TALLINNA LINNAVOLIKOGU

HARIDUS- JA KULTUURIKOMISJON

 

 

Koosoleku protokoll

 

 

Tallinn

10. oktoober 2007 nr 18

 

Algus kell 17:00 ja lõpp kell 19:00

 

 

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Tarmo Lausing

Protokollija:  Elfi Nobel

Koosolekul osales linnavolikogu 20-st liikmetest 13  liiget, seega komisjon on otsustusvõimeline.

Võtsid osa: linnavolikogu liikmed Paul Alekand, Vladimir Belõi, Svetlana Kozlova, Tarmo Kruusimäe, Kaja Laanmäe, Tarmo Lausing, Matti Martinson, Tiina  Mägi, Juri Poljakov, Igor Sedašev, Märt Sults, Natalia Vaino, Gennadi Vihman, teised komisjoni liikmed Kaia Jäppinen, Lauri Leesi, Linnar Priimägi.

Puudusid: Maria Beljatskaja, Maimu Berg, Sergei Ivanov, Katrin Karisma-Krumm, Marju Länik, Toivo Moorast, Lagle Parek, Margit Tamm, Ruslana Veber.

Kutsutud: Rita Makarova - Tallinna Linnavolikogu Kantselei sotsiaal- ja tervishoiunõunik, Tiia Selberg - Tallinna Linnavolikogu Kantselei jurist, Urve Raudsepp-Alt – Tallinna Haridusamet üldosakonna peaspetsialist, Andres Vakra – Tallinna Haridusamet koolivälise töö osakonna juhataja, Reet Rääk – Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet hoolekandeosakonna peaspetsialist, Ene Vohu - Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kultuuriosakonna juhataja, Irja Keiv – Tallinna Kannikese Lasteaed direktor, Katrin Kakkori – Tallinna Lasteaed Õunake juhataja, Reet Luhaäär – Tallinna Lasteaed Õunake juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, Õnne Ploom – Tallinna Lasteaed Õunake hoolekogu esimees, Natalia Kond – Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool direktor, Airi Püss – Tallinna Heleni kooli direktor, Anu Freimann – Tallinna Lasnamäe Põhikool õppealajuhataja, Helle-Reet Pajula – Tallinna Lasteaed Vesiroos juhataja asetäitja, Linnu-Lydia Mae – Tallinna I Internaatkool direktori asetäitja õppealal, Galina Jürmann – Õismäe kool direktor, Mari-Anna Puskar – Tallinna Koolijuhtide Ühing, Marko Rööpson – Tallinna Koolijuhtide Ühing, Evi Veesaar – Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liit, Ester Karjama – Tallinna Haridustöötajate Ametiühingute Liit .

 

 Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

 

 

Häälteenamusega (9 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

1. Erivajadustega lastele hariduse andmise hetkeolukorrast Tallinnas ja selle perspektiiv

2. Tallinna Keskraamatukogu põhimäärus  (ME 302)

3. Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017 (OE 326)

4. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (Jüri Vilmsile mälestusmärgi püstitamise kohta)  (OE 278)

 

Päevakorra arutelu.

1. Erivajadustega lastele hariduse andmise hetkeolukorrast Tallinnas ja selle perspektiiv

Ettekandja: Urve Raudsepp-Alt

U. Raudsepp-Aldi ettekanded on lisatud protokollile.

L. Priimägi viitas U. Raudsepp-Aldi ettekandele, et Tallinna Ülikoolis õpetajatele õpetamismetoodikat ei õpetata ning küsis, kas on sellisel juhul võimalik teha koostööd linnaga, et õppekavva oleks sisse viidud ka õpetamismetoodika.

U. Raudsepp-Alt vastas, et täpsemalt kommenteerida ei oska, kuid arvab, et pedagoogi puhul eeldatakse oskust õpetada. Ülikoolis on mindud nõustamise teed.

M. Martinson rääkis, et haridusministeeriumis väideti kooliesindajatega kohtumise ajal, et erikoolid saavad 20% suuremat pearaha kui teised koolid, ning soovis teada, kas see väide vastab tõele.

