TALLINNA LINNAVOLIKOGU

HARIDUS- JA KULTUURIKOMISJON

 

 

Koosoleku protokoll

 

 

Tallinn

24. oktoober 2007 nr 19

 

Algus kell 17:00 ja lõpp kell 18:40

 

 

Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Tarmo Lausing

Protokollija:  Elfi Nobel

Koosolekul osales linnavolikogu 21-st liikmetest 14  liiget, seega komisjon on otsustusvõimeline.

Võtsid osa: linnavolikogu liikmed Paul Alekand, Vladimir Belõi, Maimu Berg, Helge Hallika, Sergei Ivanov, Tarmo Kruusimäe, Kaja Laanmäe, Tarmo Lausing, Matti Martinson, Lagle Parek, Juri Poljakov, Igor Sedašev, Märt Sults, Gennadi Vihman, teised komisjoni liikmed Kaia Jäppinen, Lauri Leesi, Toivo Moorast, Linnar Priimägi.

Puudusid: Maria Beljatskaja, Katrin Karisma-Krumm, Svetlana Kozlova, Marju Länik, Tiina  Mägi, Margit Tamm, Natalia Vaino, Ruslana Veber.

Kutsutud: Rita Makarova - Tallinna Linnavolikogu Kantselei sotsiaal- ja tervishoiunõunik, Tiia Selberg - Tallinna Linnavolikogu Kantselei jurist, Mati Eliste - Tallinna Linnavolikogu liige, Aave Jürgen - Tallinna Ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse direktor, Tanel Keres - Tallinna Haridusameti juhataja asetäitja-ökonoomikateenistuse direktor.

 

 Koosoleku juhataja tutvustas päevakorra projekti (lisatud).

 

 

Häälteenamusega (10 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) kinnitati järgmine päevakord:

1. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (TV Tallinn digivõrgu baasil rajamisest) (OE 332)

2. Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele Hasartmänguseaduse muutmiseks (OE 345)

3. Hariduse rahastamise küsimus, pearaha kujunemine eelarves.

 

Päevakorra arutelu.

1. Ülesande andmine Tallinna Linnavalitsusele (TV Tallinn digivõrgu baasil rajamisest) (OE 332)

Ettekandja: Mati Eliste

I. Sedašev ütles, et Riigikogu saali pääseb lubadega. Linnavolikogul on avalik istung ja linnakodanikke ei saa keelata istungist osa võtta.

M. Elsite nõustus märkusega, et Riigikogu on kinnine ja Linnavolikogu saali võib lubada kõiki soovijaid, kuid see segab tööd. Esitatud eelnõu rakendamisel edastatakse huvilistele pilt linnavolikogu istungist neile soovitud formaadis. Välismaailmas müüakse pilt vastavatele telefirmadele, kes edastavad vastavas formaadis pildi edasi.

T. Lausing küsis, kas on olemas vastav kalkulatsioon, millele ettekandja viitas.

M. Eliste vastas, et professionaalne ja kauakestev muudatus, mis toimuks siin istungisaalis, oleks suurusjärgus 1 miljon ja sisaldaks kaameraid, lindistusaparatuuri, ülesseadmist digivõrku jne. On olemas portatiivseid digikaameraid, mille edasiantav pilt rahuldaks vajadusi. Ürituste kajastamiseks digivõrgus läheb vaja 1 vastava sisustusega ülekandebussi, mille hind on orienteeruvalt 3,5 milj kr.  Üks buss kataks vajadused ja suudaks jäädvustada linnas toimuvad üritused. Tallinna DigiTV tulud võiksid tulla Tallinna reklaamimisest firmadelt, kes soovivad tutvustada end linnaelanikele ja külalistele, näidata kus midagi toimub, kuhu võiks minna. Kokkukutsutav töörühm peaks valmistama ette edasised sammud. Tallinn on piisavalt rikas, et tõsta end infokanalites iseseisvaks ja olla sõltumatu tegevuste kajastamises. Igaühel on kogemus televisiooni või raadiosaate esinemisest, kus mingi lauselõik on tervest kontekstist välja lõigatud või selle ümbrust muudetud. Kui meie põhiinfo tuleb meilt, selle interpreteerimiseks ei ole palju võimalusi.

