktsepteerima mingeid ettepanekuid monumendi asukoha suhtes, samuti tähtaegade sissekirjutamist, kuna ootamatu takistus võib ajagraafiku segi lüüa.

T. Mägi toetas L. Pareku esitatud eelnõu, kus kõik käigud on kirja pandud emotsioonivabalt ja piiritletud selgemalt. Kuid see ei tähenda stoppmärgi löömist teisele eelnõule.

M. Sults avaldas arvamust, et L. Parek on kõige õigem inimene mälestusmärgi eelnõu esitamiseks ning toetab L. Pareku eelnõu.

T. Mägi ütles, et kui on eelnõu aktsepteeritud ja töö käib, tuleb kaasata loomeliitude esindajad ja spetsialistid. Monumendi kuju ei tohi jätta ametnike otsustada.

M. Martinson mainis, et takerdutakse protseduuriliste reeglite taha. Mõlema eelnõu esitajad on hea asjaga välja tulnud. Kui mõlemad eelnõud tagasi võtta ja teha üks ühine kahe peale, näitaks see, et kahel fraktsioonil on võimalik koos midagi ühist ära teha.

L. Parek keeldus oma eelnõu tagasi võtmast. Oma eelnõu esitas ta enne T. Bittmani, kes oleks võinud esitada tema eelnõu juurde parandusettepanekud.

T. Moorast ütles, et linnamajanduskomisjoni koosolekul eelnõu arutamisel otsustati teha I lugemine ja anda esitajatel võimalus läbi rääkida.

T. Mägi ütles, et see on poliitiline populism ja tegi ettepaneku ära otsustada.

T. Bittman mainis, et võtab eelnõu tagasi, kui see kergendab protsessi. Kui lugeda linnavalitsuse seisukohta, kus on öeldud sõnaselgelt, mis sellest eelnõust saab, siis on selge, et sellest ei tule midagi välja. Tema esitatud eelnõu mõte on, et monument saaks rajatud. Ajagraafik on sisse lülitatud selleks, et asi ei jääks umbmääraseks. Samas on ta nõus, et eelnõusid on võimalik ühendada.

T. Bittman lubas teha ettepaneku fraktsioonijuhtide kokku saada ning koostada üks ühine eelnõu.

M. Sults esitas ettepaneku mõlemad eelnõud maha hääletada ja siis L. Parekil uuesti eelnõu esitada. T. Bittmanil soovitab ta kuulata L. Priimägi sõnavõttu Tõnismäest kui ususümbolist, et Eesti ei ole kunagi Isamaasõjas olnud, vaid võttis osa II Maailmasõjast. Kui Tõnismäele püstitada mälestusmärk kommunismiohvritele, siis tekib jälle objekt, mida kummardamas käia.

T. Bittman soovitas M. Sultsil meenutada tema sõnavõttu mõni aeg tagasi, kus mainiti, et koht ei ole määrav, ei ole sellele kohale kinnistatud.

L. Parek mainis, et on Tõnismäele igasuguse monumendi püstitamise vastu oma 5-10 a. See peab olema paik, kus on rahu ja lilled. Samuti mainis ta, et täpselt 20 a tagasi Hirvepargis hoopis teistes oludes tegi ta samasisulise ettepaneku. Tal on moraalne õigus esitada selline eelnõu praegu. See eelnõu ei ole rahvusküsimus. Esimesed kommunismiohvrid, kui algas okupatsioon, olid vene valgekaartlased, kes esimesena arreteeriti.

T. Bittman kahtles, kas tema eelnõu tagasi võtmisel ja L. Pareku eelnõu saali arutamisele minemisel piisab häältest eelnõu vastuvõtmiseks.

T. Mägi mainis, et see monument on riigi asi. Linnavalitsus ei peagi täpselt oma seisukohta välja ütlema, nad toetavad mõtet ja sellest praegu aitab. Ta toetab esitatud eelnõud.

T. Lausing tegi ettepaneku hääletada.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (7 poolt, 2 vastu, 3 erapooletut) toetada eelnõu esitatud kujul.

4. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele kommunismiohvrite mälestusmärgi rajamiseks

Ettekandja: Tõnis Bittman

T. Bittman esitas soovi oma konkureeriv eelnõu tagasi võtta lootuses, et volikogu saal toetab pr L. Pareku eelnõu. Tema toetab seda ning usub, et poliitilise mänge ei tule. Pr L. Parekul on moraalne õigus sellesisulist eelnõud esitada.

T. Mägi meenutas aegu, millal tähtsaks peeti eelnõu ideed, seda, kas see on hea või halb, olenemata, millisest pingireast ettepanek tuli.

O t s u s t a t i: katkestada lugemine esitaja ettepanekul

 

 

 

 

Tarmo Lausing

Komisjoni esimees

Elfi Nobel

 

Protokollija