U. Raudsepp-Alt vastas, et temale teadaolevalt palga osas sellist kriteeriumit ei ole. Talle on teada, et on olemas ministri määrus, kus riigi erikoolide õpetajatel on palk kõrgem kui teiste koolide õpetajatel, kuid see ei puuduta munitsipaalkoole. Protsent on väiksem kui 20 ja kehtib vaid riigikooli õpetajate suhtes.

T. Mägi soovis teada, miks ei ole ülikoolile vastavat ettepanekut tehtud, et õpetamismetoodika sisse viia.

U. Raudsepp-Alt vastas, et ülikoolidel on haridusministri poolt kinnitatud õppekava. Sellel teemal on palju räägitud, tehtud on mitmeid ettepanekuid ning ei ole kerge muudatusi sisse viia. Koos uue valitsusega vahetub minister ja ettepaneku menetlus algab otsast peale.

M. Sults küsis, et NSVL ajal kehtisid koefitsiendi, miks praegu ei kasutata koefitsiente.

U. Raudsepp-Alt vastas, et omavalitsusel ei ole takistusi endal õpetajatele palka määrata.

T. Lausing küsis, kui raske puudega laps läheb lasteaeda, siis kooli, mis saab temast siis, kui kool läbi on.

U. Raudsepp-Alt vastas, et on olemas päevakeskused, on võimalus sotsiaalsüsteemis. Tekib järjest rohkem võimalusi.

E. Veesaar rääkis, et haridustöötajate a/ü on eriti tuttav ühe lasteaia – lasteaed Õunake -murega. 40 lapsest on ainult neli võimelised rääkima. Mõned lapsed on liitpuudega, mõnel liikusid vaid käed. Selles lasteaias peavad nii õpetajad kui abiõpetajad olema väga suure südame ja vastupidavusega, et suuta nende lastega töötada. Kui õpetaja lahkub, siis ei ole erilist võimalust tühja kohta koheselt täita. Praegu on tulnud uusi õpetajaid, kuid noored inimesed nähes, milliste lastega peavad tööd tegema, kohkuvad ning lahkuvad. Praegu on olukord väga tõsine. Sellesse lasteaeda on vaja töötajaid, kellel on väga suuri teadmisi, psüühilist ja füüsilist jõudu, samuti meditsiinilisi oskusi. Õpetajad peavad end pidevalt täiendama. Antud momendil on küsimus motivatsioonis. 44-st töötajast seitse esitasid juunis lahkumisavalduse. Praegu on neljal olemas haridus ilma vastava ettevalmistamiseta. Töötajaid kutsutakse isiklikust tutvusringkonnast. Puudu on füsioterapeut, 3 logopeedi ja õpetajaabisid. Õpetajaabi palk on minimaalne, kuid ta peab töötama sama palga eest, mida õpetajaabi saab teistes lasteaedades. Tegeleda tuleb raskete lastega: neid tuleb tõsta, neil tuleb mähkmeid vahetada, toita, ravimeid anda… Siis ei pea nad enam vastu ja lahkuvad. Jäävad vanemad inimesed, kellele on sissetulekute toeks pension. Hiljuti külastas TV-3 reporter naistevanglat ning tundis kaasa naisvangile, kes töötab õmblejana palgaga 3 tuh kr. Õpetajaabidel tekiks selliseid asju kuuldes tunne, et nende tööst keegi lugu ei pea. Ka neil on soov oma last normaalselt kasvatada ja ülal pidada, aga seda ei võimalda nende sissetulek.

K. Jäppinen küsis, miks ametiühingu esindajad ei tõstatanud seda teemat palgaläbirääkimistel, sest linnavalitsus ei olnud olukorrast teadlik. Riiklikult ei ole võimalik raskete puuetega laste õpetajate palka suurendada, väidetakse, et kohalik omavalitsusel see võimalus aga on. E. Veesaar ütles, et tuleb vahet teha, kas on tavaline kõneravi lasteaed, aga sügava liitpuudega lasteaia õpetajatel tuleks tõsta töötasu 25 %, samuti ka õpetajaabidel, et sellistes lasteaedades oleksid vajalikud töökohad täidetud. Selliste lastega tuleb päevast päeva tööd teha, õpetada, et nad saaksid endaga hakkama ja toime tulla. Ametiühing toetab palgatõusu ja palub linna abi.