L. Priimägi soovis täpsustada, kes hakkaks DigiTV reklaami haldama, kas selleks luuakse uus äriühing.

M. Eliste vastas, et Tallinna Linnal on oma meediaosakond, kus võiks koosseise täiendada, aga see on otsustuse küsimus.

L. Priimägi küsis, mille poolest see projekt lihtsustaks tallinlaste elu, kaasaarvatud volikogu kantselei.

M. Eliste vastas, et praegu on võimalik jälgida volikogu istungeid läbi interneti. Ülekanne ei ole kvaliteetne, esineb pause. DigiTV rakendamisel tuleb avatud info inimesteni kätte ükskõik, kus nad ka asuvad. Volinike vastutus iga sõna eest on selle võrra suurem. Reklaami edastamise eest saadav tulu aitaks DigiTV arendada ja täiustada.

P. Alekand soovis teada, kas ettekandja omab informatsiooni, palju jälgitakse volikogu istungeid online’s.

M. Eliste vastas, et vastav informatsioon puudub, kuid teab, et jälgitakse. Ettekandja on pidanud korra kuulama helisalvestust. Istungiheli edastamine oli pildi suhtes nihkes. Samuti M. Eliste usub, kui istungipilti edastatakse professionaalselt, tuleb vaatajaid juurde.

M. Sults soovis teada, kas volikogu istungipult ei muutu lavaks volinikele, kellel puudub publik.

M. Eliste vastas, et istungil kehtivad omad protseduurid, kõnedeks on määratud aeg. Sõnavõttudeks hakatakse ette valmistuma. See omab pigem kasvatuslikku mõju.

K. Jäppinen ütles, et rahvusringhäälingu institutsioone juhivad erakonna liikmed, kuhu kuulub ka ettekandja ja küsis, kas ettekandja teab, miks kajastatakse Tallinna sündmusi vabariigi meedias vähe.

M. Eliste vastas, et monitooringut tegemata on väide ilmselt õige. Ettekandja on kohaliku omavalitsuse poliitik ning muretseb eelkõige tema võimuses olevate asjade eest. Kuid ta nõustub, et tähelepanu peab juhtima, paljud üritused on jäänud kajastamata põhipäevauudistes, valikut on tehtud subjektiivselt. DigiTV on samuti üks võimalustest tähelepanu juhtimiseks. Eelnõu esitamine äratas koheselt tähelepanu. Ma ei ole Margus Allikmaa käesti küsinud, kuid teen seda kindlasti, see on hea küsimus, ütles ettekandja.

I. Sedašev küsis, kas ei oleks linnavalitsusel lihtsam, kui vastav otsus võetakse vastu Riigikogu tasemel.

M. Eliste vastas, et mõtte väljakäimisel erakonnas tekkis palju kahtlusi, et mängitakse idee teisele erakonnale kätte. Kuid ta on seisukohal, et see on kõigi suur asi ning puudutab meid kõiki hetkest, kui on välja käidud. Ta soovib, et kasutades ära suurepärast e-valmidust oleks Tallinna linn esirinnas.

T. Lausing viitas vastukajadele ja kriitikale ühe suurettevõtja suurejoonelistele meediakanalite loomise plaanidele. Kui palju langeb linnavalitsus teie eelnõuga kriitika alla, kas projekti algatamine ei sea linnavalitsuse surve alla?

M. Eliste vastas, et survet ei ole põhjust karta. Põhitegevus on professionaalse info edastamine ja hiljem lisanduvad toimetatud ja arvamuse asjad. Tallinna linn ei ole Kalev Meedia AS, Ringhääling ega mingi muu kanal. Omanikuks on Tallinna linn.

M. Sults soovis teada, kui koosseisus on keskelt läbi 50-52 inimest, töötasu keskmiselt 10 tuh kr kuus, kust võetakse raha palgafondi katteks.

M. Eliste vastas, et 30 % või isegi rohkem peaks katma reklaam. Kui kasutada tehnilist süsteemi, peab olemas olema vajalik meeskond. Selline oletatav suurus oleks vajalik, et DigiTV oleks töös 24 tundi päevas. Selline oleks siht. Ettekandja mõistab, et see on kallis, kuid võimalik ning ideid ellu viia saab samm-sammult vastavalt rahakotile.