U. Raudsepp-Alt lisas, et linn on selliseid võimalusi loonud. Ei ole ühtegi teist kohalikku omavalitsust, kus erivajadustega lastel on nii palju võimalusi. Üks asi on struktuur, aga teine asi on selliste laste edaspidine elu. Suureneb lasteaiakohtade arv, tekib vajadus uute töötajate järele. Paraku hakkab seal õpetajate personal vahetuma. Asjasse läheneda vaid alushariduse seisukohalt ei tohi. Sama töö on hooldusklasside töötajatel koolis. Kui arutatakse mingit palgalisa, see peab see olema diferentseeritud, arvestades raskusastet: kas on tegemist liitklassiga, ühtse vanuserühma klassiga, arvestama puuderaskust. Samuti ei tohiks unustada asutuse juhte. Alles hiljuti vestles ta uue lasteaiajuhiga, kes asus juhataja kohale missioonitundest. Palgas ta kaotas, kui vahetas spetsialisti töö asutuse juhataja koha vastu. Juht peab vastutama mitme valdkonna eest, aga tema palk on võrdsustatud lasteaiajuhataja omaga, kus on 4-10 rühma.

K. Jäppinen kommenteeris, et linnavalitsus ei ole erivajadustega pedagoogide lisatasu osas istunud käed rüpes. Viimase 3 a jooksul on tehtud ettepanekuid, kirjutatud kirju nii sotsiaalministeeriumisse kui haridusministeeriumisse. Tänasel päeval vastavad mõlemad ministeeriumid, et arutatakse ja mõeldakse, kuid näpuga näidatakse kohalikele omavalitsustele. Oleme kokku leppinud, et järgmise aasta palgaläbirääkimistel tuleb see teema uuesti üles. Situatsioon on keeruline. Linnavalitsus on seisukohal, et see on kõigi kohustus. Tallinna linnal on Tallinna Ülikooliga lepingusuhted ja linn saab ülikoolile teha ettepaneku kas töötada välja paralleel- või täiendav õppekava. Tallinna Ülikooliga tuleb asuda läbirääkimistesse. Ta on ise lasteaed Õunakeses mitu korda käinud. See situatsioon, mis seal praegu seal on, kujunes välja juhataja vahetuse tõttu. Võib olla oli lahkumine seotud nende asjaoludega, aga tunnistab, et lasteaial on probleem.

K. Kakkori vastas, et iga aastaga põleb mõni noor töötaja läbi, öeldakse, et nad ei julge ise peret luuagi.

U. Raudsepp-Alt arvas, et pikemaajaliseks töötamiseks on siis vajalik lisamotivatsioon.

L.-L. Mae ütles, et tema kooli tulevad lapsed Õunakese lasteaiast. Õpib 63 liitpuudega last. Koolipersonal peab tõstma oma 60 kg. Probleem on tunduvalt raskem. Tööandjatena on nad truult täitnud seadust ja personalitöötajatele võimaldanud omandada täispedagoogilist haridust või saada vajalikke lisatunde, kuid mitte mingit lisamotiveerimist ei ole lisandunud. Inimesed võiksid selle eest, et on omandanud lisaharidust, oskavad ja ka teevad seda rasket tööd, rohkem tasu saada.

U. Raudsepp-Alt ütles, et erirühmad-klassid on väga erinevad ning need õpetajad peavad end kogu aeg täiendama. Kogu olemasolev koolitusraha kulub nende kvalifikatsiooninõuete täitmisele, muude koolituste jaoks ressursse ei jagu.

E. Veesaar mainis, et Tallinnas toimus ametiühingu usaldusisikute ja terve vabariigi ametiühingu liidrite kohtumine kõigi erakondade esindajatega, kus tõstatati ka täna kõne all olev teema. Kohal oli haridusminister. Küsimus talle võõras ei ole, kahjuks riigi eelarvest seda palgalisa veel ei tule.

U. Raudsepp-Alt täpsustas, et õpetajate palk tuleb kohaliku omavalitsuse eelarvest.

E. Veesaar täpsustas, et Tallinnas on läbirääkimiste käigus õnnestunud lasteaia õpetaja palk võrdsustada üldhariduskooli õpetaja omaga. Ka Tallinna tavalises koolis, kuhu ei tule lähtetoetust, on puudu õpetajatest. Gümnaasiumiklassides õpetab võõrkeelt õpetaja, kes on ise lisaerialana seda ülikoolis õppinud või täiendkursustel käinud.

T. Lausing avaldas lootust, et probleem leiab kiire lahenduse.

O t s u s t a t i: võtta informatsioon teadmiseks.

2. Tallinna Keskraamatukogu põhimäärus  (ME 302)

Ettekandja: Ene Vohu

E. Vohu kandis ette eelnõu.

T. Kruusimäe pööras ettekandja tähelepanu sellele, et seletuskirjas on 6 punkti, ehkki on viidatud põhimääruse § 5 lõikele 9.

L. Priimägi vastas, et tegemist on trükiveaga

T Kruusimäe selgitas, et keskraamatukogu põhimäärus saab olla aluseks paljudele teiste raamatukogude põhimäärustele. Tema esindab Kristiine linnaosa ja selle linnaosa esindajana loodab ta, et ka sealsed elanikud saavad oma linnaossa raamatukogu. Põhimääruse projektis on kirjutatud, et asutus võib mittevajalikke teavikuid müüa linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. Müümise puhul peab teavitama, kui aga tahetakse utiliseerida või võõrandada, siis selleks ei pea midagi tegema. Teavikute võõrandamise kord on alles loomisel.

E. Vohu vastas, et ametil on töös korraga kolm dokumenti, kuid peamine on põhimäärus, mille alusel töötatakse välja nii raamatukogu kasutamise eeskiri kui teavikute võõrandamise kord. Teavikuid võib võõrandada, nad lähevad hoiuraamatukogudesse, neid võib teistele asutustele üle anda tasuta. See kõik sätestatakse korras, mis tuuakse ka volikogu ette. Põhimääruses fikseeritakse ka, et see kord tuleb vastu võtta volikogus.

L. Priimägi küsis, et kas  raamatukogu direktor sõlmib töölepingu linnavalitsuse korralduse alusel ja siis kuulutatakse välja avalik konkurss? Kas konkursi tulemuse otsustab linnavalitsus või on avalikul konkursil mingi vaheaste? Või toimub direktori ametisse nimetamine linnavalitsuse kaudu?

E. Vohu vastas, et direktori saab määrata ka vakantsele kohale. Praegu on direktoril tähtajatu leping. Kui kunagi peaks direktori koht vabanema, kuulutatakse välja konkurss. Linnapea käskkirjaga moodustatakse komisjon, mille koosseisu võivad kuuluda ka volikogu liikmed, spetsialistid, raamatukogundust tundvad asjatundjad. Komisjoni otsus on ettepaneku tegijale soovitusliku iseloomuga.

L. Priimägi viitas 2011 a Tallinna kultuuripealinna staatusele ja küsis, millisesse punkti saaks põhimääruse järgi haakida tegevusfunktsiooni, teadmiseks, et olla kultuuripealinna keskraamatukogu.

E. Vohu vastas, et raamatukogu eesmärkideks on ülesanne tagada juurdepääs infole ja selle all mõeldakse kogu maailma.

L. Priimägi soovis ettekandjalt teada, mida tehakse 2011 teisiti.

E. Vohu vastas, et kui võrrelda vana põhimäärust ja eesolevat, siis on uues sees mitmeid uusi teenuseid. Raamatukogu on läinud üle arvutipõhisele laenutusele, tulevikus läheb üle ID-kaardipõhisele piletile. Käesoleval ajal peab ostma lugejapileti, millega raamatukogukülastaja teostab laenutusi. Propagandaüritusi on palju, raamatute populariseerimisi, kohtumisi. Viimase 7 aastaga on paranenud infrastruktuur, mis võimaldab korraldada avalikke üritusi.

L. Priimägi esitas ettepaneku, et kui raamatukogu põhimäärus vastu võetakse, siis tuleks nii praegusel kui tulevasel juhtkonnal mõelda, mida saab teha p. 8 öelduga.

E. Vohu vastas, et käesoleval momendil koolitatakse lugejaid elektrooniliste andmebaaside abil.

L. Priimägi täpsustas, et pigem läbi mõelda, kas ei ole mingi funktsioon põhimäärusesse panemata jäänud.

T. Kruusimäe mainis, et peab rahvuskultuuri edastamisel keskraamatukogu olulisemaks kui muuseumi, kuid loeb välja, et raamatukogu võib ühe kuuga likvideerida.