T. Lausing mainis, et Helsingis on loodud selline alternatiivne TV-kanal. Esialgu on tehtud internetis levivaks. Ta toetab põhimõtteliselt ideed, kuid kahtleb kas tegu pole kiirustamisega ning teeb ettepaneku muuta eelnõu pehmemaks, tehes Linnavalitsusele ülesandeks moodustada ekspertgrupp Tallinna digiTV loomise võimaluste uurimiseks.

M. Eliste nõustus ettepanekuga ja ütles, et ta ei pidanud silmas DigiTV loomist täies mahus, vaid töörühma moodustamist, kes valmistaks selle asja ette..

T. Kruusimäe mainis, et teema on talle päris südamelähedane, kuna on mingi aeg töötanud televisioonis. Ta viitas T. Lausingu poolt väljaöeldud Helsingi näitele ning Kultuuripealinn 2011 ja L. Priimäele ja ütles, et Eestis on palju noorte muusika- ja teatrikollektiive, kellel puudub esinemise võimalus. Kommertskanalite jaoks ei ole see huvitav. Volinikud on erinevatest erakondadest ja see on elementaarne, kuid nad kõik peavad kaitsma tallinlaste huve. Tallinna linn kulutab raha promosaadete tegemisele, millele lisandub tasu eetriaja eest. Volikogu on info peremees, mis tegelikult saalis toimub. Pahatihti meedia teeb, mida soovib. Jätaks välja poliitilise reklaami, linnal on oma nägu ja põhimõtted, mida välja öelda. Päris palju on spordisündmusi, millest kommertskanalid ei ole huvitatud. Selle infokanali peab jätma elanikele ja turistidele.

T. Lausing tegi ettepaneku muuta otsuse eelnõu punkti 1 ja sõnastada järgmiselt: "1. Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks moodustada töörühm Tallinna TV digivõrgu baasil rajamise võimaluste uurimiseks.".

M. Eliste ja komisjoni liikmed nõustusid esitatud ettepanekuga.

T. Lausing pani hääletusele otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekuga.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (16 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) toetada eelnõu koos esitatud ettepanekuga:

 Muuta otsuse eelnõu punkti 1 ja sõnastada järgmiselt: "1. Teha Tallinna Linnavalitsusele ülesandeks moodustada töörühm Tallinna TV digivõrgu baasil rajamise võimaluste uurimiseks.".

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Tarmo Lausing

2. Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele Hasartmänguseaduse muutmiseks (OE 345)

Ettekandja: Aave Jürgen

Küsimusi ei olnud.

L. Parek kandis ette T. Kruusimäe ettepaneku täiendada otsuse eelnõu punkti 1 loetelu ja lisada isadepäev – novembri II pühapäev ja võidupüha - 23. juuni.

Komisjoni liikmed nõustusid ettepanekuga.

T. Lausing pani hääletusele otsuse eelnõu koos esitatud muudatusettepanekuga.

O t s u s t a t i: Hääletamisel (16 poolt, vastu ei ole,  erapooletuid ei ole) toetada eelnõu koos esitatud ettepanekuga:

 täiendada otsuse eelnõu punktis 1 toodud loetelu järgmistega sõnadega: "isadepäeval - novembri teisel pühapäeval, võidupühal - 23. juunil".

Kaasettekande linnavolikogu istungil esitab Märt Sults

3. Hariduse rahastamise küsimus, pearaha kujunemine eelarves.

Ettekandja: Tanel Keres

T. Keres kandis ette informatsiooni hariduse rahastamise ja eelarves pearaha kujunemise kohta (ettekanne on lisatud protokolli juurde).

L. Priimägi küsis summa suuruse kohta, mida linn kannab kunstitudengite vahenduse eest Peterburiga.

K. Jäppinen vastas, et 90 tuh kr kahe välisõpilase kulud siin ja kahe õpilase õppekulud Peterburis.

M. Sults küsis, kuidas on võimalik koolijuhte lülitada stressiennetusprogrammi ja kui suur on selle maksumus.

T. Keres vastas, et tema ei oska sellele küsimusele täpselt vastata. Stressiennetusprogrammi esitas Haridusamet oma eelarve projekti raames koos detailse selgitusega Linnavalitsusele. Sisu on selline, et koolijuhile võimaldatakse peale 9 a töötamist poole jooksul võtta osa erinevatest täiendkoolitustest.