E. Vohu vastas, et lugedes tervikteksti, siis on näha, et viidatud on seadusesätetele. Kultuuriministeeriumi tuleb teavitada 1 kuu ette, kuid kohalik omavalitsus võib raamatukogu likvideerida mitme aasta jooksul ja see aeg ei ole reglementeeritud. Tähtaegu teisiti, kui seadus ette näeb, ei või nad põhimäärusesse märkida. See on seaduse teksti kordamine põhimääruses.

T. Kruusimäe täpsustas, et põhimääruses ei ole mainitud, kas see toimub 1 kalendrikuu jooksul või tööpäevades kajastatuna.

E. Vohu vastas, et need parandused, mida seadus tegi 1998 a on loomult sellised, et annavad kohalikule omavalitsusele suuremad õigused. Riik ei soovi ühe-kahe aasta pikkust etteteatamist, usalduskrediidi andmine on selle seadusega sätestatud. Riik soovib kuulist etteteatamist ja kõik muu on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

T. Kruusimäe avaldas arvamust mitte anda linnavalitsusele kergekäeliselt võimalust keskraamatukogu likvideerimiseks. Tähtaeg peab olema pikem.

T. Selberg selgitas, et volikogu on vastu võtnud määruse, milles on märgitud, kuidas toimub lõpetamine või likvideerimine. Menetlus on pikem. Nimetatud säte tuleneb seadusest ja volikogul ei ole võimalik seda teisiti sätestada.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (10 poolt, vastu ei ole,  1 erapooletu) toetada eelnõu esitatud kujul.

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing

3. Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007-2017 (OE 326)

Ettekandja: Andres Vakra

L. Priimägi ütles, et strateegiline kava on aastateks 2007-2017, kuid Tallinna linnale on strateegiline aasta 2011. Kas on paika pandud ka vaheeesmärkide loend, teada saamaks, mis toimub 2011 aastal?

A. Vakra vastas, et 2011 korraldatakse erilaulupidu.

L. Priimägi  küsis, millisel tasemel peab 2011.a. olema huviharidus ja selle võrk?

A. Vakra vastas, et eeldati püstitada visioon, mis on kavandatud 2017. aastaks.

L.  Priimägi soovis täpsustust, mis on siiski 2011 a visioon.

A. Vakra vastas, et iga 2 a tagant vaadatakse kava üle ja täpsustatakse.

T. Kruusimäe tegi ettepaneku eelnõu teisele lugemisele saata ning selle aja jooksul täpsustada ja viia eelnõusse sisse võimaliku kultuuripealinna staatus. Samuti soovis T. Kruusimäe täpsustust eraldatavate rahasummade kohta. Ta soovis selgitust ka Spordikeskuse kohta: kas sporti teha siis järgmisel aastal ei saa? Munitsipaalhariduskoolide teatrikülastuste toetamine aastal 2007 on 0,5 milj, 2008 peaaegu 1,5 milj ja 2009 on jälle 0,5 milj.

A. Vakra selgitas, et Spordikeskus on likvideeritud, seetõttu talle raha eraldada ei ole võimalik. Esialgses eelnõus ja lastekaitsekomisjoni esitatud parandusettepanekus märgitud summad on muudetud puhttehnilistel põhjustel. 6,5 milj ei ole praegu  kindel summa, mis on investeeringutega ette nähtud. Linn ei ole 2008 a eelarvet vastu võtnud. Samuti lisas ettekandja, et vastata võib rohkem eelnõu sisuliselt poolelt, milleks selline kava koostatakse ja mille eest võideldakse.

T. Kruusimäe soovis teada, millal hakkab huvikoolindus rääkima noorte keeles, millal koolitus internetiseerub.

A. Vakra  vastas, et sellises üldises arengukavas koolidele konkreetseid ülesandeid ei panda. Lapsi jääb linnas vähemaks, munitsipaalkool sureb mingi aja pärast välja. Pole võimalik rahastamist siduda nõudega, et enne peavad olema lapsed.

L. Leesi soovis teada, kuidas on võimalik poksiringi internetiseerida.

T. Lausing täpsustas, et näiteks ülikooliõpet on  suudetud internetiseerida.

A. Vakra ütles, et enam arvutitega kedagi ei üllata, aga mingi aeg tagasi olid arvutiteringid ja see ongi areng. Pedagoog jääb tööta, kui tal ei ole ruumis vähemalt 15 last.

T. Kruusimäe avaldas arvamust, et huviharidus vajab tuge. Paljudes koolides on olukord selline, et peale kella 15 on uksed suletud. Millal suudetakse viia huvihariduskoolid üldhariduskoolidesse, et ümbrus ja kool oleksid lastele kättesaadavad õhtuni? Paljud lapsevanemad jätavad lapsi huvihariduskooli viimata transpordiprobleemide tõttu, kui huvihariduskool asub kaugel teises linnaosas. Kui on võimalik väiksema laste arvuga huvihariduskool viia üldhariduskooli, oleks ruumide puhul finantskokkuhoid. Tema arvates on dokument poolik.

L. Priimägi märkis, et soovib eelnõus viidet kultuuripealinna staatusele. Selgusetuks jäi samuti selline jaotus rahade eralduse osas.

L. Leesi ütles, et koolitööst on jäänud pealiskaudne arusaam. Talle teadaolevalt ei ole tal ühtegi kolleegi, kes sulgeks kooli kella 15-16-st. See ideaalne elu, millest üks eelkõneleja rääkis, on kogu aeg selline olnud. Huvialaringid töötavad koolides ka nädalavahetustel.

A. Vakra viitas lehekülje 27 punktidele 3-4. Need on arengukava üheks põhieesmärgiks, et kool saaks huvialakooli teenuseid kasutada. Samamoodi saavad huvialakoolid minna munitsipaalkooli. Sooviks on saada finantsilisi vahendeid linna haridusameti halduses olevate vabade ruumide leidmisel, mida huvialakoolid saaksid siis rentaablilt kasutada.

T. Lausing pani hääletusele T. Kruusimäe ettepaneku lõpetada otsuse eelnõu esimene lugemine ja saata teisele lugemisele.

Hääletamisel (2 poolt, vastu 8, erapooletuid ei ole) ettepanekut ei toetatud.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (8 poolt, vastu ei ole,  2 erapooletut) toetada eelnõu esitatud kujul.

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing

4. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (Jüri Vilmsile mälestusmärgi püstitamise kohta)  (OE 278)

Ettekandja: Tarmo Lausing

T. Kruusimäe  avaldas hämmingut, et linnavalitsusele  kommunismiohvrite mälestusmärgi ettepaneku arutusel avaldati arvamust, et see peaks olema riiklik probleem. Nüüd on esitatud eelnõu Eesti riigi rajajale mälestusmärgi püstitamise kohta ja ühtäkki on see linna probleem. Küsija ei soovi vähendada J. Vilmsi tähtsust, kuid soovib vastust, millest tuleneb selline selektiivsus.

T. Lausing vastas, et Pärnu linn on avaldanud austust J. Vilmsile Kuninga tänava kooli mälestusmärgi püstitamisega. Kohas, kus Vilms elas, Pärnu mnt 10, on üles pandud autahvel. Tallinnas elas J. Vilms pikalt, oli siin advokaat, oli vabariigi looja. Tallinna linn võiks omalt poolt tema mälestuseks samuti midagi ära teha. Ettekandja ei viiks Vilmsi poliitilisele tasandile ega võrdleks teda ühegi erakonnaga, Vilms suutis olla nii sotsialist, vene rahvaste revolutsiooni eestvõitleja kui ka rahvuslane. Temas olid ühendatud kõik poliitilised voolud.

T. Lausing vihjas sellele, et keskerakond on linnas võimul ja seetõttu on linna tasandil neil kergem midagi ära teha. Kui isamaaliidu fraktsioon sooviks midagi sisuliselt korda saata, siis tuleks kasutada näiteks Haridusministeeriumi või Kaitseministeeriumi, mida juhivad IRLi ministrid.

S. Bogovski ütles, et volinikeni on jõudnud e-kiri, kus mälestusmärgi asupaigana pakutakse välja Terase krunti. Kas mälestusmärgi koht on määratud?