P. Alekand küsis, kui suured on põhikoolides ja gümnaasiumides riigi ja linnapoolsed kulud.

L. Leesi vastas P. Alekannu küsimusele, et keskmiselt on pearaha 15 tuh kr ja küsis ettekandjalt, kes tegi sellise ettepaneku koostada koolijuhtide stressiennetamisprogramm.

T. Keres vastas, et stressiennetusprogrammi osas esitati ökonoomikateenistuse vastav lisaväärtus ning lisati ka projekti. Seletuskirjas on märgitud, et selliseid programme on rakendatud põhjamaades, kust selline idee on ka saadud.

K. Jäppinen lisas, et koolijuhtide stressiennetusprogramm tuli jutuks eelmisel aastal. Koolijuhil on võimalus valida talle sobiv koolitus, mille läbimisel esitab selle kohta aruande. Periood on 4 kuud, mille jooksul on võimalik end koolitööst vabastada.

M. Martinson küsis pikapäevarühma kasvataja 1,5 AK kohta, kuidas tuleneb AK, kui koolis on üks klass või 2-3 paralleelklassi.

T. Keres vastas, et 2008 eelarve projektis on sõnastus samasugune nagu esitluses oli märgitud ning lubas M. Martinsoni küsimusele peale täpsustamist vastata.

M. Martinson küsis, kas tulevikuplaanides on koolidesse sotsiaalpedagoogi koha loomine.

T. Keres vastas, et rahastamine on läbi räägitud Koolijuhtide Ühendusega ning soovitas küsijal pöörduda ühenduse poole. Kui ühenduse juhatus toetab, siis on võimalik järgmise aasta eelarve kujundamisel sellega arvestada.

K. Laanmäe küsis, kas märgitus on välja kujundatud kohustuslik miinimumkoosseis?

T. Keres vastas, et koosseis on kujundatud kultuuri- ja haridusministri 1994 a määrusega nr 9.

K. Jäppinen lisas viidates määrusele, et märgitud teenuste osutamiseks on koolidele raha eraldatud, mille mahus peab kool teenust garanteerima.

M. Sults küsis, kas suureks kooliks loetakse koole õpilasarvuga 500?

K. Jäppinen vastas, et eelmise aasta palgaläbirääkimistel analüüsiti koolide suurusi ning muudeti parameetreid. Õpilaste arv igal aastal väheneb ning sellest tulenevalt tulebki proportsioone üle vaadata.

L. Leesi ütles, et pearaha puudus linna poolt on see, et pearaha suurenemine ei kata iga-aastast elukallidust, inflatsiooni. Arvestades olmekulude kallinemisega, õppeprotsessidele minev summa väheneb.

K. Jäppinen vastas, et viimasel volikogu istungil väitis Päevalehe andmeil üks volinik, et koolid jäävad aasta lõpus külmaks, kuna puuduvad vahendid kütte eest tasumiseks. Iga kool saab küttelisa 900 kr õpilase kohta. Haridusamet tegi analüüsi. Summad  olid 500-600 kr. See aasta oli erandlik, kuna hinnad tõusid hüppeliselt, kuid sellega on arvestatud ning situatsioon ei ole selline, nagu meedias avaldatud. Kui koolijuht on planeerinud summad valesti, on see koolijuhi süü.

M. Martinson soovis teada, kui suurt osa pearahas on arvestatud töötasudeks.

T. Keres vastas, et ca 45%.

T. Selberg palus täpsustada mõistet IKT tulevikukool.

T. Keres vastas, et taotlus on infokommunikatsiooni tehnoloogia programmi raames. Selleks taotleti 3 milj kr ja selle sisu on järgmine: erinevatel koolidel on võimalik taotleda vahendeid erinevate programmide läbiviimiseks.

K. Jäppinen lisas, et tulevikukooli programm sai alguse 2006 a, mil viidi koolide seas läbi konkurss. Oli võimalik esitada oma nägemus. Tallinna reaalkoolil oli eelkõige suund õppeprotsessi juhtimisele, teine välja valitud kool oli Lilleküla Gümnaasium. On firma, kes nõustab projekti.