T. Lausing vastas, et e-kirja saatja on leidnud, et koht Terase tänaval on mälestusmärgi jaoks sobiv. On meeldiv, et ideele elatakse kaasa. Ettepaneku tegija selgitas, et taoline valik võis olla tingitud sellest, et Vilmsi nimeline tänav asub läheduses ja see annab alust arvata, et selline asi läheb linnaelanikele korda. Kui linnavalitsus moodustab komisjoni, kes hakkab mälestusmärgiga tegelema, siis see linnakodaniku ettepanek on vaja neile edastada.

T. Kruusimäe küsis, kas keskerakond on Vilmsi mälestusmärgi jäädvustamise võtnud tõsiselt oma asjaks: 1932 a-st kandis Tööerakond nime Rahvuslik Keskerakond ning selle erakonna liige on selle eelnõu algataja. Tallinna linn on Vilmsi teeneid meeles pidanud, temanimeline tänav on olemas.

T. Lausing vastas, et küsijal on selles osas õigus, et Keskerakond ja eelnõu esitaja on võtnud Vilmsile mälestusmärgi püstitamise südameasjaks. Ettekandja avaldas soovi, et küsija võiks palju rohkem seoseid leida ning jätkata taoliste küsimuste esitamist, sest see tuleb asjale ainult kasuks.

L. Leesi ütles, et euroopalik komme on inimesele, kes oma elu jooksul on teinud enam kui seda tema palk nõuab, ja kui tulemas on mingi tähtpäev, siis uus põlvkond avaldab oma meelespidamisega talle selle eest tänu. Praegusel juhul ei saa kommunismiohvrite ja ühe Eesti Vabariigi asutaja mälestusmärke võrrelda. Kommunismiohvrite mälestusmärk peab olema suur. Mina, kui kommunismi ohver, oleksin ääretult hämmingus, kui see mälestusmärk piirduks oksakese või büstikesega. Käesoleva eelnõu esitaja ei taotle suurt, vaid väikest ja tagasihoidlikku. Ka on tähtpäevadega olemas seos.

L. Priimägi ütles, et on olemas mõiste nagu vaikiv ausammas, mis ei räägi mitte kellelegi mitte midagi. Vilms oli selline inimene, kes kadus meie teadvusest kaua aega tagasi. Mälestusmärk tuleks panna kõnelema, Vilmsist rohkem rääkima. Mälestusmärk oleks kõnekas meile endile, teiseks ka neile, kes Tallinna külastavad.

T. Kruusimäe küsis lähtuvalt seletuskirjast, et Vilmsil täitub 129 a, mis ei ole ümmargune tähtpäev. Ta juhib eelnõu esitaja tähelepanu sellele, et järgmisel aastal tähistatakse eestlasest vapra sõjamehe Alfons Rebase 100 sünniaastapäeva. Tema seos Tallinna linnaga on teada. A. Rebane avaldas toetust Otto Tiefi valitsusele 20.09.1944.a. Siin on samuti olemas seos Tallinna linnaga, tulemas on ümmargune tähtpäev.

T. Lausing vastas, et jätab A. Rebase teema küsija südameasjaks. Ta mainis, et Vilmsi puhul täitub järgmisel aastal 90. aastat tema kadumisest  ja 2009. aastal on tema 130  sünniaastapäev.

L. Priimägi tegi ettepaneku muuta otsuse eelnõu punkti 2 ja sõnastada järgmiselt: "2. Linnavalitsusel moodustada komisjon mälestusmärgi asukoha valimiseks ja ideekonkursi läbiviimiseks, samuti vastava saatematerjali publitseerimiseks."

Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga.

T. Lausing pani otsuse eelnõu koos esitatud ettepanekuga hääletusele.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (9 poolt, vastu ei ole,  1 erapooletu) toetada eelnõu koos esitatud ettepanekuga:

 Muuta otsuse eelnõu punkti 2 ja sõnastada järgmiselt: "2. Linnavalitsusel moodustada komisjon mälestusmärgi asukoha valimiseks ja ideekonkursi läbiviimiseks, samuti vastava saatematerjali publitseerimiseks."

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing

 

 

 

 

Tarmo Lausing

Komisjoni esimees

Elfi Nobel

 

Protokollija