K. Laanmäe küsis, kas on maha maetud põhimõte majandus- ja palgaraha eraldi rahastada.

T. Keres vastas, et arutatakse mitmeid variante, kuidas muuta rahastamist läbipaistvamaks ja kergemini jälgitavamaks ning koolidele selgemaks. Mõtet maha maetud ei ole.

L. Leesi küsis kas Haridusamet ei ole kaalunud linnakoolide raha nö lahtikirjutamist.

T. Keres vastas, et see on üks võimalustest, mida kaalutakse.

K. Laanmäe ütles, et hoonele minevad olmekulud ei sõltu õpilaste arvust.

K. Jäppinen vastas, et väikeste koolide puhul arvestatakse koefitsienti.

T. Keres ütles, et praeguses pearaha mudelis on arvestatud samade koefitsientidega. Igal aastal on sama mudeli väljatöötamist alustatud nullist. Ta ei julge väita, et jõutakse tagasi sama mudeli või rahastamise plaani juurde, kus ollakse praegu. Samad koefitsiendid võivad jääda, võivad ka muutuda.

M. Martinson ütles, et õpilaste arv väheneb, kulud kasvavad. Kaks aastat tagasi püüdis Koolijuhtide Ühendus välja arvutada, kui palju peab pearaha tõstma, linnavalitsusele tehti ka ettepanek. Ta küsis ettekandjalt arvamust, kas 5 tuh kr pearaha majandab kooli ära või on seda vähe?

T. Keres vastas, et loomulikult saab öelda, et seda on vähe, kuid paraku viibitakse piiratud vahenditega majandusruumis. Haridusametis on arutusel olnud erinevate kvaliteedistandardite väljatöötamine: mida see 5 tuh kr endast kujutab, mis eelarvega on tegemist jne. Kui linnal puuduvad vahendid, siis paraku puuduvad need kõigil ja haridusasutused ei ole erandiks.

M. Martinson ütles, et pearaha puhul, mis on kõikidele koolidele ühtne, ei saa koolid normaalset teenust pakkuda. Kui tahetakse teenuseid pakkuda, siis selle rahaga koolid välja ei tule. Linn peaks teadma, millist teenust mingi kool pakub. Raha ühtne jagamine, mis praegu toimub, koos väikeste koefitsientidega. annab mingi keskmise kvaliteedi. Koolijuhist hakkab sõltuma, mis teenuseid kool pakub. Linn peaks selgemalt välja ütlema, mida ta oma koolidelt tahab, millist teenust koolidelt tahetakse saada. Kui see on linna poolt välja öeldud ja normaalselt finantseeritud, pole koolil probleem temalt nõutavat teenust pakkuda.

K. Jäppinen vastas, et on olnud palju arengut. Raha on tulnud juurde. Kindlasti on koolijuhtidel oma nägemus, linn soovib omalt poolt rohkem vahendeid eraldada, kuid arvab, et on vale väita nagu absoluutselt millekski ei jätku. Linn tahab kvaliteetset haridusteenust ja ei pea õigeks, et pearaha peaks diferentseerima ja et läbi selle tekitatama eliitkoole. Koolis endas on palju kinni, kas ta muutub eliitkooliks või mitte.

M. Sults lisas, et teenuse kvaliteedi määrab ära riiklik õppekava, mida tuleb täita. Kui koolijuht soovib muud teenust pakkuda, peab ta ise välja mõtlema, kuidas see rahastatud saab.

L. Leesi täpsustas, et koolijuht peab arvestama sellega, mida haridusministeerium taotleb, kool on seotud riikliku õppeprogrammiga.

M. Martinson ütles, et õppekava on üks asi, teine asi on see, mille eest maksab linn ja mida linn vajab. Õppekava on kohustuslik, see peab olema täidetud, kuid ta soovib teada, mida linn ootab koolidelt.

K. Jäppinen viitas esitlusele, kus oli märgitud 2008 a pearaha mudelis sisalduv.

M. Sults lisas, et see, mida linn tahab, on kooli boonus ja ülejäänud on töö, mida kool teeb koolisiseselt ära.

O t s u s t a t i: võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

 

 

Tarmo Lausing

Komisjoni esimees

Elfi Nobel

 

Protokollija